15.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 306/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1986,

30. juuni 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014 seoses tingimuste ja menetlustega, mille alusel tehakse kindlaks, kas liikmesriigid peavad tagasi maksma enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondiga seotud summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, (1) eriti selle artikli 30 lõike 2 viiendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kui toetusesaajale alusetult makstud summat ei ole võimalik sisse nõuda liikmesriigi vea või hooletuse tõttu, vastutab liikmesriik vastavalt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 30 lõike 2 neljandale lõigule asjaomase summa liidu eelarvesse tagasimaksmise eest.

(2)

Sissenõutamatuid summasid käsitlevas dokumendis, (2) mille sertifitseerimisasutus peab raamatupidamise aastaaruande osana alates 2016. aastast kuni 2025. aastani (k.a) igal aastal esitama kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 49 lõike 1 punktiga b ja artikli 48 punktiga a, määratakse kululiikide kaupa kindlaks summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda. See dokument peaks sisaldama ka konkreetset teavet nende summade kohta, mida liikmesriigi arvates ei ole vaja liidu eelarvesse tagasi maksta, ning eelkõige tõendusmaterjali nende haldus- ja õigusmeetmete kohta, mida kõnealune liikmesriik on võtnud selleks, et sissenõutamatud summad tulemuslikult sisse nõuda. Kuna kõnealuses dokumendis osutatakse aga summadele, mis on varem kantud komisjonile esitatavasse kinnitatud raamatupidamisaruandesse, tuleks selline dokument esimest korda esitada 2017. aastal.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 33 punktile b ja artikli 49 lõikele 1 ei saa enne kinnitatud raamatupidamisaruannete esitamist tehtud mahaarvamist käsitada sissenõudmisena, kui mahaarvamine on seotud kuludega, mis on kantud selle aruandeaasta lõplikku vahemaksetaotlusse, mille kohta aruanne koostatakse. Seepärast tuleks täpsustada, et teave, mis käesoleva delegeeritud määruse alusel esitatakse sissenõutamatute summade kohta, peaks käsitlema üksnes summasid, mis juba sisalduvad komisjonile varem esitatud kinnitatud raamatupidamisaruannetes.

(4)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda, tuleks liidu eelarvesse tagasi maksta, peaks liikmesriik iga tegevuse ja toetusesaaja kohta esitama nõutava teabe enne tähtaega, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) artikli 59 lõikega 5 on kehtestatud raamatupidamisaruande esitamiseks. Vastavalt kõnealusele sättele peaks samuti olema võimalik pikendada sissenõutamatuid summasid käsitleva dokumendi esitamise tähtaega.

(5)

On vaja kehtestada kriteeriumid, mille alusel komisjon saaks hinnata, kas liikmesriik on haldus- või õigusmeetmete kohaldamisel teinud sissenõudmise käigus vea või olnud hooletu. Ühe või mitme sellise kriteeriumi täitmine ei tohiks automaatselt tähendada seda, et liikmesriik ka tegelikult on teinud vea või olnud hooletu.

(6)

Õiguskindluse tagamiseks peaks komisjon viima hindamise lõpule teatava tähtaja jooksul ja liikmesriigid peaksid reageerima komisjoni hinnangule ka teatava tähtaja jooksul. Samal põhjusel peaks komisjonil olema võimalik hindamine lõpule viia isegi siis, kui liikmesriik täiendavat teavet ei esita. Kõnealuseid tähtaegu ei tohiks siiski kohaldada enne pankrotti aset leidnud juhtude suhtes ega väidetava pettuse korral, nagu on osutatud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 30 lõike 2 kolmandas lõigus.

(7)

Vastavalt määruse (EL) nr 223/2014 artikli 30 lõike 2 neljanda lõigu teisele lausele võib liikmesriik otsustada toetusesaajale asjaomasel aruandeaastal mingi tegevuse eest alusetult makstud summat mitte sisse nõuda, kui see tagasinõutav, enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondist (edaspidi „fond“) toetusena saadud summa ilma intressideta ei ületa 250 eurot. Sel juhul ei ole seda summat vaja liidu eelarvesse tagasi maksta. Selliste vähese tähtsusega summade kohta teavet ei nõuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teabe esitamine summade kohta, mida ei ole võimalik sisse nõuda

1. Kui liikmesriik leiab, et toetusesaajale alusetult makstud summat, mis on varem kantud komisjonile esitatavasse kinnitatud raamatupidamisaruandesse, ei ole võimalik sisse nõuda, ja kui ta on jõudnud järeldusele, et seda summat ei tuleks liidu eelarvesse tagasi maksta, esitab sertifitseerimisasutus komisjonile taotluse selle seisukoha kinnitamiseks.

2. Sertifitseerimisasutus esitab lõikes 1 osutatud taotluse iga tegevuse kohta määruse (EL) nr 223/2014 artikli 30 lõikes 4 osutatud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, kasutades käesoleva määruse lisas esitatud vormi.

3. Liikmesriik esitab lõigete 1 ja 2 kohase taotluse alates 2017. aastast kuni 2025. aastani (k.a) iga aasta 15. veebruariks eelmise aruandeaasta kohta. Komisjon võib erandjuhul asjaomase liikmesriigi taotluse korral pikendada kõnealust tähtaega 1. märtsini.

Artikkel 2

Liikmesriikide vea või hooletuse kindlaksmääramise tingimused

Liikmesriikide veale või hooletusele viitavad järgmised kriteeriumid:

liikmesriik ei ole esitanud nende haldus- ja õigusmeetmete kirjeldust ega kuupäevi, mis ta on võtnud asjaomase summa sissenõudmiseks (või toetusmäära alandamiseks, toetuse tühistamiseks või toetuse tingimusi kirjeldava, määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõike 3 punkti c kohase dokumendi tagasivõtmiseks, kui sellise tagasivõtmise suhtes kohaldatakse eraldi menetlust);

liikmesriik ei ole esitanud esimese ega ühegi järgmise sissenõudekorralduse koopiat (ega koopiat dokumendist toetusmäära alandamise, toetuse tühistamise või toetuse tingimusi kirjeldava, määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõike 3 punkti c kohase dokumendi tagasivõtmise kohta, kui sellise tagasivõtmise suhtes kohaldatakse eraldi menetlust);

c)	liikmesriik ei ole teatanud kuupäeva, millal viimati maksti toetusesaajale riiklikku toetust konkreetse tegevuse eest, ega esitanud kõnealust makset tõendava dokumendi koopiat;

d)	liikmesriik tegi pärast eeskirjade eiramise avastamist toetusesaajale ühe või mitu alusetut makset seoses tegevuse selle osaga, mida eeskirjade eiramine mõjutab;

liikmesriik ei ole saatnud dokumenti toetusmäära alandamise, toetuse tühistamise või toetuse tingimusi kirjeldava, määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõike 3 punkti c kohase dokumendi tagasivõtmise kohta, kui sellise tagasivõtmise suhtes kohaldatakse eraldi menetlust, ega teinud ühtki muud samaväärset otsust 12 kuu jooksul alates eeskirjade eiramise avastamisest;

f)	liikmesriik ei ole algatanud sissenõudemenetlust 12 kuu jooksul alates toetuse lõplikust vähendamisest või tühistamisest (kas pärast haldus- või kohtumenetlust või toetusesaaja nõusolekul);

g)	liikmesriik ei ole kasutanud kõiki oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga tagatud sissenõudevõimalusi;

h)	liikmesriik ei ole esitanud dokumente seoses võimalike maksejõuetus- ja pankrotimenetlustega;

i)	liikmesriik ei ole vastanud komisjoni taotlusele saada täiendavat teavet kooskõlas artikliga 3.

Artikkel 3

Menetlus selle kindlakstegemiseks, kas liikmesriik peab tagasi maksma summa, mida ei ole võimalik sisse nõuda

1. Teabe alusel, mille liikmesriik esitab kooskõlas artikliga 1, hindab komisjon iga juhtumit, et otsustada, kas summa sissenõudmata jätmine on tingitud liikmesriigi veast või hooletusest, ja võtab nõuetekohaselt arvesse liikmesriigi konkreetseid asjaolusid ning institutsioonilist ja õigusraamistikku. Kui üks või mitu artiklis 2 loetletud kriteeriumi on täidetud, võib komisjon ikkagi teha järelduse, et liikmesriik ei ole teinud viga ega ole olnud hooletu.

2. Komisjon võib selle aasta 31. maiks, millal aruanne esitatakse, teha järgmist:

a)	paluda liikmesriigil esitada kirjalikult täiendavat teavet nende haldus- ja õigusmeetmete kohta, mis on võetud toetusesaajatele alusetult makstud liidu toetuse sissenõudmiseks, või

b)	paluda liikmesriigilt kirjalikult, et see jätkaks sissenõudemenetlust.

Kui komisjon on otsustanud kasutada esimese lõigu punktis a osutatud võimalust, kohaldatakse lõikeid 5–8.

3. Lõike 2 punktides a ja b esitatud tähtaegu ei kohaldata enne pankrotti aset leidnud eeskirjade eiramise suhtes ega väidetava pettuse korral.

4. Kui komisjon ei tegutse vastavalt lõikes 2 sätestatud tähtaegadele, ei pea liikmesriik liidu toetust tagasi maksma.

5. Liikmesriik vastab komisjoni poolt lõike 2 kohaselt saadetud teabenõudele kolme kuu jooksul.

6. Kui liikmesriik ei esita lõike 2 kohaselt nõutud täiendavat teavet, jätkab komisjon hindamist olemasoleva teabe alusel.

7. Kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt vastuse saamist või vastust ettenähtud tähtajaks mitte saades teavitab komisjon liikmesriiki, kui ta on jõudnud järeldusele, et liikmesriik peaks liidu toetuse tagasi maksma, ning põhjendab oma järeldust ja palub liikmesriigil esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul. Kui komisjon ei tegutse vastavalt eelmises lauses sätestatud tähtajale, ei pea liikmesriik liidu toetust tagasi maksma.

8. Kuue kuu jooksul pärast liikmesriigile tähelepanekute esitamiseks määratud tähtaega, mis on sätestatud lõikes 7, viib komisjon hindamise lõpule olemasoleva teabe põhjal ja kui ta jääb oma järelduse juurde, et liikmesriik peab liidu toetuse tagasi maksma, võtab vastu otsuse. Kui komisjon ei tegutse vastavalt eelmises lauses sätestatud tähtajale, ei pea liikmesriik liidu toetust tagasi maksma.

Selleks et arvutada välja liidu toetuse summa, mille liikmesriik peab tagasi maksma, kohaldatakse rakenduskava suhtes kaasrahastamismäära, mis on sätestatud nõude esitamise ajal kehtivas rahastamiskavas.

Artikkel 4

Teabe esitamine selliste fondist toetusena saadud summade kohta, mis ei ületa 250 eurot ja mida ei ole sisse nõutud

Kui liikmesriik otsustab toetusesaajalt mitte sisse nõuda asjaomasel aruandeaastal teatava tegevuse jaoks fondist alusetult saadud toetussummat, mis ilma intressideta ei ületa 250 eurot, ei pea komisjonile käesoleva määruse alusel mingit teavet esitama.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 72, 12.3.2014, lk 1.

(2) Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/341 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatava teabe komisjonile esitamise näidiste kohta) V lisa 4. liide (ELT L 60, 4.3.2015, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

LISA

Teabe esitamine sissenõutamatute summade kohta – toidu- ja/või esmase materiaalse abi rakenduskava (I rakenduskava)

Kulu liik (1)

Tegevuse nimetus ja IT-identifitseerimisnumber

Toetusesaaja nimi

Toetusesaajale asjaomase tegevuse eest riikliku toetuse maksmise kuupäev ja tõendav dokument

Eeskirjade eiramise laad (määrab kindlaks liikmesriik)

Eeskirjade eiramise avastanud asutus (kas: korraldus-, sertifitseerimis- või akrediteerimisasutus või ELi organi nimi)

Eeskirjade eiramise avastamise kuupäev (2)

Sissenõutamatuks tunnistatud kulud kokku

Sissenõutamatuks tunnistatud kuludele vastavad avaliku sektori kulutused

Liidu sellise toetuse summa, mida ei ole võimalik sisse nõuda (3)

Aruandeaasta(d), millal sissenõutamatuks tunnistatud liidu toetusele vastavad kulutused deklareeriti

Sissenõudemenetluse alustamise kuupäev

Esimese ja mis tahes järgmise sissenõudekorralduse koopia (4)

Sissenõudmise lootusetuks tunnistamise kuupäev

Sissenõudmise lootusetuks tunnistamise põhjus (5)

Pankrotimenetlustega (kohaldamise korral) seotud dokumendid

Märkida, kas liidu toetus tuleks katta liidu eelarvest (JAH/EI) (6)

<type="S" maxlength="500" input="S">

<type="S" maxlength="250" input="M"> (7)

<type="S" maxlength="250" input="M">

<type="D" input="M">+ <ATT>

<type="S" maxlength="250" input="M">

<type="D" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="D" input="S">

<type="D" input="M">

<ATT>

<type="D" input="M">

<type="S" maxlength="500" input="M">

<ATT>

<type="B" input="M">

Tehniline abi

I rakenduskava

II rakenduskava

Vahesumma

<type="Cu" input="G">

Materiaalse abi liik 1

Vahesumma

<type="Cu" input="G">

Materiaalse abi liik 2

Vahesumma

<type="Cu" input="G">

Materiaalse abi liik n

Vahesumma

<type="Cu" input="G">

Kokku

<type="Cu" input="G">

Teabe esitamine sissenõutamatute summade kohta – enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise rakenduskava (II rakenduskava)

Kulu liik (8)

Tegevuse nimetus ja IT-identifitseerimisnumber

Toetusesaaja nimi

Toetusesaajale asjaomase tegevuse eest riikliku toetuse maksmise kuupäev ja tõendav dokument

Eeskirjade eiramise laad (määrab kindlaks liikmesriik)

Eeskirjade eiramise avastanud asutus (kas: korraldus-, sertifitseerimis- või akrediteerimisasutus või ELi organi nimi)

Eeskirjade eiramise avastamise kuupäev (9)

Sissenõutamatuks tunnistatud kulud kokku

Sissenõutamatuks tunnistatud kuludele vastavad avaliku sektori kulutused

Liidu sellise toetuse summa, mida ei ole võimalik sisse nõuda (10)

Aruandeaasta(d), millal sissenõutamatuks tunnistatud liidu toetusele vastavad kulutused deklareeriti

Sissenõudemenetluse alustamise kuupäev

Esimese ja mis tahes järgmise sissenõudekorralduse koopia (11)

Sissenõudmise lootusetuks tunnistamise kuupäev

Sissenõudmise lootusetuks tunnistamise põhjus (12)

Pankrotimenetlustega (kohaldamise korral) seotud dokumendid

Märkida, kas liidu toetus tuleks katta liidu eelarvest (JAH/EI) (13)

<type="S" maxlength="500" input="S">

<type="S" maxlength="250" input="M"> (14)

<type="S" maxlength="250" input="M">

<type="D" input="M">+ <ATT>

<type="S" maxlength="250" input="M">

<type="D" input="M">

<type="Cu" input="M">

<type="D" input="S">

<type="D" input="M">

<ATT>

<type="D" input="M">

<type="S" maxlength="500" input="M">

<ATT>

<type="B" input="M">

Tehniline abi

I rakenduskava

II rakenduskava

Vahesumma

<type="Cu" input="G">

Meetme liik 1

Vahesumma

<type="Cu" input="G">

Meetme liik 2

Vahesumma

<type="Cu" input="G">

Meetme liik n

Vahesumma

<type="Cu" input="G">

Kokku

<type="Cu" input="G">

(1) Vastavalt raamatupidamisarvestuses esitatud teabele kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/341 V lisa 4. liitega. Aru peab andma materiaalse abi liikide ja tegevuste kaupa.

(2) Eeskirjade eiramise esmakordse haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev.

(3) Arvutatud rakenduskava tasandil vastavalt kaasrahastamismäärale, mis on sätestatud nõude esitamise ajal kehtivas rahastamiskavas.

(4) Vajaduse korral ka koopia dokumendist, millega vähendatakse toetusmäära / tühistatakse toetus ja/või võetakse tagasi toetuse tingimusi kirjeldav, määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõike 3 punkti c kohane dokument.

(5) Märkida, kas sissenõudmise lootusetuks tunnistamise põhjus on toetusesaaja pankrot. Kui ei, siis märkida kehtiv põhjus.

(6) Kui taotletakse liidu toetuse katmist liidu eelarvest, kinnitab liikmesriik, et on kasutanud ära kõik sissenõudevõimalused, mis tal institutsioonilisest või õigusraamistikust tulenevalt on.

(7) Väljaelementide seletus: tüüp: N = number, D = kuupäev, S = string, Cu = vääring. B = Boole'i muutuja (kahendmuutuja) – sisend: M = käsitsi, S = valiku hulgast, G = sisestati süsteemis „maxlength“ = tähemärkide maksimumarv, sh tühikud – ATT: Lisatud dokumendid.

(8) Vastavalt raamatupidamisarvestuses esitatud teabele kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/341 V lisa 4. liitega. Aru peab andma meetme liikide ja tegevuste kaupa.

(9) Eeskirjade eiramise esmakordse haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev.

(10) Arvutatud rakenduskava tasandil vastavalt kaasrahastamismäärale, mis on sätestatud nõude esitamise ajal kehtivas rahastamiskavas.

(11) Vajaduse korral ka koopia dokumendist, millega vähendatakse toetusmäära / tühistatakse toetus ja/või võetakse tagasi toetuse tingimusi kirjeldav, määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõike 3 punkti c kohane dokument.

(12) Märkida, kas sissenõudmise lootusetuks tunnistamise põhjus on toetusesaaja pankrot. Kui ei, siis märkida kehtiv põhjus.

(13) Kui taotletakse liidu toetuse katmist liidu eelarvest, kinnitab liikmesriik, et on kasutanud ära kõik sissenõudevõimalused, mis tal institutsioonilisest või õigusraamistikust tulenevalt on.

(14) Väljaelementide seletus: tüüp: N = number, D = kuupäev, S = string, Cu = vääring. B = Boole'i muutuja (kahendmuutuja) – sisend: M = käsitsi, S = valiku hulgast, G = sisestati süsteemis „maxlength“ = tähemärkide maksimumarv, sh tühikud – ATT: Lisatud dokumendid.

15.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 306/13

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1989,

11. november 2016,

milles esitatakse soovitus pikendada ajutist sisepiirikontrolli, mida tehakse erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), (1) eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 12. mail 2016 kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 29 vastu rakendusotsuse, milles esitatakse soovitus ajutise sisepiirikontrolli kehtestamise kohta erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist.

(2)

Nõukogu soovitas viiele Schengeni riigile (Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra) jätkata kuni kuue kuu jooksul alates rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast proportsionaalset ajutist piirikontrolli, et kõrvaldada tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule, mida tekitab kõnealustes riikides Kreeka välispiiri kontrollimisel valitsevate tõsiste probleemide ning Kreeka kaudu sisenevate ja teistesse Schengeni riikidesse edasi liikuda püüdvate ebaseaduslike rändajate teisese rände kombinatsioon.

(3)

Komisjon avaldas 28. septembril 2016 aruande rakendusotsuse rakendamise kohta. Ta jõudis selles järeldusele, et Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra on oma sisepiiri kontrollinud proportsionaalselt ja kooskõlas nõukogu soovitusega. Lisaks järeldas komisjon kättesaadava teabe ja asjaomastelt riikidelt saadud aruannete põhjal, et rakendusotsuse muutmise ettepanekute tegemiseks ei olnud aruannete esitamise ajal vajadust.

(4)

18. ja 21. oktoobril 2016 andsid asjaomased Schengeni riigid komisjonile teist korda aru nõukogu soovituse rakendamise kohta. Esitatud teave järgis esimese aruande jaoks esitatud teabele sarnast suundumust (vähenes sisenemiskeelu saanud isikute ning saadud varjupaigataotluste arv) ning see näitab, et olukord on järkjärguliselt stabiliseerumas.

(5)

Hoolimata Euroopa Liitu saabuvate ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate arvu järsust langusest viibib endiselt märkimisväärne hulk ebaseaduslikke rändajaid nii Kreekas kui ka neis liikmesriikides, keda Kreekast lähtuv teisene ränne kõige rohkem mõjutab. Varasemalt täheldatud suundumuste põhjal võib õigustatult eeldada, et need isikud võivad soovida ebaseaduslikult teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda, kui teisest rännet takistavad piirikontrollid kaotatakse.

(6)	Rändekriisi algusest saadik kogunenud ja ikka veel laekuvate uute varjupaigataotluste arv koormab suurel määral kõigi ELi liikmesriikide, eelkõige aga rakendusotsusega hõlmatud Schengeni riikide ametiasutusi ja talitusi.

(7)	Sisepiirikontrolli ei saa käsitleda eraldi muudest olulistest teguritest. Oma teatises, mis sisaldas tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde“, (2) määras komisjon kindlaks mitmesugused meetmed, mida tuleb võtta Schengeni ala täieliku toimimise taastamiseks.

(8)

Üks tegevuskava meetmetest oli Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse vastuvõtmine ja rakendamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ, (3) jõustus 6. oktoobril 2016, kõigest üheksa kuud pärast seda, kui komisjon esitas määruse ettepaneku – see annab märku kõigi osaliste pühendumusest. Eeldatakse, et kiirreageerimisreservid, mille hulka kuuluvad nii inimressursid kui ka tehniline varustus, ning kiire tagasisaatmise reservid moodustatakse ja võetakse kasutusele vastavalt 7. detsembriks 2016 ja 7. jaanuariks 2017.

(9)

Veel üks tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“ sisalduv meede on ELi-Türgi avalduse edukas rakendamine. Avalduse rakendamine annab küll juba häid tulemusi, nagu täheldatakse kolmandas eduaruandes, (4) aga sellegipoolest on oluline jätkuvalt tagada, et avalduse rakendamine toimuks jätkusuutlikult. Lisaks on tarvis jätkata koostööd, milles lepiti kokku Lääne-Balkani rändeteel olevate riikide juhtide kohtumisel tehtud avalduses.

(10)

Eeltoodust järeldub, et hoolimata tegevuskavas „Tagasi Schengeni juurde“ kindlaks määratud valdkondades tehtavatest järjepidevatest ja suurtest edusammudest ning olukorra järkjärgulisest stabiliseerumisest, on tegevuskava meetmete täielikuks rakendamiseks ja nende abil asjakohaste tulemuste saamiseks tarvis endiselt aega.

(11)	Seega püsib endiselt erandolukord, mis ohustab tõsiselt avalikku korda ja sisejulgeolekut ning kogu Schengeni ala toimimist tervikuna.

(12)

Võttes arvesse praegust ebastabiilset olukorda Kreekas ja survet neile liikmesriikidele, keda Kreekast lähtuv ebaseaduslike rändajate teisene ränne kõige rohkem mõjutab, tundub põhjendatud lubada neil Schengeni riikidel, kes praegu oma sisepiiri kontrollivad, nimelt Austrial, Saksamaal, Taanil, Rootsil ja assotsieerunud riigil Norral pikendada kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 29 proportsionaalselt ajutist sisepiirikontrolli, kui seda kohaldatakse viimase abinõuna avalikule korrale või sisejulgeolekule avalduvale tõsisele ohule reageerimiseks.

(13)	Praegu kättesaadavate faktiliste näitajate alusel ei tohiks pikendamise kestus ületada kolme kuud alates käesoleva rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(14)	Liikmesriigid, kes otsustavad käesoleva rakendusotsuse kohaselt sisepiirikontrolli jätkata, peaksid sellest teavitama teisi liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

(15)

Enne sisepiirikontrolli jätkamise kasuks otsustamist peaksid asjaomased liikmesriigid analüüsima, kas neil ei ole kindlakstehtud ohu tulemuslikuks kõrvaldamiseks võimalik piirikontrolli asemel võtta mõnda muud meedet. Asjaomased liikmesriigid peaksid oma teatesse lisama selle võimaluse analüüsimise tulemused ja põhjendama oma otsust piirikontrolli jätkata.

(16)

Vastavalt Euroopa Ülemkogu 20. oktoobri 2016. aasta järeldustele rände kohta, hõlmab protsess „tagasi Schengeni juurde“ ajutise sisepiirikontrolli kohandamist tegelikele vajadustele. Käesoleva rakendusotsuse alusel tehtav kontroll peaks toimuma vaid vajalikus ulatuses ja selle intensiivsus peaks piirduma hädavajalikuga. Näiteks kui sisserändajate voog on konkreetsel ajavahemikul minimaalne, ei pruugi kontrollimine teatavatel piirilõikudel isegi enam vajalik olla. Selleks et võimalikult vähe takistada üldsusel asjaomaseid sisepiire ületada, võib korraldada ainult sihipärast ning riskianalüüsil ja luureteabel põhinevat kontrolli. Lisaks tuleks asjaomastel piirilõikudel tehtava kontrolli vajalikkust koostöös kõigi mõjutatud liikmesriikidega korrapäraselt uurida ja hinnata, et seda edaspidi järkjärguliselt vähendada.

(17)

Iga käesoleva rakendusotsuse rakendamise kuu lõpus tuleks komisjonile saata täielik aruanne tehtud kontrolli tulemuste kohta koos kontrolli jätkamise vajaduse hindamisega, kui see on asjakohane. See aruanne peaks sisaldama kontrollitud sisepiiri lõikudes kontrollitud isikute koguarvu, kontrolli tulemusel tehtud sisenemiskeeldude koguarvu, kontrolli tulemusel tehtud tagasisaatmisotsuste koguarvu ja saadud varjupaigataotluste koguarvu.

(18)	Nõukogu võtab teadmiseks komisjoni märkuse, mille kohaselt komisjon jälgib tähelepanelikult käesoleva rakendusotsuse kohaldamist,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Austrial, Saksamaal, Taanil, Rootsil ja Norral pikendada kuni kolmeks kuuks alates käesoleva rakendusotsuse vastuvõtmise kuupäevast proportsionaalset ajutist piirikontrolli järgmistel sisepiiridel:

—	Austrial Austria-Ungari ja Austria-Sloveenia vahelisel maismaapiiril;

—	Saksamaal Saksamaa-Austria vahelisel maismaapiiril;

—	Taanil oma sadamates, millel on parvlaevaühendus Saksamaaga, ja Taani-Saksamaa vahelisel maismaapiiril;

—	Rootsil Lõuna ja Lääne politseipiirkonnas asuvates Rootsi sadamates ning Öresundi silla juures;

—	Norral oma sadamates, millel on parvlaevaühendus Taani, Saksamaa ja Rootsiga.

Enne sellise piirikontrolli pikendamist peaksid asjaomased liikmesriigid vahetama mõjutatud liikmesriigi või liikmesriikidega arvamusi tagamaks, et sisepiirikontrolli tehakse üksnes siis, kui seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks. Lisaks peaksid asjaomased liikmesriigid tagama, et sisepiirikontrolli tehakse ainult viimase abinõuna, kui muude meetmetega ei ole võimalik saavutada samaväärseid tulemusi, ja ainult sellistel sisepiirilõikudel, kus seda peetakse kooskõlas Schengeni piirieeskirjadega vajalikuks ja proportsionaalseks. Asjaomased liikmesriigid peaksid vastavalt teavitama teisi liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

Piirikontroll peaks jääma sihipäraseks, põhinema riskianalüüsil ja luureteabel ning kontrolli ulatus, sagedus, koht ja aeg peaksid piirduma sellega, mis on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks ning avaliku korra ja sisejulgeoleku kaitsmiseks. Käesoleva rakendusotsuse kohaselt sisepiirikontrolli tegev liikmesriik peaks kord nädalas läbi vaatama kontrolli vajalikkuse, sageduse, koha ja aja, kohandama kontrolli intensiivsust kõrvaldamist vajava ohu tasemele, lõpetama kontrolli järkjärgult, kui see on asjakohane, ning esitama komisjonile kord kuus aruande.

Brüssel, 11. november 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

P. ŽIGA

(1) ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

(2) COM(2016) 120 final.

(3) ELT L 251, 16.9.2016, lk 1.

(4) Kolmas eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta (COM(2016) 634).

15.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 306/19

KOMISJONI OTSUS (EL) 2016/1991,

4. juuli 2016,

riigiabi SA.41614 – 2015/C (ex SA.33584 – 2013/C (ex 2011/NN)) kohta, mida Madalmaad andsid 's-Hertogenboschi professionaalsele jalgpalliklubile FC Den Bosch

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 4089 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 2 (1)

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

2011. aastal sai komisjon ühelt kodanikult ja pressiteadetest teavet, et Madalmaad rakendasid abimeedet 's-Hertogenboschi professionaalse jalgpalliklubi FC Den Bosch kasuks. Komisjonile andsid kodanikud ka 2010. ja 2011. aastal teavet Madalmaade professionaalsete jalgpalliklubide, nimelt Tilburgi Willem II, Maastrichti MVV, Eindhoveni PSV ning Nijmegeni NEC kasuks võetud toetusmeetmete kohta. Madalmaad andsid komisjoni taotlusel 1. septembri 2011. aasta kirjaga teavet FC Den Boschiga seonduvate meetmete kohta.

(2)	Komisjon teatas 6. märtsi 2013. aasta kirjas Madalmaadele, et on otsustanud algatada aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse klubide Willem II, NEC, MVV, PSV ja FC Den Bosch kasuks võetud meetmete suhtes.

(3)	Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama kõnealuse meetme kohta märkusi.

(4)	Madalmaad esitasid menetluse raames 31. mai 2013. aasta ja 7. novembri 2013. aasta kirjas ja 13. oktoobril 2014. aastal peetud koosolekul tähelepanekud seoses FC Den Boschi kasuks võetud meetmetega. Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi FC Den Boschi kasuks võetud meetmete kohta.

(5)	Pärast menetluse algatamise otsust ja kokkuleppel Madalmaadega viidi eraldi läbi uurimised eri klubide suhtes. FC Den Boschiga seotud uurimine registreeriti juhtuminumbriga SA.41614.

2. MEETMETE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Abisaaja, eesmärk ja eelarve

(6)

Rahvuslik jalgpalliliit Koninklijke Nederlandse Voetbal Bond (edaspidi „KNVB“) on professionaalide ja amatööride jalgpallivõistlusi korraldav katusorganisatsioon. Professionaalne jalgpall on Madalmaades korraldatud kahetasandilises süsteemis. Hooajal 2014/2015 kuulus sellesse 38 klubi, kellest 18 mängisid kõrgliigas (eredivise) ja 20 madalamas liigas (eerste divise).

(7)

FC Den Bosch mängib madalamas liigas alates hooajast 2004/2005, kui ta mängis viimast korda Hollandi kõrgliigas. Ta ei ole kunagi mänginud Euroopa turniiril. Vastavalt Madalmaade esitatud teabele on FC Den Bosch väikeettevõtja; hooajal 2011/2012 oli tal 31 töötajat. Tema kogukäive ja bilansi kogumaht olid mõlemal aastal ligikaudu kolm miljonit eurot. Seega on tegemist väikeettevõtjaga (3). Staadion, mida Den Bosch kasutab, kuulub 's-Hertogenboschi omavalitsusele (edaspidi „omavalitsus“), kes saab renti selle eest, et klubi seda kasutab.

(8)

Omavalitsus sai 2010. aastal teada, et FC Den Bosch seisis silmitsi tõsiste finantsraskustega, mis ohustasid klubi professionaalse jalgpalli mängimise litsentsi kehtivust ja isegi tema enda olemasolu. 30. juunil 2010. aastal oli FC Den Boschil 4,6 miljoni euro suurune negatiivne omakapital; aasta hiljem oli negatiivne omakapital 5,4 miljonit eurot. Vastavalt ühe sõltumatu raamatupidamisettevõtte tõenditele kandis klubi üha enam kahju (0,168 miljonit eurot 2009. aasta juunis, 0,612 miljonit eurot 2010. aasta juunis ja 0,744 miljonit eurot 2011. aasta juunis), tema käive kahanes (3,736 miljonilt eurolt 2,771 miljonile eurole ajavahemikus 2009 kuni 2011) ning tema võlg kasvas. Üks klubi võlausaldajaid oli omavalitsus, kellel oli 1,65 miljoni euro suurune allutatud nõue.

(9)

Toetajad, äriühingud ja sponsorid käivitasid 2010. aasta sügisel algatuse FC Den Boschi pankroti vältimiseks. Algatuse tulemusel koostati restruktureerimiskava, et parandada FC Den Boschi finantsolukorda ja muuta FC Den Bosch elujõuliseks professionaalseks jalgpalliklubiks, millel on uus õiguslik struktuur ja mis kuulub oma toetajatele. 2011. aasta juunis leppisid omavalitsus ja teised klubi võlausaldajad kokku ühisalgatuses vahetada oma laenud klubi osade vastu. Osana restruktureerimisest muudeti 30. juunil 2011. aastal FC Den Bosch, kelle õiguslik seisund oli ühendus (Vereniging), piiratud vastutusega äriühinguks (naamloze vennotschap) FC Den Bosch.

(10)

Lepiti kokku, et omavalitsuse nõue muudetakse uue piiratud vastutusega äriühingu FC Den Bosch osadest 60 % omamiseks. Ülejäänud 40 % klubi osadest saaksid endale teised klubi võlausaldajad, kes vahetasid võlad kapitali vastu, ent väiksema võla ja osa suhtega kui omavalitsus. Väiksemad võlausaldajad loobusid osaliselt nõuetest. Pärast sellist võlausaldajatevahelist kokkulepet loovutas omavalitsus oma 1,65 miljoni euro suurusest laenust tuleneva kapitalinõude 1 euro eest sihtasutusele Stichting Met Heel Mijn Hart. Sihtasutuse moodustasid FC Den Boschi toetaja-klubid ja üksiktoetajad ning sihtasutus ei tegele ühegi muu äritegevusega.

(11)	Samuti nõustus omavalitsus maksma 1,4 miljoni suuruse summa selle eest, et FC Den Bosch lahkub omavalitsusele kuuluval maatükil paiknevatest treeningurajatistest (4).

2.2. Menetluse algatamise põhjused

(12)	Menetluse algatamise otsuses tuli komisjon seoses FC Den Boschi kasuks võetud meetmetega esmasele järeldusele, et omavalitsus andis FC Den Boschile riigi vahendite kasutamisega valikulise eelise ning andis seega jalgpalliklubile abi.

(13)

Seoses otsusega müüa 1,65 miljoni euro suurune nõue ühe euro eest korraldatud toetajatele, leidis komisjon, et Madalmaad ei saa väita, et omavalitsus tegutses samamoodi, nagu oleks sarnases seisundis teinud eraisikust võlausaldaja. Komisjon märkis, et teised suured võlausaldajad kujundasid oma nõuded ümber osalusteks uues õiguslikus struktuuris, kusjuures omavalitsus müüs oma nõuded nulli eest. Komisjon märkis seoses treeningu- ja noortebloki soetamisega 1,4 miljoni euro eest, et nimetatud hind oli välise eksperdi hinnangul bloki asendusväärtus. Ta kahtles selles, et hoone asendusväärtus on sama, mis selle turuhind.

(14)	Komisjon asus ka seisukohale, et abimeetmed professionaalsetele jalgpalliklubidele moonutavad tõenäoliselt konkurentsi ja mõjutavad kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(15)

Komisjon märkis menetluse alustamise otsuses seoses FC Den Boschile antud võimaliku abi kokkusobivusega, et jalgpalliklubi oli raskustes ajal, mil abi anti. Selleks et hinnata abi kokkusobivust suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (5) (edaspidi „suunised“), nõudis komisjon teavet kõigist suunistes sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta.

(16)

Nimelt ei suutnud komisjon kontrollida, kas suuniste punktides 34–37 esitatud tingimused restruktureerimiskava iseloomu ja täitmise kohta olid täidetud. Lisaks oli vaja näidata, et abi piirdus vajaliku miinimumiga, et abisaaja ise oli teinud selle ümberkorraldamisse piisava omafinantseeringu ja et peetakse kinni ühekordse abi põhimõttest.

3. MADALMAADE MÄRKUSED

3.1. Riigiabi olemasolu vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1

(17)

Madalmaad ei nõustu komisjoni esialgse järeldusega, et FC Den Boschiga seonduvad meetmed kujutavad endast riigiabi. Madalmaade seisukohast tegutses omavalitsus, kellel oli allutatud nõue pankroti äärel oleva ettevõtte suhtes, 2011. aastal nõudest loobudes kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja põhimõttega.

(18)

Vastavalt Madalmaade seisukohale ei oleks omavalitsus FC Den Boschi pankroti korral suure tõenäosusega midagi oma allutatud nõudest tagasi saanud. Madalmaad tõid oma 7. novembri 2013. aasta kirjas esile komisjoni otsuse seoses Belgia äriühinguga Sonaca, (6) milles ta leidis, et avaliku sektori laenu muutmine kapitaliks ei kujutanud endast riigiabi. Kui FC Den Bosch ei oleks suutnud oma finantsolukorda 2011. aasta juunis parandada, oleks ta vastavalt KNVB eeskirjadele jäänud ilma professionaalse jalgpalli mängimise litsentsist. Madalmaad väidavad seoses treeningurajatiste soetamisega, et kõnealune soetamine toimus välisekspertide kehtestatud väärtusega, mis kattis ka FC Den Boschi asendamiskulu. Madalmaad väidavad, et ta tegutses kooskõlas komisjoni maa müüki käsitleva teatisega (7) (edaspidi „maa müüki käsitlev teatis“).

(19)

Samuti väidavad Madalmaad, et isegi, kui meetmeid tuleks käsitleda kui selliseid, millega anti FC Den Boschile valikuline eelis, ei moonutaks need konkurentsi ega mõjutaks kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust. Madalmaad rõhutavad FC Den Boschi nõrka positsioon rahvuslikus professionaalses jalgpallis, mis muudab osalemise Euroopa tasandi võistlustel väga ebatõenäoliseks. Madalmaad on ka arvamusel, et komisjon ei tõendanud, et FC Den Boschile antud abi moonutaks konkurentsi või mõjutaks kahjulikult kaubandust mis tahes turgudel, mis on esitatud menetluse algatamise otsuses.

(20)	Lisaväitena märgivad Madalmaad, et isegi kui meetmeid tuleks pidada riigiabiks, oleksid need kooskõlas suunistega ja seega siseturuga.

(21)

FC Den Bosch oli 2010. aastal raskes finantsolukorras. 2011. aastal oli tal negatiivne omakapital koos 5,97 miljoni euro suuruse võlaga ning ligikaudu kolme miljoni euro suuruse käibe juures oli tal võlgu 7 miljoni euro suuruses summas. Klubil olid võlausaldajad ja võlad, nagu näidatud tabelis 1.

Tabel 1

FC Den Boschi võlausaldajad ja võlad

Võlausaldajad	Laenusummad
Omavalitsus (2000. aastal antud laenu bilanss)	1,65 miljonit eurot
[…] (*)	1,092 miljonit eurot
[…]	1,865 miljonit eurot
[…]	0,73 miljonit eurot
[…]	0,235 miljonit eurot
Erasektori võlausaldaja	0,3 miljonit eurot
[…]	0,1 miljonit eurot

(22)	KNVB vihjas, et klubi kaotab professionaalse jalgpalli litsentsi juhul, kui tema omakapital 30. juuniks 2011. aastaks on ikka negatiivne. See tähendaks, et klubi langeks amatööri seisundisse.

(23)

Seepärast töötasid FC Den Bosch ja KNVB 2011. aasta juunis välja restruktureerimiskava. Kava kohaselt muudeti klubi piiratud vastutusega äriühinguks (NV). Erinevate suuremate võlausaldajate (tagamata) laenud muudeti klubi osadeks, nagu esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Võla omakapitaliks konverteerimise suhtarvud

Võlausaldaja	Laen	Osakud/osakaal	EUR/osak
Omavalitsus/sihtasutus Stichting Met Heel Mijn Hart	1,65 miljonit eurot	61 900 / 54,3	26,7
[…]	1,092 miljonit eurot	20 492 / 18	53,3
[…]	1,865 miljonit eurot	27 925 / 24,5 Neist 11 000 on eelisosad	66,8
[…]	0,73 miljonit eurot	3 583 / 3,1	203,7

(24)	Ülejäänud 0,1 % osadest jaotati jalgpalliklubi vanemliikmete vahel. See näitab, et omavalitsus pidas läbirääkimisi, et saada 54 % klubi osadest 38 % osa vastu klubi võlgade näol.

(25)

Lisaks toetati tagatisega ühelt kolmandalt isikult 100 000 euro suurust kaubanduslikku laenu; teised eraõiguslikud isikud andsid 300 000 euro suuruses värsket kapitali. Lühiajaline, 250 000 euro suurune laen muudeti pikaajaliseks laenuks. Võlad omavalitsuse staadionit haldavale äriühingule BIM staadioni rendi eest on tagatud BIMi õigusega arestida teleülekandeõigustest saadav tulu.

(26)

Omavalitsus pidas oma 1,65 miljoni euro suurust laenu tagastamatuks. Juba omavalitsuse 2010. aasta eelarves oli laen märgitud kui tagastamatu, sest FC Den Bosch selle laenu makseid enam ei teostanud. 2011. aasta juunis palus omavalitsus raamatupidamisettevõttel Ernst & Young, kes oli FC Den Boschi finantsolukorda analüüsinud juba 2011. aasta veebruaris ja märtsis, hinnata FC Den Boschile antud laenu tagastatavust. Ta leidis, et eelolevatel aastatel ei ole võimalik mõistlikult eeldada laenu tagasimaksmist või intressimaksete tasumist isegi, kui klubi restruktureeritaks tänu pikaajalistest võlgadest loobumisele tema suuremate võlausaldajate poolt. Nimetatud järeldus on loogiline ka juhul, kui arvatakse, et klubil ei ole kinnisvara ega masinaid, mida saaks võlgade tagasimaksmiseks müüa või likvideerida.

(27)

Omavalitsus otsustas võlausaldajate kokkuleppe kontekstis loovutada oma nõue 54 %-le osadest 1 euro eest sihtasutusele Met Heel Mijn Hart. Nii toimides sai sihtasutus omavalitsuse asemel, kes ei väljendanud mingit huvi klubi juhtimises osalemise vastu, klubi osanikuks samal viisil, nagu teised suured võlausaldajad, ja nagu oli kokku lepitud nende ja omavalitsusega restruktureerimist käsitlevas kokkuleppes kokku lepitud. Sihtasutus müüb nimetatud osade alusel 100 euro väärtusega sertifikaate.

(28)

Võrreldes teiste võlausaldajatega oli omavalitsuse eriline, suurem huvi vältida klubi likvideerimist või selle alandamist amatööri seisundisse see, et ta kaotaks vähemalt mõneks ajaks oma staadioni peamise kasutaja ja renditasu maksja. Seoses sellega oli omavalitsuse majanduslikes huvides, et klubi jätkaks professionaalse jalgpalli mängimist.

(29)

Mis puudutab treeningukompleksi alust maad – 36 000 m2 suurust maa-ala –, näitab Madalmaade esitatud teave, et maa kuulus juba omavalitsusele. Maad kasutas FC Den Bosch, kes oli ehitanud 2000. aastal omal kulul hoonete ja spordiväljakutega spordikompleksi ning muutnud seda 2006. ja 2007. aastal. Oli olemas omavalitsuse ja FC Den Boschi vaheline pikk rendiperiood (erfpacht) (8). Omavalitsus võis sellel valdusel ehitada maju ja kortereid. Seepärast oli tal igal juhul huvi, et klubi lahkuks valdustest, ning ta haaras kinni võimalusest, mis avanes, sest klubil oli vaja likviidseid vahendeid. Seepärast soovis ta hüvitada klubile valduste vabastamise, nagu hoonete vaidlustamatu sundvõõrandamise puhul, ja palus kohapealsete hoonete ja rajatiste hindamist vastavalt sundvõõrandamist käsitlevatele Hollandi õigusaktidele sellise juhtumi puhul.

(30)

Soetamise hind määrati kindlaks spordikompleksi hindamisega sõltumatu tunnustatud maa maksustamise valdkonna ekspert. Hindamine põhines kohandatud asendamisväärtusel, mida kirjeldatakse kui summat, mis on vajalik selleks, et omandada objekte, millel on sama väärtus liigi, kvaliteedi, seisundi ja vanuse mõttes. Seepärast ei ole nimetatud summa ainult spordikompleksi väärtus selle antud suuruses. Seda kohandatakse vastavalt selle tehnilisele seisundile ja vanusele. Selline hindamine on määratud Madalmaade sundvõõrandamisseaduse (Onteigeningswet) artikli 40b lõikega 3 (Onteigeningswet) seoses konsensusliku sundvõõrandamise juhtumitega, mis oli Madalmaade sõnul kohaldatav käesoleva olukorra suhtes. Seepärast on Madalmaad arvamusel, et komisjonil ei olnud õigus, kui ta arvas, et hindamisaruandes viidati üksnes asendamisväärtusele kui hindamise alusele. Hollandi hindamistava kohaselt hinnatakse ebaharilikke objekte, nagu kirikud, monumendid või spordikompleksid, kohandatud asendamisväärtusega, mida kirjeldatakse kui hinda, mida sõltumatu ostja oleks nõus sundvõõrandamise või tegeliku omaniku ümberpaigutamise korral maksma.

(31)

Seoses komisjoni tähelepanekuga, et hindamisel kindlaks määratud väärtus oli suurem kui bilansiline väärtus FC Den Boschi raamatupidamises, märgivad Madalmaad, et maatüki bilansiline väärtus ei kajasta tavaliselt selle tegelikku turuväärtust. See on kindlaks määratud erinevate muude teguritega kui selle väärtus kaubanduslikus tehingus, nagu ajalooline soetushind või väärtuse vähenemine.

(32)

Klubi jätkas oma treeningutegevust mujal, staadionil ja ühes linna teises jalgpallitreeningukompleksis, kus oli veel vaba ruumi. Madalmaad väidavad, et treeningukompleksi hind määrati kindlaks arvestamata FC Den Boschi võimalikku vajadust rahaliste vahendite järele. Klubi kasutas osa oma treeningukompleksi vabastamise eest saadud summast alternatiivsete treeningurajatiste majutamiseks. Sissetulekut kasutati ka BIMile staadionirendi võlgade maksmiseks.

3.2. Riigiabi kokkusobivus vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c

(33)	Samuti väitsid Madalmaad, et isegi kui meede kujutaks endast abi, oleks see siseturuga kooskõlas. Seoses FC Den Boschi restruktureerimisega kirjeldasid Madalmaad klubi finantsolukorda, nagu esitatud põhjenduses 8.

(34)

Iga Hollandi professionaalne jalgpalliklubi vajab KNVB-lt litsentsi, mille ta saab üksnes juhul, kui ta täidab erinevaid kohustusi. Üks kohustustest selles süsteemis on seotud klubi finantsolukorraga. Kui see on ebapiisav, võib KNVB litsentsi ära võtta. Kui asutatakse tema õigusjärglasest klubi, ei võeta teda otse professionaalsetesse jalgpalliliigadesse vastu, vaid ta peab alustama tähtsuselt teises amatöörliigas. Oma raskustega riskis FC Den Bosch riskis ilmajäämisega loast võtta osa professionaalsetest võistlustest.

(35)

Madalmaad väitsid, et arvestades nimetatud raskusi, sõltus omavalitsuse otsus laenust loobuda ja maksta FC Den Boschile tema kasutuses oleva treeningukompleksi vabastamise eest hüvitist, mitmetest restruktureerimiskavas sätestatud tingimustest, milles olid kokku leppinud omavalitsus, teised võlausaldajad ja FC Den Bosch.

(36)

Restruktureerimiskava tõi kaasa FC Den Boschile uue õigusliku struktuuri. FC Den Bosch muudeti klubist piiratud vastutusega äriühinguks (naamloze vennootschap (NV)), vähendati personali ja mängijate arvu. Kava nägi ette, et lepinguliste mängijate arvu vähendatakse KNVB määratud miinimumini 16. FC Den Bosch ei osta mängijaid üleminekuturul, vaid võtab ühendust vabalt üleviidavate mängijatega. Sellega vähendati 17 % võrra personalikulusid ja kulusid mängijatele.

(37)

Nagu sätestatud põhjenduses 22, loobusid FC Den Boschi võlausaldajad võlgadest kapitali vastu kokku 5,337 miljoni euro väärtuses. Lisaks maksis omavalitsus klubile 1,4 miljonit eurot hüvitist selle eest, et ta lahkus treeningukompleksist, mida ta seni kasutanud oli. Nimetatud meetmetega muudeti klubi negatiivne omakapital mõõdukaks positiivseks omakapitaliks suurusega 0,63 miljonit eurot, mis võimaldas klubi muutmist piiratud vastutusega äriühinguks.

(38)

Kava oli välja töötatud selleks, et viia klubi 3 aasta jooksul stabiilsesse finantsolukorda. Sellega nähti ette kahju vähenemist eelarveaastatel 2011/2012 ja 2012/2013 ning väikest, 0,1 miljoni euro suurust väikest kasumit eelarveaastaks 2013/2014. See ei jätaks FC Den Boschile ruumi üleminekumängijate soetamiseks. Tegelikult suutis FC Den Bosch saavutada eelarveaastal 2011/2012 mõõduka kasumi 0,103 miljonit eurot samuti tänu prognoositutest parematele sponsorlepingutele.

4. MEETME HINDAMINE

4.1. Riigiabi olemasolu vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1

(39)

Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikele 1 on riigiabi liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused on kumulatiivsed, mistõttu peavad selleks, et meede oleks kvalifitseeritav riigiabina, olema täidetud kõik need tingimused.

(40)

Komisjon hindab menetluse alustamise otsuse alusel omavalitsuse 21. juuni 2011. aasta otsust loobuda 1,65 miljoni euro suurusest allutatud nõudest FC Den Boschile ja maksta FC Den Boschile oma treeningurajatistest lahkumise eest1,4 miljoni euro suurust hüvitist. Komisjon märgib, et mõlemaid meetmeid tutvustati koos ning nende üle otsustati samal omavalitsuse koosolekul, ja et need on tihedalt seotud seoses oma eesmärgi ja FC Den Boschi toonase olukorraga.

(41)	Järelikult tuleks neid kahte meedet hinnata koos (9). Praegusel juhul selgub siiski järgnevast hindamisest, et mõlemad meetmed kujutavad endast riigiabi, kui neid eraldi arvestatakse. See viitab paratamatult sellele, et meetmed kujutavad endast riigiabi, kui neid hinnatakse koos kui üksikut meedet.

4.1.1. Riigi vahendite kasutamine

(42)

Mõlemate meetmete üle otsustas omavalitus ning neil on omavalitsuse jaoks finantstagajärjed, mis ulatuvad 3,1 miljoni euroni. Need hõlmavad seega riigi vahendite kasutamist ja on riigiga seostatavad. Riigi vahendite üleminek võib toimuda mitmes vormis, näiteks otsetoetused, laenud, garantiid, osalus ettevõtjate kapitalis ja mitterahalised hüvitised. Riigi nõuetest loobumine kujutab endast samuti riigi vahendite üleandmist.

4.1.2. Valikuline eelis FC Den Boschile

(43)

Kui ettevõtja finantsolukord paraneb riigi sekkumise tulemusel, on tegemist eelisega. Et seda hinnata, tuleks võrrelda ettevõtja finantsolukorda pärast meedet tema finantsolukorraga juhul, kui meedet ei oleks kasutusele võetud. On vaieldamatu, et FC Den Boschi finantsolukord paranes uuritava meetme abil märkimisväärselt.

(44)	Eelis on aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses mis tahes majanduslik kasu, mida ettevõtja poleks saanud tavalises turuolukorras, (10) st kui puudub riigi sekkumine, mis ei põhine kaubanduslikel põhimõtetel.

(45)

Madalmaad väidavad, et FC Den Boschi finantsolukorra paranemine on turuga kokkusobivate tehingute tulemus ning ei ole seetõttu põhjendamatu. Madalmaade sõnul tegutses omavalitsus kooskõlas turumajanduslikult tegutseva investori põhimõttega (edaspidi „turumajanduslikult tegutseva investori põhimõte“).

4.1.2.1. Allutatud nõudest loobumine

(46)	Nagu sätestatud eespool, hõlmab otsus loobuda 1,65 miljoni euro suurusest allutatud nõudest võla vahetamist kapitali vastu, millele järgneb sellest tuleneva nõude loovutamine kapitali vastu 1 euro eest.

(47)

Seepärast tuleb esmalt määrata kindlaks, kas erasektori võlausaldaja oleks vahetanud võlgu kapitali vastu samal viisil nagu omavalitsus. Ettevõtja puhul, kes vastab pankrotitingimustele, on erasektori võlausaldajal kaks võimalust. Ta võib hakata ettevõtjat likvideerima, et vähemalt osa oma laenust tagasi saada, või ta võib konverteerida laenu osadeks/aktsiateks, et võimaldada ettevõtjal jätkata tegevust väljavaatega, et ta saab taas kasumlikuks, nii et osad/aktsiad tema väärtust tõstavad. Kui erasektori võlausaldajad tegutsesid samal viisil nagu omavalitsus ja FC Den Boschi võlgadest olulise osa puhul, võiks eeldada, et omavavalitsuse käitumise puhul järgitakse turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtet.

(48)

Turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtte järgimist saab kindlaks teha, kui tehing tehakse samadel tingimustel (ja seepärast sama riski- ja tulutasemega) ning samal ajal samade avaliku sektori asutuste ja erasektori ettevõtjate poolt, kes on võrreldavas olukorras (võrdse kohtlemise põhimõtetel tehtav tehing). Sel juhul võib tavapäraselt järeldada, et selline tehing on turutingimustega kooskõlas (11). Samuti on oluline, kas erasektori ettevõtjate sekkumisel on tegelik majanduslik tähtsus ning see pole pelgalt sümboolne või marginaalne (12), ja kas kaasatud avaliku sektori asutuste ja erasektori ettevõtjate lähtepositsioon on tehinguga seoses võrreldav. Teisest küljest, kui võrreldavas olukorras olevad avaliku sektori asutused ja erasektori ettevõtjad võtavad osa samast tehingust samal ajal, ent erinevatel tingimustel, viitab see tavaliselt sellele, et avaliku sektori asutuse sekkumine ei ole turutingimustega kooskõlas.

(49)

Arutlusel olevas juhtumis oli avaliku sektori asutuste ja erasektori ettevõtjate lähtepositsioon tehinguga seoses võrreldav. Kõigil tehingus osalevatel võlausaldajatel olid tagamata ja tagastamatud laenud. Erasektori osalus oli samuti märkimisväärne. Teised ettevõtjad ei ole siiski lihtsad turul tegutsevad ettevõtjad, nagu juba märgitud; tundub, et nad kõik on ühel või teisel moel klubiga seotud. Seega ei ole võimalik eeldada, et nad tegutsesid kasumi saamise eesmärgil; näiteks toetajad ei ole ratsionaalsed turul tegutsevad ettevõtjad, kes taotlevad kasumit.

(50)

Samuti on ilmne, et tehing toimus erinevatel tingimustel. Omavalitsus küsis vastutasuks võlast loobumise eest rohkem kui teised võlausaldajad. Ta sai, nagu näidatud tabelis 2, ühe osaga 26,7 euro kohta suhteliselt rohkem osasid kui teised kaubanduslikud või kasumit mitte taotlevad võlausaldajad. Lisaks võimaldas võla restruktureerimine FC Den Boschil maksta staadionirendi võlga staadionit haldavale äriühingule BIM, mis kuulub omavalitsusele. Teisest küljest sai võlausaldaja […] eelisosasid, mis võib anda talle eelise saada võimalikke hilisemaid dividende. See tähendab, et ei ole välistatud, et vähemalt üks erasektori osaleja sai paremad tingimused kui omavalitsus. Tõendid ei võimalda järeldada, et omavalitsus tegutses vahetusega nõustudes turumajanduslikult tegutsevate ettevõtjatega võrdse kohtlemise põhimõttel.

(51)

Samuti on ebatõenäoline, et erainvestor oleks nõustunud müüma oma tagastamatu laenu, mis on vahetatud kapitali vastu hinnaga 1 euro, sihtasutusele, kes kavatseb müüa nimetatud osade sertifikaadid hinnaga 100 eurot osa kohta. Ent osadest loobudes vabastas omavalitsus end ainsast kaubanduslikust põhjusest võla vahetamiseks kapitali vastu – lootusest või eeldusest (olgugi et ähmasest), et osade väärtus tõuseb. Ta andis kolmandale isikule võimaluse koguda rahalisi vahendeid osade sertifikaatide müümisega selle asemel, et teha seda ise või vähemalt nõuda, et ta saaks osa müügitulust (13). Sellel juhul jättis riik oma osad alles ega saanud mõistlikult tulevast kasumit eeldada.

(52)	Seepärast ei ole võimalik allutatud võlast loobumist pidada sarnaseks ratsionaalse turul tegutseva ettevõtja käitumisega, ning see andis FC Den Boschile eelise, mida ta turutingimustel ei oleks saanud.

4.1.2.2. Treeningukompleksi soetamine

(53)

Madalmaad väidavad seoses treeningukompleksiga, et 1,4 miljoni euro suurune hüvitis arvutati välja kooskõlas maa müüki käsitleva teatise ning komisjoni otsustega asendamiskulu hüvitise kohta ning et seega ei andnud see FC Den Boschile eelist. Vastavalt sellele teatisele ei kujuta riigiasutusepoolne maa ja hoonete müük endast abi esiteks, kui riigiasutus kiidab pärast tingimusteta pakkumismenetlust heaks kõrgeima või ainsa pakkumise, ja teiseks, kui sellise pakkumismenetluse puudumise korral määratakse müügihind vähemalt tasemel, mille on määranud sõltumatu ekspert.

(54)

Maa müüki käsitleva teatisega esitatud juhendis, nagu märgitud selle sissejuhatuses, „käsitletakse ainult riigi omandis maa ja hoonete müüki.“ Selles ei käsitleta maa ja hoonete riigi omandusse soetamist ega ametivõimude korraldatavat maa ja hoonete rendile andmist. Nendes tehingutes võib sisalduda ka riigiabi elemente.“

(55)

Igal juhul on maa müüki käsitlevas teatises sisalduvad mehhanismid ainsad vahendid tegemaks kindlaks, kas riik tegutses nagu turumajanduslik investor, ja on seepärast konkreetsed näited turumajanduslikult tegutseva investori põhimõtte testi kasutamise kohta avaliku ja erasektori asutuste vahelistes maaga seotud tehingutes (14). Seepärast ei ole oluline, kas maa hindamise ja soetamise hindamine viiakse läbi maa müüki käsitleva teatise alusel või sellele viitamata.

(56)

Spordikompleksi puhul, mille FC Den Bosch vabastas, põhines sõltumatu eksperdi teostatud maa hindamine kohandatud asendamisväärtusel. Vastavalt Madalmaade selgitustele on tegemist hinnaga, mida riik peaks omaniku ümberpaigutamise korral vastavalt juriidilistele eeskirjadele maksma vara hindamise eest vastavalt vaidlustamatu sundvõõrandamise teostamisele. See pole aga veenev. Kompleksi rajatised ja hooned, mille ehitas FC Den Bosch, olid juba omavalitsuse omand. FC Den Bosch kasutas neid ilma pika rendiperioodita. Seepärast ei oleks tohtinud hindamine toimuda sellise stsenaariumi põhjal, kus FC Den Bosch oleks olnud hoonete omanik. Lisaks võib kohandatud asendamisväärtus erineda suuresti vara turuväärtusest.

(57)

Samuti ei paista, et omavalitsusel olid selle maa jaoks tehing tegemise hetkel konkreetsed plaanid. Tehing oli selgelt üks osa restruktureerimismeetmetest, mille otsustas omavalitsus, ning sellel oli ilmne põhieesmärk – anda FC Den Boschile likviidseid vahendeid. On ebatõenäoline, et omavalitsus oleks tol ajahetkel ilma nimetatud eesmärgita seda tehingut teinud. Samuti võiks väita, et jalgpalliklubi kadumisega pankroti korral oleks spordikompleks vabastatud ilma igasuguse hüvitiseta.

(58)	Seepärast tuleb seada kahtluse alla see, et mõni teine turul tegutsev ettevõtja oleks saanud veenda omavalitsust maksma 1,4 miljonit eurot mingi valduse vabastamise eest, millele nimetatud ettevõtjal ei olnud pikaajalist rendilepingut. Igal juhul oleks summa olnud palju väiksem.

4.1.2.3. Järeldus valikulise eelise olemasolu kohta.

(59)	Seepärast annavad meetmed FC Den Boschile valikulise eelise aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

4.1.3. Mõju kaubandusele ja konkurentsile

(60)

Madalmaad on seadnud kahtluse alla võimaliku abi mõju siseturule seoses klubidega, kes ei mängi jalgpalli Euroopa tasemel. Professionaalseid jalgpalliklubisid peetakse siiski ettevõtjateks ning nende suhtes kohaldatakse riigiabi kontrolli. Professionaalne jalgpall pakub tasustatavat tööd ning sellega osutatakse töötasu eest teenuseid; see on arendanud välja professionaalsuse kõrge taseme ning tänu sellele suurendanud oma mõju majandusele (15).

(61)

Kuigi FC Den Bosch ei osale jalgpallivõistlustel, millel on rahvusvaheline mõõde, viib ta oma majandustegevust ellu mitmetel muudel turgudel, näiteks professionaalsete mängijate ülemineku turul, reklaamis, sponsorluses, kauplemises või meediakajastuses. Professionaalsele jalgpalliklubile antav abi tugevdab selle seisundit kõigil neil turgudel, millest enamik hõlmab mitmeid liikmesriike. Seega kui riigi vahendeid kasutatakse valikulise eelise andmiseks professionaalsele jalgpalliklubile olenemata sellest, millises liigas ta mängib, võib selline abi moonutada turgu ja mõjutada kahjulikult liikmesriikidevahelist kaubandust aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (16).

4.2. Hindamine vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c

(62)

Komisjon peab hindama, kas abimeedet FC Den Bosch kasuks saab pidada siseturuga kokkusobivaks. Ükski aluslepingu artikli 107 lõikes 2 nimetatud erand ei kehti kõnealuse abimeetme suhtes. Komisjon märgib seoses aluslepingu artikli 107 lõikes 3 sätestatud eranditega, et ühegi Hollandi piirkonna suhtes ei kohaldata aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sisalduvaid erandeid. Kõnealune abimeede ei edenda Euroopa ühishuvides olevat olulist projekti ega kõrvalda tõsist häiret Hollandi majanduses aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses. Ei ole ka võimalik öelda, et abimeede edendab kultuuri või säilitab kultuuripärandit aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti d tähenduses.

4.2.1. Kohaldatavad suunised

(63)	Seoses aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduva erandiga niisuguse abi kasuks, mida antakse teatud majandustegevuse soodustamiseks, on niisugune abi kokkusobiv, kui see ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(64)

Abimeetmete hindamiseks vastavalt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c on komisjon andnud välja terve rea määrusi, raamistikke, suuniseid ja teatisi, milles käsitletakse abi vorme ning horisontaalseid või sektoripõhiseid otstarbeid, milleks abi antakse. Arvestades, et FC Den Bosch seisis finantsraskustega silmitsi ajal, mil meetmed võeti, ja et abi andis omavalitsus, et neid raskusi leevendada, on asjakohane hinnata, kas suunistes (17) sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(65)

2014. aasta juulis avaldas komisjon uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (18). Seda ei kohaldata siiski nimetatud teatamata abi suhtes, mida anti 2011. aastal. Vastavalt uute suuniste punktile 137 oleks see nii päästmis- või ümberkorraldusabi andmise korral ilma eelneva loata, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt uute suuniste punktile 138 lähtub komisjon ülejäänud juhtudel uurimise teostamisel abi andmise ajal kehtinud suunistest ning seetõttu käesoleval juhul nendest, mis kehtisid enne 2014. aastat.

4.2.2. FC Den Bosch kui raskustes olev äriühing

(66)

Vastavalt suuniste punktile 11 võib äriühingut lugeda raskustes olevaks, juhul kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive või kasvav võlg. Nagu sätestatud põhjenduses 8, esineb FC Den Boschi puhul mitmeid neist märkidest. Seepärast oli tegemist raskustes oleva äriühinguga ning riigiabi kokkusobivust hinnatakse vastavalt suunistele.

4.2.3. Pikaajalise elujõulisuse taastamine

(67)

Suuniste jaotises 3.2 nõutakse, et abi andmine peab sõltuma restruktureerimiskava rakendamisest. Nagu esitatud põhjenduses 7, kvalifitseerub FC Den Bosch väikese ettevõtjana. Komisjon märgib vastavalt suuniste punktile 59, et Madalmaad on edastanud restruktureerimiskava, milles käsitletakse suuniste punktides 34–37 esitatud tingimusi.

(68)

Seoses sellega märgib komisjon, et omavalitsuse otsus loobuda oma laenust FC Den Boschile ja maksta see tema spordikompleksi vabastamise eest, järgnes FC Den Boschi raskuste iseloomu ja põhjuste analüüsile. Abi andmine olenes mitmetest tingimustest, mille eesmärk on taastada mõistliku aja – kolme kuu – jooksul ettevõtte pikaajaline elujõulisus ja täites KNVB nõudeid jätkata FC Den Boschi litsentsimisega osalemiseks professionaalsetel võistlustel. Restruktureerimiskava tõi kaasa uue juhtimise, personali ja mängijaterühma vähendamise. See hõlmab suurest treeningukompleksist loobumist. Seega näeb FC Den Bosch ette säästmist oma põhitegevuselt. Restruktureerimiskava ei põhine välistel teguritel, mida FC Den Bosch saab järgida, ent mitte täielikult kontrollida, näiteks uute sponsorite leidmine ja pealtvaatajate arvu suurendamine. Ette on nähtud nii klubi finantsolukorra jätkuv parandamine kui ka tema jätkuv tegutsemine professionaalse jalgpalliklubina, Nagu esitatud põhjenduses 35, näitab areng, et kava oli tõepoolest realistlik.

4.2.4. Kompenseerivad meetmed

(69)	Suuniste punktides 38–42 nõutakse, et abisaaja võtaks kompenseerivad meetmed, et viia miinimumini abi moonutav mõju ja selle kahjulik mõju kaubandustingimustele. Nimetatud tingimust ei kohaldata siiski väikeste ettevõtjate suhtes. Nagu esitatud põhjenduses 7, on FC Den Bosch väike ettevõtja.

4.2.5. Miinimumiga piirduv abi

(70)

Komisjon märgib ka seda, et lisaks ettevõttesisestele säästudele rahastavad restruktureerimiskava märkimisväärses ulatuses eraõiguslikud välisüksused kooskõlas suuniste punktidega 43 ja 44. Mitmed erasektori ettevõtjad olid samuti nõustunud oma nõuetest loobuma. Võlausaldajate ja omavalitsuse kogupanus FC Den Boschi refinantseerimisse oli 6,737 miljonit eurot (5,337 miljoni euro väärtuses loobutud võlgu ning lisaks 1,4 miljonit treeningukompleksi jaoks juhul, kui treeningukompleksi kogusummat loetaks abiks). 25 % väikeettevõtjate puhul nõutavast omaosalusest oleks maksimaalselt 1,685 miljonit eurot. Muud üksused kui riik andsid oma panuse 3,687 miljoni euroga võlgadest loobumise vormis (5,337 miljonit eurot miinus omavalitsuse 1,65 miljoni euro suurune laen), nende hulgas üks kaubandusettevõtja 1,865 miljoni euroga, mis on rohkem kui nõutav 25 %.

(71)	Abisumma oli vajalik. Vastavalt restruktureerimiskavale peaks kahju olema hooaegadel 2011/2012 ja 2012/2013 väiksem ning hiljem peaks kava tagama mõõduka positiivse tulemuse. See ei oleks võimaldanud FC Den Boschil osta uusi mängijaid või tekitades neis suuremate palkadega huvi.

4.2.6. Jälgimine ja aastaaruanne

(72)

Suuniste punktis 49 nõutakse, et liikmesriik annab korrapäraste üksikasjalike aruannete kaudu teavet restruktureerimiskava nõuetekohase rakendamise kohta. Punktis 51 sätestatakse VKEde jaoks leebemad tingimused, mille kohaselt piisab aasta bilansi- ja kasumiaruande koopia edastamisest. Madalmaad on võtnud kohustuse esitada nimetatud aruanded.

4.2.7. Ühekordse abi tingimus

(73)	Madalmaad täpsustasid kookõlas suuniste punktidega 72–77, et FC Den Bosch ei saanud kümne aasta jooksul enne praeguse abi andmist päästmis- ega restruktureerimisabi. Madalmaad kohustusid ka kümne aasta jooksul FC Den Boschile abi mitte andma.

4.3. Kokkuvõte

(74)

Seepärast järeldab komisjon, et FC Den Boschiga seotud võla restruktureerimise meetmed kujutavad endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Ent omavalitsuse poolt FC Den Boschile antud restruktureerimisabi vastab juhendi tingimustele ega mõjuta seepärast kahjulikult kauplemistingimusi ühishuvile vastupidises ulatuses. Seetõttu on abi kooskõlas asutamislepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c.

5. KOKKUVÕTE

(75)

Komisjon leiab, et Madalmaad on andud FC Den Boschile kõnealust abi ebaseaduslikult ja seega rikkunud aluslepingu artikli 108 lõiget 3. 1,65 miljoni euroni ulatuv riigiabi, mis anti FC Den Boschile 2011. aastal võlast loobumise ja 1,4 miljoni euro vormis, mida maksti kaalutlustel selle eest, et ta lahkus oma treeningukompleksist, vastab siiski suunistes esitatud restruktureerimistingimustele ning seda võib pidada siseturuga kokkusobivaks kooskõlas aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Madalmaad on rakendanud 's-Hertogenboschi jalgpalliklubi FC Den Bosch heaks ja mis ulatub 3,05 miljoni euroni, on siseturuga kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 4. juuli 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER

(1) Komisjoni otsus juhtumis SA.33584 (2013/C) (ex 2011/NN) – Madalmaade teatavatele professionaalsetele jalgpalliklubidele ajavahemikul 2008–2011 antud abi – Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (ELT C 116, 23.4.2013, lk 19).

(2) Vrd joonealune märkus 1.

(3) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EC (mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36) lisa artikli 2 punktis 2 on väikeettevõtja määratletud kui ettevõtja, kes annab tööd vähem kui 50 inimesele ja kelle aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot

(4) Asukohaga Jan Sluyterstraati tänaval 's-Hertogenboschis.

(5) Komisjoni teatis — Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (EÜT C 244, 1.10.2004, lk 2); komisjoni teatisega, mis käsitleb 1. oktoobri 2004. aasta ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kehtivuse pikendamist (ELT C 296, 2.10.2012, lk 3) pikendati nimetatud suuniste kohaldamist.

(6) Juhtum SA.35131 (2013/N).

(7) Komisjoni teatises ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate abi elementide kohta (EÜT C 209, 10.7.1997, lk 3).

(*) Konfidentsiaalne teave

(8) Vastavalt Hollandi Tsiviilseadustiku artiklile 5:85 on erfpacht (pikk rendiperiood) piiratud asjaõigus, mis annab valdajale –„rendilevõtja“ – õiguse kellegi teise kinnisasja vallata ja kasutada.

(9) Kohtuasi T-11/95 BP Chemicals vs komisjon EU:T:1998:199, punktid 170 jj; kohtuasjad C-399/10 P ja C-401/10 P Bouygues ja Bouygues Télécom vs. komisjon jt EU:C:2013:175, punktid 103-104; ja kohtuasi T-1/12 Prantsusmaa vs komisjon EU:T:2015:17, punkt 37.

(10) Kohtuasi C-39/94 SFEI jt, ECLI:EU:C:1996:285, punkt 60; kohtuasi C-342/96 Hispaania vs komisjon, ECLI:EU:C:1999:210, punkt 41.

(11) Vt sellega seoses kohtuasi T-296/97Alitalia vs. komisjon, ECLI:EU:T:2000:289, punkt 81.

(12) Näiteks Citynet Amsterdami asjas oli komisjon arvamusel, et seda, et kahele erasektori ettevõtjale kuulub kolmandik kapitali koguinvesteeringutest (võttes arvesse ka üldist kapitali jagunemist osanike/aktsionäride vahel ja seda, et nende osad/aktsiad on piisavad selleks, et moodustada blokeeriv vähemus seoses äriühingu mis tahes strateegilise otsusega), võiks pidada majanduslikult oluliseks (vt komisjoni 11. detsembri 2007. aasta otsuse 2008/729/EÜ (Amsterdami kiudoptilisele võrgule antud riigiabi C 53/06 (ex N 262/05, ex CP 127/04) kohta seoses Amsterdami linnavalitsuse investeeringuga kodukasutajale mõeldud kiudoptilisse võrku (fibre-to-the-home (FTTH) network)) (ELT L 247, 16.9.2008, lk 27) põhjendused 96–100).

(13) Seepärast ei saa omavalitsusepoolset võlast loobumist võrrelda komisjoni otsusega seoses Belgia äriühingu Sonacaga juhtumis SA.35131 (2013/N).

(14) Vastavalt nimetatud kontrollile ei ole kaasatud riigiabi, kui sarnastes tingimustes oleks tavalistes turutingimustes turumajanduses tegutsev erainvestor saanud ajendi abisaajale kõnealuse abi andmiseks.

(15) Kohtuasi C-325/08 Olympique Lyonnais ECLI:EU:C:2010:143, punktid 27 ja 28; kohtuasi C519/04 P Meca-Medina ja Majcen vs. komisjon ECLI:EU:C:2006:492, punkt 22; kohtuasi C-415/93 Bosman ECLI:EU:C:1995:463, punkt 73.

(16) Komisjoni 20. märtsi 2013. aasta otsused Saksamaa kohta, milles käsitletakse juhtumit Multifunktionsarena der Stadt Erfurt (kohtuasi SA.35135 (2012/N)), punkt 12, ja juhtumit Multifunktionsarena der Stadt Jena (kohtuasi SA.35440 (2012/N)), lühiteated ELT C 140, 18.5.2013, lk 1, ja 2. oktoobri 2013. aasta otsus, milles käsitletakse juhtumit Fußballstadion Chemnitz (kohtuasi SA.36105 (2013/N)), lühiteade ELT C 50, 21.2.2014, lk 1, punktid 12–14; komisjoni 18. detsembri 2013. aasta otsused Hispaania kohta, milles käsitletakse võimalikku riigiabi neljale Hispaania professionaalsele jalgpalliklubile (kohtuasi SA.29769 (2013/C)), punkt 28, Real Madrid CF (kohtuasi SA.33754 (2013/C)), punkt 20, ja väidetavat abi kolmele Valencia jalgpalliklubile (kohtuasi SA.36387 (2013/C)), punkt 16, avaldatud ELT C 69, 7.3.2014, lk 99.

(17) Vt põhjendus 15 ja joonealune märkus 5.

(18) Komisjoni teatis – Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1).

15.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 306/32

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/1993,

4. november 2016,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt läbiviidava hindamise kooskõlastamise ning olulisi ja vähem olulisi krediidiasutusi hõlmavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide seire põhimõtted (EKP/2016/37)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3 ja artikli 6 lõikeid 1 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (2) eelkõige selle artikli 8 lõiget 4, artikli 49 lõiget 3, artikli 113 lõiget 7, artikli 422 lõiget 8 ja artikli 425 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega, (3) eelkõige selle artikli 29 lõiget 1, artikli 33 lõike 2 punkti b ja artikli 34 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem on määruses (EL) nr 575/2013 määratletud kui lepinguline või õiguslik kohustusi reguleeriv korraldus, mis kaitseb skeemi liikmeks olevaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning tagab nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot. Pädevad asutused võivad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 lõikes 4, artikli 49 lõikes 3, artikli 113 lõikes 7, artikli 422 lõikes 8 ja artikli 425 lõikes 4 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõike 2 punktis b ja artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimustele loobuda teatud usaldatavusnõuete kohaldamisest või teha kaitseskeemi liikmetele teatud erandeid. Lisaks sätestab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt i asjakohaste pädevate asutuste kohustuse kinnitada kaitseskeemide süsteemide asjakohasus riskide seireks ja klassifitseerimiseks ning teostada nende üle korrapäraselt järelevalvet ning artikli 113 lõike 7 punkt d sätestab kaitseskeemi kohustuse teostada oma riskikontrolli.

(2)

Pädevate asutuste otsused lubade ja vabastuste andmiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 lõike 4, artikli 49 lõike 3, artikli 113 lõike 7, artikli 422 lõike 8 ja artikli 425 lõike 4 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõike 2 punkti b tähenduses ning mis tahes krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi seiret käsitlevad otsused on suunatud üksikutele krediidiasutustele. Ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikele 4 ning Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (4) IV osale ja artikli 147 lõikele 1 oluliseks liigitatud krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet teostava pädeva asutusena vastutab Euroopa Keskpank (EKP) oluliste krediidiasutuste esitatud taotluste hindamise ning neid hõlmavate kaitseskeemide seire eest, ning riiklikud pädevad asutused vastutavad vähem oluliste krediidiasutuste esitatud taotluste hindamise ning neid hõlmavate kaitseskeemide seire eest.

(3)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmeks olevate oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste ühetaoliseks kohtlemiseks ühtses järelevalvemehhanismis ning EKP ja riiklike pädevate asutuste otsuste ühetaolisuse tagamiseks on EKP vastu võtnud Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2016/1994 (EKP/2016/38) (5). Nii olulisi kui vähem olulisi krediidiasutusi hõlmava kaitseskeemi liikmetega seonduvate otsuste vastuvõtmise protsess vajab kooskõlastamist ning EKP ja riiklikud pädevad asutused peavad kaitseskeemide seire läbiviimisel järgima kooskõlastatud põhimõtteid, et tagada ühe ja sama kaitseskeemi liikmeks olevate oluliste ja vähem oluliste krediidiasutustega seonduvate otsuste ühetaolisus,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesoleva suunisega kehtestatakse EKP ja riiklike pädevate asutuste vahelise kooskõlastamise põhimõtted krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide hindamisel usaldatavusjärelevalvega seonduvate lubade ja vabastuste andmise eesmärgil vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 8 lõikele 4, artikli 49 lõikele 3, artikli 113 lõikele 7, artikli 422 lõikele 8 ja artikli 425 lõikele 4 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikli 33 lõike 2 punktile b, ning usaldatavusjärelevalve eesmärgil kõlblikuks tunnistatud kaitseskeemide seirel.

2. Kooskõlastamise protsess ei piira EKP vastutust asjakohaste usaldatavusjärelevalve otsuste vastu võtmisel oluliste krediidiasutuste suhtes ning riiklike pädevate asutuste vastutust asjaomaste otsuste vastuvõtmisel vähem oluliste krediidiasutuste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse mõisteid määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL, (6) määruses (EL) nr 1024/2013 ja määruses (EL) nr 468/2014 (ECB/2014/17) määratletud ning allpool osutatud tähenduses:

a) „kontrollrühm“ (review team)– EKP ja riikliku pädeva asutuse esindajaid hõlmav töörühm, mis teostab otsest järelevalvet krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete üle. Töörühm moodustatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 kohaselt läbiviidava kontrolli koordineerimiseks;

b) „kontrollrühma koordinaator“ (review team coordinator)– EKP töötaja ja riikliku pädeva asutuse töötaja, kes on ametisse nimetatud vastavalt artiklile 6 ning täidab artiklis 8 sätestatud ülesandeid;

c) „taotleja“ (applicant)– krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige või ühe üksuse esindatav liikmete grupp, kes esitab EKP-le või asjaomasele riiklikule pädevale asutusele taotluse loa või vabastuse saamiseks kooskõlas artikli 1 lõikega 1;

d) „hübriidkaitseskeem“ (hybrid IPS)– krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem, mis hõlmab nii olulisi kui vähem olulisi krediidiasutusi;

e) „ühtse järelevalvemehhanismi pädevad asutused“ (SSM competent authorities)– EKP ja riiklikud pädevad asutused osalevates liikmesriikides.

Artikkel 3

Kohaldamise tasand

Kui ühe ja sama hübriidkaitseskeemi liikmeks olevad olulised ja vähem olulised krediidiasutused esitavad ühel ajal taotlused usaldatavusjärelevalvega seonduva loa või vabastuse saamiseks EKP-le (oluliste krediidiasutuste puhul) ja asjaomasele riiklikule pädevale asutusele (vähem oluliste krediidiasutuste puhul), algatavad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus kooskõlastusmenetluse ja viivad läbi käesolevas suunises sätestatud seire, sealhulgas kaitseskeemiga seotud standardse seire.

II PEATÜKK

KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE KAITSESKEEMI HINDAMISE KOOSKÕLASTAMINE

Artikkel 4

Kooskõlastatud hindamine

Ilma, et see piiraks EKP ja riiklike pädevate asutuste vastutust artikli 1 lõikes 1 osutatud loa või vabastuse andmise eest, viiakse ühe ja sama hübriidkaitseskeemiga hõlmatud oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste poolt üheaegselt esitatud taotluste hindamine läbi EKP ja asjaomase riikliku pädeva asutuse koostöös.

Artikkel 5

Kontrollrühm

1. Määruse (EL) nr 575/2013 kohase loa- või vabastuse taotluse saamisel moodustab EKP või asjaomane riiklik pädev asutus kontrollrühma ühe ja sama hübriidkaitseskeemiga hõlmatud oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste esitatud taotluste hindamise kooskõlastamiseks.

2. Kontrollrühma liikmeteks määrab EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus lõikes 1 osutatud taotluse esitanud krediidiasutuste igapäevase järelevalve eest vastutava järelevalveametniku ning süsteemi toimimise järelevalve eest vastutavad töötajad. Kontrollrühma koosseis ja liikmete arv sõltub kaitseskeemi liikmete arvust ning asjaomase olulise krediidiasutuse tähtsusest.

3. Kontrollrühm jätkab oma tegevust kuni loa- või vabastuse taotluse osas pädeva asutuse otsuse vastuvõtmiseni.

Artikkel 6

Kontrollrühma koordinaatorid

1. EKP või asjaomase kaitseskeemi liikmete otsese järelevalve eest vastutav riiklik pädev asutus määrab taotluste hindamise protsessi juhtimiseks koordinaatori.

2. Kui erinevate ühiste järelevalverühmade järelevalve alla kuuluvad olulised krediidiasutused taotlevad ühte ja sama artikli 1 lõikes 1 sätestatud luba või vabastust, võivad ühised järelevalverühmad otsustada määrata ühise koordinaatori.

3. Koordinaatorid vastutavad ajakava koostamise ning kontrollrühma ühise seisukoha kujundamiseks vajaliku tegevuse elluviimise eest.

Artikkel 7

Taotlustest teavitamine ja kontrollrühma moodustamine

1. EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus teavitavad teineteist hübriidkaitseskeemi liikmeks olevate oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste esitatud taotlustest.

2. Üheaegselt esitatud taotluste laekumisel määravad EKP ja riiklik pädev asutus oma kontrollrühma liikmed.

Artikkel 8

Taotluste hindamine

1. EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus hindavad taotluste terviklikkust ja kohasust eraldi. Kui konkreetse taotluse hindamiseks on vaja täiendavat teavet, võivad pädevad asutused paluda taotlejal esitada vastavad andmed.

2. EKP ja riiklik pädev asutus viivad asjaomaste taotluste hindamise läbi eraldi.

3. Kontrollrühm vaatab üle taotluse eelhindamise tulemused ning annab lõpliku hinnangu, võttes kohastel juhtudel arvesse riigi haldusõiguses sätestatud tähtaegu.

4. Kui kontrollrühma hinnangul vastavad kaitseskeemi taotlused ja organisatsiooniline raamistik artikli 1 lõike 1 sätetele, koostab kontrollrühm dokumendi, milles kirjeldab hindamise tulemusi ning kinnitab tingimustele vastavust. EKP ja riiklikud pädevad asutused võtavad kontrollrühma hinnangut arvesse loa või vabastuse andmise otsustamisel.

5. Kui kontrollrühm taotluste hindamisel ühisele seisukohale ei jõua, võib asjaomase küsimuse esitada arutamiseks EKP järelevalvenõukogule. EKP järelevalvenõukogu arutelude tulemus ei piira EKP ja riikliku pädeva asutuse vastutust loa või vabastuse andmisel.

Artikkel 9

Otsused

1. Ühisel hindamisel kokkulepitud tulemustel põhinevad EKP ja asjaomase riikliku pädeva asutuse otsuse eelnõud esitatakse heakskiitmiseks asjaomastele otsuseid tegevatele organitele, st EKP nõukogule oluliste krediidiasutuste taotluste puhul ja asjaomase riikliku pädeva asutuse otsuseid tegevale organile vähem oluliste krediidiasutuste taotluste puhul.

2. Need otsused sätestavad aruandlusnõuded kaitseskeemi liikmete seiramiseks, ilma et see piiraks EKP ja asjaomase riikliku pädeva asutuse poolt seire käigus võimalike täiendavate nõuete kehtestamist.

III PEATÜKK

KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE KAITSESKEEMI SEIRE

Artikkel 10

Seire kooskõlastamine

1. EKP ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikme järelevalve eest vastutav riiklik pädev asutus teostavad kaitseskeemi riskide seire ja klassifitseerimise süsteemide regulaarset järelevalvet vastavat määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktile c ning järelevalvet, et kaitseskeem teostab oma riskikontrolli vastavalt artikli 113 lõike 7 punktile d.

2. Ühetaoliste põhimõtete rakendamiseks seire läbiviimisel ja kõrgete järelevalvestandardite kohaldamisel kooskõlastavad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus seiretegevuse. Selleks koostavad EKP ja riiklik pädev asutus ajakohase töötajate nimekirja.

3. EKP ja riiklik pädev asutus lepivad omavahel kokku seire teostamise tähtajad ja tegevused. Seiret viiakse läbi vähemalt üks kord aastas pärast eelmise majandusaasta konsolideeritud või koondaruannete koostamist ja kättesaadavaks tegemist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktile e.

Artikkel 11

Seire

1. EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus teostavad oma pädevuse piires seiret asutusevälise tegevuse kaudu. Vajaduse korral võivad EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus oma pädevuse piires viia läbi suunatud kohapealse kontrolli kaitseskeemi liikmeks olevates krediidiasutustes, et hinnata nende jätkuvat vastavust artikli 1 lõikes 1 osutatud lubade ja vabastuste tingimustele.

2. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi seire läbiviimisel võtavad EKP ja riiklik pädev asutus arvesse kättesaadavaid järelevalveandmeid kaitseskeemi liikmete kohta, näiteks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusi ja järelevalvearuandlust.

3. EKP ja riiklik pädev asutus vaatavad igal aastal läbi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktis e sätestatud konsolideeritud/koondaruande, pöörates erilist tähelepanu kaitseskeemi vabadele vahenditele.

Artikkel 12

Seire tulemused

1. EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus lepivad kokku seire tulemused ja järeldused ning asjakohastel juhtudel järelmeetmed, sealhulgas intensiivsema seire läbiviimine.

2. Kui EKP ja asjaomane riiklik pädev asutus ühisele seisukohale ei jõua, võib asjaomase küsimuse esitada arutamiseks EKP järelevalvenõukogule. EKP järelevalvenõukogu arutelude tulemus ei piira EKP ja riikliku pädeva asutuse vastutust asjaomase kaitseskeemi liikme usaldatavusjärelevalve teostamisel.

3. Kui asjaolud viitavad artikli 1 lõikes 1 sätestatud tingimustele mittevastavusele ning vajadusele vaadata läbi kaitseskeemi või selle liikme kõlblikkus ja/või väljastatud load või vabastused, kooskõlastavad EKP ja riiklik pädev asutus oma tegevuse, mis võib asjakohastel juhtudel hõlmata ka lubade ja vabastuste kehtetuks tunnistamist või nende mitterakendamist.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud ühtse järelevalvemehhanismi pädevatele asutustele.

Artikkel 14

Jõustumine ja rakendamine

1. Käesolev suunis jõustub sellest ühtse järelevalvemehhanismi pädevatele asutustele teatamise päeval.

2. Ühtse järelevalvemehhanismi pädevad asutused peavad käesolevat suunist järgima alates 2. detsembrist 2016.

Frankfurt Maini ääres, 4. november 2016

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(3) ELT L 11, 17.1.2015, lk 1.

(4) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(5) Euroopa Keskpanga 4. novembri 2016. aasta suunis (EL) 2016/1994 põhimõtete kohta, millest lähtutakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide kõlblikuks tunnistamisel riiklike pädevate asutuste poolt usaldatavusjärelevalve eesmärgil vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 (EKP/2016/38) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 37).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

15.11.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 306/37

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/1994,

4. november 2016,

põhimõtete kohta, millest lähtutakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide kõlblikuks tunnistamisel riiklike pädevate asutuste poolt usaldatavusjärelevalve eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (EKP/2016/38)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 määratletud kui lepinguline või õiguslik kohustusi reguleeriv korraldus, mis kaitseb kaitseskeemi liikmeks olevaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid ning tagab nende likviidsuse ja maksevõime, et hoida vajadusel ära pankrot. Selle sätte kohaselt võivad pädevad asutused kooskõlas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud tingimustega loobuda teatud usaldatavusnõuete kohaldamisest või lubada kaitseskeemi liikmele teatavaid vabastusi.

(2)	Ühtse järelevalvemehhanismi raames oluliseks liigitatud krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet teostava pädeva asutusena vastutab Euroopa Keskpank (EKP) asjaomaste asutuste poolt esitatavate taotluste hindamise eest.

(3)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide hindamise tingimused on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7. See määrus annab pädevatele asutustele asjaomastele tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajaliku järelevalvealase hindamise väljatöötamisel teatava kaalutlusõiguse. Ühetaolisuse, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks lisas EKP uue peatüki dokumendis „ECB Guide on options and discretions available in Union law“, mis käsitleb põhimõtteid, millest lähtutakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide kõlblikuks tunnistamisel usaldatavusjärelevalve eesmärgil (3) ning sätestab kuidas EKP hindab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide ning nende liikmete vastavust eelpool osutatud tingimustele.

(4)

EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise ees ning peab järelevalveülesandeid täites tagama järelevalvetulemuste ühetaolisuse. Sellega seoses kehtestab EKP riiklikele pädevatele asutustele suuniseid järelevalveülesannete teostamiseks ja järelevalveotsuste tegemiseks vähem oluliste krediidiasutuste suhtes.

(5)

Kuna krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemid hõlmavad tavaliselt nii olulisi kui ka vähem olulisi krediidiasutusi, on tähtis tagada kaitseskeemi liikmete ühetaoline kohtlemine ühtses järelevalvemehhanismis ning edendada EKP ja riiklike pädevate asutuste otsuste ühetaolisust. Kaitseskeemide puhul, kuhu kuuluvad nii olulised kui ka vähem olulised krediidiasutused, on eriti tähtis, et nii oluliste krediidiasutuste usaldatavusjärelevalve eest vastutav EKP kui ka vähem oluliste krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad riiklikud pädevad asutused kasutaksid kõlblikkuse hindamisel ühetaolisi kriteeriume. Ka juhul, kui kaitseskeem hõlmab vaid vähem olulisi krediidiasutusi, on otstarbekas kasutada hindamisel ühetaolisi määratlusi, sest kaitseskeemide koosseis ja liikmete liigitus oluliseks ja vähem oluliseks võib aja jooksul muutuda,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas suunises sätestatakse määratlused krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide ning nende liikmete vastavuse hindamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõuetele, et hinnata kas asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule saab loa anda selles artiklis määratletud tähenduses. Riiklikud pädevad asutused kohaldavad määratlusi vähem oluliste krediidiasutuste suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse mõisteid määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL, (4) määruses (EL) nr 1024/2013 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 468/2014 (5) määratletud tähenduses.

II PEATÜKK

HINDAMISE MÄÄRATLUSED VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) nr 575/2013 ARTIKLI 113 LÕIKELE 7

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt a koosmõjus artikli 113 lõike 6 punktidega a ja d: usaldatavusjärelevalve hetkeseisu ja asukoha hindamine

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktile a koosmõjus artikli 113 lõike 6 punktidega a ja d peavad riiklikud pädevad asutused vastaspoole usaldatavusjärelevalve hetkeseisu ja asukoha hindamisel arvesse võtma järgmist:

a)	kas vastaspool on krediidiasutus või investeerimisühing, finantseerimisasutus või krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

b)	kas luba taotlev vastaspool on asutatud samas liikmesriigis.

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt a koosmõjus artikli 113 lõike 6 punktiga e: omavahendite kohene ülekandmine ja kohustuste tagasimaksmine kaitseskeemi liikmetele vastaspoole poolt

Selleks, et hinnata praeguste või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumist omavahendite koheseks ülekandmiseks ja kohustuste tagasimaksmiseks kaitseskeemi liikmetele vastaspoole pool vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktile a koosmõjus artikli 113 lõike 6 punktiga e, peavad riiklikud pädevad asutused arvesse võtma järgmist:

a)	kaitseskeemi liikmete osanike ja õiguslik struktuur ei takista omavahendite ülekandmist või kohustuste tagasimaksmist;

b)	otsustusprotsessi vorm seoses omavahendite ülekandmisega kaitseskeemi liikmete vahel tagab omavahendite kohese ülekandmise;

c)	kaitseskeemi liikmete põhimäärused, osanike kokkulepped või muud teadaolevad kokkulepped ei sisalda sätteid, mis võivad takistada vastaspoolt omavahendeid ülekandmast või kohustusi tagasi maksmast;

d)	puuduvad kaitseskeemi liikmetega seotud varasemad suured juhtimisraskused või äriühingu üldjuhtimisega seotud probleemid, mis võivad negatiivselt mõjutada omavahendite kohest ülekandmist või kohustuste tagasimaksmist;

e)	ükski kolmas isik (6) ei saa kontrollida või takistada omavahendite kohest ülekandmist ega kohustuste tagasimaksmist;

f)	arvesse võetakse kõiki varasemaid andmeid kaitseskeemi liikmete vaheliste finantsvoogude kohta, mis tõendavad liikmete suutlikkust vahendeid kohe üle kanda või kohustusi maksta tagasi.

Väga tähtsaks loetakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi rolli kriisijuhtimise vahendajana ja selle vastutust pakkuda vahendeid abi vajavatele kaitseskeemi liikmetele.

Artikkel 5

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt b: krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi suutlikkus pakkuda võetud siduvatest kohustustest tulenevalt vajalikku toetust

Selleks et hinnata korralduste elluviimist, mille eesmärk on tagada, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem suudab pakkuda võetud siduvatest kohustustest tulenevalt vajalikku toetust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkti b alusel kohe kättesaadavatest vahenditest, peavad riiklikud pädevad asutused arvesse võtma järgmist:

kaitseskeemi korraldused hõlmavad mitmesuguseid meetmeid, protsesse ja mehhanisme, mis moodustavad kaitseskeemi tegevusraamistiku. Raamistik peaks hõlmama valiku meetmeid alates vähem sekkuvatest kuni põhjalikumate meetmeteni, mis vastavad toetuse saaja riskitasemele ja tema finantspiirangute tõsidusele, ning sisaldama otsest kapitali- ja likviidsustoetust. Toetus võib olla tingimuslik ja sõltuda näiteks teatud finantsseisundi taastamise ja restruktureerimismeetmete rakendamisest;

b)	kaitseskeemi juhtimisstruktuur ja toetusmeetmetega seotud otsustusprotsess võimaldavad osutada abi õigeaegselt;

c)	kaitseskeem on selgelt kohustunud andma abi, kui kaitseskeemi liige muutub või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks või mittelikviidseks, vaatamata riskide varasemale seirele ja varajasele sekkumisele, ning tagama, et kaitseskeemi liikmed järgivad regulatiivset omavahendite nõuet ja likviidsusnõuet;

d)	kaitseskeem viib korrapäraselt läbi stressiteste, et mõõta võimalikke kapitali- ja likviidsustoetuse meetmeid;

e)	kaitseskeemi riskitaluvusvõime (mis koosneb sissemakstud vahenditest, potentsiaalsetest järelsissemaksetest ja võrreldavatest kohustustest) on piisav, et katta kaitseskeemi liikmete suhtes võetavad võimalikud toetusmeetmed;

on loodud ex ante fond, mis kindlustab, et kaitseskeemil on toetusmeetmeteks kohe kättesaadavad vahendid, ning lisaks

i)	järgitakse ex ante fondi sissemaksete tegemisel selgelt määratletud raamistikku;

ii)	fondi vahendid investeeritakse ainult likviidsetesse ja turvalistesse varadesse, mida saab igal ajal likvideerida ning mille väärtus ei sõltu kaitseskeemi liikmete ja nende tütarettevõtjate maksevõime- ja likviidsuspositsioonist;

iii)	ex ante fondi minimaalse soovitud summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse kaitseskeemi stressitesti tulemusi;

iv)	määratakse ex ante fondi adekvaatne piir-/miinimumsumma, et tagada vahendite kohene kättesaadavus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (7) kohaselt võib krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeeme tunnustada hoiuste tagamise skeemidena, mille puhul võidakse kooskõlas riigi õigusaktide tingimustega lubada kasutada likviidseid käibevahendeid ka alternatiivseteks meetmeteks, et vältida krediidiasutuse maksejõuetust. Sellisel juhul arvestavad riiklikud pädevad asutused toetuse määramiseks vajalike vahendite hindamisel likviidseid käibevahendeid, arvestades seejuures kaitseskeemi (mille ülesandeks on kaitsta oma liikmeid) ja hoiuste tagamise skeemi (mille peamine ülesanne on kaitsta hoiustajaid krediidiasutuse maksevõimetuse tagajärgede eest) erinevaid eesmärke.

Artikkel 6

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt c: krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemid riskide seireks ja klassifitseerimiseks

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkti c kohaselt peab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi käsutuses olema sobivad ja ühesuguselt sätestatud riskiseire ja riski klassifitseerimise süsteemid, mis annavad täieliku ülevaate nii kõigi üksikliikmete kui ka kaitseskeemi kui terviku riskiolukorrast, koos vastavate mõju avaldamise võimalustega; kõnealuste süsteemide abil jälgitakse makseviivituses olevaid riskipositsioone sobival viisil vastavalt sama määruse artikli 178 lõikele 1. Selle tingimuse täitmise hindamisel peavad riiklikud pädevad asutused võtma arvesse järgmist:

a)	kaitseskeemi liikmed on kohustatud regulaarselt esitama kaitseskeemi peamisele juhtorganile ajakohastatud andmed oma riskiolukorra kohta, sealhulgas andmed omavahendite ja omavahendite nõuete kohta;

b)	loodud on vastavad asjakohased andmevood ja IT-süsteemid;

c)	kaitseskeemi peamine juhtorgan määratleb riskijuhtimisraamistiku ühtsed standardid ja meetodid, mida kaitseskeemi liikmed peavad rakendama;

d)	kaitseskeemi riskiseireks ja riski klassifitseerimiseks on loodud ühine riskide määratlus, kõigi kaitseskeemi liikmete puhul toimub samasuguste riskikategooriate seire ning riskide kvantifitseerimiseks kasutatakse sama usaldatavustaset ja ajavahemikku;

e)	kaitseskeemides kasutatavates riskiseire- ja riski klassifitseerimise süsteemides liigitatakse kaitseskeemi liikmed nende riskiolukorra järgi, st et varajase sekkumise võimaldamiseks peab kaitseskeem liigitama skeemi liikmed erinevatesse kategooriatesse;

f)	kaitseskeemil on võimalik mõjutada oma liikme riskiolukorda, andes talle juhiseid, soovitusi jne teatud tegevuste piiramiseks või nõudes mõne riski vähendamist.

Artikkel 7

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt d: krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi oma riskikontroll

Selleks, et hinnata, kas krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames viiakse läbi oma riskikontroll, millest teavitatakse üksikliikmeid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktiga d, peavad riiklikud pädevad asutused võtma arvesse järgmist:

a)	krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames hinnatakse korrapäraselt selle sektori riske ja haavatavust, kuhu kaitseskeemi liige kuulub;

b)	riskide läbivaatamise tulemused võetakse kokku aruandes või muus dokumendis ja esitatakse kaitseskeemi asjaomastele otsustusorganitele ja/või kaitseskeemi liikmetele varsti pärast nende finaliseerimist;

c)	kaitseskeem teavitab liikmeid nende riskiliigitusest kooskõlas artikli 113 lõike 7 punktiga c.

Artikkel 8

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt e: krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi konsolideeritud või koondaruanne

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkti e kohaselt koostatakse ja avaldatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi raames igal aastal konsolideeritud aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud bilansist, kasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest, või aruanne, mis koosneb kaitseskeemi kui terviku kohta koostatud koondbilansist, koondkasumiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest. Selle tingimuse täitmise hindamisel peavad riiklikud pädevad asutused võtma arvesse järgmist:

a)	konsolideeritud või koondaruannet on auditeerinud sõltumatu välisaudiitor asjakohase raamatupidamisraamistiku või vajaduse korral agregeerimismeetodi alusel;

b)	välisaudiitor peab andma auditiarvamuse;

c)	konsolideerimisse/agregeerimisse on kaasatud kõik kaitseskeemi liikmed, kõigi kaitseskeemi liikmete tütarettevõtjad, kõik vahendavad struktuurid, nagu valdusettevõtjad ja kaitseskeemi juhtiv eriüksus (kui see on juriidiline isik);

d)	juhul, kui kaitseskeemi raames koostatakse aruanne, mis hõlmab koondbilanssi ja koondkasumiaruannet, tagatakse agregeerimismeetodi abil kõigi grupisiseste riskide kõrvaldamine.

Artikkel 9

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt f: etteteatamine liikme tegevusest lõpetamisest

Riiklikud pädevad asutused peavad kontrollima, et õigusliku korralduse leping või õigusakt hõlmab sätet, mille kohaselt peavad kaitseskeemi liikmed teatama vähemalt 24 kuud ette, kui nad tahavad kaitseskeemi tegevuse lõpetada.

Artikkel 10

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt g: omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide korduvkasutamise välistamine

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkti g kohaselt välistatakse omavahendite arvutamiseks aktsepteeritavate elementide korduvkasutamine („mitmekordne finantsvõimendus“), samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete vahel. Selle tingimuse täitmise hindamiseks peavad riiklikud pädevad asutused võtma arvesse järgmist:

a)	konsolideeritud või koondfinantsaruande auditeerimise eest vastutav välisaudiitor saab kinnitada, et asjaomane tegevus on välistatud;

b)	kaitseskeemi liikmete mistahes tehing on kaasa toonud lubamatu omavahendite loomise individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud tasandil.

Artikkel 11

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punkt h: ulatuslik liikmesus

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktis h sätestatud tingimuse, mille kohaselt peab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem põhinema valdavalt sarnase äriprofiiliga krediidiasutuste ulatuslikul liikmesusel, täitmise hindamisel peavad riiklikud pädevad asutused võtma arvesse järgmist:

a)	kaitseskeemil peab olema piisavalt liikmeid (kõigist krediidiasutustest või investeerimisühingutest, keda aktsepteeritaks potentsiaalsete liikmetena), et katta mistahes toetusmeetmeid;

b)	kaitseskeemi liikmete ärimudel, äristrateegia, suurus, kliendid, piirkondlik suund, tooted, rahastamisstruktuur, olulise riski kategooriad, müügialane koostöö ja teenuste kokkulepped kaitseskeemi teiste liikmetega jne;

c)	kaitseskeemi liikmete erinevad äriprofiilid peaksid võimaldama riskiolukordade seiret ja klassifitseerimist, kasutades kaitseskeemi raames ühesuguselt sätestatud süsteeme vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõike 7 punktile c;

kaitseskeemi sektorid tuginevad sageli koostööle, mis tähendab, et võrgustikus osalevad kesksed krediidiasutused ja muud spetsialiseerunud krediidiasutused pakuvad oma tooteid ja teenuseid ka teistele kaitseskeemi liikmetele. Äriprofiilide ühtsuse hindamisel peaks riiklik pädev asutus võtma arvesse, millises ulatuses on kaitseskeemi liikmete äritegevus seotud kaitseskeemi võrgustikuga (kohalikele pankadele pakutavad tooted ja teenused, ühistele klientidele pakutavad teenused, tegevus kapitaliturul jne).

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Jõustumine ja rakendamine

1. Suunis jõustub päeval, mil sellest riiklikele pädevatele asutustele teatatakse.

2. Riiklikud pädevad asutused peavad käesolevat suunist järgima alates 2. detsembrist 2016.

Artikkel 13

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud riiklikele pädevatele asutustele.

Frankfurt Maini ääres, 4. november 2016

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(3) Juhendi uus peatükk võeti vastu 2016. a. juulis. Konsolideeritud versioon „ECB Guide on options and discretions available in Union law“ on avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(5) Euroopa Kekspanga 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(6) Kolmas isik on mis tahes isik, kes ei ole kaitseskeemi liikme emaettevõtja, tütarettevõtja, nende otsustusorganite liige või osanik.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL, 16. aprill 2014, hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 306

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 15. november 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1986, 30. juuni 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014 seoses tingimuste ja menetlustega, mille alusel tehakse kindlaks, kas liikmesriigid peavad tagasi maksma enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondiga seotud summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda	1
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1987, 14. november 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2016/1988, 8. november 2016, millega muudetakse rakendusotsust 2013/678/EL, millega Itaalia Vabariigil lubatakse jätkuvalt kohaldada erimeedet, millega tehakse erand ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 285	11
	*	Nõukogu rakendusotsus (EL) 2016/1989, 11. november 2016, milles esitatakse soovitus pikendada ajutist sisepiirikontrolli, mida tehakse erandjuhtudel, mis ohustavad Schengeni ala üldist toimimist	13
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/1990, 14. november 2016, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) ( 1 )	16
	*	Komisjoni otsus (EL) 2016/1991, 4. juuli 2016, riigiabi SA.41614 – 2015/C (ex SA.33584 – 2013/C (ex 2011/NN)) kohta, mida Madalmaad andsid 's-Hertogenboschi professionaalsele jalgpalliklubile FC Den Bosch (teatavaks tehtud numbri C(2016) 4089 all) ( 2 )	19
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1992, 11. november 2016, millega muudetakse komisjoni rakendusotsust (EL) 2015/2416, millega tunnistatakse teatavad Ameerika Ühendriikide alad vabaks taimekahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire (teatavaks tehtud numbri C(2016) 7151 all)	30
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/1993, 4. november 2016, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt läbiviidava hindamise kooskõlastamise ning olulisi ja vähem olulisi krediidiasutusi hõlmavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide seire põhimõtted (EKP/2016/37)	32
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/1994, 4. november 2016, põhimõtete kohta, millest lähtutakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide kõlblikuks tunnistamisel riiklike pädevate asutuste poolt usaldatavusjärelevalve eesmärgil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (EKP/2016/38)	37

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	100,9
0702 00 00	ZZ	100,9
0707 00 05	TR	146,7
0707 00 05	ZZ	146,7
0709 93 10	MA	112,1
	TR	142,9
	ZZ	127,5
0805 20 10	MA	88,2
0805 20 10	ZZ	88,2
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	PE	122,6
	TR	67,2
	ZZ	94,9
0805 50 10	AR	67,2
	CL	69,9
	TR	83,6
	ZZ	73,6
0806 10 10	BR	300,5
	IN	164,3
	PE	292,1
	TR	139,5
	US	334,6
	ZA	345,1
	ZZ	262,7
0808 10 80	CL	174,1
	NZ	139,2
	ZA	122,8
	ZZ	145,4
0808 30 90	CN	104,9
	TR	168,6
	ZZ	136,8


	(1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
	(2) EMPs kohaldatav tekst