18.1.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 14/1

---

Teave ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud protokolli ajutise kohaldamise kohta

Protokolli kohaldatakse vastavalt selle artikli 8 lõikele 2 ajutiselt alates 1. veebruarist 2017.

---

18.1.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 14/2

---

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/85,

16. jaanuar 2017,

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel) protokollile (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015//904 kirjutati (2) Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel) protokollile (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) (3) (edaspidi „protokoll“) liidu nimel alla 4. juunil 2015.

(2)

Protokolli eesmärk on kehtestada finants- ja tehnilised eeskirjad, mis võimaldavad Alžeeria Demokraatlikul Rahvavabariigil osaleda teatavates liidu programmides. Protokolliga kehtestatav horisontaalne raamistik kujutab endast majanduslikku, rahanduslikku ja tehnilist koostöömeedet, mis annab juurdepääsu abile, eelkõige finantsabile, mida liit oma programmide alusel annab. Raamistikku kohaldatakse ainult nende liidu programmide suhtes, mille asutamisaktide kohaselt on Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi osalemine võimalik. Protokolli sõlmimine ei tähenda seega programmi kohaste valdkondlike strateegiate alusel programmi koostamisel kohaldatavate volituste kasutamist.

(3)	Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel) protokoll (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) (4).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel protokolli artiklis 10 sätestatud teate (5).

Artikkel 3

Komisjonil on õigus määrata liidu nimel kindlaks Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi igas konkreetses liidu programmis osalemise eritingimused, sealhulgas makstav rahaline osalus. Komisjon teavitab sellest nõukogu pädevat töörühma.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  13. detsembri 2016. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 17. detsembri 2014. aasta otsus (EL) 2015/904 Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel) protokollile (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelist raamlepingut Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 148, 13.6.2015, lk 1).

(3)  ELT L 148, 13.6.2015, lk 3.

(4)  Protokoll on avaldatud väljaandes ELT L 148, 13.6.2015, lk 3 koos selle allakirjutamise otsusega.

(5)  Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

---

18.1.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 14/4

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/86,

20. oktoober 2016,

millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate põhjalähedaste liikide püügiga Vahemeres

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kaotada lossimiskohustuse kehtestamise abil järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktidega kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekavad, mis põhinevad ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Kreekal, Hispaanial, Prantsusmaal, Horvaatial, Itaalial, Küprosel, Maltal ja Sloveenial on otsene huvi kalavarude majandamiseks Vahemerel. Nimetatud liikmesriigid esitasid 4. ja 7. juulil 2016 pärast Vahemere nõuandekomisjoniga konsulteerimist komisjonile kolm ühist soovitust Aadria meres, Vahemere kaguosas ja Vahemere lääneosas toimuva põhjalähedase püügiga seotud tagasiheitekavade kohta (2). Teaduslikud andmed saadi asjaomastelt teadusasutustelt. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt tuleks käesolevasse määrusesse lisada ainult need ühise soovituse meetmed, mis on kooskõlas nimetatud määruse artikli 15 lõikega 6.

(4)

Vahemere puhul kehtestatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustus kõikidele liikidele, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, samuti nendele liikidele, millele on määruse (EÜ) nr 1967/2006 (3) III lisa kohaselt kehtestatud alammõõt. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile d tuleks lossimiskohustust kohaldada püüki määratlevate liikide suhtes hiljemalt 1. jaanuarist 2017.

(5)

Ühistes soovitustes pakuti välja, et kuna ellujäämismäär võib olla kõrge, tuleks seoses hariliku merikeele (Solea solea) püügiga Aadria meres ning jakobi kammkarpide (Pecten jacobeus), kukk-karpide (Venerupis spp.) ja veenuskarpide (Venus spp.) püügiga Vahemere lääneosas kohaldada erandit lossimiskohustusest, võttes arvesse püügivahendi omadusi, püügimeetodeid ja ökosüsteemi.

(6)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) järeldab oma hinnangus, (4) et olemasolevate andmete kinnitamiseks hariliku merikeele, kammkarpide, kukk-karpide ja veenuskarpide kõrge ellujäämismäära kohta on vaja teha rohkem uuringuid. Kuna puuduvad veenvad tõendid nende liikide ellujäämise määra kohta, leiab komisjon, et määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti b kohane kõrgel ellujäämismääral põhinev erand tuleks käesolevas määruses sätestada ainult üheks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid komisjonile esitama asjakohased andmed, mis võimaldaks STECFil erandi põhjendusi täielikult hinnata ja komisjonil asjaomased erandid läbi vaadata.

(7)

Ühises soovituses esitatud teaduslike tõendite ja STECFi hinnangute põhjal ning võttes arvesse püügivahendite omadusi, liikide paljusust igas püügitoimingus, püügiviise ja Vahemere eripärasid (nt väikesemahulise kalapüügi ülekaalu), leiab komisjon, et ebaproportsionaalselt suurte kulude vältimiseks soovimatu saagi käitlemisel ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punkti c alapunktiga ii on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand kooskõlas ühises soovituses kavandatud protsendimääraga määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktis c sätestatud normide piires.

(8)	Selleks et tagada asjakohane kontroll, tuleks sätestada konkreetsed nõuded käesoleva määrusega hõlmatud laevade nimekirjade koostamiseks.

(9)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Kooskõlas ühiste soovitustega ja võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tähtaegu, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lossimiskohustuse rakendamine

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust kohaldatakse Vahemeres käesoleva määruse lisas kindlaks määratud kalapüügi suhtes.

Lossimiskohustust kohaldatakse kõnealuses lisas nimetatud liikidele, mis on püütud liidu vetes või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool asuvates vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „Vahemeri“– Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joonest;

b)   „GFCMi geograafiline alapiirkond“– Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafiline alapiirkond vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (5) I lisas esitatud määratlusele;

c)   „Vahemere lääneosa“– GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11;

d)   „Aadria meri“– GFCMi geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18;

e)   „Vahemere kaguosa“– GFCMi geograafilised alapiirkonnad 15, 16, 19, 20, 22, 23 ja 25.

Artikkel 3

Ellujäämismääral põhinev erand

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud erandit lossimiskohustusest liikide puhul, mille kõrge ellujäämismäär on teaduslikult tõestatud, kohaldatakse 2017. aastal järgmiste liikide suhtes:

a)	harilik merikeel (Solea solea), mis on püütud piimtraaliga (Rapido) (TBB) (6) geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18;

b)	jakobi kammkarp (Pecten jacobeus), mis on püütud mehhaaniliste tragidega (HMD) geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5 ja 6;

c)	kukk-karp (Venerupis spp.), mis on püütud mehhaaniliste tragidega (HMD) geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5 ja 6;

d)	veenuskarp (Venus spp.), mis on püütud mehhaaniliste tragidega (HMD) geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5 ja 6.

2.   Lõikes 1 osutatud tingimustes püütud harilik merikeel (Solea solea), jakobi kammkarp (Pecten jacobeus), kukk-karp (Venerupis spp.) ja veenuskarp (Venus spp.) tuleb viivitamata vabastada piirkonnas, kus need püüti.

3.   Liikmesriigid, kellel on otsene majandamishuvi seoses kalapüügiga Vahemerel, esitavad komisjonile 1. maiks 2017 lisaks 2016. aasta 4. ja 7. juuli ühiste soovituste kohastele andmetele täiendavad tagasiheiteandmed ja muu asjakohase teadusliku teabe, mis toetaks lõikes 1 sätestatud erandit. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) annab esitatud andmetele ja teabele oma hinnangu hiljemalt 2017. aasta juuliks.

Artikkel 4

Vähese tähtsusega erand

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktile c tagasi heita järgmised käesoleva määruse lisa kohaselt püüki määratlevate liikide kogused:

a)

Vahemere lääneosas (lisa punkt 1): i) 2017. ja 2018. aastal kuni 7 % ja 2019. aastal kuni 6 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja hariliku meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud traalnootasid kasutavate laevadega; ning ii) kuni 1 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja hariliku meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud nakkevõrke kasutavate laevadega;

b)

Aadria meres (lisa punkt 2): i) 2017. ja 2018. aastal kuni 7 % ja 2019. aastal kuni 6 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja hariliku meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud traalnootasid kasutavate laevadega; ii) kuni 1 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja hariliku meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud nakkevõrke kasutavate laevadega; iii) kuni 1 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja hariliku meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud piimtraale (Rapido) kasutavate laevadega; iv) 2017. ja 2018. aastal kuni 3 % ja 2019. aastal kuni 2 % hariliku merikeele (Solea solea) aastasest kogusaagist, mis on püütud traalnootasid kasutavate laevadega; ning v) 0 % hariliku merikeele (Solea solea) aastasest kogusaagist, mis on püütud nakkevõrke kasutavate laevadega;

c)

Vahemere kaguosas (lisa punkt 3): i) 2017. ja 2018. aastal kuni 7 % ja 2019. aastal kuni 6 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja hariliku meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud traalnootasid kasutavate laevadega; ii) kuni 1 % euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja hariliku meripoisuri (Mullus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud nakkevõrke kasutavate laevadega; ning iii) 2017. ja 2018. aastal kuni 7 % ja 2019. aastal kuni 6 % roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) aastasest kogusaagist, mis on püütud traalnootasid kasutavate laevadega.

Artikkel 5

Laevade nimekiri

1.   Asjaomased liikmesriigid määravad lisas esitatud kriteeriumide alusel kindlaks laevad, mille suhtes lossimiskohustust iga konkreetse püügi puhul kohaldatakse.

2.   Asjaomased liikmesriigid esitavad hiljemalt 31. detsembriks 2016 komisjonile ja teistele liikmesriikidele liidu kalanduskontrolli turvalise veebisaidi kaudu kõigi euroopa merluusi, hariliku meripoisuri, hariliku merikeele ja roosa süvahännaku püügiga tegelevate laevade nimekirja. Liikmesriigid ajakohastavad neid nimekirju.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.

---

(1)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)  i) Aadria meres toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) – kõrgetasemelise töörühma ADRIATICA (Horvaatia, Itaalia ja Sloveenia) ühine soovitus; ii) Vahemere kaguosas toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava (geograafilised alapiirkonnad 15, 16, 19, 20, 22, 23 ja 25) – kõrgetasemelise töörühma SUDESTMED (Küpros, Kreeka, Itaalia ja Malta) ühine soovitus ning iii) Vahemere lääneosas toimuva põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava (geograafilised alapiirkonnad 1, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11) – kõrgetasemelise töörühma PESCAMED (Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania) ühine soovitus.

(3)  Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(4)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruanded – Evaluation of the landing obligation joint recommendations (STECF-16-10), 2016. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luksemburg, EUR 27758 EN, JRC Scientific and Policy Report, 104 lk, kättesaadav aadressil https://bookshop.europa.eu/en/reports-of-the-scientific-technical-and-economic-committee-for-fisheries-stecf--pbLBAX16010/?CatalogCategoryID=0A4KABsty0gAAAEjqJEY4e5L.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(6)  Käesolevas määruses kasutatud püügivahendikoodid vastavad komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1) XI lisas esitatud koodidele. Vähem kui kümnemeetrise kogupikkusega laevade puhul vastavad tabelis esitatud püügivahendikoodid FAO püügivahendite klassifikatsiooni koodidele.

---

---

18.1.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 14/9

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/87,

20. oktoober 2016,

millega kehtestatakse tagasiheitekava hariliku kammelja püügi puhul Mustal merel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on lossimiskohustuse kehtestamise abil kõrvaldada järk-järgult saagi vette tagasiheitmine kogu liidu kalanduses.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktidega kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjakohaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Bulgaarial ja Rumeenial on otsene majandamishuvi hariliku kammelja varu kasutamiseks Mustal merel. 30. juunil 2016 esitasid need liikmesriigid komisjonile ühissoovituse, milles käsitletakse tagasiheitekava hariliku kammelja püügi puhul Mustal merel, võttes arvesse asjaomase sektori arvamust. Teaduslikud andmed on saadud asjaomastelt teadusasutustelt. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt tuleks käesolevasse määrusesse lisada ainult need ühissoovituses esitatud meetmed, mis on kooskõlas nimetatud määruse artikli 15 lõikega 6.

(4)

Musta mere puhul on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt kehtestatud kõigi selliste liikide püügi lossimise kohustus, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile d kohaldatakse lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 2017. Harilik kammeljas on üks kõnealustest liikidest.

(5)

Ühissoovituses pakuti välja, et erandit lossimiskohustusest kohaldataks Mustal merel toimuva hariliku kammelja püügi suhtes, kuna teaduslikest tõenditest nähtub liigi kõrge ellujäämismäär. Ühissoovituses esitatud ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) läbi vaadatud teaduslike tõendite (2) põhjal tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkt b kohaselt lubatud kõrgel ellujäämismääral põhinev erand lisada käesolevasse määrusesse üheks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid esitama komisjonile asjakohased andmed, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel oleks võimalik täielikult hinnata põhjanakkevõrkudega püütava hariliku kammelja suhtes tehtud erandi põhjendusi ning et komisjon saaks selle erandi läbi vaadata.

(6)	Selleks et tagada asjakohane kontroll, tuleks sätestada konkreetsed nõuded käesoleva määrusega hõlmatud laevade nimekirja koostamiseks.

(7)

Kuna käesoleva määrusega ette nähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Kooskõlas ühise soovitusega ja võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tähtaega, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lossimiskohustuse rakendamine

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust kohaldatakse põhjanakkevõrkudega (püügivahendi kood (3) GNS) püütava hariliku kammelja puhul (Psetta maxima) Mustal merel.

Artikkel 2

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel on „Must meri“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (4) I lisas määratletud Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafilise alapiirkonna 29 veed.

Artikkel 3

Ellujäämismääral põhinev erand

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti b kohast erandit lossimiskohustusest liikide puhul, mille kõrge ellujäämismäär on teaduslikult tõestatud, kohaldatakse 2017. aastal põhjanakkevõrkudega püütava hariliku kammelja (Psetta maxima) puhul Mustal merel.

2.   Lõikes 1 osutatud olukorras püütud harilik kammeljas (Psetta maxima) lastakse viivitamata vette tagasi piirkonnas, kus see välja püüti.

3.   1. maiks 2017 esitavad liikmesriigid, kellel on otsene majandamishuvi hariliku kammelja püügi puhul Mustal merel, komisjonile täiendavad andmed tagasiheite kohta lisaks 4. juuli 2016. aasta ühissoovituses ette nähtule ning muu asjakohase teadusliku teabe, mis toetaks lõikes 1 sätestatud erandit. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee annab lõikes 3 osutatud andmetele hinnangu hiljemalt 2017. aasta juuliks.

Artikkel 4

Laevade nimekiri

1.   Asjaomased liikmesriigid määravad kindlaks laevad, mille suhtes kohaldatakse põhjanakkevõrkudega (GNS) püütava hariliku kammelja (Psetta maxima) lossimise kohustust.

2.   Hiljemalt 31. detsembriks 2016 esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele liidu kalanduskontrolli turvalise veebisaidi kaudu kõigi hariliku kammelja püügiga tegelevate laevade nimekiri. Asjaomased liikmesriigid ajakohastavad kõnealuseid nimekirju.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.

---

(1)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee aruanded – Hinnang lossimiskohustusega seotud ühissoovituste kohta (STECF-16–10). 2016. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, EUR 27758 ET, JRC Scientific and Policy Report, 104 lk. Kättesaadav järgmisel veebilehel: https://bookshop.europa.eu/en/reports-of-the-scientific-technical-and-economic-committee-for-fisheries-stecf--pbLBAX16010/?CatalogCategoryID=0A4KABsty0gAAAEjqJEY4e5L.

(3)  Käesolevas määruses kasutatud püügivahendi kood vastab komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1) XI lisas esitatud koodile. Vähem kui kümnemeetrise kogupikkusega laevade puhul vastab käesolevas määruses esitatud püügivahendi kood FAO püügivahendite klassifikatsiooni koodile.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

---

18.1.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 14/12

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/88,

17. jaanuar 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

18.1.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 14/14

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/89,

17. jaanuar 2017,

millega kehtestatakse 2017. aasta prioriteetide nimekirjad võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamine ja rakendamine on energia siseturu täielikul ühendamisel määrava tähtsusega. Kolmanda energiapaketiga (3) loodi institutsiooniline raamistik võrgueeskirjade väljatöötamiseks, et ühtlustada vajaduse korral elektri- ja gaasivõrke reguleerivaid tehnilisi, rakenduslikke ja turueeskirju. Sel eesmärgil teevad Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet“), Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik (edaspidi koos „ENTSO“) ning Euroopa Komisjon tihedat koostööd kõikide asjaomaste sidusrühmadega.

(2)

Valdkonnad, milles saab välja töötada võrgueeskirju, on sätestatud nii määruse (EÜ) nr 714/2009 kui ka määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikes 6. Vaatamata võimalusele välja töötada võrgueeskirju võib komisjon otsustada välja töötada ka suuniseid määruse (EÜ) nr 714/2009 artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 ning määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 23 lõikes 1 esitatud valdkondades. Nii määruse (EÜ) nr 714/2009 kui ka määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 6 lõike 1 kohaselt peaks komisjon esmalt koostama aasta prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse.

(3)	Gaasi valdkonnas on ülekoormuse juhtimise, võimsuse jaotamise, tasakaalustamise ja koostalitlusvõime ning andmevahetuse ühtlustatud eeskirjad juba vastu võetud ja avaldatud viimase kolme aasta jooksul.

(4)	Elektri valdkonnas on võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise, elektritootmisüksuste võrku ühendamise, tarbimise ühendamise, alalisvooluülekandesüsteemide ja forvardturul võimsuse jaotamise ühtlustatud eeskirjad juba vastu võetud ning avaldatud.

(5)

Avaliku konsultatsiooni (4) käigus toetas enamik sidusrühmi juba alustatud tööde prioriteetseks seadmist ja rõhutas, kui oluline on vastuvõetud võrgueeskirjade ja suuniste nõuetekohane ja hästi kooskõlastatud rakendamine, millega on tagatud sidusrühmade struktuurne osalemine. Elektri puhul toetasid paljud sidusrühmad ühtlustatud ülekandetasude ülesehituse põhimõtteid käsitlevate eeskirjade, paindlikkuse jaotamist käsitlevate eeskirjade ja tööalast ettevalmistust käsitlevate eeskirjade väljatöötamist.

(6)

Tunnustades sidusrühmade vastuseid ja võttes arvesse turukorralduse algatuse raames tehtavaid tulevasi seadusandlikke algatusi, mitmesuguseid meetmeid, mida on vaja energia siseturu täielikuks ühendamiseks, ja asjaolu, et võrgueeskirjade ja suuniste rakendamine nõuab märkimisväärseid vahendeid kõigilt asjaomastelt osalistelt, sealhulgas komisjonilt, koostööametilt, ENTSO-lt ja sidusrühmadelt, ei lisatud aasta prioriteetide nimekirja uusi teemasid.

(7)	Tunnustades gaasi valdkonna reguleerimise 2016. aasta foorumil tehtud järeldusi, ei muudeta 2017. aastal gaasi valdkonna koostalitlusvõime ja andmevahetuse võrgueeskirja, et lisada sellesse H-gaasi kvaliteeti käsitlev CENi standard (EN 16726:2015),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kehtestatakse 2017. aasta prioriteetide nimekirjad elektri ja gaasi võrgueeskirjade ja suuniste väljatöötamiseks.

Artikkel 2

2017. aasta prioriteetide nimekiri elektri valdkonna ühtlustatud eeskirjade väljatöötamiseks on järgmine:

—	elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (komisjoni vastuvõtmise etapi lõpuleviimine pärast hääletamist komitees 2016. aastal);

—	hädaolukorra ja taastamise võrgueeskiri (komisjoni vastuvõtmise etapi lõpuleviimine pärast hääletamist komitees 2016. aastal);

—	võrgu tasakaalustamise eeskiri (komisjoni vastuvõtmise etapi lõpuleviimine pärast hääletamist komitees 2017. aastal).

Artikkel 3

2017. aasta prioriteetide nimekiri gaasi valdkonna ühtlustatud eeskirjade väljatöötamiseks on järgmine:

—	gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtteid käsitlev eeskiri (komisjoni vastuvõtmise etapi lõpuleviimine pärast hääletamist komitees 2016. aastal);

—	kogu ELi hõlmaval turupõhisel lähenemisviisil põhinev maagaasi uue ülekandevõimsuse jaotamist käsitlev eeskiri (komisjoni vastuvõtmise etapi lõpuleviimine pärast hääletamist komitees 2016. aastal).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(2)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(3)  Kolmas energiaturu pakett koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivist 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivist 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivist 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, 15.7.2003, lk 57), määrustest (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusest (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(4)  Vastused on avaldatud järgmisel veebilehel: https://ec.europa.eu/energy/en/consultations/consultation-establishment-annual-priority-lists-development-network-codes-and-0

---

18.1.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 14/17

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/35/EL (mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 110, 29. aprill 2011 )

Leheküljel 2 artikli 1 lõikes 1

asendatakse

„—	Ungaris: — részvénytársaság;“

järgmisega:

„—	Ungaris: — nyilvánosan működő részvénytársaság;“

asendatakse

„—	Maltal: — kumpannija pubblika/public limited liability company, kumpannija privata/private limited liability company;“

järgmisega:

„—	Maltal: — kumpannija pubblika ta' responsabbiltà limitata / public limited liability company;“.

---