ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 83 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
60. Aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
OTSUSED
29.3.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 83/1 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/501,
12. juuni 2015,
Hidroelectrica S.A Romania kohaldatavate tariifide kohta järgmiste ettevõtete suhtes: S.C. ArcelorMittal Galați, S.C. Alro SA, S.C. Alpiq RomEnergie S.R.L., S.C. Alpiq RomIndustries S.R.L., S.C. Energy Financing Team Romania S.R.L. (EFT), S.C. Electrica S.A., S.C. Electromagnetica SA, S.C. Energy Holding S.R.L., S.C. EURO-PEC S.A., S.C. Luxten-Lighting Group S.A., S.C. Electrocarbon S.A. Slatina ja S.C. ELSID Titu S.A. – SA.33623 (2012/C), SA.33624 (2012/C), SA.33451 (2012/C) ja SA.33581 (2012/C)
(teatavaks tehtud numbri C(2015) 3919 all)
(Ainult rumeeniakeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
võttes arvesse otsuseid, millega komisjon algatas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse seoses abiga SA.33623 (2012/C, ex 11/NN); (1) SA. 33624 (2012/C, ex 2011/CP); (2) SA.33451 (2012/C, ex 2012/NN) (3) ja SA. 33581 (2012/C) (4),
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele ja võttes nende märkusi arvesse
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
28. jaanuaril 2011 ja 2. augustil 2011 laekus komisjonile kolm kaebust investeerimisfondilt S.C. FP Proprietatea S.A. (edaspidi „FP“ või „kaebuse esitaja“) seoses asjaoluga, et S.C. Hidroelectrica S.A. (edaspidi „Hidroelectrica“) müüb mitmele ostjale elektrit väidetavalt turutasemest madalama hinnaga. |
(2) |
25. aprillil 2012 teavitas komisjon Rumeeniat, et on otsustanud seoses väidetavate riigiabimeetmetega algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 (5) sätestatud menetluse; komisjoni järgmistele otsustele osutatakse edaspidi ühiselt kui algatamisotsustele:
|
(3) |
Menetluse algatamise otsused avaldati Euroopa Liidu Teatajas (6). Komisjon kutsus Rumeenia ametiasutusi ja huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi. |
(4) |
23. juulil 2012 esitasid Rumeenia ametiasutused komisjonile oma märkused algatamisotsuste kohta. |
(5) |
Komisjonile esitas märkusi 11 (7) huvitatud isikut, st:
|
(6) |
Rumeenia ametiasutused vastasid huvitatud isikute märkustele juhtumi SA.33624 kohta 15. jaanuaril 2013 ning juhtumite SA.33451 ja SA.33581 kohta 24. märtsil 2013. |
(7) |
Komisjon palus Rumeenia ametiasutustelt täiendavat teavet:
|
(8) |
Rumeenia ametiasutused esitasid lisateavet:
|
(9) |
11. märtsil 2014 saatis komisjon Energy Holdingile palve selgitada täiendavalt oma märkusi juhtumi SA.33451 (elektrikauplejad) kohta. Energy Holding vastas 8. mail 2014. |
(10) |
Komisjon sai huvitatud isikutelt veel märkusi:
|
2. VÄIDETAVATE ABIMEETMETE KIRJELDUS
(11) |
Käesolevas jaos kirjeldatakse lepingupooli (st Hidroelectrica ja väidetavad abisaajad) ning elektrimüügilepinguid seoses Rumeenia elektrituruga. |
2.1. Lepingupooled
2.1.1. Hidroelectrica
(12) |
Hidroelectrica asutati 2000. aastal, kui Rumeenia valitsus rajas neli sõltumatut täielikult riigi omandis olevat ettevõtet. Hidroelectrica suhtes kohaldatakse tavapärast äriühinguõigust. Selle osakapital kuulub majandus- ja kaubandusministeeriumi kaudu Rumeenia riigile (80,056 %) ja kaebuse esitajale (19,943 %). Rumeenia riik on esindatud osanike üldkoosolekutel ja nimetab Hidroelectrica nõukogu liikmeid. Tegelikult saavad Hidroelectrica nõukogu liikmed olla samal ajal ka riiklikel ametikohtadel (8). |
(13) |
Hidroelectrica on Rumeenia peamine elektritootja, kelle aastane tootmisvõimsus on tavapärasel hüdroloogilisel aastal 17,5 TWh. Hidroelectrica toodab elektrit tammide ja jõevoolu-hüdrojaamade abil. Siiski mõjutavad tootmist väga erinevad asjaolud, mis olenevad hüdroloogilistest tingimustest: 2004. aastal oli Hidroelectrica toodang 17,6 TWh, 2009. aastal aga 16,4 TWh ja 2010. aastal 21,3 TWh. 2013. aastal oli Hidroelectrica turuosa 28,24 %; seega edestas ettevõte Complexul Energetic Olteniat, kivisöel põhineva soojusenergia tootjat, kelle turuosa oli 20,83 %, ja 20,65 % turuosa omavat tuumaenergiatootjat Nuclearelectricat. Nii Complexul Energetic Oltenia kui ka Nuclearelectrica kuuluvad riigile. |
(14) |
Hidroelectrica kulustruktuuri iseloomustavad suured püsikulud (mis on seotud elektrijaamade tammide amortiseerumisega ning ehitustöödega ja korrapärase hooldusega) ja väikesed muutuvad tootmiskulud. Hüdroelekter on sageli väiksemate piirkuludega kui muud elektrienergiaallikad, eelkõige fossiilkütused. Selline kulustruktuur tuleneb asjaolust, et hüdroenergiapõhisel elektril ei ole tavajuhul märkimisväärseid kütusekulusid ega piirkulusid (9). Sellest järeldub, et müügipoliitika ja tootmise piirkulu ületavate kulude täielik katmine hüdroelektritootjate müüdava kogu toodangu lõikes oleneb suuresti iga tootja otsusest. Lisaks põhireeglile, et pikas perspektiivis peaks olema võimalik katta hüdroenergia (või muu energia) tootmise täielikud kulud, puuduvad normatiivsed majanduseeskirjad optimaalse hinna kindlaksmääramiseks üksnes konkreetse ostjate segmendi lühikese või keskmise tähtajaga kulude põhjal. Sellega välistatakse näiteks olukord, kus iga müüdud kWh peaks andma ühesuguse panuse püsikulude täielikku katmisse, olenemata igale ostjale müüdud toodangust. Kuna aga Hidroelectrica sõltub hüdroloogia tasemest ja kuna ta ei saa kohandada oma püsikulude baasi, esineb tema puhul üldiselt pikas perspektiivis teatav risk, mis tuleneb elektritoodangu ja seega ka ettevõtja tulude kontrollimatust volatiilsusest. Seega on Hidroelectrica puhul pikas perspektiivis tulude stabiilsuse ja prognoositavuse tagamiseks vaja saavutada toodangu stabiilsus. |
(15) |
2005. aastaks, kui enamik uuritavaid lepinguid oli sõlmitud, hõlmas Hidroelectrica strateegia hüdrorajatiste moderniseerimist ja uute ehitamist võimsusega 1,6 GW. Ajavahemiku 2005–2025 koguinvesteeringud olid hinnanguliselt 5,9 miljardit eurot. Moderniseerimisprogramm nõudis 800 miljonit eurot välisrahastamist. Hidroelectrica algatas maksejõuetusmenetluse 26. juunil 2012 (10) ja see lõpetati 26. juunil 2013 (11). 25. veebruaril 2014. aastal algatas Hidroelectrica taas maksejõuetusmenetluse. Pankrotihalduri koostatud maksejõuetuse aruande kohaselt oli Hidroelectrica maksejõuetus põhjustatud mitmest tegurist, nimelt kohustusest müüa oluline osa oma toodangust reguleeritud turul tootmiskuludest väiksema hinnaga, kohustusest osta suurtes kogustes kallimat elektrit teistelt riigi omandis olevatelt Rumeenia elektritootjatelt (ostetud elekter müüdi hiljem odavamalt edasi), müügilepingute portfellist, ülemäärasest investeerimisest, halvast juhtimisest ja kunstlikult suurendatud tööjõukuludest, mis kõik viisid olukorrani, kus Hidroelectrica ei suutnud oma võlausaldajatele võlgu tasuda (12). |
2.1.2. Väidetavad abisaajad
(16) |
Kliendid, kellega Hidroelectrica sõlmis vaatlusalused lepingud, on järgmised:
|
2.2. Lepingud
(17) |
Hidroelectrica sõlmis 14 lepingut elektrienergia tarnimiseks väidetavatele abisaajatele, nimelt ühe lepingu kõigi kaheksa elektrikauplejaga, välja arvatud Electrica, (13) Electrocarboni, Elsidi ja Alroga, ja kaks üheaastast lepingut ArcelorMittaliga. Nende lepingute põhijooni kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool põhjendustes 19–23. Põhjalikumad kirjeldused ja täpsemad üksikasjad on esitatud algatamisotsustes ja käesoleva otsuse I lisas. |
(18) |
Lepingute allkirjastamise kuupäev: üheksa lepingut kehtis juba 2007. aastal ehk ajal, kui Rumeenia ühines ELiga, ja viis lepingut allkirjastati pärast Rumeenia ühinemist ELiga (14). |
(19) |
Lepingute kestus: enamik lepinguid olid sõlmitud pikaks ajaks, vahemikus 5–10 aastat, st viis lepingut sõlmiti esialgu kümneks aastaks; (15) kaks lepingut sõlmiti esialgu seitsmeks aastaks; (16) ja kolm lepingut sõlmiti esialgu viieks aastaks, (17) millest kaht pikendati 2004. aastal veel viieks aastaks; (18) neli ülejäänud lepingut sõlmiti üheks aastaks (19) või lühemaks ajaks (20). |
(20) |
Lepingute praegune seis: praegu kehtib ainult üks, Alroga sõlmitud leping. Kõik teised lepingud i) lõpetas Hidroelectrica pankrotihaldur 2012. aasta maksejõuetusmenetluse käigus; ii) lõpetas ühekaupa kumbki lepingupool; (21) või iii) need aegusid (22). |
(21) |
Kohaldatavad lepinguhinnad: uuritavates lepingutes kehtestatud hinnad olid iga ostjaga läbi räägitud ad hoc hinnad ja mitte Hidroelectrica kohaldatava juba olemasoleva tariifitabeli alusel kindlaksmääratud hinnad, st kohaldatava tariifi allahindluste või juurdehindluste või tariifiastmena.
|
(22) |
Poolte õigus lõpetada leping ühepoolselt:
|
2.3. Rumeenia elektriturg
(23) |
Elektrienergiaga kauplemine Rumeenias sai vaadeldaval perioodil toimuda kahel turul: i) reguleeritud elektriturg, kus elektrienergiaga kaubeldakse reguleeritud tariifide ja tingimuste alusel, ning ii) konkurentsipõhine elektriturg, kus elektriga kaubeldakse vabalt, sealhulgas kaht peamist liiki lepingute alusel: tsentraliseeritud turul kaubeldavad kahepoolsed lepingud ja vabalt läbi räägitud kahepoolsed lepingud, niinimetatud otseläbirääkimistel sõlmitud lepingute turg. |
Reguleeritud elektriturg
(24) |
Reguleeritud turul toimuvad tehingud teostatakse ostu-müügi raamlepingute kaudu, mis sõlmitakse reguleeritud turul tegutsevate elektritootjate, sealhulgas Hidroelectrica ja viimasena vastutavate tarnijate vahel, millega tagatakse elektrienergia edastamine lõppkasutajale. Viimasena vastutavatel tarnijatel on kohustus tarnida elektrit vabatarbijatele, kes on: kas i) lõpptarbijad, kes ei kasutanud oma õigust valida endale tarnija ja osta elektrit konkurentsipõhiselt turult, või ii) kodutarbijad või muud kui kodutarbijad, kellel on alla 50 töötaja ja aastakäive alla 10 miljoni euro (28). Vabatarbijad ostavad elektrit reguleeritud tariifide alusel. |
(25) |
Rumeenia energiaturu reguleerimise amet (ANRE) kehtestab reguleeritud turgudel igal aastal eelnevalt elektritootjate hinnad ja tarnitavad kogused. Kooskõlas ANRE taotlusega on Hidroelectrica kohustatud tarnima hulgi elektrit edasimüüjatele, kes tarnivad jaetarbijatele elektrit reguleeritud turul. Hidroelectricale makstavad hulgihinnad kehtestab ANRE abikõlblike põhjendatud kulude pluss tulumäära alusel. Aastatel 2004–2010 olid Hidroelectricale makstud hulgihinnad järgmised (Rumeenia leud/MWh) (29):
|
Konkurentsipõhine elektriturg
(26) |
Alates 2005. aastast on Rumeenia elektriturg jaotunud viieks spetsiaalseks turuks, st:
|
(27) |
Tsentraliseeritud turge haldab OPCOM. OPCOM loodi 2001. aastal valitsuse otsusega nr 627/2000 kui piiratud vastutusega äriühing ja täielikult Transelectricale, põhivõrguettevõtjale kuuluv tütarettevõtja. ANRE antud litsentsi kohaselt määrati OPCOM Rumeenia elektri hulgimüügi platvormiks. OPCOM on Rumeenia ainus energiabörs, mis pakub raamistikku elektriga kauplemiseks ja mis täidab vahendaja rolli. |
(28) |
OPCOMil on viis suurt turusegmendi liiki: i) järgmise päeva turg; ii) päevasisene turg, mida OPCOM haldab alles alates 2011. aasta juulist; iii) tsentraliseeritud kahepoolsed turud, st avaliku enampakkumise tulemusel sõlmitud kahepoolsete lepingute tsentraliseeritud turg (OPCOM-PCCB), ja pidevate läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kahepoolsete lepingute tsentraliseeritud turg (PCCB-NC); iv) roheliste sertifikaatide tsentraliseeritud turg ja v) kasvuhoonegaaside heitelubadega kauplemise platvorm. Rohelised sertifikaadid ja kasvuhoonegaaside heiteload ei hõlma otseselt elektriga kauplemist ning seepärast neid edaspidi ei kirjeldata. OPCOMi tehinguid alustati alles 2005. aastal ning üksnes järgmise päeva ja OPCOM-PCCB-turgudel. |
(29) |
2007. aastal, kui Rumeenia ühines ELiga, kaubeldi elektriga peamiselt reguleeritud elektriturul (ligikaudu 29 TWh ehk umbes 55 % lõppnõudlusest). Konkurentsipõhisel elektriturul kaubeldi elektriga: i) OPCOM-PCCB-turul ja ii) järgmise päeva turul, mida mõlemat haldab OPCOM; lisaks iii) otseläbirääkimistel sõlmitud hulgi- ja jaemüügilepingute kohaselt, mis olid sageli pikaajalised; iv) tasakaalustavatel turgudel, kus ainus ostja on põhivõrk, ja viimaks v) eksporditurgudel (2007. aastal 3,3 TWh). Aastatel 2007–2010 müüdi elektrit nendel reguleerimata turgudel järgmiselt (30):
|
Hidroelectrica müük turusegmentide lõikes
(30) |
Keskmiselt oli Hidroelectrica aastane müük 2007.–2010. aastal 18,2 TWh ja turuosa 30,2 %, mille juures ta oli (ja on) Rumeenia peamine elektritootja. Alates 2003. aastast, koos turgude järkjärgulise avamisega elektriostjatele, kellel on õigus tarnijat valida, toimus Hidroelectrica müük ülekaalukalt otseläbirääkimistel sõlmitavate kahepoolsete lepingute kaudu. 2007. aastaks moodustas selline müük peaaegu kaks kolmandikku Hidroelectrica kogumüügist. Nagu allpool esitatud tabelis osutatud, oli Hidroelectrica müügi osatähtsus riigi kogumüügist ajavahemikul pärast Rumeenia ühinemist ELiga, aastatel 2007–2010, suhteliselt stabiilne: ligikaudu 19 % reguleeritud turusegmendist ja ligikaudu 1 % müügist teistele elektritootjatele. Vahepeal vähenes veidi osatähtsus tasakaalustaval turul, kahepoolsete lepingute ja eksporditurgudel, aga müügi osatähtsus OPCOMi hallatavates turusegmentides suurenes peaaegu tähtsusetust 2007. ja 2008. aastal kuni […] (31) %-ni 2010. aastal.
|
(31) |
Hidroelectrica lepingud elektrikauplejatega Electrocarbon, Elsid ja Alro sõlmiti otseläbirääkimistel sõlmitavate lepingute turul. Kaks elektritarnijate lepingut ArcelorMittaliga aastatest 2010 ja 2011 sõlmiti OPCOM-PCCB turul kõrgeima pakkumishinna põhimõttel. Kuigi uuritavate lepingute majanduslik ja õiguslik hindamine peaks peegeldama Rumeenia elektrituru laiemat tausta, on käesolevas otsuses käsitletavate Hidroelectrica lepingute puhul peamiselt asjakohased ja nendega seotud kaks selle turu segmenti:
|
OPCOM-PCCB
(32) |
OPCOM-PCCB turusegmendis korraldab OPCOM elektri ostu ja müügi avalikke enampakkumisi. Iga tarnija või tarbija müügi- või ostupakkumine esitatakse turukorraldajale. Igas pakkumises tuleb täpsustada järgmine: i) kas miinimumhind, mille juures pool müüb elektrit, või maksimumhind, mille juures ta ostab elektrit, ja ii) raamleping, mille kohaselt pakkumise teinud pool kavatseb elektrit tarnida/osta. Müügi- ja ostupakkumistes määratakse kindlaks tarnetingimused, sealhulgas ka elektrikoguse, kestuse (alates vähemalt ühest kuust kuni ühe aastani) ja kavandatava raamlepinguga seotud tingimused. Hinna puhul järgitakse parima hinnapakkumise põhimõtet. |
(33) |
Pärast algatamisotsuste avaldamist võttis komisjon vastu otsuse ELi toimimise lepingu artikli 102 kohaldamise kohta, leides, et OPCOMi hallatav energiabörs kujutab endast asjaomast teenuseturgu, kus OPCOM oli turgu valitsev ettevõtja ja mis oli otseläbirääkimistel sõlmitud lepingute turust eraldi (32). |
Otseläbirääkimistel sõlmitud lepingute turg
(34) |
Otseläbirääkimistel sõlmitud lepingute turg on vaba turg, mida ei reguleeri ANRE. Lepingupooled räägivad kahepoolselt läbi koguste, hindade ja muude lepingutingimuste üle. See annab pooltele müügilepingute tingimuste läbirääkimistel suure paindlikkuse. Need tingimused on konfidentsiaalsed. |
(35) |
21. veebruari 2014. aasta kirjaga palus komisjon Rumeenia ametiasutustel edastada talle andmeid ja teavet nende Rumeenia turgudel sõlmitud lepingute kohta, mida käesolevas otsuses ei käsitleta, mis on aga kestuse ja tarnitava elektri koguste poolest võrreldavad. Komisjoni taotlus hõlmas Rumeenia elektritarnijaid, nii riigi kui ka eraomanduses olevaid. 14. mail 2014. aastal esitasid Rumeenia ametiasutused taotletud andmed kõigi pikaajaliste lepingute kohta, mille olid sõlminud 150 GWh ületava aastase elektritarbimisega elektriostjad ja mis kehtisid ajavahemikku 2007–2013 (33) jääval ajahetkel. |
(36) |
Eelkõige esitasid Rumeenia ametiasutused asjaomased andmed 96 lepingu kohta, mis kehtisid aastatel 2007–2013. Rumeenia ametiasutused rõhutasid asjaolu, et komisjoni taotletud andmekogumine puudutas kõiki lepinguid, mis olid sõlmitud muude kui kodutarbijatega jaeturul konkurentsitingimustel ja vaadeldaval perioodil. Pakkumise poolel sõlmisid lepinguid peaaegu kõik Rumeenia turul tegutsevad olulised tarnijad, kas siis tuumaenergia või fossiilkütuste sektorite tootjad või kauplejad, kes olid ostnud elektrit hulgi edasimüümiseks jaeturul. Nõudluse poolel hõlmavad edastatud andmed selliste suuremate suhteliselt energiamahukate tegevusalade lepinguid nagu terase-, keemia-, tsemendi-, autotööstus ja bensiini ja gaasi tootmine ning kivi- ja pruunsöe kaevandamine (34). |
(37) |
Asjaomased ostjad sõlmisid teiste tarnijatega kahepoolsete läbirääkimiste alusel eriotstarbelisi pikaajalisi lepinguid, mis keskmiste kestuste ja koguste poolest olid sarnased uuritavate Hidroelectrica lepingutega. Hidroelectrica lepingute kohta esitatud andmetest nähtub, et hinnad muutusid igal aastal. Keskmiselt hõlmasid need menetlusest kõrvale jäetud pikaajalised lepingud 2007.–2010. aastal 11,1 TWh elektrit, samas kui kontrollitavad Hidroelectrica müügilepingud hõlmasid 10,5 TWh. Üldiselt olid viimati nimetatud Hidroelectrica lepingud 2007. aastal seotud 35 %-ga otseläbirääkimistel sõlmitud lepingute elektrikogusest, samas kui muud lepingud hõlmasid ligikaudu 41 % otseläbirääkimistel sõlmitud lepingute elektrikogusest. Ülejäänute (ligikaudu 24 %) puhul oli tegemist väiksemaid koguseid puudutavate lepingutega. Seega nähtub andmetest nende lepingute kohta, mis vastasid komisjoni nõutavatele võrreldavate ajavahemike ja koguste kriteeriumidele, et nendega hõlmatud kogus on suuresti sarnane kogumahuga, mida Hidroelectrica tarnis menetluses käsitletavate lepingute kohaselt. |
(38) |
Komisjonil puudub teave, mis osutaks, et Rumeenia esitatud andmetega hõlmatud lepingute sõlmimine oli seotud turutingimustele mittevastava äritegevusega või et seda oleksid mõjutanud seadusest tulenevad nõuded. Samamoodi rõhutas Rumeenia kontrollitavate Hidroelectrica lepingutega võrdlemise puhul, et analüüsist on välja jäetud jaemüügi tarnelepingud, mis põhinesid Hidroelectrica-poolsel hulgimüügil uurimisega hõlmatud pooltele (elektrikauplejad). Seega võib andmekogus sisalduvate lepingute puhul arvata, et need esindavad huvitatud ostjate ja huvitatud müüjate vahel kokkulepitud turutingimusi. |
3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE ALUSED
(39) |
Algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlusi selle kohta, kas lepingute kohased elektrienergia tarnimise hinnad olid turule vastavad ja kas need ei kujutanud endast riigiabi. |
(40) |
Komisjon võrdles elektrikauplejate Electrocarboni ja Elsidi lepingutes ettenähtud hindu ja neid hindu, mille juures kaubeldi elektrienergiaga OPCOM-PCCB turul, ja märkas, et hinnad, millega Hidroelectrica müüs elektrienergiat väidetavatele abisaajatele, olid kogu ajavahemiku 2007–2010 jooksul 10–70 % madalamad kui OPCOM-PCCB turu keskmised hinnad. |
(41) |
Alro lepingu puhul asus komisjon esialgu seisukohale, et Alro sai vastavalt ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2009 ja 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2011 põhjendamatu eelise elektrienergia madalamast soodsamast hinnast, kui võtta aluseks kummalgi ajavahemikul kasutatud hinna indekseerimise valemid. |
(42) |
Mis puudutab kahte lepingut ArcelorMittaliga, siis asus komisjon esialgu seisukohale, et 2009. ja 2010. aasta lepingute sõlmimisega elektrienergia tarnimiseks 2010. ja 2011. aastal müüs Hidroelectrica elektrienergiat madalamate hindadega, kui ta oleks saanud: i) võttes vastu ühe OPCOMi kaudu kättesaadavatest samal ajal hulgiturul olnud kõrgema hinnaga ostupakkumustest või ii) tehes OPCOMi kaudu oma müügipakkumuse hinnaga, mis olnuks tõenäoliselt kõrgem kui ArcelorMittali makstud hind. Komisjoni esialgse arvamuse kohaselt võisid kokkulepitud hinnad kujutada endast alusetut eelist ArcelorMittalile. |
(43) |
Komisjon jõudis esialgsele järeldusele, et kõnealused elektrienergia tariifid olid laadilt valikulised, sest neid kohaldati üksnes teatud äriühingute suhtes. Kuivõrd kõnealused äriühingud tegutsesid konkurentsile avatud elektri- ja tööstusturgudel, kus toimus liikmesriikidevaheline kaubandus, leidis komisjon, et mis tahes võimalik majanduslik eelis abisaajatele võib moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. |
(44) |
Lisaks jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et elektrienergia soodustariifid võivad hõlmata riigi vahendite ülekandmist ja olla seostatavad riigiga, sest Hidroelectrica oli Rumeenia riigi kontrolli all (80,06 % selle aktsiakapitalist kuulus Rumeeniale). Lisaks osutas komisjon ministri käskkirjale nr 445/2009, millega kohustati majandus-, kaubandus- ja ettevõtluskeskkonna ministeeriumi esindajaid ja riigi omandis olevate elektrienergiaettevõtjate nõukogude liikmeid tagama, et 31. märtsiks 2010. aastal tuleks osaga hulgiturule ettenähtud elektrienergiast kaubelda eranditult OPCOMi kaudu. Järelikult on põhjust arvata, et majandus-, kaubandus- ja ettevõtluskeskkonna ministeeriumi esindajatel on kontroll või vähemalt mõju riigi omandis olevate ettevõtjate, sealhulgas ka Hidroelectrica lepingute sõlmimise tavade üle. |
(45) |
Kui need lepingud oleksid hõlmanud riigiabi, oleks neid käsitatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamis- ja rakendamiskeelu kohustusi rikkuval viisil antud riigiabina. Samuti väljendas komisjon kahtlusi, kas selline abi oleks kooskõlas ELi toimimise lepinguga. |
(46) |
Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et elektrienergia soodustariifid võivad endast kujutada riigiabi, ja kutsus Rumeeniat oma kahtluste hajutamiseks üles esitama piisavalt teavet. |
4. RUMEENIA MÄRKUSED
(47) |
Rumeenia ametiasutused tegid tähelepanekuid üksnes selle algatamisotsuse kohta, mis puudutas elektrikauplejate ArcelorMittali ja Alro lepinguid, ning hoidusid tegemast mis tahes tähelepanekuid Electrocarboni ja Elsidi lepingute kohta. |
(48) |
Rumeenia ametiasutused on seisukohal, et lepingud ArcelorMittali ja Alroga ei hõlma riigiabi. Nad rõhutasid, et pankrotihaldur ei lõpetanud maksejõuetusmenetluse käigus lepingut Alroga, mis tõendab, et see oli kasumlik. |
(49) |
Mis puudutab lepinguid elektrikauplejatega, siis nende kohta ei esitanud Rumeenia ametiasutused olulisi väiteid. Nad kinnitasid, et mõned neist lepingutest võisid hõlmata riigiabi (lepingud Alpiq RomEnergie, Alpiq RomIndustriesi, EFT, Energy Holdingi ja Euro-Peciga), hoidusid väljendamast arvamust teatud lepingute kohta (lepingud Electricaga ja Luxten-Lightingiga) ning väitsid, et ühe lepingu puhul ei olnud tegemist riigiabiga (leping Electromagneticaga). Rumeenia ametiasutused ei esitanud oma tähelepanekute toetuseks üksikasjalikke selgitusi. |
(50) |
Mis puudutab võimalust lõpetada üksikuid lepinguid (ja eelkõige lepinguid elektrikauplejatega), siis selgitasid Rumeenia ametiasutused, et Rumeenia kaubandustavade puhul oleks mis tahes lepingupool saanud lepingu lõpetada, riskides sellega, et ta peab maksma pädeva kohtu kindlaksmääratud kahjutasu. Arvestades vaadeldavate lepingute omadusi, selgitasid Rumeenia ametiasutused, et need kahjutasud olnuksid ebatavaliselt suured. Lisaks võis lepingu lõpetamist sooviv pool seista silmitsi veel ühe riskiga, et pädev kohus võib niinimetatud presidendi korralduse alusel nõuda lepingu täitmist kuni vaidluse lahendamiseni, nagu juhtus Electrocarboni ja Elsidi puhul. |
(51) |
Lisaks selgitasid Rumeenia ametiasutused, et peamine erinevus ühelt poolt nende lepingute vahel, mille Hidroelectrica sõlmis tööstustarbijatega, ja teiselt poolt lepingute vahel, mille Hidroelectrica sõlmis elektrikauplejatega, seisneb lisakuludes, mille maksmist tööstustarbijate lepingute puhul nõuti (st T-komponendiga seotud maksed: transporditasu, süsteemitasu, võrgutasu ja ebabilansi tasu). |
5. KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED
(52) |
Kõik väidetavad abisaajad, välja arvatud Electrica, esitasid algatamisotsuste kohta tähelepanekuid, mis on kokkuvõtlikult esitatud punktis 5.1. |
(53) |
Lisaks esitas ka Alro konkurent, alumiiniumitootja, 5. oktoobril 2012. aastal algatamisotsuse kohta oma tähelepanekud. |
(54) |
6. septembril 2012. aastal esitas üks kodanik, kes ei soovinud oma nime avaldada, tähelepanekuid algatamisotsuste kohta seoses Alro ja elektrikauplejatega. |
5.1. Väidetavate abisaajate märkused
(55) |
Väidetavate abisaajate märkused on sarnased ja neis osutatakse järgmisele: i) komisjonil puudub pädevus hinnata nii lepinguid, (35) mis on sõlmitud enne Rumeenia ühinemist ELiga, kui ka nende lepingute edaspidiseid lisasid; (36) ii) lepinguhindade võrdlemiseks puudub asjakohaste turuhindadega võrdlusalus; iii) Hidroelectrica on käitunud turumajanduse tingimustes tegutseva müüjana ega ole andnud väidetavatele abisaajatele mingeid majanduslikke eeliseid; iv) puudub seostatavus riigiga ja riigi ressursse ei ole üle kantud; v) ei ole esinenud konkurentsi moonutamist; vi) puudub valikulisus; vii) muudatused ei ole olnud eraldatavad esialgsest lepingust; ja viii) Hidroelectrica kuulutas end maksejõuetuks, et hoiduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. |
5.1.1. Komisjonil puudub pädevus hinnata lepinguid ja nende edaspidiseid lisasid
(56) |
Huvitatud isikud väidavad, et komisjonil ei ole pädevust vaadata läbi väidetavaid riigiabimeetmeid, mida rakendati enne Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga (EL) 2007. aastal. Sama kehtib nende arvates ka lepingute lisade kohta, mis allkirjastati enne 2007. aastat, kuna lisad ei olnud esialgsetest lepingutest eraldatavad. Lisadega lihtsalt rakendati lepingulisi eeskirju edaspidiste tarnete puhul, mis olid algselt lepingutega kindlaks määratud. |
(57) |
Huvitatud isikute sõnul ei olnud lepingutest tulenevad väidetavad riigiabimeetmed pärast Rumeenia ühinemist ELiga enam asjakohased, sest lepingud olid sõlmitud enne 2007. aastat; samuti allkirjastati enne 2007. aastat hinna indekseerimise süsteemi täpsed parameetrid (37). |
(58) |
Lisaks tuleks huvitatud isikute arvates isegi juhul, kui tõestataks, et lepingud hõlmasid riigiabi, vaadelda seda olemasoleva ja mitte uue abina, arvestades, et kõik olemasoleva riigiabi andmise tingimused olid nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (38) kohaselt täidetud. Eelkõige ei vastanud väidetav riigiabimeede selle kehtestamise ajal riigiabiks liigitamise tingimustele; see muutus riigiabiks alles hiljem ja turukeskkonna muutuste tõttu; ning viimaks ei ole väidetavat riigiabimeedet pärast selle kehtestamist oluliselt muudetud. Sellest tulenevalt väidavad huvitatud isikud, et komisjon ei saa väidetavat riigiabi uurida riigiabi käsitleva uue korra alusel ega saa liikmesriikidelt tagasiulatuvalt nõuda abi tagastamist. |
(59) |
Samuti väitsid huvitatud isikud, et kohtupraktika kohaselt on asjakohane aeg mis tahes tehingu hindamiseks turutingimustes tegutseva müüja/ettevõtja põhimõtte alusel aeg, mil tehing tehti. Seega tuleks enne 2007. aastat tehtud tehingute puhul küsida, et kui nende tegemise ajal oleksid kehtinud riigiabi eeskirjad, siis kas nende puhul oleks olnud tegemist riigiabiga. Sama põhimõtet tulnuks kohaldada ka majandusliku kasu hindamise ajal, st lepingute sõlmimise hetkel. Huvitatud isikud väitsid eelkõige, et Rumeenia (39) elektriturul ei esinenud ei õiguslikke ega majanduslikke muutusi, millega saaks põhjendada 2007. aasta seadmist majandusliku eelise hindamisel võrdluspunktiks: Rumeenia energiaturud hakkasid kujunema enne 2004. aastat; Rumeenia hulgiturg avati 2000. aasta septembris. |
5.1.2. Puudub asjakohane hinna võrdlusalus
5.1.2.1.
(60) |
Kõik algatamisotsuse kohta märkusi esitanud väidetavad abisaajad kinnitasid, et lepingutes kindlaksmääratud hindade võrdlemiseks puudub asjakohane ja kehtiv hindade võrdlusalus. Huvitatud isikud (väidetavad abisaajad) väitsid, et OPCOM-PCCB hinnad ei ole asjakohane hindade võrdlusalus järgmistel põhjustel:
|
(61) |
Üks huvitatud isik (41) väitis, et OPCOM-PCCB ei olnud lepingutes ettenähtud hindade puhul ei esindav ega asjakohane võrdlusalus, kuna komisjoni hinnataval ajavahemikul müüdi OPCOM-PCCB-platvormil üksnes väike osa Rumeenia elektriturul kättesaadavast elektrienergia koguhulgast (st vahemikus 2 % kogu riigisisesest tarbimisest aastal 2006 kuni 14,62 %-ni aastal 2012). |
(62) |
Lisaks väitsid teised huvitatud isikud, (42) et nõuetekohase turuhindade võrdlusaluse oleks saanud leida ja välja töötada üksnes põhialustele tugineva mudeli abil, võttes aluseks i) sarnased asjaolud ja tingimused, ii) kaasnevad ootused ja iii) sama ajavahemiku, mis on hõlmatud ka käesoleva otsusega. |
(63) |
Viimaks väitis üks huvitatud isik, (43) et Rumeenia keerulisel ja spetsiifilisel elektriturul ei leidu kehtivat hindade võrdlusalust, mis oleks lepingutes ettenähtud hindade puhul asjakohane. |
5.1.2.2.
(64) |
Eeldus, et kui Hidroelectrica oleks võtnud vastu ühe OPCOM-PCCB kauplejate samal ajal saada olnud pakkumustest, oleks ta saanud kõrgemat hinda kui ArcelorMittali kahe lepinguga saadud hind, ei olnud ArcelorMittali väitel realistlik, sest Rumeenia elektriturgu iseloomustas liigvõimsus. |
(65) |
Veel väitis ArcelorMittal, et liigvõimsusega turul pidi Hidroelectrica arvestama riskiga, et kui ta oleks elektrit kauplejatele müünud, ei oleks need pruukinud suuta seda turule viia või oleksid pidanud selle kahjumiga edasi müüma. Samuti väitis ta, et kauplejad tegid neid ostupakkumusi OPCOMi kaudu ilmse kavatsusega müüa elektrienergia kõrgema hinnaga edasi ArcelorMittalile. |
(66) |
Veel väitis ArcelorMittal, et kahes Hidroelectricaga sõlmitud lepingus määratud hinna ja kauplejate pakkumuste hindade võrdlemine oleks olnud sobiv üksnes juhul, kui:
|
(67) |
Samuti väidab ArcelorMittal, et 2009. ja 2010. aasta lepinguid ei saa OPCOMi hindadega võrrelda, sest OPCOM ei toiminud sel ajal veel tavapäraselt. Ta arvab, et ANRE avaldatud suurte kahepoolsete tehingute keskmine hind on esindavam. |
5.1.3. Hidroelectrica käitus turumajanduse tingimustes tegutseva müüjana ega ole andnud väidetavatele abisaajatele mingeid rahalisi eeliseid.
(68) |
Enamik huvitatud isikuid väitis, et lepingute sõlmimisel käitus Hidroelectrica turumajanduse tingimustes tegutseva müüjana ja seega ei ole nad saanud mingit rahalist eelist: i) lepingute üle räägiti läbi ja need sõlmiti turutingimustel; ii) Hidroelectrica sai tänu lepingute sõlmimisele kasu sissetulekuga seonduvast kindlustundest; iii) lepingutega tagati Hidroelectrica elektritoodangust suure koguse müük; iv) lepingutega tagati see, et Hidroelectrica oli kaitstud alternatiivse müügiga või muudel turgudel müügiga seotud mis tahes hinnalanguste eest; v) lepingutes kokkulepitud hinna puhul võetakse arvesse ostja riske ja talle kehtestatud kohustusi ning lepingutingimused räägiti läbi peamiselt Hidroelectrica huvidele vastavalt; vi) Hidroelectricalt ostetud elektri lepinguhinnad olid püsivalt 80–100 % kõrgemad kui hinnad, millega Hidroelectrica müüs elektrit reguleeritud turul, ja vii) lepingud olid nende allkirjastamise kuupäeval Hidroelectricale parim alternatiiv. |
(69) |
Lisaks väitsid huvitatud isikud, et komisjon oleks pidanud vaatama Hidroelectrica rahalist olukorda lepingute sõlmimise kuupäeval, arvestades et kohtupraktika (44) kohaselt ei pruugi komisjoni hinnangus sugugi olla arvesse võetud teavet, mis lepingute allkirjastamise ajal ei olnud kättesaadav, ning ettenägematuid arenguid. |
(70) |
Alro väitis, et iga hilisem muudatus tema lepingus Hidroelectricaga oli järgmistel põhjustel alati Hidroelectrica kasuks: i) kehtestati hinna indekseerimise klausel, milles võeti arvesse Hidroelectrica enda kulusid; ii) 2007. aasta juunis, ajal kui Rumeenia leu tugevnes USA dollari suhtes, muudeti vääring dollaritest leudeks, mis võimaldas Hidroelectrical saada 40 % kõrgemat hinda ja vabaneda valuutariskidest; iii) 2010. aastal võeti kasutusele LME-valem, mis tõi kaasa järsu hinnatõusu. |
(71) |
Toetamaks oma väidet, et leping Hidroelectricaga ei hõlmanud riigiabi, esitas Alro lisaks ka Brattle Groupi ja Nera tehtud põhjalikud ja ulatuslikud majandusuuringud. Brattle Groupi 2005. aasta uuringu kohaselt oli Alro lepingu hinnanguline nüüdispuhasväärtus (NPV) (393,09 miljonit eurot) suurem, kui oleks tulenenud vastupidisest müügistsenaariumist (355 miljonit eurot), võttes aluseks eelduse, et turul toimib ideaalne konkurents. Brattle Group esitas sarnased hinnangud ka 2007. aasta kohta ning tulemused olid 2005. aasta tulemustega sarnased: Alro 2007. aasta lepingu nüüdispuhasväärtus 348 miljonit eurot oli suurem kui vastupidise stsenaariumi nüüdispuhasväärtus 300 miljonit eurot. |
(72) |
Samuti esitas Alro Brattle Groupi ja Nera uuringud ja aruanded, toetamaks oma väidet, et tema ja Hidroelectrica vahelise lepingu kaudu ei antud ebaseaduslikku abi. |
(73) |
Elektrikaupleja Energy Holding esitas sõltumatu konsultatsioonifirma KPMG koostatud majandusanalüüsi, hinnamudelite simulatsioonid ning hinnaaruanded, toetamaks oma väidet, et ebaseaduslikku abi ei antud. KPMG kinnitas, et leping Energy Holdingiga oli i) sel ajal Hidroelectrica jaoks parim alternatiiv ja ii) see tõi Hidroelektrikale rohkem tulu või vähendas selle riske, võrreldes paremuselt järgmise alternatiiviga. KPMG analüüsi aluseks oli absoluutne ja suhteline väärtusanalüüs, mitte mis tahes muu lepingu väärtuse hindamise meetod (nt piirkasumlikkuse analüüs, sisemise tulumäära analüüsi lühivariant). Selles osutati kahele väärtuse hindamise perioodile (st 2004–2013 ja 2010–2018) ning kajastati 2004. aastal Hidroelectricaga sõlmitud lepingu tingimusi ja 2009. aastal, lepingu pikendamise ajal läbi räägitud tingimusi. Sama analüüsi laiendas KPMG hiljem 1. jaanuaril 2007. Tema järeldus oli sama kui eespool kirjeldatud, nii absoluutse kui ka suhtelise väärtusanalüüsi puhul. |
5.1.4. Puudub seostatavus riigiga ja riigi ressursse ei ole üle kantud
(74) |
Peaaegu kõik huvitatud isikud (45) väitsid, et nende lepinguid Hidroelectricaga ei saa seostada riigiga, sest vastavalt Hidroelectrica põhikirjale delegeeris nõukogu oma täitevvolitused tegevjuhile. Seega väideti, et nõukogu liikmed ei osalenud Hidroelectrica igapäevategevuses, sealhulgas läbirääkimistes lepingute üle. |
(75) |
Ühe huvitatud isiku (46) sõnul lasub riigiga seostatavuse tõendamise koormis komisjonil. See huvitatud isik väitis, et järeldus, nagu saaks meedet seostada riigiga pelgalt seepärast, et riigil oli Hidroelectricas enamusosalus, ei ole piisav. Lisaks väitis ta, et komisjon on jõudnud sellele järeldusele üksnes „vihjete“ ja oletuste, mitte aga konkreetsete tõsiasjade põhjal, mis on aga kohtupraktika nõuetega vastuolus. Huvitatud isik ütles, et selle järelduse toetamiseks on vaja konkreetseid tõendeid, nagu dokumendid, tegelikud asjaolud ja konkreetsed toimingud riigi nimel. |
(76) |
Teised huvitatud isikud (47) väitsid, et riigi ressursse ei ole üle kantud. Eelkõige väitsid nad, et riigi kontrolli all oleva äriühingu pakutud väidetavalt madalamad hinnad ei ole riigi ressursside olemasolule viitamiseks piisav tegur. Samuti väitsid nad, et Rumeenia riigi sekkumine nende ressursside kasutamisse oleks tulnud konkreetselt kindlaks teha. Lisaks rõhutasid huvitatud isikud, et vastavalt Hidroelectrica põhikirjale kuulus lepingute sõlmimine peadirektori ainupädevusse, mitte nõukogu pädevusse, ja seega ei osalenud riik Hidroelectrica lepinguid puudutavates otsustusprotsessides. |
5.1.5. Konkurentsimoonutusi ei ole
(77) |
Mõned huvitatud isikud (48) väitsid, et nende lepingutest Hidroelectricaga ei tulene ei võimalikke ega tegelikke konkurentsimoonutusi ning seda järgmistel põhjustel: i) ei ole välja selgitatud asjaomast turgu, kus antud riigiabi tugevdas äriühingu seisundit ELi-sisese kaubanduse puhul, võrreldes muude äriühingutega, ja ii) Rumeenia elektriturg ei ole kontsentreerunud, nagu nähtub Herfindahl-Hirschmani kontsentratsiooniindeksist (HHI). |
5.1.6. Puudub selektiivsus
(78) |
Mõned huvitatud isikud (49) väitsid, et nende lepingutest Hidroelectricaga ei tulene selektiivsust, sest samasugused või sarnased lepingud sõlmiti ka teiste kauplejatega (elektrikauplejate puhul) või need olid turul teistele pooltele kättesaavad (muudele kui kauplejad). |
5.1.7. Muudatused ei ole esialgsest lepingust eraldatavad
(79) |
Electrocarbon ja Elsid väitsid, et lepingute muudatused ei seisnud lepingutest eraldi. Samuti arvasid nad, et ka olukorras, kus neid muudatusi oleks käsitletud eraldi kohustustena, oleksid need hinnamuudatused siiski vastanud turumajanduse tingimustes tegutseva müüja põhimõttele ning seepärast ei hõlmanud need riigiabi. |
5.1.8. Ainus põhjus, miks Hidroelectrica kuulutas end maksejõuetuks, oli eesmärk hoiduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest
(80) |
Mõned elektrikauplejad (50) väitsid, et ainus põhjus, miks Hidroelectrica kuulutas end maksejõuetuks, oli lõpetada oma lepingulised kohustused. Nad väitsid, et kuigi Hidroelectrica kasutas eelnevalt täielikult ära kõik lepingust tulenevad eelised, ei olnud ta enam valmis võetud kohustusi täitma, ning seega tundus, et enda maksejõuetuks kuulutamine oli tee lepingutest pääsemiseks. |
5.2. Muude huvitatud isikute märkused
(81) |
Komisjon sai Alro algatamisotsuse kohta märkusi ka muudelt isikutelt kui väidetavad abisaajad: i) märkused ühelt Alro konkurendilt ja ii) märkused tundmatuks jääda soovinud isikult (kodanikult). |
5.2.1. Alro ühe konkurendi esitatud märkused
(82) |
Üks Alro konkurent väitis, et alumiiniumitehaste elektritarnelepingute puhul ei ole asjakohane hinna võrdlusalus ei energiabörsi hinnad ega hetketuru hinnad. Alro konkurendi sõnul peavad alumiiniumitehased tuginema peamiselt pikaajalistele ja suhteliselt ennustatavatele elektritarnelepingutele, et nad ei peaks jätkusuutmatult kõrgete elektrikulude tõttu tööd peatama ja et vältida mis tahes võimalikku riski, et nad peavad elektrihindade ja elektrienergia tootja kasumi tõttu tehase sulgema. |
(83) |
Samuti väitis Alro konkurent, et kui võrrelda pikaajaliste elektritarnelepingute tariife elektrienergiabörsi ja/või hetketurgude ja/või muude tegevusalade tariifidega, võis turg olla tegelikult moonutatud ja loodud võis olla halb pretsedent, mis tähendab märkimisväärset riski mitte üksnes Alrole ja/või tema konkurentidele, vaid ka kogu Euroopa turule. |
(84) |
Lisaks väitis Alro konkurent, et mõju konkurentsile tulnuks hinnata võrdluses hindadega, mida alumiiniumitehased maksid elektri eest kui mitte kogu maailmas, siis vähemalt Euroopas. Kuna elektrikulud moodustasid enam kui kolmandiku alumiiniumitootmise kogukuludest ja arvestades, et alumiiniumitootjad ostsid elektrit riigisiseselt turult ja hiljem osalesid ülemaailmses konkurentsis, oleks asjakohane hinnang nõudnud kogu maailma alumiiniumitootjate makstud elektrihindadel põhinevat hinnangut. Sellest tulenevalt väitis Alro konkurent, et võimaliku konkurentsimoonutuse nõuetekohaseks hindamiseks oleks komisjon pidanud kontrollima, kas väidetav riigiabi oli Alro puhul vähendanud tootmiskulusid nii, et need olid väiksemad kui konkurentidel, ja seega andnud Alrole eelise, arvestades tema Euroopa ja/või ülemaailmsete konkurentide tariife. |
(85) |
Veel väitis Alro konkurent, et kuna puudus asjakohane teave võrreldava turuhinna kindlaksmääramiseks, „oleksid sobiva hinnakujundusmeetodina olnud vastuvõetavad ka hindade võrdlemine kuludega ja mõistlik kasumimarginaal“. Sama loogikat oleks võinud kohaldada ka „otsuse suhtes pakkuda LME-hindade alusel indekseeritud hindu“. Samuti väitis ta, et alumiiniumitehaste ainulaadsete omaduste ja kliendiprofiili tõttu oleksid energiabörsi hindadest madalamad hinnad, kulupõhine hinnakujundus ja LME alusel indekseeritud hinnakujundus olnud objektiivselt põhjendatud. |
5.2.2. Kodaniku esitatud märkused
(86) |
Kodanik väitis, et Alro ostis Hidroelectricalt elektrit soodushinnaga, st turuhinnast (nagu OPCOMi ja ANRE hinnad) väiksema hinnaga. Lisaks väitis kodanik, et Alro lepinguhinna kohandamine LME-valemil põhineva indekseerimismehhanismi abil oli turu teiste elektrienergia ostjate suhtes diskrimineeriv hinnakujundusmehhanism. |
(87) |
Komisjon sai samalt kodanikult elektrikauplejate lepingute kohta märkusi, et need lepingud hõlmasid riigiabi. Tõendeid selle väite toetuseks ta ei esitanud. |
6. RUMEENIA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED KOLMANDATE ISIKUTE TÄHELEPANEKUTE KOHTA
(88) |
Rumeenia ametiasutused vastasid huvitatud isikute tehtud tähelepanekutele. Eelkõige jäid Rumeenia ametiasutused kindlaks oma 2012. aasta juulis väljendatud arvamusele Hidroelectrica ja elektrikauplejate vahel sõlmitud lepingute kohta ja selgitasid, et need lepingud ei olnud tavapäraselt kindlad ja pikaajalised vähemalt kahel põhjusel: i) ostja sai mis tahes lepingu ühepoolselt lõpetada 30päevase etteteatamisega, ilma et ta oleks pidanud maksma asjakohast hüvitist, samas kui Hidroelectrica ei saanud seda teha, ja ii) ostjale tunnis tarnitav elektrienergia kogus võis varieeruda (ja varieerus) vastavalt ostjate äranägemisele. |
(89) |
Lisaks väitsid Rumeenia ametiasutused, et pärast lepingute sõlmimist või neisse muudatuste tegemist oli ostjatel õigus (mida nad ka kasutasid) suurendada või vähendada vajalikku elektrikogust, teatades sellest ette isegi vaid päev enne tarnimist, mis on iseloomulik hetketehingutele. |
(90) |
Mis puudutab lepinguid Electrocarboni ja Elsidiga, siis hoidusid Rumeenia ametiasutused arvamust avaldamast. Selle põhjusena lisasid Rumeenia ametiasutused, et nad ei teadnud, kas Electrocarbon ja Elsid tegelesid ka elektri hulgimüügiga. |
(91) |
Rumeenia ametiasutused esitasid Alro ja ArcelorMittali tehtud tähelepanekute kohta hästi põhjendatud ja üksikasjalikud märkused, milles toetasid nende järeldust, et nende lepingud ei hõlmanud riigiabi. Eelkõige selgitasid Rumeenia ametiasutused, et riik ei olnud oma esindajatele Hidroelectrica nõukogus andnud mingeid juhiseid ja Rumeenia äriühinguõigusega kohustatakse nõukogu liikmeid tegutsema äriühingu huvides ning mitte neid ametisse nimetanud osanike huvides. |
(92) |
Rumeenia ametiasutused väidavad, et Alrole tarniti Hidroelectrica enda toodetud elektrit ja et seepärast tuleb kasumlikkust mõõta üksnes Hidroelectrica enese tootmiskuludega võrreldes. Rumeenia ametiasutused selgitasid veel, et ArcelorMittal on Alro järel Rumeenia suuruselt teine elektritarbija, ning nende väitel kehtib nii elektri kui ka mis tahes muu toodangu kohta järgmine: mida suurem on ostetav kogus, seda madalamad on lepinguhinnad. |
(93) |
Lisaks kinnitasid Rumeenia ametiasutused ArcelorMittali tehtud tähelepanekuid, et ANRE teatatud keskmine hind, mida maksid suurema nõudlusega tööstustarbijad kui 150 000 MWh aastas, oli üksnes 11 Rumeenia leud kõrgem kui hind, mida ArcelorMittal maksis 2010. aastal. Ametiasutused selgitasid seda erinevust järgmiste väidetega: i) sellise lineaarse profiiliga tarnimine võimaldab tarnijal oma tootmiskulusid optimeerida; ii) hoolduskulud on märgatavalt vähenenud; iii) ootamatute katkestuste arv ja ka kestus on vähenenud, ja iv) märgatavalt on vähenenud elektrituru ebabilanss, kusjuures see tegur kajastub ka elektrienergia hankimiskulude vähenemises. |
(94) |
Alro konkurendi tähelepanekute puhul nõustusid Rumeenia ametiasutused täielikult tema seisukohaga ja kinnitasid tema arvamust, mille kohaselt konkureerib Euroopa alumiiniumitootja mis tahes alumiiniumitootjaga maailmas. Lisaks väitsid Rumeenia ametiasutused, et leping Alroga ei moonutanud konkurentsi ülemaailmsel alumiiniumiturul. |
(95) |
Lisaks väitsid Rumeenia ametiasutused, et rahalisest vaatenurgast oleks iga ratsionaalne elektritootja pakkunud alumiiniumitootjale OPCOM-PCCB turu või hetketuru tariifidest paremat tariifi, arvestades alumiiniumitootjate eripärasid. Samuti selgitasid nad, et hetketuru hind ei oleks tööstustarbijaga sõlmitud pikaajalise lepingu puhul olnud õige võrdlusalus. Soodsate maksetingimustega ja suuri, ennustatava tarbimisvahemikuga elektrikoguseid hõlmavate kahepoolsete lepingute puhul pidid hinnad olema palju madalamad kui hetketuru elektrihinnad. |
(96) |
Kodaniku tehtud tähelepanekute kohta ütlesid Rumeenia ametiasutused, et need on põhjendamatud. Mis puutub kodaniku väitesse, et Alrole võimaldatud hinnad olid madalamad kui Rumeenia teiste samaväärsete tehingute puhul, siis selgitasid Rumeenia ametiasutused, et kodanik oli jätnud täielikult arvesse võtmata hinnakõikumised, mis tulenevad igale tehingule iseloomulikest elementidest (st suured kindla tarbimisvahemikuga elektrienergia kogused, ennustatavuse kõrge tase ning müüja rahalised soodustingimused). |
(97) |
Mis puudutab teist kodaniku esitatud väidet, et Alrole antud võimalus kohandada hindu vastavalt LME-valemile oli teiste elektriturul osalejate suhtes diskrimineeriv, siis väitsid Rumeenia ametiasutused järgmist: i) kuni Hidroelectrica teenis asjaomasest lepingust kasumit, oli see toimimisviis Rumeenia õigusaktide kohaselt lubatud, ja ii) leping oli teatud partnerlusvorm müüja ja ostja vahel, kes jagasid alumiiniumi müügist saadud kasumit. |
7. HINDAMINE
7.1. Riigiabi olemasolu
(98) |
ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Selleks et meede kujutaks endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab ta vastama kõigile neile kriteeriumidele. |
(99) |
Seega on vaja hinnata, kas pärast Rumeenia ühinemist ELiga anti uuritavate lepingute kaudu Hidroelectrica müüdava elektrienergia ostjatele, st Alpiq RomEnergiele, Alpiq RomIndustriesile, EFT-le, Electricale, Electromagneticale, Energy Holdingile, EURO-PECile, Luxten-Lightingile, Alrole, ArcelorMittalile, Electrocarbonile ja Elsidile, riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(100) |
See oleks nii üksnes juhul, kui muude ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamise tingimuste seas oleks vaatlusaluste lepingutega soositud teatud ostjaid ja antud neile turutingimustele mittevastav majanduslik eelis, ning sel juhul üksnes siis, kui lepingutest ja nende edaspidistest muudatustest tulenenud eelist saab seostada mitte ainult Rumeenia riigi ressurssidega, vaid ka Rumeenia riigi tegude, juhiste või otsustava mõjuga, vastandina Hidroelectrica sõltumatutele äriotsustele. |
(101) |
Vastavalt Budapesti Erömü (51) kohtuasjas tehtud otsusele tuleks enne ühinemist kasutusele võetud ja pärast ühinemist kehtivaid riigiabimeetmeid käsitada kas olemasoleva abina või ühinemisjärgse uue riigiabina. Olemasoleva abina käsitamiseks tuleks need meetmed sõnaselgelt loetleda liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise aktis; käesoleval juhul Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liiduga ühinemise lepingu (ühinemisleping) V lisas (52). Lepinguid ei olnud ühinemislepingu V lisas sõnaselgelt loetletud. Arvestades et lepingud kehtisid pärast ühinemiskuupäeva jätkuvalt, saab neid käsitada üksnes uutena ning seega tuleb neid osutatud kohtupraktikat silmas pidades hinnata ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 nelja tingimuse alusel alates ühinemiskuupäevast (1. jaanuar 2007). Seega pidanuks komisjon hindama lepinguid võimalike uute abimeetmetena alates Rumeenia ühinemisest 1. jaanuaril 2007. aastal. Selle hindamise aluseks ei saa võtta asjaolusid, mis valitsesid turul nende lepingute sõlmimise ajal (vt põhjendus 19), eelkõige kui eesmärk on otsustada selle üle, kas kõnealused lepingud vastasid nende sõlmimise ajal turuhindadele. Seega neid asjaolusid edaspidi ei hinnata. |
7.2. Võimaliku turutingimustele mittevastava majandusliku eelise hindamine
(102) |
Et selgitada välja, kas hinnad ja tingimused, millega Hidroelectrica tarnis väidetavatele abisaajatele elektrienergiat, ei oleks Rumeenia turul alates 2007. aastast muul juhul kättesaadavad, peab komisjon esmalt leidma asjakohase võrdlusaluse, mis peegeldaks turuhinda, mis oli kättesaadav i) ajavahemikul, mil need lepingud pärast Rumeenia ELiga ühinemist kehtisid, ja ii) ajavahemikul, mille kohta komisjon alustas lepingutega seoses ametlikku menetlust. |
7.2.1. Turutingimustele mittevastav majanduslik eelis
(103) |
Et hinnata, kas majanduslik eelis anti või mitte, võtab komisjon võrdluspunktiks Hidroelectricaga samade või sarnaste kohustustega turuosalise, kellel olid samad võimalused ning samad õiguslikud ja majanduslikud tingimused, mis valitsesid Rumeenias vaatlusalusel ajavahemikul, arvestades turuosalisega seotud piiranguid ja kaubanduseesmärke (53). Riigiabi olemasolu välistamiseks peab riigi kontrolli all olev ettevõte oma toodangu müümisel käituma nagu turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja ning püüdma maksimeerida tulusid või minimeerida kahjumit. Teisisõnu tuleb selleks, et hinnata võimaliku alusetu majandusliku eelise olemasolu riigi omandis oleva tarnija tarnelepingus, otsustada, millises ulatuses oleks erasektori tarnija toiminud sarnases olukorras samamoodi. |
(104) |
Samamoodi, kuigi hinnaerinevused riigi kehtestatud elektritariifide ja kõrgemate vaba turu hindade vahel võivad esmasel vaatlusel osutada riigiabi olemasolule, võib objektiivsetel põhjustel ka järeldada, et uuritavate lepingute madalam hinnatase ei anna elektrienergia ostjatele turutingimustele mittevastavat majanduslikku eelist (54). Viimaks võib komisjon, uurides riigiabi võimalikkust, mis väljendus turutingimustest paremate elektrihindadena keerulise olukorraga elektriturgudel, õiguspäraselt tugineda erimeetoditele või majandusmudelitele, et määrata kindlaks, millises ulatuses erinevad lepinguhinnad turuhindadest (55). |
(105) |
Tegelikult kohandati lepingute puhul hinda kas igal aastal kõrgemaks kui lepingus ette nähtud või mitmete lepingute puhul kehtestati hind igal aastal, välja arvatud Alro puhul, kelle tegelik aastahind saadi tulemuseks lepingulise indekseerimisvalemi alusel. Seepärast tuleb majandusliku eelise olemasolu või puudumist hinnata uurimisega hõlmatud iga aasta puhul alates 1. jaanuarist 2007. |
— Lepingud elektrikauplejatega, elektrooditootjate ja Alroga
(106) |
Nagu põhjendustes 24–35 kirjeldatud, uuris komisjon mitut Rumeenia 2007.–2010. aasta turusegmenti. Et sarnast sarnasega võrrelda, on uuritava ajavahemiku lepingutes ettenähtud hindade puhul asjakohane uurida lähimaid ja kõige asjakohasemaid võrreldavaid ettevõtjaid. |
(107) |
Hästi toimivatel, piisavalt likviidsetel ja selliste instrumentidega elektriturgudel, mis võimaldavad prognoosida tulevaste tarnete hindu, on heaks näitajaks hetkehinnad või turuhindade ühtlustamine, ning neid saab konkreetsete lepingute hinnatasemete hindamisel kasutada võrdlusalustena. Praegusel juhul aga, arvestades suhteliselt suurt osa nõudlusest, mida 2007. aastal täideti Rumeenias ikka veel reguleeritud tariifide alusel, OPCOMi kauplemisplatvormide piiratud likviidsust aastatel 2007–2010, elektrikoguseid, mis olid hõlmatud uuritavate lepingutega, OPCOMi hallatava energiabörsi kui asjakohase monopolidevastase turu loomist, mille puhul on võimalik turgu valitseva seisundi kuritarvitamine (põhjendused 30–31 ja 34), ning võttes arvesse kolmandate isikute märkusi (põhjendused 60–63), ei saa esmamulje põhjal väita, et hetkehindu või OPCOM-PCCB platvormi hindu saaks pidada turuhindadele mittevastava majandusliku eelise võimaliku olemasolu hindamisel sobivateks võrdlusalusteks. |
(108) |
Seepärast on komisjon Hidroelectrica lepinguhindade võrdlemisel loobunud võrdlusalusena kasutamast keskmisi OPCOMi hindu, kuigi käesolevas algatamisotsuses oli ta majandusliku eelise olemasolu kahtlustused tõstatanud kümne elektrikaupleja ja kahe elektrooditootja lepingus kokkulepitud hindade põhjal. Uurimine on näidanud, et OPCOMi-sarnastel platvormidel kauplemist ei saa – seoses lühemate kestustega ja standardtingimustega ning kas järgmise päeva või ühe aasta või lühema ajavahemikuga või eesmärgiga osutada võrguettevõtjale kõrvalteenuseid või tasakaalustavaid teenuseid – vaadelda mõistliku alternatiivina nendele kontrollitavatele Hidroelectrica eriotstarbelistele lepingutele, mis kehtisid vaatlusalusel ajavahemikul Rumeenia turule iseloomulikel konkreetsetel asjaoludel. Asjaomaste lepingute üle peeti otseläbirääkimisi ostja ja müüja konkreetsete tarnevajaduste arvessevõtmiseks paindlikkusega, mida muudes turusegmentides ei esinenud. Seega on turutingimustele mittevastava majandusliku eelise olemasolu kindlaksmääramiseks vaja uurida ka teistes turusegmentides Rumeenias 2007. aastal ja hiljem kättesaadavaid tingimusi, isegi kui neid ei olnud algatamisotsustes käsitletud. |
(109) |
Mis puudutab reguleeritud turgu, kus Hidroelectrica tarnis nende asjaolude ilmnemise ajal tegelikult ligikaudu viiendiku oma toodangust (põhjendus 31), siis nähtub Hidroelectrica poolt aasta kohta kehtestatud reguleeritud hindade – mis tuginesid abikõlblikele kuludele ja elektrituru reguleerija ANRE määratud tulumäärale – võrdlusest, et kõik kontrollitavad lepinguhinnad olid aastatel 2007–2010 püsivalt kõrgemad kui reguleeritud hinnad (põhjendus 26 ja 1. lisa). Seepärast oli Hidroelectricale majanduslikult kasulik jätkata ka 2007. aastast kõigile käesoleva menetluse kohaselt väidetavatele abisaajatele tarnimist, sest asjaomased lepingud olid tulusamad kui reguleeritud turu tarnelepingud. Igal juhul ja võttes võrdluseks teoreetilise alternatiivi suurendada reguleeritud turul tarnitavaid koguseid, ei oleks Hidroelectrica saanud kontrollitavaid elektritarnelepinguid soovi korral reguleeritud turule üle kanda, sest reguleeritud turul tarnitavad kogused oli ex ante kehtestanud ANRE. |
(110) |
Sama kehtib mutatis mutandis tasakaalustavate ja järgmise päeva turgude kauplemistingimuste kohta. Arvestades Hidroelectrica tootmise iseärasusi, mis osaliselt põhines dispetšjuhitaval elektrienergial ja väikestel piirkuludel, saaks väita, et kui Hidroelectrica oleks viinud oma elektritarned vaatlusalustelt lepingutelt üle järgmise päeva ja tasakaalustavatele turgudele, oleks ta saanud endale aeg-ajalt kindlustada suuremad tulud, keskendudes eelkõige elektrienergia tarnimisele tippaegadel, kui hinnad tõusevad märkimisväärselt. Aga erinevatel põhjustel ei saa nendes turusegmentides valitsevaid turutingimusi ja hindu pidada esindavateks turutingimusteks, millega vaatlusaluseid lepinguid saaks võrrelda, et teha kindlaks, kas need andsid ostjatele majandusliku eelise. |
(111) |
Esiteks on ilmne, et Hidroelectrica tarnis aastatel 2007–2010 elektrienergiat ka nendes turusegmentides, kuigi piiratud ulatuses, alla 10 % oma müügist (põhjendus 31). Oluline on küsimus, kas need turud oleksid võinud Hidroelectrica asemel tegutsevale ratsionaalsele ettevõtjale ja 63 % tema müügi (müük, mis Hidroelectrica puhul aastatel 2007–2010 toimus kahepoolsete lepingute alusel) sihtkoha kindlaksmääramiseks olla sobiv alternatiiv. |
(112) |
Nendes turusegmentides kauplemine on selliste eripäradega, mille tõttu ei ole võimalik määrata kindlaks kogu Rumeenia turu või Hidroelectrica pikaajaliste lepingute kohta kehtivaid turutingimusi. Tõepoolest, elektritootjad osutavad põhivõrguettevõtjale tasakaalustavaid ja kõrvalteenuseid üksikostjate prognoosimatu nõudluse ja nõudlusharjumuste alusel. Ka järgmise päeva tarne tähendab päevast päeva prognoosimatuid hindu ja koguseid. Teisisõnu ei saa uuritavaid pikaajalisi lepinguid võrrelda sama ajavahemiku 365 järjestikuse ühepäevase lepinguga, isegi kui jätta kõrvale nende lepingusätted ja eeldada, et neid saaks eraldada igal aastal läbivaadatavateks järjestikusteks lepinguteks. Ükski nendest alternatiivsetest turusegmentidest ei oleks võimaldanud Hidroelectrica nõutavat prognoositavust ja tulude stabiilsust ega oleks vastanud ei Hidroelectrica tootmise omadustele ega investeerimiskavale (põhjendused 13–15). |
(113) |
Viimaks ja tegelikult olid kõigi Rumeenia tarnijate ja asjaomaste ostjate vahel järgmise päeva ja tasakaalustavatel turgudel kaubeldud kõik kogused igal ajavahemiku 2007–2010 aastal alati väiksemad kui uuritavate lepingute kohaselt tarnitud aastane maht (vt põhjendused 30, 31 ja 38). Sellel ajavahemikul ei olnud ühelgi turusegmendil uuritavate lepingute kohaselt toimunud müügimahtude vastuvõtmiseks vajalikku võimekust ega likviidsust. Teisisõnu oleks Hidroelectrica ka ebarealistlikul eeldusel, et ta oleks ühes või mõlemas kõnealuses turusegmendis suutnud asendada kõiki Rumeenia tootjaid ja müüjaid, pidanud vaadeldavate mahtude puhul siiski leidma veel ostjaid. Sellest tulenevalt ei saa Hidroelectrica pikaajaliste lepingute hindade puhul kasutada olulise ja objektiivse võrdlusena ka nendes pigem nišituru segmentides kehtinud tingimusi ja hindu, olenemata sellest, milliseid mahte need hõlmavad. |
(114) |
Arvestades nende lepingute olulisi omadusi – tarne paindlikkust, pikaajalist kestust ja lepingulisi koguseid – ning Rumeenia turu konkreetseid asjaolusid uuritaval ajavahemikul, olid kõige lähemad kättesaadavad võrdlusalused Rumeenia valitsevatele turutingimustele mittevastava majandusliku eelise olemasolu väljaselgitamiseks nende suurtarbijatega kokkulepitud hinnad, kelle eriotstarbelised lepingud olid sõlmitud otseläbirääkimistel ning mittejäikadel ja eelkehtestatud tingimustel. Seega on asjakohane analüüsida, kas kontrollitavad lepingud olid kooskõlas teiste Rumeenia turu müüjate otseläbirääkimistel sõlmitud lepingute hindadega. Eespool põhjendustes 35–38 kirjeldatud andmekogu, mis hõlmab otseläbirääkimistel sõlmitud, uuritavate lepingutega samal ajal kehtinud kahepoolseid lepinguid, kujutab endast komisjonile selle juhtumi puhul kõige asjakohasemat kättesaadavat alust, et võrrelda elektrikauplejatele, Alrole, Electrocarbonile ja Elsidile kehtestatud hindu. Seepärast võrdles komisjon neid hindu andmekogu hindadega, mis hõlmavad ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 2010. aasta lõpuni. |
— Lepingud ArcelorMittaliga
(115) |
Mis puudutab Hidroelectrica ja ArcelorMittali vahel 2009. ja 2010. aastal OPCOM-PCCB turul sõlmitud kahte lepingut, siis arvab komisjon, et asjaomases algatamisotsuses osutatud kahe OPCOM-PCCB turul kaupleja samaaegsete pakkumuste hinnad ei kujuta endast asjakohast hinna võrdlusalust, ja seda järgmistel põhjustel:
|
(116) |
Kuna ei kehtinud täiesti võrreldavaid lepinguid, ei ole OPCOM-PCCB keskmised hinnad ArcelorMittali kahe lepingu puhul asjakohane võrdlusalus, arvestades, et OPCOMi kaudu kaubeldud energiahulk oli piiratud ning tegelikult toimunud tehingute liigid ei olnud võrreldavad. |
(117) |
Olenemata algatamisotsustes esitatud esialgsetest seisukohtadest ja arvestades ArcelorMittali ostetud suuri elektrikoguseid, faktist, et ArcelorMittal oli Hidroelectricale usaldusväärne ja rahaliselt stabiilne klient, ja asjaolust, et kumbki kauplejate tehtud samaaegsetest pakkumustest ega OPCOM-PCCB keskmised hinnad ei kujutanud endast ArcelorMittali kahe lepingu puhul asjakohast võrdlusalust, leiab komisjon, et võrdlemiseks on hinna võrdlusaluse parim näitaja see näitaja, mida kasutati andmekogu alusel kindlaks tehtud muude lepingute puhul. Seega on komisjon algatamisotsusele vastuseks saadud märkusi arvestades oma analüüsi muutnud ja uurinud ArcelorMittali kahe lepingu hindu sama andmekogu alusel, mida kasutati pikaajaliste lepingute võrdlemisel. |
— Komisjoni teostatud pikaajaliste lepingute hindade ökonomeetriline analüüs
(118) |
Hästi toimivatel, piisavalt likviidsetel ja selliste instrumentidega elektriturgudel, mis võimaldavad prognoosida tulevaste tarnete hindu, on heaks näitajaks hetkehinnad või turuhindade ühtlustamine, ning neid saab konkreetsete lepingute hinnatasemete hindamisel kasutada võrdlusalustena. Praegusel juhul aga, arvestades, et veel 2009. aastal täideti suhteliselt suur osa nõudlusest reguleeritud tariifide alusel, et OPCOMi kauplemisplatvormide likviidsus oli ajavahemikul 2007–2010 piiratud, ja võttes arvesse asjaolu, et OPCOMi hallatud energiabörsid olid määratud asjaomaseks monopolidevastaseks turuks, mille puhul on võimalik turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, on turuhindadele mittevastava majandusliku eelise olemasolu hindamisel asjakohane tugineda muudele sobivatele võrdlusalustele. |
(119) |
Seepärast kasutas komisjon Rumeenia ametiasutuste esitatud andmekogu, pidades seda Rumeenia turutingimuste peegeldamisel parimaks kättesaadavaks tõendite allikaks. Andmekogu sisaldab piisavat teavet, võimaldamaks komisjonil analüüsida Rumeenia elektriturul uuritaval ajavahemikul valitsenud tingimusi, nagu on näidatud põhjendustes 36 ja 37. Andmekogu põhjal tegi komisjon ökonomeetrilise analüüsi, et hinnata hinna võrdlusalust nende elektritarnelepingute alusel, mis kehtisid uuritavate Hidroelectrica lepingutega samal ajal kogu uuritava ajavahemiku jooksul. Majandusmudelite kasutamine võimalike turutingimustele mittevastavate eeliste kvantifitseerimiseks on kooskõlas keeruliste turutingimustega (nagu Rumeenias alates 2007. aastast, põhjendused 24–38 ja 107) seoses loodud pretsedendiga (põhjendus 104). Ökonomeetrilise analüüsi ja selle tulemuste täielik ja üksikasjalik tehniline kirjeldus on esitatud II lisas. |
(120) |
Et kontrollida – olukorras, kus puudus kindel alus turutingimuste kindlaksmääramiseks –, kas lepingute hinnad olid turutasemest kõrgemad, hinnati asendusnäitajana turuhindade võrdlusalust konservatiivsete eelduste põhjal ehk võttes arvesse olulisi hälbeid allapoole hinnangulist turuhinda. Selle konservatiivse meetodi alusel võrdles komisjon Hidroelectrica lepingute hindu ja ajavahemiku 2007–2010 iga-aastast turu võrdlushinda. Võrdlus tehti aasta kaupa seepärast, et lepingusätetele vaatamata muudeti müügihindu igal aastal (58). |
(121) |
Analüüsist nähtub, et madalamatest hindadest kui sellisesse vahemikku jäävad hinnad, milles neid oleks saanud pidada turu võrdlushinnaga kooskõlas olevaks, said kasu üksnes kolm väidetavat abisaajat:
|
(122) |
Analüüsist nähtub, et hinnad, mille Hidroelectrica kehtestas aastatel 2007–2010 üheksas lepingus, nimelt Alpiq RomIndustriesi, Alpiq RomEnergie, EFT, Electromagnetica, Energy Holdingi, Euro-Peci, Electrica, ArcelorMittali ja Alro lepingutes, olid täielikult kooskõlas võrdlusaluseks oleva turuhinnaga. Luxten-Lightingi lepingu puhul ei erine aastatel 2007–2010 kehtinud hinnad oluliselt Rumeenia turul sõlmitud muude otseläbirääkimistega lepingute hindadest. |
(123) |
Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldab komisjon, et Alpiq RomIndustriesi, Alpiq RomEnergie, EFT, Electromagnetica, Energy Holdingi, Euro-Peci, Electrica, ArcelorMittali ja Alro lepingutega ei antud turutingimustele mittevastavat majanduslikku eelist kogu uuritava ajavahemiku jooksul ning Luxten-Lightingi lepinguga aastatel 2007 ja 2010. |
(124) |
Samal ajal selgitati empiirilise analüüsiga välja kolm lepingut, mille hinnad ei vastanud võrdlusaluseks olevale hinnale, täpsemalt Hidroelectrica ja Luxten-Lightingi vahelised 2008. ja 2009. aasta lepingud ning Hidroelectrica ja Electrocarboni ja Elsidi 2007.–2010. aasta lepingud. |
(125) |
Eespool kirjeldatut arvestades ei saa Hidroelectrica otsust säilitada kolm lepingut Elsidi, Electrocarboni ja Luxten-Lightingiga pidada ratsionaalse turuosalise otsuseks, sest 2008. ja 2009. aasta lepingud Luxten-Lightingiga ning 2007.–2010. aasta lepingud Electrocarboni ja Elsidiga näivad konservatiivsetel eeldustel olevat turutingimustest madalama hinnaga (II lisa). Seega anti Luxten-Lightingile aastatel 2008–2009 ning Electrocarbonile ja Elsidile aastatel 2007–2010 Hidroelectrica lepingutega alusetu majanduslik eelis. |
(126) |
Siit järeldub, et Hidroelectrica 2008. ja 2009. aasta lepingud Luxten-Lightingiga ning 2007.–2010. aasta lepingud Electrocarboni ja Elsidiga näivad olevat ostjaid soosinud, võimaldades neile turutingimustele mittevastavat alusetut majanduslikku eelist, ja seega ei saa välistada võimalust, et lepingud hõlmasid riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(127) |
Seega on põhjenduses 120 kirjeldatud komisjoni ökonomeetrilise analüüsi järeldusi arvestades vaja veel analüüsida, kas Luxten-Lightingi, Electrocarboni ja Elsidi puhul oli täidetud veel üks riigiabi olemasolu kumulatiivsetest tingimustest. |
7.3. Riigi ressursid ja seostatavus riigiga
(128) |
Arvestades, et Hidroelectrica kuulub 80 % ulatuses riigile ja et võimalik müügitulude puudujääk vähendab Rumeeniale kui osanikule kättesaadavaid ressursse, saab komisjon järeldada, et nende kolme lepingu (Luxten-Lightingi 2008. ja 2009. aasta lepingud ning Electrocarboni ja Elsidi 2007.–2010. aasta lepingud) kohasest elektrimüügist tulenev tulu või selle puudujääk hõlmab riigi ressursse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(129) |
Aga sama järeldus ei ole tingimata põhjendatud nende Hidroelectrica äriotsuste seostatavuse puhul Rumeenia riigiga, mis puudutasid Luxten-Lightingi, Electrocarboni ja Elsidi 1. jaanuari 2007. aasta järgse kolme lepingu hindu ja nende kaudu saadavaid müügitulusid. Tõepoolest, pelk asjaolu, et kontrollitavate lepingute puhul kohaldatud hinnad kehtestas Hidroelectrica, avalik-õiguslik äriühing, mille enamusosalus kuulub Rumeenia riigile, ei ole piisav põhjus järeldada, et need otsused on seostatavad Rumeenia riigiga. |
(130) |
Tegelikult kehtisid kõik kolm lepingut ka 1. jaanuaril 2007 (põhjendus 19, I lisa). Komisjon ei ole pädev selgitama välja, kas kolme kõnealuse lepingu sõlmimine aastatel 2002 ja 2004 ning mis tahes muudatused enne Rumeenia ühinemist ELiga on seostatavad Rumeenia riigiga, või hindama turutingimusi, milles need lepingud enne vastavat kuupäeva sõlmiti või neid muudeti (põhjendus 101). Hidroelectrica otsused, mida komisjon on pädev hindama, on seega järgmised:
|
(131) |
Selles suhtes ei saa isegi juhul, kui Rumeenia riik oleks saanud Hidroelectrica poliitikat kontrollida ja kasutada tema otsuste üle valitsevat mõju, automaatselt eeldada, et ta seda Luxten-Lightingi 2008. ja 2009. aasta lepingute ning Electrocarboni ja Elsidi 2007.–2010. aasta lepingute säilitamise küsimuses tegelikult ka kasutas. |
(132) |
Asjaomase kohtupraktika (59) kohaselt on vaja uurida nii seda, kas saab eeldada, et Rumeenia ametiasutused olid kehtivate lepingute säilitamisega ja lepinguhindade muutmisega ühel või teisel viisil seotud, kui ka seda, kui ebatõenäoline on, et nad ei olnud nende otsuste tegemisega seotud. Sellega seoses saab uuritavaid lepinguid puudutavate otsuste seostatavust Rumeenia riigiga järeldada asjaoludest tulenevate mitmete näitajate ja konteksti põhjal, milles Hidroelectrica tarnis 2008.–2009. aastal elektrit Luxten-Lightingile ning pärast 2007. aastat Electrocarbonile ja Elsidile. |
(133) |
Eelkõige ja asjaomase kohtupraktika alusel võib nende kolme kehtiva lepingu säilitamist ja lepinguhindade muutmist pärast 2007. aastat seostada Rumeeniaga juhul, i) kui Hidroelectrica ei oleks saanud nende küsimuste üle otsustada, võtmata arvesse avaliku sektori asutuste nõudmisi, või ii) kui Hidroelectrica oleks pidanud võtma arvesse valitsus- või ministeeriumidevahelise organi juhiseid. Samamoodi tuleb arvestada seda, iii) kas Hidroelectrica on lõimitud avaliku halduse struktuuridesse; iv) äriühingu tegevuse olemust ja tegevust turul tavalistes konkurentsitingimustes kõrvuti eraettevõtjatega; v) Hidroelectrica õiguslikku seisundit (st kas talle kohaldub avalik õigus või tavapärane äriühingu õigus); vi) avaliku sektori asutuste teostatava järelevalve intensiivsust äriühingu juhtimise üle või vii) muid näitajaid avaliku sektori asutuste seotuse kohta lepingute säilitamisega või lepinguhindade muutmisega või nende seotuse ebatõenäosust, võttes muu hulgas arvesse viii) Hidroelectrica tehtud otsuste ulatust, sisu ja selles sisalduvaid tingimusi (60). |
(134) |
Hidroelectrica on äriühing, mille suhtes kohaldatakse tavapärast äriühinguõigust, ja ta ei ole lõimitud avaliku halduse struktuuridesse. Tegelikult saavad Hidroelectrica nõukogu liikmed olla korraga nii selles ametis kui ka riiklikel ametikohtadel (põhjendus 12). Niisiis võib arvata, et nõukogu liikmed valiti peamiselt vastavalt sellele, kui lähedal nad valitsusele olid, aga mitte nende ärikogemuse või pädevuse alusel. Kuigi esineb viiteid, et Hidroelectrica on kohustatud võtma arvesse valitsus- või ministeeriumidevahelise organi juhiseid, ei ole viiteid, et nende kolme lepingu kehtivuse säilitamiseks ja lepinguhindade tõstmiseks oleks antud selliseid juhiseid. Eelkõige ei ole viiteid, et Hidroelectrica osanike üldkoosolek või nõukogu oleks mänginud mis tahes rolli kaubanduslike elektritarnelepingutega (nende säilitamisega) ja/või nende lepingute kohaldamisel kehtestatud hindade muutmisega seotud otsustes (põhjendus 12). Nagu paljud huvitatud isikud märkisid, juhib Hidroelectrica põhikirja ja Rumeenia äriühinguõiguse kohaselt äriühingut tegevjuht, kes esindab seda igapäevases äritegevuses ning teeb sõltumatult otsuseid küsimustes, mis ei ole osanike üldkoosoleku või nõukogu pädevuses. Rumeenia ametiasutused rõhutavad, et nõukogu peab otsuseid tegema äriühingu huvides. |
(135) |
Ministri käskkirjal nr 445/2009, millele komisjon algatamisotsustes osutas (põhjendus 44), ei olnud kolme vaatlusaluse lepingu tingimustele mingit mõju. Vastavalt kõnealuse käskkirja artikli 1 lõikele 2 vabastati kehtivad kahepoolsed lepingud üldiselt eeskirjast, millega kohustati majandus-, kaubandus- ja ettevõtluskeskkonna ministeeriumi esindajaid ja riigi omandis olevate elektrienergiaettevõtjate nõukogude liikmeid tagama, et 2010. aasta 31. märtsiks tuleks osaga hulgiturule ettenähtud elektrienergiast kaubelda eranditult OPCOMi kaudu. Nagu põhjenduses 101 osutatud, algas pädevus uurida vaatlusaluseid lepinguid ELi riigiabieeskirjade seisukohast Rumeenia ühinemisel ELiga ehk siis kolm aastat enne ministri käskkirjaga nr 445/2009 kehtestatud tähtaega ja enam kui kaks aastat enne käskkirja vastuvõtmist. Siit järeldub, et ajal, kui vaatlusaluste lepingute suhtes hakkasid kehtima ELi läbivaatamiseeskirjad, ei olnud seda reeglit olemas. Lisaks ei oleks see puudutanud jaemüügilepinguid Hidroelectrica ja Elsidi ning Hidroelectrica ja Electrocarboni (leping kehtis enne 31. märtsi 2010) vahel, isegi kui seda meedet oleks kohaldatud ka käskkirja jõustumise ajal kehtinud lepingute suhtes, kuna see puudutas üksnes (tulevast) hulgimüüki. |
(136) |
Lisaks, kuigi ministri käskkirjaga nr 445/2009 nähakse ette, et riigil on teatav mõju riigi omandis olevate elektritootjate kaubanduspoliitikale, on selle põhieesmärk reguleerivat laadi ehk suurendada hulgituru energiatehingute läbipaistvust ning tagada OPCOMi hallatavatel kauplemisplatvormidel suuremad mahud ja suurem likviidsus. Ministri käskkiri kehtib kõigi riigi omandis olevate tootjate, mitte üksnes Hidroelectrica suhtes. Seega ei saa ministri käskkirja nr 445/2009 tingimuste ja eesmärkide põhjal öelda, et Rumeenia riik kontrollis nende riigi omandis olevate elektritootjate – kes moodustavad enamiku Rumeenia turul olevatest tootjatest – või eelkõige Hidroelectrica elektritarnetega seotud kõiki tehinguid, lepinguid või lepingumuudatusi. Teisisõnu ei anna käskkiri põhjust arvata, et Rumeenia riik osales kolme uuritava lepingu puhul tavapärases igapäevases kaubandustegevuses, müügilepingutes, nende muudatustes, hinnaläbirääkimistes jne. |
(137) |
Hidroelectrica osaleb elektritarnega seotud tegevuses ka avatud turgudel vabaturu ostjatega, konkureerides teiste erasektori ja riigi omanduses olevate tarnijatega, välja arvatud reguleeritud turgudel toimuvate elektritarnete puhul (põhjendused 25–26). Eelkõige kaubeldi Rumeenia turul, kus konkureeris hulk teisi tarnijaid, kahepoolsete eriotstarbeliste pikaajaliste lepingute alusel märkimisväärsete elektrikogustega, mis ületasid suuresti kõigi Hidroelectrica uuritavate lepingute kohaste tarnete kogumahte (põhjendused 30 ja 38). Järelikult ei ole kontrollitavad Hidroelectrica lepingud ja eelkõige kolm eriotstarbelist pikaajalist lepingut Luxten-Lightningi, Electrocarboni ja Elsidiga, mis säilitati pärast 1. jaanuari 2007, seega ei ebaharilikud ega ebatavalised, mis osutaks justkui riigi erilisele huvile neid säilitada. |
(138) |
Pealegi säilitas Hidroelectrica pankrotihaldur pärast maksejõuetusmenetluse alustamist 2012. aastal lepingud Electrocarboni ja Elsidiga ning pidas nende üle uuesti läbirääkimisi, millest nähtub, et need lepingud olid Hidroelectrica uue ajutise juhtkonna huvides ka tükk aega pärast Rumeenia liitumist ELiga 2007. aastal ning ka tükk aega pärast lepingute sõlmimist ja muutmist, eelkõige hindade osas. Samamoodi soovis Hidroelectrica tõsta lepingus ettenähtud hindu, ning et survestada Electrocarbonit ja Elsidit 2010. aastal nõustuma uute hinnatõusudega, teatas neile tarnete katkestamisest (põhjendus 22), käitudes seega nagu kasumit maksimeerida sooviv müüja ja mitte nagu abiandja. |
(139) |
Siiski ei saa öelda, nagu ei oleks Rumeenia riik teatud suurte tööstusostjate huvides olnud seotud riigi omandis olevate elektritarnijate ärilepingutega. Näiteks enne Rumeenia ühinemist ELiga tehti 2. veebruari 2006. aasta siseteates, mille oli allkirjastanud majandus- ja kaubandusministeeriumi riigisekretär ja heaks kiitnud peaminister, ettepanek rakendada Rumeenia kümne suurima energiamahuka kasutaja suhtes spetsiaalset sooduskorda (sealhulgas Hidroelectrica või Nuclearelectrica varustatavad alumiiniumi- või terasetootjad). Mis puudutab ArcelorMittali lepingut, siis andis Hidroelectrica nõukogu oma 16. detsembri 2009. aasta otsusega nr 13/2009 Hidroelectrica tegevjuhile volitused „pidada läbirääkimisi kehtiva elektrimüügilepingu üle Hidroelectricale parimatel tingimustel“. Nõukogu tegi seda ArcelorMittali 2009. ja 2010. aasta lepingute põhitingimuste heakskiitmisega. Samuti kiitis Hidroelectrica nõukogu heaks ka Alro 2009. aasta lepingu lisa nr 17 (millega võetakse lepinguhindade arvutamisel kasutusele LME-valem). |
(140) |
Samamoodi taotlesid 3. veebruari 2011. aasta märgukirjaga kaks Nuclearelectrica ja CE Hunedoara (mis on riigi omandis nagu ka Hidroelectrica) peadirektorit majandus- ja kaubandusministeeriumi heakskiitu Nuclearelectrica kui müüja ja CE Hunedoara kui ostja vahelise elektri hulgimüügi lepingu sõlmimisele. Selle tehingu puhul oli vaja teha erand käskkirja nr 445/2009 sätetest, millega nõuti, et mis tahes elektri hulgimüügi tehing, milles osaleb riigi omanduses olev ettevõtja, peaks toimuma üksnes OPCOMi kaudu. Erandi taotlemisel peeti silmas asjaolu, et omandatud elektriga oleks täidetud „2011. aastal mitme riiklikult olulise tööstustarbija elektrivajadusi“. Majandus- ja kaubandusminister toetas märgukirja täielikult. |
(141) |
Sellest järeldub, et esineb mõningaid kaudseid tõendeid, mis ei luba täielikult välistada Rumeenia riigi osalust Hidroelectrica ja suurte energiamahukate tööstusostjate vaheliste lepingute sõlmimisel või nendesse oluliste muudatuste tegemisel. |
(142) |
Lisaks on komisjon järeldanud, et muud ostulepingud, mille Hidroelectrica sõlmis 2008. ja 2009. aastal kahe teise riigi omandis oleva ettevõtjaga, Electrocentrale Deva ja Termoelectricaga, on seostatavad riigiga. Selle järelduse aluseks olid peamiselt otsesed tõendid nende riigi omandis oleva kahe ettevõtja kohta, kes olid samuti riigi omandis oleva Hidroelectrica eest vastutavalt ministeeriumilt taotlenud nendele lepingutele heakskiitu kui vahendile nende ja riigi omandis olevate, neid söega varustavate kaevanduste toonaste toimingute (rist)rahastamiseks sotsiaalsetel ja muudel mitteärilistel eesmärkidel (61). |
(143) |
Aga kaalutlusi, mille alusel võib osutuda tõenäoliseks (või ei ole välistatud võimalus), et Rumeenia riik oli seotud mitme Hidroelectrica lepinguga, mis olid sõlmitud Rumeenia majandusele riiklikult oluliste suurte tööstusostjatega ja teiste riigi omandis olevate müüjatega, ei saa ekstrapoleerida sellisel viisil, et kõiki Hidroelectrica ärilepinguid, eelkõige Elsidi, Electrocarboni ja elektrikauplejatega, saaks käsitada Rumeenia riigiga seostatavana. Erinevalt Electrocentrale Devast ja Termoelectricast olid Elsid, Electrocarbon ja elektrikauplejad eraettevõtjad ning neist ei saa ühtki pidada Rumeenia majandusele riiklikult oluliseks suureks tööstusostjaks. Eelkõige ei osuta seoses uurimisega kättesaadavad tõendid ühelegi Rumeenia riigi erihuvile või tema osalemisele Hidroelectrica survestamisel sõlmima lepingud Elsidi, Electrocarboni ja elektrikauplejatega või pärast Rumeenia ühinemist nende lepingute säilitamisel. |
(144) |
Lisaks, mis puudutab Elsidit, Electrocarbonit ja Luxten-Lightingit, mida käsitleti konkreetselt eelmises punktis 7.1, on mitme fakti põhjal ebatõenäoline, et otsust säilitada Luxten-Lightingi 2008.–2009. aasta ning Electrocarboni ja Elsidi 2007.–2010. aasta lepingud ja muuta nende hindu saaks seostada Rumeenia ametiasutustega. |
(145) |
Eelkõige tõsteti järjekindlalt igal aastal kolme lepingu tegelikke hindu. Aastatel 2007–2010 tõsteti Elsidi, Electrocarboni ja Luxten-Lightingi hindu vastavalt 44,5, 44,5 ja 41,4 %. Hinnatõusud vähendavad antud abi absoluutväärtust. Need lepingute muudatused, mis vähendavad väidetava riigiabi arvatavat summat, algatas alati Hidroelectrica ja alati enda kasuks. Strateegia, mille eesmärk on vähendada abisaajatele antud summat, näib olevat vastuolus abi andmise otstarbega või vähemalt on see liiga keeruline, et olla tõenäoline. Lisaks ei saa Elsidit, Electrocarbonit ja Luxten-Lightingit vastupidiselt Alrole ja ArcelorMittalile pidada riiklikult oluliseks tööstustarbijaks: näitlikustamiseks saab tuua asjaolu, et nende aastane Hidroelectricalt ostetud tarbitav kogus moodustab Alro tarbitavast kogusest alla kümnendiku (I lisa). Seepärast ei ole tõenäoline, et otsuseid, millega vähendati abisummat, tõstes märgatavalt lepinguhindu, saaks pidada mitte Hidroelectrica äriotsusteks, vaid Rumeenia riigi otsuseks anda abi väidetavatele abisaajatele. |
(146) |
Ka Electrocarboni ja Elsidi lepingutest nähtuvalt on ebatõenäoline, nagu oleks riik osalenud abisumma tasahaaval vähendamises. Eelkõige on ebatõenäoline, et 2010. aastal lepinguhindade tõstmist nõudes tegutses Hidroelectrica riigi juhiste kohaselt, ähvardades katkestada elektritarned ja vaieldes selle üle kohtus (põhjendus 22), sest taotletud hinnatõusude mõjul vähenes arvatav abisumma ning tarnete katkestamine oleks võinud ohustada ostjate tootmistegevust. Selline käitumine – mitte pidada kinni lepinguhinnast, millega väidetavalt anti abi, ähvardada tarnete katkestamisega ning kaitsta hinnatõusu kohtus – ei ole abiandjale omane käitumine, vaid pigem on see kasumit suurendada sooviv äriühing, kes kaitseb oma ärihuve ega kaalu mitteärilisi eesmärke, mida tõenäoliselt tehtaks vastavalt riigilt saadud juhistele. |
(147) |
Luxten-Lightningi puhul puuduvad seoses müügiga kauplejale, kes saab seda elektrit müüa jaeturul üksnes kõrgema hinnaga, kui Hidroelectrica oleks saanud sedasama elektrit ise jaeturul müüa, ilmsed avaliku sektoriga seotud põhjused, nagu näiteks madalad hinnad lõpptarbijatele. Näiteks enne kui Hidroelectrica hakkas Alrot 2005. aastal jaetasandil varustama, ostis Alro elektrit kauplejalt, Energy Holdingilt, kes ostis elektrit hulgi Hidroelectricalt. Alro puhul oli ratsionaalne käitumine lasta tarnida otse Hidroelectrical, säästes seeläbi kasumimarginaali, kui tema tarnija ei lisanud enam Hidroelectrica hulgitarnele väärtust. Samas vaimus ei ole tõenäoline, et kui Luxten-Lighting ei oleks lisanud oma tööstuskasutajatele või teistele ostjatele suunatud jaemüügile väärtust, oleks Rumeenia riik 2008. ja 2009. aastal survestanud Hidroelectricat säilitama lepingut Luxten-Lightingiga. Lisaks lõpetas Luxten-Lighting 2011. aasta novembris, enne kui komisjon alustas menetlust, ühepoolselt lepingu Hidroelectricaga; selline käitumine ei ole kooskõlas riigiabi saaja käitumisega. |
(148) |
Kõigi eespool esitatud kaalutluste alusel ei ole tehtud kindlaks, et 2008.–2009. aasta lepingud Luxten-Lightingi ning 2007.–2010. aasta lepingud Electrocarboni ja Elsidiga on seostatavad Rumeenia riigiga. |
(149) |
Rumeenia riigiga seostatavuse olulise elemendina riigiabi olemasolu puudumisel kolmes lepingus, Luxten-Lightingi 2007.–2010. aasta lepingutes ning Electrocarboni ja Elsidi 2008.–2009. aasta lepingutes, ei ole vajadust analüüsida, kas selle sätte kohaldamise muud kumulatiivsed tingimused, nagu võimalik mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele, on täidetud. |
(150) |
Eespool kirjeldatut arvesse võttes ei kujuta kolm kontrollitavat lepingut, Luxten-Lightingi 2008.–2009. aasta lepingud ning Electrocarboni ja Elsidi 2007.–2010. aasta lepingud, endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
8. JÄRELDUS
(151) |
Käesoleva otsusega hõlmatud lepingud ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Hidroelectrica ning ArcelorMittali, Alpiq RomEnergie, Alpiq RomIndustriesi, EFT, Electrica, Electromagnetica, Energy Holdingi, EURO-PECi, Luxten-Lightingi, Electrocarboni ja Elsidi vahel sõlmitud lepingud ning leping Alroga ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.
Brüssel, 12. juuni 2015
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Margrethe VESTAGER
(1) Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta otsus C(2012) 2516 final juhtumi SA. 33623 kohta (ELT C 189, 29.6.2012, lk 3).
(2) Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta otsus C(2012) 2517 final juhtumi SA. 33624 kohta (ELT C 268, 5.9.2012, lk 21).
(3) Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta otsus C(2012) 2542 final juhtumi SA. 33451 kohta (ELT C 395, 20.12.2012, lk 5).
(4) Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta otsus C(2012) 2556 final juhtumi SA. 33581 kohta (ELT C 395, 20.12.2012, lk 34).
(5) ELT L 115, 9.5.2008, lk 92.
(6) Juhtum SA. 33623 (ELT C 189, 29.6.2012, lk 3); juhtum SA. 33624 (ELT C 268, 5.9.2012, lk 21); juhtum SA. 33451 (ELT C 395, 20.12.2012, lk 5) ja juhtum SA. 33581 (ELT C 395, 20.12.2012, lk 34).
(7) Sealhulgas esialgsed tähelepanekud, mille Luxten-Lighting ja Euro-Pec esitasid enne algatamisotsuste kohta märkuste esitamise kutse avaldamist: Luxten-Lighting 14. augustil 2012 ja Euro-Pec 13. augustil 2012.
(8) Kõik Hidroelectrica nõukogu liikmed, välja arvatud Hidroelectrica peadirektor ja Fondul Proprietatea (2010) esindaja, täitsid eri ministeeriumides muid ülesandeid ja nad nimetati ametisse majandus- ja kaubandusministri määrusega järgmiselt: i) aastatel 2005–2006: majandus- ja kaubandusministri kabineti isiklik nõunik; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ministri kabineti direktor; rahandusministri kabineti isiklik nõunik ning valitsuse peasekretariaadi isiklik nõunik olid Hidroelectrica juhatuse liikmed; ii) aastatel 2007–2008: olukord teadmata; iii) 2009. aastal: majandus- ja kaubandusministeeriumi riigisekretär oli ühtlasi Hidroelectrica nõukogu esimees (2009), samas olid ka riigi rahandusministeeriumi riigisekretär ning kaks majandus- ja kaubandusministeeriumi peadirektorit Hidroelectrica nõukogu liikmed; iv) 2010. aastal: kolm majandus- ja kaubandusministeeriumi isiklikku nõunikku, rahandusministeeriumi riigisekretär ning majandus- ja kaubandusministeeriumi peadirektor olid Hidroelectrica nõukogu liikmed.
(9) Vt Rahvusvahelise Energiaagentuuri aruanne „Projected costs of generating electricity“ (elektrienergia tootmise prognoositavad kulud), 2010. aasta väljaanne, punkt 4.2 „Country by country data on electricity generating costs“ (riigikohased andmed elektrienergia tootmise kulude kohta), lk 89.
(10) Bukaresti kohtu 26. juuni 2012. aasta otsus nr 22456/3/2012.
(11) Bukaresti kohtu 26. juuni 2013. aasta otsus nr 6482.
(12) Kättesaadav üksnes rumeeniakeelsena aadressil http://www.euroinsol.eu/uploads/Raport%2059%20Hidro%20v11.pdf
(13) Electrica sõlmis Hidroelectricaga kaks lühiajalist lepingut.
(14) Leping AlpiqRomEnergiega; kaks lepingut Electricaga; ja kaks lepingut ArcelorMittaliga.
(15) Viis lepingut elektrikauplejatega (Alpiq RomIndustries; Electromagnetica; Energy Holding; Euro-Pec; Luxten-Lighting).
(16) Lepingud EFT (elektrikaupleja) ja Alroga.
(17) Lepingud Electrocarboni ja Elsidi ning Alpiq RomEnergiega (elektrikaupleja).
(18) Lepingud Electrocarboni ja Elsidiga.
(19) Kaks lepingut ArcelorMittaliga.
(20) Kaks lepingut Electricaga.
(21) Lepingu Luxten-Lightingiga (elektrikaupleja) lõpetas Luxten-Lighting 15. novembri 2011. aasta teatega, jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2012.
(22) Lepingud Electrocarboni ja Elsidiga aegusid 13. märtsil 2013 ning leping Electromagneticaga (elektrikaupleja) aegus 30. aprillil 2014.
(23) Electrocarboniga sõlmitud lepingu 1. lisas on esitatud eelnevalt kehtestatud hind (fikseeritud summa – sama hind) kuni 28. veebruarini 2008; Elsidiga sõlmitud lepingu 2. lisas on esitatud eelnevalt kehtestatud hind kuni 31. detsembrini 2007.
(24) 1. juulil 2004 leppisid pooled kokku tabelis, milles kehtestati eelnevalt ajavahemiku 2006–2013 iga aasta kohta fikseeritud hind (st Electrocarboniga sõlmitud lepingu 4. lisa ja Elsidiga sõlmitud lepingu 5. lisa). Seejärel muudeti hindu 1. jaanuaril 2005, nii et hinnad kehtestati fikseeritud summas Elsidi puhul kuni 31. detsembrini 2007 ja Electrocarboni puhul kuni 28. veebruarini 2008. 2006. aasta seisuga kohandati hindu Electrocarboni ja Elsidi puhul uuesti igal aastal.
(25) Esimese astme kohus: Olti kohus – toimik 2800/104/2010 (Electrocarbon), ja Dambovita kohus – toimik 4102/120/2010 (Elsid).
(26) Kõigi kolme lepingu artikli 10 punkt 2.
(27) Kõigi kolme lepingu artikli 10 punkt 1.
(28) Elektri- ja gaasiseaduse nr 123/2012 artikli 55 lõige 1; seadust on muudetud seadusega nr 127/2014.
(29) KPMG aruanne, energiaettevõtete märgukiri, 3. lisa, 27. veebruar 2012, lk 8; allikas: Hidroelectrica aastaaruanded, halduri 2010. aasta aruanne, KPMG analüüs.
(30) KPMG aruanne, energiaettevõtete memorandum, 3. lisa, 27. veebruar 2012, lk 21; allikas: ANRE.
(31) Ärisaladus.
(32) Komisjoni 5. märtsi 2014. aasta otsus ELi toimimise lepingu artikli 102 kohaldamise kohta, millega kehtestatakse juhtumi AT.39 984 „Rumeenia energiabörs/OPCOM“ asjus trahvid vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 7.
(33) Võrdlusaluse puhul kasutatud andmekogu hõlmas 114 tähelepanekut ja ajavahemikku 2007–2010. Andmekogu hõlmas järgmist teavet: müüja ja ostja andmed, lepingu liik, lepingu jõustumiskuupäev ning ka tarne kogus, profiil ja kaalutud keskmine hind igal aastal alates 2007. aastast kuni 2013. aastani.
(34) Ostjate loend on esitatud II lisa tabelis 1.
(35) Teatud elektrikauplejad (st Alpiq RomIndustries, EFT, Alro Electrocarbon ja Elsid).
(36) Üks elektrikaupleja (EFT) ja Alro.
(37) Ainult Alro puhul.
(38) Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).
(39) Vastupidiselt Ungari elektri soodustariifide juhtumitele vt 13. veebruari 2012. aasta otsus kohtuasjades T-80/06 ja T-182/09: Budapesti Erőmű vs. komisjon (ECLI:EU:T:2012:65).
(40) Täpsemalt vaadake palun ANRE 2007. aasta ja järgmiste aastate seirearuandest.
(41) Energy Holding.
(42) Alpiq RomIndustries ja Alpiq RomEnergie.
(43) Energy Holding.
(44) Otsus kohtuasjas C-482/99: Prantsuse Vabariik vs. komisjon (Stardust Marine'i kohtuotsus) (EKL 2002, lk I-4397).
(45) AlpiqRomEnergie, AlpiqRomIndustrie, Electromagnetica, Energy Holding, Electrocarbon ja Elsid, ArcelorMittal ja Alro.
(46) Energy Holding, elektrikaupleja.
(47) EFT, Electromagnetica, Luxten-Lighting ja Energy Holding.
(48) EFT, Electromagnetica, Luxten-Lighting ja Alro.
(49) EFT, Luxten-Lighting, Electrocarbon ja Elsid.
(50) Alpiq RomEnergy ja Alpiq RomIndustries.
(51) Liidetud kohtuasjad T-80/06 ja T-182/09: Budapesti Erőmű vs. komisjon, punktid 50–62.
(52) ELT L 157, 21.6.2005, lk 96.
(53) Vt allmärkuses 39 osutatud kohtuasja punktid 69–89.
(54) Komisjoni 4. veebruari 2014. aasta otsus 2014/456/EL riigiabi meetmete nr SA.21817 (C 3/07) (endine NN 66/06) kohta, mida on rakendanud Hispaania Hispaania elektritariifid: tarbijad (ELT L 205, 12.7.2014, lk 25), põhjendused 113–120.
(55) Liidetud kohtuasjad T-80/06 ja T-182/09: Budapesti Erőmű vs. komisjon, punktid 104–114.
(56) Hidroelectrica pani ArcelorMittali pakkumuse oksjonile 23. detsembril 2009, aga Energy Holding võttis oma pakkumuse tagasi 22. detsembril 2009.
(57) Arelco ja Petropedi kaks samaaegset pakkumist võeti vastavalt tagasi 20. ja 30. detsembril 2010.
(58) Vt käesoleva otsuse I lisa.
(59) Kohtuotsus kohtuasjas C-482/99: Prantsusmaa vs. komisjon (Stardust Marine), ECLI:EU:C:2002:294, punktid 51–58.
(60) Vt joonealune märkus 59.
(61) Komisjoni 20. aprilli 2015. aasta otsus (EL) 2015/1877 tariifide kohta, mis S.C. Hidroelectrica S.A. Romania kehtestas ettevõtjatele S.C. Termoelectrica S.A. ja S.C. Electrocentrale Deva S.A. – SA.33475 (12/C) (ELT L 275, 20.10.2015, lk 46), põhjendused 96–100.
I LISA
LEPINGUTE ÜLEVAADE
SA.33451 ELEKTRIKAUPLEJAD |
Allkirjastamise kuupäev ja lepingu kehtivusaeg (algne kehtivusaeg / pärast pikendamist) |
Lepingu lõpetamise kuupäev |
Kogus |
Hind (RON/MWh) |
||||||||||||||||||
Alpiq RomEnergie |
3. aprill 2008 Algne kehtivusaeg: 5 aastat Pikendamine (2009): 5 lisa-aastat (kuni 2018. aastani) |
20. juuli 2012 |
|
|
||||||||||||||||||
Alpiq RomIndustries |
29. november 2004 Algne kehtivusaeg: 10 aastat Pikendamine (2009): 5 lisa-aastat (kuni 2019. aasta lõpuni) |
20. juuli 2012 |
Algne kogus: 1 GWh
|
|
||||||||||||||||||
Energy Financing Team Romania (EFT) |
25. märts 2004 Algne kehtivusaeg: 7 aastat Pikendamine (2010): 5 lisa-aastat (kuni 2015. aasta lõpuni) |
18. juuli 2012 |
Algne kogus (2006):
|
|
||||||||||||||||||
Electrica |
Leping 111: 17. august 2010 Leping 112: 14. september 2010 |
Leping 111 31. juuli 2011 Leping 112 31. detsember 2010 |
Leping 111 […] GWh alates 2010. aasta septembrist kuni 31. juulini 2011 Leping 112 […] GWh 2010. aasta oktoobrist detsembrini |
Leping 111
Leping 112
|
||||||||||||||||||
Electromagnetica |
21. aprill 2004 Algne kehtivusaeg: 10 aastat |
30. aprill 2014 |
Algne kogus: […] GWh
|
|
||||||||||||||||||
Energy Holding |
14. jaanuar 2004 Algne kehtivusaeg: 10 aastat |
24. juuli 2012 |
Algne kogus: 3 692 GWh
|
|
||||||||||||||||||
EURO-PEC |
3. märts 2004 Algne kehtivusaeg: 10 aastat |
26. juuni 2012 |
Algne kogus: […] GWh
|
|
||||||||||||||||||
Luxten-Lighting |
2. märts 2004 Algne kehtivusaeg: 10 aastat |
Detsember 2011 |
Algne kogus: […] GWh
|
|
||||||||||||||||||
SA.33581 ELEKTROODITOOTJAD |
Allkirjastamise kuupäev ja lepingu kehtivusaeg (algne kehtivusaeg / pärast pikendamist) |
Lepingu lõpetamise kuupäev |
Kogus |
Hind (RON/MWh) |
||||||||||||||||||
Electrocarbon |
28. märts 2003 Algne kehtivusaeg: 5 aastat Pikendamine (2004): 5 lisa-aastat (kuni 31. märtsini 2013) |
31. märts 2013 |
Algne kogus: 280 GWh
|
|
||||||||||||||||||
ELSID |
18. detsember 2002 Algne kehtivusaeg: 5 aastat Pikendamine (2004): 5 lisa-aastat (kuni 31. märtsini 2013) |
31. märts 2013 |
Algne kogus: 280 GWh
|
|
||||||||||||||||||
SA.33624 Alro |
Allkirjastamise kuupäev ja lepingu kehtivusaeg (algne kehtivusaeg / pärast pikendamist (võimaluse korral)) |
Lepingu lõpetamise kuupäev |
Kogus |
Hind (RON/MWh) |
||||||||||||||||||
Alro |
8. september 2005 Algne kehtivusaeg: 7 aastat Pikendamine (2010): 5 lisa-aastat (kuni 31. jaanuarini 2018) |
Kehtib kuni 2018. aasta lõpuni |
Algne kogus: […] GWh
|
|
||||||||||||||||||
SA.33623 ARCELORMITTAL GALAŢI |
Allkirjastamise kuupäev ja lepingu kehtivusaeg (algne kehtivusaeg / pärast pikendamist (võimaluse korral)) |
Lepingu lõpetamise kuupäev |
Kogus |
Hind (RON/MWh) |
||||||||||||||||||
ArcelorMittal |
23. detsember 2009 Kehtivusaeg: 1 aasta 22. detsember 2010 Kehtivusaeg: 1 aasta |
31. detsember 2010 6. jaanuar 2012 |
[…] GWh […] GWh |
2010: […] 2011: […] |
II LISA
HINNANG VÄIDETAVALE MAJANDUSLIKULE EELISELE – ÖKONOMEETRILINE ANALÜÜS
Ökonomeetrilise analüüsi põhimõtted ja kirjeldus
Komisjoni ökonomeetrilise analüüsi eesmärk on luua lepingute kohta võrdlushinnad. Need hinnad saadakse andmekogus olevate lepingute elementide regressioonanalüüsist. Esiteks võimaldab regressioonanalüüs konstrueerida võrdlushinna andmekogus olevate lepingute näitajate põhjal (valimisisesed prognoosid). Teiseks kasutatakse regressioonanalüüsi tulemusi uuritavate lepingute jaoks võrdlushinna prognoosimiseks, võttes arvesse lepingute näitajaid (valimivälised prognoosid). Regressioonanalüüsis kirjeldatakse andmekogus olevate lepingute vahelisi hinnaerinevusi järgmiste näitajate abil: ostetud kogus, tarnija isik ja aastamuutujad. Arvesse ei ole võetud selliseid muutujaid nagu lepingu kestus ja ostja müügikäibeprofiil, kuna need ei ole statistika seisukohalt olulised.
Ökonomeetrilises analüüsis lähtutakse põhimõttest, et hinnategureid on palju, näiteks kogused. Oleks eksitav võrrelda eri lepingutes sisalduvaid hindu ilma neid tegureid arvesse võtmata. Täpsemalt tuleb arvestada, et kuigi andmekogus olevate lepingute teatavad tunnused sarnanevad uuritavate lepingute tunnustele (kahepoolsed läbirääkimised, eritingimused, aastas 150 GWh-st suuremad kogused jne), ei käsitle ükski andmekogusse kuuluv leping täpselt samasuguseid koguseid, kestust ega jõustumiskuupäeva kui uuritavad lepingud. See asjaolu võib õigustada hinnaerinevusi. Näiteks käsitlevad kaks uuritavat lepingut aastas […] GWh (Alro, 2007–2010) ja […] GWh (Energy Holding, 2007–2008) tarnimist. Samas selgub andmekogusse ajavahemikus 2007–2010 jäädvustatud 114 hinna/lepingu andmeüksuse võrdlusest, et suurima lepingu puhul ei ületanud kogus siiski 1 400 GWh-d aastas. On kaheldav, kas pelgalt nende lepingute hinnavõrdlusest piisab põhjendatud järelduste tegemiseks selle kohta, kas uuritavad lepingud olid turuhindadega kooskõlas. Teise võimalusena võib järeldada, et kahte kõnealust lepingut ei saanud lihtsalt muude turulepingutega võrrelda. Seepärast on käesolevas kvantitatiivses analüüsis lähtutud põhimõttest, et teatavaid väliseid tegureid arvesse võttes saab eri lepingutes sisalduvaid hindu paremini võrrelda. Ilma normimist kasutamata saaks sisuliselt võrrelda vaid identseid lepinguid.
Siinkohal tuleb ära märkida, et selle empiirilise analüüsi eesmärk ei ole hinnata hindade ja teatavate väliste tegurite põhjuslikke seoseid. Näiteks eeldaks teatavate tegurite ja hindade põhjuslike seoste hindamine seda, et võetakse arvesse endogeensuse risk, st risk, et väljajäetud muutujate või samaaegsuse mõju tõttu võib sõltumatut muutujat ennast (nt kogused) mõjutada sõltuv muutuja (nt hind). Kvantitatiivse analüüsi eesmärk on n-ö normida eri lepingutes sisalduvad hinnad, et muuta need omavahel paremini võrreldavaks. Normimine on vajalik, kuna lepingud ja tarnete näitajad ei ole täiesti identsed.
Regressioonanalüüs kajastab asjaomaste kahepoolsete lepingute põhijooni:
— |
kogusemuutuja võtmine regressiooni kajastab tõsiasja, et hinnad on tavaliselt seda väiksemad, mida suuremad on ostetud kogused (1); |
— |
tarnija isiku lisamisega kajastatakse tõsiasja, et tänu mõnede tarnijate iseloomulikele tunnustele saavad nad teistest erinevalt hindu kehtestada, ja arvestatakse sellega, et peaaegu kõigi Rumeenias tegutsevate elektritarnijate lepingujärgsed tarned on andmekogusse lisatud; |
— |
aastamuutujate lisamisega kajastatakse ajamõõdet ja aastate lõikes toimuda võivaid muutusi turutingimustes. |
Empiirilise analüüsi esimese sammuna on tabelis 1 esitatud andmekogus sisalduvaid lepinguid käsitleva regressioonanalüüsi tulemused.
Empiirilise analüüsi teise sammuna on komisjon määranud iga aasta kohta kindlaks võrdlushinna ja seejärel lepinguid selle võrdlushinna suhtes kontrollinud, et otsustada, kas Hidroelectrica nõutud hinnad olid modelleeritud võrdlushinnast madalamad või kõrgemad. Võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutatud meetodeid on üksikasjalikult kirjeldatud järgmiste sammude abil.
Esiteks arvutati iga andmekogus oleva lepingu puhul, kui palju erines iga-aastane tegelik hind vastavast võrdlushinnast, mida arvutati regressiooni ja lepingu näitajate alusel.
Teiseks tehti kindlaks leping, mille hinnaerinevus võrdlushinnast allapoole oli kõige suurem (most-downward-diverging ehk MDD). See oli andmekogus olev leping, mille vaadeldav hind erines sellele vastavast võrdlushinnast kõige rohkem (absoluutarvudes). Selleks olid väga konservatiivsed põhjused, et valida välja MDD-leping, mille puhul hinnaerinevus oli võrdlushinna prognoositud keskmisest väiksem. Esiteks ei selgita ökonomeetriline mudel kõiki andmekogus olevaid vaadeldavaid hindu ning prognoositud võrdlushinna puhul võetakse arvesse sellest üles- või allapoole jäävat usaldusvahemikku ja vea ülemmäära. Teiseks tuleb ka reaalsel turul ette kõrvalekaldeid ühest võimalikust hinnast. Turupõhiste lepingute hulgast võetud MDD-leping (vt põhjendused 36–38) annab kvantitatiivset teavet sääraste kõrvalekallete võimalikust ulatusest ja näitab väljaarvutatud võrdlushinna ümber olevat turupõhist vahemikku.
Kolmandaks on MDD-lepingu hinnaerinevust kasutatud selleks, et eraldada võrdlushinnast madalama hinnaga lepingud sellest kõrgemate hindadega lepingutest:
— |
kui lepingu vaadeldav hind on sellele vastavast võrdlushinnast madalam ja kui selle lepingu hinnaerinevus on suurem kui MDD-lepingu hinnaerinevus, loetakse lepingut esialgu turutingimustele mittevastavaks; |
— |
muul juhul tuleks lepingut lugeda turutingimustele vastavaks. |
Allpool olevas tabelis on esitatud andmekogus olevate lepingute valimi regressioonanalüüsi tulemused. Regressioon selgitab 74 % andmetes esinevast varieerumisest, mis on suhteliselt hea tulemus. Tabelis esitatud hinnangulisi kordajaid kasutatakse teises etapis, et leida uuritavate lepingute valimi jaoks võrdlushind („valimivälised prognoosid“).
Ökonomeetrilise analüüsi tulemused
Tabel 1
Regressioonanalüüs (2)
Sõltuv muutuja: keskmine hind |
Kordaja |
Standardviga |
Aastane kogus (GWh) |
– 0,01951** |
0,007878 |
|
|
|
2008. aasta |
22,58369*** |
4,781887 |
2009. aasta |
30,73545*** |
5,471158 |
2010. aasta |
21,32171*** |
5,695673 |
|
|
|
ALPIQ ROMENERGIE |
– 2,34966 |
9,310078 |
ALPIQ ROMINDUSTRIES |
– 5,47044 |
9,975876 |
ARCELORMITTAL GALATI |
– 1,78779 |
14,62595 |
AXPO ENERGY RO |
0,896041 |
10,40766 |
CE HUNEDOARA |
38,02612*** |
11,41575 |
CE OLTENIA |
27,86802*** |
9,458818 |
CEZ VANZARE |
9,515878 |
11,40325 |
EFT RO |
2,966594 |
18,83573 |
ELECTRICA |
9,787691 |
11,04511 |
ELECTROMAGNETICA |
– 9,19285 |
9,553932 |
ENEL ENERGIE MUNTENIA |
16,97181 |
12,529 |
ENERGY HOLDING |
– 34,5329*** |
9,620757 |
ENERGY NETWORK |
36,58137*** |
12,47443 |
EON ENERGIE |
3,589147 |
12,43953 |
EURO-PEC |
0,511251 |
9,50637 |
HIDROELECTRICA |
– 30,3327** |
12,62379 |
NUCLEARELECTRICA |
– 9,804 |
18,78678 |
OMV PETROM |
6,482914 |
18,79837 |
RAAN |
33,0402** |
14,6577 |
RENOVATIO TRADING |
29,5599 |
18,95553 |
TINMAR IND |
0 |
(välja jäetud) |
|
|
|
Konstant |
160,5678*** |
8,50624 |
|
|
|
Vaatluste arv: 109 R2 = 0,7426 Reguleeritud R2 = 0,6691 |
|
|
Märkus: hinnad on esitatud RON/MWh. Allikas: komisjoni regressioonanalüüs Rumeenia ametiasutuste esitatud andmete põhjal. |
Järgmistes tabelites on esitatud empiirilise analüüsi tulemused. Selles analüüsis on kasutatud regressioonanalüüsi, mille andmed on esitatud tabelis 1, kusjuures iga aasta puhul on MDD-leping valitud iga lepingu hinnangulise hinna ja sellele vastava vaadeldud hinna hinnataseme erinevuste põhjal (RON/MWh). Tabelites 2–4 on esitatud Hidroelectrica iga-aastaste (st 2007–2010) lepingujärgsete hindade ja kõigi uuritavate lepingute kohta modelleeritud võrdlushinna vahelised erinevused.
2007. aastal oli MDD-lepingu (st kahtlust mitte äratavas andmekogus olev leping, mille puhul oli vaadeldud hinna ja sellele vastava prognoositud hinna vahe kõige suurem) hinnanguline hinnaerinevus […] RON/MWh. Kahel Hidroelectrica lepingul oli vaadeldud hind väiksem prognoositud hinnast ja hinnaerinevus suurem kui […] RON/MWh – nimelt Electrocarboni ja Elsidiga sõlmitud lepingutel, kusjuures vaadeldud hinnaerinevus oli ligikaudu […] RON/MWh (vt tabel 2).
Tabel 2
Lepingute analüüs 2007. aasta kohta
Kliendi nimi |
Tarnija nimi |
Vaadeldud hind |
Võrdlushind |
Hinnaerinevus (absoluutarvudes) |
Kooskõla võrdlusindeksitega |
Andmekogu MDD-leping |
|||||
AZOMURES SA |
HIDROELECTRICA |
[…] |
124 |
[…] |
|
Uuritavad lepingud |
|||||
Alro |
HIDROELECTRICA |
[…] |
72 |
[…] |
Jah |
Energy Holding |
HIDROELECTRICA |
[…] |
50 |
[…] |
Jah |
EFT |
HIDROELECTRICA |
[…] |
127 |
[…] |
Jah |
Electromagnetica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
111 |
[…] |
Jah |
EURO-PEC |
HIDROELECTRICA |
[…] |
111 |
[…] |
Jah |
Luxten-Lighting |
HIDROELECTRICA |
[…] |
125 |
[…] |
Jah |
ELSID |
HIDROELECTRICA |
[…] |
126 |
[…] |
Ei |
Electrocarbon |
HIDROELECTRICA |
[…] |
126 |
[…] |
Ei |
Märkus: hinnad on ümardatud lähima RON-ini/MWh. Allikas: arvutused põhinevad regressioonanalüüsil ja Rumeenia ametiasutuste esitatud andmetel. |
2008. aastal oli MDD-lepingu hinnaerinevus hinnanguliselt […] RON/MWh ja kolmel Hidroelectrica lepingul oli suurem hinnaerinevus – nimelt Luxten-Lightingu, Electrocarboni ja Elsidiga sõlmitud lepingutel, kusjuures Luxten-Lightingu puhul oli vaadeldud hinnaerinevus ligikaudu […] RON/MWh ning Electrocarboni ja Elsidi puhul […] RON/MWh (vt tabel 3).
Tabel 3
Lepingute analüüs 2008. aasta kohta
Kliendi nimi |
Tarnija nimi |
Vaadeldud hind |
Võrdlushind |
Hinnaerinevus (absoluutarvudes) |
Kooskõla võrdlusindeksitega |
Andmekogu MDD-leping |
|||||
PETROM SA |
Energy Holding |
[…] |
147 |
[…] |
|
Uuritavad lepingud |
|||||
Alro |
HIDROELECTRICA |
[…] |
94 |
[…] |
Jah |
Electromagnetica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
133 |
[…] |
Jah |
EFT |
HIDROELECTRICA |
[…] |
149 |
[…] |
Jah |
Energy Holding |
HIDROELECTRICA |
[…] |
73 |
[…] |
Jah |
EURO-PEC |
HIDROELECTRICA |
[…] |
133 |
[…] |
Jah |
Luxten-Lighting |
HIDROELECTRICA |
[…] |
147 |
[…] |
Ei |
ELSID |
HIDROELECTRICA |
[…] |
148 |
[…] |
Ei |
Electrocarbon |
HIDROELECTRICA |
[…] |
149 |
[…] |
Ei |
Märkus: hinnad on ümardatud lähima RON-ini/MWh. Allikas: arvutused põhinevad regressioonanalüüsil ja Rumeenia ametiasutuste esitatud andmetel. |
2009. aastal oli MDD-lepingu hinnaerinevus hinnanguliselt […] RON/MWh ning taas oli kolmel Hidroelectrica lepingul suurem hinnaerinevus – nimelt Luxten-Lightingu, Electrocarboni ja Elsidiga sõlmitud lepingutel, kusjuures vaadeldud hinnaerinevus oli Luxten-Lightingu puhul ligikaudu […] RON/MWh ning Electrocarboni ja Elsidi puhul […] RON/MWh (vt tabel 4).
Tabel 4
Lepingute analüüs 2009. aasta kohta
Kliendi nimi |
Tarnija nimi |
Vaadeldud hind |
Võrdlushind |
Hinnaerinevus (absoluutarvudes) |
Kooskõla võrdlusindeksitega |
Andmekogu MDD-leping |
|||||
Ductil Steel SA |
Alpiq RomEnergie |
[…] |
187 |
[…] |
|
Uuritavad lepingud |
|||||
Alro |
HIDROELECTRICA |
[…] |
102 |
[…] |
Jah |
EURO-PEC |
HIDROELECTRICA |
[…] |
142 |
[…] |
Jah |
Alpiq RomEnergie |
HIDROELECTRICA |
[…] |
126 |
[…] |
Jah |
Electromagnetica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
142 |
[…] |
Jah |
Energy Holding |
HIDROELECTRICA |
[…] |
116 |
[…] |
Jah |
EFT |
HIDROELECTRICA |
[…] |
157 |
[…] |
Jah |
Luxten-Lighting |
HIDROELECTRICA |
[…] |
156 |
[…] |
Ei |
ELSID |
HIDROELECTRICA |
[…] |
157 |
[…] |
Ei |
Electrocarbon |
HIDROELECTRICA |
[…] |
157 |
[…] |
Ei |
Märkus: hinnad on ümardatud lähima RON-ini/MWh. Allikas: arvutused põhinevad regressioonanalüüsil ja Rumeenia ametiasutuste esitatud andmetel. |
2010. aastal oli MDD-lepingu hinnaerinevus hinnanguliselt […] RON/MWh ja kahel Hidroelectrica lepingul oli suurem hinnaerinevus – nimelt Electrocarboni ja Elsidiga sõlmitud lepingutel, kusjuures vaadeldud hinnaerinevus oli ligikaudu […] RON/MWh (vt tabel 5).
Tabel 5
Lepingute analüüs 2010. aasta kohta
Kliendi nimi |
Tarnija nimi |
Vaadeldud hind |
Võrdlushind |
Hinnaerinevus (absoluutarvudes) |
Kooskõla võrdlusindeksitega |
Andmekogu MDD-leping |
|||||
SILCOTUB SA ZALAU |
Energy Network |
[…] |
214 |
[…] |
|
Uuritavad lepingud |
|||||
ArcelorMittal Galati |
HIDROELECTRICA |
[…] |
118 |
[…] |
Jah |
Electrica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
132 |
[…] |
Jah |
Energy Holding |
HIDROELECTRICA |
[…] |
107 |
[…] |
Jah |
Alpiq RomEnergie |
HIDROELECTRICA |
[…] |
116 |
[…] |
Jah |
Electromagnetica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
132 |
[…] |
Jah |
EURO-PEC |
HIDROELECTRICA |
[…] |
144 |
[…] |
Jah |
Alro |
HIDROELECTRICA |
[…] |
93 |
[…] |
Jah |
Luxten-Lighting |
HIDROELECTRICA |
[…] |
146 |
[…] |
Jah |
EFT |
HIDROELECTRICA |
[…] |
148 |
[…] |
Jah |
ELSID |
HIDROELECTRICA |
[…] |
147 |
[…] |
Ei |
Electrocarbon |
HIDROELECTRICA |
[…] |
148 |
[…] |
Ei |
Märkus: hinnad on ümardatud lähima RON-ini/MWh. Allikas: arvutused põhinevad regressioonanalüüsil ja Rumeenia ametiasutuste esitatud andmetel. |
Tundlikkusanalüüs
Eelmises empiirilises analüüsis määratleti MDD-lepinguna andmekogus olev teatava aasta leping, mille puhul oli vaadeldud hinna ja sellele vastava hinnangulise hinna erinevus absoluutarvudes (RON/MWh) kõige suurem.
Selleks et kontrollida saadud tulemuste usaldusväärsust, viidi läbi tundlikkusanalüüs. Selleks teostati sama analüüs, kuid seekord määratleti MDD-lepinguna see leping, mille puhul oli hinnangulise hinna ja sellele vastava vaadeldud hinna erinevus kõige suurem, mõõdetuna hinnangulise hinna protsentides. Niisiis määratleti tundlikkusanalüüsis MDD-lepinguna see leping, mille puhul oli hinnangulise hinna ja sellele vastava vaadeldud hinna erinevus kõige suurem, mõõdetuna hinnangulise hinna protsentides. Kuigi antud analüüs ei peaks oluliselt mõjutama MDD-lepingu väljavalimist, võib see mõjutada seda, millised lepingud välja valitakse. Analüüsi tulemused on esitatud tabelites 6–9. Need kinnitavad põhianalüüsi tulemuste valiidsust.
Tabel 6
Tundlikkusanalüüs 2007. aasta lepingute kohta
Kliendi nimi |
Tarnija nimi |
Vaadeldud hind |
Võrdlushind |
Hinnaerinevus (protsentides) |
Kooskõla võrdlusindeksitega |
Andmekogu MDD-leping |
|||||
AZOMURES SA |
HIDROELECTRICA |
[…] |
124 |
[…] % |
|
Uuritavad lepingud |
|||||
Alro |
HIDROELECTRICA |
[…] |
72 |
[…] |
Jah |
Energy Holding |
HIDROELECTRICA |
[…] |
50 |
[…] |
Jah |
EFT |
HIDROELECTRICA |
[…] |
127 |
[…] |
Jah |
Electromagnetica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
111 |
[…] |
Jah |
EURO-PEC |
HIDROELECTRICA |
[…] |
111 |
[…] |
Jah |
Luxten-Lighting |
HIDROELECTRICA |
[…] |
125 |
[…] |
Jah |
ELSID |
HIDROELECTRICA |
[…] |
126 |
[…] |
Ei |
Electrocarbon |
HIDROELECTRICA |
[…] |
126 |
[…] |
Ei |
Märkus: hinnad on ümardatud lähima RON-ini/MWh. Allikas: arvutused põhinevad regressioonanalüüsil ja Rumeenia ametiasutuste esitatud andmetel. |
Tabel 7
Tundlikkusanalüüs 2008. aasta lepingute kohta
Kliendi nimi |
Tarnija nimi |
Vaadeldud hind |
Võrdlushind |
Hinnaerinevus (protsentides) |
Kooskõla võrdlusindeksitega |
Andmekogu MDD-leping |
|||||
PETROM SA |
Energy Holding |
[…] |
147 |
[…] % |
|
Uuritavad lepingud |
|||||
Alro |
HIDROELECTRICA |
[…] |
94 |
[…] |
Ei |
Electromagnetica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
133 |
[…] |
Jah |
EFT |
HIDROELECTRICA |
[…] |
149 |
[…] |
Jah |
Energy Holding |
HIDROELECTRICA |
[…] |
73 |
[…] |
Jah |
EURO-PEC |
HIDROELECTRICA |
[…] |
133 |
[…] |
Jah |
Luxten-Lighting |
HIDROELECTRICA |
[…] |
147 |
[…] |
Ei |
ELSID |
HIDROELECTRICA |
[…] |
148 |
[…] |
Ei |
Electrocarbon |
HIDROELECTRICA |
[…] |
149 |
[…] |
Ei |
Märkus: hinnad on ümardatud lähima RON-ini/MWh. Allikas: arvutused põhinevad regressioonanalüüsil ja Rumeenia ametiasutuste esitatud andmetel. |
Tabel 8
Tundlikkusanalüüs 2009. aasta lepingute kohta
Kliendi nimi |
Tarnija nimi |
Vaadeldud hind |
Võrdlushind |
Hinnaerinevus (protsentides) |
Kooskõla võrdlusindeksitega |
Andmekogu MDD-leping |
|||||
Ductil Steel SA |
Alpiq RomEnergie |
[…] |
187 |
[…] % |
|
Uuritavad lepingud |
|||||
Alro |
HIDROELECTRICA |
[…] |
102 |
[…] |
Jah |
EURO-PEC |
HIDROELECTRICA |
[…] |
142 |
[…] |
Jah |
Alpiq RomEnergie |
HIDROELECTRICA |
[…] |
126 |
[…] |
Jah |
Electromagnetica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
142 |
[…] |
Jah |
Energy Holding |
HIDROELECTRICA |
[…] |
116 |
[…] |
Ei |
EFT |
HIDROELECTRICA |
[…] |
157 |
[…] |
Jah |
Luxten-Lighting |
HIDROELECTRICA |
[…] |
156 |
[…] |
Ei |
ELSID |
HIDROELECTRICA |
[…] |
157 |
[…] |
Ei |
Electrocarbon |
HIDROELECTRICA |
[…] |
157 |
[…] |
Ei |
Märkus: hinnad on ümardatud lähima RON-ini/MWh. Allikas: arvutused põhinevad regressioonanalüüsil ja Rumeenia ametiasutuste esitatud andmetel. |
Tabel 9
Tundlikkusanalüüs 2010. aasta lepingute kohta
Kliendi nimi |
Tarnija nimi |
Vaadeldud hind |
Võrdlushind |
Hinnaerinevus (protsentides) |
Kooskõla võrdlusindeksitega |
||||||||||
Andmekogu MDD-leping |
|||||||||||||||
ARCELORMITTAL GALAŢI |
Electrica |
[…] |
182 |
[…] % |
|
||||||||||
Uuritavad lepingud |
|||||||||||||||
ArcelorMittal Galați |
HIDROELECTRICA |
[…] |
118 |
[…] |
Jah |
||||||||||
Electrica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
132 |
[…] |
Jah |
||||||||||
Energy Holding |
HIDROELECTRICA |
[…] |
107 |
[…] |
Jah |
||||||||||
Alpiq RomEnergie |
HIDROELECTRICA |
[…] |
116 |
[…] |
Jah |
||||||||||
Electromagnetica |
HIDROELECTRICA |
[…] |
132 |
[…] |
Jah |
||||||||||
EURO-PEC |
HIDROELECTRICA |
[…] |
144 |
[…] |
Jah |
||||||||||
Alro |
HIDROELECTRICA |
[…] |
93 |
[…] |
Jah |
||||||||||
Luxten-Lighting |
HIDROELECTRICA |
[…] |
146 |
[…] |
Jah |
||||||||||
EFT |
HIDROELECTRICA |
[…] |
148 |
[…] |
Jah |
||||||||||
ELSID |
HIDROELECTRICA |
[…] |
147 |
[…] |
Ei |
||||||||||
Electrocarbon |
HIDROELECTRICA |
[…] |
148 |
[…] |
Ei |
||||||||||
Märkus: hinnad on ümardatud lähima RON-ini/MWh. Allikas: arvutused põhinevad regressioonanalüüsil ja Rumeenia ametiasutuste esitatud andmetel. |
Selgub, et elektrihinnad Hidroelectrica lepingutes Luxten-Lightingu, Electrocarboni ja Elsidiga ei ole endiselt kooskõlas võrdlushinnaga. Protsentuaalsed hinnaerinevused on silmatorkavalt suuremad Luxten-Lightinguga aastateks 2008 ja 2009 sõlmitud lepingute ning Electrocarboni ja Elsidiga ajavahemikuks 2007–2010 sõlmitud lepingute puhul. Lisaks jäävad silma veel kaks lepingut, nimelt 2008. aasta Alro ja 2009. aasta Energy Holdingu lepingud. Mõlema puhul on protsentuaalne hinnaerinevus väga sarnane MDD-lepingu protsentuaalsele hinnaerinevusele. 2008. aastaks Alroga sõlmitud lepingu vaadeldud hind oli […] % madalam selle lepingu hinnangulisest hinnast, samas kui protsentuaalne hinnaerinevus MDD-lepinguga võrreldes oli 2008. aastal […] %. 2009. aastaks Energy Holdinguga sõlmitud lepingu vaadeldud hind oli […] % madalam selle lepingu hinnangulisest hinnast, samas kui protsentuaalne hinnaerinevus MDD-lepinguga võrreldes oli 2009. aastal […] %. Tervikuna tuleks neid kahte lepingut lugeda võrdlushinnaga kooskõlas olevateks.
Lisaks põhilisele tundlikkusanalüüsi teostamisele, milleks MDD-lepingu määratlemiseks kasutati protsentuaalset erinevust võrdlushinnaga võrreldes ning millega kinnitati tulemuste valiidsust, viidi läbi eelistatud MDD-lepingu määratlusest lähtunud analüüsi tulemuste lisandunud tundlikkuskontrollid absoluutväärtustes:
— |
MDD-lepingu absoluutväärtusest arvati maha juhusliku suurusega (10 %) juurdehindlus: kohandatud MDD-näitaja ei mõjuta 2008., 2009. ja 2010. aasta kohta sõlmitud uuritavaid lepinguid puudutavaid järeldusi. 2007. aastal tuleb EFT puhul ilmsiks 2,5 RON/MWh suurune erinevus, mis on väiksem […] RON/MWh suurusest kohaldatud hinnast (st võrdlushinnaga kooskõlas olnud hind oleks olnud […] RON/MWh). Seda erinevust, mida 2008., 2009. ja 2010. aastal EFT hindade puhul ei täheldatud, peetakse ebaoluliseks; |
— |
samuti, kui kasutada lähtealusena hinnaerinevuse põhjal teist alumist kõrvalekallet (second downward deviation ehk 2. DD), tuleks 2007. aasta puhul esile veel ainult kaks lepingut (Luxten-Lighting ja EFT), aga see ei tähenda, et analüüsitud ajavahemikus oleks ühegi uuritava lepingu hind olnud võrdlushindadest väiksem või et EFTga sõlmitud lepingu hind oleks olnud 2008., 2009. või 2010. aasta võrdlushinnast väiksem; |
— |
kasutusele võeti 2011. aasta kohta käivad regressiooniandmed, mida algselt ei analüüsitud: isegi kui tabelites 2–5 esitatud näitajad natuke muutuvad, jäävad kvalitatiivse analüüsi tulemused samaks; |
— |
uuritavate lepingute hinnad, mida peeti võrdlushindadega kooskõlas olevateks, võeti regressioonanalüüsis uuesti andmekoguna (valimisiseselt) kasutusele: ka sellisel juhul jäid uuritavate lepingute kohta saadud järeldused samaks. |
Sellest järeldub, et põhianalüüsile lisandunud tundlikkuskontrollid kinnitavad ökonomeetrilise analüüsi tulemuste usaldusväärsust.
(1) Andmete esialgses töötluses jäeti kõrvale neli (kahtlusi mitte äratavat) lepingut, mis vastavad ALRO kontsernisisesele müügile aastatel 2007–2010, kuna need kajastavad teistsuguseid turutingimusi kui kahepoolsetes lepinguläbirääkimistes tarnija ja sõltumatu ostja vahel valitsevad turutingimused, mis on käesolevas juhtumis otsustava tähtsusega.
(2) Standardvead on esitatud sulgudes: *** tähendab, et kordaja on statistiliselt oluline 1 % juures, ** tähendab, et see on statistiliselt oluline 5 % juures, ning * tähendab, et see on statistiliselt oluline 10 % juures.
29.3.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 83/38 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/502,
21. oktoober 2015,
riigiabi SA.38374 (2014/C ex 2014/NN) kohta, mida Madalmaad andsid Starbucksile
(teatavaks tehtud numbri C(2015) 7143 all)
(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt nimetatud sätetele (1) ja võttes neid märkusi arvesse
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
30. juuli 2013. aasta kirjas palus komisjon Madalmaade ametiasutustel esitada teavet Madalmaade eelotsusetavade ning kõikide otsuste kohta seoses äriühingutega Starbucks Coffee EMEA BV (edaspidi „Starbucks Coffee BV“) ja Starbucks Manufacturing EMEA BV (edaspidi „SMBV“), keda mõlemat kontrollib kaudselt Starbucks Corporation. Äriühingut Starbucks Corporation ja kõiki tema kontrollitavaid äriühinguid nimetatakse edaspidi koos „Starbucks“ või „Starbucksi kontsern“. |
(2) |
2. oktoobri 2013. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused komisjonile palutud teabe, sealhulgas siirdehindade eelkokkuleppe (edaspidi „eelkokkulepe“), (2) mille Madalmaade maksuhaldur ja Starbucks Coffee BV sõlmisid 2008. aastal (edaspidi „Starbucks Coffee BV eelkokkulepe“), eelkokkuleppe, mille Madalmaade maksuhaldur ja SMBV sõlmisid 2008. aastal (edaspidi „SMBV eelkokkulepe“), ja tõendavad dokumendid. Need dokumendid puudutavad eelkõige kahe eelnimetatud eelkokkuleppe taotlust toetavat siirdehinnaaruannet (edaspidi „siirdehinnaaruanne“) ja muud teavet, mida Madalmaade maksuhaldur ja äriühingu Starbucks Corporation maksunõustaja, [maksunõustaja] (*1), (edaspidi „maksunõustaja“) vahetasid Starbucks Coffee BV ja SMBV nimel (3). |
(3) |
15. jaanuari 2014. aasta kohtumiseks valmistudes saatis komisjon 9. jaanuaril 2014 Madalmaade ametiasutustele e-kirja, milles esitati mitu küsimust, sealhulgas Madalmaade maksuhalduri sõlmitud Starbucks Coffee BV eelkokkuleppes ja SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud siirdehinnakorralduse kohta. |
(4) |
15. jaanuaril 2014 toimus komisjoni talituste ja Madalmaade maksuhalduri esindajate kohtumine, mille raames komisjoni talitused soovisid muu hulgas lisaselgitusi SMBV eelkokkuleppega seoses siirdehinnaaruandes tehtud kulubaasi korrigeerimiste ja SMBV makstud litsentsitasude kõikumise kohta. |
(5) |
28. jaanuari 2014. aasta kirjaga esitasid Madalmaade ametiasutused vastuseks 15. jaanuari 2014. aasta kohtumisel esitatud küsimustele võrreldavuse huvides tehtud korrigeerimisi, võrreldavate äriühingute valikut ja litsentsitasu kõikumist käsitleva teabe. Lisateavet esitatud dokumentide kohta kirjeldatakse põhjenduses 9 osutatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 59–62. |
(6) |
7. märtsi 2014. aasta kirjas (4) teavitas komisjon Madalmaade ametiasutusi, et ta kaalub, kas Starbucks Coffee BV eelkokkuleppe ja SMBV eelkokkuleppe näol on tegemist uue riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ja kutsus Madalmaade ametiasutusi esitama märkusi sellise abi siseturuga kokkusobivuse kohta. Komisjon palus Madalmaade ametiasutustel esitada Starbucks Coffee BV ja SMBV eelkokkuleppe kohta lisateavet ning Starbucks Coffee BV, SMBV ja nende kahe äriühinguga Madalmaades seotud äriühingute maksudeklaratsioonid. |
(7) |
21. märtsi 2014. aasta kirjas vastasid Madalmaade ametiasutused 7. märtsi 2014. aasta kirjale ja esitasid palutud maksudeklaratsioonid. Madalmaade ametiasutused kinnitasid ka, et komisjonile on juba edastatud kõik komisjonile varem esitatud eelkokkulepetega seotud asjakohased dokumendid. |
(8) |
6. mail 2014 toimus komisjoni talituste ja Madalmaade maksuhalduri esindajate kohtumine. |
(9) |
11. juunil 2014 võttis komisjon vastu otsuse algatada SMBV eelkokkuleppe suhtes aluslepingu artikli 108 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse, kuna kõnealune eelkokkulepe võib olla riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) (5). |
(10) |
16. juuli 2014. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta. Muu hulgas esitati Alki Limited Partnershipi (edaspidi „Alki LP“) ja SMBV vaheline röstimisleping ning SMBV ja Starbucks Coffee Trading Company SARL (edaspidi „SCTC“) sõlmitud rohelise kohvi ostuleping. |
(11) |
25. novembri 2014. aasta kirjas palus komisjon Madalmaade ametiasutustel esitada menetluse algatamise otsuses küsitud teabe, mille Madalmaade ametiasutused olid 16. juulil 2014 esitanud ainult osaliselt, ja SMBV eelkokkuleppe analüüsimiseks vajaliku lisateabe. |
(12) |
19. detsembri 2014. aasta kirjas vastasid Madalmaade ametiasutused 25. novembri 2014. aasta kirjale ning märkisid, et osa palutud teabest ei ole Madalmaade ametiasutuste valduses. |
(13) |
19. detsembril 2014 avaldati menetluse algatamise otsus Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused. |
(14) |
Starbucks esitas oma tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta 16. jaanuari 2015. aasta kirjas. Menetluse algatamise otsuse kohta esitasid märkusi ka Madalmaade maksunõustajate liit (De Nederlandse Orde van Belastingadviseurs, edaspidi „NOB“), Madalmaade tööandjate ja tööstuse keskliit (Verbond van Nederlandse Ondernemingen & Nederlands Christelijk Werkgeversverbond, edaspidi „VNO-NCW“), ATOZ Tax Advisers Luxembourg, Oxfam International ja Austria töötajate ühendus Bundesarbeitskammer Österreich (edaspidi „BAK“). |
(15) |
8. jaanuari 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused vastuseks komisjoni 25. novembri 2014. aasta kirjale usaldusühingu lepingu Alki LP asutamise kohta. |
(16) |
12. veebruaril 2015 teavitas komisjon Madalmaid, et ta oli kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (6) artikliga 6a tuvastanud, et SMBV eelkokkuleppe ametlik uurimismenetlus oli seni osutunud mittetõhusaks (7). 6. veebruari 2015. aasta kirjas taotles komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 2 punktiga b Madalmaade ametiasutuste heakskiitu, et võtta Starbucksiga puuduva teabe hankimiseks otse ühendust. |
(17) |
18. veebruari 2015. aasta kirjas teavitas komisjon Madalmaade ametiasutusi, et ta oli saanud konkurendi tähelepanekud röstimisega rohelistele kohviubadele antava lisandväärtuse kohta, ja palus Madalmaade ametiasutustel esitada nende tähelepanekute kohta märkused. Madalmaade ametiasutused esitasid oma märkused nende tähelepanekute kohta 11. märtsi 2015. aasta kirjaga. |
(18) |
12. märtsi 2015. aasta kirjas andsid Madalmaad vastuseks komisjoni 6. veebruari 2015. aasta kirjale loa võtta Starbucksiga otse ühendust. Pärast selle loa saamist palus komisjon Starbucksilt 16. märtsi 2015. aasta kirjaga määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõike 6 alusel teavet õigusliku struktuuri, Starbucksi kaupluste ärimudeli ja SMBV kasutatava tooraine, st roheliste kohviubade kohta (edaspidi „Starbucksi turuteabe taotlus“). |
(19) |
20. ja 26. märtsi 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused oma tähelepanekud seoses kolmandate isikute märkustega menetluse algatamise otsuse kohta. |
(20) |
Pärast 12. veebruari 2015. aasta otsuse vastuvõtmist võttis komisjon 7. aprillil 2015 kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6a lõikega 6 ühendust Starbucksi nelja konkurendiga ja palus neil esitada turuteavet oma ärimudeli ja lisandväärtust andvate tegevusalade kohta, et komisjon saaks juhtumi hindamise lõpule viia (edaspidi „konkurentide turuteabe taotlus“). Need neli konkurenti olid äriühing Y, Alois Dallmayr Kaffee oHG (edaspidi „Dallmayr“), Nestlé S.A. (edaspidi „Nestlé“) ja Melitta Europa GmbH & Co. KG (edaspidi „Melitta“). Komisjon teavitas samal ajal Madalmaade ametiasutusi, et ta oli saatnud Starbucksi konkurentidele teabetaotlused. |
(21) |
13. aprillil 2015 esitas Starbucks komisjoni 16. märtsi 2015. aasta kirjas palutud teabe. |
(22) |
27. aprilli 2015. aasta kirjades vastasid Dallmayr ja äriühing Y komisjoni 7. aprilli 2015. aasta turuteabe taotlusele. |
(23) |
29. aprillil 2015 toimus komisjoni talituste ja Starbucksi kohtumine, mille raames komisjoni talitused selgitasid, kuidas tuleks teatavaid Starbucksi turuteabe taotluse küsimusi uurimise kontekstis mõista. |
(24) |
Starbucksi 13. aprilli 2015. aasta vastusele järgnenud 6. mai 2015. aasta kirjas palus komisjon Starbucksil esitada lisateavet. |
(25) |
11. mai 2015. aasta kirjas palus komisjon äriühingul Y anda esitatud turuteabe kohta lisaselgitusi. Äriühing Y esitas need selgitused 21. mai 2015. aasta kirjas. |
(26) |
20. ja 26. mai 2015. aasta kirjas vastasid Nestlé and Melitta komisjoni 7. aprilli 2015. aasta konkurentide turuteabe taotlusele. |
(27) |
27. mai 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused äriühingu Y ja Dallmayri antud teabe kohta. |
(28) |
29. mai 2015. aasta kirjas edastas Starbucks vastused komisjoni 6. mai 2015. aasta taotlusele. |
(29) |
19. juuni 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused teabe kohta, mille Starbucks oli edastanud 13. aprillil 2015 ja 29. mail 2015. |
(30) |
26. juuni 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused äriühingute Nestlé ja Melitta edastatud turuteabe ja äriühingu Y antud selgituste kohta. |
(31) |
Lisaks 13. aprillil 2015 ja 29. mail 2015 edastatud teabele esitas Starbucks 29. juunil 2015 täiendavad põhjendused, mis käsitlesid SCTC poolt roheliste kohviubade tarnimisel kohaldatavate siirdehindade väidetavat vastavust reaalturuväärtusele. |
(32) |
24. juuli 2015. aasta kirjas esitas Starbucks omal algatusel lisateavet äriühingute SCTC, SMBV ja Starbucks US (8) funktsioonide kohta ning uued Alki LPga seotud andmed. |
(33) |
5. augusti 2015. aasta kirjas palus komisjon Starbucksilt 24. juulil 2015 esitatud teabe kohta selgitusi ja muid dokumente, et komisjon saaks uut teavet täielikult analüüsida. |
(34) |
24. augusti 2015. aasta kirjas ja 26. augusti 2015. aasta e-kirjas esitas Starbucks osaliselt teabe, mida komisjon oli palunud oma 5. augusti 2015. aasta kirjas. Komisjon edastas selle teabe 28. augustil 2015 Madalmaade ametiasutustele. |
(35) |
10. septembri 2015. aasta kirjas ja 11. septembri 2015. aasta e-kirjas esitas Starbucks komisjonile ülejäänud teabe. 23. septembri 2015. aasta kirjas täiendas Starbucks komisjonile 10. ja 11. septembril 2015 esitatud teavet. |
(36) |
25. septembri 2015. aasta ja 7. oktoobri 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaade ametiasutused märkused teabe kohta, mille Starbucks oli esitanud 10., 11. ja 23. septembril 2015. |
2. VAIDLUSTATUD MEETME KIRJELDUS
2.1. Abisaaja kirjeldus
(37) |
Meetme abisaaja on SMBV. SMBV on Starbucksi kontserni Madalmaades asutatud tütarettevõtja. Starbucksi kontserni kuuluvad Starbucks Corporation ja kõik tema kontrollitavad äriühingud. Äriühingu Starbucks Corporation peakontor on Ameerika Ühendriikides Seattle'is. Starbucksi kontserni struktuuri on üksikasjalikumalt selgitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 27 ja joonisel 1. |
(38) |
Starbucks on 65 riigis tegutsev erikohvi röstija, turustaja ja jaemüüja. Ta ostab ja röstib kohvi, mida müüakse koos käsitöökohvi, tee ja muude jookide ning värske toidukaubaga äriühingu juhitavates kauplustes. Ta müüb ka mitmesuguseid kohvi- ja teetooteid ning litsentsib oma kaubamärki muude kanalite, nagu litsentsitud kaupluste, toidupoodide ja riiklike toitlustusettevõtete kaudu (9). 2014. aastal oli Starbucksi kontserni ülemaailmne netotulu 16 448 miljardit USA dollarit ja maksustamisjärgne kasum 2 067 miljardit USA dollarit (10). |
(39) |
SMBV on ainus täielikult kontrollitav Starbucksi kontserni ettevõtja väljaspool Ameerika Ühendriike, kes röstib kohvi. |
2.2. Vaidlustatud meede
(40) |
Käesolev otsus käsitleb SMBV eelkokkulepet, st siirdehindade eelkokkulepet, mille Madalmaade maksuhaldur sõlmis SMBVga 28. aprillil 2008 (Vaststellingsovereenkomst APA). SMBV eelkokkulepe on siduv kümme aastat, alates 1. oktoobrist 2007 kuni 31. detsembrini 2017 (11). |
(41) |
Eelkokkulepe on maksuhalduri ja maksumaksja vaheline kokkulepe maksuõiguse kohaldamise kohta (tulevaste) tehingute suhtes – see määrab kindlaks, kui suurt kasumit maksumaksja saab selles maksujurisdiktsioonis arvesse võetavatelt tegevusaladelt. Eelkokkuleppega määratakse enne kontsernisiseseid tehinguid kindlaks asjakohased kriteeriumid (nt meetod, võrdlusandmed ja nende asjakohane korrigeerimine, tulevikusündmuste olulised eeldused), mille alusel tehakse kindlaks kõnealuste tehingute reaalturuväärtusele vastavad hinnad konkreetsel ajavahemikul. Eelkokkuleppe sõlmimise algatab ametlikult maksumaksja. |
2.2.1. SMBV eelkokkulepe
(42) |
SMBV eelkokkuleppe sõlmimisega nõustus Madalmaade maksuhaldur, et tasu, mille Starbucksi maksunõustaja määras siirdehinnaaruandes kindlaks SMBV Madalmaades täidetavate funktsioonide (sh võetud riski ja kasutatud vara) eest, vastab reaalturuväärtusele (12). |
(43) |
See tasu koosneb juurdehindlusest, mis võrdub [9–12] %-ga asjaomasest kulubaasist. Tasu arvutamiseks kasutatud asjaomane kulubaas hõlmab kõiki nii tootmis- kui ka tarneahela personalikulusid, tootmisseadmete maksumust (sh amortisatsioon) ja käitise üldkulusid. See ei hõlma Starbucksi topside, pabersalvrätikute jms maksumust, roheliste kohviubade maksumust (tooraine maksumust), kolmandate isikute osutatud teenuste logistika- ja turustuskulusid, tasu kolmandate isikute tegevuse eest alltöövõtulepingute raames ega litsentsitasusid Alki LP-le. |
(44) |
Madalmaade maksuhaldur nõustus SMBV eelkokkuleppes ka sellega, et SMBV litsentsitasu Alki LP-le määratakse kindlaks iga aasta lõpus ning see võrdub litsentsitasu maksmise eelse realiseeritud tegevuskasumi ja eelnimetatud [9–12] % tegevuskulude juurdehindluse vahega. SMBV eelkokkuleppes on lisaks sätestatud, et „see litsentsitasu on äriühingu tulumaksu kohaldamisel mahaarvatav ja sellelt ei peeta Madalmaades kinni maksu“ (13). |
(45) |
SMBV eelkokkuleppega kinnitati seega Starbucksi kontsernis SMBV-le jaotatav kasum, mis võimaldab tal kindlaks määrata oma tulumaksukohustuse Madalmaades igal aastal kümne aasta jooksul. Kuna eelkokkulepe jõustus 1. oktoobril 2007, analüüsitakse SMBV eelkokkulepet käesolevas otsuses sellel kuupäeval kehtinud riigiabieeskirjade kohaselt. |
2.2.2. Siirdehinnaaruanne
(46) |
Tasu, millega Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkuleppes nõustus, põhineb Starbucksi maksunõustaja tehtud siirdehinnaanalüüsil siirdehinnaaruandes, mis on kõnealuse eelkokkuleppe lahutamatu osa. |
(47) |
Siirdehinnaaruande eesmärk on tõendada, et Starbucksi kontsernis SMBV-le jaotatav kasum põhineb reaalturuväärtusele vastava hinnaga tehtud kontsernisisestel tehingutel. Siirdehinnaaruandes on esitatud äriühingu ülevaade, funktsionaalne analüüs ja teatavad siirdehindade määramise meetodid. Aruanne sisaldab Starbucks Coffee BV ja SMBV kohta järgmist asjakohast teavet (14). |
2.2.2.1.
(48) |
Starbucks Coffee BV tegutseb Starbucksi kontserni Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna peakontorina, toetades kontserni äritegevust selles piirkonnas. Starbucks Coffee BV aitab leida arendajaid, kes arendavad ja juhivad Starbucksi jaekauplusi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas. Starbucks Coffee BV litsentsib peakontorina tegutsedes litsentsitasu eest oma osanikule Alki LP-le kuuluvaid Starbucksi kaubamärke, tehnoloogiat ja oskusteavet (15). Starbucks Coffee BV sõlmib Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas Starbucksi kauplusi juhtivate seotud ja mitteseotud ettevõtjatega piirkondliku arendus- ja tegevuskokkuleppe. Neid ettevõtjaid nimetatakse „arendajateks“, edaspidi ka „kauplusteks“. Starbucks Coffee BV annab arendajatele intellektuaalomandi all-litsentse, et nad saaksid oma kauplusi arendada ja juhtida Starbucksi kauplustena. Arendajad maksavad Starbucks Coffee BV-le intellektuaalomandi kasutamise eest litsentsitasu ja muid tasusid teatava protsendina käibest. Vastavalt teabele, mille Madalmaad esitasid 2. oktoobril 2013, maksavad nii seotud kui ka mitteseotud arendajad Starbucks Coffee BV-le litsentsitasuks sama protsendi käibest. Seepärast leiab Starbucksi maksunõustaja, et Starbucks Coffee BV-le kui Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna peakontorile makstavate kontsernisiseste litsentsitasude reaalturuväärtuse kindlaksmääramisel kohaldatakse võrreldava kontrollimata hinna meetodit (16) (17). |
2.2.2.2.
(49) |
Starbucksi maksunõustaja märgib siirdehinnaaruandes (18) SMBV kõige olulisemaid tehinguid ja kontsernisiseseid vooge kirjeldades ainult seda, et SMBV tegeleb eelkõige roheliste kohviubade töötlemisega ning röstitud kohvi müügiga seotud ja mitteseotud ettevõtjatele. Ta selgitab ka, et SMBV hangib rohelisi kohviube Starbucksi Šveitsi tütarettevõtjalt (SCTC). Ühtlasi selgitab ta, et SMBV tegutseb mitmesuguste muude toodete kui kohvi vahepealse turustusüksusena. Maksunõustaja selgitab veel, et peale osalemise oma tootmistegevuse tarneahelas pakub SMBV ka mõningat tarneahelatoetust teatavatele turgudele. Maksunõustaja ei kirjelda röstimise intellektuaalomandi litsentsilepingut, mille kohaselt SMBV maksab litsentsitud intellektuaalomandi eest Alki LP-le litsentsitasu, kõige olulisemate tehingute ja kontsernisiseste voogude seas, vaid kajastab seda üksnes graafikul ja käsitleb siirdehinnaaruande eraldi osas, milles kirjeldatakse Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika turgu ning Madalmaades toimuvat tegevust (19). |
(50) |
Siirdehinnaaruandes esitatud funktsionaalse analüüsi kohaselt (20) on SMBV tegevuse keskmes tema Amsterdamis asuv röstimiskäitis. Röstimisprotsessi peamiseks toorainekomponendiks on rohelised kohvioad. Konkreetse kohvisegu tegelik röstimisprotsess sõltub retseptis kasutatava rohelise kohvioa konkreetsest sordist ja soovitud maitseprofiilist. SMBV vastutab Starbucks USi esitatud röstimisprognooside täitmise eest ja tagab, et lõpptoode vastab Starbucks USi kvaliteedinõuetele. SMBV ostab rohelisi kohviube SCTC-lt, kes on volitatud tarnija (21). Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika turult pärit oad röstib ja pakendab SMBV Madalmaades. |
(51) |
SMBV litsentsib teatavat Alki LP intellektuaalomandit, mida ei ole funktsionaalses analüüsis mainitud, kuid on Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika turgu ning Madalmaades toimuvat tegevust käsitlevas eraldi osas kirjeldatud järgmiselt: „vajalik kohvi röstimisprotsessi ja arendajatele kohvi tarnimise õiguse kasutamiseks. [SMBV] maksab Alki LP-le litsentsitud intellektuaalomandi eest litsentsitasu“ (22). See kohvi röstimisega seotud intellektuaalomand koosneb eelkõige röstimiskõveratest, mis siirdehinnaaruande kohaselt määravad röstimisprotsessi nõutava temperatuuri ja kestuse. |
(52) |
Siirdehinnaaruande kohaselt on SMBV-l [40–60] töötajat, kellest [20–30] tegelevad tarneahela toimingutega, sealhulgas hangete, planeerimise ning logistika ja turustamise kavandamisega (23). SMBV-l on Ühendkuningriigis turustuskeskus, mida juhib lepingu alusel kolmas isik (24). SMBV-l on Madalmaades asuva kolmanda isikuga tarne- ja logistikaleping, mille kohaselt kolmas isik ostab varusid nende edasimüümiseks arendajatele eelnevalt kokkulepitud hinnaga (25). SMBV kaasas veel ühe kolmanda isiku, et avada 2006. aastal Saksamaal turustuskeskuse. |
(53) |
SMBV-l on sidemed ka alltöövõtjast tootjaga [mitteseotud tootmisettevõtja 1]. [Mitteseotud tootmisettevõtja 1] toodab peamiselt [registreeritud kaubamärgiga kohvitoote] pulbrit Starbucksi [registreeritud kaubamärgiga kohvi] toote jaoks. SMBV vastutab (26) nende alltöövõtusuhete (27) haldamise eest ja müüb suurema osa [mitteseotud tootmisettevõtja 1] toodetud tootest Starbucksi Ameerika Ühendriikide residendist äriühingutele. |
(54) |
Joonis 1 põhineb siirdehinnaaruandes esitatud kirjeldusel, kujutades Starbucksi struktuuri osa, mis on käesoleva otsuse puhul asjakohane (28). Joonis 1 Starbucksi struktuur vastavalt siirdehinnaaruandes esitatud kirjeldusele
|
(55) |
Siirdehinnaaruande kohaselt valis maksunõustaja SMBV-le võlgnetava tasu reaalturuväärtuse hindamiseks teiste siirdehindade määramise meetodite seast tehingupõhise tootluse meetodi, (29) sest „arvestades Starbucksi konkreetseid asjaolusid, mõjutavad tehingu- ja funktsionaalsed erinevused tootlust vähem kui tavapäraste standardmeetodite puhul kasutatavad meetmed“ (30). Meetodi valikut ja siirdehinnaaruandes sisalduvat võrdlust konkurentidega on üksikasjalikumalt kirjeldatud menetluse algatamise otsuse põhjendustes 40–58. |
(56) |
Maksunõustaja leidis SMBV röstimistegevuse suhtes tehingupõhist tootluse meetodit kohaldades, et kooskõlas kulupõhise hinnakujundusega, mida peetakse tarneahela- ja tootmisteenuste korral sobivaks meetodiks, on tootlusnäitaja puhul asjakohaseks baasiks (31) SMBV osutatud teenuste kulud. Juurdehindlust kohaldatakse siiski ainult nende kulude suhtes, mille puhul SMBV annab maksunõustaja sõnul lisandväärtust. Siirdehinnaaruandes on need kulud loetletud peamiste tegevuskuludena, nagu personalikulud ja amortisatsioon, välja arvatud müüdud kauba maksumus. |
(57) |
Maksunõustaja tegi SMBV tegevuse asjakohase reaalturuväärtusele vastava kasumlikkuse kindlaksmääramiseks otsingu, et selgitada välja Euroopas tegutsevad sarnaste funktsioonide ja riskidega äriühingud. Võrreldavate äriühingute otsing toimus andmebaasis Amadeus, (32) kasutades NACE Rev 1.1 koodi 1586 (tee ja kohvi töötlemine), et teha kindlaks äriühingud, kes tegelevad kohvikaubandusega (sellise kohvi ostu ja müüki, mida äriühing ise ei töötle, ei loetud võrreldavaks); seejärel kõrvaldati osa neist täiendavate rahaliste valikukriteeriumide ja maksunõustaja manuaalse kontrolli alusel, (33) mille tulemusel saadi kokkuvõttes 20 potentsiaalselt võrreldavat äriühingut (34). |
(58) |
Iga äriühingu jaoks arvutatud puhaskasumi näitaja oli kogukuludele lisatav juurdehindlus, mis saadakse tegevuskasumi jagamisel tegevuskulude kogunäitajaga. Kõnealuste äriühingute kogukulude korrigeerimata juurdehindluse mediaanväärtus oli 2001.–2005. aastal hinnanguliselt 7,8 %. |
(59) |
Maksunõustaja sõnul hõlmavad need võrreldavad äriühingud siiski täieõiguslikke tootjaid, kellel on tavaliselt rohkem funktsioone ja kes kannavad toorainetega seotud riske. Maksunõustaja tegi selle erinevuse korrigeerimiseks ja võrdluse usaldusväärsuse väidetavaks suurendamiseks esimese korrigeerimise, mille puhul võetakse arvesse asjaolu, et juurdehindluse kavandatud kohaldamine SMBV kulubaasi suhtes ei hõlma roheliste kohviubade kulukomponenti. |
(60) |
Lisaks kajastab võrreldavate äriühingute tulu maksunõustaja arvates sellist toorainet hõlmava kulubaasi tulu. Seetõttu korrigeeris maksunõustaja võrreldavate äriühingute põhjal saadud kogukulude juurdehindluse (35) muutmiseks toorainekulusid. Maksunõustaja märkis, et see korrigeerimine on seotud n-ö tooraine omandamisega. Täpsemalt lahutas maksunõustaja iga võrreldava äriühingu kasumist hinnangulise toorainehinna ja 12 kuu EURIBORi pluss 50 baaspunkti korrutise. |
(61) |
Nende kahe korrigeerimise tulemusel vähenes hinnanguline tasu kogukulude 7,8 % mediaanväärtuselt tegevuskulude hinnangulisele 9,9 % mediaanväärtusele (36). Selle põhjal leiti, et (ümardatud) juurdehindlus [9–12] % tegevuskuludest kajastab SMBV röstimisteenuste ja nendega seotud tarneahelategevuse reaalturuväärtusele vastavat juurdehindlust kontsernisiseste tehingute puhul. |
2.3. OECD siirdehindade alaste juhiste kirjeldus
(62) |
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (edaspidi „OECD“) annab oma liikmesriikidele maksualaseid juhiseid. OECD siirdehindade alased juhised on esitatud tema siirdehindade alastes suunistes (edaspidi „OECD suunised“), mis on siirdehindade alaseid juhiseid sisaldav mittesiduv õigusakt. |
(63) |
Siirdehinnad tähendavad sama kontserni eri osade vaheliste äritehingute hindu. Rahvusvahelistel ettevõtjatel on rahaliselt kasulik jaotada võimalikult vähe kasumit jurisdiktsioonides, kus seda maksustatakse kõrgemalt. See võib põhjustada liiga kõrgeid siirdehindu, mida ei tohiks maksustatava tulu arvutamisel aluseks võtta. Maksuhaldurid peaksid selle probleemi vältimiseks heaks kiitma üksnes need kontserni äriühingute vahelised siirdehinnad, mis vastavad sõltumatute äriühingute poolt võrreldavatel asjaoludel turutingimustel kokkulepitavatele hindadele (37). Seda nimetatakse reaalturuväärtuse põhimõtteks. |
(64) |
Reaalturuväärtuse põhimõtte autoriteetne määratlus on esitatud OECD näidislepingus (artikli 9 lõikes 1), mis võetakse aluseks kahepoolsete maksulepingute sõlmimisel OECD liikmesriikide ja üha suurema arvu muude riikide vahel. Artiklis 9 on sätestatud: „[Kui] [sidus]ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum, mis asjakohaselt maksustatakse.“ |
(65) |
27. juunil 1995 võttis OECD rahanduskomisjon vastu siirdehindade alased suunised (edaspidi „OECD 1995. aasta suunised“) (38), mille kohta OECD nõukogu esitas soovituse (39). OECD suuniste uusim versioon võeti vastu 2010. aasta juulis (edaspidi „OECD 2010. aasta suunised“) (40). |
(66) |
Kuna suunised on mittesiduvad, kutsutakse OECD liikmesriikide maksuhaldureid lihtsalt üles neid järgima. Üldiselt lähtutakse siiski OECD suunistest ja neil on OECD liikmesriikide (ja isegi muude riikide) maksutavadele selge mõju. Peale selle on need suunised saanud mitmes OECD liikmesriigis õigusjõu või võetud aluseks siseriikliku maksuõiguse tõlgendamisel. Komisjon tsiteerib käesolevas otsuses OECD suuniseid, kuna tegemist on siirdehindade alase juhendiga, mis põhineb OECD ekspertide aruteludel ja selgitab, kuidas lahendada reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel esinevaid ühiseid probleeme konkreetsetes olukordades. OECD suunised annavad seega maksuhalduritele ja rahvusvahelistele ettevõtjatele kasulikke juhiseid reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamiseks. Need kajastavad ka rahvusvahelist konsensust siirdehindade suhtes. |
2.3.1. Siirdehindade määramise meetodid
(67) |
Nii OECD 1995. aasta kui ka 2010. aasta suunistes on kirjeldatud sama kontserni äriühingute vaheliste tehingute ja kasumijaotuse reaalturuväärtuse ligikaudse kindlaksmääramise viit meetodit: (i) võrreldava kontrollimata hinna meetod; (ii) kulupõhine hinnakujundus; (iii) edasimüügihinna meetod; (iv) tehingupõhine tootluse meetod ja (v) tehingupõhine jagatud kasumi meetod. Mõlemates suunistes tehakse vahet ka tavapärastel tehingumeetoditel (esimesed kolm meetodit) ja tehingupõhistel kasumi meetoditel (viimased kaks meetodit). Ühtlasi on mõlemates suunistes selgitatud, et rahvusvahelised äriühingud võivad kasutada siirdehindade määramiseks suunistes kirjeldamata meetodeid, kui need hinnad vastavad reaalturuväärtuse põhimõttele. |
(68) |
OECD 1995. aasta suunistes on sõnaselgelt märgitud, et siirdehindade reaalturuväärtusele vastavuse kindlakstegemisel eelistatakse tavapäraseid tehingumeetodeid (nt võrreldava kontrollimata hinna meetodit) tehingupõhistele meetoditele (nt tehingupõhisele tootluse meetodile). OECD 1995. aasta suuniste punktis 3.49 on sätestatud: „Selle kindlaksmääramisel, kas siirdehind vastab reaalturuväärtusele, st kas sidusettevõtjate vaheliste kasumite suurust mõjutab eritingimus, tuleb tavapäraseid tehingumeetodeid eelistada tehingupõhistele kasumi meetoditele. Senised praktilised kogemused on näidanud, et enamikul juhtudel on võimalik kohaldada tavapäraseid tehingumeetodeid.“ |
(69) |
OECD 2010. aasta suuniste punktis 2.3 on selle kohta sätestatud: „Seega juhul, kui tavapärast tehingumeetodit ja tehingupõhist kasumi meetodit saab punktis 2.2 kirjeldatud kriteeriume arvesse võttes kohaldada sama usaldusväärselt, on tavapärane tehingumeetod eelistatav tehingpõhisele kasumi meetodile.“ |
(70) |
Käesolevas otsuses on asjakohased võrreldava kontrollimata hinna meetod ja tehingupõhine tootluse meetod ning neid kirjeldatakse seetõttu üksikasjalikumalt põhjendustes 71–75. |
(71) |
Võrreldava kontrollimata hinna meetodi puhul võrreldakse vara või teenuste võõrandamise hinda kontrollitud tehingu korral (tehing kahe omavahel seotud ettevõtja vahel) ja vara või teenuste võõrandamise hinda võrreldava kontrollimata tehingu korral (tehing teineteisest sõltumatute ettevõtjate vahel), mis toimuvad võrreldavatel asjaoludel. |
(72) |
Tehingupõhine tootluse meetod on üks nn kaudsetest meetoditest sama kontserni äriühingute vaheliste tehingute ja kasumijaotuse reaalturuväärtuse ligikaudseks kindlaksmääramiseks. Sellega määratakse ligikaudu kindlaks kogu tegevuse, mitte ainult tuvastatud tehingute reaalturuväärtusele vastav kasum. Sellega ei püüta kindlaks teha müüdud kauba hinda, vaid hinnatakse kasumit, mida sõltumatud äriühingud tegevuse, näiteks kauba müümise eest eeldatavasti saaksid. Selleks võetakse asjakohane alus (kasumlikkuse näitaja), nagu kulud, käive või püsiinvesteeringud, ja kohaldatakse kasumimäära, mis vastab võrreldavate kontrollimata tehingute kasumimäärale selle aluse puhul. |
(73) |
Kuna tehingupõhise tootluse meetodiga ei määrata kindlaks konkreetsete tehingute hinda, ei pruugi seda meetodit kasutades hinnatud ettevõtja maksustatav kasum otseselt mõjutada sama kontserni teise ettevõtja maksustatavat kasumit. Meetod erineb seetõttu näiteks võrreldava kontrollimata hinna meetodist, mille puhul määratakse siirdehindade kehtestamisel kindlaks konkreetse kauba või teenuse hind, mida seejärel kajastatakse seda kaupa või teenust müüva (kontserni kuuluva) äriühingu ja ostva (kontserni kuuluva) äriühingu maksustatavas kasumis samas suuruses. |
(74) |
Tehingupõhise tootluse meetodi kasutamist seostatakse sageli OECD 2010. aasta suuniste punktiga 3.18, mille kohaselt peaks „hinnatavaks osapooleks“, st tehingu osapooleks, kelle finantsnäitajat (kuludele lisatav juurdehindlus, brutomarginaal või tootluse näitaja) hinnatakse, põhimõtteliselt olema lihtsama funktsiooniga äriühing. Täpsemalt sisaldab OECD 2010. aasta suuniste punkt 3.18 järgmist soovitust: „Kulupõhise hinnakujunduse, edasimüügihinna või tehingupõhise tootluse meetodi kohaldamisel vastavalt II peatükile tuleb valida tehingu osapool, kelle finantsnäitajat (kuludele lisatav juurdehindlus, brutomarginaal või tootluse näitaja) hinnatakse. Hinnatava osapoole valik peaks olema kooskõlas tehingu funktsionaalse analüüsiga. Üldjuhul hinnatakse osapoolt, kelle suhtes saab siirdehindade määramise meetodit kõige usaldusväärsemalt kohaldada ja kelle puhul on võimalik leida kõige usaldusväärsemad võrdlusandmed, mis tähendab, et sageli on see osapool, kelle funktsionaalne analüüs on vähem keerukas.“ (41) |
(75) |
Maksunõustajad tõlgendavad seda OECD 2010. aasta suuniste punkti kahe seotud äriühingu vaheliste tehingute puhul sageli nii, et see lubab hinnata neist ainult ühe, st vähem keeruka äriühingu reaalturuväärtusele vastavat kasumlikkust ja omistada mis tahes muu raamatupidamisarvestuses täheldatud kasumi teisele, keerukamaks peetavale äriühingule. Seda tehakse hoolimata sellest, kas keerukamaks peetav äriühing saab reaalturuväärtusele vastavat tasu enda ja vähem keeruka äriühingu vaheliste tehingute tulemusel, ja olenemata asjaolust, et OECD 2010. aasta suunistes ei ole kaotatud nõuet määrata tulenevate tehingute hind vastavalt reaalturuväärtusele (tuginedes OECD 2010. aasta suuniste punktile 3.18). |
2.3.2. Reaalturuväärtuste vahemik
(76) |
OECD suunistes on lubatava reaalturuväärtusena kirjeldatud võrdleva analüüsi tulemuste vahemikku, mitte üht konkreetset tulemust (42). See, mida maksunõustajad nimetavad vahemikuks, on tegelikult kvartiilhaare. Andmerea kvartiilid on kolm punkti, mis jagavad väiksemast suurimani järjestatud väärtuste kogumi kolmeks võrdseks kogumiks, nii et 25 % andmetest jäävad 25-protsentiili (alumine kvartiil), 50 % andmetest teise, st kogumi keskmisesse kvartiili või sellest allapoole, ja 75 % andmetest 75-protsentiili (ülemine kvartiil) või sellest allapoole. Sellist kvartiilhaaret on soovitatud OECD 2010. aasta suuniste punktis 3.57 juhuks, kui võrreldavust kahjustavaid asjaolusid ei ole võimalik täielikult kõrvaldada. OECD 2010. aasta suunistes on märgitud, et kui vahemik sisaldab palju vaatlusi, võivad analüüsi usaldusväärsust sellisel juhul suurendada statistilised vahendid, mis võtavad vahemiku (nt kvartiilhaare või muud protsentiilid) kitsendamiseks arvesse keskset suundumust. Praktikas leiavad maksunõustajad sageli, et iga kvartiilhaardesse jääv tulemus on vastuvõetav ja võrdselt õige. |
(77) |
Lisaks peaks maksuhaldur, korrigeerides maksumaksja õigest vahemikust väljapoole jäävaid hindu, tuginema OECD 2010. aasta suuniste punkti 3.62 (43) kohaselt vahemiku asjakohase punkti kindlaksmääramisel keskmise suundumuse näitajatele (nt mediaan, keskmine, kaalutud keskmine jne). |
2.4. Siirdehinnaanalüüsis kasutatud peamiste raamatupidamis- ja finantsterminite kirjeldus
(78) |
SMBV eelkokkuleppe taotlusele lisatud siirdehinnaaruandes esitatud siirdehinnaanalüüs sisaldab mitmesuguseid raamatupidamismõisteid ja kasuminäitajaid. Allpool on esitatud siirdehindade hindamisel sageli kasutatavate ja käesoleval juhul asjakohaste finantsnäitajate ja raamatupidamismõistete lühiülevaade. |
2.4.1. Kasumi- ja kahjumiarvestuse põhikirjed (mittefinantsettevõtja)
(79) |
Tüüpilises kasumiaruandes kajastatakse kõigepealt tulu, mida äriühing saab tavapärase majandustegevuse käigus, tavaliselt kauba ja teenuste müügist klientidele. Selle raamatupidamiskirje nimetus on „müük“, „käive“ või „tulu“. |
(80) |
Müüdud kauba maksumus tähistab peamiselt kauba tootmiseks kasutatud materjali (tooraine) väärtust või edasimüüdud kauba ostuhinda, kui äriühing ei töötle müüdavaid kaupu. Brutokasumi arvutamiseks lahutatakse müüdud kauba maksumus müügist. |
(81) |
Tegevuskulud hõlmavad peamiselt palga-, (44) energia- ning muid haldus- ja müügikulusid. SMBV puhul on Alki LP-le makstud litsentsitasu liigitatud tegevuskuluks, kuid välja jäetud tegevuskuludest, mida kasutatakse maksustatava tulu arvutamiseks vastavalt SMBV eelkokkuleppele (45). |
(82) |
Tabel 1 sisaldab kasumiaruande lihtsustatud ülevaadet (46). Tabel 1 Lihtsustatud kasumiaruanne Müük (või „käive“ või „tulu“)
Brutokasum
Tegevuskasum (EBITDA)
Maksustatav tulu (EBT)
Puhaskasum |
2.4.2. Kasumimarginaalid
(83) |
Tulemuslikkuse ja kasumlikkuse mõõtmisel kasutatakse sageli „marginaalideks“ või „juurdehindlusteks“ nimetatavaid suhtarve. Marginaale kasutatakse ka konkurentidega võrdlemisel siirdehindade määramiseks. |
(84) |
Mõnel marginaalil on olemas väljakujunenud määratlus. Näiteks brutomarginaal on põhimõtteliselt määratletud brutokasumi ja müügi jagatisena ning puhasmarginaal puhaskasumi ja müügi jagatisena. Siirdehinnaanalüüsides kasutatavate puhaskasumi marginaalide lähtepunktiks (lugejaks) on sageli maksustatav tulu, mitte puhaskasum, eriti kui kasutatakse tehingupõhist tootluse meetodit, mille eesmärk on hinnatava osapoole maksustatava tulu ligikaudne hindamine. |
2.5. Madalmaade reaalturuväärtuse alaste eeskirjade kirjeldus
2.5.1. 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse artikkel 8b
(85) |
SMBV eelkokkulepe sõlmiti Madalmaade 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse (Wet op de Vennootschapsbelasting 1969, edaspidi „äriühingu tulumaksu seadus“) artikli 8b lõike 1 alusel. |
(86) |
Äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõige 1, mis lisati sellesse seadusesse 2002. aastal, sätestab reaalturuväärtuse põhimõtte Madalmaade siseriiklikus maksuõiguses ja on sõnastatud järgmiselt: „Kui ettevõtja osaleb otse või kaudselt mõne teise ettevõtja juhtimises, kontrollimises või kapitalis ja kui need ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes tingimusi, mis erinevad sõltumatute ettevõtjate vahelistest tingimustest, määratakse nende ettevõtjate kasum kindlaks viimatinimetatud tingimuste alusel“. |
2.5.2. Madalmaade 2001. aasta siirdehindade määrus
(87) |
Juhised selle kohta, kuidas Madalmaade maksuhaldur tõlgendab äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikes 1 sätestatud reaalturuväärtuse põhimõtet, on esitatud Madalmaade 30. märtsi 2001. aasta siirdehindade määruses (edaspidi „määrus“) (47). Määruse preambulas on sätestatud: „[…] Madalmaad on seisukohal, et rahvusvahelise maksuõiguse reaalturuväärtuse põhimõte on Madalmaade maksuõiguse süsteemi lahutamatu osa, sest see kuulub 2001. aasta tulumaksuseaduse artiklis 3.8 sätestatud tulu laia mõiste alla (48). Põhimõtteliselt tähendab see, et OECD suunised on 2001. aasta tulumaksuseaduse artikli 3.8 alusel Madalmaades vahetult kohaldatavad. OECD suunised jätavad mitmes valdkonnas liikmesriikidele tõlgendamisruumi. Praktilised kogemused on näidanud, et mitmes muus valdkonnas vajavad OECD suuniseid selgitamist. Käesolevas määruses selgitatakse Madalmaade seisukohta neis konkreetsetes küsimustes ja püütakse võimaluse korral kõrvaldada igasugune ebaselgus“. |
(88) |
Vahemiku kasutamise kohta on määruse peatükis 1.2 sätestatud: „Mõnikord on võimalik kohaldada reaalturuväärtuse põhimõtet ja jõuda ühe arvuni, mis on siirdehindade reaalturuväärtuse kindlaksmääramiseks kõige usaldusväärsem. Kuna siirdehindade määramine ei ole siiski täppisteadus, annab konkreetne siirdehindade määramise meetod sageli tulemuseks vahemiku, millesse kuuluvad arvud on kõik samavõrd usaldusväärsed.“ |
(89) |
Määruse 2. peatükis on siirdehindade määramise meetodite kohta sätestatud: „OECD suuniste II peatükis käsitletakse kolme tavapärast tehingumeetodit, mida tutvustatakse punktides 1.68–1.70 (võrreldava kontrollimata hinna meetod, edasimüügihinna meetod ja kulupõhine hinnakujundus), samal ajal kui III peatükis käsitletakse tehingupõhiseid kasumi meetodeid (tehingupõhine jagatud kasumi meetod ja tehingupõhine tootluse meetod). Olenevalt asjaoludest tuleb valida üks neist viiest tunnustatud meetodist. Meetodid võivad üksteist täiendada. OECD suunised põhinevad teataval meetodite hierarhial, mille puhul eelistatakse tavapäraseid tehingumeetodeid. Ühelt poolt peetakse tehingupõhiseid kasumi meetodeid sisuliselt viimaseks abinõuks. Teiselt poolt on OECD suunistes ette nähtud, et maksuhaldurid peavad alustama siirdehindade auditit lähtuvalt maksumaksja valitud meetodist (vt OECD suuniste punkt 4.9). OECD suuniste punkti 4.9 kohaselt peaks Madalmaade maksuhaldur siirdehindade auditit alustades alati lähtuma maksumaksja poolt tehingu ajal valitud meetodist. See on kooskõlas OECD suuniste punktiga 1.68. Maksumaksjatel on seega põhimõtteliselt vabadus valida siirdehindade määramise meetod, kui valitud meetod annab kõnealuse tehingu puhul reaalturuväärtusele vastava tulemuse. Teatud olukordades annavad mõned meetodid siiski paremaid tulemusi kui teised. Kuigi maksumaksjatelt võib eeldada, et nad valivad siirdehindade määramise meetodi lähtuvalt selle usaldusväärsusest konkreetses olukorras, ei eeldata neilt kindlasti, et nad kaaluvad kõikide meetodite plusse ja miinuseid ning selgitavad seejärel, miks lõpuks valitud meetod annab valitsevates tingimustes parimaid tulemusi (s.o parima meetodi reegel). Teatud olukordades sobib ka meetodite kombinatsioon. Samal ajal ei ole maksumaksjad kohustatud kasutama rohkem kui üht meetodit. Maksumaksja ainus kohustus on selgitada, miks otsustati kasutada konkreetset valitud meetodit.“ |
(90) |
Määruse 2. peatüki punktis 1 on kirjeldatud võrreldava kontrollimata hinna meetodit. Selle meetodi eelistamise kohta on määruses sätestatud: „[…] Kui võrreldav hind on kättesaadav, on võrreldava kontrollimata hinna meetod (nn CUP-meetod) üldiselt kõige otsesem ja usaldusväärsem siirdehindade määramise meetod, nii et seda tuleb eelistada teistele meetoditele.“ |
2.6. Starbucksilt ja Madalmaadelt pärast ametliku uurimismenetluse algatamist saadud lisateave
(91) |
Madalmaad ja Starbucks esitasid lisateavet ja andmeid SMBV, Alki LP, Starbucksi kaupluste ja SCTC kohta. |
2.6.1. Teave SMBV tegevuse ja riskide kohta
(92) |
Siirdehinnaaruandes on SMBVd tutvustatud madala riskitasemega tootjana. Komisjon palus teavet, et kontrollida, kas SMBV põhitegevus on tõepoolest madala riskitasemega tootmine, st käesoleval juhul kohvi röstimine. Komisjon palus teavet ka SMBV kulude struktuuri kohta, et kontrollida, kas kulude aluseks olevad tegevusalad kinnitavad, et SMBV täidetavad ülesanded on kooskõlas siirdearuandes esitatud eeldustega tõepoolest rutiinsed täideviimisülesanded, mis ei ole sugugi keerulised. SMBV äririski käsitlev teave on esitatud lepinguid kirjeldavates eri osades. |
(93) |
Komisjon palus esitada SMBV müügi jaotuse toodete kaupa, et analüüsida, millised tooted on SMBV peamised müügiartiklid, ja kontrollida, kas kohvi röstimine on tõepoolest SMBV põhitegevusala. Starbucks teatas kauplustelt kohviubade eest saadud summad (esile tõstetud, vt tabel 2) ja eraldi kõik muud kauplustelt muu tegevuse, näiteks topside müügi eest saadud maksed (vt tabel 2). Tabel 2 SMBV tulu müüdud tootekategooriate kaupa
|
(94) |
Starbucks märkis, et „TULU PAKENDATUD KOHVILT“ (vt tabel 2) on seotud SMBV röstimis- ja pakendamisfunktsiooniga. Ülejäänud tulud on Starbucksi väitel seotud haldus- ja logistilise toe funktsiooniga. Väikest osa Madalmaades röstitud kohvist töötlevad edasi kolmandast isikust tootjad. See hõlmab „TULU KOHVIPADJAKESTELT“, „TULU VERISMO-PADJAKESTELT“, „TULU LAHUSTUVALT KOHVILT“, „TULU KOHVIPÕHISELT FRAPPUCCINOLT“ ja „TULU EKSTRAKTIDELT“. Need tulud tuleks samuti liigitada haldus- ja logistilise toega seotud tuluks, kuna nende aluseks olev tulu, mille eest arendajatele arve esitatakse, kajastab pigem kolmandate isikute kui SMBV loodud väärtust. Igal juhul moodustab see tulu Starbucksi väitel vaid väikese osa SMBV kogu röstimistoodangust. |
(95) |
Toodete hinna näiteks esitas Starbucks […] 2013. ja 2014. aasta eri kvartalite hinnakirjad, mis sisaldasid Starbucksi müüdud kohvi- ja muude toodete hindu. Starbucksi sõnul […]. |
(96) |
Kohvitoodete hinnad arvutatakse kulupõhiste valemite alusel ja on toodeti erinevad. Starbucks tõi näiteks SMBV enimmüüdud artikli „[sertifitseerimisprogrammi kohvitoode e]“ kulustruktuuri valemi. Kohvihinnad, mida SMBV kauplustelt küsib, arvutatakse SCTC poolt roheliste kohviubade eest makstud hinna põhjal, millele lisatakse […] kohvi soetamise ja kohvi […] kulud. Selle summale lisatakse „[…]“ kulud […] eest ja […], mis annavad kokku röstitud kohvi hinna. Lõpuks makstakse kolmandale isikule litsentsitasu, mis on seotud [sertifitseerimisprogrammi] nimetusega (49). |
(97) |
Starbucks märkis SMBV poolt kauplustele müüdavate muude kui kohvitoodete kohta, et nende hindade kindlaksmääramisel lisatakse muude kui kohvitoodete ostuhinnale nn [kulude tagasiteenimise marginaal]. SMBV kohaldab seda [kulude tagasiteenimise marginaali] […] kulutuste tagasiteenimiseks. See ei kata siiski üksnes SMBV […] kulutusi, vaid ka asjakohaseid […] […] kulusid. Kuna SMBV poolt kauplustelt küsitavate muude kui kohvitoodete lõpphindade arvutamisel kohaldatakse tootekulude suhtes [kulude tagasiteenimise marginaali], vastab SMBV muude kui kohvitoodete kasum tegelikult sellele [kulude tagasiteenimise marginaalile]. |
(98) |
SMBV kõige olulisem kuluartikkel on palgakulud, mis moodustasid 2014. aastal [1–10 miljonit] eurot selle aasta kogu tegevuskuludest, mis olid 16 124 000 eurot. SMBV teised suured tegevuskuluartiklid 2014. aastal olid palkadega seotud kulud, palgafondimaks, vara rendi- ja liisingumaksed, seadmete ja immateriaalse vara amortisatsioon. Kuigi SMBV-l ei olnud enne 2013. aastat immateriaalse vara amortisatsioonikulusid, olid need 2014. aastal üks suurimaid tegevuskulusid (628 000 eurot), ületades sel aastal seadmete remondi ja hoolduse, elektri-, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete, kontoritarvete ja arvutitarvikute ning muid kulusid (nt tarkvaralitsentside kulud, mida kajastatakse eraldi). Immateriaalse vara amortisatsioonikulud näivad olevat seotud intellektuaalomandiõigusega, mida kajastati esmakordselt 2012. aasta finantsaruannetes ja mis omandati rohkem kui 4 miljoni euro eest. Lisaks oli 2014. aastal suur tegevuskuluartikkel turuanalüüs, mis ulatus sel aastal [100 000–200 000] euroni. |
2.6.2. Litsentsitasud
(99) |
SMBV Madalmaades maksustatavat kasumit, mis määratakse kindlaks vastavalt SMBV eelkokkuleppele äriühingu tegevuskulude põhjal, vähendab Alki LP-le makstav litsentsitasu. Komisjon palus Madalmaadelt ja Starbucksilt lisateavet litsentsitasu suuruse ja maksubaasi täpse arvutamise kohta. |
(100) |
Tabel 3 sisaldab SMBV kasumiaruandeid vastavalt tema finantsaruannetele. Tabel 3 SMBV kasumiaruanded 2001.–2014. aastal
|
(101) |
Finantsaruannete lisades on kirje „Muud kulud“ (vt tabel 3) määratletud järgmiselt: „Muud kulud on seotud sidusettevõtjaga [CV 1] sõlmitud litsentsitasulepinguga, mis anti 13. detsembril 2006 üle Alki LP-le ja põhineb Madalmaade maksuhalduri eelotsusel.“ Selles joonealuses märkuses viidatakse SMBV eelkokkuleppele ning seega tõlgendas SMBV audiitor SMBV eelkokkulepet, et määrata kindlaks SMBV litsentsitasud Alki LP-le. |
(102) |
Litsentsitasu arvutatakse kasumiaruandes jääkväärtusena. SMBV kasumiaruande koostamisel vastavad kõik sisendväärtused peale litsentsitasu tegelikule või eeldatavale reaalturuväärtusele. SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud hindade põhjal arvestatakse maksustatava kasumi (kirje „Maksueelne tulem“, vt joonis 2) suuruseks ligikaudu [9–12] % SMBV tegevuskuludest (kirje „Üld- ja halduskulud“, vt joonis 2). Kui kirjest „Müük“ (vt joonis 2) lahutada kõik arvestuslikud kulud enne litsentsitasu maksmist, (50) ei saada siiski tulemuseks seda SMBV eelkokkuleppe põhjal arvutatud maksustatavat kasumit ja seetõttu maksab SMBV kõnealust [9–12] % juurdehindlust ületava kasumi Alki LP-le maksust mahaarvatava litsentsitasuna kohvi röstimisega seotud intellektuaalomandi eest (kirje „Muud kulud“, vt soonis 2). SMBV raamatupidamisarvestuse põhjal toimub litsentsitasu maksmine seega vastavalt Madalmaade maksuhalduri väljastatud SMBV eelkokkuleppele. Joonis 2
|
(103) |
Kuna SMBV raamatupidamisarvestuses on maksubaas SMBV eelkokkuleppe kohaldamise ajal ligikaudu [9–12] % iga aasta „Üld- ja halduskuludest“, palus komisjon Starbucksil esitada iga aasta kohta maksubaasi arvutamiseks kasutatud tegelikud kulud. Starbucks esitas teabe igal aastal SMBV eelkokkuleppe põhjal maksustatava tulu arvutamiseks kasutatud tegevuskulude ja ka varasemate arvestusperioodide kohta (alates 2001. aastast), kui kehtis eelmine eelkokkulepe. Maksubaasi arvutamisel arvesse võetud kulud olid SMBV eelkokkuleppe kohaldamise igal perioodil väiksemad kui „Üld- ja halduskuludena“ kajastatud summad, kuid neile ligilähedased. Näiteks ajavahemikul 2012/2013 olid kulud 15 694 137 eurot ja ajavahemikul 2007/2008 olid need 15 055 253 eurot. SMBV eelkokkuleppe kohaldamisele eelnenud perioodidel olid maksubaasi arvutamisel arvesse võetud kulud palju suuremad, kuna need sisaldasid Starbucksi väitel ka [mitteseotud tootmisettevõtja 1] kulusid. Näiteks ajavahemikul 2006/2007 olid maksubaasi arvutamiseks kasutatud kulud [30–40 miljonit] eurot. See selgitab, miks tasumisele kuuluv äriühingu tulumaksu summa vähenes pärast SMBV eelkokkuleppe jõustumist (51) rohkem kui poole võrra, st 844 309 eurolt 2006/2007. aastal 383 909 eurole 2007/2008. aastal, nagu on näidatud tabelis 3. |
2.6.3. Alki LP-d käsitlev teave
(104) |
Vastuseks menetluse algatamise otsuses esitatud küsimustele kirjeldasid Madalmaad Alki LP litsentsiõigusi selle intellektuaalomandiõiguse kasutamiseks ja all-litsentside andmiseks, mille eest SMBV maksab Alki LP-le litsentsitasu. Madalmaad selgitasid selle kohta, et intellektuaalomandiõigus hõlmab kolme kategooriat: (i) kaubamärgiõigused, (52) (ii) Starbucksi süsteemi õigused (53) ja (iii) kohviga seotud õigused (54). Madalmaad selgitasid ka, et kohvialased teadmised ja teave hõlmavad roheliste kohviubade segamise retseptide, roheliste kohviubade röstimisprotsessi ja muude kohvi kõrvaltoodete tootmisega seotud konfidentsiaalse teabe, tehnoloogia ja eriteadmiste kasutamist (55). |
(105) |
Madalmaad selgitasid lisaks, et vastavalt röstimislepingule, mida on täpsemalt kirjeldatud põhjenduses 142, on Alki LP peaettevõtja, kes kannab kõik äriühingu riskid ja teostab asjakohast tegevust (56). Seega ei ole litsentsitasu Madalmaade väitel üksnes tasu intellektuaalomandiõiguse eest, vaid ka tasu Alki LP peaettevõtja rolli eest. |
(106) |
Starbucks täpsustas Alki LP kohta, et Alki LP-l ei ole töötajaid tema rolli täitmiseks röstimislepingu kohase peaettevõtjana ja selle rolli täitmiseks ei ole töötajaid ka tema partneritel. Starbucksi sõnul täidab Alki LP seda rolli juhiste, eriteadmiste ja vajalike funktsioonide kaudu, mida pakuvad Starbucksi Ameerika Ühendriikides asuvad üksused vastavalt [kulude jagamise kokkuleppele] (57). Starbucksi sõnul ja nagu tõendab usaldusühingu leping Alki LP asutamise kohta, on SCI UK I, Inc (58). and Starbucks Coffee International, Inc (59).Alki LP partnerid. |
(107) |
Starbucks selgitas, et Alki LP lisati kontserni struktuuri 2006. aasta detsembris kulude jagamise kokkuleppe laiendamisel kogu Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna hõlmamiseks, kaasates Ühendkuningriigi turu. Alki LP lisamisega kontserni struktuuri vältis Starbucks võimalust, et Alki LP saadud litsentsitasu integreeritakse Ameerika Ühendriikide maksuõiguse kohaselt otseselt Alki LP partnerite tuluga. |
2.6.4. Alki LP maksed äriühingule Starbucks Corporation vastavalt kulude jagamise kokkuleppele
(108) |
Kuna Alki LP-l ega tema partneritel ei ole töötajaid (60) ja Starbucks väidab, et Alki LP suudab täita oma rolli peaettevõtjana kulude jagamise kokkuleppe kaudu, nõudis komisjon teavet selle kokkuleppe alusel tehtud maksete ja nende maksetega seotud teenuste kohta ning selle kohta, kuidas Alki LP makseid rahastab. Starbucks andis järgmise ülevaate Alki LP maksetest Starbucks USile eri makseliikide kaupa. |
(109) |
Kulude jagamise kokkuleppe kohaselt maksab Alki LP Starbucks USile litsentsitasu kolme intellektuaalomandikategooria eest, mille Starbucks US litsentsib Alki LP-le. Need litsentsitasud koosnevad (i) ühekordsest litsentsitasust brändi/kaubamärgiõiguste eest, (ii) ühekordsest litsentsitasust äriformaadi õiguste eest ja (iii) alalisest litsentsitasust kohvialaste teadmiste eest. |
(110) |
Litsentsitasu suurus arvutatakse jääkkasumil põhineva valemi alusel. Jääkkasum on SMBV ja Starbucks Coffee BV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasude (61) ja Alki LP poolt äriühingult Starbucks Corporation saadud tulu (62) summa. Sellest summast arvatakse maha reaalturuväärtusele vastav tasu Alki LP täidetavate rutiinsete funktsioonide eest (63). […]. Sellega seoses eristatakse ühelt poolt brändi/kaubamärgi ja äriformaadiga ning teiselt poolt kohvialaste teadmistega seotud intellektuaalomandiõigusi. Eristamise põhjuseks on asjaolu, et Alki LP-le kuulub äriformaadiga seotud immateriaalse vara ja kaubamärgi/brändi majanduslik omandiõigus Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas, samal ajal kui kohvialaste teadmiste juriidiline ja majanduslik omandiõigus kuulub Starbucks USile. |
(111) |
Äriformaadiga seotud immateriaalse vara ja kaubamärgi/brändi majanduslik omandiõigus Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas läks 2002. aastal äriühingult Starbucks Corporation üle äriühingule [CV 1] ja anti alates 2006. aastast üle Alki LP-le. [CV 1] ja Alki LP maksid majandusliku omandiõiguse eest ühekordset litsentsitasu, kusjuures Ameerika Ühendriikide osakaal kuludest, mida Alki LP pidi Starbucks USile tasuma, vähenes kaubamärgi puhul [65–70] %-lt 2002. aastal [0,5–1] %-le 2010. aastal ja hiljem ning äriformaadiga seotud intellektuaalomandi puhul [70–75] %-lt 2002. aastal [0–0,5] %-le 2010. aastal ja hiljem. Alki LP on nende ühekordsete litsentsitasudega täielikult tasunud kahe nimetatud intellektuaalomandikategooria majandusliku omandiõiguse eest Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas. Kohvialaste teadmiste intellektuaalomandi eest maksab Alki LP Starbucks USile alalist litsentsitasu, mille suurus on [70–75] % sellele intellektuaalomandi kategooriale omistatud jääktulust. |
(112) |
Starbucks esitas [CV 1] ja Alki LP alalise litsentsitasu ja ühekordsete maksete ülevaate ajavahemiku 2005–2014 kohta. [CV 1] maksis kaubamärgi ja äriformaadiga seotud intellektuaalomandi eest äriühingule Starbucks Corporation ühekordsete maksetena kokku [1–10] miljonit eurot, (64) (65). 2006. aasta detsembris andis [CV 1] kulude jagamise kokkuleppe üle Alki LP-le. Alki LP maksis alates 2007. aastast kuni 2014. aastani kaubamärgi eest [1–10] miljonit eurot ja äriformaadiga seotud intellektuaalomandi eest [20–30] miljonit eurot (66). See tähendab, et ühekordsete maksetena kaubamärgi eest tasuti kokku [10–20] miljonit eurot ja äriformaadiga seotud intellektuaalomandi eest [20–30] miljonit eurot. 2014. aastal andis Alki LP intellektuaalomandiõiguste majandusliku omandiõiguse üle äriühingule Starbucks EMEA Ltd, kajastades saadud tulu [1–1,5] miljardit eurot oma kasumiaruandes muude tegevustulude all. Alalise litsentsitasuna maksis Alki LP ajavahemikul 2005–2014 äriühingule Starbucks Corporation kohvialaste teadmistega seotud intellektuaalomandi eest keskmiselt [1–10] miljonit eurot aastas (kokku [70–80] miljonit eurot) (67). |
(113) |
Lisaks ühekordsetele litsentsitasudele ja alalisele litsentsitasule maksab Alki LP äriühingu Starbucks Corporation osutatud teenuste eest teenustasusid ja teeb kulude jagamise makseid teatava immateriaalse vara arendamiseks (68). Ajavahemikul 2008–2014 maksis Alki LP aastas keskmiselt [1–10] miljonit eurot kulude jagamiseks ja [1–10] miljonit eurot teenustasudena. |
2.6.5. SCTCd ja roheliste kohviubade eest SMBV poolt makstud hinda käsitlev teave
(114) |
Kuna SMBV hangib rohelisi kohviube kontsernisisese tehinguga, täpsemalt ostab neid SCTC-lt, palus komisjon teavet, kuidas määratakse kindlaks selle kontsernisisese tehingu hinnad ja milline on igaks SMBV eelkokkuleppe kohaldamise aastaks kindlaks määratud hind. |
(115) |
Starbucks esitas SCTC bilansi ja kasumiaruande alates 2005. aastast. Tabel 4 sisaldab neis aruannetes esitatud teavet. Komisjon lisas käesoleva otsuse eesmärgil roheliste kohviubade maksumuse (müüdud kauba maksumuse) juurdehindluse arvutuse, mida SCTC kohaldas. Vastavalt kättesaadavale raamatupidamisteabele, mis algab 2005. aastast, oli roheliste kohviubade maksumusele lisatud keskmine juurdehindlus 2005.–2010. aastal [umbes 3 %] võrreldes keskmiselt [umbes 18 %] juurdehindlusega 2011.–2014. aastal. |
(116) |
Starbucksi väitel korrigeeris ta alates 2011. aastast roheliste kohviubade müügi suhtes kohaldatavat hinnapoliitikat, et suurendada tootekuludel põhinevat juurdehindlust, võttes arvesse SCTC tegevuse üha kasvavat tähtsust, eriti tema suuremaid eriteadmisi kohvi hankimisest ja – mis veelgi olulisem – tema omandiõigust ja tegevust seoses areneva C.A.F.E. Practices programmiga. |
(117) |
C.A.F.E. Practices programm algatati 2004. aastal kõrvuti SCTC põllumajandustootjate tugikeskuse avamisega Costa Ricas, et pakkuda arenevat programmi, mis võimaldab põllumajandustootjatel, eksportijatel ja ostjatel pidevalt suhelda, eesmärgiga (i) parandada kohvi kvaliteeti; (ii) tagada tarneahela kõikidel tasanditel majanduslik aruandekohustus maksete eest; (iii) suurendada sotsiaalset vastutust töötingimuste, töötajate õiguste kaitse ja sobivate elamistingimuste eest ning (iv) innustada keskkonnaalast juhtrolli roheliste kohviubade kasvatamisel ja töötlemisel. |
(118) |
Tabel 4 kajastab ka SCTC vara, et kontrollida, kas raamatupidamisarvestus kinnitab tegevuse kasvu, millega Starbucks põhjendab suuremat juurdehindlust. Kuigi koguvarad on alates 2010. aastast tõesti oluliselt suurenenud, on see peamiselt tingitud suuremast rahavarust. Äritegevusega seotud varad, millest on raha maha arvatud, on nelja aasta jooksul alates 2010. aastast kuni 2014. aastani suurenenud vähem kui kolmandiku võrra. |
(119) |
Ka Starbucksi esitatud SCTC aastaaruannete lisades ei ole kirjeldatud riskide, funktsioonide või vara erinevusi 2010. ja 2011. aasta võrdluses. Selle ajavahemiku tegevust ja riske kirjeldatakse identselt – SCTC põhitegevus on mõlema aastaaruande kohaselt kvaliteetsete roheliste kohviubade ost ja müük ning sellega seotud kvaliteedi tagamise tegevus ja toimingud (logistika, ladustamine, segamine, kofeiinitustamine jms). Tabel 4 SCTC finantsandmed
|
(120) |
Kuna Starbucks põhjendas SCTC marginaali suurenemist C.A.F.E. Practices programmiga, palus komisjon Starbucksil esitada selle programmi ja põllumajandustootjate tugikeskuste kulud. Starbucks esitas (i) C.A.F.E. Practices programmi ja (ii) põllumajandustootjate tugikeskuste hinnangulised aastased kulud (vt tabel 5). Tabel 5 C.A.F.E. Practices programmi ja põllumajandustootjate tugikeskuste otsesed ja kaudsed kulud
|
(121) |
Ajavahemikul 2011–2014 moodustasid C.A.F.E. Practices programmi ja põllumajandustootjate tugikeskuste koondkulud kõige rohkem [0,5–1] % SCTC ostetud roheliste kohviubade väärtusest (69). |
(122) |
Vastuseks märkis Starbucks, et C.A.F.E. Practices programmi tuleks käsitada intellektuaalomandina, mille väärtus ei ole aluskuludega seotud. |
(123) |
Komisjon palus Starbucksil esitada siirdehinnaaruande, mis käsitleb SCTC poolt SMBV-le müüdud roheliste kohviubade hindade kindlaksmääramist. Starbucksi väitel ei ole varem koostatud ühtegi SCTC ja SMBV sidemeid hõlmavat siirdehinnadokumenti. Komisjoni palve täitmiseks esitas Starbucks 13. aprillil 2015 komisjonile ad hoc aruande SCTC siirdehindade kohta. |
(124) |
Esitatud siirdehinnaaruande kohaselt kohaldab SCTC oma tütarettevõtjatelt küsitavate hindade kindlaksmääramisel juurdehindlust, mis lisatakse tema hangitavate roheliste kohviubadega seotud tootekuludele. |
(125) |
Lisaks tuvastati SCTC roheliste kohviubade hankimisega seotud tootekuludele lisatava juurdehindluse kindlaksmääramiseks vastavalt hetke reaalturuväärtusele kolm komponenti:
|
(126) |
Kõikide SCTC poolt eraldi analüüsitud komponentide tulemuste ühendamisel saab roheliste kohviubade koondtulemuse 2005.–2014. aastal, nagu näidatud tabelis 6. Tabel 6 Tootekuludele lisatav juurdehindlus
|
(127) |
SCTC poolt SMBV-le müüdud kohvi tootekuludel põhineva kogu juurdehindluse kombineeritud reaalturuväärtuste vahemik jääb ad hoc siirdehinnaaruande kohaselt [umbes 9 %] alumise kvartiili ja [umbes 21 %] ülemise kvartiili vahele, nii et kogu ajavahemiku 2005–2014 mediaan on [umbes 12 %]. |
(128) |
Starbucksi sõnul jääb SCTC tegelik realiseeritud brutomarginaal (70) täpselt reaalturuväärtuste vahemikku. Seda tõendab asjaolu, et SCTC müügi brutomarginaali kaalutud keskmine oli 2005.–2014. aastal [ligikaudu 12 %]. |
(129) |
Komisjon palus Starbucksil esitada need juurdehindluse andmed ja komponendid, mida kasutati komisjonile edastatud 2005.–2014. aasta kvartiil- ja mediaanandmete koostamiseks. Starbucks märkis, et need andmed ei ole kättesaadavad. |
(130) |
Starbucks esitas 29. juunil 2015 tõendavat teavet roheliste kohviubade hindade kohta ad hoc siirdehinnaaruandes ja eelkõige nende väärtuste kohta tabelis 6, mille puhul komisjon nõudis alusandmeid. |
(131) |
Erinevalt Starbucksi poolt 13. aprillil 2015 esitatud tabeli andmetest ei ole tabelis sisalduvad C.A.F.E. Practices programmiga seotud väärtused 1,4 % ja 9,9 % alumine kvartiil (25-kvartiil) ja ülemine kvartiil (75-kvartiil). Need on pigem litsentsilepingute võrdluse kaks ekstreemväärtust, st väikseim ja suurim väärtus. 29. juunil 2015 esitatud teabes nimetas Starbucks 11 tehnoloogia litsentsimisega seotud litsentsilepingut, mida ta peab C.A.F.E. Practices programmiga võrreldavaks. Need lepingud on seotud toiduainete ja jookidega. Starbucksi saadud protsendivahemik on esitatud tabelis 7. Starbucks selgitas, et tootmiskuludele lisatava juurdehindluse protsent tabelis 7 „on arvutatud nii, et iga vaatluse keskmine jagati ühe ja vaatluse keskmise vahega“, kuid ei selgitanud, miks tootmiskuludele lisatava juurdehindluse arvutamisel just nii toimiti, kui on täielikult puudu teave äriühingute kulude kohta seoses asjaomaste lepingutega. Tabel 7 Starbucksi selgitus eelnevalt esitatud andmete kohta, mille kohaselt C.A.F.E. Practices programmi kvartiilhaare on 1,4–9,9 %
|
(132) |
Starbucks esitas 29. juunil 2015 ka SCTC hankefunktsiooni hinnad, mille hindamisel oli kasutatud võrreldavaid tehinguid, mille Starbucks oli kindlaks teinud andmebaaside PowerK ja LIVEDGAR abil. Hanketeenustega, mida SCTC osutas SMBV-le, on vastavuses 13 kokkulepet, mille puhul kolmandast isikust ostuagent osutab ostuagenditeenuseid. |
(133) |
Analüüsi tulemused on esitatud protsendina FOB tootekuludest, s.o kliendilt tarnitud toodete eest nõutavatest kuludest. Esitatud vaatluste mediaan on 6 %. Starbucks esitab tulemused tootekulude kvartiilhaardena, mis on 4,7–8,0 %. |
(134) |
Kasutatud vaatlused viitavad täpsemalt kokkulepetele järgmiste lepingupooltega ja vahendustasudele protsendina FOB kuludest (esitatud sulgudes): Aeropostale, Inc (5 %), Ateca Production International, Inc. (7 %), BELL SPORTS CORP. (6 %), COLUMBIA SPORTSWEAR CO (1,5 %), Designs Apparel Inc. (5 %), F.I.S. Inc (10 %), He-Ro Industries Incorporated (10 %), JONES APPAREL GROUP INC/NINE WEST GROUP INC. (10 %), Mannesmann Pipe&Steel Corporation (2 %), Skin Shoes LLC (8 %), Skin Inc. (6 %), TI Sportswear Inc. (4,7 %) ja WW Mexicana (1 %). Nende vaatluste kvartiilhaare on 4–8,5 %. Nagu C.A.F.E. Practices programmi hinnakujunduse puhul, märkis Starbucks, et „müügiprotsendi arvutamisel jagatakse protsent FOB protsent ühe ja FOB protsendi summaga“ (71). Seda võrdleva analüüsi tulemusel saadud väärtuste muudatust ei selgitata ja see ei näi vastavat ühelegi tavapärasele finantskorrektsioonile. |
(135) |
Lõpuks arvutab Starbucks nn rahastamisfunktsiooni hinna, mida SCTC peaks Starbucksi sõnul saama tasuks „rohelise kohvi hoidmise ja netonõuete rahastamise eest omal riisikol ja enda kulul“. Starbucks kohaldab selle tasu arvutamisel SCTC 2014. aasta saadavate arvete ja laovarude suhtes kapitali kaalutud keskmist hinda, mille alusel on tasu [umbes 3 %]. |
(136) |
Selle kasumi arvutamiseks, mida SMBV sai SCTC-lt ostetud roheliste kohviubade röstimiselt, palus komisjon Starbucksil teatada SMBV poolt SCTC-le makstud hinna. Starbucks esitas ülevaate keskmistest hindadest (naela kohta), mida SCTC SMBV-lt nõudis, ja SMBV poolt STCT-le makstud summadest (vt tabel 8). Muid makseid ei ole SMBV SCTC-le teinud. Tabel 8 SMBV poolt SCTC-le roheliste kohviubade eest makstud ostusummad SCTC-lt sooritatud ostud
|
2.6.6. Starbucksi kauplustega seotud teave ja arvud
(137) |
SMBV turustatavad tooted, mille on tootnud SMBV ise või mille ta on ostnud teistelt tarnijatelt, müüakse kauplustele. Osa kauplusi on sõltumatud ja osa kuulub Starbucksile. Komisjon palus teavet, et kontrollida, kas kontsernile kuuluvate ja sõltumatute kaupluste suhtes kohaldatakse erinevaid kaubandustingimusi. |
(138) |
Starbucks esitas Starbucksi kauplustega seoses teavet erinevate litsentsimisprogrammide ja sobivuskriteeriumide kohta Starbucksi kaupluste arendamiseks Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas, ülevaate nimetatud piirkonna kauplustest ning kaupluste käibeandmed ja nende kaupluste poolt 2012. aastal Starbucks Coffee BV-le makstud litsentsitasude andmed. Selle teabe kohaselt on litsentsitasude protsent kolme erineva litsentsimisprogrammi (sõltumatud geograafilise litsentsi saajad, äriühingule kuuluvad geograafilise litsentsi saajad ja müügikanali litsentsi saajad) käibest riigiti erinev, vahemikus [5–10] %. |
2.6.7. Teave Starbucksi teiste röstimisettevõtjate kasumlikkuse kohta
(139) |
Komisjon palus Starbucksilt finantsteavet kontserni teiste röstimisettevõtjate, eelkõige avaliku teabe kohaselt Starbucksi kontserni kuuluva äriühingu Starbucks Manufacturing Corporation (edaspidi „SMC“) kasumlikkuse kohta. Komisjon palus seda teavet seetõttu, et OECD 2010. aasta suunistes soovitatakse kasutada kasumijaotuse reaalturuväärtusele vastavuse kontrolliks siseandmeid (72). Starbucks märkis, et SMC on kontserni ainus röstimisettevõtja peale SMBV. Kuna SMC-l ei ole auditeeritud raamatupidamisaruandeid, esitas Starbucks pro forma raamatupidamisaruanded, mis põhinevad äriühingu sisearuandlusel. |
(140) |
Starbucksi esitatud andmed on kajastatud tabelis 9. Komisjon lisas käesoleva otsuse eesmärgil kasumi ja müügi ning kasumi ja tegevuskulude suhtarvud, (73) võttes arvesse, et SMBV eelkokkuleppes on SMBV reaalturuväärtusele vastava tasuna kokku lepitud kasumi suhtarv [9–12] % tegevuskuludest. SMC puhul oli see näitaja neljal viimasel arvestusperioodil ligikaudu 500 %. Tabel 9 Ameerika Ühendriikide tootmisettevõtja Starbucks Manufacturing Corporation finantsteave
|
2.7. SMBV ülesandeid ja kohustusi kindlaks määravate lepingute kirjeldus
(141) |
Kui SMBV Madalmaades asutati, sõlmis ta mitmesugused kokkulepped, milles on sätestatud SMBV ning tema partnerite ülesanded ja kohustused. Kolm käesoleva otsuse puhul asjakohast kokkulepet on SMBV ja Alki LP vaheline röstimisleping, SMBV ja SCTC vaheline rohelise kohvi ostuleping ning SMBV ja kaupluste vaheline tarneleping. |
(142) |
1. jaanuaril 2002 jõustunud röstimisleping reguleerib tootmisprotsessi. Röstimislepingu kohaselt on Alki LP peaettevõtja ja SMBV röstimiskäitise omanik. SMBV maksab Alki LP-le litsentsitasu, mille eest Alki LP annab SMBV-le juurdepääsu intellektuaalomandiõigustele ja võtab enda kanda SMBV äritegevusega seotud ettevõtlusriskid (nt ülekulud ja toodete müük). SMBV röstib rohelised kohvioad ning teeb röstitud kohvi ja muud kohviga seotud tooted kauplustele kättesaadavaks (vastavalt allpool kirjeldatud tarnelepingule ning piirkondlikule arendus- ja tegevuskokkuleppele) (74). Käitise omanikuna peab SMBV tagama õigete seadmete kasutamise, õigete protsesside järgimise ning kaupade tootmise kooskõlas Alki LP esitatud tehnilise kirjeldusega. SMBV on ostetud toodete omanik, kuid peab need ostma Alki LP määratud ja/või heakskiidetud tarnijatelt. SMBV peab tagama, et tooted vastaksid tarnimisel Alki LP tootekirjeldustele, ning on kohustatud mis tahes koguse puudustega või kirjeldustele mittevastavaid tooteid viivitamata oma kulul asendama. Alki LP kannab aga tootmise, müügi, transpordi, ladustamise, töötlemise või toote muu kasutamise tagajärjel tekkida võivate kahjudega seotud riske ning peab SMBV-le korvama mis tahes hüvitisnõuded. |
(143) |
Rohelise kohvi ostuleping jõustus 22. aprillil 2002 ja selles on sätestatud, millistel tingimustel toimub roheliste kohviubade müük SCTC-lt SMBV-le. SCTC müüb oad SMBV-le SCTC väljastatud hinnakirjades ette nähtud hindadega. SMBV väljastab ostuprognooside põhjal kohvi ostutellimuse. SCTC toimetab oad kohale […]. |
(144) |
Tarnelepingus on sätestatud SMBV ja kaupluste kohustused seoses Starbucksi põhikaupade tarnimisega. Kauplused kohustuvad ostma kogu kaubamärki kandva röstitud kohvi ja kõik selles kokkuleppes kindlaks määratud muud olulised kohviga seotud tooted ainult SMBV-lt või heakskiidetud tarnijatelt hinna eest, mis määratakse kindlaks kõnealusele kokkuleppe lisatud valemi kohaselt (kohvi ja kohviga seotud toodete puhul) või vastavalt […] hinnakirjale (muude toodete puhul). Kauplused peavad esitama SMBV-le [regulaarse] ostuprognoosi, (75) samal ajal kui SMBV tagab kauplustele, et kohv ja muud kaubad on SMBV laost lahkumisel puudusteta; vastasel juhul asendab SMBV tasuta mis tahes puudusega toote või annab kauplustele krediiti (76). |
2.8. Kulude jagamise kokkulepe
(145) |
Alki LP ja äriühingu Starbucks Corporation 1. augusti 2006. aasta kulude jagamise kokkuleppes on sätestatud Alki LP otsene õigus anda kolmandatele isikutele litsentse ja all-litsentse, mis annavad õiguse: (i) […] juhtida Starbucksi kauplusi […], (ii) […] juhtida „[…]“ ning (iii) kaubamärke, tehnoloogiat ja oskusteavet kasutades tooteid toota ja/või turustada. |
(146) |
Vastavalt kulude jagamise kokkuleppele maksab Alki LP äriühingule Starbucks Corporation litsentsitasu, teenustasusid viimase osutatud teenuste eest ja kulude jagamise makseid teatava immateriaalse vara arendamiseks. Litsentsitasud koosnevad järgmisest: (i) ühekordne litsentsitasu kaubamärgi ja äriformaadiga seotud intellektuaalomandi eest ning (ii) alaline litsentsitasu kohvialaste teadmistega seotud intellektuaalomandi eest. Selle kokkuleppe kohaseid makseid on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjendustes 112 ja 113. |
2.9. Starbucksi ja kolmandate isikute vahelised kohvi tootmise ja müügi lepingud
(147) |
Selleks et võrrelda ühelt poolt SMBV ja Starbucksi kontserni vahel kokku lepitud kaubandustingimusi, eelkõige litsentsitasu röstimisega seotud intellektuaalomandi eest, ning teiselt poolt Starbucksi kontserni ja kolmandate isikute vahel kokku lepitud kaubandustingimusi, palus komisjon Starbucksilt kõiki lepinguid, mille alusel Starbucks andis välja intellektuaalomandi litsentse, ja kõiki lepinguid, mille kohaselt Starbucks tellis kohvi röstimise alltöövõtu korras. Komisjon palus teavet ka äriühingu Starbucks Corporation ja tema Ameerika Ühendriikides asuva kontsernisisese röstimisettevõtja vaheliste kaubandustingimuste kohta. |
(148) |
Vastuseks komisjoni palvele esitas Starbucks lepingud:
|
(149) |
Eespool loetletud lepingud, mille Starbucks on sõlminud [mitteseotud tootmisettevõtjaga 5], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtjaga 7], liigitati kolme kategooriasse: (i) tarnelepingud, mis sarnanevad SMBV ja arendajate vaheliste tarnelepingutega, mida on kirjeldatud põhjenduses 144; (ii) tootmis- ja turustuslepingud, mis sarnanevad SMBV ja Alki LP vahelise kokkuleppega, ning (iii) kaubamärgi- ja tehnoloogialitsentsi lepingud, mis on sarnased Starbucks Coffee BV ja kaupluste vahelise piirkondliku arendus- ja tegevuskokkuleppega, mida on kirjeldatud põhjenduses 48. Starbucksi ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5], [mitteseotud tootmisettevõtja 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 7] vahel sõlmitud kolme liiki lepingutest vaid viimase lepingute kategooria kohaselt peavad Starbucksi partnerid maksma litsentsitasu. |
(150) |
Lisaks esitas Starbucks komisjonile neli röstimislepingut [mitteseotud tootmisettevõtjaga 8], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 1], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 9] ja [mitteseotud tootmisettevõtjaga 10].
|
2.9.1. Starbucksi väited kolmandate isikute ja äriühinguga Starbucks Manufacturing Corp. sõlmitud lepingute kohta
(151) |
Lisaks põhjenduses 148 loetletud lepingutele esitas Starbucks analüüsi nende lepingute võrreldavuse kohta SMBV litsentsimaksetega Alki LP-le. |
(152) |
Nende lepingute puhul, mille alusel Starbucks andis kolmandatele isikutele litsentse immateriaalse vara (kaubamärgid ja teatav konkreetne kohvialane oskusteave) kasutamiseks, eristab Starbucks (i) kolmandaid isikuid, kes kasutasid seda immateriaalset vara Starbucksi kohvi koostisosi sisaldavate toodete tootmiseks röstimislepingute raames ([mitteseotud tootmisettevõtja 3] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 2]), ning (ii) kolmandaid isikuid, kes turustasid selliseid toodetud tooteid otse klientidele ([mitteseotud tootmisettevõtja 7], [mitteseotud tootmisettevõtja 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5]). [Mitteseotud tootmisettevõtja 7], [mitteseotud tootmisettevõtja 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5] kasutavad immateriaalset vara selleks, et toota valmiskohvi, mida nad müüvad jaemüüjatele (peamiselt supermarketitele). Starbucks leiab, et [mitteseotud tootmisettevõtja 7], [mitteseotud tootmisettevõtja 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5] makstavad litsentsitasud on võrreldavad SMBV makstavate litsentsitasudega, mille suurus on tema hinnangul [5–10] % müügist (83). |
(153) |
Üldisemalt tegi Starbucks vahet kõikidel kolmandate isikutega alates 2002. aastast sõlmitud kokkulepetel. Starbucksi parimate teadmiste kohaselt on põhikategooriad järgmised:
|
2.9.2. Starbucks USi ja äriühingu Starbucks Manufacturing Corp. vaheline kaubandusleping
(154) |
Starbucks märkis, et SMC, (84) kes on ainus teine Starbucksi kontsernis röstimisega tegelev äriühing, ei maksa Starbucksile röstimistehnoloogia ja oskusteabega seotud või muu intellektuaalomandi kasutamise eest litsentsitasu. Starbucksi väitel on põhjus selles, et SMC-l ei ole eraldi auditeeritud raamatupidamisaruandeid ja Ameerika Ühendriikides maksustamisel on SMC teiste Starbucks USi üksustega konsolideeritud. |
3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED
(155) |
Komisjon otsustas algatada ametliku uurimismenetluse, sest ta oli esialgsel seisukohal, et 2008. aastal sõlmitud SMBV eelkokkulepe, millega kiideti heaks Starbucksi maksunõustaja väljapakutud tasu funktsioonide eest, mida SMBV Madalmaades täidab, kujutab endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(156) |
Komisjon kahtles eelkõige selles, kas SMBV funktsioonide eest kokku lepitud tasu vastab reaalturuväärtusele. |
(157) |
Konkreetsemalt esitas komisjon menetluse algatamise otsuses SMBV eelkokkuleppe reaalturuväärtuse põhimõttega kokkusobivuse kohta kolm kahtlust:
|
(158) |
Esimese kahtluse puhul pidas komisjon täpsemalt küsitavaks siirdehinnaaruandes sisalduvat maksunõustaja eeldust, et SMBV ei kanna mingeid riske ja tuleks seepärast liigitada alltöövõtjaks või lepinguliseks tootjaks. Komisjon osutas eelkõige SMBV finantsaruannetes kajastatud tõenditele varudega seotud riski kohta, mis muudavad selle eelduse küsitavaks. |
(159) |
Teise kahtluse puhul pidas komisjon küsitavaks maksunõustaja kaht järjestikust korrigeerimist, mille eesmärk näib olevat ühe võrreldavusprobleemi kõrvaldamine. Esimene korrigeerimine seisneb SMBV maksustatava tulu arvutamiseks kasutatud maksubaasi vähendamises tegevuskuludeni. Maksunõustaja pidas seda asjakohaseks, sest SMBV on alltöövõtja või lepinguline tootja. Teise korrigeerimisega, mida siirdehinnaaruandes nimetati „muundamise juurdehindluse korrigeerimiseks“, arvati siirdehindade määramisel võrdluseks kasutatud äriühingute kasumist maha müüdud kauba maksumuse kordne. See teine korrigeerimine, mida Madalmaad nimetasid „käibekapitali korrigeerimiseks“, vähendab SMBV maksubaasi Madalmaades, kuid ei korrigeerimine ega maksunõustaja kasutatud meetod tundunud olevat põhjendatud. |
(160) |
Komisjon pidas oma kolmanda kahtluse puhul küsitavaks SMBV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasu vastavust reaalturuväärtusele, sest litsentsitasu suurus ei näinud olevat seotud selle intellektuaalomandi väärtusega, mille eest seda tuli maksta. Kuna siirdehinnaanalüüsis kasutati tehingupõhist tootluse meetodit, vastab litsentsitasu tegelikult SMBV jääkkasumile – st SMBV kasum, mis ületab [9–12] % tegevuskuludest teisendatakse maksust mahaarvatavaks litsentsitasuks (vt joonis 2). |
4. MADALMAADE MÄRKUSED
(161) |
Madalmaad esitasid oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 16. juulil 2014. Nad käsitlevad esiteks põhjust, miks SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu vastab reaalturuväärtusele ja miks maksunõustaja valitud meetod on nimetatud tasu määramiseks sobiv meetod. Teiseks käsitlevad nad põhjust, miks SMBV eelkokkulepe ei anna SMBV-le valikulist eelist. |
4.1. Märkused siirdehindade kohta
(162) |
Madalmaade sõnul vastab SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu reaalturuväärtusele ja tehingupõhine tootluse meetod on kõnealusel juhul reaalturuväärtusele vastava tulemuse saavutamiseks sobiv meetod. Madalmaad väidavad, et siirdehinnad ei ole täppisteadus ja seetõttu on olemas hinnavahemik, kuhu siirdehind võib paigutuda. |
(163) |
Madalmaad väidavad, et OECD siirdehindade suuniste kohaselt kajastab hüvitis kahe sõltumatu äriühingu vaheliste tehingute eest tavaliselt funktsioone, mida iga äriühing täidab, ning seetõttu peaks SMBV tasu reaalturuväärtusele vastavuse hindamise keskmes olema funktsionaalne analüüs. OECD suuniste kohaselt on reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise õigsuse üle otsustamisel lähtekohaks lepingulised tingimused. |
(164) |
Madalmaade sõnul hõlmab intellektuaalomand, mille Starbucks andis Alki LP-le seoses kohvialaste teadmiste ja teabega, kohviubade segamise retseptide, kohvi röstimisprotsessi ja muude kohvi kõrvaltoodete tootmisega seotud tehnoloogia ja eriteadmiste kasutamist. |
(165) |
Madalmaad märgivad, et Alki LP ja SMBV vahelist röstimislepingut ei saa pidada lihtsaks intellektuaalomandi litsentsilepinguks. Nimetatud kokkulepe – 50aastane tootmisleping – käsitleb roheliste kohviubade röstimist SMBV poolt. Röstimisleping on kliendi ja töövõtja vaheline leping, mis hõlmab ka intellektuaalomandiõiguse andmist. |
(166) |
Alki LP ei asu Madalmaades ja kooskõlas maksustamispädevuse rahvusvahelise jaotusega ei ole tal kohustust maksta makse Madalmaades. SMBV töötajad on alati teostanud ja teostavad järgmist tegevust:
|
(167) |
Madalmaad väidavad, et Starbucks on alati kavatsenud rajada tegutseva, madala riskitasemega kohviröstimiskäitise ning aastate jooksul ei ole asjaolud ega tingimused märkimisväärselt muutunud. Nad väidavad, et kuna SMBV ei osalenud äritegevuse restruktureerimises, ei saa komisjon viidata OECD 2010. aasta suuniste 9. peatüki sätetele, sest OECD 2010. aasta suuniseid ei olnud SMBV eelkokkuleppe sõlmimise ajal veel olemas. OECD suuniste kohaselt tuleks vältida tagantjärele hinnanguid. |
(168) |
Madalmaade väitel vastutab roheliste kohviubade ostmise eest SCTC. Nad väidavad veel, et SMBV ei tegele toorainete hankimisega, sest röstimislepingu kohaselt võib SMBV hankida tooraineid ainult isikutelt, kelle Alki LP on kindlaks määranud. SMBV täidab laovarude juhtimisel vaid haldusülesandeid ega kanna lõplikku laovarude riski. |
(169) |
Madalmaad märgivad konkreetsemalt haldusülesannete täitmise kohta, et kuigi roheliste kohviubade ostulepingu kohaselt peab SMBV andma nõutavat teavet ostetavate roheliste kohviubade kohta, saab SMBV selle teabe Alki LP-lt ja – Alki LP poolt ette nähtud viisil – arendajatelt. Seepärast edastab SMBV tehnilised kirjeldused alles siis, kui on saanud selleks vajaliku teabe. Madalmaade sõnul on selle kombinatsiooni tulemuseks olukord, kus toorainete roll on võrreldav kaupade alltöövõtu korras tarnimise rolliga. |
(170) |
Seoses laovarude lõpliku riskiga lisavad Madalmaad, et kuigi SMBV säilitab omandiõiguse kõikide toodete ja tootmistegevuses kasutatavate materjalide suhtes ning on kehtestanud sätted varude väärtuse vähenemise puhuks, ei kanna SMBV kokkuvõttes kulusid, mille jaoks need sätted on kasutusele võetud. Võttes arvesse viisi, kuidas litsentsitasu röstimislepingu alusel kindlaks määratakse, kannab need kulud kokkuvõttes Alki LP. |
(171) |
Madalmaade sõnul ei osale ükski SMBV töötaja äriläbirääkimistel Starbucksi arendajate/ostjatega. Hinnakujunduse kohta väidavad Madalmaad, et üldise hinnakujundusvalemi määrab Starbucks […]. Starbucks […] raamatupidamisüksus annab SMBV-le Alki LP kaudu hinnakirja (edaspidi „[…] hinnakiri“) ja nende hindade arvutamisel kasutatakse ülemaailmselt vastu võetud hinnakujundusvalemit, millel põhinevad SMBV ja arendajate vahelised tarnelepingud. Ostuhind, mida SMBV roheliste kohviubade eest maksab, on tuletatud hinnakujundusvalemist, mis hõlmab selliseid aspekte nagu […]. Kui aluskulud suurenevad või vähenevad, muudetakse ka SMBV ja tema arendajate vaheliste hindade kindaksmääramiseks kasutatavat kulubaasi. Peale selle on arendajad kohustatud ostma kohvi ja olulisi kaupu Starbucks Coffee BV ja arendajate vahel sõlmitud piirkondliku arendus- ja tegevuskokkuleppe kohaselt. |
(172) |
Madalmaade sõnul ei tegutse SMBV alltöövõtulepingu alusel. Lepingulise suhte tulemuseks on olukord, kus rohelisi kohviube ostetakse seaduslikult, kuid funktsionaalse panuseta SCTC-lt ja arve esitatakse ostjatele. Hoolimata funktsionaalsuse puudumisest ostu ja müügi valdkonnas, peavad varud olema kajastatud SMBV bilansis kooskõlas raamatupidamisstandarditega. |
(173) |
Madalmaade sõnul saab SMBV, Alki LP, SCTC ja arendajate vaheliste eelkirjeldatud lepinguliste suhete põhjal järeldada, et SMBV on madala riskiprofiiliga tootja, ja seda järeldust toetab täiendavalt funktsionaalne analüüs. Seepärast peavad Madalmaad käsitama SMBVd „kõige vähem keeruka üksusena“ (hinnatav osapool), kelle reaalturuväärtusele vastav tasu tuleb kindlaks määrata võrdlusuuringu alusel. |
(174) |
Madalmaade sõnul ei sisalda võrdlusuuringu tegemiseks kasutatud andmebaasid selliseid üksikasju nagu tehinguhinnad või -tingimused. Olemasolev teave piirdub üksuse kui terviku tegevustulemuste võrdlusega. Tehingupõhine tootluse meetod on rahvusvaheliselt kõige levinum meetod. Madalmaade sõnul kinnitatakse seda nii OECD 2010. aasta suunistes kui ka OECD 1995. aasta suunistes, mida kohaldati SMBV eelkokkuleppe sõlmimise ajal. |
(175) |
Võttes arvesse SMBV tootmisfunktsiooni, kasutab SMBV kulupõhist kasumlikkuse näitajat (tehingupõhine tootluse meetod kuludel põhineva kasumi juurdehindlusega). Seoses sellega rõhutavad Madalmaad, et kooskõlas OECD suuniste (85) punktiga 4.9 alustab Madalmaade maksuhaldur siirdehindade uurimist alati maksumaksja kasutatud meetodist lähtudes. Ka määruse 2. peatükis märgitakse, et Madalmaad ei kohalda „parima meetodi reeglit“. Seda lähtekohta, mis Madalmaade väitel on kooskõlas OECD suunistega, kasutatakse ka SMBV eelkokkuleppes ja selle tulemusena on SMBV väljapakutud kasumlikkuse näitaja puhul heaks kiidetud tehingupõhine tootluse meetod. |
(176) |
Võttes arvesse SMBV rolli alltöövõtjana, on asjaomased kulud, mille alusel määratakse kindlaks kasumi juurdehindluse arvutamiseks kasutatav kulubaas, kulud, mille tulemusena on saadud lisandväärtus. Madalmaade väitel on SMBV puhul tegevuskulud need lisandväärtuse andnud asjaomased kulud, mille suhtes kohaldatakse kasumi juurdehindlust. Võrdlusalusel põhinev kasumi juurdehindlus on seega [9–12] % tegevuskuludest. SMBV riskiprofiil on madal, ta ei anna toorainete suhtes lisandväärtust ja täidab kohviga mitteseotud toodete suhtes toetavat rolli. Kõnealuse piiratud tugitegevusega seotud tegevuskulud on kulubaasis hõlmatud. Selle tulemusena kohaldatakse ka selle tegevuse suhtes [9–12] % kasumi juurdehindlust. |
(177) |
Võrreldavuse huvides tehtud korrigeerimiste kohta väidavad Madalmaad, et SMBV eelkokkuleppe aluseks oleva siirdehinnaaruande koostamise ajal ei olnud ainsatki viidet selle, kuidas käsitleda madala riskiprofiiliga tootjaid. Madalmaad tunnistavad, et OECD 2010. aasta suunised sisaldavad rohkem juhiseid võrreldavuse huvides tehtavate korrigeerimiste, sealhulgas käibekapitali korrigeerimise kohta, kuid väidavad, et need näited on pelgalt suunised, mis tähendab, et reaalturuväärtusele vastava tulemuse võivad anda ka teised positsioonid. Lisaks väidavad Madalmaad, et SMBV eelkokkuleppe reaalturuväärtuse põhimõttele vastavuse hindamine peab põhinema teadmistel ja olemasolevatel OECD suunistel, mis olid sel ajal kättesaadavad, st OECD 1995. aasta suunistel. Seepärast ei saa kohaldada ka OECD 2010. aasta suuniste III peatüki lisa, milles esitatakse praktiline näide võrreldavuse huvides tehtava korrigeerimise kohta. |
(178) |
Madalmaad on teinud ka tundlikkusanalüüsi reaalturuväärtuste vahemiku kohta, mis arvutati vastavalt siirdehinnaaruandes kasutatud meetodile, muutes mõnda parameetrit. Madalmaad muutsid võrdluse ajavahemikku ja arvutasid ümber reaalturuväärtusele vastavaks peetavad vahemikud aastateks 2008–2012 ja 2003–2012 võrreldes siirdehinnaaruandes esitatud perioodi 2001–2005 vahemikuga. Lisaks arvutasid Madalmaad vahemiku ümber, kui protsent müüdud kauba maksumusest, mis on arvestatud tasust maha teise korrigeerimise alusel, ei oleks EURIBOR pluss 50 baaspunkti, vaid EURIBOR miinus 50 baaspunkti, ja lõpuks, kui see oleks „jooksevkonto määr“, nagu Madalmaad seda nimetavad. Samuti arvutasid Madalmaad SMBV saadud marginaali protsendina tegevuskulust ja tooraine maksumusest (jättes välja tee ja muu vahetoote laadi müüdud kauba maksumuse) aastateks 2008–2012 ja 2003–2012 ning võrdlesid seda samadel ajavahemikel nii EBT- kui ka EBIT-tasandil võrreldavate ettevõtjate kogukulu suhtes kohaldatava juurdehindlusega. Nende simulatsioonide põhjal tegid Madalmaad järelduse, et kui nõustuda kas või ühega komisjoni tõstatatud kahtlustest, oleks tulemuseks ikkagi reaalturuväärtuste vahemikku jääv tasu. Vastavalt OECD suunistele ei lubata teha korrigeerimisi, kui tasu jääb reaalturuväärtuste vahemikku. |
(179) |
Lõpuks vaidlustavad Madalmaad üldisemalt väite, et ta ei ole nõudnud aluslepinguid, mille põhjal saaks tõendada SMBV riskitaseme piiratust, ning väitis, et see ei ole vajalik, sest iga siirdehindade eelkokkulepe juba hõlmab olulist eeldust, et esitatud asjaolud ja tingimused paistavad olevat õiged ning et juhul, kui asjaolusid ei ole esitatud õigesti, võib siirdehindade eelkokkuleppe lõpetada. Peale selle väidavad Madalmaad, et tal ei olnud vaja kõiki lepinguid nõuda, kuna tema käsutuses oli röstimiskäitise rajamise ajalooline taustteave (86). |
4.2. Märkused aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamise kohta
(180) |
Madalmaad väidavad veel, et SMBV-le ei anta valikulist eelist ja tegemist ei ole riigiabiga aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(181) |
Madalmaad selgitavad, et reaalturuväärtuse põhimõte sisaldub äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikes 1 ja seda täpsustatakse määruses, mis on täielikult kooskõlas OECD näidislepingu artikliga 9. Madalmaad kordavad üle ka juba määruses sätestatu, et määruse konkreetne eesmärk on käsitleda aspekte, mida võib OECD suunistes mitmeti tõlgendada või mis vajavad selgitamist. |
(182) |
Eelkõige väidavad Madalmaad, et siirdehindadega seotud olukordades võib valikulise eelisega tegemist olla ainult siis, kui tõestatakse, et OECD suunistest ja määrusest on selgelt kõrvale kaldutud ning reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel on tehtud ilmseid kaalutlusvigu, või kui kaldutakse kõrvale kehtestatud riiklikust poliitikast. Maksuhaldurite kaalutlusõigusega meetodite ja tulemuste hindamisel ja heakskiitmisel üksikjuhtumite puhul ei kaasne siiski kuidagi valikulisust või meelevaldset kohtlemist. Kuna Madalmaad leiavad, et SMBV eelkokkuleppe tulemus on vastuvõetavalt lähedane turuhinnale, ei anta nende arvates SMBV-le eelist. |
(183) |
Peale selle väidavad Madalmaad, et komisjoni kohaldatud võrdlussüsteemi, mis on tavalistes turutingimustes tegutseva ettevõtja tulude ja kulude vahel põhinev tavaline maksusüsteem, ei ole õigesti kindlaks tehtud. Madalmaade väitel peaks õige võrdlussüsteem olema äriühingu tulumaksu seadus, mis hõlmab reaalturuväärtuse põhimõtet vastavalt äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikele 1, ja määrus, milles antakse reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise kohta täiendavaid juhiseid. Madalmaade väitel ei saa valikulist eelist olla seni, kuni SMBV eelkokkulepe ei kaldu kõrvale äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikest 1 ega määrusest. |
(184) |
Kasutatud tehingupõhise tootluse meetodi kohta väidavad Madalmaad, et määruse alusel võib iga maksumaksja põhimõtteliselt vabalt valida siirdehindade määramise meetodi, tingimusel et valitud meetod viib konkreetse tehingu puhul reaalturuväärtusele vastava tulemuseni. Seetõttu lähevad komisjoni tõstatatud kahtlused tehingupõhise tootluse meetodi kasutamise kohta kaugemale kahtlustest, mida Madalmaade maksuhaldur oleks võinud määruse alusel väljendada selle siirdehindade määramise meetodi suhtes. Lisaks nõutakse määruses Madalmaade väitel ainult seda, et siirdehinnaanalüüs annaks tulemuseks reaalturuväärtuste vahemiku, mitte täpset reaalturuväärtusele vastava hinna. |
(185) |
Lisaks väidavad Madalmaad, et otsuses ei näi arvesse võetavat tõsiasja, et sidusettevõtjate ja mitteseotud ettevõtjate õiguslik ja faktiline olukord ei ole alati sarnased. Sidusettevõtjate ja mitteseotud ettevõtjate vahel on alati erinevusi, mida Madalmaade väitel tunnistati ka komisjoni groepsrentebox'i kava käsitlevas otsuses (87). |
(186) |
Lõpuks märgivad Madalmaad, et kui komisjon kehtestaks liikmesriikide maksupõhimõtete suhtes oma tõlgenduse, rikuks see Madalmaade suveräänsust. |
5. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED
5.1. Starbucksi märkused menetluse algatamise otsuse ja turuteabe taotluse kohta
(187) |
Starbucks esitas oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 16. jaanuaril 2015. Lisaks esitas Starbucks komisjonile turuteavet 13. aprilli 2015. aasta, 29. mai 2015. aasta, 10. septembri 2015. aasta ja 23. septembri 2015. aasta kirjaga. Starbucksi märkused sarnanevad suuresti Madalmaade märkustega, kuivõrd mõlemad väidavad, et SMBV eelkokkuleppes sätestatud tasu vastas reaalturuväärtusele ega andnud SMBV-le valikulist eelist. |
(188) |
Esiteks väidab Starbucks, et SMBV täidab vaid piiratud, madala riskitasemega funktsioone, toetades Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonda teenindavat Starbucksi ülemaailmset organisatsiooni. Selle väite toetuseks […]. Starbucksi sõnul seisnevad SMBV peamised ülesanded kohvi röstimises ja pakendamises ning logistilises ja haldustegevuses, et tagada mitmesuguste kaupade sujuv ja tõhus tarnimine arendajatele. |
(189) |
Valitud struktuuri kohta väidab Starbucks, et kaaluti röstimise korraldamist alltöövõtu korras, kuid see oleks olnud ebapraktiline ja suurendanud halduskeerukust ning sellega oleks kaasnenud liiga palju kontsernisiseseid tehinguid. Selleks et viia haldus- ja õiguslik struktuur vastavusse füüsilise kaubavooga ning suurendada tõhusust, otsustas Starbucks kasutada SMBVd hankiva ja arveid esitava üksusena. Selle struktuuri tulemusena kajastatakse investoreid (roheliste kohviubade, kohviga mitteseotud toodete ja mittestrateegiliste kaupade valdkonnas) SMBV bilansis, sest raamatupidamisstandardid ja tava jälgivad õiguspärast tootevoogu. Starbucks väidab siiski, et SMBV roll hankiva ja arveid esitava üksusena on pelgalt halduslik ega põhjusta riskide või kaubanduslike kohustuste ülekandmist talle, sest röstimislepingu kohaselt kannab pigem Alki LP (keda toetab Starbucks US) kogu SMBV majanduslikku, sealhulgas varude riski. Veelgi enam, kuigi SMBV on suhetes arendajatega lepinguosaline, põhinevad need suhted Starbucks USi kindlaksmääratud tüüplepingutel ja alustingimustel. Kuna SMBV saab omandiõiguse, peaksid ka varud kajastuma tema bilansis, mis Starbucksi väitel selgitab ühtlasi, miks SMBV võttis vastu sätted varude vananemise kohta, mis hüvitatakse talle SMBV eelkokkuleppe alusel. |
(190) |
Mis puudutab siirdehindade määramiseks valitud meetodit, siis kuigi seda ei esitata siirdehinnaaruandes, määrab Starbucks Alki LP rolli kindlaks võrreldes SMBV rolliga. Starbucks väidab, et kuna SMBV osaleb ainult rutiinsete ülesannete täitmises röstimise, pakendamise ning logistiliste ja halduslike tugiteenuste valdkonnas, samas kui Alki LP litsentsib väärtuslikku intellektuaalomandit ja kannab ettevõtlusriski, on SMBV kõige vähem keerukas üksus. Seepärast on tehingupõhine tootluse meetod kõige sobivam siirdehindade määramise meetodit. Starbucks väidab, et kuna puuduvad võrreldavad tehingud, mis oleksid sarnased Alki LP ja SMBV vaheliste kokkulepetega, ei oleks võrreldava kontrollimata hinna meetod olnud siirdehindade jaoks sobiv. Igal juhul peab Madalmaade maksuhaldur alustama siirdehindade kontrollimist maksumaksja valitud meetodist lähtudes. |
(191) |
Starbucks tuletab meelde, et mis tahes siirdehindade määramise meetodi kohaldamine annab tavaliselt tulemuseks rea arve, mis võivad olla ühtviisi õigustatud, sest siirdehinnad ei ole täppisteadus, ning et iga siirdehinnaanalüüs annab juba olemuslikult tulemuseks reaalturuväärtusele vastavate tulemuste vahemiku ning järelduse ühe reaalturuväärtusele vastava hinna, mitte ainsa reaalturuväärtusele vastava hinna kohta. |
(192) |
Korrigeerimiste eesmärk on võtta arvesse olulisi erinevusi SMBV ja valimisse kuuluvate võrreldavate äriühingute funktsionaalsetes profiilides, et leida sobiv reaalturuväärtusele vastav tasu. Starbucksi väitel olid need korrigeerimised asjakohased, teatud aspektides konservatiivsed ning kindlasti ei alahinnanud need SMBV tasu täidetud funktsioonide eest. [9–12] % juurdehindluse mõistlikkuse täiendavaks tõestamiseks palus Starbucks [maksunõustajal] võrrelda SMBV saavutatud tegelikke tulemusi võrreldavate äriühingute tegelike tulemustega ajavahemikul 2008–2012. Selline tagasivaatav analüüs näitab, et [9–12] % juurdehindlus on jäänud sobivalt asjakohasesse vahemikku. See kinnitab veelgi Madalmaade maksuhalduriga sõlmitud siirdehindade eelkokkuleppes kokku lepitud ja SMBV suhtes kohaldatud siirdehindade määramise meetodi vastavust reaalturuväärtusele. Starbucks küsis ka [ühelt õigusbüroolt] teist arvamust selle kohta, kas 2007. aasta siirdehinnaaruandes kohaldati reaalturuväärtuse põhimõtet nõuetekohaselt. [Õigusbüroo] ei viinud küll läbi asjaolude uurimist, kuid vaatas läbi siirdehinnaaruande ja maksuhaldurile kättesaadavad dokumendid. Ta jõudis järeldusele, et reaalturuväärtuse põhimõtet kohaldati SMBV kontsernisiseste tehingute suhtes mõistlikult. |
(193) |
Sarnaselt Madalmaadega väidab Starbucks lisaks, et komisjon ei teinud õigesti kindlaks võrdlusraamistikku. Starbucks väidab, et võrdlussüsteem peaks olema Madalmaade äriühingute maksustamise süsteem, konkreetsemalt äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõige 1, määrus ja Madalmaade maksuhaldurite haldustava. Mõlema poole väitel võib riigiabiga tegemist olla ainult siis, kui SMBV eelkokkulepe kaldub kõrvale reaalturuväärtuse põhimõtte tavalisest tõlgendusest ja kohaldamisest Madalmaades. Lisaks väidab Starbucks, et maksumaksjate võrdlusrühma ei ole kindlaks määratud ning sidusettevõtjate ja mitteseotud ettevõtjate õiguslik ja faktiline olukord ei ole alati võrreldavad (88). Lõpuks kritiseerib Starbucks komisjoni käsitlusviisi, kuna see on vastuolus Madalmaade maksuhalduri põhimõttega, et „sisu on tähtsam kui vorm“. |
(194) |
Oma vastuses komisjoni taotlusele Starbucksi turuteabe saamiseks väljendas Starbucks põhjendustes 151–154 esitatud seisukohti. Peale selle märkis Starbucks, et komisjon ei saa oma hinnangus kasutada SMBV eelkokkuleppest hilisemat teavet. |
(195) |
24. juulil 2015 esitas Starbucks [ühe juhtimisvaldkonna nõustamisettevõtte] aruande, mis koostati vastuseks tema palvele analüüsida tootmis- ja logistika-/haldusteenuste tasumudeleid. Starbucksi väitel toetab aruanne Starbucksi seisukohta valitud tasumudeli ja kasumlikkuse näitaja küsimuses (89). |
5.2. Nederlandse Orde van Belastingadviseurs
(196) |
NOB väitel peaks otsus selle kohta, kas maksumaksja konkreetne maksualane kohtlemine siirdehindade eelkokkuleppe kohaselt kujutab endast riigiabi, põhinema Madalmaade õigusaktidel, haldustaval ja reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamisel ajal, mil kõnealune siirdehindade eelkokkulepe sõlmiti. Samuti väidab ta, et vastavalt määrusele ei kohalda Madalmaade maksuhaldur „parima meetodi reeglit“ (st ei nõua maksubaasi arvutamiseks parima meetodi kasutamist) ja reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine annab tavaliselt tulemuseks reaalturuväärtuste vahemiku, mitte üheainsa reaalturuväärtusele vastava hinna. NOB sõnul tundub, et menetluse algatamise otsuses oleva viitega ettevaatlikule sõltumatule ettevõtjale võetakse kasutusele uut liiki ELi standard, mis läheb aluseks oleva korra reaalturuväärtusele vastava olemuse hindamisel OECD suunistest kaugemale. Ta nõuab kinnitust, et komisjon kasutab võrdlusraamistikuna kohalikku õigussüsteemi, mitte ühtegi muud standardit. Peale selle peaks maksumaksjatel olema tema väitel õiguspärane ootus, et siirdehindade eelkokkulepped, mis sõlmitakse siseriiklike seaduste riikliku tõlgenduse alusel, ei kujuta endast riigiabi. |
5.3. VNO-NCW
(197) |
VNO-NCW väljendab muret ettevaatliku sõltumatu ettevõtja testi kohaldamise pärast ja nõuab valikulisuse hindamisel riiklikult kohaldatavate siirdehinnaeeskirjade kasutamist võrdlusalusena. Ta väidab, et reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine annab tavaliselt üheainsa reaalturuväärtusele vastava hinna asemel tulemuseks reaalturuväärtuste vahemiku. |
5.4. ATOZ
(198) |
ATOZi peamine argument käsitleb menetluse algatamise otsuse õiguslikku alust. ATOZi väitel ei täpsustata otsuses, kas SMBV eelkokkuleppes sisalduv hinnakokkulepe kaldub kõrvale Madalmaade haldustavast, mis tahes muust maksuhaldurite tavast või OECD standarditest, vaid tehakse üksnes järeldus, et see ei vasta reaalturuväärtuse põhimõttele. ATOZi väitel tundub komisjon olevat seisukohal, et olemas on OECD põhimõtetele tuginev ja kuidagi liidu õiguses sätestatud objektiivne reaalturuväärtuse standard, mis on liikmesriikide õiguse ja tava suhtes ülimuslik. ATOZi sõnul peaks komisjon siiski kaaluma, kas SMBV eelkokkulepe on kooskõlas Madalmaade õigusega. ATOZ väidab, et komisjoni käsitlusviis tekitab rahvusvaheliste ettevõtjate hulgas muu hulgas õiguslikku ebakindlust. |
5.5. Oxfam
(199) |
Oxfam väljendas oma märkustes komisjoni uurimismenetlusele toetust ning soovitas komisjonil suurendada oma uurimisvõimekust, võttes arvesse ka asjaolu, et tal võivad liikmesriikide maksutavade struktuursel hindamisel olla paremad võimalused kui riiklikel organitel. Ta kutsub komisjoni üles tagama, et valikulise eelise kindlakstegemisel määratakse piisavad karistused ja kahjulikud maksutavad kaotatakse järk-järgult, kuid kiiresti. |
5.6. BAK
(200) |
BAK toetab komisjoni argumente menetluse algatamise otsuses ning väidab, et sellised kokkulepped ja õiguslikud struktuurid vähendavad üldiselt ülemaailmselt makstavaid makse, millel on negatiivsed tagajärjed tarbijatele ja töötajatele. |
6. ETTEVÕTJA X TÄHELEPANEKUD
(201) |
Ettevõtja X, kes ei soovi oma nime avalikustada, esitas komisjonile märkused vastuseks menetluse algatamise otsusele. Selle ettevõtja sõnul oleks tema kui Starbucksi konkurendi hinnangul röstitud ja jahvatatud kohvi või kohviubade puhul röstimisprotsessi lisandväärtus (röstimine ja pakendamine, arvestamata pakkematerjalide maksumust) rohelisele kohvile keskmiselt 13–17 % rohelise kohvi maksumusest. Selle ettevõtja väitel oleksid need tasemed kohaldatavad kõikidele turustuskanalitele. |
7. STARBUCKSI KONKURENTIDE TEAVE VASTUSEKS TURUTEABE TAOTLUSELE
7.1. Ettevõtjad, kellega komisjon turuteabe taotlusega seoses ühendust võttis
(202) |
Nagu selgitatakse põhjenduses 20, võttis komisjon ühendust nelja Starbucksi konkurendiga, paludes esitada turuteavet ärimudeli ja väärtust loovate tegevusalade kohta, et komisjon saaks lõpule viia SMBV eelkokkuleppe hindamise. Neli asjaomast konkurenti on ettevõtja Y, Dallmayr, Nestlé ja Melitta. Nelja ettevõtja valik põhines kaalutlusel, et kõik ettevõtjad tegutsevad kohviröstimise segmendis ja võivad kontserni kuuluvate ettevõtjatena anda ülevaate kohvi röstimisega seotud töökorraldusest integreeritud äriühingus. |
7.2. Dallmayr
(203) |
Dallmayr vastas komisjoni turuteabe taotlusele 27. aprilli 2015. aasta kirjaga. |
(204) |
Dallmayr teavitas komisjoni, et kohvi röstitakse iseseisva ärina või vertikaalselt äriühingusse integreeritud tegevusena. Suuremad äriühingud röstivad tavaliselt oma ettevõttes. Hankefunktsioon on tavaliselt integreeritud röstimisfunktsiooniga. Dallmayr ei osta röstimisfunktsiooni sisse. |
(205) |
Dallmayr peab üsna ebatavaliseks, et litsentsitasu maksab kolmas isik, kes osutab röstimisteenust. Tegelikult eeldaks Dallmayr, et klient maksab röstijale, mitte vastupidi. |
7.3. Nestlé
(206) |
Nestlé vastas komisjoni turuteabe taotlusele 20. mai 2015. aasta kirjaga. Nestlé märkis, et kohvi puhul on kolm väärtust loovat elementi kvaliteet (oa liik), tumedus (saavutatakse röstimisega) ja jahvatuse jämedus. Ta märkis ka, et röstimise tähtsuse tõttu toote maitse väljaarenemisele ei osta ta röstimisfunktsiooni sisse. |
7.4. Melitta
(207) |
Melitta vastas komisjoni turuteabe taotlusele 26. mai 2015. aasta kirjaga. Melitta osutas olukordadele, kus nad võiksid tellida kohviubade röstimist alltöövõtu korras. Need olukorrad on järgmised: (i) kui tema tehases ei ole olemas konkreetsete tooteliikide, näiteks konkreetsete pakendamisvormide või pehmete padjakeste tootmiseks vajalikke masinaid, (ii) kui tema tehases ei ole olemas lahustuva kohvi tootmiseks vajalikke masinaid ning (iii) kui müük ületab tema tehase röstimis- ja pakendamisvõimsust. Viimasel juhul, kui röstimine ja pakendamine tellitakse võimsuspiirangute tõttu väljast, saadetakse Melitta rohelised kohvioad tarnijale, kes kohvi röstib ja lõpptooteks pakendab. Seejärel tarnitakse lõpptoode Melittale. Selline leping oli sõlmitud sama tarnijaga mitmeks aastaks. |
(208) |
Lõpptoote kvaliteedi ja maitse tagamiseks teeb Melitta kolmandale isikule, kellelt röstimine alltöövõtu korras tellitakse, kas röstimiskõvera ettekirjutused või annab kindlaksmääratud maitseprofiilid. |
(209) |
Lepingutes ei nähta ette Melittale litsentsitasude maksmist, kui ta ostab röstimisteenuse sisse. |
7.5. Ettevõtja Y
(210) |
Ettevõtja Y vastas komisjoni turuteabe taotlusele 27. aprilli 2015. aasta kirjaga. Komisjon palus selgitust 11. mai 2015. aasta kirjaga, millele ettevõtja Y vastas 21. mail 2015. |
(211) |
Ettevõtja Y ei telli kohvi röstimise funktsiooni alltöövõtu korras kolmandatelt isikutelt. Röstimise tagab kontserni äriühing, kelle ettevõtja Y on määranud alltöövõtjaks. See kohviröstimise äriühing ei maksa intellektuaalomandi kasutamise ega röstimisprotsessis kasutatud oskusteabe eest litsentsitasu. |
(212) |
Äriühing maksab litsentsitasusid IT-süsteemide kasutamise eest. Ettevõtja Y poolt alltöövõtjana liigitatud kontserni äriühingule tasu maksmisel on kulubaasiks tootmiskulud, välja arvatud toorainekulud. Tootmiskulud on eelkõige energiakulud, masinate (näiteks röstimis- ja pakkimisliini) amortisatsiooni kulud, personalikulud, IT-kulud ja seadmete hoolduskulud. |
8. MADALMAADE MÄRKUSED KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSTE, ETTEVÕTJA X MÄRKUSTE NING TURUTEABE TAOTLUSE VASTUSTE KOHTA
8.1. Madalmaade märkused kolmandate isikute märkuste kohta
(213) |
20. ja 26. aprilli 2015. aasta kirjas väljendasid Madalmaad täielikku nõusolekut Starbucksi, NOBi, VNO-NCW ja ATOZi tähelepanekutega. Oxfami märkuste kohta märkisid Madalmaad, et need puudutavad tähelepanekut kahjustava maksukonkurentsi kohta üldiselt ega käsitle konkreetselt SMBV juhtumit. Madalmaad peavad BAKi esitatud väiteid vääraks ega soovi seetõttu neid kommenteerida. |
8.2. Madalmaade märkused ettevõtja X märkuste kohta
(214) |
11. märtsi 2015. aasta kirjas väidavad Madalmaad, et ei saa ettevõtja X märkusi sisuliselt kommenteerida, sest Madalmaadele ei esitatud anonüümse konkurendi funktsionaalset analüüsi ega võrdlusalust. |
8.3. Madalmaade märkused Dallmayri ja ettevõtja Y märkuste kohta
(215) |
27. mai 2015. aasta kirjas esitasid Madalmaad oma märkused Dallmayri ja ettevõtja Y esitatud turuteabe kohta. Üldise märkusena väidavad Madalmaad, et funktsionaalne analüüs ja lepingud puuduvad ning seetõttu on võrdlemine väga keeruline, sest kumbki isik ei telli röstimisfunktsiooni alltöövõtu korras sõltumatult kolmandalt isikult. |
(216) |
Dallmayri kohta märgivad Madalmaad, et Dallmayri röstimise määratlus hõlmab enamat kui ainult kohvi röstimist, sest hankefunktsioon on integreeritud röstimisfunktsiooniga. Peale selle väidavad Madalmaad, et SMBV ei tegele kohvi ja kohviga mitteseotud artiklite müügiga, kuid et näib, et Dallmayr on olnud selles küsimuses teistmoodi korraldatud. Samuti väidavad Madalmaad, et Dallmayri kliendi ja töövõtja suhte kohaselt toimub tasu maksmine roheliste kohviubade kaalu ja hinna alusel, mis paneb töövõtjale kutseala taseme riski, samas kui SMBV puhul ei ole see nii. |
(217) |
Ettevõtja Y kohta märgivad Madalmaad, et kohvi röstimist peetakse rutiinseks funktsiooniks ning röstimiskäitise eest makstakse tasu kulupõhise marginaali alusel, mille puhul roheliste kohviubade maksumus ei ole kulubaasi osa. Madalmaade väitel on see meetod täielikult kooskõlas SMBV eelkokkuleppega. |
8.4. Madalmaade märkused Nestlé märkuste kohta
(218) |
Nestlé kohta märgivad Madalmaad, et kõigi kolme Nestlé väitel kohvile väärtust loova elemendiga tegelevad Starbucksi kontserni teised välismaised äriühingud, mitte SMBV (ubade hanget ja kvaliteedikontrolli teeb SCTC, röstimiskõverad annab Alki LP ja kohvi jahvatavad Starbucksi kohvikauplused). |
8.5. Madalmaade märkused Melitta märkuste kohta
(219) |
Melitta kohta märgivad Madalmaad, et Melitta kirjeldatud kolm olukorda, kus kohvi röstimise funktsioon tellitakse alltöövõtu korras, erinevad mõneti SMBV olukorrast. Esimese ja kolmanda olukorra puhul on sarnasus selles, et hankefunktsiooni ei täida samuti tootja, kuid Madalmaade sõnul seisneb erinevus röstimislepingu kestuses (üheaastane leping võrreldes 50 aastat kehtiva röstimislepinguga) ja kutsealase taseme riskis (mis oleks Madalmaade väitel Melitta tasemega võrreldes Alki LP tasemel). Teist olukorda peavad Madalmaad võrdluse jaoks liiga erinevaks, sest see puudutab nii kohviubade röstimist kui ka terviktoodete tootmist. |
8.6. Madalmaade märkused Starbucksi 13. aprilli 2015. aasta, 29. mai 2015. aasta, 10. ja 11. septembri 2015. aasta ja 23. septembri 2015. aasta kirja kohta
(220) |
19. juuni 2015. aasta kirjaga esitasid Madalmaad oma märkused Starbucksi antud turuteabe kohta. Nendes märkustes kordasid Madalmaad oma väidet, et õige võrdlusraamistik peaks olema Madalmaade riiklik maksusüsteem ning eelkõige 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse artikkel 8b ja määrus. Madalmaad väidavad, et artiklit 8b ja määrust kohaldatakse alati kontsernisiseste tehingute suhtes olenemata sellest, kas ettevõtja nõudis siirdehindade eelkokkulepet või mitte. Peale selle märgivad Madalmaad, et tehingupõhine tootluse meetod on rahvusvaheliselt kõige levinum meetod ja Madalmaad ei kohalda parima meetodi reeglit. Madalmaad väidavad ka, et tehingupõhise tootluse meetodi eelis on selles, et riik peab siirdehinda ainult ühepoolselt arvesse võtma ning roheliste kohviubade võimalik kõrgem või madalam siirdehind ei mõjutaks SMBV maksubaasi, sest ubade maksumust ei arvestata maksubaasis, mille suhtes marginaali kohaldatakse. |
(221) |
Oma 25. septembri 2015. aasta kirjas kordavad Madalmaad oma väiteid, et siirdehinnaaruande, SMBV ja tema vastaspoolte lepinguliste suhete ning SMBV tegeliku käitumise alusel tuleks SMBVd pidada madala riskiprofiiliga tootjaks. Lisaks väidavad Madalmaad, et Madalmaades üldlevinud tava kohaselt ei saa selliseid ainulaadseid funktsioone nagu immateriaalsete varade omamise ja ettevõtlusriskide võtmise kombinatsiooni võrrelda ning seepärast on loogiline, et litsentsitasu maksed arvutatakse jääkväärtusena. Madalmaade sõnul toetavad nende väidet, et SMBV eelkokkulepe vastab reaalturuväärtusele ja on täielikult kooskõlas OECD suunistega, [õigusbüroo] esitatud teine arvamus (varem esitatud, vt põhjendus 192), ettevõtja Y esitatud teave, (90) Madalmaade tehtud tundlikkusanalüüs (varem esitatud, vt põhjendus 178) ning erinevad maksuekspertide artiklid. Pealegi, kuigi Madalmaade väitel ei saa SMBV olukorra suhtes kohaldada võrreldava kontrollimata hinna meetodit, näitab Starbucksi ja kolmandate isikute kohvi röstimist või kohvitoodete koostootmist käsitlevate lepingute (vt põhjendus 152)) võrreldava kontrollimata hinna meetodil põhinev analüüs Madalmaade sõnul, et litsentsitasu, mida SMBV maksis Alki LP-le, ei olnud liiga suur (91). |
(222) |
Oma 7. oktoobri 2015. aasta kirjas kordavad Madalmaad oma väidet, et võrreldava kontrollimata hinna meetodit ei saa kohaldada litsentsitasu suhtes, mida SMBV maksab Alki LP-le. Lisaks märgivad Madalmaad, et hind, mida SMBV roheliste kohviubade eest SCTC-le maksis, vastab reaalturuväärtusele, tuginedes asjaolule, et [mitteseotud tootmisettevõtja 2] maksis roheliste kohviubade eest kõrgemat hinda kui SMBV oma Starbucksiga sõlmitud lepingu alusel. Lõpuks esitasid Madalmaad finantsteavet liidu eri liikmesriikidest pärit 11 äriühingu kohta, mis kõik on registreeritud NACE koodi „tee ja kohvi töötlemine“ all, märkides, et üldjoontes on nende kasumlikkus SMBV kasumlikkusega sarnane või sellest väiksem ning osa neist äriühingutest on olnud mitme aruandeperioodi vältel isegi kahjumis. |
9. VAIDLUSTATUD MEETME HINDAMINE
9.1. Abi olemasolu
(223) |
Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. |
(224) |
Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peavad selleks, et liigitada meede abiks aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, olema täidetud kõik nimetatud sättes kehtestatud tingimused (92). Seega on selgelt kindlaks tehtud, et meetme liigitamiseks riigiabina nimetatud sätte tähenduses peab esiteks olema tegemist riigi sekkumisega või sekkumisega riigi ressursside kaudu, teiseks peab see sekkumine kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust, kolmandaks peab see andma ettevõtjale valikulise eelise ning neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi (93). |
(225) |
Mis puudutab abi tuvastamise esimest tingimust, siis SMBV eelkokkuleppe sõlmis Madalmaade maksuhaldur (Belastingdienst), st Madalmaade avaliku haldusstruktuuri üksus. Kõnealune siirdehindade eelkokkulepe sisaldab Madalmaade maksuhalduri nõusolekut Starbucksi kasumi jaotamise ettepanekuga, mille alusel SMBV määrab igal aastal oma äriühingu tulumaksu kohustuse Madalmaade ees. SMBV eelkokkulepe on seega seostatav Madalmaadega. |
(226) |
Mis puudutab meetme rahastamist riigi ressurssidest, siis Euroopa Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et iga meede, millega ametiasutused annavad teatud ettevõtjatele maksuvabastuse, mis küll ei ole seotud riiklike ressursside üleandmisega, kuid mis asetavad soodustatud isiku soodsamasse majanduslikku olukorda kui teised maksumaksjad, on riigiabi (94). Allpool tõestab komisjon, et SMBV eelkokkuleppe tulemusena väheneb SMBV maksukohustus Madalmaade ees, lahknedes maksust, mida SMBV oleks pidanud muidu Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt maksma. Seega tuleks leida, et SMBV eelkokkulepe põhjustab riigi ressursside vähenemise, kuna SMBV tasutava maksusumma igasugune vähendamine vähendab maksutulu, mida Madalmaad oleksid tavaolukorras saanud. |
(227) |
Mis puudutab abi tuvastamise teist tingimust, siis SMBV kuulub Starbucksi kontserni, st ülemaailmselt tegutsevasse üksusesse, mis on tegev kõikides liidu liikmesriikides, nii et igasugune talle antav abi kahjustab liidusisest kaubandust. Riigi võetud meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja konkurentsiseisundit võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib (95). Niivõrd kui SMBV eelkokkulepe vähendab SMBV maksukohustust, mida ta oleks olnud muidu kohustatud täitma Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt, moonutab see siirdehindade eelkokkulepe või ähvardab moonutada konkurentsi, tugevdades tema finantsseisundit, nii et praegusel juhul on täidetud ka abi tuvastamise neljas tingimus. |
(228) |
Mis puudutab abi tuvastamise kolmandat tingimust, siis komisjon tõestab põhjenduses 252 ja järgnevates põhjendustes oma järeldust, et SMBV eelkokkulepe annab Starbucksile valikulise eelise, kuna selle tulemuseks on SMBV maksukohustuse vähendamine Madalmaades, lahknedes maksust, mida SMBV peaks Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt maksma; kõik aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohased abi tuvastamise tingimused on seega täidetud. |
9.2. Valikulise eelise olemasolu
(229) |
Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale „tuleb asutamislepingu artikli [107] lõike 1 kohaselt kindlaks teha, kas antud õigussüsteemis võetud siseriiklik meede soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, võrreldes teiste ettevõtjatega, kes asuvad nimetatud süsteemi eesmärki silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui nii, siis vastab meede valikulisuse tingimusele“ (96). |
(230) |
Euroopa Kohus on maksudega seotud kohtuasjades välja töötanud kolmeetapilise analüüsi, et teha kindlaks, kas konkreetne maksumeede on valikuline (97). Esiteks tehakse kindlaks liikmesriigis üldiselt või tavapäraselt kohaldatav maksustamiskord ehk „võrdlussüsteem“. Teiseks tuleb kindlaks määrata, kas kõnealune meede kujutab endast erandit sellest süsteemist, sest eristab ettevõtjaid, kes on süsteemi olemuslikke eesmärke arvesse võttes sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui meede kujutab endast erandit võrdlussüsteemist, tehakse analüüsi kolmandas etapis kindlaks, kas meede on põhjendatud võrdlussüsteemi olemuse või üldise ülesehitusega. Maksumeede, mis kujutab endast erandit võrdlussüsteemi kohaldamisest, võib olla põhjendatud, kui asjaomane liikmesriik suudab tõestada, et meede tuleneb otseselt selle maksusüsteemi alus- või juhtpõhimõtetest (98). Sellisel juhul ei ole maksumeede valikuline. Nimetatud kolmandas etapis lasub tõendamiskohustus liikmesriigil. |
9.2.1. Võrdlussüsteemi kindlakstegemine
9.2.1.1.
(231) |
Üldiselt koosneb võrdlussüsteem valikulisuse analüüsimisel ühtsetest eeskirjadest, mida kohaldatakse objektiivsete kriteeriumide alusel kõikide süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute suhtes, nagu on selle eesmärgiga kindlaks määratud. |
(232) |
Käesoleval juhul leiab komisjon, et võrdlussüsteem on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem, mille eesmärk on maksustada kõikide Madalmaades maksukohustuslike ettevõtjate kasumit (99). Madalmaades asutatud ettevõtjad on residendist maksumaksjad; (100) nende ülemaailmse sissetuleku suhtes kohaldatakse äriühingu tulumaksu (101). Nende ettevõtjate suhtes, kes ei ole asutatud Madalmaades (mitteresidendist ettevõtjad), kohaldatakse maksustamist seoses Madalmaadest pärit sissetulekuga (102). Seda, kas ettevõtjat peetakse maksustamisel Madalmaades asutatuks, hinnatakse faktilistest asjaoludest lähtudes. Hindamise olulisteks teguriteks on juhtkonna tegelik asukoht ja peakontori asukoht. Äriühingu tulumaksu seaduse kohaselt peetakse kõiki Madalmaade õiguse alusel asutatud ettevõtjaid Madalmaade residentideks (103). |
(233) |
Vastavalt 2001. aasta tulumaksuseaduse (Wet inkomstenbelasting 2001) artiklile 3.25, mida kohaldatakse 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8 kaudu ka äriühingust maksumaksjate suhtes, tuleb maksustatav aastakasum kindlaks määrata hea äritava põhimõtete alusel ja järjepideval viisil, sõltumata tõenäolisest tulemusest (104). Hea äritava kohaselt võib näiteks teha mööndusi realiseerimata kahjumi puhul, samas kui veel realiseerimata kasumi võib jätta arvestamata. |
(234) |
Üldiselt vastab maksustatav kasum ettevõtja kasumiaruandes kajastatud raamatupidamislikule kasumile. Konkreetsete maksusätete, näiteks kohaldatavate maksusoodustuste, äriühingu osalustele kohaldatud maksuvabastuse, reaalturuväärtusele mittevastavalt teostatud tehingutest tulenevate maksukorrektsioonide ning maksu- ja raamatupidamiseeskirjade kohaselt erinevate amortisatsiooni käsitlevate eeskirjade kohaldamise alusel võib siiski teha korrigeerimisi (105). |
(235) |
Kuigi maksustatava kasumi kindlaksmääramine on turul tehinguid tegevate integreerimata/kodumaiste eraldiseisvate ettevõtjate puhul üsna lihtne, sest see põhineb tulude ja kulude vahel konkurentsiturul, eeldab maksustatava tulu kindlaksmääramine selliste integreeritud kontserni äriühingute puhul nagu Starbucks asendajate kasutamist. Eraldiseisvad integreerimata ettevõtjad võivad lähtuda selle maksubaasi kindlaksmääramisel, mille suhtes kohaldatakse Madalmaade äriühingu tulumaksu, oma raamatupidamislikust kasumist, sest selline kasum sõltub hindadest, mille turg dikteerib hangitud sisenditele ning ettevõtja müüdud toodetele ja teenustele. Integreeritud ettevõtja, kes teeb tehinguid sama kontserni ettevõtjatega, peab seevastu oma maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks kõigepealt hindama kontsernisiseste tehingute suhtes kohaldatavaid hindu, kusjuures selle hinnangu määrab turu asemel kontserni kontrolliv ettevõtja. |
(236) |
See erinevus integreerimata, st kontserni mittekuuluvate ja seega „eraldiseisvate“ ettevõtjate ning integreeritud, st kontserni kuuluvate ettevõtjate maksustatava kasumi kindlaksmääramisel ei mõjuta siiski kuidagi Madalmaade äriühingu tulumaksu süsteemi eesmärki maksustada kõikide Madalmaades maksustatavate ettevõtjate – nii integreerimata kui ka integreeritud ettevõtjate – kasum. Kuna Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt maksustatakse kõikide Madalmaade residendist ettevõtjate kasumit ühtemoodi, tegemata vahet kontserni kuuluvate ja sõltumatute äriühingute vahel, tuleks mõlemat ettevõtjatüüpi pidada selle süsteemi olemuslikku eesmärki arvesse võttes sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevaks (106). Kuna SMBV eelkokkuleppe eesmärk on kindlaks määrata SMBV maksubaas äriühingu tulumaksu kogumiseks selle süsteemi kohaselt, on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem see võrdlussüsteem, mille alusel tuleks kõnealust siirdehindade eelkokkulepet hinnata, et teha kindlaks, kas Starbucksile anti valikuline eelis. Seega ei oma erinev viis, kuidas integreeritud ja integreerimata ettevõtjate maksustatav kasum täpselt saadakse, käesoleval juhul valikulisuse analüüsi jaoks võrdlussüsteemi kindlaksmääramisel mingit tähtsust. |
(237) |
Seda kinnitavad ka äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõige 1 ja määrus, millega OECD reaalturuväärtuse põhimõte rakendatakse Madalmaade maksuõigusesse. Määruse sissejuhatuses märgitakse: „Madalmaade poliitika seoses reaalturuväärtuse põhimõttega rahvusvahelise maksuõiguse valdkonnas näeb ette, et see põhimõte on 2001. aasta tulumaksuseaduse artiklis 3.8 sätestatud tulu laia määratlusse inkorporeerimise tõttu Madalmaade maksuõiguse süsteemi osa.“ 2001. aasta tulumaksuseaduse artiklis 3.8 märgitakse järgmist: „[ä]riühingust saadav kasum on nende tulude kogusumma, mis tulenevad äriühingust mis tahes nime all ja mis tahes vormis“. Seega ei tehta määruses selle viite kaudu 2001. aasta tulumaksuseaduse artiklile 3.8 ning tulu ja kasumi („mis tulenevad äriühingust mis tahes nime all ja mis tahes vormis“) mõistele vahet kontserni ettevõtja ja eraldiseisva ettevõtja saadud tulul ja kasumil. |
(238) |
Madalmaade ja Starbucksi väitel on komisjon varem oma groepsrentebox'i kava käsitlevas otsuses (107) leidnud, et kontsernid ja sõltumatud ettevõtjad ei kuulu samasse võrdlussüsteemi (108). Seega näivad nad osutavat, et valikulisuse hindamise võrdlussüsteem võib hõlmata ainult ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse siirdehinnaeeskirju, st kontserni kuuluvaid ettevõtjaid. |
(239) |
Komisjon meenutab kõigepealt, et tema varasemad otsused ei ole talle siduvad. Igat võimalikku abimeedet tuleb hinnata eraldi aluslepingu artikli 107 lõike 1 objektiivsete kriteeriumide alusel, nii et isegi kui tõendataks varasemate vastupidiste otsuste olemasolu, ei mõjutaks see käesoleva otsuse tulemusi (109). |
(240) |
Igal juhul ei kinnita groepsrentebox'i kava käsitlev otsus erinevalt Madalmaade ja Starbucksi väitest, et kui rakendatakse integreeritud ettevõtjale soodsat maksumeedet, peab võrdlussüsteem piirduma tingimata seda liiki ettevõtjatega. Peale selle ei ole groepsrentebox'i kava käsitlevas otsuses hinnatud maksumeetme eesmärk võrreldav käesoleva juhtumiga ning seetõttu ei ole Madalmaade ja Starbucksi sellele otsusele tuginevad järeldused käesolevas juhtumis asjakohased. |
(241) |
Groepsrentebox'i kava koostasid omal ajal Madalmaade ametiasutused, et vähendada omakapitali ja laenukapitali maksustamisalaseid erinevusi kontserni kontekstis ning vähendada seega arbitraaži nende kahe kontsernisisese rahastamisvormi vahel (110). Komisjon märkis oma lõplikus otsuses, et võttes arvesse meetme eesmärki, mis oli vähendada omakapitali ja laenukapitali maksustamisalaseid erinevusi kontserni kontekstis ning vähendada seega arbitraaži nende kahe kontsernisisese rahastamisvormi vahel, „puutuvad kontserni kuuluvad äriühingud [mitte eraldiseisvad ettevõtjad] kontsernisiseselt kokku arbitraažiga omakapitali ja laenukapitali vahel“ (111). Võttes arvesse seda tähelepanekut ja kava eesmärki, mis oli „vähendada stiimuleid teha kapitalisüsti ja laenu kaudu rahastamise vahelist arbitraaži ja tagada sellega seoses maksualane neutraalsus“, (112) leidis komisjon, et antud juhul hõlmas võrdlussüsteem ainult ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse äriühingu tulumaksu ja kes teevad kontsernisiseseid rahastamistehinguid (113). |
(242) |
SMBV eelkokkuleppe eesmärk on seevastu määrata kindlaks SMBV maksubaas, et arvutada välja maks, mida tuleb maksta sellelt summalt Madamaade äriühingu tulumaksuga maksustamisel. Esiteks, kuigi võib väita, et eesmärk, millele groepsrentebox'i kava käsitlevas otsuses tugineti, kehtib ainult kontserni kontekstis (nt asjaolu, et eraldiseisvad ettevõtjad ei puutu kokku erinevate rahastamisvormide vahelise arbitraaži probleemiga), on maksubaasi kindlaksmääramine iga-aastase tulumaksukohustuse arvutamiseks sama oluline ja kohaldatav nii kontserni kuuluvate üksuste kui ka eraldiseisvate ettevõtjate suhtes. |
(243) |
Teiseks, kuigi on tõsi, et SMBV osutab teenuseid kontserni teistele ettevõtjatele ja tegutseb seega kontserni raames, võiks tema sooritatavaid tehinguid teha ka väljaspool kontserni. SMBV on kohvi röstimise ja turustamise ettevõte. Nagu ilmneb Starbucksi esitatud lepingutest, tellivad teised Starbucksi kontserni ettevõtjad seda funktsiooni alltöövõtu korras kolmandatelt isikutelt (114). Ka konkurentide turuteabe taotlusele antud vastused tõendavad täiendavalt, et röstimist tellitakse alltöövõtu korras kontsernivälistelt ettevõtjatelt (115). Seega võivad SMBV tegevust teostada ka sõltumatud ettevõtjad ja see ei pea toimuma ainult kontsernisiseselt (116). |
(244) |
Seepärast järeldab komisjon, et võrdlussüsteem, mille alusel tuleks SMBV eelkokkulepet hinnata, on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem Madalmaade äriühingu tulumaksu eeskirjade vormis. Eelkõige koosneb see võrdlussüsteem ühtsetest eeskirjadest, mida kohaldatakse objektiivsete kriteeriumide alusel ühtviisi nii selliste eraldiseisvate ettevõtjate kasumi maksustamiseks, kelle puhul maksustatav kasum langeb tavaliselt kokku raamatupidamisliku kasumiga (mille suhtes kohaldatakse maksuõiguse alusel teatavaid korrigeerimisi), kui ka selliste kontserni kuuluvate ettevõtjate kasumi maksustamiseks, kes kasutavad kasumi jaotamiseks siirdehindu. Selle süsteemi olemuslikku eesmärki silmas pidades tuleks pidada mõlemat liiki ettevõtjate – integreerimata ja integreeritud ettevõtjate – faktilist ja õiguslikku olukorda sarnaseks. |
9.2.1.2.
(245) |
Madalmaad leiavad, et võrdlussüsteemiks peaks olema määrus ja seega tuleks SMBV faktilist ja õiguslikku olukorda pidada sarnaseks ainult määruse kohaldamisalasse kuuluvate kontserni ettevõtjate olukorraga (117). Valikulisuse olemasolu eeldaks seega tõestamist, et SMBVd on koheldud erinevalt võrreldes teiste kontserni kuuluvate Madalmaade maksuresidendist üksustega, kes kuuluvad määruse kohaldamisalasse. |
(246) |
Komisjon ei nõustu selle põhjendusega. |
(247) |
Nagu selgitatakse põhjenduses 236, on Madalmaade äriühingu tulumaksu süsteemi eesmärk maksustada kõikide tema maksujurisdiktsiooni kuuluvate ettevõtjate kasumit olenemata sellest, kas need ettevõtjad on integreeritud või integreerimata ettevõtjad. Nagu selgitatakse põhjenduses 232, maksustatakse Madalmaade äriühingu tulumaksuga Madalmaade residendist ettevõtjate üleilmset kasumit (kui ei kohaldata maksulepingut), samal ajal kui mitteresidendist ettevõtjate, sealhulgas välismaiste ettevõtjate Madalmaade filiaalide puhul maksustatakse ainult konkreetselt Madalmaadest pärinevat tulu. |
(248) |
Leides sarnaselt Madalmaadega, et võrdlussüsteemi kuuluvad ainult kontserni ettevõtjad, sest ainult nemad peavad kasumi jaotamisel järgima reaalturuväärtuse põhimõtet, nagu nõutakse äriühingu tulumaksu seaduse artiklis 8b ja määruses, tehakse maksustatava kasumi kindlaksmääramisel ettevõtjate vahel ettevõtja struktuuri alusel kunstlikku vahet, mida Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem tema maksujurisdiktsiooni kuuluvate ettevõtjate kasumi maksustamisel ei tunnustata. Määruse eesmärk on tõepoolest tagada kontserni kuuluvate ja eraldiseisvate ettevõtjate sarnane kohtlemine Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel ning nende tegevusest tuleneva kasumi maksustamine olenemata sellest, kas tegevus toimub kontserni sees või mitte. |
(249) |
Komisjon leiab, et määruse eesmärk ei ole ega saa olla sidusettevõtjatele erieeskirjade kehtestamine, vaid eesmärk on selgitada äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõike 1 kohase reaalturuväärtuse põhimõtte rakendamist OECD suuniste alusel, võttes arvesse, et määruse konkreetne eesmärk on – nagu Madalmaad on tunnistanud – „käsitleda aspekte, mida võib OECD suunistes mitmeti tõlgendada või mis vajavad selgitamist“. Seepärast on määruses sätestatud eeskirjade eesmärk viia sidusettevõtjate maksustamisalane kohtlemine kooskõlla mitteseotud ettevõtjate kohtlemisega ulatuses, milles seotud isikute vaheliste tehingute hind peaks vastama reaalturuväärtusele ja seega peegeldama omavahel mitteseotud isikute olukorda nende kasumi äriühingu tulumaksuga maksustamisel. |
(250) |
Igal juhul märgib komisjon, et kui nõustuda Madalmaade ja Starbucksi arutluskäiguga, et määrusega kehtestatakse sidusettevõtjatele erieeskirjad, võib selliste erieeskirjade olemasolu iseenesest viia valikulisuse tuvastamiseni. Maksualastes juhtumites on tegemist valikulisusega, kui liikmesriik vabastab äriühingu (teatava äriühingute kategooria) sellise üldeeskirja täitmisest, mida kohaldatakse kõikide sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate äriühingute suhtes. Valikulisus on olemas ka siis, kui kehtestatakse erikord, mis kaldub kõrvale üldeeskirjast teatavate, kuid mitte kõikide võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras olevate äriühingute kasuks. Seega, võttes arvesse komisjoni järeldust, et integreeritud ja integreerimata ettevõtjate faktiline ja õiguslik olukord on kasumi suhtes Madalmaade äriühingu tulumaksu kehtestamise puhul võrreldav, on sellise erikorra loomine, mida kohaldatakse ainult integreeritud ettevõtjate suhtes, kaldudes kõrvale Madalmaade üldistest äriühingu tulumaksu eeskirjadest, iseenesest olemuselt valikuline, nii et selle korra alusel antud eelis on valikuline. |
(251) |
Seepärast järeldab komisjon, et käesoleval juhul on võrdlussüsteem, mille alusel tuleks SMBV eelkokkulepet hinnata, Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem olenemata sellest, kas selle süsteemi kohane äriühingu tulumaks kehtestatakse kontserni kuuluvatele või eraldiseisvatele ettevõtjatele. |
9.2.2. Valikuline eelis, mida põhjustab erand Madalmaade üldisest äriühingu tulumaksu süsteemist
(252) |
Olles otsustanud, et võrdlussüsteem, mille alusel tuleks SMBV eelkokkulepet hinnata, on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem, tuleb kindlaks teha, kas siirdehindade eelkokkulepe kujutab endast erandit sellest võrdlussüsteemist, põhjustades faktiliselt ja õiguslikult sarnases olukorras olevate ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise. |
(253) |
Selles valikulisuse analüüsi teises etapis tehakse üldiselt paralleelselt kindlaks nii see, kas maksumeede kujutab endast erandit võrdlussüsteemist, kui ka meetme alusel abisaajale antud eelis. Tõepoolest, kui maksumeede põhjustab sellise abisaaja maksukohustuse põhjendamatu vähendamise, keda võrdlussüsteemi kohaselt maksustataks muidu kõrgema maksumääraga, kujutab see vähendamine endast nii maksumeetmega antud eelist kui ka erandit võrdlussüsteemist. |
(254) |
Euroopa Kohtu väitel võimaldab individuaalse abimeetme puhul, erinevalt kavast, „majandusliku eelise tuvastamine põhimõtteliselt eeldada, et see on valikuline“ (118). Käesoleval juhul on individuaalne abimeede, millest SMBV kasu saab, SMBV eelkokkulepe, milles nähakse ette meetod, et määrata kindlaks tema Madalmaades maksustatav kasum Starbucksi kontsernis täidetavatelt funktsioonidelt, mis seejärel maksustatakse Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohaselt. |
9.2.3. Valikuline eelis, mis tuleneb reaalturuväärtuse põhimõttest kõrvalekaldumisest
(255) |
Sisuliselt on siirdehindade eelkokkuleppe ülesanne määrata eelnevalt kindlaks tavapärase maksusüsteemi kohaldamine konkreetse juhtumi suhtes, võttes arvesse selle juhtumi konkreetseid asjaolusid ja tingimusi, teatavaks ajavahemikuks ja tingimusel, et siirdehindade eelkokkuleppe kestel ei toimu selles konkreetses asjaolude ja tingimuste kogumis olulisi muutusi. Kui siirdehindade eelkokkulepe põhineb hindamismeetodil, mis kaldub põhjenduseta kõrvale sellest, mis tuleneks tavapärase maksusüsteemi tavalisest kohaldamisest, annab see siirdehindade eelkokkulepe abisaajale valikulise eelise, kuivõrd selline valikuline kohtlemine põhjustab asjaomases liikmesriigis kõnealuse abisaaja maksukohustuse vähenemise võrreldes sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjatega. |
(256) |
Aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis igasugune majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta (119). Seega on tegemist eelisega, kui riigi sekkumise tulemusena paraneb ettevõtja finantsseisund. Selline paranemine ilmneb, võrreldes ettevõtja vaidlustatud meetme tulemusena tekkinud finantsseisundit selle ettevõtja finantsseisundiga juhul, kui meedet ei oleks kohaldatud (120). Eelis võib seisneda nii positiivse majandusliku eelise andmises kui ka tavaliselt ettevõtja eelarves olevate kohustuste vähendamises (121). |
(257) |
Nagu selgitatakse põhjenduses 42 ja järgnevates põhjendustes, nõustusid Madalmaad SMBV eelkokkulepet sõlmides SMBV Madalmaades maksustatava kasumi kindlaksmääramise meetodiga, mille Starbucksi maksunõustaja siirdehinnaaruandes välja pakkus ning mis lubab SMBV-l määrata oma äriühingu tulumaksu kohustuse Madalmaades igal aastal siirdehindade eelkokkuleppe kehtivuse vältel. Konkreetsemalt määratakse SMBV eelkokkuleppega heaks kiidetud siirdehinnaaruandes kindlaks – selliste turu dikteeritud tehingute puudumisel, mida teeks integreerimata ettevõtja – sellele Starbucksi kontserni ettevõtjale jaotatav kasum, mis tuleneb tehingutest, mida ta teeb teiste Starbucksi kontserni kuuluvate ettevõtjatega. |
(258) |
Euroopa Kohus on juba leidnud, et ettevõtja maksubaasi vähendamine, mis tuleneb maksumeetmest, mis võimaldab maksumaksjal kontsernisiseste tehingute puhul kasutada siirdehindu, mis ei sarnane hindadele, mida kasutataks vaba konkurentsi tingimustes sõltumatute ettevõtjate vahelistel läbirääkimistel sarnastel reaalturuväärtuse tingimustel, annab valikulise eelise kõnealusele maksumaksjale seetõttu, et tema maksukohustust tavapärase maksusüsteemi kohaldamisel vähendatakse võrreldes sõltumatute ettevõtjatega, kes võtavad oma maksubaasi määramisel aluseks oma raamatupidamisliku kasumi (122). |
(259) |
Oma otsuses Belgia koordinatsioonikeskuste maksustamiskorra kohta (123) hindas Euroopa Kohus komisjoni otsuse vastu esitatud vaiet, milles järeldati muu hulgas, et selle korra alusel maksustatava tulu kindlaksmääramise meetod andis kõnealustele keskustele valikulise eelise (124). Selle korra kohaselt määrati maksustatav tulu kindla suurusega summana, mis vastab teatavale protsendile keskuse tegevuskulude ja muude kulude kogusummast, millest arvati maha personalikulud ja finantskulud. Euroopa Kohus leidis järgmiselt: „Et uurida, kas koordineerimiskeskuste korras ette nähtud maksustatava tulu kindlaksmääramine toob neile keskustele kaasa eelise, tuleb […] võrrelda seda korda üldkehtiva õigusega kehtestatud korraga, mis tugineb vaba konkurentsi tingimustes tegutseva ettevõtja tulude ja kulude erinevusele.“ Seejärel otsustas Euroopa Kohus: „Seetõttu ei võimalda [personalikulude ja finantskulude] välistamine nende keskuste maksustatava tulu kindlaksmääramise aluseks olevatest kuludest jõuda vaba konkurentsi tingimustes tegelikult eksisteerivate üleminekuhindade lähedastele üleminekuhindadele,“ mille kohta Euroopa Kohus leidis, et „[see annab] nimetatud keskustele majandusliku eelise“ (125). |
(260) |
Seega oli Euroopa Kohus nõus, et maksumeede, mille tulemusena küsib kontserni kuuluv ettevõtja siirdehindu, mis ei kajasta vaba konkurentsi tingimustes küsitavaid hindu, st hindu, mille üle räägivad läbi sõltumatud ettevõtjad võrdsetel tingimustel vastavalt reaalturuväärtusele, annab sellele kontserni kuuluvale ettevõtjale eelise, kuivõrd selle tulemusena väheneb tema maksubaas ja seega tema tavapärase äriühingu tulumaksu süsteemi kohane maksukohustus. |
(261) |
Põhimõtet, et kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelisi tehinguid tuleks tasustada nii, nagu need oleksid kokku lepitud sõltumatute ettevõtjate vahel, kes räägivad läbi võrreldavates tingimustes vastavalt reaalturuväärtusele, nimetatakse üldiselt „reaalturuväärtuse põhimõtteks“. Belgia koordinatsioonikeskuste kohtuasjas toetas Euroopa Kohus reaalturuväärtuse põhimõtet kui võrdlusalust, et määrata kindlaks, kas kontserni kuuluv ettevõtja saab sellise maksumeetme tulemusena, millega määratakse kindlaks tema siirdehinnad ja seega tema maksubaas, eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(262) |
Reaalturuväärtuse põhimõtte eesmärk on tagada, et kontserni kuuluvate ettevõtjate vahelisi tehinguid koheldakse maksustamisel selliselt, et lähtutakse kasumi summast, mis oleks tekkinud, kui samu tehinguid oleksid teinud sõltumatud ettevõtjad. Vastasel juhul toimuks kontserni kuuluvate ettevõtjate eeliskohtlemine tavapärase äriühingu tulumaksu süsteemi alusel, kui määratakse kindlaks nende maksubaas, mis ei ole kättesaadav sõltumatutele ettevõtjatele, põhjustades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise, võttes arvesse sellise süsteemi eesmärki maksustada kõikide tema maksujurisdiktsiooni kuuluvate ettevõtjate kasum. |
(263) |
Seepärast peab komisjoni hinnang selle kohta, kas Madalmaad andsid SMBV-le valikulise eelise, hõlmama kontrolli, kas SMBV maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks Madalmaades kokku lepitud meetod, millega Madalmaade maksuhaldur siirdehindade eelkokkulepet sõlmides nõustus, lahkneb meetodist, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse, ja seega reaalturuväärtuse põhimõttest. Kuivõrd meetod, millega Madalmaad SMBV eelkokkulepet sõlmides nõustusid, põhjustab SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohase maksukohustuse vähenemise võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab selle süsteemi kohaselt turg, annab see siirdehindade eelkokkulepe SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(264) |
Seepärast rakendab komisjon kontserni kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldatud maksumeetmete hindamisel vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1 tingimata reaalturuväärtuse põhimõtet, olenemata sellest, kas liikmesriik on selle põhimõtte oma õigussüsteemi inkorporeerinud või mitte. Seda kasutatakse, et teha kindlaks, kas kontserni kuuluva ettevõtja maksustatav kasum äriühingu tulumaksu kohaldamisel on määratud kindlaks turutingimustele lähedase meetodi alusel, nii et kõnealust ettevõtjat ei kohelda üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel soodsamalt võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab turg. Selleks et vältida mitmetimõistmist, tuleb märkida, et reaalturuväärtuse põhimõte, mida komisjon kohaldab riigiabiga seotud hinnangu puhul, ei vasta põhimõttele, mis tuleneb OECD näidislepingu – mis on mittesiduv õigusakt – artikli 9 sätetest, vaid maksustamisega seotud üldise võrdse kohtlemise põhimõttele, mis tuleneb aluslepingu artikli 107 lõike 1 sätetest, mis on liikmesriikide jaoks siduvad ja mille kohaldamisala hõlmab riiklikke maksueeskirju (126). |
(265) |
Seega, vastuseks Madalmaade väitele, et komisjon asendab sellise hindamise läbiviimisel nende riikliku õiguse tõlgendamisel riiklikku maksuhaldurit, (127) tuletab komisjon meelde, et ta ei uuri mitte seda, kas SMBV eelkokkulepe vastab äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikes 1 või määruses sätestatud reaalturuväärtuse põhimõttele, vaid seda, kas Madalmaade maksuhaldur andis SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, sõlmides siirdehindade eelkokkuleppe, millega kinnitatakse kasumijaotus, mis kaldub kõrvale kasumi summast, mida oleks maksustatud Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel, kui samu tehinguid oleksid teinud võrreldavates tingimustes läbi rääkinud sõltumatud ettevõtjad vastavalt reaalturuväärtusele. |
(266) |
Vastuseks Madalmaade ja Starbucksi väitele, et kuna siirdehinnad ei ole täppisteadus, peaks SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud siirdehindu puudutav komisjonipoolne hindamine olema tingimata piiratud, (128) tuletab komisjon meelde, et siirdehindade lähendamise komponenti tuleb vaadelda selle eesmärki silmas pidades. Kuigi OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.13 on tõepoolest tunnistatud, et siirdehinnad ei ole täppisteadus, selgitatakse samas punktis kõigepealt, et „[t]ähtis on mitte unustada eesmärki saavutada usaldusväärsele teabele tuginedes reaalturuväärtusele vastava tulemuse mõistlik hinnang“. OECD suuniste eesmärk on töötada maksuhaldurite ja rahvusvaheliste ettevõtjate jaoks välja kõige sobivamad meetodid sidusettevõtjate vaheliste piiriüleste tehingute reaalturuväärtusele vastavate hindade hinnanguliseks kindlakstegemiseks maksustamise eesmärgil. Selle eesmärgi püüdlemine oleks võimatu, kui siirdehindade ligikaudsust saaks kasutada asjakohaste siirdehindade määramise meetodite suhtes saavutatud konsensuse – mida need suunised esindavad – eiramiseks. Seega ei saa kas metoodiliselt ebajärjekindla või ebapiisaval võrdlusandmete valikul põhineva siirdehinnaanalüüsi õigustamiseks tugineda reaalturuväärtuse põhimõtte ligikaudsusele. |
(267) |
Järelikult kui on võimalik näidata, et SMBV Madalmaades maksustatava kasumi kindlaksmääramise meetod, mille Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkulepet sõlmides heaks kiitis, lahkneb meetodist, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse, ja seega reaalturuväärtuse põhimõttest, annab see siirdehindade eelkokkulepe SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kuivõrd see põhjustab SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohase maksukohustuse vähendamise võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksubaasi määrab kasum, mida nad teenivad turutingimustel. |
9.2.3.1.
(268) |
SMBV eelkokkuleppega kiidetakse heaks SMBV-le Starbucksi kontsernis jaotatava kasumi kindlaksmääramise meetod, mis põhineb siirdehinnaaruandel, mille koostas Starbucksi maksunõustaja, kes arvutab välja SMBV funktsioonide (röstimine/tootmine) eest makstava tasu. |
(269) |
SMBV-le makstava tasu arvutamisel järgib maksunõustaja siirdehinnaaruandes järjestikusi metoodikaalaseid valikuid:
|
(270) |
Siirdehinnaaruandes järeldatakse, et SMBV täidetava röstimisfunktsiooni tasu võrdub [9–12] % juurdehindlusega tema tegevuskuludest, ja Madalmaade maksuhaldur kiidab selle SMBV eelkokkuleppes heaks reaalturuväärtusele vastava tasuna. Peale selle nõustub Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkuleppes, et kasum, mille SMBV teenib lisaks nimetatud tasule, makstakse litsentsitasuna Alki LP-le. |
(271) |
Komisjon selgitab järgmistes punktides, miks Madalmaade maksuhaldur ei oleks tohtinud nõustuda SMBV eelkokkuleppes mitme siirdehinnaaruande aluseks oleva metoodikaalase valikuga, sest nende heakskiitmise tulemuseks on SMBV maksustatav kasum, mida ei saa pidada turupõhisele tulemusele lähedaseks usaldusväärseks tulemuseks, ning SMBV maksukohustuse vähenemine võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab turg. |
(272) |
Eelkõige ei tuvastata ega analüüsita siirdehinnaaruandes SMBV kontrollitud ja kontrollimata tehinguid, (131) mis on vajalik esimene samm, et hinnata siirdehindade seisukohast seotud isikute vahel kehtivate kaubandustingimuste vastavust reaalturuväärtusele. Konkreetsemalt ei uurita siirdehinnaaruandes, kas selline litsentsitasu vastab reaalturuväärtusele, mida SMBV maksis Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimise eest, mis on kontsernisisene tehing, mille jaoks SMBV eelkokkulepet tegelikult taotleti ja mille jaoks see anti (132). Nagu komisjon näitab, viib selle litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava väärtuse siirdehinnaanalüüs võrreldavate kontrollimata tehingute alusel järelduseni, et Alki LP poolt SMBV-le litsentsitud röstimisalase intellektuaalomandi eest ei peaks maksma mingisugust litsentsitasu (133). Samuti ei uurita siirdehinnaanalüüsis, kas roheliste kohviubade hind, mida SCTC SMBV-lt küsis, vastab reaalturuväärtusele. Nagu komisjon näitab, ei ole ühtegi turust lähtuvat põhjendust selle hinna olulisele tõusule alates 2011. aastast, mille tulemusena vähenes alates sellest aastast SMBV raamatupidamislik kasum (134). |
(273) |
Peale selle ja ilma et see piiraks eelmist põhjendust, ei analüüsita siirdehinnaaruandes kõikide kontrollitud tehingutes osalevate kontserni ettevõtjate, eriti Alki LP funktsioonide keerukust, nõustudes, et SMBVd tuleb käsitada „kõige vähem keeruka funktsioonina“ ja seega tehingupõhise tootluse meetodi kohaldamisel „hinnatava osapoolena“ (135). |
(274) |
Ilma et see piiraks kahte eelmist põhjendust, tuvastatakse siirdehinnaaruandes valesti SMBV põhifunktsioonid, mille eest tasu makstakse, ning püütakse sobimatult määrata see tasu kindlaks tegevuskulude alusel (136). |
9.2.3.2.
(275) |
SMBV eelkokkuleppes nõustutakse maksustatava tasuga, mida makstakse SMBV-le tema röstimisfunktsiooni eest. Samuti nõustutakse, et kasum, mida SMBV lisaks sellele tasule teenib, makstakse litsentsitasuna Alki LP-le, keda ei maksustata Madalmaades. |
(276) |
Teisisõnu nõustub Madalmaade maksuhaldur SMBV eelkokkulepet sõlmides sõnaselgelt sellega, et SMBV-le tema röstimisfunktsiooni eest makstava maksustatava tasu arvutamise meetod, mille maksunõustaja välja pakkus, määrab otseselt selle litsentsitasu suuruse, mida SMBV maksab Alki LP-le nendevahelise röstimisalase intellektuaalomandi litsentsilepingu eest. Samuti nõustub ta selgelt, et SMBV Madalmaades teenitud kasumi tegelikku taset tuleb maksustamisel selle litsentsitasu võrra vähendada, nii et maksustatav kasum on tegelikust kasumist väiksem. Kui SMBV raamatupidamislik kasum on suurem kui SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu, suurendatakse Alki LP-le makstavat litsentsitasu selle tasu ja SMBV raamatupidamisliku kasumi vahe võrra. |
(277) |
Seega on litsentsitasu korrigeerimise muutuja, mis määratakse kindlaks SMBV raamatupidamisliku kasumi ja SMBV eelkokkuleppes kokkulepitud tasu alusel. Alki LP ja SMBV vaheline röstimisalase intellektuaalomandi litsentsileping on seega tehing, mille jaoks SMBV eelkokkulepet tegelikult taotleti, ning selle litsentsitasu kui korrigeerimise muutujana kindlaksmääramise meetod on tehing, mille hinna määrab tegelikult SMBV eelkokkulepe. |
(278) |
Siiski tehakse siirdehinnaaruandes, millel kõnealune siirdehindade eelkokkulepe põhineb, ettepanek vaid SMBV-le makstava tasu kohta, analüüsides tehingupõhise tootluse meetodi kohaldamise abil funktsiooni, mida ta täidab (röstimine/tootmine); selles ei tuvastata litsentsitasu kui korrigeerimise muutujat selle kavandatud tasu konstrueerimisel. Järelikult ei tuvastata ega analüüsita aruandes röstimisalase intellektuaalomandi litsentsilepingut, mille eest seda litsentsitasu makstakse, tegelikult määratud hinnaga tehinguna ja seetõttu ei kehtestata meetodit tagamaks, et kõnealune litsentsitasu on kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. |
(279) |
Siirdehindade määramise eesmärk on siiski kindlaks teha, kas kontrollitud tehingute tingimused on kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. |
(280) |
Seda tehingutele keskendumist siirdehindade määramisel on sõnaselgelt väljendatud OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.6, milles selgitatakse kohe alguses, et „kuna rahvusvaheliste ettevõtjate kontserni liikmeid vaadeldakse üksteisest eraldiseisvate sõltumatute üksustena, pööratakse peatähelepanu kontserni liikmete vahel sooritatud tehingute olemusele ja sellele, kas nende tingimused erinevad tingimustest, mis oleks saadud võrreldavates kontrollimata tehingutes. Niisugune kontrollitud ja kontrollimata tehingute analüüs, mida nimetatakse ka „võrreldavusanalüüsiks“, on reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise keskmes“ (137). |
(281) |
Teisisõnu tuleb enne võrreldavuse hindamist selgelt tuvastada kõik seotud ja mitteseotud osapoolte vahelised kaubanduslikud tehingud. Seda tehingutele keskendumist toetatakse ka Madalmaade maksuõiguses nõudega mitte lubada maha arvata kulusid, mis ei ole kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega (138). |
(282) |
Täidetavate funktsioonide võrdlusele tuginemine on põhjendatud ainult siis, kui konkreetset kontsernisisest tehingut, mille jaoks siirdehindade eelkokkulepet taotletakse (võttes arvesse täidetavaid funktsioone), ei ole võimalik võrrelda sarnaste kontrollima tehingutega. Seoses sellega selgitatakse OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.41, et „enne otsingu laiendamist suurema arvu võimalike võrreldavate kontrollimata tehingute kaasamiseks sarnaste täidetavate ülesannete alusel tuleks kaaluda, kas sellised tehingud pakuvad tõenäoliselt usaldusväärseid võrdlusandmeid kontrollitud tehingu jaoks“ (139). See selgitab ka võrreldava kontrollimata hinna meetodi eelistamist kõikidele teistele siirdehindade määramise meetoditele, mida väljendatakse nii OECD 2010. aasta suuniste punktis 2.14 kui ka OECD 1995. aasta suuniste punktis 2.7, milles mõlemas märgitakse järgmist: „Kui on võimalik leida võrreldavaid kontrollimata hinnaga tehinguid, on võrreldava kontrollimata hinna meetod reaalturuväärtuse põhimõtte rakendamiseks kõige otsesem ja usaldusväärsem meetod. Seega tuleks sellisel juhul võrreldava kontrollimata hinna meetodit eelistada teistele meetoditele.“ |
(283) |
Samamoodi eelistatakse nii OECD 1995. aasta suunistes kui ka OECD 2010. aasta suunistes siirdehinna reaalturuväärtusele vastavuse kindlakstegemiseks tavapäraseid tehingumeetodeid tehingupõhise kasumi meetoditele (140). OECD 1995. aasta suunistes koguni välistatakse selliste tehingupõhiste kasumi meetodite nagu tehingupõhine tootluse meetod automaatne kasutamine siirdehindade puhul, märkides selle kohta punktis 3.50 järgmiselt: „Peale selle esineb olukordi, kus tavapärased tehingumeetodid ei anna üksinda usaldusväärseid tulemusi või ei saa neid erandjuhul üldse rakendada. Sellised on nn viimase abinõu olukorrad. […] Kuid isegi viimase abinõu olukordade puhul ei ole õige rakendada tehingupõhist kasumi meetodit automaatselt, kaalumata eelnevalt selle usaldusväärsust.“ |
(284) |
Madalmaade tähelepanek, et tema maksuhaldurile ei ole parima meetodi reegel siduv, ei vabasta maksuhaldurit kohustusest kinnitada, et maksumaksja valitud siirdehindade määramise meetod annab tulemuseks reaalturuväärtusele vastavale hinnale lähedase usaldusväärse hinna, enne kui kiidab heaks sellel meetodil põhineva siirdehindade eelkokkuleppe. Seda kohustust kajastatakse isegi selle määruse sättes, millele Madalmaad sellega seoses viitavad. Määruse punktis 3.1 on tõepoolest sätestatud järgmiselt: „Madalmaade maksu- ja tolliamet peaks alati alustama siirdehindade uurimist sellest meetodist lähtudes, mida maksumaksja kasutas tehingu toimumise ajal. See tähendab, et maksumaksjal on põhimõtteliselt vabadus valida siirdehindade määramise meetod, tingimusel et valitud meetod annab konkreetse tehingu puhul reaalturuväärtusele vastava tulemuse. Maksumaksja peab oma valikut põhjendama.“ Teisisõnu peaks maksuhaldur lähtuma siirdehindade eelkokkuleppe taotluse hindamisel maksumaksja väljapakutud meetodist. Siiski peab iga valitud meetod tagama konkreetse tehingu puhul, mille hinda määratakse, reaalturuväärtusele vastava tulemuse, nii et maksuhaldurile jääb vabadus seada maksumaksja valitud meetodi sobivus kahtluse alla. Kuna selles sättes nõutakse, et maksumaksja põhjendaks valitud siirdehindade määramise meetodi sobivust, ja kuna määruses eelistatakse selgelt võrreldava kontrollimata hinna meetodit, kui olemas on võrreldavad tehingud, (141) ei vabasta parima meetodi reegli puudumine maksuhaldurit kohustusest enne siirdehindade eelkokkuleppe heakskiitmist tagada, et maksumaksja valitud siirdehindade määramise meetodiga on võimalik saada turupõhisele tulemusele lähedane usaldusväärne tulemus kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. |
(285) |
Nagu näidatakse järgmistes punktides, kuna siirdehinnaaruandes ei esitatud teavet selliste kontrollimata tehingute kohta, mis sarnanevad SMBV ja Alki LP vahelise röstimisalase intellektuaalomandi litsentsilepinguga, ja kuna selles ei uuritud seega ainsat kontsernisisest tehingut, mille hind määrati tegelikult siirdehinnaanalüüsi alusel, ei saa Starbucksi maksunõustaja välja pakutud ja SMBV eelkokkuleppega heaks kiidetud siirdehindade määramise meetodit pidada selliseks, mis annab tulemuseks turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna siirdehinnaaruandes analüüsitakse reaalturuväärtusele vastavat tasu SMBV-le ekslikult lähtekohalt (tema röstimisfunktsioon), saadakse tulemuseks tasu, mis on tehingupõhise tootluse meetodi alusel vääralt kindlaks määratud. Siirdehindade määramisel oleks pidanud pigem rohkem tuginema usaldusväärsematele võrdlustele mitteseotud isikute vaheliste sarnaste tehingute kohta kättesaadava teabega, mis oli siirdehindade eelkokkuleppe taotluse esitamise ajal Starbucksi valduses ja mida Madalmaade maksuhaldur oleks pidanud nõudma, et tagada SMBV eelkokkuleppe alusel makstava litsentsitasu vastavus reaalturuväärtusele. |
9.2.3.3.
(286) |
Intellektuaalomand, mille eest litsentsitasu makstakse, hõlmab Alki LP-lt SMBV-le litsentsitud röstimisalast oskusteavet ja röstimiskõveraid. See litsentsitasu ei ole seotud Starbucksi kaubamärgi väärtusega, sest selle kaubamärgi kasutamise õiguse eest maksavad kauplused Starbucks Coffee BV-le. |
(287) |
Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas litsentsitasu vastab reaalturuväärtusele (142). Eelkõige selgitas komisjon, et asjaolu, et nende litsentsitasude tase, mida SMBV peab maksma Alki LP-le, sõltub SMBV eelkokkuleppes kehtestatud tasu ja maksustamiseelse raamatupidamisliku kasumi vahest enne litsentsitasu maksmist, (143) tekitab olukorra, kus litsentsitasu suurus arvutatakse SMBV eelkokkulepet ületava kasumina ega kajasta selle intellektuaalomandi reaalturuväärtust (144). Seoses sellega viitas komisjon OECD 2010. aasta suuniste punktile 6.16, mille kohaselt „litsentsitasu on tavaliselt perioodiline makse, mis põhineb kasutaja toodangul, müügil või harvadel juhtudel ka kasumil“ (145). SMBV eelkokkuleppes ei ole Alki LP-le makstav litsentsitasu seotud SMBV toodangu, müügi ega kasumiga. Peale selle osutas komisjon menetluse algatamise otsuse põhjenduses 120 oma kahtlusele, kas litsentsitasu vastab reaalturuväärtusele, leides, et litsentsitasu on hinna arvutamise meetodi kaudu lahutatud mis tahes aluseks oleva intellektuaalomandi majanduslikust väärtusest, röstimisega seotud immateriaalsete varade väärtusest SMBV jaoks. |
(288) |
Litsentsitasu väärtuse võrdlemiseks turul täheldatud litsentsitasu tasemetega, mis on kehtestatud protsendina käibest, arvutas komisjon SMBV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasu protsendina SMBV röstitud kohvi iga-aastasest müügist kauplustele. Vastavalt nendele arvutustele on litsentsitasu vahemikus [1–10] % kuni [30–40] % SMBV kohvimüügi tulust SMBV eelkokkuleppe kehtivuse ajal, kinnitades komisjoni kahtlusi seoses litsentsitasu kõikumisega (146). Peale selle olid tulemuseks saadud tasemed sellel ajavahemikul kolmel aastal üle [30–40] %, nagu on näidatud tabelis 10. Tabel 10 Litsentsitasu suuruse kõikumine SMBV eelkokkuleppe kehtivuse ajal
|
(289) |
Selles konkreetses kontekstis on litsentsitasu kõikumine esimene viide sellele, et kõnealuse tasu tase ei ole kuidagi seotud selle intellektuaalomandi väärtusega, mille eest tasu makstakse. |
(290) |
Põhjendustes 291–338 selgitatud põhjustel leiab komisjon, et võrreldava kontrollimata hinna meetodil põhinevast võrdlusest võrreldavate kontrollimata tehingutega, eelkõige intellektuaalomandi litsentsimise korraldusega erinevates röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingutes, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, ilmneb, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu peaks olema null. Teisisõnu ei tuleks sellel konkreetsel juhul maksta asjaomase intellektuaalomandi eest üldse litsentsitasu, sest SMBV ei saa Alki LP-lt litsentsitud röstimisalase intellektuaalomandi kasutamise eest mingit kasu. |
(a) Võrdlus Starbucksi kolmandate isikutega sõlmitud röstimislepingutega ja võrdlus sarnaste lepingutega turul
(291) |
Uurimise ajal esitas Starbucks komisjonile teatavad Starbucksi kontserni ettevõtjate poolt kolmandate isikutega sõlmitud röstimis- ja tootmislepingud, mis on nimetatud põhjendustes 148–150. Põhjendustes 292–298 selgitatud põhjustel leiab komisjon, et need tehingud kujutavad endast otsest võrdlusalust selle litsentsitasu taseme kindlaksmääramiseks, mida SMBV peab maksma Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsilepingu alusel. |
(292) |
OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.38 antakse järgmine võrreldavuse kontrolli juhis: „[…] võrreldavuse tegurite kontroll on kaheosaline, hõlmates maksumaksja kontrollitud tehinguid mõjutavate tegurite uurimist ja kontrollimata tehinguid mõjutavate tegurite uurimist. Mis tahes puuduva teabe suhtelise tähtsuse hindamisel võimalike võrdlusaluste suhtes […] tuleks arvesse võtta nii kontrollitud tehingu olemust kui ka […] vastuvõetud siirdehindade määramise meetodit“. |
(293) |
OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.36 loetletakse viis võrreldavuse tegurit, (147) mille „hulgas on üleantava vara või osutatavate teenuste omadused, osapoolte funktsioonid (võttes arvesse kasutatud vara ja võetud riske), lepingutingimused, osapoolte majanduslikud tingimused ning nende poolt järgitav äristrateegia“. |
(294) |
Komisjon märgib esiteks, et Alki LP ja SMBV vahelise röstimisalase intellektuaalomandi lepingu alusel üleantava vara omadused on identsed põhjendustes 148–150 loetletud Starbucksi ja kolmandate isikute vaheliste röstimislepingute kohastes tehingutes üleantava vara omadustega. Mõlemad tehingute kogumid hõlmavad röstimistehnoloogiat, kohvisegusid ja röstimiskõveraid. |
(295) |
Teiseks, kuigi mitte kõik need kolmandad isikud ei rösti kohvi (mõned tegelevad valmisjookide või muude toodete ja jookide koostisosade tootmisega), seostub kolmanda isiku funktsioon tehingutes, milles kolmandad isikud röstivad kohvi, täpselt sama tootega nagu SMBV röstimisfunktsioon tema lepingulises suhtes Alki LPga. Eelkõige Starbucksi lepingud [mitteseotud tootmisettevõtjaga 2], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 3], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 4] ja [mitteseotud tootmisettevõtjaga 10] käsitlevad kõik roheliste kohviubade röstimist. |
(296) |
Kolmandaks ei olnud üheski neist tehingutest Starbucksi roll piiratum kui Alki LP roll. Mõnes tehingus võttis Starbucks kolmandate isikute ees rohkem ülesandeid kui Alki LP SMBV ees. Eelkõige oli enamik lepinguid seotud kohvi hankimisega Starbucksi poolt (148). Peale selle ostab Starbucks mõne sellise lepingu kohaselt röstitud kohvi kolmandalt isikult. Seepärast kujutab Starbucksi tasu neis lepingutes endast maksimaalset reaalturuväärtusele vastavat tasu litsentsilepingu eest, kui Alki LP-le tuli üldse tegelikult tasu maksta. |
(297) |
Neljandaks ei viita miski, et kolmandate isikute majanduslik olukord mõjutab nende lepingut Starbucksiga. Eelkõige kuna Starbucks esitas mitu röstimisalase intellektuaalomandi lepingut, millest ühegi puhul ei saanud tuvastada, et see hõlmab Starbucksile röstimisalase intellektuaalomandi eest makstavat litsentsitasu, ei saa see olla seotud konkreetse kolmanda isiku konkreetsete majanduslike tingimustega. Kokkulepped hõlmavad eri geograafilisi piirkondi, sealhulgas liit ja Šveits, mida peeti siirdehinnaaruandes võrdlusaluste otsimisel asjakohaseks geograafiliseks piiritlemiseks. |
(298) |
Viiendaks käsitletakse allpool kolmandate isikute äristrateegiaid. Kokkulepped erinevad põhimõtteliselt olenevalt sellest, kas kolmas isik kasutab intellektuaalomandit otse turul, müües tooteid lõppkliendile, või mitte. |
(299) |
Seega võib nende kontrollimata tehingute puhul määrata SMBV ja Alki LP vahelise litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava suuruse, kasutades võrreldava kontrollimata hinna meetodit, see tähendab võrreldes kontrollitud tehingus makstavat tasu (SMBV-lt Alki LP-le) võrreldavates kontrollimata tehingutes, mida tehakse võrreldavates tingimustes, makstava tasuga (kolmandatelt isikutelt teistele Starbucksi kontserni ettevõtjatele). |
(300) |
Sellega seoses märgib komisjon, et Starbucksi ja [mitteseotud tootmisettevõtja 2], [mitteseotud tootmisettevõtja 3], [mitteseotud tootmisettevõtja 4], [mitteseotud tootmisettevõtja 9], [mitteseotud tootmisettevõtja 8], [mitteseotud tootmisettevõtja 1] ning [mitteseotud tootmisettevõtja 10] vahel sõlmitud sarnaste kokkulepete kohaselt ei maksa kolmandad isikud oma Starbucksiga sõlmitud litsentsilepingute alusel litsentsitasu, kui nad ei kasuta röstimisalast intellektuaalomandit otse turul. |
(301) |
[Mitteseotud tootmisettevõtja 3] maksab Starbucksile litsentsitasu ainult siis, kui ta müüb oma toodangut [mitteseotud tootmisettevõtja 3 ja Starbucksi ühisettevõttele]. Sellisel juhul kasutab [mitteseotud tootmisettevõtja 3] röstimisalast intellektuaalomandit seotud isiku kaudu otse turul, nii et asjaomane litsentsitasu näib hõlmavat Starbucksi kaubamärki kandvate toodete turustamist kolmandatele isikutele ühisettevõtte poolt. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et kui [mitteseotud tootmisettevõtja 3] müüb röstitud kohvi edasi Starbucksi kontsernile, mitte ühisettevõttele, ning kaubamärgi turustamise ja kasutamise turul tagab Starbucksi kontsern, ei maksa [mitteseotud tootmisettevõtja 3] Starbucksile röstimisalase intellektuaalomandi eest litsentsitasu. |
(302) |
Mis puudutab [mitteseotud tootmisettevõtjat 2], siis kuigi Starbucks väidab, et Starbucksi jaoks ostetavate roheliste kohviubade hinnale lisatav suurem juurdehindlus lepingus [mitteseotud tootmisettevõtjaga 2] kujutab endast tasu röstimisalase intellektuaalomandi eest, näib see juurdehindlus kanduvat üle [mitteseotud tootmisettevõtjale 5]. Hind, millega [mitteseotud tootmisettevõtja 5] ostab kohvi [mitteseotud tootmisettevõtjalt 2], määratletakse samuti hangitud roheliste kohviubade maksumusele kohaldatava juurdehindlusena. Oma suhtes [mitteseotud tootmisettevõtjaga 2], keda tasustatakse ilmselt suurema juurdehindluse kaudu, tegutseb Starbucks tarnijana, mis erineb funktsioonist, mille Alki LP on endale võtnud suhtes SMBVga. Vastuseks Starbucksi väitele, et kuna [mitteseotud tootmisettevõtja 2] on valmis maksma rohkem hinnast, mida SCTC küsib kohviubade eest, ja et seetõttu on SCTC hinnad reaalturuväärtusele vastavad, leiab komisjon, et roheliste kohviubade ostuhinda ei saa analüüsida eraldi [mitteseotud tootmisettevõtja 2] Starbucksiga sõlmitud lepingu kohasest kohustusest müüa oma toodangut [mitteseotud tootmisettevõtjale 5] ning seetõttu tuleb arvesse võtta ka [mitteseotud tootmisettevõtja 5] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 2] vahelist hinnakorraldust. Miski ei viita sellele, et mis tahes ostuhinnale lisatav juurdehindlus ei kandu otse üle [mitteseotud tootmisettevõtjale 5] või ei mõjuta muul viisil [mitteseotud tootmisettevõtja 5] ja [mitteseotud tootmisettevõtja 2] vahelisi kaubandustingimusi, sest seda lepingut ei sõlmitud sõltumatult Starbucksi ja [mitteseotud tootmisettevõtja 5] vahelisest lepingust. |
(303) |
Peale selle märgib komisjon, et oma suhetes [mitteseotud tootmisettevõtjaga 5], [mitteseotud tootmisettevõtjaga 6] ja [mitteseotud tootmisettevõtjaga 7] hõlmavad litsentsitasu ainult kaubamärgi ja tehnoloogia litsentsimise lepingud, mille Starbucks nende kolmandate isikutega sõlmis. See litsentsitasu on siiski võrreldav litsentsitasuga, mida kauplused maksid Starbucks Coffee BV-le Starbucksi kaubamärgi intellektuaalomandi kasutamise eest turul, sest kõik kolm ettevõtjat müüvad tooteid lõpptarbijatele. Kolme ettevõtja ja Starbucksi vahelistes raam- ning tootmis- ja turustamislepingutes, mis käsitlevad tootmisprotsessi, ei nähta ette litsentsitasu Starbucksi intellektuaalomandi eest. |
(304) |
Peale selle märgib komisjon, et SMBV tellib [registreeritud kaubamärgiga kohvitoote] ja lahustuva kohvi tootmist alltöövõtu korras kolmandatelt isikutelt, eelkõige [mitteseotud tootmisettevõtjalt 1]. Kuigi Starbucksi [registreeritud kaubamärgiga kohvitoode] on kaubamärgiga kaitstud toode, ei maksa [mitteseotud tootmisettevõtja 1] SMBV-le või ühelegi teisele Starbucksi ettevõttele segamisalase ega muu tootmisteabe eest mingeid litsentsitasusid. Samuti, kuigi Starbucks reklaamib VIA lahustuvate kohvitoodete tootmisel kasutatava tehnoloogia tootmist uuenduslikuna, tellitakse selle tootmine alltöövõtu korras kolmandalt isikult ja SMBV ei saa VIAt tootvalt kolmandalt isikult mingeid litsentsitasusid. SMBV raamatupidamisarvestusest ilmneb, et ettevõte ei saa oma alltöövõtu korras tellitud tootmise eest mingit litsentsitasu (149). |
(305) |
Selleks et hinnata, kas SMBV maksab Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest reaalturuväärtusele vastavat tasu, võib võrrelda Alki LP ja SMBV vahelisi lepinguid Starbucksi konkurentide ja kolmandast isikust röstijate vaheliste lepingutega. |
(306) |
Näiteks selgitas Melitta vastuseks turuteabe taotlusele seoses mitteseotud isikute reaalturuväärtusele vastavate kaubandustingimustega, mille kohaselt antakse ettevõtjale roheliste kohviubade röstimise ülesanne, et tellides kohvi röstimise alltöövõtu korras kolmandalt isikult, ei saa ta litsentsitasusid, kuigi annab oma röstimiskõverad kolmanda isiku käsutusse (150). |
(307) |
Vastavalt teabele, mille esitas ettevõtja Y, kes tegeleb röstimisega altöövõtjaks määratud kontserni ettevõtja kaudu, ei maksa ka tema röstimisettevõte röstimisprotsessis kasutatava intellektuaalomandi või oskusteabe eest kontsernile litsentsitasu (151). |
(308) |
Sama kehtib ka Dallmayri kohta, kes märkis, et peab ebatavaliseks litsentsitasu maksmist röstimisteenust osutava ettevõtja poolt, sest tema arvates peaksid pigem kliendid maksma röstijale, mitte vastupidi (152). |
(309) |
Sellest järeldub, et kuna tootmislepingutes, mille Starbucks sõlmis kolmandate isikutega ja millest mitu olid olemas ajal, mil Madalmaade maksuhaldur arutas SMBV eelkokkuleppe taotlust, ei nõuta röstimisalase intellektuaalomandi kasutamise eest litsentsitasu, leiab komisjon, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava väärtuse siirdehinnaanalüüsist järeldub, et selles konkreetses suhtes ei oleks tohtinud selle intellektuaalomandi eest litsentsitasu nõuda. Seda järeldust kinnitab ka võrdlus Starbucksi konkurentide poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega. |
(b) Oma suhetes Alki LPga ei omanda SMBV röstimisalase intellektuaalomandi väärtust
(310) |
Kuigi röstimisalasel oskusteabel ja röstimiskõveratel võib olla väärtus, ei omanda röstija Alki LP ja SMBV vahelises konkreetses suhtes seda väärtust. Seda põhjusel, et Starbucksi struktuuri puhul seisneb röstimisalase oskusteabe ja röstimiskõverate tähtsus kaubamärgi ja üksikute toodetega seonduva järjepideva maitse tagamises. Starbucksi röstimisalase oskusteabe ja röstimiskõverate väärtust kasutatakse seega ainult siis, kui kauplused müüvad Starbucksi tooteid Starbucksi kaubamärgi all. Röstimisalane oskusteave ja röstimiskõverad ei loo iseenesest röstija jaoks pidevalt väärtust, kui neid ei saa turul kasutada. |
(311) |
Seda järeldust toetab Starbucksi esitatud teave, mille kohaselt litsentsilepingud, mille puhul intellektuaalomandi litsentsi ainus eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel toota kooskõlas Starbucksi tehniliste kirjeldustega ja kaitsta Starbucksi intellektuaalomandi õigusi, kuid mille alusel kolmandad isikud ei kasuta immateriaalseid varasid turul, ei ole seotud nende kolmandate isikute poolt Starbucksile makstavate litsentsitasudega (153). |
(312) |
Lisaks näib SMBV puhul, et röstimisalane oskusteave ja röstimiskõverad kujutavad endast tehnilist kirjeldust, mille järgi peaks röstimine toimuma ostva ettevõtja eelistuse või valiku kohaselt. Starbucks ütleb siirdehinnaaruandes röstimiskõverate kohta, et need kirjutatakse SMBV-le ette. Need võimaldavad SMBV-l ja kolmandatel isikutel, kellega on sõlmitud röstimis- ning tootmis- ja tarnelepingud, täita Starbucksi nõudeid. Röstimiseelistused tehakse tootjatele kohustuslikuks näiteks röstimisstandardite nõuete ja kvaliteedi tagamise standardite kaudu. Sellised tehnilised kirjeldused on iga röstimis- või tootmis- ja tarnelepingu osa. |
(313) |
Seoses sellega märgitakse röstimislepingus, et SMBV peab sisse seadma Alki LP esitatud röstimisprotsessid ning kasutama nõuetekohaseid seadmeid, masinaid ja tootmismeetodeid, et tagada toodete vastavus Alki LP kehtestatud tootekirjeldustele (154). Näib, et SMBV ei saa selle suhte raames tootekirjelduste kasutamisest mingit kasu. Asjaolu, et Alki LP kehtestatud röstimisprotsessi ja eriti röstimisgraafikud käsitlevad tehnilised kirjeldused võimaldavad SMBV-l röstida kohvi, mida müüakse Starbucksi kaubamärgi all, ei too SMBV-le suurenenud müügi või müügihinna mõttes mingit kasu, kuna SMBV ei müü põhimõtteliselt oma toodangut lõppklientidele, kes väärtustavad Starbucksi kaubamärki. Sisuliselt müüb SMBV kogu oma toodangu Starbucksi frantsiisikauplustele, kes kõik maksavad Starbucksi intellektuaalomandi turul kasutamise eest kontsernile litsentsitasu, mis väljendab nende turustamisäri väärtust. SMBV ei kasuta röstimisalast intellektuaalomandit otse turul; kauplused on kokkupuutepunkt lõppklientidega, kes väärtustavad Starbucksi kaubamärgiga seonduvat püsivat iseloomulikku maitset. |
(314) |
Tabelis 2 ja tabelis 8 esitatud finantsteabe alusel kujutatakse joonisel 3 SMBV kohvi röstimise tegevuse suhtes kohaldatavat kasumimarginaali, mille saamiseks lahutati röstitud kohvi eest saadud tuludest, mida kajastatakse igal aastal kirjel „TULU PAKENDATUD KOHVILT“, hind, mida SMBV maksab roheliste kohviubade eest SCTC-le (155). Joonis 3 SMBV röstimistegevusest tekkinud kahjum alates 2010. aastast (tulud ja kohvi ostuhind eurodes) |
(315) |
Joonisest 3 nähtub, et alates 2010. aastast, kui SCTC nõudmisel suurenes roheliste kohviubade suhtes kohaldatav marginaal, on SMBV röstimistegevus olnud kahjumlik. Kui võtta arvesse seda asjaolu ja tabelit 10, mis kajastab SMBV poolt Alki LP-le makstud litsentsitasu protsenti kohvi müügitulust, siis tundub, et röstimisalane oskusteave ja röstimiskõverad ei loo SMBV jaoks positiivset väärtust. Näiteks 2013. aastal maksis SMBV Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest 22,8 miljonit eurot litsentsitasu, kuigi näib, et röstimistegevusest saadud brutokahjum (enne tegevuskulude mahaarvamist) oli umbes [1–10] miljoni eurot. |
(316) |
Teisisõnu rahastatakse SMBV poolt Alki LP-le makstavat litsentsitasu SMBV muu tegevuse kaudu (156). Kuigi on mõeldav, et ettevõtja kannab kahjumit litsentsitasu rahastamiseks, mis võib edaspidi kaasa tuua suurema kasumi, on tegevuse kahjumlikkus seotud roheliste kohviubade hinna tõstmisega SCTC poolt ega näi pakkuvat mingeid väljavaateid tulevikus kasumi saamiseks (157). SMBV äristrateegia tundub olevat siirdehindade eelkokkuleppe kehtivuse ajal stabiilne ja müügile otsustava mõju puudumisel ei ole SMBV-l konkreetseid meetmeid, mida ta võiks uuesti kasumisse jõudmiseks võtta. Kuna tegevuskulud moodustavad väikese protsendi SMBV kogukuludest, ei piisaks uuesti kasumisse jõudmiseks kulude kärpimisest, sest see ei korvaks rohelistele kohviubadele kehtestatud suurema juurdehindluse finantsmõju. Litsentsitasul, mida SMBV maksis Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest kontsernisiseses kontekstis, paistab olevat struktuurselt üksainus eesmärk – suunata SMBV edasimüügifunktsioonist saadud kasum ümber Alki LPsse. |
(317) |
Asjaolu, et röstimistegevus ei tekita litsentsitasu maksmise võimaldamiseks piisavalt kasumit, kinnitab seega SMBV ja Alki LP konkreetset kontsernisisest suhet arvesse võttes täiendavalt, et selle litsentsitasu kui korrigeerimise muutuja kindlaksmääramise meetod, mis SMBV eelkokkuleppes heaks kiideti, ei ole kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. |
(318) |
Starbucksi ja kolmandate isikute vahel sõlmitud röstimislepingute võrdlust silmas pidades leiab komisjon seetõttu, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu reaalturuväärtusele vastava väärtuse siirdehinnaanalüüsist järeldub, et selle intellektuaalomandi eest ei tohiks nõuda litsentsitasu, sest SMBV ei saa selle suhte raames röstimisalase intellektuaalomandi kasutamisest mingit kasu. Seda järeldust ei kummuta ükski uurimise käigus esitatud Madalmaade või Starbucksi argument. |
(c) Litsentsitasu ei kajasta tasu ettevõtlusriskide ülevõtmise eest
(319) |
Vastuseks komisjoni kahtlustele seoses litsentsitasu vastavusega reaalturuväärtusele väitsid Madalmaad ja Starbucks, et see litsentsitasu kajastab nii tasu röstimisalase intellektuaalomandi kasutamise eest kui ka tasu ettevõtlusriski ülevõtmise eest Alki LP poolt (158). Madalmaad viitavad asjaolule, et SMBV ei kannaks varude vähenemise majanduslikku riski, sest kui arvestada viisi, kuidas litsentsitasu on röstimislepingu alusel kindlaks määratud, siis need kulud kannab lõpuks Alki LP (159). |
(320) |
Komisjon märgib esiteks, et SMBV eelkokkuleppe taotluse toetuseks esitatud siirdehinnaaruanne ei toeta seda väidet. Tegelikult väidetakse aruandes sellele väitele selgelt vastupidi, märkides, et „[SMBV] litsentsib Alki LP-lt intellektuaalomandist osa, mida on vaja kohviröstimise tootmisprotsessi kasutamiseks, ning õiguse tarnida kohvi arendajatele. [SMBV] maksab Alki LP-le litsentsitud intellektuaalomandi eest litsentsitasu“ (160). Veelgi olulisem on see, et siirdehinnaaruandes ei mainita üheski punktis asjaolu, et litsentsitasu kujutab endast osaliselt SMBV makset Alki LP-le ettevõtlusriskide ülevõtmise eest. Tegelikult jääb SMBV-le rohkem riske, kui siirdehindades on kajastatud, eelkõige laovarude riskid ning teatavad ubade tarnimise ja tootmisvõimsuse kasutamisega seotud riskid. |
(321) |
Teiseks märgib komisjon, et Madalmaad paistavad arvavat, et viis, kuidas röstimisleping on üles ehitatud, (161) annab õigusliku aluse riski ja kohustuste tegelikuks jaotamiseks Alki LP ja SMBV vahel. SMBV raamatupidamisandmete kohaselt kehtestati litsentsitasu siiski SMBV eelkokkuleppega, mitte Alki LP ja SMBV vahelise lepinguga. |
(322) |
Kolmanda ja kõige olulisema punktina leiab komisjon, et kui nõustuda Madalmaade väitega, võiks mis tahes kontserni ettevõtja äririski kaotada, jaotades riskid lepingu alusel lihtsalt kontserni sees ümber. Näiteks ettevõtjat, kes teeb kõik kontserni strateegilised otsused, eelkõige seoses investeeringute ning teadus- ja arendustegevusega, mida tuleks põhimõtteliselt pidada ettevõtlusriski koondavaks keerukaks funktsiooniks, võiks pidada „madala riskitasemega“ ettevõtjaks ja maksustada vastavalt, juhul kui sõlmitakse kontsernisisene leping, millega kehtestatakse tema tasu tegevuskulude suvalisel tasemel ja kantakse tema jääkkasum üle mõnele teisele kontserni ettevõtjale. Selle väitega nõustumine muudaks reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamise kontsernisiseste tehingute hinnakujunduse suhtes mõttetuks, sest lepingud ei kajastaks tegelikku majanduslikku olukorda. |
(323) |
Sellega seoses tuletab komisjon tuletab meelde (162) OECD 2010. aasta suuniste (163) punkte 9.44–9.46, milles selgitatakse seoses äritegevuse restruktureerimisega, et „ettevõtja madal (või kõrge) riskitase dikteerib kõige sobivama siirdehindade määramise meetodi valiku, mitte vastupidi“ (164). Erinevalt Madalmaade väljendatud seisukohtadest (165) kehtib põhimõte, et siirdehinnaeeskirjade kohaldamisel tuleks lähtuda riskidest, mitte lepingutest, kui need lepingud ei kajasta aluseks olevat äririski, ka ettevõtte restruktureerimise kontekstis. Kuigi on tõsi, et siirdehindade määramise meetodi (st näiteks tegevuskuludel põhineva tehingupõhise tootluse meetodi) kokkuleppimise ja lepingute – nt korrigeerida igal aastal maksueelset kasumit vastavalt lepingule – sõlmimisega piiratakse ettevõtja maksukohustuse kõikumist eri eelarveaastatel, ei pruugi selline lepingute kaudu üles ehitatud struktuur vastata tehingute aluseks olevale majanduslikule olukorrale ega ettevõtja tegevusega seotud riskidele. See kaalutlus esitatakse OECD 1995. aasta suuniste punktis 1.26: „seoses lepingu tingimustega võib kaaluda seda, kas näiline riski jaotamine on vastavuses tehingu majandusliku sisuga. Selles küsimuses tuleb osapoolte käitumist vaadelda üldjuhul parima tunnistusena riski tegeliku jaotumise kohta.“ |
(324) |
Neljandaks, mis puudutab Madalmaade ja Starbucksi edasist väidet, et SMBV äritegevuse madal riskitase dikteerib tegelikult SMBV eelkokkuleppega heaks kiidetud siirdehindade määramise meetodi, märgib komisjon, et uurimise käigus esitatud teave ei toeta seda väidet. Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 113 kahtlusi Alki LP äririski kandmise ja kontrollimise suutlikkuse suhtes. Kui ettevõtja võtab riski, peaks ta olema ühelt poolt suuteline riski kontrollima (166) ja teiselt poolt sellist riski rahaliselt vastu võtma (167). Seepärast tuleks riskivõtmise suutlikkust enne kavandatud struktuuri kaalumist analüüsida kooskõlas tavapäraste konkurentsitingimustega. OECD 2010. aasta suunistes selgitatakse, et kontrollimist tuleks selles kontekstis mõista suutlikkusena teha otsus risk võtta ja seda juhtida. See eeldaks, et ettevõtjal on inimesed, kes täidavad selliseid kontrollifunktsioone (168). |
(325) |
Starbucksi esitatud teabe kohaselt (169) ei ole Alki LP-l oma töötajaid ja kuigi partnerluses ei saa põhimõtteliselt välistada, et partnerid võivad panustada Alki LP tegevusse, olemata siiski tema töötajad, on Alki LP partnerid esitatud teabe kohaselt (170) äriühingud ja ühelgi neist ei ole töötajaid. Seega näib, et Alki LP tegevussuutlikkus riskide võtmisel on piiratud. |
(326) |
Peale selle on Alki LP suutlikkus kanda finantsriski piiratud tema finantsvahenditega ja tema partnerite finantsvahenditega. Starbucksi poolt komisjonile esitatud teabe kohaselt (171) ei esita partnerid eraldi raamatupidamisaruandeid, kuid on ise aktsiaseltsid. Seepärast on Alki LP finantssuutlikkus väiksem kui kontserni üldine finantssuutlikkus ja seda ei saa kontserni üldise suutlikkusega samastada. |
(327) |
Vastuseks väidab Starbucks, et Alki LP tegevussuutlikkus tagatakse ettevõtja Starbucks Inc. töötajate kaudu, kes toetavad mõnikord lepingu alusel Alki LPd tema ülesannete täitmisel (172). Komisjoni arvates ei ole need väited veenvad. Ei ole mingit põhjust, miks juhtimisalast tugiteenust osutava töötaja palkamine peaks toimuma Alki LP kaudu – SMBV oleks võinud palgata ettevõtte juhtimist toetava töötaja otse. Kuna väljastpoolt tellitud juhtkonna vastutus on nõrgem kui otseste juhtide vastutus, kaasnevad alltöövõtu korras juhtimisega äriühingu üldjuhtimise seisukohast suuremad esinduskulud. Võttes arvesse SMBV tegevust, mis hõlmab muu hulgas röstimiskäitise juhtimist, vajab SMBV juhtimine igapäevast järelevalvet ja osalise tööajaga töötaja ei saa seda tõhusalt tagada. |
(328) |
Seepärast ei saa Alki LP tagada SMBV äririskide juhtimist nii tõhusalt kui SMBV otsesed töötajad või juhid ning seetõttu saaks neid riske parimal juhul osaliselt vähendada nende lepingulise üleandmisega Alki LP-le. |
(329) |
See järeldus toetab menetluse algatamise otsuse põhjenduses 89 väljendatud kahtlust struktuuri majandusliku otstarbekuse suhtes, sest Alki LP näib olevat selles struktuuris ülearune. Sellega seoses viidatakse OECD 2010. aasta suuniste punktides 1.64–1.66 (173) olukordadele, kus struktuur ei ole määratud tavapäraste kaubandustingimustega ja maksumaksja võis selle luua maksude vältimiseks või vähendamiseks. Sellistel juhtudel peaksid maksuhaldurid analüüsima maksubaasi korrigeeritud struktuuri alusel, mille oleksid määranud tavapärased kaubandustingimused. Starbucksi esitatud teave, mille kohaselt Alki LP lisati struktuuri Ameerika Ühendriikide maksudega seotud põhjustel, (174) kinnitab komisjoni kahtlusi struktuuri majandusliku otstarbekuse suhtes. |
(330) |
Viiendaks, kuigi komisjon nõustub Madalmaade ja Starbucksi väitega, et SMBV teatavaid müügiriske vähendatakse kauplustega sõlmitud kokkulepete kaudu, ei mõjuta see asjaolu kuidagi SMBV suhet Alki LPga. Mis puudutab SMBV piiratud haaret oma vastaspooltega kaubandustingimuste ja hindade läbirääkimisel, on komisjon igal juhul nõus, et kaupluste prognoosisüsteem näib vähendavat ärilist ebakindlust SMBV jaoks (175). Kaupluste ja SMBV vaheliste lepingute kohaselt ei tohi kauplused SMBV-le esitatud prognoosist oluliselt kõrvale kalduda ja samuti on neil kohustus osta tooteid SMBV-lt. SMBV toodangu realiseerimine on tagatud kauplustele esitatud nõudega osta toodangut SMBV-lt. Tootmisettevõtte peamised riskid on siiski seotud mitte ainult laovarude riskiga, vaid peamiselt tootmisvõimsusega, kuid ei Madalmaad ega Starbucks ole tõestanud, et tootmisvõimsuse kasutamisele mõju avaldavad riskid seoses nõudluse muutumisega on nende lepingute kaudu täielikult kõrvaldatud. Konkreetsemalt ei ole lepingud kolmandast isikust tootjatega, eelkõige [mitteseotud tootmisettevõtjaga 1], täielikus kooskõlas nõudluse võimaliku muutumisega. |
(331) |
Kuuendaks ei mõjuta lepingud, millele Madalmaad viitasid ja millega SCTC tagab tarnitavate roheliste kohviubade kvaliteedi, samuti kuidagi SMBV ja Alki LP vahelist suhet. Igal juhul on need tüüpilised ärikokkulepped, mis ei vähenda SMBV riski võrreldes tavapäraste turutingimustega. |
(332) |
Kokkuvõttes lükkab komisjon tagasi väited, et lepingute kaudu toimub riski tõhus üleandmine SMBV-lt Alki LP-le. Seepärast ei ole põhjendatud ükski litsentsitasu komponent, mis oli ette nähtud hüvitisena ettevõtlusriski üleandmise eest. |
(d) Litsentsitasu suurus ei ole põhjendatud summadega, mida Alki LP maksab Starbucks USile tehnoloogia eest kulude jagamise kokkuleppe alusel
(333) |
Peale selle näib Starbucks väitvat, et litsentsitasu, mida SMBV maksab Alki LP-le, on põhjendatud, sest Alki LP maksab kohviröstimise tehnoloogia eest Starbucks USile samas suurusjärgus summasid. |
(334) |
Kõigepealt märgib komisjon, et SMBV eelkokkulepe ei puuduta Alki LP ja Starbucks USi vahelist suhet, vaid SMBV ja Alki LP suhet. Seega on hindamiseks, kas nende kahe ettevõtja vaheliste tehingute siirdehinnaanalüüs on tehtud vastavalt meetodile, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, oluline vaid nende tehingute väärtus, mille Starbucksi maksunõustaja on kindlaks määranud, mitte väljapoole seda suhet jäävate maksete väärtus. |
(335) |
Igal juhul ei vaidlusta komisjon, et Alki LP maksis Starbucks USile alaliseks litsentsitasuks nimetatud suuri summasid (176). Siiski ei saa kinnitada, et selle kulude jagamise kokkuleppe kohase makse määramine tasuna röstimistehnoloogia eest põhines viisil, kuidas need maksed on kulude jagamise kokkuleppe alusel struktureeritud. |
(336) |
Esiteks rahastatakse makseid, mida Alki LP teeb Starbucks USile, suuremas ulatuses kaubamärgi litsentsitasudelt, mida talle maksab Starbucks Coffee BV, kui SMBV-lt saadud litsentsitasust (177). |
(337) |
Teiseks paistab, et Alki LP kulude jagamise kokkuleppe kohased maksed Starbucks USile ei ole määratud vastavalt reaalturuväärtusele. Eelkõige mis puudutab äriformaadi ja kaubamärgiga seotud intellektuaalomandi omandamist, siis Alki LP (sh tema eelkäija [CV 1]) maksis selle intellektuaalomandi omandamise eest alates 2005. aastast kokku [30–40] miljonit eurot, samal ajal kui Alki LP sai 2014. aastal selle intellektuaalomandi müügi eest [1–1,5] miljardit eurot. See väärtuse erinevus paistab viitavat, et kõnealune kokkulepe ei kajastanud reaalturuväärtusele vastavat tasu intellektuaalomandi eest; seepärast võib litsentsitasu makseid käsitada hüvitisena samas tehingus toimunud kaubamärgi müügi eest liiga väikese väärtusega. |
(338) |
Kokkuvõttes tuleb tagasi lükata Starbucksi väide, et kulude jagamise kokkuleppe kohased maksed kinnitavad SMBV ja Alki LP vaheliste maksete vastavust reaalturuväärtusele. |
(e) Järeldus litsentsitasu reaalturuväärtusele vastavuse kohta
(339) |
Eespool öeldut silmas pidades leiab komisjon, et võrdlus võrreldavate kontrollimata tehingutega, eelkõige litsentsitasudega mitmes röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingus, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, näitab, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu reaalturuväärtusele vastav väärtus peaks olema null ning seega ei tohiks selle intellektuaalomandi eest asjaomase konkreetse suhte raames litsentsitasu nõuda, sest SMBV ei saa Alki LP-lt litsentsitud röstimisalase intellektuaalomandi kasutamisest mingit kasu. |
(340) |
Seda järeldust arvesse võttes ei ole vaja seda litsentsitasu hinnata. SMBV maksukohustuse kindlaksmääramisel Madalmaades peaks pigem lähtuma SMBV raamatupidamislikust kasumist, arvamata sellest maha litsentsitasu, mida SMBV maksis sellest kasumist Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimise eest, et tagada SMBV maksustatava kasumi vastavus nende integreerimata ettevõtjate saavutatud tasemele, kelle maksukohustuse määrab turutingimustel saadud kasum. Teisisõnu oleks maksustamata kasum, mida SMBV maksis Alki LP-le litsentsitasuna röstimisalase intellektuaalomandi eest, pidanud olema Madalmaades täielikult maksustatav. |
(341) |
Seega kaldub SMBV eelkokkuleppega selle tasu kindlaksmääramiseks heaks kiidetud meetod, mille kohaselt kantakse kogu kasum, mille SMBV teenib lisaks [9–12] %-le tegevuskuludest, üle Alki LP-le, (178) kõrvale meetodist, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna selle meetodi rakendamisega vähendatakse SMBV maksukohustust Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab turg, tuleks leida, et SMBV eelkokkuleppega antakse seda meetodit heaks kiites SMBV-le valikuline eelis aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(f) SCTC poolt SMBV-lt roheliste kohviubade eest küsitud hinna vastavus reaalturuväärtusele
(342) |
Nagu selgitatakse põhjenduses 272, on SMBV kontrollitud ja kontrollimata tehingute tuvastamine ja analüüs esimene vajalik samm, et hinnata siirdehindade seisukohast seotud isikute vahel kehtivate kaubandustingimuste vastavust reaalturuväärtusele. |
(343) |
Komisjon selgitas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 116, et kui litsentsitasu arvutamisel kasutataks otsest siirdehindade määramise meetodit, näiteks võrreldava kontrollimata hinna meetodit, oleksid roheliste kohviubade eest küsitud hinnad see lõpetamata seotud kontrollitud tehing, mida oleks tulnud siirdehindade määramiseks hinnata, ja hinnata oleks tulnud SCTC poolt SMBV-lt roheliste kohviubade eest küsitud hinda, et teha kindlaks, kas hinnatase, mis kajastub SMBV kasumiaruandes, ei olnud liialdatud, vähendades SMBV maksustatavat kasumit. |
(344) |
Siirdehinnaaruandes nimetatakse kõige tähtsamate tehingute ja kontsernisiseste voogude seas SMBV ja SCTC vahelist roheliste kohviubade hankelepingut, kuid selles ei uurita ega analüüsita, kas hind, mida SCTC küsis SMBV-lt roheliste kohviubade eest, vastab reaalturuväärtusele. |
(345) |
SCTC roheliste ubade hinnakujundust kirjeldatakse põhjendustes 114–119. Tabelis 6 on kajastatud Starbucksi esitatud andmed SCTC ostetud roheliste kohviubadega seonduva juurdehindluse kohta, mida SMBV pidi maksma. Tabelis 4 esitatud SCTC finantsandmete alusel tuuakse tabelis 11 esile SCTC kirjendatud tegelik juurdehindlus ja igal aastal tema klientidelt küsitud tegelik brutomarginaal. Tabel 11 Hangitud roheliste kohviubade puhul kirjendatud juurdehindlus ja SCTC kohaldatud brutomarginaal
|
(346) |
SCTC poolt ajavahemikul 2005–2010 tarnitud roheliste kohviubade maksumusele lisatud keskmine juurdehindlus on [umbes 3 %] võrreldes [umbes 18 %] keskmise juurdehindlusega ajavahemikul 2011–2014. Vastav müüdud kauba maksumusel põhinev brutomarginaal ajavahemikul 2005–2010 on [umbes 6 %] võrreldes müüdud kauba maksumusel põhineva [umbes 18 %] keskmise kasumimarginaaliga ajavahemikul 2011–2014. |
(347) |
Starbucksi väitel vastab ajavahemikul 2005–2010 keskmiselt kohaldatud [umbes 3 %] juurdehindlus reaalturuväärtusele vastavale juurdehindlusele. Kui see juurdehindlus arvata maha alates 2011. aastast kohaldatud juurdehindlustest, näib see andvat tulemuseks SMBV poolt röstimistegevusele kirjendatud tasu kooskõlas ettevõtja X esitatud hinnangulise vahemikuga 13–17 % müüdud kauba maksumusest röstimistegevuse puhul (179). [Umbes 3 %] juurdehindlus on ka Starbucksi poolt 29. juunil 2015 esitatud võrreldavas analüüsis tarnefunktsiooni tasu puhul esile toodud vahemikus (180). Seepärast nõustub komisjon, et roheliste kohviubade maksumusele lisatud [umbes 3 %] juurdehindlus ajavahemikul 2005–2010 vastas reaalturuväärtusele. |
(348) |
Kuna aga Starbucks ei esitanud keskmise juurdehindluse kuni [umbes 18 %-ni] suurendamise kohta alates 2011. aastast ühtegi veenvat põhjendust, leiab komisjon, nagu selgitatakse põhjendustes 349–357, et sellest ajast edasi ei tohiks aktsepteerida ühtegi sellest suurenemisest tulenevat vastavat mahaarvamist SMBV raamatupidamislikust kasumist. Kui siirdehinnaaruandes oleks kontrollitud tehinguna analüüsitud nõuetekohaselt hinda, mida SCTC küsis SMBV-lt roheliste kohviubade eest, oleks see hind olnud SMBV eelkokkuleppe kohaldamisalas, milleks on SMBV maksubaasi kindlaksmääramine Madalmaades (181). Kuna roheliste kohviubade eest makstud hind arvatakse maha SMBV raamatupidamislikust kasumist, oleks tulnud 2008. aastal näha SMBV eelkokkuleppega ette reaalturuväärtusele vastav hind, millest 2011. aastal ei oleks kuidagi saanud kõrvale kalduda (sh juurdehindlust suurendada), välja arvatud juhul, kui siirdehindade eelkokkulepe oleks asendatud või seda oleks muudetud. |
(349) |
Starbucks väidab, et 2011. aastal oli juurdehindluse suurendamise põhjuseks SCTC tegevuse kasvav tähtsus, eeskätt suurenenud eriteadmised kohvi hankimise valdkonnas ja – mis veelgi olulisem – tema omanikuseisund ja tegevus seoses areneva C.A.F.E. Practices programmiga. See põhjendus ei paista siiski vastavat uurimise ajal esitatud teabele. Eelkõige on C.A.F.E. Practices programm olnud tegev juba alates 2004. aastast. Peale selle, kuna SCTC tasu on proportsionaalne roheliste kohviubade müügiga, oleks tulnud vastavalt tasu maksta müügimahu suurenemise eest. Kuni tasu moodustab kindla protsendi müüdud kauba maksumusest, suureneb käibe suurenedes proportsionaalselt ka kasum. |
(350) |
Starbucks väidab veel, et juurdehindlus oli „kogu ajavahemiku“ 2005–2014 vältel reaalturuväärtusele vastav (182). 29. juunil 2015 esitatud teabes selgitas Starbucks, et tabelis 5 kajastatud jaotus, mille ta esitas 13. aprillil 2015, koostati võrdlusandmete analüüsi põhjal. Komisjon ei ole selle väitega nõus järgmistel põhjustel. |
(351) |
Esiteks, seoses C.A.F.E. Practices programmi hinnakujundusega Starbucksi 29. juunil 2015 (183) esitatud võrdlusandmete analüüsis märgib komisjon, et probleeme on Starbucksi esitatud arvude järjepidevusega. 13. aprillil 2015 esitatud ja tabelis 6 kajastatud teave on vastuolus 29. juunil 2015 esitatud teabega tabelis 7. Konkreetsemalt esitas Starbucks seoses C.A.F.E. Practices programmiga alguses ülemise kvartiilina esitatud andmed hiljem suurima täheldatud väärtusena. Vastuolud puudutavad ka teisendusteguri kasutamist protsendina müügist kokku lepitud litsentsitasu väljendamiseks, mille puhul Starbucks teeb ebatavalise korrigeerimise, et saada litsentsitasu protsendina kuludest (184). |
(352) |
Peale selle seostuvad kindlakstehtud lepingud (185) tehnoloogia litsentsimisega. Seda võib võrrelda olukorraga, kus Starbucks litsentsib Alki LP kaudu tehnoloogiat SMBV-le, kuigi näib, et kohvitehnoloogia litsentsimise lepinguid ei ole olemas eraldi kohvi kaubamärkide litsentsilepingust. SCTC ei litsentsi SMBV-le ühtegi tehnoloogiat, mille eest SMBV peaks saama tasu ostetud rohelistel kohviubadel põhineva suurema juurdehindluse kaudu. |
(353) |
Teiseks märgib komisjon, et nii C.A.F.E. Practices programmi kui ka põllumajandustootjate tugikeskuste kulud ei olnud keskmiselt suuremad kui [0,5–1] % SCTC poolt ostetud roheliste kohviubade väärtusest (186). Nende kulude suurusjärk on võrreldav [sertifitseerimisprogrammi] nimetuse [1,5–2] % kuluga proportsioonis roheliste kohviubade hinnaga, mida kasutati „[sertifitseerimisprogrammi kohvitoote e]“ puhul, mis oleks SMBV enim müüdud toode (187). Tegelikult paistab, et C.A.F.E. Practices programm koosneb sertifitseerimisprogrammist, mis on rohkem võrreldav [sertifitseerimisprogrammi] nimetusega kui intellektuaalomandi või tehnoloogia litsentsiga, nagu väitis Starbucks. |
(354) |
Lisaks määratakse nende kohvitoodete hinnad, mida SMBV müüb kauplustele, kulupõhiselt, nagu selgitatakse põhjenduses 96. Seepärast leiab komisjon, et erinevalt Starbucksi väitest on C.A.F.E. Practices programmi otsesed ja kaudsed kulud sobivam viis programmi reaalturuväärtusele vastava hinna lähendamiseks SMBV-lt küsitud roheliste kohviubade hinnale. |
(355) |
Seoses tabelis 6 esitatud rahastamise juurdehindlusega märgib komisjon, et vastuvõetud meetod ei arvuta käibekapitali kulu, sest kliendi võlgnevusi, mis aitavad tavapärases äritegevuses rahastada saadaolevaid summasid ja varusid, ei arvata hinnangulisest rahastamissummast maha (188). Starbucks võib arvata, et rahastamiskulud tuleb lisada, sest hinnangulisi tarnekulusid käsitlevad kokkulepped põhinevad ostuagentidel, kellel ei pruugi olla müüdud kaupade suhtes omandiõigust. Seda ei ole aga Starbucksi esitatud analüüsis hinnatud ega tõendatud. Seepärast tundub, et rahastamise juurdehindlus, mis on võrreldav Starbucksi esitatuga, ei ole põhjendatud. |
(356) |
Kolmandaks näitab joonis 4 mõju SCTC kasumile Šveitsi frankides (CHF) alates juurdehindluse suurendamisest 2011. aastal. Joonisel 4 esitatakse ka SCTC tegevuskulud, millest ei nähtunud sellist suurenemist, mida oleks Starbucksi väidetud SCTC tähtsuse suurenemise tõttu võinud oodata. Tegevuskulude protsent kogukuludest püsis stabiilsena ja tegevuskulud oleksid seetõttu olnud müüdud kauba maksumusega seotud tasu kaudu kaetud. Juurdehindluse keskmine suurenemine [umbes 3 %-lt] kuni [umbes 18 %-le] vastavalt aastatel 2005–2010 ja 2011–2014 (189) põhjustas SCTC kasumi neljakordistumise, nagu näidatud joonisel 4. Joonis 4 SCTC kasumlikkus
|
(357) |
Terviklikkuse huvides märgib komisjon, et SMBV röstimistegevuse kahjumit alates 2010. aastast võib seostada SCTC-le tasutud roheliste kohviubade maksumusel põhineva juurdehindluse suurenemisega, (190) nagu näidatud joonisel 5. Joonis 5 SMBV röstimistegevuse kasumlikkus
|
(358) |
Neid tähelepanekuid arvesse võttes on komisjon seisukohal, et reaalturuväärtusele lähedase usaldusväärse tulemuse saavutamiseks alates 2011. aastast tuleks [umbes 3 %] keskmist juurdehindlust ajavahemikul 2005–2010 suurendada C.A.F.E. Practises programmi kulude võrra ja kuni [sertifitseerimisprogrammi] nimetuse kulude summani. [Sertifitseerimisprogrammi] nimetuse kulu moodustas 2014. aasta lõpus [1–1,5] % SCTC ostetud roheliste kohviubade maksumusest ja vastas [0,5–1] %-le SMBV-lt küsitud hinnast (191). SCTC reaalturuväärtusele vastav juurdehindlus alates 2011. aastast oleks seepärast kuni [umbes 6 %] SCTC ostetud roheliste kohviubade maksumusest, mis vastab SCTC müüdud kauba maksumuse kuni [umbes 9 %] brutomarginaalile, mida SCTC küsib SMBV-lt. Seega ei kajasta ajavahemikul 2011–2014 SCTC-lt SMBV-le tarnitud roheliste kohviubade maksumusele lisatud [umbes 18 %] keskmine juurdehindlus turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. |
(359) |
Kokkuvõttes tuleb märkida, et kuna siirdehinnaaruandes ei uurita ega analüüsita, kas hind, mida SCTC SMBV-lt roheliste kohviubade eest küsis, vastab reaalturuväärtusele, kaldub nimetatud aruandes SMBV maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks välja pakutud meetod kõrvale meetodist, mis annab turupõhisele tulemusele lähedase usaldusväärse tulemuse kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna selle meetodi rakendamisega vähendatakse SMBV maksukohustust Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi alusel võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab turg, tuleks leida, et SMBV eelkokkuleppega antakse seda meetodit heaks kiites SMBV-le valikuline eelis aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(g) Järeldus SMBV eelkokkuleppega antud valikulise eelise kohta
(360) |
Nagu järeldatakse põhjendustes 339–341, leiab komisjon, et võrdlus võrreldavate kontrollimata tehingutega, eelkõige röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimiskorraldusega mitmes röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingus, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, näitab, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu reaalturuväärtusele vastav väärtus peaks olema null. Seega antakse SMBV eelkokkuleppega, millega nõustutakse litsentsitasu kindlaksmääramise meetodiga, mille kohaselt kantakse Alki LP-le üle kogu kasum, mille SMBV teenib lisaks [9–12 %-le] tegevuskuludest, (192) SMBV-le valikuline eelis aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(361) |
Peale selle tähendab siirdehinnaaruandes selle uurimata jätmine, kas hind, mida SCTC SMBV-lt roheliste kohviubade eest küsis, vastab reaalturuväärtusele, et nimetatud aruandes SMBV Madalmaades maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks välja pakutud meetod, mis SMBV eelkokkuleppega heaks kiideti, annab SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
9.2.3.4.
(362) |
Nagu selgitatakse põhjenduses 282, on niisugune täidetavate funktsioonide võrdlusele tuginemine põhjendatud ainult siis, kui konkreetset kontsernisisest tehingut, mille jaoks siirdehindade eelkokkulepet taotletakse, võttes arvesse täidetavaid funktsioone, ei ole võimalik võrrelda sarnaste kontrollima tehingutega. Nagu selgitatakse jaotises 9.2.3.3, leiab komisjon, et litsentsitasu kokkulepped mitmes röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingus, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, kujutavad endast võrreldavaid kontrollimata tehinguid SMBV ja Alki LP litsentsitasu korralduse jaoks, nagu tuleneb SMBV eelkokkuleppest. |
(363) |
Ilma et see piiraks järeldust, et käesoleval juhul ei olnud õigustatud ükski funktsionaalne võrdlus, leiab komisjon lisaks, et siirdehinnaaruandes tehingupõhist tootluse meetodit kasutades tehtud täidetud funktsioonide analüüs ei anna turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. |
(364) |
Funktsioonide eest makstava reaalturuväärtusele vastava tasu nõuetekohaseks hindamiseks oleks siirdehinnaaruandes pidanud võrdlema seotud tehingute iga osapoole täidetud funktsioone. |
(365) |
Ühepoolsetes siirdehindade määramise meetodites, nagu tehingupõhine tootluse meetod, analüüsitakse siirdehindade seisukohalt ainult „hinnatava osapoole“ tasu, hoolimata tehingu teiste osapoolte tasust. Oletades, et SMBV on SMBV ja Alki LP vahelises suhtes „kõige vähem keerukas funktsioon“, võttis Starbucksi maksunõustaja „hinnatavaks osapooleks“ SMBV ega kaalunud, kas Alki LP-le jaotatud jääkkasum on proportsionaalne Alki LP funktsioonide, riskide ja varadega. Starbucks põhjendab seda valikut sellega, et SMBV ei oma väärtuslikku intellektuaalomandit ega kanna oma igapäevases rutiinses tegevuses olulisi äririske; seetõttu oleks SMBV selles suhtes kõige vähem keerukas üksus (193). |
(366) |
Starbucksi arutluskäik osutab siiski funktsioonide keerukuse ja võetud riskide segiajamisele. OECD 2010. aasta suuniste punktis 3.18 (194) selgitatakse, et tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel peaks „hinnatava osapoole“ valik olema kooskõlas tehingu funktsionaalse analüüsiga (195). Üldjuhul on „hinnatav osapool“ see, kelle suhtes saab siirdehindade määramise meetodit kõige usaldusväärsemalt kohaldada ja kelle puhul on võimalik leida kõige usaldusväärsemaid võrdlusandmeid, nii et enamasti on see kõige vähem keeruka funktsionaalse analüüsiga osapool. |
(367) |
Keerukus ja risk on erinevad tegurid, kuigi funktsionaalses analüüsis kaalutakse ka riski. Keerukust tuleb hinnata suhtelises plaanis, see tähendab teiste tehingutes osalevate osapooltega võrreldes. OECD 2010. aasta suuniste punktis 3.18 osutatakse hinnatava osapoole valiku puhul sellega seoses „vähem“ keerukale funktsioonile, mitte absoluutses mõttes funktsioonile, mis ei ole keerukas (196). Nõue hinnata tehingute keerukust võrdluses tehingute teiste osapooltega sisaldub ka OECD 1995. aasta suuniste punktides 1.21, 1.22 ja 1.23. Seega, kui siirdehindade määramisel kasutatakse tehingupõhist tootluse meetodit, tuleb analüüsida ka tehingu teise osapoole, käesoleval juhul Alki LP funktsioone. Teave Alki LP funktsioonide kohta oli SMBV eelkokkuleppe taotluse ajal Madalmaade maksuhaldurile kindlasti kättesaadav. |
(368) |
Kui aga seotud tehingute puhul võib tuvastada otsesed tunnused, tuleks neid tunnuseid kasutada võrreldavates tehingutes osaleva ettevõtja tasu määramiseks (197). Just otseste võrreldavate tehingute olemasolu reaalturuväärtusele vastava tasu määramiseks väidabki komisjon jaotises 9.2.3.3. |
(369) |
Järgmises jaotises analüüsib komisjon siiski SMBVga tehtavates tehingutes osalevate kontserni ettevõtjate suhtelist keerukust. |
(370) |
Esiteks täidab SMBV röstimisfunktsiooni kõrval mitut muud funktsiooni. See asjaolu iseenesest tekitab raskusi siirdehindade määramiseks sobivate võrdlusandmete leidmisel (198). Peale selle on SMBV täidetav röstimisfunktsioon kohvitootjate jaoks otsustava tähtsusega. SMBV teeb või tellib ka turu-uuringuid, omab intellektuaalomandit ja osaleb lepingutes alltöövõtjatega. Lõpuks ei ole hinnakujunduse kohustused selgelt kindlaks määratud ja SMBV-l paistab olevat teatav kontroll müüdud kaupade eest saadud hindade üle. |
(371) |
SMBV täidetava röstimisfunktsiooni rutiinsus, mida Starbucksi maksunõustaja väidab siirdehinnaaruandes, on vastuolus konkurentide esitatud teabega, sest kolm neljast komisjonilt turuteabe taotluse saanud konkurendist ei telli röstimist alltöövõtu korras. Tegelikult märkisid neist konkurentidest kaks, et peavad röstimisfunktsiooni otsustava tähtsusega funktsiooniks ja seetõttu ei pea nad põhimõtteliselt võimalikuks seda tellida alltöövõtu korras (199). Siiski ei tähenda röstimisfunktsiooni olulisus tingimata, et see on ka väga keerukas. |
(372) |
SMBV konkreetses juhtumis näitab tegevuskulude analüüs siiski olulisi turu-uuringutega seotud kulutusi (200). Peale selle on üks SMBV olulisimatest tegevuskuludest immateriaalsete varade amortisatsioon. SMBV teeb turu-uuringuid, omab olulist intellektuaalomandit ja soetas 2012. aastal 4 miljoni euro eest täiendavalt intellektuaalomandit. Rutiinne tootja ei tegele selliste tegevusaladega. |
(373) |
Madalmaad väidavad, et need kulud, mis on seotud tarkvara ja IT-süsteemi litsentsitasuga standardsete IT-süsteemide eest, ei tõesta iseenesest, et SMBV kasutab väärtuslikku intellektuaalomandit. Näiteks ettevõtja Y puhul maksab IT-süsteemide litsentside eest alltöövõtjaks määratud ettevõtja (201). SMBV puhul ei ole aga intellektuaalomandi amortisatsioonitasud seotud sellise tarkvaratasuga, kuna tarkvaratasusid kajastatakse SMBV raamatupidamisaruannetes eraldi kirjel (202). |
(374) |
Sellistest kaalutlustest üksi ei piisa järelduseks, et SMBV ei ole kõige vähem keerukas funktsioon. Selleks tuleb hinnata ka Alki LP täidetavate funktsioonide keerukust. |
(375) |
Alki LP tegevusalasid hinnatakse põhjendustes 324–329. Sellest hindamisest selgub, et Alki LP tegevussuutlikkus on väga piiratud või sisuliselt olematu, kuna tal ei ole ühtegi töötajat ja ühelgi tema partneril ei ole töötajaid. |
(376) |
Seepärast järeldab komisjon, et Starbucksi maksunõustaja määras siirdehinnaanalüüsis SMBV põhjendamatult kõige vähem keerukaks funktsiooniks võrreldes Alki LPga. |
(377) |
Seega, kuna siirdehinnaaruandes põhines SMBV maksubaasi määramise meetod ekslikul eeldusel, et SMBV peaks tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel olema „hinnatav osapool“, ei anna see meetod turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna selle meetodi heakskiitmine SMBV eelkokkuleppega põhjustab SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohase maksukohustuse vähenemise võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab selle süsteemi kohaselt turg, tuleks leida, et see siirdehindade eelkokkulepe annab SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
9.2.3.5.
(378) |
Komisjon tõendas eelmistes jaotistes, et siirdehinnaaruandes ei uurita, kas litsentsitasu, mida SMBV maksis Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimise eest, mis on kontsernisisene tehing, mille jaoks SMBV eelkokkulepet tegelikult taotleti ja mille jaoks see anti, (203) vastab reaalturuväärtusele. Seejärel tõendas komisjon, et siirdehinnaaruandes analüüsitakse tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel ekslikult kõikide kontserni ettevõtjate keerukust. Ilma et see piiraks neid järeldusi, mis juba iseenesest võimaldavad komisjonil kokkuvõttes järeldada, et SMBV eelkokkulepe annab SMBV-le valikulise eelise tema maksukohustuse vähendamisena Madalmaades, väidab komisjon terviklikkuse huvides ka, et Starbucksi maksunõustaja kohaldas siirdehinnaaruandes nõuetevastaselt tehingupõhist tootluse meetodit. |
(a) Starbucksi maksunõustaja tuvastas siirdehinnaaruandes vääralt SMBV peamised funktsioonid
(379) |
Siirdehindade puhul otsustatakse siirdehindade määramise meetodi ja võrdlustehingute valik selle ettevõtja funktsionaalse analüüsi alusel, kelle jaoks siirdehindade eelkokkulepet taotletakse. Starbucksi maksunõustaja tehtud funktsionaalse analüüsi kohaselt on SMBV esmane funktsionaalne panus Starbucksi kontserni seotud röstimis-/tootmistegevusega (204). Selle eelduse alusel peab maksunõustaja SMBVd madala riskitasemega kohvitootjaks, kes täidab rutiinseid funktsioone, ja tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel seega „kõige vähem keerukaks üksuseks“. |
(380) |
Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, et Madalmaad kiitsid siirdehinnaaruandes ekslikult heaks SMBV liigitamise madala riskitasemega alltöövõtjana (205). |
(381) |
Madalmaade ja Starbucksi poolt uurimise ajal esitatud teabe alusel leiab komisjon, et maksunõustaja määras SMBV ekslikult madala riskitasemega tootjaks. Konkreetsemalt tõendab SMBV tulude kohta esitatud teave, et röstimine ei ole SMBV peamine sissetulekuallikas. Nagu näidatud tabelis 2, moodustab röstitud kohvi müügist saadud tulu, mida kajastatakse kirjel „TULU PAKENDATUD KOHVILT“, (206) üksnes [15–20] % SMBV tuludest 2013. ja 2014. aastal. 2007. aastal, see tähendab SMBV eelkokkulepe sõlmimise ajal, oli see osakaal sisuliselt samal tasemel ehk [15–20] %. |
(382) |
SMBV saab enamiku oma Madalmaades kirjendatud kasumist seevastu muust tegevusest kui röstimine. SMBV edasimüügifunktsioon, mida Madalmaad ja Starbucks nimetasid logistika- ja haldusteenuste osutamiseks, (207) paistab olevat tähtsam kui tema röstimistegevus ning moodustas 2013. ja 2014. aastal [80–85] % SMBV tuludest. SMBV eelkokkuleppe taotlemise ajal kättesaadavate andmete kohaselt oli see osakaal 2007. aastal [75–80] %. Lisaks oli sel ajal selle tegevusega hõivatud [10–30] SMBV [40–60] töötajast. SMBV haldas ka turustamise ja logistikaga seotud kolme lepingulist suhet. |
(383) |
Erinevalt Madalmaade väitest, et muude kui kohvitoodetega seotud kulud on SMBV jaoks siirdekulud, (208) kirjendab SMBV tegelikult marginaali muude kui kohvitoodete edasimüügilt. Peale selle ei kujuta SMBV edasimüügifunktsioon endast mitte ainult SMBV peamist sissetulekuallikat, vaid on alates 2010. aastast ka SMBV ainus kasumiallikas, kuna SMBV röstimistegevus on olnud alates sellest aastast kahjumlik, (209) ilma et see piiraks küsimust, kas selle röstimistegevuse kahjumi põhjustas roheliste kohviubade ebaõige hinnakujundus (210). |
(384) |
Madalmaad väidavad veel, et neil ei olnud vajadust küsida Starbucksilt rohkem teavet, kui oli esitatud siirdehindade eelkokkuleppe taotlemise ajal tema maksuhaldurile, sest SMBV äritegevus oli neile teada, kuna siirdehindade eelkokkuleppe näol oli tegemist varasema otsuse pikendamisega (211). Väitega, et Madalmaade maksuhaldur oli tuttav SMBV äritegevusega, on siiski selgelt vastuolus asjaolu, et Madalmaad ei teadnud, et enamik SMBV sissetulekust saadakse muude kui kohvitoodete edasimüügist (212). |
(385) |
Kuigi siirdehinnaaruandes tunnistatakse, et SMBV müüb kauplustele edasi kolmandatelt isikutelt ostetud toodangut, jäetakse see funktsioon tehingupõhise tootluse meetodi rakendamiseks võrdlustehingute ja kasumlikkuse näitaja valimisel kõrvale. Seega ei viinud Starbucksi maksunõustaja läbi kriitilist hindamist, et teha siirdehinnaanalüüsi jaoks kindlaks SMBV põhifunktsioonid (213). |
(386) |
Seega tuvastas Starbucksi maksunõustaja siirdehinnaaruandes SMBV põhifunktsiooni ebapiisavalt ja Madalmaade maksuhaldur kinnitas selle vääralt SMBV eelkokkuleppes heaks kiidetud tasu arvutamise alusena. |
(b) Starbucksi maksunõustaja kasutas tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel tegevuskulusid vääralt kasumlikkuse näitajana
(387) |
OECD 2010. aasta suuniste punktis 2.87 märgitakse, et tavaliselt ja olenevalt juhtumi asjaoludest võivad turustamistegevuse jaoks olla sobivaks aluseks müügi või turustamisega seotud tegevuskulud, kui kasutatakse tehingupõhist tootluse meetodit (214). |
(388) |
Madalmaade väitel on tegevuskulud tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel sobiv kasumlikkuse näitaja isegi siis, kui siirdehinnaaruandes ei määratud SMBV tegevusalasid õigesti kindlaks. Kuna SMBV kasum saadakse ja kirjendatakse turustatud toodete marginaali kaudu, peab komisjon siiski müüki SMBV kasumit andva edasimüügifunktsiooni asjakohasemaks näitajaks. Peale selle kasvas SMBV kogumüük aastatel 2008–2014 (215) peaaegu kolm korda, samas kui brutomarginaal suurenes samal ajal üle kahe korra (216). SMBV tegevuskulud suurenesid seevastu vaid 6 %, nii et tegevuskulusid ei saa pidada SMBV kasumit andva edasimüügitegevuse asjakohaseks näitajaks. |
(389) |
SMBV edasimüügitegevusest tulenev kasum kirjendatakse tõepoolest Madalmaades ja seda ei omistata ühelegi teisele kontserni liikmele, kes saaks sellist kasumit teenida. Litsentsitasude kui jääkkasumi maksetega suunatakse kasum, mille SMBV teenib muude kui kohvitoodete edasimüügist, tegelikult tulemuslikult Alki LP-le. Ühelgi litsentsitasu väidetaval komponendil ei ole aga mingit seost SMBV edasimüügifunktsioonist saadud kasumiga, sest Alki LP-l ei ole võimalik teenida aktiivset kasumit muude kui kohvitoodete edasimüügist, kuna tal puudub nii otse kui ka partnerit kaudu tegevussuutlikkus (217). Seepärast ei ole selle kasumi omistamine Alki LP-le jääkkasumil põhineva litsentsitasu kaudu kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. |
(390) |
Peale selle tuleb kirjendatud kasum omistada, kuna see on majanduslik reaalsus, mida ei saa asendada majandusliku või siirdehindade mudeliga, mille eesmärk on leida (otseste) näitajate puudumisel majanduslikule reaalsusele lähedane tulemus. SMBV puhul ei omistata muude kui kohvitoodete edasimüügist saadud kasumit mis tahes vormis tasuna ühelegi teisele kontserni üksusele või kolmandale isikule, kes võiks muude kui kohvitoodete edasimüügist teenida sellist aktiivset kasumit, ja seetõttu tuleks see omistada SMBV-le. |
(391) |
Seega kasutas maksunõustaja tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel müügi asemel vääralt tegevuskulusid kasumlikkuse näitajana. |
(c) SMBV edasimüügifunktsioonil põhineva funktsionaalse analüüsi ja müügimarginaalil põhineva tasu tulemusena oleks saadud suurem tasu
(392) |
Selleks et näidata mõju, mida avaldab SMBV põhifunktsioonide ekslik tuvastamine Starbucksi maksunõustaja poolt ja SMBV tegevuskulude ekslik valimine kasumlikkuse näitajaks, kordas komisjon maksunõustaja analüüsi sarnaste ettevõtjate korrigeeritud rühmaga SMBV edasimüügifunktsiooni alusel ning arvutas müügi juurdehindluse selle sarnaste ettevõtjate korrigeeritud rühma kohta. |
(393) |
Kuna SMBV peamine äritegevus tuvastati siirdehinnaaruandes vääralt, oli sarnaste ettevõtjate rühm, mida maksunõustaja kasutas SMBV täidetud funktsioonide – NACE kood „tee ja kohvi töötlemine“ (218) – eest tasu määramiseks, tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel samuti väär. Sarnaste ettevõtjate rühma korrigeerimiseks viis komisjon läbi sarnase analüüsi siirdehinnaaruandes kasutatud Amadeuse andmebaasi alusel, kasutades NACE koodi „kohvi, tee, kakao ja vürtside hulgimüük“. Teised valikukriteeriumid, mida komisjon sarnaste ettevõtjate rühma valimiseks kasutas, olid identsed nendega, mida Starbucksi maksunõustaja kasutas siirdehinnaaruandes (219). |
(394) |
Võrdluse eesmärgil eemaldas komisjoni seejärel sarnaste ettevõtjate korrigeeritud rühmast need, kes turustavad peamiselt muid tooteid kui kohv ja tee (näiteks vürtse, suhkrut või ainult seadmeid müüvad ettevõtjad), ning jättis alles röstimisega tegelevad ettevõtjad – nii saadi tulemuseks 12 võrreldavat ettevõtjat. |
(395) |
Kuna pool neist 12 ettevõtjast ei esitanud tegevuskulude kohta andmeid (220) ja need andmed on tundlikud maksujurisdiktsioonide raamatupidamislike erinevuste suhtes, arvutas komisjon võrreldavate ettevõtjate korrigeeritud rühma kaasatud ettevõtjate müügi juurdehindluse. Nende arvutuste tulemus on esitatud tabelis 12. Tabel 12 Võrdlusandmete analüüs hulgimüügi alusel
|
(396) |
Peamiselt kohvi hulgimüügiga tegelevate võrreldavate ettevõtjate rühma analüüsi põhjal on müügi mediaantulu 3,1 % ja kvartiilhaare 1,5–5,5 %. Kuigi kvartiilhaare esitatakse vaid ühes OECD 2010. aasta suuniste punktis teiste võimalike vahemike seas, mis on kättesaadavad võrreldavusprobleemide käsitlemiseks, (221) kasutavad maksunõustajad seda sageli. Vältimaks siiski eelise andmist siirdehindu kasutavatele ettevõtjatele, tuleks kontrollitud tehingute hinna määramiseks kasutada turupõhisele tulemusele kõige lähemal asuvat punkti vahemikus. |
(397) |
Käesoleval juhul jääb SMBV maksubaas, nagu see on määratud SMBV eelkokkuleppega, müügi juurdehindluse põhise tasuga sarnaste ettevõtjate korrigeeritud rühma alusel arvutatud kvartiilhaardest väljapoole. Nagu näidatud tabelis 13, oli SMBV eelkokkuleppe alusel arvutatud SMBV maksustatav kasum igal aastal alates 2008. aastast väiksem kui tema maksustatav kasum selle vahemiku madalaimas punktis, st 1,5 % müügist. Tabel 13
|
(398) |
Kvartiilhaare 1,5–5,5 % põhineb 2005.–2007. aasta finantsandmetel, mis on kõige hiljutisem SMBV eelkokkuleppele eelnenud periood. Järeldus, et selles siirdehindade eelkokkuleppes kokku lepitud maksubaas jääb vahemikust välja, kehtib samamoodi erinevate vaatlusperioodide kohta (222). |
(399) |
Seda, et Starbucksi maksunõustaja eksis, käsitledes SMBV jaoks reaalturuväärtusele vastava tasu määramisel SMBVd tootmisettevõtjana, kelle tasu põhineb tegevuskuludel, kinnitab ka siseandmete võrdlus SMCga. SMC on ainus teine Starbucksi kontserni ettevõtja, kes tagab kohvi röstimise ettevõttesiseselt (223). Kuna see ettevõtja on maksustamise eesmärgil konsolideeritud Starbucks USiga, ei ole Starbucksil mingeid stiimuleid tema kasumi suunamiseks litsentsitasu kaudu ettevõtjale Starbucks Corporation. Seepärast, kuigi SMC raamatupidamisaruandeid ei auditeerita, on need koostatud tõelistel ärilistel eesmärkidel ilma maksukaalutlusteta. Kui võtta arvesse tulu tegevuskuludelt, on SMC kõnealuste raamatupidamisaruannete alusel rohkem kui [40–50] korda kasumlikum kui SMBV jaoks SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasu. Nagu selgitatakse põhjenduses 140 ja näidatakse tabelis 9, kuigi SMBV eelkokkuleppes lepitakse kokku tegevuskulude [9–12] % kasumimarginaal, peaks see suhtarv olema SMC puhul viimasel neljal aruandeperioodil umbes 500 %. |
(400) |
Komisjoni analüüsi eesmärk põhjendustes 392–398 ei ole välja arvutada reaalturuväärtusele vastavat tasu funktsioonide eest, mida SMBV täidab Starbucksi kontsernis. Komisjon tunnistab, et eespool esitatud vahemikku ei kinnita piisav võrreldavusanalüüs ning tema eesmärk on lihtsalt korrata ja dubleerida maksunõustajate analüüsi juhul, kui funktsioonid oleksid olnud õigesti tuvastatud. Komisjoni analüüsi eesmärk on pigem näidata, et isegi kui komisjoni järeldused jaotistes 9.2.3.3 ja 9.2.3.4 oleksid ekslikud, kinnitavad maksunõustaja vead SMBV peamiste funktsioonide tuvastamisel ning tegevuskulude valimisel kasumlikkuse näitajaks tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel, et tema siirdehinnaaruandes väljapakutud meetod SMBV maksubaasi kindlaksmääramiseks Madalmaades, mis kiideti heaks SMBV eelkokkuleppega, ei anna turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kuna selle meetodi tulemusena väheneb SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohane maksukohustus võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab selle süsteemi kohaselt turg, tuleks leida, et SMBV eelkokkuleppega antakse seda meetodit heaks kiites SMBV-le valikuline eelis aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(d) Käibekapitali korrigeerimise sobimatus
(401) |
Starbucksi maksunõustaja pakub siirdehinnaaruandes välja „muundamise juurdehindluse korrigeerimise“, mida Madalmaad nimetavad käibekapitali korrigeerimiseks, kuid kasutatud meetodis ei võeta arvesse võrdlusettevõtjate ega SMBV käibekapitali suurust. Käibekapital on varude ja klientidele esitatud nõuete summa, millest on maha arvatud võlad tarnijatele. Korrigeerimisel kasutatud müüdud kauba maksumuse ja käibekapitali vajaduse vahel ei ole püsivat seost. Eelkõige võib suurte toorainekuludega ettevõtjal olla väike käibekapitali vajadus, kui ta töötleb oma varusid tõhusalt. Käibekapitali korrigeerimiste eesmärk on kaotada võimalikud erinevused varude ja klientidele esitatud nõuete ning tarnijate ees olevate võlgade vahel, mida ettevõtja kasutatud toorainehulk ei kata. |
(402) |
Seepärast peab komisjon maksunõustaja „käibekapitali korrigeerimist“ väidetud eesmärgil ja käibekapitali kasutamise erinevuste korrigeerimiseks ebasobivaks. Siirdehinnaaruandes esitatud asjaolud ei õigusta sellist korrigeerimist. Seepärast ei ole asjakohane Madalmaade argument, et OECD 2010. aasta suuniste III peatüki lisas esitatud meetod, kuigi see oli tollal kättesaadav, ei sisaldunud OECD 1995. aasta suunistes, mida kohaldati siirdehindade eelkokkuleppe sõlmimise ajal (224). |
(403) |
Vastuseks komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlustele käibekapitali korrigeerimise suhtes (225) esitasid Madalmaad eri ajavahemike kohta korrigeerimismeetodi abil arvutatud juurdehindluse simulatsiooni, kasutades võrdlusalusena erinevat intressimäära ja lõpuks sama intressimäära, kuid lahutades, mitte lisades 50 baaspunkti. Need simulatsioonid ei puuduta siiski nimetatud kahtlusi. Komisjon ei väljendanud kahtlusi ajavahemiku suhtes, mida Starbucksi maksuhaldur kasutas siirdehinnaaruandes. Pigem märgib komisjon menetluse algatamise otsuse põhjenduses 101, et hüpoteetilist tooraine tasu hinnati vastavalt EURIBORile, millele lisati riskimarginaalina 50 baaspunkti, kusjuures seda taset ei selgitata. Madalmaad ei selgita seda taset, esitades erinevate intressimääradega ja erineva riskimarginaaliga (miinus 50 baaspunkti) simulatsioonid, mis jäävad selgituseta. |
(404) |
Mis puudutab Madalmaade esitatud simulatsiooni, milles SMBV maksueelset kasumit, mis on jagatud kogukuludega (sh müüdud kauba maksumus), võrreldakse konkurentide maksueelse kasumi suhtega kogukuludesse, (226) märgib komisjon, et Madalmaad kasutavad vahemikku, mis põhineb SMBV eelkokkuleppe järgsel teabel. Kui maksueelse kasumi ja kogukulude suhte kvartiilhaare määrataks võrreldavate ettevõtjate finantsandmete alusel kindlaks ajavahemikuks 2001–2005, oleks see vahemik 4,9–13,1 % ja SMBV kasum sel perioodil jääks sellest vahemikust välja (227). Näiteks 2008. aastal oli SMBV maksueelse kasumi ja kogukulude suhe 1,2 % ning see vähenes 0,5 %-ni 2014. aastal. |
(405) |
Madalmaad viitavad ka 2012. aasta väljaande International Transfer Pricing Journal artiklile, milles väidetakse, et nii täiemahuliste ettevõtjate kui ka alltöövõtjate või lepinguliste tootjate puhul on kogukulud (sh müüdud kauba maksumus) kõige sobivam kasumlikkuse näitaja. Artiklis esitatakse ühtlasi täiemahuliste tootjate ja alltöövõtjate või lepinguliste tootjate kogukulude juurdehindluste võrdlus. See analüüs näitab valitud valimile tuginedes, et alltöövõtjatel ja lepingulistel tootjatel on suuremad kogukulude juurdehindlused kui täiemahulistel tootjatel. Hoolimata artiklis esitatud empiirilise uuringu tulemuste üldisest kehtivusest on artikli järeldused pigem vastuolus Madalmaade väitega, et võrreldes täiemahuliste tootjatega tuleks madala riskitasemega tootjate kasumlikkust korrigeerida allapoole, mitte ei toeta seda väidet. Selle põhjuseks on, et Madalmaad kiitsid heaks kulude marginaali vähendamise eesmärgiga võtta arvesse asjaolu, et SMBV ei ole täiemahuline tootja, samas kui artikli empiirilised järeldused näivad osutavat suurema marginaali asjakohasusele. |
(406) |
Siirdehinnaaruandes nõustutakse võrreldes varasema kokkuleppega ka 2008. aasta maksubaasi arvutamiseks kasutatud kulubaasi olulise vähendamisega, jättes välja [mitteseotud tootmisettevõtja 1] kulud, kuigi SMBV tegevus ei muutunud ja ei muutunud ka kaubanduslik suhe [mitteseotud ettevõtjaga 1]. Võttes arvesse ka SMBV tegeliku tegevuse ekslikku liigitamist, ei tundu see korrigeerimine olevat piisavalt põhjendatud. |
(407) |
Isegi kui võrdlusandmete analüüs ei oleks põhinenud SMBV tegevuse ekslikul liigitamisel kohvi röstimiseks ja Starbucksi maksunõustaja ei oleks tehingupõhise tootluse meetodi rakendamisel kasutanud kasumlikkuse näitajana müügi asemel ekslikult tegevuskulusid, tähendavad käibekapitali korrigeerimine ja [mitteseotud tootmisettevõtja 1] kulude väljajätmine SMBV maksubaasist kokkuvõttes seda, et siirdehinnaaruandes välja pakutud ja SMBV eelkokkuleppega heaks kiidetud meetod ei anna turupõhisele tulemusele lähedast usaldusväärset tulemust kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. |
(408) |
Kiites heaks selle meetodi, mis põhjustab SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohase maksukohustuse vähenemise võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab selle süsteemi kohaselt turg, annab SMBV eelkokkulepe SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
9.2.4. Täiendav arutluskäik: määrusest tehtud erandist tulenev valikuline eelis
(409) |
Madalmaad ja Starbucks väitsid, et määrus kujutab endast sobivat võrdlussüsteemi, millega alusel tuleb SMBV eelkokkuleppest tulenev valikuline eelis kindlaks teha. |
(410) |
Nagu märgitakse põhjendustes 245–251, ei nõustu komisjon Madalmaade ja Starbucksi argumentidega kohaldatava võrdlussüsteemi kohta. Täiendava arutluskäigu tulemusel leiab komisjon siiski, et SMBV eelkokkulepe annab SMBV-le valikulise eelise ka piiratumas võrdlussüsteemis, mis koosneb siirdehindu kohaldavatest kontserni ettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõiget 1 ja määrust. |
(411) |
Äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõikega 1 ja määrusega kehtestatakse Madalmaade maksuõiguse kohane „reaalturuväärtuse põhimõte“, mille kohaselt tuleks kontsernisiseste ettevõtjate vahelisi tehinguid tasustada nii, nagu need oleksid kokku lepitud sõltumatute ettevõtjate vahel, kes räägivad läbi võrreldavates tingimustes vastavalt reaalturuväärtusele. Eelkõige määruse preambulis selgitatakse, et OECD suunistes sätestatud reaalturuväärtuse põhimõte on üle võetud riiklikku õigusesse ja nimetatud suuniseid kohaldatakse Madalmaades otse (228). |
(412) |
Kuna komisjon juba tõendas jaotises 9.2.3.1, et SMBV eelkokkuleppega kiidetakse heaks Starbucksi maksunõustaja teatavad siirdehindadega seotud metoodikavalikud, mille tulemust ei saa pidada turupõhisele tulemusele lähedaseks usaldusväärseks tulemuseks ja mis vähendab SMBV maksukohustust Madalmaades, võib komisjon teha samamoodi järelduse, et siirdehindade eelkokkulepe annab valikulise eelise ka äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõike 1 ja määruse piiratumas võrdlusraamistikus. |
9.2.5. Põhjendus
(413) |
Ei Madalmaad ega Starbucks ole esitanud ühtegi võimalikku põhjendust SMBV valikulisele kohtlemisele SMBV eelkokkuleppe tulemusena. Komisjon tuletab sellega seoses meelde, et selliste põhjenduste esitamise kohustus lasub liikmesriigil. |
(414) |
Igal juhul ei ole komisjon suutnud tuvastada ühtegi võimalikku alust, et õigustada SMBV eeliskohtlemist SMBV eelkokkuleppe tulemusena, mida saaks käsitada tulenevana otseselt võrdlussüsteemi sisemistest, põhilistest või suunavatest põhimõtetest tulenevaks või süsteemi toimimise ja tõhususe jaoks vajalikest sisemistest mehhanismidest, (229) olenemata sellest, kas võrdlussüsteem on Madalmaade üldine äriühingu tulumaksu süsteem, nagu määras kindlaks komisjon, või määrus, mida pooldavad Madalmaad ja Starbucks. |
9.2.6. Järeldus valikulise eelise olemasolu kohta
(415) |
Komisjon järeldab, et SMBV eelkokkulepe, millega kiideti heaks Starbucksi kontsernis SMBV-le kasumi jaotamiseks meetod, mille tulemust ei saa pidada turupõhisele tulemusele lähedaseks usaldusväärseks tulemuseks kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega ja mille tõttu väheneb SMBV Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi kohane maksukohustus võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määrab selle süsteemi kohaselt turg, annab SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(416) |
Täiendava arutluskäigu tulemusena järeldab komisjon, et SMBV eelkokkulepe, millega kiideti vastavalt määrusele äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8b lõike 1 alusel heaks SMBV-le kasumi jaotamiseks meetod, mille tulemust ei saa pidada turupõhisele tulemusele lähedaseks usaldusväärseks tulemuseks kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega ja mille tõttu väheneb SMBV maksukohustus võrreldes teiste Madalmaades maksustatavate kontserni ettevõtjatega, annab SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
9.3. Vaidlustatud meetme abisaaja
(417) |
Komisjon leiab, et SMBV eelkokkulepe annab SMBV-le valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, sest selle tulemusel väheneb selle üksuse Madalmaades maksustatav kasum võrreldes integreerimata ettevõtjatega, kelle maksustatava kasumi määravad turutingimustel tehtud tehingud. Komisjon märgib siiski, et SMBV moodustab osa rahvusvahelisest ettevõtjate kontsernist, st Starbucksi kontsernist, ja tasu SMBV rolli eest selles kontsernis on SMBV eelkokkuleppe ese. |
(418) |
Riigiabieeskirjade kohaldamisel võib käsitada, et eraldi juriidilised isikud moodustavad ühe majandusüksuse. Sel juhul peetakse majandusüksust abimeetmest kasu saavaks asjaomaseks äriühinguks. Nagu Euroopa Kohus on varem otsustanud, „tuleb mõistet „ettevõtja“ […] konkurentsiõiguse kontekstis mõista nii, et see tähistab majandusüksust, isegi kui õiguslikult koosneb see üksus mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust“ (230). Selleks et määrata kindlaks, kas mitu üksust moodustavad majandusüksuse, hindab Euroopa Kohus kontrolliva osaluse olemasolu või funktsionaalseid, majanduslikke või orgaanilisi seoseid (231). Käesoleval juhul kontrollib SMBVd täielikult Alki LP, keda omakorda kontrollivad Starbucksi kontserni ettevõtjad (232). |
(419) |
Pealegi otsustas just Starbucksi kontsern asutada SMBV Madalmaades ja seega saab Starbucksi kontsern SMBV eelkokkuleppest kasu, sest selle siirdehindade eelkokkuleppega, nagu osutatakse põhjenduses 45, määratakse kindlaks kasum, mis tuleks selle ettevõtjate kontserni sees jaotada SMBV-le funktsioonide eest, mida ta täidab kontserni ettevõtjate jaoks. SMBV eelkokkulepe on kokkuvõttes otsus, millega kiidetakse heaks Starbucksi kontserni sisestele tehingutele siirdehindade määramise meetod, nii et igasugune maksualane eeliskohtlemine, mida Madalmaade maksuhaldur SMBV-le võimaldab, on kasulik Starbucksi kontsernile tervikuna, andes täiendavaid vahendeid mitte ainult SMBV-le, vaid kogu kontsernile. Teisisõnu, nagu arutletakse põhjenduses 257, kui ühe ja sama kontserni eri juriidiliste isikute vahel on vaja toodetele ja teenustele hindade kehtestamiseks siirdehindu, mõjutab siirdehinna kehtestamine juba oma olemuselt rohkem kui üht kontserni ettevõtjat (hinna tõstmine ühes ettevõtjas vähendab teise ettevõtja kasumit). |
(420) |
Hoolimata asjaolust, et kontsern on korraldatud erinevate juriidiliste isikutena, tuleb siirdehindade eelkokkuleppe kontekstis neid ettevõtjaid käsitada seega vaidlustatud abimeetmest kasu saava ühe kontsernina (233). |
(421) |
Lõpuks mõjutab käesoleval juhul SMBV maksubaasi kindlaksmääramine Madalmaades litsentsitasusid Alki LP-le, sest litsentsitasu vastab SMBV kirjendatud kasumile, mis ületab [9–12] % tegevuskuludest, nagu on kokku lepitud SMBV eelkokkuleppes (234). Seetõttu on SMBV maksukohustuse vähendamine Madalmaades kasulik nii SMBV-le kui ka Alki LP-le ning seega Starbucksi kontsernile. |
9.4. Järeldus abi olemasolu kohta
(422) |
Eespool öeldut arvesse võttes teeb komisjon järelduse, et Madalmaade maksuhalduri sõlmitud SMBV eelkokkulepe annab SMBV-le ja Starbucksi kontsernile eelise, mis on omistatav Madalmaadele, mida rahastatakse riigi ressurssidest ja mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ning kahjustab ELi-sisest kaubandust. Seepärast kujutab SMBV eelkokkulepe endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
(423) |
Kuna SMBV eelkokkulepe põhjustab selle finantskoormuse vähenemise, mida SMBV peaks tavapäraselt oma äritegevuse käigus kandma, tuleks seda siirdehindade eelkokkulepet käsitada meetmena, millega antakse SMBV-le ja Starbucksi kontsernile tegevusabi. |
9.5. Tõendid, millele komisjon tugines abi kindlakstegemisel
(424) |
Madalmaade haldusmenetluse käigus esitati argument, et osa teabest, millele komisjon oma menetluse algatamise otsuses tugines, ja ametlikus uurimismenetluses kasutatud andmed ei olnud Madalmaade maksuhaldurile kättesaadavad kuupäeval, mil ta hakkas tegelema SMBVga. Seega süüdistavad Madalmaad komisjoni „tagantjärele hindamise eelise“ kasutamises SMBV uurimisel. |
(425) |
Näiteks kuigi SMBV alltöövõtjaks liigitamist käsitlevas hinnangus viidatakse SMBV funktsioonidele siirdehindade eelkokkuleppe sõlmimise ajal, hõlmab see ka teisi tegevusalasid, nagu turu-uuringud või immateriaalsete varade amortisatsioon, mis toimusid alles hiljem ja mida Madalmaade maksuhaldur ei saanud seetõttu 2008. aastal SMBV eelkokkulepet sõlmides arvesse võtta. Samuti ilmnes alles pärast siirdehindade eelkokkuleppe sõlmimist asjaolu, et roheliste kohviubade maksumus suurenes pärast 2010. aastat märgatavalt, mis tähendab, et litsentsitasude maksmist rahastati reaalturuväärtuse põhimõtte vastaselt muu tegevuse kui röstimise kaudu. |
(426) |
Sellega seoses märgib komisjon, et suur hulk argumente, mis toetavad komisjoni järeldust, et SMBV eelkokkulepe ei vasta reaalturuväärtuse põhimõttele, põhineb teabel ja andmetel, mis olid siirdehindade eelkokkuleppe sõlmimise ajal Madalmaade maksuhaldurile kättesaadavad. Eelkõige puudutab see mitmesuguseid põhjendustes 148–150 nimetatud Starbucksi ja kolmandate isikute vahelisi röstimis- ja tootmislepinguid, teavet SMBV ja Alki LP funktsioonide keerukuse kohta, teavet, millega seatakse kahtluse alla SMBV liigitamine madala riskitasemega alltöövõtjaks, ja müügi asemel kasumlikkuse näitajana tegevuskulude kasutamise asjakohasust ning tooraine juurdehindluse suurendamist 50 baaspunkti võrra (235). |
(427) |
Seoses teabega roheliste kohviubade maksumuse kohta märgib komisjon, et siirdehinnaaruandes nimetatakse kõige olulisemate tehingute ja kontsernisiseste voogude seas SMBV ja SCTC vahelist roheliste kohviubade hankelepingut, kuid ei uurita ega analüüsita, kas hind, mida SCTC SMBV-lt roheliste kohviubade eest küsis, vastab reaalturuväärtusele, sest maksunõustaja tugines selle asemel SMBV röstimisfunktsioonil põhineva tasu arvutamiseks tehingupõhisele tootluse meetodile. |
(428) |
Kui siirdehinnaaruandes oleks seda lepingut nõuetekohaselt analüüsitud, oleks tulnud SMVB eelkokkuleppe taotluse jaoks hinnata reaalturuväärtusele vastavat tasu roheliste kohviubade eest (236). Kui SMBV eelkokkulepe oleks sellest tulenevalt hõlmanud roheliste kohviubade tehingut, ei oleks 2008. aastal kokku lepitud reaalturuväärtusele vastav tasu võimaldanud roheliste kohviubade põhjendamatut hinnatõusu alates 2011. aastast. |
(429) |
Igal juhul, nagu selgitatakse põhjenduses 348 ja järgnevates põhjendustes, ei esitanud Starbucks ühtegi kaalukat põhjendust roheliste kohviubade hinna suurenemise kohta pärast 2010. aastat, nii et see argument on alusetu. |
(430) |
Pealegi oli SMBV eelkokkuleppe taotlemise ajal teave sellele tehingule kohaldatud juurdehindluse kohta Madalmaade maksuhaldurile kättesaadav ja kui maksuhaldur oleks seda teavet nõudnud, oleks tulemuseks saadud müüdud kauba maksumuse reaalturuväärtusele vastav [umbes 3 %] juurdehindlus SCTC jaoks, (237) mis on igal juhul väiksem kui müüdud kauba maksumusele lisatud [umbes 6 %] juurdehindlus ja vastav [umbes 9 %] brutomarginaal, mida komisjon peab põhjenduses 358 vastavaks reaalturuväärtusele. Kui see juurdehindlus oleks seejärel siirdehindade eelkokkuleppes heaks kiidetud, ei oleks SCTC saanud seda juurdehindlust alates 2011. aastast suurendada keskmiselt [umbes 18 %-ni], taotlemata selleks siirdehindade eelkokkuleppe muutmist. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et SMBV eelkokkuleppes kinnitatakse selle kümneaastast kehtivust, tingimusel et SMBV esitatud olulised eeldused on õiged; juhul, kui need ei ole õiged, tuleks siirdehindade eelkokkulepet pidada lõppenuks. |
9.6. Abi kokkusobivus siseturuga
(431) |
Riigiabi käsitatakse siseturuga kokkusobivana, kui see kuulub mõnda aluslepingu artikli 107 lõikes 2 (238) loetletud kategooriasse, ja seda võidakse käsitada rahvusvahelise turuga kokkusobivana, kui komisjon leiab, et see kuulub mõnda aluslepingu artikli 107 lõikes 3 loetletud kategooriasse. Samas on riigiabi andva liikmesriigi kohustus tõendada, et antav abi on siseturuga kokkusobiv aluslepingu artikli 107 lõike 2 või 3 alusel. |
(432) |
Madalmaad ei ole toonud neist sätetest välja ühtegi asjaolu, mis võimaldaks tuvastada SMBV eelkokkuleppe sõlmimisega antud riigiabi kokkusobivust siseturuga. |
(433) |
Peale selle, nagu selgitatakse põhjenduses 423, tuleks SMBV eelkokkulepet pidada tegevusabi andmiseks SMBV-le ja Starbucksi kontsernile. Üldjuhul ei saa sellist abi pidada aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkt c kohaselt siseturuga kokkusobivaks, kuivõrd see ei ole ette nähtud teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks ning pakutavad maksusoodustused ei ole ajaliselt piiratud, vähenevad või proportsionaalsed sellega, mis oleks vajalik konkreetse majandusliku mahajäämuse kõrvaldamiseks asjaomastes piirkondades. |
(434) |
Seega on riigiabi, mida Madalmaad andsid SMBV eelkokkulepet sõlmides SMBV-le ja Starbucksi kontsernile, siseturuga kokkusobimatu. |
9.7. Abi ebaseaduslikkus
(435) |
Aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt on liikmesriigid kohustatud komisjonile teatama kõikidest abimeetmete kavadest (teatamiskohustus) ja neil ei ole õigust rakendada kavandatavaid abimeetmeid enne komisjoni lõpliku otsuse vastuvõtmist (meetme rakendamise peatamise kohustus). |
(436) |
Komisjon märgib, et Madalmaad ei teatanud komisjonile kavatsusest rakendada vaidlustatud abimeedet ega järginud aluslepingu artikli 108 lõikest 3 tulenevat meetme rakendamise peatamise kohustust. Seepärast on SMBV eelkokkuleppe näol vastavalt määruse (EL) 2015/1589 (239) artikli 1 punktile f tegemist ebaseaduslikku abi, mida anti vastuolus aluslepingu artikli 108 lõikega 3. |
10. SISSENÕUDMINE
(437) |
Määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikega 1 pannakse komisjonile ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi sissenõudmise kohustus. Kõnealuse artikliga nähakse ka ette, et asjaomane liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi tagasisaamiseks. Määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikega 2 nähakse ette, et abi tuleb koos intressidega tagasi nõuda alates kuupäevast, millest alates abisaaja sai ebaseaduslikku abi kasutada, kuni abi tegeliku tagastamise kuupäevani. Komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 (240) on täpsustatud tagasinõutava abi intressi arvutamise meetodid. Lõpuks sätestatakse määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikes 3, et tagastamine toimub „viivitamata ja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist“. |
10.1. Õiguspärased ootused
(438) |
Määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 lõikega 1 nähakse ette, et komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus liidu õiguse üldpõhimõttega. |
(439) |
NOB on ainus huvitatud isik, kes tõstatab õiguspäraste ootuste küsimuse. Kõigepealt tuleb märkida, et õiguspärase ootuse põhimõttele saavad tugineda vaid need, kes peavad abi tagasi maksma, (241) nimelt Starbucks, ja et Starbucks ei esitanud selle kohta ühtegi väidet. |
(440) |
Igal juhul peab selleks, et oleks võimalik tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele, see ootus tulenema komisjoni õigusaktist, mis annab alust põhjendatud ootuse tekkeks (242). See tähendab, et õiguspärane ootus peab tulenema komisjoni varasemast tegevusest, millega näiteks juba kiideti heaks sama või sarnane abikava. NOB ei viidanud komisjoni ühelegi sellisele tegevusele. |
(441) |
Seepärast on NOB õiguspäraste ootuste väide Madalmaade poolt Starbucksile ettevõtja SMBV kasuks tehtud vaidlustatud maksuotsuse vormis antud ebaseadusliku abi sissenõudmise eesmärgil alusetu. |
10.2. Sissenõudmise meetod
(442) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib komisjon juhul, kui ta leiab, et abi ei ole siseturuga kokkusobiv, otsustada, et asjaomane liikmesriik peab abi andmise lõpetama või seda muutma. Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et liikmesriigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada varasem olukord. Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelisest, mis tal turul konkurentide ees oli, ja kui on taastatud abi väljamaksmisele eelnenud olukord. |
(443) |
Mitte ükski liidu õigusakt ei nõua, et komisjon tooks välja siseturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmise korralduse puhul täpse tagasimakstava abisumma arvulise suuruse. Piisab sellest, kui komisjoni otsus sisaldab andmeid, mis võimaldavad otsuse adressaadil iseseisvalt ja ülemääraste raskusteta selle summa kindlaks teha (243). |
(444) |
Seoses maksumeetmete kujul antava ebaseadusliku riigiabiga on ettevõtete maksustamist käsitleva teatise punktis 35 sätestatud, et tagasimakstava summa arvutamisel võrreldakse tagastatava summa arvutamisel tegelikult makstud maksusummat ja summat, mis oleks tulnud maksta üldiselt kohaldatava eeskirja kohaselt. |
(445) |
Nagu järeldatakse põhjendustes 339–341, leiab komisjon, et võrreldava kontrollimata hinna meetodil põhinevast võrdlusest võrreldavate kontrollimata tehingutega, eelkõige röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimiskorraldusega erinevates röstimis- ning tootmis- ja turustamislepingutes, mille Starbucks on sõlminud kolmandate isikutega, ilmneb, et SMBV poolt Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi eest makstud litsentsitasu peaks olema null. Teisisõnu ei tuleks sellel konkreetsel juhul maksta asjaomase intellektuaalomandi eest üldse litsentsitasu, sest tundub, et SMBV ei saa Alki LP-lt litsentsitud röstimisalase intellektuaalomandi kasutamise eest mingit kasu. |
(446) |
Seda järeldust arvesse võttes peaksid Madalmaad lähtuma SMBV maksukohustuse kindlaksmääramisel Madalmaades SMBV raamatupidamislikust kasumist, arvamata sellest kasumist maha litsentsitasu, mida SMBV maksis Alki LP-le röstimisalase intellektuaalomandi litsentsimise eest, tagamaks nõuetekohaselt, et SMBV eelkokkuleppega antud abi kõrvaldatakse sissenõudmise kaudu. |
(447) |
Peale selle, võttes arvesse komisjoni järeldust põhjenduses 358, et ajavahemikul alates 2011. eelarveaastast SCTC poolt SMBV-le müüdud roheliste kohviubade maksumusele lisatud kuni [umbes 6 %] keskmine juurdehindlus ja SMBV-le müüdud roheliste kohviubade hinnad, mis vastavad [umbes 9 %] brutomarginaalile SCTC puhul, kujutavad endast reaalturuväärtusele vastavale hinnale lähedast usaldusväärset hinda, tuleks SMBV raamatupidamislikku kasumit alates 2011. eelarveaastast suurendada sellel ajavahemikul tegelikult rohelistele kohviubadele kohaldatud brutomarginaali ja SCTC müüdud kauba maksumusele kohaldatud [umbes 9 %] brutomarginaali vahe võrra. |
(448) |
Abisumma, mis tuleb SMBV-lt ja Starbucksi kontsernilt sisse nõuda, et kõrvaldada eelis, mille SMBV ja Starbucksi kontsern said SMBV eelkokkuleppe tulemusena Madalmaadelt, on põhjendustes 446 ja 447 käsitletud kahe sammu järel saadud ning Madalmaade üldise äriühingu tulumaksu süsteemi eeskirjade kohaselt täielikult maksustatud raamatupidamisliku kasumi vastava summa ja SMBV poolt alates 1. oktoobrist 2007 tegelikult Madalmaadele makstud äriühingu tulumaksu vahe. |
10.3. Üksus, kellelt abi tuleb sisse nõuda
(449) |
Põhjendustes 417–421 tehtud tähelepanekuid arvesse võttes leiab komisjon, et kõigepealt peaksid Madalmaad SMBV eelkokkuleppega antud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi sisse nõudma SMBV-lt. Kui SMBV-l ei ole võimalik SMBV eelkokkuleppe tulemusena saadud abi täies mahus tagasi maksta, peaksid Madalmaad antud eelise kõrvaldamiseks ja turul varem valitsenud olukorra taastamiseks abi tagastamise kaudu selle abi ülejäänud summa sisse nõudma ettevõtjalt Starbucks Corporation, kuna see ettevõtja on Starbucksi kontserni kontrolliv ettevõtja. |
11. KOKKUVÕTE
(450) |
Kokkuvõttes leiab komisjon, et Madalmaad on SMBV eelkokkuleppe sõlmimisega vastuolus aluslepingu artikli 108 lõikega 3 andnud SMBV-le ja Starbucksi kontsernile ebaseaduslikku riigiabi, mille Madalmaad peavad määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 kohaselt sisse nõudma SMBV-lt ja kui viimane ei maksa abi täies ulatuses tagasi, siis nõudma ülejäänud abisumma sisse ettevõtjalt Starbucks Corporation, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Siirdehindade eelkokkulepe, mille Madalmaad sõlmisid 28. aprillil 2008 ettevõtjaga Starbucks Manufacturing EMEA B.V. ja mis võimaldab viimasel määrata oma äriühingu tulumaksu kohustuse Madalmaades igal aastal kümne aasta jooksul, kujutab endast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses abi, mis on siseturuga kokkusobimatu ja mida Madalmaad andsid ebaseaduslikult, rikkudes aluslepingu artikli 108 lõiget 3.
Artikkel 2
1. Madalmaad on kohustatud artiklis 1 osutatud siseturuga kokkusobimatu ja ebaseadusliku abi ettevõtjalt Starbucks Manufacturing EMEA B.V. sisse nõudma.
2. Ettevõtjalt Starbucks Manufacturing EMEA B.V. eelmises lõikes osutatud sissenõudmise tulemusel sissenõudmata abi tuleb sisse nõuda ettevõtjalt Starbucks Corporation.
3. Tagasimakstavatelt summadelt arvestatakse intressi alates kuupäevast, mil need anti abisaajate käsutusse, kuni nende täieliku tagasimaksmiseni.
4. Intressid arvutatakse liitintressina vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatükile.
Artikkel 3
1. Artiklis 1 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.
2. Madalmaad tagavad käesoleva otsuse täitmise nelja kuu jooksul alates selle teatavaks tegemisest.
Artikkel 4
1. Madalmaad esitavad komisjonile kahe kuu jooksul pärast käesolevast otsuse teatavaks tegemist teabe abi täpse summa arvutamiseks kasutatud meetodi kohta.
2. Madalmaad teavitavad komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete elluviimisest, kuni artiklis 1 osutatud abi on täielikult tagasi makstud. Madalmaad esitavad komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta.
Artikkel 5
Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaadele.
Brüssel, 21. oktoober 2015
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Margrethe VESTAGER
(1) ELT C 460, 19.12.2014, lk 11.
(2) Otsuses on termineid „eelotsus“ ja „eelkokkulepe“ kasutatud sünonüümidena.
(*1) Osa käesolevast tekstist on peidetud, et mitte avaldada konfidentsiaalset teavet. Need osad on nurksulgudes. SCTC roheliste kohviubadega seotud kasumimarginaalid ja juurdehindlused on ümardatud lähima 3 % kordseni.
(3) Tõendava dokumendina esitati ka varasem eelotsus, mille Madalmaade maksuhaldur ning Starbucks Coffee BV ja SMBV olid sõlminud 2001. aastal.
(4) See kiri saadeti Madalmaadele inglise keeles 7. märtsil 2014 ja hollandi keeles 14. märtsil 2014.
(5) Vt joonealune märkus 1.
(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1). Määrus (EÜ) nr 659/1999 on tunnistatud alates 14. oktoobrist 2015 kehtetuks 13. juuli 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.9.2015, lk 9). Kõik menetluse käigus läbi viidud menetlustoimingud tehti määruse (EÜ) nr 659/1999 kohaselt. Mis tahes viidet määrusele (EÜ) nr 659/1999 võib käsitada viitena määrusele (EL) 2015/1589 ja tuleks lugeda kooskõlas viimatinimetatud määruse II lisas esitatud vastavustabeliga.
(7) C(2015) 862, 12.2.2015.
(8) Starbucks US viitab kõikidele Starbucksi kontserni äriühingutele, mis on Ameerika Ühendriikide residendid.
(9) See kirjeldus põhineb Starbucksi 2014. aasta aastaaruande leheküljel 2.
(10) Üksikasjalikum teave Starbucksi kontserni kohta on esitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 20.
(11) SMBV eelkokkuleppe kohaselt korraldatakse pärast kuuendat majandusaastat, st 2013. aasta lõpus, vahekontroll, et näha, kas kõik asjaolud ja tingimused on jäänud samaks.
(12) Hollandikeelsest algtekstist: „[SMBV] wordt geacht een arm's length vergoeding te ontvangen voor haar activiteiten zoals beschreven [in het transfer pricing report] indien de operationele marge [9–12] % van de relevante kostgrondslag bedraagt“.
(13) Hollandikeelsest algtekstist: „De jaarlijks door SMBV aan Alki LP te betalen royalty wordt aan het einde van het jaar vastgesteld op het verschil tussen de gerealiseerde operationele winst met betrekking tot de productie en distributie functie als genoemd [in het transfer pricing report], vóór royalty uitgaven (’gerealiseerde operationele winst voor royalty uitgaven’) en de hierboven omschreven beloning van [9–12] % cost-plus. Deze royalty betaling is aftrekbaar voor de vennootschapsbelasting en is niet onderworpen aan Nederlandse dividendbelasting“. Seda, miks litsentsitasu Madalmaades või Ühendkuningriigis ei maksustata, on selgitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 28.
(14) Menetluse algatamise otsuse põhjendustes 27 ja 28 on esitatud Starbucksi õigusliku struktuuri täielik kirjeldus vastavalt siirdehinnaaruandele.
(15) Need kaubamärgid, tehnoloogia ja oskusteave hõlmavad peamiselt Starbucksi kaupluste formaati ja Starbucksi korporatiivset identiteeti.
(16) Võrreldava kontrollimata hinna meetodi kirjeldus on esitatud põhjenduses (71).
(17) See määratlus põhineb OECD 2010. aasta siirdehindade alaste suuniste punktidel 2.13–2.20. (Välist) võrreldavat kontrollimata hinda kohaldatakse, kui sõltumatud kolmandad isikud maksavad samadel asjaoludel sama toote või teenuse eest sama hinda nagu seotud isikud. Käesoleval juhul on kontsernisisesed litsentsitasud seotud Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika piirkonnas Starbucksile kuuluvate arendajate maksetega Starbucks Coffee BV-le.
(18) Siirdehinnaaruande II peatüki G osa.
(19) Siirdehinnaaruande II peatüki E osa.
(20) Siirdehinnaaruande III peatüki B osa.
(21) SCTC ostab neid ube tervele Starbucksi kontsernile kogu maailmas ja tema sõltumatutele litsentsisaajatele.
(22) Vt joonealune märkus 19.
(23) 2011. aastal oli SMBV-l ligikaudu [70–80] töötajat. Vastavalt Starbucksi tähelepanekutele menetluse algatamise otsuse kohta tegelesid [40–50] inimest kohvi röstimisega ja [30–40] inimest logistika- ja haldusteenustega.
(24) Vastavalt teabele, mille Starbucks esitas otsuse taotlemisel Madalmaadele, sõlmisid SMBV ja Starbucks Corporaton 2003. aastal [mitteseotud logistikaettevõtjaga A] kokkuleppe, mille kohaselt [mitteseotud logistikaettevõtja A] osutab varude haldamise teenuseid (toetades Starbucksi prognoosi) ning impordi koordineerimise ja ekspordi dokumenteerimise teenuseid, haldab lepinguid müüjatega ja teeb ladustamistoiminguid.
(25) Vastavalt teabele, mille Starbucks esitas otsuse taotlemisel Madalmaadele, sõlmisid SMBV ja [mitteseotud logistikaettevõtja B] 2004. aastal tarneahela ja kohvitoimingutega seotud ladustamisteenuste kokkuleppe, mille kohaselt [mitteseotud logistikaettevõtja B] osutab mitmesuguste Starbucksi toodetega seotud ladustamisteenuseid, sh haldus- ja käitlemisteenuseid, sõidukitele peale- ja sõidukitelt mahalaadimist, kontrolli ja ladustamist.
(26) Siirdehinnaaruande kohaselt vastutab SMBV lepingulise suhte eest [mitteseotud tootmisettevõtjaga 1]. Starbucksi sõnul peab [mitteseotud tootmisettevõtja 1] ja SMBV vaheliste lepingute läbirääkimisi siiski Starbucks.
(27) Alltöövõtu all peetakse tavaliselt silmas korraldust, mille raames äriühing töötleb teise äriühingu jaoks toorainet või pooltooteid.
(28) Aruanne ei sisalda seda joonist ja selle koostas komisjon, et hõlbustada käesoleva otsuse lugemist.
(29) Tehingupõhist tootluse meetodit on kirjeldatud põhjenduses 72.
(30) Tehinguerinevused tähendavad erinevusi nende tehingute vahel, mida teeb äriühing, kelle maksubaasi siirdehindade määramise meetodiga ligikaudu hinnatakse, ja mida teevad sõltumatud äriühingud, keda kasutatakse reaalturuväärtusele vastava hinna kindlaksmääramiseks. Tehingupõhise tootluse meetodi puhul tähendab see võrreldavate äriühingute tehinguid, mida kasutatakse reaalturuväärtusele vastava marginaali ligikaudseks hindamiseks. Funktsionaalsed erinevused tähendavad erinevusi nende funktsioonide vahel, mida täidab äriühing, kelle maksubaasi siirdehindade määramise meetodiga ligikaudu hinnatakse, ja mida täidavad võrreldavad äriühingud, keda kasutatakse reaalturuväärtusele vastava marginaali kindlaksmääramiseks.
(31) Aruandes on sellega seoses viidatud OECD 1995. aasta siirdehindade alaste suuniste punktile 3.26.
(32) Andmebaas Amadeus on kogu Euroopa avaliku ja erasektori äriühingute võrreldava finantsteabe andmebaas. Seda haldab Bureau van Dijk, äriühingute andmete ja ettevõtlusteabe kirjastaja.
(33) Automaatsed otsingud Amadeuses andsid tulemuseks 240 äriühingut; maksunõustaja kasutatud täiendavate rahaliste valikukriteeriumide alusel kõrvaldati 88 äriühingut, vähendades valimi 152 potentsiaalselt võrreldava äriühinguni.
(34) Peamised kõrvaldamiskriteeriumid olid järgmised: äriühingud tegelesid mitteseotud funktsioonidega (nt turustamine, remont jne), tootsid mitteseotud tooteid (nt kommid, muud toiduained jne) või kuulusid kontserni. Siirdehinnaaruandes võrdluseks kasutatud 20 äriühingut on esitletud selle aruande lisades ja kajastatud menetluse algatamise otsuse tabelis 5.
(35) Maksunõustaja kasutab mõistet „juurdehindlus“, kuigi selle arvutamise aluseks on võrreldavate äriühingute tegevuskasumi ja kulubaasi jagatis, mitte brutokasum.
(36) SMBV tegevuskulud moodustavad kogukuludest väikese osa. Seepärast on tulenev maksubaasi hinnang väiksem, ehkki kohaldatud juurdehindlusprotsent on suurem.
(37) Maksuhaldurid ja seadusandjad on sellest probleemist teadlikud ning tavaliselt võimaldavad maksualased õigusaktid maksuhalduritel siirdehindu ebaõigesti kohaldavate integreeritud äriühingute maksudeklaratsioone parandada, asendades siirdehinnad hindadega, mis vastavad sõltumatute äriühingute poolt võrreldavatel asjaoludel turutingimustel kokkulepitavatele hindade usaldusväärsele hinnangule.
(38) Siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele, OECD, 13. juuli 1995.
(39) Soovitus C(95) 126 (lõplik), 13. juuli 1995.
(40) Siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele, OECD, 22. juuli 2010.
(41) OECD 1995. aasta suuniste punkt 3.43 sisaldab võrreldavat kirjeldust.
(42) OECD 1995. aasta suuniste punktid 1.45–1.48 ja OECD 2010. aasta suuniste punktid 3.55–3.62.
(43) OECD 1995. aasta suuniste punkt 1.48.
(44) Täielikkuse huvides tuleks märkida, et müüdud kauba maksumus võib hõlmata teatavat osa personalikuludest, kui need on tootmisega otseselt seotud.
(45) Vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 56.
(46) Tabelis 1 tähistab levinud akronüüm „EBITDA“ intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelset kasumit ja „EBT“ maksueelset kasumit.
(47) 2001. aasta siirdehindade määrus (Besluit verrekenprijzen), 30. märts 2001, IFZ2001/295M. Määrus asendati 2013. aastal (koos 21. augusti 2004. aasta määrusega IFZ 2004/680M, millega täiendati 2001. aasta määrust ja muudeti selle teatavaid punkte. 2004. aasta määrus ei ole siiski käesoleval juhul asjakohane) 14. novembri 2013. aasta määrusega IFZ 2013/184M „Rahvusvaheline maksuõigus. Siirdehindade määramise meetod, reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine ning siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele“. Kuna otsus pärineb 2007. aastast, viidatakse selles 2001. aasta siirdehindade määrusele.
(48) Kuna 2001. aastal ei olnud artikkel 8b veel äriühingu tulumaksu seaduses kodifitseeritud, korrigeeriti siirdehindu nii eraisikute kui ka äriühingute tulumaksustamisel 2001. aasta tulumaksuseaduse artikli 3.8 alusel (mida kohaldati äriühingu tulumaksu seaduse artikli 8 kaudu ka äriühingutest maksumaksjate suhtes).
(49) Näiteks […] lõpus moodustas see tasu [1,5–2] % SCTC eeldatavast roheliste kohviubade ostuhinnast ja [0,5–1] % tasust, mida SMBV küsis […-lt]. Starbucks kasutas tasu eest [sertifitseerimisprogrammi] nimetust alates […].
(*2) Lisateave on esitatud tabelis 8.
(50) Täpsemalt võrdub maksueelne kasum enne litsentsitasu maksmist „Müügiga“, millest on lahutatud „Otsesed müügikulud“ (mis on tootmisprotsessis kasutatud tooraine kulud), „Üld- ja halduskulud“ ja „Valuutakursi muutused“, millele on liidetud „Intressitulud“ ja millest on lahutatud „Intressikulud“ (vt joonis 2). Näiteks 2010/2011. aasta maksueelne kasum enne litsentsitasu maksmist oli 13 783 458 eurot. Maksueelse kasumi langetamiseks SMBV eelkokkuleppes kokku lepitud tasemele, mis on umbes [9–12] % kokkulepitud kuludest, maksti Alki LP-le 12 352 838 eurot mahaarvatavat litsentsitasu, mida on kajastatud kirjes „Muud kulud“.
(51) Varasema otsuse kohaselt oli SMBV maksubaas 8 % arvessevõetavatest kuludest.
(52) Need hõlmavad Starbucksi kujutismärki ja Starbucksi äriplaani.
(53) Need hõlmavad kaupluste sisustust ja seadmeid, välisilmet ja kuvandit, kaupluste välisilme/fassaadiga seotud süsteeme ja kaupluste ülesehituse/tagaruumidega seotud süsteeme.
(54) Need hõlmavad „brändikõveraid“ ja kohvisegude retsepte.
(55) Madalmaade märkused menetluse algatamise otsuse kohta, lk 25.
(56) Madalmaade märkused menetluse algatamise otsuse kohta, lk 27.
(57) Vt põhjendused 145 ja 146.
(58) Ameerika Ühendriikide Washingtoni osariigi seaduste kohaselt asutatud äriühing (täisühing).
(59) Ameerika Ühendriikide Washingtoni osariigi seaduste kohaselt asutatud äriühing (usaldusühing).
(60) Vt põhjendus 106.
(61) Ajavahemikul 2008–2014 sai Alki LP Starbucks Coffee BV-lt ja SMBV-lt kokku [400–500] miljonit eurot litsentsitasusid. Sellest [400–500] miljonist eurost saadi [300–400] miljonit eurot ([80–85] %) Starbucks Coffee BV-lt ja [60–70] miljonit eurot ([15–20] %) SMBV-lt.
(62) Starbucksi sõnul on see Starbucks USi makse Alki LP-le seotud üldise kulude korrigeerimisega, mille eesmärk on hüvitada Alki LP-le SMBV-lt Starbucksi röstitud kohvi hinnapoliitika tõttu saadud üldiselt väiksemad litsentsitasud.
(63) See reaalturuväärtusele vastav tasu arvutatakse Ameerika Ühendriikide siirdehinnaeeskirjade kohaselt ning määratakse kindlaks Starbucks Coffee BV ja SMBV kõikide tegevusalade suhtes.
(64) Starbucks ei esitanud brändi ja äriformaadi eest tehtud ühekordsete maksete jaotust 2005. ja 2006. aasta kohta. Teatavaid lahknevusi esineb ka Starbucksi ülevaates ja [CV 1] kasumiaruannetes esitatud [CV 1] litsentsitasu ja ühekordsete maksete vahel. Starbucks ei ole veel suutnud kindlaks teha nende lahknevuste täpset põhjust.
(65) Enne 2005. aastat ei tehtud äriühingule Starbucks Corporation ühekordseid makseid, kuna [CV 1] oli kuni 2005. aastani kahjumis.
(66) See summa oleks aga keskmiselt […] väiksem, kui jääkkasumi arvutamisel ei võetaks arvesse äriühingult Starbucks Corporation saadud tulu.
(67) See summa oleks aga keskmiselt […] väiksem, kui jääkkasumi arvutamisel ei võetaks arvesse äriühingult Starbucks Corporation saadud tulu.
(68) Vt põhjendus 146.
(*3) Sh [1–10 miljoni] Šveitsi frangi suurune erakorraline kasum pärast tulumaksu ja [800 000–900 000] Šveitsi frangi suurune kahjum vastavalt 2006. ja 2007. aastal.
(69) 2014. aasta väärtus, mille arvutamisel võrreldi C.A.F.E. Practices programmi ja põllumajandustootjate tugikeskuste programmi hinnangulisi kogukulusid SCTC müüdud kauba maksumusega ning mida korrigeeriti USA dollari ja Šveitsi frangi vahetuskursi alusel.
(70) Brutomarginaal on brutokasumi (müük miinus müüdud kauba maksumus) ja müügi jagatis, vt põhjendus 84.
(71) FOB – franko laeva pardal.
(72) Vt OECD 2010. aasta suuniste punkt 2.141: „Kui koondkasumi jaotuse toetuseks ei leidu piisavalt usaldusväärseid võrreldavaid kontrollimata tehinguid, tuleks arvestada siseandmeid, mis võivad olla kasumijaotuse reaalturuväärtuse kindlaksmääramisel või reaalturuväärtusele vastavuse hindamisel usaldusväärseks vahendiks. Asjakohased siseandmed sõltuvad juhtumi asjaoludest ja tingimustest ning peaksid olema kooskõlas käesolevas osas, eriti punktides 2.116, 2.117 ja 2.132 nimetatud tingimustega. Need andmed saadakse sageli maksumaksja kulu- või finantsarvestusest.“
(73) „Mahaarvamiste“ all kajastatud summa tähendab tegevuskulusid, kuna see koosneb peamiselt tööjõu- ning amortisatsiooni- ja remondikuludest.
(74) Vastavalt sellele lepingule on Starbucks Coffee BV-l õigus anda kolmandatele isikutele litsents kaubamärke, tehnoloogiat ja oskusteavet kasutavate Starbucksi kaupluste arendamiseks, omamiseks ja juhtimiseks.
(75) Tarnelepingu kohaselt […].
(76) Starbucks täpsustas, et tarnelepingud sõlmib Starbucks […] ja need on tüüplepingud, mille tingimused määrab kindlaks Starbucks […] (vt Starbucksi tähelepanekud, põhjendus 6.14).
(77) […].
(78) […].
(79) Ibid., […].
(80) […].
(81) […].
(82) […].
(83) See hinnang põhineb Alki LP-le ajavahemikul 2008–2014 makstud litsentsitasude summal, mis on jagatud kõikidelt nendelt toodetelt saadud [900–1 000] euro suuruse tuluga, mida on kajastatud tabelis 5 kategooriates „TULU VALMISJOOKIDELT“, „TULU PAKENDATUD KOHVILT“, „TULU KOHVIPADJAKESTELT“, „TULU VERISMO-PADJAKESTELT“, „TULU LAHUSTUVALT KOHVILT“, „TULU PAKENDATUD TEELT“, „TULU JOOGIPULBRISEGUDELT“, „TULU KOHVIPÕHISELT FRAPPUCHINOLT“ ja „TULU EKSTRAKTIDELT“. Kuigi Starbucks on esitatud teabes märkinud, et „TULU KOHVIPADJAKESTELT“, „TULU VERISMO-PADJAKESTELT“, „TULU LAHUSTUVALT KOHVILT“, „TULU KOHVIPÕHISELT FRAPPUCHINOLT“ ja „TULU EKSTRAKTIDELT“ tuleks samuti liigitada haldus- ja logistilise toega seotud tuluks, kuna nende aluseks olev tulu, mille eest arendajatele arve esitatakse, kajastab pigem kolmandate isikute kui SMBV loodud väärtust ja moodustab Starbucksi sõnul vaid väikese osa SMBV röstimise kogutoodangust. Lisaks ei ole Starbucks märkinud, et kategooriad „TULU PAKENDATUD TEELT“ ja „TULU JOOGIPULBRISEGUDELT“ sisaldavad kohvi.
(84) Vt äriühingu finantsandmed põhjenduses 140.
(85) OECD 1995. aasta suuniste punktis 4.9 (samuti OECD 2010. aasta suuniste punktis 4.9) osutatakse siiski olukordadele, kus „hinnatavate asjaolude keerukuse tõttu võib isegi parimate kavatsustega maksumaksja teha tahtmatu vea“.
(86) Selles kontekstis viitavad Madalmaad ka mittesiduvale komisjoni teatisele Euroopa Liidu ühise siirdehindade foorumi töö tulemuste kohta (vt KOM(2007) 71), milles märgitakse, et „nõudes ainult asjakohast teavet, peaksid maksuametid andma endast parima, et hoida maksumaksjale hindamisest tulenev koormus võimalikult madalal“.
(87) Komisjoni 8. juuli 2009. aasta otsus 2009/809/EÜ groepsrentebox'i kava kohta, mida Madalmaad kavatsevad rakendada (C 4/07 (ex N 465/06)) (ELT L 288, 4.11.2009, lk 26).
(88) Tuginedes taas otsusele 2009/809/EÜ.
(89) Aruande kohaselt on müüdud kauba maksumuse suhtes kohaldatav marginaal õigustatud ainult siis, kui teenuseosutaja vastutab selliste valdkondade eest nagu tootearendus/teadus- ja arendustegevus, strateegiline tarneahela planeerimine, strateegilised hanked ja tulu loov tegevus (st turundus, hinnakujundus ja nõudluse tekitamine) ning kannab ja juhib ka seotud riske. Starbucksi väitel ei täida SMBV neid funktsioone. Aruandes märgitakse lisaks, et sellised funktsioonid nagu igapäevane planeerimine, mittestrateegilised hanked, muundamine, tellimuste töötlemine, ladustamine/logistika ja arveldamine ilma asjaomaste toodetega seotud kaubanduslike riskideta õigustavad ainult teenuseosutaja enda tegevuskulude suhtes kohaldatavat marginaali.
(90) Ettevõtja Y puhul kohaldatakse juurdehindlust samuti ainult tegevuskulude suhtes.
(91) Kuigi enamik kolmandaid isikuid tegelevad muude konkreetsete tegevusaladega (v.a röstimine), kannavad ettevõtlusriski või omavad enda väljatöötatud intellektuaalomandit, on tasud, mida need kolmandad isikud maksavad Starbucksile (kas kohviubade kõrgema ostuhinna või tulult makstava litsentsitasu vormis), Madalmaade väitel sarnasel tasemel SMBV tasudega. Madalmaade sõnul oleks mõne kolmanda isiku keerukama profiili tõttu siiski võinud eeldada väiksemaid tasusid või hindu.
(92) Kohtuasi C-399/08 P: komisjon vs. Deutsche Post; ECLI:EU:C:2010:481, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika.
(93) Kohtuasi C-399/08 P: komisjon vs. Deutsche Post; ECLI:EU:C:2010:481, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika.
(94) Liidetud kohtuasjad C-106/09 P ja C-107/09 P: komisjon vs. Gibraltari ja Ühendkuningriigi valitsus; ECLI:EU:C:2011:732, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika.
(95) Kohtuasi 730/79: Philip Morris; ECLI:EU:C:1980:209, punkt 11. Liidetud kohtuasjad T-298/97, T-312/97 jne: Alzetta; ECLI:EU:T:2000:151, punkt 80.
(96) Kohtuasi C-172/03: Heiser; ECLI:EU:C:2005:130, punkt 40.
(97) Liidetud kohtuasjad C-78/08 kuni C-80/08: Paint Graphos; ECLI:EU:C:2009:417.
(98) Liidetud kohtuasjad C-78/08 kuni C-80/08: Paint Graphos; ECLI:EU:C:2009:417, punkt 65.
(99) Liidetud kohtuasjad C-78/08 kuni C-80/08: Paint Graphos; ECLI:EU:C:2009:417, punkt 50.
(100) 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse artikkel 2.
(101) Äriühingu tulumaksu standardmäär on 25 %. Maksustatava tulu astmeid on kaks. Madalamat 20 % määra kohaldatakse sissetulekute esimesel astmel kuni 200 000 euro suuruse maksustatava tulu suhtes.
(102) 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse artikkel 3 ja 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse III peatükk, mille kohaselt maksustatakse mitteresidendist ettevõtjate 1) ettevõtlustulu, mis tuleneb püsivast tegevuskohast või alalisest esindajast Madalmaades, 2) tulu ja kapitalikasum, mis tulenevad Madalmaades asuvast kinnisvarast, 3) tulu ja kapitalikasum, mis tulenevad Madalmaades või Madalmaade mandrilava osas asuvate loodusvarade uurimise või kasutamisega seotud õigustest, 4) kõik tasud, mis tulenevad residendist üksuse juhtkonnast, 5) tulu, mis tuleneb õigustest selle ettevõtja kasumile (v.a võlakirjad ja aktsiad), mille juhtkond asub Madalmaades, ning 6) tulu ja kapitalikasum, mis tulenevad olulise osalusega seotud võlakohustustest.
(103) 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse artikli 2 lõige 4.
(104) Hollandikeelsest algtekstist: „De in een kalenderjaar genoten winst wordt bepaald volgens goed koopmansgebruik, met inachtneming van een bestendige gedragslijn die onafhankelijk is van de vermoedelijke uitkomst. De bestendige gedragslijn kan alleen worden gewijzigd indien goed koopmansgebruik dit rechtvaardigt.“
(105) 1969. aasta äriühingu tulumaksu seaduse II ja III peatükk.
(106) Üldiselt leitakse, et kõikide tulusid omavate äriühingute õiguslik ja faktiline olukord on äriühingu otsese maksustamise seisukohast sarnane.
(107) Otsus 2009/809/EÜ.
(108) SMBV tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta, punkt 2.20.
(109) Kohtuasi C-138/09: Todaro Nunziatina & C; ECLI:EU:C:2010:291, punkt 21.
(110) Kava nägi ette, et kontserni laenudelt saadud intressi ja kontsernisiseste rahastamistehingutega seoses makstud intressi positiivset saldot ei maksustata standardse äriühingu tulumaksu määraga 25,5 %, vaid „kontserni intressikassas“ 5 % määraga.
(111) Groepsrentebox'i kava käsitlev otsus, põhjendus 85.
(112) Groepsrentebox'i kava käsitlev otsus,, põhjendus 101.
(113) Groepsrentebox'i kava käsitlev otsus, põhjendus 107.
(114) Vt põhjendused 148–150.
(115) Vt Melitta vastus põhjendustes 207–209.
(116) Tuleb siiski märkida, et isegi kui SMBV osales rahastamistehingutes, et peaks komisjon groepsrentebox'i kava käsitlevat otsust kohaldatavaks, võttes arvesse erinevat eesmärki, mida taotletakse ühelt poolt kontserni intressikavaga ja teiselt poolt SMBV maksubaasi kindlaksmääramisega.
(117) Madalmaade tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta vastavalt punktile 3.2.
(118) Kohtuasi C-15/14 P: komisjon vs. MOL; ECLI:EU:C:2015:362, punkt 60. Vt ka kohtuasi T-385/12: Orange vs. komisjon; ECLI:EU:T:2015:117.
(119) Kohtuasi C-39/94: P: SFEI jt; ECLI:EU:C:1996:285, punkt 60. 2. aprilli 1999. aasta otsus kohtuasjas C-342/96: Hispaania vs. komisjon; ECLI:EU:C:1999:210, punkt 41.
(120) Kohtuasi C-173/73: Itaalia vs. komisjon; ECLI:EU:C:1974:71, punkt 13.
(121) Kohtuasi C-387/92: Banco Exterior de Espana; ECLI:EU:C:1994:100.
(122) Liidetud kohtuasjad C-182/03 ja C-217/03: Belgia ja Forum 187 ASBL vs. komisjon; ECLI:EU:C:2006:416.
(123) Liidetud kohtuasjad C-182/03 ja C-217/03: Belgia ja Forum 187 ASBL vs. komisjon; ECLI:EU:C:2006:416.
(124) Komisjoni otsus 2003/757/EL, 17. veebruar 2003, Belgia poolt Belgias asuvatele koordineerimiskeskustele antava abikava kohta (ELT L 282, 30.10.2003, lk 25).
(125) Liidetud kohtuasjad C-182/03 ja C-217/03: Belgia ja Forum 187 ASBL vs. komisjon; ECLI:EU:C:2006:416, punktid 96 ja 97.
(126) Liidetud kohtuasjad C-182/03 ja C-217/03: Belgia ja Forum 187 ASBL vs. komisjon; ECLI:EU:C:2006:416, punkt 81.
(127) Vt põhjendus 186.
(128) Vt põhjendused 162 ja 191.
(129) Menetluse algatamise otsuse põhjendustes 49, 97 ja 100 viidatud „esimene korrigeerimine“.
(130) Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 52 viidatud „teine korrigeerimine“. Kui kahte esimest valikut käsitletakse OECD suunistes, siis järgmist, käibekapitali korrigeerimise valikut ei ole OECD suunistes käsitletud selliselt, nagu maksunõustaja seda käesoleval juhul kohaldas.
(131) Kontrollitud tehing on tehing kahe ettevõtja vahel, kes on teineteise suhtes sidusettevõtjad, samal ajal kui kontrollimata tehing on tehing kahe ettevõtja vahel, kes on teineteise suhtes sõltumatud ettevõtjad.
(132) Punkt 9.2.3.2.
(133) Punkti 9.2.3.3 alapunktid a–e.
(134) Punkti 9.2.3.3 alapunkt f.
(135) Punkt 9.2.3.4.
(136) Punkt 9.2.3.5.
(137) Vt ka OECD 1995. aasta suuniste punkt 1.6.
(138) Vt põhjendus 234.
(139) Tehingutele keskendumist märgitakse taas OECD 2010. aasta suuniste punktis 1.33, milles selgitatakse, et „üldiselt põhineb reaalturuväärtuse põhimõtte kohaldamine kontrollitud tehingute tingimuste võrdlemisel mitteseotud sõltumatute ettevõtjate vaheliste tehingute tingimustega“.
(140) Vt põhjendused 68 ja 69.
(141) Vt põhjendus 90.
(142) Vt eelkõige menetluse algatamise otsuse põhjendused 120 ja 122.
(143) Nagu selgitatakse põhjenduses 102.
(144) Vt menetluse algatamise otsuse põhjendus 115.
(145) Vt OECD 1995. aasta suuniste punkt 6.16, milles esitatakse sama järeldus.
(146) Näiteks ilmneb andmebaasi RoyaltyStat 2015. aasta teise kvartali andmete analüüsist, et andmebaasi kaudu kogu sektori kohta kättesaadava 168 lepingu põhjal, mille alusel litsentsiti ainult tehnoloogiat, oli litsentsitasu mediaanväärtus 5 % müügist (nendest lepingutest 143 alusel, mille puhul litsentsitasu määrati protsendina müügi väärtusest, mitte summana müüdud ühiku kohta). Kõigi andmebaasis RoyaltyStat kättesaadavate lepingute hulgas ei tuvastatud ühtegi lepingut, mille kohaselt oleks tasu makstud turul litsentsitud kohviröstimise tehnoloogia eest. Sellist tehnoloogiat litsentsiti välja ainult teatavatel juhtudel koos kaubamärkidega.
(147) Vt ka OECD 1995. aasta suuniste punkt 1.17.
(148) See ei ole aga nii [mitteseotud tootmisettevõtja 10] puhul.
(149) Vt tabel 3.
(150) Vt põhjendus 209.
(151) Vt põhjendused 211–212.
(152) Vt põhjendused 203–205.
(153) Vt põhjendused 148–150 ja 300–304.
(154) Vt põhjendus 142.
(155) Starbucks märkis, et nimetusega „TULU PAKENDATUD KOHVILT“ tähistatud tulud on seotud SMBV röstimis- ja pakendamisfunktsiooniga ning tulud muudelt artiklitelt, mis võivad hõlmata tooteid, mida töödeldakse osaliselt SMBV röstitud kohvi baasil, moodustavad väikese osa SMBV röstimisvaldkonna kogutoodangust (vt põhjendus 94).
(156) Vastavalt põhjendusele 97 hoiab SMBV tegelikult muudele kui kohvitoodetele kohaldatavat marginaali, mis katab kõik […] […] kulud. See marginaal kirjendatakse edasimüügifunktsioonile.
(157) Vt ka OECD 2010. aasta suuniste punkt 3.64, milles märgitakse, et: „[m]itteseotud sõltumatu ettevõtja ei jätka kahjumit tekitavat tegevust, välja arvatud juhul, kui tal on põhjendatud tulevase kasumi ootus“, ja OECD 1995. aasta suuniste punkt 1.52.
(158) Vt põhjendus 105.
(159) Vt põhjendus 170.
(160) Vt põhjendus 51.
(161) Milles SMBV siirdehindade korraldust kajastatakse Alki LP-le makstava litsentsitasu arvutuses, vt põhjendus 170.
(162) Vt ka menetluse algatamise otsuse põhjendus 87.
(163) Need punktid sisalduvad OECD 2010. aasta suuniste 9. peatükis, milles käsitletakse äritegevuse restruktureerimist, kuid on neis sätestatud aluspõhimõtte tõttu siiski asjakohased.
(164) OECD 2010. aasta suuniste punkt 9.46.
(165) Vt põhjendus 167.
(166) OECD 2010. aasta suuniste punktid 9.23 ja 9.26.
(167) OECD 2010. aasta suuniste punkt 9.29.
(168) OECD 2010. aasta suuniste punkt 9.23.
(169) Vt põhjendus 106.
(170) Ibid.
(171) Ibid.
(172) Vt põhjendus 146.
(173) Sarnane tekst on esitatud OECD 1995. aasta suuniste punktides 1.36–1.41.
(174) Vt põhjendus 107.
(175) Vt põhjendus 144.
(176) Vt põhjendus 112.
(177) Starbucks Coffee BV maksed Alki LP-le kirjendatakse samasuguse tuluna nagu SMBV tehtud maksed, kuid viimase osa Alki LP tuludest on väiksem (vt põhjendus 110).
(178) Vt põhjendus 102.
(179) Vt põhjendus 201.
(180) See kvartiilhaare, mille arvutamiseks kasutati Starbucksi tähelepanekuid, on 4–8,5 % (vt põhjendus 134).
(181) Vt OECD 1995. aasta suuniste punkt 3.42, mille kohaselt juhul, „kui kasutatakse sõltumatu ettevõtja kasumimarginaale, ei tohi kasumeid, mida on võimalik omistada sõltumatu ettevõtja tehingutele, moonutada selle ettevõtja kontrollitud tehingutega“.
(182) Kuna brutomarginaal, millest see tuleneb, oleks olnud reaalturuväärtusele vastav (vt põhjendus 128).
(183) Vt põhjendus 130.
(184) Vt põhjendus 131.
(185) Vt põhjendus 131, 11 tuvastatud lepingut on toidu- ja joogitoodetega seotud tehnoloogia litsentsimislepingud.
(186) Vt põhjendus 121.
(187) Vt põhjendus 96.
(188) Lisaks paistab tabelis 4 esitatud arvude põhjal, et SCTC hoiab palju üleliigset sularaha.
(189) Vt põhjendus 346.
(190) Vt põhjendus 315.
(191) Vt põhjendus 96.
(192) Vt põhjendus 102.
(193) Vt põhjendus 190.
(194) Hinnatava osapoole valimine on vajalik vaid juhul, kui kasutatakse kulupõhise hinnakujunduse, edasimüügihinna või tehingupõhist tootluse meetodit, vt OECD 2010. aasta suuniste punkt 3.18.
(195) See nõue sisaldub ka OECD 1995. aasta suuniste punktis 3.43.
(196) See on nii ka OECD 2010. aasta suuniste punktides 2.59 ja 9.79.
(197) Vt OECD 2010. aasta suuniste punkt 2.3 ja OECD 1995. aasta suuniste punkt 3.49.
(198) OECD 1995. aasta suuniste punkti 3.42 kohaselt „oleks väär rakendada tehingupõhist tootluse meetodit ettevõtjale tervikuna, kui ettevõtja tegeleb väga erinevate kontrollitud tehingutega, mida ei ole üheskoos võimalik võrrelda sõltumatu ettevõtja tehingutega“.
(199) Vt põhjendused 204–212.
(200) Vt põhjendus 98.
(201) Vt põhjendus 212.
(202) Vt põhjendus 98.
(203) Jaotis 9.2.3.2.
(204) Vt põhjendus 49.
(205) Vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 79–96.
(206) Starbucks väitis, et kirjel „TULU PAKENDATUD KOHVILT“ kajastatud tulud on seotud SMBV röstimis- ja pakendamisfunktsiooniga. Tulud muudelt artiklitelt, mis võivad hõlmata tooteid, mida on osaliselt töödeldud SMBV röstitud kohvil baasil, moodustavad Starbucksi sõnul väikese osa SMBV röstimistoodangu kogumahust (vt põhjendus 94).
(207) Vt põhjendused 166 ja 190.
(208) Vt põhjendus 97.
(209) Vt põhjendus 315.
(210) Vt põhjendus 342 jj.
(211) Vt põhjendus 179.
(212) Vt OECD 2010. aasta suuniste punkt 1.43 ja OECD 1995. aasta suuniste punkt 1.21.
(213) Ibid.
(214) See on kooskõlas ka OECD 1995. aasta suuniste punktis 3.48 esitatud turustamisfunktsiooni näitega.
(215) 128 miljonilt eurolt 2008. aastal 350 miljonile eurole 2014. aastal.
(216) 20 miljonilt eurolt 2008. aastal 44 miljonile eurole 2014. aastal.
(217) Vt põhjendus 235.
(218) Vt põhjendus 57.
(219) Sõltumatuse kriteeriumi tagamiseks jäeti alles ELi 15 liikmesriigi, Islandi, Norra ja Šveitsi aktiivsed ettevõtjad või teadmata staatusega ettevõtjad, keda teine ettevõtja ei omanud 25 % või suuremas ulatuses; need valikud on identsed maksunõustaja valikutega. Analüüsis tugineti siiski hilisemale vaatlusperioodile, sest maksunõustaja kasutas 2001.–2005. aasta andmeid, kuid siirdehindade eelkokkulepe sõlmiti 2008. aastal, st kolm aastat pärast viimast andmeperioodi.
(220) Siirdehinnaaruandes saadakse tegevuskulud, arvutades kogukulude ja selle vahe, mida andmebaasi Amadeus haldav Bureau van Dijk nimetab „materjalikuludeks“ ja mis peaks kajastama müüdud kauba maksumust. Andmed mitme võrdluses osalenud ettevõtja „materjalikulude“ kohta ei olnud kättesaadavad.
(221) Vt OECD 2010. aasta suuniste punkt 3.57.
(222) Kui valida viieaastane periood 2003–2007, on kvartiilhaare samasugune – 1,5–5,8 %, mediaanväärtusega 2,9 %. Kui valida sama viieaastane periood 2001–2005 nagu Starbucksi siirdehinnaaruandes, on kvartiilhaare 1,8–5,7 %, mediaanväärtusega 2,7 %. Lõpuks, kui valida 2007. aasta asemel 2006. aastaga lõppev periood ehk ajavahemik 2002–2006, on kvartiilhaare 1,7–5,2 %, mediaanväärtusega 2,6 %.
(223) Vt põhjendus 139.
(224) Vt põhjendus 177.
(225) Vt menetluse algatamise otsuse põhjendused 101–113.
(226) Vt põhjendus 178.
(227) See vahemik tuleneb menetluse algatamise otsuse tabelis 5 esitatud arvudest.
(228) Vt põhjendus 87.
(229) Liidetud kohtuasjad C-78/08 kuni C-80/08: Paint Graphos jt; ECLI:EU:C:2009:417, punkt 69.
(230) Kohtuasi C-170/83: Hydrotherm; ECLI:EU:C:1984:271, punkt 11. Vt ka 14. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas T-137/02: Pollmeier Malchow vs. komisjon; ECLI:EU:T:2004:304, punkt 50.
(231) Kohtuasi C-480/09: Acea Electrabel Produzione SpA vs. komisjon; ECLI:EU:C:2010:787, punktid 47–55. Kohtuasi C-222/04: Cassa di Risparmio di Firenze SpA jt; ECLI:EU:C:2006:8, punkt 112.
(232) Starbucksi kontserni struktuuri on üksikasjalikumalt selgitatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 27 ja joonisel 1.
(233) Vt analoogia põhjal kohtuasi 323/82: Intermills; ECLI:EU:C:1984:345: punkt 11: „Hagi esitajate endi esitatud teabest ilmneb, et pärast ümberkorraldust juhib nii äriühingut Intermills kui ka kolme tööstuslikku äriühingut Valloonia piirkond ning et pärast sisseseade üleandmist kolmele uuele asutatud äriühingule jääb äriühing Intermills nendega seotud huvitatud isikuks. Seega tuleb järeldada, et vaatamata asjaolule, et kolm tööstuslikku äriühingut on endisest äriühingust sõltumatud juriidilised isikud, moodustavad nad koos ühtse kontserni vähemalt Belgia ametiasutuste antud abi seisukohalt. […]“.
(234) Vt põhjendus 102.
(235) Peale selle on SMBV eelkokkuleppe mittevastavust reaalturuväärtuse põhimõttele selle sõlmimisele järgnenud aastatel täiendavalt kinnitatud ja rõhutatud. Näiteks kui 2007. aastal moodustas röstitud ubadest saadud sissetulek ainult [15–20 %] SMBV kogutulust, vähenes see järgnenud aastatel veelgi – […] %-ni 2013. ja 2014. aastal. See on kooskõlas asjaoluga, et SMBV tegutses muudes valdkondades, nagu turu-uuringud, mis tähendab märkimisväärseid kulusid ja muid intellektuaalomandiga seotud tegevusalasid, võttes arvesse immateriaalse vara amortisatsioonikulude lisamist ühena suurimatest tegevuskulu kirjetest 2014. aastal.
(236) Vt OECD 1995. aasta suuniste punkt 3.42, mille kohaselt juhul, „kui kasutatakse sõltumatu ettevõtja kasumimarginaale, ei tohi kasumeid, mida on võimalik omistada sõltumatu ettevõtja tehingutele, moonutada selle ettevõtja kontrollitud tehingutega“.
(237) Vt tabel 11.
(238) Aluslepingu artikli 107 lõikes 2 ette nähtud erandid puudutavad üksiktarbijatele antavat sotsiaalabi, loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antavat abi ning Saksamaa Liitvabariigi teatavates piirkondades antavat abi, millest käesoleval juhul ei kehti ükski.
(239) Määrusele (EL) 2015/1589 viidatakse seoses abi ebaseaduslikkuse ja sissenõudmiskohustusega.
(240) Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).
(241) Liidetud kohtuasjad T-116/01 ja T-118/01: P&O European Ferries (Vizcaya) SA ja Diputacion Floral de Vizcaya vs. komisjon; ECLI:EU:T:2003:217, punkt 115.
(242) Kohtuasi T-290/97: Mehibas Dordtselaan vs. komisjon; ECLI:EU:T:2000:8, punkt 59, ja liidetud kohtuasjad C-182/03 ja C-217/03: Belgia ja Forum 187 ASBL vs. komisjon; ECLI:EU:C:2006:416, punkt 147.
(243) Kohtuasi C-441/06: komisjon vs. Prantsusmaa; ECLI:EU:C:2007:616, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika.
29.3.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 83/116 |
KOMISJONI OTSUS (EL) 2017/503,
8. november 2016,
abikava SA.39621 2015/C (ex 2015/NN) kohta
(teatavaks tehtud numbri C(2016) 7086 all)
(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti artikli 62 lõike 1 punkti a,
olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud artiklitele (1) ja võttes neid märkusi arvesse
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) |
13. novembri 2015. aasta kirjaga („menetluse algatamise otsus“) teatas komisjon Prantsusmaale oma otsusest algatada seoses kõnealuse meetmega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus. |
(2) |
Prantsuse ametiasutused edastasid komisjonile oma märkused selle kirja kohta 17. detsembri 2015. aasta kirjaga. |
(3) |
Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas2. veebruaril 2016 (2). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada kõnealuse meetme kohta oma märkused. |
(4) |
Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi ja edastas need Prantsuse ametiasutustele ning andis võimaluse neid märkusi kommenteerida. Prantsuse ametiasutuste kommentaarid edastati 24. mai 2016. aasta kirjaga. |
(5) |
2. mail 2016 edastas komisjon Prantsuse ametiasutustele küsimuste nimekirja, millele ametiasutused vastasid 21. juuni ja 15. juuli 2016. aasta kirjaga. 27. juulil 2016 edastas komisjon Prantsuse ametiasutustele uue küsimuste nimekirja, millele ametiasutused vastasid 9. septembri 2016. aasta kirjaga. |
2. MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS
(6) |
Mehhanismi on üksikasjalikult kirjeldatud menetluse algatamise otsuses. Järgmistes osades on toodud selle kirjelduse kokkuvõte. |
2.1. Mehhanismi üldine toimimine
(7) |
Elektrienergia turu uut korraldust käsitlevas 7. detsembri 2010. aasta seaduses nr 2010-1488 (nn NOME seadus) on sätestatud elektritarnijate ja võrguhaldurite kohustus seoses energiakadudega ja tarbijate kohustus seoses tarnelepingu välise energiakasutusega (edaspidi „tarnijad“) osaleda Prantsusmaa elektrienergia varustuskindluse tagamisel sõltuvalt nende klientide või nende endi võimsuse ja elektrienergia tarbimise määrast. Selle kohustuse täitmiseks peavad kõik ettevõtjad igal aastal tõendama teatud hulga võimsustagatiste olemasolu seoses nende klientidest tarbijate või nende endi elektritarbimisega tippkoormuse perioodil. |
(8) |
Võimsustagatisi saavad tarnijad kas otseselt nende valduses olevate vahendite eest (tootmisrajatised või energia tarbimisnõudluse nihutamise võimalused ehk tarbimiskaja mehhanismid) või tuleb need omandada detsentraliseeritud turult nende valdajate käest (st tootmisvõimsusi kasutavad ettevõtjad, teised tarnijad, edasimüüjad, tarbijad, kes tarnivad iseendale jne). |
(9) |
Tootmisvõimsusi kasutavad või tarbimiskaja pakkuvad ettevõtjad („võimsust pakkuvad ettevõtjad“ või „ettevõtjad“) on kohustatud sertifitseerima oma võimsuse põhivõrguettevõtja (RTE) juures. Põhivõrguettevõtja määrab tootjatele võimsustagatised sõltuvalt nende rajatiste prognoositavast panusest elektrienergia puudujäägi ohu vähendamisse tarbimise tippkoormuse ajal. |
(10) |
Võimsustagatised on vahetatavad ja võõrandatavad. Tarnijad ostavad võimsust pakkuvatelt ettevõtjatelt võimsustagatisi oma õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks ja teevad seda võimsustagatiste detsentraliseeritud turul. Mehhanismi üldine toimimine on näitlikult esitatud joonisel 1. Joonis 1 Mehhanismi üldine toimimine Allikas: Prantsuse ametiasutuste 2. veebruari 2015. aasta kiri. |
2.2. Võimsusega seotud kohustused
2.2.1. Tarnijate kohustused
(11) |
Tarnija võrdlusvõimsuse, st tema võimsuskohustuse arvutamine toimub järgmiste põhimõtete alusel:
|
(12) |
Põhivõrguettevõtja määrab igal aastal kindlaks TK1 perioodile vastavate päevade arvu, mille alusel määratakse kindlaks riigi Euroopa-osa tarnijate võimsuskohustus, tuginedes üleriikliku tarbimise päev-ette prognoosidele. TK1 perioodi päevade arv tarneaastas peab jääma vahemikku 10–15 ning võimsuse pakkumise kohustuse arvutamiseks kasutatavate tundide arv tuleneb valitud TK1 päevade kellaaegade vahemikest (7.00–15.00 ja 18.00–20.00). Seega on TK1 perioodi tipptundide arv 100–150 tundi aastas. TK1 päevad teatatakse tarnijatele päev-ette põhimõttel enne kl 10.30. |
(13) |
Kohustuse maht ei ole eelnevalt ametlikult kindlaks määratud, see kujuneb mõõdetud andmete alusel ja selle tulemusel arvestatakse iga tarbija puhul välja tema tegelik osa elektrienergia puudujäägi ohu tekkimiseks. Selleks et väljendada tarbija osa elektrienergia puudujäägi ohu tekkimises seoses tema temperatuuritundlikkusega, kohandatakse tema aasta jooksul fikseeritud tarbimist, simuleerides külmalainet, mille suurus vastab ohule, millega toimetulekut süsteem peab tagama (kümne aasta jooksul esinev külmalaine), võttes seejuures arvesse Prantsuse ametiasutuste kinnitatud varustuskindluse kriteeriumi. Varustuskindluse kriteerium määrati kindlaks 20. septembri 2006. aasta dekreediga nr 2006-1170 ja see vastab elektrienergia puudujäägi prognoosile keskmiselt 3 tunni jooksul aastas. |
(14) |
Parameetrid, mis võimaldavad kindlaks määrata tegeliku võimsustagatiste vajaduse tarneaastal, avaldatakse 4 aastat enne tarneaastat ja need püsivad muutumatuna kogu tarneaasta kestel, et võimaldada tehingutel toimuda kindlaksmääratud eeskirjade raamistikus ja tagada, et toote väärtus ei muutu turuvälise sekkumise tõttu. Seejärel arvutatakse pärast tarneaasta lõppu kõnealuste parameetrite alusel iga tarnija konkreetne kohustus. |
(15) |
Tarbimiskaja saab võtta arvesse kahe erineva meetodi abil: kas vähendades tarnija võimsuse pakkumise kohustust tarbimise vähendamise abil („kaudne tarbimiskaja“) või tarbimiskajale vastava võimsuse sertifitseerimise teel („otsene tarbimiskaja“). Kahe tarbimiskaja liigiga seotud kohustused on erinevad: „kaudne tarbimiskaja“ aktiveeritakse reaalselt TK1 perioodi tundidel; „otsene tarbimiskaja“ peab olema kättesaadav TK2 perioodi tundidel. |
(16) |
Prantsuse ametiasutused nägid ette, et alternatiivsete tarnijate puhul on võimsustagatised seotud vahendiga ARENH, (3) mis peaks nende väitel soodustama võimsustagatiste turu kontsentreerimise vähendamist. |
2.2.2. Võimsust pakkuvate ettevõtjate kohustused ja sertifitseerimise põhimõtted
(17) |
Põhi- või jaotusvõrku ühendatud mis tahes tootmisüksusi käitavad ettevõtjad (mehhanismi puhul ei eelistata ühtegi tehnoloogilist lahendust) peavad esitama põhivõrguettevõtjale sertifitseerimistaotluse. Põhi- või jaotusvõrgu mis tahes tootmisüksusi käitavad ettevõtjad (mehhanismi puhul ei eelistata ühtegi tehnoloogilist lahendust) peavad esitama põhivõrguettevõtjale sertifitseerimistaotluse. Ka kõikide tarbimiskaja süsteemide suhtes, sõltumata sellest, millisesse võrgustikku need on ühendatud, võidakse kohaldada nõuet sertifitseerimistaotluse esitamiseks RTEle. Seega on esmajoones võimsust pakkuva ettevõtja ülesanne hinnata oma võimsuse mahtu, mida ta on suuteline pakkuma tarbimise tippkoormuse perioodil (TK2) teatud tarnimisaasta jooksul. |
(18) |
TK2 päevade arv tarnimisaasta jooksul jääb vahemikku 10–25. Seejuures kuuluvad TK1 päevad TK2 päevade hulka. TK2 päevad, mille näol ei ole tegemist TK1 päevadega, määrab RTE kindlaks päev-ette põhimõttel, lähtuvalt elektrisüsteemi jaoks kehtestatud pingekriteeriumidest. Asjaomased kellaaegade vahemikud on samad mis TK1 päevade puhul. Seega on aastas 100–250 TK2 tipptundi. |
(19) |
RTE arvutab sertifitseeritud võimsuse taseme edastatud andmete põhjal, võttes aluseks mehhanismi õigusliku alusega sätestatud arvutusmetoodika. Seejuures kohaldatakse parandusi, mis võimaldavad arvesse võtta sertifitseeritud võimsuse kasutamise võimalike järjestikuste päevade arvu või tegelikku panustamist energia puudujäägi ohu vähendamisse selliste primaarenergia allikate puhul, mis sõltuvad meteoroloogilistest tingimustest. |
(20) |
Seejärel võib ettevõtja muuta tasakaalustamismenetluse abil oma pakutava võimsuse prognoose, sh ka jooksva tarneaasta prognoose kogu mehhanismi kohaldamise aja jooksul. Tasakaalustamismenetlus hõlmab võimsuse „uuesti sertifitseerimist“ ning see võimaldab ettevõtjal järk-järgult kohandada oma ootusi vastavalt võimsuse kohta saadavale uuele teabele. Tasakaalustamismenetlust võib kohaldada nii suurenemise kui ka vähenemise suunas. |
(21) |
Kõnealusele deklareerimissüsteemile lisandub võimsuse kontrollisüsteem: kehtib põhimõte, et sertifitseeritud võimsus peab olema aktiveeritud vähemalt üks kord aastas. Tegemist on juhuslikkuse põhimõttel rakendatavate katsetega, mida kohaldatakse kõikide sertifitseeritud võimsuste puhul ilma ettevõtjat eelnevalt teavitamata. Konkreetset võimsust ei või kontrollida üle kolme korra ühe tarneperioodi jooksul. |
(22) |
Sertifitseerimise konkreetsed tingimused on eri võimsuse liikide puhul erinevad:
|
(23) |
Sertifitseerimise eest vastutav isik on juriidiline isik, kes kannab rahalist vastutust tema piirkonna võimsust pakkuvate ettevõtjate kõrvalekallete eest. Ettevõtjad võivad ise vastutada sertifitseerimise eest või sõlmida lepingulised suhted mõne teise selle eest vastutava isikuga. Vastutavatel isikutel on võimalik võimsusi oma piirkonna ulatuses „ümber jagada“. |
(24) |
Kõrvalekallete rahaliseks katmiseks teatab põhivõrguettevõtja iga piirkonna kõrvalekalde suuruse sertifitseerimise eest vastutavale isikule hiljemalt 1. detsembriks tarneaastal + 2. |
2.3. Võimsustagatistega kauplemine
(25) |
Kõik võimsustagatised kantakse võimsustagatiste registrisse, mida peab põhivõrguettevõtja. Iga tarnija ja võimsust pakkuv ettevõtja on kohustatud avama konto põhivõrguettevõtja võimsustagatiste registris. Vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel peab seega registris olema kaks kontot, millest üks on seotud nende tootmistegevusega ja teine turustustegevusega. |
(26) |
Põhivõrguettevõtja kannab tagatise omaniku kontole võimsustagatiste registris, mille järel omanik on võimsustagatise valdaja. Igale võimsustagatisele antakse number, mis võimaldab selle tagatise haldamist ja tagab läbipaistvuse võimsustagatistega kauplemise korral. Kõnealune number kehtib ühe tarneaasta jooksul. Väljastatud võimsustagatis, mille ühik on 0,1 MW, (4) kuulub omanikule omandiõiguse alusel: võimsustagatist omaval ettevõtjal ei ole mingeid riske, mis on seotud teatud konkreetse tagatise aluseks oleva võimsusega. |
(27) |
Võimsustagatiste ülekandmine ettevõtjate vahel (omandamine ja võõrandamine) toimub kõnealuste tagatiste ülekande teel võimsustagatiste registris mõlema poole (omandaja ja võõrandaja) taotluse alusel. Omandiõiguse üleminek toimub võimsustagatise kande tegemisega tagatise saaja kontole. |
(28) |
Võimsustagatiste vahetus võib toimuda vastastikusel kokkuleppel või vastava turu vahendusel. |
(29) |
Võimsustagatiste vahetus võib toimuda alates sertifitseerimisest kuni võimsustagatiste loovutamise kindlaksmääratud lõpptähtpäevani. Nagu on märgitud põhjenduses 23, teatab põhivõrguettevõtja igale tarnijale tema võimsusega seotud kohustuse suuruse hiljemalt 1. detsembriks tarneaastal + 2. Võõrandamise lõpptähtpäev on 15 päeva hiljem. |
(30) |
Tarnijad, kellel on kohustustest teatamise lõpptähtpäeva seisuga võimsustagatiste ülejääk võrreldes nende kohustustega, peavad korraldama enne võimsustagatiste loovutamise lõpptähtpäeva avaliku müügipakkumise. |
(31) |
Viis päeva pärast võimsustagatiste võõrandamise lõpptähtpäeva arvutab põhivõrguettevõtja iga tarnija puhul välja tasakaalustamatuse kõnealuse tarnija pakutava võimsuskohustuse ja võimsustagatiste registris selle tarnija kontol olevate võimsustagatiste koguse vahel ning arvutab selle põhjal välja vastava rahalise makse suuruse. |
2.4. Kõrvalekalletega seotud rahalised maksed
(32) |
Mehhanismiga nähakse ette vastutus tegeliku olukorra ja prognooside vaheliste erinevuste eest. |
(33) |
Rahaliste maksete üldine struktuur hõlmab kõrvalekalletele vastavaid makseid, mis toimuvad küllaltki samalaadselt elektrienergia puhul tehtavate korrigeerimistega (tasakaalustamine (balancing)), ning lähtub põhimõttest, et tarnijad ja sertifitseerimise eest vastutavad isikud teevad rahalisi makseid elektribilansi negatiivse saldo korral ja neile tehakse rahalisi makseid positiivse saldo korral. Negatiivse saldo korral kohaldatakse kõikide lõpptarbijate suhtes avaliku elektrivõrgu kasutamise tariifi TURPE (Tarif d'Utilisation du Réseau Public d'Electricité) kaudu makstavate summade vähendamist (5). |
(34) |
Konkreetse tarneaasta arveldushind sõltub teatud kriteeriumidest:
|
(35) |
Kui kõrvalekalletele vastavad erinevad summad on välja arvutatud, maksavad sertifitseerimise eest vastutavad isikud ja tarnijad, kelle kõrvalekalle on negatiivne, oma vastavatesse reservidesse võlguoleva summa, ning sertifitseerimise eest vastutavad isikud ja tarnijad, kelle kõrvalekalle on positiivne, saavad oma vastavatest reservidest arveldusele vastava summa. Seejuures on positiivsetest kõrvalekalletest tulenevate maksete summa ühe tarneaasta kohta vähemalt võrdne negatiivsete kõrvalekalletega seoses tehtud väljamaksete summaga. Kõrvalekallete arveldustega seotud väljamaksete reservidesse jäävad summad jagatakse täies ulatuses välja põhivõrgu kasutajatele, st kõikidele lõppklientidele. |
(36) |
Sertifitseerimise eest vastutavate isikute kõrvalekallete arveldustega seotud maksete reservi ja tarnijate kõrvalekallete arvelduste reservi vahel rahavood puuduvad. Seega puuduvad mis tahes kõrvalekallete eest tehtavate väljamaksetega seotud rahavood võimsust pakkuvate ettevõtjate ja asjaomaste tarnijate vahel. |
(37) |
Põhivõrguettevõtja tagab kõrvalekalletega seotud väljamaksete reservide haldusliku, raamatupidamisliku ja finantsjuhtimise („sertifitseerimise eest vastutavate isikute kõrvalekallete väljamaksete reserv“ ja „tarnijate võimsuse tasakaalustamise väljamaksete reserv“) vastavalt eraettevõtjate suhtes kohaldatavatele raamatupidamiseeskirjadele. Põhivõrguettevõtja ülesanne on seejuures sertifitseerimise eest vastutavate isikute ja tarnijate tehtavate maksete vastuvõtmine ja neile väljamaksete tegemine, samuti ka vigaste maksete tuvastamine. |
(38) |
Energiasektori riikliku reguleeriva asutuse, energiakomisjoni (Commission de régulation de l'énergie, CRE) ülesanne on kontrollida tarnijatega seotud erinevuste arveldusi (dekreedi nr 2012-1405 artikkel 7, kodifitseeritud energiaseadustiku artikliga R. 335–12) ning tal on õigus määrata halduskaristusi kõrvalekalletega seoses tehtavate maksetega seotud rikkumiste puhul. Karistused peavad olema proportsionaalsed ega või aastas ületada summat 120 000 eurot 1 MW võimsuse kohta (energiaseadustiku artikkel L. 335–7). |
2.5. Riiklik õiguslik alus
(39) |
Võimsuse tagamise mehhanismi aluseks olevad õigusaktid ja reguleerivad eeskirjad on järgmised:
|
(40) |
Võttes arvesse Prantsusmaa esitatud lahendusi pärast etteheiteid, mis komisjon tegi menetluse algatamise otsuses, parandatakse või täiendatakse tekste, et kajastada kõiki käesoleva otsuse 3. jaos toodud lahendusi. |
2.6. Mehhanismist kasu saavad isikud
(41) |
Mehhanismist kasu saavad isikud on võimsuste valdajad, kes saavad riigilt (põhivõrguettevõtja kaudu) võimsustagatisi, mida neil on õigus edasi müüa. |
2.7. Mehhanismi eesmärk: varustuskindluse tagamine
(42) |
Prantsusmaa valitud näitaja elektrienergia pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu rikkumise ohu hindamiseks on võimsusvajaku ootus (Loss Of Load Expectation (LOLE)). Prantsuse ametiasutused otsustasid kinnitada selleks ajaks keskmiselt 3 tundi aastas. |
(43) |
Prantsuse ametiasutused selgitasid, et juba paljude aastate jooksul on Prantsusmaal täheldatav talvine elektritarbimise tippkoormus. Prantsusmaa elektrisüsteemi iseloomustab suur elektrienergia tarbimise temperatuuritundlikkus, mis väljendub elektritarbimise tippkoormuses talviste külmalainete ajal. Nagu on näidatud joonisel 2, on selline tundlikkus viimastel aastatel järjest suurenenud, mis on tingitud eeskätt elektriküttega seotud tarbimise mahu suurenemisest, ühtlasi aga ka uute elektritarbimise kasutusalade tekkimisest, mis langevad samuti kokku õhtuse tarbimise tippajaga. |
(44) |
Tippkoormuse suurenemine on kiirem kui üldise elektritarbimise taseme suurenemine. Lisaks sellele iseloomustab Prantsusmaa elektritarbimise tippkoormuse aega suur volatiilsus, erinevused elektritarbimise mahus võivad olla märkimisväärsed (kuni 20 GW eri aastatel). Elektritarbimise tippkoormuse haldamise näol on seega tegemist keskse küsimusega, eriti kui arvestada kogu energiakasutuse üha suuremat kaldumist elektritarbimise poole. Joonis 2 Prantsusmaa elektritarbimise koormustippude statistika Allikas: RTE – 2014. aasta Prantsusmaa elektrienergia pakkumise/nõudluse tasakaalu prognoos, lk 33. |
(45) |
RTE väitel on Euroopa pakkumise ja nõudluse poolele iseloomulik nõudluse seisak ja märkimisväärsed liigsed tootmisvõimsused, mis on tingitud mitmest tegurist. Alates 2008. aastast on nõudlus elektrienergia järele majanduskriisi tõttu vähenenud. Samaaegselt on kiiresti arenenud „turuväliselt“ subsideeritav taastuvenergia, mille juurdepääs elektrivõrkudele on prioriteetne. Lisaks sellele on täheldatav Euroopa kivisöeelektrijaamade tegevuse aktiveerumine, mis on seotud kõnealuse tooraine hinnalangusega, mis omakorda on tingitud Ameerika kildagaasi võidukäigust, mille tulemusel Ameerika Ühendriigid ekspordivad üleliigseks osutuvat sütt suures koguses Euroopasse. Kivisöeelektrijaamadest vähem konkurentsivõimeliseks muutunud gaasielektrijaamade tootlus ja tegevuse maht väheneb märkimisväärselt. |
(46) |
Neid asjaolusid silmas pidades on ilmastikutingimustega seotud ohud tekitanud ebakindluse tippkoormuse võimsuse hüvitamise osas, mis on vajalik nende perioodide tarbimise katmiseks. Väga suurt tarbimisnõudlust ei esine tihti, tegemist on mõne tunniga aastas, seejuures ei pruugi pehmema talve puhul seda üldse esineda. |
(47) |
Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanism on üks kõnealuse probleemi lahendustest ja võimaldab tagada riiklike ametiasutuste kindlaksmääratud varustuskindluse kriteeriumi täitmise. Mehhanismi näol on tegemist ühelt poolt vahendiga, mille abil on võimalik muuta tarbimisharjumusi tippkoormuse ajal (nõudluspõhine lähenemine) ja toetada asjakohaseid investeeringuid tootmisrajatistesse ja tarbimiskajasse (pakkumispõhine lähenemine). |
2.8. Eelarve
(48) |
Võimsustagatiste hinda halduslikult ei määrata, hinna kujundab turg. Võimsustagatistega kauplemine toimub vabalt mehhanismiga seotud ettevõtjate vahel, vastavalt nende prognoosidele, nende katmise strateegiale ja nende käsutuses olevale teabele. |
(49) |
Vaatamata mehhanismi detsentraliseeritud iseloomule, mis teeb eelarvega seotud hinnangute tegemise keeruliseks, viidi läbi hindamine, lähtudes eeldusest, mille kohaselt Prantsusmaa koguvõimsuse nõudlus ulatub 80 000–95 000 MW-ni, ning kasutades varustuskindluse koefitsienti 0,93. Nõudlus sõltub tarbimise muutusest Prantsusmaa Euroopa-osas, ühtlasi sõltub see elektritarnijate võetud meetmetest nõudluse juhtimiseks, mille abil vähendatakse iga kõnealuse ettevõtja individuaalset kohustust. Sellistest eeldustest lähtuvalt võib võimsuse turul tegutsevate ettevõtjate brutotulu ajavahemikul 2017–2026 jääda vahemikku 0–30 eurot/kW, seejuures on summad suuremad aastatel, millal osutub vajalikuks välja ehitada uusi tootmisvahendeid. |
2.9. Kestus
(50) |
Esimene tarneaasta algab 1. jaanuaril 2017. Erandina üldisest eeskirjast, mille kohaselt toimub sertifitseerimine neli aastat enne tarneaastat, algas sertifitseerimine esimese tarneaasta (2017) jaoks 1. aprillil 2015. Seejuures, kui Prantsuse ametiisikud ei näe ette mehhanismi toimimise lõppkuupäeva, viivad RTE ja reguleeriv asutus läbi Prantsusmaa õigusaktides ettenähtud hindamise. Selle tulemusel võib toimuda kas mehhanismi läbivaatamine (millega viiakse mehhanism kooskõlla Euroopa õigusaktide viimaste muudatustega) või mehhanismi lõpetamine, kui see ei osutu enam vajalikuks (6). |
2.10. Kumulatsioon
(51) |
Seadmete puhul, mille suhtes kohaldatakse ostukohustust (taastuvad energiaallikad) või mis on abikõlblikud täiendava hüvitise maksmiseks, on energiaseadustiku artiklites L. 121–24 ja L. 335–5 sätestatud, et võimsustagatiste müügist saadav tulu arvatakse maha avaliku teenindamisega seotud kogukuludest, ühtlasi hõlmab see ka muud riigi antud abi, mis on ette nähtud ja mida kasutatakse meetme rahastamiseks ostukohustuse kaudu. Paralleelse meetmena ei ole tootjad kohustatud tegema kõrvalekallete eest makseid juhul, kui nende toodetud tegelik võimsus on sertifitseeritust väiksem, selliste seadmete puhul, mis sõltuvad primaarsete ressursside kättesaadavusest (7). |
3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSTE KIRJELDUS
3.1. Riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses
(52) |
Komisjon on menetluse algatamise otsuse põhjenduses 143 juba järeldanud, et selle mehhanismi näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses järgmistel põhjustel. |
3.1.1. Riigiga seostatavus ja rahastamine riigi ressurssidest
(53) |
Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et riigi ressursside üleandmisega võib olla tegemist mitte üksnes juhul, kui riigieelarvest või riikliku üksuse eelarvest eraldatakse otseselt rahalisi vahendeid, vaid ka juhul, kui mehhanismi aluseks olevad vahendid pärinevad ettevõtjate omavahenditest, tingimusel, et i) riik jätab kogumata asjaomased riiklikud ressursid ja/või ii) meetme raames kasutatavad rahalised vahendid jäävad avaliku kontrolli alla, kuulumata seejuures tingimata riigivara hulka. |
(54) |
Esimese asjaolu kohta tuleb märkida, et Prantsuse riik jätab kogumata riiklikud ressursid, kuna ettevõtjatele väljastatakse võimsustagatised tasuta, mitte müügitehingu vahendusel (nagu NOxi (8) ja Rumeenia roheliste sertifikaatide puhul) (9). |
(55) |
Teise asjaolu puhul tuleb märkida, et mehhanismi jaoks kasutatavad rahalised vahendid jäävad riigi kontrolli alla (samalaadselt Vent de Colère'i (10) ja Essenti (11) juhtumitega, kuna: i) asjaomaseid reserve rahastatakse riigi kehtestatud kohustuslike maksete abil, mis on seega riigiga seostatavad; ii) riik määrab kindlaks parameetrid (varustuskindluse kriteeriumi ja meetodi turupõhise võrdlushinna kindlaksmääramiseks, mille alusel määratakse kindlaks kõrvalekalletele vastav turupõhine arveldushind), mis mõjutavad võimsuse hinda ja sertifikaatide üldkogust, vaatamata sellele et riik kõnealust hinda ja kogust otseselt kindlaks ei määra; iii) energiakomisjonil (Commission de régulation de l'énergie, CRE) on õigus määrata karistusi tarnijatele, kes ei täida oma kohustusi seoses kõrvalekallete arveldamisega; ja iv) põhivõrguettevõtja, kes vastutab tasakaalustamisreservi haldamise eest, määras kindlaks riik. |
3.1.2. Valikuline eelis
(56) |
Komisjoni väitel ei saa vaadeldaval juhul kohaldada Altmarki (12) kohtuotsust, kuna avaliku teenindamise kohustus ei ole selgelt määratletud. Mehhanismi raames võetud kohustusi on palju ja need on eri ettevõtjate puhul erinevad (elektrijaamade käitajad, energiavahendajad, tarnijad). Võimsust pakkuvate ettevõtjate puhul ei ole sertifitseerimiskohustus selgelt määratletud, kuna: i) see ei ole kohustuslik tarbimiskajaga seotud võimsuse puhul ja ii) olemasolevate tootmisvahendite käitajatel on õigus otsustada, mis ulatuses nad võimsust sertifitseerivad. |
(57) |
Võimsustagatiste võõrandamise näol on seega tegemist eelisega ja mitte tasuga avaliku teenindamise kohustuse eest. See eelis on valikuline, kuna mehhanismiga nähakse ette abi võimsuse pakkujatele, jättes kõrvale teised majandusharud. |
3.1.3. Mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele
(58) |
Komisjoni väitel võib võimsuse tagamise mehhanism kahjustada konkurentsi (ning mõjutada ka liikmesriikide vahelist kaubandust) seoses välismaal asuvate võimsuse pakkujatega, kuna Prantsusmaal asuvatele võimsust pakkuvatele ettevõtjatele võimaldatakse eelis, mida välismaal asuvad võimsust pakkuvad ettevõtjad ei saa, kuna neil ei ole võimalik kasutada sertifitseerimismenetlust. |
3.2. Ühist huvi pakkuv eesmärk ja vajalikkus
(59) |
Prantsuse ametiasutuste mure seoses tootmise piisavusega on otseses seoses tippnõudlusega, mis tekib suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel tugevatel külmaperioodidel, kuna Prantsusmaa on elektrikütte kasutamise tõttu neist eriti suurel määral sõltuv. |
(60) |
Menetluse algatamise otsuses on väljendatud kahtlusi mehhanismi vajalikkuse suhtes järgmistel põhjustel:
|
3.3. Abi asjakohasus
(61) |
Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et mehhanism võib tekitada diskrimineeriva olukorra erinevate tarbimiskajaga seotud võimsust pakkuvate ettevõtjate vahel. Mehhanismis saab põhimõtteliselt osaleda kaht liiki tarbimiskaja: ühelt poolt kaudse tarbimiskajaga seotud võimsus, mis hõlmab tarnijate võimsuskohustuse vähendamist seoses võimsuse vähenemisega, mis tuleneb klientidele võimaldatava võimsuse piiramisest tipptundidel 10–15 päeval aastas; teiselt poolt otsese tarbimiskajaga seotud võimsus, mis hõlmab (suur)tarbijatele või vahendajatele pandavat kohustust sertifitseerida oma tarbimise vähendamise suutlikkus ja valmidust rakendada seda suutlikkust (seejuures ei tule tarbimist tingimata vähendada) tipptundidel 10–25 päeval aastas. |
(62) |
Lisaks sellele kritiseeris komisjon menetluse algatamise otsuses asjaolu, et mehhanism ei olnud avatud kõikidele tehnoloogilistele platvormidele, mis võivad toetada varustuskindlust, eeskätt välismaistele võrkudevahelistele ühendustele ja/või tootmisvõimsustele. |
(63) |
Komisjon tõi samuti välja ohu, mis on seotud sellega, et uued lisanduvad tootmismahud ei saa mehhanismis osaleda, kuivõrd puuduvad võimsustagatiste usaldusväärsed hinnasignaalid. Konkreetsemalt tõi komisjon välja järgmised kahtlused:
|
3.4. Proportsionaalsus
(64) |
Menetluse algatamise otsuses on välja toodud risk, mis on seotud sellega, et mehhanismi tulemusel võib esineda teatud võimsust pakkuvate ettevõtjate puhul ülemäärast hüvitamist, mis on eeskätt tingitud järgmistest asjaoludest:
|
3.5. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine
(65) |
Menetluse algatamise otsuses tõi komisjon välja mitmeid probleeme seoses võimaliku konkurentsi kahjustamisega nii elektrienergia tootmise kui ka elektrienergia tarnimise tasemel. |
(66) |
Komisjon väljendas muret teabe kättesaadavusega seotud olulise ebaühtlusega. Suured vertikaalselt integreeritud ettevõtjad, eeskätt need ettevõtjad, kes juba tegutsevad Prantsuse turul, võivad saada eelise tänu sellele, et nad tunnevad turgu paremini, eeskätt selles osas, mis hõlmab võimsuse kättesaadavust, tarnimisega seotud vajadusi ja hindu. Seetõttu on nad võimelised tegema usaldusväärsemaid prognoose ning olema mehhanismiga ettenähtud kohustuste järgimisel tõhusamad. |
(67) |
Seoses teabe kättesaadavuse ebaühtlusega tuleb märkida, et uutel sisenejatel on ilmselt keerulisem hinnata oma tulevast klientuuri, samas kui selline hinnang on võimsustagatiste vajaduse väljaselgitamiseks esmatähtis. |
(68) |
Komisjon väljendas samuti kahtlusi seoses turgu valitseva pikaajalise ettevõtja võimalusega hoida kinni pakutavat võimsust. |
(69) |
Komisjon tõi samuti välja riski, mis on seotud sellega, et turgu valitseval pikaajalisel ettevõtjal on võimalik hoida kinni oma võimsustagatisi. |
(70) |
Lisaks sellele tõi komisjon välja ohu, mis on seotud sellega, et turgu valitsev pikaajaline ettevõtja võib kasutada turult väljatõrjumist hinnapoliitika abil (kasumimarginaali vähendamine, hinnakäärid, moonutatud hinnad). |
(71) |
Komisjon rõhutab, et hinnasignaalide puudumine võimsuse pakkumise valdkonnas pikas perspektiivis võib tekitada või suurendada turule sisenemise takistusi uute tootjate jaoks. Uute turule sisenejate tehtud pikaajalised investeeringud võivad nõuda hindade teatavat prognoositavust teatud aastate jooksul, kuid seda ei saa võimaldada üheks aastaks väljastatud sertifitseeritud tagatised. |
(72) |
Komisjon jäi oma seisukoha juurde seoses konkurentsi piiramisega mehhanismi raames, mis on seotud võimsust pakkuvate teatud liiki ettevõtjate mehhanismist väljajätmisega (piiriülene võimsus, tarbimiskajaga seotud võimsust pakkuvate ettevõtjate vaheline diskrimineerimine). |
4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED JA PRANTSUSMAA KOMMENTAARID
(73) |
Komisjon sai menetluse algatamise otsuses kehtestatud tähtaja jooksul vastused 18 huvitatud isikult peale Prantsuse riigi, põhivõrguettevõtja ja energiakomisjoni. Üks huvitatud isik vastas pärast ettenähtud tähtaja möödumist. |
(74) |
Erinevad märkused on rühmitatud valdkondade kaupa. Neid nimetatakse meetme hindamise käigus, kuid otseselt neile ei osutata. |
4.1. Riigiabi olemasolu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses
(75) |
Huvitatud isikute seisukohad mehhanismi riigiabina käsitamise suhtes lähevad lahku. Pooled vastanuist leiavad, et meetme näol on tegemist riigiabiga kas otseselt või kaudselt, jättes reageerimata komisjoni sellekohasele põhjendusele; teine pool vastanuist leiab, et mehhanismi näol ei ole tegemist riigiabiga järgmistel põhjustel. |
(76) |
Kaks vastanut osutavad otseselt Prantsusmaa riiginõukogu 9. oktoobri 2015. aasta otsusele nr 369417 (energia jaemüügiettevõtjate riikliku ühingu, (Association Nationale des Opérateurs Détaillants en Énergie, A.N.O.D.E.) esitatud hagiavaldus) (14), milles riiginõukogu leidis, et võimsuse tagamise mehhanismil ei ole riigiabi tunnuseid. Ka Prantsuse ametiasutused osutasid riiginõukogu järeldustele selles juhtumis (15). |
(77) |
Prantsuse ametiasutuste väidete puhul seoses meetme käsitamisega riigiabina tuleb võtta arvesse kõnealuste ametiasutuste väiteid, mida on nimetatud menetluse algatamise otsuses. |
(78) |
Prantsuse ametiasutused otsustasid sekkuda põhjalikku uurimismenetlusse koos Euroopa Komisjoniga, pöördumata tagasi kõnealuse menetluse üksikasjade juurde, ning on keskendunud ettepanekule meetmete kohta, mis võimaldavad kindlustada võimsuse tagamise mehhanismi kokkusobivuse siseturuga, sõltumata meetme riigiabina käsitamise küsimusest. Terviklikkuse huvides on Prantsusmaa seisukohad seoses meetme käsitamisega riigiabina siiski allpool esitatud. |
4.1.1. Riigiga seostatavus ja rahastamine riigi ressurssidest
4.1.1.1.
(79) |
Kaks elektritarbimise juhtimise agregaatorit, kaks vertikaalselt integreeritud elektriettevõtjat ja Prantsusmaa elektriliit (l'Union française de l'électricité) leiavad, et vaadeldavat meedet ei rahastata riigi ressursside abil. Konkreetsemalt leiavad need huvitatud isikud, et kõnealused vahendid liiguvad otseselt ja täies ulatuses eraõiguslike ettevõtjate vahel; põhivõrguettevõtjal puudub tasakaalustamisvahendite omandiõigus või nende käsutamise õigus. |
(80) |
Lisaks sellele võib kõnealuste vahendite haldamiseks kohaldatavaid eeskirju nende huvitatud isikute väitel võrrelda eeskirjadega, mille alusel toimub „tasakaalustamatuse korrigeerimine“ energiaturu tasakaalu eest vastutuse jagamise mehhanismi puhul. |
(81) |
EDF lisab, et Prantsuse riigi osa vaadeldavas mehhanismis piirdub eriotstarbelise reguleeriva raamistiku kindlaksmääramisega, milles tegutsevad ainult eraõiguslikud ettevõtjad. EDFi väitel kasutab Prantsuse riik võimsuse tagamise mehhanismi kehtestamisel tegelikult oma avaliku võimu teostamisega seotud õigust ning toimib turu reguleerijana. |
(82) |
EDFi väitel erineb võimsuse tagamise mehhanism selgelt ka kohtuasjas komisjon vs. Madalmaad (NOx) (16) vaadeldavast süsteemist, mille puhul Madalmaade riik väljastas „saastekvoote“, mis võimaldasid vältida trahvide maksmist ja millel oli turuväärtus kohe pärast seda, kui riik oli need väljastanud. Vaadeldavatel sertifikaatidel puudub igasugune väärtus suhtes Prantsuse riik/võimsust pakkuvad ettevõtjad. |
4.1.1.2.
(83) |
Prantsuse ametiasutuste väitel ei ole võimsustagatiste hinna ning seega ka tulu suuruse, mida võimsust pakkuvad ettevõtjad võivad oma sertifikaatide müügist saada, määranud kindlaks riik. Samuti ei sekku riik turul pakutavate toodete koguse üle otsustamisse. Detsentraliseeritud mehhanismi puhul määrab turg nii sertifikaatide hinna kui ka koguse. Võimsuse tagamise mehhanismiga seotud rahavood liiguvad seega eraõiguslike ettevõtjate vahel ning nende üle puudub riiklik kontroll. |
(84) |
Lisaks sellele leiavad Prantsuse ametiasutused, et kõrvalekallete eest tehtud maksetega seotud rahavood peaksid mehhanismi puhul olema väheolulised (võttes arvesse stiimuleid varasema tasakaalustamise toetamiseks) ja neid ei saa käsitada riigi vahenditena või riigi kontrollitavate meetmetena. Võimsuse tagamise mehhanismi raames tehtavad kõrvalekalletega seotud maksed toimuvad skeemi alusel, mis on sarnane sellele, mida kasutatakse Euroopas energiaturu tasakaalustamisel (electricity balancing settlement mechanisms). |
(85) |
Prantsuse ametiasutused väidavad lisaks, et vaadeldav mehhanism sarnaneb rohkem mehhanismiga, mida käsitleti PreussenElektra (17) juhtumis, kui mehhanismidega, mida vaadeldi Vent de Colère'i (18) ja Essenti (19) juhtumites. Samalaadselt PreussenElektra juhtumiga ja vastupidiselt Vent de Colère'i juhtumile, ei nähta mehhanismi raames ette hüvitusmehhanismi tarnijatele. Vastupidiselt Essenti juhtumile i) jäävad rahavood pidevalt eraõiguslike ettevõtjate omandusse (tarnijad ja võimsust pakkuvad ettevõtjad); ii) rahavood ei tulene maksudest. Riigi ressursside kasutamine on vaieldav ka seetõttu, et erinevalt PreussenElektra juhtumist ei ole võimsustagatiste jaoks kindlaks määratud mingit minimaalset ostuhinda. |
(86) |
Lisaks sellele ei saa võimsustagatiste loovutamist Prantsuse ametiasutuste väitel käsitada loobumisena riiklikust ressursist. Riik ei loobu vaadeldaval juhul oma ressurssidest, kuna võimsustagatiste väärtus võib tuleneda i) nende aluseks oleva vara väärtusest, ii) nende kättesaadavusest väljaandmise hetkel. Need kaks tegurit on väljaspool riigi otsustuspädevust ning see eristab vaadeldavat olukorda NOxi ja Rumeenia roheliste sertifikaatide juhtumitest, mille puhul sertifikaate võis vastavalt müüa enampakkumistel või oli neile kehtestatud minimaalne väärtus. |
(87) |
Rumeenia juhtumi puhul oli ühtlasi tegemist tarnijate jaoks seadusest sõnaselgelt tuleneva kohustusega suunata roheliste sertifikaatide omandamisega seotud kulud edasi tarbijatele. Euroopa Kohus väljendas samasugust seisukohta ka Vent de Colère'i juhtumis, mille puhul tarnijad olid vaid finantsvahendajad (elektrienergiaga varustamise avaliku teenuse osutamises (20) osalemine võimaldas tagada ülemääraste kulutuste katmise). Seevastu Prantsusmaa mehhanismi puhul on tarnijatel õigus vabalt otsustada selle üle, kuidas nad suunavad oma kulud edasi tarbijatele. Puudub mehhanism, mis tagaks tarnijatele võimsustagatiste ostuga seotud ülemääraste kulutuste hüvitamise. |
4.1.2. Valikuline eelis
4.1.2.1.
(88) |
Samalaadselt EDFiga leiab ka üks peamiselt Prantsusmaal tegutsev hulgimüügiettevõtja, et vaadeldava mehhanismi näol on tegemist avaliku teenindamise kohustusega, seejuures osutab kõnealune ettevõtja komisjoni otsusele juhtumis N475/2003 seoses uue võimsuse pakkumismenetlusega Iirimaal (21). |
(89) |
EDF on seisukohal, et kui sertifitseerimistoiming vastab võimsuse kättesaadavusega seotud kohustusele, on selle näol tegemist toiminguga, mis teostatakse vastukaaluna võimsust pakkuvate ettevõtjate osutatud teenusele, ja mitte tasuta antava väidetava eelisega. |
(90) |
Lisaks sellele väidavad EDF ja veel üks vertikaalselt integreeritud elektriettevõtja, et võimsuse tagamise mehhanismiga ei anta võimsust pakkuvatele ettevõtjatele valikulist eelist. Nende väitel on mehhanismiga seotud erinevad pooled samas faktilises ja õiguslikus olukorras ning nende suhtes kohaldatakse täiesti võrdset suhtumist: nende hüvitamine toimub samalaadselt, sõltumata rakendatavatest tehnoloogilistest vahenditest. Ühtki ettevõtjat ei eelistata tema kasutatavate tootmisvahendite laadi tõttu. |
(91) |
EDFi väitel ei saa pidada õigeks väidet, et selline n-ö eelis on valikuline põhjusel, et sellega „nähakse ette abi võimsust pakkuvatele ettevõtjatele, jättes kõrvale teised majandusharud“. Seda väites ei võta komisjon arvesse võimsuse tagamise mehhanismi eripärasid (kogu turgu hõlmav (market-wide) ja tehnoloogiliselt neutraalne (technology neutral)) ning Euroopa kohtu kohtupraktikat, milles hinnatakse teatud meetme valikulisust võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on samas faktilises ja õiguslikus olukorras. |
4.1.2.2.
(92) |
Esiteks väidavad Prantsuse ametiisikud, et sertifikaatide väljastamine võimsuse tagamise mehhanismi raames toimub tasuna võetud kohustuse eest tagada võimsuse kättesaadavus ja elektrisüsteemi pinge suure energiatarbimisega tundidel. |
(93) |
Teiseks on Prantsuse ametiasutused seisukohal, et avaliku teenindamise kohustus on nõuetekohaselt määratletud. Asjaolu, et tarbimiskaja lahenduste sertifitseerimine on vabatahtlik, soodustab selle osalemist võimsuse tagamise mehhanismi toimimises. Energia tootmisvahendite puhul ei sea sertifitseerimismenetluse deklaratiivosa kahtluse alla avaliku teenindamise kohustuse selget määratlust: CRE-l on õigus määrata asjakohaseid karistusi turu manipuleerimise katsete korral, eeskätt juhul, kui mõni ettevõtja hindab oma võimsust kunstlikult madalaks, et sellega survestada võimsustagatiste hinna muutmist suurenemise poole. |
(94) |
Võttes arvesse asjaolu, et võimsuse tagamise mehhanism on tehnoloogiliselt neutraalne, leiavad ametiasutused, et sellega ei anta teatud konkreetsele tootmistehnoloogiale või tarbimiskaja liigile valikulist eelist. |
(95) |
Prantsusmaa väitel tähendab komisjoni seisukoht, mis tundub tuginevat eeldusele, et võimsuse tagamise mehhanism on valikuline seetõttu, et see on suunatud üksnes võimsust pakkuvatele ettevõtjatele (ja mitte teistele majandusvaldkondadele), et kõiki sektoripõhiseid meetmeid tuleb automaatselt lugeda valikulisteks. |
4.1.3. Mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele
4.1.3.1.
(96) |
Mitte ükski vastanutest ei toonud välja seda punkti. |
4.1.3.2.
(97) |
Prantsuse ametiasutused leiavad, et võimsuse tagamise mehhanism ei mõjuta elektriturgu ei riigi tasandil ega ka koostoimes naaberriikidega ning et turg jääb toimima endisel viisil. Konkreetsemalt leiavad nad, et võimsuse turg ei mõjuta elektrienergia hinna väärtust hetketurgudel. |
4.2. Ühist huvi pakkuv eesmärk ja vajalikkus
4.2.1. Huvitatud isikute märkused
(98) |
Vastanud isikud on üldiselt seisukohal, et mehhanism on vajalik ning see peaks moodustama turukorralduse lahutamatu osa. Vaid kolm vastanud isikut ei pea meedet vajalikuks, tuues järgmised põhjendused:
|
4.2.2. Prantsusmaa kommentaarid
4.2.2.1.
(99) |
Prantsuse ametiasutuste väitel on varustuskindluse näitaja nõuetekohaselt kindlaks määratud ning RTE viimastes vaatlustes on kindlaks tehtud võimsuse puudujäägi oht: viimases prognoosis, mille RTE koostas enne mehhanismi jõustumist (2014. aastal), oli põhistsenaariumis toodud 2016–2017. aasta talve kohta 2 GW suurune puudujääk. 2015. aasta prognoosis 2017–2018. aasta talve kohta oli seda puudujääki vähendatud 200 MW-ni, kuid see oli seotud mehhanismi jõustamisega. Neid analüüse kinnitasid viiepoolse energiafoorumi (Pentalateral Energy Forum) tehtud analüüsid. |
(100) |
Seevastu Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) koostatud tootmise piisavuse uuring (aruanne Scenario Outlook and Adequacy Forecast) tugines deterministlikule meetodile: külmalainetest ja temperatuuritundlikkusest tingitud tarbimise tippkoormust hinnangus ei modelleeritud. Need erinevad tulemused on tingitud kasutatud erinevatest meetoditest. ENTSO-E kasutatud sihtmeetodi kohaldamine viib erinevate prognoositavate aastate vaheliste erinevuste vähenemisele. Seda silmas pidades on 2016. aastal ENTSO-E (22) avaldatud süsteemi piisavuse prognoos Mid-Term Adequacy Forecast, mille näol on tegemist esimese tõenäosuslikule meetodile tugineva prognoosiga, sidus PLEFi ja RTE uuringute tulemusega. |
(101) |
Erinevalt sellest, mida komisjon tundub väitvat, ei ole Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismi kehtestamise eesmärk võimaliku puuduva raha (missing money) probleemi lahendamine, vaid Prantsusmaa elektrivõrgu varustuskindluse tagamine (eeskätt tarbimise tippkoormuse ajal), võimaldades hüvitada vahendite kättesaadavust, mida ei ole võimalik rahuldaval määral saavutada üksnes energiaturu vahendusel. |
(102) |
Prantsusmaa rakendab lisaks võimsuse tagamise mehhanismile veel mitmeid täiendavaid meetmeid: võrkudevahelise ühendusega seotud projektid; reguleeritud hindade ning põhi- ja jaotusvõrkude kasutamise hindade läbivaatamine, nii et need kajastavad paremini harva esinevaid olukordi; tarbimiskajaga seotud võimsuste väljaarendamine (näiteks tänu elektriturgude reguleeriva raamistiku arendamisele, mis võimaldab kasutada tarbimiskaja kõikides mehhanismides ning kõrvaldada võimsuste koondamise ees seisvad tehnilised ja konkurentsist tingitud takistused, seda tänu kaugloetavate elektrienergia arvestite levikule); taastuvenergia laialdasem levik jne. |
(103) |
Vahepeal avaldas RTE oma tootmise piisavuse hinnangu 2016. aastaks. Ametiasutuste väitel ei muutnud RTE prognoos Prantsuse ametiasutuste analüüsi tulemusi. Pigem vastupidi, see kinnitas neid, näidates veel kord, et Prantsusmaa elektrienergia varustuskindlus sõltub teatud soojuselektrijaamade (eeskätt kombineeritud tsükliga gaasielektrijaamade) edaspidisest saatusest ning tarbimiskajast, see tähendab nimelt nendest valdkondadest, mis on võimsuse tagamise mehhanismi rakendamisel kõige tundlikumad. Joonis 3 Elektrienergia puudujäägi näitajad „suure soojuselektrijaamade osakaalu“ ja „väikese soojuselektrijaamade osakaalu“ stsenaariumide puhul.
|
(104) |
RTE väitel tuleks 2016. aasta prognoosis esitatud stsenaariumidest (vt joonis 3) eelistada võimsuse tagamise mehhanismi puudumisel „väikese soojuselektrijaamade osakaaluga“ stsenaariumi. See stsenaarium hõlmab teatud tootmisvahendite sulgemist, eeskätt puudutab see vahendeid, mille sulgemist on ettevõtjad siiani edasi lükanud, oodates võimsuse tagamise mehhanismi rakendumist. „Suure soojuselektrijaamade osakaaluga“ stsenaarium seevastu eeldab kõikide praeguste elektrijaamade käigus hoidmist, vaatamata mis tahes majanduslikele kaalutlustele: ametiasutuse väitel on selliseks lähenemiseks vähe võimalusi. |
(105) |
Seega, kui võtta võrdlusaluseks keskmised talvetingimused, on „väikese soojuselektrijaamade osakaaluga“ stsenaariumi puhul elektrienergia varustuskindlus ohustatud alates 2017–2018. aasta talvest. Lisaks sellele, eeldades, et kasutatakse „väikese soojuselektrijaamade osakaaluga“ stsenaariumi, arvutas RTE välja eeldatava puudujäägi tundide arvu äärmuslikult karmi talve simulatsiooni korral, lähtudes külmalaine prognoosist järgmise viie talve puhul. Arvutuse tulemused on toodud joonisel 4. Joonis 4 Eeldatav puudujäägi aeg äärmuslikult karmi talve korral (tundides)
|
(106) |
Arvutusest ilmneb, et eeldatav puudujäägi aeg ületab kõikidel juhtudel Prantsusmaa kinnitatud puudujäägi kriteeriumi, st eeldatava puudujäägi aega, mille keskmine kestus on 3 tundi aastas. Tuleb märkida, et võimsuse tagamise mehhanism on kehtestatud nimelt eesmärgiga tagada varustuskindlus äärmuslikult karmi talve tingimustes. |
4.2.2.2.
(107) |
Komisjon meenutas menetluse algatamise otsuse põhjenduses 164, et konkurentsiamet soovitas kehtestada elektri põhi- ja jaotusvõrgu kasutamise tariifi (TURPE) kellaajaliselt ja hooajaliselt diferentseerituna, nii et see hõlmaks erinevusi tipptundide ja madala koormusega tundide vahel, et innustada tööstustarbijaid tippkoormuse ajal nõudlust vähendama. Prantsusmaa kinnitas, et elektri põhi- ja jaotusvõrgu kasutamise tariif on juba pikemat aega kellaajaliselt ja hooajaliselt diferentseeritud ning et kehtestatud on erinevad hinnad eri aastaaegade, nädalapäevade ja/või kellaaegade puhul. |
(108) |
Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 153 väitis komisjon, et maksuvabastuse (derating) tegurid (vabatahtliku normatiivse sertifitseerimise korra puhul) ei ole piisavalt selgelt määratletud. Prantsusmaa selgitas, et vabatahtliku normatiivse sertifitseerimise puhul vastab sertifitseeritud võimsuse tase tootmisüksuse edastatava võimsuse keskmisele väärtusele TK2 tundidel kõikidel varasematel aastatel, mis korrutatakse osaluskoefitsiendiga (maksuvabastuse teguriga). Need osaluskoefitsiendid (85 % hüdroenergia puhul, 70 % tuuleenergia puhul ja 25 % päikeseenergia puhul) on tingitud asjaolust, et otsustava tähtsusega valdkondade tootmisvahendite puhul ei peegelda nende võimsuse keskmine kättesaadavus TK2 perioodi tundidel täpselt nende tootmisvahendite panust elektrienergia puudujäägi ohu vähendamisse, kuna: i) tootmisvahendi kättesaadavus ja süsteemi hetkepinge on vastastikuses seoses (erinevalt tellitavast võimsusest) ja ii) kättesaadavuse profiil TK2 tundide kestel ei ole püsiv (tellitavate võimsuste kättesaadavuse profiil on ühtlane), mis mõjutab lõpptulemust, kuna elektrienergia puudujäägi tõenäosusfunktsioon TK2 tipptundidel ei ole ühtlane. Tarneaastate 2017, 2018 ja 2019 osaluskoefitsiendid arvutati RTE prognoosi stsenaariumide alusel, lähtudes suurest arvust statistilistest ridadest. |
4.3. Abimeetme asjakohasus
4.3.1. Erinevate tarbimiskaja mehhanismide vaheline diskrimineerimine
4.3.1.1.
(109) |
Suurem osa vastanutest osutab väidetavale diskrimineerimisele kaudse tarbimiskaja ja otsese tarbimiskajaga seotud ettevõtjate vahel. Suurem osa neist (5) leiab, et mehhanism on soodsam otsese tarbimiskaja ettevõtjate jaoks seoses kaudse tarbimiskaja ettevõtjate suhtes kohaldatava aktiveerimiskohustusega, mida käsitatakse pigem piirava asjaoluna. Kaks vastanut märkisid, et vastavalt kinnitatud varustuskindluse kriteeriumile tuleks otsesele tarbimiskajale vastav võimsus võtta kasutusele vaid üks kord kümne aasta jooksul (mehhanism on ette nähtud kümne aasta tagant esineva talvise tippkoormuse jaoks). Seetõttu leiavad nad, et TK2 tundide arv (otsese tarbimiskaja kättesaadavus) peaks olema 10 korda suurem kui TK1 päevade arv (kaudse tarbimiskaja võimsuse tegelik vähendamine). Kaks vastanud isikut, kes jäävad erinevale seisukohale märgivad, et nende arvates on kaudse tarbimiskaja tingimused soodsamad, kuna vahetud energiavahendajad peavad kandma sertifitseerimisega seotud kulusid. Kaks vastanud isikut leiavad, et Prantsusmaa ametiasutused on leidnud sobiva tasakaalu kaht liiki energiavahendajate kohustuste vahel. |
4.3.1.2.
(110) |
Prantsusmaa selgitas asjaolusid, tuues välja kaht liiki energiavahendajate erinevad kohustused. Prantsusmaa kinnitab, et erinevad tingimused on vajalikud nimelt selleks, et võimaldada mõlemat liiki võimsusel mehhanismis osaleda. Seejuures, kuna kaudselt toimiva tarbimiskaja eest nõutav hüvitis on suurem (tegemist on aktiivse rakendamisega, mitte kättesaadavuse võimaldamisega), tuleb pidada loogiliseks, et päevade arv, mille kestel seda kohaldatakse (TK1 päevad), on väiksem kui päevade arv, mille kestel otsese tarbimiskajaga seotud energiavahendaja võimsus peab olema kättesaadav. |
(111) |
Teatud huvitatud isikud väljendasid siiski muret selle üle, et TK2 perioodi päevade arv, mis on küll suurem kui TK1 perioodi päevade arv, võib olla liiga väike. Prantsuse ametiasutuste väitel on TK1 ja TK2 perioodi päevade arvu kindlaksmääramine keeruline küsimus ja selle lahendamine nõuab igal juhul kompromissi tegemist. RTE on viinud läbi uuringuid, et jõuda rahuldava kompromissini, ning nende tulemused on avaldatud dokumendis Võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjade ettepanekule lisatud aruanne (2014). |
(112) |
Kokkuvõttes, selleks et määrata kindlaks kõige suurema tarbimisnõudlusega tunnid (vt allpool joonis 5) ning samas saavutada tarbimiskajas osalevate tarbijate osavõtt elektrienergia puudujäägi ohu vähendamises, otsustasid Prantsuse ametiasutused jätta TK1 perioodi tundide arvu vahemikku 100–150 tundi. Joonis 5 Seosed elektrienergia puudujäägi ja tarbimise tipptundide vahel Allikas: RTE, Võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjade ettepanekule lisatud aruanne (2014), lk 139. |
(113) |
Prantsuse ametiasutuste väitel peab TK2 perioodi tundide arv olema igal juhul suurem kui TK1 perioodi oma (sest aktiveerimine on töömahukam kui kättesaadavuse võimaldamine), kuid samas ei saa TK2 perioodi päevade arv olla liiga suur, et mitte seada teatud valdkondi ebasoodsasse olukorda, eeskätt seoses tarbimiskaja kasutamisega. Samast RTE uuringust ilmneb, et 99 % elektrienergia puudujäägi tundidest kuulub 300 kõige suurema tarbimisnõudlusega tunni hulka ning et seetõttu on sihtperioodiks valitud TK2 periood, mis hõlmab 100–300 kõige suurema tarbimisnõudlusega tundi, asjakohane valik selleks, et hinnata usaldusväärselt otsese tarbimiskajaga seotud võimsust pakkuvate ettevõtjate osalust elektrienergia puudujäägi ohu vähendamises. |
(114) |
Selles 100–300 tunni vahemikus on Prantsuse ametiasutused jäänud 250 tunni juurde. Selline tundide arv võimaldab i) katta ligi 99 % elektrienergia puudujäägi tundidest (vt joonis 5), kahjustamata samas puudujäägi riski maandamist võrreldes maksimaalse valikuga 300 tundi, ii) suurendada otsese tarbimiskaja kättesaadavust teiste majandusvaldkondadega võrreldes (23). Seega, selleks et tagada sama varustuskindluse tase, otsustasid Prantsuse ametiasutused määrata TK2 perioodi tundide arvuks 250 tundi, et selle abil saavutada otsese tarbimiskaja maksimaalne ärakasutamine puudujäägi riski katmise sama taseme juures. |
(115) |
Kui näha ette TK2 periood, mis on 10 korda pikem kui TK1 periood, tuleks hinnata tootmisvahendite ja tarbimiskaja kättesaadavust 1 000–1 500 tunni kestel. Võttes arvesse piiranguid, mis on seotud tarbimiskajaga seotud võimsuse kättesaadavaks tegemisega pikema perioodi jooksul, mõjutaks kättesaadavuse võimaldamise kohustuse laiendamine nende võimsuste kasutamist vähenemise suunas vaadeldava mehhanismi raames. 100 MW tööstuslik tarbimiskaja, mida on võimalik teha kättesaadavaks sajakonna tunni, kuid mitte tuhande tunni ulatuses, vastab 20 MW soojuselektrijaamas toodetud võimsusele, samas kui uuringute tulemustest ilmneb, et asjaomaste ettevõtjate osalemine energia puudujäägi ohu vähendamises on võrreldav 90 MW soojuselektrijaamas toodetud võimsusega. Seda asjaolu silmas pidades ja selleks, et tagada energiavahendajate ja energiatootjate jaoks võrdsed konkurentsitingimused, otsustasid Prantsuse ametiasutused mitte pikendada TK2 perioodi nii, et see oleks 10 korda pikem TK1 perioodist, ning säilitada TK2 perioodi sihtotstarbelisus. |
(116) |
Lisaks sellele meenutavad Prantsuse ametiasutused, et võimsuse tagamise mehhanism hõlmab võimsuse kättesaadavuse kontrolli (iseenesliku aktiveerimise võimalus puudub), mis võimaldab tagada, et kättesaadavaks tegemise kohustusega ja aktiveerimise kohustusega ettevõtjad ei saa teenimatuid eeliseid. |
(117) |
Prantsuse ametiasutused on samas valmis nõustuma praegustest väärtustest erinevate väärtuste kindlaksmääramisega, kuid märgivad, et praegu kehtiv raamistik on sõltumatute energiavahendajate ja tarnijate jaoks õiglaselt tasakaalustatud. Ametiasutused leiavad seega, et TK1 ja TK2 perioodide suhe peaks jääma esimeste tarneaastate jooksul samaks. Seda suhet on samas võimalik muuta, kui edastatud signaalid ei ole piisavalt asjakohased; vastava hinnangu võib lülitada võimsuse turu toimimise hinnangusse. |
4.3.2. Piiriülese võimsuse väljajätmine
4.3.2.1.
(118) |
Menetluse algatamise otsusele vastuseks saadud märkustest ilmneb turuosaliste laialdane konsensus selle kohta, et Prantsusmaal kohaldatav mehhanism avaneb järk-järgult ka piiriülese võimsuse jaoks (seadmata ohtu mehhanismi käivitamist 2017. aasta jaanuaris). |
4.3.2.2.
(119) |
Vastusena menetluse algatamise otsusele tegi Prantsusmaa ettepaneku võtta välismaist võimsust selgesõnaliselt arvesse hübriidmudeli abil, mis võimaldab kasutada hüvitamist nii võrkudevaheliste ühenduste kui ka välismaise tootmisvõimsuse ja tarbimiskaja puhul. Ettepaneku kohaselt hüvitatakse suuremas mahus kas võrkudevahelisi ühendusi või välismaist võimsust vastavalt nende taotluste esitamise sagedusele. |
(120) |
Ettepaneku kohaselt tuleb välismaise tootmisvõimsuse ja tarbimiskaja kohta omandada ühendusluba, seejärel on võimsust võimalik sertifitseerida ja pakkuda oma võimsustagatisi Prantsusmaa võimsuse turule. |
(121) |
Ühenduslube väljastatakse iga riigipiiri kohta eraldi ja selle aluseks on naaberriikide osalusmäär Prantsusmaa varustuskindluse tagamises. Ühenduslubadega on seejärel üksikute riigipiiride kaupa võimalik kaubelda enampakkumisel. Kõigi naaberriikide tootmis- ja tarbimiskaja võimsustega, mis on Prantsusmaa võrguga konkreetse võrkudevahelise ühenduse abil ühendatud, on võimalik sellele ühendusele vastavate ühenduslubade abil kaubelda enampakkumisel. Enampakkumised toimuvad aastal tarneaasta –1 (edaspidi „TA – 1“). Meetme puhul ei välistata, et Prantsusmaa mehhanismi alusel sõlmitud lepingutega hõlmatud võimsused osalevad samaaegselt teistes Euroopa Liidu võimsuse tagamise mehhanismides. Sellega seoses tuleb koostöös teiste liikmesriikidega leppida kokku osutatud teenuse kontrolli- ja hindamismeetmed. |
(122) |
Kui välismaised tootmis- või tarbimiskaja võimsused on saanud ühendusloa, on neid võimalik sertifitseerida ning nende alusel on võimalik saada võimsustagatisi. Seejärel on neid võimsustagatisi võimalik müüa Prantsusmaa võimsuse turul. |
(123) |
Prantsuse ametiasutused kohustuvad rakendama ellu eespool nimetatud „pragmaatilise hübriidlahenduse“, st lülitama oma eeskirjade raamistikku võimaluse, et naaberliikmesriikides asuvad tootmisrajatised osalevad otseselt Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismis, eeldusel, et võrkudevaheliste ühendustega ühinemiseks on piisavalt edastusvõimsust. Selles eeskirjade raamistikus on samas ette nähtud, et asjaomaste liikmesriikide põhivõrguettevõtjad (24) sõlmivad koostööprotokolli kujul lepingu, mis võimaldab ellu rakendada mehhanismi toimimiseks vajaliku sertifitseerimis- ja kontrollimenetluse. |
(124) |
Juhuks kui asjaomaste liikmesriikide teatud põhivõrguettevõtjatega ei ole sõlmitud sellist protokolli, kohustuvad Prantsuse ametiasutused välja töötama tagavaramenetluse, mis võimaldab piiriülesel võimsusel saada otseselt juurdepääsu võimsuse tagamise mehhanismile ja väljuda sellega otsustavalt mehhanismis osalemise kaudsest variandist. Kõnealune tagavaramehhanism seisneb teiste võrkudevaheliste ühenduste vahetus osalemises (seda lahendust on võimalik kohaldada ilma teiste liikmesriikide kaasabita ning see võimaldab võtta arvesse ülekandevõimsuse osa Prantsusmaa varustuskindluse tagamisel). |
(125) |
Nende kohustuste täitmine nõuab 2012. aasta dekreedi muutmist, mille üle peab otsustama riiginõukogu ning millega peavad nõustuma energianõukogu (Conseil supérieur de l'énergie), riiklik standardite hindamisnõukogu (Conseil national d'évaluation des normes), energiakomisjon (Commission de régulation de l'énergie) ja konkurentsiamet (Autorité de la concurrence). Prantsuse ametiasutused leiavad, et dekreedi vastuvõtmist ei ole võimalik ette näha enne 2017. aasta lõppu, seejärel tuleb läbi vaadata ka selle kohaldamiseks nõutavad eeskirjad. Prantsuse ametiasutused arvavad, et selle etapi kestus võib olla ligikaudu 6 kuud. Prantsuse ametiasutuste esitatud ajakava põhineb seega eeskirjade raamistiku muutmisel 2018. aastal ja muudatuste tegelikul rakendumisel 2019. tarneaastal. |
4.3.3. Signaalide puudumine uute investorite jaoks
4.3.3.1.
(126) |
Selles küsimuses sai komisjon mitmeid vastuseid, milles väljendati väga erinevaid seisukohti. |
(127) |
Suurem osa vastanuist (7) leiab, et mehhanism oma esialgsel kujul ei julgusta tegema uusi investeeringuid tootmisüksustesse. Sagedamini välja toodud põhjused hõlmavad eeskätt piisavalt varakult enne tarneaastat kättesaadavate hinnasignaalide puudumist, võimsuse hinna ülempiiri 40 000 eurot/MW (see tuleneb kõrvalekalletega tehtavate arvelduste mehhanismi suhtes kohaldatavast piirsummast) ja pikaajaliste lepingute puudumist. |
(128) |
Suurem osa vastanutest on seejuures veendunud, et mehhanism on liiga keerukas või et tulevase investeerimisportfelli hindamine on keerukas vähemalt tarnijate jaoks, seejuures uute turule sisenejate jaoks. Üks vastanutest rõhutas, et võimsuse tagamise tsentraliseeritud mehhanism võimaldaks selliseid probleeme vältida. |
(129) |
Kaks (turgu valitsevat) tootjat ei jaga seda seisukohta ning leiavad, et mehhanism võimaldab ligi meelitada uusi investeeringuid, eeskätt tänu 4aastasele ajavahemikule enne tarneaastat, asjaolule, et turul on võimalik tooted õigeaegselt välja arendada, ja antavatele hinnasignaalidele, mida nad peavad usaldusväärseks. Lisaks sellele leiavad nad, et mehhanism hõlmab piisavalt kaitsemeetmeid, et tagada võimsusega seotud kohustuste läbipaistvus, eeskätt tänu sellele, et RTE avaldab regulaarselt prognoose iga tarneaasta jaoks nõutavate võimsustagatiste üldise taseme kohta. |
(130) |
Veel kaks vastanud isikut (alternatiivsed tootjad) märgivad, et mehhanismi põhieesmärk on pigem hoida käigus olemasolevaid võimsusi kui stimuleerida uute investeeringute tegemist. |
4.3.3.2.
Pikaajaliste lepingute puudumine
(131) |
Kolmandatelt isikutelt saadud teabe kohaselt kohustuvad Prantsuse ametiasutused käivitama mehhanismi, mis hõlmab mitmeaastaste lepingute sõlmimist ja võimaldab soodustada investeerimist uutesse võimsustesse. Meede võib hõlmata kõiki uusi võimsusi, (25) mille suhtes veel ei kohaldata mõnd toetusmehhanismi. |
(132) |
Selleks et võimaldada uute projektide jaoks piisavalt pikk käivitusaeg, korraldatakse võimsustagatiste esimene enampakkumine EPEXi platvormi abil aastal TA – 4. Võimalike uute võimsuste pakkujad peavad esitama oma pakkumised RTE-le aasta TA – 4 viimases kvartalis. Pakkumised peavad eeskätt sisaldama tagatiste hinna ja mahu ettepanekut. |
(133) |
Seejärel võrreldakse hindade konkurentsivõimelisust „esialgse võrdlushinnaga“, millest kõrgema hinnaga pakkumisi ei võeta arvesse. Esialgse võrdlushinna näol on tegemist võimsuse kaalutud hinnaga, (26) mis tuleneb mitte üksnes tarneaasta TA jaoks aastal TA – 4 korraldatud enampakkumisest, vaid ka samal aastal tarneaastate TA – 2 ja TA – 1 jaoks korraldatud enampakkumisest, nagu on näidatud joonisel 6. Joonis 6 Ettepanek esialgse võrdlushinna komponentide kohta Allikas: Prantsuse ametiasutuste 9. septembri 2016. aasta kiri. |
(134) |
Esialgne võrdlushind ei ole seega turuosalistele eelnevalt teada ning kõnealune esialgne võrdlushind määratakse kindlaks turu andmete põhjal. |
(135) |
Lepingutega hõlmatavate mahtudega seoses kohaldavad Prantsuse ametiasutused nõudluskõverat, mis võimaldab piirata kõnealused mahud pakkumistega, mis on tegelikult pikaajaliselt konkurentsivõimelised. Nõudluskõvera koostab igal aastal RTE, selle peab heaks kiitma CRE ning see peab väljendama uue võimsuse mahtu tarbijaskonna jaoks. See võimaldab tagada, et mitmeaastaseid lepinguid hõlmav mehhanism avaldab reaalselt positiivset mõju tarbijaskonna jaoks. |
(136) |
Väljavalitud võimsuste kohta sõlmitakse hinnavaheleping, mille kestus on 7 aastat ja mille toime on võrreldav lisahüvitamisega („feed-in premium“), st pakkumishinna ja turu võrdlushinna erinevuse ulatuses makstakse hüvitist (kui turuhind on pakkumishinnast kõrgem) või esitatakse maksenõue (kui turuhind on pakkumishinnast madalam). Samas, selleks et innustada turuosalisi tegema pingutusi oma tulu suurendamiseks, ei nõuta seoses tagatiste müügiga pakkumishinnast kõrgema hinnaga saadava tulu puhul investorilt erinevuse hüvitamist (müügihind – pakkumishind). |
(137) |
Prantsuse ametiasutused kavatsevad täiendavalt kehtestada ka keskkonnakaitsega seotud kriteeriume, mille abil eelistatakse vähese CO2-heitega elektritootjaid, mis toimub järgmisel moel: i) samade tehniliste ja majanduslike näitajate puhul eelistatakse keskkonnasõbralikumat pakkumist ja ii) määratakse kindlaks heite piirmäär, mis on lubatud uute võimsuste eriomase raamistikuga hõlmatavate üksuste puhul. Keskkonnakaitsega seotud kriteeriumid, nagu kasvuhoonegaaside heite tase, määratakse kindlaks eeskirjadega, ning see võimaldab valida keskkonnakaitse tingimustele paremini vastavad pakkumised. Lisaks sellele peavad olemasolevad tootmisseadmed jätkuvalt vastama kehtivatele Prantsusmaa ja Euroopa keskkonnaeeskirjadele, millega seoses võib nende seadmete puhul tekkida vajadus uute investeeringute tegemiseks nõuetelevastavuse tagamiseks. |
(138) |
Prantsuse ametiasutused kohustuvad käivitama meetme võimsuste valikuks 2019. aastal, seega saavad valitud võimsused esimest korda tegelikult mehhanismis osaleda 2023. tarneaastal. Lisaks sellele kohustuvad nad alates 2019. aastast käivitama mitmeaastaste lepingute üleminekumeetme, mis võimaldab katta ajavahemiku 2020–2023. Näiteks tähendab see, et 2019. aastal käivitatakse „püsiv“ meede 2023. tarneaasta jaoks, samal ajal aga ka üleminekumeede tarneaastate 2020, 2021 ja 2022 jaoks. |
Tarnijatel on keerukas teha pikaajalisi prognoose oma kliendibaasi muudatuste suhtes
(139) |
Prantsuse ametiasutused leiavad, et RTE regulaarsed prognoosid peaksid tarnijaid piisavalt abistama selleks, et neil oleks võimalik paremini ette näha oma võimsuskohustuste lõplikku mahtu. Ametiasutused märgivad veel, et tarnijatel on võimalus vähemalt mehhanismi toimimise esimeste aastate jooksul oma võimsusi ilma kuludeta tasakaalustada kuni tarneaasta lõpuni. |
(140) |
Eelnevast sõltumata ja lisaks osutatud kaitsemeetmetele teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku lisada võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjadesse sätted alternatiivsete tarnijate abistamise kohta, mis on seotud nende võimsuse pakkumise kohustuse arvutamisega. Praegu nähakse eeskirjadega ette, et RTE teatab igale tarnijale prognoositava kohustuse mahu aasta pärast tarneaasta lõppu ning lõpliku kohustuse mahu kaks aastat pärast tarneaasta lõppu. Lisaks sellele on RTE töötanud välja abistavad meetmed, mis võimaldavad teavitada ettevõtjaid nende kohustuse mahust enne nimetatud tähtaja saabumist. Prantsusmaa teeb ettepaneku muuta ametlikuks RTE kohustus abistada tarnijaid nende kohustuse mahu arvutamisel, tehes kättesaadavaks vahendid, mis võimaldavad alternatiivsetel tarnijatel paremini prognoosida nende kohustuste mahtu, ning lubades registreeritud teenuse kaudu tarnijatel neid vahendeid kasutada oma kohustuse mahu prognoosimiseks. Tarnijatel on samuti võimalus kasutada nõudmisel neid vahendeid väljaspool kõnealuseid eeskirjades sätestatud teenuseid. |
Võimalik, et puuduvad tasakaalustamise stiimulid ettevõtjate jaoks enne tarneaasta algust
(141) |
Lisaks sellele kohustuvad Prantsuse ametiasutused vaatama läbi tasakaalustamise tingimused, et innustada võimsuse pakkujaid taotlema sertifitseerimist võimalikult asjakohaselt. Konkreetsemalt, ettevõtjate suhtes kohaldatavad tasakaalustamisega seotud kulud arvutatakse lähtuvalt iga ettevõtja tasakaalustamise mahust:
|
(142) |
Tasakaalustamisega seotud kulude muutumine eri juhtudel on esitatud joonisel 7 (tarneaasta 2020), kusjuures ühiku hind on seda suurem, mida lähemal on tarneaasta lõpp. Joonis 7 Tasakaalustamise raamistiku ettepanek aastaks 2020, k = 0,2 Allikas: Prantsuse ametiasutuste 9. septembri 2016. aasta kiri. |
(143) |
Võimsust pakkuvad ettevõtjad peavad edaspidi tasakaalustamise teostama eeskirjades sätestatud lühikese tähtaja jooksul, kui ettevõttes toimuvad olulised sündmused (st sündmused, mis ei võimalda kasutada tootmisvahendeid, mille alusel kättesaadavuse prognoos tehti, nagu konserveerimine, lõplik sulgemine, kättesaadavuse pikaajalist vähenemist põhjustav avarii jms) (27). |
(144) |
Prantsuse ametiasutused teevad samuti ettepaneku muuta kõrvalekallete puhul tehtavate arvelduste mehhanismi, et saavutada olukord, kus turuosalisi hoitakse tagasi esitamast mis tahes hetkel andmeid positiivsete või negatiivsete kõrvalekallete kohta. Tasakaalustamise puhul kohaldatav stimuleerimiskoefitsient „k“ muudetakse kaks korda suuremaks (22. jaanuari 2015. aasta otsusega määrati selle suuruseks 0,1, edaspidi hakkab see olema 0,2) ning seda suurendatakse veelgi negatiivsete kõrvalekallete puhul, mis ületavad piirväärtust 1 GW, samuti väheneb hüvitamise määr positiivsete kõrvalekallete puhul, mis ületavad piirväärtust 1 GW (piirväärtuse täpse taseme määravad ametiasutused kindlaks turult saadava tagasiside alusel, kuid see ei ületa igal juhul 1 GW). Need muudatused on näitlikult esitatud joonisel 8. Joonis 8 Kõrvalekalletega seotud arveldust käsitlev ettepanek, piirväärtus 1 GW ja k = 0,2 Allikas: Prantsuse ametiasutuste 9. septembri 2016. aasta kiri. |
Kõrvalekalletega seotud maksete piimäär ei vasta uue turule siseneja kuludele
(145) |
Lisaks sellele kohustuvad Prantsuse ametiasutused suurendama järk-järgult reguleeritud hinda (mis on kõrvalekallete hinna piirmäär ning mis mõjutab seega kaudselt võimsustagatiste hinda), kasutades järgmist ajakava:
|
(146) |
Lisaks sellele kohustuvad Prantsuse ametiasutused tarneaastal 2021 ja järgnevatel aastatel ajakohastama reguleeritud hinda igal aastal, et viia see uue turule siseneja kuludele vastava väärtuseni, konkreetselt CCG tüüpi või avatud tsükliga gaasielektrijaama kuludeni vastavalt põhivõrguettevõtja tehtud ja reguleeriva asutuse kinnitatud arvutustele. Selline ajakohastamine ei pea tingimata eeldama võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjade täielikku läbivaatamist. |
(147) |
Selline ajakava võimaldab i) ühitada reguleeritud hinna võimaliku tõstmise meetme jõustumisega, millega nähakse ette uute võimsustega seotud mitmeaastased lepingud, ja ii) saada turul tegutsevatelt ettevõtjatelt samaaegselt teavet reguleeritud hinna tõstmise ning uute võimsustega seotud mitmeaastaste lepingute kasutuselevõtu kohta (28). |
(148) |
Lisaks eespool ning menetluse algatamise otsuses öeldule on komisjon väljendanud Prantsuse ametiasutustega peetud arutelude käigus muret, et ARENHi ja energiaturu hinna vahe (spread) võib muutuda võimsuse hinna kaudseks ülempiiriks, võttes arvesse asjaolu, et ARENH hõlmab võimsustagatisi. |
(149) |
Prantsuse ametiasutused andsid selle kohta järgmise vastuse:
|
(150) |
Sellele vaatamata kohustuvad Prantsuse ametiasutused turu toimimise tulevase hindamise raames uurima võimalust väljendada rahaliselt ARENHi võimsusega seotud komponenti, (30) et vältida võimalust, et ARENH häirib hindade vaba kujunemist võimsuse turul. |
4.3.4. Komisjoni muud etteheited
(151) |
Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 182 märkis komisjon, et Prantsusmaa peab selgitama, miks ta ei võtnud arvesse teatud ettepanekuid, mis konkurentsiamet tegi 12. aprilli 2012. aasta teatises nr 12-A-09. |
(152) |
Prantsuse ametiasutused selgitasid, et võttes arvesse nende ettepanekuga hõlmatavaid muudatusi (st kohustades tootjaid deklareerima nende tootmisüksuste prognoositavat pakutavat võimsust kõnealuste tootmisvahendite varasema kättesaadavuse põhjal ja käivitades mehhanismi piiriüleste võimsuste otseseks osalemiseks), jääb üle vaid kaks konkurentsiameti ettepanekus sisalduvat muudatust, mida ei arvestatud:
|
(153) |
Esimese ettepaneku tagasilükkamise kohta selgitasid ametiasutused, et nad säilitasid ostukohustusega tootmisüksuste sertifitseerimise kohustuse, et säiliks võimsuse tagamise mehhanismi kogu turgu hõlmav (market-wide) iseloom. Seevastu, selleks et vältida ostukohustusega tootmisüksuste hüvitiste kumuleerumist, otsustati, et kohustust omavad ostjad on vastutavad nende tootmisüksuste sertifitseerimise eest ning on nende üksustega seotud tagatiste omanikud, seejuures arvatakse kõnealuste võimsuste müügist saadav tulu maha ostjatele makstavast hüvitisest. |
(154) |
Teise tagasilükatud ettepaneku kohta selgitasid ametiasutused, et üleminekuprojektide puhul otsustati hankeid mitte korraldada, seega ei pea alternatiivsed tarnijad kandma mingeid kulusid. Samas kannavad nad kõnealuse meetmega seotud kulusid tulevikus, sest praegune varumeede kuulub tühistamisele ja asendatakse mitmeaastaseid lepinguid hõlmava meetmega pärast dekreedi muutmist. |
4.4. Proportsionaalsus
4.4.1. Tarbimise ülehindamine
4.4.1.1.
(155) |
Huvitatud kolmandate isikute märkused selle punkti kohta on esitatud eespool punktis 4.3.3.1. |
Prantsusmaa kommentaarid
(156) |
Prantsusmaa kommentaarid sellele küsimusele on esitatud põhjenduses 139. |
(157) |
Sõltumata eespool osutatud kommentaaridest teevad ametiasutused ettepaneku panna RTE-le kohustus abistada alternatiivseid tarnijaid nende võimsuskohustuse arvutamisel, nagu on selgitatud põhjenduses 140. |
4.4.2. Läbipaistvuse puudumine võimsuse hinna kindlaksmääramisel
4.4.2.1.
(158) |
Suurem osa vastanutest (13) toob välja läbipaistvuse puudumise otsetehingute puhul, eeskätt, kui tegemist on kontsernisiseste tehingutega, samas leiab suurem osa neist huvitatud isikutest, et enamik tehingutest peaks toimuma sellisel kujul. Üks vastanutest rõhutas uuesti, et võimsuse tagamise tsentraliseeritud mehhanism võimaldaks selliseid probleeme vältida. |
(159) |
Üks turgu valitsev ettevõtja leiab, et mehhanism pakub praegusel kujul piisavalt tagatisi selleks, et tagada tehingute (sealhulgas kontsernisiseste tehingute) läbipaistvus, tuues välja:
|
4.4.2.2.
(160) |
Prantsusmaa ametiasutused osutavad ka turgu valitseva ettevõtja nimetatud tagatistele (mis on esitatud põhjenduses 160). Ametiasutused märgivad samuti, et võttes arvesse tarnijate vajadust kohaneda oma klientidega, tuleb pidada asjakohaseks säilitada otsetehingute võimalus turuosaliste vahel, lisaks regulaarselt toimuvatele enampakkumistele. Pidevalt toimiv tehingute mehhanism tagaks sellise paindlikkuse ning tehingute ja hindade läbipaistvuse ning võimaldaks vähendada turuosalistele antava teabe ebaühtlust. Samas on osalemine sellises mehhanismis kulukas, eriti kehtib see väiksemate tarnijate puhul. Prantsuse ametiasutused teevad seetõttu ettepaneku säilitada otsetehingute võimalus lisaks reguleeritud turu toimimisele, kus kõikide tehingute hind tehakse avalikuks. |
(161) |
Ametiasutused teevad samuti ettepaneku näha ette täiendavad tagatised, et suurendada võimsusega tehtavate tehingute läbipaistvust ja esindavust. |
(162) |
Mehhanismi puhul nähakse ette, et EPEX Spoti rakendatava platvormi abil tehtavate enampakkumiste hinnad avalikustatakse. Selleks et tagada otsetehingute puhul läbipaistvus, mis on võrreldav läbirääkimisplatvormi omaga, teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku võimaldada kõikidele ettevõtjatele juurdepääs otsetehingute registri kõikidele (anonüümseks muudetud) tehingutele, tagades sellega tehingumahtude ja -hindade nähtavuse, säilitades samas tehinguosaliste anonüümsuse. Huvitatud ettevõtjad saavad sel juhul võtta selle teabe teadmiseks oma ostu- ja müügistrateegia kujundamisel korraldatavatel enampakkumistel. |
(163) |
Lisaks sellele muutuvad ka enampakkumised tõhusamaks. Prantsuse ametiasutused kohustusid suurendama enampakkumiste likviidsust, viies esimesele tarneaastale eelneva 4 aasta jooksul korraldatud enampakkumiste arvu 15ni, see hõlmab 1 uut enampakkumist aastal TA – 4, 4 aastal TA – 3, samuti 4 aastal TA – 2 ja 6 enampakkumist aastal TA – 1 (mehhanismi esialgse variandi puhul nägid Prantsuse ametiasutused ette vaid 10 enampakkumist, mis jagunesid tarneaastale eelneva 3 aasta peale. |
(164) |
Lisaks sellele kohustusid Prantsuse ametiasutused reguleeriva raamistiku kohaselt nõudma teatud võimsuse pakkujatelt, et nad pakuksid oma sertifikaate turul järgmise skeemi kohaselt:
|
(165) |
Seda piirangut kohaldatakse sertifitseerimise eest vastutavate isikute suhtes, kellega seostatav võimsuse suurus ületab piirmäära 3 GW. |
4.4.3. Teatud liiki võimsust pakkuvate ettevõtjate mehhanismist väljajätmine
(166) |
Kolmandate isikute märkused ja Prantsuse ametiisikute kommentaarid võimaliku diskrimineerimise kohta eri liiki tarbimiskajaga seotud ettevõtjate vahel on toodud punktis 4.3.1. |
(167) |
Huvitatud isikute märkused ja Prantsuse ametiasutuste ettepanekud eeskätt piiriüleste võimsuste ja uute investeeringute väljajätmise kohta on toodud punktis 4.3.3. |
4.4.4. EDFi turujõud
4.4.4.1.
Huvitatud isikute märkused
(168) |
Kolmveerand menetluse algatamise otsusele reageerinud ettevõtjatest osutavad konkreetselt ohule, mis on seotud võimsuse kinnihoidmisega Prantsusmaa mehhanismi raames. |
(169) |
Üks Prantsusmaa tööstustarbijate ühing väljendas kartust, et EDFil on huvi püüda suurendada turu võrdlushinda ja müüa võimsuse ülejääk alles pärast tarneaasta lõppu, kuna:
|
(170) |
Üks alternatiivne tarnija märkis, et lisaks asjaolule, et korraldatud enampakkumised ei ole mehhanismi raames toimunud tehinguid silmas pidades väga esindavad (tarnijaid tuleks innustada tegema kahepoolseid tehinguid, et vältida rahalisi ettemakseid), tuleb ka asjaolu, et turu võrdlushinda ei mõjuta tarneaasta jooksul ja pärast selle lõppu tehtud tehingud, käsitada sellise tegurina, mis võib veelgi nõrgendada kõrvalekalletega seoses tehtavate maksete mehhanismi ennetava iseloomuga mõju ja suurendada omanike huvi kasutada võimsuste kinnipidamise strateegiaid. |
(171) |
Selleks et innustada võimsust pakkuvaid ettevõtjaid võimsusi mitte kinni hoidma, teeb see alternatiivne tarnija ettepaneku võtta kolm korrigeerivat meedet:
|
(172) |
Alternatiivsete tarnijate ja tootjate ühing AFIEG kritiseerib võimsuse kuluvaba tasakaalustamise võimalust enne tarneaasta algust, sest tema väitel võimaldab see spekuleerida tuumaenergiat kasutavate tootmisvahendite kättesaadavusega ja luua sel viisil kunstlikult tootmisvõimsuste puudu- või ülejääke. |
Prantsusmaa kommentaarid
(173) |
Võttes arvesse turuosaliste reageerimist menetluse algatamise otsusele, väljendavad Prantsuse ametiasutused soovi võetavat meedet täiustada, minimeerimaks turujõu kuritarvitamise ohtu. |
(174) |
Eeskätt kohustuvad nad panema võimsust pakkuvatele ettevõtjatele kohustuse sertifitseerida täpses mahus kõik olemasolevad võimsused ning on piiranud ettevõtjate sertifitseerimisvõimalused varasematele kontrollväärtustele lähedal olevate vahemikega (vt joonis 9). Kõiki kõrvalekaldeid kõnealustest vahemikest tuleb RTE-le ja reguleerivale asutusele põhjendada. Joonis 9 Sertifitseerimisvahemikud Allikas: Prantsuse ametiasutuste 9. septembri 2016. aasta kiri. |
(175) |
Lisaks sellele kohustuvad Prantsuse ametiasutused vaatama läbi tasakaalustamise tingimused, et innustada võimsuse pakkujaid taotlema sertifitseerimist võimalikult asjakohaselt. Nad peavad õigeks kohaldada karistusi kõikide kumuleeritud olulise suurusega tasakaalustamiste puhul (mis ületavad piirväärtust 1 GW; selle piirväärtuse täpse suuruse peavad kindlaks määrama ametiasutused turult saadava tagasiside alusel, kuid see ei ületa mingil juhul 1 GW), mis toimuvad enne tarneaastat. Karistuse määr, mis peaks tagama, et võimsust pakkuvad ettevõtjad ei püüa pakutavat võimsust sertifitseerimisel ala- ega ülehinnata, peaks suurenema järk-järgult kuni kõrvalekalletega seotud maksete tegemise hetkeni. Võimsust pakkuvad ettevõtjad peavad tasakaalustamise teostama samuti juhul, kui ettevõttes toimuvad sündmused, mis mõjutavad tootmisvahendite kättesaadavust (konserveerimine, lõplik sulgemine, kättesaadavuse pikaajalist vähenemist põhjustav avarii jms) võrreldes kättesaadavuse prognoosiga. |
(176) |
Prantsuse ametiasutused teevad samuti ettepaneku muuta kõrvalekallete puhul tehtavate arvelduste mehhanismi, et saavutada olukord, kus turuosalisi hoitakse tagasi esitamast mis tahes hetkel andmeid positiivsete või negatiivsete kõrvalekallete kohta. Tasakaalustamise puhul kohaldatav stimuleerimiskoefitsient „k“ muudetakse kaks korda suuremaks ning seda suurendatakse veelgi negatiivsete kõrvalekallete puhul, mis ületavad piirväärtust 1 GW, samuti väheneb hüvitamise määr positiivsete kõrvalekallete puhul, mis ületavad piirväärtust 1 GW (piirväärtuse täpse taseme määravad ametiasutused kindlaks turult saadava tagasiside alusel, kuid see ei ületa mingil juhul 1 GW). |
(177) |
Vastusena ühe alternatiivse tarnija etteheitele, mille kohaselt varumeede võib innustada ettevõtjaid kasutama võimsuse kinnihoidmise strateegiat, kinnitavad Prantsuse ametiasutused, et see meede kuulub tühistamisele ja asendatakse mitmeaastaseid lepinguid hõlmava meetmega (mida on kirjeldatud käesoleva dokumendi põhjendustes 131–138). |
(178) |
Nagu on selgitatud käesoleva dokumendi põhjendustes 146–147, teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku suurendada hinnaerinevuste puhul makstava hüvitise maksimaalset suurust tõsise ohu korral varustuskindlusele (st juhul, kui üldine negatiivne kõrvalekalle on suurem kui 2 GW). Ettepaneku kohaselt suurendatakse seda ülemmäära (reguleeritud hinda) järk-järgult 20 000 eurolt/MW 2017. aastal 40 000 euroni/MW 2018. ja 2019. aastal ja seejärel 60 000 euroni 2020. aastal. Alates tarneaastast 2021 ajakohastavad Prantsuse ametiasutused reguleeritud hinda igal aastal, et viia see uue turule siseneja kulude väärtuseni, konkreetselt CCG tüüpi ehk avatud tsükliga gaasielektrijaama kuludeni vastavalt põhivõrguettevõtja tehtud ja reguleeriva asutuse kinnitatud arvutustele. |
4.4.5. Tagatiste kinnihoidmise oht
4.4.5.1.
(179) |
Neli vastanut leiavad, et mehhanism võib põhjustada võimsustagatiste kinnihoidmist või vähemalt tagatiste turu vähest likviidsust. |
(180) |
Alternatiivsete tarnijate ja tootjate ühing AFIEG juhib tähelepanu asjaolule, et mehhanism, millega kohustatakse turuosalisi, kellel on võimsustagatiste ülejääk pärast tarneaasta lõppu (ja enne kõrvalekalletega seotud arvelduste tegemist), müüma kõnealused tagatised enampakkumise korras, ei ole piisav selleks, et vältida tagatiste kinnihoidmist enne tarneaasta algust (ajavahemikul, mida võetakse arvesse turu võrdlushinna kindlaksmääramisel). |
(181) |
Lisaks ettepanekutele, mis on seotud sooviga tõhustada stiimuleid olemaks tasakaalus enne tarneaasta algust (turu võrdlushinna arvutamise metoodika läbivaatamine ja kõrvalekalletega seotud makseid hõlmava mehhanismi ennetava toime tõhustamine), teevad vastanud isikud kaks ettepanekut võimsustagatistele juurdepääsu parandamiseks:
|
4.4.5.2.
(182) |
Väljendatud kartusi silmas pidades kohustuvad Prantsuse ametiasutused vaatama mehhanismi läbi ning panema võimsust pakkuvatele ettevõtjatele kohustuse pakkuda kõikidel enne tarneaasta algust korraldatud enampakkumistel teatud kindlaksmääratud minimaalses mahus võimsustagatisi, nagu on selgitatud põhjendustes 165 ja 166. Lisaks sellele, nagu on selgitatud põhjenduses 164, korraldatakse täiendavaid enampakkumisi. |
4.4.6. Oht, et kauaaegne turgu valitsev ettevõtja võib kasutada hinnakääre
4.4.6.1.
(183) |
Osutades konkurentsiameti 2012. aastal esitatud teatisele, väljendavad kaks vastanud isikut kartust, et turgu valitsev ettevõtja kasutab tootmis- ja turustamisharu vahelist ristsubsideerimist (st tagatiste müüki konkurentidele hinnaga, mis on ettevõtja enda tootmis- ja turustusharu vahel kasutatavast siirdehinnast kõrgem, mille tulemusel tõrjutakse konkurendid elektrienergiaga varustamise turult välja). Selline ristsubsideerimine võib vastanud isikute arvates tekitada „hinnakäärid“ sellise alternatiivse tarnija jaoks, kellel puuduvad oma tootmisvahendid, seoses millega on ta oma võimsuse pakkumise kohustuse täitmiseks sunnitud võimsustagatisi ostma turu vahendusel. |
4.4.6.2.
(184) |
Seoses võimalusega tõrjuda konkurente turult välja hinnapoliitika abil (kasumimarginaali vähendamine, hinnakäärid, moonutatud hinnad), meenutasid Prantsuse ametiasutused, et selliste konkurentsi kahjustavate meetodite kasutamist kontrollib juba konkurentsiamet, kes määrab ka vastavaid karistusi. |
(185) |
Hõlbustamaks selliste meetodite kasutamise avastamist, tõhustavad ametiasutused siiski eeskirju, mis kohustavad vertikaalselt integreeritud ettevõtjaid teatama energia reguleerimiskomisjonile meetodist, mida nad kasutavad selleks, et võtta esitatud pakkumiste puhul arvesse võimsustagatiste hinda. |
(186) |
Ametiasutused määravad eeskirjades ühtlasi selgemalt kindlaks nõude, et vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel on kohustus deklareerida hind kõikide võimsustagatistega toimunud sisetehingute puhul. Sellega täidetakse õigusaktides olev lünk, mis võimaldab tagatiste tasuta üleandmist. |
(187) |
Prantsuse ametiasutused kohustusid samuti andma turul tegutsevatele ettevõtjatele täieliku juurdepääsu võimsustagatiste registrile, milles registreeritakse otsetehingud, tagades seejuures tehinguosaliste anonüümsuse. |
4.5. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine
4.5.1. Uute tootmisvõimsuste turule sisenemise tõkked
(188) |
Kolmandate isikute märkused ja Prantsuse ametiisikute kommentaarid ning väljapakutud lahendused uute tootmisvõimsuste osalemise kohta Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismis on toodud punktis 4.3.3. |
(189) |
Oma vastuses 17. detsembri 2015. aasta menetluse algatamise otsusele märkisid Prantsuse ametiasutused, et ettepanekuga hõlmatud mehhanism ei ole tingimata nähtud ette selleks, et tekitada hulgaliselt uusi investeeringuid, millega suureneb võimsuse kogumaht, vaid pigem selleks, et tagada vajaliku võimsuse kättesaadavus näiteks talvise külmalaine korral. |
(190) |
Samas tunnistavad Prantsuse ametiasutused, et mehhanism peaks võimaldama uutel tootmisvõimsustel konkureerida olemasoleva tootmisvõimsusega ning peavad vajalikuks uute turule sisenejate jaoks stabiilsema raamistiku loomist, mis toetaks sellist konkureerimist. Kõnealuse probleemi lahendamiseks tehtud ettepanek hõlmab kaht uut tegurit.
|
4.5.2. Kaudse tarbimiskaja ja otsese tarbimiskaja vaheline diskrimineerimine
(191) |
Kolmandate huvitatud isikute märkused ja Prantsuse ametiisikute kommentaarid selle punkti kohta on toodud punktis 4.3.1. |
4.5.3. Välismaise võimsuse otsene osalemine
(192) |
Kolmandate huvitatud isikute märkused ja Prantsuse ametiisikute kommentaarid ning pakutud lahendused välismaise võimsuse otsese osalemise kohta on toodud punktis 4.3.2. |
(193) |
Nagu on märgitud põhjendustes 119–125, on Prantsuse ametiasutused vastuseks komisjoni ja kolmandate isikute väljendatud murele pakkunud välja hübriidlahenduse, millega nähakse ette ühenduslubade väljastamine, mis võimaldavad lõppkokkuvõttes Prantsusmaaga ühist piiri omavates liikmesriikides asuval tootmisvõimsusel ja tarbimiskajal mehhanismis osaleda. Nende väitel vastab selline lahendus aluspõhimõtetele, mis on sõnastatud Euroopa Komisjoni võimsuse tagamise mehhanismide sektoripõhisele uuringule lisatud talituse töödokumendi 2. lisas. |
4.5.4. Turgu valitseva pikaajalise ettevõtja ning tema praeguste ja võimalike konkurentide jaoks kättesaadava teabe ebaühtlus
4.5.4.1.
Huvitatud isikute märkused
(194) |
Huvitatud kolmandate isikute märkused selle punkti kohta on esitatud eespool punktis 4.3.3.1. |
Prantsusmaa kommentaarid
(195) |
Prantsusmaa kommentaarid selle punkti kohta on esitatud eespool põhjenduses 139. |
(196) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 140, puudutab Prantsuse ametiasutuste viimane ettepanek tarnijate abistamist, et võimaldada neil paremini hinnata oma tulevast kliendiportfelli, kusjuures see abistamise nõue sätestatakse sõnaselgelt eeskirjade raamistikus. |
4.5.4.2.
Huvitatud isikute märkused
(197) |
Huvitatud kolmandate isikute märkused selle punkti kohta on esitatud eespool põhjendustes 159–160. |
Prantsusmaa kommentaarid
(198) |
Nagu on selgitatud punktis 4.4.2, hõlmab viimane ettepanek nõuet tagada tarnijatele paindlikud tingimused, võimaldades otsetehingute sooritamist ning säilitades samal ajal otsetehingute teostamise platvormi likviidsuse ja nende tehingute läbipaistvuse. |
5. MEETME HINDAMINE
5.1. Riigiabi olemasolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses
(199) |
Komisjon on menetluse algatamise otsuse põhjenduses 143 juba järeldanud, et kõnealuse mehhanismi näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses |
5.1.1. Riigiga seostatavus ja rahastamine riigi ressurssidest
(200) |
Riigi ressursside kasutamise kohta Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismis tuleb märkida, et Prantsuse ametiasutused annavad võimsustagatised ettevõtjatele tasuta. Samal ajal kujundavad nad välja nende tagatiste turu, pannes elektritootjatele kvoodiga seonduva kohustuse, sidudes kvoodid nende klientide nõudluse tippaegadega. Nii loovad nad sertifikaatide järele nõudluse ja sellele vastava väärtuse. Lisaks väljastab riik sertifikaadi tasuta, teenimata riigile tulu. Selle asemel võiks sertifikaate võimsuse kasutajatele müüa või panna need enampakkumisele. |
(201) |
Ei Prantsuse ametiasutused ega kolmandad isikud ei ole esitanud väiteid, mis seaksid selle analüüsi kahtluse alla. |
(202) |
Seevastu on komisjon vahepeal võtnud vastu otsuse, milles kinnitatakse, et taastuvatest energiaallikatest energiat tootvate seadmete sertifikaatide abil toetamise süsteemi näol on tegemist riigiabiga (31). Tuleb märkida, et sel juhul ei olnud kõnealuste roheliste sertifikaatide jaoks tagatud mingit minimaalset hinda. |
(203) |
Lisaks sellele ei saa pidada õigeks eristada vaadeldavat juhtumit Rumeenia roheliste sertifikaatide juhtumist, tuues põhjenduseks, et Prantsusmaa mehhanismi puhul on võimalik valida, kas suunata võimsustagatiste omandamise kulud edasi tarbijale või mitte. Seejuures peavad vähemalt reguleeritud müügihinnad hõlmama võimsustagatiste hinda vastavalt energiaseadustiku regulatiivosa kodifitseerimist käsitleva 30. detsembri 2015. aasta dekreedi nr 2015-1823 artikli R 337–19 sätetele. Lisaks sellele kinnitasid Prantsuse ametiasutused, et turuhind (mida kasutatakse kõrvalekalletega seotud arveldamisel) peab võrduma eri enampakkumiste puhul kasutatud hindade keskmise väärtusega (ja selle puhul ei saa seega võtta arvesse otsetehingute hindu), nimelt selleks, et tagada turuhinna ülekantavus. Turuhinna ülekantavus tähendab võimalust kanda turuhind üle tarnijate ja klientide vahel sõlmitavatesse müügilepingutesse, mis on Prantsuse ametiasutuste väitel soovitatav meetod suure osa ettevõtjate puhul. See näitab, et suur osa tarnijaist või isegi kõik tarnijad suunavad võimsustagatiste ostuga tekkivad kulud edasi oma klientidele. |
(204) |
Lisaks sellele nägid Prantsuse ametiasutused võimsuse tagamise mehhanismi esialgses variandis ette „piiramismeetme“, st pakkumismenetluse, mis pakkus riiklike ametiasutuste jaoks taandumisvõimalust juhul, kui uue võimsuse vajaduse korral ei ole võimsuse turg selle tekitamiseks piisavalt innustav. Selline võimalus riigi otseseks sekkumiseks turu toimimisse kinnitab veel kord, et võimsuse tagamise mehhanismi tuleb käsitada riigiabina. |
(205) |
Lisaks sellele tuleb teatud muudatusi, mida Prantsusmaa tegi võimsuse tagamise mehhanismis pärast seda, kui huvitatud isikud esitasid oma märkused komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtluste kohta, käsitada samuti riigiabina. See kehtib mitmeaastaste lepingute kohta, mille puhul riik tagab teatud võimsusega seotud tulu mehhanismist kasu saavatele isikutele 7 aasta jooksul. Selle mehhanismi puhul on riigil esmatähtis roll: riik teeb RTE-le ülesandeks sõlmida uute võimsustega seotud lepingud, kui kõnealused võimsused on konkurentsivõimelised, ning nende lepingute alusel saavad uute võimsuste pakkujad kindlustunde, et neile makstakse 7 aasta jooksul võimsuse eest kindlaksmääratud hinda. |
5.1.2. Valikuline eelis
(206) |
Seoses EDFi ja ühe peamiselt Prantsusmaal hulgimüügi sektoris tegutseva ettevõtja esitatud väitega, mille kohaselt mehhanismi näol on tegemist avaliku teenuse osutamisega, kuna võimsuse eest makstav hüvitis on tasu võimsust pakkuvate ettevõtjate osutatud teenuse eest, leiab komisjon, et seda väidet on juba käsitletud menetluse algatamise otsuses. Siis leidis komisjon, et teenust ei saa osutada ega selle väärtust kindlaks määrata turul. Selleks et määrata kindlaks kättesaadavuse võimaldamise väärtus, pidid Prantsuse ametiasutused käivitama turu, pannes elektrienergia turul tegutsevatele ettevõtjatele kättesaadavuse kohustuse ning kohustuse hankida võimsustagatisi. Tänu selle võimsuse turu käivitamisele saavad võimsust pakkuvad ettevõtjad kasutada reserve, mida nad ilma selleta ei oleks saanud kasutada, ning nad saavad seeläbi eelise, mida nad ei oleks saanud juhul, kui ametiasutused ei oleks kõnealust turgu käivitanud. |
(207) |
Ka EDFi ja veel ühe vertikaalselt integreeritud elektriettevõtja väidet, mille kohaselt võimsuse tagamise mehhanismiga ei anta võimsust pakkuvatele ettevõtjatele valikulist eelist, kuna mehhanismiga seotud erinevad pooled on samas faktilises ja õiguslikus olukorras ning nende suhtes kohaldatakse täiesti võrdset suhtumist, on kõnealuses menetluse algatamise otsuses juba käsitletud. Tuleb meenutada, et komisjon leiab, et tegemist on valikulise meetmega, kuna mehhanismiga antakse abi võimsust pakkuvatele ettevõtjatele ja mitte teistele majandussektoritele. |
(208) |
Kuivõrd Prantsusmaa ei ole esitanud täiendavaid väiteid, jääb komisjon kindlaks oma hinnangule ja järeldustele, mis on toodud menetluse algatamise otsuses (millele osutatakse käesolevas otsuses) ja mille kohaselt antakse võimsust pakkuvatele ettevõtjatele mehhanismiga valikuline eelis. |
5.1.3. Mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele
(209) |
Prantsuse ametiasutused kordasid oma väiteid, mille kohaselt võimsuse tagamise mehhanism ei mõjuta elektrienergia turgu, mida komisjon võttis arvesse menetluse algatamise otsuses. Tuleb meenutada, et komisjon leidis, et mehhanism võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustada konkurentsi, kuna Prantsusmaa võimsust pakkuvad ettevõtjad saavad eelise, mida nende välisriikides asuvad konkurendid ei saa, kuivõrd neil ei ole õigust osaleda Prantsusmaa võimsuste turul. |
(210) |
Tuleb märkida, et üks Prantsusmaa ettepanekuga hõlmatavatest lahendustest on nimelt seotud piiriülese võimsuse otsese osalemise võimaldamisega Prantsusmaa mehhanismis. See osalus on samas piiratud Prantsusmaa ja tema naaberriikide kasuliku ülekandevõimsusega (st võimsusega pärast maksuvabastuse tegurite kohaldamist). Lisaks sellele ei ole tagatud, et kõnealused piiriülesed võimsused saavad teenuse osutamise eest hüvitatud samas ulatuses kui Prantsusmaa võimsused, kuna Prantsusmaa mehhanismis osalemine tekitab täiendavaid kulusid, mis tulenevad ühenduslubade hankimisest ja väljaostmisest. |
(211) |
Eelnevast tuleneb, et komisjoni menetluse algatamise otsuses antud hinnang ja tehtud järeldused (millele osutatakse käesolevas otsuses), mille kohaselt Prantsusmaa võimsust pakkuvatele ettevõtjatele võimsuspõhise hüvitamisega antav eelis võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustada konkurentsi, on leidnud kinnitust. |
5.1.4. Järeldus riigiabi olemasolu kohta
(212) |
Eespool toodud põhjendusest lähtudes leiab komisjon jätkuvalt, et Prantsusmaa kohaldatud mehhanismi näol on tegemist riigiabiga ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. |
5.2. Abi seaduslikkus
(213) |
Alustades 1. aprillist 2015 esimest võimsuse tarnijate sertifitseerimise protsessi, hakkasid Prantsuse ametiasutused toetusesaajatele andma immateriaalset vara. Seetõttu on komisjon seisukohal, et Prantsuse ametiasutused on asunud kõnealust abimeedet kohaldama ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 tähenduses. |
(214) |
Lisaks sellele ei lükanud Prantsuse ametiasutused pärast menetluse algatamise otsuse tegemist edasi võimsustagatistega seotud tehingute sooritamist. |
(215) |
Võttes arvesse asjaolu, et komisjon ei teinud meetme kohta lõplikku otsust enne kuupäeva, mil Prantsuse ametiasutused alustasid mehhanismi rakendamist, rikkus Prantsusmaa talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätetega pandud kohustust. |
5.3. Kokkusobivus siseturuga
(216) |
Et hinnata, kas abimeedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks, analüüsib komisjon üldiselt, kas meetme võtmine tagab selle, et abimeetme positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele kaalub üles võimalikud negatiivsed mõjud kaubandusele ja konkurentsile. |
(217) |
Meetme põhieesmärk on elektrienergia varustuskindluse tagamine. Seetõttu analüüsis komisjon meedet võimsuse asjakohasuse tagamiseks antavat abi käsitlevate keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste (aastateks 2014–2020) punkti 3.9 alusel. |
(218) |
Käesolevas otsuses esitatav komisjoni analüüs piirdub üksnes nende punktidega, mille kohta komisjon väljendas kahtlusi menetluse algatamise otsuses. |
5.3.1. Ühist huvi pakkuv eesmärk ja vajalikkus
5.3.1.1.
(219) |
Nagu on öeldud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 149, selgitas Prantsusmaa, et juba mitme aasta jooksul on riigi elektrienergia tarbimise tippnõudlus suurenenud (2001. aastal 79 590 MW, 2012. aastal 102 100 MW), samas kui keskmine elektrienergia nõudlus on jäänud samaks. See on väidetavalt väga suures osas tingitud Prantsusmaa elektrisüsteemi sõltuvusest temperatuurist ja elektrikütte suurest osatähtsusest elu- ja teenindushoonete puhul. |
(220) |
Lisaks sellele on tippkoormuse vajadusi rahuldavad tootmisvahendid (eeskätt gaasielektrijaamad) Prantsusmaa väitel muutunud viimaste aastate kestel mitmetel põhjustel vähem konkurentsivõimeliseks (vt põhjendus 45). Sellele vaatamata on need elektrijaamad, eeskätt tarbimise tippkoormuse vajadusi rahuldavad elektrijaamad vajalikud selleks, et katta punktis 5.3.1.1 kirjeldatud tipptarbimise aja nõudlust. Samas tingib selliste hetkede harv esinemine ja nende prognoosimatus olukorra, mille puhul turul tegutsevad ettevõtjad ei ole huvitatud uutesse võimsustesse investeerimisest. |
(221) |
Neil põhjustel, mida kinnitavad ka põhjenduses 105 toodud RTE tehtud arvutused, võib Prantsusmaa keskmine elektrienergia puudujäägi kriteerium (3 tundi aastas) osutuda külmalaine puhul (mis esineb Prantsusmaal keskmiselt iga 10 aasta tagant) ebapiisavaks. |
(222) |
Prantsusmaa näitas, osutades menetluse algatamise otsuse põhjendusele 154, et RTE tehtud asjakohasuse uuringud olid uuemad ja üksikasjalikumad kui endised ENTSO-E deterministlikud uuringud. RTE uuringutes võetakse näiteks arvesse teatud olemasolevate elektrijaamade halba seisukorda ning ohtu, et need jaamad võidakse sulgeda („soojuselektrijaamade väikese osakaaluga“ stsenaarium, vt joonis 3). Neil põhjustel võivad RTE vanemate asjakohasuse uuringute tulemused erineda ENTSO-E tehtud uuringute tulemustest. |
(223) |
Seda silmas pidades võttis Prantsusmaa arvesse ka 2016. aastal ENTSO-E avaldatud uuringut Mid-Term Adequacy Forecast, mille näol on tegemist esimese tõenäosuslikule meetodile tugineva uuringuga (vt põhjendus 100). 2020. aasta andmete põhjal on Prantsusmaa elektrienergia puudujäägi prognoositav aeg veidike lühem riigiasutuste kindlaksmääratud varustuskindluse eesmärgist. Seda tulemust ei kinnita aga uuring, mis tehti GRARE meetodi abil, mille puhul kasutati kõige enam Monte-Carlo simulatsioone (2 100) ja mille põhjal Prantsusmaa prognoositav elektrienergia puudujäägi aeg jääb vahemikku 5–20 tundi (P95). Lisaks sellele tuleb märkida, et kõik 2020. aasta kohta tehtud uuringud lähtuvad järgmistest eeldustest: i) konserveeritud elektrijaamade võimsuse täielik kättesaadavus, mis on ENTSO-E uuringu põhjal optimistlik eeldus ja ii) Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismi rakendatakse aastatel 2017–2020. Eelnevast võib järeldada, et ENTSO-E uuemad uuringud ei ole vastuolus Prantsuse ametiasutuste järeldustega mehhanismi vajalikkuse kohta ning isegi kinnitavad neid järeldusi. |
(224) |
RTE uuringud võimaldavad samuti arvesse võtta uuemaid andmeid tarbimise tippkoormuse kohta ja sellest tulenevalt komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjenduses 163 nõutud tarbimiskaja suurendamiseks võetud alternatiivsete meetmete mõju kohta. Neist uuringutest ilmneb ühemõtteliselt, et Prantsusmaal kindlaksmääratud elektrienergia puudujäägi maksimaalne tase võib riigi sekkumise puudumise korral järgnevate aastate jooksul saada ületatud. |
(225) |
Ka suurem osa huvitatud isikuid jagab seisukohta, et Prantsusmaal tuleb (ja seejuures kiireloomuliselt) rakendada võimsuse tagamise mehhanism. Mõned huvitatud isikud esitasid oma finantskavad, et näidata puuduva raha (missing money) probleemi Prantsusmaal, vastupidiselt sellele, mis nähtus konkurentsiameti 2012. aasta teatisest (viidatud menetluse algatamise otsuse põhjenduses 158). |
(226) |
Vastab tõele, et RTE 2015 aasta prognoosis tehtud võimsuse asjakohasuse analüüsi tulemused olid optimistlikumad kui 2014 aasta omad (sel aastal jõustus võimsuse tagamise mehhanism), kuid Prantsusmaa selgitas, et see paranemine oli tingitud mehhanismi käivitamisega antud signaalist (tänu mehhanismi rakendamisele loobusid teatud elektrijaamad sulgemiskavadest). |
(227) |
Lisaks sellele, kuigi Prantsusmaa ei vaidlustanud väidet, et riigis on praegu olemas liigsed tootmisvõimsused, ei välista see asjaolu samas võimalust, et varustuskindlus võib olla ohustatud järgnevate aastate jooksul, eeskätt juhul, kui suur osa kahjumis olevatest elektrijaamadest peaks tegevuse lõpetama. RTE uuringute tulemused kinnitavad puuduva raha probleemi olemasolu ja näitavad, et elektrijaamade sulgemise oht on reaalne, nagu on osutatud ka põhjendustes 43, 44 ja 46. |
5.3.1.2.
(228) |
Seoses ettepanekuga kohaldada võrkude kasutamise jaoks hindu, mis on diferentseeritud aastaaegade, nädalapäevade ja kellaaegade lõikes, kinnitas Prantsusmaa, et TURPE on juba pikemat aega kellaajaliselt ja hooajaliselt diferentseeritud. |
(229) |
Prantsusmaa selgitas vastavalt komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjenduses 153 esitatud nõudele rahuldavalt ka taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade maksuvabastuse (derating) tegureid. Mis puutub taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade varustuskindluse tagamisse antavasse panusesse, siis tunduvad need tegurid pigem optimistlikena ega anna seega enam alust olemasoleva võimsuse alahindamisega seotud kahtlustele. Igal juhul on taastuvaid energiaallikaid kasutavatel elektrijaamadel võimalik kasutada üldist korraldust, mis põhineb kontrollitud enesesertifitseerimisel. |
5.3.1.3.
(230) |
Eespool toodud põhjustel leiab komisjon, et mehhanism, mis teenib elektrienergia varustuskindluse tagamisega seotud ühist huvi pakkuvat eesmärki, on Prantsusmaale vajalik. Ühtlasi ei ole see vastuolus keskkonnakaitset ja energiat käsitlevates riigiabi suunistes seatud eesmärgiga, mille kohaselt tuleb järk-järgult kaotada looduskeskkonda kahjustavad toetused, näiteks soodustades nõudluse juhtimist (232), suurendades ülekandevõimsust (194), kaasates mehhanismi taastuvatest energiaallikatest saadava energia (230) ja eelistades vähese CO2-heitega ettevõtjaid (137). |
5.3.2. Abimeetme asjakohasus
5.3.2.1.
(231) |
Prantsusmaa ei eita kohtlemise erinevust niinimetatud otsese ja kaudse tarbimiskaja puhul. Ta kinnitab vastupidi, et erinevad tingimused on vajalikud nimelt selleks, et võimaldada mõlemat liiki võimsusel võrdsetel alustel mehhanismis osaleda. Prantsusmaa pidi leidma sobiva tasakaalu kaht liiki võimsuse vastavalt aktiveerimiskohustuse ja kättesaadavaks tegemise vahel, piiramata seejuures olulisel määral võimalusi mehhanismis osalemiseks. |
(232) |
Nõustudes Prantsusmaaga, leiab komisjon eeskätt, et tuleb pidada sidusaks, et päevade arv, mille kestel kohaldatakse kaudse tarbimiskaja kohustust (TK1 päevad) on väiksem kui päevade arv, mille kestel otsese tarbimiskajaga seotud energiavahendaja võimsus peab olema kättesaadav, kuna kaudse tarbimiskaja eest nõutav hüvitis on suurem (aktiveerimine versus kättesaadavaks tegemine). |
(233) |
Komisjon nõustub sellega, et TK2 tundide arv peab olema eesmärgipärane, et mitte jätta mehhanismist välja otsese tarbimiskaja võimsust ning mitte piirata selle võimsuse osalemist enamal määral kui vajalik. |
(234) |
Nagu on selgitatud põhjendustes 111–115, tegi RTE põhjaliku uuringu TK1 ja TK2 tundide arvu kindlaksmääramiseks, võttes kõnealuste tundide arvu aluseks mõju, mida see tarbimiskaja võib avaldada elektrienergia puudujäägi katmisel. Uuringu tulemustest ilmneb, et igal aastal langeb 94 % elektrienergia puudujäägi tundidest kõige suurema tarbimismahuga perioodi 100-le tunnile (seetõttu hõlmab TK1 periood 100–150 kõige suurema tarbimismahuga tundi) ning et 99 % puudujäägiga tundidest jääb 300 kõige suurema tarbimismahuga tundide hulka (seetõttu hõlmab TK2 periood 100–300 kõige suurema tarbimismahuga tundi) (32). |
(235) |
Seejuures ei ole teatud kolmandate isikute esitatud väide, mille kohaselt võib otsese tarbimiskaja võimsust aktiveerida üksnes külmalaine korral (st keskmiselt üks kord kümne aasta jooksul), meie arvates põhjendatud, sest kõik võimsused aktiveeritakse reaalselt vähemalt üks kord tarneaasta jooksul kontrollimise eesmärgil. |
(236) |
Neil põhjustel leiab komisjon, et Prantsusmaa on leidnud asjakohase tasakaalu tarbimiskajaga seotud võimsusi hõlmavate eri kohustuste vahel, piiramata seejuures ülemääraselt nende võimsuste mehhanismis osalemise võimalusi. Komisjon võtab teadmiseks Prantsusmaa ettepaneku hinnata tulevikus TK1 ja TK2 perioodide vahekorda ning seda vajadusel muuta. |
(237) |
Seega on meede piisavalt paindlik ja avaldab soodsat innustavat ja asjakohast mõju eri tüüpi tarbimiskajaga seotud ettevõtjatele, nagu on nõutud keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate riigiabi suuniste punktis 226. |
5.3.2.2.
(238) |
Selleks et hajutada komisjoni kahtlusi selles küsimuses, on Prantsuse ametiasutused pakkunud välja mehhanismi, mis võimaldab piiriülesel tootmisvõimsusel ja tarbimiskajal Prantsusmaa mehhanismis otseselt osaleda. Selle ettepaneku rakendamise tingimus on koostöölepingute sõlmimine nende piiriüleste riikide põhivõrguettevõtjatega, kus osalevad võimsused asuvad. Selleks et vältida kaudselt osaleva piiriülese võimsuse kasutamist selles mehhanismis ilma vastava koostöölepingu sõlmimiseta, tegid Prantsuse ametiasutused ettepaneku asjaomaste võrkudevaheliste ühenduste sertifitseerimise kohta, nii et need saavad mehhanismis otseselt osaleda (33). |
(239) |
Prantsusmaa pakutud lahendus, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes 119–124, on seega kooskõlas keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate riigiabi suuniste punkti 226 sätetega. Komisjon rõhutab asjaolu, et selle lahenduse rakendamise kavandamise näol põhjenduses 125 toodud kujul on tegemist kavandamisega ranges mõistes ning et Prantsusmaa peab komisjoni teavitama kõnealuse lahenduse kohaldamise eri etappidest. |
5.3.2.3.
Pikaajaliste lepingute puudumine
(240) |
Pärast seda, kui komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlusi selle punkti kohta, tegi Prantsusmaa ettepaneku rakendada käesoleva otsuse põhjendustes 131–138 kirjeldatud mehhanismi, mis võimaldab uutel võimsustel reaalselt osaleda võimsuse tagamise mehhanismi toimimises. See mehhanism hõlmab uute konkurentsivõimeliste võimsuste jaoks sõlmitud mitmeaastaseid lepinguid. |
(241) |
Komisjon on juba otsustanud, et pikema tähtajaga lepingud võivad olla põhjendatud, et tõmmata ligi uusi investeeringuid, eeskätt uusi turule sisenejaid, lihtsustades nende ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele (34). |
(242) |
Prantsusmaa selgituse kohaselt on uute investeeringutega seotud 7 aasta pikkuse tähtajaga lepingute eesmärk tagada ligikaudu 50 % uute võimsustega seotud investeeringute kuludest. See meede aitab seega vähendada kõnealuste rahastamisprojektide käivitajate ja rahastajate nõutavat tootluse taset ja aitab leida projektile välisrahastust. Samuti tuleb märkida, et lepingu tähtaeg on lühem kui Bretagne'i Landvisiau projekti 20 aastat ja Suurbritannia võimsuse tagamise mehhanismi 15 aastat. Kuigi võimsusega seotud lepingute kestuse jaoks on keeruline leida asjakohast ja õiget võrdlusalust, tuleb märkida, et lühema kestusega lepingute eelis on see, et need jätavad turule suurema manööverdamisruumi pikemaajaliste tehingute korral ja võimaldavad vältida takerdumist tehnoloogiliste valikute tegemisel (seotuse efekt (lock-in effect)). |
(243) |
Komisjon on seisukohal, et Prantsusmaa on saavutanud sobiva tasakaalu võimalike erineva kestusega lepingute eeliste ja puuduste vahel ning et valitud kestus pakub ühelt poolt piisavat kindlustunnet pikaajaliste investeeringute puhul, vältides samas „takerdumist“ teatud kindlatesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis võib tekkida pikema tähtajaga lepingute puhul. |
Tarnijatel on keerukas teha pikaajalisi prognoose oma kliendibaasi muudatuste suhtes
(244) |
Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlusi selle kohta, kas tarnijatel ja eeskätt uutel turule sisenejatel on võimalik täpselt ja piisavalt varakult prognoosida oma kliendiportfelli arengut ja anda sellega turule usaldusväärseid hinnasignaale süsteemi võimsusvajaduse kohta. |
(245) |
Need kahtlused, mida toetasid ka mitmed kolmandad isikud, tõstatusid kolmel tasandil. Esiteks tegi Prantsusmaa ettepaneku kohustada RTEd abistama alternatiivseid tarnijaid nende võimsusega seotud kohustuste lõpliku mahu paremal prognoosimisel. Teiseks võimaldab mehhanism saavutada sertifikaatide turu hea läbipaistvuse ja likviidsuse. Kolmandaks võimaldab mehhanism kohandada väiksemate tarnijate sertifikaadiportfelli, tasakaalustades kõnealused portfellid ühekorraga tarneaasta jooksul, aga ka tagantjärele. |
(246) |
See lahendus aitab alternatiivsetel tarnijatel paremini eelnevalt hinnata oma võimsustagatistega seotud konkreetseid kohustusi. Aidates tarnijatel paremini hinnata oma võimsusega seotud vajadusi, võimaldab see lahendus leida täpsema võimsuse hinna ja innustab ettevõtjaid vajaduse korral investeerima uutesse võimsustesse. |
Võimalik, et puuduvad tasakaalustamise stiimulid ettevõtjate jaoks enne tarneaasta algust
(247) |
Pärast komisjoni väljendatud kahtlust innustavate meetmete ebapiisavuse kohta selleks, et ettevõtjad oleksid tasakaalus juba enne tarneaastat (TA), tegid Prantsuse ametiasutused ettepaneku, mille kohaselt kõik olulise mahuga kumulatiivsed tasakaalustamised, mis tehakse enne tarneaasta algust, toovad kaasa karistuse. Lisaks sellele teevad ametiasutused ettepaneku muuta tasakaalu puudumisel kohaldatava stimuleerimiskoefitsiendi „k“ väärtuse kahekordseks ning suurendada täiendavalt kõrvalekalde puhul kohaldatavate maksete suurust (turutehingu suhtes) selliste erinevuste puhul, mis ületavad piirmäära 1 GW (vt põhjendused 141 ja 143). Sellele lisandub varasem nõue, mille kohaselt pärast tarneaasta algust on kõik tasakaalustamised tasulised. |
(248) |
Prantsusmaa pakutud lahendustel on üks eesmärk: innustada mehhanismis osalevaid ettevõtjaid olema tasakaalus enne tarneaasta algust ja igal juhul enne kõrvalekalletega seotud arveldamist. See innustab ettevõtjaid tegema valdava osa vajalikest tehingutest enne tarneaasta algust ning suurendab turu võrdlushinna esindavust (seda kasutatakse kõrvalekallete arveldamise puhul ning vastavate summade tarbijatele edasisuunamise puhul). Sel juhul oleks võimsustagatistega tehtavatest tehingutest saadav hinnasignaal meie arvates esindavam ja usaldusväärsem ning suureneks kogu mehhanismi usaldusväärsus, mis innustab vajaduse korral tegema uusi investeeringuid. |
Kõrvalekallete eest tehtavate maksete ülemmäär ei kajasta uue turule siseneja kulusid
(249) |
Vastusena komisjoni kriitikale, mille kohaselt kõrvalekallete puhul arvutatavate maksete suurus ei vasta uue turule siseneja kuludele, kohustusid Prantsuse ametiasutused reguleeritud hinda järk-järgult suurendama (vt põhjendused 146 ja 147), viies selle lõpuks, alates 2021. tarneaastast väärtuseni, mis vastab uue turule siseneja kuludele. |
(250) |
See lahendus vastab turu ja komisjoni nõudmistele ühtlustada võimsuse hinna kaudne ülemmäär, mis ongi reguleeritud hind, uue turule siseneja kuludega. Sellisel juhul on vajaduse korral võimalik teha uusi investeeringuid. |
(251) |
Ametiasutused kinnitasid samuti komisjonile, et ARENHi ja elektri turuhinna vahe näol ei ole tegemist võimsuse hinna kaudse ülemmääraga (vt põhjendused 149–151). Konkreetselt selgitasid nad, et ARENHiga seotud võimsustagatiste maht on kogu võimsuse turu mahuga võrreldes piisavalt väike, et mitte mõjutada teiste võimsustagatiste hinda. Lisaks sellele tingib praegune hinnavahe selle, et ARENH ei ole praegu konkurentsivõimeline meede. Komisjon võtab sellele vaatamata teadmiseks, et Prantsuse ametiasutused kohustuvad turu toimimise tulevase hindamise raames uurima võimalust väljendada rahaliselt ARENHi võimsusega seotud komponenti, vältimaks võimalust, et ARENH häirib hindade vaba kujunemist võimsuse turul. |
Järeldus uute investeeringute tegemiseks antavate signaalide kohta
(252) |
Erinevad Prantsusmaa pakutud lahendused selleks, et paremini innustada uute investeeringute tegemist, on seega kooskõlas keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate suuniste punkti 226 sätetega. Eeskätt peab Prantsusmaa võtma vajalikud meetmed selleks, et tagada piiriülese võimsuse osalemine mehhanismis ja innustada uute investeeringute tegemist, mis tagab mehhanismi avatuse suure hulga võimalike võimsust pakkuvate ettevõtjate jaoks. |
5.3.2.4.
(253) |
Prantsuse ametiasutused selgitasid komisjonile rahuldavalt põhjusi, miks nad lükkasid teatud juhtudel tagasi mitmed konkurentsiameti tehtud mehhanismi täiustamisele suunatud ettepanekud. |
5.3.2.5.
(254) |
Eelnevatest kaalutlustest ilmneb, et meede on asjakohane selleks, et vastata selgelt määratletud ühist huvi pakkuvale eesmärgile. |
5.3.3. Ergutav mõju
(255) |
Komisjon on menetluse algatamise otsuse põhjenduses 184 juba järeldanud, et kõnealusel mehhanismil võib olla nõutav ergutav mõju. Komisjon jääb jätkuvalt sellele seisukohale. |
5.3.4. Proportsionaalsus
5.3.4.1.
(256) |
Menetluse algatamise otsuses tõi komisjon välja ohu, mis on seotud asjaoluga, et tarnijad võivad üle hinnata tarbimist eeskätt juhul, kui tarnijate individuaalsed võimsuse pakkumise kohustused ei ole piisavalt selgelt kindlaks määratud. |
(257) |
Põhjendustes 245–247 toodud komisjoni märkustest ilmneb, et Prantsuse ametiasutused on kavandanud meetmed, mis aitavad tarnijatel paremini arvutada nende võimsustega seotud kohustusi. |
(258) |
See on sobiv lahendus vastamaks komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud etteheidetele. |
5.3.4.2.
(259) |
Võimsuse tagamise mehhanismi esialgse variandi puhul ei olnud erinevatel ettevõtjatel lihtne saada teavet otsetehingute kohta, sest nad said teavet võimsustagatiste tehingumahtude ja tehingute keskmise hinna kohta korrapäraste ajavahemike tagant ilmuvatest CRE avaldatud andmetest. Lisaks sellele, et vältida kuritarvitusi ja läbipaistvuse puudumist, kohustasid ametiasutused vertikaalselt integreeritud ettevõtjaid pidama võimsustagatiste registris eraldi arvestust (üks konto võimsust pakkuvate ettevõtjate jaoks ja üks konto tarnijate jaoks). |
(260) |
Pärast seda, kui komisjon väljendas muret selle kohta, et mehhanismi raames toimuvad kaubanduslepingud ei ole piisavalt läbipaistvad, pakkus Prantsusmaa kõikide tehingute kohta saadava teabe parandamiseks kõikide ettevõtjate jaoks välja mitmed lahendused. Esiteks tegid nad ettepaneku võimaldada kõikidele ettevõtjatele juurdepääs otsetehingute registri (anonüümseks muudetud) tehingutele, tagades sellega tehingumahtude ja -hindade nähtavuse, säilitades samas tehinguosaliste anonüümsuse (vt põhjendus 163). Teiseks tegid nad ettepaneku tõhustada enampakkumisi, suurendades tarneaastale eelneva nelja aasta jooksul korraldatavate enampakkumiste arvu 15ni ning kohustades teatud võimsust (3 GW) pakkuvaid ettevõtjaid pakkuma turul oma sertifikaate vastavalt konkreetsele kindlaksmääratud skeemile (vt põhjendused 164 ja 165). |
(261) |
Prantsuse ametiasutuste ettepanekuga hõlmatav lähenemisviis võimaldab tarnijatele teatavat paindlikkust, lubades otsetehingute sooritamist, tagades samaaegselt nende tehingute puhul teatud läbipaistvuse. |
(262) |
Vaba juurdepääs (anonüümseks muudetud) tehingute registrile võimaldab tagada otsetehingute läbipaistvuse ning välistab teabe ebaühtluse turgu valitseva ettevõtja, kes on ka peamine müüja, ja tema konkurentide vahel. See lahendus võimaldab ka ettevõtjatel võtta arvesse otsetehingute hindu hetketurul tehtavate pakkumiste puhul ja tagada sellega suurem sidusus kahe turu vahel. Seejuures tõhustab see lahendus ka reguleeriva asutuse kontrollimeetmeid, tuues viivitamatult esile ettevõtja katsed hinnaga manipuleerida, kui see käitub oluliselt erinevalt reguleeritud turu tehingute ja otsetehingute turu puhul. |
(263) |
Lisaks sellele peaks enampakkumiste tõhustamine tagama nende piisava likviidsuse ja suurendama sellega turu võrdlushinna esindavust (tegemist on võimsuse hinnaga, mida suurem osa tarnijaid kasutab müügitehingutel ning seda hinda kasutatakse ka võrdlushinnana kõrvalekallete arveldamise mehhanismi puhul). |
(264) |
See lahendus võimaldab seega vältida ohtu, et võimsust pakkuvad suuremad ettevõtjad hoiavad võimsustagatisi majanduslikel eesmärkidel kinni, ühtlasi suurendab see turu läbipaistvust, tõstab reguleeritud turu likviidsust ja hõlbustab turgu reguleerival asutusel teostada järelevalvet. |
(265) |
„Kahekordse kohustuse“ kehtestamine aastateks TA – 3, TA – 2 ja TA – 1 võimaldab vähendada integreeritud ettevõtjate võimalikku turuga manipuleerimise ohtu. Need ettevõtted võiksid muidu vähendada sisetehingute abil kunstlikult müümata sertifikaatide kogust. Kehtestades kohustuse, mis hõlmab sertifitseeritud võimsuse taset, tagavad Prantsuse ametiasutused, et integreeritud ettevõtjad on isegi juhul, kui nad sooritavad sisetehinguid, kohustatud tagama reguleeritud hetketurul teatud likviidsuse. |
(266) |
Otsus määrata kindlaks kohustus, mis on seotud 25 % sertifitseeritud võimsusega, võimaldab tagada, et integreeritud ettevõtjad, seejuures eeskätt turgu valitsev ettevõtja, pakuvad kõiki oma sertifikaate või osa nendest reguleeritud hetketurul ning ei saa sellest kohustusest mööda minna oma sisetehingute abil Selline lahendus sarnaneb turutegemise (market-making) lahendusele. |
(267) |
Piirväärtuse (mille ühik on GW) seadmine kohustusele pakkuda enampakkumistel teatud kogus võimsustagatisi, võimaldab tagada, et suuremad ettevõtjad ning eeskätt turgu valitsev ettevõtja, kes täidavad mehhanismis turutegija (market-makeri) rolli, tagavad pidevalt enampakkumiste likviidsuse. |
(268) |
Enampakkumiste likviidsuse tagamisega on Prantsuse ametiasutused andnud vastuse komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjenduses 200 esitatud etteheitele. |
(269) |
Üldisemalt väljendudes on Prantsuse ametiasutused pakutud lahenduste abil vastanud komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlustele seoses hinna kindlaksmääramise läbipaistvuse puudumisega. |
5.3.4.3.
(270) |
Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et seoses teatud ettevõtjate, nagu teatavate tarbimiskaja pakkuvate ettevõtjate (kelle vahel võib esineda diskrimineerimist), välismaise võimsuse või uue tootmisvõimsuse mehhanismist väljajätmise ohuga võib piiratud konkurentsisurve tõttu tekkida ülemäärase hüvitamise oht nende ettevõtjate puhul, kes saavad mehhanismis osaleda. |
(271) |
Nagu on märgitud vastavalt punktides 5.3.2.1, 5.3.2.2 ja 5.3.2.3, kohustusid Prantsuse ametiasutused võtma asjakohased meetmed selleks, et tagada eespool nimetatud erinevate ettevõtjate tegelik osalemine mehhanismi toimimises. See tagab mehhanismisisese konkurentsi ja peaks viima võimsuse sellise hinna väljakujunemiseni, mis välistab ülemäärase hüvitamise. |
(272) |
Selleks et oleks tagatud kokkusobivus keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate suunistega, peavad ettepanekuga hõlmatavad mehhanismid piiriülese võimsuse kaasamiseks ja uute tootmisvõimsuste sidumiseks mitmeaastaste lepingutega olema proportsionaalsed. |
(273) |
Piiriüleste võimsuste kaasamise mehhanismi on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes 119–124. Kui välismaistele võimsustele on väljastatud ühendusluba, osalevad need võimsused otseselt Prantsusmaa võimsustagatiste turul, seega määral, mil kõnealuse turu puhul leitakse, et see ei põhjusta ülemäärast hüvitamist, kehtib see ka välismaiste võimsustagatiste müügi puhul. Mehhanismi raames, mis võimaldab välismaise võimsuse osalemist, võib ka ülekandevõimsuste suhtes tänu ühenduslubade müügile kohaldada teatud hüvitamist. Võttes arvesse asjaolu, et hinnangute kohaselt on osalemine enampakkumistel äärmiselt oluline (nendel saavad osaleda kõik Prantsusmaa naaberriikide ülekandevõrku ühendatud tarbimiskaja võimaldavad ja elektrienergiat tootvad ettevõtjad), ning võttes arvesse ühinemislubade suurt hulka, mis eelduste kohaselt enampakkumistel osalevad, võib eeldada, et sellega ei kaasne mingit ülemäärast hüvitamist. Seega on vaadeldav mehhanism proportsionaalne. |
(274) |
Prantsuse ametiasutuste pakutud mehhanismi, mis võimaldab uutel võimsustel osaleda Prantsusmaa võimsusturul, on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjendustes 131–138. Selle mehhanismi proportsionaalsusega seoses on komisjon seisukohal, et mehhanism välistab ülemäärase hüvitamise uute võimsuste puhul. Eeskätt peaks uute võimsustega seotud pakkumised olema igal juhul madalamad esialgsest võrdlushinnast, mis omakorda vastab erinevastest konkurentsiprotsessidest tingitud hindade keskmisele väärtusele (ettepaneku kohaselt tuleks see hind arvutada võimsuse kaalutud hinnana, võttes aluseks aastal TA – 4 korraldatud enampakkumise ning aastal TA – 2 ja aastal TA – 1 korraldatud enampakkumised). Asjaolu, et esialgne täpne võrdlushind ei ole uute võimsuste tarnijatele teada ajal, millal nad teevad oma pakkumisi, peaks tagama selle, et need hinnad on konkurentsivõime säilitamiseks nii madalad kui võimalik. Võttes arvesse asjaolu, et osalised ei tea, kas nende pakkumise esitamise ajal on teised uute võimsuste pakkujad oma pakkumised juba esitanud või mitte, innustavad uute võimsuste kohta kehtestatud pakkumise mahu piirangud pakkuma oma investeeringute jaoks võimalikult madalat hinda. Seetõttu leiab komisjon, et uute investeeringutega seoses peaks ülemäärase hüvitise maksmise oht puuduma, seega on vaadeldav mehhanism proportsionaalne. |
5.3.4.4.
(275) |
Nagu on selgitatud põhjenduse 64 punktis 4, milles käsitletakse komisjoni muret, et EDFil on võimalik võimsuse hinnaga oma kasuks hõlpsasti manipuleerida, võib välja tuua mehhanismiga seotud kolm konkreetsemat ohtu (mõned neist võivad seejuures ilmneda kõigi ettevõtjate puhul).
|
Võimsuse kinnihoidmise oht
(276) |
Prantsusmaa ettepanek hõlmas mehhanismi kolme liiki muudatusi, mis võimaldavad muuta võimsuse kinnihoidmise ohu minimaalseks:
|
(277) |
Esimene lahendus võimaldab tagada, et võimsust pakkuvad ettevõtjad, kellel on suur võimsuste portfell, ei saa sertifitseerimiseks kehtestatud vahemiku tõttu turuga manipuleerida. Lisaks sellele võimaldab see lahendus kontrolliasutustel olemasoleva raamistikuga võrreldes hõlpsamini avastada kahtlaseid toiminguid. |
(278) |
Teine lahendus peab tõhustama turul osalevatele ettevõtjatele suunatud stiimuleid, võimaldades sertifitseerimiseks sätestatud ajavahemiku abil paremini hinnata oma tootmisvahendite kättesaadavuse taset. Seoses meetmega, mille abil muudetakse tasuliseks enne tarneaasta algust tehtavad olulise suurusega tasakaalustamised, teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku muuta see meede ebasümmeetriliseks ja kohaldada sertifitseerimise mahu muudatustega seoses tehtavaid tasulisi tasakaalustamisi ainult nende ettevõtjate suhtes, kes on teinud varem olulise suurusega tasakaalustamisi. See on põhjendatud asjaoluga, et kõnealuse meetme kohaldamine kõikide ettevõtjate suhtes võib kahjustada konkurentsi, sest see meede on de facto oluliselt piiravam väikese võimsuse mahuga ettevõtjate jaoks kui turgu valitseva ettevõtja jaoks, kes võib lubada endale oma kõrvalekallete suurenemist. Sellise ülempiiri kindlaksmääramine (see tehakse vastava otsusega, kuid see ei saa ületada 1 GW) võimaldab seega i) säilitada praeguse meetme paindlikkuse suurema osa ettevõtjate jaoks ning samaaegselt ii) kõrvaldada võimaluse, et suure võimsuste portfelliga ettevõtjad saavad turuga manipuleerida, tehes suure hulga „väikeseid“ tasakaalustamisi. |
(279) |
Kolmas lahendus tõhustab kõikidele turul osalevatele ettevõtjatele suunatud stiimuleid selleks, et nad kaupleksid oma sertifikaatidega võimsuste turul, osaleksid turu võrdlushinna kujundamises, mis peegeldab tõeselt võimsuse väärtust, ning ei saaks spekuleerida, kasutades selleks turutehinguid ja hankimist (sourcing), mille puhul võetakse arvesse kõrvalekallete põhjal tehtavaid makseid. |
(280) |
Komisjon leiab, et nende lahenduste kogum ei võimalda võimsuse kinnihoidmise ohtu küll täielikult kõrvaldada, kuid aitab seda maksimaalselt piirata. On mõistetav, et lisaks mehhanismis sisalduvatele stiimulitele säilivad ka Prantsusmaa kontrolliasutuste turukontrolli meetmed. |
Tagatiste kinnihoidmise oht
(281) |
Selleks et vältida võimsustagatiste kinnihoidmise ohtu, võtavad Prantsuse ametiasutused endale kohustuse suurendada enne tarneaasta algust korraldatavate enampakkumiste arvu ning kohustavad võimsust pakkuvaid ettevõtjaid pakkuma teatud minimaalset kogust võimsustagatisi igal enampakkumisel. |
(282) |
Need meetmed lisanduvad juba rakendatavatele meetmetele, nagu tarnijatele pakutav võimalus saada võimsustagatisi, kasutades ARENHi vahendit. Sellega seoses teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku uurida võimalust väljendada rahaliselt ARENHi võimsusega seotud komponenti, vältimaks võimalust, et ARENH häirib hindade vaba kujunemist võimsuse turul. See lahendus vastab osaliselt teatud kolmandate isikute soovitusele teha ARENHi vahendis teatud muudatusi, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse põhjenduses 182. |
(283) |
See Prantsuse ametiasutuste pakutud lahenduste kogum võimaldab minimeerida suurte võimsust pakkuvate ettevõtjate, eeskätt turgu valitseva ettevõtja soovi võimsustagatisi kinni hoida. Lisaks sellele võimaldab see tagada võimsustagatiste enampakkumiste likviidsuse. |
(284) |
Sellega seoses leiab komisjon, et kõnealuste kohustuste näol on tegemist meetmekogumiga, mis on proportsionaalne likviidsusega seotud eesmärkide ja ülesannetega, millele osutati menetluse algatamise otsuses. |
Oht, et turgu valitsev kauaaegne ettevõtja kasutab hinnakääre
(285) |
Menetluse algatamise otsuse põhjenduses 194 tõi komisjon välja ohu, mis seisneb selles, et turgu valitsev ettevõtja kasutab tootmis- ja turustamisharu vahelist ristsubsideerimist (st tagatiste müüki konkurentidele hinnaga, mis on ettevõtja enda tootmis- ja turustusharu vahel kasutatavast siirdehinnast kõrgem, mille tulemusel tõrjutakse konkurendid elektrienergiaga varustamise turult välja). |
(286) |
Selleks et hõlbustada selliste toimingute avastamist ja leida sellele probleemile lahendus, kõrvaldavad ametiasutused ühelt poolt olemasolevates õigusaktides oleva lünga, mis võimaldab tagatisi üle anda tasuta. Õigusaktide sellise muutmise tulemusel ei ole tarnijatel enam võimalik anda võimsustagatisi oma tootmisharult turustusharule üle nullhinnaga. Eeskirjades tuleb ette näha, et integreeritud ettevõtja sisetehingud peavad toimuma hindadega, mis on vastavuses reguleeritud turul kasutatavate hindadega. Seejuures, kui reguleeritud turu tehingu(te) hinnad ei ole sisetehingu toimumise ajaks teada, võivad integreeritud ettevõtjad deklareerida hindu, mis on indekseeritud reguleeritud turu hindade põhjal. Näiteks võib integreeritud ettevõtja deklareerida sisetehingu hinna, mis on võrdne turu võrdlushinnaga, enne kui komisjon on selle täpse väärtuse energiat käsitlevas määruses ametlikult fikseerinud. |
(287) |
Teiselt poolt antakse turul osalevatele ettevõtjatele täielik juurdepääs võimsustagatiste turu tehinguregistrile. Turul on seega teatud kontrollivõimalus otsetehingute üle, kuna need (anonüümseks muudetud) tehingud avalikustatakse. Nagu on selgitatud põhjenduses 263, tagab selline mehhanism otsetehingute turu läbipaistvuse. |
(288) |
Prantsuse ametiasutused on sellega andnud vastuse komisjoni etteheitele seoses ohuga, et turgu valitsev ettevõtja kasutab hinnakääre. |
5.3.4.5.
(289) |
Võttes arvesse Prantsusmaa pakutud erinevaid lahendusi, leiab komisjon, et mehhanismi võib käsitada proportsionaalsena püstitatud eesmärgiga. |
5.3.5. Konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju vältimine
5.3.5.1.
(290) |
Selleks et lahendada probleeme, mis on seotud uute tootmisvõimsuste mehhanismis osalemisega, millele komisjon osutas menetluse algatamise otsuses, teevad Prantsuse ametiasutused ettepaneku kohandada mehhanismi järgmiselt:
|
(291) |
Need lahendused võimaldavad kõrvaldada takistused uute võimsuste mehhanismiga liitumisel. |
5.3.5.2.
(292) |
Nagu on selgitatud põhjenduses 237, leiab komisjon, et Prantsusmaa on leidnud sobiva tasakaalu eri tarbimiskajaga seotud võimsusi hõlmavate kohustuste vahel, piiramata seejuures ülemääraselt nende võimsuste mehhanismis osalemise võimalusi. Kuigi kahe tarbimiskaja liigi osalemine mehhanismi toimimises ei ole võrdväärne, leiab komisjon, et selline eristamine on vajalik selleks, et võimaldada kaht liiki tarbimiskaja pakkuvatel ettevõtjatel mehhanismis optimaalsel määral osaleda. |
5.3.5.3.
(293) |
Nagu on märgitud põhjendustes 119–125, on Prantsuse ametiasutused vastuseks komisjoni ja kolmandate isikute väljendatud kahtlustustele pakkunud välja hübriidlahenduse, millega nähakse ette ühenduslubade väljastamine, mis võimaldavad lõppkokkuvõttes välismaistel tootmisvõimsustel mehhanismis osaleda. |
(294) |
Nagu on märgitud põhjenduses 239, on Prantsuse ametiasutused pakkunud välja asjakohase lahenduse, mis võimaldab piiriülesel võimsusel mehhanismis vahetult osaleda. Seega on see komisjoni etteheide leidnud lahenduse. |
(295) |
Prantsusmaa pakutud lahendus välismaiste võimsuste mehhanismis vahetu osalemise kohta võimaldab lisaks sellele tasuda vajaduse korral ka võrkudevaheliste ühenduste eest, kui võimsusi napib. Pakutud lahendus võimaldab seega vältida komisjoni menetluse algatamise otsuse põhjenduses 206 osutatud turgude koostoimimise kahjustamise ohtu (35). |
5.3.5.4.
(296) |
Nagu on selgitatud põhjendustes 245–247 ja punktis 5.3.4.1, tegi komisjon kindlaks ohu, mis on seotud sellega, et alternatiivsetel tarnijatel ja eeskätt uutel turule sisenejatel võib olla keeruline hinnata oma võimsustega seotud kohustuste suurust. Komisjoni märkustest nende põhjenduste kohta ilmneb, et Prantsuse ametiasutused on kavandanud asjakohased meetmed, mis aitavad tarnijatel paremini arvutada nende võimsustega seotud kohustusi. |
(297) |
Lisaks sellele ei olnud erinevatel ettevõtjatel võimsuse tagamise mehhanismi esialgse variandi puhul lihtne saada teavet otsetehingute kohta, sest neil ei olnud täielikku ülevaadet võimsuste hinna kohta. Prantsusmaa pakkus kõikide tehingute kohta esitatava teabe parandamiseks kõikide ettevõtjate jaoks välja mitmed lahendused, mida on kirjeldatud punktis 5.3.4.2. Need meetmed hõlmavad kõikidele ettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist (anonüümseks muudetud) otsetehingute registrile ja enampakkumiste tõhustamist. |
(298) |
Nende lahenduste kogum võimaldab saavutada, et kõik ettevõtjad lisaks turgu valitsevale ettevõtjale saavad parema ülevaate oma võimsusega seotud kohustustest ning tehingumahtudest ja -hindadest. Need meetmed parandavad oluliselt mehhanismi läbipaistvust ja kompenseerivad asjaolu, et turgu valitsev ettevõtja on paremini teavitatud, kuna selle ettevõtja näol on tegemist mehhanismi kõige suurema ettevõtjaga nii võimsust pakkuvate ettevõtjatega kui ka tarnijatega võrreldes. |
5.3.5.5.
(299) |
Komisjon võtab teadmiseks, et uute võimsuste puhul kavatsevad Prantsuse ametiasutused täiendavalt kehtestada ka keskkonnakaitsega seotud kriteeriume, mille puhul antakse eelistus vähese CO2-heitega tootjatele (vt põhjendus 137). |
(300) |
Nende sätete puhul võetakse arvesse keskkonnakaitset ja energiat käsitlevaid suuniseid, (36) milles on rõhutatud vajadust tagada, et selliste meetmete abil tuleb samaväärsete tehniliste ja majanduslike parameetrite puhul eelistada vähese CO2-heitega ettevõtjaid. |
5.3.5.6.
(301) |
Eespool toodud põhjustel leiab komisjon, et mehhanismiga ei kahjustata enam õigusvastaselt konkurentsi ja/või Euroopa Liidu sisest kaubandust. |
5.3.5.7.
(302) |
Võttes arvesse asjaolu, et Prantsusmaa mehhanismi näol on tegemist esimese komisjoni heakskiidetud võimsuse tagamise detsentraliseeritud mehhanismiga keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate suuniste kohaldamise ajal, ning pidades silmas asjaolu, et mehhanismi vajadus on olulisel määral tingitud energiaturu arengust, kusjuures tegemist on turuga, mis konkurentsile avamise käigus on alles arenemisjärgus, leiab komisjon, et mehhanismi heakskiitmine peab olema ajaliselt piiratud. Komisjon on seisukohal, et 10 aasta pikkust tähtaega võib pidada asjakohaseks ja kooskõlaliseks eelnevalt tehtud otsustega (37). |
6. KOKKUVÕTE
(303) |
Komisjon leiab, et Prantsusmaa on õigusvastaselt käivitanud võimsuse turu Prantsusmaal, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 sätteid. Samas, võttes arvesse Prantsusmaa pakutud ja eespool kirjeldatud lahendusi, võib meedet lugeda kooskõlas olevaks keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate riigiabi suunistega. |
SELLEGA SEOSES ON KOMISJON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Prantsuse Vabariigi käivitatud võimsuse turu näol on tegemist riigiabiga, mis on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 taande c kohaselt siseturuga kokkusobiv.
Artikkel 2
Komisjon annab loa võimsuse turu käivitamisega seotud abikava kohaldamiseks maksimaalselt kümne aasta pikkuse perioodi jooksul. Kui meetmega pärast seda ajavahemikku jätkatakse, tuleb sellest uuesti teatada.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.
Brüssel, 8. november 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Margrethe VESTAGER
(1) Riigiabi SA.39621 (2015/C) (ex 2015/NN) – võimsuse tagamise mehhanism Prantsusmaal – kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (ELT C 46, 2.2.2016, lk 35).
(2) Vt joonealune märkus 1.
(3) Turgu valitseva ettevõtte toodetud tuumaenergiale reguleeritud juurdepääsu mehhanismi (Accès Régulé à l'Électricité Nucléaire Historique (ARENH)) näol on tegemist tarnijate õigusega osta EDFilt elektrienergiat reguleeritud hinnaga mahus, mille on kindlaks määranud Prantsusmaa energeetikasektorit reguleeriv asutus CRE. Rohkem teavet ARENH kohta: https://clients.rte-france.com/lang/fr/clients_producteurs/services_clients/dispositif_arenh.jsp.
(4) Võimsuse sertifitseeritud suurus ümardatakse lähima 0,1 MW väärtuseni. Võimsusi, mille suurus on väiksem kui 1 MW, võib turul osalemiseks liita.
(5) TURPE kehtestati 10. veebruari 2000. aasta seadusega nr 2000-108 ja selle eesmärk on maksta põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatele hüvitist. TURPEga seotud summade arvutamise metoodika ja nende summade muutmise määrab kindlaks CRE.
(6) Võimsuse tagamise mehhanismi aluseks oleva dekreedi artiklis 20 on nähtud ette, et CRE esitab põhivõrguettevõtja tööde põhjal igal aastal aruande („Aasta pärast võimsuse tagamise mehhanismi eeskirjade avaldamist ja seejärel igal aastal esitab energiakomisjon energiavaldkonna eest vastutavale ministrile põhivõrguettevõtja tööde alusel koostatud aruande mehhanismi integreerimise kohta Euroopa turule. See aruanne hõlmab teavet muudatuste kohta, mis on aset leidnud elektrienergia varustuskindluse tagamise eest ettevõtjatele makstavate hüvitiste korras naaberriikides. Aruandes analüüsitakse Prantsusmaa võimsuse tagamise mehhanismi ja teistes asjaomastes riikides rakendatud meetmete koostoimet. Vajaduse korral tehakse aruandes ettepanekuid võimsuse tagamise mehhanismi toimimise täiustamiseks.“). Lisaks sellele hõlmab mehhanismi toimimise eeskirju sätestav korraldus (lisaks dekreedi sätetele) kaht artiklit põhivõrguettevõtja koostatavate hindamisaruannete kohta: artiklid 5 ja 8 (piiriülese võimsuse kohta ja mehhanismi dünaamilise mõju kohta).
(7) Näiteks kui tuuleenergia tootjal on hooldus- või paigaldusprobleem ja ta ei kasuta tasakaalustamist, peab ta tegema kõrvalekallete eest makseid. Seevastu juhul, kui tuult ei ole piisavalt, ei pea ta erinevuse eest makseid tegema.
(8) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. september 2011, komisjon vs. Madalmaad, C-279/08 P, ECLI:EU:C:2011:551.
(9) SA.37177, Rumeenia – roheliste sertifikaatide abikava muutmine, millega toetatakse taastuvenergiaallikatest saadava elektri tootmist.
(10) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2013, Association Vent de Colère! Fédération nationale jt vs. Ministre de l'Écologie, du Développement durable, des Transports et du Logement et Ministre de l'Économie, des Finances et de l'Industrie, C-262/12, ECLI:EU:C:2013:851.
(11) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, Essent Belgium NV vs. Vlaamse Reguleringsinstantie voor de Elektriciteits- en Gasmarkt, liidetud kohtuasjad C-204/12–C-208/12, ECLI:EU:C:2014:2192.
(12) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 24. juuli 2003, Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH, C-280/00, ECLI:EU:C:2003:415.
(13) Komisjon viitas 2015. aasta väljaandele, mis on kättesaadav järgmisel veebiaadressil: https://www.entsoe.eu/Documents/SDC%20documents/SOAF/150630_SOAF_2015_publication_wcover.pdf.
(14) A.N.O.D.E. näol on tegemist Prantsusmaa alternatiivsete tarnijate ühinguga.
(15) Riiginõukogu otsus, liidetud alajaod 9 ja 10, 9.10.2015.
(16) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-279/08; vt joonealune märkus 8. Sellega seoses osutas komisjon menetluse algatamise otsuse põhjendusele 108.
(17) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. märts 2001, PreussenElektra AG vs. Schhleswag AG, Windpark Reußenköge III GmbH ja Land Schleswig-Holsteini osavõtul, C-379/98, ECLI:EU:C:2001:160.
(18) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-262/12; vt joonealune märkus 10.
(19) Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-204/12–C-208/12; vt joonealune märkus 11.
(20) Elektrienergia pakkumisega seotud avalikus teenindamises osalemine tähendab Prantsusmaa elektritarbijate jaoks maksustamist, mille eesmärk on hüvitada ettevõtjatele ülemäärased kulud, mis tulenevad elektrienergia pakkumisega seotud avaliku teenindamise seaduse alusel neile pandud kohustustest.
(21) http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/137628/137628_485545_28_2.pdf.
(22) Kättesaadav veebiaadressil https://www.entsoe.eu/outlooks/maf/Pages/default.aspx.
(23) Lisatud aruandes tõi RTE välja, et suurema osa majandusvaldkondade puhul ei ole oluline, kas TK2 perioodi tundide arv on 200, 250 või 300 tundi, samas on tarbimiskaja selle tundide arvu suhtes tundlik ning energia kättesaadavuse suurem vahemik mõjutaks ettevõtjate osalust elektrienergia puudujäägi ohu vähendamises.
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ) (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55) artikli 2 kohaselt on põhivõrguettevõtja „füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab põhivõrgu kasutamise, hoolduse ja vajadusel arendamise eest teatud piirkonnas, ja vajaduse korral põhivõrgu sidumise eest teiste võrkudega, ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia edastamise järele“.
(25) Kohaldatavad kriteeriumid, mille eesmärk on eristada uutesse võimsustesse tehtavaid investeeringuid olemasolevate tootmisseadmete säilitamiseks või laiendamiseks tehtavatest investeeringutest, lisanduvad Prantsuse eeskirjades juba sätestatud põhimõtetele ning võimaldavad eristada „uusi võimsusi“ olemasolevate tootmisvahendite säilitamise või nende eluea pikendamise tagamiseks tehtavatest investeeringutest. Energeetilist üleminekut keskkonnahoidlikule majanduskasvule käsitleva seaduse nr 2015-992 alusel vastuvõetud energiaseadustiku artiklis L. 311–1 on sätestatud: „Võttes arvesse artikli L. 311–6 sätteid, peab kõikide uute elektrienergia tootmise seadmete käitamiseks olema haldusluba. Uute tootmisseadmetena käesoleva artikli tähenduses käsitatakse ka kõiki seadmeid, mille nimivõimsus on suurenenud vähemalt 20 % võrra, samuti seadmeid, mille primaarenergia allikas on muutunud“.
(26) Kaalumise üksikasjad määravad kindlaks Prantsuse ametiasutused pärast turuosalistega konsulteerimist.
(27) Varem olid võimsuse pakkujad kohustatud üksnes teatama sündmustest, mis tõid kaasa enam kui 100 MW kõrvalekalde võrreldes nende võimsuse prognoosiga. Peamine erinevus seisneb selles, et ettevõtja sellise teatamisega ei pidanud kaasnema tasakaalustamist (ettevõtja võis tasakaalustamisega oodata või otsustada mitte tasakaalustada ja säilitada kõrvalekalded). Ainuke olukord, mille puhul tasakaalustamine oli kohustuslik, oli lõplik sulgemine. Lisaks sellele ei olnud see säte toodud mitte eeskirjades, vaid sertifitseerimislepingus; edaspidi sätestatakse see nõue eeskirjades (kõrgema taseme reguleeriv tekst).
(28) Euroopa Komisjoni talitused ja Prantsuse ametiasutused on võimsuse tagamise mehhanismi puudutava põhjaliku küsitluse käigus teostanud esimesed analüüsid rahastamisvajaduste kohta, mis on seotud uute investeerimisprojektidega CCG tüüpi elektrijaamadesse (lähtudes Landivisiau projekti finantsandmetest ja majandusalases erialakirjanduses toodud andmetest). Nendest analüüsidest ilmneb, et tulumäär 60 000 eurot/MW/aasta kohta on samas suurusjärgus CCG tüüpi elektrijaamadesse tehtavate uute investeeringutega, samas võib osutuda otstarbekaks projektide tootluse tagamiseks reguleeritud hinda tõsta. Olemasolevate finantsandmete põhjal on projektide tootlus tagatud üksnes tulumäära puhul, mis on väga lähedane näitajale 60 000 eurot/MW/aastas. Kõnealuste analüüside tulemusi tuleb arvesse võtta selleks, et teha võimalikult asjakohane otsus reguleeritud hinna tõstmise kohta ja tagada sellega, et reguleeritud hinna tase osutub kaitsemeetmeks tarbija jaoks ning ei kujuta samas endast takistust elektrienergia turule sisenemiseks.
(29) ARENHi ja turuhinna vahe ligikaudu 7 eurot/MWh vastab võimsuse hinnale ligikaudu 60 000 eurot/MW/aastas, st reguleeritud hinnale. Kui ARENHi hind on 42 eurot/MWh, peaks elektrienergia hind olema suurem kui 35 eurot/MWh või võrdne sellega, et ARENHi ja turuhinna vahe saaks olla võimsuse hinna kaudne maksimaalne väärtus. Kuid Prantsuse ametiasutuste väitel ei ole 2019. aasta perspektiivis forvardhinnad selles suurusjärgus.
(30) ARENHi võimsusega seotud komponendi rahaline väljendamine eeldab, et võimsuse hind arvatakse maha ARENHi energiakomponendi hinnast.
(31) SA.37345 (2015/NN) – Polski system zielonych certyfikatów wspierający odnawialne źródła energii oraz zmniejszenie obciążeń wynikających z obowiązku certyfikatowego dla odbiorców energochłonnych (Poola päritolusertifikaatide süsteem taastuvate energiaallikate toetamiseks ja nende sertifitseerimisest tuleneva koormuse vähendamiseks energia suurtarbijate jaoks).
(32) 100–300 tunnises vahemikus on Prantsuse ametiasutused põhjenduses 114 toodud põhjustel jäänud 250 tunni juurde.
(33) Vt joonealune märkus 24.
(34) Komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsus C(2014) 5083 final, SA.35980 – GB capacity mechanism (Ühendkuningriigi võimsusmehhanism), põhjendused 129 ja 139.
(35) Mehhanismi kohandamise kohta Euroopa õigusaktidega vt keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate suuniste punkt 97.
(36) Vt keskkonnakaitset ja energiat käsitlevate suuniste punkt 233.
(37) Vt näiteks komisjoni 23. juuli 2014. aasta otsus C(2014) 5083, SA.35980 – GB capacity mechanism, põhjendus 162.