ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 269

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. aastakäik
19. oktoober 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2017/1897, 18. oktoober 2017, millega rakendatakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1898, 18. oktoober 2017, millega kantakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse teatavad nimetused [Półtorak staropolski tradycyjny (GTT), Dwójniak staropolski tradycyjny (GTT), Trójniak staropolski tradycyjny (GTT), Czwórniak staropolski tradycyjny (GTT), Kiełbasa jałowcowa staropolska (GTT), Kiełbasa myśliwska staropolska (GTT) ja Olej rydzowy tradycyjny (GTT)]

3

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1899, 18. oktoober 2017, millega kantakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse teatavad nimetused [Tradiční Lovecký salám / Tradičná Lovecká saláma (GTT) ja Tradiční Špekáčky / Tradičné Špekačky (GTT)]

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1900, 18. oktoober 2017, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Varaždinsko zelje (KPN)]

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1901, 18. oktoober 2017, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Danbo (KGT)]

10

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/1902, 18. oktoober 2017, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 1031/2010 saastekvootide enampakkumiste vastavusse viimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814 ning Ühendkuningriigi määratava enampakkumisplatvormi loetellu lisamiseks ( 1 )

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1903, 18. oktoober 2017, milles käsitletakse loa andmist Pediococcus parvulus'e (DSM 28875), Lactobacillus casei (DSM 28872) ja Lactobacillus rhamnosus'e (DSM 29226) valmististe kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )

22

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1904, 18. oktoober 2017, milles käsitletakse loa andmist Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) valmistise kasutamiseks broilerite ja munakanade söödalisandina (loa hoidja Huvepharma NV) ( 1 )

27

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1905, 18. oktoober 2017, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 valmistise lubamist broilerite ja vähe levinud kodulinnuliikide nuumlindude söödalisandina (loa hoidja Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS) ( 1 )

30

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1906, 18. oktoober 2017, milles käsitletakse loa andmist Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise kasutamiseks noorkanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina (loa hoidja Huvepharma NV) ( 1 )

33

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1907, 18. oktoober 2017, milles käsitletakse loa andmist Lactobacillus plantarumi (KKP/593/p ja KKP/788/p) ning Lactobacillus buchneri (KKP/907/p) valmistise kasutamiseks veiste ja lammaste söödalisandina ( 1 )

36

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/1908, 12. oktoober 2017, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis' teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias

39

 

*

Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2017/1909, 18. oktoober 2017, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

44

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1910, 17. oktoober 2017, millega muudetakse otsust 93/52/EMÜ seoses teatavate Hispaania piirkondade ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vaba staatusega, otsust 2003/467/EÜ seoses Küprose ja teatavate Hispaania piirkondade ametlikult veiste brutselloosist vaba staatusega ning Itaalia ametlikult veiste enzootilisest leukoosist vaba staatusega ning otsust 2005/779/EÜ seoses Itaalia Campania maakonna ametlikult sigade vesikulaarhaigusest vaba staatusega (teatavaks tehtud numbri C(2017) 6891 all)  ( 1 )

46

 

 

III   Muud aktid

 

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 081/17/COL, 26. aprill 2017, lõpetada Gufunese piirkonnas maa ja kinnisvara rendileandmise kaudu väidetava riigiabi andmise ametlik uurimine (Island) [2017/1911]

53

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1897,

18. oktoober 2017,

millega rakendatakse määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. augusti 2017. aasta määrust (EL) 2017/1509, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 329/2007, (1) eriti selle artikli 47 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 30. augustil 2017 vastu määruse (EL) 2017/1509.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu („ÜRO Julgeolekunõukogu“) resolutsiooni 1718 (2006) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee kandis 3. oktoobril 2017 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2375 (2017) punkti 6 alusel neli laeva selliste laevade loetellu, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Määruse (EL) 2017/1509 XIV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1509 XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS


(1)  ELT L 224, 31.8.2017, lk 1.


LISA

Allpool nimetatud laevad lisatakse nende laevade loetellu, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/1509 XIV lisas sätestatud piiravaid meetmeid.

Laevad, mis on loetellu kantud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2375 (2017) punktile 6:

1.   Nimi: PETREL 8

Lisateave

IMO: 9562233. MMSI: 620233000

2.   Nimi: HAO FAN 6

Lisateave

IMO: 8628597. MMSI: 341985000

3.   Nimi: TONG SAN 2

Lisateave

IMO: 8937675. MMSI: 445539000

4.   Nimi: JIE SHUN

Lisateave

IMO: 8518780. MMSI: 514569000


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/3


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1898,

18. oktoober 2017,

millega kantakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse teatavad nimetused [Półtorak staropolski tradycyjny (GTT), Dwójniak staropolski tradycyjny (GTT), Trójniak staropolski tradycyjny (GTT), Czwórniak staropolski tradycyjny (GTT), Kiełbasa jałowcowa staropolska (GTT), Kiełbasa myśliwska staropolska (GTT) ja Olej rydzowy tradycyjny (GTT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artiklit 26 ja artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 26 esitas Poola nimetused „Półtorak staropolski tradycyjny“, „Dwójniak staropolski tradycyjny“, „Trójniak staropolski tradycyjny“, „Czwórniak staropolski tradycyjny“, „Kiełbasa jałowcowa staropolska“, „Kiełbasa myśliwska staropolska“, „Olej rydzowy tradycyjny“ ja „Kabanosy staropolskie“, et need registreeritaks määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 22 sätestatud garanteeritud traditsiooniliste toodete registris koos nimetuse reserveerimisega.

(2)

Nimetused „Półtorak“, „Dwójniak“, „Trójniak“, „Czwórniak“, „Kiełbasa jałowcowa“, „Kiełbasa myśliwska“, „Olej rydzowy“ ja „Kabanosy“ olid eelnevalt registreeritud (2) nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (3) artikli 13 lõike 1 kohaselt garanteeritud traditsioonilise tootena ilma nimetuse reserveerimiseta.

(3)

Pärast määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 26 lõike 1 teises lõigus osutatud riikliku vastuväidete esitamise menetlust täiendati nimetusi „Półtorak“, „Dwójniak“, „Trójniak“ ja „Czwórniak“ mõistega „staropolski tradycyjny“, nimetusi „Kiełbasa jałowcowa“ ja „Kiełbasa myśliwska“ mõistega „staropolska“, nimetust „Olej rydzowy“ mõistega „tradycyjny“ ja nimetust „Kabanosy“ mõistega „staropolskie“. Kõik need täiendavad mõisted kirjeldavad nimetuse traditsioonilist iseloomu ja eripära vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 26 lõike 1 kolmandale lõigule.

(4)

Komisjon vaatas läbi esitatud nimetused „Półtorak staropolski tradycyjny“, „Dwójniak staropolski tradycyjny“, „Trójniak staropolski tradycyjny“, „Czwórniak staropolski tradycyjny“, „Kiełbasa jałowcowa staropolska“, „Kiełbasa myśliwska staropolska“, „Olej rydzowy tradycyjny“ ja „Kabanosy staropolskie“, mis seejärel avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(5)

Komisjon sai vastuväite seoses nimetuse „Kabanosy staropolskie“ registreerimisega. Seepärast oleneb kõnealuse nimetuse registreerimine eraldi korraldatava vastuväidete esitamise menetluse tulemusest.

(6)

Kuna komisjon ei ole saanud muude nimetuste kui nimetuse „Kabanosy staropolskie“ suhtes ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks seega nimetused „Półtorak staropolski tradycyjny“, „Dwójniak staropolski tradycyjny“, „Trójniak staropolski tradycyjny“, „Czwórniak staropolski tradycyjny“, „Kiełbasa jałowcowa staropolska“, „Kiełbasa myśliwska staropolska“ ja „Olej rydzowy tradycyjny“ kanda registrisse koos nimetuse reserveerimisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetused „Półtorak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Dwójniak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Trójniak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Czwórniak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Kiełbasa jałowcowa staropolska“ (GTT), „Kiełbasa myśliwska staropolska“ (GTT) ja „Olej rydzowy tradycyjny“ (GTT) kantakse registrisse koos nimetuse reserveerimisega.

Toodete „Półtorak“ (GTT), „Dwójniak“ (GTT), „Trójniak“ (GTT), „Czwórniak“ (GTT), „Kiełbasa jałowcowa“ (GTT), „Kiełbasa myśliwska“ (GTT) ja „Olej rydzowy“ (GTT) tootespetsifikaate käsitatakse garanteeritud traditsiooniliste toodete „Półtorak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Dwójniak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Trójniak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Czwórniak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Kiełbasa jałowcowa staropolska“ (GTT), „Kiełbasa myśliwska staropolska“ (GTT) ja „Olej rydzowy tradycyjny“ (GTT) spetsifikaatidena, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 19, koos vastava nimetuse reserveerimisega.

Nimetused „Półtorak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Dwójniak staropolski tradycyjny“ (GTT), „Trójniak staropolski tradycyjny“ (GTT) ja „Czwórniak staropolski tradycyjny“ (GTT) määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (5) XI lisas esitatud klassi 1.8 „Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)“ kuuluva tootena; nimetused „Kiełbasa jałowcowa staropolska“ (GTT), „Kiełbasa myśliwska staropolska“ (GTT) määratletakse kõnealuses lisas esitatud klassi 1.2 „Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)“ kuuluva tootena; nimetus „Olej rydzowy tradycyjny“ (GTT) määratletakse samas lisas esitatud klassi 1.5 „Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 28. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 729/2008, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris teatavad nimetused („Czwórniak“ (GTE), „Dwójniak“ (GTE), „Półtorak“ (GTE), „Trójniak“ (GTE)) (ELT L 200, 29.7.2008, lk 6).

Komisjoni 18. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 379/2011, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris nimetus [„Kiełbasa jałowcowa“ (GTE)] (ELT L 103, 19.4.2011, lk 2).

Komisjoni 18. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 382/2011, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris nimetus [„Kiełbasa myśliwska“ (GTE)] (ELT L 103, 19.4.2011, lk 6).

Komisjoni 15. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 506/2009, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registrisse nimetus „Olej rydzowy“ (GTE) (ELT L 151, 16.6.2009, lk 26).

Komisjoni 19. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1044/2011, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris nimetus [„Kabanosy“ (GTE)] (ELT L 275, 20.10.2011, lk 16).

(3)  Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 1). Määrus on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4)  ELT C 188, 27.5.2016, lk 6.

(5)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/5


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1899,

18. oktoober 2017,

millega kantakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registrisse teatavad nimetused [Tradiční Lovecký salám / Tradičná Lovecká saláma (GTT) ja Tradiční Špekáčky / Tradičné Špekačky (GTT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artiklit 26 ja artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 26 esitas Tšehhi Vabariik nimetused „Tradiční Lovecký salám“ / „Tradičná Lovecká saláma“ ja „Tradiční Špekáčky“ / „Tradičné Špekačky“, et need registreeritaks määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 22 sätestatud garanteeritud traditsiooniliste toodete registris koos nimetuse reserveerimisega.

(2)

Nimetused „Lovecký salám“ / „Lovecká saláma“ ja „Špekáčky“ / „Špekačky“ olid eelnevalt registreeritud (2) nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (3) artikli 13 lõike 1 kohaselt garanteeritud traditsioonilise tootena ilma nimetuse reserveerimiseta.

(3)

Pärast määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 26 lõike 1 teises lõigus osutatud riikliku vastuväidete esitamise menetlust täiendati nimetusi „Lovecký salám“ / „Lovecká saláma“ vastavalt mõistega „Tradiční“ ja „Tradičná“ ning nimetusi „Špekáčky“ / „Špekačky“ vastavalt mõistega „Tradiční“ ja „Tradičné“. Kõik need täiendavad mõisted kirjeldavad nimetuse traditsioonilist iseloomu ja eripära vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 26 lõike 1 kolmandale lõigule.

(4)

Komisjon vaatas läbi esitatud nimetused „Tradiční Lovecký salám“ / „Tradičná Lovecká saláma“ ja „Tradiční Špekáčky“ / „Tradičné Špekačky“, mis seejärel avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(5)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks seega nimetused „Tradiční Lovecký salám“ / „Tradičná Lovecká saláma“ ja „Tradiční Špekáčky“ / „Tradičné Špekačky“ kanda registrisse koos nimetuse reserveerimisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetused „Tradiční Lovecký salám“ / „Tradičná Lovecká saláma“ (GTT) ja „Tradiční Špekáčky“ / „Tradičné Špekačky“ (GTT) kantakse registrisse koos nimetuse reserveerimisega.

Toodete „Lovecký salám“ / „Lovecká saláma“ (GTT) ja „Špekáčky“ / „Špekačky“ (GTT) tootespetsifikaate käsitatakse garanteeritud traditsiooniliste toodete „Tradiční Lovecký salám“ / „Tradičná Lovecká saláma“ (GTT) ja „Tradiční Špekáčky“ / „Tradičné Špekačky“ (GTT) spetsifikaatidena, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 19, koos nimetuse reserveerimisega.

Esimeses lõigus osutatud nimetused määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (5) XI lisas esitatud klassi 1.2 „Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 160/2011, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris nimetus [„Lovecký salám“ / „Lovecká saláma“ (GTE)] (ELT L 47, 22.2.2011, lk 7).

Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 158/2011, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste registris nimetus [„Špekáčky“ / „Špekačky“ (GTE)] (ELT L 47, 22.2.2011, lk 3).

(3)  Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 1). Määrus on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4)  ELT C 167, 11.5.2016, lk 21.

(5)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1900,

18. oktoober 2017,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Varaždinsko zelje (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõike 3 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Horvaatialt laekunud avaldus registreerida nimetus kaitstud päritolunimetusena (KPN).

(2)

Nimetusega „Varaždinsko zelje“ tähistatakse kapsatoodet, mis on saadud Varaždini valge peakapsa (Brassica oleracea var. capitata f. alba) kohalikust säilitussordist ’Varaždinski kupus’, mida kasvatatakse Horvaatias Varaždini maakonna halduspiirides.

(3)

Komisjon sai 7. oktoobril 2015 Sloveenialt vastulause. Komisjon sai 4. detsembril 2015 asjaomase põhjendatud vastuväite.

(4)

Komisjon tunnistas vastuväite vastuvõetavaks ja kutsus 28. jaanuari 2016. aasta kirjas Horvaatiat ja Sloveeniat võtma kolme kuu jooksul osa asjakohastest konsultatsioonidest, et jõuda omavahel kokkuleppele vastavalt nende riigis kehtivatele menetlustele.

(5)

Taotleja soovil pikendati konsultatsioonide tähtaega veel kolme kuu võrra.

(6)

Asjaomased riigid ei jõudnud omavahel kokkuleppele. Horvaatia ja Sloveenia vahelisi asjakohaseid konsultatsioone käsitlev teave edastati nõuetekohaselt komisjonile. Seepärast peaks komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõike 3 punktis b osutatud menetlusega võtma vastu otsuse, võttes arvesse kõnealuste konsultatsioonide tulemusi.

(7)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktidega b ja c väitsid vastulause esitajad, et nimetuse „Varaždinsko zelje“ registreerimine kaitstud päritolunimetusena on vastuolus määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõikega 2 ning see ohustaks sellise identse nimetusega toote olemasolu, mida on õiguspäraselt turustatud rohkem kui viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktiga a ette nähtud avaldamise kuupäeva.

(8)

Nimetus „Varaždinsko zelje“ on väidetavalt vastuolus sellise kapsasordi homonüümse nimetusega, mis on registreeritud alates 1967. aastast. Sort ’Varaždinski’ kanti 1967. aastal Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi omamaiste ja kultuurtaimeks aretatud võõramaiste põllumajandustaimeliikide seemnete sordilehte. Seejärel kanti sort 1989. aastal samasse sordilehte nime all ’Varaždinski kupus’/’Varaždinsko zelje’. Praegu on kõnealune sort loetletud kõikide pärast Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi lagunemist tekkinud riikide sordilehtedes. Pärast iseseisvumist registreeris Sloveenia Vabariik sordi „Varaždinski“/„Varaždinsko“. Horvaatia sort ’Varaždinski kupus’ ning Sloveenia sordid ’Varaždinsko 2’ ja ’Varaždinsko 3’ on kõik loetletud Euroopa Liidu ühtses köögiviljakultuuride sordilehes.

(9)

Vastulause esitaja andmete kohaselt on kõnealustest sortidest toodetud saadus nimetusega „Varaždinsko zelje“ tuntud Sloveenias, Serbias, Bosnias ja Hertsegoviinas, endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis ja Montenegros. Varaždinsko kapsast on Sloveenia Vabariigis väidetavalt kasvatatud rohkem kui 75 aastat. Sloveenias on värske Varaždinsko kapsa turustatav toodang hinnanguliselt ligikaudu 2 800–4 000 tonni aastas.

(10)

Vastulause esitaja arvates eksitaks nimetuse „Varaždinsko zelje“ registreerimine Sloveenia tarbijaid, sest Sloveenia Vabariigi tootjad ja tarbijad ei seosta nimetust „Varaždinsko zelje“ koonddokumendi punktis 4 nimetatud päritolu või territooriumiga, vaid eelkõige kapsa kvaliteedi ja sobivusega marineerimise jaoks.

(11)

Vastulause esitaja väidab, et soovitud nimetuse registreerimine ohustaks identse Sloveenia nimetuse „Varaždinsko zelje“ olemasolu seoses sordiga, millest saadud tooteid on õiguspäraselt turustatud Sloveenia Vabariigis. Soovitud nimetuse registreerimine tekitaks Sloveenia Vabariigis toote „Varaždinsko zelje“ tootjatele majanduslikku kahju, sest nad oleksid sunnitud tootmise lõpetama. See ohustaks ka Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte kantud Sloveenia kapsasortide ’Varaždinsko 2’ ja ’Varaždinsko 3’ seemnete tootmist, kuna kõnealustest seemnetest kasvatatud toodet müüakse Sloveenias Varaždinsko kapsana.

(12)

Komisjon hindas põhjendatud vastuväidetes esitatud argumente ja teavet, mis komisjonile edastati huvitatud isikute vahel toimunud konsultatsioonide kohta, ning jõudis järeldusele, et nimetus „Varaždinsko zelje“ tuleks registreerida kaitstud päritolunimetusena.

(13)

Nimetuse „Varaždinsko zelje“ kaitstud päritolunimetusena registreerimise nõuded on täidetud. Toote iseloomulikud tunnused (eelkõige suur fenoolide ja flavonoidide üldsisaldus ning suur kuivainesisaldus ning erakordselt suur suhkrusisaldus) on olulisel määral tingitud konkreetse geograafilise piirkonna looduslikest ja inimteguritest. Kapsa „Varaždinsko zelje“ suur kuivainesisaldus ja erakordselt suur suhkrusisaldus tulenevad tootmismeetodist, kus toode jäetakse põllule hilissügiseni, mis on võimalik tänu kapsa külmakindlusele. Fenoolide ja flavonoidide suur üldsisaldus kapsas „Varaždinsko zelje“ on selle sordi geneetiliste omaduste ning keskkonnatingimuste ja viljelustavade tulemus. Toodet „Varaždinsko zelje“ kasvatatakse üksnes Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte kantud Varaždini kapsa säilitamiseks sobiva sordi ’Varaždinski kupus’ seemnetest. Mõistest „säilitussort“ nähtub, et seemned on toodetud üksnes määratletud geograafilises piirkonnas ega kusagil mujal.

(14)

Seoses väitega nimetuse eksitava olemuse kohta arvab komisjon, et nimetus viitab piirkonnale, kus kõnealust toodet toodetakse. Toote päritolu osas see tarbijaid iseenesest ei eksita.

(15)

Seoses väitega, et registreeritav nimetus on homonüümne kahe registreeritud kapsasordiga ning kavandatud registreerimine ohustaks kõnealustest sortidest toodetud sellise saaduse olemasolu, mis nimetusega „Varaždinsko zelje“ on tuntud Sloveenias, Serbias, Bosnias ja Hertsegoviinas, endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis ja Montenegros, märgib komisjon, et Sloveenias turustatava toote puhul kasutatakse sõna „zelie“ (sloveeni keeles „kapsas“) täiendina terminit „Varaždinsko“ kapsa sordi märkimiseks. Sloveenias kasutatavast nimetusest „Varaždinsko zelje“ ilmneb, et toode koosneb sordi ’Varaždinsko’ kapsast. Puuduvad tõendid selle kohta, et nimetust oleks kasutatud kapsasordist sõltumata. Arvestades eespool öeldut, et sordi tähisena on termini „Varaždinsko“ funktsioon ülekaalukas, ei pea komisjon asjakohaseks näha ette üleminekuperioodi Sloveenia nimetuse „Varaždinsko zelje“ kui sellise kasutamiseks.

(16)

Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte kantud sortide ’Varaždinsko 2’ ja ’Varaždinsko 3’ nimetuste märgistuse kasutamine on aga väljaspool määrtaletud geograafilist piirkonda toodetud seemnete ja kapsatoodete puhul lubatud ilma ajalise piiranguta. Kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikliga 42 ja ilma et see piiraks nimetuse „Varaždinsko zelje“ registreerimist kaitstud päritolunimetusena, võib nimetusi ’Varaždinsko 2’ ja ’Varaždinsko 3’ kasutada märgisel, tingimusel et märgisel esitamise nõuded on täidetud. Eelkõige peaks kapsataoote puhul olema märgisel selgelt näidatud päritoluriik ning puuduma viited Horvaatiale. Võrreldes kaitstud päritolunimetuse all turustatava tootega tagatakse sellega tarbijatele lisaks vajalik nõuetekohane teave.

(17)

Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Varaždinsko zelje“ kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(18)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Registreeritakse nimetus „Varaždinsko zelje“ (KPN).

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Kui vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 42 lõikele 1 kasutatakse terminit „Varaždinsko“ märgisel viitega kapsasordile, peab päritoluriik olema märgitud ka samal väljal ja sama suurte tähtedega kui asjaomane nimetus.

Sellisel juhul on märgistel keelatud kasutada lippe, logosid, märke või muid graafilisi kujutisi, mis võivad eksitada tarbijaid toote omaduste, lähtekoha või päritolu suhtes.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 223, 8.7.2015, lk 7.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1901,

18. oktoober 2017,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Danbo (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõike3 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EL) nr 1151/2012 jõustus 3. jaanuaril 2013. Sellega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2).

(2)

Vastavalt nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Taani taotlus registreerida nimetus „Danbo“ kaitstud geograafilise tähisena (KGT) (3).

(3)

Austria, Argentina koos Argentina piimasektori ühendusega Centro de la Industria Lechera, Austraalia koos ühendusega Dairy Australia, Uus-Meremaa koos ühendusega Dairy Companies Association of New Zealand, Uruguay, Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja büroo ning ühendus Consortium for Common Food Names of the United States esitasid registreerimisele vastuväited vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 2. Need vastuväited loeti kõnealuse määruse artikli 7 lõike 3 alusel vastuvõetavaks, välja arvatud Austria vastuväide, mis ei laekunud ettenähtud tähtaja jooksul.

(4)

Vastuväidetes käsitleti määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklis 2 (mis on asendatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikliga 5) sätestatud nõuetele mittevastavust ning neis väideti eelkõige, et juustul „Danbo“ ei ole erilist kvaliteeti, mainet ega muid omadusi, mis tulenevad asjaomasest geograafilisest päritolust. Vastuväidete kohaselt ei saa nimetust „Danbo“ käsitada traditsioonilise mittegeograafilise nimetusena ja puuduvad erandlikud asjaolud, millega põhjendada kogu Taani territooriumi määramist määratletud geograafiliseks piirkonnaks. Samuti märgiti vastuväidetes, et nimetus „Danbo“ on muutunud üldnimetuseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 3 lõikes 1, mis on asendatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõikega 1 ja artikliga 41. Sellega seoses osutati asjaolule, et nimetuse „Danbo“ suhtes on rakendatud alates 1966. aastast codex alimentarius'e standardit ja alates 1951. aastast on see nimetus olnud kantud Stresa konventsiooni B lisasse. Nimetuse „Danbo“ üldist laadi tõendab väidetavalt ka asjaolu, et sellel nimetusel on oma tariifirida. Vastuväidetes toodi lisaks esile „Danbo“ tootmise ja tarbimise tähtsus mitmes ELi ja muus kui ELi riigis, millest teatavates on selleks lausa konkreetne õiguslik standard.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 5 kutsus komisjon 18. septembri 2012. aasta kirjades huvitatud isikuid alustama asjakohaseid nõupidamisi.

(6)

Kuna ettenähtud tähtaja jooksul ei suudetud kokkuleppele jõuda, peaks komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 52 lõike 3 punktis b osutatud menetlusele.

(7)

Seoses väitega, et nimetus „Danbo“ ei vasta määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 2, mis on asendatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikliga 5, tuleb märkida, et jõus oleva asjakohase sättega ei ole ette nähtud, et riigi alusel saab geograafilist tähist määrata vaid erandjuhul. Samuti ei ole enam vaja välja tuua, kas nimetus „Danbo“ on traditsiooniline mittegeograafiline nimetus. Nimetuse „Danbo“ geograafilise tähisena registreerimise taotluse alus on toote geograafilisest päritolust tulenev maine vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõike 2 punktile b ja seda on avaldatud koonddokumendis ja tootespetsifikaadis põhjalikult kirjeldatud. Vastuväidete esitajad ei esitanud veenvaid põhjendusi selle kirjelduse vaidlustamiseks.

(8)

Vastuväidete esitajad tuginesid mitmele asjaolule, mis väidetavalt tõendavad, et asjaomane nimetus on üldine. Ent asjaolu, et nimetusel „Danbo“ on oma codex alimentarius'e standard ja nimetus on kantud Stresa konventsiooni B lisasse, ei tähenda iseenesest, et see nimetus on üldine. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on tariifikoodid seotud tolliküsimustega ja need ei ole seega intellektuaalomandiõiguse puhul asjakohased. Võttes arvesse määruses (EL) nr 1151/2012 sisalduvat territoriaalsuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb võimalikku üldnimetuse olemust hinnata ELi territooriumi suhtes, ei ole piiratud hulgal andmetel, mis esitati eelkõige „Danbo“ tootmise kohta Euroopa Liidust väljaspool, erilist tähtsust. Seda, kuidas asjaomast nimetust mõistetakse väljaspool Euroopa Liitu ja kas kolmandates riikides on olemas vastavad õiguslikud tootmisstandardid, ei loeta käesoleva otsuse jaoks asjakohaseks.

(9)

Vastuväitemenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi tõendit sellise juustu kolmandatest riikidest Euroopa Liitu importimise kohta. Seega puudub põhjus kehtestada kolmandates riikides tegutsevatele konkreetsetele tootjatele üleminekuperiood kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 15 lõikega 1.

(10)

Taani ja Danbo vaheline seos tugineb mainele. Taani on esitanud suurel arvul erialaseid väljaandeid ja viiteid, mis tõendavad, et Taani ja Danbo vahel on mainega seotud seos. Toote mainet kinnitab ka asjaolu, et sellega on osaletud nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel näitustel ja võistlustel ning selle eest saadud palju auhindu.

(11)

Mis puutub ELi territooriumi, siis valmistatakse juustu „Danbo“ peaasjalikult Taanis ja seal seda ka peaasjalikult turustatakse.

(12)

Taani esitas vaieldamatud tõendid selle kohta, et juustu „Danbo“ tarbitakse ja tuntakse ennekõike Taanis ning et valdav enamik Taani tarbijaid tunnistab toote püsivat seost Taaniga. Väljaspool Taanit tuntakse seda juustu väga vähe. Sellisest vähetuntusest tulenevalt ei saa nimetust „Danbo“ lugeda üldnimetuseks.

(13)

Eelnevat arvesse võttes tuleks nimetus „Danbo“ kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(14)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Danbo“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratakse kindlaks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (4) XI lisas esitatud klassi 1.3 „Juust“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(3)  ELT C 29, 2.2.2012, lk 14.

(4)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1902,

18. oktoober 2017,

millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 1031/2010 saastekvootide enampakkumiste vastavusse viimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814 ning Ühendkuningriigi määratava enampakkumisplatvormi loetellu lisamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 3d lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1031/2010 (2) sätestatakse direktiivi 2003/87/EÜ kohase lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) [Termin on muutunud. Määruses (EL) nr 1031/2010 on kasutatud terminit „saastekvoot“.] enampakkumise ajastamine, haldamine ja muud aspektid. Eelkõige määratakse määrusega (EL) nr 1031/2010 kindlaks igal aastal enampakkumisel müüdavate LHÜde maht. Seega tagatakse määrusega (EL) nr 1031/2010, et LHÜde enampakkumisel müümine on hästi toimiv protsess. Praegu korraldavad seda 25 liikmesriigi ühine enampakkumisplatvorm ja mõned ühismeetme välised enampakkumisplatvormid.

(2)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele (EL) 2015/1814 (3) tuleb 2018. aastal luua turustabiilsusreserv („reserv“), mis peab toimima hakkama alates 1. jaanuarist 2019. Kõnealuses otsuses kehtestatud eeskirjade kohaselt peab LHÜd reservi lisama või reservist vabastama, kohandades enampakkumisele pandavate LHÜde mahtu 12-kuulise ajavahemiku jooksul alates vastava aasta 1. septembrist. Need eeskirjad on reservi toimimiseks vajalikud olukordades, kus eelmisel aastal ringluses olnud LHÜde koguarv, mille komisjon avaldas vaatlusaluse aasta 15. mail, on väljaspool kindlaksmääratud vahemikku. Reservi toimimise esimesel aastal toimub esimene enampakkumisel müüdavate mahtude kohandamine 1. jaanuarist kuni 1. septembrini 2019.

(3)

Samuti sätestatakse otsuses (EL) 2015/1814, et 900 miljonit LHÜd, mis oli komisjoni määruse (EL) nr 176/2014 (4) kohaselt algselt kavas lisada 2019. ja 2020. aastal enampakkumisel müüdavatele LHÜdele, enampakkumisele ei panda, vaid need lisatakse reservi. Lisaks sellele sätestatakse otsuses (EL) 2015/1814, et LHÜd, mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõigete 7, 19 ja 20 kohaselt ei eraldata uute osalejate reservist, ega eraldata käitistele kas nende sulgemise või tegevuse osalise lõpetamise tõttu, lisatakse 2020. aastal reservi, mitte ei panda enampakkumisele.

(4)

Vastavalt otsusele (EL) 2015/1814 tuleb kohandada ühise enampakkumisplatvormi ja, kui see on asjakohane, mitteosalevate enampakkumisplatvormide enampakkumiskalendreid, et võtta arvesse reservi lisatud või reservist vabastatavate LHÜde arvu.

(5)

Et tagada turuosalistele selgus ja õiguskindlus vähemalt 12-kuulise ajavahemiku jooksul enampakkumisel müüdavate LHÜde mahu suhtes, peab tulenevalt otsusest (EL) 2015/1814 tegema muudatused vastava aasta enampakkumiskalendris koos järgneva aasta enampakkumiskalendri kindlaksmääramise ja avaldamisega. Enampakkumise mahtude sujuva kohandamise tagamiseks ning enampakkumistele negatiivse mõju vältimiseks tuleks turuosalisi õigeaegselt teavitada otsusest (EL) 2015/1814 tulenevast mõjust enampakkumise mahule järgneva 12 kuu jooksul. Seega tuleks vastavad muudatused nii kõnealuse kui ka järgmise aasta enampakkumiskalendrites aegsasti avaldada enne asjaomase aasta 1. septembrit, kui kohandatud enampakkumismahtusid hakatakse kohaldama.

(6)

Otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõiked 5 ja 8 sisaldavad erandeid reservi toimimise üldeeskirjadest seoses sellega, et 10 % enampakkumisel müüdavate LHÜde üldkogusest jaotatakse teatavate liikmesriikide vahel solidaarsuse eesmärgil vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 punktile b. Liikmesriigi poolt teataval aastal enampakkumisele pandavate LHÜde osa määratakse kindlaks samuti kooskõlas otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõike 5 teise lõigu ja artikli 1 lõikega 8, milles käsitletakse erieeskirju, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriikide osa LHÜde reservi lisamisel kuni aastani 2025 ning LHÜde hilisem reservist vabastamine.

(7)

Määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 60 lõikes 1 on sätestatud mittelõplik nimekiri mittekonfidentsiaalsest teabest, mille peab avaldama selleks ettenähtud ja ajakohasel enampakkumiste veebisaidil, mida haldab asjaomane enampakkumisplatvorm. Enampakkumisel pakkumisi esitada lubatud isikute nimekirja tuleks pidada teatava enampakkumisplatvormi enampakkumistega seotud mittekonfidentsiaalseks teabeks.

(8)

Määrus (EL) nr 1031/2010 sisaldab mitut, määruse eelmistest muudatustest tulenevat vasturääkivust, mida peaks parandama. Eelkõige tuleks muuta artikli 10 lõiget 3 selle sätestamiseks, et igal aastal enampakkumisel müüdavate LHÜde mahu arvutamisel võetaks arvesse kõiki direktiivi 2003/87/EÜ artiklites 24 kuni 27 tehtud muudatusi. Komisjoni määrusega (EL) nr 1143/2013 (5) lisati määrusesse (EL) nr 1031/2010 säte, mille kohaselt peab enampakkumisplatvormil olema reguleeritud turu tegevusluba ning selle korraldaja korraldab LHÜde või nende tuletisinstrumentide järelturgu. Selleks, et tagada kooskõla kõnealuse sättega, on vajalik muuta määruse (EL) nr 1031/2010 artikleid 19, 20 ja 35.

(9)

18. veebruaril 2011 teatas Ühendkuningriik komisjonile määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõike 4 kohaselt oma otsusest mitte osaleda kõnealuse määruse artikli 26 lõigetega 1 ja 2 ettenähtud ühismeetmes ning määrata oma enampakkumisplatvorm.

(10)

30. aprillil 2012 teatas Ühendkuningriik komisjonile oma kavatsusest määrata määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõikes 1 osutatud enampakkumisplatvormiks ICE Futures Europe (edaspidi „ICE“). 10. novembrist 2012 kuni 9. novembrini 2017 Ühendkuningriigi enampakkumisplatvormina tegutseva ICE tegevusaeg ja selle suhtes kohaldatavad tingimused lisati komisjoni määruse (EL) nr 1031/2010 III lisasse komisjoni määrusega (EL) nr 1042/2012 (6).

(11)

16. novembril 2016 teatas Ühendkuningriik komisjonile oma kavatsusest määrata vastavalt määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõikele 1 oma teiseks enampakkumisplatvormiks ICE Futures Europe („ICE“). Teate kohaselt jäävad ICE määramise tingimused ja nõuded samaks kui need, mis tehti teatavaks 30. aprillil 2012, ning enampakkumiste suhtes kohaldatavaid ICE börsieeskirju muudeti, et tagada vastavus määruse (EL) nr 1031/2010 III lisa tingimustele ja kohustustele, kooskõlas kõnealuses lisas Ühendkuningriigi määratud enampakkumisplatvormi käsitleva tabeli punktiga 6. Lisaks on Ühendkuningriik vastuseks komisjoni teabenõudele esitanud teate täiendamiseks asjaomast lisateavet ja selgitusi.

(12)

Selle tagamiseks, et ICE kavandatav määramine määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 30 lõikes 1 osutatud Ühendkuningriigi teiseks enampakkumisplatvormiks, ning eelkõige, et ICE börsieeskirjad vastaksid kõnealuse määruse nõuetele ja oleksid kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 4 teise lõiguga, on asjakohane laiendada ICE suhtes määruse (EL) nr 1031/2010 III lisa alusel kohaldatavaid tingimusi ja kohustusi ka ICE kui Ühendkuningriigi teise ühismeetme välise enampakkumisplatvormi suhtes koos kohandustega, mis on vajalikud nende eesmärkide täitmiseks, võttes arvesse kohaldatavates ICE börsieeskirjades esitatud konkreetseid rakendamistingimusi.

(13)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1031/2010 vastavalt muuta.

(14)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1031/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„2.   2013. ja 2014. aastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide maht on kõnealuse direktiivi artiklite 9 ja 9a kohaselt asjaomaseks kalendriaastaks määratud saastekvootide hulk, millest on lahutatud kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 7 ja artikli 11 lõike 2 kohased tasuta eraldatud saastekvoodid ning pool 2012. aastal enampakkumistel müüdud saastekvootide kogumahust.

Ajavahemikul 2015–2018 igal kalendriaastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide maht on kõnealuse direktiivi artiklite 9 ja 9a kohaselt asjaomaseks kalendriaastaks määratud saastekvootide hulk, millest on lahutatud kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 7 ja artikli 11 lõike 2 kohased tasuta eraldatud saastekvoodid.“;

ii)

viies lõik asendatakse järgmisega:

„Alates 2019. aastast enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide maht on saastekvootide hulk, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 10 lõikele 1 ja 1a.“;

iii)

üheksas lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust (EL) 2015/1814 (*1), võetakse iga kauplemisperioodi viimasel aastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide mahu puhul arvesse kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 19 kohast käitise tegevuse lõpetamist, kõnealuse direktiivi artikli 10a lõike 20 kohast tasuta antud saastekvootide määra kohandamist ning selle direktiivi artikli 10a lõike 7 kohasesse uute osalejate reservi jäänud saastekvoote.;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).“;"

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Alates 2013. aastast igal kalendriaastal enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide maht põhineb I lisal ja kõnealuse direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaselt komisjoni poolt kindlaks määratud ja avaldatud enampakkumisel müüdavate saastekvootide hinnangulisel kogusel või komisjoni esialgse hinnangu kõige hilisemal muudatusel, mis on avaldatud eelnenud aasta 31. jaanuariks, võttes vajaduse korral arvesse otsust (EL) 2015/1814 ning nii palju kui võimalik kõiki selliseid tasuta eraldatud või eraldatavaid saastekvoote, mida asjaomane liikmesriik müüks muidu enampakkumisel vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõikele 2, artikli 10c lõikele 2, ning kõiki kõnealuse direktiivi artikli 24 ja 27 alusel tehtud kohandusi.

Ilma et see piiraks otsuse (EL) 2015/1814 kohaldamist, moodustab iga järgnev muudatus kõnealusel kalendriaastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahus osa järgneval kalendriaastal enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahust.“;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 7 kohaldamist, on enampakkumisel müüdavate nimetatud direktiivi III peatüki saastekvootide osa iga liikmesriigi puhul sama direktiivi artikli 10 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud osa, võttes arvesse kõiki kõnealusel kalendriaastal kõnealuses liikmesriigis vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10c tasuta eraldatud saastekvoote, kõiki kõnealuse liikmesriigi poolt nimetatud direktiivi artikli 24 kohaselt samal kalendriaastal enampakkumisel müüdavaid saastekvoote ning vastavalt otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõike 5 teisele lõigule ja artikli 1 lõikele 8 turustabiilsusreservi lisatavaid või sealt vabastatavaid saastekvoote.“

2)

Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad igal kalendriaastal üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatükiga hõlmatud saastekvootide pakkumise ajad, konkreetsed mahud, enampakkumiste kuupäevad ja enampakkumistooted ning maksmise ja üleandmise kuupäevad eelneva aasta 30. juuniks või niipea kui võimalik selle järel, olles enne konsulteerinud komisjoniga ja saanud temalt selle kohta arvamuse. Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab komisjoni arvamust täielikult arvesse.“

3)

Artikli 14 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt k asendatakse järgmisega:

„k)

vajaduse korral selle vältimine, et enampakkumisplatvorm viib läbi enampakkumise, millega rikutaks käesoleva määruse või direktiivi 2003/87/EÜ sätteid;“;

b)

lisatakse punkt l:

„l)

otsusest (EL) 2015/1814 tulenevad vajalikud muudatused, mis määratakse kindlaks ja avaldatakse teatava aasta 15. juuliks või niipea kui võimalik selle järel.“

4)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 26 lõikega 1 või artikli 30 lõikega 1 määratud enampakkumisplatvormi korraldatava järelturu liikmed või osalised, kes artikli 18 lõike 1 või 2 kohaselt võivad pakkumisi esitada, pääsevad kõnealuse enampakkumisplatvormi poolt korraldataval enampakkumisel otse pakkumisi esitama ilma täiendavate pakkumispääsu nõueteta juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

nõuded liikme või osalise pääsemiseks saastekvootidega kauplemisele järelturul, mida korraldab artikli 26 lõikega 1 või artikli 30 lõikega 1 määratud enampakkumisplatvorm, on vähemalt sama ranged kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuded;

b)

artikli 26 lõikega 1 või artikli 30 lõikega 1 määratud enampakkumisplatvormile antakse täiendavat teavet, mis on vajalik selliste käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuete täitmise tõendamiseks, mida ei ole varem tõendatud.“;

b)

lõike 2 teine lõik jäetakse välja.

5)

Artikli 20 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Asjaomase enampakkumisplatvormi korraldatava järelturu liikmed või osalised, kelle puhul on artikli 19 lõike 1 kohased tingimused täidetud, võivad pakkumisi esitada ilma käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt pakkumispääsu taotlemata.“

6)

Artikli 30 lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

määrata kavatsetud enampakkumisplatvormi poolt läbiviidava enampakkumisprotsessi üksikasjalikud tööeeskirjad, sealhulgas asjaomase enampakkumisplatvormi määramisleping, mis hõlmab ka arvestussüsteemi või täitmis- ja tasaarvestussüsteemi ning milles on määratud kindlaks tasude struktuur ja tase, tagatise haldamine, maksed ja üleandmist käsitlevad tingimused;“.

7)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesoleva määruse artikli 30 lõigetega 1 või 2 määratud enampakkumisplatvormi poolt korraldatavatel üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide maht ei ole suurem kui 20 miljonit saastekvooti ega väiksem kui 3,5 miljonit saastekvooti; kui enampakkumisplatvormi määranud liikmesriigile kuuluv enampakkumisel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide kogumaht on kõnealusel kalendriaastal väiksem kui 3,5 miljonit, müüakse saastekvoodid igal kalendriaastal ühel enampakkumisel. Siiski ei ole kõnealuste enampakkumisplatvormide poolt korraldatavatel üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ III peatüki saastekvootide maht väiksem kui 1,5 miljonit vastavatel 12-kuulistel ajavahemikel, kui teatav arv saastekvoote tuleb otsuse (EL) 2015/1814 artikli 1 lõike 5 kohaselt enampakkumisel müüdavate saastekvootide mahust maha arvata.“;

b)

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4.   Käesoleva määruse artikli 30 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad igal aastal üksikutel enampakkumistel müüdavate direktiivi 2003/87/EÜ II peatüki saastekvootide pakkumise ajad, konkreetsed mahud, enampakkumiste kuupäevad ja enampakkumistooted ning maksmise ja üleandmise kuupäevad eelneva aasta 31. oktoobriks või niipea kui võimalik selle järel, ning samad üksikasjad kõnealuse direktiivi III peatüki saastekvootide kohta eelneva aasta 15. juuliks või niipea kui võimalik selle järel. Asjaomased enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad oma teabe alles pärast seda, kui käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 või 2 kohaselt määratud enampakkumisplatvorm on määranud kindlaks ja avaldanud käesoleva määruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 13 lõike 1 kohase teabe, välja arvatud juhul, kui sellist enampakkumisplatvormi ei ole veel määratud. Asjaomased enampakkumisplatvormid määravad kindlaks ja avaldavad oma teabe alles pärast seda, kui nad on komisjoniga konsulteerinud ja temalt selle kohta arvamuse saanud. Asjaomane enampakkumisplatvorm võtab komisjoni arvamust täielikult arvesse.“

8)

Artikli 35 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Enampakkumisi viiakse läbi üksnes sellisel enampakkumisplatvormil, millele on antud reguleeritud turu tegevusluba ning mille korraldaja korraldab saastekvootide või nende tuletisinstrumentide turgu.“

9)

Artikli 60 lõikes 1 asendatakse esimene lõik järgmisega:

„1.   Kõik õigusaktid, suunised, juhised, vormid, dokumendid, teadaanded, sealhulgas enampakkumiskalender, kõik muu teatava enampakkumisplatvormi enampakkumistega seotud mittekonfidentsiaalne teave, kaasa arvatud enampakkumisel pakkumisi esitada lubatud isikute nimekiri, kõik otsused, sealhulgas artikli 57 kohaselt vastuvõetud otsused, millega kehtestatakse pakkumise maksimumsuurus või muud parandusmeetmed, mis on vajalikud selleks, et vähendada rahapesu, terrorismi rahastamise, kuritegude toimepanemise või turu kuritarvitamise tegelikku või võimalikku tajutavat riski asjaomase enampakkumisplatvormi puhul, avaldatakse selleks ettenähtud ja ajakohasel veebisaidil, mida haldab asjaomane enampakkumisplatvorm.“

10)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

11)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2)  Komisjoni 12. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

(4)  Komisjoni 25. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 176/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 eelkõige selleks, et määrata kindlaks, kui palju müüakse aastatel 2013–2020 enampakkumisel kasvuhoonegaaside saastekvoote (ELT L 56, 26.2.2014, lk 11).

(5)  Komisjoni 13. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1143/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 303, 14.11.2013, lk 10).

(6)  Komisjoni 7. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1042/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1031/2010, et lisada loetellu Ühendkuningriigi määratav enampakkumisplatvorm (ELT L 310, 9.11.2012, lk 19).


I LISA

Määruse (EL) nr 1031/2010 III lisasse lisatakse järgmine 4. osa:

„Ühendkuningriigi määratud enampakkumisplatvormid

4

Enampakkumisplatvorm

ICE Futures Europe (ICE)

 

Õiguslik alus

Artikli 30 lõige 1

 

Tegevusaeg

Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 5 teise lõigu kohaldamist, kõige varem alates 10. novembrist 2017 kuni hiljemalt 9. novembrini 2022.

 

Mõisted

ICE suhtes kohaldatavate tingimuste ja kohustuste täitmiseks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „ICE börsieeskirjad“– ICE õigusnormid, sh eelkõige lepinguõigus ja menetlused, mis on seotud enampakkumislepinguga ICE FUTURES EUA AUCTION CONTRACT ja enampakkumislepinguga ICE FUTURES EUAA AUCTION CONTRACT;

b)   „börsiliige“– ICE börsieeskirjade A.1 jaos määratletud liige;

c)   „klient“– börsiliikme klient ja nende klientide ahelas allpool asuvad kliendid, kes hõlbustavad isikute pakkumispääsu ja tegutsevad pakkujate nimel.

 

Tingimused

Enampakkumistele pääsemiseks ei pea hakkama ICE korraldatava järelturu või ICE või kolmanda osalise hallatava muu kauplemiskoha börsiliikmeks või osaliseks.

 

Kohustused

1.

ICE nõuab, et ICE börsiliikmed või tema kliendid teatavad ICE-le igast nende tehtud otsusest enampakkumisele pakkumispääsu andmise, pakkumispääsu tühistamise või selle peatamise kohta, olenemata sellest, kas otsus on vastu võetud seoses üksnes enampakkumisele pakkumispääsu andmise või enampakkumisele pakkumispääsu andmise ja samuti järelturul liikmeks või osaliseks saamisega, järgmisel viisil:

a)

sellistest otsustest, milles käsitletakse pakkumispääsu andmisest keeldumist ning enampakkumistele juurdepääsu tühistamist või peatamist, iga juhtumi puhul eraldi ja viivitamata;

b)

muudest otsustest teatatakse taotluse korral.

ICE tagab, et ICE võib kontrollida iga sellise otsuse puhul selle vastavust määruse (EL) nr 1031/2010 kohaselt enampakkumisplatvormile kohustuseks tehtud ülesannetega, ning et ICE börsiliikmed või nende kliendid arvestavad ICE iga sellise kontrollimise tulemustega. See võib muu hulgas hõlmata ICE mis tahes börsieeskirjade kohaldamist, sh distsiplinaarmenetlusi või mis tahes muid meetmeid, mis on asjakohased enampakkumisele pakkumispääsu saamise hõlbustamiseks.

2.

ICE koostab põhjaliku ja ajakohase loetelu börsiliikmetes või nende klientidest, kellel on õigus hõlbustada juurdepääsu enampakkumistele Ühendkuningriigis ICE enampakkumisplatvormil ning hoiab seda loetelu oma veebisaidil; kõnealune loetelu sisaldab ICE börsieeskirjadele vastavalt üksnes enampakkumisele juurdepääsu pakkujaid ja selliseid börsiliikmeid või nende kliente, kes pakuvad juurdepääsu enampakkumistele isikutele, kes võivad olla ka järelturu liikmed või osalised.

Lisaks koostab ICE arusaadavas vormis praktilised juhised, milles teavitatakse VKEsid ja väikeheitetekitajaid sammudest, mida on vaja teha selliste börsiliikmete või nende klientide kaudu enampakkumistele juurdepääsuks, ning hoiab neid juhiseid oma veebisaidil.

3.

Kõik ICE ja selle kliiringsüsteemi poolt pakkumispääsuga isikute või pakkujate suhtes kohaldatavad tasud ja tingimused tuleb selgelt kindlaks määrata, need peavad olema kergesti arusaadavad ja üldsusele kättesaadavad ICE veebisaidil, mida ajakohastatakse pidevalt.

ICE tagab, et börsiliikme või selle kliendi poolt pakkumispääsu suhtes lisatasude ja -tingimuste kohaldamise puhul on need ka selgelt kindlaks määratud, kergesti arusaadavad ja üldsusele kättesaadavad selliste teenustepakkujate veebisaitidel, kes pakuvad teenuseid otseste viidetega ICE veebisaidil kättesaadavatele veebisaitidele, eristades enampakkumisel pakkumisi esitada lubatud isikutele kohaldatavad tasud ja tingimused (kui need on olemas) neist tasudest ja tingimustest, mida kohaldatakse enampakkumisel pakkumisi esitada lubatud isikutele, kes on ka järelturu liige või osaline.

4.

Ilma et see piiraks muude õiguskaitsevahendite kasutamist, teeb ICE kättesaadavaks ICE kaebuste lahendamise menetluse, et otsustada selliste kaebuste üle, mis võivad olla tekkinud seoses ICE börsiliikmete või nende klientide tehtud otsustega, milles käsitletakse enampakkumistele pakkumispääsu andmist, pakkumispääsu andmisest keeldumist, pakkumispääsu tühistamist või enampakkumistele juba antud pakkumispääsu peatamist, millele on üksikasjalikumalt osutatud punktis 1, ning kõiki selliseid kaebusi käsitletakse ICE kaebuste lahendamise menetluse abil.

5.

Kuue kuu jooksul enampakkumiste algusest annab ICE enampakkumise seire teostajale aru ICE ning börsiliikmete ja nende klientide koostöömudeliga saavutatava katvuse, sh geograafilise katvuse kohta. ICE võtab täiel määral arvesse enampakkumise seire teostaja soovitusi, et tagada talle määruse (EL) nr 1031/2010 artikli 35 lõike 3 punktide a ja b kohaselt pandud kohustuste täitmine.

6.

ICE tagab, et käesolevas lisas esitatud ICE nimetamist käsitlevad tingimused ja kohustused on täidetud.

7.

Ühendkuningriik teatab komisjonile kõigist olulistest muudatusest ICEga sõlmitud lepingulistes suhetes, millest on komisjonile teatatud.“


II LISA

IV LISA

Aastatel 2013–2020 enampakkumisel müüdavate saastekvootide artikli 10 lõike 2 kohaste mahtude kohandused

Aasta

Vähendatud maht

2013

 

2014

400

2015

300

2016

200

2017

 

2018

 

2019

 

2020

 


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/22


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1903,

18. oktoober 2017,

milles käsitletakse loa andmist Pediococcus parvulus'e (DSM 28875), Lactobacillus casei (DSM 28872) ja Lactobacillus rhamnosus'e (DSM 29226) valmististe kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus loa saamiseks Pediococcus parvulus'e (DSM 28875), Lactobacillus casei (DSM 28872) ja Lactobacillus rhamnosus'e (DSM 29226) valmististele. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotlustes käsitletakse loa andmist Pediococcus parvulus'e (DSM 28875), Lactobacillus casei (DSM 28872) ja Lactobacillus rhamnosus'e (DSM 29226) valmististe kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ja nende liigitamist söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma arvamustes, mis esitati vastavalt 6. detsembril 2016 (2) ja 24. jaanuaril 2017, (3)  (4) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Lactobacillus rhamnosus'e (DSM 29226), Pediococcus parvulus'e (DSM 28875) ja Lactobacillus casei (DSM 28872) valmistised kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti jõudis toiduohutusamet järeldusele, et need valmistised võivad hõlbustada silo tootmist loomasöödast, mida on kerge ja mõõdukalt raske sileerida, vähendades selle kuivainekadu ning tõhustades valgu säilimist. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Lisaks kinnitas toiduohutusamet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruanded söödas sisalduvate asjaomaste söödalisandite analüüsimeetodite kohta.

(5)

Pediococcus parvulus'e (DSM 28875), Lactobacillus casei (DSM 28872) ja Lactobacillus rhamnosus'e (DSM 29226) valmististe hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 ette nähtud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste valmististe kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistisi, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „silokonservandid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EFSA Journal (2017); 15(1):4673.

(3)  EFSA Journal (2017); 15(3):4702.

(4)  EFSA Journal (2017); 15(3):4703.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Kolooniat moodustavate ühikute (CFU) arv värske materjali kilogrammi kohta

Tehnoloogilised lisandid: silokonservandid

1k21014

Pediococcus parvulus

(DSM 28875)

Söödalisandi koostis

Pediococcus parvulus'e

(DSM 28875) valmistis, mis sisaldab vähemalt 1 × 1011 CFUd söödalisandi grammi kohta.

Toimeaine kirjeldus

Pediococcus parvulus'e

(DSM 28875) elujõulised rakud.

Analüüsimeetod  (1)

Loendamine söödalisandis: pindkülvimeetod EN 15786:2009.

Määramine söödalisandis: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE).

Kõik loomaliigid

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused.

2.

Söödalisandi miinimumsisaldus, kui seda ei kasutata silokonservandina koos teiste mikroorganismidega: 5 × 107 CFUd lihtsalt ja mõõdukalt raskesti sileeritava tooraine kilogrammi kohta (2).

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse söödalisandi kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit.

8. november 2027

1k20755

Lactobacillus casei

(DSM 28872)

Söödalisandi koostis

Lactobacillus casei

(DSM 28872) valmistis, mis sisaldab vähemalt 1 × 1011 CFUd söödalisandi grammi kohta.

Toimeaine kirjeldus

Lactobacillus casei

(DSM 28872) elujõulised rakud.

Analüüsimeetod  (1)

Loendamine söödalisandis: pindkülvimeetod MRS-agariga (EN 15787).

Määramine söödalisandis: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE).

Kõik loomaliigid

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused.

2.

Söödalisandi miinimumsisaldus, kui seda ei kasutata silokonservandina koos teiste mikroorganismidega: 5 × 107 CFUd kergesti ja mõõdukalt raskesti sileeritava tooraine kilogrammi kohta (2).

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse söödalisandi kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit.

8. november 2027

1k20756

Lactobacillus rhamnosus

(DSM 29226)

Söödalisandi koostis

Lactobacillus rhamnosus'e

(DSM 29226) valmistis, mis sisaldab vähemalt 1 × 1010 CFUd söödalisandi grammi kohta.

Toimeaine kirjeldus

Lactobacillus rhamnosus'e

(DSM 29226) elujõulised rakud.

Analüüsimeetod  (1)

Loendamine söödalisandis: pindkülvimeetod MRS-agariga (EN 15787).

Määramine söödalisandis: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE).

Kõik loomaliigid

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused.

2.

Söödalisandi miinimumsisaldus, kui seda ei kasutata silokonservandina koos teiste mikroorganismidega: 5 × 107 CFUd kergesti ja mõõdukalt raskesti sileeritava tooraine kilogrammi kohta (2).

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse söödalisandi kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit.

8. november 2027


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

(2)  Kergesti sileeritav loomasööt: > 3 % lahustuvaid süsivesikuid tooraines. Mõõdukalt raskesti sileeritav loomasööt: 1,5–3,0 % lahustuvaid süsivesikuid tooraines. Komisjoni määrus (EÜ) nr 429/2008 (ELT L 133, 22.5.2008, lk 1).


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1904,

18. oktoober 2017,

milles käsitletakse loa andmist Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) valmistise kasutamiseks broilerite ja munakanade söödalisandina (loa hoidja Huvepharma NV)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) valmistisele loa andmiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) valmistise lubamist broilerite ja munakanade jaoks ette nähtud söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 18. oktoobri 2016. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning võib parandada broilerite söödaväärindust, ning et seda järeldust võib laiendada munakanadele. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)

Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) valmistise hindamisel tõdeti, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“ ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EFSA Journal 2016; 14(11): 4615.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4b1828

Huvepharma NV

Bacillus licheniformis (DSM 28710)

Söödalisandi koostis

Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) valmistis,

sisaldab vähemalt 3,2 × 109 CFU/g lisandis.

Tahkis

Toimeaine kirjeldus

Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) valmistis

Analüüsimeetod  (1)

Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) loendamiseks söödalisandis, eelsegus ja söödas:

pindkülvimeetod EN 15784

Bacillus licheniformis'e (DSM 28710) määramiseks Määramine: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE)

Broilerid

Munakanad

1,6 × 109

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

2.

Lubatud kasutada söödas, mis sisaldab mõnda järgmistest lubatud koktsidiostaatikumidest: dekokvinaat, diklasuriil, halofuginoon, nikarbasiin, robenidiinvesinikkloriid, naatriumlasalotsiid A, ammooniummaduramütsiin, naatriummonensiin, narasiin või naatriumsalinomütsiin.

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas naha- ja silmakaitsevahendeid.

8. november 2027


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/30


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1905,

18. oktoober 2017,

milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 valmistise lubamist broilerite ja vähe levinud kodulinnuliikide nuumlindude söödalisandina (loa hoidja Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 valmistise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 valmistise lubamist broilerite ja vähe levinud kodulinnuliikide nuumlindude söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 6. detsembri 2016. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning selle kasutamisel kodulindude söödas aitab see vähendada rümpade saastumist salmonellabakteritega. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud preparaati, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised söödalisandid“ ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised söödalisandid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EFSA Journal 2017; 15(1): 4674.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Sisaldus CFUdes 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: muud zootehnilised lisandid (vähendatakse rümpade salmonellaga saastumist, kuna selle esinemine väljaheites väheneb)

4d1703

Danstar Ferment AG, keda esindab Lallemand SAS

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079

Söödalisandi koostis

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 valmistis, mis sisaldab:

2 × 1010 CFU/g lisandit (katmata kujul)

1 × 1010 CFU/g lisandit (kaetud kujul)

Toimeaine kirjeldus

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-1079 elujõulised rakud

Analüüsimeetod  (1)

Loendamine: süviskülvimeetod, kasutades klooramfenikool-glükoos-pärmiekstrakti agarit (EN15789:2009)

Tuvastamine: polümeraasi ahelreaktsioon

Broilerid

Vähe levinud kodulinnuliikide nuumlinnud

1 × 109

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tuleneda võivaid ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit.

8. november 2027


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/33


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1906,

18. oktoober 2017,

milles käsitletakse loa andmist Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise kasutamiseks noorkanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina (loa hoidja Huvepharma NV)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise kasutamise lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse loa andmist Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise kasutamiseks noorkanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödalisandina ning selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“.

(4)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1043 (2) on kõnealust valmistist juba lubatud kasutada kümne aasta jooksul broilerkanade, broilerkalkunite, munakanade, võõrutatud põrsaste, nuumsigade ja vähe levinud kodulinnuliikide nuum- ja munalindude söödalisandina.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 25. jaanuari 2017. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet leidis, et lisand sobib kasutamiseks noorkanade ja vähe levinud kodulinnuliikide munalindude söödas. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained“, lubatakse kasutada söödalisandina vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 30. juuni 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1043, milles käsitletakse loa andmist Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistise kasutamiseks broilerkanade, broilerkalkunite, munakanade, võõrutatud põrsaste, nuumsigade ja vähe levinud kodulinnuliikide nuum- ja munalindude söödalisandina ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2148/2004, (EÜ) nr 828/2007 ja (EÜ) nr 322/2009 (loa omanik Huvepharma NV) (ELT L 167, 1.7.2015, lk 63).

(3)  EFSA Journal 2017;15(2):4708.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kg kohta

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a1617

Huvepharma NV

Endo-1,4-β-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Söödalisandi koostis

Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi (EC 3.2.1.8) valmistis minimaalse aktiivsusega 6 000 EPU (1)/g

(tahkel või vedelal kujul)

Toimeaine kirjeldus

Trichoderma citrinoviride Bisset (IMI SD135) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaas (EC 3.2.1.8)

Analüüsimeetod  (2)

Endo-1,4-β-ksülanaasi aktiivsuse määramine:

kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse vesilahustuva värvaine vabanemist endo-1,4-β-ksülanaasi toimel nisu arabinoksülaansubstraadist, mis on ristseotud asuriiniga.

Noorkanad

Vähe levinud kodulinnuliikide munalinnud

1 500 EPU

 

1.

Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, milleks on respiraator ning silma- ja nahakaitsevahendid.

8. november 2027


(1)  Üks EPU on ensüümi kogus, mille toimel pH tasemel 4,7 ja temperatuuril 50 °C vabaneb kaera/speltanisu ksülaanist 0,0083 mikromooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalente) minutis.

(2)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/36


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1907,

18. oktoober 2017,

milles käsitletakse loa andmist Lactobacillus plantarumi (KKP/593/p ja KKP/788/p) ning Lactobacillus buchneri (KKP/907/p) valmistise kasutamiseks veiste ja lammaste söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus loa andmiseks kahe Lactobacillus plantarumi tüve (KKP/593/p ja KKP/788/p) ning Lactobacillus buchneri (KKP/907/p) valmististele. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotlus hõlmab loa andmist Lactobacillus plantarumi (KKP/593/p ja KKP/788/p) ning Lactobacillus buchneri (KKP/907/p) valmistise kasutamiseks veiste ja lammaste söödalisandina ning selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 4. detsembri 2013. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Lactobacillus plantarumi (KKP/593/p ja KKP/788/p) ning Lactobacillus buchneri (KKP/907/p) valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõnealune valmistis võib hõlbustada silo tootmist materjalist, mida on lihtne, mõõdukalt raske või raske sileerida. Toiduohutusameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Lactobacillus plantarumi (KKP/593/p ja KKP/788/p) ning Lactobacillus buchneri (KKP/907/p) valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „tehnoloogilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „silokonservandid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EFSA Journal (2014); 12(1):3529.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Söödalisandi CFU/värske materjali kg

Tehnoloogilised lisandid: silokonservandid

1k20754

Lactobacillus plantarum KKP/593/p

Lactobacillus plantarum KKP/788/p

Lactobacillus buchneri KKP/907/p

Söödalisandi koostis

Lactobacillus plantarumi (KKP/593/p ja KKP/788/p) ning Lactobacillus buchneri (KKP/907/p) valmistis, mis sisaldab vähemalt 1 × 109 CFUd söödalisandi grammi kohta, vahekorras 4:4:1 (Lactobacillus plantarum KKP/593/p: Lactobacillus plantarum KKP/788/p: Lactobacillus buchneri KKP/907/p)

Toimeaine kirjeldus

Lactobacillus plantarumi KKP/593/p, Lactobacillus plantarumi KKP/788/p ja Lactobacillus buchneri KKP/907p elujõulised rakud.

Analüüsimeetod  (1)

Loendamine söödalisandis: pindkülvimeetod MRS-agariga (EN 15787)

Määramine söödalisandis: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE)

Veised

Lambad

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused.

2.

Söödalisandi miinimumsisaldus, kui seda ei kasutata silokonservandina koos teiste mikroorganismidega: 1 × 108 CFUd värske materjali kilogrammi kohta.

3.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse nende kasutamisest tuleneda võivaid ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit.

8. november 2027


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports


OTSUSED

19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/39


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1908,

12. oktoober 2017,

mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis' teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemisakti, eriti selle artikli 4 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Neid Schengeni acquis' sätteid, mida ei ole loetletud 2005. aasta ühinemisakti II lisas ja millega Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisel ühinevad, kohaldatakse nimetatud ühinemisakti artikli 4 lõike 2 esimese lõigu kohaselt Bulgaarias ja Rumeenias nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast seda, kui on kontrollitud, et kõigi Schengeni acquis' osade kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud.

(2)

Nõukogu jõudis 9. juunil 2011 Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt järeldusele, et Bulgaaria ja Rumeenia täidavad kõikides õhupiire, maismaapiire, politseikoostööd, andmekaitset, Schengeni infosüsteemi, merepiire ja viisasid käsitleva Schengeni acquis' valdkondades ette nähtud tingimusi.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 565/2014/EL (2) kehtestati välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord. Nimetatud korra kohaselt tunnustavad Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia ühepoolselt teatavaid dokumente, eriti Schengeni viisasid, võrdväärsena oma riiklike viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul.

(4)

On asjakohane lubada Bulgaarial ja Rumeenial alates käesoleva otsuse jõustumisest pääseda viisainfosüsteemi (VIS) andmetele juurde üksnes lugemisrežiimis, andmata õigust andmeid VISi sisestada, andmeid seal muuta või kustutada. Seda üksnes selleks, et hõlbustada nende riikliku viisa taotlemise korda pettuste ja Schengeni viisade mis tahes kuritarvitamise ärahoidmiseks, kontrollides nende kehtivust ja autentsust VISi salvestatud andmetega, hõlbustada Schengeni viisat omavate kolmandate riikide kodanike kontrollimist välispiiril asuvates piiripunktides ja liikmesriikide territooriumil, hõlbustada rahvusvahelise kaitse taotluste eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemist, hõlbustada selliste taotluste läbivaatamist ning suurendada sisejulgeolekut liikmesriikide territooriumil, hõlbustades võitlust raskete kuritegude ja terrorismi vastu. VISi andmetele juurdepääs ja nende andmete kasutamine peaks samuti aitama tuvastada kõiki selliseid isikuid, kes ei täida või enam ei täida asjaomase liikmesriigi territooriumile sisenemise või seal viibimise tingimusi.

(5)

Sellepärast on soovitav võtta vastu otsus, millega jõustatakse VISi vastavad, lisas osutatud sätted ning nimetatud sätete igasugused hilisemad muudatused. Selliste sätete jõustamine peaks olema piiratud, kuna need sätted käsitlevad VISi andmetele juurdepääsu üksnes lugemisrežiimis. Sellepärast peaks Bulgaariale ja Rumeeniale olema antud luba juurdepääsuks VISi andmetele jõustatud sätetes täpsustatud menetluste ja tingimuste kohaselt. Lisas tuleks esitada asjakohane VISi andmetele juurdepääsu puudutav acquis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1077/2011, (3) nõukogu otsust 2004/512/EÜ (4) ning komisjoni otsust 2006/648/EÜ (5) juba kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes. Seetõttu ei ole need lisasse lisatud.

(6)

Samuti oleks soovitav määrata kindlaks kuupäev, millest alates peaks alustama VISi käsitlevate Schengeni acquis' nimetatud sätete kohaldamist, nagu on Bulgaaria ja Rumeenia osas kindlaks määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2008 (6). See peaks toimuma niipea, kui Bulgaaria ja Rumeenia on komisjonile teatanud, et kõik eu-LISA tehtavad seonduvad põhjalikud testimised on edukalt lõpule viidud.

(7)

Asjaomaste liikmesriikide sisepiiridel kontrolli kaotamise kohta ning nende täieliku osalemise kohta ühist viisapoliitikat käsitlevas Schengeni acquis's peaks nõukogu tegema eraldi otsuse, mis võetakse vastu ühehäälselt kooskõlas 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikega 2. Kuni võetakse vastu nimetatud otsus, millega jõustatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes lühiajaliste viisade valdkonnas kohaldatavad muud sätted kui need, mis on loetletud käesoleva otsuse lisas, ja mille hulgas on eelkõige viisaeeskiri, (7) ning selle otsuse rakendamiseks vastu võetud sätted, ei ole Bulgaarial ja Rumeenial lubatud anda välja Schengeni viisasid ning nad jätkavad lühiajaliste viisade väljaandmist oma siseriikliku õiguse alusel. Kuni nimetatud otsuses sätestatud kuupäevani tuleks säilitada käesolevast otsusest tulenevad piirangud VISi kasutamisele, eriti need, mis puudutavad õigust lisada sinna asjakohaseid andmeid.

(8)

Siiski on soovitav anda Bulgaaria ja Rumeenia pädevatele viisasid väljastavatele asutustele kõnealusel üleminekuperioodil VISi andmetele juurdepääs üksnes lugemisrežiimis, et vaadata läbi nende siseriikliku õiguse alusel välja antavate lühiajaliste viisade taotlused ning teha nende taotluste kohta otsuseid. See hõlmab otsuseid nende asjakohaste siseriiklike sätete kohaselt välja antud viisade tühistamise, kehtetuks tunnistamise, nende kehtivusaja pikendamise või lühendamise kohta.

(9)

Kuna Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud Bulgaaria ja Rumeenia kontrollimine on vastavalt 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 juba lõpule viidud, ei kohaldata nimetatud liikmesriikide suhtes nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (8) artikli 1 lõike 1 punkti b kohast kontrolli. Pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist peaksid lisas loetletud sätted jõustuma aga üksnes pärast seda, kui Bulgaaria ja/või Rumeenia on edukalt läbinud põhjalikud testid, mille viib läbi eu-LISA ja millest seejärel on komisjoni nõuetekohaselt teavitatakse. Samuti on soovitav, et Bulgaaria ja Rumeenia kutsuksid liikmesriikide ja komisjoni eksperte hindama kõnealuste sätete kohaldamist.

(10)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktides B ja G osutatud valdkonda.

(11)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (11) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (12) artikliga 3.

(12)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (14) artikliga 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Lisas osutatud VISi käsitlevaid Schengeni acquis' sätteid kohaldatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes, nimetatud riikide endi vahel ning nende suhetes Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga ning samuti Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse pärast seda, kui eu-LISA on edukalt läbi viinud kõik seonduvad põhjalikud testimised seoses lisas loetletud sätetega ning Bulgaariale ja Rumeeniale ning komisjonile on nõuetekohaselt teatatud, et need testimised on edukalt lõpule viidud. Lisaks võivad Bulgaaria ja Rumeenia kutsuda liikmesriikide ja komisjoni eksperte hindama kõnealuste sätete kohaldamist.

2.   Kuni võetakse vastu nõukogu otsus kontrolli kaotamise kohta liikmesriikide sisepiiridel, võivad Bulgaaria ja Rumeenia pädevad viisasid väljastavad asutused saada VISile juurdepääsu üksnes lugemisrežiimis järgmistel eesmärkidel:

a)

Bulgaaria ja Rumeenia poolt nende siseriikliku õiguse alusel välja antavate lühiajalise viisa taotluste läbivaatamine;

b)

otsuste tegemine nende taotluste kohta, sealhulgas otsused kooskõlas asjakohaste siseriiklike sätetega välja antud viisade tühistamise, kehtetuks tunnistamise, nende kehtivusaja pikendamise või lühendamise kohta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsust kohaldatakse alates komisjoni poolt kindlaks määratavast kuupäevast, millal Bulgaaria ja Rumeenia on komisjonile teatanud, et artikli 1 lõikes 1 osutatud põhjalikud testimised on edukalt lõpule viidud.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Luxembourg, 12. oktoober 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

U. REINSALU


(1)  4. oktoobri 2017. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 565/2014/EL, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks või kuni 90-päevaseks kavatsetavaks viibimiseks oma territooriumil mis tahes 180-päevase perioodi jooksul, ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nr 895/2006/EÜ ja nr 582/2008/EÜ (ELT L 157, 27.5.2014, lk 23).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(4)  Nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

(5)  Komisjoni 22. septembri 2006. aasta otsus 2006/648/EÜ, millega nähakse ette viisainfosüsteemi väljatöötamisega seotud biomeetriliste tunnuste standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused (ELT L 267, 27.9.2006, lk 41).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(8)  Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27).

(9)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(10)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(11)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(12)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(13)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(14)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).


LISA

Loetelu VISi käsitlevatest Schengeni acquis' sätetest, mida hakatakse Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kohaldama

1)

konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta („Schengeni konventsioon“) (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19)) artiklid 1 ja 126–130 niivõrd, kuivõrd need käsitlevad muid käesolevas lisas osutatud sätteid;

2)

nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsus 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5);

3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60)) järgmised sätted:

I peatükk, v.a artikli 6 lõige 1;

artikkel 15, mida kohaldatakse mutatis mutandis Bulgaaria ja Rumeenia poolt nende siseriikliku õiguse alusel välja antavate lühiajalise viisa taotluste läbivaatamise, sealhulgas nende taotluste kohta tehtavate otsuste suhtes;

III peatükk;

V peatükk, v.a artikli 31 lõiked 2 ja 3;

VI ja VII peatükk, v.a artikli 50 lõige 6;

4)

nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129);

5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1)) artikli 21 lõige 2, artikli 37 lõige 1 ja artikli 43 lõige 5;

6)

komisjoni 9. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/756/EÜ, millega kehtestatakse viisainfosüsteemis biomeetriliseks isikutuvastuseks ja kontrolliks kasutatavate sõrmejälgede eraldusvõime ja kasutamise tehniline kirjeldus (ELT L 270, 15.10.2009, lk 14);

7)

komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/876/EÜ (millega võetakse vastu tehnilised rakendusmeetmed andmete sisestamiseks ja viisataotluste linkimiseks, andmetele juurdepääsuks, andmete muutmiseks, kustutamiseks ja ennetähtaegseks kustutamiseks ning andmetöötlustoimingute registrite pidamiseks ja nendele juurdepääsuks viisainfosüsteemis) (ELT L 315, 2.12.2009, lk 30) niivõrd, kuivõrd nimetatud otsus puudutab viisataotluste läbivaatamist;

8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1) II jaotis ja lisad niivõrd, kuivõrd need käsitlevad VISi.


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/44


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2017/1909,

18. oktoober 2017,

millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP, (1) eriti selle artikli 33 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu („ÜRO Julgeolekunõukogu“) resolutsiooni 1718 (2006) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee kandis 3. oktoobril 2017 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2375 (2017) punkti 6 alusel neli laeva selliste laevade loetellu, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS


(1)  ELT L 141, 28.5.2016, lk 79.


LISA

Allpool nimetatud laevad lisatakse nende laevade loetellu, mille suhtes kohaldatakse otsuse (ÜVJP) 2016/849 IV lisas sätestatud piiravaid meetmeid.

Laevad, mis on loetellu kantud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2375 (2017) punktile 6:

1.   Nimi: PETREL 8

Lisateave

IMO: 9562233. MMSI: 620233000

2.   Nimi: HAO FAN 6

Lisateave

IMO: 8628597. MMSI: 341985000

3.   Nimi: TONG SAN 2

Lisateave

IMO: 8937675. MMSI: 445539000

4.   Nimi: JIE SHUN

Lisateave

IMO: 8518780. MMSI: 514569000


19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/46


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1910,

17. oktoober 2017,

millega muudetakse otsust 93/52/EMÜ seoses teatavate Hispaania piirkondade ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vaba staatusega, otsust 2003/467/EÜ seoses Küprose ja teatavate Hispaania piirkondade ametlikult veiste brutselloosist vaba staatusega ning Itaalia ametlikult veiste enzootilisest leukoosist vaba staatusega ning otsust 2005/779/EÜ seoses Itaalia Campania maakonna ametlikult sigade vesikulaarhaigusest vaba staatusega

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 6891 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta, (1) eriti selle A lisa II jaotise punkti 7 ja D lisa I peatüki E jagu,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses, (3) eriti selle A lisa 1. peatüki II jagu,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 91/68/EMÜ on sätestatud liidusisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Selles on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigid või nende piirkonnad tunnistada ametlikult brutselloosist (Brucella melitensis) vabaks.

(2)

Komisjoni otsuses 93/52/EMÜ (4) on sätestatud, et selle II lisas loetletud liikmesriikide piirkonnad on kooskõlas direktiiviga 91/68/EMÜ tunnistatud ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(3)

Hispaania on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad La Rioja ja Valencia autonoomsete piirkondade ning Castilla-La Mancha autonoomse piirkonna provintside Albacete, Cuenca ja Guadalajara vastavust direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud tingimustele, mis võimaldab tunnistada nende piirkondade lamba- ja kitsekarjad ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(4)

Hispaania esitatud dokumentide hindamise põhjal tuleks La Rioja ja Valencia autonoomsete piirkondade ning Castilla-La Mancha autonoomse piirkonna provintside Albacete, Cuenca ja Guadalajara lamba- ja kitsekarjad tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(5)

Seepärast tuleks otsuse 93/52/EMÜ II lisa kannet Hispaania kohta vastavalt muuta.

(6)

Direktiivi 64/432/EMÜ kohaldatakse liidus veiste ja sigadega kauplemise suhtes. Direktiivis on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi või selle piirkonna veisekarjad kuulutada ametlikult brutselloosist või veiste enzootilisest leukoosist vabaks.

(7)

Komisjoni otsuses 2003/467/EÜ (5) on sätestatud, et selle otsuse II lisa 1. ja 2. peatükis loetletud liikmesriikide ja nende piirkondade veisekarjad on kuulutatud ametlikult brutselloosist vabaks. Otsuses 2003/467/EÜ on ka sätestatud, et selle otsuse III lisa 1. ja 2. peatükis loetletud liikmesriikide ja nende piirkondade veisekarjad on kuulutatud ametlikult veiste enzootilisest leukoosist vabaks.

(8)

Küpros on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad, et riigi kogu territoorium vastab direktiivi 64/432/EMÜ tingimustele, mis võimaldab kuulutada Küprose veisekarjad ametlikult brutselloosist vabaks.

(9)

Küprose esitatud dokumentide hindamise põhjal tuleks selle liikmesriigi veisekarjad tunnistada ametlikult brutselloosist vabaks ning Küpros tuleks loetleda otsuse 2003/467/EÜ II lisa 1. peatükis.

(10)

Hispaania on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad, et Kataloonia, Castilla-La Mancha ja Galicia autonoomsed piirkonnad ning Castilla-Leóni autonoomse piirkonna Zamora provints vastavad direktiivi 64/432/EMÜ tingimustele, mis võimaldab kuulutada nende piirkondade veisekarjad ametlikult brutselloosist vabaks.

(11)

Hispaania esitatud dokumentide hindamise põhjal tuleks Kataloonia, Castilla-La Mancha ja Galicia autonoomsete piirkondade ning Castilla-Leóni autonoomse piirkonna Zamora provintsi veisekarjad kuulutada ametlikult brutselloosist vabaks ja need piirkonnad loetleda otsuse 2003/467/EÜ II lisa 2. peatükis.

(12)

Praegu on teatavad Itaalia piirkonnad loetletud otsuse 2003/467/EÜ III lisa 2. peatükis kui ametlikult veiste enzootilisest leukoosist vabad piirkonnad. Itaalia on nüüd esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad, et riigi kogu territoorium vastab direktiivi 64/432/EMÜ tingimustele, mis võimaldab kuulutada Itaalia veisekarjad ametlikult veiste enzootilisest leukoosist vabaks.

(13)

Itaalia esitatud dokumentide hindamise põhjal tuleks selle liikmesriigi veisekarjad kuulutada ametlikult veiste enzootilisest leukoosist vabaks ning Itaalia tuleks loetleda otsuse 2003/467/EÜ III lisa 1. peatükis ning viited III lisa 2. peatükis selle liikmesriigi teatavatele piirkondadele tuleks välja jätta.

(14)

Otsuse 2003/467/EÜ II ja III lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(15)

Komisjoni otsus 2005/779/EÜ (6) võeti vastu pärast sigade vesikulaarhaiguse puhanguid Itaalias. Nimetatud otsuses on sätestatud sigade vesikulaarhaigust käsitlevad loomatervishoiueeskirjad nende Itaalia piirkondade suhtes, mis on tunnistatud sigade vesikulaarhaigusest vabaks ning mis on loetletud selle otsuse I lisas, aga ka nende Itaalia piirkondade suhtes, mida ei ole tunnistatud sigade vesikulaarhaigusest vabaks ja mis ei ole loetletud selle otsuse II lisas.

(16)

Itaalias on mitu aastat viidud ellu sigade vesikulaarhaiguse tõrje- ja seireprogrammi, et saada selle liikmesriigi kõigile piirkondadele sigade vesikulaarhaigusevaba staatus. Itaalia on komisjonile esitanud sigade vesikulaarhaigusevaba staatuse kohta uut teavet, mis tõendab, et Campania piirkonnas on see haigus likvideeritud.

(17)

Itaalia esitatud teabe hindamise põhjal tuleks Campania piirkond tunnistada sigade vesikulaarhaigusest vabaks ja see piirkond tuleks välja jätta otsuse 2005/779/EÜ II lisa loetelust ning loetleda selle asemel nimetatud otsuse I lisas.

(18)

Otsuse 2005/779/EÜ I ja II lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(19)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 93/52/EMÜ II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 2

Otsuse 2003/467/EÜ II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 3

Otsuse 2005/779/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse III lisale.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. oktoober 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.

(4)  Komisjoni 21. detsembri 1992. aasta otsus 93/52/EMÜ, milles registreeritakse teatavate liikmesriikide või piirkondade vastavus nõuetele seoses brutselloosiga (B. melitensis) ja antakse neile ametlikult haigusvaba liikmesriigi või piirkonna staatus (EÜT L 13, 21.1.1993, lk 14).

(5)  Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsus 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 74).

(6)  Komisjoni 8. novembri 2005. aasta otsus 2005/779/EÜ, mis käsitleb loomade tervisekaitsemeetmeid sigade vesikulaarhaiguse vastu Itaalias (ELT L 293, 9.11.2005, lk 28).


I LISA

Otsuse 93/52/EMÜ II lisas asendatakse kanne Hispaania kohta järgmisega:

„Hispaanias:

Astuuria autonoomne piirkond,

Baleaari saarte autonoomne piirkond,

Kanaari saarte autonoomne piirkond,

Kantaabria autonoomne piirkond,

Castilla-La Mancha autonoomne piirkond: provintsid Albacete, Cuenca ja Guadalajara,

Castilla-Leóni autonoomne piirkond,

Extremadura autonoomne piirkond,

Galicia autonoomne piirkond,

La Rioja autonoomne piirkond,

Navarra autonoomne piirkond,

Baskimaa autonoomne piirkond,

Valencia autonoomne piirkond.“


II LISA

Otsuse 2003/467/EÜ II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

1. peatükk asendatakse järgmisega:

1. PEATÜKK

Ametlikult brutselloosivabad liikmesriigid

ISO kood

Liikmesriik

BE

Belgia

CZ

Tšehhi Vabariik

DK

Taani

DE

Saksamaa

EE

Eesti

IE

Iirimaa

FR

Prantsusmaa

CY

Küpros

LV

Läti

LT

Leedu

LU

Luksemburg

MT

Malta

NL

Madalmaad

AT

Austria

PL

Poola

RO

Rumeenia

SI

Sloveenia

SK

Slovakkia

FI

Soome

SE

Rootsi“

b)

2. peatükis asendatakse kanne Hispaania kohta järgmisega:

„Hispaanias:

Astuuria autonoomne piirkond,

Baleaari saarte autonoomne piirkond,

Kanaari saarte autonoomne piirkond,

Castilla-La Mancha autonoomne piirkond,

Castilla-Leóni autonoomne piirkond: provintsid Burgos, Soria, Valladolid ja Zamora,

Kataloonia autonoomne piirkond,

Galicia autonoomne piirkond,

La Rioja autonoomne piirkond,

Murcia autonoomne piirkond,

Navarra autonoomne piirkond,

Baskimaa autonoomne piirkond.“

2)

III lisa muudetakse järgmiselt.

a)

1. peatükk asendatakse järgmisega:

1. PEATÜKK

Ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabad liikmesriigid

ISO kood

Liikmesriik

BE

Belgia

CZ

Tšehhi Vabariik

DK

Taani

DE

Saksamaa

EE

Eesti

IE

Iirimaa

ES

Hispaania

IT

Itaalia

CY

Küpros

LV

Läti

LT

Leedu

LU

Luksemburg

NL

Madalmaad

AT

Austria

PL

Poola

SI

Sloveenia

SK

Slovakkia

FI

Soome

SE

Rootsi

UK

Ühendkuningriik“

b)

2. peatükist jäetakse välja kanne Itaalia kohta.


III LISA

Otsuse 2005/779/EÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisas lisatakse kannete Basilicata ja Emilia Romagna vahele järgmine kanne:

„—

Campania“.

2)

II lisast jäetakse välja kanne Campania kohta.


III Muud aktid

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

19.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/53


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 081/17/COL,

26. aprill 2017,

lõpetada Gufunese piirkonnas maa ja kinnisvara rendileandmise kaudu väidetava riigiabi andmise ametlik uurimine (Island) [2017/1911]

EFTA JÄRELEVALVEAMET (edaspidi „järelevalveamet“),

võttes arvesse

Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artiklit 61 ja protokolli nr 26,

EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“), eriti selle artiklit 24,

järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3“), eriti selle I osa artiklit 1 ning II osa artikli 7 lõiget 2 ja artiklit 13,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi vastavalt nendele sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   MENETLUS

(1)

2. aprilli 2014. aasta e-kirjaga esitas Gámaþjónustan hf (edaspidi „kaebuse esitaja“) järelevalveametile kaebuse väidetava ebaseadusliku riigiabi kohta, mida Reykjavíki linn (edaspidi „linn“) on andnud Islandil Reykjavíkis Gufunese piirkonnas kinnisvara ja maa rendileandmise kaudu Íslenska Gámafélagiðile (edaspidi „ÍG“) väidetavalt turuhinnast odavamalt (2).

(2)

Pärast esialgset hinnangut võttis järelevalveamet 30. juunil 2015. aastal vastu otsuse nr 261/15/COL väidetava abi ametliku uurimise algatamise kohta. 1. oktoobri 2015. aasta (3) kirjaga vastasid Islandi ametiasutused järelevalveameti otsusele.

(3)

24. septembril 2015. aastal avaldati järelevalveameti otsus algatada ametlik uurimismenetlus Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes ning paluti huvitatud isikutel esitada järelevalveameti esialgsete seisukohtade kohta oma märkused ühe kuu jooksul (4).

(4)

ÍG, kelle vastamise tähtaega pikendati ühe nädala võrra, esitas märkused 29. oktoobri 2015. aasta kirjaga (5). Muid märkuseid järelevalveamet ei saanud. Pärast märkuste esitamiseks antud ühekuulise tähtaja möödumist sai järelevalveamet kaebuse esitajalt 25. novembril 2015. aastal e-kirja teel teavet turu kohta (6). 26. novembri 2015. aasta kirjaga (7) edastas järelevalveamet märkused ja turuteabe Islandi ametiasutustele, kellele anti võimalus vastata. Islandi ametiasutused vastasid 5. jaanuari 2016. aasta kirjaga (8). Asja arutati ka Islandi ametiasutuste ja järelevalveameti esindajate vahel Reykjavíkis 12. veebruaril 2016. aastal toimunud kohtumisel.

(5)

Lõpuks sai järelevalveamet Gufunese piirkonna arenduste kohta lisateavet kaebuse esitajalt 21. mai 2016. aasta, (9)27. mai 2016. aasta (10) ja 15. detsembri 2016. aasta (11) e-kirjades.

2.   MEETME KIRJELDUS

2.1.   GUFUNESE PIIRKOND

(6)

Gufunese piirkond asub Islandil Reykjavíki linna Grafarvoguri linnaosas. Kuni 2001. aastani töötas selles piirkonnas Áburðarverksmiðjani väetisetehas. 2002. aastal ostis Reykjavíki planeerimisfond (Skipulagssjóður Reykjavíkur, edaspidi „SR“) tehase ja seda ümbritseva territooriumi Áburðarverksmiðjani aktsionäridelt (edaspidi „ostuleping“). Islandi ametiasutuste sõnul oli tol ajal kavas lammutada piirkonnas kõik hooned ja rajatised. 2007. aastal SR likvideeriti ja asutati uus fond Eignasjóður, mis võttis üle SRi varad ja kohustused.

(7)

Reykjavíki munitsipaalse planeeringu järgi, mis hõlmab perioodi 2001–2024, on Gufunese piirkond määratud elamu-, mitte tööstuspiirkonnaks (12). Lisaks peaks piirkonda ehitatama Sundabrauti maantee, mis ühendab Laugarnesit ja Gufunest. Reykjavíki munitsipaalplaani kohaselt, mis hõlmab perioodi 2010–2030, on tööstusala Gufuneses kahanemas ning tulevikus peaks see olema kombineeritud linnapiirkond, kus asuvad elamud ja mittesaastavad ettevõtted (13). Kumbki planeering ei näe sellesse piirkonda tulevikus ette tööstustegevust.

2.2.   REYKJAVÍKI LINNA JA ÍSLENSKA GÁMAFÉLAGIÐI VAHEL SÕLMITUD LEPINGUD MAA JA KINNISVARA RENTIMISEKS GUFUNESE PIIRKONNAS

(8)

2002. aasta veebruaris, mil SR Gufunese piirkonnas maa ja kinnisvara ostis, oli maa mitme rentniku (peamiselt töövõtjate ja arendajate) kasutuses. Tol ajal oli ÍG-l Áburðarverksmiðjaniga rendileping, mis oli sõlmitud 29. oktoobril 1999. aastal (edaspidi „1999. aasta leping“). 1999. aasta lepingus oli igakuiseks renditasuks sätestatud 159 240 Islandi krooni, lähtudes ruutmeetrihinnast (14). ÍG kasutas maad jäätmekäitlusettevõtte tarbeks. Ostulepingu järgi võttis SR Áburðarverksmiðjanilt üle kõik olemasolevatest rendilepingutest, sealhulgas ÍGga sõlmitud 1999. aasta lepingust, tulenevad õigused ja kohustused.

(9)

Linna sõnul toimus Gufunese piirkonnas pidevalt aktiivne tegevus ja seda oli keeruline hallata. Lisaks olid hooned ja rajatised halvas seisus, mõned rentnikud ei tasunud renti ning sinna oli kogunenud jäätmeid, näiteks autoromusid. Seetõttu oli linnale selge, et maaomaniku rolli täitmiseks tuleb palgata personal piirkonda ööpäev läbi kontrollima.

(10)

Seda arvestades ei tundunud realistlik pakkuda piirkonda rentimiseks. Sel põhjusel otsustati olemasolevaid rendilepinguid mitte uuendada, vaid sõlmida leping ainult ühe isikuga. SR otsustas pidada läbirääkimisi piirkonna rentimise ja puhastamise ning selle üle järelevalve tegemise teemal ÍGga, kes oli tol ajal suurim rentnik ja tasus rendimakseid tähtajaks (15). Alljärgnevalt esitatakse ülevaade SRi ja ÍG vahel sõlmitud lepingutest.

i)

22. veebruar 2005. SR ja ÍG sõlmisid mõnede piirkonna kinnisasjade kohta rendilepingu, mis asendas 1999. aasta lepingut. Igakuine renditasu kokku oli 960 000 Islandi krooni 4 676 ruutmeetri eest (sealhulgas üks 500-ruutmeetrine krunt) (16).

ii)

14. oktoober 2005. SR ja ÍG sõlmisid Gufunese piirkonnas asuva maa rentimiseks ja puhastamiseks ning selle üle järelevalve tegemiseks lepingu (edaspidi „2005. aasta üldine rendileping“), mis asendas eelmist, 22. veebruaril 2005. aastal sõlmitud lepingut. Lepingu kohaselt oli ÍG-l kohustus teha kõiki selle kinnisvaraga seotud hooldustöid ja parendusi. 2005. aasta üldine rendileping kehtis kuni 31. detsembrini 2009. 2005. aasta üldises rendilepingus ei olnud sätestatud, mitu ruutmeetrit kinnisvara oli ÍG rendile võtnud. Kuid selle lisaks oleval piirkonna kaardil oli näidatud, millised osad piirkonnast on renditud ÍG-le (17). Islandi ametiasutused selgitasid, et lepinguga oli hõlmatud ligikaudu 130 000 ruutmeetri suurune territoorium. 2005. aasta üldises rendilepingus ei olnud sätestatud ruutmeetri hinda ega ÍG kohustuste väärtust. Igakuine renditasu kokku oli 2 000 000 Islandi krooni, mis arvestati iga kuu ümber vastavalt tarbijahinnaindeksile (18).

iii)

29. detsember 2006. 2005. aasta üldise rendilepingu muudatusega pikendati lepingu tähtaega kuni 31. detsembrini 2011. ÍG-l tekkis ühtlasi kohustus lammutada teatavad hooned ja eemaldada maal asuvad seadmed. ÍG-l oli lubatud jätta maalt eemaldatud seadmed ja rajatised oma kulul endale (19).

iv)

21. detsember 2007. 2005. aasta üldise rendilepingu muudatusega pikendati lepingu tähtaega kuni 31. detsembrini 2015. Omanikul oli õigus mis tahes ajal võtta renditud maa osaliselt või tervikuna oma valdusse, kui see on vajalik maakasutusplaneeringus tehtavate muudatuste tõttu. ÍG võttis ka kohustuse taastada kasutuskõlbmatuks muutunud elektri-, vee- ja küttetrasside ühendused. Samuti loobus ÍG linna vastu esitatud lepinguvälise kahju nõudest (20).

v)

15. juuni 2009. 2005. aasta üldise rendilepingu muudatusega pikendati lepingu tähtaega kuni 31. detsembrini 2018. ÍG kohustus korraldama piirkonna heakorda ja rajama tammi, samuti pikendati Reykjavíki jahtklubile kuuluva paadihoiukoha rendilepingut. Ühtlasi kohustus ÍG loobuma linna vastu esitatud nõudest, mis oli seotud hoolduskuludega (21).

(11)

Linn väitis, et kuigi ÍG-le renditud maa-ala pindala on 130 000 m2, on sihtotstarbeliselt kasutatav üksnes 110 000 m2. Hoonete registreeritud kogupindala on 24 722 m2. Islandi kinnisvararegistri andmetel on varem Áburðarverksmiðjanile kuulunud maa väärtus 211 000 000 Islandi krooni. ÍG-le rendile antud maa väärtust ei ole hinnatud, kuid linna arvestuste kohaselt on kogu eelnevalt Áburðarverksmiðjanile kuulunud maa väärtus ligikaudu 137 000 000 Islandi krooni. ÍG-le rendile antud hoonete registreeritud koguväärtus on 850 323 512 Islandi krooni (22).

(12)

Islandi munitsipaaltulu seaduse nr 4/1995 artikli 4 lõike 2 kohaselt on kinnisvara omanikul kohustus tasuda kinnisvaramaksu, välja arvatud juhul, kui tegemist on rendile võetud talude ja kruntidega või maa muu lepingulise kasutusega. Sellisel juhul kohustub maksu tasuma elanik või kasutaja. Kõnealune maa koos hoonete ja rajatistega asub piiritletud sadamaalal, mis kuulub Faxaflóahafnir sf-ile ja on renditud linnale. Seetõttu tasub kinnisvaramaksu renditud maa ja ÍG-le rendile antud kinnisasjade eest linn.

(13)

Ehkki üheski lepingus ei ole andmeid ÍG osutatavate teenuste väärtuse kohta, on linn esitanud tabeli ÍG hinnanguliste kulude kohta, mis on sätestatud 2005. aasta üldises rendilepingus ja selle hilisemates muudatustes (edaspidi ühiselt „rendilepingud“), alates ajast, mil 2005. aasta üldine rendileping sõlmiti, kuni rendiperioodi lõpuni 2018. aastal (23). Arvestuse koostas linna ekspert. Lisaks sisaldab esitatud teave nii lõpule viidud kuika lõpetamata lammutusprojektide kulusid. Esitatud andmete kohaselt on ÍG kulud koos renditasuga keskmiselt 10 815 624 Islandi krooni kuus. Seega moodustab renditasu kuus ligikaudu 25 % ÍG igakuistest kogukuludest.

(14)

Kui sõlmiti 22. veebruari 2005. aasta rendileping, ei pannud SR ÍG-le mingeid kohustusi. ÍG kohustused kehtestati 2005. aasta üldise rendilepinguga, mis sõlmiti 14. oktoobril 2005. aastal, ning need määrati kindlaks, arvestades väljapakutud lammutustöid ning puhastamise, prügi käitlemise ja maa-ala üle järelevalve tegemise arvestuslikku kulu. Puhastamise ja prügi käitlemise kohustust peeti ulatuslikuks, arvestades piirkonna seisukorda. Allpool on toodud hinnang ÍG kulude kohta, lähtudes tema 2005. aasta üldises rendilepingus sätestatud kohustustest (24):

Aasta

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Renditasu

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

32 370 315

Töötaja

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

11 520 000

Halduskulud

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

Hooldus

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

Õigusabikulud

1 500 000

1 000 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

Teiste isikute energiakulud

5 000 000

5 000 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõpetamata lammutustööd

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

21 538 462

Lõpetatud lammutustööd

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

8 835 222

Remont

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

Väravad/aiad

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

600

600

600

600

600

600

600

600

600

Puhastamine

7 000 000

7 000 000

7 000 000

7 000 000

3 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

Maalritöö

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

2 000 000

Vara taastamine

30 000 000

10 000 000

10 000 000

8 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

Juhtmete paigaldus jms

7 500 000

8 000 000

9 000 000

12 000 000

9 500 000

7 200 000

6 500 000

5 000 000

4 000 000

3 000 000

3 000 000

3 000 000

3 000 000

Reovesi

 

 

 

 

 

 

 

 

10 600 000

10 600 000

10 600 000

10 600 000

 

Lainemurdja

 

 

 

 

 

6 000 000

6 000 000

 

 

 

 

 

 

Prügi käitlemine

500 000

500 000

500 000

7 200 000

6 500 000

2 000 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

500 000

Asfalt

8 000 000

8 000 000

8 000 000

8 000 000

6 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

5 000 000

Pinnas

10 000 000

10 000 000

10 000 000

10 000 000

5 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

4 000 000

Tulekahjualarmid

10 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

Kohustused kokku

138 393 684

109 393 684

104 893 684

112 593 684

95 394 284

91 594 284

89 394 284

81 894 284

91 494 284

90 494 284

90 494 284

90 494 284

79 894 284

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kogusumma

170 763 999

141 763 999

137 263 999

144 963 999

127 764 599

123 964 599

121 764 599

114 264 599

123 864 599

122 864 599

122 864 599

122 864 599

112 264 599

Keskmine summa kuus

14 230 333

11 813 667

11 438 667

12 080 333

10 647 050

10 330 383

10 147 050

9 522 050

10 322 050

10 238 717

10 238 717

10 238 717

9 355 383

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keskmine

10 815 624

Allikas: Reykjavíki linn.

2.3.   VIIMASED MUUTUSED GUFUNESE PIIRKONNAS

(15)

2014. aasta alguses otsustas Reykjavíki linnavolikogu asutada juhtkomitee Gufunese piirkonna arengukava koostamiseks (25). Komitee tegi ettepaneku korraldada Gufunese piirkonna tulevase planeeringu avalik ideekonkurss. 2015. aasta juunis toimus Reykjavíki linnavolikogu koosolek, kus lepiti kokku, et konkursi kohta avaldatakse teade, millega ärgitatakse huvitatud isikuid esitama ideid Gufunese piirkonna tulevase korralduse kohta (26). Pärast teate avaldamist esitati linnale neli ideed. Neist ühe esitaja oli filmitootmisettevõte RVK Studios, kes väljendas oma huvi osta osa Gufunese piirkonnas asuvaid hooneid eesmärgiga asutada seal filmitööstus. Mõned hooned, mille ostmise vastu RVK Studios huvi üles näitas, olid endised Áburðarverksmiðjanile kuulunud kinnistud, mis olid rendilepingute alusel antud ÍG-le rendile.

(16)

Linn ja RVK Studios lasid hiljem kahel sõltumatul kinnisvaraagendil hinnata kõnealust osa Gufunese piirkonnast (27). 18. novembril 2015. aastal toimunud linnavolikogu koosolekul otsustas volikogu määrata kinnisvara haldamise ja majandusameti RVK Studiosega hindamisaktide alusel läbirääkimisi pidama (28). Samuti andis volikogu ametile ülesande alustada läbirääkimisi ÍGga piirkonna vabastamise ja võimaliku ümberasumise üle kooskõlas 2005. aasta üldise rendilepingu sätetega.

(17)

19. mail 2016. aastal otsustas Reykjavíki linnavolikogu sõlmida RVK Studiosega mõnede Gufunese piirkonnas asuvate kinnisasjade ostulepingu (29). Hiljem teatas linn, et ÍG kolib oma tegevuse linna uude tööstusparki Esjumelaris (30). 20. mail 2016. aastal allkirjastasid Reykjavíki linnapea ja ÍG tegevjuht kokkulepped rendilepingute lõpetamise ja ÍG ümberasumise kohta ning Esjumelaris alustati ÍG uute ruumide ehitust. 27. mail 2016. aastal allkirjastas linn RVK Studiosega mõnede endiste Áburðarverksmiðjani kinnisasjade müügilepingu (31). RVK Studiosele müüdud kinnisvara pindala oli 8 400 m2 ja ostuhind oli 301 650 000 Islandi krooni. Linn andis RVK Studiosele ka hoonetest ida pool asuva 19 200 m2 suuruse ala ostuoptsiooni. RVK Studios tasub ostuoptsiooni eest igal aastal 1 000 Islandi krooni ruutmeetri kohta.

3.   KAEBUS

(18)

Kaebuse esitaja väitel on linn andnud ÍG-le ebaseaduslikku riigiabi seeläbi, et on Gufunese piirkonna kinnisvara ja maa andnud rendile turuhinnast väiksema tasu eest. Järelevalveametile esitatud kaebuses märgib kaebuse esitaja, et kuigi täpset summat on keeruline ära näidata, on hind kindlasti mõistlikust turuhinnast tunduvalt madalam. Kuna ÍG ei tasu tavapärast turuhinda, on ta saanud konkurentsieelise. Kaebuse esitaja sõnul pakub maa Gufunese piirkonnas huvi paljudele ettevõtetele, kes vajavad oma tegevuseks suurt maa-ala, näiteks transpordikeskustele ja laoettevõtetele.

(19)

Kaebuse esitaja märkis, et 2005. aasta üldise rendilepinguga sätestati renditasuks kaks miljonit Islandi krooni, mida pidi igal aastal suurendatama vastavalt tarbijahinnaindeksile (kinnisvaramaks, mida ei tasunud ÍG, vaid kinnisvara omanik ehk linn, moodustas 41 % iga-aastasest renditasust). Lisaks on ÍG-l teatavad hoolduskohustused, mis peetakse renditasu osaks, kuigi nende kohustuste ligikaudset kulu lepingutest ei leia. Samuti ei ole rendilepingutega ÍG-l keelatud maad kolmandatele isikutele allrendile anda. Kaebuse esitaja rõhutas, et rendilepingutes ei ole kuidagi hinnatud kinnisvara osade allrendile andmisest saadavat võimalikku sissetulekut ega seda, kas see mõjutab renditasu.

(20)

Kaebuse esitaja märkis veel, et ebaselge on ruutmeetri hind ja renditasu kindlaksmääramise viis. Kaebuse esitaja sõnul peaks selle kinnisvara rentimise turuhind erinevate tunnustatud hinnakujundusmeetodite järgi olema 12–41 miljonit Islandi krooni kuus. Kaebuse esitaja väidab, et kinnisvara ÍG-le rendileandmine turuhinnast tunduvalt odavamalt on vastuolus EMP riigiabieeskirjadega.

4.   AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(21)

Otsuses nr 261/15/COL andis järelevalveamet esialgse hinnangu selle kohta, kas linna ja ÍG vahel sõlmitud lepingud Gufunese piirkonna rendileandmiseks tähendavad riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes, ning kui jah, siis kas sellist riigiabi võib pidada EMP lepinguga kokkusobivaks.

(22)

Pärast Islandi ametiasutuste esitatud teabe analüüsimist tegi järelevalveamet esialgse järelduse, mille kohaselt ei saa välistada, et linna ja ÍG vahel sõlmitud lepingud tähendavad riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes. Otsuses nr 261/15/COL toodi esile järgmised asjaolud.

i)

Artikli 61 lõike 1 tähenduses hõlmab riik kõiki riigihaldusasutusi alates keskvalitsusest kuni munitsipaaltasemeni. Kuna ÍG-le rendile antud maa ja kinnisvara kuulus linnale, tähendaks igasugune renditasu vähendamine riigi ressursside loovutamist.

ii)

Järelevalveamet väljendas kahtlust, kas linn oli ÍGga lepinguid sõlmides ikka käitunud nagu eraõiguslik rendileandja, olles õiguslikult ja faktiliselt võrreldavas olukorras. Järelevalveamet tegi esialgse järelduse, et majandusliku eelise andmist ÍG-le ei saa välistada.

iii)

Kuna ühelgi teisel ettevõttel ei olnud võimalust pidada linnaga läbirääkimisi selle maa ja kinnisvara rendile võtmise üle, asus järelevalveamet esialgu seisukohale, et meetmed näisid olevat valikulised.

iv)

Lõpetuseks märkis järelevalveamet, et igasugune ÍG-le vähendatud renditasu kujul antav abi oleks teoreetiliselt võimaldanud ettevõttel abi tulemusena laiendada või vähemalt jätkata oma tegevust. Seega piirati abi tagajärjel teistes lepinguosalistes riikides asutatud ettevõtete võimalusi, ehkki ka nemad oleks võib-olla soovinud konkureerida ÍGga Islandi jäätmekogumisturul. Seetõttu moonutas abi konkurentsi ja mõjutas EMP-sisest kaubandust.

(23)

Järelevalveameti sõnade kohaselt oli vaja esitada lisatõendeid, et teha kindlaks, kas rendilepingute tingimusi võib käsitada EMP lepinguga kokkusobivatena.

(24)

Sellest tulenevalt kahtles järelevalveamet, kas linna ja ÍG vahel sõlmitud rendilepingud tähendavad riigiabi, ning kui see on nii, siis kas neid võib pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c järgi nimetatud lepinguga kokkusobivaks.

5.   LINNA MÄRKUSED MENETLUSE ALGATAMISE OTSUSE KOHTA

(25)

Linna väitel ei hõlma ÍGga sõlmitud lepingud riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kuna ÍG ei saanud eelist.

(26)

Linn leidis, et 22. veebruari 2005. aasta ja 14. oktoobri 2005. aasta lepingud sõlmiti tavapärastel turutingimustel, kuna renditasu põhines pärast 2003. aasta lõpus toimunud avalikku konkurssi määratud renditasul ning oli kooskõlas linna ekspertide tehtud analüüside/hinnangutega.

(27)

Linn ei ole nõus sellega, et kaebuse esitaja esitletud meetodid on kohased rendi turuhinna kindlaksmääramiseks. Linn tõi selle asemel võrdluseks teise kinnisasja, st aadressil Sævarhöfði 31 asuva varem riigile kuulunud tsemenditehase, mis asub Gufunese piirkonnaga sarnases tööstuspargis.

(28)

2014. aastal ostis linn aadressil Sævarhöfði 31 asuva kinnisasja. 2013. aastal pakkus riigihangete keskamet (Ríkiskaup) seda kinnisasja Islandi riigi nimel avalikult rendile. Kui linn selle ostis, lubas ta, et võtab vastavalt avaldatud teatele vastu suurima pakkumuse. Riigihangete keskametile esitati neli pakkumust, millest suurim oli 420 000 Islandi krooni kuus, ilma et rentnik peaks osutama eriteenuseid või täitma erikohustusi. Aadressil Sævarhöfði 31 asuva kinnisasja väärtuseks on hinnatud 293 028 000 Islandi krooni. Seega moodustas suurima renditasu pakkumus kinnisasja väärtusest 0,147 %. Samas moodustab renditasu ÍGga sõlmitud 2005. aasta üldise rendilepingu järgi 0,320 % Gufunese piirkonna kinnisasja väärtusest. Linn toonitas, et aadressil Sævarhöfði 31 asuva kinnisasja renditasu määrati pärast avalikku pakkumismenetlust ning kajastab õiglaselt linnas asuvate tööstusalade turuväärtust tavapärastel turutingimustel. See võrdlus näitab, et ÍG makstavat renditasu ei saa mingil juhul pidada linnas asuvate tööstusparkide turuväärtusest väiksemaks, eriti arvestades tõika, et aadressil Sævarhöfði 31 asuva kinnisasja renditasu puhul ei võetud arvesse tegureid, mis mõjutasid Gufunese piirkonna renditasu.

(29)

Linna arvates ei ole 2005. aasta üldise rendilepingu sõlmimise ajal, st 2005. aasta oktoobris, piirkonnas olnud nõudluse hindamisel erilist tähtsust asjaolul, et hiljem huvitusid piirkonnast ka teised isikud. Tol ajal ei peetud realistlikuks pakkuda piirkonda rendile. ÍG on kandnud kõik piirkonna puhastamise ja hoonete nõuetekohasesse seisukorda viimise kulud. Lisaks ei väljendanud teised isikud huvi, kui piirkonda 2003. aastal rentimiseks pakuti. Seetõttu tuleb eeldada, et hilisem huvi on seotud piirkonna seisukorraga pärast seda, kui ÍG oli võtnud üle selle haldamise.

(30)

Linna sõnul ei ole kõrgeim hind ainus tegur, mida järelevalveamet peaks arvestama turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi rakendamisel. Asjakohane küsimus on hoopis, kas turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja oleks teinud kõnealuse tehingu samadel tingimustel (32). Lisaks tuleb avaliku ja erasektori investorite käitumise võrdlemisel lähtuda hoiakust, mis erainvestoril oleks olnud asjaomase tehingu tegemise ajal, arvestades tol ajal olemasolevat teavet ja ettenähtavaid muutusi.

(31)

Kui linna ja ÍG vahel lepingud sõlmiti, ei olnud turutingimused tavapärased, kuna sedalaadi ja sellises seisukorras olevatele tööstuskinnistutele ei leidunud aktiivset turgu. Seetõttu leiab linn, et tavalisi turutingimusi tuleb hinnata tol ajal valitsenud objektiivsest ja kontrollitavast vaatenurgast. Eeltoodust tulenevalt on linn seisukohal, et niisugune teave sisaldub dokumentides, mille Reykjavíki linn on selles asjas esitanud. Kui millegagi saab näidata sedalaadi tööstusalade tavalisi turutingimusi, siis tõendab aadressil Sævarhöfði 31 asuva varem riigile kuulunud tsemenditehase eest 2014. aastal saadud renditasu näide Gufunese piirkonnaga sarnaste tööstusalade turuväärtust.

(32)

Linna väitel ei saa rendilepingutega ÍG-le pandud kohustusi võrrelda Haslemoen Leiri asjas vaidluse all olnud kohustustega (33). Tasu vähendav kohustus, mis oli nimetatud asjas vaidluse all, puudutas Haslemoen ASi võimalikku kahju seoses sellega, et ta ei saanud teatavat hoonet rendile anda. Kuid ÍG-le pandud kohustused on seotud kinnisvara hooldustööde ja parendamise, lammutamise, elektri-, vee- ja küttetrasside ühenduse taastamise ning muude ehitustöödega selles piirkonnas. Nende kohustuste hinnangulised kulud määrasid linna eksperdid, lähtudes sarnastes projektides hiljuti korraldatud hangete tulemustest. Hoolimata sellest, et puuduvad dokumendid, mis näitaks ÍG osutatavate teenuste täpset majanduslikku mõju, ja valitseb planeeringualane ebakindlus, peab järelevalveamet nõustuma tõigaga, et nendel kohustustel on hinda alandav mõju. Linn leiab, et nende kohustuste mõju arvestamata jätmine oleks ebamõistlik, eriti seetõttu, et tegelikud kulud, mida ÍG on kohustuste tõttu kandnud, on hinnangutega kooskõlas.

(33)

Linna väitel käitus ta ÍGga rendilepinguid sõlmides turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtjana ja arvestas planeerimiskaalutlustega. Linn lisas lepingusse väga ranged ja lühikese etteteatamistähtajaga lepingu lõpetamise tingimused, et ala saaks kiiresti vabastada, kui riik otsustab alustada Sundabrauti maantee ehitamist. SR oli kinnisvara ja piirkonnaga põhjalikult tutvunud ning oli olukorras, kus ta sai objektiivselt hinnata, kas piirkonna seisukord on piisavalt hea, et seda saaks turul välja rentida. Krundi ja kinnisasjade kasutust käsitlevate otsuste tegemisel pööraks erainvestor alati tähelepanu planeeringutele.

(34)

Arvestades eespool toodud kaalutlusi, väidab linn, et ÍGga sõlmitud rendilepingud on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumiga.

6.   ÍG MÄRKUSED

(35)

ÍG väitel on neil rentnikuna suurest maatükist väga vähe kasu, vaid see muudab ainult hooldus- ja järelevalvekohustused koormavamaks ja kulukamaks. Ehkki hooned on ruutmeetrite arvu poolest ruumikad, on need väga halvas seisukorras. ÍG toonitab, et hooned osteti tõepoolest eesmärgiga need lammutada. Kavas oli need täielikult lammutada ning alale oli ette nähtud elamupiirkond ja maantee. Seetõttu on kõik maa ruutmeetritel või pindalal põhinevad arvutused piirkonna rendi turuhinna kindlaksmääramiseks asjakohatud.

(36)

2003. aastal kasutas SR Gufunese piirkonda ja hooneid selleks, et pakkuda laopindu erinevatele inimestele ja ettevõtetele, kellele SR oli andnud korralduse vabastada teised linnas asuvad alad. Selline tegevus muutus SRi jaoks peagi problemaatiliseks logistilistel põhjustel ning seetõttu pakkus SR kogu piirkonda ÍG-le rendile eesmärgiga lasta see korrastada. Alguses oli selle ülesande enda kanda võtmine ÍG-le vastumeelne, kuna piirkonnas oli mitmeid probleeme, näiteks tülikad rentnikud ning hulk autoromusid ja tööstusjäätmeid.

(37)

Viimase kümne aasta jooksul on ÍG igas kuus kulutanud keskmiselt 16,5 miljonit Islandi krooni hooldusele ja teiste tavaliselt rendileandja kohustuseks olevate kulutuste katmisele. Rendi turuhinna hindamisel tuleb neid kulutusi arvesse võtta.

(38)

ÍG sõnul on Gufunese piirkonnas asuvate hoonete seisukord kriitiline hoolimata nende renoveerimiseks kulutatud vahenditest. Peaaegu iga hoone lekib ning enamik hoonete katustest on kahjustatud ja kasutud. Ka peaaegu kõik aknad peale kontorihoone omade on kahjustatud ja kasutud, hulk hoonete põrandaid on ohtlikus seisukorras ja mõnes kohas on augud ning trepid ei vasta õigusaktidega määratud tingimustele. Lisaks ei ole suuremas osas hoonetest vett ega tualette ning elektriühendus ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega.

(39)

Samuti on ÍG peaaegu kogu rendiperioodi vältel pidanud arvestama asjaoluga, et linn võib maa lühikese etteteatamisega tagasi nõuda. Lepingu lõpetamise lühike tähtaeg – 18 kuud – ja kohustus tagastada nõudmise korral osa maast üksnes 12-kuulise etteteatamisega takistasid äritegevust, näiteks jäätmekäitlust, mis nõuab rasketehnikat.

(40)

ÍG väitel ei tähenda kaebuse esitaja hilinenud huvi 2005. aasta üldise rendilepingu sõlmimise ajal piirkonnas valitsenud nõudluse hindamisel kuigi palju. 2005. aastal oli olukord selline, et piirkonna rendile pakkumist ei peetud realistlikuks. Pärast seda on ÍG kulutanud märkimisväärse hulga vahendeid selle renoveerimiseks, puhastamiseks ja hooldamiseks. Seetõttu tuleb eeldada, et hilisem huvi on seotud piirkonna seisukorraga pärast seda, kui ÍG oli võtnud üle selle haldamise.

(41)

Lõpetuseks esitas ÍG rendilepingu kohta sõltumatu hindamisakti, mille on 15. oktoobril 2015. aastal koostanud 101 Reykjavík Fasteignasala (34). Rendilepingu hindamisaktis on märgitud 2005. aasta üldise rendilepingu hinnanguline väärtus 2005. aasta oktoobris, võttes aluseks üksikute kinnisasjade väärtuse ja seisukorra. Hindaja järelduse järgi on kinnisvara ja piirkonna igakuine rendiväärtus kokku 1 870 000 Islandi krooni.

II.   HINDAMINE

1.   RIIGIABI OLEMASOLU

(42)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.“

(43)

See tähendab, et meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses siis, kui kumulatiivselt on täidetud järgmised tingimused: meede: i) on saadud riigilt või riigi ressurssidest; ii) annab abisaajale valikulise majandusliku eelise; iii) mõjutab kaubandust lepinguosaliste vahel ja kahjustab konkurentsi.

1.1.   EELISE PUUDUMINE

1.1.1.   Üldist

(44)

Järgnevalt põhjendab järelevalveamet, miks ta on jõudnud järeldusele, et rendilepingud ei anna ÍG-le eelist EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(45)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses on eelis mis tahes majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks tavapärastes turutingimustes, st riigi sekkumiseta, saanud ja millega seetõttu asetatakse ettevõtja konkurentidest soodsamasse olukorda (35). Kui tehing tehti ses mõttes soodsatel tingimustel, et ÍG maksis renditasu, mis jääb allapoole turuhinda, saaks ettevõte eelise riigiabieeskirjade tähenduses.

(46)

Selle küsimuse uurimiseks kohaldab järelevalveamet turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi, mille puhul riikide või riigiasutuste käitumist vara müümisel või rentimisel võrreldakse eraettevõtjate käitumisega (36).

(47)

Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi kasutamise eesmärk on hinnata, kas riik on andnud mingile ettevõtjale eelise sellega, et ei ole mingis tehingus, nt vara müügi või rentimise korral, tegutsenud nagu turumajanduse tingimustes tegutsev eraettevõtja (37). Avalik-õiguslik asutus peab jätma kõrvale avaliku poliitika eesmärgid ja keskenduma selle asemel ainsale eesmärgile saavutada oma investeeringute puhul turu tulumäär või kasum ja vara müügil või rentimisel turuhind (38). Järelevalveamet märgib siiski, et selle hindamise käigus tuleb tavaliselt arvesse võtta kõiki asjaomase varaga seotud eriõigusi või -kohustusi, eriti neid, mis võivad mõjutada turuväärtust.

(48)

Kooskõla turutingimustega ja tehingu puhul kokku lepitud hinna vastavuse turuhinnale saab kindlaks teha teatavate näitajate alusel. Avatud, läbipaistva ja tingimusteta pakkumismenetluse korraldamine on üldjuhul asjakohane vahend tagamaks, et riigiasutus müüb või rendib vara kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumiga ja et asjaomase kauba või teenuse eest on makstud õiglast turuhinda. Ometi ei tähenda see automaatselt seda, et nõuetekohase pakkumismenetluse puudumise korral või võimaliku vea korral sellises menetluses võib õigustatult eeldada riigiabi olemasolu. Järelevalveamet võib tugineda ka teistele näitajatele, sealhulgas ekspertide hinnangutele.

1.1.2.   Konkursi puudumine

(49)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes peab järelevalveamet esmalt uurima, kas linna korraldatud hankemenetlus oli asjakohane ja sobiv turuhinna kindlaksmääramiseks (39). Kuid selles asjas on leidnud kinnitust, et vaidlusaluse piirkonnaga seoses ei algatatud avalikku hankemenetlust. Samuti ei tehtud enne 2005. aasta üldist rendilepingut sõltumatut hindamist.

(50)

Linn on sellegipoolest toonitanud, et ÍGga allkirjastatud 2005. aasta üldises rendilepingus renditasu kindlaksmääramisel võeti arvesse erinevaid olemasolevaid rendilepinguid, mis olid piirkonna kohta sõlmitud pärast Islandi ajakirjanduses 2003. aastal avaldatud teadaandeid. Järelevalveamet leiab siiski, et nende teadaannete puhul oli tegemist vaid huvi ülesnäitamise üleskutsetega ning need ei kujuta endast avatud ja konkurentsil põhinevat pakkumismenetlust. Samuti ei puudutanud teadaanded kogu ühele rentnikule rendile pakutavat ala, vaid pigem üksikuid kinnisasju selles piirkonnas.

(51)

Seetõttu leiab järelevalveamet, et nimetatud teavitamismenetlus ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumile. Seega ei saa seda menetlust käsitada usaldusväärse alusena kõnealuse rendiõiguse turuhinna kindlaksmääramisel.

1.1.3.   Renditasu käsitlev eksperdihinnang

(52)

Nagu eespool öeldud, ei välista piisava hankemenetluse puudumine võimalust, et järelevalveamet kohaldab eraõigusliku turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi. Järelevalveamet peab uurima asjaomase tehingu sisu ja eelkõige võrdlema kokkulepitud hinda turuhinnaga. Turuhinna kindlaksmääramisel võtab järelevalveamet tavaliselt aluseks sõltumatu eksperdi hindamisuuringu. Eelistatavalt tuleks selline uuring teha tehingu ajal. Järelevalveamet võib hindamisel tugineda siiski ka tagantjärele tehtud hindamisuuringule (40).

(53)

Linn on väitnud, et Gufunese piirkonna rentimise turuhinda mõjutavad mitmed asjaolud. Esiteks, hooned ja rajatised olid halvas seisus, mõned rentnikud ei tasunud renti ning sinna oli kogunenud jäätmeid, mis tuli ära koristada. Teiseks, Gufunese piirkonna planeeringutega seoses valitses ebakindlus. Varasemate ja praegustemunitsipaalplaneeringute järgi on tööstustegevus piirkonnas taandumas ning linn ei saa seetõttu sõlmida sealse kinnisvara pikaaegseid rendilepinguid. Kolmandaks, ÍG-l on kohustus tagastada osa maast vastava nõudmise korral 12-kuulise etteteatamisega ning kogu piirkonda, sealhulgas hooneid, hõlmava lepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg oli lühike – 18 kuud.

(54)

Nagu eespool märgitud, lasi linn kahel sõltumatul kinnisvaraagendil hinnata kinnisasjade ja rendiõiguse väärtust, kui RVK Studiosega peeti läbirääkimisi Gufunese piirkonnas asuvate hoonete müügi üle. Ehkki sõltumatud hinnangud ei puuduta otseselt kinnisvara rentimise turuhinda, kinnitasid need kinnisasjade halba seisukorda ja nende turuväärtust. Mõlemad sõltumatud hindajad toonitavad, et hooned lekivad, on ebapiisavalt soojustatud, neis on märkimisväärne hulk tööstusjäätmeid ajast, mil maad kasutas väetisetootja, ning need on üldiselt amortiseerunud. Lisaks sellele on mõnedes hoonetes asbesti ja osa tuleb lammutada.

(55)

Nagu eespool märgitud, esitas linn ka võrdluse sarnase tööstusliku kinnisasjaga, mis asub aadressil Sævarhöfði 31. Seda kinnisasja pakkus rendile riigihangete keskamet ja vastu võeti neljast pakkumusest suurim väärtusega 420 000 Islandi krooni kuus. See rendileping ei sisaldanud eriteenuseid ega -kohustusi, mida rentnik oleks pidanud osutama või täitma. Suurima renditasu pakkumuse osakaal kinnisasja väärtusest on 0,147 %, kuid ÍGga sõlmitud 2005. aasta üldise rendilepingu järgi moodustab renditasu 0,320 % Gufunese piirkonna kinnisvara väärtusest.

(56)

Samuti on 101 Reykjavík Fasteignasala teinud 2005. aasta üldise rendilepingu sõltumatu hindamise (41). Hindamine tehti 15. oktoobril 2015. aastal. See põhineb üksikute, eraldi hinnatud ja kontrollitud kinnisasjade väärtusel ning seisukorral. Hindamisel võeti arvesse kinnisasjade ja piirkonna seisukorda 2005. aastal, mil sõlmiti üldine rendileping, samuti tol ajal valitsenud turutingimusi. Hindaja järeldas, et kinnisvara ja piirkonna igakuine rendiväärtus oli 2005. aasta oktoobris kokku 1 870 000 Islandi krooni. Kuid 2005. aasta üldise rendilepingu järgi oli ÍG igakuine renditasu kokku 2 000 000 Islandi krooni, mis arvutati iga kuu ümber vastavalt tarbijahinnaindeksile (42). Seega on tasu, mida ÍG maksis igal kuul, eksperdi hinnangu järgi rendi turuhinnast suurem.

(57)

Olles kaalunud kõiki eespool toodud asjaolusid, leiab järelevalveamet, et 2005. aasta üldist rendilepingut ei sõlmitud turuhinnast odavama hinnaga.

(58)

Lõpetuseks märgib järelevalveamet, et ei võrdlus aadressil Sævarhöfði 31 asuva kinnisasjaga ega ka hinnang, mille koostas 101 Reykjavík Fasteignasala, võta arvesse rendilepingutes sisalduvaid erikohustusi, eelkõige lepingu lõpetamise lühikest etteteatamistähtaega (mida ongi nüüd kasutatud) ja mitmesuguseid hoolduskohustusi. Nende kohustuste rahalist mõju renditasule on keeruline määrata. Kuid oma olemuselt asetavad nad linna ÍG kulul soodsamasse olukorda, mis veelgi toetab järelevalveameti seisukohta, et 2005. aasta üldine rendileping sõlmiti turutingimustel.

(59)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et ÍG ei saanud rendilepingutest majanduslikku eelist.

2.   JÄRELDUS

(60)

Eespool toodud hindamisest lähtuvalt leiab järelevalveamet, et linna ja ÍG vahel sõlmitud lepingud Gufunese piirkonna rendileandmiseks ei tähenda riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reykjavíki linna ja Íslenska Gámafélagiði vahel sõlmitud lepingud Gufunese piirkonna rendileandmiseks ei tähenda riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes. Ametlik uurimine on sellega lõpetatud.

Artikkel 2

Otsus on adresseeritud Islandile.

Artikkel 3

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 26. aprill 2017

EFTA järelevalveameti nimel

eesistuja

Sven Erik SVEDMAN

kolleegiumi liige

Frank J. BÜCHEL


(1)  Otsus nr 261/15/COL algatada ametlik uurimismenetlus võimaliku riigiabi andmise kohta Gufunese piirkonnas maa ja kinnisvara rendileandmise kaudu, avaldatud: ELT C 316, 24.9.2015, lk 22, ning EMP kaasanne nr 57, 24.9.2015, lk 21.

(2)  Dokumendid nr 704341–704343.

(3)  Dokument nr 774957.

(4)  Otsus nr 261/15/COL algatada ametlik uurimismenetlus võimaliku riigiabi andmise kohta Gufunese piirkonnas maa ja kinnisvara rendileandmise kaudu, avaldatud: ELT C 316, 24.9.2015, lk 22, ning EMP kaasanne nr 57, 24.9.2015, lk 21.

(5)  Dokument nr 778453.

(6)  Dokument nr 781877.

(7)  Dokument nr 781927.

(8)  Dokument nr 786716.

(9)  Dokument nr 805588.

(10)  Dokument nr 806264.

(11)  Dokument nr 831665.

(12)  Kättesaadav veebis aadressil http://skipulagssja.skipbygg.is/skipulagssja/. Vt ka http://reykjavik.is/sites/default/files/adalskipulag/08_grafarvogur.pdf.

(13)  Ibid.

(14)  Dokument nr 716986, lk 17.

(15)  Dokumendid nr 716985 ja 742948.

(16)  Dokument nr 716986, lk 21.

(17)  Vt dokument nr 716985.

(18)  Dokument nr 716986, lk 25.

(19)  Dokument nr 716986, lk 29.

(20)  Dokument nr 716986, lk 31.

(21)  Dokument nr 716986, lk 33.

(22)  Dokument nr 716985.

(23)  Dokument nr 742948.

(24)  Kõik arvandmed on Islandi kroonides.

(25)  Dokument nr 716985.

(26)  Teade on kättesaadav veebis aadressil http://www.hugmyndasamkeppni.is/samkeppnir/gufunes-framtidharskipulag.

(27)  Dokument nr 786718.

(28)  Linnavolikogu koosoleku protokoll on kättesaadav veebis aadressil http://reykjavik.is/fundargerd/fundur-nr-5386.

(29)  Linnavolikogu koosoleku protokoll on kättesaadav veebis aadressil http://reykjavik.is/fundargerd/fundur-nr-5407.

(30)  Teade on kättesaadav veebis aadressil http://reykjavik.is/frettir/islenska-gamafelagid-flytur-esjumela.

(31)  Teade on kättesaadav veebis aadressil http://reykjavik.is/frettir/gengid-fra-kaupum-rvk-studios-fasteignum-undir-kvikmyndaver.

(32)  Kohtuotsus Westdeutsche Landesbank Girozentrale vs. komisjon, T-228/99 ja T-233/99, EU:T:2003:57.

(33)  Vt järelevalveameti 15. märtsi 2012. aasta otsus nr 90/12/COL, mis käsitleb teatavate hoonete müüki Haslemoen Leiris asuva siselaagri territooriumil, kättesaadav veebis aadressil http://www.eftasurv.int/media/decisions/90-12-COL.pdf, punkt 81.

(34)  Dokument nr 778453.

(35)  Kohtuotsus SFEI ja teised vs. La Poste ja teised, C-39/94, EU:C:1996:285, punkt 60, ning kohtuotsus Hispaania vs. komisjon, C-342/96, EU:C:1999:210, punkt 41.

(36)  Turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi kohaldamise kohta vt otsus kohtusjas E-12/11 (Asker Brygge, EFTA kohtu lahendid 2012, lk 536) ning kohtuotsus Land Burgenland ja teised vs. komisjon, C-214/12 P, C-215/12 P ja C-223/12 P, EU:C:2013:682. Need kohtuasjad käsitlevad maaga seotud otsese omandiõiguse müüki, ent neist leiab ka suuniseid muude maaga seotud õiguste, sealhulgas käesoleval juhul rendiõiguse müümise kohta.

(37)  Vt järelevalveameti suunised EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 viidatud riigiabi mõiste kohta, punkt 133. Kättesaadav aadressil http://www.eftasurv.int/media/esa-docs/physical/EFTA-Surveillance-Auhtority-Guidelines-on-the-notion-of-State-aid.pdf.

(38)  Kohtuotsus Land Burgenland ja teised vs. komisjon, C-214/12 P, C-215/12 P ja C-223/12 P, EU:C:2013:682.

(39)  EFTA järelevalveameti otsus nr 61/16/COL lõpetada ametlik uurimismenetlus seoses võimaliku abi andmisega varem NATO nimel hallatud optilise kaabli kiu rentimise kaudu, veel avaldamata, kättesaadav veebis aadressil http://www.eftasurv.int/media/esa-docs/physical/061-16-COL.pdf, punkt 80.

(40)  Kohtuasi nr E-12/11 (Asker Brygge, EFTA kohtu lahendid 2012, lk 536, punkt 81) ja EFTA järelevalveameti otsus nr 61/16/COL lõpetada ametlik uurimismenetlus seoses võimaliku abi andmisega varem NATO nimel hallatud optilise kaabli kiu rentimise kaudu, veel avaldamata, punkt 88.

(41)  Dokument nr 778453.

(42)  Dokument nr 716986, lk 25.