(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2017/127 (1) määratakse 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

(2)

Erand, millega lubatakse huntahvenat püüda teatavat liiki püügivahenditega, on seotud nende vahendite abil püütud saagi varasemate andmetega. Tuleks täpsustada, et erand säilib kalalaevade asendamisel, tagades seejuures, et erandiga hõlmatud laevade arv ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.

(3)

2017. aastal muutis Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) oma nõuandes ja 2016. aasta võrdlusalusele tuginedes tobiavarude majandamise piirkondi. Tobiavarude majandamise piirkond 3r asub enamjaolt Norra vetes, kuigi osa sellest on ka liidu vetes, kusjuures mõned olulised kalapüügipiirkonnad hõlmavad nii majandamispiirkonda 2r kui ka 3r. On asjakohane tagada, et liidu kalalaevadel oleks juurdepääs majandamispiirkonnas 3r asuvate liidu vete tobiavarudele. Majandamispiirkonna 2r jaoks kehtestatud kalapüügivõimalused peaksid seega hõlmama ka majandamispiirkonnas 3r asuvaid liidu vesi.

(4)

27. märtsil 2017 avaldas ICES nõuande hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügi kohta ICESi IVa rajooni idaosas ja ICESi alarajoonis 20 (Põhjamere põhjaosa, Norra süvik ja Skagerrak). Kõnealuse nõuande põhjal ja pärast Norraga konsulteerimist on asjakohane määrata Skagerrakis liidule eraldatavaks hariliku süvameregarneeli kvoodiks 3 856 tonni ja muuta liidu kvooti Norra süvikus.

(5)

Varasematel aastatel on kehtestatud kilu (Sprattus sprattus) lubatud kogupüük Põhjamerel kalendriaasta kaupa, samas kui ICES avaldab nõuandeid ajavahemikuks jooksva aasta 1. juulist kuni järgneva aasta 30. juunini. Need ajavahemikud tuleks kooskõlastada nii, et lubatud kogupüügi ja ICESi nõuannete ajavahemikud langeks omavahel kokku. Erandkorras ja üksnes nimetatud ülemineku eesmärgil tuleks kilu lubatud kogupüüki muuta selliselt, et see hõlmaks 18 kuu pikkust ajavahemikku, mis lõpeb 30. juunil 2018. Kõik järgnevad kalapüügivõimalused tuleks määrata kindlaks vastavalt ICESi nõuannetega hõlmatud ajavahemikele.

(6)

Määruses (EL) 2017/127 oli 2017. aasta esimeseks poolaastaks kehtestatud kilu lubatud kogupüügiks 33 830 tonni. ICESi nõuandel on ajavahemiku 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018 püüginorm kuni 170 387 tonni. Seega tuleks kilu lubatud kogupüük 18 kuuks kehtestada nii, et see hõlmaks 2017. aasta esimese poolaasta tegelikku püüki (määruse (EL) 2017/127 lubatud kogupüügi piirides) ning järelejäänud 12 kuuks (st 1. juulist 2017 kuni 30. juunini 2018) ICESi nõuandes soovitatud püügimahtu.

(7)

Nõukogu määrusega (EL) 2017/595 (2) jäeti välja tabel hariliku soomuslesta (Limanda limanda) ja lesta (Platichthys flesus) püügi võimaluste kohta liidu vetes ICESi IIa rajoonis ja IV alapiirkonnas, mis on sätestatud määruse (EL) 2017/127 IA lisas. Seetõttu on asjakohane jätta harilik soomuslest välja määruse (EL) 2017/127 IA lisa joonealustest märkustest, milles osutatakse harilikule soomuslestale kui seotud kaaspüügi liigile.

(8)

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) soovituses 1:2014 keelati 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2014 meriahvena (Sebastes mentella) püük ICESi I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes. Pärast nimetatud ajavahemikku lõppu muutus soovituse keeld kehtetuks. Seega tuleks kalapüügivõimalusi muuta nii, et lubatud oleks meriahvena püük kogu 2017. aasta vältel.

(9)

2016. aastal peetud aastakoosolekul võttis Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) vastu soovituse 16–05 („soovitus 16–05“), milles määras Vahemeres püütava mõõkkala (Xiphias gladius) lubatud kogupüügiks 10 500 tonni; samuti moodustati Vahemeres püütava mõõkkala lubatud kogupüügi õiglase ja võrdse jaotamise kava koostamiseks töörühm, et määrata kindlaks konventsiooniosaliste 2017. aasta kvoodid ja luua lubatud kogupüügi haldamise mehhanism.

(10)

Liit kinnitas ICCATi sekretariaadile adresseeritud 23. detsembri 2016. aasta kirjas, et ta hakkab soovitust 16–05 rakendama alates 1. jaanuarist 2017. Eelkõige kinnitas liit, et ta rakendab alates 2017. aastast soovituse 16–05 punktis 11 osutatud Vahemeres püütava mõõkkalaga seotud keeluaega ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. märtsini. Seetõttu on asjakohane kehtestada selline keeluaeg tingimusena, mis on olemuslikult seotud Vahemeres püütava mõõkkala püügi võimaluste kehtestamise ja jaotamisega.

(11)

Soovituse 16–05 alusel moodustatud töörühm kohtus 20.–22. veebruaril 2017 ja tegi jaotamispõhimõtete ettepaneku ning kompromissettepaneku 2017. aasta kvoodi kasutuselevõtu haldamiseks. Nimetatud kompromissi raames määrati liidu osaks 70,756 % ICCATi lubatud kogupüügist, mis on 2017. aastal 7 410,48 tonni. Seetõttu on asjakohane rakendada liidu õiguses liidu osa ja määrata kindlaks liikmesriikide kvoodid. Jaotus peaks tuginema varasemale püügikogusele aruandeperioodil 2012–2015.

(12)

Määruses (EL) 2017/127 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017. Käesoleva muutmismääruse sätted, mis käsitlevad püügi piirnorme, peaksid seetõttu samuti kohalduma alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud.

(13)

Määrust (EL) 2017/127 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 9 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Eespool nimetatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud huntahvena püük punktis b õngekonksude ja -nööridega ning punktis c vainakkevõrkudega. Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandi kohaldamist teise kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes käesolevat erandit kohaldatakse, ega nende kogupüügivõimsus ei suurene.“

2)

Määruse (EL) 2017/127 IA ja ID lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

(1)

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)

Ainult selliseid toidu lisaaineid, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud liidu loetelus, võib turule viia ja toidus kasutada kõnealuses määruses sätestatud kasutustingimustel.

(3)

Mõned toidu lisaained on ette nähtud spetsiifiliseks kasutamiseks teatavate veinivalmistustavade ja -protsesside jaoks. Selliste lisaainete kasutamine peaks vastama määrusele (EÜ) nr 1333/2008 ja asjakohastes liidu õigusaktides ettenähtud erisätetele.

(4)

Sätted toidu lisaainete kasutamise lubamise kohta veinis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013, (3) nõukogu otsuses 2006/232/EÜ (4) ja komisjoni määruses (EÜ) nr 606/2009 (5) ning nende rakendusmeetmetes.

(5)

Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (6) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(6)

Liidu loetelu ja spetsifikatsioone võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(7)

24. veebruaril 2015 esitati taotlus kaaliumpolüaspartaadi kasutamise kohta stabilisaatorina veinis. Taotlus tehti vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 4 liikmesriikidele kättesaadavaks.

(8)

Euroopa Toiduohutusamet hindas kaaliumpolüaspartaadi ohutust toidu lisaainena ning toiduohutusameti 9. märtsi 2016. aasta järelduses (7) leiti, et selle kavandatav kasutamine veinis maksimaalses kontsentratsioonis 300 mg/l ja tavapärases kontsentratsioonis 100–200 mg/l ei ole ohtlik.

(9)

Kaaliumpolüaspartaat toimib stabilisaatorina tartraadikristallide väljasadenemise vastu veinist (punase, roosa ja valge veini puhul). See parandab veini säilivuskvaliteeti ja stabiilsust ning selle kasutamine ei mõjuta veini maitseomadusi. Seepärast on asjakohane kanda kaaliumpolüaspartaat toidus kasutada lubatud lisaainete liidu loetellu ja määrata kõnealuse lisaaine E-numbriks E 456, et ainele saaks anda loa veinistabilisaatorina liidu õigusaktide konkreetsete sätete alusel.

(10)

Kaaliumpolüaspartaadi (E 456) spetsifikatsioon tuleks lisada määrusesse (EL) nr 231/2012, kui see aine lisatakse esimest korda määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud liidu loetellu toidus kasutada lubatud lisaainetest.

(11)

Määrusi (EÜ) nr 1333/2008 ja (EL) nr 231/2012 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Otsuse 2013/233/ÜVJP artikli 9 lõike 1 kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomitee volitatud tegema kooskõlas aluslepingu artikliga 38 Liibüas läbiviidava Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni (EUBAM Libya) poliitiliseks kontrolliks ja strateegiliseks juhtimiseks asjakohaseid otsuseid, sealhulgas missiooni juhi ametisse nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 30. augustil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1634, (2) millega Vincenzo TAGLIAFERRI nimetati missiooni EUBAM Libya juhiks 1. septembrist 2016 kuni 21. augustini 2017.

(3)

Nõukogu võttis 4. augustil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1339, (3) millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust 21. augustini 2017.

(4)

Nõukogu võttis 17. juulil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1342, (4) millega pikendatakse EUBAM Libya volitusi 22. augustist 2017 kuni 31. detsembrini 2018.

(5)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 12. juulil 2017 ettepaneku pikendada Vincenzo TAGLIAFERRI volitusi missiooni EUBAM Libya juhina 22. augustist 2017 kuni 21. augustini 2018,

(1)

Tootja BMW AG (edaspidi „taotleja“) esitas 23. juunil 2016 taotluse vabakäigufunktsiooni kui uuendusliku tehnilise lahenduse heakskiitmiseks. Taotluse täielikkust hinnati kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikliga 4. Leiti, et taotlus on täielik.

(2)

Taotlust hinnati kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 12, rakendusmäärusega (EL) nr 725/2011 ja tehniliste suunistega, mille järgi koostatakse taotlused uuenduslike tehniliste lahenduste heakskiitmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009 (3). Kõnealuse tehnilise lahenduse keerukuse tõttu pikendati hindamise tähtaega viis kuud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 10 lõikele 4, st kuni 23. augustini 2017.

(3)

Taotluses osutatakse BMW AG vabakäigufunktsioonile, mida saab kasutada tavalise jõuseadmega ja automaatkäigukastiga BMW M1-kategooria sõidukites. Selle uuendusliku lahenduse peamine põhimõte seisneb selles, et sisepõlemismootor ühendatakse lahti jõuülekandest, et ära hoida mootoriga pidurdamisest põhjustatud aeglustumist. See funktsioon peaks aktiveeruma automaatselt peamises sõidurežiimis, mis valitakse automaatselt sõiduki käivitamisel. Seega saab vabakäiku kasutada sõiduki veerekauguse suurendamiseks, kui ei ole vaja rakendada tõukejõudu või kui on vaja, et sõiduki kiirus väheneks aeglaselt. Vabakäigul kasutatakse sõiduki kineetilist ja potentsiaalset energiat vahetult sõidutakistuse ületamiseks ja seepärast väheneb kütuse tarbimine. Et sõiduk aeglustuks vähem, lahutatakse mootor siduri abil jõuülekandest. Seda teeb automaatselt automaatkäigukasti juhtimisseade. Vabakäigu korral liigub mootor tühikäigukiirusel (edaspidi „vabakäik“).

(4)

Komisjon on rakendusotsusega (EL) 2015/1132 (4) kiitnud heaks Porsche AG taotluse, milles käsitletakse Porsche AG vabakäigufunktsiooni kasutamist üksnes Porsche M1-kategooria sportautodes (kupeeautodes). BMW AG taotluses osutatakse BMW AG vabakäigufunktsioonile, mis on ette nähtud kasutamiseks tavalise jõuseadmega ja automaatkäigukastiga BMW M1-kategooria sõidukites.

(5)

Taotleja on välja pakkunud metoodika, kuidas teha kindlaks, kui palju on võimalik CO2-heidet vähendada vabakäigufunktsiooni kasutamisega, sealhulgas muudetud uue Euroopa katsetsükli (NEDC) korral, mille puhul sõidukil lastakse liikuda vabakäigul. Et võrrelda vabakäigufunktsiooniga varustatud sõidukit ilma vabakäigufunktsioonita kontrollsõidukiga, millel seda funktsiooni peamises sõidurežiimis ei ole võimalik kasutada või millel see funktsioon on katsetamise ajaks blokeeritud, tuleks mõlema sõiduki puhul kasutada ühesugust muudetud NEDCd. Kuna kontrollsõidukiga on raske järgida muudetud NEDC kohast kiirust ja teekonda, tehakse kontrollsõidukiga katse standardse NEDC kohaselt ja kuumkäivitusega, kusjuures muudetud tingimuste arvessevõtmiseks kasutatakse CO2-heite vähenemise arvutamisel teisendustegurit. Teisendustegur määratakse kindlaks vastavalt sõidukile ja see sõltub peamiselt jõuseadme ehitusest. Varasemate uuringute andmetest ilmneb, et teisendustegur on vahemikus 0,96–0,99. Taotleja nõudis, et teisendustegur oleks 0,98. Komisjon leiab, et taotleja ei ole esitanud piisavalt tõendeid, mille alusel oleks põhjendatud teisendusteguri suurendamine üle 0,96. Seda silmas pidades peetakse asjakohaseks valida teisendustegur kindlaks tehtud väärtusvahemiku alumisest osast, st väärtusega 0,960, mis on kooskõlas rakendusotsuses (EL) 2015/1132 kindlaks määratud teisendusteguriga.

(6)

CO2-heite vähenemise kindlakstegemisel on olulisim tegur aktiveeritud vabakäigufunktsiooniga läbitud vahemaa osa sõiduki läbitud teekonnast; seejuures võetakse arvesse, et vabakäigufunktsiooni võib välja lülitada muudes sõidurežiimides peale peamise sõidurežiimi. Taotleja on teinud ettepaneku valida kasutusteguriks 0,7, mis võimaldab tegelikes liiklustingimustes tehtud katsetes vabakäigul läbitud teepikkuse ümber arvutada muudetud NEDC tingimustes vabakäigul läbitud teepikkuseks. Selline kasutusteguri väärtus annab küll parima tulemuse, kuid see on valitud ilma usaldusväärse kinnitava analüüsita. Täiendavast analüüsist ning rakendusotsuse (EL) 2015/1132 raames tehtud analüüsist lähtuvalt on asjakohane valida tagasihoidlikum kasutustegur 0,62.

(7)

BMW AG tehtud uuring hõlmab kahte sõidukit, mis on varustatud vabakäigufunktsiooniga, mis on aktiivne kuni kiiruseni 40 km/h. Arvestades seda, et edaspidi võetakse tootmisse BMW mudelid, mis suudavad liikuda vabakäigul kuni kiiruseni 15 km/h, pakkus taotleja välja analüüsimeetodi, mis hõlmab ka sellist pikemat vabakäigufunktsiooni rakendamise vahemikku. Taotleja ei ole aga analüüsinud sellise pikema vabakäiguvahemiku mõju kasutustegurile. Seepärast on asjakohane järeldada, et vabakäigufunktsioon on aktiivne vähemalt kuni kiiruse vähenemiseni väärtuseni 40 km/h.

(8)

Taotluses esitatud teabest selgub, et rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklites 2 ja 4 kindlaks määratud tingimused ning määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 osutatud kriteeriumid on uuringus kasutatud kahest sõidukist vähemalt ühe puhul täidetud. Peale selle toetab taotlust rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 7 kohane, sõltumatu sertifitseeritud asutuse koostatud kontrolliaruanne.

(9)

Kõnealuses taotluses esitatud teabega ning lähtuvalt Porsche AG vabakäigufunktsiooni käsitleva taotluse hindamise kogemustest rakendusotsuse (EL) 2015/1132 raames on küllaldaselt tõendatud, et BMW vabakäigufunktsioon võimaldab vähendada teatud BMW sõidukite CO2-heidet vähemalt 1 g CO2/km kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikliga 9. Seepärast on vaja tüübikinnitusasutusel vabakäigufunktsiooniga BMW sõidukite CO2-heite vähenemise sertifitseerimisel kontrollida vastavust rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklis 9 kindlaksmääratud miinimummäärale 1 g CO2/km.

(10)

Seda arvesse võttes leiab komisjon, et kõnealuse uuendusliku tehnilise lahenduse heakskiitmisele ei tohiks olla vastuväiteid.

(11)

Et tagada BMW AG vabakäigufunktsiooni kasutamisest tuleneva CO2-heite vähenemise sertifitseerimine, peaks tootja BMW AG esitama tüübikinnitusasutusele koos sertifitseerimistaotlusega sõltumatu sertifitseeritud asutuse kontrolliaruande, millega tõendatakse sellise täiendusega sõiduki vastavust käesolevas otsuses esitatud tingimustele.

(12)

Selleks et määrata ökoinnovatsiooni üldkood, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (5) I, VIII ja IX lisale vastavates asjakohastes tüübikinnitusdokumentides, tuleks määrata individuaalne kood, mida kasutatakse kõnealuse uuendusliku tehnilise lahenduse tähistamiseks,

a)

kõnealust uuenduslikku tehnilist lahendust kasutatakse tavalise jõuseadmega ja automaatkäigukastiga BMW M1-kategooria sõidukites ning BMW vabakäigufunktsioon aktiveerub automaatselt sõiduki peamises sõidurežiimis; see on sõidurežiim, mis valitakse alati sõiduki käivitamisel, hoolimata sellest, milline sõidurežiim oli valitud, kui sõiduk viimati välja lülitati; BMW vabakäigufunktsiooni ei ole sõiduki peamises sõidurežiimis võimalik ei juhil ega välise sekkumisega välja lülitada;

b)

BMW vabakäigufunktsioon on aktiivne vähemalt seni, kuni kiirus väheneb väärtuseni 40 km/h;

c)

sõidukite puhul, mis saavad vabakäigul liikuda kiirusega alla 40 km/h, lülitatakse BMW vabakäigufunktsioon lisas sätestatud katse tegemiseks välja kiirusel 40 km/h.

(1)

16. märtsil 2016 tegi EKP nõukogu otsuse luua uus juhtorgan, turuinfrastruktuuri nõukogu, mis vastutab tehniliste ja käitamise juhtimise ülesannete täitmise eest turuinfrastruktuuride ja platvormide valdkonnas,

(2)

vastavalt tuleb otsust EKP/2012/6 (2) muuta, et kajastada turuinfrastruktuuri nõukogu loomist ning T2Si juhatuse tegutsemist ühe turuinfrastruktuuri nõukogu erikoosseisuna,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

(*1)   18. juuli 2012. aasta suunis EKP/2012/13 TARGET2-Securities kohta (ELT L 215, 11.8.2012, lk 19).“ "

2)

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

3)

I lisa punktis „Koosseis“ asendatakse neljas lõige järgmisega:

„T2Si juhatuse liikme volitused kehtivad 24 kuud ning neid võib uuendada. EKP nõukogu võib otsustada volituste lühema kestvuse, sh juhul, kui liige astub tagasi või jääb pensionile enne volituste lõppemist.“

4)

II lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

16. märtsil 2016 tegi EKP nõukogu otsuse luua uus juhtorgan, turuinfrastruktuuri nõukogu, mis vastutab tehniliste ja käitamise juhtimise ülesannete täitmise eest turuinfrastruktuuride ja -platvormide valdkonnas.

(2)

Samal päeval otsustas EKP nõukogu luua makse- ja arveldussüsteemide komitee asemele turuinfrastruktuuri ja maksete komitee.

(3)

Loodud on väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm, mis võtab üle T2Si nõuanderühma ülesanded ja hakkab nõustama eurosüsteemi küsimustes, mis on seotud väärtpaberite kliirimise ja arveldustega, tagatiste haldamise ning T2Siga.

(4)

Suunist EKP/2012/13 (1) tuleb seega muuta, et kajastada makse- ja arveldussüsteemide komitee asendamist turuinfrastruktuuri ja maksete komiteega, turuinfrastruktuuri nõukogu loomist ning T2Si nõuanderühma asendamist väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühmaga,

1.

artiklis 2 lisatakse järgmised mõisted:

„(25)   „väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühm“ (Advisory Group on Market Infrastructures for Securities and Collateral, AMI SeCo)– nõuandev organ, mille ülesandeks on nõustada eurosüsteemi küsimustes, mis on seotud väärtpaberite kliirimise ja arvelduste, tagatiste haldamise ning T2Siga, ning mille volitused avaldatakse EKP veebilehel;

(26)   „turuinfrastruktuuri nõukogu“ (Market Infrastructure Board)– juhtorgan, mille ülesandeks on toetada EKP nõukogu, tagades, et eurosüsteemi turuinfrastruktuure ja platvorme sularahaarvelduste, väärtpaberiarvelduste ja tagatiste haldamise valdkonnas hallatakse ja arendatakse vastavalt aluslepingus sätestatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) eesmärkidele, EKPSi vajadustele, tehnoloogia arenemisele ning kehtivatele regulatiivsetele ja järelevaatamise nõuetele;

(27)   „turuinfrastruktuuri ja maksete komitee“ (Market Infrastructure and Payments Committee, MIPC)– eurosüsteemi komitee või tema järglane, mille ülesandeks on abistada eurosüsteemi otsuseid tegevaid organeid EKPSi põhikirjalise ülesande edendada maksesüsteemide tõrgeteta toimimist täitmisel, sealhulgas talitluspidevuse küsimustes.“;

2.

artikli 2 punkt 18 asendatakse järgmisega:

„18)   „T2Si juhatus“ (T2S Board)– otsuse EKP/2012/6 alusel asutatud juhtorgan, mille ülesanne T2Si osas on ettepanekute koostamine EKP nõukogule põhilistes strateegilistes küsimustes ja üksnes tehnilise iseloomuga ülesannete täitmine ning mis tegutseb turuinfrastruktuuri nõukogu ühe erikoosseisuna;“;

3.

artikli 7 lõigetes 1 kuni 3 asendatakse kõik viited „T2Si nõukogule“ viidetega „väärtpaberite ja tagatiste turuinfrastruktuuride nõuanderühmale“;

4.

artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

5.

artikli 9 lõigetes 3 ja 4 asendatakse kõik viited „makse- ja arveldussüsteemide komiteele (PSSC)“ viidetega „turuinfrastruktuuri ja maksete komiteele (MIPC).“;

6.

lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.