9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/1

(1)

Kooskõlas personalieeskirjade VII lisa artikli 13 lõikega 3 esitas Eurostat aruande (2) hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste hindade muutumise kohta.

(2)

Aruandest selgub, et hotellide, restoranide ja toitlustusteenuste hindade muutumise tõttu tuleks päevaraha määrad ja majutuskulude ülemmäärad läbi vaadata.

(3)

Päevaraha määrade ja majutuskulude ülemmäärade läbivaatamisel tuleb analüüsida keerulisi majanduslikke ja/või sotsiaalseid olukordi, ja seadusandjal on sellisel juhul ulatuslik kaalutlusõigus.

(4)

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste viimase reformimise käigus rõhutati vajadust nõuda igalt avaliku halduse asutuselt ja igalt selle töötajalt erilisi jõupingutusi, et suurendada tõhusust ja kohaneda Euroopa muutuva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga.

(5)

Kuna Horvaati ühines 1. juulil 2013 Euroopa Liiduga, tuleks sellesse riiki lähetusse saadetud ametnike ja muude teenistujate lähetuskulusid hüvitada vastavalt personalieeskirjade VII lisa artikli 13 lõike 2 punktile a,

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/4

(1)

Kuna piimaturul on pakkumine ja nõudlus kogu maailmas tasakaalust väljas, seisab sektor silmitsi turuhäiretega, mille puhul on oluline osa ka asjaolul, et Venemaa pikendas kuni 2017. aasta lõpuni liidust pärit põllumajandustoodete ja toiduainete impordikeeldu.

(2)

2015. aastal ning 2016. aasta esimestel kuudel ülemaailmne nõudlus piima ja piimatoodete järgi küll pisut suurenes, kuid jäi siiski märkimisväärselt alla piima tootmise taseme kasvule.

(3)

Ülemaailmsed piimatarned suurenesid 2015. aastal koos Euroopa Liidu, USA ja Uus-Meremaal kombineeritud tootmiskasvuga kokku ligikaudu 4,5 miljonit tonni võrra, kuid liidu ja kahe kõnealuse kolmanda riigi kogueksport vähenes piimaekvivalendina väljendatult ligikaudu 200 000 tonni võrra.

(4)

2016. aasta esimese nelja kuu jooksul suurenes piimatootmine ELis, USAs ja Uus-Meremaal ligikaudu 3,6 miljonit tonni võrra, samas kui täiendav eksport moodustas alla 1 % sellest mahust.

(5)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/559 (3) on tunnustatud tootjaorganisatsioonidel, nende liitudel ja tunnustatud tootmisharudevahelistel organisatsioonidel ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/558 (4) on piima- ja piimatoodete sektori ühistutel ja muud liiki tootjaühendustel lubatud sõlmida vabatahtlikke kokkuleppeid ja teha otsuseid tootmise kavandamise kohta kuueks kuuks alates 13. aprillist 2016. Seda tähtaega on pikendatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1615 (5).

(6)

Turu sekkumismeetmed riikliku sekkumise ja eraladustamisena või ja lõssipulbri puhul on olnud katkestusteta kättesaadavad alates septembrist 2014.

(7)

Need abinõud on leevendanud kriisi mõju ja nendega on kehtestatud piimatoodete hindade jätkuva alanemise alammäär, kuid ülemaailmselt on olukord endiselt tasakaalust väljas.

(8)

Selleks et piima- ja piimatoodete sektor leiaks jätkuvalt raskes turuolukorras uuesti tasakaalu, arvestades samas, et kättesaadava turuanalüüsi alusel ei ole oodata tootmise märgatavat vähenemist 2017. aasta lõpuni, on asjakohane teha toetus kättesaadavaks nendele liidu piimatootjatele, kes on vabatahtlikult valmis oma piimatootmist vähendama.

(9)

Kuna liidu piimatoodangu puhul on tegemist peamiselt lehmapiimatarnetega ning otsemüük ja muude loomaliikide piim moodustab liidu piimatoodangust ainult väikese osa, tuleks toetus teha kättesaadavaks üksnes lehmapiimatarnete vähendamiseks.

(10)

Selleks et lehmapiimatarned tegelikult väheneksid, peaksid rahastamiskõlblikud taotlejad olema piiratud nende isikutega, kes tarnisid lehmapiima esmaostjatele juulis 2016, mis on kõige hiljutisem ajavahemik, mille kohta taotlejad saavad tarnete kohta tõendeid esitada.

(11)

Tõhususe eesmärgil antav liidu toetus ei peaks hõlmama lehmapiimatarnete vähendamist viiteperioodiga võrreldes üle 50 %.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud toetus on meede põllumajandusturgude toetamiseks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses.

(13)

Kõnealusele toetusele võib anda lisaks Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavat muud toetust.

(14)

Kuna rahaline toetus on kehtestatud eurodes, tuleb meetme ühetaolise ja samaaegse kohaldamise tagamiseks määrata kindlaks liikmesriikidele määratud summa omavääringusse konverteerimise kuupäev. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks vahetuskursi rakendusjuhu kuupäev vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 106. Et võtta arvesse kõnealuse artikli lõike 2 punktiga b kehtestatud põhimõtet ning kõnealuse artikli lõike 5 punktis c sätestatud kriteeriume, peaks rakendusjuhu kuupäev olema käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(15)

Selleks et kava saaks rakendada tõhusalt ilma lehmapiimatarnete vähendamise kogumahtu ületamata, tuleks ette näha toetusetaotlustest ja maksetaotlustest teatamine.

(16)

Selleks et kava maksimaalselt rakendada, tuleks ette näha teatav hulk kohaldamisperioode, kuni kasutatavale eelarvele vastav lehmapiimatarnete vähendamise kogumaht on toetusetaotlustega ammendatud. Taotluste tõhusa käsitlemise tagamiseks on soovitatav esitada need elektrooniliselt.

(17)

Selleks et taotlused hõlmaksid lehmapiimatarnete mõistlikku vähendamist ja et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust, tuleks määrata kindlaks lehmapiimatarnete vähendamise minimaalne kogus taotluse kohta.

(18)

Selleks et tagada taotluste samaväärne käsitlemine kogu liidus, tuleks kehtestada ümberarvestustegur liitrite ümberarvutamiseks kilogrammideks.

(19)

Liikmesriigid ei peaks kontrollima ainult toetusetaotluste vastuvõetavust, vaid ka nende usaldusväärsust. Näiteks ei saa pidada usaldusväärseks toetusetaotlust, mille puhul esmaostjatele tarnitava lehmapiima kogumaht on vähendamisperioodil suurem, kui kogu tarnitud kogus viiteperioodil.

(20)

Selleks et tagada, et toetusesaajad saaksid toetuse võimalikult kiiresti ja tootmise vähendamine võiks alata viivituseta, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

a)

21. september 2016 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) esimese vähendamisperioodi eest, mille alla kuuluvad oktoober, november ja detsember 2016;

b)

12. oktoober 2016 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) teise vähendamisperioodi eest, mille alla kuuluvad november ja detsember 2016 ja jaanuar 2017;

c)

9. november 2016 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) kolmanda vähendamisperioodi eest, mille alla kuuluvad detsember 2016 ning jaanuar ja veebruar 2017;

d)

7. detsember 2016 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) neljanda vähendamisperioodi eest, mille alla kuuluvad jaanuar, veebruar ja märts 2017.

a)

järgmine teave liikmesriigi poolt kättesaadavaks tehtud vormil:

b)

tõendavad dokumendid punkti a alapunktis ii osutatud lehmapiima üldkoguse kohta;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et taotluse on esitanud piimatootja, kes tarnis esmaostjatele lehmapiima juulis 2016.

a)

järgmine teave liikmesriigi poolt kättesaadavaks tehtud vormil:

b)

tõendavad dokumendid punkti a alapunktis ii osutatud üldkoguse kohta.

a)

rahastamiskõlblike taotlejate arvu ja toetusetaotlustega hõlmatud lehmapiimatarnete vähendamise kogumahu ning neilt saadud maksetaotlused;

b)

liidu toetuse koondsumma, mis eeldatavasti välja makstakse.

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/10

(1)

Kuna piimaturul on pakkumine ja nõudlus kogu maailmas tasakaalust väljas, seisab sektor silmitsi turuhäiretega, mida mõjutab asjaolu, et Venemaa pikendas liidust pärit põllumajandustoodete ja toiduainete impordikeeldu kuni 2017. aasta lõpuni.

(2)

Nõudlus piima ja piimatoodete järele suurenes mõnevõrra 2015. aastal ja 2016. aasta esimestel kuudel, kuid piimatootmine kasvas tunduvalt kiiremini.

(3)

Ülemaailmne piimatoodang kasvas kogu 2015. aasta vältel, kusjuures piimatootmine ELis, USAs ja Uus-Meremaal suurenes kokku ligikaudu 4,5 miljoni tonni võrra, samas kui liidu ja kahe kõnealuse kolmanda riigi kogueksport vähenes piimaekvivalendina väljendatult ligikaudu 200 000 tonni võrra.

(4)

2016. aasta esimese nelja kuu jooksul suurenes piimatootmine liidus, USAs ja Uus-Meremaal ligikaudu 3,6 miljoni tonni võrra, samas kui täiendav ekspordikasv kattis alla 1 % sellest mahust.

(5)

Selle tulemusena on toorpiima hinnad liidus veelgi langenud ja on tõenäoliselt ka edaspidi surve all, mis tähendab, et selliste hindade juures ei ole piimatootjate tegevus enam jätkusuutlik. Võrreldes mai keskmise hinnaga aastatel 2011–2015, oli 2016. aasta mai seisuga liidus keskmine piima tootjahind langenud 22 %.

(6)

Samas olid suurenenud liikmesriikidevahelised piimahindade erinevused. Kõnealune olukord mõjutab eriti väikepõllumajandustootjaid ja ohustab maapiirkondade sotsiaalset struktuuri.

(7)

Samuti mõjutab keeruline turuolukord muude loomakasvatussektorite, eelkõige sea-, veise-, vasika-, lamba- ja kitselihasektori põllumajandustootjaid. Sealiha puhul on keeruline turuolukord peamiselt seotud Venemaa kehtestatud sealiha impordikeeluga, mis on eelkõige seotud sigade Aafrika katku puhanguga teatavates liikmesriikides, samas kui veise- ja vasikalihatootjate jaoks on tegu piimaturu häirete kõrvalmõjuga.

(8)

Turu sekkumismeetmed, mis seisnevad või ja lõssipulbri puhul riiklikus sekkumises ja eraladustamises, on olnud pidevalt kättesaadavad alates septembrist 2014. Nende meetmete abil on leevendatud kriisi mõju ja kehtestatud piimatoodete hindade pideva alanemise alammäär, kuid ülemaailmselt on olukord endiselt tasakaalust väljas.

(9)

Kuna määruse (EL) nr 1308/2013 kohased tavapärased meetmed näivad olevat ebapiisavad, ning et olla valmis olukorraks, kus hinnad veelgi langevad ja turuhäired süvenevad, on oluline, et toetus tehakse kättesaadavaks liidu piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele, kelle kasumlikkust ja likviidsust on turuhäired tõsiselt mõjutanud. Liikmesriigid peaksid valima ühe või mitu asjaomast sektorit või sektori osa, kus toetada turuhäiretest enim kahju saavaid tootjaid ja põllumajandustootjaid.

(10)

Põllumajandustootjate vastupidavuse suurendamiseks tuleks kõnealust toetust pakkuda üksnes säästvamate põllumajandustootmise meetodite puhul. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikestele põllumajandusettevõtetele, kellel on maapiirkondade majanduses kandev roll.

(11)

Praeguse kriisi leevendamiseks on asjakohane anda liikmesriikidele ühekordset rahalist toetust, mis on mõeldud majanduslikku jätkusuutlikkust ja turu stabiliseerumist edendavate toimingutega tegelevate piimatootjate ja/või muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjate jaoks.

(12)

Igale liikmesriigile eraldatava rahalise toetuse puhul tuleks võtta arvesse sealsete sektorite põhilist eripära, sh tootmist, turuhindu ja väikepõllumajandustootjate osakaalu.

(13)

Liikmesriigid peaksid välja töötama meetmed, mis põhinevad ühel või mitmel alljärgneval majanduslikku jätkusuutlikkust ja turu stabiliseerumist edendaval tegevusel: tootmise külmutamine või vähendamine, väikesemahuline põllumajandustootmine, ekstensiivne tootmine, keskkonna- ja kliimasõbralik tootmine, põllumajandustootjate koostöö, kvaliteedi parandamine ja lisandväärtuse suurendamine ning usaldusväärseid juhtimismeetodeid käsitlev väljaõpe.

(14)

Võttes arvesse piimatootjate ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjate konkreetset olukorda, mis on liidu eri osades erinev, peaksid liikmesriigid valima kõige asjakohasemad meetmed, eelkõige turu stabiliseerimist ja majanduslikku jätkusuutlikkust silmas pidades, ning esitama konkreetsete võetavate meetmete kirjelduse.

(15)

Kuna igale liikmesriigile eraldatava summaga hüvitatakse ainult piiratud osa piimatootjate ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjate kantud tegelikust kahjust, tuleks liikmesriikidel lubada anda kõnealustele põllumajandustootjatele täiendavat toetust, lähtudes samadest objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsimoonutusest hoidumise kriteeriumidest.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud toetust tuleks käsitada meetmena põllumajandusturgude toetuseks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses.

(17)

Selleks, et liikmesriigid saaksid raskustega toimetulekuks kasutada toetust vastavalt vajadusele, peaks neil olema lubatud kumuleerida kõnealune toetus muude Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavate toetustega.

(18)

Kuna kõnealune rahaline toetus kehtestatakse eurodes, tuleb meetme ühetaolise ja samaaegse kohaldamise tagamiseks määrata kindlaks summa omavääringusse konverteerimise kuupäev nende riikide jaoks, kus ei ole eurot kasutusele võetud. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks vahetuskursi rakendusjuht vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 106. Et võtta arvesse kõnealuse artikli lõike 2 punkti b ja artikli lõike 5 punktis c sätestatud kriteeriume, peaks rakendusjuhu kuupäev olema käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

(19)

Eelarvelistel põhjustel peaks liit rahastama liikmesriikide kulutusi seoses piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele antavate rahaliste toetustega ainult juhul, kui sellised maksed on tehtud teatavaks tähtajaks.

(20)

Selleks et tagada liikmesriikidele kättesaadavate summade läbipaistev kasutamine, kontroll ja nõuetekohane haldamine, peaksid liikmesriigid komisjoni teavitama konkreetsetest meetmetest, mida kavatsetakse võtta, rakendatavatest objektiivsetest kriteeriumidest, muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjate (v.a piimatootjad) toetamise põhjustest, turumoonutuste ärahoidmiseks võetavatest meetmetest, meetmete kavandatavast mõjust ning eesmärkide saavutamise kontrollimise meetoditest.

(21)

Et anda piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele toetust võimalikult ruttu, peaks liikmesriikidel olema võimalus rakendada käesolevat määrust võimalikult kiiresti. Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

a)

tootmise vähendamine määral, mis ületab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/1612 (3) sätestatud taseme, või tootmise suurendamisest loobumine;

b)

väikesemahuline põllumajandustootmine;

c)

ekstensiivsete tootmismeetodite kasutamine;

d)

keskkonna- ja kliimasõbralike tootmismeetodite kasutamine;

e)

koostööprojektide elluviimine;

f)

kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamisele suunatud kvaliteedikavade või -projektide elluviimine;

g)

rahastamisvahendite ja riskijuhtimisvahenditega seotud väljaõpe.

a)

viivitamata ja hiljemalt 30. novembriks 2016:

b)

hiljemalt 15. oktoobriks 2017 makstud kogusummad meetme kaupa, toetusesaajate arv ja liik ning meetme tulemuslikkuse hinnang.

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/15

(1)

Piima- ja piimatoodete sektoris on pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse tulemusena tekkinud turuhäired.

(2)

Piimatootmise kasvu tõttu suurenes lõssipulbri tootmine liidus 18 % ajavahemikul 2016. aasta jaanuarist aprillini, samas kui eksport vähenes samal ajavahemikul 8 %. Eksporditav lõssipulber moodustab tavapäraselt 40–50 % liidus toodetud lõssipulbrist.

(3)

Sellest tulenevalt võib liidus täheldada survet lõssipulbri hinna langetamiseks.

(4)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 12 punktis d on sätestatud, et lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemik on 1. märtsist 30. septembrini. Kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1549 (2) on lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemik 2016. aastal 1. jaanuarist30. septembrini.

(5)

Selleks et oleks võimalik kõikvõimalikke turumeetmeid kiiresti kasutada ning et olla valmis olukorraks, kus lõssipulbri hinnad veelgi langevad ning turuhäired süvenevad, on oluline, et riiklik sekkumine jääb lõssipulbri puhul pidevalt kättesaadavaks kuni järgmise sekkumisperioodi alguseni 1. märtsil 2017.

(6)

Seepärast on asjakohane pikendada lõssipulbri sekkumiskokkuostu ajavahemikku 2016. aastal kuni 31. detsembrini 2016 ning alustada sekkumiskokkuostu ajavahemikku 2017. aastal 1. jaanuaril.

(7)

Sekkumiskokkuostu ajavahemiku pikendamine 30. septembrilt 201631. detsembrini 2016 langeb kokku komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 (3) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 (4) kohaldamise ajaga; kõnealuste määrustega asendatakse 1. oktoobrist 2016 komisjoni määrus (EÜ) nr 826/2008 (5) ja komisjoni määrus (EL) nr 1272/2009 (6). Järjepidevuse ja õiguskindluse huvides on asjakohane sätestada erand, mille kohaselt jätkatakse määruse (EÜ) nr 826/2008 kohaldamist komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 948/2014 (7) alusel esitatud lõssipulbri eraladustamistoetuse taotluste suhtes ning määrust (EL) nr 1272/2009 kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määruse alusel esitatud pakkumuste suhtes.

(8)

Selle tagamiseks, et käesoleva määrusega ette nähtud ajutistel meetmetel oleks vahetu mõju turule ja et aidata stabiliseerida hindu, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/17

(1)

Lisaks mitmele erakorralisele meetmele, millega on püütud lahendada keerulist turuolukorda piima- ja piimatoodete sektoris lähtuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 219, on komisjon lubanud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/559 (2) tunnustatud tootjaorganisatsioonidel, nende liitudel ja tunnustatud tootmisharudevahelistel organisatsioonidel ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/558 (3) piima- ja piimatoodete sektori ühistutel ja muud liiki tootjaühendustel sõlmida vabatahtlikke kokkuleppeid ja teha otsuseid tootmise kavandamise kohta kuue kuu jooksul alates 13. aprillist 2016.

(2)

Kuna sektor vajab aega, et oma tegevust selle uue vahendi kasutamiseks korraldada, ei ole ühisest kokkuleppest või otsusest siiani teatatud; samal ajal seisab piimasektor endiselt silmitsi turu tõsise tasakaalustamatusega, kuna pakkumine ja nõudlus on kogu maailmas tasakaalust väljas, milles on oluline osa ka asjaolul, et Venemaa pikendas kuni 2017. aasta lõpuni liidust pärit põllumajandustoodete ja toiduainete impordikeeldu.

(3)

Piima tootjahinnad langesid 2015. aastal 8 % ning 2016. aasta esimese viie kuu jooksul veel 15 %. Mais 2016 oli ELi keskmine piimahind viimase viie aasta maikuu keskmisest 22 % madalam. Samal ajal on lõhe liikmesriikide vahel veelgi suurenenud, kusjuures mõnes liikmesriigis on hinnad 30 % madalamad kui ELis keskmiselt. Olemasoleva turuanalüüsi alusel ei ole tootmise märgatavat vähenemist oodata enne 2017. aasta lõppu.

(4)

Selleks et piima- ja piimatoodete sektor leiaks jätkuvalt raskes turuolukorras uuesti tasakaalu ning et piimakvootide süsteemi lõppemise järgselt vajalikke muudatusi teha, on asjakohane lubada rakendusmäärusega (EL) 2016/559 ja delegeeritud määrusega (EL) 2016/558 ette nähtud vabatahtlike kokkulepete sõlmimine ja otsuste tegemine veel kuueks kuuks. Kuna nii tingimused kui ka sisuline ja geograafiline kohaldamisala, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 222 lõikes 1, ning asjaomane teatamiskohustus on juba sätestatud rakendusmääruses (EL) 2016/559, on asjakohane kõnealust rakendusmäärust muuta.

(5)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2016/559 vastavalt muuta.

(6)

Arvestades turu tõsist tasakaalustamatust ning vajadust tagada järjepidevus ja õiguskindlus, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 152 lõike 3 punkti b alapunkti i ja artikli 209 lõiget 1 võivad piima- ja piimatoodete sektori tunnustatud tootjaorganisatsioonid, nende liidud ja tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid käesolevaga:

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/19

(1)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 52 kohaselt võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel anda põllumajandustootjatele tootmiskohustusega seotud toetust teatavates põllumajandussektorites või teatavat tüüpi põllumajandustegevuse puhul ning ulatuses, mis on vajalik, et luua soodustingimusi säilitamaks senist tootmistaset asjaomastes sektorites või piirkondades.

(2)

Kuna piima ja piimatoodete tootmistase on küllaltki kõrge ja selle tulemusena on liidu turu asjakohased hinnad alla löödud ning arvestades eelkõige ajutisi raskusi, millega piimasektor praegu silmitsi seisab, peaks liikmesriikidel olema võimalus otsustada, et nad vaatavad läbi piima- ja piimatoodete sektori vabatahtlikud tootmiskohustusega seotud toetusmeetmed 2017. taotlusaasta puhul, et jätkuvalt saaks maksta kõnealust vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust sama arvu loomade eest, kelle puhul selline toetus 2016. aastal heaks kiideti. Kuigi võib näida, et sellise läbivaatamisega seatakse lühiajaliselt ohtu vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse üks eesmärke, st tootmise senisel tasemel säilitamine, võivad sellised meetmed pikemas perspektiivis aidata vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse eesmärke saavutada.

(3)

Võttes arvesse seda, kuivõrd tõsised on praegu toetusesaajate rahalised raskused, on asjakohane kasutada määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 69 lõiget 1, et näha ette erand kõnealuse määruse IV jaotise 1. peatüki sätetest.

(4)

Selleks et komisjon saaks kontrollida eeskirjade nõuetekohast rakendamist ja eeskirjade läbivaatamise mõju, peaksid liikmesriigid komisjonile teatama oma otsusest 14 päeva jooksul pärast oma vastava otsuse tegemist.

(5)

Tagamaks, et piima- ja piimatoodete sektoris oleks võimalikult kiiresti võimalik käesoleva määrusega sätestatud erandeid rakendama hakata, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist ning liikmesriigid peaksid võtma oma otsuse vastu 30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas otsetoetuste komitee arvamusega,

a)

tagatakse, et 2017. taotlusaastal makstakse toetust põllumajandustootjatele, kellel on määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 ja artikli 10 lõike 1 alusel õigus toetust saada, sama loomade arvu eest, mille eest põllumajandustootjal oli nende meetmete raames õigus toetust saada 2016. taotlusaastal, ning

b)

läbivaadatavate meetmete puhul ei kohaldata ühtegi muud kohaldatavat toetuskõlblikkuse tingimust.

a)

loomade koguarvule, mille eest 2016. taotlusaastal toetusmakse heaks kiideti, või

b)

loomade arvule, millele on osutatud 2017. aastal toetuskõlblike põllumajandustootjatega seoses punktis a.

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/22

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kolmandale lõigule võivad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (2) alusel teha 16. oktoobrist kuni 30. novembrini ettemakseid otsetoetuste puhul kuni 50 % ulatuses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) alusel pindalapõhiste ja loomadega seotud toetusmeetmete puhul kuni 75 % ulatuses.

(2)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõikes 2 sätestatakse, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud makseid, sealhulgas otsetoetuste ettemakseid, ei tehta enne, kui kõnealuse määruse artikli 74 kohaselt tehtavad haldus- ja kohapealsed kontrollid on lõpule viidud. Maaelu arenguga seotud pindalapõhiste ja loomadega seotud toetusmeetmete puhul lubatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõikega 2 siiski teha ettemakseid pärast kõnealuse määruse artikli 59 lõike 1 kohaste halduskontrollide lõpuleviimist.

(3)

Raske majandusliku olukorra püsimine teatavates põllumajandussektorites ja eriti piimaturul tekitab toetusesaajatele jätkuvalt suuri rahalisi raskusi ja rahavooga seotud probleeme.

(4)

Lisaks sellele esineb teatavates liikmesriikides jätkuvalt haldusprobleeme, mis ilmnesid otsetoetuste kava ja maaelu arengu meetmete uue õigusraamistiku esimesel rakendamisaastal, ning nende probleemide tõttu on mõnes liikmesriigis hilinenud maksete tegemine toetusesaajatele taotlusaasta 2015 eest.

(5)

Arvestades nende seonduvate asjaolude erandlikku laadi ja rahalisi raskusi, mis toetusesaajatel nende tõttu on, tuleb nimetatud raskusi leevendada, kehtestades erandi määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 kolmandast lõigust, et võimaldada liikmesriikidel teha toetusesaajatele taotlusaasta 2016 eest suuremaid ettemakseid.

(6)

Lisaks on taotlusaasta 2016 taotlusprotsessi ettevalmistamisega seotud uute nõuete tõttu lükkunud edasi ühtse taotluse, toetuse- ja maksetaotluste ning toetusõiguste taotluste või põhitoetuskava toetusõiguste väärtuse suurendamise taotluste töötlemine. Selle tagajärjel viiakse vajalikud kontrollid tõenäoliselt lõpule tavapärasest hiljem.

(7)

Seetõttu on vaja teha määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 2 esimesest lõigust erand, millega võimaldatakse teha otsetoetuste ettemaksed pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (4) artiklites 28 ja 29 täpsustatud halduskontrollide lõpuleviimist. On siiski äärmiselt tähtis, et selline erand ei takistaks usaldusväärset finantsjuhtimist ega piisava kinnituse saamise nõuet. Seepärast vastutavad sellist erandit kasutavad liikmesriigid kõikide vajalike meetmete võtmise eest, et vältida üleliigsete summade maksmist ning tagada alusetult makstud summade kiire ja tegelik sissenõudmine. Lisaks sellele peaks kõnealuse erandi kasutamine olema hõlmatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud vahendite haldaja kinnitusega taotlusaasta 2017 kohta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee, otsetoetuste korralduskomitee ja maaelu arengu nõuandekomitee arvamusega,

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/24

(1)

On esitatud määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 31 lõike 2 kohased taotlused mitme väetise lisamiseks nimetatud määruse I lisasse.

(2)

[S,S]-etüleendiamiindimerevaikhape (edaspidi „[S,S]-EDDS“) on mikroelementide orgaaniline kelaadimoodustaja. [S,S]-EDDSiga kelaaditud rauda kasutatakse eelkõige dekoratiivkultuuridel ja dekoratiivmurul esineva rauapuuduse ja rauakloroosi korral. See laguneb kiiresti, mis minimeerib selle pealismullast põhjavette leostumise ohtu, ning on täielikult mineraliseerunud, mistõttu ta ei ole toksiline imetajatele ega veekeskkonnale.

(3)

Heptaglükoonhape (edaspidi „HGA“) on mikroelemente sisaldavates väetistes kasutatav orgaaniline kompleksimoodustaja. HGA on tõhus, bioloogiliselt lagunev, hea stabiilsusega üle laia pH-väärtuste skaala ja lahustub hästi vees. HGAd on Hispaanias lubatud juba aastaid kasutada ning sellega seoses ei ole teatatud kahjudest ei keskkonnale ega inimeste tervisele.

(4)

[S,S]-EDDSi ja HGA tootjad esitasid komisjonile Saksamaa ja Hispaania ametiasutuste kaudu taotluse lisada kõnealused ained kelaate või orgaanilisi komplekse moodustavate lubatud ainete loetellu määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas, et teha [S,S]-EDDS ja HGA kättesaadavaks põllumajandustootjatele kogu liidus. [S,S]-EDDS ja HGA, nagu määratletud kõnealuse määruse I lisas, vastavad määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 14 nõuetele. Seepärast tuleks need lisada kelaate või orgaanilisi komplekse moodustavate lubatud ainete loetellu nimetatud määruse I lisas.

(5)

Kuna on olemas analüüsimeetodid [S,S]-EDDSi ja HGA määramiseks, tuleks need meetodid nimetada määruse (EÜ) nr 2003/2003 IV lisas, et hõlbustada kontrollimisi, mida liikmesriigid kõnealuse määruse artikli 29 kohaselt teevad. Alapealkirja „Meetodid 11“ kirjeldus peaks peegeldama asjaolu, et HGA on kompleksimoodustaja.

(6)

Reaktsioonisegu N-butüül-tiofosfortriamiidi ja N-propüül-tiofosfortriamiidi vahel lisati määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisasse komisjoni määrusega (EL) nr 1257/2014 (2). Hiljutised teadusuuringud on näidanud, et märkimisväärset vahet ammoniaagiheidete vähenemises kas reaktsioonisegu või lihtsalt kahe nimetatud aine segu kasutamise puhul ei ole. Seepärast tuleks kirjet muuta, et sellise segu tootjad saaksid valida ühe kahest tootmisviisist.

(7)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2003/2003 vastavalt muuta,

(8)

Et tagada praegu kinnitamisel oleva [S,S]-EDDSi analüüsi meetodi avaldamine Euroopa Standardikomitee poolt, tuleb ette näha mõistlik ajavahemik [S,S]-EDDSi lisamiseks määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisasse ja selle väetiseliigi jaoks kasutatava uue analüüsimeetodi lisamiseks määruse IV lisasse.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 32 alusel asutatud komitee arvamusega,

1)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)

IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/28

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 948/2014 (4) avati lõssipulbri eraladustamine, pidades silmas eriti keerulist turuolukorda, mis tuleneb Venemaa kehtestatud impordikeelust liidu piimatoodetele.

(2)

Kõnealust eraladustamiskava on pikendatud komisjoni rakendusmäärustega (EL) nr 1337/2014, (5) (EL) 2015/303, (6) (EL) 2015/1548 (7) ja (EL) 2016/224 (8). Seepärast saab toetusetaotlusi esitada kuni 30. septembrini 2016.

(3)

Venemaa pikendas 29. juunil 2016 EList pärit põllumajandustoodete ja toiduainete impordikeeldu kuni 2017. aasta lõpuni.

(4)

Liidu suurenenud piimatoodangu tulemusel on lõssipulbritoodang suurenenud ajavahemikul jaanuarist aprillini 2016 18 %, kuid eksport on samal ajavahemikul vähenenud 8 %. Traditsiooniliselt moodustab lõssipulbri eksport umbes 40–50 % liidu lõssipulbri kogutoodangust.

(5)

Seetõttu on lõssipulbri hinnad liidus jätkuvalt surve all.

(6)

Kujunenud turuolukorda arvestades on asjakohane tagada lõssipulbri eraladustamise toetuskavade katkestuseta kättesaadavus ja pikendada nende kehtivust kuni 2017. aasta sekkumisperioodi alguseni 1. märtsil 2017.

(7)

Selleks et taotluste esitamise võimalus toetuskava alusel ei katkeks, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/30

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

9.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 242/32

(1)

Määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 30 lõikega 3 on ette nähtud võimalus, et akrediteerimis- ja litsentsimisasutuste foorumil töötatakse välja suunised akrediteerimis- ja litsentsimisasutuste pädevusvaldkonda käsitlevates küsimustes, et ühtlustada nende asutuste kohaldatavaid menetlusi, mis hõlmavad keskkonnatõendajate akrediteerimist või litsentsimist ja nende üle tehtavat järelevalvet.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1221/2009 artiklile 24 peavad eri liikmesriikides tegutsevad keskkonnatõendajad teatama oma toimingutest asjaomastele akrediteerimis- ja litsentsimisasutustele.

(3)

Kõnealuse teatamismenetluse praktika on näidanud, et akrediteerimis- ja litsentsimisasutused toimivad teatamiskohustused täitmata jätnud keskkonnatõendajate suhtes erinevalt. Seetõttu on vaja täiendavaid suuniseid, et tagada teatamismenetluste ühesugune kohaldamine selliste keskkonnatõendajate puhul, kes on akrediteeritud või litsentsitud ühes liikmesriigis ning teevad tõendamis- ja kinnitamistoiminguid teises liikmesriigis.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1221/2009 artikli 49 alusel loodud komitee arvamusega,