ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 143 |
|
![]() |
||
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
3.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/949,
2. juuni 2017,
milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 kohaldamise eeskirjad seoses veiste identifitseerimiskoodi konfiguratsiooniga ja millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 911/2004
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3 punkti c,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 1760/2000 on sätestatud veiste identifitseerimise ja registreerimise eeskirjad. Veiste liikumise jälgimiseks on kõnealuses määruses sätestatud, et kõik loomad peavad olema identifitseeritavad vähemalt kahe I lisas loetletud identifitseerimisvahendiga, millel on sama identifitseerimiskood. Kõnealuses lisas loetletud identifitseerimisvahendite hulka kuuluvad kõrvamärk ja elektrooniline tunnus elektroonilise kõrvamärgi kujul, makku paigutatav elektrooniline tunnus või elektrooniline tunnus süstitava transponderi kujul. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 653/2014) (2) on sätestatud eeskirjad seoses identifitseerimiskoodi konfiguratsiooniga, mis kehtestatakse rakendamisaktidega. |
(3) |
Kooskõlas Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standarditega loomade identifitseerimise kohta on sobivaim veiste identifitseerimiskoodi konfiguratsioon kas kahetäheline riigikood või kolmekohaline riigi numberkood ja maksimaalselt 12-numbriline looma individuaalne kood. |
(4) |
Lisaks peaks kõnealuses määruses kehtestatud identifitseerimiskoodi konfiguratsioon tagama ühtse turu toimimise mitte ainult veiste, vaid ka lammaste ja kitsede puhul, kes peavad olema nõukogu määruse (EÜ) nr 21/2004, (3) kohaselt tähistatud samasuguse identifitseerimiskoodi konfiguratsiooniga, olenemata erinevates liikmesriikides kasutusele võetud identifitseerimisvahenditest. |
(5) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 911/2004 (4) on esitatud kodeeritud vorm, mida kasutada nähtaval kõrvamärgil teabe esitamiseks päritoluliikmesriigi ja üksiku looma kohta. Kõnealuse identifitseerimise kodeeritud vormi moodustavad kahetäheline riigikood ja maksimaalselt 12-numbriline looma individuaalne kood. |
(6) |
Veiste identifitseerimiskoodi konfiguratsioon peaks olema kohaldatav nii kõrvamärgile kui ka elektroonilistele tunnustele elektroonilise kõrvamärgi kujul, samuti peaksid need koodid olema koostalitlusvõimelised, elektrooniliselt vahetatavad ja loetavad kõikides liikmesriikides. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 911/2004 muuta nii, et selles oleks osutatud käesolevas määruses sätestatud identifitseerimiskoodile. |
(7) |
Määruse (EÜ) nr 911/2004 artikli 1 lõikega 2 on sätestatud, et Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Portugal ja Ühendkuningriik võivad siiski kasutada edasi riigi koodi järel oleva 12-numbrilise koodi süsteemina tähtnumbrilist koodi Hispaania, Iirimaa, Itaalia ja Portugali puhul loomade osas, kes on sündinud enne 31. detsembrit 1999, ning Ühendkuningriigi puhul loomade osas, kes on sündinud enne 30. juunit 2000. Kuna käesolevas määruses sätestatud veiste identifitseerimiskoodi konfiguratsiooni eeskirjad peaksid asendama määruse (EÜ) nr 911/2004 artikli 1 lõikes 2 sätestatud eeskirju, peaks käesoleva määrusega olema tagatud erandi tegemise luba. |
(8) |
Määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikliga 5 on ette nähtud, et liikmesriigid loovad veiste elektroonilise andmebaasi, kuhu liikmesriigi pädev asutus sisestab veiste identifitseerimiskoodi. Lisaks on kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 4 sätestatud kuupäev, alates millest tagavad liikmesriigid, et neil on täielikult toimiv taristu veiste identifitseerimiseks elektroonilise tunnuse kui ametliku identifitseerimisvahendi alusel. Kõnealuse taristu hulka kuulub elektrooniline andmebaas. |
(9) |
Et lihtsustada kõrvamärkidelt elektroonilistele tunnustele sujuvat üleminekut, on asjakohane sätestada ajutised meetmed veiste identifitseerimiskoodi salvestamiseks elektroonilisse andmebaasi seni, kuni liikmesriigid on taganud elektrooniliste tunnuste kasutamiseks vajaliku taristu täieliku toimimise. |
(10) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja reguleerimisala
Käesolevas määruses kehtestatakse veiste identifitseerimiskoodi konfiguratsiooni eeskirjad nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikli 4 lõike 3 punktis c.
Artikkel 2
Veiste identifitseerimiskoodi konfiguratsioon
Veiste identifitseerimiskoodi konfiguratsioon kuvatakse järgmiste identifitseerimisvahenditega:
a) |
identifitseerimiskoodi esimeses osas peab olema identifitseerimisvahendi esimesena kasutusele võtnud liikmesriigi kahetäheline kood või kolmekohaline numberkood, mis on loetletud lisas; |
b) |
identifitseerimiskoodi teises osas peab olema looma individuaalne kood, mis on maksimaalselt 12-numbriline; Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Portugal ja Ühendkuningriik võivad siiski kasutada edasi riigi koodi järel oleva 12-numbrilise koodi süsteemina tähtnumbrilist koodi Hispaania, Iirimaa, Itaalia ja Portugali puhul loomade osas, kes on sündinud enne 31. detsembrit 1999, ning Ühendkuningriigi puhul loomade osas, kes on sündinud enne 30. juunit 2000. |
Artikkel 3
Elektrooniline andmebaas
Liikmesriigi pädev asutus võib määruse (EÜ) nr 1760/2000 artikliga 5 ette nähtud veiste elektroonilisse andmebaasi kanda identifitseerimiskoodi kas kahetähelise koodi või kolmekohalise numberkoodi kujul, millele on viidatud käesoleva määruse artikli 2 punktis a, olenemata identifitseerimisvahenditel, mis tagavad veiste täieliku jälgimise, kuvatud riigikoodist.
Artikkel 4
Määruse (EÜ) nr 911/2004 muutmine
Määrust (EÜ) nr 911/2004 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kõrvamärgil oleva identifitseerimiskoodi moodustavad märgid on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/949 (*1) artiklis 2. (*1) Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/949, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 kohaldamiseks seoses veiste identifitseerimiskoodi konfiguratsiooniga ja millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 911/2004 (ELT L 143, 3.6.2017, lk 1).“ " |
2) |
I lisa jäetakse välja. |
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 653/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1760/2000 veiste elektroonilise identifitseerimise ja veiseliha märgistamise osas (ELT L 189, 27.6.2014, lk 33).
(3) Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).
(4) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 911/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta (ELT L 163, 30.4.2004, lk 65).
LISA
Artiklis 2 viidatud riigikoodid:
Liikmesriik |
Kahetäheline riigikood |
Kolmekohaline riigi numberkood |
Belgia |
BE |
056 |
Bulgaaria |
BG |
100 |
Tšehhi Vabariik |
CZ |
203 |
Taani |
DK |
208 |
Saksamaa |
DE |
276 |
Eesti |
EE |
233 |
Iirimaa |
IE |
372 |
Kreeka |
EL |
300 |
Hispaania |
ES |
724 |
Prantsusmaa |
FR |
250 |
Horvaatia |
HR |
191 |
Itaalia |
IT |
380 |
Küpros |
CY |
196 |
Läti |
LV |
428 |
Leedu |
LT |
440 |
Luksemburg |
LU |
442 |
Ungari |
HU |
348 |
Malta |
MT |
470 |
Madalmaad |
NL |
528 |
Austria |
AT |
040 |
Poola |
PL |
616 |
Portugal |
PT |
620 |
Rumeenia |
RO |
642 |
Sloveenia |
SI |
705 |
Slovakkia |
SK |
703 |
Soome |
FI |
246 |
Rootsi |
SE |
752 |
Ühendkuningriik |
UK |
826 |
3.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/5 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/950,
2. juuni 2017,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1068/2011 seoses Aspergillus niger'i (CBS 109.713) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger'i (DSM 18404) abil toodetud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise miinimumsisaldusega selle kasutamisel munakanatibude ja kõikide muude munalindude söödalisandina (loa hoidja: BASF SE)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. |
(2) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1068/2011 (2) on antud kümneks aastaks luba Aspergillus niger'i (CBS 109.713) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger'i (DSM 18404) abil toodetud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise kasutamiseks munakanatibude, aretuskalkunite, aretuskalkunitibude, muude vähem tähtsate linnuliikide (välja arvatud nuumpardid) ja dekoratiivlindude söödalisandina. |
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikele 3 on loa hoidja teinud ettepaneku muuta kõnealuse valmistise loa tingimusi ja vähendada selle valmistise lubatud miinimumsisaldust munakanatibude ja kõikide muude munalindude puhul 560 TXU-lt 280 TXU-le ja 250 TGU-lt 125 TGU-le täissööda kilogrammi kohta. Taotlusele olid lisatud asjakohased tugiandmed. Komisjon edastas taotluse Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“). |
(4) |
Amet jõudis oma 20. oktoobri 2016. aasta arvamuses (3) järeldusele, et uute kavandatud kasutustingimuste juures võib Aspergillus niger'i (CBS 109.713) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger'i (DSM 18404) abil toodetud endo-1,4-β-glükanaasi valmistis olla munakanatibude ja kõikide muude munalindude puhul taotletud miinimumsisaldusel (280 TXUd ja 125 TGUd täissööda kilogrammi kohta) tõhus. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta. |
(5) |
Aspergillus niger'i (CBS 109.713) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger'i (DSM 18404) abil toodetud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. |
(6) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 1068/2011 vastavalt muuta. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 1068/2011 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. juuni 2017
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) Komisjoni 21. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1068/2011 loa andmise kohta Aspergillus niger'ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise ja Aspergillus niger'ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi kasutamiseks munakanade, aretuskalkunite, muude vähem tähtsate linnuliikide (välja arvatud nuumpartide) ja dekoratiivlindude söödalisandina (loa omanik BASF SE) (ELT L 277, 22.10.2011, lk 11).
(3) EFSA Journal 2016; 14(11): 4626.
LISA
„LISA
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||||||||
Sisaldus aktiivsusühikutes 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta |
|||||||||||||||||||||||||
Kategooria: zootehnilised söödalisandid. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained |
|||||||||||||||||||||||||
4a7 |
BASF SE |
Endo-1,4-β-ksülanaas (EC 3.2.1.8) Endo-1,4-β-glükanaas (EC 3.2.1.4) |
Söödalisandi koostis Aspergillus niger'i (CBS 109.713) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger'i (DSM 18404) abil toodetud endo-1,4-β-glükanaasi valmistis järgmise minimaalse aktiivsusega:
Toimeaine kirjeldus Aspergillus niger'i (CBS 109.713) abil toodetud endo-1,4-β-ksülanaas ning Aspergillus niger'i (DSM 18404) abil toodetud endo-1,4-β-glükanaas Analüüsimeetod (3) Endo-1,4-β-ksülanaasi aktiivsuse määramine: viskosimeetriline meetod, mis põhineb viskoossuse vähenemisel ksülaani sisaldava substraadi (nisu arabinoksülaan) lõhustumisel endo-1,4-β-ksülanaasi toimel pH väärtusel 3,5 ja temperatuuril 55 °C Endo-1,4-β-glükanaasi aktiivsuse määramine: viskosimeetriline meetod, mis põhineb viskoossuse vähenemisel glükaani sisaldava substraadi (odra β-glükaan) lõhustumisel endo-1,4-β-glükanaasi toimel pH väärtusel 3,5 ja temperatuuril 40 °C |
Vähem tähtsate kodulinnuliikide nuumlinnud (välja arvatud nuumpardid) ja dekoratiivlinnud |
— |
280 TXU 125 TGU |
— |
|
11.11.2021 |
||||||||||||||||
Munakanatibud ja kõik vähem tähtsad munalinnud |
280 TXU 125 TGU |
||||||||||||||||||||||||
Aretuskalkunid ja aretuskalkunitibud |
560 TXU 250 TGU |
(1) 1 TXU on ensüümi kogus, mille toimel temperatuuril 55 °C ja pH väärtusel 3,5 vabaneb nisu arabinoksülaanist minutis 5 mikromooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosiekvivalentides).
(2) 1 TGU on ensüümi kogus, mille toimel temperatuuril 40 °C ja pH väärtusel 3,5 vabaneb odra β-glükaanist minutis 1 mikromool redutseerivaid suhkruid (glükoosiekvivalentides).
(3) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.
OTSUSED
3.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 143/9 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/951,
17. mai 2017,
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/008 FI/Nokia Network Systems)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 4,
võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (2) eriti selle punkti 13,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. |
(2) |
Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artikli 12 kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). |
(3) |
Soome esitas 22. novembril 2016 taotluse EGFi rahalise toetuse saamiseks pärast töötajate koondamist Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) Revision 2 osa 26 (arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine) alla kuuluvas majandussektoris Soomes. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13. |
(4) |
Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Soome taotluse alusel rahalist toetust summas 2 641 800 eurot. |
(5) |
Selleks et EGFi vahendid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu 2017. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 2 641 800 eurot.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 17. maist 2017.
Strasbourg, 17. mai 2017
Euroopa Parlamendi nimel
president
A. TAJANI
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ABELA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.
(2) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(3) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).