29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/747,

17. detsember 2015,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 806/2014 seoses ex ante-osamaksete arvutamise kriteeriumidega ning asjaolude ja tingimustega, mille kohaselt saab erakorraliste ex post-osamaksete tasumist osaliselt või täielikult edasi lükata

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, (1) eriti selle artikli 69 lõiget 5 ja artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühtne kriisilahendusfond (edaspidi „fond“) loodi määruse (EL) nr 806/2014 kohaselt kui ühtne kriisilahendusrahastu kõigi ühtses järelevalvemehhanismis vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (2) ja ühtses kriisilahenduskorras osalevate liikmesriikide jaoks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“).

(2)	Määruse (EL) nr 806/2014 artikliga 67 luuakse ühtne kriisilahendusfond (edaspidi „fond“) ning määratakse kindlaks otstarbed, milleks Ühtne Kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu“) võib fondi kasutada.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 76 kasutab kriisilahendusnõukogu fondi kriisilahendusmenetlustes üksnes juhul, kui ta peab seda vajalikuks, et tagada kriisilahendusvahendite tulemuslik kasutamine kooskõlas fondi ülesannetega. Seega peaks fondil olema piisavalt rahalisi ressursse, et võimaldada kriisilahendusraamistiku tulemuslikku toimimist, et see oleks suuteline vajaduse korral sekkuma, kriisilahendusvahendite tulemuslikku kasutamist ja finantsstabiilsuse kaitsmist, vajamata selleks maksumaksjate raha.

(4)

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 2 sätestatakse, et kriisilahendusnõukogul on õigus arvutada kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud asutuste tasutavad individuaalsed ex ante-osamaksed ja et need iga-aastased osamaksed arvutatakse ühtse sihttaseme alusel, mis määratakse kindlaks protsendina kõigi osalevates liikmesriikides tegevusluba omavate krediidiasutuste tagatud hoiuste summast.

(5)

Kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 67 lõikega 2 peaks kriisilahendusnõukogu seega tagama, et fondi algse kaheksa-aastase perioodi lõpuks, st alates 1. jaanuarist 2016 või alates kuupäevast, mil määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõiget 1 hakatakse kohaldama sama määruse artikli 99 lõike 6 alusel, ulatuvad fondi kasutada olevad rahalised vahendid vähemalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud sihttasemeni.

(6)

Kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artiklitega 67 ja 69 peaks kriisilahendusnõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algse perioodi jooksul tagama, et fondi tehtavad osamaksed jaotatakse ajaliselt võimalikult ühtlaselt, kuni saavutatakse sihttase, ja peaks pikendama algset perioodi maksimaalselt neli aastat, kui fondist on tehtud väljamakseid, mis kokku moodustavad rohkem kui 50 % sihttasemest, ja kui on täidetud käesoleva määruse kriteeriumid. Seega võivad vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 4 kogutavad iga-aastased osamaksed ületada 12,5 % sihttasemest. Kui kasutada olevad rahalised vahendid vähenevad pärast algset perioodi alla sihttaset, peaks kriisilahendusnõukogu tagama, et kogutakse korrapäraseid ex ante-osamakseid kuni sihttaseme saavutamiseni. Pärast seda, kui sihttase on esimest korda saavutatud ja kui kasutada olevad rahalised vahendid on pärast seda vähenenud vähem kui kahe kolmandikuni sihttasemest, peaks kriisilahendusnõukogu tagama, et need osamaksed kehtestatakse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kuue aasta jooksul. Seega võivad määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõike 4 teises lauses osutatud iga-aastased osamaksed ületada 12,5 % sihttasemest, et saavutada sihttase kuue aasta jooksul.

(7)	Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 4 tuleks ex ante-osamaksete arvutamisel võtta arvesse majandustsükli faasi ning mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile.

(8)	Selliste muutuste arvutamise puhul, mis annavad tulemuseks väiksemad ex ante-osamaksed, tuleks võtta arvesse asjaolu, et see viib edaspidi osamaksete suurenemiseni, tagamaks sihttaseme saavutamise määratud tähtaegadeks.

(9)	Ex ante-osamaksete taseme muutmist või algse perioodi pikendamist tuleks kohaldada võrdselt kõigi osalevate liikmesriikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, et selle tulemusel ei hakataks osamakseid nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel ümber jagama.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 71 lõikele 2 peaks kriisilahendusnõukogu lükkama täielikult või osaliselt edasi krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuse tasuda erakorralisi ex post-osamakseid, kui see on vajalik tema finantsseisundi kaitsmiseks. Selgitamaks välja, kas edasilükkamine on krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi kaitsmiseks vajalik, peaks kriisilahendusnõukogu hindama, milline oleks erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju selle krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ja likviidsuspositsioonile.

(11)

Kriisilahendusnõukogu peaks võimaldama erakorraliste ex post-osamaksete tasumise edasilükkamist krediidiasutuse või investeerimisühingu taotlusel, et oleks kergem hinnata, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab määruse (EL) nr 806/2014 artikli 71 lõikes 2 sätestatud edasilükkamise tingimustele. Asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peaks esitama kogu teabe, mida kriisilahendusnõukogu peab selle hinnangu tegemisel vajalikuks. Kriisilahendusnõukogu peaks teate esitamise nõuete dubleerimise vältimiseks võtma arvesse kogu riiklikele pädevatele asutustele saada olevat teavet.

(12)

Erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju hindamisel krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ja likviidsusele peaks kriisilahendusnõukogu analüüsima selle tasumise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditele ja likviidsuspositsioonile. Analüüsis tuleks eeldada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis olev kahjum võrdub maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluva summaga, prognoosides asjakohase ajavahemiku kohta krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite suhtarve pärast selle kahjumi kandmist. Samuti tuleks analüüsis eeldada vahendite väljamakseid summas, mis võrdub maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluva summaga, ja hinnata likviidsusriski,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad, milles kehtestatakse:

1)	kriteeriumid fondi tehtavate osamaksete ajaliseks jaotamiseks vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 2;

2)	kriteeriumid nende aastate arvu kindlaksmääramiseks, mille võrra saab määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algset perioodi pikendada vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 3;

3)	kriteeriumid määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 4 sätestatud iga-aastaste osamaksete kindlaksmääramiseks;

4)	asjaolud ja tingimused, mille korral võib erakorraliste ex post-osamaksete tasumisest vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 71 lõikele 2 osaliselt või täielikult vabastada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1) „algne periood“– määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud periood;

2) „edasilükkamisperiood“– kuni kuue kuu pikkune periood.

II PEATÜKK

EX ANTE-OSAMAKSETEGA SEOTUD KRITEERIUMID

Artikkel 3

Kriteeriumid ex ante-osamaksete jaotamiseks ajas algse perioodi jooksul

1. Majandustsükli faasi hindamisel ja protsükliliste osamaksete võimaliku mõju hindamisel osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikega 2 võtab kriisilahendusnõukogu arvesse vähemalt järgmisi näitajaid:

a)	lisas esitatud makromajanduslikud näitajad majandustsükli faasi väljaselgitamiseks;

b)	lisas esitatud näitajad osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi väljaselgitamiseks.

2. Need kriteeriumid, mida kriisilahendusnõukogu võtab arvesse, määratakse kindlaks ühiselt kõigi osalevate liikmesriikide kohta.

3. Kriisilahendusnõukogu mis tahes otsust jaotada osamakseid ajas kohaldatakse võrdselt kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes teevad fondi osamakseid.

4. Iga-aastaste osamaksete tase võib mis tahes vaadeldaval osamaksete perioodil olla suhteliselt madalam kui määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõike 1 ja artikli 70 lõike 2 kohaselt arvutatud iga-aastaste osamaksete keskmine üksnes juhul, kui kriisilahendusnõukogu teeb kindlaks, et konservatiivsete prognooside kohaselt on võimalik saavutada sihttase algse perioodi lõpuks.

Artikkel 4

Kriteeriumid nende aastate arvu kindlaksmääramiseks, mille võrra saab algset perioodi pikendada

1. Nende aastate arvu kindlaksmääramisel, mille võrra saab määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algset perioodi pikendada vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 3, võtab kriisilahendusnõukogu arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

a)	nende aastate miinimumarv, mis on vajalikud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud sihttaseme saavutamiseks, tingimusel et iga-aastased osamaksed ei ületa algse perioodi osamaksete kahekordset keskmist;

b)	majandustsükli faas ja mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile, nagu on täpsustatud artikli 3 lõikes 1 osutatud näitajatega;

c)	mis tahes täiendavad väljamaksed fondist, mis tehakse kriisilahendusnõukogu eelduste kohaselt järgneval nelja-aastasel ajavahemikul pärast konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga.

2. Kriisilahendusnõukogu ei pikenda algset perioodi ühelgi juhul enam kui nelja aasta võrra.

Artikkel 5

Kriteeriumid iga-aastaste osamaksete kindlaksmääramiseks pärast algset perioodi

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 4 osutatud osamaksete arvutamisel võtab kriisilahendusnõukogu arvesse majandustsükli faasi ja mõju, mida protsüklilised osamaksed võivad avaldada osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundile, nagu on täpsustatud artikli 3 lõikes 1 osutatud näitajatega.

III PEATÜKK

EX POST-OSAMAKSETE EDASILÜKKAMINE

Artikkel 6

Erakorraliste ex post-osamaksete edasilükkamine

1. Kriisilahendusnõukogu lükkab pärast liikmesriigi kriisilahendusasutusega konsulteerimist oma algatusel või liikmesriigi kriisilahendusasutuse ettepanekul määruse (EL) nr 806/2014 artikli 71 lõike 2 kohaselt täielikult või osaliselt edasi krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuse tasuda erakorralisi ex post-osamakseid, kui see on vajalik tema finantsseisundi kaitsmiseks.

2. Kriisilahendusnõukogu võib erakorraliste ex post-osamaksete edasilükkamist kohaldada krediidiasutuse või investeerimisühingu taotlusel. Kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing esitab kogu teabe, mida kriisilahendusnõukogu peab vajalikuks, et hinnata erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju selle krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundile. Kriisilahendusnõukogu võtab arvesse kogu liikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavat teavet, et määrata kindlaks, kas kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing vastab lõikes 4 osutatud edasilükkamistingimustele.

3. Selgitamaks välja, kas krediidiasutus või investeerimisühing vastab edasilükkamistingimustele, hindab kriisilahendusnõukogu, milline oleks erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju selle krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõimele ja likviidsuspositsioonile. Kui kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing kuulub kontserni, hõlmab hinnang ka mõju kontserni kui terviku maksevõimele ja likviidsuspositsioonile.

4. Kriisilahendusnõukogu võib erakorraliste ex post-osamaksete tasumise edasi lükata, kui ta järeldab, et nende tasumisel on mõni järgmine tagajärg:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artiklis 92 sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu minimaalsete omavahendite nõuete tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul;

b)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikes 1 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 (4) artiklis 4 sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu minimaalse likviidsuskatte nõude tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul;

c)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) artiklis 105 sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse erinõude tõenäoline rikkumine järgmise kuue kuu jooksul.

5. Kriisilahendusnõukogu piirab edasilükkamisperioodi ulatusega, mis on vajalik krediidiasutuse või investeerimisühingu või tema kontserni finantsseisundi kaitsmiseks. Kriisilahendusnõukogu jälgib korrapäraselt, kas lõikes 4 osutatud edasilükkamistingimused on edasilükkamisperioodil jätkuvalt täidetud.

6. Kriisilahendusnõukogu võib edasilükkamisperioodi kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu taotlusel pikendada, kui ta selgitab välja, et lõikes 4 osutatud edasilükkamistingimused on jätkuvalt täidetud. Selline pikendamine ei ületa 6 kuud.

Artikkel 7

Edasilükkamise mõju hindamine maksevõimele

1. Kriisilahendusnõukogu või liikmesriigi kriisilahendusasutus hindab erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu regulatiivsele kapitalipositsioonile. See hindamine hõlmab analüüsi mõju kohta, mida erakorraliste ex post-osamaksete tasumine avaldaks krediidiasutuse või investeerimisühingu minimaalsetele omavahendite nõuetele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92.

2. Hindamise tegemisel lahutatakse ex post-osamaksete summa krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest.

3. Lõikes 1 osutatud analüüs hõlmab vähemalt perioodi, mis kestab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 (6) artiklis 3 sätestatud omavahendite nõuete aruande esitamise järgmise kuupäevani.

Artikkel 8

Edasilükkamise mõju hindamine likviidsusele

1. Kriisilahendusnõukogu või liikmesriigi kriisilahendusasutus hindab erakorraliste ex post-osamaksete tasumise mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspositsioonile. See hinnang hõlmab analüüsi mõju kohta, mida erakorraliste ex post-osamaksete tasumine avaldaks krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkusele täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõikes 1 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 4 sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuskatte nõuet.

2. Lõikes 1 kirjeldatud analüüsi tegemiseks liidab kriisilahendusnõukogu likviidsete vahendite väljavoolu, mis võrdub erakorraliste ex post-osamaksete maksetähtaja saabumise hetkel tasumisele kuuluva 100 % summaga, delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 20 lõikes 1 sätestatud likviidsete vahendite netoväljavoolu arvutusele.

3. Samuti hindab kriisilahendusnõukogu lõikes 2 määratletud väljavoolu mõju direktiivi 2013/36/EL artiklis 105 sätestatud likviidsuse erinõuetele.

4. Lõikes 1 osutatud analüüs hõlmab vähemalt perioodi, mis kestab rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 artiklis 3 sätestatud likviidsuskatte nõude aruande esitamise järgmise kuupäevani.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

(2) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

LISA

Makromajanduslikud näitajad majandustsükli faasi väljaselgitamiseks

Euroopa Komisjoni SKP kasvuprognoos ja majanduskliima näitaja.

EKP koostatud euroala makromajanduslike prognooside kohane SKP kasv.

Makromajanduslikud näitajad osamakseid tegevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi väljaselgitamiseks

Erasektori krediidivoog SKP suhtes ja finantssektori kogukohustuste muutus (Euroopa Komisjoni makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabel).

Süsteemsete pingete liitnäitaja ning kahe või enama suure ja keeruka panganduskontserni üheaegse maksejõuetuse tõenäosus (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu riskinäidik).

Muutused kodumajapidamistele antavate laenude (eluasemelaen) ja mittefinantsettevõtetele antavate laenude tingimustes (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu riskinäidik).

Euroopa Pangandusjärelevalve riskinäidikutes sisalduvad osalevate liikmesriikide suurte panganduskontsernide kasumlikkuse näitajad, näiteks omakapitali tulu ja netointressitulu kogu tegevustulu suhtes.

Euroopa Pangandusjärelevalve riskinäidikutes sisalduvad osalevate liikmesriikide suurte panganduskontsernide maksevõime näitajad, näiteks esimese taseme omavahendite suhe koguvaradesse, välja arvatud immateriaalne vara, ning langenud väärtusega laenude ja tähtajaks tasumata laenude suhe kogulaenudesse.

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/12

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/750,

24. veebruar 2017,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 673/2005, millega kehtestatakse täiendavad tollimaksud teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 673/2005, millega kehtestatakse täiendavad tollimaksud teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna Ameerika Ühendriigid ei ole viinud dumpingu ja subsiidiumide korvamise seadust (Continued Dumping and Subsidy Offset Act – CDSOA) kooskõlla oma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingute järgsete kohustustega, kehtestati määrusega (EÜ) nr 673/2005 teatavate Ameerika Ühendriikidest pärit toodete impordi suhtes alates 1. maist 2005. aastast 15 % täiendav väärtuseline tollimaks. Vastavalt WTO loale peatada soodustuste kohaldamine Ameerika Ühendriikide suhtes kohandab komisjon igal aastal peatamise ulatust vastavalt sellele, mil määral CDSOA on põhjustanud Euroopa Liidu soodustuste olematuks muutmist või vähendamist asjaomasel ajavahemikul.

(2)

Värskeimad kättesaadavad andmed CDSOA alusel tehtud väljamaksete kohta käsitlevad eelarveaastal 2016 (1. oktoober 2015 – 30. september 2016) kogutud dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude jagamist ning samuti eelarveaastatel 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2015 kogutud dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude täiendavat jagamist. Ameerika Ühendriikide tolli- ja piiriteenistuse avaldatud andmete kohaselt on liidu soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr 8 165 179 USA dollarit.

(3)

Soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määr ja sellest tulenevalt ka peatamise ulatus on suurenenud. Peatamise ulatust ei saa siiski soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määraga kohandada, lisades tooteid määruse (EÜ) nr 673/2005 I lisasse või neid sealt kõrvaldades. Seega peaks komisjon kooskõlas kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punktiga e jätma I lisas esitatud toodete loetelu endiseks ja muutma täiendava tollimaksu määra, et kohandada peatamise ulatust soodustuste olematuks muutmise või vähendamise määraga. I lisas loetletud neli toodet tuleks sinna alles jätta, täiendava tollimaksu määra tuleks muuta ning uueks määraks tuleks kehtestada 4,3 %.

(4)	I lisas loetletud Ameerika Ühendriikidest pärinevate toodete 4,3 % täiendava väärtuselise imporditollimaksu mõju kaubandusväärtusele ei ületa aasta jooksul 8 165 179 USA dollarit.

(5)	Et hoida ära viivitusi täiendava imporditollimaksu muudetud määra kohaldamisel, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(6)	Määrust (EÜ) nr 673/2005 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 673/2005 artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesoleva määruse I lisas loetletud Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele kehtestatakse lisaks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (*1) alusel kohaldatavale tollimaksule täiendav 4,3 % väärtuseline tollimaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 110, 30.4.2005, lk 1; määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 38/2014 (ELT L 18, 21.1.2014, lk 52).

LISA

„

I LISA

Tooted, millele kehtestatakse täiendav tollimaks, on tähistatud kaheksakohalise CN-koodiga. Nende koodide alla klassifitseeritud toodete kirjeldused on esitatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1810/2004) (2) I lisas.

0710 40 00

9003 19 30

8705 10 00

6204 62 31

“

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/15

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/751,

16. märts 2017,

millega muudetakse delegeeritud määruseid (EL) 2015/2205, (EL) 2016/592 ja (EL) 2016/1178 seoses kliiringukohustuse jõustumise kuupäevaga börsiväliste tuletisinstrumentidega tegelevate teatavate vastaspoolte puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrustega (EL) 2015/2205, (2) (EL) 2016/592 (3) ja (EL) 2016/1178 (4) on kindlaks määratud neli vastaspoolte kategooriat ja nende kliiringukohustuse jõustumise kuupäevad. Vastaspooled on kategooriatesse jagatud vastavalt nende õigus- ja tegevusvõimele ning börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud kauplemistegevusele.

(2)	Selleks et tagada kliiringukohustuse õigeaegne ja nõuetekohane kohaldamine, kehtestati vastaspoolte eri kategooriatele üleminekuperioodid.

(3)	3. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul võetakse arvesse asjaolu, et enamik neist saavad juurdepääsu kesksele vastaspoolele üksnes siis, kui neist saab kliiriva liikme klient või kaudne klient.

(4)

Vastaspooled, kellel on kõige vähem börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud tegevusi, kuuluvad 3. kategooriasse. Viimaste andmete põhjal esineb selle kategooria vastaspooltel suuri probleeme kõnealuste tuletislepingute kliirimiseks vajaliku tegemisel. See on tingitud sellest, et kliiringule juurdepääs on keeruline mõlema liigi, st nii klientide kliirimise kui ka kaudsete klientide kliirimise puhul.

(5)

Esiteks tundub, et kliiringuliikmetel puudub kulude tõttu soov oluliselt laiendada klientide kliirimise pakkumist. Veelgi enam on see nii vastaspoolte puhul, kellel börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud tegevuse maht on tagasihoidlik. Lisaks on muudetud klientide kliirimise tegevuse suhtes kehtivat kapitalinõuete õigusraamistikku, mis tekitab ebakindlust ja mis omakorda vähendab kliiringuliikmete soovi töötada välja klientide kliirimise pakkumisi.

(6)	Teiseks, mis puutub kaudsete klientide kliirimisse, puudub vastaspooltel vähese pakkumise tõttu praegu juurdepääs kesksetele vastaspooltele, kui nad muutuvad kliiriva liikme kaudseks kliendiks.

(7)

Nende probleemide tõttu ja et anda kõnealustele vastaspooltele lisaaega vajalike kliiringut käsitlevate meetmete võtmiseks, on asjakohane lükata edasi 3. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäevi. Arvesse on siiski juba võetud stiimuleid tsentraliseerida grupisiseste tehingute puhul riskijuhtimist grupis ning asjaolu, et ei nende kuupäevade ega teatavate samasse gruppi kuuluvate vastaspoolte vahel sõlmitud börsiväliste tuletislepingute puhul kehtivate kuupäevade edasilükkamine neid stiimuleid ei mõjuta.

(8)	Võttes arvesse kliiringukorra kehtestamisest tulenevaid positiivseid tagajärgi ja vältimaks topelttööd ettevalmistuste tegemisel kliiringukohustusega eri varaklasside kliirimiseks, on asjakohane ühtlustada uued kuupäevad, mil 3. kategooria vastaspoolte kliiringukohustus jõustub.

(9)	Delegeeritud määrusi (EL) 2015/2205, (EL) 2016/592 ja (EL) 2016/1178 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(11)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult ning konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2015/2205 muutmine

Rakendusmääruse (EL) 2015/2205 artikli 3 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	21. juunil 2019, kui vastaspool kuulub 3. kategooriasse;“.

Artikkel 2

Delegeeritud määruse (EL) 2016/592 muutmine

Delegeeritud määruse (EL) 2016/592 artikli 3 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	21. juunil 2019, kui vastaspool kuulub 3. kategooriasse;“.

Artikkel 3

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1178 muutmine

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1178 artikli 3 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	21. juunil 2019, kui vastaspool kuulub 3. kategooriasse;“.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 6. augusti 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2205, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 314, 1.12.2015, lk 13).

(3) Komisjoni 1. märtsi 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/592, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 103, 19.4.2016, lk 5).

(4) Komisjoni 10. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 195, 20.7.2016, lk 3).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2017/752,

28. aprill 2017,

millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ, (1) eriti artikli 5 lõike 1 punkte a, c, d, e, h, i ja j ning artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EL) nr 10/2011 (2) (edaspidi „määrus“) on esitatud konkreetsed eeskirjad plastmaterjalide ja -esemete kohta, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga.

(2)

Pärast määruse viimast muutmist on Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) avaldanud täiendavaid aruandeid konkreetsete ainete kohta, mida võib kasutada toiduga kokku puutuvates materjalides, samuti juba varem lubatud ainete lubatud kasutusalade kohta. Lisaks on leitud teatavaid tekstivigu ja mitmeti tõlgendatavust. Selleks et tagada toiduohutusameti uusimate tulemuste kajastumine määruses ja kõrvaldada kõik kahtlused määruse õige kohaldamise suhtes, tuleks määrust muuta ja parandada.

(3)

Mitmete määruse I lisa tabelis 1 loetletud ainete lubamisel viidatakse nimetatud lisa tabelis 3 esitatud märkusele 1. Seega kontrollitakse nõuetele vastavust jääksisalduse järgi toiduga kokkupuutuva pindala (QMA) kohta, kuni konkreetse aine migratsiooni määramiseks sobiv analüüsimeetod saab kättesaadavaks. Kuna on olemas asjakohased migratsiooni määramise meetodid ja konkreetsete ainete migratsiooni piirnormid on kindlaks määratud, tuleks toiduga kokkupuutuva materjali aineid nr 142, 168, 202, 387, 462, 467, 481, 502, 662 ja 779 käsitlevatest kannetest välja jätta võimalus kontrollida nõuetele vastavust konkreetse aine jääkide sisalduse järgi.

(4)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (3) dietüül{[3,5-bis(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüül]metüül}fosfonaadi (CASi nr 976-56-7 ja toiduga kokkupuutuva materjali aine nr 1007) kasutamise kohta. Toiduohutusamet tegi järelduse, et kõnealune aine ei põhjusta tarbijale ohtu, kui polümerisatsiooniprotsessis kasutatakse ainet kontsentratsioonis kuni 0,2 massiprotsenti (valmispolümeeri massist) sellise polüetüleentereftalaadi (PET) tootmiseks, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks iga tüüpi toiduga mis tahes aja- ja temperatuuritingimuste korral. Seepärast tuleks kõnealune aine lisada liidu lubatud ainete loetellu tingimusel, et seda tohib kasutada ainult PETi tootmise polümerisatsiooniprotsessis ja kontsentratsioonis kuni 0,2 massiprotsenti. Nagu toiduohutusamet märkis, kasutatakse kõnealust ainet polümerisatsiooniprotsessis ja see on valmispolümeeri karkassi oluline osa, mistõttu tuleks see kanda loetellu lähteainena.

(5)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (4) metakrüülhappe, etüülakrülaadi, n-butüülakrülaadi, metüülmetakrülaadi ja butadieeni nanomõõtmetega kopolümeeri (toiduga kokkupuutuva materjali aine nr 1016) kasutamise kohta. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kõnealune aine ei põhjusta tarbijale ohtu, kui seda kasutatakse lisaainena kontsentratsioonis kuni 10 massiprotsenti sellises plastifitseerimata PVCs või kontsentratsioonis kuni 15 massiprotsenti sellises plastifitseerimata PLAs, mis puutub kokku igat tüüpi toiduga selle pikaajalisel säilitamisel toatemperatuuril või alla selle. Seepärast tuleks kõnealune lisaaine lisada liidu lubatud ainete loetellu tingimusel, et kõnealused nõuded on täidetud.

(6)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (5) lisaaine, di(C16-18)-alküüldimetüülammooniumkloriidiga modifitseeritud montmorilloniitsavi (toiduga kokkupuutuv materjal nr 1030) kasutamise kohta. Toiduohutusamet tegi järelduse, et kõnealuse segu kasutamine ei tekita ohutusprobleeme, kui ainet kasutatakse kontsentratsioonis kuni 12 massiprotsenti polüolefiinides, mis on ette nähtud niisuguste kuivade toitudega kokkupuutumiseks, millele on määruse (EL) nr 10/2011 III lisas määratud mudelaine E ja millega kokkupuude toimub toatemperatuuril või alla selle, ning 1-kloroheksadekaani ja 1-klorooktadekaani (võivad esineda lisandite või lagunemissaadustena) migratsioon ei ületa 0,05 g kg toidu kohta. Toiduohutusamet märkis, et osakesed võivad moodustada liistakuid, mille üks mõõde jääb nanomõõtmete vahemikku, kuid ei eeldata, et sellised liistakud saavad migreeruda, kui need on kile pinnaga paralleelselt ja täielikult polümeeri sisse kinnitunud. Seepärast tuleks kõnealune lisaaine lisada liidu lubatud ainete loetellu tingimusel, et kõnealused nõuded on täidetud.

(7)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (6) lisaaine α-tokoferoolatsetaadi (toiduga kokkupuutuv materjal nr 1055, CASi nr 7695-91-2 ja 58-95-7) kasutamise kohta. Toiduohutusamet tegi järelduse, et aine kasutamine polüolefiinides antioksüdandina ei põhjusta ohutusprobleeme. Toiduohutusamet märkis, et aine hüdrolüüsub α-tokoferooliks ja äädikhappeks, mis on mõlemad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 (7) kohaselt lubatud toidu lisaained. Seetõttu on olemas oht, et nende kahe hüdrolüüsisaaduse puhul kohaldatavad piirangud, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1333/2008, võidakse ületada. Seepärast tuleks kõnealune lisaaine lisada liidu lubatud ainete loetellu tingimusel, et seda tohib kasutada ainult antioksüdandina polüolefiinides, ning tuleks lisada märkus, et tuleb järgida määruses (EÜ) nr 1333/2008 sätestatud piirangutest.

(8)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (8) jahvatatud päevalilleseemnekoorte (toiduga kokkupuutuv materjal nr 1060) lisaainena kasutamise kohta. Toiduohutusamet tegi järelduse, et kõnealuse aine kasutamine ei ole ohtlik, kui seda kasutatakse lisaainena plastides, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks kuivade toitudega, kui neid kasutatakse toatemperatuuril või alla selle. Kestad peavad pärinema inimtoiduks kõlblikelt päevalilleseemnetelt ning seda lisaainet sisaldavat plasti ei tohi töödelda temperatuuril üle 240 °C. Seepärast tuleks kõnealune lisaaine lisada liidu lubatud ainete loetellu tingimusel, et seda tohib kasutada ainult selliste toitudega kokkupuutes, millele on III lisa tabelis 2 määratud toidu mudelaine E, ning et see pärineb inimtoiduks kõlblikelt päevalilleseemnetelt ja lisaainet sisaldavat valmisplasti ei töödelda üle 240 °C temperatuuril.

(9)

Toiduohutusamet võttis vastu heakskiitva teadusliku arvamuse (9) niisuguse määratletud segu (toiduga kokkupuutuv materjal nr 1062) kasutamise kohta, mis sisaldab 97 % tetraetüülortosilikaati (TEOS, CASi nr 78-10-4) ja 3 % heksametüüldisilasaani (HMDS, CASi nr 999-97-3). Toiduohutusamet tegi järelduse, et segu ei ole ohtlik, kui seda kasutatakse PETi ringlussevõtul lähteainena kontsentratsioonis kuni 0,12 massiprotsenti. Seepärast tuleks see segu lisada liidu lubatud ainete loetellu lähteainena tingimusel, et seda tohib kasutada ainult PETi ringlussevõtul ja kontsentratsioonis kuni 0,12 massiprotsenti.

(10)

Toiduohutusamet võttis vastu teadusliku arvamuse toidus ja joogivees sisalduva nikli tõttu rahvatervisele avalduvast ohust (10). Arvamuses kehtestatakse lubatud päevadoos 2,8 μg niklit kg kehakaalu kohta ja märgitakse, et keskmine pidev kokkupuude nikliga toidu kaudu on lubatavast päevadoosist suurem, eriti noorte puhul. Sellest tulenevalt on asjakohane kohaldada tavapäraselt tuletatud migratsiooni piirnormi suhtes jaotustegurit 10 %. Seetõttu on ajakohane kehtestada toiduga kokkupuutuvatest plastmaterjalidest pärit nikli migratsioonile piirnorm 0,02 mg kg toidu kohta. Kõnealune piirnorm tuleks lisada määruse II lisas esitatud spetsifikatsioonidele metallide migratsiooni kohta.

(11)	Määruse III lisa punktis 4 on määratud eri toidutüüpe esindavad mudelainete kombinatsioonid, mida tuleb kasutada üldise ainete migratsiooni määramiseks. Punkti 4 tekst ei ole piisavalt selge ning vajab seetõttu täpsustamist.

(12)

Määruse IV lisa punkti 8 alapunktis iii sätestatakse, et ettevõtja väljastatud vastavusdeklaratsioonis tuleks täpsustada materjali või eseme vastavuse kindlaksmääramiseks kasutatav toiduga kokkupuutuva pindala ja mahu suhe. Materjali või eseme saanud käitlejale ei ole siiski alati selge, kas see suhe on samuti suurim suhe, mille juures materjal või ese vastab määruse artiklites 17 ja 18 sätestatule. Mõnikord ei ole pindala ja mahu suhte täpsustamisest abi, et mõista, kas valmismaterjali või -eseme proportsioonide alusel võib eeldada nõuetele vastavust. Sellistel juhtudel oleks vaja samaväärset teavet, näiteks korkide ja sulgurite puhul pakendi minimaalset mahtu. Seetõttu tuleks määruse IV lisa punkti 8 alapunkti iii selguse huvides esitada suurim pindala ja mahu suhe, mille korral on tõendatud, et see vastab artiklite 17 ja 18 nõuetele, või samaväärsed andmed.

(13)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 10/2011 vastavalt muuta.

(14)	Halduskoormuse vähendamiseks ja selleks, et anda ettevõtjatele piisavalt aega kohandada oma tavasid, et täita käesoleva määruse nõudeid, tuleks ette näha üleminekumeetmed.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 10/2011 I, II, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Plastmaterjale ja -esemeid, mis vastavad määrusele (EL) nr 10/2011, nagu seda kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib turule lasta kuni 19. maini 2018 ja need võivad turule jääda kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Lisa punkti 2 kohaldatakse alates 19. maist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

(3) EFSA Journal 2016; 14(7):4536.

(4) EFSA Journal 2015; 13(2):4008.

(5) EFSA Journal 2015; 13(11):4285.

(6) EFSA Journal 2016; 14(3):4412.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(8) EFSA Journal 2016; 14(7):4534.

(9) EFSA Journal 2016; 14(1):4337.

(10) EFSA Journal 2015; 13(2):4002.

LISA

Määrust (EL) nr 10/2011 muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 1 tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

i)	veerus 11 jäetakse välja viide joonealusele märkusele 1 nende toiduga kokkupuutuva materjali ainete kannetest, mille numbrid on 142, 168, 202, 387, 462, 467, 481, 502, 662 ja 779;

ii)

toiduga kokkupuutuva materjali ainete numbrite järjekorras lisatakse järgmised kanded:

„1007

976-56-7

Dietüül{[3,5-bis(1,1-dimetüületüül)-4-hüdroksüfenüül]metüül}fosfonaat

Jah

Kasutada ainult polüetüleentereftalaadi (PET) tootmise polümerisatsiooniprotsessis kontsentratsioonis kuni 0,2 massiprotsenti valmispolümeerist.“

„1016

Metakrülaathappe, etüülakrülaadi, n-butüülakrülaadi, metüülmetakrülaadi ja butadieeni nanomõõtmetega kopolümeer

Jah

Kasutada üksnes kontsentratsioonis kuni

a)	10 massiprotsenti plastifitseerimata PVC korral;

b)	15 massiprotsenti plastifitseerimata PLA korral.

Valmismaterjali tohib kasutada toatemperatuuril või alla selle.“

„1030

Di(C16-18)-alküüldimetüülammooniumkloriidiga modifitseeritud montmorilloniitsavi

Jah

Kasutada üksnes kontsentratsioonis kuni 12 massiprotsenti polüolefiinides, mis puutuvad toatemperatuuril või madalamal temperatuuril kokku selliste kuivade toitudega, millele III lisa tabelis 2 on määratud mudelaine E.

1-kloroheksadekaani ja 1-klorooktadekaani migratsiooni summa ei tohi ületada 0,05 mg kg toidu kohta.

Võib sisaldada nanomõõtmeis liistakuid, mille üks mõõde on alla 100 nm. Sellised liistakud peavad olema polümeeri pinnaga paralleelselt ja olema täielikult polümeeri sisse kinnitunud.“

„1055

7695-91-2

58-95-7

α-tokoferoolatsetaat

Jah

Kasutada üksnes antioksüdandina polüolefiinides.

(24)“

„1060

Päevalilleseemnete jahvatatud kestad

Jah

Kasutada üksnes toatemperatuuril või alla selle kokkupuutes toiduga, millele III lisa tabelis 2 on määratud toidu mudelaine E.

Seemnekestad peavad pärinema inimtoiduks kõlblikelt päevalilleseemnetelt.

Lisaainet sisaldava plasti töötlemistemperatuur ei tohi ületada 240 °C.“

„1062

Segu, mis sisaldab 97 % tetraetüülortosilikaati (TEOS, CASi nr 78-10-4) ja 3 % heksametüüldisilasaani (HMDS, CASi nr 999-97-3)

Jah

Kasutada üksnes ringlussevõetud PETi tootmiseks kontsentratsioonis kuni 0,12 massiprotsenti.“

Punkti 3 tabelisse 3 lisatakse järgmine kanne:

„(24)

Aine või selle hüdrolüüsisaadused on lubatud toidu lisaained ning vastavust artikli 11 lõikele 3 tuleb kontrollida.“

2)	II lisa punktis 1 lisatakse sõnaga „mangaan“ algava rea järele järgmine rida: „nikkel: 0,02 mg/kg toidu või toidu mudelaine kohta;“.

III lisa punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4. Toidu mudelaine valimine üldise ainete migratsiooni katseliseks määramiseks

Üldise ainete migratsiooni piirnormile vastavuse katseliseks tõendamiseks tuleb toidu mudelained valida vastavalt tabelile 3.

Tabel 3.

Toidu mudelaine valimine üldise ainete migratsiooni piirnormile vastavuse tõendamiseks

Hõlmatud toidutüübid

Toidu mudelained, millega katse läbi viiakse

Kõik toidutüübid

1)	Destilleeritud vesi või samaväärse kvaliteediga vesi või toidu mudelaine A;

2)	toidu mudelaine B ja

3)	toidu mudelaine D2.

Kõik toidutüübid, välja arvatud happelised toidud

1)	Destilleeritud vesi või samaväärse kvaliteediga vesi või toidu mudelaine A; ja

2)	toidu mudelaine D2.

Kõik vee- ja alkoholipõhised toidud ning piimatooted

Toidu mudelaine D1

Kõik vee- ja alkoholipõhised toidud, happelised toidud ning piimatooted

1)	Toidu mudelaine D1 ja

2)	toidu mudelaine B.

Kõik veepõhised toidud ja kuni 20 % alkoholisisaldusega alkoholipõhised toidud

Toidu mudelaine C

Kõik veepõhised ja happelised toidud ning kuni 20 % alkoholisisaldusega alkoholipõhised toidud

1)	Toidu mudelaine C ja

2)	toidu mudelaine B.“

IV lisas asendatakse punkti 8 alapunkt iii järgmisega:

„iii)

suurim toiduga kokkupuutuva pinna pindala ja mahu suhe, mille puhul on tõendatud vastavus artiklite 17 ja 18 kohaselt, või samaväärne teave;“.

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/753,

28. aprill 2017,

millega pikendatakse toimeaine butüültsühalofopi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2002/64/EÜ (2) kanti butüültsühalofop toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine butüültsühalofopi heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 30. juunil 2017.

(4)	Komisjoni määruse (EL) nr 1141/2010 (5) artikli 4 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul esitatud taotlus pikendada butüültsühalofopi kuulumist direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(5)	Taotleja esitas määruse (EL) nr 1141/2010 artikli 9 kohaselt nõutavad täiendavad toimikud. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamist käsitleva hindamisaruande ning esitas selle 18. oktoobril 2013 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „amet“) ja komisjonile.

(7)	Amet edastas pikendamist käsitleva hindamisaruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Amet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

9. detsembril 2014 esitas amet komisjonile oma järeldused (6) butüültsühalofopi eeldatava vastavuse kohta määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas esialgse läbivaatamisaruande butüültsühalofopi kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 28. mail 2015.

(9)	Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses on leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seega loetakse need heakskiitmise kriteeriumid täidetuks.

(10)	Seepärast on asjakohane butüültsühalofopi heakskiitu pikendada.

(11)

Butüültsühalofopi heakskiidu pikendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutusviisidel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida butüültsühalofoppi sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane herbitsiidina kasutamise piirang kaotada.

(12)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõikele 1 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengu arvessevõtmiseks oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused.

(13)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõikele 3 koostoimes artikli 13 lõikega 4 tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

I lisas kirjeldatud toimeaine butüültsühalofopi heakskiitu pikendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komsjoni 15. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/64/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete etüültsinidooni, butüültsühalofopi, famoksadooni, florasulaami, metalaksüül-M-i ja pikolinafeeni lisamiseks (EÜT L 189, 18.7.2002, lk 27).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5) Komisjoni 7. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1141/2010, millega sätestatakse menetlus teise toimeainete rühma nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kuulumise pikendamiseks ja kehtestatakse kõnealuste ainete loetelu (ELT L 322, 8.12.2010, lk 10).

(6) EFSA Journal 2014; 12(1): 3943. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.

I LISA

Tavanimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Butüültsühalofop

CASi nr: 122008-85–9

CIPACi nr: 596

Butüül-(R)-2-[4-(4-tsüano-2-fluorofenoksü)fenoksü]propionaat

950 g/kg

1. juuli 2017

30. juuni 2032

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse butüültsühalofopi kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	käitlejate kaitsele;

—	tehnilisele kirjeldusele;

—	sihtrühma mittekuuluvate maismaataimede kaitsele.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendamismeetmete võtmist.

(1) Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:

1)	A osast jäetakse välja kanne 34 butüültsühalofopi kohta;

B osasse lisatakse järgmine kanne:

„113

Butüültsühalofop

CASi nr: 122008-85–9

CIPACi nr: 596

Butüül-(R)-2-[4-(4-tsüano-2-fluorofenoksü)fenoksü]propionaat

950 g/kg

1. juuli 2017

30. juuni 2032

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	käitlejate kaitsele;

—	tehnilisele kirjeldusele;

—	sihtrühma mittekuuluvate maismaataimede kaitsele.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendamismeetmete võtmist.“

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/754,

28. aprill 2017,

millega avatakse teatavatele Ecuadorist pärit põllumajandustoodetele ja töödeldud põllumajandustoodetele liidu tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 58 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis otsusega (EL) 2016/2369 (2) (edaspidi „otsus“) loa ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule (edaspidi „leping“) Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokolli (edaspidi „protokoll“) liidu nimel allkirjastamise ja protokolli ajutise kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2017 (3).

(2)

Lepingus on sätestatud, et Ecuadorist pärit kaupade liitu importimisel kohaldatavaid tollimakse tuleb vähendada või need kaotada vastavalt lepingu I lisas sätestatud tollitariifide kaotamise ajakavale. I lisas on sätestatud, et teatavate Ecuadorist pärit kaupade tollimakse vähendatakse või need kaotatakse tariifikvootide raames.

(3)	Kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 (4) peaks lepingu I lisa 1. liite B jao 3. alajaos sätestatud tariifikvoote haldama komisjon vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel.

(4)	Selleks et tagada protokolli alusel lubatud kvoodisüsteemi sujuvat kohaldamist ja haldamist, tuleks käesoleva määruse kohaldamist alustada samal kuupäeval protokolli ajutise kohaldamisega.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liidu tariifikvoodid avatakse Ecuadorist pärit kaupadele vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisas sätestatud tariifikvoote hallatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklitele 49–54.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Nõukogu 11. novembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/2369 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelisele kaubanduslepingule Ecuadori kõnealuse lepinguga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud ühinemisprotokolli liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 356, 24.12.2016, lk 1).

(3) ELT L 358, 29.12.2016, lk 1.

(4) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

LISA

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on tabeli viiendas veerus esitatud toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik.

Soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate, tabeli kolmandas veerus esitatud CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide „ex“, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka tabeli viiendas veerus esitatud kirjelduse kohaldamisega.

Jrk-nr		CN-kood	TARICi alam-rubriik	Kauba kirjeldus	Kvoodi kehtivusaeg	Kvoodi maht (netokaal tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)	Tariifikvoodi maksumäär
09.7525		0703 20 00		Küüslauk, värsked või jahutatud	1.1.–31.12.	500	0
09.7526		0710 40 00		Suhkrumais, toores või eelnevalt aurutatud või vees keedetud, külmutatud	1.1.–31.12.	300	0
09.7526		2004 90 10 2005 80 00		suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	1.1.–31.12.	300	0
09.7527		0711 51 00		Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud seened perekonnast Agaricus (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud	1.1.–31.12.	100	0
09.7527		2003 10 20 2003 10 30		Seened perekonnast Agaricus, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	1.1.–31.12.	100	0
09.7528		0711 90 30		Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud	1.1.–31.12.	400	0
		2001 90 30		Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappega
		2008 99 85		Mais, toiduks valmistatud või konserveeritud, piirituse- ja suhkrulisandita (v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata))
09.7529		1005 90 00		Mais (v.a seemneks)	1.1.–31.12.	37 000 (1)	0
09.7529		1102 20		Maisijahu	1.1.–31.12.	37 000 (1)	0
09.7530		1006 10 30 1006 10 50 1006 10 71 1006 10 79 1006 20 1006 30 1006 40		Riis (v.a koorimata riis seemneks)	1.1.–31.12.	5 000	0
09.7531		1108 14 00		Maniokitärklis	1.1.–31.12.	3 000	0
09.7532		1701 13 1701 14		Toorroosuhkur maitse- ja värvainelisanditeta	1.1.–31.12.	15 000 (2)	0
09.7533		1701 91 1701 99		Maitse- ja värvainelisanditeta roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, v.a toorsuhkur	1.1.–31.12.	10 000 tonni, väljendatud toorsuhkru ekvivalendina (3)	0
		1702 30		Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist
		1702 40 90		Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, maitse- ja värvainelisanditeta, ning kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a isoglükoos ja invertsuhkur
		1702 50		Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul
		1702 90 30 1702 90 50 1702 90 71 1702 90 75 1702 90 79 1702 90 80 1702 90 95		Muud suhkrud (v.a laktoos ja laktoosisiirup, vahtrasuhkur ja vahtrasiirup, glükoos ja glükoosisiirup, fruktoos ja fruktoosisiirup ning keemiliselt puhas maltoos), sh invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist
	Ex	1704 90 99	91 99	Muud suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod, sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur)
		1806 10 30 1806 10 90		Kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 % massist
	Ex	1806 20 95	90	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg, mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist ja sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 70 % massist
	Ex	1901 90 99	36	Muud toiduvalmistised, sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)
	Ex	2006 00 31	90	Kirsid, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud), sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)
	Ex	2006 00 38	19 89	Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad (v.a ingver, kirsid, troopilised puuviljad ja troopilised pähklid), suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud), sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)
	Ex Ex Ex	2007 91 10 2007 99 20 2007 99 31	90 90 95 99 95 99 95 99 02 04 06 17 19 24 27 30 34 37 40 44 47 52 56 75 85	Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a homogeenitud tooted), sahharoosisisaldusega vähemalt 70 % massist (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)
	Ex	2007 99 33
	Ex	2007 99 35
	Ex	2007 99 39
	Ex	2009 11 11	19 99	Puu- ja köögiviljamahl, 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist
	Ex	2009 11 91 2009 19 11	29 39 59 79
	Ex	2009 19 91 2009 29 11	19 99
	Ex	2009 29 91 2009 39 11	19 99
	Ex	2009 39 51 2009 39 91 2009 49 11	19 99
	Ex	2009 49 91 2009 81 11 2009 81 51	90
	Ex	2009 89 11	19 99 29 39 59 79
	Ex	2009 89 35	19 99 29 39 59 79
		2009 89 61 2009 89 86
	Ex Ex	2009 90 11 2009 90 21	90 19 99	Mahlasegud, 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist
		2009 90 31 2009 90 71 2009 90 94
	Ex Ex	2101 12 98 2101 20 98	92 85	Kohvil, teel või matel põhinevad tooted, mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist
	Ex	2106 90 98	26 33 34 38 53 55	Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist
	Ex	3302 10 29	10	Jookide tootmisel kasutatavad lõhnaainete baasil valmistised, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid aroomiaineid ja mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 0,5 % mahust, mis sisaldavad piimarasva vähemalt 1,5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist, ning sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist
09.7534		2208 40 51		Rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega), nõudes mahuga üle 2 liitri	1.1.–31.12.	250 hektoliitrit (4)	0
09.7534		2208 40 99		Rumm, nõudes mahuga üle 2 liitri, väärtusega kuni 2 eurot liitri puhta alkoholi kohta	1.1.–31.12.	250 hektoliitrit (4)	0

(1) Alates 1.1.2018 suureneb kvoodimaht igal aastal 1 110 tonni võrra.

(2) Alates 1.1.2018 suureneb kvoodimaht igal aastal 450 tonni võrra.

(3) Alates 1.1.2018 suureneb kvoodimaht igal aastal 150 tonni võrra, väljendatud toorsuhkru ekvivalendina.

(4) Alates 1.1.2018 suureneb kvoodimaht igal aastal 10 hektoliitri võrra.

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/755,

28. aprill 2017,

millega uuendatakse toimeaine mesosulfurooni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2003/119/EÜ (2) lisati mesosulfuroon toimeainena nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)	Direktiivi 91/414/EMÜ I lisas esitatud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heakskiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)	Toimeaine mesosulfurooni heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. jaanuaril 2018.

(4)	Komisjoni määruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemikus esitatud taotlus uuendada mesosulfurooni heakskiitu.

(5)	Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)	Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides uuendamist käsitleva hindamisaruande ning esitas selle 5. oktoobril 2015 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)	Toiduohutusamet edastas uuendamist käsitleva hindamisaruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

22. septembril 2016 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järeldused (6) selle kohta, kas võib eeldada, et mesosulfuroon (hinnatud metüülmesosulfuroonina) vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas uuendamist käsitleva esialgse aruande metüülmesosulfurooni kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 6. detsembril 2016.

(9)	Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses on leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmisnõuded on täidetud.

(10)	Seepärast on asjakohane mesosulfurooni heakskiitu uuendada.

(11)

Mesosulfurooni heakskiidu uuendamist käsitlev riskihindamine põhineb piiratud arvul iseloomulikel kasutusviisidel, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusviisidele, mida mesosulfurooni sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane üksnes herbitsiidina kasutamise piirang kaotada.

(12)	Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 14 lõike 1 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(13)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõikele 3 koostoimes artikli 13 lõikega 4 tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(14)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2016 (7) pikendati mesosulfurooni heakskiidu kehtivusaega 31. jaanuarini 2018, et uuendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Kuna heakskiidu uuendamist käsitlev otsus on vastu võetud enne pikendatud kehtivusaja lõppkuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. juulist 2017.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu uuendamine

I lisas kirjeldatud toimeaine mesosulfurooni heakskiitu uuendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni 5. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/119/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ toimeainete mesosulfurooni, propoksükarbasooni ja zoksamiidi lisamisega (ELT L 325, 12.12.2003, lk 41).

(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(5) Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6) Euroopa Toiduohutusamet, 2016. „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance mesosulfuron (variant evaluated mesosulfuron-methyl)“ („Järeldused toimeaine mesosulfurooni (hinnatud metüülmesosulfuroonina) pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta“), EFSA Journal 2016; 14(10): 4584, 26 lk, doi:10.2903/j.efsa.2016.4584; kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.

(7) Komisjoni 17. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete atseetamipriidi, bensoehappe, flasasulfurooni, mekoprop-P, mepanipüriimi, mesosulfurooni, propineebi, propoksükarbasooni, propüsamiidi, propikonasooli, Pseudomonas chlororaphis'e tüve MA 342, püraklostrobiini, kinoksüfeeni, tiaklopriidi, tiraami, tsiraami ja zoksamiidi heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 312, 18.11.2016, lk 21).

I LISA

Tavanimetus,

tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmine

Heakskiidu aegumine

Erisätted

Mesosulfuroon (lähteaine)

Metüülmesosulfuroon (variant)

CASi nr: 208465-21–8

(metüülmesosulfuroon)

CIPACi nr: 663

(mesosulfuroon)

CIPACi nr: 663.201

(metüülmesosulfuroon)

Metüülmesosulfuroon:

metüül-2-[(4,6-dimetoksüpürimidiin-2-üülkarbamoüül)sulfamoüül]-α-(metaansulfoonamido)-p-toluaat

Mesosulfuroon:

2-[(4,6-dimetoksüpürimidiin-2-üülkarbamoüül)sulfamoüül]-α-metaansulfoonamido-p-tolueenhape

≥ 930 g/kg

(väljendatud metüülmesosulfuroonina)

1. juuli 2017

30. juuni 2032

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse mesosulfurooni kohta koostatud uuendamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	veeorganismide ja sihtrühma mittekuuluvate maismaataimede kaitsele;

—	põhjavee kaitsele.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.

Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile kinnitava teabe veetöötlemisprotsesside mõju kohta joogivees esinevatele jääkidele kahe aasta jooksul pärast seda, kui komisjon on avalikustanud juhenddokumendi, milles käsitletakse pinna- ja põhjavees esinevatele jääkidele veetöötlemisprotsesside tulemusena avalduva mõju hindamist.

(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimisandmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:

1)	A osast jäetakse välja kanne 75 mesosulfurooni kohta;

B osasse lisatakse järgmine kanne:

„111

Mesosulfuroon (lähteaine)

Metüülmesosulfuroon (variant)

CASi nr: 208465-21–8

(metüülmesosulfuroon)

CIPACi nr: 663

(mesosulfuroon)

CIPACi nr: 663.201

(metüülmesosulfuroon)

Metüülmesosulfuroon:

metüül-2-[(4,6-dimetoksüpürimidiin-2-üülkarbamoüül)sulfamoüül]-α-(metaansulfoonamido)-p-toluaat

Mesosulfuroon:

2-[(4,6-dimetoksüpürimidiin-2-üülkarbamoüül)sulfamoüül]-α-metaansulfoonamido-p-tolueenhape

≥ 930 g/kg

(väljendatud metüülmesosulfuroonina)

1. juuli 2017

30. juuni 2032

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	veeorganismide ja sihtrühma mittekuuluvate maismaataimede kaitsele;

—	põhjavee kaitsele.

Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendusmeetmete võtmist.

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/756,

28. aprill 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	288,4
	MA	99,5
	TR	115,6
	ZZ	167,8
0707 00 05	MA	79,4
	TR	147,7
	ZZ	113,6
0709 93 10	TR	140,9
0709 93 10	ZZ	140,9
0805 10 22 , 0805 10 24 , 0805 10 28	EG	50,0
	IL	141,6
	MA	55,7
	TR	41,8
	ZA	43,6
	ZZ	66,5
0805 50 10	EG	56,5
	TR	54,0
	ZZ	55,3
0808 10 80	AR	227,9
	BR	112,9
	CL	124,5
	NZ	146,7
	US	116,7
	ZA	81,8
	ZZ	135,1
0808 30 90	AR	168,8
	CL	142,4
	CN	98,4
	NZ	206,0
	ZA	116,8
	ZZ	146,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/42

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/757,

28. aprill 2017,

milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2017. aasta aprilli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1273/2011 (2) on avatud teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid, mis jaotatakse päritoluriikide kaupa ja jagatakse mitmesse alaperioodi vastavalt kõnealuse rakendusmääruse I lisale.

(2)	Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a on sätestatud, et kvootide teine alaperiood on aprill.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 8 punkti a kohaselt saadetud teatistest järeldub, et 2017. aasta aprilli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt kõnealuse rakendusmääruse artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvoodile järjekorranumbriga 09.4130 hõlmavad saada olevatest kogustest suuremaid koguseid. Seega tuleks otsustada, kui palju impordilitsentse võib välja anda, määrates kindlaks seoses asjaomase kvoodiga taotletud koguste suhtes kohaldatava jaotuskoefitsiendi, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(4)	Eespool nimetatud teatistest järeldub lisaks, et 2017. aasta aprilli esimesel kümnel tööpäeval vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 4 lõikele 1 esitatud taotlused kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128 ja 09.4129 hõlmavad saada olevast kogusest väiksemaid koguseid.

(5)	Ühtlasi tuleks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 5 esimesele lõigule kindlaks määrata järgmisel kvoodi alaperioodil saada olev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4130.

(6)	Impordilitsentside väljastamise menetluse tulemusliku haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Rakendusmääruses (EL) nr 1273/2011 osutatud järjekorranumbriga 09.4130 kvoodi alla kuuluva riisi jaoks 2017. aasta aprilli kümnel esimesel tööpäeval esitatud impordilitsentsi taotluste kohaselt antakse litsentsid taotletud kogustele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud jaotuskoefitsienti.

2. Rakendusmääruses (EL) nr 1273/2011 osutatud järgmisel kvoodi alaperioodil saada olev üldkogus kvootidele järjekorranumbritega 09.4127, 09.4128, 09.4129 ja 09.4130 on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni 7. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1273/2011, millega avatakse teatavad riisi ja purustatud riisi impordi tariifikvoodid ja sätestatakse nende korraldus (ELT L 325, 8.12.2011, lk 6).

(3) Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 kohaselt 2017. aasta aprilli alaperioodil eraldatavad kogused ja järgmisel alaperioodil saada olevad kogused

Rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud või poolkroovitud riisi kvoot:

Päritolu	Jrk-nr	2017. aasta aprilli alaperioodi jaotuskoefitsient	2017. aasta juuli alaperioodil saada olev üldkogus (kg)
Ameerika Ühendriigid	09.4127	— (1)	17 808 482
Tai	09.4128	— (1)	8 909 652
Austraalia	09.4129	— (1)	911 500
Muud riigid	09.4130	0,695296 %	0

(1) Taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid või nendega võrdseid koguseid: kõik taotlused on seega vastuvõetavad.

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/45

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/758,

25. aprill 2017,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaliste konverentsi kaheksandal kohtumisel võetav seisukoht seoses konventsiooni A, B ja C lisa muutmise ettepanekutega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	14. oktoobril 2004 kiideti Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsusega 2006/507/EÜ (1) heaks püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (edaspidi „konventsioon“).

(2)	Liit on rakendanud konventsioonist tulenevad kohustused liidu õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 850/2004 (2).

(3)

Liit peab väga tähtsaks vajadust täiendada järk-järgult konventsiooni A, B ja/või C lisa uute ainetega, mis vastavad püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks klassifitseerimise kriteeriumidele, võttes arvesse ettevaatusprintsiipi, et täita konventsiooni eesmärki ja 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel valitsuste võetud kohustust minimeerida 2020. aastaks kemikaalide kahjulik mõju.

(4)

Vastavalt konventsiooni artiklile 22 võib konventsiooniosaliste konverents võtta vastu otsuseid, millega muudetakse konventsiooni A, B ja/või C lisa. Need otsused jõustuvad ühe aasta möödumisel hoiulevõtja teate edastamisest muudatuse vastuvõtmise kohta, välja arvatud nende konventsiooniosaliste (edaspidi „osalised“) puhul, kes on otsustanud muudatust mitte vastu võtta.

(5)

Pärast Norra 2013. aastal esitatud taotlust dekabromodifenüüleetri kaubandusliku segu lisamiseks on konventsiooni alusel loodud püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee (edaspidi „komitee“) lõpetanud kõnealuse aine hindamise. Komitee jõudis järeldusele, et dekabromodifenüüleeter vastab konventsiooni A lisasse kandmise kriteeriumidele. Konventsiooniosaliste konverentsi kaheksandal kohtumisel tehakse eeldatavasti otsus kõnealuse aine kandmise kohta konventsiooni A lisasse.

(6)

Dekabromodifenüüleetri kui aine või kui muude ainete, segude või toodete koostisosana valmistamine, turule laskmine või kasutamine segudes ja toodetes on piiratud vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2017/227, (3) millega lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (4) (REACH) XVII lisasse kanne nr 67 (edaspidi „kanne 67“). Vastavalt kandele 67 on dekabromodifenüüleetri tootmine, turule laskmine või kasutamine lubatud piiratud aja jooksul üksnes uutes õhusõidukites ning õhusõidukite, mootorsõidukite, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite ning teatavate masinate varuosades.

(7)	Pärast liidult 2006. aastal SCCPsid käsitleva taotluse saamist jõudis komitee järeldusele, et SCCPd vastavad konventsiooni A lisasse kandmise kriteeriumidele. Konventsiooniosaliste konverentsi kaheksandal kohtumisel tehakse eeldatavasti otsus SCCPde kandmise kohta konventsiooni A lisasse.

(8)

SCCPde tootmine, turule laskmine ja kasutamine on teatavate eranditega keelatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 850/2004, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) 2015/2030 (5). Kõnealuses muudetud määruses on sätestatud ka SCCPde sisalduse piirnormid tootmisprotsessis tekkivates muudes klooritud parafiini segudes. Kuna SCCPd levivad keskkonnas kaugele, oleks liidu elanike jaoks selle aine järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kogu maailmas kasulikum kui aine määruse (EÜ) nr 850/2004 kohane keelustamine üksnes liidus.

(9)

Pärast liidult 2011. aastal heksaklorobutadieeni käsitleva taotluse saamist jõudis komitee järeldusele, et kõnealune aine vastab konventsiooni A ja C lisasse kandmise kriteeriumidele. Konventsiooniosaliste konverents otsustas oma seitsmendal kohtumisel kanda heksaklorobutadieeni konventsiooni A lisasse. Konventsiooniosaliste konverents võttis vastu otsuse SC-7/11, millega paluti komiteel heksaklorobutadieeni uue kättesaadava teabe põhjal täiendavalt hinnata seoses selle kandmisega konventsiooni C lisasse ja esitada konventsiooniosaliste konverentsile kaheksandal kohtumisel käsitlemiseks soovitus kõnealuse aine kandmise kohta C lisasse.

(10)

Heksaklorobutadieeni tootmine, turule laskmine ja kasutamine on liidus keelatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 850/2004, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 519/2012, (6) kuid seda võidakse mõne tööstustegevuse käigus tahtmatult toota. Selliseid tegevusi käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL, (7) millega on ette nähtud teatavate heiteohjemeetmete rakendamine. Kuna heksaklorobutadieen levib keskkonnas kaugele, oleksid liidu elanike jaoks ülemaailmsed meetmed tahtmatu keskkonda sattumise vähendamiseks kasulikumad kui üksnes määruses (EÜ) nr 850/2004 sätestatud liidu meetmed.

(11)

Perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid on kantud konventsiooni B lisasse koos mitme lubatud otstarbega. Konventsiooniosaliste konverentsil palutakse hinnata, kas kõnealustel lubatud otstarvetel on jätkuvalt vaja ainet kasutada. Määrusega (EÜ) nr 850/2004 on perfluorooktaansulfoonhappe tootmine, turule laskmine ja kasutamine keelatud, kuid teatavate liidus endiselt vajalike kasutusalade suhtes on tehtud erand. Sellest tulenevalt peaks liit toetama perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide selliste lubatud otstarvete välja jätmist, mida konventsiooniosalised enam ei vaja, v.a kasutamine pooljuhtide valguskindlates ja peegeldusvastastes kattekihtides, ühendpooljuhtide ja keraamiliste filtrite söövitusainena, kõvametallpindamisel üksnes suletud süsteemides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liidu nimel püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaliste konverentsi kaheksandal kohtumisel võetav seisukoht on kooskõlas püsivate orgaaniliste saasteainete hindamise komitee soovitustega toetada:

—

kaubanduslikus dekabromodifenüüleetris (BDE-209) sisalduva dekabromodifenüüleetri (edaspidi „dekaBDE“) kandmist konventsiooni A lisasse koos spetsiifiliste eranditega dekaBDE tootmiseks ja kasutamiseks autotööstuses kasutatavates varuosades. Liit toetab kõnealuse aine lisasse kandmist koos täiendavate spetsiifiliste eranditega õhusõidukites ja õhusõidukite varuosades kasutamiseks vastavalt määrusele (EL) 2017/227 ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavates sõidukites ning teatavate masinate varuosades kasutamiseks, kui teised osalised ja otseselt mõjutatud sidusrühmad suudavad erandite vajalikkust põhjendada;

—	lühikese ahelaga klooritud parafiinide (SCCPd) kandmist konventsiooni A lisasse;

—	heksakolorobutadieeni kandmist konventsiooni C lisasse;

—

järgmiste lubatud otstarvete väljajätmist kandest perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide kohta konventsiooni B lisas: kasutamine fotograafias, lennunduse hüdraulikavedelikes, teatavates meditsiiniseadmetes (näiteks etüleentetrafluoroetüleeni kopolümeerkatted (ETFE) ja röntgenkontrastse ETFE tootmine, in vitro diagnostikameditsiiniseadmed ning laengsidestusseadise värvifiltrid), tulekustutusvahtudes, putukasöödana Atta spp. ja Acromyrmex spp. aedniksipelgate tõrjes.

2. Käesoleva seisukoha täpsustamises vastavalt konventsiooniosaliste konverentsi kaheksandal kohtumisel toimuvatele arengusuundadele võidakse kokku leppida kohapeal koordineerimise käigus.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. aprill 2017

Nõukogu nimel

eesistuja

I. BORG

(1) Nõukogu 14. oktoobri 2004. aasta otsus 2006/507/EÜ, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(3) Komisjoni 9. veebruari 2017. aasta määrus (EL) 2017/227, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses bis(pentabromofenüül)eetriga (ELT L 35, 10.2.2017, lk 6).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(5) Komisjoni 13. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2030, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I lisa (ELT L 298, 14.11.2015, lk 1).

(6) Komisjoni 19. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 519/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta) I lisa (ELT L 159, 20.6.2012, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/48

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/759,

28. aprill 2017,

lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo üksustele broneeringuinfo edastamisel kasutatavate ühiste protokollide ja andmevormingute kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (1), eriti selle artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi (EL) 2016/681 kohaselt peab komisjon koostama loetelu ühistest protokollidest ja toetatavatest andmevormingutest, mida lennuettevõtjad peavad kasutama liikmesriikidele broneeringuinfo edastamisel. Lennuettevõtjad peavad sellest loetelust valima ühise protokolli ja andmevormingu, mida nad kavatsevad kasutada, ja sellest liikmesriiki teavitama.

(2)

Variantide loetelus tuleks võtta arvesse tööstusharu praegust olukorda, et võimaldada direktiivi (EL) 2016/681 kiiret rakendamist ning vähendada negatiivset majanduslikku mõju lennuettevõtjatele. Samal ajal peaksid pakutud võimalused tagama turvalisuse ja usaldusväärsuse broneeringuinfo edastamisel.

(3)

Väikesed lennuettevõtjad, kes ei käita lende konkreetse ja avaliku ajakava alusel ning kellel puudub vajalik tehniline infrastruktuur, mis võimaldaks neil kasutada lisas nimetatud andmevorminguid ja edastusprotokolle, peaksid olema nende vormingute ja protokollide kasutamise nõudest vabastatud. Liikmesriigid peaksid nende lennuettevõtjatega kahepoolselt kokku leppima, missuguseid elektroonilisi vahendeid peaksid nende lennuettevõtjad kasutama, et tagada asjakohane turvalisuse tase broneeringuinfo edastamisel.

(4)	Vastavalt direktiivi (EL) 2016/681 põhjendusele 17 peavad lennuettevõtjate poolt liikmesriikidele broneeringuinfo edastamisel kasutatavate toetatud andmevormingute kasutuselevõtmise aluseks olema Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) suunised.

(5)

Broneeringuinfo edastamise rahvusvahelise standardina tunnustatakse PNRGOV-andmevormingut, mis on välja töötatud valitsuste, lennuettevõtjate ja teenuseosutajate koostöös Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) ja Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) egiidi all. PNRGOV-andmevorming peaks vastama reisija- ja lennujaamainfo andmeedastusstandardite (PADIS) PNRGOV-sõnumite EDIFACT- ja XML-rakendusjuhistele, mille on heaks kiitnud ja avaldanud WCO/IATA/ICAO API PNR kontaktkomitee.

(6)

UN/EDIFACT PAXLST on andmevorming reisijaid käsitleva eelteabe (API) edastamiseks. Vastavalt direktiivi (EL) 2016/681 artikli 8 lõikele 2 tuleb seda vormingut kasutada sellise reisijaid käsitleva eelteabe edastamiseks, mida lennuettevõtjad koguvad oma tavapärase äritegevuse käigus, kuid mida ei säilitata samade tehniliste vahenditega nagu muud broneeringuinfot.

(7)	Praegu kasutab enamik lennuettevõtjaid riiklikele ametiasutustele reisijaid käsitleva teabe edastamiseks kaht edastusprotokolli: IBM MQ ja IATA B-tüüp.

(8)	IBM Corporationi pakutav toode IBM MQ tagab turvalise ja usaldusväärse sõnumiedastuse, mille käigus säilib sõnumi terviklikkus ja on miinimumini viidud teabekao oht. Selleks kasutatakse sõnumijärjekordi, mis lihtsustavad andmevahetust rakenduste, süsteemide, teenuste ja failide vahel.

(9)	B-tüüpi sõnumivahetuseks nimetab IATA sõnumivahetust, mida kasutatakse lennutranspordi ja reisiteenuste sektoris ja nende vahel. Lennutranspordisektoris peetakse seda väga usaldusväärseks ja turvaliseks ja seetõttu toetab see valdkonna talitluse seisukohalt olulisimaid rakendusi.

(10)	Mitte kõik lennuettevõtjad ei ole suutelised kiiremini kui 4–5 aastaga vastu võtma ja rakendama muid edastusprotokolle kui need, mida nad juba kasutavad.

(11)	Vastavalt direktiivi (EL) 2016/681 artikli 16 lõikele 2 peaksid lennuettevõtjad olema võimelised kasutama vähemalt ühte käesoleva rakendusotsusega kehtestatud andmevormingutest ja edastusprotokollidest aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

(12)	Seega tuleks rakendusotsuses arvestada ka sektori praegust olukorda ning näha ette võimalus, et lennuettevõtjad saaksid direktiivist (EL) 2016/681 tulenevalt jätkata samade andmevormingute ja edastusprotokollide kasutamist, mis on praegu valdkonnas tavapärased.

(13)	Teisalt tuleks võimalikult suurel määral toetada avatud standardsete andmevormingute ja edastusprotokollide, kaasa arvatud Euroopa standardite kasutamist.

(14)	Hetkel edendab komisjon „AS4“ protokolli kasutamist, eelkõige Euroopa ühendamise rahastu kaudu. Seetõttu tuleks kõnealust protokolli lugeda IMBi MQ ja IATA B-tüüpi protokollide alternatiiviks.

(15)

Sektorit ja liikmesriike tuleks ergutada võtma vajalikke meetmeid koos rahvusvaheliste partnerite, ICAO ja WCOga, et lülitada lennuettevõtjate poolt liikmesriikide broneeringuinfoüksustele broneeringuinfo edastamiseks kasutatavate rahvusvaheliselt heakskiidetud viiteprotokollide hulka ka sobivad avatud standardite protokollid.

(16)

Seetõttu tuleks käesolev rakendusotsus läbi vaadata neli aastat pärast selle vastuvõtmist, et kaaluda võimalust asendada konkreetsele ettevõttele kuuluv toode avatud standardi edastusprotokolliga. Lisaks tuleks kaaluda kõigi muutuste lisamist PNRGOV ja EDIFACT PAXLST olemasolevatesse EDIFACT ja XML versioonidesse ning XML standardite võimalikku arendamist reisijaid käsitleva eelteabega seotud sõnumside jaoks.

(17)	Lisaks võivad liikmesriigid kaaluda võimalust anda lennuettevõtjatele edastatud broneeringuinfo kättesaamise kinnitus (kasutades selleks ACKRES-sõnumeid). Selline otsus peaks vastavalt IATA soovitusele põhinema lennuettevõtja ja liikmesriigi kahepoolsel kokkuleppel.

(18)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/681 artikli 17 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühised protokollid ja toetatavad andmevormingud

1. Broneeringuinfo edastamisel liikmesriigi broneeringuinfoüksustele direktiivi (EL) 2016/681 kohaselt kasutavad lennuettevõtjad ühte käesoleva otsuse lisa punktides 1 ja 2 nimetatud andmevormingutest ja edastusprotokollidest.

2. Kui lennuettevõtjad edastavad direktiivi (EL) 2016/681 artikli 8 lõikes 2 nimetatud reisijaid käsitlevat eelteavet eraldi sama lennu broneeringuinfost, peavad nad kasutama käesoleva otsuse lisa punktis 3 nimetatud andmevormingut.

3. Erandina eespool esitatud lõigetest 1 ja 2, edastavad lennuettevõtjad, kes ei käita ELi-väliseid ja ELi-siseseid lende konkreetse ja avaliku ajakava alusel ning kes ei oma vajalikku infrastruktuuri lisas loetletud andmevormingute ja edastusprotokollide toetamiseks, broneeringuinfot selliste elektrooniliste vahenditega, mis pakuvad piisavalt tagatisi seoses tehniliste turvameetmetega, milles lepitakse kahepoolselt kokku lennuettevõtja ja asjaomase liikmesriigi vahel.

Artikkel 2

Läbivaatamine

1. Komisjon vaatab käesoleva rakendusotsuse läbi 28. aprilliks 2021. Läbivaatamisel käsitletakse eelkõige võimalust näha ette kas avatud standardi edastusprotokollid üksi või lisaks olemasolevatele protokollidele, tagades samal ajal, et need oleksid kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja parimate tavadega.

2. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon võtta vastu käesoleva otsuse muudatuse.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. aprill 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 119, 4.5.2016, lk 132.

LISA

1. Andmevormingud broneeringuinfo edastamiseks

—	EDIFACT PNRGOV, kirjeldatud EDIFACT rakendusjuhistes; riikidele või muudele asutustele edastatud broneeringuinfo; PNRGOV sõnumiedastusversioon 11.1 või hilisem;

—	XML PNRGOV, kirjeldatud XML rakendusjuhistes; riikidele või muudele asutustele edastatud broneeringuinfo; PNRGOV sõnumiedastusversioon 13.1 või hilisem.

2. Edastusprotokollid broneeringuinfo edastamiseks

—

IBM MQ;

—	IATA B-tüüp;

—

ebMS 3.0 AS4 profiil, versioon 1.0, OASISe standard, avaldatud 23. jaanuaril 2013. AS4 rakendamine vastavalt laiaulatusliku e-SENS katseprojekti raames väljatöötatud e-SENS AS4 profiilile, praegune tunnus ja versioon: „PR – AS4 – 1.10“. Alates 2017. aastast jätkatakse Euroopa ühendamise rahastu raames nende rakendusjuhiste täiendamist ja parandamist.

3. Andmevormingud reisijaid käsitleva eelteabe edastamiseks, kui seda edastatakse broneeringuinfost eraldi

—	EDIFACT PAXLST, kirjeldatud WCO/IATA/ICAO reisijate nimekirja sõnumi (PAXLST) rakendusjuhises, 2003. aasta või hilisem versioon.

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/52

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2017/760,

24. aprill 2017,

iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2017. aastal (EKP/2017/11)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artiklit 30,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. oktoobri 2014. aasta määrust (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41), (2) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1 ja artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma, mis määratakse määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 9 lõike 2 alusel, peab katma Euroopa Keskpanga (EKP) poolt asjaomasel tasuperioodil järelevalveülesannetega seoses kantud kulud ilma neid ületamata. Kulud hõlmavad eelkõige EKP järelevalveülesannetega otseselt seotud kulusid, näiteks oluliste üksuste otsene järelevalve, vähem oluliste üksuste järelevalve järelevaatamine, horisontaalsete ülesannete ja eriteenuste teostamine. See hõlmab ka EKP järelevalveülesannetega kaudselt seotud kulusid, näiteks EKP toetavate tegevusvaldkondade teenused, sh ruumid, personalijuhtimine, haldusteenused, eelarve ja kontrolli, raamatupidamise, õigus-, kommunikatsiooni- ja tõlketeenused, siseauditi, statistika ja infotehnoloogia teenused.

(2)

Iga-aastase järelevalvetasu arvutamisel oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja oluliste järelevalve alla kuuluvate gruppide, vähem oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja vähem oluliste järelevalve alla kuuluvate gruppide kogukulu tuleb jaotada kulu alusel, mis määrati igale funktsioonile otsese järelevalve teostamiseks oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide ning kaudse järelevalve teostamiseks vähem oluliste järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide üle.

(3)

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma 2017. aastal tuleb arvutada järgmise summana: a) järelevalveülesannete prognoositud aastakulu 2017. aastal EKP heakskiidetud 2017. aasta eelarve alusel, võttes arvesse EKP kantavate prognoositud aastakulude muutusi, mis olid käesoleva otsuse vastuvõtmisel teada; ja b) 2016. aasta üle- või puudujääk.

(4)	Üle- või puudujäägi määramisel lahutatakse EKP 2016. aasta finantsaruandes (3) kajastatud järelelvalveülesannete tegelikud aastakulud 2016. aastal prognoositud 2016. aasta kuludest Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2016/661 (EKP/2016/7) (4) lisa kohaselt.

(5)

Määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 5 lõike 3 kohaselt tuleb 2017. aasta järelevalveülesannete iga-aastaste kulude arvutamisel arvesse võtta eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasude summad, artikli 14 kohaselt laekunud intressimaksed ja selle määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt laekunud või tagasi makstud summad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kohaldatakse mõisteid Euroopa Keskpanga määruses (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (5) ja määruses (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) sätestatud tähenduses.

Artikkel 2

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma 2017. aastal

1. Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma 2017. aastal on 424 957 652 eurot I lisas esitatud arvutuse kohaselt.

2. Kõik järelevalve alla kuuluvate üksuste ja gruppide liigid maksavad iga-aastase järelevalvetasu kogusumma järgmiselt:

a)	järelevalve alla kuuluvad olulised üksused ja järelevalve alla kuuluvad olulised grupid: 391 279 654 eurot;

b)	järelevalve alla kuuluvad vähem olulised üksused ja järelevalve alla kuuluvad vähem olulised grupid: 33 677 998 eurot.

Maksmisele kuuluva iga-aastase järelevalvetasu 2017. aasta kogusumma jaotus kategooriate vahel on esitatud II lisas.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 24. aprill 2017

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 311, 31.10.2014, lk 23.

(3) Avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu veebruaris 2017.

(4) Euroopa Keskpanga 15. aprilli 2016. aasta otsus (EL) 2016/661 iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2016. aastal (EKP/2016/7) (ELT L 114, 28.4.2016, lk 14).

(5) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (SSM raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

I LISA

Iga-aastase järelevalvetasu kogusumma arvutamine 2017. aasta kohta

(eurodes)
Prognoositud aastakulud 2017. aasta kohta	464 676 594
Palgad ja hüvitised	208 621 881
Hoonete üürimise ja haldamisega seotud kulud	54 990 329
Muud tegevuskulud	201 064 384
Ülejääk/puudujääk 2016. aastast	– 41 089 798
Summad, mis võetakse arvesse kooskõlas määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 5 lõikega 3	1 370 856
Eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasude summad	0
Eespool osutatud määruse artikli 14 kohaselt laekunud intressimaksed	– 23 761
Eespool osutatud määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt laekunud või tagasi makstud summad	1 394 617
KOKKU	424 957 652

II LISA

Iga-aastase järelevalvetasu 2017. aasta kogusumma jaotus

(eurodes)
	Järelevalve alla kuuluvad olulised üksused ja järelevalve alla kuuluvad olulised grupid	Järelevalve alla kuuluvad vähem olulised üksused ja järelevalve alla kuuluvad vähem olulised grupid	Kokku
Prognoositud aastakulu 2017. aasta kohta	427 700 563	36 976 031	464 676 594
Ülejääk/puudujääk 2016. aastast	– 37 593 510	– 3 496 288	– 41 089 798
Summad, mis võetakse arvesse kooskõlas määruse (EL) nr 1163/2014 (EKP/2014/41) artikli 5 lõikega 3	1 172 601	198 255	1 370 856
Eelnevatel tasuperioodidel laekumata jäänud tasude summad	0	0	0
Eespool osutatud määruse artikli 14 kohaselt laekunud intressimaksed	– 8 696	– 15 065	– 23 761
Eespool osutatud määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt laekunud või tagasi makstud summad	1 181 297	213 320	1 394 617
KOKKU	391 279 654	33 677 998	424 957 652

29.4.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 113/56

KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2017/761,

26. aprill 2017,

Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk edendada muu hulgas oma rahvaste hüvangut ning selles on sätestatud, et liit taotleb Euroopa säästvat arengut, mis põhineb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress. Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 151 on sätestatud, et pidades silmas sotsiaalseid põhiõigusi, nagu need on määratletud 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalhartas ja liidu 1989. aasta hartas töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta, võtavad liit ja liikmesriigid oma eesmärgiks tööhõive edendamise ning parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi, inimressursside arendamise, pidades silmas kestvat kõrget tööhõivet ja tööturult väljatõrjumise tõkestamist.

(4)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 152 kohaselt tunnustab ja edendab liit tööturu osapoolte rolli liidu tasandil, võttes arvesse siseriiklike süsteemide mitmekesisust. Ta hõlbustab nendevahelist dialoogi ja austab nende autonoomiat.

(5)

Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, mis kuulutati esmakordselt välja 7. detsembril 2000 Nice'is Euroopa Ülemkogul, kaitstakse ja edendatakse mitmeid aluspõhimõtteid, mis on olulised Euroopa sotsiaalse mudeli jaoks. Selle harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral.

(6)

Euroopa Liidu toimimise leping sisaldab sätteid liidu pädevuse kohta muu hulgas seoses järgmisega: töötajate vaba liikumine (artiklid 45–48), asutamisõigus (artiklid 49–55), sotsiaalpoliitika (artiklid 151–161), tööturu osapoolte vahelise dialoogi edendamine (artikkel 154), sealhulgas liidu tasandil sõlmitavad ja rakendatavad lepingud (artikkel 155), meestele ja naistele võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine (artikkel 157), kvaliteetse hariduse ja kutseõppe arendamisele kaasa aitamine (artiklid 165 ja 166), liidu meetmed, millega täiendatakse liikmesriikide poliitikat ja edendatakse koostööd tervise valdkonnas (artikkel 168), majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus (artiklid 174–178), majanduspoliitika üldsuuniste sõnastamine ja rakendamise järelevalve (artikkel 121), tööhõivesuuniste koostamine ja rakendamise kontrollimine (artikkel 148) ning üldisemalt õigusaktide ühtlustamine (artiklid 114–117).

(7)

Euroopa Parlament nõudis tugevat Euroopa sotsiaalõiguste sammast, et suurendada sotsiaalõigusi ja mõjutada positiivselt inimeste elu nii lühemas kui ka keskpikas perspektiivis ning et toetada Euroopa ülesehitust 21. sajandil (1). Euroopa Ülemkogu rõhutas, et majandusliku ja sotsiaalse ebakindlusega tuleb tegeleda esmajärjekorras. Samuti tuleb luua kõigi jaoks paljutõotav tulevik, kaitsta meie eluviisi ning pakkuda noortele paremaid võimalusi (2). 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhid kohustusid Rooma tegevuskavas tegema tööd sotsiaalse Euroopa nimel. See kohustus põhineb jätkusuutliku majanduskasvu põhimõttel ning majandusliku ja sotsiaalse arengu, samuti ühtekuuluvuse ja lähenemise edendamisel, austades samal ajal siseturu terviklikkust (3). Sotsiaalpartnerid kohustusid jätkuvalt panustama Euroopasse nende töötajate ja ettevõtete heaolu nimel (4).

(8)

Euroopa ühtse turu väljaarendamisega viimastel kümnenditel on samal ajal arendatud tugevat sotsiaalõigustikku, mille tulemusena on edendatud vaba liikumist, parandatud elu- ja töötingimusi, tehtud edusamme soolise võrdõiguslikkuse, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalkaitse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Euro kasutuselevõtt on andnud liidule stabiilse ühisraha, mida kasutab 340 miljonit kodanikku 19 liikmesriigis, muutes seeläbi nende igapäevaelu lihtsamaks ning kaitstes neid rahalise ebastabiilsuse eest. Liit on ka märkimisväärselt laienenud, tänu millele on suurendatud majanduslikke võimalusi ja toetatud sotsiaalset arengut kogu kontinendil.

(9)

Tööturul ja ühiskonnas toimuvad kiired muutused ning üleilmastumise, digirevolutsiooni, muutuva töökorralduse ja demograafilise arenguga kaasnevad uued võimalused ja probleemid. Suur ebavõrdsus, pikaajaline ja noorte töötus või põlvkondadevaheline solidaarsus on probleemsed valdkonnad, mis on liikmesriikides tihti, ehkki erineval määral sarnased.

(10)

Euroopa on näidanud oma otsustavust ületada majandus- ja finantskriis ning tänu otsusekindlale tegutsemisele on liidu majandus nüüd taas stabiilsem, kusjuures tööhõive tase on enneolematult kõrge ja töötus pidevalt langenud. Kriisi sotsiaalsed tagajärjed – alates noorte ja pikaajalisest töötusest kuni suhtelise vaesuseni – on kaugeleulatuvad ning nende tagajärgedega tegelemine on jätkuvalt kiireloomuline prioriteet.

(11)

Suures osas on Euroopa tööhõive- ja sotsiaalsed probleemid tingitud suhtelisest tagasihoidlikust majanduskasvust, mis omakorda tuleneb tööhõives osalemise ja tootlikkusega seotud kasutamata potentsiaalist. Majanduslik ja sotsiaalne areng on tihedalt seotud ning Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine peaks olema osa ulatuslikumatest jõupingutustest, et luua jätkusuutlikum ja kaasavam majanduskasvu mudel, parandades Euroopa konkurentsivõimet ja muutes Euroopa seeläbi paremaks kohaks, kus elada, töötada ja investeerida.

(12)	Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärk on anda juhiseid heade tulemuste saavutamiseks tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, et tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega, mis on otseselt suunatud inimeste põhivajaduste rahuldamiseks, ja selleks et sotsiaalõigusi paremini jõustada ja rakendada.

(13)	Suuremat tähelepanu tuleks pöörata tööhõive- ja sotsiaalküsimustele, et suurendada vastupanuvõimet ning tugevdada majandus- ja rahaliitu. Seepärast on Euroopa sotsiaalõiguste sammas mõeldud peamiselt euroala jaoks, kuid seda saab kohaldada kõigis liikmesriikides, kes soovivad selles osaleda.

(14)

Euroopa sotsiaalõiguste sambas on väljendatud põhimõtted ja õigused, et toetada õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ning sotsiaalhoolekande süsteeme 21. sajandi Euroopas. Sellega kinnitatakse liidu õigustikus juba kehtivaid õigusi. On lisatud uusi põhimõtteid ühiskondlikust, tehnoloogilisest ja majanduslikust arengust tingitud väljakutsetega toimetulekuks.

(15)	Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid kohaldatakse liidu kodanike ja seaduslikku elukohta omavate kolmandate riikide kodanike suhtes. Kui põhimõte käib töötajate kohta, hõlmab see kõiki töötavaid isikuid, sõltumata nende tööalasest staatusest, töötamise viisist ja kestusest.

(16)

Euroopa sotsiaalõiguste sammas ei takista liikmesriikidel või nende sotsiaalpartneritel kehtestamast ambitsioonikamaid sotsiaalseid standardeid. Eelkõige ei või Euroopa sotsiaalõiguste samba sätteid tõlgendada neid õigusi või põhimõtteid kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, sealhulgas 18. oktoobril 1961 Torinos allakirjutatud Euroopa sotsiaalharta ning asjaomased Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioonid ja soovitused.

(17)

Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine on liidu, selle liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite ühine pühendumine ja vastutus. Euroopa sotsiaalõiguste sambaga sätestatud põhimõtted ja õigused tuleks rakendada nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil nende vastavate pädevuste piires ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

(18)	Liidu tasandil ei tähenda Euroopa sotsiaalõiguste sammas aluslepingutes sätestatud liidu pädevuse laiendamist. Seda tuleks rakendada selle pädevuse piires.

(19)

Liikmesriikide tasandil austatakse Euroopa rahvaste kultuuride ja tavade mitmekesisust, samuti liikmesriikide riiklikku identiteeti ning nende riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi asutuste korraldust. Samba loomine ei mõjuta eeskätt liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtted ega tohiks mõjutada selle süsteemi finantstasakaalu.

(20)	Sotsiaaldialoogil on sotsiaalõiguste tugevdamisel ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamisel keskne roll. Kõigi tasandite sotsiaalpartneritel on otsustav osa Euroopa sotsiaalõiguste samba järgimisel ja rakendamisel, vastavalt nende sõltumatusele ja kollektiivse tegutsemise õigusele.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

EUROOPA SOTSIAALÕIGUSTE SAMMAS

I PEATÜKK

Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule

1. Haridus, koolitus ja elukestev õpe

Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule.

2. Sooline võrdõiguslikkus

a)	Tuleb tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused ning edendada neid kõigis valdkondades, sealhulgas tööturul osalemisel, seoses töötingimustega ja karjääri edendamisel.

b)	Naistel ja meestel on õigus saada võrdväärse töö eest võrdset tasu.

3. Võrdsed võimalused

Hoolimata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest on igaühel õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele võimalustele seoses tööhõive, sotsiaalkaitse, haridusega ning juurdepääsuga kaupadele ja teenustele. Suurendatakse alaesindatud rühmade võrdseid võimalusi.

4. Tööhõive aktiivne toetamine

Igaühel on õigus saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et suurendada tööhõivevõimalusi või väljavaateid töötamaks füüsilisest isikust ettevõtjana. See hõlmab õigust saada abi töö otsimisel, koolituseks ja ümberõppeks. Igaühel on õigus sotsiaalkaitset ja koolitusõigusi töökoha vahetamisel üle kanda.

b)	Noortel on õigus nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või õpingute lõpetamist saada kvaliteetne täiendushariduse, õpipoisiõppe, praktika- või tööpakkumine.

c)	Töötutel on õigus saada personaalset, pidevat ja järjepidevat toetust. Pikaajalistel töötutel on õigus saada põhjalikku personaalset hindamist hiljemalt siis, kui töötuks jäämisest möödub 18 kuud.

II PEATÜKK

Õiglased töötingimused

5. Kindel ja paindlik tööhõive

a)	Töösuhte liigist ja kestusest hoolimata on töötajatel õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega ning juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ja koolitusele. Soodustatakse üleminekut tähtajatutele tööhõivevormidele.

b)	Kooskõlas õigusaktide ja kollektiivlepingutega tagatakse tööandjatele vajalik paindlikkus majanduskeskkonnas toimuvate muutustega kiireks kohanemiseks.

c)	Edendatakse uuenduslikke töökorralduse vorme, mis tagavad kvaliteetsed töötingimused. Toetatakse ettevõtlust ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Lihtsustatakse tööalast liikuvust.

d)	Hoidutakse töösuhetest, mille tulemuseks on ebakindlad töötingimused, sealhulgas keelatakse ebatüüpiliste töölepingute kuritarvitamine. Katseaeg peaks olema mõistliku kestusega.

6. Palgad

a)	Töötajatel on õigus õiglasele palgale, mis võimaldab inimväärse elatustaseme.

b)	Tagatakse piisavad miinimumpalgad töötaja ja tema perekonna vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi, tagades samas juurdepääsu töökohtadele ja motivatsiooni otsida tööd. Hoidutakse palgavaesusest.

c)	Töötasud tuleb kehtestada avatult ja prognoositavalt vastavalt liikmesriikide tavadele ja austades sotsiaalpartnerite tegevusvabadust.

7. Teave töötingimuse kohta ja kaitse töölepingu ülesütlemise korral

a)	Iga töötajat teavitatakse kirjalikult enne töötamise algust töösuhtest tulenevatest õigustest ja kohustustest, sealhulgas katseajast.

b)	Enne töölepingu ülesütlemist tuleb töötajaid teavitada põhjustest ja näha ette mõistlik etteteatamisperiood. Neil on õigus tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning saada õiguskaitset, sealhulgas piisavat hüvitist, kui töölepingu ülesütlemine on põhjendamatu.

8. Sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine

Majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel konsulteeritakse sotsiaalpartneritega, lähtudes liikmesriikide tavadest. Neil soovitatakse pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmida neid olulistes küsimustes, austades samas nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust. Vajaduse korral rakendatakse sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud lepinguid liidus ja selle liikmesriikides.

b)	Töötajaid või nende esindajaid teavitatakse ja nendega konsulteeritakse õigel ajal nende jaoks olulistes küsimustes, eelkõige seoses ettevõtete ülemineku, ümberkorraldamise ja ühinemisega ning kollektiivse koondamisega.

c)	Toetatakse sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamist sotsiaaldialoogi edendamiseks.

9. Töö- ja eraelu tasakaal

Vanematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja paindlikule töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele. Naistel ja meestel on võrdne juurdepääs eripuhkusele, et täita oma hoolduskohustust, ning neil võimaldatakse seda kasutada tasakaalustatul viisil.

10. Tervislik, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkond ning isikuandmete kaitse

a)	Töötajatel on õigus töötervishoiu ja -ohutuse kõrgele kaitsetasemele.

b)	Töötajatel on õigus nende ametioskustega kohandatud töökeskkonnale, mis võimaldab neil pikendada oma osalemist tööturul.

c)	Töötajatel on õigus isikuandmete kaitsele töösuhte kontekstis.

III PEATÜKK

Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

11. Lapsehoid ja laste toetamine

a)	Lastel on õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule.

b)	Lastel on õigus kaitsele vaesuse eest. Ebasoodsatest oludest pärit lastel on õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi.

12. Sotsiaalkaitse

Töösuhte liigist ja kestusest olenemata on töötajatel ja võrreldavatel tingimustel füüsilisest isikust ettevõtjatel õigus piisavale sotsiaalkaitsele.

13. Töötushüvitised

Töötutel on õigus saada avalikelt tööturuasutustelt piisavat aktiveerimistoetust, et (re)integreeruda tööturule, ning saada piisavaid töötushüvitisi mõistliku aja jooksul kooskõlas nende panuse ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega. Sellised hüvitised ei või mõjuda negatiivse stiimulina kiireks tööle naasmiseks.

14. Miinimumsissetulek

Igaühel, kellel puuduvad piisavad elatusvahendid, on õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides, ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste puhul peaksid miinimumsissetuleku toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega.

15. Sissetulek vanas eas ja pensionid

a)	Pensionil olevatel töötajatel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on õigus saada pensioni, mis vastab nende panusele ja tagab piisava sissetuleku. Naistel ja meestel on võrdsed võimalused pensioniõiguste omandamisel.

b)	Kõigil eakatel on õigus inimväärikat elu võimaldavatele toimetulekuvahenditele.

16. Tervishoid

Igaühele tuleb võimaldada õigeaegne juurdepääs kvaliteetsetele taskukohastele, ennetavatele ja raviteenustele.

17. Puudega inimeste kaasamine

Puudega inimestel on õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu, teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus, ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnale.

18. Pikaajaline hooldus

Igaühel on õigus kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja kogukonnapõhised teenused.

19. Eluase ja abi kodututele

a)	Abivajajatele tagatakse juurdepääs kvaliteetsele sotsiaalelamispinnale või eluasemetoetusele.

b)	Kaitsetutel isikutel on õigus saada asjakohast abi ja kaitset sunniviisilise väljatõstmise vastu.

c)	Kodututele tagatakse piisav peavari ja vajalikud teenused, et edendada nende sotsiaalset kaasatust.

20. Juurdepääs esmatähtsatele teenustele

Igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne kommunikatsioon. Toetatakse sellistele teenustele juurdepääsu nende inimeste puhul, kes seda vajavad.

Brüssel, 26. aprill 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Marianne THYSSEN

(1) Euroopa Parlamendi 19. jaanuari 2017. aasta resolutsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2016/2095(INI)).

(2) Bratislava deklaratsioon, 16. september 2016.

(3) Rooma deklaratsioon, 25. märts 2017.

(4) Tööturu osapoolte 24. märtsi 2017. aasta ühisavaldus.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 113

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	60. Aastakäik 29. aprill 2017

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teatis ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vahelise kaubanduslepingu lisaprotokolli (millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) jõustumise kohta Euroopa Liidu ja Peruu vahel	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/747, 17. detsember 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 806/2014 seoses ex ante-osamaksete arvutamise kriteeriumidega ning asjaolude ja tingimustega, mille kohaselt saab erakorraliste ex post-osamaksete tasumist osaliselt või täielikult edasi lükata ( 1 )	2
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/748, 14. detsember 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011 I lisa, et võtta arvesse 2013., 2014. ja 2015. aastal registreeritud uute väikeste tarbesõidukite massi muutumist ( 1 )	9
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/749, 24. veebruar 2017, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/755 seoses Kasahstani väljajätmisega kõnealuse määruse I lisas esitatud riikide loetelust	11
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/750, 24. veebruar 2017, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 673/2005, millega kehtestatakse täiendavad tollimaksud teatavatele Ameerika Ühendriikidest pärinevatele toodetele	12
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/751, 16. märts 2017, millega muudetakse delegeeritud määruseid (EL) 2015/2205, (EL) 2016/592 ja (EL) 2016/1178 seoses kliiringukohustuse jõustumise kuupäevaga börsiväliste tuletisinstrumentidega tegelevate teatavate vastaspoolte puhul ( 1 )	15
	*	Komisjoni määrus (EL) 2017/752, 28. aprill 2017, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta ( 1 )	18
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/753, 28. aprill 2017, millega pikendatakse toimeaine butüültsühalofopi heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	24
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/754, 28. aprill 2017, millega avatakse teatavatele Ecuadorist pärit põllumajandustoodetele ja töödeldud põllumajandustoodetele liidu tariifikvoodid ning sätestatakse nende haldamine	28
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/755, 28. aprill 2017, millega uuendatakse toimeaine mesosulfurooni heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	35
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/756, 28. aprill 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	40
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/757, 28. aprill 2017, milles käsitletakse riisi impordilitsentside väljaandmist rakendusmääruse (EL) nr 1273/2011 alusel 2017. aasta aprilli alaperioodiks avatud tariifikvootide raames	42
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2017/758, 25. aprill 2017, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni osaliste konverentsi kaheksandal kohtumisel võetav seisukoht seoses konventsiooni A, B ja C lisa muutmise ettepanekutega	45
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/759, 28. aprill 2017, lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo üksustele broneeringuinfo edastamisel kasutatavate ühiste protokollide ja andmevormingute kohta	48
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/760, 24. aprill 2017, iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2017. aastal (EKP/2017/11)	52
		SOOVITUSED
	*	Komisjoni soovitus (EL) 2017/761, 26. aprill 2017, Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta	56

	Parandused
*	Nõukogu 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1103 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime käsitlevates asjades) parandus ( ELT L 183, 8.7.2016 )	62
*	Nõukogu 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1104 (millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitlevates asjades) parandus ( ELT L 183, 8.7.2016 )	62

M	=	sõiduki mass kilogrammides (kg)
M0	=	1 766,4
a	=	0,093;“.