27.9.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1601,

26. september 2017,

millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 209 lõiget 1 ja artikli 212 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Liidu välisinvesteeringute kavas nähakse ette Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD) loomine kui esimene sammas, tehniline abi kui teine sammas ning investeerimiskliima ja üldise poliitilise keskkonna parandamine partnerriikides kui kolmas sammas.

(2)

EFSD eesmärk on toetada investeeringuid eelkõige Aafrikas ja liidu naabruspoliitika riikides, et aidata saavutada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 („tegevuskava 2030“) ette nähtud kestliku arengu eesmärke, eriti kaotada vaesus, samuti hiljuti läbi vaadatud Euroopa naabruspoliitika raames võetud kohustuste täitmist. EFSD seab eesmärgiks tegeleda selliste investeeringute toetamise kaudu rändega, sealhulgas ebaseadusliku rändega, konkreetsete sotsiaal-majanduslike algpõhjustega ja aidata kaasa oma päritoluriiki tagasi pöörduvate rändajate kestlikule taasintegreerimisele ning tugevdada transiidikogukondi ja vastuvõtvaid kogukondi. Lisaks peaks EFSD välisinvesteeringute kava osana aitama kaasa kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe („Pariisi kokkuleppe“) täitmisele.

(3)	EFSD raames tehtavad investeeringud peaksid täiendama ja tugevdama jõupingutusi, mis on tehtud liidu rändepoliitika kontekstis kolmandate riikide puhul, sealhulgas asjakohasel juhul Euroopa rände tegevuskava alusel kolmandate riikidega loodava uue partnerlusraamistiku rakendamist.

(4)

EFSD peaks juhinduma Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkidest ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 208 sätestatud liidu poliitikast arengukoostöö valdkonnas. EFSD peaks samuti võimaldama investoritel ja eraõiguslikel äriühingutel, eelkõige mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, tulemuslikumalt panustada partnerriikide kestlikku arengusse kooskõlas liidu arengupoliitikaga ja Euroopa naabruspoliitikaga. EFSD peaks maksimeerima vastastikust täiendavust, tegelema turutõrgete ja investeerimisolukordadega, mis ei ole optimaalsed, pakkuma uuenduslikke tooteid ja kaasama erasektori vahendeid. EFSD toimingud peaksid olema selgelt eristatud muust toetusest ja seda täiendama, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga (EIP) välislaenude andmise volituse alusel tehtavad toimingud, majandusliku vastupanuvõime algatus ja investeerimisrahastu, mis loodi koostöölepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (2) (AKV-ELi partnerlusleping) (AKV riikide investeerimisrahastu). EFSD toimingud peaksid täiendama ka muude rahastamiskõlblike finantseerimisasutuste olemasolevaid meetmeid.

(5)

EFSD peaks aitama rakendada tegevuskava 2030, milles tunnistatakse, et rahvusvaheline ränne on mitmemõõtmeline tegelikkus, mis on keskse tähtsusega päritolu-, transiidi- ja sihtriikide arengu jaoks ning vajab sidusaid ja ulatuslikke meetmeid, rõhutades samas rändajate potentsiaali panustada kaasavasse majanduskasvu ja kestlikku arengusse. EFSD toetatavad investeeringud peaksid aitama tegeleda rändesurvega, mille põhjuseks on vaesus, konfliktid, ebastabiilsus, mahajäämus, ebavõrdsus, inimõiguste rikkumine, rahvastiku kasv, töö- ja majanduslike võimaluste puudumine ning kliimamuutused.

(6)

EFSD peaks järgima liidu kohustusi arengu rahastamist käsitleva Addis Abeba tegevuskava raames ning rahvusvaheliselt kokku lepitud arengu tõhususe põhimõtteid, mis esitati Lõuna-Koreas Busanis 2011. aastal toimunud neljandal kõrgetasemelisel abi tõhusust käsitleval foorumil („Busani tõhusa arengukoostöö partnerlus“) ning mida kinnitati Nairobis 2016. aastal toimunud tulemusliku arengukoostöö ülemaailmse partnerluse teisel kõrgetasemelisel kohtumisel.

(7)

EFSD eesmärk on kooskõlas liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga, milles käsitletakse selliseid küsimusi nagu ränne ja vastupanuvõime liidu välispoliitikas tervikuna, et tagada liidu välispoliitika täielik sidusus arengupoliitika eesmärkidega ning sünergia liidu arengupoliitika ja Euroopa naabruspoliitikaga. Selle eesmärk on kooskõlas ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja inimõigustealase rahvusvahelise õigusega, mis tagab inimõigustel põhineva käsitluse tegeledes ühtlasi sundrände ja ebaseadusliku rände küsimustega.

(8)

EFSD peaks edendama inimväärsete töökohtade loomist, majanduslikke võimalusi ja ettevõtlust ning keskkonnasäästlikku ja kaasavat majanduskasvu, pöörates erilist tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamisele kooskõlas liidu raamistikuga „Soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“, tugevdades seejuures õigusriigi põhimõtet, head valitsemistava, inimõigusi ning loodusvarade võrdset kättesaadavust ja kasutamist.

(9)

Erasektori kaasamisel EFSD kaudu toimuvasse liidu koostöösse partnerriikidega peaks olema arengule täiendav ja mõõdetav mõju, ilma et see moonutaks turgu, ning see peaks olema kulutõhus, tuginema vastastikusele aruandekohustusele ning riskide ja kulude jagamisele. Sellise kaasamise puhul tuleks järgida rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniseid ja põhimõtteid, sealhulgas vastutustundlike investeeringute põhimõtteid ja ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniseid hargmaistele ettevõtjatele.

(10)	Selleks et täita liidu poliitilisi kohustusi seoses kliimameetmete, taastuvenergia ja ressursitõhususega, tuleks vähemalt 28 % EFSD tagatise kaudu rahastatud vahendeid ette näha nende sektoritega seotud investeeringutele.

(11)

Käesoleva määruse kohased meetmed tuleks kavandada nii, et need oleksid kooskõlas OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidega, võttes arvesse erasektori arengu eripärasid, kajastaksid nende riikide suutlikkust, kus on ebastabiilne olukord või konflikt, kes on vähim arenenud riigid või suure võlakoormusega vaesed riigid, ning toetaksid asjakohaselt investeeringuid lõuna- ja idanaabruses.

(12)

Arvestades välisinvesteeringute kava teist sammast peaks komisjon suurendama abi, et aidata partnerriikidel tõmmata ligi investeeringuid, valmistades selleks projekte paremini ette ja muutes neid tähelepandavamaks, töötades välja suuremal hulgal pankadele sobivaid projekte ja tutvustades neid rahvusvahelistele investoritele. Luua tuleks avalikult kättesaadava ja kasutajasõbraliku andmebaasina toimiv projektide veebiportaal, mis annaks iga projekti kohta asjakohast teavet.

(13)

Investeerimiskliima ja üldise poliitilise keskkonna parandamine partnerriikides peaks olema välisinvesteeringute kava kolmas sammas. Arvestades välisinvesteeringute kava kolmandat sammast ning liidu poliitilisi suhteid partnerriikidega, peaksid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) jätkama poliitika dialooge, mille eesmärk on arendada õigusraamistikke, poliitikat ja institutsioone, mis edendavad majanduslikku stabiilsust, kestlikku investeerimist ja kaasavat majanduskasvu. Nendes poliitika dialoogides tuleks muu hulgas käsitleda võitlust korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja ebaseaduslike rahavoogude vastu, head valitsemistava, kohalike turgude kaasamist, ettevõtluse ja kohaliku ärikeskkonna edendamist, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamist ning sooteadlikku poliitikat.

(14)

EFSD koosseisu peaksid kuuluma piirkondlikud investeerimisplatvormid, mis peaksid olema loodud liidu seniste välistegevuse segarahastute töömeetodite, menetluste ja struktuuride alusel ning mis peaksid ühendama oma segarahastamistoimingud ja EFSD tagatise. EFSD tagatisega tuleks toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid partnerriikides Aafrikas ja Euroopa naabruspoliitika riikides.

(15)	Võttes arvesse segarahastamise kasutamist liidu välistegevuses käsitlevaid kontrollikoja järeldusi, on oluline kasutada segarahastamist siis, kui selle lisaväärtust saab selgelt tõendada.

(16)

Tuleks luua EFSD strateegianõukogu, et toetada komisjoni strateegiliste suuniste seadmisel ja üldiste investeerimiseesmärkide püstitamisel ning investeerimissuundade asjakohase ja mitmekülgse geograafilise ja temaatilise kaetuse tagamisel. Strateegianõukogu peaks toetama üldist koordineerimist, täiendavust ja sidusust piirkondlike investeerimisplatvormide vahel, välisinvesteeringute kava kolme samba vahel, välisinvesteeringute kava ja muude jõupingutuste vahel, mida liit teeb rändeküsimustes ja tegevuskava 2030 rakendamisel, samuti liidu välistegevuse asjaomaste rahastamisvahendite ja usaldusfondidega ning välislaenude andmise volituse alusel tehtavate EIP hallatavate toimingutega, sealhulgas EIP majandusliku vastupanuvõime algatusega ja AKV riikide investeerimisrahastuga, ilma et see piiraks EIP juhtimise sisekorra kohaldamist.

(17)

Strateegianõukogu peaks koosnema komisjoni ja kõrge esindaja, kõigi liikmesriikide ning EIP esindajatest. Euroopa Parlamendil peaks olema vaatleja staatus. Asjakohasel juhul võib vaatleja staatuse anda rahastajatele, rahastamiskõlblikele lepingupartneritele, partnerriikidele, asjaomastele piirkondlikele organisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele. Strateegianõukogu peaks võtma vastu oma töökorra. Töökorras tuleks sätestada vaatlejate kaasamise raamistik, võttes arvesse nende staatust ja rolli.

(18)	Komisjon ja EIP peaksid sõlmima lepingu, milles täpsustatakse EFSD tagatise haldamisel tehtava koostöö tingimused, ning esitama selle lepingu strateegianõukogule.

(19)

Igal piirkondlikul investeerimisplatvormil peaks olema tegevjuhatus, mis peaks tuginema olemasolevate segarahastamisvahendite tegevjuhatuste kogemusele. Piirkondlikud tegevjuhatused peaksid abistama komisjoni käesoleva määruse rakendamisel. Nad peaksid abistama komisjoni piirkondlike ja valdkondlike investeerimiseesmärkide ning piirkondlike, valdkondlike ja temaatiliste investeerimissuundade kindlaksmääramisel ja jälgimisel, arvamuste sõnastamisel segarahastamistoimingute kohta ning arvamuste avaldamisel EFSD tagatise kasutamise kohta vastavalt sätestatavatele investeerimissuundadele.

(20)	Tuleks tagada, et Euroopa Parlament ja nõukogu saavad EFSD tagatise kasutamise strateegilise suunitluse kohta investeerimissuundade kindlaksmääramise kaudu kohasel tasemel teavet.

(21)	EFSD peaks toimima ühtse kontaktpunktina, kuhu saavad rahastamisettepanekuid esitada finantseerimisasutused ja muud avaliku ja erasektori investorid, ning pakkuma erinevat laadi rahalist toetust rahastamiskõlblikele investeeringutele. EFSD tagatise peaks andma EFSD tagatisfond.

(22)

EFSD peaks investeeringute toetamiseks ja erasektori, eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamiseks kasutama uuenduslikke rahastamisvahendeid. Samuti peaks see võimaldama Euroopa investoritel ja eraõiguslikel äriühingutel, sealhulgas mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tulemuslikumalt osaleda jõupingutustes partnerriikide kestliku arengu saavutamiseks. Sellega seoses on vaja tegeleda kitsaskohtade ja investeerimistakistustega.

(23)

EFSD tagatis tuleks eelistatult anda rahastamisprojektidele, millel on suur mõju töökohtade loomisele ning mille kulude ja tulude suhe suurendab investeeringute kestlikkust. EFSD tagatisega toimingute toetamisel tuleks viia läbi põhjalik keskkonna-, finants- ja sotsiaalsete aspektide eelhindamine. EFSD tagatist ei tohiks kasutada selleks, et täita valitsuse asemel kohustust osutada olulisi avalikke teenuseid.

(24)	Euroopa Liidu delegatsioonid partnerriikides peaksid teavitama kodanikuühiskonda ja üldsust EFSD rahastamisvõimalustest ning aitama kaasa välisinvesteeringute kava kolme samba vahelisele sidususele.

(25)	EFSD tagatis tuleks anda rahastamiskõlblike lepingupartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutele või tagatisinstrumentidele algseks investeerimisperioodiks kuni 31. detsembrini 2020.

(26)

Selleks et tagada paindlikkus, suurendada atraktiivsust erasektori jaoks ning maksimeerida investeeringute mõju, on asjakohane teha erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) sätestatud liidu eelarve täitmist käsitlevatest normidest, mille kohaselt võiksid eraõigusega reguleeritud rahastamiskõlblikuks lepingupartneriks olla ka asutused, kellele ei ole delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamist, ning partnerriigi eraõigusega reguleeritud asutused.

(27)

Komisjon peaks sõlmima rahastamiskõlblike lepingupartneritega EFSD tagatislepinguid ning sätestama nendele EFSD tagatise andmise spetsiifilised tingimused. Tagatislepingud peaksid olema piisava riskijagamise õiguslik alus, stimuleerides rahastamiskõlblikke lepingupartnereid pakkuma omapoolset rahastamist, ning nendel põhinevad ka EFSD tagatise võimaliku realiseerimise mehhanismid ja kord.

(28)

EFSD tagatise loomiseks peaks liit andma 1 500 000 000 euro suuruse tagatise. Likviidsuse ja seega kogu EFSD tagatise kogumahu suurendamiseks tuleks kutsuda liikmesriike ja muid rahastajaid üles täiendavalt toetama EFSD tagatisfondi rahaga (liikmesriigid ja muud rahastajad) või andma sellele tagatise (liikmesriigid). Ka liikmesriike, avaliku sektori finantseerimisasutusi ja muid rahastajaid tuleks kutsuda üles EFSD tagatisfondi täiendavalt rahastama tingimustel, mis tuleks määrata kindlaks liidu nimel tegutseva komisjoni ja asjaomase rahastaja vahelise lepinguga.

(29)	EFSD tagatisfond peaks pakkuma likviidsuspuhvrit EFSD tagatise realiseerimise korral. Liit peaks tegema kättesaadavaks 750 000 000 eurot, et liidu finantskohustused EFSD tagatise suhtes oleksid piisavalt kaetud.

(30)	EFSD tagatise mõju suurendamiseks asjaomase piirkonna vajadusi silmas pidades, peaks liikmesriikidel ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidel olema võimalus anda toetusi tagatise või sularahana.

(31)

Kuna EFSD tagatisfondi tähenduses tuleb kasutada Euroopa Arengufondi (EAF) vahendeid, tuleks kogu EFSD tagatise rakendusperioodil 11. EAFi tingimustele (4) vastavates partnerriikides tehtavate investeeringute tagatiskatteks eraldada vähemalt 400 000 000 eurot. EFSD tagatis peaks olema kättesaadavaks alles siis, kui 11. EAFi vahenditest EFSD tagatisfondile 400 000 000 euro eraldamine on kinnitatud.

(32)

Kuna EFSD tagatisfondi tähenduses tuleb kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 232/2014 (5) loodud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi vahendeid, tuleks investeeringuteks ida- ja lõunanaabruse partnerriikidesse eraldada kogu EFSD tagatise rakendusperioodi jooksul vähemalt 100 000 000 euro suurune EFSD tagatis.

(33)

Selleks et täita täielikult oma aruandekohustus liidu kodanike ees ning tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu järelevalve ja kontroll, peaks komisjon igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande EFSD tagatisega toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. Aruanne tuleks avalikustada, et sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid, saaksid selle kohta arvamust avaldada. Samuti peaks komisjon andma igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru EFSD tagatisfondi juhtimise kohta, et tagada aruandekohustuse täitmine ja läbipaistvus. Komisjon peaks EAFi vahendite kasutamisest teavitama ka AKV-ELi ministrite nõukogu ja AKV-ELi parlamentaarset ühisassambleed.

(34)

Selleks et tagada EFSD ja välisinvesteeringute kava järelevalve ja nendega seotud aruandekohustus, peaks Euroopa Parlamendil või nõukogul olema võimalik korraldada kuulamisi komisjoni, kõrge esindaja, EIP ja teiste rahastamiskõlblike finantseerimisasutuste ning erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetava dialoogi raames.

(35)

Selleks et võtta arvesse saadud kogemusi ja aidata kaasa EFSD arengule, peaksid komisjon ja välishindajad analüüsima EFSD toimimist ja EFSD tagatisfondi kasutamist ning korraldama igal aastal konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega, kaasa arvatud kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Eraldi tuleks analüüsida käesoleva määruse kohaldamist, et selgitada välja, kas selle rakendamine on kooskõlas õigusliku alusega ning mil määral käesoleva määruse rakendamine ja elluviimine aitab kaasa selle eesmärkide saavutamisele.

(36)

Selleks et kaitsta liidu finantshuve ja teha kindlaks, kas käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul on esinenud pettust, korruptsiooni, rahapesu või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (6) ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (8).

(37)	EFSDst toetatavad rahastamis- ja investeerimistoimingud peaksid järgima liidu poliitikat maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, mis on sätestatud asjaomastes liidu õigusaktides ja nõukogu järeldustes, eriti 8. novembri 2016. aasta nõukogu järeldustes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tehakse käesoleva määrusega komisjonile ülesandeks sõlmida liidu nimel EFSD tagatislepinguid artiklis 11 määratletud rahastamiskõlblike lepingupartneritega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „piirkondlik investeerimisplatvorm“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2014 (9) artikli 4 lõike 1 punkti e või 11. EAFi toetuse puhul nõukogu määruse (EL) nr 2015/323 (10) artikli 40 kohane segarahastu koos käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud EFSD tagatise andmisega;

2)   „investeerimissuund“– sihtvaldkond, milles piirkondlike investeerimisplatvormide kaudu antavast EFSD tagatisest toetatakse investeerimisportfelle konkreetsetes piirkondades, riikides või sektorites;

3)   „rahastaja“– liikmesriik, rahvusvaheline finantseerimisasutus, liikmesriigi avalik-õiguslik asutus, avaliku sektori asutus või muu üksus, kes osaleb EFSD tagatisfondis rahalise toetuse või tagatisega;

4)   „partnerriik“– AKV-ELi partnerluslepingule alla kirjutanud riik, määruse (EL) nr 232/2014 I lisas nimetatud riik või riik, kellega võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 233/2014 (11) kohaselt teha geograafilist koostööd;

5)   „täiendavus“– põhimõte, millega tagatakse, et EFSD tagatisena antav toetus aitab kaasa kestlikule arengule toimingutega, mida ilma EFSD tagatiseta ei oleks saanud teha või mis saavutavad positiivsed tulemused suuremal määral, kui oleks võimalik ilma toetuseta. Täiendavus tähendab samuti erasektori vahendite kaasamist ja turutõrgete või investeerimisolukordadega, mis ei ole optimaalsed, tegelemist ning investeeringu kvaliteedi, kestlikkuse, mõju või ulatuse parandamist. Nimetatud põhimõttega tagatakse samuti, et EFSD tagatise toimingud ei asenda liikmesriikide, erasektori ega muudest liidu või rahvusvahelistest vahenditest antavat toetust ning peavad vältima teiste avaliku ja erasektori investeeringute väljatõrjumist. EFSD tagatisega toetatavatel projektidel on tavaliselt kõrgem riskiprofiil kui rahastamiskõlblike lepingupartnerite toetatud investeeringute portfellil tavapärases investeerimispoliitikas ilma EFSD tagatiseta.

II PEATÜKK

EUROOPA KESTLIKU ARENGU FOND

Artikkel 3

Eesmärk

1.   EFSD kui ühtse rahastamispaketi eesmärk on pakkuda rahastamiskõlblikele lepingupartneritele toetuste, tagatiste ja muude rahastamisvahenditena rahastamissuutlikkust, toetada investeerimist ja paremat juurdepääsu rahastamisele, eelkõige Aafrikas ja Euroopa naabruses, et soodustada kestlikku ja kaasavat majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada partnerriikide sotsiaal-majanduslikku vastupanuvõimet, sealhulgas, kui see on asjakohane, Euroopa naabruspoliitika ja Euroopa rände tegevuskava alusel loodud uue kolmandate riikide partnerlusraamistiku taustal, pöörates erilist tähelepanu kestlikule ja kaasavale majanduskasvule, inimväärsete töökohtade loomisele, soolisele võrdõiguslikkusele ning naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamisele, sotsiaal-majanduslikele sektoritele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, samal ajal maksimeerides täiendavust, pakkudes uuenduslikke tooteid ja kaasates eraerasektori vahendeid.

2.   EFSD juhindub ELi lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkidest ja ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud liidu arengukoostöö poliitikast ning rahvusvaheliselt kokku lepitud arengu tõhususe põhimõtetest. EFSD aitab kaasa tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, eriti vaesuse kaotamisele ja, kui see on asjakohane, Euroopa naabruspoliitika rakendamisele, et tegeleda rände konkreetsete sotsiaal-majanduslike algpõhjustega ning edendada oma päritoluriiki tagasi pöörduvate rändajate kestlikku taasintegreerimist ning tugevdada transiidi- ja vastuvõtvaid kogukondi.

3.   EFSD aitab rakendada Pariisi kokkulepet, suunates investeeringuid kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist edendavatesse sektoritesse.

4.   EFSD on kooskõlas välistegevuse rahastamisvahenditega, mis loodi määrustega (EL) nr 232/2014 ja (EL) nr 233/2014 ning (EL) nr 2015/323, ning kui need on olemas, riiklike või piirkondlike programmide ja strateegiadokumentide prioriteetidega.

Artikkel 4

EFSD ülesehitus

1.   EFSD koosseisu kuuluvad piirkondlikud investeerimisplatvormid luuakse liidu olemasolevate välistegevuse segarahastute töömeetodite, menetluste ja struktuuride alusel, mis ühendavad oma segarahastamistoimingud ja EFSD tagatistoiminguid.

2.   EFSD juhtimise tagab komisjon. Komisjon teeb EFSD tagatise tegevjuhtimisel tihedat koostööd EIPga ning teda toetavad ka teised rahastamiskõlblikud lepingupartnerid. Selleks luuakse EFSD tagatise tehnilise hindamise rühm.

Artikkel 5

EFSD strateegianõukogu

1.   Komisjonile annab EFSD juhtimisel nõu strateegianõukogu.

2.   Strateegianõukogu annab komisjonile nõu EFSD tagatise investeeringute strateegiliste suuniste ja prioriteetide valdkonnas ning aitab viia need kooskõlla liidu välistegevuse, arengupoliitika ja Euroopa naabruspoliitika juhtpõhimõtete ja eesmärkidega ning artiklis 3 sätestatud EFSD eesmärgiga. Samuti toetab ta komisjoni EFSD tagatise kasutamisega seotud üldiste investeerimiseesmärkide kindlaksmääramisel ning jälgib investeerimissuundade asjakohast ja mitmekesist geograafilist ja temaatilist kaetust, pöörates erilist tähelepanu riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt, vähim arenenud riikidele ja suure võlakoormusega vaestele riikidele.

3.   Strateegianõukogu toetab samuti üldist koordineerimist, täiendavust ja sidusust piirkondlike investeerimisplatvormide vahel, välisinvesteeringute kava kolme samba vahel, välisinvesteeringute kava ja liidu rändealase tegevuse ning tegevuskava 2030 rakendamise vahel ning, ilma et see piiraks EIP juhtimise sisekorra kohaldamist, ka üldist koordineerimist, täiendavust ja sidusust liidu välistegevuse rahastamisvahendite ja usaldusfondidega ning EIP hallatava välislaenude andmise volituse alusel tehtavate toimingutega, sealhulgas EIP majandusliku vastupanuvõime algatusega ja AKV riikide investeerimisrahastuga, tagades täieliku vastastikuse täiendavuse.

4.   Strateegianõukogu koosneb komisjoni ja kõrge esindaja, kõigi liikmesriikide ning EIP esindajatest. Euroopa Parlamendil on vaatleja staatus. Asjakohasel juhul võib vaatleja staatuse anda rahastajatele, rahastamiskõlblikele lepingupartneritele, partnerriikidele, asjaomastele piirkondlikele organisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele. Enne uue vaatleja lisamist tuleb konsulteerida strateegianõukoguga. Strateegianõukogu tegevust juhivad komisjon ja kõrge esindaja ühiselt.

5.   Strateegianõukogu kohtub vähemalt kaks korda aastas ja kui võimalik, võtab arvamusi vastu konsensuse alusel. Juhataja võib täiendavaid koosolekuid korraldada igal ajal, samuti võib täiendavaid koosolekuid korraldada ühe kolmandiku liikmete taotlusel. Kui konsensust ei saavutata, kohaldatakse hääleõigust, milles lepiti kokku strateegianõukogu esimesel koosolekul ja mis on sätestatud tema töökorras. Kõnealuse hääleõiguse puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse rahastamisallikat. Töökorras sätestatakse vaatlejate rolli reguleeriv raamistik. Strateegianõukogu koosolekute päevakorrad ja protokollid avalikustatakse pärast nende vastuvõtmist.

6.   Komisjon esitab strateegianõukogule kord aastas aruande EFSD rakendamisel tehtud edusammude kohta. Strateegianõukogu korraldab asjaomaste sidusrühmadega EFSD strateegilise suunitluse ja rakendamise teemal korrapäraselt konsultatsioone.

7.   EFSD rakendamisperioodil võtab strateegianõukogu esimesel võimalusel vastu ja avaldab suunised, milles sätestatakse see, kuidas tagatakse EFSD toimingute vastavus artiklis 9 sätestatud eesmärkidele ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele.

8.   Strateegianõukogu võtab oma strateegilistes suunistes arvesse asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone ning nõukogu otsuseid ja järeldusi.

Artikkel 6

Piirkondlikud tegevjuhatused

Igal piirkondlikul investeerimisplatvormil on tegevjuhatus. Piirkondlikud tegevjuhatused toetavad komisjoni rakendamistasandil piirkondlike ja valdkondlike investeerimiseesmärkide ning piirkondlike, valdkondlike ja temaatiliste investeerimissuundade kindlaksmääramisel ning koostavad arvamusi segarahastamistoimingute ja EFSD tagatise kasutamise kohta.

III PEATÜKK

EFSD TAGATIS JA EFSD TAGATISFOND

Artikkel 7

EFSD tagatis

1.   Liit annab pärast projekti teostatavuse hoolikat kaalumist rahastamiskõlblikele lepingupartneritele tagasivõtmatu ja tingimusteta nõudegarantii käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele.

2.   EFSD tagatisega toetatakse rahastamis- ja investeerimistoiminguid partnerriikides Aafrikas ja Euroopa naabruspoliitika riikides.

3.   EFSD tagatis antakse artiklis 10 osutatud rahastamisvahendite suhtes nõudegarantiina ja kooskõlas artiklis 9 sätestatud rahastamiskõlblikkuskriteeriumidega.

Artikkel 8

EFSD tagatise kasutamise tingimused

1.   EFSD tagatis antakse EFSD tagatislepingu alusel, mille komisjon sõlmib liidu nimel rahastamiskõlbliku lepingupartneriga.

2.   Investeerimisperiood, mille jooksul saab rahastamiskõlblike lepingupartneritega sõlmida EFSD tagatislepinguid rahastamis- ja investeerimistoimingute toetuseks, kestab kuni 31. detsembrini 2020.

3.   Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid saavad kaasrahastavate erasektori partnerite, finantsvahendajate ja lõplike tagatisesaajatega lepinguid sõlmida kuni nelja aasta jooksul pärast EFSD tagatislepingu sõlmimist.

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid EFSD tagatise kasutamiseks

1.   EFSD tagatise saamiseks artiklis 3 sätestatud EFSD eesmärgi kohased rahastamiskõlblikud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad olema kooskõlas liidu poliitikaga, eriti liidu arengupoliitikaga ja Euroopa naabruspoliitikaga, ning samuti partnerriikide strateegiate ja poliitikaga. Kõnealuste toimingute puhul võetakse arvesse muid liidu ja rahvusvahelisi toetusi, et tagada täiendavus muude algatustega, ning kõnealused toimingud toetavad järgmisi eesmärke:

a)

edendada kestlikku arengut majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas ning tegevuskava 2030 rakendamist ja, kui see on asjakohane, Euroopa naabruspoliitika rakendamist, keskendudes eelkõige vaesuse kaotamisele, inimväärsete töökohtade loomisele, majanduslikele võimalustele, oskustele ja ettevõtlusele, edendades eelkõige soolist võrdõiguslikkust ja naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamist ning jätkates ja tugevdades samal ajal õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja inimõiguste austamist;

b)	aidata kaasa liidu rändepoliitika, sealhulgas kohasel juhul kolmandate riikidega loodava uue partnerlusraamistiku rakendamisele Euroopa rände tegevuskava raames;

c)

aidata kestlikku arengut edendades kõrvaldada rände, sealhulgas ebaseadusliku rände spetsiifilisi algpõhjusi, suurendada transiidi- ja vastuvõtvate kogukondade vastupanuvõimet ning soodustada oma päritoluriiki tagasi pöörduvate rändajate kestlikku taasintegreerimist, pidades nõuetekohaselt silmas õigusriigi, hea valitsemistava ja inimõiguste tugevdamist;

d)

tugevdada sotsiaal-majanduslikke sektoreid ja piirkondi ning nendega seotud avaliku ja erasektori taristut, sealhulgas taastuv- ja säästev energia, veemajandus ja jäätmekäitlus, transport, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning keskkond, loodusvarade säästev kasutamine, säästev põllumajandus ja meremajanduse kasv, sotsiaalne taristu, tervis ning inimkapital;

e)

pakkuda rahastamisvõimalusi ja tuge era- ja ühistute sektori arendamisele, pöörates erilist tähelepanu kohalikele ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning kõrvaldada samal ajal turutõrkeid, piirata turumoonutusi ja ergutada Euroopa äriühinguid andma oma panuse EFSD eesmärkide saavutamisse;

f)

kõrvaldada erasektori investeerimistakistused, pakkudes rahastamisvahendeid, mis võivad olla nomineeritud asjaomase partnerriigi kohalikus valuutas, sealhulgas esimese järjekoha kahju tagatisi erasektori projektide tagatiste portfellidele, näiteks laenutagatised väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, taristuprojektide spetsiifiliste riskide ja muu riskikapitali tagatised;

g)	võimendada erasektoripoolset rahastamist, pöörates erilist tähelepanu mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kõrvaldades kitsaskohti ja takistusi investeeringute tegemisel;

h)	aidata kaasa kliimameetmetele ning keskkonnakaitsele ja -juhtimisele, et kõrvalmõju oleks kliimale positiivne, eraldades vähemalt 28 % rahastusest investeeringutele, mis toetavad kliimameetmeid, taastuvenergiat ja ressursitõhusust.

2.   EFSD tagatisega toetatakse rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis kõrvaldavad turutõrked ja investeerimisolukorrad, mis ei ole optimaalsed, ning mis:

a)	pakuvad täiendavust;

b)	tagavad vastastikuse täiendavuse muude algatustega, tagades EFSD tagatise toimingute selge eristatavuse, eelkõige EIP hallatava välislaenude andmise volituse alusel tehtavatest toimingutest;

c)	tagavad huvide tasakaalu, jagades riske rahastamiskõlblike lepingupartnerite ja muude võimalike lepingupartneritega;

d)

on majanduslikult ja rahaliselt teostatavad, võtavad nõuetekohaselt arvesse, et projekti võivad toetada ja kaasrahastada ka era- ja avaliku sektori partnerid, arvestades samas toimingu konkreetset keskkonda ja nende riikide suutlikkust, kus on ebastabiilne olukord või konflikt või kes on vähim arenenud riigid või suure võlakoormusega vaesed riigid, kelle suhtes võidakse kohaldada soodsamaid tingimusi;

e)	on tehniliselt teostatavad ning keskkonna ja sotsiaalvaldkonna seisukohast kestlikud;

f)	aitavad võimaluse korral kaasata võimalikult palju erasektori kapitali;

g)	järgivad arengu tõhususe põhimõtteid, mis määrati kindlaks Busani tulemusliku arengukoostöö partnerlusega ja mida kinnitati 2016. aastal Nairobis ning mis hõlmavad omalust, ühtlustamist, tulemustele keskendumist, läbipaistvust ja vastastikust aruandekohustust ning abi lahtisidumise eesmärki;

h)	on kavandatud selliselt, et need vastaksid OECD arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumidele, võttes arvesse erasektori arengu eripärasid, ning

i)

viiakse ellu täielikus kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniste, põhimõtete ja konventsioonidega, sealhulgas vastutustundlike investeeringute põhimõtetega, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, OECD suunistega hargmaistele ettevõtjatele, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni põhimõtetega vastutustundliku investeerimise kohta toidu- ja põllumajandussüsteemidesse ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja inimõigustealase rahvusvahelise õigusega.

3.   Toiminguid võib juhtumipõhiselt rahastada ning neisse võib juhtumispõhiselt investeerida mitmest liidu vahendist korraga, kui see on vajalik EFSD toetatava investeerimisprojekti edu tagamiseks ning kui see ei too kaasa muude arengueesmärkide rahastamise vähenemist.

4.   Võttes nõuetekohaselt arvesse strateegianõukogu antud nõu ja pärast konsulteerimist tegevjuhatustega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamist, kehtestab komisjon konkreetsetele piirkondadele, partnerriikidele või mõlemale, samuti konkreetsetele valdkondadele või projektidele, tagatisesaajate liikidele või mõlemale artiklis 10 osutatud, teatava piirmäärani EFSD tagatisest toetatavatest vahenditest rahastatavad investeerimissuunad. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas teabes täpsustab komisjon, kuidas investeerimissuunad vastavad artiklis 3 ja käesolevas artiklis sätestatud nõuetele ning millised on nende üksikasjalikud rahastamisprioriteedid. EIP peaks esitama pangandusega seotud küsimuste kohta kirjaliku arvamuse, mis lisatakse igale investeerimissuuna ettepanekule. Taotlused investeerimissuundade raames toetuse saamiseks esitatakse komisjonile.

Investeerimissuundade valik peab olema nõuetekohaselt põhjendatud turutõrgete või investeerimisolukordade, mis ei ole optimaalsed, analüüsiga. Sellise analüüsi viib läbi komisjon koostöös potentsiaalselt rahastamiskõlblike lepingupartnerite ja sidusrühmadega.

Aafrika investeerimisplatvormi raames eraldatakse märkimisväärne osa EFSD tagatisest ebastabiilsetele ja konfliktidest mõjutatud riikidele, sisemaariikidele ja vähim arenenud riikidele.

5.   Komisjon hindab EFSD tagatisest toetatavaid toiminguid lõigetes 1 ja 2 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel, kasutades võimaluse korral rahastamiskõlblike lepingupartnerite tulemuste mõõtmise süsteeme, mis on juba olemas. Komisjon avaldab iga investeerimissuuna hindamise tulemuse kord aastas.

Artikkel 10

Rahastamisvahendid, millele võib anda EFSD tagatise

1.   EFSD tagatisega kaetakse järgmiste vahendite riske:

a)	laenud, sealhulgas kohalikus valuutas laenud;

b)	tagatised;

c)	edasitagatised;

d)	kapitalituru instrumendid;

e)	muud rahastamisvormid ja krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, kindlustus ning omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused.

2.   Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid võivad anda lõikes 1 loetletud vahendeid investeerimissuuna raames või rahastamiskõlblike lepingupartnerite teostatavate üksikprojektide vahendeid. Neid vahendeid võib anda partnerriikidele, sealhulgas riikidele, kus on ebastabiilne olukord või konflikt või riikidele, kus on riigi ülesehitamise ja konfliktijärgse taastumise probleemid, ning kõnealuste partnerriikide institutsioonidele, sealhulgas nende avaliku ja erasektori kohalikele pankadele ja finantseerimisasutustele ning kõnealuste partnerriikide erasektori üksustele. Riikides, kus on ebastabiilne olukord või konflikt ning ka teistes riikides, kui see on põhjendatud, võidakse toetust anda avaliku sektori investeeringutele, mis mõjutavad asjakohaselt erasektori arengut.

Artikkel 11

Lepingupartnerite rahastamiskõlblikkus ja väljavalimine

1.   EFSD tagatist on õigus saada järgmistel lepingupartneritel:

a)	EIP ja Euroopa Investeerimisfond;

b)	avalik-õiguslikud asutused;

c)	rahvusvahelised organisatsioonid ja nende allasutused;

d)	avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ulatuses, mille kohta nad esitavad piisavad finantstagatised;

e)	erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktist vii liikmesriigi eraõiguslikud asutused, kes esitavad piisavad finantstagatised;

f)	erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktist vii partnerriigi eraõiguslikud asutused, kes esitavad piisavad finantstagatised.

2.   Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid järgivad määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 60 sätestatud õigusnorme ja tingimusi. Liikmesriigi või partnerriigi eraõiguslike asutuste puhul eelistatakse asutusi, kes avalikustavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimise kriteeriume käsitleva teabe.

EFSD tagatist rakendatakse võimaluse korral alati Euroopa rahastamiskõlblike lepingupartnerite juhtimisel kooskõlas käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidega. Komisjon tagab rahastamiskõlblikele lepingupartneritele kättesaadavate vahendite tulemusliku, tõhusa ja õiglase kasutamise, edendades samas rahastamiskõlblike lepingupartnerite vahelist koostööd.

Komisjon tagab kõigi rahastamiskõlblike lepingupartnerite õiglase kohtlemise ning huvide konflikti ärahoidmise EFSD rakendamisperioodil. Vastastikuse täiendavuse tagamiseks võib komisjon paluda rahastamiskõlblikelt lepingupartneritelt asjakohast teavet nende toimingute kohta, mis ei ole seotud EFSDga.

3.   Komisjon valib rahastamiskõlblikud lepingupartnerid välja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 61 kohaselt.

4.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda rahastamiskõlblikke lepingupartnereid osalema arutelus käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute üle.

Artikkel 12

EFSD tagatise tagatiskate ja tingimused

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei ületa EFSD tagatis kunagi 1 500 000 000 eurot.

2.   Liikmesriigid ja EFTA riigid võivad EFSD tagatisfondis osaleda tagatise või rahaga. Strateegianõukogu arvamuse alusel ja komisjoni heakskiidul võivad muud rahastajad osaleda rahaga.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kinnitatud osalusest viivitamata.

Lõikes 1 osutatud EFSD tagatise summat ületav tagatis antakse liidu nimel.

Liidu üldeelarvest EFSD tagatise alusel tehtavate netomaksete kogusumma ei tohi ületada 1 500 000 000 eurot. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, teevad tagatise realiseerimise korral, kui selleks on vajadus, makseid osalevad liikmesriigid või muud osalejad liiduga võrdsetel alustel.

Toetusleping sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja rahastaja vahel ning see hõlmab eelkõige maksetingimusi.

3.   EFSD tagatis on kättesaadav alles siis, kui rahaline toetus 400 000 000 eurot on 11. EAFi liidu üldeelarvesse eraldatud.

4.   Liikmesriikide osalusena antud tagatise võib realiseerida alles pärast seda, kui liidu üldeelarves ettenähtud tagatis ja muu rahaline osalus on nõuete alusel välja makstud.

Liikmesriikide poolt strateegianõukogus esitatud taotluse alusel võib nende panuse sihtotstarbeliselt ette näha projektide algatamiseks konkreetsetes piirkondades, riikides, sektorites või olemasolevates investeerimissuundades.

Osalust võib kasutada tagatise realiseerimise korral maksete tegemiseks, olenemata tagatise sihtotstarbest.

5.   EFSD tagatiste rakendusperioodil eraldatakse 11. EAFi tingimustele vastavates partnerriikides EFSD tagatisega investeeringute tagatiskatteks vastavalt AKV-ELi partnerluslepingu eesmärkidele vähemalt 400 000 000 eurot.

6.   Kooskõlas määrusega (EL) nr 232/2014 eraldatakse ida- ja lõunanaabruse partnerriikidele EFSD tagatisega investeeringute tagatiskatteks vähemalt 100 000 000 eurot.

Artikkel 13

EFSD tagatislepingute rakendamine

1.   Komisjon sõlmib liidu nimel artikli 11 ja käesoleva artikli lõike 4 kohaselt väljavalitud rahastamiskõlblike lepingupartneritega EFSD tagatislepingud, millega neile antakse tingimusteta ja tühistamatu EFSD nõudegarantii.

2.   Iga investeerimissuuna puhul sõlmib komisjon ühe või mitme rahastamiskõlbliku lepingupartneriga ühe või mitu EFSD tagatislepingut. Erivajaduse korral võib EFSD tagatise anda ka ühele rahastamis- või investeerimistoimingule. Lepinguid võib sõlmida ka kahest või enamast rahastamiskõlblikust lepingupartnerist koosneva konsortsiumiga.

Kõik EFSD tagatislepingud tehakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse alusel kättesaadavaks, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalse teabe ning tundliku äriteabe kaitsmist.

3.   EFSD tagatislepingus on sätestatud eelkõige järgmine:

a)	üksikasjalikud nõuded EFSD tagatise andmise, sealhulgas tagatise ulatuse reguleerimise ning eri liiki finantsinstrumentide portfellidele ja projektidele antava tagatise ulatuse kohta, samuti projekti ja projektiportfelli riskianalüüs, sealhulgas valdkondlikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil;

b)

käesoleva määruse eesmärgid, vajaduste hindamine ja soovitud tulemuste näitajad, võttes arvesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja vastutustundliku ettevõtluse edendamist muu hulgas eelkõige artikli 9 lõike 2 punktis i osutatud rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniste, põhimõtete ja õigusaktide järgimise kaudu;

c)	tagatise eest makstav hüvitis, mis peab kajastama riski taset, ja võimalust hüvitist osaliselt subsideerida, et pakkuda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel soodsamaid tingimusi, eelkõige artikli 9 lõike 2 punktis d osutatud riikides;

d)	EFSD tagatise kasutamist reguleerivad nõuded, sealhulgas maksete tegemise tingimused, nagu täpne ajakava, intressid maksmisele kuuluvatelt summadelt, sissenõudmis- ja muud kulud ning võimalusel vajalikud likviidsusnõuded;

e)	nõudemenetlused, sealhulgas, kuid mitte ainult sündmuste käivitamine ja ooteajad, ja nõuete sissenõudmisega seotud menetlused;

f)	järelevalve-, aruandlus- ja hindamiskohustus vastavalt artiklitele 16 ja 17;

g)	selged ja ligipääsetavad kaebuste lahendamise menetlused kolmandatele isikutele, keda EFSD tagatisega toetatavate projektide rakendamine mõjutada võib.

4.   Komisjon võtab rahastamiskõlblike lepingupartneritega EFSD tagatislepingu sõlmimisel arvesse järgmist:

a)	strateegianõukogu ja piirkondlike tegevjuhatuste nõuanded ja suunised vastavalt artiklitele 5 ja 6;

b)	investeerimissuuna eesmärgid;

c)	rahastamiskõlbliku lepingupartneri kogemused ning tegevus-, finants- ja riskijuhtimissuutlikkus;

d)	omavahendite ning erasektori kaasrahastuse summa, mille rahastamiskõlblik lepingupartner on valmis andma investeerimissuuna raames.

5.   Rahastamiskõlblik lepingupartner kiidab rahastamis- ja investeerimistoimingud heaks oma reeglite ja menetluste kohaselt ning kooskõlas EFSD tagatislepingu tingimustega.

6.   EFSD tagatisega võib katta:

a)	võlainstrumentide puhul põhisumma ja kogu ulatuses intressid ning muud summad, mille väljavalitud rahastamiskõlblik lepingupartner tasub makseviivituse korral vastavalt rahastamistoimingu tingimustele;

b)	omakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud;

c)	artikli 9 lõikes 2 osutatud muude rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kasutatud summad ja nendega seotud rahastamiskulud;

d)	makseviivitusega seotud asjakohased sissenõudmis- ja muud kulud, kui neid ei arvata maha sissenõutud summast.

7.   EFSD tagatislepingus nähakse ette sätted tagatise ulatuse, nõuete, rahastamiskõlblikkuse, rahastamiskõlblike lepingupartnerite ja kasutatavate menetluse kohta.

Artikkel 14

EFSD tagatisfond

1.   EFSD tagatisfond on likviidsuspuhver, millest tehakse rahastamiskõlblikele lepingupartneritele EFSD tagatise realiseerimise korral EFSD tagatislepinguga ettenähtud väljamakseid.

2.   EFSD tagatisfondi rahastatakse:

a)	liidu üldeelarve toetustega ja muude allikate rahalise osalusega;

b)	liikmesriikide ja muude osalejate vabatahtliku rahalise osalusega;

c)	EFSD tagatisfondi poolt investeeritud vahenditelt saadavast tulust;

d)	summadest, mis on sisse nõutud lepingulised kohustused täitmata jätnud võlgnikelt vastavalt EFSD tagatislepingus sätestatud sissenõudmismenetlusele;

e)	tuludest ja muudest maksetest, mida liit on saanud vastavalt EFSD tagatislepingule.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 punktide c ja e kohast EFSD tagatisfondi tulu käsitletakse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4.

4.   Lõikes 2 osutatud EFSD tagatisfondi vahendeid haldab vahetult komisjon ning neid investeeritakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, järgides asjakohaseid usaldatavusnõudeid. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2019 sõltumatu välishinnangu eeliste ja puuduste kohta, mis kaasnevad sellega, kui nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 asutatud (12) välistegevuse EFSD tagatisfondi ja EFSD varade rahaline haldamine tehakse ülesandeks komisjonile, EIP-le või neile mõlemale, võttes arvesse varahaldusteenuste võrdlemisel kasutatavaid asjakohaseid tehnilisi ja institutsioonilisi kriteeriume, sealhulgas iga institutsiooni tehnilist taristut, teenuste osutamise kulude võrdlust, institutsioonilist ülesehitust, aruandlust, tulemuslikkust, vastutust ja oskusteavet ning muid liidu üldeelarvega seotud varahaldusvolitusi. Kui see on kohane, lisatakse kõnealusele hinnangule seadusandlik ettepanek.

5.   EFSD tagatisfondi rahalist katet suurendatakse, kuni rahastamismäär vastab EFSD tagatisega võetud kohustuste summale. Rahastamismäär on 50 % liidu üldeelarvega kaetud EFSD tagatiskohustuste kogumahust.

6.   Pärast EFSD tagatisfondi taseme piisavuse hindamist kooskõlas artikli 16 lõikes 3 osutatud aruandega tehakse järgmised maksed:

a)	ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 8 kohaldamist, kantakse ülejääk liidu üldeelarvesse;

b)	täiendavad vahendid EFSD tagatisfondi makstakse iga-aastaste osamaksetena kuni kolme aasta jooksul alates aastast n+1.

7.   Alates 1. jaanuarist 2021 esitab komisjon juhul, kui EFSD tagatise realiseerimise tulemusel langeb tagatisfondi vahendite tase allapoole 50 % lõikes 5 sätestatud rahastamismäärast, aruande

a)	puudujäägi põhjuse kohta koos üksikasjalike selgitustega ning

b)	EFSD tagatisfondi täiendamiseks vajalike erakorraliste meetmete kohta, kui seda peetakse vajalikuks.

8.   Pärast EFSD tagatise realiseerimist EFSD tagatisfondile jäänud käesoleva artikli lõike 2 punktide c, d ja e kohase rahalise katte osa, mis ületab käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rahastamise taseme saavutamiseks vajalikke vahendeid, või käesoleva artikli lõike 6 punktis a osutatud ülejääki kasutatakse esmalt artikli 8 lõikes 3 sätestatud maksimaalse perioodi jooksul EFSD tagatise taastamiseks selle algse summani.

Artikkel 15

EFSD tagatisfondi rahastamine liidu üldeelarvest

Liidu üldeelarvest ettenähtud toetuse suurus on 350 000 000 eurot.

IV PEATÜKK

ARUANDLUS, RAAMATUPIDAMISARVESTUS JA HINDAMINE

Artikkel 16

Aruandlus ja raamatupidamisarvestus

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande EFSD tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. Kõnealune aruanne avalikustatakse. Aruandes esitatakse

a)	artiklis 3 ning artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud EFSD eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tulemuste hinnang;

b)	EFSD tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute analüüs sektorite, riikide ja piirkondade kaupa ning analüüs nende toimingute vastavuse kohta käesolevale määrusele, sealhulgas riskimeetmed ja nende mõju partnerite finants- ja majandusstabiilsusele;

c)

artikli 9 lõikes 5 sätestatud näitajatel põhinev koondanalüüs EFSD tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute täiendavuse ja lisaväärtuse, erasektori vahendite kaasamise, hinnanguliste ja tegelike väljundite ning tulemuste ja mõju kohta, sh inimväärsete töökohtade loomisele, vaesuse kaotamisele ja rände, sealhulgas ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemise viisile avalduva mõju kohta; nimetatud analüüs sisaldab toetatavate toimingute soopõhist analüüsi, mis tugineb võimaluse korral tõenditele ja sooliselt eristatud andmetele;

d)	EFSD tagatise kasutamise nõuetekohasuse ja peamistele tulemusnäitajatele vastavuse analüüs iga esitatud pakkumise kohta;

e)	EFSD tagatisest toetatavate toimingute abil saavutatud finantsvõimenduse analüüs;

f)	tagatisesaajatele üle kantud rahasumma ning rahastamis- ja investeerimistoimingute koondanalüüs rahastamiskõlblike lepingupartnerite kaupa;

g)	rahastamiskõlblike lepingupartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingute täiendavuse ja lisaväärtuse ning nende toimingutega seotud koguriski analüüs;

h)	üksikasjalik teave EFSD tagatise alusel esitatud nõuete, kahju, tulude, sissenõutud summade ja muude laekunud maksete kohta, sealhulgas üldine riskipositsioon;

i)	sõltumatu välisaudiitori auditeeritud raamatupidamisaruanded käesoleva määrusega hõlmatud rahastamiskõlblike lepingupartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta;

j)

EFSD tagatisest toetatavate ning välisinvesteeringute kava teise ja kolmanda samba raamesse kuuluvate toimingute vahelise koostoime ja vastastikuse täienduse analüüs, mis on koostatud asjaomaste vahendite kohta olemasolevate aruannete põhjal, pidades eelkõige silmas edusamme hea valitsemistava küsimuses, sealhulgas võitluses korruptsiooni ja ebaseaduslike rahavoogude vastu, inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja sooteadliku poliitika järgimisel ning ettevõtluse, kohaliku ettevõtluskeskkonna ja kohalike finantsturgude edendamisel;

k)	analüüs, mis käsitleb EFSD tagatisest toetatavate toimingute kooskõla rahvusvaheliselt heaks kiidetud arengu tõhususe põhimõtetega;

l)	tagatiste eest makstava hüvitise ja artikli 22 rakendamise analüüs.

2.   EFSD tagatisest toetatavaid riske ja EFSD tagatisfondi valitsemist käsitleva aruandluse raames esitavad rahastamiskõlblikud lepingupartnerid, kellega on sõlmitud EFSD tagatisleping, komisjoni raamatupidamisarvestuse jaoks komisjonile ja kontrollikojale igal aastal käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta sõltumatu välisaudiitori auditeeritud raamatupidamisaruande, mis sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

a)

käesoleva määrusega hõlmatud rahastamiskõlblike lepingupartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingute riskianalüüs, sealhulgas teave selle kohta, kas liidu kohustustega seoses on täidetud liidu raamatupidamiseeskirju, mille on kehtestanud komisjoni peaarvepidaja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite alusel;

b)	liidu võetud ja tasumata finantskohustused, mis tulenevad rahastamiskõlblike lepingupartnerite ja nende rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks antud EFSD tagatisest toimingute kaupa.

Rahastamiskõlblik lepingupartner esitab komisjonile taotluse korral täiendava teabe, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate komisjoni kohustuste täitmiseks.

3.   Komisjon esitab iga aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale komisjoni raamatupidamise aastaaruandes nõutava teabe EFSD tagatisfondi olukorra kohta. Lisaks esitab komisjon iga aasta 31. maiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aruande tagatisfondi valitsemise kohta eelmisel kalendriaastal, sealhulgas hinnangu sihtsumma asjakohasuse, EFSD tagatisfondi taseme ja selle täiendamise vajaduse kohta.

Esimeses lõigus osutatud aruanne sisaldab ülevaadet EFSD tagatisfondi finantsseisundist eelmise kalendriaasta lõpu seisuga, eelmise kalendriaasta rahavoogude aruannet ning oluliste tehingute ülevaadet ja muud asjakohast teavet finantskontode kohta. Aruanne sisaldab ka teavet finantsjuhtimise ning EFSD tagatisfondi tulemuste ja riski kohta eelmise kalendriaasta lõpu seisuga.

Artikkel 17

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon koostab EFSD esialgse hinnangu toimimise, juhtimise ja käesoleva määruse eesmärkide saavutamisse antud tegeliku panuse kohta 31. detsembriks 2019. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis sisaldab käesoleva määruse kohaldamise sõltumatut välisanalüüsi ning millele ta asjakohasel juhul lisab põhjendatud ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, eelkõige selleks, et pikendada artikli 8 lõikes 2 osutatud algset investeerimisperioodi. Hindamisaruandele lisatakse kontrollikoja arvamus.

2.   Komisjon hindab EFSD tagatisfondi kasutamist ja toimimist 31. detsembriks 2019 ning seejärel iga kolme aasta järel. Komisjon esitab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hindamisaruandele lisatakse kontrollikoja arvamus.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Läbipaistvus, teavitamine ja teabe avalikustamine

1.   Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid teevad kooskõlas oma läbipaistvuspoliitikaga ning dokumentidele ja teabele juurdepääsu ning andmekaitset käsitlevate liidu normidega oma veebisaidil ennetavalt ja süstemaatiliselt avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi käesoleva määruse kohaselt EFSD tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas need toimingud aitavad kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele ja nõuete järgimisele. Võimaluse korral esitatakse selline teave projekti tasandil liigendatuna. Nimetatud teabe puhul võetakse alati arvesse konfidentsiaalse ja tundliku äriteabe kaitset.

2.   Komisjon avaldab oma veebiportaalis teabe rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta ja kõigi EFSD tagatislepingute olulised osad, sealhulgas teabe rahastamiskõlblike lepingupartnerite õigusliku staatuse, eeldatava kasu ja kaebuste esitamise korra kohta kooskõlas artikli 13 lõike 3 punktiga g, võttes arvesse konfidentsiaalse ja tundliku äriteabe kaitset.

3.   Rahastamiskõlblikud lepingupartnerid avalikustavad liidu toetuse kogu teabes, mille nad avaldavad käesoleva määruse alusel EFSD tagatisest toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta.

4.   Euroopa Liidu delegatsioonid teavitavad kodanikuühiskonda ja üldsust EFSD pakutavatest rahastamisvõimalustest.

Artikkel 19

Kaebuste esitamise ja hüvitamise kord

Pidades silmas partnerriikidest pärit kolmandate isikute, sealhulgas EFSD tagatisest toetatavate projektide poolt mõjutatud kogukondade ja üksikisikute võimalikke kaebusi, avaldavad komisjon ja Euroopa Liidu delegatsioonid oma veebisaitidel otseviited kaebuste lahendamise mehhanismidele, mis on komisjoniga lepinguid sõlminud asjaomastel lepingupartneritel. Komisjon annab võimaluse esitada talle vahetult kaebusi selle kohta, kuidas rahastamiskõlblikud lepingupartnerid kaebusi menetlevad. Komisjon võtab selle teabe arvesse edasises koostöös asjaomaste rahastamiskõlblike lepingupartneritega.

Artikkel 20

Kontrollikoja poolne auditeerimine

1.   Käesoleva määruse kohase tegevuse välisauditeerimist viib läbi kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 287 ja kõnealuse tegevuse suhtes kohaldatakse seetõttu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 319 eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel antakse kontrollikojale taotluse alusel ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 juurdepääs kõikidele dokumentidele ja teabele, mida ta oma auditiülesannete täitmiseks vajab.

Artikkel 21

Pettusevastased meetmed

1.   Kui komisjonil või rahastamiskõlblikul lepingupartneril on käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute ettevalmistamise, tegemise või lõpetamise etapis põhjust kahtlustada pettust, korruptsiooni, rahapesu või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, teatab ta sellest viivitamata OLAFile. Komisjon või rahastamiskõlblik lepingupartner esitab OLAFile kogu vajaliku teabe, mis võimaldab läbi viia täieliku ja põhjaliku uurimise.

2.   OLAF võib korraldada juurdluse, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt määruste (EL, Euratom) nr 883/2013, (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ja (EÜ, Euratom) nr 2988/95 sätetele ja nendega kehtestatud menetlustele, et kaitsta liidu finantshuve eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul on olnud pettust, korruptsiooni, rahapesu või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. OLAF võib edastada juurdluse käigus saadud teabe asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui selline ebaseaduslik tegevus on tõendatud, astuvad rahastamiskõlblikud lepingupartnerid samme väljamakstud summade sissenõudmiseks oma käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul, mida selline ebaseaduslik tegevus puudutab, ning esitavad ka asjaomastele ametiasutustele kogu vajaliku teabe uurimiseks ja võimalikuks vastutusele võtmiseks.

Artikkel 22

Välja jäetud tegevused ja koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid

1.   Rahastamiskõlblik lepingupartner järgib oma rahastamis- ja investeerimistoiminguid tehes liidu õigust ning kokkulepitud rahvusvahelisi ja liidu standardeid ja ei toeta seetõttu käesoleva määruse alusel projekte, mis soodustavad rahapesu, terrorismi rahastamist, maksustamise vältimist, maksupettust ja maksudest kõrvalehoidumist.

Lisaks ei alusta rahastamiskõlblik lepingupartner uusi ega uuenda toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonis, mis on vastava liidu poliitika raames kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirja või mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2015/849 (13) artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi liidu või rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid maksustandardeid. Rahastamiskõlblik lepingupartner võib sellest põhimõttest erandi teha üksnes juhul, kui projekt viiakse reaalselt ellu ühes nimetatud jurisdiktsioonidest, ning projekti puhul ei ole mingit indikatsiooni selle kohta, et asjaomane toiming kuulub mõnda käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kategooriasse.

Finantsvahendajatega lepingute sõlmimisel võtab rahastamiskõlblik lepingupartner käesolevas artiklis viidatud nõuded asjaomastesse lepingutesse üle ning nõuab, et finantsvahendajad annaksid nõuete järgimise kohta aru.

2.   Rahastamiskõlblik lepingupartner kohaldab oma rahastamis- ja investeerimistoimingute suhtes liidu õiguses ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/847 (14) ning direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud põhimõtteid ja standardeid, mille kohaselt tuleb tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Rahastamiskõlblik lepingupartner seab käesoleva määruse kohaselt nii otse kui ka vahendajate kaudu toimuva rahastamise tingimuseks teabe avalikustamise tegelikult kasu saavate omanike kohta vastavalt direktiivile (EL) 2015/849 ja avaldab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (15) artikli 89 lõikega 1 teabe aruandluse kohta riikide lõikes.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 6. juuli 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. septembri 2017. aasta otsus.

(2)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(4)  Sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (ELT L 210, 6.8.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(6)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(7)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 236/2014, milles sätestatakse liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühised eeskirjad ja menetlused (ELT L 77, 15.3.2014, lk 95).

(10)  Nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 58, 3.3.2015, lk 17).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).

(12)  Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

---