ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 348

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
21. detsember 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2016/2342, 12. detsember 2016, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

1

 

 

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokoll, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2016/2343, 14. detsember 2016, millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse musterrai püük VIII püügipiirkonna liidu vetes

7

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2016/2344, 14. detsember 2016, millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse atlandi merilesta püük VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkonnas

9

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2345, 14. detsember 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 262/2009 ja rakendusmäärust (EL) nr 1079/2012 ICAO sätetele viitamise osas ( 1 )

11

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2346, 20. detsember 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

13

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2347, 20. detsember 2016, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

15

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2348, 20. detsember 2016, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

17

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2349, 20. detsember 2016, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2077 alusel Ukrainast pärit munade, munatoodete ja ovoalbumiini jaoks avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

19

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2350, 20. detsember 2016, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

21

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2351, 20. detsember 2016, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 442/2009 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

23

 

 

OTSUSED

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2016/2352, 7. detsember 2016, millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülem ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2016/939 (EUTM Mali/2/2016)

25

 

*

Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2016/2353, 8. detsember 2016, millega muudetakse nõukogu kodukorda

27

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2016/2354, 12. detsember 2016, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepinguga, seoses nimetatud lepingu XI-B lisa muutmisega

30

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2016/2355, 12. detsember 2016, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisus seoses vahekohtunike nimekirja koostamisega

56

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/2356, 19. detsember 2016, SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames

60

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2016/2357, 19. detsember 2016, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade tõhusa järgimisega seotud puudusi koolitusorganisatsiooni Hellenic Aviation Training Academy (HATA) välja antud tunnistuste ja nende alusel välja antud osa 66 kohaste lubade osas (teatavaks tehtud numbri C(2016) 8645 all)

72

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/2358, 20. detsember 2016, millega muudetakse rakendusotsust 2014/908/EL seoses selliste kolmandate riikide ja territooriumide loeteludega, mille järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt riskipositsioonide käsitlemisel samaväärseks ( 1 )

75

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/2359, 20. detsember 2016, millega määratakse kindlaks, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsiooni loomise lepingu banaane käsitlevas stabiilsusmehhanismis kehtestatud soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole Nicaraguast pärit banaanide impordi suhtes aastal 2016 asjakohane

81

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/2342,

12. detsember 2016,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas nõukogu otsusega nr 717/2014/EL (2) on ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokoll (edaspidi „protokoll“) allkirjastatud, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, eeldusel et see sõlmitakse.

(2)

Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokollkiidetakse liidu ja selle liikmesriikide nimel heaks, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isiku(d), kes on volitatud andma liidu ja selle liikmesriikide nimel hoiule protokolli artikli 4 lõikes 1 ettenähtud heakskiitmiskirja.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. detsember 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  17. detsembri 2015. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 8. oktoobri 2014. aasta otsus nr 717/2014/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (ELT L 300, 18.10.2014, lk 1).


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/3


Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu

PROTOKOLL,

et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ja

EUROOPA LIIT, edaspidi „Euroopa Liit“,

ühelt poolt

ning

VIETNAMI SOTSIALISTLIK VABARIIK, edaspidi „Vietnam“,

teiselt poolt,

käesolevas protokollis koos edaspidi „protokolliosalised“,

VÕTTES ARVESSE Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013,

ARVESTADES, ET laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel, edaspidi „raamleping“, kirjutati alla Brüsselis 27. juunil 2012. aastal,

ARVESTADES, ET leping Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga, edaspidi „ühinemisleping“, kirjutati alla Brüsselis 9. detsembril 2011,

ARVESTADES, ET vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 lepitakse Horvaatia ühinemine raamlepinguga kokku kõnealuse raamlepingu protokolli sõlmimise teel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik ühineb lepinguosalisena ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepinguga, millele kirjutati alla Brüsselis 27. juunil 2012. aastal, ning võtab vastu lepingu teksti, samuti lisatud deklaratsioonide tekstid, ja võtab kõnealuseid tekste arvesse sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Artikkel 2

Õigeaegselt pärast protokolli parafeerimist edastab Euroopa Liit liikmesriikidele ja Vietnami Sotsialistlikule Vabariigile raamlepingu horvaadikeelse teksti. Käesoleva artikli esimeses lauses osutatud keeleversioon on autentne samadel tingimustel kui raamlepingu bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi-, ungari- ja vietnamikeelne tekst, eeldusel et protokoll jõustub.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

1.   Euroopa Liit, Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Vietnam kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Protokolliosalised teavitavad üksteist selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2.   Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval, kuid mitte enne raamlepingu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 5

Käesolev protokoll koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja vietnami keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на деветнадесети ноември две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el diecinueve de noviembre de dos mil catorce.

V Bruselu dne devatenáctého listopadu dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den nittende november to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am neunzehnten November zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta novembrikuu üheksateistkümnendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα εννέα Νοεμβρίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the nineteenth day of November in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le dix-neuf novembre deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu devetnaestog studenoga dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì diciannove novembre duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada deviņpadsmitajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų lapkričio devynioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év november havának tizenkilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-dsatax-il jum ta’ Novembru tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de negentiende november tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dziewiętnastego listopada roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em dezanove de novembro de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la nouăsprezece noiembrie două mii paisprezece.

V Bruseli devätnásteho novembra dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne devetnajstega novembra leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenätoista päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den nittonde november tjugohundrafjorton.

Image

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Za države članice

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā –

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

För medlemsstaterna

Image

Image

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

Image

За Социалистическа Република Виетнам

Por la República Socialista de Vietnam

Za Vietnamskou Socialistickou Republiku

For den Socialistiske Republik Vietnam

Für die Sozialistische Republik Vietnam

Vietnami Sotsialistliku Vabariigi nimel

Για τη Σοσιαλιστική Δημοκρατία του Βιετνάμ

For the Socialist Republic of Viet Nam

Pour la République socialiste du Viêt Nam

Za Socijalističku Republiku Vijetnam

Per la Repubblica Socialista del Vietnam

Vjetnamas Sociālistiskās Republikas vārdā –

Vietnamo Socialistinės Respublikos vardu

A Vietnami Szocialista Köztársaság részéről

Għar-Repubblika Soċjalista tal-Vjetnam

Voor de Socialistische Republiek Vietnam

W imieniu Socjalistycznej Republiki Wietnamu

Pela República Socialista do Vietname

Pentru Republica Socialistă Vietnam

Za Vietnamskú Socialistickú Republiku

Za Socialistično Republiko Vietnam

Vietnamin Sosialistisen Tasavallan puolesta

För Socialistiska Republiken Vietnam

Image

Image


MÄÄRUSED

21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2343,

14. detsember 2016,

millega Hispaania lipu all sõitvatel laevadel keelatakse musterrai püük VIII püügipiirkonna liidu vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2016/72 (2) on kehtestatud kvoodid 2016. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2016. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2016. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi

peadirektor

João AGUIAR MACHADO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1).


LISA

Nr

41/TQ72

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

RJU/8-C.

Liik

Musterrai (Raja undulata)

Piirkond

VIII püügipiirkonna liidu veed

Kuupäev

5.12.2016


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2344,

14. detsember 2016,

millega Prantsusmaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse atlandi merilesta püük VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2016/72 (2) on kehtestatud kvoodid 2016. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2016. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2016. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi

peadirektor

João AGUIAR MACHADO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 22. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/72, millega määratakse 2016. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/104 (ELT L 22, 28.1.2016, lk 1).


LISA

Nr

37/TQ72

Liikmesriik

Prantsusmaa

Kalavaru

PLE/7HJK.

Liik

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Piirkond

VIIh, VIIj ja VIIk

Kuupäev

14.11.2016


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/11


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2345,

14. detsember 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 262/2009 ja rakendusmäärust (EL) nr 1079/2012 ICAO sätetele viitamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 5,

pärast konsulteerimist ühtse taeva komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 262/2009 (2) I lisas osutatakse mitmesugustele Chicago konventsiooni 10. lisa III ja IV köite sätetele, täpsemalt III köite esimesele väljaandele, mis sisaldab muudatust nr 79, ning IV köite kolmandale väljaandele, mis sisaldab muudatust nr 77. Alates määruse (EÜ) nr 262/2009 vastuvõtmisest on ICAO muutnud mitut Chicago konventsiooni 10. lisa sätet, kõige viimasena III köite teist väljaannet, mis sisaldab muudatust nr 90, ja IV köite viiendat väljaannet, mis sisaldab muudatust nr 89. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 262/2009 viiteid Chicago konventsiooni 10. lisale ajakohastada, et võimaldada liikmesriikidel täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ning tagada kooskõla ICAO loodud rahvusvahelise õigusraamistikuga.

(2)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1079/2012 (3) II lisas osutatakse mitmesugustele Chicago konventsiooni 10. lisa III köite sätetele, täpsemalt III köite teisele väljaandele, mis sisaldab muudatust nr 85. Alates rakendusmääruse (EL) nr 1079/2012 vastuvõtmisest on ICAO muutnud mitut Chicago konventsiooni 10. lisa sätet ning lisanud viimati III köite teise väljaandesse muudatuse nr 90. Rakendusmääruse (EL) nr 1079/2012 II lisas on osutatud ka ICAO PANS-ATM (dokument 4444) sätetele, täpsemalt 2007. aasta 15. väljaandele, mis sisaldab muudatust nr 2. Alates rakendusmääruse (EL) nr 1079/2012 vastuvõtmisest on ICAO muutnud mitut Chicago konventsiooni dokumendi 4444 sätet ning lisanud viimati muudatuse nr 6. Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) nr 1079/2012 viiteid Chicago konventsiooni 10. lisale ja ICAO dokumendile 4444 ajakohastada, et võimaldada liikmesriikidel täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ning tagada kooskõla ICAO loodud rahvusvahelise õigusraamistikuga.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 262/2009 ja rakendusmäärust (EL) nr 1079/2012 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 262/2009 I lisa asendatakse järgmisega:

„Artikli 3 lõikes 1 ja III lisa punktis 2 osutatud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni nõuded

1.

ICAO dokumendi 10. lisa „Aeronautical Telecommunications“ IV köite „Surveillance Radar and Collision Avoidance Systems“ (viies väljaanne, juuli 2014, sisaldab muudatust nr 89) 3. peatüki „Surveillance systems“ punkt 3.1.2.5.2.1.2 „IC: Interrogator code“.

2.

ICAO dokumendi 10. lisa „Aeronautical Telecommunications“ III köide „Communication Systems“ (teine väljaanne, juuli 2007, sisaldab muudatust nr 90) 5. peatüki „SSR Mode S Air-Ground Data Link“ punkt 5.2.9 „The data link capability report format“.“

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 1079/2012 II lisa asendatakse järgmisega:

„Artiklites 4 ja 8 osutatud ICAO sätted

1.

Chicago konventsiooni 10. lisa, III köite 2. osa (teine väljaanne, juuli 2007, sisaldab muudatust nr 90) 2. peatüki „Aeronautical Mobile Service“, punktid 2.1 „Air-ground VHF communication system characteristics“ ja 2.2 „System characteristics of the ground installation“.

2.

Chicago konventsiooni 10. lisa, III köite 2. osa (teine väljaanne, juuli 2007, sisaldab muudatust nr 90) 2. peatüki „Aeronautical Mobile Service“, punktid 2.1 „Air-ground VHF communication system characteristics“, 2.3.1 „Transmitting function“ ja 2.3.2 „Receiving function“, välja arvatud alapunkt 2.3.2.8 „VDL – Interference Immunity Performance“.

3.

ICAO PANS-ATM dokumendi 4444 (15. väljaanne, 2007, sisaldab muudatust nr 6) punkt 12.3.1.5 „8,33 kHz channel spacing“.“

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2)  Komisjoni 30. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 262/2009, milles sätestatakse režiimi S päringusaatja koodide kooskõlastatud määramise ja kasutamise nõuded ühtse Euroopa taeva kontekstis (ELT L 84, 31.3.2009, lk 20).

(3)  Komisjoni 16. novembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1079/2012, millega kehtestatakse ühtses Euroopa taevas kasutatavad kõneside kanalisammud (ELT L 320, 17.11.2012, lk 14).


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/13


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2346,

20. detsember 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

99,7

SN

241,4

TN

269,5

TR

108,7

ZZ

179,8

0707 00 05

MA

72,8

TR

155,8

ZZ

114,3

0709 93 10

MA

233,1

TR

143,1

ZZ

188,1

0805 10 20

IL

126,4

TR

71,7

ZZ

99,1

0805 20 10

MA

72,1

ZZ

72,1

0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90

IL

113,5

JM

129,1

MA

74,5

TR

75,0

ZZ

98,0

0805 50 10

AR

76,7

TR

81,8

ZZ

79,3

0808 10 80

US

132,4

ZZ

132,4

0808 30 90

CN

101,3

ZZ

101,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/15


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2347,

20. detsember 2016,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 539/2007 (2) on avatud tariifikvoodid munasektori toodete ja ovoalbumiini importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2017, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 15. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 539/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul (ELT L 128, 16.5.2007, lk 19).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodil 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 saada olevatele kogustele

(kilogrammides ja koorega munade ekvivalendiks arvestatuna)

09.4015

108 000 000

09.4401

3 899 810

09.4402

11 625 000


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/17


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2348,

20. detsember 2016,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 536/2007 (2) on avatud aastane tariifikvoot Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. detsembrist kuni 7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 536/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2017, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 536/2007, 15. mai 2007, millega sätestatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris (ELT L 128, 16.5.2007, lk 6).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 saada olevatele kogustele

(kilogrammides)

09.4169

16 008 750


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/19


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2349,

20. detsember 2016,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2077 alusel Ukrainast pärit munade, munatoodete ja ovoalbumiini jaoks avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2077 (2) on avatud aastased tariifikvoodid Ukrainast pärit munasektori toodete ja ovoalbumiini importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsi taotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on väiksemad kui ette nähtud kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2015/2077 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2017, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 18. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2077, millega avatakse Ukrainast pärit munade, munatoodete ja ovoalbumiinide jaoks liidu imporditariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 302, 19.11.2015, lk 57).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 saada olevatele kogustele

(kilogrammides ja koorega munade ekvivalendiks arvestatuna)

09.4275

405 000

09.4276

750 000


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/21


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2350,

20. detsember 2016,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1384/2007 (2) on avatud tariifikvoodid Iisraelist pärit kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on väiksemad kui saadaolevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1384/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2017, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1384/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2398/96 rakendussätted Iisraelist pärit kodulinnulihasektori toodete ühendusse importimise teatavate tariifikvootide avamise ja nende haldamise puhul (ELT L 309, 27.11.2007, lk 40).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 saadaolevatele kogustele

(kg)

09.4091

140 000

09.4092

1 000 000


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/23


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2351,

20. detsember 2016,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 442/2009 alusel avatud sealiha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 442/2009 (2) on avatud aastased tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks. Kõnealuse määruse I lisa B osas sätestatud kvootide haldamisel kohaldatakse üheaegse läbivaatamise meetodit.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2017 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 442/2009 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2017, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 442/2009, 27. mai 2009, millega avatakse ühenduse tariifikvoodid sealihasektoris ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 129, 28.5.2009, lk 13).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2017 saada olevatele kogustele

(kilogrammides)

09.4038

25 848 750

09.4170

3 691 500

09.4204

3 468 000


OTSUSED

21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/25


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2016/2352,

7. detsember 2016,

millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülem ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2016/939 (EUTM Mali/2/2016)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 17. jaanuari 2013. aasta otsust 2013/34/ÜVJP, mis käsitleb Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), (1) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas poliitika- ja julgeolekukomiteed otsuse 2013/34/ÜVJP artikli 5 lõike 1 kohaselt tegema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 38 asjakohaseid otsuseid EUTM Mali poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise kohta, sealhulgas võtma vastu otsused järgmiste ELi missiooni ülemate ametisse nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 8. juunil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/939, (2) millega nimetati EUTM Mali uueks ELi missiooni ülemaks brigaadikindral Eric HARVENT.

(3)

Belgia soovitas nimetada brigaadikindral Eric HARVENTi järglasena EUTM Mali uueks ELi missiooni ülemaks alates 19. detsembrist 2016 brigaadikindral Peter DEVOGELAERE.

(4)

Euroopa Liidu sõjaline komitee toetas 31. oktoobril 2016 kõnealust soovitust.

(5)

Otsus (ÜVJP) 2016/939 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(6)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Brigaadikindral Peter DEVOGELAERE nimetatakse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülemaks alates 19. detsembrist 2016.

Artikkel 2

Otsus (ÜVJP) 2016/939 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 19. detsembril 2016.

Brüssel, 7. detsember 2016

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

W. STEVENS


(1)  ELT L 14, 18.1.2013, lk 19.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 8. juuni 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/939, millega nimetatakse ametisse Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooni (EUTM Mali) ELi missiooni ülem ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/2298 (EUTM Mali/1/2016) (ELT L 155, 14.6.2016, lk 25).


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/27


NÕUKOGU OTSUS (EL, Euratom) 2016/2353,

8. detsember 2016,

millega muudetakse nõukogu kodukorda

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu kodukorra (1) artikli 11 lõiget 6

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 1. novembrist 2014 tuleb juhul, kui nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, teha kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 65 % liidu elanikest.

(2)

Kuni 31. märtsini 2017 võib nõukogu liige taotleda, et kui nõukogu võtab õigusakti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, tehakse seda kooskõlas Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 3 lõikes 3 määratletud kvalifitseeritud häälteenamusega. Sel juhul võib nõukogu liige taotleda, et tehtaks kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % liidu elanike üldarvust.

(3)

Nimetatud protsendimäärad arvutatakse nõukogu kodukorra („kodukord“) III lisas sätestatud rahvaarvude põhjal.

(4)

Kodukorra artikli 11 lõikes 6 sätestatakse, et nõukogu muudab vastavalt eelnenud aasta 30. septembril Euroopa Liidu Statistikaameti käsutuses olevatele andmetele nimetatud lisas sätestatud arve, mida hakatakse kohaldama vastavalt iga aasta 1. jaanuarist.

(5)

Kodukorda tuleks seetõttu 2017. aastaks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kodukorra III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

Liidu elanike arv ja iga liikmesriigi rahvaarv nõukogus kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevate sätete kohaldamisel

ELi lepingu artikli 16 lõike 4 ja ELi toimimise lepingu artikli 238 lõigete 2 ja 3 ning kuni 31. märtsini 2017 protokolli nr 36 artikli 3 lõike 2 kohaldamisel on liidu elanike arv ja iga liikmesriigi rahvaarv ning iga liikmesriigi rahvaarv protsendina liidu elanike arvust ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 järgmine:

Liikmesriik

Rahvaarv

Protsent liidu elanike arvust

Saksamaa

82 064 489

16,06 %

Prantsusmaa

66 661 621

13,05 %

Ühendkuningriik

65 341 183

12,79 %

Itaalia

61 302 519

12,00 %

Hispaania

46 438 422

9,09 %

Poola

37 967 209

7,43 %

Rumeenia

19 759 968

3,87 %

Madalmaad

17 235 349

3,37 %

Belgia

11 289 853

2,21 %

Kreeka

10 793 526

2,11 %

Tšehhi Vabariik

10 445 783

2,04 %

Portugal

10 341 330

2,02 %

Rootsi

9 998 000

1,96 %

Ungari

9 830 485

1,92 %

Austria

8 711 500

1,71 %

Bulgaaria

7 153 784

1,40 %

Taani

5 700 917

1,12 %

Soome

5 465 408

1,07 %

Slovakkia

5 407 910

1,06 %

Iirimaa

4 664 156

0,91 %

Horvaatia

4 190 669

0,82 %

Leedu

2 888 558

0,57 %

Sloveenia

2 064 188

0,40 %

Läti

1 968 957

0,39 %

Eesti

1 315 944

0,26 %

Küpros

848 319

0,17 %

Luksemburg

576 249

0,11 %

Malta

434 403

0,09 %

EL 28

510 860 699

 

Alampiir (62 %)

316 733 634

 

Alampiir (65 %)

332 059 455 “.

 

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017.

Brüssel, 8. detsember 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

L. ŽITŇANSKÁ


(1)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/30


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/2354,

12. detsember 2016,

millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepinguga, seoses nimetatud lepingu XI-B lisa muutmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsieerimisleping (1) (edaspidi „leping“) jõustus 1. juulil 2016.

(2)

Lepingu artikli 55 kohaselt ühtlustab Gruusia järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar- ning loomade heaolu valdkonna õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt lepingu XI lisale.

(3)

Lepingu artikli 55 lõike 4 kohaselt esitab Gruusia hiljemalt kuus kuud pärast lepingu jõustumist loetelu neist ELi sanitaar-, fütosanitaar- ja loomade heaolu käsitlevatest õigusaktidest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Nimetatud ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 4. peatüki (Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed) rakendamisel ja see lisatakse lepingu XI lisasse. Seega tuleb lepingu XI-B lisa muuta vastavalt lepingu artiklile 65 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee otsusega.

(4)

Gruusia esitas ühtlustatavate ELi õigusaktide loetelu 2015. aasta veebruaris ning selle loetelu lõplik versioon valmis 2015. aasta detsembris koostöös komisjoniga.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel sanitaar- ja fütosanitaavaldkonna allkomitees võetav seisukoht seoses lepingu XI-B lisa muutmisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsiatsioonilepingu (edaspidi „leping“) artikliga 65, seoses lepingu XI-B lisa muutmisega, põhineb käesolevale otsusele lisatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee otsuse eelnõul.

Liidu esindajad sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees võivad leppida kokku otsuse eelnõus väiksemate tehniliste muudatuste tegemises, ilma et selleks oleks vaja uut nõukogu otsust.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. detsember 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

G. MATEČNÁ


(1)  ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.


EELNÕU

ELi JA GRUUSIA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARVALDKONNA ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2016,

…,

millega muudetakse assotsieerimislepingu XI-B lisa

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARVALDKONNA ALLKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut, eriti selle artikleid 55 ja 65,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsieerimisleping (1) (edaspidi „leping“) jõustus 1. juulil 2016.

(2)

Lepingu artikli 55 lõike 1 kohaselt ühtlustab Gruusia järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar- ning loomade heaolu valdkonna õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt lepingu XI lisale.

(3)

Lepingu artikli 55 lõike 4 kohaselt esitab Gruusia hiljemalt kuus kuud pärast lepingu jõustumist loetelu neist ELi sanitaar-, fütosanitaar- ja loomade heaolu käsitlevatest õigusaktidest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Sellest ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 4. peatüki (Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed) rakendamisel.

(4)

Lepingu artikliga 65 moodustati sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, kelle ülesanne on arutada IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 4. peatüki (Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed) ja selle rakendamisega seotud küsimusi ning kes on volitatud läbi vaatama ja muutma lepingu XI lisa.

(5)

Gruusia esitas ühtlustatavate ELi õigusaktide loetelu Euroopa Komisjonile 2015. aasta veebruaris, seejärel vaadati loetelu läbi ja selle lõplik versioon valmis 2015. aasta detsembris koostöös Euroopa Komisjoniga.

(6)

On asjakohane, et sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab vastu otsuse muuta lepingu XI-B lisa, lisades sellesse käesoleva otsuse lisas esitatud loetelu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu XI-B lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee nimel

esimees


(1)  ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.

LISA

ASSOTSIEERIMISLEPINGU XI-B LISA MUUTMINE

Lepingu XI-B lisa muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt:

„XI-B LISA

LOETELU ELI ÕIGUSAKTIDEST, MILLEGA GRUUSIA PEAB OMA ÕIGUSAKTE ÜHTLUSTAMA

Vastavalt lepingu artikli 55 lõikele 4 ühtlustab Gruusia oma õigusakte järgmiste ELi õigusaktidega järgnevalt esitatud tähtaegade jooksul.

Liidu õigusakt

Ühtlustamise tähtaeg

1. jagu. Veterinaarvaldkond

Nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004, 17. detsember 2003, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1505/2006, 11. oktoober 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise raames läbi viidava kontrolli miinimumtasemega

2015

Nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ, 29. september 2003, ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1082/2003, 23. juuni 2003, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames läbiviidava kontrolli miinimumtaseme kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 911/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/98, 27. veebruar 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad minimaalsete haldussanktsioonide kohaldamise kohta veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames

2015

Nõukogu direktiiv 2002/60/EÜ, 27. juuni 2002, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga

2015

Nõukogu direktiiv 92/66/EMÜ, 14. juuli 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle'i haiguse tõrjeks

2015

Nõukogu direktiiv 2001/89/EÜ, 23. oktoober 2001, ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks

2015

Nõukogu direktiiv 2008/71/EÜ, 15. juuli 2008, sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta

2016

Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005, linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2016

Komisjoni määrus (EÜ) nr 616/2009, 13. juuli 2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ seoses linnugripi suhtes piiritletud kodulinnukasvatusalade või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamisega ja seoses täiendavate bio-ohutusmeetmetega kõnealustes kasvatusalades

2016

Komisjoni otsus 2010/367/EL, 25. juuni 2010, kodu- ja metslindude seas läbiviidavate linnugripi järelevalveprogrammide rakendamise kohta liikmesriikides

2016

Komisjoni otsus 2002/106/EÜ, 1. veebruar 2002, millega kiidetakse heaks diagnostika käsiraamat, milles kehtestatakse sigade katku kinnitamiseks kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning kriteeriumid laborikatsete tulemuste hindamiseks

2016

Komisjoni otsus 2003/422/EÜ, 26. mai 2003, sigade aafrika katku diagnostika käsiraamatu heakskiitmise kohta

2016

Komisjoni otsus 2006/437/EÜ, 4. august 2006, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad

2016

Komisjoni otsus 2001/183/EÜ, 22. veebruar 2001, milles sätestatakse proovivõtuplaanid ja diagnostikameetodid teatavate kalahaiguste avastamiseks ja nende esinemise kinnitamiseks ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 92/532/EMÜ

2016

Nõukogu direktiiv 2006/88/EÜ, 24. oktoober 2006, vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002

2017

Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega

2017

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1251/2008, 12. detsember 2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu

2017

Nõukogu direktiiv 92/118/EMÜ, 17. detsember 1992, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, 17. november 2003, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ

2017

Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, 26. juuni 1964, ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 998/2003, 26. mai 2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ

2018

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1266/2007, 26. oktoober 2007, nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega

2018

Nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ, 20. november 2000, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks

2018

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2011, 14. juuli 2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 tervishoiualaste ennetusmeetmete osas koertel esineva Echinococcus multilocularis'e nakkuse tõrjeks

2018

Nõukogu direktiiv 2002/99/EÜ, 16. detsember 2002, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/28/EÜ, 31. märts 2004, millega muudetakse direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

2018

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1662/95, 7. juuli 1995, millega kehtestatakse teatav ühenduse otsustamismenetluste üksikasjalik rakenduskord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate toodete müügilubade andmiseks

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 470/2009, 6. mai 2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004

2018

Nõukogu direktiiv 2004/68/EÜ, 26. aprill 2004, millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/2003, 17. november 2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta

2019

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1177/2006, 1. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames

2019

Komisjoni otsus 2007/843/EÜ, 11. detsember 2007, millega kiidetakse heaks teatavate kolmandate riikide salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus aretuskarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003 ja muudetakse otsust 2006/696/EÜ seoses kodulindude ja haudemunade impordi suhtes kohaldatavate tervishoiunõuetega

2019

Komisjoni direktiiv 2006/130/EÜ, 11. detsember 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ rakendamise kohta kriteeriumide kehtestamise osas, mille alusel vabastatakse teatavad toiduloomade veterinaarravimid veterinaararsti retsepti esitamise nõudest

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded

2019

Komisjoni määrus (EÜ) nr 141/2007, 14. veebruar 2007, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 kohast tunnustamise nõuet söödakäitlemisettevõtete suhtes, mis toodavad või turustavad kategooria „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid“ alla kuuluvaid söödalisandeid

2019

Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega

2020

Komisjoni otsus 2000/428/EÜ, 4. juuli 2000, millega kehtestatakse sigade vesikulaarhaiguse kinnitamise ja eristusdiagnoosi diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid

2020

Komisjoni direktiiv 2008/38/EÜ, 5. märts 2008, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri

2020

Komisjoni direktiiv 82/475/EMÜ, 23. juuni 1982, millega sätestatakse söödamaterjali kategooriad, mida lubatakse kasutada lemmikloomade segatoidu märgistamisel

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ

2020

Komisjoni soovitus 2011/25/EL, 14. jaanuar 2011, millega kehtestatakse juhised söödamaterjalide, söödalisandite, biotsiidide ja veterinaarravimite eristamiseks

2020

Komisjoni määrus (EL) nr 68/2013, 16. jaanuar 2013, söödamaterjalide kataloogi kohta

2020

Komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009, 27. jaanuar 2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks

2021

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 378/2005, 4. märts 2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta seoses ühenduse tugilabori ülesannete ja kohustustega söödalisandite loataotluste puhul

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 429/2008, 25. aprill 2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses taotluste koostamise ja esitamise ning söödalisandite hindamise ja lubamisega

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2075/2005, 5. detsember 2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes

2021

Nõukogu direktiiv 98/58/EÜ, 20. juuli 1998, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset

2022

Komisjoni otsus 2006/778/EÜ, 14. november 2006, teatavaid põllumajandusloomi pidavate tootmisettevõtete kontrollimise käigus teabe kogumise miinimumnõuete kohta

2022

Nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded

2022

Nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded

2022

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel

2022

Komisjoni direktiiv 2002/4/EÜ, 30. jaanuar 2002, nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta

2022

Nõukogu direktiiv 2007/43/EÜ, 28. juuni 2007, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad

2022

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/97, 25. juuni 1997, ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta

2022

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97

2022

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 750/2014, 10. juuli 2014, milles käsitletakse sigade epideemilise diarröa vastaseid kaitsemeetmeid seoses tervishoiunõuetega, mis kehtivad sigade importimisel liitu

2023

Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, 19. juuli 1999, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded

2023

Komisjoni määrus (EL) nr 101/2013, 4. veebruar 2013, milles käsitletakse piimhappe kasutamist veiserümpade mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamiseks

2023

Nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ, 26. märts 1990, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused

2024

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta

2024

Komisjoni soovitus 2004/704/EÜ, 11. oktoober 2004, dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taustanivoode jälgimise kohta söötades

2024

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 139/2013, 7. jaanuar 2013, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu

2024

Nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta

2024

Komisjoni määrus (EL) nr 605/2010, 2. juuli 2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete Euroopa Liitu toomisel

2025

Nõukogu direktiiv 90/427/EMÜ, 26. juuni 1990, zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega

2025

Nõukogu direktiiv 2009/156/EÜ, 30. november 2009, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta

2025

Komisjoni määrus (EÜ) nr 504/2008, 6. juuni 2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivid 90/426/EMÜ ja 90/427/EMÜ hobuslaste identifitseerimise meetoditega seoses

2025

Nõukogu direktiiv 2009/157/EÜ, 30. november 2009, tõupuhaste aretusveiste kohta

2026

Komisjoni otsus 84/247/EMÜ, 27. aprill 1984, millega sätestatakse tõupuhaste aretusveiste tõuraamatuid pidavate või asutavate tõuaretusorganisatsioonide ja -ühingute tunnustamise kriteeriumid

2026

Nõukogu direktiiv 87/328/EMÜ, 18. juuni 1987, tõupuhaste aretusveiste tõuaretuses vastuvõetavaks tunnistamise kohta

2026

Nõukogu direktiiv 94/28/EÜ, 23. juuni 1994, millega nähakse ette põhimõtted seoses zootehniliste ja genealoogiliste nõuetega, mida kohaldatakse loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kolmandatest riikidest, ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta

2026

Nõukogu direktiivi 92/35/EMÜ, 29. aprill 1992, milles sätestatakse hobuste Aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed

2026

Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded

2026

Komisjoni rakendusotsus 2012/137/EL, 1. märts 2012, kodusigade sperma impordi kohta liitu

2027

Nõukogu direktiiv 88/661/EMÜ, 19. detsember 1988, aretussigade suhtes kohaldatavate zootehniliste standardite kohta

2027

Nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ, 26. juuni 1990, võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta

2027

2. jagu. Toiduohutus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused

2015

Komisjoni määrus (EL) nr 16/2011, 10. jaanuar 2011, millega kehtestatakse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi rakendusmeetmed

2015

Komisjoni otsus 2004/478/EÜ, 29. aprill 2004, toidu- ja söödakriisi reguleerimise üldplaani vastuvõtmise kohta

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2074/2005, 5. detsember 2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks

2015

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 931/2011, 19. september 2011, loomset päritolu toidu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud jälgitavuse nõuete kohta

2015

Nõukogu direktiiv 96/23/EÜ, 29. aprill 1996, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ

2015

Komisjoni otsus 97/747/EÜ, 27. oktoober 1997, millega määratakse kindlaks nõukogu direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud proovide võtmise mahud ja sagedused teatavate loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seireks

2015

Nõukogu direktiiv 96/22/EÜ, 29. aprill 1996, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ

2015

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 315/93, 8. veebruar 1993, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes

2015

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta

2015

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes

2015

Komisjoni otsus 2002/657/EÜ, 12. august 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas

2016

Komisjoni otsus 2006/677/EÜ, 29. september 2006, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23. veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta

2016

Komisjoni määrus (EL) nr 1047/2012, 8. november 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1924/2006 toitumisalaste väidete loetelu osas

2016

Komisjoni rakendusotsus 2013/63/EL, 24. jaanuar 2013, millega võetakse vastu suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 10 sätestatud tervisealaste väidete eritingimuste rakendamiseks

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta

2016

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta

2016

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1170/2009, 30. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1925/2006 seoses loeteludega, milles on esitatud vitamiinid ja mineraaltoitained ja nende ühendid, mida võib lisada toidule, sealhulgas toidulisanditele

2016

Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi

2016

Komisjoni määrus (EÜ) nr 401/2006, 23. veebruar 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

2016

Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2007, 28. märts 2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mikroelementide ja toidu töötlemisel tekkivate saasteainete sisalduse kontrolliks toiduainetes

2016

Komisjoni otsus 94/360/EÜ, 20. mai 1994, teatavate kolmandatest riikidest pärit toodete partiide suhtes rakendatavate füüsiliste kontrollide vähendatud sageduse kohta nõukogu direktiivi 90/675/EMÜ alusel

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/91/EL, 13. detsember 2011, toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta

2017

Nõukogu otsus 92/608/EMÜ, 14. november 1992, millega sätestatakse otseselt inimtoiduks ettenähtud kuumtöödeldud piima analüüsi- ja kontrollmeetodid

2017

Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ

2017

Komisjoni määrus (EÜ) nr 645/2000, 28. märts 2000, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis on vajalikud nõukogu direktiivi 86/362/EMÜ artikli 7 ja nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ artikli 4 teatavate sätete nõuetekohaseks toimimiseks seoses vastavalt teraviljas ja taimset päritolu toodetes, kaasa arvatud puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kontrollimise korraga

2017

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 489/2012, 8. juuni 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 16 rakenduseeskirjad

2017

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 307/2012, 11. aprill 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 8 rakenduseeskirjad

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 609/2013, 12. juuni 2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009

2017

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1331/2008, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus

2017

Komisjoni määrus (EL) nr 234/2011, 10. märts 2011, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) rakendamise kohta

2018

Komisjoni määrus (EL) nr 257/2010, 25. märts 2010, millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, 27. oktoober 2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ

2018

Komisjoni soovitus 2004/787/EÜ, 4. oktoober 2004, mis käsitleb tehnilisi suuniseid toodetena või toodete koostises esinevate geneetiliselt muundatud organismide ja geneetiliselt muundatud organismidest toodetud materjalide proovide võtmise ja tuvastamise kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1830/2003

2018

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

2018

Komisjoni otsus 2007/363/EÜ, 21. mai 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta

2019

Komisjoni määrus (EL) nr 231/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97, 27. jaanuar 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta

2019

Komisjoni soovitus 97/618/EÜ, 29. juuli 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade turuleviimise avalduse jaoks vajalike teadusaspektide ja teabe esitamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel esmase ohutushindamise aruannete koostamise kohta

2019

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2023/2006, 22. detsember 2006, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta

2019

Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/2004, 6. aprill 2004, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 üksikasjalikke rakenduseeskirju, mida kohaldatakse uut geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevate loataotluste, olemasolevatest toodetest teatamise ja ohuhindamise soodsate tulemustega läbinud geneetiliselt muundatud materjali juhusliku või tehniliselt vältimatu sisalduse suhtes

2019

Komisjoni soovitus 2013/165/EL, 27. märts 2013, toksiinide T-2 ja HT-2 esinemise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes

2019

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ

2020

Komisjoni määrus (EL) nr 873/2012, 1. oktoober 2012, üleminekumeetmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisas sätestatud lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitleva liidu loetelu suhtes

2020

Nõukogu direktiiv 78/142/EMÜ, 30. jaanuar 1978, vinüülkloriidmonomeeri sisaldavaid ja toiduainetega kokkupuutumiseks mõeldud materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

2020

Komisjoni direktiiv 92/2/EMÜ, 13. jaanuar 1992, millega sätestatakse proovivõtumenetlus ja ühenduse analüüsimeetod kiirkülmutatud toitude temperatuuri ametlikuks kontrolliks

2020

Nõukogu direktiiv 89/108/EMÜ, 21. detsember 1988, kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2020

Komisjoni määrus (EÜ) nr 37/2005, 12. jaanuar 2005, temperatuuri jälgimise kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides

2020

Komisjoni otsus 2005/463/EÜ, 21. juuni 2005, millega luuakse võrkude rühm geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride samaaegset viljelemist käsitleva teabe vahetamiseks ja kooskõlastamiseks

2020

Komisjoni otsus 2009/770/EÜ, 13. oktoober 2009, millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule lastavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ

2020

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 872/2012, 1. oktoober 2012, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud lõhna- ja maitseainete loetelu, lisatakse see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisasse ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1565/2000 ja komisjoni otsus nr 1999/217/EÜ

2021

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2065/2003, 10. november 2003, toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta

2021

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1321/2013, 10. detsember 2013, millega kehtestatakse loetelu lubatud suitsutuspreparaatidest-esmatoodetest, mida kasutatakse sellisel kujul toidus või selle pinnal ja/või esmatoodetest saadud suitsutuspreparaatide valmistamiseks

2021

Komisjoni direktiiv 93/11/EMÜ, 15. märts 1993, mis käsitleb N-nitrosamiinide ja N-nitrosamiinideks muutuvate ainete eraldumist elastomeerist või kummist pudeli- ja rõngasluttidest

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1895/2005, 18. november 2005, teatavate epoksüderivaatide kasutamise piirangu kohta toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja esemetes

2021

Komisjoni soovitus, 13. juuli 2010, suuniste kohta samaaegse viljelemise riiklike meetmete väljatöötamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist tavapärastesse ja mahepõllunduskultuuridesse

2021

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1882/2006, 19. detsember 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

2021

Komisjoni otsus 86/474/EMÜ, 11. september 1986, kohapealsete kontrollide rakendamise kohta veiste, sigade ja värske liha importimisel kolmandatest riikidest

2022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2022

Komisjoni määrus (EL) nr 10/2011, 14. jaanuar 2011, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta

2022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ, 18. juuni 2009, loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta

2022

Komisjoni direktiiv 2003/40/EÜ, 16. mai 2003, milles kehtestatakse loodusliku mineraalvee komponentide loetelu, kontsentratsioonipiirid ja märgistamise nõuded ning osooniga rikastatud õhu kasutustingimused loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel

2022

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta

2022

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2013, 13. detsember 2013, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamiseks seoses värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähisega

2022

Komisjoni määrus (EL) nr 115/2010, 9. veebruar 2010, millega sätestatakse aktiveeritud alumiiniumoksiidi kasutamise tingimused fluoriidi eemaldamiseks looduslikust mineraalveest ja allikaveest

2023

Komisjoni otsus 2000/608/EÜ, 27. september 2000, mis käsitleb direktiivi 90/219/EMÜ (geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta) III lisas visandatud riski hindamise juhiseid

2023

Komisjoni määrus (EL) nr 28/2012, 11. jaanuar 2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009

2023

Komisjoni otsus 2005/34/EÜ, 11. jaanuar 2005, millega kehtestatakse ühtlustatud standardid teatavate jääkide olemasolu kontrolliks kolmandatest riikidest imporditud loomsetes saadustes

2023

Nõukogu direktiiv 82/711/EMÜ, 18. oktoober 1982, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks vajalikud põhireeglid

2023

Nõukogu direktiiv 84/500/EMÜ, 15. oktoober 1984, toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud keraamikatooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2023

Komisjoni direktiiv 96/8/EÜ, 26. veebruar 1996, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta

2023

Nõukogu otsus 2002/812/EÜ, 3. oktoober 2002, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ kehtestatakse geneetiliselt muundatud organismide toodetena või toodete koostises turuleviimisega seotud teabe koondvorm

2023

Komisjoni määrus (EL) nr 210/2013, 11. märts 2013, idusid tootvate ettevõtete tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 852/2004

2024

Komisjoni määrus (EL) nr 579/2014, 28. mai 2014, millega lubatakse erand teatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa sätetest, mis on seotud vedelate õlide ja rasvade mereveoga

2024

Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, 16. mai 2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited

2024

Nõukogu direktiiv 85/572/EMÜ, 19. detsember 1985, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks kasutatavate mudelainete nimekiri

2024

Komisjoni määrus (EÜ) nr 124/2009, 10. veebruar 2009, milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandest muusse kui selleks ettenähtud sööta

2024

Komisjoni direktiiv 2007/42/EÜ, 29. juuni 2007, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta

2024

Komisjoni soovitus 2011/516/EL, 23. august 2011, dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse vähendamise kohta söödas ja toiduainetes

2025

Komisjoni soovitus 2006/794/EÜ, 16. november 2006, dioksiinide, dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide ja muude kui dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide taustanivoode seire kohta toiduainetes

2025

Komisjoni määrus (EL) nr 589/2014, 2. juuni 2014, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 252/2012

2025

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, 3. aprill 2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006

2025

Komisjoni soovitus 2003/598/EÜ, 11. august 2003, mis käsitleb patuliiniga saastumise vältimist ja vähendamist õunamahlas ning muudes jookides, mille koostisosaks on õunamahl

2026

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2026

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/3/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu ja toidu koostisosade ühenduse loetelu kehtestamise kohta

2026

Komisjoni määrus (EL) nr 907/2013, 20. september 2013, millega kehtestatakse eeskiri üldnimetuse kasutamise avalduste esitamiseks

2026

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/32/EÜ, 23. aprill 2009, toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

2026

Komisjoni määrus (EÜ) nr 450/2009, 29. mai 2009, toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta

2026

Komisjoni määrus (EL) nr 284/2011, 22. märts 2011, Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta

2026

Komisjoni määrus (EÜ) nr 282/2008, 27. märts 2008, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ning määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta

2026

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 321/2011, 1. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 10/2011, et piirata bisfenool A kasutamist imikute plastist lutipudelites

2026

3. jagu. Taimekaitse

Komisjoni direktiiv 2008/61/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks

2015

Komisjoni soovitus 2014/63/EL, 6. veebruar 2014, Diabrotica virgifera virgifera Le Conte'i tõrje kohta liidu piirkondades, kus selle esinemine on kinnitust leidnud

2015

Komisjoni direktiiv 2004/105/EÜ, 15. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks ametlike fütosanitaarsertifikaatide või reekspordi fütosanitaarsertifikaatide näidised, mis peavad kolmandatest riikidest ja nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ loetletud riikidest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kaasas olema

2015

Komisjoni direktiiv 94/3/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega sätestatakse menetlus kolmandatest riikidest pärinevate taimetervist otseselt ohustavate saadetiste või kahjulike organismide kinnipidamisest teavitamise kohta

2015

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta

2016

Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad

2016

Nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ, 11. juuni 2007, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/465/EMÜ

2016

Nõukogu direktiiv 98/57/EÜ, 20. juuli 1998, haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta

2017

Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi

2017

Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ, 4. oktoober 1993, kartuli ringmädaniku kontrolli kohta

2017

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1756/2004, 11. oktoober 2004, millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid

2018

Komisjoni direktiiv 98/22/EÜ, 15. aprill 1998, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides

2018

Komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ, 30. juuli 1992, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad

2018

Komisjoni direktiiv 93/51/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta

2018

Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta

2018

Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta

2018

Komisjoni määrus (EL) nr 544/2011, 10. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses toimeainete andmenõuetega

2018

Komisjoni määrus (EL) nr 283/2013, 1. märts 2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta

2018

Komisjoni direktiiv 2002/63/EÜ, 11. juuli 2002, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ

2018

Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta

2019

Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta

2019

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, 18. september 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted

2019

Komisjoni rakendusotsus 2012/756/EL, 5. detsember 2012, Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta

2019

Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ, 29. september 2008, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta

2019

Nõukogu direktiiv 98/56/EÜ, 20. juuli 1998, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta

2019

Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta

2019

Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta

2019

Komisjoni rakendusotsus 2012/138/EL, 1. märts 2012, Anoplophora chinensis'e (Forster) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta

2020

Komisjoni rakendusotsus 2012/270/EL, 16. mai 2012, organismide Epitrix cucumeris (Harris), Epitrix papa sp.n., Epitrix subcrinita (Lec.) ja Epitrix tuberis (Gentner) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta

2020

Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta

2020

Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta

2020

Komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega sätestatakse, et teatud sulgemissüsteemid loetakse nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses „ühekordselt kasutatavateks“

2020

Nõukogu otsus 2003/17/EÜ, 16. detsember 2002, kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse kohta ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta

2020

Komisjoni määrus (EÜ) nr 217/2006, 8. veebruar 2006, milles sätestatakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide loaga ajutiselt lubada minimaalsetele idanevusnõuetele mittevastava seemne turustamine

2020

Komisjoni määrus (EL) nr 284/2013, 1. märts 2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta

2020

Komisjoni määrus (EL) nr 547/2011, 8. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega

2020

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

2020

Nõukogu direktiiv 2006/91/EÜ, 7. november 2006, San José kilptäi tõrje kohta

2021

Komisjoni otsus 2006/464/EÜ, 27. juuni 2006, ajutiste erakorraliste meetmete kohta Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks

2021

Komisjoni otsus 2007/365/EÜ, 25. mai 2007, Rhynchophorus ferrugineus'i (Olivier) ühendusse sissetoomise ja seal levimise takistamiseks võetavate erakorraliste meetmete kohta

2021

Komisjoni määrus (EL) nr 546/2011, 10. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise ühtsete põhimõtetega

2021

Komisjoni otsus 2002/757/EÜ, 19. september 2002, ajutiste erakorraliste fütosanitaarmeetmete kohta Phytophtora ramorum Werres, De Cock & Man in 't Veld sp nov. ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks

2022

Komisjoni rakendusotsus 2014/497/EL, 23. juuli 2014, Xylella fastidiosa (Well et Raju) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta

2022

Komisjoni rakendusotsus 2012/535/EL, 26. september 2012, erakorraliste meetmete võtmise kohta Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus

2022

Komisjoni otsus 80/755/EMÜ, 17. juuli 1980, millega lubatakse trükkida nõutav teave kustumatult teraviljaseemne pakenditele

2022

Komisjoni direktiiv 2004/29/EÜ, 4. märts 2004, millega määratakse kindlaks viinamarjasortide tunnused ja kontrolli miinimumtingimused

2022

Komisjoni direktiiv 93/61/EMÜ, 2. juuli 1993, milles sätestatakse loetelu tingimuste kohta, millele peab nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ kohaselt vastama köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal, v.a seeme

2022

Komisjoni direktiiv 93/62/EMÜ, 5. juuli 1993, millega kehtestatakse tarnijate ja ettevõtete järelevalve ja kontrolli rakendusmeetmed vastavalt nõukogu direktiivile 92/33/EMÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta

2022

Komisjoni direktiiv 93/48/EMÜ, 23. juuni 1993, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ kohaselt vastama puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjal ja viljapuud

2022

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga

2022

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 541/2011, 1. juuni 2011, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga

2022

Nõukogu otsus 2004/371/EÜ, 20. aprill 2004, söödakultuuridena kasutamiseks mõeldud seemnesegude turustamise tingimuste kohta

2023

Komisjoni direktiiv 2008/124/EÜ, 18. detsember 2008, millega lubatakse teatavate söödakultuuride ning õli- ja kiudtaimede liikide seemne turustamist ainult juhul, kui see on ametlikult sertifitseeritud eliitseemne või sertifitseeritud seemnena

2023

Komisjoni direktiiv 2010/60/EL, 30. august 2010, millega sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks

2023

Komisjoni rakendusotsus 2012/340/EL, 25. juuni 2012, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ kohase ajutise katse korraldamist seoses ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamisega eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul

2023

Komisjoni otsus 2009/109/EÜ, 9. veebruar 2009, ajutise katse korraldamise kohta, mille raames kehtestatakse teatavad piirangud nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel söödakultuuridena kasutamiseks ettenähtud seemnesegude turustamise suhtes, et teha kindlaks, kas teatavad liigid, mida ei ole loetletud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ või 2002/57/EÜ, vastavad direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A lisamise tingimustele

2023

Komisjoni otsus 2004/200/EÜ, 27. veebruar 2004, melon-maavitsa mosaiikviiruse ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimise kohta

2023

Komisjoni direktiiv 93/64/EMÜ, 5. juuli 1993, millega kehtestatakse tarnijate ja ettevõtete järelevalve ja kontrolli rakendusmeetmed vastavalt nõukogu direktiivile 92/34/EMÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta

2023

Komisjoni direktiiv 93/79/EMÜ, 21. september 1993, milles nähakse ette täiendavad rakendussätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ alusel peetavate viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuusortide loetelude kohta

2023

Komisjoni direktiiv 93/49/EMÜ, 23. juuni 1993, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 91/682/EMÜ kohaselt vastama dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja dekoratiivtaimed

2023

Komisjoni direktiiv 1999/66/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse tarnija poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ kohaselt koostatud märgistusele või muudele dokumentidele esitatavad nõuded

2023

Komisjoni direktiiv 1999/68/EÜ, 28. juuni 1999, milles nähakse ette lisasätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ alusel peetavate dekoratiivtaimesortide loetelude kohta

2023

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2023

Nõukogu direktiiv 74/647/EMÜ, 9. detsember 1974, nelgimähkuri tõrje kohta

2024

Komisjoni otsus 2007/433/EÜ, 18. juuni 2007, ajutiste erakorraliste meetmete kohta kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O'Donnell ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimiseks

2024

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2301/2002, 20. detsember 2002, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad väikeste seemnekoguste määratluse kohta

2024

Komisjoni direktiiv 2003/90/EÜ, 6. oktoober 2003, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate põllumajandustaimesortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas

2024

Komisjoni otsus 2004/842/EÜ, 1. detsember 2004, rakenduseeskirjade kohta, mille alusel liikmesriigid võivad lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogi kandmiseks

2024

Komisjoni määrus (EÜ) nr 637/2009, 22. juuli 2009, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega

2024

Komisjoni otsus 90/639/EMÜ, 12. november 1990, millega määratakse kindlaks nimetused, mida peavad kandma otsuses 89/7/EMÜ loetletud köögiviljasortidest tuletatud sordid

2024

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 208/2013, 11. märts 2013, idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse nõuete kohta

2024

Komisjoni rakendusotsus 2012/697/EL, 8. november 2012, perekonna Pomacea (Perry) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta

2025

Komisjoni direktiiv 93/50/EMÜ, 24. juuni 1993, millega määratletakse teatavad direktiivi 77/93/EMÜ V lisa A osas loetlemata taimed, mille tootjad või tootmispiirkondades asuvad laod ja laomajandid peavad olema kantud ametlikku registrisse

2025

Komisjoni direktiiv 2003/91/EÜ, 6. oktoober 2003, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas

2025

Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/20/EL, 6. veebruar 2014, millega määratakse kindlaks liidu eliitseemnekartuli ja sertifitseeritud seemnekartuli klassid ning selliste klasside suhtes kohaldatavad tingimused ja nimetused

2025

Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/21/EL, 6. veebruar 2014, millega määratakse kindlaks supereliitseemnekartuli suhtes kohaldatavad miinimumtingimused ja liidu klassid

2025

Komisjoni otsus 97/125/EÜ, 24. jaanuar 1997, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult õli- ja kiudtaimede seemne pakenditele ja muudetakse otsust 87/309/EMÜ, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele

2025

Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord

2025

Komisjoni määrus (EL) nr 211/2013, 11. märts 2013, milles käsitletakse idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete liitu importimiseks kehtestatud sertifitseerimisnõudeid

2025

Komisjoni otsus 2004/266/EÜ, 17. märts 2004, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult söödakultuuriliikide seemnete pakenditele

2026

Komisjoni rakendusotsus 2014/87/EL, 13. veebruar 2014, liidus Xylella fastidiosa (Well et Raju) leviku vastu võetavate meetmete kohta

2026

Komisjoni otsus 2007/410/EÜ, 12. juuni 2007, kartuli värtnaviroidi ühendusse toomist ja seal levimist takistavate meetmete kohta

2026

Komisjoni direktiiv 2008/62/EÜ, 20. juuni 2008, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks

2026

Komisjoni direktiiv 2009/145/EÜ, 26. november 2009, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ja geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete turustamiseks

2026

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94, 27. juuli 1994, ühenduse sordikaitse kohta

2026

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1768/95, 24. juuli 1995, ühenduse sordikaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta

2026

Komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2009, 17. september 2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega Ühenduse Sordiametis

2026“.


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/56


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/2355,

12. detsember 2016,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepinguga loodud assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisus seoses vahekohtunike nimekirja koostamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping (1) („leping“) jõustus 1. juulil 2016.

(2)

Vastavalt lepingu artikli 404 lõikele 1 peab lepingu artikli 438 lõike 4 kohane assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseis koostama hiljemalt kuus kuud pärast lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes täidavad vaidluste lahendamise menetluses vahekohtuniku ülesandeid.

(3)

Pooled on omavahel arutanud esialgset nimekirja isikutest, kes osaleksid vaidluste lahendamise menetluses vahekohtunikena. Vastavalt lepingu artikli 404 lõikele 1 on viis vahekohtunikukandidaati nimekirja esitanud liit, viis vahekohtunikukandidaati Moldova Vabariik ja viis kandidaati on kolmanda riigi kodanikud, kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel võetav seisukoht assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisus seoses nimekirjaga isikutest, kes täidavad vaidluste lahendamise menetluses vahekohtuniku ülesandeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel võetav seisukoht assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisus seoses nimekirja koostamisega isikutest, kes võivad vaidluste lahendamise menetluses tegutseda vahekohtunikuna, põhineb kõnealuse komitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Liidu esindajad võivad assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisus teha otsuse eelnõusse väiksemaid tehnilisi parandusi, ilma et selleks oleks vaja uut nõukogu otsust.

Artikkel 2

Assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisu otsused avaldatakse pärast nende vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. detsember 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

G. MATEČNÁ


(1)  ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.


EELNÕU:

EUROOPA LIIDU JA MOLDOVA VABARIIGI ASSOTSIEERIMISKOMITEE KAUBANDUSKOOSSEISU OTSUS nr …/2016,

…,

ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu artikli 404 lõikes 1 osutatud vahekohtunike nimekirja koostamise kohta

ASSOTSIEERIMISKOMITEE KAUBANDUSKOOSSEIS,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut, eriti selle artikli 404 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt (1) Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping („leping“) jõustus 1. juulil 2016.

(2)

Vastavalt lepingu artikli 404 lõikele 1 peab lepingu artikli 438 lõike 4 kohane assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseis hiljemalt kuus kuud pärast lepingu jõustumist koostama nimekirja vähemalt 15 isikust, kes võivad vaidluste lahendamise menetluses tegutseda vahekohtunikena.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu artikli 404 lõikes 1 sätestatud nimekiri isikutest, kes võivad vaidluste lahendamise menetluses tegutseda vahekohtunikuna, on koostatud vastavalt käesoleva otsuse lisas esitatule.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

Assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisu nimel

esimees


(1)  ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.

LISA

LEPINGU ARTIKLI 404 LÕIKES 1 OSUTATUD VAHEKOHTUNIKE NIMEKIRI

Moldova Vabariigi esitatud vahekohtunikud

1.

Mihail BURUIANĂ

2.

Procop BURUIANĂ

3.

Octavian CAZAC

4.

Lilia GRIBINCEA

5.

Viorel RUSU

Euroopa Liidu esitatud vahekohtunikud

1.

Jacques BOURGEOIS

2.

Claus–Dieter EHLERMANN

3.

Pieter Jan KUIJPER

4.

Giorgio SACERDOTI

5.

Ramon TORRENT

Eesistujad

1.

Leora BLUMBERG (Lõuna-Aafrika)

2.

William DAVEY (Ameerika Ühendriigid)

3.

Merit JANOW (Ameerika Ühendriigid)

4.

Helge SELAND (Norra)

5.

David UNTERHALTER (Lõuna-Aafrika)


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/60


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/2356,

19. detsember 2016,

SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 15.-16. detsembril 2005 vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks („strateegia“), milles on esitatud suunised liidu tegevuseks väike- ja kergrelvade valdkonnas. Kõnealuse strateegiaga määratletakse Balkan ja Kagu-Euroopa piirkonnana, mida väike-ja kergrelvade ülemäärane hankimine ja levik eriti mõjutab. Strateegias märgitakse, et liit pöörab erilist tähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopale, ning rõhutatakse eelkõige Balkanile viidates, et strateegia tulemusliku elluviimise vahendiks on tõhusal mitmepoolsusel põhineva lähenemisviisi ja asjaomaste piirkondlike algatuste toetamine. Samuti edendatakse strateegiaga sõnaselgelt vajadust osaleda jõupingutustes, mille eesmärk on vähendada üleliigseid väike- ja kergrelvade varusid, mis on Ida-Euroopasse jäänud peale külma sõda.

(2)

20. juulil 2001 vastu võetud väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitleva ÜRO tegevusprogrammi („ÜRO tegevusprogramm“) kuuendal läbivaatamiskonverentsil 2016. aastal kinnitasid kõik ÜRO liikmesriigid taas oma kohustust hoida ära ebaseaduslik kauplemine väike- ja kergrelvadega. Riigid tervitasid edusamme, mida on tehtud allpiirkondliku ja piirkondliku koostöö tugevdamisel, ning võtsid kohustuse asjakohasel juhul luua sellised koostöö-, kooskõlastamis- ja teabevahetusmehhanismid või neid tugevdada, sealhulgas vahetada parimaid tavasid, et toetada ÜRO tegevusprogrammi rakendamist.

(3)

Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskus (SEESAC), mis loodi 2002. aastal Belgradis ning mis tegutseb ÜRO arenguprogrammi (UNDP) ja piirkondliku koostöönõukogu (Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) ühismandaadi alusel, aitab riiklikel ja piirkondlikel sidusrühmadel kontrollida ja vähendada väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levikut ja väärkasutamist ning toetab seeläbi stabiilsuse, julgeoleku ja arengu suurendamist Kagu- ja Ida-Euroopas. SEESAC pöörab erilist tähelepanu relvade üle piiri toimetamise konkreetseid tahke käsitlevate piirkondlike projektide väljatöötamisele.

(4)

Liit toetas varem SEESACi nõukogu otsusega 2002/842/ÜVJP, (1) mille kehtivust on pikendatud ja mida on muudetud nõukogu otsustega 2003/807/ÜVJP (2) ja 2004/791/ÜVJP, (3) ning nõukogu otsusega 2010/179/ÜVJP (4). Samuti toetas liit SEESACi relvastuskontrolli alast tegevust nõukogu otsusega 2013/730/ÜVJP (5).

(5)

Liit soovib rahastada SEESACi uut projekti, mis käsitleb väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja salakaubaveo ohu vähendamist Kagu-Euroopas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Pidades silmas ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) rakendamist ning rahu ja julgeoleku edendamist, on liidu toetataval SEESACi projektil, mis käsitleb väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja salakaubaveo ohu vähendamist Kagu-Euroopas, järgmised konkreetsed eesmärgid:

piirkondliku koostöö tõhustamine, teadmiste jagamine ja teabevahetus, mis toob kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamise suutlikkuse suurendamise;

füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse suurendamine taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu;

väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse tõhustamine;

tulirelvade ebaseadusliku valdamise ja väärkasutamise vähendamine teadlikkuse suurendamise ja kogumise kampaaniate toetamise kaudu.

Liit rahastab nimetatud projekti, mille üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab kõrge esindaja.

2.   Artiklis 1 osutatud projekti rakendab tehniliselt SEESAC.

3.   SEESAC täidab oma ülesandeid kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja vajalikud kokkulepped UNDPga, kes esindab SEESACi.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma artiklis 1 osutatud liidu rahastatava projekti rakendamiseks on 6 508 136 eurot. Kogu programmi hinnanguline üldeelarve on 9 142 355 eurot. Programmi kaasrahastajateks on liit, Norra Kuningriigi välisministeerium ja kasusaaja.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon vajaliku lepingu UNDPga, kes esindab SEESACi. Rahastamislepingus sätestatakse, et SEESAC tagab liidu toetuse nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esile kerkivatest probleemidest ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1.   Kõrge esindaja annab nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamisest SEESACi koostatavate korrapäraste kvartaliaruannete alusel. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2.   Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimisest või kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, kui selleks ajaks ei ole nimetatud lepingut sõlmitud.

Brüssel, 19. detsember 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

L. SÓLYMOS


(1)  Nõukogu 21. oktoobri 2002. aasta otsus 2002/842/ÜVJP, mis käsitleb ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva kogunemise ja leviku vastases võitluses Kagu-Euroopas (EÜT L 289, 26.10.2002, lk 1).

(2)  Nõukogu 17. novembri 2003. aasta otsus 2003/807/ÜVJP, millega pikendatakse ja muudetakse otsust 2002/842/ÜVJP, millega rakendatakse ühismeede 2002/589/ÜVJP, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses Kagu-Euroopas (ELT L 302, 20.11.2003, lk 39).

(3)  Nõukogu 22. novembri 2004. aasta otsus 2004/791/ÜVJP, millega pikendatakse otsuse 2002/842/ÜVJP, mis käsitleb ühismeetme 2002/589/ÜVJP rakendamist, et tagada Euroopa Liidu osalemine väike- ja kergrelvade destabiliseeriva kogunemise ja leviku vastases võitluses Kagu-Euroopas, kehtivust ja muudetakse nimetatud otsust (ELT L 348, 24.11.2004, lk 46).

(4)  Nõukogu 11. märtsi 2010. aasta otsus 2010/179/ÜVJP SEESACi poolt Lääne-Balkani riikides läbi viidavate relvakontrollialaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 80, 26.3.2010, lk 48).

(5)  Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta otsus 2013/730/ÜVJP SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 332, 11.12.2013, lk 19).


LISA

Ettepanek liidu toetuseks SEESACi projektile, mis käsitleb väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku leviku ja salakaubaveo ohu vähendamist Kagu-Euroopas

1.   Sissejuhatus ja eesmärgid

Kagu-Euroopa on endiselt eriti murettekitav piirkond ning see on ka oluline väljakutse seoses ELi strateegiaga väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks („ELi väike- ja kergrelvade strateegia“). Kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme, piiravad väike- ja kergrelvade kontrolli alaste jõupingutuste tõhusust endiselt väike- ja kergrelvade ning laskemoona varude suurus, ebapiisavad ladustamistingimused, ebaseaduslike relvade ulatuslik valdamine ning puudujäägid poliitika kujundamise ja rakendamise suutlikkuses. Selleks, et tagada edusammude jätkumine, kinnistada seni saavutatu ja sillutada teed pikaajalise lahenduse saavutamiseks, on ELi väike- ja kergrelvade strateegia eesmärkide saavutamiseks tehtavates liidu jõupingutustes olulisel kohal toetuse jätkamine, et võidelda ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade levik ja ebaseaduslik kaubandus Kagu-Euroopas ning Kagu-Euroopast.

Projekti üldeesmärgiks on toetada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, võideldes ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude ulatuslik hankimine ja ebaseaduslik kaubandus Kagu-Euroopas ning Kagu-Euroopast. Samal ajal aitab see tugevdada piirkondlikku stabiilsust, kuna tööd tehakse piirkondliku koostöönõukogu (Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) raames ja koostöös teiste asjakohaste algatustega. Eelkõige suurendatakse projektiga piirkondlikku koostööd, teadmiste jagamist ja teabevahetust, mis toob kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamise suutlikkuse suurendamise; suurendatakse füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alast suutlikkust taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu; tõhustatakse väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkust; ning vähendatakse tulirelvade ebaseaduslikku valdamist ja väärkasutamist teadlikkuse suurendamise ja kogumise kampaaniate toetamise kaudu.

Projekti rakendamise aluseks on väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava, selle tulemusel suureneb Kagu-Euroopas ja mujal julgeolek ja stabiilsus ning sel eesmärgil käsitletakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levikut ja ebaseaduslikku kaubandust. Projektiga toetatakse otseselt ELi julgeolekustrateegia, ELi väike- ja kergrelvade strateegia, ELi tulirelvade strateegia, relvakaubanduslepingu, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitleva ÜRO tegevusprogrammi, päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi, ÜRO tulirelvaprotokolli ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) rakendamist ning sellega tõhustatakse konkreetselt piirkondlikku koostööd võitluses ohuga, mida põhjustab väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona levik. Projekti tulemused annavad ka otsese panuse, et täita säästva arengu eesmärk nr 16 (rahumeelsed ja õiglased ühiskonnad), eelkõige eesmärgid 16.1 (vägivalla kõikide vormide ja suremuse märkimisväärne vähendamine kõikjal) ja 16.4 (ebaseadusliku relvakaubanduse märkimisväärne vähendamine). Lisaks aidatakse projektiga rakendada komisjoni tegevuskava võitluseks ebaseadusliku tulirelva- ja lõhkeainekaubanduse vastu liidus.

Tuginedes eelkõige nõukogu otsuse 2013/730/ÜVJP edukale rakendamisele ning vastavalt ELi väike- ja kergrelvade strateegiale, on käesoleva jätkuprojekti eesmärgiks riigisiseste kontrollisüsteemide täiendav tugevdamine ja mitmepoolsuse jätkuv edendamine, luues piirkondlikke mehhanisme, mille abil võideldakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona pakkumise ja destabiliseeriva levikuga. Tagamaks, et Kagu-Euroopas suurendatud suutlikkust jagatakse ka muude võimalike probleemsete piirkondadega, püütakse projekti raames saavutada ulatuslikum piirkondlik mõõde, tehes sel eesmärgil teadmiste suunatud edastamise alaseid jõupingutusi.

2.   Rakendusasutuse valik ja koordineerimine teiste asjakohaste rahastamisalgatustega

SEESAC on ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja piirkondliku koostöönõukogu ühisalgatus ning seega on tal keskne roll Kagu-Euroopas läbiviidavates väike- ja kergrelvadega seonduvates tegevustes. Väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatva asutusena on SEESAC alates 2002. aastast teinud Kagu-Euroopas koostööd riigisiseste ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, et rakendada väike- ja kergrelvade kontrolli terviklikku lähenemisviisi, viies ellu väga erinevaid tegevusi, mis hõlmavad teadlikkuse suurendamise ning väike- ja kergrelvade kogumise kampaaniaid, varude haldamist, üleliigsete varude vähendamist, märgistamise ja päritolu kindlakstegemise suutlikkuse suurendamist ning relvaekspordi kontrolli parandamist. Sel viisil on SEESAC omandanud ainulaadse suutlikkuse ja kogemuse piirkondlike sekkumiste rakendamiseks paljude sidusrühmade osalusel, mis on tunnistuseks piirkonna riikide ühistest poliitilistest ja majanduslikest eesmärkidest, misläbi tagatakse riiklik ja piirkondlik omavastutus, SEESACi tegevuste pikaajaline jätkusuutlikkus ning SEESACi kujunemine peamiseks piirkondlikuks osapooleks väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas.

SEESACil on kahe- ja mitmepoolsed suhtluskanalid kõigi asjaomaste poolte ja organisatsioonidega. Samuti tegutseb SEESAC väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma sekretariaadina. Lisaks on SEESAC varude vähendamise piirkondliku lähenemisviisi algatuse sekretariaat. SEESAC on korrapäraselt kutsutud osalema kõikidel asjaomastel piirkondlikel foorumitel, nagu ELi ja Lääne-Balkani riikide justiits- ja siseministrite iga-aastased kohtumised, NATO struktureeritud teabevahetusprotsess väike- ja kergrelvade valdkonnas ning Kagu-Euroopa kaitseministeeriumite protsess. SEESACil on ulatuslik suhete võrgustik tulenevalt ametlikest ja mitteametlikest partnerlustest selliste organisatsioonidega nagu RACVIAC (piirkondlik relvakontrolli kontrolli ja rakendusabi keskus) – julgeolekukoostöö keskus ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) julgeolekukoostöö foorum (FSC). ÜRO väikerelvade alaste meetmete koordineerimise projekti (CASA) ning muude mehhanismide kaudu toimuvad korrapärased koordineerimiskohtumised teiste ÜRO allasutustega, nagu UNODC ja UNODA. Seega on SEESACist kujunenud piirkondlik keskus ja keskne kontaktasutus erinevate julgeolekusektori reformiga seotud küsimustes, keskendudes eelkõige väike- ja kergrelvade kontrolli ja varude haldamise küsimustele. SEESAC asub Belgradis ning tegutseb praegu kogu Kagu-Euroopas – Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Kosovos (*1), Moldova Vabariigis, Montenegros, Serbias ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis. Varem tegutses SEESAC ka Bulgaarias, Horvaatias ja Rumeenias. Piirkondlik omavastutus tagatakse piirkondliku koostöönõukogu ning väike- ja kergrelvade piirkondliku juhtrühma kaudu, milles kõigi Kagu-Euroopa riikide esindajad annavad SEESACile strateegilisi suuniseid ning esitavad algatusi ja taotlusi.

SEESAC on algatanud lähenemisviisi, mille aluseks on ühiste probleemide lahendamine piirkondlike algatuste abil, mis on Kagu-Euroopas andnud märkimisväärseid tulemusi mitte üksnes olulise teabe vahetamise ja sellest tuleneva positiivse piirkondliku konkurentsi edendamise tõttu, vaid ka seepärast, et ühtse rakendamise tulemusel saavutatakse järjepidevad ja kergesti mõõdetavad tulemused. SEESACi osalemine kõigis asjakohastes piirkondlikes protsessides ja algatustes (näiteks SEDM, RASR, RACVIAC) tagab õigeaegse ja avatud teabevahetuse, hea ülevaate olukorrast ning prognoosimisvõime, mis on vajalik, et tagada rakendamine, mille puhul ei esine dubleerimist ning mis vastab valitsuste ja piirkondade praegustele vajadustele ning kujunevatele suundumustele.

SEESACi tegevuse aluseks on kogutud lähteandmed ning SEESAC tagab oma tegevuse eeltingimusena riigisiseste sidusrühmade heakskiidu ja poliitilise toetuse. SEESAC on rakendanud oma eelmisi liidu rahastatud projekte väga edukalt, saavutanud kestlikke tulemusi projektide elluviimisel, arendades ja tugevdades riiklikku omavastutust oma projektide ja tegevuste osas ning edendades piirkondlikku koordineerimist, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ning piirkondlikke teadusuuringuid. SEESACi kogemused väike- ja kergrelvade valdkonnas ning põhjalikud teadmised piirkondlikest küsimustest ja asjakohastest sidusrühmadest teevad temast käesoleva tegevuse elluviimiseks kõige sobivama rakenduspartneri.

Projekt täiendab ka olemasolevaid riiklikul tasandil tehtavaid jõupingutusi, millega püütakse saavutada maksimaalne koostoime. Projektiga pööratakse erilist tähelepanu Bosniale ja Hertsegoviinale ning täiendatakse veel kahte projekti:

projekt EXPLODE, mida rahastatakse liidu stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi lühiajalisest komponendist, mida rakendab UNDP büroo Sarajevos partnerluses OSCE missiooniga Bosnias ja Hertsegoviinas ning mille eesmärk on suurendada Bosnia ja Hertsegoviina elanike turvalisust, vähendades ebastabiilseid laskemoona varusid ja tõhustades ladustamise turvalisust;

projekt SECUP Bosnias ja Hertsegoviinas, millega suurendatakse laskemoona ja relvade ladustamiskohtade julgeolekut ning mida rakendavad ühiselt OSCE missioon Bosnias ja Hertsegoviinas ning Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeerium, kusjuures EUFOR annab tehnilisi ekspertnõuandeid ning teeb järelevalvet projekti rakendamise ohutus- ja julgeolekuaspektide üle.

SEESAC teeb tööd koordineerimismehhanismi kaudu, mille moodustasid kaitseministeerium ja rahvusvahelised osapooled, ning teeb korrapäraselt koostööd missiooniga EUFOR Althea, OSCE missiooniga Bosnias ja Hertsegoviinas ning UNDP bürooga Sarajevos, et tagada pidev koordineerimine ja vastastikune täiendavus nimetatud projektidega ning rahvusvahelise üldsuse jätkuvate jõupingutustega käsitleda Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministeeriumi valduses olevate tavarelvade laskemoona üleliigsete varude küsimust ja pidades silmas võimalikke tulevasi plaane korraldada Bosnias ja Hertsegoviinas ebaseaduslike tavarelvade kogumise kampaania. Eelmises etapis saavutati märkimisväärset edu, kasutades tihedat koostööd ja kooskõlastamist nende kahe projektiga, mille tulemusel muutusid tulemused tõhusamaks.

Kavandatav projekt on osa suuremast programmist ja SEESAC töötab koos järgmiste rahvusvaheliste abimeetmetega:

projekt MONDEM Montenegros, mida juhib UNDP koostöös OSCEga ning mille eesmärgiks on vähendada leviku tõkestamisega seonduvaid ohtusid, luua ohutud ja turvalised tavarelvade laskemoona ladustamistaristud ja juhtimissüsteemid, vähendada keskkonnasõbraliku demilitariseerimise abil lõhkeainete poolt elanikkonnale tekkivaid ohtusid, hävitada ohtlikke ja mürgiseid jäätmeid (vedel raketikütus) ning toetada kaitsesektori reformi, hävitades piiratud koguse raskerelvastuse süsteeme, mille on kindlaks määranud Montenegro kaitseministeerium;

tulirelvade ja lõhkeainete ohu vähendamise projekt Kosovos (FERM, varem KOSSAC), mille algne eesmärk oli vähendada relvastatud vägivalda Kosovos ja suurendada elanikkonna turvalisust ning millega soovitakse toetada Kosovo sidusrühmade tegevust, et kontrollida väike- ja kergrelvade laialdast ebaseaduslikku valdust ja ringlust ning riskipõhise haldamise ja tõenditel põhineva lähenemisviisi kaudu minimeerida nende relvade ja lõhkematerjalidega seotud ohte;

projekt CASM Serbias, mida rahastavad Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang, UNDP ja OSCE ning mille eesmärk on suurendada eelnevalt määratletud tavarelvade laskemoona ladustamiskohtade julgeolekut ja turvalisust ning kõrvaldada üleliigne laskemoon, millest on teavitatud.

Lisaks koordineeritakse projekti hiljutiste algatustega endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis, millega püütakse suurendada politsei varude haldamise alast suutlikkust.

SEESAC suhtleb samuti korrapäraselt OSCE, NATO ja Norra abiorganisatsiooniga (Norwegian Peoples Aid) ning teiste asjaomaste pooltega, et tagada tegevuse vastastikune täiendavus, õigeaegne sekkumine ja ressursside kulutõhus kasutamine.

3.   Projekti kirjeldus

SEESACi projekti uus etapp tugineb nõukogu otsuse 2013/730/ÜVJP raames saavutatule ning keskendub neljale põhivaldkonnale, säilitades tervikliku lähenemisviisi, et võidelda väike- ja kergrelvade poolt piirkonnas tekitatava ohuga. Neli valdkonda hõlmavad strateegilist/poliitika tasandit ja tegevuslikke aspekte, ühendades väike- ja kergrelvade kontrolli tavapärasemad lähenemisviisid keskendumisega õiguskaitsealastele suutlikkustele ja võrgustikele ning käsitledes peamisi ohte (suured halvasti turvatud varud, teabe puudumine, ebaseadusliku relvakaubanduse suurenemine, ebaseaduslike relvade ulatuslik valdamine). Projektil on eelkõige järgmised tulemused:

piirkondliku koostöö tõhustamine, teadmiste jagamine ja teabevahetus, mis toob kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamise suutlikkuse suurendamise;

füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse suurendamine taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu;

väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse tõhustamine;

tulirelvade ebaseadusliku valdamise ja väärkasutamise vähendamine teadlikkuse suurendamise ja kogumise kampaaniate toetamise kaudu.

Projekti strateegia rajaneb SEESACi ainulaadsel lähenemisviisil, milleks on usalduse ja koostöö loomine ja tugevdamine kõnealuses piirkonnas, mis on eeltingimuseks, et saavutada konkreetseid ja mõõdetavaid muutusi. Eelkõige piirkondlikul tasandil on erinevad SEESACi toetatud protsessid, mis hõlmavad nii poliitikakujundajad kui tehnilise tasandi töötajaid, osutunud oluliseks elemendiks, millega tagatakse keskkond, mis soodustab teadmussiiret, kogemuste vahetamist ja teabe jagamist. Seeläbi on saavutatud mitte üksnes piirkonnas suutlikkuse suurendamine, vaid veelgi olulisem on see, et suurendatud on usaldust ning loodud on koostöösuhted institutsioonide ja sõltumatute ekspertide vahel. Ametialase usalduse atmosfäär võimaldab omakorda teha riiklikul tasandil edusamme käesoleva projektiga hõlmatud küsimustes: füüsiline julgeolek ja varude haldamine, sh üleliigsete varude vähendamine ning märgistamine, päritolu kindlakstegemine ja arvestuse pidamine, õiguskaitsealane operatiivkoostöö ja piiriülene koostöö. Lisaks sellele on piirkondliku koostöö lähenemisviis suurendanud piirkonnas relvakaubanduse kontrollimiseks tehtavate jõupingutuste läbipaistvust ja tõhusust, mille tulemusel on Kagu-Euroopa riikides toimuv relvade üleandmise aruandlus maailma läbipaistvamate hulgas. Seepärast edendatakse projektiga jätkuvalt piirkondlikku koostööd, mis on oluline võimaldav tegur mõõdetavate tulemuste saamiseks.

Projekti geograafiliseks kohaldamisalaks on Kagu-Euroopa ning projekti otsesteks kasusaajateks on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova Vabariik, Montenegro, Serbia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik. Lisaks sellele on projekti eesmärk hõlbustada teadmiste ja oskusteabe edasiandmist Ida-Euroopa riikidele, kes tegelevad samade väike- ja kergrelvadega seotud probleemidega, eelkõige Ukrainale ja Valgevenele.

3.1.   Piirkondliku koostöö tõhustamine, teadmiste jagamine ja teabevahetus, mis toob kaasa tõenditel põhineva poliitika kujundamise suutlikkuse suurendamise

Eesmärk

Tugevdada veelgi suutlikkust töötada välja ja rakendada tõenduspõhist väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikat kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade kontrolli rahvusvaheliste standarditega, ning seeläbi aidata vähendada väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku ohtu.

Kirjeldus

Tuginetakse edukale lähenemisviisile, milleks on piirkondlikul tasandil tehtava võrgustikutöö hõlbustamine ning seda eelkõige relvade üleandmise lube väljastavate asutuste (piirkondliku teabevahetuse protsessi raames) ning väike- ja kergrelvade komisjonide vahel, mille tulemusel suurenes aktiivsus ja paranesid poliitikameetmed; see komponent soodustab jätkuvalt piirkondlikku koostööd väike- ja kergrelvade komisjonide vahel, milleks korraldatakse korrapäraselt piirkondlikke kohtumisi, teabevahetust ja andmete kogumist ning suurendatakse suutlikkust tõenditel põhineva poliitika kujundamiseks. Käesoleva komponendi alusel tehtava töö tulemuseks on suurem suutlikkus poliitika kujundamiseks, kasutades selleks andmete paremat kogumist ja analüüsi, sealhulgas üksikasjalikke uuringuid; piirkondlikku teabevahetust; ning poliitikakujundajate ja -rakendajate teadmiste ja arusaamiste parandamist väike- ja kergrelvade kontrolli problemaatika keerulisuse kohta. Relvade üleandmise läbipaistvust suurendatakse ka seeläbi, et relvade üleandmise piirkondlik teabevahetuse protsess lisatakse väike- ja kergrelvade komisjoni koostööprotsessi ning toetatakse Kagu-Euroopas toimuva relvade üleandmise jätkuvat läbipaistvust. Lisaks nähakse ette, et Kagu-Euroopas omandatud kogemusi kantakse üle ka teistele piirkondadele, et toetada liidu meetmeid teistes piirkondades. Lõpetuseks, selle komponendiga antakse ka tehnilist abi, kasutades selleks sihipäraseid ja tellitavaid poliitikale suunatud uuringuid ja lühiülevaateid poliitikakujundajate jaoks.

Eelkõige nähakse projektiga ette piirkondliku teabevahetuse protsessi jätkuv lihtsustamine, kasutades sel eesmärgil:

väike- ja kergrelvade komisjonide ning asjaomaste poliitika kujundamisega tegelevate organite ametlikke piirkondlikke kohtumisi (kaks korda aastas), mis keskenduvad teabevahetusele, teadmiste jagamisele, standardimisele ja väljaõppele;

teadmiste ülekandmist Valgevenesse ja Ukrainasse, kasutades selleks valitud ametlikel kohtumistel osalemise lihtsustamist ning olemasolevate väike- ja kergrelvade kontrollivahendite tõlkimist ja levitamist.

Lisaks tõhustatakse tõenditel põhineva poliitikakujundamise suutlikkust, kasutades sel eesmärgil:

piirkonnas väike- ja kergrelvade osas valitsevast olukorrast teadmiste parandamist ja ajakohastamist, viies sel eesmärgil läbi piirkondliku väike- ja kergrelvade alase ja täiustatud metoodikal põhineva uuringu (sealhulgas riigisisesed uuringud), misläbi hinnatakse muutusi, mis on aset leidnud pärast eelmist uuringut (2006);

andmete kogumise ja analüüsimise suutlikkuse suurendamist, töötades sel eesmärgil välja seirevahendi, mis põhineb SEESACi veebiplatvormil „Targeting Weapons“, ja seda seirevahendit pidevalt ajakohastades, ning levitades korrapäraselt Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade jälgimise seireandmeid, mis koondavad asjakohaseid andmeid ja võimaldavad jälgida suundumusi;

teadmiste haldamise tugevdamist, kasutades selleks saadud kogemuste süstemaatilist kogumist ning veebipõhise teabevahetusplatvormi haldamist ja selle tõhustamist poliitikaga seotud tellitavate teavitusmaterjalide väljatöötamise kaudu;

tellitavate tehniliste nõuannete ja oskusteadmiste osutamist, et tõhustada poliitika väljatöötamist, kavandamist, vastuvõtmist ja rakendamist.

Selleks et suurendada väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikate tulemuslikkust ning tagada, et nende rakendamise tulemusel paraneb nii naiste kui meeste julgeolek, lisatakse väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikatesse sooline aspekt ning seda käsitletakse tehniliste nõuannete ja ekspertteadmiste, teavitusmaterjalide väljatöötamise ja koolituse osutamise abil, pöörates erilist tähelepanu koduvägivallale.

See saavutatakse täielikult kaasava lähenemisviisi abil, mistõttu ei pakuta üksnes lõpptooteid, vaid toetatakse ka oluliste institutsioonide suutlikkuse suurendamist ja otsuste vastuvõtmist, misläbi tagatakse sekkumise jätkusuutlikkus.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Projekt aitab vähendada relvade leviku ohtu, tõhustades tõenditel põhinevate väike- ja kergrelvade kontrolli poliitikate väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise suutlikkust, kasutades sel eesmärgil:

väike- ja kergrelvade uuringu avaldamist ja teadmiste ajakohastamist;

korrapärast andmete kogumist, analüüsimist ja levitamist;

kuni 10 poliitikakujundamise seisukohast asjakohase teavitusmaterjali väljatöötamist või ajakohastamist;

teabevahetuse, teadmiste edasiandmise ja standardimise võimaldamist;

tehniliste nõuannete osutamist ja suutlikkuse suurendamist kuni kolme koolituskava läbiviimise teel;

kuni kuue väike- ja kergrelvade komisjonide ametliku kohtumise korraldamist;

teadmussiirde hõlbustamist.

3.2.   Füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alase suutlikkuse suurendamine taristu turvalisuse suurendamise, üleliigsete varude vähendamise ja väljaõppe kaudu

Eesmärk

Vähendada relvade leviku ohtu, suurendades relvade ja laskemoona varude julgeolekut ning vähendades väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ülemääraseid varusid hoidlates.

Kirjeldus

SEESAC on alates 2010. aastast edukalt kasutanud kahest lähenemisviisi: 1) ladustamiskohtade turvalisuse suurendamine ning 2) varude haldamisega tegeleva personali suutlikkuse suurendamine, tugevdades märkimisväärselt turvalisuse tagamist ning vähendades väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona varude soovimatu leviku ohtu. Kooskõlas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona füüsilise julgeoleku ja varude haldamise laiaulatusliku lähenemisviisiga laiendatakse uue etapiga seda lähenemisviisi, ühendades selle üleliigsete varude vähendamisega, misläbi vähendatakse veelgi relvade leviku ohtu. Seetõttu jätkatakse projektiga Kagu-Euroopa relvade ja laskemoona ladustamise kohtade turvalisuse suurendamist, osutades kooskõlas rahvusvaheliste parimate tavade ja standarditega täiendavat konkreetset tehnilist ja taristualast toetust.

Kuigi sõjaväeliste ladustamiskohtade julgeolekut on märkimisväärselt suurendatud nõukogu otsuse 2013/730/ÜVJP raames, on SEESAC teinud kindlaks, et muret valmistavad politsei ja siseministeeriumi varud, kuna nende turvamise võime on puudulik ning arvestuse pidamine ja varude haldamise suutlikkus on ebapiisavad; samuti valmistavad muret keerukamad süsteemid, mis hõlmavad ründerelvi ja konfiskeeritud tulirelvi. Seetõttu toetatakse selle komponendiga siseministeeriumi ja politseiteenistusi eesmärgiga:

suurendada varude julgeolekut, kasutades selleks politsei ladustamiskohtade taristu kulutõhusat ja sihtotstarbelist parandamist Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Moldova Vabariigis, Montenegros, Serbias ja Kosovos. Selle käigus keskendutakse peamistele politsei ladustamiskohtadele ning tõendite säilitamisruumidele peamistes politseijaoskondades, et tagada varude julgeoleku kõige tulemuslikum ja kulutõhusam suurendamine;

hävitada piirkonnas kuni 50 000 liigset ja konfiskeeritud väike- ja kergrelva ning kuni 500 000 ühikut väike- ja kergrelvade laskemoona;

suurendada suutlikkust, koolitades siseministeeriumi koolitajate piirkondlikule rühma ning toetades neid füüsilise julgeoleku ja varude haldamise alaste siseriiklike koolituste läbiviimisel, mille aluseks on SEESACi õppekava, mida katsetati vastavalt nõukogu otsusele 2013/730/ÜVJP.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Projekti tulemusel vähendatakse märkimisväärselt väike- ja kergrelvade leviku ohtu, suurendades varude julgeolekut ning vähendades väike- ja kergrelvade, lõhkeainete ja laskemoona üleliigseid ja konfiskeeritud varusid, mida ladustavad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova Vabariigi, Montenegro ja Serbia siseministeeriumid ja politseiteenistused:

peamiste ladustamiskohtade (7) julgeolekut tõhustatakse kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja parimate tavadega;

suurendatakse tõendite säilitamisruumide (15) julgeolekut;

hävitatakse kuni 50 000 tavarelva;

demilitariseeritakse ja hävitatakse kuni 500 000 ühikut laskemoona ja lõhkeainet, mille puhul esineb ebaseadusliku leviku oht.

3.3.   Väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse tõhustamine

Eesmärk

Vähendada tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ohtu, tõhustades Kagu-Euroopas õiguskaitsealast suutlikkust relvade märgistamise ja päritolu kindlakstegemise valdkonnas, kasutades selleks piirkondlikul koostööl põhinevat lähenemisviisi, mille aluseks on teabe kogumise, analüüsi ja vahetamise suurendamine.

Kirjeldus

Arvestades, et suurenevad nii liidu suunaline tulirelvade ebaseaduslik kaubandus kui ka tulirelvade kasutamine organiseeritud kuritegevuses ja terroriaktide toimepanemisel, on kõnealuse ohu vastase võitluse alaste jõupingutuste oluliseks elemendiks usaldusväärsete andmete kogumise ja vahetamise süsteemide ja mehhanismide väljatöötamine. Seetõttu on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et tihendada koostööd ning suurendada teadmisi ja arusaamist relvade ebaseadusliku kaubanduse nähtusest, töötades samal ajal välja tõhusaid leevendusmeetmeid. SEESAC on kõnealuses piirkonnas teinud pikaajalist tööd ning eelkõige edukalt rakendanud nõukogu otsust 2013/730/ÜVJP, mis hõlmas Kagu-Euroopa tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku (SEEFEN) loomist ja selle tegevuse edendamist, mistõttu on SEESAC olnud selliste jõupingutuste esirinnas, tegutsedes koostööprotsesside käivitajana ning on samal ajal teinud tööd, et suurendada õiguskaitseasutuste suutlikkust märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise valdkondades, sealhulgas andes tehnilist abi ja toetust registripidamise süsteemide loomisel ja tõhustamisel. See tegevus tugineb eelmise perioodi tulemustele ning hõlmab järgmist:

SEEFENi edasine tugevdamine, kasutades seda samal ajal platvormina tihedama koostöö tegemiseks Kagu-Euroopa õiguskaitseasutuste vahel, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu. Eelkõige toetatakse SEEFENit ekspertide kohtumiste jätkuva lihtsustamise (kaks korda aastas) ja teabevahetuse tõhustamise kaudu. Lisaks toetatakse tulirelvaeksperte, pakkudes neile suunatud koolitust ja tehnilist nõustamistoetust, mis lisandub tehnilise abi kulutõhusale osutamisele, milleks antakse õiguskaitseasutustele varustust (imporditud relvade märgistamise masinad);

kõigis seitsmes toetust saavas riigis toetatakse tulirelvade kontaktpunkti loomist, mis on kesksed teabekogumis- ja analüüsiüksused, mis abistavad uurijaid ja prokuröre ning võimaldavad koguda ja ajakohastada luureteavet tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse kohta Kagu-Euroopast ja Kagu-Euroopa kaudu;

tuginedes tööle, mida on tehtud registreerimissüsteemide ja ballistilise andmete kogumise suutlikkuse tõhustamiseks, ning soovitustele, mida esitati piirkondliku teostatavusuuringu raames;

tiheda koostöö tegemine Interpoli iARMSiga, et toetada Kagu-Euroopa politseiteenistuste suutlikkust koguda, töödelda ja vahetada andmeid kaotatud või varastatud väike- ja kergrelvade kohta.

SEEFENi kogu tegevus kooskõlastatakse tihedalt Europoli, Euroopa tulirelvaekspertide, rände ja siseasjade peadirektoraadi, Interpoli, Eurojusti ja Frontexi ning teiste asjaomaste osalejatega ning SEEFENi tegevusega toetatakse nimetatud asutuste jõupingutusi. Selle projekti osaga toetatakse õigusriigi põhimõtte tugevdamist ning väike- ja kergrelvade piiramise, registreerimise ning nende koguse ja nõudluse mõõtmise tõhustamist. Projekt on töötatud välja kooskõlas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kõiki aspekte käsitleva ÜRO tegevusprogrammi, päritolu kindlakstegemist käsitleva rahvusvahelise vahendi, ÜRO tulirelvaprotokolli, nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ ja nõukogu ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP ning seetõttu tõhustatakse projektiga ka nende vahendite ja õigusaktide rakendamist, suurendades Kagu-Euroopa institutsioonide suutlikkust seoses relvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja registreerimisega, keskendudes eelkõige suutlikkusele omandada tõest luureteavet, mis võimaldab välja töötada tõhusaid vastumeetmeid ebaseadusliku tulirelvakaubanduse ohule reageerimiseks.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad:

SEEFENi tööd tugevdatakse ja laiendatakse kuue koosoleku korraldamise abil (kaks korda aastas), keskendudes õiguskaitseasutuste tulirelvaekspertide vahelisele võrgustikutööle ja teabevahetusele;

parandatakse SEEFENi veebipõhist teabevahetusplatvormi;

suurendatakse SEEFENi liikmete suutlikkust, kasutades selleks sihipäraseid koolitusi ning tehnilist ja nõustamisalast abi;

kõigis seitsmes toetusesaajas riigis luuakse ja hakkavad tööle tulirelvade kontaktpunktid;

suurendatakse kohtuekspertiisi suutlikkust päritolu kindlakstegemisel;

luuakse tõhusad märgistamissüsteemid ja viiakse läbi relvade märgistamise masinate hankemenetlus;

tõhustatakse teabevahetuse ja tulirelvadega seotud luureandmete vahetamise suutlikkust Kagu-Euroopas.

3.4.   Tulirelvade ebaseadusliku valdamise ja väärkasutamise vähendamine teadlikkuse suurendamise ja kogumise kampaaniate toetamise kaudu

Eesmärk

Suurendada piirkonna turvalisust, võideldes tulirelvade suuremahulise ebaseadusliku valdamise vastu, kasutades selleks teadlikkuse suurendamise ja relvade kogumise kampaaniaid.

Kirjeldus

Minevikus asetleidnud konfliktide pärand ning Kagu-Euroopa elanikkonna traditsiooniline kiindumus relvadesse on tekitanud tõsise probleemi, milleks on ebaseaduslike relvade suuremahuline valdamine (hinnanguliselt on ebaseaduslikus valduses mitu miljonit tulirelva). See kujutab endast tõsist ohtu rahule ja stabiilsusele mitte üksnes selles piirkonnas, vaid ka kaugemal. Hoolimata mõningasest edust, mida on andnud minevikus tehtud jõupingutused sellise valduse piiramiseks, on ebaseaduslik valdamine kogu piirkonnas endiselt märkimisväärne, mis võib suurendada pakkumist liidu suunalise ebaseadusliku kaubanduse raames. Siiski on selle probleemi osas vaja pikaajalist lahendust, mis on suunatud hoiakute ja suhtumise muutmisele, milleks kasutatakse kestlikke sihtotstarbelisi meetmeid. Küsimuse keerukus tingib vajaduse mõtestada ümber seni kasutatud lähenemisviisid ja analüüsida põhjalikult põhjuseid, miks üksikisikud valdavad endiselt ebaseaduslikke relvi. Eelmine etapp näitas, et on vaja jätkuvaid teavitus- ja teadlikkuse tõstmise alaseid jõupingutusi, et vähendada tulirelvade ebaseaduslikku valdamist, mis on jätkuvalt üks kõige pakilisemaid ohtusid. Seetõttu nähakse selle komponendiga ette kestlikumad jõupingutused, et tõsta teadlikkust ebaseaduslikust valdamisest tulenevate ohtude kohta ning et suurendada väike- ja kergrelvade üleandmist, kasutades selleks uuenduslikke kodanikukeskseid meetodeid ja lähenemisviise. Seda tehakse järgmiste meetmete abil:

piirkondlik uuring, millega luuakse põhjalik arusaamine ebaseaduslike relvade valdamise nähtuse kohta;

uuendusliku teadlikkuse suurendamise ning (kui võimalik) kogumise kampaania väljatöötamine ja rakendamine, mille eesmärgiks on vähendada ebaseadusliku valdamise määra.

Tegevused viiakse läbi koostöös mitmete institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, luues seega aluse pikaajalistele jõupingutustele selle probleemi lahendamiseks.

Projekti tulemused / rakendamise näitajad

Projekt aitab vähendada üldist nõudlust ja ebaseaduslike relvade valdamist:

parandades teadmisi ebaseaduslike relvade valdamise nähtuse kohta põhjaliku suhtumise uuringu läbiviimise kaudu;

suurendades teadlikkust ohtudest, mida kujutab endast relvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseaduslik valdamine, kogu piirkonda hõlmavate kampaaniate korraldamise kaudu.

4.   Kasusaajad

Projekti otsesed kasusaajad on riigiasutused, kes vastutavad Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli eest. Varude haldamise osas saavad tulenevalt suutlikkuse suurendamisest, ladustamiskohtade taristu parandamisest ja varude vähendamiseks antavast toetusest kasu Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova Vabariigis, Montenegro, Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi siseministeeriumid ja politseiteenistused. Need ministeeriumid on ka otsesed kasusaajad seoses väike- ja kergrelvade märgistamise, päritolu kindlakstegemise ja arvestuse pidamise suutlikkuse suurendamisega ning saavad kasu tulirelvaekspertide piirkondliku võrgustiku töö tulemusel. Väike- ja kergrelvade komisjonid ning teised Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad institutsioonid saavad kasu koolituse, teabevahetuse ja piirkondliku koostöö tulemusel. Lisaks saavad Valgevene ja Ukraina peamised väike- ja kergrelvade kontrolli institutsioonid kasu piiratud ja suunatud teadmussiire tulemusel.

Kavandatud tegevused on täielikult kooskõlas väike- ja kergrelvade kontrolli riiklike prioriteetidega ning väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas osalevad asjaomased riigiasutused on need heaks kiitnud, mis näitab nende osalemist ja tahet saavutada projekti kavandatud tulemused.

Kagu-Euroopa riikide ja liidu elanikud, keda väike- ja kergrelvade ulatuslik levik ohustab, saab käesolevast projektist kaudset kasu, kuna kõnealune oht väheneb.

5.   Liidu nähtavus

SEESAC võtab kõik asjakohased meetmed, millega teavitatakse, et meedet rahastab liit. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt komisjoni koostatud Euroopa Liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule. SEESAC tagab seega liidu panuse nähtavuse sobivate märkide ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu meetmete läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse Euroopa Liidu lippu silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.

Võttes arvesse, et kavandatavate tegevuste ulatus ja laad on väga erinevad, kasutatakse mitmeid teavitusvahendeid, sealhulgas traditsioonilist ajakirjandust, veebisaite, sotsiaalmeediat ning teabe- ja reklaammaterjale, mis hõlmavad arvutigraafikat, reklaamlehti, teabelehti, pressiteateid ja vajaduse korral teisi materjale. Nähtavusnõudeid kohaldatakse ka projekti raames koostatavate trükiste, korraldatavate avalike sündmuste ja kampaaniate, hangitava varustuse ning teostatavate ehitustööde puhul. Selleks, et täiendavalt suurendada projekti mõju ning erinevate riikide valitsuste ja üldsuse, rahvusvahelise üldsuse ning kohaliku ja rahvusvahelise meedia teadlikkust, tuleb projekti iga sihtrühmaga suheldes kasutada asjakohast keelt. Erilist tähelepanu pööratakse uuele meediale ja esindatusele internetis.

6.   Kestus

Tuginedes nõukogu otsuse 2010/179/ÜVJP rakendamisel saadud kogemustele ning võttes arvesse projekti piirkondlikku laadi, kasusaajate arvu ning kavandatud tegevuste arvu ja keerukust, on projekti rakendamise kestuseks 36 kuud.

7.   Üldine korraldus

Käesoleva projekti tehnilise rakendamise eest vastutab UNDP, kes esindab SEESACi, mis on piirkondlik algatus, mis tegutseb UNDP ja piirkondliku koostöönõukogu (Kagu-Euroopa stabiilsuspakti õigusjärglane) egiidi all. SEESAC on Kagu-Euroopa väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse piirkondliku rakendamise kava täidesaatev asutus ning on seetõttu Kagu-Euroopas läbiviidavate väike- ja kergrelvadega seonduvate tegevuste osas kontaktpunktiks.

SEESACi esindaval UNDPl on üldine vastutus projekti tegevuste elluviimise eest ning ta vastutab projekti rakendamise eest. Projekti kestuseks on kolm aastat (36 kuud).

8.   Partnerid

SEESAC rakendab projekti vahetult, tehes seda tihedas koostöös väike- ja kergrelvade komisjonide ning Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Moldova Vabariigi, Montenegro, Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi siseministeeriumitega. Teised asjaomased asutused osalevad aktiivselt, eelkõige tegevuse 3.4 raames, ning teevad seda kooskõlas mitmeid sidusrühmi hõlmava väike- ja kergrelvade kontrolli tervikliku lähenemisviisiga.

9.   Aruandlus

Kirjeldavad aruanded ja finantsaruanded hõlmavad kõiki tegevusi, mida on kirjeldatud asjaomases toetuslepingus ja sellele lisatud eelarves, ning seda hoolimata sellest, kas komisjon rahastab tegevust täielikult või on selle kaasrahastaja.

Kirjeldavad eduaruanded esitatakse kord kvartalis, et jäädvustada põhitulemuste saavutamisel tehtud edusamme ja valvata nende järele.

10.   Hinnanguline eelarve

Liidu rahastatava projekti hinnanguline kogumaksumus on 6 508 136 eurot.


(*1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244(1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/72


KOMISJONI OTSUS (EL) 2016/2357,

19. detsember 2016,

milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade tõhusa järgimisega seotud puudusi koolitusorganisatsiooni Hellenic Aviation Training Academy (HATA) välja antud tunnistuste ja nende alusel välja antud osa 66 kohaste lubade osas

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 8645 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 2,

olles konsulteerinud lennuohutuskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) korraldas 2014. aasta veebruaris Kreeka tsiviillennundusameti (Hellenic Civil Aviation Authority, edaspidi „HCAA“) lennukõlblikkuse standardimise kontrolli (AIR.EL.02.2014). Kõnealuse kontrolli käigus tegi amet kindlaks rikkumise, mis on seotud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 628/2013 (2) kohaste standardimiskontrollide tegemiseks ja määruse (EÜ) nr 216/2008 rakenduseeskirjade kohaldamise jälgimiseks kasutatavate töömeetoditega ning mille õigeaegne kõrvaldamata jätmine võib tekitada ohutusprobleemi (D-klassi puudus).

(2)

Kõnealune rikkumine hõlmas väidetavat pettust seoses eksamitega, mille korraldajaks oli osa 147 kohaselt serditud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioon Hellenic Aviation Training Academy (edaspidi „HATA“), kellele oli välja antud koolitusluba nr EL.147.0007. Ohutusprobleem tõstatati seoses sellega, et õhusõiduki hooldustöödeks volitatud lennundustehnilistele töötajatele võidi HATA-lt väidetavalt ebaseaduslikel alustel saadud tunnistuste põhjal välja anda komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 (3) III lisa (osa 66) kohaseid lube ning et asjaomased lennundustehnilised töötajad kasutavad oma õigusi ja annavad välja hooldustõendeid, ilma et neil oleks õhusõidukitega seotud vajalikke baasteadmisi.

(3)

HCAA tunnistas 26. veebruaril 2014 kehtetuks HATA-le välja antud sertifikaadi ja teatas kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele, et HATA võib olla tunnistusi välja andnud ebaseaduslikel alustel.

(4)

3. juulil 2014 leppisid amet ja HCAA kokku parandusmeetmete kavas, mis muu hulgas hõlmas nii liikmesriikide pädevate asutuste poolt osa 66 kohaste lubade väljaandmiseks kasutatud tunnistuste uurimist kui ka selliste tunnistuste uurimist, mille alusel osa 66 kohaseid lube ei ole veel välja antud.

(5)

9. detsembril 2014 andis amet välja ohutusteabealase dokumendi (Safety Information Bulletin) SIB nr 2014-32, milles teatatakse võimalikust ohutusprobleemist seoses pettusega, mis HATA korraldatud eksamil väidetavalt aset leidis, ja soovitatakse liikmesriikide pädevatele asutustele konkreetseid meetmeid kõnealuse olukorra lahendamiseks.

(6)

Aprillis 2016 korraldas amet HCAA-s veel ühe standardimiskontrolli. Kõnealuse kontrolli käigus vaatas amet läbi kokkulepitud parandusmeetmete kava ja leidis, et HCAA ei ole suutnud kokkulepitud meetmeid enne kokkulepitud kuupäevi piisaval määral rakendada. Seetõttu esitas amet 2016. aasta mais kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 628/2013 artikli 22 lõikega 3 HCAA-le täiendava aruande.

(7)

Kuna HCAA ei ole HATAt piisavalt uurinud, et teha kindlaks kõnealuse organisatsiooni poolt väidetavalt toime pandud pettus, ega nõuetekohaselt uurinud HATA tunnistuste alusel välja antud osa 66 kohaseid lube, on võimalik ohutusprobleem praeguseni kõrvaldamata. Probleemid on tekkinud seoses tunnistustega, mille HATA on välja andnud tehniliste moodulitega (moodulid 7, 11, 12, 13, 14, 15, 16 ja 17) seotud põhiteadmiste eksamite sooritamise kohta.

(8)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes palus amet komisjonil võtta meetmeid selle tagamiseks, et määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 lõiget 1 ei kohaldataks enam selliste tunnistuste suhtes, mille HATA on välja andnud tehniliste moodulitega seotud põhiteadmiste eksami sooritamise kohta, ega selliste osa 66 kohaste lubade suhtes, mille liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud eespool nimetatud tunnistuste alusel. Lisaks avaldas amet arvamust, et kõnealused pädevad asutused peavad ohutusriskide kõrvaldamiseks võtma asjakohaseid parandus- ja kaitsemeetmeid.

(9)

Komisjon on kooskõlas ameti esitatud analüüsiga seisukohal, et tekkinud olukord annab tunnistust sellest, et HCAA on süsteemselt täitmata jätnud ohutusjärelevalveülesanded ja -kohustused, mis muu hulgas tekitab olukorra, kus HATA poolt välja antud tunnistused ei ole piisavalt usaldusväärsed. Seepärast peavad asjaomased pädevad asutused võtma parandusmeetmeid, et tagada tekkinud olukorras nõuetekohane ohutustase,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakenduseeskirjade tõhusa järgimisega seotud puudused

Määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõudeid ei ole tõhusalt järgitud järgmiste dokumentide puhul:

1)

tehniliste moodulitega seotud põhiteadmiste eksami sooritamist tõendavad tunnistused, mille koolitusorganisatsioon Hellenic Aviation Traninig Academy (HATA) on välja andnud vastavalt määruse (EL) nr 1321/2014 punkti 147.A.145 alapunkti a alapunktile 4 ja IV lisa (osa 147) III liitele, ning mille taotlejad on esitanud pädevale asutusele täiendava dokumendina osa 66 kohase loa saamiseks vastavalt kõnealuse määruse III lisa (osa 66) punktile 66.B.100;

2)

osa 66 kohased lennundustehnilise töötaja load, mille on välja andnud pädevad asutused vastavalt määruse (EL) nr 1321/2014 III lisale (osa 66) tehniliste moodulitega seotud põhiteadmiste eksami sooritamist tõendavate selliste tunnistuste alusel, mille HATA on välja andnud vastavalt kõnealuse määruse punkti 147.A.145 alapunkti a alapunktile 4 ja IV lisa (osa 147) III liitele.

Artikkel 2

Parandusmeetmed

1.   Pädevad asutused, kes on välja andnud osa 66 kohased lennundustehnilise töötaja load, mille aluseks on tehniliste moodulitega seotud põhiteadmiste eksami sooritamist tõendavad tunnistused, mille on välja andnud HATA, peavad kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist ümber hindama kõik asjaomased osa 66 kohased load, võttes arvesse ameti poolt 9. detsembril 2014 välja antud ohutusteabealases dokumendis (Safety Information Bulletin) EASA SIB nr 2014-32 (viimane läbivaadatud versioon) sätestatud soovitusi.

2.   Pärast eespool nimetatud ümberhindamist peavad pädevad asutused tegema järgmist:

a)

artikli 1 kohaselt põhjendatud juhtudel osa 66 kohast luba vastavalt III lisa (osa 66) punktile 66.B.500 piirama, selle peatama või kehtetuks tunnistama ning

b)

kõikidel juhtudel esitama komisjonile ja ametile ümberhindamise tulemused.

Artikkel 3

Adressaadid ja avaldamine

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 628/2013, milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodeid standardimiskontrollide korraldamisel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 eeskirjade kohaldamise järelevalvel ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006 (ELT L 179, 29.6.2013, lk 46).

(3)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/75


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/2358,

20. detsember 2016,

millega muudetakse rakendusotsust 2014/908/EL seoses selliste kolmandate riikide ja territooriumide loeteludega, mille järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt riskipositsioonide käsitlemisel samaväärseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 107 lõiget 4, artikli 114 lõiget 7, artikli 115 lõiget 4, artikli 116 lõiget 5 ja artikli 142 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsusega 2014/908/EL (2) on sätestatud selliste kolmandate riikide ja territooriumide loetelud, mille järelevalve- ja regulatiivset korda peetakse samaväärseks kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013 liidus kohaldatava vastava järelevalve- ja regulatiivse korraga.

(2)

Komisjon on täiendavalt hinnanud kolmandate riikide ja territooriumide krediidiasutuste suhtes kohaldatavat järelevalve- ja regulatiivset korda. Nimetatud hindamised on võimaldanud komisjonil hinnata selliste kordade samaväärsust eesmärgiga määrata kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 107, 114, 115, 116 ja 142 osutatud nõuete asjaomaste kategooriate käsitlemine.

(3)

Samaväärsuse kindlaks määramiseks on kasutatud kolmanda riigi järelevalve- ja regulatiivse korra tulemuspõhist analüüsi, mille käigus kontrolliti nende suutlikkust saavutada samad üldeesmärgid, mis on saavutatavad liidu järelevalve- ja regulatiivse korraga. Eesmärgid on eelkõige järgmised: riigisisese ja ülemaailmse finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus; hoiustajate ja muude finantsteenuste tarbijate tõhus ja piisav kaitse; finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vaheline koostöö; järelevalve sõltumatus ja tulemuslikkus; ning rahvusvaheliselt kokku lepitud asjakohaste standardite tulemuslik rakendamine ja jõustamine. Kolmanda riigi järelevalve- ja regulatiivne kord peaks selleks, et saavutada samad üldeesmärgid, mis on saavutatavad liidu järelevalve- ja regulatiivse korraga, vastama reale tegevus-, organisatsioonilisele ja järelevalvestandarditele, mis kajastavad liidu nende järelevalve- ja regulatiivsete nõuete põhielemente, mida kohaldatakse finantsasutuste asjaomaste kategooriate suhtes.

(4)

Hindamistel arvestas komisjon alates rakendusotsuse 2016/230/EL (3) vastuvõtmisest toimunud asjaomaseid arenguid järelevalve- ja regulatiivses raamistikus ning võttis arvesse kättesaadavaid teabeallikaid, sealhulgas Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangut Uus-Meremaa ja Türgi kohta ning Taani esitatud teavet Fääri saarte ja Gröönimaa kohta.

(5)

Komisjon jõudis järeldusele, et Türgis, Uus-Meremaal, Fääri saartel ja Gröönimaal kehtib järelevalve- ja regulatiivne kord, mis vastab reale tegevus-, organisatsioonilistele ja järelevalvestandarditele, mis kajastavad liidus krediidiasutuste suhtes kohaldatava järelevalve- ja regulatiivse korra põhielemente. Seepärast on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõike 4, artikli 114 lõike 7, artikli 115 lõike 4, artikli 116 lõike 5 ja artikli 142 lõike 1 punkti 4 alapunkti b kohaldamisel asjakohane pidada nendes kolmandates riikides ja nendel kolmandatel territooriumitel asuvate krediidiasutuste järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid liidus kohaldatavate nõuetega vähemalt samaväärseteks.

(6)

Rakendusotsust 2014/908/EL tuleb seega muuta, et arvata asjaomasesse kolmandate riikide ja territooriumide loetellu need kolmandad riigid ja territooriumid, mille järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid loetakse määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt riskipositsioonide käsitlemisel samaväärseks liidu korraga.

(7)

Käesoleva otsuse kohaldamisel samaväärseteks peetavate kolmandate riikide ja territooriumite loetelu ei ole lõplik. Komisjon jälgib Euroopa Pangandusjärelevalve abiga korrapäraselt ka edaspidi kolmandate riikide ja territooriumite järelevalve- ja regulatiivse korra arengut, et ajakohastada käesolevas otsuses sätestatud kolmandate riikide ja territooriumite loetelusid asjakohasel juhul ja vähemalt kord viie aasta jooksul, pidades eelkõige silmas järelevalve- ja regulatiivse korra pidevat arengut liidu ja maailma tasandil ning võttes arvesse uusi kättesaadavaid allikaid asjakohase teabe saamiseks.

(8)

Lisades loetletud kolmandates riikides ja kolmandatel territooriumitel kohaldatavate usaldatavus- ja regulatiivsete nõuete korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teha konkreetse kolmanda riigi või territooriumi puhul mis tahes ajal väljapoole üldist läbivaatamist jääv spetsiifiline läbivaatamine, juhul kui komisjonil on asjakohase arengu tõttu vaja hinnata ümber käesoleva otsuse kohane tunnustamine. Sellise uuesti hindamise tulemusel võidakse samaväärsuse tunnustamine kehtetuks tunnistada.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa panganduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust 2014/908/EL muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisas esitatud tekstiga;

2)

IV lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisas esitatud tekstiga;

3)

V lisa asendatakse käesoleva otsuse III lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni 12. detsembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/908/EL, milles käsitletakse teatavate kolmandate riikide ja territooriumite järelevalve- ja regulatiivsete nõuete samaväärsust seoses riskipositsioonide käsitlemisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 359, 16.12.2014, lk 155).

(3)  Komisjoni 17. veebruari 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/230, millega muudetakse rakendusotsust 2014/908/EL seoses selliste kolmandate riikide ja territooriumide loeteludega, mille järelevalve- ja regulatiivseid nõudeid loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt riskipositsioonide käsitlemisel samaväärseks (ELT L 41, 18.2.2016, lk 23).


I LISA

„I LISA

Artikli 1 kohaste kolmandate riikide ja territooriumite loetelu (krediidiasutused)

1)

Austraalia

2)

Brasiilia

3)

Kanada

4)

Hiina

5)

Fääri saared

6)

Gröönimaa

7)

Guernesey

8)

Hongkong

9)

India

10)

Mani saar

11)

Jaapan

12)

Jersey

13)

Mehhiko

14)

Monaco

15)

Uus-Meremaa

16)

Saudi Araabia

17)

Singapur

18)

Lõuna-Aafrika

19)

Šveits

20)

Türgi

21)

Ameerika Ühendriigid“


II LISA

„IV LISA

Artikli 4 kohaste kolmandate riikide ja territooriumite loetelu (krediidiasutused)

1)

Austraalia

2)

Brasiilia

3)

Kanada

4)

Hiina

5)

Fääri saared

6)

Gröönimaa

7)

Guernesey

8)

Hongkong

9)

India

10)

Mani saar

11)

Jaapan

12)

Jersey

13)

Mehhiko

14)

Monaco

15)

Uus-Meremaa

16)

Saudi Araabia

17)

Singapur

18)

Lõuna-Aafrika

19)

Šveits

20)

Türgi

21)

Ameerika Ühendriigid“


III LISA

„V LISA

Artikli 5 kohaste kolmandate riikide ja territooriumite loetelu (krediidiasutused ja investeerimisühingud)

Krediidiasutused:

1)

Austraalia

2)

Brasiilia

3)

Kanada

4)

Hiina

5)

Fääri saared

6)

Gröönimaa

7)

Guernesey

8)

Hongkong

9)

India

10)

Mani saar

11)

Jaapan

12)

Jersey

13)

Mehhiko

14)

Monaco

15)

Uus-Meremaa

16)

Saudi Araabia

17)

Singapur

18)

Lõuna-Aafrika

19)

Šveits

20)

Türgi

21)

Ameerika Ühendriigid

Investeerimisühingud:

1)

Austraalia

2)

Brasiilia

3)

Kanada

4)

Hiina

5)

Hongkong

6)

Indoneesia

7)

Jaapan (üksnes finantsinstrumentidega kauplevad I tüüpi ettevõtjad)

8)

Mehhiko

9)

Lõuna-Korea

10)

Saudi Araabia

11)

Singapur

12)

Lõuna-Aafrika

13)

Ameerika Ühendriigid“


21.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/81


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/2359,

20. detsember 2016,

millega määratakse kindlaks, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsiooni loomise lepingu banaane käsitlevas stabiilsusmehhanismis kehtestatud soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole Nicaraguast pärit banaanide impordi suhtes aastal 2016 asjakohane

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrust (EL) nr 20/2013, millega rakendatakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel assotsiatsiooni loomise lepingu kahepoolne kaitseklausel ja banaane käsitlev stabiilsusmehhanism, (1) eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Banaane käsitlev stabiilsusmehhanism on kehtestatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahelise assotsiatsiooni loomise lepinguga, mida hakati Kesk-Ameerika riikides ajutiselt kohaldama 2013. aastal ja Nicaraguas 1. augustil 2013.

(2)

Nimetatud mehhanismi kohaselt ning vastavalt määruse (EL) nr 20/2013 artikli 15 lõikele 2 võtab komisjon pärast seda, kui ühest asjaomasest riigist imporditavate värskete banaanide (1. jaanuari 2012. aasta Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriik 0803 90 10) kindlaksmääratud signaalkogus on täitunud, vastu rakendusakti, millega ta võib asjaomasest riigist imporditavatele värsketele banaanidele kehtestatud soodustollimaksu ajutiselt peatada või otsustada, et selline peatamine ei ole asjakohane.

(3)

Komisjon teeb otsuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (2) artikliga 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 4.

(4)

31. oktoobril 2016 ületas Nicaraguast pärit värskete banaanide import Euroopa Liitu eespool nimetatud lepingus kindlaks määratud künnise 13 000 tonni.

(5)

Sellega seoses vaatles komisjon vastavalt määruse (EL) nr 20/2013 artikli 15 lõikele 3 asjaomase impordi mõju Euroopa Liidu banaanituru olukorrale, et otsustada, kas soodustollimaks tuleks peatada või mitte. Selleks uuris komisjon asjaomase impordi mõju liidu hinnatasemele ning teistest allikatest lähtuva impordi arengut ja liidu värskete banaanide turu üldist stabiilsust.

(6)

Banaane käsitleva stabiilsusmehhanismiga hõlmatud värskete banaanide import Nicaraguast moodustas 2016. aasta künnise ületamisel 0,6 % värskete banaanide koguimpordist Euroopa Liitu. Lisaks moodustab Nicaraguast pärit import 0,36 % värskete banaanide koguimpordist Euroopa Liitu, võttes aluseks ajavahemiku jaanuarist kuni augustini 2016. Võttes aluseks impordiprognoosi 2016. aasta lõpuni ning arvestades igakuist importi 2016. aastal kuni siiani, ei ole tõenäoline, et Nicaraguast pärit banaanide import ületaks 1 % 2016. aasta koguimpordist. Nicaraguast pärit import oleks 2015. aastaga samal tasemel.

(7)

Nicaraguast pärit impordi hind oli 2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul keskmiselt 530 eurot/tonn, mis on 17 % madalam kui ELi imporditavate värskete banaanide koguimpordi keskmine hind.

(8)

Värskete banaanide import teistest traditsioonilistest suurtest eksportivatest riikidest, kellega EL samuti on sõlminud vabakaubanduslepingu (eriti Colombiast, Costa Ricast ja Panamast), jäi kuni 2016. aasta oktoobrini märkimisväärselt alla neile samaväärsetes stabiilsusmehhanismides kehtestatud künnise ning on viimase nelja aasta vältel järginud sarnaseid suundumusi ja ühikuväärtusi. Näiteks jäid Colombiast ja Costa Ricast pärit impordikogused 2016. aasta oktoobris vastavalt 720 000 ja 407 000 tonni allapoole nende jaoks kindlaks määratud künnist, mis on märkimisväärselt suuremad kogused kui Nicaragua jaoks terveks aastaks ette nähtud signaalkogus (13 000 tonni).

(9)

Banaanide keskmine hulgimüügihind liidu turul 2016. aasta oktoobri lõpus (984 eurot/tonn) ei erinenud märkimisväärselt kollaste banaanide keskmisest hulgimüügihinnast eelnevatel kuudel.

(10)

Seega ei ole mingit alust arvata, et Nicaraguast pärit värskete banaanide import, mis ületab kindlaksmääratud iga-aastast impordi signaalkogust, häiriks liidu turu stabiilsust või mõjutaks märkimisväärselt ELi tootjate olukorda.

(11)

Ka ei ole ELi äärepoolseimate piirkondade tootjate olukord 2016. aasta oktoobris märgatava halvenemise ohus ega märgatavalt halvenenud.

(12)

Esitatud analüüsi silmas pidades on komisjon teinud järelduse, et Nicaraguast pärit banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu peatamine ei ole asjakohane,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 0803 90 10 kuuluvate Nicaraguast pärit värskete banaanide impordi suhtes kehtiva soodustollimaksu ajutine peatamine ei ole 2016. aastal asjakohane.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 20. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 17, 19.1.2013, lk 13.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).