ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 255
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
60. aastakäik
3. oktoober 2017
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 255 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
SOOVITUSED |
|
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
3.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1781,
28. september 2017,
erandite tegemise kohta tootepõhistest päritolureeglitest, mis on kehtestatud ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepinguga, mida kohaldatakse Kanadast pärit teatavate toodete puhul kehtestatud aastakvootide piires
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 58 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Oma otsusega (EL) 2017/38 (2) on nõukogu lubanud ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (3) (edaspidi „leping“) ajutist kohaldamist. |
|
(2) |
Lepingule lisatud protokolli päritolureeglite ja päritolumenetluste kohta (edaspidi „päritolureeglite protokoll“) 5. lisaga on kehtestatud tootepõhised päritolureeglid. Mitme toote puhul on päritolureeglite protokolli 5-A lisaga tehtud tootepõhistest päritolureeglitest erandid, mida kohaldatakse aastakvootide piires. |
|
(3) |
Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2015/2447 (4) tuleb päritolureeglite 5-A lisaga kehtestatud kvoote hallata saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel. |
|
(4) |
Teatavate toodete tariifikvootide mahtu suurendatakse, kui päritolureeglite protokolli 5-A lisas kehtestatud tingimused on täidetud. |
|
(5) |
Vastavalt Euroopa Liidu Teatajas avaldatule kohaldatakse lepingut ajutiselt alates 21. septembrist 2017 (5). Lepingu kohaselt antud päritolukvootide (mida komisjon haldab saabumise järjekorras teenindamise põhimõttel) tõhusa kohaldamise ja haldamise tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 21. septembrist 2017. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelisele laiaulatuslikule majandus- ja kaubanduslepingule lisatud protokolli päritolureeglite ja päritolumenetluste kohta („päritolureeglite protokoll“) 5-A lisaga kehtestatud erandeid tootepõhistest päritolureeglitest kohaldatakse toodetele, mis on loetletud käesoleva määruse lisas kõnealuse lisaga kehtestatud kvootide piires.
Artikkel 2
Käesoleva määruse lisaga kehtestatud kvoote hallatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklitele 49–54.
Artikkel 3
1. Lisa B jaos loetletud toodete puhul suurendatakse kvootide mahtu asjaomase aasta 1. jaanuarist 10 % võrra eelmise kalendriaasta kohta määratud mahust, kui üle 80 % vastavast kvoodist on kõnealuse aasta jooksul ära kasutatud. Käesolevat lõiget kohaldatakse esimest korda 1. jaanuaril 2019 ja viimast korda 1. jaanuaril 2022.
2. Lisa C jaos loetletud toodete puhul suurendatakse kvootide mahtu asjaomase aasta 1. jaanuarist 3 % võrra eelmise kalendriaasta kohta määratud mahust, kui üle 80 % vastavast kvoodist on kõnealuse aasta jooksul ära kasutatud. Kõnealust kvoodi suurendamise sätet kohaldatakse esimest korda 1. jaanuaril 2019 ja viimast korda 1. jaanuaril 2028.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 21. septembrist 2017.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. september 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2017/38 ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 11, 14.1.2017, lk 1080).
(3) ELT L 11, 14.1.2017, lk 23.
(4) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
(5) Teatis ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 238, 16.9.2017, lk 9).
LISA
Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata määratakse soodustuskava kohaldamisala kindlaks käesoleva lisa kontekstis käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodidega vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisale, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1821). Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, määratakse soodustuskava kohaldamisala kindlaks CN-koodiga, mis kehtis käesoleva määruse vastuvõtmise ajal vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisale (muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1821) ja vastavalt käesoleva lisa tabelis esitatud kaubakirjeldusele.
A JAGU. PÕLLUMAJANDUSTOOTED
|
Jrk-nr |
CN-kood |
TARICi alamrubriik |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodi maht (netomass tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) |
|
09.8300 (1) |
ex 1302 20 10 ex 1302 20 90 |
61 , 69 61 , 69 |
Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid, millesse on netomassist vähemalt 65 % ulatuses lisatud alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 (2) kuuluvat roo- või peedisuhkrut |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
8 384 |
|
1806 10 30 1806 10 90 |
|
Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 % massist (3) |
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
30 000 |
|
|
ex 1806 20 10 ex 1806 20 30 ex 1806 20 50 ex 1806 20 70 ex 1806 20 80 ex 1806 20 95 |
20 20 20 20 12 , 92 12 , 92 |
Muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg: millesse on netomassist vähemalt 65 % ulatuses lisatud alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 (4) kuuluvat roo- või peedisuhkrut |
|||
|
ex 2101 12 92 ex 2101 12 98 |
92 92 , 94 |
Kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted, millesse on netomassist vähemalt 65 % ulatuses lisatud alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 (5) kuuluvat roo- või peedisuhkrut |
|||
|
ex 2101 20 92 ex 2101 20 98 |
82 85 , 87 |
Teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted, millesse on netomassist vähemalt 65 % ulatuses lisatud alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 (6) kuuluvat roo- või peedisuhkrut |
|||
|
ex 2106 90 20 ex 2106 90 30 ex 2106 90 51 ex 2106 90 55 ex 2106 90 59 ex 2106 90 98 |
10 10 10 10 10 , 92 26 , 32 , 33 , 34 , 37 , 38 , 42 , 53 , 55 |
Muud mujal nimetamata toiduvalmistised, millesse on netomassist vähemalt 65 % ulatuses lisatud alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 (7) kuuluvat roo- või peedisuhkrut |
|||
|
09.8301 (8) |
1704 |
|
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
2 795 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
10 000 |
||||
|
1806 31 |
|
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena, täidisega, massiga kuni 2 kg |
|||
|
1806 32 |
|
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena, täidiseta, massiga kuni 2 kg |
|||
|
1806 90 |
|
Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduvalmistised, välja arvatud alamrubriikidesse 1806 10 – 1806 32 kuuluvad tooted |
|||
|
09.8302 (9) |
1901 |
|
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
9 781 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
35 000 |
||||
|
ex 1902 11 00 |
20 |
Kuumtöötlemata pastatooted, täidiseta ja muul viisil toiduks valmistamata, sisaldavad muna ja riisi |
|||
|
ex 1902 19 10 ex 1902 19 90 |
20 20 |
Kuumtöötlemata pastatooted, täidiseta ja muul viisil toiduks valmistamata, sisaldavad riisi |
|||
|
ex 1902 20 10 ex 1902 20 30 ex 1902 20 91 ex 1902 20 99 |
20 20 20 20 |
Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, sisaldavad riisi |
|||
|
ex 1902 30 10 ex 1902 30 90 |
20 20 |
Muud riisi sisaldavad pastatooted |
|||
|
1904 10 |
|
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad |
|||
|
1904 20 |
|
Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad |
|||
|
1904 90 |
|
Toidukaubad, välja arvatud alamrubriikidesse 1904 10 – 1904 30 kuuluvad tooted |
|||
|
1905 |
|
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
|||
|
2009 81 |
|
Jõhvikamahl (Vaccinium macrocarpon, Vaccinium oxycoccos, Vaccinium vitis-idaea) |
|||
|
2009 89 35 |
41 , 45 , 47 , 49 |
Mustikamahl |
|||
|
2009 89 38 |
21 , 29 |
||||
|
2009 89 79 |
41 , 49 |
||||
|
2009 89 86 |
21 , 29 |
||||
|
2009 89 89 |
21 , 29 |
||||
|
2009 89 99 |
17 , 94 |
||||
|
2103 90 |
|
Muud kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud |
|||
|
2106 10 20 |
|
Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained, millesse ei ole lisatud alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 kuuluvat roo- või peedisuhkrut või mis sisaldavad alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 kuuluvat roo- või peedisuhkrut alla 65 % netomassist |
|||
|
ex 2106 10 80 |
31 , 70 |
||||
|
ex 2106 90 20 2106 90 92 |
10 |
Muud mujal nimetamata toiduvalmistised, millesse ei ole lisatud alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 kuuluvat roo- või peedisuhkrut või mis sisaldavad alamrubriikidesse 1701 91 – 1701 99 kuuluvat roo- või peedisuhkrut alla 65 % netomassist |
|||
|
ex 2106 90 98 |
30 , 36 , 43 , 45 , 49 |
||||
|
09.8303 (10) |
2309 10 |
|
Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
16 768 |
|
2309 90 10 |
31 , 91 |
Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendamata |
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
60 000 |
|
|
2309 90 20 |
10 |
||||
|
2309 90 31 |
11 , 17 , 81 |
||||
|
2309 90 33 |
10 |
||||
|
2309 90 35 |
10 |
||||
|
2309 90 39 |
10 |
||||
|
2309 90 41 |
41 , 51 , 81 |
||||
|
2309 90 43 |
10 |
||||
|
2309 90 49 |
10 |
||||
|
2309 90 51 |
10 |
||||
|
2309 90 53 |
10 |
||||
|
2309 90 59 |
10 |
||||
|
2309 90 70 |
10 |
||||
|
2309 90 91 |
10 |
||||
|
2309 90 96 |
31 , 91 |
B JAGU. KALA JA MEREANNID
|
Jrk-nr |
CN-kood |
TARICi alamrubriik |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodi maht (netomass tonnides) (11) |
|
09.8304 |
ex 0304 83 90 |
19 |
Külmutatud hariliku hiidlesta, v.a süvalesta (Reinhardtius hippoglossoides) filee |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
2,795 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
10 |
||||
|
09.8305 |
ex 0306 12 10 ex 0306 12 90 |
10 , 91 10 , 91 |
Keedetud ja külmutatud homaarid, koorimata |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
559 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
2 000 |
||||
|
09.8306 |
1604 11 |
|
Tooted ja konservid lõhest, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
839 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
3 000 |
||||
|
09.8307 |
1604 12 |
|
Tooted ja konservid heeringast, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
13,972 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
50 |
||||
|
09.8308 |
ex 1604 13 11 ex 1604 13 19 1604 13 90 |
90 90 |
Tooted ja konservid sardiinidest, sardinellidest ja kiludest, v.a Sardina pilchardus, mis on tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
55,891 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
200 |
||||
|
09.8309 |
ex 1605 10 00 |
19 , 99 |
Tooted ja konservid krabidest, v.a Cancer pagurus |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
12,296 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
44 |
||||
|
09.8310 |
1605 21 10 1605 21 90 1605 29 00 |
|
Tooted ja konservid krevettidest ja garneelidest |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
1 398 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
5 000 |
||||
|
09.8311 |
1605 30 |
|
Tooted ja konservid homaaridest |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
67,069 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
240 |
C JAGU. TEKSTIILTOOTED JA RÕIVAD
Tabel C 1 – Tekstiiltooted
|
Jrk-nr |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodi maht (netomass kilogrammides, kui ei ole ette nähtud teisiti) (12) |
|
09.8312 |
5107 20 |
Lambavillane kammlõng, jaemüügiks pakendamata, lambavilla sisaldusega alla 85 % massist |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
53 655 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
192 000 |
|||
|
09.8313 |
5205 12 00 |
Puuvillane lõng (v.a õmblusniit), puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, jaemüügiks pakendamata, ühekordne lõng kammimata kiududest, joontihedusega vähemalt 232,56 detsiteksi, kuid alla 714,29 detsiteksi (meetriline number üle 14, kuid mitte üle 43) |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
328 636 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
1 176 000 |
|||
|
09.8314 |
5208 59 |
Mujal nimetamata puuvillane riie, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, trükitud (v.a labasekoeline), pindtihedusega kuni 200 g/m2 |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
16 768 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
60 000 m2 |
|||
|
09.8315 |
5209 59 00 |
Mujal nimetamata puuvillane riie, puuvillasisaldusega vähemalt 85 % massist, trükitud (v.a labasekoeline), pindtihedusega üle 200 g/m2 |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
22 077 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
79 000 m2 |
|||
|
09.8316 |
5402 |
Lõng sünteesfilamentkiududest (v.a õmblusniit), k.a sünteesmonofilament, joontihedusega alla 67 detsiteksi, jaemüügiks pakendamata |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
1 118 368 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
4 002 000 |
|||
|
09.8317 |
5404 19 00 |
Mujal nimetamata sünteesmonofilament, joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ei ületa 1 mm |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
5 869 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
21 000 |
|||
|
09.8318 |
5407 |
Riie sünteesfilamentlõngast, k.a riie rubriigi 5404 materjalidest |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
1 351 990 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
4 838 000 m2 |
|||
|
09.8319 |
5505 10 |
Sünteeskiududest jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
286 441 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
1 025 000 |
|||
|
09.8320 |
5513 11 |
Polüesterstaapelkiududest riie, polüesterstaapelkiudude sisaldusega alla 85 % massist, pleegitamata või pleegitatud labasekoeline riie, segus peamiselt või üksnes puuvillaga, mitte üle 170 g/m2 |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
1 749 091 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
6 259 000 m2 |
|||
|
09.8321 |
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
162 921 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
583 000 |
|||
|
09.8322 |
5603 |
Lausriie, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
173 540 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
621 000 |
|||
|
09.8323 |
5703 |
Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, valmistoodetena või mitte |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
54 773 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
196 000 m2 |
|||
|
09.8324 |
5806 |
Telgedel kootud paelad, v.a rubriigis 5807 nimetatud tooted; paelad, mis koosnevad kleepaine abil ühendatud lõimest ilma koelõngata (lauspaelad) |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
47 228 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
169 000 |
|||
|
09.8325 |
5811 00 00 |
Tepitud tekstiil meetrikaubana, mis koosneb vähemalt ühest õmblemisega või muul viisil ühendatud tekstiilmaterjali kihist ja polstrist, v.a rubriigis 5810 nimetatud tikandid |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
3 354 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
12 000 m2 |
|||
|
09.8326 |
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv) |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
490 159 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
1 754 000 m2 |
|||
|
09.8327 |
5904 90 00 |
Põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata (v.a linoleum) |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
6 707 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
24 000 m2 |
|||
|
09.8328 |
5906 |
Kummeeritud tekstiilriie, välja arvatud rubriiki 5902 kuuluv |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
125 754 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
450 000 |
|||
|
09.8329 |
5907 00 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
829 694 m2 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
2 969 000 m2 |
|||
|
09.8330 |
5911 |
Tehnilise eriotstarbega tekstiiltooted |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
48 346 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
173 000 |
|||
|
09.8331 |
6004 |
Silmkoelised või heegeldatud kangad laiusega üle 30 cm, elastomeerse lõnga või kumminiidi sisaldusega vähemalt 5 % massist, v.a rubriiki 6001 kuuluvad trikookangad |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
6 987 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
25 000 |
|||
|
09.8332 |
6005 |
Lõimetrikookangas (sh galoontrikookudumismasinatel valmistatud trikookangas), v.a rubriikidesse 6001 –6004 kuuluv trikookangas |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
4 472 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
16 000 |
|||
|
09.8333 |
6006 |
Mujal nimetamata silmkoelised või heegeldatud kangad |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
6 707 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
24 000 |
|||
|
09.8334 |
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
34 653 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
124 000 |
|||
|
09.8335 |
6307 |
Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid) |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
140 565 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
503 000 |
Tabel C 2 – Rõivad
|
Jrk-nr |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodi maht (ühikute arv, kui ei ole ette nähtud teisiti) (13) |
|
09.8336 |
6101 30 |
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid ja muud keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud samaväärsed tooted |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
2 795 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
10 000 |
|||
|
09.8337 (14) |
6102 30 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid ja muud keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud samaväärsed tooted |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
4 751 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
17 000 |
|||
|
09.8338 (15) |
6104 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad), silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
149 507 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
535 000 |
|||
|
09.8339 |
6106 20 00 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
12 296 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
44 000 |
|||
|
09.8340 |
6108 22 00 |
Naiste ja tüdrukute aluspüksid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
36 050 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
129 000 |
|||
|
09.8341 (16) |
6108 92 00 |
Naiste ja tüdrukute negližeed, supelmantlid, hommikumantlid jms rõivaesemed, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
10 899 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
39 000 |
|||
|
09.8342 |
6109 10 00 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
95 573 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
342 000 |
|||
|
09.8343 |
6109 90 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
50 581 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
181 000 |
|||
|
09.8344 |
6110 |
Kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
133 579 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
478 000 |
|||
|
09.8345 |
6112 41 |
Naiste ja tüdrukute supelkostüümid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
20 400 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
73 000 |
|||
|
09.8346 (17) |
6114 |
Mujal nimetamata rõivad, silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
25 151 kilogrammi |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
90 000 kilogrammi |
|||
|
09.8347 |
6115 |
Sukkpüksid, retuusid, sukad, sokid jm sukktooted, sh tugisukad (näiteks veenilaiendite ravisukad) ja kamassid (jalatsipealsed), silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
27 387 kilogrammi |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
98 000 kilogrammi |
|||
|
09.8348 (18) |
6201 |
Meeste ja poiste mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms, v.a rubriiki 6203 kuuluvad rõivad, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
26 828 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
96 000 |
|||
|
09.8349 |
6202 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, poolmantlid, keebid, joped, anorakid (sh suusajakid), tuulejoped ja tuulepluusid jms, v.a rubriiki 6204 kuuluvad rõivad, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
27 666 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
99 000 |
|||
|
09.8350 |
6203 |
Meeste ja poiste ülikonnad, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad), v.a silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
26 548 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
95 000 |
|||
|
09.8351 |
6204 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (v.a supelrõivad), v.a silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
141 403 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
506 000 |
|||
|
09.8352 (19) |
6205 |
Meeste ja poiste päevasärgid, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
4 192 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
15 000 |
|||
|
09.8353 |
6206 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
17 885 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
64 000 |
|||
|
09.8354 |
6210 40 00 |
Muud mujal nimetamata meeste ja poiste rõivad, mis on valmistatud rubriikide 59.03 , 59.06 või 59.07 riidest, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
19 003 kilogrammi |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
68 000 kilogrammi |
|||
|
09.8355 |
6210 50 00 |
Muud mujal nimetamata naiste ja tüdrukute rõivad, mis on valmistatud rubriikide 59.03 , 59.06 või 59.07 riidest, v.a silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
8 384 kilogrammi |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
30 000 kilogrammi |
|||
|
09.8356 |
6211 |
Spordidressid, suusa- ja supelkostüümid; muud rõivad, v.a silmkoelised või heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
14 532 kilogrammi |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
52 000 kilogrammi |
|||
|
09.8357 |
6212 10 |
Rinnahoidjad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
82 998 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
297 000 |
|||
|
09.8358 |
6212 20 00 |
Sukahoidjad, püks-sukahoidjad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
8 943 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
32 000 |
|||
|
09.8359 |
6212 30 00 |
Korseletid, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
11 179 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
40 000 |
|||
|
09.8360 |
6212 90 00 |
Traksid, sukapaelad jms rõivaesemed ning nende osad, kaasa arvatud silmkoelised ja heegeldatud |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
4 472 kilogrammi |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
16 000 kilogrammi |
D JAGU. SÕIDUKID
|
Jrk-nr |
CN-kood |
Kauba kirjeldus |
Kvoodi kehtivusaeg |
Kvoodi maht (ühikute arv) |
|
09.8361 (20) |
8703 21 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: silindrite töömahuga kuni 1 000 cm3 |
Alates 21.9.2017 kuni 31.12.2017 |
27 946 |
|
Alates 1.1 kuni 31.12.2018 ja igal järgneval perioodil alates 1.1 kuni 31.12 |
100 000 |
|||
|
8703 22 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: silindrite töömahuga üle 1 000 cm3, kuid mitte üle 1 500 cm3 |
|||
|
8703 23 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: silindrite töömahuga üle 1 500 cm3, kuid mitte üle 3 000 cm3 |
|||
|
8703 24 |
Muud sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid: silindrite töömahuga üle 3 000 cm3 |
|||
|
8703 31 |
Muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid: silindrite töömahuga kuni 1 500 cm3 |
|||
|
8703 32 |
Muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid: silindrite töömahuga üle 1 500 cm3, kuid mitte üle 2 500 cm3 |
|||
|
8703 33 |
Muud survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid: silindrite töömahuga üle 2 500 cm3 |
|||
|
8703 40 8703 60 |
Muud, nii sädesüütega sisepõlemis-kolbmootori kui ka elektrimootoriga käitatavad sõidukid |
|||
|
8703 50 8703 70 |
Muud, nii survesüütega sisepõlemis-kolbmootori (diisel- või pooldiiselmootoriga) kui ka elektrimootoriga käitatavad sõidukid |
|||
|
8703 90 |
Muud |
(1) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(2) Roo- või peedisuhkur peab olema rafineeritud Kanadas.
(3) Roo- või peedisuhkur peab olema rafineeritud Kanadas.
(4) Roo- või peedisuhkur peab olema rafineeritud Kanadas.
(5) Roo- või peedisuhkur peab olema rafineeritud Kanadas.
(6) Roo- või peedisuhkur peab olema rafineeritud Kanadas.
(7) Roo- või peedisuhkur peab olema rafineeritud Kanadas.
(8) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(9) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(10) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(11) Kohaldatakse artikli 3 lõiget 1.
(12) Kohaldatakse artikli 3 lõiget 2.
(13) Kohaldatakse artikli 3 lõiget 2.
(14) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(15) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(16) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(17) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(18) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(19) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
(20) Kõnealust tariifikvooti saab kohaldada ekspordi- ja impordilube käsitleva õigusakti Export and Import Permits Act alusel Kanada poolt välja antud ekspordiloa esitamisel.
|
3.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/18 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1782,
28. september 2017,
millega Portugali lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2017/127 (2) on kehtestatud kvoodid 2017. aastaks. |
|
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2017. aastaks eraldatud kvoodi. |
|
(3) |
Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2017. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. september 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi
peadirektor
João AGUIAR MACHADO
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).
LISA
|
Nr |
15/TQ127 |
|
Liikmesriik |
Portugal |
|
Kalavaru |
BFT/AE45WM |
|
Liik |
Harilik tuun (Thunnus thynnus) |
|
Piirkond |
Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri |
|
Kuupäev |
19.8.2017 |
|
3.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/20 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1783,
28. september 2017,
millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku makrelli püük IIIa ja IV püügipiirkonnas, IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2017/127 (2) on kehtestatud kvoodid 2017. aastaks. |
|
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2017. aastaks eraldatud kvoodi. |
|
(3) |
Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2017. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. september 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi
peadirektor
João AGUIAR MACHADO
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).
LISA
|
Liikmesriik |
Belgia |
|
Kalavaru |
MAC/2A34., samuti vastavad eritingimused MAC/*02AN-, MAC/*4AN. ja MAC/*FRO1 |
|
Liik |
Harilik makrell (Scomber scombrus) |
|
Piirkond |
IIIa ja IV; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed |
|
Kuupäev |
23.8.2017 |
|
3.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/22 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1784,
28. september 2017,
millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse atlandi merilesta püük VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkonnas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2017/127 (2) on kehtestatud kvoodid 2017. aastaks. |
|
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2017. aastaks eraldatud kvoodi. |
|
(3) |
Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2017. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. september 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi
peadirektor
João AGUIAR MACHADO
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).
LISA
|
Nr |
17/TQ127 |
|
Liikmesriik |
Belgia |
|
Kalavaru |
PLE/7HJK. |
|
Liik |
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) |
|
Piirkond |
VIIh, VIIj ja VIIk |
|
Kuupäev |
23.8.2017 |
|
3.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/24 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1785,
28. september 2017,
millega Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merikuratlaste püük IV püügipiirkonna Norra vetes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2017/127 (2) on kehtestatud kvoodid 2017. aastaks. |
|
(2) |
Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2017. aastaks eraldatud kvoodi. |
|
(3) |
Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodi ammendumine
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2017. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.
Artikkel 2
Keelud
Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. september 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi
peadirektor
João AGUIAR MACHADO
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(2) Nõukogu 20. jaanuari 2017. aasta määrus (EL) 2017/127, millega määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2017, lk 1).
LISA
|
Nr |
18/TQ127 |
|
Liikmesriik |
Madalmaad |
|
Kalavaru |
ANF/04-N. |
|
Liik |
Merikuratlased (Lophiidae) |
|
Piirkond |
IV püügipiirkonna Norra veed |
|
Kuupäev |
5.9.2017 |
SOOVITUSED
|
3.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/26 |
ELi-EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU SOOVITUS nr 1/2017,
25. juuli 2017,
millega lepitakse kokku ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteetides [2017/1786]
ELi-EGIPTUSE ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel, (1) eriti selle artiklit 76,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa – Vahemere piirkonna lepingule assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (edaspidi „leping“) kirjutati alla 25. juunil 2001 ja see jõustus 1. juunil 2004. |
|
(2) |
Lepingu artikliga 76 antakse assotsiatsiooninõukogule pädevus teha asjakohaseid otsuseid, mida ta peab lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikuks. |
|
(3) |
Lepingu artikli 86 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise. |
|
(4) |
Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise tulemusena tehti ettepanek partneritega tehtava koostöö uue etapi alustamiseks, mis võimaldaks mõlemal pool suuremat omalustunnet. |
|
(5) |
Liit ja Egiptus on leppinud kokku tugevdada oma partnerlust, leppides kokku prioriteetides aastateks 2017–2020, eesmärgiga tegeleda liidu ja Egiptuse ees seisvate ühiste mureküsimustega, edendada ühiseid huvisid ning tagada pikaajaline stabiilsus Vahemere mõlemal kaldal, |
SOOVITAB JÄRGMIST:
Artikkel 1
Assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada käesoleva soovituse lisas esitatud ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteete.
Artikkel 2
Artiklis 1 osutatud ELi ja Egiptuse partnerluse prioriteedid asendavad ELi-Egiptuse tegevuskava, mille rakendamist assotsiatsiooninõukogu soovitas oma 6. märtsi 2007. aasta soovituses nr 1/2007.
Artikkel 3
Käesolev soovitus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 25. juuli 2017
ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu nimel
eesistuja
F. MOGHERINI
(1) ELT L 304, 30.9.2004, lk 39.
LISA
ELi JA EGIPTUSE PARTNERLUSE PRIORITEEDID AASTATEKS 2017–2020
I. Sissejuhatus
ELi ja Egiptuse suhete üldise raamistiku moodustab 2001. aastal allkirjastatud ning 2004. aastal jõustunud assotsieerimisleping. Kuigi assotsieerimisleping jääb tervikuna jõusse, sätestatakse käesolevas dokumendis prioriteedid, mille EL ja Egiptus on läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikat arvesse võttes ühiselt välja töötanud ning mis suunavad partnerlust järgmise kolme aasta jooksul.
Kõnealuste partnerluse prioriteetide eesmärk on tegeleda ELi ja Egiptuse ees seisvate mureküsimustega, edendada ühiseid huvisid ning tagada pikaajaline stabiilsus Vahemere mõlemal kaldal. Partnerluse prioriteedid on tiivustatud ühisest püüdlusest selliste universaalsete väärtuste poole nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused. Samuti on nende eesmärgiks koostöö tugevdamine, et toetada Egiptuse kestliku arengu strateegiat („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“).
II. Kavandatud prioriteedid
Partnerluse prioriteedid peaksid aitama kaasa inimeste ootuste täitumisele Vahemere mõlemal kaldal, ennekõike tagades sotsiaalse õigluse, inimväärsed töövõimalused, majanduslikud väljavaated ja oluliselt paremad elutingimused ning kindlustades seeläbi Egiptuse ja ELi stabiilsust. Loetletud eesmärkide tähtsaimad aspektid on innovatsioonil põhinev kaasav majanduskasv ning õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele tuginev tõhus ja kaasav juhtimine. Samuti arvestatakse prioriteetides rollidega, mida vastavalt EL ja Egiptus täidavad rahvusvahelises plaanis, ning nende eesmärgiks on suurendada nii nende kahepoolset koostööd kui ka nende piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd. Seega juhindutakse uuendatud partnerlussuhtes järgmistest üldprioriteetidest.
1. Egiptuse kestlik tänapäevane majandus ja sotsiaalne areng
EL ja Egiptus kui olulised partnerid teevad koostööd Egiptuse kestliku arengu strateegias („Sustainable Development Strategy – Vision 2030“) sätestatud sotsiaal-majanduslike eesmärkide saavutamise nimel, et ehitada üles stabiilne ja jõukas Egiptus.
a) Majanduse moderniseerimine ja ettevõtlus
Egiptus on seadnud kindlaks eesmärgiks saavutada pikaajaline sotsiaal-majanduslik jätkusuutlikkus, muu hulgas luues toetavama keskkonna kaasavale majanduskasvule ja töökohtade loomisele, ennekõike noorte ja naiste jaoks, sealhulgas õhutades mitteametliku sektori majandusse integreerimist. Pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse eesmärgil hõlmab see meetmeid, mis suudavad suurendada eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, et rakendada paremini kestliku arengu strateegiat, edendada toetuste ja maksustamise reforme, tugevdades selleks erasektori rolli ja parandades ärikliimat rohkemate välisinvesteeringute ligitõmbamiseks, sealhulgas avatuma ja konkurentsivõimelise kaubanduspoliitika kaudu, kasutada täielikult ära digitaalne dividend ning toetada kõige olulisemaid taristuprojekte, nagu tõhusa transpordisüsteemi väljakujundamine. Lisaks toetab EL jõupingutusi, mida Egiptus teeb avaliku halduse reformide ja hea valitsemistava edendamiseks, muu hulgas kvaliteetse statistika kasutamise ning digitaalse revolutsiooni ja sellega seonduva uue äri- ja ühiskonnamudeli arvessevõtmise kaudu.
Egiptuse kestliku arengu strateegias pannakse suurt rõhku väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd“) ning nn hiidprojektidele, nagu Suessi kanali arendusprojekt, Ülem-Egiptuse nn kuldse kolmnurga maavaraprojekt ning nelja miljoni hektari maa muutmine põllumajanduseks ja linnaehituseks kõlblikuks, samuti Egiptuse teadmistepangale, kuna need panustavad kõige enam pikaajalise sotsiaal-majandusliku arengu protsessi. Arvestades VKEde loomise olulisust kaasava majanduskasvu seisukohast, on kõnealusel sektoril ELi ja Egiptuse koostöös jätkuvalt keskne roll. Samuti kaalub EL, kuidas suurendada täiendavalt Suessi kanali arendusprojekti („Suez Canal Hub“) sotsiaal-majandusliku arengu potentsiaali. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus valdkondadeülest koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni alal ning digitehnoloogia ja -teenuste edendamisel. Sellega seoses rõhutasid Egiptus ja EL oma huvi hoogustada koostööd mitmes asjaomases teadusuuringute ja kõrghariduse harus, sealhulgas programmide „Horisont 2020“ ja „Erasmus +“ raames.
Arvestades Egiptuse hindamatut ja mitmekesist pärandit ning kultuurisektori (millega on tihedalt seotud turism) märkimisväärset osa riigi SKPs, tööhõives, välisvaluutareservides ja ühiskonnas üldiselt, pööratakse erilist tähelepanu seosele kultuuri, kultuuripärandi ja kohaliku majandusarengu vahel.
b) Kaubandus ja investeeringud
EL ja Egiptus on olulised kaubanduspartnerid. Nad on kindlalt otsustanud tugevdada olemasolevat kaubandus- ja investeerimissuhet ning tagada, et ELi ja Egiptuse assotsieerimislepingu kaubandussätted, millega luuakse vabakaubanduspiirkond, rakendatakse viisil, mis võimaldab kõigi lepingu võimaluste ärakasutamist. EL on varem esitanud idee sõlmida põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping, et olemasolevat vabakaubanduslepingut süvendada ja laiendada. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus ühiselt kindlaks muud sobilikud viisid kaubandussuhete edendamiseks.
c) Sotsiaalne areng ja sotsiaalne õiglus
Egiptus kordab oma lubadust viia läbi reformid, edendada sotsiaalset arengut ja sotsiaalset õiglust, tegeleda tema ees seisvate sotsiaalsete ja demograafiliste probleemidega ning suurendada riigi inimressursse, mis viivad edasi majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Sellega seoses toetab EL Egiptuse jõupingutusi, et kaitsta sotsiaalselt tõrjutud rühmi sotsiaalsete turvavõrkude ja sotsiaalkaitsega majandusreformide võimaliku negatiivse mõju eest. Lisaks sellele jätkavad EL ja Egiptus aktiivset kaasaaitamist maaelu ja linnade arengule ning põhiteenuste osutamise parandamist, pöörates erilist tähelepanu hariduse (sealhulgas tehnilise ja kutseõppe) moderniseerimisele ning tervisesüsteemidele. EL jagab oma kogemusi üldise tervisekindlustuse kehtestamise ja parema tervishoiuteenuse pakkumise alal.
d) Energiajulgeolek, keskkond ja kliimameetmed
EL ja Egiptus teevad koostööd energiaallikate mitmekesistamise alal, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele, ning energiatõhususe meetmete alal. Egiptuse valitsuse taotluse alusel toetab EL Egiptuse jõupingutusi ajakohastada oma integreeritud energiastrateegiat, mille eesmärk on rahuldada riigi vajadused kestliku arengu seisukohast ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Lisaks sellele annab avamere-gaasiväljade avastamine Egiptuses olulise võimaluse ELi ja Egiptuse vaheliseks sünergiaks seoses traditsiooniliste energiaallikatega, võttes arvesse olemasolevaid veeldustaristuid Egiptuses. See võimaldaks energia prognoositavamat tootmist, millest oleks kasu nii Egiptusele (võttes arvesse riigi märkimisväärset tarbimisvajadust ja potentsiaali sissetulekute suurendamiseks, sealhulgas ärikeskkonna ja sotsiaalse arengu jaoks) kui ka ELile, kuna see mitmekesistaks tema tarneallikaid. ELi ja Egiptuse vahelise energiadialoogi tugevdamine aitab kindlaks teha peamised koostöövaldkonnad, nagu tehniline abi piirkondliku energiakeskuse rajamisel, ühised teadusuuringud, kogemuste ja parimate tavade jagamine, tehnosiirded ja allpiirkondliku (Vahemere-äärsete riikide) koostöö edendamine, arvestades samas vajadusega kaitsta Vahemere mereökosüsteeme.
EL ja Egiptus teevad koostööd, et edendada kestliku arengu saavutamise kontekstis kliima- ja keskkonnameetmeid. Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe vastuvõtmise järel võetud kohustustega toetab EL Egiptust kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste rakendamisel kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Lisaks sellele teevad EL ja Egiptus koostööd selleks, et saavutada eesmärgid, mis on muu hulgas määratletud kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus.
Egiptus ja EL vaevad võimalikku koostööd sellistes valdkondades nagu ressursside, sealhulgas veeressursside säästev majandamine, bioloogiline mitmekesisus, kanalisatsioon, tahkete jäätmete käitlemine, sealhulgas tööstusliku saaste vähendamine ning kemikaalide ja ohtlike jäätmete käitlemine, samuti võitlus kõrbestumise ja mulla degradeerumise vastu. Samuti vaevad Egiptus ja EL võimalusi, mis on sätestatud Vahemere Liidu ministrite avalduses sinise majanduse kohta seoses IMP/KM (1) vahendiga. Kaalumisel olevate võimalike koostöövaldkondade hulgas on nn nutikad meresadamad, merendusklastrid, rannikualade tervikmajandamine ja merekalapüük.
2. Välispoliitiline partnerlus
ELi ja Egiptuse ühine huvi on tugevdada välispoliitikaalast koostööd kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Stabiilsuse tagamine ühistes naaberriikides ja kaugemalgi
Egiptusel kui ÜRO Julgeolekunõukogu ning Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu liikmel on täita oluline roll. EL kavatseb süvendada ja laiendada koostööd Araabia Riikide Liigaga, kelle peakorter asub samuti Egiptuses. Samuti püüdlevad Egiptus ja EL tihedama koostöö ja ühiste arusaamade poole väga mitmes küsimuses, sealhulgas mitmepoolsel tasandil. ELi ja Egiptuse partnerlus on Vahemere piirkonna, Kesk-Ida ja Aafrika stabiilsuse ja jõukuse jaoks oluline. ELi ja Egiptuse vaheline koostöö, sealhulgas piirkondlikel foorumitel, seab oma sihiks aidata kaasa konfliktide lahendamisele, rahu tagamisele ning poliitiliste ja majanduslike probleemidega tegelemisele kõnealustes piirkondades. Lisaks sellele tõhustavad EL ja Egiptus teabevahetust seoses mõlemat poolt mõjutavate suuremate piirkondlike ja rahvusvaheliste küsimustega.
Koostöö kriisiohjamisel ja humanitaarabi andmisel
EL ja Egiptus hoogustavad koostööd ja omavahelist konsulteerimist ning vahetavad kogemusi kriisiohjamise ja -ennetamise alal nii omavahel kui ka piirkonnasiseselt, et tegeleda konfliktidest ja loodusõnnetustest tulenevate keerukate probleemidega, mis ohustavad rahu, stabiilsust ja arengut nende ühistes naaberriikides ja kaugemal.
3. Stabiilsuse tugevdamine
Stabiilsuse tagamine on ELi ja Egiptuse ees seisev ühine probleem. Selle jaoks on esmatähtis luua tänapäevane ja demokraatlik riik, mis jagab hüvesid kõigile võrdselt. Tänapäevase demokraatliku riigi nurgakiviks on inimõigused, nagu kodaniku-, poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, mis on sätestatud rahvusvahelistes inimõigustealastes õigusaktides, Euroopa Liidu lepingus ja Egiptuse põhiseaduses. Need väärtused on ühised. Seega on Egiptus ja EL pühendunud demokraatia, põhivabaduste ja inimõiguste kui kõigi oma kodanike põhiseaduslike õiguste edendamisele kooskõlas mõlema riigi rahvusvaheliste kohustustega. Sellega seoses pakub EL Egiptusele toetust nimetatud kohustustele seaduste kuju andmisel.
a) Tänapäevane demokraatlik riik
Egiptus ja EL on pühendunud sellele, et tagada vastutuskohustus, õigusriigi põhimõte, inimõiguste täielik austamine ja põhivabadused ning täita oma kodanike vajadused. EL toetab Egiptuse jõupingutusi, et suurendada riigi institutsioonide suutlikkust avalikku sektorit reformida, suurendada õiguskaitseasutuste suutlikkust täita oma ülesandeid üldise turvalisuse tagamisel ning arendada välja uue parlamendi põhiseadusega ette nähtud ülesanded. Lisaks sellele hoogustavad EL ja Egiptus koostööd, et ajakohastada justiitssektorit, teha õiguskaitse erikohtute loomise ja õigusabi kaudu kõigile kodanikele kättesaadavaks, reformida riigi rahanduse juhtimist ning võidelda korruptsiooniga. Samuti kaaluvad EL ja Egiptus õigusalase koostöö arendamist kriminaal- ja tsiviilasjades. ELi ja Egiptuse parlamentide koostöö, sealhulgas parlamendikomiteede ja -gruppide vahelise struktureeritud kogemustevahetuste kaudu, parandaks koordineerimist ja edendaks vastastikust mõistmist. Samuti toetab EL Egiptuse jõupingutusi võimestada kohalikke omavalitsusi avalike teenuste kavandamiseks ja osutamiseks, tagada veelgi kindlamalt võrdsed majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised võimalused ning edendada kõigi inimeste sotsiaalset integratsiooni.
b) Julgeolek ja terrorism
Julgeolek on ühine eesmärk. Terrorism ja terrorismi soodustav vägivaldne äärmuslus ähvardavad riikide sotsiaalset struktuuri Vahemere mõlemal kaldal. Need kujutavad enesest suurt ohtu meie kodanike turvalisusele ja heaolule. Võitlus selliste ohtudega on eesmärgiks seatud nii ELis kui ka Egiptuses, kes saavad teha koostööd tervikliku lähenemisviisi abil, mis tegeleb nõuetekohaselt inimõigusi ja põhivabadusi austades terrorismi algpõhjustega, et edukalt radikaliseerumise vastu võidelda ja seda ennetada ning sotsiaal-majanduslikku arengut edendada. EL ja Egiptus on jätkuvalt pühendunud koostööle võitluses äärmusluse ning igasuguse diskrimineerimise, sealhulgas islamofoobia ja ksenofoobiaga.
Koostööd tehakse muu hulgas lennundusjulgestuse ja julgeolekualase kaitse tugevdamiseks, samuti selleks, et suurendada võimekust ennetada ja tõkestada piiriülest organiseeritud kuritegevust, nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine, inimkaubandus, uimastikaubandus ja rahapesu.
Mõlemad pooled on nõustunud hoogustama koostööd väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava rakendamisel, sealhulgas kogemuste vahetamise, koolituste ja muude suutlikkust arendavate meetmetega.
c) Rändevoogude haldamine mõlemapoolse kasu eesmärgil
Valletta tippkohtumise poliitilise deklaratsiooni ja Valletta tegevuskava alusel hakkab toimuma ELi ja Egiptuse koostöö rände valdkonnas. EL toetab Egiptuse valitsuse jõupingutusi, et tugevdada oma rände juhtimise raamistikku, mis hõlmab seadusandlike reformide elemente ja rände haldamise strateegiaid, ning ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust ja inimeste ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, mis hõlmab inimkaubanduse ohvrite tuvastamist ja abistamist. Samuti püüab ta toetada ja suurendada Egiptuse suutlikkust kaitsta rändajate õigusi ja pakkuda kooskõlas rahvusvaheliste normidega kaitset neile, kellel on sellele õigus. EL ja Egiptus kaaluvad võimalusi koostööks ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriiki, et tagada rände seaduslik haldamine kogu maailmas. Samal ajal tehakse koostööd selleks, et tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega, ennekõike madala arengutaseme, vaesuse ja töötusega.
Isikute liikuvus võib kaasa aidata oskuste ja teadmiste arendamisele, mis omakorda võib kaasa aidata Egiptuse arengule. Samuti ehitab see püsivaid sildu ELi ja Egiptuse kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu vahel. EL ja Egiptus on pühendunud rändajate õiguste täielikule kaitsele.
III. Koostööpõhimõtted
Inimteguri ja inimestevaheliste kontaktide edendamine tihendab sidemeid ja seega tugevdab partnerlust ELi ja Egiptuse vahel. Partnerluse prioriteetide üks oluline aspekt on vastastikune vastutus eurooplaste ja egiptlaste ees.
Samuti tuleks ühishuvi pakkuvaid probleeme käsitleda tihedama piirkondliku ja allpiirkondliku (lõuna-lõuna-suunalise) koostöö kaudu. Sellega seoses teevad EL ja Egiptus koostööd Vahemere Liidu raames ja Anna Lindhi sihtasutuse kaudu, ennekõike kultuuridevahelise dialoogi vallas.
Dialoogi pidamise kultuur on osutunud väärtuslikuks vahendiks, et saavutada vastastikune lugupidamine. Väga oluline on süvendada poliitilist dialoogi demokraatia ja inimõiguste teemal ning säilitada need tehnilised aspektid, mis seda tugevdavad. Samuti võimaldab dialoog partnerlust põhjendada ning hinnata selle ulatust ja sellega saavutatut.
Kooskõlas Egiptuse valituse prioriteetidega võetakse partnerluse prioriteetides arvesse rõhuasetust noortele, kellest sõltub meie ühiskondade pikaajaline stabiilsus, ja naistele, kes on ükskõik millise ühiskonna edu pandiks. Keskne eesmärk on neid võimestada ning anda neile seaduslikud ja praktilised vahendid, et nad saaksid aktiivse oma riigi majanduses ja valitsemises osalemisega täita neile õigusega kuuluvat rolli ühiskonnas. EL jagab ka edaspidi oma kogemusi naistevastase diskrimineerimisega võitlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise, samuti kaasatuse edendamise ja noortele võimaluste andmise vallas.
EL ja Egiptus on seisukohal, et kodanikuühiskond aitab oluliselt ja suuresti kaasa nendevahelise partnerluse prioriteetide rakendamisele ning läbipaistvale ja kaasavale valitsemisele ning võib toetada Egiptuses toimuvat kestliku arengu protsessi. Nad töötavad koos kodanikuühiskonnaga, et aidata kooskõlas Egiptuse põhiseaduse ja mõlema poole asjakohaste õigusaktidega tõhusalt kaasa poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu protsessile.
IV. Kokkuvõte
Ühise vastutuse vaimus on EL ja Egiptus üheskoos määratlenud partnerluse prioriteedid ning töötavad välja kokkulepitud hindamis- ja järelevalvemehhanismi. Partnerluse prioriteetide mõju hindamiseks on samuti kavas vahearuanne. EL ja Egiptus teevad kooskõlas partnerluse prioriteetide sihipärase lähenemisviisiga ning nende mõlema huvides assotsieerimislepingu rakendamise otstarbekohasemaks. Assotsiatsioonikomitee ja assotsiatsiooninõukogu on jätkuvalt peamised organid, kes viivad kord aastas läbi partnerluse prioriteetide rakendamise üldhindamise.
(1) Integreeritud merenduspoliitika / kliimamuutuste üle peetava regionaalpoliitika dialoogi vahend
Parandused
|
3.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/32 |
Komisjoni 8. veebruari 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/220 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 3 kohase osalise vahepealse läbivaatamise alusel nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 34, 9. veebruar 2017 )
Leheküljel 28 artikli 1 tabeli eelviimase rea teises veerus „Tollimaksu määr (%)“
asendatakse
„8,4“
järgmisega:
„5,0“.