13.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 182/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1259,

19. juuni 2017,

millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) I, II, III ja IV lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, (1) eriti selle artiklit 26,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 861/2007 lisadega nähakse ette vormid, mida tuleb kasutada, et lihtsustada määruse kohaldamist.

(2)	Määrust (EÜ) nr 861/2007 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2421 (2). Euroopa väiksemate nõuete menetluses kehtestatud muudatused peaksid kajastuma lisades esitatud vormides. Selguse huvides oleks asjakohane asendada terved lisad.

(3)	Kuna määruse (EÜ) nr 861/2007 muudatusi hakatakse kohaldama alates 14. juulist 2017, peaks käesolev määrus jõustuma 14. juulil 2017.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda määruse (EÜ) nr 861/2007 ja määruse (EL) 2015/2421 vastuvõtmisel ja kohaldamisel ning seetõttu on käesolev määrus nende suhtes siduv.

(5)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Seepärast on vaja määruse (EÜ) nr 861/2007 I–IV lisa asendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 861/2007 I–IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 14. juulil 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 19. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 199, 31.7.2007, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2421, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, ning määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus (ELT L 341, 24.12.2015, lk 1).

LISA

„

I LISA

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

II LISA

Tekst pildi

III LISA

Tekst pildi

EUROOPA VÄIKSEMATE NÕUETE MENETLUS

VORM C

VASTUSVORM

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) artikli 5 lõiked 2 ja 3)

OLULINE TEAVE JA JUHTNÖÖRID KOSTJALE

Euroopa väiksemate nõuete menetlust kasutades on Teie vastu on esitatud lisatud nõudevormis toodud nõue.

Te võite vastata, täites käesoleva vormi II osa ning tagastades selle kohtule või mõnel muul nõuetekohasel viisil 30 päeva jooksul pärast seda, kui nõue on Teile koos vastusvormiga kätte toimetatud.

Juhul kui Te ei vasta 30 päeva jooksul, teeb kohus otsuse.

Palun kirjutage vastusvormi lõppu selgelt oma nimi, allkiri ja vastuse kuupäev.

Samuti peaksite lugema nõudevormis esitatud juhtnööre, need võivad aidata Teid vastuse koostamisel.

Abi vormi täitmiseks Teil võib vormi täitmiseks vaja minna abi. Selleks et selgitada välja, kuidas abi saada, tutvuge liikmesriikide esitatud teabega, mis on avaldatud Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis veebisaidil Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades aadressil https://e-justice.europa.eu/content_small_claims-354-et.do. Kõnealune abi ei sisalda õigusabi, mille saamiseks tuleb esitada asjakohane taotlus liikmesriigi õiguse kohaselt. Samuti ei sisalda see Teie kohtuasja õiguslikku hinnangut.

Keel: Te peaksite nõudele vastama selle kohtu töökeeles, kes Teile käesoleva vormi saatis.

Vorm on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu institutsioonide ametlikes keeltes Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis aadressil https://e-justice.europa.eu/content_small_claims_forms-177-et.do#action See võib aidata vormi täitmisel nõutavas keeles.

Kohtuistung: Palun pöörake tähelepanu asjaolule, et Euroopa väiksemate nõuete menetlus on kirjalik menetlus. Kohus võib siiski otsustada pidada kohtuistungi, kui ta leiab, et kirjalike tõendite põhjal ei ole võimalik otsust teha. Te võite kas käesolevas vormis või ka hiljem taotleda kohtuistungi läbiviimist. Kohus võib Teie taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta leiab, et kohtuasja asjaolusid arvestades ei ole kohtuistung kohtuasja õiglaseks menetlemiseks vajalik. Kohtuistungi pidamiseks tuleks kasutada kohtuistungi pidamiseks kohtule kättesaadavaid asjakohaseid sidevahendeid, nagu video- või telekonverents. Kui ärakuulatava isiku alaline elu- või asukoht on liikmesriigis, mis ei ole liikmesriik, kus asub hagiavaldust menetlev kohus, korraldatakse kohtuistung sidevahendite abil, kasutades määruses (EÜ) nr 1206/2001 sätestatud menetlusi (https://e-justice.europa.eu/content_taking_of_evidence-76-et.do).

Kohus võib siiski otsustada, et kohtukutse saanud isikud peavad füüsiliselt kohal viibima. Te võite kohut oma eelistustest teavitada, kuid pidage meeles, et kui Te esitate taotluse kohtuistungil füüsiliselt kohal viibida, kohaldatakse kohalviibimisega seotud kulude hüvitamise suhtes määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) artiklis 16 sätestatud eeskirju. Selles artiklis on sätestatud, et kohus ei mõista võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed.

Tõendavad dokumendid: Võite nimetada võimalikke tõendusvahendeid ja lisada vajaduse korral tõendavaid dokumente.

Vastunõue: Kui soovite esitada nõude hageja vastu (vastunõue), peaksite täitma ja lisama eraldi vormi A, mille leiate internetis Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis aadressil https://e-justice.europa.eu/content_small_claims_forms-177-et.do#action või saate kohtult, kes Teile selle vormi saatis. Vastunõudes peetakse Teid hagejaks.

Andmete parandamine: Samuti võite teavet enda kohta ise parandada või täiendada (nt kontaktandmed, esindaja jne) punktis 6 „Muu teave“.

Tekst pildi

Dokumentide kättetoimetamine ja kohtuga suhtlemine: Menetlusdokumendid, nagu Teie vastus ja kohtuotsus, võib pooltele kätte toimetada posti teel või elektrooniliste vahendite abil, kui need on kohtule tehniliselt kättesaadavad ja lubatavad selle liikmesriigi menetlusõiguses, kus menetlust läbi viiakse. Kui dokumendid tuleb kätte toimetada muus liikmesriigis, kui selles, kus menetlust läbi viiakse, tuleb järgida ka selle liikmesriigi menetlusnorme, kus dokumendid tuleb kätte toimetada. Elektroonilisi vahendeid võib kasutada ka muus kirjalikus suhtluses (nt kohtukutse). Elektroonilisi vahendeid võib kasutada ainult siis, kui adressaat on eelnevalt andnud sõnaselge nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks või tal on seadusjärgne kohustus elektroonilise kättetoimetamisviisi ja/või muu kirjaliku suhtlusega nõustuda vastavalt selle liikmesriigi menetlusõigusele, kus on adressaadi alaline elu- või asukoht. Kui soovite teavet selle kohta, kas elektrooniline kättetoimetamisviis ja/või suhtlus on asjaomases liikmesriigis võimalik ja lubatud, tutvuge andmetega Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis aadressil

https://e-justice.europa.eu/content_small_claims-354-et.do?clang=et

Lisaruum: Vajaduse korral kasutage lisalehti.

I osa (täidab kohus)

Hageja nimi:

Kostja nimi:

Kohus:

Nõue:

Kohtuasja number:

II osa (täidab kostja)

1. Kas Te nõustute nõudega?

Jah

Osaliselt

Kui vastasite „ei“ või „osaliselt“, palun esitage põhjused:

Nõue ei kuulu Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohaldamisalasse.

palun täpsustage

Muu

palun täpsustage

2. Kui Te nõudega ei nõustu, kirjeldage palun tõendeid, mida soovite esitada nõude vaidlustamiseks. Palun märkige, kuidas need Teie vastust toetavad. Kui see on asjakohane, peaksite lisama vajalikud tõendavad dokumendid.

Kirjalikud tõendid palun täpsustage

Tunnistajate ütlused palun täpsustage

Muu palun täpsustage

Tekst pildi

IV LISA

Tekst pildi

“

13.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 182/20

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1260,

19. juuni 2017,

millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, (1) eriti selle artiklit 30;

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1896/2006 lisades on kehtestatud vormid, mida tuleb kasutada määruse kohaldamise lihtsustamiseks.

(2)

Määrust (EÜ) nr 1896/2006 muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2421, (2) mida kohaldatakse alates 14. juulist 2017. Alates sellest kuupäevast on nõude esitajal Euroopa maksekäsu vaidlustamise korral võimalus taotleda, et menetlust jätkataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) sätestatud Euroopa väiksemate nõuete menetluse normide kohaselt (3). I lisa liites 2 ja selle täitmise juhendis tuleks seda võimalust arvesse võtta. Selguse mõttes oleks asjakohane I lisa asendada.

(3)	Kuna määruse (EÜ) nr 1896/2006 muudatusi hakatakse kohaldama alates 14. juulist 2017, peaks käesolev määrus jõustuma 14. juulil 2017.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda määruse (EÜ) nr 1896/2006 ja määruse (EL) 2015/2421 vastuvõtmisel ja kohaldamisel ja seetõttu on käesolev määrus nende suhtes siduv.

(5)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Seetõttu tuleb asendada määruse (EÜ) nr 1896/2006 I lisa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1896/2006 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 14. juulil 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 19. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1).

LISA

„

I LISA

Tekst pildi

AVALDUSE VORMI TÄITMISE JUHEND

Oluline teave

Käesolev vorm tuleb täita asja menetleva kohtu poolt aktsepteeritavas keeles või ühes asja menetleva kohtu poolt aktsepteeritavatest keeltest. Käesolev vorm on kättesaadav kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes; see võib aidata vormi täitmisel nõutavas keeles.

Kui kostja esitab Teie nõudele vastuväite, jätkatakse menetlust pädevas kohtus tavalise tsiviilkohtumenetluse korras. Kui Te ei soovi sellisel juhul menetlust jätkata, peate täitma ka käesoleva vormi liite 2. Nimetatud liide peab kohtusse jõudma enne Euroopa maksekäsu väljaandmist.

Kui avaldus puudutab nõuet tarbija vastu seoses tarbijalepinguga, tuleb see esitada selle liikmesriigi pädevasse kohtusse, kus on tarbija alaline elukoht. Muudel juhtudel tuleb taotlus esitada kohtusse, mis on pädev nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (*) eeskirjade kohaselt. Teavet kohtualluvuse eeskirjade kohta leiab e-õiguskeskuse portaalist https://e-justice.europa.eu/content_jurisdiction-85-en.do

Avalduse viimane leht tuleb kindlasti nõuetekohaselt allkirjastada ja märkida kuupäev.

Suunised

Iga jaotise alguses on märgitud koodid, mis tuleb vajaduse korral sisestada vastavatesse lahtritesse.

1. Kohus Kohut valides tuleb kaaluda kohtualluvuse aluseid.

2. Pooled ja nende esindajad Sellel väljal tuleb vastavalt vormil toodud koodidele ära märkida pooled ja olemasolu korral nende esindajad (nt advokaat, eestkostja). Lahter [identifitseerimiskood] peaks viitama olemasolu korral spetsiaalsele numbrile, mida õigusnõustajad teatud liikmesriikides kohtuga elektroonilise side pidamise eesmärgil omavad (vt määruse (EÜ) nr 1896/2006 artikli 7 lõike 6 teine lõik), ettevõtja või organisatsiooni registrinumbrile või asjakohasele füüsilise isiku identifitseerimisnumbrile. Lahter [Muud üksikasjad] võib sisaldada muud teavet, mis aitab isikut tuvastada (nt sünnikuupäev, nimetatud isiku ametikoht asjaomases ettevõttes või organisatsioonis). Kui asjas on rohkem kui neli menetlusosalist ja/või esindajat, palun kasutada välja [11].

3. Kohtualluvuse alused Vt punkti „Oluline teave“ eespool.

4. Asja piiriülene olemus Selleks et omada õigust kasutada Euroopa maksekäsumenetlust, tuleb vähemalt kahes antud välja lahtris viidata erinevatele riikidele.

5. Pangarekvisiidid (vabatahtlik) Väljal [5.1] võite kohut teavitada sellest, mil viisil Te kavatsete maksta avalduse kohtutasu. Pange tähele, et käesolevat avaldust menetleva kohtu kasutuses ei pruugi tingimata olla kõik sellel väljal toodud makseviisid. Peaksite tegema kindlaks, milliseid makseviise kohus aktsepteerib. Seda saab teha, võttes ühendust asjaomase kohtuga või tutvudes tsiviil- ja kaubandusasjade Euroopa justiitsvõrgustiku veebilehega (http://ec.europa.eu/civiljustice/). Kui Te soovite tasuda krediitkaardiga või lubate kohtul debiteerida summa oma pangakontolt, peate käesoleva vormi liites 1 märkima vajalikud krediitkaardi/pangakonto andmed.

Väljal [5.2] võite märkida, millisel viisil Te soovite, et kostja tasuks oma makse. Kui Te soovite, et tasutaks pangaülekandega, märkige vajalikud pangarekvisiidid.

6. Põhinõue Käesolev väli peab sisaldama põhinõude ning nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldust kooskõlas vormil toodud koodidega. Iga nõude puhul tuleb kasutada identifitseerimisnumbrit („ID“), nummerdades nõuded ühest neljani. Iga nõuet tuleb täpsustada identifitseerimisnumbri real olevates lahtrites, sisestades koodidele 1, 2 ja 3 vastavad asjakohased numbrid. Juhul kui vajate rohkem ruumi, kasutage välja [11]. Lahter [Kuupäev (või ajavahemik)] osutab näiteks lepingu või kahju tekitanud juhtumi kuupäevale või üüriperioodile.

7. Intress Kui intresse nõutakse, tuleb see iga jaotises 6 kirjeldatud nõude puhul ära märkida kooskõlas vormil toodud koodidega. Kood peab koosnema nii asjakohasest numbrist (koodide esimene rida) kui tähest (koodide teine rida). Kui näiteks intressimäär on kehtestatud lepinguga ning see hõlmab aastaseid ajavahemikke, on kood 02A. Kui intressimäära otsustab kohus, tuleb viimane lahter [Kuni] tühjaks jätta ning kasutada koodi 06E. Kood 01 osutab seadusjärgsele intressimäärale. Kood 02 osutab poolte vahel kokku lepitud intressimäärale. Kui kasutate koodi 03 (intressi kapitaliseerimine), tuleks märgitud summa võtta aluseks veel järelejäänud ajavahemikul. Intressi kapitaliseerimine viitab olukorrale, kus kogunenud intressid lisatakse põhinõudele ning võetakse arvesse edasise intressi arvutamisel. Äritehingute puhul, nagu on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/35/EÜ (**) hilinenud maksmisega võitlemise kohta, on seadusjärgne intressimäär enne vastava poolaasta esimest kuupäeva Euroopa Keskpanga põhilistele refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatud viimase intressimäära („viiteintress“) ja vähemalt seitsme protsendipunkti summa. Liikmesriigi puhul, kes ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis, on eespool nimetatud viiteintressimäär asjaomase riigi tasandil (nt riigi keskpanga poolt) määratud samaväärne intressimäär. Mõlemal juhul kohaldatakse kõnealuse poolaasta esimesel kalendripäeval kehtinud viiteintressi järgmise kuue kuu jooksul (vt direktiivi 2000/35/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti d). „Baasmäär (EKP)“ viitab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale intressimäärale.

8. Leppetrahvid (kui see on asjakohane)

9. Kulud (kui see on asjakohane) Kui nõutakse kulude hüvitamist, tuleb neid kulusid kirjeldada vormil toodud koode kasutades. Lahtrit [täpsustus] tuleb kasutada ainult koodi 02 puhul, st kui nõutakse muude kulude kui kohtukulud hüvitamist. Sellised muud kulud võivad hõlmata näiteks nõude esitaja esindaja tasu või kohtuvaidlusele eelnevaid kulusid. Juhul kui Te taotlete kohtukulude hüvitamist, kuid ei tea selle täpset summat, tuleb täita lahter [Kood] (01), kuid lahtri [Summa] võib jätta tühjaks, sest selle täidab kohus. Kulud tuleks esitada samas vääringus nagu põhinõue.

10. Olemasolevad tõendid nõude põhjendamiseks Sellel väljal tuleb kirjeldada iga nõude põhjendamiseks olemasolevaid tõendeid vormil toodud koode kasutades. Lahter [Tõendite kirjeldus] peab sisaldama näiteks asjaomase dokumendi pealkirja, nime, kuupäeva ja/või viitenumbrit, asjaomasel dokumendil märgitud summat ja/või tunnistaja või eksperdi nime.

Tekst pildi

11. Lisamärkused ja täiendav teave (vajaduse korral) Võite seda välja kasutada, kui vajate rohkem ruumi lisaks eespool toodud väljadele või selleks, et kohtule kasulikku lisateavet anda. Näiteks mitme kostja puhul, kellest igaüks vastutab nõude ühe osa eest, peaksite siia märkima summad, mida iga kostja eraldi Teile võlgneb, või märkima selle, et taotlete kahe või enama kostja kaasvastutust.

Liide 1. Antud väljale tuleb märkida krediitkaardi või pangakonto andmed, kui soovite kohtukulusid maksta krediitkaardiga või kui lubate kohtul debiteerida vastav summa oma pangakontolt. Pange tähele, et käesolevat avaldust menetleva kohtu kasutuses ei pruugi tingimata olla kõik sellel väljal toodud makseviisid. Liites 1 esitatud teavet ei edastata kostjale.

Liide 2. Siinkohal on võimalus kohut teavitada, kui Te ei soovi menetlust jätkata, juhul kui kostja on nõude vastu. Märkige asjakohane kood. Üks võimalus on, et menetlus jätkub Euroopa väiksemate nõuete menetluse normide kohaselt (***). Kõnealust menetlust kohaldatakse siiski ainult juhul, kui nõue ei ületa 5 000 eurot. Lisateavet kõnealuse menetluse kohta võite leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis aadressil https://e-justice.europa.eu/content_small_claims-42-en.do Kui olete valinud selle menetluse, märkige palun ära, mida teha siis, kui menetlust ei saa kohaldada. Tehke asjakohasesse kasti rist. Juhul kui Te edastate selle teabe kohtule pärast taotluse saatmist, lisage kindlasti kohtu poolt määratud tsiviilasja number. Liites 2 esitatud teavet ei edastata kostjale.

(*) Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1).

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35).

(***) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1).

“

13.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 182/31

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1261,

12. juuli 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses sulatatud rasvade teatavate alternatiivsete töötlemismeetodite kasutuselevõtmisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002, (1) eriti selle artikli 20 lõike 11 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EL) nr 142/2011 (2) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakenduseeskirjad, sealhulgas menetlused alternatiivsete töötlemismeetodite kasutusele võtmiseks.

(2)

Pärast seda, kui Soome pädev asutus esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklile 20 taotluse, et loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamisel või kõrvaldamisel lubataks kasutada alternatiivmeetodit, avaldas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) teadusliku arvamuse pideva mitmeastmelise katalüütilise vesiniktöötluse kohta sulatatud loomarasva (1. kategooria) töötlemisel (3). Seda meetodit võib kasutada taastuvdiisli ja taastuva reaktiivkütuse ning taastuvpropaani ja -bensiini tootmiseks. Euroopa Toiduohutusameti hinnangu kohaselt on see ohutu alternatiivmeetod 1. kategooria sulatatud rasvade töötlemiseks ja saadud tooteid võib määratleda kui tootmisahela lõpp-punkti.

(3)	Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa vastavalt muuta.

(4)

1. ja 2. kategooria materjalide töötlemisel saadud aineid tuleks püsimärgistada, et tagada nende jälgitavus ja hoida ära nende sattumine toidu- ja söödaahelasse. Määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisas on sätestatud nõuded kõnealuste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete märgistamiseks. Vastavalt VIII lisa V peatüki punkti 3 alapunktile e, ei ole vaja märgistada taastuvkütuseid, millele on osutatud IV lisa IV peatüki 2. jao punktis J.

(5)

Kuna sulatatud loomarasva (1. kategooria) mitmeastmelise katalüütilise vesiniktöötlemisega vähendatakse ohtu inimeste ja loomade tervisele sama tõhusalt nagu määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa IV peatüki 2. jao punktis J sätestatud meetodi korral, tuleks see märgistusnõuete kohaldamisalast välja jätta, lisades kõnealuse määruse VIII lisa V peatüki punkti 3 alapunktile e viite nimetatud meetodile.

(6)	Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 142/2011 artiklile 3 lisatakse järgmine punkt k:

„k)	taastuvdiisel, taastuv reaktiivkütus, taastuvpropaan ja taastuvbensiin, mis vastavad taastuvkütuste tootmiseks ette nähtud mitmeastmelise katalüütilise vesiniktöötlusega saadud toodete erinõuetele, mis on sätestatud IV lisa IV peatüki 3. jao punkti 2 alapunktis f.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 142/2011 IV ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tekstile.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(3) EFSA Journal (2015); 13(11): 4307.

LISA

Määruse (EL) nr 142/2011 IV ja VIII lisa muudetakse järgmiselt.

IV lisa IV peatükki muudetakse järgmiselt:

1. jao punkti 1 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	taastuvkütus, mis on toodetud 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest punkti J ja L kohaselt.“;

2. jaole lisatakse järgmine punkt L:

„L. Mitmeastmeline katalüütiline vesiniktöötlus taastuvkütuse tootmiseks

1. Algmaterjal

Selleks protsessiks võib kasutada ainult järgmisi materjale:

a)	sulatatud rasvad, mis on saadud 1. töötlemismeetodi (rõhu all steriliseerimine) kohaselt töödeldud 1. kategooria materjalist;

b)	sulatatud rasvad ja kalaõli, mis vastavad käesoleva jao punkti J alapunkti 1 alapunktile a.

2. Töötlemisviis

Sulatatud rasv peab läbima eeltöötluse, mis hõlmab vähemalt algmaterjali (sh sulatatud rasvade) töötlemist happega aktiivsavi juuresolekul, misjärel eemaldatakse filtreerimisega kasutatud aktiivsavi ja lahustumatud lisandid.

Enne sellist töötlemist võib sulatatud rasvast eraldada vaikained ja fosfolipiidid happe ja/või leelise lahusega, et seejärel eemaldada eraldunud tahke aine tsentrifuugimise teel.

b)	Eeltöödeldud materjal peab läbima vesiniktöötluse, mis hõlmab katalüütilise vesiniktöötluse ja eraldusetappe, millele järgneb isomerisatsioonietapp. Materjale tuleb töödelda vähemalt 20 minutit 30 baarise rõhu all temperatuuril vähemalt 265 °C.“

3. jao punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt f:

„f)

taastuvkütuse tootmise mitmeastmeline katalüütiline vesiniktöötlus võib olla:

i)	protsessi tulemusel saadud taastuvdiisli, taastuva reaktiivkütuse, taastuvpropaani ja taastuvbensiini puhul võib neid käesoleva määruse alusel piiranguteta kasutada kütusena (tootmisahela lõpp-punkt);

ii)

2. jao punkti L alapunkti 2 alapunktis a osutatud eeltöötlemise tulemusena saadud vaigusade ja kasutatud aktiivsavi puhul

—	kõrvaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidega a või b;

—	kõrvaldatakse ladestamisega tunnustatud prügilasse;

—	muundatakse biogaasiks tingimusel, et muundamisel tekkivad käärimisjäägid kõrvaldatakse põletamise, koospõletamise või tunnustatud prügilasse ladestamise teel.

—	kasutatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 36 punkti a alapunktis i osutatud tehnilisel otstarbel.“

VIII lisa V peatüki punkti 3 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)	taastuvkütus, mis on toodetud 1. ja 2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvadest IV lisa IV peatüki 2. jao punktide J ja L kohaselt.“

13.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 182/34

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1262,

12. juuli 2017,

millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses põllumajandusloomade sõnniku kasutamisega kütusena põletuskäitistes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (2) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 rakenduseeskirjad, sh loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise parameetrid ning eeskirjad, milles käsitletakse loomsete kõrvalsaaduste ohutut töötlemist, muundamist ja töötlemist kõnealustest saadustest saadud toodeteks.

(2)	Määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktis 41 määratletud põletamine on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1069/2009 üks protsessidest loomsete kõrvalsaaduste (sh sõnnik) kõrvaldamiseks.

(3)	Määruse (EL) nr 142/2011 artiklis 6 on sätestatud eeskirjad selliste põletustehaste heakskiitmiseks, milles loomseid kõrvalsaadusi kasutatakse kütusena. Kõnealuse artikli lõiget 8 tuleks vastavalt muuta, et käsitleda kõigi põllumajandusloomade sõnniku kütusena kasutamist.

(4)

Põllumajandusloomade sõnnik võib olla kütusena põletamise jätkusuutlik allikas tingimusel, et põletamisprotsess vastab erinõuetele, milles käsitletakse sõnniku kütusena kasutamise inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale avalduvate kahjulike mõjude tõhusat vähendamist. Komisjoni määrusega (EL) nr 592/2014 (3) kehtestati nõuded, milles käsitletakse kodulindude sõnniku kasutamist kütusena põletuskäitistes. Kõnealuses määruses on sätestatud üldnõuded kõigi selliste käitiste suhtes, milles kasutatakse loomseid kõrvalsaadusi või loomsetest kõrvalsaadusest saadud tooteid kütusena, ning erinõuded kütuseliigi ja põletuskäitise liigi suhtes. Muude põllumajandusloomaliikide kui kodulindude sõnnikut võib nüüd kasutada kütusena põletuskäitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 50 MW, samadel tingimustel (sh heite piirnormid ja järelevalvenõuded), mis kehtivad kodulinnusõnniku põletamise suhtes.

(5)

Põllumajandusloomade sõnnikut kütusena kasutatavate põletuskäitiste käitajad peavad võtma vajalikud hügieenimeetmed, et vältida võimalike patogeenide levikut. Selleks peaksid sellised käitised vastama üldnõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 142/2011 III lisa IV peatükis seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kütusena kasutamisega, ning käesoleva määrusega ette nähtud erinõuetele, milles käsitletakse konkreetset liiki käitisi ja kütuseid, mida võib kasutada põletamiseks.

(6)

Rohusööjate loomade sõnniku koostise tõttu tekivad sellise sõnniku põletamisel suuremad tahkete osakeste heitkogused kui kodulinnusõnniku põletamisel. Selle probleemi lahendamiseks tuleks käesoleva määrusega väga väikeste põletuskäitiste jaoks ette näha tahkete osakeste heitkoguste paindlikumad piirnormid, et lubada sellise sõnniku kõrvaldamist, mida ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada kui kütusena põletades.

(7)

Samamoodi peaks käesoleva määrusega lubama, et pädevatel asutustel oleks võimalik põletuskäitiste jaoks ette näha üleminekuperiood, et täita nõudeid seoses gaasist tekkiva kontrollitud temperatuuriga, tingimusel et kõnealused heitkogused ei kujuta ohtu inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale. Loomseid kõrvalsaadusi käsitlevate õigusaktidega ei takistata liikmesriikidel kohaldada keskkonda käsitlevates õigusaktides sätestatud asjakohaseid heite piirnormi arvutamise eeskirju, kui põllumajandusloomade sõnnikut põletatakse koos muude kütuste või jäätmetega.

(8)	Määruse (EL) nr 142/2011 XVI lisas on esitatud ametliku kontrolli erinõuded. Pärast seda, kui käesoleva määrusega on kehtestatud põllumajandusloomade sõnniku kütusena põletamisega seotud nõuded, tuleks kõnealuseid erinõudeid kohaldada kõnealuse ametliku kontrolli suhtes.

(9)	Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 III ja XVI lisa vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 142/2011 artikli 6 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. III lisa V peatükis sätestatud põllumajandusloomade sõnniku kütusena põletamiseks kasutamisel kohaldatakse järgmisi eeskirju lisaks sellistele, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 7:

käitaja poolt pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktile d esitatav tunnustamise taotlus peab sisaldama pädeva asutuse või liikmesriigi pädevate asutuste poolt tunnustatud kutseorganisatsiooni kinnitatud tõendeid selle kohta, et põletustehas, milles põllumajandusloomade sõnnikut kasutatakse kütusena, vastab täielikult kõnealuse määruse III lisa V peatüki B jao punktides 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele, ilma et see piiraks liikmesriigi pädevate asutuste võimalust teha erand teatavate sätete täitmisest kooskõlas III lisa V peatüki C jao punktiga 4;

määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 44 sätestatud tunnustamise menetlust ei ole lõpetatud enne, kui pädev asutus või kõnealuse asutuse poolt tunnustatud kutseorganisatsioon on põletustehase käitamise esimese kuue kuu jooksul teinud vähemalt kaks järjestikust kontrolli, millest üks on etteteatamata, sealhulgas vajalikud temperatuuri ja heitkoguste mõõtmised. Kui kõnealuste kontrollide tulemustest ilmneb vastavus kõnealuse määruse III lisa V peatüki B jao punktides 3, 4 ja 5 ning vajaduse korral III lisa V peatüki C jao punktis 4 esitatud nõuetele, võib anda täieliku tunnustuse.“

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 142/2011 III ja XVI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tekstile.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(3) Komisjoni 3. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 592/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamisega kütusena põletustehastes (ELT L 165, 4.6.2014, lk 33).

LISA

Määruse (EL) nr 142/2011 III ja XVI lisa muudetakse järgmiselt.

III lisa V peatükile lisatakse C jagu:

„C. Põletuskäitised, milles kasutatakse kütusena muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut

1. Käitise liik:

Põletuskäitis, mille summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 50 MW.

2. Algmaterjal:

Üksnes muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut kasutatakse kütusena põletamiseks vastavalt punktis 3 sätestatud nõuetele.

Muid loomseid kõrvalsaaduseid või nendest saadud tooteid ei ole lubatud kasutada kütusena punktis 1 osutatud põletuskäitistes. Muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude väljaspool põllumajandusettevõtet saadud sõnnik ei tohi põllumajandusloomadega kokku puutuda.

3. Metoodika:

Põletuskäitised, milles kasutatakse kütusena muude põllumajandusloomade kui B jaos esitatud kodulindude sõnnikut, peavad vastama B jao punktides 3, 4 ja 5 esitatud nõuetele.

4. Erand ja üleminekuperiood:

Liikmesriigi keskkonnaküsimuste eest vastutav pädev asutus võib:

a)	erandina B jao punkti 3 alapunkti b alapunktist ii anda 2. augustil 2017 käitatavale põletuskäitisele lisaaega kuni kuus aastat kõnealuse määruse III lisa IV peatüki 2. jao punkti 2 esimesele lõigule vastamiseks;

b)	erandina B jao punktist 4 lubada alla 50 mg/m3 tahkete osakeste heitkoguseid tingimusel, et põletuskäitise summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 5 MW;

c)	erandina B jao punkti 3 alapunkti b alapunktist i lubada põlemiskambrisse käsitsi panna kütusena hobusesõnnikut, kui summaarne nimisoojusvõimsus ei ületa 0,5 MW.“

XVI lisa III peatüki 12. jagu asendatakse järgmisega:

„12. jagu

Selliste tunnustatud käitiste ametlikud kontrollid, milles põllumajandusloomade sõnnikut kasutatakse kütusena põletamiseks

Pädev asutus teeb artikli 6 lõigetes 7 ja 8 osutatud menetluste kohaselt dokumentide kontrolli III lisa V peatükis osutatud tunnustatud põletuskäitistes.“

13.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 182/37

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1263,

12. juuli 2017,

millega ajakohastatakse liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 (2) on kehtestatud liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri (edaspidi „liidu nimekiri“), mida tuleb vastavalt määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 4 lõikele 2 vajaduse korral ajakohastada.

(2)

Olemasolevate tõendite ja määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 5 lõike 1 kohaselt tehtud riskihindamiste alusel on komisjon jõudnud järeldusele, et kõigile kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele vastavad järgmised invasiivsed võõrliigid: Alopochen aegyptiacus Linnaeus, 1766; Alternanthera philoxeroides (Mart.) Griseb.; Asclepias syriaca L.; Elodea nuttallii (Planch.) St. John; Gunnera tinctoria (Molina) Mirbel; Heracleum mantegazzianum Sommier & Levier; Impatiens glandulifera Royle; Microstegium vimineum (Trin.) A. Camus; Myriophyllum heterophyllum Michaux; Nyctereutes procyonoides Gray, 1834; Ondatra zibethicus Linnaeus, 1766; Pennisetum setaceum (Forssk.) Chiov.

(3)	Komisjon leidis, et kõigi kõnealuste invasiivsete võõrliikide puhul on nõuetekohaselt arvesse võetud kõiki määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 4 lõikes 6 sätestatud aspekte.

(4)

Mõnel liikmesriigil on kavas taotleda komisjonilt määruse (EL) nr 1143/2014 artikli 9 kohaselt luba kährikute (Nyctereutes procyonoides) (Gray, 1834) kasvatamise jätkamiseks sotsiaalset ja majanduslikku laadi kaaluka üldise huvi tõttu. Seda silmas pidades, tuleks kõnealuse liigi liidu nimekirja lisamisel kohaldada üleminekuperioodi, et võimaldada enne nimekirja lisamise jõustumist viia lõpule kõnealuse määruse artikli 9 kohane menetlus.

(5)

Pärast rakendusmääruse (EL) 2016/1141 vastuvõtmise kuupäeva on nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (3) sätestatud CN-koode korduvalt ajakohastatud ning nende kõige hilisemad muudatused on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/1821 (4). Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/1141 vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas invasiivsete võõrliikide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2016/1141 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 317, 4.11.2014, lk 35.

(2) Komisjoni 13. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1141, millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014 (ELT L 189, 14.7.2016, lk 4).

(3) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(4) Komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1821, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 294, 28.10.2016, lk 1).

LISA

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2016/1141 lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja sisaldavasse tabelisse lisatakse tähestikulises järjekorras järgmised liigid:

Liik	Elusisendite CN-koodid	Paljunemisvõimeliste osade CN-koodid	Seotud kaupade kategooriad
(i)	(ii)	(iii)	(iv)
„Alopochen aegyptiacus Linnaeus, 1766	ex ex 0106 39 80	ex 0407 19 90 (viljastatud munad inkubeerimiseks)
Alternanthera philoxeroides (Mart.) Griseb.	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)	(12)
Asclepias syriaca L.	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)	(7)
Elodea nuttallii (Planch.) St. John	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)
Gunnera tinctoria (Molina) Mirbel	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)
Heracleum mantegazzianum Sommier & Levier	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)
Impatiens glandulifera Royle	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)
Microstegium vimineum (Trin.) A. Camus	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)	(7), (12)
Myriophyllum heterophyllum Michaux	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)
Nyctereutes procyonoides Gray, 1834 (*1)	ex ex 0106 19 00	—
Ondatra zibethicus Linnaeus, 1766	ex ex 0106 19 00	—
Pennisetum setaceum (Forssk.) Chiov.	ex ex 0602 90 50	ex 1209 99 99 (seemned)

(2)

Tabelit käsitlevates märkustes lisatakse iv veeru kohta järgmine punkt:

„(12)

ex 2309 90: linnusöödavalmistised.“

(3)	CN-kood „0301 99 18“ asendatakse kogu lisas CN-koodiga „0301 99 17“.

(4)	CN-kood „0306 24 80“ asendatakse kogu lisas CN-koodiga „0306 33 90“.

(5)	CN-kood „0306 29 10“ asendatakse kogu lisas CN-koodiga „0306 39 10“.

(6)	CN-kood „0602 90 49“ asendatakse kogu lisas CN-koodiga „0602 90 46 või 0602 90 48“.

(*1) Liigi Nyctereutes procyonoides (Gray, 1834) lisamine jõustub alates 2. veebruarist 2019.“

13.7.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 182/42

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1265,

11. juuli 2017,

millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 4686 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (3) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (4) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katku esinemisega teatavates liikmesriikides. Kõnealuse rakendusotsuse lisa osades I–IV on piiritletud ja loetletud nende liikmesriikide teatavad piirkonnad, mis on eristatud epidemioloogilisel olukorral põhineva riski taseme järgi. Loetelu sisaldab Eesti, Leedu ja Poola teatavaid piirkondi.

(2)	2017. aasta juunis oli kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel Eestis Pärnu maakonnas ja Leedus Varena rajoonis. Kõnealused piirkonnad on praegu esitatud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa II osas. Nende puhangute ilmnemine kujutab endast riskitaseme kõrgenemist, mida tuleb arvesse võtta.

(3)	2017. aasta juunis leidis kinnitust üks sigade Aafrika katku juhtum metssigade hulgas Poolas Sokółka haldusüksuses. Kõnealune piirkond on praegu esitatud rakendusotsuse 2014/709/EL lisa I osas. Selle juhtumi ilmnemine kujutab endast riskitaseme tõusu, mida tuleb arvesse võtta.

(4)

Sigade Aafrika katkust ohustatud kodu- ja uluksigade populatsioonide praeguse epidemioloogilise olukorra muutust liidus tuleks arvesse võtta kõnealuse haiguse tõttu Eestis, Leedus ja Poolas tekkinud uue olukorraga seotud loomatervishoiuriski hindamisel. Selleks et rakendusotsuses 2014/709/EL ettenähtud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid sihipäraselt rakendada ja sigade Aafrika katku edasist levikut ära hoida ning samas tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ennetada ja kolmandate riikide põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist vältida, tuleks muuta nimetatud rakendusotsuse lisas esitatud nende liidu piirkondade loetelu, mille suhtes kohaldatakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, et võtta kõnealuse haigusega seoses arvesse epidemioloogilise olukorra muutusi Eestis, Leedus ja Poolas. Seega tuleks kõnealused uute puhangute all kannatavad Eesti ja Leedu piirkonnad esitada nüüd nimetatud lisa II osa asemel selle lisa III osas ning asjaomane Poola piirkond tuleks esitada nüüd nimetatud lisa I osa asemel selle lisa II osas.

(5)	Seepärast tuleks rakendusotsuse 2014/709/EL lisa vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11. juuli 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(4) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

LISA

Rakendusotsuse 2014/709/EL lisa asendatakse järgmisega:

„

LISA

I OSA

1. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Hiiu maakond.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Aizputes novads,

—	Alsungas novads,

—	Auces novads,

—	Bauskas novada Īslīces, Gailīšu, Brunavas un Ceraukstes pagasts,

—	Bauskas pilsēta,

—	Brocēnu novads,

—	Dobeles novada Zebrenes, Naudītes, Penkules, Auru, Krimūnu un Bērzes pagasti, Jaunbērzes pagasta daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa P98, un Dobeles pilsēta,

—	Jelgavas novada Glūdas, Svētes, Platones, Vircavas, Jaunsvirlaukas, Zaļenieku, Vilces, Lielplatones, Elejas un Sesavas pagasts,

—	Kandavas novada Vānes un Matkules pagast,

—	Kuldīgas novads,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts un Pāvilostas pilsēta,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	Rundāles novads,

—	Saldus novada Ezeres, Jaunauces, Jaunlutriņu, Kursīšu, Lutriņu, Novadnieku, Pampāļu, Rubas, Saldus, Vadakstes, Zaņas, Zirņu, Zvārdes un Šķēdes pagastis, Saldus pilsēta,

—	Skrundas novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Talsu novada Ģibuļu pagasts,

—	Talsu pilsēta,

—	Tērvetes novads,

—	Ventspils novada Jūrkalnes, Ziru, Ugāles, Usmas un Zlēku pagasts.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kazlų Rūdos savivaldybė,

—	Kelmės rajono savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė: Krekenavos seniūnijos dalis į vakarus nuo Nevėžio upės,

—	Pasvalio rajono savivaldybė: Joniškelio apylinkių, Joniškelio miesto, Namišių, Pasvalio apylinkių, Pumpėnų, Pušaloto, Saločių ir Vaškų seniūnijos,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Raseinių rajono savivaldybė,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė.

4. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Kalinowo, Prostki, Stare Juchy i gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

—	gminy Biała Piska, Orzysz, Pisz i Ruciane Nida w powiecie piskim,

—	gminy Miłki i Wydminy w powiecie giżyckim,

—	gminy Olecko, Świętajno i Wieliczki w powiecie oleckim.

w województwie podlaskim:

—

gmina Brańsk z miastem Brańsk, gminy Boćki, Rudka, Wyszki, część gminy Bielsk Podlaski położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 (w kierunku północnym od miasta Bielsk Podlaski) i przedłużonej przez wschodnią granicę miasta Bielsk Podlaski i drogę nr 66 (w kierunku południowym od miasta Bielsk Podlaski), miasto Bielsk Podlaski, część gminy Orla położona na zachód od drogi nr 66 w powiecie bielskim,

—	gminy Dąbrowa Białostocka, Kuźnica, Janów, Nowy Dwór, Sidra, Suchowola i Korycin w powiecie sokólskim,

—	gminy Drohiczyn, Dziadkowice, Grodzisk i Perlejewo w powiecie siemiatyckim,

—	powiat kolneński,

—	gminy Juchnowiec Kościelny, Suraż, Turośń Kościelna, Łapy i Poświętne w powiecie białostockim,

—	powiat zambrowski,

—	gminy Bakałarzewo, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki i Szypliszki w powiecie suwalskim,

—	gminy Sokoły, Kulesze Kościelne, Nowe Piekuty, Szepietowo, Klukowo, Ciechanowiec, Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew w powiecie wysokomazowieckim,

—	powiat augustowski,

—	powiat łomżyński,

—	powiat miejski Białystok,

—	powiat miejski Łomża,

—	powiat miejski Suwałki,

—	powiat sejneński.

w województwie mazowieckim:

—	gminy Bielany, Ceranów, Jabłonna Lacka, Sabnie, Sterdyń, Repki i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

—	gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mokobody, Przesmyki, Paprotnia, Skórzec, Suchożebry, Mordy, Siedlce, Wiśniew i Zbuczyn w powiecie siedleckim,

—	powiat miejski Siedlce,

—	gminy Rzekuń, Troszyn, Czerwin i Goworowo w powiecie ostrołęckim,

—	gminy Olszanka i Łosice w powiecie łosickim,

—	powiat ostrowski,

w województwie lubelskim:

—	gminy Hanna, Wyryki i gmina wiejska Włodawa w powiecie włodawskim,

—	gminy Kąkolewnica Wschodnia, Komarówka Podlaska, Radzyń Podlaski, Ulan-Majorat i Wohyń w powiecie radzyńskim,

—	gmina Międzyrzec Podlaski z miastem Międzyrzec Podlaski, gminy Drelów, Rossosz, Sławatycze, Wisznica, Sosnówka, Łomazy i Tuczna w powiecie bialskim,

—	gmina Trzebieszów i gmina wiejska Łuków w powiecie łukowskim,

—	gminy Dębowa Kłoda, Jabłoń, Milanów, Parczew, Podedwórze i Siemień w powiecie parczewskim.

II OSA

1. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Abja vald,

—	Alatskivi vald,

—	Elva linn,

—	Haaslava vald,

—	Haljala vald,

—	Halliste vald,

—	Harju maakond (välja arvatud osa Kuusalu vallast, mis asub lõuna pool maanteest nr 1 (E20), Aegviidu vald ja Anija vald),

—	Ida-Viru maakond,

—	Kambja vald,

—	Karksi vald,

—	Kihelkonna vald,

—	Konguta vald,

—	Kõpu vald,

—	Kuressaare linn,

—	Lääne maakond,

—	Lääne-Saare vald,

—	Laekvere vald,

—	Leisi vald,

—	Luunja vald,

—	Mäksa vald,

—	Meeksi vald,

—	Muhu vald,

—	Mustjala vald,

—

Nõo vald,

—	Orissaare vald,

—	osa Tamsalu vallast, mis asub kirde pool Tallinna-Tartu raudteest,

—	Pärnu maakond (välja arvatud Audru ja Tõstamaa vald),

—	Peipsiääre vald,

—	Piirissaare vald,

—	Pöide vald,

—	Põlva maakond,

—	Puhja vald,

—	Rägavere vald,

—	Rakvere linn,

—	Rakvere vald,

—	Rannu vald,

—	Rapla maakond,

—	Rõngu vald,

—	Ruhnu vald,

—	Salme vald,

—	Sõmeru vald,

—	Suure-Jaani vald,

—	Tähtvere vald,

—	Tartu linn,

—	Tartu vald,

—	Tarvastu vald,

—	Torgu vald,

—	Ülenurme vald,

—	Valga maakond,

—	Vara vald,

—	Vihula vald,

—	Viljandi linn,

—	Viljandi vald,

—	Vinni vald,

—	Viru-Nigula vald,

—	Võhma linn,

—	Võnnu vald,

—	Võru maakond.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novada Trapenes, Gaujienas un Apes pagasts, Apes pilsēta,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novada Vīksnas, Bērzkalnes, Vectilžas, Lazdulejas, Briežuciema, Tilžas, Bērzpils un Krišjāņu pagasts,

—	Bauskas novada Mežotnes, Codes, Dāviņu un Vecsaules pagasts,

—	Beverīnas novads,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads,

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novada Vaboles, Līksnas, Sventes, Medumu, Demenas, Kalkūnes, Laucesas, Tabores, Maļinovas, Ambeļu, Biķernieku, Naujenes, Vecsalienas, Salienas un Skrudalienas pagasts,

—	Dobeles novada Dobeles, Annenieku, Bikstu pagasti un Jaunbērzes pagasta daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa P98,

—	Dundagas novads,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novada daļa, kas atrodas uz ziemeļrietumiem no autoceļa A2,

—	Gulbenes novada Līgo pagasts,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novada Tīnūžu pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidaustrumiem no autoceļa P10, Ikšķiles pilsēta,

—	Ilūkstes novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novada Kalnciema, Līvbērzes un Valgundes pagasts,

—	Kandavas novada Cēres, Kandavas, Zemītes un Zantes pagasts, Kandavas pilsēta,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novada Krimuldas pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļaustrumiem no autoceļa V89 un V81, un Lēdurgas pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļaustrumiem no autoceļa V81 un V128,

—	Krustpils novads,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novada Skultes, Limbažu, Umurgas, Katvaru, Pāles un Viļķenes pagasts, Limbažu pilsēta,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novada Saunas pagasts,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novada Raunas pagasts,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novada Sīļukalna, Stabulnieku, Galēnu un Silajāņu pagasts,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa P10,

—	Rugāju novada Lazdukalna pagasts,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Siguldas novada Mores pagasts un Allažu pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidiem no autoceļa P3,

—	Skrīveru novads,

—	Smiltenes novada Brantu, Blomes, Smiltenes, Bilskas un Grundzāles pagasts un Smiltenes pilsēta,

—	Strenču novads,

—	Talsu novada Ķūļciema, Balgales, Vandzenes, Laucienes, Virbu, Strazdes, Lubes, Īves, Valdgales, Laidzes, Ārlavas, Lībagu un Abavas pagasts, Sabiles, Stendes un Valdemārpils pilsēta,

—	Tukuma novads,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novada Ances, Tārgales, Popes, Vārves, Užavas, Piltenes un Puzes pagastis, Piltenes pilsēta,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė: Nemunėlio Radviliškio, Pabiržės, Pačeriaukštės ir Parovėjos seniūnijos,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos miesto savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Kaišiadorių miesto savivaldybė,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—	Kauno rajono savivaldybė,

—	Kėdainių rajono savivaldybė,

—	Kupiškio rajono savivaldybė: Noriūnų, Skapiškio, Subačiaus ir Šimonių seniūnijos,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Prienų miesto savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

4. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie podlaskim:

—	gmina Dubicze Cerkiewne, części gmin Kleszczele i Czeremcha położone na wschód od drogi nr 66 w powiecie hajnowskim,

—	gmina Kobylin-Borzymy w powiecie wysokomazowieckim,

—	gminy Czarna Białostocka, Dobrzyniewo Duże, Gródek, Michałowo, Supraśl, Tykocin, Wasilków, Zabłudów, Zawady i Choroszcz w powiecie białostockim,

—

część gminy Bielsk Podlaski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 (w kierunku północnym od miasta Bielsk Podlaski) i przedłużonej przez wschodnią granicę miasta Bielsk Podlaski i drogę nr 66 (w kierunku południowym od miasta Bielsk Podlaski), część gminy Orla położona na wschód od drogi nr 66 w powiecie bielskim,

—	gminy Sokółka, Szudziałowo i Krynki w powiecie sokólskim,

w województwie mazowieckim:

—	gmina Platerów w powiecie łosickim,

w województwie lubelskim:

—	gminy Piszczac i Kodeń w powiecie bialskim.

III OSA

1. Eesti

Järgmised piirkonnad Eestis:

—	Aegviidu vald,

—	Anija vald,

—	Audru vald,

—	Järva maakond,

—	Jõgeva maakond,

—	Kadrina vald,

—	Kolga-Jaani vald,

—

Kõo vald,

—	Laeva vald,

—	Laimjala vald,

—	osa Kuusalu vallast, mis asub lõuna pool maanteest nr 1 (E20),

—	osa Tamsalu vallast, mis asub edela pool Tallinna-Tartu raudteest,

—	Pihtla vald,

—	Rakke vald,

—	Tapa vald,

—	Tõstamaa vald,

—	Väike-Maarja vald,

—	Valjala vald.

2. Läti

Järgmised piirkonnad Lätis:

—	Apes novada Virešu pagasts,

—	Balvu novada Kubuļu un Balvu pagasts un Balvu pilsēta,

—	Daugavpils novada Nīcgales, Kalupes, Dubnas un Višķu pagasts,

—	Garkalnes novada daļa, kas atrodas uz dienvidaustrumiem no autoceļa A2,

—	Gulbenes novada Beļavas, Galgauskas, Jaungulbenes, Daukstu, Stradu, Litenes, Stāmerienas, Tirzas, Druvienas, Rankas, Lizuma un Lejasciema pagasts un Gulbenes pilsēta,

—	Ikšķiles novada Tīnūžu pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļrietumiem no autoceļa P10,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Krimuldas novada Krimuldas pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidrietumiem no autoceļa V89 un V81, un Lēdurgas pagasta daļa, kas atrodas uz dienvidrietumiem no autoceļa V81 un V128,

—	Limbažu novada Vidrižu pagasts,

—	Preiļu novada Preiļu, Aizkalnes un Pelēču pagasts un Preiļu pilsēta,

—	Raunas novada Drustu pagasts,

—	Riebiņu novada Riebiņu un Rušonas pagasts,

—	Ropažu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa P10,

—	Rugāju novada Rugāju pagasts,

—	Salaspils novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novada Siguldas pagasts un Allažu pagasta daļa, kas atrodas uz ziemeļiem no autoceļa P3, un Siguldas pilsēta,

—	Smiltenes novada Launkalnes, Variņu un Palsmanes pagasts,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Vārkavas novads.

3. Leedu

Järgmised piirkonnad Leedus:

—	Biržų rajono savivaldybė: Vabalninko, Papilio ir Širvenos seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė: Alizavos ir Kupiškio seniūnijos,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė: Karsakiškio, Miežiškių, Naujamiesčio, Paįstrio, Raguvos, Ramygalos, Smilgių, Upytės, Vadoklių, Velžio seniūnijos ir Krekenavos seniūnijos dalis į rytus nuo Nevėžio upės,

—	Pasvalio rajono savivaldybė: Daujėnų ir Krinčino seniūnijos,

—	Varėnos rajono savivaldybė.

4. Poola

Järgmised piirkonnad Poolas:

w województwie podlaskim:

—	powiat grajewski,

—	powiat moniecki,

—	gminy Czyże, Białowieża, Hajnówka z miastem Hajnówka, Narew, Narewka i części gminy Czeremcha i Kleszczele położone na zachód od drogi nr 66 w powiecie hajnowskim,

—	gminy Mielnik, Milejczyce, Nurzec-Stacja, Siemiatycze z miastem Siemiatycze w powiecie siemiatyckim,

w województwie mazowieckim:

—	gminy Sarnaki, Stara Kornica i Huszlew w powiecie łosickim,

w województwie lubelskim:

—	gminy Konstantynów, Janów Podlaski, Leśna Podlaska, Rokitno, Biała Podlaska, Zalesie i Terespol z miastem Terespol w powiecie bialskim,

—	powiat miejski Biała Podlaska.

IV OSA

Itaalia

Järgmised piirkonnad Itaalias:

—	tutto il territorio della Sardegna.

“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 182

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 13. juuli 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1259, 19. juuni 2017, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus) I, II, III ja IV lisa	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1260, 19. juuni 2017, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) I lisa	20
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/1261, 12. juuli 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses sulatatud rasvade teatavate alternatiivsete töötlemismeetodite kasutuselevõtmisega ( 1 )	31
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/1262, 12. juuli 2017, millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses põllumajandusloomade sõnniku kasutamisega kütusena põletuskäitistes ( 1 )	34
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1263, 12. juuli 2017, millega ajakohastatakse liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide nimekirja, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2016/1141 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1143/2014	37
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1264, 12. juuli 2017, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 30. juunist7. juulini 2017 impordilitsentsitaotlused määrusega (EÜ) nr 969/2006 maisi jaoks avatud tariifikvootide raames	40
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1265, 11. juuli 2017, millega muudetakse rakendusotsuse 2014/709/EL (milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides) lisa (teatavaks tehtud numbri C(2017) 4686 all) ( 1 )	42


	(1) EMPs kohaldatav tekst