(1)

Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (Cogeca),

(2)

Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ning

(3)

Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (Europêche),

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“), eelkõige selle artikleid 153–155;

(2)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) 2007. aasta kalandustöö konventsiooni (edaspidi „konventsioon nr 188“ või „konventsioon“);

(3)

ILO 2007. aasta kalandustöö soovitust;

(4)

ILO 2006. aasta soovitust töösuhete kohta;

(5)

ILO haldusnõukogu poolt 13.–19. novembril 2010 toimunud 309. istungjärgul vastu võetud suuniseid sadamariigi kontrolliametnikele, kes teostavad kontrolli vastavalt 2007. aasta kalandustöö konventsioonile nr 188 (edaspidi „sadamariigi kontrolli suunised“);

(6)

nõukogu 7. juuni 2010. aasta otsust 2010/321/EL, millega volitatakse liikmesriike ratifitseerima Euroopa Liidu huvides Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni (konventsioon nr 188);

(7)

komisjoni 31. mai 2011. aasta teatist KOM(2011) 306 (lõplik) Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele; direktiiviga 2003/88/EÜ hõlmatud merekalalaevade töötajatega seotud sätete toimimise läbivaatamist,

(1)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) Rahvusvahelise Töökonverentsi 96. istungjärgul võeti 14. juunil 2007 vastu kalandustöö konventsioon nr 188.

(2)

Konventsiooni nr 188 poolt hääletas 437, vastu 2 ja erapooletuks jäi 22 liiget. Konventsiooni vastuvõtmise poolt hääletasid kõik Euroopa Liidu 27 liikmesriigi (edaspidi „liikmesriigid“) kohal viibinud valitsusesindajad (53 häält), töötajate esindajad (25 häält) ja tööandjate esindajad (22 häält).

(3)

Üleilmastumine avaldab kalandussektorile suurt mõju ning kalurite õigusi tuleb edendada ja kaitsta.

(4)

ILO käsitleb kalapüüki ohtliku kutsealana muude kutsealadega võrreldes.

(5)

Konventsiooni nr 188 eesmärk on tagada kaluritele kalapüügilaeva pardal inimväärsed töötingimused, mis vastavad pardal tehtava töö, teenistustingimuste, eluruumide ja toitlustamise, tööohutuse ja tervisekaitse, meditsiiniabi ja sotsiaalkindlustuse miinimumnõuetele.

(6)

Konventsiooniga nr 188 nõutakse, et ILO liikmed teostaksid kooskõlas riigisiseste õigusnormidega jurisdiktsiooni ja kontrolli oma lipu all sõitvate laevade üle, luues konventsiooni nõuete täitmise tagamise süsteemi.

(7)

ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa Liidu (edaspidi „EL“) tasandil sõlmitud kokkuleppeid võib rakendada ELi sotsiaalpartnerite ühise taotluse korral Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta tehtud nõukogu otsusega. Sellega seoses on sotsiaalpartnerid otsustanud alustada läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepe konventsiooni nr 188 teatavate osade rakendamiseks, võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 153 sätestatud piiranguid.

(8)

ELi sotsiaalpartnerite arvates on kõnealune algatus väga oluline, et innustada liikmesriike konventsiooni ratifitseerima, mis aitaks luua ELis ja ülejäänud maailmas võrdsed võimalused seoses kalurite töö- ja elamistingimustega laeva pardal.

(9)

ELi sotsiaalpartnerid leiavad, et kokkulepe on esimene samm, mis aitab kaasa sotsiaalõigustiku kodifitseerimisele kalandussektoris.

(10)

Merekalalaevade töötajate tööaja korraldamise teatavaid aspekte reguleeritakse praegu direktiivi 2003/88/EÜ artikli 21 sätetega. Kuigi konventsiooni nr 188 artiklitega 13 ja 14 pakutakse kaluritele üldkokkuvõttes nõrgemat kaitset kui direktiiviga, on mõned konventsiooni artikli 14 sätted kõrgema kaitsetasemega. Seepärast on ELi sotsiaalpartnerid leppinud kokku, et mainitud sätted liidetakse. Selle tulemusel tekib üldine kõrge kaitsetase. pädeva asutuse konsulteerimine ELi liikmesriikide sotsiaalpartneritega enne minimaalse kaitsetaseme kehtestamist; täiendav väsimuse piiramise eesmärk; kompenseeriv puhkeaeg erandite korral, mis on lubatud minimaalse puhkeaja või maksimaalse tööaja korral; parem kaitse pärast hädaolukordasid.

(11)

Konventsiooni nr 188 sätted, mis käsitlevad meditsiiniabi, eluruumide, toidu ja elamistingimuste kvaliteeti, ohtude või haigustega seotud hüvitisi ning sotsiaalkaitset, tuleks lugeda kalurite tööohutuse ja töötervishoiu kohaldamisalasse kuuluvaks, võttes arvesse kalalaeval tehtava töö eripära, nagu geograafiline isoleeritus, väsimus ja tehtava töö laad, mis on peamiselt füüsiline.

(12)

Konventsiooni nr 188 kohaldatakse kõikide kalurite suhtes, kes on määratletud artikli 1 punktis e kui „isik, kes töötab või on tööle võetud mis tahes ülesannetes või teeb kutsetööd kalalaeva pardal, sealhulgas laeva pardal töötavad isikud, kellele makstakse väljapüügiosa alusel, kuid välja arvatud lootsid, mereväe personal, muud alaliselt riigiteenistuses olevad isikud, kalalaeva pardal töid teostav kaldapersonal ning kalandusvaatlejad“. ELi toimimise lepingus sätestatud piirangute tõttu ei ole ELi sotsiaalpartneritel volitusi leppida kokku tekstides, mida saaks rakendada nõukogu otsusega ja mis mõjutaksid kalureid, kes ei tööta töölepingu alusel või kellel puudub töösuhe. Kui kõnealuste kalurite suhtes kohaldatakse teistsuguseid standardeid või ei kohaldata üldse mingeid standardeid, kui nad on samal laeval kaluritega, kes töötavad töölepingu alusel või kellel on töösuhe, võib see siiski mõjutada üldist tööohutust ja töötervishoidu, sealhulgas viimati nimetatute elamis- ja töötingimusi. Selleks et kaitsta töölepingu alusel töötavaid või töösuhtes olevaid kalureid, leiavad ELi sotsiaalpartnerid, et on õigustatud kohaldada käesolevat kokkulepet mitte üksnes kalurite suhtes, kes töötavad töölepingu alusel või kellel on töösuhe, vaid ka kõikide teiste kalurite suhtes, kes viibivad sama laeva pardal.

(13)

Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks kohane õigusakt on direktiiv ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses, mis on saavutatava tulemuse seisukohalt liikmesriikidele siduv, kuid jätab vormi ja meetodite valiku riigi ametiasutustele,

(1)

ratifitseerima konventsiooni nr 188, võttes arvesse liikmesriikide ühehäälset otsust konventsiooni vastuvõtmise ajal ning ühelt poolt konventsiooni ja teiselt poolt käesoleva kokkuleppe kohaldamise ulatuse ning nendega hõlmatud valdkondade vahel valitsevaid erinevusi;

(2)

koostama konventsiooni nr 188 artiklis 41 osutatud ühtse kehtiva dokumendi, mida tuleb rakendada kogu Euroopa Liidus;

(3)

töötama kalalaevade puhul, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni nr 188, välja sadamariigi kontrolli ühtlustatud poliitika, mida tuleb rakendada kogu Euroopa Liidus,

a)

kõikide kalurite suhtes, kes töötavad mis tahes ülesannetes töölepingu alusel või on töösuhtes kalalaeval, mis tegeleb kaubandusliku kalapüügiga;

b)

kõikide teiste kalurite suhtes, kes viibivad punktis a osutatud kaluritega sama laeva pardal, et tagada üldine ohutus ja tervisekaitse.

a)

sellise järelevalve korraldamine ja samuti selle tagamine, et kaluritel oleksid töö ajal võimalikult head ohutus- ja tervishoiutingimused;

b)

kalurite juhtimine ohutus- ja tervishoiunõudeid austaval viisil, sealhulgas väsimuse tekkimise ärahoidmine;

c)

laeva pardal tööohutus- ja töötervishoiualast teadlikkust suurendava väljaõppe võimaldamine ning

d)

meresõiduohutuse ja vahikorra reeglite ning nendega seotud hea merepraktika järgimise tagamine.

a)

see takistaks asjaomaste kalurite tõhusat väljaõpet kehtestatud programmide ja ajakavade kohaselt või

b)

tööülesande eripära või tunnustatud koolitusprogramm nõuab, et erandiga hõlmatud kalurid täidavad tööülesandeid öösel, ning asutus teeb pärast konsulteerimist kindlaks, et töö ei avalda kahjulikku mõju nende tervisele ega heaolule.

a)

arstliku läbivaatuse laadi;

b)

arstitõendite vormi ja sisu;

c)

arstitõendi väljastamise nõuetekohaselt kvalifitseeritud arsti poolt, või kui on tegemist ainult nägemise tõendiga, pädeva asutuse tunnustatud isiku poolt, kes on kvalifitseeritud sellist tõendit väljastama; need isikud on erialase arvamuse kujundamisel täiesti sõltumatud;

d)

arstliku läbivaatuse sageduse ja arstitõendite kehtivusaja;

e)

õiguse täiendavale läbivaatusele teise sõltumatu arsti poolt, kelle liikmesriik on määranud vaheisikuks,

f)

muud asjakohased nõuded.

a)

kaluri arstitõendil peab olema märgitud vähemalt see, et:

b)

arstitõend kehtib maksimaalselt kaks aastat, välja arvatud juhul, kui kalur on alla 18 aasta vanune, millisel juhul on maksimaalne kehtivusaeg üks aasta;

c)

kui tõendi kehtivusaeg lõpeb reisi ajal, jääb tõend jõusse kuni selle reisi lõpuni.

a)

aitab kaasa käesoleva artikli ja artikli 11 üldeesmärgi täielikule saavutamisele;

b)

võimaldab jõustada käesoleva artikli lõike 2 ning

c)

ei sea ohtu kalurite ohutust ja tervist.

1.

2.

a)

maksimaalse tööajaga, mis ei ületa:

või

b)

minimaalse puhkeajaga, mis ei tohi olla lühem kui:

a)

õigus- ja haldusnormidega, tingimusel et konsulteeritakse ja püütakse ergutada sotsiaalse dialoogi kõiki asjakohaseid vorme, või

b)

kollektiivlepingutega või lepingutega tööturu osapoolte vahel.

a)

nõutakse, et tema lipu all sõitvatel või tema registrisse kantud laevadel töötavad kalurid on kaitstud kaluri töölepinguga, mis on neile arusaadav ja kooskõlas käesoleva kokkuleppega, ning

b)

täpsustatakse miinimumandmed, mida kalurite töölepingud peavad sisaldama kooskõlas käesoleva kokkuleppe I lisaga.

a)

kord, millega tagatakse, et kaluril on enne kaluri töölepingu sõlmimist võimalus selle tingimused läbi vaadata ja selle kohta nõu küsida;

b)

kui see on asjakohane, sellise lepingu alusel tehtava kaluri tööga seotud dokumentide säilitamine, ning

c)

kaluri töölepinguga seotud vaidluste lahendamise viis.

a)

keelab erasektori pakutavate tööturuteenuste puhul kasutada vahendeid, mehhanisme või nimekirju, mis on kavandatud takistama kalurite töölerakendamist, ning

b)

nõuab, et kalur ei tasu otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt lõivusid ega muid tasusid erasektori pakutavate tööturuteenuste eest.

a)

kalalaevade ehitus- või ümberehituskavade heakskiitmine seoses eluruumidega;

b)

elu- ja kambüüsiruumide hooldus;

c)

ventilatsioon, küte, jahutus ja valgustus;

d)

ülemäärase müra ja vibratsiooni leevendamine;

e)

magamisruumide, messi ja muude eluruumide paiknemine, suurus, ehitusmaterjalid, sisustus ja varustus;

f)

sanitaarsõlmed, sealhulgas tualetid ja pesuruumid, ning piisava külma ja kuuma veega varustamine ning

g)

kokkuleppe nõuetele mittevastavate eluruumide kohta esitatud kaebustele reageerimise kord.

a)

pardale toodud ja seal serveeritav toit on piisava toiteväärtuse ja kvaliteediga ning seda on piisavas koguses;

b)

joogivesi on piisava kvaliteediga ja seda on piisavas koguses ning

c)

kalalaevareeder varustab kalureid toidu ja veega tasuta; kooskõlas riigisiseste õigusnormidega saab selle kulu kui tegevuskulu siiski hüvitada, kui seda näeb ette kasumiosa eest töötamise süsteemi reguleeriv kollektiivleping või kaluri tööleping.

a)

tal on raske vigastuse või haiguse korral õigus saada ravi kaldal ja õigus ravi saamiseks õigeaegselt kaldale pääseda;

b)

kalalaevareeder tagab talle tervisekaitse ja meditsiiniabi, kui kalur on

c)

tal on tööga seotud haiguse või vigastuse korral täiendav võimalus saada asjakohast meditsiiniabi vastavalt riigisisestele õigusnormidele ja tavale.

a)

suhtes kehtivad direktiivi 92/29/EMÜ ja artikli 28 kohaldatavad sätted, kui kalur on laeva pardal, ja

b)

hõlmavad ravi ning sellega seotud materiaalset abi ja toetust ravi ajal, kui kalur on toimetatud sadamasse, mis asub väljaspool kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutavat riiki.

a)

lisaks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele sõltub see, millised meditsiinitooted ja meditsiinivarustus peavad kalalaeva pardal olema, laeva tegevuspiirkonnast;

b)

lisaks direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele võetakse kaluritele antava eriväljaõppe korral arvesse ka pardal olevate kalurite arvu, laeva tegevuspiirkonda ja reisi pikkust;

c)

direktiivi 92/29/EMÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud juhendid on käesoleva artikli punktis b osutatud kalurite jaoks arusaadavas keeles ja vormis;

d)

direktiivi 92/29/EMÜ artikli 6 lõikes 1 osutatud meditsiinilisi konsultatsioone saab pidada ka satelliitsidesüsteemi teel ja tema lipu all sõitvad või tema registrisse kantud laevad on selliste konsultatsioonide saamiseks varustatud raadio- või satelliitsidevahenditega; ning

e)

tema lipu alla sõitvatel või tema registrisse kantud laevadel on pädeva asutuse poolt vastu võetud või heaks kiidetud meditsiinijuhend või „International Medical Guide for Ships“ viimane väljaanne.

a)

kalurile osutatakse artikli 26 punktis b ja artiklis 28 sätestatud meditsiiniabi tasuta ulatuses, mis on kooskõlas liikmesriigi riigisisese õiguse ja tavaga; ja

b)

kuni kalur on kodumaale tagasi sõitnud, kannab kalalaevareeder meditsiiniabikulud, millest kalur on käesoleva artikli punkti a alusel vabastatud, ulatuses, mida ei kata kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem; ja

c)

kalalaevareeder vastutab artikli 26 punktis c sätestatud meditsiiniabi kulude kandmise eest ulatuses, mida ei kata kaluri sotsiaalkindlustuskaitse eest vastutava riigi sotsiaalkindlustussüsteem.

a)

kalalaevareederi vastutuse süsteemiga või

b)

kohustusliku kindlustuse, töötajate hüvitise või muude skeemidega.

a)

tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööga seotud riskide ärahoidmine kalalaevade pardal, sealhulgas riskihindamine ja -juhtimine, kalurite väljaõpe ja juhendamine pardal;

b)

kalurite väljaõpe nende poolt kasutatavate püügivahendite käsitsemiseks ja teadmiste andmiseks püügioperatsioonide kohta, milles nad tööle rakendatakse;

c)

kalalaevareederite, kalurite ja muude asjaomaste isikute kohustused, võttes nõuetekohaselt arvesse alla 18 aasta vanuste kalurite ohutust ja tervist;

d)

tema lipu all sõitvate või tema registrisse kantud kalalaevade pardal toimunud õnnetustest teatamine ja nende uurimine ning

e)

tööohutuse ja töötervishoiu ühiskomisjonide või pärast konsulteerimist muude asjakohaste organite moodustamine.

a)

nõuab pärast konsulteerimist, et kalalaevareeder kehtestab pardal kooskõlas riigisiseste õigusnormide, kollektiivlepingute ja tavaga korra tööõnnetuste ja -vigastuste ning kutsehaiguste ärahoidmiseks, võttes arvesse konkreetseid ohte ja riske asjaomasel kalalaeval, ning

b)

nõuab, et kalalaevareederitele, kipritele, kaluritele ja muudele asjaomastele isikutele antakse piisavaid ja sobivaid juhiseid, õppematerjali või muud asjakohast teavet selle kohta, kuidas ohutus- ja terviseriske kalalaevade pardal hinnata ja ohjata.

a)

tagavad, et iga pardal viibiv kalur varustatakse sobiva kaitserõivastuse ja -vahenditega;

b)

tagavad, et iga pardal viibiv kalur on saanud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ohutusalase põhiväljaõppe; ning

c)

tagavad, et kalurid on enne seadmete kasutamist või asjaomases töös osalemist piisavalt ja mõistlikul määral tuttavad seadmete ja nende töömeetoditega, sealhulgas asjakohaste ohutusmeetmetega.

a)

kaluri perekonnanimi ja muud nimed, sünnikuupäev või vanus ja sünnikoht;

b)

lepingu sõlmimise koht ja kuupäev;

c)

kalalaeva või -laevade, mille pardale kalur tööle läheb, nimi ja registreerimisnumber;

d)

tööandja või kalalaevareederi või kaluriga sõlmitava lepingu teise lepinguosalise nimi;

e)

eelseisev reis või eelseisvad reisid, kui see või need on lepingu sõlmimise ajal teada;

f)

ametikoht, millele kalur tööle võetakse või millel teda rakendatakse;

g)

võimaluse korral koht ja kuupäev, kus ja millal peab kalur pardale teenistusse ilmuma;

h)

toiduained, millega kalurit varustatakse, kui riigisiseste õigusnormidega ei ole ette nähtud alternatiivset süsteemi;

i)

töötasusumma või väljapüügiosa suurus koos sellise osa arvutamise meetodiga, kui töötasu on väljapüügiosal põhinev, või palgasumma ja väljapüügiosa suurus koos selle arvutamise meetodiga, kui töötasu on kombineeritud alusel, ning kokkulepitud töötasu alammäär;

j)

lepingu lõpetamine ja selle tingimused, nimelt:

k)

tasulise põhipuhkuse pikkus või vajaduse korral tasu arvestamise valem;

l)

tervise- ja sotsiaalkindlustuskaitse ja hüvitised, mida vastavalt vajadusele tööandja, kalalaevareeder või kaluri töölepingu teine osapool või teised osapooled peavad kalurile andma;

m)

kaluri kodumaale tagasisõidu õigus;

n)

vajaduse korral viited kollektiivlepingule;

o)

riigisisestele õigusnormidele või muudele meetmetele vastav minimaalne puhkeaeg ning

p)

muud riigisiseste õigusnormidega nõutavad andmed.

1.

Käesoleva lisa kohaldamine ei piira direktiivide 92/29/EMÜ ja 93/103/EÜ kohaldamist.

2.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)    kokkulepe – kokkulepe, mille Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldine liit (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (Europêche) sõlmisid 21. mail 2012 seoses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamisega;

b)    uus kalalaev – kalalaev, mille:

c)    olemasolev laev – laev, mis ei ole uus kalalaev.

3.

Järgnevat kohaldatakse kõikide uute tekiga kalalaevade suhtes erandite alusel, mis on sätestatud kooskõlas kokkuleppe artikliga 3. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist kohaldada käesoleva lisa nõudeid olemasolevatele laevadele, kui leitakse, et see on põhjendatud ja otstarbekas.

4.

Pädev asutus võib pärast konsulteerimist lubada kõrvalekaldeid käesolevast lisast kalalaevade puhul, mis tavaliselt jäävad merele vähem kui 24 tunniks, ja kui kalurid ei ela sadamas laeva pardal. Selliste laevade puhul tagab pädev asutus, et asjaomastel kaluritel on piisavad võimalused puhkamiseks, söömiseks ja sanitaartoiminguteks.

5.

24 meetri pikkuste ja pikemate laevade suhtes kehtivaid nõudeid võib kohaldada 15–24 meetri pikkustele laevadele, kui pädev asutus leiab pärast konsulteerimist, et see on põhjendatud ja otstarbekas.

6.

Ilma sobivate eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele võimaldatakse sellised eluruumid ja sõlmed emalaeva pardal.

7.

Liikmesriigid võivad laiendada käesoleva lisa nõudeid müra ja vibratsiooni, ventilatsiooni, kütte ja õhukonditsioneerimise ning valgustuse kohta kinnistele tööruumidele ning ladustamiseks kasutatavatele ruumidele, kui pärast konsulteerimist peetakse sellist kohaldamist asjakohaseks ning kui see ei mõjuta negatiivselt protsessi, töötingimusi ega kalasaagi kvaliteeti.

8.

Pädev asutus peab veenduma, et iga kord, kui laev on äsja ehitatud või laevapere eluruume on rekonstrueeritud, vastab selline laev käesoleva lisa nõuetele. Pädev asutus nõuab võimaluste piires käesoleva lisa järgimist, kui laevapere eluruume oluliselt muudetakse, ja kui laev vahetab lipu, mille all see sõidab, liikmesriigi lipu vastu, nõuab ta nende käesoleva lisa nõuete järgimist, mis on kohaldatavad vastavalt lõikele 3.

9.

Lõikes 8 märgitud juhtudel nõutakse 24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul eluruumide kohta käivate üksikasjalike plaanide ja teabe esitamist pädevale asutusele või selle poolt volitatud isikule heakskiitmiseks.

10.

Alati kui 24 meetri pikkuste või pikemate kalalaevade laevapere eluruume on rekonstrueeritud või oluliselt muudetud, kontrollib pädev asutus eluruumide puhul kokkuleppe nõuete järgimist ja kui laev vahetab lipu, mille all see sõidab, liikmesriigi lipu vastu, nende käesoleva lisa nõuete täitmist, mis on kohaldatavad lõike 3 kohaselt. Pädev asutus võib omal äranägemisel teha täiendavaid laevapere eluruumide kontrolle.

11.

Kui laev vahetab lipu liikmesriigi lipu vastu või kui laev kantakse liikmesriigi registrisse, kaotavad laeva suhtes kehtivuse kõik alternatiivsed nõuded, mille võis konventsiooni nr 188 III lisa punktide 15, 39, 47 või 62 kohaselt vastu võtta sellise ELi mittekuuluva riigi pädev asutus, kelle lipu all laev varem sõitis.

12.

Kõik eluruumid peavad olema piisava puhaskõrgusega. Pädev asutus näeb ette minimaalse puhaskõrguse ruumidele, kus kaluritelt eeldatakse pikemaajalist püstiseismist.

13.

24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul ei või minimaalne lubatud puhaskõrgus eluruumides, kus on vajalik täielik ja vaba liikumine, olla väiksem kui 200 sentimeetrit.

14.

Kala- ja masinaruumidest ei või olla avaust otse magamisruumidesse, välja arvatud avariiväljapääsud. Kui see on põhjendatud ja otstarbekas, tuleb vältida avausi otse kambüüsist, laoruumidest, kuivatusruumidest või ühistest sanitaarruumidest, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.

15.

24 meetri pikkuste ja pikemate laevade puhul ei või olla avaust kala- ja masinaruumidest või kambüüsist, laoruumidest, kuivatusruumidest ega ühistest sanitaarruumidest otse magamisruumidesse, välja arvatud evakueerimiseks; selliseid kohti magamisruumidest eraldav vaheseina osa ja välised vaheseinad peavad olema tehtud terasest või muust heakskiidetud materjalist ning vee- ja gaasikindlad. Käesolev säte ei välista võimalust, et kahel kajutil on ühised sanitaarruumid.

16.

Eluruumid peavad olema piisavalt isoleeritud; sisemiste vaheseinte, paneelide ja voodri ning põrandate ja liitekohtade ehitamiseks kasutatavad materjalid peavad olema selleks otstarbeks sobivad ja aitama kaasa tervisliku keskkonna tagamisele. Kõikides eluruumides peab olema vee ärajuhtimise süsteem.

17.

Võetakse kõik võimalikud meetmed, et kaitsta kalalaevade laevapere eluruume kärbeste ja muude putukate eest, eelkõige kui laevad töötavad sääserohketes piirkondades.

18.

Kõik laevapere eluruumid varustatakse vajalike evakuatsiooniteedega.

19.

Punkti 20 kohaldamine ei piira direktiivide 2003/10/EÜ ja 2002/44/EÜ kohaldamist.

20.

Pädev asutus võtab vastu eluruumide müra- ja vibratsiooninõuded, mis tagavad piisava kaitse kaluritele sellise müra ja vibratsiooni mõjude eest, sealhulgas mürast ja vibratsioonist tingitud väsimuse mõjude eest.

21.

Eluruume ventileeritakse kliimatingimusi arvestades. Ventilatsioonisüsteem peab tagama pideva rahuldavas seisukorras värske õhu juurdevoolu, kui kalurid on pardal.

22.

Ventilatsioon või muud meetmed peavad kaitsma mittesuitsetajaid tubakasuitsu eest.

23.

24 meetri pikkuste ja pikemate laevade eluruumid varustatakse reguleeritava ventilatsioonisüsteemiga, mis võimaldab hoida õhu rahuldavas seisukorras ning tagada piisava õhuliikumise kõikide ilmastiku- ja kliimatingimuste korral. Ventilatsioonisüsteemid peavad töötama alati, kui kalurid on pardal.

24.

Eluruume köetakse piisavalt kliimatingimusi arvestades.

25.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel tagatakse piisav küte sobiva küttesüsteemiga, välja arvatud kalalaevadel, mis töötavad üksnes troopilises kliimas. Küttesüsteem peab andma soojust kõikides oludes vastavalt vajadusele ja töötama siis, kui kalurid pardal elavad või töötavad ning kui olud seda nõuavad.

26.

24 meetri pikkuste ja pikemate laevade eluruumid, sild, raadioruum ja masinate juhtimiskeskus peavad olema varustatud õhukonditsioneeriga, kui tegemist ei ole laevadega, mis töötavad regulaarselt piirkondades, mille mõõdukad kliimatingimused seda ei nõua.

27.

Kõikides eluruumides tagatakse piisav valgustus.

28.

Kui see on võimalik, kasutatakse eluruumide valgustuses lisaks kunstlikule valgustusele ka loomulikku valgustust. Kui magamisruumides kasutatakse loomulikku valgustust, peab seal olema võimalus tõkestada valguse sissepääsu.

29.

Lisaks magamisruumi tavapärasele valgustusele peab iga koi olema varustatud piisava lugemisvalgustusega.

30.

Magamisruumides peab olema avariivalgustus.

31.

Kui laeva mess, koridorid ja muud avariiväljapääsuna kasutatavad alad ei ole varustatud avariivalgustusega, kasutatakse neis pidevat öövalgustust.

32.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab eluruumide valgustus vastama pädeva asutuse kehtestatud nõuetele. Kõikides vaba liikumist võimaldavates eluruumi osades peab sellise valgustuse miinimumtase võimaldama normaalse nägemisega inimesel lugeda pilvitul päeval tavalist trükitud ajalehte.

33.

Kui laeva konstruktsioon, mõõdud või otstarve seda võimaldavad, paigutatakse magamisruumid selliselt, et liikumise ja kiirenduse mõju on minimaalne, kuid need ruumid ei või mingil juhul asuda põrkevaheseinast eespool.

34.

Inimeste arv magamisruumi kohta ja põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, peab tagama kaluritele piisava ruumi ja mugavuse pardal, arvestades laeva tegevusala.

35.

24 meetri pikkustel ja pikematel, kuid alla 45 meetri pikkustel laevadel ei või magamisruumide põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, olla väiksem kui 1,5 ruutmeetrit.

36.

45 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei või magamisruumide põrandapind inimese kohta, mille sisse ei arvestata koide ja kappide alla jäävat pinda, olla väiksem kui 2 ruutmeetrit.

37.

Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, ei ole ühte magamisruumi paigutada lubatud inimeste arv suurem kui kuus.

38.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei ole ühte magamisruumi paigutada lubatud inimeste arv suurem kui neli. Pädev asutus võib lubada teha konkreetsetel juhtudel selle nõude osas erandeid, kui laeva suurus, tüüp või kavandatav kasutusala muudavad selle nõude põhjendamatuks või mittetäidetavaks.

39.

Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, on laeva juhtkonnal eraldi magamisruum või magamisruumid.

40.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel on juhtkonna magamisruumid võimaluse korral mõeldud ühele inimesele ja ühelgi juhul ei või magamisruumis olla üle kahe koi. Pädev asutus võib lubada konkreetsetel juhtudel teha käesoleva lõike nõuetest erandeid, kui laeva suurus, tüüp või kavandatav kasutusala muudavad need nõuded põhjendamatuks või mittetäidetavaks.

41.

Inimeste maksimaalne lubatud arv magamisruumis peab olema loetavalt ja kustutamatult märgitud ruumis hästi nähtavasse kohta.

42.

Tuleb tagada sobivate mõõtmetega üheinimesekoid. Madratsid peavad olema valmistatud sobivast materjalist. Iga koi peab olema varustatud kohtvalgustiga.

43.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel ei või koide sisemõõdud olla väiksemad kui 198 × 80 sentimeetrit.

44.

Magamisruumid kavandatakse ja sisustatakse selliselt, et see tagab piisava mugavuse ja soodustab puhtuse pidamist. Ruumide sisustuses peavad olema koid, rõivaste ja isiklike asjade jaoks piisava suurusega individuaalsed kapid ning sobiv kirjutuspind.

45.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab olema kirjutamiseks sobiv laud koos tooliga.

46.

Magamisruumid tuleb võimaluse korral paigutada või varustada nii, et meestele ja naistele on tagatud vajalikul tasemel privaatsus.

47.

Messid peavad olema kambüüsile võimalikult lähedal, kuid ei või mingil juhul paikneda põrkevaheseinast eespool.

48.

Laevad peavad olema varustatud tegevusalale sobivate messidega. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, peab mess olema eraldatud magamisruumidest, kui see on võimalik.

49.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab mess olema magamisalast eraldi.

50.

Iga messi mõõtmed ja sisustus peavad olema piisavad seda korraga kasutavate inimeste tõenäolist arvu arvestades.

51.

Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peab kogu aeg olema kalurite käsutuses piisava mahutavusega külmkapp ning seadmed kuumade ja külmade jookide valmistamiseks.

52.

Kõikide pardal olevate inimeste jaoks peavad olema laeva tegevusalale vastavad sanitaarsõlmed, kus on vastavalt vajadusele tualetid, valamud ja vannid või dušid. Need ruumid peavad vastama tervishoiu ja hügieeni miinimumnõuetele ning mõistlikele kvaliteedinõuetele.

53.

Sanitaarsõlmed peavad olema sellised, et välistatakse muude ruumide saastumine. Sanitaarsõlmed peavad võimaldama mõistlikku privaatsust.

54.

Kõikidel kaluritel ja teistel pardal viibivatel inimestel peab olema võimalus kasutada nõuetekohase hügieeni nimel piisavas koguses kuuma ja külma magevett. Pädev asutus võib pärast konsulteerimist määrata kindlaks vee miinimumkoguse.

55.

Sanitaarsõlmede olemasolu korral peavad need olema varustatud välisõhuga ventilatsiooniga, mis on eluruumide muudest osadest eraldi.

56.

Kõik sanitaarsõlmede pinnad peavad olema lihtsalt ja tõhusalt puhastatavad. Põrandatel peab olema libisemisvastane kate.

57.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab olema kõikide kalurite jaoks, kelle kasutuses ei ole sanitaarsõlmedega ruumid, vähemalt üks vann või dušš või mõlemad, üks tualett ja üks valamu maksimaalselt nelja inimese kohta.

58.

Laevas peab vajaduse korral olema võimalus rõivaste pesemiseks ja kuivatamiseks laeva tegevusala arvestades, kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti.

59.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peavad olema piisavad võimalused rõivaste pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks.

60.

45 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peavad olema piisavad võimalused rõivaste pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks magamisruumidest, messidest ja tualettidest eraldi asuvas ruumis, mis on piisava ventilatsiooni ja küttega ning varustatud pesunööride või muude vahenditega rõivaste kuivatamiseks.

61.

Lisaks direktiivis 92/29/EMÜ sätestatud nõuetele eraldatakse vajaduse korral haigestunud või vigastatud kalurile kajut.

62.

Direktiivi 92/29/EMÜ artikli 2 lõikes 3 sätestatud nõuete asemel kehtib järgmine: laevadel, mis on üle 500 brutoregistertonni ja millel on vähemalt 15 töötajat ning mille reis kestab kauem kui kolm päeva, ja 45 meetri pikkustel ja pikematel kalalaevadel, olenemata laevapere suurusest ja reisi kestusest, peab olema laevalaatsaret, kus saab osutada meditsiiniteenuseid. See ruum peab olema nõuetekohaselt sisustatud ja seda tuleb hoida puhtana.

63.

Tormivarustuse ja muude isikukaitsevahendite ülesriputamise koht peab paiknema väljaspool magamisruume, kuid nende suhtes sobivalt.

64.

Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tuleb anda sobivad söögiriistad, magamisvarustus ja muu pesu. Pesu kulu saab tegevuskuluna siiski hüvitada, kui see on sätestatud kollektiivlepingus või kaluri töölepingus.

65.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peavad kõikidel pardal viibivatel kaluritel olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused. Vajaduse korral võib puhketegevusteks kasutada messi.

66.

Kõikidele pardal viibivatele kaluritele tagatakse põhjendatud ja teostatavas ulatuses juurdepääs sidevahenditele mõistliku tasu eest, mis ei ületa kalalaevareederi kogukulu sellele.

67.

Pardal peavad olema toidu valmistamise seadmed. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, paigaldatakse need seadmed eraldi kambüüsi, kui see on teostatav.

68.

Kambüüs või eraldi kambüüsi puudumisel toiduvalmistamisala peavad olema selleks piisava suurusega, hästi valgustatud ja ventileeritud ning nõuetekohaselt varustatud ja korras hoitud.

69.

24 meetri pikkustel ja pikematel laevadel peab olema eraldi kambüüs.

70.

Kambüüsis toidu valmistamiseks kasutatavaid gaasilise butaani või propaani mahuteid tuleb hoida avatud tekil varjualuses, mis on mõeldud nende kaitseks väliste kuumusallikate ja välismõjude eest.

71.

Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht.

72.

Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala temperatuuriga hoiukohta.

73.

Toitu ja joogivett peab olema piisavalt, arvestades kalurite arvu ning reisi kestust ja laadi. Lisaks peavad nende toiteväärtus, kvaliteet, kogus ja vaheldusrikkus olema piisavad, arvestades ka kalurite toiduga seotud usuliste vajaduste ja kultuuritavadega.

74.

Pädev asutus võib kehtestada miinimumnõuded pardal veetava toidu ja vee koguse kohta.

75.

Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.

76.

Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana.

77.

Jäätmeid tuleb hoida kinnistes, korralikult suletud mahutites ning need tuleb eemaldada vastavalt vajadusele toidu käitlemise aladelt.

78.

79.

Pädev asutus võib pärast konsulteerimist lubada teha erandeid käesolevast lisast, et võtta diskrimineerimata arvesse erinevaid ja omanäolisi usulisi või ühiskondlikke tavasid järgivate kalurite huve, tingimusel et sellised erandid ei muuda üldisi tingimusi halvemaks, kui need tuleneksid lisa nõuete kohaldamisest.