20.12.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/1

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/2247,

3. november 2016,

Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 26.2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsust EKP/2010/21 (1) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna teha tuleb täiendavaid muudatusi, tuleb see otsus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Suunis EKP/2010/20, (2) millele otsus EKP/2010/21 osutab, on uuesti sõnastatud ja kehtetuks tunnistatud Euroopa Keskpanga suunisega (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artiklis 1 määratletud mõistetel on sama tähendus käesolevas otsuses.

2.   Muid käesolevas otsuses kasutatud tehnilisi mõisteid kasutatakse suunise 2016/2249 (EKP/2016/34) II lisas sätestatud tähenduses.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevas otsuses sätestatud eeskirju kohaldatakse Euroopa Keskpanga (EKP) aastaaruannete suhtes, mis hõlmavad bilanssi, EKP bilansivälise raamatupidamisarvestuse kirjeid, kasumiaruannet ja EKP raamatupidamise aastaaruande lisasid.

Artikkel 3

Kvalitatiivsed omadused

Käesolevas otsuses kohaldatakse suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artiklis 3 määratletud kvalitatiivseid omadusi.

Artikkel 4

Raamatupidamise aluspõhimõtted

Käesolevas otsuses kohaldatakse suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artiklis 4 määratletud raamatupidamise aluspõhimõtteid.

Erandina suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikli 4 punkti 3 esimesest lausest võetakse bilansipäevajärgseid sündmusi arvesse ainult kuni kuupäevani, mil EKP juhatus kiidab heaks EKP aastaaruande esitamise EKP nõukogule heakskiitmiseks.

Artikkel 5

Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus

Käesolevas otsuses kohaldatakse suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artiklis 5 sätestatud eeskirju.

Artikkel 6

Varade ja kohustuste kajastamine

Finants- või muu vara/kohustus kajastatakse EKP bilansis ainult kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 6.

II PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 7

Bilansi koosseis

Bilansi koosseisu aluseks on I lisas toodud bilansiskeem.

Artikkel 8

Eraldised valuutakursi, intressimäära, krediidi- ja kullahinna riski katmiseks

Euroopa Keskpanga (EKP) tegevuse olemust arvestades võib EKP nõukogu kehtestada EKP bilansis eraldise valuutakursi, intressimäära ja kulla hinna riski ning krediidiriski katmiseks. Nõukogu võtab vastu otsuse eraldise suuruse ja kasutamise osas EKP riskipositsiooni põhjendatud prognoosi alusel.

Artikkel 9

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui I lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks), mittekaubeldavate väärtpaberite ja rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite, mida kajastatakse raamatupidamises amortisatsioonikulude põhjal) ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub aastalõpu ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist kvartali ümberhindluspäeval. Valuutavahetuse, sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste tehingute, puhul toimub ümberhindamine valuutapõhiselt. Käesolevas artiklis käsitletakse SDR positsioone, sealhulgas SDR korvi aluseks olevaid erinevaid sihtotstarbelisi välisvaluutapositsioone, ühe positsioonina. Väärtpaberite puhul toimub ümberhindamine koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel; kaasnevaid valikuvõimalusi ei käsitleta hindamise eesmärgil eraldi. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid või kirjete „Muud finantsvarad“ või „Mitmesugused muud varad“ all kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Rahapoliitika eesmärgid hoitavaid turukõlblikke väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena ja neid hinnatakse turuhinna või amortiseeritud kulu alusel, kohaldades väärtuse langust, sõltuvalt rahapoliitika eesmärgist.

5.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks ja neid hinnatakse amortiseeritud kulu alusel, kohaldades väärtuse langust. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite puhul. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks ja turukõlbmatuteks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:

a)	kui müüdavat kogust ei peeta oluliseks võrreldes tähtaja lõpuni hoitavate väärtpaberite portfelli kogumahuga;

b)	kui need väärtpaberid müüakse tähtaja lõpule eelneva kuu jooksul;

c)	erandlikus olukorras, näiteks emitendi krediidivõime olulise halvenemise korral.

Artikkel 10

Pöördtehingud

Pöördtehingute raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 10.

Artikkel 11

Turukõlblikud kapitaliväärtpaberid

Turukõlblike pöördtehingute raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 11.

Artikkel 12

Väärtpaberite intressiriski maandamine tuletisinstrumentide abil

Intressiriski maandamise raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 12.

Artikkel 13

Sünteetilised instrumendid

Sünteetiliste instrumentide raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 13.

III PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 14

Kasumi kajastamine

1.   Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikli 15 lõikeid 1, 2, 3, 5 ja 7.

2.   Ümberhindluse erikontodel olevaid hoiuseid, mis on laekunud keskpangalt liikmesriigi, mille suhtes kehtestatud erand on tühistatud, vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklile 48.2 kasutatakse realiseerimata kahjumi katmiseks, kui see ületab vastaval ümberhindluse tavakontol kajastatud varasemat ümberhindluskasumit vastavalt suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikli 15 lõike 1 punktile c enne kõnealuse kahjumi katmist EKPSi põhikirja artikli 33.2 alusel. Kulla, valuutade ja väärtpaberite ümberhindluse erikontode positsioone vähendatakse vastavate varade positsioonide vähendamise korral proportsionaalselt.

Artikkel 15

Tehingukulud

Käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artiklit 16.

IV PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD

Artikkel 16

Üldeeskirjad

Käesoleva otsuse suhtes kohaldatakse suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artiklit 17.

Artikkel 17

Välisvaluuta tähtpäevatehingud

Välisvaluuta tähtpäevatehingute raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 18.

Artikkel 18

Valuutavahetustehingud

Valuutavahetustehingute raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 19.

Artikkel 19

Futuurid

Futuuride raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 20.

Artikkel 20

Intressimäära vahetustehingud

Intressimäära vahetustehingute raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249(EKP/2016/34) artikliga 21.

Aasta lõpul kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjum amortiseeritakse järgnevatel aastatel lineaarmeetodil. Intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul algab amortiseerimine tehingu väärtuspäevast.

Artikkel 21

Intressimäära tähtpäevalepingud

Intressimäära tähtpäevalepingute raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 22.

Artikkel 22

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Väärtpaberitega tehtavate tähtpäevatehingute raamatupidamine toimub vastavalt suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikli 23 lõike 1 meetodile A.

Artikkel 23

Optsioonid

Futuuride raamatupidamine toimub kooskõlas suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) artikliga 24.

V PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSS JA KASUMIARUANNE

Artikkel 24

Vormid

1.   EKP avaldatud aastabilansi skeem järgib II lisas toodud vormi.

2.   EKP avaldatud kasumiaruande skeem vastab III lisale.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1.   Käesoleva otsuse tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, liidu õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

2.   Kui mõnda konkreetset raamatupidamiskäsitlust ei ole käesolevas otsuses sätestatud ja puudub nõukogu vastupidine otsus, järgib EKP hindamispõhimõtteid vastavalt Euroopa Liidu poolt kasutusele võetud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on asjakohased EKP tegevuse ja raamatupidamise suhtes.

Artikkel 26

Kehtetuks tunnistamine

1.   Otsus EKP/2010/21 tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tuleb käsitleda viidetena käesolevale otsusele ja lähtuda tuleb vastavustabelist V lisas.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 31. detsembril 2016.

---

(1)  11. novembri 2010. aasta otsus EKP/2010/21 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 1).

(2)  11. novembri 2010. aasta suunis EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (ELT L 35, 9.2.2011, lk 31).

(3)  Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta suunis (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 37).

---

---

---

---

---

---

20.12.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/26

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/2248,

3. november 2016,

eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta (EKP/2016/36)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 32,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsust EKP/2010/23 (1) on mitu korda oluliselt muudetud (2). Kuna teha tuleb täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi EKPSi põhikiri) artikli 32.1 kohaselt on emissioonitulu rahapoliitika funktsiooni täitmisel riikide keskpankadele (RKPd) kogunev tulu. EKPSi põhikirja artikli 32.2 kohaselt on iga RKP emissioonitulu võrdne tema aastatuluga, mis moodustub tema varadest, mis vastavad ringluses olevale sularahale, ja kohustustest krediidiasutuste ees seoses nende hoiustega. RKPd peavad need varad märgistama kooskõlas EKP nõukogu antavate suunistega. RKPd peaksid rahapoliitilise funktsiooni täitmisest tuleneva vara märgistama varana, mis vastab ringluses olevale sularahale ja krediidiasutuste hoiustest tulenevatele kohustustele. EKPSi põhikirja artikli 32.4 kohaselt vähendatakse iga RKP emissioonitulu summat summa võrra, mis on võrdne intressiga, mis on kogunenud, mida makstakse või mis saadakse seoses kohustuste baasi kuuluvate kohustustega.

(3)	EKPSi põhikirja artikli 32.5 kohaselt jaotatakse RKP emissioonitulu summa nende vahel proportsionaalselt nende EKP kapitali sissemakstud osadega.

(4)	EKPSi põhikirja artiklite 32.6 ja 32.7 kohaselt on EKP nõukogul pädevus anda suunised emissioonitulu jaotamisest tuleneva seisu arvelduseks, mida teeb EKP, ja võtma kõik muud EKPSi põhikirja artikli 32 rakendamiseks vajalikud meetmed.

(5)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98 (3) artikli 10 kohaselt lasevad EKP ja RKPd käibele euros vääringustatud pangatähed. Nimetatud määruse artiklis 15 on sätestatud, et riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed jäävad oma kehtivusterritooriumi piires seaduslikuks maksevahendiks mitte kauem kui kuueks kuuks alates vastavast sularahavahetuse päevast. Seega tuleks sularahavahetuse aastat pidada eriliseks aastaks, sest ringluses olevad riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed võivad endiselt moodustada märkimisväärse osa ringluses olevatest pangatähtedest.

(6)

Suunise EKP/2006/9 (4) artikli 15 lõike 1 kohaselt debiteeritakse nõuetele vastavad tehingupooltele eeljaotatud euro pangatähed nende tehingupoolte RKP juures peetaval kontol nimiväärtusega kooskõlas järgmise lineaardebiteerimise mudeliga: eeljaotatud pangatähtede kogusumma debiteeritakse kolmes osas, sularahavahetuse päevale järgneva esimese, neljanda ja viienda eurosüsteemi põhilise refinantseerimistehingu arveldamise päeval. Sularahavahetuse aasta emissioonitulu arvutamisel tuleb seda lineaarset debiteerimisvalemit arvesse võtta.

(7)

Käesolev otsus on seotud otsusega EKP/2010/29, (5) mis sätestab, et euro pangatähti emiteerivad EKP ja RKPd. Otsuses EKP/2010/29 on kehtestatud ringluses olevate euro pangatähtede jaotus RKPde vahel proportsionaalselt nende EKP kapitali makstud osadega. Sama otsusega eraldatakse EKP-le 8 % ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. Euro pangatähtede jaotusest eurosüsteemi liikmete vahel tulenevad eurosüsteemisisesed saldod. Selliste eurosüsteemisiseste ringluses olevate euro pangatähtede saldode tasustamine mõjutab iga eurosüsteemi RKP tulusid ja seepärast tuleks selle suhtes kohaldada käesolevat otsust. Tulud, mida EKP saab RKPde eurosüsteemisiseste nõuete tasustamiselt, mis on seotud EKP osaga ringluses olevatest euro pangatähtedest, tuleks põhimõtteliselt jaotada RKPdele kooskõlas otsusega EKP/2014/57 (6) proportsionaalselt nende osaga kapitali märkimise aluses tulu tekkimise majandusaastal.

(8)

Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste nõuete ja kohustuste netojäägi intresside tasumisel tuleks rakendada objektiivset kriteeriumi, mis määraks raha hinna. Sellega seoses peetakse asjakohaseks põhiliste refinantseerimistehingute intressimäära, mida eurosüsteem kasutab põhiliste refinantseerimistehingute pakkumistes.

(9)

EKPSi põhikirja artikli 32.2 kohase RKPde emissioonitulu arvutamisel tuleks kohustuste baasi hulka arvata ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed netokohustused, sest need on samaväärsed ringluses olevate pangatähtedega. Ringluses olevate euro pangatähtede eurosüsteemisiseste saldode intressi arvelduse tulemuseks on seega eurosüsteemi emissioonitulu suurema osa jaotamine RKPde vahel proportsionaalselt nende poolt EKP kapitali makstud osadega. Neid eurosüsteemisiseseid saldosid tuleks korrigeerida, et võimaldada RKPde bilansside ja kasumiaruannete järkjärgulist kohandamist. Korrigeerimise aluseks peaks olema iga RKP ringluses olevate pangatähtede väärtus euro pangatähtede kasutuselevõtule eelnenud ajavahemiku jooksul. Kõnealuseid korrigeerimisi tuleks teha igal aastal kindla valemi kohaselt kuni viis aastat.

(10)	Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimine on välja arvutatud nii, et see kompenseeriks võimalikud olulised muudatused RKPde tuludes, mis võivad tuleneda euro pangatähtede kasutuselevõtust ja sellele järgnevast emissioonitulu jaotamisest.

(11)	EKPSi põhikirja artiklis 32 sätestatud üldreegleid kohaldatakse ka tulule, mis tekib ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede mahakandmisest.

(12)

EKPSi põhikirja artikli 32.5 kohaselt jaotatakse RKPde kogu emissioonitulu RKPde vahel vastavalt nende osale EKP sissemakstud kapitalis. Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 32.7 on EKP nõukogu pädevuses võtta vastu meetmeid, mis on vajalikud artikli 32 rakendamiseks. See hõlmab ka pädevuse võtta ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede kustutamisest tuleneva tulu jaotuse otsuse tegemisel arvesse muid tegureid. Seega on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt nõutav, et arvesse võetaks ajavahemikku, mille jooksul ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed emiteeriti. Selle konkreetse tulu jaotuse alus peab seetõttu arvestama nii vastavat osa EKP kapitalis kui ka emissiooni kestust.

(13)	Euro pangatähtede ringlusest kõrvaldamist tuleb reguleerida iseseisvate otsustega otsuse EKP/2003/4 (7) artikli 5 alusel.

(14)

Tulu tekitavana viitemäära alusel tehtud oste tuleks käsitleda otsuse EKP/2009/16, (8) otsuse EKP/2011/17 (9) ja Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) (10) alusel, mis käsitlevad võlainstrumentide oste, mille on emiteerinud regionaalsed keskvalitsused, kohalikud omavalitsused ja tunnustatud asutused, ja asendusinstrumentide oste, mille on emiteerinud avaliku sektori mittefinantsettevõtted,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „RKP“ (NCB)– keskpank liikmesriigis, mille rahaühik on euro;

b)   „krediidiasutus“ (credit institution)– a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (11) artikli 4 lõike 1 tähenduses, mille suhtes teostab järelevalvet pädev ametiasutus; või b) muu krediidiasutus aluslepingu artikli 123 lõike 2 mõistes, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.

c)   „kohustuste baas“ (liability base)– kohustuste summa iga riigi keskpanga bilansis käesoleva otsuse I lisa kohaselt;

d)   „sularahavahetuse päev“ (cash changeover date)– päev, mil euro pangatähed ja mündid saavad eurot rahaühikuna kasutava liikmesriigi seaduslikuks maksevahendiks;

e)   „sularahavahetuse aasta“ (cash changeover year)– ajavahemik, mis kestab 12 kuud ja algab sularahavahetuse päeval;

f)   „ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod“ (intra-Eurosystem balances on euro banknotes in circulation)– nõuded ja kohustused RKP ja EKP vahel ning RKP ja teise RKP vahel, mis tulenevad otsuse EKP/2010/29 artikli 4 kohaldamisest;

g)   „kapitali märkimise alus“ (subscribed capital key)– RKPde protsendina väljendatud osalused EKP kapitali märkimises, mis kehtivad vastaval majandusaastal ja mis saadakse, rakendades RKPde osakaalusid kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 29.1 tähenduses;

h)   „ringlusest kõrvaldatud pangatähed“ (withdrawn euro banknotes)– mis tahes euro pangatähtede liik või seeria, mis on kõrvaldatud ringlusest otsuse EKP/2003/4 artikli 5 alusel tehtud EKP nõukogu otsuse alusel.

i)   „emissiooni ajavahemik“ (issue phase)– euro pangatähtede liigi või seeriaga seotud ajavahemik, mis algab päeval, kui selle liigi või seeria euro pangatähtede esmaemissioon kirjendatakse kohustuste baasis, ja lõpeb päeval, kui selle liigi või seeria pangatähtede viimane emissioon kirjendatakse kohustuste baasis;

j)   „viitemäär“ (reference rate)– viimane intressi piirmäär, mida eurosüsteem kasutab põhiliste refinantseerimistehingute pakkumistes Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (12) artikli 6 kohaselt. Kui ühel ja samal päeval toimub mitme põhilise refinantseerimistehingu arveldus, kasutatakse samal ajal teostatud tehingute intressi piirmäärade aritmeetilist keskmist;

k)   „märgistatavad varad“ (earmarkable assets)– kohustuste baasile vastav varade summa iga riigi keskpanga bilansis käesoleva otsuse II lisa kohaselt;

l)   „vaatlusperiood“ (reference period)– ajavahemik, mis kestab 24 kuud ja algab 30 kuud enne sularahavahetuse päeva;

m)   „päevakurss“ (daily foreign exchange reference rate)– igapäevane valuutavahetuse viitekurss, mis põhineb päevakooskõlastustel Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankade ja muude keskpankade vahel ning toimub tavaliselt kell 14.15 Kesk-Euroopa aja järgi (13);

n)   „mahakandmine“ (write off)– ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede kustutamine bilansikirjest „ringluses olevad pangatähed“;

o)   „emissiooni jaotuse alus“ (issue key)– kapitali märkimise keskmine alus ajavahemikul, mil emiteeriti ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede liigid või seeriad;

p)   „ühtlustatud bilanss“ (harmonised balance sheet, HBS)– bilanss, mis on sätestatud Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2016/2249 (EKP/2016/34) (14) VIII lisas.

Artikkel 2

Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod

1.   Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod arvutatakse kuude kaupa ning need kirjendatakse EKP ja RKPde raamatupidamisarvestuses kuu esimesel pangapäeval eelmise kuu viimase pangapäeva väärtuses.

Kui liikmesriik võtab kasutusele euro, kirjendatakse esimeses lõikes osutatud ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisisesed saldod EKP ja RKPde raamatupidamises sularahavahetuse päeva väärtuses.

Eurosüsteemisisesed ringluses olevate euro pangatähtede saldod tuleb perioodil alates esimese aasta, millest alates viieaastast korrektsiooni EKPSi põhikirja artikli 29.3 kohaselt kohaldatakse, 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini arvutada kapitali märkimise korrigeeritud alusel, mida kohaldatakse eelmise aasta 31. detsembril ringluses olevatele euro pangatähtedele.

2.   Ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseste saldode, sealhulgas käesoleva otsuse artikli 4 rakendamisest tulenevate saldode intressid makstakse viitemäära alusel.

3.   Lõikes 2 osutatud intressimaksed teostatakse TARGET2-maksetena kord kvartalis.

Artikkel 3

Emissioonitulu arvutamise meetod

1.   Iga RKP emissioonitulu määratakse, mõõtes tegelikku tulu, mis tuleneb raamatupidamises kirjendatud märgistatavatest varadest. Sellest erandina:

a)	kulda ei loeta tuluallikaks;

b)

tuluallikaks loetakse viitemäära alusel järgmist: i) rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid otsuse EKP/2009/16 alusel; ii) rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid otsuse EKP/2011/17 alusel; iii) rahapoliitika eesmärgil hoitavad võlainstrumendid, mille on emiteerinud regionaalsed keskvalitsused, kohalikud omavalitsused ja tunnustatud asutused, ja asendusinstrumendid, mille on emiteerinud avaliku sektori mittefinantsettevõtted otsuse (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) alusel.

2.   Kui RKP märgistatavate varade väärtus on suurem või väiksem kui tema kohustuste baasi väärtus, tasaarvestatakse see vahe, kohaldades vahe väärtuse suhtes viitemäära.

Artikkel 4

Eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimine

1.   Emissioonitulu arvutamisel korrigeeritakse iga RKP euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseseid saldosid hüvitussumma võrra, mis määratakse kindlaks järgmise valemi kohaselt:

C = (K – A) × S,

kus:

C	on hüvitussumma,
K	on iga RKP jaoks eurosumma, mis saadakse, kohaldades kapitali märkimise alust vaatlusperioodil ringluses olnud pangatähtede keskmise väärtuse suhtes, kusjuures pangatähtede summa eurole ülemineva liikmesriigi vääringus esitatakse eurodes vaatlusperioodi päevakursside kohaselt,
A	on vaatlusperioodil ringluses olnud iga RKP pangatähtede keskmine väärtus eurodes vaatlusperioodi päevakursside kohaselt,
S	on iga majandusaasta puhul alates sularahavahetuse päevast järgmine koefitsient: Majandusaasta Koefitsient Sularahavahetuse aasta 1 Sularahavahetuse aasta pluss üks aasta 0,8606735 Sularahavahetuse aasta pluss kaks aastat 0,7013472 Sularahavahetuse aasta pluss kolm aastat 0,5334835 Sularahavahetuse aasta pluss neli aastat 0,3598237 Sularahavahetuse aasta pluss viis aastat 0,1817225

2.   RKPde hüvitussummade summa on 0.

3.   Hüvitussummad arvutatakse iga kord, kui liikmesriik võtab kasutusele euro või kui EKP kapitali märkimise alus muutub.

4.   RKP ühinemisel eurosüsteemiga jagatakse selle RKP hüvitussumma teiste RKPde vahel vastavalt RKPde osale kapitali märkimise aluses, kasutades vastupidist märki (+/–) ja see täiendab hüvitussummasid, mis kehtivad teiste RKPde vahel.

5.   Hüvitussummad ja neid tasakaalustavad raamatupidamiskirjed kirjendatakse iga RKP raamatupidamises eraldi eurosüsteemisisestel kontodel, kusjuures väärtuspäevaks on sularahavahetuse päev ning sama kuupäev on väärtuspäev igal korrigeerimisperioodile järgneval aastal. Hüvitussummasid tasakaalustavaid raamatupidamiskirjeid ei tasustata.

6.   Kui pangatähtede ringluses esinevad käesoleva otsuse III lisas osutatud asjaolud, korrigeeritakse iga RKP ringluses olevate euro pangatähtedega seotud eurosüsteemisiseseid saldosid vastavalt selle lisa ja mitte lõike 1 sätetele.

7.   Käesolevas artiklis sätestatud eurosüsteemisiseste saldode korrigeerimist ei kohaldata alates vastavale sularahavahetuse aastale järgneva kuuenda aasta esimesest päevast.

Artikkel 5

Emissioonitulu arvutamine ja jaotamine

1.   Iga RKP emissioonitulu arvutab EKP iga päev. Arvutuste aluseks on raamatupidamisandmed, mille RKPd EKP-le esitavad. EKP teatab kumuleerunud summad RKPdele kord kvartalis.

2.   Iga RKP emissioonitulu summat korrigeeritakse summa ulatuses, mis on võrdne intressidega, mis on kogunenud, mida makstakse või mis saadakse seoses kohustuste baasi kuuluvate kohustustega ja kooskõlas kõigi EKPSi põhikirja artikli 32.4 teise lõigu põhjal tehtud EKP nõukogu otsustega.

3.   Iga RKP emissioonitulu summa jaotamine proportsionaalselt kapitali märkimise alusega toimub iga majandusaasta lõpus.

Artikkel 6

Euro pangatähtede mahakandmisest tuleneva tulu arvestus ja jaotus

1.   Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed kuuluvad kohustuste baasi, kuni nad vahetatakse välja või kantakse maha, olenevalt kumb sündmus toimub esimesena.

2.   EKP nõukogu võib teha otsuse ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede mahakandmise kohta ning sel juhul määratleb ta mahakirjutamise kuupäeva ja eraldiste kogusumma, mis on vajalik nende ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede jaoks, mis kuuluvad vahetamisele.

3.   Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede mahakandmine toimub järgmiselt:

a)

mahakandmise päeval vähendatakse EKP ja RKPde bilansikirjet „ringluses olevad pangatähed“ summa võrra, mis vastab kõrvaldamisele kuuluvatele ringluses olevatele pangatähtedele. Selleks korrigeeritakse ringluses olnud ja sealt kõrvaldatud euro pangatähtede summad proportsionaalsete summade suhtes, mis on kooskõlas emissiooni jaotuse alusega, ja vahed tasaarvestatakse EKP ja RKPde vahel;

b)	ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede korrigeeritud summa kantakse maha bilansikirjel „Ringluses olevad pangatähed“ ja kirjendatakse RKP kasumi ja kahjumi kontodel;

c)	iga RKP peab moodustama eraldise ringlusest kõrvaldatud euro pangatähtede jaoks, mis kuuluvad vahetamisele. Eraldise suurus peab vastama asjaomase RKP osale kogueraldises, mis arvutatakse emissiooni jaotuse alust kasutades.

4.   Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed, mis vahetatakse pärast mahakandmise kuupäeva, tuleb kirjendada selle RKP raamatupidamises, kes on need vastu võtnud. Ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed jaotatakse RKPde vahel vähemalt kord aastas emissiooni jaotuse aluse põhjal ja nad tasaarvestavad omavahel vahed. Juhul kui tulu ületab eraldist, tasaarvestab iga RKP proportsionaalse summa oma eraldisega ja kirjendab vastava kulu oma kasumi ja kahjumi kontol.

5.   EKP nõukogu vaatab kogueraldise läbi kord aastas.

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine

1.   Otsus EKP/2010/23 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 31. detsembril 2016.

---

(1)  25. novembri 2010. aasta otsus EKP/2010/23 eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 17).

(2)  Vt IV lisa.

(3)  Nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1).

(4)  14. juuli 2006. aasta suunis EKP/2006/9 euro sularahavahetuse teatud ettevalmistuste kohta ning euro pangatähtede ja müntide eeljaotuse ja kaaseeljaotuse kohta väljaspool euroala (ELT L 207, 28.7.2006, lk 39).

(5)  13. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 26).

(6)  15. detsembri 2014. aasta otsus EKP/2014/57 Euroopa Keskpanga tulu vahepealse jaotamise kohta (ELT L 53, 25.2.2015, lk 24).

(7)  20. märtsi 2003. aasta otsus EKP/2003/4 euro pangatähtede nominaalväärtuste, omaduste, reprodutseerimise, vahetuse ja käibelt kõrvaldamise kohta (ELT L 78, 25.3.2003, lk 16).

(8)  2. juuli 2009. aasta otsus EKP/2009/16 tagatud võlakirjade ostukava rakendamise kohta (ELT L 175, 4.7.2009, lk 18).

(9)  3. novembri 2011. aasta otsus EKP/2011/17 teise tagatud võlakirjade ostu kava rakendamise kohta (ELT L 297, 16.11.2011, lk 70).

(10)  4. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/10) (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(12)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (ülddokumentatsiooni suunis) (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(13)  Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

(14)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/2249, 3. november 2016, raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 37).

---

---

---

---

---

20.12.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/37

---

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/2249,

3. november 2016,

raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1, 14.3 ja 26.4,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 46.2 teise ja kolmanda taandega

ning arvestades järgmist:

(1)	Suunist EKP/2010/20 (1) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna teha tuleb täiendavaid muudatusi, tuleb see suunis selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) kehtib aruandekohustus Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artikli 15 alusel.

(3)	Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.3 koostab EKP juhatus analüüsi ja töösujuvuse eesmärgil EKPSi konsolideeritud bilansi.

(4)	Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 26.4 kehtestab EKP nõukogu artikli 26 kohaldamiseks reeglid, mis on vajalikud riikide keskpankade (RKPd) tegevuse raamatupidamise ja aruandluse standardimiseks.

(5)	RKPde poolt igal aastal avaldatavates finantsaruannetes tuleks harmoneerida teabe avalikustamine ringluses olevate euro pangatähtede, euro pangatähtede eurosüsteemis jaotamisest tulenevate eurosüsteemisiseste nõuete/kohustuste tasustamise ja emissioonitulu kohta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

1.   Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „RKP“ (NCB)– keskpank liikmesriigis, mille rahaühik on euro;

b)   „eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgid“ (Eurosystem accounting and financial reporting purposes)– eesmärgid, mille tarbeks EKP koostab I lisas loetletud raamatupidamisaruandeid kooskõlas EKPSi põhikirja artiklitega 15 ja 26;

c)   „aruande esitaja“ (reporting entity)– EKP või RKP;

d)   „kvartaalne ümberhindluspäev“ (quarterly revaluation date)– kvartali viimane kalendripäev;

e)   „sularahavahetuse aasta“ (cash changeover year)– 12 kuud alates päevast, mil euro pangatähed ja mündid saavad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, seaduslikuks maksevahendiks;

f)   „pangatähtede jaotamise alus“ (banknote allocation key)– protsentuaalsed väärtused, mis tulenevad EKP osa arvessevõtmisest euro pangatähtede koguemissioonis, mille suhtes kohaldatakse RKP osa kapitali märkimise aluses vastavalt otsusele EKP/2010/29 (2);

g)   „konsolideerimine“ (consolidation)– raamatupidamismenetlus, millega agregeeritakse mitme iseseisva juriidilise isiku finantsnäitajad ühe majandusüksusena;

h)   „krediidiasutus“ (credit institution)– a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 4 lõike 1 tähenduses, mille suhtes teostab järelevalvet pädev ametiasutus, või b) muu krediidiasutus aluslepingu artikli 123 lõike 2 mõistes, mille järelevalve toimub pädeva ametiasutuse poolt teostatava järelevalvega võrreldava standardi alusel.

2.   Muud käesolevas suunises kasutatud tehnilised mõisted on määratletud II lisas.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKP ja RKPde suhtes eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eesmärgil.

2.   Käesolevat suunist kohaldatakse EKPSi põhikirjaga kehtestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse korra ulatuses. Seega ei kohaldata seda RKPde riigisisestele aruannetele ega finantsaruannetele. Et saavutada kooskõla ja võrreldavus eurosüsteemi ja riikide normide vahel, soovitatakse RKPdel järgida oma riigisiseses aruandluses ja finantsaruannetes võimalikult suurel määral käesolevas suunises sätestatud eeskirju.

Artikkel 3

Kvalitatiivsed omadused

Kehtivad järgmised kvalitatiivsed omadused:

1)

tegelik majanduslik olukord ja läbipaistvus: raamatupidamismeetodid ja finantsaruandlus kajastavad tegelikku majanduslikku olukorda, on läbipaistvad ja juhinduvad sellistest kvaliteedipõhimõtetest nagu arusaadavus, asjakohasus, usaldusväärsus ja võrreldavus. Tehingute arvestusel ja esitamisel on lisaks õiguslikule vormile aluseks ka nende olemus ja tegelik majanduslik sisu;

2)

usaldatavus: varade ja kohustuste väärtuse hindamist ja tuluarvestust tehakse usaldatavuse põhimõttest lähtudes. Käesoleva suunise mõistes tähendab see, et realiseerimata kasumit ei kajastata kasumiaruandes tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole, ja et realiseerimata kahjum kajastatakse aasta lõpul kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol. Usaldatavuse põhimõttega ei ole kooskõlas varjatud reservid ja kirjete tahtlik vääritimärkimine bilansis ja kasumiaruandes;

3)	olulisus: kõrvalekalded raamatupidamiseeskirjadest, sealhulgas nendest, mis mõjutavad RKPde ja EKP kasumi ja kahjumi arvestust, on lubatud ainult siis, kui on võimalik põhjendatult otsustada, et need on aruande esitaja finantsaruannete üldises kontekstis ja esitusviisis ebaolulised;

4)	järjepidevus ja võrreldavus: bilansilise väärtuse hindamisel ja tulude kajastamisel kohaldatakse EKPSis kriteeriume järjepidevalt ühetaolise ja pideva lähenemisviisiga, et tagada raamatupidamisaruannetes esitatud andmete võrreldavus.

Artikkel 4

Raamatupidamise aluspõhimõtted

Raamatupidamises kohaldatakse järgmisi aluspõhimõtteid:

1)	jätkuvuse põhimõte: aruanded koostatakse tegevuse jätkuvuse põhimõttel;

2)	tekkepõhisuse arvestuspõhimõte: tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, kui nad teenitakse või tekivad, mitte perioodil, kui nad laekuvad või makstakse;

3)

bilansipäevajärgsed sündmused: varasid ja kohustusi korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja raamatupidamisaruannete asjaomaste asutuste poolt heakskiitmise kuupäeva vahelisel ajal, kui need mõjutavad varade ja kohustuste tingimusi bilansipäeval. Kui pärast bilansipäeva toimuvad sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olemust bilansipäeval, kuid mille mitteavaldamine mõjutaks raamatupidamisaruannete kasutajate võimet teha õigeid hinnanguid ja otsuseid, ei korrigeerita varasid ja kohustusi, kuid need sündmused avalikustatakse.

Artikkel 5

Tekkepõhine ja kassa-/arvelduspõhine arvestus

1.   Välisvaluutatehingute, välisvaluutas vääringustatud finantsinstrumentide ja nendega seotud viitsummade kirjendamisel tuleb kasutada tekkepõhist arvestust. Tekkepõhise arvestuse kohaldamisel kasutatakse kahte erinevat meetodit:

a)	„tavaline meetod“ on määratletud III ja IV peatükis ning III lisas ja

b)	„alternatiivne meetod“ on määratletud III lisas.

2.   Välisvaluutas väärtpaberitehingute, sealhulgas kapitaliväärtpaberite kajastamiseks võib jätkuvalt kasutada kassa-/arvelduspõhist arvestust. Seonduv laekunud intress, sealhulgas üle- või alakurss, kirjendatakse kord päevas, võttes arvesse hetketehingu arvelduskuupäeva.

3.   RKPd võivad kasutada kas tekkepõhist või kassa-/arvelduspõhist arvestust, et kirjendada mis tahes konkreetseid eurodes vääringustatud tehinguid, finantsinstrumente ja seonduvaid viitlaekumisi.

4.   Välja arvatud kvartali- ja aastalõpu korrigeerimised ning kirjete „Muud varad“ ja „Muud kohustused“ all näidatavad andmed, peavad eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil igapäevase finantsaruandluse osana esitatavad arvud kajastama ainult sularaha voogu bilansikirjetes. Iga kvartali ja aasta lõpus võetakse väärtpaberite bilansilises väärtuses arvesse amortisatsioon.

Artikkel 6

Varade ja kohustuste kajastamine

Rahaline või muu vara/kohustus kajastatakse aruande esitaja bilansis üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)	on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub aruande esitajale või sealt välja;

2)	kõik vara või kohustusega seotud riskid ja kasu on suures osas tulnud üle aruande esitajale;

3)	vara maksumust või väärtust aruande esitaja jaoks või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

II PEATÜKK

BILANSI KOOSTAMISE JA BILANSILISE VÄÄRTUSE HINDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 7

Bilansi koosseis

Eurosüsteemi finantsaruandluse raames on EKP ja RKPde bilansi koosseisu aluseks IV lisas toodud bilansiskeem.

Artikkel 8

Eraldised valuutakursi, intressimäära, krediidi- ja kullahinna riski katmiseks

RKPde tegevuse olemust arvestades võivad RKPd luua eraldise valuutakursi, intressimäära, krediidi- ja kullahinna riski katmiseks. RKP otsustab eraldise suuruse ja kasutamise RKP riskipositsiooni põhjendatud prognoosi alusel.

Artikkel 9

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

1.   Bilansilise väärtuse hindamiseks kasutatakse jooksvaid turukursse ja turuhindu, kui IV lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kulla, välisvaluutainstrumentide, väärtpaberite (v.a need, mis liigitatakse tähtaja lõpuni hoitavateks, mittekaubeldavad väärtpaberid ja rahapoliitika eesmärgil hoitavad, raamatupidamises amortisatsioonikulude põhjal kajastatavad väärtpaberid) ning finantsinstrumentide ümberhindamine nii bilansis kui ka bilansiväliselt toimub kvartali ümberhindluspäeval ning turu keskmise kursi ja hinna alusel. See ei välista aruande esitaja portfellide sagedasemat ümberhindamist sisevajaduse korral; tingimuseks on bilansikirjete aruandlus ainult kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

3.   Kulla puhul ei eristata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi, vaid arvestatakse ühte kulla ümberhindluse erinevust kindlaksmääratud kullaühiku eurohinna alusel, mis on tuletatud euro ja USA dollari vahetuskursist kvartali ümberhindluspäeval. Valuutavahetuse, sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste tehingute puhul toimub ümberhindamine valuutapõhiselt. Käesolevas artiklis käsitletakse SDR positsioone, sealhulgas SDR korvi aluseks olevaid erinevaid sihtotstarbelisi välisvaluutapositsioone, ühe positsioonina. Väärtpaberite puhul toimub ümberhindamine koodipõhiselt, st sama ISIN-koodi/liigi alusel; eritingimusi ei käsitleta hindamise eesmärgil eraldi. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid või kirjete „Muud finantsvarad“ või „Mitmesugused muud varad“ all kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena.

4.   Ümberhindluskanded storneeritakse järgmise kvartali lõpus, välja arvatud aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjum; kvartali jooksul toimunud tehingud kajastatakse tehinguhindade ja -kurssidega.

5.   Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid turukõlblikke väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena ja neid hinnatakse turuhinna või amortiseeritud kulu (kohaldades väärtuse langust) alusel, sõltuvalt rahapoliitika eesmärgist.

6.   Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, loetakse eraldi positsioonideks ja neid hinnatakse amortiseeritud kulu (kohaldades väärtuse langust) alusel. Sama käsitlust kohaldatakse mittekaubeldavate väärtpaberite puhul. Väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, võib müüa enne nende tähtaja lõppu järgmistel juhtudel:

a)	kui müüdavat kogust ei peeta oluliseks võrreldes tähtaja lõpuni hoitavate väärtpaberite portfelli kogumahuga;

b)	kui need väärtpaberid müüakse tähtaja lõpule eelneva kuu jooksul;

c)	erandlikus olukorras, näiteks emitendi krediidivõime olulise halvenemise korral.

Artikkel 10

Pöördtehingud

1.   Repolepingu alusel tehtud pöördtehing kajastatakse tagatud sissetuleva hoiusena bilansi kohustuste poolel, kusjuures tagatist kajastav kirje jääb bilansi varade poolele. Müüdud väärtpabereid, mis kuuluvad tagasiostmisele repolepingute alusel, käsitleb aruandeüksus, kes peab need tagasi ostma, nagu oleksid kõnealused varad endiselt osa portfellist, millest need müüdi.

2.   Pöördrepolepingu alusel tehtud pöördtehing kajastatakse bilansi varade poolel laenusumma ulatuses tagatud väljamineva laenuna. Pöördrepolepingute alusel soetatud väärtpaberite väärtust ei hinnata ümber ning neist tulenevat kasumit või kahjumit ei kajastata kasumiaruandes rahalisi vahendeid välja laenanud aruandeüksuse poolt.

3.   Väärtpaberilaenu tehingute korral jäävad väärtpaberid üleandja bilanssi. Kui väärtpaberite laenutehingu tagatiseks on sularaha, kasutatakse repotehingute puhul ette nähtud raamatupidamist. Kui väärtpaberite laenutehingu tagatiseks on väärtpaberid, kajastatakse need bilansis, kui:

a)	arveldusprotsessi osana toimub sularahatehing ja

b)	sularaha jääb kas laenuandja või -saaja kontole.

Kui väärtpaberid on vahepeal ära müüdud, näitab vastuvõtja väärtpaberite tagasikandmise kohustust.

4.   Tagatisega kullatehinguid käsitletakse repolepingutena. Kõnealuste tagatud tehingutega seotud kullavooge ei kajastata raamatupidamisaruannetes ning tehingu hetke- ja tähtpäevahinna vahet käsitletakse tekkepõhiselt.

5.   Automatiseeritud väärtpaberilaenuprogrammi raames tehtud pöördtehingud (sh väärtpaberite laenutehingud) tuleb kajastada bilansis vähemalt aruandeperioodi lõpus, kui sularahatagatis on kantud asjaomase RKP või EKP kontole ja sularaha on endiselt investeerimata.

Artikkel 11

Turukõlblikud kapitaliväärtpaberid

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse turukõlblike kapitaliväärtpaberite (aktsiad või aktsiafondid) suhtes, olenemata sellest, kas tehinguid teeb vahetult aruandeüksus või tema esindaja, v.a pensionifondide tehingud, tehingud kapitaliosaluste, investeeringutega tütarettevõtjatesse või oluliste osalustega.

2.   Välisvaluutas vääringustatud kapitaliväärtpaberid, mis esitatakse „Muu vara“ all, ei ole üldise valuutapositsiooni osa, vaid moodustavad eraldi valuutapositsiooni osa. Seonduvat valuutavahetuskasumit ja -kahjumit võib arvutada keskmise puhasmaksumuse meetodil või keskmise maksumuse meetodil.

3.   Aktsiaportfellid hinnatakse ümber kooskõlas artikli 9 lõikega 3. Ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Aktsiafondide puhul tehakse ümberhindamine netopõhiselt, mitte aktsiate kaupa. Erinevaid aktsiaid või erinevaid aktsiafonde omavahel ei tasaarveldata.

4.   Tehingud kajastatakse bilansis tehinguhinnaga.

5.   Maakleritasu võib kajastada vara maksumuse hulka kuuluva tehingukuluna või kuluna kasumiaruandes.

6.   Dividendinõude summa kajastatakse aktsia maksumuse all. Pärast nimekirja sulgemist käsitletakse dividendinõude summat eraldi kirjena kuni dividendi väljamakseni.

7.   Dividenditulu perioodi lõpu seisu ei esitata, kuna see kajastub juba kapitaliväärtpaberite turuhinnas, v.a aktsia noteerimise puhul pärast dividendimakset.

8.   Märkimisõigusi käsitletakse emiteerimisel eraldi varana. Soetusmaksumuse arvutamise aluseks on olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind, soetatavate optsioonide tehinguhind ning olemasolevate ja uute kapitaliväärtpaberite vaheline proportsioon. Samas võib märkimisõiguse hinna aluseks olla ka märkimisõiguse väärtus turul, olemasoleva aktsiainstrumendi keskmine hind ja aktsiainstrumendi turuhind enne märkimisõiguste emissiooni.

Artikkel 12

Väärtpaberite intressiriski maandamine tuletisinstrumentide abil

1.   Väärtpaberite intressiriski maandamine tuletisinstrumentide abil tähendab tuletisinstrumendi kujundamist selliselt, et selle õiglase väärtuse muutus tasaarvestaks maandatud riskiga väärtpaberi intressimäära muutmisest tuleneva õiglase väärtuse muutuse.

2.   Maandatud riskiga ja riski maandavaid instrumente tuleb käsitleda kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglite, hindamisreeglite, tuluarvestuse ja instrumentide suhtes kohaldatavate üksiknõuetega.

3.   Erandina artikli 3 lõikest 2, artikli 9 lõikest 4, artikli 15 lõigetest 1 ja 2, artikli 16 lõike 1 punktist b ning lõike 2 punktist d ja artikli 17 lõikest 2 võib maandatud riskiga väärtpaberi ja riski maandava instrumendi hindamisel kohaldada järgmist asenduskäsitlust.

a)

Iga kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ja tuletisinstrument ümber ning kajastatakse bilansis turuväärtusega. Maandatud riskiga ja riski maandavatest instrumentidest tuleneva realiseerimata kasumi või kahjumi netosumma suhtes kohaldatakse järgmist asümmeetrilist hindamist: i) realiseerimata netokahjum kantakse aasta lõpus kasumi ja kahjumi kontole ning soovitav on see maandatud riskiga instrumendi järelejäänud kehtivusaja jooksul amortiseerida ning ii) realiseerimata netokasum kantakse ümberhindluskontole ja storneeritakse järgmisel ümberhindluse kuupäeval.

b)

Omandatud väärtpaberi riskimaandus: kui maandatud riskiga väärtpaberi hind erineb väärtpaberi turuhinnast riski maandamise alguses, kohaldatakse järgmist käsitlust: i) väärtpaberi realiseerimata kasum sel kuupäeval kantakse ümberhindluskontole, samal ajal kui realiseerimata kahjum kantakse kasumi ja kahjumi kontole, ja ii) punkti a sätteid kohaldatakse turuväärtuse muutuste suhtes, mis leiavad aset pärast riski maandamise algust.

c)	Amortiseerimata üle- ja alakursside vahe, nagu see on riski maandamise päeval, on soovitav amortiseerida maandatud riskiga instrumendi järelejäänud kehtivusaja jooksul.

4.   Kui riski maandamise arvestus lõpetatakse, hinnatakse aruandeüksuse raamatupidamisse jäänud väärtpaberit ja tuletisinstrumenti eraldi instrumentidena alates päevast, mil arvestus lõpetati kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglitega.

5.   Lõikes 3 osutatud asenduskäsitlust võib kohaldada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

riski maandamise alguses on olemas formaalsed dokumendid, mis käsitlevad riski maandamise suhet, riski haldamise eesmärki ja riski maandamise strateegiat. Dokumendid peavad sisaldama järgmist: i) riski maandamise instrumendina kasutatud tuletisinstrumendi kindlaksmääramine; ii) seotud maandatud riskiga väärtpaberi kindlaksmääramine; iii) hinnang tuletisinstrumendi väärtpaberi intressiriskist tuleneva õiglase väärtuse muutumise tasaarvestamise tulemuslikkusele;

b)

riski maandamist peetakse väga tulemuslikuks ja selle tulemuslikkust saab usaldusväärselt mõõta. Hinnata tuleb nii oodatavat kui ka tegelikku tulemuslikkust. Soovitav on: i) mõõta oodatavat tulemuslikkust, võrreldes maandatud riskiga elemendi õiglase väärtuse seniseid muutusi riski maandava instrumendi väärtuse seniste muutustega või tõendades suure statistilise seose olemasolu maandatud riskiga elemendi õiglase väärtuse ning riski maandava instrumendi õiglase väärtuse vahel, ja ii) tõendada tegelikku tulemuslikkust, kui maandatud riskiga elemendi tegeliku kasumi/kahjumi ja riski maandava instrumendi tegeliku kahjumi/kasumi vaheline suhe jääb 80 % ja 125 % vahele.

6.   Väärtpaberite grupi riskimaanduse suhtes kohaldatakse järgmist: sarnase intressimääraga väärtpaberid võib agregeerida ja nende riski ühiselt maandada üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	väärtpaberitel on sarnane ajaline kehtivus;

b)	väärtpaberite kogum vastab oodatava ja tegeliku tõhususe testile;

c)	õiglase väärtuse muutust, mis tuleneb kogumi iga väärtpaberi maandatud riskist, on ligikaudu proportsionaalne väärtpaberite kogumi maandatud riskist tuleneva õiglase väärtuse üldise muutusega.

Artikkel 13

Sünteetilised instrumendid

1.   Kõik instrumendid, mis koos moodustavad sünteetilise instrumendi, tuleb eristada ja neid tuleb käsitleda teistest instrumentidest eraldi kooskõlas käesolevas suunises sätestatud üldreeglite, hindamisreeglite, tuluarvestuse ja instrumentide suhtes kohaldatavate erinõuetega.

2.   Erandina artikli 3 punktist b, artikli 9 lõikest 4, artikli 15 lõikest 1 ja artikli 17 lõikest 2 võib sünteetiliste instrumentide hindamise suhtes kohaldada järgmist asenduskäsitlust:

a)

selliste instrumentide realiseerimata kasumi ja kahjumi, mis liidetult moodustavad sünteetilise instrumendi, võib aasta lõpus tasaarveldada. Sel juhul kirjendatakse realiseerimata netokasum ümberhindluskontol. Realiseerimata kahjum kantakse kasumi ja kahjumi kontole, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

b)	väärtpaberid, mis on sünteetilise instrumendi osa, ei kuulu nende väärtpaberite koguomandisse, vaid neid hoitakse eraldi;

c)	realiseerimata kahjum või kasum, mis on aasta lõpus kantud kasumi ja kahjumi kontole, amortiseeritakse järgmistel aastatel eraldi.

3.   Juhul kui ühe liidetud instrumendi tähtaeg lõpeb, see müüakse, lõpeb või pööratakse täitmisele, peab aruandeüksus lõikes 2 osutatud asenduskäsitluse lõpetama ja kogu eelmistel aastatel kasumi ja kahjumi kontole krediteeritud tulu amortiseerimata ümberhindluskasumist tuleb viivitamata storneerida.

4.   Lõikes 2 osutatud asenduskäsitlust võib kohaldada ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	üksikinstrumentide juhtimine ja nende tasuvuse hindamine toimub liidetult, järgides riskijuhtimis- või investeerimisstrateegiat;

b)	esmasel käsitlemisel struktureeritakse ja määratletakse üksikinstrumendid sünteetilise instrumendina;

c)	asenduskäsitluse kasutamine kõrvaldab või vähendab oluliselt hindamise mittevastavust (valuation mismatch), mis tuleneb käesolevas suunises sätestatud üldreeglite kohaldamisest üksikinstrumentidele;

d)	dokumentatsiooni olemasolu võimaldab punktides a, b ja c sätestatud tingimuste täitmist kontrollida.

Artikkel 14

Pangatähed

1.   EKPSi põhikirja artikli 49 rakendamiseks ei kirjendata RKP valduses olevaid teiste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide pangatähti ringluses olevate pangatähtedena, vaid eurosüsteemisiseste saldodena. Teiste eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide pangatähtede käsitlemise kord on järgmine:

a)

RKP, kes võtab vastu teise RKP poolt emiteeritud euroala riigi vääringus pangatähti, teatab iga päev pangatähed emiteerinud RKP-le vahetamiseks esitatud pangatähtede väärtuse, välja arvatud juhul, kui vastava päeva käive on väike. Pangatähed emiteerinud RKP algatab TARGET2 kaudu piiriülese makse pangatähed vastu võtnud RKP-le, ja

b)	pangatähed emiteerinud RKP raamatupidamises korrigeeritakse eespool osutatud teate saamisel „ringluses olevate pangatähtede“ andmeid.

2.   „Ringluses olevad pangatähed“ RKPde bilanssides koosneb kolmest komponendist:

a)

ringluses olevate euro pangatähtede korrigeerimata väärtus, sealhulgas euroala riigi vääringus pangatähtede väärtus eurole ülemineva RKP puhul sularahavahetuse aastal, mis arvutatakse vastavalt ühele kahest järgmisest meetodist:   meetod A: B = P – D – N – S   meetod B: B = I – R – N kus: B on „Ringluses olevate pangatähtede“ korrigeerimata väärtus; P on toodetud, trükikojast või teistelt RKPdelt saadud pangatähtede väärtus; D on hävitatud pangatähtede väärtus; N on RKP poolt emiteeritud riigi pangatähtede väärtus, mis on teiste RKPde valduses (millest on teatatud, kuid mida ei ole veel päritoluriiki tagasi saadetud); I on ringlusse lastud pangatähtede väärtus; R on vastuvõetud pangatähtede väärtus; S on pangatähtede väärtus varudes/varahoidlas;

b)	miinus väljaspool euroala hoitavate euro pangatähtede (ECI) programmiga seotud tasustamata nõuete summa ECI panga vastu, juhul kui antakse üle ECI programmiga seotud pangatähtede omand;

c)	pluss või miinus pangatähtede jaotamise aluse kohaldamisest tulenevate korrigeerimiste summa.

III PEATÜKK

KASUMI KAJASTAMINE

Artikkel 15

Kasumi kajastamine

1.   Kasumi kajastamise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)	realiseeritud kasum ja realiseeritud kahjum kajastatakse kasumiaruandes;

b)	realiseerimata kasumit ei kajastata kasumina, vaid kirjendatakse vahetult ümberhindluskontol;

c)	aasta lõpul realiseerimata kahjum kajastatakse kasumiaruandes, kui see ületab eelmist ümberhindluskasumit, mis on kajastatud vastaval ümberhindluskontol;

d)	kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei kanta järgmistel aastatel tagasi uue realiseerimata kasumi arvel;

e)	ühe väärtpaberi, valuuta või kulla positsioonide realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või valuutade või kulla realiseerimata kasumiga;

f)	aasta lõpul väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kasumiaruandes ning seda ei kanta järgmistel aastatel tagasi, välja arvatud juhul, kui väärtuse langus kahaneb ning selle kahanemise saab seostada tuvastatava sündmusega, mis toimus pärast väärtuse languse esmast kirjendamist.

2.   Üle- või alakurss, mis tuleneb emiteeritud ja ostetud väärtpaberitest, arvutatakse ja esitatakse intressitulu osana ning amortiseeritakse väärtpaberite järelejäänud lepinguaja jooksul lineaarmeetodil või sisemise tasuvusläve meetodil (internal rate of return, IRR). Sisemise tasuvusläve meetod on kohustuslik nullkupongiga väärtpaberite puhul, mille järelejäänud tähtaeg on soetamise hetkel üle ühe aasta.

3.   Finantsvarade ja kohustuste välisvaluutas vääringustatud viitlaekumisi ja -võlgu, nt intressivõlgu ja amortiseeritud üle-/alakursse, arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises iga päev vastavalt viimaste suhtes kehtivatele kurssidele. Finantsvarade ja kohustuste eurodes vääringustatud viitsummasid arvutatakse ja kirjendatakse raamatupidamises vähemalt kord kvartalis. Muud viitsummad arvutatakse ja kajastatakse raamatupidamises vähemalt kord aastas.

4.   Sõltumata viitsummade arvutamise sagedusest, kuid arvestades artikli 5 lõikes 4 viidatud eranditega, esitavad aruandeüksused andmeid kvartali jooksul kehtinud tehinguväärtuse kohaselt.

5.   Välisvaluutades vääringustatud viitsummad arvutatakse ümber kande tegemise päeva vahetuskursiga ning võetakse arvesse valuutapositsioonis.

6.   Üldiselt võib viitsummade arvutamiseks aasta jooksul kasutada kohalikku tava, nt võib neid arvutada kvartali viimase pangapäevani või viimase kalendripäevani. Samas on aasta lõpul kohustuslikuks viitekuupäevaks 31. detsember.

7.   Valuuta väljavool, mis toob kaasa selle valuuta positsiooni muutuse, võib põhjustada realiseeritud valuutakasumi või -kahjumi.

Artikkel 16

Tehingukulud

1.   Tehingukulude suhtes kohaldatakse järgmisi üldeeskirju:

a)	kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberite puhul kasutatakse müüdud instrumentide soetusmaksumuse arvutamiseks iga päev keskmise kulu meetodit, arvestades vahetuskursi- ja/või hinnakõikumiste mõju;

b)	vara/kohustuse keskmist soetusmaksumust/kurssi vähendatakse/suurendatakse realiseerimata kahjumi võrra, mis on aasta lõpus kasumiaruandesse kantud;

c)	kupongväärtpaberite soetamise korral käsitletakse ostetud kupongitulu nõuet eraldi. Välisvaluutas vääringustatud väärtpaberid on kõnealuse valuuta positsiooni osa, kuid ei mõjuta väärtpaberi või asjaomase valuuta keskmist kulu.

2.   Väärtpaberite suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)	tehingud kajastatakse tehinguhinnaga ja esitatakse raamatupidamisaruannetes puhashinnas;

b)	depoo- ja haldustasusid, arvelduskonto tasusid ja muid kaudseid kulusid ei loeta tehingukuludeks ning need kantakse kasumiaruandesse. Neid ei käsitleta konkreetse vara keskmise kulu osana;

c)	tulu kajastatakse brutosummas, kusjuures kinnipeetavaid ja muid makse, mis kuuluvad tagastamisele, arvestatakse eraldi;

d)

väärtpaberi keskmise soetusmaksumuse arvutamiseks: i) liidetakse kõik päeva jooksul toimunud ostutehingud soetusmaksumuses eelmise päeva seisule, et arvutada välja uus kaalutud keskmine kulu enne sama päeva müügitehingute arvesse võtmist, või ii) kajastatakse väärtpaberite üksikud ostu- ja müügitehingud jooksvalt tehingute toimumise järjekorras, et arvutada välja korrigeeritud keskmine kulu.

3.   Kulla ja välisvaluuta suhtes kohaldatakse järgmisi erieeskirju:

a)	välisvaluutatehingud, millega ei kaasne vastava valuutapositsiooni muutust, arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga ning need ei mõjuta kõnealuse valuutapositsiooni soetusmaksumust;

b)	välisvaluutatehingud, millega kaasneb vastava valuutapositsiooni muutus, arvutatakse ümber eurodesse lepingupäeva vahetuskursiga;

c)	välisvaluutas või kullas vääringustatud väärtpaberite pöördtehingute põhisummade arveldamine ei ole aluseks muudatuste tegemisele vastavas valuuta- või kullapositsioonis;

d)	tegelikud sularahalaekumised ja -maksed arvutatakse ümber arvelduse toimumise päeva vahetuskursiga;

e)

kui tegemist on pika positsiooniga, lisatakse päeva jooksul toimunud valuutade ja kulla netosissevoog päeva keskmise maksumuse või kullahinna alusel eelmise päeva seisule iga valuuta ja kulla kohta, saades uue kaalutud keskmise kulu. Netoväljavoo puhul on realiseeritud kasumi või kahjumi arvutamise aluseks vastava valuuta- või kullapositsiooni keskmine hind eelmisel päeval, nii et keskmine kulu püsib muutumatuna. Keskmise kursi / kulla hinna erinevused päeva jooksul toimunud sisse- ja väljavoo vahel annavad samuti tulemuseks realiseeritud kasumi või kahjumi. Kui valuuta- või kullapositsioon on negatiivne, kohaldatakse eespool kirjeldatud lähenemist vastupidiselt. Seega mõjutab netoväljavoog kohustuse positsiooni keskmist kulu, samal ajal kui netosissevoog vähendab positsiooni suurust vastavalt kehtivale kaalutud keskmisele valuutakursile / kulla hinnale, mille tulemuseks on realiseeritud kasum või kahjum;

f)	valuutatehingute kulud ja muud üldkulud kantakse kasumi ja kahjumi kontole.

IV PEATÜKK

BILANSIVÄLISTE INSTRUMENTIDE RAAMATUPIDAMISEESKIRJAD

Artikkel 17

Üldeeskirjad

1.   Välisvaluuta tähtpäevatehingud, vääringute vahetustehingute tähtpäevaosad ja muud valuutainstrumendid, mis hõlmavad ühe vääringu vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse keskmise kulu ning kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsioonide hulka.

2.   Intressimäära vahetustehingute, futuuride, tähtpäevatehingute, muude intressitoodete ja optsioonide, v.a väärtpaberitega seotud eritingimused, arvestamine ja ümberhindamine toimub ükshaaval. Neid instrumente käsitletakse bilansikirjetest eraldi.

3.   Bilansivälistest instrumentidest tulenevat kasumit ja kahjumit kajastatakse ja käsitletakse bilansiinstrumentidega sarnasel viisil.

Artikkel 18

Välisvaluuta tähtpäevatehingud

1.   Tähtpäeva ostu- ja müügitehinguid kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu hetkekursiga. Müügitehingu realiseeritud kasumit ja kahjumit arvutatakse valuutapositsiooni keskmise maksumuse alusel tehingupäeval vastavalt ostu ja müügi igapäevase tasaarveldamise meetodile.

2.   Hetkekursi ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

3.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

4.   Tähtpäevatehingute tehingupäeva hetkekurss mõjutab valuutapositsiooni.

5.   Tähtpäevapositsioonide väärtust hinnatakse koos sama valuuta hetkepositsiooniga, tasaarvestades võimalikud erinevused, mis võivad ilmneda ühe valuutapositsiooni piires. Netokahjumi saldo debiteeritakse tulude ja kulude kontole, kui see ületab ümberhindluskontol kajastatud eelmise ümberhindluskasumi. Puhaskasumi saldo krediteeritakse ümberhindluskontole.

Artikkel 19

Valuutavahetustehingud

1.   Ostu ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansikontodel vastaval arvelduspäeval.

2.   Ostu ja müügi tähtpäeva- ja hetketehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tehingu hetkekursiga.

3.   Müügitehingud kajastatakse tehingu hetkekursiga. Seega ei teki kasumit ega kahjumit.

4.   Hetke- ja tähtpäevakursi vahet käsitletakse nii ostu kui ka müügi puhul tekkepõhiselt intressikohustuse või -nõudena.

5.   Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse.

6.   Välisvaluutapositsioon muutub ainult seoses välisvaluutas vääringustatud viitsummadega.

7.   Tähtpäevapositsiooni väärtust hinnatakse koos hetkepositsiooniga.

Artikkel 20

Futuurid

1.   Futuurid kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Kui deponeeritakse väärtpaberina, jääb see bilansis muutumatuks.

3.   Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole ning need mõjutavad valuutapositsiooni. Sama menetlust kohaldatakse ka avatud positsiooni sulgemispäeval, sõltumata sellest, kas üleandmine toimub või mitte. Kui üleandmine toimub, tehakse ostu- või müügikanne turuhinnaga.

4.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 21

Intressimäära vahetustehingud

1.   Intressimäära vahetustehingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Nii laekunud kui ka väljamakstud jooksvad intressimaksed kajastatakse tekkepõhiselt. Ühe intressivahetustehingu maksed võib arveldada netos, kuid arvestatud intressitulu ja -kulu aruandlus toimub brutosummas.

3.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

4.   Intressimäära vahetustehingud, mida ei arveldata keskse vastaspoole kaudu, hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Soovitav on kasumiaruandes aasta lõpus kajastud realiseerimata kahjum amortiseerida järgnevate aastate jooksul; intressimäära vahetuse tähtpäevatehingute puhul peaks amortiseerimine algama tehingu väärtuspäevast ja olema lineaarne. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5.   Intressimäära vahetustehingute puhul, mida arveldatakse keskse vastaspoole kaudu, kehtib järgmine:

a)	esialgne marginaal kajastatakse sularahas deponeerimisel eraldi varana. Kui deponeeritakse väärtpaberina, jääb see bilansis muutumatuks;

b)	kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole ning need mõjutavad valuutapositsiooni;

c)	intressi kogunemise osa eraldatakse realiseerunud osast ja kajastatakse brutosummana kasumiaruandes.

Artikkel 22

Intressimäära tähtpäevalepingud

1.   Intressimäära tähtpäevalepingud kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel.

2.   Hüvitus, mida üks pool peab arvelduspäeval teisele maksma, kantakse arvelduspäeval tulude ja kulude kontole. Makseid ei kajastata tekkepõhiselt.

3.   Kui intressimäära tähtpäevalepingud on välisvaluutas, mõjutavad hüvitusmaksed valuutapositsiooni. Hüvitusmaksed arvutatakse arvelduspäeva hetkekursiga ümber eurodesse.

4.   Kõik intressimäära tähtpäevalepingud hinnatakse ümber ükshaaval ja vajaduse korral arvutatakse valuuta hetkekursiga ümber eurodesse. Aasta lõpus kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole.

5.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

Artikkel 23

Tähtpäevatehingud väärtpaberitega

Tähtpäevatehinguid väärtpaberitega kajastatakse vastavalt ühele kahest alltoodud meetodist.

1.

Meetod A: a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga; b) kaubeldud väärtpaberite positsiooni keskmine maksumus ei muutu arveldamiseni; müügi tähtpäevatehingute kasum ja kahjum arvutatakse arvelduspäeval; c) arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse ja ümberhindluskonto saldo, kui on, krediteeritakse tulude ja kulude kontole. Ostetud väärtpaber kajastatakse tähtpäeval hetkehinna alusel (tegelik turuhind), kusjuures erinevus algsest tähtpäevahinnast kajastatakse realiseeritud kasumi või kahjumina; d) välisvaluutas vääringustatud väärtpaberite puhul ei muutu valuuta netopositsiooni keskmine maksumus, kui aruandeüksusel juba on kõnealuse valuuta positsioon. Kui tähtpäevatehinguga ostetud võlakiri on vääringus, mille positsiooni aruandeüksusel ei ole, ja ta peab seda vääringut ostma, kohaldatakse artikli 16 lõike 3 punktis e sätestatud valuutaostueeskirju; e) tähtpäevapositsioone hinnatakse ükshaaval vastavalt tehingu järelejäänud kestusele turu tähtpäevakursi alusel. Ümberhindluskahjum debiteeritakse aasta lõpus kasumiaruandesse ning ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Aasta lõpus kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgnevate aastate realiseerimata kasumiga, välja arvatud juhul, kui instrument on suletud või lõpetatud.

2.

Meetod B: a) tähtpäevatehingud väärtpaberitega kajastatakse bilansivälistel kontodel kauplemispäevast arvelduspäevani tähtpäevatehingu tähtpäevahinnaga. Arvelduspäeval bilansivälised kontod storneeritakse; b) kvartali lõpus hinnatakse väärtpaber ümber netopositsiooni alusel, mis tuleneb bilansist ja bilansivälistel kontodel kajastatud sama väärtpaberi müügist. Ümberhindlussumma on võrdne erinevusega kõnealuse netopositsiooni ümberhindamisel saadud hinna ja sama positsiooni keskmise bilansilise maksumuse vahel. Kvartali lõpus kohaldatakse tähtpäevaostude suhtes artiklis 9 kirjeldatud ümberhindlusprotsessi. Ümberhindlustulem on võrdne spothinna ja ostukohustuste keskmise maksumuse vahega; c) tähtpäevamüügi tulem kajastatakse aruandeaastal, mille jooksul kohustus võeti. See tulemus on võrdne algse tähtpäevahinna ja bilansipositsiooni keskmise maksumuse või bilansiväliste ostukohustuste keskmise kulu vahega, kui bilansipositsioon on müügihetkel ebapiisav.

Artikkel 24

Optsioonid

1.   Optsioone kajastatakse bilansivälistel kontodel tehingupäevast kasutamis- või aegumispäevani alusinstrumendi tehinguhinnaga.

2.   Välisvaluutas vääringustatud optsiooniõiguse tasu arvutatakse ümber eurodesse lepingu- või arvelduspäeva vahetuskursiga. Makstud tasu kajastatakse eraldi varana, saadud tasu kajastatakse eraldi kohustusena.

3.   Optsiooni kasutamise korral kajastatakse selle alusinstrument bilansis optsiooni tehinguhinnaga pluss/miinus optsiooniõiguse tasu. Optsiooniõiguse tasu korrigeeritakse vastavalt aasta lõpul kasumiaruandesse kantud realiseerimata kahjumile.

4.   Kui optsiooni ei kasutata, kantakse optsiooniõiguse tasu, mida on korrigeeritud vastavalt eelmise aastalõpu realiseerimata kahjumile, optsiooni tähtpäeva vahetuskursi alusel tulude ja kulude kontole.

5.   Valuutapositsiooni mõjutavad futuurilaadsete optsioonide igapäevaste kõikumiste marginaal, optsiooniõiguse tasu võimalik vähendamine aasta lõpul, alusinstrumendiga kauplemine optsiooniõiguse kasutamise päeval või optsiooniõiguse tasu optsioonitähtaja lõppemisel. Kõikumise marginaalide igapäevased muutused kantakse tulude ja kulude kontole.

6.   Iga optsioonileping hinnatakse ümber eraldi, v.a väärtpaberite eritingimused. Kasumiaruandes kajastatud realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata järgmiste aastate realiseerimata kasumiga. Realiseerimata ümberhindluskasum krediteeritakse ümberhindluskontole. Mis tahes optsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata mis tahes teise optsiooni realiseerimata kasumiga.

7.   Lõike 6 kohaldamisel on turuväärtuseks noteeritud hind, kui see noteeritakse börsil, väärtpaberivahendaja, maakleri või muu samalaadse üksuse poolt. Kui noteeritud hind ei ole kättesaadav, määratakse turuväärtus hindamismeetodi abil. Sellist hindamismeetodit tuleb kasutada järjepidevalt ning peab olema võimalik tõendada, et meetod võimaldab leida usaldusväärse hinna, mis oleks saadud reaalse turutehingu puhul.

8.   Teenustasud kantakse tulude ja kulude kontole.

V PEATÜKK

ARUANDLUSKOHUSTUS

Artikkel 25

Aruandluse vorm

1.   RKPd esitavad aruandeid eurosüsteemi finantsaruandluse eesmärgil EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.

2.   Eurosüsteemi aruandluse vormid peavad hõlmama kõiki IV lisas nimetatud kirjeid. IV lisas on kirjeldatud ka erinevate bilansiskeemide puhul nõutavate kirjete sisu.

3.   Erinevate avaldatud raamatupidamisaruannete vorm peab vastama järgmistele lisadele:

a)	V lisa: eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne pärast kvartali lõppu;

b)	VI lisa: eurosüsteemi avaldatud konsolideeritud nädalaaruanne kvartali jooksul;

c)	VII lisa: eurosüsteemi konsolideeritud aastabilanss.

VI PEATÜKK

AVALDATUD AASTABILANSID JA KASUMIARUANDED

Artikkel 26

Avaldatud bilansid ja kasumiaruanded

RKPdel soovitatakse kohandada oma avaldatud aastabilansid ja kasumiaruanded vastavalt VIII ja IX lisale.

VII PEATÜKK

KONSOLIDEERIMISEESKIRJAD

Artikkel 27

Üldised konsolideerimisreeglid

1.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid hõlmavad EKP ja RKPde bilansside kõiki kirjeid.

2.   Konsolideerimisel koostatakse aruanded ühtsetel alustel. Kõik eurosüsteemi raamatupidamisaruanded koostatakse sarnastel põhimõtetel, kohaldades samu konsolideerimisvõtteid ja -menetlusi.

3.   Eurosüsteemi konsolideeritud bilansid koostab EKP. Nimetatud bilansid lähtuvad järgmisest: vajadus ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -võtete järele; samaaegsete aruandeperioodide vajadus eurosüsteemis; eurosüsteemisisestest tehingutest ja positsioonidest tulenevate konsolideerimise korrigeerimiste vajadus; muudatuste arvestamine eurosüsteemi koosseisus.

4.   Mis tahes iseseisvad bilansikirjed, välja arvatud RKPde ja EKP eurosüsteemisisesed saldod, agregeeritakse konsolideerimisel.

5.   RKPde ja EKP saldod kolmandate isikutega kajastatakse konsolideerimisel brutosummadena.

6.   Eurosüsteemisisesed saldod esitatakse EKP ja RKPde bilanssides kooskõlas IV lisaga.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Eeskirjade täiendamine, kohaldamine ja tõlgendamine

1.   EKPSi raamatupidamise ja emissioonitulu komitee (Accounting and Monetary Income Committee, AMICO) annab juhatuse kaudu nõukogule aru EKPSi raamatupidamis- ja aruandluseeskirjade täiendamise, kohaldamise ja täitmise osas.

2.   Käesoleva suunise tõlgendamisel võetakse arvesse ettevalmistustööd, liidu õigusaktidega ühtlustatud raamatupidamispõhimõtteid ja üldtunnustatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid.

Artikkel 29

Üleminekueeskirjad

1.   RKPd hindavad kogu oma vara ja kõik kohustused ümber selle kuupäeva seisuga, mil neist saavad eurosüsteemi liikmed. Realiseerimata kasum, mis tekkis sellel päeval või enne seda, tuleb eraldada realiseerimata ümberhindluskasumist, mis võib olla tekkinud pärast seda päeva, ja jääb RKP-le. RKPde poolt kohaldatavad turuhinnad ja kursid eurosüsteemiga liitumisel koostatud algbilansis tuleb lugeda RKPde varade ja kohustuste keskmiseks maksumuseks.

2.   On soovitatav, et enne RKP liitumist eurosüsteemiga või liitumispäeval tekkinud realiseerimata kasumit ei loeta üleminekuajal jaotatavaks ning et seda tuleks käsitleda realiseeritavana või jaotatavana üksnes seoses selliste tehingutega, mis toimuvad pärast eurosüsteemiga liitumist.

3.   Välisvaluuta- ja kullatehingute ning hinnavahe kasum ja kahjum, mis tekkis RKP vara üleminekust EKP-le, loetakse realiseerituks.

4.   Käesolev artikkel ei piira EKPSi põhikirja artikli 30 alusel tehtud otsuse kehtivust.

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

1.   Suunis EKP/2010/20 tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2016.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitada viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist XI lisas.

Artikkel 31

Jõustumine ja rakendamine

1.   Käesolev suunis jõustub kuupäeval, mil sellest teatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2.   Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, peavad käesolevat suunist järgima alates 31. detsembrist 2016.

Artikkel 32

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

---

(1)  11. novembri 2010. aasta suunis EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (ELT L 35, 9.2.2011, lk 31).

(2)  13. detsembri 2010. aasta otsus EKP/2010/29 euro pangatähtede emiteerimise kohta (ELT L 35, 9.2.2011, lk 26).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---