ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 177 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. Aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1227,
20. märts 2017,
harmoneeritud standardile EN 14080 vastavate liimpuittoodete ja harmoneeritud standardile EN 15497 vastavate struktuursete sõrmseotisega täispuidust toodete tuletundlikkuse järgi liigitamise tingimuste kohta ilma katsetamiseta ning otsuse 2005/610/EÜ muutmise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ehitustoodete tuletundlikkustoimivuse liigitamissüsteem võeti kasutusele komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/364 (2). Liimpuittooted ja struktuursed sõrmseotisega täispuidust tooted kuuluvad nende ehitustoodete hulka, mille suhtes nimetatud delegeeritud määrust kohaldatakse. |
(2) |
Komisjoni otsusega 2005/610/EÜ (3) on kehtestatud harmoneeritud standardile EN 14080 vastavate liimpuittoodete tuletundlikkustoimivuse klassid, mis on loetletud selle määruse lisa tabelis 1. Kuid nende toodete täiendav katsetamine põhjendab nimetatud otsusega nende toodete suhtest kehtestatud tingimuste kohandamist. |
(3) |
Katsed on näidanud, et harmoneeritud standardile EN 14080 vastavate liimpuittoodete ja harmoneeritud standardile EN 15497 vastavate struktuursete sõrmseotisega täispuidust toodete tuletundlikkustoimivus on stabiilne ja ennustatav, kui on täidetud teatavad puidu väikseima keskmise tiheduse ja toote väikseima keskmise paksuse nõuded. |
(4) |
Harmoneeritud standardile EN 14080 vastavad liimpuittooted ja harmoneeritud standardile EN 15497 vastavad struktuursed sõrmseotisega täispuidust tooted tuleb seepärast lugeda nende tingimuste täitmisel teatavale delegeeritud määrusega (EL) 2016/364 kehtestatud tuletundlikkustoimivuse klassile vastavaks ilma täiendava katsetamise vajaduseta. |
(5) |
Harmoneeritud standardile EN 14080 vastavate liimpuittoodete puhul tuleks otsuse 2005/610/EÜ lisa tabel 1 õiguskindluse tagamiseks välja jätta ja kohaldada selle asemel käesoleva määruse lisa, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Harmoneeritud standardile EN 14080 vastavad liimpuittooted ja harmoneeritud standardile EN 15497 vastavad struktuursed sõrmseotisega täispuidust tooted, mis vastavad lisas esitatud nõuetele, loetakse vastavaks lisas nimetatud toimivusklassile ilma katsetamata.
Artikkel 2
Otsuse 2005/610/EÜ lisa tabel 1 jäetakse välja.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. märts 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(2) Komisjoni 1. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/364, mis käsitleb ehitustoodete liigitamist tuletundlikkustoimivuse alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 (ELT L 68, 15.3.2016, lk 4).
(3) Komisjoni 9. augusti 2005. aasta otsus 2005/610/EÜ, millega kehtestatakse teatavate ehitustoodete tuletundlikkustoimivuse klassid (ELT L 208, 11.8.2005, lk 21).
LISA
Tooted (1) |
Väikseim keskmine tihedus (2) (kg/m3) |
Väikseim kogupaksus (millimeetrites) |
Klass (3) |
Harmoneeritud standardile EN 14080 vastavad liimpuittooted ja harmoneeritud standardile EN 15497 vastavad struktuursed sõrmseotisega täispuidust tooted |
380 |
22 |
D-s2, d0 |
(1) Kehtib kõigile tootestandarditega hõlmatud puuliikidele ja liimidele.
(2) Konditsioneeritud standardi EN 13238 kohaselt.
(3) Delegeeritud määruse (EL) 2016/364 lisa tabelis 1 sätestatud klass.
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/4 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1228,
20. märts 2017,
harmoneeritud standardile EN 15824 vastavate orgaanilistel sideainetel põhinevate välis- ja sisekrohvide ning harmoneeritud standardile EN 998-1 vastavate silumis- ja krohvimismörtide tuletundlikkuse järgi liigitamise tingimuste kohta ilma katsetamiseta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ehitustoodete tuletundlikkustoimivuse liigitamissüsteem võeti kasutusele komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/364 (2). Orgaanilistel sideainetel põhinevad välis- ja sisekrohvid ning silumis- ja krohvimismördid kuuluvad nende ehitustoodete hulka, mille suhtes nimetatud delegeeritud määrust kohaldatakse. |
(2) |
Katsed on näidanud, et harmoneeritud standardile EN 15824 vastavate orgaanilistel sideainetel põhinevate välis- ja sisekrohvide ning harmoneeritud standardile EN 998-1 vastavate silumis- ja krohvimismörtide tuletundlikkustoimivus on stabiilne ja ennustatav, kui on täidetud teatavad toote orgaanilise aine maksimaalse sisalduse, aluspinna pindalaühikule kantava maksimaalse massi ja aluspinna tuletundlikkustoimivuse nõuded. |
(3) |
Harmoneeritud standardile EN 15824 vastavad orgaanilistel sideainetel põhinevad välis- ja sisekrohvid ning harmoneeritud standardile EN 998-1 vastavad silumis- ja krohvimismördid tuleb seepärast lugeda nende tingimuste täitmisel teatavale delegeeritud määrusega (EL) 2016/364 kehtestatud tuletundlikkustoimivuse klassile vastavaks ilma täiendava katsetamise vajaduseta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Harmoneeritud standardile EN 15824 vastavad orgaanilistel sideainetel põhinevad välis- ja sisekrohvid ning harmoneeritud standardile EN 998-1 vastavad silumis- ja krohvimismördid, mis vastavad lisas esitatud nõuetele, loetakse vastavaks lisas nimetatud toimivusklassile ilma katseteta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. märts 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(2) Komisjoni 1. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/364, mis käsitleb ehitustoodete liigitamist tuletundlikkustoimivuse alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 (ELT L 68, 15.3.2016, lk 4).
LISA
Tooted (1) |
Orgaanilise aine maksimaalne sisaldus (2) (massiprotsent) |
Maksimaalne mass pindalaühiku kohta (3) (kg/m2) |
Klass (4) |
Harmoneeritud standardile EN 15824 vastavad orgaanilistel sideainetel põhinevad välis- ja sisekrohvid |
≤ 9,0 |
≤ 4,0 |
B-s2, d0 |
Harmoneeritud standardile EN 15824 vastavad orgaanilistel sideainetel põhinevad välis- ja sisekrohvid ning harmoneeritud standardile EN 998-1 vastavad silumis- ja krohvimismördid |
≤ 2,5 |
≤ 6,0 |
A2 – s1, d0 |
≤ 4,0 |
≤ 4,0 |
||
≤ 5,0 |
≤ 2,0 |
(1) Pasta või pulbri kujul tarnitavad tooted, mida kasutatakse välis- ja siseseinte, -sammaste, -vaheseinte ja -lagede katmiseks. Aluspinna toimivus peab olema vähemalt klassis A2 – s1, d0 ja tihedus mitte väiksem kui 525 kg/m3.
(2) Suhtes kuivainesisaldusse (võrreldav täiesti kuivanud krohviga aluspinnale kantuna)
(3) Suhtes märga tootesse (kasutusvalmis olekus)
(4) Delegeeritud määruse (EL) 2016/364 lisa tabelis 1 sätestatud klass.
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/6 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1229,
3. mai 2017,
millega parandatakse rakendusmääruse (EL) nr 1333/2011 (millega sätestatakse banaanide turustamisstandardid, nende turustamisstandardite järgimise kontrolli eeskirjad ja teabeedastusnõuded banaanisektoris) teatavaid keeleversioone
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 75 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1333/2011 (2) hollandi-, malta- ja sloveenikeelses versioonis on 3. põhjenduses, artikli 1 esimeses lõigus, artiklis 3 ja I lisa I punktis viga, mis puudutab banaanisorte, mille suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud turustamisstandardeid. Seepärast tuleb hollandi-, malta- ja sloveenikeelset versiooni parandada. Muukeelsetes versioonides ei ole vaja parandusi teha. |
(2) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 1333/2011 vastavalt parandada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
(ei puuduta eestikeelset versiooni)
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. mai 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni 19. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1333/2011, millega sätestatakse banaanide turustamisstandardid, nende turustamisstandardite järgimise kontrolli eeskirjad ja teabeedastusnõuded banaanisektoris (ELT L 336, 20.12.2011, lk 23).
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/7 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1230,
31. mai 2017,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse täiendavaid objektiivseid kriteeriume, mida peab täitma, et kohaldada kasutamata piiriüleste krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes grupisisese või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisese likviidsete vahendite väljavoolu või sissevoolu soodusmäära
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 422 lõiget 10 ja artikli 425 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kasutamata piiriüleste krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes grupisisese või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisese likviidsete vahendite väljavoolu või sissevoolu soodusmäära, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (2) artiklites 29 ja 34, võib kohaldada üksnes juhul, kui on võetud vajalikke kaitsemeetmeid ja kui pädevad asutused on andnud selleks eelnevalt nõusoleku. Kõnealused kaitsemeetmed on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikes 2 ja artikli 34 lõikes 2 täiendavate objektiivsete kriteeriumidena, mida tuleb täita kõnealuste tehingute puhul. Kõnealuseid kaitsemeetmeid tuleks täpsustada, et selgelt kindlaks määrata nende järgimise tingimused. |
(2) |
Tuleks tagada, et selliste soodusmäärade kohaldamine ei ohustaks likviidsuse pakkuja likviidsusalast usaldusväärsust ja aitaks likviidsuse saajal tulemuslikult järgida likviidsuskattekordajat. Madalat likviidsusriski profiili peaks tõendama asjaolu, et krediidiasutus järgib likviidsuskattekordajat ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) VII jaotise 2. peatüki III ja IV jao kohaseid mis tahes muid likviidsusalaseid järelevalvenõudeid ja -meetmeid, samuti hiljuti teostatud järelevalvealasel läbivaatamis- ja hindamisprotsessil põhinev pädevate asutuste hinnang selle kohta, et krediidiasutuse likviidsuspositsioonist tulenev risk on väike; neid võib käsitada likviidsuspositsiooni objektiivsete võrdlusalustena. |
(3) |
Grupisisese või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi sisese piiriülese likviidsustoetuse tulemuslikkuse peaks tagama usaldusväärne lepinguline raamistik, mida tõendab krediidiasutuse juhtorgani heaks kiidetud õiguslik arvamus. Krediidi- ja likviidsusliini minimaalne järelejäänud tähtaeg peaks tagama, et siduv kohustus ei ole seotud üksnes konkreetse tehinguga, vaid kehtib teatava minimaalse ajavahemiku jooksul. |
(4) |
Tuleks tagada, et likviidsuse pakkuja saab anda likviidsuse saajale vajalikku likviidsustoetust õigel ajal, isegi stressiperioodil. Selleks peaks likviidsuse pakkuja jälgima likviidsuse saaja likviidsuspositsiooni ning likviidsuse pakkuja ja saaja hädaolukorra rahastamiskavades tuleks arvesse võtta väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamise mõju. |
(5) |
Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikes 2 ja artikli 34 lõikes 2 sätestatud täiendavate objektiivsete kriteeriumide järgimise tingimuste eesmärk peaks olema anda piisavalt põhjust eeldada tavapärasest suuremaid piiriüleseid grupisiseseid või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi siseseid likviidsusvoogusid stressiolukorras, pärssimata samas mudeli tõhusust ja tulemuslikkust juhul, kui likviidsust juhitakse tavaliselt keskselt. Teatavatel juhtudel, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta, nimelt juhul, kui likviidsuse pakkuja või saaja ei järgi või prognoositavalt tulevikus ei järgi likviidsuskattekordajat või mis tahes likviidsusalaseid järelevalvenõudeid või -meetmeid või kui likviidsus- või krediidiliini järelejäänud tähtaeg jääb alla ettenähtud miinimumi või kui on esitatud liini lõpetamise teade, peaksid asjaomased pädevad asutused uuesti hindama, kas likviidsete vahendite väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamist võib jätkata, et hoida ära soovimatuid tagajärgi, mida sooduskohtlemise automaatne peatamine võib protsüklilise ja ülekanduva mõju seisukohast põhjustada. |
(6) |
Kõnealuste täiendavate objektiivsete kriteeriumide täpsustamine ei tohiks mõjutada krediidiasutuste kui likviidsuse pakkujate või saajate vastutust oma likviidsusriski usaldusväärsel juhtimisel. |
(7) |
Samuti peaks kõnealuste täiendavate objektiivsete kriteeriumide täpsustamise eesmärk olema pädevatele asutustele piisavate vahendite andmine väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamise kindlaksmääramiseks. |
(8) |
Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul. |
(9) |
Euroopa Pangandusjärelevalve on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artiklile 10 viinud läbi avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku seonduvat kulu ja kasu ning küsinud arvamust kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega täpsustatakse delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikes 2 ja artikli 34 lõikes 2 sätestatud täiendavaid objektiivseid kriteeriume, et kohaldada kõnealuses määruses sätestatud erandit.
Artikkel 2
Likviidsuse pakkuja ja saaja madal likviidsusriski profiil
1. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõike 2 punktis a ja artikli 34 lõike 2 punktis a osutatud madal likviidsusriski profiil peab vastama järgmistele tingimustele:
a) |
likviidsuse pakkuja ja saaja on pidevalt ja vähemalt 12 kuu jooksul enne loa saamist kasutamata krediidi- ja likviidsuslimiitide suhtes väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamiseks vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikele 1 ja artikli 34 lõikele 1 järginud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 4 ja 38 kohast likviidsuskattekordaja nõutud taset, samuti direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki III ja IV jao kohaseid mis tahes likviidsusalaseid järelevalvenõudeid või -meetmeid; |
b) |
likviidsuse pakkuja ja saaja likviidsuspositsioonidest tulenev risk on direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki III jao kohaselt hiljuti teostatud järelevalvealase läbivaatamis- ja hindamisprotsessi kohaselt väike. |
Selleks et kindlaks määrata, kas käesoleva lõike punktis a osutatud tingimus on täidetud, arvutatakse likviidsuskattekordaja nõutud tase likviidsete vahendite väljavoolu või sissevoolu soodusmäära alusel, mida on kohaldatud kõnealuses punktis osutatud 12 kuu jooksul.
2. Kui asjaomased pädevad asutused on likviidsuse pakkujale või saajale andnud loa loobuda delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõike 1 punktis d ja artikli 34 lõike 1 punktis d sätestatud tingimuse kohaldamisest ning likviidsuse pakkuja või saaja ei järgi või prognoositavalt tulevikus ei järgi delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 4 ja 38 kohast likviidsuskattekordaja nõutud taset või direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki III ja IV jao kohaseid mis tahes likviidsusalaseid järelevalvenõudeid või -meetmeid, teavitab ta sellest viivitamata asjaomaseid pädevaid asutusi ja kirjeldab neile mõju, mis kaasneb sellega, et ta ei suuda järgida kõnealust likviidsuskattekordajat või mis tahes likviidsusalaseid järelevalvenõudeid või -meetmeid seoses vastava väljavoolu või sissevoolu soodusmääraga, mida kohaldatakse tema vastaspoole suhtes.
3. Kui asjaomased pädevad asutused on likviidsuse pakkujale või saajale andnud loa loobuda delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõike 1 punktis d ja artikli 34 lõike 1 punktis d sätestatud tingimuse kohaldamisest ning likviidsuse pakkuja või saaja ei järgi või prognoositavalt tulevikus ei järgi kõnealuse delegeeritud määruse kohast likviidsuskattekordaja nõutud taset, lisatakse lõikes 2 osutatud teade määruse (EL) nr 575/2013 artikli 414 kohaselt nõutavasse viivitamata esitatavasse teatesse ja taastamiskavasse.
4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel määravad asjaomased pädevad asutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punktis b osutatud protsessile kindlaks, kas jätkatakse väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamist.
Artikkel 3
Grupi üksuste vahel sõlmitud õiguslikult siduvad kokkulepped ja võetud siduvad kohustused seoses kasutamata krediidi- ja likviidsusliiniga
1. Delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõike 2 punktis b ja artikli 34 lõike 2 punktis b osutatud õiguslikult siduvad kokkulepped ja siduvad kohustused peavad vastama järgmistele tingimustele:
a) |
krediidi- või likviidsusliin on siduv liin, mis on õiguslikult ja praktiliselt piiriüleselt kättesaadav kogu aeg vahendi kehtivuse ajal, isegi stressiperioodil. See on konkreetselt ette nähtud delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklite 29 ja 34 kohase väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamiseks ning nõudmise korral kättesaadav. Selleks on krediidiasutused korraldanud piisava õigusliku läbivaatamise, mida tõendab nende juhtorgani heaks kiidetud kirjalik ja põhjendatud õiguslik arvamus, mis kinnitab krediidi- või likviidsusliini kokkuleppe või siduva kohustuse õiguslikku kehtivust ja täitmisele pööratavust kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides; |
b) |
siduva krediidi- või likviidsusliini valuuta on kooskõlas likviidsuse saaja likviidsete vahendite sellise netoväljavoolu valuutapõhise jaotusega, mis ei ole seotud kõnealuse krediidi- või likviidsusliiniga; |
c) |
siduva krediidi- või likviidsusliini summa ja kulu on asjaomases lepingus selgelt kindlaks määratud; |
d) |
kokkulepped ja siduvad kohustused ei sisalda klauslit, mis lubaks likviidsuse pakkujal teha järgmist:
|
e) |
krediidi- või likviidsusliini järelejäänud tähtaeg on kogu aeg üle kuue kuu. Kui krediidi- või likviidsusliinil ei ole lõpptähtaega, on krediidi- või likviidsusliini lõpetamiseks ette nähtud minimaalne etteteatamistähtaeg kuus kuud. |
2. Lõike 1 punktis a osutatud õiguslikku läbivaatamist ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse asjaomaste jurisdiktsioonide õigusaktide muudatusi. Pädevaid asutusi teavitatakse kõnealuste õiguslike läbivaatamiste tulemustest.
3. Lõike 1 punktis c osutatud krediidi- või likviidsusliini summat ei muudeta ilma asjaomaste pädevate asutuste eelneva nõusolekuta.
4. Kui lõike 1 punktis e osutatud järelejäänud tähtaeg on alla kuue kuu või kui on esitatud krediidi- või likviidsusliini lõpetamise teade, teavitavad krediidiasutused sellest viivitamata asjaomaseid pädevaid asutusi. Kõnealused asjaomased pädevad asutused määravad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 20 lõike 1 punktis b osutatud protsessile kindlaks, kas jätkatakse väljavoolu või sissevoolu soodusmäära kohaldamist.
Artikkel 4
Likviidsuse saaja likviidsusriski profiili arvessevõtmine likviidsuse pakkuja likviidsusriski juhtimisel
Likviidsuse saaja likviidsusriski profiili võetakse likviidsuse pakkuja likviidsusriski juhtimisel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõike 2 punktile c ja artikli 34 lõike 2 punktile c arvesse juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:
a) |
likviidsuse pakkuja jälgib ja kontrollib likviidsuse saaja likviidsuspositsiooni iga päev. Korrespondentpanganduse korral võib likviidsuse saaja likviidsuspositsiooni jälgimine ja kontroll piirduda likviidsuse saaja vostrokontode saldodega; |
b) |
väljavoolu või sissevoolu soodusmäära mõju võetakse täielikult arvesse likviidsuse pakkuja ja saaja hädaolukorra rahastamiskavades, milles võetakse arvesse sellise likviidsuse ülekandmise võimalikke takistusi ja hinnatakse selliseks ülekandmiseks vajalikku aega. Selleks tõendab likviidsuse pakkuja asjaomastele pädevatele asutustele, et võib põhjendatult eeldada, et ta jätkab likviidsusvahendi pakkumist likviidsuse saajale isegi stressiperioodil, ilma et sellel oleks oluline negatiivne mõju tema enda likviidsuspositsioonile. Likviidsuse pakkuja hädaolukorra rahastamiskavaga tagatakse, et likviidsuse pakkuja ei tugine likviidsusele, mida on vaja likviidsuse saaja siduva krediidi- või likviidsusliiniga seotud kohustuste täitmiseks; |
c) |
likviidsuse pakkuja hädaolukorra rahastamiskavas võetakse arvesse väljavoolu või sissevoolu soodusmäära, et tagada tema suutlikkus pakkuda nõudmise korral vajalikku likviidsust. |
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. mai 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 321, 27.6.2013, lk 1.
(2) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/11 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1231,
6. juuni 2017,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/1153, milles menetluselementide selgitamiseks sätestatakse meetod, millega määratakse regulatiivse katsemeetodi muudatust kajastavad vastavusnäitajad ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1014/2010
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 8 lõike 9 esimest lõiku ja artikli 13 lõike 7 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Meetod, millega määratakse regulatiivse katsemeetodi muudatust kajastavad vastavusnäitajad, on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1153 (2) ning väikeste tarbesõidukite puhul komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1152 (3). Et hõlbustada üleminekut kergsõidukite CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise uuele regulatiivsele katsemeetodile, milleks on ühtlustatud ülemaailmne kergsõidukite katsetamise meetod (World Harmonised Light Vehicles Test Procedure, WLTP), tuleks sõiduautode puhul kasutatav vastavusse seadmise toiming viia võimalikult suures ulatuses kooskõlla väikeste tarbesõidukite asjaomase toiminguga. |
(2) |
Tuleks selgitada, mil viisil nimetavad liikmesriigid tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste kontaktpunkte, et oleks võimalik tõhusalt ja turvaliselt edastada vastavusvahendi ametlikuks kasutamiseks vajalikke digiallkirjastamiskoode. |
(3) |
M1-kategooria sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass on 3 000 kg või üle selle, on asjakohane anda tootjatele samasugune võimalus kui N1-kategooria sõidukite puhul, mis seisneb selles, et NEDC-põhised sõidutakistustegurid kas tuletatakse WLTP katsetega saadud sõidutakistuse tegurite põhjal või kasutatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 (4) 4a lisa tabelis 3 esitatud väärtusi. See peaks hõlbustama tüübikinnituskatseid kõnealuse sõidukiterühma puhul. |
(4) |
Vastavalt vastavusvahendi väljatöötamise edenemisele ei ole edaspidi teatud sisendnäitajaid enam vaja, seevastu tuleb lisada muid, administratiivset laadi näitajaid, mis võimaldavad toimingu kulgu jälgida ja kontrollida. |
(5) |
Samuti on asjakohane võtta kasutusele vastavusvahendi väljundfailide räsid. Komisjonile tuleks teha kättesaadavaks teatud piiratud ja mittekonfidentsiaalsed vastavusvahendi väljundfailid, et tagada vastavusvahendi jätkuv arendamine ja parendamine ning võimaldada vastavusvahendi tulemuste täiendavat kontrollimist. |
(6) |
NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtuse arvutamist tuleks lihtsustada sel teel, et enam ei oleks nõutav WLTP katse tulemuste töötlemine ning vastavusvahendiga modelleeritud WLTP-põhise CO2-heite ja NEDC-põhise CO2-heite vahe arvutamine. Uus arvutusmeetod peaks andma NEDC-põhise CO2-heite absoluutse võrdlusväärtuse ning vastavusvahendist tulenevaid hälbeid peaks olema kerge arvutada ja esitada mittekonfidentsiaalses kokkuvõtlikus väljundfailis. Sellisel viisil väheneks oluliselt vigade oht võrdlusväärtuste arvutamisel. |
(7) |
Lisaks sellele on asjakohane lihtsustada kogu tsükli ja tsükli faaside kütusekulu arvutamist. Kütusekulu tuleks arvutada lõpliku NEDC-põhise CO2-heite (kas tootja esitatud, vastavusvahendiga modelleeritud või katses mõõdetud) põhjal, kasutades määruse (EÜ) nr 692/2008 (5) XII lisa valemeid. |
(8) |
Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2017/1153 I ja II lisa vastavalt muuta. |
(9) |
Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2017/1153 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Komisjoni määruse (EL) nr 1014/2010 (6) I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.
(2) Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1153, millega sätestatakse meetod, mille abil määratakse vastavusnäitajad, mis kajastavad regulatiivse katsemeetodi muudatusi, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1014/2010 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 679).
(3) Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1152, millega sätestatakse meetod regulatiivse katsemeetodi muudatusi kajastavate vastavusnäitajate määramiseks väikeste tarbesõidukite puhul ja muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 293/2012 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 644).
(4) ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 83 – Sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses mootorist eralduvate saasteainete heitkogustega vastavalt mootorile ette nähtud kütusele [2015/1038] (ELT L 172, 3.7.2015, lk 1).
(5) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).
(6) Komisjoni 10. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1014/2010 uute sõiduautode registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 293, 11.11.2010, lk 15).
I LISA
Rakendusmääruse (EL) 2017/1153 I lisa muudetakse järgmiselt:
1) |
punkt 2.1.2 asendatakse järgmisega: „2.1.2 Vastavusvahendi kasutajate määramine Liikmesriigid teatavad komisjonile, millised tüübikinnitusasutuste ja tehniliste teenistuste juures asuvad kontaktpunktid vastavusvahendi kasutamise eest vastutavad. Ühe tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse kohta nimetatakse üks kontaktpunkt. Komisjonile esitatav teave sisaldab järgmisi andmeid: organisatsiooni nimetus, vastutava isiku nimi, postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber). See teave saadetakse asjaomasel e-posti aadressil (*1): EC-CO2-LDV-IMPLEMENTATION@ec.europa.eu Vastavusvahendi kasutamiseks vajalikke e-allkirja võtmeid saadetakse välja ainult kontaktpunkti taotlusel. (*2) Komisjon avaldab selliste taotluste esitamise juhised. (*1) Postiaadressi muudatustest teatatakse veebisaidil." (*2) E-allkirja võtmeid saab Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusest.“;" |
2) |
lõike 2.2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:
|
3) |
punkt 2.3.1 asendatakse järgmisega: „2.3.1 Sõiduki NEDC-põhise inertsi määramine H-sõiduki ja kui see on asjakohane, L- ja R-sõiduki NEDC-põhine võrdlusmass määratakse järgmiselt:
Siin R-sõiduk on sõiduk, mis esindab sõidutakistuse tabeli tüüpkonda, nagu see on määratletud komisjoni määruse (EL) 2017/1151 (*3) XXI lisa 4. all-lisa punktis 5.1; MRO on vastavalt töökorras H-, L- ja R-sõiduki mass, nagu see on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 1230/2012 (*4) artikli 2 lõike 4 punktis a. Modelleerimise ja, kui see on asjakohane, sõiduki füüsiliste katsete sisendandmetes kasutatakse võrdlusmassina inertsi, nagu see on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3, ja see on võrdväärne võrdlusmassiga RM, mis on määratud vastavalt käesolevale punktile ja mida tähistatakse vastavalt TMn,L, TMn,H ja TMn,R.; (*3) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1)." (*4) Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1230/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses mootorsõidukite ja nende haagiste masside ja mõõtmete tüübikinnitusnõuetega, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 353, 21.12.2012, lk 31).“;" |
4) |
punktid 2.3.5 ja 2.3.6 asendatakse järgmiselt: „2.3.5. Erinevus ettenähtud rehvirõhkude osas Vastavalt määruse (EL) 2017/1151 I lisa 3. liite punktile 6.6.3 kasutatakse vabakäiguga sõidu ajal sõidutakistuse määramiseks soovituslikku väikseimat rehvirõhku vastavalt sõiduki katsemassile, kuid NEDC puhul ei ole seda täpsustatud. NEDC-põhise sõidutakistuse arvutamisel NEDC-põhise võrdlusmassiga sõiduki puhul vastavalt punktile 2.3.8 kasutatakse keskmist rehvirõhku, mis arvutatakse kui valitud rehvide korral mõlema telje lubatud miinimumrehvirõhu keskmisest ja mõlema telje lubatud maksimumrehvirõhu keskmisest arvutatud keskmine. Arvutus tehakse H-sõiduki ja, kui see on asjakohane, L- ja R-sõiduki jaoks järgmiste valemitega:
Siin
Sellest tulenev mõju sõidukile avalduva takistuse kujul arvutatakse järgmiste valemitega vastavalt H-, L- ja R-sõiduki jaoks:
2.3.6. Rehvimustri sügavuse (tyre tread depth, TTD) määramine Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 4.2.2.2 kohaselt peab minimaalne rehvimustri sügavus WLTP-põhises katses olema 80 % ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa 7. liite punkti 4.2 kohaselt peab NEDC-põhises katses minimaalne lubatud rehvimustri sügavus olema 50 % nimiväärtusest. Seega on kahe menetluse puhul erinevus rehvimustri sügavuse osas 2 mm. Vastav mõju sõidukile avalduva takistuse osas leitakse NEDC-põhise sõidutakistuse arvutuse korral punkti 2.3.8 kohaselt järgmiste valemitega vastavalt H-, L- ja R-sõiduki jaoks:
Siin RMn,H, RMn,L, ja RMn,R on vastavalt H-, L- ja R-sõiduki võrdlusmass punkti 2.3.1 kohaselt.“; |
5) |
punktile 2.3.8.1 lisatakse järgmised kaks lõiku: „NEDC-põhised sõidutakistustegurid arvutatakse vastavalt punktis 2.3.8.1.1 (H-sõiduk) ja punktis 2.3.8.1.2 (L-sõiduk) esitatud valemitega. Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtivad kõnealused valemid nii modelleerimise kui ka füüsilise katse korral.“; |
6) |
punkt 2.3.8.2 asendatakse järgmisega: 2.3.8.2. Sõidutakistustegurid WLTP-põhise katse korral määratakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5 järgi. 2.3.8.2.1. Sõidutakistuse tabeli tüüpkond määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.1 järgi Sõiduki sõidutakistus arvutatakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.1 järgi ning NEDC-põhine sõidutakistus, mida kasutatakse vastavusvahendiga modelleerimisel sisendandmetes, arvutatakse järgmiselt:
2.3.8.2.2. Sõidutakistuse standardväärtused määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.2 järgi Sõidutakistuse standardväärtused arvutatakse määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisa punkti 5.2 järgi, aga NEDC-põhised sõidutakistused arvutatakse käesoleva lisa punkti 2.3.8.2.1 alapunkti a järgi. Kui sõidukiga tehakse füüsiline katse, kasutatakse katsetamiseks NEDC-põhiste veojõustendi teguritega H- või L-sõiduki jaoks, nagu need on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa tabelis 3.“; |
7) |
punktis 2.4 esitatud tabelit 1 muudetakse järgmiselt:
|
8) |
punktis 3.1 asendatakse teine lõik järgmisega: „Kui H- ja L-sõiduki vahel on erinevus üksnes lisavarustuses (seega on MRO, kere kuju ja sõidutakistustegurid ühesugused), määratakse NEDC-põhine CO2-heite võrdlusväärtus ainult H-sõiduki jaoks.“; |
9) |
punktid 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3 asendatakse järgmisega: „3.1.1. Vastavusvahendi sisend- ja väljundandmed 3.1.1.1. Algupärane vastavusvahendi tulemuste aruanne Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus tagab, et vastavusvahendi sisendandmekogum on täielik. Pärast vastavusvahendiga modelleeritud katse lõpetamist koostatakse tulemuste aruanne ja luuakse selle räsi. Aruanne sisaldab järgmisi alamfaile:
3.1.1.2. Täielik vastavusfail Kui punkti 3.1.1.1 kohane tulemuste aruanne on valminud, kasutab tüübikinnitusasutus või, vajaduse korral, määratud tehniline teenistus asjakohaseid vastavusvahendi käsklusi ja saadab aruande ajatempliga varustamiseks serverisse, kust saabub saatjale ajatempliga vastus (ja asjaomastele komisjoni talitustele koopia), millele on lisatud juhuslik täisarv vahemikus 1–99. Luuakse täielik vastavusfail koos ajatempliga vastusega ja punkti 3.1.1.1 kohase algupärase aruandega. Täielikule vastavusfailile luuakse räsi. Faili säilitatakse tüübikinnitusasutuses kui direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisa kohast katsearuannet. 3.1.2. H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus Kasutades punktis 2.4 osutatud sisendandmeid, tehakse vastavusvahendiga H-sõiduki modelleeritud NEDC-katse. H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus leitakse järgmiselt: CO 2, H = NEDC CO2,C,H · Ki,H Siin
Lisaks H-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtusele leitakse vastavusvahendiga ka H-sõiduki faasiomased CO2-heited. 3.1.3. L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus Vajaduse korral modelleeritakse vastavusvahendiga L-sõiduki NEDC-katse, kasutades punktis 2.4 osutatud sisendandmeid. L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtus leitakse järgmiselt: CO 2, L = NEDC CO2,C,L · Ki,L Siin
Lisaks L-sõiduki NEDC-põhise CO2-heite võrdlusväärtusele leitakse vastavusvahendiga ka L-sõiduki faasiomased CO2-heited.“; |
10) |
punkt 3.2.6 asendatakse järgmisega: 3.2.6. Kui punktis 3.1.1.2 osutatud juhuslik täisarv langeb vahemikku 90–99, valitakse sõiduk ühe füüsilise mõõtmise tegemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisas kirjeldatud menetlusele, võttes arvesse käesoleva lisa punktis 2 kindlaksmääratud täpsusnõudeid. Katse tulemused vormistatakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VIII lisale. Kui punkti 3.2.1 kohaselt arvutatakse NEDC-põhine CO2-heide mõlema, nii L- kui ka H-sõiduki puhul, valitakse füüsiliseks mõõtmiseks L-sõiduk, kui juhuslikult valitud täisarv on vahemikus 90–94, ning H-sõiduk, kui juhuslikult valitud täisarv on vahemikus 95–99. Kui NEDC-põhine CO2-heide määratakse punkti 3.2.1 kohaselt vaid ühe interpolatsioonitüüpkonda kuuluva H- või L-sõiduki puhul, valitakse selline sõiduk üheks füüsiliseks mõõtmiseks, kui juhuslikult valitud number on vahemikus 90–99. Kui NEDC-põhist CO2-heidet ei määrata punkti 3.2.1 kohaselt, vaid tehakse füüsiline katse mõlema, nii H- kui ka L-sõidukiga, juhuslikku arvu arvesse ei võeta.“; |
11) |
punkti 3.2.8 teine lõik asendatakse järgmisega: „Hälbetegur De arvutatakse kolme kümnendkoha täpsusega ning märgitakse tüübikinnitustunnistusse ja vastavustunnistusse.“; |
12) |
punktid 3.3.1, 3.3.2 ja 3.3.3 asendatakse järgmisega: „3.3.1. H-sõiduki NEDC-põhise faasiomase CO2-heite arvutamine H-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide arvutatakse järgmiselt: NEDC CO 2, p,H = NEDC CO 2, p,H,c · CO 2, AF,H kus:
3.3.2 L-sõiduki NEDC-põhise faasiomase CO2 heite arvutamine L-sõiduki faasiomane NEDC-põhine heide arvutatakse järgmiselt: NEDC CO 2, p,L = NEDC CO 2, p,L,c · CO 2, AF,L kus:
3.3.3. H- ja L-sõiduki NEDC-põhise kütusekulu arvutamine 3.3.3.1 Kogu tsükli NEDC-põhise kütusekulu arvutamine H- ja L-sõiduki kogu tsükli kütusekulu arvutamiseks kasutatakse kogu tsükli NEDC-põhist CO2-heidet, mis on määratud vastavalt punktile 3.2 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa sätetele. Muude kütusekulu arvutamisel oluliste saasteainete (süsivesinikud, vingugaas) heide võetakse võrdseks 0-ga (0 g/km); 3.3.3.2 Faasiomase NEDC-põhise kütusekulu arvutamine H- ja L-sõiduki faasiomase kütusekulu arvutamiseks kasutatakse faasiomast NEDC-põhist CO2-heidet, mis on määratud vastavalt punktile 3.3 ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa sätetele. Muude kütusekulu arvutamisel oluliste saasteainete (süsivesinikud, vingugaas) heide võetakse võrdseks 0-ga (0 g/km).“; |
13) |
lisatakse punkt 4.2.1.4a: „4.2.1.4a. NEDC-põhine sõidutakistus sõidutakistuse tabeli tüüpkonda esindava sõiduki jaoks Esindava sõiduki NEDC-põhine sõidutakistus arvutatakse esindava sõiduki WLTP-põhisest asjaomasest suurusest punkti 2.3.8.2.1 alapunkti b kohaselt ning üksiksõiduki NEDC-põhine sõidutakistus arvutatakse järgmiste valemite abil: a) üksiksõiduki sõidutakistustegur F0n,ind leitakse järgmiselt:
Siin
b) üksiksõiduki sõidutakistustegur F2n,ind leitakse järgmiselt:
Siin
c) üksiksõiduki sõidutakistustegur f1n,ind võetakse võrdseks 0-ga.“; |
14) |
punkti 5 alapunktis a asendatakse sõnad „vastavusvahendiga saadud tulemuste aruanne“ sõnadega „täielik vastavusfail“. |
II LISA
Määruse (EL) nr 1014/2010 I lisa tabelisse „Andmeallikad“ lisatakse järgmine rida:
„Sõidukitüüpkonna tähis |
|
Komisjoni määruse (EL) 2017/1151 (*1) XXI lisa punkt 5.0 |
(*1) Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).“
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/23 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1232,
3. juuli 2017,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. juuli 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
(1) |
(2) |
(3) |
Ringikujuline toode läbimõõduga umbes 500 mm ja massiga umbes 23 kg. Toode on tehtud keragrafiitmalmist (kõrgtugev malm EN-GJS-500-7). Toode on kaitseks korrosiooni eest üle võõbatud musta bituumeniga. Toode on sertifitseeritud standardi EN 124 järgi (rest- ja kontrollkaevude luugid sõiduteede ja jalakäijate aladele) ning seda kasutatakse heitveekaevu luugina (nt sadeveekaevudel). Vt pilt (*1). |
7325 99 10 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 7325 , 7325 99 ja 7325 99 10 sõnastusega. Kombineeritud nomenklatuuri selgitavates märkustes CN-koodi 7307 19 10 kohta on esitatud tempermalmi määratlus. Kõnealuste märkuste kohaselt on määratlusega „tempermalm“ hõlmatud ka keragrafiitmalm. Õiguskindluse huvides ja kombineeritud nomenklatuuri ühetaoliseks kohaldamiseks tuleks kõnealuseid selgitavaid märkusi analoogia alusel kohaldada ka rubriigi 7325 suhtes. Järelikult ei või toodet klassifitseerida CN-koodi 7325 10 00 alla kui muud mittetempermalmist valatud tooted. Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 7325 99 10 alla kui muud tempermalmist valatud tooted. |
(*1) Pilt on üksnes illustreeriv.
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/26 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1233,
3. juuli 2017,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. juuli 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
(1) |
(2) |
(3) |
Uus, neljarattaveoga mitmeotstarbeline mootorsõiduk (kaubiku tüüpi). Sõidukil on survesüütega kolbmootor silindrimahuga üle 1 500 cm3, kuid mitte üle 2 500 cm3. Sõiduki brutomass on umbes 2 800 kg. Sõidukis on kaks istmerida, esimeses reas on kaks istet (juhiiste ja pinkiste kahele sõitjale) ja teises reas kolm istet. Esimese istmerea mõlemal poolel on aknaga uks ning teise istmerea vasakul poolel on aken ja paremal aknaga liuguks. Teise istmerea taga on alaline vahesein (võre), mis eraldab salongi kaubaruumist. Kaubaruumis puuduvad turvavööd ja kinnitused nende paigaldamiseks. Kaubaruumil on ülestõstetav tagauks, kuid puuduvad aknad. Sõidukis on sõitjateruumile omased mugavused ja siseviimistlus ning sisustus. Kaubaruumi pikkus on umbes 1,9 meetrit ja maht 4,4 m3. |
8703 32 19 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8703 , 8703 32 ja 8703 32 19 sõnastusega. Mitmeotstarbeliste mootorsõidukite klassifikatsioon määratakse kindlaks teatavate tunnuste alusel, mis osutavad, kas sõidukid on ette nähtud peamiselt inimeste või kaupade veoks (vt ka harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriikide 8703 ja 8704 kohta ja kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused rubriigi 8703 kohta). Sõidukit ei või klassifitseerida kaubaveo mootorsõidukina rubriiki 8704 , sest võttes arvesse sõiduki objektiivseid omadusi ja väliskuju, on see ette nähtud peamiselt inimeste veoks (teine istmerida koos turvavarustusega, neli akent, aknaga liuguks tagarea reisijate jaoks, mugavused nii esi- kui ka tagarea reisijate jaoks). Alalise vaheseina olemasolu salongi ja kaubaruumi vahel ei saa pidada otsustavaks kriteeriumiks, et klassifitseerida sõiduk rubriigi 8703 alla, sest see on iseloomulik paljudele reisijateveoks klassifitseeritud sõidukitele (nt linnamaasturid). Vt ka HSi klassifitseerimisarvamused 8703 32/1 ja 8703 32/2 . Seepärast tuleb sõiduk klassifitseerida CN-koodi 8703 32 19 alla kui peamiselt reisijateveoks kavandatud uus mootorsõiduk. |
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/29 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1234,
3. juuli 2017,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 3. juuli 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidupeadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
||||||
(1) |
(2) |
(3) |
||||||
Liittoode, mis koosneb järgmistest osadest:
Toode on ette nähtud kasutamiseks kõigile vähemalt 8aastastele isikutele. Lisaks kaupade vedamisele saab toodet kasutada tõukerattana. Kui rõhtne astmeplaat on üleval, saab toodet tõmmata või lükata kui ratastega kohvrit. Vt toote pilte (*1). |
4202 12 50 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3 b ja 6 ning CN-koodide 4202 ja 4202 12 ja 4202 12 50 sõnastusega. Toode on liittoode. Toote põhifunktsioon on kaupade vedu kohvris. Seda funktsiooni saab täita isik rõhtsal astmelaual (mis on alla lastud) seistes või toodet edasi lükates või tõmmates tavapärase ratastega kohvrina (kui rõhtne astmelaud on üles tõstetud). Tõukeratta osad (mis ei ole tavaliste ratastel kohvrite osad, st kokkulükatav rõhtne alumiiniumist astmelaud, mille otsa külge on kinnitatud pidurdusmehhanismiga plastratas) on teisejärgulise tähtsusega kohvris leiduvate kaupade veo hõlbustamiseks. Seega määrab kohver toote põhiomaduse. Seepärast ei või toodet klassifitseerida muu sõidukina rubriiki 8716 või tõukerattana rubriiki 9503 . Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 4202 12 50 alla kui vormitud plastist välispinnaga kohver. |
(*1) Pildid on üksnes illustreerivad.
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/32 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1235,
6. juuli 2017,
millega muudetakse 270. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse. |
(2) |
3. juulil 2017 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada kolm füüsilist isikut nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. juuli 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
välispoliitika vahendite talituse juhataja
(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.
LISA
Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa pealkirja „Füüsilised isikud“ all asuvad järgmised kanded jäetakse välja:
„Ahmad Zerfaoui (teiste nimedega a) Abdullah, b) Abdalla, c) Smail, d) Abu Khaoula, e) Abu Cholder, f) Nuhr). Sünniaeg: 15.7.1963. Sünnikoht: Chréa, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) Organization of Al-Qaida in the Islamic Maghreb endine liige; b) on tõendatud, et isik suri 19.9.2006 Põhja- Malis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 3.5.2004.“
„Dhou El-Aich (teise nimega Abdel Hak). Sünniaeg: 5.8.1964. Sünnikoht: Blida, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: on tõendatud, et isik suri 8.3.2004 Tšaadis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 3.5.2004.“
„Hacene Allane (teiste nimedega a) Hassan the Old, b) Al Sheikh Abdelhay, c) Boulahia, d) Abu al-Foutouh, e) Cheib Ahcéne). Sünniaeg: 17.1.1941. Sünnikoht: Médéa, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: on tõendatud, et isik suri 16.4.2004 Põhja-Nigeerias. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 3.5.2004.“
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/34 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1236,
7. juuli 2017,
milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2017. kalendriaastaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 3,
olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 25 tuleb põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate suurte kriiside korral põllumajandussektorile lisatoetuse andmiseks luua reserv, vähendades iga aasta alguses kõnealuse määruse artiklis 26 osutatud finantsdistsipliini mehhanismiga otsetoetusi. |
(2) |
Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikes 1 on sätestatud, et selle tagamiseks, et nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (2) kohaste turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamiseks kasutatavaid aastaseid ülemmäärasid ei ületataks, tuleb määrata kindlaks otsetoetuste kohandamise määr, kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele. |
(3) |
Põllumajandussektori kriisireservi summa, mis lisati komisjoni 2018. aasta eelarveprojekti, on 459,5 miljonit eurot jooksevhindades. Selle summa katmiseks tuleb 2017. kalendriaasta puhul kohaldada finantsdistsipliini toetuskavade raames makstavate selliste otsetoetuste suhtes, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (3) I lisas. |
(4) |
Komisjoni 2018. aasta eelarveprojektis kindlaksmääratud prognoosid otsetoetuste ja turuga seotud kulude kohta näitavad, et täiendava finantsdistsipliini järele ei ole vajadust. |
(5) |
Toimides kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikega 2, võttis komisjon 30. märtsil 2017 vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse määruses (EL) nr 1306/2013 (4) sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2017. kalendriaastaks. |
(6) |
Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole 30. juuniks 2017 kõnealust kohandamise määra kindlaks määranud. Seepärast peab komisjon määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 3 kohaselt kohandamise määra rakendusaktiga kindlaks määrama ning teavitama sellest viivitamata Euroopa Parlamenti ja nõukogu. |
(7) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikele 4 võib komisjon oma käsutuses oleva uue teabe alusel kohandamise määra kohandada kuni 1. detsembrini 2017. Kui on saadud uut teavet, võtab komisjon seda arvesse ja võtab 2018. aasta eelarveprojekti kirjalikku muutmisettepanekut ette valmistades 1. detsembriks 2017 vastu rakendusmääruse kohandamise määra kohandamise kohta. |
(8) |
Üldjuhul makstakse ühe kalendriaasta (N) jaoks otsetoetuste saamise taotluse esitanud põllumajandustootjatele toetust eelarveaasta (N + 1) piiresse jääva kindlaksmääratud makseperioodi jooksul. Sellegipoolest võivad liikmesriigid maksta põllumajandustootjatele toetust teatava tähtaja jooksul ka pärast kõnealuse makseperioodi lõppu. Nimetatud maksed võidakse teha järgneval eelarveaastal. Kui asjaomase kalendriaasta suhtes kohaldatakse finantsdistsipliini, ei tohiks kohandamise määra kohaldada selliste maksete suhtes, mille kohta esitati toetustaotlused muudel kalendriaastatel kui finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaasta. Seepärast on põllumajandustootjate võrdse kohtlemise tagamiseks asjakohane sätestada, et kohandamismäära kohaldatakse üksnes selliste maksete suhtes, mille kohta on toetusetaotlused esitatud finantsdistsipliini kohaldamise kalendriaastal, olenemata sellest, millal makse põllumajandustootjatele tehakse. |
(9) |
Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 kohaselt kindlaks määratud kohandamismäära kohaldatakse üksnes 2 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes, mida antakse põllumajandustootjatele asjaomasel kalendriaastal. Lisaks on määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõikes 2 sätestatud, et otsetoetuste järkjärgulise kehtestamise tulemusel kohaldatakse kohandamise määra Horvaatia suhtes alles alates 1. jaanuarist 2022. Seega ei tuleks käesoleva määrusega kindlaks määratavat kohandamismäära kohaldada nimetatud liikmesriigi põllumajandustootjate suhtes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Selleks et kehtestada kohandamismäär kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 25 ja 26 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 8 lõikega 1, kohaldatakse määruse (EL) nr 1307/2013 I lisas loetletud toetuskavade raames makstavate selliste 2 000 eurot ületavate otsetoetuste vähendamise korral, mida makstakse põllumajandustootjatele 2017. kalendriaasta kohta esitatud toetusetaotluse alusel, kohandamismäära 1,388149 %.
2. Lõikes 1 sätestatud vähendamist ei kohaldata Horvaatias.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
(2) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
(4) COM(2017) 150.
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/36 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1237,
7. juuli 2017,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 sinihappe maksimaalse sisalduse suhtes lõpptarbija jaoks turule lastud töötlemata tervetes, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumades
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) on sätestatud teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes. |
(2) |
Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjon võttis vastu teadusliku arvamuse toorestes aprikoosituumades ja nendest saadud toodetes sisalduvate tsüanogeensete glükosiididega seotud akuutsete terviseriskide kohta (3). Teaduslikus arvamuses kasutatud termin „toored aprikoosituumad ja nendest saadud tooted“ hõlmab samu tooteid, mis käesolevas määruses kasutatud termin „töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumad“. |
(3) |
Peamine töötlemata aprikoosituumades sisalduv tsüanogeenne glükosiid on amügdaliin, mis närimisel laguneb sinihappeks (tsüaniidiks). Sinihape (tsüaniid) on inimestele väga mürgine. Töötlemata tervetes, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumades sisalduvate tsüanogeensete glükosiididega seotud riskide hindamiseks tuletas komisjon CONTAM akuutse standarddoosi (ARfD) 20 μg kehamassi kilogrammi kohta. Võttes arvesse teatatud tsüanogeensete glükosiidide sisaldusi töötlemata aprikoosituumades, ületatakse ARfD juba üksnes mõne töötlemata aprikoosituuma söömisel. |
(4) |
Seetõttu on oluline kehtestada sinihappe (tsüaniidi) piirnorm lõpptarbija jaoks turule lastud töötlemata tervetes, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumades. |
(5) |
Arvestades töötlemata aprikoosituumade väga killustunud turgu ja võimalikku akuutset ohtu rahvatervisele, tuleks ette näha ettevõtja kohustus tagada, et kõik lõpptarbija jaoks turule lastud töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumad vastavad maksimaalsele lubatud piirnormile. |
(6) |
Seega on asjakohane kehtestada proovivõtueeskirjad, mida kohaldatakse piirnormile vastavuse kontrollimiseks. |
(7) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1881/2006 vastavalt muuta. |
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Ettevõtja, kes laseb lõpptarbija jaoks turule töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumad, peab pädeva asutuse nõudmisel esitama tõendid, et turustatav toode vastab piirnormile.
Artikkel 3
Piirnormile vastavuse kontrollimiseks tuleb proovide võtmisel lähtuda komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 (4) I lisa osas D.2 sätestatud eeskirjadest.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.
(2) Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).
(3) Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduslik komisjon (CONTAM), 2016. Scientific opinion on the acute health risks related to the presence of cyanogenic glycosides in raw apricot kernels and products derived from raw apricot kernels. EFSA Journal 2016; 14(4): 4424, 47 lk, doi:10.2903/j.efsa.2016.4424,
http://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/scientific_output/files/main_documents/4424.pdf
(4) Komisjoni 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 401/2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 70, 9.3.2006, lk 12).
LISA
Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 8. jakku lisatakse järgmine kirje:
„8.3. |
Sinihape, sealhulgas tsüanogeensete glükosiididega seotud sinihape |
|
8.3.1. |
Lõpptarbija jaoks turule lastud töötlemata toored, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumad (54) (55) |
20,0 |
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/39 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1238,
7. juuli 2017,
millega kehtestatakse registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit teatava korrosioonikindla terase impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 14 lõiget 5,
olles teavitanud liikmesriike
ning arvestades järgmist:
(1) |
9. detsembril 2016 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) teatava Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) imporditava korrosioonikindla terase dumpinguvastase menetluse algatamisest pärast seda, kui Euroopa Teraseühendus EUROFER (edaspidi „kaebuse esitaja“) oli esitanud 25. oktoobril 2016. aastal kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 25 % teatava korrosioonikindla terase kogutoodangust liidus. |
1. VAATLUSALUNE TOODE
(2) |
Uurimisalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit teatav korrosioonikindel teras. |
(3) |
Korrosioonikindel teras hõlmab rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest lehtvaltstooteid, mis on: alumiiniumiga desoksüdeeritud; kuumsukeldusgalvaanimise teel pinnatud või kaetud tsingi ja/või alumiiniumiga ja mitte mõne muu metalliga; keemiliselt passiveeritud; mis sisaldavad massiprotsentides: 0,015–0,170 % süsinikku, 0,015–0,100 % alumiiniumi, kuni 0,045 % nioobiumi, kuni 0,010 % titaani ning kuni 0,010 % vanaadiumi; rullides, mõõtu lõigatud lehed ja kitsad ribad. Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:
|
(4) |
Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide ex 7210 41 00, ex 7210 49 00, ex 7210 61 00, ex 7210 69 00, ex 7212 30 00, ex 7212 50 61, ex 7212 50 69, ex 7225 92 00, ex 7225 99 00, ex 7226 99 30 ja ex 7226 99 70 (TARICi koodid: 7210410020, 7210490020, 7210610020, 7210690020, 7212300020, 7212506120, 7212506920, 7225920020, 7225990022, 7225990035, 7225990092, 7226993010, 7226997094) alla. |
2. TAOTLUS
(5) |
Kaebuse esitaja esitas alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohase registreerimistaotluse 24. mail 2017. Kaebuse esitaja nõudis, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestataks registreerimisnõue, et edaspidi saaks kõnealuse impordi suhtes kohaldada meetmeid alates selle registreerimise kuupäevast. |
3. REGISTREERIMISE ALUS
(6) |
Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon anda tolliasutustele korralduse astuda impordi registreerimiseks vajalikud sammud, et edaspidi oleks võimalik sellise impordi vastu meetmeid võtta. Impordi registreerimiskohustuse võib kehtestada pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks sellist sammu. |
(7) |
Kaebuse esitaja väidab, et registreerimine on põhjendatud, kuna vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import jätkub, ja et importijad on teadlikud pikka aega kestnud dumpingust, mis kahjustab asjaomast liidu tootmisharu. Kaebuse esitaja väidab peale selle, et Hiinast pärit import kahjustab liidu tootmisharu, ning et kõnealuse impordi tase on oluliselt tõusnud, seda isegi uurimisperioodi järel, ning see kahjustab tõsiselt dumpinguvastase tollimaksu leevendavat mõju, kui sellist tollimaksu kohaldatakse. |
(8) |
Komisjon on seisukohal, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud eksportijate rakendatavast dumpingust. Kaebus sisaldab selle kohta piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mida rõhutati ka kõnealuse menetluse algatamise teates (3). Kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis hinnati Hiinast pärit impordi dumpingumarginaaliks 50 %. Kaebuses esitatud tõendid dumpingu kohta põhinevad võrdlusriigiks valitud Kanada tootja hinnateabe alusel kindlaksmääratud normaalväärtuste võrdlusel liitu ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote ekspordihinnaga (tehasehindade tasemel). Hiina ekspordihind määrati kindlaks 2012. aasta augustist kuni 2016. aasta aprillini liidu turule eksportinud Hiina tootjate esitatud teabe alusel. |
(9) |
Arvestades väidetava dumpingu ulatust, on põhjust järeldada, et importijad on või pidanuks olema olukorrast teadlikud. |
(10) |
Peale selle esitas kaebuse esitaja nii kaebuses kui ka registreerimistaotluses piisavaid tõendeid pressiteadetena, milles kirjeldatakse Hiina eksportijate dumpingutegevust ja mille esmapilgul usutavat teavet ei oleks importijad pidanud eirama. Läbivaatamistaotluses viidatakse ka kaubanduse kaitsemeetmetele, sealhulgas kolmandates riikides praegu kohaldatavatele dumpinguvastastele meetmetele. |
(11) |
Pärast menetluse algatamist 2016. aasta detsembris täheldati kuu keskmise impordimahu kasvu üle 50 %, kui võrrelda ajavahemikku 2015. aasta oktoobrist 2016. aasta septembrini (s.o uurimisperioodi) ajavahemikuga 2017. aasta jaanuarist aprillini (s.o algatamisjärgse ajaga). Täiendavalt esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitavad turuosa ja laovarude suurenemist. |
(12) |
Peale selle sisaldab kaebus piisavaid esmapilgul usutavaid tõendeid kahju tekitamise kohta ning uurimise raames esitatud teabes, sh registreerimistaotluses, on esitatud tõendeid selle kohta, et kõnealuse impordi jätkuv kasv põhjustaks täiendavat kahju. Arvestades ajastust, võivad dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine ja muud asjaolud (näiteks algses kaebuses ära näidatud ülemäärane tootmisvõimsus Hiinas ning Hiina eksportijate hinnakäitumine) tõenäoliselt kahjustada tõsiselt mis tahes lõplike tollimaksude leevendavat mõju, välja arvatud juhul, kui neid kohaldatakse tagasiulatuvalt. Peale selle on käesoleva menetluse algatamist ning Hiinast pärit impordi hindade ja mahu senist arengut arvestades mõistlik eeldada, et vaatlusaluse toote impordi tase võib enne võimalike ajutiste meetmete vastuvõtmist veelgi tõusta ja importijad võivad kiiresti varusid koguda. |
4. MENETLUS
(13) |
Eespool esitatust lähtuvalt on komisjon jõudnud järeldusele, et taotluse esitaja on esitanud piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et kehtestada vaatlusaluste toodete impordi registreerimise nõue kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5. |
(14) |
Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja esitada asjakohased tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused. |
5. REGISTREERIMINE
(15) |
Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimise tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, oleks neid tollimakse vastavate tingimuste täitmise korral võimalik kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõikega 4 registreeritud impordilt sisse nõuda tagasiulatuvalt. |
(16) |
Kaebuse esitaja hindas kaebuses vaatlusaluse toote keskmiseks dumpingumarginaaliks ligikaudu 50 % ja keskmiseks hindade allalöömise marginaaliks 37,8–41,0 %. Võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse hinnanguline suurus on sätestatud Hiina jaoks kaebuse põhjal hinnatud subsideerimistasemel, st 37,8–41,0 % vaatlusaluse toote CIF-impordihinnast. |
6. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE
(17) |
Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (4), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Tolliasutustele antakse käesolevaga määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõike 5 kohaselt korraldus võtta asjakohased meetmed, et registreerida teatava Hiina Rahvavabariigist pärit korrosioonikindla terase import liitu, mis hõlmab rauast, legeerterasest või legeerimata terasest lehtvaltstooteid, mis on: alumiiniumiga desoksüdeeritud; kuumsukeldusgalvaanimise teel pinnatud või kaetud tsingi ja/või alumiiniumiga ja mitte mõne muu metalliga; keemiliselt passiveeritud; mis sisaldavad massiprotsentides: 0,015–0,170 % süsinikku, 0,015–0,100 % alumiiniumi, kuni 0,045 % nioobiumi, kuni 0,010 % titaani ning kuni 0,010 % vanaadiumi; rullides, mõõtu lõigatud lehed ja kitsad ribad, välja arvatud:
— |
roostevabast terasest, elektrotehnilisest räniterasest ja kiirlõiketerasest tooted; |
— |
edasi töötlemata kuum- või külmvaltsitud tooted; |
ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7210 41 00, ex 7210 49 00, ex 7210 61 00, ex 7210 69 00, ex 7212 30 00, ex 7212 50 61, ex 7212 50 69, ex 7225 92 00, ex 7225 99 00, ex 7226 99 30 ja ex 7226 99 70 (TARICi koodid: 7210410020, 7210490020, 7210610020, 7210690020, 7212300020, 7212506120, 7212506920, 7225920020, 7225990022, 7225990035, 7225990092, 7226993010, 7226997094) alla.
Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
2. Kõigil huvitatud isikutel palutakse kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad, esitada asjaomased tõendid või taotleda ärakuulamist 20 päeva jooksul käesoleva määruse avaldamise kuupäevast.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuli 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT C 459, 9.12.2016, lk 17.
(3) ELT C 459, 9.12.2016, lk 17 (algatamisteate punkt 3).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
OTSUSED
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/43 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1239,
6. juuli 2017,
Etioopia tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 4555 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 2008/106/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kinnitamise teel tunnustada kolmandate riikide poolt meremeestele välja antud asjakohaseid pädevus- või kutsetunnistusi, tingimusel et komisjon on asjaomast kolmandat riiki tunnustanud. Kõnealused kolmandad riigid peavad täitma kõiki nõudeid, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis (edaspidi „STCW konventsioon“). |
(2) |
Vastavalt 9. jaanuari 2014. aasta ja 5. novembri 2014. aasta kirjades taotlesid Luksemburg ja Küpros Etioopia tunnustamist. Pärast kõnealuste taotluste saamist võttis komisjon Etioopia ametiasutustega ühendust sooviga hinnata Etioopia vastavaid väljaõppe- ja diplomeerimissüsteeme, et kontrollida, kas Etioopia täidab STCW konventsiooni nõudeid ja kas meremeeste tunnistustega seotud pettuse vältimiseks on võetud asjakohased meetmed. Selgitati, et hindamisel võetakse arvesse tulemusi, mida Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (edaspidi „amet“) eksperdid on saanud Etioopias faktide kontrollimise käigus. |
(3) |
Komisjon hindas Etioopia väljaõppe- ja diplomeerimissüsteeme 2015. aasta oktoobris tehtud kontrollkäikude tulemuste alusel. Kõnealuses hinnangus tegi komisjon kindlaks mitu valdkonda, millega Etioopia ametiasutustel oli vaja nõuetekohaselt tegeleda, sealhulgas õppekavade ja koolituskursuste heakskiitmise, koolitamisega laeva pardal ning diplomeerimise ja kinnitamisega seotud puudused. |
(4) |
2016. aasta mais esitasid Etioopia ametiasutused vabatahtliku parandusmeetmete kava, mida nad täiendasid 2016. aasta juulis, oktoobris ja detsembris. |
(5) |
Konkreetselt on Etioopia võtnud vastu uued õigusaktid, milles käsitletakse komisjoni hinnangus kindlaks tehtud puudusi siseriiklikes õigusnormides, samuti on ta ajakohastanud oma haldus- ja mereharidusasutuste kvaliteedimenetlusi ning mereharidusasutuste õppekavasid ja väljaõppeprogramme. |
(6) |
Kogu kättesaadava teabe põhjal järeldas komisjon, et Etioopia ametiasutused on võtnud meetmeid, et viia Etioopia meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemid vastavusse STCW konventsiooni nõuetega, sealhulgas nõuetekohaste tõendavate dokumentide esitamist käsitleva sättega. |
(7) |
2017. aasta aprillis esitas komisjon Etioopia ametiasutustele hindamisaruande, mis põhines 2016. aasta oktoobri kontrollkäigu tulemustel ja milles võeti arvesse ajakohastatud parandusmeetmete kava. |
(8) |
Hindamise lõpptulemustest nähtub, et Etioopia täidab STCW konventsiooni nõudeid ja on lahendanud kõik kindlakstehtud puudused, kuna riik on võtnud asjakohased meetmed meremeeste tunnistustega seotud pettuse vältimiseks. |
(9) |
Liikmesriikidele esitati aruanne hindamise tulemuste kohta. |
(10) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meede on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2008/106/EÜ artikli 19 kohaldamisel tunnustatakse Etioopiat seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 6. juuli 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Violeta BULC
(1) ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.
8.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 177/45 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1240,
7. juuli 2017,
millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 4896 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/247 (3) võeti vastu pärast alatüüpi H5 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid mitmes liikmesriigis (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) ning kõnealuste liikmesriikide pädeva asutuse poolt kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt nõukogu direktiivile 2005/94/EÜ (4). |
(2) |
Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on sätestatud, et asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt kõnealuse rakendusotsuse lisas kaitse- ja järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi. Rakendusotsuses (EL) 2017/247 on samuti sätestatud, et direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõike 1 ja artikli 31 kohaselt tuleb kaitse- ja järelevalvetsoonides meetmete rakendamist jätkata vähemalt nende tsoonide kohta kõnealuse rakendusotsuse lisas kindlaksmääratud kuupäevani. |
(3) |
Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudeti seejärel rakendusotsustega (EL) 2017/417, (5) (EL) 2017/554, (6) (EL) 2017/696, (7) (EL) 2017/780, (8) (EL) 2017/819, (9) (EL) 2017/977 (10) ja (EL) 2017/1139, (11) et võtta arvesse liikmesriikide pädevate asutuste poolt direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide muudatusi pärast alatüüpi H5 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi uusi puhanguid liidus. Lisaks muudeti rakendusotsusega (EL) 2017/696 pärast kõnealuse viirusega seotud epidemioloogilise olukorra teatavat paranemist liidus rakendusotsust (EL) 2017/247, et kehtestada eeskirjad seoses ööpäevaste tibude saatmisega rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisas loetletud piirkondadest. |
(4) |
Kuigi üldine linnugripi olukord on liidus pidevalt paranenud, on pärast rakendusotsusega (EL) 2017/1139 rakendusotsuses (EL) 2017/247 tehtud viimase muudatuse tegemise kuupäeva Prantsusmaal avastatud alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi uus puhang kodulinnukasvatusega tegelevas põllumajandusettevõttes Brillonis Põhja-Prantsusmaal Belgia piiri lähedal. Prantsusmaa teatas komisjonile, et ta on võtnud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt nõutavad meetmed, sh kehtestanud kaitse- ja järelevalvetsoonid nakkusega ettevõtte ümber. |
(5) |
Belgia on samuti kehtestanud kooskõlas direktiiviga 2005/94/EÜ järelevalvetsooni Brunehaut's ja Rumesis Põhja-Belgias Prantsusmaa piiri lähedal seoses hiljutise Prantsusmaal kinnitust leidnud haiguspuhanguga. |
(6) |
Komisjon on läbi vaadanud direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt Prantsusmaal ja Belgias võetud meetmed pärast alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi hiljutist puhangut Põhja-Prantsusmaal ning on leidnud, et Prantsusmaa pädeva asutuse kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid ning Belgias kehtestatud järelevalvetsoon on piisaval kaugusel põllumajandusettevõttest, kus on kinnitust leidnud alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi haiguspuhangu esinemine. |
(7) |
Liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimise ja kolmandates riikides põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamise ärahoidmiseks on vaja pärast hiljutist haiguspuhangut Prantsusmaal kirjeldada liidu tasandil kiiresti koostöös Belgia ja Prantsusmaaga direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt Prantsusmaal kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoone ning Belgias kehtestatud järelevalvetsooni. Seepärast tuleks Prantsusmaa ja Belgia puhul lisada rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisasse uued piirkonnad. |
(8) |
Seega tuleks muuta rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa, et ajakohastada liidu tasandil piirkondadeks jaotamist ning lisada direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid Prantsusmaal ja järelevalvetsoon Belgias ning nendes tsoonides kohaldatavate piirangute kestus. |
(9) |
Rakendusotsust (EL) 2017/247 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(10) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 7. juuli 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) Komisjoni 9. veebruari 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 36, 11.2.2017, lk 62).
(4) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).
(5) Komisjoni 7. märtsi 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/417, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 63, 9.3.2017, lk 177).
(6) Komisjoni 23. märtsi 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/554, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 79, 24.3.2017, lk 15).
(7) Komisjoni 11. aprilli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/696, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 101, 13.4.2017, lk 80).
(8) Komisjoni 3. mai 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/780, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 116, 5.5.2017, lk 30).
(9) Komisjoni 12. mai 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/819, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 122, 13.5.2017, lk 76).
(10) Komisjoni 8. juuni 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/977, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/247, milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides (ELT L 146, 9.6.2017, lk 155).
(11) Komisjoni 23. juuni 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1139, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2017/247 (milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides) lisa (ELT L 164, 27.6.2017, lk 59).
LISA
Rakendusotsuse (EL) 2017/247 lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
A osas asendatakse Prantsusmaad käsitlev kanne järgmisega: „Liikmesriik: Prantsusmaa
|
2) |
B osa muudetakse järgmiselt.
|