ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 237

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
3. september 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1450, 23. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise metoodika kriteeriumid ( 1 )

1

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1451, 2. september 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

10

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1452, 2. september 2016, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Poolas (teatavaks tehtud numbri C(2016) 5708 all)  ( 1 )

12

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

3.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1450,

23. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise metoodika kriteeriumid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik, (1) eriti selle artikli 45 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tõhus kriisilahendus saab olla teostatav ja usutav üksnes juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisavalt sisemisi rahalisi vahendeid kahjumi katmiseks ja rekapitaliseerimiseks nii, et see ei mõjutaks teatavaid kohustusi, eelkõige kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jäetud kohustusi. Direktiiviga 2014/59/EL on ette nähtud, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, hoidmaks ära, et krediidiasutused ja investeerimisühingud liigselt tuginevad rahastamisviisidele, mis on kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jäetud, kuna omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmine mõjutaks negatiivselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise suutlikkust ning seega ka kriisilahenduse üldist tulemuslikkust.

(2)

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kindlaksmääramisel vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktidele a ja b peaks kriisilahendusasutus arvesse võtma vajadust tagada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamise korral, et krediidiasutus või investeerimisühing suudab katta piisavas mahus kahjumit ja saada rekapitaliseeritud mahus, millest piisab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu taastamiseks tasemel, millega on tagatud nii tegevusloa saamise kapitalinõuete täitmine kui ka piisav turu usaldus. Selline tihe seos järelevalveotsustega nõuab, et sellised hindamised teeb kriisilahendusasutus tihedas koostöös pädeva asutusega kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 6 sätestatud raamistikuga ja et kriisilahendusasutus peaks direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 kohase pädev asutusega konsulteerimise kohustuse raames võtma arvesse pädeva asutuse poolset krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudeli, rahastamismudeli ja riskiprofiili hindamist usaldatavusnõuete kehtestamise eesmärgil.

(3)

Eelkõige peaks kahjumi katmise võime hindamine olema tihedalt seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu kehtivate kapitalinõuetega ja kapitali taastamise võime hindamine olema tihedalt seotud tõenäoliste kapitalinõuetega, mis kehtestatakse pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist, välja arvatud juhul, kui on selged põhjused, miks kriisilahenduse kahjumit tuleks hinnata muul viisil kui tegevuse jätkuvuse põhimõtte kohaselt. Samasugust hindamist on vaja tagamaks, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue on piisav, et tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduskõlblikkus juhul, kui kohaldatakse muid kriisilahendusvahendeid kui kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine.

(4)

Samuti on direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktiga c ette nähtud, et kriisilahendusasutused võtavad arvesse võimalust, et teatavad kriisilahenduskavas ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus kindlaks määratud kohustuste klassid võidakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast välja jätta. Sellist laadi kohustustele ei tohiks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmisel tugineda. Kriisilahendusasutused peaksid samuti tagama, et juhul, kui mis tahes maksejõuetusalase kohustuste klassi olulised summad jäetakse kohustuslikus korras või vabatahtlikult kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendamisalast välja, ei tohiks sellega kaasneda seda, et samasse või kõrgemasse nõudeõiguse järku kuuluvate kohustustega kaetakse rohkem kahjumit, kui seda oleks tehtud maksejõuetusmenetluse korral, kuna see oleks kriisilahenduskõlblikkust pärssiv takistus.

(5)

Kriisilahendusasutused võivad nõuda, et osa direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 1 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest täidetakse allutatud lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahenditega või suurema miinimumnõude kehtestamise teel või alternatiivsete meetmetega, et kõrvaldada kriisilahenduskõlblikkust pärssivad takistused. Kui võlausaldajate võrdse kohtlemise kaitsemeetme rikkumise risk on piisavalt väike, ei ole vaja omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet kohandada.

(6)

Teatavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL, eelkõige finantsturutaristutel, millele on samuti antud luba tegutsemiseks krediidiasutusena, on väga spetsialiseeritud ärimudelid ja nende suhtes kohaldatakse täiendavaid õigusnorme, mida tuleks võtta arvesse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel.

(7)

Selleks et tagada kooskõla usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega, peab kriisilahendusasutus võtma krediidiasutuse või investeerimisühingu suuruse, ärimudeli, rahastamismudeli ja riskiprofiili hindamisel arvesse sellise järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusi, mille viib läbi pädev asutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artiklile 97, välja arvatud juhul, kui on selged põhjused, miks kriisilahenduse kahjumit tuleks hinnata muul viisil kui tegevuse jätkuvuse põhimõtte kohaselt. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus ning kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artiklit 16 peaks pädev asutus võtma arvesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühtsete menetluste ja metoodikate suuniseid (EBA/GL/2014/13), mille on välja andnud EBA kõnealuse direktiivi artikli 107 lõike 3 kohaselt, tehes kõik võimaliku, et järgida kõnealuseid suuniseid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõikega 3.

(8)

Kriisilahenduskavaga võidakse ette näha kord kahjumi katmiseks ja rekapitaliseerimiseks grupi struktuuri raames, sealhulgas kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste kaudu, mida emiteerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud teistele samasse gruppi kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või üksustele. Kriisilahendusasutused peaksid kehtestama omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kooskõlas kõnealuse korraga, kui selline kord on krediidiasutuse või investeerimisühingu või grupi eelistatud kriisilahendusstrateegia osa.

(9)

Tagamaks, et kriisilahenduskõlblikkus ei sõltu avaliku sektori finantstoetusest ja et liidu kriisilahendusrahastu süsteem täidaks oma ülesannet finantsstabiilsuse toetamisel, peaksid kriisilahendusasutused võtma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 101 lõikes 2 sätestatud tingimusi kriisilahendusrahastu kasutamiseks nii, et selle tulemusel kantakse kaudselt osa krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse kahjumist üle kriisilahendusrahastule.

(10)

Samuti peaksid kriisilahendusasutused võtma vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktile f arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse võimalikku negatiivset mõju finantsstabiilsusele. Kriisilahendusasutused peaksid pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et süsteemselt olulise krediidiasutuse või investeerimisühingu tõhusat kriisilahendust ei takista kahjumi tõhusa katmise ja rekapitaliseerimise võime ammendumine, nagu on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 44. See ei tohiks siiski viia selleni, et piisava kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise võime tagamise vajadust vähendatakse või see asendatakse kõlblike kohustuste allahindamise või konverteerimisega, samuti ei tohiks see tähendada, et kriisilahendusrahastut tuleks kasutada neil eesmärkidel viisil, mis ei vasta põhimõtetele, millega reguleeritakse kriisilahendusrahastu kasutamist ja mis on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 44, ja igal juhul üksnes rangelt vajalikul määral.

(11)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktile e peaksid kriisilahendusasutused hindama hoiuste tagamise skeemi võimalikku panust kriisilahenduse kuludesse, hinnates summat, mida hoiuste tagamise skeem võiks teostatavalt ja usutavalt panustada tagatud hoiuste asemel, kui need oleks kaasatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalasse. Kõnealusel hindamisel peaksid kriisilahendusasutused tagama, et nad ja krediidiasutus või investeerimisühing on võtnud kõik mõistlikud ja vajalikud meetmed, mis on kooskõlas tema rahastamismudeliga, et minimeerida hoiuste tagamise skeemi panust. Kui kõnealuse hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et selline panus on tõenäoline, võivad kriisilahendusasutused otsustada kehtestada väiksema omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude. Mis tahes selline eeldatav panus peaks järgima direktiivi 2014/59/EL kohaseid piiranguid ja seega olema tõenäoliselt kõige asjakohasem krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mida rahastatakse peamiselt tagatud hoiustega.

(12)

Selleks et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele või üksustele, kelle suhtes on kriisilahendusvahendeid kohaldatud, piisavalt aega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, on asjakohane kehtestada üleminekuperiood.

(13)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(14)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kahjumi katmise tagamiseks vajaliku summa kindlaksmääramine

1.   Kriisilahendusasutused määravad kindlaks kahjumi katmise summa, mida krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp peaks suutma katta.

2.   Selleks et määrata kindlaks kahjumi katmise summa vastavalt käesolevale artiklile ja hoiuste tagamise skeemi mis tahes panus kriisilahenduskuludesse vastavalt artiklile 6, taotleb kriisilahendusasutus kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 6 pädevalt asutuselt teavet kapitalinõuete kohta, mida praegu kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suhtes, eelkõige järgmise kohta:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) artiklite 92 ja 458 kohased omavahendite nõuded, mis hõlmavad järgmist:

i)

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 4,5 % koguriskipositsioonist;

ii)

esimese taseme omavahendite suhtarv 6 % koguriskipositsioonist;

iii)

koguomavahendite suhtarv 8 % koguriskipositsioonist;

b)

mis tahes täiendavate omavahendite nõue lisaks kõnealustele omavahendite nõuetele, eelkõige vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

c)

direktiivi 2013/36/EL artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõue;

d)

Basel I alampiir vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 500;

e)

mis tahes kohaldatav finantsvõimenduse määra nõue.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse kapitalinõudeid vastavalt sellele, kuidas pädevad asutused kohaldavad üleminekusätteid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 X osa I jaotise 1. 2. ja 4. peatükis ning riiklikes õigusaktides, millega kasutatakse kõnealuse määrusega pädevatele asutustele antud valikuvõimalusi.

4.   Kriisilahendusasutuse kindlaks määratav kahjumi katmise summa on lõike 2 punktides a, b ja c osutatud nõuete summa või mis tahes suurem summa, mida on vaja lõike 2 punktides d või e osutatud nõuete täitmiseks.

5.   Kriisilahendusasutus võib kehtestada kahjumi katmise summa, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

a)

kahjumi katmise summa, mis võrdub vaikimisi ette nähtud kahjumi katmise summaga, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 4;

b)

kahjumi katmise summa, mis võib olla üks järgmistest:

i)

suurem kui vaikimisi ette nähtud kahjumi katmise summa, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 4, kui:

kriisilahenduse käigus kahjumi katmise vajadus ei ole täielikult kajastatud vaikimisi ette nähtud kahjumi katmise summas, võttes arvesse pädevatelt asutustelt nõutud teavet seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudeli, rahastamismudeli ja riskiprofiiliga vastavalt artiklile 4 või

on vaja vähendada kriisilahenduskõlblikkust pärssivat takistust või kõrvaldada see või katta kahjum grupi muude üksuste emiteeritud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude instrumentide puhul;

ii)

väiksem kui vastavalt lõikele 4 kindlaks määratud vaikimisi ette nähtud kahjumi katmise summa, sel määral mil, võttes arvesse pädevatelt asutustelt saadud teavet seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudeli, rahastamismudeli ja riskiprofiiliga vastavalt artiklile 4:

lõike 2 punktis b osutatud täiendavate omavahendite nõue, mis on kindlaks määratud stressitestide tulemuste alusel või mis on ette nähtud süsteemse riski katmiseks, ei ole hinnangu kohaselt asjakohane seoses vajadusega tagada kriisilahenduse käigus kahjumi katmine või

kriisilahendusasutuse hinnangu kohaselt ei ole lõike 2 punktis c osutatud kombineeritud puhvri nõude osa asjakohane seoses vajadusega tagada kriisilahenduse käigus kahjumi katmine.

6.   Kui kasutatakse lõike 5 punkti b valikuvõimalust, esitab kriisilahendusasutus pädevale asutusele põhjendatud selgituse kehtestatud kahjumi katmise summa kohta, pidades silmas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 kohast kriisilahendusasutuse kohustust konsulteerida pädeva asutusega.

Artikkel 2

Sellise summa kindlaksmääramine, mida on vaja, et tagada tegevusloa saamise tingimuste jätkuv täitmine, tegevuse jätkamine ja turu usaldus krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu

1.   Kriisilahendusasutused määravad kindlaks rekapitaliseerimise summa, mida on vaja, et rakendada eelistatud kriisilahendusstrateegia, mis on kindlaks määratud kriisilahenduse kavandamise protsessi käigus.

2.   Kui kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel jõutakse järeldusele, et krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimine tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus on teostatav ja usutav, on rekapitaliseerimise summa null, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et positiivset summat on vaja põhjusel, et likvideerimine ei tagaks kriisilahenduseesmärkide täitmist samal määral nagu alternatiivne kriisilahendusstrateegia.

3.   Krediidiasutuse või investeerimisühingu regulatiivse kapitali vajaduse hindamisel pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kasutab kriisilahendusasutus vastavalt vajadusele asjaomase koguriskipositsiooni või finantsvõimenduse määra nimetaja puhul kõige hiljutisemaid esitatud väärtusi, välja arvatud juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

kriisilahenduskavas määratakse viivitamatult kindlaks, selgitatakse ja kvantifitseeritakse regulatiivse kapitali vajaduse mis tahes muutus tulenevalt kriisilahendusmeetmest;

b)

punktis a osutatud muutust peetakse kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel nii teostatavaks kui ka usutavaks, ilma et see negatiivselt mõjutaks krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste funktsioonide täitmist ja ilma muu erakorralise finantstoetuseta kui kriisilahendusrahastu panus, kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 101 lõikega 2 ja nende kasutamist reguleerivate põhimõtetega, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 44 lõigetes 5 ja 8.

4.   Kui lõikes 3 osutatud muutused sõltuvad kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu varade või äriliinide ostja või kolmandate isikute tegevusest, esitab kriisilahendusasutus pädevale asutusele kõnealuse muutuse teostatavuse ja usutavuse kohta põhjendatud selgituse.

5.   Rekapitaliseerimise summa on vähemalt võrdne summaga, mida on vaja kohaldatavate kapitalinõuete täitmiseks, et täita tegevusloa saamise tingimusi pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist.

6.   Lõikes 5 osutatud kapitalinõuded hõlmavad järgmist:

a)

määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 92 ja 458 kohased omavahendite nõuded, mis hõlmavad järgmist:

i)

esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 4,5 % koguriskipositsioonist;

ii)

esimese taseme omavahendite suhtarv 6 % koguriskipositsioonist;

iii)

koguomavahendite suhtarv 8 % koguriskipositsioonist;

b)

mis tahes täiendavate omavahendite nõue lisaks käesoleva lõike punktis a loetletud omavahendite nõuetele, eelkõige vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

c)

Basel I alampiir vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 500;

d)

mis tahes kohaldatav finantsvõimenduse määra nõue.

7.   Rekapitaliseerimise summa hõlmab ka mis tahes täiendavat summat, mida kriisilahendusasutus peab vajalikuks, et tagada pärast kriisilahendust piisav turu usaldus.

8.   Vaikimisi ette nähtud täiendav summa võrdub direktiivi 2013/36/EL 1. jaotise 4. peatükis kindlaks määratud kombineeritud puhvri nõudega, mida kohaldataks krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes pärast kriisilahendusvahendite rakendamist.

Kriisilahendusasutuse nõutav täiendav summa võib olla väiksem kui vaikimisi ette nähtud summa, kui kriisilahendusasutus teeb kindlaks, et väiksem summa oleks piisav, et säilitada turu usaldus ja tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu kriitiliste majandusfunktsioonide jätkuv toimimine ja juurdepääs rahastamisele ilma muu erakorralise finantstoetuseta kui kriisilahendusrahastu panus, kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 101 lõikega 2 ja artikli 44 lõigetega 5 ja 8.

Turu usalduse toetuseks vajaliku summa hinnangus võetakse arvesse seda, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalipositsioon pärast kriisilahendust oleks asjakohane võrreldes samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute olemasoleva kapitalipositsiooniga.

9.   Kriisilahendusasutus võib pädeva asutusega konsulteerides ja pädevalt asutuselt artikli 4 kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudeli, rahastamismudeli ja riskiprofiili koha saadud teavet arvesse võttes kindlaks määrata, et olenemata lõike 3 sätetest oleks teostatav ja usutav mitte kohaldada pärast kriisilahendusstrateegia rakendamist kõiki või mõningaid mis tahes täiendavaid omavahendite nõudeid või puhvri nõudeid, mida praegu üksuse suhtes kohaldatakse. Sel juhul võib rekapitaliseerimise summa kindlaksmääramisel kõnealust osa nõuetest mitte arvesse võtta.

10.   Lõikes 7 osutatud hindamisel võetakse arvesse grupi muude üksuste kapitalivahendeid, mis on usutavalt ja teostatavalt kättesaadavad, et toetada turu usaldust üksuse vastu pärast kriisilahendust, üksuste puhul, mis:

a)

on sellisesse gruppi kuuluvad tütarettevõtjad, mille suhtes kohaldatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet konsolideeritud alusel;

b)

mis pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist jätkuvalt täidavad punktis a osutatud tingimusi ning

c)

mis pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist eeldatavalt ei suudaks individuaalselt tagada turu usaldust ja juurdepääsu rahastamisele.

11.   Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu varad, kohustused või äriliinid jaotatakse pärast eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist mitme üksuse vahel, tuleks lõigete 1–10 viiteid riskipositsioonidele ja kapitalinõuetele käsitada kõnealuseid üksusi hõlmava kogusummana.

Artikkel 3

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast väljajätmine või osaline ülekandmine, mis pärsivad kriisilahenduskõlblikkust

1.   Kriisilahendusasutus teeb kindlaks kõik kohustused, mis on välja jäetud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikele 2 või mis tõenäoliselt täielikult või osaliselt jäetakse välja kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 44 lõikele 3 või mis kantakse täielikult saajale üle, kasutades muid kriisilahenduskavaga ette nähtud kriisilahendusvahendeid.

2.   Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, kui omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudesse kaasamiseks kvalifitseeruv mis tahes kohustus võidakse hinnangu kohaselt täielikult või osaliselt välja arvata vastavalt lõikele 1, tagab kriisilahendusasutus, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue on piisav kahjumi katmise summaks, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 1, ja rekapitaliseerimise summaks, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 2, ilma kõnealuste kohustuste allahindamiseta või konverteerimiseta.

3.   Kriisilahendusasutus määrab kindlaks, kas lõike 1 kohaselt kindlaks tehtud kohustused on maksejõuetusmenetluse võlausaldajate hierarhias sama või madalama nõudeõiguse järguga kui mis tahes muu kohustuste klass, mis hõlmab kohustusi, mis kvalifitseeruvad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudesse kaasamiseks, ja iga sellise klassi puhul, kas kindlaks tehtud kohustuste summa ületab 10 % kõnealusest klassist.

Kui kriisilahendusasutus teeb kindaks, et esimeses lõigus osutatud tingimused on täidetud, hindab ta ka seda, kas kahjumi katmise ja rekapitaliseerimisse panustamise vajaduse, mis kaetaks esimeses lõigus osutatud kohustustega, kui neid ei oleks välja jäetud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi rakendusalast, saaks rahuldada kohustustega, mis kvalifitseeruvad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudesse kaasamiseks ja mis ei ole kahjumi katmisest või rekapitaliseerimisest välja jäetud, ilma et rikutaks direktiivi 2014/59/EL artiklis 73 osutatud võlausaldajate kaitsemeetmeid.

4.   Kriisilahendusasutus säilitab andmed mis tahes eelduste, hindamiste ja muu teabe kohta, mida on kasutatud selleks, et teha kindlaks, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Ärimudel, rahastamismudel ja riskiprofiil

1.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punkti d kohaldamisel ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 6 ette nähtud konsulteerimise raames võtab kriisilahendusasutus arvesse pädevalt asutuselt saadud teavet, sealhulgas vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 97 läbi viidud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemuste kokkuvõtet ja selgitust ning eelkõige järgmist:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu iga ärimudeli ja rahastamismudeli ning üldise riskiprofiili hindamise kokkuvõte;

b)

selle hindamise kokkuvõte, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu kapital ja likviidsus tagab krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelist, rahastamismudelist ja üldisest riskiprofiilist tulenevate riskide usaldusväärse katmise;

c)

teave selle kohta, kuidas krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelist, rahastamismudelist ja üldisest riskiprofiilist tulenevad riskid ja nõrgad kohad, mis on kindlaks tehtud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus, otseselt või kaudselt kajastuvad täiendavates omavahendite nõuetes, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a, tuginedes järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemustele;

d)

teave muude usaldatavusnõuete kohta, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, et võtta arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelist, rahastamismudelist ja üldisest riskiprofiilist tulenevaid riske ja nõrku kohti, mis on kindlaks tehtud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus.

2.   Kriisilahendusasutus võtab arvesse lõikes 1 osutatud teavet, kui ta teeb mis tahes kohandusi vaikimisi ette nähtud kahjumi katmise summas ja rekapitaliseerimise summas, nagu kirjeldatud artikli 1 lõikes 5 ja artikli 2 lõikes 9, tagamaks, et kohandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue asjakohaselt kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu ärimudelist, rahastamismudelist ja üldisest riskiprofiilist tulenevaid riske, mis mõjutavad kriisilahenduskõlblikkust.

Kriisilahendusasutus esitab pädevale asutusele põhjendatud selgituse selle kohta, kuidas kõnealust teavet on võetud arvesse mis tahes sellises kohanduses, pidades silmas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 kohast kriisilahendusasutuse kohustust konsulteerida pädeva asutusega.

3.   Üksuse või grupi puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitali- ja usaldatavusnõudeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 (5) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 909/2014, (6) tuleks vaikimisi ette nähtud kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise nõuete hindamisel vastavalt käesoleva määruse artiklitele 1 ja 2 võtta arvesse üksnes määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohaseid kapitalinõudeid.

Kriisilahendusasutus võib kahjumi katmise summat kohandada, et võtta arvesse määrusega (EL) nr 648/2012 või määrusega (EL) nr 909/2014 ette nähtud konkreetsete rahastamisallikate teostatavat ja usutavat panust kahjumi katmisse või rekapitaliseerimisse.

4.   Üksuste puhul, mis on sellisesse gruppi kuuluvad tütarettevõtjad, mille suhtes kohaldatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet konsolideeritud alusel, võib kriisilahendusasutus arvata kahjumi katmise summa ja rekapitaliseerimise summa hindamisel välja mis tahes puhvri, mis on kehtestatud üksnes konsolideeritud alusel.

5.   Kui vastutsüklilise puhvri määra kehtestamise eest vastutavaks asutuseks on määratud muu asutus kui pädev asutus, võib kriisilahendusasutus nõuda määratud asutuselt täiendavat teavet.

Artikkel 5

Suurus ja süsteemne risk

1.   Krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning konsolideerimisgruppide puhul, mille asjaomane pädev asutus on määranud kindlaks kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või muud süsteemselt olulised ettevõtjad, ja mis tahes muu krediidiasutuse ja investeerimisühingu puhul, mis pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse hinnangul võib usutava tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemset riski ja kes ei kuulu käesoleva määruse artikli 2 lõike 2 kohaldamisalasse, võtab kriisilahendusasutus arvesse direktiivi 2014/59/EL artiklis 44 sätestatud nõudeid.

2.   Kui kriisilahenduskolleegium peab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 45 tegema omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohta ühisotsuse krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, mille asjaomane pädev asutus on määranud kindlaks kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või muud süsteemselt olulised ettevõtjad, ja nendesse kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul ja mis tahes muu krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul, mis pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse hinnangul võib usutava tõenäosusega põhjustada maksejõuetuse korral süsteemset riski, dokumenteeritakse pärast kriisilahendust artikli 2 lõike 3 kohaselt kapitalinõuete hinnangu mis tahes allapoole korrigeerimine ja selgitatakse seda teabes, mis esitatakse kriisilahenduskolleegiumi liikmetele.

Artikkel 6

Hoiuste tagamise skeemi panus kriisilahenduse rahastamisse

1.   Kriisilahendusasutus võib omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet vähendada, et võtta arvesse summat, mille hoiuste tagamise skeem peaks eeldatavalt panustama eelistatud kriisilahendusstrateegia rahastamisse vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 109.

2.   Mis tahes sellise vähendamise suurus peab põhinema hoiuste tagamise skeemi võimaliku panuse usaldusväärsel hindamisel ja peab vähemalt:

a)

olema väiksem kui sellise võimaliku kahjumi usaldusväärne hinnang, mis hoiuste tagamise skeemil oleks olnud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks likvideeritud tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus, võttes arvesse hoiuste tagamise skeemiga seotud hoiustest tulenevate nõuete rahuldamisjärkusid vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 108;

b)

olema väiksem kui direktiivi 2014/59/EL artikli 109 lõike 5 teise lõigu kohane hoiuste tagamise skeemi panuse piirmäär;

c)

võtma arvesse üldist riski, mis tuleneb hoiuste tagamise skeemi käsutuses olevate rahaliste vahendite ammendumisest seoses panustamisega mitme panga maksejõuetusmenetlusse või kriisilahendusse ning

d)

olema kooskõlas mis tahes muude asjaomaste siseriikliku õiguse sätetega ning hoiuste tagamise skeemi eest vastutava ametiasutuse ülesannete ja kohustustega.

3.   Kriisilahendusasutus dokumenteerib pärast hoiuste tagamise skeemi eest vastutava ametiasutusega konsulteerimist oma lähenemisviisi seoses hoiuste tagamise skeemi rahaliste vahendite ammendumise üldise riski hindamisega ja kohaldab vähendamist vastavalt lõikele 1, tingimusel et kõnealune risk ei ole liiga suur.

Artikkel 7

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kombineeritud hindamine

1.   Kriisilahendusasutused tagavad, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue on piisav omavahendite ja kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste summa allahindamiseks ja konverteerimiseks vähemalt mahus, mis võrdub kahjumi katmise ja rekapitaliseerimise summaga, nagu on kindlaks määranud kriisilahendusasutused vastavalt artiklitele 1 ja 2, kohaldades artiklite 3–6 sätteid.

2.   Kriisilahendusasutused väljendavad arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet protsendina krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste ja omavahendite kogusummast, kusjuures kohustuste kogusumma hõlmab tuletislepingutest tulenevaid kohustusi, lähtudes põhimõttest, et vastaspoole tasaarvestusõigusi tunnustatakse täielikult.

3.   Kriisilahendusasutused kehtestavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ajakohastamiseks ajakava või protsessi, võttes arvesse järgmist:

a)

vajadus ajakohastada omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet kooskõlas kriisilahenduskõlblikkuse hindamisega;

b)

kas üksuse või konsolideerimisgrupi kohustuste ja omavahendite kogusumma volatiilsus, mis tuleneb asjaomasest ärimudelist, võib tõenäoliselt tingida seda, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ei ole asjakohane juba varem.

Artikkel 8

Ülemineku- ja kriisilahendusjärgne kord

1.   Erandina artiklist 7 võivad kriisilahendusasutused määrata asjakohase üleminekuperioodi lõpliku omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude saavutamiseks või krediidiasutusele või investeerimisühingule või üksusele, kelle suhtes on kohaldatud kriisilahendusvahendeid.

2.   Lõike 1 kohaldamisel määravad kriisilahendusasutused asjakohase üleminekuperioodi, mis on võimalikult lühike. Samuti teatavad nad üleminekuperioodil krediidiasutusele või investeerimisühingule kavandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude iga kaheteistkuulise perioodi kohta. Üleminekuperioodi lõpus peab lõplik omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue võrduma artikli 7 kohaselt kindlaks määratud summaga.

3.   Kriisilahendusasutustel ei takistata hiljem läbi vaadata üleminekuperioodi või mis tahes kavandatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014, 23. juuli 2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).


3.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1451,

2. september 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. september 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

160,3

ZZ

160,3

0707 00 05

TR

116,3

ZZ

116,3

0709 93 10

TR

135,1

ZZ

135,1

0805 50 10

AR

170,1

CL

159,8

MA

157,0

TR

156,0

UY

150,7

ZA

167,8

ZZ

160,2

0806 10 10

EG

168,7

TR

127,7

ZZ

148,2

0808 10 80

AR

149,9

BR

106,9

CL

135,3

CN

98,0

NZ

128,2

US

141,5

ZA

86,0

ZZ

120,8

0808 30 90

AR

90,5

CL

103,0

TR

136,6

ZA

82,9

ZZ

103,3

0809 30 10 , 0809 30 90

TR

130,7

ZZ

130,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.


OTSUSED

3.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/12


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1452,

2. september 2016,

milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga Poolas

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 5708 all)

(Ainult poolakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on kodu- ja uluksigade populatsioone kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seakasvatuse tulusust, tekitades häireid liidusiseses kaubanduses ja kolmandatesse riikidesse eksportimises.

(2)

Sigade Aafrika katku puhangu korral on oht, et haigusetekitaja võib levida muudesse seakasvatusettevõtetesse ja uluksigadele. Seetõttu võib see elussigadega või neist saadud toodetega kauplemisel levida ühest liikmesriigist muudesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

(3)

Nõukogu direktiiviga 2002/60/EÜ (3) on kehtestatud liidus kohaldatavad miinimummeetmed sigade Aafrika katku tõrjeks. Direktiivi 2002/60/EÜ artikliga 9 on kõnealuse taudi puhangute korral ette nähtud kehtestada ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse artiklites 10 ja 11 osutatud meetmeid.

(4)

Poola teatas komisjonile, milline on olukord tema territooriumil seoses sigade Aafrika katkuga, ning kehtestas direktiivi 2002/60/EÜ artikli 9 kohaselt ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid, milles kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklite 10 ja 11 kohaseid meetmeid.

(5)

Et ära hoida tarbetuid häireid liidusiseses kaubanduses ning ohtu, et kolmandad riigid võivad kehtestada põhjendamatuid kaubandustõkkeid, on vaja määratleda liidu tasandil koostöös Poolaga sigade Aafrika katku suhtes ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid selles liikmesriigis.

(6)

Augustis 2016 esines üks taudipuhang kodusigadel powiat moniecki piirkonnas Poolas. Arvestades, et Poola esitab esialgsed tõendid selle kohta, et see puhang on seotud inimtegevusega ja et on tõendeid, et sigade Aafrika katk ei esine asjaomase piirkonna uluksigade populatsioonis, on vaja võtta täiendavaid erimeetmeid lisaks nendele, mis on sätestatud komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL, (4) võttes arvesse, et see on viieteistkümnes kõnealuse taudi puhang sigadel käesoleval aastal ja et need haiguspuhangud esinesid Poola eri piirkondades, milles juba kohaldati piiranguid.

(7)

Selleks et asjakohaselt reageerida sellele olukorrale ennetaval ja tõhusal viisil, on oluline kehtestada konkreetsed meetmed, millega piiratakse loomade ja loomsete saaduste liikumist piirkondades, mis on kirjeldatud käesoleva otsuse lisas. Need meetmed on õigustatud, arvestades kodusigadel esinenud taudipuhangute tüpoloogiat ning nende aluseks olevaid põhjusi.

(8)

Arvestades võrdlemisi suuri vahemaid kõige viimaste taudipuhangute vahel, mida Poola on esialgu omistanud inimtegurile, samuti hiljutisi epidemioloogilisi andmeid, ja selleks, et vältida uusi puhanguid, on nüüd vajalik ja proportsionaalne hõlmata meetmetega praegu oluliselt suuremad piirkonnad.

(9)

Käesoleva otsusega kehtestatavad meetmed peaksid sisaldama direktiiviga 2002/60/EÜ ettenähtud meetmete kohaldamist, eelkõige kõnealuse direktiivi artiklitega 10 ja 11 ettenähtud rangete piirangute kohaldamist sigade liikumisele ja transpordile piirkondades, mis on kirjeldatud käesoleva otsuse lisas.

(10)

Selleks et reageerida sidusalt ja proportsionaalselt sellele uuele epidemioloogilisele olukorrale, on käesoleva otsusega ettenähtud meetmed vaja läbi vaadata koos rakendusotsusega 2014/709/EL järgmisel alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee kohtumisel. Läbivaatamisel tuleb arvesse võtta eelkõige nende uuringute tulemusi, mis on seotud esialgse teabega mitmest taudipuhangust kodusigade hulgas, millest Poola 2016. aastal teatas, ja millest nähtub, et need ei ole seotud uluksigadega, vaid pigem inimtegevusega, nagu ka täiendava järelevalve tulemusi ja muud asjakohast epidemioloogilist teavet.

(11)

Järelikult tuleks kuni alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmise koosolekuni käesoleva otsuse lisas kehtestada Poolas ohustatud tsoonidena ja järelevalvetsoonidena määratletavad piirkonnad ning sellise piirkondliku jaotuse kehtivusaeg.

(12)

Käesolev otsus tuleb läbi vaadata alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmisel kohtumisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Poola tagab, et vastavalt direktiivi 2002/60/EÜ artiklile 9 kehtestatud ohustatud tsoonid ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt käesoleva otsuse lisas ohustatud tsoonidena ja järelevalvetsoonidena loetletud piirkondi.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 15. oktoobrini 2016.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Poola Vabariigile.

Brüssel, 2. september 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3)  Nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/60/EÜ, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 27).

(4)  Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).


LISA

Poola

Artiklis 1 osutatud piirkonnad

Kohaldamise lõppkuupäev

Ohustatud tsoon

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: Sanie-Dąbi küla põhjapiirist Sanie-Dąbi ja Kołaki Koscielne külade vahelist teed mööda lõuna poole kuni lõikumiseni Dąbi jõega, edasi kagusse piki Dąbi jõge, edasi mööda metsaserva kuni Tybory-Olszewo küla läänepiirini, edasi mööda Tybory-Olszewo ja Tybory-Kamianka külade vahelist teed, siis mööda Tybory-Kamianka küla läänepiiri kuni Tybory-Kamianka ja Jabłonka Kościelna külade vahelise teeni, sealt lõunasse Kamianka tiigi ja Jabłonka jõe vahelise vooluveekoguni, edasi kuni selle suubumiskohani Jabłonka jõkke, edasi mööda sirgjoont lõunasse kuni kohani, kus maantee nr 66 lõikub Jabłonka Kościelna ja Miodusy-Litwa külade vahelise teega;

b)

lõuna poolt: maanteed nr 66 mööda lääne poole kuni maantee lõikumiseni Jabłonka jõega, edasi mööda Faszcze küla lõunapiiri kuni Jabłonka jõeni, seejärel läände piki Jabłonka jõge kuni külade Wdziękoń Pierwszy ja Wdziękoń Drugi vahelise piirini, edasi mööda sirgjoont põhja poole kuni maanteeni nr 66, edasi läände mööda maanteed nr 66, kuni see lõikub vooluveekoguga Wdziękoń Pierwszy küla kohal;

c)

lääne poolt: põhja suunas piki vooluveekogu kuni metsaservani, sealt mööda Grabówka kaitseala idapiiri, seejärel mööda metsa idapoolset serva kuni külade Grabówka ja Wróble-Arciszewo vahelise teeni;

d)

põhja poolt: ida poole mööda sirgjoont kuni Dąbi jõeni Czarnowo Dąbi külast allpool, edasi mööda sirgjoont ida poole piki Sanie-Dąbi küla põhjapiiri, sealt kuni Sanie-Dąbi ja Kołaki Kościelne külade vahelise teeni.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

põhja poolt: Konowały külast piki kohaliku omavalitsuse valduses olevat teed kuni selle lõikumiseni Szosa Kruszewska maanteega, seejärel mööda nimetatud teed piki metsa lõunaserva kuni väljasõiduni Kruszewo külast;

b)

lääne poolt: läbi Kruszewo küla piki Narewi jõe oru idakallast Waniewo küla suunas minevat sirgjoont kuni maakonna (powiat wysokomazowiecki) piirini;

c)

lõuna poolt: maakonna (powiat wysokomazowiecki) piirist piki Narewi jõe oru läänekallast;

d)

ida poolt: Narewi jõe oru läänekaldast mööda sirgjoont kuni Topilec-Koloniani ja sealt mööda sirgjoont kuni Konowały külani.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

põhja poolt: maantee nr 63 ja Czerwony Bóri vanglasse viiva tee lõikumise kohast mööda kõverjoont Polki-Teklini küla suunas, seejärel selle küla kohalt kuni lõikumiseni Gaći jõega, sealt kuni Poryte-Jabłońi küla ümbritsevate kalatiikide idakaldani;

b)

ida poolt: Poryte-Jabłońi küla ümbritsevate kalatiikide idakallast mööda tee poole, mis ühendab Poryte-Jabłońi küla maanteega nr 66, seejärel piki selle küla läänepiiri maantee nr 63 suunas;

c)

lõuna poolt: maanteest nr 63 Stare Zakrzewo küla kohalt piki teed, mis ühendab seda küla Tabędzi külaga, seejärel piki nimetatud küla lääne- ja põhjapiiri;

d)

lääne poolt: mööda sirgjoont põhja poole kuni Bacze Mokre küla läänepiirini, seejärel nimetatud küla läänepiirist mööda sirgjoont kirde poole kuni Czerwony Bóri vanglasse viiva teeni, seejärel mööda seda teed kuni maanteeni nr 63.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

põhja poolt: powiat wysokomazowiecki piirist piki Brok Mały vooluveekogu kuni Miodusy-Litwa külani, seejärel piki selle küla edelapiiri; seejärel powiat zambrowski piirist Krajewo Białe küla suunas, siis piki selle küla lõunapiiri, seejärel mööda maanteed Stary Skarżyni küla poole;

b)

lääne poolt: mööda Stary Skarżyni küla läänepiiri kuni lõikumiseni Brok Mały vooluveekoguga, sealt kagu suunas Zaręby-Krztęki külast allpool kuni powiat zambrowski piirideni;

c)

lõuna poolt: powiat zambrowski piiridest piki vooluveekogu Kaczyn-Herbasy küla poole;

d)

ida poolt: Miodusy-Litwa külast läbi Święck-Nowiny küla kulgevat teed mööda.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

põhja poolt: Kierzki küla lõunapiirist ida poole kuni maanteeni nr 671 Czajki küla põhjapiiri kohal;

b)

ida poolt: maanteelt nr 671 kuni Jabłonowo-Kąty külani, seejärel lõuna poole mööda Awissa jõe läänekallast; seejärel Idźki Średnie – Kruszewo-Brodowo maanteeni Kruszewo-Brodowo küla läänepiiril;

c)

lõuna poolt: maanteelt nr 671 Idźki-Wykno küla suunas piki Sokoły ja Jamiołki-Godzieby külade vahelist maanteed;

d)

lääne poolt: Jamiołki-Godzieby külast piki Ślina jõe idakallast kuni Jamiołki-Kowale külani, seejärel põhja poole läbi Stypułki-Borki küla kuni Kierzki-Czajki teeni Kierzki küla idapiiril.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: Bielsk Podlaski linna piirist, Adam Mickiewiczi tänav ja piki Bielsk Podlaski linna idapiiri;

b)

lõuna poolt: piki Bielsk Podlaski linna lõunapiiri kuni Piliki külani, see küla kaasa arvatud, ja edasi mööda sirgjoont kuni maanteeni nr 66;

c)

lääne poolt: maanteest nr 66 Augustowo küla läänepiiri suunas, see küla kaasa arvatud, seejärel Augustowo külast mööda sirgjoont kuni raudtee ja kohaliku tee nr 1575B lõikumiskohani;

d)

põhja poolt: raudtee ja kohaliku tee nr 1575B lõikumiskohast piki Bielsk Podlaski linna põhjaserva kuni Bielsk Podlaski linna piirini, Adam Mickiewiczi tänav.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: Bugi jõest piki województwo lubelskie piiri allapoole kuni maakonnateeni nr 2007 W;

b)

lõuna poolt: piki maakonnateed nr 2007 W, kaasa arvatud kogu Borsuki küla ja metsaala Bugi jõe käänakuni;

c)

põhja ja lääne poolt: Bugi jõgi.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: piki riigipiiri Valgevenega alates Bugi jõest kuni metsasihini;

b)

põhja poolt: piki metsasihti riigipiirist kuni külade Sutno ja Niemirów vahelise teeni, seejärel piki seda teed kuni selle ristumiseni kohaliku teega lõuna suunas;

c)

lääne poolt: piki kohalikku teed lõuna suunas alates lõikumise kohast külade Sutno and Niemirów vahelise teega kuni Bugi jõe jooneni;

d)

lõuna poolt: Sutno-Niemirów külade vahelise teega lõikumise kohast algava kohaliku tee lõpust piki Bugi jõe joont kuni riigipiirini.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: Czyżówka jõe suudmest mööda sirgjoont põhja suunas Bugi jõeni;

b)

põhja poolt: piki Bugi jõge kuni województwo mazowieckie piirini;

c)

lääne poolt: Bugi jõest lõuna suunas piki põlluteed allapoole kuni metsa Las Konstantynowski põhjapiirini, edasi allapoole kuni Gnojno-Konstantynówi teeni ja piki seda teed lõuna suunas kuni metsa lõunapiirini, edasi põlluteed mööda ida suunas kuni külani Witoldów ja sealt edasi kuni Konstantynówi – Janów Podlaski teeni;

d)

lõuna poolt: piki Konstantynówi – Janów Podlaski teed ida suunas kuni Czyżówka jõeni.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: Stara Bordziłówka külast piki kohalikku teed põhja suunas kuni maakonnateede nr 1022 ja 1025 lõikumiseni, edasi piki maakonnateed nr 1025 kuni Nosówi külani;

b)

põhja poolt: Nosówi külast mööda maakonnateed nr 1024 lääne suunas kuni województwo mazowieckie piirini;

c)

lääne poolt: piki województwo mazowieckie piiri kuni Wygnanki külaga kohakuti kulgeva kohaliku teeni;

d)

lõuna poolt: Wygnanki külaga kohakuti kulgevast województwo mazowieckie piirist kuni metsa läänepiirile suunduva kohaliku teeni, edasi piki metsa põhjapiiri kulgevat kohalikku teed kuni Stara Bordziłówka külasse viiva kohaliku teeni.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida ja lõuna poolt: województwo lubelskie piirist alates kohalikust külade Makarówka ja Cełujki vahelisest teest, piki województwo lubelskie piiri kuni maakonnateeni nr 2020 W ja edasi piki seda teed nr 2020 W kuni lõikumiseni piirkondliku tähtsusega maanteega nr 698 Wólka Nosowska külas, kaasa arvatud kogu Wólka Nosowska küla;

b)

lääne poolt: województwo lubelskie piirist piki külade Cełujki ja Makarówka vahelist kohalikku teed kuni Makarówka külani, kaasa arvatud kogu Makarówka küla, edasi loode suunas piki maakonnateed nr 2037 W kuni Huszlewi külani, kaasa arvatud kogu Huszlewi küla, seejärel Huszlewi külast piki maakonnateed nr 2034 W kuni metsa lõpuni, edasi ida suunas piki metsa põhjapiiri kuni valla gmina Huszlew idapiirini, edasi põhja suunas piki metsa läänepiiri kuni piirkondliku tähtsusega maanteeni nr 698;

c)

põhja poolt: piki piirkondliku tähtsusega maanteed nr 698 läbi Rudka küla kuni Stara Kornica külani, kaasa arvatud Rudka, Stara Kornica ja Nowa Kornica külad, edasi piki piirkondliku tähtsusega maanteed nr 698 kuni lõikumiseni maakonnateega nr 2020 W Wólka Nosowska külas.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: piki riigipiiri: maanteest nr 640 alates kuni küla Kolonia Klukowicze jooneni,

b)

põhja poolt: riigipiirist alates piki Kolonia Klukowicze-Witoszczyzna teed kuni Wilanowo-Werpoli teeni;

c)

lääne poolt: piki maanteed Werpol-Wilanowo kuni maanteeni nr 640 ja Koterka-Tokary maanteega lõikumise kohani;

d)

lõuna poolt: Koterka külast piki maanteed nr 640 kuni riigipiirini.

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: Wólka Nurzecka külast mööda sirgjoont powiat siemiatycki piiri suunas, edasi piki powiat siemiatycki piiri kuni Pulwa jõeni;

b)

lõuna poolt: piki Pulwa jõe põhjakallast Litwinowicze küla suunas, edasi alates Litwinowicze külast piki Anusini külasse suunduvat maanteed kuni Pulwa jõe lähtmeni;

c)

lääne poolt: Litwinowicze-Anusini teest alates (kohakuti Pulwa jõe lähtmega) otsejoones loode suunas kuni Siemichocze külani, edasi põhja suunas Anusin-Siemichocze tee lõikumiseni Tymianka-Nurzeci teega, lõikudes sellega 1 km Nurzec Kolonia külast;

d)

põhja poolt: alates maanteest Tymianka-Nurzec mööda sirgjoont Wólka Nurzecka külani;

Kõnealuse ohustatud tsooni piirid on järgmised:

a)

ida poolt: Kolonia Budy külast mööda sirgjoont Sokoli Gródi külani, edasi lõuna suunas Kulesze ja Wilamówka külade vahelise kohaliku teeni;

b)

lõuna poolt: piki külasse Wilamówka suunduvat kohalikku maanteed mööda sirgjoont lääne suunas, sealt kuni Olszowa Droga külani;

c)

lääne poolt: piki Biebrza jõe idakallast põhja suunas kuni Osowiec Twierdza kompleksi piirini;

d)

põhja poolt: Osowiec Twierdza kompleksi lõunapiirist piki Carska Droga maanteed, edasi kagu suunas Kolonia Budy külani.

15. oktoober 2016

Järelevalvetsoon

Allpool määratletud piirkond:

 

województwo podlaskie:

powiat hajnowski,

powiat białostocki,

powiat bielski;

powiat grajewski,

powiat łomżyński;

powiat M. Białystok;

powiat M. Łomża;

powiat moniecki;

powiat wysokomazowiecki;

powiat zambrowski;

 

województwo mazowieckie:

powiat ostrołęcki: gminy Rzekuń, Troszyn, Czerwin ja Goworowo;

powiat siedlecki: gminy Korczew, Przesmyki, Paprotnia; Suchożebry, Mordy, Siedlce ja Zbuczyn;

powiat M. Siedlce;

powiat sokołowski: gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Sterdyń ja Repki;

the powiat łosicki;

powiat ostrowski;

 

województwo lubelskie:

powiat bielski;

15. oktoober 2016