a)

keskkonnajuhtimissüsteemiga seoses huvitatud isikud;

b)

selliste huvitatud isikute asjakohased vajadused ja ootused (st nõuded);

c)

millised nendest vajadustest ja ootustest saavad tema vastavuskohustusteks.

a)

jaotises A.4.1 osutatud väliseid ja sisemisi küsimusi;

b)

jaotises A.4.2 osutatud vastavuskohustusi;

c)

oma organisatsioonilist üksust (organisatsioonilisi üksuseid), ülesannet (ülesandeid) ja füüsilisi piire;

d)

oma tegevusvaldkondi, tooteid ja teenuseid;

e)

oma volitusi ja võimet ohjata ning avaldada mõju.

a)

võtma vastutuse keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe eest;

b)

tagama, et sisse on seatud organisatsiooni konteksti ja strateegilise suundumusega kooskõlas olevad keskkonnaalased juhtpõhimõtted ja eesmärgid;

c)

tagama organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete lõimimise organisatsiooni äriprotsessidega;

d)

tagama keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks vajalike ressursside kättesaadavuse;

e)

selgitama mõjusa keskkonnajuhtimise ja keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmise tähtsust;

f)

tagama, et keskkonnajuhtimissüsteem saavutaks oma kavandatud tulemused;

g)

suunama ja toetama isikuid, et nad saaksid kaasa aidata keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe suurendamisele;

h)

edendama järjepidevat parendamist;

i)

toetama teisi asjakohastel juhtivatel ametikohtadel isikuid eestvedaja rollis oma vastutusalas.

Märkus:

Kõnealuses rahvusvahelises standardis kasutatud sõna „äri“ võib tõlgendada üldiselt kui toiminguid, mis kuuluvad lahutamatult organisatsiooni olemasolu eesmärgi juurde.

a)

on organisatsiooni eesmärki ja konteksti, sh olemust, suurust ning tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnamõjusid arvestades asjakohane;

b)

loob raamistiku keskkonnaeesmärkide püstitamiseks;

c)

sisaldab kohustust kaitsta keskkonda, sh saastamise vältimine, ja muud konkreetset kohustust (muid konkreetseid kohustusi), mis on asjakohane (asjakohased) organisatsiooni kontekstis;

d)

sisaldavad kohustust järgida vastavuskohustusi;

e)

sisaldavad kohustust keskkonnajuhtimissüsteemi järjepidevalt parendada, et suurendada keskkonnategevuse tulemuslikkust.

—

dokumenteeritud teabena säilitatud;

—

organisatsioonis teatavaks tehtud;

—

huvitatud isikutele kättesaadavad.

a)

selle tagamine, et keskkonnajuhtimissüsteem vastab kõnealuse rahvusvahelise standardi nõuetele;

b)

tippjuhtkonna teavitamine keskkonnajuhtimissüsteemi tulemuslikkusest, sh keskkonnategevuse tulemuslikkusest.

—

jaotises 4.1 osutatud küsimusi;

—

jaotises 4.2 osutatud nõudeid;

—

oma keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala; ning määrama kindlaks riskid ja võimalused, mis on seotud tema:

—

teiste küsimuste ja nõuetega, mis on kindlaks määratud jaotistes 4.1 ja 4.2; mida peab käsitlema selleks, et:

—

riskide ja võimaluste kohta, mida on vaja käsitleda;

—

jaotistes 6.1.1 kuni 6.1.4 osutatud protsesside kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et olla kindel nende kavakohases rakendamises.

a)

muudatusi, sh kavandatud või uusi arengusuundi, uusi või muudetud tegevusi, tooteid ja teenuseid;

b)

ebatavalisi tingimusi ja põhjendatult eeldatavaid hädaolukordi.

—

keskkonnaaspektide ja seonduvate keskkonnamõjude kohta;

—

kriteeriumide kohta, mida kasutati oma oluliste keskkonnaaspektide kindlaks määramisel;

—

oluliste keskkonnaaspektide kohta.

Märkus:

Olulised keskkonnaaspektid võivad kaasa tuua riske ja võimalusi, mis seostuvad kas ebasoodsate keskkonnamõjudega (ohud) või soodsate keskkonnamõjudega (võimalused).

a)

määrama kindlaks ja omama juurdepääsu oma keskkonnaaspektidega seonduvatele vastavuskohustustele;

b)

määrama kindlaks, kuidas neid vastavuskohustusi organisatsioonis kohaldatakse;

c)

võtma neid vastavuskohustusi arvesse oma keskkonnajuhtimissüsteemi kehtestamisel, elluviimisel, toimivana hoidmisel ja järjepideval parendamisel.

Märkus:

Vastavuskohustused võivad organisatsioonile kaasa tuua riske ja võimalusi.

a)

meetmete võtmise, et käsitleda oma:

b)

kuidas:

1)

nad on välja selgitanud kõikide kehtivate keskkonnaalaste õigusnõuete mõju organisatsioonile ja on sellest teadlikud;

2)

nad tagavad vastavuse keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas keskkonnalubade ja lubade piirmäärade järgimise, ning esitavad asjakohased tõendid;

3)

organisatsioonis on kehtestatud kord, mis võimaldab neil keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid pidevalt täita.

A.6.2

Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise planeerimine

a)

kooskõlas keskkonnapoliitikaga;

b)

mõõdetavad (võimaluse korral);

c)

allutatud seirele;

d)

tehtud teatavaks;

e)

asjakohaselt kaasajastatud.

a)

mida tegema hakatakse;

b)

milliseid ressursse on selleks vaja;

c)

kes vastutab;

d)

millal eesmärk saavutatakse;

e)

kuidas tulemusi hinnatakse, sh näitajad, et seirata edenemist oma mõõdetavate keskkonnaeesmärkide saavutamise poole (vt 9.1.1).

a)

määrama kindlaks tema kontrolli all töötava(te) isiku(te) vajaliku pädevuse, mis mõjutab organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkust ja võimet täita oma vastavuskohustusi;

b)

tagama, et need isikud on pädevad asjakohase hariduse, koolituse või kogemuste abil;

c)

määrama kindlaks oma keskkonnaspektide ja keskkonnajuhtimissüsteemiga seonduvad koolitusvajadused;

d)

kus kohaldatav, rakendama meetmeid vajaliku pädevuse hankimiseks ja hindama ellu viidud meetmete mõjusust.

Märkus:

Rakendatavad meetmed võivad olla näiteks olemasolevate töötajate koolitamine, mentorlus või töötajate muule ametikohale määramine; või kompetentsete isikute tööle võtmine või nendega töövõtulepingute sõlmimine.

1)

Organisatsioon peaks tunnistama, et töötajate aktiivne kaasamine on keskkonna pideva ja eduka parandamise liikumapanev jõud ja eeldus, keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamise oluline ressurss ning parim meetod keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi edukaks juurutamiseks organisatsioonis.

2)

„Töötajate kaasamist“ tuleks mõista nii töötajate otsese osalemise kui ka teabe esitamisena töötajatele ja nende esindajatele. Seepärast peaks töötajate kaasamise kava olema kehtestatud igal tasandil. Organisatsioon peaks endale teadvustama, et juhtkonna pühendumus, reageerimisvõime ja aktiivne toetus on nende protsesside edu eelduseks. Selles kontekstis peaks juhtkond esitama töötajatele asjakohast tagasisidet.

3)

Lisaks kõnealustele nõuetele kaasatakse töötajad või nende esindajad protsessi, mille eesmärk on organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidev parandamine järgmise abil:

4)

Selleks tuleks luua asjakohaseid osalemise vorme, näiteks ettepanekute raamat, projektipõhine rühmatöö või keskkonnakomitee. Organisatsioonid võtavad arvesse komisjoni juhiseid selle ala parimate tavade kohta. Töötajate esindajad võivad soovi korral samuti osaleda.

a)

keskkonnaalastest juhtpõhimõtetest;

b)

olulistest keskkonnaaspektidest ja nende tööga seonduvatest tegelikest või võimalikest keskkonnamõjudest;

c)

oma panusest keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe saavutamisse, sh keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisega kaasnevast kasust;

d)

keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete täitmatajätmise tagajärgedest, sh organisatsiooni vastavuskohustuste täitmatajätmise tagajärgedest.

a)

mis teemadel suheldakse;

b)

millal suheldakse;

c)

kellega suheldakse;

d)

kuidas suheldakse.

—

võtma arvesse oma vastavuskohustusi;

—

tagama, et teatavaks tehtav keskkonnaalane teave on kooskõlas keskkonnajuhtimissüsteemis loodud teabega ja usaldusväärne.

a)

keskkonnajuhtimissüsteemi seisukohalt asjakohase teabe, sh keskkonnajuhtimissüsteemi muudatuste kohta, asjakohasel viisil organisatsiooni sees teatavaks tegema organisatsiooni eri tasandite ja ülesannetega seoses;

b)

tagama, et tema teabevahetuse protsess(id) võimaldab (võimaldavad) isikutel, kes töötavad organisatsiooni kontrolli all, aidata kaasa järjepidevale parendamisele.

1)

Organisatsioonid peavad suutma tõendada, et nad peavad üldsuse, ametiasutuste ja muude huvitatud isikute, sealhulgas kohalike kogukondade ja klientidega avatud dialoogi oma tegevuse, toodete ja teenuste keskkonnamõju üle.

2)

Kõrgel tasemel läbipaistvuse tagamiseks ja huvitatud isikutega usalduse loomiseks peavad EMASis registreeritud organisatsioonid avaldama konkreetset keskkonnateavet, mis on määratletud IV lisas (Keskkonnaaruandlus).

a)

kõnealuse rahvusvahelise standardi kohaselt nõutavat dokumenteeritud teavet;

b)

dokumenteeritud teavet, mis organisatsiooni hinnangul on vajalik keskkonnajuhtimissüsteemi mõjususe tagamiseks.

Märkus:

Keskkonnajuhtimissüsteemis kasutatava dokumenteeritud teabe hulk võib olla eri organisatsioonides erinev järgmiste asjaolude tõttu:

a)

tuvastatavuse ja kirjeldamise (nt pealkirja, kuupäeva, autori või viitenumbri järgi);

b)

vormingu (nt keel, tarkvaraversioon, graafika) ja teabekandja (nt paber, elektrooniline);

c)

sobivuse ja piisavuse läbivaatamise ning heakskiitmise.

a)

vajalikus kohas ja vajalikul ajal kättesaadavus ning kasutamiseks sobivus;

b)

piisav kaitstus (nt salastatuse kadumise, väärkasutuse või terviklikkuse kadumise eest).

—

levitamine, juurdepääs, otsimine ja kasutamine;

—

hoidmine ja kaitsmine, sh loetavuse säilitamine;

—

muudatuste ohjamine (nt versioonide ohjamine);

—

säilitamine ja kõrvaldamine.

Märkus:

Juurdepääsuga seoses võib vaja minna otsust selle kohta, kellel on luba dokumenteeritud teavet ainult lugeda või kellel on luba ja õigus dokumenteeritud teavet lugeda ning muuta.

—

kehtestama toimimiskriteeriumid protsessi(de)le;

—

viima ellu protsessi(de) ohjemeetmed vastavalt nende toimimiskriteeriumidele.

Märkus:

Ohjemeetmed võivad sisaldada tehnilisi ohjemeetmeid ja menetlusi. Ohjemeetmed võib rakendada hierarhia põhjal (näiteks kõrvaldamine, asendamine, haldamine) ja neid võib kasutada eraldiseisvalt või kombinatsioonina.

a)

kehtestama asjakohased ohjemeetmed tagamaks, et keskkonnaalast nõuet (keskkonnaalaseid nõudeid) käsitletakse toote või teenuse kavandamise ja arendamise protsessis, võttes arvesse selle olelusringi igat etappi;

b)

määrama asjakohasel kujul kindlaks oma keskkonnaalase(d) nõude(d) toodete ja teenuste hankimisele;

c)

tegema oma asjakohase(d) keskkonnaalase(d) nõude(d) teatavaks organisatsioonivälistele tarnijatele, sh töövõtjatele;

d)

kaaluma vajadust anda teavet võimalike oluliste keskkonnaaspektide kohta,

a)

olema valmis reageerima, planeerides meetmed hädaolukordadest tulenevate kahjulike keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks;

b)

reageerima tegelikele hädaolukordadele;

c)

rakendama meetmeid hädaolukordade tagajärgede vältimiseks või leevendamiseks vastavalt hädaolukorra ja võimaliku keskkonnamõju suurusele;

d)

perioodiliselt katsetama planeeritud meetmeid seal, kus see on teostatav;

e)

perioodiliselt, eriti pärast hädaolukordi või katsetusi, üle vaatama ja parandama oma hädaolukordadeks valmisoleku ja nendele reageerimise protsessi(d);

f)

andma asjakohastele huvitatud isikutele, sh neile, kes töötavad tema kontrolli all, vastavalt vajadusele asjakohast teavet ja koolitust hädaolukordadeks valmisoleku ja nende puhul tegutsemise kohta.

a)

mida on vaja seirata ja mõõta;

b)

usaldusväärsete tulemuste tagamiseks vajatavad seire-, mõõtmis-, analüüsi- ja hindamismeetodid;

c)

kriteeriumid, mille alusel organisatsioon hindab oma keskkonnategevuse tulemuslikkust, ja asjakohased näitajad;

d)

millal tuleb seire ja mõõtmine läbi viia;

e)

millal tuleb seire ja mõõtmise tulemusi analüüsida ja hinnata.

a)

määrama kindlaks vastavuse hindamise sageduse;

b)

hindama vastavust ja vajadusel rakendama meetmeid;

c)

hoidma toimivana vastavuse seisundit puudutavad teadmised ja arusaamad.

a)

vastab:

b)

on mõjusalt rakendatud ja toimivana hoitud.

a)

määratlema iga auditi kriteeriumid ja kohaldamisala;

b)

valima audiitorid ja korraldama auditite läbiviimise nii, et on tagatud auditeerimisprotsessi objektiivsus ja erapooletus;

c)

tagama, et auditite tulemused esitatakse asjakohastele juhtidele.

a)

meetmete seis võrreldes eelmiste juhtkonnapoolsete ülevaatustega;

b)

muutused:

c)

keskkonnaeesmärkide saavutamise määr;

d)

teave organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse kohta, sealhulgas suundumused seoses järgmisega:

e)

ressursside piisavus;

f)

asjakohane teabevahetus huvitatud isikutega, sh kaebused;

g)

järjepideva parendamise võimalused.

—

järeldusi keskkonnajuhtimissüsteemi jätkuva sobivuse, piisavuse ja mõjususe kohta;

—

otsuseid, mis on seotud järjepideva parendamise võimalustega;

—

otsuseid, mis on seotud keskkonnajuhtimissüsteemi mis tahes muutmisvajadustega, sh ressursid;

—

vajadusel meetmeid, kui keskkonnaeesmärgid ei ole saavutatud;

—

vajadusel võimalusi keskkonnajuhtimissüsteemi paremaks lõimimiseks teiste äriprotsessidega;

—

mis tahes mõju organisatsiooni strateegilisele suundumusele.

a)

reageerima mittevastavusele ning võimaluse korral:

b)

hindama mittevastavuse põhjuste kõrvaldamise meetmete vajalikkust, et vältida selle kordumist või esinemist mujal. Selleks:

c)

rakendatakse kõik vajalikud meetmed;

d)

vaadatakse üle kõikide rakendatud parandusmeetmete mõjusus;

e)

tehakse vajadusel muudatusi keskkonnajuhtimissüsteemis.

—

mittevastavuste olemuse ja nende suhtes rakendatud kõigi meetmete kohta;

—

kõigi parandusmeetmete tulemuste kohta.