ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 285

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
1. november 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1977, 26. oktoober 2017, millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 876/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/1978, 31. oktoober 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) III lisa seoses väljaspool klassifitseeritud tootmispiirkondi püütud okasnahksetega ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/1979, 31. oktoober 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) II lisa seoses väljaspool klassifitseeritud tootmisalasid püütud okasnahksetega ( 1 )

6

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/1980, 31. oktoober 2017, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 2074/2005 III lisa paralüütilise koorikloomamürgi (PSP) määramise meetodi suhtes ( 1 )

8

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/1981, 31. oktoober 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa liha transportimise temperatuuritingimuste osas ( 1 )

10

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1982, 31. oktoober 2017, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit ning äriühingute Dongguan Luzhou Shoes Co. Ltd, Dongguan Shingtak Shoes Co. Ltd, Guangzhou Dragon Shoes Co. Ltd, Guangzhou Evervan Footwear Co. Ltd, Guangzhou Guangda Shoes Co. Ltd, Long Son Joint Stock Company ja Zhaoqing Li Da Shoes Co. Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14

14

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 7. augusti 2017. aasta delegeeritud direktiivi (EL) 2017/1975 (millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga kuvamissüsteemides kasutatavates värvust muutvates valgusdioodides leiduva kaadmiumi osas) parandus ( ELT L 281, 31.10.2017 )

32

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1977,

26. oktoober 2017,

millega tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 876/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmäärusega (EL) nr 876/2014 (2) klassifitseeris komisjon liikumatute piltide ja videopiltide ülesvõtmiseks ja salvestamiseks ette nähtud kantava akutoitel seadme muu salvestava videokaamerana CN-koodi 8525 80 99 alla.

(2)

Euroopa Kohus otsustas liidetud kohtuasjades C-435/15 ja C-666/15, (3) et rakendusmäärus (EL) nr 876/2014 on kehtetu.

(3)

Õiguskindluse huvides tuleks Euroopa Kohtu poolt kehtetuks tunnistatud sätted liidu õiguskorrast ametlikult välja jätta.

(4)

Seepärast tuleks rakendusmäärus (EL) nr 876/2014 tunnistada kehtetuks.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärus (EL) nr 876/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. oktoober 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST


(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni 8. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 876/2014 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 240, 13.8.2014, lk 12).

(3)  Euroopa Kohtu 22. märtsi 2017. aasta otsus GROFA GmbH jt, liidetud kohtuasjad C-435/15 ja C-666/15, ECLI:EU:C:2017:232.


1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1978,

31. oktoober 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) III lisa seoses väljaspool klassifitseeritud tootmispiirkondi püütud okasnahksetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele. Muu hulgas on sätestatud, et toidukäitlejad võivad loomset päritolu toitu turule lasta tingimusel, et see on valmistatud ja käideldud eranditult ettevõtetes, mis vastavad teatavatele nõuetele, sealhulgas nimetatud määruse III lisa asjakohastele nõuetele.

(2)

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jaos on sätestatud, et nimetatud jagu kohaldatakse elusate kahepoolmeliste molluskite suhtes ning välja arvatud puhastamist käsitlevad sätted, kohaldatakse seda ka elusate okasnahksete, elusate mantelloomade ja elusate meritigude suhtes. Lisaks on selles täpsustatud, et väljaspool klassifitseeritud tootmispiirkondi kogutud kammkarpide ja mittefiltreerivate meritigude suhtes kohaldatakse erinõudeid.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 854/2004 (2) on kehtestatud erieeskirjad loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. Selles on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama elusate kahepoolmeliste molluskite, elusate okasnahksete, elusate mantelloomade ja elusate meritigude tootmise ja turule laskmise ametliku kontrollimise vastavalt II lisale. Määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisa II peatükis on sätestatud, et tootmispiirkondi liigitatakse fekaalse saastatuse taseme järgi. Filtreeriva toitumisviisiga loomadesse, nagu kahepoolmelistesse molluskitesse, võivad akumuleeruda mikroorganismid, mis on risk rahvatervisele.

(4)

Okasnahksed ei ole üldiselt filtreeriva toitumisviisiga. Seega on nende loomade puhul fekaalse saastumisega seotud mikroorganismide akumuleerumise risk vähene. Lisaks ei ole esitatud epidemioloogilisi andmeid, mille põhjal võiks seostada määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisas sätestatud tootmispiirkondade klassifitseerimise eeskirju ja mittefiltreeriva toitumisviisiga okasnahksetest tulenevaid ohte rahvatervisele. Seetõttu tuleks sellised okasnahksed jätta välja tootmispiirkondade liigitamise sätetest, nagu need on sätestatud määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao II peatükis.

(5)

Lisaks on määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao IX peatükis kehtestatud erinõuded väljaspool klassifitseeritud tootmispiirkondi kogutud kammkarpide ja elusate mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigude kohta. Selliseid nõudeid tuleks samuti kohaldada elavate mittefiltreeriva toitumisviisiga okasnahksete suhtes.

(6)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jagu vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206).


LISA

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII osa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkti 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.

Käesolev jagu kehtib elusate kahepoolmeliste molluskite suhtes. See kehtib ka elusate okasnahksete, elusate mantelloomade ja elusate meritigude suhtes, välja arvatud puhastamist käsitlevad sätted. II peatüki A osa sätteid tootmispiirkondade klassifikatsiooni kohta ei kohaldata mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigude ja okasnahksete suhtes.“

2)

IX peatükk asendatakse järgmisega:

„IX PEATÜKK:   ERINÕUDED VÄLJASPOOL KLASSIFITSEERITUD TOOTMISPIIRKONDI KOGUTUD KAMMKARPIDELE NING MITTEFILTREERIVA TOITUMISVIISIGA MERITIGUDELE JA OKASNAHKSETELE

Kammkarpe ning mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigusid ja okasnahkseid väljaspool klassifitseeritud tootmispiirkondi koguvad või selliseid kammkarpe ja/või selliseid meritigusid ja/või okasnahkseid käitlevad toidukäitlejad peavad tagama vastavuse järgmistele nõuetele:

1.

Kammkarpe ning mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigusid ja okasnahkseid tohib turule lasta üksnes siis, kui need on kogutud kooskõlas II peatüki B osaga ja vastavad V peatükis sätestatud nõuetele, mis on tõendatud sisekontrollisüsteemiga.

2.

Lisaks punktile 1, kui ametlike kontrolliprogrammide andmed võimaldavad pädeval asutusel vajaduse korral koostöös toidukäitlejatega klassifitseerida kalastuspiirkondi, kohaldatakse kammkarpide puhul II peatüki A osa sätteid analoogia põhjal.

3.

Kammkarpe ning mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigusid ja okasnahkseid tohib inimtoiduna turule lasta üksnes kalaoksjoni, väljastuskeskuse või töötlemisettevõtte kaudu. Kammkarpe ja/või selliseid meritigusid ja/või selliseid okasnahkseid käideldes peavad selliseid ettevõtteid käitavad toidukäitlejad teavitama pädevat asutust ja väljastuskeskused peavad vastama III ja IV peatüki asjaomastele nõuetele.

4.

Kammkarpe ning elusaid mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigusid ja okasnahkseid käitlevad toidukäitlejad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

I peatüki punktide 3–7 dokumendinõuetele, kui neid kohaldatakse. Sel juhul peab registreerimisdokumendist selguma kammkarpide ja/või elusate meritigude ja/või elusate okasnahksete kogumisala asukoht või

b)

VI peatüki punkti 2 nõuete kohaselt jaemüüki saadetavate elusate kammkarpide, elusate meritigude ja elusate okasnahksete kõigi pakendite sulgemine ning VII peatüki nõuetele vastavalt identifitseerimismärgis ja -märgistamine.“


1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1979,

31. oktoober 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 (millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks) II lisa seoses väljaspool klassifitseeritud tootmisalasid püütud okasnahksetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks.

(2)

Määruses (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama elusate kahepoolmeliste karploomade, elusate okasnahksete, elusate mantelloomade ja elusate meritigude tootmise ja turulelaskmise kontrollimise vastavalt kõnealuse õigusakti II lisale. Kõnealuse lisa II peatükis on sätestatud tootmisalade klassifitseerimise ja seire eeskirjad.

(3)

Määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisas on tootmisalad klassifitseeritud vastavalt fekaalse saastumise tasemele. Filtreeriva toitumisviisiga loomadesse, nagu kahepoolmelistesse molluskitesse, võivad koguneda inimeste tervist ohustavad mikroorganismid. See on põhjuseks, miks tootmisalade klassifitseerimise aluseks on võetud teatavate fekaalse saastumisega seotud mikroorganismide olemasolu.

(4)

Okasnahksed ei ole üldjuhul filtreeriva toitumisviisiga loomad, seega on nende puhul fekaalse saastumisega seotud mikroorganismide ladestumise oht vähene. Lisaks ei ole esitatud epidemioloogilisi andmeid, mille põhjal võiks seostada määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisa II peatükis sätestatud tootmisalade klassifitseerimise eeskirju ja okasnahksetest (kes ei kuulu filtreeriva toitumisviisiga loomade hulka) tulenevaid ohte rahvatervisele.

(5)

Seepärast tuleks okasnahksed määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisa II peatükis sätestatud tootmisalade klassifitseerimise eeskirjadest välja arvata.

(6)

Määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisa III peatükiga on kehtestatud mujal kui klassifitseeritud tootmisaladel püütud kammkarplaste ja elusate mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigude suhtes kohaldatavad ametlikud kontrollid; sellesse peatükki tuleks lisada mittefiltreeriva toitumisviisiga okasnahksed.

(7)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisa III peatükki vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 854/2004 II lisas asendatakse III peatükk järgmisega:

„III PEATÜKK:   MUJAL KUI KLASSIFITSEERITUD TOOTMISALADEL PÜÜTUD KAMMKARPLASTE NING MITTEFILTREERIVA TOITUMISVIISIGA MERITIGUDE JA OKASNAHKSETE AMETLIKUD KONTROLLID

Mujal kui klassifitseeritud tootmisaladel püütud kammkarplaste ning mittefiltreeriva toitumisviisiga meritigude ja okasnahksete ametlikud kontrollid tehakse kalaoksjonitel, väljastuskeskustes ja töötlemisettevõtetes.

Selliste ametlike kontrollide käigus tuleb tõendada vastavust määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatükis kehtestatud elusate kahepoolmeliste karploomade tervishoiunormidele ning vastavust nimetatud määruse III lisa VII jao IX peatüki muudele nõuetele.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.


1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1980,

31. oktoober 2017,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 2074/2005 III lisa paralüütilise koorikloomamürgi (PSP) määramise meetodi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid, (1) eriti selle artikli 11 punkti 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (2) eriti selle artikli 18 punkti 13 alapunkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 854/2004 on sätestatud erieeskirjad loomsete saaduste ametlike kontrollide korraldamiseks ja määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid. Nende määruste rakendusmeetmed mereliste biotoksiinide tunnustatud katsemeetodite osas on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2074/2005 (3) III lisas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2074/2005 III lisa I peatüki 2 punktiga sätestatakse, et kui paralüütilise koorikloomamürgi (PSP) [Termin on muutunud. Määruses (EÜ) nr 2074/2005 kasutati „karploomamürk“] avastamismeetodiga saadud tulemused vaidlustatakse, kasutatakse standardmeetodina bioloogilist meetodit.

(3)

Codex alimentarius'e analüüsi- ja proovivõtumeetodite komitee 36. koosolekul (Ungaris Budapestis, 23.–27. veebruar 2015) (4) kinnitati, et IV tüüpi katsemeetodina säilitatakse koodeksi osas I-8.6.2 esitatud bioloogiline katsemeetod (5).

(4)

Kõiki codex'i meetodeid, kaasa arvatud IV tüüpi meetodeid, võib kasutada ainult kontrollimiseks, inspekteerimiseks ja reguleerimiseks („Principles for the establishment of methods of analysis“ (Analüüsimeetodite kehtestamise põhimõtted)) ning poolte kokkuleppel vaidluste lahendamiseks („Guidelines for Settling Disputes on Analytical (Test) Results, CAC/GL 70-2009“ (Juhend analüüsitulemustega (katsetulemustega) seotud vaidluste lahendamiseks, CAC/GL 70-2009)), kuid mitte standardmeetodina.

(5)

Võttes arvesse, et IV tüüpi meetodit ei saa standardmeetodina kasutada, on oluline kohandada kehtivad liidu eeskirjad rahvusvahelistele standarditele vastavaks.

(6)

Arvestades, et praegu kasutatakse paralüütilise koorikloomamürgi (PSP) avastamiseks molluskite söödavates osades nn Lawrence'i meetodit, mis on avaldatud AOAC ametliku meetodina 2005.06 „Paralytic Shellfish Poisoning Toxins in Shellfish“ (Paralüütilised koorikloomamürgid koorikloomades), on otstarbekas kasutada seda meetodit kõnealuste toksiinide avastamise standardmeetodina.

(7)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 2074/2005 III lisa I peatükki vastavalt muuta.

(8)

Selleks, et liikmesriigid saaksid viia oma meetodid keemilise meetodiga vastavusse, võib bioloogilist katsemeetodit standardmeetodina kasutada kuni 31. detsembrini 2018.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2074/2005 III lisa I peatükk asendatakse järgmise peatükiga:

„I PEATÜKK

PARALÜÜTILISE KOORIKLOOMAMÜRGI (PSP) MÄÄRAMISE MEETOD

1.

Paralüütilise koorikloomamürgi (PSP) sisaldus molluskite söödavates osades (kogu organismis või mis tahes eraldi söödavas osas) tuleb kindlaks teha bioloogilise katsemeetodi või mõne muu rahvusvaheliselt tunnustatud meetodi abil.

2.

Tulemuste vaidlustamise korral kasutatakse standardmeetodina nn Lawrence'i meetodit, mis on avaldatud AOAC ametliku meetodina 2005.06 („Paralytic Shellfish Poisoning Toxins in Shellfish“ (Paralüütilised koorikloomamürgid koorikloomades)).“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(3)  Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2074/2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 27).

(4)  http://www.fao.org/fao-who-codexalimentarius/sh-proxy/en/?lnk=1&url=https%253A%252F%252Fworkspace.fao.org%252Fsites%252Fcodex%252FMeetings%252FCX-715-36%252FREP15_MASe.pdf

(5)  Aruande punkt 56.


1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1981,

31. oktoober 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa liha transportimise temperatuuritingimuste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (1) eriti selle artikli 10 lõike 1 punkte d ja e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 853/2004 on sätestatud loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad toidukäitlejatele. Kõnealuses määruses on sätestatud, et toidukäitlejad peavad tagama temperatuuri erinõuete täitmise enne liha transportimist ja transportimise ajal.

(2)

Vastavalt kõnealuse määruse III lisale tuleb kodukabiloomade liha (v.a rups) pärast tapajärgset kontrolli viivitamata jahutada, et liha sisetemperatuur ei ületaks 7 °C piki jahutuskaart, mis tagab temperatuuri pideva languse, kui erisätetega pole kehtestatud teisiti. Liha transportimist ei tohi alustada enne, kui jahutamine on tapamaja jahutusruumides lõpule viidud.

(3)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) bioloogiliste ohtude teaduskomisjon võttis 6. märtsil 2014 vastu 1. osa teaduslikust arvamusest, (2) milles käsitletakse rahvatervise riske, mis on seotud külmaahela säilitamisega liha (üksnes kodukabiloomade liha) ladustamise ja transportimise ajal. Kõnealuses arvamuses jõuti järeldusele, et kuna suurem osa bakteriaalsest saastumisest tekib rümba välispinnal, on pinnatemperatuur bakterite kasvu asjakohane indikaator. Arvamuses esitati ka rümpade laadimisaegsete maksimaalsete pinnatemperatuuride ning jahutamise ja transportimise maksimaalse kestuse kombinatsioonid, mille tulemusena on patogeenide (toidutekkelist haigust põhjustavad mikroorganismid) kasv samaväärne või väiksem kui rümpade jahutamisel 7 °C sisetemperatuurini tapamajas.

(4)

8. juunil 2016 võttis EFSA vastu veel ühe teadusliku arvamuse (3) roisubakterite kasvu kohta liha ladustamise ja transportimise ajal. Kõnealuses arvamuses jõuti järeldusele, et teatavate roisubakterite (bakterid, mis ei põhjusta tingimata haigust, kuid võivad lagunemise tõttu muuta toidu inimtoiduna kasutamiseks sobimatuks), eelkõige Pseudomonas spp., määr võib sõltuvalt roisubakteritega saastatuse esialgsest tasemest ning ka temperatuuritingimustest saavutada kriitilise piiri kiiremini kui patogeenide määr.

(5)

Toidukäitlejad peavad aeroobsete mikroorganismide kolooniate arvu korrapäraselt hindama vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2073/2005 (4). Kõnealust arvu võib käsitada lihas leiduvate igat liiki roisubakterite kontsentratsiooni ülempiiri näitajana.

(6)

EFSA arvamusele tuginedes ja kasutatavaid hindamisvahendeid arvesse võttes võib seepärast juurutada alternatiivseid ja paindlikumaid meetodeid värske liha (eelkõige rümbad või suured jaotustükid) transportimise ajal kohaldatavate temperatuuritingimuste saavutamiseks, ilma et oht rahvatervisele suureneks ning kaldumata kõrvale põhimõttest, et sellist liha tuleb temperatuuri pideva langetamisega jahutada temperatuurini 7 °C. Tänu paindlikumale käsitlusele jõuaks liha tapamajast kiiremini tarbijani ning seega hõlbustuks värske liha kaubavoogude liikumine liidus.

(7)

Kui alternatiivsed meetodid põhinevad pinnatemperatuuril ja õhutemperatuuril transpordi ajal, siis praegu kehtivate sätete kohane kohustuslik temperatuuri pidev alandamine eeldab, et ka osa kehasoojusest tuleks enne pikamaatransporti kõrvaldada. Määrates kindlaks sisetemperatuuri, milleni rümbad ja suured jaotustükid peavad enne transportimist olema jahutatud, saab tagada, et suur osa kehasoojusest on kõrvaldatud.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 853/2004 on ka teatavate toodete osas erinõuete täitmise korral ette nähtud erand kohustusest jahutada liha enne transportimist temperatuurini 7 °C. Kõnealuse erandi mis tahes väärkasutamise vältimiseks on asjakohane selgitada, et erand on lubatud üksnes siis, kui see on põhjendatud tehnoloogilistel põhjustel, st kui jahutamine temperatuurini 7 °C ei pruugi kaasa aidata toote hügieenilisele ja tehniliselt kõige asjakohasemale töötlusele.

(9)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I jao VII peatüki punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Liha peab omandama punktis 1 täpsustatud temperatuuri enne transporti ja sellele temperatuurile transpordi ajaks jääma.

Kohaldada tuleb aga järgmisi punkte a ja b.

a)

Teatavate toodete valmistamiseks ettenähtud liha transport võib toimuda enne punktis 1 täpsustatud temperatuuri omandamist juhul, kui pädev asutus seda lubab, tingimusel et:

i)

selline transport toimub kooskõlas tingimustega, mille täpsustavad päritoluliikmesriigi ja sihtliikmesriigi pädevad asutused transportimiseks ühest konkreetsest ettevõttest teise;

ii)

liha väljub tapamajast või taparuumidega samal territooriumil asuvast lihalõikamisruumist viivitamata ning transport ei kesta üle kahe tunni

ning

iii)

selline transport on õigustatud tehnoloogilistel põhjustel.

b)

Lammaste ja kitsede, veiste ja sigade rümpade, poolrümpade, veerandite või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks jaotustükiks lõigatud poolrümpade transporti võib alustada enne, kui punktis 1 täpsustatud temperatuur on omandatud, eeldusel, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

i)

temperatuuri jälgitakse ja registreeritakse ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetele vastavate menetluste raames;

ii)

rümpade, poolrümpade, veerandite või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks jaotustükiks lõigatud poolrümpade lähetamise ja transpordiga tegelevad toidukäitlejad on saanud lähtekoha pädeva asutuse dokumenteeritud loa kõnealuse erandi kasutamiseks;

iii)

rümpi, poolrümpi, veerandeid või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümpi transportivad sõidukid on varustatud vahendiga, mis sellisel viisil jälgib ja registreerib temperatuure, mille juures rümpi, poolrümpi, veerandeid või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümpi transporditakse, et pädevad asutused saavad kontrollida alapunktis viii esitatud aja- ja temperatuuritingimuste täitmist;

iv)

rümpi, poolrümpi, veerandeid või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümpi transportiv sõiduk kogub liha üksnes ühest tapamajast ühe sõidu kohta;

v)

käesoleva erandiga hõlmatud rümpade, poolrümpade, veerandite või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümpade sisetemperatuur peab transportimise alguses olema 15 °C, kui neid peab transportima sõiduki samas vaheruumis kui rümpi, poolrümpi, veerandeid või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümpi, mis vastavad punktis 1 esitatud temperatuurinõuetele (st 7 °C);

vi)

kaubasaadetisega on kaasas toidukäitleja deklaratsioon; kõnealuses deklaratsioonis tuleb märkida jahutamise kestus enne laadimist, rümpade, poolrümpade, veerandite või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümpade laadimise algusaeg, pinnatemperatuur kõnealusel ajal, selline maksimaalne õhutemperatuur transportimise ajal, mille juures rümpi, poolrümpi, veerandeid või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümpi tohib transportida, maksimaalne lubatud transportimise aeg, loa kuupäev ja erandit tegeva pädeva asutuse nimi;

vii)

enne seda, kui sihtliikmesriigi toidukäitleja saab esimest korda rümbad, poolrümbad, veerandid või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümbad, mis enne transportimise algust ei olnud omandanud punktis 1 esitatud temperatuuri, peab ta sellest teatama pädevatele asutustele;

viii)

sellist liha on transporditud vastavalt järgmistele parameetritele:

maksimaalselt 6 tundi (5) kestva transpordi puhul:

Liik

Pinnatemperatuur (2)

Pinnatemperatuurini jahutamise maksimaalne aeg (3)

Maksimaalne õhutemperatuur transpordi ajal (4)

Rümba aeroobsete mikroorganismide kolooniate maksimaalne päevakeskmine arv (5)

Lambad ja kitsed

7 °C

8 tundi

6 °C

log10 3,5 cfu/cm2

Veised

20 tundi

log10 3,5 cfu/cm2

Sead

16 tundi

log10 4 cfu/cm2

maksimaalselt 30 tundi (5) kestva transpordi puhul:

Liik

Pinnatemperatuur (2)

Pinnatemperatuurini jahutamise maksimaalne aeg (3)

Sisetemperatuur (6)

Maksimaalne õhutemperatuur transpordi ajal (4)

Rümba aeroobsete mikroorganismide kolooniate maksimaalne päevakeskmine arv (5)

Sead

7 °C

16 tundi

15 °C

6 °C

log10 4 cfu/cm2

maksimaalselt 60 tundi (5) kestva transpordi puhul:

Liik

Pinnatemperatuur (2)

Pinnatemperatuurini jahutamise maksimaalne aeg (3)

Sisetemperatuur (6)

Maksimaalne õhutemperatuur transpordi ajal (4)

Rümba aeroobsete mikroorganismide kolooniate maksimaalne päevakeskmine arv (5)

Lambad ja kitsed

4 °C

12 tundi

15 °C

3 °C

log10 3 cfu/cm2

Veised

24 tundi

2)

I jao V peatükki lisatakse punkt 5:

„5.

Rümpi, poolrümpi, veerandeid või hulgimüügiks ettenähtud mitte rohkem kui kolmeks tükiks lõigatud poolrümpi võib konditustada ja lõigata enne, kui need omandavad punkti 2 alapunktis b osutatud temperatuuri, kui neid on transporditud I jao VII peatüki punkti 3 alapunktis b esitatud erandi kohaselt. Sellisel juhul peab liha kogu konditustamise ja lõikamise kestel olema sellise õhutemperatuuri juures, millega tagatakse liha temperatuuri pidev langemine. Kohe pärast liha lõikamist ja vajadusel pakendamist tuleb liha jahutada punkti 2 alapunktis b osutatud temperatuurini, kui liha temperatuur ei ole juba sellest temperatuurist madalamal temperatuuril.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(2)  EFSA Journal 2014; 12(3):3601 [81 lk].

(3)  EFSA Journal 2016; 14(6):4523 [38 lk].

(4)  Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

(5)  Maksimaalne lubatud aeg alates liha sõidukisse laadimise algusest kuni lõpliku kohaletoimetamise lõpuni. Liha sõidukisse laadimise võib jätta hilisemaks kui maksimaalne lubatud aeg, mis on ette nähtud liha jahutamiseks kuni selle konkreetse pinnatemperatuuri omandamiseni. Kui seda tehakse, siis tuleb maksimaalset lubatud transportimise aega pikendada sama ajavahemiku võrra, mille võrra laadimine edasi lükati. Sihtliikmesriigi pädev asutus võib piirata tarnekohtade arvu.

(2)  Maksimaalne lubatud pinnatemperatuur laadimise ajal ja pärast seda, mõõdetuna rümba, poolrümba, veerandi või hulgimüügiks ettenähtud kolmeks tükiks lõigatud poolrümba kõige paksemast kohast.

(3)  Maksimaalne lubatud aeg alates tapmise hetkest kuni laadimise ajal maksimaalse lubatud pinnatemperatuuri omandamiseni.

(4)  Maksimaalne õhutemperatuur, mille juures võib liha olla alates laadimise algusest ning kogu transportimise jooksul.

(5)  Aeroobsete mikroorganismide kolooniate maksimaalne päevakeskmine arv tapamajas arvutatakse 10-nädalase libiseva akna alusel; kõnealune arvutus peab olema lubatud asjaomaste liikide rümpade puhul ning käitleja peab olema seda hinnanud pädevat asutust rahuldaval viisil vastavalt proovide võtmise ja kontrollimise menetlustele, mis on esitatud komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2005 (toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta) (ELT L 338, 22.12.2005. lk 1) I lisa 2. peatüki punktides 2.1.1 ja 2.1.2 ning 3. peatüki punktis 3.2.

(6)  Liha maksimaalne sisetemperatuur, mis on lubatud laadimise ajal ja pärast seda.“


1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1982,

31. oktoober 2017,

millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit ning äriühingute Dongguan Luzhou Shoes Co. Ltd, Dongguan Shingtak Shoes Co. Ltd, Guangzhou Dragon Shoes Co. Ltd, Guangzhou Evervan Footwear Co. Ltd, Guangzhou Guangda Shoes Co. Ltd, Long Son Joint Stock Company ja Zhaoqing Li Da Shoes Co. Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artiklit 266,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 14 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

(1)

Komisjon võttis 23. märtsil 2006. aastal vastu määruse (EÜ) nr 553/2006, millega kehtestati teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite (edaspidi „jalatsid“) impordi suhtes ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „ajutine määrus“) (2).

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1472/2006 (3) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 1472/2006“ või „vaidlustatud määrus“) kehtestas nõukogu teatavate Vietnamist ja HRVst pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes kaheks aastaks lõplikud dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 9,7–16,5 %.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 388/2008 (4) laiendas nõukogu teatavate Hiinast pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Macau erihalduspiirkonnast [Termin on muutunud. Vana termin oli „Aomeni erihalduspiirkond“] pärit impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Macau erihalduspiirkonnast pärinevana või mitte.

(4)

Pärast 3. oktoobril 2008. aastal algatatud aegumise läbivaatamist (5) pikendas nõukogu dumpinguvastaste meetmete kehtivust rakendusmäärusega (EL) nr 1294/2009 (6) (edaspidi „rakendusmäärus (EL) nr 1294/2009“) veel 15 kuu võrra, st kuni 31. märtsini 2011, mil meetmed kaotasid kehtivuse.

(5)

Äriühingud Brosmann Footwear (HK) Ltd, Seasonable Footwear (Zhongshan) Ltd, Lung Pao Footwear (Guangzhou) Ltd ja Risen Footwear (HK) Co Ltd ning samuti äriühing Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd (edaspidi „apellandid“) esitasid vaidlustatud määruse kohta hagid Esimese Astme Kohtule (nüüd: Euroopa Liidu Üldkohus). Üldkohus jättis need hagid rahuldamata 4. märtsil 2010. aastal kohtuasjas T-401/06 Brosmann Footwear (HK) jt vs. nõukogu tehtud otsusega ning 4. märtsil 2010. aastal liidetud kohtuasjades T-407/06 ja T-408/06 Zhejiang Aokang Shoes ja Wenzhou Taima Shoes vs. nõukogu tehtud otsusega.

(6)

Apellandid kaebasid need otsused edasi. Euroopa Kohus tühistas need otsused 2. veebruaril 2012. aastal kohtuasjas C-249/10 P Brosmann Footwear (HK) jt vs. nõukogu ja 15. novembril 2012. aastal kohtuasjas C-247/10 P Zhejiang Aokang Shoes vs. nõukogu tehtud otsustega (edaspidi „Brosmanni ja Aokangi kohtuotsused“). Euroopa Kohus leidis, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi niivõrd, kuivõrd ta järeldas, et komisjonil ei olnud kohustust vaadata läbi alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktide b ja c kohaseid turumajandusliku kohtlemise taotlusi, mille esitasid valimist välja jäänud ettevõtjad (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 36 ning kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punktid 29 ja 32).

(7)

Seejärel tegi Euroopa Kohus ise selles asjas otsuse. Kohus otsustas: „Komisjon oleks pidanud kontrollima apellantide poolt talle alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktide b ja c alusel esitatud dokumenteeritud taotlusi, etvaidlusaluses määruses käsitletud dumpinguvastase menetluse raames kohaldataks neile turumajanduslikku kohtlemist. Seejärel tuleb tunnistada, et ei ole välistatud, et sellise uurimise tagajärjel oleks neile määratud lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis erineb neile vaidlusaluse määruse artikli 1 lõike 3 alusel kehtestatud 16,5 % suurusest tollimaksust. Nimelt ilmneb samast sättest, et vaid ühele valimisse kaasatud Hiina ettevõtjale, kellele kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, määrati lõplikuks dumpinguvastaseks tollimaksuks 9,7 %. Nagu ilmneb käesoleva kohtuotsuse punktist 38, oleks juhul, kui komisjon oleks tuvastanud, et ka apellantide suhtes kehtivad turumajanduse tingimused, tulnud nende suhtes olukorras, kus neile ei olnud võimalik arvutada individuaalset dumpinguvastast tollimaksu, kohaldada viimati mainitud määra“ (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 42 ja kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punkt 36).

(8)

Seepärast tühistas kohus vaidlustatud määruse selles osas, mis puudutab kõnealuseid apellante.

(9)

2013. aasta oktoobris kuulutas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises, (7) et on otsustanud taasalustada dumpinguvastast menetlust täpselt sellest punktist, kus tekkis õigusvastasus, ning uurida, kas ajavahemikus 1. aprillist 2004 – 31. märtsini 2005 kehtisid apellantide suhtes turumajanduslikud tingimused. Teatises kutsuti huvitatud isikuid endast teada andma.

(10)

2014. aasta märtsis lükkas nõukogu oma rakendusotsusega 2014/149/EL (8) tagasi komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusmäärus, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Brosmann Footwear (HK) Ltd, Seasonable Footwear (Zhongshan) Ltd, Lung Pao Footwear (Guangzhou) Ltd, Risen Footwear (HK) Co Ltd ja Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ning lõpetas nimetatud tootjatega seotud menetlused. Nõukogu oli seisukohal, et need importijad, kes olid ostnud jalatseid nimetatud eksportivatelt tootjatelt ning kellele pädevad riiklikud ametiasutused olid kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (9) (edaspidi „ühenduse tolliseadustik“) artikliga 236 tagasi maksnud asjaomased tollimaksud, olid omandanud tollimaksude kogumise suhtes õiguspärased ootused vaidlustatud määruse (millega muudeti ühenduse tolliseadustiku sätteid, ning eelkõige selle artiklit 221) artikli 1 lõike 4 alusel.

(11)

Kolm asjaomase toote importijat, C&J Clark International Ltd. (edaspidi „Clark“), Puma SE (edaspidi „Puma“) ja Timberland Europe B.V (edaspidi „Timberland“) (edaspidi „asjaomased importijad“), vaidlustasid põhjendustes (5) – (7) nimetatud kohtupraktikale toetudes teatavate Hiinast ja Vietnamist pärit jalatsite impordile kehtestatud dumpinguvastased meetmed oma riiklikes kohtutes, kes edastasid kohtuasjad eelotsuse tegemiseks Euroopa Kohtule.

(12)

4. veebruaril 2016 tunnistas Euroopa Kohus liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE (10) määruse (EÜ) nr 1472/2006 ja nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1294/2009 kehtetuks selles osas, mis puudutab asjaolu, et Euroopa Komisjon ei vaadanud läbi valimist välja jäänud Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi (edaspidi „kohtuotsused“), ning leidis, et see on vastuolus nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (11) artikli 2 lõike 7 punktis b ja artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuetega.

(13)

Kohtuasja C-571/14 Timberland Europe puhul otsustas Euroopa Kohus 11. aprillil 2016 selle kohtuasja riikliku kohtu palvel oma kohtuasjade registrist kustutada.

(14)

ELi toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Institutsioonide vastuvõetud akti tühistamise korral haldusmenetluse käigus, nagu seda on dumpinguvastane menetlus, tähendab Euroopa Kohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Euroopa Kohtu määratletud õigusvastasus (12).

(15)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib tühistatud akti asendamise eesmärgil toimuvat menetlust jätkata hetkest, mil see õigusvastasus aset leidis (13). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Olukorras, kus tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on dumpinguvastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune dumpinguvastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (14) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis.

(16)

Peale asjaolu, et institutsioonid ei vaadanud läbi turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi, mille esitasid valimist välja jäänud HRV ja Vietnami eksportivad tootjad, jäävad kõik muud määruses (EÜ) nr 1472/2006 ja rakendusmääruses (EL) nr 1294/2009 tehtud järeldused kehtima.

(17)

Antud juhul tekkis õigusvastasus pärast menetluse algatamist. Sellest tulenevalt otsustas komisjon taasalustada kõnealust dumpinguvastast menetlust, mis oli pärast kohtuotsuseid lõpule viimata, sellest punktist, kus tekkis õigusvastasus, ning uurida, kas asjaomaste eksportivate tootjate suhtes kehtisid turumajanduslikud tingimused ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005, mis oli uurimisperiood (edaspidi „uurimisperiood“). Komisjon uuris juhtudel, kui see oli asjakohane, kas asjaomased eksportivad tootjad vastasid enne nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (15) jõustumist kehtinud alusmääruse redaktsiooni (16) („muutmiseelne alusmäärus“) artikli 9 lõike 5 kohastele individuaalse kohtlemise nõuetele.

(18)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2016/1395 (17) uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Clarki ja Puma HRVst pärit teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on toodetud 13 Hiina eksportiva tootja poolt, kes olid esitanud turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse, ning nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu.

(19)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1647 (18) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu äriühingute Clark, Puma ja Timberland teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Vietnamist ning on toodetud teatavate Vietnami eksportivate tootjate poolt, kes esitasid turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse.

(20)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1731 (19) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu Puma ja Timberlandi teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiinast ning on toodetud ühe Vietnami eksportiva tootja ning kahe Hiina eksportiva tootja poolt, kes esitasid turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei kaasatud valimisse.

(21)

Selleks, et täita kohtuotsust põhjenduses (12) nimetatud liidetud kohtuasjades C-659/13 C & J Clark International Limited ja C-34/14 Puma SE, võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2016/223 (20). Nimetatud määruse artiklis 1 palub komisjon riiklikel tolliasutustel talle edastada kõik ühenduse tolliseadustiku artikli 236 alusel importijate esitatud taotlused maksta neile tagasi lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis tasuti Hiinast ja Vietnamist pärit jalatsite impordilt ning mille aluseks on asjaolu, et valimist välja jäänud eksportiv tootja oli taotlenud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist selles uurimises, mille tagajärjel kehtestati määrusega (EÜ) nr 1472/2006 lõplikud meetmed (edaspidi „esialgne uurimine“). Komisjon hindab kõnealust turumajandusliku või individuaalse kohtlemise taotlust ja kehtestab uuesti asjakohase tollimaksu määra. Selle alusel peaksid riiklikud tolliasutused seejärel otsustama dumpinguvastaste tollimaksude tagasimaksmise või vähendamise.

(22)

Pärast Prantsuse tolliasutuste teadet rakendusmääruse (EL) 2016/223 artikli 1 kohaselt tegi komisjon kindlaks kaks Hiina eksportivat tootjat, kes esitasid turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused esialgses uurimises, kuid ei olnud valimisse kaasatud. Veel tehti kindlaks üks eksportiv tootja, kes tarnis Saksamaa importijale Deichmannile, kes vaidlustas tollimaksude tasumise. Seega analüüsis komisjon nende kolme Hiina eksportiva tootja turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi.

(23)

Selle analüüsi tulemusel kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2257 (21) uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiinast ja Vietnamist ning on toodetud kolme eksportiva tootja poolt, kes olid esitanud turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlused, kuid keda ei olnud kaasatud valimisse.

(24)

Ühendkuningriigi, Belgia ja Rootsi tolliasutused andsid kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/223 artikliga 1 komisjonile teada importijate tagasimaksetaotlusest vastavalt 12. juulil 2016 (Ühendkuningriik), 13. juulil 2016 (Belgia) ja 26. juulil 2016 (Rootsi). Nende teadete tulemusel analüüsis komisjon 19 eksportiva tootja turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlusi ning kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2017/423 (22) uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõudis lõplikult sisse ajutise tollimaksu teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiinast ja Vietnamist ning mille on tootnud kõnealused 19 eksportivat tootjat.

(25)

Nagu on märgitud rakendusmääruse (EL) 2017/423 põhjenduses 34, tehti ülalnimetatud uurimise käigus pärast avalikustamist mitme huvitatud isiku esitatud märkuste alusel kindlaks veel viis äriühingut või äriühingute rühma, kes olid kas ise või seotud Hiina või Vietnami eksportiva tootja kaudu esitanud esialgses uurimises turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse, kuid keda ei olnud valimisse võetud ega hinnatud eelmise täitemenetluste käigus. Need äriühingud on loetletud rakendusmääruse (EL) 2017/423 VI lisas ja nad kuuluvad nelja äriühingute rühma.

(26)

Selle alusel tegi komisjon kindlaks neli äriühingute rühma, mis koosnesid kokku seitsmest eri äriühingust, kes olid Hiina või Vietnami eksportivad tootjad, keda ei olnud esialgses uurimises valimisse võetud ning kes olid esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusvormi. Seega hindas komisjon käesolevas määruses järgmiste äriühingute turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi: Dongguan Luzhou Shoes Co. Ltd, Dongguan Shingtak Shoes Co. Ltd, Guangzhou Dragon Shoes Co. Ltd, Guangzhou Evervan Footwear Co. Ltd, Guangzhou Guangda Shoes Co. Ltd, Long Son Joint Stock Company ja Zhaoqing Li Da Shoes Co. Ltd (edaspidi „asjaomased eksportivad tootjad“). Dongguan Luzhou Shoes Co. Ltd ja Zhaoqing Li Da Shoes Co. Ltd. on seotud rakendusmääruse (EL) 2017/423 VI lisas loetletud äriühinguga Dah Lih Puh. Dongguan Shingtak Shoes Co. Ltd, Guangzhou Dragon Shoes Co. Ltd ja Guangzhou Guangda Shoes Co. Ltd on seotud rakendusmääruse (EL) 2017/423 VI lisas loetletud äriühinguga Shing Tak Ind. Co. Ltd. Äriühing Guangzhou Evervan Footwear Co. Ltd on seotud rakendusmääruse (EL) 2017/423 VI lisas loetletud äriühinguga Evervan Group P/A EVA Overseas Intl. Ltd.

B.   EUROOPA KOHTU LIIDETUD KOHTUASJADES C-659/13 JA C-34/14 TEHTUD OTSUSE RAKENDAMINE HIINAST PÄRIT IMPORDI SUHTES

(27)

Komisjonil on võimalik parandada vaidlustatud määruse neid aspekte, mis viisid selle tühistamiseni, jättes samal ajal muutmata osad, mida kohtuotsus (23) ei mõjuta.

(28)

Käesoleva määruse eesmärk on korrigeerida neid vaidlustatud määruse aspekte, mis leiti olevat alusmäärusega vastuolus ja mis viisid seega määruse kehtetuks kuulutamiseni põhjenduses (26) nimetatud eksportivate tootjate osas.

(29)

Kõik muud vaidlustatud määruse ja rakendusmääruse (EL) nr 1294/2009 järeldused, mida Euroopa Kohus kehtetuks ei kuulutanud, jäävad kehtima ning moodustavad käesoleva määruse osa.

(30)

Seega hõlmavad järgmised põhjendused vaid sellist uut hindamist, mis on kohtuotsuste täitmiseks vajalik.

(31)

Komisjon on uurinud, kas põhjenduses (26) nimetatud asjaomaste eksportivate tootjate puhul, kes esitasid esialgse uurimise käigus turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused, oli ülekaalus turumajanduslik või individuaalne kohtlemine. Seda tehti eesmärgiga välja selgitada asjaomastele importijatele makstava hüvitise suurus nende poolt tasutud dumpinguvastase tollimaksu eest, mida nad maksid kõnealuste tarnijate ekspordilt.

(32)

Kui analüüs peaks näitama, et asjaomaste eksportivate tootjate suhtes, kelle ekspordile kohaldati dumpinguvastast tollimaksu, mida tasusid asjaomased importijad, oleks tulnud kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, tuleb selle eksportiva tootja suhtes kohaldada individuaalset tollimaksumäära ning tagastatav tollimaks peaks piirduma tasutud tollimaksu ja individuaalse tollimaksumäära vahega, st et impordi puhul Hiinast tuleb 16,5 %-st lahutada tollimaks, mida kohaldati ainsale valimis olnud eksportivale äriühingule, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, nimelt 9,7 %. Impordi puhul Vietnamist tuleb 10 %-st lahutada asjaomase eksportiva tootja jaoks arvutatud individuaalne tollimaksumäär (kui see määratakse).

(33)

Kui analüüs peaks näitama, et eksportiva tootja suhtes, kelle turumajandusliku kohtlemise taotlus lükati tagasi, oleks tulnud kohalda individuaalset kohtlemist, tuleb asjaomase eksportiva tootja suhtes kohaldada individuaalset tollimaksumäära ning tagastatav tollimaks peaks piirduma tasutud tollimaksu (16,5 % impordi puhul Hiinast ja 10 % impordi puhul Vietnamist) ja asjaomase eksportiva tootja jaoks arvutatud individuaalse tollimaksu (kui see määratakse) vahega.

(34)

Ja vastupidi, kui selliste turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotluste analüüs näitab, et nii turumajanduslik kui ka individuaalne kohtlemine tuleks tagasi lükata, ei tagastata dumpinguvastast tollimaksu.

(35)

Nagu selgitati põhjenduses (12), tühistas Euroopa Kohus vaidlustatud määruse ja rakendusmääruse (EL) nr 1294/2009 selles osas, mis puudutab teatavate jalatsite eksporti teatavatelt Hiina ja Vietnami eksportivatelt tootjatelt, kuna komisjon ei olnud läbi vaadanud asjaomaste eksportivate tootjate esitatud turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlusi.

(36)

Seepärast on komisjon asjaomaste eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotlused läbi vaadanud, et määrata kindlaks nende ekspordi suhtes kohaldatav tollimaksumäär. Hindamise käigus selgus, et esitatud teave ei tõendanud, et asjaomased eksportivad tootjad tegutsesid turumajanduse tingimustes või neid oleks tulnud kohelda individuaalselt (üksikasjalik selgitus on esitatud põhjenduses (37) ja sellele järgnevates põhjendustes).

C.   TURUMAJANDUSLIKU KOHTLEMISE TAOTLUSTE HINDAMINE

(37)

On oluline rõhutada, et tõendamiskohustus lasub tootjal, kes taotleb turumajanduslikku kohtlemist alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Selleks on nimetatud artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus ette nähtud, et sellise tootja esitatud taotlus peab sisaldama kõnealuses sättes osutatud piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes. Järelikult ei pea liidu institutsioonid tõendama, et tootja ei vasta kõnealuse seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peavad liidu institutsioonid hindama, kas kõnealuse tootja esitatud tõendid on piisavad tõendamaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus esitatud kriteeriumid on täidetud, et talle saaks turumajanduslikku kohtlemist võimaldada, ja liidu kohus on kontrollida, kas sellisel hindamisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga (kohtuasjas C-249/10 P tehtud otsuse punkt 32 ja kohtuasjas C-247/10 P tehtud otsuse punkt 24).

(38)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga c peaks eksportivale tootjale turumajandusliku kohtlemise võimaldamiseks olema täidetud kõik viis nimetatud artiklis loetletud kriteeriumi. Seepärast järeldas komisjon, et üheainsa kriteeriumi mittetäitmine on piisav turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks.

(39)

Ükski asjaomane eksportiv tootja ei suutnud näidata, et ta täidab kriteeriumi 1 (ärialased otsused). Täpsemalt leidis komisjon, et teatavad asjaomased eksportivad tootjad (äriühingud 28, 29, 31 ja 32) (24) ei saanud iseseisvalt otsustada oma siseturule ja eksporditurule saadetavate müügikoguste üle. Komisjon tegi kindlaks, et toimus tootmismahu piiramine ja/või piirati müügikoguseid konkreetsetel turgudel (siseturul ja eksporditurul). Lisaks ei esitanud ükski eksportiv tootja olulist ja täielikku teavet (näiteks teave äriühingu struktuuri ja kapitali kohta, teave või selgitused äriühingu otsuste tegemise kohta, teave elektrikulude kohta või ingliskeelne versioon põhikirjast), mis tõendaks, et nende äriotsused tehti vastusena turusignaalidele ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta.

(40)

Kriteeriumi 2 (raamatupidamine) puhul ei suutnud ükski seitsmest asjaomasest eksportivast tootjast tõendada, et neil on üks peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult ja kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Äriühingute 27, 28, 29 ja 31 hindamine näitas selles osas, et nende raamatupidamine on vastuolus rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga, kuna puudus teave hoonete rentimise kohta või oli esitatud vääri andmeid maakasutusõiguse või fikseeritud vahetuskursi kasutamise kohta. Komisjon leidis äriühingute 27, 28, 30 ja 32 puhul vastuolusid andmete vahel, mida nad esitasid turumajandusliku kohtlemise taotluses ja tõendavates dokumentides (nt bilanss). Äriühing 26 esitas komisjonile sõltumatu audiitori arvamuse/aruande ja finantsaruanded ainult vietnami keeles ning ei esitanud nende ingliskeelset tõlget.

(41)

Seoses kriteeriumiga 3 (varad ja varasema süsteemi moonutused), ei suutnud äriühingud 26, 27, 28, 29, 30, 31 ja 32 tõendada, et varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole moonutusi üle kantud. Eelkõige ei esitanud kõnealused äriühingud olulist ja täielikku teavet muu hulgas äriühingu omandis olevate varade, maakasutustingimuste ja -hinna, tavapärasest maksumäärast kõrvalekaldumise, äriühingu värbamispoliitika, maksumäärade või elektritarnijate ega elektrienergia tariifide kohta.

(42)

Äriühing 27 ei suutnud tõendada, et ta vastab kriteeriumi 4 (õiguslik keskkond) tingimustele. Eelkõige väljendus see asjaolus, et kuigi äriühing oli oma bilansi kohaselt ilmse maksejõuetuse olukorras, ei ilmnenud see tema finantsaruannetes ega auditiaruandes. Seega ei suutnud äriühing tõendada, et ta tegutseb vastavalt pankroti- ja asjaõigusseadustele, mis tagavad stabiilsuse ja õiguskindluse.

(43)

Äriühing 29 ei suutnud tõendada, et vastab kriteeriumi 5 (valuutavahetus) tingimustele, kuna finantsaruannete märkuste kohaselt kasutas äriühing välisvaluutatehingute puhul fikseeritud vahetuskurssi, mis ei ole kooskõlas kriteeriumiga 5, milles on ette nähtud, et vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(44)

Komisjon andis asjaomastele eksportivatele tootjatele teada, et ühegi suhtes neist ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, ning kutsus neid üles esitama märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(45)

Seega ei täitnud ükski seitsmest asjaomasest eksportivast tootjast kõiki alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimusi ning selle tulemusel on turumajandusliku kohtlemise taotlus nende kõigi puhul jäetud rahuldamata.

D.   INDIVIDUAALSE KOHTLEMISE TAOTLUSTE HINDAMINE

(46)

Muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 on sätestatud, et kui kohaldatakse sama määruse artikli 2 lõike 7 punkti a, määratakse individuaalne tollimaks eksportijatele, kes suudavad tõendada, et nad vastavad kõigile muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(47)

Nagu põhjenduses (37) nimetatud, on oluline rõhutada, et muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõike 5 alusel lasub tõendamiskohustus individuaalset kohtlemist taotleval tootjal. Selleks on alusmääruse artikli 9 lõike 5 esimeses lõigus ette nähtud, et esitatud taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Järelikult ei pea liidu institutsioonid tõendama, et eksportija ei vasta kõnealuse seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peavad liidu institutsioonid enne individuaalse kohtlemise võimaldamist hindama, kas asjaomase eksportija esitatud tõendusmaterjal on piisav tõendamaks, et muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 esitatud kriteeriumid on täidetud.

(48)

Eksportijad peaksid individuaalse kohtlemise eeldusena kooskõlas muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikega 5 tõendama nõuetekohaselt põhjendatud taotlusega, et kõik kõnealuses artiklis loetletud viis kriteeriumi on täidetud. Seepärast järeldas komisjon, et üheainsa kriteeriumi mittetäitmine on piisav individuaalse kohtlemise taotluse tagasilükkamiseks.

(49)

Need viis kriteeriumid on järgmised:

(1)

täielikult või osaliselt välisomandis olevate äriühingute või ühisettevõtete puhul on eksportijad vabad kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tooma;

(2)

ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud;

(3)

enamusosalus kuulub eraisikutele; direktorite nõukogusse kuuluvad või juhtival positsioonil olevad riigiametnikud moodustavad vähemuse või tuleb näidata, et sellest hoolimata on äriühing riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu;

(4)

valuutavahetuskursside arvestus toimub turukursside alusel ning

(5)

riiklik sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(50)

Kõik seitse asjaomast eksportivat tootjat taotlesid individuaalset kohtlemist juhul, kui nende suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist. Seepärast, lisaks turumajandusliku kohtlemise taotluse tagasilükkamisele, mida on kirjeldatud põhjendustes (37)–(44), hindas komisjon ka seda, kas nende suhtes tuleks kohaldada individuaalset kohtlemist.

(51)

Äriühing 30 ei suutnud kriteeriumi 1 (kapitali ja kasumi kodumaale tagasi toomine) puhul tõendada, et ta võis vabalt kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tuua ning ei tõendanud seega selle kriteeriumi täitmist.

(52)

Kriteeriumi 2 (ekspordikogused ja -hinnad on vabalt määratud) puhul jõudis komisjon järeldusele, et äriühingud 29, 31 ja 32 ei suutnud tõendada, et sellised äriotsused nagu ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused on vabalt määratud vastusena turusignaalidele, kuna analüüsitud tõenditest, nagu nt põhikirjad või äriload, ilmnesid jalanõude toodangupiirangud ja/või müügimahupiirangud konkreetsetel turgudel.

(53)

Seoses kriteeriumiga 3 (äriühing – juhtivad töötajad ja aktsiad – on riiklikust sekkumisest piisavalt sõltumatu) jõudis komisjon järeldusele, et äriühingud 26, 27, 28, 29, 30 ja 31 ei suutnud esitada vajalikku teavet, mis tõendaks, et nad on riigi sekkumisest piisavalt sõltumatud. Muu hulgas ei esitatud teavet või oli teave ebapiisav äriühingu omandisuhete struktuuri ja otsuste vastuvõtmise mehhanismi kohta (äriühingud 27, 28, 29 ja 30), maakasutusõiguste üleandmise kohta neile äriühingutele ja selle kohta, millistel tingimustel seda tehti (äriühingud 28, 29 ja 31). Äriühing 26 esitas üksnes põhikirja vietnamikeelse versiooni ilma ingliskeelse tõlketa.

(54)

Lisaks ei esitanud äriühingud 26, 27, 28, 29 ja 30 teavet ka kriteeriumi 5 (meetmetest kõrvalehoidmine) täitmise kohta, kuna nad ei esitanud teavet selle kohta, kuidas äriühingus otsuseid vastu võetakse ning kas riigil on äriühingu otsuste tegemises märkimisväärne mõju.

(55)

Äriühing 29 ei arvestanud valuutavahetuskursse turukursi alusel, vaid fikseeritud kursiga, nagu on märgitud põhjenduses (43). Seega ei täitnud ta kriteeriumi 4 nõudeid (valuutavahetuskursside arvestus toimub turukursside alusel).

(56)

Ülaltoodut arvesse võttes ei täitnud ükski seitsmest asjaomasest eksportivast tootjast muutmiseelse alusmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud tingimusi ning seetõttu jäeti individuaalse kohtlemise taotlus nende kõigi puhul rahuldamata. Komisjon teavitas vastavalt asjaomaseid eksportivaid tootjaid ning kutsus neid üles esitama märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(57)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1472/2006 kohaldamise perioodil kohaldada asjaomase seitsme eksportiva tootja suhtes Hiina ja Vietnami suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu, vastavalt 16,5 % ja 10 %. Nimetatud määruse kohaldamise periood oli algselt 7. oktoobrist 2006 kuni 7. oktoobrini 2008. Pärast aegumise läbivaatamise menetluse algatamist pikendati 30. detsembril 2009 määruse kohaldamise perioodi kuni 31. märtsini 2011. Kohtuotsustes tuvastatud õigusvastasus seisneb selles, et liidu institutsioonid ei teinud kindlaks, kas asjaomaste eksportivate tootjate valmistatud toodete suhtes tuleks kohaldada jääktollimaksu või individuaalset tollimaksu. Tulenevalt Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasusest puudub õiguslik alus vabastada asjaomased eksportivad tootjad täielikult dumpinguvastase tollimaksu tasumisest nende valmistatud toodete eest. Seega tuleb uues, Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasust heastavas aktis uuesti hinnata vaid kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra, mitte aga meetmeid endid.

(58)

Kuna jõuti järeldusele, et jääktollimaks, mida kohaldatakse vastavalt Hiina ja Vietnami suhtes, tuleks asjaomaste eksportivate tootjate suhtes uuesti kehtestada samal tasemel, nagu see nähti algselt ette vaidlustatud määrusega ja rakendusmäärusega (EL) nr 1294/2009, ei ole vaja muuta määrust (EÜ) nr 388/2008. Viimane neist määrustest jääb kehtima.

E.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED PÄRAST TEABE AVALIKUSTAMIST

(59)

Pärast teabe avalikustamist esitasid komisjonile märkusi FESI ja jalanõude liit, (25) kes esindavad jalanõude importijaid liidus.

Turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamise menetlusnõuded

(60)

FESI ja jalanõude liit väitsid, et turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamise korral lasub tõendamiskohustus komisjonil, kuna Hiina ja Vietnami eksportivad tootjad vabanesid sellest tõendamiskohustusest, kui nad esitasid turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused esialgses uurimises. FESI ja jalanõude liit väitsid veel, et praeguse täitemenetlusega seotud eksportivatele tootjatele oleks tulnud anda samad menetlusõigused, mis anti esialgse uurimise valimisse kuulunud eksportivatele tootjatele. FESI ja jalanõude liit väitsid eelkõige, et kohapealsete kontrollkäikude tegemise asemel analüüsiti vaid dokumente ning et Hiina ja Vietnami eksportivatele tootjatele ei saadetud puudusi käsitlevaid kirju, millega neile oleks antud võimalus täiendada turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste vorme.

(61)

Veel väitsid FESI ja jalanõude liit, et praeguse täitemenetlusega seotud eksportivatele tootjatele ei võimaldatud samu menetluslikke tagatisi, mida rakendatakse standardsetes dumpinguvastastes uurimistes, vaid kohaldati nendest rangemaid standardeid. FESI ja jalanõude liit väitsid, et komisjon ei ole arvestanud viivitusega, mis tekkis esialgses uurimises turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste esitamise ja nende hindamise vahel. Lisaks sellele anti eksportivatele tootjatele esialgses uurimises turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste täitmiseks aega tavapärase 21 päeva asemel vaid 15 päeva.

(62)

Selle põhjal väitsid FESI ja jalanõude liit, et ei olnud austatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 sätestatud põhilist õiguspõhimõtet, mille kohaselt antakse huvitatud isikule täielik võimalus oma kaitseõiguste kasutamiseks. Väideti, et kuna komisjon ei võimaldanud eksportivatel tootjatel täiendada puudulikku teavet, siis ületas komisjon oma volitusi ja tõendamiskohus lasub täitemenetluse kohaldamise etapis ümberpöördult komisjonil endal.

(63)

Viimaseks väitsid FESI ja jalanõude liit, et sellise käsitlusega diskrimineeritakse esialgses uurimises valimisse võetud Hiina ja Vietnami eksportivaid tootjaid, kuid ka teisi mitteturumajanduslikes riikides paiknevaid eksportivaid tootjaid, keda käsitleti dumpinguvastases uurimises ning kes olid selles uurimises esitanud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused. Seega ei tuleks käesolevas täitemenetluses käsitletavate Hiina ja Vietnami äriühingute suhtes kohaldada sama teabe esitamise tähtaega, mida kohaldatakse tavapärases 15kuulises uurimises, ning neile ei tohiks rakendada rangemaid menetlusnorme.

(64)

Samuti väitsid FESI ja jalanõude liit, et komisjon rakendas de facto fakte, mis olid kättesaadavad alusmääruse artikli 18 lõike 1 tähenduses, kuid ei järginud alusmääruse artikli 18 lõikes 4 sätestatud menetluseeskirju.

(65)

Komisjon tuletab meelde, et kohtupraktika kohaselt lasub tõendamiskohustus tootjal, kes taotleb turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel. Selleks on nimetatud artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus ette nähtud, et sellise tootja esitatud taotlus peab sisaldama kõnealuses sättes osutatud piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes. Nagu Euroopa Kohus sedastas Brosmanni ja Aokangi juhtumeid käsitlevas otsuses, ei pea institutsioonid tõendama, et tootja ei vasta kõnealuse seisundi saamiseks seatud tingimustele. Küll aga peab komisjon hindama, kas asjaomase tootja esitatud tõendid on piisavad selle tõendamiseks, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses lõigus esitatud kriteeriumid on täidetud, et talle saaks turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist võimaldada (vt põhjendus (48)). Sellega seoses tuletatakse meelde, et ei alusmäärusest ega kohtupraktikast ei tulene komisjonile kohustust anda eksportivale tootjale võimalus esitada puuduv faktiline teave turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse täiendamiseks. Komisjon võib hindamise käigus tugineda eksportiva tootja esitatud teabele.

(66)

Vastusena väitele, et analüüsiti vaid dokumente, vastab komisjon, et dokumentide analüüs on menetlus, mille käigus eksportiva tootja esitatud dokumentide alusel analüüsitakse turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi. Kõik turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlused läbivad komisjonis dokumentide analüüsi. Lisaks võib komisjon otsustada teha kohapealseid kontrollkäike. Kohapealsed kontrollkäigud ei ole kohustuslikud ja neid ei tehta iga turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse puhul. Kui kohapealseid kontrollkäike tehakse, on tavaliselt nende eesmärk leida kinnitust mõnele institutsioonide eelhinnangule ja/või kontrollida asjaomase eksportiva tootja esitatud teabe tõepärasust. Teisisõnu, kui eksportiva tootja esitatud tõendid osutavad selgelt, et turumajandusliku/individuaalse kohtlemine ei ole õigustatud, siis tavaliselt ei tehta lisaks mittekohustuslikke kohapealseid kontrollkäike. Kontrollkäigu vajalikkuse üle otsustab komisjon (26). Sellel institutsioonil on vabadus valida vahendid turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusvormis esitatud teabe kontrollimiseks. Seega kui komisjon otsustab (nagu käimasoleva juhtumi puhul) dokumentide analüüsi põhjal, et tal on piisavalt tõendeid otsustamaks turumajandusliku/individuaalse kohtlemise lubamise üle, ei ole kontrollkäik vajalik ja seda ei saa nõuda.

(67)

Mis puutub väitesse, et komisjoni otsuse tõttu mitte saata kirju puuduste kohta pole asjakohaselt järgitud kaitseõigusi, tuletatakse kõigepealt meelde, et kaitseõigused on individuaalsed õigused ning et FESI ja jalanõude liit ei saa toetuda teiste äriühingute individuaalsete õiguste rikkumisele. Teiseks ei nõustu komisjon väitega, nagu toimuks siis, kui tehakse üksnes dokumentide analüüsi, märkimisväärne teabevahetus komisjoniga ja üksikasjalik puuduste likvideerimine, võrreldes olukorraga, kui lisaks dokumentide analüüsile toimuvad ka kohapealsed kontrollimised. FESI ja jalanõude liit ei ole aga suutnud esitada tõendeid vastupidise tõendamiseks.

(68)

FESI ja jalanõude liidu märkused diskrimineerimise kohta tuleb samuti kõrvale lükata kui põhjendamatud. Tuletatakse meelde, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine on see, kui liidu institutsioonid käsitlevad sarnaseid juhtumeid erinevalt ning sellega satuvad mõned kauplejad teistega võrreldes halvemasse olukorda, ilma et selline eristamine oleks põhjendatud oluliste objektiivsete erinevustega (27). See on just see, mida komisjon ei tee, kuna nõudes valimist välja jäänud Hiina ja Vietnami eksportivatelt tootjatelt turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluse esitamist uuesti hindamiseks, soovib komisjon anda sellistele varem valimist välja jäänud eksportivatele tootjatele sama positsiooni, mis on neil, kes olid esialgses uurimises valimisse võetud. Lisaks, kunaalusmääruses ei ole selle kohta sätestatud ajalist piirangut, ei ole tegemist diskrimineerimisega seni, kuni taotluste esitamise ajavahemik on mõistlik ja osalistel on piisavalt võimalusi vajaliku teabe kogumiseks (või uuesti kogumiseks), tagades neile samas kaitseõigused.

(69)

Mis puutub alusmääruse artikli 18 lõikesse 1, siis võttis komisjon käesolevas juhtumis vastu asjaomaste eksportivate tootjate esitatud teabe, mitte ei keeldunud sellest, ning koostas selle põhjal oma hinnangu. Seega ei kohaldanud komisjon artiklit 18. Niisiis ei olnud vaja rakendada alusmääruse artikli 18 lõike 4 kohast menetlust. Alusmääruse artikli 18 lõike 4 kohast menetlust rakendatakse olukordades, kus komisjon kavatseb keelduda huvitatud isiku esitatud konkreetsest teabest ja kasutada kättesaadavaid fakte.

Uurimise taasavamise õiguslik alus

(70)

FESI ja jalanõude liit väitsid, et komisjon rikuks ELi toimimise lepingu artiklit 266, kuna nimetatud artiklis ei ole antud õiguslikku alust uurimise taasavamiseks seoses aegunud meetmega. FESI ja jalanõude liit kordasid, et ELi toimimise lepingu artikliga 266 ei anta luba dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamiseks tagasiulatuvalt, mida kinniti ka Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-458/98P: IPS vs. nõukogu (28).

(71)

Sellega seoses väitsid FESI ja jalanõude liit, et dumpinguvastane menetlus Hiinast ja Vietnamist pärit jalanõude impordi suhtes lõpetati 31. märtsil 2011 meetmete aegumisega. Komisjon avaldas selle kohta Euroopa Liidu Teatajas16. märtsil 2011 (29) teate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta (edaspidi „aegumisteade“) ning liidu tööstusharu ei esitanud väiteid dumpingu jätkumise kohta, samuti ei muutnud Euroopa Liidu Kohus seda aegumisteadet kehtetuks.

(72)

Lisaks väitsid samad isikud, et ka alusmääruses ei ole ühtegi põhjendust, mis lubaks komisjonil dumpinguvastast uurimist taasavada.

(73)

Sellega seoses väitsid FESI ja jalanõude liit veel, et uurimise taasalustamise ning esialgses uurimises Hiina ja Vietnami asjaomaste eksportivate tootjate esitatud turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotluste hindamisega rikutakse üldist menetluse tähtaegade ja aegumise põhimõtet. Kõnealune põhimõte on sätestatud WTO asutamislepingus ja alusmääruses, millega on kehtestatud meetmete kestvusele 5aastane piirang, ning ühenduse tolliseadustiku artikli 236 lõikes 1 ja artikli 221 lõikes 3, millega on kehtestatud 3aastane ajavahemik, ühelt poolt importijatele dumpinguvastase tollimaksu hüvitamise taotlemiseks ning teiselt poolt riiklikele tolliametitele imporditollimaksu ja dumpinguvastase tollimaksu kogumiseks (30). ELi toimimise lepingu artikliga 266 ei anta luba sellest põhimõttest kõrvalekaldumiseks.

(74)

Viimasena väideti, et komisjon ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega kohtupraktikat, mis toetaks ELi toimimise lepingu artikli 266 kasutamist õigusliku alusena menetluse taasavamiseks.

(75)

Uurimise taasavamiseks vajaliku õigusliku aluse puudumise suhtes tuletab komisjon meelde põhjenduses 15 tsiteeritud kohtupraktikat, mille kohaselt ta võib jätkata uurimist täpselt sellest punktist, milles tekkis õigusvastasus. Kohtupraktika kohaselt tuleb dumpinguvastase määruse seaduslikkust hinnata, võttes arvesse liidu õiguse objektiivseid norme ja mitte varasemaid otsuseid, isegi, kui need on olemas (praegusel juhul see nii ei ole). Seega ei saa komisjoni varasem praktika, mida aga ei ole, luua õiguspäraseid ootusi, kuna Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad õiguspärased ootused tekkida ainult juhul, kui institutsioonid on andnud konkreetseid tagatisi, mille alusel huvitatud isikud võiksid õiguspäraselt järeldada, et liidu institutsioonid käituvad teataval viisil (31). Ei FESI ega jalanõude liit ole püüdnud tõendada, et käesoleval juhtumi puhul oleks antud selliseid tagatisi. Seda enam on see nii käesoleval juhul, kuna viidatud varasem praktika ei vasta käesoleva juhtumi asjaoludele ja õiguslikule olukorrale ning nende erinevusi saab selgitada käesoleva juhtumi faktiliste ja õiguslike erinevustega.

(76)

Erinevused on järgmised. Euroopa Kohtu tuvastatud õigusvastasus ei ole seotud dumpingut, kahju ja liidu huve käsitlevate järeldustega ning seega ka mitte tollimaksu kehtestamise põhimõttega, vaid pelgalt konkreetse tollimaksumääraga. Varasemad tühistamised, millele huvitatud isikud tuginevad, olid seevastu seotud järeldustega dumpingu, kahju ja liidu huvide kohta. Seega on institutsioonidel lubatud täpne tollimaksumäär asjaomaste eksportivate tootjate jaoks ümber arvutada.

(77)

Eelkõige ei olnud käesoleva juhtumi puhul vajadust nõuda huvitatud isikutelt lisateavet. Pigem pidi komisjon hindama juba esitatud teavet, mida ei oldud enne määruse (EÜ) nr 1472/2006 vastuvõtmist hinnatud. Igal juhul, nagu mainitud põhjenduses (75), ei paku muude juhtumitega seotud varasem praktika täpset ja tingimusteta tagatist käesoleva juhtumi suhtes.

(78)

Peale selle on kõiki osapooli, kelle vastu menetlus on suunatud, s.o asjaomaseid eksportivaid tootjaid ning kohtuasjade osapooli ja üht osapoolt esindavat ühendust teavitatud nende oluliste asjaolude avalikustamise läbi, mille alusel komisjon kavatseb käesoleva turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist käsitleva hindamise vastu võtta. Seega on nende õigus kaitsele tagatud. Seoses sellega tuleb eelkõige märkida, et sõltumatutel importijatel ei ole dumpinguvastases menetluses õigust kaitsele, kuna need menetlused ei ole suunatud nende vastu.

(79)

Seoses väitega, et kõnealused meetmed aegusid 31. märtsil 2011, ei mõista komisjon, miks peaks meetme aegumine olema mingil viisil oluline seoses sellega, et komisjoni võib tühistatud õigusakti asendamiseks võtta vastu uue õigusakti, et asendada esialgne, kohtuotsusega tühistatud õigusakt. Kooskõlas põhjenduses (15) viidatud kohtupraktikaga tuleks haldusmenetlust jätkata ajaliselt sellest punktist, kus ilmnes õigusvastasus.

(80)

Sellest tulenevalt on dumpinguvastased menetlused ikka veel pooleli, sest menetluse lõpetamist käsitlev akt tühistati. Komisjonil on kohustus need menetlused lõpetada, kuna alusmääruse artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et uurimine tuleb lõpetada komisjoni õigusaktiga.

Ühenduse tolliseadustiku artikkel 236

(81)

FESI ja jalanõude liit väitsid ka seda, et tarvitusele võetud menetlus uurimise taasavamiseks ja tollimaksu tagasiulatuvalt kehtestamiseks on komisjoni volituste kuritarvitamine ja sellega rikutakse ELi toimimise lepingut. FESI ja jalanõude liit väidavad, et komisjonil ei ole pädevust takistada ühenduse tolliseadustiku artikli 236 lõike 1 kohaldamist, takistades dumpinguvastaste tollimaksude hüvitamist. Nad väitsid, et järelduste tegemine dumpinguvastaste tollimaksude tühistamise kohta on riiklike tolliasutuste ülesanne ning et neil lasub ka kohustus hüvitada kohtu poolt õigustühiseks kuulutatud dumpinguvastased tollimaksud.

(82)

Seose sellega väitsid FESI ja jalanõude liit, et alusmääruse artikli 14 lõikega 3 ei anta komisjonile luba teha erandit ühenduse tolliseadustiku artiklist 236, kuna mõlemad õigusaktid on õiguskorras võrdsel tasemel ja seega ei saa alusmäärust vaadelda kui ülimuslikku ühenduse tolliseadustiku suhtes.

(83)

Lisaks väitsid mõlemad isikud, et alusmääruse artikli 14 lõikes 3 ei osutata ühenduse tolliseadustiku artiklile 236, vaid ainult mainitakse, et komisjon võib vastu võtta erisätteid, kuid mitte teha erandeid ühenduse tolliseadustikust.

(84)

Väidetele vastamiseks on oluline rõhutada, et alusmääruse artikli 14 lõikega 1 ei kohaldata liidu tolliseadustikku käsitlevaid eeskirju automaatselt individuaalsete tollimaksude rakendamisel (32). Pigem antakse alusmääruse artikli 14 lõikega 3 liidu institutsioonidele õigus, kui see on vajalik ja kasulik, võtta üle ja rakendada liidu tolliseadustikku käsitlevad eeskirjad (33).

(85)

Selle ülevõtmise puhul ei ole vaja täielikult kohaldada kõiki liidu tolliseadustiku sätteid. Alusmääruse artikli 14 lõikes 3 on selgesõnaliselt lubatud võtta vastu erisätteid päritolureeglite ühismääratluse kohta, mis on heaks näiteks selle kohta, kust on pärit kõrvalekalded liidu tolliseadustiku sätetest. Sellest lähtudes kasutaski komisjon alusmääruse artikli 14 lõikest 3 tulenevaid volitusi ja nõudis, et riiklikud tolliasutused peataksid ajutiselt tagasimaksed. Sellega ei vaidlustatud riiklike tolliasutuste ainupädevust seoses vaidlustega tollivõla üle, kuna otsustuspädevus jääb liikmesriikide tolliasutustele. Endiselt on see liikmesriikide tolliasutuste otsustada – komisjoni järelduste alusel turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluste suhtes – kas nad teevad tagasimakseid või mitte.

(86)

Seega, kuigi on õige, et liidu tolliseadustikus ei ole ühtegi sätet, mis lubaks kõrvaldada takistuse ekslikult makstud tollimaksude tagasimaksmise eest, ei saa sellist üldistavat väidet esitada dumpinguvastaste tollimaksudetagasimaksmise kohta. Sellest tulenevalt ja üldise vajaduse tõttu kaitsta liidu ressursse põhjendamatult esitatud tagasimaksetaotluste ning sellest tulenevate raskuste eest, kui taotluste saamisele oleks järgnenud põhjendamata tagasimaksete tegemine, pidi komisjon ajutiselt kõrvale kalduma liidu tolliseadustikust ja kasutama alusmääruse artikli 14 lõikega 3 antud volitusi.

Õigusliku aluse väljendamise puudulikkus

(87)

FESI ja jalanõude liit väitsid ka, et komisjon on rikkunud ELi toimimise lepingu artiklit 296, kuna ta ei ole esitanud piisavaid põhjendusi ega nimetanud õiguslikku alust, mille põhjal tollimaksud tagasiulatuvalt kehtestati ja mille tõttu keelduti tollimaksude tagasimaksmisest praeguse täitemenetlusega seotud importijatele. Seega on komisjon FESI ja jalanõude liidu väite kohaselt rikkunud huvitatud isikute tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet.

(88)

Komisjon on arvamusel, et üldises avalikustamisdokumendis ja käesolevas määruses esitatud ulatuslik õiguslik põhjendamine selgitab õigusliku kaitse põhimõtet täiel määral.

Õiguspärased ootused

(89)

Lisaks väitsid FESI ja jalanõude liit, et aegunud meetmete tagasiulatuv korrigeerimine on vastuolus õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttega. FESI väitis, et kõigepealt oleks isikutel, sealhulgas importijatel, olnud kindlus, et meetmed kaotasid kehtivuse 31. märtsil 2011, ning arvestades esialgsest uurimisest möödunud aega, oleks isikutel olnud õiguspärane ootus, et esialgset uurimist ei taasalustata ega -avata. Sarnaselt olid Hiina ja Vietnami eksportivatel tootjatel põhjendatud õiguspärased ootused, et komisjon ei vaata enam läbi nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi, mida nad esitasid esialgses uurimises, kuna neid taotlusi ei oldud hinnatud esialgses uurimises kohaldatava kolmekuulise ajavahemiku jooksul.

(90)

Seoses huvitatud isikute õiguspärast ootustega, et dumpinguvastased meetmed kaotasid kehtivuse ja et uurimist ei taasavata, viidatakse põhjendustele (78) ja (79), kus neid väiteid on üksikasjalikult käsitletud.

(91)

Seoses Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate õiguspäraste ootustega, et nende turumajandusliku/individuaalse kohtlemise taotlusi ei vaadata läbi, viidatakse põhjendusele (74), kus seda küsimust on käsitletud Euroopa Kohtu sellekohaste kohtulahendite valguses.

Mittediskrimineerimise põhimõte

(92)

FESI ja jalanõude liit esitasid väite, et tagasiulatuva mõjuga dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on i) praeguse täitemenetlusega hõlmatud importijate diskrimineerimine võrreldes nende importijatega, kelle puhul täideti põhjenduses (6) viidatud kohtuotsuseid Brosmanni ja Aokangi kohta ning kellele maksti tagasi tollimaksud, mis tasuti viie sellise eksportiva tootja jalatsite impordilt, keda need otsused puudutasid, ning samuti ii) praeguse täitemenetlusega hõlmatud eksportivate tootjate diskrimineerimine võrreldes nende viie eksportiva tootjaga, kelle suhtes rakendati Brosmanni ja Aokangi käsitlevaid kohtuotsuseid ning kellele tulenevalt rakendusotsusest 2014/149/EL ei kohaldatud tollimaksu.

(93)

Seoses väitega diskrimineerimise kohta tuletab komisjon kõigepealt meelde põhjenduses (67) nimetatud tingimused diskrimineerimise kohta.

(94)

Seejärel tuleb märkida, et erinevus käesoleva täitemenetlusega hõlmatud importijate ning Brosmanni ja Aokangi kohtuotsuste täitmises käsitletavate importijate vahel on see, et viimased otsustasid vaidlustada määruse (EÜ) nr 1472/2006 Üldkohtus, kuna esimesed seda aga ei teinud.

(95)

Liidu institutsiooni otsus, mida otsuse adressaat ei ole ELi toimimise lepingu artiklis 263 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, muutub adressaadi suhtes lõplikuks. See reegel põhineb eelkõige kaalutlusel, et ajavahemikud, mille jooksul kohtumenetlused tuleb algatada, on mõeldud õiguskindluse tagamiseks, hoides ära olukorra, kus õiguslikke tagajärgi tekitavaid liidu meetmeid saaks lõputult vaidlustada (34).

(96)

Selle liidu õiguse menetluspõhimõttega kaasneb paratamatult kaks gruppi: need, kes vaidlustasid liidu meetme ja kes võisid selle tulemusena saada soodsama positsiooni (nagu Brosmann ja teised neli eksportivat tootjat), ning need, kes ei vaidlustanud liidu meedet. See aga ei tähenda, et komisjon oleks neid kaht poolt kohelnud ebavõrdselt, rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet. Kinnitus, et üks pool langeb teise kategooriasse, kuna nad on teinud teadliku otsuse mitte vaidlustada liidu meedet, ei tähenda diskrimineerimist selle grupi suhtes.

(97)

Seega oli kõigil pooltel liidu kohtus kogu aeg kohtulik kaitse.

(98)

Selles suhtes, mis puudutab selliste käesolevas rakendamises käsitletud eksportivate tootjate väidetavat diskrimineerimist, kelle suhtes ei kohaldatud rakendusotsusega 2014/149/EL mingit tollimaksu, tuleb märkida, et nõukogu otsus mitte kehtestada uuesti tollimakse võeti vastu, arvestades selgelt konkreetseid asjaolusid selles olukorras ajal, kui komisjon tegi ettepaneku kõnealuste tollimaksude uuesti kehtestamise kohta, ning eelkõige põhjusel, et asjaomased dumpinguvastased tollimaksud olid juba tagasi makstud, ja pidades silmas, et asjaomasele võlgnikule esitatud esialgne võlateade oli Brosmanni ja Aokangi kohtuotsuste järel tagasi võetud. Nõukogu väite kohaselt põhjustas see tagasimaksmine asjaomastes importijates õiguspäraseid ootusi. Kuna teistele importijatele ei tehtud võrreldavaid tagasimakseid, siis ei ole nad võrreldavas olukorras nendega, keda on käsitletud nõukogu otsusega.

(99)

Igal juhul, asjaolu, et nõukogu otsustas toimida teataval viisil, võttes arvesse eelneva juhtumi konkreetseid olukordi, ei takista komisjonil täita teist kohtuotsust täpselt samal viisil.

Komisjoni pädevus kehtestada lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid

(100)

FESI ja jalanõude liit väitsid veel, et komisjonil ei ole pädevust võtta käesoleva täitemenetluse käigus vastu dumpinguvastast tollimaksu tagasiulatuvalt kehtestavat määrust ning et selline pädevus on hoopis nõukogul. See väide põhines arutlusel, et kui uurimist taasalustatakse sellest punktist, kus ilmnes õigusvastasus, tuleks kohaldada samu eeskirju, mis kehtisid esialgse uurimise ajal, kui nõukogu võttis vastu lõplikud meetmed. Need isikud väitsid, et kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 37/2014 (35) (nimetatud ka „esimene kaubandusalane koondmäärus“) artikliga 3 ei kohaldu ühise kaubanduspoliitika valdkonnas kasutatav uus otsustamismenetlus käesolevale kontekstile, kuna enne esimese kaubandusalase koondmääruse jõustumist i) oli komisjon juba vastu võtnud õigusakti (ajutine määrus), ii) olid määrusega (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) nõutud konsultatsioonid juba algatatud ja läbi viidud ning iii) komisjon oli juba vastu võtnud ettepaneku nõukogu määruse kohta lõplike meetmete kehtestamiseks. Selle alusel väitsid need isikud, et tuleks kohaldada otsustamismenetlust, mida kasutati enne esimese kaubandusalase koondmääruse jõustumist.

(101)

Selles väites keskendutakse aga uurimise algatamise kuupäevale (mis on tõepoolest oluline seoses muude alusmääruses tehtud oluliste muudatustega), kuid jäetakse tähele panemata, et määruses (EL) nr 37/2014 kasutatakse erinevat kriteeriumi (s.o menetluse algatamine meetmete vastuvõtmiseks). FESI ja jalanõude liidu seiskoht põhineb seega määruses (EL) nr 37/2014 sätestatud üleminekueeskirja ebaõigel tõlgendamisel.

(102)

Võttes arvesse viidet meetmete vastuvõtmiseks algatatud menetlustele määruse (EL) nr 37/2014 artiklis 3, millega sätestatakse üleminekueeskirjad dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmise otsustamismenetluste muutmiseks, ning võttes arvesse menetluse tähendust alusmääruses, siis selle uurimise puhul, mis algatati enne määruse (EL) nr 37/2014 jõustumist, kuid mille puhul komisjon ei algatanud konsultatsiooni asjaomase komiteega meetmete vastuvõtmiseks enne kõnealust jõustumist, kohaldatakse kõnealuste dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmise menetluse puhul tõepoolest uusi eeskirju. Sama kehtib menetluste kohta, mille puhul meetmed olid kehtestatud vanade eeskirjade kohaselt, kuid mis tulid läbivaatamisele, või selliste meetmete kohta, mille puhul ajutised tollimaksud olid kehtestatud vanade eeskirjade alusel, kuid lõplike meetmete vastuvõtmise menetlust ei olnud määruse (EL) nr 37/2014 jõustumise ajaks veel algatatud. Teisisõnu, määrust (EL) nr 37/2014 kohaldatakse konkreetse vastuvõtmise menetluse suhtes, aga mitte kogu kõnealuse uurimise ega isegi mitte menetluse aja suhtes.

(103)

Vaidlustatud määrus võeti vastu 2006. aastal. Käesolevas menetluses kohaldatav asjakohane määrus on alusmäärus. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

F.   JÄRELDUSED

(104)

Esitatud märkusi ja nende analüüsi arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et Hiina ja Vietnami suhtes kohaldatud dumpinguvastane jääktollimaks, vastavalt 16,5 % ja 10 % tuleks vaidlustatud määruse kohaldamise perioodiks uuesti kehtestada.

G.   AVALIKUSTAMINE

(105)

Asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja kõiki isikuid, kes andsid endast märku, teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks seitsmes asjaomase eksportiva tootja ekspordi suhtes. Neile anti pärast avalikustamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(106)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste toodete impordi suhtes: Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit ning käesoleva määruse II lisas loetletud äriühingute toodetud nahast või komposiitnahast pealsetega jalatsid (välja arvatud spordijalatsid, jalatsid, mille valmistamisel kasutatakse eritehnoloogiat, tuhvlid ja muud toajalatsid ning varbakaitsmega jalatsid), mis liigitatakse järgmiste CN-koodide alla: 6403 20 00, ex 6403 30 00, (36)ex 6403 51 11, ex 6403 51 15, ex 6403 51 19, ex 6403 51 91, ex 6403 51 95, ex 6403 51 99, ex 6403 59 11, ex 6403 59 31, ex 6403 59 35, ex 6403 59 39, ex 6403 59 91, ex 6403 59 95, ex 6403 59 99, ex 6403 91 11, ex 6403 91 13, ex 6403 91 16, ex 6403 91 18, ex 6403 91 91, ex 6403 91 93, ex 6403 91 96, ex 6403 91 98, ex 6403 99 11, ex 6403 99 31, ex 6403 99 33, ex 6403 99 36, ex 6403 99 38, ex 6403 99 91, ex 6403 99 93, ex 6403 99 96, ex 6403 99 98 ja ex 6405 10 00, (37) kui import toimus ajavahemikul, mil kohaldati määrust (EÜ) nr 1472/2006 ja rakendusmäärust (EL) nr 1294/2009. TARICi koodid on loetletud käesoleva määruse I lisas.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—   „spordijalatsid“– jalatsid määruse (EÜ) nr 1719/2005 (38) I lisa grupi 64 alamrubriigi 1 tähenduses;

—   „jalatsid, mille valmistamisel kasutatakse eritehnoloogiat“– jalatsid, mille paari CIF-hind on vähemalt 7,5 eurot, mis on mõeldud sportimiseks, millel on ühe- või mitmekihiline vormitud, õmblusteta sünteetilisest materjalist sisetald, mis on spetsiaalselt välja töötatud vertikaalsete või külgliikumiste mõju pehmendamiseks ja mille tehnilised omadused on saavutatud näiteks gaasi või vedelikku sisaldava hermeetilise polstri, põrutusi vähendavate või neutraliseerivate mehhaaniliste osade või väikese tihedusega polümeermaterjaliga ja mis liigitatakse CN-koodide ex 6403 91 11, ex 6403 91 13, ex 6403 91 16, ex 6403 91 18, ex 6403 91 91, ex 6403 91 93, ex 6403 91 96, ex 6403 91 98, ex 6403 99 91, ex 6403 99 93, ex 6403 99 96, ex 6403 99 98 alla;

—   „varbakaitsmega jalatsid“– jalatsid, millel on kaitsev varbaosa, mille löögikindlus on vähemalt 100 džauli (39) ning mis liigitatakse järgmiste CN-koodide alla: ex 6403 30 00, (40)ex 6403 51 11, ex 6403 51 15, ex 6403 51 19, ex 6403 51 91, ex 6403 51 95, ex 6403 51 99, ex 6403 59 11, ex 6403 59 31, ex 6403 59 35, ex 6403 59 39, ex 6403 59 91, ex 6403 59 95, ex 6403 59 99, ex 6403 91 11, ex 6403 91 13, ex 6403 91 16, ex 6403 91 18, ex 6403 91 91, ex 6403 91 93, ex 6403 91 96, ex 6403 91 98, ex 6403 99 11, ex 6403 99 31, ex 6403 99 33, ex 6403 99 36, ex 6403 99 38, ex 6403 99 91, ex 6403 99 93, ex 6403 99 96, ex 6403 99 98 ja ex 6405 10 00;

—   „tuhvlid ja muud toajalatsid“– jalatsid, mis liigitatakse CN-koodi ex 6405 10 00 alla.

3.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse käesoleva määruse II lisas loetletud eksportivate tootjate toodetud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 16,5 % asjaomaste Hiina eksportivate tootjate puhul ning 10 % asjaomase Vietnami eksportiva tootja puhul.

Artikkel 2

Summad, mis on tagatiseks antud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna vastavalt määrusele (EÜ) nr 553/2006, nõutakse lõplikult sisse. Dumpinguvastaste tollimaksude lõplikku määra ületavad tagatissummad tuleb vabastada.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Komisjoni 23. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 553/2006, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ajutised dumpinguvastased tollimaksud (ELT L 98, 6.4.2006, lk 3).

(3)  Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1472/2006, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 275, 6.10.2006, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 388/2008, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 1472/2006 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi kohta kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud sama toote impordi suhtes olenemata sellest, kas need on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte (ELT L 117, 1.5.2008, lk 1).

(5)  ELT C 251, 3.10.2008, lk 21.

(6)  Nõukogu 22. detsembri 2009. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1294/2009, millega pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist kehtestatakse teatavate Vietnamist ja Hiina Rahvavabariigist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud teatavate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte (ELT L 352, 30.12.2009, lk 1).

(7)  ELT C 295, 11.10.2013, lk 6.

(8)  Nõukogu 18. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/149/EL, millega lükatakse tagasi rakendusmääruse ettepanek, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Brosmann Footwear (HK) Ltd, Seasonable Footwear (Zhongshan) Ltd, Lung Pao Footwear (Guangzhou) Ltd, Risen Footwear (HK) Co Ltd ja Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 82, 20.3.2014, lk 27).

(9)  Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ELT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(10)  ELT C 106, 21.3.2016, lk 2.

(11)  Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1).

(12)  Liidetud kohtuasjad 97, 193, 99 ja 215/86: Asteris AE ja teised ning Kreeka Vabariik vs. komisjon, EKL 1988, lk 2181, punktid 27 ja 28.

(13)  Kohtuasi C-415/96: Hispaania vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85; kohtuasi T-301/01: Alitalia vs. komisjon, EKL 2008, lk II-1753, punktid 99 ja 142; liidetud kohtuasjad T-267/08 ja T-279/08: Région Nord-Pas de Calais vs. komisjon, EKL 2011, lk II-1999, punkt 83.

(14)  Kohtuasi C-415/96: Hispaania vs. komisjon, EKL 1998, lk I-6993, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85.

(15)  Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dopinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).

(16)  Määrust (EÜ) nr 1225/2009 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrusega (EL) nr 765/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dopinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 237, 3.9.2012, lk 1). Määruse (EL) nr 765/2012 artikli 2 kohaselt kohaldatakse kõnealuse muutmismäärusega kehtestatud muudatusi üksnes pärast selle määruse jõustumist algatatud uurimiste suhtes. Kõnealune uurimine algatati aga 7. juulil 2005 (ELT C 166, 7.7.2005, lk 14).

(17)  Komisjoni 18. augusti 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1395, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Buckinghan Shoe Mfg Co., Ltd., Buildyet Shoes Mfg., DongGuan Elegant Top Shoes Co. Ltd, Dongguan Stella Footwear Co Ltd, Dongguan Taiway Sports Goods Limited, Foshan City Nanhai Qun Rui Footwear Co., Jianle Footwear Industrial, Sihui Kingo Rubber Shoes Factory, Synfort Shoes Co. Ltd., Taicang Kotoni Shoes Co. Ltd., Wei Hao Shoe Co. Ltd., Wei Hua Shoe Co. Ltd., ja Win Profile Industries Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (ELT L 225, 19.8.2016, lk 52).

(18)  Komisjoni 13. septembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1647, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Vietnamist pärit ning äriühingute Best Royal Co. Ltd, Lac Cuong Footwear Co., Ltd, Lac Ty Co., Ltd, Saoviet Joint Stock Company (Megastar Joint Stock Company), VMC Royal Co Ltd, Freetrend Industrial Ltd. ja sellega seotud äriühing Freetrend Industrial A (Vietnam) Co, Ltd., Fulgent Sun Footwear Co., Ltd, General Shoes Ltd, Golden Star Co, Ltd, Golden Top Company Co., Ltd, Kingmaker Footwear Co. Ltd., Tripos Enterprise Inc., Vietnam Shoe Majesty Co., Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (ELT L 245, 14.9.2016, lk 16).

(19)  Komisjoni 28. septembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1731, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist ning mida toodavad äriühingud General Footwear Ltd (Hiina), Diamond Vietnam Co Ltd ja Ty Hung Footgearmex/Footwear Co. Ltd, ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (ELT L 262, 29.9.2016, lk 4).

(20)  Komisjoni 17. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/223, millega määratakse kindlaks menetlus Hiina ja Vietnami tootjate teatavate turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluste hindamiseks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (ELT L 41, 18.2.2016, lk 3).

(21)  Komisjoni 14. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2257, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ja mida toodavad äriühingud Chengdu Sunshine Shoes Co. Ltd., Foshan Nanhai Shyang Yuu Footwear Ltd. ja Fujian Sunshine Footwear Co. Ltd., ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (OJ L 340I, 15.12.2016, lk 1).

(22)  Komisjoni 9. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/423, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit ning äriühingute Fujian Viscap Shoes Co. Ltd, Vietnam Ching Luh Shoes Co. Ltd, Vinh Thong Producing-Trading-Service Co. Ltd, Qingdao Tae Kwang Shoes Co. Ltd, Maystar Footwear Co. Ltd, Lien Phat Company Ltd, Qingdao Sewon Shoes Co. Ltd, Panyu Pegasus Footwear Co. Ltd, PanYu Leader Footwear Corporation, Panyu Hsieh Da Rubber Co. Ltd, An Loc Joint Stock Company, Qingdao Changshin Shoes Company Limited, Chang Shin Vietnam Co. Ltd, Samyang Vietnam Co. Ltd, Qingdao Samho Shoes Co. Ltd, Min Yuan, Chau Giang Company Limited, Foshan Shunde Fong Ben Footwear Industrial Co. Ltd ja Dongguan Texas Shoes Limited Co. toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning täidetakse Euroopa Kohtu otsust liidetud kohtuasjades C-659/13 ja C-34/14 (ELT L 64, 10.3.2017, lk 72).

(23)  Kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85.

(24)  Konfidentsiaalsuse kaitseks on äriühingute nimed asendatud numbritega. Äriühingute 1–3 suhtes kohaldati põhjenduses (20) nimetatud rakendusmäärust (EL) 2016/1731 ning äriühingute 4–6 puhul kohaldati põhjenduses (23) nimetatud rakendusmäärust (EL) 2016/2257. Äriühingute 7–25 suhtes kohaldati põhjenduses (24) nimetatud rakendusmäärust (EL) 2017/423. Käesolevas määruses käsitletud äriühingutele anti järjestikused numbrid 26–32.

(25)  Vastuses üldisele avalikustamisdokumendile viitasid Wolverine Europe BV, Wolverine Europe Limited ja Damco Netherlands BV FESI ja jalanõude liidu esitatud märkustele.

(26)  Kohtuasi T-192/08 Transnational Company Kazchrome ja ENRC Marketing vs. nõukogu, EKL 2011, lk II-07449, punkt 298. Otsus kaevati edasi, kuid jäi jõusse, vt kohtuasi C-10/12 P Transnational Company Kazchrome ja ENRC Marketing vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2013:865.

(27)  Kohtuasi T-255/01: Changzhou Hailong Electronics & Light Fixtures ja Zhejiang Sunlight Group vs. nõukogu, EKL 2003, lk II-04741, punkt 60.

(28)  Kohtuasi C-458/98 P: Industrie des Poudres Sphériques vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-8147, punktid 80–85.

(29)  Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise kohta (ELT C 82, 16.3.2011, lk 4).

(30)  Kõnealune ajapiirang on nüüd esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1) artikli 103 lõikes 1 ja artikli 121 lõike 1 punktis a.

(31)  Kohtuasi C-373/07: P Mebrom vs. komisjon, EKL 2009, lk I-00054, punktid 91–94.

(32)  Vt komisjoni töödokument, Euroopa Kohtu otsuste järgimine 2. veebruari 2012. aasta kohtuasjas C-249/10 P Brosmann ja 15. novembri 2012. aasta kohtuasjas C-247/10P Zhejiang Aokang, mis on lisatud nõukogu rakendusmääruse ettepanekule, millega kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Brosmann Footwear (HK) Ltd, Seasonable Footwear (Zhongshan) Ltd, Lung Pao Footwear (Guangzhou) Ltd, Risen Footwear (HK) Co Ltd ja Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd toodetud nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes ning millega nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks,/* (SWD/2014/046 final), põhjendused 45–48.

(33)  Kohtuasi C-382/09: Stils Met, EKL 2010, lk I-09315, punktid 42–43. Näiteks TARIC, mida samuti kasutatakse kaubanduse kaitsemeetmete nõuetele vastamise vahendina, on pärit nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) artiklist 2.

(34)  Kohtuasi C-239/99: Nachi Europe, EKL 2001, lk I-1197, punkt 29.

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 37/2014, millega muudetakse teatavaid ühist kaubanduspoliitikat käsitlevaid määrusi seoses teatavate meetmete vastuvõtmise menetlusega (ELT L 18, 21.1.2014, lk 1).

(36)  Komisjoni 17. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1549/2006 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa; ELT L 301, 31.10.2006, lk 1) alusel on see CN-kood asendatud 1. jaanuaril 2007 CN-koodidega ex 6403 51 05, ex 6403 59 05, ex 6403 91 05 ja ex 6403 99 05.

(37)  Nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 1719/2005. Toote määratlus on määratud kindlaks vastavalt artikli 1 lõike 1 kohasele tootekirjeldusele ja vastavate CN-koodide tootekirjeldusele.

(38)  Komisjoni 27. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1719/2005, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse EMÜ nr 2658/87 I lisa (ELT L 286, 28.10.2005, lk 1).

(39)  Löögikindlust mõõdetakse vastavalt Euroopa standarditele EN345 või EN346.

(40)  Määruse (EÜ) nr 1549/2006 alusel on see CN-kood asendatud 1. jaanuaril 2007 CN-koodidega ex 6403 51 05, ex 6403 59 05, ex 6403 91 05 ja ex 6403 99 05.


I LISA

Artiklis 1 määratletud nahast või komposiitnahast pealsetega jalatsite TARICi koodid

a)

Alates 7. oktoobrist 2006:

6403300039, 6403300089, 6403511190, 6403511590, 6403511990, 6403519190, 6403519590, 6403519990, 6403591190, 6403593190, 6403593590, 6403593990, 6403599190, 6403599590, 6403599990, 6403911199, 6403911399, 6403911699, 6403911899, 6403919199, 6403919399, 6403919699, 6403919899, 6403991190, 6403993190, 6403993390, 6403993690, 6403993890, 6403999199, 6403999329, 6403999399, 6403999629, 6403999699, 6403999829, 6403999899 ja 6405100080

b)

Alates 1. jaanuarist 2007:

6403510519, 6403510599, 6403511190, 6403511590, 6403511990, 6403519190, 6403519590, 6403519990, 6403590519, 6403590599, 6403591190, 6403593190, 6403593590, 6403593990, 6403599190, 6403599590, 6403599990, 6403910519, 6403910599, 6403911199, 6403911399, 6403911699, 6403911899, 6403919199, 6403919399, 6403919699, 6403919899, 6403990519, 6403990599, 6403991190, 6403993190, 6403993390, 6403993690, 6403993890, 6403999199, 6403999329, 6403999399, 6403999629, 6403999699, 6403999829, 6403999899 ja 6405100080

c)

Alates 7. septembrist 2007:

6403510515, 6403510518, 6403510595, 6403510598, 6403511191, 6403511199, 6403511591, 6403511599, 6403511991, 6403511999, 6403519191, 6403519199, 6403519591, 6403519599, 6403519991, 6403519999, 6403590515, 6403590518, 6403590595, 6403590598, 6403591191, 6403591199, 6403593191, 6403593199, 6403593591, 6403593599, 6403593991, 6403593999, 6403599191, 6403599199, 6403599591, 6403599599, 6403599991, 6403599999, 6403910515, 6403910518, 6403910595, 6403910598, 6403911195, 6403911198, 6403911395, 6403911398, 6403911695, 6403911698, 6403911895, 6403911898, 6403919195, 6403919198, 6403919395, 6403919398, 6403919695, 6403919698, 6403919895, 6403919898, 6403990515, 6403990518, 6403990595, 6403990598, 6403991191, 6403991199, 6403993191, 6403993199, 6403993391, 6403993399, 6403993691, 6403993699, 6403993891, 6403993899, 6403999195, 6403999198, 6403999325, 6403999328, 6403999395, 6403999398, 6403999625, 6403999628, 6403999695, 6403999698, 6403999825, 6403999828, 6403999895, 6403999898, 6405100081 ja 6405100089


II LISA

Eksportivad tootjad, kelle impordi suhtes kohaldatakse lõplikku dumpinguvastast tollimaksu

Eksportiva tootja nimi

Viide rakendusmääruses (EL) 2017/423,

VI lisa

TARICi lisakood

Dongguan Luzhou Shoes Co. Ltd

Dah Lih Puh

A999

Dongguan Shingtak Shoes Co. Ltd

Shing Tak Ind. Co. Ltd

A999

Guangzhou Dragon Shoes Co. Ltd

Shing Tak Ind. Co. Ltd

A999

Guangzhou Evervan Footwear Co. Ltd

Everan Group P/A EVA Overseas International, Ltd

ja

Everan Group P/A Jiangxi Guangyou Footwear Co.

A999

Guangzhou Guangda Shoes Co. Ltd

Shing Tak Ind. Co. Ltd

A999

Long Son Joint Stock Company

Long Son Joint Stock Company

A999

Zhaoqing Li Da Shoes Co., Ltd

Dah Lih Puh

A999


Parandused

1.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 285/32


Komisjoni 7. augusti 2017. aasta delegeeritud direktiivi (EL) 2017/1975 (millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga kuvamissüsteemides kasutatavates värvust muutvates valgusdioodides leiduva kaadmiumi osas) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 281, 31. oktoober 2017 )

Leheküljel 30 artikli 2 lõikes 1

asendatakse

„1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 months after the date of entry into force of this directive]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates [12 months after the date of entry into force of this directive + 1 day].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.“

järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. novembriks 2018. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates 21. novembrist 2018.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.“

Leheküljel 31 lisas tabeli kolmandas veerus

asendatakse

„Kehtivusaeg lõpeb kõikide kategooriate puhul [two years after the publication of the Delegated Directive in the Official Journal]“

järgmisega:

„Kehtivusaeg lõpeb kõikide kategooriate puhul 31. oktoobril 2019“.