10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/1

(1)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, sest neis käsitletakse määruse (EL) nr 909/2014 sätestatud meetmete rakendamiseks nõutavaid elemente. Et tagada nende meetmete sidusus, aidata kaasa nende kõikehõlmavusele ja lihtsustada nende kättesaadavust isikutele, kelle suhtes neid sätteid kohaldatakse, on soovitatav koondada kõik määruse (EL) nr 909/2014 meetmetega seotud elemendid ühte määrusesse.

(2)

Määrusega (EL) nr 909/2014 nõutakse, et keskdepositooriumid kohaldaksid rahatrahve väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete suhtes, kes põhjustavad arvelduse ebaõnnestumisi (edaspidi „kohustusi mittetäitvad liikmed“).

(3)

Et kohustusi mittetäitvate liikmete suhtes kohaldatavad rahatrahvid toimiksid tõhusa hoiatusena, peaksid nende suuruse arvutamise parameetrid olema tihedalt seotud nende finantsinstrumentide väärtusega, mida ei õnnestu üle kanda ja mille alusel tuleks sobivaid karistusmäärasid kohaldada. Tehingu aluseks olevate finantsinstrumentide väärtuse põhjal tuleks arvutada rahatrahvi suurus ka siis, kui tehingu ebaõnnestumine on tingitud raha puudumisest. Rahatrahvi suurus peaks kohustusi mittetäitvatel liikmetel tekitama soovi ebaõnnestunud tehingud kohe arveldada. Et tagada rahatrahvide määramisega seatud eesmärkide tulemuslik saavutamine, tuleb nende arvutamise parameetrite piisavust pidevalt seirata ja vajaduse korral kohandada, arvestades nende trahvide mõju turule.

(4)

Arvestades finantsinstrumentide suuri hinnaerinevusi mitmes järjestikuses aluseks olevas tehingus ja et hõlbustada rahatrahvide arvutamist, peaks finantsinstrumentide väärtus põhinema ühtsel võrdlushinnal. Keskdepositooriumid peaksid kasutama rahatrahvide arvutamisel sama päeva ühesuguste finantstehingute arvelduste ebaõnnestumise eest samasid võrdlushindasid. Rahatrahvi summa saadakse seega tehingu aluseks olnud ebaõnnestunud arveldusega finantsinstrumentide arvu korrutamisel asjaomase võrdlushinnaga. Võrdlushindade määratlemisel tuleks tugineda objektiivsetele ja usaldusväärsetele andmetele ja meetoditele.

(5)

Kuna rahatrahvide arvutamise automatiseerimine peaks aitama keskdepositooriumidel neid tõhusalt kohaldada, peaks sobivad karistusmäärad põhinema ühtsel väärtuste tabelil, mille kasutamist on lihtne automatiseerida ja kohaldada. Eri liiki finantsinstrumentide karistusmäärad tuleks kehtestada sellisel tasemel, et sellest tulenevad rahatrahvid vastaksid määruse (EL) nr 909/2014 tingimustele.

(6)

Aktsiatega tehtavate tehingute arveldus on tavaliselt väga standarditud. Kui aktsiaturg on likviidne ja aktsiaid on seetõttu lihtne osta, peaks arvelduse ebaõnnestumisel kohaldama kõrgeimat karistusmäära, et panna kohustusi mittetäitvaid liikmeid oma ebaõnnestunud tehinguid õigel ajal arveldama. Kui aktsiaturg ei ole likviidne, tuleks kasutada madalamat karistusmäära, mille juures tuleb arvestada, et see peaks olema siiski hoiatava mõjuga, ilma et see mõjutaks samal ajal asjaomaste turgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist.

(7)

Avaliku emitendi emiteeritud võlainstrumentidega tehtud tehingute arvelduse ebaõnnestumise eest kohaldatavate rahatrahvide suuruse määramisel tuleks võtta arvesse selliste tehingute tavapäraselt suurt mahtu ja nende olulisust finantsturgude sujuva ja nõuetekohase toimimise seisukohast. Arvelduse ebaõnnestumisel tuleks seega kohaldada madalaimat karistusmäära. Siiski peaks selline karistusmäär olema hoiatava mõjuga ja innustama tehinguid õigel ajal arveldama.

(8)

Võlainstrumentide puhul, mida ei ole emiteerinud avalik emitent, on turg vähemlikviidne ja selliste instrumentidega tehtavate tehingute maht on väiksem. Sellised võlainstrumendid mõjutavad ka finantsturgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist vähem kui avaliku emitendi emiteeritud võlainstrumendid. Karistusmäär peaks arvelduse ebaõnnestumise puhul olema seetõttu nende puhul kõrgem kui võlainstrumentidel, mille on emiteerinud avalik emitent.

(9)

Võlainstrumentidega tehtud tehingute arvelduse ebaõnnestumisel tuleks kohaldada madalamaid karistusmäärasid kui teiste finantsinstrumentidega tehtud tehingute arvelduse ebaõnnestumisel, pidades silmas nende suuremat mahtu, mittestandardset arveldust, suuremat piiriülest mõõdet ning olulisust finantsturgude sujuva ja nõuetekohase toimimise seisukohast. Siiski peaks selline madalam karistusmäär olema hoiatava mõjuga ja innustama tehinguid õigel ajal arveldama.

(10)

Võlainstrumentide puhul, milleks ei ole määruse (EL) nr 909/2014 reguleerimisalasse kuuluvad aktsiad ja võlainstrumendid, näiteks hoidmistunnistused, lubatud heitkoguste väärtpaberid ja börsil kaubeldavad fondid, ei ole arveldus väga standardiseeritud ja nende turud ei ole likviidsed. Nendega kaubeldakse sageli ka börsiväliselt. Pidades silmas nende väikest mahtu ja tehingute arvu ning et kajastada nende mittestandardset kauplemist ja arveldust, tuleks arvelduse ebaõnnestumisel kohaldada sama karistusmäära, mis kehtib aktsiate suhtes, millel ei ole likviidset turgu.

(11)

Rahatrahvi arvutamise parameetreid tuleks kohandada konkreetsete kauplemiskohtade eripäradega, näiteks VKEde kasvuturgudega, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (2). Arvelduse ebaõnnestumisel määratavad rahatrahvid ei tohiks takistada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsu kapitaliturgudele kui pangalaenu alternatiivile. Lisaks võimaldatakse määrusega (EL) nr 909/2014 VKEde kasvuturgudele suuremat paindlikkust, nii et arvelduse ebaõnnestumisel ei ole vaja kohaldada asendusostu kuni 15 päeva jooksul pärast kavandatud arvelduspäeva. Seega võib VKEde kasvuturgudel kaubeldavate finantsinstrumentide arvelduse ebaõnnestumisel rahatrahvide kohaldamise ajavahemik olla pikem kui teiste finantsinstrumentide puhul. Pidades silmas rahatrahvide kohaldamise ajalist pikkust, VKEde kasvuturgude väiksemat likviidsust ja nende eripära, tuleks sellistes kauplemiskohtades kaubeldavate finantsinstrumentidega tehtavate tehingute arvelduse ebaõnnestumisel kehtiv karistusmäär seada sellisele tasemele, mis innustaks tehinguid õigel ajal arveldama, kuid ei mõjutaks nende turgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist. Samuti on asjakohane tagada, et teatud finantsinstrumentidega, näiteks sellistes kauplemiskohtades kaubeldavate võlainstrumentidega, tehtavate tehingute arvelduse ebaõnnestumisel kohaldataks madalamaid karistusmäärasid kui teistel turgudel kaubeldavate sarnaste võlainstrumentide suhtes.

(12)

Raha puudumise tõttu tekkinud arvelduse ebaõnnestumisel tuleks kohaldada ühtset karistusmäära kõikide tehingute puhul, kuna selline olukord ei sõltu vara liigist ja asjaomase finantsinstrumendi likviidsusest või tehinguliigist. Et kindlustada hoiatav mõju ja innustada kohustusi mittetäitvaid liikmeid arveldama tehinguid õigel ajal raha laenamise abil, on asjakohane kasutada karistusmäära alusena raha laenamise kulusid. Kõige sobivam karistusmäär peaks olema arveldusvaluutat emiteeriva keskpanga ametlik intressimäär, mis tõendab asjaomase valuuta laenamise kulusid.

(13)

Määrusega (EL) nr 909/2014 võimaldatakse keskdepositooriumidel pakkuda liidus oma teenuseid päritoluliikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Et tagada vastuvõtvates liikmesriikides keskdepositooriumide teenuste turvalisus sobival tasemel, nõutakse määruses (EL) nr 909/2014, et nii päritoluliikmesriikide kui ka vastuvõtvate liikmesriikide pädevad ja asjaomased asutused kehtestavad koostöökorra, et teostada vastuvõtvates liikmesriikides keskdepositooriumide tegevuse üle järelevalvet, kui see tegevus on kõnealustes vastuvõtvates liikmesriikides väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast omandanud olulise tähtsuse.

(14)

Selleks et põhjalikult kindlaks teha, kas keskdepositooriumide tegevus on vastuvõtvates liikmesriikides väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast omandanud olulise tähtsuse, tuleks tagada, et hindamiskriteeriumides arvestatakse keskdepositooriumide osutatavaid põhiteenuseid vastuvõtvates liikmesriikides, nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jaos, arvestades et keskdepositooriumid pakuvad selliseid põhiteenuseid finantsturutaristu ülesannetes.

(15)

Eesmärgiga hinnata keskdepositooriumide tegevuse olulisust vastuvõtvates liikmesriikides tuleks hindamiskriteeriumides arvestada, millises mahus osutavad keskdepositooriumid põhiteenuseid vastuvõtvate liikmesriikide kasutajatele, sealhulgas emitentidele, väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele või keskdepositooriumides hoitavate väärtpaberikontode teistele omanikele. Kui nende põhiteenuste maht, mida keskdepositooriumid osutavad vastuvõtvate liikmesriikide kasutajatele, on piisavalt suur, tuleks keskdepositooriumide tegevust sellistes vastuvõtvates liikmesriikides pidada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast oluliselt tähtsaks, sest igasugune ebaõnnestumine ja puudujääk selliste keskdepositooriumide tegevuses võivad mõjutada väärtpaberiturgude toimimist ja investorikaitset kõnealustes vastuvõtvates liikmesriikides. Põhjaliku hindamise tagamiseks tasub kohaldada hindamiskriteeriume, milles võetakse eraldi arvesse iga põhiteenuse mahtu, mida keskdepositooriumid vastuvõtvate liikmesriikide kasutajatele osutavad.

(16)

Kui keskdepositooriumid emiteerivad või hoiavad keskselt arvukalt väärtpabereid vastuvõtvates liikmesriikides asutatud emitentidele, või hoiavad keskselt suurt hulka väärtpaberiarveldussüsteemi liikmete või teiste vastuvõtvates liikmesriikides asutatud kontoomanike väärtpaberikontosid, tuleks nende tegevust kõnealustes vastuvõtvates liikmesriikides pidada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast oluliselt tähtsaks.

(17)

Kui keskdepositooriumid arveldavad suures mahus tehinguid väärtpaberitega, mille on emiteerinud vastuvõtvates liikmesriikides asutatud emitendid, või arveldavad suures mahus liikmete ja teiste vastuvõtvates liikmesriikides asutatud väärtpaberikontoomanike arvelduskorraldusi, tuleks nende tegevust kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis pidada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast oluliselt tähtsaks.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ (3) lubatakse liikmesriikidel nimetatud direktiivi kohaldamisel määrata väärtpaberiarveldussüsteem oma õiguse alusel reguleeritavaks, kui nad leiavad, et selline määramine on süsteemiriski tõttu õigustatud. Kui keskdepositooriumid korraldavad vastuvõtvate liikmesriikide määratud väärtpaberiarveldussüsteeme kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ, tuleb nende tegevust seega asjaomastes vastuvõtvates liikmesriikides pidada väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast oluliselt tähtsaks.

(19)

Keskdepositooriumide tegevust tuleks hinnata piisavalt tihti, et asjaomased asutused saaksid põhjendamatu viivituseta kehtestada koostöökorra alates hetkest, kui asjaomaste keskdepositooriumide tegevus on vastuvõtvas liikmesriigis väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast omandanud olulise tähtsuse.

(20)

Kui keskdepositooriumide tegevus on vastuvõtvas liikmesriigis väärtpaberiturgude toimimise ja investorikaitse seisukohast omandanud olulise tähtsuse, tuleks neid pidada oluliselt tähtsaks piisavalt kaua, et asjaomased asutused saaksid kehtestada toimiva ja tõhusa koostöökorra kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014.

(21)

Käesoleva määruse kohase hindamisega seotud arvutused peaksid põhinema objektiivsetel ja usaldusväärsetel andmetel ja meetoditel. Kuna teatavad käesoleva määrusega nõutavad arvutused põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 (4) kehtestatud eeskirjadel, tuleks neid teha vaid siis, kui määrus (EL) nr 600/2014 on kohaldatav.

(22)

Arvestades, et arvelduse ebaõnnestumise vältimise meetmed, mis on seotud rahatrahvide arvutamisega, ja teatavad olulise tähtsuse kindlaksmääramise meetmed võivad nõuda suuri IT-süsteemide muudatusi, turuteste ning kohandusi asjaomaste poolte, sealhulgas keskdepositooriumide ja teiste turuosaliste vahelises õiguskorras, tuleks anda piisavalt aega asjaomaste meetmete kohaldamiseks tagamaks, et keskdepositooriumid ja teised isikud täidavad vajalikud nõuded,

a)

vastuvõtva liikmesriigi emitentide emiteeritud ja keskdepositooriumis esmase registrikande saanud või seal väärtpaberikontodel keskselt hoitavate finantsinstrumentide koondturuväärtus moodustab vähemalt 15 % kõikide vastuvõtva liikmesriigi emitentide emiteeritud ja kõikides liidus asutatud keskdepositooriumides esmase registrikande saanud või seal väärtpaberikontodel keskselt hoitavate finantsinstrumentide koguväärtusest;

b)

keskdepositooriumis vastuvõtvast liikmesriigist pärit liikmete ja väärtpaberikontode teiste omanike nimel väärtpaberikontodel keskselt hoitavate finantsinstrumentide koondturuväärtus moodustab vähemalt 15 % liidus asutatud kõikides keskdepositooriumides vastuvõtvast liikmesriigist pärit liikmete ja teiste väärtpaberikontode omanike nimel väärtpaberikontodel keskselt hoitavate finantsinstrumentide koguväärtusest.

a)

keskdepositooriumis arveldatavate ja vastuvõtva liikmesriigi emitentide emiteeritud väärtpaberitega tehtud tehingutega seotud arvelduskorralduste aastane väärtus moodustab vähemalt 15 % kõikide liidus asutatud keskdepositooriumide arveldatavate ja vastuvõtva liikmesriigi emitentide emiteeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingutega seotud kõikide arvelduskorralduste aastasest koguväärtusest;

b)

keskdepositooriumis liikmete ja teiste vastuvõtva liikmesriigi väärtpaberikontoomanike nimel arveldatavate arvelduskorralduste aastaväärtus moodustab vähemalt 15 % kõikides liidus asutatud keskdepositooriumides liikmete ja teiste vastuvõtvast liikmesriigist pärit väärtpaberikontoomanike nimel arveldatavate arvelduskorralduste aastasest koguväärtusest;

c)

keskdepositoorium korraldab väärtpaberiarveldussüsteemi, mida reguleerib vastuvõtva liikmesriigi õigus ja millest on teavitatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA).

a)

makse vastu arvelduskorraldused – asjaomase finantsinstrumendi tehingu väärtus, nagu need on sisestatud väärtpaberiarveldussüsteemi;

b)

maksevabad arvelduskorraldused – asjaomaste finantsinstrumentide koondturuväärtus, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikliga 7.

a)

liidu kauplemiskohas kauplemisele võetud ja seal kaubeldavate, määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 lõikes 1 viidatud finantsinstrumentide turuväärtus on likviidsuse seisukohalt kõige olulisema turu sulgemishind, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktis a;

b)

liidu kauplemiskohas kauplemisele võetud finantsinstrumentide turuväärtus on liidu kõrgeima käibega kauplemiskoha sulgemishind, välja arvatud punktis a nimetatud finantsinstrumendid;

c)

punktides a ja b nimetamata finantsinstrumentide turuväärtus määratletakse asjaomase keskdepositooriumi pädevas asutuses heakskiidetud ja eelnevalt kindlaks määratud metoodika alusel, kus kasutatakse usaldusväärsete turuandmetega seotud kriteeriume, näiteks kauplemiskohtadest või investeerimisühingutest saadud turuhindasid.

a)

erandina artikli 5 lõikest 2 on finantsinstrumentide turuväärtus asjaomaste instrumentide nimiväärtus;

b)

erandina artikli 6 lõike 2 punktist b on asjaomaste finantsinstrumentide turuväärtus nende finantsinstrumentide nimiväärtus.

a)

kohaldatakse artikleid 2 ja 3 alates kuupäevast, mil jõustub delegeeritud õigusakt, mille komisjon on vastu võtnud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõike 15 kohaselt;

b)

kohaldatakse artiklit 7 alates määruse (EL) nr 600/2014 artikli 55 teises lõigus osutatud kuupäevast;

c)

kohaldatakse artiklit 8 alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/9

(1)

Määruses (EL) nr 909/2014 on kehtestatud väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „keskdepositooriumid“) usaldatavusnõuded, tagamaks, et nad oleksid turvalised ja usaldusväärsed ning vastaksid igal ajal kapitalinõuetele. Selliste kapitalinõuetega tagatakse, et keskdepositoorium on igal ajal piisavalt kapitaliseeritud riskide vastu, millele ta on avatud, ning et ta suudab vajaduse korral ellu viia nõuetekohase likvideerimise või restruktureerimise.

(2)

Kuna määruse (EL) nr 909/2014 sätetega, mis käsitlevad keskdepositooriumide ja määratud krediidiasutustega seotud krediidi- ja likviidsusriske, on sõnaselgelt nõutud, et nende sise-eeskirjad ja menetlused võimaldaksid neil jälgida, mõõta ja juhtida riskipositsioone ja likviidsusvajadusi mitte üksnes üksikliikmete puhul, vaid ka samasse gruppi kuuluvate ja keskdepositooriumi vastaspoolteks olevate liikmete puhul, tuleks selliseid meetmeid kohaldada emaettevõtjast ja tema tütarettevõtjatest koosnevate gruppide suhtes.

(3)

Käesoleva määruse kohaldamisel on arvesse võetud makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) välja antud finantsturutaristute põhimõtete (edaspidi „CPSS-IOSCO põhimõtted“) (2) soovitusi. Samuti on arvesse võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) kohast krediidiasutuste kapitali käsitlust, arvestades, et keskdepositooriumid on teataval määral avatud riskidele, mis on sarnased krediidiasutustel tekkivate riskidega.

(4)

Käesolevas määruses kapitali mõiste määratlemisel on asjakohane lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 (4) (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) sätestatud kapitali mõistest. Selline määratlus on seoses regulatiivsete nõuetega kõige sobivam, sest määruses (EL) nr 648/2012 esitatud kapitali mõiste oli kujundatud konkreetselt turutaristute jaoks. Keskdepositooriumid, millel on lubatud osutada määruse (EL) nr 909/2014 alusel panganduskõrvalteenuseid, peavad täitma samal ajal nii käesoleva määruse kohaseid kapitalinõudeid kui ka määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid omavahendite nõudeid. Nad peavad täitma määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud omavahendite nõudeid instrumentidega, mis vastavad selle määruse tingimustele. Et ära hoida nõuete vastuolu või dubleerimist ning arvestades, et määruse (EL) nr 909/2014 alusel keskdepositooriumide puhul täiendavate kapitalinõuete arvutamiseks kasutatud meetodid on tihedalt seotud määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetoditega, tuleks panganduskõrvalteenuseid osutavatel keskdepositooriumidel lubada täita käesoleva määruse täiendavaid kapitalinõudeid samade instrumentidega, mis vastavad kas määruses (EL) nr 575/2013 või määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud nõuetele.

(5)

Et tagada vajaduse korral see, et keskdepositoorium oleks suuteline korraldama oma tegevuse restruktureerimise või nõuetekohase likvideerimise, peaks keskdepositooriumil olema selline kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega, mis on igal ajal piisav tegevuskulude katmiseks ajavahemikul, mille jooksul keskdepositoorium suudab oma kriitilised funktsioonid ümber korraldada, mis hõlmab rekapitaliseerimist, juhtkonna asendamist, oma äristrateegia läbivaatamist, kulu- või tasustruktuuri läbivaatamist ja enda osutatavate teenuste restruktureerimist. Kuna keskdepositoorium peab likvideerimise või restruktureerimise ajal oma tavapärast tegevust jätkama ning ehkki keskdepositooriumi likvideerimise või restruktureerimise ajal võivad tegelikud kulud olla restruktureerimis- või likvideerimiskuludest tingituna märkimisväärselt suuremad kui iga-aastased brutotegevuskulud, peaks nõutava kapitali arvutamisel iga-aastaste brutotegevuskulude võrdlusnäitajana kasutamine andma sobiva hinnangu keskdepositooriumi likvideerimise või restruktureerimise ajal esinevatele tegelikele kuludele.

(6)

Nagu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktis a, milles nõutakse, et krediidiasutused ja investeerimisühingud arvaksid esimese taseme põhiomavahenditest maha jooksva majandusaasta kahjumi, tuleks ka käesolevas määruses tunnustada rolli, mida netotulu mängib äritingimuste negatiivsetest muutustest tulenevate riskide katmisel või maandamisel. Seepärast tuleb üksnes juhtudel, mil netotulu on ebapiisav äririski realiseerumisest tuleneva kahjumi katmiseks, katta see kahjum omavahenditest. Kui eelneva aasta andmed ei ole kättesaadavad, näiteks hiljuti asutatud keskdepositooriumide puhul, tuleks vaadelda ka jooksva aasta eeldatavaid näitajaid, võttes arvesse uusi asjaolusid. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 152/2013 (5) sarnaste sätetega tuleks nõuda, et keskdepositooriumid hoiaksid usaldatavusnõuetele vastavat miinimumkapitali äririski vastu, et tagada minimaalne usaldatavusnõuete täitmine.

(7)

Kooskõlas CPSS-IOSCO põhimõtetega võib materiaalse ja immateriaalse vara amortisatsioonikulud kapitalinõuete arvutamisel brutotegevuskuludest maha arvata. Kuna need kulud ei tekita tegelikke rahavooge, mida peab kapitaliga toetama, tuleks neid mahaarvamisi kohaldada äririski kapitalinõuete suhtes ja likvideerimist või restruktureerimist hõlmavate kapitalinõuete suhtes.

(8)

Kuna nõuetekohaseks likvideerimiseks või restruktureerimiseks vajalik aeg sõltub väga palju asjaomase keskdepositooriumi osutatavatest teenustest ja turukeskkonnast, milles ta tegutseb, eelkõige võimalusest, et teine keskdepositoorium võib osad või kõik tema teenused üle võtta, peaks restruktureerimiseks või likvideerimiseks vajalike kuude arv põhinema keskdepositooriumi enda hinnangul. Samas ei tohiks see ajavahemik olla lühem kui minimaalne arv kuid, mida on vaja määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 47 sätestatud restruktureerimiseks või likvideerimiseks, et tagada kapitalinõuete usaldatavusnõuetele vastav tase.

(9)

Keskdepositoorium peaks oma tegevuse restruktureerimiseks või likvideerimiseks välja töötama stsenaariumid, mis on kohandatud tema ärimudeliga. Samas selleks, et saavutada restruktureerimisele või likvideerimisele kehtivate nõuete ühtne kohaldamine liidus ning tagada usaldatavusnõuete kohaste nõuete täitmine, tuleks selliste stsenaariumide kavandamisel kasutatavat kaalutlusõigust piiritleda täpselt määratletud kriteeriumidega.

(10)

Määrus (EL) nr 575/2013 on asjakohane võrdlusalus keskdepositooriumide kapitalinõuete kehtestamiseks. Et tagada kooskõla selle määrusega, tuleks käesolevas määruses sätestatud operatsiooniriski arvutamise meetodeid mõista nii, et need hõlmavad käesoleva määruse kohaldamisel ka õiguslikku riski.

(11)

Kui osalise nimel väärtpabereid hoida ei suudeta, kaasneks sellega kas kulu osalise või keskdepositooriumi jaoks, kellele esitataks õiguslikke nõudeid. Seepärast võetakse operatsiooniriski puhul regulatiivse kapitali arvutamise eeskirjades juba arvesse hoidmisega seotud riski. Samadel põhjustel ei tohiks selliste väärtpaberite hoidmisega seotud riski suhtes, mida hoitakse ühenduse kaudu teises keskdepositooriumis, kohaldada ühtegi täiendavat regulatiivse kapitali nõuet, vaid seda tuleks käsitleda operatsiooniriski regulatiivse kapitali osana. Samamoodi ei tohiks keskdepositooriumi hoidmisega seotud riski, mis seostub depositooriumina tegutsevas pangas või muus keskdepositooriumis hoitavate omavahenditega, võtta arvesse kaks korda arvesse ega tohiks nõuda täiendavat regulatiivset kapitali.

(12)

Keskdepositoorium võib kanda ka investeerimisriske seoses varadega, mida ta omab, või investeeringutega, mida ta teeb, kasutades tagatist, liikmete hoiuseid, neile antud laene või mis tahes muid riskipositsioone lubatud panganduskõrvalteenuste alusel. Investeerimisrisk on sellise kahjumi risk, mida keskdepositoorium kannab, kui ta investeerib enda või oma liikmete vahendeid, näiteks tagatisi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, (6) määruse (EL) nr 575/2013 ja delegeeritud määruse (EL) nr 152/2013 sätted on asjakohane võrdlusalus kapitalinõuete kehtestamiseks, et katta krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja tururisk, mis võivad tuleneda keskdepositooriumi investeeringutest.

(13)

Keskdepositooriumide tegevuse laadi arvestades kannab keskdepositoorium äririski üldiste äritingimuste võimaliku muutumise tõttu, mis võib tõenäoliselt kahjustada tema finantsseisu pärast tema tulude vähenemist ja kulude suurenemist ning tuua kaasa kahjumi, mida tuleks katta tema kapitalist. Kuna äririski tase sõltub väga suures ulatuses iga keskdepositooriumi individuaalsest olukorrast ning selle võivad põhjustada mitmesugused tegurid, peaks käesoleva määruse kapitalinõuded põhinema keskdepositooriumi enda hinnangul ja keskdepositooriumi kasutatud metoodikal, sest see hinnang peaks olema keskdepositooriumi tegevuse ulatuse ja keerukusega proportsionaalne. Keskdepositoorium peaks välja töötama enda hinnangu kapitali kohta, mida on vaja äririski puhul eri stressistsenaariumide alusel, et katta riskid, mis ei ole veel hõlmatud operatsiooniriski puhul kasutatavate meetoditega. Et tagada äririskiga seotud kapitalinõuete usaldusväärne tase, tuleks enda välja töötatud stsenaariumide põhjal arvutuste tegemiseks kehtestada kapitali miinimumtase usaldatavusnõuetele vastava alampiirina. Äririski puhul nõutava kapitali miinimumtaset tuleks kohandada seonduvate liidu õigusaktidega (nt komisjoni delegeeritud määrus kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate kapitalinõuete kohta) teiste turutaristute suhtes kohaldatavate samalaadsete nõuetega,.

(14)

Panganduskõrvalteenustega seotud riskide täiendav kapitalinõue peaks katma kõik riskid, mis on seotud liikmetele või teistele keskdepositooriumi kasutajatele päevasisese krediidi andmisega. Kui üleöö või pikemad krediidiriski positsioonid tulenevad päevasisese krediidi andmisest, tuleks vastavaid riske mõõta ja käsitleda, kasutades meetodeid, mis on juba sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükis standardmeetodi puhul ning 3. peatükis sisereitingute meetodi puhul, kuna selles määruses on sätestatud usaldatavusnõuded üleöö või pikematest krediidiriski positsioonidest tuleneva krediidiriski mõõtmiseks. Samas nõuavad päevasisesed krediidiriskid erikäsitlust, sest nende mõõtmise meetodit ei ole määruses (EL) nr 575/2013 ega muudes kohaldatavates liidu õigusaktides sõnaselgelt sätestatud. Selle tulemusena peaks meetod, mis käsitleb just päevasisest krediidiriski, olema piisavalt riskitundlik, et võtta arvesse tagatise kvaliteeti, liikmete krediidikvaliteedi hinnangut ning tegelikke täheldatud päevasiseseid riskipositsioone. Samal ajal peaks meetod olema panganduskõrvalteenuste osutajatele asjakohaseks stiimuliks, sealhulgas stiimuliks hankida kõrgeima kvaliteediga tagatisi ja valida krediidivõimelisi vastaspooli. Ehkki panganduskõrvalteenuste osutajad on kohustatud nõuetekohaselt hindama ja testima tagatise ja väärtuskärbete taset ning väärtust, peab kapitalinõude kindlaksmääramiseks kasutatav meetod tagama ja pakkuma piisavat kapitali juhuks, kui tagatise väärtuse järsk vähenemine ületab hinnanguid ja toob kaasa osaliselt tagamata järelejäänud krediidiriski positsioonid.

(15)

Panganduskõrvalteenuste osutamisest tulenevate riskide jaoks täiendava kapitalinõude arvutamisel tuleb arvesse võtta varasemat teavet päevasiseste krediidiriski positsioonide kohta. Seega, et olla valmis seda täiendavat kapitalinõuet arvutama, peaksid keskdepositooriumi teenuste kasutajatele kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõikega 2 panganduskõrvalteenuseid osutavad üksused (edaspidi „keskdepositooriumi pangateenuste osutajad“) registreerima vähemalt ühe aasta andmed oma päevasiseste krediidiriski positsioonide kohta. Vastasel korral ei saa nad kindlaks teha asjaomaseid riskipositsioone, mille põhjal arvutus on tehtud. Seega ei tohiks keskdepositooriumi pangateenuste osutajatelt nõuda, et nad täidavad omavahendite nõude, mis vastab täiendavale kapitalinõudele, enne kui nad suudavad hankida kogu teabe, mis on vajalik täiendava kapitalinõude arvutamiseks.

(16)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõikega 8 on nõutud kõnealuse määruse artikli 54 lõike 3 punktis d ja artikli 54 lõike 4 punktis e osutatud täiendava kapitalinõude kindlaksmääramise eeskirjade väljatöötamist. Lisaks on selle määruse artikliga 54 nõutud, et täiendav kapitalinõue kajastaks päevasisest krediidiriski, mis tuleneb määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jao kohasest tegevusest, ning eelkõige päevasisese krediidi andmist väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele või muudele keskdepositooriumi teenuste kasutajatele. Seepärast peaks päevasisene krediidiriski positsioon hõlmama ka kahjumit, mida keskdepositooriumi pangateenuste osutaja kannaks, kui laenuvõttev liige muutuks maksejõuetuks.

(17)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 3 punktiga d, mis on seotud keskdepositooriumi pangateenuste osutaja krediidiriskiga, on nõutud „minimaalse krediidi- ja tururiskiga, väga likviidse[te] tagatis[t]e“ esitamist. Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktiga d, mis on seotud keskdepositooriumi pangateenuste osutaja likviidsusriskiga, on nõutud „kvalifitseeruvate likviidsete vahendite“ olemasolu. Üks selline kvalifitseeruv likviidne vahend on „väga likviidne tagatis“. Ehkki on arusaadav, et kummalgi juhul kasutatud terminid on erinevad, arvestades seonduvate riskide erinevat laadi ja vastavust eri määratlustele krediidi- ja likviidsusriski reguleerimisel, on need mõlemad seotud osutajate või varade samasuguse kvaliteediga. Seepärast oleks asjakohane nõuda, et täidetakse samu tingimusi, enne kui tagatis või tagatise vormis likviidne vahend saab vastavalt kvalifitseeruda kas kategooria „minimaalse krediidi- ja tururiskiga, väga likviidne tagatis“ või „kvalifitseeruvad likviidsed vahendid“ alla.

(18)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 3 punktis d on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutaja aktsepteerib oma vastava krediidiriski juhtimiseks minimaalse krediidi- ja tururiskiga, väga likviidset tagatist. Sama sättega on teatavates olukordades lubatud kasutada muud liiki tagatisi kui minimaalse krediidi- ja tururiskiga väga likviidne tagatis, kohaldades asjakohast väärtuskärbet. Selle hõlbustamiseks tuleks ette näha tagatise kvaliteedi selge hierarhia, et teha vahet, milline tagatis peaks olema aktsepteeritav, et täielikult katta krediidiriski positsioonid, mille tagatis on aktsepteeritav kui likviidne vahend ning mille tagatis – ehkki see jääb aktsepteeritavaks krediidiriski maandamisel – nõuab kvalifitseeruvaid likviidseid allikaid. Tagatise pakkujaid ei tohiks takistada tagatise vabalt asendamist sõltuvalt nende vahendite kättesaadavusest või varade ja likviidsuse haldamise strateegiatest. Seega tuleks lubada kasutada tagatise asendamiseks ühtseid tagatisega seotud tavasid, näiteks tuginemine liikmete tagatiskontodele, mille puhul liige hoiustab tagatist oma tagatiskontodel, et katta täielikult mis tahes krediidiriski positsioon, seni kuni tagatise kvaliteeti ja likviidsust jälgitakse ning need vastavad käesoleva määruse nõuetele. Sellise tagatiskonto korra puhul hoiustab liige tagatise oma tagatiskontol, et katta täielikult mis tahes krediidiriski positsioon. Peale selle peaks keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tagatist aktsepteerima, võttes arvesse kindlaksmääratud hierarhiat, aga ta võib aktsepteeritud tagatise vajaduse korral, kui liige muutub maksejõuetuks, kõige tõhusamal viisil realiseerida. Samas usaldatavusnõuete seisukohast peaks keskdepositooriumi pangateenuste osutaja olema valmis tagatise kättesaadavust, selle kvaliteeti ja likviidsust pidevalt jälgima, et täielikult katta krediidiriski positsioonid. Ta peaks olema kehtestanud ka korra, mille kohaselt laenuvõtvad liikmed peavad tagama, et kõik käesoleva määruse tagatise nõuded oleksid igal ajal täidetud.

(19)

Päevasisese krediidiriski mõõtmiseks peaksid keskdepositooriumi pangateenuste osutajad suutma prognoosida päeva suurimaid riskipositsioone. See ei tohiks nõuda täpse numbri prognoosi, aga peaks kindlaks määrama kõnealuste päevasiseste riskipositsioonide suundumused. Seda toetab ka viide „suurimate riskipositsioonide prognoosimisele“ Baseli pangajärelevalve komitee standardites (7).

(20)

Määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotises on kehtestatud riskikaalud, mida kohaldatakse krediidiriski positsioonide suhtes Euroopa Keskpangas ja muudes üksustes, millele kehtib vabastus. Regulatiivsetel eesmärkidel krediidiriski mõõtes käsitatakse selliseid riskikaalusid laialdaselt parima kättesaadava alusena. Seepärast võidakse sama meetodit kohaldada päevasiseste krediidiriski positsioonide suhtes. Samas selleks, et tagada selle lähenemisviisi sisuline asjakohasus, tuleb teha teatav korrigeerimine; eelkõige arvutuste tegemisel, kasutades määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatüki krediidiriski raamistikku standardmeetodi puhul ning 3. peatüki krediidiriski raamistikku sisereitingute meetodi puhul, tuleks päevasiseseid riskipositsioone käsitleda päevalõpu riskipositsioonidena, sest see on kõnealuse määruse eeldus.

(21)

Kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõikega 5, milles viidatakse selgelt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 46 lõikele 3, tuleks pangagarantiid või akreditiivid viia vajaduse korral kooskõlla CPSS-IOSCO põhimõtetega ning need peaksid vastama samasugustele nõuetele, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 648/2012. Need hõlmavad nõuet, et pangagarantiid ja akreditiivid on garantide poolt täielikult tagatud. Selleks et säilitada väärtpaberiarvelduse tõhusus liidus, tuleks samas juhul, kui pangagarantiisid või akreditiive kasutatakse seoses krediidiriski positsioonidega, mis võivad tuleneda keskdepositooriumide koostalitlusvõimelistest ühendustest, lubada võtta arvesse asjakohaseid alternatiivseid riskimaandajaid, kui need tagavad samaväärse või suurema kaitse kui määruse (EL) nr 648/2012 sätted. Seda erikäsitlust tuleks kohaldada üksnes pangagarantiide või akreditiivide suhtes, mis kaitsevad keskdepositooriumide koostalitlusvõimelist ühendust ning see peaks katma üksnes kahe ühendatud keskdepositooriumi vahelise krediidiriski positsiooni. Kuna pangagarantii või akreditiiv kaitseb makseviivituses mitteolevaid keskdepositooriume krediidikahjude eest, tuleks tegeleda ka makseviivituses mitteolevate keskdepositooriumide likviidsusvajaduste eest kas garantide kohustuste õigel ajal täitmisega või hoopis kvalifitseeruvate likviidsete vahendite hoidmisega.

(22)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktiga d on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad maandavad likviidsusriske kvalifitseeruvate likviidsete vahenditega igas vääringus. Selle tulemusena ei saa kasutada selles artiklis sätestatud nõuete täitmiseks mittekvalifitseeruvaid likviidseid ressursse. Sellegipoolest ei takista miski kasutamast igapäevasel likviidsuse haldamisel lisaks kvalifitseeruvatele likviidsetele ressurssidele mittekvalifitseeruvaid likviidseid ressursse, näiteks valuutavahetustehinguid. See on kooskõlas ka CPSS-IOSCO põhimõtetes kajastatud rahvusvaheliste standarditega. Mittekvalifitseeruvaid likviidseid vahendeid tuleks seega sel eesmärgil mõõta ja jälgida.

(23)

Likviidsusrisk võib tuleneda mis tahes panganduskõrvalteenustest, mida keskdepositoorium osutab. Likviidsusriskide juhtimise raamistik peab tuvastama eri panganduskõrvalteenustest, sealhulgas väärtpaberilaenudest tulenevad riskid ning eristama nende juhtimise, nagu on asjakohane.

(24)

Kõikide likviidsusvajaduste, sealhulgas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja päevasiseste likviidsusvajaduste katmiseks peaks keskdepositooriumi likviidsusriski juhtimise raamistik tagama, et makse- ja arvelduskohustusi, sealhulgas päevasiseseid kohustusi, täidetakse nende tähtajal kõikides keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi arveldusvaluutades.

(25)

Kuna kõik likviidsusriskid, välja arvatud päevasisesed, on direktiiviga 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013 juba kaetud, peaks käesolev määrus keskenduma päevasisestele riskidele.

(26)

Arvestades, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad on süsteemselt olulised turutaristud, on oluline tagada, et keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhib oma krediidi- ja likviidsusriske konservatiivselt. Selle tulemusena tuleks keskdepositooriumi pangateenuste osutajal lubada pakkuda laenuvõtvatele liikmetele panganduskõrvalteenuste osutamise käigus üksnes kokku leppimata krediidiliine, nagu on osutatud määruses (EL) nr 909/2014.

(27)

Selleks et tagada, et keskdepositooriumi pangateenuste osutaja riskijuhtimiskord on piisavalt usaldusväärne isegi halbades tingimustes, peaks keskdepositooriumi pangateenuse osutaja likviidsete finantsvahendite stressitestimine olema range ja ettevaatav. Samal põhjusel tuleks testides arvesse võtta mitmeid ekstreemseid, aga usutavaid stsenaariume ja need tuleks läbi viia igas asjakohases vääringus, mida keskdepositooriumi pangateenuste osutaja pakub, võttes arvesse mõne eelnevalt kokku lepitud rahastamiskorra võimalikku mittetoimimist. Stsenaariumid peaksid hõlmama keskdepositooriumi pangateenuste osutaja kahe suurima liikme maksejõetust selles vääringus, aga mitte piirduma sellega. See on vajalik selleks, et kehtestada õigusnorm, mis vastab ühelt poolt usaldatavusnõuetele (sest see võtab arvesse asjaolu, et teised liikmed peale suurima on samuti võimelised tekitama likviidsusriski), ning teiselt poolt õigusnorm, mis on ka eesmärgiga proportsionaalne (sest see ei võta arvesse teisi liikmeid, kelle puhul on väiksem likviidsusriski tekkimise võimalus).

(28)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktiga c on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad tagavad piisavad likviidsed vahendid kõikides asjakohastes vääringutes väga erinevate võimalike stressistsenaariumide korral. Seepärast peaks õigusnormid, milles määratakse kindlaks likviidsusriski juhtimise raamistikud ja vahendid stressistsenaariumide korral, ette nägema ka nende vääringute kindlakstegemise meetodid, mis on likviidsusriski juhtimisel olulised. Selliste vääringute kindlakstegemine peaks põhinema olulisusel, tuginema kindakstehtud kumulatiivsele likviidsuse netoriskipositsioonile ning põhinema andmetel, mida on kogutud pika ja hästi määratletud ajavahemiku jooksul. Peale selle, et säilitada liidus sidus õigusraamistik, tuleks kõige olulisemad liidu vääringud, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/392 (8) määruse (EL) nr 909/2014 artikli 12 alusel, lisada vaikimisi kui olulised vääringud.

(29)

Kõikide muude vääringute kui kõige olulisemad liidu vääringud kindlaks tegemiseks piisavate andmete kogumine nõuab, et oleks möödunud miinimumaeg keskdepositooriumi pangateenuste osutajatele loa andmisest kuni selle ajavahemiku lõpuni. Seepärast tuleks kõikide muude vääringute kui kõige olulisemad liidu vääringud kindlaks tegemiseks lubada kasutada alternatiivseid meetodeid esimese aasta jooksul pärast keskdepositooriumi pangateenuste osutajatele tegevusloa andmist uue regulatiivse raamistiku alusel, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 909/2014 nendele keskdepositooriumi pangateenuste osutajatele, kes juba osutavad panganduskõrvalteenuseid määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 69 osutatud tehniliste standardite jõustumise kuupäeval. See üleminekukord ei tohiks mõjutada nõuet, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad tagaksid piisavad likviidsed vahendid kui sellised, vaid üksnes nende vääringute kindlaks tegemist, mille puhul tuleb likviidsuse juhtimise eesmärgil teha stressiteste.

(30)

Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktiga d on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajatel oleks eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärne rahastamiskord, et tagada võimalus maksejõuetu kliendi esitatud tagatise rahaks konverteerimiseks isegi ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes. Sama määrusega on nõutud, et keskdepositooriumi pangateenuste osutaja maandaks päevasiseseid riske minimaalse krediidi- ja tururiskiga väga likviidse tagatise abil. Arvestades, et likviidsus peab olema kohe kättesaadav, peaks keskdepositooriumi pangateenuste osutaja olema valmis tegelema mis tahes likviidsusvajadusega samal päeval. Arvestades, et keskdepositooriumi pangateenuste osutajad võivad tegutseda mitmes ajavööndis, tuleks tagatise rahaks konverteerimise sätet kohaldada eelnevalt kokku lepitud rahastamiskorra kaudu, arvestades iga üksiku vääringu kohalike maksesüsteemide tööaegu.

(31)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna need käsitlevad keskdepositooriumi usaldatavusnõudeid. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid kohustusi kohaldatakse, põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, oleks soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 909/2014 ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(32)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(33)

Enne käesoleva määruse aluseks oleva tehniliste standardite eelnõu esitamist tegi Euroopa Pangandusjärelevalve tihedat koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA). Ta korraldas käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsis võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsis arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (9) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

need on märgitud kapital nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ artikli 22 tähenduses (10);

b)

need, sh seonduv ülekurss, on sisse makstud;

c)

need katavad täielikult kahjumi tegevuse jätkamise korral;

d)

pankroti või likvideerimise korral on nende nõudeõiguse järk maksejõuetusmenetluses või kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel kõikide muude nõuete omast madalam.

a)

vastavad lõike 1 tingimustele;

b)

on omavahenditesse kuuluvad instrumendid, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 119;

c)

vastavad määruse (EL) nr 575/2013 sätetele.

a)

keskdepositooriumi kapitalinõuded määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud operatsiooni-, õigusliku ja hoidmisega seotud riski puhul; arvutatakse kooskõlas artikliga 4;

b)

keskdepositooriumi kapitalinõuded määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud investeerimisriskide puhul; arvutatakse kooskõlas artikliga 5;

c)

keskdepositooriumi kapitalinõuded määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõike 1 punktis a osutatud äririskide puhul; arvutatakse kooskõlas artikliga 6;

d)

keskdepositooriumi kapitalinõuded määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõike 1 punktis b osutatud likvideerimise või restruktureerimise puhul; arvutatakse kooskõlas artikliga 7.

a)

keskdepositoorium, millele ei ole antud tegevusluba kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõikega 2;

b)

keskdepositoorium, millel on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba, aga millel ei ole luba kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 321–324 osutatud täiustatud mõõtmismudelit;

c)

keskdepositoorium, millel on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba, aga millel ei ole luba kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 317–320 osutatud standardmeetodit.

a)

8 % keskdepositooriumi riskiga kaalutud varast seoses mõlema järgmise riskiga:

b)

keskdepositooriumi kapitalinõuded tururiski puhul kooskõlas lõigetega 4 ja 5.

a)

kui keskdepositooriumil ei ole kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba panganduskõrvalteenuste osutamiseks, kohaldab keskdepositoorium krediidiriski puhul määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 107–141 osutatud standardmeetodit koos selle määruse artiklitega 192–241, mis käsitlevad krediidiriski maandamist;

b)

kui keskdepositooriumil on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba panganduskõrvalteenuste osutamiseks, aga ei ole luba kasutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 142–191 sätestatud sisereitingute meetodit, kohaldab keskdepositoorium krediidiriski puhul määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 107–141 osutatud standardmeetodit koos krediidiriski maandamise sätetega, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 192–241;

c)

kui keskdepositooriumil on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a tegevusluba panganduskõrvalteenuste osutamiseks ja luba kasutada sisereitingute meetodit, kohaldab keskdepositoorium krediidiriski puhul määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 142–191 sätestatud sisereitingute meetodit koos krediidiriski maandamise sätetega, mis on esitatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 192–241.

a)

üks määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 271–282 sätestatud meetoditest;

b)

finantstagatise mõju arvutamise üldmeetod, kohaldades määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 220–227 sätestatud volatiilsuskoefitsiente.

a)

keskdepositoorium, millele ei ole antud tegevusluba kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a;

b)

keskdepositoorium, millele on antud tegevusluba kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga a, aga millel ei ole lubatud kasutada tururiski puhul omavahendite nõuete arvutamiseks sisemudeleid.

a)

hinnanguline summa, mis tuleneb lõike 2 kohaldamisest ja millest arvatakse maha järgmistest summadest väikseim:

b)

25 % keskdepositooriumi iga-aastastest brutotegevuskuludest, millele on osutatud lõikes 3.

a)

hindama kapitali, mida on vaja äririskist tulenevate kahjumite katmiseks mõistlikult ettenähtavate negatiivsete stsenaariumide korral, mis on tema ärimudeli puhul asjakohased;

b)

dokumenteerima eeldused ja meetodid, mida kasutati punktis a osutatud eeldatavate kahjumite hindamiseks;

c)

vaatama punktis a osutatud stsenaariumid vähemalt kord aastas läbi ja ajakohastama neid.

a)

keskdepositooriumi iga-aastased brutotegevuskulud koosnevad vähemalt järgmisest:

b)

keskdepositooriumi iga-aastased brutotegevuskulud määratakse kindlaks kooskõlas ühega järgmistest õigusnormidest:

c)

keskdepositoorium võib materiaalse ja immateriaalse vara kulumi ja amortisatsiooni iga-aastastest brutotegevuskuludest maha arvata;

d)

keskdepositoorium kasutab kõige värskemat auditeeritud raamatupidamise aastaaruande teavet;

e)

kui keskdepositoorium on tegutsenud alla aasta, kasutab ta oma äriplaanis kavandatud brutotegevuskulusid.

a)

hindab ajavahemikku, mida on vaja likvideerimiseks või restruktureerimiseks kõikide lisas osutatud stressistsenaariumide korral vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõikes 2 osutatud kavale;

b)

jagab keskdepositooriumi artikli 6 lõike 3 kohaselt kindlaks määratud iga-aastased brutotegevuskulud kaheteistkümnega (edaspidi „igakuised brutotegevuskulud“);

c)

korrutab punktis b osutatud igakuised brutotegevuskulud järgmistest ajavahemikest pikemaga:

a)

arvutab kõige viimase kalendriaasta kohta määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos sätestatud teenuste osutamisest tuleneva viie suurima päevasisese krediidiriski positsiooni (edaspidi „riskipositsioonide tipp“) keskmise;

b)

kohaldab väärtuskärpeid kõikide tagatiste suhtes, mis on saadud seoses riskipositsioonide tipuga, ning eeldab pärast vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 222–227 väärtuskärbete kohaldamist et tagatise turuväärtus väheneb 5 %;

c)

arvutab omavahendite nõuete keskmise seoses lõike 2 kohaselt arvutatud riskipositsioonide tipuga, käsitledes neid riskipositsioone päevalõpu riskipositsioonidena (edaspidi „täiendav kapitalinõue“).

a)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 107–141 osutatud krediidiriskiga seotud standardmeetodit, kui neil ei ole luba kasutada sisereitingute meetodit;

b)

sisereitingute meetodit ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 142–191 nõudeid, kui neil on luba kasutada sisereitingute meetodit.

a)

tegema selget vahet laenuvõtva liikme tagatisel ja muudel väärtpaberitel;

b)

aktsepteerima tagatist, mis vastab artikli 10 tingimustele, või muud liiki tagatist, kui see vastab artikli 11 nõuetele alljärgnevas järjestuses:

c)

jälgima vähemalt kord päevas iga tagatisena aktsepteeritud väärtpaberi krediidikvaliteeti, turulikviidsust ja hinnavolatiilsust ning hindama seda kooskõlas artikliga 12;

d)

määrama kindlaks meetodid, mis on seotud tagatise väärtuse suhtes kooskõlas artikliga 13 kohaldatavate väärtuskärbetega;

e)

tagama, et tagatis jääb vastavalt artiklile 14 piisavalt hajutatuks, et võimaldada selle realiseerimist artiklites 10 ja 11 osutatud ajavahemike jooksul ilma märkimisväärse turumõjuta.

a)

need on emiteerinud või sõnaselgelt garanteerinud üks järgmistest asutustest:

b)

keskdepositoorium suudab tõendada, et neil on väike krediidi- ja tururisk, tuginedes tema enda sisehinnangule, mille puhul on kasutatud kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele ja võtab arvesse selle riigi laenuriski, kus emitent asub;

c)

need on nomineeritud vääringus, mille riske suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhtida;

d)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad nende likvideerimist;

e)

need vastavad ühele järgmistest nõuetest:

f)

selle võlainstrumendi usaldusväärset hinnateavet avaldatakse vähemalt kord päevas;

g)

need on kohe kättesaadavad ja samal päeval rahaks konverteeritavad.

a)

finantsinstrumendid on emiteerinud emitent, kellel on madal krediidirisk, tuginedes keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tehtud piisavale sisehinnangule, kasutades kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele ja võtab arvesse riski, mis tuleneb emitendi asumisest asjaomases riigis;

b)

finantsinstrumentidel on keskdepositooriumi pangateenuste osutaja piisava sisehindamise kohaselt madal tururisk; hindamisel on kasutatud kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele;

c)

need on nomineeritud vääringus, mille riske suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhtida;

d)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad nende likvideerimist;

e)

need vastavad ühele järgmistest nõuetest:

f)

neid saab realiseerida samal päeval;

g)

nende instrumentide hinnateave avalikustatakse peaaegu reaalajas;

h)

neid ei ole emiteerinud ükski järgmistest üksustest:

i)

nende puhul ei esine muul viisil märkimisväärset korrelatsiooniriski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 tähenduses.

a)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad nende likvideerimist;

b)

neid aktsepteerib liidu keskpank, kui keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on selles keskpangas juurdepääs korrapärasele mittejuhuslikule krediidile (edaspidi „tavakrediit“);

c)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhtida;

d)

keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on eelnevalt kokku lepitud rahastamiskord krediidivõimelise finantseerimisasutusega, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktis e ja mida on täpsustatud käesoleva määruse artiklis 38 ning mis tagab nende instrumentide samal päeval rahaks konverteerimise.

a)

need on vabalt võõrandatavad ning nende suhtes ei ole õiguslikke piiranguid ega kolmanda isiku nõudeid, mis takistavad nende likvideerimist;

b)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja juhtida;

c)

keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

artiklis 10 osutatud finantsinstrumente hinnatakse turuväärtuse meetodil vähemalt kord päevas;

b)

artikli 11 lõikes 1 osutatud finantsinstrumente hinnatakse vähemalt kord päevas ning, kui selline igapäevane hindamine ei ole võimalik, siis hinnatakse neid mudelipõhisel meetodil;

c)

artikli 11 lõikes 2 osutatud finantsinstrumente hinnatakse vähemalt kord päevas ning, kui selline igapäevane hindamine ei ole võimalik, siis hinnatakse neid mudelipõhisel meetodil.

a)

korrapäraselt, s.o vähemalt kord aastas;

b)

kui oluline muutus mõjutab hindamispõhimõtteid ja -menetlusi.

a)

kui tagatist aktsepteerib keskpank, milles keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on juurdepääs tavakrediidile, võib väärtuskärbete miinimumtasemena käsitleda keskpanga poolt seda liiki tagatise suhtes kohaldatavaid väärtuskärpeid;

b)

kui tagatist ei aktsepteeri keskpank, milles keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on juurdepääs tavakrediidile, käsitletakse väärtuskärbete miinimumtasemena väärtuskärpeid, mida kohaldab keskpank, kes emiteerib vääringut, milles finantsinstrument on nomineeritud.

a)

vara liik;

b)

finantsinstrumendiga seotud krediidiriski tase;

c)

vara emiteerimise riik;

d)

vara tähtaeg;

e)

vara ajalooline ja hüpoteetiline tuleviku hinnavolatiilsus halvenenud turutingimustes;

f)

aluseks oleva turu likviidsus, sealhulgas müügi- ja ostuhinna vahe;

g)

vajaduse korral valuutarisk;

h)

vajaduse korral korrelatsioonirisk määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 tähenduses.

a)

põhimõtted ja menetlused, mida tuleb järgida, kui rikutakse kontsentratsiooniriski piirmäärasid;

b)

riskimaandamismeetmed, mida kohaldatakse juhul, kui ületatakse põhimõtetes kindlaks määratud kontsentratsiooniriski piirmäärasid;

c)

punktist b tulenevate meetmete eeldatava rakendamise ajakava.

a)

eri emitendid, arvestades nende konsolideerimisgrupi struktuuri;

b)

emitendi riik;

c)

emitendi liik;

d)

vara liik;

e)

arveldusvaluuta;

f)

tagatis, mille krediidi-, likviidsus- ja tururisk ületab miinimumtaset;

g)

tagatise kõlblikkus keskdepositooriumi pangateenuste osutaja jaoks, et saada juurdepääs tavakrediidile emiteerivas keskpangas;

h)

iga laenuvõttev liige;

i)

kõik laenuvõtvad liikmed;

j)

majandussektori, tegevuse ja geograafilise piirkonna seisukohast sama liiki emitentide emiteeritud finantsinstrumendid;

k)

finantsinstrumendi või emitendi krediidiriski tase, mis on määratletud keskdepositooriumi pangateenuste osutaja sisehinnanguga kindlaks määratud ja objektiivse meetodi alusel, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele ja võtab arvesse riski, mis tuleneb emitendi asumisest asjaomases riigis;

l)

finantsinstrumentide likviidsus ja hinnavolatiilsus.

a)

üks krediidiasutus;

b)

kolmanda riigi finantseerimisasutus, kelle suhtes kehtivad usaldatavusnõuded ja kes täidab usaldatavusnõudeid, mis on vähemalt sama ranged kui direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuded kooskõlas kõnealuse määruse artikli 114 lõikega 7;

c)

äriettevõtja, kes kuulub punktis a või b osutatud asutusega samasse konsolideerimisgruppi.

a)

need on emiteerinud emitent, kellel on madal krediidirisk, tuginedes keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tehtud piisavale sisehinnangule, kasutades kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele ja võtab arvesse riski, mis tuleneb emitendi asumisest asjaomases riigis;

b)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja piisavalt juhtida;

c)

need on tagasivõtmatud, tingimusteta ning nende suhtes ei kehti õiguslikke ega lepingulisi erandeid või võimalust, mis lubab emitendil vaidlustada garantii maksmine;

d)

neid saab nõudmise korral täita ühe tööpäeva jooksul maksejõuetu laenuvõtva liikme portfelli likvideerimise perioodil ilma igasuguste regulatiivsete, õiguslike või tegevusega seotud piiranguteta;

e)

neid ei ole emiteerinud üksus, mis kuulub garantiiga kaetud laenuvõtva liikmega samasse konsolideerimisgruppi, ega üksus, mille tegevus hõlmab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja funktsioonide jaoks kriitilise tähtsusega teenuste osutamist, välja arvatud juhul, kui see üksus on Euroopa Majanduspiirkonna keskpank või keskpank, kes emiteerib vääringut, milles keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on riskipositsioone;

f)

nende puhul ei esine märkimisväärset korrelatsiooniriski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 tähenduses;

g)

need on täielikult garanteeritud tagatisega, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

need on emiteerinud liidu keskpank või keskpank, kes emiteerib vääringut, milles keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on riskipositsioone;

b)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja piisavalt juhtida;

c)

need on tagasivõtmatud, tingimusteta ning emiteeriv keskpank ei saa tugineda ühelegi õiguslikule ega lepingulisele erandile või võimalusele, mis lubab emitendil vaidlustada garantii maksmise;

d)

need täidetakse ühe tööpäeva jooksul.

a)

need katavad üksnes kahe ühendatud keskdepositooriumi vahelisi krediidiriski positsioone;

b)

need on emiteerinud selliste krediidivõimeliste finantseerimisasutuste konsortsium, mis vastavad artikli 38 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning milles iga asjaomane finantseerimisasutus on kohustatud maksma osa kogusummast, mis on lepinguliselt kokku lepitud;

c)

need on nomineeritud vääringus, mille riski suudab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja piisavalt juhtida;

d)

need on tagasivõtmatud, tingimusteta ning emiteerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa tugineda ühelegi õiguslikule ega lepingulisele erandile või võimalusele, mis lubab emitendil vaidlustada akreditiivi maksmise;

e)

neid saab nõudmise korral täita ilma igasuguste regulatiivsete, õiguslike või tegevusega seotud piiranguteta;

f)

neid ei ole emiteerinud:

g)

nende puhul ei esine märkimisväärset korrelatsiooniriski määruse (EL) nr 575/2013 artikli 291 tähenduses;

h)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja jälgib korrapäraselt emiteerivate finantseerimisasutuste krediidivõimelisust, hinnates iseseisvalt nende asutuste krediidivõimelisust ning määrates iga finantseerimisasutuse krediidireitinguid ja neid korrapäraselt üle vaadates;

i)

neid saab likvideerimise perioodil täita kolme tööpäeva jooksul alates hetkest, mil maksejõuetu keskdepositooriumi pangateenuste osutaja ei täida oma maksekohustusi nende tähtaja saabumisel;

j)

artiklis 34 osutatud kvalifitseeruvad likviidsed vahendid on kättesaadavad piisavas summas, mis katab ajavahe kuni ajani, mil pangagarantii ja akreditiiv tuleb täita juhul, kui üks ühendatud keskdepositooriumidest muutub maksejõuetuks;

k)

riski, et konsortsium ei tasu pangagarantii või akreditiivide täielikku summat, maandab

l)

korda testitakse korrapäraselt ja vaadatakse läbi kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 41 lõikega 3.

a)

päevasisene krediidirisk ja üleöö krediidirisk;

b)

asjaomane tagatis ja muud samaväärsed finantsvahendid, mida kasutatakse seoses punktis a osutatud riskidega;

c)

võimalikud järelejäänud krediidiriski positsioonid;

d)

tagasimaksmise kord ja karistusmäärad.

a)

2. jao nõuded seoses likviidsusriskide jälgimise, mõõtmise, juhtimise, neist teatamise ja avalikustamisega;

b)

määruse (EL) nr 575/2013 nõuded seoses muude kui punktiga a hõlmatud likviidsusriskide jälgimise, mõõtmise, juhtimise, neist teatamise ja avalikustamisega.

a)

mõõdavad päevasisest ja üleöö krediidiriski kooskõlas 1. alajaoga;

b)

jälgivad päevasisest ja üleöö krediidiriski kooskõlas 2. alajaoga;

c)

juhivad päevasisest ja üleöö krediidiriski kooskõlas 3. alajaoga;

d)

mõõdavad, jälgivad ja juhivad tagatist ja muid samaväärseid finantsvahendeid, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 3 punktides c ja d, kooskõlas käesoleva määruse I peatükiga;

e)

analüüsivad ja kavandavad, kuidas käsitleda võimalikke järelejäänud krediidiriski positsioone kooskõlas 4. alajaoga;

f)

haldavad oma tagasimaksekorda ja karistusmäärasid kooskõlas 5. alajaoga;

g)

teatavad oma krediidiriskidest kooskõlas 6. alajaoga;

h)

avalikustavad oma krediidiriskid kooskõlas 7. alajaoga.

a)

põhimõtteid ja menetlusi muudetakse oluliselt;

b)

kui keskdepositooriumi pangateenuste osutaja teeb pärast artiklis 19 osutatud hindamist vabatahtlikult muudatuse.

a)

artiklis 19 osutatud näitajad;

b)

kooskõlas artikliga 13 kohaldatud väärtuskärped, millest antakse aru tagatise liikide kaupa;

c)

lõikes 3 osutatud põhimõtete või menetluste muudatused.

a)

päevasiseste krediidiriski positsioonide tipud ja keskmised määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos sätestatud panganduskõrvalteenuste puhul;

b)

päevasiseste krediidiriski positsioonide tipud ja keskmised ning neid krediidiriski positsioone katva tagatise edasine liigendus;

c)

päevasiseste krediidiriski positsioonide tipud ja keskmised teiste vastaspoolte suhtes ning juhul, kui see on tagatud tagatisega, siis neid krediidiriski positsioone katva tagatise edasine liigendus;

d)

liikmetele antud päevasiseste krediidiliinide koguväärtus;

e)

punktides b ja c osutatud krediidiriski positsioonide edasine liigendus hõlmab järgmist:

a)

jälgib automaatse aruandlussüsteemi kaudu pidevalt päevasiseseid krediidiriski positsioone, mis tulenevad määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos sätestatud panganduskõrvalteenustest;

b)

hoiab vähemalt kümme aastat alles päevasiseste krediidiriski positsioonide tipu ja keskmised näitajad, mis tulenevad määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos osutatud panganduskõrvalteenustest;

c)

registreerib päevasisesed krediidiriski positsioonid, mis tulenevad igast üksusest, mille puhul päevasisesed krediidiriski positsioonid ilmnevad, sealhulgas järgmised andmed:

d)

kirjeldab täielikult, kuidas krediidiriski juhtimise raamistikus võetakse arvesse omavahelist sõltuvust ja mitmeid suhteid, mis keskdepositooriumi pangateenuste osutajal võivad olla teiste punktis c osutatud üksustega;

e)

määrab iga vastaspoole kohta kindlaks selle, kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja jälgib oma päevasiseste krediidiriski positsioonide kontsentratsiooni, sealhulgas oma riskipositsioone selliste gruppide üksuste ees, kuhu kuuluvad punktis c loetletud üksused;

f)

määrab kindlaks, kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja hindab saadud tagatise suhtes kohaldatavate väärtuskärbete piisavust;

g)

määrab kindlaks, kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja jälgib krediidiriski positsioonide tagatisega kaetust ning krediidiriski positsioonide kaetust muude samaväärsete finantsvahenditega.

a)

hoiab tegelike päevalõpu krediidiriski positsioonide summa andmeid alles vähemalt kümme aastat;

b)

registreerib punktis a osutatud andmed iga päev.

a)

täpsustab, kuidas ta hindab oma krediidiriski juhtimise raamistiku ülesehitust ja toimimist seoses määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos loetletud kõikide tegevustega;

b)

annab üksnes krediidiliine, mida keskdepositooriumi pangateenuste osutaja võib mis tahes ajal tingimusteta tühistada keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi laenuvõtvaid liikmeid eelnevalt teavitamata;

c)

kui artiklis 16 osutatud pangagarantiid kasutatakse koostalitlusvõimelistes ühendustes, hindab ja analüüsib keskdepositooriumi pangateenuste osutaja omavahelisi seoseid, mis võivad tuleneda sellest, et seda pangagarantiid pakuvad samad liikmed.

a)

riskipositsioonid Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmete ja liikmesriikide teiste sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste ning muude liidu ametiasutuste ees, mille ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või mis on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse;

b)

riskipositsioonid ühe määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 loetletud mitmepoolse arengupanga ees;

c)

riskipositsioonid ühe määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 loetletud rahvusvahelise organisatsiooni ees;

d)

riskipositsioonid avaliku sektori asutuste ees määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 8 tähenduses, kui need kuuluvad keskvalitsustele ja neil on selge kord, mille on sätestanud nende krediidiriski positsioone garanteerivad keskvalitsused;

e)

riskipositsioonid kolmandate riikide keskpankade ees, mis on nomineeritud selle keskpanga omavääringus, tingimusel et komisjon on vastu võtnud rakendusakti määruse (EL) nr 575/2013 artikli 114 lõike 7 kohaselt, mis kinnitab, et seda kolmandat riiki käsitletakse sellisena, et ta rakendab liidus kohaldatavaga vähemalt samaväärset järelevalve- ja õiguskorda.

a)

hindama laenuvõtva liikme krediidivõimelisust meetodi alusel, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele;

b)

kontrollima tagatise ja muude samaväärsete finantsvahendite, mille liige on esitanud päevasiseste krediidiriski positsioonide katmiseks, vastavust artiklites 9 ja 15 sätestatud nõuetele;

c)

kehtestama laenuvõtvale liikmele krediidilimiidid, mis põhinevad mitmepoolsetel suhetel, mis keskdepositooriumi pangateenuste osutajal on laenuvõtva liikmega, sealhulgas juhul, kui keskdepositooriumi pangateenuste osutaja osutab samale liikmele rohkem kui üht määruse (EL) nr 909/2014 lisa C jaos nimetatud panganduskõrvalteenust;

d)

võtma arvesse kvalifitseeruvate likviidsete vahendite taset kooskõlas artikliga 34;

e)

vaatama laenuvõtva liikme krediidilimiidid läbi eesmärgiga tagada mõlema järgmise punkti järgimine:

f)

vaatama laenuvõtvatele liikmetele antud krediidilimiidid läbi vähemalt kord aastas, tuginedes nende tegelikule krediidikasutusele;

g)

tagama, et üleöö krediidiriski positsioonide summa integreeritakse liikmele antud krediidilimiidi kasutusse;

h)

tagama, et veel tagasi maksmata üleöölaenu summa hõlmatakse päevasisestesse riskipositsioonidesse järgmisel päeval ning seda piiratakse krediidilimiidiga.

a)

määratakse kindlaks, kuidas jaotatakse võimalikke katmata laenukahjumeid, sealhulgas mis tahes vahendite tagasimaksed, mida keskdepositooriumi pangateenuste osutaja võib oma likviidsuse pakkujatelt laenata, et katta selliste kahjumitega seotud likviidsuspuudujääke;

b)

põhimõtted ja menetlused sisaldavad muutuvate turutingimuste pidevat hindamist seoses tagatise või muude samaväärsete finantsvahendite likvideerimisjärgse väärtusega, mis võib tekitada võimaliku järelejäänud krediidiriski positsiooni;

c)

määratakse kindlaks, et punktis b osutatud hinnangule lisatakse kord, milles sätestatakse

a)

need on suuremad kui pankadevahelise rahaturu üleöö tagatud turuintressimäär ning krediidiriski positsiooni vääringut emiteeriva keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimäär;

b)

need võtavad arvesse krediidiriski positsiooni vääringu rahastamiskulusid ning üleöö krediidiriski positsiooni omava liikme krediidivõimelisust.

a)

ta esitab vähemalt kord aastas kvalitatiivse aruande, milles täpsustatakse meetmeid, mida võetakse seoses sellega, kuidas krediidiriske, sealhulgas päevasiseseid krediidiriske, mõõdetakse, jälgitakse ja juhitakse;

b)

ta teavitab kõikidest kooskõlas punktiga a võetud meetmete olulistest muutustest kohe pärast nende oluliste muutuste toimumist;

c)

ta esitab kord kuus artiklis 19 osutatud näitajad.

a)

mõõdetakse päevasisest ja üleöö likviidsusriski kooskõlas 1. alajaoga;

b)

jälgitakse päevasisest ja üleöö likviidsusriski kooskõlas 2. alajaoga;

c)

juhitakse likviidsusriski kooskõlas 3. alajaoga;

d)

antakse teada päevasisesest ja üleöö likviidsusriskist kooskõlas 4. alajaoga;

e)

avalikustatakse raamistik ja vahendid likviidsusriski jälgimiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja sellest teatamiseks kooskõlas 5. alajaoga.

a)

maksimaalne päevasisene likviidsuse kasutamine, mis on arvutatud, kasutades suurimat positiivset kumulatiivset netopositsiooni ja suurimat negatiivset kumulatiivset netopositsiooni;

b)

kättesaadavad päevasisesed likviidsed vahendid kokku tööpäeva alguses, jagatuna järgmisteks osadeks:

c)

kõikide järgmiste vahendite koguväärtus:

a)

artikli 30 lõikes 1 osutatud näitajad;

b)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja riskivalmidus;

c)

ettenägematute kulude reservi kava, milles kirjeldatakse kohaldatavaid heastamisvahendeid, kui riskivalmidus väheneb.

a)

hoiab vähemalt kümme aastat alles päevase suurima positiivse kumulatiivse päevasisese netopositsiooni ning suurima negatiivse kumulatiivse päevasisese netopositsiooni andmed selle väärtpaberiarveldussüsteemi iga arveldusvaluuta puhul, mille korral ta tegutseb arveldusagendina;

b)

jälgib pidevalt oma päevasiseseid likviidsusriski positsioone võrreldes maksimaalse päevasisese likviidsusriski positsiooniga, mis on ajalooliselt registreeritud.

a)

hoiab vähemalt kümme aastat alles üleöölaenu kasutamisest tekkinud likviidsusriskide andmed selle väärtpaberiarveldussüsteemi iga arveldusvaluuta puhul, mille korral ta tegutseb arveldusagendina;

b)

jälgib antud üleöölaenuga tekitatud likviidsusriski võrreldes maksimaalse likviidsusriski positsiooniga, mis on tekkinud antud üleöölaenuga ja registreeritud ajalooliselt.

a)

emiteerivas keskpangas hoiustatud rahalised vahendid;

b)

mõnes artikli 38 lõikes 1 märgitud krediidivõimelises finantseerimisasutuses hoiustatud kättesaadavad rahalised vahendid;

c)

kokkulepitud krediidiliinid või samalaadsed kokkulepped;

d)

varad, mis vastavad käesoleva määruse artikli 10 ja artikli 11 lõike 1 nõuetele, mida kohaldatakse tagatise või finantsinstrumentide suhtes, mis on kooskõlas keskdepositooriumide nõudeid käsitlevas delegeeritud määruses (EL) 2017/392 sätestatud nõuetega ning mis on kohe kättesaadavad ja rahaks konverteeritavad eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärse rahastamiskorra kaudu kooskõlas käesoleva määruse artikliga 38;

e)

artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 1 osutatud tagatis.

a)

hindama päevasisest likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolu kõikide osutatavate panganduskõrvalteenuste puhul;

b)

hindama eelnevalt nende voogude päevasisest ajakava;

c)

prognoosima päevasiseseid likviidsusvajadusi, mis võivad päeva jooksul eri ajal tekkida.

a)

tagama piisava päevasisese rahastamise, et täita oma päevasiseseid eesmärke, kui need tulenevad lõikes 1 osutatud analüüsist;

b)

juhtima ja olema valmis konverteerima rahasse tagatist, mis on vajalik päevasiseste vahendite hankimiseks stressiolukordades, võttes arvesse väärtuskärpeid kooskõlas artikliga 13 ja kontsentratsiooniriski piirmäärasid kooskõlas artikliga 14;

c)

juhtima enda likviidsete vahendite väljavoolu kooskõlas oma päevasiseste eesmärkidega;

d)

omama korda, et tegeleda oma päevasiseste likviidsusvoogude ootamatute häiretega.

a)

mitmesugused ajaloolised stsenaariumid, sealhulgas viimase 30 aasta jooksul või sellise aja jooksul, mille kohta on olemas usaldusväärsed andmed, täheldatud äärmuslike turumuutuste perioodid, mis oleksid tekitanud keskdepositooriumi pangateenuste osutajale suurima finantsriski, välja arvatud juhul, kui keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tõendab, et ajalooline suurte hinnamuutuste näide ei ole usutav;

b)

mitmesugused võimalikud tulevased stsenaariumid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja ülesehitus ja tegevus, sealhulgas seoses artikli 30 lõikes 2 osutatud üksustega ning seotud finantsturutaristute või muude üksustega, mis võivad tekitada olulist likviidsusriski keskdepositooriumi pangateenuste osutajale, ning mis hõlmavad vajaduse korral mitmepäevase ajavahemiku;

b)

võimalikud tugevad seosed või samalaadsed riskipositsioonid keskdepositooriumi pangateenuste osutaja liikmete vahel, sealhulgas liikmete ning nende ema- ja tütarettevõtjate vahel;

c)

mitme liikme maksejõuetuse tõenäosuse hinnang ning sellise maksejõuetuse võimalikud mõjud liikmetele;

d)

punktis c osutatud mitme liikme maksejõuetuse mõju keskdepositooriumi pangateenuste osutaja rahavoogudele ning tema tasakaalustamissuutlikkusele ja vastupidamise ajale;

e)

seda, kas mudelid kajastavad eri mõjusid, mida majanduslik stress võib avaldada nii keskdepositooriumi pangateenuste osutaja varadele kui ka tema likviidsete vahendite sisse- ja väljavoolule.

a)

likviidsete varade, sealhulgas varade kvaliteedi, kontsentratsiooni ja nende viivitamatu kättesaadavuse õigeaegne jälgimine;

b)

selliste turutingimuste jälgimise asjakohased põhimõtted, mis võivad mõjutada päevasiseste kvalifitseeruvate likviidsete vahendite likviidsust;

c)

päevasiseste kvalifitseeruvate likviidsete vahendite väärtus, mida on hinnatud ja kohandatud halvenenud turutingimustel, sealhulgas artikli 36 lõikes 7 osutatud stsenaariumide järgi.

a)

tema selliste likviidsete varade paigutamine eraldi kontole likviidsuse juhtimise funktsiooni otsese juhtimise all, mida võib kasutada üksnes hädaolukorra vahendite allikana stressiperioodidel;

b)

sisemiste süsteemide ja kontrollide kehtestamine, et anda likviidsuse juhtimise funktsioonile tõhus operatiivne kontroll, et teha mõlemat järgmist toimingut:

c)

punktides a ja b sätestatud nõuete kombinatsioon, kui see tagab võrdväärse tulemuse.

a)

see viiakse läbi lõigetes 4 ja 5 osutatud tegurite, samuti lõikes 6 osutatud eriomaste stsenaariumide põhjal;

b)

see hõlmab keskdepositooriumi pangateenuste osutaja sellise korra korrapärast testimist, kasutades päevasiseseid stsenaariume, millega hinnatakse tema likviidsuse pakkujalt saadud kvalifitseeruvatele likviidsetele vahenditele juurdepääsu;

c)

see vastab lõigete 2–6 nõuetele.

a)

teatab enda riskikomiteele ning vajaduse korral ka keskdepositooriumi riskikomiteele stressitestide tulemustest;

b)

vaatab läbi ja korrigeerib oma artikli 32 lõike 1 punktis c osutatud ettenägematute kulude reservi kava, kui vähenemist ei saa päeva lõpuks kõrvaldada;

c)

omab eeskirju ja menetlusi, et hinnata ja korrigeerida enda likviidsusriski juhtimise raamistiku ja likviidsuse pakkujate piisavust kooskõlas oma stressitestide tulemuste ja analüüsiga.

a)

liikmete maksed ei ole õigel ajal laekunud;

b)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja likviidsuse pakkujatest ühe pakkuja ajutine maksejõuetus või suutmatus pakkuda likviidsust; see hõlmab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 59 lõike 4 punktis e osutatud pakkujaid, depositooriumina tegutsevaid pankasid, vastastikuseid agente või mis tahes seotud taristut, sealhulgas koostalitlusvõimelisi keskdepositooriume;

c)

samaaegne surve rahastamis- ja varaturgudel, sealhulgas kvalifitseeruvate likviidsete vahendite väärtuse vähenemine;

d)

valuuta konverteeritavusega ning valuutaturgudele juurdepääsuga seotud stress;

e)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja maine negatiivsed muutused, mis põhjustavad selle, et teatavad likviidsuse pakkujad vähendavad pakutavat likviidsust;

f)

tagatise või varade hinnavolatiilsuse asjakohased ajaloolised tipptasemed korduvate sündmustena;

g)

turul krediidi kättesaadavuse muutused.

a)

järjestab eurodesse konverteeritud vääringud kõrgeimast madalaimani, tuginedes kolme suurima igapäevase negatiivse kumulatiivse netopositsiooni keskmisele kaheteistkümne kuu jooksul;

b)

võtab vastavalt vajadusele arvesse

a)

muutuvate likviidsusvajaduste pidev analüüs, et oleks võimalik teha kindlaks sündmused, mis võivad areneda ettenägematuteks ja potentsiaalselt katmata puudujääkideks, sealhulgas rahastamiskorra uuendamise kava enne selle aegumist;

b)

eeskirjade ja menetluste korrapärane praktiline testimine.

a)

kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja pääseb juurde rahalistele hoiustele või üleööhoiustele;

b)

kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja teostab sama päeva turutehinguid;

c)

kuidas keskdepositooriumi pangateenuste osutaja kasutab eelnevalt kokku lepitud likviidsusliine.

a)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja riskikomiteele ning vajaduse korral keskdepositooriumi riskikomiteele;

b)

asjaomasele pädevale ametiasutusele, millele on osutatud määruse (EL) nr 909/2014 artikli 60 lõikes 1, käesoleva määruse artiklis 39 sätestatud viisil.

a)

krediidiasutus, millele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt ja mille puhul keskdepositooriumi pangateenuste osutaja suudab tõendada, et tal on madal krediidirisk, tuginedes sisehinnangule, mille puhul kasutatakse kindlaksmääratud ja objektiivset meetodit, mis ei tugine üksnes välistele arvamustele;

b)

kolmanda riigi finantseerimisasutus, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:

a)

tagab nende asutuste krediidivõimelisuse korrapärase ja sõltumatu hindamise;

b)

määrab igale sellisele finantseerimisasutusele, millega keskdepositoorium on sisse seadnud eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärse rahastamiskorra, sisemise krediidireitingu ja ajakohastab seda korrapäraselt.

a)

kontsentratsiooniriski piirmäärad kehtestatakse vääringute kaupa;

b)

kehtestatakse vähemalt kaks kokkulepet iga peamise vääringu puhul;

c)

keskdepositooriumi pangateenuste osutaja ei tugine ülemääraselt ühelegi üksikule finantseerimisasutusele, kui võetakse arvesse kõiki vääringuid.

a)

kooskõlas käesoleva artikliga kindlaks määratud likviidsuse pakkujate suhtes kehtivaid kontsentratsiooniriski piirmäärasid käsitlevate põhimõtete ja menetluste mis tahes olulised muutused;

b)

juhtumid, mille puhul ta ületab enda põhimõtetes ja menetlustes sätestatud kontsentratsiooniriski piirmäärasid oma likviidsuse pakkujate suhtes, nagu on osutatud lõikes 5.

a)

ta näeb reaalajas tagatisena määratletud varasid;

b)

tagatis on laenuvõtva liikme muudest väärtpaberitest eraldatud;

c)

selle kolmandast isikust üksusega sõlmitud kokkulepe hoiab ära varade kahjumeid keskdepositooriumi pangateenuste osutajale.

a)

ta esitab vähemalt kord aastas kvalitatiivse aruande, milles täpsustatakse kõiki meetmeid, mida võetakse seoses sellega, kuidas likviidsusriske, sealhulgas päevasiseseid likviidsusriske, mõõdetakse, jälgitakse ja juhitakse;

b)

ta teavitab kõikidest punktis a osutatud võetud meetmete olulistest muutustest kohe pärast nende oluliste muutuste toimumist;

c)

ta esitab kord kuus artikli 30 lõikes 1 osutatud näitajad.

a)

iga vääringu piisavalt suur suhteline osakaal keskdepositooriumi arveldatud arvelduskorralduste koguväärtuses, arvutatuna ühe aasta kohta;

b)

iga vääringu mittekättesaadavuse mõju keskdepositooriumi pangateenuste osutaja tegevuse sujuvale toimimisele mitmesuguste artiklis 36 osutatud võimalike stressistsenaariumide korral.

10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/44

(1)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on kaalunud 17. aprilli 2009. aasta aruannet, mis käsitleb Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee üleskutset avaldada arvamust depoopankade isearvelduste ja kesksele vastaspoolele omase tegevuse kohta, milles toodi esile olulised erinevused seoses eri liikmesriikides isearveldajate suhtes kohaldatavate eeskirjade ja jälgimismenetlustega ning seoses isearvelduse kontseptsiooni mõistmisega.

(2)

Vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014 esitavad isearveldajad teavet arvelduste kohta, mida nad ise teevad. Selleks et anda hea ülevaade isearvelduste ulatusest ja määrast, tuleks täpsustada sellise aruandluse sisu. Isearveldusi käsitlevates aruannetes tuleks esitada üksikasjalik teave isearveldajate poolt väljaspool väärtpaberiarveldussüsteeme arveldatud arvelduskorralduste kogumahu ja -väärtuse kohta, täpsustades varaklassi, väärtpaberitehingu liigi, kliendi liigi, ja emiteeriva keskdepositooriumi.

Isearveldaja peaks teatama üksnes sellistest isearveldustest, mille puhul ta täitis oma kliendi arvelduskorralduse oma raamatupidamisarvestuses. Isearveldaja ei peaks teatama järgnevatest elektrooniliste positsioonide vastavusse viimisest, mille eesmärk on kajastada korralduste arveldamist väärtpaberite hoiuahela muude üksuste poolt, kuna seda ei peeta isearvelduseks. Samuti ei peaks isearveldaja teatama tehingutest, mis tehakse kauplemiskohas ja mille kauplemiskoht edastab kesksele vastaspoolele kliirimiseks või väärtpaberite keskdepositooriumile arveldamiseks.

(3)

Selleks et hõlbustada eri isearveldajate andmete võrreldavust, peaks käesoleva määruse kohane isearvelduskorralduste väärtuse arvutamine põhinema objektiivsetel ja usaldusväärsetel andmetel ja metoodikatel.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõuete järgimiseks võib olla vaja teha märkimisväärseid muudatusi IT-süsteemides, viia läbi turutestid ja kohandada asjaomaste üksuste õiguskorda. Seepärast tuleb anda kõnealustele üksustele piisavalt aega kõnealuste nõuete kohaldamise ettevalmistamiseks.

(5)

Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(6)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 10 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(7)

Vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 9 lõikele 2 tegi ESMA käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel tihedat koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetega,

a)

isearveldaja registrijärgse asukoha riigikood;

b)

teabe ajatempel;

c)

aruandeperiood;

d)

isearveldaja tunnuskood;

e)

isearveldaja kontaktandmed;

f)

isearveldaja poolt aruandeperioodil arveldatud isearvelduskorralduste kogumaht ja koguväärtus eurodes;

g)

isearveldaja poolt aruandeperioodil arveldatud isearvelduskorralduste kogumaht ja koguväärtus eurodes iga järgmise finantsinstrumentide liigi puhul:

h)

isearveldaja poolt aruandeperioodil arveldatud kõigi isearvelduskorralduste kogumaht ja koguväärtus eurodes iga järgmise väärtpaberitehingute liigi puhul:

i)

isearveldaja poolt aruandeperioodil arveldatud kõigi isearvelduskorralduste kogumaht ja koguväärtus eurodes järgmiste kliendiliikide puhul:

j)

isearveldaja poolt aruandeperioodil arveldatud rahaülekannetega seotud kõigi isearvelduskorralduste kogumaht ja koguväärtus eurodes;

k)

isearveldaja poolt aruandeperioodil arveldatud kõigi isearvelduskorralduste kogumaht ja koguväärtus eurodes iga keskdepositooriumi kohta, kes seoses aluseks olevate väärtpaberitega osutab määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktis 1 või 2 osutatud põhiteenust;

l)

punktides g–j osutatud kõigi isearvelduskorralduste kogumaht ja koguväärtus eurodes iga keskdepositooriumi kohta, kes seoses aluseks olevate väärtpaberitega osutab määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jao punktis 1 või 2 osutatud põhiteenust;

m)

punktides f–l osutatud kõigi aruandeperioodil ebaõnnestunud isearvelduskorralduste kogumaht ja koguväärtus eurodes;

n)

punktides f–l osutatud kõigi ebaõnnestunud isearvelduskorralduste määr võrreldes järgmisega:

a)

makse vastu isearvelduskorralduste puhul raha poole arveldussumma;

b)

maksevabade isearvelduskorralduste puhul väärtpaberite turuväärtus või selle puudumisel väärtpaberite nimiväärtus.

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (4) artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu kauplemiskohas kauplemisele lubatud finantsinstrumentide puhul määratakse väärtus kindlaks kõnealuse määruse artikli 4 lõike 6 punktis b osutatud finantsinstrumendi likviidsuse seisukohalt kõige asjakohasema turu sulgemishinna alusel;

b)

muude kui punktis a osutatud liidu kauplemiskohas kauplemisele lubatud finantsinstrumentide puhul määratakse väärtus kindlaks liidu suurima käibega kauplemiskoha sulgemishinna alusel;

c)

muude kui punktides a ja b osutatud finantsinstrumentide puhul määratakse väärtus kindlaks hinna alusel, mis arvutatakse eelnevalt kindlaksmääratud meetodi kohaselt, mille on heaks kiitnud pädev asutus ja mis lähtub turuandmetega (nt eri kauplemiskohtades või investeerimisühingutes olevad turuhinnad) seotud kriteeriumidest.

10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/48

(1)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, sest neis kõigis käsitletakse väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „keskdepositooriumid“) suhtes kohaldatavaid järelevalvenõudeid. Et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda isikutele, kelle suhtes neid sätteid kohaldatakse, sätetest põhjalik ülevaade ja sätetele lihtne juurdepääs, on soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 909/2014 ette nähtud järelevalvealaste nõuetega seotud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(2)

Pidades silmas finantsturgude üleilmset olemust ja kohustusi, mis liit on endale selles valdkonnas võtnud, tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse 2012. aasta aprillis välja antud makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni põhimõtteid finantsturu infrastruktuuri kohta (edaspidi „CPSS-IOSCO põhimõtted“).

(3)

Et tagada liidus toimuva väärtpaberiarvelduse täiustamist käsitlevate eeskirjade järjepidev kohaldamine, tuleks teatud tehnilised mõisted selgelt määratleda.

(4)

See on oluline, et tagada keskdepositooriumide puhul asjakohane tegevusloa andmine ja järelevalve. Sellega seoses tuleks koostada loetelu liidu kõige asjakohasemaid arveldusvaluutasid emiteerivatest asutustest, kes tuleks kaasata keskdepositooriumile tegevusloa andmise ja keskdepositooriumi üle järelevalve tegemise protsessi. Seda tehes tuleks aluseks võtta kõnealuste asutuste emiteeritavate valuutade osakaal keskdepositooriumis aasta jooksul arveldatud makse vastu arvelduskorralduste koguväärtuses ja keskdepositooriumis teatavas liidu valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste osakaal võrreldes kõikides liidu depositooriumides kõnealuses valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste koguväärtusega.

(5)

Võimaldamaks pädeval asutusel teostada põhjalik hindamine, peaks tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitama teabe oma sisekontrolli ülesehituse ja oma juhtorganite sõltumatuse kohta, et pädev asutus saaks hinnata, kas juhtimisstruktuur tagab keskdepositooriumi sõltumatuse ning kas kõnealune struktuur ja selle aruandlusliinid, nagu ka võimalike huvide konfliktide lahendamiseks kasutusele võetud mehhanismid, on piisavad.

(6)

Et pädev asutus saaks hinnata keskdepositooriumi kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liikmete mainet ning kogemusi ja oskusi, peaks tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitama hindamise jaoks kogu asjakohase teabe.

(7)

Teave keskdepositooriumi filiaalide ja tütarettevõtjate kohta on vajalik selleks, et pädev asutus saaks selgelt aru keskdepositooriumi organisatsioonilisest struktuurist ning suudaks hinnata kõnealuste filiaalide ja tütarettevõtjate tegevuse tõttu keskdepositooriumile avalduvat mis tahes võimalikku riski.

(8)

Tegevusluba taotlev keskdepositoorium peaks esitama pädevale asutusele asjakohase teabe, millest on näha, et tal on oma ülesannete pidevaks täitmiseks olemas vajalikud rahalised vahendid ja piisav talitluspidevuse strateegia.

(9)

On tähtis, et pädev asutus saaks lisaks põhitegevust käsitlevale teabele teavet kõrvateenuste kohta, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb osutada, et pädeval asutusel oleks asjaomase keskdepositooriumi teenustest täielik ülevaade.

(10)

Et pädev asutus saaks hinnata tegevusluba taotleva keskdepositooriumi tehniliste süsteemide järjekindlust ja nõuetekohast toimimist, peaks asjaomane keskdepositoorium esitama pädevale asutusele asjakohaste tehniliste süsteemide kirjelduse ja selgituse nende haldamise kohta, märkides muu hulgas, kas kõnealuste süsteemide haldamine on antud edasi kolmandale isikule.

(11)

Oluline on keskdepositooriumi osutatavate põhiteenustega seotud tasusid käsitlev teave, mis peaks olema osa keskdepositooriumi tegevusloa taotlusest, võimaldamaks pädeval asutusel veenduda, et kõnealused tasud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning ei ole liidetud muude teenuste kuludega.

(12)

Kandmaks hoolt selle eest, et investorite huvid on kaitstud ja õigusaktide konfliktide küsimused lahendatakse asjakohaselt, peaks keskdepositoorium, hinnates meetmeid, mida ta kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikes 1 osutatud riigisisest õigust, võtma kooskõlas asjakohase riigisisese õigusega vajaduse korral arvesse nii emitente kui ka liikmeid.

(13)

Et tagada finantsturul õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs notariteenustele, kesksetele hoidmisteenustele ja väärtpaberiarveldusteenustele, on teistele keskdepositooriumidele ja turuinfrastruktuuridele antud kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014 keskdepositooriumile juurdepääs. Seepärast peaks tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitama pädevale asutusele teabe juurdepääsupõhimõtete ja -menetluste kohta.

(14)

Et pädev asutus saaks tulemuslikult täita oma tegevuslubade andmisega seotud ülesandeid, peaks ta saama kogu vajaliku teabe tegevusluba taotlevatelt keskdepositooriumidelt ja seotud kolmandatelt isikutelt, sealhulgas nendelt kolmandatelt isikutelt, kellele asjaomased keskdepositooriumid on oma operatiivsed funktsioonid ja tegevused edasi andnud.

(15)

Et tagada tegevusluba taotleva keskdepositooriumi juhtimiseeskirjade üldine läbipaistvus, tuleks pädevale asutusele esitada dokumendid, mis kinnitavad, et asjaomane keskdepositoorium on kehtestanud vajaliku korra, mille alusel luuakse iga tema hallatava väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks mittediskrimineerivalt sõltumatu kasutajate komitee.

(16)

Et kindlustada peamiste infrastruktuuriteenuste nõuetekohane toimimine finantsturul, peaks tegevusluba taotlev keskdepositoorium esitama pädevale asutusele kogu vajaliku teabe tõendamaks, et tal on asjakohased põhimõtted ja menetlused, millega tagada usaldusväärsed andmete säilitamise süsteemid, ning tõhusad mehhanismid oma teenuste jaoks, sealhulgas eeskätt meetmed arvelduse ebaõnnestumise ennetamiseks ja arvelduse ebaõnnestumisega tegelemiseks, samuti eeskirjad, mis käsitlevad emissiooni terviklikkust, liikmete ja klientide väärtpaberite kaitset, arvelduse lõplikkust, liikme makseviivitust ning liikmete ja klientide vara ülekandmist tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

(17)

Keskdepositooriumi tegevusloa taotlus peab sisaldama asjaomase keskdepositooriumi osutatavate teenustega seotud riskijuhtimismudeleid, mis võimaldavad pädeval asutusel hinnata kasutusele võetud menetluste usaldusväärsust ja terviklikkust ning aitavad turuosalistel teha teadlikke valikuid.

(18)

Et kontrollida tegevusluba taotleva keskdepositooriumi ühendusi käsitlevate kokkulepete turvalisust ning hinnata ühendatud süsteemides kohaldatavaid eeskirju ja ühendustest tulenevaid riske, peaks pädev asutus saama asjaomaselt keskdepositooriumilt kogu analüüsi jaoks vajaliku teabe koos keskdepositooriumi hinnanguga ühendusi käsitlevate kokkulepete kohta.

(19)

Kiites heaks keskdepositooriumi osaluse mõne teise üksuse kapitalis, peaks keskdepositooriumi pädev asutus arvesse võtma kriteeriume, millega kantakse hoolt selle eest, et osalus ei suurenda märkimisväärselt keskdepositooriumi riskiprofiili. Et tagada keskdepositooriumi osutatavate teenuste turvalisus ja järjepidevus, ei tohiks keskdepositoorium võtta endale osalusega piiramatuid finantskohustusi muude kui määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud teenuseid osutavate juriidiliste isikute kapitalis. Keskdepositoorium peaks täielikult kapitaliseerima riskid, mis kaasnevad osalusega mõne muu üksuse kapitalis.

(20)

Et keskdepositoorium ei oleks sõltuv ühestki teisest aktsionärist üksustes, kus tal on osalus, muu hulgas riskijuhtimisstrateegia puhul, peaks tal olema kõnealuste üksuste üle täielik kontroll. See nõue peaks ühtlasi aitama pädevatel asutustel ja kaasatud asutustel teha järelevalvet, võimaldades pääseda hõlpsasti ligi asjakohasele teabele.

(21)

Keskdepositooriumil peaksid olema selged strateegilised osaluspõhimõtted, milles minnakse kaugemale pelgast kasumi teenimisest, võttes arvesse keskdepositooriumis emiteeritavate väärtpaberite emitentide ning keskdepositooriumi liikmete ja klientide huve.

(22)

Et korralikult kvantifitseerida ja kirjeldada riske, mis kaasnevad keskdepositooriumi osalusega mõnes teises juriidilises isikus, peaks keskdepositoorium esitama sise- või välisaudiitori heaks kiidetud sõltumatu riskianalüüsi, milles on käsitletud kõnealusest osalusest keskdepositooriumile tulenevaid finantsriske ja -kohustusi.

(23)

Võttes arvesse finantskriisi käigus saadud kogemusi, peaksid asutused keskenduma pigem pidevale järelevalvele kui järelkontrollile. Seepärast tuleb tagada, et pädeval asutusel on iga määruse (EL) nr 909/2014 kohase läbivaatamise ja hindamise jaoks pidevalt piisav juurdepääs teabele. Iga läbivaatamise ja hindamise jaoks esitatava teabe ulatuse kindlaksmääramisel tuleks käesoleva määruse sätetes lähtuda nõuetest, mida keskdepositoorium peab täitma tegevusloa taotlemisel määruse (EL) nr 909/2014 alusel. See hõlmab tegevusloa taotlemise käigus juba esitatud teabe olulisi muudatusi, perioodiliste sündmustega seotud teavet ja statistilisi andmeid.

(24)

Et edendada pädevate asutuste vahelist tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, peaks pädev asutus jagama keskdepositooriumi tegevuste läbivaatamise ja hindamise tulemusi teiste pädevate asutustega, kui selline teave tõenäoliselt aitab neil täita oma ülesandeid, ilma et see piiraks konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuete kohaldamist, ning seda lisaks määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud koostöökorra rakendamisele. Tuleks korraldada lisateabevahetus pädevate asutuste ja kaasatud asutuste või finantsinstrumentide turgude eest vastutavate asutuste seas, mis võimaldab jagada läbivaatamise ja hindamise käigus pädevate asutuste järeldusi.

(25)

Võttes arvesse koormust, mis võib kaasneda tohutu koguse keskdepositooriumi tegevust käsitleva teabe kogumise ja töötlemisega, ja et vältida dubleerimist, tuleks läbivaatamise ja hindamise raames esitada üksnes asjakohased muudetud dokumendid. Need dokumendid tuleks esitada viisil, mis võimaldab pädeval asutusel kindlaks teha kõik asjakohased muudatused, mis on tehtud keskdepositooriumi rakendatavatesse kokkulepetesse, strateegiatesse, protsessidesse ja mehhanismidesse pärast tegevusloa saamist või pärast viimase läbivaatamise ja hindamise lõpuleviimist.

(26)

Teine liik teavet, mida pädeval asutusel on kasulik läbivaatamise ja hindamise teostamiseks omada, käsitleb sündmusi, mis on laadilt perioodilised ning on seotud keskdepositooriumi tegevuse ja keskdepositooriumi teenuste osutamisega.

(27)

Keskdepositooriumi kohta põhjaliku riskihinnangu koostamiseks peab pädev asutus nõudma statistilisi andmeid keskdepositooriumi äritegevuse kohta, et hinnata riske, mis on seotud keskdepositooriumi tegevuse ja väärtpaberiturgude sujuva toimimisega. Lisaks võimaldavad statistilised andmed pädeval asutusel kontrollida finantsturgudel toimuvate väärtpaberitehingute ja väärtpaberiarvelduste mahtu ja tähtsust ning hinnata konkreetse keskdepositooriumi olemasolevat ja võimalikku mõju väärtpaberiturule tervikuna.

(28)

Et jälgida ja hinnata riske, mis ohustavad või võivad ohustada keskdepositooriumi ja mis võivad hakata ohustama väärtpaberiturgude sujuvat toimimist, peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda keskdepositooriumi riskide ja tegevuse kohta lisateavet. Seepärast peaks pädeval asutusel olema võimalus määrata omal algatusel või mõne teise asutuse taotlusel kindlaks ükskõik milline lisateave, mida ta peab keskdepositooriumi tegevuse läbivaatamisel ja hindamisel vajalikuks, ning seda teavet nõuda.

(29)

On oluline tagada, et kolmanda riigi keskdepositooriumid, kes kavatsevad osutada teenuseid vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014, ei häiri liidu turgude nõuetekohast toimimist.

(30)

Kolmanda riigi pädeva asutuse ülesanne on pidevalt hinnata, kas kolmanda riigi keskdepositoorium vastab täielikult asjaomase kolmanda riigi usaldatavusnõuetele. Tunnustamist taotlevalt keskdepositooriumilt ESMA-le esitatava teabe eesmärk ei tohiks olla dubleerida kolmanda riigi pädeva asutuse teostatud hindamist, vaid tagada, et asjaomase keskdepositooriumi suhtes teostatakse kõnealuses kolmandas riigis tulemuslikku järelevalvet ja jõustamist, mis tagab kõrgetasemelise investorite kaitse.

(31)

Et ESMA saaks korraldada tunnustamistaotluse täieliku hindamise, tuleks taotluse esitaja esitatavat teavet täiendada teabega, mida on vaja pideva järelevalve, jõustamisvolituste ja kolmanda riigi pädeva asutuse võetavate meetmete tõhususe hindamiseks. Kõnealune teave tuleks esitada määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt kehtestatud koostöökorra alusel. Koostöökord peaks tagama, et ESMAt teavitatakse õigeaegselt mis tahes järelevalve- või jõustamismeetmest, mis võetakse kolmanda riigi tunnustamist taotleva keskdepositooriumi suhtes, ja mis tahes muudatustest tingimustes, mille alusel on antud asjaomasele keskdepositooriumile tegevusluba, samuti tunnustamisprotsessi raames keskdepositooriumi poolt algselt esitatud teabe asjakohastest ajakohastustest.

(32)

Kandmaks hoolt selle eest, et investorite huvid on kaitstud ja õigusaktide konfliktide küsimused lahendatakse asjakohaselt, peaks kolmanda riigi keskdepositoorium, hinnates meetmeid, mida ta kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikes 1 osutatud riigisisest õigust, võtma kooskõlas kõnealuse riigisisese õigusega – nagu mainitud kõnealuse määruse artikli 49 lõikes 1 – arvesse nii emitente kui ka liikmeid, nagu on asjakohane.

(33)

Usaldusväärse riskijuhtimisraamistiku loomiseks peaks keskdepositoorium käsitlema terviklikult ja igakülgselt kõiki asjakohaseid riske. Nende hulka peaksid kuuluma riskid, mida põhjustavad keskdepositooriumile ükskõik millised muud üksused, ja riskid, mida keskdepositoorium tekitab kolmandatele isikutele, sealhulgas oma kasutajatele, ning võimaluste piires riskid, mida keskdepositoorium tekitab oma klientidele, seotud keskdepositooriumidele, kesksetele vastaspooltele, kauplemiskohtadele, maksesüsteemidele, arveldavatele pankadele, likviidsuse pakkujatele ja investoritele.

(34)

Kandmaks hoolt selle eest, et keskdepositooriumidel on kõigi oma kohustuste täitmiseks piisavalt personali ning et pädevatel asutustel on keskdepositooriumides, mille üle nad järelevalvet teevad, asjakohased kontaktpunktid, peaksid keskdepositooriumidel olema, eeskätt kõrgema juhtkonna ja juhtorgani tasandil, spetsiaalsed võtmetöötajad, kes vastutavad keskdepositooriumi ja oma isikliku tulemuslikkuse eest.

(35)

Et tagada keskdepositooriumi tegevuse üle piisav kontroll, tuleks sisse seada keskdepositooriumi toiminguid, riskijuhtimisprotsesse ning vastavus- ja sisekontrollimehhanisme hõlmavad auditid ja neid korrapäraselt teostada. Auditite sõltumatuse huvides ei tuleks ilmtingimata kaasata välisaudiitorit, tingimusel et keskdepositoorium tõendab pädevale asutusele, et tema siseauditi sõltumatus on nõuetekohaselt tagatud. Oma siseauditi funktsiooni täitja sõltumatuse tagamiseks peaks keskdepositoorium looma ka auditikomitee.

(36)

Keskdepositoorium peaks moodustama riskikomitee kandmaks hoolt selle eest, et tema juhtorgan saaks oma praeguse ja tulevase üldise riskitaluvuse ja -strateegia küsimustes kõrgeimal tasemel tehnilist nõu. Et tagada riskikomitee sõltumatus keskdepositooriumi tegevjuhtkonnast ja pädevuse kõrge tase, peaks riskikomitee koosnema peamiselt tegevjuhtkonda mittekuuluvatest liikmetest ja selle esimehel peaksid olema riskijuhtimise valdkonnas asjakohased kogemused.

(37)

Võimalike huvide konfliktide hindamisel peaks keskdepositoorium lisaks oma juhtorgani, kõrgema juhtkonna või töötajate uurimisele võtma vaatluse alla ka kõik nimetatud isikutega või keskdepositooriumiga otseselt või kaudselt seotud füüsilised ja juriidilised isikud.

(38)

Keskdepositooriumil peaks olema riskijuht, vastavuskontrollijuht ja tehnoloogiajuht, samuti riskijuhtimise, tehnoloogia, vastavus- ja sisekontrolli ning siseauditi funktsiooni täitjad. Keskdepositoorium peaks igal juhul olema võimeline korraldama kõnealuste funktsioonide sisestruktuuri vastavalt oma vajadustele. Riskijuhi, vastavuskontrollijuhi ja tehnoloogiajuhi rolli peaksid täitma erinevad isikud, kuivõrd neid ülesandeid täitvatel isikutel on tavaliselt erinev akadeemiline ja kutsealane taust. Ses suhtes järgitakse käesoleva määruse sätetes tähelepanelikult süsteemi, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012 (2) muude turuinfrastruktuuride jaoks.

(39)

Keskdepositooriumi säilitatavad andmed peaksid olema struktureeritud ja need peaksid võimaldama pääseda hõlpsasti ligi keskdepositooriumi järelevalvesse kaasatud pädevate asutuste säilitatavatele andmetele. Keskdepositoorium peaks tagama, et andmed, mida ta säilitab, sealhulgas täielik arvestus hoitavate väärtpaberite üle, on täpsed ja ajakohased, et neid saaks kasutada järelevalve tegemisel usaldusväärse teabena.

(40)

Et hõlbustada aruandlust ja ühtse teabekogumi säilitamist eri nõuete alusel, peaksid keskdepositooriumi säilitatavad andmed hõlmama igat üksikut teenust, mida keskdepositoorium kooskõlas määrusega (EL) nr 909/2014 osutab, ja vähemalt kõiki neid üksikasju, millest tuleb teatada kõnealuses määruses sätestatud arveldusdistsipliini eeskirjade alusel.

(41)

Emitentide ja investorite õiguste kaitse on väga oluline väärtpaberituru nõuetekohase toimimise jaoks. Seepärast peaks keskdepositoorium rakendama asjakohaseid eeskirju, menetlusi ja kontrolle, et hoida ära väärtpaberite loata loomine või väljajätmine. Samuti peaks keskdepositoorium võrdlema vähemalt kord päevas enda hoitavaid väärtpaberikontosid.

(42)

Keskdepositoorium peaks rakendama kindlaid arvestustavasid ja tegema auditeid veendumaks, et tema andmed väärtpaberite kohta on täpsed ja tema meetmed, millega tagatakse väärtpaberiemissioonide terviklikkus, on piisavad.

(43)

Emissiooni terviklikkuse tulemuslikuks tagamiseks tuleks määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud kontode võrdlemise meetmeid kohaldada kõikide keskdepositooriumide suhtes, olenemata sellest, kas nad osutavad või ei osuta seoses väärtpaberiemissiooniga kõnealuses määruses osutatud notariteenust või keskset hoidmisteenust.

(44)

Mis puudutab teisi kontode võrdlemisse kaasatud üksusi, siis sõltuvalt kõnealuste üksuste rollist tuleks vahet teha mitmel stsenaariumil. Kontode võrdlemise meetmed peaksid kajastama nende üksuste konkreetseid rolle. Registripidaja mudeli kohaselt säilitab registripidaja andmed väärtpaberite kohta, mis on registreeritud ka keskdepositooriumis. Arveldusagendi mudeli kohaselt vastutab fondijuht või arveldusagent konto eest, millel hoitakse osa keskdepositooriumis registreeritud väärtpaberiemissioonist. Ühise depositooriumi mudeli kohaselt kasutavad ühist depositooriumi keskdepositooriumid, kes loovad koostalitlusvõimelise ühenduse, ning ühine depositoorium peaks vastutama selliste väärtpaberite emissiooni üldise terviklikkuse eest, mille on algselt registreerinud või mida on keskselt hoidnud keskdepositooriumid, kes on loonud koostalitlusvõimelise ühenduse.

(45)

Et maandada operatsiooniriske, mille hulka kuuluvad riskid, mis on põhjustatud puudujääkidest teabesüsteemides, sisemistes protsessides ja töötajate võimekuses või väliste sündmuste kaasa toodud häiretest, mille tulemuseks on keskdepositooriumi osutatavate teenuste vähenemine või halvenemine või kõnealuste teenuste osutamise lõppemine, peaksid keskdepositooriumid välja selgitama kõik riskid ja jälgima nende arengut, olenemata nende põhjustajatest, kelle sekka võivad kuuluda näiteks keskdepositooriumide kasutajad, keskdepositooriumidele teenuste osutajad ja muud turuinfrastruktuurid, sealhulgas teised keskdepositooriumid. Operatsiooniriske tuleks juhtida hästi dokumenteeritud ja kindlas raamistikus, kus on selgelt kindlaks määratud rollid ja vastutus. Kõnealune raamistik peaks hõlmama tegevuseesmärke, jälgimisaspekte ja hindamismehhanisme ning see tuleks integreerida keskdepositooriumi riskijuhtimissüsteemi. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku eest peaks vastutama keskdepositooriumi riskijuht. Keskdepositooriumid peaksid juhtima oma riske keskdepositooriumisiseselt. Kui sisekontrollidest ei piisa või kui teatud riskide kõrvaldamine ei ole mõistlikkuse piires teostatav, peaks keskdepositooriumil olema võimalik kõnealused riskid rahaliselt kindlustada.

(46)

Keskdepositooriumid ei peaks tegema investeeringuid, mis võivad mõjutada nende riskiprofiili. Keskdepositooriumid peaksid sõlmima tuletislepinguid üksnes siis, kui nad peavad maandama riski, mida nad ei suuda muul moel vähendada. Maandamine peaks toimuma teatavatel rangetel tingimustel, millega tagatakse, et tuletisinstrumente ei kasutata muul otstarbel kui riskide katmiseks ja neid ei kasutata kasumi teenimiseks.

(47)

Keskdepositooriumi vara tuleks hoida turvaliselt, see peaks olema kergesti ligipääsetav ja seda peaks olema võimalik kiiresti realiseerida. Seepärast peaks keskdepositoorium tagama, et tema põhimõtted ja menetlused, mis on seotud kiire juurdepääsuga tema enda varale, põhinevad vähemalt vara laadil, suurusel, kvaliteedil, lõpptähtajal ja asukohal. Samuti peaks keskdepositoorium kandma hoolt selle eest, et hoidmis- või investeerimisfunktsiooni edasiandmine kolmandast isikust üksusele ei mõjuta negatiivselt kiiret juurdepääsu keskdepositooriumi varale.

(48)

Oma likviidsusvajaduste rahuldamiseks peaks keskdepositooriumil olema viivitamatu juurdepääs oma sularahavahenditele ja samuti võimalus pääseda ligi kõikidele väärtpaberitele, mida ta oma nime all hoiab, samal tööpäeval, kui tehakse otsus vara realiseerida.

(49)

Et tagada keskdepositooriumi varale parem kaitse vahendaja makseviivituse korral, peaks keskdepositoorium, kes saab juurdepääsu teisele keskdepositooriumile keskdepositooriumidevahelise ühenduse kaudu, hoidma kogu kõnealust vara ühendatud keskdepositooriumis eraldi kontol. Selle eraldamisega peaks tagatama, et keskdepositooriumi vara on eraldatud teiste üksuste varast ja asjakohaselt kaitstud. Sellegipoolest on vajalik lubada luua ühendusi kolmanda riigi keskdepositooriumiga isegi juhul, kui kolmanda riigi keskdepositooriumis ei ole eraldi kontod kättesaadavad, tingimusel, et taotluse esitanud keskdepositooriumi vara on igal juhul piisavalt kaitstud ning pädevaid asutusi on teavitatud eraldi kontode kasutamise võimaluse puudumisest tulenevatest riskidest ja selliste riskide asjakohasest maandamisest.

(50)

Kandmaks hoolt selle eest, et keskdepositoorium investeerib oma rahalised vahendid väga likviidsetesse instrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne, ning et sellised investeeringud saaks võimalikult väikese hinnaefektiga kiiresti realiseerida, peaks keskdepositoorium oma portfelli hajutama ja kehtestama nende instrumentide emitentidele, millesse ta oma vahendid investeerib, asjakohased riskide kontsentreerumise piirmäärad.

(51)

Et tagada ühendust teise keskdepositooriumiga käsitleva kokkuleppe turvalisus ja tõhusus, peaks keskdepositoorium selgitama välja kõik kõnealuse kokkuleppega seotud võimalikud riskiallikad ning neid jälgima ja haldama. Keskdepositooriumidevahelisel ühendusel peaks olema kõikides jurisdiktsioonides põhjendatud õiguslik alus, mis toetab ühenduse ülesehitust ja tagab ühendusse kaasatud keskdepositooriumidele piisava kaitse. Ühendatud keskdepositooriumid peaksid mõõtma, jälgima ja juhtima teineteise põhjustatud krediidi- ja likviidsusriske.

(52)

Taotluse esitanud keskdepositoorium, kes kasutab taotluse saanud keskdepositooriumiga loodud ühenduse haldamiseks kaudset keskdepositooriumidevahelist ühendust või vahendajat, peaks mõõtma, jälgima ja juhtima vahendaja kasutamisest tulenevaid lisariske, sealhulgas hoidmis-, krediidi-, õiguslikke ja operatsiooniriske, et tagada ühendust käsitleva kokkuleppe turvalisus ja tõhusus.

(53)

Kui väärtpabereid hoitakse keskdepositooriumidevaheliste ühenduste kaudu mitmes keskdepositooriumis, peaksid keskdepositooriumid kohaldama emissiooni terviklikkuse tagamiseks spetsiaalseid kontode võrdlemise meetmeid ja oma tegevust kooskõlastama.

(54)

Keskdepositooriumid peaksid tagama õiglase ja avatud juurdepääsu oma teenustele, võttes asjakohaselt arvesse riske finantsstabiilsusele ja turgude nõuetekohast toimimist. Nad peaksid kontrollima oma liikmete ja teiste kasutajatega kaasnevaid riske, kehtestades oma teenuste osutamiseks riskidega seotud kriteeriumid. Keskdepositooriumid peaksid tagama, et nende kasutajad, näiteks liikmed, teised keskdepositooriumid, kesksed vastaspooled, kauplemiskohad või emitendid, kellele antakse juurdepääs keskdepositooriumide teenustele, vastavad kõnealustele kriteeriumidele ning neil on vajalik tegevusvõime, rahalised vahendid, õiguslikud volitused ja riskijuhtimise alane oskusteave hoidmaks ära riskide tekkimine keskdepositooriumide ja teiste kasutajate jaoks.

(55)

Et tagada oma väärtpaberiarveldussüsteemi turvalisus ja tõhusus, peaks keskdepositoorium pidevalt kontrollima oma juurdepääsunõuete täitmist ning tal peaksid olema selgelt kindlaks määratud ja avalikustatud menetlused, et hõlbustada sellise taotluse esitanud poole osalemise peatamist ja nõuetekohast lõpetamist, kes rikub või ei täida enam juurdepääsunõudeid.

(56)

Et saada luba osutada panganduskõrvalteenuseid, peaks keskdepositoorium esitama pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab kogu vajalikku teavet, kandmaks hoolt selle eest, et panganduskõrvalteenuste osutamine ei kahjusta keskdepositooriumi põhiteenuste tõrgeteta osutamist. Üksustelt, kes on juba saanud keskdepositooriumi tegevusloa, ei tuleks nõuda sellise teabe uuesti esitamist, mis on keskdepositooriumi tegevusloa taotlemise käigus määruse (EL) nr 909/2014 alusel juba esitatud.

(57)

Õiguskindluse ja õigusaktide järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks teatavaid käesolevas määruses sätestatud nõudeid, mis on seotud arveldusdistsipliini käsitlevate meetmetega, kohaldada alates kõnealuste meetmete jõustumise kuupäevast.

(58)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas komisjonile.

(59)

Käesolevas määruses sisalduvate tehniliste standardite koostamisel on ESMA teinud tihedat koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmete ja Euroopa Pangandusjärelevalvega.

(60)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu teemalised avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt asutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

a)

liidu iga valuuta suhteline osakaal keskdepositooriumis arveldatud makse vastu arvelduskorralduste koguväärtuses, arvutatuna ühe aasta kohta, tingimusel et iga valuuta osakaal ületab 1 %;

b)

keskdepositooriumis teatavas liidu valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste suhteline osakaal võrreldes kõikides liidu keskdepositooriumides kõnealuses valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste koguväärtusega, arvutatuna ühe aasta kohta, tingimusel et igas liidu valuutas arveldatud makse vastu arvelduskorralduste osakaal ületab 10 %.

a)

taotluse eest vastutava isiku kontaktandmed;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni eest vastutava isiku või isikute kontaktandmed;

c)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi ärinimi, juriidilise isiku tunnus (LEI) ja registreeritud aadress liidus;

d)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi asutamisleping ja põhikiri või muud põhiseadusest ja õigusaktidest tulenevad dokumendid;

e)

väljavõte asjakohasest äri- või kohturegistrist või taotluse esitamise kuupäeval kehtiv muus vormis tõend tegevusluba taotleva keskdepositooriumi registreeritud aadressi ja äritegevuse kohta;

f)

väärtpaberiarveldussüsteemid, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium haldab või kavatseb hallata;

g)

taotluse kohta tehtud juhtorgani otsuse koopia ning selle koosoleku protokoll, kus juhtorgan kiitis taotluse ja selle esitamise heaks;

h)

skeem, millel on ära näidatud emaettevõtja, tütarettevõtjate ja mis tahes muude seotud üksuste või filiaalide vahelised seosed, kusjuures nimetatud üksuste puhul on märgitud nende täielik ärinimi, õiguslik seisund, registreeritud aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number või äriregistri number;

i)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi tütarettevõtjate ja muude selliste juriidiliste isikute äritegevuse kirjeldus, kus tegevusluba taotlev keskdepositoorium omab osalust, sealhulgas teave osaluse suuruse kohta;

j)

loetelu, mis sisaldab järgmist:

k)

loetelu, mis sisaldab järgmist:

l)

loetelu määruse (EL) nr 909/2014 lisa A jaos nimetatud põhiteenustest, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium osutab või kavatseb osutada;

m)

loetelu määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jaos sõnaselgelt kindlaks määratud kõrvalteenustest, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium osutab või kavatseb osutada;

n)

loetelu määruse (EL) nr 909/2014 alusel lubatud, kuid lisa B jaos sõnaselgelt kindlaks määramata kõrvalteenustest, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium osutab või kavatseb osutada;

o)

loetelu investeerimisteenustest, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/65/EL ja millele on osutatud punktis n;

p)

loetelu teenustest ja tegevustest, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on edasi andnud või kavatseb edasi anda kolmandale isikule kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 30;

q)

valuuta või valuutad, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium käitleb või kavatseb käidelda seoses enda osutatavate teenustega, olenemata sellest, kas rahaarveldus toimub keskpanga kontol, keskdepositooriumi kontol või määratud krediidiasutuse kontol;

r)

teave kõikide pooleliolevate ja lõplike kohtu-, haldus-, vahekohtu- või mis tahes muude õigusmenetluste kohta, milles tegevusluba taotlev keskdepositoorium osaleb ja millega võivad talle kaasneda rahalised või muud kulud.

a)

liikmesriik või liikmesriigid, kus tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb tegutseda;

b)

tegevuskava, milles on eelkõige märgitud teenused, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium vastuvõtvas liikmesriigis osutab või kavatseb osutada;

c)

valuuta või valuutad, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium vastuvõtvas liikmesriigis käitleb või kavatseb käidelda;

d)

kui teenuseid osutatakse või kavatsetakse osutada filiaali kaudu, filiaali organisatsiooniline struktuur ja filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed;

e)

kui see on asjakohane, hinnang meetmete kohta, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel järgida määruse (EL) nr 909/2014 artikli 49 lõikes 1 osutatud riigisisest õigust.

a)

põhimõtete ja menetluste heakskiitmise ja rakendamise eest vastutavate isikute ametinimetused;

b)

nende meetmete kirjeldus, millega tagatakse põhimõtetest ja menetlustest kinnipidamine ning jälgitakse nende järgimist.

a)

artikli 4 lõike 2 punktides l–p osutatud teenuste üksikasjalik kirjeldus;

b)

punktis a nimetatud teenuste osutamisel kohaldatav kord.

a)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 26 lõikes 7 osutatud põhimõtted ja menetlused;

b)

emaettevõtja ja grupi teiste ettevõtjate kõrgema juhtkonna ja juhtorgani koosseis ning aktsionäride struktuur;

c)

teenused ja kõrgemasse juhtkonda mittekuuluvad võtmeisikud, keda tegevusluba taotlev keskdepositoorium jagab grupi teiste ettevõtjatega.

a)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi emaettevõtja registreeritud aadress;

b)

kui emaettevõtja on üksus, mis on saanud tegevusloa või on registreeritud ja on järelevalve all liidu või kolmanda riigi õigusaktide alusel, asjakohane tegevusloa number või registreerimisnumber ja emaettevõtja üle järelevalve tegemiseks pädeva(te) asutus(t)e nimi (nimed).

a)

finantsaruanded, sealhulgas kõik viimase kolme aasta finantsaruanded ning viimase kolme aasta raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditi aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (6) tähenduses;

b)

kui tegevusluba taotlevat keskdepositooriumi auditeerib välisaudiitor, välisaudiitori nimi ja riiklik registreerimisnumber;

c)

äriplaan, sealhulgas finantsplaan ja hinnanguline eelarve, kus on seoses tegevusluba taotleva keskdepositooriumi osutatavate teenustega nähtud ette erinevad äristsenaariumid vähemalt kolmeaastasel ajavahemikul;

d)

tütarettevõtjate ja filiaalide asutamise kava ning tütarettevõtjate ja filiaalide asukoht;

e)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kavandatud äritegevuse kirjeldus, mis hõlmab asjaomase keskdepositooriumi tütarettevõtjate või filiaalide äritegevust.

a)

tõendid piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohta kuue kuu jooksul pärast tegevusloa andmist;

b)

vahefinantsaruanne;

c)

aruanded tegevusluba taotleva keskdepositooriumi finantsseisundi kohta, sealhulgas bilanss, kasumiaruanne, muudatused omakapitalis ja rahavoogudes ning kokkuvõte arvestusmeetoditest ja muud asjakohased selgitavad märkused;

d)

emaettevõtja auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded kolme taotluse esitamise kuupäevale eelneva majandusaasta kohta.

a)

kõnealuse kava ja selle rakendamise ülevaade;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kriitiliste funktsioonide, stressistsenaariumide ja finantsseisundi taastamist käivitavate sündmuste määratlus ning tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kasutatavate finantsseisundi taastamise vahendite kirjeldus;

c)

hinnang mõju kohta, mida finantsseisundi taastamise kava võib avaldada sidusrühmadele, keda kõnealuse kava rakendamine tõenäoliselt mõjutab;

d)

hinnang finantsseisundi taastamise kava õigusliku jõustatavuse kohta, mille puhul on arvesse võetud liidu, liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktides kehtestatud mis tahes õiguslikke piiranguid.

a)

järgmisi rolle täitvad isikud ja nende ülesanded:

b)

iga osakonna ja üksuse töötajate arv.

a)

tasustamispoliitika kirjeldus, sealhulgas teave tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liikmetele ning riskijuhtimise, vastavus- ja sisekontrolli, siseauditi ja tehnoloogia funktsiooni täitmiseks palgatud töötajatele makstava tasu põhi- ja muutuvelementide kohta;

b)

meetmed, mille tegevusluba taotlev keskdepositoorium on kehtestanud, et maandada riski, mis seisneb liigses tuginemises mis tahes konkreetsele isikule usaldatud ülesannetele.

a)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi artikli 47 lõike 2 kohaselt kehtestatud juhtimiskorra kirjeldus;

b)

artikli 47 lõike 1 kohaselt kehtestatud põhimõtted, menetlused ja süsteemid;

c)

juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ning artikli 48 kohaselt loodud komiteede koosseis ning kõnealuste organite liikmete ülesanded ja vastutus.

a)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi siseauditisüsteemide piisavuse ja tõhususe kontrollimisel kasutatavate seire- ja hindamisvahendite kirjeldus;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi infotöötlussüsteemide kontrolli- ja kaitsevahendite kirjeldus;

c)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi siseauditimeetodite väljatöötamise ja kohaldamise kirjeldus;

d)

siseauditi funktsiooni tööplaan taotluse kuupäevale järgnevaks kolmeks aastaks;

e)

iga sellise isiku ülesannete ja kvalifikatsiooni kirjeldus, kes vastutab artikli 48 lõike 1 punktis b osutatud auditikomitee järelevalve all artikli 47 lõike 3 punktis d osutatud siseauditi eest.

a)

vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni eest vastutavate isikute ja kõikide muude vastavuse hindamisse kaasatud töötajate ülesannete ja kvalifikatsiooni kirjeldus, sealhulgas nende vahendite kirjeldus, millega tagatakse vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni sõltumatus ülejäänud äriüksustest;

b)

vastavus- ja sisekontrolli funktsiooniga seotud põhimõtted ja menetlused, sealhulgas selle kirjeldus, milline on juhtorgani ja kõrgema juhtkonna roll vastavuse tagamisel;

c)

vastavus- ja sisekontrolli funktsiooni eest vastutavate isikute või ükskõik millise teise tegevusluba taotlevas keskdepositooriumis vastavuse hindamisse kaasatud töötajate koostatud kõige hiljutisem sisearuanne, kui see on olemas.

a)

koopia elulookirjeldusest, kuhu on märgitud iga liikme kogemused ja teadmised;

b)

andmed mis tahes kriminaal- ja halduskaristuste kohta, mis on määratud liikmele seoses finants- või andmeteenuste osutamisega või pettuse või vahendite väärkasutamisega, asjakohase ametliku tõendi vormis, kui see on asjaomases liikmesriigis olemas;

c)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi enda kinnitus hea maine kohta seoses finants- või andmeteenuste osutamisega, kus iga kõrgema juhtkonna ja juhtorgani liige märgib, kas

a)

tõendid määruse (EL) nr 909/2014 artikli 27 lõike 2 järgimise kohta;

b)

juhtorgani liikmete ülesannete ja vastutuse kirjeldus;

c)

juhtorganis alaesindatud soo esindatuse sihtmärk, asjakohane strateegia kõnealuse sihtmärgini jõudmiseks ning meetod, mida tegevusluba taotlev keskdepositoorium kasutab kõnealuse sihtmärgi ning strateegia ja selle elluviimise avalikustamiseks.

a)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi artikli 4 lõike 2 punktis i osutatud omandistruktuuri kirjeldus, sealhulgas iga sellise üksuse andmed ja osaluse suuruse kirjeldus, kellel on kontroll tegevusluba taotleva keskdepositooriumi tegevuse üle;

b)

loetelu aktsionäridest ja isikutest, kellel on otseselt või kaudselt kontroll tegevusluba taotleva keskdepositooriumi juhtimise üle.

a)

võimalike huvide konfliktide kindlakstegemise, lahendamise ja pädevale asutusele teatavaks tegemise põhimõtete ja menetluste kirjeldus ning sellise protsessi kirjeldus, millega tagatakse, et tegevusluba taotleva keskdepositooriumi töötajad on kõnealustest põhimõtetest ja menetlustest teadlikud;

b)

selliste kontrollide ja meetmete kirjeldus, mis on kehtestatud punktis a osutatud huvide konfliktide lahendamisega seotud nõuete täitmise tagamiseks;

c)

järgmiste elementide kirjeldus:

a)

liikmete, klientide, emitentide või teiste tegevusluba taotleva keskdepositooriumi teenuste kasutajatega seotud teave;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi käsutuses olev muu äritegevuse käigus saadud teave, mida ei ole lubatud kasutada ärilisel otstarbel.

a)

teabele juurdepääsuks loa andmist käsitlev sisekord, millega tagatakse turvaline juurdepääs andmetele;

b)

andmete kasutamisele konfidentsiaalsuse tagamise eesmärgil seatud mis tahes piirangute kirjeldus.

a)

kasutajate komitee mandaat;

b)

kasutajate komitee juhtimiskord;

c)

kasutajate komitee tegevuskord;

d)

kasutajate komitee liikmete vastuvõtmise kriteeriumid ja valimise kord;

e)

kasutajate komitee kavandatud liikmete loetelu ja teave huvide kohta, mida nad esindavad.

a)

analüüs selle kohta, mil määral vastavad tegevusluba taotleva keskdepositooriumi olemasolevad andmete säilitamise süsteemid, põhimõtted ja menetlused artikli 54 nõuetele;

b)

rakenduskava, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas tegevusluba taotlev keskdepositoorium täidab artiklis 54 osutatud nõuded kuupäevaks, mil kõnealune artikkel muutub kohaldatavaks.

a)

osalemise kriteeriumid, mis võimaldavad õiglase ja avatud juurdepääsu kõigile juriidilistele isikutele, kes soovivad saada tegevusluba taotleva keskdepositooriumi hallatavate väärtpaberiarveldussüsteemide liikmeks;

b)

kord, mille alusel võetakse distsiplinaarmeetmeid olemasolevate liikmete suhtes, kes ei vasta osalemise kriteeriumidele.

a)

menetlused ja meetmed arvelduse ebaõnnestumise ennetamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 6;

b)

meetmed arvelduse ebaõnnestumisega tegelemiseks kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 7.

a)

eeskirjad ja menetlused, et vähendada ja juhtida väärtpaberite hoidmisega seotud riske;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi pakutava eristamise eri tasemete üksikasjalik kirjeldus, iga tasemega seonduvate kulude kirjeldus, äritingimused, mille alusel eri tasemel eristamist pakutakse, ning teave eri tasemete peamise õigusliku mõju ja kohaldatava maksejõuetusõiguse kohta;

c)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 38 lõikes 7 osutatud nõusoleku saamise eeskirjad ja kord.

a)

edasiandmislepingute koopiad;

b)

meetodid, mida kasutatakse edasiantud teenuste ja tegevuste taseme kontrollimiseks.

a)

tegevusluba taotlev keskdepositoorium hoiab oma finantsvara vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artikli 46 lõigetele 1, 2 ja 5 ning käesoleva määruse XI peatükile;

b)

tegevusluba taotleva keskdepositooriumi investeeringud on kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 46 lõikega 3 ja käesoleva määruse XI peatükiga.

a)

teave, millest on näha, et tegevusluba taotleva keskdepositooriumi kapital, sealhulgas tema jaotamata kasum ja reservid, vastab määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 nõuetele;

b)

määruse (EL) nr 909/2014 artikli 47 lõikes 2 osutatud kava ja selle ajakohastused ning tõendid selle kohta, et tegevusluba taotleva keskdepositooriumi juhtorgan või selle asjakohane komitee on selle heaks kiitnud.

a)

keskdepositooriumidevahelise ühenduse kirjeldus koos hinnanguga tegevusluba taotleva keskdepositooriumi ühendust käsitleva kokkuleppega seotud võimalike riskiallikate kohta;

b)

keskdepositooriumidevahelise ühenduse kaudu toimuva arvelduse eeldatav või tegelik maht ja väärtus;

c)

menetlused kõikide ühendust käsitlevast kokkuleppest tulenevate ning tegevusluba taotlevat keskdepositooriumi ja selle liikmeid ohustavate võimalike riskide allikate kindlakstegemiseks, hindamiseks, jälgimiseks ja haldamiseks ning riskide maandamiseks kehtestatud asjakohased meetmed;

d)

hinnang, mis käsitleb keskdepositooriumidevahelise ühenduse haldamise suhtes kohaldatavate maksejõuetusalaste õigusaktide kohaldatavust ja nende mõju tegevusluba taotlevale keskdepositooriumile;

e)

muu asjakohane teave, mida pädev asutus nõuab, et hinnata keskdepositooriumidevahelise ühenduse vastavust määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 48 ja käesoleva määruse XII peatükis sätestatud nõuetele.

a)

juriidilistelt isikutelt, kes soovivad saada liikmeks, vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 33 ja käesoleva määruse XIII peatükile;

b)

emitentidelt vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 49 ja käesoleva määruse XIII peatükile;

c)

teistelt keskdepositooriumidelt vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 52 ja käesoleva määruse XIII peatükile;

d)

teistelt turuinfrastruktuuridelt vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 53 ja käesoleva määruse XIII peatükile.

a)

nende finantskohustuste ulatus, mille keskdepositoorium endale asjaomase osalusega võtab;

b)

kas keskdepositooriumil on piisavad määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 46 osutatud kriteeriumidele vastavad rahalised vahendid, et katta riskid, mis tulenevad järgmisest:

c)

kas juriidiline isik, kelles keskdepositooriumil on osalus, osutab teenuseid, mis täiendavad määruse (EL) nr 909/2014 artikli 18 lõike 4 kohaselt keskdepositooriumi osutatavaid põhiteenuseid, olles

d)

kas keskdepositoorium saab oma osalusega juriidilise isiku üle määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 21 määratletud kontrolli;

e)

keskdepositooriumi koostatud analüüs osalusega kaasnevate riskide kohta, sealhulgas sise- või välisaudiitori heaks kiidetud mis tahes analüüs, millest on näha, et kõik osalusest tulenevad riskid on asjakohaselt juhitud. Pädevad asutused võtavad arvesse eelkõige järgmiseid keskdepositooriumi analüüsi aspekte:

a)

artiklites 41 ja 42 osutatud teave;