23.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/1

(1)

Teenindusrajatistele juurdepääsu ja nendes rajatistes osutatavate teenuste kasutamist käsitlevaid direktiivi 2012/34/EL põhisätteid, nagu juurdepääsuõigusi käsitlevad sätted, taotluste käsitlemisega seotud põhimenetlusnormid ja teabe avaldamisega seotud nõuded, kohaldatakse kõikide teenindusrajatiste suhtes. Direktiivis 2012/34/EL on sätestatud ka erinevad eeskirjad teenindusrajatistes osutatavate eri liiki teenuste kohta. Need erinevused peaksid kajastuma ka käesolevas määruses.

Direktiivi 2012/34/EL eesmärki ja kohaldamisala arvestades peaksid teenindusrajatistes osutatavatele teenustele juurdepääsu käsitlevad sätted hõlmama üksnes teenuseid, mis on seotud raudteeveoteenuste osutamisega.

(2)

Et vältida vähetähtsate teenindusrajatiste käitajate ebaproportsionaalset koormust, siis tundub asjakohane näha reguleerivate asutuste jaoks ette võimalus vabastada teenindusrajatiste käitajad käesoleva määruse kõikide või mõnede sätete kohaldamisest, välja arvatud teatavad sätted, mis käsitlevad kohustust avaldada teenindusrajatise kirjeldus, kui reguleeriv asutus leiab, et rajatis ei ole turu toimimise seisukohast strateegilise tähtsusega. Kui asjaomasel teenindusrajatiste turul tegutsevad mitmesugused käitajad, kes osutavad võrreldavaid konkureerivaid teenuseid, ja kui reguleeriv asutus leiab, et käesoleva määruse konkreetsed sätted võivad teenindusrajatiste turu toimimist negatiivselt mõjutada, peaks reguleerival asutusel olema ka õigus teha selliseid erandeid. Nii võib see olla näiteks juhul, kui raudteeveo-ettevõtja osutab teenuseid teisele raudteeveo-ettevõtjale, et abistada teda kaugemates asukohtades sellise koostöö raames, mis on vajalik majanduslike kulude tõttu, mida ta muidu peaks kandma.

Reguleerivad asutused peaksid hindama erandite taotlusi eraldi iga juhtumi põhiselt. Kui reguleeriv asutus leiab kaebuse põhjal, mis on esitatud teenindusrajatisele või asjakohasele raudteega seotud teenusele juurdepääsu kohta, et asjaolude muutumise tõttu mõjutab eelnevalt tehtud erand negatiivselt raudteeveoteenuste turgu, siis peaks reguleeriv asutus erandi läbi vaatama ja vajaduse korral tühistama.

Reguleerivad asutused peaksid tagama, et erandeid kohaldatakse kõikides liikmesriikides ühtselt; nad peaksid erandeid käsitlevate sätete kohaldamiseks töötama artikli 2 kohaldamise kuupäevaks välja ühised põhimõtted. Direktiivi 2012/34/EL artikli 57 lõike 8 kohaselt võib komisjon vajaduse korral võtta vastu meetmeid, milles sätestatakse sellised põhimõtted.

Teenindusrajatiste käitajad, kes on vabastatud käesoleva määruse sätete kohaldamisest, peavad jätkuvalt järgima kõiki muid teenindusrajatistele juurdepääsu ja raudteega seotud teenuste kasutamist käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud direktiivis 2012/34/EL.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/352 (2) luuakse sadamateenuste osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid. Käesolevat määrust, milles on sätestatud üksikasjalik kord ja kriteeriumid, mida teenindusrajatiste käitajad ja taotlejad peavad järgima, tuleks kohaldada ka raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadamate rajatiste suhtes.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/798 (3) määratakse kindlaks hoolduse eest vastutava üksuse kohustused. Käesolev määrus ei tohiks piirata kõnealuse direktiivi kohaldamist.

(4)

Teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu tingimuste ning kasutustasusid käsitleva teabe läbipaistvus on eeltingimus, mis võimaldab kõikidele taotlejatele mittediskrimineerivat juurdepääsu teenindusrajatistele ja nendes rajatistes osutatavatele teenustele. Varjatud hinnaalandused, mis räägitakse läbi iga taotlejaga eraldi, ilma et järgitaks samu põhimõtteid, võivad kahjustada teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele mittediskrimineeriva juurdepääsu põhimõtet. Teenindusrajatise kirjelduses esitatud sellise teabe puhul, mis hõlmab kasutustasude vähendamise skeeme käsitlevaid põhimõtteid, tuleks siiski arvestada ärisaladuse hoidmise nõuetega.

(5)

Direktiiviga 2012/34/EL nõutakse, et teenindusrajatiste käitajad tagaksid mittediskrimineeriva juurdepääsu teenindusrajatistele ja nendes rajatistes osutatavatele teenustele. Kõnealust direktiivi kohaldatakse nii teenuste iseteeninduse kui ka teenindusrajatise käitaja poolt osutatavate teenuste puhul. Turu moonutamise või muu negatiivse arengu korrigeerimiseks peaks reguleerival asutusel olema võimalik nõuda, et teenindusrajatise käitaja avaks rajatise teenuste iseteeninduseks, tingimusel et see on õiguslikult ja tehniliselt võimalik ega sea ohtu vedude ohutust.

(6)

Kui teenindusrajatisele juurdepääsuks on vaja läbida eravalduses olev haru- või tupiktee, peaks teenindusrajatise käitaja andma eravalduses oleva haru- ja tupiktee kohta teavet. Selline teave peaks võimaldama taotlejal aru saada, kelle poole pöörduda, et taotleda sellele teele juurdepääsu vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 10.

(7)

Taristuettevõtjad peaksid hõlbustama teenindusrajatisi käsitleva teabe kogumist ja vähendama teenindusrajatiste käitajate halduskoormust, esitades selleks kergesti ligipääsetavas kohas, näiteks nende veebiportaalis, vastava vormi. Selle vormi peaksid teenindusrajatiste käitajatega konsulteerides koostama raudteesektor ja reguleeriv asutus. Teenindusrajatiste käitajad on kohustatud esitama taristuettevõtjatele kogu asjakohase teabe vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 31 lõikele 10 ja IV lisa punktile 6. Kui taristuettevõtja, kelle võrgustikuga asjaomane rajatis on ühendatud, vabastatakse kohustusest avaldada võrgustiku teadaanne, tuleb teenindusrajatise kirjeldus esitada peamisele taristuettevõtjale, kelle on kindlaks määranud liikmesriik direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f osutatud võrgustikus osalemise eesmärgil.

(8)

Teenindusrajatistele juurdepääsu tingimuste, teenindusrajatise mahtuvuse jaotamise ja rajatises raudteega seotud teenuste osutamise kohta võivad otsuseid teha eri üksused. Sellisel juhul käsitatakse kõiki asjaomaseid üksusi teenindusrajatise käitajana direktiivi 2012/34/EL tähenduses. Lisaks sellele peaks iga üksus vastama käesoleva määruse nõuetele selle osa puhul, mille eest nad vastutavad. Kui rajatist omab, haldab ja käitab mitu üksust, tuleks teenindusrajatise käitajana käsitada ainult neid üksusi, kes tegelikult vastutavad teabe andmise eest ning teenindusrajatisele juurdepääsu ja raudteega seotud teenuste kasutamise taotluste kohta otsuste tegemise eest.

(9)

Praegune praktika näitab, et paljudel juhtudel taotlevad teenindusrajatistele juurdepääsu sellised taotlejad nagu kaubasaatjad ja ekspediitorid. Siiski ei ole taotleja määratud raudteeveo-ettevõtjal teenindusrajatise käitajaga sageli lepingulist suhet. Seepärast tuleks selgitada, et mitte üksnes raudteeveo-ettevõtjatel, vaid ka teistel taotlejatel peaks olema õigus taotleda juurdepääsu teenindusrajatistele käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel, kuisiseriiklikus õiguses on selline võimalus ette nähtud. Käesolev määrus peaks olema selliste teenindusrajatiste käitajatele siduv, olenemata sellest, kas neil on lepinguline suhe raudteeveo-ettevõtjaga või teise taotlejaga, kellel on õigus taotleda teenindusrajatise mahtuvust vastavalt siseriiklikule õigusele.

(10)

Rongiliine ja teenindusrajatiste mahtuvust jaotavad sageli eri üksused. Seepärast on üksuste omavaheline suhtlus oluline graafikukohaste rongiliinide ja teenindusrajatistes kavandatud teenindusaegade kooskõla tagamiseks, et rongiliiklus oleks sujuv ja tõhus. Sama peaks kehtima ka siis, kui taotleja taotleb rajatises raudteega seotud teenuseid, mida osutatavad eri teenuseosutajad. Teenuste puhul, mis ei ole otseselt seotud raudteetaristu läbilaskevõimega, ei ole selline koostöö nõutav.

(11)

Tuvastamise ja jälgimisega ning saabumise ja lahkumise eeldatava ajaga seotud andmete vahetamine veoteenuseid tellivate üksuste, raudteeveo-ettevõtjate ja terminalide vahel peaks aitama parandada teenuse kvaliteeti ja logistikaahela kulutasuvust.

(12)

Nõuet, et ühise veebiportaali kaudu tehtaks kättesaadavaks teenindusrajatise olemasoleva mahtuvusega seotud üldine teave reaalajas, saab täita nii, et esitatakse teave selle kohta, kas rajatis on täis, rajatise järelejäänud mahtuvus on piiratud või rajatise järelejäänud mahtuvus on piisav, et täita igat liiki taotlusi. Selliste teenuste puhul nagu hooldus, mille jaoks tuleb sõiduk pikaks ajaks kasutusest eemaldada, ei pruugi seda teavet vaja olla. Maksimaalne tegevuslik mahtuvus võib olla väiksem kui maksimaalne teoreetiline mahtuvus. See tuleneb asjaolust, et vaja võib olla piisavat lisaaega, et osutada usaldusväärseid teenuseid sellistes olukordades nagu rongi hilinenud saabumine rajatisse või tegevushäired. Mahtuvuse näitaja peaks osutama olemasolevale tegevuslikule mahtuvusele.

(13)

Teenindusrajatiste käitajad ei peaks kohustama taotlejaid ostma rajatises osutatavaid teenuseid, mida taotleja ei vaja. See põhimõte ei tohiks siiski tähendada seda, et taotleja võib sundida rajatise käitajat lubama iseteenindust käitaja valdustes, kui käitaja osutab vastavat teenust viisil, mis on kooskõlas direktiiviga 2012/34/EL ja käesoleva määrusega.

(14)

Kui teenindusrajatise käitaja saab taotluse, mis on vastuolus teise taotlusega või juba jaotatud mahtuvusega, peaks teenindusrajatise käitaja kõigepealt kontrollima, kas täiendavat taotlust on võimalik täita, pakkudes erinevat teenindusaega, muutes jaotatud teenindusaega, kui asjaomane taotleja on sellega nõus, või võttes meetmeid, mis võimaldavad suurendada rajatise mahtuvust. Käitaja ei peaks olema kohustatud võtma selliseid meetmeid nagu lahtiolekuaegade muutmine või meetmeid, mis nõuaksid investeeringuid rajatise mahtuvuse suurendamiseks. Kui aga taotleja tagab investeeringukulude ja täiendavate kantud tegevuskulude katmise, peaks teenindusrajatise käitaja seda võimalust kaaluma.

(15)

Kui koordineerimismenetlusega ei ole olnud võimalik vastuolulisi taotlusi kooskõlastada, võib teenindusrajatise käitaja kohaldada vastuoluliste taotluste üle otsustamisel prioriteetsuskriteeriume. Need kriteeriumid peaksid olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning need tuleks avaldada teenindusrajatise kirjelduses, mille vaatab läbi reguleeriv asutus.

(16)

Mõiste „otstarbekas alternatiiv“ hõlmab eri elemente, sealhulgas eelkõige järgmist: füüsilised ja tehnilised näitajad, nagu rajatise asukoht, juurdepääsetavus maanteed, raudteed ja veeteed pidi või ühistranspordiga, rööpmevahe, rööbastee pikkus ja elektrifitseerimine; tegevusnäitajad, nagu lahtiolekuajad, mahtuvus rajatises ja selle ümbruses, juhtide väljaõppe nõuded, osutatavate teenuste ulatus ja liik; veoteenuste atraktiivsus ja konkurentsivõime, nagu marsruut, ühendused teiste transpordiliikidega ja veoaeg, ning majanduslikud aspektid, nagu mõju tegevuskuludele ja kavandatud teenuste kasumlikkus.

(17)

Teenindusrajatiste ehitamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid ja kuna raudteede puhul on tegemist võrgustikega, siis on rajatiste ehitamise asukohale teatavad piirangud; selle tulemusel on paljusid teenindusrajatisi raske dubleerida. Kui teenindusrajatisele juurdepääsu taotlusi ei olnud võimalik pärast koordineerimismenetlust täita ja rajatis on lähedal ülekoormusele, peaks reguleerivatel asutustel olema võimalik nõuda, et teenindusrajatiste käitajad kehtestaksid meetmed rajatise kasutamise optimeerimiseks. Teenindusrajatise käitaja peaks määrama kindlaks selle eesmärgi saavutamiseks sobivad meetmed. Need võivad olla näiteks rahalised karistused, mida peavad maksma taotlejad, kes ei suuda kasutada neile antud juurdepääsuõigusi, või taotlejatele esitatav nõue loobuda teenindusrajatisele või raudteega seotud teenustele juurdepääsu õigustest, kui nad ei ole korduvalt ja tahtlikult suutnud selliseid õigusi kasutada või on häirinud teenindusrajatise tegevust või teist taotlejat.

(18)

Selleks et olemasolevaid rajatisi kõige paremini kasutada, tuleks avaldada teade, et rajatisi, mida ei ole kasutatud vähemalt kaks aastat, on võimalik käitada liisimise või rentimise teel, kui raudteeveo-ettevõtja väljendab huvi kasutada sellist rajatist tõendatud vajaduste alusel. Igal ettevõtjal, kes on sellise rajatise käitamisest huvitatud, peaks olema võimalus osaleda pakkumismenetluses ja esitada pakkumine rajatise käitamise ülevõtmiseks. Pakkumismenetlust ei ole vaja siiski alustada, kui on käimas ametlik protsess selle tegevuskoha raudteealase kasutuse tühistamiseks ja rajatist arendatakse ümber muuks otstarbeks kui teenindusrajatisena kasutamiseks.

(19)

Käesolevas määruses sätestatakse teenindusrajatiste käitajate jaoks uued eeskirjad. Need käitajad vajavad aega olemasolevate sisemenetluste kohandamiseks, et tagada täielik kooskõla kõikide käesoleva määruse nõuetega. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. juunist 2019. See tähendab, et artikli 4 kohaselt nõutav teenindusrajatise kirjeldus või link asjakohasele teabele tuleb ette valmistada ja lisada esimest korda võrgustiku teadaandesse, mis on seotud 2020. aasta detsembrist algava liiklusgraafikuga.

(20)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa ühtse raudteepiirkonna komitee arvamusega,

—

teenindusrajatised või teenused, mis ei ole raudteeveoteenuste turu toimimise seisukohast strateegilise tähtsusega, eriti mis puudutab rajatise kasutamise taset ning liikluse liiki ja mahtu, mida selline otsus võib mõjutada, ja rajatises pakutavate teenuste liiki;

—

teenindusrajatised või teenused, mida käitatakse või osutatakse konkurentsile rajatud turukeskkonnas, kus tegutsevad mitmesugused konkurendid, kes osutavad võrreldavaid teenuseid;

—

teenindusrajatised või teenused, mille puhul käesoleva määruse kohaldamine võib negatiivselt mõjutada teenindusrajatiste turu toimimist.

a)

kõikide selliste rajatiste loetelu, kus raudteega seotud teenuseid osutatakse, kaasa arvatud teave nende asukoha ja lahtiolekuaegade kohta;

b)

teenindusrajatise käitaja peamised kontaktandmed;

c)

sellise teenindusrajatise tehniliste näitajate kirjeldus nagu tupik- või manöövri- või sorteerimisteed, tehnovarustus peale- ja mahalaadimiseks, pesemiseks ja hoolduseks ning olemasolev ladustamismaht; teave eravalduses olevate haru- ja tupikteede kohta, mis ei ole raudteetaristu osa, kuid mida vajatakse raudteeveoteenuste osutamiseks olulistele teenindusrajatistele juurdepääsuks;

d)

kõikide rajatises osutatavate raudteega seotud teenuste ja nende liigi (põhi-, lisa- või abiteenused) kirjeldus;

e)

raudteega seotud teenuste iseteeninduse võimalus ja selle suhtes kehtivad tingimused;

f)

teenindusrajatisele või rajatises osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlemise menetlust käsitlev teave, kaasa arvatud taotluste esitamise tähtpäevad ja kõnealuste taotluste käsitlemise tähtajad;

g)

kui teenindusrajatiste käitajaid või raudteega seotud teenuse osutajaid on mitu, siis märge selle kohta, kas rajatistele või nendele teenustele juurdepääsuks on vaja esitada eraldi taotlused;

h)

teave teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu taotluste minimaalse sisu ja vormingu kohta või sellise taotluse vorm;

i)

kontrolliva üksuse otsese või kaudse kontrolli all olevate käitajate käitatavate teenindusrajatiste ja osutatavate raudteega seotud teenuste puhul vähemalt juurdepääsu näidislepingud ning üldtingimused;

j)

vajaduse korral teave käitaja IT-süsteemide kasutamise tingimuste kohta, kui taotlejad peavad selliseid süsteeme kasutama, ning tundlike ja äriandmete kaitse eeskirjad;

k)

artiklis 10 osutatud koordineerimismenetluse ja regulatiivsete meetmete ning artiklis 11 osutatud prioriteetsuskriteeriumide kirjeldus;

l)

teave teenindusrajatise tehniliste näitajate ja ajutiste mahtuvuspiirangute muudatuste kohta, mis võivad oluliselt mõjutada teenindusrajatise toimimist, kaasa arvatud teave kavandatud tööde kohta;

m)

teave teenindusrajatistele juurdepääsu tasude ja iga nendes osutatava raudteega seotud teenuse kasutamise tasude kohta;

n)

teave kasutustasude vähendamise skeeme käsitlevate põhimõtete kohta, võttes arvesse ärisaladuse hoidmise nõuet.

a)

avaldades selle oma veebiportaalis või ühises veebiportaalis ja esitades taristuettevõtjatele lingi, mis lisatakse võrgustiku teadaandesse;

b)

esitades taristuettevõtjatele asjakohase ja avaldamiseks valmis teabe, mis lisatakse võrgustiku teadaandesse.

a)

teha teenindusrajatiste kirjeldused ühes kohas kättesaadavaks või

b)

märkida teenindusrajatiste kirjeldustes ära kõik teenindusrajatiste käitajad, kes vastutavad rajatisele juurdepääsu ja raudteega seotud teenuste kasutamise taotluste kohta otsuste tegemise eest.

—

alternatiivse ajakava pakkumine;

—

võimaluse korral lahtiolekuaegade või vahetuste korralduse muutmine;

—

teenuste iseteeninduseks rajatisele juurdepääsu võimaldamine.

—

kehtivad lepingud;

—

kavatsus ja suutlikkus kasutada taotletud mahtuvust, sealhulgas varasem suutmatus (kui seda esines) kasutada kogu jaotatud mahtuvust või osa sellest ja suutmatuse põhjused;

—

taotletud teenustega seotud juba eraldatud rongiliinid;

—

rongiliinide eraldamisega seotud prioriteetsuskriteeriumid;

—

taotluste õigeaegne esitamine.

—

alternatiivse teenindusrajatise tegevusnäitajate asendatavus;

—

alternatiivse teenindusrajatise füüsiliste ja tehniliste näitajate asendatavus;

—

ilmne mõju taotleja kavandatud raudteeveoteenuse atraktiivsusele ja konkurentsivõimele;

—

hinnanguline lisakulu taotlejale.

—

mõjutatud teenindusrajatise teiste kasutajate lepingulised kohustused ja ärimudelite elujõulisus;

—

teistele mõjutatud kasutajatele juba jaotatud teenindusrajatise mahtuvuse üldmaht;

—

teiste mõjutatud kasutajate poolt rajatisse tehtud investeeringud;

—

otstarbekate alternatiivide olemasolu, et arvestada teiste mõjutatud kasutajate vajadustega, sealhulgas teiste liikmesriikide alternatiivid rahvusvaheliste raudteeteenuste puhul;

—

teenindusrajatise käitaja ärimudeli elujõulisus;

—

ühendavale taristule juurdepääsu õigused.

a)

üksikasjad valikumenetluse kohta, mis on läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning milles võetakse arvesse eesmärki tagada rajatise mahtuvuse optimaalse tõhususega kasutamine;

b)

valikukriteeriumid;

c)

teenindusrajatise põhinäitajad ja tehnovarustus;

d)

pakkumuste esitamise aadress ja tähtaeg, mis on vähemalt 30 päeva alates teate avaldamisest.

23.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/14

(1)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 V peatükis on sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga („ETR-kalapüük“) tegelevate laevade kindlaksmääramise kord, samuti selliste laevade ELi nimekirja koostamise kord. Kõnealuse määruse artiklis 37 on sätestatud sellisesse nimekirja kantud kalalaevade suhtes võetavad meetmed.

(2)

Liidu ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekiri kehtestati komisjoni määrusega (EL) nr 468/2010 (2) ning seejärel muudeti nimekirja komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 724/2011, (3) (EL) nr 1234/2012, (4) (EL) nr 672/2013, (5) (EL) nr 137/2014, (6) (EL) 2015/1296 (7) ja (EL) 2016/1852 (8).

(3)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 30 lõike 1 kohaselt tuleb piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevad kanda ka liidu nimekirja.

(4)

Kõik piirkondlikud kalandusorganisatsioonid näevad ette ETR-kalapüügiga tegelevate kalalaevade nimekirjade koostamise ja korrapärase ajakohastamise vastavalt nende asjakohastele eeskirjadele (9).

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 30 ajakohastab komisjon ELi nimekirja pärast seda, kui on saanud piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt nende laevade nimekirja, mis eeldatavalt või tõendatult tegelevad ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga. Kuna komisjon on saanud uued nimekirjad piirkondlikelt kalandusorganisatsioonidelt, tuleks liidu nimekiri nüüd ajakohastada.

(6)

Arvestades asjaolu, et üks ja sama laev võib olla kantud nimekirja eri nimede ja/või lipuriikide all sõltuvalt sellest, millal lisati laev piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirja, peaks liidu ajakohastatud nimekiri sisaldama vastavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt kindlaks tehtud eri nimesid ja/või lipuriike.

(7)

Laev Viking, (10) mis on praegu liidu nimekirjas, on välja jäetud Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) kehtestatud nimekirjast, kuna laev uputati Indoneesia ametiasutuste poolt 14. märtsil 2016. See laev tuleks jätta välja liidu nimekirjast, hoolimata asjaolust, et ta ei ole veel välja jäetud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) kehtestatud nimekirjast.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 468/2010 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,

23.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/25

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu oma rakendusmäärusega (EL) nr 917/2011 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes.

(2)

Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna ja koostööd tegevatele tootjatele kehtestatud tollimaksumäärad jäid vahemikku 13,9 (3) –36,5 %. Hiina äriühingutele, kes ei andnud endast teada või ei teinud uurimise ajal koostööd, kehtestati 69,7 % suurune üleriigiline tollimaksumäär.

(3)

Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (4) sai komisjon määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kehtivate meetmete aegumise läbivaatamine (edaspidi „taotlus“).

(4)

Taotluse esitas Euroopa keraamiliste plaatide tootjate ühendus (edaspidi „taotluse esitaja“ või „CET“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % liidu keraamiliste plaatide kogutoodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Olles otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 13. septembril 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Hiina RV eksportivatele tootjatele, teadaolevatele importijatele, teadaolevalt seotud kasutajatele ning kauplejatele, liidu tootjaid ning kasutajaid esindavatele ühendustele ning eksportivate riikide esindajatele.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(10)

Kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 1 kasutasid liidu tootjad, keda esindas taotluse esitaja, seda võimalust ja palusid oma nimesid mitte avaldada, kartes asjaomase uurimisega seotud klientide või konkurentide võimalikke survemeetmeid. Komisjon uuris iga kõnealuse konfidentsiaalsustaotluse põhjendatust eraldi. Komisjon tegi kindlaks, et kõikidel juhtudel oli tõepoolest tõendeid märkimisväärsete survemeetmete kasutamise võimaluse kohta, ja nõustus asjaomaste äriühingute nimede mitteavaldamisega.

(11)

Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (The Chinese Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers and Exporters, CCCMC) taotles ärakuulamist. Ärakuulamine toimus 6. detsembril 2016.

(12)

Ärakuulamisel ja hilisemates esildistes taotles CCCMC täielikku ligipääsu dumpingumarginaalide, hinnamõju, kahjumarginaali ja kahjunäitajate arvutustele ning muule konfidentsiaalsele teabele, millel arvutused põhinesid. CCCMC väitis, et advokaadid, kellele juurdepääs antakse, on registreeritud ühes Euroopa advokatuuris ja alluvad rangetele advokatuuri eeskirjadele ning konfidentsiaalse teabe avaldamine klientidele tooks neile kaasa tõsised distsiplinaarmeetmed, sealhulgas advokatuurist väljaheitmise ja võimaliku kriminaalasja. CCCMC väitis, et seetõttu ei oleks juurdepääs konfidentsiaalset teavet sisaldavale toimikule vastuolus komisjoni kohustusega kaitsta konfidentsiaalset teavet, ent võimaldaks samal ajal tõhusalt kaitseõigust kasutada.

(13)

Alusmääruse artikkel 19 sätestab, et komisjon ei tohi avaldada mitte mingisugust konfidentsiaalse iseloomuga teavet ilma teabe andja eriloata. Selles ei nähta ette, et ühelegi muule isikule, sealhulgas mõnes Euroopa advokatuuris registreeritud advokaatidele, võiks anda juurdepääsu. Pealegi näitab Euroopa Kohtu praktika, et kaitseõiguse kaitsmine peab vajaduse korral olema kooskõlas konfidentsiaalsuspõhimõttega, mis on konkreetselt sätestatud alusmääruse artiklis 19 (6). Kuigi kõnealust kooskõla silmas pidades on lubatud asjaomase teabe kohta mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid saada (mis on antud näiteks vahemike ja/või indekseeritud teabeelementide kujul), juhul kui kõnealuse teabega ei avaldata ärisaladusi, ei ole see absoluutne. Seepärast, kuigi CCCMC-le oleks võidud anda juurdepääs näiteks taotletava teabe vahemikele ja/või indekseeritud elementidele, ei peetud asjaomase teabe täielikku avaldamist konfidentsiaalse teabe kaitsmise kohustusega kooskõlas olevaks. Sarnase meetmena ja kuna liidu seadusandja ei olnud alusmääruses sellist erandit ette näinud, leidis komisjon, et asjaolu, et ühes Euroopa advokatuuris registreeritud advokaadid alluvad rangetele advokatuuri eeskirjadele ja et nende suhtes võidakse kõnealuste reeglite rikkumisel kohaldada sanktsioone, ei luba komisjoni talitustel võimaldada juurdepääsu, mis on vastuolus kehtivate õigusaktidega. Seega järeldas komisjon, et ühes Euroopa advokatuuris registreeritud advokaatidele ei saa anda juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Igal juhul on huvitatud isikutel võimalus täiendava abinõuna enda kaitseõiguse tagamiseks pöörduda kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku poole tema pädevust sätestava artikli 15 alusel, (7) kes ei seadnud kahtluse alla komisjoni seisukohta konfidentsiaalsuse küsimuses. Seega otsustas komisjon, et avalikustamisdokumentides esitatud teave on piisav eelnimetatu kaitseõiguste täitmiseks.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(15)

Taotluse esitaja esitatud teabe alusel leidis komisjon, et Hiina RV keraamikatööstus oli väga killustatud tootmisharu, kuhu 2014. aastal kuulus 1 452 tootjat. Seepärast, arvestades Hiina RV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu tegemine.

(16)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon liidu juures tegutseval Hiina RV esindusel teha kindlaks ülejäänud eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja nendega ühendust võtta. Kokku saadeti algatamisteates nimetatud teave 119-le Hiina RV äriühingule.

(17)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega üheksateist Hiina RV tootjat või tootjate rühma. Arvestades nende äriühingute arvu, kes oleksid võinud endast teada anda, oli koostöö vähene. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 koostas komisjon esialgu neljast eksportivate tootjate rühmast koosneva valimi, võttes aluseks nende deklareeritud ekspordimahu liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja nende tootmisvõimsuse, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Pärast esialgse valimi avalikustamist huvitatud isikutele loobus suurima tootmisvõimsusega eksportivate tootjate rühm koostööst. Seepärast muudeti kavandatavat valimit, lisades sinna suuruselt teisel kohal oleva tootmisvõimsusega eksportiva tootja. Pärast muudetud valimi avalikustamist huvitatud isikutele märkusi ei laekunud. Seepärast kinnitati valimi ettepanek kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2.

(18)

Neli valimisse kaasatud eksportivat tootjat tootsid aastas 55 miljonit m2 vaatlusalust toodet, mis moodustas 34 % kõikide koostööd tegevate liitu eksportivate tootjate või eksportivate tootjate rühmade kogu deklareeritud vaatlusaluse toote toodangust ja müügist. Neli valimisse kaasatud rühma andsid Eurostati andmetel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 8 % kogu Hiina ekspordist liitu.

(19)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 ja põhjendustes 20-21 esitatud metoodikaga moodustas komisjon valimi suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu alusel, võttes arvesse geograafilist paiknemist ja samuti keraamiliste plaatide tootmisharu suurt killustatust.

(20)

Esialgse uurimise käigus jõudis komisjon järeldusele, et keraamiliste plaatide sektor on väga killustatud. Et kahjuanalüüsis ei domineeriks suurte äriühingute tulemused, vaid et see kajastaks asjakohaselt ka nii väikeste kui ka keskmise suurusega äriühingute olukorda, kelle toodang moodustab valdava osa liidu toodangust, otsustas komisjon kehtestada kolm kategooriat aastase toodangumahu põhjal:

(21)

Komisjon ei avastanud uurimise käigus muutusi keraamiliste plaatide turul, mis on endiselt killustatud ja kus seetõttu domineerivad väikesed liidu tootjad, kes erinevad suurematest tootjatest, kes suudaksid turu suundumusi muuta. Sellest lähtuvalt leidis komisjon, et keraamiliste plaatide turu suur killustatus tuleb käesolevas aegumise läbivaatamises arvesse võtta. Seepärast otsustas komisjon rakendada valimi moodustamisel sama metoodikat, mida esialgses uurimises kasutati, ja leidis, et valimis peavad olema esindatud kõik kategooriad, nimelt väikesed, keskmise suurusega ja suured äriühingud.

(22)

Esialgne valim koosnes üheksast liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 8,5 % liidu hinnangulisest kogutoodangust 2015. aastal. Esindatud olid äriühingud kõigist kolmest sektorist. Kaks äriühingut olid suurte äriühingute kategooriast, kolm äriühingut olid keskmise suurusega äriühingute kategooriast ja neli äriühingut olid väikeste äriühingute kategooriast. Valimisse kaasatud äriühingud asusid Saksamaal, Itaalias, Poolas, Portugalis ja Hispaanias.

(23)

Selleks et kajastada eri olukordi, mis võivad liidu eri liikmesriikides ette tulla, võttis komisjon valimi moodustamisel arvesse ka geograafilist paiknemist (vt põhjendus 19). Sel viisil hõlmas valim liikmesriike, kus paikneb ligikaudu 90 % tootmisest. Seega tagati komisjoni kasutatud metoodikaga, et valim oli tüüpiline liidu tootmisele tervikuna ja kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1.

(24)

Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharule tüüpiliseks.

(25)

28. oktoobril 2016. aastal, 11 päeva pärast lõpliku valimi avalikustamist, teatas üks valimisse kaasatud liidu tootjatest, Poola tootja, komisjonile, et on otsustanud koostöö lõpetada. Et mitte mõjutada valimi tüüpilisust, otsustas komisjon äriühingu teise samasse turusegmenti kuuluva liidu tootjaga asendada ja teatas valimis tehtud muudatusest kõikidele huvitatud isikutele. Uus valim valmistas 7,7 % liidu kogutoodangust. Uus valim hõlmas liikmesriike, kus asub ligikaudu 80 % tootmisest. Koostööd mittetegeva äriühingu asendamine samasse turusegmenti kuuluva äriühinguga tehti silmas pidades, et lõplik valim jääks liidu tootmisharule tüüpiliseks, vaatamata sellele, et esimese äriühingu ootamatu koostööst loobumine kahtlemata vähendas tüüpilisust liidu tootmisharu jaoks.

(26)

Selleks et teha kindlaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on vajalik, siis moodustada valim, paluti kõikidel teadaolevatel importijatel/kasutajatel (kokku rohkem kui tuhandel) täita algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu vorm.

(27)

Täidetud väljavõttelise uuringu vormi esitasid üksteist äriühingut. Komisjon otsustas valida neli äriühingut. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon sõltumatute importijate valimi impordimahu alusel, võttes arvesse geograafilist paiknemist. Valimisse kaasatud importijad asusid Belgias, Taanis ja Saksamaal. Valimisse kaasatud sõltumatud importijad importisid ligikaudu 6,5 % kogu Hiinast pärit impordist.

(28)

30. novembril 2016. aastal teatas üks valimisse kaasatud sõltumatu importija, et on otsustanud koostöö lõpetada. Seepärast koosnes lõplik sõltumatute importijate valim kolmest sõltumatust importijast. Nende import moodustas ikkagi ligikaudu 6 % kogu Hiinast pärit impordist. Seepärast leiti, et lõplik valim on tüüpiline.

(29)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(30)

Komisjon saatis küsimustikud neljale valimisse kaasatud Hiina eksportivale tootjale / eksportivate tootjate rühmale, kahele võrdlusriigi tootjale, üheksale valimisse kaasatud liidu tootjale ja neljale sõltumatule importijale, kes endast valimi moodustamisel teada andsid. Peale küsimustike saatmist lõpetasid koostöö üks valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühm ja üks valimisse kaasatud sõltumatu importija (vt vastavad põhjendused 17 ja 25).

(31)

Vastused täidetud küsimustikega saadi kolmelt valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühmalt, kahelt võrdlusriigi tootjalt, üheksalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kolmelt sõltumatult importijalt.

(32)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(33)

2. augustil 2017 avalikustas komisjon kõikidele huvitatud isikutele uurimisega seotud olulised faktid ja kaalutlused ning kutsus neid üles esitama kirjalikke märkusi ja/või taotlema ärakuulamist komisjoni ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku poolt enne 3. septembrit 2017.

(34)

Kolm Hiina eksportivat tootjat, CCCMC, üks liidu importija ja taotluse esitaja esitasid peale avalikustamist märkused ja 22. septembril 2017. aastal toimus komisjoni talituste ja CCCMC vaheline ärakuulamine.

(35)

Oma 17. augusti ja 6. septembri 2017. aasta kirjades nõudis CCCMC komisjonilt teavet mitmete dumpingu ja kahju suuruse arvestamisega seotud elementide kohta lisaks teabele, mis oli lisatud avalikku toimikusse ja mis avalikustati huvitatud isikutele. CCCMC väitis, et kuna komisjon ei olnud kõnealust teavet esitanud, ei saanud CCCMC ega Hiina eksportivad tootjad oma kaitseõigust täielikult kasutada.

(36)

Komisjon analüüsis eraldi iga osa teabest, mille saamist CCCMC taotles. Ta esitas kogu teabe oma 25. augusti ja 20. septembri 2017. aasta kirjades CCCMC-le või otse Hiina eksportivatele tootjatele, näiteks nimekiri liidu tootjate toodetavate tooteliikide kohta või üksikasjad kohanduste kohta, mida hindade allalöömise arvutamise juures tehti, välja arvatud teave, mida ei olnud olemas, mis ei kuulunud toimikusse või oli konfidentsiaalne. Teabe puhul, mida ei olnud olemas, mis ei kuulunud toimikusse või mis oli konfidentsiaalne, põhjendas komisjon asjakohaselt oma keeldumist teabe andmisest. Eriti tuleb märkida, et komisjon ei teinud hindade allalöömise kohta üldisi koondarvutusi ega arvutusi toote kontrollnumbri alusel (vaid pigem eksportivate tootjate kaupa). Seepärast ei kuulunud kõnealune teave toimikusse. Komisjoni arvamus oli, et CCCMC-l oli võimalik oma kaitseõigust piisavalt hästi kasutada ka ilma kõnealusele teabele juurdepääsuta.

(37)

Seoses konfidentsiaalse teabega, mis oli seotud näiteks liidu tootmisharu hindade või müügimahtudega tooteliigi kohta, tuletas komisjon meelde, et vastavalt alusmääruse artiklile 19 oli tal kõnealuse teabe kaitsmise kohustus. Edasi leidis komisjon, et kõikidele huvitatud isikutele, sealhulgas CCCMC-le, juhtumi kohta kättesaadavaks tehtud avalikus toimikus oli olemas uurimises kasutatav teave, mis oli asjakohane nende seisukohtade esitamiseks. Juhul kui teave loeti konfidentsiaalseks, sisaldas toimik selle kohta sisukat kokkuvõtet. Kõikidel huvitatud isikutel oli juurdepääs avalikule toimikule ja nad võisid sellega tutvuda.

(38)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et seega oli kõikidele huvitatud isikutele, sealhulgas CCCMC-le, antud võimalus oma kaitseõigust täiel määral kasutada. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(39)

Vaatlusaluseks tooteks on glasuuritud ja glasuurimata keraamilised põranda-, sillutis-, kolde- ja seinaplaadid ning glasuuritud ja glasuurimata alusel või aluseta keraamilised mosaiikkivid ja muu samalaadne (vaatlusalune toode), mis praegu kuuluvad HS-koodi 6907 alla. Eespool nimetatud HS-kood kehtib alates 1. jaanuarist 2017 ja asendab CN-koodid 6907 10 00, 6907 90 20, 6907 90 80, 6908 10 00, 6908 90 11, 6908 90 20, 6908 90 31, 6908 90 51, 6908 90 91, 6908 90 93 ja 6908 90 99, mida mainitakse esialgses uurimises ja käesoleva menetluse algatamisteates.

(40)

Keraamilisi plaate kasutatakse peamiselt ehitustööstuses seinte ja põrandate katmiseks.

(41)

Vaatlusalusel tootel ja Hiina RVs, Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA“) siseturul ja võrdlusriigis toodetud ja müüdavatel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavatel keraamilistel plaatidel leiti olevat samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja kasutusviisid.

(42)

Pärast avalikustamist taotles CCCMC, et komisjon esitaks üksikasjalikuma kirjelduse ühe toote kontrollnumbri alla kuuluvate liidu tootjate ja võrdlusriigi tootjate eri tooteliikide kohta. Ta väitis, et liidu tootmisharu, võrdlusriigi tootmisharu ja Hiina eksportivate tootjate toodetud tooteliikides võib olla erinevusi, mida toote kontrollnumber ei kajasta ja millest ei ole Hiina eksportivad tootjad ega ka CCCMC teadlikud. CCCMC väide oli seotud nii dumpingu kui ka kahju analüüsimise eesmärgil tehtud hinnavõrdlusega; ta väitis et ilma teabeta ei ole tal võimalik nõuda kohandamist, kui tal selleks õigus oleks, ja seepärast ei saa ta täiel määral kasutada oma kaitseõigust (vt põhjendused 81–83 ja 120–122).

(43)

Ent nagu komisjon oma 20. septembri 2017. aasta kirjas CCCMC-le selgitas, ei olnud tema käsutuses rohkem üksikasjalikumaid kirjeldusi toodete kontrollnumbrite alla kuuluvate eri tooteliikide kohta ja samuti ei olnud tal alust arvata, et toodete kontrollnumbrite all esines erinevusi. Nagu on selgitatud ka põhjenduses 45, peeti iga toote kontrollnumbri tunnuseid piisavalt üksikasjalikeks, et kajastada kõiki eri tooteliikide erinevusi. Ka ei esitanud CCCMC ühtegi põhjendust selle kohta, et üksikasjalikum kirjeldus või eristamine oleks vajalik. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(44)

Lisaks väitis CCCMC, et kuna keraamilised plaadid hõlmavad suurt hulka tooteid, oleks komisjon pidanud koguma teavet Hiina RVst imporditavate ja liidu tootmisharu toodetud tooteliikide kohta ning tegema analüüsi iga tooteliigi (tooteliikide rühma) (segmentide) kohta.

(45)

Vaatlusaluse toote määratlemiseks ja eri tooteliikide eristamiseks kasutas komisjon seitset tunnust, mis iseloomustavad füüsikalisi omadusi, nagu veeimavus, viimistlus (kas plaadid on glasuuritud/glasuurimata, ühe-/kahekordselt põletatud, õgvendatud või mitte), suurus ja kvaliteeditasemed. Samu tunnuseid kasutati juba ka esialgses uurimises. Ükski muu isik ei väitnud, et need ei kajasta kõiki eri tooteliikide vahelisi erinevusi ja et liidus toodetud sama tooteliik erineks Hiina RV sama tooteliigi tootest. Samuti ei esitanud CCCMC teavet selle kohta, millised muud tunnused oleksid kõnealuse asja puhul vajalikud. Seega jäi komisjon seisukohale, et toodete kontrollnumbrite tunnused olid piisavalt detailsed hõlmamaks erinevusi eri tooteliikide vahel ja võimaldamaks õiglast toodete (ja hinna) võrdlemist.

(46)

Seoses väitega, et teatud tooteliigid tuleks rühmitada ühte segmenti ja neid eraldi analüüsida, ei leidnud komisjon selliste segmentide moodustamiseks ühtegi muud objektiivset alust kui toote kontrollnumbri kajastatavad erinevused. Samuti märkis ta, et esialgses uurimises tootegruppe ei eristatud. Pealegi ei toetanud CCCMC oma taotlust konkreetse ettepanekuga ja ükski muu isik ei esitanud arvamust, et mõnede tooteliikide grupeerimine oleks vajalik ja õigustatud. Teisest küljest leidis komisjon, et toodete kontrollnumbrite kaupa tehtav analüüs on üksikasjalikum kui analüüs segmentide kaupa, kuhu teatud kontrollnumbrid oleksid grupeeritud, ja seega ka asjakohasem. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(47)

Eespool esitatut arvesse võttes ja muude märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta jäi komisjon seisukohale, et asjaomased tooted on sarnased alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(48)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega võiks tõenäoliselt kaasneda Hiina eksportivate tootjate dumpingu jätkumine või kordumine.

(49)

Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastasid üheksateist eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma. Koostööd tegevate eksportivate tootjate deklareeritud keraamiliste plaatide ekspordimaht liitu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1,7 miljonit m2, mis vastas 11 %-le samal perioodil Eurostati poolt registreeritud vaatlusaluse toote Hiinast tuleva impordi kogumahust. Koostööd tegevate eksportivate tootjate või eksportivate tootjate rühmade kogu deklareeritud tootmisvõimsus oli 207 miljonit m2, mis moodustab ligikaudu 1,5 % kogu hinnangulisest Hiina tootmisvõimsusest (hinnanguliselt 13,9 miljardit m2 2015. aastal). Täpsem teave Hiina RV tootmisvõimsuse kohta on esitatud jaotise 3 punktis a.

(50)

Komisjon tegi kindlaks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, vaadates kolme kõnealuse äriühingute rühma esitatud andmeid.

(51)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kolmanda turumajandusriigi (edaspidi „võrdlusriik“) siseturul makstud või makstava kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(52)

CCCMC vaidlustas võrdlusriigi metoodika normaalväärtuse kui sellise kindlaksmääramisel, väites, et Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jagu on alates 11. detsembrist 2016 aegunud. Seega tuleks CCCMC arvates Hiina eksportivate tootjate puhul arvutada normaalväärtus nende enda omamaiste hindade ja/või kulude põhjal. Pärast järelduste teatavakstegemist kordas CCCMC neid väiteid.

(53)

Komisjon tuletas meelde, et kõikidel Hiina eksportivatel tootjatel oli võimalus esitada turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm, mis oleks võimaldanud individuaalset dumpingumarginaalide arvutamist. Ükski kõnealustest eksportijatest seda võimalust ei kasutanud. Seepärast määrati normaalväärtus kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt võrdlusriigi andmete alusel. Asjaomane väide lükati seepärast tagasi.

(54)

Esialgses uurimises kasutati Hiina puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigina USAd.

(55)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et plaanib USA kasutamist võrdlusriigina, ning kutsus isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Lisaks sellele märgiti algatamisteates, et turumajanduslikud tootjad võivad asuda muu hulgas ka Türgis, Araabia Ühendemiraatides, Indias ja Brasiilias ning et neid uuritakse samuti.

(56)

Pärast asja algatamist avaldas CCCMC kahtlust USA sobivuse kohta võrdlusriigiks. Ta leidis, et USA ei sobi võrdlusriigiks, viidates Hiina ja USA majanduse arengu erinevustele ja keraamiliste plaatide väikesele tarbimisele USA põrandakattematerjalide turul. CCCMC avaldas arvamust, et Brasiilia, India, Mehhiko ja Türgi oleksid võrdlusriikideks sobivamad, eeldusel et need riigid ja Hiina RV on arengutaseme poolest sarnased ja nende omamaine tarbimine on võrreldav.

(57)

CET väitis, et USA siseturul on konkurents väga tihe paljude tooteliikide puhul, mis on täiesti võrreldavad nendega, mida Hiina RVst eksporditakse. Lisaks väitis ta, et juurdepääs toorainele ja energiaressurssidele on USAs ja Hiina RVs sarnased ja et USA siseturul müüdavaid koguseid arvesse võttes on USA sobiv valik tüüpiliseks võrdlusriigiks.

(58)

Juhindudes kõnealustest märkustest võttis komisjon ühendust eespool nimetatud riikide ja nende riikide esindustega, kust imporditakse liitu suurimaid koguseid keraamilisi plaate, et paluda neilt abi vastavate riikide tootjate väljaselgitamiseks, keda võiks kutsuda võrdlusriigi tootjatena koostööd tegema. Lisaks saadeti koostööpalved teadaolevatele võrdlusriigi tootjatele ja tootjate ühendustele.

(59)

Kümme tootjat avaldasid soovi uurimises koostööd teha. Nende asukohaks oli vastavalt USA (3), Brasiilia (2) ja India (5). Komisjon saatis neile võrdlusriigi küsimustiku 20. jaanuaril 2017. aastal. Indiast vastuseid ei saabunud. Brasiilia eksportivatest tootjatest üks ei vastanud ja teine loobus koostööst. USA tootjatest üks loobus koostööst ja kaks tootjat täitsid küsimustiku ära.

(60)

Komisjon järeldas kättesaadava teabe alusel, et USAs on tootmine märkimisväärsel tasemel ja konkurents siseturul on rahuldaval tasemel. USA sisetarbimise maht oli ligikaudu 254 miljonit m2. Seal oli vähemalt 28 omamaist tootjat. Lisaks on impordi osakaal tarbimisest 68 % ja see pärineb peamiselt Hiina RVst (kogu impordimahust, mis on 49 miljonit m2). Peale 8,5–10 % tollimaksu ei ole muid kehtivaid impordipiiranguid. USA tootjad kasutasid samasugust tootmisprotsessi nagu valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjadki. Koostööd tegevad USA tootjad teatasid, et nende omamaine müük on vastavalt 2,0 ja 2,9 miljonit m2.

(61)

Pärast avalikustamist väitis CCCMC, et USA ei ole mitte mingil juhul sobiv võrdlusriik ja et komisjon ei olnud kasutanud riiki, kus samasuguse toote hind kujuneb eksportiva riigiga võimalikult sarnastes tingimustes.

(62)

Seoses selle väitega tuletatakse esmalt meelde, et komisjon võttis ühendust Brasiilia, India, Indoneesia, Malaisia, Mehhiko, Venemaa, Serbia, Tai, Tuneesia, Türgi, Araabia Ühendemiraatide, Ukraina ja USA ametlike esindustega ja/või nendes riikides asuvate tootjatega. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 59, hakkasid koostööd tegema ainult kaks tootjat.

(63)

Nagu on märgitud põhjenduses 60, leiti, et USA on võrdlusriigiks sobiv, kuna USA tootmine ja tarbimine on märkimisväärsel tasemel ja konkurents siseturul rahuldaval tasemel. Seepärast lükati väide tagasi.

(64)

Pärast avalikustamist avaldas üks importija kahtlust kahe USA tootja valimise suhtes, kes olid seotud liidu tootjatega, ja Hiina RV jaoks normaalväärtuse kindlaksmääramise suhtes nende kahe tootja põhjal. Seepärast võib nendelt tootjatelt saadud andmete objektiivsus olla küsitav.

(65)

Komisjon märkis, et isegi kui võrdlusriigi tootja on seotud mõne liidu tootjaga, ei muuda selline seos normaalväärtuse kindlaksmääramist kehtetuks ega mõjuta seda (9).

(66)

Eespool öeldut arvesse võttes ja lisamärkuste puudumisel jõudis komisjon järeldusele, et USA on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(67)

Kahelt koostööd teinud võrdlusriigi tootjalt saadud teave võeti aluseks normaalväärtuse määramisel.

(68)

Esmalt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas koostööd teinud võrdlusriigi tootjate samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline. Selleks võrreldi nende müügi kogumahtu valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate liitu eksporditud vaatlusaluse toote kogumahuga. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi USA omamaisel turul tüüpilises koguses.

(69)

Teiseks võrdles komisjon tooteliigi kaupa iga valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja müügimahtu USA turul Euroopa Liitu suunatud ekspordimahtudega. See võrdlus näitas, et kahte otseselt võrreldavat tooteliiki ei müüdud USAs tüüpilises koguses. Seepärast arvutati nende kahe tooteliigi normaalväärtus nende oma tavapärases kaubandustegevuses sisalduvate müügi-, üld- ja halduskulude, kasumi ja muude kulude alusel.

(70)

Pärast avalikustamist väitis CCCMC, et ei ole asjakohane võrrelda võrdlusriigi tootjate müügimahtu nende omamaisel turul Hiina eksportivate tootjate ekspordimüügi mahuga, kuna need on omavahel täiesti seoseta. Seega ei öelnud komisjoni tehtud analüüs midagi asjaomaste tooteliikide müügi tüüpilisuse kohta USA siseturul.

(71)

Analoogselt dumpingu arvutuste tegemisega turumajanduslikes riikides kontrollis komisjon, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 2, tooteliikide kaupa, kas tehinguid tehti piisavas mahus. Kuna kõnealused tooteliigid moodustasid vastavalt 0,70 % ja 0,09 % Hiina eksportivate tootjate müügist, leidis komisjon, et müük USA siseturul ei olnud tüüpiline, ja arvutas välja normaalväärtuse. Lisaks leidis komisjon, et kasutatud metoodika ei aidanud dumpingumarginaali kindlaks teha. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(72)

Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(73)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(74)

Sel juhul on normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(75)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui

(76)

Omamaise müügi analüüsist ilmnes, et kümne tooteliigi normaalväärtused määrati kindlaks põhjenduses 74 ja seitsme tooteliigi puhul põhjenduses 75 nimetatud meetodil.

(77)

USA koostööd tegevad tootjad andsid aru kokku seitsmeteistkümne tooteliigi kohta ja Hiina koostööd tegevad eksportivad tootjad andsid aru kokku viieteistkümne tooteliigi kohta. Siiski näitas Hiina tootjate eksporditud ja USA tootjate müüdud tooteliikide võrdlus otsest ühtivust ainult kahe tooteliigi puhul. Ühtivate tooteliikide piiratud arvu põhjuseks oli üsna keeruline tooteliikide määratlemine, mis hõlmas seitset põhiomadust ja 672 võimalikku kombinatsiooni (sealhulgas, kuid mitte ainult, portselanist / mitte portselanist, seitset liiki tööpinnad, ühe-/kahekordne glasuur või glasuurimata). Kuna dumpingu arvutamise juures on nõutav arvesse võtta 100 % eksportmüügist, tuli ühitamise eesmärgil mõningaid kohandusi teha.

(78)

Esiteks otsustas komisjon suurendada võrreldavust, arvutades selleks välja täiendavate tooteliikide normaalväärtused. Siinjuures olgu märgitud, et Hiina koostööd tegevad eksportivad tootjad müüsid liitu kahte tooteliiki, mis ei olnud portselanist (mis moodustas ligikaudu 6 % liitu suunatud ekspordi kogumahust). Võrdlusriigi USA tootjad ei tootnud selliseid tooteliike, mis ei olnud valmistatud portselanist. Seepärast otsustas komisjon arvutada välja mitte portselanist tooteliikide tootmiskulud liidu tootmisharu portselanist tooteliikide ja mitte portselanist tooteliikide tootmiskulude võrdlemise teel. Leiti, et mitte portselanist tooteliikide tootmiskulud olid 30 % väiksemad kui portselanist tooteliikidel. Saadud suhtarvu rakendati USA tootjate teatatud seitsmeteistkümne tooteliigi ühitamiseks Hiina eksportivate tootjate teatatud tooteliikidega.

(79)

Mis puudutab glasuurimata keraamilisi plaate, siis Hiina eksportivad tootjad teatasid selliste müügi kohta (neli tooteliiki, mis moodustasid ligikaudu 56 % kogu liitu suunatud ekspordimahust), mille puhul ei olnud otsest ühtivust tooteliikidega, mida müüsid USA koostööd tegevad tootjad. Rakendades sama metoodikat, mida on kirjeldatud põhjenduses 78, arvutas komisjon välja ühekordselt glasuuritud tooteliikide tootmiskulud, võrreldes omavahel liidu tootmisharu ühekordselt glasuuritud ja glasuurimata portselani tootmiskulusid. Leiti et glasuurimata keraamiliste plaatide tootmiskulud olid 6 % väiksemad kui portselanist ja ühekordselt glasuuritud tooteliikidel. Saadud suhtarvu rakendati USA tootjate teatatud seitsmeteistkümne tooteliigi suhtes.

(80)

Täiendavalt väljaarvutatud normaalväärtuste alusel ühtisid kolm tooteliiki USA tootjate ja Hiina eksportivate tootjate toodetud tooteliikidest. Tooteliikide puhul, kus otsest ühtivust ei olnud võimalik kindlaks teha, otsustas komisjon võrrelda Hiina eksportivate tootjate müüdavaid tooteliike USA tooteliikidega lähimate tehniliste põhiomaduste ja odavaima normaalväärtuse alusel.

(81)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis kaks huvitatud isikut, et komisjon ei avalikustanud teavet võrdlusriigi konkreetsete tooteliikide kohta. Lisaks väitsid nad, et neil ei olnud võimalik kindlaks teha, kas esines erinevusi (mida toote kontrollnumber ei kajastanud), mille tõttu tuli kohandamist teha.

(82)

Komisjon avalikustas normaalväärtuste arvutused tooteliikide kaupa huvitatud isikutele. Nagu on märgitud põhjenduses 45, määratleti tooteliigid järgmiste tehniliste põhiomaduste alusel: veeimavus, viimistlus (glasuuritud ja ühekordselt põletatud, glasuuritud ja kahekordselt põletatud või glasuurimata), lihvitud või lihvimata, kas plaat oli tooniga või toonimata, õgvendatud või õgvendamata, tööpinna suurus ja kvaliteeditase.

(83)

Mitte ükski huvitatud isikutest ei esitanud märkusi tooteliikide määratlemise kohta ega pakkunud välja ühtki täiendavat asjakohast metoodikat ega esitanud täiendavat teavet. Komisjon leidis, et tooteliikide määratlused olid piisavad, hõlmamaks kõiki hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Seepärast lükati väide tagasi. Lisaks väitis üks valimisse kaasatud Hiina eksportiv tootja, et komisjon ei tohiks kasutada arvutusliku normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi omamaise müügi kaalutud keskmisi kasumi ja müügi-, üld- ja halduskulude marginaale, vaid kõige sarnasemate tehniliste põhiomadustega tooteliikide kaalutud keskmisi kasumi ja müügi-, üld- ja halduskulude marginaale.

(84)

Asjaomasel juhul ei toodetud ega müüdud võrdlusriigis huvitatud isiku eksporditavaid tooteliike. Seepärast arvutas komisjon välja normaalväärtuse kõige sarnasemate tehniliste põhiomadustega tooteliikide tootmiskulude alusel ja alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt keskmise müügi-, üld- ja halduskulude maksumuse ja kasumi summad võrdlusriigi tootja tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote tootmise ja müügiga seotud tegelike andmete alusel. Seepärast lükati ka see väide tagasi.

(85)

Kolm valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühma eksportisid otse liitu, müües vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus. Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati seetõttu ekspordihinnaks hind, mida tegelikult maksti või mida tuli maksta vaatlusaluse toote eest, kui seda müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ekspordina liitu.

(86)

Komisjon võrdles valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehinnast lähtuvalt. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(87)

Võrdlusriigi tootjate omamaiste hindade puhul tehti kohandused seoses riigisiseste transpordi-, krediidi-, käitlemis- ja pakendamiskulude ning komisjonitasude ja kaubandustasemega. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihindade puhul tehti kohandused seoses transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja krediidikulude, pangatasude, pakendamiskulude, imporditasude, tollimaksude ja komisjonitasudega.

(88)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrdles komisjon võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga igas valimis osalevas koostööd tegevas rühmas.

(89)

Sellest lähtuvalt leiti, et kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, tollimakse tasumata, jäid vahemikku 66–231 %.

(90)

Komisjon leidis, et Hiina eksportivad tootjad jätkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keraamiliste plaatide dumpinguhinnaga eksportimist liitu (suuremas mahus, kui selgus esialgsest uurimisest).

(91)

Seejärel analüüsis komisjon, kas juhul, kui meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. Seda tehes vaatles komisjon Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Hiina eksportijate käitumist teistel turgudel, olukorda Hiina siseturul ning liidu turu atraktiivsust.

(92)

Nagu eespool märgitud, andsid endast teada üheksateist Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma, kelle tootmisvõimsus moodustas üksnes 1,5 % kogu Hiina hinnangulisest tootmisvõimsusest 2015. aastal. Kolme valimisse kaasatud ja nende valdustesse tehtud kontrollkäikude ajal kontrollitud eksportiva tootja tootmisvõimsus moodustas ainult murdosa (nimelt 0,3 %) Hiina hinnangulisest tootmisvõimsusest. Seega oli komisjonile kättesaadav vähene teave Hiina eksportivate tootjate tootmise ja vaba tootmisvõimsuse kohta.

(93)

Seepärast tuli enamiku dumpingu jätkumise ja kordumise kohta allpool esitatud järelduste tegemisel toetuda teistele allikatele, st Eurostati andmetele, Hiina ekspordiandmebaasile ja teabele, mille liidu tootmisharu läbivaatamistaotluses esitas. Kõnealuse teabe analüüsimise tulemusena sai teatavaks järgmine.

(94)

Hiina tootjad on installeerinud suured keraamiliste plaatide tootmisvõimsused, mis jätkuvalt ületavad kaugelt liidu tootmisvõimsuse. Viimase aastakümne jooksul on Hiina tootjad tootmist märkimisväärselt suurendanud ja teevad seda jätkuvalt. Keraamiliste plaatide tootmisvõimsus kasvas Hiinas 2011. ja 2014. aasta vahel ligi 30 % – 10,8-lt kuni 13,9 miljardi m2-ni. Peale selle kasvas 2014. ja 2016. aasta vahel märkimisväärselt, ligi 20 %, Hiina keraamiliste plaatide tootjate arv, 1 452-lt 2014. aastal 1 777-ni. 2016. aasta tootmisvõimsus hinnati olevat ligikaudu 17 miljardit m2, kusjuures tootmisvõimsus ekstrapoleeriti tootvate äriühingute arvu alusel (10).

(95)

Sama Hiina statistiliste andmete allika andmetel suurenes tegelik tootmine 8,7 miljardilt m2-lt 2011. aastal 11,1 miljardi m2-ni 2016. aastal, mis teeb kokku 2,4 miljardit m2 perioodi jooksul. Siiski ei kasvanud keraamiliste plaatide tootmine kõnealusel ajavahemikul samas tempos kui Hiina keraamiliste plaatide installeeritud tootmisvõimsus. Tootmisvõimsus kasvas 6,2 miljardi m2 võrra (10,8 miljardilt m2-lt 2011. aastal 17 miljardi m2-ni 2016. aastal). Seepärast kasvas vaba tootmisvõimsus 20 %-lt 2011. aastal 35 %-ni 2016. aasta lõpuks, mis tähendab suurenemist 3,8 miljardi m2 võrra. Kõnealune vaba võimsus on mitu korda suurem kui kogu liidu tarbimine, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 879 miljonit m2.

(96)

Lisaks sai kontrollkäikude ajal teatavaks, et 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes kontrollitud eksportivatel tootjatel võimsuse kasutamine 74 %-lt 54 %-le ja töötajate arv 25 %. 2017. aasta esimeses kvartalis peatasid tootjad kaheks kuuks tootmise, kuna laovarud olid jõudnud tasemeni, mis moodustas 67 % kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi toodangust. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks oli kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja laovaru 23 miljonit m2 (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil importis liit Hiinast 15 miljonit m2).

(97)

Lähtudes asjaolust, et Hiinal on ekspluatatsioonivalmis suur tootmisvõimsus ja seega võimekus kiiresti tootmismahte suurendada, võib teha kokkuvõtte, et kehtivate meetmete tühistamine tõenäoliselt suurendaks Hiina madala dumpinguhinnaga importi liidu turule.

(98)

Hiina tootjad ekspordivad märkimisväärseid keraamiliste plaatide koguseid muudesse kolmandatesse riikidesse peale liidu, eeskätt Filipiinidele, USAsse, Saudi Araabiasse, Lõuna-Koreasse, Indoneesiasse, Taisse ja Austraaliasse.

(99)

Komisjon võrdles vaatlusaluse toote keskmist hinda, millega kõnealused tootjad eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peamistele eespool nimetatud turgudele, keskmise liidu turule suunatud ekspordi hinnaga. Kõnealune võrdlus tehti Hiina ekspordiandmebaasi teabe alusel, kus ekspordihinnad on näidatud USA dollarites FOB-hindadena. Kogused on näidatud kilogrammides.

(100)

Hinnad, millega liitu eksporditi, olid märkimisväärselt kõrgemad võrreldes muude peamiste eksporditurgudega. Keskmine ekspordihind liitu oli ligikaudu 0,46 USA dollarit / kg, samal ajal kui keskmised hinnad teistesse peamistesse sihtkohtadesse olid ligikaudu 0,34 USA dollarit / kg.

(101)

Hiina ekspordiandmebaasi andmetel langesid müügihinnad ülejäänud maailma riikidesse peale läbivaatamisega seotud uurimisperioodi veelgi. 2016. aasta teisel poolaastal langesid peamiste sihtkohtade ekspordihinnad (võrreldes ekspordihindadega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil) (– 37 % Filipiinidele, – 26 % Saudi Araabiasse, – 22 % USAsse, ligikaudu – 13 % Lõuna-Koreasse ja Austraaliasse).

(102)

Hinnanguline liidu nõudlus moodustab üksnes murdosa olemasolevast vabast tootmisvõimsusest Hiina siseturul. Enne meetmete kehtestamist oli liit Hiina jaoks traditsiooniline eksporditurg. Komisjon leidis esialgses uurimises, et Hiinast pärit import oli keskmiselt ulatunud 65 miljoni m2-ni aastas, mis on kolm korda rohkem kui nende praegune liitu suunatud ekspordi tase. Praegu on keskmine hind liidu turul (0,46 USA dollarit / kg) kõrgem kui Hiina keskmine ekspordihind tema peamistel eksporditurgudel (0,34 USA dollarit / kg). Seepärast on tõenäoline, et Hiina tootjad püüavad oma müüki liitu suurendada, kasutades olemasolevaid võimsusi, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(103)

Uurimine näitas, et Hiina keraamiliste plaatide ekspordihinnad liitu ja Hiina RV peamistele eksporditurgudele olid madalamad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlakstehtud normaalväärtusest. Lisaks olid Hiina tootmisvõimsus ja tootmine ikka veel kasvamas. Nende ekspordimaht oli üsna stabiilne ja ei ole mingeid märke, et Hiina omamaine tarbimine suudaks ära kasutada ülisuuri toodetud ja laos olevaid koguseid. Samuti ei ole huvitatud isikud suutnud selgitada, kuidas neid koguseid oleks võimalik muul viisil ära kasutada, ilma et see kujutaks endast ohtu liidule.

(104)

Sellest lähtuvalt ja huvitatud isikute märkuste puudumise tõttu leidis komisjon, et on tõenäoline, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, eksporditakse suured kogused Hiina keraamilisi plaate dumpinguhinnaga liitu.

(105)

Liidu tootmisharus ei ole pärast esialgset uurimist toimunud olulisi struktuurseid muutusi. Tootmisharu on jätkuvalt killustatud ning väikesed ja keskmise suurusega äriühingud moodustavad üheskoos olulise turuosa (2015. aasta tootmismahu alusel 66 %). Samasugust toodet tootsid liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 500 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(106)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 20, võttis komisjon liidu tootjate valimisse kaasamisel arvesse liidu tootmisharu suurt killustatust, nii et esindatud oleksid äriühingud igast sektorist. Kajastamaks iga kategooria osa (osakaalu) kogu liidu tootmises ja selleks, et joonistuks välja liidu tootmisharu olukorra tüüpiline pilt, kasutas komisjon vastavat osa (osakaalu) valimisse kaasatud konkreetse kategooria äriühingute teatud mikromajanduslike näitajate kaalumiseks (vt põhjendus 144), järgides esialgses uurimises kasutatud metoodikat.

(107)

Osakaalud määrati kindlaks taotluse esitaja esitatud andmete põhjal, nimelt selliste äriühingute 2015. aasta tootmismahtude põhjal, kelle toodang moodustas 79 % liidu toodangust (11). Osakaalud olid järgmised: väikeste äriühingute kategooriasse kuuluvate äriühingute (kelle toodang oli väiksem kui viis miljonit ruutmeetrit) toodang moodustas 41 % liidu kogutoodangust; keskmise suurusega äriühingute kategooriasse kuuluvate äriühingute (kelle toodang jäi viie ja kümne miljoni ruutmeetri vahele) toodang moodustas 25 % liidu kogutoodangust ja suurte äriühingute kategooriasse kuuluvate äriühingute toodang moodustas 34 % liidu kogutoodangust.

(108)

Liidu tarbimise kindlakstegemiseks lisati liidu müügi netokäive Hiina RVst ja kolmandatest riikidest pärinevale impordile. Tootmismahud põhinesid Eurostati andmetel ja CETi liikmetelt saadud andmetel.

(109)

ELi tarbimine kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 1

Liidu tarbimine

(110)

Liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil. Suurim kasv (12 %) toimus 2013. ja 2014. aasta vahel 750 miljonilt m2-lt ligikaudu 837 miljoni m2-ni. Kokkuvõttes kasvas tarbimine vaatlusalusel perioodil 17 % ehk 750 miljonilt m2-lt ligi 879 miljoni m2-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(111)

Võrreldes esialgses uurimises vaadeldud perioodiga oli tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski 37 % väiksem kui 2007. aastal, kui see oli ligikaudu 1,4 miljardit m2. Pärast 2007. aastat toimunud tarbimise vähenemise põhjuseks oli omamaise tarbimise vähenemine pärast eurotsooni kriisi ja sellest tulenevat tagasilangust ehitussektoris (12).

(112)

Impordimahud ja turuosa põhinesid Eurostati andmetel.

(113)

Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2

Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosad

(114)

Pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist vähenes keraamiliste plaatide import Hiina RVst oluliselt (13). Sellele vaatamata oli Hiina import ikkagi liidu turul kohal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli nende impordi maht ligikaudu 15 miljonit m2 ja turuosa 1,7 %.

(115)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahanes Hiina RVst pärineva impordi maht 34 % ehk 22,7 miljonist m2-st 2013. aastal kuni ligikaudu 15 miljoni m2-ni. Hiinast pärit impordi turuosa kahanes 3,2 %-lt 2013. aastal kuni ligikaudu 1,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(116)

Hiina RVst pärineva impordi keskmine hind kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3

Hiina RVst pärit impordi keskmine hind

(117)

Hiina RVst pärineva impordi keskmised hinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil 14 %, alates 5,07 eurost/m2 kuni 5,78 euroni/m2, kusjuures haripunkt oli 2015. aastal, kui hind kasvas 21 % ehk kuni 6,13 euroni m2 eest.

(118)

Hindade allalöömise analüüsimiseks võrreldi liidu turul sõltumatutele klientidele pakutavate liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu (korrigeerituna tehasehindade tasemele) tooteliikide kaupa vastavate Hiina RVst pärit importtoodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid. Tooteliikide puhul, millele vastavat tooteliiki ei olnud olemas, tehti võrdlus sellega kõige sarnasema tooteliigi kohandamise teel. Kohandamisi tuli teha eriti kahekordselt põletatud glasuuritud tooteliikide ja glasuurimata tooteliikide puhul, millele vastavaid tooteliike liidu tootmisharust ei leitud.

(119)

Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja vaatamata keskmise CIF-hinna tõusule liidu piiril, nagu selgitatakse põhjenduses 90, müüdi Hiinast imporditud vaatlusalust toodet liidus hindadega, mis lõid alla liidu tootmisharu hinnad. Väljendatuna protsendina viimati nimetatust, jäi hindade allalöömine vahemikku 17–50 %. Arvutused põhinesid valimisse kuuluvate liidu tootjate ja Hiina RV eksportivate tootjate esitatud andmetel.

(120)

Pärast avalikustamist väitis CCCMC, et hindade allalöömise analüüs oli puudulik, kuna nii CCCMC kui ka Hiina eksportivad tootjad olid sattunud olukorda, kus nad ei saanud asjakohaselt oma kaitseõigust kasutada, kuna neil ei olnud võimalust teha kindlaks erinevusi liidu tootmisharu ja Hiina eksportivate tootjate toodetud toodete vahel, ja seega ka kohandusi nõuda.

(121)

Seoses võimalike erinevustega liidus toodetud ja Hiinast imporditud toodete vahel ei olnud komisjonil jaotises B märgitud põhjustel alust arvata, et sellised erinevused esineksid mõne konkreetse toote kontrollnumbri sees. Pigem võimaldab toote kontrollnumbri määratlus täielikku hindade võrreldavust vaatlusaluse toote ja samasuguse toote vahel (vt jaotis B).

(122)

Iga kohandamist taotlev huvitatud isik peab põhjendama seda mõistliku hinnanguga erinevuse turuväärtuse kohta. Ükski huvitatud isik ei esitanud komisjonile taotlust kohanduse tegemiseks mõne konkreetse tooteliigi suhtes. Seepärast tegi komisjon kohandamisi ainult kahekordselt põletatud glasuuritud tooteliikide ja glasuurimata tooteliikide puhul, millele vastavaid tooteliike liidu tootmisharust ei leitud, nagu selgitatakse põhjenduses 118. Pärast CCCMC-lt 6. septembri 2017. aasta taotluse saamist esitas komisjon asjaomaste kohanduste, ja eriti toote kontrollnumbrite ning kohanduse määraga seotud üksikasjad kahele valimisse kaasatud asjaga seotud eksportivale tootjale, et võimaldada neil märkusi esitada. Viimati nimetatu ei pöördunud hiljem enam selle küsimuse juurde tagasi.

(123)

Pärast avalikustamist väitis CCCMC veel, et komisjon oleks pidanud tegema (ja avalikustama) analüüsi hindade allalöömise kohta mitte ainult eksportivate tootjate kaupa, vaid ka üldise taseme kohta (kaalutud keskmise alusel). Edasi väitis CCCMC, et komisjon oleks pidanud tegema (ja avalikustama) analüüsi hindade allalöömise kohta tooteliigi kaupa, mis oli CCCMC arvamuse kohaselt ainus viis jõuda asjakohaste järeldusteni võimaluse asjus, et Hiinast pärit import avaldab hinnasurvet liidu tootmisharu müügile. Edasi taotles CCCMC, et komisjon avalikustaks toote kontrollnumbrite kaupa kogu liidu tootmisharu müügi selle osa kogumahu ja -väärtuse, mida ei kasutatud hinna allalöömise arvutuste tegemiseks.

(124)

Nagu komisjon oma 25. augusti ja 20. septembri 2017. aasta kirjades CCCMC-le teatas, oli ta teinud hindade allalöömise arvutused iga eksportiva tootja kohta ja iga valimisse kaasatud üksiku Hiina eksportiva tootja müüdavate toodete kontrollnumbrite kohta. Komisjon leidis, et kahju kordumise tõenäosuse hindamiseks ei ole asjakohane analüüsida üldist hindade allalöömise taset ja hindade allalöömise taset toodete kontrollnumbrite kaupa, kuna sel viisil summeeritaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate andmed toodete kontrollnumbrite kaupa. Selline CCCMC nõutud koondarvutus oleks igal juhul olnud mõttetu, kuna sellist liiki teave ei mõjuta kahju kordumise tõenäosuse analüüsi. Pealegi ei võimaldaks koondarvutused üksikul eksportival tootjal kontrollida, kas komisjon kasutas tema andmeid allalöömise arvutuste juures õigesti. Sel juhul ei oleks eksportival tootjal võimalik oma kaitseõigust kasutada. Nimetatud põhjusel ei teinud komisjon selliseid arvutusi. Selle asemel analüüsis komisjon hindade allalöömist nõuetekohaselt valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaupa. Seepärast ei olnud komisjonil nõutud analüüse vaja teha.

(125)

Samuti tuletas komisjon meelde, et käesoleva juhtumi puhul on tegemist aegumise läbivaatamisega. Kehtivate meetmete tulemusena oli keraamiliste plaatide import märkimisväärselt vähenenud (66 miljonilt m2-lt esialgsel uurimisperioodil kuni 15 miljonile käesoleval läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Seepärast võis hindade allalöömise analüüs põhineda üksnes piiratud arvul Hiina RVst liitu eksporditavate vaatlusaluse toote kontrollnumbritel. Hindade allalöömise analüüs tehti eksportivate tootjate kaupa eesmärgiga analüüsida, kas Hiina eksportivad tootjad lööksid alla liidu hinnad juhul, kui meetmed peaksid aeguma.

(126)

Teisest küljest ei peetud üldist allalöömise taset ja allalöömise taset toote kontrollnumbri kohta asjakohaseks kahju kordumise tõenäosuse hindamisel ja seega ka mitte toimikusse kuuluvaks. Komisjon leidis, et ta ei olnud kohustatud tegema (ja avalikustama) arvutusi, mida ta ei olnud teinud. Seega otsustas komisjon väite tagasi lükata.

(127)

Kolmandatest riikidest pärinev import ja selle turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Import muudest kolmandatest riikidest ja selle turuosa

(128)

Vaatlusalusel perioodil pärinesid suurimad impordimahud Türgist (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli turuosa peaaegu 4 %), Araabia Ühendemiraatidest (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli turuosa peaaegu 2 %) ja Indiast (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli turuosa ligikaudu 0,5 %). Kolmandate riikide turuosa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 7,84 %. See püsis suhteliselt stabiilsena kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, kusjuures haripunkt oli 2015. aastal (8,26 % turuosa).

(129)

Türgi keskmised impordihinnad kasvasid vaatlusalusel perioodil 12 %, kuni 6,11 euroni/m2 läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Araabia Ühendemiraatide keskmised impordihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 58 % ehk 3,27 eurole/m2. India keskmised impordihinnad (4,67 eurot/m2) olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 % kõrgemad kui 2013. aasta hinnad. Kokku langesid kõikide importivate riikide, v.a Hiina RV, impordihinnad vaatlusalusel perioodil 10 % ehk 5,26 eurole/m2.

(130)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja näitajaid.

(131)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(132)

Komisjon tegi vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid, tuginedes taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmetele ja valimisse kaasatud ELi tootjate andmetele, mida korrigeeriti valimisse kaasatud ELi tootjate vastustes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitatud andmete alusel. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(133)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(134)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine müügihind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(135)

Andmed liidu tootmisharu tootmise kohta vaatlusalusel perioodil tehti kindlaks Eurostati andmete ja CETi kogutud andmete põhjal.

(136)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(137)

Liidu kogutoodang kasvas vaatlusalusel perioodil 10 %. See ulatus 1,24 miljardi m2-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samal perioodil kasvas liidu tarbimine 18 % (vt tabel 1).

(138)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes 8 % ja oli ligikaudu 81 % vaatlusalusel perioodil.

(139)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa näitavad liidu tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele liidu turul. Need tehti kindlaks Eurostati andmete ja CETi kogutud andmete põhjal. Need kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(140)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu müügimaht 19 %. Samal perioodil jäi liidu tootmisharu turuosa suhteliselt stabiilseks, kasv oli 1 %. Selle turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 90 %.

(141)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(142)

Tööhõive püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Tootlikkus, mida väljendatakse tootmismahuna (m2) töötaja kohta kasvas vaatlusalusel perioodil 10 %.

(143)

Dumpingumarginaalid on täpsustatud põhjenduses 89. Kõik marginaalid ületavad oluliselt miinimumtaset.

(144)

Teatavate mikromajanduslike näitajate puhul, mida väljendati muul viisil kui absoluutväärtustena, nimelt protsendimäärana või ühiku kohta (müügihind, tootmiskulu, kasumlikkus ja investeeringutasuvus), kaaluti numbreid vastavalt esialgses uurimises kasutatud metoodikale, et kajastada asjaomase kategooria osa liidu kogutoodangus (vt põhjendus 20), kasutades selleks iga kategooria konkreetset osakaalu liidu kogutoodangus (vt põhjendus 107).

(145)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad

(146)

Vaatlusalusel perioodil tõusid liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad müügi korral sõltumatutele klientidele liidu turul 2 %. Samal perioodil vähenes ühiku tootmiskulu 9 %.

(147)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööjõukulud

(148)

Ajavahemikus alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta 7 %.

(149)

Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(150)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid lõppvarud nii absoluutmahult kui ka protsendina toodangust (vastavalt 12 % ja 22 %).

(151)

Suhteliselt suurte laovarude (väljendatuna protsendina toodangust) põhjuseks on tarbimise ja seega nõudluse vähenemine viimastel aastatel, pärast 2007. aastat toimunud kriisi ehitussektoris. Asjaolu, et keraamilised plaadid on tooted, mis sõltuvad müügi ajal valitsevatest suundumustest, põhjustas äriühingutele lisaraskusi oma varudele nõudluse leidmisel, et sel viisil laovarusid vähendada. Siiski oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tarbimine väiksem (37 % võrra) kui 2007. aastal (vt põhjendus 111).

(152)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu keraamiliste plaatide tootmiskulu 9 %.

(153)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkust, esitas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. See arenes järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(154)

Vaatlusalusel perioodil muutus liidu tootmisharu kasumlikkus positiivseks ja suurenes märgatavalt – 5,8 %-lt kuni 2,0 %-ni. Suurenemine on kooskõlas järgmiste sama perioodi kasumlikkust mõjutavate näitajate positiivse arenguga: ühiku müügihinna kasv 2 % (vt põhjendus 145) ja ühiku tootmiskulu langus 9 % (vt põhjendus 152). Makromajanduslikul tasemel kasvas vaatlusalusel perioodil tootmine 10 % (vt põhjendus 137) ja liit võitis juurde 1 % turuosa (vt põhjendus 140).

(155)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Ajavahemikus 2013-2014 kasvas rahavoog märkimisväärselt (190 %) ja jäi seejärel stabiilseks.

(156)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid investeeringud 39 % võrra. Keraamiliste plaatide sektoris tegutsevad äriühingud peavad pidevalt investeerima seadmete kaasajastamisse, et järgida suundumusi turul. See on seotud peamiselt investeerimisega trükimasinatesse, et plaatide disain saaks suundumusi järgida, ja investeerimist tõhusamatesse põletusahjudesse, mis on peamine kitsaskoht keraamiliste plaatide tootmises.

(157)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides põhivara arvestuslikust netoväärtusest. See arenes vaatlusalusel perioodil positiivses suunas ja asjaolu, et see muutus positiivseks, kajastab üldist kasvusuundumust.

(158)

Liidu tootmisharu suutis taastuda dumpingust. Selle majanduslik olukord paranes vaatlusaluse perioodi jooksul võrreldes esialgse uurimise aegse olukorraga. Kuigi kehtivad meetmed ei tõrjunud Hiina tootjaid liidu turult välja, aitasid need liidu tootjatel säilitada turuosa, millel oli liidu tootmisharu majanduslikule arengule positiivne mõju.

(159)

Sellest tulenevalt ilmnes vaatlusalusel perioodil kõikide kahjunäitajate puhul positiivne suundumus. Vaatlusalusel perioodil kasvasid mõlemad, nii tootmine kui ka müük. Müügihind jäi suhteliselt stabiilseks, ent tootmiskulu vähenes. Laovarude tase vähenes, kuigi jäi endiselt suhteliselt kõrgeks. Nii rahavoog kui ka investeeringutasuvus suurenesid märkimisväärselt.

(160)

Kõik eespool nimetatud näitajad avaldasid positiivset mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul negatiivsetest tulemustest positiivsete tulemusteni.

(161)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(162)

Nagu eespool märgitud (vt põhjendusi 103 ja 104), imporditi Hiinast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ja leiti, et meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(163)

Kuna liidu tootmisharu enam olulist kahju ei kannatanud, hindas komisjon kahju kordumise tõenäosust, juhul kui meetmetel lastakse aeguda.

(164)

Kahju kordumise tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsiti järgmisi elemente: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus, sealhulgas keraamiliste plaatide suhtes rakendatud dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete olemasolu muudes kolmandates riikides, Hiina tootjate hinnakäitumine muude kolmandate riikide turgudel ja mõju liidu olukorrale. Analüüsis võeti arvesse ka tarbimiskasvu liidus ja liidu tootmisharu kasumlikku olukorda vaatlusalusel perioodil.

(165)

Hiina RV on suurim keraamiliste plaatide tootja maailmas. Seal toodetakse üle poole kogu maailma toodangust. 2016. aastal oli hinnanguline kogutoodang üle 11 miljardi m2 plaate (vt põhjendus 95).

(166)

Samal ajal oli Hiina RV vaba tootmisvõimsus väga suur võrreldes liidu turu mahuga. 2016. aastal oli see hinnanguliselt ligikaudu 6 miljardit m2 (vt põhjendus 95). Samas toodeti liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1,24 miljardit m2 plaate ja plaatide tarbimine oli samal perioodil ainult 879 miljonit m2. Seepärast ületab Hiina vaba tootmisvõimsus liidu tarbimise rohkem kui kuus korda.

(167)

Komisjon tegi samuti kindlaks, et Hiina eksportivatel tootjatel on kogunenud märkimisväärsed laovarud, mida nad võivad hakata eksportima kohe, kui meetmed aeguvad (vt põhjendus 96). Lähtudes valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate esitatud teabest, võivad laovarud moodustada kuni kaks kolmandikku nende keraamiliste plaatide toodangust.

(168)

Vaatamata sellele, et liidu keraamiliste plaatide turg on tarbimise poolest väiksem kui näiteks Aasia turg, moodustab liidu tarbimine ikkagi ligikaudu 7 % keraamiliste plaatide tarbimisest maailmas. Lisaks, nagu on näidatud tabelis 1, suurenes vaatlusaluse toote tarbimine liidus 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel perioodil 750 158 tonnilt 878 968 tonnini. See näitab, et liidu tarbimine püsib endiselt kindlana ja et oma suhtelise suuruse ja pidevalt kasvava tarbimisega jääb liidu turg Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivseks.

(169)

Enne meetmete kehtestamist oli Hiinast pärineva impordi maht keskmiselt 65 miljonit m2 aastas. Asjaolu, et Hiina import jätkus ka peale meetmete kehtestamist, kuigi väiksemal määral (vt tabel 2), kinnitab, et Hiina eksportivad tootjad peavad liidu turgu atraktiivseks ja jätkavad müümist liidu turul.

(170)

Lisaks kehtestasid muud kolmandad riigid Hiina RVst pärineva keraamiliste plaatide impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, (14) mis teeb Hiina eksportivate tootjate jaoks nendele turgudele eksportimise raskemaks ja suurendab liidu turu atraktiivsust, kuhu kõnealune eksport võidakse suunata.

(171)

Järgmine oluline tegur, mis näitab liidu turu atraktiivsust, on hind, millega Hiina eksportivad tootjad müüvad vaatlusalust toodet kolmandate riikide turgudel. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate vaatlusaluse toote ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel on kõrgemad, kui samad tootjad küsivad liidu turul, kuigi need on siiski märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina eksportivate tootjate kolmandate riikide turgudele suunatud vaatlusaluse toote ekspordihind keskmiselt 15–25 % madalam keskmisest keraamiliste plaatide hinnast liidu turul.

(172)

Veel üks liidu turu atraktiivsust näitav element on keraamiliste plaatide kõrgem hinnatase liidu turul. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina eksportivate tootjate liidu turule suunatud vaatlusaluse toote ekspordihind keskmiselt 30–40 % madalam keskmisest keraamiliste plaatide hinnast liidu turul. Vaatamata sellele, et praegused Araabia Ühendemiraatide ja India impordi hinnad on Hiina hindadest madalamal tasemel, ei ole nende mahud ja kasvupotentsiaal suuruse poolest võrreldavad Hiina RV tootmisvõimsustega.

(173)

Arvestades Hiina RV suurt vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust ja muid elemente, mida on eespool põhjendustes 162–172 kokkuvõtlikult kirjeldatud, on tõenäoline, et kui meetmed peaksid aeguma, siis oleksid juba lühikeses perspektiivis liitu müügiks/ümbersuunamiseks valmis suured kogused madala hinnaga keraamilisi plaate.

(174)

Selleks et hinnata Hiina sellise madala hinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharule, võttis komisjon esmalt vaatluse alla nende potentsiaalse turuosa kaotuse. Ta prognoosis, milline oleks mõju, kui Hiina eksportivad tootjad saaksid tagasi oma turuosa, mis oli 6,5 % esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil, s.o enne meetmete kehtestamist. Mahu poolest moodustaks see 57 miljonit m2, kui võtta aluseks liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu esialgses uurimises kindlaks tehti, oli selline kogus dumpinguhinnaga keraamiliste plaatide importi Hiina RVst piisav, et põhjustada minevikus olulist kahju liidu tootmisharule.

(175)

Komisjon leidis, et kuna kolmandatest riikidest liitu saabunud impordi keskmine müügihind on väiksem kui Hiina eksportivate tootjate keskmine müügihind ja kui madala hinnaga Hiina plaadid tuleksid uuesti liidu turule, siis kõigepealt suureneks nende turuosa potentsiaalselt liidu tootmisharu arvelt, enne kui see võtaks üle kolmandate riikide tootjate poolt liitu suunatud ekspordi turuosa.

(176)

Seepärast, eeldades et impordi suurenemine tähendab samas mahus liidu tootmisharu tootmise ja müügimahtude vähenemist, tõuseks selle tagajärjel liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu 8,95 eurolt/m2 kuni 9,09 euroni/m2. Ühiku tootmiskulu suurenemise tulemuseks oleks liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemine kuni tasuvusläveni (mille juures tulud võrdsustuvad püsi- ja muutuvkulude kogusummaga).

(177)

Käesoleva prognoosi aluseks võetud impordimaht 57 miljonit m2 põhines konservatiivsel hinnangul. Tegelikult võib eeldada, et arvestades suurt tootmisvõimsuse ülejääki ja kogunenud laovarusid, hakkaksid Hiina eksportivad tootjad keraamilisi plaate isegi märkimisväärselt suuremas mahus liitu eksportima. Kõnealused varud võidakse meetmete lõpetamise hetkest alates liitu ekspordiks suunata.

(178)

Keraamilised plaadid on tooted, mis sõltuvad hetkel valitsevatest suundumustest ja moest. Seepärast ei ole tõenäoline, et kõik kogunenud laovarud liitu eksporditakse, juhul kui meetmed peaksid aeguma. Võttes arvesse kogunenud laovarude märkimisväärseid koguseid, võib liidu tootmisharu olukorda märkimisväärselt mõjutada isegi kõnealuste laovarude väikese osa saabumine liidu turule.

(179)

Lisaks suurendavad Hiina eksportivate tootjate ülisuured vabad tootmisvõimsused Hiina keraamiliste plaatide liidu turule saabumise tõenäosust. Komisjon leidis, et Hiina eksportivad tootjad kasutavad sarnaseid või samasid seadmeid kui need, mida liidu tootmisharu kasutab, ja suudavad toota suurel määral sarnase kvaliteedi ja disainiga plaate nagu liidu tootjadki. See öeldud, leidis komisjon pärast edasist hindamist, et ei olnud olemas sellist teavet, mis oleks toetanud väidet, et keraamilised plaadid on hinnatundlik kaup, mis lõppkasutaja poolt vaadatuna erineb üksnes hinna poolest. Ei saa eitada, et hind on klientide jaoks siiski üks otsustavatest teguritest konkreetse toote valimisel, peale muude tegurite, milleks on kaubamärk ja mood, ja võttes arvesse liidu ja Hiina keraamiliste plaatide sarnasust, märkis komisjon, et on olemas tõenäosus, et dumpinguhinnaga Hiina toodete import lööb alla liidu hinnad ja sellel oleksid eespool kirjeldatud tagajärjed (vt põhjendused 173–178).

(180)

Seepärast on tõenäoline, et dumpinguhinnaga Hiina import sunniks liidu keraamiliste plaatide tootjaid kohandama hindu nende tasemele. Nagu on märgitud põhjenduses 172, deklareeritakse Hiinast pärit import keskmiselt märkimisväärselt madalamate hindadega, kui on hinnad liidu turul.

(181)

Teiseks vaatas komisjon hinnamõju. Ta prognoosis, milline oleks mõju, kui madala hinnaga, Hiinast pärit impordi saabumine liidu turule suruks maha vaatlusaluse toote hinnad, millega seda liidu turul müüakse. Võttes aluseks liidu tootjate ja Hiina eksportivate tootjate esitatud ja kontrollitud teabe läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta, oleks hüpoteetilise liidu tootjate vaatlusaluse toote hinna Hiina hindade tasemele langemise tulemuseks nende kasumlikkuse märkimisväärne vähenemine ja 47,52 % suurune kahjum.

(182)

Kolmandaks võttis komisjon alternatiivina eelduseks, et liidu tootmisharu keskmine hind surutakse alla Hiina eksportijate keskmise müügihinnani kolmandatel turgudel. Liidu tootjate esitatud kontrollitud andmete põhjal väheneks siin samuti nende kasumlikkus ja tulemuseks oleks märkimisväärne kahju (17,15 %).

(183)

CCCMC väitis, et komisjoni läbiviidud simulatsioonid on vigased. Tema arvates oli komisjon, tehes simulatsioone mõju kohta juhul, kui Hiinast pärit import võidaks tagasi oma 6,5 % turuosa, jätnud arvesse võtmata erinevad toodete sortimendid, puuduva võrreldavuse tooteliikide hindade vahel ja (puuduva) konkurentsi tooteliikide vahel.

(184)

Samuti väitis CCCMC, et Hiina eksportivate tootjate müügi kasvamise tagajärjel kasvavate tootmiskulude simulatsiooni juures jättis komisjon arvesse võtmata olulised erinevused eri tooteliikide tootmiskulude vahel ja asjaolu, et Hiinast pärit import oli seotud üksnes väikese arvu tooteliikidega.

(185)

Edasi väitis CCCMC, et prognoosides Hiinast pärit impordi mõju hinnale, oli komisjon arvesse võtnud üksnes keskmisi hindu ega arvestanud eri liiki keraamiliste plaatide hinnaerinevusi, samal ajal kui Hiinast pärit import oli seotud üksnes väikese arvu tooteliikidega, millega import piirdus. CCCMC väitis, et keraamiliste plaatide liikide oluliste erinevuste tõttu ei konkureeri eri liiki keraamilised plaadid omavahel ja seepärast ei saa üht liikikeraamiliste plaatide hind avaldada survet teist liiki keraamiliste plaatide hinnale. Ta väitis, et komisjon oleks pidanud simulatsioonid läbi viima tooteliikide kaupa ja mitte koondnäitajate alusel, nagu tehti hindade allalöömise arvutuste puhul.

(186)

Seepärast ei olnud CCCMC arvates komisjon tõenäosuse kindlakstegemisel piisavalt arvestanud asjaoludega, mis võimaldanuks „teha põhjendatud ja asjakohaseid järeldusi“, ega olnud suutnud teha analüüsi, mis oleks põhinenud positiivsetel tõenditel ja objektiivsel uurimisel.

(187)

Komisjon tuletas esmalt meelde, et ta oli kahju kordumise tõenäosuse järeldusteni jõudnud peale mitmete elementide analüüsimist, näiteks Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus, Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine muude kolmandate riikide turgudel ja mõju liidu olukorrale (vt põhjendused 164–172). Tema simulatsioonid üksnes toetasid ja kinnitasid tema järeldusi kahju kordumise kohta, juhul kui kehtivad meetmed aeguvad.

(188)

Teiseks oli komisjonil võimalik simulatsioonide läbiviimisel aluseks võtta üksnes valimisse kaasatud liidu tootjate andmed ja Hiina RV eksportivate tootjate koondmahud ja -hinnad. Ta ei võtnud arvesse teavet valimisse kaasamata äriühingute tooteliikide ja hindade kohta.

(189)

Seega tuli komisjonil lähtuda tervest reast oletustest, sealhulgas ka toodete sortimendi kohta, mida Hiina RVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi, ja selle keskmiste hindade kohta. Need oletused ei muutnud tema analüüsi vääraks. Komisjon leidis, et võttes arvesse kõiki muid elemente, näiteks Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, oli ta valinud pigem üsna konservatiivse lähenemise. Muude elementide analüüs näitas, et kui meetmed aeguvad, hakatakse liitu importima suuremas koguses ja laiemas sortimendis tooteid, kui seda tehti esialgsel uurimisperioodil. Samuti näitasid simulatsioonid, et potentsiaalsel tuleviku impordil oleks märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharu finantsolukorrale ja see tähendaks liidu tootmisharule kahju kordumist. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(190)

CCCMC väitis veel, et järeldus kahju kordumise tõenäosuse kohta oli ekslik, kuna komisjon oli leidnud, et mõju hinnale on olemas ainult väikese osa puhul liidu müügist. Leitud hinna allalöömine puudutas üksnes 1 % kogu liidu tootmisharu müügist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja umbes 8 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügist liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. CCCMC viitas ka Hiina eksportivate tootjate müüdud väikesele tooteliikide arvule (kuus) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (enam kui saja kohta, mida müüs liidu tootmisharu) ja seega vähesele ühtivusele.

(191)

Kõigepealt tuletas komisjon meelde, et käsil on aegumise läbivaatamine. Kehtivate meetmete tulemusena oli vaatlusaluse toote import Hiina RVst märkimisväärselt vähenenud. Seega sai hindade allalöömise analüüs hinnangu andmiseks kahju ja dumpingu kordumise tõenäosusele toimuda üksnes (valimisse kaasatud) impordi põhjal ja ühe elemendi näitel mitmest.

(192)

Teiseks, erinevalt esialgse uurimise hinnangust on hinnang kahju kordumise tõenäosusele oma olemuselt tulevikku vaatav. Varasema impordi põhjustatud hindade allalöömise analüüs oli üksnes üks näitajatest, mis käsitles vaatlusalust toodet eksportivate tootjate tulevasi mahte ja hinnapoliitikat ja selle mõju liidu tootmisharule.

(193)

Kolmandaks näitas valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate impordihindade analüüs, et vaatamata meetmetele lööksid kõik nende imporditud tooteliigid liidu tootmisharu hinnad alla, juhul kui meetmed aeguvad. Sel juhul imporditaks liitu suuremas mahus ja samuti palju rohkem tooteliike hindadega, mis tõenäoliselt lööksid liidu hinnad alla. See osutab jätkuvalt liidu tootmisharu kahju kordumise tõenäosusele. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(194)

CCCMC väitis veel, et kategooriatel põhineva analüüsi puudumine (äriühingute kategooriate kaupa) muutis tühiseks kõik kahjuga (kordumise tõenäosusega) seotud järeldused. CCCMC väitis, et komisjon oleks pidanud esitama hinnangu kahju kohta kategooriate lõikes, nimelt väikeste, keskmise suurusega ja suurte äriühingute kohta, et võimaldada CCCMC-l oma kaitseõigust kasutada ja analüüsida CCCMC seisukohta, mille kohaselt ei olnud mingit alust järeldada, et kahju kordumine on tõenäoline.

(195)

Komisjon leidis, et kahju analüüsimine eri kategooriate kaupa ei ole käesolevas aegumise läbivaatamises asjakohane ega vajalik. Kuna valim on moodustatud liidu eri suurusega tootjatest, nii et iga kategooria oleks valimis esindatud, on eri kategooriate olukord kahju kindlakstegemiseks ja tõenäosuse analüüsimiseks automaatselt kõikides kahju kohta tehtavates järeldustes kajastatud. Lisaks määrati alusmääruse artiklite 3 ja 4 kohaselt liidu tootmisharu kahjud kindlaks kogu liidu tootmisharu kohta tervikuna ja mitte üksikute tootjate või tootjate rühmade kaupa. Käesoleva juhtumi valim loeti tüüpiliseks kogu liidu tootmisharu olukorrale tervikuna, nagu on selgitatud ka põhjendustes 19–25 ja 105–107. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(196)

Lõpuks esitas CCCMC väite, et komisjon oleks pidanud täiendama oma liidu tootmisharu olukorra analüüsi analüüsiga tooteliikide gruppide lõikes. Siiski ei esitanud ei CCCMC ega ükski muu huvitatud isik peale üldiste avalduste ühtki täpsustust, millised on need konkreetsed tooteliigid, mis vajaksid eraldi analüüsi – vt põhjendus 46. Samuti ei tehtud esialgses uurimises segmenteeritud analüüsi. Komisjonil ei olnud ühtki põhjust arvata, et selline analüüs on asjakohane, ja seega leidis ta, et see väide on põhjendamatu. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(197)

Eespool nimetatud kaalutlustest lähtuvalt jäi komisjon seisukohale, et meetmete tühistamine tingiks suure tõenäosusega liidu tootmisharu kahju kordumise.

(198)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(199)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu taastunud kahjust, mille oli põhjustanud dumpinguhinnaga import Hiina RVst. Kui aga Hiina RV vastased meetmed kehtetuks tunnistataks, on kahju taasteke tõenäoline, kuna liidu tootmisharu puutuks potentsiaalselt kokku suuremahulise dumpinguhindadega impordiga Hiina RVst, mis tooks kaasa olulise hinnasurve. Selle tulemusena halveneks liidu tootmisharu majanduslik olukord tõenäoliselt märkimisväärselt eespool kirjeldatud põhjustel (vt põhjendused 173–197). Seevastu meetmete jätkuv kohaldamine annaks turule kindluse ja võimaldaks liidu tootmisharul säilitada oma positiivse majandusliku olukorra õiglasel ja konkurentsipõhisel turul tegutsedes.

(200)

Selle põhjal järeldas komisjon, et meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(201)

Algatamisetapis võeti ühendust rohkem kui tuhande teadaoleva importija/kasutajaga. Täidetud väljavõttelise uuringu vormi esitasid üksteist äriühingut ja kolm äriühingut täitsid ära küsimustiku.

(202)

Kaks nendest äriühingutest olid meetmete säilitamise vastu ja üks nendest väitis, et ta ei oleks meetmete vastu, kui need oleksid madalamas määras kehtestatud. Kolmandal äriühingul ei olnud arvamust selle kohta, kas meetmetel tuleks lasta aeguda või mitte.

(203)

Kõik kolm äriühingut olid arvamusel, et koos meetmetega teevad praegune vahetuskurss ja transpordikulud keraamiliste plaatide Hiina RVst importimise vähem atraktiivseks ja et import Hiina RVst ei pruugi märkimisväärselt kasvada, kui meetmed aeguvad. Samal ajal leidsid kaks kolmest importijast, et enne dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist oli import Hiina RVst atraktiivne nende disaini ja madalate hindade tõttu.

(204)

Esialgses uurimises tehti järeldus, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks märkimisväärselt importijate tegevust, sest nad võivad, nagu teisedki, hakata muudest allikatest importima. Komisjon täheldas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui Hiina RV impordi turuosa langes 1,7 %-le, kasvas import muudest riikidest kui Hiina tõepoolest peaaegu 8 %-ni turuosast (vt põhjendus 127) võrreldes 5,3 %-ga esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil (15). Kõnealust importi tollimaksud ei mõjutanud, kuna see ei olnud Hiina päritolu. Seepärast järeldas komisjon, et meetmete pikendamine ei takistaks liidu importijail jätkata sarnaste toodete ostmist muudest allikatest.

(205)

Lõpuks lubab sõltumatute importijate üpris vähene koostöö oletada, et meetmete säilitamine ei avaldaks importijate tegevusele märkimisväärselt negatiivset mõju.

(206)

Algatamisel võeti koos importijatega ühendust ka kõikide teadaolevate kasutajatega. Ükski kasutaja või kasutajate ühendus ei andnud endast teada. Esialgses uurimises arvutas komisjon välja meetmete mõju lõpptarbijatele ja tuli järeldusele, et suurenenud ruutmeetri hinnast tulenev mõju oli väike, kuna hinnatõus oli ainult 0,5 eurot/m2 kohta. Samal ajal oli liidus aasta keskmine tarbimine ligikaudu 2,2 m2 inimese kohta. Seega oli liidus keskmine mõju inimese kohta 1,1 eurot/m2. Samadel põhjustel, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) nr 917/2011 põhjendustes 182–184, peeti seda ebaoluliseks. Komisjon analüüsis ka meetmete mõju importijatele, kasutajatele ja tarnijatele, kes võivad olla sunnitud meetmete kehtestamise tõttu tegema lisakulutusi või kellel võib tekkida puudus tarnitavast kaubast. Järeldus oli, et meetmete kehtestamine ei avaldanud nende tegevusele märkimisväärset mõju.

(207)

Võistlevate huvide kaalumisel ja tasakaalustamisel pööras komisjon erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada kahju tekitava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Samal ajal kui meetmete säilitamine kaitseks olulist liidu tootmisharu, sealhulgas paljusid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, tõenäolise kahju kordumise eest, lubab importijate ja kasutajate vähene koostöö oletada, et meetmete säilitamine ei avaldaks neile ebaproportsionaalset negatiivset mõju.

(208)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Hiina RVst pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes meetmete säilitamine liidu huvides.

(209)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et Hiina RV vastu kehtivaid meetmeid tuleks jätkata. Pärast teavitamist anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui need olid õigustatud.

(210)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 6 tuleks säilitada Hiina RVst pärit keraamiliste plaatide impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 917/2011.

(211)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

23.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/57

(1)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/412 (2) on liikmesriikidel lubatud erandina direktiivi 2000/29/EÜ artikli 5 lõikest 1 ja koostoimes kõnealuse direktiivi IV lisa A osa I jao punktiga 2.3 tuua liitu Kanadast pärit saare (Fraxinus L.) puitu, kui see vastab teatavatele tingimustele.

(2)

Kuna lubamist põhjendavad asjaolud on endiselt kehtivad ja puudub uus teave, mis tingiks eritingimuste läbivaatamise, tuleks luba pikendada.

(3)

Rakendusotsuse (EL) 2016/412 kohaldamisel saadud kogemuste põhjal on asjakohane pikendada luba üheks aastaks.

(4)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2016/412 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

23.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/58

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud liidu eeskirjad transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (edaspidi „TSE“) ennetuseks, tõrjeks ja likvideerimiseks. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turulelaskmise ning teatavatel erijuhtudel ka nende ekspordi suhtes. Muu hulgas on määrusega ette nähtud ka teatavate TSEde seireprogrammid, samuti kaitsemeetmete vastuvõtmine TSEde puhangute korral.

(2)

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/1918 (2) on sätestatud ajutised kaitsemeetmed seoses kroonilise kurnatustõvega [Termin on muutunud. Uus termin on „krooniline kurtumustõbi“]. Otsus võeti vastu pärast viie kroonilise kurtumustõve juhtumi avastamist hirvlastel 2016. aastal Norras. See oli esimene kord, kui Euroopas avastati krooniline kurtumustõbi, ja see oli esimene looduses vabalt elavate põhjapõtrade haigusjuht maailmas. Krooniline kurtumustõbi on nakkushaigus ja selle puhangu korral on oht, et see kandub üle teistele hirvlaste populatsioonidele ning levib teistesse piirkondadesse ja ka teiste liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (edaspidi „EMP EFTA riigid“) territooriumile.

(3)

2. detsembril 2016 võttis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) vastu teadusliku arvamuse hirvlaste kroonilise kurtumustõve kohta (edaspidi „EFSA arvamus“) (3). EFSA arvamuses soovitati rakendada hirvlaste kroonilise kurtumustõve kolmeaastast seireprogrammi Eestis, Soomes, Islandil, Lätis, Leedus, Norras, Poolas ja Rootsis, mis on põhjapõdra- ja/või põdrapopulatsiooniga liikmesriigid ja/või EMP EFTA riigid. EFSA arvamuses rõhutati, et kroonilise kurtumustõve kolmeaastase seireprogrammi eesmärk peaks olema kinnitada kroonilise kurtumustõve esinemist või välistada selle esinemine riikides, kus haigust ei ole kunagi varem avastatud, ja riikides, kus kroonilise kurtumustõve juhtumeid on avastatud, et hinnata kroonilise kurtumustõve esinemust ja geograafilist levikut. Seni ei ole kroonilist kurtumustõbe liidus avastatud ja EMP EFTA riikidest on seda avastatud ainult Norras.

(4)

Pärast EFSA arvamuse vastuvõtmist muudeti määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa komisjoni määrusega (EL) 2017/1972, (4) et kehtestada teatavates liikmesriikides ja EMP EFTA riikides, kus on hirvlaste populatsioonid, mis võisid kroonilise kurtumustõvega kokku puutuda, hirvlaste kroonilise kurtumustõve kolmeaastane seireprogramm ajavahemikuks 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „kroonilise kurtumustõve kolmeaastane seireprogramm“). Kroonilise kurtumustõve kolmeaastase seireprogrammi eesmärk on saada selge ülevaade hirvlaste kroonilise kurtumustõve epidemioloogilisest olukorrast Euroopas.

(5)

Lisaks 2016. aastal Norras vabas looduses elavatel põhjapõtradel ja põtradel avastatud viiele kroonilise kurtumustõve juhtumile teavitas Norra komisjoni ja liikmesriike 2017. aasta jaanuarist septembrini määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa B peatüki I.B osas osutatud elektrooniliste aruannete kaudu kolmest uuest kroonilise kurtumustõve juhtumist, mis avastati looduses vabalt elavatel põhjapõtradel.

(6)

EFSA arvamuses rõhutatakse ka seda, et hirvlaste uriinist saadud looduslike peibutiste kasutamine suurendab taudi liitu sissetoomise tõenäosust, ja soovitatakse võtta meetmeid, et vähendada taudi sissetoomise tõenäosust hirvlaste uriinist saadud looduslike peibutiste kasutamise tõttu. Uriinis säilib kroonilise kurtumustõve nakkavus, mis on oluline kroonilise kurtumustõve nakkuse üle kandumiseks ja levimiseks. Seepärast võib nakatunud hirvlastelt pärit ja jahipeibutisena kasutatav uriin põhjustada nende piirkondade saastumist, kus kroonilist kurtumustõbe varem ei esinenud. EFSA arvamuses soovitati seepärast hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste kasutamine lõpetada.

(7)

EFSA arvamuses esitatud soovitusi arvesse võttes on asjakohane rakendusotsuses (EL) 2016/1918 sätestatud kaitsemeetmete ulatust laiendada, nii et need hõlmaksid ka hirvlaste uriinist saadud jahipeibutisi, ning keelata hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste import kolmandatest riikidest liitu, Norrast pärit hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste saadetiste toomine liitu ning rakendusotsuse (EL) 2016/1918 lisas loetletud Rootsi ja Soome piirkondadest pärit hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste tootmine, turulelaskmine ja kasutamine.

(8)

Kuna Norras on avastatud uued kroonilise kurtumustõve juhtumid ja kurtumustõve kolmeaastase seireprogrammi tulemused oleks vaja ära oodata, tuleks rakendusotsuse (EL) 2016/1918 kohaldamisaega pikendada. Seepärast tuleks kõnealuse õigusakti kohaldamisaega pikendada kuni 31. detsembrini 2020.

(9)

Käesoleva otsusega kõnealuse õigusakti artiklitesse tehtavate muudatuste tõttu on vaja muuta ka rakendusotsuse (EL) 2016/1918 lisa.

(10)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2016/1918 vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

1.   Hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste saadetiste import kolmandatest riikidest liitu on keelatud.

2.   Norrast pärit hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste saadetiste toomine liitu on keelatud.

3.   Lisas loetletud piirkondadest pärit hirvlaste uriinist saadud jahipeibutiste tootmine, turulelaskmine ja kasutamine on keelatud.“;

2)

artiklis 4 asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2017“ kuupäevaga „31. detsembrini 2020“;

3)

lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.