ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 148
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. Aastakäik
10. juuni 2017

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/979, 2. märts 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta kõnealuse määruse kohaldamisest vabastatud üksuste loetelu osas ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/980, 7. juuni 2017, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses standardvormide, -mallide ja -menetlustega pädevate asutuste koostööks järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimiste alal ja teabevahetuseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( 1 )

3

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/981, 7. juuni 2017, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses standardvormide, -mallide ja -menetlustega konsulteerimiseks teiste pädevate asutustega enne tegevusloa andmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL ( 1 )

16

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/982, 7. juuni 2017, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

24

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2017/983, 9. juuni 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 III ja V lisa seoses tritsüklasooli jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )

27

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/984, 8. august 2016, millega teatatakse Hispaaniale, et ta peab võtma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vajalikuks peetavaid puudujääki vähendavaid meetmeid

38

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/985, 8. august 2016, millega teatatakse Portugalile, et ta peab võtma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vajalikuks peetavaid puudujääki vähendavaid meetmeid

42

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/986, 8. juuni 2017, millega pikendatakse Europoli tegevdirektori asetäitja ametiaega

46

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/979,

2. märts 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta kõnealuse määruse kohaldamisest vabastatud üksuste loetelu osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahapoliitiliste ülesannete täitmine ja riigivõla haldamine mõjutavad ühiselt intressituru toimimist, mida tuleks nende kahe funktsiooni tulemusliku täitmise tagamiseks koordineerida. Liidu keskpangad ja muud riigivõlga haldavad liidu ametiasutused on jäetud välja määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisalast, et mitte takistada nende võimet täita ühist huvi pakkuvaid ülesandeid, mistõttu teistsuguste eeskirjade kohaldamine kolmandate riikide üksuste suhtes, mis täidavad selliseid funktsioone, pärsiks nende tulemuslikkust. Selleks et kolmandate riikide keskpangad ja muud ametiasutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, saaksid asjakohaselt jätkata oma ülesannete täitmist, tuleks määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisest vabastada ka need kolmandate riikide ametiasutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse.

(2)

Komisjon hindas, kuidas käsitletakse teatavate kolmandate riikide keskpankasid ja selliseid avaliku sektori asutusi, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, nende riikide õigusaktides ning esitas oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjon analüüsis võrdlevalt nende käsitlust nende riikide õigusaktides ja lisaks nendes jurisdiktsioonides nende asutuste ja keskpankade poolt tehtavate tuletistehingute suhtes kohaldatavaid riskijuhtimisstandardeid.

(3)

Komisjon jõudis analüüsi tulemusel järeldusele, et Austraalia, Hongkongi, Kanada, Mehhiko, Singapuri ja Šveitsi keskpangad ja ametiasutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, tuleks vabastada määruse (EL) nr 648/2012 kliirimis- ja aruandlusnõuete täitmisest.

(4)

Seetõttu tuleks Austraalia, Hongkongi, Kanada, Mehhiko, Singapuri ja Šveitsi keskpangad ja ametiasutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, kanda määruses (EL) nr 648/2012 esitatud selliste üksuste loetellu, mille suhtes määrust ei kohaldata.

(5)

Komisjon jälgib ka edaspidi korrapäraselt nende keskpankade ja ametiasutuste õiguslikku käsitlust, mis on vabastatud määruse (EL) nr 648/2012 kliirimis- ja aruandlusnõuete täitmisest. Kõnealust loetelu võib ajakohastada, kui nende kolmandate riikide õiguskorras toimub muutusi ja kui ilmneb uusi asjaolusid. Uue hindamise tulemusel võidakse mõned kolmandad riigid jätta välja selliste üksuste loetelust, mille suhtes määrust ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõike 4 punkti c lisatakse järgmised punktid:

„iii)

Austraalia,

iv)

Kanada,

v)

Hongkong,

vi)

Mehhiko,

vii)

Singapur,

viii)

Šveits.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/980,

7. juuni 2017,

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses standardvormide, -mallide ja -menetlustega pädevate asutuste koostööks järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimiste alal ja teabevahetuseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 80 lõiget 4 ja artikli 81 lõiget 4

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2014/65/EL on kehtestatud kohustused seoses pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetusega. Selle menetluse raames võib üks pädev asutus taotleda teise liikmesriigi pädeva asutuse koostööd kohapealse kontrolli või uurimise alal.

(2)

Tagamaks, et pädevad asutused saaksid direktiivi 2014/65/EL kohaldamisel teha koostööd, vahetada tõhusalt ja õigeaegselt teavet ning osutada üksteisele igakülgset abi, on asjakohane kehtestada menetlused, samuti vormid ja mallid, mida pädevad asutused peavad nimetatud koostöö ja teabevahetuse käigus kasutama, sealhulgas esitades koostöö- või teabevahetuse taotlusi, saates kättesaamise kinnitusi ja vastates eelpool nimetatud taotlustele.

(3)

Tagamaks, et pädevad asutused menetlevad koostöö- või teabetaotlusi tõhusalt ja kiiresti, tuleks igas taotluses selgelt välja tuua, mis põhjusel koostöö- või teabevahetuse taotlus on esitatud. Koostöö- ja teabevahetusmenetlused ei peaks koostöötaotluste või teabevahetuse taotluste esitamise ja sellistele taotlustele vastamise puhul piirduma mallide ja vormide kasutamisega, vaid võimaldama ja lihtsustama taotleva ja taotlust täitva ametiasutuse vahelist suhtlust, konsulteerimist ja koostoimet kogu protsessi vältel.

(4)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(5)

Ühtsuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja direktiivi 2014/65/EL sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(6)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(7)

ESMA ei korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikku konsultatsiooni ega analüüsinud kulusid ega kasu, mis kaasnevad asjaomaste pädevate asutuste jaoks ette nähtud standardvormide, -mallide ja -menetluste kehtestamisega, kuna see oleks olnud ebaproportsionaalne nimetatud standardite ulatuse ja mõjuga, võttes arvesse, et nende adressaadid oleksid üksnes liikmesriikide pädevad asutused, mitte turuosalised.

(8)

ESMA on palunud esitada arvamuse väärtpaberituru sidusrühmade kogul, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikliga 37,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kontaktpunktid

1.   Pädevad asutused määravad kindlaks kontaktpunktid, millele esitatakse kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikliga 80 või artikliga 81 vastavalt koostöö- või teabevahetuse taotlus. Nad avaldavad üksikasjaliku teabe kontaktpuntide kohta oma veebisaitidel.

2.   Pädevad asutused edastavad üksikasjaliku teabe oma kontaktpunktide kohta ESMA-le. ESMA haldab ja ajakohastab loetelu vastavalt lõikele 1 määratud kontaktpunktidest, et pädevad asutused neid kasutada saaksid.

Artikkel 2

Koostöö- või teabevahetuse taotlus

1.   Taotlev asutus esitab koostöö- või teabevahetuse taotluse paberil või elektrooniliselt, kasutades II lisas esitatud vormi. Ta adresseerib selle taotlust täitva asutuse kontaktpunktile.

2.   Kiireloomulistel juhtudel võib taotlev asutus esitada koostöö- või teabevahetuse taotluse suuliselt tingimusel, et sellele järgneb mõistliku aja jooksul taotluse kirjalik kinnitus, välja arvatud juhul, kui taotlust täitva asutusega teisiti kokku.

3.   Taotlev asutus võib taotlusele lisada mistahes dokumendi või muu materjali, mida peetakse taotluse toetamise seisukohast vajalikuks.

Artikkel 3

Kättesaamise kinnitus

Kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui taotlust täitva asutuse kontaktpunkt on koostöö- või teabevahetuse taotluse kätte saanud, saadab nimetatud asutus taotlevale asutusele kättesaamise kinnituse, kasutades II lisas esitatud vormi.

Artikkel 4

Vastus koostöö- või teabevahetuse taotlusele

1.   Taotlust täitev asutus vastab koostöö- või teabevahetuse taotlusele paberil või elektrooniliselt, kasutades III lisas esitatud vormi. See tuleb adresseerida taotleva asutuse kontaktpunktile, välja arvatud juhul, kui taotlev asutus on andnud teistsugused juhised.

2.   Taotlust täitev asutus rahuldab koostöö- või teabevahetuse taotluse viisil, millega on tagatud, et mistahes vajalikud reguleerivad meetmed kulgeksid asjatute viivitusteta, võttes arvesse taotluse keerukust ja vajadust kaasata kolmandaid isikuid või muid ametiasutusi.

Artikkel 5

Koostöö- või teabevahetuse taotluse saatmise ja menetlemise kord

1.   Taotlev asutus ja taotlust täitev asutus suhtlevad omavahel seoses koostöö- või teabevahetuse taotlusega kas paberkandjal või elektrooniliselt, sõltuvalt sellest, kumb neist kahest viisist on kiirem, ja võttes asjakohasel viisil arvesse konfidentsiaalsuse kaalutlusi, kirjavahetuse kiirust, edastatava materjali mahtu ja seda, kui hõlpsalt taotlev asutus teabele juurde pääseb. Eelkõige vastab taotlev asutus kiiresti taotlust täitva asutuse küsimustele, milles palutakse selgitusi.

2.   Juhul kui taotlust täitev asutus eeldab, et taotlusele vastamine viibib rohkem kui viis tööpäeva võrreldes kättesaamise kinnituses märgitud eeldatava vastamise kuupäevaga, teavitab ta sellest taotlevat asutust.

3.   Kui taotlev asutus on määratlenud taotluse kiireloomulisena, lepivad taotlust täitev asutus ja taotlev asutus omavahel kokku selles, kui sageli annab taotlust täitev asutus taotlevale asutusele teada taotluse menetlemise seisust ja eeldatavast vastamise kuupäevast.

4.   Taotlust täitev asutus ja taotlev asutus teevad koostööd kõigi taotluse täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamiseks.

Artikkel 6

Isikult ütluste võtmise taotluse kord

1.   Kui taotleva asutuse taotlus hõlmab isikutelt ütluste võtmist, peavad taotlust täitev asutus ja taotlev asutus kooskõlas olemasolevate õiguspiirangute ja kõigi menetlusnõuete erinevustega hindama ja arvesse võtma:

a)

õigusi, mis on isikul või isikutel, kellelt ütlusi võtta soovitakse;

b)

taotlust täitva asutuse ja taotleva asutuse töötajate rolli ütluste võtmises;

c)

kas isik, kellelt ütlusi võtta soovitakse, omab õigust kasutada seadusliku esindaja abi ning kui see on nii, esindaja osutatava abi ulatus ütluste võtmise kestel, sealhulgas seoses ütluste salvestamise või neid käsitlevate aruannetega;

d)

seda, kas ütlusi antakse vabatahtlikult või sunniviisiliselt (nende eristamise korral);

e)

seda, kas isik, kellelt ütlusi võtta soovitakse, on taotluse hetkel olemasoleva teabe põhjal tunnistaja või uurimise all;

f)

seda, kas taotluse hetkel olemasoleva teabe kohaselt võidakse või plaanitakse ütlusi kasutada kriminaalmenetluses;

g)

ütluste vastuvõetavust taotleva asutuse jurisdiktsioonis;

h)

ütluste salvestamist ja sellele kohaldatavaid menetlusi, sealhulgas seda, kas tegu on ütluste andmise ajal tehtud või kokkuvõtliku kirjaliku protokolliga või siis helisalvestise või audiovisuaalsalvestisega;

i)

menetlust ütluste tõendamiseks või kinnitamiseks ütlust andvate isikute poolt, sealhulgas juhul, kui see toimub pärast ütluste andmist.

2.   Taotlust täitev asutus ja taotlev asutus tagavad, et kehtestatud on kord, mis võimaldab nende töötajatel tulemuslikult tegutseda, sealhulgas leppida kokku täiendavate andmete osas, mis võivad olla vajalikud, sealhulgas järgmine:

a)

ajakava;

b)

loetelu küsimustest, mis esitatakse isikule, kellelt ütlusi võetakse, ja loetelu läbivaatamine;

c)

reisikorraldus, sealhulgas selle tagamine, et taotlust täitev asutus ja taotlev asutus saavad enne ütluste võtmist juhtumi arutamiseks kohtuda;

d)

tõlkekorraldus.

Artikkel 7

Kohapealse kontrolli või uurimise taotluse kord

1.   Kui esitatud on kohapealse kontrolli või uurimise taotlus, konsulteerivad taotlev asutus ja taotlust täitev asutus teineteisega, kuidas on kõige parem täita koostöötaotlus, võttes arvesse direktiivi 2014/65/EL artikli 80 lõike 1 punkte a, b ja c, sealhulgas seoses sellega, millised eelised on ühisel kohapealsel kontrollil või ühisel uurimisel.

Otsustades selle üle, kuidas on kõige parem koostöötaotlust täita, võtavad taotlev asutus ja taotlust täitev asutus arvesse vähemalt järgmist:

a)

taotleva asutuse esitatud mistahes koostöötaotluse sisu, sealhulgas võimalikke ettepanekuid seoses uurimise või kohapealse kontrolli ühise teostamise asjakohasusega;

b)

kas asutused viivad omapoolselt läbi eraldi uurimisi seoses küsimustega, millel on piiriülene mõju, ja kas nende küsimustega tegelemiseks oleks kohasem teha koostööd;

c)

õigus- ja reguleerivat raamistikku kummagi asutuse jurisdiktsioonis, tagades, et mõlemal asutusel oleks selge ettekujutus võimalikest nende tegevust mõjutavatest seaduslikest ja muudest piirangutest ning kõigist tuleneda võivatest menetlustest, sealhulgas kõik ne bis in idem põhimõttega seonduvad küsimused;

d)

uurimiseks või kohapealseks kontrolliks vajalikku haldust ja juhtimist;

e)

vahendite eraldamist ja uurimise või kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutavate töötajate määramist;

f)

võimalust koostada asutuste ühine tegevuskava ja iga asutuse tehtava töö ajakava;

g)

mõlema asutuse poolt ühiselt või eraldi võetavate meetmete kindlaksmääramist;

h)

kogutud teabe vastastikust jagamist ja aruandlust kummagi poole võetud üksikmeetmete tulemuste kohta;

i)

muid juhtumipõhiseid küsimusi.

2.   Kui taotlust täitev asutus viib uurimise või kohapealse kontrolli ise läbi, hoiab ta taotlevat asutust nimetatud tegevuse käiguga kursis ja avaldab selle tulemused õigel ajal.

3.   Kui taotlev asutus ja taotlust täitev asutus otsustavad läbi viia ühise kohapealse kontrolli või ühise uurimise, peavad nad:

a)

pidama jooksvalt dialoogi, et koordineerida teabe kogumist ja asjaolude tuvastamist;

b)

tegema ühise uurimise või ühise kohapealse kontrolli käigus tihedat koostööd;

c)

tegema kindlaks konkreetsed õigusnormid, mis on uurimise või kohapealse kontrolli esemeks;

d)

kui see on asjakohane, leppima kokku vähemalt järgmises:

i)

ühise tegevuskava koostamine, milles täpsustatakse võetavate meetmete sisu, olemus ja ajakava, sealhulgas kummagi asutuse vastutusala tulemuste saavutamisel ja võttes arvesse nende vastavaid prioriteete;

ii)

uurimis- või täitemeetmete või muude menetlustega, sealhulgas kõigi uurimise all olevate isikute õigustega seotud mis tahes menetluste ja õiguslike piirangute tuvastamine ja hindamine;

iii)

uurimismenetlust ja samuti täitemenetlust mõjutada võivate kutsesaladusega seotud sätete, sealhulgas enesesüüstamise, tuvastamine ja hindamine;

iv)

strateegia suhtluseks avalikkuse ja pressiga;

v)

milleks vahetatavat teavet kasutada kavatsetakse.

Artikkel 8

Omal algatusel esitatava teabe vahetamine

1.   Kui pädeva asutuse käsutuses on teave, mida ta arvab olevat abiks muule pädevale asutusele direktiivi 2014/65/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (3) kohaste kohustuste täitmisel, edastab ta sellise teabe paberil või elektrooniliselt teise pädeva asutuse kontaktpunktile.

2.   Erandina lõikest 1 võib teavet saatev pädev asutus juhul, kui ta arvab, et teave tuleb saata võimalikult kiiresti, edastada teabe alguses suuliselt, tingimusel, et sellele järgneb mõistliku aja jooksul teabe edastamine kirjalikult, välja arvatud juhul, kui teavet saava asutusega lepitakse teisiti kokku.

3.   Omal algatusel esitatavat teavet edastades kasutab asutus III lisas esitatud vormi, juhtides eriliselt tähelepanu teabe konfidentsiaalsusega seotud küsimustele.

Artikkel 9

Pädevate asutuste teavitamise nõue

1.   Kui pädev asutus pöördub direktiivi 2014/65/EL 80 lõike 1 kohaselt otse investeerimisühingute poole, kes on reguleeritud turu kaugliikmed või -osalised, teavitab ta kaugliikme või -osalise päritoluliikmesriigi pädevat asutust paberil või elektrooniliselt, kasutades käesoleva määruse IV lisas esitatud vormi, kohe pärast seda, kui ta on kaugliikme- või osalisega ühendust võtnud, välja arvatud juhul, kui kaugliikme või -osalise päritoluliikmesriigi pädev asutus ei ole eelnevalt andnud oma kirjalikku nõusolekut tema teavitamiseks muude sidevahendite kaudu.

2.   Kui reguleeritud turu kaugliikme või -osalise poole pöördumine on kiireloomuline, võib reguleeritud turu pädev asutus põhjendatud juhtudel teavitada teda suuliselt tingimusel, et sellele järgneb mõistliku aja jooksul teate kirjalikult esitatud kinnitus, välja arvatud juhul, kui teadet saava asutusega lepitakse teisiti kokku.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

I LISA

Koostöö- või teabevahetuse taotluse vorm

Image Tekst pildi Image Tekst pildi Image Tekst pildi Image Tekst pildi

II LISA

Kättesaamise kinnituse vorm

Image Tekst pildi

III LISA

Koostöö- või teabevahetuse taotlusele vastamise vorm

Image Tekst pildi Image Tekst pildi

IV LISA

Otse reguleeritud turu kaugliikme või -osalise poole pöördumisest teatamise vorm

Image Tekst pildi

10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/981,

7. juuni 2017,

millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses standardvormide, -mallide ja -menetlustega konsulteerimiseks teiste pädevate asutustega enne tegevusloa andmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 84 lõiget 4

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2014/65/EL artikliga 84 on ette nähtud konsulteerimine pädevate asutustega enne, kui antakse kõnealuse direktiivi artikli 7 kohane tegevusluba. Ka on direktiiviga 2014/65/EL ette nähtud sellise konsulteerimise käigus kasutatavate standardvormide, -mallide ja -menetluste kehtestamine.

(2)

Pädevate asutuste vahelise suhtlemise hõlbustamiseks peaksid nad määrama spetsiaalse kontaktpunkti tegevusloa andmisele eelnevaks suhtluseks.

(3)

Et pädevatel asutustel oleks enne tegevusloa andmist võimalik üksteisega tõhusalt ja õigeaegselt konsulteerida, tuleb kehtestada konsulteerimistaotluste esitamise, nende kättesaamise kinnitamise ja konsulteerimistaotlustele vastamise menetlused.

(4)

Standardvormid, -mallid ja -menetlused peaksid võimaldama säilitada vahetatava või edastatava teabe konfidentsiaalsuse vastavalt direktiivile 2014/65/EL ja liidu õigusaktides seoses isikuandmete töötlemise ja edastamisega sätestatud normidele.

(5)

Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast.

(6)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(7)

ESMA ei korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikku konsultatsiooni ega analüüsinud asjaomaste pädevate asutuste jaoks standardvormide ja -korra kehtestamisega kaasnevaid võimalikke kulusid ega kasu, kuna see oleks olnud ebaproportsionaalne nende ulatuse ja mõjuga, võttes arvesse, et rakenduslike tehniliste standardite adressaadid oleksid üksnes liikmesriikide pädevad asutused, mitte turuosalised.

(8)

ESMA on palunud esitada arvamuse väärtpaberituru sidusrühmade kogul, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikliga 37,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kontaktpunktid

1.   Pädevad asutused määravad käesoleva määruse kohaseks suhtluseks kontaktpunktid ja avaldavad teabe oma kontaktpunktide kohta oma veebisaitidel.

2.   Pädevad asutused edastavad teabe oma kontaktpunktide kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA). ESMA ajakohastab jooksvalt pädevate asutuste kasutatavat kontaktpunktide loetelu ja avaldab selle oma veebisaidil.

Artikkel 2

Konsulteerimistaotlused

1.   Konsulteerimist taotlev pädev asutus esitab taotluse paberil või elektroonilisi kanaleid kasutades selle pädeva asutuse kontaktpunktile, kellega ta konsulteerida soovib.

2.   Taotlev pädev asutus täidab konsulteerimistaotlust esitades I lisas esitatud vormi. Taotlev pädev asutus võib konsulteerimistaotlusele lisada mistahes dokumendi või muud abimaterjalid, mida ta peab taotluse toetamise seisukohast vajalikuks.

Artikkel 3

Kättesaamise kinnitus

Taotlust täitev pädev asutus saadab viie tööpäeva jooksul pärast konsulteerimistaotluse kättesaamist selle kohta kinnituse, kasutades II lisas esitatud vormi, mis tuleb adresseerida taotleva pädeva asutuse kontrollpunktile.

Artikkel 4

Konsulteerimistaotlusele vastamine

1.   Konsulteerimistaotlust täitev pädev asutus vastab taotlusele paberil või elektroonilisi kanaleid kasutades. Vastus tuleb adresseerida taotleva pädeva asutuse kontrollpunktile, välja arvatud juhul, kui asjaomane asutus on andnud teistsugused juhised.

2.   Taotlust täitev pädev asutus annab taotlevale pädevale asutusele teada, kui ta vajab seoses taotletava teabega selgitusi.

3.   Taotlust täitev pädev asutus edastab taotlevale pädevale asutusele III lisas esitatud vormi vahendusel võimalikult kiiresti ja hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast konsulteerimistaotluse kättesaamist järgmise teabe:

a)

konsulteerimistaotlusega soovitud andmed ja mistahes seisukohad või kahtlusavaldused seoses tegevusloa andmisega;

b)

igasugune muu vajalik teave, mis võib mõjutada tegevusloa andmist.

4.   Juhul kui taotlust täitev pädev asutus peab tõenäoliseks, et ta ei ole võimeline kinni pidama lõikes 3 sätestatud tähtpäevast, teavitab ta sellest kiiresti taotlevat pädevat asutust, märkides ära viivituse põhjused ja selle, kui kaua aega vastamiseks hinnanguliselt kulub. Samuti annab ta taotlevale pädevale asutusele korrapäraselt teavet vastuse koostamise edenemise kohta.

5.   Kui taotlust täitev pädev asutus ei suuda käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtajast kinni pidada, esitab ta teabe selliselt, et oleks tagatud võimalus võtta kõik vajalikud meetmed kiireloomuliselt, pidades kinni direktiivi 2014/65/EL artikli 7 lõikes 3 sätestatud tähtpäevast.

Artikkel 5

Konsulteerimismenetlused

1.   Pädevad asutused suhtlevad omavahel seoses konsulteerimistaotluse ja sellele vastamisega, kasutades kõige vähem aeganõudvaid mooduseid artikli 2 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 1 sätestatute hulgast, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse kaalutlusi, vastamise kiirust, edastatava materjali mahtu ja seda, kui hõlpsalt taotlev pädev asutus teabele juurde pääseb. Eelkõige vastab taotlev pädev asutus kiiresti kõigile taotlust täitva pädeva asutuse esitatud selgitusnõuetele.

2.   Juhul kui soovitud teave on või võib olla sellise pädeva asutuse valduses, kes asub muus liikmesriigis kui taotlust täitev pädev asutus, hangib taotlust täitev pädev asutus kiiresti teiselt pädevalt asutuselt kõnealuse teabe ja edastab selle kooskõlas artikliga 4 taotlevale pädevale asutusele.

3.   Pädev asutus teeb koostööd kõigi taotluse täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamiseks.

4.   Juhul kui tegevusloa andmise või sellest keeldumise menetluse kestel ilmneb uus teave või vajadus uue teabe järele, teevad pädevad asutused koostööd, et tagada kogu asjakohase teabe vahetamine. Sel eesmärgil kasutatakse I ja II lisas esitatud vorme.

5.   Erandina artikli 2 lõikest 1 ja artikli 4 lõikest 1, kui taotlev pädev asutus esitab konsulteerimistaotluse viimase 30 tööpäeva jooksul enne tegevusloa taotluse hindamisperioodi lõppu, võib ta esitada taotluse suuliselt tingimusel, et sellele järgneb kirjalik konsulteerimistaotluse kinnitus, välja arvatud juhul, kui taotlust täitev pädev asutus lepib kokku teisiti.

Artikkel 6

Teabe kasutamine

1.   Juhul kui taotlust täitva pädeva asutuse edastatud teave kopeeritakse tegevusloa taotluse vastusesse, teavitab taotlev pädev asutus sellest taotlust täitvat pädevat asutust enne teabe saatmist taotlejale.

2.   Juhul kui taotletakse sellise teabe avalikustamist, mille pädev asutus on saanud muult pädevalt asutuselt, teavitab taotlust täitev pädev asutus kõnealust muud pädevat asutust sellest enne teabe avalikustamist ja paneb maksma õiguslikud erandid või privileegid, mis asjaomase teabega seoses olemas võivad olla.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama alates 3. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

I LISA

Konsulteerimistaotluse vorm

Image Tekst pildi Image Tekst pildi

II LISA

Konsulteerimistaotluse kättesaamise kinnituse vorm

Image Tekst pildi

III LISA

Konsulteerimistaotlusele vastamise vorm

Image Tekst pildi Image Tekst pildi

10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/982,

7. juuni 2017,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 4 ja artikli 58 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2658/87 (2) lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel teatava perioodi vältel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõikele 9. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EL) nr 952/2013 artikli 34 lõike 9 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuni 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi

peadirektor

Stephen QUEST

(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toode, nn vanniaste, mõõtmetega umbes 41 × 31 × 14 cm, koosneb plastpinnast, mis toetub neljale alumiiniumjalale. Iga jala alumises otsas on kummist libisemiskindel otsak.

Toode esitatakse tollile kui trepp, mille abil inimene saab vanni minna ja sealt välja tulla.

Vt pilt (*1).

9403 20 80

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 94 märkusega 2 ning CN-koodide 9403 , 9403 20 ja 9403 20 80 sõnastusega.

Toodet kasutatakse ruumide sisustamiseks näiteks eramajades (vt ka HSi selgitavad märkused, grupp 94, „Üldine“, teine lõik, punkt A). Seega on see rubriigi 9403 tähenduses mööbliese põrandale või maha asetamiseks.

Toodet ei või XV jaotise märkuse 1 alapunkti k tõttu klassifitseerida muu alumiiniumtootena rubriiki 7616 . Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 9403 20 80 alla kui muu metallmööbel, välja arvatud voodid.

Image

(*1)  Pilt on üksnes illustreeriv.

10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/27

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/983,

9. juuni 2017,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 III ja V lisa seoses tritsüklasooli jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a, artiklit 17, artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 49 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tritsüklasooli jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. Kõik jääkide piirnormid, välja arvatud riisi puhul kohaldatav, on kehtestatud võrdsena määramispiiriga.

(2)

Tritsüklasooli kandmata jätmine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse sätestati komisjoni otsuses nr 2008/770/EÜ (2). Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (3) artikli 7 lõike 1 kohase uue taotluse esitamist ei kiidetud seda toimeainet komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1826 (4) heaks. Kõik toimeainet tritsüklasooli sisaldavate taimekaitsevahendite load on kehtetuks tunnistatud. Seega tuleks III lisas selle aine kohta riisi puhul kehtestatud jääkide piirnorm kustutada kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 17 koostoimes kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punktiga a.

(3)

Võttes arvesse toimeaine tritsüklasooli heakskiitmata jätmist, tuleks selle aine jääkide piirnormid sätestada määramispiiriga võrdsel tasemel kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 18. Nende toimeainete puhul, kus kõiki jääkide piirnorme tuleks vähendada asjakohase määramispiirini, tuleks nende vaikimisi väärtused loetleda määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt kõnealuse määruse V lisas.

(4)

Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu referentlaboritega. Need laborid tegid järelduse, et teatavate kaupade puhul võimaldab tehnika areng sätestada madalamad määramispiirid.

(5)

Jääkide uute piirnormide suhtes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel konsulteeritud liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi arvesse võetud.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta.

(7)

Võttes arvesse riisi pikka säilivusaega, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord 2016. aastal või varem kasvatatud riisi jaoks, et võimaldada riisi tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist. Võttes arvesse tritsüklasooli teatavate omadustega seotud määramatust, ei luba käesoleva määrusega ettenähtud ajakava tritsüklasooliga töötlemist 2017. aastal ega hiljem.

(8)

Sama lähenemisviisi basmati riisi puhul kohaldamisel tuleb meeles pidada, et basmati riis läbib spetsiaalse küpsemisprotsessi, enne kui selle saab turule lasta; niisuguse 2016. aastal või varem kasvatatud riisi jaoks tuleks lisada veel 6 kuud enne muudetud piirnormi kohaldamist basmati riisi puhul, et võimaldada basmati riisi tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 III ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse kogu riisi, välja arvatud basmati riisi puhul, mis on imporditud ja turule lastud enne 30. juunit 2017.

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse basmati riisi puhul, mis on imporditud enne 30. detsembrit 2017.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kõigile toodetele peale basmati riisi alates 30. juunist 2017.

Basmati riisile kohaldatakse seda alates 30. detsembrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2)  Komisjoni 30. septembri 2008. aasta otsus 2008/770/EÜ toimeaine tritsüklasooli nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (ELT L 263, 2.10.2008, lk 16).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(4)  Komisjoni 14. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1826, mis käsitleb toimeaine tritsüklasooli heakskiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 279, 15.10.2016, lk 88).

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 III ja V lisa muudetakse järgmiselt.

1)

III lisa A osast jäetakse välja tritsüklasooli käsitlev veerg.

2)

V lisasse lisatakse tritsüklasooli käsitlev veerg:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Kood

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Tritsüklasool

(1)

(2)

(3)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0,01  (*1)

0110000

Tsitrusviljad

 

0110010

Greibid

 

0110020

Apelsinid

 

0110030

Sidrunid

 

0110040

Laimid

 

0110050

Mandariinid

 

0110990

Muud

 

0120000

Pähklid

 

0120010

Mandlid

 

0120020

Brasiilia pähklid

 

0120030

Kašupähklid

 

0120040

Kastanid

 

0120050

Kookospähklid

 

0120060

Sarapuupähklid

 

0120070

Makadaamiapähklid

 

0120080

Pekanipähklid

 

0120090

Piiniapähklid

 

0120100

Pistaatsiapähklid

 

0120110

Kreeka pähklid

 

0120990

Muud

 

0130000

Õunviljad

 

0130010

Õunad

 

0130020

Pirnid

 

0130030

Küdooniad

 

0130040

Astelpihlaka viljad

 

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

 

0130990

Muud

 

0140000

Luuviljad

 

0140010

Aprikoosid

 

0140020

Maguskirsid

 

0140030

Virsikud

 

0140040

Ploomid

 

0140990

Muud

 

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

 

0151000

a)

 Viinamarjad

 

0151010

Lauaviinamarjad

 

0151020

Veiniviinamarjad

 

0152000

b)

 Maasikad

 

0153000

c)

 Koguviljad

 

0153010

Pamplid

 

0153020

Põldmurakad

 

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

 

0153990

Muud

 

0154000

d)

 Muud väikesed puuviljad ja marjad

 

0154010

Mustikad

 

0154020

Jõhvikad

 

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

 

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

 

0154050

Kibuvitsamarjad

 

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

 

0154070

Õun-viirpuu marjad

 

0154080

Musta leedri marjad

 

0154990

Muud

 

0160000

Mitmesugused puuviljad

 

0161000

a)

 Söödava koorega

 

0161010

Datlid

 

0161020

Viigimarjad

 

0161030

Lauaoliivid

 

0161040

Kinkanid

 

0161050

Tähtviljad

 

0161060

Hurmaad

 

0161070

Jambolanid

 

0161990

Muud

 

0162000

b)

 Mittesöödava koorega, väikesed

 

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

 

0162020

Litšid

 

0162030

Granadillid/marakujad

 

0162040

Kaktusviljad

 

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

 

0162060

Virgiinia persimonid

 

0162990

Muud

 

0163000

c)

 Mittesöödava koorega, suured

 

0163010

Avokaadod

 

0163020

Banaanid

 

0163030

Mangod

 

0163040

Papaiad

 

0163050

Granaatõunad

 

0163060

Suhkurannoonad

 

0163070

Guajaavid

 

0163080

Ananassid

 

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

 

0163100

Durianid

 

0163110

Oga-annoonad

 

0163990

Muud

 

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

 

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,01  (*1)

0211000

a)

 Kartulid

 

0212000

b)

 Troopiline juur- ja mugulköögivili

 

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

 

0212020

Bataat

 

0212030

Jamss

 

0212040

Roogmaranta

 

0212990

Muud

 

0213000

c)

 Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

 

0213010

Söögipeet

 

0213020

Porgand

 

0213030

Juurseller

 

0213040

Mädarõigas

 

0213050

Maapirn

 

0213060

Pastinaak

 

0213070

Juurpetersell

 

0213080

Redis

 

0213090

Aed-piimjuur

 

0213100

Kaalikas

 

0213110

Naeris

 

0213990

Muud

 

0220000

Sibulköögivili

0,01  (*1)

0220010

Küüslauk

 

0220020

Sibul

 

0220030

Pesasibul

 

0220040

Roheline sibul ja talisibul

 

0220990

Muud

 

0230000

Viliköögivili

0,01  (*1)

0231000

a)

 Maavitsalised

 

0231010

Tomat

 

0231020

Harilik paprika

 

0231030

Baklažaan

 

0231040

Söödav muskushibisk

 

0231990

Muud

 

0232000

b)

 Kõrvitsalised – söödava koorega

 

0232010

Kurk

 

0232020

Kornišon

 

0232030

Kabatšokk

 

0232990

Muud

 

0233000

c)

 Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

 

0233010

Melon

 

0233020

Suureviljaline kõrvits

 

0233030

Arbuus

 

0233990

Muud

 

0234000

d)

 Suhkrumais

 

0239000

e)

 Muu viliköögivili

 

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,01  (*1)

0241000

a)

 Õisikkapsad

 

0241010

Spargelkapsas

 

0241020

Lillkapsas

 

0241990

Muud

 

0242000

b)

 Peakapsad

 

0242010

Rooskapsas

 

0242020

Peakapsas

 

0242990

Muud

 

0243000

c)

 Lehtkapsad

 

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

 

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

 

0243990

Muud

 

0244000

d)

 Nuikapsad

 

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad lilled

 

0251000

a)

 Aedsalat ja muud salatitaimed

0,01  (*1)

0251010

Põldkännak

 

0251020

Aedsalat

 

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

 

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

 

0251050

Ameerika kollakas

 

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

 

0251070

Kapsas-lehtsinep

 

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

 

0251990

Muud

 

0252000

b)

 Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,01  (*1)

0252010

Spinat

 

0252020

Harilik portulak

 

0252030

Lehtpeet

 

0252990

Muud

 

0253000

c)

 Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,01  (*1)

0254000

d)

 Ürt-allikkerss

0,01  (*1)

0255000

e)

 Salatsigur

0,01  (*1)

0256000

f)

 Maitsetaimed ja söödavad lilled

0,02  (*1)

0256010

Aed-harakputk

 

0256020

Murulauk

 

0256030

Lehtseller

 

0256040

Petersell

 

0256050

Aedsalvei

 

0256060

Rosmariin

 

0256070

Aed-liivatee

 

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad lilled

 

0256090

Loorberilehed

 

0256100

Estragon

 

0256990

Muud

 

0260000

Kaunköögivili

0,01  (*1)

0260010

Oad (kaunadega)

 

0260020

Oad (kaunadeta)

 

0260030

Herned (kaunadega)

 

0260040

Herned (kaunadeta)

 

0260050

Läätsed

 

0260990

Muud

 

0270000

Varsköögivili

0,01  (*1)

0270010

Spargel

 

0270020

Kardi

 

0270030

Varsseller

 

0270040

Salat-apteegitill

 

0270050

Harilik artišokk

 

0270060

Porrulauk

 

0270070

Rabarber

 

0270080

Bambusevõrsed

 

0270090

Palmipungad

 

0270990

Muud

 

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,01  (*1)

0280010

Kultuurseened

 

0280020

Metsaseened

 

0280990

Samblad ja samblikud

 

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,01  (*1)

0300000

KAUNVILI

0,01  (*1)

0300010

Oad

 

0300020

Läätsed

 

0300030

Herned

 

0300040

Lupiinid/lupiinioad

 

0300990

Muud

 

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,01  (*1)

0401000

Õliseemned

 

0401010

Linaseemned

 

0401020

Maapähklid

 

0401030

Unimagunaseemned

 

0401040

Seesamiseemned

 

0401050

Päevalilleseemned

 

0401060

Rapsiseemned

 

0401070

Sojaoad

 

0401080

Sinepiseemned

 

0401090

Puuvillaseemned

 

0401100

Kõrvitsaseemned

 

0401110

Värvisafloori seemned

 

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

 

0401130

Põldtudra seemned

 

0401140

Kanepiseemned

 

0401150

Riitsinuseseemned

 

0401990

Muud

 

0402000

Õlivili

 

0402010

Oliivid õli tootmiseks

 

0402020

Õlipalmi tuumad

 

0402030

Õlipalmi viljad

 

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

 

0402990

Muud

 

0500000

TERAVILI

0,01  (*1)

0500010

Oder

 

0500020

Tatar ja muu ebateravili

 

0500030

Mais

 

0500040

Harilik hirss

 

0500050

Kaer

 

0500060

Riis

 

0500070

Rukis

 

0500080

Harilik sorgo

 

0500090

Nisu

 

0500990

Muud

 

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,05 (*1)

0610000

Teed

 

0620000

Kohvioad

 

0630000

Taimeteed

 

0631000

a)

 Õitest

 

0631010

Kummel

 

0631020

Hapu hibisk

 

0631030

Roos

 

0631040

Jasmiin

 

0631050

Pärn

 

0631990

Muud

 

0632000

b)

 Lehtedest ja maitsetaimedest

 

0632010

Maasikas

 

0632020

Tee-punapõõsas

 

0632030

Matepuu

 

0632990

Muud

 

0633000

c)

 Juurtest

 

0633010

Palderjan

 

0633020

Ženženn

 

0633990

Muud

 

0639000

d)

 Muudest taimeosadest

 

0640000

Kakaooad

 

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

 

0700000

HUMAL

0,05 (*1)

0800000

MAITSEAINED

 

0810000

Seemned

0,05 (*1)

0810010

Aniis

 

0810020

Pärsia köömen

 

0810030

Seller

 

0810040

Koriander

 

0810050

Harilik vürtsköömen

 

0810060

Aedtill

 

0810070

Harilik apteegitill

 

0810080

Põld-lambalääts

 

0810090

Muskaatpähkel

 

0810990

Muud

 

0820000

Viljad

0,05 (*1)

0820010

Piment

 

0820020

Jaapani pipar

 

0820030

Köömen

 

0820040

Kardemon

 

0820050

Kadakamarjad

 

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

 

0820070

Vanill

 

0820080

Tamarind

 

0820990

Muud

 

0830000

Puukoor

0,05 (*1)

0830010

Kaneel

 

0830990

Muud

 

0840000

Juured ja risoomid

 

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,05 (*1)

0840020

Harilik ingver

0,05 (*1)

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,05 (*1)

0840040

Mädarõigas

(+)

0840990

Muud

0,05 (*1)

0850000

Pungad

0,05 (*1)

0850010

Nelk

 

0850020

Kappar

 

0850990

Muud

 

0860000

Õie emakasuue

0,05 (*1)

0860010

Safran

 

0860990

Muud

 

0870000

Seemnerüü

0,05 (*1)

0870010

Muskaatõis

 

0870990

Muud

 

0900000

SUHKRUTAIMED

0,01  (*1)

0900010

Suhkrupeedi juured

 

0900020

Harilik suhkruroog

 

0900030

Juursigur

 

0900990

Muud

 

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

 

1010000

Koed

0,01  (*1)

1011000

a)

 Sead

 

1011010

Lihaskude

 

1011020

Rasvkude

 

1011030

Maks

 

1011040

Neerud

 

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

 

1011990

Muud

 

1012000

b)

 Veised

 

1012010

Lihaskude

 

1012020

Rasvkude

 

1012030

Maks

 

1012040

Neerud

 

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

 

1012990

Muud

 

1013000

c)

 Lambad

 

1013010

Lihaskude

 

1013020

Rasvkude

 

1013030

Maks

 

1013040

Neerud

 

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

 

1013990

Muud

 

1014000

d)

 Kitsed

 

1014010

Lihaskude

 

1014020

Rasvkude

 

1014030

Maks

 

1014040

Neerud

 

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

 

1014990

Muud

 

1015000

e)

 Hobuslased

 

1015010

Lihaskude

 

1015020

Rasvkude

 

1015030

Maks

 

1015040

Neerud

 

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

 

1015990

Muud

 

1016000

f)

 Kodulinnud

 

1016010

Lihaskude

 

1016020

Rasvkude

 

1016030

Maks

 

1016040

Neerud

 

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

 

1016990

Muud

 

1017000

g)

 Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

 

1017010

Lihaskude

 

1017020

Rasvkude

 

1017030

Maks

 

1017040

Neerud

 

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

 

1017990

Muud

 

1020000

Piim

0,01  (*1)

1020010

Veised

 

1020020

Lambad

 

1020030

Kitsed

 

1020040

Hobused

 

1020990

Muud

 

1030000

Linnumunad

0,01  (*1)

1030010

Kanad

 

1030020

Pardid

 

1030030

Haned

 

1030040

Vutid

 

1030990

Muud

 

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05  (*1)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,01  (*1)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,01  (*1)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,01  (*1)

(*1)  Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.

(**)

Pestitsiidi ja koodi kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.

Tritsüklasool

(+)

Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040) puhul, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.

0840040

Mädarõigas“

(1)  Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

Tritsüklasool

(+)

Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögivilja kategooria juur- ja mugulköögivilja rühmas mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0213040) puhul, võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid muutusi jääkide sisalduses.

0840040

Mädarõigas“

OTSUSED

10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/38

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/984,

8. august 2016,

millega teatatakse Hispaaniale, et ta peab võtma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vajalikuks peetavaid puudujääki vähendavaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97, (1) mis võeti vastu selleks, et soodustada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kiiret korrigeerimist.

(3)

Nõukogu otsustas 27. aprillil 2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping“) artikli 104 lõikega 6, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikele 7 soovituse korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Seejärel esitas nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel Hispaaniale kolm uut soovitust (2. detsembril 2009, 10. juulil 2012 ja 21. juunil 2013), millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega vastavalt 2013., 2014. ja 2016. aastani. Kõigis kolmes soovituses leidis nõukogu, et Hispaania oli rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid on toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju (2).

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt otsustas nõukogu 12. juulil 2016, et Hispaania ei ole võtnud vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid.

(5)

Kui osalev liikmesriik ei rakenda meedet või see on nõukogu arvates ebapiisav, teeb nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõikele 2 viivitamata ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohase otsuse.

(6)

Komisjon on 2016. aasta kevadprognoosi ajakohastanud teabega, mis oli kättesaadav 19. juuliks 2016. Selle põhjal korrigeeriti 2016. aasta SKP reaalkasvu prognoosi võrreldes kevadprognoosiga 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole 2,9 %-le ning 2017. aastaks allapoole (2,3 % võrreldes kevadprognoosis kajastatud 2,5 %-ga). 2018. aastaks prognoositakse SKP reaalkasvu 2,1 % võrra. See on võrreldav 3,2 % kasvuga 2015. aastal. Kriisile reageerimiseks korraldatud reformide ja finantsabiprogrammi eduka lõpuleviimise toel peaks majanduskasv olema kindel, kuigi see aeglustub. Majanduse taastumisega kaasneb jätkuvalt uute töökohtade loomine palgakasvu piiramise ning tööturu reformide tingimustes. Kasvu toetavad ka madalad naftahinnad. Samal ajal eeldatakse, et inflatsioon on 2016. aastal – 0,3 %. Kasvuprognoosi ohustab siiski langusrisk, eriti alates 2017. aastast, mis on seotud muu hulgas ka Ühendkuningriigis toimunud referendumiga liidu liikmesuse üle, mis on suurendanud ebakindlust ning võib avaldada negatiivset mõju kaubandusele ja sisenõudlusele.

(7)

Komisjoni 2016. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohaselt oodatakse valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemist 4,6 %ni SKPst 2016. aastal, 3,3 %ni SKPst 2017. aastal ja 2,7 %ni SKPst 2018. aastal (võrreldes stabiilsusprogrammi kohaste eesmärkidega 3,6 %, 2,9 % ja 2,2 % SKPst vastavalt 2016., 2017. ja 2018. aastal ning kevadprognoosis prognoositud puudujäägiga 3,9 % SKPst 2016. aastal ja 3,1 % SKPst 2017. aastal). Suurem prognoositud puudujääk tuleneb osaliselt asjaolust, et komisjoni ajakohastatud prognoosis võetakse vähemal määral arvesse komisjoni 2016. aasta märtsi soovitusest lähtuvaid meetmeid piirata kulutusi kesk- ja piirkondlikul tasandil (0,2 % SKPst) kui stabiilsusprogrammi prognoosis (0,4 % SKPst), kuna mõnda neist meetmetest ei ole veel piisavalt täpselt kirjeldatud, et neid saaks komisjoni prognoosi lisada tavapärase eelduse alusel, et poliitikat ei muudeta. Peamine erinevus tuleneb siiski muudatustest äriühingu tulumaksu õigusraamistikus, mistõttu on äriühingute ettemaksed („pagos fraccionados“) 2016. aastal väiksemad. Ettemaksete puudujääki ei kvantifitseeritud stabiilsusprogrammis ja see tuli ilmsiks alles aprillis esimese osamakse ajal, kui kevadprognoosi andmete esitamise tähtaeg oli möödunud. Komisoni 2016. aasta ajakohastatud kevadprognoosis hinnatakse kõnealuse puudujäägi määraks 2016. aastal 0,5 % SKPst. Kuna eelnimetatud muudatused loovad alalise viivituse maksude maksmises, kuid ei muuda maksumäära ega maksubaasi, ei mõjuta need uues püsiseisundis (alates 2017. aastast) äriühingu tulumaksust saadavat tulu. Muudatuste tulemuseks on maksukogumise ajutine vähenemine 2016. aastal, mida on ajakohastatud kevadprognoosis käsitletud ühekordse sündmusena.

2017. aastal tulenevad erinevused ajakohastatud kevadprognoosi ja stabiilsusprogrammi vahel oodatust halvemast stardipositsioonist ja asjaolust, et vastusena komisjoni 2016. aasta märtsi soovitusele võetud säästumeetmeid ei ole veel piisavalt täpselt kirjeldatud, et neid saaks arvesse võtta tavapärase eelduse alusel, et poliitikat ei muudeta. Eeldatav struktuurne eelarvepuudujääk peaks suurenema 0,4 %ni ja 0,1 %ni SKPst vastavalt 2016. ja 2017. aastal ning jääma 2018. aastal muutumatuks. 2016. aastal on struktuurse eelarvepuudujäägi prognoositud suurenemine siiski osaliselt tingitud asjaolust, et inflatsiooni ja SKP nominaalkasvu praegune väljavaade on väiksem kui 2016. aasta eelarves aluseks võetud, mis mõjutas negatiivselt valitsemissektori struktuurseid tulusid, võimaldamata sealjuures kulutusi kohandada.

(8)

Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse suurenes 36 %-lt 2007. aastal ligikaudu 99 %-le 2014. aastal. Võlasuhe oli 2015. aastal enam-vähem stabiilne, sest finantsvarade netomüük tasakaalustas SKP nominaalkasvust kiiremini kasvava eelarvepuudujäägi negatiivset mõju. Komisjoni 2016. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohaselt oodatakse, et 2017. aastal jõuab võla suhe SKPsse tipptasemele 100,6 %, samas kui kevadprognoosis prognoositi, et 2016. aastal saavutab võla suhe kõrgeima taseme 100,3 % SKPst. Kuigi tundub, et sellise suure võlasuhtega ei kaasne Hispaanias vahetud eelarvesurvega seotud riskid, suurenevad võla jätkusuutlikkusega seotud riskid keskpikas perspektiivis märkimisväärselt, kui eelarvepositsiooni ei parandata. Pikemas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskid vähenevad tänu elanikkonna vananemisega seotud kulutuste vähenemise mõjule.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 5 nõuab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohases nõukogu otsuses, millega teatatakse puudujäägi vähendamiseks võtta tulevatest meetmetest, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teate aluseks oleva prognoosi kohaselt vastavad struktuurse eelarvepositsiooni (tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) parandamise miinimumeesmärgile, milleks on vähemalt 0,5 % SKPst aastas. Asjaolu, et kõnealune otsus võetakse vastu aasta teises pooles, suurendab vajadust eelarvepoliitiliste meetmete järele, et saavutada struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastane paranemine nimetatud ulatuses. Oluline on ka meeles pidada, et uue kohanemiskava lähtestsenaarium algab struktuurse eelarvepuudujäägi halvenemisega tasemel 0,4 % SKPst, mis vähemalt osaliselt tuleneb sellest, et inflatsioon on väiksem kui 2016. aasta eelarve aluseks võetud stsenaariumis prognoositud. See on erakorraline sündmus, mis jääb väljapoole valitsuse kontrolli. Eelnimetatut arvesse võttes tundub asjakohane mitte nõuda 2016. aastal täiendavate struktuurimeetmete võtmist.

(10)

Arvestus, et 2016. aastal ei peaks nõudma täiendavate struktuurimeetmete võtmist, mis annab Hispaaniale määruses (EÜ) nr 1467/97 sätestatud eeskirja kohaselt ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ühe lisa-aasta, tuleks struktuurse eelarvepositsiooni iga-aastane paranemine saavutada 2017. aastal, kuid sellel oleks majanduskasvule liiga negatiivne mõju. Seetõttu näib olevat asjakohane pikendada kahe aasta võrra tähtaega, mis on seatud Hispaaniale ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

(11)

Seepärast eeldab usaldusväärne ja jätkusuutlik kohandamiskava, et Hispaania saavutab valitsemissektori eelarvepuudujäägi 4,6 %, 3,1 % ja 2,2 % SKPst vastavalt 2016., 2017. ja 2018. aastal, mis vastab struktuurse eelarvepositsiooni halvenemisele 0,4 % SKPst 2016. aastal ja paranemisele 0,5 % SKPst nii 2017. kui ka 2018. aastal. Nende eelarve-eesmärkide puhul on arvesse võetud ka vajadust korvata eelarve konsolideerimise teisene mõju majandustegevusele ning järelmõju riigi rahandusele üldisemalt.

(12)

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks peetakse vajalikuks täiendavate struktuurimeetmete võtmist, mille eeldatav mõju on 0,5 % SKPst nii 2017. kui ka 2018. aastal. Selleks et saavutada vajalik struktuurne kohandamine, võiksid säästud 2017. ja 2018. aastal hõlmata muu hulgas maksukulude hulga ja ulatuse vähendamist, eelkõige vähendatud käibemaksumäärasid.

(13)

Peale selle võib ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegsele ja kestvale korrigeerimisele kaasa aidata Hispaania stabiilsusseadusega ette nähtud ennetavate ja parandusmeetmete range järgimine kõigil valitsemistasanditel. Selleks peaks kõnealuste meetmete rakendamine olema automaatsem. Lisaks saab stabiilsusseaduse kulueeskirjade mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele suurendada, täpsustades veelgi arvutamisel kasutatavate kulukategooriate ulatust ja kindlaksmääramist ning kutsudes eeskirju mittetäitvaid avaliku sektori haldusasutusi üles tasakaalustama liigseid kulutusi nende tegemisele järgneval aastal.

(14)

Hispaania peaks samuti pöörama vajalikku tähelepanu riigi rahanduse kvaliteedile, sealhulgas riigihankepoliitikale. Viimastel aastatel on komisjonile teatatud märkimisväärsest arvust väärtegudest, mis mõjutavad ELi riigihankealaste õigusaktide kohaldamist. Andmed osutavad, et riigihangete korraldamisel esineb erinevusi avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate lõikes ning et ebapiisavad eel- ja järelkontrolli mehhanismid takistavad riigihankealaste õigusaktide korrektset ja ühetaolist kohaldamist. Hispaania paistab võrreldes teiste liikmesriikidega silma hanketeadete madala avaldamise määra ja eelneva avaldamiseta läbirääkimistega hankemenetluse suhteliselt suure kasutamise poolest. See toob kaasa muude liikmesriikide ettevõtjate piiratud konkureerimise ja sageli otselepingud, mille tulemusena suurenevad valitsemissektori kulud. Tsentraliseeritud või ühiste hankevahendite piiratud kasutamine takistab tõhususe suurenemist, mis aitaks saavutada eelarvesäästu. Riigihangete tõhususe ja õigusnormidele vastavuse eest riigis vastutava sõltumatu organi puudumine takistab riigihanke-eeskirjade nõuetekohast rakendamist ja võib luua võimalused väärtegude toimepanemiseks. Mõlemal asjaolul on negatiivne mõju Hispaania riigi rahanduse olukorrale.

(15)

Samuti on eelarve konsolideerimise strateegia edu tagamiseks oluline toetada konsolideerimist ulatuslike struktuurireformidega kooskõlas nõukogu poolt Hispaaniale 2016. aasta Euroopa poolaasta raames antud soovitustega ning eelkõige makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisega seotud soovitustega.

(16)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9 võib nõukogu kõnealuse sätte kohase teatamisotsuse osana nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks konkreetse ajakava järgi aruandeid eelarve kohandamise kohta. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1a sisaldab liikmesriigi aruanne valitsemissektori kulu- ja tulueesmärke, nii kulude kui ka tulude poole eelarvepoliitilisi meetmeid ning teavet selliste poliitikameetmete kohta, mida võetakse vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele. Et hõlbustada käesolevas otsuses esitatud soovituste tähtajast ja ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtajast kinnipidamise järelevalvet, peaks Hispaanial esitama sellise aruande 15. oktoobriks 2016 koos 2017. aasta eelarvekavaga.

(17)

Samuti peaks Hispaania esitama nõukogu määruse (EL) nr 473/2013 (3) artikli 10 alusel komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele aruande kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 877/2013 (4) sätestatud nõuetega. Aruanne tuleks esmakordselt esitada 15. jaanuariks 2017 ja seejärel iga kolme kuu järel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Hispaania kõrvaldab praeguse ülemäärase eelarvepuudujäägi 2018. aastaks.

2.   Hispaania vähendab valitsemissektori eelarvepuudujääki 4,6 %ni SKPst 2016. aastal, 3,1 %ni SKPst 2017. aastal ja 2,2 %ni SKPst 2018. aastal. Valitsemissektori eelarvepuudujäägi kõnealune paranemine vastab komisjoni 2016. aasta ajakohastatud kevadprognoosi kohasele struktuurse eelarvepositsiooni halvenemisele 0,4 % SKPst 2016. aastal ja paranemisele 0,5 % SKPst nii 2017. kui ka 2018. aastal. Hispaania kasutab kõiki ettenägematuid tulusid selleks, et kiirendada puudujäägi ja võla vähendamist.

3.   Lisaks nendele säästudele, mida juba on arvesse võetud komisjoni 2016. aasta ajakohastatud kevadprognoosis, võtab Hispaania vastu ja rakendab täielikult konsolideerimismeetmeid mahus 0,5 % SKPst nii 2017. kui ka 2018. aastal.

4.   Hispaania on valmis võtma vastu täiendavaid meetmeid juhul, kui eelarvekavadega seotud riskid realiseeruvad. Eelarve konsolideerimise meetmed peavad tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil.

5.   Hispaania võtab vastu meetmed eelarveraamistiku tugevdamiseks, eelkõige muutes automaatsemaks mehhanisme, millega ennetatakse kõrvalekaldeid eelarvepuudujäägi-, võla- ja kulueesmärkidest ning korrigeeritakse neid, ning tõhustades stabiilsusseaduse kulueeskirjade panust riigi rahanduse jätkusuutlikkusse.

6.   Hispaania võtab kasutusele sidusa raamistiku avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate riigihankepoliitika läbipaistvuse ja koordineerimise tagamiseks, eesmärgiga tagada majanduslik tasuvus ja konkurentsi kõrge tase. Kõnealune raamistik hõlmab riigihangete eel- ja järelkontrolli mehhanisme, et tagada tõhusus ja vastavus õigusnormidele.

Artikkel 2

Nõukogu kehtestab tähtpäevaks, milleks Hispaania peab võtma tõhusaid meetmeid ning esitama nõukogule ja komisjonile määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõike 1a kohase aruande selliste meetmete kohta, mida on võetud vastuseks käesolevale otsusele, 15. oktoobri 2016. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulu- ja tulueesmärke, nii kulude kui ka tulude poole vabalt valitud meetmeid ning teavet selliste meetmete kohta, mida võetakse vastusena nõukogu konkreetsetele soovitustele tugevdada eelarveraamistikku ja riigihankepoliitika raamistikku kooskõlas artikli 1 lõigetega 5 ja 6.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 8. august 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LAJČÁK

(1)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(2)  Kõik Hispaania ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/spain_en.htm.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11).

(4)  Komisjoni 27. juuni 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 877/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 244, 13.9.2013, lk 23).

10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/42

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/985,

8. august 2016,

millega teatatakse Portugalile, et ta peab võtma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vajalikuks peetavaid puudujääki vähendavaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97, (1) mis võeti vastu selleks, et soodustada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kiiret korrigeerimist.

(3)

Nõukogu otsustas 2. detsembril 2009 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 6, et Portugalil on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 3 soovituse korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2013. aastaks. Vastuseks Portugali taotlusele saada rahalist abi liidult, liikmesriikidelt, mille rahaühik on euro, ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) otsustas nõukogu anda Portugalile rahalist abi (2). 17. mail 2011 kirjutasid komisjon ja Portugali ametiasutused alla konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“). Sestsaadik on nõukogu adresseerinud Portugalile ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel kaks uut soovitust (9. oktoobril 2012 ja 21. juunil 2013), millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega vastavalt kuni 2014. ja 2015. aastani. Mõlemas soovituses leidis nõukogu, et Portugal on rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid on toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on olnud oluline negatiivne mõju riigi rahandusele (3).

(4)

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt otsustas nõukogu 12. juulil 2016, et Portugal ei ole võtnud nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusest lähtuvaid tõhusaid meetmeid.

(5)

Kui määruse (EÜ) nr 479/2009 kohased tegelikud andmed osutavad, et osalev liikmesriik ei ole ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel antud soovituses sätestatud tähtaja jooksul ülemäärast eelarvepuudujääki korrigeerinud, peaks nõukogu tegema viivitamata ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohase otsuse.

(6)

Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt on oodata Portugali majanduse mõõdukat taastumist. Prognooside kohaselt peaks SKP 2016. aastal kasvama 1,5 %, st samas tempos nagu 2015. aastal, seda peamiselt sisenõudluse mõjul, kuid makromajanduslik tasakaalustamatus jääb endiselt suureks. Eratarbimine 2016. aastal tõenäoliselt väheneb kaudsete maksude kasvu ja energiahinna inflatsiooni teatava taastumise tõttu. 2015. aasta esimest poolt iseloomustanud kestvuskaupade tarbimise jõuline suurenemine ei peaks prognooside kohaselt keskpikas perspektiivis enam jätkuma, kuna endiselt suur töötus ja võlakoormus survestab kodumajapidamisi oma sääste suurendama. Äriinvesteeringute tegemine aeglustus oluliselt juba 2015. aasta teises pooles ja ei ole oodata, et selle kasvutempo kiiresti taastuks, hoolimata suhteliselt kõrgest tootmisvõimsuste rakendamise tasemest. Koguinvesteeringute kasvu mõningast kiirenemist küll prognoositakse 2017. aastaks, sest seda toetavad ELi struktuurifondid ja paremad rahastamistingimused. Prognooside kohaselt kasvab eksport vastavalt välisnõudlusele, kuid impordimaht jääb ekspordimahust siiski suuremaks. Seetõttu prognoositakse, et netokaubanduse panus SKP kasvu jääb mõnevõrra negatiivseks, kuigi oluliselt vähem negatiivseks kui 2015. aastal. THHI inflatsioon peaks 2016. aastal kasvama 0,7 %ni, peamiselt kõrgemate kaudsete maksude toel. Kuigi väljavaadete halvenemise risk on kevadprognoosi avaldamisest saadik kasvanud, kinnitavad 2016. aasta esimese kvartali andmed ja teise kvartali esialgsed andmed üldiselt ülejäänud aasta prognoosikohaseid väljavaateid.

(7)

 Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2016. aastal vähenema 2,7 %-ni SKPst. 2016. aasta eelarves, mis jõustus 31. märtsil 2016, on ette nähtud viia puudujääk 2,2 %-ni SKPst, mida kinnitati ka 2016. aasta stabiilsusprogrammis. Vahe valitsuse eesmärgi ja komisjoni prognoosi vahel tuleneb komisjoni vähem optimistlikust makromajanduslikust stsenaariumist, mille kohaselt on oodata väiksemat maksutulu ja suuremaid sotsiaalkulusid, aga ka komisjoni konservatiivsemast hinnangust tulule, mis saadakse teatavatest konsolideerimismeetmetest, eelkõige vahetarbimises ja muudes jooksvates kuludes kavandatud kokkuhoiust. Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2017. aastal vähenema 2,3 %-ni SKPst. Prognoositud paranemine on suures osas tingitud puudujäägi vähendamisest ühekordse meetmega, mis on seotud eeldatavasti sissenõutava BPP (Banco Privado Português) pangagarantiiga, mis vastab ligikaudu

Formula

 %-le SKPst. Kui see ühekordne mõju eelarvele maha arvata, peaks eelarvepuudujääk 2017. aastal ulatuma 2,6 %-ni SKPst. Lähtudes komisjoni hinnangust 2016. aasta eelarves ja 2016. aasta stabiilsusprogrammis märgitud meetmetest saadava tulu kohta, peaks struktuurne puudujääk komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt suurenema nii 2016. kui ka 2017. aastal

Formula

 % võrra SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse on ajavahemikul 2013–2015 üldjoontes stabiliseerunud, olles 2013. aastal 129,2 %, 2014. aastal 130,2 % ja 2015. aastal 129,0 %. Võttes arvesse võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni märkimisväärset erinevust 2016. aastal, millel on võlga vähendav mõju, ja jätkuvat esmast eelarveülejääki, peaks komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt võlasuhe kahanema 2016. aastal 126 %-ni SKPst ja seejärel 2017. aastal 124,5 %-ni SKPst. Portugali eelarve ei tundu lühikeses perspektiivis olevat olulise surve all, ehkki lühiajalisi katsumusi ei saa välistada (need tulenevad valitsemissektori võla bruto- ja netosummast, brutorahastamisvajadusest, rahvusvahelisest netoinvesteerimispositsioonist, samuti viivislaenude osakaalust ja selle muutumisest ning pangandussüsteemi üldisest kapitalivajadusest). Keskpikas perspektiivis tunduvad riskid aga olevat märkimisväärsed, kui võtta arvesse suurt võlataset ja seda, et võlasuhe on väga tundlik intressimäära tõusu ja negatiivsest nominaalkasvust tulenevate vapustuste suhtes. Pikas perspektiivis tundub jätkusuutlikkusrisk olevat väiksem tänu varem elluviidud pensionireformidele, juhul kui pidevalt säilitatakse piisavat struktuurset esmast eelarvepositsiooni.

(9)

2016. aasta eelarves võetud eelarvepoliitiliste meetmete korral oleks valitsemissektori eelarvepuudujääk 2016. aastal alla 3 % SKPst. Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt on aga kindlusvaru, millega hoitakse ära aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse ületamine, väike. Arvestades, et majanduse ja eelarve areng on väga ebakindel, tuleks korrektsiooni tegemise aastaks soovitatav eelarve-eesmärk kehtestada tasemel, mis jääb kindlalt alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtuse 3 % SKPst, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi kestva mõjuga korrigeerimine nõutud tähtajaks.

(10)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 5 nõuab nõukogu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 9 kohases nõukogu otsuses, millega teatatakse puudujäägi vähendamiseks võtta tulevatest meetmetest, et liikmesriik saavutaks iga-aastased eelarve-eesmärgid, mis teate aluseks oleva prognoosi kohaselt peavad tagama tsükliliselt kohandatud eelarvepositsiooni minimaalse paranemise vähemalt 0,5 % SKPst aastas, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed. Kuna kõnealune otsus võetakse vastu aasta teises pooles ning võttes arvesse komisjoni kevadprognoosis esitatud hinnanguid, oleks asjakohane hoida 2016. aastal struktuurne eelarvepositsioon muutumatul tasemel, et luua piisav kindlusvaru ülemäärase eelarvepuudujäägi püsivaks korrigeerimiseks.

(11)

Seetõttu eeldab usaldusväärne ja jätkusuutlik kohandamiskava, et Portugal saavutaks 2016. aastal valitsemissektori puudujäägi 2,5 % SKPst, mis vastab 2015. aastaga võrreldes muutumatule struktuursele eelarvepositsioonile. Nende eelarve-eesmärkide puhul on arvesse võetud ka vajadust korvata eelarve konsolideerimise teisene mõju riigi rahandusele, mis tuleneb selle mõjust majandustegevusele üldisemalt.

(12)

Kavandatud kohandamiskavas ette nähtud eelarvepuudujäägi sihttase ei hõlma 2016. aasta teise poole võimalike pangatoetusmeetmete otsest mõju eelarvele. Seda seetõttu, et nende meetmete tulemusliku rakendamise ja statistilise kajastamise osas valitseb suur ebakindlus ning seetõttu on ebakindel ka nende võimalik mõju eelarvepuudujäägile ja võlale. Võimalikud pangandussektori toetusmeetmed peaksid olema suunatud sellele, et minimeerida meetmete eelarvemõju ja tagada võla jätkusuutlikkus.

(13)

Et saavutada kavandatavas kohandamiskavas ette nähtud eelarve-eesmärgid, peetakse vajalikuks täiendavaid konsolideerimismeetmeid, mille eeldatav mõju on 2016. aastal 0,25 % SKPst, arvestades ka komisjoni 2016. aasta kevadprognoosis ära märgitud struktuurse eelarvepositsiooni halvenemist. Eelkõige peab Portugal rakendama 2016. aasta eelarves ette nähtud meetmed ning kaupade ja teenuste hangetes ette nähtud kulude kontrolli mehhanismi, mis on praegu esile tõstetud 2016. aasta stabiilsusprogrammis. Seda kokkuhoidu tuleb täiendada muude struktuurset laadi meetmetega, mis võiksid keskenduda tulude poolele ja mille eesmärk oleks suurendada kaudsetest maksudest saadavat tulu, laiendades maksubaasi ja vähendades maksukulusid. Üks viis selle saavutamiseks oleks muuta endiselt laiaulatuslikku vähendatud käibemaksumäärade kasutamist.

(14)

Lisaks peaks Portugal tugevdama struktuurireforme, et suurendada konkurentsivõimet ja pikaajalist jätkusuutlikku majanduskasvu kooskõlas nõukogu poolt Euroopa poolaasta raames Portugalile antud soovitusega ning eelkõige ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisega seotud soovitustega. Eriti on vaja võtta täiendavaid eelarve- ja struktuurimeetmeid, et tugevdada Portugali riigi rahanduse vastupanuvõimet. Muudetud eelarveraamistiku seaduse ja kohustuste kontrollimise seaduse õigeaegne ja tulemuslik rakendamine ning maksude kogumise ja kulude kontrollimise edasine parandamine võivad oluliselt kaasa aidata tugeva eelarvepositsiooni saavutamisele ja säilitamisele. Portugal peaks esitama selge ajakava ja rakendama meetmed, et katta täielikult tervishoiusüsteemi võlgnevused ja parandada selle tõhusust, vähendada pensionisüsteemi sõltuvust eelarvevahendite ümberpaigutamisest ja tagada eelarvesääst riigiomandis olevate ettevõtete ümberstruktureerimise teel.

(15)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 9 võib nõukogu kõnealuse sätte kohase teatamisotsuse osana nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks konkreetse ajakava järgi aruandeid eelarve kohandamise kohta. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikele 1a peaks liikmesriigi aruanne sisaldama valitsemissektori kulu- ja tulueesmärke, nii kulude kui ka tulude poole eelarvepoliitilisi meetmeid ning teavet selliste poliitikameetmete kohta, mida võetakse vastuseks nõukogu konkreetsetele soovitustele. Et hõlbustada käesolevas otsuses esitatud soovituste täitmise tähtaegadest ning ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtajast kinnipidamise järelevalvet, peaks Portugal esitama sellise aruande 15. oktoobriks 2016 koos 2017. aasta eelarvekavaga.

(16)

Samaks tähtpäevaks, 15. oktoobriks 2016, peaks Portugal esitama ka majanduspartnerluse programmi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 473/2013 (4) artikli 9 lõikele 1 ja artikli 17 lõikele 2. Majanduspartnerluse programmis tuleks kirjeldada ülemäärase eelarvepuudujäägi tõhusaks ja püsivaks korrigeerimiseks vajalikke poliitikameetmeid ja struktuurireforme ning riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi vastavasisulist arendamist, võttes täielikult arvesse nõukogu soovitusi majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuuniste rakendamise kohta.

(17)

Samuti peaks Portugal esitama määruse (EL) nr 473/2013 artikli 10 alusel komisjonile ning majandus- ja rahanduskomiteele aruande kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 877/2013 (5) sätestatud nõuetega. Aruanne tuleks esmakordselt esitada 15. jaanuariks 2017 ja seejärel iga kolme kuu järel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Portugal kõrvaldab praeguse ülemäärase eelarvepuudujäägi 2016. aastaks.

2.   Portugal vähendab valitsemissektori eelarvepuudujäägi 2016. aastal 2,5 %-ni SKPst. See eesmärk ei hõlma võimalike pangatoetusmeetmete otsest mõju. Niisugune valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemine vastab komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt 2015. aastaga võrreldes muutumatule struktuursele eelarvepositsioonile. Samuti kasutab Portugal kõiki ettenägematuid tulusid selleks, et kiirendada puudujäägi ja võla vähendamist.

3.   Lisaks nendele säästudele, mida on komisjoni 2016. aasta kevadprognoosis juba arvesse võetud, võtab Portugal 2016. aastal vastu ja rakendab täielikult konsolideerimismeetmeid mahus 0,25 % SKPst. Eelkõige rakendab Portugal täies ulatuses 2016. aasta eelarves ette nähtud konsolideerimismeetmed, sealhulgas stabiilsusprogrammis esile tõstetud kaupade ja teenuste hangetega seotud täiendavat kulude kontrolli. Selleks et saavutada soovitatud struktuurne kohandus, peab Portugal täiendama seda kokkuhoidu muude struktuurset laadi meetmetega.

4.   Portugal on valmis võtma vastu täiendavaid meetmeid juhul, kui eelarvekavadega seotud riskid realiseeruvad. Eelarve konsolideerimise meetmed peavad tagama valitsemissektori eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil.

5.   Riigi rahanduse kestliku paranemise tagamiseks rakendab Portugal rangelt eelarveraamistiku seadust ja kohustuste kontrollimise seadust ning parandab veelgi maksude kogumist ja kulude kontrollimist. Portugal esitab selge ajakava ja rakendab täielikult meetmed, et katta täielikult tervishoiusüsteemi võlgnevused ja parandada selle tõhusust, vähendada pensionisüsteemi sõltuvust eelarvevahendite ümberpaigutamisest ja tagada eelarvesääst riigiomandis olevate ettevõtete ümberstruktureerimise teel.

Artikkel 2

Nõukogu kehtestab tähtpäevaks, milleks Portugal peab võtma tõhusad meetmed ning esitama nõukogule ja komisjonile aruande meetmete kohta, mis ta on võtnud vastuseks käesolevale otsusele, 15. oktoobri 2016. Aruanne sisaldab valitsemissektori kulude ja tulude eesmärke ning kaalutlusõiguse alusel võetavaid tulude ja kulude meetmeid, samuti teavet meetmete kohta, mis võetakse artikli 1 lõike 5 alusel.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Portugali Vabariigile.

Brüssel, 8. august 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LAJČÁK

(1)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(2)  Nõukogu 30. mai 2011. aasta rakendusotsus 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

(3)  Kõik Portugali ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/portugal_en.htm

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013, lk 11).

(5)  Komisjoni 27. juuni 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 877/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 244, 13.9.2013, lk 23).

10.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/46

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/986,

8. juuni 2017,

millega pikendatakse Europoli tegevdirektori asetäitja ametiaega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK, (1) eelkõige selle artikli 54 lõikeid 3–5,

tegutsedes ametiasutusena, kes on volitatud nimetama ametisse Europoli tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitjad,

võttes arvesse Europoli haldusnõukogu 19. mai 2017. aasta ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Wilhelmus Martinus van Gemert nimetati Europoli tegevdirektori asetäitjana ametisse nõukogu 11. veebruari 2014. aasta aktiga (2). Wilhelmus Martinus van Gemerti ametiaeg lõpeb 30. aprillil 2018.

(2)

Europoli tegevdirektori asetäitjad nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja vastavalt määruse (EL) 2016/794 artikli 54 lõikele 4 võib nende ametiaega pikendada ühe korra.

(3)

Europoli haldusnõukogu 1. mai 2017. aasta otsuses on sätestatud Europoli tegevdirektori asetäitjate ametiaja pikendamise menetlus.

(4)

Haldusnõukogu teavitas 10. mail 2017 Euroopa Parlamenti oma kavatsusest teha nõukogule ettepanek pikendada Wilhelmus Martinus van Gemerti ametiaega.

(5)

Haldusnõukogu esitas nõukogule arvamuse, milles tehakse ettepanek pikendada Europoli tegevdirektori asetäitja Wilhelmus Martinus van Gemerti ametiaega ning viia ta üle palgaastmele AD 14.

(6)

Nõukogu soovib haldusnõukogu esitatud ettepaneku alusel pikendada Wilhelmus Martinus van Gemerti ametiaega Europoli tegevdirektori asetäitjana,

ON VÕTNUD VASTU JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Wilhelmus Martinus van Gemerti ametiaega Europoli tegevdirektori asetäitjana pikendatakse alates 1. maist 2018 kuni 30. aprillini 2022 palgaastme AD 14 esimese järgu ametnikuna.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 8. juuni 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

U. REINSALU

(1)  ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

(2)  ELT C 44, 15.2.2014, lk 3.