25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/1

(1)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/2251 (2) võeti vastu 4. oktoobril 2016 ja avaldati 15. detsembril 2016. Selles on sätestatud standardid tagatise õigeaegse, täpse ja asjakohaselt eraldatud vahetamise kohta juhul, kui tuletislepinguid ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, ja see sisaldab mitut üksikasjalikku nõuet, mida grupp peab täitma, et saada vabastus tagatise andmisest grupisiseste tehingute puhul. Lisaks nendele nõuetele peab grupp juhul, kui üks kahest gruppi kuuluvast vastaspoolest asub kolmandas riigis, mille kohta ei ole veel määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohast samaväärsuse otsust, vahetama kõigi sellises kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjatega tehtavate grupisiseste tehingute puhul variatsiooni- ja asjakohaselt eraldatud alustamise tagatisi. Selleks et vältida võimendustagatise nõuete ebaproportsionaalset kohaldamist ja võttes arvesse kliirimiskohustuste suhtes kohaldatavaid sarnaseid nõudeid, on delegeeritud määrusega nähtud ette kõnealuse konkreetse nõude hilisem rakendamine, et anda piisavalt aega samaväärsuse hindamise protsessi lõpuleviimiseks, ilma et sellega kaasneks vahendite ebatõhus eraldamine gruppidele, mille tütarettevõtjad asuvad kolmandates riikides.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklist 37 on puudu säte grupisiseste tehingute variatsioonitagatise nõuete järkjärgulise kasutuselevõtu kohta, mis oleks sarnane artikli 36 lõike 2 sättega (milles käsitletakse alustamise tagatise nõudeid). Seepärast tuleks lisada kaks uut lõiget artiklisse 37, milles täpsustatakse variatsioonitagatise nõuete järkjärgulise kasutuselevõtu ajakava. Need lõiked peaksid olema sarnased kehtivate artikli 36 lõigetega 2 ja 3 ning nende kohaselt ei tuleks variatsioonitagatise vahetamist liidu üksuse ja kolmanda riigi üksuse vahelise grupisisese tehingu puhul nõuda enne, kui määruse jõustumisest on möödunud kolm aastat ja asjaomase kolmanda riigiga seoses ei ole samaväärsust käsitlevat otsust tehtud. Kui samaväärsuse otsus on olemas, tuleks nõudeid kohaldada kas alates nelja kuu möödumisest samaväärsuse otsuse jõustumisest või üldise ajakava kohaselt, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(3)

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus, millel delegeeritud määrus (EL) 2016/2251 põhineb ja mille Euroopa järelevalveasutused esitasid komisjonile 8. märtsil 2016, oli ette nähtud sama järkjärgulise kasutuselevõtu periood nii variatsioonitagatise kui ka alustamise tagatise nõuete jaoks. Parandust on vaja tehnilise vea tõttu protsessis, mis viis delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 vastuvõtmiseni ja mille käigus jäeti kaks grupisiseste tehingute variatsioonitagatise nõuete järkjärgulist kasutuselevõttu käsitlevat lõiget välja.

(4)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2016/2251 vastavalt parandada.

(5)

Delegeeritud määrus (EL) 2016/2251 jõustus 4. jaanuaril 2017. Selleks et vältida alustamise ja variatsioonitagatiste järkjärgulise kasutuselevõtu perioodide kohaldamise katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja olema tagasiulatuva mõjuga,

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/4

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (3) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(2)

Neid spetsifikatsioone võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(3)

21. novembril 2014 esitati taotlus toidu lisaaine aluselise metakrülaatkopolümeeri (E 1205) spetsifikatsioonide muutmise kohta. Taotlus tehti vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 4 liikmesriikidele kättesaadavaks.

(4)

Taotleja soovis toidu lisaaine määratluse muutmist seoses tootmisprotsessi lühikirjeldusega tootmisprotsessi ajakohastamise tõttu. Pärast praeguses spetsifikatsioonis esitatud osakeste suuruse põhjalikku läbivaatamist on taotluse esitaja taotlenud pulbri osakeste suuruse muutmist.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) võttis vastu arvamuse aluselise metakrülaatkopolümeeri (E 1205) kui toidu lisaaine spetsifikatsioonides kavandatava muudatuse ohutuse kohta (4). Lähtudes taotleja esitatud andmetest ja võttes arvesse kõnealuse aine esialgset hindamist 2010. aastal, (5) jõudis toiduohutusamet järeldusele, et toidu lisaaine aluselise metakrülaatkopolümeeri (E 1205) spetsifikatsioonides kavandatavaid muudatusi võib pidada ohutuks.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 231/2012 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/6

(1)

Nõukogu kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 1105/2010 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna jääktollimaksumääraga 9,8 %, kusjuures äriühingutele, kelle jaoks nähti ette dumpinguvastased tollimaksud, kehtestati individuaalne tollimaksumäär, mis jäi vahemikku 5,1–9,8 %. Esialgse uurimise käigus ei tuvastatud dumpingut kahe äriühingu puhul.

(3)

Pärast teate avaldamist kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon taotluse kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(4)

Taotluse esitas 31. augustil 2015 Euroopa Tehiskiuliit CIRFS (edaspidi „taotluse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % eriti tugeva polüesterlõnga kogutoodangust liidus.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise ja/või kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning andis 28. novembril 2015Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja importijatele ning asjaomase eksportiva riigi esindajatele.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul. Ükski huvitatud isik ei taotlenud komisjonilt ärakuulamist.

(10)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(11)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral esinduslik valim, paluti Hiina eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(12)

Ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud uurimise raames koostööd.

(13)

Algatamisteate avaldamise etapis võeti ühendust kokku kuue teadaoleva sõltumatu importijaga. Vastus saadi viieteistkümnelt sõltumatult importijalt. Koostöövalmis importijate arvukust silmas pidades kasutas komisjon väljavõttelist uuringut. Valimi moodustamisel lähtus komisjon suurimast tüüpilisest impordimahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Valim koosnes esialgu kolmest äriühingust, kelle arvele langes 29 % Hiinast pärit impordi hinnangulisest mahust ja 85 % impordimahust, millest olid teada andnud 15 vastajat. Küsimustikule vastas vaid üks sõltumatu importija.

(14)

Algatamisteate avaldamise etapis võeti ühendust kokku kümne teadaoleva kasutajaga. Vastus saadi neist neljalt. Kasutajate valimi moodustamist ei olnud kavandatud ja komisjon otsustas uurida neid kõiki.

(15)

Komisjoniga tegi koostööd viis liidu tootjat, kelle toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 97 % eriti tugeva polüesterlõnga toodangust liidus. Kuna liidu koostöövalmis tootjate arv oli väike, otsustas komisjon mitte kasutada väljavõttelist uuringut.

(16)

Küsimustik saadeti viiele koostööd teinud liidu tootjale ja ühele võimaliku võrdlusriigi tootjale, kes oli nõus koostööd tegema.

(17)

Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(18)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit eriti tugev polüesterlõng (v.a õmblusniit), mis on jaemüügiks pakendamata, sh monofilament joontihedusega alla 67 detsiteksi (edaspidi „vaatlusalune toode“), mis praegu kuulub CN-koodi 5402 20 00 alla.

(19)

Läbivaatamisega seotud uurimise käigus leidis kinnitust, et vaatlusalusel tootel, liidu tootmisharu toodetaval ja liidu turul müüdaval eriti tugeval polüesterlõngal ning võrdlusriigis (USA) toodetaval ja müüdaval eriti tugeval polüesterlõngal on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(20)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon kõigepealt, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina-poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(21)

Ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud uurimise raames koostööd. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugineti üldises analüüsis, sealhulgas dumpingu arvutamisel, kättesaadavatele faktidele, nagu on ette nähtud alusmääruse artiklis 18. Seepärast kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja Hiina ekspordiandmed), võrdlusriigi tootja vastused ning muu avalikult kättesaadav teave (5).

(22)

Koostöö puudumine mõjutas normaalväärtuse võrdlemist eri tooteliikide ekspordihinnaga. Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 peeti asjakohaseks määrata nii normaalväärtus kui ka ekspordihind kindlaks üleilmselt.

(23)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 9 kasutati iga kord, kui leiti, et asjaolud ei ole muutunud, esialgses uurimises dumpingu kindlakstegemiseks kasutatud metoodikat.

(24)

Normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a asjakohases turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik“) makstud hinna põhjal.

(25)

Esialgses uurimises kasutati Hiina puhul normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigina Taiwanit. Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et on valinud võrdlusriigiks Taiwani, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Lisaks oli algatamisteates öeldud, et komisjonile kättesaadava teabe kohaselt võisid turumajanduse põhimõttest lähtuvad liidu tarnijad asuda muu hulgas ka USAs ja Korea Vabariigis.

(26)

Üks huvitatud isik toetas Taiwani valimist võrdlusriigiks, sest seal kasutatakse sarnaseid seadmeid ja tootmisprotsesse kui Hiinas. Paraku ei olnud ükski Taiwani tootja nõus tegema uurimise raames koostööd.

(27)

Impordistatistika ja läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal nägi komisjon Taiwani kõrval võimaliku võrdlusriigina ka mitut muud riiki, nagu Korea Vabariik, India, Jaapan ja USA (6). Koostöötaotlused saadeti kõikidele teadaolevatele tootjatele ja ühendustele nendes riikides. Koostööd oli nõus tegema vaid üks USA tootja (DuraFiber).

(28)

Komisjon leidis, et USA on kehtestanud kolmandatest riikidest pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes märkimisväärse tavapärase tollimaksumäära (8,8 %), kuid ei ole kehtestanud dumpinguvastast tollimaksu. Kuna DuraFiber, kelle turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 30 %, on ainus vaatlusaluse toote tootja USAs, on tal tegemist tugeva konkurentsiga eksportivatest riikidest (7).

(29)

Eespool öeldut arvesse võttes ja lisamärkuste puudumisel jõudis komisjon järeldusele, et USA on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(30)

Normaalväärtuse kindlaksmääramisel võeti aluseks võrdlusriigis koostööd teinud tootjalt saadud teave.

(31)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuris komisjon esmalt, kas koostööd teinud USA tootjate samasuguse toote omamaine kogumüük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline võrreldes Hiina koguekspordiga liitu, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Leiti, et võrdlusriigi omamaine müük oli tüüpiline.

(32)

Samuti uuris komisjon, kas samasuguse toote omamaist müüki saab alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina. Seega põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud omamaise müügi keskmise hinnana.

(33)

Nagu on öeldud põhjenduses 15, ei teinud Hiina eksportivad tootjad uurimise raames koostööd. Seepärast määrati ekspordihind kindlaks parima kättesaadava teabe põhjal, nagu on ette nähtud alusmääruse artikliga 18.

(34)

CIF-hind liidu piiril tehti kindlaks Eurostati statistika alusel. Ekspordihinna kindlaksmääramisel ei võetud arvesse importi sellistelt Hiina tootjatelt (umbes 40 % Hiinast pärit impordi mahust), kelle puhul esialgses uurimises dumpingut ei tuvastatud.

(35)

Üks huvitatud isik väitis, et kõnealustelt Hiina tootjatelt pärit importi ei oleks tohtinud dumpingu arvutamisel kõrvale jätta, sest selle kohta ei ole alusmääruses ühtki sätet. Komisjonil on siiski tavaks (8) jätta – lähtudes dumpinguvastase lepingu tõlgendusest, mille on esitanud veise ja riisi importi käsitlevas kohtuasjas (9) WTO vaidluste lahendamise organ – läbivaatamisel kõrvale äriühingud, kelle puhul on esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud miinimumtasemel dumpingumarginaal. Seetõttu lükati väide tagasi.

(36)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(37)

Võrdlusriigi tootja omamaist hinda kohandati, arvesse võttes riigisisese müügi transpordikulusid ja pakkimiskulusid ([2 % – 4 %] arvel märgitud väärtusest) ning vahendustasusid [0,5 % – 1,5 %]. Ekspordihinna puhul lahutati selleks, et määrata kindlaks tehasehind, CIF-hinnast liidu piiril läbivaatamistaotluses esitatud hinnangu kohane protsendimäär (12,98 %), mis kajastas transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja muid toetusi. Seoses eksportmüügi toetustega kritiseeris üks huvitatud isik alusmääruse artikli 18 kasutamist ja tegi ettepaneku lähtuda läbivaatamistaotluses esitatud hinnangu asemel võrdlusriigi tootja saadud toetustest. See väljapakutud meetod ei tundu siiski olevat sobiv, kuna võrdlusriigi tootja teatatud toetused on seotud müügiga USA siseturul ega ole asjakohased, et hinnata toetusi eksportimisel Hiinast liitu. Seepärast lähtub komisjon muu usaldusväärse teabe puudumisel eksportmüügi toetustest, mis olid esitatud taotluses.

(38)

Eespool kirjeldatud viisil saadi dumpingumarginaaliks (väljendatuna protsendimäärana vabast hinnast liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist) 54,4 %.

(39)

Hoolimata märkimisväärsest erinevusest esialgse uurimisega kindlaks tehtud dumpingumarginaali ja käesoleva analüüsi käigus välja selgitatud dumpingumarginaali vahel, ei leidu ühtki märki sellest, et Hiina tootjad oleksid oma ekspordikäitumist muutnud. Vastupidi, erinevus on tõenäoliselt põhjustatud eeskätt sellest, et üksikasjalikku analüüsi ei ole võimalik teha tooteliikide kaupa (kuna Hiina eksportivad tootjad on hoidunud koostööst).

(40)

Komisjon leidis, et Hiina eksportivad tootjad jätkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote eksportimist liitu dumpinguhinnaga.

(41)

Edasi analüüsis komisjon, kas meetmete aegumise korral oleks tõenäoline dumpingu jätkumine. Seda tehes vaatles komisjon Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Hiina eksportijate käitumist teistel turgudel, olukorda Hiina siseturul ning liidu turu atraktiivsust.

(42)

Vaba tootmisvõimsuse kindlaksmääramist Hiinas raskendab Hiina eksportivate tootjate hoidumine koostööst. Et koguda võimalikult suur kogus teavet, küsis komisjon teavet kahelt Hiina eksportijate ühenduselt (Hiina rahvusvahelise kaubanduse kojalt ning Hiina kaubanduskojalt, mis keskendub tekstiilide impordile ja ekspordile), kelle liikmete arvele langeb enam kui pool Hiina hinnangulisest tootmisvõimsusest. Kõnealused ühendused saatsid üksikasjaliku vastuse, mida aga ei olnud eksportivate tootjate koostööst hoidumise tõttu võimalik kontrollida. Järgmistes lõikudes on esitatud saadud teave ja võrreldud seda muu olemasoleva teabega (mis on pärit läbivaatamistaotlusest ja muudest kättesaadavatest allikatest) (10).

(43)

Nimetatud eksportijate ühenduste andmetel kasvas vaba tootmisvõimsus Hiinas ajavahemikul 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vaid veidi: hinnangute kohaselt 150 000 – 250 000 tonnilt 2012. aastal 200 000 – 300 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(44)

Komisjoni talitused tegid kättesaadava teabe põhjal ka üksikasjalikud vaba tootmisvõimsuse arvutused. Nende arvutuste põhielemendid on (i) Hiina tootjate ülesseatud võimsus; (ii) sisenõudlus; (iii) eksport teistesse riikidesse.

(45)

Hiina sisetarbimise puhul tundub, et kõik huvitatud isikud on nõus taotluses esitatud andmetega. Neis andmetes prognoositakse Hiina sisenõudluse kasvu vaatlusalusel perioodil (+ 20 % ehk ligikaudu 900 000 tonnilt 2012. aastal ligikaudu 1 150 000 tonnini 2015. aastal).

(46)

Hiina ekspordiandmetest võttis komisjon arvesse ekspordistatistikat, mis viitas 47 % kasvule ajavahemikul 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(47)

Lõpetuseks, mis puudutab hinnangut Hiina tootmisvõimsuse kohta, siis vastavalt kaebuse esitaja taotlusele, milles on viidatud asjaomases valdkonnas tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud uuringule, (11) suurenes Hiina tootmisvõimsus enam kui 1 600 000 tonnilt 2012. aastal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 2 400 000 tonnile.

Tabel 1

(48)

Nende arvutuste põhjal hinnati Hiina tootjate vabaks tootmisvõimsuseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 800 000 tonni, mis oli seitse korda suurem kui kogu olemasolev ELi turg (15) ja ligi üheksa korda suurem ELi tootjate tootmismahust (hinnangute kohaselt 92 461 tonni).

(49)

Kokkuvõttes on põhjust uskuda, et nimetatud Hiina eksportijate ühenduste hinnang tootmisvõimsuse kohta oli liiga konservatiivne. Eriti võrreldes kõnealuseid uuringuid hinnangutega Hiina sisenõudluse ja ekspordi kohta, tuleb tootmisvõimsuse rakendamise määraks 2012. ja 2013. aastal enam kui 90 %, mis tähendab, et tootmisvõimsust nendel aastatel on kõvasti alahinnatud. Igal juhul – ka selle arvutusega nõustudes – ulatuks Hiina tootjate vaba tootmisvõimsus ikkagi 200 000 – 300 000 tonnini, mis on sama suur või suurem kui kogu Euroopa turg (umbes 217 000 tonni, millest 98 000 tonni on juba kaetud Hiina toodetega).

(50)

Tootmisvõimsuse arvutuste puhul, mille esitasid Hiina eksportijate ühendused, viisid samad seosed järelduseni, et nende hinnang tootmisvõimsuse kohta oli liiga konservatiivne. Kõnealuste ühenduste meelest tulnuks kontrollitud andmete puudumise tõttu pidada nii nende hinnangut kui ka sõltumatut uuringut võrdselt ebausaldusväärseks. Samas tundus, et eksportijate ühenduste esitatud hinnangus oli üle hinnatud nii sõltumatus uuringus esitatud andmeid kui ka teadaolevaid ja vaidlustamata andmeid, mis käsitlesid näiteks Hiina sisetarbimist ja eksporti. Näiteks hindasid Hiina eksportijate ühendused 2012. aasta tegeliku toodangu suuruseks 1 000 000 tonni. Samas ulatusid Hiina sisetarbimine (vastavalt andmetele, mida kõnealused ühendused ei vaidlustanud) ja eksport (Hiina ekspordiandmebaasi andmetel) tol aastal kokku 1 151 000 tonnini, mis on 15,1 % suurem hinnangus esitatud tootmisnäitajast. Seepärast tundub, et kahe ühenduse esitatud andmed on siinkohal liiga tagasihoidlikud, sest teatatud tootmisnäitajad ei kinnita tarbimise kohta tehtud arvutusi.

(51)

Pealegi, kui Hiina eksportijate ühenduste kogutud andmed esindavad vaid laias laastus poolt Hiina tootjatest, siis sõltumatu uuringu esitas kolmekümneaastase kogemusega konsultatsioonifirma, kes koostab oma klientidele professionaalseid kiudude turgu käsitlevaid prognoose ja hinnanguid. Seepärast, võttes arvesse nii andmete allikat kui ka usaldusväärsust (samuti võrreldes sõltumatus uuringus (16) esitatuga), ei ole vaja muuta järeldust, mille kohaselt olid Hiina eksportijate ühenduste esitatud arvutused vaba tootmisvõimsuse kohta liiga tagasihoidlikud. Sellegipoolest tuleks märkida, et isegi esitatud arvutustega nõustudes ei muutu järeldus vaba tootmisvõimsuse kohta, nagu on kirjeldatud järgmises põhjenduses.

(52)

Eespool kirjeldatud arvutuste põhjal on Hiina vaba tootmisvõimsus vaieldamatult tohutu ning selle ulatus on (sõltuvalt hinnangust) 92 % – 138 % kuni ligikaudu 385 % liidu turust. Kui võrrelda Hiina vaba tootmisvõimsust liidu turu selle osaga, mis ei ole veel Hiina toodetega kaetud, jääb kõnealune näitaja vahemikku 168 % – 252 % kuni ligikaudu 700 %. Lõpetuseks, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustab Hiina vaba tootmisvõimsus 216 % – 324 % kuni 904 % vaatlusaluse toote toodangust liidus.

(53)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et Euroopa turu suurust silmas pidades on Hiina tootjate käsutuses tohutu vaba tootmisvõimsus.

(54)

Hiina ekspordib vaatlusalust toodet märkimisväärsetes kogustes muudesse kolmandatesse riikidesse kui Euroopa Liit, eelkõige USAsse, Korea Vabariiki, Brasiiliasse, Indiasse ja Türki. Võrreldes keskmiseid hindu kilogrammi kohta, ilmnes, et keskmine hind eksporditurgudel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli vastavuses keskmise hinnaga müümisel liitu või jäi sellest allapoole. Kui USA turul (ekspordimahu poolest ELi järel suuruselt teine turg) jäi keskmine hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi allapoole hinda Euroopas (1,85 USA dollarit kg kohta vs. 1,89 USA dollarit kg kohta), siis Korea Vabariigi turul (suuruselt kolmas vaatlusaluse toote eksporditurg) oli keskmine hind märkimisväärselt madalam (1,58 USA dollarit kg kohta, st umbes 16 % madalam kui hind ELis). Nende järeldustega seoses väitis üks huvitatud isik, et on olemas kolm olulist Hiina kaupade eksporditurgu, kus keskmised hinnad on liidu turule eksportimisel kasutatavatest hindadest kõrgemad, nimelt Kanada (1,90 USA dollarit kg kohta), Indoneesia (2,07 USA dollarit kg kohta) ja Brasiilia (1,95 USA dollarit kg kohta). Selle väitega seoses tuleks kõigepealt juhtida tähelepanu sellele, et erinevus hindades on võrdlemisi väike (+ 0,5 kuni + 9,4 %). Peale selle on eksport nimetatud turgudele võrdlemisi piiratud võrreldes ekspordiga Euroopasse. Kui liidu turg võttis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastu 30,3 % Hiina koguekspordist, siis Kanada puhul oli see näitaja vaid 3,1 % ja Brasiilia puhul 5,1 %. Lisaks moodustas eksport Indoneesiasse ehk riiki, kus hinnaerinevus oli suurim (+ 9,4 %), vaid 2 % Hiina koguekspordist, mistõttu saab selle riigi hindade põhjal teha vaid piiratud järeldusi. Pealegi ei nimeta huvitatud isik nelja ülejäänut sarnase impordimahuga eksporditurgu, milleks on India (5,6 %), Türgi (4,3 %), Taiwan (2,4 %) ja Lõuna-Aafrika Vabariik (2,3 %). Kõikides neis riikides olid keskmised hinnad 4 % – 12 % madalamad kui liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil teatatud hinnad. Seepärast ei olnud esitatud tõendid piisavad, et muuta järeldust liidu turu atraktiivsuse kohta hindade vaatenurgast.

(55)

Kuigi seda võrdlust ei saa pidada tootevalikut käsitleva teabe puudumise tõttu lõplikuks, tundub hindade tase peamisel eksporditurul viitavat sellele, et dumping võib olla struktuurne ja omane ka teistele Hiina kaupade sihtturgudele.

(56)

Peamised tõendid dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta ilmnevad siiski Hiinast ELi suunatud ekspordi mahu vaatlemisel. Eksportmüügi arengust ajavahemikus 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini on näha, et Hiina tootjate eksport suurenes 47 %. See peab paika isegi juhul, kui jätta analüüsist välja nende kahe eksportija müük, kelle puhul esialgses uurimises dumpingut ei tuvastatud ja kelle suhtes seepärast ei kohaldata kõnealuseid dumpinguvastaseid meetmeid. Tõepoolest, ülejäänud äriühingute eksportmüük järgis sama suundumust (+ 48 %). Kui komisjon võrdles seda kasvumäära sisenõudluse piiratuma kasvumääraga (+ 20 %) ja Hiina ülesseatud võimsuse märksa suurema kasvumääraga samal perioodil (+ 54 % eksportijate ühenduste andmetel ja + 69 % kaebuse esitaja andmetel), sai selgeks, et Hiina äriühingud peavad rakendama oma eksporditurul agressiivset hinnakujundusstrateegiat, saavutamaks vastuvõetav tootmisvõimsuse rakendamise tase.

(57)

Nende ekspordinäitajatega seoses väitis üks huvitatud isik, et liidu turule suunatud ekspordi osakaal Hiinas väheneb. Tõepoolest, liitu suunatud Hiina ekspordi osakaal vähenes ajavahemikus 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ligikaudu 35 %-lt 30 %-le. Selle väitega seoses tuleb esmalt märkida, et EL on jätkuvalt Hiina eksportijate peamine eksporditurg. Lisaks on sellise väikese languse põhjus peamiselt Hiina eksportijate tulemuslik töö muudel turgudel; selline töö, mille põhjuseks on samuti agressiivne hinnapoliitika neil turgudel. Näiteks suurenes ajavahemikus 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ligikaudu 72 % Hiina eksport Korea Vabariiki (turule, kus Hiina hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELis kohaldatud hindadest umbes 16 % madalamad, nagu on märgitud eespool). Samas, Indoneesia turul, mida on nimetatud eespool õiglase hinnakujunduse näitena (hinnad olid liidu keskmisest hinnast 9,4 % kõrgemad), kahanes Hiina eksporditegevus, vähenedes mahult ligikaudu 16 %. See analüüs kinnitab järeldust, et Hiina äriühingud peavad rakendama oma eksporditurul agressiivseid hinnakujundusstrateegiaid.

(58)

Peale selle, kui rääkida tulevikust, siis sõltumatus valdkondlikus uuringus (17) on prognoositud, et tehiskiudude (laiem tootekategooria, mis hõlmab vaatlusalust toodet) nõudlus Hiinas jääb vähemalt 2018. aastani samaks. Ühes teises uuringus (18) leitakse, et Hiina laod on toorainehindade langemise tagajärjel täis. See on sundinud järgtööstust vähendama eriti tugeva polüesterlõnga tarned vajaliku miinimumini, et vältida hindade kõikumisest tulenevaid riske.

(59)

Seepärast on tõenäoline, et juhul kui meetmetel lastakse aeguda, jätkavad Hiina eksportivad tootjad agressiivsete hinnakujundustavade rakendamist, et suurendada oma märkimisväärset ülemäärast tootmisvõimsust kasutades oma turuosa Euroopas.

(60)

Tuginedes parimatele kättesaadavatele faktidele, leiti uurimise käigus, et Hiina tootjad on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müünud dumpinguhinnaga. Tehti kindlaks, et Hiinas on tohutult vaba tootmisvõimsust (võrreldes liidu turu suurusega). Peale selle peavad Hiina eksportivad tootjad Hiina siseturu aeglast kasvu silmas pidades jätkama vaatlusaluse toote märkimisväärsete koguste saatmist liidu turule, et saavutada vastuvõetaval tasemel müük.

(61)

Neil asjaoludel on jõutud järeldusele, et juhul kui meetmetel lastakse aeguda, on väga tõenäoline, et dumping, mida kõnealused meetmed ei peatanud, ELi turul jätkub.

(62)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet kuus liidu tootjat, kes moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Ükski neist tootjatest ei olnud käesoleva läbivaatamise algatamise vastu.

(63)

Komisjon tegi kindlaks liidu tarbimise, võttes aluseks kättesaadava impordistatistika, koostööd teinud liidu tootjate tegeliku müügi liidu turul ja koostööst hoidunud liidu tootjate hinnangulise müügi. Tarbimise mõiste on seotud müügiga vabaturul, sealhulgas müügiga seotud isikutele, kuid mitte sisekasutusega. Sisekasutus, st samasuguse toote teisaldamine integreeritud liidu tootjate vahel edasiseks töötlemiseks, ei kajastu liidu tarbimisnäitajas, kuna tootmisharusisene teisaldamine ei konkureeri sõltumatute tarnijate müügiga vabaturul. Müük seotud äriühingutele kajastub liidu tarbimisnäitajas, kuna uurimise käigus kogutud andmete põhjal oli seotud äriühingutel vabadus osta vaatlusalust toodet ka muudest allikatest. Samuti leiti, et liidu tootjate keskmised müügihinnad müümisel seotud äriühingutele on sarnased keskmiste müügihindadega neile äriühingutele, kellega liidu tootmisharul sidemed puuduvad.

(64)

Sellest lähtudes muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(65)

Liidu tarbimine suurenes 11 %, kasvades 196 478 tonnilt 2012. aastal 217 171 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tarbimine vaatlusalusel perioodil oli enamasti väiksem kui 205 912 tonni suurune tarbimine esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil (2008. aasta juulist 2009. aasta juunini).

(66)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjoni talitused oleksid pidanud tarbimise kindlaksmääramisel arvesse võtma tootmisharusisest müüki ja et seda tehes oleks Hiina turuosa püsinud stabiilsena. Kõnealuse isiku arvates oli komisjoni talitustest väär teha vahet kolmel turul, st müük sõltumatutele äriühingutele, müük seotud äriühingutele müügiks vabaturul ja müük seotud äriühingutele sisekasutuseks, sest kõiki neid müüke oleks väidetavalt tulnud liidu tarbimise kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(67)

Esiteks tuleks rõhutada, et kõnealusel kolmel turul ei tehtud vahet. Seotud äriühingute sisekasutus jäeti kõrvale sellepärast, et neid tooteid ei lubata ELi turul vabasse ringlusse ja seega ei paku need impordile konkurentsi. Selle müügi käigus antakse tooted pelgalt üle seotud äriühingutele, kes kasutavad neid selleks, et toota muid tooteid, mida käesolev uurimine ei hõlma. Seetõttu ei saa vaatlusaluse toote puhul sisekasutust käsitada osana liidu tarbimisest.

(68)

Teiseks ei muudaks sisekasutuse hüpoteetiline lisamine liidu tarbimisele mingil juhul Hiina turuosa arengut stabiilseks. Areng jääb laias laastus samaks, nagu on näidatud allpool tabelis 3.

(69)

Tuletatakse meelde, et analüüsides esialgse uurimise raames Hiinast pärit impordi arengut liidu turul ja selle mõju liidu tootmisharule, jäeti kõrvale kogused, mille puhul dumpingut ei tuvastatud.

(70)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal ning see muutus järgmiselt.

Tabel 3

Meetmetega hõlmatud impordi maht ja turuosa

(71)

Kui esialgsel uurimisperioodil oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa 18,8 % ja maht 38 404 tonni, siis käesoleva läbivaatamise raames vaatluse alla võetud perioodil olid mõlemad märkimisväärselt suurenenud. Dumpinguhinnaga import Hiinast suurenes vaatlusalusel perioodil 44 484 tonnilt 57 465 tonnile ja selle turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 26,5 %.

(72)

Impordihinnad, mis tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal, langesid vaatlusalusel perioodil keskmiselt 12 %.

Tabel 4

Meetmetega hõlmatud impordi hind

(73)

Kuna Hiina tootjate koostööst hoidumise tõttu puudusid tooteliigipõhised andmed ekspordihindade kohta, ei saanud komisjon võrrelda üksikasjalikult hindu tooteliikide kaupa. Seepärast võrreldi hinna allalöömise arvutuste tegemisel meetmetega hõlmatud Hiinast ekspordi keskmisi hindu ja liidu tootmisharu keskmisi hindu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Pärast tavapärase tollimaksumäära (4 %) kohandamist määrati kindlaks hindade allalöömise marginaal 22,7 %. Esialgse uurimise käigus oli kindlaks tehtud sarnane hindade allalöömise marginaal (24,1 %). Samas põhines see marginaal võrdlusel võrreldava tooteliigiga, kuna selle puhul olid Hiina eksportijad koostööd teinud.

(74)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina eksportijad tegelevad pidevalt ELi tootjate hindade allalöömisega.

(75)

Üks huvitatud isik väitis, et hindade allalöömise arvutamisel oleks pidanud arvesse võtma ka dumpinguvaba importi.

(76)

Komisjon leiab siiski, et sellise impordi arvessevõtmine ei ole põhjendatud, lähtudes dumpinguvastase lepingu tõlgendusest, mille on esitanud veise ja riisi importi käsitlevas kohtuasjas (19) WTO vaidluste lahendamise organ, nagu on juba märgitud eespool põhjenduses 35.

(77)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnates kõiki liidu tootmisharu seisundit kajastavaid majandusnäitajaid alates 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni.

(78)

Seejuures tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Vaatlusaluse perioodi makromajanduslikud näitajad tehti kindlaks ning neid analüüsiti ja uuriti liidu tootmisharu kohta esitatud andmete põhjal. Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks koostööd teinud liidu tootjate tasandil kogutud ja kontrollitud andmete põhjal. Kuna kontserni DuraFiber ühe tütarettevõtja (DuraFiber Technologies GmbH (edaspidi „DFT“), Saksamaa) andmete võrdlemisel esines pärast ettevõtja ümberkorraldamist probleeme, ei võetud kõnealuse ettevõtja esitatud andmeid ja vastuseid küsimustikule mikromajanduslike näitajate kindlaksmääramisel arvesse.

(79)

Üks huvitatud isik väitis, et DFT kõrvalejätmine võis kahjunäitajaid oluliselt muuta.

(80)

Esiteks tuleks märkida, et DFT osaliselt kontrollitud andmete kõrvalejätmine mõjutas vaid mikromajanduslike näitajate kindlakstegemist. Seetõttu ei mõjuta see makromajanduslike näitajate analüüsi. Peale selle põhinesid mikromajanduslikud näitajad andmetel, mis olid saadud neljalt liidu tootjalt, kes tootsid ligikaudu 80 % liidu toodangust. Seega on need konkreetsed näitajad liidu tootmisharu puhul tüüpilised. Lõpetuseks viitasid DFT esitatud osaliselt kontrollitud andmed enamjaolt sarnastele suundumustele kui need, mida täheldati nende nelja liidu tootja mikromajanduslike näitajate puhul, kelle andmeid võeti arvesse.

(81)

Mõlemat eespool esitatud kaalutlust arvesse võttes on jõutud järeldusele, et DFT väljajätmine mikromajanduslike näitajate analüüsist ei muutnud kahjunäitajate suundumusi ja seega on vastavad järeldused tüüpilised kogu tootmisharu puhul.

(82)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurus, varasemast dumpingust taastumine. Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja tööjõukulud.

(83)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(84)

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine jäid vaatlusalusel perioodil stabiilseks.

(85)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(86)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 3 % ja vastav turuosa 4,1 % võrra, kahanedes vaatlusalusel perioodil 34,4 %-lt 30,3 %-le.

(87)

Ehkki liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 11 %, kahanes liidu tootmisharu müügimaht 3 %.

(88)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(89)

Tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 3 %. Samal ajal suurenes tootlikkus 3 %, nagu on näidatud põhjenduses 88 esitatud tabelis 7.

(90)

Esialgse uurimise käigus Hiina puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest tunduvalt kõrgem. Uurimise käigus tehti kindlaks, et Hiinast pärit eriti tugevat polüesterlõnga imporditi liidu turule jätkuvalt dumpinguhinnaga. Ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest tunduvalt kõrgem, nagu on kirjeldatud põhjenduses 38. Samal ajal suurenes Hiinast dumpinguhinnaga import, mille puhul hinnad aina langesid, tuues kaasa turuosa kasvu vaatlusalusel perioodil. Selle tagajärjel vähenesid sel perioodil nii liidu tootmisharu turuosa kui ka müügimaht. Liidu tootmisharu suutis siiski oma kahjusid vähendada.

(91)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad

(92)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil 9 %. Seda saab osaliselt põhjendada ühiku tootmiskulu 13 % vähenemisega. Hinnad langesid siiski vähem, kui kahanesid kulud, mis selgitab positiivset mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, nagu on näidatud põhjenduses 98.

(93)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(94)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta püsisid vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Peamiselt saab seda selgitada üha suuremate pingutustega, mida liidu tootmisharu teeb selleks, et hoida kontrolli all tootmiskulud ja säilitada sel viisil oma konkurentsivõime.

(95)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(96)

Liidu tootmisharu varud suurenesid vaatlusalusel perioodil kokkuvõttes 4 %. Suur osa eriti tugeva polüesterlõnga toodangust koosneb standardsetest toodetest. Seepärast peab liidu tootmisharu säilitama teatava varude taseme, et vajaduse korral kiiresti täita tellijate nõudmisi. Lao lõppseis protsendina toodangust jäi suhteliselt stabiilseks, olles kooskõlas liidu tootmisharu tootmise arenguga.

(97)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(98)

Et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus oli endiselt negatiivne, ehkki see paranes vaatlusalusel perioodil – 4,7 %-lt – 1,1 %-le. Ometi jäi see allapoole esialgse uurimise käigus kindlaks määratud 3 % suurust sihtkasumit.

(99)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada ja vaatlusalusel perioodil oli see negatiivne, ehkki näitajad viitavad märkimisväärsele 29 % parenemisele. See paneb muretsema seoses liidu tootmisharu suutlikkusega jätkata vajalikul määral oma majandustegevuse omafinantseerimist.

(100)

Investeeringud suurenesid kõnealusel perioodil märkimisväärselt ja neid tehti eelkõige hooldusvajaduste rahuldamiseks, ent veidi ka moderniseerimiseks, millel oli väike mõju tootmisvõimsuse suurenemisele.

(101)

Investeeringutasuvus on puhaskasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust koguväärtusest. See näitaja tõusis vaatlusalusel perioodil kasumlikkuse suurenemise ja investeerimise seiskumise tulemusel – 4,3 %-lt – 1,4 %-le.

(102)

Negatiivse kasumlikkuse ja negatiivse rahavoo tõttu jäi tootmisharu võime kapitali kaasata väga piiratuks.

(103)

Enamik liidu tootmisharuga seotud olulistest kahjunäitajatest oli vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega. Liidu tootmisharu turuosa kahanes 4,1 % võrra 34,4 %-lt 30,3 %-le, müügimaht ELis vähenes 3 % ja ühiku müügihind langes 9 %. Samal ajal vähenes tööhõive 3 %, sõltumatutele äriühingutele suunatud eksportmüügi maht 28 % ja vastav eksportmüügi ühikuhind 17 %. Tootlikkus suurenes 2,9 %.

(104)

Eespool kirjeldatud suundumustest hoolimata paranes kasumlikkus, suurenedes vaatlusalusel perioodil – 4,7 %-lt – 1,1 %-le. Ehkki see on märkimisväärne paranemine võrreldes liidu tootmisharu kasumlikkusega esialgse uurimisega seotud perioodil (1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009), mil see näitaja oli – 13,3 %, on kasumlikkus endiselt negatiivne. Kahjumi kandmise tõttu oli liidu tootmisharu investeeringutasuvus pidevalt negatiivne. Rahavoog sellegipoolest paranes.

(105)

Esialgse uurimise käigus jõuti järeldusele, et dumpinguhinnaga ja liidu tootmisharu müügihindu 24,1 % allalööva Hiinast pärit impordi 18,8 % suurune turuosa oli piisav, et põhjustada liidu tootmisharule olulist kahju. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil avastati võrreldav olukord. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa oli 26,5 % ja see import lõi liidu tootmisharu hinnad alla 18,6 %, nagu on selgitatud põhjenduses 110.

(106)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu ei kanna olulist kahju, kuna toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine püsivad stabiilsena. Muude näitajate, nagu müügimahu ja turuosa arengut mõjutab väidetavalt tarbimise väär määratlemine, nagu on märgitud põhjenduses 66.

(107)

Väide tarbimise väära määratlemise kohta on ümber lükatud põhjenduses 67. Lisaks ei saa vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu asjakohast kahjunäitajat. Seepärast ei muuda asjaolu, et mõned näitajad püsisid stabiilsed, kahju kohta tehtud järeldust.

(108)

Eespool kirjeldatud põhjustel järeldatakse, et liidu tootmisharu siiski kannab olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(109)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi olulise kahju kohta, uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import Hiinast põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Komisjon uuris ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid.

(110)

Liidu tootmisharu on osaliselt taastudes endiselt ebakindlas olukorras. Leitakse, et hoolimata kehtestatud meetmetest põhjustas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import jätkuvalt olulist kahju. Tõepoolest, isegi koostööd teinud sõltumatute importijate tasandil kontrollitud impordijärgsete kulude (2,7 %), tavapärase tollimaksumäära (4 %) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil makstud dumpinguvastaste tollimaksude koosmõju arvesse võttes leiti, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind lõi ikkagi märkimisväärselt (18,6 %) alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna. Samuti jätkus viimastel aastatel kõnealuse impordi suurenemine, millel oli kahjulik mõju turule tervikuna, kuna see langetas hindu ja vähendas liidu tootmisharu turuosa. Jätkuv surve liidu turul ei võimaldanud liidu tootmisharul täielikult kasu saada toorainehindade langusest.

(111)

Ühe huvitatud isiku väitel puudus seos Hiina hindade ja liidu tootmisharu seisundi vahel.

(112)

Paraku põhines see analüüs suundumustel, mis olid kindlaks tehtud seoses ajavahemikuga 2011–2015, mis erinesid suundumustest käesoleva uurimise raames vaadeldaval perioodil, mis algab 2012. aastal ja kestab kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini (september 2015). Seepärast ei olnud võimalik seda analüüsi arvesse võtta. Igal juhul tuleks märkida, et Hiinast pärit impordi dumpinguhinnad vaatlusalusel perioodil üldiselt langesid ja lõid alla liidu tootmisharu hinnad. Asjaolu, et mõnel aastal (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil) Hiina ekspordi hinnad tõusid ja liidu tootmisharu olukord ei halvenenud, ei sea kahtluse alla selle tähelepaneku paikapidavust. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(113)

Uurimise käigus kogutud teabe põhjal leiti, et enda tarbeks tootmise osakaal ei olnud märkimisväärne. Vaid umbes 15 % liidu tootmisharu toodangust kasutatakse enda tarbeks. Suurema tootmismahuga kaasneb üldjuhul mastaabisääst, mis on kasulik asjaomasele tootjale. Vaid väike osa liidu tootmisharust on vertikaalselt integreeritud ning enda tarbeks kasutatavad tooted töödeldakse järgtööstuses lisandväärtusega toodeteks. Uurimise käigus ei kerkinud esile ühtegi järgmise etapi toodetega seotud tootmisprobleemi. Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et liidu tootmisharu enda tarbeks tootmisel ei olnud kahjulikku mõju liidu finantsolukorrale.

(114)

Peamised liitu eksportivad riigid on Korea Vabariik, Taiwan, Šveits, Valgevene ja Türgi. Vaatlusaluse toote koguimport kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast pärit import, mille suhtes meetmeid ei kohaldatud, suurenes vaatlusalusel perioodil 11 % (84 467 tonnilt 93 973 tonnile) ja moodustas 43,3 % liidu tarbimisest. Samal perioodil langes pidevalt keskmine ühiku impordihind, nimelt 2,19 eurolt 2,09 eurole kilogrammi kohta, mis tähendab 4 % langust. Impordihindade languse suundumust täheldati ka enamiku muude liidu turule eksportivate kolmandate riikide puhul (Korea Vabariik – 7 %, Šveits – 15 %, Valgevene – 13 %, Türgi – 6 %). Samal ajal langesid Hiinast pärit impordi puhul, mille suhtes meetmeid ei kohaldatud, ühiku impordihinnad üksnes 3 %.

Tabel 12

Import kolmandatest riikidest

(115)

Nagu on näidatud tabelis 12, ei olnud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa ja Hiinast pärit, meetmetega hõlmamata impordi hindade langus nii märkimisväärne, et pidada neid liidu tootmisharu kahjustavaks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(116)

Komisjonile laekusid märkused liidu tootmisharu praeguse raske olukorra põhjuste kohta, mille hulka kuulusid muudatused toorainehindades, investeeringute ja moderniseerimise puudumine, oskamatu juhtimine ja visiooni puudumine, aegunud tootmismeetodid, suurte käitiste puudumine ning toodetud toodete halb kvaliteet. Uurimise käigus selgus, et liidu tootmisharu olukorda ei saa seostada nende põhjustega. Pigem ilmnes, et liidu tootmisharu on jätkanud tõhusat tegutsemist väga suure konkurentsiga turul, optimeerides olemasolevate varade kasutamist ning tegemata suuri investeeringuid tootmisvõimsuse suurendamiseks ja moderniseerimiseks, tänu millele ta on suutnud kasvatada pärast lõplike meetmete kehtestamist 2010. aastal oma kasumlikkust. Seepärast lükati kõnealused väited tagasi.

(117)

Üks huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu rahavoogu ja kasumit mõjutasid liidu tootmisharu väidetavalt märkimisväärsed investeeringud ja seda mõju ei tuleks omistada Hiinast pärit impordile ning et neid tegureid oleks tulnud arvesse võtta eraldi mitteomistamise analüüsis.

(118)

Esiteks, hoolimata läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehtud investeeringutest, liidu kasum ja rahavoog suurenesid, mis viitab sellele, et kõnealused investeeringud olid põhjendatud ja et neil oli soodne mõju. Teiseks, kasumit võib mõjutada üksnes pro-rata-temporis-amortisatsioon, mis on seotud investeeringute ja äriühingute poolt investeeringute rahastamisel kantud rahaliste kuludega. Ja veel, kuna amortisatsioon on mahaarvatav kulu, millega ei kaasne väljaminevat rahavoogu, ei saa see liidu tootmisharu rahavoogu otseselt mõjutada, mõju oleks vaid rahalistel kuludel.

(119)

Mõned isikud väitsid ka seda, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ei olnud vaatlusalusel perioodil kahju põhjustanud või et kahju oli põhjustanud import muudest riikidest. Kuna leiti, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad jätkasid liidu tootmisharu hindade allalöömist ja olid madalamad kui hinnad importimisel muudest riikidest, lükati see väide tagasi.

(120)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon oleks pidanud selgitama oma mitteomistamise analüüsis paremini muude põhjusliku seose tegurite mõju.

(121)

Sellega seoses tuleks märkida, et mitteomistamise analüüsi eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel täheldatud põhjusliku seose võiks katkestada mõni teine tegur, muutes selle seose ebatõenäoliseks või isegi võimatuks. Ühelgi vaadeldud teguritest sellist omadust ei olnud ja seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(122)

Ehkki kahju suurust võisid mõjutada ka muud tegurid, ei peetud neid piisavaks, et katkestada põhjuslik seos Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(123)

Leiti, et Hiina eksportijatel oli vaatlusalusel perioodil Euroopa turu suurust silmas pidades ülemäärane tootmisvõimsus, nagu on kirjeldatud põhjenduses 50.

(124)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina eksport liidu turule märkimisväärselt: 29 %. Nagu on märgitud põhjenduses 54, eksportis Hiina vaatlusalust toodet liidu turule peamiselt kõrgema hinnaga kui ülejäänud maailma. Uurimise käigus ei avastatud mingeid tõendeid sellest, et see olukord vähemalt lähiajal muutuks. Seepärast leiti, et liidu turg on Hiina eksportijatele võrdlemisi atraktiivne tänu võimalusele eksportida märkimisväärseid koguseid hinnaga, mis on kõrgem hinnast eksportimisel mujale maailma.

(125)

Uurimise käigus selgus, et 60 % Hiinast pärit impordi puhul oli kasutatud dumpinguhindu ja et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline dumpingu jätkumine. Hiinast pärit dumpinguhinnaga import lõi märkimisväärselt – samal tasemel kui esialgse uurimise ajal – alla liidu tootjate hinnad. Täpsemalt leiti, et Hiinast pärit import, mille suhtes kohaldati meetmeid, lõi hinnad alla 22,8 %, mis viitab agressiivsele hinnakujundusele. On tõenäoline, et see langetab hindu veelgi ja seab ohtu liidu tootmisharu niigi ebakindla taastumise. Seega on selge oht, et kui meetmetel lastakse aeguda, jätkub liidu tootmisharule olulise kahju põhjustamine.

(126)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldatakse, et Hiinast pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtetuks tunnistamise korral jätkub väga tõenäoliselt liidu tootmisharule olulise kahju põhjustamine.

(127)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina kohta kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(128)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(129)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu ja kahju kordumise kohta tehtud järeldustest leidub kaalukaid põhjuseid, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(130)

Liidu tootmisharu on kaotanud pidevalt oma turuosa ja kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju. Sellegipoolest on liidu tootmisharu viinud oma kasumlikkuse tasemele, mis on lähedal kasumilävele (ent siiski negatiivne), samal ajal kui müük on jäänud peaaegu samale tasemele. See areng stabiilsuse saavutamise poole turul on kõige tõenäolisemalt seostatav kehtestatud meetmetega. Kui meetmed tunnistataks kehtetuks, satuks liidu tootmisharu tõenäoliselt veelgi halvemasse olukorda.

(131)

Seepärast jõuti järeldusele, et Hiina kohta kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(132)

Läbivaatamise algatamise etapis täitsid väljavõttelise uuringu vormi 15 sõltumatut importijat, mistõttu otsustati kohaldada väljavõttelist uuringut käsitlevaid sätteid. Välja valiti kolm importijat, kellel paluti täita küsimustik. Lõppkokkuvõttes vastas küsimustikule vaid üks importija, kelle vastuseid ka kontrolliti.

(133)

Uurimise käigus selgus, et kõnealune äriühing importis ainult ühelt meetmetega hõlmatud Hiina tootjalt, kellega tal oli pikaajaline ärisuhe. Ilmnes, et kehtestatud meetmete mõju äriühingule ei olnud märkimisväärne. Seda kinnitab asjaolu, et importija otsustas hoolimata esialgsete meetmete kehtestamisest mitte vahetada tarneallikat.

(134)

Läbivaatamise algatamise etapis andis endast teada ja avaldas soovi täita küsimustik 25 kasutajat. Lõppkokkuvõttes saadi küsimustikule vastused vaid neljalt kasutajalt. Neid kõiki külastati ja nende esitatud andmeid kontrolliti. On märkimisväärne, et vaatlusalust toodet kasutava tööstusharu osalemine käesolevas aegumise läbivaatamises oli märksa tagasihoidlikum, kui see oli siis, kui meetmed esimest korda kehtestati. Esialgse uurimise raames tegi koostööd 33 kasutajat, samal ajal kui aegumise läbivaatamises osales vaid neli kasutajat. Enamik kasutajaid tundub olevat suutnud kohaneda kehtestatud meetmetega nii, et see ei ole nende tegevust eriti kahjustanud.

(135)

Ühe kasutaja puhul, kes tegutses õmblusniidi sektoris, leidis komisjon, et kehtivate meetmete mõju kasutaja kuludele ja kasumlikkusele ei olnud märkimisväärne. Ülejäänud kolme kasutaja puhul, kes kõik importisid Hiinast eriti tugevat polüesterlõnga ja tegutsesid kudumissektoris (vööd, rihmad, köied jne), leiti, et ehkki kehtivate meetmete mõju kasutajate kuludele oli väike, oli mõju kasumlikkusele silmatorkavam, kuna kõnealused äriühingud tegutsesid väga väikese kasumimarginaaliga. Sellegipoolest tundus tollimaksude mõju olevat piiratud, sest oli võimalus kasutada ka palju teisi konkurentsivõimeliste hindadega tarnijaid.

(136)

Teavet esitanud kasutajad selgitasid probleeme, millega nad puutuvad kokku liidu tootjate puhul, nagu puudulik tootmisvõimsus, teatavate omaduste puudumine ja valel ajal laekuvad tarned. Kasutajad väitsid, et kehtivad meetmed (0–9,8 %) koos tavapärase tollimaksuga (4 %) toovad kasu nende konkurentidele, kes saavad importida ELi turule järgmise etapi tooteid madalama hinnaga, sest nad ei pea tasuma oma tooraine eest (vaatlusalune toode) tollimaksu. Nad usuvad, et see viib olukorrani, kus järgmise etapi tegevus viiakse veelgi rohkem väljapoole ELi, ning sellega pannakse kaalule tootmisharu väidetava 4 000 töötaja tulevik. Uurimise käigus leiti, et neid väiteid ja väidetavaid riske toetavad tõendid ei kinnita, et tegemist on liidu tootmisharus esinevate korduvate ja struktuursete probleemidega.

(137)

Esiteks tuleks meenutada, et kasutajate koostöö oli võrreldes esialgse uurimise raames tehtud koostööga (koostööd tegi 33 kasutajat) käesoleva uurimise puhul üsna piiratud ja seetõttu ei ole eespool kirjeldatud probleemid tõenäoliselt omased kõikidele liidu turul tegutsevatele kasutajatele.

(138)

Mis puudutab koostööd teinud kasutajate konkreetseid väiteid, siis uurimine näitas, et liidu tootmisharu omab endiselt piisavalt kasutamata tootmisvõimsust (tootmisvõimsuse rakendamise määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 84 %) ja pakub laias valikus erineva kvaliteediga tooteid. Peale selle on lisaks viiele ELi tootjale olemas palju muudest kolmandatest riikidest pärit alternatiivseid tarnijaid, kelle hinnad on konkurentsivõimelised ja tootevalik lai, sealhulgas Hiina importijad, kelle suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse. Kuna dumpinguvastase tollimaksu määr on võrdlemisi madal ja suure osa Hiinast pärit impordi suhtes meetmeid ei kohaldata, on samuti ebatõenäoline, et kehtivad meetmed on otsustav tegur järgtööstuse ümberpaigutamisel. Lõpetuseks olid tõendid valel ajal laekuvate tarnete kohta tühised.

(139)

Seoses liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väitis üks huvitatud isik, et tootmisvõimsuse rakendamise 84 % määr tähendab peaaegu kogu tootmisvõimsuse rakendamist ja seega ei ole olemas piisavalt kasutamata võimsust.

(140)

Uurimise käigus selgus, et praak moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu kogutoodangust keskmiselt ligikaudu 6 %, millest tulenevalt oli teoreetiline maksimaalne tootmisvõimsuse rakendamise määr 94 %, mis on mõistlikum hinnang kogu tootmisvõimsuse rakendamise kohta kui väites nimetatud 84 %. Võttes arvesse ülejäänud kasutamata tootmisvõimsust (vähemalt 10 %), lükati väide tagasi.

(141)

Sama huvitatud isik väitis, et liidu tootjad ja mujalt kui Hiinast pärit tootjad ei suuda rahuldada toodet kasutava Euroopa tööstusharu kogunõudlust ega täita suuri üksiktellimusi.

(142)

Tuleks märkida, et meetmete kohaldamise jätkamine ei muuda meetmete aluseks olevaid valitsevaid turutingimusi. Uurimise käigus ei avastatud ühtki olulist muudatust kasutajate nõudmistes seoses tellimuste suuruse või kvaliteediga. Peale selle on kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu ei suuda turunõudlust üksi rahuldada ja seetõttu on vajalik import. Mis veelgi olulisem, dumpinguvastaste meetmete eesmärk on taastada kõikidele asjaomastele isikutele võrdsed võimalused ja õiglased kaubandustingimused, kõrvaldades Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud olulise kahju. Seepärast ei ole mingit vajadust selle järele, et liidu tootmisharu suudaks varustada liidu turgu ise. Käesoleval juhul imporditakse mitmest eri allikast ja meetmetest hoolimata jätkus ka meetmetega hõlmatud import. Seega ei takista see, kui meetmete kohaldamist praegusel kujul ja tasemel jätkatakse, kasutajaid hankimast Hiina toodet. Selles suhtes on dumpinguvastase määruse sätetest kinni peetud ja seetõttu tuleks väide tagasi lükata.

(143)

Väideti ka seda, et Euroopa tootjad ei ole kasutanud dumpinguvastaseid tollimakse oma tootmisvõimsuse suurendamiseks või seadmete ajakohastamiseks, mistõttu nad ei ole suutnud säilitada kasvaval turul oma turuosa ja on jäänud äärmiselt mugavasse olukorda, püüdmata olla konkurentsivõimelised.

(144)

Esiteks tuleks meenutada, et nagu on märgitud eespool, on dumpinguvastaste meetmete eesmärk kaotada kahjulik dumping, lisaks ei ole ühtki õiguslikku nõuet, et liidu tootmisharu peaks end ümber korraldama või moderniseerima.

(145)

Nagu põhjenduses 138 on juba kirjeldatud, oli liidu tootmisharu igal juhul võimeline suurendama oma müüki, sest kasutamata tootmisvõimsust oli piisavalt. Peale selle viitab kasumlikkuse positiivne areng sellele, et liidu tootmisharu tootmismeetodid on dumpingu eest kaitstaval turul endiselt konkurentsivõimelised. Lisaks ei saa liidu tootmisharu olukorda pidada sugugi äärmiselt mugavaks, kuna uurimise käigus selgus, et liidu tootmisharu kandis vaatlusalusel perioodil jätkuvalt olulist kahju, kaotades turuosa ja olles kahjumis. Just see liidu tootmisharu ebakindel olukord, mis oli põhjustatud vähemalt osaliselt varasemast dumpingust ja liidu tootmisharu hindade jätkuvast allalöömisest, ei lasknud liidu tootmisharul teha suuri investeeringuid tootmisvõimsuse suurendamisse ja jõulisemasse moderniseerimisse.

(146)

Teine väide käsitles järgtööstuse ümberpaigutamist dumpinguvastaste tollimaksude olemasolu tõttu. Väite kinnituseks viidati varem esitatud teabele ja ärakuulamisele, kus oli väidetud sama.

(147)

Tuleks märkida, et uurimise käigus leiti, et mõju valimisse kaasatud kasutajate kasumlikkusele oli piiratud ja seega ei saa seda pidada otsustavaks toodet kasutava liidu tööstusharu ümberpaigutamisel. Peale selle tundub, et meetmete kohaldamist jätkatakse samal tasemel kui varem. Lõpetuseks ei ole ärakuulamise raames esitatud teabes nimetatud ühtki äriühingut, mis oleks tegelikult ümber paigutunud.

(148)

Üks importija esitas väite vaatlusaluse toote tarnija vahetamisega kaasnevate majanduslike raskuste kohta, mida põhjustavad katseetapi jaoks kuluv pikk aeg ning oht kaotada kõikuva kvaliteedi ja ebakorrapäraste tarnete korral kliente.

(149)

Sellega seoses tuleks märkida, et meetmed on kehtinud peaaegu kuus aastat ja seda võib lugeda isegi katsetamise ajamahukust arvesse võttes piisavaks ajaks, mille jooksul importijad oleksid saanud otsida endale alternatiivseid tarnijaid.

(150)

Eespool öeldu põhjal jõuti uurimise käigus järeldusele, et meetmete mõju kasutajatele ja importijatele ei ole märkimisväärne ning seega ei ole ühtki ilmselget põhjust lõpetada liidu huvidel põhinevate meetmete kohaldamine.

(151)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtivad meetmed tuleks säilitada. Teavitamise järel anti neile aega ka märkuste esitamiseks. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse.

(152)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiinast pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes kohaldatavad rakendusmäärusega (EL) nr 1105/2010 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(153)

Et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse käesoleval juhul vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed, mida kohaldatakse äriühingute suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, hõlmavad käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamist liikmesriikide tollile. Impordi puhul, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, kohaldatakse kõikide muude tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(154)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (20). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(155)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/30

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

22. veebruaril 2017 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada neli füüsilist isikut nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt muuta.

(3)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/32

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/34

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks nõukogu.

(2)

Bank of Greece'i praeguse välisaudiitori volitused lõppevad pärast 2016. majandusaasta auditeerimist. Seetõttu tuleb määrata välisaudiitorid alates 2017. majandusaastast.

(3)

Bank of Greece on valinud oma välisaudiitoriks majandusaastateks 2017–2021 Deloitte Certified Public Accountants S.A.

(4)

EKP nõukogu soovitas määrata Bank of Greece'i välisaudiitoriks majandusaastateks 2017–2021 Deloitte Certified Public Accountants S.A.

(5)

EKP nõukogu soovitusest tulenevalt tuleks nõukogu otsust 1999/70/EÜ (2) sellele vastavalt muuta,

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/36

(1)

2014. aasta juulis sai komisjon teada, et Ungari on vastu võtnud seadusandliku akti, mille alusel maksustatakse reklaamitegevusest tulenev käive (edaspidi „reklaamimaks“). 13. augusti 2014. aasta kirjaga edastas komisjon Ungari ametiasutustele teabenõude, millele nad vastasid 2. oktoobri 2014. aasta kirjaga. 1. detsembri 2014. aasta kirjaga esitati Ungari ametiasutustele lisaküsimusi, mille peale nad saatsid 16. detsembri 2014. aasta kirjaga lisateavet.

(2)

2. veebruari 2015. aasta kirjaga teavitati Ungari ametiasutusi, et komisjon kaalub nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 11 lõike 1 alusel abi maksmise peatamise korralduse tegemist. 17. veebruari 2015. aasta kirjaga esitasid Ungari ametiasutused selle kirja kohta oma märkused.

(3)

12. märtsi 2015. aasta otsusega teavitas komisjon Ungarit, et ta on otsustanud algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetluse (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) ja väljastada seoses eespool nimetatud meetmega nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 11 lõike 1 alusel abi maksmise peatamise korralduse.

(4)

Menetluse algatamise otsus ja abi maksmise peatamise korraldus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon palus kõikidel huvitatud isikutel esitada meetme kohta oma märkused.

(5)

Komisjon sai märkusi kolmelt huvitatud isikult. Komisjon edastas märkused Ungari ametiasutustele, andes neile võimaluse esitada nende kohta oma kommentaarid.

(6)

21. aprillil 2015 saatsid Ungari ametiasutused komisjonile reklaamimaksu muutmise ettepaneku eelnõu. 8. mail 2015 küsis komisjon Ungarilt kavandatud muudatuse kohta teavet.

(7)

4. juunil 2015 muutis Ungari reklaamimaksu sellest komisjoni eelnevalt teavitamata ja selleks komisjonilt luba saamata. Muudatused jõustusid 5. juulil 2015. aastal.

(8)

6. juuli 2015. aasta kirjas esitas Ungari oma kommentaarid menetluse algatamise otsuse ja huvitatud isikute märkuste kohta ning selgitused reklaamimaksu muutmise kohta.

(9)

11. juunil 2014 võttis Ungari vastu 2014. aasta XXII seaduse reklaamimaksu kohta (edaspidi „seadus“), mida muudeti täiendavalt 4. juulil ja 18. novembril 2014. Seadusega kehtestati uus erimaks, mida võetakse Ungaris reklaami avaldamisest tulenevalt käibelt ja mida kohaldatakse lisaks kehtivatele ettevõtlusmaksudele, milleks on eelkõige tulumaks. Ungari väitel on seaduse eesmärk edendada avaliku koormuse jagamise põhimõtet.

(10)

Reklaamimaksu võetakse seaduses täpsustatud massiteabevahendites (nt meediateenustes, pressiväljaannetes, välireklaamivahenditel, sõidukitel või kinnisvaral, trükistes ja internetis) reklaami avaldamisest tulenevalt käibelt. Maksu kohaldatakse kõikide meediaettevõtjate suhtes ja maksukohustuslane on põhimõtteliselt reklaami avaldaja. Maksu territoriaalne kohaldamisala on Ungari.

(11)

Maksubaasiks, mille suhtes maksu kohaldatakse, on reklaami avaldaja osutatud teenuste käive ilma mingeid kulusid maha arvamata. Siia juurde liidetakse sidusettevõtjate maksubaas. Seega määratakse kohaldatav maksumäär kindlaks kogu kontserni Ungaris saadud reklaamikäibe alusel.

(12)

Omaette maksubaas on enesereklaamil, st avaldaja enda toodete, kaupade, teenuste, tegevuste, nime ja välimusega seotud reklaamil. Sellisel juhul on maksubaasiks, mille suhtes maksu kohaldatakse, avaldaja otsesed reklaami avaldamisega seotud kulud.

(13)

Seaduses sätestati progressiivsete maksumäärade struktuur ning määrad ulatusid 0 % ja 1 % väikese ja keskmise suurusega reklaamikäibega ettevõtjate puhul kuni 50 %-ni suure reklaamikäibega ettevõtjate puhul järgmiselt:

(14)

Kõige kõrgemat maksumäära tõsteti alates 1. jaanuarist 2015 40 %-st 50 %-ni seadust muutva 2014. aasta LXXIV seadusega, millega muudeti teatavaid maksualaseid ja nendega seotud õigusakte ning 2010. aasta CXXII seadust riikliku maksu- ja tolliameti kohta.

(15)

Seaduse kohaselt võisid ettevõtjad 2014. aasta maksubaasist maha arvata 50 % äriühingu tulumaksu ja dividendimaksu seaduse või eraisiku tulumaksu seaduse alusel eelmistest aastatest edasikantud kahjumist.

(16)

Seaduse 4. juuli 2014. aasta muudatusega piiratakse seda mahaarvamisõigust nende ettevõtjatega, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit (st ainult juhul, kui maksueelse kasumi summa oli 2013. majandusaastal null või negatiivne). Seega ei ole mahaarvamisõigust neil ettevõtjatel, kes kandsid varasemate aastate kahjumi edasi, kuid teenisid 2013. aastal kasumit. Ungari sõnul on muudatuse eesmärk hoida ära maksustamise vältimist ja maksukohustustest kõrvalehoidmist.

(17)

Edasikantud kahjumit on võimalik maha arvata ainult 2014. aasta eest tasumisele kuuluvast maksust. Seda võimalust ei kohaldata 2015. aasta ega sellele järgnevate aastate eest tasumisele kuuluva maksu suhtes.

(18)

Seaduse kohaselt määrab maksumaksja oma maksukohustuse kindlaks ise ja esitab maksuametile deklaratsiooni maksustamisaastale järgneva viienda kuu viimaseks päevaks.

(19)

Seaduse kohaselt peab maksumaksja oma maksukohustuse kindlaks määrama ja deklareerima ning maksu tasuma maksustamisaastale järgneva viienda kuu viimaseks päevaks.

(20)

2014. aasta eest tuli maksu tasuda proportsionaalselt alates seaduse jõustumisest 2014. aasta 18. juulil 2014. aasta reklaamikäibe alusel. Maksumaksja pidi 2014. aasta kohta kindlaks määrama ja deklareerima maksu ettemakse (oma 2013. aasta reklaamikäibe alusel) 20. augustiks 2014 ning tasuma selle kahes võrdses osas 20. augustiks 2014 ja 20. novembriks 2014.

(21)

Ungari ametiasutustelt saadud esialgsete andmete kohaselt oli 28. novembri 2014. aasta seisuga 2014. aasta eest ettemaksetena kogutud maksude kogusumma 2 640 100 000 forintit [ligikaudu 8 500 000 eurot]. Umbes 80 % neilt ettemaksetelt kogutud kogu maksutulust tasus üks ettevõtjate kontsern.

(22)

Pärast seda, kui menetluse algatamise otsus oli vastu võetud, muutis Ungari 4. juunil 2015 vastu võetud 2015. aasta LXII seadusega reklaamimaksu seadust, asendades kuueastmelise progressiivsete maksumäärade skaala, mis ulatus 0 %-st 50 %-ni, kahest määrast koosneva süsteemiga järgmiselt:

(23)

Muudatusega kehtestatakse võimalus kohaldada seda tagasiulatuvalt kuni seaduse jõustumiseni 2014. aastal. Teisisõnu võib maksumaksja varasemate aastate osas valida, kas tema suhtes kohaldatakse uut kahest määrast koosnevat süsteemi või vana, kuueastmelist progressiivsete maksumäärade skaalat.

(24)

Sätteid, mis puudutavad edasikantud kahjumi 2014. aasta maksubaasist mahaarvamist, mida võivad teha ainult ettevõtjad, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit, ei muudetud.

(25)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse, sest ta leidis selles etapis, et progressiivsed maksumäärad ja seaduse sätted edasikantud kahjumi maksubaasist mahaarvamise kohta kujutavad endast riigiabi.

(26)

Komisjon leidis, et progressiivsete maksumääradega tehakse vahet suure reklaamituluga ettevõtjate (ja seega suuremate ettevõtjate) ja väikese reklaamituluga ettevõtjate (ja seega väiksemate ettevõtjate) vahel ning viimastele antakse nende suuruse alusel valikuline eelis. Komisjon kahtles, kas käibelt arvestatavate maksude kogumisel võib aluseks võtta maksevõime, nagu Ungari viitas. Seetõttu leidis komisjon esialgu, et seadusekohane reklaamimaksu määr kujutab endast oma progressiivse olemuse tõttu riigiabi, kuna kõik muud riigiabiks kvalifitseerimise kriteeriumid tundusid samuti olevat täidetud.

(27)

Komisjon leidis ka, et seaduse sätetega, milles lubatakse tasumisele kuuluvast maksust äriühingu tulumaksu ja dividendimaksu seaduse või eraisiku tulumaksu seaduse alusel maha arvata edasikantud eelmiste aastate kahjum, ja eelkõige mahaarvamise piiramisega ainult ettevõtjatega, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit, tehakse vahet ettevõtjate vahel, kes on käibel põhineva maksu seisukohast võrreldavas olukorras. Komisjonile tundus, et nende sätetega antakse valikuline eelis 2013. aastal kasumit mitteteeninud ettevõtjatele võrreldes ettevõtjatega, kes ei olnud eelnevatel aastatel kasumit teeninud või ei olnud üldse kahjumis olnud. Komisjon leidis, et sellist erinevat kohtlemist ei saa õigustada maksusüsteemi olemuse ja loogikaga, eriti kui pidada silmas, et Ungari väitel põhineb reklaamimaks põhimõttel, et maksustamist õigustab pelgalt reklaamitulude saamine. Seetõttu leidis komisjon, et need sätted kujutavad endast riigiabi, kuna kõik muud riigiabiks kvalifitseerimise kriteeriumid tundusid olevat täidetud.

(28)

Meetmed ei näinud olevat siseturuga kokkusobivad.

(29)

Komisjon sai märkusi kolmelt huvitatud isikult.

(30)

Ungari reklaamiühendus (Magyar Reklámszövetség) kirjeldas Ungari reklaamitööstuse olukorda ja oli mures reklaamimaksu kui sellise pärast. Tema arvates paneb maks lisakoormuse sektorile, mida on juba niigi tabanud tulude vähenemine. Ühendus märgib, et väikeste meediaettevõtjate maksustamine mis tahes reklaamimaksuga võib nad nende madalate kasumimarginaalide tõttu turult välja tõrjuda.

(31)

Ungari eraõiguslik televisiooniettevõtja TV2 kommenteeris ainult eelmiste aastate edasikantud kahjumi mahaarvamist äriühingu ja eraisiku tulumaksu puhul. TV2 arvates ei ole eelmiste aastate kahjumi tasaarveldamist puudutav säte valikuline, sest liikmesriigil on kaalutlusõigus töötada välja käibel põhinevaid makse, võttes samal ajal arvesse maksevõimel põhineva maksu elemente. Kui komisjon peaks leidma, et eelmiste aastate kahjumi mahaarvamise reeglid on valikulised, siis puudutaks see valikulisus üksnes mahaarvamise edasist piiramist ainult ettevõtjatega, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit, kuid mitte üldist reeglit, mis võimaldab eelmiste aastate kahjumit maha arvata.

(32)

RTL nõustub komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud hinnanguga. Ta märgib, et reklaamimaksuga loodi veel kaks valikulisuse elementi: i) maksu tulemusel on avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid soodsamas olukorras kui eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, sest esimesi rahastab väidetavalt peamiselt riik ja neid mõjutab maks seega vähem; ii) maksu tulemusel on Ungari omanduses olevad ringhäälinguorganisatsioonid soodsamas olukorras kui rahvusvahelised turuosalised, sest Ungari omanduses olevate ringhäälinguorganisatsioonide reklaamitulud on väidetavalt tavaliselt väiksemad kui suuremate rahvusvaheliste turuosaliste omad.

(33)

Ungari ametiasutused ei nõustu sellega, et meetmed kujutavad endast riigiabi. Nad väidavad põhiliselt, et maksevõime ei kajastu üksnes ettevõtja kasumlikkuses, vaid ka tema turuosas ja seetõttu käibes. Ungari väidab, et käibel põhineva maksu progressiivseid määrasid õigustab maksevõime ja et täpsete määravahemike kehtestamine kuulub liikmesriigi pädevusse. Ungari leiab, et 2013. aastal kasumit mitteteeninud ettevõtjate suhtes kohaldatav üleminekumeede on õigustatud, sest ilma selleta oleks maksukoormus nende ettevõtjate jaoks liiga suur.

(34)

Ungari vaidlustab maksusüsteemi valikulisuse, väites eelkõige, et võrdlussüsteemist ei tehta erandit, sest progressiivsete maksude puhul on võrdlussüsteemiks maksubaasi ja vastavate maksumäärade kombinatsioon. Seega kohaldatakse samas õiguslikus ja faktilises olukorras olevate ettevõtjate (kellel on sama maksubaas) suhtes sama suurt maksu.

(35)

Ungari märkis, et Ungari reklaamiühendus kirjeldab õigesti Ungari reklaamituru toimimist ja teeb eelkõige õige järelduse, et väiksemad ettevõtjad ja uued turuletulijad on raskemas olukorras kui suurema käibega suuremad ettevõtjad. Seetõttu ei ole väiksemate turuosaliste olukord reklaamiturul võrreldav suuremate reklaamiavaldajate omaga, kellel on suurem maksevõime ja kes peaksid kandma progressiivselt suuremat maksukoormust.

(36)

Ungari nõustub TV2 märkustega ja juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu Kohtu otsusest kohtuasjas Gibraltar järeldub, et kasumlikkus maksustamise kriteeriumina on üldine maksumeede, sest see tuleneb juhuslikust asjaolust.

(37)

Ungari ei nõustu RTLi väidetega põhjustel, mida ta selgitas juba oma varem esitatud seisukohtades. Peale selle selgitab Ungari, et seadus kohtleb avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke ringhäälinguorganisatsioone võrdselt ning et tasu eest reklaami avaldamise suhtes kehtib sama maksukohustus.

(38)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(39)

Seega peavad selleks, et meedet saaks pidada abiks selle sätte tähenduses, olema täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: i) meede on seostatav riigiga ja seda rahastatakse riigi ressurssidest; ii) see annab saajale eelise; iii) nimetatud eelis on valikuline ja iv) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust.

(40)

Selleks et olla riigiabi, peab meede olema seostatav liikmesriigiga ja rahastatud riigi ressurssidest.

(41)

Kuna vaidlustatud meetmed tulenevad Ungari parlamendis vastu võetud seadusest, saab neid selgelt seostada Ungari riigiga.

(42)

Tingimus, et meede peab olema rahastatud riigi ressurssidest, on samuti täidetud olukorras, kus riik loobub meetme tagajärjel tulust, mille ta peaks tavaolukorras ettevõtjalt sisse nõudma (4). Kõnealusel juhul loobub Ungari ressurssidest, mille ta peaks muul juhul väiksema asjaomase käibega (ja seega väiksematelt) ettevõtjatelt sisse nõudma, kui neile kehtiv maks oleks sama suur nagu suurema käibega (ja seega suurematel) ettevõtjatel.

(43)

Liidu kohtute praktika kohaselt hõlmab abi mõiste peale otsese kasu ka meetmeid, millega eri viisil vähendatakse tavaliselt ettevõtja eelarvest tehtavaid kulutusi (5). Eelise võivad anda ettevõtja maksukoormuse mitmesugused vähendused ja eelkõige kohaldatava maksumäära, maksubaasi või tasumisele kuuluva maksu summa vähendamine (6). Kuigi maksu vähendamisega ei kaasne riigi ressursside otsest ülekandmist, annab see eelise seeläbi, et asetab ettevõtjad, kelle suhtes seda kohaldatakse, rahaliselt soodsamasse olukorda ja selle tagajärjel väheneb riigi tulu (7).

(44)

Seaduses sätestatakse progressiivsed maksumäärad, mida kohaldatakse Ungaris reklaami avaldamisest tuleneva aastakäibe suhtes olenevalt sellest, millistesse vahemikesse ettevõtja käive jääb. Maksumäärade progressiivsuse tagajärjel suureneb ettevõtja käibe suhtes kohaldatav maksumäär progressiivselt olenevalt sellest, mitmesse käibevahemikku ettevõtja käive jääb. Selle tulemusena maksustatakse väikese käibega ettevõtjaid (väiksemaid ettevõtjaid) tunduvalt madalama keskmise määra alusel kui suure käibega ettevõtjaid (suuremaid ettevõtjaid). Sellise tunduvalt madalama keskmise maksumäära alusel maksustamine vähendab väikese käibega ettevõtjate kulusid võrreldes suure käibega ettevõtjate kuludega ning kujutab endast seega väiksematele ettevõtjatele suuremate ettevõtjatega võrreldes antud eelist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(45)

Seadusest tulenev võimalus arvata äriühingu ja eraisiku tulumaksu puhul maha edasikantud kahjum annab ka eelise nendele ettevõtjatele, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit, sest see vähendab nende maksubaasi ja seega nende maksukoormust võrreldes ettevõtjatega, kes ei saa seda mahaarvamist kasutada.

(46)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on meede valikuline, kui see soodustab teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist. Seoses maksumeetmete kavadega on Euroopa Kohus otsustanud, et meetme valikulisust tuleks põhimõtteliselt hinnata kolmeosalise analüüsiga (8). Esiteks tehakse kindlaks liikmesriigis kohaldatav üldine või tavaline maksurežiim, nn võrdlussüsteem. Teiseks tuleb kindlaks teha, kas vaatlusalune meede kujutab endast erandit sellest süsteemist, kuna see teeb vahet ettevõtjatel, kes on süsteemi sisemisi eesmärke arvestades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui kõnealune meede ei kujuta endast erandit võrdlussüsteemist, ei ole see valikuline. Kui see aga on erand (ja on seetõttu esmapilgul valikuline), tuleb analüüsi kolmandas osas kindlaks teha, kas erandlikku meedet õigustab võrdlusmaksusüsteemi olemus või üldine ülesehitus (9). Kui esmapilgul valikulisena tunduvat meedet õigustab süsteemi olemus või üldine ülesehitus, ei peeta seda valikuliseks ning see ei kuulu seetõttu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse.

(47)

Võrdlussüsteem on raamistik, mille alusel hinnatakse meetme valikulisust.

(48)

Vaatlusalusel juhul on võrdlussüsteemiks spetsiaalse reklaamimaksu kohaldamine reklaamiteenuste osutamisest tuleneva käibe ehk kogu tasu suhtes, mille reklaamiavaldaja on saanud reklaami avaldamise eest, ilma mingeid kulusid maha arvamata. Komisjon leiab, et reklaamimaksu progressiivne struktuur ei saa olla selle võrdlussüsteemi osa.

(49)

Euroopa Kohtu seisukoha (10) järgi ei piisa valikulisuse analüüsis alati sellest, kui uuritakse üksnes seda, kas meede kujutab endast erandit liikmesriigi kindlaks määratud võrdlussüsteemist. Peale selle tuleb hinnata, kas liikmesriik on selle süsteemi piirid kindlaks määranud ühetaoliselt või vastupidi – selgelt meelevaldselt või kallutatult, et soosida teatavaid ettevõtjaid rohkem kui teisi. Muidu saaks liikmesriik saavutada sama tulemuse ka riigiabi eeskirju vältides ning ilma et ta kehtestaks kõigile ettevõtjatele üldised eeskirjad, millest tehakse teatavatele ettevõtjatele erandeid. Selle asemel saaks ta kohandada ja kombineerida oma eeskirju nii, et ainuüksi nende kohaldamine paneb eri ettevõtjatele erineva maksukoormuse (11). Seoses sellega on eriti oluline meenutada, et Euroopa Kohus on asunud järjekindlalt seisukohale, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 ei eristata riigi sekkumismeetmeid nende põhjuste ega eesmärkide põhjal, vaid määratletakse need seoses nende mõjuga ja seega olenemata kasutatavatest meetoditest (12).

(50)

Seadusega kehtestatud progressiivne maksustruktuur näib olevat Ungari poolt teadlikult välja töötatud nii, et see soosiks teatavaid ettevõtjaid rohkem kui teisi. Seadusega kehtestatud progressiivse maksustruktuuri kohaselt kohaldatakse reklaami avaldavate ettevõtjate suhtes eri maksumäärasid progressiivselt 0 %-st kuni 50 %-ni olenevalt sellest, millisesse vahemikku nende käive jääb. Järelikult kehtivad reklaamimaksu tasuma kohustatud ettevõtjatele erinevad keskmised maksumäärad olenevalt nende käibe suurusest.

(51)

Seega on seadusega kehtestatud progressiivsete maksumäärade struktuuri tulemus see, et ettevõtjaid maksustatakse olenevalt nende suurusest eri maksumäärade alusel (mida väljendatakse osakaaluna kogu nende aastases reklaamikäibes), kuna ettevõtja reklaamikäibe suurus on teatava piirini korrelatsioonis selle ettevõtja suurusega.

(52)

Kuna iga ettevõtjat maksustatakse eri määra alusel, ei ole komisjonil võimalik kindlaks teha reklaamimaksu üht kindlat võrdlusmäära. Ungari ei esitanud ühtki võrdlus- või nn normaalmäära ega selgitanud ka, miks on suure käibega ettevõtjate puhul kõrgema määra kohaldamine õigustatud või miks tuleks väiksema reklaamikäibega ettevõtjate suhtes kohaldada madalamat määra.

(53)

Reklaamimaksu väidetav eesmärk on edendada avaliku koormuse jagamise põhimõtet. Seda eesmärki arvestades leiab komisjon, et kõik reklaamimaksu tasuma kohustatud ettevõtjad on võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras. Seega, välja arvatud juhul, kui vastupidine on nõuetekohaselt põhjendatud, tuleks kõiki ettevõtjaid kohelda võrdselt ja nad peaksid tasuma proportsionaalselt sama suure osa oma käibest, olenemata nende käibe suurusest. Komisjon märgib, et kõigi ettevõtjate suhtes ühtse maksumäära kohaldamise tulemus ongi see, et suurema käibega ettevõtjad panustavad riigieelarvesse rohkem kui väikse käibega ettevõtjad. Ungari ei ole esitanud ühtki veenvat põhjendust, miks tuleks seda liiki ettevõtjatel vahet teha, kehtestades proportsionaalselt suurema maksukoormuse neile, kelle reklaamikäive on suurem. Seega on Ungari töötanud reklaamimaksu teadlikult välja nii, et soosida meelevaldselt teatavaid ettevõtjaid – nimelt neid, kellel on väiksem käive (ja kes on seega väiksemad ettevõtjad) – ning panna teised (suuremad ettevõtjad) ebasoodsamasse olukorda (13).

(54)

Seega on võrdlussüsteem oma ülesehituselt valikuline ja seda ei saa põhjendada reklaamimaksu eesmärgiga edendada avaliku koormuse jagamise põhimõtet ja koguda vahendeid riigieelarvesse.

(55)

Samuti ei saa vaatlusalusel juhul pidada võrdlussüsteemi osaks võimalust arvata äriühingu ja eraisiku tulumaksu puhul 2014. aasta maksubaasist maha varasem edasikantud kahjum vähemalt kahel põhjusel. Ühest küljest põhineb maks erinevalt kasumipõhisest maksust käibe maksustamisel, mis tähendab, et kulusid ei saa käibemaksu maksubaasist tavaliselt maha arvata. Ungari ametiasutused ei ole kõnealusel juhul suutnud selgitada, kuidas seda kulude mahaarvamise võimalust saab siduda käibemaksu eesmärgi või olemusega. Teisest küljest pakutakse mahaarvamise võimalust ainult neile ettevõtjatele, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit. Mahaarvamine ei ole üldine reegel ja selline mahaarvamise võimalus näib olevat meelevaldne või vähemalt mitte piisavalt ühetaoline, et olla võrdlussüsteemi osa.

(56)

Komisjoni arvates peaks reklaamikäibe maksustamise võrdlussüsteem olema reklaamikäibelt kogutav maks, mis oleks kooskõlas riigiabi eeskirjadega, st mille puhul:

(57)

Teiseks tuleb kindlaks teha, kas meede kujutab endast erandit võrdlussüsteemist, kuna soosib teatavaid ettevõtjaid, kes on võrdlussüsteemi olemuslikku eesmärki arvestades sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras.

(58)

Reklaamimaksu progressiivse struktuuri tõttu eristatakse Ungaris reklaami avaldamisega tegelevaid ettevõtjaid nende reklaamitegevuse ulatuse põhjal, mis kajastub nende reklaamikäibes.

(59)

Seadusega kehtestatud progressiivsete maksumäärade tõttu maksustatakse ettevõtjaid, kelle käive jääb väiksematesse vahemikesse, märksa madalamalt kui ettevõtjaid, kelle käive jääb suurematesse vahemikesse. Selle tagajärjel maksustatakse väiksema käibega ettevõtjaid tunduvalt madalamate piirmaksumäärade ja keskmiste maksumäärade alusel kui suurema käibega ettevõtjaid ning seega maksustatakse nende samu tegevusi tunduvalt madalama maksumäära alusel. Komisjon märgib eelkõige, et suurema reklaamikäibega ettevõtjate puhul maksustatakse nende ülemistesse vahemikesse (30 %, 40 % / 50 %) jääv käive erakordselt kõrge maksumääraga ning selle tagajärjel koheldakse neid vägagi erinevalt.

(60)

Peale selle näitavad Ungari ametiasutuste poolt 17. veebruaril 2015 esitatud andmed maksude ettemaksete kohta, et 30 % ja 40 % / 50 % suuruseid maksumäärasid, mida kohaldatakse kahte ülemisse vahemikku jääva reklaamikäibe puhul, kohaldati 2014. aastal tegelikult ainult ühe ettevõtja suhtes ning et see ettevõtja on tasunud ligikaudu 80 % maksude ettemaksetelt Ungari riigile laekunud kogutulust. Need arvud näitavad seadusekohase ettevõtjate erineva kohtlemise konkreetset mõju ja selles sätestatud progressiivsete maksumäärade valikulist iseloomu.

(61)

Seetõttu leiab komisjon, et seadusega kehtestatud progressiivsete maksumäärade struktuur on väiksema käibega ettevõtjaid soosiv erand võrdlussüsteemist, mis seisneb reklaamimaksu kehtestamises kõigile ettevõtjatele, kes tegelevad Ungaris reklaami avaldamisega.

(62)

Komisjon leiab ka, et 2013. aastal kasumit mitteteeninud ettevõtjate võimalus arvata seoses äriühingu ja eraisiku tulumaksuga 2014. aasta maksubaasist maha varasem edasikantud kahjum on erand võrdlussüsteemist, st üldisest reeglist maksustada ettevõtjaid nende reklaamikäibe alusel. Maks põhineb erinevalt kasumipõhisest maksust käibe maksustamisel, mis tähendab, et kulusid ei saa käibemaksu maksubaasist tavaliselt maha arvata.

(63)

Täpsemalt öeldes koheldakse kahjumi mahaarvamise piiramisega ainult ettevõtjatega, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit, erinevalt ühest küljest ettevõtjaid, kes olid oma kahjumi edasi kandnud ja kes ei teeninud 2013. aastal kasumit, ning teisest küljest ettevõtjaid, kes teenisid 2013. aastal kasumit, kuid kes oleksid võinud oma eelmiste majandusaastate kahjumi edasi kanda. Lisaks sellele ei piira kõnealune säte kahjumit, mida võib reklaamimaksu kohustusega tasaarvestada, üksnes 2013. aastal saadud kahjumiga, vaid võimaldab 2013. aastal kasumit mitteteeninud ettevõtjal kasutada ka eelmistest aastatest edasikantud kahjumit. Peale selle leiab komisjon, et reklaamimaksu seaduse vastuvõtmise ajal juba esinenud kahjumi mahaarvamisega kaasneb valikulisus, sest sellise mahaarvamise võimaldamine võib soosida teatavaid ettevõtjaid, kelle edasikantud kahjum on märkimisväärne.

(64)

Komisjon leiab, et seaduse sätted, mis võimaldavad – seaduses sätestatud tingimustel – edasikantud kahjumi mahaarvamist, kohtlevad erinevalt ettevõtjaid, kes on võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras Ungari reklaamimaksu eesmärki silmas pidades.

(65)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et meetmed on esmapilgul valikulised.

(66)

Võrdlussüsteemist erandit tegev meede ei ole valikuline, kui seda õigustab süsteemi olemus või üldine ülesehitus. See on nii juhul, kui see tuleneb sisemistest mehhanismidest, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks ja tõhususeks (14). Vastava põhjenduse peab esitama liikmesriik.

(67)

Ungari ametiasutused on väitnud, et ettevõtja käive ja suurus kajastavad selle ettevõtja maksevõimet ja et seetõttu on suure reklaamikäibega ettevõtjal suurem maksevõime kui väiksema reklaamikäibega ettevõtjal. Komisjon leiab, et Ungari esitatud teave ei kinnitanud seda, et ettevõtjate kontserni käive on tema maksevõime hea näitaja, ega seda, et maksu progressiivsust õigustab maksusüsteemi olemus ja üldine ülesehitus.

(68)

See on käibelt arvestatavate (ühtse määraga) maksude loomulik tagajärg, et mida suurem on ettevõtja käive, seda rohkem maksu ta maksab. Erinevalt kasumipõhistest maksudest (15) ei ole aga käibel põhineva maksu eesmärk võtta arvesse – ja see ei võtagi tegelikult arvesse – selle käibe saavutamiseks tehtud kulutusi. Seega kuna puuduvad konkreetsed vastupidist kinnitavad tõendid, ei saa saadud käibe suurust pidada automaatselt ettevõtja maksevõime näitajaks. Ungari ei ole tõendanud käibe ja maksevõime vahelise väidetava seose olemasolu ega seda, et sellist seost kajastatakse korrektselt reklaamimaksu progressiivses struktuuris (0 % – 50 % käibest).

(69)

Komisjoni arvates võiksid käibelt arvestatavate maksude progressiivsed määrad olla õigustatud üksnes erandjuhul, st siis, kui maksuga taotletav konkreetne eesmärk eeldab tõepoolest progressiivseid määrasid. Progressiivne käibemaks võiks olla näiteks õigustatud siis, kui ka maksu objektiks olevast tegevusest tulenevad välised mõjud suurenevad progressiivselt – st enam kui proportsionaalselt – koos tegevuse käibega. Ungari ei põhjendanud aga maksu progressiivsust reklaamitegevusest tuleneda võivate väliste mõjudega.

(70)

Mis puudutab edasikantud kahjumi mahaarvamist 2013. aastal kasumit mitteteeninud ettevõtjate poolt, siis ei saa sellist mahaarvamist õigustada maksustamise vältimise ja maksukohustustest kõrvalehoidmise ärahoidmise meetmena. Meetmega eristatakse meelevaldselt kaht ettevõtjate rühma, kes on võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras. Kuna see eristamine on meelevaldne ega ole kooskõlas käibel põhineva maksu olemusega, nagu on kirjeldatud põhjendustes 62 ja 63, ei saa seda pidada ühetaoliseks kuritarvituste vastaseks reegliks, mis õigustaks erinevat kohtlemist.

(71)

Komisjon leiab seetõttu, et maksevõime ei saa olla Ungaris reklaamikäibe järgi võetava maksu juhtpõhimõte. Komisjoni arvates ei õigusta seega neid meetmeid maksusüsteemi olemus ja üldine ülesehitus. Seetõttu antakse meetmetega valikuline eelis väiksema käibega reklaamiettevõtjatele (ja seega väiksematele ettevõtjatele) ning neile ettevõtjatele, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit ja said 2014. aasta maksubaasist edasikantud kahjumi maha arvata.

(72)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on meede riigiabi, kui see kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja liidusisest kaubandust.

(73)

Vaatlusaluseid meetmeid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes, kelle käive tuleb reklaami avaldamisest Ungaris. Ungari reklaamiturg on konkurentsile avatud ning sellele on iseloomulik teiste liikmesriikide ettevõtjate osalemine, mistõttu teatavatele reklaamiettevõtjatele antav abi võib kahjustada liidusisest kaubandust. Meetmed mõjutavad tõepoolest maksu tasuma kohustatud ettevõtjate konkurentsivõimet. Meetmetega vabastatakse väiksema käibega ettevõtjad ja 2013. aastal kasumit mitteteeninud ettevõtjad maksukohustusest, mis oleks nende suhtes kehtinud juhul, kui nad oleksid pidanud tasuma sama suurt reklaamimaksu nagu suure käibega ettevõtjad ja/või ettevõtjad, kes teenisid 2013. aastal kasumit. Seetõttu kujutab kõnealuste meetmete alusel antud abi endast tegevusabi, sest see vabastab need ettevõtjad maksust, mida nad oleksid tavaolukorras pidanud oma igapäevases juhtimises või tavapärases tegevuses tasuma. Euroopa Kohus on olnud järjekindlalt seisukohal, et tegevusabi kahjustab konkurentsi (16) ja seega tuleb järeldada, et igasugune nendele ettevõtjatele antav abi kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, sest see tugevdab nende rahalist seisu Ungari reklaamiturul. Järelikult need meetmed kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi ja mõjutavad liidusisest kaubandust.

(74)

Kuna kõik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, järeldab komisjon, et progressiivsete maksumäärade alusel kohaldatav reklaamimaks ning edasikantud kahjumi 2014. aasta maksubaasist mahaarvamine, mida võivad teha ainult ettevõtjad, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit, kujutab endast riigiabi osutatud sätte tähenduses.

(75)

Riigiabi peetakse siseturuga kokkusobivaks, kui see kuulub ükskõik millisesse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 nimetatud kategooriasse, (17) ja seda võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui komisjon leiab, et see kuulub ükskõik millisesse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3 nimetatud kategooriasse (18). Kohustus tõendada, et antud riigiabi on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 või 3 alusel siseturuga kokkusobiv, lasub aga liikmesriigil, kes on asjaomase abi andnud (19).

(76)

Komisjon märgib, et Ungari ametiasutused ei esitanud ühtki argumenti, mis põhjendaks meetmete kokkusobivust siseturuga, ja et Ungari ei esitanud märkusi menetluse algatamise otsuses avaldatud kahtluste kohta meetmete kokkusobivuse suhtes. Komisjon leiab, et ühtki ELi toimimise lepingu eespool osutatud erandit ei saa kohaldada, sest meetmete eesmärk ei näi olevat ühegi neis sätetes loetletud eesmärgi saavutamine.

(77)

Järelikult ei saa meetmeid tunnistada siseturuga kokkusobivaks.

(78)

2014. aasta XXII seadusega kehtestatud ja menetluse algatamise otsuses kirjeldatud reklaamimaksu kohaldamine peatati alates kuupäevast, kui komisjon otsustas algatada ametliku uurimismenetluse ja väljastada abi maksmise peatamise korralduse. Ungari ametiasutused muutsid aga 2014. aasta reklaamimaksu 2015. aasta juunis sellest komisjoni eelnevalt teavitamata ja/või selleks komisjonilt luba saamata ning seega jätkati maksu kohaldamist selle muudetud versioonis. Komisjon leiab, et reklaamimaksu muudetud versioon rajaneb samadel põhimõtetel kui esialgne maks ja sellel on – vähemalt teataval määral – samad tunnused, mida kirjeldati menetluse algatamise otsuses ja mis ajendasid komisjoni alustama ametlikku uurimist. Seetõttu leiab komisjon, et reklaamimaksu muudetud versioon kuulub menetluse algatamise otsuse kohaldamisalasse. Käesolevas jaotises hindab komisjon, kas ja mil määral maksu muudetud versioon kinnitab menetluse algatamise otsuses esialgse reklaamimaksu suhtes avaldatud kahtlusi.

(79)

Ehkki 2015. aasta muudatus lahendab mõned komisjoni menetluse algatamise otsuses riigiabiga seoses tõstatatud probleemid, ei lahenda see neid kõiki täielikult.

(80)

Esiteks annab uus maksumäärade struktuur endiselt maksuvabastuse ettevõtjatele (kontsernidele), kelle käive jääb alla 100 miljoni forinti ehk ligikaudu alla 325 000 euro (kohaldatakse 0 % määra), samal ajal kui teised maksavad üle 100 miljoni forinti suuruselt käibelt 5,3 %. Tegelikkuses tähendab see seda, et progressiivne maksustamine säilib ettevõtjate puhul, kelle reklaamikäive on künnisest suurem.

(81)

Uus künnis, mille puhul kohaldatakse 0 % suurust määra (100 miljonit forintit), on madalam kui vana seaduse kohane künnis, mille puhul kohaldati 0 % suurust määra (mis oli 500 miljonit forintit). Selle tulemusel jääb aga aastas makse kogumata kuni ligikaudu 17 000 euro ulatuses (5,3 % × 325 000 eurot).

(82)

Komisjon andis Ungarile võimaluse põhjendada 0 % suuruse maksumäära kohaldamist alla 100 miljoni forinti jääva reklaamikäibe puhul maksusüsteemi loogikaga (nt halduskoormusega). Ungari ei esitanud aga argumente, et näidata, et maksu kogumise kulu (halduskoormus) ületaks kogutud maksu summat (ligikaudu kuni 17 000 eurot maksuraha aastas).

(83)

Teiseks kehtestatakse muudatusega võimalus seda kohaldada tagasiulatuvalt kuni maksu jõustumiseni 2014. aastal: maksumaksja võib otsustada, kas ta kasutab varasemate aastate puhul uut või vana süsteemi.

(84)

See tähendab, et tegelikkuses ei maksustata ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldati varem 0 % ja 1 % maksumäära, tagasiulatuvalt 5,3 % suuruse määraga, sest on ebatõenäoline, et nad valivad võimaluse maksta rohkem maksu. Seetõttu võivad ettevõtjad muudetud maksu tagasiulatuva kohaldamise võimaluse abil pääseda maksu maksmisest uues süsteemis ja see võimalus annab majandusliku eelise neile, kes ei vali 5,3 % maksumäära.

(85)

Kolmandaks jääb alles võimalus varasemat edasikantud kahjumit 2014. aasta maksubaasist maha arvata, mida võivad teha ainult ettevõtjad, kes ei teeninud 2013. aastal kasumit. Muudetud süsteem ei lahenda seega menetluse algatamise otsuses riigiabiga seoses tõstatatud probleeme ja need jäävad lahendamata.

(86)

Seetõttu leiab komisjon, et reklaamimaksu seaduse 2015. aasta muudatused lahendavad menetluse algatamise otsuses seoses 2014. aasta reklaamimaksu seadusega tõstatatud probleemid ainult osaliselt. Muudetud seadus sisaldab tõepoolest samu elemente, millega kaasnes komisjoni arvates eelmises süsteemis riigiabi. Kuigi kohaldatavate määrade ja vahemike arvu on vähendatud kuuest kaheni ning kõrgeimat määra on märkimisväärselt alandatud 50 %-st 5,3 %-ni, on maks endiselt progressiivne, selle progressiivsus on endiselt põhjendamatu ja edasikantud kahjumi mahaarvamist võimaldatakse nii nagu varem. See hinnang kehtib nii tuleviku kui ka mineviku kohta, st alates muudetud seaduse jõustumisest 5. juulil 2015 ja võimalik, et tagasiulatuvalt kuni seaduse jõustumiseni 2014. aastal.

(87)

Seega ei mõjuta reklaamimaksu 2015. aasta muudatused komisjoni järeldust, et reklaamimaksuga kaasneb endiselt ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi.

(88)

Nagu põhjenduses 78 juba märgitud, leiab komisjon, et menetluse algatamise otsus hõlmab ka muudetud süsteemi. Seetõttu puudutab käesolev otsus menetluse algatamise otsuse vastuvõtmise ajal, st 12. märtsil 2015 kehtinud reklaamimaksu seadust ja selle 5. juuni 2015. aasta muudatusi.

(89)

Komisjoni ei ole meetmetest teavitatud ja komisjon ei ole neid siseturuga kokkusobivaks tunnistanud. Need meetmed kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja uut abi määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti c tähenduses. Kuna nende meetmete rakendamisel on rikutud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud rakendamise keeldu, on meetmete näol tegemist ka ebaseadusliku abiga nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti f tähenduses.

(90)

Järeldusest, et meetmed kujutavad endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut riigiabi, tuleneb, et abi saajad peavad selle nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 16 kohaselt tagastama.

(91)

Seoses progressiivse maksumääraga tähendab abi tagastamine, et Ungari peab kohtlema kõiki ettevõtjaid võrdselt, nagu nende suhtes oleks kohaldatud ühtset fikseeritud maksumäära. Komisjon peab selleks ühtseks fikseeritud määraks vaikimisi 5,3 %, mille Ungari kehtestas maksu muudetud versiooniga, välja arvatud juhul, kui Ungari otsustab kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva kehtestada teistsuguse ühtse maksumäära, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt kõikide ettevõtjate suhtes reklaamimaksu (esialgse ja muudetud versiooni) kogu kehtivusaja jooksul, või tühistada reklaamimaksu tagasiulatuvalt alates selle jõustumise kuupäevast.

(92)

Mis puudutab 2013. aastal kasumit mitteteeninud ettevõtjatele antud abi, mis tulenes edasikantud kahjumi mahaarvamisest, siis peab Ungari tagasi nõudma selle maksu, mis kuulub tasumisele maksu tasuma kohustatud ettevõtjate kogu reklaamikäibe suhtes kohaldatava fikseeritud maksumäära alusel ilma kahjumit maha arvamata, ja tegelikult tasutud maksu vahe. See vahe vastab maksule, mida on välditud pärast mahaarvamist.

(93)

Nagu märgitud põhjenduses 56, oleks reklaamikäibe maksustamise võrdlussüsteemiks maks, mille puhul:

(94)

Mis puudutab abi tagastamist, siis tuleb reklaamikäibega ettevõtjatele antud abi summa selle ajavahemiku eest, mis jääb reklaamimaksu jõustumise 2014. aastal ja selle tühistamise või riigiabi eeskirjadega täielikult kooskõlas oleva süsteemiga asendamise kuupäeva vahele, arvutada järgmiste summade vahena:

(95)

Kui maksusumma (1) ja maksusumma (2) vahe on positiivne, tuleb abi summa ja pärast maksu tasumise tähtpäeva kogunenud intressid tagastada.

(96)

Abi ei tule tagastada, kui Ungari tühistab maksusüsteemi tagasiulatuvalt alates reklaamimaksu jõustumise kuupäevast 2014. aastal. See ei takistaks Ungaril tulevikus, näiteks alates 2017. aastast, kehtestada maksusüsteemi, mis ei ole progressiivne ja mis ei tee vahet maksu tasuma kohustatud ettevõtjate vahel.

(97)

Komisjon leiab, et Ungari on kõnealuse abi andnud ebaseaduslikult, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3.

(98)

Ungari peab ebaseadusliku abikava tühistama või asendama selle uue kavaga, mis on kooskõlas riigiabi eeskirjadega.

(99)

Ungari peab abi tagasi nõudma.

(100)

Komisjon märgib siiski, et maksusoodustus ehk maksusääst, mis tuleneb 100 miljoni forinti suuruse künnise kohaldamisest, võib olla kooskõlas määrusega (EL) nr 1407/2013 (20) (edaspidi „vähese tähtsusega abi määrus“). Ettevõtjate kontsernile kolme aasta jooksul antava abi ülemmäär on 200 000 eurot, mille hulka arvestatakse kogu vähese tähtsusega toetus. Vähese tähtsusega abi eeskirjade järgimiseks peavad kõik muud vähese tähtsusega abi määruses sätestatud tingimused olema täidetud. Juhul kui maksuvabastusest tulenev eelis oli kooskõlas vähese tähtsusega abi eeskirjadega, ei käsitata seda ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabina ning seda ei tule tagastada.

(101)

Käesoleva otsuse vastuvõtmine ei välista võimalikku uurimist, milles käsitletakse meetmete kooskõla ELi toimimise lepingus sätestatud põhivabadustega, eriti lepingu artikliga 49 tagatud asutamisõigusega,

a)

artiklis 1 osutatud abikava alusel antud abi saajate nimekiri koos igale abisaajale abikava alusel antud abi kogusummaga;

b)

igalt abisaajalt tagasinõutava abi kogusumma (põhisumma ja intress);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

25.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/50