ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 217

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. Aastakäik
23. august 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2017/1494, 19. detsember 2016, riigiabi SA.38760 (2016/C) kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb anda seoses investeerimislepinguga biomassi kasutamisele ülemineku kohta Draxi elektrijaama esimeses plokis (teatavaks tehtud numbri C(2016) 8442 all)  ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

OTSUSED

23.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 217/1


KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/1494,

19. detsember 2016,

riigiabi SA.38760 (2016/C) kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb anda seoses investeerimislepinguga biomassi kasutamisele ülemineku kohta Draxi elektrijaama esimeses plokis

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 8442 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Pärast teatise esitamisele eelnenud kontakte teatas Ühendkuningriik 2. aprillil 2015 vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3, et ta toetab Draxi elektrijaama esimese ploki üleminekut biomassi kasutamisele. 20. mail, 24. juulil ja 23. oktoobril 2015 palus komisjon Ühendkuningriigilt lisateavet. Ühendkuningriigi ametiasutused vastasid 26. mail, 25. augustil ja 5. novembril 2015.

(2)

5. jaanuari 2016. aasta kirjaga teatas komisjon Ühendkuningriigile oma otsusest algatada aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus abimeetme suhtes, millega toetatakse Draxi elektrijaama esimese ploki üleminekut biomassi kasutamisele (edaspidi „menetluse algatamise otsus“).

(3)

18. veebruaril 2015 esitas Ühendkuningriik komisjonile oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(4)

5. veebruaril 2016 avaldati menetluse algatamise otsus Euroopa Liidu Teatajas. Samuti kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(5)

Komisjon sai märkusi 49-lt huvitatud isikult. 7. aprillil 2016 edastas komisjon need Ühendkuningriigile, andes talle võimaluse vastata. Ühendkuningriik vastas märkustele nõuetekohaselt 9. mail 2016.

2.   MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1.   Draxi elektrijaama biomassi kasutamisele ülemineku projekt ja abisaaja

(6)

Ühendkuningriik valis taastuvenergia kasutamist võimaldava lõpliku investeerimisotsuse (Final Investment Decision Enabling for Renewables, edaspidi „FIDeR“) tegemise protsessis välja kaheksa taastuvenergia projekti (2). Neid valitud projekte toetatakse investeerimislepingute alusel. Teatatud meede, mis on seotud Draxi elektrijaama esimese plokiga, on üks FIDeRi raames välja valitud kaheksast projektist (3).

(7)

Teatatud abi puudutab tegevusabi elektri jaoks, mida toodetakse Draxi kivisöeelektrijaama ühes plokis (esimene plokk), mis on ümber ehitatud, et võimaldada sel töötada ainuüksi biomassil. Elektrijaam asub Kirde-Inglismaal Põhja-Yorkshire's Selbys ning selle omanik ja käitaja on Drax Power Limited (edaspidi „abisaaja“), kes on ettevõtja Drax Holding Limited täisomanduses olev tütarettevõtja.

(8)

Drax on 3 960 MW kivisöel töötav elektrijaam, mis alustas äritegevust 1974. aastal. Praeguse ettepaneku kohaselt uuendataks kuuest elektrijaama plokist ühte, nii et see hakkaks kasutama ainult biomassi. Põlemisprotsessi omaduste tõttu on jaamas edaspidi võimalik kasutada üksnes tööstuslikke puidugraanuleid. Jaam hakkab elektriga varustama riigi elektrivõrku ja Ühendkuningriigi hinnangul toodetakse selles projekti tulemusel tulevikus 1,1 % Ühendkuningriigi keskmisest aastasest elektrienergia mahust.

(9)

Ühendkuningriigi hinnangul aitab teatatud projekt oma kehtivusaja jooksul vähendada CO2-heidet umbes 28,8 miljonit tonni ja toota ligikaudu 3,6 TWh elektrienergiat aastas. Elektrijaam hakkab tootma baaskoormusega ja vähese CO2-heitega elektrienergiat.

(10)

Ühendkuningriigi hinnangul on Draxi plokk kavandatud elektritootmise nimivõimsusega 645 MW ja ja keskmise koormusteguriga 78 % (4). Plokk hakkab kasutama aastas ligikaudu 2,4 miljonit tonni õhukuivi puidugraanuleid, millest enamik imporditakse USA kaguosast. Puidugraanulite allikate ligikaudne jaotus on järgmine: a) 60 % imporditakse USA kaguosast; (5) b) 13 % imporditakse Brasiiliast; c) umbes 7 % ostetakse puidugraanulite hetketurult; d) 4 % hangitakse Euroopast. Ülejäänud umbes 16 % suurune osa hangitakse USA kaguosast ja Kanadast, ehkki sõltuvalt kättesaadavusest võidakse väikesi koguseid hankida ka ülejäänud Euroopast. Draxi esimene plokk ei ole kavandatud kooskõlas kohaldatavate jäätmepõletuseeskirjadega, seetõttu ei saa seal hakata põletama puidujäätmeid. Meede on kavandatud kohaldatavate ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) eeskirjade alusel, millega ei nõuta biomassi põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside heitega seotud HKSi saastekvootide tagastamist.

(11)

Tabelis on esitatud Draxi ploki eeldatavad töönäitajad, mida Ühendkuningriik on pärast ametliku uurimismenetluse algust ajakohastanud. Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt määratletakse koormustegur korrutisena, mille tegurid on aeg, mil jaam on elektri tootmiseks tehniliselt talitluskõlblik, ja aeg, mil jaam graafiku kohaselt tegelikult elektrit toodab. Tabelis toodud netokoormusteguri saamiseks on korrutatud omavahel keskmine tehniline talitluskõlblikkus 83,7 % ja brutokoormustegur 93,1 % (6).

Elektrijaama töönäitajad

Draxi ploki töönäitajad (ajakohastatud (7))

Kütusekulu (GBP/GJ)

Soojuslik kasutegur (%)

Keskmine netokoormustegur (%)

8,18

38,6

78

2.2.   Riiklik õiguslik alus, rahastamine ja eelarve

(12)

Selle meetme puhul on Ühendkuningriigi õigusnorm 2013. aasta energiaseadus.

(13)

Teatatud projekti kogueelarve on hinnanguliselt 1,3 miljardit naelsterlingit ja Ühendkuningriik on kinnitanud, et enne käikulaskmise kuupäeva abisaajale mingit abi ei maksta.

(14)

Abi maksab välja valitsuse omanduses olev pool Low Carbon Contracts Company Ltd, mida rahastatakse kohustuslikust maksust, mis on kehtestatud kõikidele litsentsitud elektritarnijatele nende turuosa alusel ja mis arvutatakse nende tarnijate klientide mõõdetud elektritarbimise järgi. Elektritarnijad peavad katma oma kohustustega seotud kulud omavahenditest, kuid osana nende üldisest hinnakujundusstrateegiast on neil lubatud kanda kulud tarbijatele üle.

2.3.   Abi vorm, kestus ja tootmiskulud

(15)

Teatatud projekti raames toodetud elektri jaoks antakse abi muutuva lisatasuna (nimetatakse hinnavahelepinguks), mis arvutatakse vahena eelnevalt kindlaksmääratud hinna (kokkuleppehind) ja elektri turuhinna (baashind) vahel. Baashind on hind, mille aluseks on forvardite hulgituru elektrihinnad teataval ajavahemikul. Abisaaja müüb tulu teenimiseks turul oma elektrit, (8) kui aga elektri keskmine hulgihind langeb alla kokkuleppehinna, saab abisaaja valitsuse omandis olevalt poolelt Low Carbon Contracts Company Ltd-lt (edaspidi „hinnavahelepingu pool“) vahe katmiseks lisamakse. Abisaaja jaoks jääb siiski risk, et ta ei saavuta baashinda ja oma prognoositud müügimahtu (9). Sõltumata käikulaskmise kuupäevast lõpetatakse abimaksete tegemine 31. märtsil 2027.

(16)

Projektile antav abi määratakse seetõttu kindlaks halduslikult kehtestatud kokkuleppehinna alusel. Ühendkuningriik kehtestas kokkuleppehinnad sellisel tasemel eesmärgiga tagada, et FIDeRi kohane toetus oleks üldiselt samaväärne toetusega, mida anti taastuvenergia kasutamise kohustusega abikava (10) raames, et tagada sujuv üleminek mõlema toetuskava vahel.

(17)

Et arvutada välja kokkuleppehind biomassi kasutamisele üleminekuks ette nähtud elektrijaamade, näiteks Draxi ploki jaoks, võttis Ühendkuningriik arvesse energiatootmise tasandatud kogukulusid vahemikus 105–115 GBP/MWh. Ühendkuningriik selgitas, et biomassi kasutamisele ülemineku projektide kokkuleppehinna arvutamisel on võetud arvesse tasuvusläve 8,8–12,7 % (11).

(18)

Teatatud projekti puhul kohaldatav kokkuleppehind on 100 GBP/MWh (2012. aasta hind, mida indekseeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksile) ja seega on see allpool vahemikku, mida Ühendkuningriik on biomassi kasutamisele ülemineku projektide puhul asjakohasena kindlaks määranud. Tasandatud kulude hulka kuuluvad uute elektrijaamade rahastamiskulud, mis põhinevad kogu uue tehnoloogia 10 % diskontomääral. Ühendkuningriik tutvustas üksikasjalikult, kuidas need kulud arvutati, kuidas andmeallikaid kasutati ja tasuvusläve kaaluti (12).

(19)

Peamised kokkuleppehindade arvutamiseks kasutatud eeldused on loetletud Ühendkuningriigi valitsuse tasandatud kulude aruandes (13) ning energeetika ja kliimamuutuste ministeeriumi aruannetes (14) ning selliste eelduste hulgas on tasandatud kulud, fossiilkütuste hinnad, tegelikud maksumäärad ja suurima tootmismahu eeldused. Seetõttu eeldatakse, et elektri hulgihind on reaalhindades ligikaudu 55 GBP/MWh ja see tõuseb 2020. aastaks 65 GBP/MWh-ni. Selle kokkuleppehinna ja algsete töönäitajate alusel (15) on projekti hinnanguline maksueelne tegelik sisemine tulumäär 4,7 %.

2.4.   Kumulatsioon

(20)

Ühendkuningriik selgitas, et projektid, mille kohta on sõlmitud FIDeRi lepingud, ei ole toetuskõlblikud samasuguse elektritootmise jaoks uue hinnavahelepingu toetuskava raames. Lisaks ei ole ükski projekt, millele tehakse makseid FIDeRi lepingute alusel, kõlblik, et saada samasuguse elektritootmise eest taastuvenergia kasutamise kohustuse täitmise sertifikaate. Lõpuks ei ole taastuvenergia tootmine, mille jaoks saadakse toetust investeerimislepingu kaudu, kõlblik selleks, et osaleda võimsuse turul või saada investeeringuabi investeerimislepingu kehtivusaja jooksul.

(21)

Põhjenduses 20 kirjeldatud eeskirjadele tuginedes kinnitas Ühendkuningriik, et ei abisaaja ega ükski tema otsestest või kaudsetest sidusrühmadest ei ole saanud, talle ei ole antud ja ta ei ole taotlenud ühtegi muud toetust ei Ühendkuningriigilt ega üheltki teiselt liikmesriigilt.

2.5.   Biomassi kasutamine ja kättesaadavus

(22)

Nagu selgitatakse põhjenduses 8, saab Draxi plokis edaspidi põletada üksnes puidugraanuleid. Draxi plokis kasutatavad puidugraanulid peavad vastama Ühendkuningriigi kestlikkuse nõuetele, sh tagama vähemalt 60 % kasvuhoonegaaside vähenemise (16) võrreldes liidu keskmise heitega, mis tekib fossiilkütuste kasutamisel, nimelt võrreldes kivisöele ja gaasile vastava liidu keskmise heitega. Neid kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihtarve tuleb 2020. aasta aprilliks suurendada vähemalt 72 %ni ja seejärel 2025. aasta aprilliks vähemalt 75 %ni. Kestlikkuse kriteeriumid hõlmavad ka sätteid elurikkuse kaitsmiseks ja jätkusuutmatute tavade vältimiseks (17).

(23)

Üleilmset nõudlust puidugraanulite järele hinnati 2012. aastal 17 miljonile tonnile (18) ja 2014. aastal 25 miljonile tonnile (19) aastas. Liidus on nõudlus tootmisest suurem, mis tähendab, et puidugraanuleid tuleb liitu importida. 2012. aastal oli puidugraanulite netoimpordi hinnanguline maht liidus 4 miljonit tonni aastas ja 2014. aastal suureneb see eeldatavasti umbes 5,3 miljoni tonnini aastas (20).

(24)

2014. aastal tarbiti ELis umbes 18,8 miljonit tonni puidugraanuleid (21). Nendest 18,8 miljonist tonnist umbes 7,8 miljonit tonni kasutatakse tööstuses energia tootmiseks. 2014. aastal tarbitud 4,7 miljoni tonniga on Ühendkuningriik suurim puidugraanulite tööstuslik kasutaja.

2.6.   Läbipaistvus

(25)

Aruandluse ja läbipaistvuse kohta märkis Ühendkuningriik, et kõik FIDeRi protsessi kaudu sõlmitud investeerimislepingud on internetis avaldatud kujul, nagu need sõlmiti (22).

2.7.   Ametliku uurimismenetluse algatamise otsus

(26)

5. jaanuaril 2016 otsustas komisjon algatada ametliku uurimismenetluse teatatud abi siseturuga kokkusobivuse kohta, pidades eelkõige silmas abi proportsionaalsust ja turumoonutuse riski.

(27)

Konkreetsemalt jõudis komisjon järeldusele, et ülemäärase hüvitamise ohtu ei saa välistada ei eelduste ebamäärasuse tõttu ega tundlikkuse arvutuse põhjal, mille Ühendkuningriik esitas, et hinnata mõju, mida avaldavad sisemisele tulumäärale elektrijaama keskmise soojusliku kasuteguri, koormusteguri ja kütusekulu muutumine. Kui soojuslik kasutegur ja koormustegur suureneksid 5 % ja kütusekulud väheneksid 5 %, suureneks maksueelne tegelik sisemine tulumäär prognoositud 4,7 %lt enam kui 15,6 %ni. Seepärast ei olnud komisjon kindel, kas ülemäärase hüvitamise võimalus tõesti puudub.

(28)

Komisjon väljendas kartust, et puidugraanulite kogus, mis on vajalik selleks, et Draxi plokk töötaks täielikult biomassil, tooks kaasa põhjendamatult ebasoodsa mõju teistele puidugraanulituru osalistele. 2012. aasta näitajate põhjal tarbitaks Draxi biomassi kasutamisele ülemineku projekti käigus umbes 9 % üleilmsest puidugraanulite toodangust, mis moodustaks 16 % liidu tarbimisest. Komisjon kahtles, kas turg suudaks ilma põhjendatamatute turumoonutusteta nõudluse sellise suurenemisega toime tulla.

(29)

Veel märkis komisjon, et puidupõhisel biomassil on toorainena erinevad kasutusalad. Suurem nõudlus puidugraanulite järele võib tekitada moonutusi ka puidukiuturul, mõjutades teisi tööstusharusid, näiteks tselluloosi ja paberi või papi tootmist. Arvestades Draxi biomassi kasutamisele ülemineku projekti mahtu, ei saanud komisjon piisava kindlusega välistada põhjendamatute turumoonutuste olemasolu tooraineturul (st puidukiuturul).

3.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(30)

Pärast menetluse algatamise otsust sai komisjon sidusrühmadelt 49 märkust. Samuti esitasid komisjonile märkusi ametiühingud ja nii Euroopa Parlamendi kui ka Ühendkuningriigi parlamendi liikmed. Märkustes toetati Draxi biomassi kasutamisele ülemineku projekti, rõhutades teatatud projekti majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust. Veel väljendas teatatud projektile toetust Mississippi kuberner, lugedes üles puidugraanulite tööstuse hüved selle osariigi jaoks. Teatatud projekti soosivaid kirju saadi ka mitmelt eri sektorite, näiteks raudteekaubavagunite tootmise, metsatööstuse ja puidugraanulitööstuse ettevõtjalt (23).

(31)

Kokku 33 sidusrühma (24) rõhutasid oma märkustes Draxi biomassile ülemineku projekti head mõju ja väikest puidukiuturu moonutuste riski, mida teatatud projekt kaasa tooks. Tähelepanekutes käsitleti eri teemasid, muu hulgas biomassi kättesaadavust ja kestlikkust; teatatud projekti majanduslikku mõju, biomassienergia rolli taastuvenergia direktiivis sätestatud taastuvenergia eesmärkide saavutamisel, elektrijaama hinnangulisi töönäitajaid ja kütusetarne logistikat.

(32)

Mitu tööstuslike puidugraanulite tootjate ühendust rõhutas bioenergia keskkonnakasu ja USAs toodetud puidugraanulite kestlikkust. Nad toonitasid, et biomassil on oluline osa kasvuhoonegaaside heite vähendamisel.

(33)

Euroopa graanulitootjate nõukogu leidis oma märkustes, et puidugraanulite nõudlus ei põhjusta ei puidugraanulituru ega teiste biomassi kasutajate jaoks põhjendamatuid moonutusi. Nõukogu esitas andmed, mille kohaselt ei toonud puidugraanulite nõudluse hinnanguline suurenemine kuue miljoni tonni võrra aastatel 2013–2015 kaasa suuri hinnatõuse – pigem on hinnad alates 2014. aastast langenud. Samuti rõhutas nõukogu, et puidukiu väljavedu puidugraanulite jaoks (2,4 %) on vähetähtis võrreldes selle väljaveoga teiste tööstusharude jaoks. Lisaks juhtis ta muu hulgas tähelepanu ühele uuringule, (25) mille järgi on puidugraanulite nõudluse suurenemine aeglasem kui nõudluse vähenemine tselluloositurul.

(34)

Konsultant Forest2Market esitas komisjonile aruande, (26) mille koostamise eesmärk oli mõõta koguseliselt USA kaguosas enne ja pärast puidugraanulitööstuse tekkimist valitsenud tootmis-, puidutarne ja hinnasuundumusi ning asetada need konteksti. Leiti, et eksportivate puidugraanulitehaste mõju metsavarudele ja puidukiuhinnale USA lõunaosas on väike ja et liitu eksportivad puidugraanulitehased ise ei põhjusta muutusi hindades või metsavarudes ja -majandamises.

(35)

Forest2Marketi hinnangu kohaselt moodustab puidugraanulite lisaeksport Euroopa Liitu 1 % USA lõunaosa puidumassi koguvarust ja 0,3 % USA koguvarust. Lisaks tõuseks puidukiuhind ka siis, kui liidu turgude nõudlus puidugraanulite järele ei suureneks. Forest2Market tegi kindlaks, et puidukiuhinda mõjutavate tegurite hulka kuuluvad järgmised elemendid: a) saeveskite puidujääkidest hakkpuidu tootmise vähenemine eluasemeturu krahhi tõttu, mis tekitas suurema nõudluse puidumassi järele; b) tugevad kõrvalekalded pikaajalisest sademete hulga keskmisest ja c) maaomandi muutused.

(36)

Veel esitas Forest2Market andmeid metsavarude kohta. Nende andmete kohaselt tarniti puidujääke 2007–2014. aastal keskmiselt 21 % vähem kui aastatel 2000–2006. See põhjustes männipuidujääkide 12,5 % ja lehtpuidujääkide 10,7 % hinnatõusu võrreldes nende kahe perioodi keskmiste hindadega. Forest2Marketi väitel näitab see mõju, mida avaldab puiduhindadele saeveskite puidujääkide väiksem kättesaadavus.

(37)

Biomassiettevõtja Evolution Markets esitas teavet puidugraanulite hetketuru kohta. Evolution Marketsi väitel esines puidugraanulite hetketurul varasema 24 kuu jooksul teatavat heitlikkust, kuid 2016. aastal langes tööstuslike puidugraanulite hetkehind enneolematult madalale tasemele. Samuti on puidugraanulite hetketurg äärmiselt mittelikviidne ja hetketuru tingimustel kaubeldavate puidugraanulite maht jääb pikaajaliste lepingute alusel kaubeldava mahuga võrreldes väikeseks. Evolution Markets leiab, et kuigi hetkehind on praegu odavam kui pikaajaliste lepingute oma, oleks väga keeruline hankida piisav kogus Draxi ploki tarbimisvajadusest isegi poole täitmiseks.

(38)

Teised Draxi biomassile ülemineku projekti toetavad sidusrühmad esitasid põhjendustega 33–37 sarnaseid argumente. Mitu isikut (27) väitis, et puidugraanulitehased kasutavad peamiselt puidujääke ja halva kvaliteediga puidukiudu. Osa sidusrühmi (28) leiab, et puidugraanulitööstuses on puidukiu eest maksmise suutlikkus kõige väiksem ja et konkurents traditsiooniliste tööstusharudega on seetõttu piiratud.

(39)

Teised sidusrühmad (29) nentisid, et puidugraanulitööstus kasutab USA kaguosas vaid väikest osa puidu koguvarust. Seetõttu puidugraanulitööstus üksi USA kaguosas metsatööstuse dünaamikat ei mõjuta ja selle mõju hindadele on kas olematu või väike. Seega puuduvad kaalukad tõendid, mis toetaksid väidet, et puidugraanulite eksporditurg on toonud kaasa paberi- või pakenditehaste sulgemise (30).

(40)

Teatavad sidusrühmad (31) väitsid, et Draxi biomassi kasutamisele ülemineva ploki tarneahela kindlustamiseks vajalikud pikaajalised lepingud on kallimad kui puidugraanulid, mida saadakse hetketurult, mis ei ole aga sellise suurusega projektile tarnimiseks piisavalt likviidne. USA tööstuslike puidugraanulite tootjate ühendus (USIPA) märkis, et USA ja Euroopa Liidu vahel kaubeldakse nii puidukiu kui ka puittoodetega üksnes väikeses mahus. Seetõttu on põhjendamatute moonutuste võimalus väike.

(41)

Mitme sidusrühma väitel on puidugraanulitööstuses valitsev nõudlus kasulik metsatööstusele, mida mõjutab traditsiooniliste tööstusharude kokkukuivamine (32). Seega ei tohiks seda pidada põhjendamatuid moonutusi tekitavaks. Ettevõtja Westervelt esitas aruande metsauuringu (33) kohta, milles hinnati kaudse puidukasutuse muutumise riski (34). Aruandes jõuti järeldusele, et kaudse puidukasutuse muutumise risk USA kaguosas on väike, sest eeldatavasti jääb biomassi märkimisväärne ülejääk püsima ja uutel puidugraanulitehastel on võrreldes praeguse töötlemisvõimsusega piiratud suutlikkus puidu eest maksta.

(42)

USA kaubandusministeeriumi väliskaubandusamet (ITA) esitas kaubandusandmed USA puidugraanulite ekspordi kohta. ITA ei teinud andmete põhjal mingeid järeldusi, kuid osutas USA põllumajandusministeeriumi (USDA) peaökonomisti blogipostitusele, kus rõhutatakse puidugraanulite tootmise soodsat majanduslikku mõju.

(43)

Kolm sidusrühma väitsid, et Draxi biomassile ülemineku projekti toetamine tooks kaasa ülemäärase hüvitamise ja moonutused puidukiuturul. Renewable Energy Systems Ltd leidis, et Draxi elektrijaama töönäitajaid on alahinnatud, ning viitas eelkõige netokoormustegurile. Ta soovitas kasutusele võtta tagasinõudeklausli ja MWh arvu ülempiiri, mille eest abi saab. Samuti märkis Renewable Energy Systems Ltd, et kokkuleppehinda võis vähendada konkureeriv pakkumismenetlus.

(44)

Fern esitas märkusi seitsme organisatsiooni nimel, (35) kes leidsid, et koormusteguri puhul kasutatud väikesed hinnangulised väärtused ja kütusekulude puhul kasutatud suured hinnangulised väärtused toovad kaasa ülemäärase hüvitamise. Lisaks juhiti märkustes tähelepanu sellele, et oma suuruse tõttu võib Draxi biomassi kasutamisele ülemineku projekt moonutada puidukiuturgu. Märkustes vaidlustati ka teatatud projekti CO2-heite vähendamise kohta esitatud väited.

(45)

Lisaks märkis Fern konsultandi RISI andmetele viidates, et ajavahemikul 2011–2015 tõusis USA lõunaosas okaspuiduhind 27 % ja lehtpuiduhind 56 %. Ferni esitatud märkuses viidati sõltumatu konsultandi FORISK (36) tehtud turuanalüüsile. Selles eeldati, et ajavahemikul 2014–2019 suureneb tööstuslike puidugraanulite tootmisel üleilmne puidukiunõudlus 10,6 miljonilt tonnilt 25 miljoni tonnini aastas. Analüüsis ei võetud arvesse saeveskite puidujääkide mõju. Lõpuks jõuti järeldusele, et USA kaguosas võib kasvava metsa hind (37) tõusta 30–40 %.

(46)

Biofuelwatch kordas eraldi esitatud märkuses, et Draxi biomassi kasutamisele ülemineku projekti toetamine tooks alahinnatud koormusteguri ja ülehinnatud kütusekulude tõttu kaasa ülemäärase hüvitamise. Selles märkuses väideti ka, et oma suuruse tõttu moonutaks teatatud projekt USA kaguosa ja Lõuna-Ameerika turgu, kust Drax hangiks umbes 16 % oma kütusest, sealjuures viidati Lõuna-Ameerikas valitsevale maa hõivamise ohule halvasti reguleeritud tehingute tõttu.

(47)

Kolm sidusrühma (38) toetasid seisukohta, et Draxi biomassile ülemineku protsess võib moonutada konkurentsi puidukiu tooraineturul. Ameerika metsa- ja paberiliit (AF&PA) esitas sõltumatu konsultandi RISI uuringule tuginedes hinnangud puidugraanulite tootmise ja ekspordi kohta USA kaguosas. Puidugraanulite eksport Euroopa Liitu suurenes 2012.–2015. aastal 1,8 miljonilt tonnilt 4,5 miljoni tonnini aastas. RISI prognooside kohaselt võib ekspordimaht veelgi kasvada ja küündida 2019. aastal 10,6 tonnini. Joonisel 1 on esitatud USA hinnanguline puidugraanulite toodang.

Joonis 1

USA hinnanguline puidugraanulite toodang (miljonites lühikestes tonnides; allikas: RISI)

Image

(48)

AF&PA väitel põhjustab puidugraanulite tootmine USA kaguosas juba kasvava metsa hinna tõusu. Joonisel 2 on AF&PA andmed puidumassi jaoks kasvava metsa hindade kohta USA kaguosas ajavahemikul 2006–2015.

Joonis 2

USA kaguosa puidumassi jaoks kasvava metsa hind (USD/süld, allikas: RISI)

Image

(49)

RISI uuring sisaldab ka üksikasjalikku kulude jaotust puidugraanulite tootmisel USA kaguosas (39) ja nende eksportimisel Ühendkuningriiki. Nende andmete alusel hindas RISI abisaaja suurimat suutlikkust maksta puidukiu eest hinnavahelepingu raames. Elektrijaam, mis saab hinnavahelepingu järgi kokkuleppehinnaks 105 GBP/MWh, suudaks maksta puidugraanuli tonni eest kuni 275 USA dollarit. Võttes arvesse vedu, tootmist ja raiet, ulatub see 57,9 USA dollarini kasvava metsa tonni eest, mis oleks rohkem kui 4,7 korda suurem kasvava metsa keskmisest hinnast. Seetõttu oleks abisaajal võimalik teised puidukiu kasutajad turul üle osta.

(50)

Lisaks on RISI hinnangul USA kaguosast pärit puidugraanulite koostises 64 % okaspuitu, 12 % lehtpuitu, 12 % saeveskite puidujääke ja 12 % metsa biomassi, see tähendab raiejäätmeid, mis on tselluloosiks kasutamise jaoks liiga väikesed või halva kvaliteediga. Seetõttu valmistatakse puidugraanuleid enamjaolt materjalist, mida kasutavad ka teised tööstusharud.

(51)

Samuti teatas Graphic Package International Inc. (GPII), et USA kaguosas puidugraanulite tootmiseks kasutatav puit on peamiselt ümarpuidust toodetud puidumass ja saeveskite puidujäägid, kusjuures raiejäätmed moodustavad ainult väikese, 20 % osa kogu vajaminevast puidust. Prognoosi kohaselt suureneb puittoodete tööstuses puidukiu tarbimine USA lõunaosas 2014. aasta 170 miljonilt kuiva puidu tonnilt 2019. aastaks 182 miljoni tonnini, mis tähendab umbes 1,4 % aastakasvu.

(52)

Samuti lisas GPII konsultandi Forest2Market andmetele viidates, et puidukiu suurem kasutamine puidugraanulitööstuses tõstab kasvava metsa hinda USA kaguosas. GPII teatas, et USA lõunaosas tõusid kasvava metsa männipuidumassi hinnad 2013. aastal keskmiselt 11 % ja 2014. aastal 10 %.

(53)

GPII esitas oma kahe papivabriku läheduses olevate või sinna kavandatud puidugraanulite tehaste kaardi. Kui osa tselluloosi-, paberi- ja puittoodete tehaseid on selles piirkonnas suletud, siis puidugraanulitehaste arv on suurem kui suletud tselluloosi-, paberi- ja puittoodete tehaste arv. Seetõttu väidab GPII, et need puidugraanulitehased tekitavad lisamoonutusi.

(54)

Lõpuks esitas GPII ka USA põllumajandusministeeriumi rahastatud uuringu (40) selle kohta, milline on puidugraanulite ekspordi mõju puidukiuhinnale USA kaguosas. Aruande kohaselt kasutatakse ajavahemikul 2016–2017 bioenergia tootmiseks USA lõunaosas 40 miljonit lühikest tonni toorpuitu (GST), mis võrdub 16,9 tonni kuivpuiduga, sealhulgas 8,4 miljonit tonni puidugraanuleid. Selle tulemusena näitab ettevõtte Drax Power Limited majandusmudel, et mõne puiduliigi, see tähendab saagimata männimaterjali hind võib tõusta rohkem kui kaks korda.

(55)

Veel märkis Westrock RISI uuringule viidates, et metsandusest pärit biomassijäätmete osa USA lõunaosast pärit puidugraanulites ei oleks suurem kui 12 %. Samuti väitis Westrock RISI uuringu põhjal, et prognoosi kohaselt suureneb puidukiu tarbimine puidugraanulite tootjate seas 2019. aastani 14 % aastas. Samal ajavahemikul suureneb puidukiu kogupakkumine hinnanguliselt vaid 2,0 % aastas. See võib kasvava metsa hinda märkimisväärselt tõsta ja panna traditsioonilise puidutööstuse halvemasse olukorda.

4.   ÜHENDKUNINGRIIGI MÄRKUSED

(56)

Vastuseks ametliku uurimise algatamise otsusele esitas Ühendkuningriik ajakohastatud teavet Draxi biomassi kasutamisele ülemineva ploki töönäitajate kohta. Keskmist koormustegurit suurendati 70,5 %lt 78 %ni. Ühendkuningriik selgitas, et Draxi elektrijaama hinnanguline talitluskõlblikkus kajastab kogemusi, mis on saadud samalaadsetes üksustes, mis viidi üle biomassile, ja seda toetasid sõltumatud nõuanded. Siiski pikendas Ühendkuningriik aega, mil jaam kava kohaselt töötab – kui see on tehniliselt talitluskõlblik – 84,1 %lt 93,3 %-ni aastasest talitluskõlblikkuse ajast. Seda tehti väikeste brutokoormustegurite kõrvaldamise tulemusena, mille lisamisel peeti silmas võimalikke kütusetarne piiranguid. See kõrvaldamine näitab suuremat kindlust, millega sõlmida lepingud piisavate puidugraanulitarnete saamiseks ja ohjata riski, et elektrijaama tööea lõpus jääb alles üleliigne kogus biomassi.

(57)

Lisaks vaatas Ühendkuningriik üle soojusliku kasuteguri hinnangu Draxi biomassi kasutamisele üleminekul, kinnitades varasemat 38,6 % soojusliku kasuteguri hinnangut, sest see kajastab biomassi kasutamisele ülemineku projektides saadud kogemusi, mida toetavad ka Draxi kohta antud sõltumatud nõuanded.

(58)

Veel esitas Ühendkuningriik kütusekulude ajakohastatud jaotuse. Nüüd hinnati keskmine kütusekulu väiksemaks: 8,40 (41) GBP/GJ-lt 8,18 GBP/GJ-le. Uus kütusekulu hinnang kajastab puidugraanulite lisalepinguid, mõnede kütusega seotud kulude optimeerimist ja makromajanduslike muutujate arengut. Eelkõige märgib Ühendkuningriik, et puidugraanulite hetketurg ei ole piisavalt likviidne, et tugineda suurtele biomassi kasutamisele üle minevatele elektrijaamadele.

(59)

Pikaajalistel puidugraanulite tarnelepingutel põhinevad hinnad on tavaliselt kõrgemad kui hetkehind. Ajakohastatud teabes põhinevad kütusekulud nüüd olemasolevate pikaajaliste lepingute kaalutud keskmisel, mis moodustab umbes 77 % puidugraanulite vajadusest, veel sõlmimata pikaajalistel lepingutel, mis hõlmavad umbes 15 % puidugraanulite vajadusest, ja hinnangulistel hetkehindadel, mis katavad 7 % puidugraanulite vajadusest. Kütuse käitlemise kulud, näiteks Ühendkuningriigi sadamakulud, Ühendkuningriigi raudteekulud, ladustamis-, kestlikkus-, riskimaandus- ja välisvaluuta konverteerimise kulud on hinnanguliselt 1,49 GBP/GJ. Ühendkuningriigi sadamasse tarnitava biomassi puidugraanulikulud oleksid seetõttu […] GBP/GJ miinus […] GBP/GJ, mis võrdub […] GBP/GJ-ga. See tähendaks, et puidugraanulite kulu on 181 USA dollarit tonni eest (sealhulgas kindlustus- ja veosekulud (CIF)). Samuti selgitas Ühendkuningriik, et see hind on kooskõlas USA tarnijate teatatud hinnaga, mis jääb vahemikku 6,27–8,24 GBP/GJ (sõltumatu konsultandi Ricardo Energy & Environment hinnangul).

(60)

Ühendkuningriik rõhutas, et Draxi elektrijaama hinnangulised töönäitajad on usaldusväärsed, sest neid kontrollisid sõltumatud eksperdid (42). Lisaks märkis Ühendkuningriik, et kolm töönäitajat ei ole omavahel seotud. Seetõttu on suured üheaegsed muutused kasumi kasvu suunas 20 aasta jooksul ebatõenäolised.

(61)

Ühendkuningriigi väitel mõjutasid need muutused märgatavalt Draxi biomassi kasutamisele ülemineku projekti kasumlikkust. Kindlate näitajate alusel ja tasuvusläve piires on hinnanguline maksueelne tegelik sisemine tulumäär nüüd [4–12] %.

(62)

Ühendkuningriik kinnitas, et abisaaja ei hangi puidukiudu põlismetsadest. Kooskõlas Ühendkuningriigi puidustandardi nõuetega saadakse puitu üksnes tarbemetsadest, mida majandatakse kestlikult ja aktiivselt.

(63)

Mis puudutab abisaaja kavatsust hankida puidugraanuleid Lõuna-Ameerikast, siis selgitas Ühendkuningriik, et Brasiiliast hangitud materjal hakkab tulema ühest ettevõttest, mis asub Rio Grande do Suli osariigi lõunaosas. Osa puidukiu ülejäägist kasutatakse puidugraanulite jaoks. Hangitav materjal on kas metsahoolekogu metsamajandamise süsteemi sertifikaadiga või sertifitseeritud kui metsahoolekogu kontrollitud puit ning puidugraanulite ettevõttel on metsahoolekogu järelevalveahela sertifikaat. Ühendkuningriik kinnitas, et ettevõtet ja selle tegevust on sõltumatult auditeeritud tagamaks, et see vastab Ühendkuningriigis biomassi suhtes kohaldatavatele kestlikkuse ja õiguslikele nõuetele.

(64)

Vastuseks AF&PA andmetele puidugraanulite koostise kohta selgitas Ühendkuningriik, et metsatööstusest saadud puidukiud moodustab veidi enam kui 80 % USA puidugraanulitehaste sisendmaterjalist. Ühendkuningriik märgib, et see näitaja on kooskõlas RISI teatatud andmetega, kui kasutada eri puiduliikide puhul võrreldavaid määratlusi.

(65)

Ühendkuningriik esitas andmeid ka USA puidugraanulitööstuse suhtelise suuruse kohta. Forest2Marketi tehtud analüüsi (43) kohaselt suurenes USA lõunaosa metsavaru aastatel 2000–2014 peaaegu 1,2 miljardit tonni. Selle piirkonna puidugraanulitööstus kasvas aastatel 2008–2014 nullist 3,6 miljoni tonnini. See moodustab 0,3 % USA lõunaosa männipuidumassi koguvarust ja 0,09 % männipuidu koguvarust, mille hulka kuuluvad puidumass ja saepuit.

(66)

Draxi biomassi kasutamisele ülemineva ploki 2,4 miljoni tonni suurune puidukiuvajadus moodustas 0,2 % okaspuidumassi koguvarust ja 0,06 % okaspuidu koguvarust, nimelt puidumassist ja saepuidust. Puidukiu koguväljavedu USA lõunaosa metsadest oli 2014. aastal kõigi tarbijate kohta 250,2 miljonit tonni ehk 3,3 % metsa koguvarust.

(67)

Puidugraanulitehaste asukoha kohta (vt GPII esitatud märkus) märgib Ühendkuningriik, et uued puidugraanulitehased peavad paiknema piirkondades, kus neil ei oleks vaja nende tehaste ehitamise rahastamise kindlustamiseks konkureerida otseselt teiste puidutooraine kasutajatega. Viidates konsultandi Forest2Market analüüsile, (44) nendib Ühendkuningriik, et puidugraanulitehaste asukoht sõltub mitmest tegurist, nagu vabanenud nõudlus, majandusarengu stiimulid, maksuvähendused, kiu tarne ja hind, kiutarnija lähedus ja süvaveesadamat teenindava raudteetaristu lähedus. Aruande kohaselt asub 61 % USA lõunaosa puidugraanulitehastest konkurendist kaugemal kui 30 miili. Samas aruandes leiti ka, et kõik küsitluses osalenud puidugraanulitehased asuvad konkurendist 65 miili raadiuses. Aruande kohaselt on see levinud tava ka teiste puidukiu kasutajate seas, kes ei ole kunagi pidanud tegutsema tingimustes, kus muu konkurents puudub. Samal ajal on 72 % Forest2Marketi küsitletud puidugraanulitehaste ekspordist suletud rajatisest 65 miili raadiuses, mis näitab, et puidugraanulitehastest pärit eksport toimub suletud objektide läheduses.

(68)

Hinnates FORISKi ja USDA uuringuid, milles seotakse biomassi suurem kasutamine kasvava metsa kõrgema hinnaga, leidis Ühendkuningriik, et puidugraanulite tootmist käsitlevad prognoosid on üle hinnatud. Näiteks GPII esitatud USDA uuringus eeldatakse USA lõunaranniku osas 2017. aastaks üle 40 miljoni GST suurust puidukiunõudlust võrreldes umbes 20 miljoni GST-ga 2015. aastal. Selle tulemusena toodetaks 2017. aastaks ainuüksi USA lõunaosa rannikul umbes 18 miljonit tonni puidugraanuleid. See on palju kõrgem näitaja kui FORISKi esitatud hinnangulised 11,6 miljonit tonni 2019. aastaks. Peale selle jäeti arvesse võtmata muud tegurid, näiteks jäätmete suurem kättesaadavus.

(69)

Mis puudutab väiteid abisaaja suutlikkuse kohta puidukiu eest maksta, siis märgib Ühendkuningriik, et RISI esitatud hinnangutes ei võeta arvesse ajakohastatud kokkuleppehinda, mis on 105 GBP/MWh asemel 100 GBP/MWh, ega mõningaid kütusega seotud lisakulusid. Esimese ploki ajakohastatud keskmine kütusekulu on 8,18 GBP/GJ. Biomassi graanulite kulud ulatuvad […] GBP/GJ-ni ja muud kütusega seotud kulud – sadama kasutamise, raudteeveo, ladustamise, kestlikkussertifikaadi, riskimaandamise, valuuta konverteerimise kulud – […] GBP/GJ-ni (vt põhjendus 51). Ühendkuningriik leiab, et see summa jääb USA puidugraanulite tarnijate hinnavahemikku, mis on sõltumatu konsultandi Ricardo Energy & Environment hinnangul 6,27–8,24 GBP/GJ.

(70)

Ühendkuningriigi seisukoha järgi on kasvava metsa hiljutisele hinnatõusule kaasa aidanud teised tegurid, sealhulgas eluasemeturu krahhile järgnenud saejääkide väiksem pakkumine. Selle argumendi kinnituseks väitis Ühendkuningriik, et männi- ja lehtpuupuidu puhul ei olnud kasvava metsa hindade muutuse ja mahuka puidugraanulite tootmise olemasolu vahel mingit olulist seost.

(71)

Samuti väitis Ühendkuningriik, et tööstusliku puidu valdkonnas kaupleb USA Euroopa Liiduga piiratud mahus. Aastal 2013 eksportis USA umbes 270 miljoni toorpuidutonni suurusest tööstusliku ümarpuidu kogutoodangust Euroopa mandrile umbes 3,3 miljonit tonni toorpuitu (45). Seevastu Euroopa Liit importis 2013. aastal umbes 31 miljonit toorpuidutonni ümarpuitu ja 15 miljonit toorpuidutonni hakkpuitu ja saepuru, enamjaolt teistest Euroopa riikidest. Seetõttu on sõltuvus USAst Euroopa Liitu müüdud energiatootmisvälistest toorainetest väike.

5.   MEETME HINDAMINE

(72)

Meede kujutab endast aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, kui see on „liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist sel määral, et see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(73)

Menetluse algatamise otsuse kohaselt hakkab abisaaja (Drax Power Limited) saama ümberehitatud plokis toodetud elektri eest valitsuse omandis olevalt hinnavahelepingu poolelt tegevusabi muutuva lisatasu kujul. Meetmega soodustatakse valitud abisaaja poolset elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest (siinsel juhul biomassist). Elektrienergiaga kaubeldakse liikmesriikide vahel laialdaselt. Teatatud meede võib seetõttu elektriturul konkurentsi moonutada ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Lisaks hakkab elektrijaam konkureerima tooraineturul biomassikütuse pärast, sest piisavate kohalike varude puudumise tõttu hakatakse suuremat osa Draxi ploki kütuseks vajalikest puidugraanulitest importima välismaalt (vt põhjendus 11).

(74)

Komisjon järeldab, et teatatud abi puhul on tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (46).

5.1.   Abi seaduslikkus

(75)

Ühendkuningriigi esitatud teabele tuginedes märgib komisjon, et lõplikku investeerimisotsust ei ole veel tehtud ja et enne riigiabile heakskiidu saamist ei tehta ühtegi makset. Seetõttu leiab komisjon, et Ühendkuningriik on täitnud oma aluslepingu artikli 108 lõikest 3 tulenevad kohustused.

5.2.   Abi kokkusobivus siseturuga

(76)

Komisjon märgib, et teatatud meetme eesmärk on edendada elektri tootmist taastuvatest energiaallikatest, täpsemalt tahkest biomassist. Teatatud meede kuulub 2014.–2020. aasta keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (edaspidi „2014.–2020. aasta suunised“) kohaldamisalasse (47). Seetõttu on komisjon hinnanud teatatud meedet kooskõlas 2014.–2020. aasta suuniste punktis 3.2 sätestatud kokkusobivuse üldsätetega ning punktis 3.3.2.1 sätestatud kokkusobivuse erisätetega, mis käsitlevad abi taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale.

5.2.1.   Üldist huvi pakkuv eesmärk

(77)

Vastavalt menetluse algatamise otsuses tehtud järeldusele märgib komisjon, et teatatud abimeetme eesmärk on aidata Ühendkuningriigil saavutada taastuvenergia eesmärke (48) ja CO2-heite vähendamise eesmärke, mida liit peab strateegia „Euroopa 2020“ osaks (49). Nagu on kirjeldatud põhjenduses 9 ning sätestatud 2014.–2020. aasta suuniste punktides 30, 31 ja punkti 33 alapunktis a, esitas Ühendkuningriik sõnaselge hinnangu teatatud projekti puhul eeldatava CO2-heite vähenemise ja taastuvallikatest toodetud elektrienergia tootmisvõimsuse kohta. Komisjon järeldab, et teatatud abimeede on suunatud ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmisele vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c.

(78)

Mitu keskkonnaorganisatsiooni tundis muret teatatud projekti keskkonnamõju pärast. Ühendkuningriik kinnitas, et teatatud abi antakse üksnes biomassi jaoks, nagu see on määratletud 2014.–2020. aasta suuniste punkti 19 alapunktis 6. Komisjon tuletab meelde, et teatatud abi aitab Ühendkuningriigil täita liidu 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärke. Lisaks märgib komisjon, et puidugraanulid, mida hakatakse kasutama Draxi biomassile üleminevas jaamas, peavad vastama Ühendkuningriigi enda kestlikkuskriteeriumidele, sealhulgas CO2-heite minimaalse vähendamise nõudele, mis arvutatakse olelusringi alusel. Ühendkuningriigi kestlikkuskriteeriumid hõlmavad ka sätteid negatiivse keskkonnamõju, näiteks elurikkuse kao vältimiseks.

5.2.2.   Riigi sekkumise vajadus, ergutav mõju ja abi asjakohasus

(79)

Komisjon tegi menetluse algatamise otsuses järelduse, et teatatud abi on vajalik, sellel on ergutav mõju ja tegu on sobiva meetmega. Viidates 2014.–2020. aasta suuniste punktidele 38, 107 ja 115, märgib komisjon eelkõige, et olemasolevas poliitikaraamistikus ei ole käsitletud piisavalt turutõrkeid, nimelt suutmatust lisada energiahinnale kogu välismõju, mida tekitab fossiilkütuste kasutamine, ja et käesolevas otsuses hinnatava tegevusabi puudumise korral ei oleks biomassi kasutamisele ülemineku projekt rahaliselt jätkusuutlik.

(80)

2014.–2020. aasta suuniste punktide 49 ja 58 alusel näitas Ühendkuningriik, et Draxi ümberehitatud üksuses tekkivad energiatootmise tasandatud kogukulud on palju suuremad kui elektri eeldatav turuhind, ja esitas ka analüüsi, mille kohaselt oleks teatatud projekti sisemine tulumäär ilma hinnatava abita negatiivne. Sellises olukorras ei sooviks turuosalised Draxi biomassi kasutamisele ülemineku projekti investeerida. Seetõttu muudaks teatatud abi abisaaja käitumist. Ühendkuningriik kinnitas, et abisaajal tuli esitada taotlused, mida abisaaja tegi enne teatatud projektiga seotud töö alustamist kooskõlas 2014.–2020. aasta suuniste punktiga 51.

(81)

2014.–2020. aasta suuniste punktide 40 ja 116 kohaselt näitas Ühendkuningriik, et teatatud abi on sobiv meede. Nagu on selgitatud menetluse algatamise otsuses, on energiatootmise tasandatud kogukulud suuremad kui elektri eeldatav turuhind ja ilma riigi abita oleks oodatav sisemine tulumäär negatiivne. Et tulla toime Draxi tehase ploki biomassi kasutamisele ülemineku rahastamiseks piisavate tulude puudumisega, kavatseb Ühendkuningriik anda riigiabi, mis on eriti sihipärane ja täidab projekti vajadusi tasuvusläve ületamata. Teatatud projekt valiti välja mitme projekti hulgast eesmärgiga saavutada ELi taastuvenergia eesmärgid (50) tegevusabi andmise kaudu hinnavahelepingu kujul. Oma otsuses riigiabi SA.36196 (2014/N) kohta – Ühendkuningriigi elektrituru reform – taastuvenergia hinnavahelepingud (C(2014) 5079 final), (51) jõudis komisjon järeldusele, et hinnavahelepingud on sobiv meede üldist huvi pakkuvate eesmärkide täitmiseks.

(82)

Seetõttu järeldab komisjon, et abi on teatatud projekti jaoks vajalik, sellel on ergutav mõju ja seda antakse sobiva meetmega.

5.2.3.   Proportsionaalsus

(83)

Komisjon tuletab meelde, et Ühendkuningriigi arvutuste kohaselt olid energiatootmise tasandatud kogukulud selliste biomassiprojektide puhul 10 % tulumäära põhjal vähemalt 105 GBP/MWh (52). Komisjon leiab, et energiatootmise tasandatud kogukulud on sedalaadi projekti jaoks sobivad, sest sellist kulu on kinnitatud juba varasemates otsustes (53). Ühendkuningriik tõendas, et teatatud abi energiaühiku kohta ei ületa energiatootmise tasandatud kogukulude ja elektri eeldatava turuhinna vahet, sest turuhinda kajastav kokkuleppehind pluss kindlaks määratud lisatasu 100 GBP/MWh ei ületa energiatootmise tasandatud kogukulusid (54). Lisaks kinnitas Ühendkuningriik, et teatatud abi andmist jätkatakse kuni investeeringu amortiseerimiseni tavapäraste raamatupidamiseeskirjade järgi ja et teatatud abi ei kumuleerita muu abiga.

(84)

Teatatud projekti maksueelne tegelik tasuvuslävi on 8,8–12,7 % (55) ja komisjon pidas seda oma menetluse algatamise otsuses vastuvõetavaks. See oli kooskõlas määradega, mille komisjon on Ühendkuningriigi biomassiprojektide puhul varem heaks kiitnud (56). Komisjon hindab käesolevas otsuses, kas projekti sisemine tulumäär vastab tasuvuslävele.

(85)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon Ühendkuningriigi esitatud tundlikkusanalüüsi põhjal kahtlust, kas riigiabi puhul ei või osutuda võimalikuks ülemäärane hüvitamine (57). Kui soojuslik kasutegur ja koormustegur suureneksid 5 % ja kütusekulud väheneksid 5 %, suureneks maksueelne tegelik sisemine tulumäär prognoositud 4,7 %lt enam kui 15,6 %ni. Komisjon juhtis tähelepanu nende eelduste ebamäärasusele, eelkõige puidugraanulite tarne logistikaprobleemidest tingitud vähenenud koormustegurile mõne tegevusaasta jooksul ja kütusekulude suurusele (kuna tarnelepingud ei hõlmanud biomassi kasutava ploki kogu tarnevajadust).

(86)

Pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist esitas Ühendkuningriik teatatud projekti kohta ajakohastatud teavet ning esmajoones vaatas läbi töönäitajad ja ajakohastas neid. Ajakohastatud teabe kohaselt on teatatud projekti maksueelne tegelik sisemine tulumäär nüüd umbes [4–12] %, mis on kooskõlas tasuvuslävega.

(87)

Nagu kirjeldati põhjenduses 11, kõrvaldas Ühendkuningriik pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist varem arvesse võetud väikesed brutokoormustegurid ja suurendas keskmist netokoormustegurit 71 %lt 78 %ni. Ühendkuningriigi põhjenduse aluseks oli uue koormusteguri võrdlus teiste sarnaste elektrijaamade koormusteguriga. Komisjon märgib, et suurenemine oli tundlikkusanalüüsis eeldatust võimsam ja et hinnanguline koormustegur 78 % on nüüd kooskõlas võrreldavates jaamades täheldatud koormusteguriga (58).

(88)

Koormusteguri läbivaatamisel käsitletakse ka kolmandate isikute väljendatud kartust väikese koormusteguri arvutamise pärast (59). RES Ltd leidis pakkumismenetlustega seotud üldise kogemuse alusel, et konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel võidi saada väiksem vajaminev abisumma (60). Komisjon märgib, et konkureeriv pakkumismenetlus ei ole nõutav ja et kõnealune meede ei too kaasa ülemäärast hüvitamist.

(89)

Mis puudutab kütusekulusid, siis nagu menetluse algatamise otsuses on öeldud, tunnistab komisjon, et teatatud projekti jaoks hangitakse puidugraanuleid enamjaolt pikaajaliste lepingute kaudu, mille puhul võivad hinnad olla kõrgemad kui hetkehinnad. Siiski täheldas komisjon ikka veel valitsevat ebaselgust, sest menetluse algatamise otsuse vastuvõtmise kuupäeval ei katnud olemasolevad tarnelepingud kogu teatatud projekti jaoks vajalikku tarnekogust.

(90)

Ühendkuningriik selgitas üksikasjalikult puidugraanulite piisava tarnekoguse kütusekulusid ja ajakohastas oma kütusekulu hinnanguid. Kütusekulusid vähendati 8,40 USD/GJ-lt 8,18 USD/GJ-ni, st 5 % väiksemaks kui tundlikkusanalüüsis olnud 8,23 USD/GJ. Ühendkuningriik märkis, et nüüd põhinevad kütusekulude hinnangud pigem pikaajalistel lepingutel, vastates suuremale osale puidugraanulite vajadusest, samuti tulevaste tarnelepingute ja tulevaste hetkehindade prognoosidel (61).

(91)

Ühendkuningriigi esitatud dokumentide hulgas oli ka Draxi biomassi kasutamisele ülemineva üksuse tarneaahela peamiste kuluelementide üksikasjalik jaotus, sealhulgas kütusega seotud kulud näiteks sadama kasutamise, raudteeveo, ladustamise, kestlikkussertifikaadi, riskimaanduse ja valuuta konverteerimise eest. Vastavalt sõltumatute ekspertide arvamusele, mille Ühendkuningriik samuti esitas, jääb Draxi biomassi kasutamisele ülemineva ploki prognoositud keskmine kütusekulu USA puidugraanulitarnijate hinnavahemikku (62). Ajakohastatud kütusekulu kajastab puidugraanulite (CIF-)hinda 181 USD tonni eest, mis on kooskõlas ka RISI hinnanguga (63).

(92)

Soojuslikku kasutegurit käsitleva väite põhjendamiseks esitas Ühendkuningriik andmed, mille kohaselt võib seda tüüpi biomassi kasutamisele ülemineku projekti soojuslik kasutegur suureneda umbes 38–39 %. Komisjon märgib, et menetluse algatamise otsuses ei esitatud selle kohta ühtegi konkreetset kahtlust, ja leiab, et tõhususe määr on vastavuses võrreldavates elektrijaamades täheldatud tüüpilise tõhususe määraga (64).

(93)

Lõpuks tuleb öelda, et teatatud projekti sisemine tulumäär on muutunud. Seda on põhjustanud mitu tegurit, muu hulgas umbes ühe aasta võrra vähem vältav abi, sest kavandatud investeerimisleping lõpeb 31. märtsil 2027 sõltumata meetme alguskuupäevast, ja välisvaluuta vahetuskursi ebasoodsad muutused. Seetõttu on kõnealune sisemine tulumäär algses komisjonile saadetud teates esitatud hinnangulisest 4,7 % väärtusest kõrgem. See erinevus tuleneb elektrijaama töönäitajate läbivaadatud hinnangutest.

(94)

Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, on komisjon jõudnud järeldusele, et teatatud projekti hinnanguline sisemine tulumäär põhineb elektrijaama kulude ja töönäitajate usaldusväärsetel hinnangutel. Lisaks jääb hinnanguline sisemine tulumäär seda tüüpi projektide puhul nõutava tasuvusläve piiresse. Seetõttu ei too abi kaasa ülemäärast hüvitamist ja on ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

5.2.4.   Konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine

(95)

Riigiabimeetme kokkusobivuse hindamisel peab komisjon kindlaks tegema, kas abimeetme negatiivne mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele on piiratud ning väiksem kui positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele (65).

(96)

Viidates 2014.–2020. aasta suuniste punktidele 94, 95 ja 96, leiab komisjon, et teatatud meede ei too kaasa ilmset negatiivset mõju, sest abi on proportsionaalne ega kätke pelgalt tegevuse ümberpaigutamist ilma keskkonnamõjuta. Abi aitab Draxi ploki üle viia söe kasutamiselt biomassi kasutamisele, suurendades taastuvenergia osakaalu Ühendkuningriigis (66).

(97)

Abimeetme negatiivse mõju hindamiseks keskendus komisjon moonutustele, mis tulenevad prognoositavast mõjust, mida antav abi avaldab konkurentsile mõjutatavatel tooteturgudel ja majandustegevuse asukohale (67).

5.2.4.1.   Negatiivne mõju elektriturule

(98)

Kuna abi antakse elektrienergia tootmiseks taastuvatest energiaallikatest, on mõjutatud tooteturg elektriturg. 2014.–2020. aasta suuniste punkti 89 alusel leiab komisjon, et abi võib põhjustada kaht põhilist moonutust: tooteturu moonutused ja asukohaga seotud mõjud.

(99)

2014.–2020. aasta suuniste punktile 101 tuginedes märgib komisjon, et projekt seisneb olemasoleva kivisöeelektrijaama ploki ümberehituses. Kuna projekti käigus muudetakse olemasolevat elektrijaama, ei anna see abisaajale juurde tootmisvõimsust energiaturul. Seetõttu ei suurenda meede abisaaja turuosa elektritootmise turul.

(100)

Lisaks tuletab komisjon meelde, et Draxi biomassi kasutamisele ülemineva ploki elektritootmisvõimsus vastab umbes 1,1 %le Ühendkuningriigi elektritootmise turust. Seetõttu ei avalda meede abisaaja turujõu suurendamisega seotud negatiivset mõju.

(101)

Viidates 2014.–2020. aasta suuniste punktidele 94–96, leiab komisjon, et projekt ei hõlma tegevuse asukoha muutmist ega avalda ka märkimisväärset mõju konkurentsile Ühendkuningriigi elektritootmise turul. Seetõttu teeb komisjon järelduse, et meede ei avaldaks olulist mõju konkurentsile elektriturul. Ühendkuningriigi võrguühenduste taseme tõttu ei kahjusta teatatud abi ka kaubandustingimusi elektri siseturul.

(102)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust, kas teatatud projekt moonutab konkurentsi puidugraanuliturul ja sellele eelneval tooraineturul ulatuses, mis on ühise huviga vastuolus. Arvestades kõnealuse individuaalselt teatatud projekti eripära, laiendas komisjon analüüsi kaudsele mõjule, mis avaldub sisenditurgudele – siinsel juhul järelturgudele (vt allpool).

5.2.4.2.   Negatiivne mõju puidugraanuliturule

(103)

Esiteks märgib komisjon, et Draxi plokis on võimalik kasutada sisendkütusena üksnes tööstuslikke puidugraanuleid. Kui mõnes elektrijaamas saab asendada puidugraanulid osaliselt muu kütusega, siis Draxi ploki ehituse tõttu ei ole puidugraanuleid selles eeldatavasti võimalik muude toodetega asendada. Seetõttu on ümberehitatavale Draxi plokile antavast tegevusabist tuleneva konkurentsi ja kaubandust moonutava mõju ulatuse edasise analüüsi kontekstis asjakohane tooteturg tööstuslike puidugraanulite turg.

(104)

Nagu ka menetluse algatamise otsuses, järeldab komisjon turumoonutuste hindamisel kaubavoogude, ELi saabuvate impordikoguste ja viimaste aastate turu kasvu alusel, et puidugraanuliturg ei piirdu ühe liikmesriigi või Euroopa Liiduga, vaid seda tuleks käsitada üleilmse turuna. Seda kinnitab Draxi ploki varustamiseks üle mere imporditud puidugraanulite suur maht ja see on kooskõlas juhtumis SA.38762 (2014/N) tehtud järeldusega.

(105)

Komisjon märgib, et suurem osa puidugraanulitest ostetakse praegu eraldi sõlmitud pikaajaliste lepingute alusel. Lisaks paistab, et uute tootmisrajatiste jaoks on turutõkked väikesed. Seda tähelepanekut kinnitab puidugraanulite tootmismahu hiljutine suurenemine nii USA kaguosas kui ka ELis, (68) samuti Draxi sõlmitud pikaajalised lepingud ploki varustamise kindlustamiseks.

(106)

Hiljutiste suundumuste valguses märgitakse veel, et hetkehind USA kaguosas, mis on teatatud projekti eeldatav peamine puidugraanulite allikas, ei muutunud eriti pärast seda, kui import ELi sellest piirkonnast suurenes. Seda toetavad ka Euroopa graanulitootjate nõukogu andmed (69).

(107)

Draxi ploki üleminek tekitab 2,4 miljoni tonni suuruse puidugraanulite lisanõudluse. See võrdub 12,8 %ga puidugraanulite kogutarbimisest liidus 2014. aastal (70). Siiski hoogustus aastane tarbimine ELis ajavahemikus 2012–2014 peaaegu 25 % ehk 3,7 miljoni tonni võrra. Peale selle suurenes puidugraanulite tootmisvõimsus USA kaguosas kiiresti ja hinnangute kohaselt jätkub kasv ka tulevikus (71).

(108)

Ametlikus uurimismenetluses ei ole ilmnenud märke, nagu ei võiks puidugraanuliturg lähiaastatel sarnase kiirusega laieneda, et rahuldada Draxi projektist tulenevat suuremat nõudlust.

5.2.4.3.   Negatiivne mõju tooraineturul

(109)

Komisjon märkis menetluse algatamise otsuse põhjendustes 81–84, et suurem nõudlus puidugraanulite järele võib tuua kaasa edasisi moonutusi tooraineturul, siinsel juhul puidukiuturul.

(110)

Majanduslikel põhjustel hangivad puidumassist pooltooteid valmistavad tehased oma puidu keskmiselt 100–150 km kauguselt. Seda raadiust nimetatakse tehase teeninduspiirkonnaks. Sel põhjusel on puidukiud kohalik toode, aga graanuleid veetakse pika vahemaa taha ja nende turg on üleilmne. Et hinnata teatatud meetme mõju konkurentsile ja kaubandusele, tuleb seega teha kindlaks, milliselt kohalikult turult puidugraanuleid edaspidi hangitakse või tõenäoliselt hangitakse.

(111)

Nagu öeldakse põhjenduses 10, siis võrreldes menetluse algatamise otsusega on Draxi ploki kütusetarvet selgitatud. Tulevikus hangitakse 60 % kogu tema vajaminevast puidukiust USAst; umbes 13 % vajaminevast kütusest hangitakse Brasiiliast; 7 % ostetakse hetketurult; umbes 4 % hangitakse Euroopast Balti riikidest; umbes 15 % ostetakse USA kaguosas asuvatelt kauplejatelt. Ülejäänud vajalik kütus hangitakse Kanadast ja võimalik, et teistest liikmesriikidest. See tähendab, et aastas hangitakse umbes 100 000 tonni kuivpuitu pikaajaliste lepingute kaudu teistest liikmesriikidest. See moodustaks umbes 0,7 % ELi 2014. aasta puidugraanulitoodangust, mida on hinnatud 13,5 miljonile tonnile (72).

(112)

Komisjon märgib, et suurem osa puidugraanulitest hangitakse väljastpoolt ELi ja tooraineturg on kohalik. Puidugraanulite suurema nõudluse mõju tooraineturgudele avaldub seega enamjaolt väljaspool Euroopa Liitu. Seetõttu on ebatõenäoline, et teatatud projekt hakkab mõjutama toormaterjali hindu liidus.

(113)

Kuna projekti jaoks hakatakse puidugraanuleid importima peamiselt USA kaguosast, asub puidukiu tooraineturu võimalike moonutuste kese selles piirkonnas (73).

(114)

Enamik ametliku uurimismenetluse ajal saadud andmetest toetab arvamust, et USA kaguosast pärit tööstuslikud puidugraanulid koosnevad peamiselt metsatööstusest pärinevast puidukiust. Komisjon märgib, et kuni 2019. aastani prognoositud puidugraanulitööstuse kasv (umbes 14 % aastas) (74) on palju suurem kui traditsioonilise metsatööstuse kasv, mida hinnatakse umbes 1,4 %-le aastas (75). Puidugraanulitootjate väikese turuosa tõttu puidukiuturul (76) suurendaks metsa koguväljavedu 2019. aastani liitmäära vähem kui 1,8 %. Westrocki esitatud hinnangute alusel prognoositakse, et puidukiu kogupakkumine suureneb aastas 2,0 % ja seetõttu jääb see kasv arvatust väiksemaks. Draxi ploki toetamisest tulenev mõju on seetõttu eeldatavasti piiratud.

(115)

Ühendkuningriigi esitatud andmete kohaselt (77) moodustab Draxi ploki jaoks vajalik toormaterjali hulk – nimelt 2,4 miljonit tonni aastas – vähem kui 1 % USA lääneosas 2014. aastal väljaveetud metsa kogumahust, mis oli umbes 250 miljonit tonni. See on omakorda vaid väike osa metsade kogutagavarast. Isegi kui võtta arvesse teiste biomassiprojektide, näiteks Lynemouthi projekti lisanõudlust, ei näita see väike osakaal selget märki põhjendamatutest moonutustest tooraineturul.

(116)

Fern et al. ja GPII esitasid turumudeli uuringud, millest nähtub kasvava metsa hinna suurenemine puidugraanulite tootmise tõttu. Näiteks FORISKi uuringu kohaselt võib tööstuslike puidugraanulite üleilmse nõudluse suurenemine 2014. aasta 10,6 miljonilt tonnilt 2019. aastal 25 miljoni tonnini – arvestamata saeveskite puidujääkide mõju – tõsta USA kaguosas kasvava metsa hinda 30–40 % (78). GPII esitatud USDA aruande kohaselt võib bioenergia jaoks vajaliku biomassi tootmise kasv 2016. aastaks 16,9 miljoni tonnini enam kui kahekordistada teatavate puiduliikide, nimelt saagimata männimaterjali hinda (79).

(117)

Ühendkuningriigi esitatud andmetel (80) ei kajasta nendes uuringutes sisendina kasutatud puidugraanulite nõudlus aga mitte Draxi biomassile ülemineku projektist tulenevat nõudlust, vaid üldisi hinnanguid ja üldist nõudlust. Lisaks on USDA uuringus prognoositud üldine nõudlus väiksem kui uuemates uuringutes. Näiteks hinnatakse USDA uuringus, et 2015. aastal kasutatakse USA kaguosas bioenergia tootmiseks umbes 13 miljonit tonni puitu. See on suurem kui RISI teatatud kogus sama aasta kohta, mis oli vähem kui 8 miljonit tonni. Lisaks oleks USDA aruande kohaselt kogu prognoositud nõudlusest tulenev väidetav hinnatõus ka ajaliselt piiratud, sest metsatööstus reageerib sellisele nõudluse suurenemisele.

(118)

Mitu kolmandat isikut märkis, et puidugraanulite tootmine ongi juba tõstnud kasvava metsa hindu USA kaguosas. Näiteks viitab GPII Forest2Marketi konsultantidelt saadud andmetele, toetamaks väidet, et USA lõunaosas tõusid kasvava metsa männipuidumassi hinnad 2013. aastal keskmiselt 11 % ja 2014. aastal 10 %. Fern at al. teatasid, et aastatel 2011–2015 on hinnad USA lõunaosas kerkinud okaspuidu puhul 27 % ja lehtpuidu puhul 56 %. Sarnaseid väiteid esitas ka AF&PA (81).

(119)

Selle kohta märgib komisjon, et pikemas plaanis vaadates ei ole keskmine kasvava metsa hind väljakujunenud vahemikust väljaspool (82). Pealegi jõuti Forest2Marketi esitatud märkuses (83) järeldusele, et täheldatud hinnatõusule on kaasa aidanud mitu tegurit. Eelkõige nimetas Forest2Market soodustavate teguritena saejääkide tootmise vähenemist, ilmastikunähtusi ja maaomandi muutusi. Forest2Market järeldas: „Tõenäoliselt oleks puidukiuhind tõusnud ka ilma graanulite eksporditurgude lisanõudluseta…“ (84). Asjaolu, et kasvava metsa hind on aja jooksul kerkinud, paistab seetõttu olevat mitme turul toimunud arengusuundumuse tulemus.

(120)

Mis puudutab väiteid abisaaja suutlikkuse kohta kiu eest maksta, (85) siis märgib komisjon, et läbivaadatud ja vähendatud kütusekulud (86) annavad tulemuseks puidugraanulite CIF-hinna 181 USA dollarit tonni eest. See on samaväärne RISI teatatud puidugraanulite CIF-hinnaga (87)

(121)

Seoses puidugraanulite tehaste asukohaga juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et praegu USA kaguosas töötavad eksportpuidugraanuleid tootvad tehased paiknevad üldiselt üksteisest kuni 65 miili kaugusel ja valdavalt 30–65 miili raadiuses (88). Seetõttu kattub selliste puidugraanulitehaste teeninduspiirkond teiste konkureerivate tööstusettevõtete omaga. Komisjon märgib siiski, et suurem osa sellistest eksportpuidugraanulite tehastest asub lähimast puidutöötlemise käitisest kuni 65 miili kaugusel. Lisaks selgitati, et puidugraanulite tehase asukoha määramiseks võetakse arvesse mitut tegurit. Ühendkuningriigi viidatud aruande kohaselt (89) tegid seda enamik tselluloosi- ja paberivabrikuid, mis suleti USA kagupiirkonnas enne 2010. aastat. See näitab nõrka seost puidugraanulitööstuse kasvuga (90).

(122)

Lõpuks vaadeldi Pöyry aruandes (91) puidukiuga seotud ebaausa konkurentsi ohtu puidugraanulitööstuse ja puidukiudu kasutavate traditsiooniliste tööstusharude vahel. Aruandes ei võetud arvesse mitte ainult toetatavast Draxi biomassi kasutamisele üleminevast plokist tulenevat nõudlust puidugraanulite järele, vaid ka teiste elektrijaamade, sealhulgas Lynemouthi jaama nõudlust. Aruandes jõuti järeldusele, et olemasolev ja kavandatud puidugraanulitehase tootmisvõimsus USA kaguosas peaks olema piisav, et tulla toime suurema nõudlusega puidugraanulite järele, ja et kaudse puidukasutuse muutuse risk peaks olema väike.

(123)

Seetõttu tuleb järeldada, et eeldatavasti ei too teatatud meede kaasa tooraineturu põhjendamatuid moonutusi. Komisjon märgib eelkõige, et kohalikud turumoonutused toimuvad kogu oma ulatuses USA kaguosas ja kui neil oleks üldse mingit mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, siis oleks see väike. Sellega seoses tuletatakse veel meelde, et teatatud abi antakse elektri tootmiseks tahkest biomassist ja et igasugune abi tõttu tooraineturule avalduv mõju oleks kaudne.

5.2.4.4.   Tasakaalustatuse kriteerium

(124)

2014.–2020. aasta suuniste punktis 97 on öeldud, et kui riigiabi meetmed on tõhusalt suunatud turutõrkele, mida püütakse parandada, on oht, et riigiabi moonutab põhjendamatult konkurentsi, väiksem. Komisjon märgib, et teatatud abi otsene eesmärk on täita liidu 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärgid proportsionaalsel ja sobival viisil. Seetõttu on väiksemad ka põhjendamatud konkurentsimoonutused elektriturul, nagu on selgitatud punktis 5.2.4.1. Punkti 5.2.4.2 kohaselt ei leidnud komisjon põhjendamatuid moonutusi ei mõjutatud puidugraanulite tooteturul ega ka sellele eelneval tooraineturul. Komisjon tuletab meelde, et tooraineturu võimalikud moonutused ei teki otseselt tegevusabist, vaid suurenenud nõudlusest puidugraanulite kui elektritootmise kütuse järele. Peale selle on mõju tooraineturule puidugraanulituru moonutustega võrreldes kaudne.

(125)

Lisaks peab komisjon hindama, kas meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi niivõrd, et see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Mõju tooraineturule on kohalik ja avaldub enamjaolt väljaspool liitu, sest enamik puidugraanuleid imporditakse Draxi ploki jaoks väljastpoolt Euroopat (vt põhjendus 10). Seetõttu märgib komisjon, et USA lõunaosa kasvava metsa hindade suurenemisest tulenev mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on igal juhul väike.

(126)

Komisjon teeb eespool öeldust järelduse, et Draxi biomassi kasutamisele ülemineku projekti käigus toodetavale elektrienergiale antava teatatud abi negatiivne mõju on konkurentsimoonutuste ja elektriturul, aga ka järelturgudel liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva mõju mõttes piiratud ning väiksem kui positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, milleks on taastuvatest energiaallikatest energia tootmine ja CO2-heite vähendamine elektritootmises, nii et üldine mõju on positiivne.

5.2.5.   Muud aspektid – kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 30 ja 110

(127)

Seoses otsusega riigiabi SA.36196 (2014/N) kohta (taastuvenergia hinnavahelepingud), otsusega riigiabi SA.38758 (2014/N), SA.38759 (2014/N), SA.38761 (2014/N), SA.38763 (2014/N) ja SA.38812 (2014/N) kohta, milles käsitletakse FIDeRi abi viiele avamere tuulepargi projektile, ning otsusega riigiabi SA.38762(2015/C)(2014/N) ja SA.38796(2014/N) kohta, milles käsitletakse Lynemouthi ja Teesside'i biomassi projekte, võttis Ühendkuningriik kohustuse kohandada viisi, mille abil arvutatakse elektritarnijate kohustusi hinnavahelepingute maksete suhtes, tagamaks, et Euroopa Liidus väljaspool Ühendkuningriiki toodetud ja Ühendkuningriigis tarbijatele pakutavat rahastamiskõlblikku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit ei võetaks arvesse osana nende tarnijate turuosast.

(128)

Ühendkuningriik tagab, et enne selle kohanduse rakendamist ei tehta ühtegi hinnavahelepingu makset, või kui see ei ole võimalik, siis kehtestab Ühendkuningriik mehhanismi, millega hüvitada elektritarnijatele nende imporditud rahastamiskõlblik taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter enne erandi jõustumist, kuid pärast hinnavahelepingute maksete maksmisega alustamist.

(129)

Teatatud meetme suhtes on Ühendkuningriigil ka põhjenduses 127 nimetatud kohustus. Seda kohustust arvesse võttes leiab komisjon, et teatatud abimeetme rahastamismehhanism ei tohiks tuua kaasa asutamislepingu artiklit 30 või 110 rikkuvat diskrimineerimist.

(130)

Eespool nimetatud asjaoludest lähtudes leiab komisjon, et abimeetmega Draxi biomassi kasutamisele ülemineva ploki toetuseks, millest Ühendkuningriik teatas 15. aprillil 2015, taotletakse ühist huvi pakkuvat eesmärki vajalikul ja proportsionaalsel viisil kooskõlas 2014.–2020. aasta suunistega ning et abi on seetõttu aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, millest Ühendkuningriik teatas 2. aprillil 2015 ja mida see liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale Drax Power Limited, et toetada Draxi elektrijaama esimese ploki üleminekut biomassi kasutamisele, on siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER


(1)  ELT C 46, 5.2.2016, lk 19.

(2)  Komisjon on võtnud vastu otsuse seitsme taastuvenergia projekti kohta kaheksast. 23. juulil 2014 võeti vastu otsus mitte esitada vastuväiteid (C(2014) 5074 final) viie avamere tuulepargi projekti kohta (riigiabijuhtumid SA.38758 (2014/N), SA.38759 (2014/N), SA.38761 (2014/N), SA.38763 (2014/N) ja SA.38812 (2014/N) – Ühendkuningriigi abi viiele avamere tuulepargile: Walney, Dudgeon, Hornsea, BurboBank ja Beatrice) (ELT C 393, 7.11.2014, lk 1); 22. jaanuaril 2015 võeti vastu otsus mitte esitada vastuväiteid (C(2015) 168 cor) riigiabijuhtumis SA.38796 (2014/N) – Ühendkuningriik, Teesside'i sihtotstarbeline koostootmisjaama biomassi kasutamise projekt (ELT C 406, 4.11.2016, lk 1); 1. detsembril 2015 võeti vastu lõplik otsus mitte esitada vastuväiteid (C(2015) 8441 final) riigiabijuhtumis SA.38762 (2015/C) (2014/N) – Ühendkuningriik, investeerimisleping biomassi kasutamisele ülemineku kohta Lynemouthi elektrijaamas (otsus on seni avaldamata).

(3)  FIDeRi protsessis saavad osaleda biomassi koospõletavad elektrijaamad, mis on akrediteeritud taastuvenergia kasutamise kohustuse toetuskava raames ja kus on käimas täielik üleminek biomassi kasutamisele.

(4)  Seda arvu on ajakohastatud pärast ametliku uurimismenetluse algust 2016. aasta veebruaris. Algse hinnangu kohaselt oli koormustegur 70,5 %.

(5)  Teabes, mille Ühendkuningriik edastas vastuseks menetluse algatamise otsusele, selgitatakse ka abisaaja kavandatud elektrivarustusstrateegiat.

(6)  Uurimismenetluse algatamise järel ja enne Ühendkuningriigi tehtud ajakohastamist oli keskmine netokoormustegur (70,5 %) keskmise tehnilise talitluskõlblikkuse 83,7 % ja keskmise brutokoormusteguri 83,7 % korrutis.

(7)  Menetluse algatamise otsuses esitatud algsed töönäitajad on järgmised: a) kütusekulu 8,39 (GBP/GJ); b) soojuslik kasutegur 38,6 % ja c) keskmine netokoormustegur 70,5 %.

(8)  Ühendkuningriik selgitas, et teatatud projekti suhtes ei kohaldata muudetud tingimust, mille kohaselt puuduvad stiimulid tekitada negatiivseid hindu, mida rakendatakse üldise hinnavahelepingu kava (SA.36196) puhul.

(9)  Rohkem teavet hinnavahelepingu hüvitismehhanismi kohta leiab komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsusest riigiabi SA.36196 (2014/N) kohta, Ühendkuningriigi elektrituru reform – taastuvenergia hinnavahelepingud (C(2014) 5079 final), põhjendused 17–31 (ELT C 393, 7.11.2014, lk 1).

(10)  Taastuvenergia kasutamise kohustusega abikava kiideti kõigepealt heaks komisjoni 28. veebruari 2001. aasta otsusega riigiabi N 504/2000 kohta – Ühendkuningriik – taastuvenergia kasutamise kohustusega abikava ja kapitalitoetused taastuvenergia tehnoloogiale, C(2001) 3267 final (EÜT C 30, 2.2.2002, lk 14), ja hiljem on seda mitu korda muudetud. Praegusel kujul kiideti taastuvenergia kasutamise kohustusega abikava heaks komisjoni 2. aprilli 2013. aasta otsusega riigiabi SA.35565 (2013/N) kohta – Ühendkuningriigi taastuvenergia kasutamise kohustusega abikavas tehtud muudatused (ELT C 167, 13.6.2013, lk 5). Hiljem kiideti heaks mõni eriaspekt Põhja-Iirimaa puhul otsuses riigiabi SA.36084 (13/N) kohta, taastuvenergia kasutamise kohustus Põhja-Iirimaal (ELT C 167, 13.6.2013, lk 1), ning Šotimaa puhul otsuse riigiabi SA.37453 (2014/N) kohta, riigiabi SA.35565 muutmine – taastuvenergia kasutamise kohustusega abikava (ELT C 172, 6.6.2014, lk 1).

(11)  Tasuvuslävi on sedalaadi projekti rakendamiseks vajalik minimaalne tulumäär.

(12)  Ühendkuningriigi ametiasutused on avaldanud kõik need andmed dokumendis „Electricity Generation Costs“ („Elektritootmise kulud“), mis asub aadressil https://www.gov.uk/government/publications/electricity-generation-costs.

(13)  „Electricity Generation Costs December 20f13“ („Elektrienergia tootmise kulud detsembris 2013“), energeetika ja kliimamuutuste ministeerium (2013), www.gov.uk/government/publications/electricity-generation-costs.

(14)  www.gov.uk/government/publications/electricity-market-reform-delivery-plan.

(15)  Vt põhjenduse 10 joonealune märkus 4.

(16)  Biomassist tulenevad heitkogused arvutatakse olelusringi alusel.

(17)  Täpsemat teavet leiab aadressil www.gov.uk/government/consultations/ensuring-biomass-affordability-and-value-for-money-under-the-renewables-obligation.

(18)  RISI üleilmse graanulinõudluse prognoos: www.risiinfo.com/product/2015-global-pellet-demand-outlook-study/.

(19)  Kui ei ole märgitud teisiti, viitab tonni ühik alati ahjukuivale tonnile.

(20)  Euroopa biomassiühenduse (AEBIOM) 2015. aasta aruanne.

(21)  AEBIOMi 2015. aasta statistikaaruanne.

(22)  www.gov.uk/government/publications/final-investment-decision-fid-enabling-for-renewables-investment-contracts. Investeerimislepingu avaldamise järel vähendas Ühendkuningriik kokkuleppehinda 105 GBP/MWh-lt 100 GBP/MWh-ni. Järelikult ei ole investeerimislepingud internetis avaldatud nende lõplikus versioonis.

(23)  Näiteks Davis Group ja TANAC.

(24)  Shaw Resources; CANFOR; FIBRECO; Pinnacle; Smart Green Shipping; Astec; Euroopa graanulitootjate nõukogu (European Pellet Council); Pacific BioEnergy; Georgia Biomass; Hancock Group; Onex; DB Cargo; Fram; Enviva; taastuvenergia ühendus (Renewable Energy Association); Highland Pellets; Forest2Market; CM Biomass Partners; Westervelt Renewable Energy; Weyerhaeuser; AEBIOM; FEDNAV; USA lõunaosariikide metsnike rühmitus (SGSF); Evolution Markets; USA tööstuslike puidugraanulite tootjate ühendus (USIPA); Scotia Atlantic; Drax; Beasley Forest Products; Cosan; USA metsaomanike liit (NAFO); Kanada puidugraanulite ühendus (WPAC); Tyne'i sadam; Ameerika metsaliit.

(25)  Forest2Market; Wood Supply Market Trends in the US South 1995–2015 (Puidutarneturu suundumused USA lõunaosariikides 1995–2015): www.theusipa.org/Documents/USSouthWoodSupplyTrends.pdf.

(26)  Forest2Market; Wood Supply Market Trends in the US South 1995–2015 (Puidutarneturu suundumused USA lõunaosariikides 1995–2015): www.theusipa.org/Documents/USSouthWoodSupplyTrends.pdf.

(27)  Canfor Pacific Bioenergy; Pinnacle; Onex; FRAM Renewable Fuels; Georgia Biomass; Hancock Natural Resources; Enviva; Highlands Pellets; USIPA ja Weyerhaeuser.

(28)  Highlands Pellets; Drax; Weyerhaeuser; CM Biomass Partners.

(29)  Enviva; NAFO; Drax; Astec; Baesley; Drax; AEBIOM ja REA.

(30)  Baesley; Astec, kes viitab Forest2Marketi aruandele; FRAM Renewable Fuels; NAFO.

(31)  Hancock Natural Resources Group; USA graanulitööstus ja Highlands Pellets.

(32)  Pinnacle; Onex; Scotia Atlantic biomass; Georgia Biomass; Westervelt Renewable Energy; Ameerika metsaliit; Drax; Weyerhaeuser; USA lõunaosariikide metsnike rühmitus; CM Biomass Partners ja Smart Green Shipping Alliance.

(33)  Kaudse puidukasutuse muutumise risk (mai 2014): https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/2014_biomass_forest_research_report_.pdf.

(34)  Oht, et puidugraanulite tootmine suuremahuliseks elektri- ja soojatootmiseks tõrjub teised sama biomassi tooraine kasutajad turult välja.

(35)  Biofuelwatch; Dogwood Alliance; BirdLife; Euroopa Keskkonnabüroo; FERN; loodusvarade kaitse nõukogu (NRDC) ja lõunaosariikide keskkonnaõiguse keskus.

(36)  „How can global demand for wood pellets affect local timber markets in the U.S. South?“ („Kuidas võib üleilmne puidugraanulinõudlus mõjutada USA lõunaosa kohalikku puiduturgu?“) Forisk Consulting, mai 2015: www.forisk.com/blog/2015/06/02/how-can-global-demand-for-wood-pellets-affect-local-timber-markets-in-the-u-s-south/.

(37)  Puude raieõiguse eest makstud hind.

(38)  Graphic Package International Inc. (GPII); AF&PA ja Westrock.

(39)  Ajavahemikul 2009–2015 oli puidugraanulite Ühendkuningriiki importimise keskmine hind 194 USA dollarit tonni eest (175 USA dollarit tonni eest CIF-hinnas). Ülemeretranspordi keskmine kulu (sealhulgas veos, laadimine ja vedu sadamasse) ulatus samal ajavahemikul 46 USA dollarini tonni eest. Kui võtta arvesse saeveski kasumit, moodustas puidukulu (üles töötatud, saeveski väravas) keskmiselt 34 % impordihinnast. Sama aruande kohaselt ulatus raiekulu ja saeveskisse vedamise kulu 22 USA dollarini toorpuidu lühikese tonni eest (Green Short Tonne, GST, mis vastab 49,3 USA dollarile tonni kuivpuidu eest).

(40)  Karen Lee Abt, Robert C. Abt, Christopher S. Galik ja Kenneth E. Skogn. 2014. „Effect of Policies on Pellet Production and Forests in the U.S. South“ („Poliitika mõju graanulitootmisele ja metsadele USA lõunaosas“), www.srs.fs.usda.gov/pubs/47281.

(41)  Ühendkuningriigi 2015. aasta aprilli teates märgiti kütusekuludeks 8,39 GBP/GJ ja seejärel ajakohastati seda 2015. aasta augustis esitatud lisateabes 8,40 GBP/GJ-ni.

(42)  Ühendkuningriik esitas Ricardo Energy&Environmenti koostatud aruande.

(43)  http://biomassmagazine.com/articles/13137/export-industryundefineds-impacts-on-southern-forests-markets.

(44)  www.usendowment.org/images/Forests2Market_Pellet_Report_11.2015.pdf.

(45)  Selle hulka kuulus 0,25 miljonit toorpuidutonni haket ja saepuru; peaaegu 2 miljonit toorpuidutonni puidumassi, umbes 0,97 toorpuidutonni tööstuslikku ümarpuitu ja 0,056 miljonit toorpuidutonni saepalki.

(46)  Vt ka komisjoni otsused järgmiste juhtumite kohta: SA.38758 (2014/N), SA.38759 (2014/N), SA.38761 (2014/N), SA.38763 (2014/N) ja SA.38812 (2014/N); C(2014)5074 final (ELT C 393, 7.11.2014, lk 1) ja juhtumite SA.38796 (2014/N); SA.387962 (2015/C)(2014/N) kohta (otsus seni avaldamata), kus kasutati samasugust hinnavahelepingust tulenevat abi.

(47)  ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.

(48)  Ühendkuningriigi eesmärk on katta 15 % energiavajadusest taastuvatest energiaallikatest tootmise teel. Taastuvenergia osakaal oli 2013. aastal 5,1 % (2013) – (SWD (2015) 117 final).

(49)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), ja ka komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energia tegevuskava aastani 2050“ (KOM(2011) 885 lõplik).

(50)  Vt käesoleva otsuse põhjendus 6.

(51)  ELT C 393, 7.11.2014, lk 1.

(52)  Vt põhjendus 17.

(53)  Vt näiteks otsused järgmistes riigiabijuhtumites: SA.38758 (2014/N), SA.38759 (2014/N), SA.38761 (2014/N), SA.38763 (2014/N) ja SA.38812 (2014/N) – Ühendkuningriigi abi viiele avamere tuulepargile: Walney, Dudgeon, Hornsea, Burbo Bank ja Beatrice) – C(2014) 5074 final (ELT C 393, 7.11.2014, lk 1); otsus riigiabi SA.38796 (2014/N) kohta – Ühendkuningriik, Teesside'i sihtotstarbeline koostootmisjaama biomassi kasutamise projekt (ELT C 406, 4.11.2016, lk 1); 1. detsembri 2015. aasta otsus riigiabi SA.38762 (2015/C) (2014/N) kohta – Ühendkuningriik, investeerimisleping biomassi kasutamisele ülemineku kohta Lynemouthi elektrijaamas (otsus on seni avaldamata).

(54)  Teatatud projektiga seotud energiatootmise tasandatud kogukulude kohta leiab rohkem teavet menetluse algatamise otsuse põhjendustest 26–29.

(55)  Vt põhjendus 17.

(56)  Vt näiteks riigiabijuhtum SA.37453 (2014/N) (riigiabi SA.35565 muutmine – taastuvenergia kasutamise kohustusega abikava, ELT C 172, 6.6.2014, lk 1).

(57)  Vt põhjendus 27.

(58)  Vt näiteks komisjoni heakskiidetud keskmine koormustegur 77 % Lynemouthi elektrijaama puhul riigiabijuhtumis SA.38762 (2015/C) (2014/N) – Ühendkuningriik, investeerimisleping biomassi kasutamisele ülemineku kohta Lynemouthi elektrijaamas (otsus on seni avaldamata).

(59)  Vt põhjendus 44.

(60)  Vt põhjendus 43.

(61)  Vt põhjendus 59.

(62)  Vt põhjendus 59.

(63)  Vt käesoleva otsuse joonealune märkus 38.

(64)  Vt näiteks komisjoni otsus riigiabi SA.38762 (2014/N) kohta.

(65)  Vt 2014.–2020. aasta suuniste punkt 88.

(66)  Vt põhjendus 9.

(67)  Vt 2014.–2020. aasta suuniste punkt 97.

(68)  AEBIOMi statistikaaruanne „2013 European Bioenergy Outlook“ („Euroopa bioenergia 2013. aasta prognoos“): www.aebiom.org/2013-european-bioenergy-outlook-aebiom-statistical-report/.

(69)  Vt põhjendus (33).

(70)  AEBIOMi statistikaaruanne „2015 European Bioenergy Outlook“ („Euroopa bioenergia 2013. aasta prognoos“): www.aebiom.org/library/statistical-reports/statistical-report-2015/.

(71)  Vt joonis 1.

(72)  Vt joonealune märkus 20.

(73)  Seoses Brasiiliast hangitud puidugraanulite ja ebaseadusliku tegevusega Lõuna-Ameerikas märgib komisjon, et kõik graanulid tarnib üksainus hästitoimiv istandus, millel on metsahoolekogu sertifikaat (vt põhjendus 63).

(74)  Vt põhjendus 55.

(75)  Vt põhjendus 51.

(76)  Vt põhjendus 65.

(77)  Vt põhjendus 65.

(78)  Vt põhjendus 45.

(79)  Vt põhjendus 54.

(80)  Vt põhjendus 68.

(81)  Vt joonis 2 põhjenduses 48.

(82)  Vt joonis 2 põhjenduses 48.

(83)  Vt põhjendus 34.

(84)  Forest2Market; Wood Supply Market Trends in the US South 1995–2015 (Puidutarneturu suundumused USA lõunaosariikides 1995–2015): www.theusipa.org/Documents/USSouthWoodSupplyTrends.pdf.

(85)  Vt põhjendus 49.

(86)  Vt põhjendus 69.

(87)  Vt joonealune märkus 38.

(88)  Vt põhjendus 67.

(89)  Vt põhjendus 67.

(90)  Vt joonis 1 põhjenduses 47.

(91)  Vt põhjendus 41.