ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 297

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
4. november 2016


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1919, 26. oktoober 2016, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1920, 19. oktoober 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Hånnlamb (KPN)]

9

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1921, 20. oktoober 2016, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Štajersko prekmursko bučno olje (KGT)]

11

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1922, 20. oktoober 2016, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Poularde du Périgord (KGT)]

12

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1923, 24. oktoober 2016, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Karp zatorski (KPN)]

13

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1924, 3. november 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

14

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1925, 31. oktoober 2016, millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2016/17, millega lubatakse Ühendkuningriigil keelata oma territooriumil vastavalt nõukogu direktiivile 2002/53/EÜ ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud kanepisordi turustamine (teatavaks tehtud numbri C(2016) 6860 all)

16

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1926, 3. november 2016, millega kiidetakse heaks akut laadiv fotogalvaaniline katus kui uudne tehniline lahendus sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 ( 1 )

18

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

4.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/1919,

26. oktoober 2016,

milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada tõhusalt õigus kaitsjale, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/48/EL, (3) tehes kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetlustes ning isikute, kelle üleandmist taotletakse, ja kelle suhtes kohaldatakse nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK (4) kohaselt Euroopa vahistamismääruse menetlust (edaspidi „isik, kelle üleandmist taotletakse“), kättesaadavaks liikmesriikide rahastatava kaitsja abi.

(2)

Kehtestades ühised miinimumeeskirjad, mis käsitlevad kahtlustatavate, süüdistatavate ning isikute, kelle üleandmist taotletakse, õigust tasuta õigusabile, on käesoleva direktiivi eesmärk suurendada liikmesriikide usaldust üksteise kriminaalõigussüsteemide vastu ja seeläbi parandada kriminaalasjades tehtavate otsuste vastastikust tunnustamist.

(3)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 47 kolmandas lõigus, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) artikli 6 lõike 3 punktis c ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 14 lõike 3 punktis d on sätestatud õigus saada kriminaalmenetluses tasuta õigusabi kooskõlas nendes sätetes osutatud tingimustega. Hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud ning liikmesriigid on konventsiooni ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti osalised. Samas näitavad kogemused, et see ei tekita iseenesest alati piisavat usaldust teise liikmesriigi kriminaalõigussüsteemi vastu.

(4)

Nõukogu võttis 30. novembril 2009 vastu resolutsiooni teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses (5) (edaspidi „teekaart“). Järkjärgulise lähenemisviisi kohaselt nõutakse teekaardis meetmete võtmist, mis käsitlevad õigust kirjalikule ja suulisele tõlkele (meede A), õigust teabele õiguste ja süüdistuse kohta (meede B), õigust õigusnõustamisele ja tasuta õigusabile (meede C), õigust suhelda sugulaste, tööandjate ja konsulaarasutustega (meede D) ning kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate või süüdistatavate jaoks, kes kuuluvad haavatavate isikute kategooriasse (meede E).

(5)

Euroopa Ülemkogu avaldas 11. detsembril 2009 heameelt teekaardi vastuvõtmise üle ja lisas selle Stockholmi programmi „Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel“ (6) (punkt 2.4). Euroopa Ülemkogu rõhutas, et teekaart ei ole täielik, ning kutsus komisjoni üles analüüsima kahtlustatavate või süüdistatavate minimaalsete menetlusõiguste muid aspekte ning hindama, kas parema koostöö edendamiseks selles valdkonnas on vaja käsitleda muid küsimusi, näiteks süütuse presumptsiooni.

(6)

Teekaardi kohaselt on tänaseks juba vastu võetud viis õigusakti kriminaalmenetluses kohaldatavate menetlusõiguste kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2010/64/EL, (7) 2012/13/EL, (8) 2013/48/EL, (EL) 2016/343 (9) ja (EL) 2016/800 (10).

(7)

Käesolev direktiiv käsitleb teekaardi meetme C teist osa – tasuta õigusabi.

(8)

Tasuta õigusabi peaks katma kahtlustatavate, süüdistatavate ning isikute, kelle üleandmist taotletakse, õigusabi kulud. Õigusabi määramise korral peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema võimalus nõuda, et kahtlustatavad, süüdistatavad või isikud, kelle üleandmist taotletakse, kannavad olenevalt oma rahalistest vahenditest osa selle kuludest ise.

(9)

Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2016/800 artikli 6 kohaldamist, ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada juhul, kui kahtlustatavad või süüdistatavad või isikud, kelle üleandmist taotletakse, on loobunud oma õigusest kaitsjale direktiivi 2013/48/EL artikli 9 või artikli 10 lõike 3 kohaselt ning ei ole seda loobumisotsust tühistanud, või juhul kui liikmesriigid on kohaldanud ajutisi erandeid kooskõlas direktiivi 2013/48/EL artikli 3 lõikega 5 või 6, nende erandite kehtivuse ajal.

(10)

Kui isikust, kes algselt ei olnud kahtlustatav ega süüdistatav (näiteks tunnistaja), saab kahtlustatav või süüdistatav, peaks sellel isikul olema õigus ennast mitte süüstada ja õigus vaikida kooskõlas liidu õiguse ja konventsiooniga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus“) ja Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtupraktikas. Seetõttu osutatakse käesolevas direktiivis otsesõnu tegelikule olukorrale, kus politseis või muus õiguskaitseasutuses kriminaalmenetluse käigus toimuva küsitlemise ajal saab sellisest isikust kahtlustatav või süüdistatav. Kui sellise küsitlemise käigus saab peale kahtlustatava või süüdistatava kahtlustatavaks või süüdistatavaks muu isik, tuleks küsitlemine viivitamatult peatada. Küsitlemist peaks aga olema võimalik jätkata juhul, kui asjaomasele isikule on teatavaks tehtud, et ta on muutunud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning kui see isik saab täielikult kasutada käesolevas direktiivis sätestatud õigusi.

(11)

Mõnes liikmesriigis on väiksemate rikkumiste korral muu kui vabadusekaotusliku karistuse määramise pädevus muul asutusel kui kriminaalasjades pädeval kohtul. Näiteks võib see nii olla liikluseeskirjade ulatusliku rikkumiste korral, mis võidakse kindlaks teha liikluskontrolli käigus. Sellistel juhtudel ei ole mõistlik nõuda, et pädevad asutused peaksid tagama kõik käesoleva direktiivi kohased õigused. Kui liikmesriigi õiguses on sätestatud väiksemate rikkumiste eest karistuste määramine sellise asutuse poolt ja õigus edasi kaevata või võimalus asjaomasel juhul muul viisil kriminaalasjades pädevasse kohtusse pöörduda, tuleks käesolevat direktiivi seega kohaldada üksnes kõnealuses kohtus pärast sellist edasikaebamist või kohtusse pöördumist toimuvate menetluste suhtes.

(12)

Mõnes liikmesriigis loetakse kuriteoks teatavad pisirikkumised, eeskätt liikluseeskirjade, kohalike omavalitsusüksuste üldeeskirjade ning avaliku korra pisirikkumised. Sellistel juhtudel ei ole mõistlik nõuda, et pädevad asutused peaksid tagama kõik käesoleva direktiivi kohased õigused. Kui liikmesriigi õiguses on pisirikkumiste puhul sätestatud, et vabadusekaotuslikku karistust ei saa määrata, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes kriminaalasjades pädeva kohtu menetluste suhtes.

(13)

Käesoleva direktiivi kohaldamine pisirikkumiste suhtes toimub direktiivis kehtestatud tingimuste kohaselt. Et teha kindlaks, kas tuleb anda tasuta õigusabi, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada vahendite kontrolli, põhjendatuse kontrolli või mõlemat. Tingimusel et see on kooskõlas õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, võib mõnede pisirikkumiste korral lugeda põhjendatuse kontrolli tingimused mittetäidetuks.

(14)

Teatavate pisirikkumiste kuulumine käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei tohiks mõjutada konventsiooni kohaseid liikmesriikide kohustusi tagada õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, sealhulgas saada kaitsjalt õigusabi.

(15)

Tingimusel et see on kooskõlas õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, ei kujuta järgmised olukorrad käesoleva direktiivi tähenduses vabadusekaotust: kahtlustatava või süüdistatava isiku tuvastamine; välja selgitamine, kas tuleks alustada uurimist; relvade omamise kontrollimine või muud turvalisusega seotud aspektid; uurimis- või tõendite kogumise toimingud, välja arvatud need, millele on käesolevas direktiivis konkreetselt osutatud, nagu isiku läbiotsimine, arstlik läbivaatus, vere-, alkoholi- või muu sarnane test, fotode tegemine või sõrmejälgede võtmine; kahtlustatava või süüdistatava pädeva asutuse ette toomine kooskõlas liikmesriigi õiguses sätestatud eeskirjadega.

(16)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumeeskirjad. Liikmesriikidel peaks olema võimalik anda tasuta õigusabi olukordades, mida käesolev direktiiv ei hõlma, näiteks kui teostatakse muid uurimis- või tõendite kogumise toimingud peale nende, millele käesolevas direktiivis on konkreetselt osutatud.

(17)

Konventsiooni artikli 6 lõike 3 punkti c kohaselt on kahtlustatavatel ja süüdistatavatel, kellel puuduvad piisavad vahendid kaitsjale õigusabi eest tasumiseks, õigus saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad. See miinimumeeskiri võimaldab liikmesriikidel kohaldada taotleja vahendite või taotluse põhjendatuse kontrolli või mõlemat. Nende kontrollide kohaldamine ei tohiks piirata selliseid õigusi või menetluslikke tagatisi, mis on tagatud harta ja konventsiooniga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus, ega kehtestada nende suhtes erandeid.

(18)

Liikmesriigid peaksid sätestama tasuta õigusabi andmise praktilise korra. Sellega võidakse kindlaks määrata, et tasuta õigusabi antakse kahtlustatava, süüdistatava või isiku, kelle üleandmist taotletakse, taotluse korral. Arvestades eelkõige haavatavate isikute erivajadusi, ei peaks selline taotlus siiski olema tasuta õigusabi andmise oluliseks tingimuseks.

(19)

Pädevad asutused peaksid andma tasuta õigusabi põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt enne küsitlemist politsei, muu õiguskaitseasutuse või kohtuasutuse poolt, või enne käesolevas direktiivis osutatud konkreetseid uurimis- või tõendite kogumise toiminguid. Kui pädevad asutused seda teha ei suuda, peaksid nad enne sellist küsitlemist või uurimis- või tõendite kogumise toiminguid andma vähemalt erakorralist või esialgset õigusabi.

(20)

Arvestades Euroopa vahistamismääruse eripära, peaks käesoleva direktiivi nende sätete tõlgendamine, milles käsitletakse üksnes isikuid, kelle üleandmist taotletakse, seda eripära arvesse võtma ja ei tohiks ühelgi viisil piirata direktiivi teiste sätete tõlgendamist.

(21)

Isikutel, kelle üleandmist taotletakse, peaks olema õigus saada tasuta õigusabi vahistamismäärust täitvas liikmesriigis. Lisaks peaks isikutel, kelle üleandmist taotletakse ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärust kriminaalkorras kohtu alla andmiseks ning kes kasutavad direktiivi 2013/48/EL kohaselt oma õigust määrata vahistamismääruse teinud liikmesriigis kaitsja, olema õigus tasuta õigusabile vahistamismäärust täitvas liikmesriigis, pidades silmas sellega seotud menetluse läbiviimist vahistamismäärust täitvas liikmesriigis, juhul kui tasuta õigusabi on vajalik, et tagada isiku võimalus kohtusse pöörduda, nagu on sätestatud harta artiklis 47. Selline olukord on näiteks juhul, kui määrust täitva liikmesriigi kaitsja ei saa ilma määruse teinud liikmesriigi kaitsja abita täita tulemuslikult ja tõhusalt oma ülesandeid seoses Euroopa vahistamismääruse täitmisega. Otsuse anda tasuta õigusabi vahistamismääruse teinud liikmesriigis peaks vastu võtma selliste otsuste valdkonnas pädev liikmesriigi asutus kriteeriumide alusel, mille liikmesriik käesoleva direktiivi rakendamisel kehtestab.

(22)

Selleks et isikutel, kelle üleandmist taotletakse, oleks võimalik tõhusalt kasutada õigust kaitsjale, peaksid liikmesriigid kandma hoolt selle eest, et isikutel, kelle üleandmist taotletakse, oleks õigus tasuta õigusabile kuni nende üleandmiseni või kuni otsus nende üleandmisest keeldumise kohta on jõustunud.

(23)

Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi rakendamisel austama hartas ja konventsioonis sätestatud tasuta õigusabi saamise põhiõigust. Seejuures peaksid liikmesriigid järgima ÜRO põhimõtteid ja suuniseid juurdepääsu kohta tasuta õigusabile kriminaalõiguse süsteemides.

(24)

Ilma et see piiraks liikmesriigi õigust, mille kohaselt kaitsja kohalolek on kohustuslik, tuleks pädeval asutusel põhjendamatu viivituseta teha otsus tasuta õigusabi andmise kohta. Pädev asutus peaks olema sõltumatu asutus, kes on pädev tegema tasuta õigusabi puudutavaid otsuseid, või kohus, sh kohtunik ainuisikuliselt. Kiireloomulistes olukordades peaks siiski olema võimalik ka politsei ja prokuratuuri ajutine sekkumine, kui see on tasuta õigusabi õigeaegseks andmiseks vajalik.

(25)

Kui kahtlustatavale, süüdistatavale või isikule, kelle üleandmist taotletakse, on määratud tasuta õigusabi, siis üks võimalus selle tõhususe ja kvaliteedi tagamiseks on tema esindamise järjepidevuse soodustamine. Seda arvestades peaksid liikmesriigid soodustama seadusliku esindamise järjepidevust kriminaalmenetluses ning asjakohasel juhul samuti Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses.

(26)

Töötajatele, kes on kaasatud kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses tasuta õigusabi saamise õigust käsitlevate otsuste tegemisse, tuleks anda asjakohast koolitust. Ilma et see piiraks kohtu sõltumatust ja kohtusüsteemi korralduse erinevusi liikmesriikides, peaksid liikmesriigid nõudma neilt, kes vastutavad kohtunike koolituse eest, koolituse tagamist kohtutele ja kohtunikele, kes langetavad otsuse tasuta õigusabi andmise kohta.

(27)

Liidu õiguse tõhususe põhimõte eeldab, et liikmesriigid kehtestavad asjakohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid juhuks, kui rikutakse mõnda õigust, mis on üksikisikule tagatud liidu õigusega. Tõhus õiguskaitsevahend peaks olema kättesaadav juhul, kui õigus tasuta õigusabile on piiratud, selle andmisega viivitatakse või selle andmisest keeldutakse kas osaliselt või täielikult.

(28)

Selleks et jälgida ja hinnata käesoleva direktiivi tõhusust, on vaja kättesaadavate andmete hulgast koguda direktiivis sätestatud õiguste rakendamise kohta asjakohaseid andmeid. Sellised andmed peaksid võimaluse korral sisaldama kriminaalmenetluses tasuta õigusabi saamise taotluste ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluste raames esitatud tasuta õigusabi taotluste arvu, kui asjaomane liikmesriik on vahistamismääruse teinud või vahistamismäärust täitev liikmesriik: nende juhtumite arvu, mille puhul tasuta õigusabi anti ning samuti nende juhtumite arvu, mille puhul taotlust tasuta õigusabi saamiseks ei rahuldatud. Andmeid tuleks koguda ka kahtlustatavatele või süüdistatavatele ja isikutele, kelle üleandmist taotletakse, tasuta õigusabi andmisega kaasnevate kulude kohta, niivõrd kuivõrd see on võimalik.

(29)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kahtlustatavate, süüdistatavate ja isikute, kelle üleandmist taotletakse, suhtes olenemata nende õiguslikust seisundist, kodakondsusest või rahvusest. Liikmesriigid peaksid tagama käesolevas direktiivis sätestatud õigused ja nende täitmise ilma igasuguse diskrimineerimiseta mis tahes alusel, nagu rass, nahavärv, sugu, seksuaalne sättumus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud seisukohad, kodakondsus, etniline või sotsiaalne päritolu, varaline seis, puue või sünnipära. Käesolev direktiiv on kooskõlas hartas ja konventsioonis tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega, nagu piinamise ja ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu, õigus isikupuutumatusele, lapse õigused, puudega inimeste integreerimine ühiskonda, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ning süütuse presumptsioon ja kaitseõigus. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt.

(30)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumeeskirjad. Liikmesriikidel peaks olema võimalik käesolevas direktiivis sätestatud õigusi laiendada, et tagada kõrgem kaitse tase. Selline kaitse kõrgem tase ei tohiks olla takistuseks õigusasutuste otsuste vastastikusele tunnustamisele, mille hõlbustamiseks on kõnealused miinimumeeskirjad kavandatud. Liikmesriikide pakutava kaitse tase ei tohiks kunagi langeda allapoole nõuetest, mis on sätestatud hartas või konventsioonis, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus.

(31)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt ühiste miinimumeeskirjade kehtestamist, mis käsitlevad kahtlustatavate, süüdistatavate ja isikute, kelle üleandmist taotletakse, õigust saada tasuta õigusabi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32)

ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(33)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised miinimumeeskirjad, milles käsitletakse õigust saada tasuta õigusabi:

a)

kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate ja süüdistatavate puhul ning

b)

isikute puhul, kelle suhtes kohaldatakse raamotsuse 2002/584/JSK kohaselt Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlust („isik, kelle üleandmist taotletakse“).

2.   Käesolev direktiiv täiendab direktiivi 2013/48/EL ja direktiivi (EL) 2016/800. Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata nende direktiividega ette nähtud õiguste piiramisena.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate ja süüdistatavate suhtes, kellel on direktiivi 2013/48/EL kohaselt õigus kaitsjale ja:

a)

kellelt on võetud vabadus;

b)

kes peavad liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt kaitsjat kasutama või

c)

kes peavad olema või võivad olla uurimis- või tõendite kogumise toimingute juures, mis hõlmavad miinimumina järgmist:

i)

äratundmiseks esitamine;

ii)

vastastamine;

iii)

uurimiseksperiment.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse samuti selliste isikute, kelle üleandmist taotletakse, suhtes, kellel on direktiivi 2013/48/EL kohaselt õigus kaitsjale, pärast nende vahistamist täitvas liikmesriigis.

3.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse samuti lõikes 1 osutatud tingimustel isikute suhtes, kes ei olnud algselt kahtlustatavad ega süüdistatavad, ent kellest said kahtlustatavad või süüdistatavad politsei või muu õiguskaitseasutuse poolt küsitlemise käigus.

4.   Ilma et see piiraks õigust õiglasele kohtulikule arutamisele pisirikkumiste puhul:

a)

kui liikmesriigi õiguses on sätestatud, et karistuse võib määrata muu asutus kui kriminaalasjades pädev kohus ja niisuguse karistuse määramise võib sellisele kohtule edasi kaevata või sellega võib pöörduda sellisesse kohtusse, või

b)

kui karistusena ei saa määrata vabadusekaotust,

kohaldatakse käesolevat direktiivi üksnes kriminaalasjades pädeva kohtu menetluste suhtes.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kui tehakse otsus kinnipidamise kohta ning kinnipidamise vältel igas menetluse staadiumis kuni menetluse lõpuni.

Artikkel 3

Mõiste

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „tasuta õigusabi“ liikmesriigi poolset õigusabi kulude rahastamist, millega võimaldatakse kasutada õigust kaitsjale.

Artikkel 4

Tasuta õigusabi kriminaalmenetluses

1.   Liikmesriigid tagavad, et kahtlustatavatel ja süüdistatavatel, kellel puuduvad piisavad vahendid kaitsjale õigusabi eest tasumiseks, on õigus tasuta õigusabile juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad.

2.   Liikmesriigid võivad kohaldada taotleja vahendite või taotluse põhjendatuse kontrolli või mõlemat, et teha kindlaks, kas tuleb anda tasuta õigusabi kooskõlas lõikega 1.

3.   Kui liikmesriik kohaldab taotleja vahendite kontrolli, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid ja objektiivseid tegureid nagu asjaomase isiku sissetulek, vara ja perekonnaseis, samuti kaitsjale makstavad õigusabi kulud ja elatustase asjaomases liikmesriigis, et teha asjaomases liikmesriigis kohaldatavate kriteeriumide alusel kindlaks, et kahtlustatavatel või süüdistatavatel ei ole kaitsjale õigusabi kulude tasumiseks piisavalt vahendeid.

4.   Põhjendatuse kontrolli kohaldamisel võtab liikmesriik arvesse kuriteo raskusastet, juhtumi keerukust ja võimalikku määratavat karistust, et teha kindlaks, kas õigusemõistmise huvides tuleb anda tasuta õigusabi. Põhjendatuse kontrolli tingimused loetakse täidetuks järgmistes olukordades:

a)

kui kahtlustatav või süüdistatav tuuakse pädeva kohtu või kohtuniku ette, et otsustada kinnipidamise üle menetluse mis tahes staadiumis käesoleva direktiivi kohaldamisala raames, ning

b)

kinnipidamise ajal.

5.   Liikmesriigid tagavad, et tasuta õigusabi antakse põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt enne küsitlemist politsei, muu õiguskaitseasutuse või kohtuasutuse poolt, või enne käesoleva direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud uurimis- või tõendite kogumise toiminguid.

6.   Tasuta õigusabi antakse ainult nende kriminaalmenetluste raames, kus asjaomast isikut kuriteo toimepanekus kahtlustatakse või süüdistatakse.

Artikkel 5

Tasuta õigusabi Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes

1.   Vahistamismäärust täitev liikmesriik tagab, et isikutel, kelle üleandmist taotletakse, on õigus saada Euroopa vahistamismääruse kohase vahistamise korral tasuta õigusabi kuni nende üleandmiseni või kuni otsus nende üleandmisest keeldumise kohta on jõustunud.

2.   Vahistamismääruse teinud liikmesriik tagab, et isikutel, kelle üleandmist taotletakse ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärust kriminaalkorras kohtu alla andmiseks ja kes kasutavad direktiivi 2013/48/EL artikli 10 lõigete 4 ja 5 kohaselt oma õigust määrata vahistamismääruse teinud liikmesriigis kaitsja, kes abistaks vahistamismäärust täitva liikmesriigi kaitsjat, on õigus saada vahistamismääruse teinud liikmesriigis tasuta õigusabi, pidades silmas sellist menetluse läbiviimist vahistamismäärust täitvas liikmesriigis, kui selline tasuta õigusabi on vajalik, et tagada isiku võimalus kohtusse pöörduda.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud tasuta õigusabi saamise õiguse suhtes võib kohaldada vahendite kontrolli kooskõlas artikli 4 lõikega 3, mida kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 6

Otsus tasuta õigusabi andmise kohta

1.   Pädev asutus teeb põhjendamatu viivituseta otsuse selle kohta, kas anda tasuta õigusabi või mitte, ning kas tuleb määrata kaitsja. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused teevad otsused hoolikalt ja kaitseõigusi austades.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kahtlustatavaid, süüdistatavaid ning isikuid, kelle üleandmist taotletakse, teavitatakse kirjalikult sellest, kas nende taotlus tasuta õigusabi saamiseks on osaliselt või täielikult tagasi lükatud.

Artikkel 7

Tasuta õigusabi teenuste kvaliteet ja koolitus

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sh rahastamismeetmed, et tagada:

a)

tõhusa ja kvaliteetse tasuta õigusabi süsteemi olemasolu ning

b)

tasuta õigusabi teenus, mis on piisavalt kvaliteetne õiglase menetluse tagamiseks, järgides seejuures õiguselukutsete sõltumatust.

2.   Liikmesriigid tagavad, et töötajatele, kes on kaasatud kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses tasuta õigusabi saamise õigust käsitlevate otsuste tegemisse, antakse asjakohast koolitust.

3.   Õiguselukutsete sõltumatust ja kaitsjate koolitamise eest vastutavate isikute rolli austades võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et edendada piisava koolituse korraldamist kaitsjatele, kes annavad tasuta õigusabi.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kahtlustatavatel, süüdistatavatel ning isikutel, kelle üleandmist taotletakse, on taotluse korral õigus asendada neile määratud tasuta õigusabi andev kaitsja teisega, kui seda õigustavad konkreetsed asjaolud.

Artikkel 8

Õiguskaitsevahendid

Liikmesriigid tagavad, et kahtlustatavatel, süüdistatavatel ning isikutel, kelle üleandmist taotletakse, on olemas tõhus liikmesriigi õiguses sätestatud õiguskaitsevahend, kui rikutakse nende käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi.

Artikkel 9

Haavatavad isikud

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamisel võetakse arvesse haavatavate kahtlustatavate, süüdistatavate ja isikute, kelle üleandmist taotletakse, erivajadusi.

Artikkel 10

Andmete esitamine ja aruandlus

1.   Hiljemalt 25. maiks 2021 ja pärast seda iga kolme aasta tagant esitavad liikmesriigid komisjonile kättesaadavad andmed käesolevas direktiivis sätestatud õiguste rakendamise kohta.

2.   Komisjon esitab 25. maiks 2022 ja pärast seda iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Komisjon hindab aruandes käesoleva direktiivi rakendamist seoses õigusega saada tasuta õigusabi kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses.

Artikkel 11

Kaitse taseme säilitamine

Ühtki käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata harta, konventsiooni või rahvusvahelise õiguse muude asjakohaste sätete või liikmesriikide õigusaktide alusel tagatud kõrgemat kaitse taset pakkuvate õiguste ja menetluslike tagatiste piiramisena või nende suhtes erandi kehtestamisena.

Artikkel 12

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 25. maiks 2019. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 26. oktoober 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

I. LESAY


(1)  ELT C 226, 16.7.2014, lk 63.

(2)  Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. oktoobri 2016. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(5)  ELT C 295, 4.12.2009, lk 1.

(6)  ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.5.2016, lk 1).


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

4.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/9


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1920,

19. oktoober 2016,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Hånnlamb (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Rootsi taotlus registreerida nimetus „Hånnlamb“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Hånnlamb“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Hånnlamb“ (KPN) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.1 „värske liha (ja rups)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. oktoober 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 239, 1.7.2016, lk 22.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


4.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/11


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1921,

20. oktoober 2016,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Štajersko prekmursko bučno olje (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Sloveenia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EL) nr 901/2012 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Štajersko prekmursko bučno olje“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Štajersko prekmursko bučno olje“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 2. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 901/2012, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Štajersko prekmursko bučno olje (KGT)] (ELT L 268, 3.10.2012, lk 3).

(3)  ELT C 225, 22.6.2016, lk 11.


4.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1922,

20. oktoober 2016,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Poularde du Périgord (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Poularde du Périgord“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Poularde du Périgord“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Poularde du Périgord“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.1 „värske liha (ja rups)“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 228, 24.6.2016, lk 3.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


4.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/13


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1923,

24. oktoober 2016,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Karp zatorski (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Poola taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EL) nr 485/2011 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Karp zatorski“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Karp zatorski“ (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. oktoober 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 18. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 485/2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Karp zatorski“ (KPN)] (ELT L 133, 20.5.2011, lk 6).

(3)  ELT C 225, 22.6.2016, lk 6.


4.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1924,

3. november 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

104,9

ZZ

104,9

0707 00 05

TR

142,5

ZZ

142,5

0709 93 10

MA

91,2

TR

148,9

ZZ

120,1

0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90

PE

132,9

TR

74,7

ZZ

103,8

0805 50 10

AR

67,2

BR

79,0

CL

77,0

TR

87,7

ZA

65,7

ZZ

75,3

0806 10 10

BR

307,6

PE

304,9

TR

151,1

ZZ

254,5

0808 10 80

AR

260,6

AU

236,5

CL

139,2

NZ

145,3

ZA

126,7

ZZ

181,7

0808 30 90

TR

176,8

ZZ

176,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.


OTSUSED

4.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/16


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1925,

31. oktoober 2016,

millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2016/17, millega lubatakse Ühendkuningriigil keelata oma territooriumil vastavalt nõukogu direktiivile 2002/53/EÜ ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud kanepisordi turustamine

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 6860 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta, (1) eriti selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (2) artikli 32 lõikega 6 on ette nähtud, et vältimaks toetuse maksmist ebaseaduslike põllukultuuride puhul on kanepi tootmiseks kasutatavad maa-alad toetuskõlblikud üksnes siis, kui kasutatavate sortide tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %.

(2)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (3) artikli 45 lõikes 3 on sätestatud, et kui kõigi ühe sordi suhtes tehtud analüüside keskmine tulemus näitab määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatust suuremat tetrahüdrokannabinooli sisaldust ka teisel aastal, taotleb liikmesriik asjaomase sordi turustamise keelustamist vastavalt direktiivi 2002/53/EÜ artiklile 18.

(3)

Komisjon sai 28. aprillil 2015 Ühendkuningriigilt taotluse kanepisordi „Finola“ turustamise keelamiseks, kuna selle tetrahüdrokannabinooli sisaldus ületab lubatud 0,2 % teist aastat järjest.

(4)

Pärast taotluse saamist võttis komisjon vastu komisjoni rakendusotsuse (EL) 2016/17 (4) ja andis Ühendkuningriigile loa keelata oma territooriumil kõnealuse kanepisordi turustamine.

(5)

15. märtsil 2016 teatas Ühendkuningriik komisjonile ametlikult, et pärast edasisi kanepisordi „Finola“ proovide analüüse on kindlaks tehtud, et tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületanud 2014. aastal määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 6 sätestatud 0,2 % künnist.

(6)

Sellega seoses on Ühendkuningriik taotlenud rakendusotsuse (EL) 2016/17 kehtetuks tunnistamist.

(7)

Kõnealune rakendusotsus tuleks seega kehtetuks tunnistada.

(8)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse (EL) 2016/17 kehtetuks tunnistamine

Rakendusotsus (EL) 2016/17 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigile.

Brüssel, 31. oktoober 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(3)  Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(4)  Komisjoni 7. jaanuari 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/17, millega lubatakse Ühendkuningriigil keelata oma territooriumil vastavalt nõukogu direktiivile 2002/53/EÜ ühtsesse põllukultuuride sordilehte kantud kanepisordi turustamine (ELT L 5, 8.1.2016, lk 7).


4.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/18


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1926,

3. november 2016,

millega kiidetakse heaks akut laadiv fotogalvaaniline katus kui uudne tehniline lahendus sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni 25. juuli 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 725/2011, millega kehtestatakse sõiduautode vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009, (2) eelkõige selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tarnija a2solar Advanced and Automotive Solar Systems GmbH („taotleja“) poolt 4. veebruaril 2016 esitatud taotlust akut laadiva fotogalvaanilise katuse heakskiitmiseks ökoinnovatsioonina hinnati kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 12, rakendusmäärusega (EL) nr 725/2011 ja tehniliste suunistega, mille järgi koostatakse taotlused uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009 (3).

(2)

Taotluses esitatud teabest selgub, et määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 ja rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklites 2 ja 4 osutatud tingimused ja kriteeriumid on täidetud. Seega tuleks taotleja poolt esitatud akut laadiv fotogalvaaniline katus uuendusliku tehnoloogiana heaks kiita.

(3)

Rakendusotsustega 2014/806/EL (4) ja (EL) 2015/279 (5) on komisjon heaks kiitnud kaks taotlust, milles käsitletakse akut laadivat fotogalvaanilist katust. Osutatud taotluste läbivaatamisega saadud kogemuste ning praeguse taotluse põhjal on rahuldavalt ja veenvalt tõendatud, et akut laadiv fotogalvaaniline katus vastab määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 12 ja rakendusmääruses (EL) nr 725/2011 nimetatud abikõlblikkuse kriteeriumidele ning võimaldab vähendada CO2-heidet vähemalt 1 g CO2 / km, võrreldes võrdlusalusena kasutatava sõidukiga. Seepärast on asjakohane üldiselt tunnustada ja vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 lõikele 4 tõendada, et selle uuendusliku tehnoloogiaga saab vähendada CO2-heidet, ning esitada üldine katsemeetod CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks.

(4)

Seepärast on asjakohane anda tootjatele võimalus sertifitseerida CO2-heite vähenemist akut laadivate fotogalvaaniliste katuste puhul, mis vastavad eelnimetatud tingimustele. Selleks et tagada ainult kõnealustele tingimustele vastavate fotogalvaaniliste katuste esitamine sertifitseerimiseks, peaks tootja esitama tüübikinnitusasutusele koos sertifitseerimistaotlusega sõltumatu ja kinnitatud kontrolliasutuse sertifitseerimisaruande, millega tõendatakse komponendi vastavust käesolevas otsuses esitatud tingimustele.

(5)

Kui tüübikinnitusasutus leiab, et akut laadiv fotogalvaaniline katus ei vasta sertifitseerimistingimustele, tuleks heite vähenemise sertifitseerimise taotlus tagasi lükata.

(6)

On asjakohane kiita heaks katsemetoodika, millega tehakse kindlaks CO2-heite vähenemise määr akut laadiva fotogalvaanilise katuse kasutamise tulemusena.

(7)

Selleks et teha kindlaks, kui palju väheneb CO2-heide tänu akut laadivale fotogalvaanilisele katusele, on vaja kindlaks määrata võrdlusalusena kasutatav sõiduk, millega võrreldakse uuendusliku tehnoloogiaga varustatud sõiduki tõhusust vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artiklitele 5 ja 8. Komisjon leiab, et võrdlusalusena kasutatav sõiduk peaks olema ökouuendusliku sõidukiga identne kõige muu osas peale fotogalvaanilise katuse ning vajaduse korral paigaldatava lisaaku ja muude seadmete, mida on spetsiaalselt vaja päikeseenergia muundamiseks elektrienergiaks ja selle salvestamiseks.

(8)

Rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb tõendada, et akut laadiv fotogalvaaniline katus on olemuslikult seotud sõiduki tõhusa toimimisega. See tähendab, et fotogalvaanilise katuse toodetavat energiat ei tohi näiteks kasutada üksnes suuremat mugavust pakkuva seadme jaoks.

(9)

Selleks et hõlbustada akut laadiva fotogalvaanilise katuse laialdasemat kasutuselevõttu uutes sõidukites, peaks tootjal olema ka võimalik esitada üks sertifitseerimistaotlus mitme akut laadiva fotogalvaanilise katuse süsteemi CO2-heite vähendamise määra sertifitseerimiseks. Siiski on asjakohane tagada, et selle võimaluse kasutamisel kohaldatakse mehhanismi, mis soodustab ainult kõige tõhusamate akut laadivate fotogalvaanilise katuse süsteemide kasutuselevõttu.

(10)

Selleks et määrata ökoinnovatsiooni üldkood, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (6) I, VIII ja IX lisale vastavates asjakohastes tüübikinnitusdokumentides, tuleks määrata individuaalne kood, mida kasutatakse kõnealuse uuendusliku tehnoloogia tähistamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Heakskiitmine

a2solar Advanced and Automotive Solar Systems GmbH poolt esitatud akut laadiv fotogalvaaniline katus kiidetakse heaks kui uuenduslik tehnoloogia määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 tähenduses.

Artikkel 2

Taotlus CO2-heite vähenemise sertifitseerimiseks

1.   Tootja võib taotleda, et sertifitseeritaks CO2-heite vähenemine, mis saavutatakse akut laadiva fotogalvaanilise katuse süsteemiga, mida kasutatakse tavapärastes sisepõlemismootoriga M1-kategooria sõidukites ja mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

a)

fotogalvaaniline katus;

b)

seade, mida on vaja selleks, et muundada päikeseenergia elektrienergiaks ja see salvestada;

c)

asjakohane energiasalvestamise suutlikkus.

2.   Kõnealuste komponentide kogumassi kontrollitakse ja see kinnitatakse sõltumatu sertifitseeritud asutuse aruandes.

Artikkel 3

CO2-heite vähenemise sertifitseerimine

1.   CO2-heite vähenemine, mis saavutatakse tänu artikli 2 lõikes 1 osutatud akut laadiva fotogalvaanilise katuse süsteemi kasutamisele, tehakse kindlaks lisas sätestatud meetodiga.

2.   Juhul kui tootja taotleb sama sõidukiversiooniga seoses CO2-heite vähenemise sertifitseerimist enam kui ühe akut laadiva fotogalvaanilise katuse süsteemi puhul, teeb tüübikinnitusasutus kindlaks, milline katsetatud akut laadivatest fotogalvaanilise katuse süsteemidest vähendab CO2-heidet kõige vähem, ning kannab asjaomastesse tüübikinnitusdokumentidesse CO2-heite vähendamise väikseima määra. See väärtus märgitakse rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 11 lõike 2 kohaselt vastavussertifikaadile.

Artikkel 4

Ökoinnovatsiooni kood

Tüübikinnitusdokumentidesse, milles viidatakse käesolevale otsusele vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 11 lõikele 1, märgitakse ökoinnovatsiooni kood nr 21.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 3. november 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

(2)  ELT L 194, 26.7.2011, lk 19.

(3)  https://circabc.europa.eu/w/browse/f3927eae-29f8-4950-b3b3-d2e700598b52

(4)  Komisjoni 18. novembri 2014. aasta rakendusotsus 2014/806/EL, millega kiidetakse heaks katusele paigaldatav akut laadiv Webasto päikesepaneel kui uuenduslik tehnoloogiline lahendus sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 332, 19.11.2014, lk 34).

(5)  Komisjoni 19. veebruari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/279, millega kiidetakse heaks katusele paigaldatav akut laadiv Asola päikesepaneel kui uuenduslik tehniline lahendus sõiduautode CO2-heite vähendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 (ELT L 47, 20.2.2015, lk 26).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).


LISA

MEETOD, MILLE ABIL TEHAKSE KINDLAKS, KUI PALJU VÄHENEB CO2-HEIDE AKUT LAADIVA FOTOGALVAANILISE KATUSE KASUTAMISE KORRAL

1.   SISSEJUHATUS

Selleks et teha kindlaks, kui palju väheneb CO2-heide seoses akut laadiva fotogalvaanilise katuse kasutamisega M1-kategooria sõidukis, tuleb täpsustada järgmist:

1)

katsetingimused;

2)

katseseadmed;

3)

maksimaalse väljundvõimsuse määramine;

4)

CO2-heite vähenemise määra arvutamine;

5)

CO2-heite vähenemise statistilise vea arvutamine.

2.   SÜMBOLID, PARAMEETRID JA ÜHIKUD

Ladina sümbolid

Formula

CO2-heite vähenemine [g CO2 / km]

CO2

süsinikdioksiid

CF

ümberarvutustegur (l / 100 km) – (g CO2 / km) [g CO2 / l] tabelist 3

M

keskmine aastane läbisõit [km aastas] tabelist 4

Formula

fotogalvaanilise katuse toodetud energia – mõõdetud keskmine maksimaalne väljundvõimsus [W]

n

fotogalvaanilise katuse toodetud maksimaalse väljundvõimsuse mõõtmiste arv, mis on vähemalt 5

SCC

päikeseenergia parandustegur [–], nagu on määratletud tabelis 1

Formula

CO2-heite koguvähenemise [g CO2 / km] statistiline viga

SIR

aasta keskmine päiksekiirguse võimsus Euroopas [W/m2], mis on 120 W/m2

SIR_STC

ülemaailmne päiksekiirguse võimsus standardsetes katsetingimustes (Standard Test Conditions, STC) [W/m2], mis on 1 000 W/m2

Formula

fotogalvaanilise katuse maksimaalse väljundvõimsuse [W] väärtuste aritmeetilise keskmise standardhälve

UFIR

kasutamistegur (varjutusefekt), mis on 0,51

VPe

efektiivvõimsuse tarbimine [l/kWh] tabelist 2

Image

arvutatud keskmise CO2-heite vähenemise tundlikkus fotogalvaanilise katuse keskmise väljundvõimsuse suhtes

Kreeka sümbolid

ΔCO2m

CO2 parandustegur, millega võetakse arvesse fotogalvaanilise elektri tootmise süsteemi täiendavat massi [g CO2 / km], vt tabel 5

Δm

fotogalvaanilise elektri tootmise süsteemi paigaldamisest tulenev lisamass [kg]

ηA

vahelduvvoolugeneraatori kasutegur [%], mis on 67 %

ηSS

fotogalvaanilise elektri tootmise süsteemi kasutegur [%], mis on 76 %

Φ

päikesepaneeli pikisuunaline kaldenurk [°]

Allindeksid

Indeks i on fotogalvaanilise katuse maksimaalse väljundvõimsuse mõõtmise järjekorranumber

3.   MÕÕTMISED JA MAKSIMAALSE VÄLJUNDVÕIMSUSE KINDLAKSTEGEMINE

Fotogalvaanilise katuse mõõdetud keskmine maksimaalne väljundvõimsus Formula määratakse katseliselt iga sõidukivariandi puhul. Mõõdetava seadme esialgne stabiliseerimine toimub kooskõlas rahvusvahelises standardis IEC 61215-2:2016 (1) sätestatud katsemetoodikaga. Maksimaalse väljundvõimsuse mõõtmisi tehakse standardsetel katsetingimustel, nagu on määratletud rahvusvahelises standardis IEC/TS 61836:2007 (2).

Kasutatakse eemaldatud terviklikku fotogalvaanilist katust. Paneeli neli nurka peavad puudutama horisontaalset mõõtmistasapinda.

Maksimaalse väljundvõimsuse mõõtmisi tehakse vähemalt viis korda ja saadud tulemustest arvutatakse aritmeetiline keskmine (Formula).

4.   CO2-HEITE VÄHENEMISE MÄÄRA ARVUTAMINE

Fotogalvaanilise katuse puhul arvutatakse CO2-heite vähenemise määr vastavalt valemile 1 (3).

Valem 1

Formula

kus

Formula

:

CO2-heite vähenemine [g CO2 / km]

SIR

:

aasta keskmine päiksekiirguse võimsus Euroopas [W/m2], mis on 120 W/m2

UFIR

:

kasutamistegur (varjutusefekt) [–], mis on 0,51

ηSS

:

fotogalvaanilise süsteemi kasutegur [%], mis on 76 %

Formula

:

fotogalvaanilise katuse mõõdetud keskmine maksimaalne väljundvõimsus [W]

SIR_STC

:

ülemaailmne päiksekiirguse võimsus standardsetes katsetingimustes (Standard Test Conditions, STC) [W/m2], mis on 1 000 W/m2

SCC

:

päikeseenergia parandustegur [–], nagu on määratletud tabelis 1. Akusüsteemi kasutatava kogumahutavuse või päikeseenergia parandusteguri (SCC) esitab sõiduki tootja.

Tabel 1

Päikeseenergia parandustegur

Akusüsteemi kasutatav kogumahutavus (12 V)/päikesepaneelide abil toodetud fotogalvaanilise energia keskmine maksimaalne väljundvõimsus [Ah/W] (4)

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

0,60

> 0,666

Päikeseenergia parandustegur (SCC)

0,481

0,656

0,784

0,873

0,934

0,977

1

VPe

:

Efektiivvõimsuse kulu [l/kWh] tabelist 2

Tabel 2

Efektiivvõimsuse kulu

Mootoritüüp

Efektiivvõimsuse kulu (VPe)

[l/kwh]

Bensiinimootor

0,264

Bensiinimootor, turbo

0,280

Diiselmootor

0,220

ηA

:

vahelduvvoolugeneraatori kasutegur [%], mis on 67 %;

CF

:

ümberarvutustegur (l / 100 km) – (g CO2 / km) [g CO2 / l] tabelist 3

Tabel 3

Kütuse ümberarvestustegur

Kütuseliik

Ümberarvestustegur (l / 100 km) – (g CO2 / km) (CF)

[g CO2 / l]

Bensiin

2 330

Diislikütus

2 640

M

:

keskmine aastane läbisõit [km aastas] tabelist 4

Tabel 4

M1-sõiduki keskmine aastane läbisõit

Kütuseliik

Keskmine aastane läbisõit (M) [km aastas]

Bensiin

12 700

Diislikütus

17 000

Φ

:

päikesepaneeli pikisuunaline kaldenurk [°]. Selle väärtuse esitab sõiduki tootja.

ΔCO2m

:

CO2 parandustegur [g CO2 / km], millega võetakse arvesse katusele päikesepaneeli paigaldamisest ning vajaduse korral lisaaku ja muude selliste seadmete paigaldamisest tingitud massimuutust, mida on spetsiaalselt vaja päikeseenergia muundamiseks elektrienergiaks ja selle salvestamiseks, vt tabel 5.

Tabel 5

Lisamassist tingitud parandustegur CO2-heite vähenemise arvutamisel

Kütuseliik

Lisamassist tingitud parandustegur CO2 heite vähenemise arvutamisel (ΔCO2m)

[g CO2 / km]

Bensiin

0,0277 · Δm

Diislikütus

0,0383 · Δm

Δm tabelis 5 on täiendav mass, mis lisandub katusele fotogalvaanilise süsteemi paigaldamisel ning vajaduse korral lisaaku ja muude selliste seadmete paigaldamisel, mida on spetsiaalselt vaja päikeseenergia muundamiseks elektrienergiaks ja selle salvestamiseks.

Eelkõige on Δm fotoelektrilise süsteemiga katuse massi ja tavalise terasest katuse massi positiivne vahe. Eeldatakse, et tavalise terasest katuse mass on 12 kg. Kui katusele paigaldatud päikesepaneeli mass on väiksem kui 12 kg, ei ole massimuutust vaja arvesse võtta.

5.   STATISTILISE VEA ARVUTAMINE

Maksimaalse väljundvõimsuse väärtuste aritmeetilise keskmise standardhälve arvutatakse valemiga 2.

Valem 2

Formula

kus

Formula

:

maksimaalse väljundvõimsuse [W] väärtuste aritmeetilise keskmise standardhälve

Formula

:

maksimaalse väljundvõimsuse [W] mõõdetud väärtus

Formula

:

maksimaalse väljundvõimsuse [W] väärtuste aritmeetiline keskmine

n

:

katuse päikesepaneelide abil toodetud fotogalvaanilise energia mõõtmiste arv, mis on vähemalt 5

Fotogalvaanilise katuse maksimaalse väljundvõimsuse väärtuste aritmeetilise keskmise standardhälve on seotud CO2-heite vähenemise statistilise veaga Formula. See väärtus arvutatakse vastavalt valemile 3.

Valem 3

Image

6.   STATISTILINE OLULISUS

Iga akut laadiva fotogalvaanilise katusega sõiduki tüübi, variandi ja versiooni puhul tuleb tõendada, et heite vähenemise miinimummäär 1 g CO2 / km on ületatud statistiliselt olulisel määral, nagu on täpsustatud rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1. Sellest tulenevalt on vaja kasutada valemit 4.

Valem 4

Formula

kus

MT

:

minimaalne läviväärtus [g CO2 / km], mis on 1 g CO2 / km

Formula

:

CO2 heite koguvähenemise [g CO2 / km] statistiline viga

Kui CO2-heite vähenemise määr, mis on arvutatud valemi 4 kohaselt, on väiksem kui rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1 sätestatud miinimummäär, kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 11 lõike 2 teist lõiku.


(1)  The International Electrotechnical Commission (IEC), IEC 61215-2:2016 standard for „Terrestrial photovoltaic (PV) modules – Design qualification and type approval“.

(2)  The International Electrotechnical Commission (IEC), IEC 61836-2007 standard for „Solar photovoltaic energy systems – Terms, definitions and symbols“.

(3)  Technical Guidelines for the preparation of applications for the approval of innovative technologies pursuant to Regulation (EC) No 443/2009 and Regulation (EU) No 510/2011 („Tehnilised suunised, mille järgi koostatakse taotlused uuendusliku tehnoloogia heakskiitmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009 ja määrusele (EL) nr 510/2011“) https://circabc.europa.eu/sd/a/bbf05038-a907-4298-83ee-3d6cce3b4231/Technical%20Guidelines%20October%202015.pdf

(4)  Kogumahutavus hõlmab 10-ampertunnise käivitusaku (12 V) keskmist kasutatavat mahutavust. Kõikide väärtuste puhul on lähtutud aasta keskmisest päikesekiirguse võimsusest 120 W/m2, varjutuse osakaalust 0,49 ja sõiduki keskmisest kasutusajast 1 tund päevas elektritarbel 750 W.