ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 321
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
6. detsember 2017

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2114, 9. november 2017, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 seoses vormide ja juhistega ( 1 )

1

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 321/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/2114,

9. november 2017,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 seoses vormide ja juhistega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 99 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 101 lõike 4 kolmandat lõiku, artikli 415 lõike 3 neljandat lõiku ja artikli 430 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 (2) on sätestatud nõuded, mille kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama määruse (EL) nr 575/2013 sätete järgimiseks vajaliku teabe. Võttes arvesse, et määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud õigusraamistikku on järk-järgult täiendatud ja muudetud selle mitteolemuslike aspektide osas täiendavate teiseste õigusaktide vastuvõtmise teel ja antud juhul komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/61, (3) tuleks ajakohastada ka rakendusmäärust (EL) nr 680/2014, et kajastada kõnealuseid eeskirju ja veelgi täpsustada krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalveliseks aruandluseks kasutatavaid juhiseid ja määratlusi, sealhulgas seoses lõpptähtajal põhineva meetodiga, mis võimaldaks kajastada aruandluses krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansi lõpptähtaegade mittevastavust.

(2)

Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 tuleb muuta, et parandada valed viited ja vorminguvead, mis on tuvastatud kõnealuse määruse kohaldamise käigus.

(3)

Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 tuleb muuta ka selleks, et kajastada pädevate asutuste suutlikkust tulemuslikult jälgida ja hinnata krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili ning saada ülevaade finantssektorit ohustavatest riskidest, ning selleks tuleb muuta aruandlusnõudeid operatsiooniriski ja krediidiriski valdkonnas ning seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskipositsioonidega riikide suhtes.

(4)

Selleks et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning pädevatele asutustele piisavalt aega käesolevas määruses sätestatud muudatuste rakendamiseks, tuleks määrust kohaldada alates 1. märtsist 2018.

(5)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(6)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 5 punkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

teave operatsiooniriski juhtumitest tulenevate oluliste kahjude kohta järgmiselt:

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 4. peatükile, esitavad selle teabe nii, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 17.01 ja 17.02, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud juhistele;

b)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 3. peatükile ja kes vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest, esitavad selle teabe nii, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 17.01 ja 17.02, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud juhistele:

i)

individuaalse bilansimahu ning samas riigis asuvate kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsete bilansimahtude summa suhtarv on 1 % või suurem, kui bilansimahud põhinevad aruandekuupäevale eelnenud aastale eelnenud aasta lõpu andmetel;

ii)

krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus on üle 30 miljardi euro;

iii)

krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus on üle 5 miljardi euro ja üle 20 % sellise liikmesriigi SKPst, kus ta on asutatud;

iv)

krediidiasutus või investeerimisühing on varade koguväärtuses mõõdetuna üks kolmest suurimast asjaomases liikmesriigis asutatud krediidiasutusest või investeerimisühingust;

v)

krediidiasutus või investeerimisühing on selliste tütarettevõtjate emaettevõtja, kes on ise krediidiasutused, kes tegutsevad vähemalt muus kahes liikmesriigis kui liikmesriik, kus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa, ja kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

—

krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud varade koguväärtus on üle 5 miljardi euro;

—

üle 20 % krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud koguvaradest, nagu on määratletud III või IV lisa (nagu on asjakohane) vormis 1.1, või krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud kogukohustustest, nagu on määratletud III või IV lisa (nagu on asjakohane) vormis 1.2, on seotud tegevusega, mille vastaspooled asuvad muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa;

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 3. peatükile ja kes ei vasta ühelegi punktis b sätestatud kriteeriumile, esitavad allpool alapunktides i ja ii osutatud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud juhistele:

i)

I lisa vormi 17.01 veerus 080 kindlaks määratud teave järgmiste ridade puhul:

—

juhtumite arv (uued juhtumid) (rida 910);

—

brutokahju summa (uued juhtumid) (rida 920);

—

selliste juhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist (rida 930);

—

eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised (rida 940);

—

suurim ühekordne kahju (rida 950);

—

viie suurima kahju kogusumma (rida 960);

—

otse hüvitatud kahju kogusumma (v.a kindlustus ja muud riski ülekandmise mehhanismid) (rida 970);

—

kindlustusest ja muudest riski ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma (rida 980);

ii)

I lisa vormis 17.02 kindlaks määratud teave;

d)

punktis c osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad esitada kogu I lisa vormides 17.01 ja 17.02 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud juhistele;

e)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükile ja kes vastavad vähemalt ühele punkti b alapunktides ii–v sätestatud kriteeriumidest, esitavad selle teabe nii, nagu on kindlaks määratud I lisa vormides 17.01 ja 17.02, vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud juhistele;

f)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad operatsiooniriskiga seotud omakapitali nõudeid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükile ja kes ei vasta ühelegi punkti b alapunktides ii–v sätestatud kriteeriumile, võivad esitada I lisa vormides 17.01 ja 17.02 osutatud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 4.2 sätestatud juhistele;

g)

kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume.“

2)

Artikli 5 punktile b lisatakse alapunkt 3:

„3)

teave riiginõuete kohta järgmiselt:

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad I lisa vormis 33 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 sätestatud juhistele, kui vastaspoole sektoriga „valitsemissektor“ seotud finantsvarade bilansiline koguväärtus on 1 % kirje „võlaväärtpaberid ning laenud ja ettemaksed“ bilansiliste koguväärtuste kogusummast või sellest suurem. Kõnealuste bilansiliste väärtuste kindlaksmääramiseks kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt vajadusele III lisa vormides 4.1–4.4.1 või IV lisa vormides 4.1–4.4.1 ja 4.6–4.10 kasutatud määratlusi;

b)

kui selliste finantsvaradega seotud riigisiseste riskipositsioonide kajastatud väärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid (nagu on määratletud I lisa vormi 33 veeru 010 real 010), on alla 90 % sama andmepunkti puhul kajastatud riigisiseste ja -väliste riskipositsioonide väärtusest, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad punktis a osutatud kriteeriumile, I lisa vormis 33 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 sätestatud juhistele koondatuna üldisel tasandil ja iga sellise riigi kaupa, kelle suhtes neil on riskipositsioon;

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes vastavad punktis a osutatud kriteeriumile, kuid ei vasta punktis b osutatud kriteeriumile, esitavad I lisa vormis 33 kindlaks määratud teabe vastavalt II lisa II osa punktis 6 sätestatud juhistele, koondades riskipositsioonid nii üldisel tasandil kui ka riigisisesel tasandil;

d)

kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriume.“

3)

Artikli 16b lõikele 1 lisatakse punkt c:

„c)

XXII lisas kindlaks määratud teave vastavalt XXIII lisas sätestatud juhistele.“

4)

Artikli 16b lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

krediidiasutus või investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi, kuhu kuuluvad krediidiasutused, investeerimisühingud või finantseerimisasutused, kelle tütarettevõtjad või emaettevõtjad asuvad muus kui krediidiasutuse või investeerimisühingu asutamise jurisdiktsioonis;“.

5)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

6)

II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

7)

VII lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.

8)

XI lisa asendatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud tekstiga.

9)

XIV lisa asendatakse käesoleva määruse V lisas esitatud tekstiga.

10)

XV lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstiga.

11)

XVIII lisa asendatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud tekstiga.

12)

XIX lisa asendatakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud tekstiga.

13)

XX lisa asendatakse käesoleva määruse IX lisas esitatud tekstiga.

14)

XXI lisa asendatakse käesoleva määruse X lisas esitatud tekstiga.

15)

Lisatakse XXII lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse XI lisas.

16)

Lisatakse XXIII lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse XII lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. november 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(3)  Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

I LISA

„

I LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

COREP VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

Lühend

 

 

Kapitali adekvaatsus

CA

1

C 01.00

OMAVAHENDID

CA1

2

C 02.00

OMAVAHENDITE NÕUDED

CA2

3

C 03.00

OMAVAHENDITE SUHTARVUD

CA3

4

C 04.00

MEMOKIRJED:

CA4

 

 

Üleminekusätted

CA5

5,1

C 05.01

ÜLEMINEKUSÄTTED

CA5.1

5,2

C 05.02

INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI

CA5.2

 

 

Konsolideerimisgrupi maksevõime

GS

6,1

C 06.01

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU

GS Total

6,2

C 06.02

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA

GS

 

 

Krediidirisk

CR

7

C 07.00

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT

CR SA

 

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB

8,1

C 08.01

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT

CR IRB 1

8,2

C 08.02

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes)

CR IRB 2

 

 

GEOGRAAFILINE JAOTUS

CR GB

9,1

C 09.01

Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodikohased riskipositsioonid)

CR GB 1

9,2

C 09.02

Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

CR GB 2

9,4

C 09.04

Tabel 9.4 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus

CCB

 

 

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB

10,1

C 10.01

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR EQU IRB 1

10,2

C 10.02

KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

CR EQU IRB 2

11

C 11.00

ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

CR SETT

12

C 12.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC SA

13

C 13.00

KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED

CR SEC IRB

14

C 14.00

ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA

CR SEC Details

 

 

Operatsioonirisk

OPR

16

C 16.00

OPERATSIOONIRISK

OPR

17

C 17.00

OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL

OPR Details

 

 

Tururisk

MKR

18

C 18.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA TDI

19

C 19.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK

MKR SA SEC

20

C 20.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK

MKR SA CTP

21

C 21.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK

MKR SA EQU

22

C 22.00

TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VALUUTARISK

MKR SA FX

23

C 23.00

TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID

MKR SA COM

24

C 24.00

TURURISKI SISEMUDELI MEETODID

MKR IM

25

C 25.00

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

CVA

33

C 33.00

RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA

GOV


C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

OMAVAHENDID

 

015

1.1

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

020

1.1.1

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

030

1.1.1.1

Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

040

1.1.1.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

045

1.1.1.1.1*

millest: ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid

 

050

1.1.1.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

060

1.1.1.1.3

Ülekurss

 

070

1.1.1.1.4

(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

080

1.1.1.1.4.1

(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

090

1.1.1.1.4.2

(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

091

1.1.1.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

092

1.1.1.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

130

1.1.1.2

Jaotamata kasum

 

140

1.1.1.2.1

Eelmiste aastate jaotmata kasum

 

150

1.1.1.2.2

Aktsepteeritav kasum või kahjum

 

160

1.1.1.2.2.1

Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

 

170

1.1.1.2.2.2

(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

 

180

1.1.1.3

Muu akumuleeritud koondkasum

 

200

1.1.1.4

Muud reservid

 

210

1.1.1.5

Üldine pangandusreserv

 

220

1.1.1.6

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

230

1.1.1.7

Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

 

240

1.1.1.8

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

 

250

1.1.1.9

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

 

260

1.1.1.9.1

(–) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

 

270

1.1.1.9.2

Rahavoogude riskimaandamise reserv

 

280

1.1.1.9.3

Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

 

285

1.1.1.9.4

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

290

1.1.1.9.5

(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

 

300

1.1.1.10

(-) Firmaväärtus

 

310

1.1.1.10.1

(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

 

320

1.1.1.10.2

(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

 

330

1.1.1.10.3

Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

340

1.1.1.11

(-) Muu immateriaalne vara

 

350

1.1.1.11.1

(-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

360

1.1.1.11.2

Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

370

1.1.1.12

(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

 

380

1.1.1.13

(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

390

1.1.1.14

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad

 

400

1.1.1.14.1

(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad

 

410

1.1.1.14.2

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

 

420

1.1.1.14.3

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

 

430

1.1.1.15

(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

440

1.1.1.16

(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

 

450

1.1.1.17

(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

460

1.1.1.18

(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

470

1.1.1.19

(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

471

1.1.1.20

(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

472

1.1.1.21

(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

 

480

1.1.1.22

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

490

1.1.1.23

(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

500

1.1.1.24

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

510

1.1.1.25

(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

 

520

1.1.1.26

Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

 

524

1.1.1.27

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

 

529

1.1.1.28

Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 

530

1.1.2

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

540

1.1.2.1

Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

550

1.1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid

 

560

1.1.2.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

 

570

1.1.2.1.3

Ülekurss

 

580

1.1.2.1.4

(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

590

1.1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

620

1.1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

621

1.1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

622

1.1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

660

1.1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

 

670

1.1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

680

1.1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

 

690

1.1.2.5

(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

700

1.1.2.6

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

710

1.1.2.7

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

720

1.1.2.8

(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

 

730

1.1.2.9

Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

 

740

1.1.2.10

Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

 

744

1.1.2.11

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

748

1.1.2.12

Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised — muud

 

750

1.2

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

760

1.2.1

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

770

1.2.1.1

Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

780

1.2.1.2*

Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

 

790

1.2.1.3

Ülekurss

 

800

1.2.1.4

(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

810

1.2.1.4.1

(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

840

1.2.1.4.2

(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

841

1.2.1.4.3

(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

 

842

1.2.1.5

(-) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

 

880

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

 

890

1.2.3

Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

 

900

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

 

910

1.2.5

Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

 

920

1.2.6

Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

 

930

1.2.7

(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

940

1.2.8

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

950

1.2.9

(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

960

1.2.10

Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

 

970

1.2.11

Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

 

974

1.2.12

(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

 

978

1.2.13

Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

 


C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

Rida

Kirje

Nimetus

Summa

010

1

KOGURISKIPOSITSIOON

 

020

1*

millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

 

030

1**

millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

 

040

1.1

RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

 

050

1.1.1

Standardmeetod

 

060

1.1.1.1

Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

 

070

1.1.1.1.01

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

080

1.1.1.1.02

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

090

1.1.1.1.03

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

100

1.1.1.1.04

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

110

1.1.1.1.05

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

120

1.1.1.1.06

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

130

1.1.1.1.07

Nõuded äriühingute vastu

 

140

1.1.1.1.08

Jaenõuded

 

150

1.1.1.1.09

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

160

1.1.1.1.10

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

170

1.1.1.1.11

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

180

1.1.1.1.12

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

190

1.1.1.1.13

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

200

1.1.1.1.14

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

210

1.1.1.1.15

Omakapitali investeeringud

 

211

1.1.1.1.16

Muud kirjed

 

220

1.1.1.2

Standardmeetodikohased väärtpaberistamise positsioonid

 

230

1.1.1.2*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

240

1.1.2

Sisereitingute meetod

 

250

1.1.2.1

Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

260

1.1.2.1.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

270

1.1.2.1.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

280

1.1.2.1.03

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

 

290

1.1.2.1.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

300

1.1.2.1.05

Nõuded äriühingute vastu – muud

 

310

1.1.2.2

Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

320

1.1.2.2.01

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

 

330

1.1.2.2.02

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

340

1.1.2.2.03

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

 

350

1.1.2.2.04

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

 

360

1.1.2.2.05

Nõuded äriühingute vastu – muud

 

370

1.1.2.2.06

Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

 

380

1.1.2.2.07

Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

 

390

1.1.2.2.08

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

400

1.1.2.2.09

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

 

410

1.1.2.2.10

Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

 

420

1.1.2.3

Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

 

430

1.1.2.4

Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

 

440

1.1.2.4*

millest: edasiväärtpaberistamine

 

450

1.1.2.5

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

460

1.1.3

Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

 

490

1.2

KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL

 

500

1.2.1

Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk

 

510

1.2.2

Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk

 

520

1.3

KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

 

530

1.3.1

Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

540

1.3.1.1

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

550

1.3.1.2

Omakapitali instrumendid

 

555

1.3.1.3

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

 

556

1.3.1.3*

Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

557

1.3.1.3**

Memokirje: üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

 

560

1.3.1.4

Valuuta

 

570

1.3.1.5

Kaubad

 

580

1.3.2

Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

 

590

1.4

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

 

600

1.4.1

Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

610

1.4.2

Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

 

620

1.4.3

Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk

 

630

1.5

PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

 

640

1.6

KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

 

650

1.6.1

Täiustatud meetod

 

660

1.6.2

Standardmeetod

 

670

1.6.3

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

 

680

1.7

KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

 

690

1.8

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

710

1.8.2

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

 

720

1.8.2*

millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

 

730

1.8.2**

millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

 

740

1.8.2***

millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

 

750

1.8.3

millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

 

760

1.8.4

millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

 


C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

Rida

ID

Kirje

Summa

010

1

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

020

2

Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

030

3

Esimese taseme omavahendite suhtarv

 

040

4

Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

050

5

Koguomavahendite suhtarv

 

060

6

Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-)

 

Memokirjed: II samba kohastest korrigeerimistest tulenevad omavahendite suhtarvud

070

7

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

 

080

8

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv

 

090

9

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv

 

100

10

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv

 

110

11

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv

 

120

12

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv

 


C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

Rida

ID

Kirje

Veerg

Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused

010

010

1

Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

 

020

1.1

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

 

030

1.2

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

040

1.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

050

2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

 

060

2.1

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

070

2.2

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

 

080

2.2.1

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

090

2.2.2

Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

093

2A

Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum

 

096

2B

Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 %

 

097

2C

Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 %

 

Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju

100

3

Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

110

3.1

Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

 

120

3.1.1

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

 

130

3.1.2

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

 

131

3.1.3

Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

 

140

3.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

145

4

Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

 

150

4.1

Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

 

155

4.2

Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

 

160

5

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

 

170

6

Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

 

180

7

Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

 

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised

190

8

Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

200

9

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

 

210

10

Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

 

225

11,1

Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul

 

226

11,2

Aktsepteeritud kapital riskide kontsentreerumise puhul

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

230

12

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

240

12.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

250

12.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

260

12.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

270

12.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

280

12.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

290

12.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

291

12.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

292

12.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

293

12.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

300

13

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

310

13.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

320

13.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

330

13.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

340

13.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

350

13.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

360

13.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

361

13.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

362

13.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

363

13.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

370

14

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

380

14.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

390

14.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

400

14.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

410

14.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

420

14.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

430

14.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

431

14.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

432

14.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

433

14.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

440

15

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

450

15.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

460

15.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

470

15.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

480

15.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

490

15.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

500

15.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

501

15.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

502

15.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

503

15.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

510

16

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

520

16.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

530

16.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

540

16.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

550

16.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

560

16.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

570

16.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

571

16.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

572

16.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

573

16.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

580

17

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

 

590

17.1

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

600

17.1.1

Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

610

17.1.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

620

17.2

Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

630

17.2.1

Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

640

17.2.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

641

17.3

Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

642

17.3.1

Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

643

17.3.2

(–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

 

Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast:

650

18

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

 

660

19

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

 

670

20

Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

 

Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

680

21

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

690

22

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

700

23

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

710

24

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

720

25

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

730

26

Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

 

Kapitalipuhvrid

740

27

Kombineeritud puhvri nõue

 

750

 

Kapitali säilitamise puhver

 

760

 

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

 

770

 

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

 

780

 

Süsteemse riski puhver

 

800

 

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

810

 

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

 

II samba kohased nõuded

820

28

II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

 

Täiendav teave investeerimisühingute puhul

830

29

Algkapital

 

840

30

Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

 

Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega

850

31

Riigivälised esmased riskipositsioonid

 

860

32

Esmane koguriskipositsioon

 

Basel I alampiir

870

 

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

 

880

 

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

 

890

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

 

900

 

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul – standardmeetodi alternatiiv

 

910

 

Koguomavahendite puudujääk seoses minimaalsete omavahendite nõuetega Basel I alampiiri puhul

 


C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

 

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

Memokirjed

Ettenähtud osa

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1

KORRIGEERIMISED KOKKU

 

 

 

 

 

 

020

1.1

INSRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID

Seos {CA1;r220}ga

Seos {CA1;r660}ga

Seos {CA1;r880}ga

 

 

 

030

1.1.1

Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

 

 

 

 

 

 

040

1.1.1.1

Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

 

 

 

 

 

 

050

1.1.1.2

Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

 

 

 

 

 

 

060

1.1.2

Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Seos lahtriga {CA5.2;r010;c060}

Seos lahtriga {CA5.2;r020;c060}

Seos lahtriga {CA5.2;r090;c060}

 

 

 

070

1.2

VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID

Seos {CA1;r240}ga

Seos {CA1;r680}ga

Seos {CA1;r900}ga

 

 

 

080

1.2.1

Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

 

 

 

 

 

 

090

1.2.2

Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

091

1.2.3

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

092

1.2.4

Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

 

 

 

 

 

 

100

1.3

MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED

Seos {CA1;r520}ga

Seos {CA1;r730}ga

Seos {CA1;r960}ga

 

 

 

110

1.3.1

Realiseerimata kasum ja kahjum

 

 

 

 

 

 

120

1.3.1.1

Realiseerimata kasum

 

 

 

 

 

 

130

1.3.1.2

Realiseerimata kahjum

 

 

 

 

 

 

133

1.3.1.3.

Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis“

 

 

 

 

 

 

136

1.3.1.4.

Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis“

 

 

 

 

 

 

138

1.3.1.5.

Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

 

 

 

 

 

 

140

1.3.2

Mahaarvamised

 

 

 

 

 

 

150

1.3.2.1

Jooksva majandusaasta kahjum

 

 

 

 

 

 

160

1.3.2.2

Immateriaalne vara

 

 

 

 

 

 

170

1.3.2.3

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

 

 

 

 

 

 

180

1.3.2.4

Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

 

 

 

 

 

 

190

1.3.2.5

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

 

 

 

 

 

 

194

1.3.2.5*

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

198

1.3.2.5**

millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

 

 

 

 

 

 

200

1.3.2.6

Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

210

1.3.2.6.1

Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

211

1.3.2.6.1**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

212

1.3.2.6.1*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

220

1.3.2.6.2

Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

221

1.3.2.6.2**

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

222

1.3.2.6.2*

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

230

1.3.2.6.3

Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

231

1.3.2.6.3*

millest: otsesed osalused

 

 

 

 

 

 

232

1.3.2.6.3**

millest: kaudsed osalused

 

 

 

 

 

 

240

1.3.2.7

Vastastikune ristosalus

 

 

 

 

 

 

250

1.3.2.7.1

Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

 

 

 

 

 

 

260

1.3.2.7.1.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

270

1.3.2.7.1.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

280

1.3.2.7.2

Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

290

1.3.2.7.2.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

300

1.3.2.7.2.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

310

1.3.2.7.3

Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

 

 

 

 

 

 

320

1.3.2.7.3.1

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

330

1.3.2.7.3.2

Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

340

1.3.2.8

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

350

1.3.2.8.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

360

1.3.2.8.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

370

1.3.2.8.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

 

 

 

 

 

 

380

1.3.2.9

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

385

1.3.2.9a

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

 

 

 

 

 

 

390

1.3.2.10

Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

400

1.3.2.10.1

Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

410

1.3.2.10.2

Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

420

1.3.2.10.3

Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

 

 

 

 

 

 

425

1.3.2.11

Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

 

 

 

 

 

 

430

1.3.3

Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

 

 

 

 

 

 

440

1.3.4

IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised

 

 

 

 

 

 


C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

C 5.2 –

Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

Piirmäära arvutamise alus

Ettenähtud osa

Piirmäär

(–) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kood

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

010

1.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA5.1;r060;c010}

020

2.

Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA5.1;r060;c020}

030

2.1

Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

 

 

 

 

 

 

040

2.2.

Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

050

2.2.1

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

 

 

 

 

 

 

060

2.2.2

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

 

 

 

 

 

 

070

2.2.3

Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

 

 

 

 

 

 

080

2.3

Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

090

3

Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA5.1;r060;c030}

100

3.1

Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

 

 

 

 

 

 

110

3.2

Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 

120

3.2.1

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

130

3.2.2

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

140

3.2.3

Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

 

 

 

 

 

 

150

3.3

Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

 

 

 

 

 

 


C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

 

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE:

FIRMAVÄÄRTUS (–) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

470

480

010

KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

KAPITALIPUHVRID

NIMI

KOOD

LEI KOOD

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI)

ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP)

RIIGIKOOD

OSALUSE MÄÄR (%)

KOGURISKIPOSITSIOON

 

OMAVAHENDID

 

 

KOGURISKIPOSITSIOON

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

 

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

 

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

 

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

 

 

TEISE TASEME OMAVAHENDID

 

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

OPERATSIOONIRISK

MUUD RISKIPOSITSIOONID

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

 

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MEMOKIRJE:

FIRMAVÄÄRTUS (–) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

 

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

 

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

 

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

010

020

025

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

470

480

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)

Standardmeetodikohane riskipositsiooni klass

 

 

 

 

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(–) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

 

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE

(–) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam)

0 %

20 %

50 %

100 %

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD

(–) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

 

(–) MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE

010

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

215

220

230

240

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

015

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES:

140

0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

2 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

4 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

10 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

20 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

35 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

75 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

370 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1 250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Muud riskikaalud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED

290

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

 

 

makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

 

 

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

015

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

090

RISKIKAAL: 0 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

50 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

70 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

millest: 1. kategoorias

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

90 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

115 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

250 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2)

Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:

 

 

makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:

 

 

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE KOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE KOEFITSIENDI KOHALDAMIST

MEMOKIRJED:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

OODATAV KAHJU

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

VÕLGNIKE ARV

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL (+)

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED

MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL:

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

 

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

KINNISVARA

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

NÕUDED

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

255

260

270

280

290

300

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)

Riik:

 

 

 

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

millest: mahakandmine

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

010

020

040

050

055

060

070

075

080

090

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

075

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

085

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

095

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Eriti suure riskiga seotud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)

Riik:

 

 

 

 

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

millest: mahakandmine

Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

OODATAV KAHJU

010

030

040

050

055

060

070

080

090

100

105

110

120

125

130

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Nõuded äriühingute vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

042

millest: eriotstarbelised nõuded (v.a eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise kriteeriume)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

045

millest: eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise kriteeriume

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

millest: VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Tagatud kinnisvaraga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Muud jaenõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

muud kui VKEd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL JA KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB)

Riik:

 

 

 

 

Summa

Protsent

Kvalitatiivne teave

010

020

030

Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk

 

010

Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

 

 

 

020

Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

 

 

 

Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk

 

030

Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodite puhul

 

 

 

040

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul

 

 

 

Asjakohased krediidiriski positsioonid – väärtpaberistamine

 

050

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

 

 

 

060

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

 

 

 

Omavahendite nõuded ja kaalud

 

070

Omavahendite nõuded kokku vastutsüklilise kapitalipuhvri puhul

 

 

 

080

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk

 

 

 

090

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk

 

 

 

100

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid

 

 

 

110

Omavahendite nõuete kaalud

 

 

 

Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrad

 

120

Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

130

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi suhtes kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

140

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

 

 

 

2 % künnise kasutamine

 

150

2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul

 

 

 

160

2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul

 

 

 


C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR EQU IRB 1)

 

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) KOGUVÄLJAVOOL

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUD KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

070

RISKIKAAL: 190 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

290 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

370 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2)

VÕLGNIKU REITINGUKLASS

(REA TUNNUS)

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

RISKIGA KAALUTUD VARA

MEMOKIRJE:

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

OODATAV KAHJU

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

(–) GARANTIID

(–) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

(–) KOGUVÄLJAVOOL

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

 

ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS

ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON

OMAVAHENDITE NÕUDED

ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON

010

020

030

040

010

Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

 

 

 

 

030

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

 

 

 

 

040

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

 

 

 

 

050

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

 

 

 

 

060

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

 

 

 

 

070

Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

080

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

 

 

 

 

090

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

 

 

 

 

100

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

 

 

 

 

110

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

 

 

 

 

120

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

 

 

 

 


C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)

 

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

RISKIGA KAALUTUD VARA

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

MEMOKIRJE:

RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODIKOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(–) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

0 %

>0 % ja <=20 %

>20 % ja <=50 %

>50 % ja <=100 %

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

(KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)

1 250 %

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

(–) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL

ASTE 1

ASTE 2

ASTE 3

ASTE 4

KÕIK MUUD ASTMED

REITINGUTA POSITSIOONID

 

MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU

MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES:

250

ASTE 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

ASTE 4

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 13.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

 

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS KREDIIDIRISKI ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

 

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE

RISKIGA KAALUTUD VARA

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

MEMOKIRJE:

RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva)

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

(–) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga)

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

0 %

>0 % ja <=20 %

>20 % ja <=50 %

>50 % ja <=100 %

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD

KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

VÄLISREITINGU MEETOD

(KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

(–) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

(–) KOGUVÄLJAVOOL

KOGUSISSEVOOL

ASTE 1 JA LÜHIAJALINE ASTE 1

ASTE 2

ASTE 3

ASTE 4 JA LÜHIAJALINE ASTE 2

ASTE 5

ASTE 6

ASTE 7 JA LÜHIAJALINE ASTE 3

ASTE 8

ASTE 9

ASTE 10

ASTE 11

KÕIK MUUD ASTMED

REITINGUTA POSITSIOONID

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

BILANSILISED KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

VÄÄRTPABERISTAMISED

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

D

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

E

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES:

430

ASTE 1 JA LÜHIAJALINE ASTE 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

ASTE 4 JA LÜHIAJALINE ASTE 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

ASTE 5

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

ASTE 6

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

ASTE 7 JA LÜHIAJALINE ASTE 3

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

ASTE 8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

ASTE 9

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

ASTE 10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

ASTE 11

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC Details)

REA NUMBER

SISEKOOD

VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS

VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK:

(TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)

ARVESTUSLIK KÄSITLUS: Kas väärtpaberistatud riskipositsioone kajastatakse bilansis või need arvatakse bilansist välja?

MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid?

VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?

SÄILITAMINE

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL:

(VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR)

VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD

 

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID

VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK

SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA

SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV

(kk/aaaa)

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA

KOGUSUMMA

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)

LIIK

KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)

RISKIPOSITSIOONIDE ARV

RIIK

NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%)

BILANSILISED KIRJED

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

LÕPPTÄHTAEG

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

NETOPOSITSIOONID

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU (STANDARDMEETOD)

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV

LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG

BILANSILISED KIRJED

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

OTSESED FINANTSGARANTIID

INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD

AKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD

MUUD (sealhulgas mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud)

KOHALDATAKSE ÜMBERHINDLUSTEGURIT

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PIKAD

LÜHIKESED

SPETSIIFILINE RISK

005

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)

PANGANDUSTEGEVUS

ASJAOMANE NÄITAJA

LAENUD JA ETTEMAKSED

(TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)

OMAVAHENDITE NÕUE

Koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul

VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED

AASTA–3

AASTA–2

EELMINE AASTA

AASTA–3

AASTA–2

EELMINE AASTA

MILLEST:

TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)

010

020

030

040

050

060

070

O71

080

090

100

110

120

010

1.

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

 

020

2.

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

 

 

KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

FINANTSNÕUSTAMINE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

KAUPLEMINE JA MÜÜK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

JAEKLIENDIMAAKLERLUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

ÄRIPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

JAEPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

MAKSED JA ARVELDUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

HOIDMISTEENUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

VARAHALDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

ÄRIPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

JAEPANGANDUS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

3.

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

 


C 17.01 – OPERATSIOONIRISK: KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS 1)

KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE

JUHTUMILIIGID

JUHTUMILIIGID KOKKU

MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR

SISEPETTUS

VÄLISPETTUS

TÖÖHÕIVETAVAD JA TÖÖOHUTUS

KLIENDID, TOOTED JA ÄRITAVAD

VARALINE KAHJU

ÄRITEGEVUSE HÄIRE JA SÜSTEEMIRIKKED

TEHINGU TÄITMINE, ÜLEKANDED JA PROTSESSIJUHTIMINE

MADALAIM

KÕRGEIM

Rida

 

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

FINANTSNÕUSTAMINE

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

KAUPLEMINE JA MÜÜK

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

JAEKLIENDIMAAKLERLUS

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

ÄRIPANGANDUS

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

JAEPANGANDUS

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

MAKSED JA ARVELDUSED

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

560

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

570

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

580

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

HOIDMISTEENUSED

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

670

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

680

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

VARAHALDUS

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

760

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

770

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

810

ETTEVÕTTEÜLENE

Juhtumite arv (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

Brutokahju summa (uued juhtumid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

860

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

870

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

880

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

ÄRILIINID KOKKU

Juhtumite arv (uued juhtumid). millest:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

911

seotud kahjudega ≥ 10 000 ja < 20 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

912

seotud kahjudega ≥ 20 000 ja < 100 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

913

seotud kahjudega ≥ 100 000 ja < 1 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

914

seotud kahjudega ≥ 1 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

Brutokahju summa (uued juhtumid). millest:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

921

seotud kahjudega ≥ 10 000 ja < 20 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

922

seotud kahjudega ≥ 20 000 ja < 100 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

923

seotud kahjudega ≥ 100 000 ja < 1 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

924

seotud kahjudega ≥ 1 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist. millest:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

935

millest: selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul tehti positiivne kahju korrigeerimine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

936

millest: selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul tehti negatiivne kahju korrigeerimine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

945

millest: kahju positiivse korrigeerimise summad (+)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

946

millest: kahju negatiivse korrigeerimise summad (+)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

Suurim ühekordne kahju

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960

Viie suurima kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

970

Otse hüvitatud kahju kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 17.02 – OPERATSIOONIRISK: SUURED KAHJUJUHTUMID (OPR DETAILS 2)

 

Juhtumi kood

Arvestuspäev

Toimumispäev

Avastamispäev

Juhtumiliik

Brutokahju

Brutokahju ilma otsehüvitusteta

BRUTOKAHJU ÄRILIINIDE LÕIKES

Juriidilise isiku nimi

Juriidilise isiku tunnus

Äriüksus

Kirjeldus

Finantsnõustamine

Kauplemine ja müük

Jaekliendimaaklerlus

Äripangandus

Jaepangandus

Maksed ja arveldused

Hoidmisteenused

Varahaldus

Ettevõtteülene

Rida

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

…

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

Valuuta:

 

 

 

 

POSITSIOONID

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUPLEMISPORFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA2 seotud lahter

011

Üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

012

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

013

Muud varad ja kohustused

 

 

 

 

 

 

 

020

Lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

030

Tsoon 1

 

 

 

 

 

 

 

040

0 ≤ 1 kuu

 

 

 

 

 

 

 

050

> 1 ≤ 3 kuud

 

 

 

 

 

 

 

060

> 3 ≤ 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

070

> 6 ≤ 12 kuud

 

 

 

 

 

 

 

080

Tsoon 2

 

 

 

 

 

 

 

090

> 1 ≤ 2 (1,9 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

100

> 2 ≤ 3 (> 1,9 ≤ 2,8 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

110

> 3 ≤ 4 (> 2,8 ≤ 3,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

120

Tsoon 3

 

 

 

 

 

 

 

130

> 4 ≤ 5 (> 3,6 ≤ 4,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

140

> 5 ≤ 7 (> 4,3 ≤ 5,7 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

150

> 7 ≤ 10 (> 5,7 ≤ 7,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

160

> 10 ≤ 15 (> 7,3 ≤ 9,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

170

> 15 ≤ 20 (> 9,3 ≤ 10,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

180

> 20 (> 10,6 ≤ 12,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

190

(> 12,0 ≤ 20,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

200

(> 20 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat

 

 

 

 

 

 

 

210

Kestusel põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

220

Tsoon 1

 

 

 

 

 

 

 

230

Tsoon 2

 

 

 

 

 

 

 

240

Tsoon 3

 

 

 

 

 

 

 

250

Spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

251

Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul

 

 

 

 

 

 

 

260

Tabeli 1 esimese kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

270

Tabeli 1 teise kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

280

Järelejäänud kehtivusajaga ≤ 6 kuud

 

 

 

 

 

 

 

290

Järelejäänud kehtivusajaga > 6 kuud ja ≤ 24 kuud

 

 

 

 

 

 

 

300

Järelejäänud kehtivusajaga > 24 kuud

 

 

 

 

 

 

 

310

Tabeli 1 kolmanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

320

Tabeli 1 neljanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

321

Reitingu saanud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

325

Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul

 

 

 

 

 

 

 

330

Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul

 

 

 

 

 

 

 

350

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

360

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

370

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

380

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

390

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 


C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

 

KÕIK POSITSIOONID

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

NETOPOSITSIOONIDE (PIKAD) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

NETOPOSITSIOONIDE (LÜHIKESED) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

PIKAD

LÜHIKESED

(-) PIKAD

(-) LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

7 – 10 %

12 – 18 %

20 – 35 %

40 – 75 %

100 %

150 %

200 %

225 %

250 %

300 %

350 %

425 %

500 %

650 %

750 %

850 %

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

REITINGUTA POSITSIOONID

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

7 – 10 %

12 – 18 %

20 – 35 %

40 – 75 %

100 %

150 %

200 %

225 %

250 %

300 %

350 %

425 %

500 %

650 %

750 %

850 %

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

REITINGUTA POSITSIOONID

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

460

470

480

490

500

510

520

530

540

550

560

570

580

590

600

610

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga MKR SA TDI {325:060} seotud lahter

020

millest: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES:

120

1.

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

2.

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

3.

Krediitkaardinõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

4.

Liising

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

5.

Äriühingutele või VKEdele antud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

6.

Tarbimislaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

7.

Nõuded klientide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

8.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

9.

Pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

10.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

 

KÕIK POSITSIOONID

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

NETOPOSITSIOONI (PIKK) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

NETOPOSITSIOONI (LÜHIKE) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES

ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

RISKIKAALUD < 1 250 %

1 250 %

REGULATIIVNE MEETOD

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

PIKAD

LÜHIKESED

(-) PIKAD

(-) LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

7 – 10 %

12 – 18 %

20 – 35 %

40 – 75 %

100 %

250 %

350 %

425 %

650 %

Muu

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

REITINGUTA POSITSIOONID

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

7 – 10 %

12 – 18 %

20 – 35 %

40 – 75 %

100 %

250 %

350 %

425 %

650 %

Muu

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

REITINGUTA POSITSIOONID

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

 

KESKMINE RISKIKAAL (%)

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID

KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

330

340

350

360

370

380

390

400

410

420

430

440

450

010

KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga MKR SA TDI {330:060} seotud lahter

 

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID:

020

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

VÄÄRTPABERISTAMISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID:

110

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

Riigisisene turg:

 

 

 

 

POSITSIOONID

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

021

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

022

Muud varad ja kohustused

 

 

 

 

 

 

 

030

Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

 

 

 

 

 

 

 

040

Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud

 

 

 

 

 

 

 

050

Spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

090

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

100

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

110

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

120

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

130

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 


C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITEKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

 

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

(Sealhulgas selliste muus kui aruandlusvaluutas olevate tasakaalustamata positsioonide ümberjaotamine, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustatud positsioonide erikäsitlust)

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

TASAKAALUSTATUD

020

030

040

050

060

070

080

090

100

010

KOGUPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Tugeva korrelatsiooniga valuutad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

025

millest: aruandlusvaluuta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Kõik muud valuutad (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Kuld

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONIDE (SEALHULGAS ARUANDLUSVALUUTA) JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

100

Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Bilansivälised kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Memokirjed: VALUUTAPOSITSIOONID

130

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Lekk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Argentina peeso

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Austraalia dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

Brasiilia real

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

Bulgaaria lev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

Kanada dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

Tšehhi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

Taani kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

Egiptuse nael

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

Inglise nael

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

Ungari forint

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

Jaapani jeen

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

Leedu litt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

Dinaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

Mehhiko peeso

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

Poola zlott

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

Rumeenia leu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

Vene rubla

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

Serbia dinaar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

Rootsi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

Šveitsi frank

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

Türgi liir

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

Grivna

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

USA dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

Islandi kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

Norra kroon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

Hongkongi dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

Uus Taiwani dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

Uus-Meremaa dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

Singapuri dollar

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

Korea vonn

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

Renminbi-jüaan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

Horvaatia kuna

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBARISKIPOSITSIOONID (MKR SA COM)

 

KÕIK POSITSIOONID

NETOPOSITSIOONID

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

PIKAD

LÜHIKESED

PIKAD

LÜHIKESED

010

020

030

040

050

060

070

010

KAUBAPOSITSIOONID KOKKU

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

020

Väärismetallid (v.a kuld)

 

 

 

 

 

 

 

030

Mitteväärismetallid

 

 

 

 

 

 

 

040

Põllumajanduskaubad

 

 

 

 

 

 

 

050

Muud

 

 

 

 

 

 

 

060

Millest energiatooted (nafta, gaas)

 

 

 

 

 

 

 

070

Lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

080

Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

090

Lihtsustatud meetod: Kõik positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

100

Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk)

 

 

 

 

 

 

 

110

Lihtsustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

120

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

130

Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul

 

 

 

 

 

 

 

140

Stsenaariumi maatriksmeetod

 

 

 

 

 

 

 


C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

 

VaR RISKIVÄÄRTUS

STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS

TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE

KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

Ületamiste arv eelneva 250 tööpäeva jooksul

VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc)

Stressiolukorra VaR riskiväärtuse korrutustegur (ms)

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

KORRUTUSTEGUR (ms) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE STRESSIOLUKORRA VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS

VIIMANE VÄÄRTUS

ALAMPIIR

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS

VIIMANE VÄÄRTUS

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

010

KOGUPOSITSIOON

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormiga CA seotud lahter

 

 

 

 

 

 

Memokirjed: TURURISKI JAOTUS

020

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Kaubeldavad võlainstrumendid – üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Kaubeldavad võlainstrumendid – spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Omakapitali investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Omakapitali investeeringud – üldrisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Omakapitali investeeringud – spetsiifiline risk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Valuutarisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Kaubarisk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Üldriski kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Spetsiifilise riski kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

 

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

VaR riskiväärtus

STRESSIOLUKORRA VaR riskiväärtus

OMAVAHENDITE NÕUDED

KOGURISKIPOSITSIOON

MEMOKIRJED

KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKI MAANDUSE TINGLIK VÄÄRTUS

 

millest: börsivälised tuletisinstrumendid

millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

KORRUTUSTEGUR (ms) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE STRESSIOLUKORRA VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

Vastaspoolte arv

millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat

KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

010

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA2;r640;c010}

 

 

 

 

 

020

Täiustatud meetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA2;r650;c010}

 

 

 

 

 

030

Standardmeetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA2;r660;c010}

 

 

 

 

 

040

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

 

 

 

 

 

 

 

 

Seos lahtriga {CA2;r670;c010}

 

 

 

 

 


C 33.00 – RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES VASTASPOOLE RIIKIDE KAUPA (GOV)

Riik:

 

 

 

 

Otsesed riskipositsioonid

Memokirje: krediidituletisinstrumendid, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid

Riskipositsiooni väärtus

Riskiga kaalutud vara

Bilansilised riskipositsioonid

Varade väärtuse akumuleeritud langus

 

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

 

Tuletisinstrumendid

Bilansivälised riskipositsioonid

Selliste finantsvarade bilansiline brutoväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid

Selliste finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid (pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist)

Finantsvarad, mis ei ole tuletisinstrumendid, arvestusportfellide lõikes

Lühikesed positsioonid

 

Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid

Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid

Nimiväärtus

Eraldised

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus

Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

millest: lühikesed positsioonid, mis tulenevad pöördrepolaenudest, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavateks või kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks

millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel, finantsvaradest õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel

millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

Bilansiline väärtus

Tinglik väärtus

 

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

010

Koguriskipositsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIDE, REGULATIIVSETE LÄHENEMISVIISIDE JA RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE LÕIKES:

020

Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

Standardmeetod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

Nõuded keskvalitsuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

Nõuded avalike sektori asutuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

Sisereitingute meetod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

Nõuded keskvalitsuste vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu [nõuded keskvalitsuste vastu]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu [nõuded äriühingute vastu]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

Nõuded avalike sektori asutuste vastu [nõuded keskvalitsuste vastu]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

Nõuded avalike sektori asutuste vastu [nõuded äriühingute vastu]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu [nõuded keskvalitsuste vastu]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu [nõuded äriühingute vastu]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse tururiski raamistikku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOGURISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS JÄRELEJÄÄNUD TÄHTAEGADE LÕIKES:

170

[ 0–3 kuud[

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

[ 3 kuud – 1 aasta [

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

[ 1 aasta – 2 aastat [

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

[ 2 aastat – 3 aastat [

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

[ 3 aastat – 5 aastat [

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

[ 5 aastat – 10 aastat [

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

[ 10 aastat või rohkem [

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
“

II LISA

„

II LISA

OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS

Sisukord

I OSA: ÜLDISED JUHISED 140

1.

 STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED 140

1.1.

 STRUKTUUR 140

1.2.

 NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED 140

1.3.

 MÄRGI PÕHIMÕTTED 140
II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED 140

1.

 KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA) 140

1.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 140

1.2.

 C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1) 141

1.2.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 141

1.3.

 C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2) 155

1.3.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 155

1.4.

 C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3) 161

1.4.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 161

1.5.

 C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4) 162

1.5.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 162

1.6.

 ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5) 177

1.6.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 177

1.6.2.

 C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1) 177

1.6.2.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 177

1.6.3.

 C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2) 185

1.6.3.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 185

2.

 KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) 187

2.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 187

2.2.

 ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA 188

2.3.

 TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES 188

2.4.

 C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL) 188

2.5.

 C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) 189

3.

 KREDIIDIRISKI VORMID 195

3.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 195

3.1.1.

 SELLISTE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KAJASTAMINE, MILLEL ON ASENDUSMÕJU 195

3.1.2.

 VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KAJASTAMINE 196

3.2.

 C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA) 196

3.2.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 196

3.2.2.

 VORMI CR SA ULATUS 196

3.2.3.

 RISKIPOSITSIOONIDE MÄÄRAMINE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE STANDARDMEETODI KOHASELT 197

3.2.4.

 SELGITUSED KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 112 OSUTATUD TEATAVATE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE ULATUSE KOHTA 200

3.2.4.1.

 RISKIPOSITSIOONI KLASS „NÕUDED KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE VASTU“ 200

3.2.4.2.

 RISKIPOSITSIOONI KLASS „PANDIKIRJADEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID“ 200

3.2.4.3.

 RISKIPOSITSIOONI KLASS „ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJA AKTSIATEST JA OSAKUTEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID“ 201

3.2.5.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 201

3.3.

 KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB) 207

3.3.1.

 VORMI CR IRB ULATUS 207

3.3.2.

 VORMI CR IRB JAOTUS 208

3.3.3.

 C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1) 209

3.3.3.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 209

3.3.4.

 C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (VORM CR IRB 2) 216

3.4.

 KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA 217

3.4.1.

 C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODIKOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1) 217

3.4.1.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 217

3.4.2.

 C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2) 219

3.4.2.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 219

3.4.3.

 C 09.04 – RIIKIDE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI ARVUTAMISEL JA KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHISE VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI MÄÄRA ARVUTAMISEL ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE JAOTUS (CCB) 222

3.4.3.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 222

3.4.3.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 222

3.5.

 C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2) 225

3.5.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 225

3.5.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA (KEHTIVAD NII VORMI CR EQU IRB 1 KUI KA VORMI CR EQU IRB 2 KOHTA) 226

3.6.

 C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT) 229

3.6.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 229

3.6.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 230

3.7.

 C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA) 231

3.7.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 231

3.7.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 231

3.8.

 C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB) 237

3.8.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 237

3.8.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 238

3.9.

 C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS) 244

3.9.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 244

3.9.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 245

4.

 OPERATSIOONIRISKI VORMID 253

4.1.

 C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR) 253

4.1.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 253

4.1.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 254

4.2.

 OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA KAHJUDE KOHTA (OPR DETAILS) 256

4.2.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 256

4.2.2.

 C 17.01: OPERATSIOONIRISKI KAHJUD JA HÜVITUSED ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS 1) 257

4.2.2.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 257

4.2.2.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 257

4.2.3.

 C 17.02: OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA SUURIMATE KAHJUJUHTUMITE KOHTA (OPR DETAILS 2) 262

4.2.3.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 262

4.2.3.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 263

5.

 TURURISKI VORMID 263

5.1.

 C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI) 264

5.1.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 264

5.1.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 264

5.2.

 C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC) 266

5.2.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 266

5.2.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 266

5.3.

 C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP) 268

5.3.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 268

5.3.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 269

5.4.

 C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU) 270

5.4.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 270

5.4.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 271

5.5.

 C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITEKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX) 272

5.5.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 272

5.5.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 272

5.6.

 C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM) 274

5.6.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 274

5.6.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 275

5.7.

 C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM) 275

5.7.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 275

5.7.2.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 276

5.8.

 C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA) 278

5.8.1.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 278

6.

 C 33.00 – RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES (GOV) 280

6.1.

 ÜLDISED MÄRKUSED 280

6.2.

 VORMI „RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES“ ULATUS 280

6.3.

 JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA 280

I OSA: ÜLDISED JUHISED

1.   STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED

1.1.   STRUKTUUR

1.

Raamistik koosneb kokku viiest vormide kogumist:

a)

kapitali adekvaatsus, regulatiivse kapitali ülevaade, koguriskipositsioon;

b)

konsolideerimisgrupi maksevõime, ülevaade sellest, kuidas aruandva üksuse konsolideerimise alla kuuluvad üksikud üksused täidavad maksevõimenõudeid;

c)

krediidirisk (sealhulgas vastaspoole risk, lahjendusrisk ja arveldusrisk);

d)

tururisk (sealhulgas kauplemisportfelli positsioonirisk, valuutarisk, kaubarisk ja krediidiväärtuse korrigeerimise risk);

e)

operatsioonirisk.

2.

Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ja valideerimiseeskirjad esitatakse rakendusliku tehnilise standardi käesolevas osas.

3.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks kasutatava lähenemisviisi seisukohast.

1.2.   NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED

4.

Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmises tabelis kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.

5.

Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}.

6.

Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

7.

Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm;rida}.

8.

Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg.

1.3.   MÄRGI PÕHIMÕTTED

9.

Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.

II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.   KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)

1.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

10.

CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ja üleminekusätete kohta ning koosnevad viiest vormist:

a)

Vormis CA1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud omavahendite summa, mis on liigendatud kirjeteks, millest kõnealune summa koosneb. Omavahendite summa sisaldab üleminekusätete kogumõju omavahendite liikide lõikes.

b)

Vormis CA2 esitatakse kokkuvõtlikult koguriskipositsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 (kapitalinõuete määrus) artikli 92 lõikes 3.

c)

Vormis CA3 esitatakse suhtarvud, mille puhul on kapitalinõuete määrusega ette nähtud miinimumtase, ja mõned muud nendega seotud andmed.

d)

Vormis CA4 esitatakse memokirjed, mida on vaja vormi CA1 kirjete arvutamiseks, samuti teave seoses kapitalinõuete direktiivi kohaste kapitalipuhvritega.

e)

Vormis CA5 esitatakse andmed, mida on vaja omavahendeid käsitlevate üleminekusätete mõju arvutamiseks. Pärast üleminekusätete kehtivusaja lõppu vorm CA5 kaotatakse.

11.

Vorme kohaldatakse kõigi aruandvate üksuste suhtes, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega.

12.

Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid.

13.

Üleminekusätteid käsitletakse CA vormides järgmiselt:

a)

Vormis CA1 esitatavates kirjetes üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi üldiselt arvesse ei võeta. See tähendab, et vormi CA1 kirjete andmed arvutatakse vastavalt lõppsätetele (st nagu üleminekusätteid ei kohaldataks), välja arvatud kirjed, mis kokkuvõtlikult kajastavad üleminekusätete mõju. Iga omavahendite liigi (st esimese taseme põhiomavahendid, täiendavad esimese taseme omavahendid ja teise taseme omavahendid) puhul on kolm eri kirjet, milles kajastatakse kõiki üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

b)

Üleminekusätted võivad mõjutada ka täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite puudujääki (s.o täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab vastavalt täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid, nagu sätestatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktis j ja artikli 56 punktis e) ning seega võivad kõnealuseid puudujääke sisaldavad kirjed kaudselt kajastada üleminekusätete mõju.

c)

Vormi CA5 kasutatakse üksnes üleminekusätete mõju kajastamiseks.

14.

II samba nõudeid võib ELis kohaldada erinevalt (IV kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Kapitalinõuete määruse kohases maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta. Üksikasjalike aruannete esitamine II samba nõuete kohta ei ole kapitalinõuete määruse artikliga 99 ette nähtud.

a)

Vormides CA1, CA2 või CA5 esitatakse andmed ainult I samba küsimuste kohta.

b)

Vormis CA3 kajastatakse II samba täiendavate nõuete kogumõju maksevõime suhtarvule. Ühes osas kajastatakse summade mõju suhtarvudele, samas kui teises osas kajastatakse suhtarvu ennast. Mõlemad suhtarvude osad ei ole täiendavalt seotud vormidega CA1, CA2 või CA5.

c)

Vorm CA4 sisaldab ühte lahtrit seoses II samba kohaste täiendavate omavahendite nõuetega. See lahter ei ole valideerimiseeskirjade kaudu seotud CA3 vormi omavahendite suhtarvudega ja kajastab kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõiget 2, milles on selgesõnaliselt märgitud, et täiendavaid omavahendite nõudeid võib käsitada ühe võimalusena II samba otsuste puhul.

1.2.   C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)

1.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.   Omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga.

015

1.1.   Esimese taseme omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 25.

Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga.

020

1.1.1.   Esimese taseme põhiomavahendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 50.

030

1.1.1.1.   Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

040

1.1.1.1.1.   Sissemakstud kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt a ning artiklid 27–31

See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute või samalaadsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitaliinstrumente (kapitalinõuete määruse artiklid 27–29).

Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi.

Arvesse võetakse ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.

045

1.1.1.1.1*   millest: ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 31

Ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumendid arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused.

050

1.1.1.1.2*   Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m.

Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

060

1.1.1.1.3.   Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt b

Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.

070

1.1.1.1.4.   (–) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 42 sätestatud erandeid.

Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.

Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all.

080

1.1.1.1.4.1.   (–) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.1.1 kohastes esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides.

Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 42 punktiga a.

090

1.1.1.1.4.2.   (–) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

091

1.1.1.1.4.3.   (–) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

092

1.1.1.1.5.   (–) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha „enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus“.

130

1.1.1.2.   Jaotamata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt c ja artikli 26 lõige 2

Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga.

140

1.1.1.2.1.   Eelmiste aastate jaotamata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses“.

150

1.1.1.2.2.   Aktsepteeritav kasum või kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused.

Teiselt poolt arvatakse vastavalt kapitalimääruse artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum.

160

1.1.1.2.2.1.   Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a.

Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum.

170

1.1.1.2.2.2.   (–) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist

Kapitalinõuete määruse artikli 26 punkt 2

Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui aruandeperioodil on krediidiasutus või investeerimisühing kajastanud kahjumit. See tuleneb sellest, et kahjum arvatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid).

Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid.

180

1.1.1.3.   Muu akumuleeritud koondkasum

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt d

Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa määratakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 13 lõikele 4.

200

1.1.1.4.   Muud reservid

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e

Kapitalinõuete määruses on muud reservid määratletud kui „kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis“.

Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

210

1.1.1.5.   Üldine pangandusreserv

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt f

Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 on üldine pangandusreserv (direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt „üldise pangandusriski fond“) määratletud kui „summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib“.

Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

220

1.1.1.6.   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1–3 ja artiklid 484–487

Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

230

1.1.1.7.   Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84

Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

240

1.1.1.8.   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega

Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480

Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5.

250

1.1.1.9.   Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega

Kapitalinõuete määruse artiklid 32–35

260

1.1.1.9.1.   (–) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine

Kapitalinõuete määruse artikli 32 punkt 1

Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti.

270

1.1.1.9.2.   Rahavoogude riskimaandamise reserv

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt a

Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist.

280

1.1.1.9.3.   Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt b

Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.

285

1.1.1.9.4.   Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt c ja artikli 33 lõige 2

Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile.

Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta.

290

1.1.1.9.5.   (–) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artiklid 34 ja 105

Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 105 kohastest usaldusväärse hindamise rangematest nõuetest.

300

1.1.1.10.   (–) Firmaväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37

310

1.1.1.10.1.   (–) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt b

Firmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

Selle kirje all kajastatav summa on sama kui bilansis kajastatav summa.

320

1.1.1.10.2.   (–) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt b ja artikkel 43

330

1.1.1.10.3.   Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a

Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

340

1.1.1.11.   (–) Muu immateriaalne vara

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a

Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

350

1.1.1.11.1.   (–) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b

Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale muu immateriaalse vara kui firmaväärtuse summale.

360

1.1.1.11.2.   Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a

Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui muu immateriaalne vara kui firmaväärtus on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

370

1.1.1.12.   (–) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38

380

1.1.1.13.   (–) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159

Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (kapitalinõuete määruse artikkel 40).

390

1.1.1.14.   (–) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41

400

1.1.1.14.1.   (–) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varad

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt e

Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui „kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist“.

Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi).

410

1.1.1.14.2.   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt a

Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse.

420

1.1.1.14.3.   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt b

Selle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele.

Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal.

430

1.1.1.15.   (–) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44

Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid.

440

1.1.1.16.   (–) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j

Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid“. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest.

450

1.1.1.17.   (–) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ning artiklid 89–91

Oluline osalus on määratletud kui „otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele“.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib selle alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

460

1.1.1.18.   (–) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii, artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b, artikkel 258 ja artikli 266 lõige 3

Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.

470

1.1.1.19.   (–) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3

Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makse või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all.

471

1.1.1.20.   (–) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

472

1.1.1.21.   (–) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %.

480

1.1.1.22.   (–) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79

Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3).

490

1.1.1.23.   (–) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 5 punktile b jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest).

500

1.1.1.24.   (–) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27; artikli 36 lõike 1 punkt i; artiklid 43, 45 ja 47; artikli 48 lõike 1 punkt b; artikli 49 lõiked 1–3 ja artikkel 79

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.

Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3).

510

1.1.1.25.   (–) Summa, mis ületab 17,65 % künnist

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõige 1

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 1 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesest ja kaudsest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering.

520

1.1.1.26.   Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 469–472, 478 ja 481.

Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

524

1.1.1.27.   (–) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

529

1.1.1.28.   Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat esimese taseme põhiomavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524.

Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

530

1.1.2.   TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 61.

540

1.1.2.1.   Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a, artiklid 52–54, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

550

1.1.2.1.1.   Sissemakstud kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a ning artiklid 52–54

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

560

1.1.2.1.2 (*)   Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja f

Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

570

1.1.2.1.3.   Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt b

Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.

580

1.1.2.1.4.   (–) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 57 sätestatud erandeid.

Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.

Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all.

590

1.1.2.1.4.1.   (–) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.2.1.1 kohastes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

620

1.1.2.1.4.2.   (–) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

621

1.1.2.1.4.3.   (–) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57

622

1.1.2.1.5.   (–) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a ja artikkel 57

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a tuleb maha arvata „enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma“.

660

1.1.2.2.   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487, 489 ja 491

Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

670

1.1.2.3.   Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 85 ja 86

Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.

Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).

680

1.1.2.4.   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikkel 480

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.

690

1.1.2.5.   (–) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58

Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid.

700

1.1.2.6.   (–) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79

Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

710

1.1.2.7.   (–) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79

Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.

720

1.1.2.8.   (–) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e

Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)“.

730

1.1.2.9.   Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 474, 475, 478 ja 481

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

740

1.1.2.10.   Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest)

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j

Täiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest.

Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga.

744

1.1.2.11.   (–) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

748

1.1.2.12.   Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat täiendavate esimese taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 530–744.

Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

750

1.2.   TEISE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 71.

760

1.2.1.   Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

770

1.2.1.1.   Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

780

1.2.1.2 (*)   Memokirje: mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64

Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel.

Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi.

790

1.2.1.3.   Ülekurss

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt b ja artikkel 65

Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas.

Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid“ seotud osa.

800

1.2.1.4.   (–) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 67 sätestatud erandeid.

Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid“ alla, ei kajastata sellel real.

Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi.

Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohustusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all.

810

1.2.1.4.1.   (–) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.2.1.1 kohastes teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides.

840

1.2.1.4.2.   (–) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

841

1.2.1.4.3.   (–) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67

842

1.2.1.5.   (–) Tegelikud või tingimuslikud kohustused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a ja artikkel 67

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a tuleb maha arvata „enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma“.

880

1.2.2.   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 6 ja 7, artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491

Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

890

1.2.3.   Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 87 ja 88

Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.

Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83).

900

1.2.4.   Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka

Kapitalinõuete määruse artikkel 480

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5.

910

1.2.5.   Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.

920

1.2.6.   Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena.

930

1.2.7.   (–) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68

Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid.

Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid.

940

1.2.8.   (–) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79

Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, mis tuleb maha arvata.

950

1.2.9.   (–) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79

Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha.

960

1.2.10.   Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 476–478 ja artikkel 481.

Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5.

970

1.2.11.   Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e

Teise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest.

Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arv vastupidise märgiga.

974

1.2.12.   (–) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

978

1.2.13.   Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud

Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat teise taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 750–974.

Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse).

1.3.   C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)

1.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.   KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 3 ning artiklid 95, 96 ja 98

020

1*   millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul.

030

1**   millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud

Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul.

040

1.1.   RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktid a ja f

050

1.1.1.   Standardmeetod

Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel.

060

1.1.1.1.   Standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud standardmeetodikohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid.

070

1.1.1.1.01.   Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Vt vorm CR SA.

080

1.1.1.1.02.   Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Vt vorm CR SA.

090

1.1.1.1.03.   Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Vt vorm CR SA.

100

1.1.1.1.04.   Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Vt vorm CR SA.

110

1.1.1.1.05.   Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Vt vorm CR SA.

120

1.1.1.1.06.   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR SA.

130

1.1.1.1.07.   Nõuded äriühingute vastu

Vt vorm CR SA.

140

1.1.1.1.08.   Jaenõuded

Vt vorm CR SA.

150

1.1.1.1.09.   Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

160

1.1.1.1.10.   Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

170

1.1.1.1.11.   Eriti suure riskiga seotud kirjed

Vt vorm CR SA.

180

1.1.1.1.12.   Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

190

1.1.1.1.13.   Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu

Vt vorm CR SA.

200

1.1.1.1.14.   Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Vt vorm CR SA.

210

1.1.1.1.15.   Omakapitali investeeringud

Vt vorm CR SA.

211

1.1.1.1.16.   Muud kirjed

Vt vorm CR SA.

220

1.1.1.2.   Standardmeetodikohased väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

230

1.1.1.2.*   millest: edasiväärtpaberistamine

Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

240

1.1.2.   Sisereitingute meetod

250

1.1.2.1.   Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

260

1.1.2.1.01.   Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Vt vorm CR IRB.

270

1.1.2.1.02.   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR IRB.

280

1.1.2.1.03.   Nõuded äriühingute vastu – VKEd

Vt vorm CR IRB.

290

1.1.2.1.04.   Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

Vt vorm CR IRB.

300

1.1.2.1.05.   Nõuded äriühingute vastu – muud

Vt vorm CR IRB.

310

1.1.2.2.   Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid

Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid).

320

1.1.2.2.01.   Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

Vt vorm CR IRB.

330

1.1.2.2.02.   Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Vt vorm CR IRB.

340

1.1.2.2.03.   Nõuded äriühingute vastu – VKEd

Vt vorm CR IRB.

350

1.1.2.2.04.   Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

Vt vorm CR IRB.

360

1.1.2.2.05.   Nõuded äriühingute vastu – muud

Vt vorm CR IRB.

370

1.1.2.2.06.   Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

Vt vorm CR IRB.

380

1.1.2.2.07.   Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

Vt vorm CR IRB.

390

1.1.2.2.08.   Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

Vt vorm CR IRB.

400

1.1.2.2.09.   Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

Vt vorm CR IRB.

410

1.1.2.2.10.   Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

Vt vorm CR IRB.

420

1.1.2.3.   Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud

Vt vorm CR EQU IRB.

430

1.1.2.4.   Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid

Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

440

1.1.2.4*   millest: edasiväärtpaberistamine

Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel.

450

1.1.2.5.   Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156.

460

1.1.3.   Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul

Kapitalinõuete määruse artiklid 307–309

490

1.2.   KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b

500

1.2.1.   Kauplemisportfelliväline arveldus-/ülekanderisk

Vt vorm CR SETT.

510

1.2.2.   Kauplemisportfelli arveldus-/ülekanderisk

Vt vorm CR SETT.

520

1.3.   KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i ja punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b

530

1.3.1.   Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

540

1.3.1.1.   Kaubeldavad võlainstrumendid

Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel.

550

1.3.1.2.   Omakapitali investeeringud

Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel.

555

1.3.1.3.   Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõige 1, artikli 350 lõike 3 punkt c ja artikli 364 lõike 2 punkt a

Koguriskipositsioon ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 kohaselt kas otsekohe või kapitalinõuete määruse artikli 350 lõike 3 punktis c määratletud piirmäära tõttu. Kapitalinõuete määruses ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiapositsiooni riski alla.

Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga.

Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, korrutatuna 12,5ga, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, korrutatuna 12,5ga, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem.

556

1.3.1.3.*   Memokirje: üksnes kaubeldavatesse võlainstrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

Koguriskipositsioon ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on investeerinud üksnes intressipositsiooni riskiga instrumentidesse.

557

1.3.1.3.**   Üksnes omakapitaliinstrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

Koguriskipositsioon ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on investeerinud üksnes aktsiapositsiooni riskiga instrumentidesse või kombineeritud instrumentidesse või kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osad ei ole teada.

560

1.3.1.4.   Valuuta

Vt vorm MKR SA FX.

570

1.3.1.5.   Kaubad

Vt vorm MKR SA COM.

580

1.3.2.   Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul

Vt vorm MKR IM.

590

1.4.   KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt b

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga.

600

1.4.1.   Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

610

1.4.2.   Standardmeetodil/alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

620

1.4.3.   Täiustatud mõõtmismudelitel põhinevatel meetodil põhinev operatsioonirisk

Vt vorm OPR.

630

1.5.   PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõige 2, artikli 96 lõige 2, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

Kohaldatakse ainult kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute suhtes. Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 97.

Kapitalinõuete määruse artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5ga.

Kapitalinõuete määruse artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt.

—

Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa, on kajastatav summa võrdne nulliga.

—

Kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis b osutatud summa on suurem kui kapitalinõuete määruse artikli 95 lõike 2 punktis a osutatud summa, on kajastatav summa võrdne esimesena nimetatud summast lahutatud viimati nimetatud summaga.

640

1.6.   KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d. Vt vorm CVA.

650

1.6.1.   Täiustatud meetod

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 383. Vt vorm CVA.

660

1.6.2.   Standardmeetod

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 384. Vt vorm CVA.

670

1.6.3.   Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 385. Vt vorm CVA.

680

1.7.   KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401

690

1.8.   MUUD RISKIPOSITSIOONID

Kapitalinõuete määruse artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks.

Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 458 ja 459.

Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga.

710

1.8.2.   millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal

Kapitalinõuete määruse artikkel 458.

720

1.8.2*   millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

730

1.8.2**   millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

740

1.8.2***   millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest

Kapitalinõuete määruse artikkel 458

750

1.8.3.   millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal

Kapitalinõuete määruse artikkel 459

760

1.8.4.   millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon.

Kapitalinõuete määruse artikkel 3

Kajastatakse täiendav riskipositsioon. See hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab kapitalinõuete määruse artikli 3 põhjal riskikaalu 50 %, on kajastatav summa 30).

1.4.   C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)

1.4.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

010

1.   Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

020

2.   Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

030

3.   Esimese taseme omavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b

Esimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

040

4.   Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

050

5.   Koguomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c

Koguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist.

060

6.   Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (–)

Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid.

070

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu.

080

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2.

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarvu.

Esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv kajastab kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punkti a kohast miinimumnõuet ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuet, kuid ei hõlma muid nõudeid (nt kapitalipuhvri nõuded).

090

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme omavahendite suhtarvu.

100

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme omavahendite sihtsuhtarvu.

Esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv kajastab kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punkti b kohast miinimumnõuet ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuet, kuid ei hõlma muid nõudeid (nt kapitalipuhvri nõuded).

110

II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab koguomavahendite suhtarvu.

120

II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat koguomavahendite sihtsuhtarvu.

Koguomavahendite sihtsuhtarv kajastab kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punkti c kohast miinimumnõuet ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuet, kuid ei hõlma muid nõudeid (nt kapitalipuhvri nõuded).

1.5.   C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)

1.5.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Rida

010

1.   Edasilükkunud tulumaksu vara kokku

Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

020

1.1.   Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel

Kapitalinõuete määruse artikli 39 lõige 2

Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu.

030

1.2.   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest).

040

1.3.   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega kapitalinõuete määruse artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %.

050

2.   Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku

Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga.

060

2.1.   Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3 ja 4

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all.

070

2.2.   Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast

Kapitalinõuete määruse artikkel 38

080

2.2.1.   Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

090

2.2.2.   Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5

Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

093

2A   Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 39 lõige 1

Enammakstud maksusumma ja tagasi kantud maksukahjum, mis ei ole omavahenditest maha arvatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 39 lõikele 1. Kajastatav summa on summa enne riskikaalude kohaldamist.

096

2B   Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõige 4

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei arvata maha vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 1, kuid mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 250 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, võttes arvesse kapitalinõuete määruse artikli 470 mõju. Kajastatav summa on edasilükkunud tulumaksu vara summa enne riskikaalu kohaldamist.

097

2C   Edasilükkunud tulumaksu vara, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 %

Kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt d, artikkel 470, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mida ei arvata maha vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile d ja artiklile 470, kuid mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 0 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 472 lõikele 5. Kajastatav summa on edasilükkunud tulumaksu vara summa enne riskikaalu kohaldamist.

100

3.   Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

110

3.1.   Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

120

3.1.1.   Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

130

3.1.2.   Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

131

3.1.3.   Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised

Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 110 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

140

3.2.   Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

145

4.   Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (–) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

150

4.1.   Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid

Kapitalinõuete määruse artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud.

155

4.2.   Aktsepteeritav oodatav kahju kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159

Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju.

160

5.   Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d

Sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil.

Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

170

6.   Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist.

Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist.

180

7.   Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir

Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast,

Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks.

190

8.   Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõike 1 punkt a

Selle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

200

9.   Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktid a ja b

Selle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga.

210

10.   Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis

Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõige 1

Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest.

Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % lõplikest esimese taseme põhiomavahenditest, st esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi.

225

11.1.   Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul

Artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt a

226

11.2.   Aktsepteeritud kapital riskide kontsentreerumise puhul

Artikli 4 lõike 1 punkti 71 alapunkt b

230

12.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 44–46 ja 49.

240

12.1.   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 46 ja 49

250

12.1.1.   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 46 ja 49

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)

summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi ning

c)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

260

12.1.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikliga 45 on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

270

12.2.   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

280

12.2.1.   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

290

12.2.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

291

12.3.1.   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

292

12.3.2.   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

293

12.3.3.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

300

13.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 58–60

310

13.1.   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2

320

13.1.1.   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

330

13.1.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

340

13.2.   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

350

13.2.1.   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

360

13.2.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

361

13.3.   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

362

13.3.1.   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

363

13.3.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

370

14.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 68–70

380

14.1.   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2

390

14.1.1.   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem; ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

400

14.1.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

410

14.2.   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

420

14.2.1.   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

430

14.2.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

431

14.3.   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

432

14.3.1.   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

433

14.3.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

440

15.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

450

15.1.   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

460

15.1.1.   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

b)

summad, mis on seotud investeeringutega, mille suhtes kohaldatakse artikli 49 kohast mis tahes alternatiivi ning

c)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

470

15.1.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

480

15.2.   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

490

15.2.1.   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

500

15.2.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45

Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

501

15.3.   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

502

15.3.1.   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45

503

15.3.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45

510

16.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

520

16.1.   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59

530

16.1.1.   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikkel 58

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 56 punkt d); ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

540

16.1.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

550

16.2.   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

560

16.2.1.   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

570

16.2.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59

Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

571

16.3.   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

572

16.3.1.   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59

573

16.3.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59

580

17.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

590

17.1.   Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69

600

17.1.1.   Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikkel 68

Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:

a)

väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem (artikli 66 punkt d); ning

b)

osalused, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

610

17.1.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

620

17.2.   Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

630

17.2.1.   Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69

Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides.

Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

640

17.2.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69

Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta.

641

17.3.   Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

642

17.3.1.   Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69

643

17.3.2.   (–) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69

650

18.   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõige 4, artikli 48 lõige 4 ja artikli 49 lõige 4

660

19.   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 60 lõige 4

670

20.   Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest

Kapitalinõuete määruse artikli 70 lõige 4

680

21.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12,1 all.

690

22.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15,1 all.

700

23.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all.

710

24.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all.

720

25.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14,1 all.

730

26.   Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest

Kapitalinõuete määruse artikkel 79

Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa.

Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17,1 all.

740

27.   Kombineeritud puhvri nõue

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6

750

Kapitali säilitamise puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129

Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

760

Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver

Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv

Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

770

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130 ja 135–140

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

780

Süsteemse riski puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

800

Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

810

Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131

Kajastatav summa on omavahendite summa, mida on vaja vastava kapitalipuhvri nõude täitmiseks aruandekuupäeva seisuga.

820

28.   II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded

Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2

Kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles lahtris.

830

29.   Algkapital

Kapitalinõuete direktiivi artikkel 12 ja artiklid 28–31 ning kapitalinõuete määruse artikkel 93

840

30.   Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid

Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a

850

31.   Riigivälised esmased riskipositsioonid

Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

860

32.   Esmane koguriskipositsioon

Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing.

870

Omavahendite kogusumma korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 4

Sellel väljal tuleb kajastada väljal 880 kajastatud summa ja kapitalinõuete määruse kohaste koguomavahendite vahe.

Kui kohaldatakse standardmeetodi alternatiivi (kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 2), jäetakse see rida tühjaks.

880

Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 4

Sellel väljal tuleb kajastada kapitalinõuete määruse kohased koguomavahendid, mida on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 500 lõikele 4 (st täielikult korrigeeritud, et võtta arvesse direktiivile 93/6/EMÜ ja direktiivile 2000/12/EÜ (nii nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007) ning kapitalinõuete määrusele vastava omavahendite arvutamise erinevusi, mis tulenevad oodatava ja ettenägematu kahju erinevast käsitlusviisist vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile).

Kui kohaldatakse standardmeetodi alternatiivi (kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 2), jäetakse see rida tühjaks.

890

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b

Sellel väljal tuleb kajastada kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike 1 punktis b nõutud omavahendite summa (st 80 % omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutus või investeerimisühing peaks omama tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivist 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, lähtuvalt sellest, kuidas need direktiivid enne 2007. aasta jaanuari kehtisid).

900

Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul – standardmeetodi alternatiiv

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõiked 2 ja 3

Sellel väljal tuleb kajastada kapitalinõuete määruse artikli 500 lõikes 2 nõutud omavahendite summa (80 % omavahendite summast, mida krediidiasutus või investeerimisühing peaks omama tulenevalt artiklist 92, arvutades riskiga kaalutud vara vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile või III osa III jaotise 2. või 3. peatükile, mitte vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile või III osa III jaotise 4. peatükile).

910

Koguomavahendite puudujääk seoses omavahendite nõuetega Basel I alampiiri või standardmeetodi alternatiivi puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike 1 punkt b ja lõige 2

Sellel real kajastatakse järgmine:

—

kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike 1 punkti b ja rida 880 < rida 890: rea 890 ja rea 880 vahe

—

kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 500 lõiget 2 ja vormi C 01.00 rida 010 < vormi C 04.00 rida 900: vormi C 04.00 rea 900 ja vormi C 01.00 rea 010 vahe

1.6.   ÜLEMINEKUSÄTTED ja INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)

1.6.1.   Üldised märkused

15.

Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaseid üleminekusätteid.

16.

Vormi CA5 ülesehitus on järgmine:

a)

Vormis 5.1 esitatakse kokkuvõtlikult kogu korrigeerimine, mida tuleb teha omavahendite eri komponentides (esitatakse vormis CA1 vastavalt lõppsätetele) tulenevalt üleminekusätete kohaldamisest. Kõnealuse tabeli elemendid esitatakse vormi CA1 omavahendite eri komponentide „korrigeerimisena“, et kajastada omavahendite komponentides üleminekusätete mõju.

b)

Vormis 5.2 esitatakse täiendavad üksikasjad selliste kapitaliinstrumentide arvutamise kohta, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi.

17.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama ettenähtud osa veerus 050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 060.

18.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt kapitalinõuete määruse X osale.

19.

Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest.

1.6.2.   C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)

20.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tabelis 5.1 teavet seoses kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega.

21.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 rea 060 veergudes 010–030 kajastatavad andmed saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest.

22.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 070–092 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 479 ja 480).

23.

Alates reast 100 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi ning täiendavaid filtreid ja mahaarvamisi.

24.

Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju.

1.6.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine

020

Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine

030

Teise taseme omavahendite korrigeerimine

040

Riskiga kaalutud vara korrigeerimine

Veerg 040 hõlmab asjaomaseid summasid, millega tulenevalt üleminekusätetest korrigeeritakse kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 kohast koguriskipositsiooni. Kajastatavate summade puhul võetakse arvesse III osa II jaotise 2. või 3. peatüki või III osa IV jaotise sätete kohaldamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõikele 4. See tähendab, et üleminekusätetest tulenevad summad, mille suhtes kohaldatakse III osa II jaotise 2. või 3. peatüki sätteid, tuleks kajastada riskiga kaalutud varana, samas kui üleminekusätetest tulenevad summad, mille suhtes kohaldatakse III osa IV jaotise sätteid, peaksid kajastama omavahendite nõudeid korrutatuna 12,5ga.

Kui veerud 010–030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis koguriskipositsiooni korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on koguriskipositsioonis tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB, CR EQU IRB, MKR SA TDI, MKR SA EQU või MKR IM. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 040. Seega on need summad ainult memokirjed.

050

Ettenähtud osa

060

Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata

Veerus 060 kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist, st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat asjakohast summat.


Rida

010

1.   Korrigeerimised kokku

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

020

1.1.   Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artiklid 483–491

Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid.

030

1.1.1.   Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi

Kapitalinõuete määruse artikkel 483

040

1.1.1.1.   Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 2, 4 ja 6.

050

1.1.1.2.   Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi

Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 3, 5, 7 ja 8.

060

1.1.2.   Instrumendid, mis ei ole riigiabi

Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060.

070

1.2.   Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid

Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480

Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena.

080

1.2.1.   Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena

Kapitalinõuete määruse artikkel 479

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena.

090

1.2.2.   Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 84 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

091

1.2.3.   Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 85 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

092

1.2.4.   Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites

Kapitalinõuete määruse artiklid 87 ja 480

Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata.

100

1.3.   Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised

Kapitalinõuete määruse artiklid 467–478 ja artikkel 481.

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara.

110

1.3.1.   Realiseerimata kasum ja kahjum

Kapitalinõuete määruse artiklid 467 ja 468

Sellel real kajastatakse üleminekusätete kogumõju õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumile ja kahjumile.

120

1.3.1.1.   Realiseerimata kasum

Kapitalinõuete määruse artikli 468 lõige 1

130

1.3.1.2.   Realiseerimata kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 467 lõige 1

133

1.3.1.3.   Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis“

Kapitalinõuete määruse artikkel 468

136

1.3.1.4.   Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis“

Kapitalinõuete määruse artikkel 467

138

1.3.1.5.   Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist

Kapitalinõuete määruse artikkel 468

140

1.3.2.   Mahaarvamised

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõige 1 ning artiklid 469–478

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele.

150

1.3.2.1.   Jooksva majandusaasta kahjum

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt a, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a.

Kui ettevõtjad peavad maha arvama ainult olulise kahju:

—

kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma oli oluline, arvatakse kogu jääk maha esimese taseme omavahenditest või

—

kui aruandeperioodi netovahekahjumi kogusumma ei olnud oluline, ei arvata jääki maha.

160

1.3.2.2.   Immateriaalne vara

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt b, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 4 ja artikkel 478

Mahaarvamisele kuuluva immateriaalse vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 37 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile b.

170

1.3.2.3.   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõikele 1.

180

1.3.2.4.   Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 6 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva sisereitingute meetodil põhineva eraldiste puudujäägi võrreldes oodatava kahjuga kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 40 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile d.

190

1.3.2.5.   Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara

Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt e, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 7 ning artiklid 473 ja 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 41 sätteid.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile e.

194

1.3.2.5.*   millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje

Kapitalinõuete määruse artikkel 473

198

1.3.2.5.**   millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje

Kapitalinõuete määruse artikkel 473

200

1.3.2.6.   Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

210

1.3.2.6.1.   Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 42 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist, jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f.

211

1.3.2.6.1**   millest: otsesed osalused

Kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt a

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma.

212

1.3.2.6.1*   millest: kaudsed osalused

Kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt b

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma.

220

1.3.2.6.2.   Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a, artikkel 474, artikli 475 lõige 2 ja artikkel 478

Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 57 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 475 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a.

221

1.3.2.6.2**   millest: otsesed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt a).

222

1.3.2.6.2*   millest: kaudsed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt b).

230

1.3.2.6.3.   Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a, artikkel 476, artikli 477 lõige 2 ja artikkel 478

Mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 67 sätteid.

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 477 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks.

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a.

231

millest: otsesed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt a).

232

millest: kaudsed osalused

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt b).

240

1.3.2.7.   Vastastikune ristosalus

Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt sellest, kas finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused on olulised või mitte (kapitalinõuete määruse artikli 472 lõige 9, artikli 475 lõige 3 ja artikli 477 lõige 3), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastastikused ristosalused oluliste investeeringute ja mitteoluliste investeeringute lõikes.

250

1.3.2.7.1.   Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 9 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g.

260

1.3.2.7.1.1.   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

270

1.3.2.7.1.2.   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b.

280

1.3.2.7.2.   Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b.

290

1.3.2.7.2.1.   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

300

1.3.2.7.2.2.   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3.

310

1.3.2.7.3.   Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõige 3 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b.

320

1.3.2.7.3.1.   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt a ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

330

1.3.2.7.3.2.   Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt b ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3.

340

1.3.2.8.   Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

350

1.3.2.8.1.   Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt h, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 10 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile h.

360

1.3.2.8.2.   Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt c, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile c.

370

1.3.2.8.3.   Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt c, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile c.

380

1.3.2.9.   Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõiked 2 ja 3

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kapitalinõuete määruse artikli 470 lõige 1

385

Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest

Kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt c, artikkel 478 ja artikli 472 lõige 5

Osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mis ületab kapitalinõuete määruse artikli 470 lõike 2 punktis a sätestatud 10 % künnist.

390

1.3.2.10.   Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

400

1.3.2.10.1.   Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt i, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 11 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile i.

410

1.3.2.10.2.   Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt d, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile d.

420

1.3.2.10.2.   Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering

Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt d, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478

Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile d.

425

1.3.2.11.   Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest

Kapitalinõuete määruse artikkel 471

430

1.3.3.   Täiendavad filtrid ja mahaarvamised

Kapitalinõuete määruse artikkel 481

Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 481 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ja mis ei ole ette nähtud II osaga.

440

1.3.4.   IFRS 9 üleminekukorrast tulenevad korrigeerimised

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teavet IFRS 9 üleminekukorrast tulenevate korrigeerimiste kohta vastavalt kohaldatavatele õigussätetele.

1.6.3.   C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)

25.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (kapitalinõuete määruse artiklid 484–491).

1.6.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga

Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõiked 3–5

Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga.

020

Piirmäära arvutamise alus

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–4

030

Ettenähtud osa

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõige 5

040

Piirmäär

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5

050

(–) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära

Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5

060

Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma

Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega.


Rida

010

1.   Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 3

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

020

2.   Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 4

030

2.1.   Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku

Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõige 4 ja artikkel 489

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

040

2.2.   Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikkel 489

050

2.2.1.   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt a

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

060

2.2.2.   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt a

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

070

2.2.3.   Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 52 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt c

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

080

2.3.   Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 1

Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse.

090

3.   Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut

Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 5

100

3.1.   Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku

Kapitalinõuete määruse artikkel 490

110

3.2.   Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikkel 490

120

3.2.1.   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt a

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

130

3.2.2.   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt a

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

140

3.2.3.   Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi

Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt c

Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi.

150

3.3.   Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid

Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 2

Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse.

2.   KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

2.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

26.

Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Käesolev vorm koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sealhulgas aruandev krediidiasutus või investeerimisühing) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla:

a)

konsolideerimise alla kuuluvad üksused;

b)

üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta;

c)

teave üksikute üksuste osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes;

d)

teave kapitalipuhvrite kohta.

27.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 010–060 ja 250–400.

28.

Kajastatavates andmetes võetakse arvesse kõiki vastava aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid määruse (EL) nr 575/2013 üleminekusätteid.

2.2.   ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA

29.

Käesoleva vormi teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 070–210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid maksevõimenõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks.

30.

Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid.

2.3.   TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

31.

Käesoleva vormi kolmanda osa (teave kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid maksevõimenõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 250–400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda.

32.

Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid.

33.

Kuna vormi kolmandas osas osutatakse „osadele“, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta.

34.

Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta „konsolideerimisgrupi maksevõime“ vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsest seost vormiga CA.

35.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju.

36.

On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS.

37.

Krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites.

2.4.   C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)

Veerg

Juhised

250–400

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

Vt vormis C 06.02 antud juhised.

410–480

KAPITALIPUHVRID

Vt vormis C 06.02 antud juhised.


Rida

Juhised

010

KOKKU

Kajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat.

2.5.   C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)

Veerg

Juhised

010–060

KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükile.

010

NIMI

Konsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi.

020

KOOD

See kood on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu.

Konsolideerimise alla kuuluvale üksusele määratud kood.

Koodi tegelik ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist.

025

LEI KOOD

LEI kood ehk juriidilise isiku ülemaailmne tunnus on viitekood, mille on ette pannud finantsstabiilsuse nõukogu ja heaks kiitnud G20 ning mille eesmärk on tagada finantstehingute poolte kordumatu ülemaailmne identifitseerimine.

Kuni ülemaailmse LEI-süsteemi täieliku toimimiseni määrab regulatiivse järelevalve komitee (Regulatory Oversight Committee – ROC, mille kohta üksikasjalik teave on kättesaadav veebisaidil www.leiroc.org) poolt kinnitatud kohalik tegevusüksus vastaspooltele ajutised pre-LEI koodid.

Kui asjaomase vastaspoole puhul on juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI kood) olemas, kasutatakse seda kõnealuse vastaspoole identifitseerimiseks.

030

KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH/EI)

„JAH“ märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse ja kapitalinõuete direktiivi kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega.

Muul juhul märgitakse „EI“.

ImageVähemusosalused:

Kapitalinõuete määruse artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 82 lõike 1 punkti a alapunkt ii

Tütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, krediidiasutusi või investeerimisühinguid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt kapitalinõuete määruse nõudeid.

040

ANDMETE ULATUS: individuaalselt täielikult konsolideeritud (SF) VÕI individuaalselt osaliselt konsolideeritud (SP)

„SF“ märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.

„SP“ märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul.

050

RIIGIKOOD

Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2.

060

OSALUSE MÄÄR (%)

See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtja tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada.

070–240

TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID

Selles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 070–240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse kapitalinõuete määruse kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 030 märgitud „JAH“).

Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast.

Selles osas esitatakse teave vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad kapitalinõuete määruse kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste või investeerimisühingute tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest krediidiasutustest või investeerimisühingutest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju.

Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamine

Investeerimisühingud võtavad kapitalinõuete määruse artiklite 95, 96, 97 ja 98 kohasel omavahendite suhtarvu arvutamisel arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid.

Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi 2. osa veerus 100.

070

KOGURISKIPOSITSIOON

Märgitakse veergude 080–110 summa.

080

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud vara, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 040 „RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL“, ja omavahendite nõuete, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 490 „KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS-/ÜLEKANDERISKI PUHUL“, summale.

090

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

Selles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL“.

100

OPERATSIOONIRISK

Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 590 „KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL“.

Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 630 „PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON“.

110

MUUD RISKIPOSITSIOONID

Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 640, 680 ja 690 summa.

120–240

ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKS

Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

120

OMAVAHENDID

Selles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 010 „OMAVAHENDID“.

130

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 82

Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.

Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

140

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

Kapitalinõuete määruse artikli 87 lõike 1 punkt b

150

ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU

Kapitalinõuete määruse artikkel 25

160

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 82

Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud.

Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

170

SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS

Kapitalinõuete määruse artikli 85 lõike 1 punkt b

180

ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 50

190

MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED

Kapitalinõuete määruse artikkel 81

Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

200

SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID

Kapitalinõuete määruse artikli 84 lõike 1 punkt b

210

TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 61

220

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83

Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

230

TEISE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 71

240

MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83

Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 87 artiklis 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel.

Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad.

Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju, st see peab olema aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga.

250–400

TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES

250–290

OSA RISKIS

Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

250

KOGURISKIPOSITSIOON

Märgitakse veergude 260–290 summa.

260

KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK

Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määrusele, välja arvatud mis tahes summa, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel.

270

POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK

Riskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt kapitalinõuete määrusele. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma vastab konsolideeritud aruande real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL“ kajastatud summale.

280

OPERATSIOONIRISK

Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju.

Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid.

290

MUUD RISKIPOSITSIOONID

Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud.

300–400

OSA OMAVAHENDITES

Selles vormi osas ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil.

Veergudes 300–350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites vähemusosaluse kaudu, kvalifitseeruvates esimese taseme omavahendites ja/või kvalifitseeruvates omavahendites. Võttes arvesse II osa punkti 2.3 viimases lõigus määratletud künnist, kajastatakse veergudes 360–400 andmeid kõigi konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites.

Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites, st peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve.

Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele.

300–350

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

Kirje „KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA“ all kajastatakse kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad mis tahes omavahendid.

300

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 87

310

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 85

320

VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 84

Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka.

330

KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 86

Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka.

340

KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA

Kapitalinõuete määruse artikkel 88

Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka.

350

MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (–)/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

360–400

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

Kapitalinõuete määruse artikkel 18

Kirje „KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID“ all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad mis tahes omavahendid.

360

KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID

370

MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID

380

MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID

390

MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES

Kajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (–)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi.

400

MILLEST: (–) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS

Siin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga.

410–480

KAPITALIPUHVRID

Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid vastavalt sätetele, mida kohaldatakse kapitalipuhvri nõuete arvutamiseks konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil. Seepärast kajastavad kajastatavad kapitalipuhvrite summad iga üksuse osa konsolideerimisgrupi kapitalipuhvrites. Kajastatavad summad põhinevad direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv) ja määruse (EL) 575/2013 (kapitalinõuete määrus) (sealhulgas mis tahes asjaomased üleminekusätted) siseriiklikel ülevõtmismeetmetel.

410

KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6

420

KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129

Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris.

430

KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2, artikkel 130 ja artiklid 135–140

Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat.

440

LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER

Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv

Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile.

450

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134

Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat.

470

GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131

Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

480

MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER

Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131

Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat.

3.   KREDIIDIRISKI VORMID

3.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

38.

Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta.

3.1.1.   Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju

39.

Kapitalinõuete määruse artiklis 235 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega.

40.

Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul.

41.

Kapitalinõuete määruse artiklitega 196, 197 ja 200 reguleeritakse otsest krediidiriski kaitset.

42.

Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja krediidiriski kaitse andjate vastu olevaid selliseid nõudeid, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest.

43.

Riskipositsiooni liik ei muutu kaudsest krediidiriski kaitse tõttu.

44.

Kui riskipositsioon on kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu.

45.

COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA.

3.1.2.   Vastaspoole krediidiriski kajastamine

46.

Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid.

3.2.   C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SA)

3.2.1.   Üldised märkused

47.

Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:

a)

riskipositsiooni väärtuste jaotus erinevate riskipositsiooni liikide, riskikaalude ja riskpositsiooni klasside lõikes;

b)

krediidiriski maandamiseks kasutatavate krediidiriski maandamise tehnikate summa ja liik.

3.2.2.   Vormi CR SA ulatus

48.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 112 määratakse standardmeetodi kohaselt arvutatav iga riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded.

49.

Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu on kindlaks määratud standardmeetodi puhul. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes.

50.

Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone:

a)

riskipositsioonid, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile m määratud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“, mida kajastatakse vormides CR SEC;

b)

omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid.

51.

Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

a)

kauplemisportfelliväline krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile (standardmeetod), sealhulgas kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

b)

kauplemisportfelli vastaspoole krediidirisk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile (vastaspoole krediidirisk);

c)

reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenev arveldusrisk kogu äritegevuse puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 379.

52.

Käesolevas vormis kajastatakse kõiki riskipositsioone, mille puhul arvutatakse omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad käesolevas vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone, kui nad kohaldavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis.

53.

Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 290–320), et koguda täiendavat teavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta.

54.

Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul:

a)

nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a);

b)

nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b);

c)

nõuded avaliku sektori asutuste vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c);

d)

nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f);

e)

nõuded äriühingute vastu (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g);

f)

jaenõuded (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h).

55.

Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavat riskiga kaalutud vara arvutamist ei kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul.

56.

Memokirjed annavad täiendavat teavet riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“ võlgnike struktuuri kohta. Nendes ridades kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides „nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu“, „nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu“, „nõuded avaliku sektori asutuste vastu“, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu“, „nõuded äriühingute vastu“ ja „jaenõuded“. Kajastatud andmed on samad, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamiseks riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ või „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“.

57.

Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid“. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu, kajastatakse seda teavet ka real 320 riskipositsiooni klassis „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu“.

3.2.3.   Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt

58.

Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi.

a)

Esimese sammuna liigitatakse esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist vastavasse kapitalinõuete määruse artikli 112 kohasesse (esmasesse) riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

b)

Teise sammuna võidakse riskipositsioonid ümber jaotada muudesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju (nt garantiid, krediidituletisinstrumendid, finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod), sissevoolu ja väljavoolu kaudu.

59.

Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes.

60.

Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul.

61.

Kapitalinõuete määruse artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks lahutamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f) või „nõuded äriühingute vastu“ (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kapitalinõuete määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu“, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu“ ja „nõuded äriühingute vastu“ puhul. Vastasel korral on selge, et kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlaksmääramiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine krediidiasutuste või investeerimisühingute lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine.

62.

Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud kapitalinõuete määruses riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või järelevalveasutuse mis tahes otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega oleksid aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise protsessi tulemused kooskõlas kapitalinõuete määruse sätetega. See ei takista krediidiasutustel ja investeerimisühingutel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste kapitalinõuete määruse sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid.

63.

Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See oleks nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel oleks üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmelise protsessi raames.

64.

Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses:

1.

väärtpaberistamise positsioonid;

2.

eriti suure riskiga seotud kirjed;

3.

omakapitali investeeringud;

4.

makseviivituses olevad riskipositsioonid;

5.

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid/pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (eraldatud riskipositsiooni klassid);

6.

kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid;

7.

muud kirjed;

8.

nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu;

9.

kõik muud riskipositsiooni klassid (eraldatud riskipositsiooni klassid), mis hõlmavad nõudeid keskvalitsuste või keskpankade vastu; nõudeid piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu; nõudeid avaliku sektori asutuste vastu; nõudeid mitmepoolsete arengupankade vastu; nõudeid rahvusvaheliste organisatsioonide vastu; nõudeid krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu; nõudeid äriühingute vastu ja jaenõudeid.

65.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ja kapitalinõuete määruse artikli 132 lõigete 3–5 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamisel võetakse arvesse üksikuid aluspositsioone ja liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele, kuid kõik üksikud riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid“.

66.

Kapitalinõuete määruse artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis „muud kirjed“. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real „muud riskikaalud“ (kasutatav riskikaal on kapitalinõuete määruse artikli 134 lõikes 6 osutatud summa).

67.

Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT KAPITALINÕUETE MÄÄRUSELE STANDARDMEETODIKOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis m osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHImage

Väärtpaberistamise positsioonid

EIImage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis k osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHImage

Eriti suure riskiga seotud kirjed (vt ka artikkel 128)

EIImage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis p osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHImage

Omakapitali investeeringud (vt ka artikkel 133)

EIImage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis j osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHImage

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

EIImage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktides l ja o osutatud riskipositsiooni klassidesse?

JAHImage

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid.

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid (vt ka artikkel 129).

Need kaks riskipositsiooni klassi on omavahel eraldatud (vt eespool esitatud märkusi aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohta). Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.

EIImage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis i osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHImage

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid (vt ka artikkel 124)

EIImage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis q osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHImage

Muud kirjed

EIImage

 

 

Kas selle saab määrata artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi?

JAHImage

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

EIImage

 

 

Allpool esitatud riskipositsiooni klassid on omavahel eraldatud. Seepärast on võimalik määrata riskipositsioon konkreetselt ühte neist.

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Nõuded äriühingute vastu

Jaenõuded

3.2.4.   Selgitused kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside ulatuse kohta

3.2.4.1.   Riskipositsiooni klass „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu“

68.

Grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 järgmiselt.

69.

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid.

70.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 „võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja“. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata krediidiasutused või investeerimisühingud, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi, nt krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjad või ettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses. Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis.

3.2.4.2.   Riskipositsiooni klass „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“

71.

Standardmeetodikohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“ järgmiselt.

72.

Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mille puhul on täidetud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid“ tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikest 6.

3.2.4.3.   Riskipositsiooni klass „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid“

73.

Kui kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 132 lõikega 5 ette nähtud võimalust, kajastatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele.

3.2.5.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi kapitalinõuete määruse artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente.

Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid või kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti f, vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükis sätestatud meetoditele.

Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7.

Kapitalinõuete määruse artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust vastavalt saadud rahalisele tagatisele.

Tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, võetakse veerus 010 arvesse kapitalinõuete määruse artikli 220 lõike 4 kohastest tasaarvestuse raamlepingutest tuleneva otsese krediidiriski kaitse mõju. Seepärast kajastatakse tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, kapitalinõuete määruse artiklite 220 ja 221 kohaselt arvutatud E*-d vormi CR SA veerus 010.

030

(–) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Kapitalinõuete määruse artiklid 24 ja 111

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele.

040

Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised

Veergude 010 ja 030 summa.

050–100

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine“.

Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

Siin kajastatakse järgmiseid kirjeid:

—

tagatis, mis on arvesse võetud vastavalt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodile;

—

aktsepteeritav kaudne krediidiriski kaitse.

Vt ka punktis 4.1.1 esitatud juhiseid.

050–060

Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtused (Ga)

Kapitalinõuete määruse artikkel 235

Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõikes 3 on määratletud kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtus Ga.

050

Garantiid

Kapitalinõuete määruse artikkel 203

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 määratletud kaudne krediidiriski kaitse, mis ei ole krediidituletisinstrumentide vormis.

060

Krediidituletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 204

070–080

Otsene krediidiriski kaitse

Nendes veergudes osutatakse otsesele krediidiriski kaitsele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 58 ning artiklitele 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist).

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.

070

Finantstagatis: lihtmeetod

Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõiked 1–2

080

Muu otsene krediidiriski kaitse

Kapitalinõuete määruse artikkel 232

090–100

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1–2 ja artikkel 236

Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi.

Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

110

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Riskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

120–140

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD

Kapitalinõuete määruse artiklid 223, 224, 225, 226, 227 ja 228. See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena.

Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 223, 224, 225, 226, 227 ja 228.

120

Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõiked 2–3

Kajastatava summa puhul kajastatakse volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (EVA–E) = E*He.

130

(–) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam)

Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõige 2

Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see rahalist tagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f.

Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam = C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos.

140

(–) millest: volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimine

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2

Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva) = C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1].

150

Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*)

Kapitalinõuete määruse artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2–5 ja artikli 228 lõige 1

160–190

Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikes

Kapitalinõuete määruse artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56. Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1.

Kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust enne ümberhindlusteguri kohaldamist.

200

Riskipositsiooni väärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111 ja III osa II jaotise 4. peatüki 4. jagu

Selline riskipositsiooni väärtus, pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2 peatüki 2. jaole.

210

millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist

Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, arvutatakse selles kirjes kajastatav vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 2., 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetoditele.

215

Riskiga kaalutud vara enne VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 501.

220

Riskiga kaalutud vara pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 500.

230

millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punktid a–d, f, g, l, n, o ja q

240

millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punktid b–d, f, g, l ja o


Rida

Juhised

010

Koguriskipositsioon

015

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikkel 127

Sellel real esitatakse andmed ainult riskipositsiooni klasside „Eriti suure riskiga seotud kirjed“ ja „Omakapitali investeeringud“ puhul.

Kui riskipositsioon sisaldub kapitalinõuete määruse artikli 128 lõikes 2 esitatud loetelus või vastab kapitalinõuete määruse artikli 128 lõikes 3 või artiklis 133 sätestatud kriteeriumidele, määratakse see riskipositsiooni klassi „Eriti suure riskiga seotud kirjed“ või „Omakapitali investeeringud“. Sellest tulenevalt ei tohiks muud jaotust esineda, isegi kui riskipositsioon on makseviivituses vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127.

020

millest: VKEd

Sellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu.

030

millest: nõuded, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

Sellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.

040

millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara

Kapitalinõuete määruse artikkel 125

Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid“.

050

millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit

Kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.

060

millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga

Kapitalinõuete määruse artikli 148 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid.

070–130

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad vastaspoole krediidiriski positsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile f ja artikli 299 lõikele 2 määratakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks.

070

Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.

Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 090, 110 ja 130 ning seega ei kajastata neid sellel real.

Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.

Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.

080

Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid

Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.

Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 040 ja 060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.

090–130

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

090

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine“ punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud; ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.

100

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2.

Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.

110

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid.

Pika arveldustähtajaga tehingud on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2.

Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 130, ei kajastata sellel real.

120

millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu

Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2.

Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91.

130

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

Sellel real kajastatakse lepingujärgsetest toodetevaheliste tasaarvestuse kokkulepetest tulenevaid riskipositsioone (mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 11) mida ei saa määrata kirjete „tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud“ või „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud“ alla.

140–280

RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

140

0 %

150

2 %

Kapitalinõuete määruse artikli 306 lõige 1

160

4 %

Kapitalinõuete määruse artikli 305 lõige 3

170

10 %

180

20 %

190

35 %

200

50 %

210

70 %

Kapitalinõuete määruse artikli 232 lõike 3 punkt c

220

75 %

230

100 %

240

150 %

250

250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2

260

370 %

Kapitalinõuete määruse artikkel 471

270

1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2

280

Muud riskikaalud

Seda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu“, „nõuded äriühingute vastu“, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu“ ja „jaenõuded“ puhul.

Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid.

Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5

Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (kapitalinõuete määruse artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis „muud kirjed“.

Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b

290–320

Memokirjed

Vt ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos.

290

Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

See on ainult memokirje. Sõltumata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga.

300

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 %

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

310

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

See on ainult memokirje. Sõltumata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga.

320

Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 %

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses.

3.3.   KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR IRB)

3.3.1.   Vormi CR IRB ulatus

74.

Vorm CR IRB hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:

i.

kauplemisportfelliväline krediidirisk, sealhulgas:

—

kauplemisportfelliväline vastaspoole krediidirisk;

—

ostetud nõuete lahjendusrisk;

ii.

kauplemisportfelli kuuluv vastaspoole krediidirisk;

iii.

kogu äritegevusest tulenevad reguleerimata väärtpaberiülekanded.

75.

Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod).

76.

Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid:

i.

omakapitali investeeringud, mida kajastatakse vormis CR EQU IRB;

ii.

väärtpaberistamise positsioonid, mida kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB ja/või CR SEC Details;

iii.

„muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga“ vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile g. Kõnealuse riskipositsiooni klassi puhul määratakse alati riskikaal 100 %, välja arvatud raha, raha ekvivalendid ja liisitud vara lõppväärtuse riskipositsioonid, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156. Riskiga kaalutud vara kajastatakse selle riskipositsiooni klassi puhul otse vormis CA;

iv.

krediidiväärtuse korrigeerimise risk, mida kajastatakse vormis CVA Risk.

Vormis CR IRB ei ole ette nähtud sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide geograafilist jaotust vastaspoole asukoha lõikes. Seda jaotust kajastatakse vormis CR GB.

77.

Selleks et täpsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:

 

„EI“ – kui kasutatakse järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnanguid (sisereitingute põhimeetod);

 

„JAH“ – kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid (täiustatud sisereitingute meetod);

Igal juhul tuleb jaenõuete portfellide puhul märkida „JAH“.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total.

3.3.2.   Vormi CR IRB jaotus

78.

Vorm CR IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsiooni jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus. Vormid CR IRB 1 ja CR IRB 2 esitatakse eraldi järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside puhul:

1)

Koguriskipositsioon

(Vorm Total tuleb esitada eraldi sisereitingute põhimeetodi ja täiustatud sisereitingute meetodi puhul.)

2)

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

3)

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

4.1)

Nõuded äriühingute vastu – VKEd

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

4.2)

Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõige 8)

4.3)

Nõuded äriühingute vastu – muud

(Kõik artikli 147 lõike 2 punkti c kohased nõuded äriühingute vastu, mida ei kajastata punktide 4.1 ja 4.2 all).

5.1)

Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 154 lõikega 3 kooskõlas olevad nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga).

5.2)

Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga ja mida ei kajastata punkti 5.1 all).

5.3)

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

5.4)

Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.1 ja 5.3 all).

5.5)

Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mida ei kajastata punktide 5.2 ja 5.3 all).

3.3.3.   C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (CR IRB 1)

3.3.3.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

Juhised

010

SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).

Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.

Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainulaadset reitingusüsteemi või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat.

Vastasel korral erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada võrreldes sisemiste reitinguklassidega erineval arvul reitinguklasse.

Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 110 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel (nt koguriskipositsiooni puhul) võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Makseviivituses olevate riskipositsioonidena käsitatakse riskipositsioone, mis on määratud viimas(t)esse reitinguklassi(desse), mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

020

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist.

Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 24 ning artikli 166 lõigetele 1, 2 ja 4–7.

Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni.

030

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Esmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

040–080

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE“.

040–050

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

Kaudne krediidiriski kaitse: määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.

Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

040

GARANTIID

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183, välja arvatud lõige 3) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 150.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

050

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 216.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183) kajastatakse sisemudelis kasutatavat asjakohast väärtust.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 160.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220.

060

MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse selliste krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 232.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral kajastatakse krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele. Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse asjaomast summat veerus 060. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170.

070–080

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse.

Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu.

Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse.

090

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Vastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

100, 120

millest: bilansivälised kirjed

Vt vormi CR SA juhised.

110

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohast väärtust.

I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid (kapitalinõuete määruse artikli 166 lõiked 8–10) sõltumata krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodist.

Ridade 040–060 puhul (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud ning lepingujärgsetes toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid), mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki, on riskipositsiooni väärtus sama kui vastaspoole krediidiriski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4., 5., 6. ja 7. aos sätestatud meetoditele. Neid väärtusi kajastatakse selles veerus ja mitte veerus 130 „millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist“.

130

millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist

Vt vormi CR SA juhised.

140

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Riskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

150–210

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS

Nendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud kahjumäära.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 228 lõige 2, artikli 230 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 231

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral:

—

kaudse krediidiriski kaitse korral keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete, krediidisasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul: kapitalinõuete määruse artikli 161 lõige 3. Jaenõuete puhul kapitalinõuete määruse artikli 164 lõige 2;

—

otsese krediidiriski kaitse korral tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

150

GARANTIID

Vt juhised veerus 040.

160

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Vt juhised veerus 050.

170

MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus.

Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele.

180

AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS

Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jao kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: väärtused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 193 lõigetele 1–4 ja artikli 194 lõikele 1. Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam).

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: finantstagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus.

190–210

MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 199 lõiked 1–8 ja artikkel 229.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: muu tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f.

190

KINNISVARA

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 2–4 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 229.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus.

200

MUU FÜÜSILINE TAGATIS

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 6–8 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 229 lõige 3.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

210

NÕUDED

Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 5 ja artikli 229 lõike 2 kohaseid väärtuseid.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus.

220

KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 202 ja artikli 217 lõikele 1. Vt ka veerud 040 „Garantiid“ ja 050 „Krediidituletisinstrumendid“.

230

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Arvesse võetakse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.

Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110).

Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse hüpoteekide alampiiri).

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 228 lõikele 2.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga „võlgniku reitinguklassi või kogumi“ makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega.

Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale.

Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

Nõudeid suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjate vastu ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 230 andmete arvutamisel; neid võetakse arvesse ainult veeru 240 andmete arvutamisel.

240

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL

Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

250

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES)

Kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 162. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades.

Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded“ puhul.

255

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.

Arvesse ei võeta kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

260

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1.

Arvesse võetakse kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti.

270

MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU

Riskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat.

280

OODATAV KAHJU

Oodatava kahju määr on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 158. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis.

290

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi eraldisi. Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale.

300

VÕLGNIKE ARV

Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõiked 1 ja 2

Kõigi riskipositsiooni klasside puhul, välja arvatud jaenõuded ja kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 1 punkti e teises lauses nimetatud klassid, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste juriidiliste isikute/võlgnike arvu, kellele on eraldi määratud reiting, olenemata erinevate antud laenude või asjakohaste nõuete arvust.

Riskipositsiooni klassis „jaenõuded“ või juhul, kui eraldi nõuded sama võlgniku vastu on määratud erinevatesse võlgniku reitinguklassidesse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 1 punkti e teisele lausele, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste riskipositsioonide arvu, mis on eraldi määratud teatavasse reitinguklassi või kogumisse. Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi.

Kuna selles veerus käsitletakse reitingusüsteemide struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgnikku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju).


Rida

Juhised

010

KOGURISKIPOSITSIOON

015

millest: nõuded, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti

Sellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele.

020–060

KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES

020

Bilansilised krediidiriskiga kirjed

Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias.

Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real.

Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030.

030

Bilansivälised krediidiriskiga kirjed

Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid.

Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real.

Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena.

040–060

Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud

040

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine“ punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ja ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.

050

Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud

Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real.

060

Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid

Vt vormi CR SA juhised.

070

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU

Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c.

Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõige 6.

Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 180.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid.

Põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala krediidiasutused ja investeerimisühingud ise.

080

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU

Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõige 5 Kohaldatakse ainult äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul.

090–150

ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

120

millest: 1. kategoorias

Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 5 tabel 1.

160

ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA

Kapitalinõuete määruse artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3

170

REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

Reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse riskikaalu 100 %. Sellel real kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real.

180

LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU

Lahjendusrisk on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskikaalu arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 157 lõikes 1.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 6 on ostetud nõuete riskipositsiooni väärtus võrdne tagasimaksmata nõuetega, millest on maha arvatud riskiga kaalutud vara lahjendusriski puhul enne krediidiriski maandamist.

3.3.4.   C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2)

Veerg

Juhised

005

Võlgniku reitinguklass (rea tunnus)

See on rea tunnus ja see peab tabeli konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010–300

Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis tabeli CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude kohta.


Rida

Juhised

010–001 – 010–NNN

Nendes ridades kajastatavad väärtused tuleb järjestada väiksemast suuremani vastavalt võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosusele. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis.

3.4.   KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA

79.

Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnist ületavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe koduriigi ja mis tahes välisriigi kohta. Kõnealust künnist kohaldatakse ainult tabelite 1 ja 2 suhtes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded määratakse geograafilise piirkonna „Muud riigid“ alla.

80.

Mõiste „võlgniku asukoht“ osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju, muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „Muud riigid“ alla, olenemata riskipositsiooni klassist, kuhu rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded on määratud.

81.

Kirjet „esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist“ käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid „riskipositsiooni väärtus“ ja „riskiga kaalutud vara“ käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik.

3.4.1.   C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodikohased riskipositsioonid (CR GB 1)

3.4.1.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR SA veerus 010.

020

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla, ja makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassidesse „eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid“ või „omakapitali investeeringud“.

See memokirje annab täiendavat teavet makseviivituses olevad riskipositsioonide võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j liigitatud „makseviivituses olevateks riskipositsioonideks“ ja mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“.

Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid“, „eriti suure riskiga seotud riskipositsioonid“ või „omakapitali investeeringud“ riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j, k või p.

040

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.

050

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

055

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

060

Mahakandmised

Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus“) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].

070

Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.

075

Riskipositsiooni väärtus

Määratletud vormi CR SA veerus 200.

080

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR SA veerus 215.

090

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR SA veerus 220.


Rida

010

Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a

020

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b

030

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c

040

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt d

050

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt e

060

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f

070

Nõuded äriühingute vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g

075

millest: VKEd

Määratletud vormi CR SA real 020.

080

Jaenõuded

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h

085

millest: VKEd

Määratletud vormi CR SA real 020.

090

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i

095

millest: VKEd

Määratletud vormi CR SA real 020.

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j

110

Eriti suure riskiga seotud kirjed

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt k

120

Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt l

130

Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n

140

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt o

150

Omakapitali investeeringud

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt p

160

Muud kirjed

Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt q

170

Koguriskipositsioon

3.4.2.   C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)

3.4.2.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

 

010

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR IRB veerus 020.

030

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

Esmane riskipositsioon nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ alla vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

040

Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused

Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus.

050

Üldised krediidiriskiga korrigeerimised

Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

055

Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised

Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110.

060

Mahakandmised

Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus“) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii].

070

Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul

Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist.

080

SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

Määratletud vormi CR IRB veerus 010.

090

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Määratletud vormi CR IRB veerus 230. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid.

Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

100

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

Riskipositsiooniga kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

105

Riskipositsiooni väärtus

Määratletud vormi CR IRB veerus 110.

110

RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR IRB veerus 255.

120

millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid

Riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178.

125

RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST

Määratletud vormi CR IRB veerus 260.

130

OODATAV KAHJU

Määratletud vormi CR IRB veerus 280.


Rida

 

010

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a)

020

Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b)

030

Nõuded äriühingute vastu

(Nõuded mis tahes äriühingute vastu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile c)

042

millest: eriotstarbelised nõuded (v.a eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise kriteeriume)

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a)

Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta.

045

millest: eriotstarbelised nõuded, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu määramise kriteeriume

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a ja artikli 153 lõige 5

050

millest: VKEd

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c)

060

Jaenõuded

Mis tahes jaenõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile d.

070

Jaenõuded – tagatud kinnisvaraga

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

080

VKEd

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

090

muud kui VKEd

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga.

100

Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded

(Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4).

110

Muud jaenõuded

Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei kajastata ridades 070–100.

120

VKEd

Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded.

130

muud kui VKEd

Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded.

140

Omakapitali investeeringud

Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti e kohased omakapitali investeeringud.

150

Koguriskipositsioon

3.4.3.   C 09.04 – Riikide vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamisel ja krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamisel asjakohaste krediidiriski positsioonide jaotus (CCB)

3.4.3.1.   Üldised märkused

82.

Seda tabelit kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab selliste krediidiriski positsioonide, väärtpaberistamise positsioonide ja kauplemisportfelli riskipositsioonide kapitalinõuete määruse III osa II ja IV jaotise kohaselt kindlaks määratud omavahendite nõudeid ja geograafilist asukohta, mis on olulised krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamise jaoks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklile 140 (asjakohased krediidiriski positsioonid).

83.

Vormis C 09.04 esitatakse koondteave kõigi selliste jurisdiktsioonide kõigi asjakohaste krediidiriski positsioonide kohta, kus need positsioonid asuvad, ja eraldi teave iga jurisdiktsiooni kohta, kus asjakohased krediidiriski positsioonid asuvad. Koondandmed ja teave iga jurisdiktsiooni kohta kajastatakse eri mõõtmes.

84.

Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnis ei ole oluline kõnealuse jaotuse kajastamisel.

85.

Geograafilise asukoha kindlaksmääramiseks jaotatakse riskipositsioonid vahetu võlgniku alusel, nagu on nähtud ette komisjoni 4. juuni 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1152/2014 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, mis käsitlevad asjakohaste krediidiriski positsioonide geograafilise asukoha kindlakstegemist krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade arvutamiseks. Seepärast ei muuda krediidiriski maandamise tehnikate kasutamine riskipositsioonide jaotust geograafilise asukoha alusel selles vormis nõutava teabe esitamisel.

3.4.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

 

010

Summa

Asjakohaste krediidiriski positsioonide väärtus ja seonduvad omavahendite nõuded, mis on määratud kindlaks vastavalt asjaomase rea juhistele.

020

Protsent

030

Kvalitatiivne teave

See teave esitatakse ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi (päritoluliikmesriigile vastav jurisdiktsioon) kohta ja kõigi riikide kohta koondatult.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kooskõlas asjakohase rea juhistega kas {y} või {n}.


Rida

 

010–020

Asjakohased krediidiriski positsioonid – krediidirisk

Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohased krediidiriski positsioonid.

010

Riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

Kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul.

Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtust standardmeetodi kohaselt; seda kajastatakse real 050.

020

Riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

Kapitalinõuete määruse artikli 166 kohaselt kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul.

Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtust sisereitingute meetodi kohaselt; seda kajastatakse real 060.

030–040

Asjakohased krediidiriski positsioonid – tururisk

Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohased krediidiriski positsioonid.

030

Kauplemisportfelli kuuluvate pikkade ja lühikeste riskipositsioonide summa standardmeetodite puhul

Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide pikkade ja lühikeste netopositsioonide summa vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artiklile 327:

—

positsioonid võlainstrumentides, v.a väärtpaberistamine;

—

positsioonid kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonides;

—

positsioonid korrelatsioonil põhinevates kauplemisportfellides;

—

positsioonid kapitaliväärtpaberites ja

—

ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevad positsioonid, kui omavahendite nõuded on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 348 kohaselt.

040

Kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide väärtus sisemudelite puhul

Kapitalinõuete direktiivi III osa IV jaotise 2. peatüki artikli 140 lõike 4 punkti b ja kapitalinõuete määruse 5. peatuki kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul esitatakse järgmiste elementide summa:

—

selliste mittetuletisinstrumentide positsioonide õiglane väärtus kapitalinõuete määruse artikli 104 kohaselt, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele;

—

selliste tuletisinstrumentide tinglik väärtus, mis kujutavad endast asjakohaseid krediidiriski positsioone vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohasele määratlusele.

050–060

Asjakohased krediidiriski positsioonid – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid

Kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohased krediidiriski positsioonid.

050

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus standardmeetodi kohaselt

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohaselt kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul.

060

Kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisereitingute meetodi kohaselt

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohaselt kindlaks määratud riskipositsiooni väärtus kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide puhul.

070–110

Omavahendite nõuded ja kaalud

070

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI PUHUL

Ridade 080, 090 ja 100 summa.

080

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – krediidirisk

Asjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti a kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatükile.

Selles reas ei kajastata kauplemisportfelliväliste väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid; neid kajastatakse real 100.

Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 1.–4. ja 6. peatüki sätetele.

090

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – tururisk

Asjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti b kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on spetsiifilise riski puhul määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükile.

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded tururiski raamistiku alusel hõlmavad muu hulgas väärtpaberistamise positsioonide omavahendite nõudeid kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükiga ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide omavahendite nõudeid, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 348.

100

Asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded – kauplemisportfellivälised väärtpaberistamise positsioonid

Asjaomase riigi puhul kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõike 4 punkti c kohaselt määratletud asjakohaste krediidiriski positsioonide omavahendite nõuded, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatükile.

Omavahendite nõuded moodustavad 8 % riskiga kaalutud varast ja need määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki sätetele.

110

Omavahendite nõuete kaalud

Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal arvutatakse omavahendite nõuete suhtarvuna, mis leitakse järgmiselt.

1.

Lugeja: asjakohaste krediidiriski positsioonidega asjaomases riigis seotud omavahendite nõuded kokku [rida 070; veerg 010; riigi leht].

2.

Nimetaja: kõigi krediidiriski positsioonidega, mis on asjakohased vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 4, seotud omavahendite nõuded kokku [rida 070; veerg 010; kokku].

Kõigi riikide koondteavet omavahendite nõuete kaalude kohta ei esitata.

120–140

Vastutsüklilise puhvri määrad

120

Määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on asjaomasele riigile kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 136, 137, 138 ja 139.

Kui asjaomase riigi määratud asutus ei ole sellele riigile vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestanud, tuleks see rida tühjaks jätta.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mille määratud asutus on kehtestanud, kuid mis ei ole aruandekuupäeva seisuga asjaomases riigis veel kohaldatavad, ei kajastata.

Kõigi riikide koondteavet määratud asutuse kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata.

130

Krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi puhul kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

Krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi puhul kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mille on kehtestanud selle riigi määratud asutus vastavalt kapitalinõuete direktiivi artiklitele 137, 138, 139 ning artikli 140 lõigetele 1, 2 ja 3. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määrasid, mis ei ole aruandekuupäeva seisuga veel kohaldatavad, ei kajastata.

Kõigi riikide koondteavet krediidiasutuse või investeerimisühingu riigi puhul kohaldatava vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta ei esitata.

140

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr, mis on määratud kindlaks vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 140 lõikele 1.

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides või mida kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi artikli 140 kohaldamisel selle direktiivi artikli 139 lõike 2 või 3 alusel. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr esitatakse väljal [rida 120; veerg 020; riigi leht] või [rida 130; veerg 020; riigi leht], nagu on asjakohane.

Igas riigis vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suhtes kohaldatav kaal on omavahendite nõuete osakaal omavahendite nõuetes kokku ja see esitatakse väljal [rida 110; veerg 020; riigi leht].

Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kohta esitatakse ainult kõigi riikide koondteave, mitte eraldi iga riigi teave.

150–160

2 % künnise kasutamine

150

2 % künnise kasutamine üldise krediidiriskipositsiooni puhul

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punktiga b võib selliste üldiste välismaiste riskipositsioonide asukohaks, mille kogusumma ei ületa 2 % asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast, määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi. Üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusumma arvutatakse nii, et jäetakse kõrvale üldised krediidiriskipositsioonid, mille asukoht määrati komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 2 lõike 5 punkti ja artikli 2 lõike 4 kohaselt.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni tabelisse ja kõigi riikide koondteabe väljale „y“.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale „n“.

160

2 % künnise kasutamine kauplemisportfelli kuuluva riskipositsiooni puhul

Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1152/2014 artikli 3 lõikega 3 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määrata kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide asukohaks krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi, kui kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid kokku ei ületa 2 % nende üldiste krediidiriskipositsioonide, kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide ja väärtpaberistamise positsioonide kogusummast.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb kõnealuse erandi, märgib ta oma päritoluliikmesriigile vastava jurisdiktsiooni tabelisse ja kõigi riikide koondteabe väljale „y“.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kõnealust erandit ei tee, märgib ta asjakohasele väljale „n“.

3.5.   C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)

3.5.1.   Üldised märkused

86.

Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab „vorm CR EQU IRB“ vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2.

87.

Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb sisereitingute meetodi (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk) kohast riskiga kaalutud vara arvutamist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt a).

88.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid:

a)

muud nõuded kui võlanõuded, kui selliste nõuetega kaasneb allutatud jääknõudeõigus emitendi varale või tulule; või

b)

võlanõuded ja muud väärtpaberid, partnerlused, tuletisinstrumendid või muud vahendid, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

89.

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse artiklis 152 osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB.

90.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 151 lõikele 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest kapitalinõuete määruse artiklis 155 osutatud meetodist:

—

lihtsustatud riskikaalu meetod,

—

riskiparameetritel põhinev meetod või

—

sisemudelitel põhinev meetod.

Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud vastavalt riskikaal 250 % kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 4 kohaselt või riskikaal 370 % kapitalinõuete määruse artikli 471 lõike 2 kohaselt)).

91.

Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.

—

Kauplemisportfelli kuuluvad omakapitali investeeringud (juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei ole vabastatud kauplemisportfelli positsioonide omavahendite nõuete arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 94).

—

Omakapitali investeeringud, mille suhtes osaliselt kohaldatakse standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikkel 150), sealhulgas:

—

omakapitali investeeringud, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 495 lõikele 1;

—

omakapitali investeeringud ettevõtjatesse, kelle vastu olevatele krediidi iseloomuga nõuetele on standardmeetodi kohaselt määratud riskikaal 0 %, sealhulgas avaliku sektori rahastatavatesse ettevõtjatesse, mille suhtes võib kohaldada riskikaalu 0 % (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt g);

—

omakapitali investeeringud, mida tehakse teatavate majandussektorite edendamiseks õigusaktidega ette nähtud selliste kavade kohaselt, mis pakuvad krediidiasutusele või investeerimisühingule olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasnevad teatav valitsuse poolne järelevalve ja omakapitali investeeringute piirangud (kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 punkt h);

—

omakapitali investeeringud abiettevõtjasse, kelle riskiga kaalutud vara võib arvutada nii nagu „muid varasid, mis ei ole krediidi iseloomuga“ (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikele 1);

—

omakapitali investeeringud, mis on maha arvatud omavahenditest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 46 ja 48.

3.5.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta)

Veerg

005

VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS)

Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010

SISEREITINGUTE SÜSTEEM

VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%)

Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 1 sätetele.

Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul.

Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060).

020

ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 167 sätetele on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 ka kapitalinõuete määruse I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa).

Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (nagu on osutatud artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikes 2 osutatud tasakaalustavaid positsioone.

030–040

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE

GARANTIID

KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Olenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 030 ja 040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.

050

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

(–) KOGUVÄLJAVOOL

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele.

060

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167).

Meeldetuletuseks: bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (kapitalinõuete määruse artikkel 167).

070

RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormi CR EQU IRB 2 veerus 070 selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele. Sama kehtib vormi CR EQU IRB rea 020 kohta. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060). Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 2 sätteid.

080

RISKIGA KAALUTUD VARA

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 sätetele.

Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole piisavalt teavet kapitalinõuete määruse artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3).

Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (kapitalinõuete määruse artikli 165 lõige 3).

090

MEMOKIRJE: OODATAV KAHJU

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9.

92.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 155 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad kõnealuseid erinevaid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR EQU IRB 1 riskiga kaalutud vara ka selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt).

Rida

Vormi CR EQU IRB 1 rida 020

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU

Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormi CR EQU IRB 1 real 020.

Vormi CR EQU IRB 1 read 050–090

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU

LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

Lihtsustatud riskikaalu meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 2) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vastavalt aluspositsiooni tunnustele ridadel 050–090.

Vormi CR EQU IRB 1 rida 100

SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD

Sisemudelitel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 4) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet real 100.

Vormi CR EQU IRB 1 rida 110

OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt). Näiteks:

—

finantssektori ettevõtjates olevate omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mida käsitletakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, samuti

—

omakapitali investeeringuid, millele määratakse riskikaal 370 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2,

kajastatakse real 110.

Vorm CR EQU IRB 2

RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES

Riskiparameetritel põhinevat meetodit (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3) kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad nõutud teavet vormis CR EQU IRB 2.

Kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad ainulaadset reitingusüsteemi või saavad andmeid kajastada vastavalt sisemisele põhiskaalale, kajastavad nad vormis CR EQU IRB 2 asjaomase ainulaadse reitingusüsteemi või põhiskaalaga seotud reitinguklasse või kogumeid. Mis tahes muul juhul erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid või kogumid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni.

3.6.   C 11.00 – ARVELDUS-/ÜLEKANDERISK (CR SETT)

3.6.1.   Üldised märkused

93.

Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378.

94.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus-/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega.

95.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 ei võeta arveldus-/ülekanderiski arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

96.

Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.

97.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad selle hinnavahe kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et määrata kindlaks vastavad omavahendite nõuded.

98.

Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5ga.

99.

Tuleb silmas pidada, et kapitalinõuete määruse artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT, vaid krediidiriski vormides (CR SA, CR IRB).

3.6.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavas kokkulepitud arveldushinnas.

Veerus 010 võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis.

020

ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 020 asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju.

Veerus 020 kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid.

030

OMAVAHENDITE NÕUDED

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 030 omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378.

040

ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON

Arveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.


Rida

010

Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 010 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).

020–060

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus-/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.

Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

070

Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 070 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad).

080–120

Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %)

5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %)

16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %)

31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %)

46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 080–120 teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus-/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele.

Arveldus-/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva.

3.7.   C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODIKOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CRSEC SA)

3.7.1.   Üldised märkused

100.

Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt. Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

101.

Vormis CR SEC SA kogutakse koondteavet kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta, mis on määratletud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

3.7.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

Väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuse tagamise tehingud, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud.

Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist vormides CR SEC SA ja CR SEC IRB arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks kapitalinõuete määruse artikli 242 punkti 12 kohaste uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavaid ennetähtaegse amortiseerimise klausleid.

020–040

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 249 ja 250 käsitatakse väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski kaitset nii, nagu ei oleks lõpptähtaegade mittevastavust.

020

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA)

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.

030

(–) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

„Sissevoolu“ ja „väljavoolu“ üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud „sissevooluna“ vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.

Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.

040

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.

Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.

050

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele a, c ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning mis tahes krediidiriski korrigeerimisi ja eraldisi. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.

Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.

Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse.

Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.

060

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

070

RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõigete 1 ja 2 kohased väärtpaberistamise positsioonid ilma ümberhindlustegurite kohaldamiseta.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku“ veeruga 040.

080–110

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57

Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).

Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

080

(–) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA)

Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 ja seda reguleeritakse artikliga 235.

Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

090

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58 ja seda reguleeritakse artiklitega 195, 197 ja 200.

Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse artiklite 218–236 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena.

Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju).

100–110

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

100

(–) KOGUVÄLJAVOOL

Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ning artikli 235 lõiked 1 ja 2

Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised“ kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku“ veeruga 090 [(–) koguväljavool].

110

KOGUSISSEVOOL

Väärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku“ veeruga 100 (kogusissevool).

120

NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku“ veeruga 110.

130

(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku“ veergudega 120 ja 130.

140

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku“ veeruga 150.

150–180

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui kapitalinõuete määruses ei ole teisiti ette nähtud.

Vt vormi CR SA „Kokku“ veerud 160–190.

Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %,]0 %, 20 %],]20 %, 50 %] ja]50 %, 100 %].

190

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid.

Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku“ veeruga 200.

200

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikliga 258 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, millele on määratud riskikaal 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.

210

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

Riskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus.

220–320

SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID, JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

220–260

REITINGU SAANUD POSITSIOONID

Reitingu saanud positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 8.

Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikliga 251 (tabel 1).

270

RISKIKAAL 1 250 % (REITINGUTA POSITSIOONID)

Reitinguta positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 7.

280

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5

Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

290

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU

Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse teise või kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriasse kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide käsitlust varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 254.

Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 lõikes 9.

300

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%)

Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

310

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõige 1 ja artikli 259 lõige 3 Väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt.

320

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL (%)

Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

330

RISKIGA KAALUTUD VARA

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

340

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

Sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel selles veerus ei võeta arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.

350

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kõnealuse määruse artiklite 405, 406 või 409 teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250  %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. Sellise täiendava riskikaalu võib kehtestada mitte ainult investorist krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, vaid ka väärtpaberistamise tehingu algatajatele, sponsoritele ja algsetele laenuandjatele.

360

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 330 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

370–380

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 370)/pärast (veerg 380) kapitalinõuete määruse artiklis 252 (praegu makseviivituses olevate või eriti suure riskiga seotud riskipositsioonide väärtpaberistamine) või artikli 256 lõikes 4 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul) sätestatud piirangute kohaldamist.

390

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODIKOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

102.

Vorm CR SEC SA on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste lõikes.

103.

Välisreitingu meetodi kohaselt käsitletavad positsioonid ja reitinguta positsioonid (riskipositsioonid aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.

Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.

040–060

BILANSILISED KIRJED

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis a on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara standardmeetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (rida 050) ja edasiväärtpaberistamiste (rida 060) lõikes.

070–090

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile.

Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.

Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku“.

Bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid jaotatakse väärtpaberistamiste (veerg 080) ja edasiväärtpaberistamiste (veerg 090) lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 251 tabelile 1.

100

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

Seda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.

110

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.

Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

120–140

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

150–170

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

180

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

190–210

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

220–240

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

250–290

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES

Nendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) välisreitingu meetodi kohaselt käsitletavate avatud positsioonide ja reitinguta avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 251 tabeliga 1). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.

Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 190, 210–270 ja 330–340.

3.8.   C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)

3.8.1.   Üldised märkused

104.

Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt.

105.

Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid.

106.

Vormi CR SEC IRB ulatus on sama kui vormi CR SEC SA puhul. Selles esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta.

3.8.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU

Bilansiliste kirjete kogusummat käsitleva rea puhul vastab selles veerus kajastatav summa väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummale aruandekuupäeva seisuga.

Vt vormi CR SEC SA veerg 010.

020–040

SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE

Kapitalinõuete määruse artiklid 249 ja 250

Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust.

020

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA)

Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks.

030

(–) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*)

„Sissevoolu“ ja „väljavoolu“ üldreegli kohaselt on vormi CR SEC IRB veerus 030 kajastatavad summad esitatud „sissevooluna“ vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis.

Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3.

040

KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS

Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses.

Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid.

050

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele b, d ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga.

Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta.

Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse.

Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga.

060–090

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57

Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul).

060

(–) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA)

Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59.

Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud korrigeeritud väärtuse GA arvutamise korda täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral sama nõudeõiguse järgu puhul.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veergudega 040 ja 050.

070

(–) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE

Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58.

Kuna finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod ei ole kohaldatav, kajastatakse selles veerus ainult kapitalinõuete määruse artikli 200 kohast otsest krediidiriski kaitset.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 060.

080–090

KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE

Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu.

080

(–) KOGUVÄLJAVOOL

Kapitalinõuete määruse artikkel 236

Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised“ kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 070.

090

KOGUSISSEVOOL

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 080.

100

RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 090.

110

(–) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL

Kapitalinõuete määruse artiklid 218–222. See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218).

120

RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*)

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit.

130–160

BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui ei ole sätestatud teisiti.

Ümberhindlustegur on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 56.

Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %].

170

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid.

Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 110.

180

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 266 lõikega 3 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha.

190

RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID

200–320

VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 261

Sisereitingute meetodi kohaseid väärtpaberistamise positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 259 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena.

Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabeliga 4.

330

REGULATIIVNE MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 262 kohane regulatiivne meetod.

Väärtpaberistamise positsiooni riskikaal on kas 7 % või vastavalt ette nähtud valemitele kohaldatav riskikaal, olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

340

REGULATIIVNE MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL

Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamist võidakse arvesse võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 264. Sel juhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing positsiooni tegelikku riskikaalu, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 2, kui ta on saanud täieliku krediidiriski kaitse (tegeliku riskikaalu arvutamiseks jagatakse positsiooni riskiga kaalutud vara positsiooni riskipositsiooni väärtusega ja korrutatakse tulemus 100ga).

Kui positsioonil on osaline krediidiriski kaitse, peab krediidiasutus või investeerimisühing kohaldama regulatiivset meetodit, kasutades väärtpaberistamise seeria n-ö paksust T, mida on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 3.

Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.

350

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi suurim riskikaal).

Kapitalinõuete määruse artikli 263 lõigetega 2 ja 3 on ette nähtud erikäsitlus, mida kohaldatakse juhul, kui Kirb-i ei saa arvutada.

Likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatud kasutamata likviidsuslimiite kajastatakse kirje „bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid“ all.

Kuni väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatakse erikäsitlust, sest Kirb-i ei saa arvutada, tuleks veerus 350 kajastada sellist riskiga kaalumise käsitlust, mida kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 263 sätestatud käsitluse alla kuuluva likviidsuse tagamise tehingu riskipositsiooni väärtuse suhtes.

Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikega 5 ja artikliga 265.

360

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE: KESKMINE RISKIKAAL

Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal.

370

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõigetega 3 ja 4 on ette nähtud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatav sisemisel hinnangul põhinev meetod.

380

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL

Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid.

390

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE

Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kapitalinõuete määruse artikli 266 lõiget 1 (kohaldatakse ainult väärtpaberistamise tehingu algatajate suhtes, kui riskipositsiooni ei ole omavahenditest maha arvatud) ja lõiget 2.

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

400

RISKIGA KAALUTUD VARA

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

410

MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED

Selliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust.

420

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, mis on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole.

430

LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE

Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 400 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud.

Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

440–450

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 440)/pärast (veerg 450) kapitalinõuete määruse artiklis 260 sätestatud ülempiiri kohaldamist. Lisaks tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artiklit 265 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul).

460

MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE

Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel.

107.

Vorm CR SEC IRB on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste riskikaalu rühmade lõikes.

108.

Välisreitingu meetodi kohaselt käsitletavad positsioonid ja reitinguta positsioonid (riskipositsioonid aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.

Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Koguriskipositsioon tähendab avatud väärtpaberistamise positsioonide kogusummat. Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult kogu teave, mida väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid on kajastanud järgnevates ridades.

020

MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

Avatud edasiväärtpaberistamise positsioonide kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 63 ja 64 sätestatud määratlustele.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide ja ennetähtaegse amortiseerimise kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väärtpaberistamise tehingu algataja.

040–090

BILANSILISED KIRJED

Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktis b on sätestatud, et juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodi kohaselt, on bilansilise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks selle bilansiline väärtus, võtmata arvesse mis tahes tehtud krediidiriskiga korrigeerimisi.

Bilansilised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 050–070) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 080–090) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.

100–150

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes ridades esitatakse andmed bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide väärtpaberistamise positsioonide kohta, mille suhtes kohaldatakse väärtpaberistamise raamistiku kohaselt ümberhindlustegurit. Bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on selle nimiväärtus, millest on maha arvatud kõnealuse väärtpaberistamise positsiooni mis tahes spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja mida on korrutatud ümberhindlusteguriga 100 %, kui ei ole ette nähtud teisiti.

Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumentidest tulenevad bilansivälised väärtpaberistamise positsioonid määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendiga seonduvast vastaspoole krediidiriskist tuleneva riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa, II jaotise 6. peatükile.

Likviidsuse tagamise tehingute, krediidilimiitide ja maksete vahendajate rahaliste ettemaksete puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutamata osa.

Intressimäära ja valuutavahetustehingute puhul kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskipositsiooni väärtust (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõikele 1), mis on kindlaks määratud vormis CR SA „Kokku“.

Bilansivälised kirjed jaotatakse väärtpaberistamiste (A-B-C, read 110–130) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E, read 140–150) riskikaalu rühmade lõikes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabelile 4.

160

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE

Seda rida kohaldatakse ainult ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamise tehingute algatajate suhtes, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 13 ja 14.

170

INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on investor.

Kapitalinõuete määruses ei ole sätestatud investori sõnaselget määratlust. Seepärast tuleb selles kontekstis käsitada investorina sellist krediidiasutust või investeerimisühingut, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

180–230

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete puhul.

240–290

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

300

SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON

Sellel real esitatakse kokkuvõtlikult teave selliste väärtpaberistamise positsioonide bilansiliste ja bilansiväliste kirjete ning tuletisinstrumentide kohta, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing on kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 14 määratletud sponsor. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

310–360

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

370–420

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamiste (A-B-C) ja edasiväärtpaberistamiste (D-E) klassifitseerimise kriteeriume nagu väärtpaberistamise tehingu algataja bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide puhul.

430–540

AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES

Nendes ridades esitatakse teave (aruandluskuupäeva seisuga) välisreitingu meetodi kohaselt käsitletavate avatud positsioonide ja reitinguta avatud positsioonide kohta väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeval (väärtpaberistamise alguses) kohaldatavate krediidikvaliteedi astmete lõikes (nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 tabeliga 4). Kõnealuse teabe puudumisel kajastatakse krediidikvaliteedi astmeid käsitlevate andmetega samaväärseid varaseimaid kättesaadavaid andmeid.

Nendes ridades kajastatakse andmeid ainult veergudes 170, 190–320 ja 400–410.

3.9.   C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)

3.9.1.   Üldised märkused

109.

Käesolevas vormis kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB, MKR SA SEC ja MKR SA CTP) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid, nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded.

110.

Käesolevat vormi täidetakse järgmistel juhtudel.

a.

Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kui asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing hoiab vähemalt ühte väärtpaberistamise positsiooni. See tähendab, et olenemata sellest, kas riski oluline osa on üle kantud või mitte, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe kõigi (nii kauplemisportfelliväliste kui ka kauplemisportfelli kuuluvate) positsioonide kohta, mida nad hoiavad. Hoitavad positsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse artikli 405 kohaselt säilitatud positsioone.

b.

Aruandeaasta jooksul (1) aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu algatatud/sponsoreeritud väärtpaberistamised, kus asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole positsiooni.

c.

Väärtpaberistamised, mille esmane alusvara on finantskohustused, mille on algselt emiteerinud aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ja mille on (osaliselt) omandanud väärtpaberistamisettevõtja. See alusvara võib hõlmata pandikirju või muid kohustusi ja seda tuleb vastavalt kajastada veerus 160.

d.

Väärtpaberistamises hoitavad positsioonid, kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor (st ta on investor või algne laenuandja).

111.

Käesoleva vormi esitavad konsolideerimisgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused ja investeerimisühingud, (2) mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes.

112.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 406 lõikele 1, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 010–040; 070–110; 160; 190; 290–400; 420–470.

113.

Algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid.

3.9.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

005

REA NUMBER

Rea number on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne.

010

SISEKOOD

Sisekood (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega.

020

VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS (kood/nimi)

Väärtpaberistamise ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamist turul tuntakse. Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus tähemärke, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul.

030

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS (kood/nimi)

Selles veerus kajastatakse järelevalveasutuse poolt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud koodi või kui seda ei ole, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastab aruandev üksus kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud (väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsori või algse laenuandjana). Kui koodi ei ole või kui aruandev üksus ei tea seda, kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu nime.

040

VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK; (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE)

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

—

T – traditsiooniline väärtpaberistamine;

—

S – sünteetiline väärtpaberistamine.

Traditsioonilise väärtpaberistamise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlused on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11.

050

ARVESTUSLIK KÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA?

Väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja algsed laenuandjad kajastavad üht järgmistest lühenditest:

—

K – kui kajastatakse täielikult;

—

P – kui arvatakse osaliselt välja;

—

R – kui arvatakse täielikult välja;

—

N – kui ei kohaldata.

Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu arvestuslikku käsitlust.

Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul märgivad väärtpaberistamise tehingu algatajad, et väärtpaberistatud riskipositsioonid on bilansist välja arvatud.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IAS 39 punktidele 30–35.

060

MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID?

Ainult väärtpaberistamise tehingu algatajad kajastavad järgmisi lühendeid:

—

N – omavahendite nõudeid ei kohaldata;

—

B – kauplemisportfelliväline;

—

T – kauplemisportfelli kuuluv;

—

A – osaliselt nii kauplemisportfelliväline kui kauplemisportfelli kuuluv.

Kapitalinõuete määruse artiklid 109, 243 ja 244

Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline/kauplemisportfelli kuuluv).

Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (ei ole riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit.

Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormides CR SEC SA või CR SEC IRB. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid).

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta.

070

VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE?

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 61–64 sätestatud „väärtpaberistamise“ ja „edasiväärtpaberistamise“ määratlustele kajastatakse alusvara liiki järgmiste lühenditega:

—

S – väärtpaberistamine;

—

R – edasiväärtpaberistamine.

080–100

SÄILITAMINE

Kapitalinõuete määruse artiklid 404–410

080

KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK

Iga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast neto majandusliku huvi säilitamise liiki vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 405.

 

A – vertikaalne lõik (väärtpaberistamise positsioonid): „säilitatakse vähemalt 5 % iga investoritele müüdud või üle kantud väärtpaberistamise seeria nimiväärtusest“;

 

V – vertikaalne lõik (väärtpaberistatud riskipositsioonid): säilitatakse vähemalt 5 % iga väärtpaberistatud riskipositsiooni krediidiriskist, kui selliste väärtpaberistatud riskipositsioonidega seoses sel viisil säilitatud krediidirisk on alati sama või madalama nõudeõiguse järguga võrreldes krediidiriskiga, mis on väärtpaberistatud seoses samade asjaomaste riskipositsioonidega.

 

B-uuenevad nõuded: „uuenevate nõuete väärtpaberistamise korral säilitatakse väärtpaberistamise tehingu algataja huvi vähemalt 5 % ulatuses väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest“;

 

C – bilansilised: „säilitatakse juhuslikult valitud riskipositsioonid, mis on vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest, juhul kui sellised riskipositsioonid oleksid väärtpaberistamise käigus väärtpaberistatud, tingimusel, et potentsiaalselt väärtpaberistatud riskipositsioonide arv ei ole tehingu algatamisel väiksem kui 100“;

 

D – esimese järjekoha kahju: „säilitatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ja vajaduse korral muud väärtpaberistamise seeriad, millel on sama või kõrgem riskiprofiil kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud ja mille tähtpäev ei saabu varem kui neil seeriatel, mis on investoritele üle kantud või müüdud, nii et säilitatakse kokku vähemalt 5 % väärtpaberistatud riskipositsioonide nimiväärtusest“;

 

E – vabastatud: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 405 lõiget 3.

 

N – ei kohaldata: seda lühendit kajastatakse selliste väärtpaberistamiste puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 404.

 

U – nõuete rikkumine või tundmatu: seda lühendit kajastatakse juhul, kui aruandvale üksusele ei ole kindlalt teada, millist säilitamise liiki kohaldatakse, või nõuete mittejärgimise korral.

090

SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA

Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab vähemalt 5 % olulise neto majandusliku huvi (väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga).

Olenemata kapitalinõuete määruse artikli 405 lõikest 1 võib väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmist tavapäraselt tõlgendada selle mõõtmisena riskipositsioonide esmasel väärtpaberistamisel ja mitte riskipositsioonide esmasel loomisel (nt mitte siis, kui alusvaraks olevad laenud esimest korda anti). Väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmine tähendab, et säilitamise määr 5 % peab olema täidetud sellise säilitamise taseme mõõtmise ajal (nt riskipositsioonide esmase väärtpaberistamise ajal). Säilitamise määra pidev taasmõõtmine ja korrigeerimine tehingu kehtivusajal ei ole nõutud.

Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

100

SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE?

Kapitalinõuete määruse artikli 405 lõige 1

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

 

Y – jah;

 

N – ei.

Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada).

110

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA/SPONSOR/ALGNE LAENUANDJA/INVESTOR)

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

—

O – väärtpaberistamise tehingu algataja;

—

S – sponsor;

—

L – algne laenuandja;

—

I – investor.

Vt väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori määratlused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 13 ja 14. Investorina käsitatakse krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 406 ja 407.

120–130

VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD

Tulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 9) erilaadist, mis on seotud asjaoluga, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 120 ja 130.

120

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa)

Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäev) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk/aaaa.

Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

130

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA

Selles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (vastavalt esmastele riskipositsioonidele enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga.

Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

140–220

VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID

Veergudes 140–220 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta.

140

KOGUSUMMA

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

150

KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%)

Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 140 suhtelisest seisukohast).

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

160

LIIK

Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (numbrikoodid 1–8) või kohustuste (numbrikoodid 9 ja 10) liigi kohta. Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ühte järgmistest numbrikoodidest:

 

1 – elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

 

2 – ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;

 

3 – krediitkaardinõuded;

 

4 – liising;

 

5 – äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;

 

6 – tarbimislaenud;

 

7 – nõuded klientide vastu;

 

8 – muud varad;

 

9 – pandikirjad;

 

10 – muud kohustused.

Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab krediidiasutus või investeerimisühing aluseks esmase alusvarakogumi. Liik numbrikoodiga 10 (muud kohustused) hõlmab riigivõlakirju ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju.

Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta.

170

KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD)

Selles veerus kogutakse teavet meetodi kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks.

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

—

S – standardmeetod;

—

I – sisereitingute meetod;

—

M – standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhinev kombineeritud meetod.

Kui standardmeetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC SA.

Kui sisereitingute meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC IRB.

Kui standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhineva kombineeritud meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist nii vormis CR SEC SA kui ka vormis CR SEC IRB.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sellest hoolimata ei kohaldata seda veergu kohustuste väärtpaberistamiste suhtes. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

180

RISKIPOSITSIOONIDE ARV

Kapitalinõuete määruse artikli 261 lõige 1

Selle veeru täitmine on kohustuslik ainult nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Krediidiasutus või investeerimisühing esitab riskipositsioonide tegeliku arvu.

Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajastata andmeid investorid.

190

RIIK

Kajastatakse tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse lühend OT (muu).

200

NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%)

Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad regulatiivset meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 262 lõikele 1.

Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Samuti ei kajastata selles veerus andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

210

(–) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid.

Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta.

Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

220

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%)

Selles veerus kogutakse teavet selle kohta, millised oleksid väärtpaberistatud portfelli omavahendite nõuded, kui väärtpaberistamist ei oleks toimunud, millele on liidetud kõnealuste riskidega seotud oodatav kahju (Kirb), ja seda kajastatakse protsendina (kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud riskipositsioonide kogusummast väärtpaberistamise tehingu kuupäeva seisuga. Kirb on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 4.

Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni.

Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta.

230–300

VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR

Selles kuues veerus kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale.

Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate puhul ainult aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavat või temale omistatavat summat.

230–250

BILANSILISED KIRJED

Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

230

KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik väärtpaberistamise seeriad, mis ei kvalifitseeru mezzanine-seeriatena või esimese järjekoha kahju seeriatena.

240

MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõige 3 (traditsioonilised väärtpaberistamised) ja artikli 244 lõige 3 (sünteetilised väärtpaberistamised).

250

ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD

Esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 15.

260–280

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes.

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

290

VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV

Kogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest:

i)

varaseim kuupäev, mil lõpetavat ostuoptsiooni (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 2) võib kasutada, võttes arvesse aluspositsiooni(de) lõpptähtaega, samuti nende prognoositavat ennetähtaegse tasumise määra või võimalikku lepingutingimuste uuesti läbirääkimist;

ii)

varaseim kuupäev, mil väärtpaberistamise tehingu algataja võib kasutada mis tahes muud ostuoptsiooni, mis on ette nähtud väärtpaberistamise lepingutingimustega ja mille tulemusel võib toimuda väärtpaberistamise täielik tagasivõtmine.

Kajastatakse varaseima prognoositava lõpetamise päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.

300

LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG

Kuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil).

Kajastatakse lepingukohase lõpptähtaja päev, kuu ja aasta. Võimaluse korral märgitakse täpne kuupäev; kui see ei ole teada, märgitakse kuu esimene päev.

310–400

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST

Nendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele ning väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga.

310–330

BILANSILISED KIRJED

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul.

340–360

BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiväliste kirjete puhul.

370–400

MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID

Nendes veergudes kogutakse täiendavat teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 340–360) kogusumma kohta.

370

OTSESED FINANTSGARANTIID

Selles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega.

Vastavalt kapitalinõuete määruse I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid:

—

finantsgarantiid;

—

finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid.

380

INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD/VALUUTA VAHETUSTEHINGUD

Kõnealused tuletisinstrumendid on loetletud kapitalinõuete määruse II lisas.

390

AKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD

Selleks et kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 3 määratletud likviidsuse tagamise tehinguid saaks aktsepteerida, peavad need vastama kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 sätestatud kuuele tingimusele (olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab standardmeetodit või sisereitingute meetodit).

400

MUUD (SEALHULGAS MITTEAKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD)

Selles veerus kajastatakse ülejäänud bilansiväliseid kirjeid, nt mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud (st likviidsuse tagamise tehingud, mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 loetletud tingimustele).

410

ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE: KOHALDATAKSE ÜMBERHINDLUSTEGURIT

Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktiga 12 ja artikli 256 lõikega 5 (standardmeetod) ning artikli 265 lõikega 1 (sisereitingute meetod) on ette nähtud ümberhindlustegurid, mida kohaldatakse investoritele kuuluva osaluse suhtes (et arvutada riskiga kaalutud vara).

Selles veerus kajastatakse andmeid ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate väärtpaberistamise skeemide kohta (nt uuenevate nõuete väärtpaberistamised).

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikele 6 määratakse kohaldatav ümberhindlustegur kindlaks tegeliku kolme kuu keskmise ületulu taseme alusel.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata. Kõnealune teave on seotud vormi CR SEC SA reaga 100 ja vormi CR SEC IRB reaga 160.

420

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS

Kõnealune teave on tihedalt seotud vormi CR SEC SA veeruga 200 ja vormi CR SEC IRB veeruga 180.

Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi.

430

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

440

RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata.

Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata.

450–510

VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL

450

KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL?

Kajastatakse järgmisi lühendeid:

 

C – korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell;

 

N – mitte korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell.

460–470

NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKE

Vt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 050ja 060.

480

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU (STANDARDMEETOD) – SPETSIIFILINE RISK

Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 610 või vormi MKR SA CTP veerg 450.

4.   OPERATSIOONIRISKI VORMID

4.1.   C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)

4.1.1.   Üldised märkused

114.

Käesolevas vormis esitatakse teave, mis käsitleb kapitalinõuete määruse artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil.

115.

Baasmeetodit, standardmeetodit ja/või alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud auditeeritud andmeid, mis peaksid jääma muutumatuks. „Muutumatuse“ põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised.

116.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kohandaks oma arvutust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad.

117.

Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele.

118.

Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul.

119.

Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid.

4.1.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–030

ASJAOMANE NÄITAJA

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 010–030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

Edaspidi osutab mõiste „asjaomane näitaja“ elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 316 lõike 1 tabelis 1.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed tabeli vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse need veerus 030. Kui see on asjakohane, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 010 (ülejärgmise aasta prognoos).

Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada majandustegevuse prognoose.

040–060

LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL)

Nendes veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat äriliinide „jaepangandus“ ja „äripangandus“ puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punktile b. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punkt a).

Äriliini „äripangandus“ puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärtpabereid.

070

OMAVAHENDITE NÕUDED

Omavahendite nõuded arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 070.

071

KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 4. Veerus 070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

080

MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST

Kapitalinõuete määruse artikli 18 lõige 1, milles on sätestatud, et kapitalinõuete määruse artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus peab sisaldama kirjeldust metoodikast, mida kasutatakse operatsiooniriski katvate omavahendite jaotamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, ning et selles tuleb näidata, kas ja kuidas kavatsetakse võtta ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate poolt ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju.

090–120

VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED

090

OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST

Veerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist.

100

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST

Veerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 2 punktile a).

110

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST

Veerus 110 kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mitte täielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi „hajutamisvõimet“, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega.

120

(–) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID)

Veerus 120 kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 323 lõigete 1–5 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju.


Rida

010

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT

Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (kapitalinõuete määruse artiklid 315 ja 316).

020

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

Kajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (kapitalinõuete määruse artiklid 317–319).

030–100

KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT

Standardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 030–100 kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse kapitalinõuete määruse artiklis 318 sätestatud põhimõtteid.

110–120

KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT

Alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridades 030–050 ja 080–100 ning äriliinide „äripangandus“ ja „jaepangandus“ kohta ridades 110 ja 120.

Ridades 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide „äripangandus“ ja „jaepangandus“ lõikes (kapitalinõuete määruse artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridades 060 ja 070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridades 110–120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit.

130

PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT

Kajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate investeerimisühingute ja investeerimisühingute puhul (kapitalinõuete määruse artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321–323).

Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta.

4.2.   OPERATSIOONIRISK: ÜKSIKASJALIK TEAVE EELMISE AASTA KAHJUDE KOHTA (OPR DETAILS)

4.2.1.   Üldised märkused

120.

Vormis C 17.01 (OPR DETAILS 1) esitatakse kokkuvõtlikult teave krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise aasta brutokahju ja hüvituste kohta juhtumiliikide ja äriliinide kaupa. Vormis C 17.02 (OPR DETAILS 2) esitatakse üksikasjalik teave eelmise aasta suurimate kahjujuhtumite kohta.

121.

Operatsiooniriski kahjusid, mis on seotud krediidiriskiga ja mille suhtes kohaldatakse krediidiriski omavahendite nõudeid (krediidiga seotud operatsiooniriski piirjuhtumid), ei võeta arvesse vormis C 17.01 ega vormis C 17.02.

122.

Operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjusid ja hüvitusi vormides C 17.01 ja C 17.02, sõltumata omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatud meetodist.

123.

Ilma et see mõjutaks allpool määratletud kirjet „kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid“, on „brutokahju“ operatsiooniriski juhtumist või juhtumi liigist – nagu osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 322 lõike 3 punktis b – tulenev kahju enne mis tahes liiki hüvitusi.

124.

„Hüvitus“ on operatsiooniriski algse kahjuga seotud ajas eraldi seisev sõltumatu juhtum, mille puhul saadakse esimeselt või kolmandalt isikult (näiteks kindlustusandja või muu isik) rahalisi vahendeid või majanduslikku kasu. Hüvitused on jaotatud kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevateks hüvitusteks ning otsehüvitusteks.

125.

„Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumid“ on operatsiooniriski juhtumid, mis põhjustavad kahjut, mis hüvitatakse osaliselt või täielikult viie tööpäeva jooksul. Kiiresti hüvitatud kahjujuhtumi korral võetakse brutokahju kindlaksmääramisel arvesse ainult kahju seda osa, mis ei ole täielikult hüvitatud (st kahju, millest on maha arvatud kiiresti hüvitatud osaline kahju). Järelikult ei võeta brutokahju kindlaksmääramisel arvesse ega kajastata vormis OPR DETAILS kahjujuhtumeid, mis põhjustasid kahju, mis hüvitati täielikult viie tööpäeva jooksul.

126.

„Arvestuspäev“ on kuupäev, mil kahjut või reservi/eraldist kasumiaruandes esimest korda kajastati seoses operatsiooniriski raames tekkinud kahjuga. See kuupäev järgneb loogiliselt „toimumispäevale“ (st kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas) ja „avastamispäevale“ (st kuupäev, mil krediidiasutus või investeerimisühing sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks).

127.

Ühisest operatsiooniriski kahjujuhtumist või algse operatsiooniriski kahjujuhtumiga seotud mitmest kahjujuhtumist, mis tekitavad kahjujuhtumeid või kahju, (nn algjuhtum (root-event)) tingitud kahju koondatakse. Koondatud juhtumeid käsitatakse ja kajastatakse ühe juhtumina ning seega liidetakse asjaomased brutokahju summad ja kahju korrigeerimiste summad kokku.

128.

Asjaomase aasta juunis kajastatud andmed on vaheandmed, lõplikud andmed kajastatakse detsembris. Juuni andmete puhul on aruandeperiood 6 kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 30. juunini), detsembri andmete puhul 12 kuud (st kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini). Nii juuni kui ka detsembri andmete puhul tähendab „eelmised aruandeperioodid“ kõiki aruandeperioode kuni aruandeperioodini, mis lõpeb eelmise kalendriaasta lõpus (kaasa arvatud).

129.

Selleks et kontrollida käesoleva määruse artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunkti b alapunktiga i ette nähtud tingimusi, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud värskeimat statistikat, mis on kättesaadav EBA veebisaidi rubriigis „Supervisory Disclosure“, et leida kõigi samas liikmesriigis asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsete bilansimahtude summa. Selleks et kontrollida artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunkti b alapunktiga iii ette nähtud tingimusi, kasutatakse turuhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 8.89 (ESA 2010) ja mille on avaldanud Eurostat eelmise kalendriaasta kohta.

4.2.2.   C 17.01: Operatsiooniriski kahjud ja hüvitused äriliinide ja juhtumiliikide lõikes eelmisel aastal (OPR DETAILS 1)

4.2.2.1.   Üldised märkused

130.

Vormis C 17.01 teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahjude ja hüvituste kogusummad kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini „ettevõtteülene“ ja kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes, kusjuures ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel.

131.

Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära.

132.

Ridades kajastatakse äriliine ja iga äriliini puhul esitatakse juhtumite arv (uued juhtumid), brutokahju summa (uued juhtumid), selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ja hüvitatud kahju kogusumma (otsehüvituse ning kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused).

133.

Kõigi äriliinidega seoses nõutakse juhtumite arvu ja kahju kogusumma kohta andmeid ka kindlaks määratud miinimummääradel – 10 000, 20 000, 100 000 ja 1 000 000 – põhinevate teatavate vahemike kaupa. Miinimummäärad on eurodes ja need on esitatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kajastatud kahjude võrdluse eesmärgil; seepärast ei pruugi need olla seotud kahju miinimummääradega, mida kasutatakse sisemiste kahjuandmete kogumiseks ja mida tuleb kajastada vormi teises jaos.

4.2.2.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–070

JUHTUMILIIGID

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kahju vastavates veergudes 010–070 vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõuded baasmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks määratud, üksnes veerus 080.

080

JUHTUMILIIGID KOKKU

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad veerus 080 iga äriliini kohta kirje „juhtumite arv (uued juhtumid)“ kogusumma, kirje „brutokahju summa (uued juhtumid)“ kogusumma, kirje „selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist“ kogusumma, kirje „eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised“ kogusumma, kirje „suurim ühekordne kahju“, kirje „viie suurima kahju kogusumma“, kirje „otse hüvitatud kahju kogusumma“ kogusumma ja kirje „kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma“ kogusumma.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kindlaks määranud juhtumiliigid kõigi kahjude puhul, esitatakse veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarv, kogu kahju kogusumma, hüvitatud kahju kogusumma ja eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimiste summa, liites kokku veergudes 010–070 kajastatud kahjujuhtumite arvu, brutokahju kogusummad, hüvitatud kahju kogusummad ja eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised.

Veerus 080 esitatud „suurim ühekordne kahju“ on suurim ühekordne kahju äriliini raames ja sama kui veergudes 010–070 esitatud „suurimate ühekordsete kahjude“ suurim näitaja, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing on kindlaks määranud juhtumiliigid kõigi kahjude puhul.

Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat.

090–100

MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 090 ja 100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 090.

Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 100).


Rida

010–880

ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENE

Iga kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud äriliini puhul, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin „ettevõtteülene“, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt sisemistele miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv (uued juhtumid), brutokahju summa (uued juhtumid), selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised, suurim ühekordne kahju, viie suurima kahju kogusumma ning otsehüvituste kogusumma ning kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma.

Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse brutokahju summa kõigi asjaomaste äriliinide lõikes.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõuded baasmeetodi kohaselt, saavad kajastada kahju, mille puhul äriliin ei ole kindlaks määratud, üksnes ridades 910–980.

010, 110, 210, 310, 410, 510, 610, 710, 810

Juhtumite arv (uued juhtumid)

Juhtumite arv on selliste operatsiooniriski juhtumite arv, mille puhul kajastati aruandeperioodil brutokahju.

Juhtumite arv osutab „uutele juhtumitele“, st operatsiooniriski juhtumitele,

i)

mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all aruandeperioodil või

ii)

mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all eelmistel aruandeperioodidel, kui juhtumit ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, nt seetõttu, et seda käsitati operatsiooniriski juhtumina alles jooksval aruandeperioodil või et selle juhtumiga seotud akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) ületas kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära alles jooksval aruandeperioodil.

„Uued juhtumid“ ei hõlma eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ operatsiooniriski juhtumeid, mida on eelmistes järelevalvelistes aruannetes juba arvesse võetud.

020, 120, 220, 320, 420, 520, 620, 720, 820

Brutokahju summa (uued juhtumid)

Brutokahju summa, mis on seotud operatsiooniriski juhtumitega (nt otsesed tasud, eraldised, arveldused). Kõik üheainsa juhtumiga seotud kahjud, mida on kajastatud aruandeperioodil, liidetakse kokku ja neid käsitatakse kõnealuse juhtumi brutokahjuna asjaomasel aruandeperioodil.

Kajastatud brutokahju summa on seotud uute juhtumitega, nagu on märgitud eelmisel real. Eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ juhtumite puhul, mida ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, kajastatakse aruandekuupäevani akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) brutokahjuna aruandeperioodil.

Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.

030, 130, 230, 330, 430, 530, 630, 730, 830

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, on eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ selliste operatsiooniriski juhtumite arv, mida on eelmistes aruannetes juba arvesse võetud ja mille puhul on praegusel aruandeperioodil tehtud kahju korrigeerimisi.

Kui juhtumi puhul tehti aruandeperioodil mitu kahju korrigeerimist, kajastatakse kõnealuste kahju korrigeerimiste summat asjaomasel perioodil ühe korrigeerimisena.

040, 140, 240, 340, 440, 540, 640, 740, 840

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised on järgmiste elementide summa (positiivne või negatiivne):

i)

brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ operatsiooniriski juhtumite kahju positiivsete korrigeerimistega aruandeperioodil (nt eraldiste suurenemine, seotud kahjujuhtumid, lisaarveldused);

ii)

brutokahju summad, mis on seotud eelmistel aruandeperioodidel „esimest korda kajastatud“ operatsiooniriski juhtumite kahju negatiivsete korrigeerimistega (nt tingitud eraldiste vähenemisest) aruandeperioodil.

Kui juhtumi puhul tehti aruandeperioodil mitu kahju korrigeerimist, liidetakse kõigi kõnealuste kahju korrigeerimiste summad kokku, võttes arvesse korrigeerimise märki (positiivne või negatiivne). Seda kogusummat käsitatakse kõnealuse juhtumi kahju korrigeerimisena asjaomasel aruandeperioodil.

Kui negatiivse kahju korrigeerimise tõttu langeb juhtumiga seotud korrigeeritud kahjusumma allapoole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing juhtumiga seotud kahju kogusummat, mis oli kogunenud kuni viimase korrani, mil juhtumit kajastati detsembri aruandekuupäeva seisuga (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised), negatiivse kahju korrigeerimise summa asemel miinusmärgiga.

Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.

050, 150, 250, 350, 450, 550, 650, 750, 850

Suurim ühekordne kahju

Suurim ühekordne kahju on järgmistest suurim:

i)

suurim brutokahju summa, mis on seotud aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumiga ning

ii)

suurim kahju positiivse korrigeerimise summa (nagu määratletud eespool), mis on seotud eelmisel aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumiga.

Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.

060, 160, 260, 360, 460, 560, 660, 760, 860

Viie suurima kahju kogusumma

Viie suurima kahju kogusumma on viie suurima kogusumma järgmiste hulgast:

i)

brutokahju summad, mis on seotud aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumitega ning

ii)

kahju positiivse korrigeerimise summad (nagu määratletud eespool ridade 040, 140, …, 840 puhul), mis on seotud eelmisel aruandeperioodil esimest korda kajastatud juhtumitega. Summa, mida võib käsitada ühena viiest suurimast summast, on kahju korrigeerimise summa, mitte vastava juhtumiga seotud kogukahju enne või pärast kahju korrigeerimist.

Kajastatavates summades ei võeta arvesse saadud hüvitussummasid.

070, 170, 270, 370, 470, 570, 670, 770, 870

Otse hüvitatud kahju kogusumma

Otsesed hüvitused on kõik saadud hüvitussummad, v.a need, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 323 ja mida kajastatakse allpool osutatud real.

Otse hüvitatud kahju kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud otse hüvitatud kahjude ja otse hüvitatud kahjude korrigeerimiste summa ja see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel.

080, 180, 280, 380, 480, 580, 680, 780, 880

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevad hüvitused on hüvitused, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 323.

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma on kõigi aruandeperioodil kajastatud kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste ja selliste hüvituste korrigeerimiste summa ja see on seotud operatsiooniriski juhtumitega, mida kajastati esimest korda aruandeperioodil või eelmistel aruandeperioodidel.

910–980

ÄRILIINID KOKKU

Iga juhtumiliigi (veerud 010–080) puhul kajastatakse äriliinide kohta kokku järgmist kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktide b, c ja e kohast teavet.

910–914

Juhtumite arv

Real 910 kajastatakse sisemist miinimummäära ületavate juhtumite arv juhtumiliikide lõikes kõigi äriliinide puhul. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud juhtumite arv, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. See arv võib olla suurem, kui krediidiasutus või investeerimisühing, kes arvutab omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, ei suuda igal juhul kindlaks määrata äriliini või äriliine, mida kahju mõjutab.

Ridadel 911–914 kajastatakse nende juhtumite arv, mille brutokahju summa jääb asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku.

Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülene“ ja ta on kindlaks määranud juhtumiliigid kõigi kahjude puhul, kehtib veeru 080 puhul järgmine.

—

Ridadel 910–914 kajastatud juhtumite koguarv võrdub vastava rea juhtumite arvu horisontaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna kõnealuste juhtumite arvu puhul on eri äriliine mõjutavaid juhtumeid juba käsitatud ühe juhtumina.

—

Veeru 080 real 910 kajastatud arv ei pruugi tingimata olla võrdne veerus 080 kajastatud juhtumite arvu vertikaalse kokkuliitmise tulemusel saadud arvuga, kuna üks juhtum võib mõjutada samaaegselt eri äriliine.

920–924

Brutokahju summa (uued juhtumid)

Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülene“, võrdub real 920 kajastatud brutokahju summa (uued juhtumid) iga äriliini puhul uute juhtumite brutokahju summade kogusummaga.

Ridadel 921–924 kajastatakse nende juhtumite brutokahju summa, mille brutokahju summa jääb asjaomastel ridadel kindlaks määratud vahemikku.

930, 935, 936

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist

Real 930 kajastatakse selliste kahjujuhtumite koguarv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, nagu on märgitud ridadel 030, 130, …, 830. See arv võib olla väiksem kui äriliinide lõikes kokku liidetud selliste juhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, kuna mitut eri äriliini mõjutavaid juhtumeid käsitatakse ühe juhtumina. See arv võib olla suurem, kui krediidiasutus või investeerimisühing, kes arvutab omavahendite nõudeid baasmeetodi kohaselt, ei suuda igal juhul kindlaks määrata äriliini või äriliine, mida kahju mõjutab.

Selliste kahjujuhtumite arv, mille puhul kohaldatakse kahju korrigeerimist, jaotatakse selliste kahjujuhtumite arvuks, mille puhul tehti aruandeperioodil positiivne kahju korrigeerimine, ja selliste kahjujuhtumite arvuks, mille puhul tehti aruandeperioodil negatiivne kahju korrigeerimine (kõiki kajastatakse plussmärgiga).

940, 945, 946

Eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimised

Real 940 kajastatakse eelmiste aruandeperioodidega seotud kahju korrigeerimiste kogusumma äriliinide lõikes (nagu on märgitud ridade 040, 140, …, 840 puhul). Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülene“, võrdub real 940 kajastatud summa eelmiste aruandeperioodidega seotud ja eri äriliinide lõikes kajastatud kahju korrigeerimiste kogusummaga.

Kahju korrigeerimiste summad jaotatakse summadeks, mis on seotud juhtumitega, mille puhul tehti aruandeperioodil positiivne kahju korrigeerimine (rida 945, kajastatud plussmärgiga), ja summadeks, mis on seotud juhtumitega, mille puhul tehti aruandeperioodil negatiivne kahju korrigeerimine (rida 946, kajastatud miinusmärgiga). Kui negatiivse kahju korrigeerimise tõttu langeb juhtumiga seotud korrigeeritud kahjusumma allapoole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing juhtumiga seotud kahju kogusummat, mis oli kogunenud kuni viimase korrani, mil juhtumit kajastati detsembri aruandekuupäeva seisuga (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised), negatiivse kahju korrigeerimise summa asemel miinusmärgiga real 946.

950

Suurim ühekordne kahju

Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülene“, on suurim ühekordne kahju sisemist miinimummäära ületav suurim kahju iga juhtumiliigi puhul ja kõigi äriliinide lõikes. Need näitajad võivad olla suuremad kui iga äriliini puhul kajastatavad suurimad ühekordsed kahjud, kui juhtum mõjutab eri äriliine.

Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülene“ ja ta on kindlaks määranud juhtumiliigid kõigi kahjude puhul, kehtib veeru 080 puhul järgmine.

—

kajastatav suurim ühekordne kahju võrdub käesoleva rea veergudes 010–070 kajastatud väärtustest suurimaga;

—

kui on mitut äriliini mõjutavaid juhtumeid, võib andmeväljal {rida 950, veerg 080} kajastatud summa olla suurem kui muudel veeru 080 ridadel kajastatud suurim ühekordne kahju äriliini puhul.

960

Viie suurima kahju kogusumma

Kajastatakse viie suurima brutokahju summat iga juhtumiliigi puhul kõigi äriliinide lõikes. See summa võib olla suurem kui iga äriliini puhul kajastatud viie suurima kahju suurim summa. Kõnealust summat tuleb kajastada olenemata kahjude arvust.

Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülene“ ja ta on kindlaks määranud juhtumiliigid kõigi kahjude puhul (veerg 080), on viie suurima kahju kogusumma kogu maatriksi viie suurima kahju kogusumma, mis tähendab, et see ei pruugi võrduda real 960 kajastatud kirje „viie suurima kahju kogusumma“ maksimumväärtusega ega veerus 080 kajastatud kirje „viie suurima kahju kogusumma“ maksimumväärtusega.

970

Otse hüvitatud kahju kogusumma

Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülene“, on otse hüvitatud kahju kogusumma iga äriliini puhul otse hüvitatud kahju kogusummad kokku liidetuna.

980

Kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma

Tingimusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on määranud kõik kahjud kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 loetletud äriliini või kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud äriliini „ettevõtteülene“, on kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma iga äriliini puhul kindlustusest ja muudest riskide ülekandmise mehhanismidest tulenevate hüvituste kogusumma kogunäitaja.

4.2.3.   C 17.02: Operatsioonirisk: üksikasjalik teave eelmise aasta suurimate kahjujuhtumite kohta (OPR DETAILS 2)

4.2.3.1.   Üldised märkused

134.

Vormis C 17.02 esitatakse teave üksikute kahjujuhtumite kohta (iga juhtum eraldi real).

135.

Selles vormis esitatav teave osutab „uutele juhtumitele“, st operatsiooniriski juhtumitele,

a)

mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all aruandeperioodil või

b)

mida kajastatakse kirje „esimest korda kajastatud“ all eelmistel aruandeperioodidel, kui juhtumit ei ole arvesse võetud eelmistes järelevalvelistes aruannetes, nt seetõttu, et seda käsitati operatsiooniriski juhtumina alles jooksval aruandeperioodil või et selle juhtumiga seotud akumuleerunud kogukahju (st algne kahju pluss/miinus kõik eelmistel aruandeperioodidel tehtud kahju korrigeerimised) ületas kahjuandmete kogumisel kohaldatavat sisemist miinimummäära alles jooksval aruandeperioodil.

136.

Kajastatakse üksnes juhtumid, mille puhul on brutokahju summa 100 000 eurot või rohkem.

Võttes arvesse seda miinimummäära:

a)

kajastatakse vormis suurim kahjujuhtum (brutokahju summa põhjal) iga kahjuliigi puhul, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing on kahjude puhul kindlaks määranud juhtumiliigid ning

b)

vähemalt kümme suurimat (brutokahju summa põhjal) ülejäänud juhtumit, mille puhul on või ei ole kindlaks määratud juhtumiliik;

c)

järjestatakse juhtumid neile määratud brutokahju summa põhjal;

d)

võetakse iga juhtumit arvesse ainult üks kord.

4.2.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

Juhtumi kood

Juhtumi kood on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu.

Kui on olemas ettevõttesisene kood, esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ettevõttesisese koodi. Muul juhul esitatakse kood numbrilises järjestuses (1, 2, 3 jne).

020

Arvestuspäev

Arvestuspäev on kuupäev, mil operatsiooniriski kahjut või sellega seotud reservi/eraldist esimest korda kajastati kasumiaruandes.

030

Toimumispäev

Toimumispäev on kuupäev, mil operatsiooniriski juhtum toimus või algas.

040

Avastamispäev

Avastamispäev on kuupäev, mil krediidiasutus või investeerimisühing sai operatsiooniriski juhtumist teadlikuks.

050

Juhtumiliik

Kapitalinõuete määruse artiklis 324 sätestatud juhtumiliigid.

060

Brutokahju

Juhtumiga seotud brutokahju, nagu on märgitud eespool vormi C 17.01 ridade 020, 120 jne puhul.

070

Brutokahju ilma otsehüvitusteta

Juhtumiga seotud brutokahju, nagu on märgitud eespool vormi C 17.01 ridade 020, 120 jne puhul, millest on maha arvatud kõnealuse kahjujuhtumiga seotud otsehüvitused.

080–160

Brutokahju äriliinide lõikes

Veerus 060 kajastatud brutokahju määratakse asjaomasesse äriliini, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 317 ja artikli 322 lõike 3 punktis b.

170

Juriidilise isiku nimi

Vormi C 06.02 veerus 010 kajastatud sellise juriidilise isiku nimi, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut juriidilist isikut) aset leidis.

180

Juriidilise isiku tunnus

Vormi C 06.02 veerus 025 kajastatud sellise juriidilise isiku tunnus, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut juriidilist isikut) aset leidis.

190

Äriüksus

Krediidiasutuse või investeerimisühingu äriüksus või osakond, kus kahju või suurem osa kahjust (kui see mõjutas mitut äriüksust või osakonda) aset leidis.

200

Kirjeldus

Juhtumi kirjeldus, vajaduse korral üldises või anonüümses vormis. See peaks hõlmama vähemalt teavet juhtumi enda kohta ja teavet juhtumi ajaolude või põhjuste (kui need on teada) kohta.

5.   TURURISKI VORMID

137.

Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiapositsiooni riski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormis MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt.

138.

Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – see on asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 326–333.

5.1.   C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)

5.1.1.   Üldised märkused

139.

Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1). Ridades kajastatakse erinevaid riske ja kapitalinõuete määruse kohaseid meetodeid. Vormides MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormis „Kokku“. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {325;060} (väärtpaberistamised) ja {330;060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell).

140.

Vorm tuleb täita eraldi vormina „Total“ ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HRK, HUF, ISK, JPY, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta.

5.1.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.

060

OMAVAHENDITE NÕUDED

Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.


Rida

010–350

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse sõltuvalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist.

011

ÜLDRISK.

012

Tuletisinstrumendid

Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 328–331.

013

Muud varad ja kohustused

Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.

020–200

LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes.

210–240

ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETOD

Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3.

250

SPETSIIFILINE RISK

Esitatakse ridades 251, 325 ja 330 kajastatud andmete kogusumma.

Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse spetsiifilise riski omavahendite nõuet, ja nende vastav omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile b, artiklile 335, artikli 336 lõigetele 1–3 ning artiklitele 337 ja 338. Samuti tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artikli 327 lõike 1 viimast lauset.

251–321

Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul

Esitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma.

Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e esimene ja teine lõik – „aluspositsioonide arvessevõtmine“). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321.

Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 336 lõiget 3:

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud riskikaal 10 %, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega kapitalinõuete määruse artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 280–300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale.

Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse artikleid 346 ja 347.

325

Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul

Vormi MKR SA SEC veerus 610 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku“ tasandil.

330

Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul

Vormi MKR SA CTP veerus 450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku“ tasandil.

350–390

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.2.   C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)

5.2.1.   Üldised märkused

141.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohase kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta.

142.

Vormis MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

143.

Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

5.2.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 kooskõlas artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 258

050–060

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

070–520

NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul.

230–240 ja 460–470

1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

250–260 ja 480–490

REGULATIIVNE MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262

Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad alternatiivset regulatiivset meetodit, millega määratakse omavahendite nõuded tagatise kogumi tunnuste ja väärtpaberistamise seeria lepingutingimuste põhjal.

270 ja 500

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

Standardmeetod: kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5. Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.

280–290/510–520

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõike 1 teine lause ja artikli 259 lõiked 3 ja 4.

Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisemisel hinnangul põhinevat meetodit, et määrata kindlaks omavahendite nõuded likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamiste puhul, mida pangad (sealhulgas kolmandast isikust pangad) võimaldavad varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentidele. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste metoodikal põhinevat sisemisel hinnangul põhinevat meetodit kohaldatakse ainult varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentide vastu olevate nõuete suhtes, kellel on sisereiting, mis on samaväärne alguses saadud investeerimisjärguga.

530–540

HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE)

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 3 kooskõlas artikliga 407 Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõige 2

550–570

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.

580–600

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

610

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing 31. detsembril 2014 lõppeval üleminekuperioodil eraldi kokku oma kaalutud pikad netopositsioonid (veerg 580) ja kaalutud lühikesed netopositsioonid (veerg 590). Nendest summadest (pärast ülempiiri kohaldamist) suuremat käsitatakse omavahendite nõudena. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing alates 2015. aastast omavahendite nõuete arvutamiseks kokku kõik oma kaalutud netopositsioonid, olenemata sellest, kas need on pikad või lühikesed (veerg 600).


Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Avatud väärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks ja/või investoriks ja/või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

040, 070 ja 100

VÄÄRTPABERISTAMISED

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 61 ja 62

020, 050, 080 ja 110

EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 63

030–050

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 13

060–080

INVESTOR

Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

090–110

SPONSOR

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 14 Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

120–210

KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõike 4 viimane lause

Alusvara jaotuse puhul järgitakse vormis SEC Details (veerg „liik“) kasutatud klassifikatsiooni:

—

1 elamukinnisvarale seatud hüpoteegid;

—

2 ärikinnisvarale seatud hüpoteegid;

—

3 krediitkaardinõuded;

—

4 liising;

—

5 äriühingutele või VKEdele (käsitatakse äriühingutena) antud laenud;

—

6 tarbimislaenud;

—

7 nõuded klientide vastu;

—

8 muud varad;

—

9 pandikirjad;

—

10 muud kohustused.

Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri varaliike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing iga väärtpaberistamise puhul kõige olulisema varaliigi.

5.3.   C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)

5.3.1.   Üldised märkused

144.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

145.

Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM.

146.

Selles vormis kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Seega kajastatakse väärtpaberistamise positsioone alati ridades 030, 060 või 090 (sõltuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 110. „Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid“ ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikes 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil). Seepärast määratakse need alamrubriiki „väärtpaberistamine“ või „n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrument“.

147.

Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460.

5.3.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 seoses positsioonidega, mis on määratud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetele 2 ja 3. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

030–040

(–) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 258

050–060

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2.

070–400

NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES (STANDARDMEETOD JA SISEREITINGUTE MEETOD)

Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

160 ja 330

MUUD

Muud riskikaalud, mida ei ole eelmistes veergudes otseselt nimetatud.

Kohaldatakse ainult selliste n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei ole saanud välisreitingut. Välisreitinguga n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse vormi MKR SA TDI real 321 või juhul, kui need on kaasatud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, määratakse need vastava riskikaalu veergu.

170–180 ja 360–370

1 250 %

Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4

190–200 ja 340–350

REGULATIIVNE MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262

210/380

ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE

Standardmeetod: Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5 Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine).

Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5.

220–230 ja 390–400

SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD

Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõiked 3 ja 4

410–420

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

430–440

KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust.

450

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

Omavahendite nõudena käsitatakse suuremat järgmistest: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 440) suhtes.


Rida

010

KOGURISKIPOSITSIOON

Avatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing.

020–040

VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 13

050–070

INVESTOR

Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor.

080–100

SPONSOR

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 14. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta.

030, 060 ja 090

VÄÄRTPABERISTAMISED

Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real „muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid“.

110

N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID

Sellel real kajastatakse selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 347.

N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes.

040, 070, 100 ja 120

MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID

Kajastatakse järgmisi positsioone:

—

väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumendid, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioonid;

—

korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone, mis on maandatud krediidituletisinstrumentidega vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 346;

—

muid positsioone,

mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõike 3 sätetele.

5.4.   C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODIKOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)

5.4.1.   Üldised märkused

148.

Käesolevas vormis kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta.

149.

Vorm tuleb täita eraldi vormina „Kokku“ ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Egiptus, Ungari, Island, Liechtenstein, Norra, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, euroala. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile (v.a euroala riigid, vt komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 525/2014).

5.4.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause).

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi. Käesolevas veerus ei kajastata aktsiaindeksifutuuride positsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõike 4 teisele lausele.

060

OMAVAHENDITE NÕUDED

Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.


Rida

010–130

KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID

Positsiooniriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.

020–040

ÜLDRISK

Omakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk, (kapitalinõuete määruse artikkel 343) ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole.

Mõlemad jaotused (read 021/022 ja 030/040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk.

Ridades 021 ja 022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes. Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridades 030 ja 040 esitatud jaotus.

021

Tuletisinstrumendid

Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 329 ja 332.

022

Muud varad ja kohustused

Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid.

030

Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit

Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõigetele 1 ja 4. Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 050.

040

Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud

Muud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 343 ja artikli 344 lõikele 3.

050

SPETSIIFILINE RISK

Omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 342 ja artikli 344 lõikele 4.

090–130

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõiked 2 ja 3

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.5.   C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITEKOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)

5.5.1.   Üldised märkused

150.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe standardmeetodikohase iga valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul.

151.

Käesoleva vormi ridades 100–480 esitatakse andmed isegi juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 351. Kõnealused memokirjed hõlmavad kõiki aruandlusvaluutas olevaid positsioone, sõltumata sellest, mil määral neid võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 354 kohaldamisel. Vormi memokirjete read 130–480 täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

5.5.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

020–030

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 352 lõikes 1. Vastavalt artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud.

040–050

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõige 3, lõike 4 esimene ja teine lause ning artikkel 353

Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul ja seega võivad samal ajal olla pikad ja lühikesed positsioonid.

060–080

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354

060–070

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED)

Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast.

Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid.

Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid.

Muus kui aruandlusvaluutas olevad tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad.

080

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD)

Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid.

 

RISKI OMAVAHENDITE NÕUE (%)

Nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklites 351 ja 354; riski omavahendite nõuded protsentides.

090

OMAVAHENDITE NÕUDED

Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile.

100

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.


Rida

010

KOGUPOSITSIOON

Kõik muus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja sellised aruandlusvaluutas olevad positsioonid, mida võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 354 kohaldamisel, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse).

020

TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTAD

Kapitalinõuete määruse artiklis 354 osutatud valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded.

025

Tugeva korrelatsiooniga valuutad millest: aruandlusvaluuta

Aruandlusvaluutas olevad positsioonid, mida võetakse arvesse kapitalinõuete arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 354.

030

KÕIK MUUD VALUUTAD (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena)

Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

Selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kajastamine, keda käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 353 kohaselt eri valuutadena.

 

Omavahendite nõuete arvutamisel võidakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil:

1.

kulla modifitseeritud käsitlus, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund ei ole teada (kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad lisatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kogu välisvaluuta netopositsioonile);

2.

kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeeringu suund on teada, lisatakse kõnealused ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad välisvaluuta avatud kogupositsioonile (pikk või lühike, sõltuvalt ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja suunast).

 

Omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid kajastatakse.

040

KULD

Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust.

050–090

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõiked 5 ja 6

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

100–120

Kogupositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikes

Kogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes.

100

Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid

Sellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 110 või 120.

110

Bilansivälised kirjed

Kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena.

120

Tuletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid.

130–480

MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONID

Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad.

5.6.   C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)

5.6.1.   Üldised märkused

152.

Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodikohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta.

5.6.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010–020

KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 357 lõigetele 1 ja 4 (vt ka kapitalinõuete määruse artikli 359 lõige 1).

030–040

NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED)

Määratletud kapitalinõuete määruse artikli 357 lõikes 3.

050

POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET

Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet.

060

OMAVAHENDITE NÕUDED

Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile.

070

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.


Rida

010

KAUBAPOSITSIOONID KOKKU

Kaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja III osa IV jaotise 4. peatükile.

020–060

POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKES

Aruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad kapitalinõuete määruse artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja peamisesse kaubarühma.

070

LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit.

080

LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD

Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit.

090

LIHTSUSTATUD MEETOD

Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit.

100–140

TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL (MUUD RISKID KUI DELTARISK)

Kapitalinõuete määruse artikli 358 lõige 4

Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks.

5.7.   C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)

5.7.1.   Üldised märkused

153.

Käesolevas vormis esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ja muu omavahendite arvutamiseks vajalik teave.

154.

Üldiselt sõltub kajastamine krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatava mudeli struktuurist, st kas üldriski ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või koos. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, kaubarisk ja valuutarisk). Krediidiasutus või investeerimisühing võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav.

5.7.2.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

030–040

VaR riskiväärtus

See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul.

030

Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg)

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1

040

VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1)

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 365 lõige 1

050–060

Stressiolukorra VaR riskiväärtus

See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevatele varasematele andmetele.

050

Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg)

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1

060

Viimane kättesaadav (SVaRt-1)

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ja artikli 365 lõige 1

070–080

TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE

See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punktile b kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

070

12 nädala keskmine väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt ii kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

080

Viimane väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkti b alapunkt i kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga.

090–110

KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL

090

ALAMPIIR

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt c

8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel.

100–110

12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt b

110

VIIMANE VÄÄRTUS

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt a

120

OMAVAHENDITE NÕUDED

Kapitalinõuete määruse artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõikele 2.

130

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

140

Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul)

Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.

150–160

VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms)

Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366.

170–180

EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST

Kajastatavates summades, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju.


Rida

010

KOGUPOSITSIOON

Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega.

Veergude 030–060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtus ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga. Seega on jaotatud näitajad memokirjed.

020

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID

Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega.

030

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISK

Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.

040

KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK

Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.

050

OMAKAPITALI INSTRUMENDID

Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud aktsiapositsiooni riski teguritega.

060

OMAKAPITALI INSTRUMENDID– ÜLDRISK

Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk.

070

OMAKAPITALI INSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK

Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk.

080

VALUUTARISK

Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2

090

KAUBARISK

Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2

100

ÜLDRISKI KOGUSUMMA

Kaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

110

SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMA

Kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju).

5.8.   C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)

5.8.1.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerg

010

Riskipositsiooni väärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikliga 382

Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet.

020

millest: börsivälised tuletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 1

Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.

030

millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 2

Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis.

040

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg)

Kapitalinõuete määruse artikkel 383 kooskõlas artikli 363 lõike 1 punktiga d

VaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal.

050

VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1)

Vt juhised veerus 040.

060

KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg)

Vt juhised veerus 040.

070

VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1)

Vt juhised veerus 040.

080

OMAVAHENDITE NÕUDED

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d.

Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded.

090

KOGURISKIPOSITSIOON

Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b

Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5ga.

 

Memokirjed

100

Vastaspoolte arv

Kapitalinõuete määruse artikkel 382

Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv.

Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on lihtsalt teiseks lepingupooleks.

110

millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat

Vastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat.

120

KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK

Tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised.

130

ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt a

Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.

140

INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD

Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt b.

Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus.


Rida

010

Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku

Ridade 020–040 summa.

020

Täiustatud meetodi kohaselt

Kapitalinõuete määruse artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod.

030

Standardmeetodi kohaselt

Kapitalinõuete määruse artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod.

040

Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt

Summad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 385.

6.   C 33.00 – RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES (GOV)

6.1.   ÜLDISED MÄRKUSED

155.

Vormis C 33.00 esitatav teave hõlmab kõiki valitsemissektori suhtes olevaid riskipositsioone, nagu on määratletud V lisa punkti 42 alapunktis b.

156.

Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes sisalduvad eri riskipositsiooni klassides vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 147, nagu on kindlaks määratud vormide C 07.00, C 08.01 ja C 08.02. täitmise juhistes.

157.

Vastaspoole sektori „valitsemissektor“ puhul kapitalinõuete määruse kohaste kapitalinõuete arvutamiseks kasutatavate riskipositsiooni klasside määramisel järgitakse 5. lisa 3. osa tabelit 2 (standardmeetod) ja tabelit 3 (sisereitingute meetod).

158.

Teave esitatakse koguriskipositsioonide kohta (st summa kõikide riikide puhul, kelle suhtes pangal on riskipositsioon) ja iga riigi kohta, võttes aluseks vastaspoole asukoha vahetu laenuvõtja põhjal.

159.

Riskipositsioonide määramisel riskipositsioonide klassidesse või jurisdiktsioonidesse ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid ega asendusmõju. Riskipositsiooni väärtuste ja riskiga kaalutud vara arvutamisel iga riskipositsiooni klassi või jurisdiktsiooni puhul võetakse siiski arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, sealhulgas asendusmõju.

160.

Teabe esitamisel valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide kohta muude vahetu vastaspoole asukoha jurisdiktsioonide lõikes kui aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha jurisdiktsioon kohaldatakse käesoleva määruse artikli 5 punkti b alapunktis 3 sätestatud künniseid.

6.2.   VORMI „RISKIPOSITSIOONID VALITSEMISSEKTORI SUHTES“ ULATUS

161.

Vorm „Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes“ hõlmab bilansilisi, bilansiväliseid ja tuletisinstrumentidest tulenevaid otseseid riskipositsioone (nii kauplemisportfellivälised kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid). Samuti tuleb esitada memokirje, mis kajastab kaudseid riskipositsioone krediidituletisinstrumentides, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid.

162.

Riskipositsioon on otsene riskipositsioon, kui vahetu vastaspool on üksus, mis kuulub valitsemissektori määratluse alla.

163.

Vorm on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas esitatakse riskipositsioonide jaotus riskide, regulatiivsete lähenemisviiside ja riskipositsiooni klasside lõikes ning teises osas riskipositsioonide jaotus järelejäänud tähtaja lõikes.

6.3.   JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA

Veerg

Juhised

010–260

OTSESED RISKIPOSITSIOONID

010–140

BILANSILISED RISKIPOSITSIOONID

010

Selliste finantsvarade bilansiline brutoväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid

Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline brutoväärtus (nagu on kindlaks määratud V lisa 1. osa punkti 34 kohaselt), mis ei ole tuletisinstrumendid, kõigi arvestusportfellide puhul IFRSi või direktiivil 86/635/EMÜ (BAD) põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, nagu on määratletud V lisa 1. osa punktides 15–22 ja loetletud veergudes 030–120.

Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine ei vähenda kauplemisportfelli kuuluvate ja kauplemisportfelliväliste õiglases väärtuses mõõdetavate riskipositsioonide bilansilist brutoväärtust.

020

Selliste finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid (pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist)

Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline koguväärtus (vastavalt V lisa 1. osa punktile 27), mis ei ole tuletisinstrumendid, kõigi arvestusportfellide puhul IFRSi või BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt, nagu on määratletud V lisa 1. osa punktides 15–22 ja loetletud veergudes 030–120, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist.

Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on lühike positsioon, arvatakse sama järelejäänud tähtaja ja sama vahetu vastaspoole puhul lühikese positsiooni bilansiline väärtus maha otsese riskipositsiooni bilansilisest väärtusest. Kui netoväärtus on negatiivne, kajastatakse seda nullina.

Tuleb märkida veergude 030–120 summa miinus veerg 130. Kui see väärtus on nullist väiksem, märgitakse väärtuseks null.

030–120

FINANTSVARAD, MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID, ARVESTUSPORTFELLIDE LÕIKES

Selliste valitsemissektori suhtes olevate finantsvarade bilansiline koguväärtus, mis ei ole tuletisinstrumendid, (nagu määratletud eespool) arvestusportfellide lõikes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

030

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9 lisa A

040

Kauplemisel kasutatavad finantsvarad

BADi artiklid 32–33; V lisa 1. osa punkt 16; raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a.

Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse siseriiklikku üldtunnustatud arvestustava.

050

Kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel

IFRS 7.8(a)(ii); IFRS 9.4.1.4

060

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

IFRS 7.8(a)(i); IFRS 9.4.1.5 ja raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 6.

070

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artikli 36 lõige 2; raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a.

Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse siseriiklikku üldtunnustatud arvestustava.

080

Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvarad

IFRS 7.8(d); IFRS 9.4.1.2A

090

Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Raamatupidamisdirektiivi artikli 8 lõike 1 punkt a ja lõige 8.

Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse siseriiklikku üldtunnustatud arvestustava.

100

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad

IFRS 7.8(f); IFRS 9.4.1.2; V lisa 1. osa punkt 15

110

Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artikkel 35; raamatupidamisdirektiivi artikli 6 lõike 1 punkt i ja artikli 8 lõige 2; V lisa 1. osa punkt 16.

Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse siseriiklikku üldtunnustatud arvestustava.

120

Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

BADi artikkel 37; raamatupidamisdirektiivi artikli 12 lõige 7; V lisa 1. osa punkt 16.

Seda teavet esitavad üksnes need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse siseriiklikku üldtunnustatud arvestustava.

130

Lühikesed positsioonid

Lühikeste positsioonide bilansiline väärtus, nagu on määratletud IFRS 9 BA.7(b), kui otsene vastaspool on valitsemissektor, nagu on määratletud punktis 1.

Lühike positsioon tekib juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb väärtpabereid, mis on omandatud pöördrepolaenu raames või mis on laenuks võetud väärtpaberite laenuks andmise tehingu raames, mille otsene vastaspool on valitsemissektor.

Bilansiline väärtus on lühikeste positsioonide õiglane väärtus.

Lühikesed positsioonid tuleb kajastada järelejäänud tähtaja klasside (nagu on kindlaks määratud ridades 170–230) ja vahetute vastaspoolte lõikes. Seejärel tasaarvestatakse lühikesed positsioonid positsioonidega, millel on sama järelejäänud tähtaeg ja vahetu vastaspool, et arvutada veergudes 030–120 esitatavad summad.

140

millest: lühikesed positsioonid, mis tulenevad pöördrepolaenudest, mis on liigitatud kauplemiseks hoitavateks või kauplemisel kasutatavateks finantsvaradeks

Lühikeste positsioonide bilansiline väärtus, nagu on määratletud IFRS 9 BA.7(b), mis tuleneb juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb väärtpabereid, mis on omandatud pöördrepolaenu raames, mille otsene vastaspool on valitsemissektor, kusjuures kõnealuseid väärtpaberid on liigitatud kauplemiseks hoitavateks või kauplemisel kasutatavate finantsvarade arvestusportfelli (veerg 030 või 040).

Selles veerus ei kajastata lühikesi positsioone, mis tekivad juhul, kui müüdud väärtpaberid olid laenuks võetud väärtpaberite laenuks andmise tehingu raames.

150

Varade väärtuse akumuleeritud langus

Varade väärtuse akumuleeritud kogulangus, mis on seotud finantsvaradega, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse veergudes 080–120. [V lisa 2. osa punktid 70 ja 71]

160

Varade väärtuse akumuleeritud langus – millest; õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Varade väärtuse akumuleeritud kogulangus, mis on seotud finantsvaradega, mis ei ole tuletisinstrumendid ja mida kajastatakse veergudes 080 ja 090.

170

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 050, 060, 070, 080 ja 090 kajastatud positsioonidega. [V lisa 2. osa punkt 69]

180

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused – millest: kohustuslikult õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel, finantsvaradest õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel

Krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 050, 060 ja 070 kajastatud positsioonidega.

190

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused – millest: õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi mõõdetud finantsvaradest või omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavatest finantsvaradest, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid

Krediidiriskist tulenev õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivne kogumuutus seoses veergudes 080 ja 090 kajastatud positsioonidega.

200–230

TULETISINSTRUMENDID

Otseselt tuletisinstrumentidest tulenevad positsioonid kajastatakse veergudes 200–230.

Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.

200–210

Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid

Kõik tuletisinstrumendid, mille vastaspool on valitsemissektor ja millel on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval positiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kas neid IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena, kauplemiseks hoitavatena või kauplemisportfelli kuuluvatena.

Majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavaid tuletisinstrumente kajastatakse juhul, kui need kuuluvad kauplemisportfelli või kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli (V lisa 2. osa punktid 120, 124, 125 ja 137–140).

200

Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: bilansiline väärtus

Aruandekuupäeval finantsvarana kajastatavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad nendes veergudes kajastatavad tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumuses või soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja mis kuuluvad kauplemisportfelli või mida käsitatakse riskimaandamisinstrumentidena.

210

Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: tinglik väärtus

IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi selliste tuletislepingute tinglik väärtus (nagu on määratletud V lisa 2. osa punktides 133–135), mis on sõlmitud ja mida ei ole veel aruandekuupäeval arveldatud ning mille vastaspool on valitsemissektor (nagu on määratletud eespool punktis 1), kui selle õiglane väärtus on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval positiivne.

220–230

Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid

Kõik tuletisinstrumendid, mille vastaspool on valitsemissektor ja millel on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval negatiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kas neid IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kasutatakse kvalifitseeruva riskimaandusena, kauplemiseks hoitavatena või kauplemisportfelli kuuluvatena.

Majanduslikuks riskimaanduseks kasutatavaid tuletisinstrumente kajastatakse juhul, kui need kuuluvad kauplemisportfelli või kauplemiseks hoitavate instrumentide portfelli (V lisa 2. osa punktid 120, 124, 125 ja 137–140).

220

Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: bilansiline väärtus

Aruandekuupäeval finantskohustustena kajastatavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus.

BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad nendes veergudes kajastatavad tuletisinstrumendid tuletisinstrumente, mida mõõdetakse soetusmaksumuses või soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ja mis kuuluvad kauplemisportfelli või on määratletud riskimaandamisinstrumentidena.

230

Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid: tinglik väärtus

IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt kõigi selliste tuletislepingute tinglik väärtus (nagu on määratletud V lisa 2. osa punktides 133–135), mis on sõlmitud ja mida ei ole veel aruandekuupäeval arveldatud ning mille vastaspool on valitsemissektor (nagu on määratletud eespool punktis 1), kui selle õiglane väärtus on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks negatiivne.

240–260

BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID

240

Nimiväärtus

Kui bilansivälise kirje otsene vastaspool on valitsemissektor, nagu on määratletud eespool punktis 1, selliste kohustuste ja finantsgarantiide nimiväärtus, mida ei käsitleta IFRSi või kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuletisinstrumendina (V lisa 2. osa punktid 102–119).

Vastavalt V lisa 1. osa punktidele 43 ja 44 on valitsemissektor otsene vastaspool: a) antud finantsgarantii puhul, kui ta on garanteeritud võlainstrumendi otsene vastaspool ning b) võetud siduva laenuandmiskohustuse ja muu kohustuse puhul, kui ta on vastaspool, kelle krediidiriski kannab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing.

250

Eraldised

BADi artikkel 4, passiva punkt 6 (c), bilansivälised kirjed, artikli 27 lõige 11, artikli 28 lõige 8, artikkel 33 IFRS 9.4.2.1(c)(ii),(d)(ii), 9.5.5.20, IAS 37, IFRS 4, V lisa 2. osa punkt 11.

Kõigi bilansiväliste riskipositsioonide eraldised, sõltumata sellest, kuidas neid mõõdetakse, välja arvatud need, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le.

IFRSi kohaselt kajastatakse laenuandmiskohustuse väärtuse langust veerus 150, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa eraldi kindlaks määrata võlainstrumendi kasutatud ja kasutamata summaga seotud oodatavat krediidikahju. Kui kõnealuse finantsinstrumendi kogu oodatav krediidikahju ületab instrumendi laenukomponendi bilansilist brutoväärtust, kajastatakse oodatava krediidikahju ülejäänud osa eraldisena veerus 250.

260

Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused

Bilansiväliste kirjete puhul, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused (V lisa 2. osa punkt 110).

270–280

Memokirje: krediidituletisinstrumendid, mille alusvaraks on valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid

Kajastatakse krediidituletisinstrumendid, mis ei vasta finantsgarantii määratlusele ja millega seotud tehingud on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing sõlminud muude vastaspooltega kui valitsemissektor ning mille alusvaraks on valitsemissektor.

Nendes veergudes ei kajastata riskipositsioone, mis on jaotatud riskide, regulatiivsete lähenemisviiside ja riskipositsiooni klasside lõikes (read 020–160).

Selles jaos kajastatavaid riskipositsioone ei võeta arvesse riskipositsiooni väärtuse ja riskiga kaalutud vara arvutamisel (veerud 290 ja 300), mis põhineb üksnes otsestel riskipositsioonidel.

270

Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus

Selliste krediidituletisinstrumentide bilansiline koguväärtus, mille alusvaraks on kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid ja millel on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval positiivne õiglane väärtus, võtmata arvesse usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat väärtuse korrigeerimist.

Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRSi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on aruandekuupäeva seisuga finantsvarad.

Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse BADil põhinevat GAAPi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, millel on aruandekuupäeva seisuga positiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kuidas neid kajastatakse.

280

Negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus

Selliste krediidituletisinstrumentide bilansiline koguväärtus, mille alusvaraks on kajastatud valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid ja millel on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks aruandekuupäeval negatiivne õiglane väärtus, võtmata arvesse usaldusväärse hindamise nõuetest tulenevat väärtuse korrigeerimist.

Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse IFRSi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide bilansiline väärtus, mis on aruandekuupäeva seisuga finantskohustused.

Tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse BADil põhinevat GAAPi, on selles veerus kajastatav väärtus selliste tuletisinstrumentide õiglane väärtus, millel on aruandekuupäeva seisuga negatiivne õiglane väärtus, sõltumata sellest, kuidas neid kajastatakse.

290

Riskipositsiooni väärtus

Selliste riskipositsioonide väärtus, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku.

Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit: vt kapitalinõuete määruse artikkel 111. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit: vt kapitalinõuete määruse artikkel 166 ja artikli 230 lõike 1 teine lause.

Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.

300

Riskiga kaalutud vara

Riskiga kaalutud vara riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku.

Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse standardmeetodit: vt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse sisereitingute meetodit: vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3.

Selliste tuletisinstrumentide kajastamisel, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski kui ka tururiski kapitalinõudeid, tuleb järgida rea jaotiste puhul esitatud juhiseid.


Rida

Juhised

RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS REGULATIIVSETE LÄHENEMISVIISIDE LÕIKES

010

Koguriskipositsioon

Valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide (nagu määratletud punktis 1) kogusumma.

020–150

Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku

Valitsemissektori suhtes olev koguriskipositsioon, mis on riskiga kaalutud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotisele. Riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski raamistikku, hõlmavad kauplemisportfelliväliseid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet. Kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet, kajastatakse ridades 160–260, nagu on asjakohane.

Otsesed riskipositsioonid tuletisinstrumentide suhtes, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, kajastatakse nii krediidiriski ridadel (020–150) kui ka tururiski real (160). Vastaspoole krediidiriskist tulenev riskiga kaalutud vara asjaomase tuletisinstrumendi puhul kajastatakse krediidiriski ridadel, samas kui tururiskist tulenev riskiga kaalutud vara kajastatakse tururiski real.

030

Standardmeetod

Valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on riskiga kaalutud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile, sealhulgas kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealusele peatükile riskiga kaalumist vastaspoole krediidiriski puhul.

040

Nõuded keskvalitsuste vastu

Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on keskvalitsused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 114, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

050

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu

Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 115, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

060

Nõuded avalike sektori asutuste vastu

Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on avaliku sektori asutused. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded avalike sektori asutuste vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 116, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

070

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu

Koguriskipositsioon valitsemissektori üksuste suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid. Need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 112 ja 118, nagu on täpsustatud vormi C 07.00 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

080

Sisereitingute meetod

Valitsemissektori suhtes olevad riskipositsioonid, mis on riskiga kaalutud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile, sealhulgas kauplemisportfellivälised riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kõnealusele peatükile riskiga kaalumist vastaspoole krediidiriski puhul.

090

Nõuded keskvalitsuste vastu

Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on keskvalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

100

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu [nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu]

Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

110

Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu [nõuded äriühingute vastu]

Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded äriühingute vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 4 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

120

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu [nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu]

Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on avaliku sektori asutused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 8, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

130

Nõuded avalike sektori asutuste vastu [nõuded äriühingute vastu]

Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on avaliku sektori asutused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 8, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded äriühingute vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 4 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

140

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu [nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu]

Riskipositsioonid valitsemissektori üksuste suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 3 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

150

Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu [nõuded äriühingute vastu]

Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes, mis on rahvusvahelised organisatsioonid, kusjuures need riskipositsioonid on määratud riskipositsiooni klassi „nõuded äriühingute vastu“ vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 147 lõike 4 punktile a, nagu on täpsustatud vormide C 08.01 ja C 08.02 juhistes, välja arvatud sätted seoses valitsemissektori suhtes olevate riskipositsioonide ümberjaotamisega teistesse riskipositsiooni klassidesse tulenevalt krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, st neid sätteid ei kohaldata.

160

Tururiskiga riskipositsioonid

Tururiskiga riskipositsioonid hõlmavad positsioone, mille puhul arvutatakse omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotisele.

Otsesed riskipositsioonid tuletisinstrumentide suhtes, mille suhtes kohaldatakse nii vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuet kui ka tururiski omavahendite nõuet, kajastatakse nii krediidiriski ridadel (020–150) kui ka tururiski real (160). Vastaspoole krediidiriskist tulenev riskiga kaalutud vara asjaomase tuletisinstrumendi puhul kajastatakse krediidiriski ridadel, samas kui tururiskist tulenev riskiga kaalutud vara kajastatakse tururiski real.

170–230

RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS JÄRELEJÄÄNUD TÄHTAEGADE LÕIKES

Järelejäänud tähtaeg arvutatakse kõigi positsioonide puhul päevades, mis jäävad lepingulise tähtaja ja aruandekuupäeva vahele.

Riskipositsioonid valitsemissektori suhtes jaotatakse järelejäänud tähtaja järgi ja määratakse klassidesse järgmiselt:

—

[0–3 kuud]: vähem kui 90 päeva

—

[3 kuud – 1 aasta]: 90 päeva või rohkem ning vähem kui 365 päeva

—

[1 aasta – 2 aastat]: 365 päeva või rohkem ning vähem kui 730 päeva

—

[2 aastat – 3 aastat]: 730 päeva või rohkem ning vähem kui 1 095 päeva

—

[3 aastat – 5 aastat]: 1 095 päeva või rohkem ning vähem kui 1 825 päeva

—

[5 aastat – 10 aastat]: 1 825 päeva või rohkem ning vähem kui 3 650 päeva

—

[10 aastat või rohkem]: 3 650 päeva või rohkem
“

(1)  Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad selles vormis kajastama andmeid kumulatiivsel alusel aruande kalendriaasta kohta (st alates jooksva aasta 1. jaanuarist).

(2)  Eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi ning teda ei konsolideerita samas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.

III LISA

„

VII LISA

KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND

1.

Käesolev lisa sisaldab täiendavaid juhiseid seoses käesoleva määruse VI lisas esitatud tabelitega. Käesolev lisa täiendab VI lisa tabelites viidete kujul esitatud juhiseid.

2.

Samuti kohaldatakse kõiki käesoleva määruse II lisa I osas esitatud üldjuhiseid.

1.   Aruandluse ulatus

3.

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaldamisel esitavad kõik kinnisvara kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma aruandes kapitalinõuete määruse artikli 101 lõikes 1 sätestatud andmed.

4.

Vorm hõlmab kõiki siseriiklikke turgusid, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul/krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupil on riskipositsioone (vt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõige 1). Artikli 101 lõike 2 kolmanda lause kohaselt tuleb andmed esitada eraldi iga liidus asuva kinnisvaraturu kohta.

2.   Mõisted

5.

Kahju mõiste: „kahju“ tähendab kapitalinõuete määruse artikli 5 punkti 2 kohase määratluse järgi majanduslikku kahjut, sealhulgas liisitud varast tulenev kahju. Muudest allikatest (nt pangagarantiid, elukindlustus jms) sisse nõutud vahendite sissevoolu kinnisvarast saadud kahjude arvutamisel arvesse ei võeta. Ühe positsiooni kahjusid ei tasaarvestata mõne teise positsiooni edukast sissenõudmisest saadud kasumiga.

6.

Kapitalinõuete määruse artikli 5 punkti 2 kohase määratluse kohaselt peab elamu- ja ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul majandusliku kahju arvestus algama tagasimaksmata nõuete väärtusest aruandekuupäeva seisuga ning sisaldama vähemalt järgmist: i) laekumised tagatise realiseerimisest; ii) otsesed kulud (sealhulgas intressimaksed ja tagatise realiseerimisega seotud realiseerimiskulud) ning iii) kaudsed kulud (sealhulgas realiseerimisega tegeleva üksuse tegevuskulud). Kõik komponendid tuleb diskonteerida aruandekuupäeva seisuga.

7.

Riskipositsiooni väärtus: riskipositsiooni väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju (standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul vt 2. peatükk ning sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul 3. peatükk).

8.

Vara väärtus: vara väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju.

9.

Vahetuskursi mõju: aruandevaluuta puhul kasutatakse aruandekuupäeva vahetuskurssi. Samuti tuleb vahetuskursi mõju majanduskahjude prognoosis arvesse võtta juhul, kui riskipositsioon või tagatis on nomineeritud muus valuutas.

3.   Geograafiline jaotus

10.

Vastavalt aruandluse ulatusele koosneb kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjude aruandlus järgmistest vormidest:

a)

üks koondvorm;

b)

üks vorm liidu iga siseriikliku turu kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone, ja

c)

üks vorm, milles on agregeeritud andmed kõigi väljaspool liitu asuvate siseriiklike turgude kohta, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioone.

4.   Riskipositsioonide ja kahjude kajastamine

11.

Riskipositsioonid: Kõik riskipositsioonid, mida käsitletakse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotisele ja mille puhul kasutatakse riskiga kaalutud vara vähendamiseks tagatist, kajastatakse vormis CR IP Losses. See tähendab ka seda, et juhul kui kinnisvaraga seotud riski maandamise mõju kasutatakse ainult sisemistel eesmärkidel (s.o 2. samba all) või riskide kontsentreerumise puhul (vt kapitalinõuete määruse IV osa), ei ole vastavaid riskipositsioone ega kahjusid tarvis kajastada.

12.

Kahjud: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama. Kahjud kajastatakse niipea, kui raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb teha eraldised. Samuti tuleb kajastada hinnangulised kahjud. Kahjude andmeid kogutakse üksiklaenude kaupa, s.o agregeerides kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidest saadud üksikkahjude andmed.

13.

Aluskuupäev: kahjude kajastamisel tuleks kasutada riskipositsiooni väärtust makseviivituse ajal.

a)

Aruandes tuleb kajastada kahjud kõigi vastaval aruandeperioodil esinenud makseviivituste puhul, mis on seotud kinnisvaraga tagatud laenudega, sõltumata sellest, kas realiseerimine on vastaval perioodil lõpule viidu või mitte. 30. juuni seisuga kajastatud kahjud puudutavad ajavahemikku 1. jaanuarist 30. juunini ja 31. detsembri seisuga kajastatud kahjud puudutavad kogu kalendriaastat. Kuna makseviivituse tekkimise ja kahju realiseerimise vahel võib olla pikk ajaline viivitus, tuleb juhul, kui realiseerimine ei ole aruandeperioodi jooksul lõpule viidud, kajastada aruandes hinnanguline kahju (mis hõlmab ka lõpule viimata realiseerimisprotsesse).

b)

Kõigi aruandeperioodi jooksul täheldatud makseviivituste puhul võib olla tegu ühega kolmest stsenaariumist: i) makseviivituses oleva laenu saab restruktureerida nii, et seda ei käsitleta enam makseviivituses olevana (kahju ei täheldata); ii) kogu tagatise realiseerimine on lõpule viidud (realiseerimine on lõpule viidud, tegelik kahju on teada) või iii) realiseerimine ei ole lõpule viidud (tuleb kasutada kahjude hinnanguid). Kahjude aruandes tuleb kajastada ainult stsenaariumist ii (tagatis realiseeritud – kindlakstehtud kahjud) ja stsenaariumist iii (realiseerimine lõpule viimata – hinnangulised kahjud) tulenevad kahjud.

c)

Kuna kahjud tuleb kajastada ainult nende riskipositsioonide puhul, mis on olnud makseviivituses vastava aruandeperioodi jooksul, ei kajastata aruandes esitatavates andmetes eelnevatel aruandeperioodidel makseviivituses olnud riskipositsioonide kahjude muutusi. See tähendab, et laekumisi tagatise realiseerimisest hilisemal aruandeperioodil ega väiksemaid realiseerimiskulusid, kui oli eelnevalt prognoositud, aruandes ei kajastata.

14.

Vara hindamise eesmärk: vara hiliseima hindamise kuupäeva enne riskipositsiooni makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutatakse aluskuupäevana, et kajastada aruandes see osa riskipositsioonist, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Pärast makseviivituse tekkimist võidakse vara ümber hinnata. See uus väärtus ei peaks aga olema asjakohane, et määrata kindlaks see osa riskipositsioonist, mis oli algselt täielikult (ja terviklikult) tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Samas tuleb vara uut väärtust arvesse võtta majandusliku kahju kajastamisel (vara väärtuse vähenemine on osa majanduslikest kuludest). Teisisõnu tuleb vara hiliseimat hindamist enne makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutada selleks, et määrata kindlaks, milline osa kahjust tuleb kajastada lahtris 010 (täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonide väärtuse kindlaksmääramine) ja milline on ümberhinnatud vara väärtus, et leida summa, mis tuleb kajastada (tagatise realiseerimisest saadava võimaliku tulu hindamine) lahtrites 010 ja 030.

15.

Aruandeperioodi jooksul müüdud laenude käsitlemine: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama, kuid ainult juhul, kui selle riskipositsiooni puhul on kindlaks tehtud makseviivitus.

5.   Juhised konkreetsete kirjete kohta

Veerud

010

Aluseks oleva protsendimäära piires laenudest saadud kahjude summa

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid a ja d.

Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76.

Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt täielikult ja terviklikult tagatuna.

020

millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara

Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.

030

Kogukahju summa

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid b ja e.

Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76.

Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõke 1 kohaselt täielikult tagatuna.

040

millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara

Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus.

050

Riskipositsioonide summa

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid c ja f.

Kajastatavaks väärtuseks on ainult see osa riskipositsiooni väärtusest, mida käsitatakse kinnisvaraga täielikult tagatuna, s.o osa, mida käsitletakse mittetagatuna, ei ole kahjude kajastamise seisukohast asjakohane.

Makseviivituse korral võrdub riskipositsiooni väärtus riskipositsiooni väärtusega vahetult enne makseviivitust.


Read

010

Elamukinnisvara

020

Ärikinnisvara

“

IV LISA

„

XI LISA

FINANTSVÕIMENDUSE ARUANDLUS

I OSA. ÜLDISED JUHISED 292

1.

 VORMIDE PEALKIRJASTAMISE JA MUUD PÕHIMÕTTED 292

1.1.

 VORMIDE PEALKIRJASTAMINE 292

1.2.

 NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED 293

1.3.

 LÜHENDID 293

1.4.

 MÄRGI PÕHIMÕTTED 293
II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED 293

1.

 STRUKTUUR JA SAGEDUS 293

2.

 VALEMID FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARVUTAMISEKS 293

3.

 OLULISUSE PIIRMÄÄRAD TULETISINSTRUMENTIDE PUHUL 294

4.

 C 47.00 – FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA ARVUTAMINE (LRCalc) 294

5.

 C 40.00 – RISKIPOSITSIOONI NÄITAJA ALTERNATIIVNE KÄSITLUS (LR1) 302

6.

 C 41.00 – BILANSILISED JA BILANSIVÄLISED KIRJED – RISKIPOSITSIOONIDE TÄIENDAV JAOTUS (LR2) 311

7.

 C 42.00 – KAPITALI ALTERNATIIVNE MÄÄRATLUS (LR3) 313

8.

 C 43.00 – FINANTSVÕIMENDUSE MÄÄRA RISKIPOSITSIOONI NÄITAJA KOMPONENTIDE ALTERNATIIVNE JAOTUS (LR4) 315

9.

 C 44.00 – ÜLDINE TEAVE (LR5) 332

I OSA. ÜLDISED JUHISED

1.   Vormide pealkirjastamise ja muud põhimõtted

1.1.   Vormide pealkirjastamine

1.

Käesolevas lisas on sätestatud täiendavad juhised käesoleva määruse X lisas sisalduvate vormide (LR – leverage ratio) täitmiseks.

2.

Raamistik koosneb kokku kuuest vormist:

—

C 47.00: Finantsvõimenduse määra arvutamine (LRCalc): Finantsvõimenduse määra arvutamine

—

C 40.00: Finantsvõimenduse määra vorm 1 (LR1): Riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus

—

C 41.00: Finantsvõimenduse määra vorm 2 (LR2): Bilansilised ja bilansivälised kirjed – riskipositsioonide täiendav jaotus

—

C 42.00: Finantsvõimenduse määra vorm 3 (LR3): Kapitali alternatiivne määratlus

—

C 43.00: Finantsvõimenduse määra vorm 4 (LR4): Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide jaotus ning

—

C 44.00: Finantsvõimenduse määra vorm 5 (LR5): Üldine teave.

3.

Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele ja täiendav üksikasjalik teave aruandluse üldisemate aspektide kohta.

1.2.   Nummerdamise põhimõtted

4.

Vormide veergudele, ridadele ja andmeväljadele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel.

5.

Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}. Tärni kasutatakse tervele reale või veerule viitamiseks.

6.

Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}.

7.

Finantsvõimenduse aruandluses viitab „millest“ kirjele, mis on kõrgema taseme riskipositsiooni kategooria alajaotis, ning „memokirje“ eraldi kirjele, mis ei ole riskipositsiooni klassi alajaotis. Aruandluses on kohustuslik näidata mõlemat liiki andmeväljad, kui ei ole sätestatud teisiti.

1.3.   Lühendid

8.

Käesolevas lisas ja sellega seotud vormides kasutatakse järgmisi lühendeid:

a.

CRR tähistab kapitalinõuete määrust ehk määrust (EL) nr 575/2013;

b.

SFT tähistab väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut, st repotehingut, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingut, pika arveldustähtajaga tehingut ja võimenduslaenu tehingut määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses;

c.

CRM tähistab krediidiriski maandamist.

1.4.   Märgi põhimõtted

9.

Kõik summad esitatakse positiivsete arvudena. Erandiks on andmeväljadel {LRCalc;050;010}, {LRCalc;070;010}, {LRCalc;080;010}, {LRCalc;100;010}, {LRCalc;120;010}, {LRCalc;140;010}, {LRCalc;210;010}, {LRCalc;220;010}, {LRCalc;240;010}, {LRCalc;250;010}, {LRCalc;260;010}, {LRCalc;310;010}, {LRCalc;320;010}, {LRCalc;270;010}, {LRCalc;280;010}, {LRCalc;330;010}, {LRCalc;340;010}, {LR3;010;010}, {LR3;020;010}, {LR3;030;010}, {LR3;040;010}, {LR3;055;010}, {LR3;065;010}, {LR3;075;010} ja {LR3;085;010} esitatavad summad. Seega tuleks tähele panna, et andmeväljad {LRCalc;050;010}, {LRCalc;070;010}, {LRCalc;080;010}, {LRCalc;100;010}, {LRCalc;120;010}, {LRCalc;140;010}, {LRCalc;210;010}, {LRCalc;220;010}, {LRCalc;240;010}, {LRCalc;250;010}, {LRCalc;260;010}, {LRCalc;270;010}, {LRCalc;280;010}, {LR3;055;010}, {LR3;065;010}, {LR3;075;010} ja {LR3;085;010} saavad olla vaid negatiivse väärtusega. Lisaks tuleks tähele panna, et andmeväljad {LRCalc;310;010}, {LRCalc;320;010}, {LRCalc;330;010}, {LRCalc;340;010}, {LR3;010;010}, {LR3;020;010}, {LR3;030;010} ja {LR3;040;010} saavad olla vaid positiivse väärtusega (välja arvatud äärmuslikel juhtudel).

II OSA. VORMIDE TÄITMISE JUHISED

1.   Struktuur ja sagedus

1.

Finantsvõimenduse määra vorm koosneb kahest osast. A osa sisaldab kõiki finantsvõimenduse määra arvutamiseks kasutatavaid andmekirjeid, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad pädevatele asutustele kapitalinõuete määruse artikli 430 lõike 1 esimese lõigu kohaselt, ning B osa sisaldab kõiki andmekirjeid, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad kapitalinõuete määruse artikli 430 lõike 1 teise lõigu kohaselt (st mida on vaja kapitalinõuete määruse artiklis 511 osutatud aruande jaoks).

2.

Käesoleva rakendusliku tehnilise standardi jaoks andmete koondamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse usaldusvarade käsitlemist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 13.

2.   Valemid finantsvõimenduse määra arvutamiseks

3.

Finantsvõimenduse määr põhineb kapitalinäitajal ja kogu riskipositsiooni näitajal, mille saab arvutada A osa andmeväljadega.

4.

Finantsvõimenduse määr – täielikult rakendatud määratlus = {LRCalc;310;010}/{LRCalc;290;010}

5.

Finantsvõimenduse määr – üleminekuperioodil rakendatav määratlus = {LRCalc;320;010}/{LRCalc;300;010}

3.   Olulisuse piirmäärad tuletisinstrumentide puhul

6.

Selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandluskoormuse vähendamiseks, kelle tuletisinstrumentidest tulenevad riskid on väikesed, hinnatakse tuletisinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide suhtelist tähtsust võrreldes finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooniga järgmiste näitajate abil. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad need näitajad järgmiselt:

7.

Formula

.

8.

Kus kogu riskipositsiooni näitaja on võrdne järgnevaga: {LRCalc;290;010}.

9.

Tinglik koguväärtus, millele tuletisinstrumendid viitavad = {LR1; 010;070}. Selle andmevälja peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aruandes alati täitma.

10.

Krediidituletisinstrumentide maht = {LR1;020;070} + {LR1;050;070}. Need andmeväljad peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aruandes alati täitma.

11.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad järgmisel aruandeperioodil täitma punktis 14 osutatud andmeväljad juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

—

punktis 7 osutatud tuletisinstrumentide osakaal on kahel järjestikusel aruandekuupäeval rohkem kui 1,5 %;

—

punktis 7 osutatud tuletisinstrumentide osakaal ületab 2,0 %.

12.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle puhul punktis 9 määratletud tinglik koguväärtus, millele tuletisinstrumendid viitavad, ületab 10 miljardit eurot, peavad täitma punktis 14 osutatud andmeväljad ka juhul, kui nende tuletisinstrumentide osakaal ei vasta punktis 11 kirjeldatud tingimustele.

13.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma punktis 15 osutatud andmeväljad juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmine tingimus:

—

punktis 10 osutatud krediidituletisinstrumentide maht on kahel järjestikusel aruandekuupäeval rohkem kui 300 miljonit eurot;

—

punktis 10 osutatud krediidituletisinstrumentide maht ületab 500 miljonit eurot.

14.

Punkti 11 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma järgmised aruande andmeväljad: {LR1;010;010}, {LR1;010;020}, {LR1;010;050}, {LR1;020;010}, {LR1;020;020}, {LR1;020;050}, {LR1;030;050}, {LR1;030;070}, {LR1;040;050}, {LR1;040;070}, {LR1;050;010}, {LR1;050;020}, {LR1;050;050}, {LR1;060;010}, {LR1;060;020}, {LR1;060;050} ja {LR1;060;070}.

15.

Punkti 13 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täitma järgmised aruande andmeväljad: {LR1;020;075}, {LR1;050;075} ja {LR1;050;085}.

4.   C 47.00 – Finantsvõimenduse määra arvutamine (LRCalc)

16.

Aruandevormi sellesse ossa koondatakse andmed, mis on vajalikud kapitalinõuete määruse artiklites 429, 429a ja 429b määratletud finantsvõimenduse määra arvutamiseks.

17.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra kohta aruandeid kord kvartalis. Igas kvartalis viitab aruandekuupäeva väärtus vastava kvartali kolmanda kuu viimase kalendripäeva väärtusele.

18.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljad {010;010} kuni {030;010}, {060;010}, {090;010}, {110;010} ja {150;010} kuni {190;010}, nagu andmeväljadel {050;010}, {080;010}, {100;010}, {120;010} ja {220;010} viidatud erandid ei kehtiks.

19.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmeväljad {010;010} kuni {240;010}, nagu andmeväljadel {250;010} ja {260;010} viidatud erandid ei kehtiks.

20.

Iga summa, mis suurendab omavahendite summat või finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtust, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite kogusummat või finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtust, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (–), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu.

 

Viited õigussätetele ja juhised

Rida ja veerg

Riskipositsiooni väärtused

{010;010}

SFT-d: riskipositsioon vastavalt CRR artikli 429 lõigetele 5 ja 8

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 5 punkt d ja artikli 429 lõige 8.

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsioon, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 5 punktile d ja lõikele 8.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal arvesse tehinguid artikli 429b lõike 6 punkti c kohaselt.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud neid kirjeid andmeväljal {190,010}.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punktis a.

{020;010}

SFT-d: vastaspoole krediidiriski lisand

Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõige 1

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, kaasa arvatud bilansivälised tehingud, vastaspoole krediidiriskist tulenev lisand, mis määratakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 429b lõigete 2 või 3 kohaselt, nagu on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal arvesse tehinguid artikli 429b lõike 6 punkti c kohaselt.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punktis a. Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud neid kirjeid andmeväljal {040;010}.

{030;010}

SFT-de suhtes kohaldatav erand: lisand vastavalt CRR artikli 429b lõikele 4 ja artiklile 222

Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõige 4 ja artikkel 222

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute, kaasa arvatud bilansivälised tehingud, riskipositsiooni väärtus, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 222 kohaselt, tingimusel et kohaldatava riskikaalu alampiir on 20 %.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad sellel andmeväljal arvesse tehinguid kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punkti c kohaselt.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid, mille puhul finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtuse lisand määratakse kindlaks kapitalinõuete määruse artikli 429b lõikes 1 sätestatud meetodil.

{040;010}

Vahendatud SFT-de vastaspoole krediidirisk vastavalt CRR artikli 429b lõikele 6

Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punkt a ning lõiked 2 ja 3

Selliste vahendatud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute riskipositsiooni väärtus, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing pakub kliendile või vastaspoolele kahjuhüvitist või garantiid, mis piirdub kliendi poolt laenuksantud väärtpaberi või raha väärtuse ja laenuvõtja antud tagatise väärtuse vahelise erinevusega, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 6 punktis a; koosneb üksnes lisandist, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429b lõike 2 või 3 kohaselt, nagu on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse tehinguid artikli 429b lõike 6 punkti c kohaselt. Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud neid kirjeid andmeväljadel {010;010} ja {020;010} või {010;010} ja {030;010}, nagu on asjakohane.

{050;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest SFT-dest tulenevate riskipositsioonide puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11 ja artikli 306 lõike 1 punkt c

Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhistest kliiritavatest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate kauplemisriskipositsioonide puhul, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.

Kui välja jäetud keskse vastaspoole pool on väärtpaber, ei võeta seda sellel andmeväljal arvesse, välja arvatud juhul, kui see on edasipanditud väärtpaber, mida kohaldatava raamatupidamistava kohaselt (st vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele) võetakse arvesse täies väärtuses.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljadel {010;010}, {020;010} ja {030;010}, nagu ei kohaldataks ühtegi erandit, ning kui eelmise lause teises pooles mainitud tingimus on täidetud, andmeväljal {190;010}.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu välja jäetud poolele andnud alustamise tagatise, mis on kajastatud andmeväljal {190;010}, aga ei ole kajastatud andmeväljal {020;010} ega {030;010}, võib krediidiasutus või investeerimisühing selle esitada käesoleval andmeväljal.

{060;010}

Tuletisinstrumendid: praegune asenduskulu

Kapitalinõuete määruse artiklid 429a, 274, 295, 296, 297 ja 298

Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute ning krediidituletisinstrumentide (kaasa arvatud bilansivälised) kapitalinõuete määruse artikli 274 lõike 1 kohane praegune asenduskulu, mis on esitatud enne saadud variatsioonitagatisi.

Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevaheline tasaarvestus ei ole kohaldatav. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse esmase riskipositsiooni meetodil vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 8 ja artiklile 275.

{070;010}

(–) Tuletisinstrumentide turuväärtuse suhtes tasaarvestatud saadud aktsepteeritud rahaline variatsioonitagatis

Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõige 3

Selliselt vastaspoolelt saadud rahaline variatsioonitagatis, kelle puhul aktsepteeritakse tasaarvestamist tuletisinstrumentide riskipositsiooni asenduskulu suhtes kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 3 kohaselt.

Sellel andmeväljal ei võeta arvesse mingit rahalist variatsioonitagatist, mis on saadud seoses välja jäetud keskse vastaspoole poolega kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 11 kohaselt.

{080;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (asenduskulud)

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11

Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide asenduskulu osa, tingimusel et see vastab kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Käesolev summa esitatakse enne rahalist variatsioonitagatist, mis selle poolega seoses saadi.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {060;010}, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{090;010}

Tuletisinstrumendid: lisand turuväärtuse meetodi alusel

Kapitalinõuete määruse artiklid 429a, 274, 295, 296, 297, 298 ja artikli 299 lõige 2

Sellel andmeväljal kajastatakse lisandit (kaasa arvatud bilansiväliste) krediidituletisinstrumentide ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni jaoks, mis arvutatakse turuväärtuse meetodil (kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute puhul kapitalinõuete määruse artikli 274 ja krediidituletisinstrumentide puhul kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 kohaselt), kohaldades sealjuures kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 kohaseid tasaarvestamise eeskirju. Kõnealuste lepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 295 arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevaheline tasaarvestus ei ole kohaldatav. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad siiski teha tasaarvestust kapitalinõuete määruse artikli 272 punkti 25 alapunktis c osutatud tootekategooria siseselt ja krediidituletisinstrumentide puhul, kui nende suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 295 punktis c osutatud lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 1 teisele lõigule kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud krediidituletisinstrumentide potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni kindlaksmääramisel kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktis a sätestatud põhimõtteid mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvate, vaid kõigi oma krediidituletisinstrumentide suhtes.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal lepinguid, mida mõõdetakse esmase riskipositsiooni meetodil vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 8 ja artiklile 275.

{100;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (potentsiaalne tuleviku riskipositsioon)

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11

Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide potentsiaalne tuleviku riskipositsioon, tingimusel et see vastab kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {090;010}, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{110;010}

Tuletisinstrumentide suhtes kohaldatav erand: esmase riskipositsiooni meetod

Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõige 8 ja artikkel 275

Sellel andmeväljal kajastatakse kapitalinõuete määruse II lisa punktides 1 ja 2 loetletud lepingute riskipositsiooni näitaja, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artiklis 275 sätestatud esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt.

Esmase riskipositsiooni meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei vähenda riskipositsiooni näitajat saadud rahalise variatsioonitagatise summa võrra vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 8.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta esmase riskipositsiooni meetodit, ei täida seda andmevälja.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse lepinguid, mida mõõdetakse turuväärtuse meetodil vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikele 1 ja artiklile 274.

{120;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (esmase riskipositsiooni meetod)

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11

Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul, kui kohaldatakse esmase riskipositsiooni meetodit, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 275, tingimusel et asjaomased kirjed vastavad kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal esitatud summa ka andmeväljal {110;010}, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{130;010}

Piiratud väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide tinglik väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõiked 5 kuni 7

Väljakirjutatud krediidituletisinstrumendi (st kui krediidiasutus või investeerimisühing pakub vastaspoolele krediidiriski kaitset) tinglik ülemväärtus, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõigetes 5–7.

{140;010}

(–) Väljakirjutatud krediidituletisinstrumentide suhtes tasaarvestatud aktsepteeritavad ostetud krediidituletisinstrumendid

Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõiked 5 kuni 7

Selliste ostetud krediidituletisinstrumentide tinglik ülemväärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset, mille aluseks olev üksus on sama nagu krediidiasutuse või investeerimisühingu väljakirjutatud krediidituletisinstrumentidel, ning kui selle ostetud kaitse järelejäänud lõpptähtaeg on müüdud krediidiriski kaitse järelejäänud lõpptähtajaga võrdne või sellest pikem. Seega ei ole väärtus iga aluseks oleva üksuse puhul suurem kui andmeväljal {130;010} esitatud väärtus.

{150;010}

10 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt CRR artikli 429 lõikele 10

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõike 1 punkt d ja artikli 166 lõige 9

Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 4 alapunktides a kuni c osutatud selliste madala riskiga bilansiväliste kirjete kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 10 ja artikli 111 lõike 1 punkti d kohane riskipositsiooni väärtus, millele määrataks 0 % ümberhindlustegur (meeldetuletuseks: riskipositsiooni väärtus on siin 10 % nimiväärtusest). See tähendab siduvaid kohustusi, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistada või mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral. Meeldetuletuseks: spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust.

Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 9 kohaselt nende kahe siduva kohustuse ümberhindlusteguritest väiksemat.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{160;010}

20 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt CRR artikli 429 lõikele 10

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõike 1 punkt c ja artikli 166 lõige 9

Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 3 alapunktides a ja b osutatud selliste mõõduka riskiga bilansiväliste kirjete kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 10 ja artikli 111 lõike 1 punkti c kohane riskipositsiooni väärtus, millele määrataks 20 % ümberhindlustegur (meeldetuletuseks: riskipositsiooni väärtus on siin 20 % nimiväärtusest). Meeldetuletuseks: spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust.

Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 9 kohaselt nende kahe siduva kohustuse ümberhindlusteguritest väiksemat.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{170;010}

50 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt CRR artikli 429 lõikele 10

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõike 1 punkt b ja artikli 166 lõige 9

Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 2 alapunktides a ja b osutatud selliste keskmise riskiga bilansiväliste kirjete kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 10 ja artikli 111 lõike 1 punkti b kohane riskipositsiooni väärtus, millele määrataks krediidiriski suhtes kohaldatava standardmeetodi määratluse kohaselt 50 % ümberhindlustegur (meeldetuletuseks: riskipositsiooni väärtus on siin 50 % nimiväärtusest). Meeldetuletuseks: spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust.

See andmeväli hõlmab likviidsuse tagamise tehinguid ja muid väärtpaberistamisega seotud kohustusi. See tähendab, et kõigi likviidsuse tagamise tehingute ümberhindlustegur on tähtajast olenemata kapitalinõuete määruse artikli 255 kohaselt 50 %.

Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 9 kohaselt nende kahe siduva kohustuse ümberhindlusteguritest väiksemat.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{180;010}

100 % ümberhindlusteguriga bilansivälised kirjed vastavalt CRR artikli 429 lõikele 10

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 10, artikli 111 lõike 1 punkt a ja artikli 166 lõige 9

Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktides a kuni k osutatud selliste suure riskiga bilansiväliste kirjete kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 10 ja artikli 111 lõike 1 punkti a kohane riskipositsiooni väärtus, millele määrataks 100 % ümberhindlustegur (meeldetuletuseks: riskipositsiooni väärtus on siin 100 % nimiväärtusest). Meeldetuletuseks: spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda nimiväärtust.

See andmeväli hõlmab likviidsuse tagamise tehinguid ja muid väärtpaberistamisega seotud kohustusi.

Kui siduv kohustus on seotud teise siduva kohustuse pikendamisega, kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 lõike 9 kohaselt nende kahe siduva kohustuse ümberhindlusteguritest väiksemat.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{190;010}

Muud varad

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 5

Kõik varad peale kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute, krediidituletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute (muud sellel andmeväljal kajastatavad varad on näiteks rahalise variatsioonitagatise laenujääk, kui seda tunnistatakse kasutatava raamatupidamistava kohaselt, likviidsed varad, mis on määratletud likviidsuskattekordaja kohaselt ning luhtunud ja arveldamata tehingud). Krediidiasutused ja investeerimisühingud lähtuvad hindamisel kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikes 5 sätestatud põhimõtetest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ja mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Peale selle peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma sellel andmeväljal arvesse kirjed, mis on arvatud maha esimese taseme põhiomavahenditest ja täiendavatest esimese taseme omavahenditest (nt immateriaalsed varad, edasilükkunud tulumaksu vara jne).

{200;010}

Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatiste kogunäitaja

Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõige 2

Seoses tuletistehingutega antud mis tahes tagatise summa, kui sellise tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varade summat, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhiste kliiritavate tuletistehingute alustamise tagatist ega aktsepteeritud rahalist variatsioonitagatist, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artikli 429a lõikes 3.

{210;010}

(–) Tuletustehingutega antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuded

Kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 3 kolmas lõik

Tuletistehingu vastaspoolele antud rahalise variatsioonitagatisega seotud nõuded, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kajastama neid nõudeid varana, tingimusel et täidetud on kapitalinõuete määruse artikli 429a lõike 3 punktides a–e sätestatud tingimused.

Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {190, 010} kajastatud teiste varade hulgas.

{220;010}

(–) Välja jäetud keskse vastaspoole pool kliendipõhiste kliiritavate kauplemisriskipositsioonide puhul (alustamise tagatis)

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 11

Nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu kliendipõhistest kliiritavatest tuletistehingutest tulenev välja jäetud kauplemisriskipositsioonide alustamise tagatise (antud) osa, tingimusel et see vastab kapitalinõuete määruse artikli 306 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele.

Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {190, 010} kajastatud teiste varade hulgas.

{230;010}

Korrigeerimine SFT-de raamatupidamislike müügitehingute puhul

Kapitalinõuete määruse artikli 429b lõige 5

Repotehingu käigus laenuks antud väärtpaberite väärtus, mille kajastamine lõpetatakse kohaldatava raamatupidamistava alusel raamatupidamisliku müügitehingu tõttu.

{240;010}

(–) Usaldusvarad

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 13

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 13 kohaste selliste usaldusvarade väärtus, mis vastavad IAS 39 kajastamise lõpetamise kriteeriumidele ja asjakohasel juhul IFRS 10 dekonsolideerimise kriteeriumidele, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

Esitatud summat võetakse arvesse ka andmeväljal {190, 010} kajastatud teiste varade hulgas.

{250;010}

(–) Välja jäetud grupisisesed riskipositsioonid (individuaalsed) vastavalt CRR artikli 429 lõikele 7

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 7 ja artikli 113 lõige 6

Riskipositsioonid, mida ei ole konsolideeritud kohaldataval konsolideerimistasandil ja mille suhtes võib kohaldada kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 kohast käsitlust, tingimusel et kõik kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 punktides a–e sätestatud tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku.

Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{260;010}

(–) CRR artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonid

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 14

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 14 kohaselt välja jäetud riskipositsioonid, tingimusel et asjaomased tingimused on täidetud ja pädevad asutused on andnud oma nõusoleku.

Esitatav summa tuleb esitada ka eespool vastavatel andmeväljadel nii, nagu ei oleks kohaldatud mingit väljajätmist.

{270;010}

(–) Maha arvatud varasumma – esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlus

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punkt a ja artikli 499 lõike 1 punkt a

See hõlmab kõiki selliseid korrigeerimisi, mis mõjutavad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:

—

kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 56 kuni 60,

nagu on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {010;010} kuni {260;010}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.

Kuna need summad on juba kapitalinäitajast maha arvatud, vähendavad need finantsvõimenduse määra riskipositsiooni ja esitatakse negatiivse arvuna.

{280;010}

(–) Maha arvatud varasumma – esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 4 punkt a ja artikli 499 lõike 1 punkt b

See hõlmab kõiki selliseid korrigeerimisi, mis korrigeerivad varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:

—

kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 56 kuni 60,

nagu on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võttes lisaks arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {010;010} kuni {260;010}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.

Kuna need summad on juba kapitalinäitajast maha arvatud, vähendavad need finantsvõimenduse määra riskipositsiooni ja esitatakse negatiivse arvuna.

{290;010}

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlust

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmise summa:

{LRCalc;010;010} + {LRCalc;020;010} + {LRCalc;030;010} + {LRCalc;040;010} + {LRCalc;050;010} + {LRCalc;060;010} + {LRCalc;070;010} + {LRCalc;080;010} + {LRCalc;090;010} + {LRCalc;100;010} + {LRCalc;110;010} + {LRCalc;120;010} + {LRCalc;130;010} + {LRCalc;140;010} + {LRCalc;150;010} + {LRCalc;160;010} + {LRCalc;170;010} + {LRCalc;180;010} + {LRCalc;190;010} + {LRCalc;200;010} + {LRCalc;210;010} + {LRCalc;220;010} + {LRCalc;230;010} + {LRCalc;240;010} + {LRCalc;250;010} + {LRCalc;260;010} + {LRCalc;270;010}

{300;010}

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlust

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmise summa:

{LRCalc;010;010} + {LRCalc;020;010} + {LRCalc;030;010} + {LRCalc;040;010} + {LRCalc;050;010} + {LRCalc;060;010} + {LRCalc;070;010} + {LRCalc;080;010} + {LRCalc;090;010} + {LRCalc;100;010} + {LRCalc;110;010} + {LRCalc;120;010} + {LRCalc;130;010} – {LRCalc;140;010} + {LRCalc;150;010} + {LRCalc;160;010} + {LRCalc;170;010} + {LRCalc;180;010} + {LRCalc;190;010} + {LRCalc;200;010} + {LRCalc;210;010} + {LRCalc;220;010} + {LRCalc;230;010} + {LRCalc;240;010} + {LRCalc;250;010} + {LRCalc;260;010} + {LRCalc;280;010}

Rida ja veerg

Kapital

{310;010}

Esimese taseme omavahendid – täielikult rakendatud määratlus

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 3 ja artikli 499 lõige 1

Siin kajastatakse esimese taseme omavahendite summat, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 25, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.

{320;010}

Esimese taseme omavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 3 ja artikli 499 lõige 1

Siin kajastatakse esimese taseme omavahendite summat, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 25, pärast kapitalinõuete määruse X osa I jaotise 1. ja 2. peatükis sätestatud erandite arvessevõtmist.

Rida ja veerg

Finantsvõimenduse määr

{330;010}

Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite täielikult rakendatud määratlust

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 2 ja artikli 499 lõige 1

Siin kajastatakse käesoleva lisa II osa punkti 4 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse määra.

{340;010}

Finantsvõimenduse määr – kasutades esimese taseme omavahendite üleminekuperioodil rakendatavat määratlust

Kapitalinõuete määruse artikli 429 lõige 2 ja artikli 499 lõige 1

Siin kajastatakse käesoleva lisa II osa punkti 5 kohaselt arvutatud finantsvõimenduse määra.

5.   C 40.00 – Riskipositsiooni näitaja alternatiivne käsitlus (LR1)

21.

Aruande käesolevasse ossa koondatakse andmed tuletisinstrumentide, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ning bilansiväliste kirjete alternatiivse käsitluse kohta.

22.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad vormis LR1 kajastatavad raamatupidamislikud bilansilised väärtused kindlaks kohaldatava raamatupidamistava alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 77. „Bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist“ tähendab raamatupidamislikku bilansilist väärtust, milles ei ole tasaarvestuse ega muude riskide maandamise mõjusid arvesse võetud.

23.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad LR1, nagu LRCalci andmeväljadel {050;010}, {080;010}, {100;010}, {120;010}, {220;010}, {250;010} ja {260;010} viidatud erandeid ei oleks kohaldatud, välja arvatud andmeväljade {250;120} ja {260;120} puhul.

Rida ja veerg

Viited õigussätetele ja juhised

{010;010}

Tuletisinstrumendid – raamatupidamislik bilansiline väärtus

Siin esitatakse andmeväljade {020;010}, {050;010} ja {060;010} summa.

{010;020}

Tuletisinstrumendid – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Siin esitatakse andmeväljade {020;020}, {050;020} ja {060;020} summa.

{010;050}

Tuletisinstrumendid – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist)

Siin esitatakse andmeväljade {020;050}, {050;050} ja {060;050} summa.

{010;070}

Tuletisinstrumendid – tinglik väärtus

Siin esitatakse andmeväljade {020;070}, {050;070} ja {060;070} summa.

{020;010}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – raamatupidamislik bilansiline väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana.

{020;020}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) — bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

{020;050}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist)

Siin esitatakse andmeväljade {030;050} ja {040;050} summa.

{020;070}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – tinglik väärtus

Siin esitatakse andmeväljade {030;070} ja {040;070} summa.

{020;075}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtus

Sellel andmeväljal esitatakse tinglik väärtus, millele andmeväljal {020; 070} esitatud krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse) viitavad pärast mis tahes sellise õiglase väärtuse negatiivsete muutuste võrra vähendamist, mis on väljakirjutatud krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahendite hulka.

{030;050}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel on tehingu arveldamise klausel – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist)

Kapitalinõuete määruse artikli 299 lõige 2

Sellel andmeväljal kajastatakse krediidituletisinstrumentide potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset tehingu arveldamise klausliga, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal krediidituletisinstrumentide jaoks ettenähtud lisandit, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset ilma tehingu arveldamise klauslita. Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {LR1;040;050}.

Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas maksejõuetuse või pankroti korral.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{030;070}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel on tehingu arveldamise klausel – tinglik väärtus

Sellel andmeväljal kajastatakse tinglik väärtus, millele krediidituletisinstrumendid viitavad, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset tehingu arveldamise klausliga.

Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas maksejõuetuse või pankroti korral.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{040;050}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel ei ole tehingu arveldamise klauslit – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist)

Kapitalinõuete määruse artikli 299 lõige 2

Sellel andmeväljal kajastatakse krediidituletisinstrumentide potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset, millel ei ole tehingu arveldamise klauslit, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist.

Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas maksejõuetuse või pankroti korral.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{040;070}

Krediidituletisinstrumendid (müüdud krediidiriski kaitse), millel ei ole tehingu arveldamise klauslit – tinglik väärtus

Sellel andmeväljal kajastatakse tinglik väärtus, millele krediidituletisinstrumendid viitavad, kui krediidiasutus või investeerimisühing müüb vastaspoolele krediidiriski kaitset, millel ei ole tehingu arveldamise klauslit.

Tehingu arveldamise klausli all mõistetakse klauslit, mis annab makseviivituses mitteolevale poolele õiguse lõpetada ja arveldada õigeaegselt kõik asjaomase lepingu raamesse kuuluvad tehingud vastaspoole makseviivituse, sealhulgas maksejõuetuse või pankroti korral.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;010}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – raamatupidamislik bilansiline väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;020}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Krediidituletisinstrumentide kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset ja lepingut kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;050}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist)

Kapitalinõuete määruse artikli 299 lõige 2

Sellel andmeväljal kajastatakse krediidituletisinstrumentide potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;070}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik väärtus

Sellel andmeväljal kajastatakse tinglik väärtus, millele krediidituletisinstrumendid viitavad, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab vastaspoolelt krediidiriski kaitset.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mitte ainult kauplemisportfelli kuuluvaid, vaid kõiki krediidituletisinstrumente.

{050;075}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtus

Sellel andmeväljal esitatakse tinglik väärtus, millele andmeväljal {050;050} esitatud krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) viitavad pärast mis tahes sellise õiglase väärtuse positiivsete muutuste võrra vähendamist, mis on ostetud krediidituletisinstrumendiga seoses kaasatud esimese taseme omavahendite hulka.

{050;085}

Krediidituletisinstrumendid (ostetud krediidiriski kaitse) – tinglik ülemväärtus (sama aluseks olev üksus)

Tinglik väärtus, millele krediidituletisinstrumendid viitavad, kui aruannet esitav krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset enda välja kirjutatud krediidituletisinstrumentide aluseks oleva üksusega sama aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu.

Selle andmevälja väärtuse esitamisel loetakse aluseks olevaid üksusi samaks juhul, kui tegemist on sama juriidilise isiku ja sama nõudeõiguse järguga.

Aluseks olevate üksuste kogumile ostetud krediidiriski kaitset loetakse samaks, kui see krediidiriski kaitse on majanduslikult samaväärne krediidiriski kaitse ostmisega eraldi iga üksiku aluseks oleva üksuse krediidiriski vastu.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset aluseks olevate üksuste kogumile, loetakse seda krediidiriski kaitset samaks üksnes juhul, kui ostetud krediidiriski kaitse katab täielikult kõik selle kogumi alajaotised, millele krediidiriski kaitse on müüdud. Teisisõnu võib tasaarvestamist arvesse võtta üksnes juhul, kui aluseks olevate üksuste kogum ja allutatuse tase on mõlema tehingu puhul ühesugused.

Sellel andmeväljal arvesse võetavad ostetud krediidiriski kaitse tinglikud väärtused ei tohi ühegi aluseks oleva üksuse puhul ületada andmeväljadel {020;075} ja {050;075} esitatud summasid.

{060;010}

Finantstuletisinstrumendid – raamatupidamislik bilansiline väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana.

{060;020}

Finantstuletisinstrumendid – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

{060;050}

Finantstuletisinstrumendid – lisand turuväärtuse meetodi korral (eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist)

Kapitalinõuete määruse artikkel 274

Sellel andmeväljal kajastatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute regulatiivset potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni, eeldades tasaarvestuse või muu krediidiriski maandamise puudumist.

{060;070}

Finantstuletisinstrumendid – tinglik väärtus

Sellel andmeväljal kajastatakse tinglik väärtus, millele viitavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingud.

{070;010}

Tasaarvestuse raamlepinguga kaetud SFT-d – raamatupidamislik bilansiline väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77 ja artikkel 206

Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga kaetud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {090,010}.

{070;020}

Tasaarvestuse raamlepinguga kaetud SFT-d – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77 ja artikkel 206

Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga kaetud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana, eeldades usaldatavusnõuetekohase või raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse). Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul on müügi raamatupidamisarvestus toimunud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {090 020}.

{070;040}

Tasaarvestuse raamlepinguga kaetud SFT-d – SFT-de lisand

Kapitalinõuete määruse artikkel 206

Kapitalinõuete määruse artiklis 206 sätestatud nõuetele vastava tasaarvestuslepinguga kaetud (sealhulgas bilansiväliste) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks moodustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumid. Iga tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud praeguse vastaspoole riskipositsiooni jaoks lisandi järgmise valemi kohaselt:

CCE = max{(Σ iEi – Σ iCi ); 0}

kus:

i

=

iga tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehing;

Ei

=

kapitalinõuete määruse artikli 220 lõikes 3 määratletud väärtus Ei tehingu i puhul.

Ci

=

kapitalinõuete määruse artikli 220 lõikes 3 määratletud väärtus Ci tehingu i puhul.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud agregeerivad summad, mis nad on selle valemiga kõigi tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul saanud, ja kajastavad saadud tulemust sellel andmeväljal.

{080;010}

Tasaarvestuse raamlepinguga katmata SFT-d – raamatupidamislik bilansiline väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga katmata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varana.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {090,010}.

{080;020}

Tasaarvestuse raamlepinguga katmata SFT-d – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga katmata väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui lepinguid kajastatakse bilansis varadena, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse). Kui väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul on müügi raamatupidamisarvestus toimunud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tühistavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik müügiga seotud raamatupidamiskanded.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis saadakse, ega mis tahes väärtpabereid, mis antakse vastaspoolele eespool nimetatud tehingute kaudu ja mille bilansis kajastamist jätkatakse (st mille puhul raamatupidamisarvestuses kajastamise lõpetamise kriteeriumid ei ole täidetud). Selle asemel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda andmeväljal {090 020}.

{080;040}

Tasaarvestuse raamlepinguga katmata SFT-d – SFT-de lisand

Kapitalinõuete määruse artikkel 206

Kapitalinõuete määruse artikli 206 kohaselt aktsepteeritava tasaarvestuse raamlepinguga katmata (sealhulgas bilansiväliste) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute jaoks moodustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kogumid, mis koosnevad kõigist tehinguga hõlmatud varadest (st iga väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingut käsitatakse eraldi kogumina), ning määravad iga kogumi puhul praeguse vastaspoole riskipositsiooni jaoks lisandi kindlaks järgmise valemi kohaselt:

CCE = max {(E – C); 0}

kus:

E

=

kapitalinõuete määruse artikli 220 lõikes 3 määratletud väärtus Ei;

C

=

kapitalinõuete määruse artikli 220 lõikes 3 määratletud väärtus Ci.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud agregeerivad summad, mis nad on selle valemiga kõigi eespool nimetatud kogumite puhul saanud, ja kajastavad saadud tulemust sellel andmeväljal.

{090;010}

Muud varad – raamatupidamislik bilansiline väärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Kõigi muude varade kui krediidituletisinstrumentide, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus.

{090;020}

Muud varad – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 77

Kõigi muude varade kui krediidituletisinstrumentide, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepingute kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

{100;070}

Krediidiriski standardmeetodi kohased madala riskiga bilansivälised kirjed, millest – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111

Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtust, millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 0 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{110;070}

Uuenevad jaenõuded, millest – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4

Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kvalifitseeruvate uuenevate jaenõuete nimiväärtust, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 154 lõike 4 punktides a kuni c sätestatud tingimustele. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

See hõlmab kõiki üksikisikute vastu olevaid nõudeid, mis on uuenevad ja tingimusteta tühistatavad, nagu on kirjeldatud kapitalinõuete määruse artikli 149 punktis b, ning mis on kokku piiratud 100 000 euroga võlgniku kohta.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{120;070}

Tingimusteta tühistatavad krediitkaartide krediidilimiidid – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4

Sellel andmeväljal kajastatakse krediitkaartide selliste krediidilimiitide nimiväärtust, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistada ning millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 0 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal krediidilimiite, mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral, ent mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistavad.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{130;070}

Mitteuuenevad tingimusteta tühistatavad limiidid – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4

Siin kajastatakse selliste muude limiitide nimiväärtust, mille krediidiasutus või investeerimisühing võib igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistada ning millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 0 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal krediidilimiite, mille puhul on ette nähtud automaatne tühistamine laenuvõtja krediidivõimelisuse halvenemise korral, ent mis ei ole krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt igal ajal etteteatamiseta ja tingimusteta tühistavad.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{140;070}

Krediidiriski standardmeetodi kohased mõõduka riskiga bilansivälised kirjed – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111

Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtust, millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 20 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{150;070}

Krediidiriski standardmeetodi kohased keskmise riskiga bilansivälised kirjed – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111

Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtust, millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 50 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{160;070}

Krediidiriski standardmeetodi kohased täisriskiga bilansivälised kirjed – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111

Sellel andmeväljal kajastatakse selliste bilansiväliste kirjete nimiväärtust, millele krediidiriski standardmeetodi alusel määrataks krediidiriski ümberhindlustegur 100 %. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta sellel andmeväljal arvesse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid, krediidituletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 10.

{170;070}

(Memokirje) Uuenevate jaenõuete kasutatud limiidid – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 4

Sellel andmeväljal kajastatakse bilansiväliste uuenevate jaenõuete kasutatud limiitide nimiväärtust. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

{180;070}

(Memokirje) Tingimusteta tühistatavad krediitkaartide kasutatud krediidilimiidid – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4

Sellel andmeväljal kajastatakse tingimusteta tühistatavate krediitkaartide krediidilimiitide kasutatud osa nimiväärtust. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

{190;070}

(Memokirje) Mitteuuenevate tingimusteta tühistatavate limiitide kasutatud limiidid – nimiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikkel 111 ja artikli 154 lõige 4

Sellel andmeväljal kajastatakse mitteuuenevate tingimusteta tühistatavate limiitide kasutatud osa nimiväärtust. Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ei vähenda seda väärtust.

{210;020}

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames saadud rahaline tagatis – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames saadud rahalise tagatise kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

Sellel andmeväljal tähendab rahaline tagatis raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusummat. Keskpankades hoitavate hoiuste kogusumma hõlmatakse selles ulatuses, milles neid hoiuseid saab stressiolukorras välja võtta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.

{220;020}

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames antud rahalise tagatisega seotud nõuded – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Tuletisinstrumentidega tehtud tehingute raames tagatiseks antud rahalise tagatisega seotud nõuete kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või krediidiriski maandamise mõju puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse). Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on kohaldatava raamatupidamistava kohaselt lubatud antud rahalise tagatisega seotud nõuded tasaarvestada seonduvate tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega (negatiivne õiglane väärtus) ning kes otsustavad seda võimalust kasutada, peavad tasaarvestamise tühistama ning kajastama rahalise nõude netosummas.

{230;020}

SFT raames saadud väärtpaberid, mida kajastatakse varana – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute raames saadud väärtpaberite kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, kui väärtpabereid kajastatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt varana, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

{240;020}

SFT-d, kus toimub rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamine (rahalised nõuded) – bilansiline väärtus, eeldades tasaarvestuse või muu CRMi puudumist

Kvalifitseeruvate rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingute raames väärtpaberite omanikule edasilaenatud rahast tulenevate rahaliste nõuete kohaldatava raamatupidamistava kohane raamatupidamislik bilansiline väärtus, eeldades raamatupidamisliku tasaarvestuse või muude krediidiriski maandamise mõjude puudumist (st raamatupidamisliku tasaarvestuse ja krediidiriski maandamise mis tahes mõjud bilansilisele väärtusele tühistatakse).

Sellel andmeväljal tähendab rahaline tagatis raha (sealhulgas müntide ja pangatähtede/valuuta) kogusummat. Keskpankades hoitavate hoiuste kogusumma hõlmatakse selles ulatuses, milles neid hoiuseid saab stressiolukorras välja võtta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kajasta sellel andmeväljal raha, mis on hoiustatud teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.

Rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehing tähendab kombinatsiooni kahest tehingust, kus krediidiasutus või investeerimisühing ühelt poolt laenab väärtpaberite omanikult väärtpaberid ja laenab need edasi väärtpaberite laenuksvõtjale. Teiselt poolt saab ta väärtpaberite laenuksvõtjalt rahalise tagatise ja laenab saadud raha edasi väärtpaberite omanikule. Kvalifitseeruv rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehing peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele:

a)

mõlemad kvalifitseeruvasse rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvad üksiktehingud toimuvad kas samal tehingupäeval või rahvusvaheliste tehingute puhul kahel järjestikusel tööpäeval;

b)

kui rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvates üksiktehingutes ei ole lõpptähtaega täpsustatud, on krediidiasutusel või investeerimisühingul juriidiline õigus sulgeda igal ajal etteteatamiseta ükskõik kumb rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingu pool (st mõlemad selle raamesse kuuluvad üksiktehingud);

c)

kui rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingusse kuuluvates üksiktehingutes on lõpptähtaeg täpsustatud, ei tulene rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingust krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks lõpptähtaegade mittevastavusi; samuti on krediidiasutusel või investeerimisühingul juriidiline õigus sulgeda igal ajal etteteatamiseta ükskõik kumb rahalise tagatise edasilaenamisega väärtpaberite edasilaenamise tehingu pool (st mõlemad selle raamesse kuuluvad üksiktehingud);

d)

see ei too kaasa ühtki muud täiendavat riskipositsiooni.

{250;120}

Riskipositsioonid, mille suhtes võib kohaldada CRR artikli 113 lõike 6 kohast käsitlust – hüpoteetiliselt välja jäetud finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma, mis jäetaks välja, kui pädevad asutused annaksid täieliku loa jätta välja riskipositsioonid, mille puhul on täidetud kõik kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 punktides a kuni e sätestatud tingimused ja mis on heaks kiidetud kapitalinõuete määruse artikli 113 lõike 6 kohaselt. Kui pädev asutus on juba andnud täieliku loa, võrdub selle andmevälja väärtus andmevälja {LRCalc;250;010} väärtusega.

{260;120}

Riskipositsioonid, mis vastavad CRR artikli 429 lõike 14 punktides a–c sätestatud tingimustele – hüpoteetiliselt välja jäetud finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni kogusumma, mis jäetaks välja, kui pädevad asutused annaksid täieliku loa jätta välja riskipositsioonid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 429 lõike 14 punktides a–c sätestatud tingimustele. Kui pädev asutus on juba andnud täieliku loa, võrdub selle andmevälja väärtus andmevälja {LRCalc;260;010} väärtusega.

6.   C 41.00 – Bilansilised ja bilansivälised kirjed – riskipositsioonide täiendav jaotus (LR2)

24.

Vormis LR2 esitatakse teave täiendava jaotuse kohta, mida rakendatakse kõigi selliste kauplemisportfelliväliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide (1) ja kõigi selliste kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide korral, mille puhul esineb vastaspoole krediidirisk. Jaotuse aluseks on kapitalinõuete määruse krediidiriski käsitleva jao kohaselt rakendatavad riskikaalud. Sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul tuletatakse teave teisiti kui standardmeetodikohaste riskipositsioonide puhul.

25.

Riskipositsioonide puhul, mida toetavad krediidiriski maandamise tehnikad, mille raames vastaspoole riskikaal asendatakse garantii riskikaaluga, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud aluseks riskikaalu pärast asendusmõju arvessevõtmist. Sisereitingute meetodi rakendamisel teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgnevalt järgmise arvutuse: igasse võlgniku reitinguklassi kuuluvate riskipositsioonide puhul (v.a nende puhul, mille jaoks on ette nähtud konkreetsed regulatiivsed riskikaalud) tuletatakse riskikaal selliselt, et jagatakse riskikaalu valemist (krediidiriski positsioonide puhul) või regulatiivsest valemist (väärtpaberistamise positsioonide puhul) saadud riskiga kaalutud varad riskipositsiooni väärtusega pärast selliste krediidiriski maandamise tehnikatest tulenevate likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolude arvessevõtmist, millel on riskipositsioonile asendusmõju. Sisereitingute meetodi korral jäetakse riskipositsioonid, mis on klassifitseeritud makseviivituses olevaks, andmeväljadelt {020;010} kuni {090;010} välja ja kajastatakse neid andmeväljal {100;010}. Standardmeetodi korral jäetakse riskipositsioonid, mis kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 112 punkti j kohaldamisalasse, andmeväljadelt {020;020} kuni {090;020} välja ja kajastatakse neid andmeväljal {100;020}.

26.

Mõlema meetodi korral käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud regulatiivsest kapitalist mahaarvatud riskipositsioone riskipositsioonidena, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1250 %.

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

Kõik bilansilised ja bilansivälised kauplemisportfellivälised riskipositsioonid ning kauplemisportfellist tulenevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastaspoole krediidiriski (jaotumine riski kaalu kohaselt):

Siin esitatakse andmeväljade {020:*} kuni {100;*} summa.

020

= 0 %

Riskipositsioonid, mille riskikaal on 0 %.

030

> 0 % ja ≤ 12 %

Riskipositsioonid, mille riskikaal on üle 0 %, kuid mitte üle 12 %.

040

> 12 % ja ≤ 20 %

Riskipositsioonid, mille riskikaal on üle 12 %, kuid mitte üle 20 %.

050

> 20 % ja ≤ 50 %

Riskipositsioonid, mille riskikaal on üle 20 %, kuid mitte üle 50 %.

060

> 50 % ja ≤ 75 %

Riskipositsioonid, mille riskikaal on üle 50 %, kuid mitte üle 75 %.

070

> 75 % ja ≤ 100 %

Riskipositsioonid, mille riskikaal on üle 75 %, kuid mitte üle 100 %.

080

> 100 % ja ≤ 425 %

Riskipositsioonid, mille riskikaal on üle 100 %, kuid mitte üle 425 %.

090

> 425 % ja ≤ 1 250 %

Riskipositsioonid, mille riskikaal on üle 425 %, kuid mitte üle 1 250 %.

100

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Standardmeetodi korral riskipositsioonid, mis kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 112 punkti j reguleerimisalasse.

Sisereitingute meetodi korral on makseviivituses olevad riskipositsioonid kõik riskipositsioonid, mille makseviivituse tõenäosus on 100 %.

110

(Memokirje) Madala riskiga bilansivälised kirjed või bilansivälised kirjed, mille suhtes kohaldatakse maksevõime suhtarvu arvutamisel ümberhindlustegurit 0 %

Kapitalinõuete määruse artikli 111 kohased madala riskiga bilansivälised kirjed ja kapitalinõuete määruse artikli 166 kohased bilansivälised kirjed ümberhindlusteguriga 0 %.

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid (standardmeetodi kohased riskipositsioonid)

Bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide väärtused pärast väärtuse korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt.

020

Bilansilised ja bilansivälised riskipositsioonid (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid)

Bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonide väärtused kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lõigu esimese lause kohaselt pärast selliste krediidiriski maandamise tehnikatest tulenevate likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolude arvessevõtmist, millel on riskipositsioonile asendusmõjud.

Bilansiväliste kirjete puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitalinõuete määruse artikli 166 lõigetes 8 kuni 10 kindlaks määratud ümberhindlustegureid.

030

Nimiväärtus

Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtused vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 111 ja 166, ilma ümberhindlustegureid kohaldamata.

7.   C 42.00 – Kapitali alternatiivne määratlus (LR3)

27.

Vormis LR3 esitatakse teave kapitalinäitajate kohta, mis on vajalikud kapitalinõuete määruse artiklis 511 ettenähtud läbivaatamiseks.

Rida ja veerg

Viited õigussätetele ja juhised

{010;010}

Esimese taseme põhiomavahendid – täielikult rakendatud määratlus

Kapitalinõuete määruse artikkel 50

Siin kajastatakse esimese taseme põhiomavahendid, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artiklis 50, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.

{020;010}

Esimese taseme põhiomavahendid – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

Kapitalinõuete määruse artikkel 50

Siin kajastatakse esimese taseme põhiomavahendid, mis on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 50 kohaselt, pärast kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandite arvessevõtmist.

{030;010}

Omavahendite kogusumma – täielikult rakendatud määratlus

Kapitalinõuete määruse artikkel 72

Siin kajastatakse omavahendid, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artiklis 72, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid.

{040;010}

Omavahendite kogusumma — üleminekuperioodil rakendatav määratlus

Kapitalinõuete määruse artikkel 72

Siin kajastatakse omavahendid, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artiklis 72, pärast kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandite arvessevõtmist.

{055;010}

Maha arvatud varasumma – esimese taseme põhiomavahendite kirjetest – täielikult rakendatud määratlus

See hõlmab esimese taseme põhiomavahendite kirjete regulatiivsete korrigeerimiste summat, mis korrigeerib varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:

—

kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47,

nagu on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {LRCalc;10;10} kuni {LRCalc;260;10}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.

Kuna need korrigeerimised vähendavad omavahendite kogusummat, kajastatakse need aruandes negatiivse arvuna.

{065;010}

Maha arvatud varasumma – esimese taseme põhiomavahendite kirjetest – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

See hõlmab esimese taseme põhiomavahendites tehtavate regulatiivsete korrigeerimiste summat, mis korrigeerib varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:

—

kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47,

nagu on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võttes lisaks arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {LRCalc;10;10} kuni {LRCalc;260;10}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.

Kuna need korrigeerimised vähendavad omavahendite kogusummat, kajastatakse need aruandes negatiivse arvuna.

{075;010}

Maha arvatud varasumma – omavahendite kirjetest – täielikult rakendatud määratlus

See hõlmab omavahendite kirjetes tehtavate regulatiivsete korrigeerimiste summat, mis korrigeerib varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:

—

kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 56 kuni 60 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 66 kuni 70,

nagu on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võtmata arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel ridades {LRCalc;10;10} kuni {LRCalc;260;10}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.

Kuna need korrigeerimised vähendavad omavahendite kogusummat, kajastatakse need aruandes negatiivse arvuna.

{085,010}

Maha arvatud varasumma – omavahendite kirjetest – üleminekuperioodil rakendatav määratlus

See hõlmab omavahendite kirjetes tehtavate regulatiivsete korrigeerimiste summat, mis korrigeerib varade väärtust ja on ette nähtud järgmisega:

—

kapitalinõuete määruse artiklid 32 kuni 35 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 36 kuni 47 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 56 kuni 60 või

—

kapitalinõuete määruse artiklid 66 kuni 70,

nagu on asjakohane.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse mahaarvamiste suhtes tehtud erandeid, selliste mahaarvamiste alternatiive ja selliste mahaarvamiste tegemisest loobumist, mis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 48, 49 ja 79, võttes lisaks arvesse kapitalinõuete määruse X osa 1. ja 2. peatükis sätestatud erandeid. Topeltarvestuse vältimiseks ei esita krediidiasutused ja investeerimisühingud korrigeerimisi, mida on kapitalinõuete määruse artikli 111 kohaselt juba kohaldatud riskipositsiooni väärtuse arvutamisel andmeväljadel {LRCalc;10;10} kuni {LRCalc;260;10}, ega korrigeerimisi, mille puhul ei arvata maha konkreetse vara väärtust.

Kuna need korrigeerimised vähendavad omavahendite kogusummat, kajastatakse need aruandes negatiivse arvuna.

8.   C 43.00 – Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni näitaja komponentide alternatiivne jaotus (LR4)

28.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtused vormis LR4 pärast selliste asjakohaste väljajätmiste kohaldamist, millele on viidatud järgmistel LRCalci andmeväljadel: {050;010}, {080;010}, {100;010}, {120;010}, {220; 010}, {250;010} ja {260;010}.

29.

Selleks et vältida topelt arvessevõtmist, tagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmises lõigus viidatud valemi järgimise.

30.

Lõigu 29 kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgima järgmist valemit: [{LRCalc;010;010} + {LRCalc;020;010} + {LRCalc;030;010} + {LRCalc;040;010} + {LRCalc;050;010} + {LRCalc;060;010} + {LRCalc;070;010} + {LRCalc;080;010} + {LRCalc;090;010} + {LRCalc;100;010} + {LRCalc;110;010} + {LRCalc;120;010} + {LRCalc;130;010} + {LRCalc;140;010} + {LRCalc;150;010} + {LRCalc;160;010} + {LRCalc;170;010} + {LRCalc;180;010} + {LRCalc;190;010} + {LRCalc;200;010} + {LRCalc;210;010} + {LRCalc;220;010} + {LRCalc;230;010} + {LRCalc;240;010} + {LRCalc;250;010} + {LRCalc;260;010}] = [{LR4;010;010} + {LR4;040;010} + {LR4;050;010} + {LR4;060;010} + {LR4;065;010} + {LR4;070;010} + {LR4;080;010} + {LR4;080;020} + {LR4;090;010} + {LR4;090;020} + {LR4;140;010} + {LR4;140;020} + {LR4;180;010} + {LR4;180;020} + {LR4;190;010} + {LR4;190;020} + {LR4;210;010} + {LR4;210;020} + {LR4;230;010} + {LR4;230;020} + {LR4;280;010} + {LR4;280;020} + {LR4;290;010} + {LR4;290;020}].

Rida ja veerg

Viited õigussätetele ja juhised

{010;010}

Bilansivälised kirjed, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus andmeväljade {LRCalc;150;010}, {LRCalc;160;010}, {LRCalc;170;010} ja {LRCalc;180;010} summana (v.a grupisisesed riskipositsioonid (individuaalsed), mis on välja jäetud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 7).

{010;020}

Bilansivälised kirjed, millest – riskiga kaalutud varad

Bilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja tuletisinstrumentide) riskiga kaalutud varad, mis on arvutatud standardmeetodi või sisereitingute meetodi kohaselt. Standardmeetodikohaste riskipositsioonide puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud varad kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile. Sisereitingute meetodi kohaste riskipositsioonide puhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskiga kaalutud varad kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükile.

{020;010}

Kaubanduse rahastamine, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete puhul. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendavad kaubanduse rahastamisega seotud bilansivälised kirjed väljastatud ja kinnitatud impordi- ja ekspordiakreditiive, mis on lühiajalised ja automaatselt likvideeruvad, ning muid samalaadseid tehinguid.

{020;020}

Kaubanduse rahastamine, millest – riskiga kaalutud varad

Riskiga kaalutud varad kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ning tuletisinstrumentide) puhul. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendavad kaubanduse rahastamisega seotud bilansivälised kirjed väljastatud ja kinnitatud impordi- ja ekspordiakreditiive, mis on lühiajalised ja automaatselt likvideeruvad, ning muid samalaadseid tehinguid.

{030;010}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete puhul.

Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.

{030;020}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud varad

Riskiga kaalutud varad ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel kaubanduse rahastamisega seotud bilansiväliste kirjete (v.a väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ning tuletisinstrumentide) puhul.

Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.

{040;010}

Tuletisinstrumendid ja SFT-d, mille suhtes kohaldatakse toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus sellistest tuletisinstrumentidest ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide korral, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{040;020}

Tuletisinstrumendid ja SFT-d, mille suhtes kohaldatakse toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – riskiga kaalutud varad

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (kaasa arvatud bilansiväliste) tuletisinstrumentide ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korral, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{050;010}

Tuletisinstrumendid, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus tuletisinstrumentide puhul, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{050;020}

Tuletisinstrumendid, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – riskiga kaalutud varad

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (kaasa arvatud bilansiväliste) tuletisinstrumentide korral, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{060;010}

SFT-d, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus sellistest väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate riskipositsioonide korral, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{060;020}

SFT-d, mille suhtes ei kohaldata toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet – riskiga kaalutud varad

Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt arvutatud riskiga kaalutud varad krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski puhul selliste (kaasa arvatud bilansiväliste) väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute korral, mille suhtes ei kohaldata kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 25 määratletud toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

{065;010}

Riskipositsioonid, mis tulenevad krediidituletisinstrumentide täiendavast käsitlusest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

See andmeväli peab olema võrdne andmeväljade {LRCalc;130;010} ja {LRCalc;140;010} vahega (v.a grupisisesed riskipositsioonid (individuaalsed), mis on välja jäetud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 429 lõikele 7).

{070;010}

Muud kauplemisportfelli kuuluvad varad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus

Andmeväljal {LRCalc;190;010} kajastatud kirjete (v.a kauplemisportfelliväliste kirjete) finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus.

{070;020}

Muud kauplemisportfelli kuuluvad varad – riskiga kaalutud varad

Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise reguleerimisalasse kuuluvate kirjete omavahendite nõuded, korrutatuna 12,5-ga.

{080;010}

Pandikirjad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklis 129 määratletud pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{080;020}

Pandikirjad – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 1 punktis d määratletud pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{080;030}

Pandikirjad – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklis 129 määratletud pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{080;040}

Pandikirjad – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 1 punktis d määratletud pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{090,010}

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {100,010} kuni {130,010} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{090;020}

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {100 020} kuni {130 020} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{090;030}

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {100 030} kuni {130 030} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{090;040}

Nõuded, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {100 040} kuni {130 040} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{100;010}

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklis 114 määratletud nõuetega keskvalitsuste või keskpankade vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{100;020}

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis a määratletud nõuetega keskvalitsuste või keskpankade vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{100;030}

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklis 114 määratletud nõuetega keskvalitsuste või keskpankade vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{100;040}

Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad selliste varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis a määratletud nõuetega keskvalitsuste või keskpankade vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{110;010}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigete 2 ja 4 kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{110;020}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punkti a kohaste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{110;030}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigete 2 ja 4 kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{110;040}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punkti a kohaste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{120;010}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 117 lõike 2 ja artikli 118 kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{120;020}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktide b ja c kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{120;030}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 117 lõike 2 ja artikli 118 kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{120;040}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punktide b ja c kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{130;010}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 116 lõike 4 kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{130;020}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punkti a kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{130;030}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 116 lõike 4 kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{130;040}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida käsitatakse nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 3 punkti a kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{140;010}

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {150 010} kuni {170 010} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{140;020}

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {150 020} kuni {170 020} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{140;030}

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {150 030} kuni {170 030} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{140;040}

Nõuded piirkondlike valitsuste, mitmepoolsete arengupankade, rahvusvaheliste organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {150 040} kuni {170 040} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{150;010}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigete 1, 3 ja 5 kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{150;020}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti a kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{150;030}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 115 lõigete 1, 3 ja 5 kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{150;040}

Nõuded piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti a kohaste selliste nõuetega piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{160;010}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 117 lõigete 1 ja 3 kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{160;020}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti c kohaste selliste nõuetega mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{160;030}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 117 lõigete 1 ja 3 kohaste nõuetega mitmepoolsete arengupankade vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{160;040}

Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti c kohaste selliste nõuetega mitmepoolsete arengupankade vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{170;010}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 116 lõigete 1, 2, 3 ja 5 kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{170;020}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti b kohaste selliste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{170;030}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 116 lõigete 1, 2, 3 ja 5 kohaste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{170;040}

Nõuded avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punkti b kohaste selliste nõuetega avaliku sektori asutuste vastu, mida ei käsitata nõuetena keskvalitsuse vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{180;010}

Krediidiasutused ja investeerimisühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklite 119 kuni 121 kohaste nõuetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{180;020}

Krediidiasutused ja investeerimisühingud – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti b kohaste nõuetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ning mille korral ei ole tegemist kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 1 punkti d kohaste pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega ning mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktide a–c reguleerimisalasse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{180;030}

Krediidiasutused ja investeerimisühingud – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artiklite 119 kuni 121 kohaste nõuetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{180;040}

Krediidiasutused ja investeerimisühingud – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti b kohaste nõuetega krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ning mille korral ei ole tegemist kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 1 punkti d kohaste pandikirjadest tulenevate riskipositsioonidega ning mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 4 punktide a–c reguleerimisalasse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{190;010}

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 124 kohaste kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{190;020}

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{190;030}

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, millest – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 124 kohaste kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{190;040}

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid, millest – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{200;010}

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 125 kohaste elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{200;020}

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{200;030}

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 125 kohaste elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{200;040}

Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu või kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{210;010}

Jaenõuded, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{210;020}

Jaenõuded, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{210;030}

Jaenõuded, millest – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{210;040}

Jaenõuded, millest – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{220;010}

Jaenõuded VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vastu.

Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{220;020}

Jaenõuded VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastu ega ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{220;030}

Jaenõuded VKEde vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 123 kohaste jaenõuetega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vastu.

Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{220;040}

Jaenõuded VKEde vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohaste jaenõuetega, kui need nõuded on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastu ega ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{230;010}

Nõuded äriühingute vastu, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {240,010} ja {250,010} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{230;020}

Nõuded äriühingute vastu, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {240 020} ja {250 020} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{230;030}

Nõuded äriühingute vastu, millest – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {240 030} ja {250 030} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{230;040}

Nõuded äriühingute vastu, millest – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Siin esitatakse andmeväljade {240 040} ja {250 040} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{240;010}

Nõuded finantssektori äriühingute vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega finantssektori äriühingute vastu. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing“ reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{240;020}

Nõuded finantssektori äriühingute vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega finantssektori äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing“ reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{240;030}

Nõuded finantssektori äriühingute vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega finantssektori äriühingute vastu. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing“ reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{240;040}

Nõuded finantssektori äriühingute vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega finantssektori äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab „finantssektori äriühing“ reguleeritud ja reguleerimata ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud), kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusega, ning kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud ettevõtjaid (v.a andmeväljal {180;10} osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{250;010}

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega finantssektoriväliste äriühingute vastu.

Siin esitatakse andmeväljade {260 010} ja {270 010} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{250;020}

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega finantssektoriväliste äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Siin esitatakse andmeväljade {260 020} ja {270 020} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{250;030}

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, millest – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega finantssektoriväliste äriühingute vastu.

Siin esitatakse andmeväljade {260 030} ja {270 030} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{250;040}

Nõuded finantssektoriväliste äriühingute vastu, millest – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega finantssektoriväliste äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Siin esitatakse andmeväljade {260 040} ja {270 040} summa.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{260;010}

Nõuded VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega selliste äriühingute vastu, kes on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd).

Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{260;020}

Nõuded VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu, kui need nõuded on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastu ega ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{260;030}

Nõuded VKEde vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste nõuetega selliste äriühingute vastu, kes on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd).

Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{260;040}

Nõuded VKEde vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu, kui need nõuded on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vastu ega ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a.

Selle andmevälja täitmisel lähtutakse kapitalinõuete määruse artikli 501 lõike 2 punktis b osutatud väikese või keskmise suurusega ettevõtja määratlusest.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{270;010}

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste selliste nõuetega äriühingute vastu, mida ei ole kajastatud andmeväljadel {230;040} ja {250;040}.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{270;020}

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a ning mida ei ole kajastatud andmeväljadel {230;040} ja {250;040}.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{270;030}

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 122 kohaste selliste nõuetega äriühingute vastu, mida ei ole kajastatud andmeväljadel {230;040} ja {250;040}.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{270;040}

Nõuded muude äriühingute kui VKEde vastu – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti c kohaste nõuetega äriühingute vastu, kui need nõuded ei ole tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 1 punktile a ning mida ei ole kajastatud andmeväljadel {230;040} ja {250;040}.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{280;010}

Makseviivituses olevad riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist makseviivituses olevate riskipositsioonidega ja mis jäävad seega kapitalinõuete määruse artikli 127 reguleerimisalasse.

{280;020}

Makseviivituses olevad riskipositsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassidesse, kui vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 on tekkinud makseviivitus.

{280;030}

Makseviivituses olevad riskipositsioonid – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist makseviivituses olevate riskipositsioonidega ja mis jäävad seega kapitalinõuete määruse artikli 127 reguleerimisalasse.

{280;040}

Makseviivituses olevad riskipositsioonid – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikes 2 loetletud riskipositsiooni klassidesse, kui vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 on tekkinud makseviivitus.

{290;010}

Muud kirjed, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides k, m, n, o, p ja q loetletud riskipositsiooni klassidesse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siinkohal varad, mis on omavahenditest maha arvatud (nt immateriaalsed varad), aga mida ei saa muul juhul selle andmevälja alla kategoriseerida, isegi kui asjakohane kategoriseerimine ei ole vajalik riskipõhiste omavahendite nõuete määramiseks veergudes {*; 030} ja {*; 040}.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{290;020}

Muud kirjed, millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktides e, f ja g loetletud riskipositsiooni klassidesse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad siinkohal varad, mis on omavahenditest maha arvatud (nt immateriaalsed varad), aga mida ei saa muul juhul selle andmevälja alla kategoriseerida, isegi kui asjakohane kategoriseerimine ei ole vajalik riskipõhiste omavahendite nõuete määramiseks veergudes {*; 030} ja {*; 040}.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{290;030}

Muud kirjed, millest – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 112 punktides k, m, n, o, p ja q loetletud riskipositsiooni klassidesse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{290;040}

Muud kirjed, millest – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mis on liigitatud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktides e, f ja g loetletud riskipositsiooni klassidesse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{300;010}

Väärtpaberistamise positsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 112 punkti m kohaste väärtpaberistamise positsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{300;020}

Väärtpaberistamise positsioonid – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus varade puhul, mille korral on tegemist väärtpaberistamise positsioonidega, mis kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti f reguleerimisalasse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{300;030}

Väärtpaberistamise positsioonid – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist kapitalinõuete määruse artikli 112 punkti m kohaste väärtpaberistamise positsioonidega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{300;040}

Väärtpaberistamise positsioonid – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad varade puhul, mille korral on tegemist väärtpaberistamise positsioonidega, mis kuuluvad kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti f reguleerimisalasse.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{310;010}

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{310;020}

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{310;030}

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{310;040}

Kaubanduse rahastamise riskipositsioonid (memokirje), millest – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaupade või teenuste importijale või eksportijale impordi- või ekspordikrediidi kaudu laenuandmisega ja muude samalaadsete tehingutega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{320;010}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{320;020}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – finantsvõimenduse määra riskipositsiooni väärtus – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Finantsvõimenduse määra riskipositsiooni summa selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{320;030}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud varad – standardmeetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

{320;040}

Ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel – riskiga kaalutud varad – sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid

Riskiga kaalutud varad selliste bilansiliste kirjete puhul, mis on seotud kaubanduse rahastamisega ametliku ekspordikrediidikindlustuse skeemi alusel. Vormis LR4 kajastamise eesmärgil tähendab ametlik ekspordikrediidikindlustuse skeem ametlikku toetust, mida annab valitsemissektor või muu üksus, nagu ekspordikrediidi agentuur, muu hulgas otselaenude/finantseerimise, refinantseerimise, intressitoetuse (kus laenu kogu kestuse jooksul on garanteeritud fikseeritud intressimäär), abi finantseerimise (laenud ja toetused), ekspordikrediidikindlustuse ja garantiide vormis.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad selle pärast makseviivituses olevate riskipositsioonide mahaarvamist.

9.   C 44.00 – Üldine teave (LR5)

31.

Siin esitatakse täiendav teave, mis on vajalik krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse ja tema tehtud regulatiivsete valikute liigitamiseks.

Rida ja veerg

Juhised

{010;010}

Krediidiasutuse või investeerimisühingu äriühingu struktuur

Krediidiasutus või investeerimisühing liigitab oma äriühingu struktuuri vastavalt allpool esitatud kategooriatele:

—

aktsiaselts,

—

vastastikune selts/ühistu,

—

muu äriühing kui aktsiaselts.

{020;010}

Tuletisinstrumentide käsitlemine

Krediidiasutus või investeerimisühing täpsustab regulatiivse tuletisinstrumentide käsitlemise vastavalt allpool esitatud kategooriatele:

—

esmase riskipositsiooni meetod,

—

turuväärtuse meetod.

{040;010}

Krediidiasutuse või investeerimisühingu liik

Krediidiasutus või investeerimisühing täpsustab, mis liiki krediidiasutus või investeerimisühing ta on, vastavalt allpool esitatud kategooriatele:

—

universaalpangandus (jaepangandus/äripangandus ja investeerimispangandus),

—

jaepangandus/äripangandus,

—

investeerimispangandus,

—

eriotstarbeliste laenude andja.
“

(1)  See hõlmab väärtpaberistamise tehinguid ja omakapitali investeeringuid, mille puhul esineb krediidirisk.

V LISA

„

XIV LISA

Ühtne andmepunktide mudel

Kõik käesoleva määruse lisades sätestatud andmekirjed muudetakse ühtseks andmepunktide mudeliks, mis on krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning pädevate asutuste ühtsete IT-süsteemide aluseks.

Ühtne andmepunktide mudel peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

tagama kõigi I, III, IV, VI, VIII, X, XII ja XVI lisas sätestatud andmekirjete struktureeritud esitamise;

b)

tegema kindlaks kõik lisades I–XIII, XVI ja XVII sätestatud ärikontseptsioonid;

c)

esitama andmesõnastiku, millega määratakse kindlaks tabelite, ordinaatide, telgede, valdkondade, mõõtmete ja liikmete nimetused;

d)

esitama parameetrid, millega määratletakse andmepunktide omadused või summa;

e)

esitama andmepunkti määratlused, mida väljendatakse omaduste kogumina, mis teeb üheselt kindlaks finantskontseptsiooni;

f)

sisaldama kogu asjakohast tehnilist kirjeldust, mida on vaja ühtseid järelevalveandmeid tagavate IT-aruandluslahenduste arendamiseks.
“

VI LISA

„

XV LISA

Valideerimiseeskirjad

Käesoleva määruse lisades sätestatud andmekirjete suhtes kohaldatakse valideerimiseeskirju, et tagada andmete kvaliteet ja ühtsus.

Valideerimiseeskirjad peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

määratlema loogilise seose asjakohaste andmepunktide vahel;

b)

sisaldama filtreid ja eeltingimusi, mis määratlevad andmekogumid, mille suhtes valideerimiseeskirja kohaldatakse;

c)

kontrollima esitatud andmete ühtsust;

d)

kontrollima esitatud andmete täpsust;

e)

määrama kindlaks vaikeväärtused, mida kohaldatakse juhul, kui asjakohast teavet ei ole esitatud.
“

VII LISA

„

XVIII LISA

TÄIENDAVATE SEIREPARAMEETRITE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimi

 

 

TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMID

67

C 67.00

RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES

68

C 68.00

RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES

69

C 69.00

ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTAMISE HINNAD

70

C 70.00

RAHASTAMISE PIKENDAMINE


C 67.00 – RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON VASTASPOOLTE LÕIKES

 

Kokku ja olulised valuutad

 

 

 

Rahastamise kontsentratsioon vastaspoolte lõikes

 

Vastaspoole nimi

LEI kood

Vastaspoole sektor

Vastaspoole residentsus

Tooteliik

Saadud summa

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Rida

ID

010

020

030

040

050

060

070

080

010

1.

KÜMME OLULISIMAT VASTASPOOLT, KELLEST IGAÜKS ÜLETAB 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1,01

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1,02

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1,03

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1,04

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1,05

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1,06

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1,07

 

 

 

 

 

 

 

 

090

1,08

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1,09

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1,10

 

 

 

 

 

 

 

 

120

2.

KÕIK MUUD RAHASTAMISALLIKAD

 

 

 

 

 

 

 

 


C 68.00 – RAHASTAMISE KONTSENTRATSIOON TOOTELIIKIDE LÕIKES

 

Kokku ja olulised valuutad

 

 

Rahastamise kontsentratsioon tooteliikide lõikes

Rida

ID

Toote nimetus

Saadud bilansiline väärtus

Summa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

 

 

 

010

020

030

040

050

TOOTED, MIS ÜLETAVAD 1 % KOHUSTUSTE KOGUSUMMAST

010

1

JAERAHASTAMINE

 

 

 

 

 

020

1,1

millest: nõudmiseni hoiused

 

 

 

 

 

031

1,2

millest: tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta

 

 

 

 

 

041

1,3

millest: tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta

 

 

 

 

 

070

1,4

Säästukontod

 

 

 

 

 

080

1.4.1

mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva

 

 

 

 

 

090

1.4.2

mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg

 

 

 

 

 

100

2

HULGIRAHASTAMINE

 

 

 

 

 

110

2,1

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

120

2.1.1

millest: finantssektorisse kuuluvate klientide laenud ja hoiused

 

 

 

 

 

130

2.1.2

millest: finantssektorisse mittekuuluvate klientide laenud ja hoiused

 

 

 

 

 

140

2.1.3

millest: grupisiseste üksuste laenud ja hoiused

 

 

 

 

 

150

2,2

Tagatud hulgirahastamine

 

 

 

 

 

160

2.2.1

millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

 

 

 

 

 

170

2.2.2

millest: pandikirjade emissioonid

 

 

 

 

 

180

2.2.3

millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid

 

 

 

 

 

190

2.2.4

millest: grupisiseste üksuste laenud ja hoiused

 

 

 

 

 


C 69.00 – ERINEVA TÄHTAJAGA RAHASTAMISE HINNAD

 

Kokku ja olulised valuutad

 

 

 

Erineva tähtajaga rahastamise hinnad

 

Üleöö

1 nädal

1 kuu

3 kuud

6 kuud

1 aasta

2 aastat

5 aastat

10 aastat

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Intressivahe

Maht

Rida

ID

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

010

1

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1,1

millest: jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1,2

millest: tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1,3

millest: tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1,4

millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1,5

millest: pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1,6

millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


C 70.00 – RAHASTAMISE PIKENDAMINE

 

Kokku ja olulised valuutad

 

 

 

Rahastamise pikendamine

 

Üleöö

> 1 päev ≤ 7 päeva

> 7 päeva ≤ 14 päeva

> 14 päeva ≤ 1 kuu

> 1 kuu ≤ 3 kuud

> 3 kuud ≤ 6 kuud

> 6 kuud

Netorahavood kokku

Keskmine tähtaeg (päevades)

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguv

Pikendamine

Uued vahendid

Neto

Tähtaeguva rahastamise tähtaeg

Pikendatud rahastamise tähtaeg

Uute vahendite tähtaeg

Rida

ID

Päev

Kirje

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

230

240

250

260

270

280

290

300

310

320

010

1.1

1

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1.1.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1.1.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1.1.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1.2

2

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1.2.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1.2.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1.2.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

1.3

3

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1.3.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1.3.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

1.3.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

1.4

4

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

1.4.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

1.4.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

1.4.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

1.5

5

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

1.5.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

1.5.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

1.5.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

1.6

6

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

1.6.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

1.6.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

1.6.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

1.7

7

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

1.7.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1.7.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

1.7.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

1.8

8

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

1.8.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

1.8.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

1.8.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

1.9

9

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

1.9.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

1.9.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

1.9.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

1.10

10

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

1.10.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

390

1.10.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

1.10.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

1,11

11

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

1.11.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

1.11.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

1.11.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

1,12

12

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

1.12.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

1.12.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

1.12.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

1,13

13

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

1.13.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

1.13.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

1.13.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

1,14

14

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

1.14.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

1.14.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

560

1.14.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

570

1,15

15

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

580

1.15.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

590

1.15.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

600

1.15.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

1,16

16

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

1.16.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

1.16.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

1.16.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

1,17

17

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660

1.17.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

670

1.17.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

680

1.17.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

690

1,18

18

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

700

1.18.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

710

1.18.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

720

1.18.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

730

1,19

19

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

1.19.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

1.19.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

760

1.19.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

770

1.20

20

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780

1.20.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

790

1.20.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

800

1.20.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

810

1,21

21

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

1.21.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

1.21.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

1.21.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

1,22

22

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

860

1.22.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

870

1.22.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

880

1.22.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

890

1,23

23

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900

1.23.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

1.23.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

1.23.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930

1,24

24

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

1.24.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

1.24.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960

1.24.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

970

1,25

25

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980

1.25.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

990

1.25.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1000

1.25.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1010

1,26

26

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1020

1.26.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1030

1.26.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1040

1.26.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1050

1,27

27

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1060

1.27.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1070

1.27.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1080

1.27.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1090

1,28

28

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1100

1.28.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1110

1.28.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1120

1.28.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1130

1,29

29

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1140

1.29.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1150

1.29.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1160

1.29.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1170

1.30

30

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1180

1.30.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1190

1.30.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1200

1.30.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1210

1,31

31

Rahastamine kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1220

1.31.1

Jaerahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1230

1.31.2

Tagamata hulgirahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1240

1.31.3

Tagatud rahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
“

VIII LISA

„

XIX LISA

JUHISED XVIII LISAS ESITATUD TÄIENDAVATE SEIREVAHENDITE VORMI TÄITMISEKS

1.   Täiendavad seirevahendid

1.1.   Üldteave

1.

Et saaks jälgida krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski, mis ei kajastu likviidsuskatte ja stabiilse rahastamise aruannetes, täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud XVIII lisas esitatud vormid kooskõlas käesolevas lisas esitatud juhistega.

2.

Kogurahastamine sisaldab kõiki finantskohustusi, v.a tuletisinstrumente ja lühikesi positsioone.

3.

Lahtise tähtajaga rahastamist, sh nõudmiseni hoiuste puhul, loetakse üleöö tähtaeguvaks.

4.

Esialgne tähtaeg vastab rahastamise alguskuupäeva ja rahastamise lõppkuupäeva vahelisele ajale. Rahastamise lõppkuupäev määratakse kindlaks kooskõlas XXIII lisa punktiga 12. See tähendab, et kui on tegemist valikulisusega, nagu XXIII lisa punktis 12 osutatud juhul, võib rahastamise kirje esialgne tähtaeg olla alates selle alguskuupäevast möödunud ajast lühem.

5.

Järelejäänud tähtaeg vastab aruandeperioodi lõpu ja rahastamise lõppkuupäeva vahelisele ajale. Rahastamise lõppkuupäev määratakse kindlaks kooskõlas XXIII lisa punktiga 12.

6.

Kaalutud keskmise esialgse või järelejäänud tähtaja arvutamisel loetakse üleöise tähtajaga hoiuseid ühepäevase tähtajaga hoiusteks.

7.

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspool kasutab rahastamisel etteteatamistähtaega või tühistamise või ennetähtaegse väljavõtmise klauslit, eeldatakse esialgse ja järelejäänud tähtaja arvutamisel, et raha võetakse välja esimesel võimalikul kuupäeval.

8.

Tähtajatute kohustuste korral, v.a kui on tegemist XXIII lisa punktis 12 osutatud valikulisusega, eeldatakse fikseeritud 20aastast esialgset ja järelejäänud tähtaega.

9.

Oluliste valuutade kaupa aruandlusvormide C 67.00 ja C 68.00 kohase künnise arvutamiseks kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud künnist, mis on 1 % kõigis valuutades olevate kohustuste kogusummast.

1.2.   Rahastamise kontsentratsioon vastaspoolte lõikes (C 67.00)

1.

Et saaks koguda vastaspoolte lõikes vormis C 67.00 nõutud teavet aruandvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahastamise kontsentratsiooni kohta, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama käesolevas jaos esitatud juhiseid.

2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi 1. jao alamridadel kümme olulisimat vastaspoolt või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 39 kohast omavahel seotud klientide rühma, kellelt saadud rahastamine ületab neist vastaspooltest või omavahel seotud klientide rühmast igaühe puhul künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast. Kirjes 1.01 märgitakse vastaspool, kellelt saadud 1 % künnist ületav rahastamise summa on ühelt vastaspoolelt või omavahel seotud klientide rühmalt saadud summadest aruandekuupäeva seisuga kõige suurem; kirjes 1.02 märgitakse 1 % künnist ületav suuruselt teise summa andnud vastaspool või omavahel seotud klientide rühm jne ülejäänud kirjete märkimisel.

3.

Kui vastaspool kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse teda ainult ühel korral ja siis rühmas, kellelt saadud rahastamise summa on neist suurim.

4.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ülejäänud rahastamise kogusummat 2. jaos.

5.

1. ja 2. jao summa peab võrduma krediidiasutuse või investeerimisühingu kogurahastamisega, nagu see on kajastatud tema bilansis finantsaruandluse raamistiku (FINREP) kohaselt.

6.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad iga vastaspoole kohta kõik veerud 010–080.

7.

Kui rahastamist saadakse rohkem kui ühest tooteliigist, siis kajastatakse seda tooteliiki, mille osakaal saadud rahastamises on suurim. Aluseks olevate väärtpaberite hoidja võib kindlaks määrata lähtuvalt põhimõttest, et võimaluste piires tehakse selleks kõik endast olenev. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on kontohaldurist panga ülesannete täitjana teavet väärtpaberite hoidja kohta, võtab ta seda summat vastaspoolte kontsentratsiooni kohta esitatavas aruandes arvesse. Kui väärtpaberite hoidja kohta teave puudub, ei ole asjaomast summat tarvis kajastada.

8.

Juhised konkreetsete veergude kohta.

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Vastaspoole nimi

Veerus 010 esitatakse kahanevas järjekorras, st saadud rahastamise summa suuruse järjekorras, iga sellise vastaspoole nimi, kellelt saadud rahastamine ületab 1 % kohustuste kogusummast.

Märgitud vastaspoole nimi peab olema selle juriidilise isiku täielik nimi, kust rahastamine saadi, sealhulgas tuleb kooskõlas riikliku äriühinguõigusega esitada viited äriühingu liigile.

020

LEI kood

Vastaspoole kui juriidilise isiku tunnuskood.

030

Vastaspoole sektor

Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:

i) keskpank; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutus; iv) muu finantssektori äriühing; v) finantssektoriväline äriühing; vi) kodumajapidamine.

Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

040

Vastaspoole residentsus

Kasutatakse vastaspoole asutamise riigi ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).

Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.

050

Tooteliik

Veerus 010 loetletud vastaspooltele määratakse tooteliik, mis vastab emiteeritud tootele, milles rahastamine saadi (või milles kombineeritud tooteliikide puhul saadi suurim osa rahastamisest), kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:

 

UWF (unsecured wholesale funding obtained from financial customers) – finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastamine, sealhulgas pankadevaheline rahastamine

 

UWNF (unsecured wholesale funding obtained from non-financial customers) – finantssektorisse mittekuuluvatelt klientidelt saadud tagamata hulgirahastamine

 

SFT (securities financing transaction) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest saadud rahastamine

 

CB (covered bonds) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud pandikirjade emissioonist saadud rahastamine

 

ABS (asset backed securities) – varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist saadud rahastamine

 

IGCP (intragroup counterparties) – grupisisestelt vastaspooltelt saadud rahastamine

 

OSWF (other secured wholesale funding) – muu tagatud hulgirahastamine

 

OFP (other funding products) – muud rahastamistooted, nt jaerahastamine

060

Saadud summa

Veerus 010 märgitud vastaspooltelt saadud rahastamise kogusummat kajastatakse veerus 060 ning krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad seal bilansilise väärtuse.

070

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Veerus 010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 060 kajastatud rahastamise summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 070.

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg arvutatakse asjaomaselt vastaspooltelt saadud rahastamise esialgsete tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal asjaomaselt vastaspooltelt kokku saadud rahastamises.

080

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Veerus 010 märgitud vastaspoolelt saadud veerus 060 kajastatud rahastamise summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 080.

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg arvutatakse vastaspooltelt saadud rahastamise järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal asjaomaselt vastaspooltelt kokku saadud rahastamises.

1.3.   Rahastamise kontsentratsioon tooteliikide lõikes (C 68.00)

1.

Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu rahastamise kontsentratsiooni kohta tooteliikide lõikes, jaotatuna rahastamise liikidesse kooskõlas alljärgnevate ridade kohta esitatud juhistega.

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1.   Jaerahastamine

Delegeeritud määruse nr 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud jaehoiused.

020

1.1.   millest: nõudmiseni hoiused

Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad nõudmiseni hoiused.

031

1.2.   millest: tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta

Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta.

041

1.3.   millest: tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta

Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad tähtajalised hoiused, millelt saab järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta.

070

1.4.   millest: säästukontod, millel on üks alljärgnevatest tunnustest

Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad säästukontod, millel on üks järgmistest tunnustest:

—

mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva;

—

mille puhul ei ole raha väljavõtmisest etteteatamiseks üle 30päevast tähtaega ja mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

Seda rida ei kajastata.

080

1.4.1.   mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva

Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad säästukontod, mille puhul raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg on pikem kui 30 päeva.

090

1.4.2.   mille puhul puudub 30 päeva ületav raha väljavõtmisest etteteatamise tähtaeg

Real 010 kajastatud jaerahastamise alla kuuluvad säästukontod, mille puhul ei ole raha väljavõtmisest etteteatamiseks üle 30päevast tähtaega ja mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

100

2.   Hulgirahastamiseks loetakse järgmist liiki rahastamist:

Kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse nr 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud jaehoiused.

Seda rida ei kajastata.

110

2.1.   tagamata hulgirahastamine

Tagamata rahastamise korral kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse nr 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud jaehoiused.

120

2.1.1.   millest: finantssektorisse kuuluvate klientide laenud ja hoiused

Real 110 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mille moodustavad finantssektorisse kuuluvate klientide laenud ja hoiused.

Sellel real ei kajastata keskpangast saadud rahastamist.

130

2.1.2.   millest: finantssektorisse mittekuuluvate klientide laenud ja hoiused

Real 110 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mille moodustavad finantssektorisse mittekuuluvate klientide laenud ja hoiused.

Sellel real ei kajastata keskpangast saadud rahastamist.

140

2.1.3.   millest: grupisiseste üksuste laenud ja hoiused

Real 110 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mille moodustavad grupisiseste üksuste laenud ja hoiused.

Grupisisestelt üksustest saadud hulgirahastamist kajastatakse ainult individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.

150

2.2.   tagatud hulgirahastamine

Tagatud rahastamise korral kõik vastaspooled, v.a delegeeritud määruse nr 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud jaehoiused.

160

2.2.1.   millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud

Real 150 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mis on saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingutest.

170

2.2.2.   millest: pandikirjade emissioonid

Real 150 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mis on saadud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud pandikirjade emissioonist.

180

2.2.3.   millest: varaga tagatud väärtpaberite emissioonid

Real 150 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mis on saadud varaga tagatud väärtpaberite (sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite) emissioonist.

190

2.2.4.   millest: grupisiseste üksuste laenud ja hoiused

Real 150 kajastatud rahastamise alla kuuluv rahastamine, mis on saadud grupisisestelt üksustelt.

Grupisisestelt üksustest saadud hulgirahastamist kajastatakse ainult individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.

2.

Käesoleva vormi täitmisel kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud igast tootekategooriast saadud rahastamise kogusummat, mis ületab künnist, milleks on 1 % kohustuste kogusummast.

3.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad iga tooteliigi kohta kõik veerud 010–050.

4.

Kasutatakse künnist 1 % kohustuste kogusummast, et määrata kindlaks tooteliigid, kust on saadud rahastamine kooskõlas järgmisega:

a)

künnist 1 % kohustuste kogusummast kohaldatakse kõikide järgmistel ridadel loetletud tooteliikide suhtes: 1.1. „nõudmiseni hoius“; 1.2. „tähtajalised hoiused, millelt ei saa järgmise 30 päeva jooksul raha välja võtta“; 1.3. „tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on alla 30 päeva“; 1.4. „säästukontod“; 2.1. „tagamata hulgirahastamine“; 2.2. „tagatud hulgirahastamine“;

b)

mis puudutab rea 1.4 („säästukontod“) puhul künnise (1 % kohustuste kogusummast) arvutamist, siis künnist kohaldatakse ridade 1.4.1 ja 1.4.2 summa suhtes;

c)

ridade 1 („jaerahastamine“) ja 2 („hulgirahastamine“) puhul kohaldatakse künnist 1 % kohustuste kogusummast ainult agregeeritud tasandil.

5.

Ridadel 1 („jaerahastamine“), 2.1 („tagamata hulgirahastamine“) ja 2.2 („tagatud hulgirahastamine“) esitatud arvnäitajad võivad sisaldada laiapõhjalisemaid tooteliike kui alusvarana rea „millest:“ all nimetatud kirjed.

6.

Juhised konkreetsete veergude kohta:

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Saadud bilansiline väärtus

Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tootekategooriast saadud rahastamise bilansiline väärtus esitatakse vormi veerus 010.

020

Summa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tootekategooriast saadud ja veerus 010 esitatud rahastamise kogusumma osa, mis on tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

Märkus: veerus „Toote nimetus“ loetletud iga tootekategooria kohta veergudes 020 ja 030 esitatud summad peavad võrduma veerus 010 esitatud saadud kogusummaga.

030

Summa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga

Veerus „Toote nimetus“ loetletud igast tootekategooriast saadud ja veerus 010 esitatud rahastamise kogusumma osa, mis ei ole tagatud direktiivi 2014/49/EL kohase hoiuste tagamise skeemi või kolmanda riigi samaväärse hoiuste tagamise skeemiga.

Märkus: veerus „Toote nimetus“ loetletud iga tootekategooria kohta veergudes 020 ja 030 esitatud summad peavad võrduma veerus 010 esitatud saadud kogusummaga.

040

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg

Veerus „Toote nimetus“ loetletud tootekategooria kohta veerus 010 märgitud saadud rahastamise summa kaalutud keskmine esialgne tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 040.

Kaalutud keskmine esialgne tähtaeg arvutatakse selle tooteliigi puhul saadud rahastamise keskmise esialgse tähtajana (päevades). Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal selle tooteliigi kõigist emiteerimistest kokku saadud rahastamises.

050

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg

Veerus „Toote nimetus“ loetletud tootekategooria kohta veerus 010 märgitud saadud rahastamise summa kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 050.

Kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg arvutatakse selle tooteliigi puhul saadud rahastamise järelejäänud tähtaegade (päevades) keskmisena. Keskmise leidmisel võetakse aluseks erinevate saadud rahastamise summade suuruste osakaal kõnealuse tooteliigi kõigist emiteerimistest saadud kogurahastuses.

1.4.   Erineva tähtajaga rahastamise hinnad (C 69.00)

1.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmiste esialgsete tähtaegade kaupa vormis C 69.00 nõutud teabe tehingumahtude kohta ning aruandeperioodil saadud ja aruandeperioodi lõpus endiselt olemasoleva rahastamise eest krediidiasutuse või investeerimisühingu makstud hindade kohta:

a)

üleöö (veerud 010 ja 020);

b)

pikem kui üleöö ja kuni 1 nädal (veerud 030 ja 040);

c)

pikem kui 1 nädal ja kuni 1 kuu (veerud 050 ja 060);

d)

pikem kui 1 kuu ja kuni 3 kuud (veerud 070 ja 080);

e)

pikem kui 3 kuud ja kuni 6 kuud (veerud 090 ja 100);

f)

pikem kui 6 kuud ja kuni 1 aasta (veerud 110 ja 120);

g)

pikem kui 1 aasta ja kuni 2 aastat (veerud 130 ja 140);

h)

pikem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat (veerud 150 ja 160);

i)

pikem kui 5 aastat ja kuni 10 aastat (veerud 170 ja 180).

2.

Saadud rahastamise lõpptähtaegade kindlaksmääramisel ei võta krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tehingupäeva ja arvelduspäeva vahelist aega; see tähendab, et näiteks kahe nädala jooksul arveldatavat kolmekuulist kohustust kajastatakse 3kuulise lõpptähtaja all (veergudes 070 ja 080).

3.

Iga tähtajaklassi vasakus veerus kajastatav intressivahe (spread) on üks järgmistest:

a)

intressivahe, mis kuuluks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuni üheaastaste kohustuste eest, kui hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks oleks toimunud vahetus asjaomase valuuta puhul võrdlusaluseks oleva üleööindeksi vastu;

b)

intressivahe, mis kuuluks ettevõtte poolt tasumisele üle üheaastase esialgse tähtajaga kohustuste eest, kui hiljemalt tehingupäevaks oleva tööpäeva lõpuks toimuks vahetus asjaomase valuuta asjakohaseks võrdlusaluseks oleva indeksi vastu, milleks euro puhul on kolme kuu EURIBOR ning Inglise naela ja Ameerika Ühendriikide dollari puhul LIBOR.

Üksnes alapunktide a ja b kohase intressivahe arvutamiseks võib krediidiasutus või investeerimisühing varasema kogemuse põhjal määrata esialgse tähtaja kindlaks valikulisust arvesse võttes või seda arvesse võtmata, nagu on asjakohane.

4.

Intressivahesid kajastatakse baaspunktides, ja kui uus rahastamine on odavam kui asjaomase võrdlusaluse puhul, miinusmärgiga. Need arvutatakse kaalutud keskmisena.

5.

Erinevate emissioonide/hoiuste/laenude eest tasumisele kuuluva keskmise intressivahe arvutamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kogumaksumuse emissiooni valuutas, võtmata sealjuures arvesse välisvaluuta vahetustehinguid, kuid võttes arvesse mis tahes preemiaid või diskontosid ja tasumisele või laekumisele kuuluvaid teenustasusid, võttes arvutamisel aluseks mis tahes teoreetilise või tegeliku intressimäära vahetustehingu lõpptähtaja, mis langeb kokku kohustuse lõpptähtajaga. Intressivahe on kohustuse intressimäär miinus vahetuslepingu intressimäär.

6.

Veerus „Kirje“ loetletud rahastamise kategooriatest saadud rahastamise summa esitatakse asjakohase tähtajaklassi veerus „Maht“.

7.

Veerus „Maht“ kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esialgse tähtaja lõikes asjakohase tähtajaklassi jooksul saadud uue rahastamise bilansilist väärust.

8.

Nagu kõigi muude kirjete puhul, nii kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ka bilansiväliste kohustuste all ainult bilansilisi kirjeid. Krediidiasutusele või investeerimisühingule antud bilansivälist kohustust kajastatakse vormis C 69.00 alles pärast kasutuselevõttu. Kasutuselevõtu korral kajastatav maht ja intressivahe vastavad aruandeperioodi lõpu seisuga kasutatud summadele ja kehtivale intressivahele. Kui kasutuselevõttu ei saa krediidiasutuse või investeerimisühingu otsusel pikendada, kajastatakse kasutuselevõtu tegelikku tähtaega. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on vahendit kasutama asunud juba eelmise aruandeperioodi lõpus ja kui krediidiasutus või investeerimisühing on seejärel vahendi kasutamist suurendanud, kajastatakse ainult lisaks kasutusele võetud summat.

9.

Jaeklientide hoiused on delegeeritud määruse nr 2015/61 artikli 3 punktis 8 määratletud hoiused.

10.

Aruandeperioodi jooksul pikendatud ja aruandeperioodi lõpus endiselt avatud rahastamise puhul kajastatakse sel ajal (st aruandeperioodi lõpus) kehtivate intressivahede keskmist. Vormi C 69.00 täitmisel loetakse pikendatud ja aruandeperioodi lõpus endiselt olemasolevat rahastamist uueks rahastamiseks.

11.

Erandina jao 1.4 muudest osadest kajastatakse nõudmiseni hoiuste mahtu ja intressivahet ainult siis, kui hoiustajal ei olnud eelmisel aruandeperioodil nõudmiseni hoiust või kui võrreldes eelmise aruandekuupäevaga on hoiustatavat summat suurendatud; viimasel juhul käsitatakse suurendamist uue rahastamisena. Intressivahet arvestatakse selle perioodi lõpu seisuga.

12.

Kui esitatavad andmed puuduvad, jäetakse intressivahet kajastavad lahtrid tühjaks.

13.

Konkreetsete ridade täitmise juhised.

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010

1   Rahastamine kokku

Kogu rahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe kõigi järgmiste tähtaegade puhul:

a)

üleöö (veerud 010 ja 020);

b)

pikem kui üleöö ja kuni 1 nädal (veerud 030 ja 040);

c)

pikem kui 1 nädal ja kuni 1 kuu (veerud 050 ja 060);

d)

pikem kui 1 kuu ja kuni 3 kuud (veerud 070 ja 080);

e)

pikem kui 3 kuud ja kuni 6 kuud (veerud 090 ja 100);

f)

pikem kui 6 kuud ja kuni 1 aasta (veerud 110 ja 120);

g)

pikem kui 1 aasta ja kuni 2 aastat (veerud 130 ja 140);

h)

pikem kui 2 aastat ja kuni 5 aastat (veerud 150 ja 160);

i)

pikem kui 5 aastat ja kuni 10 aastat (veerud 170 ja 180).

020

1.1   millest: jaerahastamine

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud saadud jaerahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

030

1.2   millest: tagamata hulgirahastamine

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud saadud tagamata hulgirahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

040

1.3   millest: tagatud rahastamine

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud saadud tagatud rahastamise kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

050

1.4   millest: kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberid

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud saadud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata väärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

060

1.5   millest: pandikirjad

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu enda varasid koormavate pandikirja emissioonide kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

070

1.6   millest: varaga tagatud väärtpaberid, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberid

Kirjes 1 kajastatud kogurahastamise hulgas kajastatud emiteeritud varaga tagatud väärtpaberite, sealhulgas varaga tagatud kommertsväärtpaberite kogumaht ja kaalutud keskmine intressivahe.

1.5.   Rahastamise pikendamine (C 70.00)

1.

Selle vormi eesmärk on koguda teavet tähtaeguva rahastamise ja saadud uue rahastamise mahu kohta, st „rahastamise pikendamise“ kohta päevade kaupa aruandekuupäevale eelneva kuu jooksul.

2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad (kalendripäevades) oma tähtaeguvat rahastamist kõikides järgmistes tähtajaklassides nende esialgse tähtaja alusel:

a)

üleöö (veerud 010 ja 040);

b)

1 päev kuni 7 päeva (veerud 050–080);

c)

7 päeva kuni 14 päeva (veerud 090–120);

d)

14 päeva kuni 1 kuu (veerud 130–160);

e)

1 kuu kuni 3 kuud (veerud 170–200);

f)

3 kuud kuni 6 kuud (veerud 210–240);

g)

üle 6 kuu (veerud 250–280).

3.

Igas punktis 2 kirjeldatud tähtajaklassis kajastatakse tähtaeguvat summat vasakus veerus, pikendatud rahastamise summa esitatakse veerus „Pikendamine“, uued saadud vahendid veerus „Uued vahendid“ ja netoerinevus, mille leidmiseks liidetakse uued vahendid ja pikendatavad vahendid ning lahutatakse tähtaeguvad vahendid, esitatakse paremas veerus.

4.

Netorahavoogude kogusumma esitatakse veerus 290 ja see võrdub kõigis veergudes „Neto“ (040, 080, 120, 160, 200, 240 ja 280) esitatud arvude summaga.

5.

Tähtaeguva rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 300.

6.

Pikendatavate vahendite rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 310.

7.

Uue rahastamise keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 320.

8.

Tähtaeguv summa koosneb kõikidest kohustustest, millest rahastamise pakkuja sai lepinguliselt loobuda või mis kuulusid aruandeperioodi vastaval päeval tasumisele. Seda kajastatakse alati plussmärgiga.

9.

Veeru „Pikendamine“ summa koosneb punktides 2 ja 3 määratletud tähtaeguvast summast, mis on aruandeperioodi vastaval päeval krediidiasutuse või investeerimisühingu käes. Seda kajastatakse alati plussmärgiga. Kui rahastamise tähtaeg on pikendamise tulemusel muutunud, kajastatakse rahastamise pikendamise all esitatavat summat uuele tähtajale vastavas tähtajaklassis.

10.

Veeru „Uued vahendid“ summa koosneb aruandeperioodi vastava päeva seisuga tegelikult juurde tulnud vahenditest. Seda kajastatakse alati plussmärgiga.

11.

Netosumma all peetakse silmas teatava esialgse tähtaja piires aruandeperioodi vastava päeva seisuga rahastamises toimunud muutust ning selle arvutamiseks lisatakse netoveerus uutele vahenditele pikendatavad vahendid ja lahutatakse tähtaeguvad vahendid.

12.

Juhised konkreetsete veergude kohta.

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010–040

Üleöö

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 010 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.

Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 020 ridadel 1.1–1.31.

Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise esialgu üleöise tähtajaga kogusumma esitatakse veerus 030 ridadel 1.1–1.31.

Ühelt poolt tähtaeguva päevase rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue päevase rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 040 ridadel 1.1–1.31.

050–080

> 1 päev ≤ 7 päeva

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 050 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.

Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 060 ridadel 1.1–1.31.

Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1 päev – 1 nädal esitatakse veerus 070 ridadel 1.1–1.31.

Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 080 ridadel 1.1–1.31.

090–120

> 7 päeva ≤ 14 päeva

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–2 nädalat esitatakse veerus 090 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.

Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1– 2 nädalat esitatakse veerus 100 ridadel 1.1–1.31.

Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–2 nädalat esitatakse veerus 110 ridadel 1.1–1.31.

Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 120 ridadel 1.1–1.31.

130–160

> 14 päeva ≤ 1 kuu

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 130 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.

Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 140 ridadel 1.1–1.31.

Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 2 nädalat – 1 kuu esitatakse veerus 150 ridadel 1.1–1.31.

Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 160 ridadel 1.1–1.31.

170–200

> 1 kuu ≤ 3 kuud

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 170 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.

Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 180 ridadel 1.1–1.31.

Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 1–3 kuud esitatakse veerus 190 ridadel 1.1–1.31.

Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 200 ridadel 1.1–1.31.

210–240

> 3 kuud ≤ 6 kuud

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 3–6 kuud esitatakse veerus 210 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.

Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 3–6 kuud esitatakse veerus 220 ridadel 1.1–1.31.

Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga vahemikus 3–6 kuud esitatakse veerus 230 ridadel 1.1–1.31.

Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 240 ridadel 1.1–1.31.

250–280

> 6 kuud

Aruandeperioodi vastaval päeval tähtaeguva rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga üle 6 kuu esitatakse veerus 250 ridadel 1.1–1.31. Kuude puhul, kus on alla 31 päeva, samuti nädalavahetuste puhul jäetakse mitteasjakohased read tühjaks.

Aruandeperioodi vastaval päeval pikendatud rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga üle 6 kuu esitatakse veerus 260 ridadel 1.1–1.31.

Aruandeperioodi vastaval päeval saadud uue rahastamise kogusumma esialgse tähtajaga üle 6 kuu esitatakse veerus 270 ridadel 1.1–1.31.

Ühelt poolt tähtaeguva rahastamise ning teiselt poolt pikendamiste ja saadud uue rahastamise netoerinevus esitatakse veerus 280 ridadel 1.1–1.31.

290

Netorahavood kokku

Netorahavoogude kogusumma, mis võrdub kõigis veergudes „Neto“ (040, 080, 120, 160, 200, 240, 280) esitatud arvude summaga, esitatakse veerus 290.

300–320

Keskmine tähtaeg (päevades)

Kõigi tähtaeguvate vahendite kaalutud keskmist tähtaega (päevades) kajastatakse veerus 300. Kõigi pikendatavate vahendite rahastamise kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 310, kõigi uute vahendite kaalutud keskmine tähtaeg (päevades) esitatakse veerus 320.
“

IX LISA

„

XX LISA

ARUANDMINE TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KOHTA

TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimetus

 

 

TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOONI VORMID

71

C 71.00

TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE KAUPA


C 71.00 – TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSE KONTSENTRATSIOON EMITENTIDE KAUPA

 

Kokku ja olulised valuutad

 

 

 

Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide kaupa

 

Emitent

LEI

Emitendi majandussektor

Emitendi residentsus

Tooteliik

Valuuta

Krediidikvaliteedi aste

Turuväärtus/nimiväärtus

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus

Rida

Tunnus

010

020

030

040

050

060

070

080

090

010

1.

 KÜMME OLULISIMAT EMITENTI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1,01

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1,02

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1,03

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1,04

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1,05

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1,06

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1,07

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

1,08

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1,09

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1,10

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

2.

 KÕIK MUUD TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUSENA KASUTATAVAD KIRJED

 

 

 

 

 

 

 

 

 
“

X LISA

„

XXI LISA

Juhised XX lisas esitatud tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni vormi (C 71.00) täitmiseks

Tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon emitentide/vastaspoolte kaupa (C 71.00)

1.

Selleks et saaks vormi C 71.00 alusel koguda teavet aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni kohta kümne suurima tema hoitava vara või talle selleks võimaldatud likviidsusliini kaupa, peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldama käesolevas lisas sisalduvaid juhiseid.

2.

Kui emitendile või vastaspoolele määratakse rohkem kui üks tooteliik, valuuta või krediidikvaliteedi aste, esitatakse kogusumma. Kajastada tuleb tooteliik, valuuta või krediidikvaliteedi aste, mis on seotud tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni suurima osaga.

3.

Tasakaalustamissuutlikkus vormis C 71.00 on sama, mis vormis C 66.00, kuid vormis C 71.00 tasakaalustamissuutlikkusena kajastatud varad on koormamata, et krediidiasutusel või investeerimisühingul oleks võimalik need aruandekuupäeval raha vastu vahetada.

4.

Kontsentratsioonide arvutamisel, et esitada vormis C 71.00 teavet olulise valuuta kaupa, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kontsentratsioone kõigis valuutades.

5.

Kui emitent või vastaspool kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse teda ainult üks kord rühmas, mille tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioon on suurem.

6.

Kui välja arvata rida 120, siis tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsioone emitendis või vastaspooles, milleks on keskpank, käesolevas vormis ei kajastata.

Veerg

Viited õigussätetele ja juhised

010

Emitendi nimi

Veerus 010 esitatakse kahanevas järjekorras kümne olulisima koormamata vara emitendi või krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliini vastaspoole nimed. Suurim kirje kajastatakse kirjes 1.01, suuruselt teine kirjes 1.02 jne. Omavahel seotud klientide rühma moodustavaid emitente ja vastaspooli kajastatakse üheainsa kontsentratsioonina.

Kajastatav emitendi/vastaspoole nimi peab olema varad emiteerinud või likviidsusliinid võimaldanud juriidilise isiku täielik nimi, sh viited äriühingu liigile riigi äriühinguõiguse kohaselt.

020

LEI

Vastaspoole kui juriidilise isiku tunnuskood.

030

Emitendi majandussektor

Iga emitent või vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest:

i) valitsemissektor, ii) krediidiasutus, iii) muu finantssektori äriühing, iv) finantssektoriväline äriühing, v) kodumajapidamine.

Omavahel seotud klientide rühmade puhul majandussektorit ei märgita.

040

Emitendi residentsus

Kasutatakse riigi, kus emitent või vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes).

Omavahel seotud klientide rühmade puhul riiki ei märgita.

050

Tooteliik

Veerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse tooteliik, mis vastab tootele, milles vara hoitakse või milles ootel likviidsuslimiit on saadud, kasutades järgmisi rasvases kirjas näidatud koode:

 

SrB (Senior Bond) – kõrgema nõudeõiguse järgu võlakiri

 

SubB (Subordinated Bond) – allutatud võlakiri

 

CP (Commercial Paper) – kommertsväärtpaber

 

CB (Covered Bond) – pandikiri

 

US (UCITS-security) – eurofondide väärtpaberid, st finantsinstrumendid, mis kujutavad endast osalust vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas (eurofondis) või mille eurofond on välja lasknud

 

ABS (Asset Backed Security) – varaga tagatud väärtpaber

 

CrCl (Credit Claim) – krediidinõue

 

Eq (Equity) – aktsia

 

Kuld (kui tegemist on füüsilise kullaga, mida saab käsitada ühe vastaspoolena)

 

LiqL (Liquidity Line) – krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliin

 

OPT (Other product type) – muu tooteliik

060

Valuuta

Veerus 010 loetletud emitentidele/vastaspooltele määratakse veerus 060 selle valuuta ISO kood, milles saadud vara või krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliin on nomineeritud. Märgitakse ISO 4217 kohane kolmetäheline valuutakood. Kui tasakaalustamissuutlikkuse kontsentratsiooni osa on mitut valuutat hõlmav liin, võetakse seda liini arvesse valuutas, mis on ülejäänud kontsentratsiooni puhul domineeriv.

070

Krediidikvaliteedi aste

Asjakohane krediidikvaliteedi aste määratakse määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja see on sama, mis lõpptähtaegade jaotuses kajastatud kirjetel. Kui reitingut ei ole, määratakse aste „reitinguta“.

080

Turuväärtus/nimiväärtus

Varade turuväärtus või õiglane väärtus, või kui see on asjakohane, siis krediidiasutusele või investeerimisühingule võimaldatud kasutamata likviidsusliini nimiväärtus.

090

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritava tagatise väärtus

Tagatise väärtus vastavalt püsivõimalusi käsitlevatele keskpanga eeskirjadele, mis on kohaldatavad konkreetse vara suhtes.

Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määrusesse (EL) nr 2015/233 valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks.
“

XI LISA

„

XXII LISA

ARUANDMINE TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE KOHTA

TÄIENDAVATE LIKVIIDSUSE SEIRE PARAMEETRITE VORMID

Vormi number

Vormi kood

Vormi / vormide rühma nimetus

 

 

LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORM

66

C 66.00

LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORM


C 66.00 – LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUS

 

Kokku ja olulised valuutad

 

 

Kood

Tunnus

Kirje

Lepingulise voo lõpptähtaeg

010

020

030

040

050

060

070

080

090

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

220

010–380

1

VAHENDITE VÄLJAVOOL

 

Üleöö

Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva

Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva

Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva

Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva

Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva

Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva

Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat

Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat

Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva

Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat

Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud

Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud

Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud

Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud

Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud

Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud

Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud

Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat

Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

010

1.1

Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

020

1.1.1

Tasumisele kuuluvad tagatiseta võlakirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

030

1.1.2

Reguleeritud pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

040

1.1.3

Tasumisele kuuluvad väärtpaberistamise tehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

050

1.1.4

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

060

1.2

Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

070

1.2.1

1. tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

080

1.2.1.1

1. tasandi varad, v.a pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

090

1.2.1.1.1

1. tasandi keskpanga varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

100

1.2.1.1.2

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

110

1.2.1.1.3

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

120

1.2.1.1.4

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

130

1.2.1.2

1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

140

1.2.2

2A tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

150

1.2.2.1

2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

160

1.2.2.2

2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

170

1.2.2.3

2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

180

1.2.3

2B tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

190

1.2.3.1

2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

200

1.2.3.2

2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

210

1.2.3.3

2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

220

1.2.3.4

2B tasandi aktsiad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

230

1.2.3.5

2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

240

1.2.4

Muud kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

250

1.2.5

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

260

1.3

Kirjes 1.2 kajastamata kohustused, mis tulenevad saadud hoiustest (v.a tagatisena saadud hoiused)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

270

1.3.1

Stabiilsed jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

280

1.3.2

Muud jaehoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

290

1.3.3

Tegevushoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

300

1.3.4

Mittetegevushoiused krediidiasutustelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

310

1.3.5

Mittetegevushoiused muudelt finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

320

1.3.6

Mittetegevushoiused keskpankadelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

330

1.3.7

Mittetegevushoiused finantssektorivälistelt äriühingutelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

340

1.3.8

Mittetegevushoiused muudelt vastaspooltelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

350

1.4

Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

360

1.5

Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 1.4 kajastatu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

370

1.6

Muud vahendite väljavoolud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

380

1.7

Vahendite väljavool kokku

 

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

390–720

2

VAHENDITE SISSEVOOL

 

Üleöö

Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva

Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva

Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva

Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva

Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva

Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva

Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat

Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat

Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva

Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat

Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud

Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud

Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud

Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud

Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud

Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud

Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud

Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat

Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

390

2.1

Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille tagatiseks on:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

400

2.1.1

1. tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

410

2.1.1.1

1. tasandi varad, v.a pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

420

2.1.1.1.1

1. tasandi keskpanga varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

430

2.1.1.1.2

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

440

2.1.1.1.3

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

450

2.1.1.1.4

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

460

2.1.1.2

1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

470

2.1.2

2A tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

480

2.1.2.1

2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

490

2.1.2.2

2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

500

2.1.2.3

2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

510

2.1.3

2B tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

520

2.1.3.1

2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

530

2.1.3.2

2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

540

2.1.3.3

2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

550

2.1.3.4

2B tasandi aktsiad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

560

2.1.3.5

2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

570

2.1.4

Muud kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

580

2.1.5

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

590

2.2

Kirjes 2.1 kajastamata rahalised nõuded, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

600

2.2.1

Jaeklientidele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

610

2.2.2

Finantssektorivälistele äriühingutele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

620

2.2.3

Krediidiasutustele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

630

2.2.4

Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

640

2.2.5

Keskpankadele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

650

2.2.6

Muudele vastaspooltele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

660

2.3

Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

670

2.4

Tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 2.3 kajastatu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

680

2.5

Enda portfellis tähtaeguvad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

690

2.6

Muud vahendite sissevoolud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

700

2.7

Vahendite sissevool kokku

 

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

710

2.8

Lepinguline netopuudujääk

 

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

720

2.9

Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk

 

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

730–1080

3

TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUS

Algne seis

Üleöö

Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva

Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva

Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva

Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva

Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva

Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva

Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat

Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat

Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva

Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat

Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud

Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud

Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud

Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud

Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud

Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud

Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud

Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat

Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

730

3.1

Mündid ja pangatähed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

740

3.2

Väljavõetavad keskpanga reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

750

3.3

1. tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

760

3.3.1

1. tasandi varad, v.a pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

770

3.3.1.1

1. tasandi keskpanga varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

780

3.3.1.2

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

790

3.3.1.3

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

800

3.3.1.4

1. tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 ja halvem)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

810

3.3.2

1. tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

820

3.4

2A tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

830

3.4.1

2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

840

3.4.3

2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

850

3.4.4

2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

860

3.5

2B tasandi kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

870

3.5.1

2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

880

3.5.2

2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

890

3.5.3

2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

900

3.5.4

2B tasandi aktsiad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

910

3.5.5

2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

920

3.6

Muud kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

930

3.6.1

Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi aste 1)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

940

3.6.2

Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

950

3.6.3

Aktsiad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

960

3.6.4

Pandikirjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

970

3.6.5

Varaga tagatud väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

980

3.6.6

Muud kaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

990

3.7

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad mittekaubeldavad varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1000

3.8

Saadud kasutamata krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1010

3.8.1

1. tasandi krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1020

3.8.2

2B tasandi piiratud kasutusega krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1030

3.8.3

2B tasandi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi limiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1040

3.8.4

Muud krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1050

3.8.4.1

Grupisisestelt vastaspooltelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1060

3.8.4.2

Muudelt vastaspooltelt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1070

3.9

Tasakaalustamissuutlikkuse netomuutus

 

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

1080

3.10

Kumulatiivne tasakaalustamissuutlikkus

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

1090–1130

4

TINGIMUSLIKUD KIRJED

 

Üleöö

Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva

Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva

Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva

Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva

Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva

Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva

Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat

Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat

Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva

Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat

Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud

Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud

Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud

Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud

Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud

Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud

Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud

Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat

Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

1090

4.1

Krediidilimiitidest tulenev vahendite väljavool

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1100

4.1.1

Krediidilimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1110

4.1.1.1

Varad, mida saaja käsitab 2B tasandi varadena

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1120

4.1.1.2

Muu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1130

4.1.2

Likviidsuslimiidid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1140

4.2

Reitingu alandamise käivitajatest tulenevad väljavoolud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1150–1290

MEMOKIRJED

Algne seis

Üleöö

Pikem kui üleöö ja kuni 2 päeva

Üle 2 päeva ja kuni 3 päeva

Üle 3 päeva ja kuni 4 päeva

Üle 4 päeva ja kuni 5 päeva

Üle 5 päeva ja kuni 6 päeva

Üle 6 päeva ja kuni 7 päeva

Üle 7 päeva ja kuni 2 nädalat

Üle 2 nädala ja kuni 3 nädalat

Üle 3 nädala ja kuni 30 päeva

Üle 30 päeva ja kuni 5 nädalat

Üle 5 nädala ja kuni 2 kuud

Üle 2 kuu ja kuni 3 kuud

Üle 3 kuu ja kuni 4 kuud

Üle 4 kuu ja kuni 5 kuud

Üle 5 kuu ja kuni 6 kuud

Üle 6 kuu ja kuni 9 kuud

Üle 9 kuu ja kuni 12 kuud

Üle 12 kuu ja kuni 2 aastat

Üle 2 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

1200

10

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed väljavoolud (v.a välisvaluuta)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1210

11

Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed sissevoolud (v.a välisvaluuta ja tähtaeguvad väärtpaberid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1220

12

Tähtaeguvatest väärtpaberitest tulenevad grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed sissevoolud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1230

13

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1240

14

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad varad, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1270

17

Ootuspärased väljavoolud, mis tulenevad hoiustest

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1280

18

Ootuspärased sissevoolud, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1290

19

Krediidilimiitide ootuspärane kasutuselevõtt

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
“

XII LISA

„

XXIII LISA

JUHISED XXII LISAS ESITATUD LÕPPTÄHTAEGADE JAOTUSE VORMI TÄITMISEKS

I OSA. ÜLDISED JUHISED 411
II OSA. JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA 412

I OSA. ÜLDISED JUHISED

1.

Oma tegevuse lõpptähtaegade mittevastavuse („lõpptähtaegade jaotus“) kajastamisel XXII lisas esitatud vormis kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevas lisas sisalduvaid juhiseid.

2.

Lõpptähtaegade jaotuse seirevahend hõlmab lepingulisi ja tingimuslikke väljavoole. Õiguslikult siduvatest kokkulepetest tulenevaid lepingulisi vooge ja järelejäänud tähtaega aruandekuupäeva seisuga kajastatakse vastavalt asjaomaste õiguslikult siduvate kokkulepete sätetele.

3.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta vahendite sissevoole arvesse topelt.

4.

Veerus „Algne seis“ kajastatakse kirjete seisu aruandekuupäeva seisuga.

5.

XXII lisas esitatud vormis tuleb täita ainult tühjad valged lahtrid.

6.

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Vahendite väljavool ja sissevool“ hõlmab kõigist bilansilistest ja bilansivälistest kirjetest tulenevaid tulevasi lepingulisi rahavoogusid. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoole.

7.

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tasakaalustamissuutlikkus“ kujutab endast selliste koormamata varade või muude rahastamisallikate seisu, mis on krediidiasutusele või investeerimisühingule aruandekuupäeva seisuga õiguslikult ja praktiliselt kättesaadavad potentsiaalsete lepinguliste puudujääkide katmiseks. Kajastatakse üksnes aruandekuupäeval kehtivate lepingute kohaseid vahendite välja- ja sissevoole.

8.

Jaos „Vahendite väljavool“ esitatavaid raha väljavoole ja jaos „Vahendite sissevool“ esitatavaid raha sissevoole kajastatakse plussmärgiga brutosummana. Tasumisele kuuluvaid summasid kajastatakse jaos „Vahendite väljavool“ ja laekumisele kuuluvaid summasid jaos „Vahendite sissevool“.

9.

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“ kajastatakse vahendite sissevoolu plussmärgiga ja väljavoolu miinusmärgiga netosummana. Rahavoogude puhul kajastatakse tasumisele kuuluvaid summasid. Väärpaberite vooge kajastatakse praeguses turuväärtuses. Krediidi- ja likviidsusliinidest tulenevaid vooge kajastatakse lepingulises kasutada olevas summas.

10.

Lepingulised vood jaotatakse nende järelejäänud tähtaja järgi 22 tähtajaklassi; päevad tähistavad kalendripäevi.

11.

Kajastatakse kõiki lepingulisi vooge, sealhulgas kõik olulised muust tegevusest kui finantstegevus tulenevad rahavood, nagu maksud, lisatasud, dividendid ja üürimaksed.

12.

Voogude lepinguliste lõpptähtaegade kindlaksmääramisel konservatiivse lähenemisviisi kasutamiseks tagavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kogu järgmise:

a)

kui on võimalus tasumine edasi lükata või saada ettemakse, eeldatakse, et seda võimalust kasutatakse, kui selle tulemusel toimuks väljavool krediidiasutusest või investeerimisühingust varem või kui sissevool krediidiasutusse või investeerimisühingusse lükkuks edasi;

b)

kui võimalus, mis puudutab varasemat väljavoolu krediidiasutusest või investeerimisühingust, on üksnes krediidiasutuse või investeerimisühingu otsustada, eeldatakse, et seda võimalust kasutatakse ainult juhul, kui turg ootab, et krediidiasutus või investeerimisühing seda teeks. Eeldatakse, et seda võimalust ei kasutata, kui selle tulemusel toimuks sissevool krediidiasutusse või investeerimisühingusse varem või kui väljavool krediidiasutusest või investeerimisühingust lükkuks edasi. Raha väljavoole, mille kõnealune sissevool endaga lepingu kohaselt kaasa toob (näiteks vahendaja kaudu rahastamise puhul), kajastatakse kõnealuse sissevooluga samal kuupäeval;

c)

kõiki nõudmiseni ja mittetähtaeguvaid hoiuseid kajastatakse üleööhoiustena veerus 020;

d)

avatud repotehinguid või pöördrepotehinguid ja sarnaseid tehinguid, mille mõlemad pooled võivad mis tahes päeval lõpetada, käsitatakse ööpäeva jooksul tähtaeguvana, välja arvatud juhul, kui etteteatamise tähtaeg on pikem kui üks päev; viimasel juhul kajastatakse neid etteteatamise tähtajaga järgi asjaomases tähtajaklassis;

e)

tähtajalisi jaehoiuseid, millel on ennetähtaegse väljavõtmise võimalus, käsitatakse tähtaeguvana ajavahemikus, mille jooksul ei kaasneks hoiuse ennetähtaegse väljavõtmisega määruse (EL) 2015/61 artikli 25 lõike 4 punkti b kohast leppetrahvi;

f)

kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda teatava kirje või selle osa puhul käesoleva lõike eeskirjade kohaselt minimaalsete lepinguliste maksete graafikut kehtestada, kajastab ta kirje või selle osa veerus 220 „Üle 5 aasta“.

13.

Kõigist bilansilistest ja bilansivälistest instrumentidest tulenevaid intresside välja- ja sissevoole kajastatakse jagude „Vahendite väljavool“ ja „Vahendite sissevool“ kõigis asjaomastes kirjetes.

14.

Tähtaeguvate välisvaluuta vahetustehingute puhul kajastatakse vormi asjaomastes tähtajaklassides erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute ning valuuta forvardtehingute ja arveldamata hetkelepingute tähtaeguvat tinglikku väärtust.

15.

Arveldamata tehingutest tulenevaid rahavooge kajastatakse lühikese arveldamiseelse aja jooksul asjakohastel ridadel ja tähtajaklassides.

16.

Selliste kirjete puhul, millele vastav äritegevus krediidiasutusel või investeerimisühingul puudub, näiteks kui tal ei ole teatavasse kategooriasse kuuluvaid hoiuseid, jäetakse lahter tühjaks.

17.

Kirjeid, mille tähtaeg on möödunud, ning kirjeid, mille puhul on krediidiasutusel või investeerimisühingul põhjust eeldada, et kohustusi ei täideta, ei kajastata.

18.

Kui saadud tagatist kasutatakse edasitagamiseks tehingus, mis tähtaegub hiljem, kui tehing, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing tagatise sai, kajastatakse väärtpaberite väljavool saadud tagatise õiglase väärtuse summana jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“ asjaomases klassis vastavalt selle tehingu lõpptähtajale, mis tingis tagatise saamise.

19.

Grupisisesed kirjed ei mõjuta andmete konsolideeritud alusel esitamist.

II OSA. JUHISED KONKREETSETE RIDADE KOHTA

Rida

Viited õigussätetele ja juhised

010–380

1   VAHENDITE VÄLJAVOOL

Raha väljavoolu kogusummat kajastatakse järgmistes alamkategooriates.

010

1.1   Kohustused, mis tulenevad emiteeritud väärtpaberitest

Raha väljavoolud, mis tulenevad aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud võlaväärtpaberitest, st enda emissioonidest.

020

1.1.1   Tasumisele kuuluvad tagatiseta võlakirjad

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille moodustavad tagamata võlakirjad, mille aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on kolmandatele isikutele emiteerinud.

030

1.1.2   Reguleeritud pandikirjad

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille moodustavad võlakirjad, mida saab käsitleda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 lõikes 4 või 5 või direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 sätestatud korra kohaselt.

040

1.1.3   Tasumisele kuuluvad väärtpaberistamise tehingud

Real 1.1 kajastatud sellistest emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, mille puhul on tegemist kolmandate isikutega sõlmitud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 61 kohaste väärtpaberistamise tehingutega.

050

1.1.4   Muu

Real 1.1 kajastatud emiteeritud väärtpaberitest tulenevate raha väljavoolude summa, v.a eespool esitatud alamkategooriates kajastatu.

060

1.2   Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad kohustused, mille tagatiseks on:

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate kõigi raha väljavoolude kogusumma.

Märkus: siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“.

070

1.2.1 1.   tasandi kaubeldavad varad

Kirjes 1.2 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 nõuetele.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

080

1.2.1.1 1.   tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirjes 1.2.1 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud muu varaga kui pandikirjad.

090

1.2.1.1.1 1.   tasandi keskpanga varad

Kirjes 1.2.1.1 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud keskpankade vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.

100

1.2.1.1.2 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 1.2.1.1 kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.1.1.1 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

110

1.2.1.1.3 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirjes 1.2.1.1 kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.1.1.1 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

120

1.2.1.1.4 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirjes 1.2.1.1 kajastatud raha väljavoolude summa, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.1.1.1 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või halvema.

130

1.2.1.2 1.   tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 1.2.1 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega. Tuleb märkida, et kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

140

1.2.2   2A tasandi kaubeldavad varad

Kirjes 1.2 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 nõuetele.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

150

1.2.2.1   2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 1.2.2 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlakirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

160

1.2.2.2   2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirjes 1.2.2 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

170

1.2.2.3   2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirjes 1.2.2 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega. Tuleb märkida, et kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

180

1.2.3   2B tasandi kaubeldavad varad

Kirjes 1.2 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mis juhul, kui nad ei oleks asjaomases tehingus tagatiseks, vastaksid määruse (EL) 2015/61 artikli 7, 8, 12 või 13 nõuetele.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

190

1.2.3.1   2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 1.2.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, sh eluasemehüpoteekväärtpaberid. Tuleb märkida, et kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punktiga a peab kõigil 2B tasandi varadena aktsepteeritavatel varaga tagatud väärtpaberitel olema krediidikvaliteedi aste 1.

200

1.2.3.2   2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

Kirjes 1.2.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.

210

1.2.3.3   2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1-3)

Kirjes 1.2.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlaväärtpaberitega.

220

1.2.3.4   2B tasandi aktsiad

Kirjes 1.2.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud aktsiatega.

230

1.2.3.5   2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirjes 1.2.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud 2B tasandi varadega, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.2.3.1–1.2.3.4.

240

1.2.4   Muud kaubeldavad varad

Kirjes 1.2 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.1, 1.2.2 või 1.2.3.

250

1.2.5   Muud varad

Kirjes 1.2 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud kirjes 1.2.1, 1.2.2, 1.2.3 või 1.2.4.

260

1.3   Kirjes 1.2 kajastamata kohustused, mis tulenevad saadud hoiustest, v.a tagatisena saadud hoiused

Raha väljavoolud, mis tulenevad kõigist saadud hoiustest, v.a kirjes 1.2 kajastatud väljavoolud ja tagatisena saadud hoiused. Tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest tulenevaid raha väljavoole kajastatakse kirjes 1.4 või 1.5.

Hoiuseid kajastatakse vastavalt nende varaseimale võimalikule lepingulisele lõpptähtajale. Hoiuseid, mille saab etteteatamiseta viivitamatult välja võtta (nõudmiseni hoiused) ja mittetähtaeguvaid hoiuseid kajastatakse tähtajaklassis „Üleöö“.

270

1.3.1   Stabiilsed jaehoiused

Kirjes 1.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 ja artikli 24 kohastest jaehoiustest.

280

1.3.2   Muud jaehoiused

Kirjes 1.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 kohastest jaehoiustest, v.a need, mis on kajastatud kirjes 1.3.1.

290

1.3.3   Tegevushoiused

Kirjes 1.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) 2015/61 artikli 27 kohastest tegevushoiustest.

300

1.3.4   Mittetegevushoiused krediidiasutustelt

Kirjes 1.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad krediidiasutuste hoiustest, v.a need, mis on kajastatud kirjes 1.3.3.

310

1.3.5   Mittetegevushoiused muudelt finantssektorisse kuuluvatelt klientidelt

Kirjes 1.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 9 kohaste finantssektorisse kuuluvate klientide hoiustest, v.a need, mis on kajastatud kirjetes 1.3.3 ja 1.3.4.

320

1.3.6   Mittetegevushoiused keskpankadelt

Kirjes 1.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad keskpankade mittetegevushoiustest.

330

1.3.7   Mittetegevushoiused finantssektorivälistelt äriühingutelt

Kirjes 1.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad finantssektoriväliste äriühingute mittetegevushoiustest.

340

1.3.8   Mittetegevushoiused muudelt vastaspooltelt

Kirjes 1.3 kajastatud selliste raha väljavoolude summa, mis tulenevad hoiustest, mida ei ole kajastatud kirjetes 1.3.1–1.3.7.

350

1.4   Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud

Selliste raha väljavoolude kogusumma, mis tulenevad välisvaluuta vahetustehingute lõpptähtajast, näiteks põhisummade vahetamisest lepingu lõppedes.

360

1.5   Tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 1.4 kajastatu

Selliste raha väljavoolude kogusumma, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute kohaselt tuletisinstrumentide alusel tasumisele kuuluvate summade positsioonidest (välja arvatud tähtaeguvatest välisvaluuta vahetustehingutest tulenevad väljavoolud, mida kajastatakse kirjes 1.4).

Kogusummas kajastatakse arveldussummasid, sealhulgas arveldamata lisatagatise nõudeid, aruandekuupäeva seisuga.

Kogusumma on eri tähtajaklasside lõikes punktide 1 ja 2 summa järgmiselt.

1.

Lõpptähtaegade jaotuse vormides ei kajastata rahavooge ja väärpaberite vooge, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille puhul on sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt on nõutav vastaspoole riskipositsioonide täielik või piisav tagatus. Neis vormides ei kajastata mingeid selliste tuletisinstrumentidega seotud rahavooge, väärpaberite vooge ega rahalistest tagatistest ja väärtpaberitagatistest tulenevaid vooge. Lõpptähtaegade jaotuse tasakaalustamissuutlikkust käsitleva 3. jao veerus „Seis“ ei kajastata tagatud tuletisinstrumentide alusel juba saadud või antud rahaliste tagatiste ja väärtpaberitagatiste seise, v.a raha- ja väärpaberite vood, mis on seotud lisatagatise nõuetega („rahaliste või väärtpaberitagatiste vood“), mis kuuluvad ettenähtud ajal tasumisele, kuid mida ei ole veel arveldatud. Viimati nimetatuid kajastatakse ridadel 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) ning vormi 3. jaos („Tasakaalustamissuutlikkus“), kui tegemist on väärtpaberitagatisega.

2.

Raha ja väärtpaberite sisse- ja väljavoolude puhul, mis on seotud selliste tuletisinstrumentidega, mille puhul ei ole sõlmitud tagatiskokkulepet, või üksnes osalise tagatuse nõudmise korral, eristatakse valikuvõimalusi sisaldavaid lepinguid ja muid lepinguid:

a)

optsioonilaadsete tuletisinstrumentidega seotud vooge kajastatakse vaid juhul, kui täitmishind on ostuoptsiooni puhul turuhinnast madalam või müügioptsiooni puhul turuhinnast kõrgem („rahas“). Nende voogude puhul kasutatakse asendusväärtust, toimides mõlema järgmise punkti kohaselt:

i)

kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni hiliseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite sissevooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“), kui pangal endal on õigus optsiooni kasutada;

ii)

kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni varaseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite väljavooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“), kui panga vastaspoolel on õigus optsiooni kasutada;

b)

muude kui punktis a osutatud lepingutega seotud vooge kajastatakse selliselt, et projitseeritakse raha lepingulised brutovood lõpptähtaegade jaotuse vormi ridade 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) asjaomastesse tähtajaklassidesse ning likviidsete väärtpaberite lepingulised vood tasakaalustamissuutlikkuse jakku, kasutades juhul, kui summad ei ole veel kindlad, aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid praeguseid turupõhiseid forvardintressimäärasid ja/või -kursse.

370

1.6   Muud vahendite väljavoolud

Kõigi selliste muude raha väljavoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud kirjes 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 või 1.5. Tingimuslikke väljavoole siin ei kajastata.

380

1.7   Vahendite väljavool kokku

Kirjetes 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 1.6 kajastatud vahendite väljavoolude summa.

390–700

 

390

2.1   Tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevad rahalised nõuded, mille tagatiseks on:

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 192 määratletud tagatud laenuandmistehingutest ja kapitaliturupõhistest tehingutest tulenevate raha sissevoolude kogusumma.

Siin kajastatakse üksnes rahavooge; tagatud laenuandmistehingute ja kapitaliturupõhiste tehingutega seonduvaid väärpaberite vooge kajastatakse jaos „Tasakaalustamissuutlikkus“.

400

2.1.1 1.   tasandi kaubeldavad varad

Kirjes 2.1 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 10 kohaste kaubeldavate varadega.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

410

2.1.1.1 1.   tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirjes 2.1.1 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud muu varaga kui pandikirjad.

420

2.1.1.1.1 1.   tasandi keskpanga varad

Kirjes 2.1.1.1 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud keskpankade vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega.

430

2.1.1.1.2 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 2.1.1.1 kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirjes 2.1.1.1.1 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

440

2.1.1.1.3 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirjes 2.1.1.1 kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirjes 2.1.1.1.1 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

450

2.1.1.1.4 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirjes 2.1.1.1 kajastatud raha sissevoolude summa, mida ei ole kajastatud kirjes 2.1.1.1.1 ja mis on tagatud emitendi või garantiiandja vastu olevate või tema poolt garanteeritud nõuetega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või halvema.

460

2.1.1.2 1.   tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 2.1.1 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega. Tuleb märkida, et kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

470

2.1.2   2A tasandi kaubeldavad varad

Kirjes 2.1 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 11 kohaste kaubeldavate varadega.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

480

2.1.2.1   2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 2.1.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlakirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

490

2.1.2.2   2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirjes 2.1.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

500

2.1.2.3   2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirjes 2.1.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevate või nende poolt garanteeritud nõuetega. Tuleb märkida, et kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

510

2.1.3   2B tasandi kaubeldavad varad

Kirjes 2.1 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud määruse (EL) 2015/61 artiklite 7, 8 ja 12 või 13 kohaste kaubeldavate varadega.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

520

2.1.3.1   2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 2.1.3 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud varaga tagatud väärtpaberitega, sh eluasemehüpoteekväärtpaberid.

530

2.1.3.2   2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1–6)

Kirjes 2.1.3 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud pandikirjadega.

540

2.1.3.3   2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1-3)

Kirjes 2.1.3 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud äriühingu võlaväärtpaberitega.

550

2.1.3.4   2B tasandi aktsiad

Kirjes 2.1.3 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad aktsiatest.

560

2.1.3.5   2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirjes 2.1.3 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on 2B tasandi varad, mida ei ole kajastatud kirjetes 2.1.3.1–2.1.3.4.

570

2.1.4   Muud kaubeldavad varad

Kirjes 2.1 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud kaubeldavate varadega, mida ei ole kajastatud kirjes 2.1.1, 2.1.2 või 2.1.3.

580

2.1.5   Muud varad

Kirjes 2.1 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis on tagatud varadega, mida ei ole kajastatud kirjes 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3 või 2.1.4.

590

2.2   Kirjes 2.1 kajastamata rahalised nõuded, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest:

Laenudest ja ettemaksetest tulenevad raha sissevoolud.

Raha sissevoole kajastatakse hilisemail lepingujärgsel tagasimaksekuupäeval. Uuenevate laenude korral eeldatakse, et olemasolevat laenu on pikendatud, ja võimalikke jääke käsitletakse krediidilimiidina.

600

2.2.1   Jaeklientidele

Kirjes 2.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 8 kohastest füüsilistest isikutest või VKEdest.

610

2.2.2   Finantssektorivälistele äriühingutele

Kirjes 2.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad finantssektorivälistest äriühingutest.

620

2.2.3   Krediidiasutustele

Kirjes 2.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad krediidiasutustest.

630

2.2.4   Muudele finantssektorisse kuuluvatele klientidele

Kirjes 2.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad määruse (EL) 2015/61 artikli 3 punkti 9 kohastest finantssektorisse kuuluvatest klientidest, v.a need, mis on kajastatud kirjes 2.2.3.

640

2.2.5   Keskpankadele

Kirjes 2.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad keskpankadest.

650

2.2.6   Muudele vastaspooltele

Kirjes 2.2 kajastatud selliste raha sissevoolude summa, mis tulenevad muudest kui kirjetes 2.2.1–2.2.5 osutatud vastaspooltest.

660

2.3   Tähtaeguvad välisvaluuta vahetustehingud

Selliste lepinguliste raha sissevoolude kogusumma, mis tulenevad välisvaluuta vahetustehingute lõpptähtajast, näiteks põhisummade vahetamisest lepingu lõppedes.

Siin kajastatakse vormi asjaomastes tähtajaklassides erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute ning valuuta hetke- ja forvardtehingute tähtaeguvat tinglikku väärtust.

670

2.4   Tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvad summad, v.a kirjes 2.3 kajastatu

Selliste lepinguliste raha sissevoolude kogusumma, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud lepingute kohaselt tuletisinstrumentide alusel laekumisele kuuluvate nõuete positsioonidest (välja arvatud tähtaeguvatest välisvaluuta vahetustehingutest tulenevad sissevoolud, mida kajastatakse kirjes 2.3).

Kogusummas kajastatakse arveldussummasid, sealhulgas arveldamata lisatagatise nõuded, aruandekuupäeva seisuga.

Kogusumma on eri tähtajaklasside lõikes punktide 1 ja 2 summa järgmiselt.

1.

Üheski lõpptähtaegade jaotuse vormis ei kajastata rahavooge ja väärpaberite vooge, mis on seotud tuletisinstrumentidega, mille puhul on sõlmitud tagatiskokkulepe, mille kohaselt on nõutav vastaspoole riskipositsioonide täielik või piisav tagatus. Vormis ei kajastata mingeid selliste tuletisinstrumentidega seotud rahavooge, väärpaberite vooge ega rahalistest tagatistest ja väärtpaberitagatistest tulenevaid vooge. Lõpptähtaegade jaotuse tasakaalustamissuutlikkust käsitleva 3. jao veerus „Seis“ ei kajastata tagatud tuletisinstrumentide alusel juba saadud või antud rahaliste tagatiste ja väärtpaberitagatiste seise, v.a raha- ja väärpaberite vood, mis on seotud lisatagatise nõuetega, mis kuuluvad ettenähtud ajal tasumisele, kuid mida ei ole veel arveldatud. Viimati nimetatuid kajastatakse lõpptähtaegade jaotuse vormi ridadel 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) ning 3. jaos („Tasakaalustamissuutlikkus“), kui tegemist on väärtpaberitagatisega.

2.

Raha ja väärtpaberite sisse- ja väljavoolude puhul, mis on seotud selliste tuletisinstrumentidega, mille puhul ei ole sõlmitud tagatiskokkulepet, või üksnes osalise tagatuse nõudmise korral, eristatakse valikuvõimalusi sisaldavaid lepinguid ja muid lepinguid:

a)

optsioonilaadsete tuletisinstrumentidega seotud vooge kajastatakse vaid juhul, kui need on rahas. Nende voogude puhul kasutatakse asendusväärtust, toimides mõlema järgmise punkti kohaselt:

i)

kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni hiliseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite sissevooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“), kui pangal endal on õigus optsiooni kasutada;

ii)

kajastades lepingu praegust turuväärtust või nüüdispuhasväärtust optsiooni varaseimal võimalikul täitmiskuupäeval vahendite väljavooluna lõpptähtaegade jaotuse vormi real 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“), kui panga vastaspoolel on õigus optsiooni kasutada;

b)

muude kui punktis a osutatud lepingutega seotud vooge kajastatakse selliselt, et projitseeritakse bruto tähtajaklassid lõpptähtaegade jaotuse vormi ridadele 1.5 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha väljavoolud“) ja 2.4 („Tuletisinstrumentidest tulenevad raha sissevoolud“) ning väärtpaberite lepingulised vood tasakaalustamissuutlikkuse jakku, kasutades juhul, kui summad ei ole veel kindlad, aruandekuupäeva seisuga kohaldatavaid praeguseid turupõhiseid forvardintressimäärasid ja/või -kursse.

680

2.5   Enda portfellis tähtaeguvad võlaväärtpaberid

Selliste sissevoolude summa, mille puhul on tegemist võlakirjadesse tehtud enda investeeringutelt laekumisele kuuluvate põhisumma tagasimaksetega, mida kajastatakse vastavalt võlakirjade lepingulisele järelejäänud tähtajale. See kirje hõlmab tasakaalustamissuutlikkuse jaos kajastatud tähtaeguvatest võlaväärtpaberitest tulenevaid raha sissevoole. Kui väärtpaber on tähtaegunud, kajastatakse seda tasakaalustamissuutlikkuse jaos väärtpaberite väljavooluna ning sellest tulenevalt siin raha sissevooluna.

690

2.6   Muud vahendite sissevoolud

Kõigi selliste muude raha sissevoolude kogusumma, mida ei ole kajastatud kirjes 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 või 2.5. Tingimuslikke sissevoole siin ei kajastata.

700

2.7   Vahendite sissevool kokku

Kirjetes 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 2.6 kajastatud vahendite sissevoolude summa.

710

2.8   Lepinguline netopuudujääk

Kirjes 2.7 kajastatud vahendite sissevoolud kokku miinus kirjes 1.7 kajastatud vahendite väljavoolud kokku.

720

2.9   Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk

Kumulatiivne lepinguline netopuudujääk alates aruandekuupäevast kuni asjaomase tähtajaklassi ülempiirini.

730–1080

3   TASAKAALUSTAMISSUUTLIKKUS

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tasakaalustamissuutlikkus“ sisaldab teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate erineva likviidsusega varade, sealhulgas kaubeldavad varad, keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad varad ning krediidiasutuse või investeerimisühingu lepinguliselt siduvad krediidilimiidid, arengu kohta.

Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavuse puhul on konsolideeritud alusel toimuva aruandluse korral aluseks iga konsolideeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes tema asutamise jurisdiktsioonis kohaldatavad keskpanga seisukohalt aktsepteeritavuse eeskirjad.

Kui tasakaalustamissuutlikkus viitab kaubeldavatele varadele, kajastavad krediidiasutused või investeerimisühingud kaubeldavaid varasid, millega kaubeldakse suurtel, sügavatel ja aktiivsetel repo- või hetketurgudel, mida iseloomustab madal kontsentreerituse tase.

Tasakaalustamissuutlikkuse veergudes kajastatud varad hõlmavad ainult koormamata varasid, mida krediidiasutusel või investeerimisühingul on võimalik vahetada igal ajal raha vastu, et katta asjaomase perioodi jooksul raha sisse- ja väljavoolude vahelisi lepingulisi puudujääke. Selles kontekstis kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 kohast koormatud varade määratlust. Kõnealuseid varasid ei tohi kasutada krediidikvaliteedi parandamiseks struktureeritud tehingutes ega tegevuskulude (nagu üür ja töötasud) katmiseks ning nende haldamise selge ja ainus eesmärk peab olema nende kasutamine tingimuslike rahaliste vahendite allikana.

Tasakaalustamissuutlikkuse hulka võib lugeda varasid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tagatisena pöördrepotehingute ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, juhul kui neid varasid hoitakse selles krediidiasutuses või investeerimisühingus, neid ei ole edasi tagatud ning need on juriidiliselt ja lepingujärgselt kättesaadavad kasutamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab eelpositsioneeritud varasid kirjetes 3.1–3.7, ei kajasta ta topelt arvessevõtmise vältimiseks neid kirjes 3.8.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad rea kirjeldusele vastavaid ja aruandekuupäeval kättesaadavaid varasid algse seisuna veerus 010.

Veergudes 020–220 kajastatakse tasakaalustamissuutlikkusele vastavaid lepingulisi voogusid. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud repotehingu, siis kajastatakse repotehingu raames tagasi ostetud vara uuesti väärtpaberite sissevooluna selles tähtajaklassis, kus repotehing tähtaegub. Tähtaeguvast repotehingust tulenevat raha väljavoolu kajastatakse kirjes 1.2 asjaomases raha väljavoolu tähtajaklassis. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud pöördrepotehingu, siis kajastatakse repotehingu raames tagasi müüdud vara uuesti väärtpaberite väljavooluna selles tähtajaklassis, kus repotehing tähtaegub. Tähtaeguvast repotehingust tulenevat raha sissevoolu kajastatakse kirjes 2.1 asjaomases raha sissevoolu tähtajaklassis. Tagatise vahetustehinguid kajastatakse väärtpaberite lepinguliste sisse- ja väljavooludena tasakaalustamissuutlikkuse jao asjaomases tähtajaklassis, lähtuvalt sellest, millal need vahetustehingud tähtaeguvad.

Kirjes 3.8 kajastatavat krediidi- ja likviidsusliinide lepingulise kasutadaoleva summa muutust kajastatakse voona asjaomases tähtajaklassis. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on keskpangas üleööhoius, siis kajastatakse hoiuse summat algse seisuna kirjes 3.2 ja raha väljavooluna selle kirje tähtajaklassis „Üleöö“. Selle tulemusel tekkivat raha sissevoolu kajastatakse kirjes 2.2.5.

Tasakaalustamissuutlikkuse hulka kuuluvaid tähtaeguvaid väärtpabereid kajastatakse lepingulise lõpptähtaja alusel. Lõpptähtaja saabudes arvatakse väärtpaber välja sellest varakategooriast, kus seda oli algselt kajastatud, seda käsitatakse väärtpaberite väljavooluna ning sellest tulenevat raha sissevoolu kajastatakse kirjes 2.5.

Kõiki väärtpaberite väärtusi kajastatakse asjaomases tähtajaklassis praeguses turuväärtuses.

Kirjes 3.8 kajastatakse ainult lepinguliselt kasutadaolevaid summasid.

Topelt arvessevõtmise vältimiseks raha sissevoole tasakaalustamissuutlikkuse kirjes 3.1 või 3.2 ei kajastata.

Tasakaalustamissuutlikkuse kirjeid tuleks kajastada järgmistes alamkategooriates.

730

3.1   Mündid ja pangatähed

Raha (sealhulgas mündid ja pangatähed) kogusumma.

740

3.2   Väljavõetavad keskpanga reservid

Keskpankades olevate hiljemalt ööpäeva jooksul väljavõetavate reservide kogusumma kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punkti b alapunktiga iii.

Siin ei kajastata väärtpabereid, milleks on keskpankade vastu olevad või nende poolt garanteeritud nõuded.

750

3.3 1.   tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 10.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 1. tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

760

3.3.1 1.   tasandi varad, v.a pandikirjad

Kirjes 3.3 kajastatud summa, mis ei tulene pandikirjadest.

770

3.3.1.1 1.   tasandi keskpanga varad

Kirjes 3.3.1 kajastatud summa, mis tuleneb keskpankade vastu olevatest või nende poolt garanteeritud nõuetest.

780

3.3.1.2 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 3.3.1 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirjes 3.3.1.1 ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

790

3.3.1.3 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirjes 3.3.1 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirjes 3.3.1.1 ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

800

3.3.1.4 1.   tasandi varad (krediidikvaliteedi aste 4 või halvem)

Kirjes 3.3.1 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirjes 3.3.1.1 ja mis tuleneb emitendi või garantiiandja vastu olevatest või tema poolt garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 4 või halvema.

810

3.3.2 1.   tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 3.3 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest. Tuleb märkida, et kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 10 lõike 1 punktiga f aktsepteeritakse 1. tasandi varadena ainult pandikirju, millel on krediidikvaliteedi aste 1.

820

3.4   2A tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 11.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2A tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

830

3.4.1   2A tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 3.4 kajastatud summa, mis tuleneb äriühingu võlakirjadest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

840

3.4.2   2A tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirjes 3.4 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1 või 2.

850

3.4.3   2A tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 1 ja 2)

Kirjes 3.4 kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuste, keskpankade, piirkondlike valitsuste, kohalike omavalitsuste või avaliku sektori asutuste vastu olevatest või nende poolt garanteeritud nõuetest. Tuleb märkida, et kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 11 lõike 1 punktidega a ja b peab kõigil 2A tasandi varadena aktsepteeritavatel avaliku sektori varadel olema kas krediidikvaliteedi aste 1 või 2.

860

3.5   2B tasandi kaubeldavad varad

Kaubeldavate varade turuväärtus kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artiklitega 7, 8 ja 12 või 13.

Määruse (EL) 2015/61 artikli 15 kohaseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid, mis on 2B tasandi varad, kajastatakse järgmistes nende alusvaradele vastavates alamkategooriates.

870

3.5.1   2B tasandi varaga tagatud väärtpaberid (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 3.5 kajastatud summa, mis tuleneb varaga tagatud väärtpaberitest (sh eluasemehüpoteekväärtpaberid). Tuleb märkida, et kooskõlas määruse (EL) 2015/61 artikli 13 lõike 2 punktiga a on kõigil 2B tasandi varadena aktsepteeritavatel varaga tagatud väärtpaberitel krediidikvaliteedi aste 1.

880

3.5.2   2B tasandi pandikirjad (krediidikvaliteedi astmed 1-6)

Kirjes 3.5 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.

890

3.5.3   2B tasandi äriühingu võlakirjad (krediidikvaliteedi astmed 1-3)

Kirjes 3.5 kajastatud summa, mis tuleneb äriühingu võlaväärtpaberitest.

900

3.5.4   2B tasandi aktsiad

Kirjes 3.5 kajastatud summa, mis tuleneb aktsiatest.

910

3.5.5   2B tasandi avaliku sektori varad (krediidikvaliteedi astmed 3–5)

Kirjes 3.5 kajastatud summa, mis on 2B tasandi varad, mida ei ole kajastatud kirjetes 3.5.1–3.5.4.

920

3.6   Muud kaubeldavad varad

Muude kui kirjetes 3.3, 3.4 ja 3.5 kajastatud kaubeldavate varade turuväärtus.

Muudest kaubeldavatest varadest tulenevaid väärtpabereid ja väärtpaberite vooge grupisiseste või enda emissioonide kujul tasakaalustamissuutlikkuses ei kajastata. Sellistest kirjetest tulenevaid rahavooge kajastatakse siiski vormi 1. ja 2. jao asjaomases osas.

930

3.6.1   Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi aste 1)

Kirjes 3.6 kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuse vastu olevatest või selle garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 1.

940

3.6.2   Keskvalitsuse varad (krediidikvaliteedi astmed 2 ja 3)

Kirjes 3.6 kajastatud summa, mis tuleneb keskvalitsuse vastu olevatest või selle garanteeritud nõuetest, millele krediidikvaliteeti hindav määratud asutus on määranud krediidikvaliteedi astme 2 või 3.

950

3.6.3   Aktsiad

Kirjes 3.6 kajastatud summa, mis tuleneb aktsiatest.

960

3.6.4   Pandikirjad

Kirjes 3.6 kajastatud summa, mis tuleneb pandikirjadest.

970

3.6.5   Varaga tagatud väärtpaberid

Kirjes 3.6 kajastatud summa, mis tuleneb varaga tagatud väärtpaberitest.

980

3.6.6   Muud kaubeldavad varad

Kirjes 3.6 kajastatud summa, mis tuleneb muust kaubeldavast varast, mida ei ole kajastatud kirjetes 3.6.1–3.6.5.

990

3.7   Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad mittekaubeldavad varad

Selliste mittekaubeldavate varade bilansiline väärtus, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele krediidiasutusel või investeerimisühingul on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/233 (1) lisasse valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks. Muudest kaubeldavatest varadest tulenevaid väärtpabereid ja väärtpaberite vooge grupisiseste või enda emissioonide kujul tasakaalustamissuutlikkuses ei kajastata. Sellistest kirjetest tulenevaid rahavooge kajastatakse siiski vormi 1. ja 2. jao asjaomases osas.

1000

3.8   Saadud kasutamata krediidilimiidid

Aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule antud kasutamata krediidilimiitide kogusumma. Need hõlmavad lepingulisi limiite, mida ei saa tühistada. Kui kõnealuste limiitide kasutamiseks potentsiaalselt vajalik tagatis on suurem kui kättesaadav tagatis, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vähendatud summat.

Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on varad kasutamata krediidilimiidi jaoks juba tagatisena eelpositsioneerinud ja need juba kirjetes 3.1–3.7 kajastanud, siis topelt arvessevõtmise vältimiseks ei kajastata neid enam kirjes 3.8. Sama kehtib ka olukorras, kui aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul võib olla vaja varad tagatisena eelpositsioneerida krediidilimiidi siin lahtris kajastatud viisil kasutamiseks.

1010

3.8.1 1.   tasandi krediidilimiidid

Kirjes 3.8 kajastatud summa, mis tuleneb määruse (EL) 2015/61 artikli 19 lõike 1 punkti b kohasest keskpanga krediidilimiidist.

1020

3.8.2   2B tasandi piiratud kasutusega krediidilimiidid

Kirjes 3.8 kajastatud summa, mis tuleneb määruse (EL) 2015/61 artikli 14 kohasest likviidsuse rahastamisest.

1030

3.8.3   2B tasandi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi limiidid

Kirjes 3.8 kajastatud summa, mis tuleneb määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 2 kohasest likviidsuse rahastamisest.

1040

3.8.4   Muud krediidilimiidid

Kirjes 3.8 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirjetes 3.8.1–3.8.3.

1050

3.8.4.1   Grupisisestelt vastaspooltelt

Kirjes 3.8.4 kajastatud summa, kui vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1060

3.8.4.2   Muudelt vastaspooltelt

Kirjes 3.8.4 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirjes 3.8.4.1.

1070

3.9   Tasakaalustamissuutlikkuse netomuutus

Siin kajastatakse netomuutust kirjetes 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5, 3.6, 3.7 ja 3.8, mis kajastavad vastavalt asjaomases tähtajaklassis keskpankade vastu olevaid nõudeid, väärtpaberite vooge ja krediidiliine.

1080

3.10   Kumulatiivne tasakaalustamissuutlikkus

Tasakaalustamissuutlikkuse kumulatiivne summa alates aruandekuupäevast kuni asjaomase tähtajaklassi ülempiirini.

1090–1140

4   TINGIMUSLIKUD KIRJED

Lõpptähtaegade jaotuse vormi jagu „Tingimuslikud kirjed“, sisaldab teavet tingimuslike väljavoolude kohta.

1090

4.1   Krediidilimiitidest tulenev vahendite väljavool

Krediidilimiitidest tulenev raha väljavool. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väljavooluna maksimaalset summat, mille saab teataval ajavahemikul kasutusele võtta. Uuenevate krediidilimiitide korral kajastatakse ainult summat, mis ületab olemasolevat laenu.

1010

4.1.1   Krediidilimiidid

Kirjes 4.1 kajastatud summa, mis tuleneb määruse (EL) 2015/61 artikli 31 kohastest krediidilimiitidest.

1110

4.1.1.1   Varad, mida saaja käsitab 2B tasandi varadena

Kirjes 4.1.1 kajastatud summa, mida käsitatakse määruse (EL) 2015/61 artikli 16 lõike 2 kohase likviidsuse rahastamisena.

1120

4.1.1.2   Muu

Kirjes 4.1.1 kajastatud summa, mida ei ole kajastatud kirjes 4.1.1.1.

1130

4.1.2   Likviidsuslimiidid

Kirjes 4.1 kajastatud summa, mis tuleneb määruse (EL) 2015/61 artikli 31 kohastest likviidsuslimiitidest.

1140

4.2   Reitingu alandamise käivitajatest tulenevad väljavoolud

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad siin oma sellise krediidikvaliteedi olulise halvenemise mõju, mis vastab välise krediidireitingu alandamisele vähemalt kolme astme võrra.

Positiivsed summad vastavad tinglikele väljavooludele ja negatiivsed algse kohustuse vähenemisele.

Kui reitingu alandamise mõjuks on tasumata kohustuste varajane lunastamine, kajastatakse asjaomaseid kohustusi miinusmärgiga ajavahemikus, mis vastab ajavahemikule, milles neid kajastati kirjes 1, ja samal ajal plussmärgiga ajavahemikus, mil saabub kohustuse tähtaeg, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.

Kui reitingu alandamise mõjuks on lisatagatise nõue, kajastatakse antava tagatise turuväärtust plussmärgiga ajavahemikus, mil saabub nõude tähtaeg, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.

Kui reitingu alandamise mõjuks on vastaspooltelt tagatisena saadud väärtpaberite edasitagamise õiguste muutumine, kajastatakse asjaomaste väärtpaberite turuväärtust plussmärgiga ajavahemikus, mil väärtpaberid muutuvad asjaomasele aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule kättesaamatuks, juhul kui reitingu alandamise mõju jõustub aruandekuupäeval.

1150–1290

5   MEMOKIRJED

1200

10   Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed väljavoolud (v.a välisvaluuta)

Kirjetes 1.1, 1.2, 1.3, 1.5 ja 1.6 kajastatud väljavoolude summa, kui vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1210

11   Grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed sissevoolud (v.a välisvaluuta ja tähtaeguvad väärtpaberid)

Kirjetes 2.1, 2.2, 2.4 ja 2.6 kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1220

12   Tähtaeguvatest väärtpaberitest tulenevad grupisisesed või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisesed sissevoolud

Kirjes 2.5 kajastatud sissevoolude summa, kui vastaspool on krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja või tütarettevõtja või sama emaettevõtja teine tütarettevõtja või krediidiasutusega seotud direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses või määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 10 osutatud keskasutus või osapool võrgustikus või koostööd tegevas grupis.

1230

13   Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad

Kirjetes 3.3, 3.4 ja 3.5 kajastatud summa, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele krediidiasutusel või investeerimisühingul on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määruse (EL) nr 2015/233 lisasse valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks.

1240

14   Keskpanga seisukohalt aktsepteeritavad varad, mis ei ole kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad

Järgmiste summa:

i)

Kirjes 3.6 kajastatud selliste summade summa, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele krediidiasutusel või investeerimisühingul on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

ii)

Enda emissioonid, mida aktsepteeritakse tagatisena keskpanga tavapärastes likviidsusoperatsioonides, millele krediidiasutusel või investeerimisühingul on tema konsolideerimistasandil otse juurdepääs.

Varade puhul, mis on nomineeritud valuutas, mis on lisatud määrusesse (EL) nr 2015/233 valuutana, mille puhul on keskpanga aktsepteeritavad tagatised määratletud väga kitsalt, jätavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle lahtri tühjaks.

1270

17   Ootuspärased väljavoolud, mis tulenevad hoiustest

Kirjes 1.3 kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt ootuspärasest lõpptähtajast ja mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ning mida kasutatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.

Ümberjaotamine kajastab hoiuste jäikust.

See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega teavet uute äritegevuste kohta.

Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.

1280

18   Ootuspärased sissevoolud, mis tulenevad laenudest ja ettemaksetest

Kirjes 2.2 kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt ootuspärasest lõpptähtajast, mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ja mida kasutatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.

See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega uusi äritegevusi.

Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.

1290

19   Krediidilimiitide ootuspärane kasutuselevõtt

Kirjes 4.1 kajastatud summa, mis on jaotatud ümber tähtajaklassidesse lähtuvalt krediidilimiitide kasutuselevõtu ja sellest tulenevate likviidsusvajaduste ootuspärasest tasemest, mis põhineb seniste suundumuste jätkumise eeldusel ja mida kasutatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse juhtimise eesmärgil. Käesoleva lahtri puhul tähendab seniste suundumuste jätkumine olukorda, kus ei eeldata likviidsuse puudumist.

See kirje ei kajasta äriplaani eeldusi ja ei hõlma seega uusi äritegevusi.

Tähtajaklassidesse jaotamine toimub sama detailsusega, mida kasutati sisemistel eesmärkidel. Järelikult ei ole kõiki tähtajaklasse täita vaja.
“

(1)  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015R0233