ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 170 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. Aastakäik |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
* |
||
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
Komisjoni määrus (EL) 2017/1164, 22. juuni 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate akrinatriini, metalaksüüli ja tiabendasooli jääkide piirnormidega ( 1 ) |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1178, 2. juuni 2017, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2016/2008 loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses nodulaarse dermatiidiga teatavates liikmesriikides (teatavaks tehtud numbri C(2017) 3624 all) ( 1 ) |
|
|
|
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1163,
20. juuni 2017,
ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli sõlmimise kohta liidu ja selle liikmesriikide nimel
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga i ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,
võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõike 2 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kooskõlas nõukogu otsusega (EL) 2017/75 (2) allkirjastati 15. detsembril 2016 ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokoll („protokoll“), eeldusel et see protokoll sõlmitakse. |
(2) |
Protokolli sõlmimine Euroopa Aatomienergiaühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes toimub eraldi menetluse korras. |
(3) |
Protokoll tuleks heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokoll (3) kiidetakse liidu ja selle liikmesriikide nimel heaks.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja määrab isik(ud), kes on volitatud liidu ja selle liikmesriikide nimel andma hoiule protokolli artikliga 7 ette nähtud heakskiitmiskirja (4).
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 20. juuni 2017
Nõukogu nimel
eesistuja
H. DALLI
(1) 16. mai 2017. aasta nõusolek.
(2) Nõukogu 21. novembri 2016. aasta otsus (EL) 2017/75 ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 12, 17.1.2017, lk 1).
(3) Protokolli tekst koos selle allkirjastamise otsusega on avaldatud 17. jaanuari 2017. aasta ELTs L 12.
(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
MÄÄRUSED
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/1164,
22. juuni 2017,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate akrinatriini, metalaksüüli ja tiabendasooli jääkide piirnormidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 49 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Akrinatriini jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. Metalaksüüli ja tiabendasooli jääkide piirnormid on sätestatud kõnealuse määruse II lisas ja III lisa B osas. |
(2) |
Akrinatriini puhul esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (2) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jääkide määratlust. Toiduohutusamet tegi banaanide, melonite, paprikate, arbuuside, virsikute ja aprikooside puhul kindlaks, et jääkide piirnormist tuleneb oht tarbijatele. Seepärast on asjakohane kõnealuseid piirnorme vähendada. Muude toodete puhul soovitas toiduohutusamet jääkide piirnormi suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et põldkännaku, eskariooli, salatkressi, põld-võõrkapsa, kapsas-lehtsinepi, sojaoa ja kõigi loomsete toodete puhul ei olnud piirnormi kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid veel kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas jääkide piirnormid praegusel tasemel või toiduohutusameti kindlaksmäärataval tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et hoolimata täheldatud andmelünkadest ei olnud otsustava tähtsusega hea põllumajandustava õunviljade, aprikooside, kirsside, virsikute, ploomide, maasikate, banaanide, küüslaugu, sibula, tomati, paprika, baklažaani, söödava muskushibiski, söödava koorega kõrvitsaliste, kornišonide, kabatšoki, meloni, kõrvitsa, arbuusi, aedsalati, ubade (värsked, kauntega) ja sojaubade puhul kooskõlas akrinatriini kasutamise piirangutega ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid veel kaaluda. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir. |
(3) |
Metalaksüüli jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (3) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jäägi määratlust ja soovitas vähendada piirnorme peakapsa, Pekingi lehtnaeri, nuikapsa, spinati, lehtpeedi, ubade (värsked, kauntega ja ilma), herneste (värsked, kauntega ja ilma), spargli, porrulaugu, ubade (kuivatatud), herneste (kuivatatud), lupiiniubade (kuivatatud), linaseemnete, mooniseemnete, rapsiseemnete, sinepiseemnete, põldtudraseemnete, maisi, sea lihas- ja rasvkoe, veise lihas- ja rasvkoe, lamba lihas- ja rasvkoe, kitse lihas- ja rasvkoe, lindude lihas- ja rasvkoe, piima ning linnumunade puhul. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et greipide, apelsinide, sidrunite, laimide, mandariinide, õunte, pirnide, laua- ja veiniviinamarjade, maasikate, sibulate, paprikate, sojaubade, seamaksa ja -neerude, veisemaksa ja -neerude, lambamaksa ja -neerude ning linnumaksa puhul ei ole jääkide piirnormi kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas jääkide piirnormid praegusel tasemel või toiduohutusameti kindlaksmäärataval tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. Toiduohutusamet tegi järelduse, et küdooniate, astelpihlaka viljade, nisperode, avokaadode, kornišonide, puuvillaseemnete, odra, tatra, hirsi, kaera, riisi, rukki, sorgo, nisu, seemnetest valmistatud maitseainete ja suhkrupeedi juurte puhul ei olnud teave jääkide piirnormide kohta kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir. Puuviljadest saadud maitseainete puhul tuleks jääkide piirnormid kehtestada ajutiste piirnormidena. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse neli aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
(4) |
Tiabendasooli jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (4) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet tegi mango ja kultuurseente puhul kindlaks, et jääkide piirnormist tuleneb oht tarbijatele. Seepärast on asjakohane kõnealuseid piirnorme vähendada. Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jäägi määratlust piima ja muude loomsete toodete puhul. Toiduohutusamet soovitas vähendada jääkide piirnormi õunte, pirnide, kartulite, salatsiguri, sea lihas- ja rasvkoe ning lindude lihas- ja rasvkoe puhul. Muude toodete puhul soovitas toiduohutusamet jääkide piirnormi suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Toiduohutusamet tegi järelduse, et greipide, apelsinide, sidrunite, laimide, mandariinide, küdooniate, astelpihlaka viljade, nisperode, kumkvaatide, avokaadode, banaanide, papaiade, kartulite, salatsiguri ja kõigi loomsete toodete puhul ei olnud teave jääkide piirnormide kohta täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas jääkide piirnormid praegusel tasemel või toiduohutusameti kindlaksmäärataval tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
(5) |
Toodete jaoks, mille puhul töötlemine asjaomaste taimekaitsevahenditega ei ole lubatud ja mille jaoks ei ole kehtestatud impordi puhul kohaldatavaid jääkide piirnorme ega Codexis esitatud jääkide piirnorme (CXL), tuleks kehtestada jääkide piirnormiks konkreetne määramispiir või vaikeväärtus, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktis b. |
(6) |
Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu pestitsiidijääkide referentlaboritega. Laborid tegid mitme toimeaine suhtes järelduse, et tehnika arengu tõttu on teatavate kaupade puhul vaja kehtestada konkreetsed määramispiirid. |
(7) |
Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamustele ja võttes arvesse käsitletava küsimuse puhul asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2. |
(8) |
Jääkide uute piirnormide suhtes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel konsulteeritud liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi arvesse võetud. |
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta. |
(10) |
Selleks et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord selliste toodete jaoks, mis on toodetud enne jääkide piirnormide muutmist ja mille kohta on olemas teave, et tarbijate kaitse kõrge tase on tagatud. Kuna tarbijate jaoks ei saa praegu kehtivate piirnormide puhul ohtu välistada, tuleks banaanide, melonite, paprikate, arbuuside, virsikute ja aprikooside puhul kehtivat akrinatriini piirnormi väärtust 0,01 mg/kg ning mangode ja kultuurseente puhul kehtivat tiabendasooli piirnormi väärtust 0,01 mg/kg kohaldada kõigi toodete suhtes alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. |
(11) |
Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda. |
(12) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete puhul, mis on toodetud enne 21. jaanuari 2018, järgmiste toimeainete suhtes:
1) |
kõigis toodetes või nende pinnal esinev toimeaine metalaksüül; |
2) |
kõigis toodetes (välja arvatud banaanid, melonid, paprikad, arbuusid, virsikud ja aprikoosid) või nende pinnal esinev toimeaine akrinatriin; |
3) |
kõigis toodetes (välja arvatud mangod ja kultuurseened) või nende pinnal esinev toimeaine tiabendasool. |
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 21. jaanuarist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) Euroopa Toiduohutusamet. „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for acrinathrin according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ („Põhjendatud arvamus akrinatriini jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12“). EFSA Journal (2015); 13(7): 4203.
(3) Euroopa Toiduohutusamet. „Reasoned opinion on combined review of the existing maximum residue levels (MRLs) for the active substances metalaxyl and metalaxyl-M“ („Põhjendatud arvamus toimeainete metalaksüüli ja metalaksüül-Mi jääkide kehtivate piirnormide ühise läbivaatamise kohta“). EFSA Journal 2015; 13(4): 4076.
(4) Euroopa Toiduohutusamet. „Reasoned opinion on the revision of the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for thiabendazole“ („Põhjendatud arvamus tiabendasooli jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta“). EFSA Journal (2016); 14(6): 4516.
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
II lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
III lisas jäetakse välja akrinatriini, metalaksüüli ja tiabendasooli käsitlevad veerud. |
(*1) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(**) |
Pestitsiidi ja koodi kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi. |
Metalaksüül, sh muud seda moodustavate isomeeride segud, k.a metalaksüül-M (isomeeride summa) (R)
R |
= |
jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul: metalaksüül – kood 100000, välja arvatud kood 1040000: metalaksüüli (isomeeride summa) ja selle 2,6-dimetüülaniliinijääki sisaldavate metaboliitide summa, väljendatuna metalaksüülina |
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli ja metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli ja metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli ja metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli ja metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüül-M'i jäägikatsete ja analüüsimeetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Jäägi ajutine piirnorm kehtib kuni 1. juuliks 2021. Pärast seda kuupäeva on jäägi piirnorm 0,05 (*) mg/kg, kui seda ei ole kättesaadavaid uusi andmeid arvesse võttes määrusega muudetud.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040) puhul, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et teave analüüsimeetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
Tiabendasool (R)
R |
= |
jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul:
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliidi bensimidasooli jääkide hulga kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliidi bensimidasooli säilivuse ja jääkide hulga kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliidi bensimidasooli säilivuse ja jääkide hulga kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040) puhul, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliidi bensimidasooli jääkide analüüsimeetodite ja hulga kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
Metalaksüül, sh muud seda moodustavate isomeeride segud, k.a metalaksüül-M (isomeeride summa) (R)
R |
= |
jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul: metalaksüül – kood 100000, välja arvatud kood 1040000: metalaksüüli (isomeeride summa) ja selle 2,6-dimetüülaniliinijääki sisaldavate metaboliitide summa, väljendatuna metalaksüülina |
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli ja metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli ja metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli ja metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüüli ja metalaksüül-M'i jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metalaksüül-M'i jäägikatsete ja analüüsimeetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Jäägi ajutine piirnorm kehtib kuni 1. juuliks 2021. Pärast seda kuupäeva on jäägi piirnorm 0,05 (*) mg/kg, kui seda ei ole kättesaadavaid uusi andmeid arvesse võttes määrusega muudetud.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040) puhul, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et teave analüüsimeetodite kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
Tiabendasool (R)
R |
= |
jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul:
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliidi bensimidasooli jääkide hulga kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliidi bensimidasooli säilivuse ja jääkide hulga kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliidi bensimidasooli säilivuse ja jääkide hulga kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040) puhul, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave metaboliidi bensimidasooli jääkide analüüsimeetodite ja hulga kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(*2) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(2) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
F |
= |
rasvas lahustuv |
Akrinatriin ja selle enantiomeer (F)
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete ja metabolismi kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jääkide piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see esitatakse hiljemalt 1. juuliks 2019, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040) puhul, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.
|
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/31 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1165,
20. aprill 2017,
millega kehtestatakse ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puuviljade tootjatele
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Venemaa valitsus kehtestas 7. augustil 2014 keelu teatavate toodete, sealhulgas puu- ja köögivilja importimiseks liidust Venemaa Föderatsiooni (edaspidi „Venemaa“). Kuna oluline eksporditurg ei olnud enam kättesaadav ja hinnad langesid märkimisväärselt, tekitas kõnealune keeld tõsise turuhäire ohu. 29. juunil 2016 pikendati kõnealust impordikeeldu kuni 2017. aasta lõpuni. |
(2) |
Sellele impordikeelule reageerimiseks võttis komisjon mitu ajutist erakorralist toetusmeedet. Need meetmed lisati komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) nr 913/2014, (2) mida seejärel pikendati ja tugevdati komisjoni delegeeritud määrustega (EL) nr 932/2014, (3) (EL) nr 1031/2014, (4) (EL) 2015/1369 (5) ja (EL) 2016/921 (6). |
(3) |
Lühiajaliste kultuuride tootmist on lihtsam kohandada ja seepärast saavad selliste kultuuride tootjad kiiremini turuolukorraga kohaneda. Liidu turu korrapärase järelevalve ja hindamise põhjal järeldas komisjon, et lühiajaliste kultuuride (köögiviljad ja mõned puuviljad) osas on olukord paranenud, kuna enamik Venemaa impordikeelust mõjutatud toodangust on ümbersuunatud ja hinnad on seega stabiliseerunud. |
(4) |
Kuna püsikultuuride (teatavad puuviljad) turg on jäigem ja selle kohandamine võtab kauem aega, ei ole turuolukord teatavate püsikultuuride jaoks veel piisaval määral paremaks muutunud. |
(5) |
Kirjeldatud olukorras püsib liidu turuhäirete reaalne oht teatavatele püsikultuuridele, nagu luuviljad, tsitrusviljad, õunad ja pirnid, ning asjakohaseid meetmeid tuleb võtta ja rakendada seni, kuni selline olukord kestab. |
(6) |
Seepärast valitseb liidu turul endiselt olukord, mille puhul määruse (EL) nr 1308/2013 kohased tavalised meetmed näivad olevat ebapiisavad. |
(7) |
Eespool nimetatud ajutisi erakorralisi meetmeid on seega jätkuvalt vaja ja neid tuleks teatavate püsikultuuride puhul pikendada ühe aasta võrra. |
(8) |
Liidu finantsabi andmisel tuleks võtta arvesse hinnangulisi koguseid, mida impordikeeld ikka veel mõjutab. Kõnealused kogused iga liikmesriigi kohta tuleks arvutada vastavalt turult kõrvaldatud toodete kogustele alates selliste ajutiste erakorraliste toetusmeetmete jõustumisest. Lisaks tuleks koguseid oluliselt vähendada, võttes arvesse asjaolu, et tootjatel on olnud rohkem aega kohanemiseks ja toodangu ümbersuunamiseks. |
(9) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmete kohaldamisalast tuleks välja jätta tooted, mille turult kõrvaldatud kogused olid 2016. aastal eriti väikesed, võrreldes varasemate kogustega, mida alates 2014. aasta keskpaigast turult kõrvaldati. Ajutised erakorralised meetmed peaksid seepärast hõlmama üksnes õunu, pirne, luuviljalisi ja tsitrusvilju. |
(10) |
Kui mõnes liikmesriigis on selliseid ajutisi erandlikke toetusmeetmeid konkreetse toote suhtes võetud väga vähe ning toetuse andmisega seotud halduskulud on seetõttu ebaproportsionaalselt suured, peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalus otsustada käesolevad määruses sätestatud meetmed võtmata jätta. |
(11) |
Käesoleva määrusega hõlmatud tooted, mis muidu oleks Venemaale eksporditud, on juba suunatud või eeldatakse, et need suunatakse teiste liikmesriikide turgudele. Samade toodete tootjad neis liikmesriikides, kes tavapäraselt oma tooteid Venemaale ei ekspordi, võivad ikkagi kokku puutuda tõsiste turuhäirete ja hindade langusega. Seepärast tuleks turgude täiendava stabiliseerimise eesmärgil teha liidu finantsabi kättesaadavaks kõigi liikmesriikide tootjatele selliste toodete osas, mis on hõlmatud käesoleva määrusega, kuid asjaomane kogus ei tohiks ületada 2 000 tonni liikmesriigi kohta. |
(12) |
Turult kõrvaldamine, saagi koristamata jätmine ja toorelt koristamine on tõhusad kriisiohjemeetmed puuvilja sellise ülejäägi puhul, mis on tingitud ajutistest ja ettenägematutest asjaoludest. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus jaotada neile määratud kogused ühe või mitme nimetatud meetme vahel, et olemasolevaid koguseid kõige tõhusamalt ära kasutada. |
(13) |
Nii nagu on ette nähtud delegeeritud määrusega (EL) nr 932/2014, tuleks ajutiselt loobuda kehtivast piirangust, mille kohaselt võib toetust saavate turult kõrvaldamiste osakaal olla kuni 5 % turustatud toodangu mahust. Liidu finantsabi tuleks seega anda ka siis, kui turult kõrvaldamiste osakaal ületab 5 % suurust ülemmäära. |
(14) |
Turult kõrvaldamiseks antav liidu finantsabi peaks põhinema komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 (7) XI lisas sätestatud vastavatel summadel, mis on ette nähtud tasuta jagamise eesmärgil ja muul sihtotstarbel turult kõrvaldamiseks. Selliste toodete maksimaalsed toetussummad, mille jaoks ei ole kõnealuses XI lisas summat kindlaks määratud, tuleks sätestada käesolevas määruses. |
(15) |
Pidades silmas erakorralisi turuhäireid ja tagamaks, et kõik puuviljatootjad saaksid liidult finantsabi, tuleks abi laiendada teatavatele puuviljatootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. |
(16) |
Selleks et soodustada turult kõrvaldatud puuvilja tasuta jagamist teatavatele organisatsioonidele, näiteks heategevusorganisatsioonidele ja koolidele, või mis tahes muuks liikmesriigi poolt heakskiidetud samaväärseks sihtotstarbeks, tuleks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas sätestatud maksimumsummasid kohaldada täies ulatuses ka nende tootjate suhtes, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. Kui turult kõrvaldamised leiavad aset muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks, peaksid asjaomased tootjad saama 50 % sätestatud maksimumsummadest. Sellega seoses peaksid tootjad, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, vastama samadele või sarnastele tingimustele kui tootjaorganisatsioonid. Seetõttu tuleks nii nende kui ka tunnustatud tootjaorganisatsioonide suhtes kohaldada määruse (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 asjaomaseid sätteid. |
(17) |
Tootjaorganisatsioonid on puuviljasektori selgroog, mistõttu on nad sobiv üksus, kelle kaudu tagada turult kõrvaldamiseks ette nähtud liidu finantsabi maksmine neile tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. Tootjaorganisatsioonid peaksid selleks, et tagada ajutise finantsabi maksmine tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, sõlmima nende tootjatega asjakohase lepingu. Kuna kõigis liikmesriikides ei ole tarnimise korraldamine puu- ja köögiviljaturul ühteviisi organiseeritud, on asjakohane võimaldada liikmesriigi pädeval asutusel maksta nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel liidu finantsabi otse tootjatele. |
(18) |
Käesolevas määruses peaksid liikmesriigid kindlaks määrama saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest ette nähtud hektaripõhise toetussumma nii, et see ei hõlmaks rohkem kui 90 % muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks tehtud kõrvaldamise suhtes kohaldatavast maksimaalsest toetussummast, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 XI lisas, või nende toodete eest, mille puhul ei ole kõnealuses lisas summat kehtestatud. Saagi koristamata jätmist tuleks toetada isegi siis, kui tavapärase tootmistsükli jooksul on asjaomaselt tootmisalalt kaubanduslikku toodangut saadud. |
(19) |
Kui on vaja hallata turule otsest mõju avaldavaid suuremaid koguseid, koondavad tootjaorganisatsioonid tarneid ja on võimelised tegutsema kiiremini kui tootjad, kes ei ole selliste organisatsioonide liikmed. Selleks et muuta käesoleva määrusega ettenähtud erakorraliste toetusmeetmete rakendamine tõhusamaks ja kiirendada turu stabiliseerimist, on asjakohane suurendada tunnustatud tootjaorganisatsioonidesse kuuluvatele tootjatele muuks kui tasuta jagamiseks antavat liidu finantsabi 75 %ni asjaomastest maksimumsummadest, mis on ette nähtud toetuseks muul sihtotstarbel turult kõrvaldamise puhul. |
(20) |
Nagu turult kõrvaldamise puhul tuleks liidu finantsabi saagi koristamata jätmiseks ja toorelt koristamiseks laiendada tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. Finantsabi peaks moodustama 50 % tootjaorganisatsioonidele kehtestatud maksimaalsetest toetussummadest. |
(21) |
Kuna tootjaid, kes ei ole tootjaorganisatsiooni liikmed, on palju ja kuna on vaja teha usaldusväärset ja teostatavat kontrolli, ei tuleks liidu finantsabi anda tootjaorganisatsiooni mittekuuluvatele tootjatele selliste puuviljade toorelt koristamiseks, mille tavapärane saagikoristus on juba alanud, või saagi koristamata jätmiseks, kui kaubanduslikku toodangut on saadud asjaomaselt tootmisalalt tavapärase tootmistsükli jooksul. Seega tuleks selliste tootjate suhtes, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, kohaldada määruse (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 asjaomaseid sätteid, mida kohaldatakse ka tunnustatud tootjaorganisatsioonide suhtes. |
(22) |
Liikmesriigi pädev asutus peaks maksma liidu finantsabi saagi koristamata jätmiseks ja toorelt koristamiseks otse tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. Nimetatud pädev asutus peaks maksma asjaomased summad tootjatele kooskõlas rakendusmäärusega (EL) nr 543/2011 ning asjaomaste siseriiklike eeskirjade ja menetlustega. |
(23) |
Tagamaks, et teatavate puuviljade tootjatele antavat liidu finantsabi kasutatakse sihtotstarbeliselt, ja liidu eelarve tõhusa kasutamise kindlustamiseks, peaksid liikmesriigid tegema mõistlikul määral kontrolli. Eelkõige tuleb teostada dokumentide, identsuse ja füüsilist kontrolli ning kohapealset kontrolli, mis hõlmab piisaval hulgal tooteid, piirkondi, tootjaorganisatsioone ja tootjaid, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed. |
(24) |
Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama tootjaorganisatsioonide ja organisatsioonidesse mittekuuluvate tootjate regulaarselt tehtud toimingutest. |
(25) |
Turule vahetu mõju avaldamiseks ja hindade stabiliseerimisele kaasa aitamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, milles käsitletakse liidu finantsabi selliste ajutiste toetusmeetmete jaoks, mida antakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 154 kohaselt tunnustatud puuviljasektori tootjaorganisatsioonidele ning tootjatele, kes ei ole nimetatud organisatsioonide liikmed.
Kõnealused ajutised liidu toetusmeetmed hõlmavad turult kõrvaldamist, saagi koristamata jätmist ja toorelt koristamist.
2. Lõikes 1 osutatud toetust kohaldatakse järgmiste puuviljasektori värskelt tarbimiseks ette nähtud toodete suhtes:
a) |
CN-koodi 0808 10 alla kuuluvad õunad; |
b) |
CN-koodi 0808 30 alla kuuluvad pirnid; |
c) |
CN-koodi 0809 40 05 alla kuuluvad ploomid; |
d) |
CN-koodide 0805 10 22, 0805 10 24 ja 0805 10 28 alla kuuluvad magusad apelsinid; |
e) |
CN-koodi 0805 22 00 alla kuuluvad klementiinid; |
f) |
CN-koodide 0805 21 10, 0805 29 00 and 0805 21 90 alla kuuluvad mandariinid, (sh tangeriinid ja satsumad), vilkingid jms tsitrushübriidid; |
g) |
CN-koodi 0805 50 10 alla kuuluvad sidrunid; |
h) |
CN-koodi 0809 30 alla kuuluvad virsikud ja nektariinid; |
i) |
CN-koodi 0809 29 00 alla kuuluvad maguskirsid; |
j) |
CN-koodi 0810 70 00 alla kuuluvad hurmaad. |
3. Lõikes 1 osutatud toetusmeetmed hõlmavad toiminguid, mis on teostatud ajavahemikul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni artikli 2 lõikes 1 sätestatud koguste täitumiseni igas asjaomases liikmesriigis või 30. juunini 2018, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
4. Kui teatavate toodete liidust Venemaale importimise olukord muutub enne 30. juunit 2018, võib komisjon käesolevat määrust vastavalt muuta või selle tühistada.
Artikkel 2
Maksimumkoguste määramine liikmesriikidele
1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud finantsabi toetusmeetmete jaoks antakse liikmesriikidele vastavalt I lisas sätestatud tootekogustele.
Kõnealune finantsabi tehakse kõigile liikmesriikidele kättesaadavaks ka artikli 1 lõikes 2 osutatud toodete turult kõrvaldamise, toorelt koristamise või koristamata jätmise eest, mille määrab kindlaks liikmesriik, tingimusel et asjaomane täiendav kogus ei ületa 2 000 tonni liikmesriigi kohta.
2. Arvestades lõikes 1 osutatud üldkoguseid liikmesriigi kohta, võivad liikmesriigid artikli 1 lõikes 2 osutatud iga toote puhul määrata kindlaks:
a) |
turult kõrvaldatavad kogused tasuta jagamiseks; |
b) |
turult kõrvaldatavad kogused muuks otstarbeks kui tasuta jagamiseks; |
c) |
toorelt koristamise ja koristamata jätmise vastava pindala. |
3. Kui liikmesriigis ajavahemikul 1. juulist 2016 kuni 30. juunini 2017 vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2016/921 turult tegelikult kõrvaldatud selliste toodete kogused, mille kategooria on määratletud kõnealuse määruse I lisas, on alla 5 % kõnealusele liikmesriigile eraldatud üldkogustest kõnealuse kategooria toodete puhul, võib liikmesriik otsustada jätta talle kõnealuse kategooria toodete puhul vastavalt I lisale eraldatud koguse kasutamata. Sel juhul peab asjaomane liikmesriik komisjonile oma otsusest teatama 31. oktoobriks 2017. Alates teate esitamisest ei ole asjaomases liikmesriigis kõnealusesse kategooriasse kuuluvate toodetega seotud turult kõrvaldamine, koristamata jätmine ja toorelt koristamine finantsabi jaoks rahastamiskõlblikud.
4. Lõike 1 teises lõigus osutatud 2 000 tonni suuruse koguse või osa sellest võivad liikmesriigid otsustada jätta kasutamata. Sel juhul peab asjaomane liikmesriik komisjonile oma otsusest teatama 31. oktoobriks 2017. Alates teate esitamisest ei ole asjaomases liikmesriigis turult kõrvaldamise, koristamata jätmise ja toorelt koristamise toimingud lõike 1 teises lõigus osutatud 2 000 tonni suuruse koguse piires finantsabi jaoks rahastamiskõlblikud.
Artikkel 3
Koguste määramine tootjatele
Liikmesriigid määravad artikli 2 lõikes 1 osutatud kogused tootjaorganisatsioonidele ja sellistele tootjatele, kes ei kuulu tootjaorganisatsiooni, taotluste esitamise järjekorra alusel.
Liikmesriigid võivad otsustada seada sisse teistsuguse koguste määramise süsteemi, tingimusel et loodud süsteem põhineb objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Selle jaoks võivad liikmesriigid võtta arvesse Venemaa impordikeelu mõju ulatust asjaomastele tootjatele.
Artikkel 4
Üldsätted selliste meetmete kohta, mida tootjaorganisatsioonid võtavad turult kõrvaldamise, koristamata jätmise ja toorelt koristamise eesmärgil
1. Toetust turult kõrvaldamiseks, koristamata jätmiseks ja toorelt koristamiseks, mida tootjaorganisatsioonid on teinud käesoleva määruse kohaselt, antakse tootjaorganisatsioonidele isegi siis, kui nende rakenduskavades või liikmesriikide riiklikes strateegiates ei sisaldu selliseid toiminguid.
Esimeses lõigus osutatud toetust ei võeta arvesse, kui arvutatakse ülemmäära, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikes 2.
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 32 lõiget 2 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 55 lõiget 4 ei kohaldata seoses käesoleva määruse kohase finantsabiga.
2. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 3 neljandas lõigus osutatud ühe kolmandiku suurust ülemmäära ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 66 lõike 3 punktis c osutatud rakendusfondi suurendamist 25 % ulatuses suurimast ülemmäärast ei kohaldata kulude suhtes, mis on seotud käesoleva määruse kohase turult kõrvaldamise, koristamata jätmise ja toorelt koristamisega.
3. Kooskõlas artiklitega 5 ja 7 tekkinud kulud moodustavad osa tootjaorganisatsioonide rakendusfondist.
4. Kui tootjaorganisatsiooni tunnustamine on peatatud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 114 lõikele 2, loetakse artiklite 6 ja 8 kohaldamisel kõnealuse tootjaorganisatsiooni liikmeid tootjateks, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed.
Artikkel 5
Finantsabi tootjaorganisatsioonidele turult kõrvaldamise eest
1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikes 4 ja rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 79 lõikes 2 osutatud 5 % suurust ülemmäära ei kohaldata käesoleva määruse kohaste toimingute suhtes.
2. Tootjaorganisatsioonidele turult kõrvaldamise eest antava finantsabi maksimumsummad on sätestatud II lisas.
3. Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikest 1 on muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks ette nähtud turult kõrvaldamiste eest antav finantsabi 75 % käesoleva määruse II lisas osutatud muuks sihtotstarbeks antava toetuse ülemmääradest.
Artikkel 6
Finantsabi turult kõrvaldamise eest tootjatele, kes ei ole tootjaorganisatsioonide liikmed
1. Tasuta jagamise eesmärgil turult kõrvaldamise eest antava finantsabi maksimumsummad tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, on sätestatud II lisas.
Muu kui tasuta jagamise eesmärgil turult kõrvaldamise eest antava finantsabi maksimumsummad tootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, on 50 % II lisas sätestatud summadest.
2. Tootjad, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, peavad sellise organisatsiooniga sõlmima lepingu kogu tarnitavate toodete koguse kohta. Tootjaorganisatsioonid võtavad arvesse kõiki mõistlikke taotlusi tootjatelt, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsioonide liikmed. Sõltumatute tootjate tarnitavad kogused peavad olema kooskõlas piirkondliku saagikuse ja asjaomase pindalaga.
Tootjatele, kes ei ole ühegi tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, maksab finantsabi tootjaorganisatsioon, kellega nad sellise lepingu on sõlminud.
Tegelikele kuludele vastavad summad, mis tekivad tootjaorganisatsioonidele kõnealuste toodete turult kõrvaldamise käigus, jätab tootjaorganisatsioon endale. Nende kulude tõendamiseks esitatakse arved.
3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu tootjate vähene organiseeritus asjaomases liikmesriigis, võivad liikmesriigid diskrimineerimist vältival viisil lubada tootjatel, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, lõikes 2 osutatud lepingu sõlmimise asemel esitada liikmesriigi pädevale asutusele teate tarnitava koguse kohta. Sellise teate puhul kohaldatakse mutatis mutandis rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklit 78. Sõltumatute tootjate tarnitavad kogused peavad olema kooskõlas piirkondliku saagikuse ja asjaomase pindalaga.
Sellisel juhul maksab liikmesriigi pädev asutus finantsabi otse tootjale. Selleks võtavad liikmesriigid vastu uusi või kohaldavad olemasolevaid siseriiklikke õigusakte või menetlusi.
4. Määrust (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 ning käesoleva määruse artiklit 4 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli suhtes.
Artikkel 7
Finantsabi tootjaorganisatsioonidele koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest
1. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõikest 4 määravad liikmesriigid kindlaks saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest ette nähtud hektaripõhised toetussummad, mis hõlmavad nii liidu finantsabi kui ka tootjaorganisatsioonide panust, nii et need ei hõlma üle 90 % muuks sihtotstarbeks kui tasuta jagamiseks ette nähtud turult kõrvaldamiste suhtes kohaldatavatest toetussummadest, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas. Toorelt koristamise toetus hõlmab üksnes tooteid, mis on füüsiliselt põllul ja mis tegelikult koristatakse toorelt.
Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 34 lõikest 4 on liidu finantsabi koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest 75 % summadest, mille liikmesriik on esimese lõigu kohaselt kindlaks määranud.
2. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõike 3 esimesest lõigust võib kohaldada kõnealuse määruse artikli 84 lõike 1 punktis b osutatud koristamata jätmise meetmeid isegi siis, kui kaubanduslik toodang asjaomaselt alalt on koristatud tavapärase tootmistsükli jooksul. Sellisel juhul vähendatakse proportsionaalselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetussummasid, võttes arvesse juba koristatud toodangut, mis on kindlaks tehtud asjaomaste tootjaorganisatsioonide laoarvestuse ja finantskontode põhjal.
Artikkel 8
Finantsabi saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest tootjatele, kes ei ole tootjaorganisatsioonide liikmed
1. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõikest 3 kohaldatakse järgmist:
a) |
toorelt koristamise toetus hõlmab ainult neid tooteid, mis on füüsiliselt põldudel, mis tegelikult koristatakse toorelt ja mille tavapärane koristamine ei ole alanud; |
b) |
koristamata jätmise meetmeid ei võeta, kui asjaomaselt tootmisalalt on kaubanduslik toodang koristatud tavapärase tootmistsükli jooksul; |
c) |
toorelt koristamist ja saagi koristamata jätmist ei tohi mingil juhul kohaldada ühe ja sama toote ning sama ala suhtes. |
2. Finantsabi saagi koristamata jätmise ja toorelt koristamise eest on 50 % summadest, mis liikmesriigid on kehtestanud vastavalt artikli 7 lõikele 1.
3. Tootjad, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed, saadavad liikmesriigi pädevale asutusele asjakohase teate vastavalt liikmesriigi poolt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõike 1 punkti a kohaselt vastu võetud üksikasjalikele sätetele.
4. Liikmesriigi pädev asutus maksab finantsabi otse tootjale. Selleks võtavad liikmesriigid vastu uusi või kohaldavad olemasolevaid siseriiklikke õigusakte või menetlusi.
5. Määrust (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli suhtes.
Artikkel 9
Turult kõrvaldamise ning koristamata jätmise ja toorelt koristamise kontroll
1. Artiklites 5 ja 6 osutatud turult kõrvaldamise suhtes kohaldatakse:
a) |
esimese astme kontrolli kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 108. Selline kontroll hõlmab vähemalt 10 % turult kõrvaldatud toodete kogusest ja vähemalt 10 % tootjaorganisatsioonidest, kes saavad käesoleva määruse artiklis 5 osutatud finantsabi. Artikli 6 lõikes 3 osutatud turult kõrvaldamise puhul hõlmab esimese astme kontroll siiski 100 % turult kõrvaldatud toodete kogusest; |
b) |
teise astme kontrolli kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 109. Kohapealne kontroll hõlmab vähemalt 40 % üksustest, mille suhtes kohaldatakse esimese astme kontrolli, ja vähemalt 5 % turult kõrvaldatud toodete kogusest. |
2. Artiklites 7 ja 8 osutatud koristamata jätmise ja toorelt koristamise suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 110 sätestatud kontrolli ja tingimusi, välja arvatud nõuet, et saak ei tohi olla osaliselt koristatud, kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud erandit. Kontroll hõlmab vähemalt 25 % asjaomastest tootmisaladest.
Artiklis 8 osutatud koristamata jätmise ja toorelt koristamise puhul kontrollitakse 100 % asjaomastest tootmisaladest.
Artikkel 10
Finantsabi taotlemine ja väljamaksmine
1. Artiklites 5 ja 7 osutatud finantsabi saamiseks esitavad tootjaorganisatsioonid taotluse 31. juuliks 2018.
2. Tootjad, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed ega ole sõlminud lepingut tunnustatud tootjaorganisatsiooniga, esitavad ise 31. juuliks 2018 liikmesriigi määratud pädevatele asutustele taotluse artiklites 6 ja 8 osutatud finantsabi saamiseks.
3. Finantsabi saamise taotlustega peavad kaasas olema tõendavad dokumendid, milles põhjendatakse liidu asjaomase finantsabi suurust, ja kirjalik kinnitus, et taotleja ei ole saanud ega saa käesoleva määruse alusel toetuskõlblikuna käsitatavate toimingute eest muud liidu ega riiklikku toetust ega kindlustuspoliisi alusel antavat hüvitist.
Artikkel 11
Teated
1. Iga kuu esimesel päeval kuni 1. oktoobrini 2018 teatavad liikmesriigid komisjonile iga toote kohta järgmised andmed:
a) |
tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud kogused; |
b) |
muul sihtotstarbel kui tasuta jagamiseks turult kõrvaldatud kogused; |
c) |
toorelt koristamise ja koristamata jätmise ekvivalentne pindala; |
d) |
punktides a, b ja c osutatud koguste ja pindalade puhul kantud kulud kokku. |
Teadetes antakse teada ainult tehtud toimingutest.
Kõnealuste teadete puhul kasutavad liikmesriigid vajadusest lähtuvalt III lisas esitatud teabevorme.
2. Esimese teate koostamisel teatavad liikmesriigid komisjonile toetussummad, mis nad on kindlaks määranud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 79 lõikele 1 või artikli 85 lõikele 4 ning käesoleva määruse artiklitele 5 ja 8, kasutades vajadusest lähtuvalt IV lisas esitatud teabevorme.
Artikkel 12
Liidu finantsabi maksmine
Liikmesriikide kulud seoses käesoleva määruse kohaste maksetega on liidu finantsabi jaoks rahastamiskõlblikud üksnes siis, kui need on välja makstud 30. septembriks 2018.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. aprill 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Komisjoni 21. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 913/2014, millega kehtestatakse ajutised erakorralised toetusmeetmed virsiku- ja nektariinitootjate jaoks (ELT L 248, 22.8.2014, lk 1).
(3) Komisjoni 29. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 932/2014, millega kehtestatakse ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puu- ja köögiviljade tootjate jaoks ning muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 913/2014, (ELT L 259, 30.8.2014, lk 2).
(4) Komisjoni 29. septembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1031/2014, millega kehtestatakse täiendavad ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puu- ja köögiviljade tootjatele (ELT L 284, 30.9.2014, lk 22).
(5) Komisjoni 7. augusti 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1369, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1031/2014, millega kehtestatakse täiendavad ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puu- ja köögiviljade tootjatele (ELT L 211, 8.8.2015, lk 17).
(6) Komisjoni 10. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2016/921, millega kehtestatakse täiendavad ajutised erakorralised toetusmeetmed teatavate puu- ja köögiviljade tootjatele (ELT L 154, 11.6.2016, lk 3).
(7) Komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).
I LISA
Toodete maksimumkogused liikmesriigi kohta (artikli 2 lõige 1)
(tonnides) |
||||
Liikmesriik |
Õunad ja pirnid |
Ploomid |
Apelsinid, klementiinid, mandariinid ja sidrunid |
Virsikud ja nektariinid |
Belgia |
21 845 |
|
|
|
Saksamaa |
1 615 |
|
|
|
Kreeka |
680 |
4 165 |
2 040 |
5 355 |
Hispaania |
1 955 |
1 275 |
14 110 |
9 775 |
Prantsusmaa |
3 060 |
|
|
|
Horvaatia |
510 |
|
850 |
|
Itaalia |
4 505 |
3 910 |
850 |
2 380 |
Küpros |
|
|
3 060 |
|
Madalmaad |
5 865 |
|
|
|
Austria |
510 |
|
|
|
Poola |
75 565 |
425 |
|
510 |
Portugal |
935 |
|
|
|
II LISA
Turult kõrvaldamise toetuste maksimumsummad (Artiklid 5 ja 6)
Toode |
Maksimumtoetus (eurot/100 kg) |
|
Tasuta jagamiseks |
Muudeks sihtotstarveteks |
|
Õunad |
16,98 |
13,22 |
Nektariinid |
26,90 |
26,90 |
Virsikud |
26,90 |
26,90 |
Pirnid |
23,85 |
15,90 |
Apelsinid |
21,00 |
21,00 |
Mandariinid |
19,50 |
19,50 |
Klementiinid |
22,16 |
19,50 |
Satsumad |
19,50 |
19,50 |
Sidrunid |
23,99 |
19,50 |
Ploomid |
34,00 |
20,40 |
Hurmaad |
21,02 |
14,01 |
Kirsid |
48,14 |
32,09 |
III LISA
Artikli 11 lõikes 1 osutatud teadete vormid
TEADE TURULT KÕRVALDAMISE KOHTA – TASUTA JAGAMINE
Liikmesriik: … |
Hõlmatav periood: … |
Kuupäev: … |
Toode |
Tootjaorganisatsioonid |
Sõltumatud tootjad |
Üldkogused (t) |
Liidu finantsabi kokku (eurodes) |
||||||||
Kogused (t) |
Liidu finantsabi (eurodes) |
Kogused (t) |
Liidu finantsabi (eurodes) |
|||||||||
Turult kõrvaldamine |
Transport |
Sorteerimine ja pakendamine |
Kokku |
Turult kõrvaldamine |
Transport |
Sorteerimine ja pakendamine |
Kokku |
|||||
(a) |
(b) |
(c) |
(d) |
(e) = (b) + (c) + (d) |
(f) |
(g) |
(h) |
(i) |
(j) = (g) + (h) + (i) |
(k) = (a) + (f) |
(l) = (e) + (j) |
|
Õunad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Pirnid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õunad ja pirnid kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ploomid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ploomid kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Apelsinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Klementiinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mandariinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sidrunid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tsitrusviljad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Virsikud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Nektariinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Virsikud ja nektariinid kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirsid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hurmaad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus: iga teate kohta täidetakse üks Exceli tabel. |
TEADE TURULT KÕRVALDAMISE KOHTA – MUUD SIHTOTSTARBED
Liikmesriik: … |
Hõlmatav periood: … |
Kuupäev: … |
Toode |
Tootjaorganisatsioonid |
Sõltumatud tootjad |
Üldkogused (t) |
Liidu finantsabi kokku (eurodes) |
||
Kogused (t) |
Liidu finantsabi (eurodes) |
Kogused (t) |
Liidu finantsabi (eurodes) |
|||
(a) |
(b) |
(c) |
(d) |
(e) = (a) + (c) |
(f) = (b) + (d) |
|
Õunad |
|
|
|
|
|
|
Pirnid |
|
|
|
|
|
|
Õunad ja pirnid kokku |
|
|
|
|
|
|
Ploomid |
|
|
|
|
|
|
Ploomid kokku |
|
|
|
|
|
|
Apelsinid |
|
|
|
|
|
|
Klementiinid |
|
|
|
|
|
|
Mandariinid |
|
|
|
|
|
|
Sidrunid |
|
|
|
|
|
|
Tsitrusviljad kokku |
|
|
|
|
|
|
Virsikud |
|
|
|
|
|
|
Nektariinid |
|
|
|
|
|
|
Virsikud ja nektariinid kokku |
|
|
|
|
|
|
Kirsid |
|
|
|
|
|
|
Hurmaad |
|
|
|
|
|
|
Muu kokku |
|
|
|
|
|
|
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
Märkus: iga teate kohta täidetakse üks Exceli tabel. |
TEADE SAAGI KORISTAMATA JÄTMISE JA TOORELT KORISTAMISE KOHTA
Liikmesriik: … |
Hõlmatav periood: … |
Kuupäev: … |
Toode |
Tootjaorganisatsioonid |
Sõltumatud tootjad |
Üldkogus (t) |
Liidu finantsabi kokku (eurodes) |
||||
Pindala (ha) |
Kogused (t) |
Liidu finantsabi (eurodes) |
Pindala (ha) |
Kogused (t) |
Liidu finantsabi (eurodes) |
|||
(a) |
(b) |
(c) |
(d) |
(e) |
(f) |
(g) = (b) + (e) |
(h) = (c) + (f) |
|
Õunad |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pirnid |
|
|
|
|
|
|
|
|
Õunad ja pirnid kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
Ploomid |
|
|
|
|
|
|
|
|
Ploomid kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
Apelsinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
Klementiinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mandariinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sidrunid |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tsitrusviljad kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
Virsikud |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nektariinid |
|
|
|
|
|
|
|
|
Virsikud ja nektariinid kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirsid |
|
|
|
|
|
|
|
|
Hurmaad |
|
|
|
|
|
|
|
|
Muu kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
Märkus: Iga teate kohta täidetakse üks Exceli tabel. |
IV LISA
Artikli 11 lõikes 2 osutatud esimese teatega koos saadetavate teadete vormid
TURULT KÕRVALDAMINE – MUUD SIHTOTSTARBED
Maksimaalsed toetussummad, mille liikmesriigid on kindlaks määranud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 79 lõikele 1 ja käesoleva määruse artiklile 5
Liikmesriik: … |
Kuupäev: … |
Toode |
Tootjaorganisatsiooni panus (eurot/100 kg) |
Liidu finantsabi (eurot/100 kg) |
Õunad |
|
|
Pirnid |
|
|
Ploomid |
|
|
Apelsinid |
|
|
Klementiinid |
|
|
Mandariinid |
|
|
Sidrunid |
|
|
Virsikud |
|
|
Nektariinid |
|
|
Kirsid |
|
|
Hurmaad |
|
|
SAAGI KORISTAMATA JÄTMINE JA TOORELT KORISTAMINE
Maksimaalsed toetussummad, mille liikmesriigid on kindlaks määranud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 85 lõikele 4 ja käesoleva määruse artiklile 7
Liikmesriik: … |
Kuupäev: … |
Toode |
Avamaal |
Kasvuhoones |
||
Tootjaorganisatsiooni panus (eurot/ha) |
Liidu finantsabi (eurot/ha) |
Tootjaorganisatsiooni panus (eurot/ha) |
Liidu finantsabi (eurot/ha) |
|
Õunad |
|
|
|
|
Pirnid |
|
|
|
|
Ploomid |
|
|
|
|
Apelsinid |
|
|
|
|
Klementiinid |
|
|
|
|
Mandariinid |
|
|
|
|
Sidrunid |
|
|
|
|
Virsikud |
|
|
|
|
Nektariinid |
|
|
|
|
Kirsid |
|
|
|
|
Hurmaad |
|
|
|
|
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/47 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1166,
26. juuni 2017,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. juuni 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
||||||||
(1) |
(2) |
(3) |
||||||||
Risttahukakujuline elektriseade (nn videomuundur) mõõtmetega umbes 17 × 14 × 4 cm. Seadmel on järgmised pesad:
Seade on ette nähtud videosignaali muundamiseks SDI-vormingust HDMI-vormingusse. RJ-45-liides võimaldab seadet ühendada Ethernetiga ainult selleks, et uuendada tarkvara ja saada nende uuenduste tegemiseks vajalikku elektrienergiat (toide Etherneti kaudu (PoE)). |
8543 70 90 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XVI jaotise märkusega 3 ning CN-koodide 8543 , 8543 70 ja 8543 70 90 sõnastusega. RJ-45-liides (sidefunktsioon Etherneti kaudu) on põhifunktsiooni (video muundamise) abifunktsioon, sest selle eesmärk on üksnes uuenduste vastuvõtmine, kuna liidese kaudu videosignaali ei edastata. Seetõttu ei või toodet klassifitseerida rubriiki 8517 . Järelikult tuleb seade klassifitseerida CN-koodi 8543 70 90 alla kui grupis 85 mujal nimetamata muud elektriseadmed ja -aparaadid, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone. |
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/50 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1167,
26. juuni 2017,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. juuni 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
(1) |
(2) |
(3) |
Silmkoelisest kangast (61 % nailonit, 20 % elastaani, 12 % puuvilla, 7 % viskoosi) rinnahoidja, millel on reguleeritava pikkusega laiad polsterdatud õlapaelad, mis on paigutatud rinna keskosast ülespoole, eelvormitud rinnakausid ja elastne osa aluse seljataguses osas. Õlapaeltel ja kaussidel on tikitud kaunistus ning ees keskel on kaunistuslips. Toode kinnitatakse reguleeritava öös-haak-kinnisega. Rinnahoidjal on kaussides vooder, millel on külgedel avad polstri lisamiseks, et rindu rõhutada (esteetiline eesmärk), või rinnaproteesi sissepanemiseks kirurgiliselt eemaldatud rinna asemele. Vt fotod (*1). |
6212 10 90 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 6212 , 6212 10 ja 6212 10 90 sõnastusega. Tootel on rubriiki 6212 kuuluva rinnahoidja objektiivsed omadused (vorm ja konstruktsioon); see rubriik hõlmab igat liiki rinnahoidjaid (vt ka harmoneeritud süsteemi selgitavad märkused rubriigi 6212 kohta, 2. lõik, punkt 1). Kuigi toodet võivad kanda ka naised, kelle rind on kirurgiliselt eemaldatud, ei saa toodet klassifitseerida rubriiki 9021 kuuluvaks ortopeediliseks abivahendiks või proteesi osaks või tarvikuks, kuna importimise ajal on tootel rubriiki 6212 kuuluva rinnahoidja objektiivsed omadused, mis ei osuta lõppkasutamisele (esteetiliseks või meditsiiniliseks otstarbeks). Külgedel olevad avad ei muuda rinnahoidjat rubriiki 9021 kuuluvaks tooteks, kuna neid saab kasutada nii proteesi sissepanemiseks, kui rind on kirurgiliselt eemaldatud, kui ka polstri lisamiseks, et rindu rõhutada (esteetiline eesmärk). Ka laiad õlapaelad, mis on paigutatud rinna keskosast ülespoole, on rubriiki 6212 kuuluvate suurema kausiga rinnahoidjate ühine tunnus. Seepärast tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 6212 10 90 alla kuuluvaks rinnahoidjaks. |
(*1) Fotod on üksnes illustratsiooniks.
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/53 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1168,
26. juuni 2017,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. juuni 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
(1) |
(2) |
(3) |
Plastist (polüvinüülkloriid (PVC)) rõngakujuline toode (nn rooliratta kateläbimõõduga 38 cm. Toode on kavandatud mootorsõiduki rooliratta katmiseks, et parandada selle väljanägemist, kaitsta rooliratast higi ja kasutamisest tuleneva kulumise eest ning kaitsta käsi liiga kuuma või külma rooliratta eest. Vt pilti (*1). |
3926 90 97 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 3926 , 3926 90 ja 3926 90 97 sõnastusega. Toodet ei või klassifitseerida alamrubriiki 8708 94 kui rooliratta osa, sest toode ei ole rooliratta funktsiooni seisukohast hädavajalik. Samuti ei või toodet klassifitseerida alamrubriiki 8708 99 kui rubriikidesse 8701 –8705 kuuluvat mootorsõiduki muud osa või tarvikut, kuna toode ei ole mootorsõiduki toimimise seisukohast hädavajalik, sellega ei tehta mootorsõidukit sobivaks mingiks konkreetseks tegevuseks, laiendata selle kasutusvõimalusi ega võimaldata sooritada mingit põhifunktsiooniga seotud eritegevust (vt kohtuasi C-152/10, Unomedical, ECLI:EU:C:2011:402, punktid 29 ja 36). Seepärast tuleb toode selle koostismaterjali (plast) järgi klassifitseerida muu plastist tootena CN-koodi 3926 90 97 alla. |
(*1) Foto on üksnes illustreeriv.
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/56 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1169,
26. juuni 2017,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. juuni 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
(1) |
(2) |
(3) |
Toode on pallikujuline tahke želatiinkestaga värvikuul (nn paintball), mis sisaldab vee baasil valmistatud värvainet. Toode on kavandatud kasutamiseks kuulina paintball'i püssis (õhupüss, kus kuuli algkiirus on 91 m/s) paintball'i meeskonnamängus. Vt pildid (*1). |
9306 90 90 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 95 märkuse 1 punktiga s ning CN-koodide 9306 , 9306 90 ja 9306 90 90 sõnastusega. Toode on kavandatud kasutamiseks kuulina paintball'i püssis, mis on rubriiki 9304 kuuluv õhupüss tulenevalt selle märkimisväärsest algkiirusest (vt komisjoni määrus (EÜ) nr 242/96 (EÜT L 31, 9.2.1996, lk 16). Värvikuulid on haavlite ja nooltega sarnane laskemoon, mida kasutatakse õhupüssis. Seepärast on värvikuul teist liiki laskemoon (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 9306 , punkt A, alapunkt 3). Seepärast ei või toodet klassifitseerida gruppi 95 lähtuvalt selle grupi märkuse 1 punktist s. Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 9306 90 90 alla kui muud kuulid. |
(*1) Pildid on üksnes illustreerivad.
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/59 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1170,
26. juuni 2017,
teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist. |
(2) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks. |
(3) |
Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest. |
(4) |
On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.
Artikkel 2
Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 26. juuni 2017
Komisjoni nimel
presidendi eest
maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi
peadirektor
Stephen QUEST
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).
LISA
Kauba kirjeldus |
Klassifikatsioon (CN-kood) |
Põhjendus |
(1) |
(2) |
(3) |
Sõrmeotsale kinnitatav patareitoitel kompaktseade (nn pulssoksümeeter), milles on ühendatud elektronprotsessor, valgusdioodipaar (LED), fotodiood ja eri kuvarežiime võimaldav leedkuvar. Seadmel on patarei tühjenemise indikaator alarmfunktsioon pulsi kiire või aeglase löögisageduse või vere hapnikuga küllastatuse jaoks ja näpitsklemm sõrme külge kinnitamiseks. Seadet kasutatakse mitteinvasiivse meetodina isiku vere hapnikuga küllastatuse jälgimiseks ning optilise kiirguse abil pulsi mõõtmiseks. Sõrme külge kinnitatuna saadavad valgusdioodid valgust kahel eri lainepikkusel läbi sõrme fotodioodile. Seade mõõdab absorptsiooni muutumist kummalgi lainepikkusel ning määrab/arvutab seejärel hapnikuga küllastatuse ja pulsisageduse. Seadet saab kasutada professionaalses arstipraktikas ning uurimistegevuses, spordis, äris jne (nt hapnikukambrid, hapnikuvaeses atmosfääris ekstreemne mägironimine, süvameresukeldumine; seda kasutavad piloodid, tuletõrjujad, astronaudid jne). Vt pilti (*1). |
9018 19 10 |
Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 9018 , 9018 19 ja 9018 19 10 sõnastusega. Seade kuulub rubriiki 9018 , mis hõlmab väga laialdast hulka instrumente ja abivahendeid, mis põhilises enamuses on kasutusel üksnes professionaalses arstipraktikas haiguse vältimiseks, raviks või operatsiooniks jne. Sellesse rubriiki klassifitseeritud instrumendid ja abivahendid võivad olla varustatud optiliste seadmetega; need võivad kasutada ka elektrit (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 9018 ). Kuigi seda liiki seadmeid võivad kasutada ka mitteprofessionaalid, kasutatakse seda eelkõige meditsiiniliseks otstarbeks, kuna see annab teavet elutähtsate kehafunktsioonide kohta, mis võib vajada spetsialistide täiendavat analüüsi. Toodet ei või klassifitseerida rubriiki 9027 kui optilist kiirgust kasutavat instrumenti ja seadet füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks. Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 9018 19 10 alla kui meditsiiniinstrumendid ja -seadmed kahe või enama parameetri samaaegseks jälgimiseks. |
(*1) Foto on üksnes illustreeriv.
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/62 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1171,
30. juuni 2017,
millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini impordi suhtes
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
A. MENETLUS
1. Kehtivad meetmed
(1) |
Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 457/2011 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit melamiini impordi suhtes. |
(2) |
Meetmed kehtestati kindlasummalise tollimaksuna 415 eurot tonni kohta kogu Hiina RVst pärit impordile, välja arvatud kolme koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja puhul, kellele määrati minimaalne impordihind 1 153 eurot tonni kohta. |
2. Aegumise läbivaatamise taotlus
(3) |
Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (4) artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kehtivate meetmete aegumise läbivaatamine. |
(4) |
Nimetatud taotluse esitasid kolm liidu tootjat: Borealis Agrolinz Melamine GmbH, OCI Nitrogen BV ja Grupa Azoty Zaklady Azotow Pulawy SA (edaspidi „taotluse esitajad“). Nende toodang moodustas üle 50 % liidu melamiini kogutoodangust 2015. aastal. |
(5) |
Taotlus põhines väitel, et kehtivate meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise. |
3. Aegumise läbivaatamise algatamine
(6) |
Olles otsustanud, et tõendeid on piisavalt, andis komisjon 11. mail 2016Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (5) (edaspidi „algatamisteade“) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2. |
4. Uurimine
4.1. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood
(7) |
Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. aprillist 2015 kuni 31. märtsini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“). |
4.2. Uurimisega seotud isikud
(8) |
Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Hiina RV eksportivatele tootjatele, teadaolevatele importijatele ning kauplejatele ja nende ühendustele, teadaolevalt seotud kasutajatele ning eksportiva riigi esindajatele. |
(9) |
Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused. |
(10) |
Komisjoni talitused võimaldasid menetluse algetapis ärakuulamise ühele huvitatud isikule, nimelt Hiina rahvusvahelise kaubanduse edendamise nõukogule (China Council for the Promotion of International Trade, edaspidi „CCPIT“). Ärakuulamise eest vastutav ametnik kuulas sama huvitatud isiku teist korda ära pärast lõplike järelduste avalikustamist 4. mail 2017. |
4.3. Väljavõtteline uuring
(11) |
Komisjon märkis algatamisteates, et kooskõlas alusmääruse artikliga 17 kavatseb ta teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu, juhul kui endast teada andvate huvitatud isikute arv peaks kujunema suureks. |
— Hiina RV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring
(12) |
Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Hiina RV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon liidu juures tegutseval Hiina RV esindusel teha kindlaks ülejäänud Hiina eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja nendega ühendust võtta. |
(13) |
Ükski Hiina RV eksportiv tootja ei vastanud väljavõttelise uuringu küsimustikule ega otsustanud aegumise läbivaatamises koostööd teha. Seega ei tehtud käesolevas menetluses Hiina eksportivate tootjate väljavõttelist uuringut. |
— Liidu tootjate väljavõtteline uuring
(14) |
Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Püsiandmevormile vastasid kolm liidu tootjat, kes olid ka taotluse esitajad, samal ajal kui kaks teist liidu tootjat ei teinud uurimises koostööd. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustas komisjon valimi melamiini suurima tüüpilise müügi- ja tootmismahu alusel. Esialgsesse valimisse kuulusid kolm koostööd tegevat liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 80 % liidu hinnangulisest kogutoodangust 2015. aastal. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei laekunud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks. |
— Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring
(15) |
Et teha kindlaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui see nii on, siis moodustada valim, paluti kõikidel teadaolevatel importijatel/turustajatel täita algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu küsimustik. |
(16) |
Väljavõttelise uuringu küsimustikule vastas ainult üks importija ning seepärast ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks. |
4.4. Küsimustikud ja kontrollkäigud
(17) |
Komisjon kogus andmed ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. |
(18) |
Komisjon saatis küsimustikud kahele tootjale võrdlusriigis, kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, ühele sõltumatule importijale ja 69 teadaolevale kasutajale liidus. |
(19) |
Vastused küsimustikule saadi kahelt võimaliku võrdlusriigi tootjalt, kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt ja neljalt kasutajalt. |
(20) |
Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:
|
B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
1. Vaatlusalune toode
(21) |
Vaatlusalune toode on Hiina RVst pärit melamiin, mis praegu kuulub CN-koodi 2933 61 00 alla. |
(22) |
Melamiin on valge kristalliline pulber, mida toodetakse valdavalt uureast ja kasutatakse peamiselt laminaatides, puiduliimides, vormisegudes ning paberi ja tekstiili töötlemise vahendites. |
2. Samasugune toode
(23) |
Vaatlusalusel tootel ja võrdlusriigi Jaapani siseturul toodetaval ja müüdaval melamiinil ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdaval melamiinil leiti olevat samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja kasutusviisid. |
(24) |
Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et need tooted on alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused. |
C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS
(25) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon kõigepealt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RV poolse dumpingu jätkumine või kordumine. |
1. Hiina RV koostöö
(26) |
Läbivaatamismenetluse algatamise ajal paluti kõikidel teadaolevatel Hiina eksportivatel tootjatel (71 äriühingut või äriühingute kontserni) endast teada anda ja esitada vastused algatamisteatele lisatud väljavõttelise uuringu küsimustikule. Ükski Hiina äriühing aga ei reageerinud läbivaatamismenetluse algatamisele ega otsustanud mõnes järgmises menetlusetapis koostööd teha. |
(27) |
Ainus Hiina-poolne vastus oli CCPITi esildis, millele hiljem järgnes ärakuulamine. |
(28) |
Taotluse esitajad vaidlustasid CCPITi staatuse huvitatud isikuna. Oma esildises väitsid taotluse esitajad, et CCPIT ei ole vaatlusaluse toote eksportija ega selliste eksportijate ühendus ning seega tuleks tema märkused üldse tähelepanuta jätta. |
(29) |
CCPIT (mida tuntakse ka Hiina rahvusvahelise kaubanduse kojana (China Chamber of International Commerce – CCOIC) koosneb muu hulgas ettevõtetest ja organisatsioonidest, mis esindavad Hiina majandus- ja kaubandussektorit. Seega saab seda käsitada ka eksportijate, sealhulgas vaatlusaluse toote eksportijate ühendusena. Pärast lõplike järelduste avalikustamist kinnitas CCPIT, et koja liikmete hulgas on üheksa melamiinitootjat. Peale selle hõlmavad CCPITi põhikirjakohased ülesanded kolmandates riikides olevate Hiina ettevõtete ja üksikisikute organiseerimist, abistamist ja nende nimel tegutsemist sellistes menetlustes nagu dumpinguvastased menetlused. Eespool kirjeldatut arvesse võttes kohtles komisjon CCPITi huvitatud isikuna, nagu ka varasemates dumpinguvastastes menetlustes (6). |
2. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumping
a) Võrdlusriik
(30) |
Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb normaalväärtus määrata kolmanda turumajandusliku riigi (edaspidi „võrdlusriik“) siseturul makstud või makstava kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. |
(31) |
Esialgses uurimises valis komisjon võrdlusriigiks Indoneesia. 2011. aastal suleti aga koostööd tegeva Indoneesia tootja tootmisrajatis. Kuna kõnealune äriühing oli ainus melamiinitootja Indoneesias, ei saanud seda riiki võimaliku võrdlusriigina enam arvesse võtta. |
(32) |
Oma taotluses tegid taotluse esitajad ettepaneku kasutada võrdlusriigina Ameerika Ühendriike. Sellest tulenevalt kasutasid taotluse esitajad oma taotluses dumpingumarginaali esialgseks arvutamiseks arvutuslikku normaalväärtust Ameerika Ühendriikide turul. Võttes aga arvesse, et Ameerika Ühendriikides on ainult üks omamaine melamiinitootja, keda praegu kaitsevad väga ranged dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed, otsustas komisjon otsida alternatiivse võrdlusriigi, olenemata asjaolust, et Ameerika Ühendriikide tootja oli nõus koostööd tegema ja vastas küsimustikule. |
(33) |
Algatamisteates nähti ette võimalus kasutada võrdlusriigina ka teisi melamiini tootvaid riike, nimelt Indiat, Iraani, Jaapanit, Katari, Venemaad ning Trinidadi ja Tobagot. Pärast praeguse läbivaatamismenetluse algatamist võttis komisjon ühendust kaheksa kõnealustes riikides asuva äriühinguga. Ainult üks äriühing – Jaapani Nissan Chemical Industries Ltd. – nõustus tegema koostööd võrdlusriigi tootjana ja esitas küsimustikule vastused, mida seejärel kohapeal kontrolliti. |
(34) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et avalikust toimikust ei ole võimalik leida mingeid andmeid vaatlusaluse toote teise Jaapani eksportiva tootjaga ühenduse võtmise kohta ning seepärast ei saanud CCPIT kontrollida, kas kõnealune Jaapani äriühing oli menetluses koostöö tegemisest tõepoolest keeldunud. |
(35) |
Sellega seoses selgitas komisjon, et ta võttis kõikide võimalike võrdlusriikide tootjatega ühendust vähemalt kahel korral (15. juulil ja 16. septembril 2016) ning kõikidele neile saadeti küsimustiku pimekoopia. Kirjavahetust ei esitatud aga avalikus toimikus, samuti ei avalikustatud teistele kõnealuseid e-posti aadresse, (7) sest asjaomased tootjad on konkurendid. Kinnitatakse, et vaatlusaluse toote teiselt Jaapani tootjalt ei saadud mingit vastust. |
(36) |
Komisjon pidas Jaapanit sobivaks võrdlusriigiks, võttes arvesse riigi siseturu suurust ja konkurentsi sellel turul. Jaapanis on kaks omamaist tootjat ja ka impordil on oluline turuosa (hinnanguliselt 12 %). Mõlemad Jaapani tootjad tegelevad ka ekspordiga, seega peavad nende kulud ja hinnad suutma rahvusvaheliselt konkureerida. Riik ei ole kaitstud kõrgete tollimaksudega. Tollimaksud on 3,1 % WTO liikmetele, ent 0 % üldise soodustuste süsteemi alusel, mida kohaldatakse ka Hiina RV suhtes, kes on suurim Jaapani turule eksportija. Praegu ei kehti ka mingeid kaubanduse kaitsemeetmeid. |
(37) |
Eespool esitatut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et Jaapan on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik. |
(38) |
CCPIT vaidlustas võrdlusriigi metoodika normaalväärtuse kui sellise kindlaksmääramisel, väites, et Hiina WTOga ühinemise protokolli 15. jagu on alates 11. detsembrist 2016 aegunud. Seega tuleks Hiina eksportivate tootjate puhul arvutada normaalväärtus nende enda omamaiste hindade ja/või kulude põhjal. |
(39) |
Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kuna algatamisteade avaldati 11. mail 2016, on kohaldatav õigusraamistik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed. Seepärast määratakse normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi andmete põhjal. Hiina eksportivatele tootjatele anti võimalus esitada turumajandusliku kohtlemise taotlus, kuid ükski neist ei esitanud seda. |
(40) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid taotluse esitajad, et võrdlusriigina oleks pidanud kasutama Ameerika Ühendriike. Nad tunnistasid, et eespool põhjenduses 36 esitatud komisjoni järelduste tõttu ei pruugi hind, mida Ameerika Ühendriikide tootja Ameerika Ühendriikide omamaisel turul kohaldab, normaalväärtuse arvutamise alusena kasutamiseks tõepoolest sobida. Selline Ameerika Ühendriikide turu eripära ei tohiks aga välistada Ameerika Ühendriikide kasutamist võrdlusriigina arvutusliku normaalväärtuse metoodika puhul. Igal juhul ei vaidlustanud taotluse esitajad Jaapani valimist võrdlusriigiks. |
(41) |
Komisjon leidis, et eespool põhjenduses 36 kirjeldatud moonutuste tõttu olid Ameerika Ühendriigid võrdlusriigina sobimatud kõikidel asjaoludel, sealhulgas juhul, kui normaalväärtust on vaja arvutada. Seepärast lükati see väide tagasi. Peale selle võttis komisjon teadmiseks asjaolu, et taotluse esitajad ei vaidlustanud Jaapani valimist võrdlusriigiks. |
b) Normaalväärtus
(42) |
Normaalväärtuse kindlaksmääramisel võeti aluseks ühelt võrdlusriigis koostööd teinud tootjalt saadud teave. |
(43) |
Kõigepealt uuris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2, kas koostööd teinud võrdlusriigi tootja samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline. Selleks võrreldi tema omamaise müügi kogumahtu Hiina eksportivate tootjate poolt liitu eksporditud vaatlusaluse toote kogumahuga. Selle põhjal leidis komisjon, et samasugust toodet müüdi Jaapani omamaisel turul tüüpilises koguses. Kuna vaatlusalust toodet peeti homogeenseks, ei olnud vaja kontrollida tüüpilisust tooteliikide kaupa. Seejärel uuris komisjon võrdlusriigi tootja puhul seda, kas samasuguse toote omamaist müüki võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks. |
(44) |
Kuna arvestuslike tootmiskuludega (tootmis- pluss müügi-, üld- ja halduskulud) võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud toote müügimaht moodustas alla 80 % omamaise müügi kogumahust, määrati normaalväärtus kindlaks kasumlike omamaiste tehingute põhjal, mis kohandati tehasehindade tasemele. Kõnealune kohandamine jäi vahemikku 2 % – 7 %. |
(45) |
Kuna Jaapani tootja kasutas Hiina ja liidu tootjate standardmeetodist erinevat tootmismeetodit (uurea tootmisel on põhitooraine maagaasi asemel toorbensiin; uureat kasutatakse hiljem melamiini tootmiseks), kohandati normaalväärtuse arvutamisel tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks kasutatud tootmiskulusid allapoole, et kajastada seda erinevust tootmismeetodis. See põhines tootmiskulude tegelikul erinevusel vastavate põhitoorainete – toorbensiini ja maagaasi – kasutamise korral. Koostööd tegeva võrdlusriigi tootja puhul oli võimalik kohandus täpselt arvutada, sest pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi muutis kõnealune äriühing oma tootmismeetodit ja võttis kasutusele maagaasil põhineva standardmeetodi. Arvutamisel võeti arvesse ka mõlema põhitooraine turuhindade muutusi pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Kohandamise täpset määra ja selle arvutamise käiku ei saanud avalikustada, sest see põhines ainult ühe äriühingu kuluandmetel, mis on seetõttu konfidentsiaalsed. Huvitatud isikutele avalikustati aga kohandamise ligikaudne määr vahemikena. |
c) Ekspordihind
(46) |
Kuna Hiina eksportijad koostööd ei teinud, võeti läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskmine ekspordihind Eurostati impordistatistikast. Alusmääruse artikli 2 lõikes 10 loetletud kohaldatavate tegurite puhul kohandati ekspordihinda CIF-hinnast tehasehindade tasemele, võttes aluseks läbivaatamistaotluses esitatud või esialgse uurimise käigus kogutud andmed. Kohandamise kogumäär moodustas 11 %. |
d) Võrdlus
(47) |
Eespool kindlaks määratud normaalväärtust ja Hiina keskmist ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel. |
(48) |
Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kohandamise vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10, nagu on selgitatud põhjendustes 44 ja 46 eespool. Omamaiste hindade puhul tehti kohandus seoses sisemaa-kaubaveoga. Ekspordihindade puhul tehti kohandus seoses sisemaa-kaubaveoga, käitlemisega ja mereveoga. |
(49) |
Hiina rakendab käibemaksu tagastamist ekspordi puhul üksnes osaliselt ning käesoleval juhul 8 % käibemaksu ei tagastatud. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, kohandati normaalväärtust ülespoole melamiini ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud (8). |
e) Dumpingumarginaal
(50) |
Nii käesolevas läbivaatamises kui ka esialgses uurimises peeti vaatlusalust toodet homogeenseks. Seepärast ei olnud vaja arvutada dumpingumarginaale tooteliikide kaupa. Hiina keskmine ekspordihind liitu oli oluliselt madalam kui võrdlusriigis kindlaks määratud normaalväärtus. Uurimine näitas, et Hiina eksportijad jätkasid oma toodete dumpinguhinnaga müüki liidu turul, kusjuures läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli dumpingumarginaal koguni 21,0 %. |
(51) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et huvitatud isikutele ei avalikustatud normaalväärtuse ja ekspordihinna arvutamisel kasutatud teatavate kohandamiste laadi ja täpset määra. |
(52) |
Sellega seoses tuletatakse meelde, et ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud kõnealuses menetluses koostööd. Seepärast ei esitatud ühelegi Hiina huvitatud isikule tema ekspordihinna üksikasjalikku arvutuskäiku. Seoses normaalväärtuse kohandamistega tuletatakse meelde, et need põhinesid ainult ühe võrdlusriigis tegutseva äriühingu andmetel ja seega sai neid konfidentsiaalsuse tagamiseks avalikustada üksnes vahemikena, mitte täpsete arvandmetena, sest kõnealuse äriühingu jaoks on tegemist väga delikaatsete andmetega. Peale selle selgitati kõnealusele huvitatud isikule ärakuulamise käigus üksikasjalikult kohandamiste laadi (lisaks eespool põhjenduses 48 esitatud teabele) ja kasutatud andmete allikaid. Seega lükatakse arvutuste ebapiisavat avalikustamist käsitlev väide tagasi. |
f) Järeldus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumpingu kohta
(53) |
Komisjon jõudis järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkasid Hiina eksportivad tootjad melamiini dumpinguhinnaga eksportimist liitu (kuigi kogused olid väiksemad kui esialgse uurimise ajal). |
(54) |
Enamik (9) Hiina impordist liitu toimus aga minimaalse impordihinna süsteemi alusel ja seega ei kajasta kehtiv ekspordihind tingimata tegelikku hinnataset, juhul kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda. Peale selle oli Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordimaht liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt väike (ligikaudu 2 % turuosast). Seepärast uuris komisjon ka dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastaks aeguda. |
3. Tõendid dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta
(55) |
Komisjon analüüsis, kas juhul, kui meetmetel lastaks aeguda, oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. Sealjuures analüüsiti järgmisi näitajaid: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksportijate käitumine teistel turgudel ja liidu turu atraktiivsus. |
(56) |
Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, koostati dumpingu jätkumise tõenäosust käsitlev analüüs kooskõlas alusmääruse artikliga 18, täpsemalt läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja avalikult kättesaadava teabe põhjal. |
a) Hiina RV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus
(57) |
Statistiliste andmete kohaselt, mille taotluse esitajad taotluses ära tõid, oli Hiina tootmisvõimsus juba 2013. aastal 1,9 miljonit tonni (10). Samal aastal oli Hiina toodang ligi 1,1 miljonit tonni, samal ajal kui Hiina omamaine turg moodustas ligikaudu 852 000 tonni. |
(58) |
Arvestades tootmise taset Hiina RVs, oli Hiina vaba tootmisvõimsus märkimisväärne, st ligikaudu 800 000 tonni. 2013. aasta andmete põhjal kattis Hiina tegelik tootmine omamaise nõudluse peaaegu täielikult (import moodustas ebaolulise osa – 700 tonni) ja võimaldas ühtlasi eksportida 205 000 tonni. |
(59) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasvas Hiina kogueksport 240 000 tonnini (11). Nii seda arvu kui ka eespool nimetatud väga suurt vaba tootmisvõimsust tuleb vaadelda liidu turu kogutarbimise taustal, mille tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hinnanguliselt 393 000 tonni. |
(60) |
Kui Hiina võtab oma vaba tootmisvõimsuse kasutusele, võib ta teoreetiliselt tarnida üle kahe korra rohkem kui liidu kogutarbimine, isegi kui võtta arvesse Hiina omamaist nõudlust ja eksporti kolmandatesse riikidesse. |
(61) |
CCPIT väitis, et Hiina vaba tootmisvõimsuse hindamisel tuleb arvestada Hiina omamaise turu eeldatavat kasvu. Põhjenduses 57 viidatud aruandes uuriti tõepoolest ka Hiina siseturu kasvu. Selle hinnangu kohaselt peaks omamaine tarbimine Hiinas kasvama aastas 5,9 % ja jõudma 2018. aastaks 1,1 miljoni tonnini. Ent ka seda omamaise nõudluse kasvu ja ekspordi kogumahtu (250 000 või isegi 300 000 tonni) arvesse võttes oleks vaba tootmisvõimsus Hiina RVs suurem kui liidu turu kogutarbimine. See stsenaarium põhineb konservatiivsel eeldusel, et Hiina tootmise kogumaht ajavahemikul 2013–2018 ei kasvanud ega kasva. |
(62) |
Seepärast järeldas komisjon, et Hiina RV-l on melamiini tootmiseks märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis ületab liidu kogutarbimise. |
(63) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et komisjoni järeldused Hiina vaba tootmisvõimsuse kohta tuginevad väärale analüüsile, sest kasutati kahe eri perioodi arvandmeid, nimelt 2013. aasta tegelikku tootmisvõimsust ning Hiina tegelikku kogueksporti ja hinnangulist tarbimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks osutab CCPIT sellele, et komisjon keskendus oma analüüsis Hiina vaatlusaluse toote suurele koguekspordile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega pööranud tähelepanu asjaolule, et liidu turule suunatud eksport oli suhteliselt väike. Samuti esitas CCPIT alternatiivse meetodi Hiina tootmisvõimsuse kasutamise ja 2018. aastaks prognoositud vaba tootmisvõimsuse arvutamiseks, tuginedes aegumise läbivaatamise taotluse 24. lisas esitatud arvandmetele, mitte 9. lisas esitatud andmetele, mida kasutas komisjon. |
(64) |
Vastusena eespool toodule tuleb kõigepealt rõhutada, et eeldus, mida analüüsis kasutati ja mille kohaselt Hiina kogu tootmisvõimsus 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini üldse ei kasva, oli väga konservatiivne. Kui komisjon kasutaks ka selle läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitleva näitaja puhul hinnangut, kasutades aegumise läbivaatamise taotluse 9. lisas toodud metoodikat, oleks Hiina tootmisvõimsus 230 000 tonni võrra suurem. |
(65) |
Teiseks on Hiina vaba tootmisvõimsuse analüüsimisel ja hindamisel asjakohased Hiina omamaise tarbimise kogumaht ja Hiina ekspordi kogumaht, mitte teatavatele turgudele (käesoleval juhul liitu) suunatud ekspordi maht. |
(66) |
Kolmandaks, isegi kui kasutada Hiina 2018. aasta vaba tootmisvõimsuse arvutamiseks CCPITi väljapakutud alternatiivmeetodit, väheneks vaba tootmisvõimsus ligikaudu 200 000 tonni võrra. See ei muudaks aga põhjenduses 61 esitatud järeldust, et vaba tootmisvõimsus Hiina RVs oleks siiski suurem kui kogutarbimine liidu turul. Peale selle põhineb CCPITi väljapakutud alternatiivne arvutusmeetod eeldusel, et arvestades omamaise tarbimise prognoositud kasvu, püsiks Hiina tootjate tootmisvõimsuse kasutamine suhteliselt madalal tasemel, st 48,3 %. Seepärast lükati kõnealuse huvitatud isiku väited Hiina RV vaba tootmisvõimsuse analüüsi kohta tagasi. |
b) Hiina eksportijate käitumine kolmandate riikide turgudel
(67) |
Et teha kindlaks, kas Hiina eksportivad tootjad jätkavad oma madala hinnaga eksporti, uuris komisjon hinnataset Hiina eksportmüügi puhul tema kolmele kõige olulisemale eksporditurule, nimelt Türki, Malaisiasse ja Lõuna-Koreasse. Eksport nendele turgudele moodustas ligikaudu 36 % Hiina uuritava toote ekspordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks uuris komisjon hinnataset Hiina eksportmüügi puhul võrdlusriiki Jaapanisse. |
(68) |
Kolmandate riikide turgudele suunatud toote ekspordihind määrati kindlaks Hiina RV ekspordistatistikas kättesaadavate andmete põhjal, täpsemalt Hiina RVst pärit ekspordi koguste ja väärtuste põhjal (mida kohandati tasemelt „franko laeva pardal“ (FOB-tasemelt) tehasehindade tasemele). |
(69) |
Hiina keskmised ekspordihinnad valitud riikidesse olid oluliselt madalamad kui esialgses uurimises kehtestatud minimaalne impordihind liitu ja käesoleva aegumise läbivaatamise käigus kindlaks tehtud omamaine hinnatase Jaapani turul. |
(70) |
Peale selle kinnitasid ka Ameerika Ühendriikide ametiasutuste hiljutised järeldused, mille tulemusel kehtestati Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, et Hiina eksportivate tootjate kaubandustavad on jätkuvalt ebaausad. |
(71) |
Seega järeldas komisjon, et Hiina eksportivate tootjate käitumine seoses hindade allalöömise ja võimaliku dumpinguga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei muutunud. |
c) Liidu turu atraktiivsus
(72) |
Liidu melamiiniturg on maailmas suuruselt teine ja hinnanguliselt moodustab nõudlus peaaegu poole Hiina omamaise turu nõudlusest. Enne meetmete kehtestamist oli liit Hiina jaoks traditsiooniline turg: esialgse uurimise kohaselt oli Hiina import keskmiselt 30 000 tonni aastas, st üle kolme korra rohkem kui Hiinast praeguse liitu suunatud ekspordi tase. Samuti on keskmine hind liidu turul (1 149 eurot/tonn) üldiselt kõrgem kui Hiina keskmine ekspordihind (855 eurot/tonn) tema peamistel eksporditurgudel. Eksportivad tootjad jätkasid ka pärast meetmete kehtestamist liitu eksportimist ja säilitasid oma ärisuhted liidu kasutajatega. |
(73) |
Seepärast on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suunavad Hiina tootjad osa oma ulatuslikust vabast tootmisvõimsusest liidu turule ja suudavad eksportida praegu kehtivast minimaalsest impordihinnast odavamalt. |
(74) |
Peale selle kehtestasid Ameerika Ühendriigid Hiina melamiini suhtes hiljuti dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, (12) mistõttu see suur ja kõrge hinnatasemega turg Hiina RV jaoks praktiliselt sulgus. Aastatel 2013 ja 2014 müüs Hiina RV Ameerika Ühendriikidesse vastavalt 10 841 ja 12 764 tonni melamiini; 2015. aastal langes see kogus 786 tonnile ja 2016. aastal 213 tonnile, millega vabanesid suured kogused (suurusjärgus 12 000 tonni) muudesse sihtkohtadesse suunamiseks. |
(75) |
Kui meetmetel lastakse aeguda, on seepärast juba lühikeses perspektiivis kättesaadavad täiendavad olulised kogused madala hinnaga melamiini liitu ümbersuunamiseks. |
(76) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas CCPIT eespool kirjeldatud järeldused liidu turu atraktiivsuse kohta. Kõigepealt ei nõustunud kõnealune huvitatud isik sellega, et liidu turg oli enne meetmete kehtestamist Hiina RV melamiiniekspordi jaoks traditsiooniline turg. Sellega seoses rõhutas CCPIT, et Hiina eksport liitu vähenes oluliselt juba ajavahemikul 2007–2010, s.o enne meetmete kehtestamist. Teiseks vaidlustas kõnealune huvitatud isik komisjoni järelduse, et hiljutine Hiina-vastaste kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamine Ameerika Ühendriikide poolt toob kaasa kaubamahtude ümbersuunamise Ameerika Ühendriikidest liitu. Selle väite toetuseks viitas CCPIT olukorrale India turul, mis on küll aastaid meetmetega kaitstud olnud, ent on Hiina tootjate jaoks jätkuvalt peamine eksporditurg. |
(77) |
Vastusena eespool toodule rõhutas komisjon, et Hiinast liitu suunatud ekspordi mahu kahanemine aastatel 2007–2010 langes kokku liidu tarbimise olulise vähenemisega sellel ajavahemikul tingituna majanduskriisist. Liidu melamiiniturg kahanes sel ajavahemikul üle 30 %. Samuti oli 2010. aasta alguseks dumpinguvastane menetlus juba algatatud, mis tavaliselt avaldab juba varases etapis teatavat mõju asjaomasest riigist pärit kaubandusmahtudele. Teiseks täheldas komisjon seoses India turuga, et India kehtestatud meetmete tase on Ameerika Ühendriikide kehtestatud meetmetest palju madalam (13). Peale selle, nagu on osutatud põhjenduses 74 eespool, on Ameerika Ühendriikide meetmete mõju Hiinale ka juba selgelt nähtav. Eespool kirjeldatut arvesse võttes lükati CCPITi väited liidu turu atraktiivsuse kohta tagasi. |
d) Järeldused dumpingu ja selle jätkumise tõenäosuse kohta
(78) |
Uurimine näitas, et Hiina eksportivad tootjad tegelevad liidu turul dumpinguhinnaga müügiga. Ühtlasi on nad jätkanud oma madala, väidetavalt dumpinguhinnaga eksporti kolmandate riikide turgudele. Samuti tegi komisjon kindlaks, et Hiinas on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, millega suudetakse täita kogu liidu ja Hiina nõudlus isegi juhul, kui Hiina omamaine tarbimine tulevikus kasvab. Samuti on liidu turg selle suurust ja kõrgeid hindu arvestades Hiina eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt atraktiivne. Seda järeldust toetavad Hiina ühe olulise ekspordituru – Ameerika Ühendriikide – tegelik sulgemine kaitsemeetmete tõttu. |
(79) |
Selle põhjal tegi komisjon kindlaks, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on väga tõenäoline, et jätkub suurte koguste Hiina melamiini dumpinguhinnaga eksportimine liitu. |
D. LIIDU TOOTMISHARU
(80) |
Samasugust toodet tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil viis liidu tootjat (14). Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Kolm taotluse esitajat, (15) kes on ühtlasi valimisse kaasatud liidu tootjad, (16) on kolm suurimat tootjat, kelle toodang moodustas üle 80 % samasuguse toote hinnangulisest toodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ülejäänud kaks väiksemamahulist tootjat ei olnud uurimise algatamise vastu. |
(81) |
Üks huvitatud isik väitis, et alusmääruse artikli 4 lõike 1 alusel olukorda analüüsides võttis komisjon arvesse ainult edasimüüdud importi Hiina RVst, mitte kogu importi. Seepärast võidi teatavaid liidu tootjaid ekslikult käsitada liidu tootmisharu osana. Peale selle esitas huvitatud isik kaebuse selle kohta, et üks liidu tootja ei olnud küsimustiku vastustes avalikustanud oma impordi päritolu. |
(82) |
Ainult üks püsiandmevormile vastanud liidu tootja importis Hiina RVst melamiini ja seda piiratud aja jooksul (2012. ja 2013. aastal) ning ebaolulistes kogustes (alla 0,2 % oma müügist sõltumatutele klientidele liidus). Seepärast lükati see väide tagasi. Teise punkti puhul ei nimetanud liidu tootja küsimustiku vastustes oma ostude (mitte tingimata impordi) päritoluriiki, et mitte avalikustada tarnija isikut. Nagu eespool juba nimetatud, olid impordimahud Hiina RVst igal juhul ebaolulised. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et kõnealune liidu tootja on osa liidu tootmisharust, nagu on määratletud alusmääruse artikli 4 lõikes 1. |
(83) |
Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati seega liidu tootmisharu koosseis. |
E. OLUKORD LIIDU TURUL
1. Liidu tarbimine
(84) |
Liidu tarbimise väljaselgitamiseks lisati Eurostati andmed Hiina RVst ja kolmandatest riikidest pärineva impordi kohta liidu turul liidu tootmisharu poolt müüdud kogustele. Liidu turul liidu tootmisharu poolt müüdud kogused saadi läbivaatamistaotlusest ja neid kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate käest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta saadud vastuste alusel. |
(85) |
Liidu tarbimine kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 1 Liidu tarbimine
|
(86) |
Liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil pidevalt ning kokku oli kasv 12 %, st ligi 350 000 tonnilt 2012. aastal ligi 393 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See tarbimise kasv kajastab majanduse üldist taastumist pärast ülemaailmset finants- ja majanduskriisi. Sellega seoses oli 2012. aasta veel keeruline, sest ehitussektor, mis on suurim melamiini tarbimist mõjutav sektor, taastus suhteliselt aeglaselt (17). Lisaks tarbimisele mõjutas see ka müügihindu ja teatavaid muid kahjunäitajaid, nagu on kirjeldatud allpool. |
2. Import Hiina RVst liitu
a) Hiina RVst pärit impordi maht, hind ja turuosa
Tabel 2
Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosa
|
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |
Impordimaht (tonnides) |
1 313 |
8 762 |
6 586 |
8 984 |
7 938 |
Indeks (2012 = 100) |
100 |
667 |
502 |
684 |
605 |
Turuosa (%) |
0,4 |
2,5 |
1,8 |
2,4 |
2,0 |
Allikas: Eurostat. |
(87) |
Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist vähenes melamiini import Hiina RVst oluliselt (18). Sellest hoolimata on liidu turul jätkuvalt Hiinast imporditud melamiini. |
(88) |
Vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas Hiina RVst pärit impordi maht veidi rohkem kui 1 300 tonnilt ligi 8 000 tonnile. Aastatel 2012–2013 toimus märkimisväärne kasv (peamiselt 2012. aasta kehvade tulemuste tõttu) ning järgnevalt jäi maht kogu vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsele tasemele ja selle turuosa moodustas ligikaudu 2 %. |
b) Hiina RVst pärit impordi hind ja hindade allalöömine
Tabel 3
Hiina RVst pärit impordi keskmine hind
|
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |
Keskmine CIF-hind liidu piiril (eurot/tonn) |
1 203 |
1 157 |
1 150 |
1 124 |
1 113 |
Indeks (2012 = 100) |
100 |
96 |
96 |
93 |
93 |
Allikas: Eurostat. |
(89) |
Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad püsisid vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsed, langedes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku 7 % ja jõudes tasemeni 1 113 eurot/tonn (19). Täheldatud hinnatasemed (ja nende stabiilsus) on tõenäoliselt tingitud kehtivatest meetmetest, eeskätt minimaalsest impordihinnast. Minimaalse impordihinna süsteemi alla kuuluva impordi osakaal kasvas vaatlusalusel perioodil järjepidevalt ja hõlmas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enamikku Hiina koguimpordist (20). |
(90) |
Eurostati esitatud keskmise impordihinna kasutamise korral ei löönud Hiina import liidu hindu alla. Võttes arvesse, et enamik Hiina RVst pärit impordist sisenes minimaalse impordihinna süsteemi alusel, ei kajasta esitatud hinnatase tingimata n-ö tegelikke hindasid, millega Hiina eksportivad tootjad müüksid melamiini liidu turul juhul, kui meetmed puuduksid. Seda toetavad Hiina ekspordi andmebaasist pärit andmed, mis näitavad, et põhimõtteliselt kogu Hiina import ülejäänud maailma jääb hinnalt minimaalsele impordihinnale oluliselt alla. |
3. Import muudest kolmandatest riikidest
(91) |
Nagu on näha alljärgnevast tabelist, imporditakse melamiini liitu mitmest kolmandast riigist. Tabel 4 Import muudest kolmandatest riikidest ja selle turuosa
|
(92) |
Vaatlusalusel perioodil kasvas import kolmandatest riikidest liitu pidevalt, ligikaudu 66 000 tonnilt 2012. aastal ligikaudu 97 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 46 %. Samamoodi kasvas kõnealuse impordi turuosa 19 %-lt 2012. aastal peaaegu 25 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Peamiste importivate kolmandate riikide hulka kuuluvad Katar, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Trinidad ja Tobago ning Jaapan, kusjuures kasvav turuosa on „muudel riikidel“, keda Eurostat ei täpsusta. |
(93) |
Hoolimata sellest olulisest turuosast ei kahjustanud kolmandatest riikidest pärit import liidu tootmisharu, nagu on näha kahjunäitajate arengusuundadest, mida on selgitatud allpool. Selle põhjus on asjaolu, et kuigi kõnealuse impordi keskmine hinnatase jäi minimaalsest impordihinnast mõnevõrra allapoole (suurusjärk 1 000 eurot/tonn kogu vaatlusalusel perioodil), (22) ei olnud see kunagi nii madal kui esialgses uurimises täheldatud Hiina hinnad või praegused ülejäänud maailma suunatud Hiina ekspordi hinnad (ligikaudu 855 eurot/tonn, kohandatuna CIF-hinna tasemele liidu piiril). Veelgi olulisem on see, et kõikide nende allikate tootmisvõimsus on suhteliselt piiratud (enamjaolt ligikaudu 50 000 – 60 000 tonni aastas), (23) mis tähendab seda, et neil ei ole melamiinituru pakkumise ja nõudluse tasakaalule sellist destabiliseerivat mõju, mida Hiina RV suutis avaldada esialgse uurimise kontekstis. |
(94) |
CCPIT väitis, et liidu tootmisharu ei ole konkurentsivõimeline ning sellel on kolmandate riikide ekspordiga keeruline konkureerida. Ta väitis, et sel määral, mil liidu tootmisharu võib kahju kanda, on see kahju põhjustatud muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RVst pärit ekspordist. |
(95) |
Kahju käsitlevad tulemused ja järeldused räägivad sellele vastu, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud tagapool 5. jaos. Meetmetega loodi õiglased turutingimused, mille alusel liidu tootmisharu konkureeris muude riikide, sealhulgas Hiina RV impordiga (mis moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üheskoos 25 % liidu tarbimisest), ning suutis samal ajal taastuda varem tekitatud kahjust. See näitab, et liidu tootmisharu suudab püsida konkurentsis, kui seda pakutakse õiglastel tingimustel. |
4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.1. Üldised märkused
(96) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja indekseid. |
(97) |
Nagu on märgitud põhjenduses 14, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut. |
(98) |
Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu käsitlevaid makromajanduslikke näitajaid, tuginedes valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmetele ja kontrollitud küsimustikuvastustele ning läbivaatamistaotluses esitatud teabele, mida kohandati valimisse kaasatud liidu tootjatega seotud arengusuundadega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon ainult valimisse kaasatud äriühingute puhul nende andmete alusel, mida sisaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikus antud vastused. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks. |
(99) |
Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, tootlikkus, müügimaht, turuosa ja liidu tarbimine. |
(100) |
Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised müügihinnad, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime. |
4.2. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
(101) |
Andmed liidu tootmisharu toodangu kohta vaatlusalusel perioodil määrati kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud küsimustikuvastuste ning valimisse mitte kaasatud tootjaid käsitlevate hinnanguliste andmete põhjal, mille esitasid nii taotluse esitajad läbivaatamistaotluses kui ka Eurostat. |
(102) |
Liidu kogutoodang püsis suhteliselt stabiilsena, saavutades tipptaseme 2014. aastal ja kasvades kogu vaatlusalusel perioodil üldiselt tagasihoidlikult 3 % võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu toodang hinnanguliselt 374 540 tonni. |
(103) |
Liidu kogu tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 5 Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
(104) |
Tootmismaht püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Pärast tarbimise taaselavnemist kasvas toodang 2013. ja 2014. aastal. 2015. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (need kaks ajavahemikku kattuvad üheksa kuu ulatuses) toimunud vähenemine oli tingitud mitmest eri tegurist, nagu tootmise peatamine kohustuslikuks mitme aasta tagant toimuvaks hooldamiseks, tulekahjud või majandusotsused. |
(105) |
Tootmisvõimsus püsis kogu vaatlusalusel perioodil stabiilne ja oli ligi 480 000 tonni. Kuna tootmisvõimsus oli stabiilne, järgisid tootmisvõimsuse rakendusastmed täpselt toodanguga seotud suundumusi. Kogu vaatlusaluse perioodi vältel püsis tootmisvõimsuse rakendamine vahemikus 76–82 %. |
4.3. Müügimaht ja turuosa
(106) |
Alljärgnevas tabelis esitatud müügiandmed näitavad liidu tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele liidu turul. Tabel 6 Müügimaht ja turuosa
|
(107) |
Müügimaht kasvas vaatlusalusel perioodil 2 %. See kasvumäär on väiksem kui liidu tarbimise kasv samal ajavahemikul (12 %), nagu on näidatud eespool tabelis 1. Selle tagajärjel kahanes liidu tootmisharu turuosa 8 protsendipunkti võrra, hoolimata müügimahu kasvust. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu turuosa liidu turul ligikaudu 73 %. |
(108) |
Liidu tootmisharu kaotatud turuosa jagunes enam-vähem võrdselt kolmandate riikide tarnijate vahel, kusjuures Venemaa, Jaapani ja Katari turuosa suurenes, Trinidadi ja Tobago oma vähenes ning Ameerika Ühendriikide müügimaht püsis suhteliselt stabiilne. Liidu tarbimise kasv oli kasulik ka Hiina RV jaoks, kuigi vähemal määral kui on osutatud põhjenduses 88. |
4.4. Müügihinnad ja neid mõjutavad tegurid
(109) |
Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 7 Keskmised müügihinnad
|
(110) |
Liidu tootmisharu ühiku keskmised müügihinnad müügi korral sõltumatutele klientidele liidu turul tõusid vaatlusalusel perioodil 13 %. 2013. aastal toimus melamiinihindades võrreldes 2012. aasta madala hinnatasemega suhteliselt suur kasv (+ 23 %), mis oli tingitud nõudluse suurenemisest pärast ehitussektori taaselavnemist. 2014. aastal langesid hinnad ligikaudu minimaalse impordihinna tasemele ja püsisid sellest ajast saadik stabiilsed. |
(111) |
Müügihindade üle peetakse tavaliselt läbirääkimisi igas kvartalis ja need sõltuvad peamiselt melamiininõudluse ja -pakkumise suhtest turul (ja selle tajumisest). Tooraine hinnad melamiinihindu otseselt ei mõjuta, st melamiini hinnad ei ole põhitoorainega seotud/indekseeritud nagu teatavate teiste toodete puhul. |
4.5. Tööhõive ja tootlikkus
(112) |
Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 8 Tööhõive ja tootlikkus
|
(113) |
Vaatlusalusel perioodil suurenes tööhõive liidu tootmisharus 10 %. Tootlikkus, mida väljendatakse tootmismahuna töötaja kohta, vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %. |
4.6. Tööjõukulud
(114) |
Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 9 Tööjõukulud
|
(115) |
Ajavahemikus alates 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu töötaja kohta 11 %. Selle kasvu peamine põhjus oli iga-aastane inflatsioon. |
4.7. Laovarud
(116) |
Liidu tootmisharu laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 10 Laovarud
|
(117) |
Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus vähenesid lõppvarud järsult nii absoluutmahult kui ka protsendina toodangust (vastavalt – 44 % ja – 39 %). Selle peamine põhjus on asjaolu, et nagu on märgitud põhjenduses 104 eespool, esines liidu tootmisharus 2015. aastal ajutisi tootmislünki, mis tähendas seda, et tarnekohustuste täitmiseks kasutati laovarusid. |
4.8. Tootmiskulu
(118) |
Ühiku tootmiskulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt. Tabel 11 Ühiku tootmiskulu
|
(119) |
Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu melamiiniühiku tootmiskulu 7 %. |
(120) |
Melamiini tootmisel on peamine põhitooraine uurea, mida liidu tootjad kas ostavad või toodavad ise ammoniaagist. Ammoniaaki omakorda valmistatakse põhiliselt maagaasist. Keskmiselt langeb uurea või ammoniaagi arvele ligikaudu 40 % liidu tootmisharu kõikidest tootmiskuludest. Vaatlusalusel perioodil kahanesid ammoniaagi ja uurea hinnad üldiselt ning vähenesid 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vastavalt 23,5 % ja 25,5 %. |
4.9. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime
Tabel 12
Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus
|
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |
Müügi kasumlikkus liidus sõltumatutele klientidele (% müügikäibest) |
– 13,6 |
7,2 |
6,9 |
9,3 |
15,4 |
Aastases võrdluses (%) |
— |
20,8 |
– 0,3 |
2,4 |
6,1 |
Rahavoog (eurodes) |
2 939 133 |
41 847 614 |
36 840 085 |
47 933 386 |
63 738 058 |
Indeks (2012 = 100) |
100 |
1 424 |
1 253 |
1 631 |
2 169 |
Investeeringud (eurodes) |
6 463 713 |
13 675 164 |
11 533 893 |
13 638 599 |
12 234 128 |
Indeks (2012 = 100) |
100 |
212 |
178 |
211 |
189 |
Investeeringutasuvus |
– 28,1 |
16,2 |
14,9 |
20,8 |
34,1 |
Aastases võrdluses (%) |
— |
44,3 |
– 1,3 |
5,9 |
13,3 |
Allikas: kontrollitud vastused küsimustikule. |
(121) |
Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Müügihindade kasvu (põhjendus 110) ja toorainekulu vähenemise (põhjendus 120) kombineeritud mõju tulemusel suurenes liidu tootmisharu kasumlikkus vaatlusalusel perioodil pidevalt. |
(122) |
Kasumlikkuse kõikumine on selles tootmisharus suhteliselt volatiilne, nagu ilmneb vaatlusalusel perioodil täheldatud arvandmetest. Nelja-aastase perioodi jooksul liikus kasum jätkusuutmatult madalalt tasemelt väga kõrge tipptasemeni, kusjuures müügi- ja tootmismahud olid suhteliselt stabiilsed. Selle põhjus on asjaolu, et melamiini müügihinda mõjutavad oluliselt pakkumise ja nõudluse tasakaal ning see, kuidas turg seda tajub, samal ajal kui kulud sõltuvad väga suurel määral energiahindadest. See võib tuua kaasa olukorra, kus hinnad tõusevad kasvaval turul isegi siis, kui tooraine hinnad langevad või on stabiilsed, suurendades seeläbi kasumit, samas kui esineda võib ka vastupidine stsenaarium, kus tootjad on sunnitud kehvades turutingimustes hindu langetama (või hoidma need püsival tasemel), hoolimata tootmiskulude kasvust. |
(123) |
Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. 2012. aastaga võrreldes paranes rahavoog 2013. aastaks märkimisväärselt (koos paljude muude kahjunäitajatega) ja järgis seejärel kasumi kasvusuundumust. |
(124) |
Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 89 %. 2013. aastal toimus suur kasv (+ 112 %) 2012. aasta madalalt tasemelt (mil suurem osa investeerimistegevusest oli keerulise finantsolukorra tõttu peatatud); pärast seda püsisid investeeringusummad stabiilsed. Alates 2013. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini täheldatud tasemeid võib pidada tavapärasteks investeerimismääradeks, millega kaetakse pidevad hooldustööd ja masinaosade vajalik väljavahetamine, kuid mis ei hõlma olulisi ümberehitusi ega võimsuse suurendamist. |
(125) |
Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides põhivara arvestuslikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, arenes samasuguse toote tootmise ja müügiga seotud investeeringutasuvus positiivselt, kajastades üldist kasvusuundumust. |
5. Järeldus kahju kohta
(126) |
Suureneva tarbimise olukorras suutis liidu tootmisharu varasemast dumpingust toibuda ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli majandusolukord stabiilne. Kehtivad meetmed lõid melamiiniturul võrdsed võimalused, mis aitasid kaasa nii liidu tootmisharu taastumisele kui ka võimaldasid sidusrühmadel oma tegevust paremini kavandada. Peale selle ei tõrjutud meetmetega liidu turult välja Hiina tootjaid, kes seal jätkuvalt tegutsesid. Samuti jätkus import mitmest muust kolmandast riigist, kuid ei tekitanud põhjendamatuid hinnakõikumisi ega ootusi turul, kus on suured kogused madala hinnaga melamiini. |
(127) |
Sellest tulenevalt ilmnes peaaegu kõikide kahjunäitajate puhul vaatlusalusel perioodil positiivne suundumus. Liidu tootmisharu kasvatas nii müügi- kui ka tootmismahte. Arvestades seda, et liidu tarbimine kasvas suuremal määral, vähenes liidu tootmisharu turuosa, kuid jäi siiski piisavalt suureks. Ühtlasi suurendas liidu tootmisharu oma müügihindu kooskõlas nõudluse üldise kasvuga, mis oli tingitud ehitussektori taastumisest. Kuna toorainehinnad samal ajavahemikul langesid, paranes liidu tootmisharu kasumlikkus oluliselt. See tähendas ka seda, et kõik rahalised näitajad muutusid positiivselt. |
(128) |
Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS
(129) |
Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 hindas komisjon, kas juhul, kui Hiina RV suhtes kehtivatel meetmel lastakse aeguda, on kahju kordumine tõenäoline. Analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, melamiini suhtes kehtestatud dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete olemasolu muudes kolmandates riikides, liidu turu atraktiivsus ja Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumine muudel kolmandatel turgudel ning lõpuks hinnati Hiina jätkuva dumpingu tõenäolist mõju liidu tootmisharu tulemustele. |
1. Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs
(130) |
Hiina RV on maailma suurim melamiinitootja, kelle arvele langes 2013. aasta lõpuks ligikaudu 69 % maailma üldisest tootmisvõimsusest (24). Põhjendustes 57–61 esitatud analüüs näitab, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina vaba tootmisvõimsus nii Hiina omamaise turu kui ka ülemaailmse nõudlusega võrreldes väga suur. Hiina vaba tootmisvõimsust hinnati vähemalt 500 000 tonnile aastas, mis ületas liidu kogutarbimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellega seoses on oluline märkida, et liidu turg on suuruselt teine melamiiniturg maailmas (pärast Hiina RVd). |
(131) |
Peale selle, nagu põhjenduses 74 juba nimetatud, kehtestasid Ameerika Ühendriigid Hiinast pärit melamiini suhtes hiljuti dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, millega vabanesid täiendavad suured kogused (suurusjärgus 12 000 tonni) muudesse sihtkohtadesse suunamiseks. |
2. Liidu turu atraktiivsus ja Hiina eksportivate tootjate ekspordikäitumine muudel kolmandatel turgudel
(132) |
Liidu turu suurus – see on maailmas suuruselt teine – on ilmselgelt oluline tegur, mis sellele turule atraktiivsust lisab. Samuti näitab asjaolu, et Hiina RVst pärit import on meetmetest hoolimata jätkunud, et liidu turg on Hiina eksportivate tootjate jaoks atraktiivne ning nad soovivad jätkata seal müüki ja säilitada oma ärisuhted. |
(133) |
Veel üks oluline liidu turu atraktiivsust näitav tegur on muudest turgudest kõrgem hinnatase. Nagu eespool põhjenduses 72 juba märgiti, on Hiina RV ekspordihinnad enamikus muudes sihtkohtades oluliselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Hiina ekspordiandmebaasi andmetel müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 99 % Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordist (st 224 000 tonni; see maht vastab 57 % liidu turust) keskmise hinnaga 922 eurot/tonn (kohandatud hind) (25). See hind on oluliselt madalam kui liidu tootmisharu keskmine hind (1 149 eurot/tonn) samal ajavahemikul. |
(134) |
Seega on liidu turg Hiina ekspordi jaoks nii oma suuruse kui ka hinnataseme poolest atraktiivne. |
3. Hiina dumpingu mõju liidu tootmisharule
(135) |
Arvestades suurt vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust, nagu eespool kokkuvõtlikult kirjeldatud, on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis oleksid juba lühikeses perspektiivis liitu müügiks/ümbersuunamiseks olemas suured kogused madala hinnaga melamiini. |
(136) |
Et hinnata Hiina sellise madala hinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharule, analüüsis komisjon olukorda muudel lähiturgudel. Siinkohal peeti heaks näiteks Türgit, sest tegemist on suure turuga, kus on ka suur nõudlus, (26) ning see asub Euroopa Liidu naabruses. Peale selle oli Türgi Hiina RVst pärit ekspordi suurim sihtkoht: läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi sinna peaaegu 32 000 tonni. Hiina impordi hinnad Türgis esitati Hiina ekspordiandmebaasis FOB-hindadena. Neid hindu kohandati kõigepealt CIF-hinna tasemele liidu piiril, võttes arvesse keskmisi veo- ja kindlustuskulusid, ning suurendati seejärel täiendavalt impordijärgsete kulude võrra (tavapärane tollimaks 6,5 % ja tollivormistuskulud), et saada hinnanguline hind liidus mahalaadimisel. |
(137) |
Selle tulemusel oli Hiina impordi keskmine kohandatud hind Türki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 919 eurot/tonn. Kasutades näitena kõnealust kohandatud ekspordihinda Türki, lõid need hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul liidu tootmisharu hindu alla 20 % võrra. |
(138) |
Samasugune tulemus (st 19,6 % allalöömine) saadi siis, kui kasutati Hiina keskmist hinda ülejäänud maailmas (27). |
(139) |
Arvestades seda, et melamiin on homogeenne tooraine, on hind klientide jaoks kõige olulisem tegur tarnija valimisel. Sel põhjusel (ja ka tarnekindluse kaalutustel) hangib enamik kliente melamiini vähemalt kahelt või kolmelt alternatiivselt tarnijalt ja kohandab neilt tellitavaid täpseid koguseid vastavalt pakutud hinnale. Nendel asjaoludel on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suruks madala hinnaga Hiina impordi sisenemine liidu turule hinnad kohe alla. Hiinaga konkureerimiseks peaks liidu tootmisharu oma hindu langetama, nagu toimus esialgse uurimise ajal, kui liidu tootmisharu hinnad olid nii madalad kui 900 eurot/tonn. |
(140) |
Liidu tootjate poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta esitatud kontrollitud andmete põhjal tooks hindade langemine Türgi hindade tasemele kaasa nende kasumlikkuse olulise vähenemise. Tegelikult hakkaks liidu tootmisharu selle tagajärjel kahjumit teenima (– 5,5 %). Praktiliselt sama tulemus saadi siis, kui kasutati kogu kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina impordi keskmist hinnataset (st – 5 %). See analüüs näitab, et kui Hiina dumpinguhinnaga melamiin siseneb liidu turule samasuguste hindadega, mida praegu küsitakse muudel kolmandatel turgudel, ei suuda liidu tootmisharu jätkusuutlikku kasumitaset säilitada. |
(141) |
Lisaks hinnamõjule kahjustaksid liidu tootmisharu ka tõenäolised kogused. Kui võtta eelduseks, et Hiina impordi suurenemise tagajärjel väheneb müügi- ja tootmismaht suhteliselt tagasihoidlikult, s.o 30 000 tonni võrra (müügimahu vähenemine ligikaudu 11 %), (28) suureneks liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu 3,6 % võrra 1 037 eurolt/tonn 1 073 eurole/tonn, mis halvendaks olukorda veelgi. |
(142) |
Kuna muudest riikidest kui Hiina RVst pärit import kattis 25 % liidu tarbimisest, siis ei saa välistada, et Hiina dumpinguhinnaga melamiin asendaks teatava osa kõnealusest impordimahust. Samal ajal on kolmandatest riikidest liitu saabunud impordi keskmine müügihind väiksem kui liidu tootmisharu keskmine müügihind, mis tähendab seda, et kui madala hinnaga Hiina melamiin tuleks uuesti liidu turule, siis kõigepealt suureneks selle turuosa liidu tootmisharu arvelt, enne kui see võtaks üle kolmandate riikide tootjate poolt liitu suunatud ekspordi turuosa. |
(143) |
Isegi kui mahu mõju oleks tegelikkuses väiksem kui eespool põhjenduses 141 kirjeldatud simulatsiooni puhul, siis näitab esialgse uurimise käigus saadud kogemus, et igal juhul suudaksid ka väiksemad liitu sisenevad madala ja dumpinguhinnaga kogused liidu tootmisharule kahju tekitada (29). Kui meetmetel lastakse aeguda, siis moonutaksid liidu turgu Hiina impordi väga madalad hinnatasemed koos võimalike väga suurte kogustega, tuues kaasa liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise. |
(144) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et meetmete pikendamine ei ole põhjendatud. Seoses Hiina vaba tootmisvõimsuse ja liidu turu atraktiivsusega viitas CCPIT samadele väidetele, mida juba nimetati eespool põhjendustes 63 ja 76. Kuna need väited muudaksid dumpingu jätkumist käsitlevad järeldused kehtetuks, ei oleks kehtiv ka järeldus kahju tõenäolise kordumise kohta. Peale selle seadis CCPIT kahtluse alla selle, kas on asjakohane, et hinnates Hiina dumpingu hinnamõju liidu tootmisharule viitab komisjon Türki ja ülejäänud maailma suunatud Hiina ekspordi hindadele, arvestades asjaolu, et kolmandate riikide tavad ei kuulu ELi eeskirjade ega institutsioonide jurisdiktsiooni alla. |
(145) |
Vastusena sellele väitele rõhutas komisjon, et Türki ja ülejäänud maailma suunatud Hiina ekspordi hindade vaatlemisega ei rikuta jurisdiktsiooni põhimõtet. Nagu põhjendustes 136–138 üksikasjalikult selgitatud, siis komisjon üksnes analüüsis kättesaadavat ekspordistatistikat, et teha kindlaks nende hindade tase, millega Hiina eksportivad tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil melamiini Türki ja ülejäänud maailma müüsid. Hinnad, mida Hiina tootjad Türgis ja ülejäänud maailmas küsisid, on kõige parem näitaja hindade kohta, mida eksportivad tootjad tõenäoliselt liidu turul küsiksid, kui meetmetel lastaks aeguda. Seepärast lükati see väide tagasi. |
(146) |
Hiina vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja dumpingu jätkumise tõenäosust käsitlevad väited lükati üksikasjalikult ümber põhjendustes 64–66 ja 77 eespool ning komisjon jääb kindlaks oma järeldustele kõikides nendes küsimustes. Sellest tulenevalt ei muudeta ka järeldusi kahju kordumise kohta. |
(147) |
Lisaks väitis CCPIT, et Hiina melamiiniimpordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel puudub põhjuslik seos. Huvitatud isik tugines oma väidetes sellele, et ühelt poolt Hiina impordimahud ja -hinnad ning teiselt poolt liidu tootmisharu kasumlikkus ei ole omavahel tihedalt seotud. CCPITi sõnade kohaselt on otsene põhjuslik mõju liidu tootmisharu olukorrale muudel teguritel, näiteks tooraine hindadel ja liidu tootmisharu konkurentsivõimel võrreldes muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RVst pärit impordiga. |
(148) |
Tuletatakse meelde, et vastupidiselt alusmääruse artikli 5 kohastele uurimistele ei nõuta alusmääruse artikli 11 lõikega 2 aegumise läbivaatamise puhul põhjusliku seose analüüsimist. Peale selle olid Hiina RVst pärit melamiini impordi mahud käesoleval juhul kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ebaolulised, jäädes vahemikku 0,4–2,5 % liidu turust. Nendel asjaoludel ning isegi kui tooraine hindade kõikumine ja kolmandatest riikidest pärit import võib liidu tootmisharu olukorda mõjutada, ei saa olukorras, kus meetmed kehtivad, tugineda Hiina melamiiniimpordi mahtude ja hindade ning liidu tootmisharu kasumlikkuse vahelisele võimaliku seose puudumisele, et teha järeldus selle kohta, mis tõenäoliselt toimuks liidu turul juhul, kui meetmetel lastaks aeguda. |
(149) |
Eespool kirjeldatu põhjal, ja kuna muid märkusi ei esitatud, leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamisega kaasneks liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumine. |
G. LIIDU HUVID
1. Sissejuhatavad märkused
(150) |
Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina RV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. |
2. Liidu tootmisharu huvid
(151) |
Komisjon tegi kindlaks, et vaatlusalusel perioodil taastus liidu tootmisharu järk-järgult kahjust, mille oli põhjustanud dumpinguhinnaga import Hiina RVst. Kui aga Hiina-vastased meetmed kehtetuks tunnistataks, on kahju kiire taasteke tõenäoline, sest potentsiaalselt suuremahuline dumpinguhindadega import Hiina RVst avaldaks liidu tootmisharule olulist hinnasurvet. Selle tagajärjel halveneks liidu tootmisharu majandusolukord, nagu on kirjeldatud põhjendustes 140 ja 141 eespool. Seevastu meetmete jätkuv kohaldamine võimaldaks liidu tootmisharul säilitada positiivsed majandussuundumused õiglasel ja konkurentsipõhisel liidu turul. |
(152) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis CCPIT kahtluse alla asjaolu, et meetmed oleksid liidu tootmisharu huvides, kuna liidu tootmisharu on juba täielikult taastunud. Lisaks vaidlustas CCPIT meetmete vajalikkuse, kuna tema arvates ei oleks ei dumpingu ega kahju kordumine meetmete aegumise korral tõenäoline. |
(153) |
Kõnealuseid väiteid dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse kohta on eelmistes peatükkides juba üksikasjalikult käsitletud. Kuna selles küsimuses ei esitatud mingeid uusi väiteid, jäädakse põhjenduses 151 selgitatud järelduste juurde. |
(154) |
Selle põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides. |
3. Importijate huvid
(155) |
Algatamisetapis võeti ühendust üheteistkümne teadaoleva importija/turustajaga ja nelja kaubandusühendusega. Üks importija Saksamaalt vastas väljavõttelise uuringu küsimustikule. |
(156) |
Kõnealune kaupleja importis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst piiratud koguses melamiini, seda peamiselt liiduväliseks edasimüügiks. Lisaks ostis nimetatud kaupleja melamiini nii teistelt välistarnijatelt kui ka liidu tootmisharult. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas melamiiniga kauplemine üle poole tema kogukäibest ja selle kasumimarginaal jäi vahemikku 2 % – 4 % (30). |
(157) |
Kuigi ei saa eeldada, et sama kehtiks (kõikide) teiste importijate kohta, ei olnud see ainus koostööd teinud kaupleja meetmete vastu. Kõnealune kaupleja oli seisukohal, et meetmed stabiliseerivad turgu ning tagavad tarnekindluse ja prognoositavuse, mis pikas perspektiivis on kõikide turuosaliste huvides. See kaupleja leidis, et kui meetmed aeguksid, oleks tal lihtne hakata kasutama Hiina tarnijaid, kuid see kahjustaks tema praegusi ärisuhteid nii liidus kui ka väljaspool liitu ning tekitaks melamiiniturul tõsiseid moonutusi ja kõikumisi. |
(158) |
Muu teabe puudumisel ei ilmnenud uurimise käigus, et meetmete jätkamine tooks kaasa mis tahes olulise kahjuliku mõju liidu importijatele. |
(159) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis CCPIT kahtluse alla komisjoni järelduse importijate huvide kohta, väites, et see põhines ühe importija arvamusel, mida ei saa käsitada tüüpilisena. |
(160) |
Komisjon kordas, et nagu on märgitud põhjenduses 157 eespool, ei eeldanud ta, et koostööd teinud importija seisukohad oleksid tüüpilised kõikide importijate puhul. Sellest hoolimata kontrolliti ainsa koostööd teinud importija esitatud teavet ja seda võeti nõuetekohaselt arvesse. CCPIT seevastu ei esitanud mingeid tõendeid ega põhjendatud teavet, mis viitaks sellele, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele olulist kahjulikku mõju. |
(161) |
Tuginedes kättesaadavale teabele ja kuna vastupidist tõendav teave/tõendusmaterjal puudus, järeldas komisjon seega, et meetmete säilitamine ei avalda liidu importijatele mingit olulist kahjulikku mõju. |
4. Kasutajate huvid
(162) |
Küsimustikud saadeti 68-le teadaolevale kasutajale. Täielikud vastused küsimustikule esitasid neli kasutajat, kelle arvele langeb 3 % liidu tarbimisest ja 0,6 % Hiina RVst pärit impordist. |
(163) |
Igakülgset koostööd tegevate kasutajate seisukohad olid mõnevõrra erinevad. Kaks kasutajat olid meetmete jätkamise vastu ja väitsid, et dumpinguvastane tollimaks takistab neil Hiina RVst melamiini osta. Ühe kasutaja seisukoht oli neutraalne, sest tema kulustruktuuris on melamiini mõju väga väike. Neljas kasutaja pooldas meetmeid. Kõnealune kasutaja kartis, et kui meetmed tühistatakse, siis ujutaks Hiina liidu turu järjekordselt üle odava melamiiniga. Selle tulemusel väheneksid tema kulud lühikeses perspektiivis, ent varsti pärast seda võib liidu tootmisharu hävineda. Seetõttu muutuks kõnealune kasutaja sõltuvaks Hiina tarnetest. |
(164) |
Uurimine näitas, et üldiselt tulid kasutajad dumpinguvastaste meetmete kehtimisel valitsevate turutingimustega hästi toime. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli koostööd tegevate kasutajate keskmine kasumimarginaal 5,6 %, mis tähendab seda, et kasutajad suutsid saavutada rahuldava kasumitaseme ka tollimaksude kehtimise korral. Peale selle on liidu turu puhul tegemist avatud turuga, kus konkureerivad arvukad tarnijad. Seega võib kasutajatel lisaks liidu tootjatele ja Hiina RV-le olla mitu alternatiivset tarneallikat, ilma et neid ohustaksid võimalikud tarnepuudujäägid. |
(165) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCPIT, et meetmete pikendamine ei ole õiglane, sest selle tulemusel kasvavad melamiini hinnad, samal ajal kui toorainekulud langevad, ning seega tuuakse kasutajate kasumlikkus ja liidu turu üldine konkurentsivõime ohvriks liidu tootmisharu kasumlikkusele. Huvitatud isik viitas oma esildises Kopenhaageni instituudi uuringule (31) ja mitmele WTOs arutatud juhtumile, mille üks osaline oli olnud EL, näiteks juhtumile „EÜ – lõhe“. |
(166) |
Seoses märkusega hindade kasvu kohta osutas komisjon põhjendusele 110 eespool. Nagu selgitatud, tulenes hindade kasv vaatlusalusel perioodil äärmiselt madalast jätkusuutmatust hinnatasemest 2012. aastal. Pärast kasvu 2013. aastal hinnatase tegelikult langes ja on alates 2014. aastast püsinud stabiilne. Igal juhul ei esitanud CCPIT mingit konkreetset teavet, mis tõendaks, et melamiinikasutajate majanduslik olukord on meetmete tõttu halvenenud sel määral, mis võimaldaks järeldada, et meetmete säilitamine on liidu kui terviku huvidega vastuolus. Sellega seoses ei nimetata ei huvitatud isiku viidatud majandusuuringus ega WTOs arutatud juhtumis konkreetselt melamiinisektorile. |
(167) |
Kuna mingeid muid märkusi ei esitatud, tegi komisjon eespool toodu põhjal järelduse, et ei ole tõendatud, et kehtivate meetmete säilitamine kahjustaks oluliselt kasutajate olukorda sellisel määral, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule. |
5. Järeldus liidu huvide kohta
(168) |
Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada meetmeid Hiina RVst pärit melamiini impordi suhtes. |
(169) |
Kuigi taotluse esitajad nõustusid komisjoni järeldustega liidu huvide kohta, väitsid nad pärast lõplike järelduste avalikustamist, et arvestades vähest koostööd ja enamiku koostööd tegevate huvitatud isikute toetust meetmetele, ei olnud komisjonil vaja teha kõike hõlmavat järeldust liidu huvide kohta. Ühtlasi oli nende väitel ebaoluline asjaolu, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli koostööd tegevate kasutajate keskmine kasumimarginaal 5,6 %. |
(170) |
Komisjon ei nõustunud nende väidetega. Liidu huvide kontrollimiseks peab komisjon põhjalikult analüüsima kõiki talle kättesaadavaid fakte ja kaalutlusi ning võtma arvesse kõiki eri huvisid, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvisid. Samuti peab komisjon nõuetekohaselt põhjendama järeldusi, millele ta liidu kui terviku huvide kohta jõudis. Seepärast lükati need väited tagasi. |
H. AVALIKUSTAMINE
(171) |
Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal komisjon kavatses Hiina RV vastu kehtivad meetmed säilitada. Pärast teavitamist anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui need olid õigustatud. |
Lõplikud meetmed
(172) |
Eeltoodust tuleneb, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks säilitada Hiina RVst pärit melamiini impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 457/2011. |
(173) |
Ärakuulamisele järgnevas esildises väitis CCPIT, et dumpinguvastaste meetmete pikendamine praeguses vormis oleks ebaseaduslik, sest esialgses uurimises ei läbinud kaks Hiina eksportivat tootjat individuaalse kohtlemise kontrolli, mida peetakse pärast WTO apellatsioonikogu otsust (32) ebaseaduslikuks. CCPITi sõnade kohaselt tuleks nendele kahele äriühingule seega arvutada individuaalsed dumpingumarginaalid, mis mõjutaksid ka kogu riigi suhtes kehtiva jääktollimaksu taset. |
(174) |
Aegumise läbivaatamisel ei saa dumpinguvastaste meetmete taset muuta. Peale selle ei teinud kõnealused äriühingud menetluses koostööd ega esitanud mingeid andmeid, mis võimaldaksid arvutada nende individuaalseid dumpingumarginaale. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. Kõnealustel äriühingutel on aga võimalus taotleda oma dumpingumarginaalide arvutamise korra vahepealset läbivaatamist alusmääruse artikli 11 lõike 3 alusel. |
(175) |
Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee ei ole arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit praegu CN-koodi 2933 61 00 alla kuuluva melamiini impordi suhtes.
2. Allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrasid.
Äriühing |
Minimaalne impordihind (eurot toote netokaalu tonni kohta) |
Tollimaks (eurot toote netokaalu tonni kohta) |
TARICi lisakood |
Sichuan Golden-Elephant Sincerity Chemical Co. |
1 153 |
— |
A986 |
Holitech Technology Co. Ltd |
1 153 |
— |
A987 |
Henan Junhua Development Company, Ltd |
1 153 |
— |
A988 |
Kõik muud äriühingud |
— |
415 |
A999 |
Individuaalselt nimetatud tootjate puhul on lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu suuruseks minimaalse impordihinna ja vaba netohinna vahe liidu piiril enne tollimaksu tasumist kõigil neil juhtudel, kui viimati nimetatu on minimaalsest impordihinnast väiksem. Need individuaalselt nimetatud tootjad ei pea tasuma tollimaksu juhul, kui vaba netohind liidu piiril enne tollimaksu tasumist on vastava minimaalse impordihinnaga võrdne või sellest suurem.
Käesolevas lõikes nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud minimaalset impordihinda kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.
3. Individuaalselt nimetatud tootjate puhul ja juhul, kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikult makstud või makstavat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2447 (33) artiklile 131, vähendatakse eespool sätestatud minimaalset impordihinda protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimisele. Tasumisele kuuluv tollimaks on siis võrdne vähendatud minimaalse impordihinna ja vähendatud netohinna vahega liidu piiril enne tollivormistust.
Kõigi muude äriühingute puhul ja juhul, kui kaup on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustada saanud ning seetõttu korrigeeritakse tegelikult makstud või maksmisele kuuluvat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EL) 2015/2447 artiklile 131, vähendatakse lõike 2 alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimisele.
4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) Nõukogu 10. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 457/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 124, 13.5.2011, lk 2).
(3) Teade teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 280, 25.8.2015, lk 6).
(4) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51). See määrus tunnistati kehtetuks ja asendati alusmäärusega.
(5) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit melamiini impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 167, 11.5.2016, lk 7).
(6) Viimati koheldi CCPITi huvitatud isikuna aegumise läbivaatamistes, mis käsitlesid ränimetalli (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1077 (ELT L 179, 5.7.2016, lk 1)) ja eriti tugevat polüesterlõnga (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/325 (ELT L 49, 25.2.2017, lk 6)).
(7) Võimaliku võrdlusriigi tootjatega suhtlemisel kasutati pimekoopia („Bcc“) funktsiooni.
(8) Üldkohus kiitis selle meetodi heaks oma kohtuotsuses, 16. detsember 2011, Dashiqiao vs. nõukogu, T-423/09, ECLI:EU: T:2011:764, punktid 34–50.
Allikas: andmed, mille liikmesriigid esitasid komisjonile kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 6 (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“).
Andmete allikas: väljaande „Chemical Economics Handbook“ kohane aruanne – aegumise läbivaatamise taotluse lisa 9. 2013. aasta on viimane aasta, mille kohta aruandes on esitatud tegelikud andmed.
Allikas: Hiina ekspordiandmebaas.
(12) Need kehtivad alates 2015. aasta juunist (dumpinguvastased meetmed) ja 2015. aasta augustist (tasakaalustavad tollimaksud) ajutiste meetmetena ning 28. detsembril 2015 kinnitati mõlemad lõplike meetmetena.
(13) Vastavalt 38 % ja 363 %.
(14) Borealis Agrolinz Melamine GmbH, OCI Nitrogen BV, Grupa Azoty Zaklady Azotowe Pulawy SA, BASF SE ja S.C. Azomures S.A.
(15) Nagu on osutatud põhjenduses 4 eespool.
(16) Nagu on kirjeldatud põhjenduses 14 eespool.
(17) Eurostati aruandes on märgitud järgmine: „EL 28s kestis langus ehitussektoris kauem kui tööstuses. Hoolimata kohatistest lühiajalistest kasvuperioodidest langes toodanguindeks ehituses 2008. aasta veebruari tipptasemelt 2013. aasta märtsis madalseisu; see langus kestis kokku viis aastat ja ühe kuu ning selle tagajärjel oli ehitussektori toodang varasemast 26,1 % väiksem. Järgmise 13 kuu jooksul kasvas ehitussektori toodang kokku 7,6 % ning selle aja (aprill 2014) ja viimase perioodi vahel, mille kohta andmed on olemas (aprill 2016), püsis toodang suhteliselt stabiilsel tasemel.“ http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=industry_and_construction_statistics_-_short-term_indicators&oldid_325746, kasutatud 23.3.2017.
(18) Esialgse uurimise jooksul oli Hiina RVst pärit impordi keskmine maht ligikaudu 30 000 tonni aastas, välja arvatud uurimisperioodil (2009), mil oli juba tunda majanduskriisi mõju.
(19) Eurostat.
(20) Artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.
(21) See kategooria hõlmab peamiselt n-ö kolmandaid riike, kelle hulka kuuluvad „kolmandate riikidega kauplemisel ärilistel või sõjalistel põhjustel täpsustamata riigid ja territooriumid“. Samuti hõlmab see teatavaid väiksemaid impordikoguseid mitmest kolmandast riigist, näiteks Malaisiast, Indoneesiast, Taist, Mehhikost, Türgist jm.
(22) Välja arvatud 2012. aastal, mil ka liidu tootmisharu hinnad olid madalad; vt põhjendus 109.
(23) Allikas: „Chemical Economics Handbook – Melamine“, IHS Chemical (läbivaatamistaotluse 9. lisa).
IHS Chemical: „Chemical Economics Handbook – Melamine“, läbivaatamistaotluse 9. lisa.
(25) Hiina ekspordiandmebaasis on hinnad esitatud FOB-tasemel ning neid kohandati ülespoole, et võtta arvesse nii keskmist veokulu liitu kui ka impordijärgseid kulusid ja määrata kindlaks hind liidus mahalaadimisel.
(26) IHS Chemicalsi väljaande „Chemical Economics Handbook – Melamine“ kohaselt on nõudlus Türgis alates 2010. aastast pidevalt kasvanud ja jõuab 2018. aastaks hinnanguliselt ligikaudu 56 000 tonnini. „Türgi arvele langeb üle 80 % Lähis-Ida melamiinitarbimisest.“ Läbivaatamistaotluse 9. lisa.
(27) Hinnanguline hind mahalaadimisel liidus on 923 eurot/tonn, mis saadi Hiina FOB-hinnast 810 eurot/tonn.
(28) 30 000 tonni suurune hinnanguline vähenemine, mis vastab 11 % langusele liidu müügimahus ja 8 % langusele tootmismahus võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andmetega, on suhteliselt tagasihoidlik prognoos, arvestades vaba tootmisvõimsuse hinnangulist mahtu (vähemalt 500 000 tonni) ja Ameerika Ühendriikide turult vabanenud mahtu (12 000 tonni). Esialgse uurimise jooksul importis Hiina RV liitu keskmiselt 30 000 tonni aastas.
(29) Esialgse uurimise andmetel importis Hiina RV uurimisperioodil liitu 17 434 tonni melamiini (vaid 9 500 tonni rohkem kui praeguse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi mahud) keskmise hinnaga 896 eurot/tonn, mille tulemusel vähenes liidu tootmisharu kasumimarginaal sel ajal 18 % võrra.
(30) Konfidentsiaalsuse tagamiseks ei saa täpseid andmeid avaldada.
(31) Riiklik ettevõtlus- ja ehitusagentuur, „Economic Assessment of the Community interest in EU Anti-dumping Cases“, august 2005, kättesaadav aadressil http://www.copenhageneconomics.com/Website/Publications/Antidumping.aspx?M=News&PID=2028&NewsID=328
(32) WT/DS397/AB/RW, apellatsioonikogu 18. jaanuari 2016. aasta aruanne „Euroopa ühendused – lõplikud dumpinguvastased meetmed teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes – Hiina tuginemine vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 21 lõikele 5“.
(33) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).
LISA
Artikli 1 lõikes 2 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis.
1. |
Faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht. |
2. |
Järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et [kogus] melamiini, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja täpne. Kuupäev ja allkiri“. |
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/87 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/1172,
30. juuni 2017,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 kanepi kasvatamise kontrollimeetmete osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 58 lõiget 4 ja artikli 62 lõike 2 punkti e,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Eeskirjad kanepisortide tetrahüdrokannabinoolisisalduse (edaspidi „THC-sisaldus“) kontrollimiseks on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (2) artiklis 45 ja kõnealuse määruse lisas. Näib olevat asjakohane kõnealused eeskirjad inkorporeerida komisjoni delegeeritud määrusesse (EL) nr 639/2014, (3) mida on muudetud delegeeritud määrusega (EL) 2017/1155 (4). Seepärast tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 45 ja kõnealuse määruse lisa välja jätta alates delegeeritud määruse (EL) 2017/1155 jõustumise kuupäevast. |
(2) |
Kanepisortide määramise ja THC-sisalduse kontrollimise eeskirjad põhinevad eeldusel, et kanepit kasvatatakse kevadel põhikultuurina, kuid kõnealused sordid ei ole täiesti sobivad vahekultuurina kasvatamiseks. Nimelt on 30. juuni kui kõige hilisem kuupäev rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 17 lõikes 7 sätestatud seemnete pakendil olevate ametlike etikettide esitamiseks liiga varajane kuupäev vahekultuurina kasvatatava kanepi puhul. Kuna eespool nimetatud kasvatusmeetod on tööstusliku kanepi puhul osutunud asjakohaseks ja on kooskõlas keskkonnanõuetega, peaks liikmesriikidel olema võimalus vahekultuurina kasvatatava kanepi puhul määrata kindlaks hilisem kuupäev, kuid mitte hiljem kui 1. september. |
(3) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 vastavalt muuta. |
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas otsetoetuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) nr 809/2014 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 17 lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega: „Erandina esimese lõigu punktist c, kui külvatakse pärast ühtse taotluse esitamise lõpptähtpäeva, esitatakse etiketid hiljemalt 30. juuniks. Vahekultuurina kasvatatava kanepi puhul tuleb etiketid esitada liikmesriikide poolt kindlaks määratud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 1. septembril. Kui etiketid tuleb esitada ka teistele riigiasutustele, võib liikmesriik ette näha, et need etiketid tuleb pärast kõnealuse punkti kohaselt esitamist toetusesaajale tagastada. Tagastatud etiketid märgistatakse taotluseks kasutatutena.“ |
2) |
Artikkel 45 jäetakse välja. |
3) |
Lisa jäetakse välja. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
(2) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).
(3) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (ELT L 181, 20.6.2014, lk 1).
(4) Komisjoni 15. veebruari 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1155, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 639/2014 kanepi kasvatamise kontrollimeetmete, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust käsitlevate teatavate sätete, juriidilise isiku üle kontrolli omavate noorte põllumajandustootjate toetuse, vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetussumma ühiku arvutamise, toetusõiguste osade, teatavate ühtse pindalatoetuse kava ja vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse teavitamisnõuete osas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 X lisa (ELT L 167, 30.6.2017, lk 1).
OTSUSED
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/89 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1173,
26. juuni 2017,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega (Eelarverida 04 03 01 03)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994. |
(2) |
Kooskõlas EMP lepingu artikliga 98 võib EMP ühiskomitee oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingu protokolli nr 31. |
(3) |
EMP lepingu protokoll nr 31 sisaldab teatavaid sätteid koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust. |
(4) |
On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste koostööd Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate liidu meetmete raames, mis on seotud tööjõu vaba liikumise ning sotsiaalkindlustusskeemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimisega. |
(5) |
Seetõttu tuleks muuta EMP lepingu protokolli nr 31, et kõnealune laiendatud koostöö saaks jätkuda pärast 31. detsembrit 2016. |
(6) |
Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees tuginema lisatud otsuse eelnõule, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmise suhtes, põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP ühiskomitee otsuse eelnõul.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 26. juuni 2017
Nõukogu nimel
eesistuja
J. MIZZI
(1) EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.
EELNÕU
EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2017,
…,
millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust
EMP ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping“), eriti selle artikleid 86 ja 98,
ning arvestades järgmist:
(1) |
On asjakohane jätkata EMP lepingu osaliste koostööd Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavate tööjõu vaba liikumise, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest pärit võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete raames. |
(2) |
Seepärast tuleks EMP lepingu protokolli nr 31 muuta, et kõnealune laiendatud koostöö saaks toimuda 1. jaanuarist 2017, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
EMP lepingu protokolli nr 31 artikli 5 lõigetes 5 ja 13 asendatakse tekst „ja 2016“ tekstiga „, 2016 ja 2017“.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (*1).
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.
Artikkel 3
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.
Brüssel,
EMP ühiskomitee nimel
eesistuja
EMP ühiskomitee sekretärid
(*1) [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/92 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2017/1174,
13. juuni 2017,
Nigeris läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni (EUCAP Sahel Niger) juhi volituste pikendamise kohta (EUCAP Sahel Niger/1/2017)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,
võttes arvesse nõukogu 16. juuli 2012. aasta otsust 2012/392/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Otsuse 2012/392/ÜVJP kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomiteel volitus teha kooskõlas aluslepingu artikliga 38 Nigeris läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni EUCAP Sahel Niger poliitiliseks kontrollimiseks ja strateegiliseks juhtimiseks asjakohaseid otsuseid, sealhulgas nimetada ametisse missiooni juht. |
(2) |
18. juuli 2016. aasta nõukogu otsusega (ÜVJP) 2016/1172 (2) pikendati missiooni EUCAP Sahel Niger volitusi 15. juulini 2018. |
(3) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 26. juulil 2016. aastal vastu otsuse (ÜVJP) 2016/1632, (3) millega nimetati missiooni EUCAP Sahel Niger juhiks ajavahemikuks 1. septembrist 2016 kuni 15. juulini 2017 Kirsi HENRIKSSON. |
(4) |
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on teinud ettepaneku pikendada Kirsi HENRIKSSONi volitusi missiooni EUCAP Sahel Niger juhina 16. juulist 2017 kuni 15. juulini 2018. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga pikendatakse Kirsi HENRIKSSONi volitusi missiooni EUCAP Sahel Niger juhina kuni 15. juulini 2018.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 13. juuni 2017
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
W. STEVENS
(1) ELT L 187, 17.7.2012, lk 48.
(2) Nõukogu 18. juuli 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/1172, millega muudetakse otsust 2012/392/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger) (ELT L 193, 19.7.2016, lk 106).
(3) Poliitika- ja julgeolekukomitee 26. juuli 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/1632, millega nimetatakse ametisse Nigeris läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP missiooni (EUCAP Sahel Niger) juht (EUCAP Sahel Niger/1/2016) (ELT L 243, 10.9.2016, lk 6).
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/93 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2017/1175,
26. juuni 2017,
millega võetakse vastu kolmanda riigi panus Euroopa Liidu ÜJKP sõjalisse väljaõppemissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA) (EUTM RCA/3/2017)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 38 kolmandat lõiku,
võttes arvesse nõukogu 19. aprilli 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/610 Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA (1))
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt otsuse (ÜVJP) 2016/610 artikli 8 lõikele 2 volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kolmandate riikide poolt EUTM RCAsse pakutava panuse vastuvõtmise kohta. |
(2) |
Tulenevalt ELi missiooni ülema ja Euroopa Liidu sõjalise komitee soovitusest Bosnia ja Hertsegoviina panuse kohta tuleks Bosnia ja Hertsegoviina panus vastu võtta ja seda käsitada märkimisväärsena. |
(3) |
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seetõttu ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Bosnia ja Hertsegoviina panus Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidavasse Euroopa Liidu ÜJKP sõjalisse väljaõppemissiooni (EUTM RCA) võetakse vastu ning seda käsitatakse märkimisväärsena.
2. Bosnia ja Hertsegoviina on vabastatud rahalisest panusest missiooni EUTM RCA eelarvesse.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. juuni 2017
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
W. STEVENS
(1) ELT L 104, 20.4.2016, lk 21.
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/94 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2017/1176,
26. juuni 2017,
millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhataja (EUTM Mali/1/2017)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,
võttes arvesse nõukogu 17. jaanuari 2013. aasta otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), (1) eriti selle artiklit 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu volitas poliitika- ja julgeolekukomiteed otsuse 2013/34/ÜVJP artikli 5 lõike 1 kohaselt tegema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 38 asjakohaseid otsuseid EUTM Mali poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas võtma vastu otsused järgmiste ELi missiooni ülemate ametisse nimetamise kohta. |
(2) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 7. detsembril 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/2352, (2) millega nimetati EUTM Mali ELi missiooni ülemaks brigaadikindral Peter DEVOGELAERE. |
(3) |
Nõukogu otsusega (EL) 2017/971 (3) muudeti EUTM Mali käsuliini. Sellest tulenevalt tunnistati otsus (ÜVJP) 2016/2352 kehtetuks ning brigaadikindral Peter DEVOGELAERE nimetati EUTM Mali ELi missiooni vägede juhatajaks. |
(4) |
Belgia tegi 10. aprillil 2017 ettepaneku nimetada brigaadikindral Peter DEVOGELAERE järglasena EUTM Mali ELi missiooni vägede juhatajaks brigaadikindral Bart LAURENT. |
(5) |
ELi sõjaline komitee soovitas 29. mail 2017 poliitika- ja julgeolekukomiteel nimetada brigaadikindral Peter DEVOGELAERE järglasena EUTM Mali ELi missiooni ülemaks alates 12. juulist 2017 brigaadikindral Bart LAURENT. |
(6) |
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seetõttu ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Brigaadikindral Bart LAURENT nimetatakse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni vägede juhatajaks alates 12. juulist 2017.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. juuni 2017
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
W. STEVENS
(1) ELT L 14, 18.1.2013, lk 19.
(2) Poliitika- ja julgeolekukomitee 7. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2352, millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülem ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2016/939 (EUTM Mali/2/2016) (ELT L 348, 21.12.2016, lk 25).
(3) Nõukogu 8. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/971, millega kehtestatakse ELi täitevvolitusteta sõjaliste ÜJKP missioonide plaanimise ja juhtimise kord ning muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta, otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), ja otsust (ÜVJP) 2016/610 Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA) (ELT L 146, 9.6.2017, lk 133).
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/96 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2017/1177,
26. juuni 2017,
millega nimetatakse ametisse Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni (EUTM RCA) ELi missiooni vägede juhataja (EUTM RCA/2/2017)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,
võttes arvesse nõukogu 19. aprilli 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/610 Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA), (1) eriti selle artiklit 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu volitas poliitika- ja julgeolekukomiteed otsuse (ÜVJP) 2016/610 artikli 5 lõike 1 kohaselt tegema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 38 asjakohaseid otsuseid EUTM RCA poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas võtma vastu otsused järgmiste ELi missiooni ülemate ametisse nimetamise kohta. |
(2) |
Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 10. jaanuaril 2017 võttis vastu otsuse (ÜVJP) 2017/112, (2) millega nimetati EUTM RCA ELi missiooni ülemaks brigaadikindral Herman RUYS. |
(3) |
Nõukogu otsusega (EL) 2017/971 (3) muudeti EUTM RCA käsuliini. Sellest tulenevalt tunnistati otsus (ÜVJP) 2017/112 kehtetuks ning brigaadikindral Herman RUYS nimetati EUTM RCA ELi missiooni vägede juhatajaks. |
(4) |
Euroopa Liidu sõjaline komitee esitas 24. mail 2017 soovituse kiita heaks Eurocorpsi ühiskomitee ettepanek nimetada brigaadikindral Herman RUYSI järglasena EUTM RCA ELi missiooni vägede juhatajaks alates 24. juulist 2017 brigaadikindral Fernando GARCÍA BLÁZQUEZ. |
(5) |
Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Seetõttu ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Brigaadikindral Fernando GARCÍA BLÁZQUEZ nimetatakse Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni (EUTM RCA) ELi missiooni vägede juhatajaks alates 24. juulist 2017.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 26. juuni 2017
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
W. STEVENS
(1) ELT L 104, 20.4.2016, lk 21.
(2) Poliitika- ja julgeolekukomitee 10. jaanuari 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/112, millega nimetatakse ametisse Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni (EUTM RCA) ELi missiooni ülem (EUTM RCA/1/2017) (ELT L 18, 24.1.2017, lk 47).
(3) Nõukogu 8. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/971, millega kehtestatakse ELi täitevvolitusteta sõjaliste ÜJKP missioonide plaanimise ja juhtimise kord ning muudetakse otsust 2010/96/ÜVJP Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni kohta, otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), ja otsust (ÜVJP) 2016/610 Euroopa Liidu ÜJKP sõjalise väljaõppemissiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA) (ELT L 146, 9.6.2017, lk 133).
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/98 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/1178,
2. juuni 2017,
millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2016/2008 loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses nodulaarse dermatiidiga teatavates liikmesriikides
(teatavaks tehtud numbri C(2017) 3624 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivi 92/119/EMÜ, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega, (3) eriti selle artikli 19 lõike 1 punkti a, artikli 19 lõike 3 punkti a ja artikli 19 lõiget 6,
võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (4) eriti selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiiviga 92/119/EMÜ on kehtestatud üldised tõrjemeetmed, mida kohaldatakse teatavate loomahaiguste, sealhulgas nodulaarse dermatiidi puhangute korral. Need tõrjemeetmed hõlmavad kaitsetsooni ja järelevalvetsooni kehtestamist nakkusega ettevõtte ümber ning nendega nähakse ette ka erakorraline vaktsineerimine nodulaarse dermatiidi puhangu korral. |
(2) |
Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/2008 (5) on sätestatud loomatervishoiualased tõrjemeetmed seoses nodulaarse dermatiidi esinemisega nimetatud rakendusotsuse I lisas loetletud liikmesriikides või nende piirkondades, sealhulgas miinimumnõuded seoses nodulaarse dermatiidi vastu vaktsineerimise kavadega, mille liikmesriigid esitavad komisjonile heakskiitmiseks. |
(3) |
Rakendusotsuse (EL) 2016/2008 artiklis 2 on „nakkusega tsoon“ määratletud kui selle rakendusotsuse I lisa II osas loetletud selline osa liikmesriigi territooriumist, mis hõlmab piirkonda, kus nodulaarse dermatiidi esinemine on kinnitust leidnud ja kus võib läbi viia nodulaarse dermatiidi vastase vaktsineerimise pärast seda, kui komisjon on vaktsineerimiskava heaks kiitnud. Ühtlasi on kõnealuse rakendusotsuse artiklis 2 esitatud määratluse kohane „taudivaba tsoon, kus viiakse läbi vaktsineerimine“ selle rakendusotsuse I lisa I osas loetletud selline osa liikmesriigi territooriumist, mis hõlmab nakkusega tsoonist väljaspool olevaid piirkondi, kus viiakse läbi nodulaarse dermatiidi vastane vaktsineerimine pärast seda, kui komisjon on vaktsineerimiskava heaks kiitnud. |
(4) |
Rakendusotsuse (EL) 2016/2008 artiklis 3 on sätestatud piirangud seoses veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejate ning teatavate loomsete saaduste lähetamisega selle rakendusotsuse I lisas loetletud piirkonnast, et minimeerida nodulaarse dermatiidi levimise riski. |
(5) |
Rakendusotsuse (EL) 2016/2008 artikliga 7 on ette nähtud erandid kõnealuse rakendusotsuse artiklis 3 sätestatud piirangutest, mis on seotud veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejate sperma, munarakkude ja embrüote lähetamisega nimetatud rakendusotsuse I lisa I osas loetletud piirkonnast, mis on määratletud taudivaba tsoonina, kus viiakse läbi vaktsineerimine. |
(6) |
Sperma, munarakkude ja embrüote saadetiste kaudu nodulaarse dermatiidi levimise riski tasemest lähtuvalt on asjakohane eristada olukorda, kus kõnealust paljundusmaterjali lähetatakse taudivabast tsoonist, kus viiakse läbi vaktsineerimine, teise sellisesse taudivabasse tsooni või nakkusega tsooni sama liikmesriigi piires. Seepärast on vaja kehtestada asjaomaste riskidega proportsionaalsed eraldi tingimused erandite puhul, mida kohaldatakse sama liikmesriigi piires lähetatavate saadetiste suhtes, eeldusel et selliseid tingimusi kohaldatakse kõnealuse loomse paljundusmaterjali ohutuks lähetamiseks ühest samas liikmesriigis asuvast vaktsineerimiskavaga hõlmatud taudivabast tsoonist või nakkusega tsoonist teise. Seepärast tuleks rakendusotsuse (EL) 2016/2008 artiklit 7 vastavalt muuta. |
(7) |
Kreeka teatas 2. märtsil 2017 uuest nodulaarse dermatiidi puhangust Joonia meres Kreeka kõige loodepoolsemas osas asuvas Kérkyra saare piirkondlikus üksuses, kus ei ole varem täheldatud ühtki nodulaarse dermatiidi puhangut. Sellest tulenevalt tuleks rakendusotsuse (EL) 2016/2008 I lisa II osas nimetatud, Kreekas asuvate nodulaarse dermatiidi nakkusega tsoonide loetelu täiendada, et lisada sellesse Kérkyra piirkondlik üksus. Seepärast tuleks rakendusotsuse (EL) 2016/2008 I lisa II osa vastavalt muuta. |
(8) |
Kreeka teavitas 14. märtsil 2017 komisjoni oma otsusest laiendada nodulaarse dermatiidi vastu vaktsineerimise ulatust nii, et see hõlmaks Joonia saarte, Põhja-Egeuse, Lõuna-Egeuse ja Kreeta piirkonda, kus nodulaarset dermatiiti ei ole siiani esinenud, välja arvatud Kérkyra piirkondlikus üksuses, kus selle haiguse esinemine leidis kinnitust 2. märtsil 2017, ja Limnose piirkondlikus üksuses, kus seda haigust on täheldatud alates 2015. aastast. Sellest lähtuvalt tuleks nimetatud Kreeka piirkonnad lisada rakendusotsuse (EL) 2016/2008 I lisa I osas esitatud loetellu taudivabadest tsoonidest, kus viiakse läbi vaktsineerimine. Seepärast tuleks rakendusotsuse (EL) 2016/2008 I lisa I osa vastavalt muuta. |
(9) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsust (EL) 2016/2008 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 I lisa I ja II osas loetletud piirkondadest veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejate sperma, munarakkude ja embrüote lähetamise keelust tehtavad erandid ning eritingimused kõnealuse paljundusmaterjali lähetamiseks sama liikmesriigi piires ühest I või II osas loetletud piirkonnast teise 1. Pädev asutus võib erandina artikli 3 punktis b sätestatud keelust lubada veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejate sperma, munarakkude ja embrüote lähetamist I lisa I osas loetletud piirkonnas asuvast seemendusjaamast või muust ettevõttest teises liikmesriigis asuvasse I lisa I või II osas loetletud piirkonda, kui asjaomased doonorloomad ning sperma, munarakud ja embrüod vastavad järgmistele tingimustele:
2. Pädev asutus võib erandina artikli 3 punktis b sätestatud keelust lubada veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejate sperma, munarakkude ja embrüote lähetamist:
Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse juhul, kui on täidetud lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud tingimused. 3. Pädev asutus võib erandina artikli 3 punktis b sätestatud keelust lubada veiste ja tehistingimustes peetavate ulukmäletsejate sperma, munarakkude ja embrüote lähetamist I lisa I osas loetletud piirkonnas asuvast seemendusjaamast või muust ettevõttest sama või teise liikmesriigi mis tahes piirkonda või kolmandasse riiki, kui asjaomased doonorloomad ning sperma, munarakud ja embrüod vastavad järgmistele tingimustele:
4. Käesoleva artikli lõike 1 või lõike 3 nõuetele vastavate munarakkude, embrüote ja sperma lähetamisel teise liikmesriiki või kolmandasse riiki lisatakse vastavasse direktiivis 88/407/EMÜ, direktiivis 89/556/EMÜ või otsuses 93/444/EMÜ sätestatud veterinaarsertifikaati järgmine lause: „…(sperma, munarakud ja/või embrüod – märkida sobiv) on vastavuses teatavates liikmesriikides esineva nodulaarse dermatiidiga seotud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid käsitleva rakendusotsuse (EL) 2016/2008 artikli 7 …(lõike 1 või lõike 3 – märkida sobiv) nõuetega.““ |
2) |
I lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 2. juuni 2017
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69.
(4) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.
(5) Komisjoni 15. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2008 loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses nodulaarse dermatiidiga teatavates liikmesriikides (ELT L 310, 17.11.2016, lk 51).
LISA
Rakendusotsuse (EL) 2016/2008 I lisa asendatakse järgmisega:
I LISA
I OSA
„Taudivabad tsoonid, kus viiakse läbi vaktsineerimine“
1. Horvaatia
Kogu Horvaatia territoorium.
2. Bulgaaria
A. |
Järgmised Bulgaaria provintsid:
|
B. |
Järgmised Bulgaaria omavalitsusüksused:
|
3. Kreeka
Järgmised Kreeka piirkonnad:
— |
Joonia saarte piirkond, välja arvatud Kérkyra piirkondlik üksus; |
— |
Põhja-Egeuse piirkond, välja arvatud Limnose piirkondlik üksus; |
— |
Lõuna-Egeuse piirkond; |
— |
Kreeta piirkond. |
II OSA
„Nakkusega tsoonid“
1. Kreeka
A. |
Järgmised Kreeka piirkonnad:
|
B. |
Järgmised Kreeka piirkondlikud üksused:
|
2. Bulgaaria
Kogu Bulgaaria territoorium, välja arvatud I osas loetletud piirkonnad.
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
1.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 170/103 |
EUROOPA ÜHENDUSE JA KANADA VAHELISE VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGU ALUSEL ASUTATUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2017,
16. juuni 2017,
seoses vastavushindamisasutuste lisamisega telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid, infotehnoloogiaseadmeid ja raadiosaatjaid käsitlevasse valdkonnalisasse [2017/1179]
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelist vastastikuse tunnustamise lepingut, eriti selle VII ja XI artiklit,
ning arvestades, et ühiskomitee peab tegema otsuse vastavushindamisasutuse või -asutuste lisamiseks valdkonnalisasse,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
1. |
A liites esitatud vastavushindamisasutused lisatakse telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid, infotehnoloogiaseadmeid ja raadiosaatjaid käsitleva valdkonnalisa 4. liites esitatud vastavushindamisasutuste loetellu. |
2. |
Lepinguosalised on kokku leppinud, milliseid tooteid ja vastavushindamismenetlusi A liites nimetatud vastavushindamisasutuste loendisse lisamine hõlmab, ja vastutavad nende andmete ajakohastamise eest. |
Käesolev otsus on koostatud kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla ühiskomitee esindajad, kes on volitatud poolte nimel muutma telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid, infotehnoloogiaseadmeid ja raadiosaatjaid käsitleva lepingu valdkonnalisa liiteid. Käesolev otsus jõustub viimase allkirja andmise kuupäeval.
Ottawa, 30. mai 2017
Kanada nimel
Claude BEAUDOIN
Brüssel, 16. juuni 2017
Euroopa Liidu nimel
Ignacio IRUARRIZAGA
A LIIDE
Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmeid, infotehnoloogiaseadmeid ja raadiosaatjaid käsitleva valdkonnalisa 4. liites loetletud vastavushindamisasutustele lisatavad ELi vastavushindamisasutused
|
(1) 3. aprillil 2017 muudeti nimi „AT4 wireless SAU“ nimeks „DEKRA Testing & Certification SAU“.