18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1324,

4. juuli 2017,

mis käsitleb liidu osalemist mitme liikmesriigi ühiselt algatatud partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon rõhutas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ vajadust arendada soodsaid tingimusi investeeringute tegemiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Seda strateegiat on toetanud nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu.

(2)

ÜRO Peaassamblee tunnistas oma 28. juuli 2010. aasta ja 18. detsembri 2013. aasta resolutsioonidega õigust ohutule ja puhtale joogiveele ning sanitaartingimustele kui inimõigusele, mis on väga tähtis täisväärtuslikuks eluks. Samuti kutsus ÜRO Peaassamblee üles saavutama järk-järgult inimõiguse ohutule joogiveele, rõhutades rahvusvahelise koostöö tähtsust selles kontekstis.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020““). Programmi „Horisont 2020“ eesmärk on avaldada suuremat mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides, et aidata kaasa kestlikule arengule.

(4)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peaks olema koostoime edendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning need peaksid täielikult järgima programmi „Horisont 2020“ üldpõhimõtteid, eelkõige avatuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtteid, eesmärgiga tugevdada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et aidata kaasa kestliku arengu saavutamisele.

(5)	Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikli 19 lõikega 2 peab Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodud partnerluse (PRIMA) raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus olema suunatud üksnes tulemuste tsiviilrakendustele.

(6)

Määruses (EL) nr 1291/2013 on prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed“ all määratud kahe eesmärgina kindlaks teemad „Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus“ ning „Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained“, millega tuleb teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute toetamise kaudu tegeleda. Peale selle tunnistatakse määruses (EL) nr 1291/2013, et arvestades kliima ja keskkonna riigiülest ja ülemaailmset olemust, nende ulatuslikkust ja keerukust ning toidu- ja põllumajandusliku tarneahela rahvusvahelist mõõdet, peab nende probleemide käsitlemisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevus toimuma liidu tasandil ja sellest kõrgemal.

(7)

Määruses (EL) nr 1291/2013 tunnistatakse, et ühiste väljakutsete tulemuslikuks lahendamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on liidu ülemaailmsete kohustuste võtmeaspekt ning sellel on oluline roll liidu partnerluses Euroopa naabruses asuvate riikidega. Sellega seoses on Vahemere piirkond poliitilisest, majanduslikust, kultuurilisest, teaduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast vaadatuna liidu jaoks strateegiliselt tähtis.

(8)

Selleks et tagada sidusus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013, (4) tuleks käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvate meetmete puhul austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas mis tahes õiguslikult siduva kohustusega, mis tuleneb rahvusvahelisest õigusest, liidu õigusest, muu hulgas asjakohastest komisjoni otsustest, nagu komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatis, (5) ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas põhimõttega vältida teadusuuringute usaldusväärsuse rikkumist.

(9)

Komisjon rõhutas oma 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta vajadust tegeleda kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, rände algpõhjustega uue koostöömudeli kaudu, mis hõlmab erainvestoreid ning võimendab piiratud eelarvevahendeid ja keskendub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja jätkusuutlikule taristule.

(10)

PRIMA eesmärk on viia ellu ühine programm, et edendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning arendada teadmisi ja ühiseid uuenduslikke lahendusi Vahemere piirkonna põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide ning integreeritud veevarustuse ja -majanduse tõhususe, ohutuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks. PRIMA peaks toetama hiljuti kokkulepitud kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja tulevase Euroopa kestliku arengu strateegia rakendamist ning aitama kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

(11)	Integreeritud veevarustus ja -majandus, sealhulgas vee taaskasutamine ja käitlemine, tähendab veeressursside kõigi erinevate kasutusviiside arvessevõtmist.

(12)

Kestliku põllumajandusliku toidutööstuse süsteemi eesmärk peaks olema täita kodanike ja keskkonna vajadusi ohutu, tervisliku ja taskukohase toidu alal ning muuta toidu ja sööda töötlemine, turustamine ja tarbimine säästvamaks, et vähendada nii palju kui võimalik toidukadu ja põllumajandusliku toidutööstuse jäätmeid miinimumini.

(13)	Veeressursside ja põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide puhul on väga tähtis avatud, demokraatlik ja osaluspõhine juhtimine, et tagada kõige kulutõhusamate lahenduste rakendamine kogu ühiskonna hüvanguks.

(14)

Programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandate riikide, nimelt Alžeeria, Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Maroko PRIMAs osalemise tagamiseks nõutakse rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist teadus- ja tehnoloogiakoostöö tegemiseks liidu ja nende kolmandate riikide vahel, et laiendada neile käesoleva otsusega kehtestatud õiguskord.

(15)

Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkidega peaks kõikidel teistel liikmesriikidel ja programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandatel riikidel olema õigus PRIMAs osaleda, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist ning võtma õiguslikud, regulatiivsed, haldus- või muud meetmed, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks.

(16)	PRIMA ühise rakendamise tagamiseks tuleks luua rakendusstruktuur (edaspidi „PRIMA-IS“). PRIMA-IS peaks olema liidu rahalise toetuse saaja ja tagama PRIMA tõhusa ja läbipaistva rakendamise.

(17)

PRIMA eesmärkide saavutamiseks peaks olema võimalik osaleda kõikide muude programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandatel riikidel, eelkõige Vahemere lõunapiirkonna riikidel, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist ja kui PRIMA-IS nende osalemise heaks kiidab. Samuti tuleks nende osalemine ette näha sellise kolmanda riigi ja liidu vahel sõlmitud asjakohase teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitleva rahvusvahelise kokkuleppega.

(18)

Osalevad riigid peaksid liidu rahalise toetuse saamiseks võtma ametliku kohustuse toetada PRIMA rahastamist ning täitma ja rakendama seda kohustust kooskõlas käesoleva otsusega. Osalevatele riikidele tuleks tagada paindlik võimalus anda PRIMA-ISile valikuliselt rahalist toetust eesmärgiga rahastada kaudseid meetmeid, et saavutada nii finantsintegratsiooni kõrge tase. Peale selle peaksid osalevad riigid toetama rahaliselt või mitterahaliselt liidu rahalise toetuseta läbiviidavat tegevust ning liidu rahalise toetusega hõlmamata PRIMA-ISi halduseelarvet. Selgelt tuleks kindlaks määrata periood, mille vältel osalevad riigid peavad oma toetuse eraldama.

(19)

Programmi „Horisont 2020“ raames PRIMA-le eraldatavale liidu rahalisele toetusele tuleks kehtestada ülempiir. Selle ülempiiri ulatuses peaks liidu toetus olema võrdne osalevate riikide toetusega PRIMA-le, et saavutada suur võimendav mõju ning tagada osalevate riikide programmide suurem integreerimine. Piiratud osa liidu rahalisest toetusest peaks olema võimalik kasutada PRIMA-ISi halduskulude katmiseks. Tuleks tagada PRIMA tõhus haldamine ja halduskulud tuleks hoida minimaalsena.

(20)	PRIMA rakendamise pikalevenimise vältimiseks tuleks kehtestada viimaste rahastatavate tegevuste algatamise, sealhulgas viimaste projektikonkursside alustamise tähtaeg.

(21)

PRIMA tegevused peaksid olema kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkide ning teadus- ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega. PRIMA peaks tehnoloogiliste teadusuuringute, tootearenduse ja tutvustamistegevuse klassifikatsioonis arvesse võtma tehnoloogilise valmisoleku taseme Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni määratlusi.

(22)

PRIMA peaks toetama igat liiki teadus- ja innovatsioonitegevust, sealhulgas teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte, uuenduslikke näidisprojekte ja katsetehaseid, suutlikkuse suurendamist, koolitust, teadlikkuse suurendamist ja levitamistegevust ning teadlaste liikuvust, mis on seotud tehnoloogilise valmisoleku eri tasemetega ning tagavad asjakohase tasakaalu suurte ja väikeste projektide vahel.

(23)

Suurema mõju saavutamiseks tuleks püüda tagada sidusus PRIMA ning teiste programmi „Horisont 2020“ alla kuuluvate teadus- ja innovatsiooniprojektide, nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi toidualane teadmis- ja innovaatikakogukond (Food KIC), ja muude liidu vahendite, nagu Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, vahel ning vältida võimalikke kattumisi.

(24)

PRIMAt tuleks rakendada iga-aastase töökava alusel, milles kirjeldatakse asjaomasel aastal elluviidavaid tegevusi. PRIMA-IS peaks regulaarselt jälgima projektikonkursside tulemusi ja rahastavaid tegevusi ning seda, kuivõrd on võetud arvesse teadusteemasid, oodatavat mõju ja ettepanekute ülepakkumist üle künnise, mida ei olnud võimalik rahastada. Põhjendatud juhtudel peaks PRIMA-IS võtma parandusmeetmeid, muutes iga-aastast töökava või tulevasi iga-aastaseid töökavasid.

(25)	PRIMA-IS peaks PRIMA eesmärkide saavutamiseks eraldama rahalist toetust peamiselt toetustena PRIMA-ISi rahastatavates meetmetes osalejatele. Need meetmed tuleks valida PRIMA-ISi vastutusel korraldatavate avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside kaudu.

(26)	Tuleks kontrollida uute tulijate PRIMA tegevustes osalemist takistavate tõkete olemasolu ja nendega tegeleda.

(27)

PRIMA eesmärkide saavutamisel ning kooskõlas kohaldatavate normide ja põhimõtetega, näiteks teadusliku tipptaseme põhimõttega, peaks PRIMA-IS seadma eesmärgiks anda oma iga-aastase töökava kaudu asjakohane osa tema rahastamisest (ligikaudu 25 % liidu rahalisest toetusest), mis peegeldab Vahemere piirkonna partnerriikide kohustusi seoses PRIMAga, õigussubjektidele, kes asuvad osalevateks riikideks loetavates kolmandates riikides.

(28)	PRIMA-ISi hallatavad projektikonkursid tuleks ka avaldada ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(29)	PRIMA-IS peaks tegema rahastatavate tegevuste rakendamist käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks.

(30)	Liidu rahalist toetust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (7).

(31)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist toetust lõpetada, vähendada või selle andmine peatada, kui PRIMAt ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid ei eralda PRIMA-le rahalist toetust või teevad seda osaliselt või viivitusega.

(32)

Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ üldeesmärgiga, milleks on suurem lihtsustamine, tuleks vältida programmi „Horisont 2020“ eeskirjadest erinevaid eeskirju. Osalemist PRIMA-ISi rahastatud kaudsetes meetmetes reguleeritakse seetõttu määrusega (EL) nr 1290/2013. Siiski on PRIMA eriomaste eesmärkide ja spetsiifiliste toimimisnõuete tõttu vaja ette näha piiratud arv erandeid kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3.

(33)

Et võtta arvesse PRIMA geograafilisest ulatusest tingitud eripära, on vaja erandeid määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b ja lõikest 3, et kohandada kaudsetes meetmetes osalemise minimaalseid tingimusi. Eelkõige peaks PRIMA eripäraga kohandamiseks olema erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b osalejate miinimumarv kolm õigussubjekti, kes asuvad kolmes erinevas osalevas riigis, mis edendab Euroopa ja Vahemere piirkonna tasakaalustatud koostööd. Erandi tegemine määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõikest 3 on samuti vajalik tagamaks, et kaudsetes meetmetes osalemise minimaalsed tingimused ei ole diskrimineerivad ettevõtjate suhtes, kes asuvad osalevates kolmandates riikides.

(34)

Erandite tegemisega määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõigetest 1 ja 2 tagatakse, et üldreeglina võivad rahalist toetust saada üksnes õigussubjektid, kes asuvad osalevas riigis või on loodud liidu õiguse alusel, või Euroopa huve esindavad rahvusvahelised organisatsioonid. Siiski peaks PRIMA-ISi kaudu saama rahastada ka mujal kui osalevas riigis asuvaid toetusesaajaid tingimusel, et PRIMA-IS peab nende osalemist oluliseks, või kui rahastamine on ette nähtud rahvusvahelise kokkuleppe või korra alusel. Selliste üksuste osalemise üle peaks järelevalvet teostama PRIMA-IS.

(35)

Lihtsustamise eesmärgil peaks kõigi poolte halduskoormus olema rangelt proportsionaalne prognoositava mõjuga. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalselt koormavat dokumenteerimist või aruandlust. Auditite korraldamisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse riiklike programmide eripära.

(36)	Käesoleva otsuse kohaselt eraldatud liidu vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(37)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite sissenõudmist ning vajaduse korral halduskaristusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(38)	Komisjon peaks osalevate riikide ning erinevate sidusrühmade seisukohti arvesse võttes tegema vahehindamise, millega hinnatakse eelkõige PRIMA kvaliteeti ja tõhusust ning seatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, ja lõpphindamise ning koostama kõnealuste hindamiste kohta aruanded.

(39)	Komisjoni taotlusel peaksid PRIMA-IS ja osalevad riigid esitama kõik andmed, mida komisjon vajab PRIMA hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks, ning neid tuleks innustada kasutama selleks ühtlustatud vormingut.

(40)

Käesoleva otsuse eesmärk on tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteemide ja -tegevuse integreerimist ning kooskõlastamist Vahemere piirkonna riikides põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide valdkonnas, et muuta need kestlikuks, ning integreeritud veevarustuse ja -majanduse valdkonnas. Peamiste kitsaskohtade süsteemsuse tõttu on Vahemere piirkonna riikides esinevate probleemide lahendamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsiooni maht tohutu. Teadusuuringute ja innovatsiooni ulatus on keerukas, hõlmab mitut valdkonda ning nõuab mitut osalejat hõlmavat ja piiriülest lähenemisviisi. Suurt hulka osalevaid riike hõlmav koostööpõhine lähenemisviis võib aidata suurendada nõutavat mahtu ja ulatust, koondades rahalisi ja intellektuaalseid ressursse. Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva otsuse eesmärki piisavalt saavutada ning integreerides riiklikud jõupingutused liidu järjepidevasse lähenemisviisi, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammid, aidates kavandada riikidevahelisi ühiseid teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning leides vajalikul hulgal teostajaid ja investeeringuid, saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)	Seetõttu peaks liit PRIMAs osalema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Osalemine PRIMAs

1. Liit osaleb partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (edaspidi „PRIMA“), mida viivad ühiselt ellu Hispaania, Horvaatia, Iisrael, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Tuneesia ja Türgi (edaspidi „osalevad riigid“) vastavalt käesolevas otsuses sätestatud tingimustele.

2. Alžeeria, Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Maroko saavad osalevateks riikideks, kui nad sõlmivad liiduga teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped, milles sätestatakse nende PRIMAs osalemise tingimused.

3. PRIMAs võib osaleda iga liikmesriik ja iga programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmas riik, keda käesoleva artikli lõikes 1 ei ole nimetatud, tingimusel et ta vastab artikli 4 lõike 1 punktis c ja eelkõige artikli 11 lõikes 5 sätestatud tingimustele.

Liikmesriike ja programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandaid riike, kes täidavad esimeses lõigus sätestatud tingimusi, käsitatakse käesoleva otsuse kohaldamisel osalevate riikidena.

4. PRIMAs võib osaleda iga programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmas riik, keda ei ole käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud, kui

a)	riik vastab artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele ja eelkõige täidab artikli 11 lõikes 5 sätestatud nõudeid;

b)	PRIMA rakendusstruktuur (edaspidi „PRIMA-IS“) kiidab heaks riigi osalemise PRIMAs, kui on hinnanud tema osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast, ning

c)	riik sõlmib liiduga teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, milles sätestatakse tema PRIMAs osalemise tingimused.

Kolmandaid riike, kes täidavad esimeses lõigus sätestatud tingimusi, käsitatakse käesoleva otsuse kohaldamisel osalevate riikidena.

Artikkel 2

PRIMA eesmärgid

1. Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ prioriteetidega on PRIMA üldeesmärgid suurendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning arendada teadmisi ja ühiseid uuenduslikke lahendusi Vahemere piirkonna riikide põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide jaoks, et muuta need kestlikuks, ning integreeritud veevarustuse ja -majanduse jaoks, et muuta need süsteemid ning veevarustus ja -majandus kliimale vastupidavamaks, tõhusamaks, kulutõhusamaks ning keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikuks ning toetada ennetavalt veenappuse, toiduga kindlustatuse, toitumis-, tervise-, heaolu- ja rändeprobleemide lahendamist.

2. PRIMA täidab lõikes 1 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks järgmisi erieesmärke:

a)	pikaajalise ühise strateegilise kava väljatöötamine põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide jaoks, et muuta need kestlikuks, ning integreeritud veevarustuse ja -majanduse valdkonnas;

b)	asjakohaste riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide suunamine selle strateegilise kava täitmisele;

c)	kõikide asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate kaasamine strateegilise kava täitmisse, koondades teadmised ja finantsressursid vajaliku kaalukuse saavutamiseks;

d)	kõikide osalejate, sealhulgas VKEde, kõrgkoolide, vabaühenduste ja kohalike teaduskeskuste teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse rahastamisvõimekuse ning rakendamissuutlikkuse suurendamine.

Artikkel 3

Liidu rahaline toetus PRIMA-le

1. Liidu rahaline toetus PRIMA-le, sealhulgas EFTA assigneeringud, on võrdne osalevate riikide toetusega. Liidu rahaline toetus ei ületa 220 000 000 eurot.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidu rahaline toetus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest, mis on eraldatud nõukogu otsusega 2013/743/EL (8) programmi „Horisont 2020“ rakendamiseks kehtestatud eriprogrammi asjaomastele osadele, ja eelkõige II osast „Juhtpositsioon tööstuses“ ja III osast „Ühiskondlikud väljakutsed“, kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi ning artiklitega 60 ja 61.

3. PRIMA-IS kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust:

a)	artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevuse rahastamiseks;

b)	PRIMA-ISi halduskulude katmiseks kuni 6 % ulatuses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidu rahalisest toetusest.

Artikkel 4

PRIMA-le eraldatava liidu rahalise toetuse tingimused

1. Artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse saamise tingimused on järgmised:

a)	osalevad riigid tõendavad, et nende osalus PRIMAs vastab käesolevale otsusele;

osalevad riigid või nende määratud organisatsioonid määravad PRIMA-ISiks juriidilise isiku staatuses üksuse, nagu osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis vi. PRIMA-IS vastutab PRIMA tõhusa rakendamise, käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse, samuti vajaduse korral osalevate riikide toetuse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve ning kõikide PRIMA eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmise tagamise eest;

c)	iga osalev riik on kohustatud osalema PRIMA rahastamises, andes piisavat toetust PRIMA eesmärkide seisukohast asjakohastest riiklikest vahenditest;

PRIMA-IS tõendab oma suutlikkust PRIMAt rakendada, sealhulgas käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust vastu võtta, jaotada ning teostada selle kasutuse üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61;

e)	luuakse PRIMA tõhus juhtimismudel kooskõlas artikliga 12;

f)	PRIMA-IS võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu artikli 6 lõikes 9 osutatud ühised põhimõtted.

2. PRIMA rakendamise ajal kehtivad artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse saamiseks ka järgmised tingimused:

a)	PRIMA-IS saavutab artiklis 2 sätestatud eesmärgid ja teeb artiklis 6 osutatud toiminguid;

b)	rakendatakse sobivat ja tõhusat juhtimismudelit kooskõlas artikliga 12;

c)	PRIMA-IS täidab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõuded;

d)	osalevad riigid täidavad käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud kulukohustused.

3. Komisjon hindab osalevate riikide võetud kohustuste täitmist, eelkõige kahe esimese iga-aastase töökava vältel. Hindamise järel võidakse kooskõlas artikliga 9 läbi vaadata artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu maksimaalne rahaline toetus.

Artikkel 5

Osalevate riikide toetus PRIMA-le

1. Osalevad riigid eraldavad või annavad oma riiklikele rahastamisasutustele korralduse eraldada rahalisi või mitterahalisi toetusi vähemalt 220 000 000 euro suuruses summas ajavahemikus alates 7. augustist 2017 kuni 31. detsembrini 2028.

2. Osalevate riikide toetus hõlmab järgmist:

a)	vajaduse korral rahalised toetused PRIMA-ISile eesmärgiga rahastada artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudseid meetmeid;

b)	rahaline või mitterahaline toetus seoses artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevusega ning

c)	rahaline või mitterahaline toetus liidu rahalise toetusega hõlmamata PRIMA-ISi halduseelarvele, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 3 punktis b.

3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud mitterahalised toetused hõlmavad kulusid, mis osalevatel riikidel tekivad artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevuse käigus ja millest arvestatakse maha liidu otsene või kaudne rahaline toetus nende kulude kandmises.

4. Lõike 2 punktis c osutatud mitterahalised toetused hõlmavad kulusid, mis osalevatel riikidel tekivad seoses PRIMA-IS halduseelarvega ja millest arvestatakse maha liidu otsene või kaudne rahaline toetus nende kulude kandmises.

5. Lõike 2 punktides b ja c osutatud mitterahaliste toetuste hindamiseks määratakse kulud kindlaks kooskõlas asjaomaste osalevate riikide või riiklike rahastamisasutuste tavapäraste raamatupidamistavadega, selles osalevas riigis kohaldatavate raamatupidamisstandarditega, kus asjaomased riiklikud rahastamisasutused asuvad, ja kohaldatavate rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. Kulud kinnitab sõltumatu audiitor, kelle määravad asjaomased osalevad riigid või riiklikud rahastamisasutused. Kui kinnitamisel tekivad kahtlused, võib PRIMA-IS hindamismeetodit kontrollida. Kahtluste püsimisel võib PRIMA-IS hindamismeetodit auditeerida.

6. Käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja c osutatud toetused, mida arvestatakse osalevate riikide toetusena, makstakse pärast iga-aastase töökava vastuvõtmist. Kui iga-aastane töökava võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud vaatlusaasta jooksul, võib toetus, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis c ja mida arvestatakse osalevate riikide toetusena iga-aastases töökavas, koosneda maksetest, mida on tehtud alates sama aasta 1. jaanuarist. Toetused, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis c ja mida arvestatakse osalevate riikide toetusena esimeses iga-aastases töökavas, võivad siiski koosneda maksetest, mis on tehtud pärast 7. augustit 2017.

Artikkel 6

Tegevus ja PRIMA rakendamine

1. PRIMA toetab mitmesugust teadus- ja innovatsioonitegevust, nagu on kirjeldatud iga-aastases töökavas, kasutades selleks järgmist:

kaudsed meetmed määruse (EL) nr 1290/2013 ja määruse (EL) nr 1291/2013 tähenduses, mida rahastab PRIMA-IS kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7 peamiselt PRIMA-ISi korraldatud avatud ja konkurentsipõhiste rahvusvaheliste projektikonkursside alusel antavate toetustena, sealhulgas:

i)	teadus- ja innovatsioonimeetmed, samuti innovatsioonimeetmed;

ii)	koordineerimis- ja toetusmeetmed, mis keskenduvad levitus- ja teavitustegevusele PRIMA edendamiseks ja selle mõju suurendamiseks;

tegevused, mida osalevad riigid rahastavad artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuseta, sealhulgas:

i)	tegevused, mis valitakse välja PRIMA-ISi korraldatud avatud ja konkurentsipõhiste rahvusvaheliste projektikonkursside alusel ning mida haldavad riiklikud rahastamisasutused osalevate riikide riiklike programmide raames, eraldades rahalist toetust peamiselt toetuste vormis;

ii)	osalevate riikide riiklike programmide, sealhulgas riikidevaheliste programmide kohane tegevus.

2. PRIMAt rakendatakse iga-aastaste töökavade alusel, mis hõlmavad vastava aasta (edaspidi „vaatlusaasta“) 1. jaanuarist 31. detsembrini läbiviidavat tegevust. PRIMA-IS võtab iga-aastase töökava vastu vaatlusaasta 31. märtsiks pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Nii PRIMA-IS kui ka komisjon tegutsevad iga-aastase töökava vastuvõtmisel põhjendamatu viivituseta. PRIMA-IS teeb iga-aastase töökava avalikult kättesaadavaks.

3. Tegevust, millele on osutatud lõike 1 punktides a ja b, võib algatada ainult vaatlusaastal ning alles pärast iga-aastase töökava vastuvõtmist.

4. Kui iga-aastane töökava võetakse vastu vaatlusaasta kestel, võib artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust kasutada selleks, et katta PRIMA-ISi halduskulusid, mis on tekkinud alates vaatlusaasta 1. jaanuarist kooskõlas iga-aastase töökavaga. Artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalisest toetusest võib siiski katta PRIMA-ISi halduskulusid, mis on tekkinud alates 7. augustist 2017 kooskõlas esimese iga-aastase töökavaga.

5. Tegevusi võidakse rahastada PRIMA raames ainult siis, kui need on ette nähtud iga-aastases töökavas. Iga-aastases töökavas tehakse vahet käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tegevuse, käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud tegevuse ja PRIMA-ISi halduskulude vahel. Iga-aastases töökavas esitatakse nendele vastavate kulude prognoosid, samuti eelarveeraldised artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalisest toetusest rahastatavale tegevusele ning osalevate riikide poolt artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuseta rahastatavale tegevusele. Iga-aastases töökavas esitatakse ka osalevate riikide artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud mitterahalise toetuse hinnanguline väärtus.

6. Vaatlusaasta muudetud iga-aastastes töökavades ning järgnevate vaatlusaastate iga-aastastes töökavades võetakse arvesse eelnenud projektikonkursside tulemusi. Neis tuleb püüda vähendada teaduslike teemade ebapiisavat käsitlemist, eelkõige selliste teemade puhul, mida esialgu käsitleti lõike 1 punkti b kohases tegevuses, kuid mida ei olnud võimalik piisavalt rahastada.

7. Viimased rahastatavad tegevused, sealhulgas asjaomaste iga-aastaste töökavade kohased viimased projektikonkursid, tuleb algatada 31. detsembriks 2024. Piisavalt põhjendatud juhtudel võib need algatada 31. detsembriks 2025.

8. Tegevuse, mida osalevad riigid rahastavad artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuseta, võib lisada iga-aastasesse töökavasse alles pärast seda, kui need on PRIMA-ISi korraldatud sõltumatu välishindamise alusel saanud PRIMA eesmärkidel põhinevas rahvusvahelises vastastikuses eksperdihinnangus positiivse tulemuse.

9. Iga-aastasesse töökavasse lisatud tegevused, mida osalevad riigid rahastavad artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuseta, viiakse ellu vastavalt ühistele põhimõtetele, mille PRIMA-IS võtab vastu pärast komisjonilt heakskiidu saamist. Ühistes põhimõtetes võetakse arvesse käesolevas otsuses, määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VI jaotises ja määruses (EL) nr 1290/2013 sätestatud põhimõtteid, eelkõige võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu vastastikuse hindamise ja valiku põhimõtteid. PRIMA-IS võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu ka osalevate riikide PRIMA-ISile esitatavaid aruandeid käsitlevad nõuded, sealhulgas iga tegevusega seotud näitajate suhtes.

10. Lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud tegevus vastab lisaks lõikes 9 osutatud ühistele põhimõtetele ka järgmistele tingimustele:

taotlused käsitlevad riikidevahelisi projekte, milles osaleb vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes asuvad kolmes erinevas riigis, mida peetakse asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalevateks riikideks vastavalt käesolevale otsusele, kusjuures

i)	vähemalt üks õigussubjekt asub liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandas riigis, mis ei kuulu alapunkti ii kohaldamisalasse; ja

ii)	vähemalt üks õigussubjekt asub kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 1 lõikes 2, või kolmandas riigis, mis piirneb Vahemerega;

b)	taotlused valitakse välja rahvusvahelise projektikonkursi alusel ja neid hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abiga järgmiste kriteeriumide alusel: tipptase, mõju ning rakendamise kvaliteet ja tõhusus;

taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Valiku teeb PRIMA ning selle puhul tuleks järgida paremusjärjekorda. Osalevad riigid lepivad kokku piisavas rahastamisviisis, mis võimaldab suurendada paremusjärjestuse alusel rahastatavate künnist ületavate taotluste arvu, eraldades eelkõige reservsummad riigi rahalisse panusesse, millega riigid toetavad projektikonkursse. Kui ühte või mitut projekti ei ole võimalik rahastada, võidakse valida paremusjärjestuses vahetult järgnevad projektid.

11. PRIMA-IS teostab järelevalvet kõikide iga-aastase töökavaga hõlmatud tegevuste rakendamise üle ja esitab komisjonile aruande.

12. PRIMA tegevust kajastavale ja PRIMAga koostöös koostatud teatisele või väljaandele tuleb olenemata sellest, kas koostaja on PRIMA-IS, osalev riik või tema riiklik rahastamisasutus või tegevuses osaleja, lisada järgmine märge: „[tegevuse nimetus] viiakse ellu Euroopa Liidu toetatava PRIMA programmi raames.“

Artikkel 7

Osalemise ja levitamise reeglid

1. PRIMA-ISi käsitatakse rahastamisasutusena määruse (EL) nr 1290/2013 tähenduses ja ta annab rahalist toetust käesoleva otsuse artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudsetele meetmetele kooskõlas nimetatud määruses sätestatud eeskirjadega, kohaldades käesolevas artiklis sätestatud erandeid.

2. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b on osalejate miinimumarv kolm õigussubjekti, kes asuvad kolmes erinevas riigis, mida peetakse asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalevateks riikideks kooskõlas käesoleva otsusega, kusjuures

a)	vähemalt üks õigussubjekt asub liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis, mis ei kuulu punkti b kohaldamisalasse, ja

b)	vähemalt üks õigussubjekt asub kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 1 lõikes 2, või kolmandas riigis, mis piirneb Vahemerega.

3. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõikest 3 on iga-aastases töökavas ette nähtud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel miinimumtingimuseks ühe sellise õigussubjekti osalemine, kes asub riigis, mis on asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalev riik kooskõlas käesoleva otsusega.

4. Erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõigetest 1 ja 2 on PRIMA-ISi toetuse saamiseks kõlblikud järgmised osalejad:

a)	iga õigussubjekt, kes asub osalevas riigis või on asutatud liidu õiguse alusel;

b)	iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 2 lõike 1 punktis 12.

5. Kui programmis osaleb rahvusvaheline organisatsioon või õigussubjekt, kes asub mujal kui osalevas riigis, ning kui kummalgi ei ole õigust saada lõike 4 kohaselt toetust, võidakse anda PRIMA-ISi rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)	PRIMA-IS peab osalemist meetme rakendamise seisukohast oluliseks;

b)	toetus on ette nähtud kahepoolse teadus- ja tehnoloogialepinguga või liidu ja rahvusvahelise organisatsiooni vahelise muu kokkuleppega või mujal kui osalevates riikides asuvate üksuste puhul liidu ja õigussubjekti asukohariigi vahelise kokkuleppega.

6. Ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 ja määruse (EL) nr 1290/2013 kohaldamist, võib kohaldatavas näidistoetuslepingus näha ette, et ka õigussubjektid, kes asuvad riikides, mis ei ole osalevad riigid, ja keda rahastatakse PRIMA-ISist, esitavad asjakohased finantstagatised.

7. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1290/2013 kohaldamist, ja võttes arvesse PRIMA eripära, võib PRIMA-IS lisada oma iga-aastastesse töökavadesse täiendava osalemistingimuse, mis puudutab sellist liiki üksusi, kes võivad olla kaudsete meetmete koordineerijad.

Artikkel 8

Liidu ja PRIMA-ISi vahelised kokkulepped

1. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 61 lõike 1 kohase PRIMA-ISi eelhindamise positiivse tulemuse ja piisavate finantstagatiste esitamise korral kooskõlas nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga vi sõlmib komisjon liidu nimel PRIMA-ISiga delegeerimislepingu ja lepingud rahaliste vahendite iga-aastase ülekandmise kohta.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud delegeerimisleping sõlmitakse kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikega 3 ning artiklitega 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikliga 40. Delegeerimislepingus sätestatakse muu hulgas järgmine:

a)	nõuded PRIMA-ISi osalemisele seoses tulemuslikkuse näitajatega, mis on sätestatud otsuse 2013/743/EL II lisas;

b)	nõuded PRIMA-ISi osalemisele kontrollis, millele osutatakse otsuse 2013/743/EL III lisas;

c)	PRIMA-ISi toimimise tulemuslikkuse erinäitajad;

d)	PRIMA-ISile kehtivad nõuded, mis käsitlevad PRIMA rakendamise kohta halduskulude teabe ja üksikasjalike andmete esitamist;

e)	komisjonile levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamise kord;

f)	kord, mille alusel komisjon kiidab heaks või lükkab tagasi iga-aastase töökava projekti, artikli 6 lõikes 9 osutatud ühised põhimõtted ja osalevate riikide aruandlusnõuded, enne kui PRIMA-IS need vastu võtab, ning

g)	sätted, mis käsitlevad PRIMA-ISi projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

Artikkel 9

Liidu rahalise toetuse andmise lõpetamine, vähendamine või peatamine

1. Kui PRIMAt ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib komisjon artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse andmise lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada vastavalt PRIMA tegelikule rakendamisele.

2. Kui osalevad riigid ei osale rahaliselt PRIMAs või osalevad osaliselt või hilinemisega, võib komisjon artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse andmise lõpetada, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, võttes arvesse osalevate riikide poolt PRIMA rakendamiseks eraldatud summat.

Artikkel 10

Järelauditid

1. Käesoleva otsuse artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudsete meetmete kulude järelauditid teeb PRIMA-IS kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29.

2. Komisjon võib otsustada, et ta teeb lõikes 1 osutatud auditid ise. Sellistel juhtudel teeb ta seda kooskõlas kohaldatavate normidega, eelkõige määruste (EL, Euratom) nr 966/2012, (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 sätetega.

Artikkel 11

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon võtab vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel on liidu finantshuvid kaitstud ennetavate meetmetega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade sissenõudmise ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega.

2. PRIMA-IS annab komisjoni töötajatele ja teistele komisjoni volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (10) sätestatud nõuetele ja korrale, eesmärgiga kindlaks teha, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve seoses toetuslepinguga või toetuse andmise otsusega või käesoleva otsuse alusel otse või kaudselt rahastatud lepinguga.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad käesoleva otsuse rakendamisest tulenevad lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, PRIMA-ISile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge volituse teha selliseid auditeid ja uurimisi nende vastava pädevuse kohaselt. Kui meedet rakendatakse kas tervikuna või osaliselt allhanke või edasivolitamise korras või kui selleks on vaja sõlmida hankeleping või anda kolmandale isikule rahalist toetust, hõlmab leping, toetusleping või toetuse andmise otsus töövõtja või toetusesaaja kohustust panna kõikidele asjaomastele kolmandatele isikutele kohustus nõustuda sõnaselgelt komisjoni, PRIMA-ISi, kontrollikoja ja OLAFi volitustega.

5. PRIMA rakendamisel võtavad osalevad riigid liidu finantshuvide kaitseks vajalikud õiguslikud, reguleerivad, haldus- ja muud meetmed, et eelkõige tagada kõikide liidule võlgnetavate summade sissenõudmine vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 ja delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012.

Artikkel 12

PRIMA juhtimine

1. PRIMA-ISil on järgmised organid:

a)	järelevalvenõukogu, millel on esimees ja kaasesimees;

b)	juhtkomitee;

c)	sekretariaat, mida juhib direktor;

d)	teaduslik nõuandekomitee.

2. PRIMA-ISi juhib järelevalvenõukogu, kus on esindatud kõik osalevad riigid. Järelevalvenõukogu on PRIMA-ISi otsuseid tegev organ.

Järelevalvenõukogu võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu

a)	iga-aastase töökava;

b)	artikli 6 lõikes 9 osutatud ühised põhimõtted ning

c)	osalevate riikide poolt PRIMA-ISile esitatavate aruannete nõuded.

Järelevalvenõukogu kontrollib, kas artikli 1 lõikes 3 ja artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud tingimused on täidetud, ning teavitab sellest komisjoni.

Järelevalvenõukogu annab heakskiidu programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata muu kui artikli 1 lõikes 2 nimetatud kolmanda riigi osalemiseks PRIMAs, kui on hinnanud tema osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast.

Igal osaleval riigil on järelevalvenõukogus üks hääl. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võtab järelevalvenõukogu otsused vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest kehtivatest häältest.

Liit, mida esindab komisjon, kutsutakse vaatlejana kõikidele järelevalvenõukogu koosolekutele ja ta võib osaleda aruteludel. Talle edastatakse kõik vajalikud dokumendid.

3. Järelevalvenõukogu määrab kindlaks juhtkomitee liikmete arvu, mis on vähemalt viis, ja nimetab liikmed ametisse. Juhtkomitee jälgib direktori tööd ja nõustab järelevalvenõukogu PRIMA rakendamises sekretariaadi poolt. Eelkõige annab ta nõu iga-aastase eelarve ja töökava elluviimise kohta.

4. Järelevalvenõukogu loob PRIMA-ISi sekretariaadi, mis on PRIMA täitevorgan.

Sekretariaat täidab järgmisi ülesandeid:

a)	rakendab iga-aastast töökava;

b)	toetab PRIMA-ISi muid organeid;

c)	teeb järelevalvet PRIMA rakendamise üle ja esitab sellekohaseid aruandeid;

d)	haldab artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust ja osalevate riikide rahalisi toetusi ja annab aru nende kasutamise kohta;

e)	suurendab PRIMA nähtavust propageerimise ja teavitamise abil;

f)	teeb komisjoniga koostööd kooskõlas artiklis 8 osutatud delegeerimislepinguga;

g)	tagab PRIMA tegevuse läbipaistvuse.

5. Järelevalvenõukogu nimetab ametisse teadusliku nõuandekomitee, mis koosneb tunnustatud sõltumatutest ekspertidest, kes on pädevad PRIMAga seotud valdkondades. Järelevalvenõukogu määrab kindlaks teadusliku nõuandekomitee liikmete arvu ja nende nimetamise korra kooskõlas määruse (EL) nr 1290/2013 artikliga 40.

Teaduslik nõuandekomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	nõustab järelevalvenõukogu strateegiliste prioriteetide ja vajaduste valdkonnas;

b)	nõustab järelevalvenõukogu iga-aastase töökava projekti sisu ja ulatuse teemal teaduslikust ja tehnilisest vaatenurgast;

c)	vaatab läbi PRIMA rakendamise teaduslikud ja tehnilised aspektid ning avaldab arvamust programmi aastaaruande kohta.

Artikkel 13

Teabe edastamine

1. Komisjoni taotlusel esitab PRIMA-IS talle artiklis 14 osutatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe.

2. Osalevad riigid esitavad komisjonile PRIMA-ISi kaudu Euroopa Parlamendi, nõukogu või kontrollikoja nõutud teabe PRIMA finantsjuhtimise kohta.

3. Komisjon lisab artiklis 14 osutatud aruannetesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe.

Artikkel 14

Hindamine

1. Komisjon teeb hiljemalt 30. juuniks 2022 sõltumatute ekspertide abiga PRIMA vahehindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, mis sisaldab hindamistulemusi ja komisjoni märkusi. Komisjon esitab nimetatud aruande 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. Komisjon teeb hiljemalt 31. detsembriks 2028 sõltumatute ekspertide abiga PRIMA lõpliku hindamise. Komisjon koostab kõnealuse hindamise aruande, milles esitatakse hindamise tulemused, ning esitab nimetatud aruande 30. juuniks 2029 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 4. juuli 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1) ELT C 125, 21.4.2017, lk 80.

(2) Euroopa Parlamendi 13. juuni 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. juuni 2017. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014 – 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(5) ELT C 205, 19.7.2013, lk 9.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(8) Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(9) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

Komisjoni avaldus finantstagatiste kohta seoses PRIMA rakendusstruktuuriga

1.	ELi finantsmääruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis vi on seoses PRIMA algatusega ette nähtud, et komisjon võib teha liidu eelarve täitmise ülesandeks avalikke teenuseid osutavale eraõiguslikule isikule (rakendusstruktuur – IS). Selline isik peab esitama piisavad finantstagatised.

ELi fondide usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks peaksid need tagatised ilma nende ulatust või summasid piiramata katma kõik ISi võlad liidu ees, mis on seotud kõigi delegeerimislepingus ette nähtud rakendusülesannetega. Komisjon eeldab, et tagatise andjad vastutavad ISi võlgade eest solidaarselt.

Üksikasjalikust riskianalüüsist lähtudes, eelkõige kui kooskõlas finantsmääruse artikliga 61 tehtud sambapõhise eelhindamise tulemust peetakse piisavaks, näeb PRIMA eest vastutav komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja siiski ette järgmist.

—	Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, võib ISilt nõutavate finantstagatiste puhul piirduda liidu rahalise toetuse maksimaalse summaga.

—	Vastavalt võib iga tagatise andja vastutus olla proportsionaalne tema sissemaksega PRIMAsse.

Tagatise andjad võivad vastutuse deklareerimise kirjades leppida kokku selles, kuidas nad oma vastutust kannavad.

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/16

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1325,

17. juuli 2017,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1333, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (1),

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 204/2011 (2),

ning arvestades järgmist:

(1)	6. veebruaril 2017 märkis nõukogu, et rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus suurendavad Liibüas poliitilist ja julgeolekuolukorra ebastabiilsust.

(2)	17. juulil 2017 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1338, (3) millega otsustati piirata teatavate selliste kaupade eksporti Liibüasse, mida võidakse kasutada rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses.

(3)	Meetmete rakendamiseks on vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(4)	Määrust (EL) 2016/44 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2016/44 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

1. Eelnevat luba on vaja:

a)	VII lisas esitatud, liidust või väljastpoolt liitu pärinevate kaupade müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks otse või kaudselt Liibüas asuvatele isikutele, üksustele või asutustele või nende Liibüas kasutamiseks;

b)	VII lisas esitatud kaupadega ning nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud tehnilise abi ja vahendusteenuste otseseks või kaudseks osutamiseks Liibüas asuvatele isikutele, üksustele ja asutustele või Liibüas kasutamiseks;

VII lisas esitatud kaupadega seotud rahastamise või rahalise abi pakkumiseks, sealhulgas eelkõige toetuste, laenude ja ekspordikrediidikindlustuse andmiseks nende esemete müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või sellega seotud tehnilise abi või vahendusteenuste otseseks või kaudseks osutamiseks Liibüas asuvatele isikutele, üksustele või asutustele või Liibüas kasutamiseks.

2. VII lisa sisaldab esemeid, mida võidakse kasutada rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses.

3. Lõiget 1 ei kohaldata selliste VII lisas esitatud kaupade otsese või kaudse müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mida teostavad liikmesriikide ametiasutused Liibüa valitsusele, samuti selliste kaupadega seotud tehnilise abi või vahendusteenuste osutamise, rahastamise või rahalise abi andmise suhtes.

4. Asjaomane pädev asutus ei anna lõikes 1 osutatud luba, kui tal on piisavalt põhjust uskuda, et neid kaupu võidakse kasutada rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses.

5. Kui IV lisas nimetatud pädev asutus keeldub loa andmisest, tühistab või peatab selle, muudab seda oluliselt või tunnistab selle kehtetuks vastavalt käesolevale artiklile, teatab asjaomane liikmesriik sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning jagab nendega asjakohast teavet.“

Artiklisse 20 lisatakse järgmine punkt:

„c)	muuta VII lisa, et täpsustada või kohandada selles esitatud loetelu kaupadest, mida võidakse kasutada rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses, või ajakohastada määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuurist võetud nomenklatuuri koode.“

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisa tekst lisatakse määrusele (EL) 2016/44 VII lisana.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 206, 1.8.2015, lk 34.

(2) ELT L 12, 19.1.2016, lk 1.

(3) Nõukogu 17. juuli 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1338, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 49).

LISA

„

VII LISA

Artiklis 2a osutatud esemed, mida võidakse kasutada rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses

SELGITAV MÄRKUS

Nomenklatuuri koodid on võetud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) artikli 1 lõikes 2 määratletud koondnomenklatuurist ja need on esitatud nimetatud määruse I lisas, need kehtivad käesoleva määruse avaldamise ajal ning mutatis mutandis vastavalt hilisemates õigusaktides tehtud muudatustele.

	CN-kood	Kauba kirjeldus
	8407 21	ujuvvahendite päramootorid (sädesüütega)
Ex	8408 10	ujuvvahendite päramootorid (survesüütega)
Ex	8501 31	elektrilised ujuvvahendite päramootorid, võimsusega kuni 750 MW
Ex	8501 32	elektrilised ujuvvahendite päramootorid, võimsusega üle 750 W, kuid mitte üle 75 kW
Ex	8903 10	täispuhutavad lõbusõidu- või sportpaadid
Ex	8903 99	päramootoriga paadid

“

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/19

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1326,

17. juuli 2017,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2017. aasta otsust (EL) 2017/1340, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1183/2005 (2) jõustati nõukogu otsus 2010/788/ÜVJP (3) ning sellega nähti ette teatavad meetmed isikute vastu, kes rikuvad Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot, sealhulgas nende isikute varade külmutamine.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu 21. juuni 2017. aasta resolutsiooniga 2360 (2017) muudeti selliste isikute ja üksuste kindlaksmääramise kriteeriume, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1807 (2008) punktides 9 ja 11 sätestatud piiravaid meetmeid. Otsus (EL) 2017/1340 jõustab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2360 (2017).

(3)	Otsus (EL) 2017/1340 kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse ja seepärast on selle otsuse rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid seda meedet ühetaoliselt.

(4)	Määrust (EÜ) nr 1183/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1183/2005 artikli 2a lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:

„i)	kavandavad, juhivad, spondeerivad või panevad toime MONUSCO rahuvalvajate või ÜRO töötajate, sealhulgas ekspertide rühma liikmete vastu suunatud rünnakuid;“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 55.

(2) Nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud (ELT L 193, 23.7.2005, lk 1).

(3) Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsus 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (ELT L 336, 21.12.2010, lk 30).

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/20

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1327,

17. juuli 2017,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012.

(2)

Võttes arvesse olukorra tõsidust Süürias, eelkõige keemiarelvade kasutamist Süüria režiimi poolt ja režiimi rolli keemiarelvade levitamises, tuleks määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud loetellu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, lisada 16 isikut.

(3)	Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

LISA

Järgmised isikud lisatakse määruse (EL) nr 36/2012 II lisa A osas (Isikud) esitatud loetellu.

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
„242	Samir Dabul (teise nimega Samir Daaboul)	Sünniaeg: 4. september 1965 Auaste: brigaadikindral	Brigaadikindrali auastmes, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest ning on seotud keemiarelvade ladustamise ja kasutamisega. Ta on samuti seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
243.	Ali Wanus (teise nimega Ali Wannous) ()	Sünniaeg: 5. veebruar 1964 Auaste: brigaadikindral	Brigaadikindrali auastmes, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest ning on seotud keemiarelvade ladustamise ja kasutamisega. Ta on samuti seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
244.	Yasin Ahmad Dahi (teiste nimedega Yasin Dahi; Yasin Dhahi) ()	Sünniaeg: 1960 Auaste: brigaadikindral	Süüria relvajõududes brigaadikindrali auastmes, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Süüria relvajõudude sõjaväeluuredirektoraadi kõrgem ohvitser. Damaskuses asuva sõjaväeluure osakonna 235 ja Homsi sõjaväeluure endine ülem. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest.	18.7.2017
245.	Muhammad Yousef Hasouri (teiste nimedega Mohammad Yousef Hasouri; Mohammed Yousef Hasouri) ()	Auaste: brigaadikindral	Brigaadikindral Muhammad Hasouri on Süüria õhuväe kõrgem ohvitser, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Ta on õhujõudude 50. brigaadi staabiülem ning Shayrati õhuväebaasi ülema asetäitja. Brigaadikindral Muhammad Hasouri osaleb keemiarelvade levitamises. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest Süürias.	18.7.2017
246.	Malik Hasan (teise nimega Malek Hassan) ()	Auaste: kindralmajor	Kindralmajori auastmes, Süüria õhuväe 22. diviisi kõrgem ohvitser ja ülem, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Süüria õhuväe kõrgema ohvitseri ja 22. diviisi käsuliini liikmena vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest Süürias, sealhulgas keemiarelvarünnakute eest, mille panid toime lennukid, mis kasutasid 22. diviisi kontrolli all olevaid lennuväebaase, sealhulgas rünnak Talmenasile, mille panid vastavalt ÜRO loodud ühise uurimismehhanismi aruandele toime Ḩamāh' lennuväebaasis asuvad valitsusvägede helikopterid.	18.7.2017
247.	Jayyiz Rayyan Al-Musa (teise nimega Jaez Sawada al-Hammoud al-Mousa; Jayez al-Hammoud al-Moussa) ()	Auaste: kindralmajor	Hasaka provintsi kuberner, kelle on ametisse nimetanud Bashar Al-Assad ja kes on Bashar Al-Assadiga seotud. Kindralmajori auastmes, Süüria õhuväe kõrgem ohvitser ja endine staabiülem. Süüria õhuvägede kõrgema ohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest Süürias, sealhulgas Süüria režiimi poolsete keemiarelvarünnakute eest ajal, mil ta oli Süüria õhuvägede staabiülem, nagu see tuvastati ÜRO loodud ühise uurimismehhanismi aruandes.	18.7.2017
248.	Mayzar 'Abdu Sawan (teise nimega Meezar Sawan) ()	Auaste: kindralmajor	Kindralmajori auastmes, Süüria õhuväe 20. diviisi kõrgem ohvitser ja ülem, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Süüria õhuvägede kõrgema ohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest, sealhulgas rünnakute eest tsiviilaladel, mille panid toime lennukid, mis kasutasid 20. diviisi kontrolli all olevaid lennuväebaase.	18.7.2017
249.	Isam Zahr Al-Din (teise nimega Isam Zuhair al-Din; Isam Zohruddin; Issam Zahruddin; Issam Zahreddine; Essam Zahruddin) ()	Auaste: brigaadikindral	Brigaadikindrali auastmes, kõrgem ohvitser vabariiklikus kaardiväes, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest, sealhulgas 2012. aasta veebruaris toimunud Baba Amri piiramise ajal.	18.7.2017
250.	Mohammad Safwan Katan (teise nimega Mohammad Safwan Qattan) ()		Mohammad Safwan Katan on insener Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre), mis on loetellu kantud üksus. Ta tegeleb keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Mohammad Safwan Katan osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
251.	Mohammad Ziad Ghritawi (teise nimega Mohammad Ziad Ghraywati) ()		Mohammad Ziad Ghritawi on insener Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre). Ta tegeleb keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Mohammad Ziad Ghritawi osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
252.	Mohammad Darar Khaludi (teise nimega Mohammad Darar Khloudi) ()		Mohammad Darar Khaludi on insener Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre). Ta tegeleb keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Mohammad Darar Khaludi on osalenud teadupärast samuti torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on samuti seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
253.	Khaled Sawan ()		Dr Khaled Sawan on insener Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre), mis on seotud keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Ta on osalenud teadupärast torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
254.	Raymond Rizq (teise nimega Raymond Rizk) ()		Raymond Rizq on Süüria teadusuuringute keskuse (Syrian Scientific Studies and Research Centre) insener, kes on seotud keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Ta osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
255.	Fawwaz El-Atou (teise nimega Fawaz Al Atto) ()		Fawwaz El-Atou on Süüria teadusuuringute keskuse (Syrian Scientific Studies and Research Centre) laborant, kes on seotud keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Fawwaz El-Atou osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
256.	Fayez Asi (teise nimega Fayez al-Asi) ()		Fayez Asi on Süüria teadusuuringute keskuse (Syrian Scientific Studies and Research Centre) laborant, kes on seotud keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Ta osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
257.	Hala Sirhan (teise nimega Halah Sirhan) ()	Sünniaeg: 5. jaanuar 1953 Tiitel: dr	Dr Hala Sirhan töötab koos Süüria sõjaväeluurega Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre). Ta tegutses üksuses Institute 3000, mis tegeleb keemiarelvade levitamisega. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017“.

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1328,

17. juuli 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 178 koostoimes artikliga 180,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 642/2010 (2) on sätestatud teatavate toodete imporditollimaksude arvutamise ja kinnitamise eeskirjad. Pehme nisu, kõva nisu ja maisi puhul võib imporditollimaks sõltuda imporditud toote tegeliku kvaliteedi ja impordilitsentsil märgitud toote kvaliteedi erinevusest. Seepärast teeb tolliasutus representatiivsetel valimitel põhinevaid kvalitatiivseid analüüse ja ette on nähtud täiendavad tagatised.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1237 (3) on ette nähtud juhud, kus nõutakse impordilitsentsi. Impordilitsentsi ei nõuta enam teraviljasektori toodete puhul, kui need deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks muudel tingimustel kui tariifikvoodid. Selle tulemusena on välja jäetud nõue esitada komisjoni määruse (EÜ) nr 1342/2003 (4) artikli 12 punktis a osutatud toodete kohta impordilitsentsi tagatis.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 4 on sätestatud imporditollimaksu vähendamine teatavates lossimissadamates, mille jaoks väljastab tolliasutus kõnealuse määruse I lisas esitatud näidisele vastava tõendi. Näidis sisaldab impordilitsentsi käsitleva täiendava teabena viidet impordilitsentsi numbrile. Lisaks on segaduse vältimiseks asjakohane asendada määratlus „sertifikaat“ määratlusega „dokument“.

(4)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 lõikes 4 ning artikli 6 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud lisatagatis, välja arvatud juhul, kui impordilitsentsile on lisatud teatav vastavustunnistus. Kõnealustest artiklitest ja artikli 7 lõikest 4 tuleks seega välja jätta viited „impordilitsentsile“ või sellega seotud tagatisele või tuleks need asendada viidetega vabasse ringlusesse lubamise deklaratsioonile. Samas tuleks määratlus „lisatagatis“ asendada asjakohasema määratlusega.

(5)

Lisaks tuleks selguse ja õiguskindluse huvides asendada viited nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 450/2008 (6) ja komisjoni määrusele (EMÜ) nr 2454/93 (7) viidetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (8) ning komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2015/2447 (9).

(6)	Määrust (EL) nr 642/2010 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 642/2010 muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikes 1 osutatud ühise tollitariifistiku tollimaksumäärade kohaldamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (*1) artikli 172 lõikes 2 osutatud kuupäevast.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“"

Artikli 2 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lossimissadama tolliasutus väljastab I lisas esitatud näidisele vastavalt dokumendi iga mahalaaditud toote koguse kohta. Imporditollimaksu vähendamise saamiseks peab esimeses lõikes nimetatud dokument olema kaubaga kaasas impordiga seotud tollivormistuse lõpetamiseni.“

Artikli 3 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Kohaldatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 254 lõigete 1, 4 ja 5 lõppkasutust käsitlevaid sätteid.

4. Erandina määruse (EL) nr 952/2013 artikli 211 lõike 3 punktist c esitab importija kõva maisi kohta pädevale asutusele eritagatise, mille suurus on 24 eurot tonni kohta, välja arvatud juhul, kui vabasse ringlusesse suunamise deklaratsioonile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punkti a kohane Argentina Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (Senasa) vastavustunnistus.

Kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval kohaldatav tollimaks on väiksem kui 24 eurot tonni maisi kohta, peab eritagatis võrduma tollimaksu summaga.“

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1. Kõrgekvaliteedilise pehme nisu puhul esitab importija pädevale asutusele eritagatise, mille suurus on 95 eurot tonni kohta vabasse ringlusse suunamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui vabasse ringlusesse suunamise deklaratsioonile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punkti b või c kohane Federal Grain Inspection Service'i (FGIS) või Canadian Grain Commissioni (CGC) vastavustunnistus.

Kui vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (*2) artiklile 219 peatatakse pehmele nisule kvaliteedikategooriate alusel kehtestatud imporditollimaksude nõudmine, ei nõuta eritagatist ajal, kui nende tollimaksude nõudmine on peatatud.

2. Kõva nisu puhul esitab importija pädevale asutusele eritagatise vabasse ringlusse suunamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui vabasse ringlusesse suunamise deklaratsioonile on lisatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punkti b või c kohane Federal Grain Inspection Service'i (FGIS) või Canadian Grain Commissioni (CGC) vastavustunnistus.

Eritagatise summa on vabasse ringlusesse suunamise deklaratsiooni vastuvõtmise päeval kõige kõrgema imporditollimaksu ja esitatud kvaliteedi suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe, millele lisandub 5 eurot tonni kohta. Eritagatist ei nõuta, kui kõva nisu erinevate kvaliteetide osas kohaldatav imporditollimaks võrdub nulliga.

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013 millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).“"

Artikli 7 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„2. Kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (*3) artiklites 58 ja 59 kehtestatud põhimõtetega tunnustab komisjon ametlikult järgmisi vastavustunnistusi:

a)	Argentina Servicio Nacional de Sanidad y Calidad Agroalimentaria (Senasa) poolt kõvale maisile väljaantud tunnistused;

b)	Ameerika Ühendriikide Federal Grains Inspection Service'i (FGIS) poolt kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule ja kõrgekvaliteedilisele kõvale nisule väljaantud tunnistused;

c)	Kanada Canadian Grain Commissioni (CGC) poolt kõrgekvaliteedilisele pehmele nisule ja kõrgekvaliteedilisele kõvale nisule väljaantud tunnistused.

(*3) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“"

Artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui analüüsi tulemused näitavad, et imporditud kõrgekvaliteediline pehme nisu, kõva nisu või kõva mais on madalama standardkvaliteediga, kui vabasse ringlusesse lubamise deklaratsioonil märgitud, maksab importija deklaratsioonil märgitud toote ja tegelikult imporditud toote suhtes kohaldatava imporditollimaksu vahe. Sel juhul vabastatakse artikli 3 lõikes 4 ning artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eritagatis, välja arvatud artikli 6 lõike 2 teise lõiguga ettenähtud 5-eurone täiendav makse.

Kui esimeses lõigus mainitud vahe summat ühe kuu jooksul ei tasuta, jäädakse artikli 3 lõikes 4 ja artikli 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eritagatisest ilma.“

7)	I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 642/2010, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas (ELT L 187, 21.7.2010, lk 5).

(3) Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1237, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise eeskirjade osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 selliste litsentside puhul esitatud tagatiste vabastamist ja kaotamist käsitlevate eeskirjade osas, muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 1342/2003, (EÜ) nr 2336/2003, (EÜ) nr 951/2006, (EÜ) nr 341/2007 ja (EÜ) nr 382/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2390/98, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 507/2008 (ELT L 206, 30.7.2016, lk 1).

(4) Komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad (ELT L 189, 29.7.2003, lk 12).

(5) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).

(7) Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(9) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

LISA

„

I LISA

Artikli 2 lõikes 4 osutatud näidisvorm

Mahalaaditud toode (CN-kood ning pehme nisu, kõva nisu ja maisi puhul vastavalt artiklile 5 deklareeritud kvaliteet): …

Mahalaaditud kogus (kilogrammides): …

“

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/29

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1329,

17. juuli 2017,

millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa seoses tingimustega GATTiga seotud liidu tariifikvoodi kasutamiseks, mis on Ameerika Ühendriikidele eraldatud mujal nimetamata toiduvalmististe jaoks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 32/2000, millega avatakse GATTiga seotud ühenduse tariifikvoodid ja teatavad muud ühenduse tariifikvoodid, sätestatakse nende haldamine, kehtestatakse üksikasjalikud sätted nende kvootide muutmiseks või kohandamiseks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1808/95, (1) eelkõige selle artikli 9 lõike 1 punkti b esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel nõukogu otsusega 2013/125/EL (2) sõlmitud lepingu tulemusena muudeti komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 624/2013 (3) määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa, et avada GATTiga seotud uus tariifikvoot (1 550 tonni) Ameerika Ühendriikidest pärit mujal nimetamata või CN-koodi 2106 90 98 alla kuuluvate toiduvalmististe liitu importimise kohta; muudetud määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2013.

(2)

Kuna tariifikvoodid jaotatakse riikidele vastavalt kaupade päritolule, peeti asjakohaseks vastavalt asjaomastele liidu õigusaktidele mittesooduspäritolu kohta sätestada määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisas kohustus esitada päritolusertifikaat, kui deklaratsioon vabasse ringlusse lubamiseks on tehtud toiduvalmististe kohta, millega kasutatakse uut tariifikvooti.

(3)

Ameerika Ühendriigid palusid 26. aprilli 2016. aasta kirjaga selle kohustuse siiski välja jätta. Kirjas selgitati, et tariifikvoodi alla kuuluvaid tooteid eksporditakse kõikjalt Ameerika Ühendriikidest, ning kuigi päritolusertifikaatide väljaandmine on detsentraliseeritud, muudavad sellise paberdokumendipõhise sertifitseerimissüsteemi jaoks vajalikud vahendid kõnealuse ülesande liiga koormavaks.

(4)

Seoses ohuga, et kõnealuse kohustuse kõrvaldamise korral võidakse antud tariifikoodi raames importida tooteid, mis ei pärine Ameerika Ühendriikidest, võimaldab määruse (EL) nr 952/2013 (4) artikkel 61 tolliametnikel juba praegu nõuda deklarantidelt kauba päritolu tõendamist muu tõendiga kui päritolusertifikaat vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (5) artiklitele 57, 58 ja 59. Eeskirjade nõuetekohast kohaldamist saab seega tagada isegi siis, kui päritolusertifikaadi esitamise kohustus halduskoormuse vähendamise eesmärgil kõrvaldatakse.

(5)	Seepärast, arvestades neid erandlikke asjaolusid, on asjakohane lubada kõnealuste toodete importijatel kasutada tariifikvooti, ilma et neil peaks olema päritolusertifikaat.

(6)	Määrust (EÜ) nr 32/2000 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisas reast järjekorranumbriga 09.0096 ja veerust pealkirjaga („Tollimaksumäär (%)“ jäetakse välja joonealune märkus tekstiga „Tariifikvoodi kasutamiseks tuleb esitada Ameerika Ühendriikide pädevate asutuste väljastatud päritolusertifikaat kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 55–65.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 5, 8.1.2000, lk 1.

(2) Nõukogu 25. veebruari 2013. aasta otsus 2013/125/EL Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus) sõlmimise kohta (ELT L 69, 13.3.2013, lk 4).

(3) Komisjoni 27. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 624/2013, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa seoses Ameerika Ühendriikidele eraldatud uue, GATTiga seotud liidu tariifikvoodiga mujal nimetamata toiduvalmististe jaoks (ELT L 177, 28.6.2013, p. 21).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(5) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1330,

17. juuli 2017,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 13 lõike 1 punkte d ja e,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisas on loetletud isikud, üksused ja asutused, kelle on kindlaks määranud ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu ning kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)	Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisas on esitatud nende IV lisas loetlemata isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle on loetellu kandnud nõukogu ning kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(3)	5. juunil 2017 muutis sanktsioonide komitee kandeid kahe üksuse kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2. juunil 2017 vastu resolutsiooni 2356 (2017), millega lisati 14 isikut ja neli üksust nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Need isikud ja üksused on kantud määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisasse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/970 (2) alusel. Osa nendest isikutest ja üksustest tuleks seetõttu määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisast välja jätta, kuna nad on nüüd loetletud IV lisas.

(5)	Seepärast tuleks IV ja V lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I ja II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse juhataja

(1) ELT L 88, 29.3.2007, lk 1.

(2) Komisjoni 8. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/970, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 146, 9.6.2017, lk 129).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 IV lisa pealkirja „B. Juriidilised isikud, üksused ja asutused“ all asendatakse

„8)

Namchongang Trading Corporation (teiste nimedega a) NCG, b) Namchongang Trading, c) Nam Chon Gang Corporation, d) Nomchongang Trading Co., e) Nam Chong Gan Trading Corporation f) Namhung Trading Corporation). Muu teave: a) asub Pyongyangis Põhja-Koreas; b) on Põhja-Korea kaubandusettevõtja, kes allub aatomienergia üldbüroole (GBAE). Namchongang on osalenud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumarajatisest leitud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimises ja Saksamaa kodanikuga seotud tuumaalastes hangetes. Ettevõte on 1990. aastate lõpust osalenud ka spetsiaalselt uraani rikastamise programmi jaoks sobilike alumiiniumtorude ja muude seadmete ostmisel. Ettevõtjat esindab endine diplomaat, kes esindas Põhja-Koread Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri 2007. aasta missiooni ajal Yongbyoni tuumarajatistesse. Arvestades Korea Rahvademokraatliku Vabariigi varasemat massihävitusrelvade levitamisega seotud tegevust, valmistab ettevõtja Namchongang massihävitusrelvade levitamine tõsist muret. Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.“

järgmisega:

„8)

Namchongang Trading Corporation (teiste nimedega NCG; NAMCHONGANG TRADING; NAM CHON GANG CORPORATION; NOMCHONGANG TRADING CO.; NAM CHONG GAN TRADING CORPORATION; Namhung Trading Corporation; Korea Daeryonggang Trading Corporation; Korea Tearyonggang Trading Corporation); a) asub P'yõngyangis Põhja-Koreas; Sengujadong 11-2/(või Kwangbok-dong), Mangyongdae, P'yõngyang, Põhja-Korea; b) Namchongang on Põhja-Korea äriühing, mis allub Aatomienergia üldbüroole GBAE). Namchongang on osalenud Põhja-Korea tuumarajatisest leitud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimises ja Saksamaa kodanikuga seotud tuumaalastes hangetes. Ettevõte on 1990. aastate lõpust osalenud ka spetsiaalselt uraani rikastamise programmi jaoks sobilike alumiiniumtorude ja muude seadmete ostmisel. Ettevõtte esindaja on endine diplomaat, kes oli Põhja-Korea esindaja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri poolt läbiviidud Yongbyoni tuumarajatiste kontrollimises 2007. aastal. Arvestades Põhja-Korea varasemat massihävitusrelvade levitamisega seotud tegevust, valmistab ettevõtja Namchongang massihävitusrelvade levitamine tõsist muret. Telefoninumbrid: +850-2-18111, 18222 (laiend 8573) Faksinumber: +850-2-381-4687 Loetellu kandmise kuupäev: 16.7.2009.“

„10)

Green Pine Associated Corporation (teiste nimedega a) CHO'NGSONG UNITED TRADING COMPANY; b) CHONGSONG YONHAP; c) CH'O'NGSONG YO'NHAP; d) CHOSUN CHAWO'N KAEBAL T'UJA HOESA; e) JINDALLAE; f) KU'MHAERYONG COMPANY LTD; g) NATURAL RESOURCES DEVELOPMENT AND INVESTMENT CORPORATION; h) SAEINGP'IL COMPANY). Aadress: a) c/o Reconnaissance General Bureau Headquarters, Hyongjesan-Guyok, Pyongyang, Põhja-Korea, b) Nungrado, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Muu teave: Green Pine Associated Corporation („Green Pine“) on üle võtnud paljud äriühingu Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis. See on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) peamine relvakaupleja ning ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Ka on Green Pine'i arvel ligikaudu pool KRDV relvade ja nendega seotud materjalide ekspordist. Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja nendega seotud materjalide ekspordi eest Põhja-Koreast. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse, näiteks allveelaevade, sõjalaevade ja raketisüsteemide tootmisele ning on eksportinud torpeedosid ja andnud tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. Loetellu kandmise kuupäev: 2.5.2012.“

asendatakse järgmisega:

„10)

Green Pine Associated Corporation (teiste nimedega a) Cho'ngsong United Trading Company; Chongsong Yonhap; Ch'o'ngsong Yo'nhap; Chosun Chawo'n Kaebal T'uja Hoesa; Jindallae; Ku'm- haeryong Company LTD; Natural Resources Development and Investment Corporation; Saeingp'il Company; National Resources Development and Investment Corporation; Saeng Pil Trading Corporation). Aadress: a) c/o Reconnaissance General Bureau Headquarters, HyongjesanGuyok, P'yõngyang, Põhja-Korea; b) Nungrado, P'yõngyang, Põhja-Korea; c) Rakrang No. 1 Rakrangi piirkond, P'yõngyang Korea, Chilgol-1 dong, Mangyongdae piirkond, P'yõngyang, Põhja-Korea. Muu teave: Green Pine Associated Corporation („Green Pine“) on üle võtnud paljud äriühingu Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on Põhja-Korea peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Ka on Green Pine'i arvel ligikaudu pool Põhja-Korea relvade ja nendega seotud materjalide ekspordist. Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja nendega seotud materjalide ekspordi eest. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse, näiteks allveelaevade, sõjalaevade ja raketisüsteemide tootmisele ning on eksportinud torpeedosid ja andnud tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. Telefoninumber: +850-2-18111 (laiend 8327). Faksinumber: +850-2-3814685 ja +850-2-3813372 E-posti aadressid: pac@silibank.com ja kndic@co.chesin.com. Loetellu kandmise kuupäev: 2.5.2012.“

„46)

Korea Rahvaarmee strateegilised raketijõud (teise nimega strateegilised raketijõud; Korea Rahvaarmee strateegiline raketivägi). Asukoht: P'yõngyang, Põhja-Korea. Muu teave: Korea Rahvaarmee strateegilised raketijõud vastutavad kõigi Põhja-Korea ballistiliste rakettide programmide ning SCUD ja NODONG rakettide väljalaskmise eest.“

asendatakse järgmisega:

„46)

Korea Rahvaarmee strateegilised raketijõud (teise nimega strateegilised raketijõud; Korea Rahvaarmee strateegiline raketivägi; strateegiline vägi; strateegilised jõud). Asukoht: P'yõngyang, Põhja-Korea. Muu teave: Korea Rahvaarmee strateegilised raketijõud vastutavad kõigi Põhja-Korea ballistiliste rakettide programmide ning SCUD ja NODONG rakettide väljalaskmise eest. Loetellu kandmise kuupäev: 2.6.2017“.

II LISA

Määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisa muudetakse järgmiselt.

Pealkirja „A. Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud füüsilised isikud“ alt jäetakse välja järgmised kanded:

„11.	PAK To-Chun“; ja

„9.	PAEK Se-bong“.

Pealkirja „B. Artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud juriidilised isikud, üksused ja asutused“ alt jäetakse välja järgmine kanne:

„17.	Strateegilised raketijõud“.

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/35

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1331,

4. juuli 2017,

millega muudetakse otsust (EL) 2015/435 ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (1) eriti selle punkti 14 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) artikliga 13 kehtestatakse ettenägemata kulude varu suuruseks kuni 0,03 % liidu kogurahvatulust.

(2)	Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artiklile 6 on komisjon arvutanud ettenägemata kulude varu absoluutsumma aastaks 2014 (3).

(3)	Otsusega (EL) 2015/435 (4) võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu kasutusele ettenägemata kulude varu, et teha 2014. aastal kättesaadavaks täiendavad maksete assigneeringud, mis tasaarvestatakse ajavahemikul 2018–2020.

(4)	Läbivaatamise raames esitatud keskpika perioodi maksete prognoosi kohaselt on ette näha suurenevat survet maksete ülemmääradele aastatel 2018–2020.

(5)	2017. aasta eelarveprojektis on maksete ülemmäära puhul 9,6 miljardi euro suurune varu, mis võimaldab kogu 2014. aastal kasutusele võetud summa tasaarvestada.

(6)	Otsust (EL) 2015/435 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (EL) 2015/435 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve raames võetakse kasutusele ettenägemata kulude varu, et eraldada 2 818 233 715 eurot mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud maksete ülemmäärasid ületavate maksete assigneeringutena.“

2)	Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 2 818 233 715 euro suurune summa tasaarvestatakse maksete ülemmäära varuga 2017. aastal.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 4. juuli 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MAASIKAS

(1) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(3) Komisjoni 20. detsembri 2013. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Finantsraamistiku tehniline kohandamine 2014. aastaks vastavalt kogurahvatulu muutustele“ (COM(2013) 928).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2014. aasta otsus (EL) 2015/435 ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 4).

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/37

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1332,

11. juuli 2017,

millega muudetakse Komooride osas rakendusotsust 2014/170/EL, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999, (1) eriti selle artikli 33 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1. SISSEJUHATUS JA MENETLUS

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 („ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrus“) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud kord koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramiseks, demaršide kohta koostööd mittetegevate kolmandate riikidena kindlaksmääratud riikide suhtes, koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja koostamise kohta, koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kustutamise kohta, koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja avalikustamise kohta ning erakorraliste meetmete kohta.

(3)	Nõukogu võttis 24. märtsil 2014 vastu rakendusotsuse 2014/170/EL, (2) millega kehtestati ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri vastavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrusele.

(4)

Kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 32 teatas komisjon 1. oktoobri 2015. aasta otsusega (3) („1. oktoobri 2015. aasta otsus“) Komoori Liidule („Komoorid“), et ta võidakse liigitada kolmandaks riigiks, keda komisjon peab koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

(5)	Komisjon esitas 1. oktoobri 2015. aasta otsuses sellise võimaliku liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(6)	1. oktoobri 2015. aasta otsusest teatati Komooridele koos kirjaga, milles soovitati Komooridel rakendada tihedas koostöös komisjoniga tegevuskava kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks.

(7)

Komisjon kutsus Komoore eelkõige üles i) võtma kõik vajalikud meetmed komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamiseks; ii) hindama kõnealuste meetmete rakendamist ning iii) saatma komisjonile iga kuue kuu järel üksikasjaliku aruande, milles on hinnatud kõigi meetmete rakendamist muu hulgas selle poolest, kui tõhusalt aitab igaüks eraldi ja/või aitavad kõik koos tagada kõigile nõuetele vastava kalanduskontrollisüsteemi.

(8)

Komooridele anti võimalus vastata kirjalikult või suuliselt komisjoni 1. oktoobri 2015. aasta otsusele ja komisjoni edastatud muule asjakohasele teabele ning esitada tõendid, et lükata ümber kõnealuses otsuses esitatud faktid või neid täiendada. Komooridele tagati õigus küsida ja esitada lisateavet.

(9)	Komisjon alustas 1. oktoobri 2015. aasta otsuse ja kirjaga Komooridega dialoogi ja rõhutas, et tema arvates piisab põhimõtteliselt kuuekuusest ajavahemikust kokkuleppele jõudmiseks.

(10)	Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 1. oktoobri 2015. aasta otsuse tulemusel Komooridelt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse. Komoore hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis.

(11)

Komisjon leidis, et Komoorid ei ole 1. oktoobri 2015. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudujääke piisavalt kõrvaldanud. Lisaks järeldas komisjon, et tegevuskavas esitatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud. Selle tulemusel võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2017/889, (4) milles liigitati Komoorid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

(12)

Tuginedes komisjoni tehtud uurimisele ja dialoogile, sh toimunud kirjavahetusele ja kohtumistele, samuti 1. oktoobri 2015. aasta otsusele ja rakendusotsusele (EL) 2017/889, on asjakohane kanda Komoorid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja.

(13)

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 34 lõike 1 kohaselt teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada kolmas riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast, kui asjaomane riik tõendab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel võetakse arvesse ka seda, kas asjaomane kindlaksmääratud kolmas riik on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine.

2. KOMOORIDE MÄÄRAMINE KOOSTÖÖD MITTETEGEVAKS KOLMANDAKS RIIGIKS

(14)

Komisjon analüüsis 1. oktoobri 2015. aasta otsuses Komooride ülesandeid ja hindas, kuidas see riik täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud kriteeriume.

(15)	Komisjon hindas kohustuste täitmist Komooride poolt, võttes arvesse 1. oktoobri 2015. aasta otsuses esitatud järeldusi, Komooridelt saadud asjakohast teavet, soovitatud tegevuskava ning olukorra heastamiseks võetud meetmeid.

(16)

Peamised puudujäägid, mille komisjon oli väljapakutud tegevuskavas kindlaks teinud, olid seotud mitme rahvusvahelisest õigusest tuleneva kohustuse täitmatajätmisega, eelkõige suutmatusega võtta vastu piisav õigusraamistik ning registreerimise ja litsentsimise menetlused, koostöö ja teabevahetuse puudumisega Komooride administratsiooni ja selliste kolmandate riikide vahel, kus Komooride laevad tegutsevad, ning piisava ja tõhusa seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi ning heidutava karistussüsteemi puudumisega. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide järgimisega. Samuti tehti kindlaks, et ei järgita asjakohaste asutuste soovitusi ja resolutsioone, nagu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast rahvusvahelist tegevuskava ning lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevaid vabatahtlikke suuniseid. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(17)	Komisjon liigitas rakendusotsusega (EL) 2017/889 Komoorid koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrusele.

(18)

Komooridel kui arenguriigis esineda võivate piirangute kohta on märgitud, et riigi arengutase võib piirata Komooride kalavarude majandamise olukorda ja üldist tulemuslikkust. Arvestades aga Komooridel tuvastatud puuduste laadi, ei saa ainult Komooride arengutase õigustada ega muul viisil põhjendada Komooride kui lipu-, sadama, ranniku- või turustusriigi üldist kalandusalast tulemuslikkust ja tema ebapiisavat tegevust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(19)

1. oktoobri 2015. aasta otsust ja rakendusotsust (EL) 2017/889 ning komisjoni poolt Komooridega peetud dialoogi ja selle tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et Komooride poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 63, 64, 91, 94, 117 ja 118 täitmiseks.

(20)	Seega ei ole Komoorid lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

3. KOOSTÖÖD MITTETEGEVATE KOLMANDATE RIIKIDE NIMEKIRJA KEHTESTAMINE

(21)

Komooride kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks see riik kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 33 kanda koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja, mis kehtestati rakendusotsusega 2014/170/EL. Seepärast tuleks kõnealust otsust vastavalt muuta.

(22)

Komooride kandmine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja hõlmab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmete kohaldamist. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 38 lõikega 1 on ette nähtud koostööd mittetegeva kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud kalandustoodete impordi keelamine. Komooride puhul peaks kõnealune keeld hõlmama kõiki kalavarusid ja -liike, see tähendab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 2 lõikes 8 määratletud kalandustooteid, sest Komooride koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks liigitamise põhjuseks olevate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud asjakohaste meetmete puudumine ei piirdu üksnes teatava kalavaru või -liigiga.

(23)

Märgitakse, et muu hulgas kahandab ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kalavarusid, hävitab mereelupaiku, õõnestab mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist, moondab konkurentsi, ohustab toiduga kindlustatust, asetab ausad kalurid ebaõiglasesse olukorda ja nõrgendab rannikuasumeid. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud probleemide ulatust arvestades peab liit vajalikuks võtta kiiresti meetmeid Komooride kui koostööd mittetegeva kolmanda riigi suhtes. Sellest tulenevalt peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(24)

Kui Komoorid tõendab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud, teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada Komoorid koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 34 lõikega 1. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel peaks võtma arvesse ka seda, kas Komoorid on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/170/EL lisasse lisatakse kirje „Komoori Liit“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TÕNISTE

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2) Nõukogu 24. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/170/EL, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 91, 27.3.2014, lk 43).

(3) Komisjoni 1. oktoobri 2015. aasta otsus, millega teavitatakse kolmandat riiki tema võimalikust määramisest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses (ELT C 324, 2.10.2015, lk 6).

(4) Komisjoni 23. mai 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/889, millega Komoori Liit liigitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks (ELT L 135, 24.5.2017, lk 35).

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/41

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1333,

11. juuli 2017,

millega muudetakse Saint Vincenti ja Grenadiinide osas rakendusotsust 2014/170/EL, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1. SISSEJUHATUS JA MENETLUS

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 („ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrus“) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

(3)	Nõukogu võttis 24. märtsil 2014 vastu rakendusotsuse 2014/170/EL, (2) millega kehtestati ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri vastavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrusele.

(4)

Kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 32 teatas komisjon 12. detsembri 2014. aasta otsusega (3) („12. detsembri 2014. aasta otsus“) Saint Vincentile ja Grenadiinidele, et ta võidakse liigitada kolmandaks riigiks, keda komisjon peab koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

(5)	Komisjon esitas 12. detsembri 2014. aasta otsuses sellise võimaliku liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(6)	12. detsembri 2014. aasta otsusest teatati Saint Vincentile ja Grenadiinidele koos kirjaga, milles soovitati Saint Vincentil ja Grenadiinidel rakendada tihedas koostöös komisjoniga tegevuskava kindlakstehtud puuduste kõrvaldamiseks.

(7)

Komisjon kutsus Saint Vincenti ja Grenadiine üles i) võtma kõik vajalikud meetmed komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamiseks; ii) hindama kõnealuste meetmete rakendamist ning iii) saatma komisjonile iga kuue kuu järel üksikasjaliku aruande, milles on hinnatud kõigi meetmete rakendamist muu hulgas selle poolest, kui tõhusalt aitab igaüks eraldi ja/või aitavad kõik koos tagada kõigile nõuetele vastava kalanduskontrollisüsteemi.

(8)

Saint Vincentile ja Grenadiinidele anti võimalus vastata kirjalikult või suuliselt komisjoni 12. detsembri 2014. aasta otsusele ja komisjoni edastatud muule asjakohasele teabele ning esitada tõendid, et lükata ümber kõnealuses otsuses esitatud faktid või neid täiendada. Saint Vincentile ja Grenadiinidele tagati õigus küsida ja esitada lisateavet.

(9)	Komisjon alustas 12. detsembri 2014. aasta otsuse ja kirjaga Saint Vincentiga ja Grenadiinidega dialoogi ja rõhutas, et tema arvates piisab põhimõtteliselt kuuekuusest ajavahemikust kokkuleppele jõudmiseks.

(10)

Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 12. detsembri 2014. aasta otsuse tulemusel Saint Vincentilt ja Grenadiinidelt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse. Saint Vincenti ja Grenadiine hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis.

(11)

Komisjon leidis, et Saint Vincent ja Grenadiinid ei ole 12. detsembri 2014. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudujääke piisavalt kõrvaldanud. Lisaks järeldas komisjon, et tegevuskavas esitatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud. Selle tulemusel võttis komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2017/918, (4) milles liigitati Saint Vincent ja Grenadiinid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

(12)

Tuginedes komisjoni tehtud uurimisele ja dialoogile, sh toimunud kirjavahetusele ja kohtumistele, samuti 12. detsembri 2014. aasta otsusele ja rakendusotsusele (EL) 2017/918, on asjakohane kanda Saint Vincent ja Grenadiinid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja.

(13)

2. SAINT VINCENTI JA GRENADIINIDE MÄÄRAMINE KOOSTÖÖD MITTETEGEVAKS KOLMANDAKS RIIGIKS

(14)

Komisjon analüüsis 12. detsembri 2014. aasta otsuses Saint Vincenti ja Grenadiinide ülesandeid ja hindas, kuidas see riik täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud kriteeriume.

(15)	Komisjon hindas kohustuste täitmist Saint Vincenti ja Grenadiinide poolt, võttes arvesse 12. detsembri 2014. aasta otsuses esitatud järeldusi, Saint Vincentilt ja Grenadiinidelt saadud asjakohast teavet, soovitatud tegevuskava ning olukorra heastamiseks võetud meetmeid.

(16)

Peamised puudujäägid, mille komisjon oli väljapakutud tegevuskavas kindlaks teinud, olid seotud mitme rahvusvahelisest õigusest tuleneva kohustuse täitmatajätmisega, eelkõige suutmatusega võtta vastu piisav õigusraamistik, ning piisava ja tõhusa seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, vaatluskava ning heidutava karistussüsteemi puudumisega. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide ning rahvusvahelise õiguse kohaste laeva registreerimise tingimuste täitmisega. Samuti tehti kindlaks, et ei järgita asjakohaste asutuste soovitusi ja resolutsioone, nagu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast rahvusvahelist tegevuskava ning lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevaid vabatahtlikke suuniseid. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(17)	Komisjon liigitas rakendusotsusega (EL) 2017/918 Saint Vincenti ja Grenadiinid koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrusele.

(18)	Saint Vincentil ja Grenadiinidel kui arenguriigis esineda võivate piirangute kohta on märgitud, et Saint Vincenti ja Grenadiinide üldine arengutase ei piira selle riigi kalanduse arengut ega üldist tulemuslikkust.

(19)

12. detsembri 2014. aasta otsust ja rakendusotsust (EL) 2017/918 ning Saint Vincenti ja Grenadiinide ja komisjoni dialoogi ja selle tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et Saint Vincenti ja Grenadiinide poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 63, 64, 91, 94 ja 117, ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe artiklite 7, 18, 19, 20 ja 23 ning ÜRO kokkuleppe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju, III artikli lõike 8 sätete täitmiseks.

(20)	Seega ei ole Saint Vincent ja Grenadiinid lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

3. KOOSTÖÖD MITTETEGEVATE KOLMANDATE RIIKIDE NIMEKIRJA KEHTESTAMINE

(21)

Saint Vincenti ja Grenadiinide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks see riik kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikliga 33 kanda koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja, mis kehtestati rakendusotsusega 2014/170/EL. Seepärast tuleks kõnealust otsust vastavalt muuta.

(22)

Saint Vincenti ja Grenadiinide kandmine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja hõlmab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmete kohaldamist. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 38 lõikega 1 on ette nähtud koostööd mittetegeva kolmanda riigi lipu all sõitvate kalalaevade püütud kalandustoodete impordi keelamine. Saint Vincenti ja Grenadiinide puhul peaks kõnealune keeld hõlmama kõiki kalavarusid ja -liike, see tähendab ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 2 lõikes 8 määratletud kalandustooteid, sest koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks liigitamise põhjuseks olevate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud asjakohaste meetmete puudumine ei piirdu üksnes teatava kalavaru või -liigiga.

(23)

Märgitakse, et muu hulgas kahandab ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük kalavarusid, hävitab mereelupaiku, õõnestab mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist, moondab konkurentsi, ohustab toiduga kindlustatust, asetab ausad kalurid ebaõiglasesse olukorda ja nõrgendab rannikuasumeid. Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud probleemide ulatust arvestades peab liit vajalikuks võtta kiiresti meetmeid Saint Vincenti ja Grenadiinide kui koostööd mittetegeva kolmanda riigi suhtes. Sellest tulenevalt peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(24)

Kui Saint Vincent ja Grenadiinid tõendab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud, teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada Saint Vincent ja Grenadiinid koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kooskõlas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määruse artikli 34 lõikega 1. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel peaks võtma arvesse ka seda, kas Saint Vincent ja Grenadiinid on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/170/EL lisasse lisatakse kirje „Saint Vincent ja Grenadiinid“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TÕNISTE

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(3) Komisjoni 12. detsembri 2014. aasta otsus, millega teavitatakse kolmandat riiki, kelle puhul komisjon peab võimalikuks selle liigitamist koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT C 453, 17.12.2014, lk 5).

(4) Komisjoni 23. mai 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/918, millega Saint Vincent ja Grenadiinid liigitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks (ELT L 139, 30.5.2017, lk 70).

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/45

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1334,

11. juuli 2017,

millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Augusto ROLLANDINI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

—	Pierluigi MARQUIS, Consigliere e Presidente della Regione Autonoma Valle d'Aosta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TÕNISTE

(1) Nõukogu 26. jaanuari 2015. aasta otsus (EL) 2015/116 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 20, 27.1.2015, lk 42).

(2) Nõukogu 5. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/190 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 31, 7.2.2015, lk 25).

(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994, millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/46

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1335,

11. juuli 2017,

millega nimetatakse ametisse Madalmaade Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Madalmaade valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Ingrid VAN ENGELSHOVENI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 järgmine isik:

—	S. (Saskia) BRUINES, wethouder van de gemeente 's-Gravenhage.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TÕNISTE

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/47

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1336,

11. juuli 2017,

millega nimetatakse ametisse kaks Saksamaa Liitvabariigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja üks asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Saksamaa valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Uta-Maria KUDERI ja Detlef MÜLLERI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud kaks liikmekohta.

(3)	Seoses Andreas TEXTERI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 ametisse järgmised isikud:

liikmetena:

—	Katy HOFFMEISTER, Justizministerin des Landes Mecklenburg-Vorpommern,

—	Tilo GUNDLACK, Mitglied des Landtages Mecklenburg-Vorpommern,

ning

asendusliikmena:

—	Jochen SCHULTE, Mitglied des Landtages Mecklenburg-Vorpommern.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TÕNISTE

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/48

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1337,

11. juuli 2017,

millega nimetatakse ametisse Malta esitatud Regioonide Komitee liige ja asendusliige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Malta valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020.

(2)	Seoses Marc SANTI volituste lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud liikmekoht.

(3)	Seoses Mario FAVA nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2020 ametisse järgmised isikud:

liikmena:

—	Mario FAVA, Councillor, Swieqi, Local Council,

ning

asendusliikmena:

—	Sarah AGIUS, Mayor, Ħaż-Żebbuġ, Città Rohan, Local Council, Malta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 11. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

T. TÕNISTE

(3) Nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsus (EL) 2015/994 Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020 (ELT L 159, 25.6.2015, lk 70).

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/49

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/1338,

17. juuli 2017,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333 (1).

(2)	Nõukogu on eelnevalt märkinud, kui tähtis on stabiilsus Liibüas, ning pakkunud Liibüa ametiasutustele, nagu neid on tunnustatud Liibüa poliitilise kokkuleppe alusel, toetust võitluses rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu.

(3)	Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus destabiliseerivad Liibüa poliitilist ja julgeolekuolukorda.

(4)	Tuleks kohaldada piiranguid selliste toodete eksportimise suhtes Liibüasse, mida võidakse kasutada rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse hõlbustamiseks.

(5)	Otsust (ÜVJP) 2015/1333 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2015/1333 artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1. Liikmesriigid nõuavad oma kodanikelt, oma jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt isikutelt või nende territooriumil asuvatelt või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt äriühingutelt valvsuse ilmutamist, kui nad on seotud äritegevusega Liibüas asuvate või Liibüa jurisdiktsiooni alla kuuluvate üksustega, nende nimel või juhtimisel tegutsevate isikute ja üksustega või nende isikute omandis või kontrolli all olevate üksustega, et vältida olukorda, kus äritegevus võib aidata kaasa vägivallale ja tsiviilisikute vastu jõu kasutamisele.

2. Rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses kasutada võidavate teatud laevade ja mootorite müümisel, tarnimisel, üleandmisel või eksportimisel Liibüale liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumide kaudu või liikmesriikide lipu all sõitvate laevade või õhusõidukite abil, peab liikmesriigi pädev asutus andma asjakohase loa sõltumata sellest, kas kaup on pärit kõnealuse liikmesriigi territooriumilt või mitte.

3. Liikmesriikide pädevad asutused ei anna luba lõikes 2 osutatud kauba müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks, kui neil on põhjendatud alus arvata, et kõnealust kaupa kasutatakse rändajate ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks ja inimkaubanduses.

4. Lõiget 2 ei kohaldata müümise, tarnimise, üleandmise või eksportimise suhtes liikmesriikide ametiasutuste poolt Liibüa valitsusele.

Liit võtab vajalikud meetmed, et määrata kindlaks käesoleva artikliga hõlmatud asjakohased esemed.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (ELT L 206, 1.8.2015, lk 34).

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/51

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/1339,

17. juuli 2017,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP, (1) eriti selle artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849.

(2)	Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2016/849 artikli 33 lõikega 1 rakendab nõukogu I lisa muudatusi ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel.

(3)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee muutis 5. juunil 2017 kandeid kahe üksuse kohta, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu lisas 2. juunil 2017 nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, 14 isikut ja neli üksust. Need isikud ja üksused lisati vastavalt nõukogu rakendusotsusega (ÜVJP) 2017/975 (2) otsuse (ÜVJP) 2016/849 I lisasse. Mõned nendest isikutest ja üksustest tuleks seega otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisast kustutada, sest nüüd on nad kantud loetellu I lisa alusel.

(5)	Otsuse (ÜVJP) 2016/849 I ja II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisas esitatule.

Artikkel 2

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisas esitatule.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 141, 28.5.2016, lk 79.

(2) Nõukogu 8. juuni 2017. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2017/975, millega rakendatakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 146, 9.6.2017, lk 145).

I LISA

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 I lisas asendatakse järgmiseid isikuid ja üksuseid käsitlevad kanded:

A. Isikud

Nimi

Teised nimed

Sünniaeg

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev

Põhjendused

„2.

Ri Je-Son

Koreakeelne nimi:

;

Hiinakeelne nimi:

Teise nimega: Ri Che Son

1938

16.7.2009

Alates aprillist 2014 aatomienergiatööstuse minister. KRDV tuumaprogrammi peamise juhtivasutuse General Bureau of Atomic Energy (GBAE) endine direktor; korraldas mitmeid tuumaprojekte, sh Yongbyon Nuclear Research Centre'i (Yongbyoni tuumauuringute keskus) ja Namchongang Trading Corporationi juhtimist GBAE poolt.“

B. Üksused

	Nimi	Teised nimed	Asukoht	ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev	Muu teave
„4.	Namchongang Trading Corporation	a) NCG, b) NAMCHONGANG TRADING, c) NAM CHON GANG CORPORATION, d) NOMCHONGANG TRADING CO., e) NAM CHONG GAN TRADING CORPORATION, f) Namhung Trading Corporation, g) Korea Daeryonggang Trading Corporation, h) Korea Tearyonggang Trading Corporation	a) Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, b) Sengujadong 11–2/(või Kwangbok-dong), Mangyongdae District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik	16.7.2009	Namchongang on KRDV äriühing, mis allub GBAE-le. Namchongang osales KRDV tuumarajatises tuvastatud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimisel ning tuumavaldkonnaga seotud hanketegevuses, mida on seostatud ühe Saksa üksikisikuga. Ettevõte on 1990. aastate lõpust osalenud ka spetsiaalselt uraani rikastamise programmi jaoks sobilike alumiiniumtorude ja muude seadmete ostmisel. Ettevõtet esindab endine diplomaat, kes esindas KRDVd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri 2007. aasta missiooni ajal Yongbyoni tuumarajatistesse. Namchongangi tegevus massihävitusrelvade levikul on äärmiselt muret tekitav, võttes arvesse KRDV samalaadset tegevust minevikus. Telefoninumbrid: +850-2-18111, 18222 (8573). Faksinumber: +850-2-381-4687.
15.	Green Pine Associated Corporation	a) Cho'ngsong United Trading Company; b) Chongsong Yonhap; c) Ch'o'ngsong Yo'nhap; d) Chosun Chawo'n Kaebal T'uja Hoesa; e) Jindallae; f) Ku'm- haeryong Company LTD; g) Natural Resources Development and Investment Corporation; h) Saeingp'il Company; i) National Resources Development and Investment Corporation; j) Saeng Pil Trading Corporation	a) c/o Reconnaissance General Bureau Headquarters, Hyongjesan-Guyok, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik; b) Nungrado, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik; c) Rakrang No. 1 Rakrang District Pyongyang Korea, Chilgol-1 dong, Mangyongdae District, Pyongyang, Korea Rahvademokraatlik Vabariik	2.5.2012	Green Pine Associated Corporation (Green Pine) on üle võtnud paljud Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Green Pine on vastutav ligikaudu poole relvade ja seotud materjali ekspordi eest Põhja-Koreast. Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja seotud materjali ekspordi eest Põhja-Koreast. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse, näiteks allveelaevade, sõjalaevade ja raketisüsteemide tootmisele ning on eksportinud torpeedosid ja andnud tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. Telefoninumber: +850-2-18111 (8327). Faksinumber: +850-2-3814685 ja +850-2-3813372. Meiliaadressid: pac@silibank.com ja kndic@co.chesin.com.
46.	Korea rahvaarmee strateegiline raketivägi	Strateegiline raketivägi; Korea rahvaarmee strateegilise raketiväe juhatus; strateegiline vägi; strateegilised väed	Pyongyang, KRDV	2.6.2017	Korea rahvaarmee strateegiline raketivägi juhib kõiki KRDV ballistiliste rakettide programme ning vastutab SCUD- ja NODONG-rakettide tulistamise eest.“

II LISA

Otsuse (ÜVJP) 2016/849 II lisas kustutakse kanded järgmiste isikute ja üksuste kohta:

Isikud ja üksused, kes vastutavad KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad või nende omandis või kontrolli all olevad isikud ja üksused.

A. Isikud

„6.	PAEK Se-bong

12.	PAK To-Chun“.

B. Üksused

„7.	Strateegiline raketivägi“.

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/55

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/1340,

17. juuli 2017,

millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/788/ÜVJP.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 21. juunil 2017 vastu resolutsiooni 2360 (2017), millega muudeti loetellu kandmise kriteeriume seoses ÜRO kehtestatud piiravate meetmetega.

(3)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(4)	Otsust 2010/788/ÜVJP tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/788/ÜVJP artikli 3 lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:

„i)	kavandavad, juhivad, spondeerivad või panevad toime MONUSCO rahuvalvajate või ÜRO töötajate, sealhulgas ekspertide rühma liikmete vastu suunatud rünnakuid;“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 336, 21.12.2010, lk 30.

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/56

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2017/1341,

17. juuli 2017,

millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP.

(2)

Võttes arvesse Süürias valitseva olukorra tõsidust, eelkõige keemiarelvade kasutamist Süüria režiimi poolt ja režiimi rolli keemiarelvade levitamises, tuleks otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitatud loetellu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, lisada 16 isikut.

(3)	Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

LISA

Järgmised isikud lisatakse otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa A osas (Isikud) esitatud loetellu.

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
„242	Samir Dabul (teise nimega Samir Daaboul)	Sünniaeg: 4. september 1965 Auaste: brigaadikindral	Brigaadikindrali auastmes, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest ning on seotud keemiarelvade ladustamise ja kasutamisega. Ta on samuti seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
243.	Ali Wanus (teise nimega Ali Wannous) ()	Sünniaeg: 5. veebruar 1964 Auaste: brigaadikindral	Brigaadikindrali auastmes, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest ning on seotud keemiarelvade ladustamise ja kasutamisega. Ta on samuti seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
244.	Yasin Ahmad Dahi (teiste nimedega Yasin Dahi; Yasin Dhahi) ()	Sünniaeg: 1960 Auaste: brigaadikindral	Süüria relvajõududes brigaadikindrali auastmes, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Süüria relvajõudude sõjaväeluuredirektoraadi kõrgem ohvitser. Damaskuses asuva sõjaväeluure osakonna 235 ja Homsi sõjaväeluure endine ülem. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest.	18.7.2017
245.	Muhammad Yousef Hasouri (teiste nimedega Mohammad Yousef Hasouri; Mohammed Yousef Hasouri) ()	Auaste: brigaadikindral	Brigaadikindral Muhammad Hasouri on Süüria õhuväe kõrgem ohvitser, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Ta on õhujõudude 50. brigaadi staabiülem ning Shayrati õhuväebaasi ülema asetäitja. Brigaadikindral Muhammad Hasouri osaleb keemiarelvade levitamises. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest Süürias.	18.7.2017
246.	Malik Hasan (teise nimega Malek Hassan) ()	Auaste: kindralmajor	Kindralmajori auastmes, Süüria õhuväe 22. diviisi kõrgem ohvitser ja ülem, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Süüria õhuväe kõrgema ohvitseri ja 22. diviisi käsuliini liikmena vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest Süürias, sealhulgas keemiarelvarünnakute eest, mille panid toime lennukid, mis kasutasid 22. diviisi kontrolli all olevaid lennuväebaase, sealhulgas rünnak Talmenasile, mille panid vastavalt ÜRO loodud ühise uurimismehhanismi aruandele toime Ḩamāh' lennuväebaasis asuvad valitsusvägede helikopterid.	18.7.2017
247.	Jayyiz Rayyan Al-Musa (teise nimega Jaez Sawada al-Hammoud al-Mousa; Jayez al-Hammoud al-Moussa) ()	Auaste: kindralmajor	Hasaka provintsi kuberner, kelle on ametisse nimetanud Bashar Al-Assad ja kes on Bashar Al-Assadiga seotud. Kindralmajori auastmes, Süüria õhuväe kõrgem ohvitser ja endine staabiülem. Süüria õhuvägede kõrgema ohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest Süürias, sealhulgas Süüria režiimi poolsete keemiarelvarünnakute eest ajal, mil ta oli Süüria õhuvägede staabiülem, nagu see tuvastati ÜRO loodud ühise uurimismehhanismi aruandes.	18.7.2017
248.	Mayzar 'Abdu Sawan (teise nimega Meezar Sawan) ()	Auaste: kindralmajor	Kindralmajori auastmes, Süüria õhuväe 20. diviisi kõrgem ohvitser ja ülem, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Süüria õhuvägede kõrgema ohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest, sealhulgas rünnakute eest tsiviilaladel, mille panid toime lennukid, mis kasutasid 20. diviisi kontrolli all olevaid lennuväebaase.	18.7.2017
249.	Isam Zahr Al-Din (teise nimega Isam Zuhair al-Din; Isam Zohruddin; Issam Zahruddin; Issam Zahreddine; Essam Zahruddin) ()	Auaste: brigaadikindral	Brigaadikindrali auastmes, kõrgem ohvitser vabariiklikus kaardiväes, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Kõrgema sõjaväeohvitserina vastutab tsiviilelanikkonna vägivaldse represseerimise eest, sealhulgas 2012. aasta veebruaris toimunud Baba Amri piiramise ajal.	18.7.2017
250.	Mohammad Safwan Katan (teise nimega Mohammad Safwan Qattan) ()		Mohammad Safwan Katan on insener Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre), mis on loetellu kantud üksus. Ta tegeleb keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Mohammad Safwan Katan osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
251.	Mohammad Ziad Ghritawi (teise nimega Mohammad Ziad Ghraywati) ()		Mohammad Ziad Ghritawi on insener Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre). Ta tegeleb keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Mohammad Ziad Ghritawi osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
252.	Mohammad Darar Khaludi (teise nimega Mohammad Darar Khloudi) ()		Mohammad Darar Khaludi on insener Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre). Ta tegeleb keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Mohammad Darar Khaludi on osalenud teadupärast samuti torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on samuti seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
253.	Khaled Sawan ()		Dr Khaled Sawan on insener Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre), mis on seotud keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Ta on osalenud teadupärast torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
254.	Raymond Rizq (teise nimega Raymond Rizk) ()		Raymond Rizq on Süüria teadusuuringute keskuse (Syrian Scientific Studies and Research Centre) insener, kes on seotud keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Ta osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
255.	Fawwaz El-Atou (teise nimega Fawaz Al Atto) ()		Fawwaz El-Atou on Süüria teadusuuringute keskuse (Syrian Scientific Studies and Research Centre) laborant, kes on seotud keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Fawwaz El-Atou osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
256.	Fayez Asi (teise nimega Fayez al-Asi) ()		Fayez Asi on Süüria teadusuuringute keskuse (Syrian Scientific Studies and Research Centre) laborant, kes on seotud keemiarelvade levitamise ja tarnimisega. Ta osales torupommide valmistamisel, mida kasutati Süürias tsiviilelanike vastu. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017
257.	Hala Sirhan (teise nimega Halah Sirhan) ()	Sünniaeg: 5. jaanuar 1953 Tiitel: dr	Dr Hala Sirhan töötab koos Süüria sõjaväeluurega Süüria teadusuuringute keskuses (Syrian Scientific Studies and Research Centre). Ta tegutses üksuses Institute 3000, mis tegeleb keemiarelvade levitamisega. Ta on seotud Süüria teadusuuringute keskusega, mis on loetellu kantud üksus.	18.7.2017“.

18.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 185/60

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2017/1342,

17. juuli 2017,

millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya), ja pikendatakse selle kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. mail 2013 vastu otsuse 2013/233/ÜVJP, (1) millega luuakse Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya).

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee leppis 19. jaanuaril 2016 kokku kasutada EUBAM Libya olemasolevat struktuuri, et kavandada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika / julgeolekusektori reformi valdkonnas võimalikku tsiviilkoostööd Liibüa rahvusliku kokkuleppe valitsusega, kui viimane seda taotleb, andes oma panuse ÜRO Liibüa toetusmissiooni (UNSMIL) jõupingutustesse, ning otsustas selle alusel pikendada EUBAM Libya volitusi kuue kuu võrra. Vastavalt sellele võttis nõukogu 15. veebruaril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/207, (2) millega pikendatakse EUBAM Libya kestust kuni 21. augustini 2016.

(3)	Nõukogu võttis 4. augustil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1339, (3) millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP ja pikendatakse selle kehtivust kuni 21. augustini 2017.

(4)

Euroopa Ülemkogu liikmete poolt 3. veebruaril 2017 esitatud Malta deklaratsioonis rände välisaspektide kohta rõhutatakse eelkõige seda, et jõupingutuste tegemine Liibüa stabiliseerimiseks on nüüd tähtsam kui kunagi varem ning et liit teeb kõik võimaliku, et seda eesmärki toetada. Liibüa ametivõimude jaoks on suutlikkuse suurendamine äärmiselt tähtis, et saavutada kontroll maa- ja merepiiride üle ning võidelda transiidi ja inimsmugeldamise vastu.

(5)

Nõukogu kinnitas oma 6. veebruari 2017. aasta järeldustes Liibüa kohta veel kord oma täielikku toetust UNSMILile ning märkis kokkuvõtteks, et EUBAM Libya jätkab koostööd Liibüa ametivõimudega ja nende abistamist, pidades silmas võimalikku tulevast tsiviilmissiooni politsei-, õigusriigi- ja piirihalduse valdkonnas, kui tingimused kord seda võimaldavad.

(6)	Poliitika- ja julgeolekukomitee leppis 4. juulil 2017. aastal missiooni strateegilisele läbivaatamisele tuginedes kokku, et EUBAM Libya volitusi pikendatakse kuni 31. detsembrini 2018.

(7)	Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale („kõrge esindaja“) tuleks anda volitus avaldada Europolile ja Frontexile EUBAM Libya läbiviimisel koostatud salastatud teavet kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (4).

(8)	Otsust 2013/233/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(9)	EUBAM Libya viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/233/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Eesmärgid

EUBAM Libya toetab terviklikku tsiviiljulgeolekusektori reformi kavandamise protsessi, et valmistada ette võimalikku ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissiooni.

EUBAM Libya eesmärk on teha koostööd Liibüa ametivõimudega ja neid abistada piirihalduse, õiguskaitse ja laiema kriminaalõigussüsteemi valdkonnas.“

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehakse EUBAM Libya raames järgmist:

teatatakse, et EL kavandab julgeolekusektori reformi valdkonnas võimalikku ÜJKP tsiviilmissiooni, tehes tihedat koostööd ÜRO Liibüa toetusmissiooniga (UNSMIL) ja andes oma panuse UNSMILi jõupingutustesse ning koordineerides oma tegevust seadusjärgsete Liibüa ametiasutustega ja teiste asjaomaste julgeolekuvaldkonna partneritega;

b)	toetatakse laiema piirihalduse raamistiku arendamist, suurendades sealhulgas siseministeeriumi rannikupolitsei (rannikuvalve üldadministratsioon) suutlikkust koos Liibüa rannikuvalvega ning tugevdades kontakte Liibüa seadusjärgsete valitsusasutustega riigi lõunapiiridel;

c)	toetatakse siseministeeriumi suutlikkuse suurendamisel ning antakse talle abi strateegilisel planeerimisel seoses õiguskaitse alase tegevusega Tripolis ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse alal pädevate Liibüa ametiasutuste kooskõlastussuutlikkuse arendamisega;

d)	toetatakse justiitsministeeriumi suutlikkuse suurendamisel ning antakse talle abi strateegilisel planeerimisel, luues sealhulgas kriminaalõigusreformi töörühma ja võimalikud alarühmad.“

3)	Artikli 5 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Nagu ette nähtud konsulteerivad tsiviiloperatsioonide ülem, liidu delegatsiooni juht Liibüas ja EUBAM Libya missiooni juht üksteisega. Asjakohasel juhul tuleks samuti konsulteerida Euroopas välisteenistuse soolise võrdõiguslikkuse peanõunikuga.“

4)	Artikli 6 lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Missiooni juht koordineerib asjakohasel juhul oma tegevust teiste liidu osalejatega kohapeal. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, ELi delegatsiooni juhilt Liibüas kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid.“

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUBAM Libya poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema sel eesmärgil asjakohaseid otsuseid kooskõlas ELi lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning muuta operatsiooni plaani. EUBAM Libya eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.“

Artikli 11 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. EUBAM Libya isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Samuti saab isikkoosseis EUBAM Libya toimumiskohas regulaarselt missiooni julgeolekuametniku korraldatud täiendkoolitust.“

7)	Artikli 13 lõike 1 viimane lõik asendatakse järgmisega: „EUBAM Libya tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 22. augustist 2016 kuni 30. novembrini 2017 on 17 000 000 eurot.“

8)	Artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Kõrgele esindajale antakse volitus avaldada Europolile ja Frontexile missiooni läbiviimisel koostatud ELi salastatud teavet kooskõlas otsusega 2013/488/EL.“

Artiklisse 15 lisatakse järgmised lõiked:

„5. Kõrgele esindajale antakse volitus avaldada ÜROle EUBAM Libya läbiviimisel koostatud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE / EU RESTRICTED“, kooskõlas otsusega 2013/488/EL.

6. Kõrgele esindajale antakse volitus avaldada INTERPOLile missiooni läbiviimisel koostatud ELi salastatud teavet kooskõlas otsusega 2013/488/EL. Kuni liidu ja INTERPOLi vahelise kokkuleppe sõlmimiseni võib EUBAM Libya avaldada sellist teavet liikmesriikide INTERPOLi siseriiklikele keskbüroodele vastavalt kokkulepetele, mis sõlmitakse tsiviiloperatsioonide ülema ja asjaomase siseriikliku keskbüroo juhi vahel.

7. Kõrgele esindajale antakse volitus sõlmida kokkuleppeid, mis on vajalikud kõnealuse artikli teabevahetust käsitlevate sätete rakendamiseks.

8. Kõrge esindaja võib delegeerida volitused ning samuti volituse sõlmida selles artiklis osutatud kokkuleppeid oma alluvuses olevatele isikutele, tsiviiloperatsioonide ülemale ja/või missiooni juhile.“

10)	Artiklis 16 asendatakse teine lõik järgmisega: „Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 17. juuli 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 22. mai 2013. aasta otsus 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya) (ELT L 138, 24.5.2013, lk 15).

(2) Nõukogu 15. veebruari 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/207, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya) (ELT L 39, 16.2.2016, lk 45).

(3) Nõukogu 4. augusti 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/1339, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya), ja pikendatakse selle kehtivust (ELT L 212, 5.8.2016, lk 111).

(4) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (EÜT L 274, 15.10.2013, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 185

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 18. juuli 2017

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/1324, 4. juuli 2017, mis käsitleb liidu osalemist mitme liikmesriigi ühiselt algatatud partnerluses Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (PRIMA)	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu määrus (EL) 2017/1325, 17. juuli 2017, millega muudetakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas	16
*	Nõukogu määrus (EL) 2017/1326, 17. juuli 2017, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1183/2005, millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud	19
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2017/1327, 17. juuli 2017, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	20
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1328, 17. juuli 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas	24
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1329, 17. juuli 2017, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa seoses tingimustega GATTiga seotud liidu tariifikvoodi kasutamiseks, mis on Ameerika Ühendriikidele eraldatud mujal nimetamata toiduvalmististe jaoks	29
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1330, 17. juuli 2017, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	31
	OTSUSED
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/1331, 4. juuli 2017, millega muudetakse otsust (EL) 2015/435 ettenägemata kulude varu kasutusele võtmise kohta	35
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/1332, 11. juuli 2017, millega muudetakse Komooride osas rakendusotsust 2014/170/EL, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri	37
*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2017/1333, 11. juuli 2017, millega muudetakse Saint Vincenti ja Grenadiinide osas rakendusotsust 2014/170/EL, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri	41
*	Nõukogu otsus (EL) 2017/1334, 11. juuli 2017, millega nimetatakse ametisse Itaalia Vabariigi esitatud Regioonide Komitee liige	45
*	Nõukogu otsus (EL) 2017/1335, 11. juuli 2017, millega nimetatakse ametisse Madalmaade Kuningriigi esitatud Regioonide Komitee asendusliige	46
*	Nõukogu otsus (EL) 2017/1336, 11. juuli 2017, millega nimetatakse ametisse kaks Saksamaa Liitvabariigi esitatud Regioonide Komitee liiget ja üks asendusliige	47
*	Nõukogu otsus (EL) 2017/1337, 11. juuli 2017, millega nimetatakse ametisse Malta esitatud Regioonide Komitee liige ja asendusliige	48
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/1338, 17. juuli 2017, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas	49
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/1339, 17. juuli 2017, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	51
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/1340, 17. juuli 2017, millega muudetakse otsust 2010/788/ÜVJP, mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	55
*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2017/1341, 17. juuli 2017, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid	56
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/1342, 17. juuli 2017, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya), ja pikendatakse selle kehtivust	60