ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 230 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
59. köide |
|
|
III Muud aktid |
|
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1411,
24. august 2016,
millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate tervisealaste väidete, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate väidete esitamist
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eelkõige selle artikli 18 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas. |
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama nõuetekohased taotlused teaduslikuks hindamiseks Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet“) ning samuti komisjonile ja liikmesriikidele teadmiseks. |
(3) |
Toiduohutusamet peab esitama asjaomase tervisealase väite kohta oma arvamuse. |
(4) |
Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust. |
(5) |
Pärast seda, kui SmithKline Beecham Limited oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud kofeiini ja suurenenud erksusega (küsimus nr No EFSA-Q-2013-00399) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Kofeiin aitab suurendada erksust“. |
(6) |
Toiduohutusamet esitas 21. veebruaril 2014 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse. Toiduohutusamet tuletas oma arvamuses meelde, et väide kofeiini ja suurenenud erksuse kohta on üldelanikkonna täiskasvanute ning toidukorra kohta vähemalt 75 mg kofeiini sisaldavate toodete puhul juba saanud toiduohutusametilt positiivse hinnangu (3). Käesolevas taotluses väidab taotleja, et väitega vastavuses olemiseks peaks toode sisaldama kofeiini annuses vähemalt 40 mg toidukorra kohta. Toiduohutusamet uuris kõnealuse väite toetuseks esitatud teaduslikku tõendusmaterjali, mis oli seotud kofeiini annustega 40 mg (4) ja 75 mg (5) toidukorra kohta, ning jõudis järeldusele, et esitatud andmete põhjal ei tuvastatud põhjuslikku seost kofeiini tarbimise ja suurenenud erksuse vahel taotleja kavandatud kasutustingimustel. Peale selle kordas toiduohutusamet oma eelmist järeldust, et väitega vastavuses olemiseks peaks toode sisaldama vähemalt 75 mg kofeiini toidukorra kohta. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta kavandatud kasutustingimustel määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
(7) |
Pärast seda, kui BASF SE ja Stepan Lipid Nutrition olid esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõik 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud konjugeeritud linoolhappe kahe isomeeri (c9,t11 ja t10,c12) ekvimolaarse seguga, mida turustatakse kaubamärkide Clarinol® ja Tonalin® all, ja keharasva massi vähenemisega (küsimus nr EFSA-Q-2014-00580) (6). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Toodete Clarinol® või Tonalin® tarbimine soodustab keharasva massi vähenemist“. |
(8) |
Toiduohutusamet esitas 8. jaanuaril 2015 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et esitatud andmete põhjal ei tuvastatud põhjuslikku seost kaubamärkide Clarinol® ja Tonalin® all turustatava konjugeeritud linoolhappe isomeeride c9,t11 ja t10,c12 ekvimolaarse segu tarbimise ja väidetud mõju vahel. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
(9) |
Pärast seda, kui Synbiotec S.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud tootega SYNBIO®, mis on Lactobacillus rhamnosus IMC 501® ja Lactobacillus paracasei IMC 502® segu, ja normaalse defekatsiooni tagamisega (küsimus nr EFSA-Q-2014-00567) (7). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „SYNBIO® püsib seedetraktis kaua ja soodustab defekatsiooni loomulikku regulaarsust, säilitades inimese soolestiku head seisundit ja parandades seda“. |
(10) |
Toiduohutusamet esitas 13. mail 2015 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et esitatud andmete põhjal ei tuvastatud SYNBIO® tarbimise ja normaalse defekatsiooni säilimise vahel põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
(11) |
Pärast seda, kui WILD-Valencia SAU oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud tootega FRUIT UP®, mis on süsivesikute ekstrakt jaanioa (Ceratonia siliqua L.) kaunadest, ja vere glükoosisisalduse söömisjärgse vähenemisega (küsimus nr No EFSA-Q-2014-00405) (8). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „FRUIT UP® vähendab söömisjärgset vere glükoosisisaldust võrreldes suure glükeemilise väärtusega süsivesikutega“. |
(12) |
Toiduohutusamet esitas 13. mail 2015 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et esitatud andmete põhjal ei tuvastatud põhjuslikku seost toote FRUIT UP® tarbimise ja veres söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni sellise vähenemise vahel, mis ületaks söömisjärgse glükeemilise reaktsiooni vähenemist fruktoosi tõendatud toime puhul, (9) mis tekib glükoosi asendamisel toidus fruktoosiga. Toiduohutusamet märkis samuti, et mingit mõju ei täheldatud ka, kui toodet FRUIT UP® võrreldi sahharoosiga. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
(13) |
Pärast seda, kui Nerthus ApS oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud granaatõunte pressimisjäägi ekstrakti (standarditud punikalagiinide sisalduse alusel) ja suure kalganirohu risoomi pulbri (standarditud atsetoksükavikoolatsetaadi sisalduse alusel) segu ja liikumisvõimeliste spermatosoidide arvu suurenemisega spermas (küsimus nr EFSA-Q-2014-00566) (10). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Granaatõunte pressimisjäägi standarditud ekstrakti ja suure kalganirohi risoomi pulbri segu suurendab liikumisvõimeliste speramatosoidide arvu spermas“. |
(14) |
Toiduohutusamet esitas 13. mail 2015 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et esitatud andmete alusel ei ole granaatõunte pressimisjäägi ekstrakti (standarditud punikalagiinide sisalduse alusel) ja suure kalganirohu risoomi pulbri (standarditud atsetoksükavikoolatsetaadi sisalduse alusel) segu tarbimise ja väidetud toime vahel tuvastatud põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
(15) |
Pärast seda, kui Lallemand Health Solutions oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud Bifidobacterium bifidum CNCM I-3426 ja ülemiste hingamisteede kaitsega patogeenide vastu (küsimus nr EFSA-Q-2014-00673) (11). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Bifidobacterium bifidum CNCM I-3426 suurendab tervena püsimise päevade osakaalu, säilitades tervete täiskasvanute immuunsüsteemi normaalset talitlust igapäevaelus, nt mõõduka stressi korral“. |
(16) |
Toiduohutusamet esitas 13. mail 2015 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et esitatud andmete põhjal ei tuvastatud B. bifidum CNCM I-3426 tarbimise ja ülemiste hingamisteede patogeenide vastase kaitse vahel põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
(17) |
Pärast seda, kui Tchibo GmbH oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud kofeüülkiinahapete, trigonelliini ja N-metüülpüridiini sisalduse alusel standarditud kohvi C21 tarbimist ja DNA-ahela iseeneslikest katketest põhjustatud DNA kahjustuse vähenemisega (küsimus nr EFSA-Q-2014-00624) (12). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Kohvi C21 regulaarne tarbimine soodustab keharakkude DNA terviklikkuse säilimist“. |
(18) |
Toiduohutusamet esitas 13. mail 2015 komisjonile ja liikmesriikidele teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et esitatud andmete põhjal ei ole kohvi C21 tarbimise ja väidetud toime vahel tuvastatud põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
(19) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kindlaksmääramisel on arvesse võetud taotlejate märkusi, mis on komisjonile edastatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikele 6. |
(20) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas loetletud tervisealaseid väiteid ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikes 3 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. august 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
(2) EFSA Journal 2014; 12(2): 3574.
(3) EFSA Journal 2011; 9(4): 2054.
(4) Taotleja esitatud minimaalne efektiivne annus.
(5) Toiduohutusameti esitatud minimaalne efektiivne annus.
(6) EFSA Journal 2015; 13(1): 3953.
(7) EFSA Journal 2015; 13(5): 4095.
(8) EFSA Journal 2015; 13(5): 4098.
(9) EFSA Journal 2011; 9(6): 2223. Fruktoosiga seotud väidet lubati kasutada komisjoni 11. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 536/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited (ELT L 160, 12.6.2013, lk 4).
(10) EFSA Journal 2015; 13(5): 4097.
(11) EFSA Journal 2015; 13(5): 4094.
(12) EFSA Journal 2015; 13(5): 4099.
LISA
Tagasilükatud tervisealased väited
Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted |
Toitaine, aine, toit või toidugrupp |
Väide |
EFSA arvamuse viide |
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
Kofeiin |
Kofeiin aitab suurendada erksust* * Ühe toidukorraga sissevõetavate kofeiinikoguste 40 mg kuni 75 mg puhul |
Q-2013-00399 |
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
Clarinol ® ja Tonalin ® |
Toodete Clarinol® või Tonalin® tarbimine soodustab keharasva massi vähenemist. |
Q-2014-00580 |
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
SYNBIO® |
SYNBIO® püsib seedetraktis kaua ja soodustab defekatsiooni loomulikku regulaarsust, säilitades inimese soolestiku head seisundit ja parandades seda. |
Q-2014-00567 |
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
FRUIT UP® |
FRUIT UP® vähendab söömisjärgset vere glükoosisisaldust võrreldes suure glükeemilise väärtusega süsivesikutega. |
Q-2014-00405 |
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
Granaatõunte pressijääkide ekstrakti ja suure kalganirohu risoomi pulbri segu |
Granaatõunte pressimisjäägi standarditud ekstrakti ja suure kalganirohi risoomi pulbri segu suurendab liikumisvõimeliste speramatosoidide arvu spermas. |
Q-2014-00566 |
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
Bifidobacterium bifidum CNCM I-3426 |
Bifidobacterium bifidum CNCM I-3426 suurendab tervena püsimise päevade osakaalu, säilitades tervete täiskasvanute immuunsüsteemi normaalset talitlust igapäevaelus, nt mõõduka stressi korral. |
Q-2014-00673 |
Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust. |
Kohv C21 (kofeüülkiinahapete, trigonelliini ja N-methüülpüridiini sisalduse alusel standarditud kohv) |
Kohvi C21 regulaarne tarbimine soodustab keharakkude DNA terviklikkuse säilimist. |
Q-2014-00624 |
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1412,
24. august 2016,
millega keeldutakse lubamast esitada toidu kohta haigestumise riski vähendamisele viitavat tervisealast väidet
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt selleks luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas. |
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus peab edastama kehtivad taotlused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet“). |
(3) |
Toiduohutusamet peab pärast taotluse kättesaamist viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta oma arvamuse. |
(4) |
Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust. |
(5) |
Pärast seda, kui Han-Asiabiotech GmbH oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis oli seotud tootega Symbiosal® ning vererõhu alandamisega ja hüpertensiooni riski vähenemisega (küsimus nr EFSA-Q-2014-00366) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Symbiosali puhul on tõestatud vererõhku alandav toime, kui seda kasutatakse tavapärase lauasoola asendajana. Vererõhu suurenemine on kõrge vererõhu (hüpertensiooni) riskitegur“. |
(6) |
1. juulil 2015 said komisjon ja liikmesriigid toiduohutusameti teadusliku arvamuse, milles järeldati, et esitatud andmete alusel ei ole tõendatud põhjuslik seos toote Symbiosal® lauasoola asemel tarbimise ja vererõhu alandamise vahel. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada. |
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meede on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas nimetatud tervisealast väidet ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõikes 1 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. august 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
(2) EFSA Journal 2015; 13(7):4147.
LISA
Tagasilükatud tervisealane väide
Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted |
Toitaine, aine, toit või toidugrupp |
Väide |
EFSA arvamuse viide |
Artikli 14 lõike 1 punkti a kohane haigestumise riski vähendamisele osutav tervisealane väide |
Symbiosal® |
Symbiosali puhul on tõestatud vererõhku alandav toime, kui seda kasutatakse tavapärase lauasoola asendajana. Vererõhu suurenemine on kõrge vererõhu (hüpertensiooni) riskitegur. |
Q-2014-00366 |
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1413,
24. august 2016,
millega muudetakse määrust (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole nimetatud määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatavate väidete nimekirjas. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 3 kohaselt võttis komisjon vastu määruse (EL) nr 432/2012, (2) millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited. |
(3) |
Nimekiri lubatud tervisealastest väidetest ja nende kasutamise tingimused on sätestatud määruse (EL) nr 432/2012 lisas. Kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajate jaoks on lubatud kaks tervisealast väidet. Kõnealuste väidete kasutamise tingimustega nõutakse, et väidete kasutamiseks peab toit vastama komisjoni direktiivis 96/8/EÜ (3) sätestatud kohustuslikele üksikasjadele. |
(4) |
Nimetatud väited kanti lubatud tervisealaste väidete nimekirja vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) 2010. aasta heakskiitvale arvamusele (küsimus EFSA-Q-2008-2154, EFSA-Q-2008-2155), (4) milles leiti põhjuslik seos tavapäraste toidukordade asemel toidukorra toidu asendajate tarbimise ja pärast kaalukaotust kehakaalu säilitamise vahel ning samuti vähendatud energiasisaldusega toitumise raames tavapäraste toidukordade asemel toidukorra toidu asendajate tarbimise ja kehakaalu alandamise vahel. Arvamuses sedastati, et tervisealaste väidete kasutamiseks peab toit sisaldama maksimaalselt 250 kilokalorit portsjoni kohta ja vastama direktiivis 96/8/EÜ sätestatud kohustuslikele üksikasjadele. |
(5) |
Direktiivis 96/8/EÜ on sätestatud koostisele esitatavad nõuded kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toiduainete puhul, millega asendatakse täielikult või osaliselt päevane toidukogus, samuti on täpsustatud kohustuslikud andmed, mis peavad olema esitatud nende toodete märgistusel. Selles on sätestatud, et tooteid, mis on ette nähtud päevasest toidukogusest ühe või enama toidukorra asendamiseks, müüakse nime all „toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil“. |
(6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 609/2013 (5) vaadatakse läbi õiguslik raamistik, mida kohaldatakse eritoitude suhtes. Sellega nähakse ette, et alates 20. juulist 2016 ei kohaldata direktiivi 96/8/EÜ toidu suhtes, mis on ette nähtud päevasest toidukogusest ühe või enama toidukorra asendamiseks, ning tulevikus peaksid need kuuluma määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohaldamisalasse ja vastama kõnealuses määruses sätestatud nõuetele. |
(7) |
Seega tuleb seoses tervisealaste väidetega, mida on lubatud esitada toidukorra toidu asendamisel kehakaalu alandamise eesmärgil, esitatud viited direktiivile 96/8/EÜ asendada, sätestades määruse (EÜ) nr 432/2012 lisas loetletud väidete kasutamise tingimused. |
(8) |
Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikega 4 volitatakse komisjoni võtma pärast toiduohutusametiga konsulteerimist vastu lubatud tervisealaste väidete nimekirja tehtavad muudatused, mis põhinevad üldtunnustatud teaduslikel tõenditel. |
(9) |
Võttes kasutusele kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajaid hõlmavate tervisealaste väidetega seotud vajalikud tehnilised kohandused, tuleks arvesse võtta direktiivis 96/8/EÜ sätestatud toidus sisalduvate vitamiinide ja mineraalainete kogusega seotud nõudeid. |
(10) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1169/2011 (6) on sätestatud tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitlevad eeskirjad. XIII lisa A osas on sätestatud vitamiinide ja mineraalainete võrdluskogused, tuginedes uusimatele teaduslikele nõuannetele. |
(11) |
Komisjon palus toiduohutusametil esitada teaduslikud nõuanded selle kohta, kas kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajaid hõlmavate tervisealaste väidete kasutamise tingimuste muutmine seoses asendajate vitamiini- ja mineraalainesisaldusega (30 % määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud vitamiinide ja mineraalainete võrdluskogustest 30 % direktiivis 96/8/EÜ sätestatud vitamiinide ja mineraalainete koguste asemel) mõjutaks ameti 2010. aasta arvamuses tehtud järeldusi kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajaid hõlmavate tervisealaste väidete teadusliku põhjendatuse kohta. |
(12) |
Toiduohutusamet võttis 28. oktoobril 2015 vastu arvamuse (küsimus nr EFSA-Q-2015-00579) (7) ja jõudis järeldusele, et erinevused toidukorra toidu asendajate mikrotoitainete sisalduses, mis tulenevad direktiivis 96/8/EÜ sätestatud kasutamise tingimuste asendamisest määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud kasutustingimustega, ei mõjuta kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajaid ning kehakaalu alandamist ja selle säilitamist hõlmavate tervisealaste väidete teaduslikku põhjendatust. |
(13) |
Fluori, kroomi, kloriidi ja molübdeeni võrdluskogused on esitatud määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisas. Direktiiviga 96/8/EÜ ei nõuta kõnealuste mikrotoitainete lisamist kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajate hulka. Võttes arvesse, et kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajate väidetav mõju on seotud piiratud energiasisalduse ning suure valgu- ja vähese rasvasisaldusega, ei ole vajalik nõuda, et kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajad sisaldaksid vähemalt 30 % määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud fluori, kroomi, kloriidi ja molübdeeni võrdluskogustest toidukorra kohta. |
(14) |
Määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisas ei ole sätestatud naatriumi võrdluskogust. Kuid võttes arvesse kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajate kavandatud kasutusotstarvet, tuleks kõnealuste tervisealaste väidete kasutamise tingimustes säilitada nõue, et nimetatud tooted peavad andma 30 % direktiivi 96/8/EÜ I lisas sätestatud naatriumi kogusest toidukorra kohta. |
(15) |
Määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisa A osas on sätestatud kaaliumi võrdluskoguseks 2 000 mg. Direktiiviga 96/8/EÜ ei nõuta, et kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajad peaksid andma 30 % kaaliumi kogusest, kuid selles on sätestatud minimaalne kogus 500 milligrammi toidukorra kohta. Kõnealune väärtus tuleks säilitada. |
(16) |
Kuna toiduohutusameti 2015. aasta arvamuses kinnitati 2010. aasta arvamuse järeldusi seoses asjaomaste toodete energiasisaldusega, tuleks kehtestada maksimaalne energiasisaldus 250 kilokalorit portsjoni kohta. Direktiivis 96/8/EÜ sätestatud nõuded rasvade, valkude ja aminohapete kohta tuleks säilitada. |
(17) |
Seoses kohustuslike andmetega, mis peavad olema esitatud kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajate märgistusel, tuleks asjaomaste tervisealaste väidete kasutustingimustes säilitada direktiivis 96/8/EÜ sisalduvad toidualase teabe nõuded. |
(18) |
Selleks et toidukäitlejad saaksid kohanduda vajalike muudatustega, mis hõlmavad kehakaalu alandamise eesmärgil toidukorra toidu asendajaid käsitlevate tervisealaste väidete kasutamise tingimusi, eelkõige energiasisaldust ning vitamiini- ja mineraalainesisaldust, tuleks sätestada üleminekuperiood. |
(19) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 432/2012 vastavalt muuta. |
(20) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 432/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. august 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.
(2) Komisjoni 16. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited (ELT L 136, 25.5.2012, lk 1).
(3) Komisjoni 26. veebruari 1996. aasta direktiiv 96/8/EÜ, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta (EÜT L 55, 6.3.1996, lk 22).
(4) EFSA Journal (2010); 8(2):1466.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
(7) EFSA Journal (2015); 13(11): 4287.
LISA
Määruse (EL) nr 432/2012 lisas asendatakse toidugrupi „Toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil“ kanded järgmisega:
Toitaine, aine, toit või toidugrupp |
Väide |
Väite kasutamise tingimused |
Toidu kasutamise tingimused ja/või piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus |
EFSA Journal nr |
Asjakohane kande number EFSA-le esitatud konsolideeritud nimekirjas |
||||||||||||||||||
„Toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil |
Vähendatud energiasisaldusega toitumise puhul aitab päevas ühe põhitoidukorra asendamine toidukorra toidu asendajaga säilitada kehakaalu pärast kaalukaotust. |
Et toode oleks väitega kooskõlas, peab see vastama järgmistele nõuetele: 1. Energiasisaldus Energiasisaldus ei tohi jääda alla 200 kcal (840 KJ) ega ületada 250 kcal (1 046 KJ) toidukorra kohta (*). 2. Rasva sisaldus ja koostis Rasvast saadav energia ei tohi ületada 30 % toote kogu energiasisaldusest. Linoolhapet (glütseriididena) ei tohi olla alla 1 g. 3. Valgu sisaldus ja koostis Toidus sisalduv valk ei tohi anda vähem kui 25 % ega rohkem kui 50 % toote koguenergiast. Valgu keemiline indeks peab olema võrdne Maailma Terviseorganisatsiooni dokumendis „Energy and protein requirements“ (Energia- ja valguvajadus) kehtestatuga. WHO/FAO/UNU ühiskoosoleku aruanne. Genf: Maailma Terviseorganisatsioon, 1985 (WHO tehniliste aruannete seeria, 724): Aminohapete vajadus (g / 100 g valgu kohta)
Keemiline indeks – uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv. Kui keemiline indeks on võrdlusvalgu 100 %-st madalam, tõstetakse vastavalt valgusisalduse alampiiri. Igal juhul peab valgu keemiline indeks olema vähemalt 80 % võrdlusvalgu omast. Kõikidel juhtudel on aminohapete lisamine lubatud ainult valkude toiteväärtuse parandamiseks ning ainult selleks vajalikes kogustes. 4. Vitamiinid ja mineraalained Toit peab andma toidukorra kohta vähemalt 30 % määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisas esitatud vitamiinide ja mineraalainete kogusest. Kõnealust nõuet ei kohaldata fluori, kroomi, kloriidi ega molübdeeni suhtes. Toiduga saadava naatriumi kogus peab toidukorra kohta olema vähemalt 172,5 mg. Toiduga saadava kaaliumi kogus peab toidukorra kohta olema vähemalt 500 mg (**). |
Et toode oleks väitega kooskõlas, tuleb tarbijat teavitada päevase piisava vedelikuhulga tarbimise tähtsusest ja sellest, et tooted on kasulikud ainult kavandatud kasutuseesmärgil ja on ette nähtud ühe osana kehakaalu vähendamiseks mõeldud toitumisest ning et teised toiduained peaksid moodustama sellise toiduratsiooni olulise osa. Väidetava mõju saavutamiseks tuleks päevas üks põhitoidukord asendada ühe toidukorra toidu asendajaga. |
2010; 8(2):1466. 2015; 13(11):4287. |
1418 |
||||||||||||||||||
Toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil |
Vähendatud energiasisaldusega toitumise puhul aitab päevas kahe põhitoidukorra asendamine toidukorra toidu asendajaga kaasa kaalu kaotamisele |
Et toode oleks väitega kooskõlas, peab see vastama järgmistele nõuetele: 1. Energiasisaldus Energiasisaldus ei tohi jääda alla 200 kcal (840 KJ) ega ületada 250 kcal (1 046 KJ) toidukorra kohta (*). 2. Rasva sisaldus ja koostis Rasvast saadav energia ei tohi ületada 30 % toote kogu energiasisaldusest. Linoolhapet (glütseriididena) ei tohi olla alla 1 g. 3. Valgu sisaldus ja koostis Toidus sisalduv valk ei tohi anda vähem kui 25 % ega rohkem kui 50 % toote koguenergiast. Valgu keemiline indeks peab olema võrdne Maailma Terviseorganisatsiooni dokumendis „Energy and protein requirements“ (Energia- ja valguvajadus) kehtestatuga. WHO/FAO/UNU ühiskoosoleku aruanne. Genf: Maailma Terviseorganisatsioon, 1985 (WHO tehniliste aruannete seeria, 724): Aminohapete vajadus (g / 100 g valgu kohta)
Keemiline indeks – uuritava valgu asendamatute aminohapete ja võrdlusvalgu vastavate asendamatute aminohapete sisalduste jagamisel saadavatest suhtarvudest väikseim suhtarv. Kui keemiline indeks on võrdlusvalgu 100 %-st madalam, tõstetakse vastavalt valgusisalduse alamapiiri. Igal juhul peab valgu keemiline indeks olema vähemalt 80 % võrdlusvalgu omast. Kõikidel juhtudel on aminohapete lisamine lubatud ainult valkude toiteväärtuse parandamiseks ning ainult selleks vajalikes kogustes. 4. Vitamiinid ja mineraalained Toit peab andma toidukorra kohta vähemalt 30 % määruse (EL) nr 1169/2011 XIII lisas esitatud vitamiinide ja mineraalainete kogusest. Kõnealust nõuet ei kohaldata fluori, kroomi, kloriidi ega molübdeeni suhtes. Toiduga saadava naatriumi kogus peab toidukorra kohta olema vähemalt 172,5 mg. Toiduga saadava kaaliumi kogus peab toidukorra kohta olema vähemalt 500 mg (**). |
Et toode oleks väitega kooskõlas, tuleb tarbijat teavitada päevase piisava vedelikuhulga tarbimise tähtsusest ja sellest, et tooted on kasulikud ainult kavandatud kasutuseesmärgil ja on ette nähtud ühe osana kehakaalu vähendamiseks mõeldud toitumisest ning et teised toiduained peaksid moodustama sellise toiduratsiooni olulise osa. Väidetava mõju saavutamiseks tuleks päevas kaks põhitoidukorda asendada toidukorra toidu asendajaga. |
2010; 8(2):1466. 2015; 13(11):4287. |
1417 |
(*) Alates 21. juulist 2016 kuni 14. septembrini 2019 ei tohi toidu energiasisaldus olla vähem kui 200 kcal (840 kJ) ega ületada 400 kcal (1 680 kJ).
(**) Alates 21. juulist 2016 kuni 14. septembrini 2019 peab toit andma toidukorra kohta vähemalt 30 % alljärgnevas tabelis esitatud vitamiinide ja mineraalainete kogusest:
A-vitamiin |
(μg RE) |
700 |
D-vitamiin |
(μg) |
5 |
E-vitamiin |
(mg) |
10 |
C-vitamiin |
(mg) |
45 |
Tiamiin |
(mg) |
1,1 |
Riboflaviin |
(mg) |
1,6 |
Niatsiin |
(mg-NE) |
18 |
B6-vitamiin |
(mg) |
1,5 |
Foolhape |
(μg) |
200 |
B12-vitamiin |
(μg) |
1,4 |
Biotiin |
(μg) |
15 |
Pantoteenhape |
(mg) |
3 |
Kaltsium |
(mg) |
700 |
Fosfor |
(mg) |
550 |
Raud |
(mg) |
16 |
Tsink |
(mg) |
9,5 |
Vask |
(mg) |
1,1 |
Jood |
(μg) |
130 |
Seleen |
(μg) |
55 |
Naatrium |
(mg) |
575 |
Magneesium |
(mg) |
150 |
Mangaan |
(mg) |
1 |
Alates 21. juulist 2016 kuni 14. septembrini 2019 peab toiduga saadava kaaliumi kogus toidukorra kohta olema vähemalt 500 mg.“
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/16 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1414,
24. august 2016,
millega kiidetakse heaks toimeaine tsüantraniliprool vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühendkuningriik sai ettevõtjatelt DuPont Crop Protection ja Syngenta Crop Protection 29. juunil 2011 määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 lõike 1 kohase taotluse toimeaine tsüantraniliprooli heakskiitmiseks. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3 teatas Ühendkuningriik kui referentliikmesriik 10. augustil 2011 taotlejale, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“), et taotlus on vastuvõetav. |
(2) |
31. mail 2013 esitas referentliikmesriik komisjonile esialgse hindamisaruande (ja toiduohutusametile selle koopia), milles hinnatakse, kas võib eeldada, et kõnealune toimeaine vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. |
(3) |
Toiduohutusamet järgis määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõudeid. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 12 lõikele 3 nõudis toiduohutusamet, et taotleja esitaks liikmesriikidele, komisjonile ja ametile täiendavat teavet. Referentliikmesriik esitas täiendava teabe hinnangu toiduohutusametile ajakohastatud esialgse hindamisaruandena 12. juunil 2014. |
(4) |
18. augustil 2014 esitas toiduohutusamet taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile oma järelduse (2) selle kohta, kas võib eeldada, et toimeaine tsüantraniliprool vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Toiduohutusamet tegi hindamisaruande üldsusele kättesaadavaks. Selle järelduse läbivaadatud versioon avaldati 11. novembril 2014 ja 28. mail 2015 (3). |
(5) |
13. juulil 2015 esitas komisjon alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele tsüantraniliprooli käsitleva läbivaatamisaruande ja tsüantraniliprooli heakskiitmise määruse eelnõu. |
(6) |
Taotlejale anti võimalus esitada märkusi läbivaatamisaruande kohta. |
(7) |
Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusega (eriti läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult käsitletud kasutusega) seoses kindlaks tehtud, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seetõttu on asjakohane tsüantraniliprool heaks kiita. |
(8) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades on siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda täiendavat kinnitavat teavet. |
(9) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa vastavalt muuta. |
(10) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Toimeaine heakskiitmine
I lisas esitatud toimeaine tsüantraniliprool kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. august 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) EFSA Journal (2014); 12(9): 3814. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu
(3) EFSA Journal (2014); 12(9): 3814. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu
(4) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
I LISA
Üldnimetus, identifitseerimisnumbrid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiitmise aegumine |
Erisätted |
||||||||
Tsüantraniliprool CASi nr 736994-63-1 CIPACi nr määramata |
3-bromo-1-(3-kloro-2-püridüül)-4′-tsüano-2′-metüül-6′-(metüülkarbamoüül)pürasool-5-karboksaniliid |
≥ 940 g/kg IN-Q6S09 kuni 1 mg/kg IN-RYA13 kuni 20 mg/kg metaansulfoonhape kuni 2 g/kg atsetonitriil kuni 2 g/kg heptaan kuni 7 g/kg 3-pikoliin kuni 3 g/kg |
14. september 2016 |
14. september 2026 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse tsüantraniliprooli kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:
Vajaduse korral peavad kasutustingimused hõlmama riskide vähendamise meetmeid. Taotleja peab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile esitama kinnitava teabe seoses veekäitlusprotsesside mõjuga pinna- ja põhjavees esinevate jääkide omadustele, kui pinna- või põhjavett võetakse joogiveeks, kahe aasta jooksul pärast seda, kui on vastu võetud hindamisjuhised, milles käsitletakse veekäitlusprotsesside mõju pinna- ja põhjavees esinevate jääkide omadustele. |
(1) Täiendavad toimeaine identifitseerimise andmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.
II LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:
Number |
Üldnimetus, identifitseerimisnumbrid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (*) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiitmise aegumine |
Erisätted |
||||||||
„99 |
Tsüantraniliprool CASi nr 736994-63-1 CIPACi nr määramata |
3-bromo-1-(3-kloro-2-püridüül)-4′-tsüano-2′-metüül-6′-(metüülkarbamoüül)pürasool-5-karboksaniliid |
≥ 940 g/kg IN-Q6S09 kuni 1 mg/kg IN-RYA13 kuni 20 mg/kg metaansulfoonhape kuni 2 g/kg atsetonitriil kuni 2 g/kg heptaan kuni 7 g/kg 3-pikoliin kuni 3 g/kg |
14. september 2016 |
14. september 2026 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse tsüantraniliprooli kohta koostatud läbivaatamisaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet. Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:
Vajaduse korral peavad kasutustingimused hõlmama riskide vähendamise meetmeid. Taotleja peab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile esitama kinnitava teabe seoses veekäitlusprotsesside mõjuga pinna- ja põhjavees esinevate jääkide omadustele, kui pinna- või põhjavett võetakse joogiveeks, kahe aasta jooksul pärast seda, kui on vastu võetud hindamisjuhised, milles käsitletakse veekäitlusprotsesside mõju pinna- ja põhjavees esinevate jääkide omadustele.“ |
(*) Täiendavad toimeaine identifitseerimise andmed ja toimeaine omadused on esitatud läbivaatamisaruandes.
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/20 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1415,
24. august 2016,
millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registris nimetus [Tepertős pogácsa (GTT)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artiklit 26 ja artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 26 esitas Ungari nimetuse „Tepertős pogácsa“, et selle saaks registreerida määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 22 sätestatud garanteeritud traditsiooniliste toodete registris koos nimetuse reserveerimisega. |
(2) |
Nimetus „Tepertős pogácsa“ oli eelnevalt registreeritud, (2) kuid nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 58 lõike 1 kohaselt ilma garanteeritud traditsioonilise toote kasutamise õiguseta. |
(3) |
Komisjon vaatas nimetuse „Tepertős pogácsa“ registreerimistaotluse läbi ja seejärel avaldati see Euroopa Liidu Teatajas (3). |
(4) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Tepertős pogácsa“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Tepertős pogácsa“ (GTT) kantakse registrisse koos nimetuse reserveerimisega.
Garanteeritud traditsioonilise toote „Tepertős pogácsa“ tootespetsifikaati käsitatakse garanteeritud traditsioonilise toote „Tepertős pogácsa“ spetsifikaadina vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 19 koos nimetuse reserveerimisega.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (4) XI lisas esitatud klassi 2.3 „Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. august 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) Komisjoni 13. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1144/2013, millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registris nimetus (Tepertős pogácsa (GTT)) (ELT L 303, 14.11.2013, lk 17).
(3) ELT C 94, 10.3.2016, lk 8.
(4) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/22 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1416,
24. august 2016,
millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkte a, c, d, e, h, i ja j, artikli 11 lõiget 3 ja artikli 12 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruses (EL) nr 10/2011 (2) (edaspidi „määrus“) on esitatud konkreetsed eeskirjad plastmaterjalide ja -esemete kohta, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga. Eelkõige on kehtestatud liidu loetelu ainetest, mida võib kasutada toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides ja -esemetes. |
(2) |
Pärast määruse vastuvõtmist on Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) avaldanud täiendavaid aruandeid konkreetsete ainete kohta, mida võib kasutada toiduga kokku puutuvates materjalides, samuti juba varem lubatud ainete uute lubatud kasutusalade kohta. Lisaks on leitud teatavaid tekstivigu ja ebamäärasust. Selleks et tagada määruse kooskõla ameti uusimate tulemustega ja kõrvaldada kahtlused seoses määruse õige kohaldamisega, tuleks määrust muuta ja parandada. |
(3) |
Mõiste „mitterasvane toit“ määratluses määruse artikli 3 punktis 16 on viidatud toidu mudelainetele, mis on loetletud määruse lisas. Kuna mõiste määratluses oli kavas viidata III lisa tabelile 2, tuleks viidet sellekohaselt parandada. |
(4) |
Määruses (EL) nr 10/2011 kasutatakse terminit „kuumalt täitmine“ seoses teatavate piirangutega lubatud monomeeride kasutamisele materjalides ja esemetes, mis on ette nähtud kokkupuutumiseks kuuma toiduga. Kõnealuste piirangute kohaldamisala selgitamiseks on asjakohane esitada mõiste määratlus, milles on sätestatud temperatuur, mille puhul sellised piirangud kehtivad. |
(5) |
Määruse (EL) nr 10/2011 artikli 6 lõikes 3 on kehtestatud erand seoses lubatud hapete, fenoolide või alkoholide teatavate metallide soolade kasutamisega, isegi kui neid sooli ei ole kantud liidu lubatud ainete loetellu. Kuna ameti järelduses, millel erand põhineb, ei olnud täpsustatud konkreetseid soolade kategooriaid, (3) on artikli 6 lõike 3 punktis a esitatud täpsustus, et erandi alla kuuluvad ka „kaksiksoolad ja vesiniksoolad“, ülearune. Arvestades, et sellist täpsustust võidakse tõlgendada a contrario niimoodi, et võib olemas olla ka soolade kategooriaid, mille suhtes seda erandit ei kohaldata, tuleks selgitada, et kõnealune erand kehtib kõikide loetletud metallide soolade kohta, ja see täpsustus tuleb välja jätta. |
(6) |
Määruse artikli 11 lõikes 2 on kehtestatud üldise ainete migratsiooni piirnorm kõikide ainete jaoks, mille puhul ei ole kehtestatud konkreetse aine migratsiooni piirnormi. Kui teatavate ainete suhtes ei ole piirnormi kehtestatud, väljendab see seisukohta, et selline spetsifikatsioon ei olnud vajalik selleks, et tagada määruse (EÜ) nr 1935/2004 artiklis 3 sätestatud ohutuskriteeriumide täitmine. Kuna kõikide ainete migratsiooni tase peab vastama üldise ainete migratsiooni piirnormile, ei ole paralleelse konkreetsete ainete migratsiooni üldise piirnormi olemasolu vajalik; see põhjustab migratsioonikatsete ja asjaomaste määramismeetodite dubleerimist. Selleks et vältida tarbetult keeruliste katsete tegemise kohustuse kehtestamist, tuleks säte, millega kehtestatakse ainete migratsiooni üldine piirnorm, välja jätta. |
(7) |
Vastavalt määruse artikli 13 lõikele 3 ning I ja II lisale on olemas teatavaid aineid, mille puhul ei tohi olla võimalik avastada mingisugustki migratsiooni taset. Keeld on põhjendatud sellega, et selliste ainete juba väikegi migratsioon toidu sisse võib kujutada ohtu tervisele. Kuna konkreetse aine olemasolu saab kindlaks teha alles siis, kui see on saavutanud avastamispiiri, võib aine puudumisest rääkida üksnes seoses selle avastamispiiriga. Kuna avastamispiiride määramise ja väljendamise eeskirjadest räägitakse korduvalt kogu määruse ulatuses, on asjakohane lihtsustada määrust, jätta välja need eeskirjade kordamised ja koondada eeskirjad määruse ühte sättesse. |
(8) |
Kuna konkreetse aine migratsiooni piirnorme väljendatakse milligrammides toidu kilogrammi kohta (mg/kg), tuleks sama mõõtühikut kasutada ka korgi või sulguri nõuetelevastavuse kontrollimisel, kuna kooskõlaline lähenemisviis aitab vältida võimalikke vastuolulisi tulemusi. Seepärast on asjakohane jätta välja võimalus väljendada migratsiooni korkidest või sulguritest ühikutes „mg/dm2“. |
(9) |
Määruse artikli 18 lõike 4 kohaselt kontrollitakse toiduga veel mitte kokku puutunud materjalide ja esemete nõuetelevastavust vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis on sätestatud V lisa 3. peatüki punktis 3.1. Kuna sama peatüki punktid 3.2, 3.3 ja 3.4 võivad samuti olla asjakohased nõuetele vastavuse kontrollimise seisukohast, on asjakohane muuta artikli 18 lõiget 4 nii, et selles viidataks kogu 3. peatükile. |
(10) |
Kõnealuse määruse I lisa tabel 1 sisaldab liidu lubatud ainete loetelu, milles on viide toidu mudelainele D. Kuna määruses eristatakse toidu mudelaineid D1 ja D2, tuleks kõikide ainete puhul asendada viited toidu mudelainele D konkreetsemate viidetega toidu mudelainetele D1 või D2. |
(11) |
Silaanitud ränidioksiidi (toiduga kokku puutuv aine (food contact material, FCM) nr 87) on praegu lubatud kasutada lisaainena kõikides plastides. FCM nr 87 hõlmab ka selle aine allkategooriat, sünteetilist amorfset silaanitud ränidioksiidi, mille tootmisel kasutatakse nanokujul olevaid esmaseid osakesi. Kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 2 on sätestatud, et nanokujul olevaid aineid tohib kasutada vaid siis, kui see on I lisa spetsifikatsioonides sõnaselgelt lubatud ja nimetatud. Võttes arvesse kättesaadavat teaduslikku teavet ning kõnealuse sünteetilise vormi esmaste nanoosakeste migratsiooni puudumist, jõudis amet järeldusele, et sünteetiline silaanitud amorfne ränidioksiid, mis on valmistatud nanokujul olevatest esmastest osakestest, ei põhjusta ohtu, kui lõppmaterjalis on üksnes aglomeraadid suurusega 100 nm ja üle selle (4). Seepärast tuleks liidu loetelu muuta, et lisada aine spetsifikatsioon selle kohta, millisel kujul võib FCM nr 87 lõppmaterjalis kasutada. |
(12) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse perfluorometüülperfluorovinüüleetri (MVE) (FCM nr 391) kasutamise laiendamise kohta (5). Kõnealuse arvamuse kohaselt ei ole see aine ohtlik, kui seda kasutatakse monomeerina selliste fluoro- ja perfluoropolümeeride tootmiseks, mis on ette nähtud korduvaks kasutamiseks sellise kokkupuutesuhte puhul, kus 1 dm2 sellist, näiteks sulguri või tihendi pinda puutub kokku vähemalt 150 kg toiduga. Seepärast on asjakohane lisada selline kasutusviis FCM nr 391 kohta koostatud spetsifikatsioonidesse. |
(13) |
Järgmiste ainete segu (sisaldus massiprotsentides) – 1,6-diamino-2,2,4-trimetüülheksaan (35–45) ja 1,6-diamino-2,4,4-trimetüülheksaan (55–65) (FCM nr 641) – käsitlevas kandes määruse I lisa 11. veerus viidatakse tabeli 3 märkusele 10. Nõuetele vastavust toidu või toidu mudelainega reageerimisel kontrollitakse seepärast jääkide sisalduse järgi, mis on arvutatud toiduga kokku puutuva pindala kohta (QMA). Nõuetele vastavuse kontrollimine QMA järgi on asjakohane üksnes siis, kui migratsiooni määramise meetodit ei ole või see on ebapraktiline. Kuna on olemas töökindlad migratsiooni määramise meetodid ja konkreetse aine migratsiooni piirnorm on kindlaks määratud, tuleks määruse seda ainet käsitlevast kandest jätta välja võimalus kontrollida nõuetele vastavust selle aine jääkide sisalduse järgi. |
(14) |
Toimeainet bis(metüülbensülideen)sorbitool (FCM nr 752) käsitleva kande puhul on 3. veerus neli CASi numbrit. Neid CASi numbreid ei ole trükis õigesti eraldatud. Seepärast tuleks seda ainet käsitlevat kannet parandada, eraldades CASi numbrid õigesti. |
(15) |
Amet võttis 2007. aastal vastu teadusliku arvamuse FCM nr 779 kohta (6). Amet märkis oma arvamuses, et migratsiooni piirnormidele vastavuse kontrollimiseks on olemas kättesaadavad ja hästi kirjeldatud analüüsimeetodid. Sellele vaatamata sisaldab praegune kõnealust ainet käsitlev kanne viidet määruse I lisa tabeli 3 märkusele 1, milles öeldakse, et kuni analüüsimeetodi kättesaadavaks muutumiseni tuleks nõuetele vastavust kontrollida jääksisalduse järgi, mis on arvutatud toiduga kokku puutuva pindala kohta (QMA). Nõuetele vastavuse kontrollimine QMA järgi on asjakohane üksnes siis, kui migratsiooni määramise meetodit ei ole või see on ebapraktiline. Kuna amet leiab, et analüütilised meetodid on olemas ja hästi kirjeldatud, tuleks viide märkusele 1 välja jätta. Amet märgib samuti oma arvamuses riski, et rasvaste toitude puhul võib migratsioon ületada kohaldatavat migratsiooni piirnormi; olemasolevas kandes ei ole seda ohtu nimetatud. Seepärast on kohane lisada viide määruse I lisa tabeli 3 märkusele 2, et tagada selle riski arvestamine nõuetele vastavuse kontrollimise osana. |
(16) |
Praegu on FCM nr 974 kantud liidu loetellu ning seda võib kasutada tingimusel, et selle hüdrolüüsisaaduse 2,4-di-tert-amüülfenooli (CASi number 120–95-6) migratsioon ei ületa 0,05 mg/kg. FCM nr 974 migratsiooni väljendatakse fosfit- ja fosfaatvormi ning hüdrolüüsisaaduse 4-t-amüülfenooli summana. Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse, mille kohaselt migratsiooni piirnormi, mida kohaldatakse sellele hüdrolüüsisaadusele, võiks ilma terviseprobleeme põhjustamata suurendada kuni 1 mg-ni toidu kg kohta, tingimusel et tootest migreerunud kogus lisatakse fosfit- ja fosfaatvormi ning hüdrolüüsisaaduse 4-t-amüülfenooli summale, ja et nende nelja aine summaarne migratsioon ei ületa FCM nr 974 suhtes kehtivat migratsiooni piirnormi 5 mg/kg. Seepärast tuleks FCM nr 974 spetsifikatsiooni vastavalt muuta. |
(17) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (7) lisaaine FCM nr 871 kasutamise kohta, mis kujutab endast 12-aminododekaanhappe, eteeni, 2,5-furaandiooni, α-hüdro-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüüli) ja 1-propeeni kopolümeeri. Kui seda kasutatakse lisaainena polüolefiinides sisaldusega kuni 20 massiprotsenti toatemperatuuril või allpool toatemperatuuri kokkupuutes kuivade toitudega, mida esindab toidu mudelaine E, ja kui väikse molekulmassiga (alla 1 000 Da) oligomeersete saaduste fraktsiooni migratsioon ei ületa kokku 50 μg toidu kg kohta, siis ei ohusta selle lisaaine kasutamine inimeste tervist. Seepärast on asjakohane lisada see lisaaine liidu loetellu ja lubada selle kasutamist vastavalt osutatud spetsifikatsioonile. |
(18) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (8) lähteaine furaan-2,5-dikarboksüülhappe (FCM nr 1031) kasutamise kohta. Kui seda kasutatakse monomeerina polüetüleenfuranaadi (PEF) tootmisel, ei põhjusta selle aine polümeer ohtu tarbija jaoks, kui aine enda migratsioon ei ületa 5 mg toidu kg kohta ja väikse molekulmassiga (alla 1 000 Da) oligomeeride migratsioon ei ületa 50 μg toidu kg kohta. Seepärast on asjakohane lisada see lähteaine liidu loetellu ja lubada selle kasutamist vastavalt osutatud migratsiooni piirnormidele. |
(19) |
Amet märkis, et ainet FCM nr 1031 sisaldavat polüetüleenfuranaati võib kooskõlas selle aine suhtes kehtestatud migratsiooni piirnormiga ohutult kasutada kokkupuutes muude kui alkohoolsete jookidega. Kuid kui sellise plasti nõuetele vastavust kontrollitakse toidu mudelainega D1 vastavalt III lisa tabelis 2 esitatud toidu mudelainete kasutamise eeskirjadele, siis tekib toidu mudelaine ja plasti vahelise interaktsiooni oht. Kuna sellist interaktsiooni ei teki kokkupuutel alkoholivabade toitudega, mida see toidu mudelaine peaks modelleerima, annaks toidu mudelaine D1 kasutamine nõuetele vastavuse kontrollimiseks sellistel juhtudel ebarealistlikke tulemusi. Vastavalt ameti seisukohale tuleb seepärast kontrollimisel, kas kõnealuse aine kasutamine on käesoleva määrusega kooskõlas, kasutada mittealkohoolse toidu modelleerimiseks mudelainet C seal, kus III lisa tabeli 2 kohaselt tuleks kasutada mudelainet D1. Seepärast on asjakohane lisada märkus, et lisaainet FCM nr 1031 sisaldava materjali nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb katsete tegemisel asendada toidu mudelaine D1 mudelainega C. |
(20) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (9) lähteaine 1,7-oktadieeni (FCM nr 1034) kasutamise kohta. Kui seda kasutatakse ristsiduva komonomeerina selliste polüolefiinide tootmisel, mis on ette nähtud kokkupuuteks igasuguse toiduga selle pikaajalisel säilitamisel toatemperatuuril, sealhulgas ka pärast kuumtäitmist, ning aine migratsioon ei ületa 0,05 mg toidu kg kohta, siis selle aine kasutamine ei ohusta inimeste tervist. Seepärast on asjakohane lisada see lisaaine liidu loetellu ja lubada selle kasutamist vastavalt osutatud spetsifikatsioonile. |
(21) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (10) polümeeri tootmise abiaine perfluoro{2-[(5-metoksü-1,3-dioksolaan-4-üül)oksü]äädikhappe} ammooniumisoola (FCM nr 1045) kasutamise kohta. Kui seda kasutatakse polümeeri tootmise abiainena fluoropolümeeride valmistamisel, mis toimub kõrge temperatuuri, vähemalt 370 °C juures, siis selle aine kasutamine ei ohusta inimeste tervist. Seepärast tuleks see aine lisada liidu loetellu ja lubada selle kasutamine vastavalt kõnealusele spetsifikatsioonile. |
(22) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (11) lisaaine etüleenglükooldipalmitaadi (FCM nr 1048) kasutamise kohta. Amet tegi järelduse, et kui aine tootmisel on lähteainena kasutatud rasvhapet, mis on tavalisel viisil saadud söödavatest rasvadest või õlidest, ning etüleenglükooli migratsiooni piiratakse aine lülitamisega rühma koosseisu, mille SML(T) väärtust kohaldatakse etüleenglükoolile, siis nimetatud lisaaine kasutamine ei ohusta inimeste tervist. Seepärast tuleks kõnealune lisaaine lisada liidu loetellu tingimusel, et lisaaine vastab osutatud spetsifikatsioonile. Eelkõige tuleks see lisada samasse rühma, millele kohaldatakse SML(T) väärtust, ning määruse (EL) nr 10/2011 I lisa tabeli 2 kannet 2 tuleks vastavalt muuta. |
(23) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (12) lisaaine tsinkoksiidi katmata nanoosakeste (FCM nr 1050) ja tsinkoksiidi [3-(metakrüüloksü)propüül]trimetoksüsilaaniga kaetud nanoosakeste (FCM nr 1046) kohta. Amet tegi järelduse, et kõnealused lisaained ei migreeru polüolefiinidest nanokujul. Ühes edasises arvamuses laiendas amet seda järeldust tsinkoksiidi nanoosakeste migratsioonile plastifitseerimata polümeeridesse (13). Amet väitis, et tema ohutusalane hindamine oli keskendatud lahustuvate tsingiioonide migratsioonile, mis peaks olema kooskõlas määruse II lisas esitatud tsingi migratsiooni piirnormiga. Tsinkoksiidi kaetud nanoosakeste puhul peaks [3-(metakrüüloksü)propüül]trimetoksüsilaani migratsioon jääma kõnealuse aine migratsiooni olemasoleva piirnormi, nimelt 0,05 mg/kg piiridesse. Seepärast tuleks mõlemad lisaained kanda liidu loetelusse. |
(24) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (14) lisaaine N,N′-bis(2,2,6,6-tetrametüül-4-piperidinüül)isoftaalamiidi (FCM nr 1051) kasutamise kohta. Amet tegi järelduse, et kui migratsioon ei ületa 5 mg toidu kg kohta, siis ei ohusta lisaaine kasutamine inimeste tervist. Seepärast tuleks nimetatud lisaaine lisada liidu loetelusse koos migratsiooni piirnormiga 5 mg toidu kg kohta. |
(25) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (15) lähteaine β3,β3,β9,β9-tetrametüül-2,4,8,10-tetraoksaspiro[5.5]undekaan-3,9-dietanooli („SPG“, FCM nr 1052) kasutamise kohta. Amet tegi järelduse, et kui seda ainet kasutatakse monomeerina polüestrite tootmisel, kui selle migratsioon ei ületa 5 mg/kg, ja kui molekulmassiga alla 1 000 Da oligomeeride migratsioon ei ületa 50 μg/kg (väljendatuna SPG-na), siis kõnealuse lisaaine kasutamine ei ohusta inimeste tervist. Seepärast tuleks see aine kanda liidu loetellu ja lubada selle kasutamine vastavalt kõnealusele spetsifikatsioonile. |
(26) |
Käesolevas määruses ainete FCM nr 871, 1031 ja 1052 kasutamise lubamisel nõutakse, et väikse molekulmassiga (alla 1 000 Da) oligomeeride fraktsiooni summaarne migratsioon ei ületaks piirnormi 50 μg toidu kg kohta. Kõnealuse oligomeeride fraktsiooni migratsiooni määramiseks kasutatavad analüüsimeetodid on keerulised. Kõnealuste meetodite kirjeldus ei tarvitse pädevatele asutustele olla tingimata kättesaadav. Ilma kirjelduseta ei ole pädeval asutusel võimalik kontrollida, kas materjalist või esemest eralduvate oligomeeride migratsioon vastab migratsiooni piirnormile, mida kohaldatakse nendele oligomeeridele. Seepärast tuleb ettevõtjalt, kes laseb turule lõpptooteid või materjale, mis sisaldavad seda ainet, nõuda, et ta esitaks meetodi kirjelduse ja kaliibrimisproovi, kui asjaomane meetod seda nõuab. |
(27) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (16) lisaaine FCM nr 1053 kasutamise kohta; see kujutab endast dipentaerütritooli heksaestreid küllastunud C16–18-rasvhapetega. Kuna madalamate (näiteks penta-, tetra-) estrite sisaldus ei tekita ohutusprobleeme, esitas amet järelduse, et dipentaerütritooli estrid küllastunud C16–18-rasvhapetega ei ohusta inimeste tervist tingimusel, et aine tootmisel on kasutatud rasvhappeid, mis on saadud söödavatest rasvadest või õlidest. Seepärast tuleks lisaaine, mis kujutab endast dipentaerütritooli estreid küllastunud C16–18-rasvhapetega, kanda liidu loetelusse ilma piiranguta „heksaestrid“ tingimusel, et aine tootmisel on kasutatud rasvhappeid, mis on saadud söödavatest rasvadest või õlidest. |
(28) |
Amet on võtnud vastu teadusliku arvamuse (17) toidu kaudu omastatava alumiiniumi ohutuse kohta, milles määratakse kindlaks alumiiniumi lubatud doos – 1 mg kehamassi kg kohta nädalas. Tavapäraste toiduga kokku puutuvate materjalide kokkupuute-eelduste kohaldamise põhjal tuleks migratsiooni piirnormiks kehtestada 8,6 mg toidu kg kohta. Arvamuses märgitakse siiski, et liidu rahvastiku olulise osa puhul praegune kokkupuude toidu kaudu tõenäoliselt ületab seda taset. Seepärast on asjakohane piirata toiduga kokkupuutuvate materjalide panust alumiiniumiga kokkupuutesse ja kohaldada tavapäraselt tuletatud migratsiooni piirnormi suhtes jaotustegurit 10 %. Seepärast peetakse toiduga kokku puutuvate materjalide puhul sobivaks alumiiniumi migratsiooni piirnormiks 1 mg toidu kg kohta. |
(29) |
Amet on vastu võtnud teadusliku arvamuse (18) toiduga saadava tsingi võrdlusväärtuse kohta. Selles kinnitatakse toidu teaduskomitee (SCF) 2002. aasta arvamust, (19) mille kohaselt tsingi maksimaalne lubatud kogus täiskasvanule on kuni 25 mg päevas. Määruse (EL) nr 10/2011 II lisas on tsingi migratsiooni piirnormiks sätestatud 25 mg toidu kg kohta. Kuna tsinki saadakse toidu kaudu palju ka muudest allikatest, võib ameti arvamuse kohaselt tsingiga kokkupuude praeguse migratsiooni piirnormi puhul ületada maksimaalset lubatud kogust. Selleks et vähendada toiduga kokkupuutuvate materjalide panust summaarsesse tsingiga kokkupuutesse, ning võttes arvesse, et kokkupuude tsingiga on ülempiiri vahemikus, kuid sellest üldiselt siiski madalamal, on asjakohane kohaldada toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tuleneva migratsiooni piirnormi suhtes jaotustegurit 20 %. Seepärast on asjakohane muuta määruse II lisas sätestatud migratsiooni piirnormi 5 mg toidu kg kohta. |
(30) |
Toidu mudelaine D2 määratlemiseks on piisav, kui esitatakse taimeõlis leiduva seebistatava materjali koguse kohta ühtne spetsifikatsioon. Seepärast ei ole vaja täiendavaid spetsifikatsioone ning määruse III lisa tabeli 1 all olev märkus tuleks välja jätta. |
(31) |
Määruses ei ole sätteid konkreetsete ainete migratsiooni määramiseks värskete koorimata puu- ja köögiviljade puhul, kuna nendele toodetele ei ole määratud toidu mudelaineid. Seepärast võivad jääda avastamata võimalikud terviseriskid tarbijate jaoks, mida võivad põhjustada migreeruvad ained, sealhulgas ka ained, mida toidus ei tohiks üldse mingilgi määral esineda. Nimetatud toodetele tuleks määruse (EL) nr 10/2011 III lisa tabelis 2 määrata toidu mudelaine. Sellised puu- ja köögiviljad on väga erinevate omadustega, kuid need kõik on kuivad. Toidu mudelaine E on sobiv kuivade toitude puhul, kuid sellega võidakse ülehinnata kontakti pindala, mis oleneb puu- või köögivilja suurusest ja kujust. Peale selle võidakse puu- ja köögiviljad enne söömist koorida, millega osa migreerunud aineid kõrvaldatakse. Ülehindamise korrigeerimiseks tuleks kasutada parandustegurit ja korrigeerimise meetod tuleks sätestada määruse III lisa punktis 3. |
(32) |
Värske kooritud ja/või lõigatud köögivilja puhul on toidu mudelaineks määratud mudelaine A. Kuna sellised köögiviljad võivad olla happelised, on asjakohane, et kooritud ja/või lõigatud köögivilja mudelaineks määrataks ka toidu mudelaine B. Seepärast tuleks see toidukategooria lisada määruse III lisa tabelisse 2. |
(33) |
Katsete tegemine mitme erineva toidu mudelainega ei anna mingit lisandväärtust, kui teaduslikult on ilmne, et üks toidu mudelaine annab konkreetse aine või materjali puhul alati kõige kõrgemad migratsioonitulemused ning kontrolli selle mudelainega võib sellise aine või materjali puhul pidada kõige rangemaks. Seepärast tuleks toidu mudelainete määramise kohta lisada kõnealuse määruse III lisasse üldine erand, mille kohaselt lubatakse katse teha ainult ühe toidu mudelainega, kui dokumenteeritud teaduslikud tõendid näitavad, et kõnealune toidu mudelaine tagab kõige rangema kontrolli. |
(34) |
Määruse IV lisa punktis 5 nõutakse kirjalikku kinnitust, et määruses (EÜ) nr 1935/2004 sätestatud nõuded on täidetud. Samas enamikku määruse (EÜ) nr 1935/2004 sätteid ei saa otse kohaldada plastmaterjalidele või -esemetele, samuti ainetele, millest on valmistatud need materjalid või esemed. Seepärast tuleks viidet määrusele (EÜ) nr 1935/2004 täpsustada ja lisada viited nimetatud määruse sätetele, millele vastavuse kinnitamist nõutakse. |
(35) |
Ained, mis leitakse materjali või esemega juba kokku puutuvas toidus, mida kontrollitakse materjali või eseme nõuetelevastavuse tõendamiseks, ei tarvitse tingimata pärineda sellest materjalist või esemest, vaid võivad olla pärit ka muust allikast, sealhulgas materjalist või esemest, millega toit puutus kokku varem. Seepärast ei tuleks sellise aine kogust toidus, mis ei pärine uuritavast materjalist või esemest, võtta arvesse määruse nõuete täitmise kontrollimisel. Asjakohast parandust tuleks võrdselt kohaldada kõigile ainetele, mille kohta käesoleva määrusega on kehtestatud migratsiooni piirnormid või mille migratsioon toidusse ei ole lubatud. Määruse V lisa 1. peatüki punktis 1.4 on juba esitatud nõue võtta arvesse saastumist ka muudest allikatest, kuid õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada, et enne katsetulemuste võrdlemist konkreetse aine migratsiooni piirnormiga tuleb katsetulemusi parandada selleks, et võtta arvesse saastust muudest allikatest. |
(36) |
Migratsioonikatsete tingimused peaksid alati olema vähemalt sama ranged kui tingimused tegelikul kasutamisel. Seepärast tuleb määruse V lisa 2. peatüki punkti 2.1.3 teist lõiku muuta selgituse lisamiseks, et katse tingimused ei saa olla pehmemad kui tingimused tegelikul kasutamisel. |
(37) |
Ettevõtjad kasutavad toiduainete töötlemisel seadmeid, mille puhul on võimalik täpselt kontrollida aja- ja temperatuuritingimusi, milles toit ja seadmed või, kui toit on pakendatud, pakend, puutub/puutuvad kokku, näiteks toidu pastöriseerimise ja steriliseerimise ajal. Selliseid seadmeid tuleb alati käitada kooskõlas hea tootmistavaga. Seepärast on selline katse, kus migratsioonikatse tegemise tingimustena kasutatakse täpselt kõige halvemaid eeldatavalt võimalikke töötlemistingimusi, esindav tegeliku migratsiooni suhtes ja välistab võimaliku kahjuliku mõju inimese tervisele. Standarditud katsetingimustes, mis on sätestatud V lisa tabelites 1 ja 2, hinnatakse ainete migratsiooni oluliselt üle ja seega pannakse nendega ettevõtjatele tarbetult suur koormus. Seepärast on asjakohane muuta määrust, et lubada migratsioonikatsete tegemisel kasutada tegelikke töötlemistingimusi, mida kasutatakse sellistes seadmetes. |
(38) |
Praktikas võib esineda teatavaid halvimaid eeldatavaid töötlemistingimusi, mille puhul toidu mudelaine D2 kasutamine katses ei ole tehniliselt võimalik. Selliste tingimuste jaoks tuleks sätestada sobivad alternatiivsed toidu mudelained ja sätestada eeskirjad nõuetele vastavuse kontrollimiseks. |
(39) |
Määruse V lisa 2. peatüki punkti 2.1.3 tabelite 1 ja 2 pealkirjades ega veergude päistes ei ole selgelt öeldud, et katse puhul ettenähtud temperatuur kujutab endast toidu mudelaine temperatuuri, mida kasutatakse katse ajal. Nimetatud tabeleid tuleks seepärast muuta, et tagada kindlaksmääratud katsetingimuste korrektne rakendamine. |
(40) |
Katse tegemiseks ettenähtud temperatuur üle 175 °C ei ole esindav kõikide eeldatavate tingimuste jaoks, mida toiduga kokku puutuvate materjalide suhtes võidakse rakendada. Seepärast tuleks määruse V lisa 2. peatüki punkti 2.1.3 tabelisse 2 lisada asjakohased eeskirjad katsete tegemiseks temperatuuril üle 175 °C. |
(41) |
Määruse V lisa punktis 2.1.4 on sätestatud katsetingimused kokkupuuteaegadeks, mis kestavad üle 30 päeva. Kõnealused tingimused sisaldavad valemit ja nendega nähakse ette konkreetsed tingimused, mida võib kasutada sellise katsetemperatuuri kindlaksmääramiseks, mille juures saab katse teha kiirendatud korras. Siiski ei ole seal täpsustatud, et valemit tuleks kasutada ainult juhul, kui ei kasutata standarditud katsetingimusi. Samuti ei täpsustata kõnealuses punktis selgelt katse tingimusi toidu külmutatult säilitamise või eseme või materjali esialgse kuumtäitmise korral. Seda punkti tuleks sellepärast muuta, et tagada valemi kohaldamine ainult selliste tingimuste korral, mida ei ole täpsustatud standardtingimustega, ning selgitada katsetingimusi kuumtäitmise ja külmutatult säilitamise korral. |
(42) |
Määruse (EL) nr 10/2011 V lisa punktis 2.1.6 on sätestatud, et korduvkasutusega materjalide kontrollimisel peaks materjal vastama migratsiooni piirnormile juba esimeses katses selliste ainete puhul, millele on konkreetse aine migratsiooni piirnormiks kehtestatud „alla avastamispiiri“. See peaks aga hõlmama kõiki aineid, mille kohta see kehtib, ja hõlmama seega ka nimetatud määruse II lisas esitatud aineid. Seepärast on asjakohane jätta määrusest välja konkreetne viide ja selgitada, et see säte kehtib kõikide ainete puhul, mille migratsioon peaks olema allpool avastamispiiri. |
(43) |
Kui materjali või eseme puhul on migratsioonikäitumine on hästi teada, võib määrusele vastavuse kindlakstegemiseks piisata ühestainsast sõeluuringukatsest. Katseseeria, mis esindab mitmesuguseid aja ja temperatuuri kombinatsioone, millega materjal tegelikul kasutamisel võib kokku puutuda, võib asendada üheainsa katsega juhul, kui selline asendamine on materjali teadaolevaid omadusi käsitlevate dokumentidega põhjendatud. Selline asendamine võib oluliselt vähendada nõutavate katsete hulka, ohustamata seejuures inimeste tervise kaitse kõrget taset, mida selle määrusega soovitakse saavutada. Seepärast on asjakohane näha ette võimalus, et sobivate asjaolude korral võib kasutada ühtainsat sõelkatset. |
(44) |
Määruse V lisa 3. peatüki tabelis 3 on praegu öeldud, et standarditud katsetingimused OM6 esindavad halvimaid eeldatavaid tingimusi toidu mudelainete A, B ja C korral. Lisaks esindavad tingimused OM6 halvimaid eeldatavaid tingimusi ka toidu mudelaine D1 korral ning ka seda toidu mudelainet võib kasutada kõnealuses katses. Seepärast tuleks määrust parandada ja lisada selles kontekstis viited ka toidu mudelainele D1. |
(45) |
Vastavalt määruse V lisa punkti 3.1 tabeli 3 all esitatud tekstile esindavad standarditud katsetingimused OM7 halvimaid eeldatavaid tingimusi „rasvase toidu mudelainete“ puhul. Tegelikult esindavad tingimused OM7 halvimaid eeldatavaid tingimusi ainult toidu mudelaine D2 puhul ja määrust tuleks vastavalt muuta. |
(46) |
Tehniliselt ei ole aga alati võimalik määrata üldist migratsiooni toidu mudelainega D2. Määruse V lisa punktis 3.2 on räägitud üksnes asenduskatse tegemisest standarditud katsetingimuste OM7 korral. Tuleks täpsustada asenduskatsete tingimused siiski ka OM1 kuni OM6 puhul, et võimaldada üldise migratsiooni katse tegemist, kui osutatud standarditud katsetingimustes ei saa kasutada toidu mudelainet D2. Seepärast on asjakohane lisada kõnealusesse punkti asjakohased asenduskatsed. |
(47) |
Alati ei ole tehniliselt võimalik määrata korduvkasutatavate toodete puhul üldist migratsiooni õlikeskkonnas, kasutades sama proovi kolm korda. Seepärast tuleks esitada mingi alternatiivne lähenemisviis. |
(48) |
Määruses (EL) nr 10/2011 ei ole sätestatud meetodit, millega tuleb kontrollida vastavust üldise ainete migratsiooni piirnormile, mis on sätestatud määruse artiklis 12. Määramisel, kas materjal või ese vastab ettenähtud piirnormile, sõltub määramise täpsus sobiva kontrollimeetodi olemasolust. Seepärast on asjakohane lisada viide määrusele (EÜ) nr 882/2004, (20) milles on sätestatud eeskirjad, kuidas valida nõuetele vastavuse kontrollimise sobiv meetod. |
(49) |
Määruses ei ole selgelt sätestatud, et rasva tarbimise puhul kasutatava (vähendava) paranduskoefitsiendi (FRF) kohaldamine ei tohiks lasta ühe konkreetse aine migratsioonil ületada üldise ainete migratsiooni piirnormi. Seepärast on asjakohane lisada selline keeld määruse V lisa 4. peatüki punkti 4.1. |
(50) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 10/2011 vastavalt muuta. |
(51) |
Halduskoormuse vähendamiseks ja selleks, et anda ettevõtjatele piisavalt aega kohandada oma tavasid, et täita käesoleva määruse nõudeid, tuleks ette näha üleminekumeetmed. |
(52) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 10/2011 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
Artikli 6 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:
|
3) |
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artikli 13 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Lõike 2 punktis b nimetatud ained ei tohi migreeruda toidu sisse või toidu mudelainesse vastavalt artikli 11 lõikele 4. Artikli 11 lõike 4 teises lõigus sätestatud avastamispiiri kohaldatakse ainerühmade suhtes, mis on struktuurilt ja toksikoloogiliselt lähedased, kaasa arvatud isomeerid või sama asjakohase funktsionaalrühmaga ained, või üksikute ainete suhtes, mis ei ole omavahel seotud, ning see hõlmab võimalikku mahahõõrdumisest või -kulumisest tingitud ülekandumist.“ |
5) |
Artikli 17 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:
|
6) |
Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
|
7) |
I, II, III, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Plastmaterjale ja -esemeid, mis vastavad määrusele (EL) nr 10/2011, nagu seda kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib turule lasta kuni 14. septembrini 2017 ja need võivad turule jääda kuni varude lõppemiseni.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Konkreetse aine migratsiooni piirnormi käsitlevaid sätteid alumiiniumi ja tsingi kohta, mis on esitatud lisa punkti 2 alapunktis a, ja toidu mudelaineid käsitlevaid sätteid, mis on esitatud lisa punkti 3 alapunktis c kohaldatakse alates 14. septembrist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. august 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.
(2) Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).
(3) EFSA Journal 2009; 7(10):1364.
(4) EFSA Journal 2014; 12(6):3712.
(5) EFSA Journal 2015;13(7):4171.
(6) EFSA Journal 2007, 555–563, 1–31, doi: 10.2903/j.efsa.2007.555.
(7) EFSA Journal 2014;12(11):3909.
(8) EFSA Journal 2014;12(10):3866.
(9) EFSA Journal 2015;13(1):3979.
(10) EFSA Journal 2014;12(6):3718.
(11) EFSA Journal 2015;13(2):4019.
(12) EFSA Journal 2015;13(4):4063.
(13) EFSA Journal 2016;14(3):4408.
(14) EFSA Journal 2014;12(10):3867.
(15) EFSA Journal 2014;12(10):3863.
(16) EFSA Journal 2015;13(2):4021.
(17) EFSA Journal (2008) 754, 1–34.
(18) EFSA Journal 2014;12(10):3844.
(19) SCF/CS/NUT/UPPLEV/62 Final, http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out177_en.pdf.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).
LISA
Määruse (EL) nr 10/2011 I, II, III, IV ja V lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
2) |
II lisa muudetakse järgmiselt.
|
3) |
III lisa muudetakse järgmiselt.
|
4) |
IV lisas punkt 5 asendatakse järgmisega:
|
5) |
V lisa muudetakse järgmiselt.
|
(*) Sellist temperatuuri kasutatakse vaid toidu mudelainete D2 ja E puhul. Rõhu all kuumutamisega seotud kasutusviiside korral võib teha rõhu all toimuva migratsiooni katse asjakohasel temperatuuril. Toidu mudelainete A, B, C või D1 puhul võib katse asendada katsega 100 °C juures või püstjahuti all keetmisel ja pikendada vastavalt tabelile 1 valitud katseaega neli korda.“
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/43 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1417,
24. august 2016,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. august 2016
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
AR |
186,0 |
MA |
149,6 |
|
ZZ |
167,8 |
|
0707 00 05 |
TR |
158,2 |
ZZ |
158,2 |
|
0709 93 10 |
TR |
144,5 |
ZZ |
144,5 |
|
0805 50 10 |
AR |
172,4 |
CL |
147,5 |
|
MA |
95,0 |
|
TR |
154,0 |
|
UY |
186,1 |
|
ZA |
153,0 |
|
ZZ |
151,3 |
|
0806 10 10 |
EG |
222,1 |
TR |
133,9 |
|
ZZ |
178,0 |
|
0808 10 80 |
AR |
161,5 |
BR |
102,1 |
|
CL |
154,7 |
|
CN |
160,3 |
|
NZ |
139,0 |
|
US |
141,5 |
|
UY |
93,1 |
|
ZA |
86,7 |
|
ZZ |
129,9 |
|
0808 30 90 |
AR |
91,8 |
CL |
120,4 |
|
TR |
138,2 |
|
ZA |
99,0 |
|
ZZ |
112,4 |
|
0809 30 10 , 0809 30 90 |
TR |
130,8 |
ZZ |
130,8 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.
III Muud aktid
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/45 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 83/15/COL,
18. märts 2015,
milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud riiklikes või funktsionaalse õhuruumiosa kavades sisalduvate teatavate eesmärkide kooskõla kogu Euroopa Liidule teiseks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärkidega [2016/1418]
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
võttes arvesse EMP lepingu XIII lisa punktis 66t nimetatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)), (1) mida on kohandatud EMP lepingule selle protokolliga nr 1, eriti selle artikli 11 lõike 3 punkti c,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt raammäärusele peab Norra Kuningriik (edaspidi „Norra“) vastu võtma riiklikud või funktsionaalse õhuruumiosa (edaspidi „FAB“) kavad, mis sisaldavad siduvaid riiklikke eesmärke või eesmärke funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, et tagada kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega. Lisaks on kõnealuses määruses sätestatud, et EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet“) peab hindama eespool nimetatud eesmärkide kooskõla selle artikli 11 lõike 6 punktis d osutatud hindamiskriteeriumide alusel, ja komisjon võib võtta vastu otsuse anda välja soovitusi, kui ta teeb kindlaks, et kõnealuseid kriteeriume ei ole järgitud. Sellekohased üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud EMP lepingu XIII lisa punktis 66xf nimetatud õigusaktis (komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 390/2013 (edaspidi „tulemuslikkuse kava käsitlev määrus“)), (2) mida on kohandatud EMP lepingule selle protokolliga nr 1. |
(2) |
Komisjoni rakendusotsusega 2014/132/EL (3) võeti teiseks võrdlusperioodiks (2015–2019) vastu kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid põhilistes tulemusvaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus, ning need inkorporeeriti EMP lepingusse XIII lisa punkti 66xe all. |
(3) |
Norra esitas 17. juuli 2014. aasta kirjaga (nr 716241) järelevalveametile tulemuslikkuse kavad funktsionaalse õhuruumiosa tasandil koos teiste riikidega, mis kuuluvad Põhja-Euroopa funktsionaalsesse õhuruumiosasse (edaspidi „NEFAB“). Kava muudeti hiljem parandustega, millest viimane tehti 14. novembril 2014. Järelevalveamet on hinnangu andmisel lähtunud kõige hilisemast teabest. |
(4) |
Tulemuslikkuse hindamise asutus, kes abistas järelevalveametit tulemuslikkuse kava rakendamise hindamisel vastavalt tulemuslikkuse kava käsitleva määruse artiklile 3, esitas järelevalveametile esmase hindamisaruande 7. oktoobril 2014 ja kõnealuse aruande ajakohastatud versiooni 15. detsembril 2014. Lisaks esitas tulemuslikkuse hindamise asutus järelevalveametile aruanded, mis põhinesid riiklikelt järelevalveasutustelt saadud teabel tulemuslikkuse kava käsitleva määruse artikli 18 lõike 4 kohaselt esitatud tulemuslikkuskavade ja tulemuseesmärkide jälgimise kohta. |
(5) |
Ohutusega seotud põhilise tulemusvaldkonna puhul on hinnatud Norra poolt NEFABi riikidega seoses ohutusjuhtimise tulemuslikkuse ja riskianalüüsi vahendi (RAT) metoodikal põhinevate raskusastmete kohaldamise kohta esitatud eesmärkide kooskõla tulemuslikkuse kava käsitleva määruse IV lisa punktis 2 sätestatud põhimõtete alusel. Kõnealuse hindamise käigus on selgunud, et Norra poolt NEFABi kohta esitatud eesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmava asjakohase tulemuseesmärgiga. |
(6) |
Keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna puhul on hinnatud Norra poolt NEFABi riikidega seoses esitatud eesmärkide kooskõla tulemuslikkuse määruse IV lisa punktis 3 sätestatud põhimõtete alusel. Hindamisel kasutatakse asjakohase funktsionaalse õhuruumiosa marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususe näitaja kontrollväärtusi, mille kohaldamise korral on tagatud, et ELi tasandil täidetakse kogu ELi hõlmav tulemuseesmärk, mille on välja arvutanud võrgu haldusasutus ja mis on sätestatud võrgu operatiivkava (2014–2018/2019) kõige viimases, 2014. aasta juunis avaldatud versioonis (edaspidi „võrgu operatiivkava“). Kõnealuse hindamise käigus on selgunud, et Norra poolt NEFABi kohta esitatud eesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmava asjakohase tulemuseesmärgiga. |
(7) |
Läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna puhul on hinnatud Norra poolt NEFABi riikidega seoses lennuliiklusvoo juhtimisest tulenevate marsruutlennu hilinemiste (ATFM-hilinemiste) kohta esitatud eesmärkide kooskõla tulemuslikkuse kava käsitleva määruse IV lisa punktis 4 sätestatud põhimõtete alusel, kasutades asjakohase funktsionaalse õhuruumiosa läbilaskevõimega seotud kontrollväärtusi, mille kohaldamise korral on tagatud, et ELi tasandil täidetakse kogu ELi hõlmav tulemuseesmärk, mille on välja arvutanud võrgu haldusasutus ja mis on sätestatud võrgu operatiivkavas. Kõnealuse hindamise käigus on selgunud, et Norra poolt NEFABi kohta esitatud eesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmava asjakohase tulemuseesmärgiga. |
(8) |
Kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna puhul on hinnatud Norra poolt NEFABi riikidega seoses marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade kohta esitatud eesmärke tulemuslikkuse kava käsitleva määruse IV lisa punktis 5 koostoimes punktiga 1 sätestatud põhimõtete alusel, võttes arvesse marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade arengusuundumusi teisel võrdlusperioodil ning nii esimest kui ka teist võrdlusperioodi hõlmaval kombineeritud võrdlusperioodil (2012–2019), teenuseühikute arvu (lennuliiklusprognoos) ja marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindu võrrelduna selliste riikide ühikuhindadega, millel on samasugune kasutus- ja majanduskeskkond. Kõnealuse hindamise käigus on selgunud, et Norra poolt NEFABi kohta esitatud eesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmava asjakohase tulemuseesmärgiga. |
(9) |
Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et Norra poolt NEFABiga seoses koostatud tulemuslikkuse kavades sisalduvad eesmärgid on kooskõlas kogu ELi hõlmavate asjakohaste tulemuseesmärkidega kõigis neljas põhilises tulemusvaldkonnas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt Norra poolt NEFABiga seoses esitatud tulemuslikkuse kavades sisalduvad eesmärgid, mis on loetletud käesoleva määruse lisas, on kooskõlas kogu ELi jaoks teiseks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärkidega, mis on sätestatud rakendusotsuses 2014/132/EL.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Norrale.
Brüssel, 18. märts 2015
EFTA järelevalveameti nimel
president
Oda Helen SLETNES
kolleegiumi liige
Helga JÓNSDÓTTIR
(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.
(2) Komisjoni 3. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 390/2013, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava (ELT L 128, 9.5.2013, lk 1).
(3) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta rakendusotsus 2014/132/EL, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid ja häiretasemed teiseks võrdlusperioodiks (aastateks 2015–2019) (ELT L 71, 12.3.2014, lk 20).
LISA
Määruse (EÜ) nr 549/2004 kohastes riiklikes või funktsionaalse õhuruumiosa kavades ohutuse, keskkonna, läbilaskevõime ja kulutõhususega seotud põhilistes tulemusvaldkondades seatud tulemuseesmärgid, mis leiti olevat kooskõlas kogu Euroopa Liidule teiseks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärkidega
OHUTUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Ohutusjuhtimise tulemuslikkus (Effectiveness of Safety Management, EOSM) ja riskianalüüsi vahendi (Risk Analysis Tool, RAT) metoodikal põhinevate raskusastmete kohaldamine
EFTA riik |
FAB |
EOSM |
RAT (maapealne) RIIGI tasand % |
RAT (üldine) ANSP tasand % |
||||||||||||
|
|
Riigi tasand |
ANSP tasand |
2017 |
2019 |
2017 |
2019 |
|||||||||
|
|
|
SC |
Muu MO |
SMI |
RI |
ATMS |
SMI |
RI's |
ATMS |
SMI |
RI's |
ATMS |
SMI |
RI's |
ATMS |
Norra |
NEFAB |
C |
C |
D |
90 |
90 |
80 |
100 |
100 |
100 |
95 |
95 |
85 |
100 |
100 |
100 |
[Soome] |
||||||||||||||||
[Läti] |
||||||||||||||||
[Eesti] |
KESKKONNAGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori tõhususe näitaja
EFTA riik |
FAB |
FABi keskkonnaeesmärk |
2019 |
||
Norra |
NEFAB |
1,22 % |
[Soome] |
||
[Läti] |
||
[Eesti] |
LÄBILASKEVÕIMEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Lennuliiklusvoo juhtimisest (Air Traffic Flow Management, ATFM) tulenevad marsruutlennu hilinemised minutites lennu kohta
EFTA riik |
FAB |
FABi marsruudi läbilaskevõime sihtväärtus |
||||
|
|
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
Norra |
NEFAB |
0,12 |
0,12 |
0,13 |
0,13 |
0,13 |
[Soome] |
||||||
[Läti] |
||||||
[Eesti] |
||||||
|
KULUTÕHUSUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Selgitus:
Tähis |
Punkt |
Ühikud |
(A) |
Marsruudi kindlaksmääratud kulud kokku |
(nominaalväärtuses ja liikmesriigi omavääringus) |
(B) |
Inflatsioonimäär |
(%) |
(C) |
Inflatsiooniindeks |
(100 = 2009) |
(D) |
Marsruudi kindlaksmääratud kulud kokku |
(2009. aasta reaalhindades ja liikmesriigi omavääringus) |
(E) |
Marsruudi teenuseühikud kokku |
(Total En-route Services Units, TSUd) |
(F) |
Marsruudi kindlaksmääratud ühikukulu (Determined Unit Cost, DUC) |
(2009. aasta reaalhindades ja liikmesriigi omavääringus) |
NEFAB
Tasude sissenõudmise piirkond: Norra – vääring: NOK
|
2015 |
2016 |
2017 |
2018 |
2019 |
(A) |
1 006 927 248 |
1 032 667 449 |
1 051 204 724 |
1 064 624 439 |
1 073 048 403 |
(B) |
1,6 % |
1,7 % |
2,1 % |
2,5 % |
2,5 % |
(C) |
109,5 |
111,4 |
113,7 |
116,6 |
119,5 |
(D) |
919 164 836 |
926 904 186 |
924 136 061 |
913 105 964 |
897 883 922 |
(E) |
2 287 878 |
2 367 954 |
2 438 992 |
2 499 967 |
2 549 966 |
(F) |
401,75 |
391,44 |
378,90 |
365,25 |
352,12 |
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/51 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 111/15/COL,
31. märts 2015,
millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 39 esitatud kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelu ning tunnistatakse kehtetuks EFTA järelevalveameti otsus nr 311/13/COL [2016/1419]
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki sissejuhatava osa punkti 5 alapunkti b,
võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki osa 1.1 punktis 4 nimetatud õigusakti (nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (1)), mida on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga lepingu I lisas ja eelkõige selle artikli 6 lõikes 2 nimetatud valdkondlike kohandustega,
võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 111 nimetatud õigusakti (komisjoni 21. novembri 2001. aasta otsus 2001/812/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli eest vastutavate piiripunktide heakskiitmise nõuded (2)), mida on muudetud, ning eelkõige selle artikli 3 lõiget 5,
mida on kohandatud EMP lepingule EMP lepingu protokolli nr 1 punkti 4 alapunktiga d ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 1 artikli 1 lõikega 2 ja artikliga 3,
ning arvestades järgmist:
19. jaanuari 2015. aasta kirjas (nr 742451, IS ref. Mast14090047/0.2.7.0) teavitas Islandi toidu- ja veterinaariaamet (MAST) järelevalveametit Húsaviki piiripunkti (IS HUS 1) sulgemisest. Seetõttu palus MAST selle piiripunkti eemaldada kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelust.
Vastavalt direktiivile 97/78/EÜ koostab ja avaldab järelevalveamet heakskiidetud piiripunktide loetelu, mida võidakse hiljem muuta või täiendada riikide vastavate loetelude muutuste alusel. Praegu kehtiva heakskiidetud piiripunktide loetelu võttis järelevalveamet vastu 17. juuli 2013. aasta otsusega nr 311/13/COL.
Seepärast on järelevalveamet kohustatud arvesse võtma Húsaviki piiripunktiga seotud muudatust, Islandi ja Norra piiripunktide loetelu muutma ja uue loetelu avaldama.
Järelevalveamet suunas oma otsusega nr 65/15/COL küsimuse EFTA järelevalvekomiteed abistavale EFTA veterinaar- ja fütosanitaarkomiteele. Komitee kiitis loetelu muudatused ühehäälselt heaks. Seega on kavandatavad meetmed kooskõlas komitee arvamusega.
EFTA järelevalveameti 11. detsembri 2013. aasta otsuse nr 494/13/COL punkti 6 kohaselt on veterinaar- ja fütosanitaarküsimuste eest vastutaval kolleegiumi liikmel õigus vastu võtta meetmete eelnõu, millega muudetakse kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate EFTA riigi piiripunktide loetelu, kui nimetatud eelnõu on kooskõlas EFTA järelevalvekomiteed abistava EFTA veterinaar- ja fütosanitaarkomitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
1. |
Húsaviki piiripunkt (IS HUS 1) kustutatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 39 esitatud kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelust. |
2. |
Islandile ja Norrasse kolmandatest riikidest toodavate elusloomade ja loomsete toodete veterinaarkontrolli korraldavad pädevad riigiasutused üksnes käesoleva otsuse lisas loetletud heakskiidetud piiripunktides. |
3. |
EFTA järelevalveameti 17. juuli 2013. aasta otsus nr 311/13/COL tunnistatakse kehtetuks. |
4. |
Käesolev otsus jõustub selle allakirjutamise päeval. |
5. |
Käesolev otsus on adresseeritud Islandile ja Norrale. |
6. |
Käesolev otsus on autentne inglise keeles. |
Brüssel, 31. märts 2015
EFTA järelevalveameti nimel
kolleegiumi liige
Helga JÓNSDÓTTIR
direktor
Xavier LEWIS
(1) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.
(2) EÜT L 306, 23.11.2001, lk 28.
LISA
HEAKSKIIDETUD PIIRIPUNKTIDE LOETELU
1 |
= |
nimi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2 |
= |
TRACESi kood |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
3 |
= |
liik
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4 |
= |
kontrollikeskus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5 |
= |
tooted
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
6 |
= |
elusloomad
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
5–6 |
= |
erimärkused
|
Riik: Island
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Akureyri |
IS AKU1 |
P |
|
HC-T(1)(2)(3), NHC(16) |
|
Hafnarfjörður |
IS HAF 1 |
P |
|
HC(1)(2)(3), NHC-NT(2)(6)(16) |
|
Ísafjörður |
IS ISA1 |
P |
|
HC-T(FR)(1)(2)(3) |
|
Keflavíki lennujaam |
IS KEF 4 |
A |
|
HC (2), NHC(2) |
O(15) |
Reykjavík Eimskip |
IS REY 1a |
P |
|
HC (2), NHC(2) |
|
Reykjavík Samskip |
IS REY 1b |
P |
|
HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3), NHC-NT(2)(6)(16) |
|
Þorlákshöfn |
IS THH1 |
P |
|
HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(6), NHC-NT(6) |
|
Riik: Norra
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
6 |
Borg |
NO BRG 1 |
P |
|
HC (2), NHC(2) |
E(7) |
Båtsfjord |
NO BJF 1 |
P |
|
HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3) |
|
Egersund |
NO EGE 1 |
P |
|
HC-NT(6), NHC-NT(6)(16) |
|
Hammerfest |
NO HFT 1 |
P |
Rypefjord |
HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3) |
|
Honningsvåg |
NO HVG 1 |
P |
Honningsvåg |
HC-T(FR)(1)(2)(3) |
|
Kirkenes |
NO KKN 1 |
P |
|
HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3) |
|
Kristiansund |
NO KSU 1 |
P |
Kristiansund |
HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3) HC-NT(6), NHC-NT(6) |
|
Larvik |
NO LAR 1 |
P |
|
HC(2) |
|
Måløy |
NO MAY 1 |
P |
Gotteberg |
HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3) |
|
Oslo |
NO OSL 1 |
P |
|
HC(2), NHC(2) |
|
Oslo |
NO OSL 4 |
A |
|
HC(2), NHC(2) |
U,E,O |
Sortland |
NO SLX 1 |
P |
Sortland |
HC-T(FR)(1)(2)(3) |
|
Storskog |
NO STS 3 |
R |
|
HC, NHC |
U,E,O |
Tromsø |
NO TOS 1 |
P |
Bukta |
HC-T(FR)(1)(2)(3) |
|
Solstrand |
HC-T(FR)(1)(2)(3) |
|
|||
Ålesund |
NO AES 1 |
P |
Breivika |
HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3) |
|
Skutvik |
HC-T(1)(2)(3), HC-NT(6), NHC-T(FR) (2)(3), NHC-NT(6) |
|
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/56 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 221/15/COL,
3. juuni 2015,
millega muudetakse FTA järelevalveameti otsust nr 83/15/COL, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 kohaselt esitatud riiklikes või funktsionaalse õhuruumiosa kavades sisalduvate teatavate eesmärkide kooskõla kogu Euroopa Liidule teiseks võrdlusperioodiks seatud tulemuseesmärkidega [2016/1420]
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
võttes arvesse EMP lepingu XIII lisa punktis 66t nimetatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)), (1) mida on kohandatud EMP lepinguga selle protokolli nr 1 alusel, eriti selle artikli 11 lõike 3 punkti c,
ning arvestades järgmist:
EFTA järelevalveameti 18. märtsi 2015. aasta otsuse nr 83/15/COL lisa tabelis ohutusega seotud põhilise tulemusvaldkonna kohta on leitud Norra Kuningriigi osas vale kanne, mis tuleb parandada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kolleegiumi otsuse 83/15/COL lisa ohutusega seotud põhilist tulemusvaldkonda käsitlev osa asendatakse järgmisega:
„OHUTUSEGA SEOTUD PÕHILINE TULEMUSVALDKOND
Ohutusjuhtimise tulemuslikkus (Effectiveness of Safety Management, EOSM) ja riskianalüüsi vahendi (Risk Analysis Tool, RAT) metoodikal põhinevate raskusastmete kohaldamine
EFTA riik |
FAB |
EOSM |
RAT maapealne tasand % |
RAT üldine tasand % |
||||||||||||
|
|
Riigi tasand |
ANSP tasand |
2017 |
2019 |
2017 |
2019 |
|||||||||
|
|
|
SC |
Muu MO |
SMI |
RI |
ATMS |
SMI |
RI-d |
ATMS |
SMI |
RI-d |
ATMS |
SMI |
RI-d |
ATMS |
Norra |
NEFAB |
C |
C |
D |
95 |
95 |
85 |
100 |
100 |
100 |
90 |
90 |
85 |
100 |
100 |
100“ |
[Soome] |
||||||||||||||||
[Läti] |
||||||||||||||||
[Eesti] |
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.
Brüssel, 3. juuni 2015
EFTA järelevalveameti nimel
eesistuja
Oda Helen SLETNES
kolleegiumi liige
Helga JÓNSDÓTTIR
(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.
25.8.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 230/58 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 293/15/COL,
14. juuli 2015,
kiita heaks Islandi kehtestatud riiklik programm salmonelloosi tõrjeks kodulindude ja linnukasvatussaaduste puhul [2016/1421]
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki 7.1 osa punktis 8b nimetatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/2003, 17. november 2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta) (1),
võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki 6.1 osa punktis 17 nimetatud õigusakti (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2),
võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki 7.2 osa punktis 53 nimetatud õigusakti (komisjoni määrus (EL) nr 200/2010, 10. märts 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada Salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades) (3),
võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki 7.2 osa punktis 55 nimetatud õigusakt (komisjoni määrus (EL) nr 517/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses Euroopa Liidu eesmärgiga vähendada teatavate salmonelloosi serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ja komisjoni määrust (EL) nr 200/2010) (4),
võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki 7.2 osa punktis 57 nimetatud õigusakti (komisjoni määrus (EL) nr 200/2012, 8. märts 2012, Euroopa Liidu eesmärgi kohta salmonelloosi serotüüpide Salmonella enteritidis ja Salmonella typhimurium vähendamiseks broilerikarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003) (5),
võttes arvesse EMP lepingu I lisa I peatüki 7.2 osa punktis 51 nimetatud õigusakti (komisjoni määrus (EL) nr 1190/2012, 12. detsember 2012, Euroopa Liidu eesmärgi kohta Salmonella Enteritidis'e ja Salmonella Typhimurium'i vähendamiseks kalkunikarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003), (6) mida on kohandatud EMP lepingule EMP lepingu protokolli nr 1 punkti 4 alapunktiga d ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 1 artikli 1 lõikega 2 ja artikliga 3,
võttes arvesse EFTA järelevalveameti (edaspidi „järelevalveamet“) 11. detsembri 2013. aasta otsust nr 494/13/COL, millega volitatakse veterinaar- ja fütosanitaarküsimuste eest vastutavat kolleegiumi liiget võtma vastu teatavad otsused ja meetmed (dokument nr 683826), eelkõige selle punkti 1,
ning arvestades järgmist:
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 eesmärk on tagada õigete ja tõhusate meetmete võtmine salmonelloosi ja muude zoonootiliste mõjurite avastamiseks ja tõrjeks tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides asjaomastes etappides ning eriti esmatootmistasandil, et vähendada nende esinemissagedust ja nendega seotud ohtu rahvatervisele.
Määrusega (EL) nr 200/2010 kehtestati EMP eesmärgiks vähendada kõikide rahvatervise seisukohalt oluliste salmonelloosi serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus aretuskarjades esmatootmistasandil.
Määrusega (EL) nr 517/2011 kehtestati EMP eesmärgiks vähendada teatavate salmonelloosi serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus munakanadel.
Määrusega (EL) nr 200/2012 kehtestati EMP eesmärk salmonelloosi serotüüpide Salmonella Enteritidis ja Salmonella Typhimurium vähendamiseks broilerikarjades.
Määrusega (EL) nr 1190/2012 kehtestati EMP eesmärk Salmonella Enteritidis'e ja Salmonella Typhimurium'i vähendamiseks kalkunikarjades.
EMP eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid kehtestama riiklikud programmid salmonelloosi tõrjeks asjaomastes populatsioonides ning esitama need järelevalveametile kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2160/2003.
Island on esitanud oma riikliku programmi salmonelloosi tõrjeks kodulindude ja linnukasvatussaaduste puhul. Kontrolliprogrammi eesmärk on vähendada kõikide salmonelloosi serotüüpide esinemissagedust alla 1 % kõigi kodulinnukarjade puhul, st liigi Gallus gallus aretuskarjades; liigi Gallus gallus munakanadel; broilerikarjades ja kalkunikarjades.
Järelevalveamet leidis, et Islandi esitatud kava tuleks heaks kiita, kuna see vastab asjaomastele EMP veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige määrusele (EÜ) nr 2160/2003. Siiski märgib järelevalveamet, et Island ei ole esitanud vajalikku teavet selle hindamiseks, kas kontrolliprogramm on samaväärne Soome ja Rootsi tunnustatud programmiga, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 853/2004 artiklis 8.
Seepärast suunas järelevalveamet otsusega nr 209/15/COL küsimuse EFTA veterinaar- ja fütosanitaarkomiteele. Komitee kiitis ühehäälselt heaks kavandatud otsuse kiita heaks Islandi kehtestatud riiklik kontrolliprogramm salmonelloosi tõrjeks kodulindude ja linnukasvatussaaduste puhul. Seega on kavandatavad meetmed kooskõlas komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
1. |
Islandi kehtestatud riiklik programm salmonelloosi tõrjeks liigi Gallus gallus aretuskarjades; liigi Gallus gallus munakanadel; broilerikarjades ja kalkunikarjades on heaks kiidetud. |
2. |
Käesolev otsus on adresseeritud Islandile. |
3. |
Käesolev otsus jõustub viivitamata. |
4. |
Käesolev otsus on autentne inglise keeles. |
Brüssel, 14. juuli 2015
EFTA järelevalveameti nimel
kolleegiumi liige
Helga JÓNSDÓTTIR
tegevdirektor
Markus SCHNEIDER
(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.
(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.
(3) ELT L 61, 11.3.2010, lk 1.
(4) ELT L 138, 26.5.2011, lk 45.
(5) ELT L 71, 9.3.2012, lk 31.
(6) ELT L 340,13.12.2012, lk 29.