ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 295

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
29. oktoober 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2016/1903, 28. oktoober 2016, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2017. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2016/72

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1904, 14. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014 seoses toodetesse sekkumisega ( 1 )

11

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2016/1905, 22. september 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 15 ( 1 )

19

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1906, 28. oktoober 2016, millega muudetakse 256. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

74

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1907, 28. oktoober 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

76

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/1908, 28. oktoober 2016, millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta

78

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2016/1909, 28. oktoober 2016, mis käsitleb liikmesriikide Euroopa Arengufondi osamaksusid, sealhulgas 2016. aasta osamaksu kolmandat osa

79

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1910, 28. oktoober 2016, valitsusasutustele tehtud makseid käsitlevate teatavate kolmandate riikide aruandlusnõuete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 10. peatüki nõuete samaväärsuse kohta ( 1 )

82

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

29.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1903,

28. oktoober 2016,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2017. aastaks ning muudetakse määrust (EL) 2016/72

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb vastu võtta kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, mis võivad vajaduse korral hõlmata kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid ning samuti nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ja liikmesriikide ühiseid soovitusi.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)

Määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatakse ühise kalanduspoliitika eesmärgiks saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks.

(5)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega, kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013, kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139 (2) kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selleks tuleb asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis on väljendatud vahemikena, saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020. 2017. aastal kohaldatavate Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude püügipiirangute kehtestamisel on asjakohane pidada silmas kava eesmärkide saavutamist.

(7)

Kavas on ette nähtud, et kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomase kalavaru kudekarja biomass on väiksem määruse (EL) 2016/1139 II lisa kohastest kudekarja biomassi piirväärtustest, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) on osutanud, et Läänemere lääneosa tursavaru biomass jääb allapoole nimetatud määruse II lisa kohastest kaitse piirväärtustest. Seega on asjakohane, et Läänemere lääneosa tursa püügivõimalused kehtestatakse tasemel, mis on väiksem määruse (EL) 2016/1139 I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse tasemete vahemikust, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi vähenemist. Selleks tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika ja eelkõige kava eesmärkide saavutamise ajakava, võetud parandusmeetmete oodatavat mõju ning vajadust tagada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

(8)

Tuleks võtta täiendavaid parandusmeetmeid. Praegu kohaldatava kuuenädalase keeluaja pikendamine täiendava kahe nädala võrra parandaks tursa kudekogumite kaitset. Teadusliku nõuande kohaselt mõjutab Läänemere lääneosa tursa harrastuspüük oluliselt selle varu üldist kalastussuremust. Võttes arvesse kõnealuse varu praegust olukorda, on asjakohane võtta teatavaid meetmeid harrastuspüügi suhtes. Eelkõige tuleks kohaldada kaasavõetava saagi päevast piirmäära ühe kalamehe kohta, mis kudemisperioodil peaks olema piiravam. See ei piira tööndusliku kalapüügi suhtes kohaldatava suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist.

(9)

Tulenevalt Läänemere idaosa tursavaruga seotud bioloogilistest muutustest ei suutnud ICES kindlaks määrata bioloogilisi võrdlusaluseid ning tegi selle asemel ettepaneku määrata kõnealuse tursavaru lubatud kogupüük kindlaks vastavalt lähenemisviisile, mida kasutatakse selliste kalavarude puhul, mille kohta on vähe andmeid. Seetõttu on asjakohane määrata Läänemere idaosa tursa lubatud kogupüük kindlaks kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele.

(10)

Riia lahe räimevaru kohta näitavad kättesaadavad teaduslikud nõuanded väga arvukat 2015. aasta vanuseklassi. Lubatud kogupüügi kehtestamine vastavalt määruse (EL) 2016/1139 I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikule tooks kaasa kudekarja biomassi olulise suurenemise, mis omakorda tekitaks kalade tiheda konkurentsi toidule, aeglasema kasvu, halvema seisundi ja üldise madalama kvaliteedi. Võttes arvesse, et selle kalavaru kudekarja biomass on nimetatud määruse II lisa veerus A esitatud piirväärtusest suurem, on asjakohane kehtestada lubatud kogupüük vastavalt nimetatud määruse I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse taseme vahemikele, kuna see on vajalik varude liigisisesest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks nimetatud määruse artikli 4 lõike 4 punktis b määratletud tähenduses.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi tuleks kasutada vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (3) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seetõttu tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(12)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (4) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkusmehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(13)

Uue teadusliku nõuande alusel tuleks Norra tursiku esialgne lubatud kogupüük ICESi IIIa püügipiirkonnas ja ICESi IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes kehtestada ajavahemikuks 1. novembrist 2016 kuni 31. oktoobrini 2017. Seetõttu tuleks määrust (EL) 2016/72 vastavalt muuta. Selleks et vältida püügitegevuse katkemist, tuleks Norra tursikut puudutavaid sätteid kohaldada alates 1. novembrist 2016.

(14)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2017. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2017. aastaks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuspüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „alarajoon“– Läänemeres paiknev ICESi alarajoon, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 I lisas (5);

2)   „lubatud kogupüük“ (TAC)– iga kalavaru kogus, mida võib püüda aasta jooksul;

3)   „kvoot“– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

4)   „harrastuspüük“– mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

Lubatud kogupüük, kvoodid ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

e)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.

Artikkel 6

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1.   Lossimiskohustus kehtib selliste liikide saagi suhtes, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis on püütud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 määratletud püügi käigus, nagu on sätestatud nimetatud artiklis.

2.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on määratletud käesoleva määruse lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 7

Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–24

1.   Alarajoonides 22–24 toimuva harrastuspüügi käigus tohib üks kalamees jätta endale kuni viis turska päevas.

2.   Erandina lõikest 1 tohib ajavahemikul 1. veebruarist 2017 kuni 31. märtsini 2017 alarajoonides 22–24 üks kalamees jätta endale kuni kolm turska päevas.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei piira rangemate siseriiklike meetmete kohaldamist.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 9

Paindlikkus

1.   Kui käesoleva määruse lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

2.   Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 ei kohaldata juhul, kui liikmesriigid kasutavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 10

Määruse (EL) 2016/72 muutmine

Määruse (EL) 2016/72 IA lisas asendatakse kanne Norra tursiku kohta IIIa püügipiirkonnas ning IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes järgmisega:

Liik:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarkii

Püügipiirkond:

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(NOP/2A3A4.)

Aasta

2016

2017

 

 

Taani

128 880  (6)  (8)

99 907  (6)  (11)

 

 

Saksamaa

25 (6)  (7)  (8)

19 (6)  (7)  (11)

 

 

Madalmaad

95 (6)  (7)  (8)

74 (6)  (7)  (11)

 

 

Liit

129 000  (6)  (8)

100 000  (6)  (11)

 

 

Norra

15 000  (9)

 

 

 

Fääri saared

6 000  (10)

 

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017, välja arvatud artikkel 10, mida kohaldatakse alates 1. novembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LAJČÁK


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

(3)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(4)  Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(5)  Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

(6)  Ilma et see piiraks lossimiskohustuse kohaldamist, võib merlangi püügi arvestada maha kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4), tingimusel et nimetatud liikide püük ja kaaspüük ei ületa 9 % kõnealusest Norra tursiku kogukvoodist, arvestatuna määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt.

(7)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.

(8)  Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. jaanuarist31. oktoobrini 2016.

(9)  Kasutatakse sorteerimisvõret.

(10)  Kasutatakse sorteerimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesolevast kvoodist maha.

(11)  Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2016 kuni 31. oktoobrini 2017.


LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites sätestatakse lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) kalavarude kaupa ning nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole kindlaks määratud teisiti.

Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Clupea harengus

HER

Räim

Gadus morhua

COD

Tursk

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Salmo salar

SAL

Lõhe

Sprattus sprattus

SPR

Kilu


Liik:

Räim

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Alarajoonid 30–31

(HER/30/31.)

Soome

115 599

 

 

Rootsi

25 399

 

 

Liit

140 998

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

140 998

 

Analüütiline TAC


Liik:

Räim

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Alarajoonid 22–24

(HER/3BC+24)

Taani

3 981

 

 

Saksamaa

15 670

 

 

Soome

2

 

 

Poola

3 695

 

 

Rootsi

5 053

 

 

Liit

28 401

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

28 401

 

Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.


Liik:

Räim

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed

(HER/3D-R30)

Taani

4 205

 

 

Saksamaa

1 115

 

 

Eesti

21 473

 

 

Soome

41 914

 

 

Läti

5 299

 

 

Leedu

5 580

 

 

Poola

47 618

 

 

Rootsi

63 925

 

 

Liit

191 129

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.


Liik:

Räim

Clupea harengus

Püügipiirkond:

Alarajoon 28.1

(HER/03D.RG)

Eesti

14 350

 

 

Läti

16 724

 

 

Liit

31 074

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

31 074

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.


Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Alarajoonide 25–32 liidu veed

(COD/3DX32.)

Taani

7 089

 

 

Saksamaa

2 820

 

 

Eesti

691

 

 

Soome

542

 

 

Läti

2 636

 

 

Leedu

1 736

 

 

Poola

8 161

 

 

Rootsi

7 182

 

 

Liit

30 857

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.


Liik:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond:

Alarajoonid 22–24

(COD/3BC+24)

Taani

2 444

 

 

Saksamaa

1 194

 

 

Eesti

54

 

 

Soome

48

 

 

Läti

202

 

 

Leedu

131

 

 

Poola

654

 

 

Rootsi

870

 

 

Liit

5 597

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

5 597  (1)

 

Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.


Liik:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

Alarajoonide 22–32 liidu veed

(PLE/3BCD-C)

Taani

5 632

 

 

Saksamaa

626

 

 

Poola

1 179

 

 

Rootsi

425

 

 

Liit

7 862

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

7 862

 

Analüütiline TAC


Liik:

Lõhe

Salmo salar

Püügipiirkond:

Alarajoonide 22–31 liidu veed

(SAL/3BCD-F)

Taani

19 879  (2)

 

 

Saksamaa

2 212  (2)

 

 

Eesti

2 020  (2)

 

 

Soome

24 787  (2)

 

 

Läti

12 644  (2)

 

 

Leedu

1 486  (2)

 

 

Poola

6 030  (2)

 

 

Rootsi

26 870  (2)

 

 

Liit

95 928  (2)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata.

Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.


Liik:

Lõhe

Salmo salar

Püügipiirkond:

Alarajooni 32 liidu veed

(SAL/3D32.)

Eesti

1 075  (3)

 

 

Soome

9 410  (3)

 

 

Liit

10 485  (3)

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Ennetuslik TAC


Liik:

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond:

Alarajoonide 22–32 liidu veed

(SPR/3BCD-C)

Taani

25 745

 

 

Saksamaa

16 310

 

 

Eesti

29 896

 

 

Soome

13 477

 

 

Läti

36 107

 

 

Leedu

13 061

 

 

Poola

76 627

 

 

Rootsi

49 770

 

 

Liit

260 993

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.


(1)  Selle kvoodi alusel tohib püüda 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini 2017 ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2017.

(2)  Väljendatakse isendite arvuna.

(3)  Väljendatakse isendite arvuna.


29.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/11


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1904,

14. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014 seoses toodetesse sekkumisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 8 ja artikli 17 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määrusega täpsustatakse pädevatele asutustele ja erandjuhtudel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele (EIOPA), mis on asutatud ja tegutseb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1094/2010, (2) antud toodetesse sekkumise volituste teatavaid aspekte seoses kriteeriumide ja teguritega, mille alusel tehakse kindlaks märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või vähemalt ühe liikmesriigi või liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusele.

(2)

Selleks et tagada ühtne lähenemisviis, mis võimaldaks võtta asjakohaseid meetmeid ebasoodsate sündmuste või suundumuste korral, tuleks koostada kriteeriumide ja tegurite loetelu, millest pädevad asutused ja EIOPA peaksid lähtuma otsustamisel, kas selline probleem või oht on olemas. Selleks et „ohu“ olemasolu, mis on sekkumise üks eeltingimus seoses finants- või kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusvääruse või finantssüsteemi stabiilsusega, leiaks kinnitust, peab esinema kõrgema künnisega probleem kui investorikaitse eeltingimuseks olev „märkimisväärne probleem“. Vajadus hinnata kõiki selliseid kriteeriume ja tegureid, mis võivad esineda reaalses olukorras, ei tohiks siiski takistada pädevaid asutusi ja EIOPAt kasutamast ajutise sekkumise volitusi, kui ainult üks tegur või kriteerium viitab sellise probleemi või ohu olemasolule.

(3)

Käesoleva määruse sätted on üksteisega tihedalt seotud, sest need käsitlevad nii riikide pädevatele asutustele kui ka EIOPAle antud toodetesse sekkumise volitusi. Selleks et tagada nende sätete kooskõla, mis peaksid jõustuma ühel ajal, ja anda nendest põhjalik ülevaade sidusrühmadele ning eriti EIOPAle ja pädevatele asutustele, kes neid sekkumisvolitusi rakendavad, on vaja koondada need sätted ühte määrusesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

EIOPA ajutise toodetesse sekkumise volituste rakendamise kriteeriumid ja tegurid

(määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 16 lõige 2)

1.   Määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 16 lõike 2 kohaldamisel hindab EIOPA kõigi lõikes 2 loetletud tegurite ja kriteeriumide asjakohasust ja võtab arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ja kriteeriume selle kindlaks tegemisel, kas teatavate kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine või müük või teatavat liiki finantstegevus või -tava tekitab märkimisväärse probleemi seoses investorite kaitsega või ohu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Esimese lõigu kohaldamisel võib EIOPA ühe või mitme kõnealuse teguri ja kriteeriumi alusel otsustada, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

2.   Tegurid ja kriteeriumid, mille alusel EIOPA otsustab, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele, on järgmised:

a)

kindlustuspõhise investeerimistoote või kindlustus- või edasikindlustusandja finantstegevuse või -tava liigi keerukuse aste, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alusvarade liik ja nende läbipaistvuse tase;

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tavaga seotud kulude ja tasude läbipaistvuse tase, eelkõige ebapiisav läbipaistvus, mis tuleneb kulude ja tasude mitmekihilisusest;

tootluse arvutamise keerukus, võttes arvesse eriti seda, kas tasuvus sõltub ühe või mitme alusvara tootlusest, mida omakorda mõjutavad muud tegurid;

mis tahes riski laad ja ulatus;

kas kindlustuspõhine investeerimistoode või teenus on seotud muude toodete või teenustega; või

mis tahes tingimuste keerukus;

b)

võimalike kahjulike mõjude ulatus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kindlustuspõhise investeerimistoote tinglik väärtus;

seotud klientide, investorite või turuosaliste arv;

toote suhteline osakaal investorite portfellis;

mis tahes kahju tekkimise tõenäosus, ulatus ja laad, sealhulgas võimaliku kantava kahju summa;

kahjulike mõjude eeldatav kestus;

preemia suurus;

seotud vahendajate arv;

turu või müügi kasv;

keskmine summa, mille iga investor investeeris kindlustuspõhisesse investeerimistootesse;

riiklikke kindlustuse tagamise skeeme käsitlevates õigusaktides kindlaks määratud investeeringute tagamise ulatus, skeemi olemasolu korral, või

kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seotud tehniliste eraldiste väärtus;

c)

finantstegevuse või -tavaga seotud investorite liik või kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise või müügi sihtrühm, võttes arvesse eriti järgmist:

kas investor on jae- või kutseline klient või võrdne vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (3) tähenduses;

tunnused, mis iseloomustavad klientide oskusi ja võimeid, sealhulgas haridustase, kogemus sarnaste kindlustuspõhiste investeerimistoodetega või müügitavadega;

tunnused, mis iseloomustavad klientide majanduslikku olukorda, sealhulgas nende sissetulek ja jõukus;

investorite põhilised finantseesmärgid, sealhulgas pensionisäästud ja riski katmise vajadus;

kas toodet või teenust müüakse klientidele väljaspool kavandatud sihtturgu või kas sihtturg ei olnud õigesti kindlaks määratud või

kindlustuse tagamise skeemi kõlblikkus, riiklike kindlustustagatisskeemide olemasolu korral;

d)

kindlustuspõhise investeerimistoote või finantstegevuse liigi või finantstava läbipaistvuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alusvarade liik ja läbipaistvus;

mis tahes varjatud kulud ja tasud;

klientide ligimeelitamise tehnikate kasutamine, mis ilmtingimata ei peegelda kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava sobivust või üldist kvaliteeti;

riskide laad ja läbipaistvus;

tootenimede või terminoloogia või muu teabe kasutamine, mis osutavad tegelikust või tõenäolisest suuremale turvalisusele või tulule või mis osutavad toote tunnustele, mida ei ole olemas või

kas teave kindlustuspõhise investeerimistoote kohta oli ebapiisav või ei olnud piisavalt usaldusväärne, et turuosalistel, kellele toode oli suunatud, oleks olnud võimalik oma otsust kujundada, võttes arvesse kindlustuspõhise investeerimistoote laadi ja liiki;

e)

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava alusvarade konkreetsed tunnused, sealhulgas integreeritud finantsvõimendus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

tootele omane finantsvõimendus;

rahastamisest tulenev finantsvõimendus või

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tunnused.

f)

investorite eeldatava tulu või kasumi ja kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tavaga seotud kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus selle esinemise korral, võttes eelkõige arvesse järgmist:

sellise kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava struktureerimis- ja muud kulud;

lahknevus seoses emitendi säilitatava riskiga või

riski/tulu profiil;

g)

kui hõlpsalt ja mis kuludega saab investor asjaomast kindlustuspõhist investeerimistoodet müüa või vahetada muu toote vastu, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kindlustuslepingust tulenevad investeerimisstrateegia muutmise takistused;

asjaolu, et ennetähtaegne lepingust taganemine ei ole lubatud või see on tehtud tegelikult võimatuks; või

muud takistused investeeringust väljumisel.

h)

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava hinnakujundus ja seotud kulud, võttes eelkõige arvesse järgmist:

varjatud või teiseste tasude kasutamine või

tasud, mis ei peegelda kindlustusvahendajate osutatud levitamisteenuse taset.

i)

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava uuenduslikkuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava struktuuriga seotud uuenduslikkuse tase, sealhulgas integreerimis- ja käivitusmehhanismid;

turustusmudeli või vahendusahela pikkusega seotud uuenduslikkuse tase,

uuenduslikkuse hajutatus, kaasa arvatud kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava uuenduslikkus konkreetse investorite kategooria jaoks;

finantsvõimendusega seotud uuenduslikkus;

alusvara vähene läbipaistvus või

sarnaste kindlustuspõhiste investeerimistoodete turuga või müügitavadega seotud varasem kogemus;

j)

kindlustuspõhise investeerimistootega seotud müügitavad, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kasutatud kommunikatsiooni- ja turustuskanalid;

investeeringuga seonduv teabe-, turundus- või muu reklaammaterjal või

kas otsus osta tehakse varasema ostu järel teise- või kolmandajärguliselt;

k)

kindlustuspõhise investeerimistoote emitendi finants- või äriline seisund, võttes eelkõige arvesse järgmist:

emitendi finantsseisund või

kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seotud edasikindlustuskorra sobivus;

l)

kas kindlustuspõhise investeerimistoote või finantstegevuse või -tava alusvara kujutab endast suurt ohtu nende tehingute tulemustele, mille on teinud asjaomase turu osalised või investorid;

m)

kas kindlustuspõhise investeerimistoote tunnused muudavad toote eriti vastuvõtlikuks finantskuritegudele, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kasutama kindlustuspõhiseid investeerimistooteid järgmisel eesmärgil:

mis tahes pettus või ebaausus;

väärkäitumine või finantsturuga seotud teabe väärkasutamine;

kuritegelikul teel saadud tulu kasutamine;

terrorismi rahastamine või

rahapesu soodustamine;

n)

kas finantstegevus või -tava kujutab endast eriti suurt ohtu turgude vastupanuvõimele või sujuvale toimimisele;

o)

kas kindlustuspõhine investeerimistoode, finantstegevus või -tava võiksid viia tuletisinstrumentide ja alusvara turgudel kaubeldavate instrumentide hindade märkimisväärse ja kunstliku erinevuseni;

p)

kas kindlustuspõhine investeerimistoode, finantstegevus või -tava kujutab endast suurt ohtu turu- või maksesüsteemide taristule, kaasa arvatud kauplemis-, kliirimis- ja arveldussüsteemid;

q)

kas kindlustuspõhine investeerimistoode, finantstegevus või -tava võib kahjustada investorite usaldust finantssüsteemi vastu või

r)

kas kindlustuspõhine investeerimistoode, finantstegevus või -tava kujutab endast selliste finantseerimisasutuste tegevuse häirimise suurt riski, mida loetakse liidu finantssüsteemi jaoks olulisteks.

Artikkel 2

Kriteeriumid ja tegurid, mida pädevad asutused peavad võtma arvesse kindlustuspõhistesse investeerimistoodetesse sekkumise volituste rakendamisel

(määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 17 lõige 2)

1.   Määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 17 lõike 2 kohaldamisel hindavad pädevad asutused kõigi lõikes 2 loetletud tegurite ja kriteeriumide asjakohasust ja võtavad arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ja kriteeriume selle kindlakstegemisel, kas teatavate kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamine, levitamine või müük või teatavat liiki finantstegevus või -tava tekitab märkimisväärse probleemi seoses investorite kaitsega või ohu finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või vähemalt ühe liikmesriigi finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele.

Esimese lõigu kohaldamisel võivad pädevad asutused ühe või mitme kõnealuse teguri ja kriteeriumi põhjal otsustada, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või ohtfinantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis.

2.   Tegurid ja kriteeriumid, mille alusel pädevad asutused otsustavad, et esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele vähemalt ühes liikmesriigis, on järgmised:

a)

kindlustuspõhise investeerimistoote või kindlustus- või edasikindlustusandja finantstegevuse või -tava liigi keerukuse aste, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alusvarade liik ja nende läbipaistvuse tase;

kindlustuspõhise investeerimistootega, finantstegevuse või -tavaga seotud kulude ja tasude läbipaistvuse tase ja eriti ebapiisav läbipaistvus, mis tuleneb kulude ja tasude mitmekihilisusest;

tootluse arvutamise keerukus, võttes arvesse tasuvuse sõltuvust ühe või mitme alusvara tootlusest, mida omakorda mõjutavad muud tegurid;

mis tahes riski laad ja ulatus;

kas kindlustuspõhine investeerimistoode on seotud muude toodete või teenustega või

mis tahes tingimuste keerukus;

b)

võimalike kahjulike mõjude ulatus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kindlustuspõhise investeerimistoote tinglik väärtus;

seotud klientide, investorite või turuosaliste arv;

toote suhteline osakaal investorite portfellis;

mis tahes kahju tekkimise tõenäosus, ulatus ja laad, sealhulgas võimaliku kantava kahju summa;

kahjulike mõjude eeldatav kestus;

preemia suurus;

seotud vahendajate arv;

turu või müügi kasv;

keskmine summa, mille iga investor investeeris kindlustuspõhisesse investeerimistootesse;

riiklikke kindlustuse tagamise skeeme käsitlevates õigusaktides kindlaks määratud investeeringute tagamise ulatus, skeemi olemasolu korral, või

kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seotud tehniliste eraldiste väärtus;

c)

finantstegevuse või -tavaga seotud investorite liik või kindlustuspõhiste investeerimistoodete turustamise või müügi sihtrühm, võttes arvesse eriti järgmist:

kas investor on jae- või kutseline klient või võrdne vastaspool direktiivi 2014/65/EL tähenduses;

investorite oskused ja võimed, sealhulgas haridustase, kogemus sarnaste kindlustuspõhiste investeerimistoodetega või müügitavadega;

investorite majanduslik olukord, sealhulgas nende sissetulek ja jõukus;

investorite põhilised finantseesmärgid, sealhulgas pensionisäästud ja riskikatte vajadus;

kas toodet või teenust müüakse klientidele väljaspool kavandatud sihtturgu või kas sihtturg ei olnud õigesti kindlaks määratud või

kindlustuse tagamise skeemi kõlblikkus, riiklike kindlustustagatisskeemide olemasolu korral;

d)

kindlustuspõhise investeerimistoote või finantstegevuse liigi või finantstava läbipaistvuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

alusvarade liik ja läbipaistvus;

mis tahes varjatud kulud ja tasud;

investorite ligimeelitamise tehnikate kasutamine, mis ilmtingimata ei peegelda kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava sobivust või üldist kvaliteeti;

riskide laad ja läbipaistvus;

tootenimede või terminoloogia või muu teabe kasutamine, mis osutavad tegelikust või tõenäolisest suuremale turvalisusele või tulule või mis osutavad toote tunnustele, mida ei ole olemas, või

kas teave kindlustuspõhise investeerimistoote kohta oli ebapiisav või ei olnud piisavalt usaldusväärne, et turuosalistel, kellele toode oli suunatud, oleks olnud võimalik oma otsust kujundada, võttes arvesse kindlustuspõhise investeerimistoote laadi ja liiki;

e)

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava konkreetsed tunnused või alusvarad, sealhulgas integreeritud finantsvõimendus, võttes eelkõige arvesse järgmist:

tootele omane finantsvõimendus;

rahastamisest tulenev finantsvõimendus või

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tunnused;

f)

investorite eeldatava tulu või kasumi ja kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tavaga seotud kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus selle esinemise korral, võttes eelkõige arvesse järgmist:

sellise kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava struktureerimis- ja muud kulud;

lahknevus seoses emitendi säilitatava riskiga või

riski/tulu profiil;

g)

kui hõlpsalt ja mis kuludega saab investor asjaomast kindlustuspõhist investeerimistoodet müüa või vahetada muu toote vastu, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kindlustuslepingust tulenevad investeerimisstrateegia muutmise takistused;

asjaolu, et enneaegne lepingust taganemine ei ole lubatud või on lubatud sellistel tingimustel, mis muudavad selle tegelikult võimatuks, või

muud takistused investeeringust väljumisel.

h)

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava hinnakujundus ja seotud kulud, võttes eelkõige arvesse järgmist:

varjatud või teiseste tasude kasutamine või

tasud, mis ei peegelda kindlustusvahendajate osutatud levitamisteenuse taset;

i)

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava uuenduslikkuse tase, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava struktuuriga seotud uuenduslikkuse tase, sealhulgas integreerimis- ja käivitusmehhanismid;

turustusmudeli või vahendusahela pikkusega seotud uuenduslikkuse tase;

uuenduslikkuse hajutatus, kaasa arvatud kindlustuspõhise investeerimistoote, finantstegevuse või -tava uuenduslikkus konkreetsete investorite kategooriate jaoks;

finantsvõimendusega seotud uuenduslikkus;

alusvara vähene läbipaistvus või

sarnaste kindlustuspõhiste investeerimistoodete turuga või müügitavadega seotud varasem kogemus;

j)

kindlustuspõhise investeerimistootega seonduvad müügitavad, võttes eelkõige arvesse järgmist:

kasutatud kommunikatsiooni- ja turustuskanalid;

investeeringuga seonduv teabe-, turundus- või muu reklaammaterjal või

kas otsus osta tehakse varasema ostu järel teise- või kolmandajärguliselt;

k)

kindlustuspõhise investeerimistoote emitendi finants- või äriline seisund, võttes eelkõige arvesse järgmist:

emitendi finantsseisund või

kindlustuspõhiste investeerimistoodetega seotud edasikindlustuskorra sobivus;

l)

kas kindlustuspõhise investeerimistoote või finantstegevuse või -tava alusvara kujutab endast suurt ohtu nende tehingute tulemustele, mille on teinud asjaomase turu osalised või investorid;

m)

kas kindlustuspõhise investeerimistoote tunnused muudavad toote eriti vastuvõtlikuks finantskuritegudele, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kindlustuspõhiseid investeerimistooteid kasutama järgmiseks:

mis tahes pettus või ebaausus;

väärkäitumine või finantsturuga seotud teabe väärkasutus;

kuritegelikul teel saadud tulu kasutamine;

terrorismi rahastamine või

rahapesu soodustamine;

n)

kas finantstegevus või -tava kujutab endast eriti suurt ohtu turgude vastupanuvõimele või sujuvale toimimisele;

o)

kas kindlustuspõhine investeerimistoode, finantstegevus või -tava võiksid viia tuletisinstrumentide ja alusvara turgudel kaubeldavate instrumentide hindade märkimisväärse ja kunstliku erinevuseni;

p)

kas kindlustuspõhine investeerimistoode, finantstegevus või -tava kujutab endast ohtu turu- või maksesüsteemide taristule, sealhulgas kauplemis-, kliirimis- ja arveldussüsteemid;

q)

kas kindlustuspõhine investeerimistoode, finantstegevus või -tava võib õõnestada investorite usaldust finantssüsteemi vastu või

r)

kas kindlustuspõhine investeerimistoode, finantstegevus või -tava kujutab endast selliste finantseerimisasutuste tegevuse häirimise suurt riski, mida loetakse liidu finantssüsteemi jaoks olulisteks.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 31. detsembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 352, 9.12.2014, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).


29.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/19


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1905,

22. september 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 15

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) võeti vastu teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

2014. aasta mais avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) uue rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi – IFRS 15 „Kliendilepingutest saadav müügitulu“. Selle standardi eesmärk on parandada ettevõtja müügitulu kohta esitatud finantsaruandlust ja finantsaruannetes kajastatud tulu võrreldavust maailmas.

(3)

2015. aasta septembris avaldas IASB standardi IFRS 15 muudatuse, millega lükati jõustumiskuupäev 2017. aasta 1. jaanuarilt2018. aasta 1. jaanuarile.

(4)

IFRS 15 sisaldab mõnda viidet IFRS 9-le, mida ei saa praegu kohaldada, kuna IFRS 9 ei ole liidus vastu võetud. Seepärast tuleks kõiki käesoleva määruse lisas sätestatud viiteid standardile IFRS 9 lugeda viidetena standardile IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

(5)

IFRS 15 vastuvõtmine tingib muudatuste tegemise standardites IFRS 1, 3 ja 4, IAS 1, 2, 12, 16, 32, 34, 36, 37, 38, 39 ja 40, rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgenduses (IFRIC) 12 ning standardite tõlgendamise alalise komitee tõlgendustes (SIC) 27 ja 32, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla. Ühtlasi tingib see IAS 11, IAS 18, IFRIC 13, IFRIC 15, IFRIC 18 ja SIC 31 tagasivõtmise.

(6)

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm kinnitab, et IFRS 15 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 sätestatud vastuvõtukriteeriumidele.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS) 15 „Kliendilepingutest saadav müügitulu“, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

b)

standardeid IFRS 1 „Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt“, IFRS 3 „Äriühendused“, IFRS 4 „Kindlustuslepingud“, rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“, IAS 2 „Varud“, IAS 12 „Tulumaks“, IAS 16 „Materiaalsed põhivarad“, IAS 32 „Finantsinstrumendid: esitamine“, IAS 34 „Vahefinantsaruandlus“, IAS 36 „Varade väärtuse langus“, IAS 37 „Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad“, IAS 38 „Immateriaalsed varad“, IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine“, IAS 40 „Kinnisvarainvesteeringud“, rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendust IFRIC 12 „Teenuste kontsessioonikokkulepped“, standardite tõlgendamise alalise komitee tõlgendusi (SIC) 27 „Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine“ ja SIC 32 „Immateriaalsed varad – veebilehe kulud“ muudetakse vastavalt IFRS 15-le, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

c)

IAS 11 „Ehituslepingud“, IAS 18 „Müügitulu“, IFRIC 13 „Kliendilojaalsuse programmid“, IFRIC 15 „Kinnisvara ehituslepingud“, IFRIC 18 „Varade üleandmised klientide poolt“ ja SIC 31 „Tulu – reklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud“ asendatakse vastavalt IFRS15-le, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

2.   Kõiki käesoleva määruse lisas esitatud viiteid standardile IFRS 9 tuleks lugeda viidetena standardile IAS 39 „Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine“.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artikli 1 lõikes 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. september 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1126/2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).


LISA

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 15

Kliendilepingutest saadav müügitulu

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 15

Kliendilepingutest saadav müügitulu

EESMÄRK

1.

Käesoleva standardi eesmärk on sätestada põhimõtted, mida üksus rakendab finantsaruannete kasutajatele kliendiga sõlmitud lepingust saadava müügitulu ja rahavoogude olemuse, summa, ajastuse ja ebakindluse kohta kasuliku informatsiooni esitamiseks.

Eesmärgi täitmine

2.

Paragrahvis 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks seisneb käesoleva standardi keskne põhimõte selles, et üksus kajastab klientidele lubatud kaupade või teenuste võõrandamise müügitulu summas, mis vastab tasule, mida üksusel on tema hinnangul õigus vastavate kaupade või teenuste eest saada.

3.

Käesolevat standardit rakendades arvestab üksus lepingu tingimuste ning kõigi oluliste faktide ja asjaoludega. Üksus rakendab käesolevat standardit (ja kasutab vajadusel praktilisi abinõusid) ühelaadsetel asjaoludel ühelaadsete lepingute suhtes järjepidevalt.

4.

Käesolevas standardis kirjeldatakse kliendiga sõlmitud üksiklepingu raamatupidamisarvestust. Praktilise abinõuna võib üksus rakendada käesolevat standardit ühelaadsete lepingute (või toimingukohustuste) portfelli suhtes, kui üksus eeldab põhjendatult, et käesoleva standardi portfelli suhtes rakendamise korral tekkiv mõju finantsaruannetele ei erineks oluliselt mõjust, mis tekiks juhul, kui käesolevat standardit rakendataks portfelli kuuluvate üksiklepingute (või toimingukohustuste) suhtes. Portfelli kohta arvestuse pidamisel kasutab üksus hinnanguid ja eeldusi, mis vastavad portfelli mahule ja koosseisule.

RAKENDUSALA

5.

Üksus rakendab käesolevat standardit kõigi kliendilepingute suhtes, välja arvatud:

a)

rendilepingud, mis kuuluvad IAS 17 Rendid rakendusalasse;

b)

kindlustuslepingud, mis kuuluvad IFRS 4 Kindlustuslepingud rakendusalasse;

c)

finantsinstrumendid ja muud lepingulised õigused või kohustused, mis kuuluvad IFRS 9 finantsinstrumendid, IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded, IFRS 11 Ühised ettevõtmised, IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded ja IAS 28 Investeeringud sidusettevõtjatesse ja ühisettevõtjatesse rakendusalasse ja

d)

mitterahalised vahetustehingud samasse äritegevuse harusse kuuluvate üksuste vahel eesmärgiga soodustada müüki klientidele või potentsiaalsetele klientidele. Näiteks ei rakendataks käesolevat standardit kahe naftaettevõtja vahel sõlmitud lepingu suhtes, millega lepitakse kokku nafta vahetamine eesmärgiga rahuldada õigeaegselt oma klientide nõudlust kindlaksmääratud erinevates asukohtades.

6.

Üksus rakendab käesolevat standardit lepingu suhtes (välja arvatud paragrahvis 5 loetletud lepingud) üksnes juhul, kui lepingu vastaspool on klient. Klient on osapool, kes on sõlminud üksusega lepingu, et saada tasu eest üksuse tavapärase tegevuse väljundiks olevaid kaupu või teenuseid. Lepingu vastaspoolt ei käsitataks kliendina näiteks juhul, kui vastaspool on sõlminud üksusega lepingu eesmärgiga osaleda tegevuses või protsessis, milles lepingupooled jagavad tegevuse või protsessi tulemusel tekkivaid riske ja hüvesid (näiteks koostöös vara loomine), mitte eesmärgiga saada üksuse tavapärase tulemuse väljundit.

7.

Kliendileping võib kuuluda osaliselt käesoleva standardi ja osaliselt paragrahvis 5 loetletud muude standardite rakendusalasse.

a)

Kui muudes standardites on kindlaks määratud, kuidas tuleb lepingu ühte või mitut osa eraldada ja/või esmaselt mõõta, siis kohaldab üksus kõigepealt vastavate standardite eraldamis- ja/või mõõtmisnõudeid. Üksus ei arvesta tehinguhinna sisse lepingu selle osa (või nende osade) summat, mida on esmalt mõõdetud vastavalt teistele standarditele, ning rakendab paragrahve 73–86, et jaotada (võimalik) järelejäänud tehinguhinna summa kõigi käesoleva standardi rakendusalasse kuuluvate toimingukohustuste ja paragrahvi 7 punktis b osutatud lepingu mis tahes muude osade vahel.

b)

Kui muudes standardites ei ole kindlaks määratud, kuidas tuleb lepingu ühte või mitut osa eraldada ja/või esmaselt mõõta, siis rakendab üksus lepingu osa (või osade) eraldamiseks ja/või esmaseks mõõtmiseks käesolevat standardit.

8.

Käesolevas standardis määratakse kindlaks, kuidas arvestatakse kliendilepingu sõlmimiseks tehtavaid lisakulutusi ja kliendilepingu täitmiseks tehtavaid kulutusi, kui nimetatud kulutused ei kuulu mõne muu standardi rakendusalasse (vt paragrahvid 91–104). Üksus rakendab osutatud paragrahve üksnes selliste kliendilepinguga (või lepingu osaga) seoses tehtud kulutuste suhtes, mis kuuluvad käesoleva standardi rakendusalasse.

KAJASTAMINE

Lepingu kindlakstegemine

9.

Üksus peab käesoleva standardi rakendusalasse kuuluva kliendilepingu üle arvestust üksnes juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

lepingupooled on lepingu heaks kiitnud (kirjalikult, suuliselt või vastavalt muule tegevustavale) ja kohustuvad oma kohustusi täitma;

b)

üksusel on võimalik teha kindlaks iga osapoole õigused seoses võõrandatavate kaupade või teenustega;

c)

üksusel on võimalik teha kindlaks võõrandatavate kaupade või teenuste eest tasumise tingimused;

d)

lepingul on majanduslik sisu (st eeldatakse, et lepingu tulemusena muutub ühingu tulevaste rahavoogude risk, ajastus või summa) ja

e)

on tõenäoline, et üksusele laekub tasu, mida tal on õigus kliendile võõrandatavate kaupade või teenuste eest saada. Selle hindamisel, kas tasu summa laekumine on tõenäoline, võtab üksus arvesse üksnes kliendi võimet ja kavatsust maksta tasu summa tähtaegselt. Tasu summa, mida üksusel on õigus saada, võib olla lepingus märgitud hinnast väiksem juhul, kui tasu võib muutuda seoses sellega, et üksus võib pakkuda kliendile hinnasoodustust (vt paragrahv 52).

10.

Leping on kahe või enama osapoole vahel sõlmitud kokkulepe, millega luuakse täitmisele pööratavad õigused ja kohustused. Lepingus sätestatud õiguste ja kohustuste täitmisele pööratavus on seadusega reguleeritud. Lepingud võivad olla kirjalikud, suulised või eelduslikud vastavalt üksuse tegevustavale. Eri jurisdiktsioonides, majandusharudes ja üksustes kasutatakse erinevaid kliendilepingute sõlmimise praktikaid ja protsesse. Lisaks võivad need erineda ka üksuse sees (näiteks sõltuvalt kliendikategooriast või lubatud kaupade või teenuste laadist). Üksus võtab arvesse selliseid praktikaid ja protsesse, et otsustada, kas ja millal kliendiga sõlmitud kokkulepe loob täitmisele pööratavaid õigusi ja kohustusi.

11.

Mõnel kliendilepingul ei ole kindlat tähtaega, nii et mõlemal osapoolel on igal ajal õigus see lõpetada või seda muuta. Osa lepinguid pikeneb automaatselt lepingus märgitud ajavahemiku järel. Üksus rakendab käesolevat standardit lepingu kehtivusajal (lepinguperioodil), mille jooksul lepingupooltel on kehtivad täitmisele pööratavad õigused ja kohustused.

12.

Käesoleva standardi rakendamisel eeldatakse, et lepingut ei ole olemas juhul, kui mõlemal lepingupoolel on ühepoolne täitmisele pööratav õigus lõpetada täielikult täitmata leping ilma teisele poolele (või teistele pooltele) hüvitist maksmata. Leping on täielikult täitmata juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a)

üksus ei ole veel kliendile võõrandanud ühtegi lubatud kaupa ega teenust ja

b)

üksus ei ole veel saanud ja tal ei ole veel õigust saada lubatud kaupade või teenuste eest mingit tasu.

13.

Kui kliendileping vastab sõlmimise ajal paragrahvis 9 esitatud tingimustele, ei hinda üksus nende tingimuste täitmist enam uuesti, välja arvatud juhul, kui on põhjust arvata, et faktid ja asjaolud on oluliselt muutunud. Näiteks kui kliendi võime tasu maksta halveneb oluliselt, peaks üksus uuesti hindama, kas on tõenäoline, et üksusele laekub tasu, mida tal on õigus kliendile veel võõrandatavate kaupade või teenuste eest saada.

14.

Kui kliendileping ei vasta paragrahvis 9 esitatud tingimustele, jätkab üksus lepingu hindamist, et teha kindlaks, kas paragrahvis 9 esitatud tingimused täidetakse tagantjärele.

15.

Kui kliendileping ei vasta paragrahvis 9 esitatud tingimustele ja üksus saab kliendilt tasu, kajastab üksus laekunud tasu müügituluna üksnes juhul, kui on toimunud üks kahest järgmisest sündmusest:

a)

üksusele ei ole jäänud ühtegi täitmata kohustust võõrandada kliendile kaupu või teenuseid ning kliendi lubatud tasu on täielikult või peaaegu täielikult üksusele laekunud ja see ei kuulu tagasimaksmisele või

b)

leping on lõpetatud ja kliendilt saadud tasu ei kuulu tagasimaksmisele.

16.

Kuni ühe paragrahvis 15 nimetatud sündmuse toimumiseni või kuni paragrahvis 9 esitatud tingimuste tagantjärele täitmiseni (vt paragrahv 14) kajastab üksus kliendilt saadud tasu kohustisena. Olenevalt lepinguga seotud faktidest ja asjaoludest väljendab kajastatud kohustis üksuse kohustust kas võõrandada tulevikus kaupu või teenuseid või maksta laekunud tasu tagasi. Mõlemal juhul mõõdetakse kohustist kliendilt saadud tasu summas.

Lepingute liitmine

17.

Üksus liidab kaks või enam lepingut, mis on sõlmitud sama kliendiga (või kliendi seotud osapooltega) samal või peaaegu samal ajal, ning arvestab neid lepinguid ühe lepinguna, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)

lepingutes lepitakse kokku paketina, millel on üks majanduslik eesmärk;

b)

ühe lepingu alusel tasumisele kuuluva tasu summa sõltub teise lepingu hinnast või täitmisest või

c)

lepingutes lubatud kaubad või teenused (või igas lepingus lubatud mõned kaubad või teenused) moodustavad ühe toimingukohustuse vastavalt paragrahvidele 22–30.

Lepingumuudatused

18.

Lepingumuudatus on lepingupoolte poolt heaks kiidetud lepingu ulatuse või hinna (või mõlema) muutmine. Mõnes majandusharus ja jurisdiktsioonis võidakse lepingumuudatuse kohta kasutada nimetust muutmiskorraldus, teisendus või parandus. Lepingumuudatus esineb juhul, kui lepingupooled kiidavad heaks muudatuse, millega luuakse uusi või muudetakse olemasolevaid täitmisele pööratavaid lepingupoolte õigusi ja kohustusi. Lepingumuudatus võidakse heaks kiita kirjalikult, suuliselt või eelduslikult vastavalt üksuse tegevustavale. Kui lepingupooled ei ole lepingumuudatust heaks kiitnud, jätkab üksus käesoleva standardi rakendamist senise lepingu suhtes kuni lepingumuudatuse heaks kiitmiseni.

19.

Lepingumuudatus võib esineda ka juhul, kui lepingupoolte vahel on vaidlus muudatuse ulatuse või hinna (või mõlema) üle või kui pooled on heaks kiitnud lepingu ulatuse muutmise, kuid ei ole veel kindlaks määranud sellele vastavat hinnamuudatust. Selle kindlaks tegemisel, kas muudatusega loodud või muudetud õigused ja kohustused on täitmisele pööratavad, võtab üksus arvesse kõiki olulisi fakte ja asjaolusid, kaasa arvatud lepingu tingimusi ja muid tõendeid. Kui lepingupooled on heaks kiitnud lepingu ulatuse muutmise, kuid ei ole veel kindlaks määranud sellele vastavat hinnamuudatust, hindab üksus muudatuse tagajärjel tekkivat tehinguhinna muutust vastavalt paragrahvidele 50–54, milles käsitletakse muutuva tasu hindamist, ja paragrahvidele 56–58, milles käsitletakse muutuva tasu hinnangute piiramist.

20.

Üksus arvestab lepingumuudatust eraldi lepinguna, kui esinevad mõlemad järgmised tingimused:

a)

lepingu ulatus suureneb lubatud eristatavate (vastavalt paragrahvidele 26–30) kaupade või teenuste lisandumise tõttu ja

b)

lepingu hind suureneb tasu võrra, mis vastab üksuse täiendavate lubatud kaupade või teenuste eraldiseisvale müügihinnale, mida on korrigeeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele. Näiteks võib üksus täiendava kauba või teenuse eraldiseisvat müügihinda korrigeerida seoses kliendile tehtud allahindlusega, mis tuleneb sellest, et üksusel ei ole vaja teha müügiga seotud kulutusi, mis tal tekiksid juhul, kui ta müüks sarnast kaupa või teenust uuele kliendile.

21.

Kui lepingumuudatust ei arvestata paragrahv 20 kohaselt eraldi lepinguna, arvestab üksus lepingumuudatuse kuupäeva seisuga veel võõrandamata lubatud kaupu või teenuseid (st järelejäänud lubatud kaupu või teenuseid) vastavalt ühele järgmistest võimalustest olenevalt sellest, milline neist on rakendatav:

a)

Üksus arvestab lepingumuudatust nii, nagu tegemist oleks senise lepingu lõpetamise ja uue lepingu sõlmimisega, juhul kui järelejäänud kaubad või teenused on enne lepingumuudatuse kuupäeva võõrandatud kaupadest või teenustest eristatavad. Järelejäänud toimingukohustustele (või paragrahvi 22 punkti b kohaselt kindlaks tehtud ühe toimingukohustuse alla kuuluvatele järelejäänud eristatavatele kaupadele või teenustele) jaotatava tasu osa leidmiseks liidetakse järgmised summad:

i)

kliendi lubatud tasu (kaasa arvatud juba kliendilt laekunud summad), mis sisaldus hinnangulises tehinguhinnas ja mida ei ole müügituluna kajastatud, ning

ii)

lepingumuudatusega lubatud tasu.

b)

Üksus arvestab lepingumuudatust nii, nagu tegemist oleks senise lepingu osaga, juhul kui järelejäänud kaubad või teenused ei ole eristatavad ning kuuluvad seega ühe toimingukohustuse alla, mis on lepingumuudatuse kuupäevaks osaliselt täidetud. Lepingumuudatuse mõju tehinguhinnale ja üksuse toimingukohustuse täitmise edenemise mõõtmisele kajastatakse müügitulu korrigeerimisena (müügitulu suurenemise või vähenemisena) lepingumuudatuse kuupäeval (st müügitulu korrigeeritakse kumulatiivselt, võttes aluseks lepingumuudatusejärgse olukorra).

c)

Kui järelejäänud kaupade või teenuste seas on nii punktile a kui ka punktile b vastavaid objekte, arvestab üksus muudatuse mõju muudetud lepingu täitmata (sealhulgas osaliselt täitmata) toimingukohustustele viisil, mis on kooskõlas käesoleva paragrahvi eesmärkidega.

Toimingukohustuste kindlakstegemine

22.

Lepingu sõlmimise ajal hindab üksus kliendilepingus lubatud kaupu või teenuseid ning määratleb toimingukohustusena iga lubaduse võõrandada kliendile kas:

a)

eristatava kauba või teenuse (või kaupade või teenuste paketi) või

b)

sarja eristatavaid kaupu või teenuseid, mis on olulises osas samasugused ning mis võõrandatakse kliendile ühe ja sama skeemi kohaselt (vt paragrahv 23).

23.

Sari eristatavaid kaupu või teenuseid võõrandatakse kliendile ühe ja sama skeemi kohaselt juhul, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a)

üksuse poolt kliendile võõrandamiseks lubatud sarja iga eristatav kaup või teenus vastaks paragrahvis 35 esitatud tingimustele, mille kohaselt seda saaks käsitada aja jooksul täidetava toimingukohustusena, ja

b)

vastavalt paragrahvidele 39–40 kasutataks sarja kuuluva iga eristatava kauba või teenuse puhul selle mõõtmiseks, kuidas on edenenud nende kliendile võõrandamise kohustuse täitmine, ühte ja sama meetodit.

Kliendilepingutes sisalduvad lubadused

24.

Kliendilepingus on üldjuhul selgesõnaliselt nimetatud need kaubad või teenused, mida üksus lubab kliendile võõrandada. Siiski ei pruugi kliendilepingus kindlaks määratud toimingukohustused piirduda ainult lepingus selgesõnaliselt nimetatud kaupade või teenustega. Selle põhjuseks on asjaolu, et kliendileping võib sisaldada ka üksuse tegevustavast, avaldatud põhimõtetest või konkreetsetest avaldustest tulenevaid kaudseid lubadusi, kui sellised lubadused tekitavad lepingu sõlmimise ajal kliendi õigustatud ootuse, et üksus võõrandab kliendile kauba või teenuse.

25.

Toimingukohustused ei hõlma lepingu täitmise eesmärgil tehtavaid üksuse tegevusi, mis ei seisne kauba või teenuse võõrandamises kliendile. Näiteks teenuse osutajal võib tekkida vajadus teha lepingu ettevalmistamiseks erinevaid haldustoiminguid. Nende toimingute tegemise käigus ei võõrandata kliendile teenust. Seega ei kujuta sellised ettevalmistavad tegevused endast toimingukohustust.

Eristatavad kaubad või teenused

26.

Olenevalt lepingust võivad lubatud kaubad või teenused hõlmata alljärgnevat, kuid mitte ainult:

a)

üksuse toodetud kaupade müük (näiteks tootja laovarud);

b)

üksuse ostetud kaupade edasimüük (näiteks jaemüüja kaubad);

c)

üksuse ostetud õiguste saada kaupasid või teenuseid edasimüük (näiteks pileti edasimüük paragrahvides B34–B38 esitatud kirjeldusele vastava käsundiandjana tegutseva üksuse poolt);

d)

lepingus kokku lepitud ülesande (või ülesannete) täitmine kliendi heaks;

e)

teenus, mis seisneb valmisolekus kaupade või teenuste pakkumiseks (näiteks täpsustamata tarkvarauuendused, mida pakutakse siis ja sel juhul, kui need on kättesaadavad) või kaupade või teenuste kliendile tema äranägemisel kasutamiseks kättesaadavaks tegemises;

f)

teenus, mis seisneb teiselt osapoolelt kaupade või teenuste kliendile võõrandamise korraldamises (näiteks teise osapoole vahendajana tegutsemine, nagu on kirjeldatud paragrahvides B34–B38);

g)

õiguste andmine selliste kaupade või teenuste saamiseks tulevikus, mida klient saab edasi müüa või oma klientidele pakkuda (näiteks jaemüüjale toodet müüv üksus lubab, et ta võõrandab jaemüüjalt seda toodet ostvale isikule täiendava kauba või teenuse);

h)

kliendi nimel vara ehitamine, tootmine või arendamine;

i)

litsentside andmine (vt paragrahvid B52–B63) ja

j)

täiendavate kaupade või teenuste ostuõiguste andmine (kui nimetatud õigused annavad kliendile varalise õiguse, nagu on kirjeldatud paragrahvides B39–B43).

27.

Kliendile lubatud kaup või teenus on eristatav, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a)

kliendil on võimalik saada kaubast või teenusest kasu, kui ta kasutab seda eraldi või koos kliendile hõlpsasti kättesaadavate muude ressurssidega (st kaup või teenus on eristatav), ja

b)

üksuse lubadus võõrandada kaup või teenus kliendile on eristatav lepingu muudest lubadustest (st kaup või teenus eristub lepingu kontekstis).

28.

Kliendil on võimalik saada kaubast või teenusest kasu vastavalt paragrahvi 27 punktile a, kui kaupa või teenust saaks kasutada, tarbida, müüa utiiliväärtusest suurema summa eest või vallata mõnel muul viisil, mis tekitab majanduslikku kasu. Mõnest kaubast või teenusest on kliendil võimalik kasu saada siis, kui ta kasutab seda eraldi. Muudest kaupadest või teenustest võib klient kasu saada üksnes siis, kui ta kasutab seda koos muude hõlpsasti kättesaadavate ressurssidega. Hõlpsasti kättesaadav ressurss on eraldi (üksuse või mõne muu üksuse poolt) müüdav kaup või teenus või ressurss, mille klient on juba omandanud üksuse käest (kaasa arvatud kaubad või teenused, mille üksus on lepingu alusel juba kliendile võõrandanud) või muude tehingute või sündmuste tulemusena. Seda, kas klient võib kaubast või teenusest eraldi või koos muude hõlpsasti kättesaadavate ressurssidega kasu saada, võidakse tõendada mitmesuguste asjaoludega. Näiteks asjaolu, et üksus müüb kaupa või teenust regulaarselt eraldi, osutab sellele, et klient võib kaubast või teenusest eraldi või koos muude hõlpsasti kättesaadavate ressurssidega kasu saada.

29.

Asjaolud, mis osutavad, et üksuse lubadus võõrandada kaup või teenus kliendile on eristatav (vastavalt paragrahvi 27 punktile b), on muu hulgas järgmised:

a)

üksus ei osuta olulisel määral teenust, mis seisneb kauba või teenuse ühendamises lepingus kliendile lubatud muude kaupade või teenustega kaupade või teenuste paketiks, mis vastaks kliendi tellitud liitväljundile. Teisiti öeldes ei kasuta üksus kaupa või teenust sisendina, mille abil toodetakse või tarnitakse kliendi määratud liitväljund;

b)

kaup või teenus ei muuda ega kohanda oluliselt mingit muud lepingus lubatud kaupa või teenust;

c)

kaup või teenus ei ole oluliselt sõltuv ega tugevas vastastikuses seoses muude lepingus lubatud kaupade või teenustega. Näiteks kui klient saaks otsustada kauba või teenuse ostmata jätta, ilma et see mõjutaks oluliselt muid lepingus lubatud kaupu või teenuseid, võib see osutada, et vastav kaup või teenus ei ole oluliselt sõltuv ega tugevas vastastikuses seoses selliste muude lubatud kaupade või teenustega.

30.

Kui lubatud kaup või teenus ei ole eristatav, liidab üksus selle kauba või teenuse muude lubatud kaupade või teenustega, kuni tekib eristatav kaupade või teenuste pakett. Mõnel juhul tekib selle tulemusena olukord, kus üksus arvestab kõiki lepingus lubatud kaupu või teenuseid ühe toimingukohustusena.

Toimingukohustuste täitmine

31.

Üksus kajastab müügitulu siis, kui ta täidab oma toimingukohustuse, võõrandades lubatud kauba või teenuse (st vara) kliendile. Vara on võõrandatud siis, kui klient saab vara üle kontrolli.

32.

Üksus otsustab lepingu sõlmimisel iga paragrahvide 22–30 kohaselt kindlaks tehtud toimingukohustuse puhul, kas ta täidab toimingukohustust aja jooksul (vastavalt paragrahvidele 35–37) või teataval ajahetkel (vastavalt paragrahvile 38). Kui üksus ei täida toimingukohustust aja jooksul, täidetakse toimingukohustus teataval ajahetkel.

33.

Kaubad ja teenused on nende kättesaamise ja kasutamise ajal varad, isegi kui nad on seda vaid lühikeseks ajaks (nagu see on paljude teenuste puhul). Kontroll vara üle tähendab võimet juhtida vara kasutamist ning omandada olulises osas kõik varast tulenevad järelejäänud hüved. Kontroll hõlmab võimet takistada teisi üksusi vara kasutamist juhtimast ja sellest hüvesid saamast. Varast saadavad hüved on potentsiaalsed rahavood (laekumised ja väiksemad väljamaksed), mida on võimalik otseselt või kaudselt saada paljudel eri viisidel, näiteks:

a)

vara kasutamine kaupade tootmiseks või teenuste (kaasa arvatud avalike teenuste) osutamiseks;

b)

vara kasutamine muu vara väärtuse suurendamiseks;

c)

vara kasutamine kohustiste arveldamiseks või kulude vähendamiseks;

d)

vara müümine või vahetamine;

e)

vara pantimine laenu tagamiseks ja

f)

vara valdamine.

34.

Selle hindamisel, kas klient saab vara üle kontrolli, võtab üksus arvesse võimalikke vara tagasiostu lepinguid (vt paragrahvid B64–B76).

Aja jooksul täidetavad toimingukohustused

35.

Üksus võõrandab kontrolli kauba või teenuse üle aja jooksul ning seega täidab toimingukohustuse ja kajastab müügitulu aja jooksul juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

klient saab ja tarbib üksuse toimingust saadavaid hüvesid üheaegselt ja üksuse toiminguga samal ajal (vt paragrahvid B3–B4);

b)

üksuse toiming loob või parendab vara (näiteks lõpetamata toodang), mis on loomise või parendamise ajal kliendi kontrolli all (vt paragrahv B5), või

c)

üksus jätab oma toiminguga loomata vara, millele üksusel oleks alternatiivne kasutusviis (vt paragrahv 36), ning üksusel on täitmisele pööratav õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest (vt paragrahv 37).

36.

Üksusel ei ole oma toiminguga loodud varale alternatiivset kasutusviisi, kui üksusel on lepinguga keelatud suunata vara selle loomise või parendamise ajal muusse kasutusse või tema võimalus suunata valmis vara muusse kasutusse on praktiliselt piiratud. Seda, kas üksusel on varale alternatiivne kasutusviis, hinnatakse lepingu sõlmimise ajal. Pärast lepingu sõlmimist ei uuenda üksus vara alternatiivse kasutusviisi hinnangut, välja arvatud juhul, kui lepingupooled kiidavad heaks lepingumuudatuse, millega toimingukohustust oluliselt muudetakse. Paragrahvides B6–B8 antakse juhised, kuidas hinnata, kas üksusel on varale alternatiivne kasutusviis.

37.

Selle hindamisel, kas tal on täitmisele pööratav õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest vastavalt paragrahvi 35 punktile c, võtab üksus arvesse lepingu tingimusi ning lepingu suhtes kohaldatavaid õigusakte. Õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest ei pea väljenduma fikseeritud summas. Siiski peab üksusel kogu lepingu kehtivusaja jooksul olema õigus summale, mis vähemalt hüvitab üksuse seni tehtud toimingud juhul, kui klient või muu isik lõpetab lepingu mõnel muul põhjusel peale üksuse lubatud kohustuste täitmata jätmise. Paragrahvides B9–B13 antakse juhised, kuidas hinnata tasu saamise õiguse olemasolu ja täitmisele pööratavust ning seda, kas üksuse õigus saada tasu annab üksusele õiguse saada tasu seni tehtud toimingute eest.

Teataval ajahetkel täidetavad toimingukohustused

38.

Kui toimingukohustust ei täideta aja jooksul vastavalt paragrahvidele 35–37, täidab üksus toimingukohustuse teataval ajahetkel. Selleks et määrata kindlaks ajahetk, millal klient saab lubatud vara üle kontrolli ja üksus täidab toimingukohustuse, võtab üksus arvesse kontrolli käsitlevaid paragrahvides 31–34 esitatud nõudeid. Lisaks võtab üksus arvesse muu hulgas järgmisi kontrolli üleandmise näitajaid:

a)

Üksusel on kehtiv õigus saada vara eest tasu – kui klient on hetkel kohustatud vara eest tasuma, võib see osutada, et klient on omandanud vastutasuks võime juhtida vara kasutamist ning omandada olulises osas kõik varast tulenevad järelejäänud hüved.

b)

Kliendil on vara suhtes seaduslik omandiõigus – seaduslik omandõigus võib osutada, milline lepingupool saab vara kasutamist juhtida ning omandada olulises osas kõik varast tulenevad järelejäänud hüved või piirata muude üksuste ligipääsu nimetatud hüvedele. Seega võib vara seadusliku omandiõiguse võõrandamine näidata, et klient on saanud vara üle kontrolli. Kui üksus säilitab seadusliku omandiõiguse üksnes kaitseks kliendipoolse tasumata jätmise eest, ei välista see üksuse õigus kliendi jaoks võimalust saada kontrolli vara üle.

c)

Üksus on üle andnud vara füüsilise valduse – kui vara on füüsiliselt kliendi valduses, võib see osutada, et klient saab juhtida vara kasutamist ning omandada olulises osas kõik varast tulenevad järelejäänud hüved või piirata muude üksuste ligipääsu nimetatud hüvedele. Füüsiline valdus ei pruugi siiski tähendada kontrolli vara üle. Näiteks mõne tagasiostulepingu ja mõne saatmiskorralduse puhul võib vara olla füüsiliselt kliendi või saaja valduses, kuigi see on üksuse kontrolli all. Seevastu mõnede ilma kauba väljastamiseta (bill-and-hold) müügikokkulepete korral võib kliendi kontrolli all olev vara olla füüsiliselt üksuse valduses. Paragrahvides B64–B76, B77–B78 ja B79–B82 antakse juhised, kuidas arvestada vastavalt tagasiostulepinguid, saatmiskorraldusi ja ilma kauba väljastamiseta müügikokkuleppeid.

d)

Vara omamisega seotud olulised riskid ja hüved kuuluvad kliendile – vara omamisega seotud oluliste riskide ja hüvede üleandmine kliendile võib osutada, et klient on saanud võime juhtida vara kasutamist ning omandada olulises osas kõik varast tulenevad järelejäänud hüved. Lubatud vara omamisega seotud riskide ja hüvede hindamisel jätab üksus siiski arvesse võtmata kõik riskid, mille tagajärjel tekib eraldi toimingukohustus lisaks vara üleandmise toimingukohustusele. Näiteks võib üksus olla andnud kliendile kontrolli vara üle, aga mitte veel täitnud täiendavat toimingukohustust, mis näeb ette võõrandatud varaga seotud hooldusteenuste osutamise.

e)

Klient on vara vastu võtnud – vara vastuvõtmine kliendi poolt võib osutada, et klient on saanud võime juhtida vara kasutamist ning omandada olulises osas kõik varast tulenevad järelejäänud hüved. Üksus võtab arvesse paragrahvides B83–B86 esitatud juhiseid, et hinnata vara kliendipoolse vastuvõtmise lepingusätte mõju vara kontrolli üleandmise ajale.

Toimingukohustuse täitmise edenemise mõõtmine

39.

Iga paragrahvide 35–37 kohaselt aja jooksul täidetava toimingukohustuse puhul kajastab üksus müügitulu aja jooksul, mõõtes vastava toimingukohustuse täitmise edenemist. Täitmise edenemise mõõtmise eesmärk on kujutada üksuse sooritust lubatud kaupade või teenuste kontrolli kliendile üleandmisel (ehk üksuse toimingukohustuse täitmisel).

40.

Üksus rakendab iga aja jooksul täidetava toimingukohustuse täitmise mõõtmiseks ühte meetodit ning ta rakendab seda meetodit ühelaadsetel asjaoludel ühelaadsete toimingukohustuste suhtes järjepidevalt. Üksus mõõdab aja jooksul täidetava toimingukohustuse täitmise edenemist uuesti iga aruandeperioodi lõpus.

Edenemise mõõtmise meetodid

41.

Täitmise edenemise mõõtmiseks sobivad väljundimeetodid ja sisendimeetodid. Paragrahvides B14–B19 antakse juhised, kuidas kasutada väljundi- ja sisendimeetodeid üksuse toimingukohustuse täitmise edenemise mõõtmiseks. Täitmise edenemise mõõtmiseks sobiva meetodi valimisel võtab üksus arvesse enda poolt kliendile lubatud kauba või teenuse laadi.

42.

Täitmise edenemise mõõtmise meetodi rakendamisel jätab üksus täitmise edenemise mõõtmisest välja kõik kaubad või teenused, mille kontrolli üksus kliendile üle ei anna. Seevastu võtab üksus täitmise edenemise mõõtmisel arvesse kõiki kaupu või teenuseid, mille kontrolli ta oma toimingukohustust täites kliendile üle annab.

43.

Kuna asjaolud aja jooksul muutuvad, uuendab üksus oma täitmise edenemise hinnangut nii, et see vastaks toimingukohustuse täitmise tulemuste muutumisele. Kõnealuseid muutusi üksuse kohustuste täitmise edenemises arvestatakse samuti nagu arvestushinnangute muutusi vastavalt standardile IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead.

Edenemise rahuldav mõõtmine

44.

Üksus kajastab aja jooksul täidetava toimingukohustuse eest saadavat müügitulu üksnes juhul, kui tal on võimalik rahuldavalt mõõta oma toimingukohustuse täitmise edenemist. Üksusel ei ole võimalik oma toimingukohustuse täitmise edenemist rahuldavalt mõõta, kui tal ei ole usaldusväärset informatsiooni, mis oleks vajalik selleks, et rakendada täitmise edenemise mõõtmiseks sobivat meetodit.

45.

Mõnel juhul (näiteks lepingu kehtivusaja alguses) ei pruugi üksusel olla võimalik toimingukohustuse täitmise tulemust rahuldavalt mõõta, kuid ta eeldab, et toimingukohustuse täitmise käigus tehtud kulutused saavad kaetud. Sellisel juhul kajastab üksus müügitulu ainult tehtud kulutuste ulatuses kuni ajani, mil ta saab toimingukohustuse täitmise tulemust rahuldavalt mõõta.

MÕÕTMINE

46.

Kui toimingukohustus on täidetud, kajastab üksus müügituluna sellele toimingukohustusele jaotatud tehinguhinna summa (millest on välja arvatud paragrahvide 56–58 kohased muutuva tasu piiratud hinnangud).

Tehinguhinna kindlaksmääramine

47.

Üksus võtab tehinguhinna kindlaksmääramisel arvesse lepingu tingimusi ja oma tegevustava. Tehinguhind on tasu summa, mida üksusel on tema hinnangul õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile võõrandamise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad (näiteks mõned müügimaksud). Kliendilepingus lubatud tasu võib sisaldada fikseeritud summasid, muutuvaid summasid või mõlemaid.

48.

Tehinguhinna hinnangut mõjutavad kliendi lubatud tasu olemus, ajastus ja summa. Üksus võtab tehinguhinna kindlaksmääramisel arvesse kõige järgneva mõju:

a)

muutuv tasu (vt paragrahvid 50–55 ja 59);

b)

muutuva tasu hinnangute piiramine (vt paragrahvid 56–58);

c)

olulise rahastamiskomponendi sisaldumine lepingus (vt paragrahvid 60–65);

d)

mitterahaline tasu (vt paragrahvid 66–69) ja

e)

kliendile makstav tasu (vt paragrahvid 70–72).

49.

Tehinguhinna kindlaksmääramise eesmärgil eeldab üksus, et kaubad või teenused võõrandatakse kliendile vastavalt kehtivas lepingu kohaselt lubatule ning lepingut ei tühistata, uuendata ega muudeta.

Muutuv tasu

50.

Kui lepingus lubatud tasu sisaldab muutuvat summat, hindab üksus tasu suurust, mida tal on õigus lubatud kaupade või teenuste kliendile võõrandamise eest saada.

51.

Tasu suurus võib muutuda seoses allahindluste, hinnavähenduste, tagasimaksete, krediidi, hinnasoodustuste, ergutusvahendite, tulemuspreemiate, leppetrahvide ja muu sellise tõttu. Lubatud tasu võib muutuda ka juhul, kui üksuse õigus tasu saada sõltub mõne tulevase sündmuse toimumisest või mittetoimumisest. Näiteks on tasu summa muutuv siis, kui toode müüakse koos tagastamisõigusega või kui teatava taseme saavutamise korral lubatakse tulemuspreemiana tasuda fikseeritud summa.

52.

Kliendi lubatud tasuga seotud muutuvus võib olla lepingus selgesõnaliselt sätestatud. Lisaks lepingu tingimustes sätestatud muutuvusele on lubatud tasu muutuv juhul, kui esineb üks kahest järgmisest olukorrast:

a)

kliendil on üksuse tegevustavast, avaldatud põhimõtetest või konkreetsetest avaldustest tulenev õigustatud ootus, et üksus nõustub lepingus märgitud hinnast väiksema tasu summaga. Seega eeldatakse, et üksus pakub hinnasoodustust. Olenevalt jurisdiktsioonist, majandusharust või kliendist võidakse sellist pakkumist nimetada allahindluseks, hinnavähenduseks, tagasimakseks või krediidiks;

b)

muudest faktidest või asjaoludest nähtub, et kliendiga lepingu sõlmimise ajal kavatseb üksus pakkuda kliendile hinnasoodustust.

53.

Üksus kasutab muutuva tasu suuruse hindamiseks ühte järgmistest meetoditest olenevalt sellest, milline meetod üksuse arvates prognoosib paremini summat, mida üksusel on õigus saada:

a)

Eeldatav väärtus – eeldatav väärtus leitakse, summeerides võimalike tasu suuruste vahemikku kuuluvad tõenäosusega kaalutud summad. Eeldatav väärtus võib olla muutuva tasu suuruse sobiv hinnang juhul, kui üksusel on palju sarnaste tunnustega lepinguid.

b)

Kõige tõenäolisem summa – kõige tõenäolisem summa on võimalike tasu suuruste vahemikku kuuluv üksainus kõige tõenäolisem summa (st lepingu kõige tõenäolisem tulemus). Kõige tõenäolisem summa võib olla muutuva tasu suuruse sobiv hinnang juhul, kui lepingul on ainult kaks võimalikku tulemust (näiteks üksus kas saavutab tulemuspreemia taseme või ei saavuta).

54.

Selle hindamisel, milline on ebakindluse mõju talle tasumisele kuuluva muutuva tasu suurusele, rakendab üksus ühte meetodit järjepidevalt lepingu kogu kehtivusaja vältel. Lisaks võtab üksus arvesse kogu informatsiooni (varasemast ajast, praegusest hetkest ja prognoosidest), mis on talle mõistlikult kättesaadav, ning teeb kindlaks mõistlikul arvul võimalikke tasu suurusi. Informatsioon, mida üksus kasutab muutuva tasu suuruse hindamiseks, sarnaneb üldjuhul informatsiooniga, mida üksuse juhtkond kasutab pakkumise koostamise ning lubatud kaupade või teenuste hinna määramise käigus.

Tagasimaksekohustised

55.

Üksus kajastab tagasimaksekohustist juhul, kui ta saab kliendilt tasu ja eeldab, et tal tuleb see tasu osaliselt või täielikult kliendile tagasi maksta. Tagasimaksekohustist mõõdetakse laekunud tasu (või tasu saamise nõude) summas, millele üksuse arvates tal ei teki õigust (st tehinguhinnas mittesisalduvad summad). Tagasimaksekohustist (ja sellele vastavat muutust tehinguhinnas ja seega lepingulises kohustises) uuendatakse iga aruandeperioodi lõpus vastavalt asjaolude muutumisele. Tagastamisõigusega müügi tagasimaksekohustise arvestamiseks rakendab üksus paragrahvides B20–B27 esitatud juhiseid.

Muutuva tasu hinnangute piiramine

56.

Üksus arvestab tehinguhinna sisse paragrahvi 53 kohaselt hinnatud muutuva tasu summa osaliselt või täielikult ainult selles osas, mille puhul on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset müügitulu ei tühistata olulisel määral hiljem, mil muutuva tasuga seotud ebakindlus hajub.

57.

Selle hindamisel, kas on väga tõenäoline, et kajastatud kumulatiivset müügitulu ei tühistata olulisel määral hiljem, mil muutuva tasuga seotud ebakindlus hajub, võtab üksus arvesse nii müügitulu tühistamise tõenäosust kui ka määra. Müügitulu tühistamise tõenäosust või määra suurendada võivad tegurid on muu hulgas järgmised:

a)

tulu summa sõltub väga suurel määral teguritest, mida üksus ei saa mõjutada. Sellised tegurid võivad olla turu volatiilsus, kolmandate osapoolte otsused või tegevused, ilmastikutingimused ning suur lubatud kauba või teenuse vananemise risk;

b)

tasu suurusega seotud ebakindlus jääb eeldatavasti pikaks ajaks lahendamata;

c)

üksusel on vähe kogemusi (või muid tõendeid) seoses sarnaste lepingutega või sellistel kogemustel (või muudel tõenditel) on piiratud prognoosiväärtus;

d)

üksusel on tavaks kas pakkuda laias valikus hinnasoodustusi või muuta sarnaste asjaolude korral sarnaste lepingute maksetingimusi;

e)

lepingul on suurel hulgal ja laias vahemikus erinevaid võimalikke tasu summasid.

58.

Üksus rakendab paragrahvi B63, et arvestada müügipõhise või kasutuspõhise litsentsitasu kujul makstavat tasu, mida lubatakse intellektuaalomandi litsentsi eest.

Muutuva tasu ümberhindamine

59.

Iga aruandeperioodi lõpus uuendab üksus hinnangulist tehinguhinda (uuendades ühtlasi oma hinnangut sellele, kas muutuva tasu hinnang on piiratud), et see esindaks usaldusväärselt aruandeperioodi lõpus valitsenud asjaolusid ja asjaolude muutumist aruandeperioodi jooksul. Üksus arvestab tehinguhinna muutusi vastavalt paragrahvidele 87–90.

Olulise rahastamiskomponendi sisaldumine lepingus

60.

Tehinguhinna kindlaksmääramisel korrigeerib üksus lubatud tasu summat vastavalt raha ajaväärtuse mõjule, kui lepingupoolte vahel (otseselt või kaudselt) kokku lepitud maksete ajastus annab kliendile või üksusele olulise hüve, mis seisneb kaupade või teenuste kliendile võõrandamise rahastamises. Sellisel juhul sisaldub lepingus oluline rahastamiskomponent. Oluline rahastamiskomponent võib esineda olenemata sellest, kas rahastamise lubadus sisaldub lepingus selgesõnaliselt või eeldatakse seda kaudselt maksetingimustes, milles lepingupooled on kokku leppinud.

61.

Lubatud tasu summa korrigeerimise eesmärk seoses olulise rahastamiskomponendiga on võimaldada üksusel kajastada müügitulu summas, mis vastab hinnale, mida klient oleks lubatud kaupade või teenuste eest maksnud juhul, kui ta oleks nimetatud kaupade või teenuste eest maksnud rahas sel ajal, kui need talle üle läksid (st rahaline müügihind). Selle hindamisel, kas leping sisaldab rahastamiskomponenti ja kas see rahastamiskomponent on lepingu jaoks oluline, võtab üksus arvesse kõiki olulisi fakte ja asjaolusid, kaasa arvatud mõlemat järgmist asjaolu:

a)

lubatud tasu summa ning lubatud kaupade või teenuste rahalise müügihinna võimalik vahe ja

b)

mõlema järgmise asjaolu ühine mõju:

i)

eeldatav ajavahemik, mis jääb lubatud kaupade või teenuste üksuselt kliendile üleandmise ning kliendi poolt nimetatud kaupade või teenuste eest tasumise vahele, ja

ii)

asjaomasel turul valitsevad intressimäärad.

62.

Paragrahvi 61 kohasest hinnangust olenemata ei sisaldaks kliendileping olulist rahastamiskomponenti, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest:

a)

klient tasus kaupade või teenuste eest ettemaksega ning klient saab omal äranägemisel otsustada, millal need kaubad või teenused üle antakse;

b)

märkimisväärne osa kliendi lubatud tasust on muutuv ning selle tasu summa või maksmise ajastus sõltub mõne olulises osas kliendist või üksusest sõltumatu tulevase sündmuse toimumisest või mittetoimumisest (näiteks kui tasu on müügipõhine litsentsitasu);

c)

lubatud tasu ja kauba või teenuse rahalise müügihinna vahe (vastavalt paragrahvis 61 esitatud kirjeldusele) kasvab muudel põhjustel kui kliendile või üksusele rahastamise pakkumine ning nimetatud summade vahe on proportsionaalne selle vahe põhjusega. Näiteks võidakse maksetingimustes ette näha üksuse või kliendi kaitse olukorra eest, kus teine osapool ei täida mõnesid või kõiki lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

63.

Praktilise abinõuna ei pea üksus lubatud tasu summat olulise rahastamiskomponendi mõju tõttu korrigeerima juhul, kui üksus eeldab lepingu sõlmimise ajal, et lubatud kauba või teenuse üksuselt kliendile üleandmise ning kõnealuse kauba või teenuse eest tasutava kliendi makse laekumise vaheline ajavahemik ei ole pikem kui üks aasta.

64.

Kui üksus korrigeerib lubatud tasu summat olulise rahastamiskomponendi tõttu, kasutab ta paragrahvis 61 esitatud eesmärgi saavutamiseks diskontomäära, mis kajastuks lepingu sõlmimise ajal üksuse ja tema kliendi vahel tehtud eraldi rahastamistehingus. Nimetatud määr peegeldaks lepingu alusel rahastatava osapoole krediidi tunnuseid ning kliendi või üksuse antud tagatist, mis hõlmab lepinguga võõrandatud vara. Üksusel võib olla võimalik nimetatud määra kindlaks teha, kui ta tuvastab määra, millega tuleks lubatud tasu nimiväärtus diskonteerida, et saada hind, mida klient maksaks kaupade või teenuste eest rahas nende kliendile üleandmise ajal. Pärast lepingu sõlmimist ei ajakohasta üksus diskontomäära seoses intressimäärade muutumise või muude asjaolude (näiteks kliendi krediidiriski hinnangu muutus) arvessevõtmiseks.

65.

Üksus esitab koondkasumiaruandes rahastamise mõju (intressitulu või intressikulu) ja kliendilepingutest saadava müügitulu eraldi. Intressitulu või -kulu kajastatakse üksnes ulatuses, milles kliendilepinguga seotud lepingulist vara (või nõuet) või lepingulist kohustist on raamatupidamises kajastatud.

Mitterahaline tasu

66.

Selleks et määrata tehinguhinda lepingute puhul, milles klient lubab maksta tasu mitterahalises vormis, mõõdab üksus mitterahalist tasu (või mitterahalise tasu lubadust) õiglases väärtuses.

67.

Kui üksusel ei ole võimalik mitterahalise tasu õiglast väärtust rahuldavalt hinnata, mõõdab ta tasu suurust kaudselt, lähtudes kliendile (või kliendikategooriale) tasu eest lubatud kaupade või teenuste eraldiseisvast müügihinnast.

68.

Mitterahalise tasu õiglane väärtus võib muutuda seoses tasu vormiga (näiteks kui muutub aktsia hind, mille saamiseks kliendilt üksusel on õigus). Kui kliendi lubatud mitterahalise tasu õiglane väärtus muutub muudel põhjustel kui ainuüksi tasu vorm (näiteks võib õiglane väärtus muutuda seoses lepingu täitmisega üksuse poolt), rakendab üksus paragrahvides 56–58 esitatud nõudeid.

69.

Kui klient annab omalt poolt kaupu või teenuseid (näiteks materjale, seadmeid või tööjõudu), et aidata üksusel lepingut täita, hindab üksus, kas ta saab selliste antud kaupade või teenuste üle kontrolli. Kui see nii on, arvestab üksus antud kaupu või teenuseid kliendilt saadud mitterahalise tasuna.

Kliendile makstav tasu

70.

Kliendile makstav tasu sisaldab rahasummasid, mida üksus maksab või peab eeldatavasti kliendile (või muudele osapooltele, kes ostavad kliendilt üksuse kaupu või teenuseid) maksma. Kliendile makstav tasu sisaldab ka krediiti või muid komponente (näiteks kupong või vautšer), millega saab tasaarvestada võlga üksuse ees (või muude osapoolte ees, kes ostavad kliendilt üksuse kaupu või teenuseid). Üksus arvestab kliendile makstavat tasu tehinguhinna ja seega ka müügitulu vähendusena, välja arvatud juhul, kui makse kliendile tehakse eristatava (vastavalt paragrahvides 26–30 esitatud kirjeldusele) kauba või teenuse eest, mille klient üksusele võõrandab. Kui kliendile makstav tasu sisaldab muutuvat summat, hindab üksus tehinguhinda (kaasa arvatud seda, kas muutuva tasu hinnang on piiratud) vastavalt paragrahvidele 50–58.

71.

Kui kliendile makstav tasu on makse kliendilt saadava eristatava kauba või teenuse eest, kajastab üksus kauba või teenuse ostu samuti, nagu ta kajastab muid oste tarnijatelt. Kui kliendile makstava tasu summa ületab kliendilt saadud eristatava kauba või teenuse õiglast väärtust, arvestab üksus õiglast väärtust ületavat osa tehinguhinna vähendusena. Kui üksusel ei ole võimalik kliendilt saadud kauba või teenuse õiglast väärtust rahuldavalt hinnata, arvestab ta kogu kliendile makstavat tasu tehinguhinna vähendusena.

72.

Seega, kui kliendile makstavat tasu arvestatakse tehinguhinna vähendusena, siis kajastab üksus müügitulu vähenemist ajal, mil leiab aset üks järgmistest sündmustest, olenevalt sellest, kumb esineb hiljem:

a)

üksus kajastab müügitulu seotud kaupade või teenuste kliendile võõrandamise eest ja

b)

üksus maksab või lubab maksta tasu (isegi kui tasumine sõltub mõnest tulevasest sündmusest). Selline lubadus võib olla kaudselt eeldatav vastavalt üksuse tegevustavale.

Tehinguhinna jaotamine toimingukohustustele

73.

Tehinguhinna jaotamise eesmärk on, et üksus jaotaks tehinguhinna igale toimingukohustusele (või eristatavale kaubale või teenusele) summas, mis vastab tasu suurusele, mida üksusel on tema hinnangul õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile võõrandamise eest.

74.

Jaotamise eesmärgi saavutamiseks jaotab üksus tehinguhinna igale lepingus ettenähtud toimingukohustusele eraldiseisva müügihinna alusel vastavalt paragrahvidele 76–80, välja arvatud paragrahvides 81–83 (allahindluste jaotamine) ja paragrahvides 84–86 (muutuvaid summasid sisaldava tasu jaotamine) kirjeldatud juhtudel.

75.

Paragrahve 76–86 ei rakendata, kui lepingus on ainult üks toimingukohustus. Paragrahve 84–86 võidakse siiski rakendada juhul, kui üksus lubab võõrandada eristatavate kaupade või teenuste sarja, mis on määratletud ühe toimingukohustusena vastavalt paragrahvi 22 punktile b, ja lubatud tasu sisaldab muutuvaid summasid.

Jaotamine eraldiseisvate müügihindade põhjal

76.

Tehinguhinna jaotamiseks igale toimingukohustusele suhtelise eraldiseisva müügihinna põhjal määrab üksus lepingu sõlmimise ajal kindlaks lepingu iga toimingukohustuse aluseks oleva eristatava kauba või teenuse eraldiseisva müügihinna ning jaotab tehinguhinna proportsionaalselt nende eraldiseisvate müügihindadega.

77.

Eraldiseisev müügihind on hind, mille eest üksus müüks lubatud kauba või teenuse kliendile eraldi. Parim tõend eraldiseisva müügihinna kohta on kauba või teenuse hind, mis on vaadeldav siis, kui üksus müüb sama kauba või teenuse samasugustes tingimustes eraldi samasugusele kliendile. Kauba või teenuse eraldiseisev müügihind võib olla lepingus või hinnakirjas esitatud kauba või teenuse hind (aga seda ei eeldata).

78.

Kui eraldiseisev müügihind ei ole otseselt vaadeldav, hindab üksus eraldiseisvat müügihinda summas, mis saadaks juhul, kui tehinguhind jaotataks vastavalt paragrahvis 73 nimetatud jaotamise eesmärgile. Eraldiseisva müügihinna hindamisel võtab üksus arvesse kogu informatsiooni (kaasa arvatud turutingimused, üksusega seotud asjaolud ja informatsioon kliendi või kliendikategooria kohta), mis on talle mõistlikult kättesaadav. Seda tehes kasutab üksus võimalikult palju vaadeldavaid sisendeid ning rakendab hindamismeetodeid ühetaoliste asjaolude korral järjepidevalt.

79.

Kauba või teenuse eraldiseisva müügihinna hindamiseks sobivad meetodid on muu hulgas järgmised:

a)

Korrigeeritud turuhinnangu meetod – üksus võib hinnata turgu, kus ta kaupu või teenuseid müüb, ning hinnata, millist hinda oleks klient sellel turul valmis vastavate kaupade või teenuste eest maksma. Selle meetodi korral võidakse viidata ka üksuse konkurentide pakutavate sarnaste kaupade või teenuste hindadele ning korrigeerida neid hindu vastavalt vajadusele, et need peegeldaksid üksuse kulusid ja marginaale.

b)

Eeldatava kulu pluss marginaali meetod – üksus võib prognoosida oma toimingukohustuse täitmisega kaasnevat eeldatavat kulu ning liita sellele seejärel vastava kauba või teenuse eest küsitava sobiva marginaali.

c)

Jäägi meetod – üksus võib eraldiseisva hinna hindamise aluseks võtta kogu tehinguhinna, millest on lahutatud lepingus lubatud muude kaupade või teenuste vaadeldavate eraldiseisvate müügihindade summa. Siiski võib üksus kasutada jäägi meetodit kauba või teenuse eraldiseisva müügihinna hindamiseks vastavalt paragrahvile 78 üksnes juhul, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:

i)

üksus müüb sama kaupa või teenust erinevatele klientidele (samal või peaaegu samal ajal) väga erinevate summade eest (st müügihind on väga muutuv, kuna representatiivset eraldiseisvat müügihinda ei ole võimalik varasemate tehingute või muude vaadeldavate tõendite põhjal eristada) või

ii)

üksus ei ole selle kauba või teenuse hinda veel kehtestanud ning kaupa või teenust ei ole varem eraldi müüdud (st müügihind ei ole kindel).

80.

Kui kahel või enamal lepingus lubatud kaubal või teenusel on väga muutuv või ebakindel eraldiseisev müügihind, võib nende kaupade või teenuste eraldiseisvate müügihindade hindamiseks olla vaja kasutada mitme meetodi kombinatsiooni. Näiteks võib üksus kasutada jäägi meetodit, et hinnata väga muutuvate või ebakindlate eraldiseisvate müügihindadega lubatud kaupade või teenuste summaarset eraldiseisvat müügihinda, ning seejärel kasutada mõnda teist meetodit, et hinnata üksikute kaupade või teenuste eraldiseisvaid müügihindu võrreldes jäägi meetodil kindlaks tehtud hinnangulise summaarse eraldiseisva müügihinnaga. Kui üksus kasutab iga lepingus lubatud kauba või teenuse eraldiseisva müügihinna hindamiseks meetodite kombinatsiooni, hindab ta, kas tehinguhinna jaotamine nende hinnanguliste eraldiseisvate müügihindadega oleks kooskõlas paragrahvis 73 esitatud jaotamise eesmärgiga ning paragrahvis 78 esitatud nõuetega eraldiseisvate müügihindade hindamisele.

Allahindluse jaotamine

81.

Klient saab kaupade või teenuste paketi ostmisel allahindlust, kui vastavate lepingus lubatud kaupade või teenuste eraldiseisvate müügihindade summa on suurem kui lepingus lubatud tasu. Kui üksusel ei ole paragrahvile 82 vastavaid vaadeldavaid tõendeid selle kohta, et kogu allahindlus on seotud ainult ühe või mitme, aga mitte kõigi lepinguliste toimingukohustustega, jaotab ta allahindluse kõigile lepingulistele toimingukohustustele proportsionaalselt. Allahindluse proportsionaalne jaotamine kõnealustel asjaoludel tuleneb sellest, et üksus jaotab tehinguhinna igale toimingukohustusele nende aluseks olevate eristatavate kaupade või teenuste suhteliste eraldiseisvate müügihindade põhjal.

82.

Üksus jaotab allahindluse täielikult ühele või mitmele, aga mitte kõigile lepingulistele toimingukohustustele juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

üksus müüb igat lepingus nimetatud eristatavat kaupa või teenust (või igat eristatavate kaupade või teenuste paketti) regulaarselt eraldi;

b)

üksus müüb regulaarselt eraldi ka mõnest osutatud eristatavast kaubast või teenusest koostatud paketti (või pakette), rakendades sealjuures allahindlust võrreldes igasse paketti kuuluvate kaupade või teenuste eraldiseisvate müügihindadega; ja

c)

igale paragrahvi 82 punktis b kirjeldatud kaupade või teenuste paketile omistatav allahindlus on sisuliselt sama mis lepingus sätestatud allahindlus ning igasse paketti kuuluvate kaupade või teenuste analüüsi tulemusena saadakse vaadeldavaid tõendeid toimingukohustuse (või toimingukohustuste) kohta, mille arvele langeb kogu lepingus sätestatud allahindlus.

83.

Kui allahindlus jaotatakse paragrahvi 82 kohaselt täielikult ühele või mitmele lepingulisele toimingukohustusele, jaotab üksus allahindluse enne, kui ta kasutab jäägi meetodit kauba või teenuse eraldiseisva müügihinna hindamiseks vastavalt paragrahvi 79 punktile c.

Muutuva tasu jaotamine

84.

Lepingus lubatud muutuv tasu võib olla omistatav lepingule tervikuna või lepingu kindlale osale, näiteks ühele järgmistest:

a)

üks või mitu, aga mitte kõik lepingulised toimingukohustused (näiteks võib preemia sõltuda sellest, kas üksus võõrandab lubatud kauba või teenuse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul) või

b)

üks või mitu, aga mitte kõik lubatud eristatavad kaubad või teenused eristatavate kaupade või teenuste sarjas, mis kuulub paragrahvi 22 punkti b kohaselt ühe toimingukohustuse alla (näiteks kaheaastase puhastusteenuse lepingu teiseks aastaks lubatud tasu suureneb vastavalt kindlaksmääratud inflatsiooniindeksi liikumisele).

85.

Üksus jaotab muutuva summa (ja selle summa hilisemad muutused) täielikult toimingukohustusele või paragrahvi 22 punkti b kohaselt ühe toimingukohustuse alla kuuluvale eristatavale kaubale või teenusele, kui mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a)

muutuva makse tingimused on seotud konkreetselt üksuse püüdlustega toimingukohustust täita või eristatavat kaupa või teenust võõrandada (või toimingukohustuse täitmise või eristatava kauba või teenuse võõrandamise konkreetse tulemusega) ja

b)

tasu muutuva summa täielik jaotamine toimingukohustusele või eristatavale kaubale või teenusele on kooskõlas paragrahvis 73 esitatud jaotamise eesmärgiga, arvestades kõiki lepingus sätestatud toimingukohustusi ja maksetingimusi.

86.

Tehinguhinna ülejäänud summa, mis ei vasta paragrahvis 85 esitatud tingimustele, jaotatakse paragrahvides 73–83 esitatud jaotamisnõuete kohaselt.

Tehinguhinna muutused

87.

Pärast lepingu sõlmimist võib tehinguhind muutuda mitmel põhjusel, kaasa arvatud ebakindlate sündmuste lahenemise või asjaolude muutumise tagajärjel, mis muudab tasu summat, mida üksusel on tema hinnangul õigus lubatud kaupade või teenuste eest saada.

88.

Üksus jaotab kõik tehinguhinna hilisemad muutused lepingulistele toimingukohustustele samadel alustel nagu lepingu sõlmimise ajal. Seega ei jaota üksus tehinguhinda ümber nii, et see kajastaks eraldiseisvate müügihindade muutusi pärast lepingu sõlmimist. Täidetud toimingukohustusele jaotatud summad kajastatakse müügituluna või müügitulu vähendusena samal perioodil, mil tehinguhind muutub.

89.

Üksus jaotab tehinguhinna muutuse täielikult ühele või mitmele, aga mitte kõigile toimingukohustustele või eristatavatele kaupadele või teenustele eristatavate kaupade või teenuste sarjas, mis kuulub paragrahvi 22 punkti b kohaselt ühe toimingukohustuse alla, üksnes juhul, kui paragrahvis 85 esitatud muutuva tulu jaotamise tingimused on täidetud.

90.

Üksus arvestab lepingumuudatusest tulenevat tehinguhinna muutust vastavalt paragrahvidele 18–21. Pärast lepingumuudatust toimuva tehinguhinna muutuse suhtes rakendab üksus siiski paragrahve 87–89, et jaotada tehinguhinna muutus mis tahes järgmisel kohaldataval viisil:

a)

Üksus jaotab tehinguhinna muutuse lepingus enne selle muutmist määratletud toimingukohustustele sellisel juhul ja sellises ulatuses, milles tehinguhinna muutus on omistatav enne muutmist lubatud muutuva tasu summale ja muudatust arvestatakse vastavalt paragrahvi 21 punktile a.

b)

Kõigil ülejäänud juhtudel, kui muudatust ei arvestatud paragrahvi 20 kohaselt eraldi lepinguna, jaotab üksus tehinguhinna muutuse muudetud lepingu toimingukohustustele (st toimingukohustustele, mis olid vahetult pärast muutmist täitmata või osaliselt täitmata).

LEPINGULISED KULUTUSED

Lepingu sõlmimiseks tehtavad lisakulutused

91.

Üksus kajastab kliendilepingu sõlmimiseks tehtavaid lisakulutusi varana, kui ta eeldab, et need kulud kaetakse.

92.

Lepingu sõlmimiseks tehtavad lisakulutused on kulutused, mida üksus teeb eesmärgiga sõlmida kliendileping ja mida ta ei oleks teinud, kui lepingut ei oleks sõlmitud (näiteks müügi vahendustasu).

93.

Lepingu sõlmimiseks tehtavaid kulutusi, mis oleksid tehtud lepingu sõlmimisest olenemata, kajastatakse kuluna nende tekkimise ajal, välja arvatud juhul, kui nende kulude tasumise kohustus lasub selgelt kliendil, olenemata sellest, kas leping sõlmitakse.

94.

Praktilise abinõuna võib üksus kajastada lepingu sõlmimiseks tehtavaid lisakulutusi nende tekkimise ajal kuluna, kui sellise vara amortisatsiooniperiood, mida üksus oleks muul juhul kajastanud, ei ole pikem kui üks aasta.

Lepingu täitmiseks tehtavad kulutused

95.

Kui kliendilepingu täitmiseks tehtavad kulutused ei kuulu mõne muu standardi (näiteks IAS 2 Varud, IAS 16 Materiaalsed põhivarad või IAS 38 Immateriaalsed varad) rakendusalasse, kajastab üksus lepingu täitmiseks tehtavatest kulutustest tulenevat vara üksnes juhul, kui kõnealused kulutused vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)

kulutused on otseselt seotud lepinguga või oodatava lepinguga, mida üksusel on võimalik konkreetselt tuvastada (näiteks senise lepingu pikendamise korral osutatavate teenustega seotud kulutused või veel heakskiitmata lepingu alusel võõrandatava vara väljatöötamise kulutused);

b)

kulutused tekitavad või suurendavad üksuse ressursse, mida kasutatakse tulevikus toimingukohustuste täitmiseks (või täitmise jätkamiseks), ja

c)

eeldatakse, et kulutused kaetakse.

96.

Üksus arvestab mõne muu standardi rakendusalasse kuuluvaid kliendilepingu täitmiseks tehtavaid kulutusi vastavalt nendele muudele standarditele.

97.

Otseselt lepinguga (või konkreetse oodatava lepinguga) seotud kulutused võivad olla järgmised:

a)

otsene tööjõukulu (näiteks otse kliendile lubatud teenuseid osutavate töötajate töötasu);

b)

otsene materjalikulu (näiteks kliendile lubatud teenuse osutamiseks kasutatavad materjalid);

c)

otseselt lepingule või lepingulistele tegevustele jaotatud kulutused (näiteks lepingu haldamise ja järelevalve, kindlustuse ning lepingu täitmiseks kasutatavate tööriistade ja seadmete amortisatsiooni kulutused);

d)

lepingu kohaselt selgelt kliendi poolt tasumisele kuuluvad kulutused ja

e)

muud kulutused, mis tekivad üksnes seetõttu, et üksus on lepingu sõlminud (näiteks maksed alltöövõtjatele).

98.

Üksus kajastab järgmisi kulutusi kuluna nende tekkimise ajal:

a)

üld- ja halduskulud (välja arvatud juhul, kui lepingus on selgesõnaliselt sätestatud, et need kulud peab tasuma klient; sel juhul hindab üksus neid kulusid vastavalt paragrahvile 97);

b)

materjalijääkide, tööjõu ja lepingu täitmiseks vajalike muude ressursside kulud, mis ei kajastu lepingu hinnas;

c)

kulud, mis on seotud täidetud lepinguliste toimingukohustustega (või osaliselt täidetud toimingukohustustega) (st varem tehtud toimingutega seotud kulud), ja

d)

kulud, mille puhul üksusel ei ole võimalik eristada, kas need on seotud täitmata toimingukohustustega või täidetud toimingukohustustega (või osaliselt täidetud toimingukohustustega).

Amortisatsioon ja väärtuse langus

99.

Paragrahvi 91 või 95 kohaselt kajastatud vara amortiseeritakse süstemaatiliselt nii, et see on kooskõlas varaga seotud kaupade või teenuste kliendile võõrandamisega. Vara võib olla seotud kaupade või teenustega, mis kuuluvad võõrandamisele konkreetse oodatava lepingu alusel (nagu on kirjeldatud paragrahvi 95 punktis a).

100.

Üksus ajakohastab amortisatsioonikannet, et võtta arvesse olulisi muutusi varaga seotud kaupade või teenuste üksuselt kliendile võõrandamise eeldatavas ajastuses. Selline muutus kajastatakse arvestushinnangu muutusena kooskõlas IAS 8-ga.

101.

Üksus kajastab väärtuse langusest tekkinud kahjumit kasumiaruandes sel määral, mil paragrahvi 91 või 95 kohaselt kajastatud vara bilansiline jääkmaksumus ületab:

a)

tasu järelejäänud summat, mida üksus eeldab, et ta varaga seotud kaupade või teenuste eest saab, millest on lahutatud

b)

otseselt kõnealuste kaupade või teenuste pakkumisega seotud kulutused, mida ei ole kajastatud kuluna (vt paragrahv 97).

102.

Paragrahvi 101 kohaldamisel kasutab üksus eeldatava saadaoleva tasu suuruse kindlakstegemiseks tehinguhinna kindlaksmääramise põhimõtteid (välja arvatud paragrahvides 56–58 esitatud nõudeid muutuva tasu hinnangute piiramise kohta) ja korrigeerib saadud summat nii, et see peegeldaks kliendi krediidiriski mõju.

103.

Enne paragrahvi 91 või 95 kohaselt kajastatud vara väärtuse langusest tekkinud kahjumi kajastamist kajastab üksus mis tahes kahjumit, mis on tekkinud lepinguga seotud selliste varade väärtuse langusest, mida kajastatakse mõne muu standardi (näiteks IAS 2, IAS 16 ja IAS 38) kohaselt. Pärast paragrahvis 101 kirjeldatud väärtuse languse kontrolli rakendamist lisab üksus paragrahvi 91 või 95 kohaselt kajastatud vara leitud bilansilise jääkmaksumuse selle raha teeniva üksuse bilansilisele jääkmaksumusele, kuhu see kuulub, eesmärgiga rakendada raha teeniva üksuse suhtes standardit IAS 36 Varade väärtuse langus.

104.

Üksus kajastab varem paragrahvi 101 kohaselt kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumi osalise või täieliku tühistamise kasumiaruandes, kui väärtuse languse tingimusi enam ei esine või need on paranenud. Vara suurenenud bilansiline jääkmaksumus ei tohi ületada summat, mis oleks (pärast amortisatsiooni mahaarvamist) kindlaks tehtud juhul, kui eelnevalt ei oleks väärtuse langusest tekkinud kahjumit kajastatud.

ESITAMINE

105.

Kui üks lepingupool on oma kohustused täitnud, esitab üksus finantsseisundi aruandes lepingu lepingulise vara või lepingulise kohustisena sõltuvalt üksuse toimingute ja kliendi maksete vahekorrast. Üksus esitab eraldi kõik tingimustega sidumata õigused tasule nõuetena.

106.

Kui klient maksab tasu või üksusel on õigus saada tingimustega sidumata tasu (st nõue) enne seda, kui üksus annab kauba või teenuse kliendile üle, esitab üksus lepingut kui lepingulist kohustist, kui makse tehakse või makse kuulub tasumisele (olenevalt sellest, kumb on varasem). Lepinguline kohustis on üksuse kohustus anda kliendile üle kaubad või teenused, mille eest üksus on kliendilt tasu saanud (või mille eest tasu summa kuulub maksmisele).

107.

Kui üksus täidab oma kohustused, andes kaubad või teenused kliendile üle enne seda, kui klient maksab tasu või makse muutub tasumisele kuuluvaks, esitab üksus lepingut kui lepingulist vara, millest on maha arvatud võimalikud nõuetena esitatud summad. Lepinguline vara on üksuse õigus saada kliendile üle antud kaupade või teenuste eest tasu. Üksus hindab lepingulise vara väärtuse langust vastavalt IFRS 9-le. Lepingulise vara väärtuse langust mõõdetakse, esitatakse ja avaldatakse samadel alustel nagu IFRS 9 rakendusalasse kuuluvate finantsvarade puhul (vt ka paragrahvi 113 punkt b).

108.

Nõue on üksuse tingimusteta õigus tasule. Õigus tasule on tingimustega sidumata juhul, kui kõnealuse tasu maksmise kohustus tekib lihtsalt aja möödudes. Näiteks üksus kajastaks nõuet juhul, kui tal on kehtiv õigus makse saamisele, kuigi summa võib kuuluda tulevikus tagasimaksmisele. Üksus arvestab nõuet vastavalt IFRS 9-le. Kliendilepingust tuleneva nõude esmase kajastamise korral esitatakse IFRS 9 kohaselt mõõdetud nõude ja sellele vastava kajastatud müügitulu summa võimalik vahe kuluna (näiteks väärtuse langusest tekkinud kahjumina).

109.

Käesolevas standardis kasutatakse mõisteid „lepinguline vara“ ja „lepinguline kohustis“, kuid üksusel ei keelata kasutada finantsseisundi aruandes kõnealuste objektide kohta muid nimetusi. Kui üksus kasutab lepingulise vara kohta muud nimetust, annab ta finantsaruannete kasutajale piisavalt informatsiooni, mis võimaldab eristada nõudeid ja lepingulisi varasid.

AVALIKUSTAMINE

110.

Avalikustamisnõuete eesmärk on, et üksus avalikustaks piisavalt informatsiooni, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel mõista kliendilepingutest saadava müügitulu ja tekkivate rahavoogude laadi, summat, ajastust ja ebakindlust. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks avalikustab üksus kvalitatiivset ja kvantitatiivset informatsiooni kõige järgneva kohta:

a)

tema kliendilepingud (vt paragrahvid 113–122);

b)

olulised hinnangud ja hinnangute muutused, mida on kasutatud käesoleva standardi rakendamisel nimetatud lepingute suhtes (vt paragrahvid 123–126), ja

c)

kliendilepingu sõlmimise või täitmise eesmärgil tehtud kulutuste põhjal kajastatud varad vastavalt paragrahvile 91 või 95 (vt paragrahvid 127–128).

111.

Üksus võtab arvesse avalikustamise eesmärgi saavutamiseks vajalikku detailsusastet ja seda, kui suurt rõhku tuleb asetada igaühele erinevatest nõuetest. Üksus summeerib või liigendab avalikustatava teabe nii, et paljude ebaoluliste detailide kaasamine või olulises osas erinevate omadustega kirjete summeerimine ei varja kasulikku teavet.

112.

Üksus ei pea avalikustama informatsiooni käesoleva standardi kohaselt, kui ta on esitanud informatsiooni vastavalt mõnele muule standardile.

Kliendilepingud

113.

Üksus avalikustab aruandeperioodi kohta kõik allpool nimetatud summad, välja arvatud juhul, kui need summad esitatakse koondkasumiaruandes eraldi vastavalt muudele standarditele:

a)

kliendilepingutest saadud kajastatud müügitulu, mille üksus avalikustab oma muudest tuluallikatest eraldi, ja

b)

üksuse kliendilepingutest tulenevate mis tahes nõuete või lepinguliste varadega seoses (vastavalt IFRS 9-le) kajastatud võimalikud väärtuse langusest tekkinud kahjumid, mille üksus avalikustab muude lepingutega seotud väärtuse langusest tekkinud kahjumitest eraldi.

Müügitulu liigendamine

114.

Üksus liigendab kliendilepingutest saadud kajastatud müügitulu kategooriatesse, mis vastavad sellele, kuidas majanduslikud tegurid mõjutavad müügitulu ja rahavoogude laadi, summat, ajastust ja ebakindlust. Üksus rakendab sobivate müügitulu liigendamiseks kasutatavate kategooriate valimiseks paragrahvides B87–B89 esitatud juhiseid.

115.

Lisaks avaldab üksus piisavalt informatsiooni, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel mõista liigendatud müügitulu avalikustamise (vastavalt paragrahvile 114) ning iga avalikustatava segmendi müügitulu kohta avalikustatud teabe vahelist seost, kui üksus rakendab standardit IFRS 8 Tegevussegmendid.

Lepingute saldod

116.

Üksus avalikustab kogu järgmise teabe:

a)

kliendilepingutest tulenevate nõuete, lepinguliste varade ja lepinguliste kohustiste alg- ja lõppsaldod, mida ei ole muul viisil eraldi esitatud ega avaldatud;

b)

aruandeperioodil kajastatud müügitulu, mis sisaldus perioodi alguses lepinguliste kohustiste saldos, ja

c)

aruandeperioodil kajastatud müügitulu, mis on saadud seoses toimingukohustuste täitmisega (või osalise täitmisega) varasematel perioodidel (näiteks tehinguhinna muutused).

117.

Üksus selgitab, kuidas tema toimingukohustuste täitmise ajastus (vt paragrahvi 119 punkt a) on seotud tavapärase maksete ajastusega (vt paragrahvi 119 punkt b) ning millist mõju avaldavad nimetatud asjaolud lepinguliste varade ja lepinguliste kohustiste saldodele. Esitatud selgituses võib kasutada kvalitatiivset informatsiooni.

118.

Üksus esitab selgituse aruandeperioodi jooksul lepinguliste varade ja lepinguliste kohustiste saldodes toimunud oluliste muutuste kohta. Selgitus peab sisaldama kvalitatiivset ja kvantitatiivset informatsiooni. Üksuse lepinguliste varade ja lepinguliste kohustiste saldod võivad muutuda näiteks mõne järgmise asjaolu tagajärjel:

a)

äriühendustest tulenevad muutused;

b)

lepingumuudatusejärgse olukorra põhjal tehtavad müügitulu kumulatiivsed korrigeerimised, mis mõjutavad vastavat lepingulist vara või lepingulist kohustist, kaasa arvatud korrigeerimised, mis on tingitud edenemise määra muutumisest, hinnangulise tehinguhinna muutumisest (mis hõlmab ka võimalikku muutust hinnangus sellele, kas muutuva tasu hinnang on piiratud) või lepingumuudatusest;

c)

lepingulise vara väärtuse langus;

d)

muutus tasu saamise õiguse mittetingimuslikuks muutumise ajavahemikus (st ajavahemikus, mille järel lepinguline vara liigitatakse ümber nõudeks) ja

e)

muutus toimingukohustuse täitmise ajavahemikus (st ajavahemikus, mille järel hakatakse lepingulisest kohustisest saadavat müügitulu kajastama).

Toimingukohustused

119.

Üksus avalikustab informatsiooni oma kliendilepingutes sisalduvate toimingukohustuste kohta, kirjeldades muu hulgas kõiki järgmisi asjaolusid:

a)

mis ajal üksus tavaliselt oma toimingukohustused täidetuks loeb (näiteks saatmise, kättetoimetamise, teenuste osutamise või teenuse lõpetamise ajal), kaasa arvatud millal loetakse toimingukohustused täidetuks ilma kauba väljastamiseta (bill-and-hold) müügikokkulepete korral;

b)

olulised maksetingimused (näiteks milline on tavapärane maksetähtaeg, kas leping sisaldab olulist rahastamiskomponenti, kas tasu suurus on muutuv ning kas muutuva tasu hinnang on tavaliselt piiratud vastavalt paragrahvidele 56–58);

c)

üksuse poolt võõrandamiseks lubatud kaupade või teenuste laad, tuues eraldi esile toimingukohustused, mis nõuavad, et üksus korraldaks kaupade või teenuste võõrandamise mõne teise osapoole poolt (st kui üksus tegutseb käsundisaajana);

d)

tagastamis- ja tagasimaksekohustused ning muud sarnased kohustused ja

e)

garantiide liigid ja nendega seotud kohustused.

Järelejäänud toimingukohustustele jaotatud tehinguhind

120.

Üksus avalikustab oma järelejäänud toimingukohustuste kohta järgmise teabe:

a)

aruandeperioodi lõpu seisuga täitmata (või osaliselt täitmata) toimingukohustustele jaotatud tehinguhinna kogusumma ja

b)

selgitus selle kohta, millal üksus loodab paragrahvi 120 punkti a kohaselt avaldatud summat müügituluna kajastada; üksus kasutab selgituse avaldamiseks ühte järgmistest võimalustest:

i)

kvantitatiivne selgitus, mille aluseks võetakse järelejäänud toimingukohustuste kestuse jaoks kõige sobivamad ajavahemikud, või

ii)

kvalitatiivse informatsiooni kasutamine.

121.

Praktilise abinõuna ei pea üksus toimingukohustuse kohta paragrahvis 120 osutatud informatsiooni avalikustama juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

toimingukohustus on sätestatud lepingus, mille algne eeldatav kehtivusaeg ei ole pikem kui üks aasta, või

b)

üksus kajastab toimingukohustuse täitmisest saadavat müügitulu vastavalt paragrahvile B16.

122.

Üksus selgitab kvalitatiivselt, kas ta rakendab paragrahvis 121 esitatud praktilist abinõu ning kas mõni kliendilepingute alusel saadav tasu on jäetud tehinguhinna sisse arvestamata ega sisaldu seega paragrahvi 120 kohaselt avalikustatud informatsioonis. Näiteks hinnanguline tehinguhind ei sisalda selliseid muutuva tasu hinnangulisi summasid, mis on piiratud (vt paragrahvid 56–58).

Käesoleva standardi rakendamisel kasutatavad olulised hinnangud

123.

Üksus avalikustab hinnangud ja hinnangute muutused, mida on kasutatud käesoleva standardi rakendamisel ning mis mõjutavad oluliselt kliendilepingutest saadava müügitulu summat ja ajastust. Eelkõige selgitab üksus oma hinnanguid ja hinnangute muutusi, mida ta on kasutanud mõlema järgmise asjaolu kindlaksmääramiseks:

a)

toimingukohustuste täitmise ajastus (vt paragrahvid 124–125) ja

b)

tehinguhind ja toimingukohustustele jaotatud summad (vt paragrahv 126).

Toimingukohustuste täitmise ajastuse kindlakstegemine

124.

Aja jooksul täidetavate toimingukohustuste kohta avalikustab üksus mõlemad järgnevad:

a)

müügitulu kajastamiseks kasutatud meetodid (näiteks kasutatud väljundimeetodite või sisendimeetodite ja nende meetodite rakendamise kirjeldus) ja

b)

selgitus selle kohta, miks kasutatud meetodid annavad usaldusväärse pildi kaupade või teenuste võõrandamisest.

125.

Teataval ajahetkel täidetavate toimingukohustuste kohta avalikustab üksus olulised hinnangud, mille põhjal otsustatakse, millal klient saab kontrolli talle lubatud kaupade või teenuste üle.

Tehinguhinna ja toimingukohustustele jaotatud summade kindlakstegemine

126.

Üksus avalikustab teabe kõige järgneva jaoks kasutatavate meetodite, sisendite ja eelduste kohta:

a)

tehinguhinna kindlakstegemine, mis hõlmab muu hulgas muutuva tasu hindamist, tasu korrigeerimist raha ajaväärtuse mõju arvessevõtmiseks ning mitterahalise tasu mõõtmist;

b)

selle hindamine, kas muutuva tasu hinnang on piiratud;

c)

tehinguhinna jaotamine, kaasa arvatud lubatud kaupade või teenuste eraldiseisvate müügihindade hindamine ning allahindluste ja muutuva tasu jaotamine lepingu konkreetsele osale (kui see on kohaldatav), ja

d)

tagastamis- ja tagasimaksekohustuste ning muude sarnaste kohustuste mõõtmine.

Kliendilepingu sõlmimise või täitmise eesmärgil tehtud kulutuste põhjal kajastatud varad

127.

Üksus kirjeldab mõlemat järgnevat:

a)

hinnangud, mille põhjal tehakse kindlaks kliendilepingu sõlmimise või täitmise eesmärgil tehtud kulutuste summa (vastavalt paragrahvile 91 või 95), ja

b)

iga aruandeperioodi amortisatsiooni kindlakstegemiseks kasutatav meetod.

128.

Üksus avalikustab kogu järgmise teabe:

a)

kliendilepingu sõlmimise või täitmise eesmärgil tehtud kulutuste (vastavalt paragrahvile 91 või 95) põhjal kajastatud varade lõppsaldod vara põhikategooriate kaupa (näiteks kliendilepingute sõlmimiseks tehtud kulutused, lepingueelsed kulutused ja ettevalmistuskulutused) ja

b)

aruandeperioodil kajastatud amortisatsiooni ja mis tahes väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa.

Praktilised abinõud

129.

Kui üksus otsustab kasutada paragrahvis 63 (seoses olulise rahastamiskomponendi olemasoluga) või paragrahvis 94 (seoses lepingu sõlmimiseks tehtavate lisakulutustega) sätestatud praktilisi abinõusid, peab ta selle asjaolu avalikustama.

Lisa A

Määratletud mõisted

Käesolev lisa on standardi lahutamatu osa.

Leping

Kahe või enama osapoole vahel sõlmitud kokkulepe, millega luuakse täitmisele pööratavad õigused ja kohustused.

Lepinguline vara

Üksuse õigus saada tasu üksuse poolt kliendile üle antud kaupade või teenuste eest, kui nimetatud õiguse saamiseks peab olema täidetud veel mingeid muid tingimusi peale aja möödumise (näiteks üksuse kohustuse täitmine tulevikus).

Lepinguline kohustis

Üksuse kohustus anda kliendile üle kaubad või teenused, mille eest üksus on kliendilt tasu saanud (või tasu summa kuulub maksmisele).

Klient

Osapool, kes on sõlminud üksusega lepingu, et saada tasu eest üksuse tavapärase tegevuse väljundiks olevaid kaupu või teenuseid.

Tulu

Majandusliku kasu suurenemine arvestusperioodil, mis väljendub varade lisandumise või parendamisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusena omakapital suureneb, välja arvatud omanike poolt tehtavad sissemaksed.

Toimingukohustus

Kliendiga sõlmitud lepingus antud lubadus võõrandada kliendile kas:

a)

eristatav kaup või teenus (või kaupade või teenuste pakett) või

b)

sari eristatavaid kaupu või teenuseid, mis on olulises osas samasugused ning mis võõrandatakse kliendile ühe ja sama skeemi kohaselt.

Müügitulu

Tulu, mis tekib üksuse tavapärase tegevuse käigus.

(Kauba või teenuse) eraldiseisev müügihind

Hind, mille eest üksus müüks lubatud kauba või teenuse kliendile eraldi.

Tehinguhind (kliendilepingu puhul)

Tasu summa, mida üksusel on tema hinnangul õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile võõrandamise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad.

Lisa B

Rakendusjuhis

Käesolev lisa on standardi lahutamatu osa. Selles kirjeldatakse paragrahvide 1–129 rakendamist ja sellel on sama õiguslik jõud nagu standardi teistel osadel.

B1

Käesolev rakendusjuhis on liigendatud vastavalt järgmistele kategooriatele:

a)

aja jooksul täidetavad toimingukohustused (paragrahvid B2–B13);

b)

toimingukohustuse täitmise edenemise mõõtmise meetodid (paragrahvid B14–B19);

c)

tagastamisõigusega müük (paragrahvid B20–B27);

d)

garantiid (paragrahvid B28–B33);

e)

käsundiandja ja käsundisaaja tasud (paragrahvid B34–B38);

f)

kliendi õigused täiendavate kaupade või teenuste saamiseks (paragrahvid B39–B43);

g)

klientide kasutamata õigused (paragrahvid B44–B47);

h)

tagastamatud ettemaksed (ja mõned seotud kulutused) paragrahvid B48–B51);

i)

litsentsimine (paragrahvid B52–B63);

j)

tagasiostulepingud (paragrahvid B64–B76);

k)

saatmiskorraldused (paragrahvid B77–B78);

l)

ilma kauba väljastamiseta (bill-and-hold) müügikokkulepped (paragrahvid B79–B82);

m)

kliendipoolne vastuvõtmine (paragrahvid B83–B86) ja

n)

liigendatud müügitulu avalikustamine (paragrahvid B87–B89).

Aja jooksul täidetavad toimingukohustused

B2

Vastavalt paragrahvile 35 täidetakse toimingukohustus aja jooksul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

klient saab ja tarbib üksuse toimingust saadavaid hüvesid üheaegselt ja üksuse toiminguga samal ajal (vt paragrahvid B3–B4);

b)

üksuse toiming loob või parendab vara (näiteks lõpetamata toodang), mis on loomise või parendamise ajal kliendi kontrolli all (vt paragrahv B5), või

c)

üksus jätab oma toiminguga loomata vara, millele üksusel oleks alternatiivne kasutusviis (vt paragrahvid B6–B8), ning üksusel on täitmisele pööratav õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest (vt paragrahvid B9–B13).

Üksuse toimingust saadavate hüvede üheaegne saamine ja tarbimine (paragrahvi 35 punkt a)

B3

Mõnede toimingukohustuste puhul on lihtne hinnata, kas klient saab üksuse toimingust hüvesid selle toimingu tegemise ajal ning tarbib neid hüvesid üheaegselt nende saamisega. Selle näiteks on rutiinsed või korduvad teenused (näiteks koristusteenus), mille puhul on lihtne kindlaks teha, et klient saab ja tarbib üksuse toimingust tekkivaid hüvesid üheaegselt.

B4

Muude toimingukohustuste puhul ei pruugi üksusel olla võimalik lihtsalt kindlaks teha, kas klient saab ja tarbib üksuse toimingust tekkivaid hüvesid üheaegselt ning samal ajal üksuse toimingu tegemisega. Selliste asjaolude korral loetakse toimingukohustus täidetavaks aja jooksul, kui üksus leiab, et kui järelejäänud toimingukohustuse täitmise kliendi jaoks võtaks üle mõni teine üksus, ei peaks ta seni lõpule viidud tööd olulises osas uuesti tegema. Selle kindlaks tegemisel, kas mõni teine üksus ei peaks üksuse poolt seni lõpule viidud tööd olulises osas uuesti tegema, lähtub üksus mõlemast järgmisest eeldusest:

a)

jäetakse arvestamata võimalikud lepingulised või praktilised piirangud, mis ei võimaldaks üksusel järelejäänud toimingukohustust teisele üksusele üle anda, ning

b)

eeldatakse, et järelejäänud toimingukohustust täitev teine üksus ei saaks kasutada ühtegi vara, mis on hetkel üksuse kontrolli all ja mis jääks üksuse kontrolli alla ka pärast toimingukohustuse üleminekut teisele üksusele.

Kliendi kontroll loodava või parendatava vara üle (paragrahvi 35 punkt b)

B5

Selle kindlaks tegemisel, kas vastavalt paragrahvi 35 punktile b on vara selle loomise või parendamise ajal kliendi kontrolli all, lähtub üksus paragrahvides 31–34 ja 38 esitatud kontrolli käsitlevatest nõuetest. Loodav või parendatav vara (näiteks lõpetamata toodang) võib olla materiaalne või immateriaalne.

Üksuse toiminguga ei looda vara, millel on alternatiivne kasutusviis (paragrahvi 35 punkt c)

B6

Selle hindamisel, kas tal on varale alternatiivne kasutusviis vastavalt paragrahvile 36, võtab üksus arvesse lepinguliste ja praktiliste piirangute mõju üksuse võimele suunata vara muusse kasutusse, näiteks müüa see teisele kliendile. Kliendilepingu lõpetamise võimalus ei ole oluline kaalutlus selle hindamisel, kas üksusel oleks võimalik suunata vara muusse kasutusse.

B7

Lepinguline piirang, mis takistab üksusel vara muusse kasutusse suunamist, peab olema oluline, et välistada üksuse jaoks vara alternatiivse kasutusviisi võimalus. Lepinguline piirang on oluline, kui kliendil oleks võimalus oma õigused lubatud varale täitmisele pöörata, kui üksus peaks püüdma suunata vara muusse kasutusse. Seevastu lepinguline piirang ei ole oluline juhul, kui vara on näiteks suures osas asendatav muude varadega, mida üksus saaks teisele kliendile võõrandada ilma lepingut rikkumata ja ilma et talle tekiks olulist kulu, mida ei oleks muul juhul seoses kõnealuse lepinguga tekkinud.

B8

Praktiline piirang, mis takistab üksusel vara muusse kasutusse suunamast, esineb juhul, kui vara muusse kasutusse suunamine põhjustaks üksusele olulist majanduslikku kahju. Oluline majanduslik kahju võib tekkida seetõttu, et üksus peaks kandma suuri kulusid vara ümbertegemiseks või ta saab müüa vara ainult suure kahjumiga. Näiteks võib üksuse võime vara muusse kasutusse suunata olla praktiliselt piiratud juhul, kui varal on ainult ühe kliendi jaoks sobiv tehniline spetsifikatsioon või see asub kauges piirkonnas.

Õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest (paragrahvi 35 punkt c)

B9

Vastavalt paragrahvile 37 on üksusel õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest juhul, kui tal oleks õigus summale, mis vähemalt hüvitab tema seni tehtud toimingud olukorras, kus klient või muu osapool lõpetab lepingu mõnel muul põhjusel kui üksuse lubatud kohustuste täitmata jätmine. Summa, mis vähemalt hüvitab üksuse seni tehtud toimingud, on summa, mis vastab selleks ajaks võõrandatud kaupade või teenuste ligikaudsele müügihinnale (näiteks toimingukohustuse täitmise käigus üksusele tekkinud kulude hüvitis, millele lisandub mõistlik kasumimarginaal), mitte üksnes üksuse võimaliku saamata jäänud tulu hüvitis lepingu lõpetamise korral. Mõistliku kasumimarginaali hüvitis ei pea võrduma kasumimarginaaliga, mida eeldataks juhul, kui leping täidetaks vastavalt lubatule, kuid üksusel peaks olema õigus saada hüvitist ühes järgmises summas:

a)

lepingujärgse eeldatava kasumimarginaali osa, mis kajastab piisavalt seda, millises ulatuses on üksus oma lepingujärgsed kohustused täitnud enne lepingu lõpetamist kliendi (või muu osapoole) poolt, või

b)

mõistlik tootlus üksuse poolt sarnaste lepingute korral kantavalt kapitalikulult (või üksuse tavapärane tegevusmarginaal sarnase lepingute korral) juhul, kui konkreetse lepingu marginaal on kõrgem kui üksuse tavaline tootlus sarnastelt lepingutelt.

B10

Üksuse õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest ei pea olema hetkel kehtiv tingimusteta õigus maksele. Paljudel juhtudel tekib üksuse tingimusteta õigus maksele alles pärast mõne kokkulepitud taseme saavutamist või pärast toimingukohustuse täielikku täitmist. Selle hindamisel, kas tal on õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest, võtab üksus arvesse seda, kas tal oleks täitmisele pööratav õigus nõuda või kinni pidada tasu seni tehtud toimingute eest juhul, kui leping lõpetataks enne kohustuse täitmist mõnel muul põhjusel kui üksuse lubatud kohustuste täitmata jätmine.

B11

Mõne lepingu puhul võib kliendil olla õigus leping lõpetada ainult teatavatel kindlatel aegadel lepingu kehtivusaja jooksul või ei pruugi kliendil üldse olla lepingu lõpetamise õigust. Kui klient püüab lõpetada lepingut, ilma et tal oleks antud ajal lepingu lõpetamise õigust (kaasa arvatud juhul, kui klient ei täida oma lubatud kohustusi), võib leping (või muud õigusaktid) anda üksusele õiguse jätkata lepingus lubatud kaupade või teenuste üleandmist kliendile ning nõuda kliendilt vastavate kaupade või teenuste eest lubatud tasu maksmist. Sellisel juhul on üksusel õigus saada tasu seni tehtud toimingute eest, sest tal on õigus jätkata oma kohustuste täitmist vastavalt lepingule ning nõuda kliendilt tema kohustuste täitmist (mis hõlmab lubatud tasu maksmist).

B12

Seni tehtud toimingute eest tasu saamise õiguse olemasolu ja täitmisele pööratavuse hindamisel võtab üksus arvesse nii lepingutingimusi kui ka õigusakte või õiguslikke pretsedente, mis võiksid vastavaid lepingutingimusi täiendada või neist ülimuslikud olla. See hõlmab selle hindamist, kas:

a)

mõni õigusakt, haldustava või õiguslik pretsedent annab üksusele õiguse saada seni tehtud toimingute eest tasu, kuigi seda õigust ei ole kliendilepingus sätestatud;

b)

asjakohasest õiguslikust pretsedendist nähtub, et sarnastel õigustel saada seni tehtud toimingute eest tasu ei ole sarnaste lepingute puhul siduvat õiguslikku toimet, või

c)

üksuse tegevustava, mille kohaselt tasu saamise õigust täitmisele ei pöörata, on muutnud selle õiguse vastavas õiguskeskkonnas täitmisele mittepööratavaks. Siiski jääb üksusele õigus saada seni tehtu eest tasu juhul, kui tema õigus saada seni tehtu eest tasu jääb kliendilepingu kohaselt täitmisele pööratavaks, olenemata sellest, et üksus võib otsustada loobuda oma tasu saamise õigusest sarnaste lepingute puhul.

B13

Lepingus sätestatud maksegraafik ei näita tingimata seda, kas üksusel on täitmisele pööratav õigus saada seni tehtud toimingute eest tasu. Kuigi lepingus sätestatud maksegraafikus esitatakse kliendi poolt tasumisele kuuluva tasu ajastus ja summa, ei pruugi maksegraafik tingimata olla tõendiks, mis kinnitab üksuse õigust saada tasu seni tehtud toimingute eest. Selle põhjuseks on asjaolu, et leping võib sisaldada näiteks sätet, mille kohaselt kliendilt laekunud tasu kuulub tagasi maksmisele mõnel muul põhjusel peale üksuse lubatud kohustuste täitmata jätmise.

Toimingukohustuse täitmise edenemise mõõtmise meetodid

B14

Meetodid, mida saab kasutada selleks, et mõõta üksuse toimingukohustuse täitmise edenemist aja jooksul vastavalt paragrahvidele 35–37, hõlmavad järgmist:

a)

väljundimeetodid (vt paragrahvid B15–B17) ja

b)

sisendimeetodid (vt paragrahvid B18–B19).

Väljundimeetodid

B15

Väljundimeetoditega kajastatakse müügitulu selleks hetkeks võõrandatud kaupadest või teenustest kliendile tekkiva väärtuse ja lepingu alusel lubatud veel võõrandamata kaupade või teenuste väärtuse vahekorra otsese mõõtmise põhjal. Väljundimeetodite hulka kuuluvad seni tehtud toimingute ülevaated, saavutatud tulemuste, eesmärgiks seatud tasemete, kulunud aja ning toodetud või tarnitud ühikute koguse hindamised. Selle kaalumisel, kas kasutada edenemise mõõtmiseks väljundimeetodit, võtab üksus arvesse seda, kas valitud väljund kujutaks toimingukohustuse täielikuks täitmiseks tehtud üksuse sooritust usaldusväärselt. Väljundimeetod ei kujutaks üksuse sooritust usaldusväärselt juhul, kui valitud väljund ei võimaldaks mõõta mõnda kaupa või teenust, mille kontroll on kliendile üle läinud. Näiteks toodetud või tarnitud ühikutel põhinevad väljundimeetodid ei kujutaks toimingukohustuse täielikuks täitmiseks tehtud üksuse sooritust usaldusväärselt juhul, kui üksuse toimingu tulemuseks aruandeperioodi lõpus on lõpetamata toodang või valmistoodang, mis on kliendi kontrolli all ja mida ei ole väljundi mõõtmisel arvesse võetud.

B16

Kui üksusel on õigus saada kliendilt tasu summas, mis vastab otseselt üksuse seni tehtud toimingute väärtusele kliendi jaoks (näiteks teenuseleping, mille kohaselt iga teenuse osutamise tunni eest küsitakse arvel fikseeritud summa), võib üksus praktilise abinõuna kajastada müügitulu summas, mille kohta üksusel on õigus esitada arve.

B17

Väljundimeetodi puudusteks on asjaolud, et edenemise mõõtmiseks kasutatavad väljundid ei pruugi olla otseselt vaadeldavad ning nende rakendamiseks vajalik informatsioon ei pruugi olla üksusele liigsete kuludeta kättesaadav. Seetõttu võib osutuda vajalikuks sisendimeetod.

Sisendimeetodid

B18

Sisendimeetoditega kajastatakse müügitulu jõupingutuste või sisendite põhjal, mida üksus rakendab toimingukohustuse täitmiseks (näiteks tarbitud ressursid, kulunud töötunnid, tehtud kulutused, möödunud aeg või kasutatud masinatunnid), võrrelduna sisendite eeldatava koguhulgaga, mis on vajalik vastava toimingukohustuse täitmiseks. Kui üksuse jõupingutused või sisendid jagunevad toiminguperioodi peale võrdselt, võib üksusele sobida lineaarne müügitulu kajastamise meetod.

B19

Sisendimeetodite puuduseks on asjaolu, et üksuse sisendite ning kaupade ja teenuste kontrolli kliendile üleandmise vahel võib puududa otsene seos. Seetõttu jätab üksus sisendimeetodis arvesse võtmata nende sisendite mõjud, mis vastavalt paragrahvis 39 kirjeldatud edenemise mõõtmise eesmärgile ei kujuta üksuse sooritust kaupade või teenuste kontrolli kliendile üleandmisel. Näiteks kulupõhise sisendimeetodi kasutamise korral võib järgmistel juhtudel tekkida vajadus korrigeerida tulemust vastavalt edenemise määrale:

a)

Kui tehtud kulutus ei aita kaasa üksuse toimingukohustuse täitmise edenemisele. Näiteks võib üksus jätta kajastamata müügitulu, mis põhineb sellistel tehtud kulutustel, mida saab seostada üksuse soorituse oluliste ebatõhusustega, mis ei kajastu lepingu hinnas (näiteks ootamatult suure materjalijääkide koguse, tööjõu või muude ressursside kulud, mis tekkisid toimingukohustuse täitmise eesmärgil).

b)

Kui tehtud kulutus ei ole proportsionaalne üksuse toimingukohustuse täitmise edenemisega. Sellisel juhul võib üksuse soorituse parimaks kujutamiseks korrigeerida sisendimeetodit nii, et müügitulu kajastatakse ainult vastava tehtud kulutuse ulatuses. Näiteks üksuse soorituse usaldusväärseks kujutamiseks võidakse kajastada müügitulu summas, mis võrdub toimingukohustuse täitmiseks kasutatud kauba maksumusega, juhul kui üksus eeldab lepingu sõlmimise ajal, et kõik järgmised tingimused on täidetud:

i)

kaup ei ole eristatav;

ii)

eeldatavasti saab klient kauba üle kontrolli oluliselt varem, kui talle osutatakse kaubaga seotud teenuseid;

iii)

võõrandatud kauba maksumus moodustab toimingukohustuse täieliku täitmise eeldatavatest kogukuludest olulise osa ja

iv)

üksus hangib kauba kolmandalt osapoolelt ning ei osale oluliselt määral kauba väljatöötamises ega tootmises (kuid üksus tegutseb käsundiandjana vastavalt paragrahvidele B34–B38).

Tagastamisõigusega müük

B20

Mõne lepingu puhul annab üksus kontrolli toote üle kliendile ning annab kliendile ühtlasi õiguse toote erinevatel põhjustel (näiteks rahulolematus tootega) tagastada ja saada mis tahes kombinatsioonis järgmist:

a)

makstud tasu täielik või osaline tagasimakse;

b)

krediit, mida saab kasutada üksusele praegu või tulevikus võlgnetavate summade tasaarvestamiseks, ja

c)

asendustoode.

B21

Tagastamisõigusega toote võõrandamise (ja mõnede tagasimaksevõimalusega teenuste) arvestamiseks kajastab üksus kõik järgneva:

a)

võõrandatud toodete eest saadud müügitulu tasu summas, mida üksusel on tema hinnangul õigus saada (seega ei kajastata selliste toodete müügitulu, mille puhul eeldatakse nende tagastamist);

b)

tagasimaksekohustis ja

c)

vara (ja vastav müügikulutuste korrigeerimine), mis vastab üksuse õigusele nõuda tagasimaksekohustise arveldamise korral kliendilt tagasi tooted.

B22

Üksuse lubadust olla tagastamisperioodi ajal valmis tagastatud toote vastuvõtmiseks ei arvestata toimingukohustusena, mis lisanduks tagasimakse tegemise kohustusele.

B23

Üksus rakendab paragrahvides 47–72 esitatud nõudeid (kaasa arvatud paragrahvides 56–58 esitatud nõudeid muutuva tasu hinnangute piiramise kohta), et teha kindlaks tasu summa, mida tal on tema hinnangul õigus saada (st arvestamata tooteid, mis eeldatavasti tagastatakse). Üksus ei kajasta selliseid laekunud (või tasumisele kuuluvaid) summasid, mille saamise õigust tal enda hinnangul ei ole, toodete kliendile üleandmise ajal müügituluna, vaid kajastab vastavaid laekunud (või tasumisele kuuluvaid) summasid tagasimaksekohustisena. Seejärel ajakohastab üksus iga aruandeperioodi lõpus oma hinnangut summadele, mida tal on eeldatavasti õigus võõrandatud toodete eest saada, ning teeb vastava muudatuse tehinguhinnas ja seega ka kajastatud müügitulu summas.

B24

Üksus ajakohastab tagasimaksekohustise mõõtmise tulemust iga aruandeperioodi lõpus, et võtta arvesse muutusi tagasimaksete summat käsitlevates ootustes. Üksus kajastab vastavaid korrigeerimisi müügituluna (või müügitulu vähendustena).

B25

Vara, mille kajastamise aluseks on üksuse õigus saada tagasimaksekohustise arveldamise korral kliendilt tooted tagasi, mõõdetakse esmalt toote (näiteks laovaru) endise bilansilise jääkmaksumuse alusel, millest lahutatakse mis tahes eeldatavad toodete tagasisaamise kulud (kaasa arvatud tagastatud toodete väärtuse võimalik vähenemine üksuse jaoks). Iga aruandeperioodi lõpus ajakohastab üksus vara mõõtmise tulemust vastavalt tagastatavaid tooteid käsitlevate ootuste muutustele. Üksus esitab vara ja tagasimaksekohustise eraldi.

B26

Toote kliendipoolset väljavahetamist sama tüüpi, sama kvaliteediga, samas seisukorras ja sama hinnaga teise toote vastu (mis on näiteks teist värvi või teise suurusega) ei loeta käesoleva standardi rakendamisel tagastamiseks.

B27

Lepinguid, mis lubavad kliendil defektiga toote tagastada ja saada vastu toimiva toote, hinnatakse vastavalt paragrahvides B28–B33 esitatud garantiisid käsitlevatele juhistele.

Garantiid

B28

Tavaliselt annavad üksused koos toote (kauba või teenuse) müügiga kaasa garantii (vastavalt lepingule, õigusaktile või üksuse tegevustavale). Garantii laad võib olla väga erinev olenevalt majandusharust ja lepingutest. Mõned garantiid annavad kliendile kindluse, et seotud toode toimib nii, nagu osapooled on soovinud, kuna see vastab kokkulepitud spetsifikatsioonidele. Muude garantiide puhul pakutakse kliendile peale kindluse, et toode vastab kokkulepitud spetsifikatsioonidele, ka mõnda teenust.

B29

Kui kliendil on õigus osta garantii eraldi (näiteks seetõttu, et garantiile on määratud eraldi hind või selle kohta sõlmitakse eraldi kokkulepe), on garantii puhul tegemist eristatava teenusega, sest üksus lubab osutada kliendile teenust lisaks sellele tootele, mis toimib lepingus kirjeldatud viisil. Osutatud juhul arvestab üksus lubatud garantiid kui toimingukohustust vastavalt paragrahvidele 22–30 ning jaotab ühe osa tehinguhinnast sellele toimingukohustusele vastavalt paragrahvidele 73–86.

B30

Kui kliendil ei ole õigust osta garantiid eraldi, arvestab üksus garantiid vastavalt standardile IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad, välja arvatud juhul, kui lubatud garantii või lubatud garantii osa alusel osutatakse kliendile teenust, mis lisandub kindlusele, et toode vastab kokkulepitud spetsifikatsioonidele.

B31

Selle hindamisel, kas garantii alusel osutatakse kliendile teenust, mis lisandub kindlusele, et toode vastab kokkulepitud spetsifikatsioonidele, võtab üksus arvesse näiteks järgmisi asjaolusid:

a)

Kas garantiikohustus tuleneb õigusaktidest – kui garantii andmist nõutakse õigusaktiga, näitab sellise õigusakti olemasolu, et lubatud garantii ei ole toimingukohustus, sest selliste nõuete eesmärk on tavaliselt kaitsta kliente defektiga toodete ostmise riski eest.

b)

Garantii kehtivusaja kestus – mida pikem on kehtivusaeg, seda tõenäolisem on, et lubatud garantii on toimingukohustus, sest suurema tõenäosusega osutatakse selle alusel ka teenust lisaks kindlusele, et toode vastab kokkulepitud spetsifikatsioonidele.

c)

Üksuse poolt täitmiseks lubatud ülesannete laad – kui üksus peab täitma konkreetseid ülesandeid, millega tagatakse kindlus, et toode vastab kokkulepitud spetsifikatsioonidele (näiteks defektiga toote tagasisaatmise teenus), siis ei tekita sellised ülesanded tõenäoliselt toimingukohustust.

B32

Kui garantii või garantii osa alusel osutatakse kliendile teenust, mis lisandub kinnitusele, et toode vastab kokkulepitud spetsifikatsioonidele, on lubatud teenus toimingukohustus. Seetõttu jaotab üksus tehinguhinna osa vastavale tootele ja teenusele. Kui üksus lubab nii kindlust tagavat garantiid kui ka teenusegarantiid, kuid tal ei ole mõistlikku võimalust nende üle eraldi arvestust pidada, arvestab üksus mõlemat garantiid koos ühe toimingukohustusena.

B33

Õigusakt, mis kohustab üksust maksma hüvitist juhul, kui tema tooted põhjustavad kahju või kahjustusi, ei tekita toimingukohustust. Näiteks võib tootja müüa tooteid jurisdiktsioonis, mille õigusaktid panevad tootjale vastutuse võimaliku kahju eest (näiteks vallasvarale), mille põhjustab toote kasutamine kliendi poolt selle ettenähtud otstarbel. Sarnaselt ei tekita toimingukohustust üksuse lubadus kompenseerida kliendile kohustisi ja kahju, mis tekivad patendi-, autori-, kaubamärgiõigusega seotud nõuetest või muudest üksuse toodete poolt põhjustatud rikkumistest. Üksus arvestab selliseid kohustusi vastavalt standardile IAS 37.

Käsundiandja ja käsundisaaja tasud

B34

Kui kliendile kaupade või teenuste pakkumisse on kaasatud kolmas osapool, teeb üksus kindlaks, kas tema lubaduse puhul on tegemist täitmiskohustusega, mille alusel ta peab vastavaid kaupu või teenuseid ise pakkuma (st üksus on käsundiandja), või korraldama kõnealuste kaupade või teenuste pakkumise kolmanda isiku poolt (st üksus on käsundisaaja).

B35

Üksus on käsundiandja, kui lubatud kaup või teenus on enne kauba või teenuse kliendile võõrandamist üksuse kontrolli all. Siiski ei pruugi üksus tingimata käsundiandjana tegutseda, kui üksus saab seadusliku omandiõiguse tootele vaid lühikeseks ajaks enne seadusliku omandiõiguse üleandmist kliendile. Lepingusuhtes käsundiandjana tegutsev üksus võib täita toimingukohustuse ise või võib kaasata kolmanda osapoole (näiteks alltöövõtja), kes täidaks toimingukohustuse osaliselt või täies ulatuses tema nimel. Kui käsundiandjana tegutsev üksus täidab toimingukohustuse, kajastab see üksus müügitulu selle tasu brutosummas, mida tal on enda hinnangul õigus võõrandatud kaupade või teenuste eest saada.

B36

Üksus on käsundisaaja, kui tema toimingukohustus seisneb selles, et ta korraldab kaupade või teenuste pakkumise kolmanda osapoole poolt. Kui käsundisaajana tegutsev üksus täidab toimingukohustuse, kajastab ta müügitulu summas, mis vastab mis tahes teenus- või vahendustasule, mida tal on enda hinnangul õigus saada selle eest, et ta korraldab kaupade või teenuste pakkumise kolmanda osapoole poolt. Üksuse teenus- või vahendustasu võib olla tasu netosumma, mis jääb üksusele pärast seda, kui ta on maksnud kolmandale osapoolele ära selle poolt pakutavate kaupade või teenuste eest saadud tasu.

B37

Seda, kas üksus on käsundisaaja (ja seega ei oma enne kauba või teenuse kliendile üleandmist selle üle kontrolli), näitavad muu hulgas järgmised asjaolud:

a)

põhivastutus lepingu täitmise eest lasub kolmandal osapoolel;

b)

üksusel puudub laorisk enne ja pärast seda, kui klient on kaubad tellinud, samuti saatmise või tagastamise ajal;

c)

üksusel ei ole kaalutlusõigust kolmanda osapoole kaupade või teenuste hinna ning seeläbi nendest kaupadest või teenustest enda poolt saadava hüve kindlaksmääramisel;

d)

üksus saab tasu vahendustasuna ja

e)

üksusel ei ole krediidiriski seoses kliendi poolt kolmanda osapoole kaupade või teenuste eest tasumisele kuuluva summaga.

B38

Kui kolmas osapool võtab üle üksuse lepingulised toimingukohustused ja lepingulised õigused, nii et üksus ei ole enam kohustatud toimingukohustuse täitmiseks lubatud kaupa või teenust kliendile võõrandama (st üksus ei tegutse enam käsundiandjana), ei kajasta üksus vastava toimingukohustuse kohta müügitulu. Selle asemel kaalub üksus, kas tal tuleks kajastada müügitulu toimingukohustuse eest, mis seisneb lepingu saamises teise osapoole jaoks (st kas üksus tegutseb käsundisaajana).

Kliendi õigused täiendavate kaupade või teenuste saamiseks

B39

Kliendi õigused täiendavate kaupade või teenuste saamiseks tasuta või soodushinnaga võivad esineda mitmel kujul, sealhulgas müügiergutusvahendid, kliendi preemiapunktid, lepingu pikendamise õigused või tulevased kaupade või teenuste allahindlused.

B40

Kui üksus annab lepingus kliendile õiguse saada täiendavaid kaupu või teenuseid, tekib selle õiguse alusel lepinguline toimingukohustus üksnes juhul, kui see õigus annab kliendile varalise õiguse, mida ta ei saaks ilma kõnealust lepingut sõlmimata (näiteks allahindlus, mis lisandub nendele allahindlustele, mida tavaliselt tehakse kõnealuste toodete või teenuste müümisel selles geograafilises piirkonnas või sellel turul vastavale kliendikategooriale). Kui see õigus annab kliendile varalise õiguse, teeb klient üksusele sisuliselt ettemakse tulevikus saadavate kaupade või teenuste eest ning üksus kajastab müügitulu vastavate kaupade või teenuste üleandmise või õiguse aegumise ajal.

B41

Kui kliendil on õigus saada täiendavat kaupa või teenust hinnaga, mis vastaks selle kauba või teenuse eraldiseisvale müügihinnale, ei anna see õigus kliendile varalist õigust isegi juhul, kui seda õigust saab kasutada ainult varasema lepingu sõlmimise korral. Sellisel juhul on üksus teinud turunduspakkumise, mida ta arvestab käesoleva standardi kohaselt üksnes juhul, kui klient kasutab täiendavate kaupade või teenuste ostmise õigust.

B42

Paragrahvi 74 kohaselt peab üksus jaotama tehinguhinna toimingukohustustele suhteliste eraldiseisvate müügihindade põhjal. Kui kliendi täiendavate toodete või teenuste saamise õiguse eraldiseisev müügihind ei ole otseselt vaadeldav, teeb üksus selle kindlaks hinnanguliselt. Nimetatud hinnangus peab kajastuma allahindlus, mida klient õigust kasutades saaks ja mida on korrigeeritud mõlema järgmise asjaolu arvesse võtmiseks:

a)

mis tahes allahindlus, mida klient võiks saada ilma õigust kasutamata, ja

b)

õiguse kasutamise tõenäosus.

B43

Kui kliendil on varaline õigus saada tulevikus kaupu või teenused ning need kaubad või teenused on sarnased lepingus nimetatud algsete kaupade või teenustega ja neid pakutakse vastavalt algse lepingu tingimustele, võib üksus praktilistel kaalutlustel õiguse eraldiseisva müügihinna hindamise asemel jaotada tehinguhinna kõnealuse õiguse alusel müüdavatele kaupadele või teenustele, võttes aluseks eeldatavalt tarnitavad kaubad või teenused ja nende eest eeldatavalt saadava tasu. Tavaliselt kasutatakse seda liiki õigusi lepingupikenduste puhul.

Klientide kasutamata õigused

B44

Vastavalt paragrahvile 106 kajastab üksus kliendi ettemakse laekumise korral lepingulist kohustist ettemakse summas, mis on tehtud üksuse toimingukohustuse eest võõrandada kaubad või teenused või olla valmis nende võõrandamiseks tulevikus. Üksus lõpetab vastava lepingulise kohustise kajastamise (ja kajastab müügitulu) siis, kui ta annab kõnealused kaubad või teenused üle ja seega täidab oma toimingukohustuse.

B45

Kliendi tagastamatu ettemakse üksusele annab kliendile õiguse saada tulevikus kaupa või teenust (ning paneb üksusele kohustuse olla valmis kauba või teenuse võõrandamiseks). Siiski ei pruugi kliendid kõiki oma lepingulisi õigusi kasutada. Selliseid kasutamata jäetud õigusi nimetatakse ka realiseerimiskulu vähenduseks (breakage).

B46

Kui üksus eeldab, et tal tekib seoses mõne lepingulise kohustisega õigus teatavas summas realiseerimiskulu vähendusele, kajastab ta eeldatavat realiseerimiskulu vähenduse summat müügituluna proportsionaalselt kliendi õiguste kasutamise struktuuriga. Kui üksus eeldab, et tal ei teki õigust teatavas summas realiseerimiskulu vähendusele, kajastab ta eeldatavat realiseerimiskulu vähenduse summat müügituluna juhul, kui kliendi järelejäänud õiguste kasutamine muutub vähetõenäoliseks. Selle kindlaks tegemiseks, kas ta saab eeldada õigust teatavas summas realiseerimiskulu vähendusele, võtab üksus arvesse paragrahvides 56–58 esitatud nõudeid muutuva tulu hinnangute piiramise kohta.

B47

Üksus kajastab kohustisena (mitte müügituluna) kõik sellised kliendi kasutamata õigustega seotud laekunud tasud, mille üksus peab hüvitama kolmandale osapoolele, näiteks valitsusasutusele vastavalt õigusaktidele, mis reguleerivad omanikuta vara küsimusi.

Tagastamatud ettemaksed (ja mõned seotud kulutused)

B48

Mõnes lepingus nähakse ette, et üksus nõuab kliendilt lepingu sõlmimise ajal või sellele lähedasel ajal tagastamatut ettemakset. Selle näiteks on spordiklubi liikmelepingutes ette nähtud liitumistasud, telekommunikatsiooniteenuste lepingutes ette nähtud aktiveerimistasud, mõnede teenuselepingute ettevalmistustasud ja mõnede tarnelepingute alustamise tasud.

B49

Sellistes lepingutes sisalduvate toimingukohustuste kindlakstegemiseks hindab üksus, kas tasu on seotud lubatud kauba või teenuse võõrandamisega. Paljudel juhtudel võib tagastamatu ettemakse küll olla seotud mõne tegevusega, mille üksus peab tegema lepingu sõlmimise ajal või sellele lähedasel ajal, et lepingut täita, kuid selle tegevuse tulemuseks ei ole lubatud kauba või teenuse võõrandamine kliendile (vt paragrahv 25). Pigem on tegemist ettemaksega tulevikus müüdavate kaupade või teenuste eest, mis kajastatakse müügituluna vastavate kaupade või teenuste võõrandamise ajal tulevikus. Müügitulu kajastamise periood võib olla lepingu algsest kehtivusajast pikem, kui üksus annab kliendile õiguse lepingut pikendada ning selle õiguse alusel tekib kliendile varaline õigus, nagu on kirjeldatud paragrahvis B40.

B50

Kui tagastamatu ettemakse on seotud kauba või teenusega, siis üksus hindab, kas kaupa või teenust tuleks arvestada eraldi toimingukohustusena vastavalt paragrahvidele 22–30.

B51

Üksus võib küsida tagastamatut tasu osaliselt hüvitisena lepingu ettevalmistamiseks (või vastavalt paragrahvile 25 muude haldusülesannete täitmiseks) tehtud kulutuste eest. Kui sellised ettevalmistavad tegevused ei vasta toimingukohustuse kriteeriumitele, jätab üksus need tegevused (ja nendega seotud kulutused) arvesse võtmata, kui ta mõõdab edenemist vastavalt paragrahvile B19. Selle põhjuseks on asjaolu, et ettevalmistavate tegevuste kulud ei kujuta teenuste kliendile võõrandamist. Üksus hindab, kas lepingu ettevalmistamiseks tehtud kulutuste tulemusena on tekkinud vara, mida kajastatakse vastavalt paragrahvile 95.

Litsentsimine

B52

Litsents annab kliendile õigused üksuse intellektuaalomandile. Intellektuaalomandi litsentse võidakse anda muu hulgas järgnevale:

a)

tarkvara ja tehnoloogia;

b)

linateosed, muusika ning muud meedia ja meelelahutuse vormid;

c)

frantsiisid ning

d)

patendid, kaubamärgid ja autoriõigused.

B53

Lisaks lubadusele anda kliendile litsents võib üksus anda lubaduse, et ta võõrandab kliendile muid kaupu või teenuseid. Sellised lubadused võivad olla lepingus selgesõnaliselt sätestatud või eeldatud üksuse tegevustava, avaldatud põhimõtete või konkreetsete avalduste alusel (vt paragrahv 24). Kui kliendileping sisaldab lubadust anda kliendile lisaks muudele lubatud kaupadele või teenustele litsents, siis rakendab klient samuti nagu muude lepinguliikide puhul paragrahve 22–30, et teha kindlaks iga lepingus sisalduv toimingukohustus.

B54

Kui litsentsi andmise lubadus ei ole vastavalt paragrahvidele 26–30 muudest lepingus lubatud kaupadest või teenustest eristatav, arvestab üksus litsentsi andmise lubadust ning muid lubatud kaupu või teenuseid koos ühe toimingukohustusena. Muudest lepingus lubatud kaupadest või teenustest eristamatud litsentsid on näiteks järgmised:

a)

litsents, mis on materiaalse kauba osaks ning on lahutamatult seotud kauba toimimisega, ja

b)

litsents, millest klient saab kasu üksnes koos sellega seotud teenusega (näiteks üksuse pakutavad internetipõhised teenused, mis annavad kliendile litsentsi alusel juurdepääsu sisule).

B55

Kui litsents ei ole eristatav, rakendab üksus paragrahve 31–38, et teha kindlaks, kas toimingukohustus (mis hõlmab lubatud litsentsi) on aja jooksul täidetav või teataval ajahetkel täidetav toimingukohustus.

B56

Kui litsentsi andmise lubadus on muudest lepingus lubatud kaupadest või teenustest eristatav ning seega kujutab litsentsi andmise lubadus endast eraldi toimingukohustust, teeb üksus kindlaks, kas litsents läheb kliendile üle teataval ajahetkel või aja jooksul. Seda kindlaks tehes võtab üksus arvesse, kas tema lubadus kliendile litsentsi andmise kohta seisneb olemuslikult selles, et kliendile antakse:

a)

õigus saada juurdepääs üksuse intellektuaalomandile sellisel kujul, nagu see eksisteerib litsentsi kehtivusaja jooksul, või

b)

õigus kasutada kliendi intellektuaalomandit sellisel kujul, nagu see eksisteerib litsentsi andmise hetkel.

Üksuse lubaduse olemuse kindlakstegemine

B57

Selle kindlaks tegemiseks, kas litsentsi andmist käsitlev üksuse lubadus annab kliendile õiguse saada juurdepääs üksuse intellektuaalomandile või õiguse üksuse intellektuaalomandit kasutada, võtab üksus arvesse seda, kas kliendil on võimalik litsentsi andmise hetkel juhtida litsentsi kasutamist ning omandada olulises osas kõik litsentsist tulenevad järelejäänud hüved. Klient ei saa litsentsi andmise hetkel litsentsi kasutamist juhtida ega omandada olulises osas kõiki litsentsist tulenevaid järelejäänud hüvesid, kui intellektuaalomand, millele klient on õigused saanud, muutub kogu litsentsi kehtivusaja jooksul. Intellektuaalomand muutub (ja seega mõjutab üksuse hinnangut selle kohta, millal kliendil on litsentsi üle kontroll) juhul, kui üksus jätkab oma intellektuaalomandiga tegelemist ja teostab tegevusi, mis mõjutavad oluliselt intellektuaalomandit, millele klient on õigused saanud. Sellisel juhul annab litsents kliendile õiguse saada juurdepääs üksuse intellektuaalomandile (vt paragrahv B58). Seevastu saab klient litsentsi andmise hetkel litsentsi kasutamist juhtida ning omandada olulises osas kõik litsentsist tulenevad järelejäänud hüved juhul, kui intellektuaalomand, millele klient on õigused saanud, enam ei muutu (vt paragrahv B61). Sellisel juhul muudab üksus oma tegevusega ainult iseenda vara (st aluseks olevat intellektuaalomandit), mis võib mõjutada üksuse võimet pakkuda litsentse tulevikus; siiski ei mõjuta need tegevused järeldusi selle kohta, mida litsents võimaldab või millises osas on klient kontrolli saanud.

B58

Litsentsi andmist käsitleva üksuse lubaduse olemus seisneb lubaduses anda juurdepääs üksuse intellektuaalomandile, juhul kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

lepingus nõutakse või kliendil on õigustatud ootus, et üksus teostab tegevusi, mis mõjutavad oluliselt intellektuaalomandit, millele klient on õigused saanud (vt paragrahv B59);

b)

litsentsiga antud õiguste tagajärjel avaldavad üksuse paragrahvi B58 punktis a osutatud tegevused kliendile otsest kasulikku või kahjulikku mõju ning

c)

nimetatud tegevuste tulemusena ei võõrandata tegevuste käigus kliendile kaupa või teenust (vt paragrahv 25).

B59

Tegurid, mis võivad näidata, et kliendil võib olla õigustatud ootus, et üksus teostab tegevusi, mis mõjutavad oluliselt intellektuaalomandit, hõlmavad üksuse tegevustavasid, avaldatud põhimõtteid või konkreetseid avaldusi. Üksuse ja kliendi ühine majanduslik huvi (näiteks müügipõhine litsentsitasu) seoses intellektuaalomandiga, millele klient on õigused saanud, võib samuti näidata, et kliendil võib olla õigustatud ootus, et üksus selliseid tegevusi teostab, kuid see ei ole määrava tähtsusega kriteerium.

B60

Kui paragrahvis B58 esitatud tingimused on täidetud, arvestab üksus litsentsi andmist käsitlevat lubadust aja jooksul täidetava toimingukohustusena, sest klient saab ja tarbib üheaegselt hüvesid, mis tulenevad üksuse toimingust oma intellektuaalomandile juurdepääsu võimaldamisel selle toimingu ajal (vt paragrahvi 35 punkt a). Üksus rakendab paragrahve 39–45, et valida sobiv meetod, millega mõõta juurdepääsu võimaldamise toimingukohustuse täitmise edenemist.

B61

Kui paragrahvis B58 esitatud tingimused ei ole täidetud, seisneb üksuse lubadus selles, et ta annab õiguse kasutada oma intellektuaalomandit sellisel kujul (vormi ja funktsionaalsuse mõttes), nagu see eksisteerib kliendile litsentsi andmise hetkel. See tähendab, et klient saab litsentsi ülemineku hetkel juhtida litsentsi kasutamist ning omandada olulises osas kõik litsentsist tulenevad järelejäänud hüved. Üksus arvestab oma intellektuaalomandi kasutamise õigust andva litsentsi andmise lubadust teataval ajahetkel täidetava toimingukohustusena. Üksus rakendab paragrahvi 38, et teha kindlaks, millisel ajahetkel litsents kliendile üle läheb. Siiski ei saa intellektuaalomandi kasutamise õigust andvast litsentsist saadavat müügitulu kajastada enne perioodi, mil kliendil on võimalik litsentsi kasutada ja sellest kasu saada. Näiteks kui tarkvaralitsentsi kehtivusaeg algab enne seda, kui üksus annab kliendile (või teeb talle muul viisil kättesaadavaks) koodi, mis võimaldab kliendil tarkvara kohe kasutama hakata, ei kajasta üksus müügitulu enne selle koodi andmist (või muul viisil kättesaadavaks tegemist).

B62

Selle kindlaks tegemisel, kas litsentsiga antakse õigus saada juurdepääs üksuse intellektuaalomandile või õigus üksuse intellektuaalomandit kasutada, jätab üksus arvesse võtmata järgmised asjaolud:

a)

aja, geograafilise piirkonna või kasutamisega seotud piirangud – sellised piirangud määravad kindlaks lubatud litsentsi omadused, mitte selle, kas üksus täidab oma toimingukohustust teataval ajahetkel või aja jooksul;

b)

üksuse antud kinnitused, et tal on olemas kehtiv intellektuaalomandi patent ja ta kaitseb seda patenti loata kasutamise korral – patendiõiguse kaitsmise lubadus ei ole toimingukohustus, sest patendi kaitsmisega kaitstakse üksuse intellektuaalomandi kui vara väärtust ning tagatakse kliendile kindlus, et talle antud litsents on selliste omadustega, nagu lepingus on lubatud.

Müügipõhine või kasutuspõhine litsentsitasu

B63

Olenemata paragrahvides 56–59 esitatud nõuetest, kajastab üksus intellektuaalomandi litsentsi eest lubatud müügipõhisest või kasutuspõhisest litsentsitasust saadud müügitulu alles siis, kui toimub kahest järgmisest sündmusest hilisem:

a)

toimub järgnev müük või kasutamine ning

b)

toimingukohustus, millele müügipõhine või kasutuspõhine litsentsitasu on osaliselt või täielikult jaotatud, on täidetud (või osaliselt täidetud).

Tagasiostulepingud

B64

Tagasiostuleping on leping, millega üksus müüb vara ning ühtlasi lubab või annab õiguse (samas või muus lepingus) osta see vara tagasi. Tagasi ostetud varaks võib olla algselt kliendile müüdud vara, sellega olulises osas samaväärne vara või muu vara, mille koosseisu algselt müüdud vara kuulub.

B65

Tagasiostulepingutel on üldjuhul kolm võimalikku vormi:

a)

üksuse kohustus vara tagasi osta (forvard);

b)

üksuse õigus vara tagasi osta (ostuoptsioon) ja

c)

üksuse kohustus kliendi nõudmisel vara tagasi osta (müügioptsioon).

Forvard või ostuoptsioon

B66

Kui üksusel on kohustus või õigus vara tagasi osta (forvard või ostuoptsioon), ei saa klient vara üle kontrolli, sest kliendi võime juhtida vara kasutamist ning omandada olulises osas kõik varast tulenevad järelejäänud hüved on piiratud, kuigi vara võib olla füüsiliselt kliendi valduses. Seega arvestab üksus lepingut ühena järgmistest:

a)

rendina vastavalt standardile IAS 17 Rendid, kui üksus võib või peab vara tagasi ostma vara algsest müügihinnast väiksema summa eest, või

b)

rahastamiskokkuleppena vastavalt paragrahvile B68, kui üksus võib või peab vara tagasi ostma vara algse müügihinnaga võrdse või sellest suurema summa eest.

B67

Tagasiostuhinna ja müügihinna võrdlemisel võtab üksus arvesse raha ajaväärtust.

B68

Kui tagasiostuleping on rahastamiskokkulepe, jätkab üksus vara kajastamist ning kajastab ühtlasi finantskohustise summas, mis vastab kliendilt saadud mis tahes tasudele. Üksus kajastab kliendilt saadud tasu summa ning kliendile intresside ja vajadusel töötlemis- või hoidmiskulude (näiteks kindlustuskulu) katteks makstava tasu summa vahet.

B69

Kui optsioon aegub, ilma et seda oleks kasutatud, lõpetab üksus kohustise kajastamise ja kajastab müügitulu.

Müügioptsioon

B70

Kui üksusel on kohustus osta vara tagasi kliendi nõudmisel (müügioptsioon) vara algsest müügihinnast väiksema hinnaga, kaalub üksus lepingu sõlmimise ajal, kas kliendil on selle õiguse kasutamiseks olulisi majanduslikke stiimuleid. Kui klient seda õigust kasutab, on sisuliselt tegemist olukorraga, kus klient maksab üksusele tasu õiguse eest konkreetset vara teatava ajavahemiku jooksul kasutada. Seega, kui kliendil on nimetatud õiguse kasutamiseks oluline majanduslik stiimul, arvestab üksus kokkulepet rendina vastavalt standardile IAS 17.

B71

Selle kindlaks tegemiseks, kas kliendil on oma õiguse kasutamiseks oluline majanduslik stiimul, võtab üksus arvesse mitmesuguseid asjaolusid, kaasa arvatud tagasiostuhinna ja vara eeldatava turuväärtuse suhet tagasiostmise kuupäeva seisuga ning kõnealuse õiguse aegumiseni jäänud ajavahemikku. Näiteks kui võib eeldada, et tagasiostuhind ületab oluliselt vara turuväärtust, võib see osutada, et kliendil on oma müügioptsiooni kasutamiseks oluline majanduslik stiimul.

B72

Kui kliendil ei ole olulist majanduslikku stiimulit kasutada oma õigust vara algsest müügihinnast madalama hinnaga, arvestab üksus seda kokkulepet nii, nagu oleks tegemist tagastamisõigusega toote müügiga vastavalt paragrahvides B20–B27 esitatud kirjeldusele.

B73

Kui vara tagasiostuhind on algse müügihinnaga võrdne või sellest suurem ning ületab vara eeldatavat turuhinda, on lepingu puhul sisuliselt tegemist rahastamiskokkuleppega ning seetõttu arvestatakse seda nii, nagu on kirjeldatud paragrahvis B68.

B74

Kui vara tagasiostuhind on algse müügihinnaga võrdne või sellest suurem ja vara eeldatavast turuhinnast väiksem või sellega võrdne ja kliendil ei ole olulist majanduslikku stiimulit kasutada oma õigust, arvestab üksus seda kokkulepet nii, nagu oleks tegemist tagastamisõigusega toote müügiga vastavalt paragrahvides B20–B27 esitatud kirjeldusele.

B75

Tagasiostuhinna ja müügihinna võrdlemisel võtab üksus arvesse raha ajaväärtust.

B76

Kui optsioon aegub, ilma et seda oleks kasutatud, lõpetab üksus kohustise kajastamise ja kajastab müügitulu.

Saatmiskorraldused

B77

Kui üksus tarnib toote kolmandale osapoolele (näiteks vahendajale või edasimüüjale) lõppklientidele müümiseks, hindab üksus, kas kõnealune kolmas osapool on sellel ajahetkel saanud toote üle kontrolli. Kui kolmas osapool ei ole saanud toote üle kontrolli, võib ta talle tarnitud toodet hoida saatmiskorralduse alusel. Seega ei kajasta üksus müügitulu toote kolmandale osapoolele tarnimise hetkel, kui tarnitud toodet hoitakse saatmiskorralduse alusel.

B78

Seda, et kokkuleppe puhul on tegemist saatmiskorraldusega, näitavad muu hulgas järgmised asjaolud:

a)

toode on üksuse kontrolli all seni, kuni toimub teatav kindel sündmus, näiteks toote müük vahendaja kliendile, või kuni kindlaksmääratud ajavahemiku lõpuni;

b)

üksusel on võimalik nõuda toote tagastamist või toote üleandmist kolmandale osapoolele (näiteks teisele vahendajale) ja

c)

vahendajal ei ole tingimusteta kohustust toote eest maksta (kuigi tal võib olla tagatise maksmise kohustus).

Ilma kauba väljastamiseta (bill-and-hold) müügikokkulepped

B79

Ilma kauba väljastamiseta müügikokkulepe on leping, mille alusel üksus esitab kliendile toote eest arve, kuid toode jääb füüsiliselt üksuse valdusse seni, kuni see mõnel tulevasel ajahetkel kliendile üle antakse. Klient võib nõuda üksuselt sellise lepingu sõlmimist näiteks seetõttu, et kliendil ei ole toote hoidmiseks vaba ruumi või kliendi tootmisgraafikus on tekkinud viivitus.

B80

Üksus teeb kindlaks, millisel ajahetkel ta on toote võõrandamise toimingukohustuse täitnud, hinnates seda, millal klient saab kontrolli vastava toote üle (vt paragrahv 38). Mõne lepingu puhul antakse kontroll üle kas siis, kui toode tarnitakse kliendi asukohta, või siis, kui toode saadetakse välja; see sõltub lepingu tingimustest (kaasa arvatud tarne- ja saatmistingimustest). Seevastu mõnede lepingute puhul võib klient saada toote üle kontrolli ka siis, kui toode jääb füüsiliselt üksuse valdusse. Sellisel juhul on kliendil võimalik toote kasutamist juhtida ning omandada olulises osas kõik tootest tulenevad järelejäänud hüved, kuigi ta on otsustanud jätta kasutamata õiguse võtta toode füüsiliselt enda valdusse. Seega ei ole üksusel toote üle kontrolli. Selle asemel osutab üksus kliendile kliendi vara hoidmise teenust.

B81

Lisaks paragrahvis 38 esitatud nõuete rakendamisele peavad selleks, et klient oleks ilma kauba väljastamiseta müügikokkuleppe korral saanud toote üle kontrolli, olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

ilma kauba väljastamiseta müügikokkuleppe sõlmimiseks peab olema oluline põhjus (näiteks klient soovis sellist kokkulepet);

b)

toode peab olema selgelt eristatud kliendile kuuluva tootena;

c)

toode peab olema valmis kohe kliendile füüsiliselt üleandmiseks ja

d)

üksusel ei tohi olla võimalik toodet kasutada või seda teisele kliendile suunata.

B82

Toote müügitulu kajastamisel ilma kauba väljastamiseta müügikokkuleppe alusel võtab üksus arvesse seda, kas talle on vastavalt paragrahvidele 22–30 jäänud veel toimingukohustusi (näiteks hoidmisteenuseid), millele üksus peab jaotama ühe osa tehinguhinnast vastavalt paragrahvidele 73–86.

Kliendipoolne vastuvõtmine

B83

Vastavalt paragrahvi 38 punktile e võib vara vastuvõtmine kliendi poolt osutada, et klient on saanud vara üle kontrolli. Kliendipoolset vastuvõtmist käsitlevad klauslid lubavad kliendil lepingu tühistada või nõuda üksuselt parendustegevusi juhul, kui kaup või teenus ei vasta kokkulepitud spetsifikatsioonidele. Üksus võtab selliseid klausleid arvesse selle hindamisel, millal klient omandab kontrolli kauba või teenuse üle.

B84

Kui üksusel on võimalik objektiivselt kindlaks teha, et kontroll kauba või teenuse üle on kliendile üle läinud kooskõlas lepingus kokku lepitud spetsifikatsioonidega, siis on kliendipoolne vastuvõtmine üksnes vormitäide, mis ei mõjuta üksuse hinnangut sellele, millal klient omandas kontrolli kauba või teenuse üle. Näiteks kui kliendipoolse vastuvõtmise klausli kohaselt peavad olema täidetud kindlad suuruse ja kaalu nõuded, saab üksus selliste tingimuste täidetuses veenduda enne seda, kui ta saab kinnituse toote kliendipoolse vastuvõtmise kohta. Üksuse varasemad kogemused sarnaseid kaupasid või teenuseid käsitlevate lepingutega võivad olla tõendiks, mis kinnitavad, et kliendile tarnitud kaup või teenus vastab lepingus kokku lepitud spetsifikatsioonidele. Kui müügitulu kajastatakse enne kliendipoolse vastuvõtu kohta kinnituse saamist, peab üksus siiski veel kaaluma, kas leidub järelejäänud toimingukohustusi (näiteks seadmete paigaldamine) ning kas nende üle tuleb eraldi arvestust pidada.

B85

Kui üksusel ei ole aga võimalik objektiivselt kindlaks teha, et kliendile tarnitud kaup või teenus vastab lepingus kokku lepitud spetsifikatsioonidele, ei saa üksus teha järeldust kontrolli kliendile ülemineku kohta enne, kui ta on saanud kliendipoolse vastuvõtu kohta kinnituse. Selle põhjuseks on asjaolu, et sellisel juhul ei saa üksus kindlaks teha, kas kliendil võimalik kauba või teenuse kasutamist juhtida ning omandada olulises osas kõik kaubast või teenusest tulenevad järelejäänud hüved.

B86

Kui üksus tarnib kliendile tooteid testimise või hindamise eesmärgil ning kliendil ei ole kohustust maksta tasu enne testimisperioodi lõppu, ei saa klient toote üle kontrolli enne toote kliendi poolt vastuvõtmise kinnitamist või testimisperioodi lõppemist.

Liigendatud müügitulu avalikustamine

B87

Paragrahvi 114 kohaselt peab üksus liigendama kliendilepingutest saadud müügitulu kategooriatesse, mis vastavad sellele, kuidas majanduslikud tegurid mõjutavad müügitulu ja rahavoogude laadi, summat, ajastust ja ebakindlust. Seega sõltub üksuse müügitulu kategooriate liigendamise ulatus kõnealuse avalikustamise eesmärgil üksuse kliendilepingutega seotud faktidest ja asjaoludest. Mõnedel üksustel võib paragrahvis 114 nimetatud eesmärgi saavutamiseks olla vaja kasutada müügitulu liigendamiseks rohkem kui ühte kategooriate liiki. Teised üksused võivad selle eesmärgi saavutada, kasutades müügitulu liigendamiseks ainult ühte kategooriate liiki.

B88

Müügitulu liigendamiseks kasutatava kategooria (või kategooriate) liigi valimisel võtab üksus arvesse seda, kuidas informatsioon tema müügitulu kohta on esitatud muudel eesmärkidel, sealhulgas kõige järgneva puhul:

a)

teabe avalikustamine väljaspool finantsaruandeid (näiteks kasumi avaldamisel, aastaaruannetes või esitlustes investoritele);

b)

informatsioon, mida vaatab regulaarselt läbi kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja eesmärgiga hinnata tegevussegmentide finantstulemusi ning

c)

muu informatsioon, mis sarnaneb paragrahvi B88 punktides a ja b osutatud liiki informatsioonile ja mida üksus või üksuse finantsaruannete kasutajad kasutavad üksuse finantstulemuste hindamiseks või ressursside jaotamise kohta otsuste tegemiseks.

B89

Järgmistes punktides on esitatud mõned, aga mitte kõik, võimalike sobivate kategooriate näited:

a)

kauba või teenuse liik (näiteks peamised tootegrupid);

b)

geograafiline piirkond (näiteks riik või piirkond);

c)

turg või kliendiliik (näiteks valitsemissektorisse kuuluvad ja mittekuuluvad kliendid);

d)

lepingu liik (näiteks fikseeritud hinnaga või aja- ja materjalikulu lepingud);

e)

lepingu kehtivusaeg (näiteks lühiajalised ja pikaajalised lepingud);

f)

kaupade või teenuste võõrandamise ajastus (näiteks teataval ajahetkel klientidele võõrandatud kaupadelt või teenustelt saadud müügitulu ja aja jooksul võõrandatud kaupadelt või teenustelt saadud müügitulu); ja

g)

müügikanalid (näiteks otse tarbijatele müüdud kaubad ja vahendajate kaudu müüdud kaubad).

Lisa C

Jõustumiskuupäev ja üleminekusätted

Käesolev lisa on standardi lahutamatu osa ja tal sama õiguslik jõud nagu standardi muudel osadel.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

C1

Üksus rakendab käesolevat standardit 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui üksus rakendab käesolevat standardit varem, avalikustab ta selle asjaolu.

ÜLEMINEKUSÄTTED

C2

Paragrahvides C3–C8 esitatud üleminekunõuete kohaldamisel:

a)

tähendab esmase rakendamise kuupäev selle aruandeperioodi algust, mil üksus rakendab esmakordselt käesolevat standardit; ning

b)

tähendab täidetud leping lepingut, mille raames on üksus üle andnud kõik kaubad ja teenused, mis on määratletud vastavalt standarditele IAS 11 Ehituslepingud ja IAS 18 Müügitulu ning nendega seotud tõlgendustele.

C3

Üksus rakendab käesolevat standardit kasutades üht kahest järgmisest meetodist:

a)

tagasiulatuvalt iga eelneva aruandeperioodi kohta, mis on esitatud vastavalt standardile IAS 8 Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead, rakendades paragrahvis C5 esitatud abinõusid; või

b)

tagasiulatuvalt koos käesoleva standardi esmakordsest rakendamisest tuleneva kumulatiivse mõjuga, mida kajastatakse esmakordse rakendamise kuupäeval vastavalt paragrahvidele C7–C8.

C4

Vaatamata standardi IAS 8 paragrahvis 28 esitatud nõuetele, tuleb üksusel käesoleva standardi esmakordsel rakendamisel esitada standardi IAS 8 paragrahvi 28 punktis f nõutud kvantitatiivne teave vaid sellele aastasele perioodile, mille suhtes käesolevat standardit esmakordselt rakendatakse, vahetult eelneva aastase perioodi suhtes (edaspidi „vahetult eelnev periood“), ja seda vaid juhul, kui üksus rakendab käesolevat standardit tagasiulatuvalt vastavalt paragrahvi C3 punktile a. Üksus võib esitada seda teavet ka käesoleva perioodi või varasemate võrdlusperioodide kohta, kuid ei ole kohustatud seda tegema.

C5

Üksus võib kasutada üht või mitut järgmistest praktilistest abinõudest, kui ta rakendab käesolevat standardit tagasiulatuvalt vastavalt paragrahvi C3 punktile a:

a)

täidetud lepingute puhul ei pea üksus korrigeerima lepinguid, mis algasid ja lõppesid sama aruandeperioodi jooksul;

b)

muutuva tasuga täidetud lepingute puhul võib üksus kasutada tehinguhinda, mis kehtis lepingu lõppemise kuupäeval, selle asemel, et hinnata muutuva tasu summasid võrreldavatel aruandeperioodidel; ning

c)

kõikide enne esmakordse rakendamise kuupäeva esitatud aruandeperioodide puhul ei pea üksus avalikustama tehinguhinna summat, mis on jaotatud järelejäänud toimingukohustustele, ning selgitust selle kohta, millal üksus eeldab, et ta kajastab kõnealust summat müügituluna (vt paragrahv 120).

C6

Iga paragrahvis C5 esitatud praktilise abinõu puhul, mida üksus kasutab, peab üksus seda abinõud kasutama järjepidevalt kõikides lepingutes kõikide esitatud aruandeperioodide jooksul. Lisaks peab üksus avalikustama kogu järgmise teabe:

a)

kasutatud abinõud; ning

b)

nii palju kui on mõistlikkuse piires võimalik, kvalitatiivne hinnang iga abinõu rakendamise hinnangulise mõju kohta.

C7

Kui üksus otsustab rakendada käesolevat standardit tagasiulatuvalt vastavalt paragrahvi C3 punktile b, kajastab ta käesoleva standardi esmakordsest rakendamisest tuleneva kumulatiivse mõju jaotamata kasumi (või vajadusel omakapitali mõne muu komponendi) selle aruandeperioodi algsaldo korrigeerimisena, mille sisse jääb esmakordse rakendamise kuupäev. Kõnealuse üleminekumeetodi rakendamisel rakendab üksus käesolevat standardit tagasiulatuvalt üksnes lepingute suhtes, mis ei ole esmakordse rakendamise kuupäeva seisuga täidetud (näiteks 1. jaanuar 2018 üksuse puhul, mille aruandeaasta lõpeb 31. detsembril).

C8

Aruandeperioodide puhul, mis sisaldavad esmase rakendamise kuupäeva, esitab üksus mõlemad järgmised lisaandmed, kui käesolevat standardit rakendatakse tagasiulatuvalt vastavalt paragrahvi C3 punktile b:

a)

summa, mille võrra käesoleva standardi rakendamine mõjutab finantsaruande iga kirjet käesoleval aruandeperioodil võrreldes standardite IAS 11 ja IAS 18 ning seotud tõlgendustega, mis kehtisid enne muutust; ning

b)

selgitus paragrahvi C8 punktis a määratletud märkimisväärsete muutuste põhjuste kohta.

Viited standardile IFRS 9

C9

Kui üksus rakendab käesolevat standardit, kuid ei rakenda veel standardit IFRS 9 Finantsinstrumendid, käsitletakse käesoleva standardi iga viidet standardile IFRS 9 viitena standardile IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

TEISTE STANDARDITE TÜHISTAMINE

C10

Käesoleva standardiga asendatakse järgmised standardid:

a)

IAS 11 Ehituslepingud;

b)

IAS 18 Müügitulu;

c)

IFRIC 13 Kliendilojaalsuse programmid;

d)

IFRIC 15 Kinnisvara ehituslepingud;

e)

IFRIC 18 Varade üleandmised klientide poolt; ja

f)

SIC-31 Müügitulu – reklaamiteenuseid sisaldavad bartertehingud.

Lisa D

Teiste standardite muudatused

Käesolevas lisas kirjeldatakse muudatusi, mis Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) tegi teistes standardites standardi IFRS 15 lõplikul vormistamisel.

Käesolevas tabelis näidatakse, kuidas on muudetud järgmised viited teistes standardites.

Olemasolev viide standardile

standardi

paragrahvis

muudetakse viiteks standardile

IAS 18 Müügitulu või IAS 18

IFRS 4

Paragrahvi 4 punktid a ja c, paragrahvi B18 punkt h

IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu või IFRS 15

IAS 16

Paragrahv 68 A

IFRS 39

Paragrahv AG2

IAS 40

Paragrahvi 3 punkt b

IAS 11 Ehituslepingud või IAS 11

SIC-32

Paragrahv 6

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

Lisatakse paragrahv 39X.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

39X

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, jäeti välja paragrahv D24 ja sellega seotud pealkiri ning lisati paragrahvid D34–D35 ja nendega seotud pealkiri. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

Lisasse D lisatakse paragrahvid D34–D35 ja nendega seotud pealkiri.

Müügitulu

D34

Esmakordne kasutuselevõtja võib rakendada standardi IFRS 15 paragrahvis C5 esitatud üleminekusätteid. Nendes paragrahvides tuleb viiteid esmakordse rakendamise kuupäevale tõlgendada esimese IFRS aruandeperioodi algusena. Kui esmakordne kasutuselevõtja otsustab rakendada kõnealuseid üleminekusätteid, tuleb tal rakendada ka standardi IFRS 15 paragrahvi C6.

D35

Esmakordne kasutuselevõtja ei pea korrigeerima lepinguid, mis lõppesid enne varaseimat esitatud perioodi. Täidetud leping on leping, mille raames on üksus andnud üle kõik kaubad ja teenused, mis on määratletud vastavalt eelmisele raamatupidamistavale (GAAP).

IFRS 3 Äriühendused

Muudetakse paragrahvi 56 ja lisatakse paragrahv 64K.

Tingimuslikud kohustised

56.

Pärast esmast kajastamist ja kuni kohustise arveldamise, tühistamise või lõppemiseni mõõdab omandaja äriühenduses kajastatud tingimusliku kohustise ühes alljärgnevalt toodud summadest, olenevalt kumb on kõrgem:

a)

summa, mida kajastataks kooskõlas IAS 37-ga; ja

b)

esmaselt kajastatud summa, millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma.

See nõue ei kehti lepingute suhtes, mida arvestatakse kooskõlas IAS 39-ga.

Jõustumiskuupäev

64K

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi 56. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IFRS 4 Kindlustuslepingud

Lisatakse paragrahv 41G.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEKUSÄTTED

41G

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi 4 punkte a ja c, paragrahvi B7, paragrahvi B18 punkti h, paragrahvi B21. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

Lisas B muudetakse paragrahve B7 ja B21.

Mitterahalised maksed

B7

Käesoleva IFRSi rakendamine paragrahvis B6 kirjeldatud lepingute suhtes ei ole tõenäoliselt koormavam kui nende IFRSide rakendamine, mis rakenduksid juhul, kui sellised lepingud jääksid käesoleva IFRSi rakendusalast väljapoole.

a)

b)

Kui rakendataks standardit IFRS 15, kajastaks teenuse osutaja müügitulu siis, kui ta osutab kliendile teenuseid (kehtivad ka muud määratletud tingimused). Selline käsitlus on ka käesoleva IFRSi alusel vastuvõetav, mis lubab teenuse osutajal i) jätkata oma kehtivat arvestusmeetodit nende lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui need hõlmavad paragrahvis 14 keelatud tegevusi, ja ii) täiustada seda arvestusmeetodit, kui paragrahvid 22–30 seda lubavad.

c)

Kindlustuslepingute näited

B21

Kui paragrahvis B19 kirjeldatud lepingud ei tekita finantsvara või finantskohustist, rakendub IFRS 15. IFRS 15 alusel kajastatakse müügitulu siis, kui üksus täidab oma toimingukohustuse, võõrandades kliendile lubatud kauba või teenuse, summas, mis vastab tasule, mida üksusel on tema hinnangul õigus saada.

IFRS 9 Finantsinstrumendid (november 2009)

Muudetakse paragrahve 3.1.1, 5.1.1 ja 5.4.5 ning lisatakse paragrahvid 5.1.2, 5.4.1 A ja 8.1.5.

3.1   FINANTSVARADE ESMANE KAJASTAMINE

3.1.1.

Üksus kajastab finantsvara oma finantsseisundi aruandes siis ja ainult siis, kui üksusest saab instrumendi lepinguline osapool (vt IAS 39 paragrahve AG34 ja AG35). Finantsvara esmase kajastamise korral liigitab üksus selle kooskõlas paragrahvidega 4.1–4.5 ja mõõdab seda kooskõlas paragrahvidega 5.1.1–5.1.2.

5.1   ESMANE MÕÕTMINE

5.1.1.

Üksus mõõdab esmasel kajastamisel finantsvara selle õiglases väärtuses, millele on lisatud finantsvara puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tehingukulutused, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega. Välja on arvatud nõuded ostjate vastu, mida reguleerib paragrahv 5.1.2.

5.1.2.

Vaatamata paragrahvis 5.1.1 esitatud nõudele, mõõdab üksus esmasel kajastamisel nõudeid ostjate vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent (mis määratakse kindlaks kooskõlas IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu), nende tehinguhinnas (nagu on määratletud IFRS 15-s).

5.4   KASUMID JA KAHJUMID

5.4.1 A

Dividende kajastatakse kasumiaruandes ainult juhul, kui:

a)

üksusel on tekkinud õigus dividendimakse saamiseks;

b)

on tõenäoline, et üksus saab dividendidest tulenevalt majanduslikku kasu; ja

c)

dividendide summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse

5.4.5.

Kui üksus teeb paragrahvis 5.4.4 osutatud valiku, kajastab ta kõnealuselt investeeringult saadud dividende kasumiaruandes kooskõlas paragrahviga 5.4.1 A.

8.1   JÕUSTUMISKUUPÄEV

8.1.5.

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahve 3.1.1, 5.1.1, 5.4.5 ja B5.12 ning jäeti välja paragrahv C16 ja sellega seotud pealkiri. Lisati paragrahvid 5.1.2 ja 5.4.1 A ja lisasse A üks määratlus. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

Lisasse A lisatakse uus mõiste.

dividendid

kasumi jaotamine omakapitaliinstrumentide valdajatele proportsionaalselt nende osalusega konkreetses kapitaliliigis;

Lisas B muudetakse paragrahvi B5.12.

Kasumid ja kahjumid

B5.12

Paragrahv 5.4.4 võimaldab üksusel teha tühistamatut valikut esitada muus koondkasumis muutused sellise omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu õiglases väärtuses, mida ei hoita kauplemiseks. See valik tehakse instrumendi kaupa (st aktsia kaupa). Muus koondkasumis esitatud summasid ei kanta hiljem üle kasumiaruandesse. Üksus võib siiski üle kanda kumulatiivse kasumi või kahjumi omakapitali piires. Dividendid selliste investeeringute pealt kajastatakse kasumiaruandes vastavalt paragrahvile 5.4.5, välja arvatud juhul, kui dividend kujutab selgelt osa investeeringumaksumuse katmist.

Lisas C jäetakse välja paragrahv C16 ja sellega seotud pealkiri.

IFRS 9 Finantsinstrumendid (oktoober 2010)

Muudetakse paragrahve 3.1.1, 4.2.1, 5.1.1, 5.2.1 ja 5.7.6 ning lisatakse paragrahvid 5.1.3, 5.7.1 A ja 7.1.4.

3.1   ESMANE KAJASTAMINE

3.1.1.

Üksus kajastab finantsvara või -kohustist oma finantsseisundi aruandes siis ja ainult siis, kui üksusest saab instrumendi lepinguline osapool (vt paragrahve B3.1.1 ja B3.1.2). Finantsvara esmase kajastamise korral liigitab üksus selle kooskõlas paragrahvidega 4.1.1–4.1.5 ja mõõdab seda kooskõlas paragrahvidega 5.1.1–5.1.3. Finantskohustise esmase kajastamise korral liigitab üksus selle kooskõlas paragrahvidega 4.2.1 ja 4.2.2 ning mõõdab seda kooskõlas paragrahviga 5.1.1.

4.2   FINANTSKOHUSTISTE LIIGITAMINE

4.2.1.

Üksus liigitab kõik finantskohustised amortiseeritud soetusmaksumuses järgnevalt mõõdetud kohustistena, kasutades sisemise intressimäära meetodit, välja arvatud järgmised:

a)

c)

finantsgarantiilepingud, nagu on määratletud lisas A. Pärast esmakordset arvelevõtmist mõõdab sellise lepingu väljastaja (kui ei kehti paragrahvi 4.2.1 punkt a või b) seda kahest järgmisest kõrgemaga:

i)

IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad kohaselt kindlaks määratud summa ja

ii)

algselt kajastatud summa (vt paragrahv 5.1.1), millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma.

d)

siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga. Pärast esmakordset arvelevõtmist mõõdab sellise siduva kohustuse võtja (kui ei kehti paragrahvi 4.2.1 punkt a) seda kahest järgmisest kõrgemaga:

i)

IAS 37 kohaselt kindlaks määratud summa ja

ii)

algselt kajastatud summa (vt paragrahv 5.1.1), millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma;

e)

5.1   ESMANE MÕÕTMINE

5.1.1.

Üksus mõõdab esmasel kajastamisel finantsvara või -kohustist selle õiglases väärtuses, millele on lisatud või millest on maha arvatud finantsvara või -kohustise puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tehingukulutused, mis on otseselt seotud finantsvara omandamise või finantskohustise emiteerimisega. Välja on arvatud nõuded ostjate vastu, mida reguleerib paragrahv 5.1.3.

5.1.3.

Vaatamata paragrahvis 5.1.1 esitatud nõudele, mõõdab üksus esmasel kajastamisel nõudeid ostjate vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent (mis määratakse kindlaks kooskõlas IFRS 15-ga), nende tehinguhinnas (nagu on määratletud IFRS 15-s).

5.2   FINANTSVARADE HILISEM MÕÕTMINE

5.2.1.

Pärast esmast kajastamist mõõdab üksus finantsvara õiglases väärtuses või amortiseeritud soetusmaksumuses kooskõlas paragrahvidega 4.1.1–4.1.5 (vt IAS 39 paragrahv 9 ja paragrahvid AG5–AG8C).

5.7   KASUMID JA KAHJUMID

5.7.1 A

Dividende kajastatakse kasumiaruandes ainult juhul, kui:

a)

üksusel on tekkinud õigus dividendimakse saamiseks;

b)

on tõenäoline, et üksus saab dividendidest tulenevalt majanduslikku kasu; ja

c)

dividendide summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse

5.7.6.

Kui üksus teeb paragrahvis 5.7.5 osutatud valiku, kajastab ta kõnealuselt investeeringult saadud dividende kasumiaruandes kooskõlas paragrahviga 5.7.1 A.

7.1   JÕUSTUMISKUUPÄEV

7.1.4.

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahve 3.1.1, 4.2.1, 5.1.1, 5.2.1, 5.7.6, B3.2.13, B5.7.1, C5 ja C42 ning jäeti välja paragrahv C16 ja sellega seotud pealkiri. Lisati paragrahvid 5.1.3 ja 5.7.1 A ja lisasse A üks määratlus. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

Lisasse A lisatakse uus mõiste.

dividendid

kasumi jaotamine omakapitaliinstrumentide valdajatele proportsionaalselt nende osalusega konkreetses kapitaliliigis;

Lisas B muudetakse paragrahve B3.2.13 ja B5.7.1.

Jätkuv seotus ülekantud varadega

B3.2.13

Järgnevalt on toodud näiteid selle kohta, kuidas üksus mõõdab ülekantud vara ja kaasnevat kohustist vastavalt paragrahvile 3.2.16.

Kõik varad:

a)

kui üksuse antud garantii ülekantud varadega seotud kohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahjumi eest tasumise kohta takistab ülekantud vara kajastamise lõpetamist jätkuva seotuse ulatuses, mõõdetakse ülekantud vara ülekande tegemise kuupäeval kas i) vara bilansilises jääkmaksumuses või ii) ülekandmisel saadud tasu maksimumsummas, mille tagasimaksmist võidakse üksuselt nõuda (garantiisumma), olenevalt kumb summa on madalam. Kaasnevat kohustist mõõdetakse esialgu garantiisummas, millele lisatakse garantii õiglane väärtus (mis on tavaliselt garantii eest saadud tasu). Seejärel kajastatakse garantii esialgset õiglast väärtust kasumiaruandes siis, kui kohustus täidetakse (või selle käigus) (vastavalt IFRS 15 põhimõtetele) ning vara bilansilist jääkmaksumust vähendatakse väärtuse langusest tuleneva kahjumi võrra.

Kasumid ja kahjumid (osa 5.7)

B5.7.1

Paragrahv 5.7.5 võimaldab üksusel teha tühistamatut valikut esitada muus koondkasumis muutused sellise omakapitaliinstrumenti tehtud investeeringu õiglases väärtuses, mida ei hoita kauplemiseks. See valik tehakse instrumendi kaupa (st aktsia kaupa). Muus koondkasumis esitatud summasid ei kanta hiljem üle kasumiaruandesse. Üksus võib siiski üle kanda kumulatiivse kasumi või kahjumi omakapitali piires. Dividendid selliste investeeringute pealt kajastatakse kasumiaruandes vastavalt paragrahvile 5.7.6, välja arvatud juhul, kui dividend kujutab selgelt osa investeeringumaksumuse katmist.

Lisas C muudetakse paragrahve C5 ja C42. Paragrahv C16 ja sellega seotud pealkiri jäetakse välja.

IFRS 3 Äriühendused

C5

Paragrahve 16, 42, 53 ja 56 ning paragrahvi 58 punkti b muudetakse järgmiselt, paragrahv 64 A jäetakse välja ning lisatakse paragrahv 64D:

56

Pärast esmast kajastamist ja kuni kohustise arveldamise, tühistamise või lõppemiseni mõõdab omandaja äriühenduses kajastatud tingimusliku kohustise ühes alljärgnevalt toodud summadest, olenevalt kumb on kõrgem:

a)

summa, mida kajastataks kooskõlas IAS 37-ga; ja

b)

esmaselt kajastatud summa, millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma.

See nõue ei kehti lepingute suhtes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 9-ga.

IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine

C42

Lisas A muudetakse paragrahve AG3–AG4 järgmiselt:

AG4

Finantsgarantiilepingud võivad olla erinevates juriidilistes vormides, nagu …

a)

… mõõdab väljastaja seda kahest järgmisest väärtusest kõrgemaga:

i)

IAS 37 kohaselt määratud summa ning

ii)

esmaselt arvele võetud summa, millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma (vt IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt c).

b)

IFRS 9 Finantsinstrumendid (Riskimaandamisarvestus ning IFRS 9, IFRS 7 ja IAS 39 muudatused  (1) )

Muudetakse paragrahvi 5.2.1.

5.2   FINANTSVARADE HILISEM MÕÕTMINE

5.2.1.

Pärast esmast kajastamist mõõdab üksus finantsvara õiglases väärtuses või amortiseeritud soetusmaksumuses kooskõlas paragrahvidega 4.1.1–4.1.5 (vt IAS 39 paragrahv 9 ja paragrahvid AG5–AG8C).

Lisasse A lisatakse uus mõiste.

dividendid

kasumi jaotamine omakapitaliinstrumentide valdajatele proportsionaalselt nende osalusega konkreetses kapitaliliigis;

Lisas C muudetakse paragrahve C5 ja C38. Paragrahv C21 ja sellega seotud pealkiri jäetakse välja.

IFRS 3 Äriühendused

C5

Paragrahve 16, 42, 53 ja 56 ning paragrahvi 58 punkti b muudetakse järgmiselt, paragrahvid 64 A ja 64D jäetakse välja ning lisatakse paragrahv 64H:

56

Pärast esmast kajastamist ja kuni kohustise arveldamise, tühistamise või lõppemiseni mõõdab omandaja äriühenduses kajastatud tingimusliku kohustise ühes alljärgnevalt toodud summadest, olenevalt kumb on kõrgem:

a)

summa, mida kajastataks kooskõlas IAS 37-ga; ja

b)

esmaselt kajastatud summa, millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma.

See nõue ei kehti lepingute suhtes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 9-ga.

IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine

C38

Lisas A muudetakse paragrahve AG3–AG4 järgmiselt:

AG4

Finantsgarantiilepingud võivad olla erinevates juriidilistes vormides, nagu …

a)

mõõdab väljastaja seda kahest järgmisest väärtusest kõrgemaga:

i)

IAS 37 kohaselt määratud summa ning

ii)

esmaselt arvele võetud summa, millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma (vt IFRS 9 paragrahvi 4.2.1 punkt c).

b)

IAS 1 Finantsaruannete esitamine

Muudetakse paragrahvi 34 ja lisatakse paragrahv 139N.

Saldeerimine

34.

IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu kohaselt tuleb üksusel mõõta kliendilepingutest saadavat müügitulu summas, mis vastab tasule, mida üksusel on tema hinnangul õigus lubatud kaupade või teenuste eest saada. Näiteks kajastab kajastatud müügitulu suurus kõiki kaubanduslikke allahindlusi ja mahust tulenevaid hinnaalandeid, mida üksus võimaldab. Üksus teeb oma tavapärase tegevuse käigus ka selliseid tehinguid, mis ei loo otseselt tulu, vaid on põhitegevuse seisukohast juhuslikud. Üksus esitab selliste tehingute tulemused samast tehingust tulenevate tulude ja kulude saldeerimise teel juhul, kui selline esitus kajastab tehingu või muu sündmuse sisu. Näiteks:

a)

üksus kajastab põhivarade, sealhulgas investeeringute ja äritegevuses kasutatavate varade müügikasumi ja -kahjumi, lahutades müügi eest saadud tasust vara bilansilise jääkmaksumuse ja kaasnevad müügikulud; ja

b)

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

139N

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi 34. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IAS 2 Varud

Muudetakse paragrahve 2, 8, 29 ja 37 ning lisatakse paragrahv 40E. Paragrahv 19 jäetakse välja.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat standardit rakendatakse kõikide varude suhtes, välja arvatud:

a)

[Kehtetu]

b)

MÕISTED

8.

Varud hõlmavad ostetud ja edasimüügiks hoitavaid kaupu, kaasa arvatud näiteks jaemüüja ostetud ja edasimüügi eesmärgil hoitav kaup või edasimüügi eesmärgil hoitav maa ja muu kinnisvara. Samuti kuuluvad varude hulka üksuse poolt toodetud valmistoodang või tootmises olev lõpetamata toodang ning ka materjalid ja tarvikud, mis ootavad kasutamist tootmisprotsessis. Kliendilepingute täitmisega kaasnevad kulud, mis ei tekita varusid (või mõne muu standardi rakendusalasse kuuluvaid varasid) arvestatakse vastavalt standardile IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu.

Netorealiseerimisväärtus

29.

Üldjuhul hinnatakse varud alla netorealiseerimisväärtuseni üksikobjektide kaupa. Siiski võib teatavatel asjaoludel osutuda otstarbekaks rühmitada sarnaseid või omavahel seotud objekte. Selline olukord võib esineda ühe ja sama tootegrupiga seotud varude objektide puhul, millel on sarnane otstarve või lõppkasutus, mida toodetakse ja turustatakse samas geograafilises piirkonnas ning mida ei ole otstarbekas hinnata eraldi teistest sama tootegrupi objektidest. Ei ole asjakohane hinnata varusid alla nende liigituse alusel, nagu näiteks valmistoodang või kõik teatava tegevussegmendi varud.

AVALIKUSTAMINE

37.

Informatsioon varude erinevate liikide bilansilise jääkmaksumuse ning nende varade muutuste ulatuse kohta on finantsaruande kasutajatele kasulik. Varud liigitatakse tavaliselt kaupadeks, tootmistarvikuteks, materjalideks, lõpetamata toodanguks ja valmistoodanguks.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

40E

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahve 2, 8, 29 ja 37 ning jäeti välja paragrahv 19. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IAS 12 Tulumaks

Muudetakse paragrahvi 59 ja lisatakse paragrahv 98E.

Kasumis või kahjumis kajastatud objektid

59.

Enamik edasi lükkunud tulumaksu kohustisi ja varasid tekib juhul, kui tulu või kulu kajastub ühe perioodi arvestuslikus kasumis, aga teise perioodi maksustatavas kasumis (maksukahjumis). Sellest tulenev edasilükkunud tulumaks kajastatakse kasumiaruandes. Näiteks:

a)

intress, litsentsitasu või dividenditulu laekub tagantjärele ja see kaasatakse arvestuslikku kasumisse vastavalt standardile IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu, standardile IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine või standardile IFRS 9 Finantsinstrumendid, kui see on asjakohane, kuid on lisatud kassapõhise maksustatava kasumi (maksukahjumi) hulka, ning

b)

JÕUSTUMISKUUPÄEV

98E

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi 59. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IAS 16 Materiaalsed põhivarad

Muudetakse paragrahve 69 ja 72 ning lisatakse paragrahv 81J.

KAJASTAMISE LÕPETAMINE

69.

Materiaalse põhivara objekti võõrandamine võib toimuda mitmel viisil (näiteks müügi, kapitalirendile andmise või annetamise teel). Materiaalse põhivara objekti võõrandamise kuupäev on kuupäev, mil saaja saavutab selle objekti üle kontrolli vastavalt IFRS 15-s esitatud nõuetele, mille kohaselt määratakse kindlaks, millal on toimingukohustus täidetud. IAS 17 kehtib vara võõrandamise kohta müügi-tagasirendi tingimustel.

72.

Materiaalse põhivara objekti kajastamise lõpetamisest tulenevasse kasumisse või kahjumisse lisatava tasu summa määratakse kindlaks vastavalt tehinguhinna kindlaksmääramise nõuetele, mis on esitatud IFRS 15 paragrahvides 47–72. Järgnevad kasumisse või kahjumisse kantava hinnangulise tasu summa muudatusi arvestatakse vastavalt standardis IFRS 15 esitatud tehinguhinna muutuste nõuetele.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

81J

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahve 68 A, 69 ja 72. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine

Lisatakse paragrahv 97Q.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEKUSÄTTED

97Q

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi AG21. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

Rakendusjuhises muudetakse paragrahvi AG21.

Mittefinantsobjektide ostu- ja müügilepingud (paragrahvid 8–10)

AG21

Kui standardis IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu ei ole nõutud teisiti, siis lepingust, mis sisaldab materiaalsete varade saamist või üleandmist, ei tulene ühele osapoolele finantsvara ja teisele finantskohustis, v.a juhul, kui mõni vastav makse lükkub materiaalse vara üleandmisest hilisemale kuupäevale. Nii on see kommertslaenu alusel ostetud või müüdud kaupade puhul.

IAS 34 Vahefinantsaruandlus

Muudetakse paragrahve 15B ja 16 A ning lisatakse paragrahv 55.

Märkimisväärsed sündmused ja tehingud

15B

Alljärgnevalt on esitatud loetelu sündmustest ja tehingutest, mille puhul on nõutav teabe avalikustamine, kui see on oluline (see loetelu ei ole ammendav):

a)

b)

finantsvara, kinnisvara, materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara, kliendilepingutest tulenevate varade või muude varade väärtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamine ja sellise vara väärtuse langusest tekkinud kahjumi tühistamine;

c)

Muu avalikustatav teave

16 A

Lisaks oluliste sündmuste ja tehingute avalikustamisele kooskõlas paragrahvidega 15–15C kajastab üksus alljärgneva teabe oma vahefinantsaruande lisades, kui seda ei ole avalikustatud vahefinantsaruande muudes osades. Üldjuhul peab selle teabe esitama majandusaasta algusest vahefinantsaruande kuupäevani:

a)

l)

kliendilepingutest saadava müügitulu liigendamine, mida on nõutud IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu paragrahvides 114–115.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

55.

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahve 15B ja 16 A. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IAS 36 Varade väärtuse langus

Muudetakse paragrahvi 2 ja lisatakse paragrahv 140L.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat standardit rakendatakse kõikide varade väärtuse languse arvestamisel, välja arvatud järgmiste varade osas:

a)

b)

lepingupõhised varad ja lepingu saamise või täitmise kuludest tulenevad varad, mida kajastatakse vastavalt standardile IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu;

c)

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

140L

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi 2. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IAS 37 Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad  (2)

Muudetakse paragrahvi 5 ja lisatakse paragrahv 100. Paragrahv 6 jäetakse välja.

RAKENDUSALA

5.

Kui mõni teine standard käsitleb spetsiifilist liiki eraldist, tingimuslikku kohustist või tingimuslikku vara, rakendab üksus käesoleva standardi asemel seda standardit. Näiteks on teatavaid eraldise liike käsitletud järgmistes standardites:

a)

[Kehtetu]

b)

e)

kindlustuslepingud (vt IFRS 4 Kindlustuslepingud). Siiski rakendatakse käesolevat standardit kindlustusandja eraldiste, tingimuslike kohustiste ja tingimuslike varade suhtes, mis ei tulene lepingulistest kohustustest ja õigusest, mis tal on tulenevalt IFRS 4 rakendusalasse jäävatest kindlustuslepingutest.

f)

omandaja tingimuslik tasu äriühenduses (vt IFRS 3 Äriühendused); ja

g)

kliendilepingutest saadav müügitulu (vt IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu). Kuna standard IFRS 15 ei sisalda konkreetseid nõudeid nende kliendilepingutega tegelemise kohta, mis on kahjulikud või muutunud kahjulikuks, rakendatakse sellistel juhtudel käesolevat standardit.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

100.

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi 5 ja jäeti välja paragrahv 6. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IAS 38 Immateriaalsed varad

Muudetakse paragrahve 3, 114 ja 116 ning lisatakse paragrahv 130K.

RAKENDUSALA

3.

Kui muus standardis sätestatakse teatava immateriaalse vara liigi arvestus, rakendab üksus seda standardit käesoleva standardi asemel. Käesolevat standardit ei rakendata näiteks alljärgneva suhtes:

a)

immateriaalsed varad, mida üksus hoiab müügiks tavapärase äritegevuse käigus (vt IAS 2 Varud).

b)

i)

kliendilepingutest tulenevad varad, mida kajastatakse vastavalt standardile IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu.

KASUTUSEST EEMALDAMINE JA VÕÕRANDAMINE

114.

Immateriaalse vara võõrandamine võib toimuda mitmel viisil (nt müügi, kapitalirendile andmise või annetamise teel). Immateriaalse vara objekti võõrandamise kuupäev on kuupäev, mil saaja saab selle üle kontrolli vastavalt standardis IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu esitatud nõuetele, mille kohaselt määratakse kindlaks, millal on toimingukohustus täidetud. IAS 17 kehtib vara võõrandamise kohta müügi-tagasirendi tingimustel.

116.

Immateriaalse põhivara objekti kajastamise lõpetamisest tulenevasse kasumisse või kahjumisse lisatava tasu summa määratakse kindlaks vastavalt tehinguhinna kindlaksmääramise nõuetele, mis on esitatud IFRS 15 paragrahvides 47–72. Järgnevaid kasumisse või kahjumisse kantava hinnangulise tasu summa muudatusi arvestatakse vastavalt standardis IFRS 15 esitatud tehinguhinna muutuste nõuetele.

ÜLEMINEKUSÄTTED JA JÕUSTUMISKUUPÄEV

130K

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahve 3, 114 ja 116. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine

Muudetakse paragrahve 2, 9, 43, 47 ja 55 ning lisatakse paragrahvid 2 A, 44 A, 55 A ja 103T.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat standardit rakendavad üksused finantsinstrumentide kõikide liikide suhtes, välja arvatud:

a)

k)

standardi IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu rakendusalasse kuuluvad õigused ja kohustused, mis on finantsinstrumendid, välja arvatud need, mida standardi IFRS 15 kohaselt arvestatakse kooskõlas standardiga IFRS 9.

2 A

Käesolevas standardis esitatud väärtuse languse nõudeid rakendatakse sellisele õigustele, mida standardi IFRS 15 kohaselt arvestatakse kooskõlas käesoleva standardiga väärtuse langusest tuleneva kahjumi kajastamise eesmärgil.

MÕISTED

9.

Kajastamise ja mõõtmisega seotud mõisted

Sisemise intressimäära meetod on meetod finantsvara või -kohustise (või finantsvarade või -kohustiste rühma) amortiseeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja intressitulude või -kulude jaotamiseks asjakohase ajavahemiku jooksul. Sisemine intressimäär on määr, mis diskonteerib finantsinstrumendi eeldatava kehtivusaja, või kui see on asjakohane, siis lühema perioodi jooksul toimuvad hinnangulised tulevased rahalised maksed või laekumised täpselt finantsvara või -kohustise bilansilisse netomaksumusse. Sisemise intressimäära arvutamisel prognoosib üksus rahavoogusid, arvestades finantsinstrumendi kõiki lepingulisi tingimusi (näiteks ettemakseid, ostuoptsioone või muid sarnaseid optsioone), kuid mitte arvestades tulevasi krediidikahjumeid. Arvutus hõlmab kõiki lepingu osapoolte vahel makstud või saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks (vt paragrahvid AG8 A–AG8B), tehingukulusid ja kõiki muid lisatasusid või allahindlusi. Eeldatakse, et sarnaste finantsinstrumentide rühma rahavoogusid ja eeldatavat kehtivusaega saab usaldusväärselt prognoosida. Nendel harvadel juhtudel, kui finantsinstrumendi (või finantsinstrumentide rühma) rahavoogusid või eeldatavat kehtivusaega ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kasutab üksus lepingujärgseid rahavoogusid finantsinstrumendi (või finantsinstrumentide rühma) kogu lepingujärgse kehtivusaja jooksul.

Kajastamise lõpetamine on eelnevalt kajastatud finantsvara või -kohustise eemaldamine üksuse finantsseisundi aruandest.

Dividendid on kasumi jaotamine omakapitaliinstrumentide valdajatele proportsionaalselt nende osalusega konkreetses kapitaliliigis.

Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus. (Vt IFRS 13.)

Finantsvarade ja finantskohustiste esmane mõõtmine

43.

Kui arvata välja paragrahvi 44 A rakendusalasse kuuluvad nõuded ostjate vastu, mõõdab üksus esmasel kajastamisel finantsvara või -kohustist selle õiglases väärtuses, millele on lisatud finantsvara või -kohustise puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tehingukulutused, mis on otseselt seotud finantsvara omandamise või finantskohustise emiteerimisega.

44 A

Vaatamata paragrahvis 43 esitatud nõudele, mõõdab üksus esmasel kajastamisel nõudeid ostjate vastu, millel puudub oluline rahastamiskomponent (mis määratakse kindlaks kooskõlas IFRS 15-ga), nende tehinguhinnas (mis on määratletud IFRS 15-s).

Finantsvarade hilisem mõõtmine

47.

Pärast esmast kajastamist mõõdab üksus kõiki finantskohustisi, välja arvatud järgmiseid, amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit:

a)

c)

finantsgarantiilepingud, nagu on määratletud paragrahvis 9. Pärast esmast kajastamist mõõdab sellise lepingu väljastaja (kui ei kehti paragrahvi 47 punkt a või b) seda kahest järgmisest kõrgemaga:

i)

IAS 37 kohaselt kindlaks määratud summa ja

ii)

algselt kajastatud summa (vt paragrahv 43), millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma;

d)

siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga. Pärast esmast kajastamist mõõdab sellise siduva kohustuse võtja (kui ei kehti paragrahvi 47 punkt a) seda kahest järgmisest kõrgemaga:

i)

IAS 37 kohaselt kindlaks määratud summa ja

ii)

algselt kajastatud summa (vt paragrahv 43), millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma.

Finantskohustisi, mis on määratletud riskimaandamise objektiks olevate instrumentidena, tuleb mõõta vastavalt paragrahvides 89–102 kirjeldatud riskimaandamisarvestuse nõuetele.

Kasumid ja kahjumid

55.

Kasum või kahjum, mis tuleneb sellise finantsvara või -kohustise õiglase väärtuse muutusest, mis ei ole riskimaandamissuhte osa (vt paragrahvid 89–102), kajastatakse järgmiselt.

a)

b)

Kasum või kahjum müügivalmis olevalt finantsvaralt kajastatakse muus koondkasumis, välja arvatud kahjumid vara väärtuse langusest (vt paragrahvid 67–70) ja välisvaluuta kasumid või kahjumid (vt lisa A, paragrahv AG83), kuni finantsvara kajastamine lõpetatakse. Sel hetkel liigitatakse eelnevalt muus koondkasumis kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum omakapitalist ümber kasumisse või kahjumisse (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine (parandatud 2007)). Siiski kajastatakse sisemise intressimäära meetodil arvutatud intressid (vt paragrahv 9) kasumiaruandes. Dividende müügivalmis omakapitaliinstrumentidelt kajastatakse kasumiaruandes vastavalt paragrahvile 55 A.

55 A

Dividende kajastatakse kasumiaruandes ainult juhul, kui:

a)

üksusel on tekkinud õigus dividendimakse saamiseks;

b)

on tõenäoline, et üksus saab dividendidest tulenevalt majanduslikku kasu; ja

c)

dividendide summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEKUSÄTTED

103T

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahve 2, 9, 43, 47, 55, AG2, AG4 ja AG48 ning lisati paragrahvid 2 A, 44 A, 55 A ja AG8 A–AG8C. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

Lisas A muudetakse paragrahve AG4 ja AG48 ning sinna lisatakse paragrahvid AG8 A–AG8C.

RAKENDUSALA (PARAGRAHVID 2–7)

AG4

Finantsgarantiilepingud võivad olla erinevates juriidilistes vormides, nagu garantii, mõningad akreditiivide liigid, krediidiriski kaitse leping või kindlustusleping. Nende arvestuskäsitlus ei sõltu nende juriidilisest vormist. Järgmised on näited selliste lepingute asjakohasest käsitlemisest (vt paragrahvi 2 punkt e):

a)

… mõõdab väljastaja seda kahest järgmisest väärtusest kõrgemaga:

i)

IAS 37 kohaselt määratud summa ning

ii)

esmaselt arvele võetud summa, millest on vajaduse korral lahutatud IFRS 15 põhimõtete kohaselt kajastatud kumulatiivne tulusumma (vt paragrahvi 47 punkt c).

b)

c)

Kui finantsgarantiileping on väljastatud seoses kaupade müügiga, rakendab väljastaja standardit IFRS 15 selle kindlaks määramiseks, millal ta kajastab tulu garantiist ja millal kaupade müügist.

Sisemine intressimäär

AG8 A

Sisemise intressimäära meetodi kasutamisel teeb üksus kindlaks tasud, mis on finantsinstrumendi sisemise intressimäära lahutamatu osa. Finantsteenuste eest võetava tasu kirjeldus ei pruugi näidata osutatud teenuste laadi ja sisu. Tasusid, mis on finantsinstrumendi sisemise intressimäära lahutamatu osa, käsitletakse sisemise intressimäära kohandustena, välja arvatud juhul, kui finantsinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses koos õiglase väärtuse muutustega läbi kasumiaruande kajastatuna. Nendel juhtudel kajastatakse tasusid müügituluna instrumendi esmasel kajastamisel.

AG8B

Tasud, mis on finantsinstrumendi sisemise intressimäära lahutamatu osa, on muu hulgas:

a)

algsed tasud, mida üksus saab seoses finantsvara loomise või omandamisega. Sellised tasud võivad sisaldada hüvitist sellise tegevuse eest nagu laenusaaja finantsseisundi hindamine, tagatiste hindamine ja kirjendamine, tagatis- ja muu väärtpaberi kokkulepped, instrumendi tingimuste läbirääkimine, dokumentide koostamine ja töötlemine ning tehingu sõlmimine. Need tasud on tulemuseks olevas finantsinstrumendis osalema hakkamise lahutamatu osa;

b)

siduva kohustuse tasud, mida üksus saab, selleks et anda laenu, kui siduv laenuandmiskohustus jääb käesoleva standardi rakendusalast väljapoole, ja on tõenäoline, et üksus hakkab konkreetse laenukokkuleppe pooleks. Neid tasusid vaadeldakse hüvitisena pideva kaasatuse eest finantsinstrumendi omandamisse. Kui siduv kohustus aegub, ilma et üksus annaks laenu, kajastatakse tasu müügituluna aegumiselt;

c)

algsed tasud, mida saadakse amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantskohustiste emiteerimise eest. Need tasud on finantskohustises osalema hakkamise lahutamatu osa. Üksus eristab tasusid ja kulusid, mis on finantskohustise sisemise intressimäära lahutamatu osa, algsetest tasudest ja tehingukuludest, mis on seotud teenuste osutamise õigusega, nagu investeeringu valitsemise teenused.

AG8C

Tasud, mis ei ole finantsinstrumendi sisemise intressimäära lahutamatu osa ja mille kohta peetakse arvestust vastavalt standardile IFRS 15, on muu hulgas:

a)

laenu teenindamise eest võetavad tasud;

b)

siduva kohustuse tasud laenu andmiseks, kui siduv laenuandmiskohustus jääb käesoleva standardi rakendusalast väljapoole ja on ebatõenäoline, et sõlmitakse spetsiaalne laenukokkulepe; ja

c)

laenuga liitumise tasud, mida saab üksus, kes laenu korraldab ega pea mingit laenupaketi osa kinni iseendale (või peab osa selle sama sisemise intressimäära pealt kinni võrreldava riski eest nagu teised osalejad).

Jätkuv seotus ülekantud varadega

AG48

Järgnevalt on esitatud näiteid selle kohta, kuidas üksus mõõdab ülekantud vara ja kaasnevat kohustist vastavalt paragrahvile 30.

Kõik varad:

a)

kui üksuse antud garantii ülekantud varadega seotud kohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahjumi eest tasumise kohta takistab ülekantud vara kajastamise lõpetamist jätkuva seotuse ulatuses, mõõdetakse ülekantud vara ülekande tegemise kuupäeval kas i) vara bilansilises jääkmaksumuses või ii) ülekandmisel saadud tasu maksimumsummas, mille tagasimaksmist võidakse üksuselt nõuda (garantiisumma), olenevalt kumb summa on madalam. Kaasnevat kohustist mõõdetakse esialgu garantiisummas, millele lisatakse garantii õiglane väärtus (mis on tavaliselt garantii eest saadud tasu). Seejärel kajastatakse garantii esialgset õiglast väärtust kasumiaruandes siis, kui kohustus täidetakse (või selle käigus) (vastavalt IFRS 15 põhimõtetele) ning vara bilansilist jääkmaksumust vähendatakse väärtuse langusest tuleneva kahjumi võrra.

IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud

Muudetakse paragrahve 9, 67 ja 70 ning lisatakse paragrahv 85E.

KINNISVARA LIIGITAMINE KINNISVARAINVESTEERINGU VÕI OMANIKU POOLT KASUTATAVA KINNISVARANA

9.

Järgmised näited ei ole kinnisvarainvesteeringud ja seega ei kuulu käesoleva standardi rakendusalasse:

a)

b)

[Kehtetu]

c)

VÕÕRANDAMISED

67.

Kinnisvarainvesteeringu võõrandamine võib toimuda selle müügi või kapitalirendile andmise teel. Kinnisvarainvesteeringu võõrandamise kuupäev on kuupäev, mil saaja saab kinnisvarainvesteeringu üle kontrolli vastavalt IFRS-is 15 esitatud nõuetele, mille kohaselt määratakse kindlaks, millal on toimingukohustus täidetud. Kui võõrandamine toimub kapitalirendi või müügi-tagasirendi tingimustel, rakendatakse standardit IAS 17.

70.

Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tulenevasse kasumisse või kahjumisse lisatava tasu summa määratakse kindlaks vastavalt tehinguhinna kindlaksmääramise nõuetele, mis on esitatud IFRS 15 paragrahvides 47–72. Järgnevaid kasumisse või kahjumisse kantava hinnangulise tasu summa muudatusi arvestatakse vastavalt standardis IFRS 15 esitatud tehinguhinna muutuste nõuetele.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

85E

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti paragrahvi 3 punkti b ning paragrahve 9, 67 ja 70. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

IFRIC 12 Teenuste kontsessioonikokkulepped

Pealkirja „Viited“ järel jäetakse välja viited standardile IAS 11 Ehituslepingud ja standardile IAS 18 Tulu ning lisatakse viide standardile IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu. Muudetakse paragrahve 13–15, 18–20 ja 27 ning lisatakse paragrahv 28D.

Kokkuleppest tulenevalt saadud tasude kajastamine ja mõõtmine

13.

Kontsessiooni saaja kajastab ja mõõdab osutatud teenuste eest saadavat müügitulu vastavalt standardile IFRS 15. Tasu laadist oleneb selle järgnev raamatupidamislik käsitlemine. Finantsvarade ja immateriaalse vara kujul saadud tasu edasist kajastamist on üksikasjalikult käsitletud paragrahvides 23–26.

Ehitus- või renoveerimisteenused

14.

Kontsessiooni saaja kajastab ehitus- või renoveerimisteenuseid vastavalt standardile IFRS 15.

Tasu, mille kontsessiooni andja annab kontsessiooni saajale

15.

Kui kontsessiooni saaja osutab ehitus- või renoveerimisteenuseid, tuleb kontsessiooni saaja saadud või saadaolev tasu kajastada vastavalt standardile IFRS 15. Tasuks võivad olla õigused:

a)

18.

Kui kontsessiooni saajale makstakse ehitusteenuste eest osaliselt finantsvarade ja osaliselt immateriaalse varaga, tuleb kontsessiooni saaja tasu iga komponenti kajastada eraldi. Saadud või saadaoleva tasu mõlemat komponenti tuleb esmaselt kajastada vastavalt standardile IFRS 15.

19.

Kontsessiooni andja poolt kontsessiooni saajale makstava tasu laad määratakse kindlaks lepingutingimuste ja asjaomase lepinguõiguse alusel, kui selline õigus on kehtestatud. Tasu laadist oleneb selle järgnev arvestamine, nagu on kirjeldatud paragrahvides 23–26. Samas liigitatakse mõlemat liiki tasu ehitus- või renoveerimisperioodi ajal lepinguliseks varaks vastavalt standardile IFRS 15.

Käitamisteenused

20.

Kontsessiooni saaja kajastab käitamisteenuseid vastavalt standardile IFRS 15.

Infrastruktuuri elemendid, mille kontsessiooni andja annab kontsessiooni saaja käsutusse

27.

Paragrahvi 11 kohaselt ei kajastata kontsessiooni saaja materiaalse põhivarana infrastruktuuri elemente, millele kontsessiooni andja on teenuste kokkuleppe eesmärgil andnud kontsessiooni saajale juurdepääsu. Kontsessiooni andja võib anda kontsessiooni saajale ka teisi elemente, mille kontsessiooni saaja võib endale jätta või millega ta võib toimida oma äranägemisel. Kui kõnealune vara on osa tasust, mida kontsessiooni andja peab maksma teenuste eest, ei ole tegemist standardis IAS 20 määratletud valitsusepoolse abiga. Selle asemel kajastatakse neid osana tehinguhinnast, nagu on määratletud standardis IFRS 15.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

28D

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti osa „Viited“ ning paragrahve 13–15, 18–20 ja 27. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

SIC-27 Juriidiliselt rendilepingutena vormistatud tehingute sisu hindamine

Pealkirja „Viited“ järel jäetakse välja viited standardile IAS 11 Ehituslepingud ja standardile IAS 18 Müügitulu ning lisatakse viide standardile IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu. Muudetakse paragrahvi 8 ja pealkirja „Jõustumiskuupäev“ järel olevat osa.

KONSENSUS

8.

IFRS 15 nõudeid rakendatakse iga kokkuleppega seotud faktide ja asjaolude suhtes, et kindlaks määrata, millal kajastada tasu tuluna, mille üksus võib saada. Arvesse tuleb võtta selliseid tegureid nagu see, kas üksus on jätkuvalt seotud tasu saamise eelduseks oleva tulevase olulise toimingukohustustega; kas üksusele on jäänud riske; ning millised on võimalike garantiikokkulepete tingimused ja tasu tagasimaksmise risk. Näitajad, mis üksikult osutavad, et kogu kokkuleppe sõlmimisel saadud tasu kajastamine tuluna ei ole põhjendatud, on järgmised:

a)

JÕUSTUMISKUUPÄEV

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti osa „Viited“ ja paragrahvi 8. Üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.

SIC-32 Immateriaalsed varad – kulutused veebileheküljele

Pealkirja „Viited“ järel jäetakse välja viide standardile IAS 11 Ehituslepingud ning lisatakse viide standardile IFRS 15 Kliendilepingutest saadav müügitulu. Muudetakse pealkirja „Jõustumiskuupäev“ järel olevat osa.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

IAS 1-ga (parandatud 2007) muudeti kõikides IFRSides kasutatud terminoloogiat. Lisaks muudeti sellega paragrahvi 5. Üksus rakendab neid muudatusi aruandeaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või hiljem. Kui üksus rakendab standardit IAS 1 (parandatud 2007) varasema perioodi suhtes, rakenduvad need muudatused ka sellele varasemale perioodile.

IFRS 15-ga Kliendilepingutest saadav müügitulu, välja antud mais 2014, muudeti osa „Viited“ ja paragrahvi 6. Üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab standardit IFRS 15.


(1)  Standardiga IFRS 15 standardis IFRS 9 (Riskimaandamisarvestus ning IFRS 9, IFRS 7 ja IAS 39 muudatused) tehtavaid muudatusi tuleb tõlgendada koos standardiga IFRS 15 standardis IFRS 9 (2010) tehtavate muudatustega. Põhjus seisneb selles, et standard IFRS 9 (Riskimaandamisarvestus ning IFRS 9, IFRS 7 ja IAS 39 muudatused) hõlmab üksnes neid standardi IFRS 9 (2010) paragrahve, mida sellega muudeti või mis olid vajalikud viitamise hõlbustamiseks. Seega ei ole standardile IFRS 9 (Riskimaandamisarvestus ning IFRS 9, IFRS 7 ja IAS 39 muudatused) lisatud jõustumiskuupäeva paragrahvi, sest see on kirjas jõustumiskuupäeva paragrahvis, mis lisatakse standardile IFRS 9 (2010).

(2)  Dokumendis „IFRSide 2010.–2012. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused“, välja antud detsembris 2013, on märgitud standardi IAS 37 paragrahvis 5 tehtavad muudatused. Käesolevas väljaandes on need muudatused vastu võetud ja ära on märgitud uued muudatused.


29.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/74


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1906,

28. oktoober 2016,

millega muudetakse 256. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ja artikli 7a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

25. oktoobril 2016 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta kolme kannet nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelus, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse tegevdirektori kohusetäitja


(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.


LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa pealkirja „Füüsilised isikud“ all muudetakse järgmisi isikuandmeid:

a)

„Mohamed Amin Mostafa. Aadress: Via della Martinella 132, Parma, Itaalia. Sünniaeg: 11.10.1975. Sünnikoht: Kirkuk, Iraak. Muu teave: isiku suhtes kohaldatakse Itaalias halduskontrolli meedet, mis aegub 15. jaanuaril 2012. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.“ asendatakse järgmisega:

„Mohamed Amin Mostafa. Sünniaeg: 11.10.1975. Sünnikoht: Kirkuk, Iraak. Kodakondsus: Iraagi. Aadress: Via della Martinella 132, Parma, Itaalia (elukoht). Muu teave: isiku suhtes kohaldatakse Itaalias halduskontrolli meedet, mis aegub 15. jaanuaril 2012. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 12.11.2003.“

b)

„Hilarion Del Rosario Santos III (teiste nimedega a) Akmad Santos, b) Ahmed Islam, c) Ahmad Islam Santos, d) Abu Hamsa, e) Hilarion Santos III, f) Abu Abdullah Santos, g) Faisal Santos, h) Lakay, i) Aki, j) Aqi). Positsioon: emiir. Aadress: 50, Purdue Street, Cubao, Quezon, Filipiinid. Sünniaeg: 12.3.1966. Sünnikoht: 686 A. Mabini Street, Sangandaan, Caloocan, Filipiinid. Kodakondsus: Filipiini. Pass nr: AA780554 (Filipiinide pass). Muu teave: a) organisatsiooni Rajah Solaiman Movement liige, seostatakse rühmitusega Abu Sayyaf; b) alates 2011. aasta maist vangistuses Filipiinidel. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 4.6.2008.“ asendatakse järgmisega:

„Hilarion Del Rosario Santos III (teiste nimedega a) Akmad Santos, b) Ahmed Islam, c) Ahmad Islam Santos, d) Abu Hamsa, e) Hilarion Santos III, f) Abu Abdullah Santos, g) Faisal Santos, h) Lakay, i) Aki, j) Aqi). Positsioon: emiir. Aadress: 50, Purdue Street, Cubao, Quezon, Filipiinid. Sünniaeg: 12.3.1966. Sünnikoht: 686 A. Mabini Street, Sangandaan, Caloocan, Filipiinid. Kodakondsus: Filipiini. Passi nr: AA780554 (Filipiinide pass). Muu teave: a) organisatsiooni Rajah Solaiman Movement liige, seostatakse rühmitusega Abu Sayyaf; b) alates 2011. aasta maist vangistuses Filipiinidel. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 4.6.2008.“

c)

„Anas Hasan Khattab (teiste nimedega a) Samir Ahmed al-Khayat; b) Hani; c) Abu Hamzah; d) Abu-Ahmad Hadud). Positsioon: emiir. Sünniaeg: 7.4.1986. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Riiklik isikukood: 00351762055. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 23.9.2014.“ asendatakse järgmisega:

„Anas Hasan Khattab (teiste nimedega a) Samir Ahmed al-Khayat; b) Hani; c) Abu Hamzah; d) Abu-Ahmad Hadud). Positsioon: emiir. Sünniaeg: 7.4.1986. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Kodakondsus: Süüria. Muu teave: Al-Nusrah Front for the People of the Levant haldusemiir. Artikli 7d lõike 2 punktis i osutatud kuupäev: 23.9.2014.“


29.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/76


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1907,

28. oktoober 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

118,3

ZZ

118,3

0707 00 05

TR

147,7

ZZ

147,7

0709 93 10

MA

91,2

TR

154,4

ZZ

122,8

0805 50 10

AR

46,2

CL

67,0

IL

44,6

TR

98,6

UY

84,6

ZA

65,7

ZZ

67,8

0806 10 10

BR

298,0

PE

321,1

TR

142,4

ZA

228,5

ZZ

247,5

0808 10 80

AR

260,6

AU

218,6

BR

119,9

CL

139,2

NZ

135,2

ZA

131,7

ZZ

167,5

0808 30 90

CN

58,1

TR

154,7

ZA

164,5

ZZ

125,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.


OTSUSED

29.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/78


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/1908,

28. oktoober 2016,

millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. septembril 2010 vastu otsuse 2010/573/ÜVJP (1).

(2)

Otsuse 2010/573/ÜVJP läbivaatamise alusel tuleks Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust pikendada 31. oktoobrini 2017. Nõukogu vaatab kõnealuste piiravate meetmetega seotud olukorra läbi pärast kuue kuu möödumist.

(3)

Otsust 2010/573/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/573/ÜVJP artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. oktoobrini 2017. Seda tuleb pidevalt uuesti läbi vaadata. Vajaduse korral otsuse kehtivust pikendatakse või otsust muudetakse, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. oktoober 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LAJČÁK


(1)  Nõukogu 27. septembri 2010. aasta otsus 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 253, 28.9.2010, lk 54).


29.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/79


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/1909,

28. oktoober 2016,

mis käsitleb liikmesriikide Euroopa Arengufondi osamaksusid, sealhulgas 2016. aasta osamaksu kolmandat osa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (1) (edaspidi „AKV-ELi partnerlusleping“) selle viimati muudetud kujul,

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (2) (edaspidi „11. EAFi sisekokkulepe“), eriti selle artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (3) (edaspidi „11. EAFi finantsmäärus“), eriti selle artikli 21 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Investeerimispank saatis 28. juulil 2016 komisjonile oma hallatavate rahastamisvahendite kohta kulukohustuste ja maksete ajakohastatud prognoosi vastavalt 11. EAFi finantsmääruse artiklile 52.

(2)

11. EAFi finantsmääruse artikli 22 lõikes 1 on sätestatud, et osamaksunõuetega kustutatakse kõigepealt varasemate Euroopa Arengufondide (EAFid) raames ette nähtud summad. Seetõttu tuleks esitada 10. EAFi rahastamisnõue.

(3)

Nõukogu võttis 24. novembril 2015 komisjoni ettepaneku alusel vastu otsuse määrata liikmesriikide 2016. aasta EAFi osamaksude ülemmäärad järgmiselt: komisjonile 3 450 000 000 eurot ja Euroopa Investeerimispangale 150 000 000 eurot.

(4)

Otsusega 2013/759/EL (4) lõi nõukogu 12. detsembril 2013 üleminekurahastu, mis käsitleb EAFi juhtimise üleminekumeetmeid alates 1. jaanuarist 2014 kuni 11. Euroopa Arengufondi jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Arengufondi osamaksude summad, mille liikmesriigid maksavad Euroopa Komisjonile ja Euroopa Investeerimispangale 2016. aasta osamaksu kolmanda osana, on esitatud käesoleva otsuse lisa tabelis.

Kõnealused osamaksude maksed võib ühendada kohandustega, mis tulenevad üleminekurahastu raames seotud summade mahaarvamisest vastavalt kohandamiskavale, mille iga liikmesriik edastab komisjonile 2015. aasta osamaksu kolmanda osa kindlaksmääramisel.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 28. oktoober 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LAJČÁK


(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(3)  ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

(4)  Nõukogu 12. detsembri 2013. aasta otsus 2013/759/EL, milles käsitletakse EAFi juhtimise üleminekumeetmeid alates 1. jaanuarist 2014 kuni 11. Euroopa Arengufondi jõustumiseni (ELT L 335, 14.12.2013, lk 48).


LISA

Liikmesriigid

Osatähtsus 10. EAFis (%)

2016. aasta osamaksu 3. osa (eurodes)

Maksu saaja EIP 10. EAF

Maksu saaja komisjon 10. EAF

Kokku

Belgia

3,53

1 765 000,00

24 710 000,00

26 475 000,00

Bulgaaria

0,14

70 000,00

980 000,00

1 050 000,00

Tšehhi Vabariik

0,51

255 000,00

3 570 000,00

3 825 000,00

Taani

2,00

1 000 000,00

14 000 000,00

15 000 000,00

Saksamaa

20,50

10 250 000,00

143 500 000,00

153 750 000,00

Eesti

0,05

25 000,00

350 000,00

375 000,00

Iirimaa

0,91

455 000,00

6 370 000,00

6 825 000,00

Kreeka

1,47

735 000,00

10 290 000,00

11 025 000,00

Hispaania

7,85

3 925 000,00

54 950 000,00

58 875 000,00

Prantsusmaa

19,55

9 775 000,00

136 850 000,00

146 625 000,00

Itaalia

12,86

6 430 000,00

90 020 000,00

96 450 000,00

Küpros

0,09

45 000,00

630 000,00

675 000,00

Läti

0,07

35 000,00

490 000,00

525 000,00

Leedu

0,12

60 000,00

840 000,00

900 000,00

Luksemburg

0,27

135 000,00

1 890 000,00

2 025 000,00

Ungari

0,55

275 000,00

3 850 000,00

4 125 000,00

Malta

0,03

15 000,00

210 000,00

225 000,00

Madalmaad

4,85

2 425 000,00

33 950 000,00

36 375 000,00

Austria

2,41

1 205 000,00

16 870 000,00

18 075 000,00

Poola

1,30

650 000,00

9 100 000,00

9 750 000,00

Portugal

1,15

575 000,00

8 050 000,00

8 625 000,00

Rumeenia

0,37

185 000,00

2 590 000,00

2 775 000,00

Sloveenia

0,18

90 000,00

1 260 000,00

1 350 000,00

Slovakkia

0,21

105 000,00

1 470 000,00

1 575 000,00

Soome

1,47

735 000,00

10 290 000,00

11 025 000,00

Rootsi

2,74

1 370 000,00

19 180 000,00

20 550 000,00

Ühendkuningriik

14,82

7 410 000,00

103 740 000,00

111 150 000,00

Kokku EL 27

100,00

50 000 000,00

700 000 000,00

750 000 000,00


29.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/82


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1910,

28. oktoober 2016,

valitsusasutustele tehtud makseid käsitlevate teatavate kolmandate riikide aruandlusnõuete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL 10. peatüki nõuete samaväärsuse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ, (1) eriti selle artiklit 47,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ, (2) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2013/34/EL artiklis 46 sätestatud samaväärsuse hindamise eesmärk on vähendada halduskoormust ning vältida topeltaruandluse probleemi selliste mäetööstuse või looduslikult tekkinud metsade raiega tegelevate suurettevõtjate ja kõigi avaliku huvi üksuste puhul, kes koostavad ja avaldavad valitsusasutustele tehtud maksete aruandeid, millele on osutatud direktiivi 2013/34/EL artiklis 42. Vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artiklile 6 peavad ka mäetööstuses või looduslikult tekkinud metsade raietööstuses tegutsevad emitendid koostama igal aastal vastavalt kõnealuse direktiivi 10. peatükile aruande valitsusasutustele tehtud maksete kohta.

(2)

Direktiivi 2013/34/EL artikli 46 kohaselt on mäetööstuse ja looduslikult tekkinud metsade raiega tegelevad ettevõtjad vabastatud direktiivi 2013/34/EL 10. peatüki kohase valitsusasutustele tehtud makseid käsitleva aruande koostamisest ja avaldamisest, juhul kui ettevõtjad avalikustavad asjaomased maksed kolmanda riigi samaväärsetest aruandlusnõuetest tuleneva juriidilise kohustuse tõttu. Selline juriidiline kohustus võib tütarettevõtjatest tulenevalt kahjustada tegelikult ka emaettevõtjat. Sellisel juhul annavad ettevõtjad juriidiliste aruandlusnõuetega hõlmatud maksete kohta aru teatavates kolmandates riikides nende kolmandate riikide samaväärsetena käsitatavate aruandlusnõuete alusel. Kõigi ülejäänud maksete puhul annavad ettevõtjad aru liidu õigusega sätestatud asjakohaste nõuete alusel. Asjaomased ettevõtjad peavad siiski jätkuvalt täitma kohustust avaldada aruanne, nagu on nähtud ette iga liikmesriigi seadustega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ (3) 2. peatükiga, pidades muu hulgas silmas liikmesriigi kehtestatud ajavahemikku dokumentidele juurdepääsemiseks.

(3)

Kolmandate riikide aruandlusnõuete samaväärsust tuleks hinnata direktiivi 2013/34/EL artikli 46 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid puudutavad eelkõige ettevõtjaid, kellele nõudeid kohaldatakse, maksete saajaid, kellele nõudeid kohaldatakse, aruandesse kantavaid makseid, aruandesse kantavate maksete määramist, aruandesse kantavate maksete jaotust, konsolideeritud alusel tehtavate aruannete künniseid, andmekandjaid, millel aruandeid esitatakse, aruannete esitamise sagedust ja meetmeid kõrvalehoidmise vältimiseks.

(4)

Kanada on võtnud vastu aruandlusnõuded valitsusasutustele tehtud maksete kohta (22. juuni 2015. aasta mäetööstuse läbipaistvusmeetmete seadus ja aruandluse tehnilised üksikasjad). Võttes arvesse direktiivi 2013/34/EL artikli 46 lõikes 3 loetletud kriteeriume, annavad need aruandlusnõuded sisulisi tulemusi, mis on samaväärsed direktiivi 2013/34/EL 10. peatüki ja direktiivi 2004/109/EÜ artikli 6 sätete tulemustega. Kõnealused aruandlusnõuded kehtivad ainult mäetööstuses tegutsevate ettevõtjate ja emitentide suhtes. Seepärast tuleks järeldada, et Kanada aruandlusnõudeid, mis käsitlevad ettevõtete ja emitentide poolt valitsusasutustele tehtud maksete kohta aru andmist, tuleks käsitada samaväärsetena direktiivi 2013/34/EL 10. peatüki nõuetega üksnes mäetööstusega seotud tegevuse osas.

(5)

Selliste aruandlusnõuete korrapärane läbivaatamine, mis käsitlevad valitsusasutustele tehtud makseid ja mida kohaldatakse käesoleva otsusega hõlmatud kolmandates riikides, ei piira komisjoni võimalust alustada spetsiifilist läbivaatamist, kui asjakohased muutused sunnivad komisjoni käesoleva otsuse kohast samaväärsust uuesti hindama. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse tühistamiseni.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 50 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2013/34/EL artikli 47 ja direktiivi 2004/109/EÜ artikli 6 kohaldamisel käsitatakse käesoleva otsuse lisas loetletud kolmandate riikide aruandlusnõudeid, mida kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artikli 41 lõikes 1 osutatud mäetööstuse ettevõtjate ja emitentide suhtes, samaväärsetena direktiivi 2013/34/EL 10. peatüki nõuetega valitsusasutustele tehtud maksete kohta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. oktoober 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(2)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).


LISA

KOLMANDATE RIIKIDE LOETELU ARTIKLI 1 KOHALDAMISEL (MÄETÖÖSTUSES TEGUTSEVAD ETTEVÕTJAD JA EMITENDID)

1)

Kanada