ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 329 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
59. köide |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/1 |
NÕUKOGU OTSUS (Euratom) 2016/2116,
12. veebruar 2016,
millega kiidetakse heaks komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel lepingu sõlmimine, millega pikendatakse IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu kehtivusaega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
IV põlvkonna rahvusvaheline foorum (GIF) on 2001. aastal Ameerika Ühendriikide algatusel käivitatud rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö raamistik. GIFi eesmärk on ühendada jõupingutused selliste uute tuumaenergiasüsteemide väljatöötamisel, mis tagavad kindla energiavarustuse, lahendades seejuures rahuldaval tasemel tuumaohutuse, jäätmete koguse piiramise, tuumarelva leviku tõkestamise ja üldsusele muret tekitavad probleemid. |
(2) |
Tuginedes komisjoni 4. novembri 2002. aasta otsusele ühines ühendus 30. juulil 2003 GIFiga, allkirjastades selle harta („harta“), mille algsed osalised olid allkirjastanud 2001. aastal. Vastavalt komisjoni 29. juuni 2011. aasta otsusele pikendati ühenduse esialgselt kümneaastast osalemist hartas tähtajatuks perioodiks, mille liidu liikmesriigid võivad peatada ühehäälse otsusega. Kõik GIFi liikmed (sh ühendus) võivad oma osaluse peatada, teatades sellest kirjalikult 90 päeva ette. Kuna hartas ei reguleerita selle osaliste vahelisi finantssuhteid ega konkreetseid eelarveeraldisi, kuulub see Euratomi asutamislepingu artikli 101 kolmanda lõigu kohaldamisalasse. |
(3) |
Harta rakendamiseks sõlmisid selle osalised IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu, milles määratakse kindlaks koostöötingimused ning nendega seonduvad süsteemi- ja projektikorralduskavad. |
(4) |
Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta otsuse alusel, millega kiideti heaks Euroopa Aatomienergiaühenduse ühinemine raamlepinguga, ja komisjoni 12. jaanuari 2006. aasta otsusega, mis võeti vastu alusepingu artikli 101 teise lõigu alusel, ühines ühendus 24. jaanuaril 2006 raamlepinguga, kui volitatud volinik allkirjastas ühinemisakti, mis deponeeriti seejärel 10. veebruaril 2006 Pariisis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis. Teadusuuringute Ühiskeskus kinnitati ühenduse esindajaks vastavalt raamlepingu artikli III lõikele 2. |
(5) |
Raamleping jõustus 28. veebruaril 2005 kehtivusajaga 10 aastat ning selle kehtivusaega pikendati 26. veebruaril 2015, kui neli osalist andis oma nõusoleku pidada kooskõlas raamlepingus ettenähtud spetsiaalse pikendamismenetlusega enda suhtes siduvaks lepingut, millega pikendatakse IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alast rahvusvahelise koostöö raamlepingu kehtivusaega („pikendamisleping“). Ühendus ja teised osalised, kellel ei olnud võimalik oma heakskiitmise sisemenetlust õigeaegselt lõpule viia, võivad oma osalust hiljem uuendada, allkirjastades pikendamislepingu kooskõlas selle artikli II lõikega 3. |
(6) |
Ühenduse raamlepingus osalemise pikendamine ei sõltu otsustest ühenduse GIFi erinevates süsteemides ja seonduvates projektikorralduskavades osalemise ulatuse kohta. Ühendus määrab ise kindlaks oma GIFi tegevuses osalemise mittemateriaalse ja materiaalse ulatuse. |
(7) |
Seetõttu tuleks heaks kiita raamlepingu kehtivusaja pikendamine komisjoni poolt ühenduse nimel, allkirjastades spetsiaalse pikendamismenetluse alusel pikendamislepingu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse heaks komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel lepingu sõlmimine, millega pikendatakse IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu kehtivusaega.
Pikendamislepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 12. veebruar 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
J. R. V. A. DIJSSELBLOEM
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/3 |
TÕLGE
KOKKULEPE,
millega pikendatakse IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu kehtivusaega
Kanada valitsus, Euroopa Aatomienergiaühendus, Hiina Rahvavabariigi valitsus, Prantsuse Vabariigi valitsus, Jaapani valitsus, Korea Vabariigi valitsus, Venemaa Föderatsiooni valitsus, Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus, Šveitsi Konföderatsiooni valitsus ja Ameerika Ühendriikide valitsus, kes kõik on 28. veebruaril 2005 Washingtonis sõlmitud IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide uurimis- ja arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö raamlepingu (edaspidi „raamleping“) osalised, koos edaspidi „lepinguosalised“:
VÕTTES ARVESSE nende soovi jätkata praeguseks raamlepingu alusel tehtud edukat ja vastastikku kasulikku koostööd;
VÕTTES ARVESSE IV põlvkonna tuumaenergiasüsteemide ajakohastatud tehnoloogiaalast tegevuskava (jaanuar 2014);
TULETADES MEELDE raamlepingu artiklit XV, milles on sätestatud, et igasugust raamlepingu põhjal algatatud, kuid raamlepingu lõppemise või lõpetamise ajaks lõpule viimata koostööd võib raamlepingu sätete kohaselt jätkata kuni selle lõpuleviimiseni, ning
TOIMIDES vastavalt raamlepingu artikli XII lõikele 3
lepivad käesolevaga kokku järgmises:
Artikkel I
Raamlepingu kehtivusaja pikendamine
Vastavalt raamlepingu artikli XII lõikele 5, pikendatakse raamlepingu kehtivusaega kümme (10) aastat, kuni 28. veebruarini 2025.
Artikkel II
Allkirjastamine ja jõustumine
1. Käesolev leping jõustub oma siduva nõusoleku andnud lepinguosaliste puhul kuupäeval, mil kolm lepinguosalist on väljendanud oma siduvat nõusolekut.
2. Lepinguosalised kinnitavad oma siduvat nõusolekut, allkirjastades kokkuleppe heakskiitmisreservatsioonita või allkirjastades kokkuleppe heakskiitmisreservatsiooniga, mille järel tuleb heakskiitmiskiri hoiulevõtjale hoiule anda.
3. Lepinguosalise puhul, kes on andnud nõusoleku, et raamleping on tema suhtes siduv pärast käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva, jõustub käesolev kokkulepe kõnealuse lepinguosalise suhtes selle (heakskiitmisreservatsioonita) allkirjastamise kuupäeval või heakskiitmiskirja hoiulevõtjale hoiule andmise kuupäeval.
4. Raamlepingu osalistega, kelle suhtes ei ole käesolev kokkulepe 28. veebruariks 2015 jõustunud, kavatsevad lepinguosalised vastavalt raamlepingu artiklile XV jätkata raamlepingu sätete kohast koostööd, mis on 28. veebruariks 2015 algatatud, kuid mitte lõpule viidud.
Artikkel III
Hoiulevõtja
Käesoleva kokkuleppe originaal antakse hoiule Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni peasekretärile.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
KOOSTATUD ühes eksemplaris inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.
KANADA VALITSUSE NIMEL:
Canadian Ambassador and Permanent Representative to the OECD
Michelle d'AURAY
Kuupäev: 21. oktoober 2016
EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE NIMEL:
EU Commissioner
Tibor NAVRACSICS
Kuupäev: 10. november 2016
HIINA RAHVAVABARIIGI VALITSUSE NIMEL:
Ambassador Extraordinary and Plenipotentiary of the People's Republic
Jun ZHAI
Kuupäev: 23. juuni 2016
PRANTSUSE VABARIIGI VALITSUSE NIMEL:
Administrateur général du Commissariat à l'énergie atomique et aux énergies alternatives
Danie VERWAERDE
Kuupäev: 26. veebruar 2015
JAAPANI VALITSUSE NIMEL:
Ambassador Extraordinary and Plenipotentiary Permanent Delegation of Japan to the OECD
Kazuo KODAMA
Kuupäev: 26. veebruar 2015
KOREA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL:
Ambassador Extraordinary and Plenipotentiary to the Korean Permanent Delegation to the OECD
Si-hyung LEE
Kuupäev: 26. veebruar 2015
VENEMAA FÖDERATSIOONI VALITSUSE NIMEL:
Chief Executive Officer of the State Atomic Energy Corporation „Rosatom“
Sergey Vladilenovich KIRIENKO
Kuupäev: 29. juuni 2015
LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI VALITSUSE NIMEL:
Minister of Energy of the Republic of South Africa
Tina JOEMAT-PETTERSSON
Kuupäev: 15. september 2015
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VALITSUSE NIMEL:
Secrétaire d'Etat de la Confédération suisse à la formation, à la recherche et à l'innovation
Mauro DELL'AMBROGIO
Kuupäev: 27. august 2015
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VALITSUSE NIMEL:
Ambassador and Permanent Representative to the OECD
Daniel JOHANNES
Kuupäev: 26. veebruar 2015
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/6 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/2117,
29. september 2016,
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu liidu nimel sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kooskõlas nõukogu otsusega 2012/279EL (2) kirjutati ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelisele laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingule („leping“) alla 27. juunil 2012, tingimusel et see sõlmitakse. |
(2) |
Leping tuleks heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping kiidetakse käesolevaga liidu nimel heaks.
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Lepingu artiklis 52 sätestatud ühiskomitee eesistujaks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Sõltuvalt teemast on ühiskomitees esindatud ka vastavalt vajadusele kas liit või liit ja liikmesriigid.
Artikkel 3
Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 63 lõikes 1 sätestatud teate (3).
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 29. september 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
P. ŽIGA
(1) 17. detsembri 2015. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõukogu 14. mai 2012. aasta otsus 2012/279/EL liidu nimel laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu allakirjutamise kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel (ELT L 137, 26.5.2012, lk 1).
(3) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/8 |
Laiahaardelise partnerluse ja koostöö
RAAMLEPING
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel
EUROOPA LIIT,
edaspidi „liit“,
ning
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI VABARIIK,
MALTA,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“,
ühelt poolt ning
VIETNAMI SOTSIALISTLIK VABARIIK,
edaspidi „Vietnam“,
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised“,
VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid tihedaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid,
ARVESTADES et lepinguosalised omistavad oma vastastikuse suhte laiahaardelisusele erilist tähtsust, mida näitavad muu hulgas Vietnami 2005. aasta dokument „Vietnami ja Euroopa Liidu vaheliste suhete üldplaan kuni 2010. aastani ning suunised 2015. aastani“ ning lepinguosaliste vaheline arvamustevahetus,
ARVESTADES et lepinguosalised leiavad, et käesolev leping moodustab osa nendevahelisest ulatuslikumast ja järjepidevast suhtest, mis toimib kokkulepete kaudu, mille osalised mõlemad on,
KINNITADES VEEL KORD oma otsust järgida rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja eesmärke ja põhimõtteid ning austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi,
KINNITADES VEEL KORD Vietnami Sotsialistliku Vabariigi iseseisvust, suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja rahvuslikku ühtsust,
KINNITADES VEEL KORD oma otsust järgida head valitsemistava ja korruptsiooni vastu võitlemise põhimõtteid,
KINNITADES VEEL KORD oma soovi edendada oma rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut, võttes seejuures arvesse säästva arengu põhimõtet ja keskkonnakaitse nõudeid,
ARVESTADES et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on oluline edasiminek rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tagamisel ning selle eesmärk on tõhus süüdistuste esitamine rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kõige raskemate kuritegude eest,
ARVESTADES et lepinguosalised on ühisel seisukohal, et massihävitusrelvade levik kujutab endast väga suurt ohtu rahvusvahelisele julgeolekule, ning soovivad edendada dialoogi ja koostööd kõnealuses valdkonnas. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 üksmeelne vastuvõtmine kinnitab kogu rahvusvahelise üldsuse otsust võidelda massihävitusrelvade leviku vastu,
TUNNUSTADES vajadust tugevdada desarmeerimist ning valmisolekut tõkestada relvade levikut vastavalt lepinguosaliste suhtes kohaldatavatele rahvusvahelistele kohustustele,
VÄLJENDADES täielikku pühendumist võidelda kõigi terrorismi vormide vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate õigusaktide ja humanitaarõigusega, ning luua tulemuslik rahvusvaheline koostöö ja vahendid terrorismi likvideerimise tagamiseks, tuginedes ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastele resolutsioonidele,
TUNNUSTADES Euroopa Majandusühenduse ja Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni (ASEANi) liikmesriikide Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai vahel 7. märtsil 1980. aastal sõlmitud koostöölepingu (mida laiendati 1999. aastal Vietnami hõlmamiseks) ning Euroopa Ühenduse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahel 17. juulil 1995. aastal sõlmitud koostöölepingu tähtsust,
TUNNUSTADES lepinguosaliste vaheliste praeguste suhete tugevdamise tähtsust, et tihendada nendevahelist koostööd, ja nende ühist tahet kindlustada, süvendada ja mitmekesistada oma suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades suveräänsuse, võrdsuse, diskrimineerimisest hoidumise, looduskeskkonna hoidmise ja vastastikuse kasu alusel,
TUNNUSTADES Vietnami arenguriigi staatust ning võttes arvesse lepinguosaliste arengutasemeid,
TUNNUSTADES arengukoostöö tähtsust arenguriikide, eelkõige madala sissetulekutasemega ja väiksema keskmise sissetulekuga riikide jaoks nende majanduskasvu jätkumiseks, säästvaks arenguks ning rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärkide, sealhulgas ÜRO aastatuhande arengueesmärkide õigeaegseks ja täielikuks saavutamiseks,
TUNNUSTADES Vietnami edusamme seoses aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega ja sotsiaal-majandusliku arengu strateegia rakendamisega ning Vietnami kui madala sissetulekutasemega arenguriigi praegust arengutaset,
ARVESTADES tähtsust, mida lepinguosalised omistavad rahvusvahelist kaubandust reguleerivatele põhimõtetele ja eeskirjadele, mis sisalduvad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingus, ning vajadusele kohaldada neid põhimõtteid ja eeskirju läbipaistval ning mittediskrimineerival viisil,
TUNNUSTADES kaubanduse olulist rolli arengus ning sooduskaubanduse programmide tähtsust,
VÄLJENDADES täielikku pühendumist säästva arengu edendamisele kõigis selle mõõtmetes, sealhulgas keskkonnakaitsele ning tõhusale koostööle kliimamuutuste vastu võitlemisel, samuti lepinguosaliste ratifitseeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud tööstandardite tõhusale edendamisele ning rakendamisele,
RÕHUTADES koostöö tähtsust rände valdkonnas,
KINNITADES soovi tugevdada täielikus kooskõlas regionaalsel tasandil võetavate meetmetega ühistele väärtustele rajatud vastastikku kasulikku koostööd lepinguosaliste vahel,
MÄRKIDES, et käesoleva lepingu sätted, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise kolmanda osa reguleerimisalasse, on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduvad kui eraldi lepinguosaliste suhtes või teise võimalusena kui Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga (nr 21) Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, julgeolekul ja õigusel rajaneva ala suhtes. Sama kehtib Taani kohta kooskõlas nimetatud lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliga (nr 22),
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAOTIS
ISELOOM JA ULATUS
Artikkel 1
Üldpõhimõtted
1. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust järgida rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid, mis on kindlaks määratud ÜRO põhikirja eesmärkides ja põhimõtetes ning mida on kinnitatud ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 1970. aasta deklaratsioonis rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohta, milles käsitletakse sõbralikke suhteid ja koostööd riikide vahel kooskõlas ÜRO põhikirjaga, ning teistes asjakohastes rahvusvahelistes lepingutes, milles on muu hulgas väljendatud õigusriigi põhimõtet ja pacta sunt servanda põhimõtet, ning austada demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi, nagu need on sätestatud ÜRO Peaassamblee inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, millele lepinguosalised on alla kirjutanud ning mis on aluseks mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitikale ning moodustavad käesoleva lepingu olulise osa.
2. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust teha rohkem koostööd, et saavutada mõlema lepinguosalise suhtes kohaldatavate kehtivate rahvusvaheliste kohustuste täitmise kaudu rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärgid, sealhulgas aastatuhande arengueesmärgid. See moodustab käesoleva lepingu olulise osa. Nad kinnitavad samuti oma kohustusi seoses Euroopa 2005. aasta arengukonsensusega, 2005. aasta abi tõhususe kõrgetasemelisel foorumil kokkulepitud Pariisi deklaratsiooniga abi tõhususe kohta, kolmandal abi tõhususe kõrgetasemelisel foorumil kokkulepitud Accra tegevuskavaga ning 2006. aastal kokkulepitud Hanoi põhiavaldusega abi tõhususe kohta, et parandada veelgi arengukoostöö tulemuslikkust, sealhulgas teha edusamme seoses abi lahtisidumisega ning paremini prognoositavate abimehhanismide loomisega.
3. Lepinguosalised kinnitavad oma otsust edendada säästvat arengut kõigis selle mõõtmetes, teha koostööd kliimamuutustest ja üleilmastumisest tulenevate probleemide lahendamisel ning aidata saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud arengueesmärgid, sealhulgas aastatuhande arengueesmärgid.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et kogu käesoleva lepingu raames toimuva koostöö rakendamisel võetakse arvesse teineteise arengutaset, vajadusi ja suutlikkust.
5. Lepinguosalised kinnitavad, et kaubandusel on arengus oluline roll ning et kaubandussoodustuste programmid aitavad edendada arenguriikide, sealhulgas Vietnami arengut.
6. Lepinguosalised nõustuvad, et käesoleva lepingu raames koostööd tehes järgitakse vastavalt lepinguosaliste territooriumil kohaldatavaid õigusnorme.
Artikkel 2
Koostöö eesmärgid
Lepinguosalised kohustuvad pidama laialdast dialoogi ja jätkama koostöö edendamist kõigis vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, et tugevdada oma kahepoolseid suhteid. Jõupingutused on suunatud eelkõige järgmistele valdkondadele:
a) |
kahepoolse koostöö sisseseadmine kõigil asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning organisatsioonides; |
b) |
lepinguosaliste vahelise kaubanduse ja investeerimise edendamine nende vastastikust kasu silmas pidades; |
c) |
koostöö sisseseadmine kõikides vastastikust huvi pakkuvates kaubandus- ja investeerimisvaldkondades, et edendada jätkusuutlikke kaubandus- ja investeeringuvoogusid ning kõrvaldada kaubandus- ja investeerimistõkked kooskõlas praeguste ning tulevaste ELi-ASEANi piirkondlike algatustega ning neid täiendades; |
d) |
töötamine arengukoostöö kaudu selle nimel, et juurida välja vaesus, edendada säästvat arengut, võidelda selliste uute või pidevalt esilekerkivate probleemide vastu nagu kliimamuutused ja nakkushaigused, süvendada majandusreformi ning integreeruda maailmamajandusse; |
e) |
koostöö sisseseadmine õiguse ja julgeoleku valdkonnas, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja õigusalase koostöö, andmekaitse, rände ning organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja ebaseaduslike narkootikumidega võitlemise küsimustes; |
f) |
koostöö edendamine muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige inimõiguste, majanduspoliitika, finantsteenuste, maksunduse, tööstuspoliitika ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, teaduse ja tehnika, energeetika, transpordi, linna- ja regionaalplaneeringute ning -arenduse, turismi, hariduse ja koolituse, kultuuri, kliimamuutuste, keskkonna ja loodusvarade, põllumajanduse, metsanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja maaelu arengu, tervishoiu, statistika, töö, tööhõive ja sotsiaalküsimuste, avaliku halduse reformi, ühingute ja valitsusväliste organisatsioonide, loodusõnnetuste ennetamise ja leevendamise ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; |
g) |
mõlema lepinguosalise osaluse suurendamine ja uue osaluse sisseseadmine allpiirkondlikes ja piirkondlikes koostööprogrammides, milles võib osaleda ka teine lepinguosaline; |
h) |
koostöö sisseseadmine massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamisel, ebaseadusliku väike- ja kergrelvadega kauplemise vastu võitlemisel kõigis selle aspektides ning sõjajäänuste valdkonnas; |
i) |
koostöö sisseseadmine terrorismiga võitlemisel; |
j) |
mõlema lepinguosalise osaluse ja hea maine edendamine teineteise piirkondades eri vahendite, sealhulgas kultuurivahetuse, infotehnoloogia kasutamise ja hariduse kaudu; |
k) |
inimestevahelise mõistmise edendamine erinevate üksuste (eksperdirühmad, akadeemilised ringkonnad, ettevõtjad ja meedia) vahelise koostöö abil seminaride, konverentside, noortealgatuste ja muu tegevuse vormis. |
Artikkel 3
Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides
1. Lepinguosalised vahetavad arvamusi ja teevad koostööd selliste piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide raames nagu ÜRO ning ÜRO allasutused ja organisatsioonid, ASEANi ja ELi dialoog, ASEANi piirkondlik foorum, Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).
2. Lepinguosalised nõustuvad ka edendama nendes valdkondades koostööd eksperdirühmade, akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate ja meedia vahel seminaride, konverentside ja muu asjakohase tegevuse kaudu, eeldusel et selline koostöö põhineb vastastikusel nõusolekul.
Artikkel 4
Kahepoolne ja piirkondlik koostöö
1. Lepinguosalised nõustuvad võtma igas valdkonnas, kus toimub käesoleva lepingu kohane dialoog ja koostöö, seonduvaid meetmeid kas kahepoolse või piirkondliku koostöö tasandil või mõlemal korraga, tõstes seejuures nõuetekohaselt esile kahepoolse koostöö küsimusi. Asjakohast raamistikku valides püüavad lepinguosalised maksimaalselt suurendada kõikide huvitatud isikute osalust ja neile avaldatavat mõju, kasutades seejuures olemasolevaid ressursse parimal võimalikul viisil, arvestades meetmete poliitilist ja institutsioonilist teostatavust ning kindlustades nende kooskõla liidu ja ASEANi teiste ettevõtmistega. Koostöö võib hõlmata ASEANi integratsiooni ja ühiskonna ülesehitamise toetamist, kui see on asjakohane.
2. Lepinguosalised võivad vajaduse korral otsustada laiendada käesoleva lepinguga hõlmatud või seotud valdkondades koostöömeetmetele antavat rahalist toetust vastavalt oma finantsmenetlustele ja ressurssidele. Sellise koostööga võidakse eelkõige toetada Vietnami sotsiaal-majanduslike reformide elluviimist ning võidakse hõlmata selliseid suutlikkuse suurendamise meetmeid nagu koolituste korraldamise kavad, õpitoad ja seminarid, ekspertide vahetamine, uurimused ja muu lepinguosaliste vahel kooskõlastatud tegevus kooskõlas arenguabi andmise strateegiatega.
II JAOTIS
ARENGUKOOSTÖÖ
Artikkel 5
Üldpõhimõtted
1. Arengukoostöö kesksed eesmärgid on aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ning vaesuse likvideerimine, säästev areng ning integreerumine maailmamajandusse. Arengukoostöö eesmärkide puhul võetakse arvesse Vietnami sotsiaal-majanduslikke arengustrateegiaid ja programme. Lepinguosalised tunnistavad, et nende arengukoostöö on Vietnami arenguraskuste käsitlemise võti.
2. Lepinguosalised nõustuvad edendama koostöötegevust kooskõlas oma vastavate menetluste ja vahenditega.
Artikkel 6
Koostöö eesmärgid
Lepinguosaliste arengukoostöö strateegiate eesmärk on muu hulgas:
a) |
saavutada jätkusuutlik majanduskasv; |
b) |
edendada inim- ja sotsiaalarengut; |
c) |
edendada institutsioonilisi reforme ja arengut; |
d) |
toetada keskkonnasäästlikkust, regenereerimist ja parimaid tavasid ning loodusvarade hoidmist; |
e) |
ennetada ja üritada kõrvaldada kliimamuutuste tagajärgi; |
f) |
toetada sellist poliitikat ja vahendeid, mille eesmärk on järjest paremini integreeruda maailmamajandusse. |
Artikkel 7
Koostöövormid
1. Iga käesoleva jaotise alla kuuluva koostöövaldkonna puhul nõustuvad lepinguosalised võtma meetmeid kahepoolse või piirkondliku koostöö tasandil või mõlemal korraga, sealhulgas tegema kolmepoolset koostööd.
2. Lepinguosaliste vahelise koostöö vormid võivad hõlmata järgmist:
a) |
lepinguosaliste vahel kokkulepitud programmide ja projektide arendamine ning neile tehnilise abi osutamine; |
b) |
suutlikkuse suurendamine lepinguosaliste vaheliste koolituskursuste, õpikodade ja seminaride, ekspertide vahetamise, uurimuste ja ühiste teadusuuringute kaudu; |
c) |
arengu muud liiki finantseerimise kaalumine vastavalt vajadusele; |
d) |
abi tõhusust käsitlevat parimat tava hõlmava teabe vahetamine. |
III JAOTIS
RAHU JA JULGEOLEK
Artikkel 8
Massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamine
1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on üks kõige tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule, rõhutades seejuures lepinguosaliste seadusjärgset õigust uurida, arendada, kasutada, ja võtta üle bioloogilist, keemilist ja tuumatehnoloogiat ning seotud materjale ning kaubelda nendega rahumeelsetel eesmärkidel kooskõlas lepingute ja konventsioonidega, milles nad on osalised. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa, tagades desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning lepinguosaliste suhtes kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise riiklikul tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.
2. Peale selle lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd ja aitavad kaasa massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamisele järgmiste meetmete kaudu:
a) |
üritades tagada kõikidele muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele ja kokkulepetele allakirjutamise, nende ratifitseerimise või vajaduse korral nendega liitumise ning rakendades täies ulatuses nendest tulenevad kohustused; |
b) |
luues tõhusa riikliku ekspordikontrolli süsteemi massihävitusrelvadega seotud kauba ekspordi ja transiidi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades karmid karistused ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest kooskõlas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 1540, mõjutamata seejuures tavapärast ja seaduslikku impordi- ja eksporditegevust ja finantstehingute sooritamist ning võttes nõuetekohaselt arvesse kummagi lepinguosalise suutlikkust. See võib hõlmata abi andmist, sealhulgas suutlikkuse suurendamist. |
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et peavad korrapärast poliitilist dialoogi eespool nimetatud toimingute toetamiseks ja kooskõlastamiseks.
Artikkel 9
Igakülgne koostöö ebaseadusliku väike- ja kergrelvadega kauplemise tõkestamisel
1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ebaseaduslik tootmine, vedamine ja ringlusselaskmine kujutab endast kõikides aspektides, sealhulgas ülemäärase kuhjumise ja kontrollimatu leviku korral, jätkuvalt tõsist ohtu rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule, rõhutades seejuures lepinguosaliste seadusjärgset õigust toota, importida ja säilitada väike- ja kergrelvi enesekaitse ja julgeoleku kaalutlustel. Selles osas tuginevad lepinguosalised ÜRO Peaassamblee resolutsioonide 64/50 ja 64/51 asjakohastele sätetele.
2. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma kohustusi, et igakülgselt võidelda ebaseadusliku väike- ja kergrelvadega kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele, millele lepinguosalised on alla kirjutanud, ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning samuti oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide – näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta – raames.
3. Lepinguosalised võtavad kohustuse algatada dialoog, et vahetada vastavalt vajadusele arvamusi ja teavet ning jõuda ebaseadusliku väike- ja kergrelvadega kauplemisega seotud küsimuste ja probleemide suhtes ühisele seisukohale ning suurendada lepinguosaliste suutlikkust sellist kauplemist ennetada ja tõkestada ning see likvideerida.
Artikkel 10
Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas
Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et on oluline võidelda terrorismi vastu, võttes täielikult arvesse seadust, sealhulgas ÜRO põhikirja, inimõiguste seadust, pagulasi käsitlevat õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust. Selles raamistikus ning kooskõlas ÜRO ülemaailmse terrorismivastase strateegiaga, mis sisaldub ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 60/288, ning ELi ja ASEANi 28. jaanuari 2003. aasta ühisdeklaratsiooniga koostöö kohta terrorismivastases võitluses lepivad lepinguosalised kokku tugevdada koostööd terrorismi ennetamise ja tõkestamise valdkonnas.
Seda teevad lepinguosalised eelkõige järgmiselt:
a) |
ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 1373 ja teiste asjakohaste ÜRO resolutsioonide täieliku rakendamise raames ning võttes meetmeid terrorismi vastu võitlemist ja selle ennetamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentide ratifitseerimiseks ning täielikuks rakendamiseks; |
b) |
korraldades ühiskomitee kaudu korrapäraseid konsultatsioone terrorismi vastu võitlemist ja selle ennetamist käsitleva koostöö valdkonnas; |
c) |
vahetades teavet terroristlike rühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja riikliku õigusega ning toetades terrorismi vastu võitlemise ja selle ennetamise suutlikkuse suurendamist vastavalt lepinguosaliste programmidele ja vahenditele; |
d) |
vahetades seisukohti terrorismi ja terroriaktide õhutamise vastu võitlemise vahendite ja meetodite osas, sealhulgas tehnilises ja koolitusvaldkonnas, ning vahetades kogemusi seoses terrorismi ennetamisega; |
e) |
tehes koostööd rahvusvahelise konsensuse süvendamiseks terrorismivastase võitluse ja normatiivse raamistiku osas ning töötades selle nimel, et leppida võimalikult kiiresti kokku rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis, et täiendada ÜRO kehtivaid terrorismivastaseid õigusakte; |
f) |
edendades ÜRO liikmesriikide vahelist koostööd ÜRO ülemaailmse terrorismivastase strateegia tõhusaks rakendamiseks; |
g) |
vahetades parimat tava inimõiguste kaitse kohta terrorismivastases võitluses. |
Artikkel 11
Õigusalane koostöö
1. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises õigusküsimustes ning õigusriigi põhimõtete ja institutsioonide tugevdamises justiits- ja õiguskaitse halduse kõikidel tasanditel.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd kohtu- ja õigussüsteemi tõhustamise alal sellistes valdkondades nagu tsiviilõigus, tsiviilmenetlus, kriminaalõigus ja kriminaalmenetlus ning vahetavad õigussüsteeme ja seadusandlust käsitlevat teavet.
3. Lepinguosalised lepivad kokku ka koostöö tegemises rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas. Lepinguosalised on seisukohal, et rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kõige raskemad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et tuleb tagada nende eest tõhus süüdistuse esitamine asjakohasel tasandil asjakohaste meetmete võtmise kaudu.
4. Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on edumeelne ja sõltumatu institutsioon, mis tegutseb rahvusvahelise rahu ja õigluse nimel. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises, et tugevdada rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kõige raskemate kuritegude ennetamisele ja nende eest karistamisele suunatud õiguslikku raamistikku, ning kaaluvad Rooma statuudi järgimise võimalikkust. Lepinguosalised nõustuvad, et dialoog ja koostöö selles valdkonnas oleks kasulik.
IV JAOTIS
KOOSTÖÖ KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISKÜSIMUSTES
Artikkel 12
Üldpõhimõtted
1. Lepinguosalised peavad kahe- ja mitmepoolse kaubavahetuse ja kaubandusega seotud küsimuste üle dialoogi, mille sihiks on kahepoolsete kaubandussidemete tugevdamine ja mitmepoolse kaubandussüsteemi arendamine.
2. Lepinguosalised kohustuvad mõlemapoolset kasu silmas pidades maksimaalselt soodustama kaubavahetuse arengut ja mitmekesistamist. Nad kohustuvad parandama turulepääsu tingimusi ja nende prognoositavust, tehes tööd kaubandustõkete kaotamiseks, seda eeskätt mittetariifsete tõkete ja kaubanduspiirangute õigeaegse kaotamise kaudu, ning võttes meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks, kusjuures arvestatakse tööd, mida kõnealuses valdkonnas on teinud rahvusvahelised organisatsioonid, mille liikmed mõlemad lepinguosalised on.
3. Tõdedes, et kaubandusel on arengus asendamatu roll ning et kaubandussoodustuste kavad, sealhulgas üldine soodustuste süsteem ning WTO kindlaksmääratud eri- ja diferentseeritud kohtlemine, on osutunud arenguriikidele kasulikuks, püüavad lepinguosalised tihendada sellise abi tõhusat rakendamist käsitlevaid konsultatsioone.
4. Lepinguosalised võtavad käesoleva jaotise rakendamisel arvesse oma vastavaid arengutasemeid.
5. Lepinguosalised teavitavad teineteist arengust kaubanduspoliitikas ja kaubandusega seotud poliitikvaldkondades, nagu põllumajandus, toiduohutus, tarbijakaitse ja keskkond.
6. Lepinguosalised soodustavad dialoogi pidamist ja koostööd, et arendada kaubandus- ja investeerimissuhteid, sealhulgas kaubandusprobleemide lahendamist, tehnilise abi osutamist ning suutlikkuse suurendamise programme, et käsitleda kaubandusküsimusi, muu hulgas käesolevas jaotises osutatud valdkondades.
7. Oma potentsiaali täielikuks väljaarendamiseks ja majandusliku täiendavuse ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised uurida ja otsida rohkem võimalusi ning lahendusi oma kaubandus- ja investeerimissuhete tihendamiseks, pidades sealhulgas läbirääkimisi vabakaubanduse ja teiste vastastikust huvi pakkuvate lepingute üle, kui see on asjakohane.
Artikkel 13
Kaubanduse arendamine
1. Lepinguosalised kohustuvad arendama, mitmekesistama ja suurendama omavahelist kaubandust ning parandama oma toodete konkurentsivõimet kodumaisel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel turul. Sellealane lepinguosaliste vaheline koostöö on suunatud eelkõige suutlikkuse suurendamise toetamisele sellistes valdkondades nagu kaubanduse arendamise strateegiad, kaubanduspotentsiaali, sealhulgas üldise soodustuste süsteemi optimeerimine, konkurentsivõime, tehnosiirde edendamine ettevõtjate vahel, poliitika läbipaistvus, eeskirjad ja normid, turuteave, institutsiooniline areng ning piirkondlike võrgustike loomine.
2. Lepinguosalised kasutavad täiel määral ära kaubandusabi ja muid täiendavaid abiprogramme, et tõhustada omavahelist kaubandust ja investeerimist.
Artikkel 14
Sanitaar- ja fütosanitaarküsimused ning loomade heaolu käsitlevad küsimused
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.
2. Lepinguosalised tihendavad WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, rahvusvahelise episootiaameti ja codex alimentarius'e töörühma raames lepinguosaliste vahelises kaubanduses koostööd ja teabevahetust sanitaar- ja fütosanitaarküsimustega seotud õigusaktide, rakendamise, sertifitseerimise ning kontrolli- ja järelevalvemenetluste alal.
3. Peale selle lepivad lepinguosalised kokku koostöö tegemises sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes ning lepinguosaliste vahelise sellealase koostöö edendamises suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi kaudu, mida kohandatakse vastavalt kummagi lepinguosalise vajadustele ning mis on suunatud sellele, et aidata neil järgida teineteise õiguslikku raamistikku, sealhulgas toiduohutuse, taimekaitse ja loomade heaolu valdkonnas ning rahvusvaheliste standardite kasutamisel.
4. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tegemises loomade heaolu küsimuses, kui see on vajalik, ning see hõlmab tehnilist abi ja suutlikkuse suurendamist loomade heaolu käsitlevate standardite väljatöötamiseks.
5. Lepinguosalised määravad käesolevas artiklis käsitletud küsimustega seotud teabevahetuse jaoks kontaktpunktid.
Artikkel 15
Tehnilised kaubandustõkked
1. Lepinguosalised edendavad rahvusvaheliste standardite kasutamist ning teevad koostööd ja vahetavad teavet standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise menetluste kohta, seda eriti WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames.
2. Lepinguosalised püüavad vahetada teavet tehniliste kaubandustõkete valdkonnas uute õigusaktide koostamise varajasest etapist peale. Selle jaoks soodustavad lepinguosalised mis tahes meetmeid, mis on suunatud nendevaheliste erinevuste ületamiseks vastavushindamise ja standardimise valdkonnas, parandades lepinguosaliste vastavate süsteemide ühilduvust ja võrreldavust kõnealuses valdkonnas. Lepinguosalised nõustuvad vahetama omavaheliste kaubandusvoogude lihtsustamiseks seisukohti ning uurima võimalust kohaldada kolmanda isiku sertifitseerimist.
3. Koostööd tehniliste kaubandustõkete valdkonnas võib muu hulgas teha asjakohaseid kanaleid kasutava dialoogi, ühisprojektide, tehnilise abi ja suutlikkuse suurendamise kavade kaudu. Lepinguosalised määravad vajaduse korral käesolevas artiklis käsitletud küsimustega seotud teabevahetuse jaoks kontaktpunktid.
Artikkel 16
Tollikoostöö ja kaubanduse lihtsustamine
1. Lepinguosalised:
a) |
jagavad kogemusi ja parimaid tavasid ning uurivad võimalusi impordi, ekspordi ja muude tollimenetluste lihtsustamiseks; |
b) |
tagavad tolli- ning kaubanduse lihtsustamise eeskirjade läbipaistvuse; |
c) |
arendavad tollikoosööd ning tõhusaid vastastikuse haldusabi mehhanisme; |
d) |
püüavad lähendada oma seisukohti ja võtta ühismeetmeid asjakohaste rahvusvaheliste algatuste, sealhulgas kaubanduse lihtsustamise algatuste raames. |
2. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu muu hulgas järgmisele:
a) |
rahvusvahelise kaubanduse turvalisuse ja ohutuse suurendamine; |
b) |
intellektuaalomandi õigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide tõhusam ja tulemuslikum rakendamine; |
c) |
tasakaalustatud lähenemisviisi tagamine kaubanduse lihtsustamise ning pettuste ja eeskirjade eiramise vastu võitlemise vahel. |
3. Ilma et see piiraks käesolevas lepingus sätestatud muid koostöövorme, kinnitavad lepinguosalised oma huvi kaaluda tulevikus tollikoostööd ja vastastikust haldusabi käsitlevate protokollide sõlmimist käesolevas lepingus sätestatud institutsioonilises raamistikus.
4. Lepinguosalised püüavad kasutada tehnilise abi vahendeid, et toetada käesoleva lepingu kohase tollikoostöö ja kaubanduse lihtsustamise eeskirjade rakendamist.
Artikkel 17
Investeerimine
Lepinguosalised soodustavad suuremat investeeringute voogu investeeringute jaoks stabiilse ja atraktiivse keskkonna loomise kaudu, mille aluseks on järjekindel dialoog, mille eesmärk on parandada teineteisemõistmist ja koostööd investeerimisküsimustes, uurida investeeringuvoogude soodustamiseks haldusmehhanisme ning edendada lepinguosaliste investorite jaoks kindla, läbipaistva, avatud ja võrdse investeerimiskorra kehtestamist.
Artikkel 18
Konkurentsipoliitika
1. Lepinguosalised säilitavad konkurentsialased õigusaktid, konkurentsieeskirjad ja -ametid. Nad kohaldavad kõnealuseid õigusakte tõhusalt, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt, et suurendada oma territooriumil õiguskindlust.
2. Selleks võivad lepinguosalised võtta suutlikkuse suurendamise ja muid koostöömeetmeid konkurentsialaste õigusaktide ja konkurentsieeskirjade väljatöötamise ja rakendamise valdkonnas, tingimusel et lepinguosaliste koostöökavades ja -programmides on selliste meetmete jaoks olemas rahalised vahendid.
Artikkel 19
Teenused
Lepinguosalised alustavad korrapärast dialoogi, mille eesmärk on eelkõige vahetada parima tava kindlakstegemiseks teavet teineteise regulatiivse keskkonna kohta, hõlbustada juurdepääsu teineteise turgudele, sealhulgas e-kaubandusele, parandada kapitali ja tehnoloogia kättesaadavust ning edendada teenuskaubandust mõlema piirkonna vahel ja kolmandate riikide turgudel.
Artikkel 20
Intellektuaalomandi õiguste kaitse
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, kui suurt tähtsust nad omistavad intellektuaalomandi õiguste kaitsele ning intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud rahvusvaheliste kohustuste täielikule rakendamisele, et tagada selliste õiguste piisav ja tõhus kaitse kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega/kokkulepetega, nagu intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping ning rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon, sealhulgas tõhusad jõustamisvahendid.
2. Lepinguosalised lepivad kokku koostöö laiendamises intellektuaalomandi kaitse ja selle jõustamise valdkonnas, sealhulgas seoses asjakohaste vahenditega teise lepinguosalise geograafiliste tähiste kaitse ja registreerimise lihtsustamiseks oma territooriumil, võttes arvesse sellealaseid rahvusvahelisi eeskirju, tavasid ja arengusuundi ning teineteise vastavat suutlikkust.
3. Koostööd tehakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud viisil, sealhulgas vahetatakse teavet ja kogemusi sellistes küsimustes nagu intellektuaalomandi õigustega seotud tavad, nende õiguste edendamine, levitamine, kooskõlastamine, haldamine, ühtlustamine, kaitse, jõustamine ja tulemuslik kohaldamine, nimetatud õiguste rikkumise ennetamine, võitlus võltsimise ja piraatluse vastu, hõlmates selliste õiguste kontrollimise ja kaitsmisega tegelevate organisatsioonide loomist ja tugevdamist.
Artikkel 21
Ettevõtjate suurem osalus
1. Lepinguosalised soodustavad ja lihtsustavad kaubandus- ja tööstuskodade toimimist ning lepinguosaliste erialaliitude koostööd, et edendada kaubandust ja investeerimist mõlemale lepinguosalisele huvipakkuvates valdkondades.
2. Lepinguosalised soodustavad dialoogi oma reguleerivate asutuste ja erasektori ettevõtjate vahel, et arutada uusimaid arengusuundi kaubandus- ja investeerimiskeskkonnas, uurida erasektori arenguvajadusi ning vahetada seisukohti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise poliitiliste raamistike kohta.
Artikkel 22
Konsultatsioonid
Turvalisuse ja prognoositavuse tagamiseks oma kahepoolsetes kaubandussuhetes lepivad lepinguosalised kokku, et konsulteerivad omavahel teise lepinguosalise taotluse korral viivitamata ja võimalikult kiiresti mis tahes erimeelsuste osas, mis võivad tekkida seoses käesolevas jaotises käsitletud kaubandus- või kaubandusega seotud küsimustega.
V JAOTIS
ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ
Artikkel 23
Võitlus organiseeritud kuritegevusega
Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd organiseeritud kuritegevuse, majandus- ja finantskuritegevuse ning korruptsiooniga võitlemisel. Sellise koostöö eesmärk on eelkõige rakendada ja edendada asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja dokumente, nagu ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon ja seda täiendavad protokollid ning ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, kui need on kohaldatavad.
Artikkel 24
Koostöö võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamisega
1. Kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega lepivad lepinguosalised kokku vajaduses teha tööd ja koostööd vältimaks ohtu, et nende rahandussüsteeme kuritarvitatakse ja et nende kaudu pestakse mis tahes raske kuritegevuse kaudu saadud tulu.
2. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad edendama koolitusalast ja tehnilist abi, mis on mõeldud eeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemise mehhanismide tõhusaks toimimiseks. Eelkõige võimaldab koostöö asjakohase teabe vahetamist lepinguosaliste pädevate asutuste vahel vastavalt riikide õiguslikele raamistikele, mis tuginevad sellistele rahapesu ja terrorismi rahastamisega võitlemist käsitlevatele asjakohastele standarditele, mis on võrdväärsed lepinguosaliste ja selles valdkonnas tegevate rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud standarditega.
Artikkel 25
Koostöö võitluses ebaseaduslike narkootikumidega
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada pädevate asutuste, sealhulgas õiguskaitse-, tolli-, tervishoiu-, justiits- ja siseküsimuste sektori ning muude asjakohaste sektorite asutuste tulemusliku tegevuse ja kooskõlastamise kaudu laiahaardeline ja tasakaalustatud lähenemine, et vähendada ebaseaduslike narkootikumide pakkumist (sealhulgas unimaguna ebaseaduslikku kasvatamist ning sünteetiliste narkootikumide tootmist), nendega kaubitsemist, nõudlust nende järele ning nende mõju narkomaanidele ja ühiskonnale laiemalt, ning saavutada nende lähteainete leviku tulemuslikum kontroll.
2. Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjakohastest rahvusvahelistest konventsioonidest, millega lepinguosalised on ühinenud, poliitilisest avaldusest ja 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidele pühendatud 20. eriistungjärgul vastuvõetud eriavaldusest, milles on käsitletud juhiseid narkootikumide järele nõudluse vähendamiseks ja meetmeid rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks maailma narkoprobleemiga võitlemiseks, ning 2009. aasta märtsis ÜRO narkootikumide komisjoni 52. istungjärgul vastuvõetud poliitilisest avaldusest ja tegevuskavast.
3. Lepinguosaliste vaheline koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi eelkõige järgmistes valdkondades: riiklike õigusaktide ja riikliku poliitika väljatöötamine, riiklike institutsioonide ning teabe- ja seirekeskuste loomine, personali koolitus, narkootikumidega seotud uuringud, jõupingutused narkootikumide nõudluse ning nende põhjustatud kahju vähendamiseks, õigusalane ja politseikoostöö ning lähteainete tõhus piiramine, sest see on seotud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tootmisega. Lepinguosalised võivad kokku leppida ka teisi valdkondi hõlmavas koostöös.
Artikkel 26
Isikuandmete kaitse
1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et parandada isikuandmete kaitse taset ja viia võimaluse korral vastavusse kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega, nt rahvusvahelistes dokumentides sätestatud standarditega, ning sellises ulatuses, mil määral neid kohaldatakse lepinguosaliste suhtes.
2. Isikuandmete kaitse alane koostöö võib muu hulgas hõlmata tehnilist abi teabe ja eriteadmiste vahetamise näol.
VI JAOTIS
SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ARENG NING MUUD KOOSTÖÖVALDKONNAD
Artikkel 27
Koostöö rände valdkonnas
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumite vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust. Koostöö tugevdamiseks seavad lepinguosalised sisse laiahaardelise dialoogi kõigil rändega seotud teemadel. Rändeküsimused lisatakse migrantide päritolu-, transiit- ja sihtriikide riiklikesse majandus- ja sotsiaalarengu strateegiatesse.
2. Lepinguosaliste koostöö tugineb vastastikuse konsulteerimise käigus koostatavale konkreetsete vajaduste hinnangule ning koostöö toimub liidu ja riikide asjakohaste kehtivate õigusaktide kohaselt. Koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele:
a) |
rände algpõhjuste käsitlemine; |
b) |
laiahaardelise dialoogi pidamine seadusliku rände küsimuses, et luua vastastikuse kokkuleppe alusel mehhanismid seaduslike rändevõimaluste edendamiseks; |
c) |
kogemuste ja tavade vahetamine seoses 28. juulil 1951. aastal allakirjutatud pagulasseisundi konventsiooni ning sellele lisatud 31. jaanuaril 1967. aastal allakirjutatud protokolli sätete, eelkõige mittetagasisaatmise ja vabatahtliku repatrieerimise põhimõtete järgimise ja rakendamisega; |
d) |
vastuvõtmiseeskirjad, samuti vastuvõetud isikute õigused ja staatus, õiglane kohtlemine ja riigis seaduslikult elavate mittekodanike integratsioon, haridus ja koolitus, rassismi ja ksenofoobia vastased meetmed; |
e) |
ebaseadusliku sisserändamise, migrantide ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning inimkaubanduse vastu võitlemise tõhusa ja ennetava poliitika kehtestamine, sealhulgas viisid inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate ja inimkaubitsejate võrgustike vastu võitlemiseks, et kaitsta sellise kaubanduse ohvreid; |
f) |
riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasisaatmine inimlikul ja inimväärikal moel, sealhulgas vabatahtliku tagasipöördumise edendamine ning selliste isikute tagasivõtmine kooskõlas lõikega 3; |
g) |
vastastikust huvi pakkuvad küsimused, mis käsitlevad viisasid ja reisidokumentide turvalisust; |
h) |
vastastikust huvi pakkuvad küsimused piirikontrolli valdkonnas; |
i) |
tehniliste ja inimressursside suurendamine. |
3. Ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames ning ilma et see piiraks vajadust kaitsta inimkaubanduse ohvreid, lepivad lepinguosalised täiendavalt kokku järgmises:
a) |
kui Vietnami pädevad asutused on kooskõlas riiklike õigusaktidega või asjakohaste kehtivate kokkulepetega teinud kindlaks tagasivõetava isiku Vietnami kodakondsuse, võtab Vietnam liikmesriigi pädevate asutuste taotlusel ja asjatute viivitusteta tagasi kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult asjaomase liikmesriigi territooriumil; |
b) |
kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on kooskõlas riiklike õigusaktidega või asjakohaste kehtivate kokkulepetega teinud kindlaks tagasivõetava isiku kodakondsuse, võtab iga liikmesriik Vietnami pädevate asutuste taotlusel ja asjatute viivitusteta tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult Vietnami territooriumil. |
Lepinguosalised võimaldavad sel eesmärgil oma kodanikele nõuetekohased isikutunnistused. Kui tagasivõetaval isikul puuduvad dokumendid või muud tõendid tema kodakondsuse kohta, korraldavad asjaomase liikmesriigi või Vietnami pädevad asutused Vietnami või asjaomase liikmesriigi taotlusel isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus.
4. Vastavalt oma asjakohastele õigusaktidele ja menetlustele tõhustavad lepinguosalised koostööd tagasivõtmise küsimustes, et pidada ühe lepinguosalise taotlusel ja vastastikuse kokkuleppe alusel läbirääkimisi, et sõlmida ELi ja Vietnami vahel leping oma kodanike tagasivõtmise kohta.
Artikkel 28
Haridus ja koolitus
1. Lepinguosalised lepivad kokku hariduse ja kultuuri vallas toimuva ja vajalikul määral nende erinevustega arvestava koostöö edendamises, et parandada teineteisemõistmist, ning lepivad kokku teadlikkuse suurendamises haridusvõimalustest ELis ja Vietnamis.
2. Peale selle panevad lepinguosalised rõhku meetmetele, mille eesmärk on luua sidemeid kõrgkoolide ja eriasutuste vahel ning julgustada teabe, oskusteabe, õpilaste, ekspertide ja tehniliste ressursside vahetamist, kasutades ära Kagu-Aasias toimuvate liidu programmide vahendeid hariduse ja koolituse valdkonnas ning mõlema lepinguosalise kogutud kogemusi asjaomases valdkonnas.
3. Samuti nõustuvad mõlemad lepinguosalised edendama kõrghariduse asjakohaste programmide, nagu Erasmus Munduse programmi ja suulise tõlke koolitusprogrammide rakendamist ning julgustama ELi ja Vietnami haridusasutusi tegema koostööd ühiste kraadiõppe- või teadusprogrammide raames, et edendada akadeemilist koostööd ja liikuvust.
4. Peale selle lepivad lepinguosalised kokku dialoogi alustamises vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, mis on seotud kõrghariduse ning tehnilise ja kutseharidussüsteemi moderniseerimisega, mis võib eelkõige hõlmata tehnilise abi meetmeid, mis on muu hulgas suunatud kvalifikatsiooniraamistiku ja kvaliteeditagamise parandamisele.
Artikkel 29
Tervishoid
1. Lepinguosalised lepivad kokku tervishoiusektori koostöös, et parandada tervishoiunõudeid ja sotsiaalhoolekannet, tugevdades eelkõige tervishoiusüsteemi, sealhulgas tervishoidu ja tervisekindlustust.
2. Koostööd tehakse peamiselt järgmistes vormides:
a) |
tervishoiusektori tugevdamisele suunatud programmid, sealhulgas tervishoiusüsteemide, tervishoiuteenuste, tervishoiunõuete ning sotsiaalhoolekande parandamine; |
b) |
epidemioloogiat hõlmavad ühismeetmed, sealhulgas koostöö epideemiate, näiteks linnugripi ja gripipandeemiate ning muude peamiste nakkushaiguste varaseks ennetamiseks ja kontrollimiseks; |
c) |
rahvusvahelised tervishoidu käsitlevad kokkulepped, eelkõige tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlev raamkonventsioon ja rahvusvahelised tervishoiueeskirjad; |
d) |
toiduohutusstandardid, sealhulgas artiklis 14 käsitletud toidu importimise automaatne kontrollivõrgustik; |
e) |
vastastikuse kokkuleppe alusel teabe ja kogemuste vahetamine seoses ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitleva poliitika ja eeskirjadega; |
f) |
mittenakkavate haiguste ennetamine ja kontroll teabe ja heade tavade vahetamise kaudu, tervislike eluviiside edendamine, peamiste tervist määravate tegurite käsitlemine ning kõnealuste haiguste seire ja ohjamine. |
3. Lepinguosalised tunnistavad tervishoiusektori edasise moderniseerimise tähtsust ning lepivad kokku suutlikkuse suurendamises ning tehnilise abi osutamises tervishoiusektoris.
Artikkel 30
Keskkond ja loodusvarad
1. Lepinguosalised lepivad kokku loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse kui praeguste ja tulevaste põlvkondade arengu aluse säilitamises ja säästvas haldamises.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööga selles valdkonnas edendatakse keskkonna hoidmist ja parandamist, et tagada säästev areng. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu kohase tegevuse puhul arvesse säästva arengu ülemaailmse tippkohtumise tulemusi.
3. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et suurendada tuge teineteise keskkonnapoliitikale ning integreerida keskkonnakaalutlused kõikidesse koostöövaldkondadesse.
4. Lepinguosalised jätkavad ja süvendavad koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:
a) |
lepinguosaliste aktiivse osalemise edendamine selliste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete rakendamises, millele nad on alla kirjutanud, sealhulgas Baseli konventsioon, Stockholmi konventsioon ja Rotterdami konventsioon; |
b) |
keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine ja kohaliku tasandi, sealhulgas põliskultuuride/põlisrahvaste ja kohalike kogukondade osalemise suurendamine keskkonnakaitse- ja säästva arengu alastes jõupingutustes; |
c) |
keskkonnaalaste tehnoloogiate, toodete ja teenuste edendamine ning rakendamine, sealhulgas regulatiivsete ja turupõhiste vahendite kasutamise kaudu; |
d) |
jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete ja osooni kahandavate ainete ebaseadusliku piiriülese liikumise ennetamine; |
e) |
välisõhu kvaliteedi, keskkonnaohutu jäätmekäitluse, kemikaaliohutuse ja veeressursside säästva integreeritud haldamise parandamine ning säästva tarbimise ja tootmise edendamine; |
f) |
metsade säästev areng ja kaitse, sealhulgas säästva metsamajanduse edendamine, metsa sertifitseerimine, meetmete võtmine ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kauplemise vastu võitlemiseks ning metsanduse arendamise lülitamine kohaliku kogukonna arengusse; |
g) |
rahvusparkide tõhus haldamine ning bioloogiliselt mitmekesiste alade ja haavatavate ökosüsteemide alade tunnistamine ning kaitse, võttes nõuetekohaselt arvesse neil aladel või nende läheduses elavaid kohalikke ja põliselanike kogukondi; |
h) |
ranniku- ja merekeskkonna kaitsmine ja hoidmine ning mereressursside tõhusa haldus edendamine, et saavutada säästev merekeskkonna areng; |
i) |
mulla kaitsmine ja mulla funktsioonide säilitamine ning säästev maahaldus; |
j) |
maahalduse suutlikkuse, läbipaistva maamajanduse ja kinnisvaraturu mõistliku haldamise parandamine, tuginedes säästva maahalduse ja sidusrühmade võrdsete võimaluste põhimõtetele, et tagada säästva arengu jaoks nii keskkonna tõhus kasutamine kui ka kaitse. |
5. Neil eesmärkidel üritavad lepinguosalised tugevdada koostööd kahepoolsete ja mitmepoolsete raamistike, sealhulgas tehnilise abi programmide kaudu, et edendada keskkonnasõbralike tehnoloogiate arengut, siiret ja kasutamist, samuti vastastikuse kasu põhimõttel põhinevate algatuste ja partnerluste kaudu, et saavutada varakult aastatuhande arengueesmärgid.
Artikkel 31
Koostöö kliimamuutuste valdkonnas
1. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et kiirendada võitlust kliimamuutuste ja sellest tuleneva keskkonna halvenemise ja vaesuse vastu, edendada poliitikat, millega aidatakse leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse negatiivsete mõjudega, eelkõige merepinna tõusuga, ning võtta majanduses suund säästva vähese CO2-heitega arengu poole.
2. Koostöö eesmärgid on järgmised:
a) |
võidelda kliimamuutuste vastu üldise eesmärgiga minna üle vähese CO2-heitega majandusele, mis on ohutu ja jätkusuutlik, kasutades konkreetseid leevendamismeetmeid kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga; |
b) |
parandada oma majanduste energiatulemuslikkust, edendades energiatõhusust, energia säästmist ning ohutu ja jätkusuutliku taastuvenergia kasutamist, ning minna üle kliimasõbralikule tootmisele, mis aitab luua aluse rohelise energia suuremale kasutamisele; |
c) |
edendada oma majandustes säästva tarbimise ja tootmise mudeleid, aidates kaasa ökosüsteemidele (sealhulgas mullale ja kliimale) avalduva surve vähendamisele; |
d) |
kohaneda kliimamuutuste paratamatu ja negatiivse mõjuga, sealhulgas integreerida kohanemismeetmed lepinguosaliste kasvu- ja arengustrateegiatesse ning kõikide valdkondade ja tasandite kavandamistegevusse. |
3. Lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised järgmist:
a) |
tihendavad poliitilist dialoogi ja koostööd tehnilisel tasandil; |
b) |
edendavad koostööd teadus- ja arendustegevuse ning vähesaastavate tehnoloogiate vallas; |
c) |
süvendavad koostööd riigi tasandil asjakohaste leevendamismeetmete, vähese CO2-heitega majanduskasvu kavade, kliimamuutustega kohanemise riiklike programmide ja katastroofiohu vähendamise vallas; |
d) |
toetavad suutlikkuse suurendamist ning tugevdavad kliimamuutustest tulenevate probleemidega tegelevaid institutsioone; |
e) |
edendavad teadlikkuse suurendamist, eelkõige enim ohustatud elanike ning enim ohustatud piirkondades elavate inimeste seas, ning lihtsustavad kohalike kogukondade osalemist kliimamuutustele reageerimises. |
Artikkel 32
Põllumajandus, metsandus, loomakasvatus, kalandus ja maaelu areng
1. Lepinguosalised lepivad kokku tõhustada muu hulgas tihedama dialoogi ja kogemuste vahetamise kaudu koostööd põllumajanduse, metsanduse, loomakasvatuse, kalanduse ja maaelu arengu valdkonnas, eelkõige järgmistes aspektides:
a) |
põllumajanduspoliitika ja põllumajanduse üldised väljavaated rahvusvahelisel tasandil; |
b) |
taimede ja loomade ning nendega seotud toodetega kauplemise hõlbustamine lepinguosaliste vahel, samuti turu arendamine ja edendamine; |
c) |
maapiirkondade arengupoliitika; |
d) |
taimede, loomade ja vesiviljelustoodete kvaliteedipoliitika ja eelkõige kaitstud geograafilised tähised ja mahepõllumajanduslik tootmine, kvaliteetsete toodete, eelkõige mahepõllumajanduslike ja geograafiliste tähistega toodete turustamine (märgistamine, sertifitseerimine ja kontroll); |
e) |
loomade heaolu; |
f) |
säästva ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse arendamine ning biotehnoloogia siire; |
g) |
säästva ja vastutustundliku pikaajalise merendus- ja kalanduspoliitika toetamine, sealhulgas ranniku- ja mereressursside säilitamine ja haldamine; |
h) |
jõupingutuste edendamine, et ennetada ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki ning ebaseaduslikku metsaraiet ja metsasaadustega kauplemist ning et võidelda nende vastu metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse ning vabatahtliku partnerluslepingu abil; |
i) |
pärandi uurimine, loomaliikide ja taimesortide valik, sealhulgas kõrgekvaliteedilise karja aretus, ning maismaa- ja veeloomade toidu ja toitumise uurimine; |
j) |
põllumajanduslikule toomisele avalduvate kliimamuutuste negatiivse mõju leevendamine ning vaesuse vähendamine äärepoolsetes ja maapiirkondades; |
k) |
säästva metsamajanduse toetamine ja edendamine, sealhulgas kliimamuutustega kohanemine ja negatiivse mõju leevendamine. |
2. Lepinguosalised nõustuvad uurima võimalusi osutada taime- ja loomakasvatusvaldkonnas tehnilist abi, mis hõlmab muu hulgas loomade ja taimede tootlikkuse ning tootekvaliteedi parandamist, ning peale selle lepivad kokku, et kaaluvad asjaomase valdkonna haldussuutlikkuse suurendamisele suunatud programmide kujundamist.
Artikkel 33
Soolise võrdõiguslikkusega seotud koostöö
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada sooküsimusi käsitlevaid tegevuskavasid ja programme, suurendada institutsioonilist ja haldussuutlikkust ning toetada soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste õigusi ja naiste mõjuvõimu suurendamist käsitlevate riiklike strateegiate rakendamist, et tagada meeste ja naiste võrdne osalemine kõikides majandus-, kultuuri-, poliitilise ja ühiskondliku elu valdkondades. Eelkõige keskendutakse koostöös sellele, et parandada naiste juurdepääsu põhiõiguste täielikuks kasutamiseks vajalikele vahenditele.
2. Lepinguosalised edendavad asjakohase raamistiku loomist, et
a) |
tagada sooküsimuste nõuetekohane inkorporeerimine kõikidesse arengustrateegiatesse, poliitikatesse ja programmidesse; |
b) |
vahetada kogemusi ja mudeleid seoses soolise võrdõiguslikkuse edendamisega ning edendada naistele soodsate meetmete vastuvõtmist. |
Artikkel 34
Koostöö sõjajäänuste valdkonnas
Lepinguosalised tunnistavad miinide, pommide ja muude lõhkemata lõhkeseadmete koristamise ja lepinguosaliste sõlmitud rahvusvaheliste lepingute järgimise tähtsust, võttes arvesse muid asjakohaseid rahvusvahelisi dokumente. Seega lepivad lepinguosalised kokku teha koostööd järgmisel viisil:
a) |
kogemuste jagamine, dialoog, haldussuutlikkuse tõhustamine ning ekspertide, teadlaste ja spetsialistide koolitamine, sealhulgas abi andmine suutlikkuse suurendamiseks vastavalt eespool märgitud küsimuste käsitlemise riiklikele menetlustele; |
b) |
pommide ja miinide põhjustatud õnnetuste ennetamist käsitlev teavitus- ja haridustegevus, pommide ja miinide ohvrite rehabiliteerimine ja ühiskonda taasintegreerimine. |
Artikkel 35
Koostöö inimõiguste valdkonnas
1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd inimõiguste edendamise ja kaitse valdkonnas, sealhulgas nende suhtes kohaldatavate rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate dokumentide rakendamisel.
Sel eesmärgil antakse tehnilist abi.
2. Selline koostöö võib muu hulgas hõlmata järgmist:
a) |
inimõiguste edendamine ja sellealane haridus; |
b) |
inimõigustega seotud institutsioonide tugevdamine; |
c) |
inimõigusi käsitleva dialoogi süvendamine; |
d) |
koostöö süvendamine inimõigustega tegelevate ÜRO institutsioonidega. |
Artikkel 36
Koostöö avaliku halduse reformi valdkonnas
Lepinguosalised lepivad pärast vastastikuse konsulteerimise teel korraldatud vajaduste hindamist kokku teha koostööd oma avaliku halduse ümberstruktureerimiseks ja tõhustamiseks, muu hulgas:
a) |
parandades korraldustõhusust, sealhulgas detsentraliseerimist; |
b) |
tõstes institutsioonide tulemuslikkust teenuste osutamisel; |
c) |
parandades riigiraha haldust ja aruandlust kooskõlas lepinguosaliste vastavate õigusaktide ja eeskirjadega; |
d) |
parandades õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku; |
e) |
suurendades poliitika kavandamise ja rakendamise võimekust (avalike teenuste osutamine, eelarve koostamine ja täitmine, võitlus korruptsiooniga); |
f) |
suurendades õiguskaitsemehhanismide ja -asutuste suutlikkust; |
g) |
reformides avalikke teenuseid, asutusi ja haldusmenetlusi; |
h) |
suurendades avaliku halduse moderniseerimise suutlikkust. |
Artikkel 37
Ühingud ja valitsusvälised organisatsioonid
1. Lepinguosalised tunnistavad ühingute ja valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite rolli ja võimalikku panust käesoleva lepingu kohases koostööprotsessis.
2. Kooskõlas demokraatlike põhimõtete ja kummagi lepinguosalise õigus- ja haldus-normidega võivad organiseeritud ühingud ja valitsusvälised organisatsioonid:
a) |
osaleda poliitikakujundamise protsessis; |
b) |
saada teavet arengu- ja koostööstrateegiaid ning valdkondlikke tegevuskavasid käsitlevate arutelude kohta ja nendes osaleda, eelkõige neid mõjutavates valdkondades ning kõikidel arenguetappidel; |
c) |
saada finantsvahendeid niivõrd, kuivõrd seda lubavad kummagi lepinguosalise sise-eeskirjad, ning toetust suutlikkuse suurendamiseks olulistes valdkondades; |
d) |
osaleda neid mõjutavates valdkondades koostööprogrammide rakendamises. |
Artikkel 38
Kultuur
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad mitmekülgset kultuurialast koostööd, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse nende mitmekesisust, et suurendada vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuuridest.
2. Lepinguosalised püüavad võtta asjakohaseid meetmeid kultuurivahetuste edendamiseks ja korraldavad ühisalgatusi mitmesugustes kultuurivaldkondades, sealhulgas teevad koostööd kultuuripärandi säilitamise valdkonnas seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sellega seoses nõustuvad lepinguosalised jätkama koostööd Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) raames, aidates kaasa Aasia ja Euroopa sihtasutuse tegevusele. Selleks toetavad ja edendavad lepinguosalised pikaajalist partnerlust ja koostöötegevust kultuuriasutuste vahel.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et konsulteerivad üksteisega ja teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, näiteks UNESCOs, et saavutada ühised eesmärgid ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandi kaitset. Sellega seoses lepivad nad kokku, et edendavad 20. oktoobril 2005. aastal vastu võetud UNESCO kultuurilise väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni ratifitseerimist ja süvendavad koostööd selle rakendamisel, pöörates tähelepanu poliitilisele dialoogile, kultuuri integreerimisele säästvasse arengusse ja vaesuse vähendamisele, et toetada kultuuritööstuste arendamise kaudu dünaamilise kultuurisektori väljakujunemist. Lepinguosalised jätkavad jõupingutusi teiste riikide julgustamiseks nimetatud konventsiooni ratifitseerima.
Artikkel 39
Teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö
1. Lepinguosalised lepivad kokku teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö süvendamises vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas tööstuse, energeetika, transpordi, keskkonna, eelkõige kliimamuutuste ja loodusvarade haldamise (nt kalandus, metsandus ja maaelu areng), põllumajanduse ja toiduohutuse, biotehnoloogia ning inimeste tervise ja loomatervise valdkonnas, võttes arvesse teineteise poliitikat ja koostööprogramme.
2. Koostöö eesmärgid on muu hulgas järgmised:
a) |
soodustada teadusliku ja tehnoloogilise teabe ning oskusteabe vahetamist, sealhulgas seoses poliitika ja programmide rakendamisega; |
b) |
toetada teadusringkondade, uurimiskeskuste, ülikoolide ja tööstusharude vahelisi püsivaid suhteid ja teaduspartnerlusi; |
c) |
edendada inimressursside koolitamist teaduse ja tehnoloogia alal; |
d) |
tugevdada teaduslike ja tehnoloogiliste uuringute rakendamist säästva arengu edendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. |
3. Koostöö toimub järgmises vormis:
a) |
ühised teadus- ja arenguprojektid ja -programmid; |
b) |
teabe, teadmiste ja kogemuste vahetamine teadusseminaride ja õpikodade, kohtumiste, sümpoosionite ja konverentside ühise korraldamise kaudu; |
c) |
teadurite ja nooremteadurite koolitus ja vahetus rahvusvaheliste liikuvussüsteemide ja vahetusprogrammide kaudu, et saavutada teadus- ja õppetulemuste ning parima tava võimalikult suur levik; |
d) |
muud lepinguosaliste vahel kokkulepitud vormid. |
4. Koostöö raames soodustavad lepinguosalised kõrgkoolide, uurimiskeskuste ja tootmissektorite, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist. Koostöö peaks põhinema vastastikkuse, õiglase kohtlemise ja vastastikuse kasu põhimõtetel ning tagama intellektuaalomandi nõuetekohase kaitse.
5. Koostöö eriprioriteedid määratakse kindlaks muu hulgas järgmistes valdkondades:
a) |
kindlaksmääratud teadusasutustele juurdepääsu edendamine ja hõlbustamine, et vahetada ja koolitada teadureid; |
b) |
teadus- ja arendustegevuse integreerimine investeeringutesse ja ametlike arenguabi programmide/projektide toetamine. |
6. Lepinguosalised püüavad vastavalt oma võimalustele eraldada rahalisi vahendeid käesoleva lepingu kohase teadus- ja tehnoloogialase koostöötegevuse rakendamise toetamiseks.
7. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad jõupingutusi, suurendamaks üldsuse teadlikkust nende teadus- ja tehnoloogiaalaste koostööprogrammidega pakutavatest võimalustest.
Artikkel 40
Koostöö info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas
1. Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) on tänapäeval keskne tähtsus ning et see on majandusliku ning sotsiaalse arengu jaoks elulise tähtsusega, lepivad lepinguosalised kokku arvamuste vahetamises oma kõnealuse valdkonna poliitika kohta, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut.
2. Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele:
a) |
IKT arengu eri aspekte käsitleva dialoogi soodustamine; |
b) |
IKT-alase suutlikkuse suurendamine, sealhulgas inimressursside arendamine; |
c) |
lepinguosaliste ja Kagu-Aasia võrgustike ja teenuste ühildumine ja koostalitlusvõime; |
d) |
uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate standardimine ja levitamine; |
e) |
teadus- ja arendustegevusalase koostöö edendamine lepinguosaliste vahel IKT valdkonnas; |
f) |
IKT turvalisusega seotud küsimused/aspektid ning küberkuritegevuse vastu võitlemine; |
g) |
teleside, sealhulgas raadioseadmete vastavushindamine; |
h) |
koostöö ning kogemuste ja parima tava vahetamine seoses infotehnoloogia kasutuselevõtmisega terves ühiskonnas ja avalikus halduses; |
i) |
asjakohaste institutsioonide ja asutuste vahelise koostöö soodustamine audio-visuaal- ja meediasektoris; |
j) |
lepinguosaliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ettevõtjate vahelise tihedama koostöö toetamine, sealhulgas tehnosiire. |
Artikkel 41
Transport
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad koostööd transpordipoliitika asjakohastes valdkondades, et täiustada ja laiendada investeerimisvõimalusi, parandada kaupade ja reisijate liikumist, edendada mere- ja lennuohutust (eelkõige päästeteenuseid), võidelda piraatluse vastu, suurendada regulatiivset ühilduvust, vähendada transpordi keskkonnamõju ning suurendada oma transpordisüsteemide tõhusust.
2. Kõnealuses valdkonnas on lepinguosaliste koostöö eesmärk toetada järgmist:
a) |
teabevahetust transpordipoliitika ja -tavade kohta, eelkõige seoses linna-, maapiirkondade, mere- ja lennutranspordiga, linnatranspordi kavandamisega, transpordilogistika, ühistranspordi arenguga ning mitmeliigiliste transpordivõrgustike ühildatavuse ja koostalitlusvõimega; |
b) |
teabevahetust Euroopa globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (Galileo) kohta, kasutades asjakohaseid kahepoolseid vahendeid ning keskendudes vastastikust huvi pakkuvatele regulatiivsetele, tööstuslikele ja turuarengualastele küsimustele; |
c) |
ühistegevust lennutransporditeenuste valdkonnas, muu hulgas kehtivate lepingute rakendamist, suhete edasiarendamisvõimaluste uurimist ning samuti tehnilist ja regulatiivset koostööd sellistes valdkondades nagu lennuohutus, lennuturvalisus ja lennuliikluse juhtimine, et toetada regulatiivset ühilduvust ja äritegevust takistavate tegurite kõrvaldamist. Sellest lähtuvalt uurivad lepinguosalised süvendatud koostöö võimalikku ulatust tsiviillennunduse valdkonnas; |
d) |
dialoogi meretransporditeenuste valdkonnas, et saavutada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja ärilistel alustel toimivale kaubandusele, kehtivate lasti reserveerimise kavade järkjärgulist kaotamist, loobumist lastijaotusklauslitest, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimi kehtestamist mereveoteenuste ja lisateenuste raames seoses lisateenustele juurdepääsu ja sadamateenuste võimaldamisega teise lepinguosalise kodanike või äriühingute opereeritavatele laevadele ja uksest ukseni veoteenustega seotud küsimuste arutamist; |
e) |
turvalisuse, ohutuse ja saastamise vältimise normide rakendamist, eriti seoses mere- ja lennutranspordiga, kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega, sealhulgas koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel eesmärgiga tagada rahvusvaheliste eeskirjade parem täitmine. Selleks toetavad lepinguosalised tehnilist koostööd ja abi transpordiohutusega seotud küsimustes, muu hulgas päästeteenuste ning õnnetusjuhtumite uurimise valdkonnas. |
Artikkel 42
Energeetika
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et süvendavad koostööd energeetika valdkonnas järgmistel eesmärkidel:
a) |
et mitmekesistada energiatarneid, suurendada energiajulgeolekut ning töötada välja uued, innovaatilised ja taastuvad energiavormid, sealhulgas säästvad biokütused ja biomass vastavalt riigi konkreetsetele tingimustele, tuule- ja päikeseenergia ning hüdroelektrijaamad, ning toetada asjakohaste poliitiliste raamistike väljatöötamist, et luua soodne investeerimiskeskkond ja võrdsed tingimused taastuvenergia kasutamiseks ning selle integreerimiseks asjakohastesse poliitikavaldkondadesse; |
b) |
saavutada koostöös tootjate ja tarbijatega energia mõistlik kasutamine, toetades energiatõhusust energia tootmises, edastamises, jaotamises ja lõppkasutuses; |
c) |
toetada tehnosiiret, mille eesmärk on energia säästev tootmine ja kasutamine; |
d) |
toetada suutlikkuse suurendamist ning investeerimise hõlbustamist kõnealuses valdkonnas, tuginedes läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kaubanduseeskirjadele; |
e) |
käsitleda energiateenustele taskukohase juurdepääsu ja säästva arengu vahelisi seoseid. |
2. Selleks nõustuvad lepinguosalised arendama kontakte ja tegema ühisuuringuid ning tõhustama tehnilist abi ja projektide arendamise suutlikkust asjakohastel piirkondlikel foorumitel, millel käsitletakse mõlemale lepinguosalisele kasulikke keskkonnasäästlikke tootmisprotsesse ja keskkonnakaitset. Mõlemad osalised uurivad täiendavaid võimalusi koostöö tõhustamiseks tuumaohutuse ja -turvalisuse valdkonnas oma kehtiva õigusraamistiku ja poliitika raames.
Artikkel 43
Turism
1. Juhindudes Maailma Turismiorganisatsiooni ülemaailmsest eetikakoodeksist ja säästva arengu põhimõtetest, mis põhinevad Agenda 21 kohalikul protsessil, püüavad lepinguosalised parandada teabevahetust ja kehtestada parima tava, et tagada turismi tasakaalustatud ja säästev areng.
2. Lepinguosalised lepivad kokku arendada koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:
a) |
loodus- ja kultuuripärandi potentsiaali kaitsmine ja suurendamine; |
b) |
turismi negatiivsete mõjude vähendamine; |
c) |
turismiäri positiivse panuse suurendamine kohalike kogukondade säästvasse arengusse muu hulgas ökoturismi ja kultuuriturismi arendamise teel, austades samal ajal kohalike ja põliselanike kogukondade väärikust ja huve; |
d) |
tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine, sealhulgas koolitusprogrammid poliitikakujundajatele ja turismikorraldajatele; |
e) |
turismitööstuse, sealhulgas mõlema lepinguosalise reisikorraldajate julgustamine arendama edasi kahepoolset koostööd, sealhulgas koolitust. |
Artikkel 44
Tööstuspoliitikaalane ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö
Lepinguosalised lepivad oma majanduspoliitikat ja eesmärke arvesse võttes kokku edendada tööstuspoliitikaalast koostööd kõikides sobivates valdkondades, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet muu hulgas järgmiselt:
a) |
vahetades teavet ja kogemusi selle kohta, kuidas luua õigusraamistik ja muud tingimused VKEde konkurentsivõime parandamiseks; |
b) |
soodustades ettevõtjatevahelisi kontakte ja vahetusi, toetades ühisinvesteeringuid, ühisettevõtete asutamist ning teabevõrgustikke, eeskätt liidu praeguste horisontaalprogrammide kaudu, stimuleerides partnerite vahel eelkõige tark- ja riistvara, sealhulgas uute ja kõrgtasemeliste tehnoloogiate siirdeid; |
c) |
andes teavet ja soodustades innovatsiooni ning vahetades rahastamisele ja turule juurdepääsu käsitlevat head tava, hõlmates eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele suunatud auditeerimis- ja raamatupidamisteenuseid; |
d) |
hõlbustades ja toetades lepinguosaliste erasektorite ja ettevõtjate ühenduste asjakohast tegevust; |
e) |
edendades ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetades vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist. Seda koostööd täiendatakse tarbija vaatenurgaga, hõlmates tooteinfo ja tarbija rolli turul; |
f) |
korraldades vastastikuse kokkuleppe alusel valitud tööstusvaldkondades ühiseid teadusprojekte, tehnilise abi andmist ja koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise menetluste osas. |
Artikkel 45
Majanduspoliitiline dialoog
Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd teabevahetuse edendamiseks seoses oma majanduslike suundumuste ja majanduspoliitikaga, samuti kogemuste jagamiseks majanduspoliitika kooskõlastamisel piirkondliku majanduskoostöö ja integratsiooni raames, kasutades kehtivaid kahepoolseid ja mitmepoolseid mehhanisme vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas teabe jagamine riigile kuuluvate ettevõtete reformimise protsessi kohta kooskõlas lepinguosaliste õigusaktide ja eeskirjadega.
Artikkel 46
Koostöö maksunduse valdkonnas
1. Lepinguosalised kohustuvad rakendama hea valitsemistava põhimõtteid maksunduse valdkonnas ning rakendavad läbipaistvuse ja teabevahetuse põhimõtteid liikmesriikide ja Vietnami vaheliste kahepoolsete maksundusalaste lepingute raames, et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes arvesse vajadust luua nõuetekohane õigus- ja haldusraamistik. Peale selle lepivad lepinguosalised kokku, et suurendavad kogemuste vahetamist, dialoogi ja koostööd maksupettuste ja muude kahjulike maksutavade vastu võitlemisel.
2. Lepinguosalised nõustuvad tugevdama koostööd maksunduse valdkonnas, et tõhustada õiguslikku ja haldussuutlikkust, vahetades muu hulgas kogemusi ja andes tehnilist abi.
3. Lepinguosalised toetavad liikmesriikide ja Vietnami vaheliste kahepoolsete maksundusalaste lepingute tõhusat rakendamist ning selliste uute lepingute kaalumist tulevikus.
Artikkel 47
Koostöö finantsteenuste valdkonnas
Lepinguosalised nõustuvad pidama dialoogi, mis on peamiselt suunatud teabe ja kogemuste vahetamisele teineteise õiguskeskkonna osas, ning süvendama koostööd, et parandada raamatupidamis-, auditeerimis-, järelevalve- ja regulatiivsüsteeme panganduses, kindlustuses ja muudes finantssektori valdkondades, sealhulgas suutlikkuse suurendamise programmide kaudu vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.
Artikkel 48
Koostöö loodusõnnetuste ennetamise ja leevendamise valdkonnas
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd loodusõnnetuste ennetamisel ja neile tõhusal reageerimisel, et vähendada inimeste, vara, loodusvarade, keskkonna ja kultuuripärandi kahjustamist, ning süvendada õnnetuseriski vähendamist kõikides sektorites ja sekkumisvaldkondades riiklikul ja kohalikul tasandil.
2. Sel alusel lepivad lepinguosalised kokku järgmises:
a) |
jagada teavet seire, hindamise, prognooside ja loodusõnnetustest varajase teatamise alal; |
b) |
suurendada suutlikkust loodusõnnetuste ennetamist ja leevendamist käsitlevate kogemuste ja parimate tavade jagamise kaudu; |
c) |
toetada teineteist õnnetuste juhtimiseks ja hädaolukorras tegutsemiseks vajalike tehnoloogiate, eriseadmete ja materjalide valdkonnas; |
d) |
süvendada dialoogi lepinguosaliste loodusõnnetuste juhtimise ja hädaolukorras tegutsemise eest vastutavate ametiasutuste vahel, et toetada ja tugevdada sellealast koostööd. |
Artikkel 49
Linna- ja regionaalplaneering ning -arendus
1. Tunnistades linna- ja regionaalplaneeringu ning -arenduse olulist rolli majanduskasvu saavutamisel, vaesuse vähendamisel ja säästvas arengus, lepivad lepinguosalised kokku edendada koostööd ja partnerlust selles valdkonnas.
2. Koostöö linna- ja regionaalplaneeringu ja -arenduse valdkonnas võib toimuda järgmistes vormides:
a) |
kogemuste vahetamine, tegeledes linnade ja piirkondade säästva planeerimise ja arendamisega seotud küsimustega, sealhulgas järgmisega:
|
b) |
riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi regionaal- ja linnaplaneeringu, arhitektuuri halduse ja arhitektuuripärandi juhtide koolituse ja suutlikkuse suurendamise toetamine; |
c) |
koostöö asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO inimasustuse programm UN-HABITAT ja ülemaailmne linnafoorum, korraldades ühiseid teadusprogramme ning töökodasid ja seminare, et vahetada teavet ja kogemusi seoses linnaplaneermise ja -arendamisega, sealhulgas linnade laienemise, linnade kujundamise, maa-arenduse ja tehnilise infrastruktuuri arendamisega. |
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et tõhustavad koostööd, vahetavad kogemusi ja teavet oma piirkondlike ja linnade ametiasutuste vahel, et lahendada säästva arengu edendamise kaudu linnadega seotud keerulisi probleeme.
Artikkel 50
Töö, tööhõive ja sotsiaalvaldkond
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et suurendavad koostööd töö, tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas koostööd tööalase, piirkondliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vallas, tööohutuse ja töötervishoiu, soolise võrdõiguslikkuse, oskuste elukestva arendamise, inimressursside arendamise, rahvusvahelise rände, inimväärse töö ning sotsiaalkindlustuse valdkonnas, et tugevdada globaliseerumise sotsiaalset mõõdet.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust toetada kõikidele kasulikku globaliseerumisprotsessi ning edendada täielikku ja tulemuslikku tööhõivet ja inimväärset tööd, millel on oluline osa säästvas arengus ja vaesuse vähendamisel; seda toetatakse ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 60/1 ja 2006. aasta juulis toimunud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu kõrgetasemelisel kohtumisel vastuvõetud ministrite deklaratsiooniga. Lepinguosaliste vaheline koostöö on harmooniline ning selles võetakse arvesse teineteise majandusliku ja sotsiaalse olukorra olemust ja erinevusi.
3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord otsust austada, edendada ja rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud töönorme, mis on sätestatud lepinguosaliste suhtes kohaldatavates Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonides ning millele on osutatud ILO tööalaste põhiõiguste ja aluspõhimõtete deklaratsioonis. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd ja andma tehnilist abi, et edendada rahvusvaheliselt tunnustatud töönormide ratifitseerimist, kui see on asjakohane, ning rakendama tõhusalt lepinguosaliste ratifitseeritud töönorme.
4. Vastavalt vastuvõtvas riigis kohaldatavatele õigusaktidele, tingimustele ja menetlustele ning asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele, millele nad on alla kirjutanud, püüavad lepinguosalised tagada, et teiste kolmandate riikide kodanikega võrreldes ei diskrimineerita rahvuse tõttu teise lepinguosalise kodanikke, kes töötavad seaduslikult vastuvõtva riigi territooriumil, seoses töötingimuste, palga, vallandamise või muude aspektidega.
5. Koostöö võib toimuda muu hulgas vastastikusel kokkuleppel põhinevate eriprogrammide ja projektide kaudu, samuti suutlikkuse suurendamise, tegevuspõhimõtete vahetuse ja ühist huvi pakkuvaid teemasid käsitlevate algatuste kaudu kahepoolsel või mitmepoolselt tasandil, sealhulgas organisatsioonide ASEM, EU-ASEAN ja ILO tasandil.
Artikkel 51
Statistika
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd statistiliste meetodite, sealhulgas statistiliste andmete kogumise, töötlemise, analüüsimise ja levitamise ühtlustamise ja arendamise valdkonnas.
2. Selleks lepivad lepinguosalised kokku, et süvendavad piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite, suutlikkuse suurendamise ning teiste tehnilise abi projektide kaudu koostööd, mis hõlmab sealhulgas kaasaegse statistilise tarkvara pakkumist statistika kvaliteedi parandamiseks.
VII JAOTIS
INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK
Artikkel 52
Ühiskomitee
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et moodustavad alusel ühiskomitee, mis koosneb mõlema poole kõige kõrgema võimaliku taseme esindajatest, kelle ülesanne on järgmine:
a) |
tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine; |
b) |
määrata kindlaks prioriteedid lepingu eesmärkide saavutamiseks; |
c) |
jälgida lepinguosaliste vahelise laiahaardelise koostöösuhte arengut ja esitada soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks; |
d) |
nõuda teavet teistelt komiteedelt või organitelt, mis on loodud lepinguosaliste vahel teiste lepingute alusel, kui see on asjakohane, ning võtta arvesse nende esitatud aruandeid; |
e) |
vahetada arvamusi ja esitada soovitusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas tulevaste meetmete ja nende rakendamiseks kättesaadavate vahendite osas; |
f) |
lahendada käesoleva lepingu kohaldamisest või tõlgendamisest tulenevaid erimeelsusi; |
g) |
uurida kogu teavet, mida lepinguosaline esitab kohustuste täitmise kohta, ning pidada läbirääkimisi teise lepinguosalisega, et leida mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus kooskõlas artikliga 57. |
2. Ühiskomitee koguneb tavaliselt kord aastas vaheldumisi Hanois ja Brüsselis vastastikuse kokkuleppe alusel kindlaksmääratud kuupäeval. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda ka ühiskomitee erakorralisi koosolekuid. Ühiskomitee eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi. Ühiskomitee kohtumiste päevakord määratakse kindlaks lepinguosaliste kokkuleppega.
3. Ühiskomitee moodustab allkomiteed ja eritöörühmad, et abistada ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel. Allkomiteed ja töörühmad annavad igal ühiskomitee koosolekul komiteele oma tegevusest põhjalikult aru.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühiskomitee ülesanne on ka tagada lepinguosaliste vahel teatud valdkondades sõlmitud või sõlmitavate lepingute või protokollide nõuetekohane toimimine.
5. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.
VIII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 53
Koostöövahendid
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et eraldavad käesoleva lepinguga seatud koostööeesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas rahalised vahendid, niivõrd kui nende kummagi vahendid ja eeskirjad seda võimaldavad.
2. Lepinguosalised kutsuvad Euroopa Investeerimispanka üles jätkama oma tegevust Vietnamis kooskõlas oma menetluste ja rahastamistingimustega.
Artikkel 54
Tulevase arengu klausel
1. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul käesoleva lepingu reguleerimisala laiendada, et suurendada koostööd, täiendades lepingut sealhulgas konkreetset sektorit või tegevust käsitlevate lepingute või protokollidega. Sellised erikokkulepped moodustavad käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.
2. Käesoleva lepingu rakendamiseks võivad mõlemad lepinguosalised esitada soovitusi koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.
Artikkel 55
Muud lepingud
1. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjaomaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide volitusi teha Vietnamiga kahepoolset koostööd või sõlmida vajaduse korral Vietnamiga uusi partnerlus- ja koostöölepinguid.
2. Käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste poolt kolmandate isikute suhtes võetud kohustuste kohaldamist või täitmist.
3. Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.
Artikkel 56
Lepingu kohaldamine ja tõlgendamine
1. Lepinguosalised võivad teatada ühiskomiteele mis tahes kõrvalekaldumisest käesoleva lepingu kohaldamises või tõlgendamises.
2. Ühiskomitee võib lahendada probleemi soovituse esitamise kaudu.
Artikkel 57
Kohustuste täitmine
1. Lepinguosalised võtavad mis tahes üldised või konkreetsed meetmed, mis on vajalikud nende käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmiseks, ning tagavad, et need vastavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidele ja sihtidele.
2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu kohast kohustust, võib ta võtta asjakohased meetmed.
3. Enne meetmete võtmist, välja arvatud juhul, kui tegu on käesoleva lepingu olulise rikkumisega, esitab ta ühiskomiteele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise seisukohalt tähendab artikli 57 lõikes 2 osutatud mõiste „asjakohased meetmed“ meetmeid, mida võetakse kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja mis on proportsionaalsed käesoleva lepingu kohaste kohustuste täitmatajätmisega. Selliste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Meetmetest teatatakse viivitamata teisele lepinguosalisele ja teise lepinguosalise taotluse korral arutatakse neid meetmeid ühiskomitees.
Artikkel 58
Vahendid
Et hõlbustada käesoleva lepingu raames tehtavat koostööd, lepivad lepinguosalised kokku, et annavad kooskõlas mõlema lepinguosalise sisemiste õigus- ja haldusnormidega koostööd elluviivate ametnike ja ekspertide käsutusse nende ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.
Artikkel 59
Deklaratsioonid
Käesoleva lepinguga seoses tehtud deklaratsioonid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 60
Territoriaalne kohaldatavus
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt Euroopa Liidu asutamislepinguga hõlmatud territooriumil vastavalt kõnealuses lepingus sätestatud tingimustele ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi territooriumil.
Artikkel 61
Lepinguosaliste määratlus
Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised“ ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistlikku Vabariiki.
Artikkel 62
Riiklik julgeolek ja teabe avalikustamine
Käesolevas lepingus sätestatut ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalisi esitama teavet, mille avaldamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks.
Artikkel 63
Jõustumine ja kehtivusaeg
1. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline on teatanud selleks vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest.
2. Käesolev leping kehtib viis aastat. Lepingut pikendatakse automaatselt ühe aasta kaupa, väljaarvatud kui üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kuus kuud enne järgneva üheaastase tähtaja lõppu kirjalikult oma kavatsusest käesolevat lepingut mitte pikendada.
3. Kõik muudatused tehakse lepingusse lepinguosaliste vahelise kokkuleppe alusel. Kõik muudatused jõustuvad alles pärast seda, kui viimane lepinguosaline on teavitanud teist lepinguosalist kõikide vajalike formaalsuste täitmisest.
4. Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu tühistada, esitades teisele lepinguosalisele tühistamise kohta kirjaliku teate. Tühistamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud.
Artikkel 64
Teated
Artikli 63 kohased teated esitatakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi välisministeeriumile.
Artikkel 65
Autentne tekst
Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning vietnami keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Съставено в Брюксел на двадесет и седми юни две хиляди и дванадесета година.
Hecho en Bruselas, el veintisiete de junio de dos mil doce.
V Bruselu dne dvacátého sedmého června dva tisíce dvanáct.
Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende juni to tusind og tolv.
Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten Juni zweitausendzwölf.
Kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta juunikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Ιουνίου δύο χιλιάδες δώδεκα.
Done at Brussels on the twenty-seventh day of June in the year two thousand and twelve.
Fait à Bruxelles, le vingt-sept juin deux mille douze.
Fatto a Bruxelles, addì ventisette giugno duemiladodici.
Briselē, divi tūkstoši divpadsmitā gada divdesmit septītajā jūnijā.
Priimta du tūkstančiai dvyliktų metų birželio dvidešimt septintą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkettedik év június havának huszonhetedik napján.
Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta’ Ġunju tas-sena elfejn u tnax.
Gedaan te Brussel, de zevenentwintigste juni tweeduizend twaalf.
Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego czerwca roku dwa tysiące dwunastego.
Feito em Bruxelas, em vinte e sete de junho de dois mil e doze.
Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte iunie două mii doisprezece.
V Bruseli dňa dvadsiateho siedmeho júna dvetisícdvanásť.
V Bruslju, dne sedemindvajsetega junija leta dva tisoč dvanajst.
Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattakaksitoista.
Som skedde i Bryssel den tjugosjunde juni tjugohundratolv.
Voor het Koninkrijk België
Pour le Royaume de Belgique
Für das Königreich Belgien
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za Českou republiku
For Kongeriget Danmark
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā –
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
A Magyar Köztársaság részéről
Għal Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Pentru România
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
LISA
ÜHISDEKLARATSIOON TURUMAJANDUSLIKU STAATUSE KOHTA
Lepinguosalised tõhustavad koostööd selle nimel, et saavutada vastavalt asjakohastele menetlustele nii kiiresti kui võimalik Vietnamile turumajandusliku staatuse tunnustamine.
EUROOPA LIIDU ÜHEPOOLNE DEKLARATSIOON ÜLDISE SOODUSTUSTE SÜSTEEMI KOHTA
Euroopa Liit tunnistab üldise soodustuste süsteemi tähtsust kaubanduse arengus ning süvendab muu hulgas dialoogi, vahetuste ja suutlikkuse suurendamise kaudu koostööd, et tagada Vietnamis süsteemi optimaalne kasutamine kooskõlas lepinguosaliste asjakohaste menetluste ja ELi areneva kaubanduspoliitikaga.
ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 24 KOHTA (KOOSTÖÖ VÕITLUSES RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISEGA)
Lepinguosalised lepivad kokku, et ühiskomitee koostab loetelu pädevatest asutustest, kes vastutavad vastavalt asjaomasele artiklile asjakohase teabe vahetamise eest.
ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 57 KOHTA (KOHUSTUSTE TÄITMINE)
Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu nõuetekohaseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks tähendab artikli 57 lõikes 3 nimetatud mõiste „lepingu oluline rikkumine“ kooskõlas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga (edaspidi „Viini konventsioon“) järgmist:
a) |
lepingust lahtiütlemine, mis ei ole Viini konventsiooniga lubatud, või |
b) |
artikli 1 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 8 sätestatud lepingu oluliste osade rikkumine. |
Lepingu olulise rikkumise korral teatatakse teisele lepinguosalisele viivitamata meetmest. Teise lepinguosalise taotluse korral korraldab ühiskomitee 30 päeva jooksul erakorralised nõupidamised, et uurida põhjalikult meetme mis tahes aspekte või meetme võtmise alust, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/43 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/2118,
28. oktoober 2016,
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 1 ja artiklit 37,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühist ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
8. detsembril 2010 andis nõukogu komisjonile ja kõrgele esindajale loa alustada Kanadaga raamlepingut käsitlevaid läbirääkimisi, et asendada 1996. aasta ühine poliitiline deklaratsioon ELi-Kanada suhete kohta. |
(2) |
Võttes arvesse lepinguosaliste tihedaid ajaloolisi suhteid ja üha tihenevaid sidemeid ning nende soovi oma suhteid sihikindlal ja innovatiivsel viisil veelgi tugevdada ja laiendada, viidi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelist strateegilise partnerluse lepingut (edaspidi „leping“) käsitlevad läbirääkimised edukalt lõpule ja leping parafeeriti 8. septembril 2014 Ottawas. |
(3) |
Lepingu artikliga 30 nähakse ette lepingu ajutine kohaldamine enne selle jõustumist. |
(4) |
Leping tuleks liidu nimel allkirjastada. Lepingut tuleks kooskõlas selle artikliga 30 osaliselt ajutiselt kohaldada kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. |
(5) |
Lepingu liidu nimel allkirjastamine ja lepingu osade ajutine kohaldamine ei piira aluslepingute kohast pädevuste jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepingu liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.
2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.
Artikkel 3
1. Kuni lepingu jõustumiseni kooskõlas selle artikliga 30 ja kui lepinguosalised on edastanud kõnealuses artiklis sätestatud teated, kohaldatakse liidu ja Kanada vahel lepingu järgmisi osi ajutiselt, ent üksnes ulatuses, milles need käsitlevad liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi, sealhulgas küsimusi, mis kuuluvad liidu pädevusse määratleda ja rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat:
a) |
I jaotis: artikkel 1; |
b) |
II jaotis: artikkel 2; |
c) |
III jaotis: artikli 4 lõige 1, artikkel 5 ja artikli 7 punkt b; |
d) |
IV jaotis:
|
e) |
V jaotis: artikli 23 lõige 2; |
f) |
VI jaotis: artiklid 26, 27 ja 28; |
g) |
VII jaotis: artiklid 29, 30, 31, 32, 33 ja 34 niivõrd, kuivõrd nende sätete eesmärk piirdub lepingu ajutise kohaldamise tagamisega. |
2. Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.
Brüssel, 28. oktoober 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
M. LAJČÁK
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/45 |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vaheline
STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPING
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,
ning
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“,
ühelt poolt ning
KANADA
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised“,
AJENDATUNA Euroopa ja Kanada elanike pikaajalisest sõprusest, mis on kujunenud tänu ulatuslikele ajaloo-, kultuuri-, poliitilistele ja majandussidemetele,
VÕTTES ARVESSE suuri samme, mis on astutud pärast 1976. aasta Euroopa ühenduste ja Kanada vahelise kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingut, 1990. aasta deklaratsiooni Atlandi-üleste suhete kohta Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Kanada vahel, 1996. aasta ühist poliitilist deklaratsiooni Kanada-ELi suhete kohta ja ELi-Kanada ühist tegevuskava, ELi-Kanada 2004. aasta partnerluskava ning Euroopa Liidu ja Kanada vahelist 2005. aasta lepingut, millega kehtestatakse raamistik Kanada osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides,
KINNITADES VEEL KORD oma kindlat otsust austada demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis,
JAGADES seisukohta, et massihävitusrelvade levik kujutab endast suurt ohtu rahvusvahelisele julgeolekule,
TOETUDES oma pikaajalisele traditsioonile teha rahvusvaheliste rahu ja julgeoleku põhimõtete ning õigusriigi põhimõtte edendamisel koostööd,
KINNITADES VEEL KORD oma valmisolekut võidelda kahe- ja mitmepoolsete kanalite kaudu terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu,
JAGADES pühendumust vähendada vaesust, edendada kaasavat majanduskasvu ja abistada arenguriike majanduslike ja poliitiliste reformide poole liikumisel tehtavates jõupingutustes,
TUNNISTADES oma soovi edendada säästvat arengut majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas,
TUNDES uhkust oma kodanike rohkete kontaktide üle üksikisikute tasandil ja selle üle, et ollakse pühendunud kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitsmisele ja edendamisele,
TUNNISTADES, et tõhusad mitmepoolsed organisatsioonid võivad mängida olulist rolli üleilmsete küsimuste ja probleemide valdkonnas tehtava koostöö edendamisel ja heade tulemuste saavutamisel,
OLLES TEADLIKUD oma dünaamilistest kaubandus- ja investeerimissuhetest, mida laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu tulemusliku rakendamise kaudu veelgi tugevdatakse,
TULETADES MEELDE, et käesoleva lepingu sätted, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu III osa V jaotise reguleerimisalasse, on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduvad kui eraldiseisvate lepinguosaliste, mitte kui Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa on teatanud Kanadale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi või Iirimaa suhtes siduv, sest neid käsitatakse Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes). Kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui Euroopa Liidu osa suhtes siduv kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab Euroopa Liit koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Kanadale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on leping nende suhtes siduv kui eraldiseisvate lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes kooskõlas nimetatud aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliga,
TUNNISTADES, et Euroopa Liidus on pärast Lissaboni lepingu jõustumist toimunud institutsioonilised muutused,
KINNITADES oma staatust strateegiliste partneritena ja oma valmisolekut tõhustada veelgi oma suhteid ja rahvusvahelist koostööd ning viia need kõrgemale tasandile, toetudes vastastikule austusele ja dialoogile, et edendada ühiseid huve ja väärtusi,
OLLES VEENDUNUD, et seda koostööd tuleks kujundada järk-järgult ja pragmaatiliselt kooskõlas poliitika arenguga,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAOTIS
KOOSTÖÖ ALUS
Artikkel 1
Üldpõhimõtted
1. Lepinguosalised väljendavad oma toetust ühistele põhimõtetele, mis on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas.
2. Lepinguosalised peavad silmas oma strateegilisi suhteid ja püüavad suurendada sidusust kahepoolsel, piirkondlikul ja mitmepoolsel tasandil tehtava koostöö arendamisel.
3. Lepinguosalised rakendavad käesolevat lepingut, lähtudes ühistest väärtustest ning dialoogi, vastastikuse austuse, võrdse partnerluse, mitmepoolsuse, üksmeele ja rahvusvahelise õiguse austamise põhimõtetest.
II JAOTIS
INIMÕIGUSED, PÕHIVABADUSED, DEMOKRAATIA JA ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTE
Artikkel 2
Demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja edendamine
1. Demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, nagu on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, olemasolevates rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes ja muudes õiguslikult siduvates instrumentides, mille osalised liit või liikmesriigid ja Kanada on, on aluseks lepinguosaliste riiklikule ja rahvusvahelisele poliitikale ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.
2. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et teha koostööd ja austada neid õigusi ja põhimõtteid oma poliitikas, ning kutsuvad teisi riike üles liituma kõnealuste rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingute ja õiguslikult siduvate instrumentidega ning rakendama oma inimõigustealaseid kohustusi.
3. Lepinguosalised on pühendunud demokraatia, sealhulgas vabade ja õiglaste valimiste edendamisele kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega. Lepinguosalised teavitavad teineteist oma valimisvaatlusmissioonidest ja kutsuvad teineteist üles asjakohasel juhul nendes osalema.
4. Lepinguosalised tunnistavad, kui tähtis on õigusriigi põhimõte inimõiguste kaitsmise ja valitsusasutuste tõhusa toimimise jaoks demokraatlikus riigis. See hõlmab sõltumatu kohtusüsteemi olemasolu, võrdsust seaduse ees, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja üksikisikute juurdepääsu tõhusale õiguskaitsele.
III JAOTIS
RAHVUSVAHELINE RAHU JA JULGEOLEK NING TÕHUS MITMEPOOLSUS
Artikkel 3
Massihävitusrelvad
1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.
2. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise heaks, tagades desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise. Lisaks jätkavad lepinguosalised asjakohasel juhul koostööd, et toetada leviku tõkestamiseks tehtavaid jõupingutusi sellistes ekspordikontrolli süsteemides osalemise kaudu, mille osalised nad mõlemad on. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa järgmiselt:
a) |
astuvad asjakohasel juhul samme, et kõigile asjaomastele desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatele rahvusvahelistele lepingutele alla kirjutada, need ratifitseerida või nendega ühineda ning et rakendada täielikult kõik selliste lepingute kohased kohustused, mille osalised nad on, ja kutsuda teisi riike üles nende lepingutega ühinema; |
b) |
rakendavad tõhusat riiklikku ekspordikontrolli süsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade ekspordi kontrollimiseks ning ebaseadusliku vahendamise ja transiidi tõkestamiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogia lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestavad tõhusad karistused ekspordikontrolli normide rikkumise eest; |
c) |
võitlevad keemia-, bioloogiliste ja toksiinrelvade leviku vastu. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd asjaomastel foorumitel, et edendada rahvusvaheliste konventsioonidega üleilmse ühinemise väljavaateid, sealhulgas keemiarelvade keelustamise konventsiooniga (keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon) ning bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooniga (bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon). |
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et korraldavad korrapäraselt ELi ja Kanada kõrgema tasandi kohtumisi, et vahetada arvamusi selle kohta, kuidas edendada koostööd mitmes desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist puudutavas küsimuses.
Artikkel 4
Väike- ja kergrelvad
1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vedamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukogumine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsine oht rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et täidavad oma kohustust tegeleda väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga asjakohaste rahvusvaheliste instrumentide raames, sealhulgas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest tulenevate kohustuste raames.
3. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et võtta meetmeid tegelemaks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse probleemiga, ning püüavad tagada koordineerituse, täiendavuse ja sünergia jõupingutustes, mida nad teevad ühiselt selleks, et aidata teistel riikidel tegeleda väike- ja kergrelvade ning laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga asjakohasel juhul maailma, piirkonna ja riigi tasandil.
Artikkel 5
Rahvusvaheline Kriminaalkohus
1. Lepinguosalised kinnitavad, et kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et tulemuslik süüdistuse esitamine tuleb tagada riiklike meetmete võtmise ja rahvusvahelise, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tehtava koostöö tõhustamise abil.
2. Lepinguosalised on mõlemad pühendunud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi universaalse ratifitseerimise või sellega ühinemise edendamisele ning selle suunas töötamisele, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriigid rakendaksid statuuti oma riigis tõhusalt.
Artikkel 6
Koostöö terrorismivastases võitluses
1. Lepinguosalised tunnistavad, et võitlus terrorismi vastu on ühine prioriteet, ja rõhutavad, et terrorismi vastu võideldes tuleb austada õigusriigi põhimõtet, rahvusvahelist õigust, eriti ÜRO põhikirja ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone, inimõigusi, rahvusvahelist pagulasõigust, humanitaarõigust ja põhivabadusi.
2. Lepinguosalised korraldavad terrorismivastase võitluse teemalisi kõrgetasemelisi konsultatsioone ja sihtotstarbelisi kohtumisi, et edendada võimaluse korral terrorismivastase võitlusega seotud tulemuslikku ühist operatiivtegevust ja koostöömehhanisme. See hõlmab terroristide loetelude kohta korrapäraselt teabe jagamist, vägivaldsete ekstremistlike strateegiate vastu võitlemist ja lähenemisviise, et tegeleda terrorismivastases võitluses esile kerkivate küsimustega.
3. Lepinguosalised on mõlemad pühendunud ÜRO juhtimisel terrorismi vastu võitlemist käsitleva tervikliku rahvusvahelise lähenemisviisi edendamisele. Lepinguosalised teevad jõupingutusi eelkõige selleks, et teha koostööd eesmärgiga suurendada selles valdkonnas rahvusvahelist üksmeelt, edendamaks asjakohasel juhul ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonide täielikku rakendamist.
4. Lepinguosalised teevad jätkuvalt tihedalt koostööd ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi ja selle töörühmade raames.
5. Lepinguosalised lähtuvad rahvusvahelistest soovitustest, mille on esitanud rahapesuvastane töökond eesmärgiga võidelda terrorismi rahastamise vastu.
6. Lepinguosalised töötavad asjakohasel juhul jätkuvalt koos selle nimel, et suurendada teiste riikide terrorismivastase võitluse alast suutlikkust eesmärgiga tõkestada ja tuvastada terroristlikku tegevust ning sellele reageerida.
Artikkel 7
Koostöö rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse edendamisel
Selleks et teha edusamme seoses ühiste huvidega, mis puudutavad rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ning tõhusate mitmepoolsete institutsioonide ja poliitikameetmete edendamist, teevad lepinguosalised järgmist:
a) |
teevad jätkuvalt jõupingutusi, et parandada veelgi Atlandi-ülest julgeolekut, võttes arvesse Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelise Atlandi-ülese julgeoleku struktuuri keskset rolli; |
b) |
tugevdavad ühiseid jõupingutusi, et toetada kriisiohjamist ja suutlikkuse suurendamist, ning tõhustavad veelgi koostööd selles valdkonnas, sealhulgas ELi operatsioonide ja missioonide osas. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et hõlbustada kõnealustes tegevustes osalemist muu hulgas varaste konsultatsioonide ja kavandamise kohta teabe jagamise kaudu, kui lepinguosalised seda asjakohaseks peavad. |
Artikkel 8
Koostöö mitmepoolsete, piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide tasandil
1. Lepinguosalised on mõlemad pühendunud mitmepoolsusele ja jõupingutustele, mille eesmärk on piirkondlike ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide – näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud organisatsioonid ja asutused, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) – ning muude mitmepoolsete foorumite tõhususe parandamine.
2. Lepinguosalised kasutavad mitmepoolsete foorumite tõhusaid konsulteerimismehhanisme. ÜROs loovad lepinguosalised lisaks inimõiguste ja demokraatia valdkonnas peetavatele dialoogidele alalised konsulteerimismehhanismid Inimõiguste Nõukogus, ÜRO Peaassamblees ja ÜRO büroodes Viinis ning asjakohasel juhul ka mujal, nagu lepinguosalised kokku lepivad.
3. Lepinguosalised püüavad ka konsulteerida valimiste üle, et tagada tõhus esindatus mitmepoolsetes organisatsioonides.
IV JAOTIS
MAJANDUSLIK JA SÄÄSTEV ARENG
Artikkel 9
Dialoog ja juhtroll maailmas majandusküsimustes
Lepinguosalised tunnistavad, et jätkusuutlik üleilmastumine ja suurem heaolu on võimalik saavutada ainult sellise avatud maailmamajanduse kaudu, mille aluseks on turupõhimõtted, tõhusad õigusnormid ja tugevad ülemaailmsed institutsioonid, ning nad teevad jõupingutusi, et
a) |
võtta juhtroll usaldusväärse majanduspoliitika ja ettevaatliku finantsjuhtimise edendamisel nii oma territooriumil kui ka piirkondliku ja rahvusvahelise tegevuse kaudu; |
b) |
pidada korrapäraselt kõrgema tasandi poliitilist dialoogi makromajanduslikes küsimustes, muu hulgas asjakohasel juhul ka keskpankade esindajatega, et teha vastastikust huvi pakkuvates küsimustes koostööd; |
c) |
edendada selliste mitmepoolsete organisatsioonide ja foorumite tasandil, milles lepinguosalised osalevad, näiteks OECD, G7, G20, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), asjakohasel juhul õigeaegset ja tulemuslikku dialoogi ja koostööd ühistes huvides olevates üleilmsetes majandusküsimustes. |
Artikkel 10
Vabakaubanduse edendamine ja investeeringute suurendamine
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada omavahelise kaubanduse ja investeerimise jätkusuutlikku kasvu ja arengut, mis oleks neile mõlemale kasulik ja nagu on ette nähtud laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepinguga.
2. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et teha koostööd tugevdamaks veelgi WTOd, mis on kõige tõhusam tugeva, kaasava ja reguleeritud üleilmse kaubandussüsteemi raamistik.
3. Lepinguosalised teevad jätkuvalt tollikoostööd.
Artikkel 11
Koostöö maksunduses
Selleks et tugevdada ja arendada majanduskoostööd, järgivad ja rakendavad lepinguosalised hea maksuhaldustava põhimõtteid: läbipaistvus, teabevahetus ja kahjulike maksutavade vältimine OECD kahjulike maksutavade foorumi ja liidu äriühingute maksustamise käitumisjuhendi raames, kui need on kohaldatavad. Lepinguosalised töötavad koos selle nimel, et edendada ja parandada kõnealuste põhimõtete rahvusvahelist rakendamist.
Artikkel 12
Säästev areng
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord on pühendumust rahuldada praeguseid vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade vajadusi. Nad tunnistavad, et selleks, et olla pikas perspektiivis elujõuline, peaks majanduskasv olema kooskõlas säästva arengu põhimõtetega.
2. Lepinguosalised edendavad ka edaspidi ressursside vastutustundlikku ja tõhusat kasutamist ning suurendavad teadlikkust keskkonnakahjude majanduslikust ja sotsiaalsest hinnast ja inimeste heaolule avalduvast mõjust.
3. Lepinguosalised toetavad jätkuvalt jõupingutusi säästva arengu edendamiseks, kasutades dialoogi, parimate tavade jagamist, head valitsemistava ja usaldusväärset finantsjuhtimist.
4. Lepinguosalistel on ühine eesmärk vähendada vaesust ja toetada kaasavat majanduslikku arengut kõikjal maailmas ning nad teevad jõupingutusi, et töötada võimaluse korral selle sihi saavutamiseks üheskoos.
5. Seepärast loovad lepinguosalised korrapärase poliitilise dialoogi arengukoostöö valdkonnas, et parandada poliitika koordineerimist ühistes huvides olevates küsimustes ja suurendada arengukoostöö kvaliteeti ja tulemuslikkust kooskõlas abi tõhususe rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega. Lepinguosalised töötavad koos selle nimel, et suurendada vastutust ja läbipaistvust eesmärgiga parandada arengutulemusi, ning tunnistavad, kui tähtis on kaasata arengukoostöösse eri osalejaid, sealhulgas erasektor ja kodanikuühiskond.
6. Lepinguosalised tunnistavad, et energiasektor on majandusliku heaolu ning rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse jaoks oluline. Nad on nõus, et vaja on energiavarustust parandada ja mitmekesistada, edendada innovatsiooni ja suurendada energiatõhusust, et parandada energiaga seotud võimalusi ja energiajulgeolekut ning edendada säästvat ja taskukohast energiat. Lepinguosalised peavad kõrgetasemelist energiateemalist dialoogi ja jätkavad kahe- ja mitmepoolsete vahendite kaudu koostöö tegemist, et toetada avatud ja konkurentsivõimelisi turge, jagada parimaid tavasid, edendada teaduspõhist, läbipaistvat reguleerimist ja arutada energiaküsimustes koostöö tegemise valdkondade üle.
7. Lepinguosalised peavad väga oluliseks keskkonna kaitsmist ja säilitamist ning tunnistavad, et selleks, et keskkond säiliks tulevaste põlvkondade jaoks, on vaja rangeid keskkonnakaitsenõudeid.
8. Lepinguosalised tunnistavad üleilmset kliimamuutuste ohtu ja vajadust võtta heitkoguste vähendamiseks viivitamatult uusi meetmeid, et stabiliseerida atmosfääris kasvuhoonegaaside kontsentratsioon tasemel, mis hoiaks ära inimtegevusest tulenevad ohtlikud kliimasüsteemi häired. Eelkõige on neil ühine eesmärk leida kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks innovatiivseid lahendusi. Lepinguosalised tunnistavad, et kõnealune väljakutse on ülemaailmset laadi, ja toetavad jätkuvalt rahvusvahelisi jõupingutusi, et liikuda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames õiglase, tõhusa, tervikliku ja reguleeritud režiimi suunas, mida kohaldatakse konventsiooni kõigi osaliste suhtes, muu hulgas tehakse koostööd Pariisi kokkuleppega edasiliikumiseks.
9. Lepinguosalised peavad keskkonda ja kliimamuutusi käsitlevaid kõrgetasemelisi dialooge, et jagada parimaid tavasid ja edendada kliimamuutuste valdkonnas ja muudes keskkonnakaitsega seotud küsimustes tulemuslikku ja kaasavat koostööd.
10. Lepinguosalised tunnistavad, et eelkõige üleilmastumise ja demograafiliste muutuste kontekstis on tööhõive, sotsiaalküsimuste ja inimväärse töö valdkonnas väga tähtsad kahe- või mitmepoolsel tasandil toimuv dialoog ja koostöö. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et edendada tööhõive- ja sotsiaalküsimustes tehtavat koostööd ning teabe ja kogemuste vahetamist. Lisaks kinnitavad lepinguosalised, et austavad, edendavad ja rakendavad rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse norme, mida nad on kohustunud järgima, näiteks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1998. aasta deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl ning selle järelmeetmeid.
Artikkel 13
Dialoog muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades
Tunnistades oma ühist kohustust süvendada ja laiendada oma pikaajalist tegevust ja pidades silmas tehtavat koostööd, teevad lepinguosalised jõupingutusi, et edendada asjaomastel kahe- ja mitmepoolsetel foorumitel ekspertidevahelist dialoogi ja parimate tavade jagamist vastastikust huvi pakkuvates poliitikavaldkondades. Valdkonnad on muu hulgas järgmised: põllumajandus, kalandus, rahvusvaheline ookeani- ja merenduspoliitika, maaelu areng, rahvusvaheline transport, tööhõive ja polaarpiirkondade küsimused, sealhulgas teadus ja tehnoloogia. Asjakohasel juhul võib see hõlmata seadusandlikke, reguleerimis- ja haldustavasid ning otsustusprotsessi puudutavat suhtlust.
Artikkel 14
Kodanike heaolu
1. Tunnistades, kui oluline on dialoogi ja koostöö laiendamine ja süvendamine paljudes küsimustes, mis mõjutavad nende kodanike ja laiema ülemaailmse üldsuse heaolu, julgustavad ja soodustavad lepinguosalised dialoogi pidamist, konsulteerimist ja võimaluse korral koostöö tegemist olemasolevates ja tekkivates vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, mis mõjutavad kodanike heaolu.
2. Lepinguosalised tunnistavad tarbijakaitse olulisust ja julgustavad selles valdkonnas teabe ja parimate tavade jagamist.
3. Lepinguosalised kutsuvad üles tegema vastastikku koostööd ja vahetama teavet üleilmsete tervishoiuküsimuste ning rahvatervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja nendele reageerimise kohta.
Artikkel 15
Koostöö teadmiste, teadusuuringute, innovatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas
1. Pidades silmas, kui olulised on üleilmsete probleemidega tegelemisel uued teadmised, toetavad lepinguosalised ka edaspidi koostööd teaduse, tehnoloogia, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.
2. Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeval elu ja sotsiaal-majandusliku arengu oluline osa, teevad lepinguosalised jõupingutusi, et teha asjakohasel juhul selle valdkonna riikliku, piirkondliku ja rahvusvahelise poliitika alast koostööd ja vahetada sellekohaseid arvamusi.
3. Tunnistades, et interneti turvalisus ja stabiilsus ning samas põhiõiguste ja -vabaduste täielik austamine on üleilme väljakutse, teevad lepinguosalised jõupingutusi, et teha kahe- ja mitmepoolsel tasandil dialoogi ja eksperditeadmiste jagamise kaudu koostööd.
4. Lepinguosalised tunnistavad, et sotsiaal-majanduslike, keskkonna- ja rahvusvahelise poliitika eesmärkide saavutamiseks on üha olulisem kosmoseside süsteemide kasutamine. Lepinguosalised tihendavad jätkuvalt koostööd kosmosevarade arendamisel ja kasutamisel, et toetada kodanikke, ettevõtjaid ja valitsusorganisatsioone.
5. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et jätkata koostööd statistika valdkonnas, keskendudes eelkõige parimate tavade ja tegevuspõhimõtete jagamise aktiivsele edendamisele.
Artikkel 16
Kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse, hariduse ja noorte ning inimestevaheliste kontaktide toetamine
1. Lepinguosalised on uhked pikaajaliste kultuuri-, keele- ja traditsioonidega seotud sidemete üle, mis on neil aidanud üksteist mõista. Atlandi-ülesed sidemed on olemas valitsemissektori ja ühiskonna kõigil tasanditel ning kõnealustel suhetel on Kanada ja Euroopa ühiskonnas märkimisväärne mõju. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et edendada neid sidemeid ja leida uusi võimalusi suhete soodustamiseks inimestevaheliste kontaktide kaudu. Lepinguosalised teevad jõupingutusi kasutamaks mõttevahetust, mis toimub noori ning muid majandus- ja sotsiaalpartnereid ühendavate valitsusväliste organisatsioonide ja eksperdirühmade kaudu, et laiendada ja süvendada neid suhteid ning saada ühiste probleemide lahendamiseks uusi ideid.
2. Tunnistades, et aastate jooksul on nende vahel kujunenud ulatuslikud akadeemilised, haridus-, spordi-, kultuuri- ja turismialased ning noorte liikuvusega seotud suhted, toetavad ja julgustavad lepinguosalised jätkuvat koostööd nende sidemete laiendamiseks, kui see on asjakohane.
3. Lepinguosalised teevad jõupingutusi kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse edendamiseks, muu hulgas asjakohasel juhul UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni põhimõtete ja eesmärkide edendamise kaudu.
4. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et julgustada ja hõlbustada vastavalt vajadusele mõttevahetust, koostööd ja dialoogi oma kultuuriasutuste ja kõnealuse sektori spetsialistide vahel.
Artikkel 17
Katastroofidele vastupanu võime ja hädaolukordade ohjamine
Selleks et minimeerida loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste mõju ja suurendada ühiskonna ja taristu vastupanuvõimet, kinnitavad lepinguosalised, et nad on mõlemad pühendunud ennetus-, valmisoleku-, reageerimis- ja taastamismeetmete edendamisele, muu hulgas asjakohasel juhul kahe- ja mitmepoolsel tasandil tehtava koostöö kaudu.
V JAOTIS
ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS
Artikkel 18
Õigusalane koostöö
1. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas rahvusvaheliste lepingute alusel juba tehtavat koostööd. Lisaks püüavad lepinguosalised oma volituste ja pädevuse piires tugevdada olemaolevaid mehhanisme ja kaaluvad asjakohasel juhul uute mehhanismide väljatöötamist, et soodustada selles valdkonnas rahvusvahelist koostööd. See hõlmab asjakohasel juhul asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktidega ühinemist ja nende rakendamist ning tihedamat koostööd Eurojustiga.
2. Lepinguosalised arendavad asjakohasel juhul ja oma pädevuse piires tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd, eelkõige seoses tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate mitmepoolsete konventsioonide, sealhulgas rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning lastekaitse valdkonna Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonide üle läbirääkimiste pidamise, nende ratifitseerimise ja rakendamisega.
Artikkel 19
Koostöö võitluses ebaseaduslike uimastitega
1. Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, et tagada uimastiküsimusi käsitlev tasakaalustatud ja integreeritud lähenemisviis. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et
— |
tugevdada ebaseaduslike uimastite vastu võitlemise struktuure; |
— |
vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust; |
— |
tegeleda ebaseaduslike uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning |
— |
suurendada niipalju kui võimalik nende struktuuride tõhusust, mille eesmärk on ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikule valmistamisele. |
2. Lepinguosalised teevad nende eesmärkide saavutamiseks koostööd, muu hulgas koordineerides võimaluse korral oma tehnilise abi programme ja kutsudes riike, kes ei ole seda veel teinud, üles ratifitseerima ja rakendama olemasolevaid rahvusvahelisi uimastikontrolli konventsioone, mille osalised liit või liikmesriigid ja Kanada on. Lepinguosalised toetuvad oma tegevuses üldtunnustatud põhimõtetele kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste uimastikontrolli konventsioonidega ja järgivad üldeesmärke, mis on ette nähtud ÜRO 2009. aasta poliitilises deklaratsioonis ja tegevuskavas rahvusvahelise koostöö kohta, mis on suunatud integreeritud ja tasakaalustatud strateegia väljatöötamisele ülemaailmse uimastiprobleemiga võitlemiseks.
Artikkel 20
Õiguskaitsekoostöö ning võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga
1. Lepinguosalised on pühendunud organiseeritud, majandus- ja finantskuritegevuse, korruptsiooni, võltsimise, ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseaduslike tehingute vastases võitluses koostöö tegemisele, täites vastastikuseid rahvusvahelisi kohustustusi selles valdkonnas, sealhulgas kohustust teha tulemuslikku koostööd korruptsiooni teel saadud vara ja vahendite tagasinõudmiseks.
2. Lepinguosalised kinnitavad, et on pühendunud õiguskaitsekoostöö arendamisele, muu hulgas jätkuva koostöö kaudu Europoliga.
3. Lisaks teevad lepinguosalised jõupingutusi, et teha rahvusvahelistel foorumitel koostööd, edendamaks asjakohasel juhul ÜRO riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vastase konventsiooni ja seda täiendavate protokollidega (mille osalised mõlemad lepinguosalised on) ühinemist ja nende rakendamist.
4. Lepinguosalised teevad jõupingutusi ka selleks, et edendada asjakohasel juhul ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist, muu hulgas kasutades tõhusat läbivaatamismehhanismi, võttes arvesse läbipaistvuse põhimõtteid ja kodanikuühiskonna osalust.
Artikkel 21
Rahapesu ja terrorismi rahastamine
1. Lepinguosalised tunnistavad vajadust teha koostööd, et vältida oma finantssüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, sealhulgas uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu pesemiseks, ning võidelda terrorismi rahastamise vastu. See koostöö hõlmab ka kuritegelikul viisil saadud vara või vahendite konfiskeerimist nende asjakohaste õigusraamistike ja seaduste piires.
2. Lepinguosalised vahetavad oma õigusraamistiku ja seaduste piires vastavalt vajadusele asjakohast teavet ning rakendavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks asjakohaseid meetmeid, lähtudes rahapesuvastase töökonna soovitustest ja selles valdkonnas tegutsevate muude asjaomaste rahvusvaheliste asutuste vastuvõetud nõuetest.
Artikkel 22
Küberkuritegevus
1. Lepinguosalised tunnistavad, et küberkuritegevus on üleilmne probleem, millele tuleb reageerida maailma tasandil. Seetõttu tugevdavad lepinguosalised koostööd, et tõkestada küberkuritegevust ja võidelda selle vastu kooskõlas oma õigusraamistiku ja seadustega, vahetades teavet ja praktilisi teadmisi. Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et töötada asjakohasel juhul üheskoos, et pakkuda muudele riikidele abi ja toetust selliste tõhusate seaduste, poliitika ja tavade väljatöötamisel, mis on mõeldud küberkuritegevuse tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks.
2. Lepinguosalised vahetavad oma õigusraamistiku ja seaduste piires asjakohasel juhul teavet sellistes valdkondades nagu küberkuritegude uurijate haridus ja koolitus, küberkuritegude uurimise korraldamine ja digitaalkriminalistika.
Artikkel 23
Ränne, varjupaik ja piirihaldus
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et on pühendunud oma õigus- ja haldusnormide raamistikus koostöö tegemisele ja arvamuste vahetamisele rände (sh seaduslik ränne, ebaseaduslik ränne, inimkaubandus, ränne ja areng), varjupaiga, integratsiooni, viisade ja piirihalduse valdkonnas.
2. Lepinguosalistel on ühine eesmärk: viisavaba reisimine liidu ja Kanada vahel kõigi nende kodanike jaoks. Lepinguosalised töötavad koos ja teevad kõikvõimalikke jõupingutusi selle nimel, et võimalikult kiiresti saavutada olukord, kus kõik nende kehtiva passiga kodanikud saaksid nende territooriumide vahel viisavabalt reisida.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd ebaseadusliku rände vältimiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil
a) |
võtab Kanada liikmesriigi taotluse korral täiendavate formaalsusteta tagasi iga oma kodaniku, kes viibib selle liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult, kui erilepinguga ei ole ette nähtud teisiti; |
b) |
võtab iga liikmesriik Kanada taotluse korral täiendavate formaalsusteta tagasi iga oma kodaniku, kes viibib Kanada territooriumil ebaseaduslikult, kui erilepinguga ei ole ette nähtud teisiti; |
c) |
väljastavad liikmesriigid ja Kanada oma kodanikele selleks eesmärgiks sobivad reisidokumendid; |
d) |
teevad lepinguosalised jõupingutusi, et alustada läbirääkimisi erilepingu üle, et sätestada tagasivõtmise kohustused, sealhulgas kohustused seoses kolmandate riikide ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmisega. |
Artikkel 24
Konsulaarkaitse
1. Kanada võimaldab liidu kodanikele, kes on sellise liikmesriigi kodanikud, millel ei ole Kanadas kättesaadavat alalist esindust, mis tahes liikmesriigi diplomaatiliste ja konsulaarasutuste kaitset.
2. Liikmesriigid võimaldavad Kanada kodanikele iga sellise liikmesriigi territooriumil, kus Kanadal ei ole kättesaadavat alalist esindust, mis tahes muu Kanada määratud riigi diplomaatiliste ja konsulaarasutuste kaitset.
3. Lõigete 1 ja 2 eesmärk on loobuda teavitamise ja nõusoleku saamise nõuetest, mida võidaks muidu kohaldada, et liidu või Kanada kodanikke saaks esindada muu riik kui riik, mille kodanikud nad on.
4. Lepinguosalised vaatavad kord aastas läbi lõigete 1 ja 2 haldusliku toimimise.
Artikkel 25
Isikuandmete kaitse
1. Lepinguosalised tunnistavad isikuandmete kaitsmise vajadust ja teevad jõupingutusi, et teha koostööd rangete rahvusvaheliste nõuete edendamiseks.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et tähtis on kaitsta põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele seoses isikuandmete kaitsega. Seepärast kohustuvad lepinguosalised oma õigus- ja haldusnormide raamistiku piires austama kohustusi, mille nad on seoses kõnealuste õigustega võtnud, sealhulgas terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel.
3. Lepinguosalised teevad oma õigus- ja haldusnormide raamistiku piires kahe- ja mitmepoolsel tasandil jätkuvalt isikuandmete kaitse valdkonnas koostööd, vastavalt vajadusele dialoogi ja eksperditeadmiste jagamise kaudu.
VI JAOTIS
POLIITILINE DIALOOG JA KONSULTEERIMISMEHHANISMID
Artikkel 26
Poliitiline dialoog
Lepinguosalised teevad jõupingutusi, et tugevdada dialoogi ja konsultatsioone tulemuslikul ja pragmaatilisel viisil eemärgiga toetada oma muutuvaid suhteid, arendada neid edasi ning edendada ühiseid huve ja väärtusi mitmepoolse tegevuse kaudu.
Artikkel 27
Konsulteerimismehhanismid
1. Lepinguosalised peavad dialoogi olemasolevate kontaktide, mõttevahetuse ja konsultatsioonide kaudu, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:
a) |
vaheldumisi liidus ja Kanadas kord aastas või vastavalt vastastikusele kokkuleppele toimuvad juhtide tasandi tippkohtumised; |
b) |
kohtumised välisministrite tasandil; |
c) |
vastastikust huvi pakkuvaid poliitikaküsimusi käsitlevad konsultatsioonid ministrite tasandil; |
d) |
vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi käsitlevad konsultatsioonid kõrgema tasandi ja töötasandi ametnikega või teabekoosolekud ja koostöö seoses olulise riikliku või rahvusvahelise arenguga; |
e) |
Euroopa Parlamendi ja Kanada parlamendi delegatsioonide vahetuste edendamine. |
2. Ühine ministrite komitee
a) |
Luuakse ühine ministrite komitee. |
b) |
Ühine ministrite komitee
|
3. Ühine koostöökomitee
a) |
Lepinguosalised loovad ühise koostöökomitee. |
b) |
Lepinguosalised tagavad, et ühine koostöökomitee
|
c) |
Lepinguosalised tagavad, et ühine koostöökomitee kohtub kord aastas vaheldumisi liidus ja Kanadas; et ühise koostöökomitee erikoosolekuid peetakse ühe lepinguosalise taotlusel; et ühist koostöökomiteed juhivad üheskoos üks kõrgem ametnik Kanadast ja üks kõrgem ametnik liidust ning et ühine koostöökomitee otsustab oma pädevuse, samuti vaatlejate osalemise üle. |
d) |
Ühine koostöökomitee moodustatakse lepinguosaliste esindajatest, pöörates osalemise tasandite kindlaksmääramisel piisavalt tähelepanu tõhususele ja kokkuhoidlikkusele. |
e) |
Lepinguosalised lepivad kokku, et ühine koostöökomitee võib taotleda, et lepinguosalistevaheliste kehtivate kahepoolsete lepingute alusel asutatud komiteed ja sarnased üksused annaksid ühisele koostöökomiteele lepinguosaliste suhete käimasoleva põhjaliku ülevaate andmise raames korrapäraselt värsket teavet oma tegevuse kohta. |
Artikkel 28
Kohustuste täitmine
1. Käesoleva lepingu kohase vastastikuse lugupidamise ja koostöö vaimus võtavad lepinguosalised lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke üld- või erimeetmeid.
2. Kui käesoleva lepingu rakendamisel või tõlgendamisel peaks tekkima küsimusi või erimeelsusi, teevad lepinguosalised suuremaid jõupingutusi, et konsulteerida ja teha koostööd eemärgiga lahendada need probleemid õigel ajal ja sõbralikult. Ühe lepinguosalise taotlusel antakse küsimuste või erimeelsuste lahendamine üle ühisele koostöökomiteele edasiseks arutamiseks ja uurimiseks. Lepinguosalised võivad üheskoos otsustada, et annavad need küsimused üle spetsiaalsetele allkomiteedele, kes annavad aru ühisele koostöökomiteele. Lepinguosalised tagavad, et ühine koostöökomitee või nimetatud allkomitee kohtub mõistliku ajavahemiku jooksul ja püüab lahendada käesoleva lepingu rakendamisel või tõlgendamisel tekkida võivaid erimeelsusi varase teabevahetuse, faktide, sealhulgas asjakohasel juhul spetsialistide nõuannete ja teaduslike tõendite põhjaliku uurimise ja tulemusliku dialoogi kaudu.
3. Kinnitades veel kord oma ühist pühendumust inimõigustele ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisele, leiavad lepinguosalised, et artikli 2 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 2 kirjeldatud kohustuste eriti rasket ja olulist täitmata jätmist võidakse käsitada eriti kiireloomulise juhtumina. Lepinguosalised leiavad, et selleks, et olukorda käsitataks artikli 2 lõike 1 eriti raske ja olulise rikkumisena, peaks tegemist olema olukorraga, mille tõsidus ja laad on erakordsed, näiteks riigipöördega või raskete kuritegudega, mis ohustavad rahu ja rahvusvahelise üldsuse julgeolekut ja heaolu.
4. Kui kolmandas riigis esinevat olukorda võib tõsiduse ja laadi poolest käsitada võrdväärsena eriti kiireloomulise juhtumiga, teevad lepinguosalised jõupingutusi, et korraldada ühe lepinguosalise taotluse korral kiiresti konsultatsioonid eesmärgiga vahetada olukorra kohta arvamusi ja kaaluda võimalikke lahendusi.
5. Sellises ebatõenäolises ja ootamatus olukorras, kus ühe lepinguosalise territooriumil tekib eriti kiireloomuline juhtum, võib kumbki lepinguosaline pöörduda selle küsimusega ühise ministrite komitee poole. Ühine ministrite komitee võib nõuda, et ühine koostöökomitee korraldaks 15 päeva jooksul kiireloomulised konsultatsioonid. Lepinguosalised esitavad asjakohase teabe ja tõendid, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks ning õigeaegseks ja tulemuslikuks lahendamiseks. Kui ühine koostöökomitee ei suuda olukorda lahendada, võib ta anda selle küsimuse üle ühisele ministrite komiteele kiireks läbivaatamiseks.
6. |
|
7. Lisaks tunnistavad lepinguosalised, et inimõiguste ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise põhimõtte eriti raske ja oluline rikkumine lõike 3 tähenduses võib olla ka ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu lõpetamise põhjuseks vastavalt nimetatud lepingu artiklile 30.9.
8. Käesolev leping ei mõjuta ega piira lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute tõlgendamist või kohaldamist. Käesoleva lepingu vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei asenda ega mõjuta mingil viisil lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid.
VII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 29
Julgeolek ja teabe avalikustamine
1. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see võiks kahjustada liidu, liikmesriikide või Kanada õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele.
2. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist jagama teavet, kui ta leiab, et sellise teabe avalikustamine on vastuolus tema peamiste julgeolekuhuvidega.
Artikkel 30
Jõustumine ja lõpetamine
1. Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui nad on viinud lõpule käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused. Käesolev leping jõustub viimase teatamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.
2. Olenemata lõikest 1 ja kooskõlas oma sisemenetluste ja õigusaktidega kohaldavad liit ja Kanada käesoleva lepingu teatavaid osi kuni lepingu jõustumiseni ajutiselt kooskõlas käesoleva lõikega.
Ajutist kohaldamist alustatakse sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil liit ja Kanada on edastanud teineteisele teate järgmise kohta:
a) |
liit – vajalike sisemenetluste lõpuleviimine ja lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loetelu ning |
b) |
Kanada – vajalike sisemenetluste lõpuleviimine ja lepingu ajutiselt kohaldatavate osadega nõustumise kinnitus. |
3. Kumbki lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel teatamisest.
Artikkel 31
Muutmine
Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut muuta kirjaliku lepinguga. Muudatus jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on üksteisele teatanud kõigi muudatuste jõustumiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.
Artikkel 32
Teated
Lepinguosalised esitavad kõik artiklite 30 ja 31 kohased teated Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Kanada välis-, kaubandus- ja arenguministeeriumile või nende õigusjärglastele.
Artikkel 33
Territoriaalne kohaldamine
Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu aluslepinguid aluslepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Kanada suhtes.
Artikkel 34
Lepinguosaliste määratlus
Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised“ ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Kanadat.
Käesolev leping sõlmitakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Съставено в Брюксел на тридесети октомври през две хиляди и шестнадесета година.
Hecho en Bruselas, el treinta de octubre de dos mil dieciséis.
V Bruselu dne třicátého října dva tisíce šestnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredivte oktober to tusind og seksten.
Geschehen zu Brüssel am dreißigsten Oktober zweitausendsechzehn.
Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta oktoobrikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τριάντα Οκτωβρίου δύο χιλιάδες δεκαέξι.
Done at Brussels on the thirtieth day of October in the year two thousand and sixteen.
Fait à Bruxelles, le trente octobre deux mille seize.
Sastavljeno u Bruxellesu tridesetog listopada godine dvije tisuće šesnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì trenta ottobre duemilasedici.
Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trīsdesmitajā oktobrī.
Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų spalio trisdešimtą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év október havának harmincadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tletin jum ta' Ottubru fis-sena elfejn u sittax.
Gedaan te Brussel, dertig oktober tweeduizend zestien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzydziestego października roku dwa tysiące szesnastego.
Feito em Bruxelas, em trinta de outubro de dois mil e dezasseis.
Întocmit la Bruxelles la treizeci octombrie două mii șaisprezece.
V Bruseli tridsiateho októbra dvetisícšestnásť.
V Bruslju, dne tridesetega oktobra leta dva tisoč šestnajst.
Tehty Brysselissä kolmantenakymmenentenä päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.
Som skedde i Bryssel den trettionde oktober år tjugohundrasexton.
Voor het Koninkrijk België
Pour le Royaume de Belgique
Für das Königreich Belgien
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za Českou republiku
For Kongeriget Danmark
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Za Republiku Hrvatsku
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā –
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
Magyarország részéről
Għar-Repubblika ta' Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Pentru România
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
For Canada
Pour le Canada
MÄÄRUSED
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/66 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/2119,
2. detsember 2016,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 ja komisjoni määrust (EL) nr 113/2010 seoses tolliprotseduuride loendi kohandamise ja andmete määratlemisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 471/2009, mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõiget 2 ja artikli 6 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 471/2009 kehtestatakse ühine raamistik kolmandate riikidega toimuva kaubavahetusega seotud Euroopa statistika süstemaatiliseks koostamiseks. Selle statistika peamine andmeallikas on tollideklaratsioonid. Kõnealune määrus võeti vastu selleks, et võtta arvesse konkreetseid uusi tollivormistuse lihtsustusi, mida hakati rakendama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 450/2008 (2) („ajakohastatud tolliseadustik“). See oli seotud eelkõige „enesehindamisega“, mis pidi hõlmama vabastust deklaratsiooni esitamisest tolliasutustele ja keskse tollivormistuse süsteemi, milles saaks tolliformaalsusi täita nii ekspordi kui ka impordi puhul rohkem kui ühes liikmesriigis. |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 (3) („liidu tolliseadustik“) tunnistati ajakohastatud tolliseadustik kehtetuks ja asendati alates 1. maist 2016 nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 (4) kehtestatud tollieeskirjad. |
(3) |
Väliskaubandusstatistika kohaldamisala on vaja viia vastavusse liidu tolliseadustiku tolliprotseduuridega. |
(4) |
Määrust (EÜ) nr 471/2009 rakendati komisjoni määrusega (EL) nr 113/2010 (5) ja see peegeldas ajakohastatud tolliseadustikus sätestatud tollieeskirju. Pärast liidu tolliseadustiku täielikku kohaldamist 1. maist 2016, peavad tollieeskirjade muudatused seoses statistiliste andmete kogumise ja väliskaubandusstatistika koostamisega kajastuma määruses (EÜ) nr 471/2009 ja määruses (EL) nr 113/2010. |
(5) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/578 (6) on sätestatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 280 osutatud tööprogramm ja selles käsitletakse elektroonilisi tollisüsteeme, mis tuleb liidu tolliseadustiku kohaselt välja töötada. |
(6) |
Kuni sellised elektroonilised süsteemid kasutusele võetakse, pakub komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/341 (7) („üleminekuperioodi delegeeritud õigusakt“) üleminekumeetmeid teabe vahetamiseks tolliasutuste endi ning tolliasutuste ja ettevõtjate vahel ja selle säilitamiseks. |
(7) |
Seoses liidu tolliseadustiku artiklis 179 sätestatud keskse tollivormistuse lihtsustusega, ei pea süsteemiga hõlmatud importi ja eksporti metodoloogilistel põhjustel kirjutama tingimata sihtliikmesriigi või tegeliku ekspordiliikmesriigi arvele, sest kõiki kaupade ühendusesiseseid liikumisi nimetatud liikmesriikide ja nende liikmesriikide vahel, kus kaubad paiknevad tolliprotseduurile lubamise ajal, saaks paremini ja järjepidevamalt käsitleda ELi sisese kaubanduse statistikas. |
(8) |
Ühest küljest tuleks vastavate liikmesriikide statistilisi määratlusi muuta, et tähistada majanduslikult olulist liikumist pärast tollivormistust importimisel või enne seda, eksportimisel. |
(9) |
Samal ajal tuleks ka vastavate liikmesriikide statistilised määratlused järjekindlalt ühildada tollivormistuse sätetega keskse tollivormistuse raames, mille käigus üksnes vormistuse käigus osaleva liikmesriigina tuvastatud liikmesriik peaks saama tollivormistust järelvalvavalt liikmesriigilt tollivormistusega seotud teabe. |
(10) |
Väliskaubandusstatistika ühtlustatud koostamiseks tuleks kohandada teatavate muude andmeelementide määratlusi, et kajastada liidu tolliseadustikuga tehtud muudatusi. |
(11) |
Määrusi (EÜ) nr 471/2009 ja (EL) nr 113/2010 tuleks vastavalt muuta. |
(12) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kolmandate riikidega peetava kaubavahetuse statistikat käsitleva komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 471/2009 artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Väliskaubandusstatistika registreerib kaupade importi ja eksporti.
Eksport registreeritakse liikmesriigis siis, kui kaubad väljuvad ühenduse statistiliselt territooriumilt
a) |
vastavalt ühele järgmistest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (*1) („liidu tolliseadustik“) sätestatud tolliprotseduuridest:
|
b) |
liidu tolliseadustiku artikli 258 kohaldamisel; |
c) |
tolliseadustiku artikli 269 lõike 3 kohaldamisel; |
d) |
liidu tolliseadustiku artikli 270 kohaldamisel seestöötlemisprotseduuri lõpetamiseks. |
Import registreeritakse liikmesriigis siis, kui kaubad sisenevad ühenduse statistilisele territooriumile vastavalt ühele järgmistest liidu tolliseadustikus sätestatud tolliprotseduuridest:
a) |
vabasse ringlusse lubamine; |
b) |
seestöötlemine. |
Artikkel 2
Määrust (EL) nr 113/2010 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 6 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega: „3. Impordi puhul:
4. Ekspordi puhul:
(*2) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).“" |
3) |
Artikli 7 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Impordi puhul märgitakse lähteriiki käsitlevates andmetes liikmesriik või kolmas riik, kust kaubad algselt lähetati liikmesriiki, kus kaubad paiknevad tolliprotseduurile lubamise ajal, kui vahendavas liikmesriigis või kolmandas riigis ei ole toimunud ei äritehingut (näiteks müük või töötlemine) ega kaupade veoga mitteseotud peatamist. Kui selline peatamine või äritehing toimusid, märgitakse neis andmetes viimane vahendav liikmesriik või kolmas riik.“ |
4) |
Artikkel 13 asendatakse järgmisega: „Artikkel 13 Ettevõtja identifitseerimine Ettevõtjat käsitlevates andmetes märgitakse impordi puhul importijale ja ekspordi puhul eksportijale määratud asjakohane registreerimisnumber.“ |
(5) |
Artikli 15 lõike 4 teine lause asendatakse järgmisega: „Ettevõtja registreerimisnumbri (EORI numbri) määramise eest vastutavad asutused võimaldavad riigi statistikaasutuste taotluse korral juurdepääsu EORI numbriga seotud andmetele elektroonilises süsteemis, millele on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikis7 [täielik pealkiri ja viide avaldamise kohta joonealuses märkuses] (*3). (*3) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“" |
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 152, 16.6.2009, lk 23.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
(4) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).
(5) Komisjoni 9. veebruari 2010. aasta määrus (EL) nr 113/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega (ELT L 37, 10.2.2010, lk 1).
(6) Komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 99, 15.4.2016, lk 6).
(7) Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1).
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/70 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2120,
2. detsember 2016,
millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1033/2006 artikli 3 lõikes 1 osutatud sätteid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5,
pärast konsulteerimist ühtse taeva komiteega
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 1033/2006 (2) artikli 2 lõike 2 punktis 16 osutatakse määratlustele, mis on sätestatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) dokumendis 8168 „Aeronavigatsiooniteenuste protseduurid – õhusõidukite käitamine (PANS-OPS)“ (1. köide, 4. väljaanne (1993), mis sisaldab muudatust nr 13). Pärast määruse (EÜ) nr 1033/2006 vastuvõtmist on ICAO kõnealust dokumenti muutnud ja võtnud vastu selle 5. väljaande (2006), mis sisaldab muudatust nr 6. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1033/2006 lisas on osutatud ICAO konventsiooni 2. lisa „Lennureeglid“ (10. väljaanne (juuli 2005), mis sisaldab kõiki muudatusi kuni muudatuseni nr 42) sätetele. Pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 428/2013 (3) vastuvõtmist on hakatud kohaldama ühiseid lennureegleid, mis võeti vastu komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 923/2012 (4) ja mida on hiljuti veelgi ajakohastatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1185 (5). Kõnealused ühised lennureeglid, eelkõige rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa 4. jaotis, käsitlevad ka lennuplaanidega seotud sätteid ja need asendavad varasemad viited ICAO konventsiooni 2. lisale. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1033/2006 lisas on osutatud ICAO dokumendi 4444 „Aeronavigatsiooniteenuste protseduurid – lennuliikluse korraldamine (PANS-ATM)“ (15. väljaanne (2007), mis sisaldab muudatust nr 4) sätetele. Pärast rakendusmääruse (EL) nr 428/2013 vastuvõtmist on ICAO kõnealust dokumenti muutnud ja hiljuti lisanud muudatuse nr 6. Määruse (EÜ) nr 1033/2006 lisas on osutatud ka ICAO dokumendi 7030 „Euroopa regionaalsed lisaprotseduurid“ (5. väljaanne (2008), mis sisaldab muudatust nr 7) sätetele. Pärast rakendusmääruse (EL) nr 428/2013 vastuvõtmist on ICAO kõnealust dokumenti muutnud ja hiljuti lisanud muudatuse nr 9. |
(4) |
Määruses (EÜ) nr 1033/2006 sisalduvaid viiteid ICAO konventsiooni 2. lisa dokumentidele 8168, 4444 ja 7030 tuleks ajakohastada, et võimaldada liikmesriikidel täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ja tagada kooskõla ICAO rahvusvahelise õigusraamistikuga. |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 1033/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1033/2006 muudetakse järgmiselt:
1) |
artikli 2 lõike 2 punkt 16 asendatakse järgmisega: „16) „lennuväljaprotseduurid“– standardse instrumentaalväljumise ja -saabumise marsruudid, nagu need on määratletud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) dokumendis 8168 „Aeronavigatsiooniteenuste protseduurid – õhusõidukite käitamine (PANS-OPS)“ (1. köide, 5. väljaanne (2006), mis sisaldab kõiki muudatusi kuni muudatuseni nr 6).“; |
2) |
lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.
(2) Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1033/2006, milles sätestatakse ühtset Euroopa taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis (ELT L 186, 7.7.2006, lk 46).
(3) Komisjoni 8. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 428/2013, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1033/2006 artikli 3 lõikes 1 osutatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) sätteid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 929/2010 (ELT L 127, 9.5.2013, lk 23).
(4) Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).
(5) Komisjoni 20. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1185, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 seoses ühiste lennureeglite ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevate käitamissätete (SERA osa C) ajakohastamise ja lõpliku väljakujundamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 730/2006 (ELT L 196, 21.7.2016. lk 3).
LISA
„LISA
Artikli 3 lõikes 1 osutatud sätted
1. |
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 (1) lisa 4. jaotis. |
2. |
ICAO dokumendi 4444 „PANS-ATM“ (15. väljaanne (2007), sh kõik muudatused kuni muudatuseni nr 6) 4. peatüki punkt 4.4 („Lennuplaanid“) ja 11. peatüki punkt 11.4.2.2 („Liikumisteated“). |
3. |
Dokumendi 7030 „Euroopa regionaalsed lisaprotseduurid“ (5. väljaanne (2008), sh kõik muudatused kuni muudatuseni nr 9) 2. peatükk („Lennuplaanid“) ja 6. peatüki punkt 6.12.3 („Arvestuslik aeg piiril“). |
(1) Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).“
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/73 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/2121,
2. detsember 2016,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. detsember 2016
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
CL |
115,2 |
MA |
94,5 |
|
TN |
200,0 |
|
TR |
118,4 |
|
ZZ |
132,0 |
|
0707 00 05 |
EG |
191,7 |
MA |
79,2 |
|
TR |
154,7 |
|
ZZ |
141,9 |
|
0709 93 10 |
MA |
99,5 |
TR |
145,0 |
|
ZZ |
122,3 |
|
0805 10 20 |
TR |
62,2 |
ZA |
59,7 |
|
ZZ |
61,0 |
|
0805 20 10 |
MA |
63,7 |
TR |
71,7 |
|
ZZ |
67,7 |
|
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90 |
JM |
114,6 |
MA |
63,3 |
|
PE |
95,4 |
|
TR |
82,6 |
|
ZZ |
89,0 |
|
0805 50 10 |
TR |
80,5 |
ZZ |
80,5 |
|
0808 10 80 |
US |
100,7 |
ZA |
164,3 |
|
ZZ |
132,5 |
|
0808 30 90 |
CN |
98,6 |
TR |
126,8 |
|
ZZ |
112,7 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.
OTSUSED
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/75 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/2122,
2. detsember 2016,
milles käsitletakse kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega liikmesriikides
(teatavaks tehtud numbri C(2016) 8158 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,
võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugrippi avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega haigusvorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kõrge patogeensusega vorm aga põhjustab enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga suurt suremust. Kõnealune haigus võib tugevalt mõjutada kodulinnukasvatuse kasumlikkust. |
(2) |
Kuigi linnugripiviirused esinevad peamiselt lindudel, on nendesse nakatumist teatavates tingimustes esinenud mõnikord ka inimestel. |
(3) |
Linnugripi puhangu korral liikmesriigis (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) on oht, et haigusetekitaja võib levida teistesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või muid tehistingimustes peetavaid linde. Selle tulemusel võib see elusate kodulindude või muude tehistingimustes peetavate lindudega või linnukasvatustoodetega kauplemise tagajärjel levida asjaomasest liikmesriigist (asjaomastest liikmesriikidest) muudesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse. |
(4) |
Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (3) on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed linnugripi järelevalve ja varajase avastamise jaoks ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhangu korral kodulindude või muude tehistingimustes peetavate lindude suhtes. Selle direktiiviga on ette nähtud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamine kõrge patogeensusega linnugripi puhangu korral. Sellist piirkondadeks jaotamist rakendatakse eelkõige selleks, et säilitada lindude tervislik seisund ülejäänud territooriumil, takistades haigusetekitaja jõudmist seal asuvate lindudeni ning tagades haiguse varase avastamise. |
(5) |
Alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripp võib levida metslindude rände ajal pikkade vahemaade taha. Ungari, Saksamaa, Austria, Horvaatia, Madalmaad, Taani, Rootsi, Soome ja Rumeenia on seda viirust leidnud mitmetelt eri liiki kuuluvatelt metslindudelt, kes on leitud peamiselt surnult. Pärast neid leide kinnitati ka Ungaris, Saksamaal, Austrias, Taanis, Rootsis ja Madalmaades sama viiruse alatüübi puhangud kodulindude seas. |
(6) |
Käimasoleva epideemia vastu võitlemiseks on vastu võetud mitmed komisjoni rakendusotsused kaitsemeetmete kohta seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangutega teatavates liikmesriikides. Komisjoni rakendusotsused (EL) 2016/1968, (4) (EL) 2016/2011 (5) ja (EL) 2016/2012 (6) võeti vastu pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid Ungaris, Saksamaal ja Austrias ning kõnealustes liikmesriikides kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ. Kõnealuste rakendusotsustega on ette nähtud, et nendes liikmesriikides vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid peavad hõlmama vähemalt nimetatud rakendusotsuste lisades loetletud piirkondi. |
(7) |
Lisaks muudeti pärast alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi uusi puhanguid Ungaris rakendusotsuse (EL) 2016/1968 lisa komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/2010 (7). Rakendusotsuse (EL) 2016/1968 ja (EL) 2016/2011 lisasid muudeti hiljem veel komisjoni rakendusotsusega (EL) 2016/2064 (8) uute haiguspuhangute tõttu Saksamaal ja Ungaris. |
(8) |
Pärast seda, kui oli teatatud esimestest alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangutest Taanis, Rootsis ja Madalmaades, võeti vastu komisjoni rakendusotsused (EL) 2016/2065, (9) (EL) 2016/2086 (10) ja (EL) 2016/2085 (11). |
(9) |
Komisjon on kõikidel juhtudel läbi vaadanud asjaomaste liikmesriikide võetud direktiivi 2005/94/EÜ kohased meetmed ja leidnud, et asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisavalt kaugel ettevõtetest, kus haiguspuhangu esinemine on kinnitust leidnud. |
(10) |
Liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimise ja kolmandates riikides põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamise ärahoidmiseks on vaja määratleda kiiresti liidu tasandil asjaomastes liikmesriikides kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid. |
(11) |
Praegune epidemioloogiline olukord on väga dünaamiline ja muutub pidevalt. Liikmesriikides tehtava linnugripi seire tulemusena avastatakse alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugrippi metslindude seas jätkuvalt. Kõnealuse viiruse esinemine metslindudel kujutab endast jätkuvat ohtu linnugripi viiruse otseseks ja kaudseks levimiseks kodulinnukasvatusega tegelevates ettevõtetes ning sellest tuleneb risk, et linnugripi viirus levib nakatunud kodulinnukasvatusega tegelevast ettevõttest muudesse kodulinnukasvatusega tegelevatesse ettevõtetesse. |
(12) |
Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra arengut liidus ning viiruste leviku hooajalisust metslindude seas, on olemas risk, et lähikuudel võib liidus esineda alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi uusi puhanguid. Seepärast hindab komisjon pidevalt epidemioloogilist olukorda ja analüüsib asjakohaseid meetmeid. |
(13) |
Selguse tagamiseks ning liikmesriikide, kolmandate riikide ja sidusrühmade varustamiseks praegust epidemioloogilise olukorda käsitleva ajakohase teabega on seega asjakohane loetleda ühes ainsas liidu õigusaktis kõik kaitse- ja järelevalvetsoonid, mis on kehtestatud asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste poolt vastavalt direktiivile 2005/94/EÜ; kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestus tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse kõrge patogeensusega linnugripi epidemioloogiat. |
(14) |
Seega tuleks rakendusotsused (EL) 2016/1968, (EL) 2016/2011, (EL) 2016/2012, (EL) 2016/2065, (EL) 2016/2085 ja (EL) 2016/2086 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva õigusaktiga. |
(15) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsusega kehtestatakse vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikele 1 liidu tasandil käesoleva otsuse lisas loetletud kaitse- ja järelevalvetsoonid, mis luuakse liikmesriikides (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) pärast alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripi puhangut või puhanguid kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude seas; samuti määratakse kindlaks meetmete kestus vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikele 1 ja artiklile 31.
Artikkel 2
Asjaomased liikmesriigid tagavad, et
a) |
direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõike 1 punkti a kohaselt pädevate asutuste kehtestatud kaitsetsoonid hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisa A osas kaitsetsoonina loetletud piirkondi; |
b) |
kaitsetsoonides rakendatavad meetmed kehtivad vähemalt käesoleva otsuse lisa A osas kaitsetsoonide kohta sätestatud kuupäevadeni nagu on ette nähtud direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1. |
Artikkel 3
Asjaomased liikmesriigid tagavad, et
a) |
direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõike 1 punkti b kohaselt pädevate asutuste kehtestatud järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisa B osas järelevalvetsoonina loetletud piirkondi; |
b) |
Järelevalvetsoonides rakendatavad meetmed kehtivad vähemalt käesoleva otsuse lisa B osas järelevalvetsoonide kohta sätestatud kuupäevadeni, nagu on ette nähtud direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31. |
Artikkel 4
Rakendusotsused (EL) 2016/1968, (EL) 2016/2011, (EL) 2016/2012, (EL) 2016/2065, (EL) 2016/2085 ja (EL) 2016/2086 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 5
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. maini 2017.
Artikkel 6
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 2. detsember 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(3) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).
(4) Komisjoni 9. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1968, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Ungaris (ELT L 303, 10.11.2016, lk 23).
(5) Komisjoni 16. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2011, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripiga Saksamaal (ELT L 310, 17.11.2016, lk 73).
(6) Komisjoni 16. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2012, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripiga Austrias (ELT L 310, 17.11.2016, lk 81).
(7) Komisjoni 16. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2010, millega muudetakse rakendusotsuse (EL) 2016/1968 (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Ungaris) lisa (ELT L 310, 17.11.2016, lk 69).
(8) Komisjoni 24. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2064, millega muudetakse rakendusotsuste (EL) 2016/1968 ja (EL) 2016/2011 (milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Ungaris ja Saksamaal) lisa (ELT L 319, 25.11.2016, lk 47).
(9) Komisjoni 24. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2065, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripiga Taanis (ELT L 319, 25.11.2016, lk 65).
(10) Komisjoni 28. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2086, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripiga Rootsis (ELT L 321, 29.11.2016, lk 80).
(11) Komisjoni 28. novembri 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/2085, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva viiruse põhjustatud kõrge patogeensusega linnugripiga Madalmaades (ELT L 321, 29.11.2016, lk 76).
LISA
A OSA
Artiklites 1 ja 2 osutatud kaitsetsoonid asjaomastes liikmesriikides:
Liikmesriik: Taani
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1 |
Helsingøri omavalitsusüksuse (ADNSi kood 02217) piirkonnad, mis asuvad kuni kolme kilomeetri raadiuses punktist, mille GPSi koordinaadid on N 56,0739; E 12,5144 |
13.12.2016 |
Liikmesriik: Saksamaa
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1 |
||||||||||||||||||||||||
Kreis Schleswig-Flensburg: Ab Ortsteil Triangel, Gemeinde Nübel Richtung Norden auf die Schleswiger Straße bis zur Gemeindegrenze Nübel/Tolk, entlang dieser Gemeindegrenze bis zur Schleswiger Straße, östlich am Ortsteil Wellspang vorbei bis zur Gemeindegrenze Böklund, südlich an der Gemeindegrenze entlang bis zur Kattbeker Straße, links ab bis zur Hans-Christophersen-Allee, diese rechts weiter, übergehend in Bellig und Struxdorf bis zur Gemeindegrenze Struxdorf/Böel, an dieser entlang Richtung Süden bis Ortsteil Boholzau, rechts auf Gemeindegrenze Struxdorf/Twedt bis zur Straße Boholz, diese links weiter auf Boholzau und Buschau, bis Ortsteil Buschau, links ab auf Buschau, dann rechts weiter auf Buschau, gleich wieder links auf Lücke bis zur B 201, rechts weiter Richtung Süden bis links Höckerberg, weiter Osterholz bis Sportplatz, dann rechts auf Verbindungsstraße zur Straße Friedenstal, links weiter bis zur Gemeindegrenze Loit/Steinfeld, dieser folgen bis Gemeindegrenze Steinfeld/Taarstedt, dieser links folgen bis Gemeindegrenze Taarstedt/Ulsnis, rechts weiter auf dieser Gemeindegrenze, weiter auf der Gemeindegrenze Taarstedt/Goltoft und Taarstedt/Brodersby und Taarstedt/Schaalby bis Heerweg, dann links weiter auf Heerweg bis Hauptstraße, weiter rechts auf Hauptstraße bis Raiffeisenstraße, rechts weiter auf Hauptstraße bis B 201, links weiter auf B 201 bis Ortsteil Triangel |
5.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Lübeck: Von der Kreisgrenze entlang des Sonnenbergsredder bis zum Parkplatz im Waldusener Forst, Richtung Waldhusener Weg, Waldhusener Weg folgend bis zur B75, über die B75 Richtung Solmitzstraße, von der Dummersdorfer Straße zum Neuenteilsredder bis Weg Dummersbarn bis zur Trave, die Trave entlang, Richtung Pötenitzer Wiek, die Landstraße querend zur Lübecker Bucht, Landesgrenze über den Wasserweg zur Strandpromenade, hinüber zur Berlingstraße, über Godewind und Fahrenberg, über Steenkamp zu Rödsaal, Timmendorfer Weg Richtung B76, die B76 überqueren und Bollbrügg folgen, entlang der Kreisgrenze zu Ostholstein bis Sonnenbergsredder |
5.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Kreis Ostholstein: In der Gemeinde Ratekau nachfolgend beschriebenes Gebiet: Travemünder Straße bis zur Kreisgrenze zur Stadt Lübeck; Ab der Kreisgrenze Ortsteil Kreuzkamp, Offendorfer Straße gen Norden entlang dem Sonnenbergsredder – K15. Vor Warnsdorf entlang des Bachverlaufs bis zum Schloss Warnsdorf. Der Schlossstr. und der Niendorfer Str. bis zur Tarvemünder Straße |
5.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Quedlinburg die Ortsteile
|
19.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Ballenstedt der Ortsteil
|
19.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Thale die Ortsteile
|
19.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Ueckermünde |
17.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Grambin |
17.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Liepgarten der Ortsteil
|
17.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Mesekenhagen die Ortsteile
|
12.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Wackerow die Ortsteile
|
12.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Neuenkirchen der Ortsteil
|
12.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Neu Boltenhagen die Ortsteile
|
12.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Kemnitz der Ortsteil
|
12.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Katzow der Ortsteil
|
12.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Kenz-Küstrow die Ortsteile
|
10.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Barth einschließlich Ortsteile
|
10.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Sundhagen der Ortsteil
|
12.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Sundhagen die Ortsteile
|
10.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Sassnitz die Ortsteile
|
10.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Sagard: der See am Kreideabbaufeld nördlich von Dargast |
10.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Demen der Ort und die Ortsteile
|
17.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Landkreis Cloppenburg Gemeinde Barßel Ortsteil Harkebrügge Vom Schnittpunkt Bahnlinie/östliche Gemeindegrenze Barßel entlang der Gemeindegrenze in südlicher Richtung bis zur Bismarckstraße, entlang dieser in westlicher Richtung bis zur Dorfstraße in Harkebrügge, entlang der Dorfstraße in südlicher Richtung bis zur Glittenbergstraße, entlang dieser in westlicher Richtung, dann entlang Kreisstraße, Straße Am Scharrelerdamm und entlang der westlichen Gemeindegrenze nach Norden bis zur Bahnlinie in Elisabethfehn und von dort entlang der Bahnlinie in östlicher Richtung bis zum Ausgangspunkt Bahnlinie/östliche Gemeindegrenze |
15.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Landkreis Ammerland Gemeinde Edewecht Schnittpunkt Kreisgrenze/Kortemoorstraße, Kortemoorstraße, Hübscher Berg, Lohorster Straße, Wittenberger Straße, Edewechter Straße, Rothenmethen, Kanalstraße, Am Voßbarg, Wirtschaftweg zwischen „Am Voßbarg“ und „Am Jagen“, Am Jagen, Edewechter Straße, Ocholter Straße, Nordloher Straße, Bahnlinie Richtung Barßel bis Kreisgrenze, entlang der Kreisgrenze in südöstliche Richtung bis zum Schnittpunkt Kreisgrenze / Kortemoorstraße |
15.12.2016 |
Liikmesriik: Ungari
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1 |
Mööda teed 5402 Jászszentlászlóst põhja suunas Kiskunmajsa poole, kaks kilomeetrit Jászszentlászlóst Mööda teed 5404 Szankist loode suunas Kiskunmajsa poole, üks kilomeeter Szankist Lõuna poole tee 5405 ning Szanki ja Kiskunmajsa-Bodoglári vahelise tee ristumiskohast Lõuna suunas mööda teed 5402, mis ühendab Kiskunhalast Kiskunmajsaga, 3,5 km Kiskunmajsa siseterritooriumi piirist Lõunast, teel 5409 2,7 km Kiskunmajsa siseterritooriumi piirist Lõunast, 2 km Kígyósist põhja suunas Lõunast, 1,5 km Csólyospálose siseterritooriumi piirist edela suunas Maakonna piiril, maakonna piiri ja Csólyospálosest maakonna piirini mineva tee 5404 ristumiskohast 3 km edela suunas Järgides maakonna piiri, Kömpöcist ida poole mineva tee 5411 ja maakonna piiri ristumiskoht Järgides maakonna piiri põhja suunas, 1,5 km teest 5411 Lääne suunas, 2 km Kömpöci siseterritooriumi piirist Loode suunas kuni maakonna piirini, 0,5 km ida poole põhja suunduva maakonnapiiri murdekohast Loode suunas, maakonna piiri ja tee 5412 ristumiskoht 0,5 km lääne suunas, seejärel loode suunas kuni alguspunktini lisaks Csongrádi maakonna Mórahalomi ja Kisteleki ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,419599; E 19,858897; N 46,393889 |
21.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunfélegyháza, Kecskeméti ja Kiskunmajsa ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,682422, E 19,638406 ning N 46,685278 ja E 19,64; lisaks Bugaci (v.a Bugac-Alsómonostor) ja Móricgát-Erdőszéplaki kogu hoonestatud ala |
3.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunhalasi ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,268418, E 19,573609 ning N 46,229847 ja E 19,619350; lisaks Kelebia-Újfalu kogu hoonestatud ala |
5.12.2016 |
Csongrádi komitaadi? Mórahalom ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,342763, E 19,886990; lisaks Forráskúti, Üllési and Bordány kogu hoonestatud ala |
15.12.2016 |
Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadi Kunszentmártoni ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,8926211 ja E 20,367360 ning N 46,896193 ja E 20,388287; lisaks Öcsödi kogu hoonestatud ala |
16.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunmajsa ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,584528, E 19,665409 |
17.12.2016 |
Liikmesriik: Madalmaad
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1 |
||||||||||||
Biddinghuizen
|
19.12.2016 |
Liikmesriik: Austria
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1 |
Järgmised omavalitsusüksused: Bregenz, Hard, Fußach, Lauterach |
kuni 14.12.2016 |
Liikmesriik: Rootsi
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikli 29 lõikega 1 |
Helsingborgi omavalitsusüksuse (ADNSi kood 01200) piirkonna osad, mis asuvad sellise kolme kilomeetri raadiusega ringi sees, mille keskpunkti WGS84 koordinaadid on N 56,053495 ja E 12,848939. |
23.12.2016 |
B OSA
Artiklites 1 ja 3 osutatud järelevalvetsoonid asjaomastes liikmesriikides:
Liikmesriik: Taani
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31 |
Helsingøri, Gribskovi ja Fredensborgi omavalitsusüksuste piirkonnad, mis on väljaspool kaitsetsoonina kirjeldatud maa-ala ja kuni kümne kilomeetri kaugusel punktist, mille GPSi koordinaadid on N 56,0739; E 12,5144. |
22.12.2016 |
Helsingøri omavalitsusüksuse (ADNSi kood 02217) piirkonnad, mis asuvad kuni kolme kilomeetri raadiuses punktist, mille GPSi koordinaadid on N 56,0739°; E 12,5144 |
14.12.2016 kuni 22.12.2016 |
Liikmesriik: Saksamaa
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31 |
||||||||||||||||||||||||
Kreis Schleswig-Flensburg: Entlang der äußeren Gemeindegrenze Schleswig, weiter auf äußere Gemeindegrenze Lürschau, weiter auf äußere Gemeindegrenze Idstedt, weiter auf äußere Gemeindegrenze Stolk, weiter auf äußere Gemeindegrenze Klappholz, weiter auf äußere Gemeindegrenze Havetoft, weiter auf obere Gemeindegrenze Mittelangeln, weiter auf obere Gemeindegrenze Mohrkirch, weiter auf äußere Gemeindegrenze Saustrup, weiter auf äußere Gemeindegrenze Wagersrott, weiter auf äußere Gemeindegrenze Dollrottfeld, weiter auf äußere Gemeindegrenze Boren bis zur Kreisgrenze, an der Kreisgrenze entlang bis |
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Kreis Rendsburg-Eckernförde:
|
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Kreis Schleswig-Flensburg: Südlich an der Gemeindegrenze Borwedel entlang, weiter auf unterer Gemeindegrenze Fahrdorf bis zur Gemeindegrenze Schleswig |
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Lübeck: Von der Kreisgrenze über den Wasserweg durch den Petroleumhafen, weiter durch die Trave, Verlängerung des Sandbergs, die B75 queren Richtung Heiligen-Geist Kamp, weiter über die Arnimstraße und Edelsteinstraße, über Heiweg Richtung Wesloer Tannen bzw. Brandenbaumer Tannen, die Landesgrenze entlang, die Landstraße überqueren, am Wasser entlang bis zur Kreisgrenze zu Ostholstein, die Kreisgrenze entlang zum Petroleumhafen |
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Kreis Ostholstein: Die Gemeinden Ratekau, Bad Schwartau und Timmendorfer Strand sowie der nachfolgend beschriebene Bereich der Gemeinde Scharbeutz: Dem Straßenverlauf der L 102 ab der Straße Bövelstredder folgend bis zur B76, der Bundestraße bis zur Wasserlinie folgend, weiter bis zur Gemeindegrenze Timmendorfer Strand |
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Ditfurt |
28.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Quedlinburg die Ortsteile
|
28.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Ballenstedt die Ortsteile
|
28.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Harzgerode die Ortsteile
|
28.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Blankenburg die Orte und Ortsteile
|
28.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Thale die Ortsteile
|
28.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Selmsdorf die Orte und Ortsteile
|
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Lüdersdorf der Ort
|
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Schönberg der Ort
|
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Dassow die Orte und Ortsteile
|
14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Torgelow der Ortsteil
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Eggesin mit dem Ortsteil
sowie den Wohnsiedlungen
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Ueckermünde die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Mönkebude |
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Leopoldshagen |
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Meiersberg |
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Liepgarten die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Luckow die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Vogelsang-Warsin |
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Lübs die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Ferdinandshof die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Die Stadt Wolgast und die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Hansestadt Greifswald die Stadtteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Hansestadt Greifswald die Stadtteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Hansestadt Greifswald die Stadtteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Groß Kiesow die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Karlsburg die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Lühmannsdorf die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Wrangelsburg die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Züssow der Ortsteil
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Neuenkirchen die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Wackerow die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Hinrichshagen die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Mesekenhagen der Ortsteil
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Levenhagen die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Diedrichshagen die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Brünzow die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Hanshagen der Ortsteil
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Katzow die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Kemnitz die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Loissin die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Lubmin gesamt |
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Neu Boltenhagen die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Rubenow die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Wusterhusen die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Kenz-Küstrow ohne die im Sperrbezirk liegenden Ortsteile |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Löbnitz die Ortsteile
|
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Divitz-Spoldershagen die Ortsteile
|
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Barth: restliches Gebiet außerhalb des Sperrbezirks |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Fuhlendorf die Ortsteile
|
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Pruchten gesamt |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Ostseebad Zingst gesamt |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Hansestadt Stralsund die Stadtteile
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Wendorf die Ortsteile
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Neu Bartelshagen gesamt |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Groß Kordshagen gesamt |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Kummerow der Ortsteil
|
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Groß Mohrdorf: Großes Holz westlich von Kinnbackenhagen ohne Ortslage Kinnbackenhagen |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Altenpleen die Ortsteile
|
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Velgast: Karniner Holz und Bussiner Holz nördlich der Bahnschiene sowie Ortsteil Manschenhagen |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Karnin gesamt |
20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Grimmen die Ortsteile
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Wittenhagen die Ortsteile
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Elmenhorst die Ortsteile
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Zarrendorf gesamt |
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Süderholz die Ortsteile
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Süderholz die Ortsteile
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Sundhagen alle nicht im Sperrbezirk befindlichen Ortsteile |
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Lietzow gesamt |
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Sassnitz: Gemeindegebiet außerhalb des Sperrbezirkes |
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Sagard gesamt |
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Glowe die Ortsteile
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Seebad Lohme gesamt |
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Garz/Rügen
|
21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Garz/Rügen der Ortsteil
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Gustow die Ortsteile
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Poseritz der Ortsteil
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Ostseebad Binz der Ortsteil
|
22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Gneven der Ortsteil
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Langen Brütz der Orsteil
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Barnin die Orte, Ortsteile und Ortslagen
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Bülow der Ort und Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Stadt Crivitz die Orte und Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Demen der Ortsteil
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Zapel der Ort und die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Friedrichsruhe die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Zölkow der Ort und die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Dabel der Ort und die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Kobrow der Ort und die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Stadt Sternberg die Gebiete
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Stadt Brüel die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Kuhlen-Wendorf der Ort und die Ortsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Weitendorf die Orsteile
|
26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Ueckermünde |
18.12.2016 kuni 26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Gemeinde Grambin |
18.12.2016 kuni 26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Liepgarten der Ortsteil
|
18.12.2016 kuni 26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Kreis Schleswig-Flensburg: Ab Ortsteil Triangel, Gemeinde Nübel Richtung Norden auf die Schleswiger Straße bis zur Gemeindegrenze Nübel/Tolk, entlang dieser Gemeindegrenze bis zur Schleswiger Straße, östlich am Ortsteil Wellspang vorbei bis zur Gemeindegrenze Böklund, südlich an der Gemeindegrenze entlang bis zur Kattbeker Straße, links ab bis zur Hans-Christophersen-Allee, diese rechts weiter, übergehend in Bellig und Struxdorf bis zur Gemeindegrenze Struxdorf/Böel, an dieser entlang Richtung Süden bis Ortsteil Boholzau, rechts auf Gemeindegrenze Struxdorf/Twedt bis zur Straße Boholz, diese links weiter auf Boholzau und Buschau, bis Ortsteil Buschau, links ab auf Buschau, dann rechts weiter auf Buschau, gleich wieder links auf Lücke bis zur B 201, rechts weiter Richtung Süden bis links Höckerberg, weiter Osterholz bis Sportplatz, dann rechts auf Verbindungsstraße zur Straße Friedenstal, links weiter bis zur Gemeindegrenze Loit/Steinfeld, dieser folgen bis Gemeindegrenze Steinfeld/Taarstedt, dieser links folgen bis Gemeindegrenze Taarstedt/Ulsnis, rechts weiter auf dieser Gemeindegrenze, weiter auf der Gemeindegrenze Taarstedt/Goltoft und Taarstedt/Brodersby und Taarstedt/Schaalby bis Heerweg, dann links weiter auf Heerweg bis Hauptstraße, weiter rechts auf Hauptstraße bis Raiffeisenstraße, rechts weiter auf Hauptstraße bis B 201, links weiter auf B 201 bis Ortsteil Triangel |
6.12.2016 kuni 14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Lübeck: Von der Kreisgrenze entlang des Sonnenbergsredder bis zum Parkplatz im Waldusener Forst, Richtung Waldhusener Weg, Waldhusener Weg folgend bis zur B75, über die B75 Richtung Solmitzstraße, von der Dummersdorfer Straße zum Neuenteilsredder bis Weg Dummersbarn bis zur Trave, die Trave entlang, Richtung Pötenitzer Wiek, die Landstraße querend zur Lübecker Bucht, Landesgrenze über den Wasserweg zur Strandpromenade, hinüber zur Berlingstraße, über Godewind und Fahrenberg, über Steenkamp zu Rödsaal, Timmendorfer Weg Richtung B76, die B76 überqueren und Bollbrügg folgen, entlang der Kreisgrenze zu Ostholstein bis Sonnenbergsredder |
6.12.2016 kuni 14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Kreis Ostholstein: In der Gemeinde Ratekau nachfolgend beschriebenes Gebiet: Travemünder Straße bis zur Kreisgrenze zur Stadt Lübeck; Ab der Kreisgrenze Ortsteil Kreuzkamp, Offendorfer Straße gen Norden entlang dem Sonnenbergsredder – K15. Vor Warnsdorf entlang des Bachverlaufs bis zum Schloss Warnsdorf. Der Schlossstr. und der Niendorfer Str. bis zur Tarvemünder Straße |
6.12.2016 kuni 14.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Mesekenhagen die Ortsteile
|
13.12.2016 kuni 21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Wackerow die Ortsteile
|
13.12.2016 kuni 21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Neuenkirchen der Ortsteil
|
13.12.2016 kuni 21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Neu Boltenhagen die Ortsteile
|
13.12.2016 kuni 21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Kemnitz der Ortsteil
|
13.12.2016 kuni 21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Katzow der Ortsteil
|
13.12.2016 kuni 21.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Kenz-Küstrow die Ortsteile
|
11.12.2016 kuni 20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Stadt Barth einschließlich Ortsteile
|
11.12.2016 kuni 20.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Sundhagen der Ortsteil
|
13.12.2016 kuni 22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Sundhagen die Ortsteile
|
11.12.2016 kuni 22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Stadt Sassnitz die Ortsteile
|
11.12.2016 kuni 22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Sagard: der See am Kreideabbaufeld nördlich von Dargast |
11.12.2016 kuni 22.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Demen der Ort und die Ortsteile
|
18.12.2016 kuni 26.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Quedlinburg die Ortsteile
|
20.12.2016 kuni 29.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Ballenstedt der Ortsteil
|
20.12.2016 kuni 29.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
In der Gemeinde Thale die Ortsteile
|
20.12.2016 kuni 29.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Landkreis Cloppenburg Von der Kreuzung B 401/B 72 in nördlicher Richtung entlang der B 72 bis zur Kreisgrenze, von dort entlang der Kreisgrenze in östlicher und südöstlicher Richtung bis zur L 831 in Edewechterdamm, von dort entlang der L 831 (Altenoyther Straße) in südwestlicher Richtung bis zum Lahe-Ableiter, entlang diesem in nordwestlicher Richtung bis zum Buchweizendamm, entlang diesem weiter über Ringstraße, Zum Kellerdamm, Vitusstraße, An der Mehrenkamper Schule, Mehrenkamper Straße und Lindenweg bis zur K 297 (Schwaneburger Straße), entlang dieser in nordwestlicher Richtung bis zur B 401 und entlang dieser in westlicher Richtung bis zum Ausgangspunkt Kreuzung B 401/B 72 |
24.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Landkreis Ammerland Schnittpunkt Kreisgrenze/Edamer Straße, Edamer Straße, Hauptstraße, Auf der Loge, Zur Loge, Lienenweg, Zur Tonkuhle, Burgfelder Straße, Wischenweg, Querensteder Straße, Langer Damm, An den Feldkämpen, Pollerweg, Ocholter Straße, Westerstede Straße, Steegenweg, Rostruper Straße, Rüschendamm, Torsholter Hauptstraße, Südholter Straße, Westersteder Straße, Westerloyer Straße, Strohen, In der Loge, Buernstraße, Am Damm, Moorweg, Plackenweg, Ihausener Straße, Eibenstraße, Eichenstraße, Klauhörner Straße, Am Kanal, Aper Straße, Stahlwerkstraße, Ginsterweg, Am Uhlenmeer, Grüner Weg, Südgeorgsfehner Straße, Schmuggelpadd, Wasserzug Bitsche bzw. Kreisgrenze, Hauptstraße, entlang Kreisgrenze in südöstlicher Richtung bis zum Schnittpunkt Kreisgrenze/Edamer Straße Das Beobachtungsgebiet umfasst alle an beiden Straßenseiten gelegenen Tierhaltungen |
24.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||
Landkreis Leer Gemeinde Detern Anfang an der Kreisgrenze Cloppenburg-Leer auf der B72 Höhe Ubbehausen. In nördlicher Richtung Ecke „Borgsweg“/ „Lieneweg“ weiter in nördlicher Richtung auf den „Deelenweg“. Diesem wieder folgend auf den „Handwieserweg“. Diesem nordöstlich folgend auf die „Barger Straße“ und weiter nördlich auf die Straße „Am Barger Schöpfswerkstief“. Dieser östlich folgend, dann nördlich auf die Straße „Fennen“ weiter und dieser nördlich folgend auf die Straße „Zur Wassermühle“. Nördlich über die Jümme dem Aper Tief folgend in Höhe des „Französischer Weg“ auf die „Osterstraße“. Von dort Richtung Kreisgrenze zum Landkreis Ammerland und dieser weiter folgend zum Ausgangspunkt Höhe Ubbehausen |
24.12.2016 |
Liikmesriik: Ungari
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31 |
Békési maakonna Orosháza ja Mezőkovácsháza ringkonna ning Csongrádi komitaadi Makó ringkonna need osad, mis asuvad väljaspool kaitsetsoonina kirjeldatud ala ning jäävad sellise 10 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,39057; E 20,74251; lisaks kogu Békéssámsoni, Kaszaperi, Végegyháza and Mezőhegyesi hoonestatud ala ning kogu Pitvarosi ja Csanádalberti haldusterritoorium |
6.12.2016 |
Järgmiste teedega piiratud ala: Tee 52 alates tee M5 ühendusest teega 52 Kecskemétis kuni ühenduseni teega 5301 Sealt tee 5301 kuni ühenduseni teega 5309 Tee 5309 kuni Kiskunhalaseni Kiskunhalasest tee 5408 kuni maakonna piirini Mööda maakonna piiri kuni teeni M5 kuni alguspunktini, teede 52 ja M5 ühenduskohani |
21.12.2016 |
Mööda teed 5402 Jászszentlászlóst põhja suunas Kiskunmajsa poole, kaks kilomeetrit Jászszentlászlóst Mööda teed 5404 Szankist loode suunas Kiskunmajsa poole, üks kilomeeter Szankist Ristmikust, kus tee 5405 ristub Szanki ja Kiskunmajsa-Bodoglári ühendava teega lõuna poole Lõuna suunas mööda teed 5402, mis ühendab Kiskunhalast Kiskunmajsaga, 3,5 km Kiskunmajsa siseterritooriumi piirist Lõunast, teel 5409 2,7 km Kiskunmajsa siseterritooriumi piirist Lõunast, 2 km Kígyósist põhja suunas Lõunast, 1,5 km Csólyospálose siseterritooriumi piirist edela suunas Maakonna piiril, maakonna piiri ja Csólyospálosest maakonna piirini mineva tee 5404 ristumiskohast 3 km edela suunas Järgides maakonna piiri, Kömpöcist ida poole mineva tee 5411 ja maakonna piiri ristumiskoht Järgides maakonna piiri põhja suunas, 1,5 km teest 5411 Lääne suunas, 2 km Kömpöci siseterritooriumi piirist Loode suunas kuni maakonna piirini, 0,5 km ida poole põhja suunduva maakonnapiiri lõpust Loode suunas, maakonna piiri ja tee 5412 ristumiskoht 0,5 km lääne suunas, seejärel loode suunas kuni alguspunktini lisaks Csongrádi maakonna Mórahalomi ja Kisteleki ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,419599, E 19,858897; N 46,393889 |
22.12.2016 kuni 30.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunfélegyháza, Kecskeméti, Kiskőrösi ja Kiskunmajsa ringkonna need osad, mis ulatuvad väljapoole kaitsetsoonina kirjeldatud ala ning jäävad sellise 10 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,682422; E 19,638406 ning N 46,685278, E 19,64 |
12.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunfélegyháza, Kecskeméti ja Kiskunmajsa ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,682422, E 19,638406 ning N 46,685278 ja E 19,64; lisaks Bugaci (v.a Bugac-Alsómonostor) ja Móricgát-Erdőszéplaki kogu hoonestatud ala |
4.12.2016 kuni 12.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunhalasi ja Jánoshalma ringkonna ning Csongrádi maakonna Mórahalomi ringkonna need osad, mis ulatuvad väljapoole kaitsetsoonina kirjeldatud ala ning jäävad sellise 10 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,268418, E 19,573609 ning N 46,229847; E 19,619350; lisaks Balotaszálláse kogu hoonestatud ala |
20.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunhalase ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,268418; E 19,573609 ning N 46,229847; E 19,619350; lisaks Kelebia-Újfalu kogu hoonestatud ala |
12.12.2016 kuni 20.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunhalasi ja Jánoshalma ringkonna ning Csongrádi maakonna Mórahalomi ringkonna need osad, mis ulatuvad väljapoole kaitsetsoonina kirjeldatud ala ning jäävad sellise 10 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,229847; E 19,619350 |
14.12.2016 |
Csongrádi maakonna Mórahalomi, Kisteleki ja Szegedi ringkonna ning Bács-Kiskuni maakonna Kiskunmajsa ringkonna need osad, mis ulatuvad väljapoole kaitsetsoonina kirjeldatud ala ning jäävad sellise 10 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,342763, E 19,886990 |
24.12.2016 |
Csongrádi maakonna Mórahalom ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,342763, E 19,886990; lisaks Forráskúti, Üllési and Bordány kogu hoonestatud ala |
16.12.2016 kuni 24.12.2016 |
Jász-Nagykuni maakonna Kunszentmártoni ja Mezőtúri ringkonna ning Békési maakonna Szarvase ringkonna need osad, mis ulatuvad väljapoole kaitsetsoonina kirjeldatud ala ning jäävad sellise 10 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,8926211; E 20,367360 ning N 46,896193, E 20,388287; lisaks Békésszentandráse ja Kunszentmártoni kogu hoonestatud ala |
25.12.2016 |
Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadi Kunszentmártoni ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,8926211; E 20,367360 ning N 46,896193; E 20,388287; lisaks Öcsödi kogu hoonestatud ala |
17.12.2016 kuni 25.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunmajsa ja Kiskunfélegyháza ringkonna need osad, mis ulatuvad väljapoole kaitsetsoonina kirjeldatud ala ning jäävad sellise 10 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,584528; E 19,665409 |
26.12.2016 |
Bács-Kiskuni maakonna Kiskunmajsa ringkonna osad, mis jäävad sellise 3 km raadiusega ringi sisse, mille keskpunkti GPSi koordinaadid on N 46,584528, E 19,665409 |
18.12.2016 kuni 26.12.2016 |
Liikmesriik: Madalmaad
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Biddinghuizen
|
28.12.2016 |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Biddinghuizen
|
20.12.2016 kuni 28.12.2016 |
Liikmesriik: Austria
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31 |
Gemeinden Langen, Buch, Schwarzach, Kennelbach, Wolfurt, Bildstein, Dornbirn, Lustenau, Lochau, Höchst, Hörbranz, Gaißau, Eichenberg |
23.12.2016 |
Gemeinden Bregenz, Hard, Fußach, Lauterach |
15.12.2016 kuni 23.12.2016 |
Liikmesriik: Rootsi
Piirkond: |
Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31 |
Helsingborgi, Ängelholmi, Bjuvi ja Åstorpi omavalitsusüksuse (ADNSi kood 01200) osad, mis ulatuvad väljapoole kaitsetsoonina kirjeldatud ala ja mis asuvad kümne kilomeetri raadiusega ringi sees, mille keskpunkti koordinaadid on N 56,053495 ja E 12,848939 (WGS84). |
1.1.2017 |
Helsingborgi omavalitsusüksuse (ADNSi kood 01200) piirkonna osad, mis asuvad sellise kolme kilomeetri raadiusega ringi sees, mille keskpunkti WGS84 koordinaadid on N 56,053495 ja E 12,848939. |
24.12.2016 kuni 1.1.2017 |
SOOVITUSED
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/101 |
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2016/2123,
30. november 2016,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud kaitsejõudude ja ostjate üldiste veolubade kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamise kohta
(teatavaks tehtud numbri C(2016) 7711 all)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ (1) artikli 5 kohaselt on liikmesriigid kohustatud andma välja üldisi veolubasid vähemalt neljal juhul. |
(2) |
Üldised veoload on direktiiviga 2009/43/EÜ loodud veolubade lihtsustatud korra põhielement. |
(3) |
Liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade kohaldamisala erinevused seoses sinna kuuluvate kaitseotstarbeliste toodetega ja nende toodete veo suhtes kehtivate tingimuste lahknevusega võivad takistada direktiivi 2009/43/EÜ rakendamist ja selle lihtsustamiseesmärgi saavutamist. Liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamine on tähtis nende lubade atraktiivsuse ja kasutamise tagamisel. |
(4) |
Direktiivi 2009/43/EÜ artikli 14 alusel moodustatud komiteesse kuuluvad liikmesriikide esindajad on seisukohal, et komisjoni soovituse vastuvõtmine aitab saavutada liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamist. |
(5) |
Käesolevas soovituses esitatud suunised on kujunenud liikmesriikidega peetud läbirääkimiste käigus direktiivi 2009/43/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud kaitsejõudude ja ostjate üldiste veolubade (edaspidi „kaitsejõudude üldine veoluba“) alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamise üle. |
(6) |
Käesolev soovitus on aluseks liikmesriikide kaitsejõudude üldistele veolubadele. Käesoleva soovituse punktis 1.1 loetletud kaitseotstarbelised tooted kujutavad endast minimaalset ja mittetäielikku loetelu toodetest, mille vedu liikmesriigid oma kaitsejõudude üldiste veolubade alusel lubavad. See tähendab, et liikmesriigi välja antud kaitsejõudude üldine veoluba võib võimaldada vedada ka muid kaitseotstarbelisi tooteid, mis on loetletud direktiivi 2009/43/EÜ lisas, kuid mitte käesolevas soovituses. |
(7) |
Liikmesriigid tuletavad meelde, et nad on seotud Euroopa õigusaktidest, nt nõukogu ühisest seisukohast 2008/944/ÜVJP, (2) tulenevate kohustustega ning rahvusvaheliste kohustustega ekspordikontrolli valdkonnas. |
(8) |
Käesolevat soovitust kohaldatakse sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja suhtes, nagu see on sätestatud direktiivi 2009/43/EÜ lisas. Käesolevat soovitust ajakohastatakse vastavalt vajadusele, et võtta arvesse sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja edasisi muudatusi, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
1. ÜLDISED VEOLOAD KAITSEJÕUDUDELE VÕI OSTJATELE DIREKTIIVI 2009/43/EÜ ARTIKLI 5 LÕIKE 2 PUNKTI A KOHASELT
1.1. Kaitseotstarbelised tooted, mida tohivad üldise veoloa alusel vedada direktiivi 2009/43/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud kaitsejõud ja ostjad
Järgmised sõjaliste kaupade kategooriad koos alapunktidega moodustavad osa direktiivi 2009/43/EÜ lisas sätestatud kaitseotstarbelistest toodetest. Nimetatud direktiivi artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud kaitsejõudude ja ostjate üldine veoluba peab võimaldama vähemalt järgmistes sõjaliste kaupade kategooriates nimetatud kaitseotstarbeliste toodete vedu. Liikmesriigid võivad lisada oma kaitsejõudude üldise veoloa alla sõjaliste kaupade kategooriaid koos vastavate kaitseotstarbeliste toodetega.
Sõjaliste kaupade kategooriate miinimumloetelu:
— |
ML 4. Alapunktid a ja b. Kõik kaubad on hõlmatud, v.a:
Lisaks on nende relvade puhul välja arvatud:
|
— |
ML 5. Kõik kaubad on hõlmatud, v.a:
|
— |
ML 6. Kõik kaubad on hõlmatud, v.a:
|
— |
ML 7. Alapunkt g. |
— |
ML 9. Kõik kaubad, v.a:
|
— |
ML 10. Kõik kaubad, v.a:
|
— |
ML 11. Alapunkt a. Üksnes järgmised kaubad:
|
— |
ML 13. Alapunktid c ja d. |
— |
ML 14. Kõik kaubad, v.a kaasaskantavad õhukaitsetreeningsüsteemid. |
— |
ML 15. Alapunktid b, c, d ja e. |
— |
ML 16. Kõik kaubad, v.a:
|
— |
ML 17. Alapunktid a, b, d, e, j, k, l, m, n, o ja p. Kõik kaubad, v.a
|
— |
ML 21. Alapunktid a ja b. Üksnes järgmised kaubad ja üksnes juhul, kui need on lubatud käesoleva üldise veoloa muudes kategooriates:
|
— |
ML 22. Alapunkt a. Kogu tehnoloogia, v.a arendus- ja tootmistehnoloogia, ja üksnes juhul, kui see on lubatud sama üldise veoloa muudes kategooriates. |
1.2. Kaitsejõudude üldise veoloa alla lisatavad tingimused
Järgmine tingimuste loetelu ei ole ammendav. Samal ajal ei ole liikmesriigi poolt kaitsejõudude üldise veoloa alla lisatavad tingimused vastuolus allpool loetletud tingimustega ega kahjusta neid.
— |
Geograafiline kehtivus: Euroopa Majanduspiirkond (ELi 28 liikmesriiki + Island ja Norra) (3). |
— |
Edasiveod Euroopa Majanduspiirkonna piires on lubatud ilma eelkontrollideta; nõutav võib olla üksnes järelaruandlus. |
— |
Kaitsejõudude üldine veoluba on ette nähtud lõppkasutuseks direktiivi 2009/43/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud õigustatud vastuvõtjatele. Edasimüük, mille kohta veo ajal teave puudub, loetakse uueks ekspordiks. Uue ekspordi puhul peab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollima eksporti või vedu, mis on tingitud edasimüügist, mille kohta esialgse veo ajal teave puudus. |
— |
Järelkontrolliks kaitsejõudude üldise veoloa alusel peaksid liikmesriigid tagama, et tarnijad esitavad aruande kaitsejõudude üldise veoloa kasutamise kohta vastavalt aruandluse miinimumnõuetele, mis on esitatud direktiivi 2009/43/EÜ artikli 8 lõikes 3. |
2. JÄRELMEETMED
Liikmesriike kutsutakse üles jõustama käesolev soovitus hiljemalt 1. juuliks 2017.
Liikmesriikidel soovitatakse teatada komisjonile käesoleva soovituse jõustamiseks võetavatest meetmetest.
3. ADRESSAADID
Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. november 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Elżbieta BIEŃKOWSKA
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).
(2) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).
(3) EMP ühiskomitee 14. juuni 2013. aasta otsus nr 111/2013 (ELT L 318, 28.11.2013, lk 12), millega inkorporeeriti EMP lepingusse direktiiv 2009/43/EÜ, sisaldas selgesõnalist kohandusteksti: „Käesolevat direktiivi ei kohaldata Liechtensteini suhtes“.
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/105 |
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2016/2124,
30. november 2016,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ artiklis 9 osutatud sertifitseeritud vastuvõtjate üldiste veolubade kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamise kohta
(teatavaks tehtud numbri C(2016) 7728 all)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ (1) artikli 5 kohaselt on liikmesriigid kohustatud andma välja üldisi veolubasid vähemalt neljal juhul. |
(2) |
Üldised veoload on direktiiviga 2009/43/EÜ loodud veolubade lihtsustatud korra põhielement. |
(3) |
Liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade kohaldamisala erinevused seoses sinna kuuluvate kaitseotstarbeliste toodetega ja nende toodete veo suhtes kehtivate tingimuste lahknevusega võivad takistada direktiivi 2009/43/EÜ rakendamist ja selle lihtsustamiseesmärgi saavutamist. Liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamine on tähtis nende lubade atraktiivsuse ja kasutamise tagamisel. |
(4) |
Direktiivi 2009/43/EÜ artikli 14 alusel moodustatud komiteesse kuuluvad liikmesriikide esindajad on seisukohal, et komisjoni soovituse vastuvõtmine aitab saavutada liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamist. |
(5) |
Käesolevas soovituses esitatud suunised on kujunenud liikmesriikidega peetud läbirääkimiste käigus üldiste veolubade alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamise üle vastuvõtjate puhul, kes on sertifitseeritud direktiivi 2009/43/EÜ artikli 9 kohaselt (edaspidi „sertifitseeritud vastuvõtja üldine veoluba“). |
(6) |
Käesolev soovitus on aluseks liikmesriikide sertifitseeritud vastuvõtjate üldistele veolubadele. Käesoleva soovituse punktis 1.1 loetletud kaitseotstarbelised tooted kujutavad endast minimaalset ja mittetäielikku loetelu toodetest, mille vedu liikmesriigid oma sertifitseeritud vastuvõtjate üldiste veolubade alusel lubavad. See tähendab, et liikmesriigi välja antud sertifitseeritud vastuvõtja üldine veoluba võib võimaldada vedada ka muid kaitseotstarbelisi tooteid, mis on loetletud direktiivi 2009/43/EÜ lisas, kuid mitte käesolevas soovituses. |
(7) |
Liikmesriigid tuletavad meelde, et nad on seotud Euroopa õigusaktidest, nt nõukogu ühisest seisukohast 2008/944/ÜVJP (2) tulenevate kohustustega ning rahvusvaheliste kohustustega ekspordikontrolli valdkonnas. |
(8) |
Käesolevat soovitust kohaldatakse sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja suhtes, nagu see on sätestatud direktiivi 2009/43/EÜ lisas. Käesolevat soovitust ajakohastatakse vastavalt vajadusele, et võtta arvesse sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja edasisi muudatusi, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:
1. ÜLDISED VEOLOAD VASTUVÕTJATELE, KES ON SERTIFITSEERITUD DIREKTIIVI 2009/43/EÜ ARTIKLI 9 LÕIKE 2 KOHASELT
1.1. Kaitseotstarbelised tooted, mida tohivad üldise veoloa alusel vedada vastuvõtjad, kes on sertifitseeritud direktiivi 2009/43/EÜ artikli 9 kohaselt
Järgmised sõjaliste kaupade kategooriad koos alapunktidega moodustavad osa direktiivi 2009/43/EÜ lisas sätestatud kaitseotstarbelistest toodetest. Nimetatud direktiivi artikli 9 kohaselt sertifitseeritud vastuvõtja üldine veoluba peab võimaldama vähemalt järgmistes sõjaliste kaupade kategooriates nimetatud kaitseotstarbeliste toodete vedu. Liikmesriigid võivad lisada oma sertifitseeritud vastuvõtja üldise veoloa alla sõjaliste kaupade kategooriaid koos vastavate kaitseotstarbeliste toodetega.
Sõjaliste kaupade kategooriate miinimumloetelu:
— |
ML 6. Kõik kaubad on hõlmatud, v.a
|
— |
ML 9. Kõik kaubad, v.a
|
— |
ML 10. Kõik kaubad, v.a
|
— |
ML 11. Alapunkt a. Üksnes järgmised kaubad:
|
— |
ML 13. Alapunktid c ja d. |
— |
ML 15. Alapunktid b, c ja d. |
— |
ML 16. Kõik kaubad, v.a
|
— |
ML 17. Alapunktid a, b, d, e, j, k, l, m, n, o ja p. Kõik kaubad, v.a
|
— |
ML 21. Alapunkt a. Üksnes järgmised kaubad ja üksnes juhul, kui need on lubatud sama üldise veoloa muudes kategooriates:
|
— |
ML 22. Alapunkt a. Kogu tehnoloogia, v.a arendus- ja tootmistehnoloogia, ja üksnes juhul, kui see on lubatud sama üldise veoloa muudes kategooriates. |
1.2. Sertifitseeritud vastuvõtjate üldise veoloa alla lisatavad tingimused
Järgmine tingimuste loetelu ei ole ammendav. Samal ajal ei ole liikmesriigi poolt sertifitseeritud vastuvõtja üldise veoloa alla lisatavad tingimused vastuolus allpool loetletud tingimustega ega kahjusta neid.
— |
Geograafiline kehtivus: Euroopa Majanduspiirkond (EU 28 + Island ja Norra) (3). |
— |
Edasiveod Euroopa Majanduspiirkonna piires on lubatud ilma eelkontrollideta; nõutav võib olla üksnes järelaruandlus. |
— |
Reeksport: liikmesriigid annavad ekspordipiirangutest vabastuse ühel või mõlemal järgmistest tingimustest:
Mõlema reekspordi juhtumi puhul võib päritoluliikmesriigi pädev asutus nõuda tarnijalt kasutusviisi deklaratsiooni, mille sertifitseeritud vastuvõtja peab esitama vastavalt direktiivi 2009/43/EÜ artiklile 9. |
— |
Järelkontrolliks sertifitseeritud vastuvõtja üldise veoloa alusel peaksid liikmesriigid tagama, et tarnijad esitavad aruande sertifitseeritud vastuvõtja üldise veoloa kasutamise kohta vastavalt aruandluse miinimumnõuetele, mis on esitatud direktiivi 2009/43/EÜ artikli 8 lõikes 3. |
2. JÄRELMEETMED
Liikmesriike kutsutakse üles jõustama käesolev soovitus hiljemalt 1. juuliks 2017.
Liikmesriikidel soovitatakse teatada komisjonile käesoleva soovituse jõustamiseks võetavatest meetmetest.
3. ADRESSAADID
Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. november 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Elżbieta BIEŃKOWSKA
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).
(2) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).
(3) EMP ühiskomitee 14. juuni 2013. aasta otsus nr 111/2013, millega muudetakse EMP lepingu II lisa „Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine“ (ELT L 318, 28.11.2013, lk 12), millega inkorporeeriti EMP lepingusse direktiiv 2009/43/EÜ, sisaldas selgesõnalist kohandusteksti: „Käesolevat direktiivi ei kohaldata Liechtensteini suhtes“.
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/109 |
KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2016/2125,
30. november 2016,
milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt koostatud suuniseid tööstusharu eneseregulatsioonimeetmete kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (1) artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et kui toode vastab lõikes 2 loetletud kriteeriumidele, kuulub see rakendusmeetme või eneseregulatsiooni meetme alla. |
(2) |
Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 15 lõikes 2 on sätestatud kriteeriumid toodete kohta, mis peaksid olema hõlmatud rakendus- või eneseregulatsioonimeetmega, sealhulgas juhul, kui tootel on liidus märkimisväärne müügimaht (soovitatavalt üle 200 000 ühiku aastas), kui tootel on märkimisväärne keskkonnamõju ja märkimisväärne potentsiaal keskkonnamõju parandamiseks ilma liigsete kuludeta, võttes arvesse muude asjakohaste liidu õigusaktide puudumist, turutõrkeid ja suuri erinevusi muude turul saada olevate samaväärsete funktsioonidega toodete keskkonnamõjus. |
(3) |
Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 17 on sätestatud, et rakendusmeetmete alternatiivina võib tooterühma kohta esitada vabatahtlikud kokkulepped või muud eneseregulatsioonimeetmed ja neid tuleb hinnata vähemalt kõnealuse direktiivi VIII lisa alusel. |
(4) |
Toodete suhtes tuleks kohaldada alternatiivseid meetmeid, kohustuslike rakendusmeetmete asemel pigem näiteks direktiivi 2009/125/EÜ artikli 17 kohaseid tööstusharu eneseregulatsiooni vabatahtlikke kokkuleppeid, kui nende abil on võimalik poliitilisi eesmärke saavutada eeldatavasti kiiremini või väiksemate kuludega kui kohustuslike meetmete abil. |
(5) |
Komisjon on koostanud suunised tööstusharu eneseregulatsiooni meetmete kohta, et hõlbustada selliste meetmete kehtestamist ja rakendamist ning tagada eneseregulatsiooni meetmete järjepidevus. |
(6) |
Suunistes käsitletakse eelkõige direktiivi 2009/125/EÜ VIII lisas sätestatud soovituslikku loetelu kriteeriumidest, mille alusel võib komisjon hinnata eneseregulatsiooni algatuse vastuvõetavust rakendusmeetme alternatiivina ja milles viidatakse osalemise avatusele, lisaväärtusele, esindavusele, numbrilistele ja astmelistele eesmärkidele, kodanikuühiskonna kaasamisele, seirele ja aruandlusele, eneseregulatsiooni algatuse haldamise kulutasuvusele, kestlikkusele ja stiimulite vastavusele. |
(7) |
Direktiivi 2009/125/EÜ VIII lisas on sätestatud, et selles esitatud kriteeriumide loetelu ei ole ammendav, ning kõnealuse direktiivi artiklis 17 on sätestatud, et eneseregulatsiooni meedet tuleb hinnata vähemalt VIII lisa alusel. Nimetatud suunistes tuleks eelkõige keskenduda sellele, kuidas eneseregulatsioonimeetme toimimist tuleks juhtida, kes saavad selles osaleda, aga ka asjaomasele teavitamisele, seirele, aruandlusele ja nõuetele vastavusele. |
(8) |
Suuniseid arutati liikmesriikidega ja sidusrühmadega direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel loodud nõuandefoorumil. |
(9) |
Nagu direktiivi 2009/125/EÜ VIII lisa punktis 6 on sätestatud, peavad eneseregulatsiooni meetmed sisaldama hästi kavandatud aruandlus- ja seiresüsteemi. Komisjon, keda abistavad nõuandefoorum ja direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 viidatud komitee, peab jälgima, kuidas eneseregulatsiooni meetmeid kasutatakse, ning kaaluma, kas võtta kohustuslikke rakendusmeetmeid, kui eneseregulatsiooni meetmete eesmärke ei täideta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
1. |
Tööstusharu peaks järgima soovituse lisas esitatud suuniseid. Nimetatud suuniste järgimine aitab tagada, et komisjon käsitab ökodisaini eneseregulatsiooni meedet rakendusmeetme usaldusväärse alternatiivina. |
2. |
Käesolev soovitus tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. |
Brüssel, 30. november 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Miguel ARIAS CAÑETE
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
LISA
1. EESMÄRGID
Eneseregulatsiooniga on tegemist siis, kui ettevõtja või tööstusharu koostab oma algatusel käitumisjuhendi või töötamispiirangud, mille rakendamise eest nad ka vastutavad. Puhtalt eneseregulatsiooniga on tegemist harva ja liidu tasandil tähendab see üldjuhul koostööd komisjoniga, kes toetab ja lihtsustab selle meetme koostamist. Parema õigusloome (1) algatuse kontekstis käsitab komisjon alternatiivlahendustena hästi kavandatud mitteregulatiivseid lähenemisviise.
Direktiiviga 2009/125/EÜ (edaspidi „kõnealune direktiiv“) on ette nähtud vabatahtlikud kokkulepped või muud eneseregulatsioonimeetmed alternatiivina selle raames kehtestatavatele rakendusmäärustele ning neid eelistatakse juhul, kui nende abil saab poliitilisi eesmärke eeldatavasti saavutada kiiremini või väiksemate kulutustega kui kohustuslike nõuete abil (2). Kõnealuse direktiiviga on ette nähtud soovituslikud kriteeriumid eneseregulatsioonimeetmete hindamiseks, (3) kuid komisjoni seni tunnustatud kolmest vabatahtlikust kokkuleppest (4) saadud kogemuste põhjal on kõnealuse direktiivi artikli 18 kohaselt asutatud nõuandefoorumi liikmed märkinud, et seoses nende kriteeriumidega on vaja suuniseid, eriti järelevalve ja aruandluse kohta.
Käesolevate suuniste eesmärk on lihtsustada kõnealuse direktiivi kohaste eneseregulatsioonimeetmete koostamist ja rakendamist. Nende eesmärk on abistada tööstusharu ja lihtsustada eneseregulatsioonimeetmete sihipärast rakendamist. Nendega võetakse arvesse parema enese- ja kaasregulatsiooni põhimõtteid (5).
Käesolevate suuniste järgimine aitab tagada, et komisjon käsitab ökodisainialast eneseregulatsioonimeedet rakendusmeetme usaldusväärse alternatiivina. Kehtivate ökodisainialaste eneseregulatsioonimeetmete puhul peaks komisjon hiljemalt 2018. aastal saama läbivaatamisettepaneku, mis vastab võimalikult hästi suunistele.
2. ÖKODISAINIALASTE ENESEREGULATSIOONIMEETMETE TUNNUSTAMINE
Komisjon peab esmatähtsaks eneseregulatsioonimeetmeid selliste tooterühmade jaoks, mis on hõlmatud kõnealuse direktiivi artiklis 16 sätestatud ökodisainialase tööplaaniga. Tööstusharu peaks esitama komisjonile ettepaneku selliste tooterühmade eneseregulatsiooni meetmete kohta asjaomaste tooterühmade tehnilise, keskkonna- ja majandusuuringu (edaspidi „ettevalmistav uuring“) eel või selle ajal.
Tööstusharul võidakse paluda muuta ettepanekut, et võtta arvesse komisjonilt ja nõuandefoorumilt saadud märkusi.
Kui komisjon otsustab tunnustada eneseregulatsioonimeedet, ei võta ta vastu ökodisainialast rakendusmäärust. Kui eneseregulatsioonimeetme seire või sidusrühmadelt saadud tagasiside osutab puudustele eneseregulatsioonimeetme rakendamisel, hindab komisjon olukorda uuesti.
Eneseregulatsioonimeetme tunnustamine ei takista komisjonil asjaomase tooterühma kohta vastu võtmast õigusakte muude poliitikavahendite alusel (näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/30/EL, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 66/2010) (7).
3. SUUNISED ÖKODISAINIALASTE ENESEREGULATSIOONIMEETMETE KOHTA
Iga ökodisainialane eneseregulatsioonimeede, mille tööstusharu koostab, peaks sisaldama eeskirja, millega reguleeritakse meetme toimimist. Kõnealuse direktiivi kohaselt tunnustatud eneseregulatsioonimeetmete ühtluse tagamiseks ning nende kehtestamise ja rakendamise lihtsustamiseks peaksid eneseregulatsioonimeetmed olema kooskõlas allpool esitatud suunistega. Eneseregulatsioonimeetmes võib olla täiendavaid reegleid lisaks nendele, mis on sätestatud suunistes, ning meetmega võidakse laiendada suunistes esitatud reegleid.
3.1. Vaba osalemine
Eneseregulatsioonimeetme kehtestamisest huvitatud ettevõtjad peaksid avalikult teatama oma kavatsusest, enne kui nad alustavad meetme väljatöötamist. Nad peaksid looma kontaktpunkti, et anda teistele ettevõtjatele osalemisvõimalus.
Eneseregulatsioonimeetmes tuleks esitada meetme allkirjastanud äriühingute loetelu. Äriühingud, kes tegutsevad samal tooteturul, peaksid saama igal ajal ühineda eneseregulatsioonimeetmega tingimusel, et nad osalevad tegevuskulude katmisel. Liikmevorm, mille täidab ja allkirjastab äriühing, kes soovib meetmega ühineda, tuleks lisada eneseregulatsioonimeetmele. Allakirjutanud peaksid komisjonile edastama viivitamata täidetud ja allkirjastatud liikmevormi originaali.
Allakirjutanu, kes loobub liikmesusest, peab esitama juhtkomitee esimehele kirjaliku teate vähemalt üks kuu varem (vt punkt 3.5). Esimees peab allakirjutanu tagasiastumise juhtkomiteele teatavaks tegema ühe nädala jooksul pärast kirjaliku teate saamist.
3.2. Lisaväärtus
Eneseregulatsioonimeetme ettepanekutele ja kehtivate eneseregulatsioonimeetmete muudetud versioonide ettepanekutele tuleks lisada koos toetavate tõenditega märkus, milles selgitatakse, kuidas asjaomase ettepaneku korral saavutatakse vastavus ökodisainieesmärkidele kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohustuslike nõuetega.
Kui mõned või kõik allakirjutanud on sõlminud eraldi kokkuleppe või asutanud mis tahes ühenduse, mis on seotud eneseregulatsioonimeetmega, tuleks teha üldsusele kättesaadavaks kõik asjaomased kokkuleppe või ühendusega seotud dokumendid.
Eneseregulatsioonimeede peaks hõlmama kõigi tähtsamate osade läbivaatamist, seejuures tuleb täpsustada läbivaatamistähtajad või asjaolud, mis tingivad läbivaatamise. Läbivaatamise ajakava peaks põhinema meetme eesmärgil anda (jätkuvalt) lisaväärtust, võttes arvesse meetme nõuete astmeid ja asjaomase tooterühmaga seotud tehnika arengu tempot.
Läbivaatamise käigus tuleks kindlaks teha, kas on vaja meetme uut versiooni. Läbivaatamis- ja muutmismenetluses osalemine peaks olema avatud juhtkomitee vaatlejatele. Komisjonile tuleks esitada läbivaatamistulemused ja asjakohasel juhul ettepanek läbivaadatud eneseregulatsioonimeetme kohta.
3.3. Esindavus
Eneseregulatsioonimeetmes tuleks teatada allakirjutanute turuosa, mis peab olema vähemalt 80 % liidu turule lastud ja/või kasutusele võetud (8) tooteliikidest, mis on meetmega hõlmatud. Allakirjutanud peaksid esitama tõendid, mille koostab või kinnitab sõltumatu juriidiline või füüsiline isik ja mis tõendavad, et eneseregulatsioonimeetmega on hõlmatud vähemalt 80 % turuosa. Tõendid tuleks saata komisjonile:
— |
kui esitatakse eneseregulatsioonimeede või kehtiva eneseregulatsioonimeetme muudetud versioon, koos tulemustega, mis on saadud või mida on ajakohastatud viimase kuue kuu jooksul; |
— |
kolme kuu jooksul, kui on muudatusi allakirjutanute seas (nt allakirjutanu tagasiastumise korral või kui allakirjutanu vastav osakond on müüdud mitteallakirjutanule, välja arvatud juhul, kui kõige viimane aruanne näitab, et turuosa on ka pärast muudatust vähemalt 80 %, ning |
— |
kaks aastat pärast viimast saadetud aruannet, et ajakohastada turuosa seoses turul toimunud muudatusega. Eneseregulatsioonimeetmes tuleks määrata kindlaks täpsed näitajad, mida kasutatakse väidetava turuosa hindamiseks. Näitajad peaksid olema objektiivsed ning neid peaks saama mõõta ja kontrollida sõltumatu asutus. Näitajad peaksid hõlmama kõiki energiamõjuga toodete kategooriaid, mida meede hõlmab. |
3.4. Numbrilised ja astmelised eesmärgid
Eneseregulatsioonimeetmes tuleks loetleda kõik meetme kohaldamisalasse kuuluvad tooteliigid, esitada tootemääratlused ning loetleda eneseregulatsioonimeetme kohaldamisalasse kuuluva tooterühma tooteliigid, mis on meetme nõuetest vabastatud. Erandeid tuleks põhjendada.
Eneseregulatsioonimeetmes tuleks sätestada selle kohaldamisalasse kuuluvate toodete kavandamise nõuded ja asjakohasel juhul ka teabenõuded. Nõuded peaksid olema seotud olulise keskkonnamõjuga kogu toote olelusringi jooksul ja nende eesmärk peaks olema parandada selliste toodete keskkonnatoimet.
Tuleks ette näha võimalus, kuidas selgeid ja usaldusväärseid näitajaid kasutades teha kindlaks nõuetele vastavust. Tuleks esitada üksikasjad selle kohta, kuidas mõõta ja kontrollida nõuetele vastavust. Eneseregulatsioonimeetmega tuleks esitada dokumendid, millele kavandatud nõuded tuginevad. Kõik olulised lahknevused dokumentide ja kavandatud nõuete vahel tuleks esile tuua.
Nõuded tuleks esitada koos nende kohaldamise kuupäevaga ning kui eneseregulatsiooni meede hõlmab pikka ajavahemikku, tuleks esitada nõudetasemete järjestikused astmed. Nõuetega peaks olema hõlmatud vähemalt 90 % kõikidest (eneseregulatsioonimeetmega) hõlmatud tooteüksustest, mille iga allakirjutanu on turule lasknud ja/või kasutusele võtnud.
3.5. Kodanikuühiskonna kaasamine
Iga eneseregulatsioonimeedet tuleks käsitleda nõuandefoorumil, mis hõlmab liikmesriikide esindajaid, tööstusharu, ametiühinguid, kaubandusringkondi, jaemüüjaid, importijaid, keskkonnakaitserühmi ja tarbijaorganisatsioone.
Juhtkomitee
Eneseregulatsioonimeetmega tuleks luua juhtkomitee, kes haldab meetme rakendamist.
Juhtkomiteesse peaksid kuuluma kõik eneseregulatsioonimeetmele alla kirjutanud ja komisjon. Igaüht neist peaks esindama üks liige ja kõigil on võrdne hääleõigus.
Nõuandefoorumi liikmetel ja sõltumatul kontrollijal peaks olema juhtkomitee vaatleja staatus ilma hääleõiguseta.
Juhtkomitee peaks kokku tulema vähemalt üks kord aastas Brüsselis. Juhtkomitee koosolekud peaksid olema avatud huvitatud isikutele, sealhulgas eneseregulatsioonimeetme kohaldamisalasse kuuluva tööstusharu äriühingutele, kes ei ole meetmele alla kirjutanud.
Juhtkomitee valib oma liikmete hulgast esimehe. Esimees peab lisama juhtkonna koosoleku päevakorra projekti kõik küsimused, mis liikmed ja vaatlejad esitavad. Juhtkomitee koosolekute kutsed saadetakse kõikidele liikmetele ja vaatlejatele. Juhtkomitee koosoleku teade ja päevakorra projekt tuleb avaldada eneseregulatsioonimeetme veebisaidil hiljemalt üks kuu enne koosolekut.
Dokumendid, mida arutatakse juhtkomitee koosolekul, tuleb saata kõikidele juhtkomitee liikmetele ja vaatlejatele ning need tuleb avaldada eneseregulatsioonimeetme veebisaidil hiljemalt üks nädal enne koosolekut.
Kõikidel osalejatel peaks olema õigus võtta sõna juhtkomitee koosolekutel ja nõuda oma seisukohtade protokollimist.
Protokolli kavand tuleb saata kõikidele juhtkomitee liikmetele ja vaatlejatele ning neile tuleb anda vähemalt kaks nädalat aega märkuste esitamiseks protokolli kohta. Protokoll tuleb avaldada eneseregulatsioonimeetme veebisaidil hiljemalt üks kuu pärast koosolekut.
Veebisait
Eneseregulatsioonimeetme jaoks tuleks luua veebisait. Veebisait peaks sisaldama vähemalt järgmist:
— |
eneseregulatsioonimeetme viimane ja varasemad versioonid; |
— |
ajakohastatud loetelu allakirjutanutest ja teave allakirjutanute hiljutiste tagasiastumiste ja väljaarvamiste kohta; |
— |
turuosa käsitlevate aruannete kokkuvõtted (ilma allakirjutanute äri- ja konfidentsiaalsete andmeteta); |
— |
ajakohastatud loetelud toodetest, mille kohta allakirjutanud on teatanud, et need kuuluvad eneseregulatsioonimeetme alla (välja tuleks jätta tooted, mida sõltumatu kontrollija ei loe eneseregulatsioonimeetmele vastavaks); |
— |
sõltumatu kontrollija koostatud aruanded nõuetele vastavuse kohta; |
— |
ajakohastatud loetelu nõudeid mittetäitvate allakirjutanute kohta; |
— |
iga juhtkomitee koosoleku kohta: kutsed, päevakorra kavand, koosoleku dokumendid ja koosoleku protokoll ning |
— |
teave sõltumatu kontrollija kohta, sealhulgas kontaktandmed. Veebisait peaks võimaldama esitada külastajatel eneseregulatsioonimeetme kohta küsimusi allakirjutanutele ja sõltumatule kontrollijale. Neile küsimustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. |
Kaebused
Eneseregulatsioonimeetmega peaks olema tagatud, et iga osaline saab sõltumatule kontrollijale tasuta esitada põhjendatud väiteid nõuete võimaliku rikkumise kohta. Sõltumatu kontrollija peaks hindama esitatud väiteid ja asjakohasel juhul tegema päringu asjaomaselt allakirjutanult, nõudes katseandmeid ja/või kontrollimist. Sõltumatu kontrollija peaks igal juhtkomitee koosolekul esitama ülevaate kõikidest väidetest, mis on laekunud pärast eelmist koosolekut, ja kui ta neist ühtegi ei ole uurinud, esitama selle põhjused.
Andmete kättesaadavus
Eneseregulatsioonimeetmega peaks olema ette nähtud, et allakirjutanud teevad taotluse korral komisjonile ja juhtkomitee vaatlejatele kättesaadavaks tehnilised andmed meetmega hõlmatud toodete ja mudelite keskkonnatoime kohta, sealhulgas kõik omadused, mis on seotud eritingimustega, et komisjon ja juhtkomitee vaatlejad saaksid hinnata kavandatava ja olemasoleva meetme ambitsioonikuse taset ja mõju. Kõnealustele andmetele juurdepääsu suhtes ei ole vaja kohaldada tundliku äriteabe eeskirju.
Eneseregulatsioonimeede peaks sisaldama nõuet, et allakirjutanud esitaksid taotluse korral liikmesriikides ökodisaininõuete eest vastutavatele turujärelevalveasutustele asjaomased dokumendid ja teabe niivõrd, kuivõrd seda ei leidu toodetele lisatud dokumentides, et nad saaksid kontrollida vastavust eneseregulatsioonimeetme nõuetele, sealhulgas tehes katseid.
3.6. Seire ja aruandlus
Sõltumatu kontrollija
Sõltumatu kontrollija peaks jälgima, kas allakirjutanud järgivad eneseregulatsioonimeetme nõudeid. Eneseregulatsiooni meetmega tuleks ette näha eeskirjad, mida kohaldatakse sõltumatu kontrollija suhtes, kes võib olla füüsiline või juriidiline isik.
Sõltumatul kontrollijal peaksid olema vajalikud oskused, et kontrollida vastavust nõuetele, ning tal ei tohi olla huvide konflikti. Sõltumatu kontrollija lepingulised kohustused ei tohiks takistada tal täita oma ülesannet kontrollida nõuetekohasust.
Sõltumatu kontrollija peab:
— |
täitma oma kohustusi piisava hoolega ja täitma järelevalveülesandeid, mille eest ta vastutab; |
— |
olema oma tegevuses erapooletu ning kujundama oma arvamused ja koostama aruanded üksnes faktide alusel ning |
— |
vajaduse korral austama konfidentsiaalsust, et kaitsta allakirjutanute ärihuvisid ja tundliku sisuga andmeid, ning selleks peab ta allkirjastama „vaikimiskokkuleppe“ eneseregulatsioonimeetmele alla kirjutanutega, kui seda on taotletud. |
Eneseregulatsioonimeetmega tuleks kehtestada sõltumatu kontrollija valimise menetlus ning see, kuidas tagatakse, et kontrollijal ei tekiks huvide konflikti ja et tal oleksid vajalikud oskused nõuete täitmise kontrollimiseks. Sõltumatu kontrollija ametisse nimetamine tuleks kooskõlastada komisjoni talitustega. Juhtkomitee peaks olema kaasatud sõltumatu kontrollija lepingu tingimuste kindlaksmääramisse.
Allakirjutanute aruandlus nõuetele vastavuse kohta
Eneseregulatsioonimeetmes tuleks sätestada eeskirjad vähemalt järgmise kohta seoses dokumentidega, mille iga allakirjutanu peab esitama sõltumatule kontrollijale:
— |
aruannetes esitatavate turu- ja tehniliste andmete liik; |
— |
andmete esitamise vorming; |
— |
dokumentide saatmise viisid ning |
— |
dokumentide esitamise aeg ja sagedus. |
Iga allakirjutanu peaks esitama kogu teabe ja andmed (sealhulgas andmed turu ja toodete keskkonnatoime kohta), mida on vaja selleks, et sõltumatu kontrollija saaks usaldusväärselt kontrollida, kas allakirjutanu täidab kõiki meetmega võetud kohustusi.
Allakirjutanud peaksid esitama sõltumatule kontrollijale turuandmed, mis võimaldavad kontrollida, kas vähemalt 90 % nende toodetest vastab nõuetele. Kui allakirjutanud kohustuvad tagama, et 100 % nende toodetest vastab nõuetele, ei pea nad asjaomaseid turuandmeid sõltumatule kontrollijale esitama.
Aruande peaks esitama kõikide eneseregulatsioonimeetmega hõlmatud mudelite kohta, mis on liidus turule lastud ja/või kasutusele võetud. Kui teatavate mudelite vahelised erinevused ei ole eneseregulatsioonimeetme seisukohast olulised (erinevused ei ole seotud eneseregulatsioonimeetme nõuetega), võib aruanne sisaldada samalaadseid mudeleid, aga see tuleb ära märkida. Allakirjutanute esitatud teave ja andmed võivad erineda ainult niivõrd, kuivõrd nende vastavad kohustused on erinevad.
Kõik allakirjutanud peaksid esitama andmed sõltumatule kontrollijale ühesuguses vormingus.
Võimalikult palju tuleks kasutada andmete edastamiseks elektroonilisi sidevahendeid, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõudeid ja kõikide asjaosaliste halduskoormust.
Aruandlus peaks hõlmama üht aastat. Iga allakirjutanu peaks iga aasta kohta esitama dokumendid kahe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Sõltumatu kontrollija esitatud täiendavatele taotlustele esitada puuduvad andmed pärast tähtaja möödumist peaksid allakirjutanud vastama lühikese tähtaja jooksul, mis täpsustatakse eneseregulatsioonimeetmes.
Nõuetele vastavuse kontrollimine
Eneseregulatsioonimeetmega tuleks anda sõltumatule kontrollijale õigus kontrollida vastavust eneseregulatsioonimeetme nõuetele järgmiselt:
— |
allakirjutanute esitatud dokumentide kontrollimine; |
— |
toodete katsetamine ning |
— |
allakirjutanute valduste ülevaatamine. |
Sõltumatu kontrollija peaks otsustama, milliseid neist viisidest ta kasutab.
Katsetamine
Katsetamine seisneb selles, et laboris tehakse katsed, millega määratakse eneseregulatsioonimeetmega hõlmatud toote näitajad. Üldreeglina tuleks seda teha sõltumatus ja eelistatavalt akrediteeritud laboris. Alternatiivina võib katsed teha allakirjutanu valdustes, kui on tagatud täielik objektiivsus.
Sõltumatu kontrollija peaks katsetamiseks pisteliselt valima piisava arvu tooteid eri allakirjutanutelt, eelistatavalt mitme liikmesriigi jaemüüjatelt kas kauplustest või veebikauplustest. Kui allakirjutanud toovad ise tooteid, ei tohiks nad osaleda näidiste valimises.
Sõltumatu kontrollija võib valida teatavaid mudeleid või teatava allakirjutanu mudeleid, kui ta on mis tahes allikast saanud mudeli või allakirjutanu kohta teavet võimalikust nõuete rikkumisest.
Allakirjutanud peaksid sõltumatu kontrollija taotluse korral esitama katse jaoks vajalikud dokumendid ja teabe, kui sellist teavet ja dokumente ei ole tootele lisatud dokumentides.
Üksikasjalikud katsearuanded iga katsetatud toote kohta tuleks esitada komisjonile ja asjaomasele allakirjutanule.
Kontrollimine
Sõltumatu kontrollija võib kontrollida teatavat allakirjutanut konkreetse teabe alusel, mis õigustab sellist kontrollimist. Selline konkreetne teave tuleb allakirjutanule edastada.
Kontrollimist kasutatakse eneseregulatsioonimeetme nõuetele vastavuse kontrollimiseks üksnes siis, kui kulutõhusamaid vahendeid ei leidu. Kontrollimisel peaks sõltumatu kontrollija tegema üksnes selliseid toiminguid, mis on vältimatult vajalikud, et kontrollida, kas allakirjutanu järgib eneseregulatsioonimeetme nõudeid.
Sõltumatu kontrollija ei tohi allakirjutanule kontrollist ette teatada või võiks seda teha ainult veidi aega enne kontrollimist. Allakirjutanu peaks andma kogu vajaliku abi.
Sõltumatu kontrollija peaks ühe kuu jooksul pärast kontrollimist saatma esialgse aruande asjaomasele allakirjutanule märkuste esitamiseks. Allakirjutanu peaks oma märkused esitama kahe nädala jooksul pärast esialgse aruande kättesaamist. Kui allakirjutanu märkusi on vaja arvesse võtta, peaks sõltumatu kontrollija tegema esialgses aruandes vajalikud muudatused kahe nädala jooksul. Katsearuanne, milles on kirjas ka katse korraldamise põhjus, tuleks esitada komisjonile ja asjaomasele allakirjutanule. Aruande kokkuvõte tuleks esitada juhtkomitee esimesel koosolekul, mis toimub pärast aruande valmimist. Kokkuvõttes ei tohiks avaldada tundlikku äriteavet, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nõuetele mittevastavuse tõendamiseks.
Sõltumatu kontrollija aruanne
Sõltumatu kontrollija peaks koostama vastavusaruande kavandi ja saatma selle juhtkomitee liikmetele hiljemalt kolm kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Juhatuse liikmetel peaks olema aega kaks nädalat aruande kohta märkuste esitamiseks. Sõltumatu kontrollija peaks esitama lõpliku vastavusaruande juhtkomiteele hiljemalt neli kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Vastavusaruanne peaks sisaldama järgmist:
— |
teave andmete kogumise ja töötlemise meetodite kohta ning selle kohta, milliseid raskusi ilmnes aruande koostamisel*; |
— |
dokumentide kontrollimise tulemused*; |
— |
katsetatud toodete valimise meetod ning kui uuriti teatavaid mudeleid või allakirjutanuid, siis mis põhjusel*; |
— |
katsetatud toodete loetelu ja iga toote puhul saadud tulemuste kokkuvõte; |
— |
aruandeperioodil tehtud kõikide kontrollimiste kokkuvõte; |
— |
nõudeid mittetäitvate allakirjutanute loetelu; |
— |
teave iga mittevastavuse põhjuste kohta* ning |
— |
soovitused järgmisteks aruandeperioodideks. |
Eneseregulatsioonimeetmes võib sätestada, et tärniga (*) tähistatud punktid esitatakse kõikide allakirjutanute kohta saadud tulemuste kokkuvõttena ning need ei sisalda üksikute allakirjutanute äri- ja konfidentsiaalseid andmeid. Sel juhul esitatakse asjaomaseid andmeid sisaldavad aruanded üksiku allakirjutanu kohta komisjonile ja asjaomasele allakirjutanule.
Nõuetele mittevastavus
Nõuetele mittevastavuse korral peaksid kehtima astmelised karistused.
Kui allakirjutanu ei esita sõltumatule kontrollijale vastavusaruannet, peaks sõltumatu kontrollija kontrollima allakirjutanut asjaomasele aruandeperioodile järgneval aastal. Kui allakirjutanu jätab sõltumatule kontrollijale vastavusaruande korduvalt esitamata, tuleks ta viivitamata arvata välja eneseregulatsioonimeetmele alla kirjutanute seast.
Allakirjutanult, kes sõltumatu kontrollija kontrollimise või vastavusaruande kohaselt ei täida eneseregulatsioonimeetme nõudeid, tuleks nõuda parandusmeetmete võtmist. Kui mittevastavus kestab üle kuue kuu pärast sõltumatu kontrollija aruannet, tuleks allakirjutanu arvata viivitamata välja eneseregulatsioonimeetmele alla kirjutanute seast.
Esimees peaks nõudeid mittetäitva allakirjutanu väljaarvamisest teatama juhtkomiteele kirjalikult ühe nädala jooksul pärast seda, kui ta on saanud sõltumatult kontrollijalt teate, et viivitamatu väljaarvamise tingimus on täidetud.
3.7. Eneseregulatsioonimeetme haldamise kulutasuvus
Allakirjutanud peaksid kandma kõik kulud, mis on seotud sõltumatu kontrollija, tema tegevuse, veebilehe ja juhtkomitee tööga, välja arvatud komisjoni esindaja ja teiste vaatlejate (muud kui sõltumatu kontrollija) osalemise kulud.
Eneseregulatsioonimeetmega tuleb innustada allakirjutanuid jagama oma teadmisi, kogemusi ja häid tavasid teiste ökodisainialaste eneseregulatsioonimeetmetele alla kirjutanutega.
3.8. Säästvus
Eneseregulatsioonimeetmes tuleks sätestada selle poliitilised eesmärgid. Need peaksid olema kooskõlas kõnealuse direktiivi eesmärkidega.
3.9. Meetmete kooskõla
Kavandatud eneseregulatsioonimeede peaks olema kooskõlas liikmesriigi muude asjaolude ja algatustega.
(1) Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava, COM(2015) 215.
(2) Vt kõnealuse direktiivi põhjendused 18–21, artikli 15 lõike 3 punkt b ja artikkel 17.
(3) Kõnealuse direktiivi VIII lisa.
(4) COM(2012) 684, COM(2013) 23 ja COM(2015) 178
(5) https://ec.europa.eu/digital-agenda/best-practice-principles-better-self-and-co-regulation
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses (ELT L 153, 18.6.2010, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).
(8) Nn sinises raamatus ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta on selgitatud, mida tähendab „turul kättesaadavaks tegemine“ ja „kasutusele võtmine“ (http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/4942/).
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/118 |
EUROOPA – VAHEMERE PIIRKONNA SOODUSPÄRITOLUREEGLITE PIIRKONDLIKU KONVENTSIOONI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2016,
28. september 2016,
mis käsitleb Gruusia taotlust ühineda Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga [2016/2126]
ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikku konventsiooni (1) (edaspidi „konventsioon“)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Konventsiooni artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et kolmandad isikud võivad konventsiooni osaliseks saada, kui kandidaatriigil või -territooriumil on vähemalt ühe konventsiooniosalisega sõlmitud kehtiv, sooduspäritolureegleid hõlmav vabakaubandusleping. |
(2) |
Gruusia esitas 23. septembril 2015 konventsiooni hoiulevõtjale kirjaliku taotluse konventsiooniga ühinemiseks. |
(3) |
Gruusial on kehtiv vabakaubandusleping kahe konventsiooniosalisega ja ta täidab konventsiooni artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimust, mis võimaldab saada konventsiooniosaliseks. |
(4) |
Kooskõlas konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktiga b võtab ühiskomitee vastu otsuse kolmandale isikule konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Gruusiat kutsutakse ühinema Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooniga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 28. september 2016
Ühiskomitee nimel
eesistuja
Péter KOVÀCS
(1) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.
Parandused
3.12.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 329/119 |
Nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta otsuse (EL) 2015/1900 (millega määratakse kindlaks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga moodustatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsusega, millega võetakse vastu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu töökord) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 277, 22. oktoober 2015 )
Leheküljel 30 II lisa „Päevakord ja alusdokumendid“ neljandas lõigus
asendatakse
„Kui lõikes 3 osutatud tähtaega ei järgita, jäetakse koosolek ilma sellest eraldi teatamata automaatselt ära.“
järgmisega:
„Kui kolmandas lõigus osutatud tähtaega ei järgita, jäetakse koosolek ilma sellest eraldi teatamata automaatselt ära.“