28.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/1

28.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/1

28.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/2

(1)

Nõukogu kehtestas 2011. aasta aprillis pärast subsiidiumivastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine“) rakendusmäärusega (EL) nr 405/2011 (2) (edaspidi „lõplik määrus“) lõpliku tasakaalustava tollimaksu praegu CN-koodide 7222 20 21, 7222 20 29, 7222 20 31, 7222 20 39, 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla kuuluvate teatavate Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide impordi suhtes.

(2)

Lõpliku määrusega kehtestati valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes 3,3–4,3 % tasakaalustav tollimaks, koostööd teinud valimisse kaasamata äriühingutele 4,0 % tollimaks ja kõigile muudele India äriühingutele 4,3 % tollimaks.

(3)

Nõukogu alandas 2013. aasta juulis pärast osalist vahepealset läbivaatamist (edaspidi „vahepealne läbivaatamine“) rakendusmäärusega (EL) nr 721/2013 (3) (edaspidi „muutmismäärus“) India eksportiva tootja Viraj Profiles Limited, Palghar, Maharashtra ja Mumbai, Maharashtra (edaspidi „Viraj“) suhtes kehtivat tollimaksu 4,3 %-lt 0 %-le ja kõigile muudele äriühingutele kehtivat tollimaksu 4,3 %-lt 4,0 %-le.

(4)

2015. aasta juunis avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide suhtes kehtivate tasakaalustusmeetmete eelseisva aegumise kohta (4).

(5)

28. jaanuaril 2016 esitas Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“), mis esindab rohkem kui 25 % kogu roostevabast terasest varraste ja lattide toodangust Euroopa Liidus (edaspidi „liit“), nõukogu määruse (EÜ) nr 597/2009 (5) artikli 18 alusel läbivaatamistaotluse.

(6)

Euroferi taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt subsideerimise jätkumise ning seeläbi liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Komisjon tegi kindlaks, et läbivaatamise algatamiseks oli piisavaid tõendeid, ja avaldas 27. aprillil 2016Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (6) (edaspidi „algatamisteade“).

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma.

(9)

Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest konkreetselt Euroferi; teadaolevaid liidu tootjaid ja nende ühendusi; teadaolevaid roostevabast terasest varraste ja lattide importijaid ja kasutajaid liidus; India valitsust ja India teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning kutsus neid osalema.

(10)

Kõikidele huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi.

(13)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 1 lähtus komisjon valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest müügimahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, võttes arvesse ka geograafilist jaotust.

(14)

Esialgsesse valimisse kuulus kolm liidu tootjat, kelle müük moodustab koostööd teinud liidu tootjate müügist ligikaudu 50 %. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(15)

Komisjoni teavitati, et üks liidu tootja esitas kontserni liikmete vahelise müügi andmed liidu turul toimunud müügi andmetena ja seetõttu vahetati ta teise liidu tootja vastu välja. Lõplik valim hõlmas samuti koostööd teinud liidu tootjate kogumüügist ligikaudu 50 %.

(16)

Komisjon kutsus algatamisteates importijaid ja neid esindavaid ühendusi andma endast teada ja esitama konkreetset teavet, mille põhjal otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim. Endast andis teada kaks importijat.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil India eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon India ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Algatamisteate I lisas valimi moodustamiseks nõutud teabe esitas neliteist eksportivat tootjat/eksportiva tootja rühma, kelle import moodustab Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide liitu suunatud koguimpordist ligikaudu 46 %. Komisjon kaasas valimisse kolm eksportivat tootjat/eksportivate tootjate rühma suurima liitu suunatud ekspordi müügimahu põhjal (moodustades koostööd teinud äriühingute ekspordimahust 62 %), mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida.

(19)

Alusmääruse artikli 27 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ning India ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(20)

Komisjon kutsus algatamisteates kasutajaid ja neid esindavaid ühendusi ning tarbijaid esindavaid organisatsioone andma endast teada ja tegema koostööd. Ükski liidu kasutaja või neid esindav ühendus ei andnud endast teada.

(21)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes endast algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid.

(22)

Nende hulka kuulusid India valitsus, kolm valimisse kaasatud India eksportivat tootjat, kolm valimisse kaasatud liidu tootjat, kaks põhjenduses 16 osutatud importijat, Eurofer ja teine liidu tootjate ühendus.

(23)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, Euroferilt, India valitsuselt ja kolmelt valimisse kaasatud India eksportivalt tootjalt.

(24)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosus, kahju jätkumise või kordumise tõenäosus ja see, kas tasakaalustusmeetmete jätkumine ei oleks vastuolus liidu huvidega.

(25)

Alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud tehti India valitsuse valdustesse Delhis Indias ja Euroferi valdustesse Brüsselis Belgias ning järgmiste äriühingute valdustesse:

(26)

Subsideerimise ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2015 kuni 31. märtsini 2016 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(27)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(28)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, st roostevabast terasest vardad ja latid, külmvormitud või -viimistletud, kuid edasi töötlemata, muud kui ümmarguse hulknurkse ristlõikega 80 mm või suurema läbimõõduga vardad ja latid (edaspidi „läbivaatamisega hõlmatud toode“), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7222 20 21, 7222 20 29, 7222 20 31, 7222 20 39, 7222 20 81 ja 7222 20 89 alla ja mis on pärit Indiast (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(29)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(30)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(31)

Alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine.

(32)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist:

(33)

Punktides a, c, d, g ja i nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (Foreign Trade (Development and Regulation) Act, 1992, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi „väliskaubandusseadus“). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel välja anda teatisi ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud väliskaubanduspoliitika dokumentides, mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab korrapäraselt. Käesoleva uurimise raames on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jaoks olulised kaks väliskaubanduspoliitika dokumenti: väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 ja väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020. Viimati nimetatud dokument jõustus 2015. aasta aprillis. Peale selle on India valitsus sätestanud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 ja väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 reguleeriva korra vastavate menetlusjuhendite I köites („Handbook of Procedures, Volume I“; edaspidi vastavalt „HOP 2009–2014 I köide“ ja „HOP 2015–2020 I köide“). Ka menetlusjuhendeid ajakohastatakse korrapäraselt.

(34)

Punktis b nimetatud kava põhineb 1962. aasta tolliseaduse jaol 75, 1944. aasta riikliku aktsiisiseaduse jaol 37, 1994. aasta rahandusseaduse jagudel 93A ja 94 ning 1995. aasta tollimaksu, riikliku aktsiisimaksu ja teenusmaksu tagastamise eeskirjadel. Tagastamismäärad avaldatakse korrapäraselt.

(35)

Punktis e nimetatud ekspordikrediidi intressimaksudest vabastamise kava põhineb 1974. aasta intressimaksude seadusel.

(36)

Punktis f nimetatud kava põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mille kohaselt on India Reservpangal volitused juhtida kommertspanku ekspordikrediidi valdkonnas.

(37)

Punktis h nimetatud India valitsuse laenutagatisi ja otsest vahendite ülekandmist reguleeritakse valitsuse tagatiste poliitikaga.

(38)

Punktis j nimetatud kava, mida kohaldatakse alates 1. aprillist 2013, põhineb Maharashtra osariigi valitsuse tööstuse, energeetika ja tööhõiveministeeriumi otsusel nr PSI–2013/(CR–54)/IND–8.

(39)

Punktis k nimetatud piirkondlikke toetuskavasid reguleerivad piirkondlikud valitsused.

(40)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2009–2014 punktides 4.1.1–4.1.14 ja HOP 2009–2014 I köite punktides 4.1–4.30, samuti väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punktides 4.03–4.24 ja HOP 2015–2020 I köite punktides 4.04–4.52.

(41)

Eellubade kava koosneb kuuest allkavast, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 42. Need allkavad erinevad muu hulgas abikõlblikkuse tingimuste poolest. Eellubade kavaga seotud soodustusi saavad taotleda tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad eellubade kavaga seotud soodustusi taotleda vahetarnete alusel. Peatöövõtjad, kelle tarned kuuluvad ekspordiga samaväärsete toimingute kategooriatesse, mida on nimetatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 punktis 7.02 (näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele), saavad taotleda eellubade allkava raames toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Toetusi ekspordiga samaväärsete toimingute eest saavad taotleda ka tootvate eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(42)

Eellube väljastatakse järgmisel otstarbel:

(43)

Komisjon leidis, et koostööd teinud eksportivad tootjad, kes kava kasutasid, said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil soodustusi esimese allkava alusel (st eelload tegelikuks ekspordiks). Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata teiste, kasutamata allkavade tasakaalustatavust.

(44)

India asutused nõuavad kontrollimise eesmärgil, et eelloa omanik peab „tõest ja nõuetekohast arvestust tollimaksuvabalt imporditud/kodumaalt hangitud kauba kulu ja kasutamise kohta“ kindlaksmääratud vormis (HOP 2015–2020 I köite peatükid 4.47, 4.51 ja 4H liide), st tegelikku tarbimisregistrit. Seda registrit kontrollib sõltumatu atesteeritud audiitor/kuluarvestuse ja majandustegevuse audiitor, kes annab välja tõendi, milles kinnitatakse, et ettenähtud registreid ja asjakohaseid dokumente on kontrollitud ning et 4H liites nõutud teave on igas suhtes tegelikkusele vastav ja õige.

(45)

Selle allkava puhul, mida asjaomased äriühingud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutasid (tegeliku ekspordi allkava), on India valitsus määranud kindlaks imporditoetuse ning ekspordikohustuse mahu ja väärtuse, mis on märgitud loale. Lisaks peavad valitsusametnikud dokumenteerima impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud loal. Eellubade kava raames lubatud impordi mahu määrab India valitsus kindlaks standardsete sisend- ja väljundnormide alusel; need normid on kehtestatud enamiku toodete, sh ka vaatlusaluse toote kohta.

(46)

Imporditud sisendid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada konkreetse eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast loa väljastamist (18 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(47)

Komisjon tegi kindlaks, et imporditud sisendite ja eksporditud lõpptoodete vahel puudub tihe omavaheline seos. Abikõlblikku sisendmaterjali imporditakse ja kasutatakse ka muude toodete puhul peale vaatlusaluse toote. Lisaks saab eri toodete lube koondada. See tähendab, et ühe konkreetse toote eksportimine eellubade kava alusel võib anda õiguse importida eellubade kava alusel tollimaksuvabalt sisendit mõne muu toote jaoks.

(48)

Komisjoni korraldatud kontrollkäigu ajal kinnitas üks eksportiv tootja, et selge omavahelise seose puudumise tõttu kajastatakse sisendmaterjali tarbimist standardsete sisend- ja väljundnormide alusel. Teine kava kasutav eksportiv tootja märkis, et tal on jälgimissüsteem, mille abil saab kava alusel imporditud sisendmaterjale kuni lõpptooteni kindlaks teha. Äriühing ei suutnud aga esitada selle süsteemi kirjeldust oma sisedokumentides. Seda süsteemi ei ole mitte kunagi auditeeritud.

(49)

Üks eksportiv tootja ei suutnud näidata ühtegi 4H liidet oma eellubade kava kohta. Teine eksportiv tootja ei suutnud esitada asjakohast teavet ühe 4H liite vormi kohta, milles ei olnud näidatud ülemäärast tagastust. Kuid 4H liites esitatud atesteeritud audiitori kinnituse sõnastuse põhjal on selge, et atesteeritud audiitor uurib vaid seda, kas asjaomases 4H liites esitatud arvnäitajad on kooskõlas äriühingu dokumentidega, mida kinnitas ka India valitsus kontrollkäigu ajal. Peale selle kinnitas üks eksportiv tootja, et atesteeritud audiitor käsitleb seda, kas ekspordikohustus on kooskõlas imporditoetusega asjaomaste lubade standardsete sisend- ja väljundnormide kohaselt. Ta ei sea kahtluse alla ega uuri seda, kas tegelik tarbimine vastab asjaomastele standardsetele sisend- ja väljundnormidele. Seetõttu ei kontrolli atesteeritud audiitor, kas andmed kajastavad tollimaksuvabalt imporditud/omamaiselt turult hangitud kauba tarbimist ja kasutamist tõeselt ja asjakohaselt. Samuti tuleb märkida, et kontrollkäigu ajal ja ka pärast seda ei suutnud India valitsus esitada komisjonile koopiat ühtsest 4H liite vormist, mille valimisse kaasatud eksportivad tootjad talle esitanud olid. Kokkuvõtteks järeldas komisjon, et kumbki kava kasutav äriühing ei suutnud tõestada, et asjaomased väliskaubanduspoliitika kava nõuded olid täidetud.

(50)

Imporditollimaksudest vabastamine on subsiidium alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, mida annab India valitsus, kellel seetõttu vähenevad tulud, mille ta tasumisele kuuluvatest tollimaksudest muidu saaks, ning sellest saab kasu uurimisalune eksportija, sest tema likviidsus suureneb.

(51)

Peale selle sõltub eellubade kava raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt eksporditegevusest ning seetõttu peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a. Ilma ekspordikohustuseta äriühingud selle kava alusel soodustusi ei saa.

(52)

Käesoleval juhul kasutatud allkava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud tõhusalt kontrollisüsteemi või -menetlust, et kindlaks teha, kas ja millises koguses kasutati eksporditud toote valmistamisel sisendeid (alusmääruse II lisa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral alusmääruse III lisa II jao punkt 2). Leitakse, et vaatlusaluse toote standardsed sisend- ja väljundnormid ei olnud piisavalt täpsed ning seega ei saa nad olla tegeliku tarbimise kontrolli süsteemiks, kuna nende standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid on ära kasutatud eksporttoodangus. Samuti ei korraldanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendeil põhinevat edasist uurimist, kuigi seda tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt teha (alusmääruse II lisa punkt 5 ja III lisa II jao punkt 3).

(53)

Seepärast on kõnealune allkava tasakaalustatav.

(54)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav tulu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks, mida makstakse üldjuhul sisendmaterjalide importimisel. Sellega seoses tuleb märkida, et tollimaksude ülemäärase tagastamise tasakaalustamine ei ole ainus alusmääruses ette nähtud võimalus. Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii ja I lisa punktile i võidakse tasakaalustada ainult ülemäärase tollimaksu tagastamine, kui alusmääruse II ja III lisa tingimused on täidetud. Need tingimused ei olnud aga käesoleval juhul täidetud. Seega, kui sobiva kontrollmenetluse rakendamist ei ole kinnitatud, pole ülaltoodud erand tagastussüsteemide suhtes kohaldatav ja kehtib tavaline maksmata tollimaksude summa (saamata jäänud tulu) tasakaalustamise reegel, mitte aga väidetava ülemäärase tagastamise reegel. Nagu on sätestatud alusmääruse II lisa II jaos ja III lisa II jaos, ei kuulu sellise ülemäärase tagastamise väljaarvutamine uurimise korraldaja ülesannete hulka. Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii peab uurimise korraldaja üksnes leidma piisavalt tõendeid väidetava kontrollisüsteemi tõhususe ümberlükkamiseks.

(55)

Nagu selgitatud põhjenduses 47, on toetuse saamise õiguse (nt eksport loa alusel) ja kasu edasiandmise (nt sisendi tollimaksuvaba import) vahel üksnes nõrk seos. Need ei pea esinema konkreetses järjekorras ega ajaliselt lähestikku. Seega on võimalik, et kui toetuse saamise õigus tekib läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võidakse toetus saada nii enne kui ka pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Lisaks võib lubade koondamise tulemusena konkreetse toote jaoks antav toetus edasi kanduda nõnda, et sellest saab kasu ka mõni teine toode.

(56)

Lõplikus määruses arvutati eellubade kavast tulenev subsiidiumisumma esialgse uurimisperioodi jooksul kava raames kogu roostevabast terasest varraste ja lattide jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude põhjal. Subsiidiumisumma jagati seejärel vaatlusaluse toote ekspordikäibega esialgsel uurimisperioodil.

(57)

Eelubade kava kasutanud eksportivad tootjad nõustusid komisjoni põhjenduses 55 esitatud hinnanguga ja kinnitasid, et vaatlusaluse toote eksport andis neile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil õiguse saada kasu, millest osa kandus või kandub edasi ka väljapoole läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Peale selle sedastas üks eksportiv tootja, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutatud sulatusprotsessi meetodi tõttu ei saa välistada, et eellubade kava lubade alusel roostevabast terasest varraste ja lattide jaoks imporditud sisendeid kasutati muudes toodetes ja et eellubade kava lubade alusel muude toodete jaoks imporditud sisendeid kasutati roostevabast terasest varrastes ja lattides. Seega ta nõustus, et kui käsitleda ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil roostevabast terasest varraste ja lattide jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimakse, siis see ei kajastaks tegelikku kasu, mis saadi tänu kavale kõnealusel perioodil roostevabast terasest varraste ja lattide impordilt. Nõuetekohaste andmete puudumise tõttu ei saanud komisjon arvutada subsiidiumisummat läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kava raames kogu roostevabast terasest varraste ja lattide jaoks imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude põhjal nii, nagu esialgses uurimises.

(58)

Seda arvestades nõustusid mõlemad äriühingud, et subsiidiumisumma arvutatakse kõigi eksporditehingute põhjal, mis tehti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse tootega seotud eellubade kava lubade alusel. Mõlemad äriühingud esitasid meetodi, mis sobis nende olukorraga (käesoleval juhul sõltus see vaatlusaluse toote valmistamise jaoks imporditud tooraine liikidest). Imporditud sisendite tollimaksult kokkuhoitud summat oli võimalik usaldusväärselt arvutada nii standardsete sisend- ja väljundnormide kui ka keskmise lisandväärtuse põhjal kõigi vaatlusaluse toote jaoks antud varasemate lubade alusel. Komisjon luges need meetodid sobivaks ja nõustus nende kasutamisega.

(59)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse vaatlusaluse toote ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(60)

Seega tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär äriühingu Chandan Steel Limited puhul 0,88 % ja äriühingu Isinox Steel Limited puhul 1,56 %.

(61)

Tollimaksu tagastamise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud 1995. aasta tollimaksu ja riikliku aktsiisimaksu tagastamise eeskirjades, mida on muudetud hilisemate teadaannetega.

(62)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(63)

Kriteeriumidele vastav eksportija võib taotleda tagasi summa, mis arvutatakse protsendimäärana selle kava raames eksporditud toodete FOB-väärtusest (FOB: franko laeva pardal). India valitsus on kehtestanud tagastamismäärad mitmesugustele toodetele, kaasa arvatud vaatlusalune toode. Nende kindlaksmääramisel võetakse aluseks toote valmistusprotsessis kasutatud materjalide keskmine kogus või väärtus ja nende eest makstud tollimaksu keskmine summa. Tagastamismäärasid kohaldatakse sõltumata sellest, kas imporditollimaksud on tegelikult tasutud või mitte. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tollimaksu tagastamise kava kohane määr kuni 22. novembrini 2015 1,9 %, seejärel kuni 10. veebruarini 2016 2 % ja ülemmäär 3,2 India ruupiat kilogrammi kohta ning edaspidi 2 % ja ülemmäär 4,3 India ruupiat kilogrammi kohta.

(64)

Selle kava raames kasu saamiseks peab äriühing tegelema ekspordiga. Samal hetkel, kui kaubasaadetise andmed sisestatakse tolli serverisse (ICEGATE), loetakse eksport toimuvaks tollimaksu tagastamise kava alusel ja selle kava alusel ette nähtud summa fikseeritakse pöördumatult. Kui äriühing on pärast kauba ärasaatmist esitanud üldise ekspordideklaratsiooni (Export General Manifest) ja tolliasutus ei ole deklaratsiooni võrdlemisel kauba saatearve andmetega vigu leidnud, on täidetud kõik tingimused, et lubada tagastatav summa otseülekandega eksportija pangakontole või käskveksliga välja maksta.

(65)

Eksportija peab eksporditehinguga seotud summa laekumise tõendamiseks esitama ka panga väljastatava eksporditehingu tegemise tõendi (Bank Realisation Certificate). Selle dokumendi võib esitada pärast tagastatava summa maksmist, kuid India valitsus nõuab väljamakstud summa tagasi, kui eksportija ei esita eksporditehingu tegemise tõendit ettenähtud tähtaja jooksul.

(66)

Tagastatud summat võib kasutada mis tahes otstarbel.

(67)

Vastavalt India raamatupidamisstandarditele võib tagastatud tollimaksusumma pärast ekspordikohustuse täitmist kanda tekkepõhise tuluna raamatupidamisaruannetesse.

(68)

Komisjon leidis, et koostööd teinud eksportivad tootjad sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tollimaksu tagastamise kava raames jätkuvalt kasu.

(69)

Tollimaksu tagastamise kavaga pakutakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tagastatud tollimaksusumma on India valitsuse antud rahaline toetus, sest India valitsus kannab vahendid otse üle. Nende vahendite kasutamise suhtes piiranguid ei ole. Peale selle toob tollimaksutagastus eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(70)

Ekspordi korral tagastatava tollimaksu määra määrab India valitsus kindlaks iga toote jaoks eraldi. Kuigi subsiidiumi nimetatakse tollimaksu tagastamiseks, ei vasta kava lubatava tollimaksu tagastamise süsteemi ega asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi tunnustele alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Rahaline makse eksportijale ei ole seotud tooraine eest tegelikult makstud imporditollimaksudega ning tegu ei ole tollimaksukrediidiga tooraine varasema või tulevase impordi tollimaksude tasumiseks.

(71)

Kontrollkäigu ajal väitis India valitsus, et tagastamismäärade ja tooraine eest makstud tollimaksude vahel on piisav seos, sest India valitsus võtab tollimaksu tagastamise määra kindlaksmääramisel arvesse toote valmistamisel kasutatud sisendmaterjalide keskmist kogust või väärtust ja nende eest makstud tollimaksude keskmist summat.

(72)

Komisjoni hinnangul ei ole aga väidetav seos tagastamismäärade ja tooraine eest makstavate tollimaksude vahel piisav, et kava vastaks alusmääruse I lisas, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud eeskirjadele. Eelkõige ei ole krediidisumma arvutatud tegelikult kasutatud sisendi alusel. Lisaks ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, milliseid sisendeid (sh nende kogused ja päritolu) eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Peale selle ei teinud India valitsus tegelike sisendite ja tehingute põhjal täiendavat kontrolli, et selgitada välja, kas tollimakse on tasutud ülemäära. Seetõttu lükati väide tagasi.

(73)

Seepärast tuleb makset, mis tehakse pärast eksportija eksporditehinguid India valitsuse otsese rahaülekandena, käsitada India valitsuse antava otsetoetusena, mis sõltub eksporditegevusest, ning seega peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(74)

Alusmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt arvutati tasakaalustatavate subsiidiumide summa subsiidiumisaaja saadud kasuna, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Leiti, et kasu saadakse selle kava raames toimuva eksporditehingu ajal. Sel hetkel on India valitsus kohustatud tasuma tagastussumma, mis kujutab endast rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kui tolliasutus on väljastanud ekspordi saatearve, millel on muu hulgas märgitud asjaomase eksporditehingu puhul tagastatav summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte. Eespool öeldut arvesse võttes ja vastupidist kinnitavate usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu peetakse asjakohaseks lugeda tollimaksu tagastamise kava alusel saadud kasuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil selle kava raames tehtud eksporditehingute pealt teenitud tagasimaksete summa.

(75)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse vaatlusaluse toote ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(76)

Seega tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär äriühingu Chandan Steel Limited puhul 1,02 %, äriühingu Isinox Steel Limited puhul 0,66 % ja kontserni Venus Group puhul 1,82 %.

(77)

Uurimine näitas, et see kava oli lõpetatud ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sellest kasu, mistõttu ei olnud selle tasakaalustatavuse edasine hindamine käesoleva uurimise jaoks vajalik.

(78)

Uurimine näitas, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sellest kavast kasu, mistõttu ei olnud selle tasakaalustatavuse edasine hindamine käesoleva uurimise jaoks vajalik.

(79)

Uurimine näitas, et see kava oli lõpetatud ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sellest kasu, mistõttu ei olnud selle tasakaalustatavuse edasine hindamine käesoleva uurimise jaoks vajalik.

(80)

Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad kasutasid seda kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuid kuna leiti, et saadud soodustused olid tühised, ei olnud selle kava tasakaalustatavuse edasine hindamine käesoleva uurimise jaoks vajalik.

(81)

Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad kasutasid seda kava läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuid kuna leiti, et saadud soodustused olid tühised, ei olnud selle kava tasakaalustatavuse edasine hindamine käesoleva uurimise jaoks vajalik.

(82)

Uurimine näitas, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil India valitsuselt laenutagatisi ega vahendeid otse India valitsuselt nii, et nad oleksid neist kasu saanud, mistõttu ei olnud nende korralduste tasakaalustatavuse edasine hindamine käesoleva uurimise jaoks vajalik.

(83)

Indiast kaupade eksportimise kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 3. peatükis ja HOP 2015–2020 I köite 3. peatükis.

(84)

Indiast kaupade eksportimise kava on viie muu kava (sihtturgude kava, sihttoodete kava, turupõhine sihttoodete kava, põllumajandustaristute stiimulite kava ja VKGUY) järg.

(85)

Selle kava tingimustele vastavad kõik tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad.

(86)

Kriteeriumidele vastav äriühing võib Indiast kaupade eksportimise kava alusel toetust saada, kui ta ekspordib konkreetseid tooteid konkreetsetesse riikidesse, mis on liigitatud rühma A (traditsioonilised turud, sh kõik ELi liikmesriigid), rühma B (kujunemisjärgus turud ja sihtturud) ning rühma C (muud turud). Igasse rühma kuuluvad riigid ja loetelu toodetest koos vastavate toetusmääradega on kindlaks määratud väliskaubanduspoliitika kava 2015–2020 3B liites vastavalt tabelites 1 ja 2. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpu poole turgude eristus kaotati ja kava said kasutada kõik.

(87)

Toetus väljendub tollimaksukrediidis, mis võrdub teatava protsendiga ekspordi FOB-väärtusest. Roostevabast terasest varraste ja lattide puhul tehti kindlaks, et see protsent oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alguses eksportimisel rühma B riikidesse 2 % ning eksportimisel rühmade A ja C riikidesse 0 %. Nagu märgitud põhjenduses 86, läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus riikide rühmade eristamine kaotati ja kõigi riikide suhtes kohaldati 2 % määra. Selle kava raamidesse ei kuulu teatavat liiki eksport, näiteks imporditud või transiitkauba eksport, ekspordiga samaväärsed toimingud, teenuste eksport ja erimajandustsoonides tegutsevate või ekspordiga tegelevate üksuste ekspordikäive.

(88)

Indiast kaupade eksportimise kava kohane tollimaksukrediit on vabalt ülekantav ja kehtib 18 kuud alates väljastamise kuupäevast. Seda võib kasutada i) tollimaksude tasumiseks sisendite või kaupade, sealhulgas kapitalikaupade importimisel, ii) aktsiisimaksude tasumiseks sisendite või kaupade, sealhulgas kapitalikaupade omamaiste hangete korral ning iii) teenusemaksu tasumiseks teenuste hangete korral.

(89)

Taotlus selleks, et saada Indiast kaupade eksportimise kava kohast toetust, tuleb esitada veebipõhiselt väliskaubanduse peadirektoraadi veebisaidi kaudu. Veebipõhisele taotlusele tuleb lisada asjakohased dokumendid (saatearved, panga sertifikaat ja mahalaadimise tõend). India valitsuse asjakohane piirkondlik ametiasutus väljastab tollimaksukrediidi pärast dokumentide läbivaatamist. Kui eksportija esitab asjakohased dokumendid, ei ole piirkondlikul ametiasutusel enam tollimaksukrediidi andmise üle otsustusõigust.

(90)

Komisjon leidis, et koostööd teinud eksportivad tootjad said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indiast kaupade eksportimise kava raames kasu.

(91)

Indiast kaupade eksportimise kavaga pakutakse subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Indiast kaupade eksportimise kava raames antav tollimaksukrediit on India valitsuse antav rahaline toetus, kuna krediiti kasutatakse lõppkokkuvõttes imporditollimaksude korvamiseks ning seetõttu vähenevad tulud, mille India valitsus tasumisele kuuluvatest tollimaksudest muidu saaks. Pealegi toob Indiast kaupade eksportimise kava raames antav tollimaksukrediit eksportijale kasu, sest see suurendab tema likviidsust.

(92)

Lisaks sõltub Indiast kaupade eksportimise kava juriidiliselt eksporditegevusest ning seepärast peetakse seda konkreetseks ja tasakaalustatavaks vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 4 esimese lõigu punktile a.

(93)

Kõnealust kava ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. See ei vasta alusmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi määratlus ja eeskirjad) sätestatud rangetele eeskirjadele. Eksportija ei ole tegelikult kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid. Ei ole kehtestatud süsteemi ega menetlust, mille alusel kindlaks teha, milliseid sisendeid eksporditud kaupade tootmise protsessis kasutatakse või kas on esinenud imporditollimaksude ülemäärast maksmist alusmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses. Eksportijal on õigus saada Indiast kaupade eksportimise kava alusel toetust sõltumata sellest, kas ta üldse impordib sisendeid. Toetuse saamiseks piisab, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaupu, ilma et ta peaks tõendama sisendmaterjali importimist. Seega on Indiast kaupade eksportimise kava alusel õigus toetust saada isegi eksportijatel, kes hangivad kõik sisendid kodumaalt ega impordi sisendina kasutatavaid kaupu. Veelgi enam, eksportija võib kasutada Indiast kaupade eksportimise kava raames antavat tollimaksukrediiti kapitalikaupade importimiseks, kuigi kapitalikaupade suhtes ei kohaldata lubatavaid tollimaksu tagastamise süsteeme, nagu on sätestatud alusmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks. Peale selle ei teinud India valitsus tegelike sisendite ja tehingute põhjal täiendavat kontrolli, et selgitada välja, kas tollimakse on tasutud ülemäära.

(94)

Alusmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaselt arvutati tasakaalustatavate subsiidiumide summa subsiidiumisaaja saadud kasuna, mille olemasolu tehti kindlaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Leiti, et kasu saadakse selle kava raames toimuva eksporditehingu ajal.

(95)

Alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse vaatlusaluse toote ekspordikäibega (nimetaja), kuna subsiidium sõltub eksporditegevusest ja seda ei antud valmistatud, toodetud, eksporditud ega transporditud koguste alusel.

(96)

Seega tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli kõnealuse kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär äriühingu Chandan Steel Limited puhul 1,31 %, äriühingu Isinox Steel Limited puhul 1,33 % ja kontserni Venus Group puhul 1,00 %.

(97)

Pärast järelduste teatavakstegemist väitis üks isik, et tasakaalustada tuleks vaid kasu, mis on saadud liitu suunatud müügilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuid nagu märgitud põhjenduses 95, jagati alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt need subsiidiumisummad kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegse vaatlusaluse toote ekspordikäibega (nimetaja). Seejärel tasakaalustati toetussumma, mis saadi jagatuna liitu suunatud ekspordi käibega.

(98)

Uurimine näitas, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sellest kavast kasu, mistõttu ei olnud selle tasakaalustatavuse edasine hindamine käesoleva uurimise jaoks vajalik.

(99)

Uurimine näitas, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil nendest kavadest kasu, mistõttu ei olnud nende tasakaalustatavuse edasine hindamine käesoleva uurimise jaoks vajalik.

(100)

Alusmääruse kohaselt kindlaks määratud tasakaalustatavate subsiidiumide summa selle väärtuse alusel on koostööd teinud eksportivate tootjate puhul järgmised:

Tabel 1

Tasakaalustatavad subsiidiumid

(101)

Subsiidiumide kogusumma ületab alusmääruse artikli 14 lõikes 5 nimetatud miinimumkünnist.

(102)

Alusmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine.

(103)

Nagu on märgitud põhjendustes 31–101, on kindlaks tehtud, et India eksportijad, kes eksportisid vaatlusalust toodet, said uurimisperioodil jätkuvalt India ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsiidiume.

(104)

Subsiidiumikavade raames saadakse korduvat kasu ning ei ole ühtki märki sellest, et nende soodustuste andmisest lähitulevikus järk-järgult loobutaks. Subsideerimine tollimaksu tagastamise kava ja Indiast kaupade eksportimise kava alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegelikult suurenes. Tollimaksu tagastamise kava määr ja ülemmäär tõusid ning Indiast kaupade eksportimise kava, mida oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alguses võimalik kasutada eksportimisel konkreetse rühma riikidesse (mis ei hõlmanud liikmesriike), muutus perioodi lõpu poole kõigile kättesaadavaks. See muudatus suurendas liitu suunatud ekspordi atraktiivsust.

(105)

Ehkki liitu suunatud roostevabast terasest varraste ja lattide hinnad on kolmandate riikide turgude hindadega sarnased, on kõigil valimisse kaasatud eksportivatel tootjatel vaba tootmisvõimsust 14–66 %. Kõik koostööd teinud eksportivad tootjad (moodustades Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide liidu impordist umbes 46 %) rakendavad tootmisvõimsust ligikaudu 42 % ulatuses. Ainuüksi nende tootjate vaba tootmisvõimsus on umbes 156 000 tonni, st 50 % liidu kogutarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Arvestades, et see näitaja ei hõlma nende tootjate vaba tootmisvõimsust, kes moodustavad ülejäänud 54 % Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide liidu koguimpordist, ega nende tootjate vaba tootmisvõimsust, kes liitu ei ekspordi, on see India kogu vaba tootmisvõimsuse kohta tagasihoidlik hinnang.

(106)

India 2017. aasta riikliku terasepoliitika eelnõu kohaselt oli India 2015. aastal maailmas ainus suurriik, kelle terasenõudlus suurenes jätkuvalt 5,3 %. Ehkki valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul moodustas tootmine omamaiseks tarbimiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1–17 % kogutoodangust, on koostööd teinud eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsus ligikaudu 58 %. Isegi kui omamaise tarbimise kasv püsib 2015. aasta tasemel, kuluks palju aastaid, enne kui see aitaks vaba tootmisvõimsuse ära kasutada.

(107)

Liidu turg on olenemata meetmetest atraktiivne. Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad on ekspordile orienteeritud ja ekspordivad kogu oma roostevabast terasest varraste ja lattide toodangust 83–99 %. Valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele jäi liit hoolimata kehtestatud meetmetest oluliseks ekspordisihtkohaks ning moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil nende kogu roostevabast terasest varraste ja lattide ekspordist 35–53 %. Kui meetmed kehtetuks tunnistatakse, on tõenäoline, et liitu suunatud ekspordi maht, mis oli juba läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne, suureneks. Nagu märgitud ka põhjenduses 183, näitab seda selgelt ühe eksportiva tootja näide, kelle tollimaks alandati 2013. aastal vahepealse läbivaatamise järel 0 %-le.

(108)

Eespool öeldut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et subsideerimise jätkumine on tõenäoline.

(109)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet 25 tootjat. Nemad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(110)

Kahju hinnati tootmise, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, turuosa, tööhõive, tootlikkuse ja kasvu suundumuste põhjal kogu liidu tootmisharu tasandil ning hindade, kasumlikkuse, rahavoogude, kapitali kaasamise võime ja investeeringute, varude, investeeringute tasuvuse ja palkade suundumuste põhjal valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil.

(111)

Vaatlusalusel perioodil, välja arvatud 2013. aastal, olid turutingimused soodsad, sest roostevabast terasest varraste ja lattide tarbimine liidus suurenes. Nagu osutatud põhjenduses 3, langetati 2013. aasta vahepealse läbivaatamise tõttu äriühingu Viraj suhtes kohaldatav tollimaksumäär 0 %-le.

(112)

Komisjon tegi kindlaks liidu tarbimise, liites

(113)

Liidu roostevabast terasest varraste ja lattide tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(114)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Aastapõhise analüüsi kohaselt see vähenes esialgu 2012. ja 2013. aasta vahel 4 % ning suurenes seejärel järk-järgult 20 protsendipunkti ehk 55 000 tonni võrra ajavahemikus 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni.

(115)

Komisjon tegi Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide liidu impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal ja impordi turuosa nende impordimahtude võrdlemise põhjal liidu tarbimisega, mis on esitatud tabelis 2.

(116)

Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide liitu suunatud import muutus järgmiselt.

Tabel 3

India impordi maht (tonnides) ja turuosa

(117)

Indiast pärit liidu impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt, st 64 % ehk peaaegu 18 000 tonni võrra. Aastapõhise analüüsi kohaselt maht vähenes veidi 2013. aastal, 2014. aastal suurenes see oluliselt, st 57 protsendipunkti võrra ning seejärel 2015. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodini veel 7 protsendipunkti võrra.

(118)

Alguses, ajavahemikus 2012–2013, oli Indiast pärit import stabiilne, kuid liidu tarbimine vähenes 3 %. 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel Indiast pärit import suurenes 64 %, samas kui liidu tarbimine suurenes 20 %. Kuna Indiast pärit import suurenes rohkem kui liidu tarbimine, kasvas selle impordi turuosa 10–14 %.

(119)

Komisjon kasutas India impordi hindade kohta Eurostati andmeid.

(120)

Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide liitu suunatud impordi keskmised hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 4

India impordi hinnad

(121)

Indiast pärit impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 14 %, kõige enam 2012. ja 2013. aasta vahel. 2013. aastal langesid need 11 % võrra ja 2014. aastal veel 5 protsendipunkti võrra, 2015. aastal tõusid need 5 protsendipunkti võrra ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil langesid taas 3 protsendipunkti võrra.

(122)

Ehkki hindade alanemine oli kooskõlas tooraine hinnalangusega, märkis komisjon, et Indiast impordi keskmine ühikuhind oli kogu vaatlusalusel perioodil oluliselt madalam kui nii keskmine ühiku müügihind kui ka liidu tootmisharu tootmise keskmine ühikukulu, mis on märgitud tabelis 9, mistõttu avaldati liidu müügihindadele suurt survet.

(123)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

(124)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(125)

Võrdlusest on näha, et koostööd teinud eksportivate tootjate kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 12 %.

(126)

Komisjon tegi muudest riikidest kui Indiast pärit impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal ja impordi turuosa nende impordimahtude võrdlemise põhjal liidu tarbimisega, mis on esitatud tabelis 2.

(127)

Muudest riikidest liitu suunatud roostevabast terasest varraste ja lattide import muutus järgmiselt.

Tabel 5

Roostevabast terasest varraste ja lattide import muudest riikidest

(128)

Muude kolmandate riikide kui India impordi maht vähenes 8 %, samas kui India impordi maht suurenes 64 %.

(129)

Muude kolmandate riikide kui India impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %-lt 6 %-le, samas kui India impordi turuosa suurenes 10 %-lt 14 %-le.

(130)

India järel kahe kõige olulisema impordiriigi turuosa vaatlusalusel perioodil vähenes: Šveitsi turuosa vähenes 4 %-lt 3 %-le ja Ukraina turuosa 2 %-lt 1 %-le.

(131)

Olukorras, kus liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 16 % ja liidu tootmisharu turuosa vähenes 3 %, tähendab see, et India import võitis turuosa juurde lisaks liidu tootmisharule ka muude riikide impordist.

(132)

Muude kolmandate riikide keskmised impordihinnad alanesid palju aeglasemalt kui India impordi hind. Need langesid 6 %, samal ajal kui India impordi hind langes 14 %.

(133)

Šveitsi ja Ukraina impordi hinnad on kogu vaatlusalusel perioodil keskmiselt oluliselt kõrgemad kui India impordi hinnad. Need hinnad ei ole siiski tingimata otseselt võrreldavad, kuna keskmist hinda mõjutab eri toodete kombinatsioon.

(134)

Peale selle ei suurenenud eelkõige Šveitsist (+ 7 %) ja Ukrainast (– 16 %), aga ka kõigist muudest kolmandatest riikidest kokku (– 8 %) pärit impordi maht sugugi nii jõuliselt kui India impordi maht (+ 64 %).

(135)

Kui India import suurenes vaatlusalusel perioodil üle 17 000 tonni võrra, siis Ukraina impordi maht vähenes ligikaudu 700 tonni võrra ning Šveitsi import suurenes ligikaudu 700 tonni võrra ja kõigi muude kolmandate riikide import (sh Šveits ja Ukraina) ligikaudu 1 700 tonni võrra.

(136)

Arvestades eespool esitatut ning Šveitsi ja Ukraina palju väiksemat impordimahtu võrreldes India omaga, puuduvad märgid selle kohta, et neist kahest riigist pärit import põhjustaks liidu tootmisharule kahju.

(137)

Muude riikide kui India (sh Šveitsi ja Ukraina) impordi hind on keskmiselt kõrgem kui India impordi hind ja selle turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 2 % võrra.

(138)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 8 lõike 4 kohaselt subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule ja hindas selleks kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(139)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlaks tegemiseks väljavõttelist uuringut.

(140)

Kahju kindlaks tegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(141)

Komisjon võttis makromajanduslike näitajate hindamise aluseks läbivaatamistaotluses esitatud andmed, Euroferi esitatud andmed ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastused. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid.

(142)

Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon kontrollitud andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule.

(143)

Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(144)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamise määr, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, tasakaalustatavate subsiidiumide summa suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist.

(145)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(146)

Liidu tootmisharu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamise määr muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu tootjate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamise määr

(147)

Liidu tootmisharu toodangu maht kasvas vaatlusalusel perioodil 14 %. Aastapõhise analüüsi kohaselt vähenes see 2013. aastal 6 % võrra, kuid 2014. aastal suurenes järk-järgult 16 protsendipunkti võrra ja 2015. aastal veel 4 protsendipunkti võrra ning püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samal tasemel.

(148)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 4 % võrra.

(149)

Tootmismahu suurenemise tõttu langes liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise määr vaatlusalusel perioodil 10 % võrra.

(150)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tootjate müügimaht ja turuosa

(151)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul kasvas vaatlusalusel perioodil ligikaudu 13 % ehk üle 28 000 tonni, mis on väiksem kui turu 16 % suurune kasv, nagu on märgitud tabelis 2.

(152)

Aastapõhise analüüsi kohaselt vähenes maht esialgu 2012. ja 2013. aasta vahel 4 % võrra ning suurenes seejärel 2014. aastal 12 protsendipunkti võrra, 2015. aastal 3 protsendipunkti võrra ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 2 protsendipunkti võrra.

(153)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 3 % võrra – 82 %-lt 2012. ja 2013. aastal 79 %-le 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel.

(154)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 16 % ehk üle 44 000 tonni võrra. Liidu tootmisharu müügimaht suurenes 13 % ehk üle 23 000 tonni võrra, ent turuosa vähenes sellest hoolimata 4 protsendipunkti.

(155)

Liidu tootmisharu tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Liidu tootjate tööhõive ja tootlikkus

(156)

Tööhõive püsis liidu tootmisharus vaatlusalusel perioodil samal tasemel.

(157)

Kuna toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 14 %, suurenes samal perioodil ka tootlikkus 14 %. Aastapõhise analüüsi kohaselt liidu tootjate tööhõive ja tootlikkus vähenesid esialgu 2012. ja 2013. aasta vahel 6 % võrra, seejärel aga suurenesid 2014. aastal 16 protsendipunkti võrra ja 2015. aastal 4 protsendipunkti võrra ning jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samale tasemele.

(158)

Komisjon tegi kindlaks, et Indiast pärit roostevabast terasest vardaid ja latte imporditi liidu turule jätkuvalt subsideeritud hinnaga. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil India puhul kindlaks tehtud subsiidiumimarginaal oli miinimumtasemest tunduvalt kõrgem, nagu on kirjeldatud põhjenduses 100.

(159)

See langes kokku India impordihinna alanemisega vaatlusalusel perioodil 14 % võrra. Selle tulemusena ei saanud liidu tootmisharu kehtestatud tasakaalustusmeetmetest täielikku kasu, sest tema turuosa vähenes 4 % võrra ja tema kasumlikkus vähenes peaaegu 5 protsendipunkti võrra.

(160)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised müügihinnad liidus ja ühikuhind

(161)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele vähenes vaatlusalusel perioodil 22 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 482 euroni tonni kohta. Liidu tootmisharu pidi oma hindu vähendama, et arvesse võtta müügihindade üldist langust roostevabast terasest varraste ja lattide turul.

(162)

Liidu tootmisharu keskmised tootmiskulud kahanesid vaatlusalusel perioodil vähem – 18 %. Peamine ühiku tootmiskulude kahanemist mõjutanud tegur oli tooraine hindade langus, aga ka tootlikkuse suurenemine.

(163)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(164)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil vaid 3 %.

(165)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(166)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase langes vaatlusalusel perioodil 16 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustasid laovarud liidu tootmisharu toodangust umbes 5 %.

(167)

Et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(168)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(169)

Liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes järk-järgult, kahanedes 2012. aasta 8,1 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 3,3 %-le ehk 59 % võrra. Aastapõhise analüüsi kohaselt kasumlikkus vähenes esialgu järsult 2012. ja 2013. aasta vahel 53 % võrra; seejärel see suurenes 2014. aastal 32 protsendipunkti võrra, 2015. aastal vähenes 3 protsendipunkti võrra ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see järsult 35 protsendipunkti võrra.

(170)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 42 %. Aastapõhise analüüsi kohaselt muutus see näitaja ebakorrapäraselt. 2012. ja 2013. aasta vahel vähenes see järsult 66 % võrra; seejärel suurenes see 2014. aastal 60 protsendipunkti võrra, 2015. aastal suurenes see veel 6 protsendipunkti võrra ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see järsult 42 protsendipunkti võrra.

(171)

Liidu tootmisharu rahavoo märkimisväärne vähenemine tuleneb peamiselt kasumlikkuse märkimisväärsest vähenemisest, nagu on selgitatud põhjenduses 169.

(172)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid iga-aastased investeeringud liidu tootmisharu valmistatud samasugusesse tootesse 9 %, st 7,7 miljonilt eurolt 2012. aastal 7 miljonile eurole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(173)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Liidu tootmisharu samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus kahanes vaatlusalusel perioodil 47 % võrra.

(174)

Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest meetmetest oli enamiku kahjunäitajate arengusuundumus negatiivne ning liidu tootmisharu majandus- ja finantsolukord halvenes vaatlusalusel perioodil.

(175)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes 4 % ja ta teenis järjest vähem kasumit, mistõttu vähenesid rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(176)

Negatiivsed muutused toimusid vaatlusalusel perioodil paralleelselt liidu tarbimise olulise kasvamisega 16 % võrra. Samal ajal suurenes India impordi maht ja liidu turuosa pidevalt.

(177)

India subsideeritud import lõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad alla 12 % võrra, avaldades seeläbi hinnasurvet. Hinnasurve oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurem kui esialgse uurimise ajal, mil hinna allalöömise määr oli alla 2 %.

(178)

Liidu tootmisharu oli seetõttu sunnitud müügihindu alandama, et püüda piirata turuosa vähenemist. Seetõttu jäi liidu tootmisharu kasum, mis oli küll endiselt positiivne (3,3 %), läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla esialgse uurimise käigus kindlaks määratud 9,5 % sihtkasumi.

(179)

Nagu on märgitud põhjenduses 133, oli samal ajal muude riikide roostevabast terasest varraste ja lattide impordihinnad kõrgemad kui India impordi hinnad ja nende turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %.

(180)

Komisjon järeldas seetõttu, et liidu tootmisharu kannatas vaatlusalusel perioodil ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt kahju.

(181)

Et teha kindlaks kahju jätkumise tõenäosus India suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsis komisjon India tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, eksporti Indiast muudesse kolmandatesse riikidesse ning liidu turu atraktiivsust.

(182)

Nagu selgitatud põhjenduses 105, oli India vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tagasihoidliku hinnangu kohaselt üle 156 000 tonni, mis moodustas juba 50 % liidu tarbimisest sellel perioodil.

(183)

Komisjon täheldas ka seda, et kui Viraj suhtes kohaldatavat tollimaksumäära alandati 2013. aastal põhjenduses 3 osutatud läbivaatamise tõttu 0 %-le, suurendas see tootja oluliselt oma turuosa liidu turul.

(184)

Viraj saavutas tõepoolest 2013. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel liitu suunatud India impordist suurima osa. Viraj import peaaegu kolmekordistus sellel perioodil, kuna ta suurendas oma osa rohkem kui 60 % võrra.

(185)

Samal perioodil suurenes India impordi maht 64 % võrra ja selle turuosa liidu turul suurenes 40 % võrra. Enamik sellest kasvust tulenes Viraj impordi olulisest suurenemisest. See näitab liidu turu järjest suuremat atraktiivsust India tootjate jaoks. Samal perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa 3 protsendipunkti ja tema kasumlikkus peaaegu 5 protsendipunkti, mistõttu liidu tootmisharu olukord halvenes.

(186)

Teistesse riikidesse suunatud India ekspordi hinnatase oli võrreldav selle liitu suunatud hinnatasemega.

(187)

Põhjendustes 105, 182 ja 183 kirjeldatud liidu turu atraktiivsuse tõttu on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse vähemalt osa vabast tootmisvõimsusest ümber liidu turule. Lisaks on India tootjad tugeva ekspordisuunitlusega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 107.

(188)

India import lõi liidu müügihinnad alla 12 %. See viitab sellele, milline võiks olla meetmete kehtetuks tunnistamise korral Indiast pärit impordi tõenäoline hinnatase. Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks tublisti hinnasurve liidu turul, mis halvendaks veelgi liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(189)

Seega suurendaksid India eksportivad tootjad meetmete puudumise korral tänu subsideeritud hindadele, mis lööb liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla, tõenäoliselt oma esindatust liidu turul nii mahu kui ka turuosa poolest.

(190)

See suurendaks liidu turul hinnasurvet, mis mõjub kahjulikult liidu tootmisharu kasumlikkusele ja finantsolukorrale, halvendades veelgi liidu tootmisharu majanduslikku olukorda.

(191)

Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju jätkumine väga tõenäoline.

(192)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas India suhtes kehtivate tasakaalustusmeetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(193)

Liidu huvide kindlaksmääramisel hindas komisjon kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 31 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(194)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata subsideerimise jätkumise ja kahju jätkumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(195)

Nagu selgitatud põhjenduses 153, ei hoidnud meetmed ära liidu tootmisharu turuosa 4 % vähenemist vaatlusalusel perioodil.

(196)

Samal ajal jõudis komisjon põhjenduses 188 järeldusele, et kui India suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb.

(197)

Seega järeldas komisjon, et India suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamine oleks liidu tootmisharule kasulik.

(198)

Komisjon saatis küsimustikud kahele koostööd teinud importijale. Nagu märgitud põhjenduses 23, ei vastanud kumbki neist ega teinud käesolevas uurimises muul viisil koostööd. Mitte ükski teine importija ei andnud endast teada.

(199)

Seetõttu järeldas komisjon, et miski ei viita sellele, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele kahjulikku mõju, mis oleks suurem kui meetmetest tekkiv kasu.

(200)

Nagu osutatud põhjenduses 20, ei andnud pärast algatamist endast teada ega teinud käesolevas uurimises muul viisil koostööd mitte ükski liidu kasutaja.

(201)

Roostevabast terasest vardaid ja latte kasutatakse mitmesugustes rakendustes, sealhulgas autotööstuses, kodumasinates, meditsiini- ja laboriseadmetes jm.

(202)

Kuid nagu komisjon esialgses uurimises leidis, on kasutajad vaid vahendajad, kes toodavad ja tarnivad nimetatud rakenduste jaoks elemente.

(203)

Seetõttu saavad kasutajad tasakaalustavatest tollimaksudest tuleneva hinnatõusu suunata täielikult või peaaegu täielikult lõppkasutajale, sest selliste meetmete mõju viimastele on tühine.

(204)

Need järeldused leidsid käesolevas läbivaatamises kinnitust, sest uurimises ei kerkinud esile ühtegi asjaolu, mis lükkaks ümber selle esialgse järelduse kehtivate meetmete kehtestamise järgse perioodi suhtes.

(205)

Lisaks jätkasid liidu kasutajad hoolimata sellest, et meetmed on kehtinud alates 2011. aastast, toodete hankimist muu hulgas Indiast. Kasutajad ei esitanud mingit teavet, mis oleks osutanud muude hankeallikate leidmisel esinenud raskustele, ja sellist teavet ei avastatud ka uurimise käigus.

(206)

Selle põhjal ja kooskõlas esialgse uurimise käigus tehtud järeldustega järeldas komisjon, et meetmete kohaldamise jätkamine ei avalda kasutajatele märkimisväärset kahjulikku mõju.

(207)

Eespool öeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad liidu huvidega seotud veenvad põhjused, mis räägiksid Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide impordi suhtes praegu kehtivate tasakaalustusmeetmete kehtivuse pikendamise vastu.

(208)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti jätta kehtivad tasakaalustusmeetmed jõusse. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused ja taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse.

(209)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuleks tasakaalustusmeetmed, mida kohaldatakse Indiast pärit roostevabast terasest varraste ja lattide impordi suhtes ja mis on kehtestatud lõpliku määrusega, mida on muudetud muutmismäärusega, säilitada.

(210)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(211)

Taotlus kohaldada individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (7) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muudatusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksu määrasid.

(212)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (8) artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,

28.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/29

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009 (2) on sätestatud eeskirjad kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimise kohta, mida tuleb teha selle määruse I lisas loetletud mitteloomse sööda ja toidu (edaspidi „nimekiri“) impordi korral määruse (EÜ) nr 882/2004 I lisas loetletud territooriumidele sisenemise kohtades.

(2)

Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikliga 2 on ette nähtud, et seda nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kord poolaastas, võttes arvesse vähemalt kõnealuses artiklis osutatud teabeallikaid.

(3)

Viimasel ajal toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu teatatud ning toiduga seotud juhtumite sagedus ja olulisus, Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraadi poolt kolmandates riikides korraldatud auditite tulemused ning liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 15 kohaselt komisjonile esitatud poolaastaaruanded mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta viitavad sellele, et nimekirja tuleks muuta.

(4)

Eelkõige osutavad asjakohased teabeallikad, et Türgist ja Iraanist pärit kuivatatud viinamarjade, Sri Lankalt pärit piparde (Capsicum spp.), Senegalist pärit maapähklite ja neist valmistatud toodete ning Nigeeriast ja Sudaanist pärit seesamiseemnete saadetiste puhul on tekkinud uued ohud, mistõttu tuleks nende toodete saadetiste suhtes kehtestada kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine. Seega tuleks nimekirja lisada kanded kõnealuste saadetiste kohta.

(5)

Samuti tuleks nimekirja muuta, et suurendada selliste toodete ametlike kontrollide sagedust, mille puhul jäetakse kättesaadava teabe kohaselt sagedamini täitmata asjakohased liidu õigusaktid ning mille tõttu on õigustatud ametlike kontrollide rangusastme kõrgendamine. Seepärast tuleks Türgist pärit kuivatatud aprikooside kohta nimekirja tehtud kannet vastavalt muuta.

(6)

Lisaks tuleks nimekirja muuta, et vähendada ametlike kontrollide sagedust nende toodete puhul, mille vastavus asjaomastele liidu õigusaktidega ettenähtud nõuetele on asjaomaste teabeallikate kohaselt üldiselt paranenud ning mille puhul ei ole praeguse rangusastmega kontrollimine enam asjakohane. Seepärast tuleks Keeniast pärit kaunadega herneste ja Hiinast pärit Brassica oleracea (Hiina spargelkapsas) kohta nimekirja tehtud kandeid vastavalt muuta.

(7)

Samuti tuleks nimekirjast kustutada need tooted, mis kättesaadava teabe kohaselt vastavad üldjoontes rahuldavalt liidu õigusaktidega ette nähtud asjaomastele ohutusnõuetele ja mille puhul puudub seega vajadus jätkata kõrgendatud rangusastmega ametlikku kontrollimist. Seega tuleks Kambodžast pärit baklažaanide ja Indiast pärit ensüümide kohta tehtud kanded nimekirjast kustutada.

(8)

Järjepidevuse ja selguse huvides on asjakohane asendada määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 669/2009 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

28.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/36

(1)

Nõukogu võttis 18. septembril 2015 ja 1. oktoobril 2015 vastu otsused (EL, Euratom) 2015/1600 (1) ja (EL, Euratom) 2015/1790, (2) millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020.

(2)

Seoses Michel DUBROMELI ametiaja lõppemisega on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees vabanenud liikmekoht,

28.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 165/37

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (2) artikli 31 kohaselt ja alates 1. jaanuarist 2015 määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 kohaselt peab komisjon tegema vajalikud kontrollid, teavitama liikmesriike kõnealuste kontrollide tulemustest, võtma arvesse liikmesriikide esitatud märkusi, algatama asjaomaste liikmesriikidega kokkuleppele jõudmiseks kahepoolsed läbirääkimised ning tegema oma seisukoha neile liikmesriikidele ametlikult teatavaks.

(2)

Liikmesriikidele on antud võimalus taotleda lepitusmenetluse algatamist. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on menetluste tulemuste kohta koostatud aruanded läbi vaadanud.

(3)

Määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulusid, mis on kantud kooskõlas liidu õigusega.

(4)

Tehtud kontrollide ning kahepoolsete läbirääkimiste ja lepitusmenetluste tulemuste põhjal on selgunud, et osa liikmesriikide deklareeritud kuludest ei vasta kõnealusele tingimusele ning seega ei saa neid summasid EAGFist ega EAFRDst rahastada.

(5)

Summad, mida ei kaeta EAGFist ega EAFRDst, tuleks teatavaks teha. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on kantud rohkem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet liikmesriikidele kontrollitulemuste kohta.

(6)

Käesoleva otsusega liidupoolsest rahastamisest välja jäetud summade puhul tuleks arvesse võtta kõiki vähendamisi ja peatamisi vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41, sest sellised vähendamised või peatamised on ajutised ega piira kõnealuse määruse artikli 51 või 52 kohaste otsuste tegemist.

(7)

Komisjon on saatnud liikmesriikidele käesoleva otsusega hõlmatud juhtumitega seoses kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta liidu õigusele (3).

(8)

Käesolev otsus ei mõjuta finantsotsuseid, mida komisjon võib teha, tuginedes kohtuotsustele kohtuasjades, mis olid 31. märtsi 2017. aasta seisuga Euroopa Kohtus arutusel,