ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 210

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
4. august 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1328, 29. juuli 2016, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1329, 29. juuli 2016, millega nõutatakse sisse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete registreeritud impordilt

27

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1330, 2. august 2016, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta ( 1 )

43

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1331, 3. august 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

97

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2016/1332, 28. juuli 2016, millega kehtestatakse mööblile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri C(2016) 4778 all)  ( 1 )

100

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

4.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1328,

29. juuli 2016,

millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Ajutised meetmed

(1)

12. veebruaril 2016 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2016/181 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) (edaspidi üheskoos „asjaomased riigid“) pärit rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstoodete, mis on igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata ning muu töötluseta peale külmvaltsimise (edaspidi „külmvaltsitud lehtterastooted“) impordi suhtes liitu.

(2)

Uurimine algatati 14. mail 2015 (3) kaebuse alusel, mille esitas 1. aprillil 2015 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete kogutoodangust.

(3)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 19, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.2.   Registreerimine

(4)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2015/2325 (4) HRVst ja Venemaalt pärit ja sealt saadetud vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimisnõude. Impordi registreerimine lõppes ajutiste meetmete kehtestamisega 12. veebruaril 2016.

(5)

Registreerimise küsimust ja kõnealuse dumpinguvastase tollimaksu võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist ning selle kohta saadud märkusi on üksikasjalikult käsitletud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/1329 (5). Käesolevas määruses vaadeldakse saadud märkusi üksnes lähtudes esialgsetest järeldustest dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta ning komisjoni lõplikust seisukohast neis küsimustes.

1.3.   Järgnenud menetlus

(6)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud pöördumised, milles nad edastasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(7)

Seotud terasetöötlemiskeskus ja kaupleja taotlesid kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik“) sekkumist maksutagastuse küsimuses. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatas taotluse läbi ja vastas kirjalikult. Peale selle toimus 3. mail 2016 Euroferi taotlusel ärakuulamine ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(8)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Selleks et saada oma käsutusse põhjalikumat teavet kasumlikkuse kohta, paluti valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada 2005.–2010. aasta kasumlikkuse andmed uurimisaluse toote müügi kohta liidus. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid palutud teabe.

(9)

Eespool põhjenduses 8 mainitud küsimustiku vastuste kontrollimiseks tehti kontrollkäigud seoses järgmiste liidu tootjate esitatud andmetega:

ThyssenKrupp Germany, Duisburg, Saksamaa

ArcelorMittal Belgium NV, Gent, Belgia

ArcelorMittal Sagunto SL, Puerto de Sagunto, Hispaania

(10)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada HRVst ja Venemaalt pärit külmvaltsitud lehtterastoodete liitu suunatud impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti aega, et esitada lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(11)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

1.4.   Lisateabe taotlust, kontrolli ja kasutamist puudutavad väited

(12)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid teatavad eksportivad tootjad märkusi liidu tootjatele taotletud teabe esitamiseks määratud tähtaja kohta ning seadsid kahtluse alla nii selliste andmete täpsuse kui ka nende kontrolliprotsessi. Nad märkisid, et liidu tootmisharu võis esitada vääri arvandmeid ja teda koheldi soodsamalt, rikkudes teiste isikute õigust objektiivsele, erapooletule ja mittediskrimineerivale uurimisele. Seda liidu tootmisharu väidetavalt soodsamat kohtlemist näitab ka komisjoni leebus tootmisharu suhtes, kui viimane jättis esitamata teatava olulise teabe (isikud osutasid puuduvatele arvetele).

(13)

Soodsama kohtlemise väide lükatakse tagasi. Kõnealune küsimus puudutab ajutise määruse põhjenduse 59 sõnastust. Selles põhjenduses selgitatakse, et sisemise ülekannete eest ei väljastata arveid, mis on kooskõlas üldtunnustatud arvestustavaga. Küsimus ei ole selles, et liidu tootmisharul lubatakse mitte esitada taotletud teavet.

(14)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et liidu tootjatelt lisaandmete kogumise ja kontrollimisega diskrimineeriti Venemaa eksportivaid tootjaid, kes taotlesid teist kontrolli.

(15)

Esiteks tuleb märkida, et komisjonil on uurimisasutusena selgelt õigus taotleda nii uurimise esialgses etapis kui ka lõppjärgus lisaandmeid, kui seda peetakse analüüsi jaoks vajalikuks ja asjakohaseks. Nagu selgitati põhjenduses 154, olid komisjonil käesoleval juhul põhjused nende lisaandmete taotlemiseks ja hilisemaks kontrolliks. Kontrollimine hõlmas üksnes esitatud lisaandmeid, mida ei taotletud varem, ja tagas nende andmete usaldusväärsuse, millele komisjoni järeldused lõpuks tuginesid. Teiseks puudutasid Venemaa eksportivate tootjate esitatud teise kontrolli taotlused tegelikult samu esialgse kontrolliga hõlmatud andmeid, kuid teine kontroll teatavate liidu tootjate valdustes oli vajalik selleks, et kontrollida põhjenduses 8 osutatud lisaandmeid ja otsustada, kas dumpinguvastased tollimaksud tuleks kehtestada tagasiulatuvalt. Eeltoodud väited lükati seetõttu tagasi.

1.5.   Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(16)

Ajutise määruse põhjendustes 21 ja 22 on sätestatud vaatlusaluse toote esialgne määratlus. Ükski huvitatud isik ei esitanud seal sisalduva määratluse kohta märkusi.

(17)

Vaatlusalune toode määratletakse lõplikult kui HRVst ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7209 15 00, 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99, ex 7209 25 00, 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80, ex 7211 29 00, 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla.

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised,

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn must raudplekk),

muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, elektrotehnilisest räniterasest, ja

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest.

(18)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 22–24 esitatud järeldused.

2.   DUMPING

2.1.   HRV

2.1.1.   Turumajanduslik kohtlemine

(19)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 34, ei taotlenud ükski uurimisega seotud eksportiv tootja turumajanduslikku kohtlemist.

2.1.2.   Võrdlusriik

(20)

Ajutises määruses valis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 võrdlusriigiks Türgi.

(21)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju- ja dumpingumarginaalide erinemine tekitas kahtlusi komisjoni arvutuste õigsuses. Sama huvitatud isik väitis ka, et kui see erinevus on faktiliselt õige, peaks see Kanada võrdlusriigiks valimise asjakohatuks muutma, võttes arvesse vaatlusaluse toote hinnataset selles riigis.

(22)

Komisjon kinnitab oma arvutuste õigsust. Peale selle tuletab komisjon meelde, et võrdlusriik valitakse nende riikide hulgast, kus samasuguse toote hind kujuneb eksportiva riigi oludele võimalikult sarnastes oludes. Hinnatase ei ole asjakohane valikukriteerium.

(23)

Eeltoodu põhjal lükatakse tagasi väide, et Kanada ei ole sobiv võrdlusriik. Komisjon kinnitab ajutise määruse põhjendustes 27–34 esitatud kaalutlused ja Kanada valiku võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 7 tähenduses.

2.1.3.   Normaalväärtus

(24)

Kuna normaalväärtuse määramise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 35–45.

2.1.4.   Ekspordihind

(25)

Oma märkustes ajutise määruse kohta juhtis üks kontsern tähelepanu vastuolule kahju ja dumpingu arvutustes, mis oli nende väitel tingitud komisjoni näpuveast. Komisjon tegi aga kindlaks, et see vastuolu on tingitud selle kontserni tehtud väikesest näpuveast, mis mõjutas ekspordihinda. Komisjon parandas selle näpuvea.

2.1.5.   Võrdlus

(26)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 49 ja 50.

2.1.6.   Dumpingumarginaalid

(27)

Eespool põhjenduses 25 mainitud ekspordihinna muutuse tõttu arvutati ühe kontserni dumpingumarginaal ümber ja see suurenes veidi. Suurenemine muudab ka kõikide teiste Hiina äriühingute dumpingumarginaali, kuna vastav marginaal põhineb sellel kontsernil.

(28)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 1

HRV dumpingumarginaalid

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

Angang Group

59,2

Shougang Group

52,7

Muud koostööd tegevad äriühingud

56,9

Kõik muud äriühingud

59,2

2.2.   Venemaa

2.2.1.   Sissejuhatus

(29)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas üks Venemaa eksportiv tootja alusmääruse artikli 18 kohaldamise. Ta esitas uusi andmeid, et vaidlustada ajutise määruse põhjenduses 60 esitatud asjaolud, millega komisjon tõendas, et eksportiv tootja oli teatanud suuremast müüdud kogusest, kui tootmine füüsiliselt võimaldas.

(30)

Komisjon korraldas kaks ärakuulamist, andes asjaomasele eksportivale tootjale võimaluse märkusi esitada ja oma väiteid selgitada.

(31)

Ärakuulamistel rõhutas komisjon, et pärast kontrollimist esitatud märkusi ja selgitusi saab arvestada ainult juhul, kui nende aluseks olevad andmed on juba esitatud või kui neid saab siduda küsimustiku vastustes või hiljemalt kontrollkäigul esitatud andmetega. Eksportiv tootja ei saanud oma väiteid tõendada ei oma vastustes küsimustikule ega kohapeal kogutud tõendites sisalduva teabega. Seepärast kinnitatakse esialgsed järeldused, mille põhjal komisjon kohaldas alusmääruse artiklit 18 ja mis on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 60 ja 61. Seega tegi komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 asjaomase äriühingu dumpingumarginaali lõplikult kindlaks kättesaadavate faktide põhjal.

(32)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis üks eksportiv tootja, et teda koheldi käesoleva dumpinguvastase uurimise raames diskrimineerivalt ning see mõjutas tema menetlusõigusi, sealhulgas õigust kaitsele. See eksportiv tootja väitis, et komisjon ei nõustunud tegema teist kontrolli tema tütarettevõtja valdustes Belgias, kuigi liidu tootmisharu tootjate ja importijate valdustes tehti teine kontroll. See väide tuleb põhjenduses 15 esitatud põhjustel tagasi lükata.

(33)

Samuti märkis see eksportiv tootja, et komisjon oleks võinud kasutada temaga seotud kaupleja/importija ekspordihindu ja komisjoniga ainsana täielikult koostööd teinud eksportiva tootja tootmiskulu andmeid. Väidetavalt oleks komisjon võinud sellega vältida alusmääruse artikli 18 kohaldamist, kuna ta kontrollis asjaomast seotud kauplejat/importijat eraldi ega tõstatanud ühtegi küsimust seoses tema koostööga. Nagu eespool selgitati, ei võimaldanud asjaolu, et eksportiva tootja teatatud üldine müügimaht (pärast tootmisharusisese kasutamise mahaarvamist ja varude erinevuse arvessevõtmist) ületas toodetud koguseid, komisjonil teha järeldust, et liitu suunduva eksportmüügi kohta olid esitatud täielikud andmed. Seetõttu lükkas komisjon tagasi äriühingu ettepaneku kasutada tehingute kogumit, mis võib vaid osaliselt esindada liitu suunduvat kogumüüki. Komisjon ei kasutanud seega üldse tootmiskulu andmeid, kuna eksportmüügi andmed võrdluse tegemiseks puudusid.

(34)

Kaks eksportivat tootjat esitasid märkusi kontrollkäikude läbiviimise kohta ja taotlesid komisjonilt nende väidete uurimiseks uurimise peatamist Eksportivad tootjad vaidlustava sellega seoses alusmääruse artikli 18 kohaldamise komisjoni poolt. Lisaks taotles Venemaa Föderatsiooni majandusarengu ministeerium rakendatavate lõplike dumpinguvastaste meetmete kohaldamise peatamist, kuni pädevad liidu institutsioonid on nõuetekohaselt käsitlenud kahe eksportiva tootja ametlikku kaebust.

(35)

Komisjon märgib, et kontrollimine on komisjoni kui uurimisasutuse teostatava uurimise üks järk. Komisjon selgitas põhjalikult sisulisi põhjuseid, mille alusel ta otsustas kohaldada alusmääruse artiklit 18. Alusmääruse artikli 18 kohaldamine põhineb kirjalikel tõenditel, mille äriühingud esitasid komisjonile, ning nende tõendite usaldusväärsusel ja järjekindlusel. Eksportivatele tootjatele anti kogu menetluse vältel võimalus kasutada teabe ja märkuste esitamisega ning ärakuulamistel ja kohtumistel, sealhulgas spetsiaalselt tõstatatud küsimustele pühendatud kahel kohtumisel osalemisega täielikult oma õigust kaitsele.

(36)

Komisjon märgib peatamistaotluse kohta, et alusmääruse kohaselt rakendatavaid meetmeid saab peatada ainult artikli 14 lõike 4 alusel. Selles artiklis on sätestatud, et meetmed võib peatada üksnes siis, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline kahju jätkumine peatamise tulemusena. Käesolevas asjas puuduvad igasugused viited nende tingimuste täitmisele ja komisjoni väitel ei esitatud selliseid asjaolusid. Uurimine näitas pigem, et lõplike meetmete rakendamise tingimused, mis on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõikes 4, on täidetud. Seepärast lükkab komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

2.2.2.   Normaalväärtus

(37)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas üks eksportiv tootja oma külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiskulude komisjonipoolse kohandamise, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 76 ja põhjendatud selle põhjenduses 80. Asjaomane eksportiv tootja ei esitanud siiski ühtki argumenti, mis oleks võimaldanud komisjonil muuta oma seisukohta, et äriühingu poolt küsimustiku vastuses teatatud materjali tarbimise suhtarvud ei olnud piisavad selleks, et komisjon saaks äriühingu poolt külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks kasutatud materjalide kulusid täpselt hinnata. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(38)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et tema kahe välismaise tütarettevõtja likvideerimisega seotud kahjusid ei tuleks müügi-, üld- ja halduskulude kindlakstegemisel arvestada. Lisaks väitis ta, et pakkimiskulusid oli arvestatud topelt: tootmiskuludes ning müügi-, üld- ja halduskuludes. Komisjon korrigeeris oma järeldusi vastavalt, sest äriühingu poolt pärast esialgsete järelduste avalikustamist antud selgitusi toetas teave, mis oli esitatud nõuetekohaselt küsimustiku vastuses või kontrollkäigu ajal või eel.

(39)

Pärast müügi-, üld- ja halduskulude läbivaatamist leidis komisjon, et osa omamaist müüki oli kasumlik. See võimaldas komisjonil arvutada dumpingumarginaali äriühingu enda müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi põhjal. Esialgses etapis komisjon kasumlikku omamaist müüki ei avastanud ja arvutas dumpingumarginaali seepärast välistel allikatel põhinevaid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(40)

Kaks eksportivat tootjat ei nõustunud oma müügi-, üld- ja halduskulude komisjonipoolse arvutamise viisiga, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 75. Nad selgitasid, et komisjon ei peaks pidama välisvaluutalaenude teisendamisest tulenevaid kahjusid müügi-, üld- ja halduskulude osaks, sest äriühingud ei kandnud tegelikult kulusid, vaid üksnes arvutasid saldo ümber finantsaruandlusperioodi viimase päeva vahetuskurssi kasutades. Komisjon ei nõustu selle väitega, viidates nii rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele kui ka Venemaa üldtunnustatud arvestustavale. Neid kahjusid kajastati nõuetekohaselt tootjate raamatupidamisarvestuses ja kanti uurimisperioodil. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(41)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid eksportivad tootjad uuesti oma väited, esitamata uusi fakte vaidlustatud kahjude kohta. Eksportivad tootjad viitasid nõukogu määrusele (EÜ) nr 2852/2000 (6) (Indiast ja Korea Vabariigist pärinevad polüesterstaapelkiud), milles komisjon jättis arvestamata müügi-, üld- ja halduskuludes sisalduva valuutakursi muutuste netokasumi.

(42)

Komisjon märgib, et eksportivate tootjate viidatud juhtumi tegelik olukord oli erinev. Eelnimetatud määruse (EÜ) nr 2852/2000 põhjenduses 34 esitatud selgituse kohaselt leiti, et valuutakursi muutuste kasum ei olnud peamiselt seotud tootmise ja müügiga.

(43)

Eksportivad tootjad ei seadnud kahtluse alla samasuguse toote tootmiskuludega seotud laenude asjakohasust. Komisjon tegi seetõttu järelduse, et kahjud olid seotud nende laenudega, mida kasutati samasuguse toote tootmiseks vajaliku põhivara rahastamiseks. Äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel tuleb sellised kahjud seega arvesse võtta. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(44)

Venemaa eksportiv tootja esitas pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist uuesti oma väite. See väide ei piirdu siiski avalikustatud täiendavate järelduste konkreetsete aspektidega. Komisjon jääb eelmistes põhjendustes väljendatud seisukoha juurde.

(45)

Üks eksportiv tootja vaidlustas metoodika, mida komisjon kasutas seotud omamaiste kauplejate müügi-, üld- ja halduskulude kogusumma arvutamiseks, lähtudes omamaisel turul sõltumatutele klientidele müügi kohta teatatud müügi-, üld- ja halduskuludest. Komisjon nõustus selle väitega ja korrigeeris lõplikku arvutust. Kuna korrigeeritud müügi-, üld- ja halduskulud ei erinenud esialgu kasutatutest märkimisväärselt ja mõjutasid vaid piiratud osa müügist, ei mõjutanud see korrigeerimine tulemuseks saadud dumpingumarginaali.

(46)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon arvestas kasumlikkuse kontrollimisel tootmise kogukulusid kindlaks tehes pakkimiskulusid topelt. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu esialgsete järelduste avalikustamisel üksikasjalikult selgitatud, eraldas komisjon pakkimiskulud enne tootmise kogukulude arvutamist müügi-, üld- ja halduskuludest.

(47)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud eksportivad tootjad normaalväärtuse saamiseks kasutatud meetodiga. Nad väitsid, et komisjon kasutas müügi-, üld- ja halduskulude puhul väära protsendimäära ning hindas üksnes kasumliku müügi müügi-, üld- ja halduskulude kasutamise tõttu normaalväärtuse tegelikkusest palju suuremaks.

(48)

Komisjon uurib seda küsimust objektiivselt. Normaalväärtuse saamiseks kasutatud meetodit kasutatakse järjekindlalt kõikidel juhtudel, mis vastavad asjaomastele kriteeriumidele. Komisjon kohaldab alusmääruse artikli 2 lõiget 6, mille kohaselt peavad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad põhinema tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügil. Eksportivate tootjate taotlus kasutada müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääratud summat olenemata sellest, kas need kulud on seotud tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiga, on selle sättega vastuolus. Seepärast lükkas komisjon selle taotluse tagasi.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tõstatas üks eksportiv tootja küsimuse negatiivsete kannete kohta siseturul tehtud tehingute loetelus seoses normaalväärtuse arvutamisega. Eksportiv tootja selgitas, et need kanded olid seotud arvete korrigeerimisega ja tekkisid tema arvestussüsteemi konfiguratsiooni tõttu, mis võimaldab arvet korrigeerida ainult nii, et esialgne kanne tasakaalustatakse täielikult vastava negatiivse kandega. Ta väitis, et komisjon ei võtnud normaalväärtuse arvutamisel arvesse tema arvestussüsteemi erilist konfiguratsiooni ja arvutus ei olnud seepärast täpne.

(50)

Komisjon märgib esiteks, et eksportiv tootja kandis komisjoni küsimustiku juhendit eirates need korrektsioonid loetelusse tehingutena, selle asemel et esitada paranduskanded komisjoni küsimustiku asjakohases veerus. Teiseks esitas eksportiv tootja pärast lõplike järelduste avalikustamist tõepoolest korrigeeritud dumpingumarginaali, kuid jättis esitamata siseturul tehtud tehingute korrigeeritud loetelu ja dumpingumarginaali korrigeeritud arvutuse. Kolmandaks märgib komisjon, et see väide puudutab tegelikult nende andmete kvaliteeti, mille eksportiv tootja ise komisjonile uurimise käigus esitas. Neljandaks avalikustati normaalväärtuse arvutus, sealhulgas eksportiva tootja esitatud siseturutehingute loetelu, nõuetekohaselt uurimise esialgses etapis. Hoolimata sellest ei esitanud eksportiv tootja esialgsete järelduste avalikustamise kohta esitatud märkustes ühtegi märkust selle arvutuse kohta. Sama siseturul tehtud tehingute loetelu kasutati lõpuks avalikustatud dumpingumarginaali arvutustes. Eksportiv tootja ei selgita, miks ta ei tõstatanud seda küsimust uurimise varasemas etapis.

(51)

Hoolimata nendest vajakajäämistest eksportiva tootja käitumises selles küsimuses uuris komisjon objektiivse ja erapooletu uurimisasutusena seda väidet ning tegi järelduse, et normaalväärtuse arvutust tuleb võimaliku topeltarvestuse vältimiseks tõepoolest korrigeerida. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas eksportija meetodi oma tehingute loetelu filtreerimiseks, mis võimaldab välistada kõik korrektsioonid ja jätta alles ainult lõplikud kanded. Komisjon kohaldas pärast lõplike järelduste avalikustamist eksportiva tootja poolt loetelu korrigeerimiseks soovitatud meetodit kontrollitud andmete suhtes ja nõustus seepärast täielikult selle väitega.

(52)

Komisjon saatis avalikustatud täiendavad lõplikud järeldused kõikidele huvitatud isikutele, teavitades neid selle väitega nõustumisest ja kutsudes isikuid üles esitama märkusi.

(53)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist väitis üks isik, et avalikustatud täiendavad järeldused rõhutavad tegelikult veelgi enam Venemaa eksportivate tootjate puudulikku koostööd. Selle isiku väitel viitavad avalikustatud täiendavad järeldused tegelikult sellele, et täiendavad andmestikud oleks võinud jätta arvestamata ja neid ei oleks pidanud heaks kiitma. Komisjon tõstatas tõepoolest küsimuse esitatud teabe ja koostöö kvaliteedi kohta, kuid otsustas, et sellel konkreetsel juhul võib väitega objektiivselt nõustuda.

(54)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist nõustus Venemaa eksportiv tootja komisjoni poolt tema dumpingumarginaali tehtud korrektsiooni põhimõtte ja ulatusega.

(55)

Eksportiv tootja väitis, et ta oli küsimustikule vastates esitanud siseturul tehtud tehingute loetelu. Seda fakti ei vaidlustata. Vaidlustatakse esitatud teabe kvaliteet. Lisaks väitis eksportiv tootja, et ta ei esitanud esialgsete järelduste avalikustamise järel ühtegi märkust kõnealuse tehingute loetelu kohta, sest see andmestik ei mõjutanud kuidagi dumpingumarginaali arvutamist. Komisjon märgib, et eksportiv tootja esitas korduvalt arvutusmeetodit ja -aspekte puudutavaid väiteid, mille tulemusena – kui komisjon oleks nendega nõustunud (quad non) – oleks komisjon seda andmestikku kasutanud. Seepärast oli asjaomase isiku jaoks oluline tagada esialgses etapis avalikustatud andmestiku õigsus, nii et seda võiks kasutada dumpingumarginaali arvutamisel. Kuigi äriühing tõstatas kontrollkäigu ajal küsimuse tühistamiste ja nendest tulenevate identsete kannete kohta, ilmnes alles lõplike järelduse avalikustamisel probleemi tegelik ulatus, mida tõendas ka dumpingumarginaali arvutamisele avalduv mõju. Äriühing väidab küll, et kanded ei ole kreeditarved, kuid äriühingu enda esitatud meetod nende kannete tuvastamiseks põhineb kreeditarve numbril. Hoolimata sellest nõustus komisjon täielikult selle väitega ja äriühing ei vaidlustanud dumpingumarginaali uut arvutust.

(56)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei võtnud müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse enne uurimisperioodi moodustatud reservide vabastamisest saadud tulu. Selle eksportiva tootja arvates kasutab komisjon topeltstandardeid ja asümmeetrilist hindamist võrreldes välisvaluutade ümberhindlusest saadud kahjudega, mida komisjon võttis arvesse.

(57)

Komisjoni väitel rakendab ta järjekindlat lähenemisviisi. Müügi-, üld- ja halduskulud ei sisalda tulusid ega kulusid, mis mõjutavad konkreetse aasta kasumit, mis komisjoni andmetel on seotud eksportiva tootja rahvusvaheliste tehingutega. See fakt avalikustati lõplike järelduste avalikustamisel ja eksportiv tootja ei eitanud seda. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

2.2.3.   Ekspordihind

(58)

Komisjon uuris täiendavalt ühe eksportiva tootja toodete müüki Šveitsis asuvale sõltumatule kauplejale, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 84. Komisjon pöördus nii eksportiva tootja kui ka sõltumatu kaupleja poole ja uuris seda küsimust omal käel, et saada nendevaheliste sidemete kohta lisateavet.

(59)

Eurofer taotles pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et komisjon kontrolliks hoolikalt sidemeid eksportiva tootja ja Šveitsi kaupleja vahel ning kohandaks arvutust vastavalt selle kontrolli tulemustele.

(60)

Pärast nimetatud kontrolli tulemuste hindamist otsustas komisjon käsitada seda Šveitsi kauplejat Venemaa eksportivast tootjast sõltumatuna. Komisjon ei leidnud tõendeid nende isikute seotuse kohta uurimisperioodil ja lükkas selle väite seepärast tagasi.

(61)

Eksportiv tootja esitas ka lisateavet, mis võimaldas komisjonil korrigeerida müüki liidus asuvatele sõltumatutele isikutele. Varem teatas eksportiv tootja selle müügi andmed Vene rublades koostatud rahvusvaheliste arvete põhjal. Neil arvetel oli esialgne väärtus kajastatud välisvaluutas, mis arvestati ümber äriühingu päevakurssi kasutades. Komisjon sai selle uue teabe siduda kohapeal kontrollitud teabega. Nimetatud korrigeerimisest tingituna on dumpingumarginaal võrreldes esialgse arvutusega veidi väiksem.

(62)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustasid eksportivad tootjad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohase kohandamise kohaldatavuse nendega seotud Šveitsi kauplejate/importijate kaudu toimunud müügi suhtes.

(63)

Nende arvates on kohandused asjakohased tehingupõhiselt ainult nende tehingute puhul, mille müügitingimused nõuavad, et toode antaks üle pärast tollivormistust, see tähendab juhul, kui tehingus osalev seotud isik tegutseb importijana, nagu DDP-tingimuse korral. Nad väitsid samas, et nende Šveitsis asuvaid seotud kauplejaid/importijaid tuleks käsitada tootja ekspordivõrgustiku osana.

(64)

Vastuseks sellele kinnitab komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 teise ja kolmanda lõigu kohaselt tuleks müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlikku kasumimarginaali kohandada kõigi müügitehingute puhul, mis toimuvad seotud Šveitsi kauplejate/importijate kaudu.

(65)

Kuigi eksportivate tootjate teatatud tehingutingimuste kohaselt toimub kauba tarnimine enne kaupade vabasse ringlusse lubamist ning kuigi vastutus tollivormistuse eest lasub ostjal (vastupidi DDP-tingimusel tehtud tehingutele), ei muuda see asjaolu, et müüki teostab seotud kaupleja/importija, kes kannab müügi-, üld- ja halduskulud ning tavaliselt üritab osutatud teenuste eest kasumit teenida.

(66)

Võttes arvesse asjaolu, et kaupleja/importija on seotud eksportiva tootjaga, tuleneb alusmääruse artikli 2 lõikest 9, et sellist kauplejat/importijat käsitlevad andmed ei ole iseenesest usaldusväärsed ning et uurimisasutus peaks tema kasumi kindlaks tegema põhjendatud alustel. Lisaks ei välista alusmääruse artikli 2 lõige 9 enne importimist kantud kulude kohandamist, kui neid kulusid kannab tavaliselt kaupleja/importija. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(67)

Eksportivad tootjad esitasid selle väite uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist, esitamata uut teavet Šveitsi kauplejate/importijate ülesannete kohta. Komisjon märgib, et tema seisukoht on kooskõlas liidu kohtute praktikaga. Igal juhul ei takista asjaolu, et seotud äriühingud täidavad ainult teatavaid ülesandeid, komisjoni tegemast kohandusi alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, kuid seda võib arvesse võtta nii, et hinnast, millega vaatlusalune toode sõltumatule ostjale esmakordselt edasi müüakse, arvatakse maha väiksem müügi-, üld- ja halduskulude summa. Tõendamiskohustus lasub huvitatud isikutel, kes kavatsevad vaidlustada alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohanduste määra. Seega kui need huvitatud isikud peavad kohandusi ülemäärasteks, peavad nad esitama nende väidete põhjendamiseks konkreetsed tõendid ja arvutused. Eksportivad tootjad ei esitanud siiski ühtegi tõendit, mis seaks müügi-, üld- ja halduskulud või kasutatud kasumi protsendi kahtluse alla. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

2.2.4.   Võrdlus

(68)

Oma märkustes ei nõustunud eksportivad tootjad müügilepingu/ostutellimuse kuupäeva kasutamisega välisvaluutas toimuva eksportmüügi ümber arvestamiseks Vene rubladesse. Eksportivad tootjad nõustusid siiski, et see võib kajastada olulisi müügitingimusi asjakohasemalt kui arve kuupäev, kuigi nad väitsid, et komisjon ei ole seda võimalust seni kasutanud. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(69)

Eksportivad tootjad esitasid selle väite uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist, rõhutades, et komisjon põhjendas ebapiisavalt müügilepingu/ostutellimuse kuupäeva kasutamist. Lisaks väitsid nad, et komisjon oleks pidanud kasutama maksimaalselt kuni 60 päeva enne arve kuupäeva kehtinud vahetuskurssi, viidates vahetuskurssides toimunud püsimuutustele kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga j.

(70)

Komisjon ei võimaldanud käesoleval juhul püsimuutusi arvesse võtvat korrigeerimist, kuna euro ja Vene rubla vahetuskurssi iseloomustab uurimisperioodi lõpus pigem suur volatiilsus kui püsimuutumine. Pealegi, kui komisjon kohaldaks eksportiva tootja valuuta odavnedes püsimuutusi arvesse võtvat korrigeerimist, vähendaks see ekspordihinda ja põhjustaks seega kõrgemaid dumpingumarginaale. Lisaks tuleks püsimuutusi arvesse võtvat korrigeerimist kasutada asjaomase vahetuskursi muutuse kajastamiseks, mitte kehtestada 60päevast maksimaalset tähtaega alates arve kuupäevast, nagu soovitavad eksportivad tootjad. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(71)

Müügilepingu/ostutellimuse kuupäeva kasutades vähendas komisjon oluliselt märkimisväärsete ja prognoosimatute vahetuskursi kõikumiste mõju uurimisperioodi lõpus. Komisjon ei nõustu eksportivate tootjate väitega, et tegemist oli metoodika põhjendamatu muutmisega. Komisjon kasutas müügi kuupäeva vahetuskurssi täielikus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga j ja põhjendas piisavalt, miks kõnealusel juhul kajastab müügilepingu/ostutellimuse kuupäev asjakohasemalt müügitingimusi. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

2.2.5.   Dumpingumarginaalid

(72)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 37–51 kirjeldatud muudatusi normaalväärtuse määramisel ja teisi ajutise määruse põhjendustes 65–93 esitatud järeldusi, leiame, et lõplikud dumpingumarginaalid protsentides CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist on järgmised:

Tabel 2

Venemaa dumpingumarginaalid

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

Magnitogorsk Iron & Steel Works OJSC

18,7

PAO Severstal

35,9

PJSC Novolipetsk Steel (7)

38,9

Kõik muud äriühingud

38,9

3.   KAHJU

3.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(73)

Üks huvitatud isik seadis kahtluse alla kaebuse esitajate seisukoha, väites, et ümbervaltsimisega tegelevad tootjad olid arvutustest välja jäetud. Selle kohta märgitakse, et kogutoodangu arvutuses võeti siiski arvesse ümbervaltsimisega tegelevate tootjate tootmismahtu. Seepärast ei arvestata seda märkust.

(74)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 94–98 esitatud järeldused.

3.2.   Liidu tarbimine

(75)

Mitu isikut väitis, et muu hulgas oleks tarbimist tulnud analüüsida üldiselt, võttes arvesse nii tootmisharusisest tarbimist kui ka tarbimist vabaturul.

(76)

Sellega seoses oli ajutise määruse tabelites 5 ja 6 selgitatud tootmisharusisese ja vabaturul toimunud tarbimise arengut. Kui need kaks tabelit ühendada, arenes üldine tarbimine (mis hõlmab seega tootmisharusisest ja vabaturul toimunud tarbimist) vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3

Kogutarbimine (tootmisharusisene ja vabaturul) (tonnides)

 

2011

2012

2013

2014

Uurimisperiood

Kogutarbimine

36 961 744

34 375 474

36 277 064

37 461 260

37 306 302

Indeks (2011 = 100)

100

93

98

101

101

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule (kontrollitud) ja Eurostat

(77)

Eeltoodud tabel näitab, et pärast tarbimise järsku langust 2012. aastal on üldine tarbimine suurenenud, olles uurimisperioodil veidi suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Seda suundumust saab selgitada tootmisharusisese tarbimise kasvuga, mis oli absoluutarvudes suurem kui tarbimise langus vabaturul.

(78)

Üks huvitatud isik märkis, et väidet, et tootmisharusisene kasutamine ei konkureeri impordiga, ei ole piisavalt põhjendatud. See isik on veendunud, et kui import oleks konkurentsivõimeliselt kättesaadav, kasutaksid liidu tootjad seda. Tootmisharusisest kasutamist tuleks seega arvesse võtta.

(79)

Selle kohta märgitakse, et integreeritud tootjatel ei oleks majanduslikult otstarbekas osta tootmisahela järgmise etapi tooteid konkurentidelt, kui selliste toodete tootmiseks vajalik võimsus on olemas. Sellises kapitalimahukas sektoris nagu terasetööstus tuleks tootmisvõimsuse rakendamist hoida kõrgeimal tasemel, et püsikulusid hajutada ja tootmiskulud madalaimal tasemel hoida. Selle põhjal tuleb põhjenduses 78 esitatud väide tagasi lükata.

(80)

Teatavad huvitatud isikud käsitlesid lõplike järelduste avalikustamise järel esitatud märkustes uuesti tarbimise küsimust. Osa isikuid väitsid, et tootmisharusisest ja vabaturgu ei olnud nõuetekohaselt analüüsitud ega selgitatud. Nagu ajutise määruse põhjendustes 103–106 märgitud, on siiski selge, et tarbimine eri turgudel oli erinev ja kajastas peamiste asjaomaste järgtööstuste tegevust. Tootmisharusisene turg suurenes selliste sektorite nagu autotööstus arengu tulemusena. Vabaturu kaudu tegutsevad peamiselt üldised tööstussektorid arenesid seevastu vähem. Väide, et vabaturgu ja tootmisharusisest turgu ei analüüsitud nõuetekohaselt, lükati tagasi.

(81)

Kuna liidu tarbimise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 99–106 esitatud järeldused.

3.3.   Import asjaomastest riikidest

3.3.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(82)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 107–111 esitatud järeldused.

3.3.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hind

(83)

Nagu eespool märgitud, väitsid teatavad isikud, et nii tootmisharusisest kui ka vabaturu üldist olukorda oleks tulnud analüüsida mitmesuguste näitajate põhjal. Turuosa kohta märgitakse, et arvestades konkurentsi puudumist tootmisharusisese tarbimise (müügi) ja asjaomastest riikidest pärit impordi vahel ning järgneva tootmisharusisese turu eripära, ei esitata siinkohal üldise tarbimise protsendina väljendatud turuosa analüüsi. See on ka kooskõlas liidu kohtute väljakujunenud kohtupraktikaga (8).

(84)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 112–114 esitatud järeldused.

3.3.3.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(85)

Kõigepealt märgitakse, et näpuvea tõttu tuli liidu tootmisharu müüdud koguseid korrigeerida. Kuna see viga ei mõjutanud märkimisväärselt keskmisi hindu, oli selle mõju arvutatud marginaalidele tähtsusetu.

(86)

Üks isik väitis, et CIF-väärtusele impordijärgsete kulude hõlmamiseks lisatud protsendimäär tuleks uuesti arvutada, lähtudes summast tonni kohta. Selle väitega nõustuti ja arvutusi on vastavalt kohandatud, kuid sellel oli marginaalidele väike mõju.

(87)

Lõplikke hindade allalöömise marginaale on seega korrigeeritud ja need on HRV ja Venemaa puhul vastavalt 8,1 % ja 15,1 %.

(88)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mahu, turuosa ja hinna kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 115–119 esitatud järeldused, v.a hinna allalöömise marginaalid, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 87.

3.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

3.4.1.   Metoodika

(89)

Mitu isikut esitas märkusi liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüsimiseks kasutatud metoodika kohta. Huvitatud isikud märkisid täpsemalt, et hoolimata tootmisharusisese turu suurusest oli see turg majandusanalüüsist suuresti välja jäetud ja et järeldused põhinesid üksnes vabaturul. Need isikud väitsid eelkõige, et müügihinda ja kasumlikkust tootmisharusisesel turul oleks tulnud eraldi analüüsida. Peale selle väitsid nad, et analüüsida oleks tulnud üldist olukorda, hõlmates nii tootmisharusisese kui ka vabaturu, ja et selline analüüs oleks viinud järelduseni, et liidu tootmisharule ei ole kahju tekitatud.

(90)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 123, analüüsis komisjon sellega seoses vastavalt vajadusele tootmisharusisest turgu, vabaturgu ja liidu tootmisharu üldist tulemuslikkust eraldi. Suurem osa tootmisharusisesest turust on seotud tootmisharusiseste siiretega ühe õigussubjekti piires, mille korral ei väljastata arvet ega ole seetõttu olemas müügihinda. Seotud üksuste vahelise tootmisharusisese müügi puhul oli ilmne, et arvestades valimisse kaasatud eri tootjate seas kohaldatavaid erinevaid siirdehinnapõhimõtteid, ei olnud hinna- ja kasumlikkuse näitajate sisulist analüüsi võimalik teha. Teisest küljest oli võimalik tootmisharusisese tarbimismahu areng ja seda analüüsiti. Vabaturu puhul analüüsiti ühiku tootmiskulu, müügihinda, müügimahtu ja kasumlikkust. Omavahel põimunud tootmisharusisest ja vabaturgu hõlmava üldise tegevuse puhul analüüsiti mitmeid näitajaid, nagu tootmismaht, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, tootlikkus, laovarud, tööjõukulud, rahavood, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(91)

Eeltoodu põhjal tuleb väide, mille kohaselt põhineb liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüs üksnes vabaturul ning oleks pidanud hõlmama tootmisharusisese ja üldise tegevuse analüüsi, tagasi lükata. Analüüsitud on kõiki nendel turgudel toimunud majandusliku olukorra arengut hõlmavaid tähtsust omavaid aspekte eraldi või koos.

(92)

Üks isik väitis, et vabaturu analüüs oleks pidanud hõlmama muude näitajate, nagu tootmise, laovarude ja rahavoogude analüüsi ainult vabaturu kohta. Ta leidis, et analüüs ei anna väidetavast kahjust tõest ülevaadet.

(93)

Selle kohta märgitakse, et muude kahjunäitajate analüüs ainult vabaturu kohta oli tootmisharusisese ja vabaturu tegevuse tihedat seost arvestades ebapraktiline. Peale selle ei oleks selline analüüs võimaldanud ka põhjendatud järeldusi teha. Selle tõttu tuli see väide tagasi lükata.

(94)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist pöördusid teatavad eksportivad tootjad oma märkustes selle küsimuse juurde tagasi. Nad väitsid, et tootmisharusisese ja vabaturu analüüsiks kasutatud meetod kujutas endast õiglase ja objektiivse uurimise põhimõtte rikkumist. Ometigi on nii tootmisharusisest turgu kui ka vabaturgu võimaluse korral ja asjakohaste andmete olemasolul uuritud ning samuti tehti vajaduse korral kumulatiivne hindamine. Seepärast on selgelt tõendatud, et kahju puudutav järeldus tehti kolmekordse analüüsi (tootmisharusisene ja vabaturg ning kumulatiivne analüüs) alusel, kasutades kõiki asjakohaseid andmeid. Kui hindamine ei olnud võimalik, täpsustati ka selle põhjused.

(95)

Pealegi on selle tervikliku metoodika kasutamise tõttu eksportivate tootjate tõstatatud küsimused seotud pigem esitusviisi kui sisuga, kuna kõik asjakohased andmed on esitatud. Esitatud andmetest selgub, et liidu tootmisharu müügimaht vabaturul ja tootmisharusisesel turul on veidi suurenenud (alla 1 %), kuid see kasv on väiksem kui tarbimise kasv nendel turgudel. Hinnad ja kasumlikkus liidu turul on olulised ainult siis, kui müügitehing toimub mitteseotud äriühingute vahel. Tõepoolest, ajutise määruse põhjenduses 142 märgitud põhjustel puuduvad tootmisharusiseste siirete puhul müügihinnad ja tootmisharusisese müügi puhul usaldusväärsed müügihinnad. Tootmisharusisese turu kasumlikkuse sisulist analüüsi ei olnud seega võimalik teha. Tootmiskuluga seoses tuletatakse meelde, et selle näitaja muutumist vabaturul analüüsiti, kuigi alusmäärusega ei ole seda konkreetselt ette nähtud. Tootmiskulu muutumist tootmisharusisesel turul ei analüüsitud samas põhjenduses märgitud põhjustel.

(96)

Eeltoodu põhjal on selgelt tõendatud, et kahju puudutav järeldus tehti kolmekordse analüüsi (tootmisharusisene ja vabaturg ning kumulatiivne analüüs) alusel, kasutades kõiki asjakohaseid andmeid. Väide, et õiglase ja objektiivse uurimise põhimõtet on rikutud, lükatakse tagasi.

(97)

Eeltoodu põhjal ja kuna selle küsimuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 120–123 kirjeldatud liidu tootmisharu olukorra hindamise metoodika.

3.4.2.   Makromajanduslikud näitajad

3.4.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(98)

Üks huvitatud isik osutas sellele, et liidu tootmisharu tähelepanu keskmesse tõusis vabaturu asemel tootmisharusisene turg ja et liidu tootmisharu on hakanud rohkem huvituma müümisest tootmisharusisesel turul, kus müüakse suurema lisaväärtusega tooteid.

(99)

Selle kohta märgitakse, et liidu tootmisharu ei otsusta iseseisvalt, kas keskenduda tootmisharusisesele või vabaturule. Vastupidi, külmvaltsitud lehtterastoodete turgu juhib nõudlus, mitte pakkumine, nagu näitab liidu tootjate vaba tootmisvõimsus, ning liidu tootmisharu ei otsustanud keskenduda tootmisharusisesele turule, vaid kaotas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi laialdase ja märkimisväärselt suurenenud kättesaadavuse tõttu turuosa ja müügimahtu vabaturul. Tootmisharusisesel turul sellist probleemi ei olnud. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(100)

Sama huvitatud isik väitis, et tootmisvõimsuse rakendamise paranemine ei ole seotud tootmisvõimsuse vähenemise, vaid pigem tootmismahu suurenemisega.

(101)

Selle kohta märgitakse, et kuigi tootmisvõimsuse rakendamise suurenemine ei ole seotud ainult tootmisvõimsuse vähenemisega, sest ka tootmismaht suurenes, on tootmisvõimsuse vähenemine tootmisvõimsuse rakendamise suurenemise peamine põhjus. Kui vaadata absoluutarvusid, suurenes tootmismaht üksnes 337 348 tonni, samal ajal kui tootmisvõimsus vähenes 1 873 141 tonni. Eeltoodu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(102)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 124–126 esitatud järeldused.

3.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(103)

Venemaa eksportivad tootjad märkisid, et müügimahu vähenemist ei saa käsitada tõendina kahju kohta, sest see oli üldiselt kooskõlas vaatlusalusel perioodil toimunud tarbimise vähenemisega. Nad väitsid, et vähenemine oli seotud vaatlusaluse toote hinda alandanud ülemaailmsete toorainehindade langusega, kolmandatest riikidest pärit impordi mahu kasvuga alates 2012. aastast ja vaatlusaluse toote liidu tootmisharu poolse impordiga.

(104)

Selle kohta märgitakse kõigepealt, et müügi (– 14 %) ja tarbimise vähenemise (– 9 %) erinevust ei saa pidada ebaoluliseks. Peale selle ei saa ülemaailmsete toorainehindade langust käsitada müügimahu vähenemise tegeliku põhjusena, sest need elemendid, st toorainehinnad ja müügimaht, ei ole otseselt seotud. Pealegi mõjutaks ülemaailmsete toorainehindade langus nii liidu tootmisharu kui ka importi. Kolmandatest riikidest pärit impordi puhul tuleb seda suundumust analüüsida kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses, mitte alates selle keskpaigast. Sellega seoses märgitakse, et kolmandatest riikidest pärit import on vähenenud nii absoluut- (– 206 571 tonni) kui ka suhtarvudes (turuosa kahanemine 10,9 %-lt 9,1 %-le). Lisaks märgitakse liidu tootmisharu impordi kohta asjaomastest riikidest, et sellised ostud olid vaatlusalusel perioodil stabiilsed ja moodustasid alla 1 % liidu tootmisharu müügi kogukäibest. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(105)

Samad isikud seadsid turuosaga seoses kahtluse alla komisjoni esialgse järelduse, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine (74,8 %-lt 70,8 %-le) viitas kahju olemasolule, samal ajal kui Indiast, Iraanist ja Ukrainast pärit impordi 5,4 % suurune turuosa ei saanud kõrvaldada põhjuslikku seost väidetava kahju ja asjaomastest riikidest pärit impordi vahel.

(106)

Selle kohta tasub märkida, et nimetatud riikide turuosa tuleks analüüsida kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses, mitte konkreetsele üheaastasele ajavahemikule keskendudes. Sellest järeldub, et Indiast, Iraanist ja Ukrainast pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %-lt ainult 5,4 %-le, st vaid 1,4 protsendipunkti, samal ajal kui kolmandatest riikidest pärit koguimport vähenes asjaomastest riikidest pärit impordi kasuks 10,9 %-lt 9,1 %-le, nagu on mainitud eespool põhjenduses 105. Eeltoodust järeldub, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine ei ole eespool nimetatud riikide turuosaga rangelt võttes võrreldav ja et seda vähenemist saab käsitada kahjule viitavana. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(107)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 127–132 esitatud järeldused.

3.4.2.3.   Tööhõive, tööjõukulud ja tootlikkus

(108)

Üks huvitatud isik leidis, et tööjõu vähenemist ei tohiks seostada dumpinguhinnaga impordiga asjaomastest riikidest, vaid pigem seadmete moderniseerimisega, millega kaasnes paremate kutseoskustega töötajate palkamine ja sellest tulenev tööjõukulude kasv.

(109)

Selle kohta märgitakse, et seadmete moderniseerimise ja paremate kutseoskustega töötajate palkamise kohta esitatud väiteid ei toeta mitte ükski tõend ja need tuleks seetõttu tagasi lükata.

(110)

Teine huvitatud isik avaldas kahtlust tööhõive (– 10 %) ja tööjõukulude (+ 11 %) vastupidise suundumuse suhtes vaatlusalusel perioodil. Ta kahtles ka selles, kas see areng kehtis nii tootmisharusisese kui ka vabaturu kohta.

(111)

Sellega seoses viidatakse ajutise määruse põhjendusele 144, milles on sätestatud, et tööjõukulude kasv oli tõepoolest seotud tööjõu märkimisväärse kärpimisega, millega kaasnenud lahkumishüvitiste maksmine suurendas tööjõukulusid täistööaja ekvivalendi kohta. Samuti märgitakse, et tööjõu vähenemine ei olnud seotud ainult vabaturu või tootmisharusisese turu töötajatega, vaid mõjutas pigem tööhõivet üldiselt, sest vaba- või tootmisharusisese turu jaoks mõeldud tooteid toodavad samad töötajad samade seadmetega. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(112)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 133 ja 134 esitatud järeldused.

3.4.2.4.   Laovarud, dumpingumarginaali suurus, kasv, hinnad, kasumlikkus, rahavood, investeeringud ja investeeringutasuvus

(113)

Kuna laovarude, dumpingumarginaali suuruse, kasvu, hindade, kasumlikkuse, rahavoogude, investeeringute ja investeeringutasuvuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 135–151 esitatud järeldused.

3.4.3.   Järeldus kahju kohta

(114)

Mitu huvitatud isikut märkis, et kahjuanalüüs põhines ainult vabaturu näitajate negatiivsel arengul ja et sellise analüüsi järeldustest ei piisa tõendamaks, et kogu liidu tootmisharu kannatas olulist kahju.

(115)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et nagu on märgitud põhjenduses 96, ei piirdunud komisjon konkreetselt vabaturu analüüsimisega, vaid analüüsis vajadust mööda ka liidu tootmisharu kui terviku ja konkreetselt tootmisharusisese turu majanduslikku olukorra arengut ning tegi selle kohta järeldusi.

(116)

Peale selle tuleb märkida, et järeldus, et tootmisharu kannatas olulist kahju, ei põhine üksnes vabaturu mikro- ja makromajanduslike näitajate negatiivsel arengul. Samal ajal kui teatavad mikro- ja makromajanduslikud näitajad on vabaturul tõesti negatiivselt arenenud, tõendavad ka muud, liidu tootmisharu üldise tulemuslikkusega seotud näitajad, nagu tööhõive, tööjõukulud täistööaja ekvivalendi kohta, investeeringud ja investeeringutasuvus, liidu tootmisharu olukorra halvenemist. Arvestades vabaturu ja tootmisharusisese turu suurust märgitakse, et liidu tootmisharu näitajate positiivne areng tootmisharusisesel turul (teatavate näitajate puhul) ei olnud piisav, et kaaluda üles vabaturu negatiivsed näitajad, nagu tõendab eespool nimetatud üldise tegevusega seotud näitajate negatiivne areng. Eeltoodut arvestades tuleb see väide tagasi lükata.

(117)

Lähtudes märkuste analüüsist, mille kokkuvõte on esitatud eespool põhjendustes 73–115, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 152–155 esitatud järeldused.

4.   PÕHJUSLIK SEOS

(118)

Mitu huvitatud isikut väitis, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importi ei saa pidada kahju põhjuseks ja et muud tegurid kõrvaldasid põhjusliku seose. Mõned väited kordasid juba esialgses etapis esitatud väiteid ega sisaldanud uusi elemente. Uusi märkusi analüüsitakse allpool.

4.1.   Euroopa majanduse taastumine

(119)

Üks huvitatud isik vaidlustas aeglase taastumisprotsessi olemasolu pärast 2012. aasta kriisi ja väitis, et import asjaomastest riikidest ei olnud takistanud liidu tootmisharul sellisest taastumisest kasu saada. Nad väitsid sisuliselt, et 2012. aasta kriisist taastumise ebaõnnestumine oli tingitud külmvaltsitud lehtterastoodete väidetavast jätkuvalt väikesest nõudlusest.

(120)

Kõigepealt tuleb märkida, et tarbimine suurenes 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel 4,4 %, mida võib pidada aeglase taastumise märgiks, kuigi tarbimine ei saavutanud 2011. aasta taset. Asjaomastest riikidest pärit impordi kohta tasub märkida, et aeglase taastumise käigus kasvas nende turuosa 13,5 %-lt 2012. aastal 18,7 %-le 2013. aastal ja isegi 20,1 %-le uurimisperioodil. Eeltoodu põhjal tuleb see väide tagasi lükata.

4.2.   Investeeringud, tootmisvõimsus ja tootmise kasv

(121)

Sama huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu oli teinud tahtmatult väärasid äriotsuseid, tehes 2011. ja 2012. aastal kulukaid investeeringuid ning suurendades 2011. aastal tootmisvõimsust.

(122)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et käesoleva uurimise käigus tehtud analüüsis keskenduti liidu tootmisharu majandusliku olukorra arengule 2011. aastast kuni uurimisperioodini. Seepärast ei saa 2010.–2011. aastal toimunud tootmisvõimsuse kasvu pidada analüüsi käsitlusalasse kuuluvaks. Lisaks märgitakse, et väidet, et liidu tootmisharu tegi 2011. ja 2012. aastal kulukaid investeeringuid, ei tõenda mitte ükski asjaolu. Lõpuks märgitakse, et valimisse kaasatud liidu tootmisharu poolt vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringud moodustasid alla 2,5 % nende netovarast ja koosnesid peamiselt asendamiseks ja ratsionaliseerimiseks tehtud investeeringutest. Arvestades investeeringute taset ja laadi ei saa neid pidada piisavalt tähtsaks, et need mõjutaksid liidu tootmisharu majandustulemusi. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(123)

Pärast ajutiste meetmete võtmist ja uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid teatavad huvitatud isikud, et asjaomastest riikidest pärit impordi asemel tuleb kahju põhjuseks pidada liidu tootmisharu tootmismahu suurenemist tarbimise vähenemise ajal.

(124)

Sellega seoses tuletatakse meelde ja nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 152, et liidu tootmisharu suurendas oma tootmismahtu selleks, et rahuldada suurenenud tootmisharusisest nõudlus. Kuna liidu tootmisharu toodab peamiselt tellimuste alusel, nagu kinnitavad suhteliselt väikesed laovarud (vt ajutise määruse põhjendus 136), ei saa sellist suurenemist pidada kahju põhjuseks. Eeltoodu põhjal tuleb see väide tagasi lükata.

4.3.   Toorainehinnad

(125)

Mitu huvitatud isikut vaidlustas järeldused, milleni jõuti seoses toorainehindade languse mõjuga liidu tootmisharu küsitud hindadele. Nad väitsid esiteks, et impordihindade langus oli väiksem kui toorainehindade langus ja tõid näiteks rauamaagi. Selle näiteks toonud isik viitas oma märkustes, et rauamaagi hind (renminbides tonni kohta) oli vaatlusalusel perioodil langenud 39 %. Teiseks väitsid nad, et ajutise määruse põhjendustes 171–175 esitatud komisjoni argumendid ei lükanud ümber väidet, et toorainehindade langus oli toonud kaasa uurimisaluse toote hindade languse, ning et komisjon ei olnud ülemaailmsele toorainehindade langusele piisavat tähelepanu pööranud.

(126)

Sellega seoses tuletatakse kõigepealt meelde, et asjaomastest riikidest pärit impordi hind langes vaatlusalusel perioodil keskmiselt 20 %, st rohkem kui liidu tootmisharu tootmiskulud. Lisaks nähtub pärast rauamaagi kohta esitatud hinnateabe teisendamist renminbidest eurodesse tonni kohta, et rauamaagi hind langes vaatlusalusel perioodil ainult ligikaudu 31 %. Kui eeldada konservatiivselt, et rauamaagi osakaal kuludest on asjaomastes riikides 35 %, võib toorainehinna langus põhjustada vaid vähem kui 11 % suuruse hinnalanguse, samal ajal kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid 20 %, nagu eespool selgitatud.

(127)

Teise väite kohta tasub märkida, et komisjon ei välistanud, et toorainehindade langus mõjutas vaatlusalusel perioodil uurimisaluse toote hinda. Ta väitis siiski, et uurimisaluse toote hind liidus ei järginud ühtset ülemaailmset hinnasuundumust, mis kajastas eelkõige toorainehindade arengut. Peale selle analüüsis komisjon muid hindu mõjutavaid tegureid, nagu piirkondlikud erinevused ja liigne tootmisvõimsus. Ta märkis ka, et kui vaatlusaluse toote hind ei oleks langenud rohkem kui toorainehinnad, oleksid konkurentsitingimused turul jäänud õiglaseks ning liidu tootmisharu oleks kulude vähenemisest kasu saanud ja jälle kasumlikkuse saavutanud. Eeltoodu põhjal tuleb need väited tagasi lükata.

(128)

Teatavad eksportivad tootjad pöördusid lõplike järelduste avalikustamise järel esitatud märkustes selle küsimuse juurde tagasi. Uusi argumente siiski ei esitatud.

4.4.   Liidu tootmisharu import

(129)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei pööranud põhjusliku seose hindamisel piisavalt tähelepanu vaatlusaluse toote liidu tootmisharu poolsele impordile, mistõttu on põhjusliku seose hinnang puudulik ja ebatäpne.

(130)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 104, oli liidu tootmisharu import asjaomastest riikidest vaatlusalusel perioodil stabiilne ja moodustas alla 1 % liidu tootmisharu müügi kogukäibest. Lisaks ja nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 191, tegid neid oste kaubanduslikud tütarettevõtjad, kes said osta külmvaltsitud lehtterastooteid eri allikatest. Neil kaubanduslikel tütarettevõtjatel on oma kaubandussidemete säilitamiseks stiimul pakkuda võimalikult odavat materjali. Arvestades asjaomaste mahtude väiksust ja asjaolu, et need ei ole vaatlusalusel perioodil suurenenud, leitakse, et asjaomastest riikidest pärit importi on piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(131)

Teatavad eksportivad tootjad pöördusid pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes selle küsimuse juurde tagasi ning väitsid, et komisjon oli arvnäitajad ümbermõtestanud eesmärgiga õigustada kahju kohta tehtud järeldust, hinnates ümber impordi osakaalu kogumüügist. Komisjon ei mõtestanud tegelikult arvnäitajaid ümber, vaid kasutas pigem täpsemat näitajat (alla 1 %) kui ajutises määruses sätestatud laiem vahemik (0–5 %).

4.5.   Teatavate terasetoodetega kauplemist käsitleva varem kehtinud lepingu olemasolu Venemaa ja liidu vahel

(132)

Samad huvitatud isikud kordasid nii pärast esialgsete järelduste avalikustamist kui ka pärast lõplike järelduste avalikustamist väidet, et Venemaa import jäi Venemaa ja liidu vahel varem kehtinud teatavate terasetoodetega kauplemist käsitlevas lepingus kehtestatud mittekahjustavate kvootide piiresse. Eelkõige ei nõustunud ta järeldusega, et kvoodid on „liiga suured“, ja märkis, et käesoleva uurimise käigus kohaldatud toote määratlus ja „muude lehtvaltstoodete“ kategooria (määratletud lepingutes) kattusid märkimisväärselt.

(133)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et nimetatud leping kaotas kehtivuse enne uurimisperioodi, st 22. augustil 2012, kui Venemaa Föderatsioon sai Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Peale selle märgitakse, et leping ei sisaldanud sätteid impordikvootide indekseerimise kohta vastavalt nõudluse/tarbimise tegelikule aastasele arengule. Teisisõnu ei kaasnenud turu kahanemisega kvootide vastavat kohandamist. Veelgi enam, nimetatud lepingu artiklis 10 oli ette nähtud, et iga-aastasel pikendamisel tuleks iga tooterühma koguseid 2,5 % suurendada. Seepärast ei ole üllatav, et lepingu kehtivusajal ei saadud käesoleva uurimisega hõlmatud tooteid sisaldava tooterühma kvoote kordagi täis.

(134)

Eeltoodut arvestades näib, et selliste aastaste lepingute lisades nimetatud kvoodid ei vastanud turu tegelikule olukorrale ja tarbimise arengule, kuna kvoote korrigeeriti tarbimise/nõudluse arengut arvestamata automaatselt suuremaks. Kuna kvoote ei saadud lepingu kehtivusajal kordagi täis, võib järeldada, et need olid tõepoolest „liiga suured“ mitte üksnes lepingute kehtivusajal, vaid ka võrreldes tarbimise arenguga vaatlusalusel perioodil. Seepärast ei ole mõtet võrrelda nende 22. augustil 2012 kehtivuse kaotanud kvootide ja Venemaalt pärit impordi taset vaatlusalusel perioodil. See väide tuleb seepärast tagasi lükata.

(135)

Käesolevas uurimises vaadeldavate toodete määratluse ja „muude lehtvaltstoodete“ määratluse väidetavat kattuvust uuriti lähemalt. Esiteks ilmnes, et käesolevas uurimises vaadeldavate toodete määratlus hõlmab ka „legeeritud külmvalts- ja pinnatud teraslehtede“ tooterühma. Teiseks ilmnes, et 42 TARICi koodist, mida leping eespool nimetatud tooterühmade puhul hõlmas, kattuvad ajutises määruses nimetatud koodidega täielikult vaid seitse (7209169000, 7209179000, 7209189100, 7209269000, 7209279000, 7209289000 ja 7225508000). Seega on lepingu lisas nimetatud 35 TARICi koodi käesolevas uurimises vaadeldavate toodete määratlusest välja jäetud. Teisest küljest ei hõlmanud nimetatud leping ligikaudu kümmet käesoleva uurimisega hõlmatud TARICi koodi. Eeltoodust nähtub, et väidetavat kattuvust ei toeta faktilised tõendid ja sellised väited tuleb tagasi lükata.

4.6.   Liidu tootmisharu liigne tootmisvõimsus

(136)

Teine huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule avaldas olulist mõju selle liigne tootmisvõimsus, mis põhjustas ülepakkumist, kulude kasvu ja kasumi vähenemist ning takistas ka lisainvesteeringute tegemist. Ta märkis ka, et impordi puudumise korral oleks tootmisvõimsuse rakendusaste olnud vaid üle 72 %.

(137)

Kõigepealt meenutatakse, et liidu tootmisharu vähendas oma tootmisvõimsust vaatlusalusel perioodil 3 %, et kohaneda muutuva ülemaailmse turuolukorraga. Kuigi liidu tootmisharu poolt vaatlusalusel perioodil saavutatud tootmisvõimsuse rakendusastet ei saa pidada rahuldavaks ja ei eitata, et tootmisvõimsuse madal rakendusaste võib tootmisharu tulemuslikkust mõjutada, märgitakse, et 2011. aastal, kui liidu tootmisharu installeeritud tootmisvõimsus oli suurem ja tootmisvõimsuse rakendamine väiksem kui uurimisperioodil, oli liidu tootmisharu veel kasumlik. Seepärast ja arvestades tootmisvõimsuse rakendamise paranemist seoses tootmisvõimsuse vähendamisega järeldatakse, et tootmisvõimsuse rakendusastet ei saa pidada põhjuslikku seost kõrvaldavaks elemendiks. Eeltoodu põhjal tuleb see väide tagasi lükata.

4.7.   Import kolmandatest riikidest

(138)

Mitu isikut väitis, et komisjon ei olnud kolmandatest riikidest pärit impordi mõju nõuetekohaselt hinnanud. Nad väitsid, et nende impordi tase oli lähedane Venemaa impordi tasemele ning et import Iraanist ja Ukrainast toimus madalamate hindadega kui Venemaalt ja Hiinast. Peale selle ja nagu on osutatud põhjenduses 105, väitis üks huvitatud isik, et Ukrainast, Indiast ja Iraanist pärit importi, mille turuosa oli vaatlusalusel perioodil 5,4 %, ei olnud liidu tootmisharu turuosa vähenemist silmas pidades nõuetekohaselt hinnatud.

(139)

Selle kohta märgitakse kõigepealt, et nagu põhjenduses 104 osutatud, on kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil kahanenud 10,9 %-lt 9,1 %-le (854 281 tonnilt 647 710 tonnile), samal ajal kui ainult Venemaalt pärit impordi turuosa on suurenenud 5,9 %-lt 9,8 %-le (466 165 tonnilt 697 661 tonnile). Eeltoodust nähtub, et Venemaalt ja teistest kolmandatest riikidest pärit importi iseloomustab vastupidine suundumus. Samuti märgitakse, et käesoleva uurimise raames on Venemaalt pärit importi hinnatud kumulatiivselt Hiinast pärit impordiga ja et asjaomaste riikide turuosa on kasvanud 14,3 %-lt 2011. aastal 20,1 %-le uurimisperioodil.

(140)

Teiseks, kuigi ei eitata, et import Iraanist ja Ukrainast toimus tõesti asjaomaste riikide keskmisest hinnast madalama keskmise hinnaga, märgitakse, et sellise impordi keskmine hind lõi asjaomastest riikidest pärit impordi hindu kogu vaatlusalusel perioodil alla ja et nende hinnakäitumine ei muutunud sellel perioodil märkimisväärselt. Kuna nende turuosa suurenes vaid veidi (2,9 %-lt 3,4 %-le), on ebatõenäoline, et see import kõrvaldaks põhjusliku seose.

(141)

Kolmandaks ja nagu põhjenduses 106 osutatud, tuleks Ukraina, India ja Iraani turuosa analüüsida kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses, mitte konkreetsele üheaastasele ajavahemikule keskendudes. Sellest järeldub, et Indiast, Iraanist ja Ukrainast pärit impordi turuosa on vaatlusalusel perioodil tõesti veidi kasvanud (4 %-lt 5,4 %-le), samal ajal kui teistest kolmandatest riikidest (sh eespool nimetatud riigid) pärit import on üldiselt vähenenud 10,9 %-lt 9,1 %-le. Eeltoodust nähtub, et liidu tootmisharu turuosa vähenemist (– 4 %) ei saa võrrelda ainult eespool nimetatud riikide turuosaga uurimisperioodil ja et turuosa suurenemist ei saa pidada piisavalt märkimisväärseks, et see kõrvaldaks põhjusliku seose.

(142)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid teatavad eksportivad tootjad, et absoluutarvudel põhineva hinnangu kohaselt oli kõikidest kolmandatest riikidest pärit import võrreldav Venemaalt pärit impordiga ning neid tuleks pidada võrdselt kahjustavaks. Selle kohta märgitakse kõigepealt, et nagu ajutise määruse põhjendustes 107 kuni 111 osutatud, olid Venemaa ja Hiina impordi kumulatiivse hindamise tingimused täidetud. Seepärast ei tuleks Venemaa importi analüüsida eraldi. Teiseks märgitakse ka, et kuigi impordi analüüs peaks tõepoolest põhinema absoluutarvudel, tuleks analüüsida ka nende absoluutarvude arengut. Selle kohta märgitakse vastavalt eeltoodule, et kõikidest kolmandatest riikidest pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 206 571 tonni, samas kui Venemaalt pärit import suurenes 231 496 tonni. Vaatlusalustest riikidest pärit import järgis kumulatiivselt hinnatuna samasugust suundumust ja suurenes 312 224 tonni. Nagu eespool märgitud, oli kõikidest kolmandatest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil palju väiksem kui vaatlusalustest riikidest pärit import. Neid riike iseloomustas ka Venemaa impordi ja vaatlusalustest riikidest pärit impordiga vastupidine suundumus. Selle põhjal kinnitatakse, et kolmandatest riikidest pärit importi hinnati nõuetekohaselt, võttes arvesse nende mahu, hinna ja turuosa suundumusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

4.8.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(143)

Eeltoodu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 202–204 esitatud järeldused.

5.   LIIDU HUVID

5.1.   Liidu tootmisharu huvid

(144)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 209 tehtud järeldus.

5.2.   Importijate ja kasutajate huvid

(145)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mitu isikut, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomaste riikide suhtes ei oleks liidu huvides. See väide esitati uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist. Nad väitsid, et dumpinguvastased meetmed oleksid vastuolus väiksemate kasutajate huvidega, kuna neil on konkurentsi pärssiv mõju (liidu tootjad tõstavad hindu) ja liidu tootjad ei tooda teatavaid külmvaltsitud lehtterastooteid.

(146)

Neid väiteid käsitleti juba ajutise määruse põhjendustes 220–223, kuid pärast esialgsete järelduste avalikustamist ega pärast lõplike järelduste avalikustamist ei esitatud nende kohta olulist lisateavet. Väide lükatakse seega tagasi.

5.3.   Muud väited

(147)

Mõned isikud väitsid, et komisjon eelistas liidu tootjaid ja püüdis iga hinna eest dumpingut leida.

(148)

Seda väidet täpsemalt ei põhjendatud. Komisjon rõhutab, et uurimisel järgitakse kehtivat õigusraamistikku, järgides rangeimaid erapooletuse ja läbipaistvuse standardeid.

(149)

Mõne isiku väitel näitab uurimisaluse toote liidu tootjate poolne import, et nad ei suuda liidu nõudlust rahuldada.

(150)

Nagu ka ajutise määruse põhjenduses 191 märgitud, kuuluvad paljud liidu tootjad integreeritud terasekontsernidesse, millel on sõltumatud kaubanduslikud tütarettevõtjad. Need kauplejad võivad osta tooteid, kust nad soovivad, sealhulgas asjaomastest riikidest. Tuleb taas toonitada, et need ostud moodustasid alla 1 % kaebuse esitajate müügist. Toimiku kohaselt toimus see import enesekaitseks ja kaubandussidemete säilitamiseks, mitte seetõttu, et liidu tootjad ei suutnud nõudlust rahuldada.

5.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(151)

Kuna liidu huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 229–232 tehtud järeldused.

6.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

6.1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(152)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas mitu isikut märkusi 5 % suuruse sihtkasumi kohta, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi esialgseks arvutamiseks, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 237–238. Üks huvitatud isik väitis, et sektori kasum ei oleks olnud üle 5 %, samal ajal kui üks teine huvitatud isik väitis, et 5 % suurune sihtkasum oli liiga suur. Need väited ei olnud põhjendatud.

(153)

Eurofer leidis, et 5 % suurune sihtkasum oli ilmselgelt liiga väike. Esiteks lükkas ta viite elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sihtkasumile tagasi seetõttu, et muu hulgas erinesid nimetatud toodetega seotud teadus- ja arendustegevus, turud ja terase laad. Teiseks väitis Eurofer, et kättesaadavad ja kontrollitavad tõendid 2009. aasta eelsest ajast näitavad, et kasutada tuleks sihtkasumit, mis on vähemalt 10 %. Seda väites tugines Eurofer osaliselt nende kaebuse esitanud tootjate teabele, kes olid valimisse kaasatud ja esitanud komisjoni palvel muu hulgas 2005.–2008. aasta kasumlikkuse andmed, ja osaliselt teatavate teiste liidu tootjate saavutatud kasumlikkusele sellel ajavahemikul. Eurofer lisas, et sihtkasumit ei tohiks arvutada aastate põhjal, mida mõjutas kas majanduskriis või dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest. Kolmandaks väitis Eurofer, et sihtkasumit tuleks kohandada, võttes arvesse uurimisperioodijärgset importi ja asjaomasest impordist põhjustatud pidevat ebaõiglast hindade alanemist. Ta märkis veel, et liidu institutsioonid on dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju korvamiseks ka varem tavapärasest suuremale kasumile tuginenud (9).

(154)

Neid märkusi analüüsiti nõuetekohaselt. Kõigepealt tuleks meenutada, et nagu ajutise määruse põhjenduses 236 selgitatud, tehti uurimise käigus kindlaks, et import asjaomastest riikidest toimus kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärses mahus, millel oli negatiivne mõju muu hulgas liidu tootmisharu kasumlikkusele. Seetõttu ei sobi ükski vaatlusaluse perioodi aasta näitama, kui suurt kasumit võiks tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikuks pidada. Kuna ainus märkus, mis selle kohta esialgses etapis saadi, ei olnud piisavalt põhjendatud, otsustas komisjon sihtkasumi esialgu arvutada muid terastooteid käsitlenud uurimiste tulemuste põhjal. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist on komisjon seda küsimust siiski täiendavalt uurinud ja mitte üksnes pärast avalikustamist saadud märkuste põhjal, vaid ka selle kohta rohkem teavet küsides ja analüüsides.

(155)

Nagu juba eespool põhjenduses 8 osutatud, palus komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada 2005.–2010. aastal liidu turul müüdud samasuguse toote kasumlikkuse andmed (sama teave 2011. aasta kuni uurimisperioodi kohta oli juba esitatud algsetes küsimustikule esitatud vastustes). See teave saadi ja seda kontrolliti nõuetekohaselt. 2005.–2008. aasta kaalutud keskmine kasumlikkus, mida sai selle põhjal iga nimetatud aasta kohta arvutada, jäi vahemikku 9–15 %. 2005.–2008. aasta näisid olevat sihtkasumi arvutamiseks tüüpilised, kuna neid ei mõjutanud majanduskriis, mis mõjutas tugevasti sektorit alates 2009. aastast, ega iseloomustanud erakordselt soodsad turutingimused. Lisaks osutas nende aastate impordimaht asjaomastest ja muudest riikidest tihedale konkurentsile.

(156)

Seega leiab komisjon eeltoodu põhjal, et tootmisharu kasumimarginaal ajaliselt lähimal tüüpilisel aastal, st 2008. aastal, sobib sihtkasumi kinnitamiseks paremini kui esialgu kasutatud 5 % suurune sihtkasum. See kaalutud keskmine kasumimarginaal on 9,9 % ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi on vastavalt kohandatud. Kuna see marginaal põhineb vaatlusaluse toote tegeliku kasumlikkuse andmetel, on tegemist parima selleks otstarbeks kättesaadava teabega.

(157)

Teatavad eksportivad tootjad käsitlesid kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks kasutatud kahjumarginaalide küsimust uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes. EFMA kohtuotsuse (10) punktis 60 märgiti: „On oluline, et [kasutatav kasumimarginaal] kõnealuse kahju kõrvaldamiseks vajaliku sihthinna arvutamisel piirduks kasumimarginaaliga, mille saavutamist võib ühenduse tootmisharu põhjendatult eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes, kus puudub dumpinguhinnaga import“. Peale selle märgiti, et 2011. aastal saadud kasum kujutab endast dumpinguhinnaga impordi puudumisel usaldusväärset kasumimarginaali. Pidades silmas, et alates 2009. aastast kuni uurimisperioodini registreeritud andmed olid madala ja dumpinguhinnaga impordi olulise koguse ning terasesektorit ka 2010. ja 2011. aastal mõjutanud 2009. aasta finantskriisi tõttu selgelt asjakohatud, oli ilmne, et komisjonil oli põhjendatud alus minna kõige hiljutisema tüüpilise aasta kindlakstegemiseks ajas tagasi (kui andmed olid kättesaadavad) ning et seetõttu tuleks uurida ajavahemikku 2005–2008. Kättesaadavate andmete põhjal järeldati, et eespool esitatud põhjustel oli kõige asjakohasem 2008. aasta. Väide, et see kujutab endast valikulisust, on alusetu, kuna 2008. aasta ei olnud mingil juhul suurima kasumiga aasta ajavahemikul 2005–2008. 2008. aasta valiti seetõttu, et tegemist oli kõige hiljutisema aastaga, mida iseloomustasid tavapärased konkurentsitingimused. Liidu turuhindade, impordiandmete ja liidu tarbimise uurimine tõendas tõepoolest tavapärase konkurentsipõhise turuolukorra olemasolu.

(158)

Seepärast on kahju kõrvaldamist võimaldava taseme jaoks tavapärase kasumi kindlaksmääramiseks kasutatud meetod täielikult kooskõlas EFMA kohtuotsusega ja see väide lükati tagasi.

(159)

Samade eksportivate tootjate väitel jättis komisjon, nagu on märgitud eespool põhjenduses 122, liidu tootmisharu olukorra analüüsis arvestamata 2010. aasta sündmused põhjendusega, et need toimusid enne analüüsiperioodi, kuid sihtkasumi kindlaksmääramisel tugines komisjon 2008. aastale. Selle kohta märgitakse, et kuigi liidu tootmisharu olukorra analüüsimisel vaadeldud periood piirdus ajavahemikuga alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini, nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 20, puudusid õiguslikud piirangud, mis oleksid takistanud komisjonil kasutada mõistliku sihtkasumi kindlaksmääramiseks muid perioode väljaspool vaatlusalust perioodi, kui valitud periood on dumpinguhinnaga impordi puudumisel saavutatava kasumitaseme poolest tüüpiline. Seda selgitatakse nõuetekohaselt eespool põhjenduses 157. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(160)

Samad isikud väidavad, et „muude kahjunäitajate“ puudumisel 2005.–2008. aasta kohta ei saanud huvitatud isikud esitada sihtkasumi taseme asjakohasust puudutavaid sisulisi märkusi. Selle kohta märgitakse, et kõige hiljutisema tavapäraste turutingimustega aasta kindlaksmääramine ja liidu tootmisharu olukorra hindamine vaatlusalusel perioodil on kaks eraldi ülesannet, mille puhul komisjon ei vaja ja/või analüüsi sama andmekogumit. „Muud kahjunäitajad“ ei ole asjakohased selle kindlaksmääramisel, kas teataval aastal valitsesid tavapärased turutingimused. Seepärast lükati see väide tagasi.

(161)

Teatavad eksportivad tootjad väitsid, et 2008. aasta kasumlikkuse andmeid ei oleks tohtinud kasutada, sest ajavahemik alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini ei hõlma seda aastat. Ometigi on eelnimetatud EFMA kohtuotsusest ilmne, et sihtkasumi kindlaksmääramiseks ei sobi ükski vaatlusaluse perioodiga hõlmatud aasta. Kuna komisjon ei saanud esialgses etapis kasutada tootmisharu usaldusväärseid, kontrollitud ja kasutatavaid kasumlikkuse andmeid, tugines ta muude uurimiste raames kasutatud kasumimääradele. Kuna komisjon sai pärast esialgsete järelduste avalikustamist siiski täiendavad kasumlikkuse andmed, mida ta kontrollis ja mis näitasid, kui suurt kasumit võiks tavapärastes konkurentsitingimustes pidada selles sektoris mõistlikuks, on asjakohasem kasutada sellist kasumit kui erinevate turuolukordade (tooted, konkurentsitingimused) mõjutatud näitajat, isegi kui see näitaja on uuem. Seepärast lükati see väide tagasi.

(162)

Üks Venemaa eksportiv tooja märkis, et nende tooteliikide puhul, mida seotud importijad liidu turule toomisel töötlesid, ei olnud turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaali arvutatud. Kuna sellise müügi hõlmamiseks olid andmed olemas, kiideti see väide heaks ning hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaale on vastavalt ajakohastatud.

(163)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et turuhinnast madalama hinnaga müügi taseme kindlakstegemine on ebatäpne. Ta märkis, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutatud liidu tootmisharu tootmiskulude väärtused on mõne tooteliigi puhul väga suured, kui võrrelda peaaegu identsete tooteliikidega, ja komisjon peaks need arvestamata jätma või realistlikule tasemele kohandama. Ta märkis ka, et kuigi Hiinast pärit impordi keskmised CIF-ekspordihinnad on 3 % kõrgemad, on Venemaa eksportijate turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal kaks korda suurem. Lõpuks märkis ta, et liidu tootmisharu võrreldavate toodete müügimaht moodustas vaid 6,4 % tootmisharu ekspordi kogumahust.

(164)

Komisjon tegi pärast ülekontrollimist siiski kindlaks, et liidu tootmisharu tootmiskulude andmed olid täpsed. CIF-väärtuse ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali erinevuse kohta märgitakse, et selline võrdlus on liiga lihtsustatud ega võta arvesse liidu või eksportiva tootja tooteliikide võimalikke hinna- ja kuluerinevusi. Veel märgitakse, et alusmääruses ei ole ette nähtud eksporditud mahu ja liidu tootmisharu poolt müüdud samasuguste toodete vastava mahu võrdlemiseks ühtki künnist. Pärast põhjenduses 162 osutatud väite arvessevõtmist moodustas liidu tootmisharu poolt müüdud võrreldavate toodete maht 10 % tema ekspordi kogumahust. Selle kohta märgitakse ka, et üle 90 % selle konkreetse eksportiva tootja poolt liitu eksporditud toodetest on võrreldavad asjaomase liidu tootega. Eeltoodu põhjal tuleb see väide tagasi lükata.

(165)

Mitu eksportivat tootjat ei nõustunud sellega, et komisjon kohaldas kahju arvutamiseks artikli 2 lõiget 9, väites, et artikli 2 lõige 9 kuulub alusmääruse dumpingusätete hulka ja seda ei saa kasutada kahju arvutamiseks analoogia alusel. Nad väitsid, et vaba ringluse hind peaks põhinema tegelikul hinnal, mida küsivad seotud liidu importijad esimestelt sõltumatutelt liidu klientidelt.

(166)

Kahjumarginaali arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhindadega impordi ekspordihinnale (dumpingumarginaalil põhinevast) madalama tollimaksumäära kehtestamine oleks dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisav. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva ekspordimüügi puhul arvutatakse ekspordihind, analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava meetodiga, esimestele sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna alusel, mida on kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu element, ja kuna nimetatud artikkel on ainus alusmääruse artikkel, milles antakse juhtnööre ekspordihinna arvutamiseks, on selle artikli kasutamine analoogia põhjal õigustatud.

(167)

Lisaks leitakse, et selle huvitatud isiku pooldatav meetod põhjustaks tema ja teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate (kes müüvad sõltumatutele importijatele) marginaalide arvutamisel ebavõrdset kohtlemist. Muude valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kasutatud meetodid põhinesid CIF-taseme ekspordihinnal, mis loomulikult välistab liidu müügi-, üld- ja halduskulud ja kasumi, mis tuleneb tollivormistusjärgsest edasimüügist liidus. Komisjon arvab, et hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste jaoks asjakohase impordihinna kehtestamist ei peaks mõjutama see, kas eksport liitu toimub seotud või sõltumatutele ettevõtjatele. Meetodid, mida komisjon kasutas, tagavad, et mõlemal juhul kindlustatakse võrdne kohtlemine.

(168)

Seepärast järeldas komisjon, et kasutatud lähenemisviis oli täpne, ning lükkas need väited tagasi.

(169)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et müügi-, üld- ja halduskulude ning müügihinnast saadud kasumi mahaarvamise tõttu ei saa turuhinnast madalama müügi marginaali ja dumpingumarginaali enam nõuetekohaselt võrrelda, sest valemi kordaja (st CIF-hind) ei ole enam sama. See väide lükati tagasi, kuna müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine mõjutas üksnes valemi lugejat, mitte nimetajat.

(170)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid teatavad huvitatud isikud ka, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine moonutas väiksema tollimaksu reegli mõju. Kuna dumpingumarginaali arvutamiseks kasutati sarnast metoodikat, on selge, et väiksema tollimaksu reeglit ei ole moonutatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(171)

Üks huvitatud isik märkis, et käesoleval juhul ei ole nn väiksema tollimaksu reegel liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks piisav, sest sel ajal kui liidu tootmisharu tootmiskulud jäid pärast uurimisperioodi stabiilseks, langesid Venemaalt ja Hiinast pärit impordi hinnad 2015. aasta aprillist detsembrini vastavalt 19 % ja 22 %. Selle põhjal väitis ta, et ajutise dumpinguvastase tollimaksu vastav tase (26,2 % ja 16 %) ei olnud piisav, sest nimetatud hinnalanguse tõttu kadus tollimaksu mõju suures osas või täielikult. Nende hinnalanguste tulemusel said asjaomaste riikide tootjad oma ekspordimahtu liitu märkimisväärselt suurendada. Ta viitas lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 437/2004 (11) põhjendusele 26, mille kohaselt komisjon leidis, et piirduda tuleks uurimisperioodi järeldustega, välja arvatud juhtudel, kui uute asjaolude mõju on tõendatavalt ilmne, vaieldamatu, püsiv, manipuleerimatu ja ei tulene huvitatud osaliste tahtlikust tegevusest.

(172)

See väide tuleb tagasi lükata. Ühest küljest ei kinnitanud faktilised tõendid väidet, et liidu tootmisharu tootmiskulud jäid stabiilseks. Teisest küljest, kuigi asjaomastest riikidest pärit impordi hind on alates uurimisperioodi lõpust tõesti märkimisväärselt langenud, on mitmeid märke sellest, et 2016. aasta teises kvartalis hakkavad impordihinnad jälle tõusma. Seega ei näi müügihinna langus olevat püsiv ja oleks ennatlik seda sellisena käsitada.

(173)

Kuna koostöövalmidus oli suur, arvutati valimisse kaasamata koostööd tegevate HRV eksportivate tootjate suhtes kohaldatav lõplik kahjumarginaal kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja keskmisena. Koostööst keeldunud HRV eksportivate tootjate suhtes kohaldatav lõplik kahjumarginaal määrati kahe koostööd tegeva äriühingu kõrgeima marginaali tasemel.

(174)

Venemaa puhul määrati koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes kohaldatav lõplik kahjumarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate tüüpilise tooteliigi kahjumarginaali põhjal. Seda marginaali kohaldatakse äriühingu PJSC Novolipetsk Steel suhtes, sest tema koostööst keeldumine, mida on selgitatud eespool dumpingut käsitlevas osas, oli seotud ka tema ekspordihinna ja seega tema kahjumarginaaliga.

(175)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 152–172 mainitud asjaolusid, on lõplikud kahju- ja dumpingumarginaalid, väljendatuna protsentides CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised. Esitatud on ka lõplikud tollimaksumäärad.

Tabel 4

Lõplikud marginaalid ja tollimaksumäärad

Hiina eksportivad tootjad

Lõplik dumpingumarginaal (%)

Lõplik kahjumarginaal (%)

Lõplik tollimaksumäär (%)

Angang Group

59,2

19,7

19,7

Shougang Group

52,7

22,1

22,1

Muud koostööd tegevad äriühingud

56,9

20,5

20,5

Kõik muud äriühingud

59,2

22,1

22,1

Venemaa eksportivad tootjad

 

 

 

Magnitogorsk Iron & Steel Works OJSC

18,7

26,4

18,7

PAO Severstal

35,9

34,0

34,0

PJSC Novolipetsk Steel

38,9

36,1

36,1

Kõik muud äriühingud

38,9

36,1

36,1

(176)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist eksportivalt tootjalt saadud märkuste järel ümardati eeltoodud kahjumarginaalid vajaduse korral allapoole lähima kümnendikkohani.

(177)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikidele muudele äriühingutele“ kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes asjaomastest riikidest pärit ja kõnealuste äriühingute ja seega konkreetselt nimetatud õigussubjektide toodetud vaatlusaluse toote impordile. Kõnealuseid määrasid ei tohiks kohaldada sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, kelle puhul tuleks kohaldada „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(178)

Kõik taotlused kohaldada kõnealuseid äriühingute jaoks ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata komisjonile (12) koos kogu asjakohase teabega, eriti mis puudutab mis tahes tootmisega seotud muudatust ettevõtte tegevuses, omamaist ja eksportmüüki, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(179)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad järgmist: käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud kehtiva nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse neile kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra.

6.2.   Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(180)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju ulatust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

6.3.   Meetmete elluviidavus

(181)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et mõned eksportivad tootjad olid asunud kehtestatud ajutisi tollimakse absorbeerima, keeldudes hindu tõstmast. Seda väidet ei ole käesoleva uurimise raames võimalik kontrollida. Juhul kui esitatakse eraldi absorbtsiooni uurimise taotlus, on võimalik algatada alusmääruse artikli 12 lõike 1 alusel läbivaatamine, kui esitatakse esmapilgul usutavana näivad tõendid.

(182)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määrusega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit toodete impordi suhtes: rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7209 15 00 (TARICi kood 7209150090), 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99 (TARICi kood 7209189990), ex 7209 25 00 (TARICi kood 7209250090), 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80 (TARICi koodid 7211238019, 7211238095 ja 7211238099), ex 7211 29 00 (TARICi koodid 7211290019 ja 7211290099), 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla.

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised,

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn must raudplekk),

muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, elektrotehnilisest räniterasest, ja

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine.

Riik

Äriühing

Lõplik tollimaksumäär (%)

TARICi lisakood

HRV

Angang Steel Company Limited, Anshan

19,7

C097

Tianjin Angang Tiantie Cold Rolled Sheets Co. Ltd., Tianjin

19,7

C098

Muud lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud

20,5

 

Kõik muud äriühingud

22,1

C999

Venemaa

Magnitogorsk Iron & Steel Works OJSC, Magnitogorsk

18,7

C099

PAO Severstal, Tšerepovets

34

C100

Kõik muud äriühingud

36,1

C999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleval arvel kajastatud ekspordiks Euroopa Liitu müüdud külmvaltsitud lehtterastooted koguses [kogus] on tootnud [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2016/181 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Komisjoni 10. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/181, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes (ELT L 37, 12.2.2016, lk 1).

(3)  ELT C 161, 14.5.2015, lk 9.

(4)  Komisjoni 11. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2325, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 328, 12.12.2015, lk 104).

(5)  Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1329, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete registreeritud impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27)

(6)  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2852/2000, millega kehtestatakse Indiast ja Korea Vabariigist pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 332, 28.12.2000, lk 17).

(7)  Äriühing teavitas komisjoni, et ta muutis seoses muudatustega Venemaa õiguses oma õigusliku vormi avatud aktsiaseltsist avalikuks aktsiaseltsiks. See muudatus on kehtinud alates 1. jaanuarist 2016.

(8)  27. novembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C-315/90: Gimelec jt vs. komisjon (EU:C:1991:447, punkt 23).

(9)  Komisjoni 5. novembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3262/90, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Jaapanist, Korea Vabariigist ja Hongkongist pärit kassettides sisalduvate helilintide impordi suhtes (EÜT L 313, 13.11.1990, lk 5).

(10)  Kohtuasi T-210/95: European Fertilizer Manufacturer's Association (EFMA) vs. nõukogu, EKL 1999, lk II-3291.

(11)  Nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 437/2004, millega kehtestatakse Norrast ja Fääri saartelt pärineva suure teraspea-lõhe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 72, 11.3.2004, lk 23).

(12)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, 1049 Brussels, Belgium.


LISA

Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse

Riik

Nimetus

TARICi lisakood

Hiina RV

Hebei Iron and Steel Co., Ltd., Shijiazhuang

C103

Hiina RV

Handan Iron & Steel Group Han-Bao Co., Ltd., Handan

C104

Hiina RV

Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Shanghai

C105

Hiina RV

Shanghai Meishan Iron & Steel Co., Ltd., Nanjing

C106

Hiina RV

BX Steel POSCO Cold Rolled Sheet Co., Ltd., Benxi

C107

Hiina RV

Bengang Steel Plates Co., Ltd, Benxi

C108

Hiina RV

WISCO International Economic & Trading Co. Ltd., Wuhan

C109

Hiina RV

Maanshan Iron & Steel Co., Ltd., Maanshan

C110

Hiina RV

Tianjin Rolling-one Steel Co., Ltd., Tianjin

C111

Hiina RV

Zhangjiagang Yangtze River Cold Rolled Sheet Co., Ltd., Zhangjiagang

C112

Hiina RV

Inner Mongolia Baotou Steel Union Co., Ltd., Baotou City

C113


4.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1329,

29. juuli 2016,

millega nõutatakse sisse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete registreeritud impordilt

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“) eelkõige selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Sissejuhatus

(1)

Pärast Euroopa Teraseühenduse (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) kaebust algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) 14. mail 2015 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses liitu imporditavate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest toodetega, välja arvatud roostevabast terasest lehtvaltstooted igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise (edaspidi „külmvaltsitud lehtterastooted“), mis pärinevad Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) ja Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) (edaspidi üheskoos „asjaomased riigid“).

(2)

12. novembril 2015 esitas kaebuse esitaja taotluse impordi registreerimiseks alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt. Komisjon kehtestas 11. detsembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/2325 (2). (edaspidi „registreerimismäärus“) teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes registreerimisnõude. Kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 alusel paluti kõigil huvitatud isikutel kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad, esitada tõendid või taotleda ärakuulamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Märkusi registreerimise kohta saadi kaebuse esitajalt, Hiina raua- ja teraseühenduselt (China Iron and Steel Association, CISA), Venemaa Föderatsiooni majandusarengu ministeeriumilt, Vene eksportivatelt tootjatelt, importijatelt ja/või kasutajatelt.

(3)

Komisjon kehtestas 10. veebruari 2016. aasta rakendusmäärusega (EL) 2016/181 (3) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes.

(4)

Komisjoni lõplik analüüs ja otsus seoses dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvidega on esitatud üksikasjalikult komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/1328 (4) (edaspidi „lõplik määrus“). Käesolev määrus käsitleb üksnes registreerimise küsimust, registreerimisega seonduvaid saadud kommentaare ja kõnealust dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvat sissenõudmist.

2.   Protseduur seoses tagasiulatuvusega pärast ajutiste meetmete kehtestamist

(5)

Selleks et uurida, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuv kohaldamine on õigustatud, analüüsis komisjon tarbimist, hindu, impordi ja müügi mahtu enne ja pärast uurimise alustamist. Kõnealuse analüüsi raames saatis komisjon vaatlusaluse toote importijatele ja/või kasutajatele küsimustikud, mis käsitlesid nende impordi mahtu, impordihindu ja varusid uurimisperioodi järgsel ajavahemikul, st 1. aprillist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016. Vastuseid saadi 22 sõltumatult importijalt, sidusimportijalt ja/või kasutajalt. Samuti saadeti kaebuse esitajale ja viiele valimisse kaasatud liidu tootjale küsimustikud, mis käsitlesid müüki uurimisperioodi järel, st ajavahemikul 1. aprillist 2015 kuni 31. jaanuarini 2016. Vastuse saatsid kaebuse esitaja ja kõik valimisse kaasatud liidu tootjad.

(6)

Põhjenduses 5 nimetatud küsimustiku vastuste kontrollimiseks tehti kontrollkäigud seoses järgmiste osapoolte esitatud andmetega:

a)

liidu tootjad

ThyssenKrupp Germany, Duisburg, Saksamaa

ArcelorMittal Belgium NV, Gent, Belgia

ArcelorMittal Sagunto SL, Puerto de Sagunto, Hispaania

b)

sõltumatud importijad/kasutajad

Duferco SA, Lugano, Šveits

Marcegaglia Carbon Steel, Mantova, Itaalia

(7)

3. mail 2016 korraldati Euroferi palvel ärakuulamine kaubandusmenetluse raames ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul. Ärakuulamine toimus teatavaid Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastooteid käsitleva dumpinguvastase menetluse raames ja üks tõstatatud küsimustest oli lõpliku dumpinguvastase tollimaksu võimalik tagasiulatuv sissenõudmine.

(8)

Importijate palvel pidas komisjon veel kaks ärakuulamist seoses dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuva sissenõudmisega.

(9)

Komisjon tegi kõigile huvitatud isikutele teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal oli kavas sisse nõuda lõplik dumpinguvastane tollimaks külmvaltsitud lehtterastoodete registreeritud impordilt (edaspidi „täiendav avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada märkusi täiendava avalikustamise kohta. Huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja neid võeti vajaduse korral arvesse.

(10)

Mitu isikut esitas märkusi pärast täiendavat avalikustamist. 15. juunil 2016 toimus ühe importijate rühma ärakuulamine kaubandusmenetluse raames ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul. Pärast ärakuulamist esitas üks huvitatud isik märkusi ärakuulamisjärgses esildises.

B.   DUMPINGUVASTASTE TOLLIMAKSUDE TAGASIULATUV SISSENÕUDMINE

1.   Registreerimise ja dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise üldpõhimõtted

(11)

Oma teatises Steel: Preserving Sustainable Jobs and Growth in Europe („Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“) (5) kinnitab komisjon, et tootmisharu jaoks leevendavaid meetmeid võetakse juba enne ajutiste meetmete kehtestamist. Sel eesmärgil registreeritakse import enne ajutiste meetmete vastuvõtmist. See võimaldab komisjonil kohaldada lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse tagasiulatuvalt kolm kuud enne ajutiste meetmete vastuvõtmist, kui on täidetud asjaomased õiguslikud tingimused. Kõnealused õiguslikud tingimused on sätestatud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 ja artikli 14 lõikes 5, mis põhinevad Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastase lepingu (edaspidi „WTO ADA“) artikli 10 lõigetel 6 ja 7.

(12)

Kõnealuste õiguslike tingimustega sätestatakse kaheastmeline mehhanism, millega tagatakse, et kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju ei kahjustata.

(13)

Kuna see on esimene juhtum, kus leiti, et dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuva sissenõudmise tingimused on täidetud, peab komisjon vajalikuks selgitada üksikasjalikult metoodikat, mida kohaldades sellisele järeldusele jõuti.

(14)

Esimene etapp, mis põhineb kavatsusel ennetada tollimaksu parandava mõju kahjustamist, on registreerimine vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 ja WTO ADA artikli 10 lõikele 7, mis peale impordi registreerimise annab huvitatud isikutele, eelkõige importijatele, teada, et lõplikke tollimakse võib sisse nõuda tagasiulatuvalt, kui sisulised tingimused on täidetud. Juhul kui ennetamise abil ei õnnestu lõplike tollimaksude parandavat mõju säilitada, on teine etapp dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuv tagasinõudmine toodetelt, mis imporditi tarbimiseks kõige rohkem 90 päeva enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva, ent mitte enne uurimise algatamist kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 4 ja WTO ADA artikli 10 lõikega 6.

(15)

Ükskõik kumba neist meetmetest tohib rakendada üksnes siis, kui alusmääruse artikli 10 lõikes 4 ja WTO ADA artikli 10 lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud.

(16)

Komisjon peab sobivaks sätestada viisi, kuidas dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuva kehtestamise üle otsustades tõlgendada ja kohaldada tingimusi „veelgi märgatavalt suurenenud import“ ja „kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju olulise kahjustamise tõenäosus“, mis on sätestatud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d.

(17)

Alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis c sätestatud kahest alternatiivsest tingimusest teine on alati täidetud hetkel, kui menetluse algatamise teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Seega ei ole vaja alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti c täiendavalt selgitada.

(18)

Alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d on sätestatud:

„lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud, nii et arvestades ajastamist, mahtu ja muid asjaolusid, võib see oluliselt kahjustada kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.“

(19)

Komisjon tõlgendab alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d nii, et see koosneb kahest tingimusest, mis peavad olema täidetud, et komisjon võiks lõpliku dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõuda (lisaks tingimustele, mis on sätestatud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis c ja artikli 10 lõike 4 sissejuhatavas lõigus, kui tõlgendada seda koos alusmääruse artikli 14 lõikega 5). Need kaks tingimust on järgnevad:

a)

lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud; ning

b)

taoline impordi jätkuv märgatav suurenemine võib ajastamist, mahtu ja muid asjaolusid arvestades oluliselt kahjustada kohaldatava lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

1.1.   Impordi jätkuv märgatav suurenemine

(20)

Selleks et teha mis tahes järeldusi selle kohta, et import on veelgi märgatavalt suurenenud, on vajalik andmete võrdlemine (6). Sellega seoses tuleb kindlaks määrata, millise perioodi andmeid on vaja võrrelda.

1.1.1.   Võrreldavad perioodid

(21)

Ühest küljest viitab alusmäärus impordi tasemele uurimisperioodi vältel. Teisest küljest viitavad sõnad „veelgi“ ja „lisaks“ sellele, et impordi taset uurimisperioodi ajal tuleks võrrelda impordi tasemega uurimisjärgsel perioodil.

(22)

Samal ajal ei saa uurimisperioodiga võrreldav periood alata enne seda, kui üks alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis c sätestatud kahest alternatiivsest tingimusest on täidetud. Kuna importijad saavad tõenäolisest dumpingust teadlikuks alles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteate kaudu, tuleks see ajahetk võtta teise perioodi alguspunktiks.

(23)

Kogu analüüsi eesmärk on hinnata, kas tingimused tollimaksu kohaldamiseks enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva on täidetud. Seega peaks viimati nimetatud periood lõppema ajutiste meetmete kehtestamise hetkel, kui impordi registreerimise nõue (7) kaotab kehtivuse.

(24)

Statistilised andmed impordi kohta on saadaval vaid kuukaupa. Seega kasutab komisjon viimati nimetatud perioodina ühte tervet kalendrikuud, mis järgneb algatamisteate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas, kuna importijad saavad siis uurimise algatamisest teadlikuks. Kui teadlikkus tuleneb muust allikast, näiteks dumpingu esinemisest pikema aja jooksul, oleks see teadlikuks saamise hetkele järgnev kalendrikuu, kuid kõige varem esimene täispikk kalendrikuu pärast uurimisperioodi lõppu. Lõpuhetkeks kehtestab komisjon kaks väärtust: üks hõlmab kuud, mille jooksul ajutised meetmed kasutusele võetakse, teise puhul jäetakse kõnealune kuu välja.

(25)

Komisjon teeb tavaliselt kindlaks impordi igakuise keskmise taseme kogu uurimisperioodi vältel, mis kestab põhimõtteliselt 12 kuud, ja impordi igakuise keskmise taseme ajavahemikul teadlikuks saamise ja ajutiste meetmete kehtestamise vahel. Viimatinimetatud keskmise taseme algus- ja lõpuhetk määratakse kindlaks eelmises lõikes kirjeldatud viisil.

(26)

Peale selle teeb komisjon kindlaks impordi arengu absoluutväärtuse, selle mõju toote laovarude muutumisele ja turuosale, ning toote tarbimise vaatlusaluse perioodi jooksul.

1.1.2.   Suurenemise määr, mida peetakse märgatavaks

(27)

Taoline määratlus peab põhinema juhtumipõhisel analüüsil Peale igakuiste kaalutud keskmiste väärtuste võrdlemise võtab komisjon arvesse ka kõiki muid asjaomased kaalutlusi. Eelkõige arvestatakse vaatlusaluse toote üldise tarbimise arengut liidus, laovarude ja turuosa muutumist. Seega peab analüüs olema kaheosaline – absoluutne ja suhteline. Kahe eespool nimetatud igakuise keskmise väärtuse võrdlemine on seega tähtis, kuid mitte ilmtingimata otsustav element selle kindlaksmääramisel, kas impordi jätkuv suurenemine on „märgatav“.

1.1.3.   Kõnealuse lähenemisviisi aluspõhimõtted

(28)

Enne registreerimisnõude kehtestamist liitu sisenenud impordi suhtes ei saa mingil juhul kohaldada dumpinguvastast tollimaksu. Kõnealune import on siiski oluline selle kindlaksmääramisel, kas pärast registreerimisnõude kehtestamist liitu sisenev import võiks tõenäoliselt kahjustada tollimaksu parandavat mõju; seda järgnevatel põhjustel: muu hulgas seetõttu, et tollimaksu parandav mõju (st importtoodete hinnatõus kas hinnatõusu või tollimaksu tõttu) ei ole laovarude olemasolul kunagi kohene, vaid hakkab toimima alles siis, kui laovarud on müüdud. Impordi jätkuv märgatav suurenemine enne registreerimist põhjustab tavaliselt märgatava laovarude suurenemise. See tähendab, et tollimaksu parandav mõju lükkub edasi võrrelduna olukorraga, kus laovarud on tavapärased. Mis tahes lisaimport registreerimise ja ajutiste meetmete kehtestamise vahepeal, mis lisandub normaaltaseme märgatavalt ületanud laovarudele, lükkab parandavat mõju veelgi edasi.

1.2.   Impordi suurenemine võib oluliselt kahjustada tollimaksu parandavat mõju

(29)

Teiseks tuleb teha kindlaks, kas kõnealune impordi suurenemine võib oluliselt kahjustada kohaldatava lõpliku tollimaksu parandavat mõju. Sõna „võib“ kasutamine viitab sellele, et tegemist on tulevikku käsitleva analüüsiga. Kõnealune analüüs on alati juhtumipõhine ja selle tulemus sõltub konkreetsetest tingimustest iga eri juhtumi puhul, kus on kehtestatud impordi registreerimisnõue eesmärgiga kohaldada tagasiulatuvat tollimaksu.

(30)

Analüüsis tuleks muu hulgas võtta arvesse sellise impordi mõju, mis on liitu sisenenud registreerimisnõude ja ajutiste meetmete kehtestamise vahel. Kui importi ei esinenud või polnud see märkimisväärne, on registreerimisnõue olnud piisav, et vältida edasist kahju liidu tootmisharule. Seega ei ole teise meetme ehk tagasiulatuva sissenõudmise kohaldamine tavaliselt õigustatud.

(31)

Hinnates seda, kas registreerimisnõude ja ajutiste meetmete kehtestamise vahel liitu sisenenud import võib tollimaksu parandavat mõju oluliselt kahjustada, analüüsib komisjon eelkõige järgnevaid tegureid:

a)

kõnealuse impordi maht;

b)

kõnealuse impordi ajastamine;

c)

kõnealuse impordi hind;

d)

mis tahes muud asjaomased asjaolud. Muus hulgas analüüsib komisjon järgnevaid asjaolusid:

i)

importtoote laovarud enne registreerimisnõuet;

ii)

importtoote hinnasuundumused alates teadlikuks saamisest kuni ajutiste meetmete kohaldamiseni;

iii)

muutused kaubanduse struktuuris, mis viitavad püüetele registreerimisest kõrvale hoida.

1.3.   Kumulatsioon

(32)

Uurimistes, mis hõlmavad rohkem kui ühte asjaomast riiki, oleneb asjaomastest riikidest pärit impordi kumuleerimine punktis 1.1 ja 1.2 kirjeldatud analüüsi eesmärgil sellest, kas komisjon otsustab aluseks oleva dumpinguvastase uurimise eesmärgil kõnealuse impordi kumuleerida.

2.   Kohaldamine käesolevale juhtumile

(33)

Registreerida tuli import ajavahemikus 12. detsembrist 2015 kuni ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamise kuupäevani, milleks oli 12. veebruar 2016. Selle perioodi vältel oli import asjaomastest riikidest ligikaudu 165 000 tonni.

(34)

Nagu mainitud eespool põhjenduses 5, saadi teavet kaebuse esitajalt, kõigilt valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja 22 sõltumatult ja sidusimportijalt ja/või kasutajalt. Nende import moodustas 46 % kogu asjaomaste riikide impordist ajavahemikul, mil andmeid koguti, nimelt 2015. aasta aprillist kuni 2016. aasta jaanuarini.

(35)

Selleks et otsustada, kas tollimaksu tagasiulatuv sissenõudmine on õigustatud, hindas komisjon alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriume.

(36)

Esitati märkused seoses impordi registreerimise ja dumpinguvastaste meetmete võimaliku tagasiulatuva kohaldamisega, mida analüüsitakse allpool.

2.1.   Esinenud dumping või importija teadlikkus dumpingust või kahjust

(37)

Vastavalt alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktile c peab olema „dumping esinenud pikema aja jooksul või et importija on või oleks pidanud olema teadlik dumpingust, selle ulatusest ning väidetavast või tuvastatud kahjust“. Käesoleval juhul arvab komisjon, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust, selle ulatusest ning väidetavast või tuvastatud kahjust alates uurimise algatamise kuupäevast põhjustel, mida on selgitatud eespool alates põhjendusest 17.

(38)

Üks importija väitis, et kaebuses esitatud esmapilgul usutavad (prima facie) tõendid ei olnud piisavad tõendamaks, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust, selle ulatusest ning väidetavast või tuvastatud kahjust. Eelkõige märkis kõnealune isik esmalt, et kaebus ei sisalda iseenesest vaieldamatuid tõendeid dumpingu tegeliku toimumise kohta. Teiseks väitis ta, et juhul kui võiks nõustuda, et kaebuses esitatud tõendid on piisavad järeldamaks, et importijad oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust, oleks tollimaksu tagasiulatuv kehtestamine võimalik iga uurimise puhul. Lõpuks edastas ta, et Euroferi väide, et importijad ei saa dumpingu olemasolu ignoreerida, arvestades Hiina RV ja Venemaa äärmiselt madalaid impordihindu, on eksitav, kuna väidetavalt madalad hinnad ei tõesta iseenesest, et toimus dumpinguhinnaga import.

(39)

Teine huvitatud isik märkis, et Eurofer ei andnud välja pressiteateid või muud avalikult kättesaadavat teavet, millele külmvaltsitud lehtterastoodete liitu importijatel oleks olnud juurdepääs ja mis oleks viidanud sellele, et Hiina RV tootjad müüvad teatavaid külmvaltsitud lehtterastooteid dumpinguhinnaga. Kõnealune isik rõhutas, et meedias avaldatud artiklid käsitlesid terast üldiselt ja mitte konkreetselt külmvaltsitud lehtterastooteid. Pealegi ei puutuvat Euroferi esitatud India ja Ameerika pressiteated asjasse seoses liitu importijate teadlikkusega.

(40)

Alustuseks on oluline rõhutada, et importijate teadlikkus alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis c on seotud dumpingu ulatuse ning väidetava või tuvastatud kahjuga (rõhuasetus lisatud). Komisjon arvab, et objektiivsete tegurite alusel olid importijad või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingu ulatusest ning väidetavast kahjust mitte ainult kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni kaudu, vaid ka kõnealuse menetluse algatamisteate kaudu, mis olid mõlemad kättesaadavad ja mis edastati uurimise algatamisel kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele, sh importijatele, kasutajatele ja neid esindavatele organisatsioonidele. Lisaks oli huvitatud isikutel täielik juurdepääs Euroferi impordi registreerimise taotluse mittekonfidentsiaalsele versioonile, millest oli tegelikult juba kaebuses teatatud. Uurimine algatati seetõttu, et kaebuses esitatud esmapilgul usutavad tõendid loeti olevat piisavad tõendamaks, et import asjaomastest riikidest liidu turule toimus tõenäoliselt dumpinguhinnaga. Esmapilgul usutavad tõendid hõlmasid ajavahemikku 2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta septembrini, st pikemat ajavahemikku. Peale selle leiti esialgu ja kinnitati lõplikult, et dumping tehti kindlaks ka menetluse uurimisperioodil, nimelt 2014. aasta aprillist kuni 2015. aasta märtsini. Seega on leidnud kinnitust, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust ja väidetavast kahjust alates sellest kuupäevast, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldati algatamisteade.

(41)

Samuti tuleb märkida, et dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine on lubatud vaid impordi puhul, mille suhtes kehtestati registreerimisnõue, ja vaid siis, kui alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud. Seega ei ole korrektne väide, et tollimaksude tagasiulatuv kehtestamine on võimalik „iga uurimise puhul“. Seoses väitega, et Euroferi edastatud pressiteated ei ole olulised, tunnistab komisjon, et kõnealused artiklid ei käsitlenud küll konkreetselt külmvaltsitud lehtterastooteid, kuid andsid usaldusväärse viite asjaomaste riikide eksportivate terasetootjate hinnakäitumise kohta. Pealegi oleks tulnud pressiteateid vaadelda muude objektiivsete faktide valguses, nagu eespool põhjendustes sedastatud.

(42)

Seega lükatakse tagasi väited importijate teadlikkuse küsimuses.

(43)

Vastusena avalikustamisele väitsid teatavad importijad, et dumpingust ja kahjust teadlikkuse küsimust tuleks vaadelda selles valguses, et tagasiulatuvus on „erandlik meede“ ning see nõuab uurivalt ametiasutuselt kõrgeid standardeid ja/või, et alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti c alusel esitatud „importijate teadlikkusel“ põhinev lähenemisviis on liiga laiaulatuslik. Seetõttu nad järeldavad, et algatamisteade ei ole piisav, et teha importijaid teadlikuks dumpingu või kahju olemasolust või selle ulatusest. Siiski oli algatamisteates (millest terasekaubanduse ajakirjanduses palju räägiti) ning kaebuse avalikus versioonis (mis saadeti teadaolevatele importijatele ja/või kasutajatele ja mis oli kõigile huvitatud isikutele kättesaadav alates uurimise esimesest päevast), kui neid kahte koos vaadelda, selgelt märgitud (piisavalt üksikasjalikult) kohaldatud meetodid, kasutatud teabeallikad ja täpsustatud dumpingu ja kahju kõrge tase nii Hiina RV kui ka Venemaa puhul. Dumpingu ulatus oli esitatud protsendina CIF-impordihnnast. Lisaks tuletas komisjon registreerimismääruse põhjendustes 5–11 kõigile huvitatud isikutele meelde, et tal on piisavalt tõendeid dumpingu kohta seoses selle ulatuse ja väidetava või tuvastatud kahjuga. Seega järeldab komisjon, et importijad olid teadlikud või oleksid pidanud olema teadlikud, et dumping toimus ja tekitati kahju või väidetavalt dumping toimus ja tekitati kahju. Asjaolu, et mitte kõigi uurimiste tulemusel ei kehtestata dumpinguvastaseid meetmeid, ei tähenda, et esmapilgul usutavaid tõendeid dumpingu ja kahju kohta ei oleks importijatele kättesaadavaks tehtud. Seepärast on komisjon rahul, et kõnealuse küsimuse puhul on täidetud vajalikud nõuded.

(44)

Venemaa eksportivad tootjad ja üks importija väitsid, et komisjoni tehtud määratlus alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti c alusel ei vasta kindlasti ADA artikli 10 lõike 6 punktis i sätestatud standardile, milles märgitakse, et importija peaks olema teadlik sellest, et eksportija kasutab dumpingut ning et selline dumping tekitab kahju. Lisaks märgitakse, et kui kasutada komisjon tõlgendust, on „teadlikkuse“ tingimus täidetud iga kord, kui avaldatakse algatamisteade. See aga ei ole vastuvõetav tõlgendus. Lisaks väideti, et dumpingu hindamine on keerukas protsess, mille puhul on vaja ligi pääseda avaldamisele mittekuuluvatele ärisaladustele.

(45)

Esiteks tuleb märkida, et igal WTO liikmel on õigus kehtestada oma olukorraga sobivad dumpinguvastased menetlused ja toimingud, kui ei rikuta WTO standardeid. Komisjon arvab, et tema uurimise algatamise standardid on väga kõrged ja nagu on märgitud põhjenduses 43, viidi läbi väga põhjalik dumpingu ja kahju uurimine, mis põhines kättesaadavatel tõenditel ning see uurimine tehti kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele. See teave hõlmas konkreetsete äriühingute kodumaiseid ja ekspordihindu, mida importijad oleksid saanud kergesti võrrelda nende hindadega, millega nad ostsid asjaomastest riikidest, et saada aru, kas sellised hinnad olid dumpinguhinnad ja millisel määral. Samuti märgitakse, et nagu osutati põhjenduses 5, saadi mõned vastused seotud importijatelt, kellel oli juurdepääs asjaomasele teabele kodumaiste ja ekspordihindade kohta. Ka märgitakse, et WTO õigusaktis ei ole sätestatud, et importijad peaksid suutma teha üksikasjalikke dumpinguarvutusi, vaid nad peaksid pigem olema teadlikud sellise dumpingu ulatusest. Lisaks tehti kättesaadavaks mitme kahjunäitaja analüüs koos üksikasjalike arvutustega hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta ning need analüüsid osutasid sellele, et dumpinguhinnaga import võib tekitada kahju.

(46)

Üks importija väitis ka, et tema tarnijad olid talle kinnitanud, et nad ei müü dumpinguhinnaga, kuid ei olnud seda siiski tõendanud. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(47)

Venemaa eksportivad tootjad vaidlustasid järeldused dumpingu kohta ning väitsid, et importijad said algmääruse artikli 18 kohaldamisest ja dumpingu ulatusest teada alles 12. veebruaril 2016. Sellega seoses märgitakse, et eespool esitatud toimikus sisalduv teave, nimelt algatamisteade ja kaebuse mittekonfidentsiaalne versioon, mis saadeti või tehti kättesaadavaks importijatele, andsid selget teavet dumpingu ulatuse kohta, ning ajutiste meetmete kehtestamine ainult kinnitas seda teavet. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(48)

Seega kinnitab komisjon, et kõnealuse juhtumi puhul olid importijatel selged tõendid, et Hiina ja Venemaa eksportijad tegelesid kahjustava dumpinguga.

2.2.   Impordi jätkuv märgatav suurenemine võib kahjustada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju

(49)

Vastavalt alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktile d peab saama väita, et „lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud“.

2.2.1.   Impordi jätkuv märgatav suurenemine

(50)

Eurostati andmetel (8) (hindamise ajal olid saadaval andmed kuni 2016. aasta märtsini, märts kaasa arvatud) oli igakuine keskmine impordimaht asjaomastest riikidest uurimisperioodil 118 912 tonni. Keskmine igakuine impordimaht asjaomastest riikidest perioodil alates esimese täispika kalendrikuuga pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldati uurimise algatamisteade, ja lõpetades viimase täispika kalendrikuuga pärast ajutiste meetmete kehtestamist (juuni 2015 – jaanuar 2016) oli 162 457 tonni, st 37 % suurem kui uurimisperioodi ajal. Samal perioodil oli impordi kogumaht 1 299 658 tonni, st Hiina RVst 721 386 tonni ja Venemaalt 578 272 tonni. Kui vaadelda Hiina RV ja Venemaa keskmist igakuist impordimahtu eraldi, suurenes see vastavalt 48 % ja 25 % võrra.

(51)

Arvestades perioodi alates esimesest täispikast kalendrikuust pärast uurimise algatamist, sh kuu, mil kehtestati ajutised meetmed (st juuni 2015 – veebruar 2016), oli igakuine keskmine impordimaht 150 673 tonni, mis on 27 % suurem kui igakuine keskmine uurimisperioodil. Mis puutub igakuisesse impordimahtu Hiina RVst ja Venemaalt, suurenesid need vastavalt 34 % ja 19 % võrra.

(52)

22 importija ja/või kasutaja, kes edastasid teabe oma impordi kohta perioodil pärast uurimise algatamist (juuni 2015 – jaanuar 2016), import moodustas 46 % asjaomaste riikide koguimpordist. Selliselt saadud teave näitas kõnealuste koostööd tegevate importijate ja/või kasutajate puhul, et 2015. aasta lõpus olid vaatlusaluse toote laovarud võrreldes 2014. aasta lõpuga suurenenud kokku 22 % võrra. Need andmed mitte ainult ei kinnita impordi jõulist suurenemist statistiliste andmete põhjal, vaid viitavad ka laovarude kogumisele.

(53)

Mõlemad analüüsid näitavad, et pärast uurimise algatamist suurenes impordimaht tõepoolest märgatavalt.

(54)

Mitmed Venemaa eksportivad tootjad vaidlustasid järelduse, et impordi kasv oli märgatav, viidates „juhtivatele kommentaatoritele ja praktikutele“, kes on seisukohal, et impordikoguse suurenemine peab olema äärmiselt ulatuslik. Selles suhtes tuleb kõigepealt märkida, et osutatud kirjandus ei kujuta endast tugevat õigust ja selles ei ole esitatud konkreetseid juhised selle kohta, millist impordimahtu tuleks pidada ulatuslikuks või märgatavaks, mida tuleb nagunii juhtumipõhiselt analüüsida.

(55)

Selle alusel on komisjon seisukohal, et impordi kasvu võib pidada märgatavaks, ning lükkab kõnealuse väite tagasi.

(56)

Mitu Venemaa eksportivat tootjat ja ka üks importija väitsid, et komisjon ei võtnud Euroferi registreerimistaotlust hinnates nõuetekohaselt arvesse liidu sanktsioonide ajutist mõju kaubandusele Venemaaga. Registreerimisnõude ajal ei olnud kehtestatud vaatlusaluse toote suhtes nn sanktsioone, samuti ei kehtinud taolised sanktsioonid uurimisperioodi ajal ega pärast seda, kuni 12. veebruaril 2016 kehtestati ajutised meetmed. Seega lükatakse see väide tagasi.

(57)

Venemaa eksportivad tootjad tulid selle küsimuse juurde tagasi oma märkustes avalikustamise kohta, väites, et kuigi vaatlusaluse toote suhtus puudusid sanktsioonid, avaldas liidu klientide üldine vastumeelsus osta kaupu Venemaalt järelmõju vaatlusalusele tootele. See väide ei olnud põhjendatud. Lisaks on selge, et vaatlusaluse toote impordi arengut pärast uurimisperioodi on mõjutanud pigem käesoleva menetlusega seotud küsimused, mitte muudele toodetele kehtestatud sanktsioonide väidetav järelmõju. Kaubad, mille suhtes kehtestati sanktsioonid, olid selgelt määratletud ning seega ei saa järeldada, et sanktsioonidel oleks olnud märkimisväärne mõju impordikoguse suurtele kõikumistele uurimisjärgsel perioodil.

(58)

Peale selle väitsid samad Venemaa eksportivad tootjad ja ka Venemaa ametiasutused, et impordi jätkuva märgatava suurenemise hindamisel põhinesid Euroferi väited meelevaldselt valitud ajavahemike võrdlusel. Teine huvitatud isik märkis, et kuna külmvaltsitud lehtterastoodete impordimahud on kuude lõikes väga erinevad, annab mis tahes perioodi võrdlemine teise perioodiga äärmiselt erinevaid tulemusi. Teisisõnu ei kajastanud Euroferi taotluses esitatud andmed „impordi märgatavat suurenemist“.

(59)

Registreerimisnõudeni viinud kaebuses võrreldavad ajavahemikud hõlmavad olulisi ajavahemikke nii enne kui ka pärast uurimisperioodi ning uurimisperioodi ajal. Lisaks tegid erinevad huvitatud isikud ettepaneku kasutada impordi jätkuva märgatava suurenemise võrdlevaks analüüsiks muid ajavahemikke ning kõik jõudsid samade järeldusteni (st täheldasid impordi jätkuvat märgatavat suurenemist võrreldes uurimisperioodi aegse impordimahuga). Seega lükatakse see väide tagasi.

(60)

Mitu Venemaa eksportivat tootjat väitsid, et import ei suurenenud veelgi märgatavalt, ja esitasid selle tõendamiseks nende endi kohta käivad andmed 2016. aasta jaanuari, 2016. aasta veebruari ja 2016. aasta märtsi kohta. Komisjon ei mõista, miks esildises esitati andmed vaid teatavate Venemaa eksportivate tootjate kohta ja mitte kogu Venemaa impordi kohta.

(61)

On tõsi, et põhjenduses 50 viidatud statistilistes andmetes on 2016. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi igakuised impordimahud väiksemad. See on pärast impordi registreerimisnõude kehtestamist ja veebruari ning märtsi puhul pärast ajutiste meetmete jõustumist. Sellega seoses tuleb märkida järgmist. Esiteks, nagu on näidatud registreerimismääruse põhjenduses 9, analüüsis komisjon registreerimistaotlust selle perioodi analüüsimise alusel, mis kestis 2015. aasta septembrini, september kaasa arvatud. Kõnealune analüüs näitas, et inter alia ja prima facie on kõnealuse impordi tase oluliselt tõusnud, seda isegi uurimise algatamise järel, ning see kahjustab tõsiselt dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju (registreerimismääruse põhjendus 5) Märgatav suurenemine, mille alusel import registreeriti, puudutab seega ainult osaliselt sama importi, mille alusel komisjon määrab kindlaks, kas tollimaks tuleks tagasiulatuvalt sisse nõuda. Tuleb meelde tuletada, et viimati nimetatud periood algab esimese täispika kalendrikuuga pärast uurimise algatamist, s.o 2015. aasta juunist, ja hõlmab viimast täispikka kalendrikuud enne ajutiste meetmete kehtestamist, s.o 2016. aasta jaanuari; või kui hõlmata ajutiste meetmete kehtestamise kuud, siis 2016. aasta veebruari. Ka selle palju pikema perioodi jooksul on import võrreldes uurimisperioodiga veelgi suurenenud. Tõsiasi, et impordimahud riikidest olid 2016. aasta jaanuaris, veebruaris ja märtsis suhteliselt väikesed, et muuda seda järeldust.

(62)

Teiseks oli impordimaht asjaomastest riikidest konkurentsitult suurim 2015. aasta oktoobris, pärast registreerimisega seotud analüüsiperioodi, ja samuti täheldati endiselt väga suurt impordimahtu võrreldes uurimisperioodiga 2015. aasta novembris. Suhteliselt mõõdukat impordi taset pärast registreerimisnõude kehtestamist, millele eksportiv tootja osutas, peaks seetõttu hindama seoses kõnealuse kõrgpunktiga vahetult enne registreerimisnõude kehtestamist, mida saab selgitada ainult tulevase registreerimisnõudega. On tõenäoline, et ilma registreerimistaotluse ja -nõudeta oleks täheldatud samas suurusjärgus üldist mahtu, kuid igakuise keskmise näitaja suurenemine oleks olnud ühtlasem järsu suurenemise asemel, mida täheldati 2015. aasta oktoobris ja novembris. Analüüsides, kas alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkt d tingimused on täidetud, ei saa komisjon ignoreerida impordi järsku suurenemist sel perioodil, mis järgnes registreerimisega seotud analüüsiperioodile, kuid eelnes tegeliku registreerimisnõude kehtestamisele.

(63)

Üks huvitatud isik märkis, et kui võrrelda impordinäitajaid vahemikus mai 2014 – september 2014 ja mai 2015 – september 2015, on tõesti märgata impordi absoluutset suurenemist, kuid Eurofer ei võtnud arvesse vaatlusaluse toote importimise tsüklilisust ja liidu tarbimise arengut. Selle väitega ei kaasnenud olulisi tõendeid. Õiglane on märkida, et nõudlus vaatlusaluse toote järele sõltub teataval määral majanduslikust olukorrast, mis võib olla kõikuva iseloomuga. Siiski ei viita see asjaolule, et külmvaltsitud lehtterastoodete import oleks tsüklilise iseloomuga. Kõnealune väide lükatakse tagasi.

(64)

Seoses liidu tarbimise suundumusega tuleks esialgse määruse põhjendustes 103 kuni 106 esitatud selgitustele viidates lisada, et tootmisharusisene tarbimine suurenes ligikaudu 4 %, samas kui vabal turul vähenes tarbimine ligikaudu 9 %. Kuna vaatlusaluse toote import konkureerib vabal turul, ei saa komisjon kõnealusest väitest aru..

(65)

Hiina raua- ja teraseühendus (CISA) ei nõustunud samuti Euroferi valitud perioodidega. CISA märkis, et terasetoodete impordi puhul Hiina RVst võtab tellimuse kinnitamine aega vähemalt neli kuni viis kuud, enne kui import tegelikult toimub. Seega on vaatlusaluse toote import ajavahemikus 2015. aasta maist septembrini tegelikult seotud lepingutega, mis sõlmiti enne menetluse algatamist.

(66)

Vastavalt alusmäärusele leiab taoline veelgi märgatavam suurenemine aset lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele. Seega põhineb kõnealuse küsimuse hindamine vaatlusperioodil uurimise algatamise ja ajutiste meetmete kehtestamise ning uurimisperioodi vahel. CISA väide isegi kinnitab järeldust, et import suurenes veelgi märgatavalt ajavahemikul 2015. aasta maist septembrini, sest isegi hoolimata kehtivate lepingute põhjustatud ajalisest viivitusest täheldati eespool mainitud ajavahemikul impordi jätkuvat märgatavat suurenemist. Seega lükatakse väide tagasi.

(67)

Mitu huvitatud isikut märkisid veel, et külmvaltsitud lehtterastooted ei ole taolised tooted, mida lattu kogutakse, vaid et neid toodetakse vastavalt tellimusele.

(68)

Tõesti, vaatlusalust toodet ei ladustata tavaliselt pikemaks ajaks selle omaduste tõttu. Näiteks võivad teatavad ilmastikutingimused toote kvaliteeti kahjustada. Kuid komisjon ei leidnud tõendeid, mis lükkaks ümber järelduse, et laovarud olid käesoleval juhul pärast menetluse algatamist siiski olemas. Tuleb rõhutada, et laovarude kogumine ei ole tavaline praktika ja seda tuleb ette erakorraliste asjaolude ja/või turul osalejate eelduste puhul, näiteks seoses asjaomase toote hindadega tulevikus. Tõsiasi, et toodet tavaliselt ei ladustata, ei tähenda, et laovarusid ei saaks nimetatud asjaolude ja eelduste puhul koguda. Sõltumatutelt ja sidusimportijatelt ja/või kasutajatelt pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadud andmete põhjal leiti, et 2015. aasta lõpus olid laovarud 22 % suuremad kui 2014. aasta lõpus. Seega, kuna pole tõendeid, mis lükkaks ümber järelduse, et impordi jätkuv märgatav tõus võib viidata laovarude kogumisele, lükatakse kõnealune väide tagasi.

(69)

Huvitatud isikud märkisid oma vastuses avalikustamisele, et vaatlusalust toodet tavaliselt lattu ei koguta, vaid ostetakse pigem tellimuse alusel. Esiteks ei toodeta külmvaltsitud lehtterastooteid ainult tellimuse alusel ja isegi nende tooteliikide puhul, mida toodetakse peamiselt tellimuse alusel, ei takista see tulevast hinnatõusu ootavatel importijatel ja/või kasutajatel osta suuremaid koguseid, et soetada varusid. Lisaks mõjutas käesoleva uurimise algatamine impordikäitumist, kuna tõendite kohaselt suurenes märgatavalt tavapäraselt imporditavate standartkvaliteediga toodete varude soetamine. Tuletatakse meelde, et 22 importijat ja/või kasutajat, kes edastasid teabe oma impordi kohta perioodil pärast uurimise algatamist, esindavad ainult 46 % asjaomaste riikide koguimpordist. Võttes arvesse asjaolu, et importijad ja/või kasutajad, kes esindavad üle poole impordist, ei esitanud komisjonile taotletud teavet, ning võttes arvesse suurt impordimahtu, mis suunati liitu uurimise algatamisele järgnenud kuudel, võib komisjon toetuda piisavatele rahuldavatele tõenditele, et järeldada, et märgatav varude soetamine tegelikult toimus ning et saadud ja kasutatud teave andis suhteliselt konservatiivse hinnangu varude soetamise taseme kohta.

(70)

Tuginedes ülaltoodule, järeldab komisjon, et pärast uurimisperioodi suurenes import märgatavalt.

(71)

Oma vastuses avalikustamisele väitsid huvitatud isikud, et komisjonil on olemas väljakujunenud kord uurimisperioodi impordikoguste võrdlemiseks registreerimisperioodi impordikogustega, ning selline võrdlus ei näita impordi suurenemist. Samad isikud väitsid, et komisjon ei ole esitanud põhjuseid kõnealuse korra väidetavaks muutmiseks.

(72)

Komisjon märgib kõigepealt, et ta ei ole seotud ühegi varasema korraga (kui selline kord oleks olemas, mida aga ei ole; vt järgmine põhjendus), vaid üksnes ELi aluslepingute ja teiseste õigusaktide nõuetega. Igal juhul võib komisjon igal ajal, näiteks võttes arvesse uurimise käigus tekkinud konkreetset olukorda, oma analüüsi vastavalt täiustada või arendada, kui ta seda piisavalt põhjendab. Komisjon on üldises avalikustamise dokumendis esitanud põhjaliku majandusliku, juriidilise ja poliitilise arutluskäigu, milles selgitatakse käesolevas uurimises võetud lähenemisviisi (vt põhjendusi 11–32).

(73)

Teiseks saaks importija igal juhul osutada üksnes kahele eelmisele juhtumile (Solar Panels ja Stainless Steel Cold Rolled Flat products) kui sellise korra väidetavale tõendile ning kummagi nimetatud juhtumi puhul ei kehtestatud tagasiulatuvaid tollimakse. Selliste asjaolude korral ei saa seda pidada väljakujunenud korraks. Vastupidiselt kõnealuste huvitatud isikute väidetele analüüsis komisjon oma rakendusmääruses (EL) 2015/1429 (9) uurimise algatamise järgseid perioode, kui ta hindas, kas dumpinguvastane tollimaks tuleks sisse nõuda tagasiulatuvalt. Pealegi ei olnud nende juhtumite puhul olukord võrreldav praeguse juhtumiga. Näiteks, kuigi registreerimisperioodil oli kuu keskmine impordi tase madalam kui sellele eelnenud perioodil pärast uurimise algatamist, oli käesoleva juhtumi impordi taseme absoluutväärtus siiski väga märkimisväärne. Võttes arvesse, et see on esimene juhtum, mille puhul komisjon teeb uuritava juhtumi asjaolusid arvesse võttes järelduse, et tollimaks tuleks sisse nõuda tagasiulatuvalt, on käesoleva uurimise puhul rangelt järgitud põhjendustes 11–32 kehtestatud põhimõtteid. Seepärast analüüsis komisjon impordi mahtu mitte üksnes registreerimisperioodil, vaid võttis arvesse ka uurimise algatamise ja registreerimise vahelise perioodi impordi mahtu. See on kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõike 4 punkti d sättega, mis, nagu on selgitatud põhjendustes 21–25, annab komisjonile õiguse analüüsida uurimisperioodile järgnevat perioodi, mis praktikas hõlmab ajavahemikku uurimise algatamisest kuni impordi registreerimise nõude kehtivuse lõppemiseni. Seega võimaldab õigusaktidega täielikus vastavuses kehtestatud analüüsiperiood täielikult hinnata impordimahu suurenemist ja selle mõju ning võimet kahjustada meetmete parandavat mõju.

(74)

Oma vastuses avalikustamisele seadsid Venemaa eksportivad tootjad ja Venemaa Föderatsiooni majandusarengu ministeerium kahtluse alla komisjoni lähenemisviisi, mille puhul kasutati kumulatiivset hindamist (mis hõlmas nii Hiina kui ka Venemaa importi), et saavutada vastavus alusmääruse artikli 10 lõike 4 nõuetele. Alusmääruses ei ole keelatud artikli 10 lõike 4 kumulatiivne tõlgendamine ning käesoleval juhtumil on kumulatiivsuse tingimused selgelt täidetud. Lisaks tehti vajaduse korral Venemaa ja Hiina impordi kohta eraldi analüüsid ning ka need analüüsid viisid järelduseni, et tegemist on veelgi märgatavalt suurenenud impordiga (vt põhjendus 50), ning neist analüüsidest ei ilmnenud, et Vene Föderatsiooni puhul oleks vaja kasutada teistsugust lähenemisviisi. Seega lükati see väide tagasi.

2.2.2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine

2.2.2.1.   Mahud ja turuosad

(75)

Selleks et hinnata, kuidas mõjutas impordi märgatav suurenemine lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju, saadeti Euroferile ja viiele valimisse kaasatud liidu tootjale küsimustikud, mis käsitlesid müüki uurimisperioodi järel. Ajavahemik, mille kohta uurimisperioodijärgseid andmeid küsiti, oli 2015. aasta aprillist 2016. aasta jaanuarini (uurimisjärgse perioodi küsimustiku saatmise ajal oli see kõige hiljutisem periood).

(76)

Nii saadud infost nähtub, et liidu tarbimine vabal turul suurenes kõnealusel ajavahemikul 14 %, samas kui liidu tootjate saavutatud müügimahud jäid pigem stabiilseks, suurenedes vaid umbkaudu 3 % võrra. Järelikult vähenes liidu tootmisharu turuosa veel 7 protsendipunkti võrra (71 %-lt 64 %ni). See on selge märk liidu tootmisharu edasise kahjustamise kohta.

(77)

Mahu osas tuleks selgitada, et registreerimisperioodi import oli hõlmatud „veelgi suurenenud impordi“ hindamisega ning et registreerimisperioodil eraldi vaadeldud import langes, võrreldes registreerimiseelse tasemega, kuid selle maht oli siiski märgatav.

(78)

Mitu isikut märkis, et kõnealune impordimahu vähenemine registreerimisperioodil näitas, et registreerimise kehtestamine oli olnud edukas. Siiski näitab märgatav impordimaht (umbes 165 000 tonni) registreerimisperioodil selgelt, et registreerimise nõue ei heidutanud importijaid ja/või kasutajaid, ja nagu alljärgnevalt selgitatakse, on vaja kehtestada tagasiulatuvad tollimaksud, et meetmete parandav mõju ei kahjustuks.

2.2.2.2.   Hinnad ja hinna allalöömine

(79)

Võrreldes Eurostati andmete alusel igakuist keskmist impordihinda, tehti kindlaks, et 11 kuu jooksul pärast uurimisperioodi lõppu vähenesid Hiina RVst ja Venemaalt pärit impordi igakuised keskmised hinnad vastavalt 13 % ja 12 %, võrreldes igakuiste keskmiste impordihindadega uurimisperioodi ajal.

(80)

On tõsi, et samal ajavahemikul langesid ka tooraine hinnad. Siiski näitab tehtud analüüs, et tooraine hindade langus võib põhjustada müügihinna vähenemist üksnes 4 % ulatuses. Tõsiasja, et kõnealused märkimisväärselt madalamad impordihinnad kahjustavad dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju, näitlikustab asjaomastest riikidest pärit impordi keskmise hinna ja liidu tootmisharu keskmise müügihinna üldine võrdlus uurimisperioodi ajal ja pärast uurimisperioodi lõppu. Võrdlus näitab hindade allalöömist 7 % ulatuses uurimisperioodi vältel ja 14 % ulatuses pärast uurimisperioodi lõppu.

(81)

Lisaks langesid impordihinnad registreerimisperioodil jätkuvalt rohkem kui liidu tootjate hinnad. Keskmine impordihind sel perioodil (10) oli Hiina puhul 408 eurot (19 % alla keskmise impordihinna uurimisperioodil ning 6 % alla keskmise impordihinna perioodil uurimise algatamisest kuni registreerimisnõude kehtestamiseni) (11) ning 371 eurot Venemaa puhul (24 % alla keskmise impordihinna uurimisperioodil ning 15 % alla keskmise impordihinna perioodil uurimise algatamisest kuni registreerimisnõude kehtestamiseni). Nende kahe riigi puhul kokku oli keskmine impordihind registreerimisperioodil 386 eurot (22 % alla keskmise impordihinna uurimisperioodil ning 11 % alla keskmise impordihinna perioodil uurimise algatamisest kuni registreerimisnõude kehtestamiseni). Seega suurenes hinna allalöömine registreerimisperioodil keskmiselt veel ligi 20 %.

(82)

Ülaltoodule tuginedes järeldab komisjon, et impordi jätkuv märgatav suurenemine, arvestades selle ajastamist ja mahtu ning keskmise hinna jätkuvat langust, võib oluliselt kahjustada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

2.2.2.3.   Laovarud

(83)

Nagu viidati põhjenduses 52, leidis komisjon tõendeid laovarude kogumise kohta pärast uurimise algatamist. Arvestades tõenäosust, et lattu kogutud tooted sisenevad lõpuks liidu turule, arvab komisjon, et selline laovarude kogumine on veel üks viide selle kohta, et isegi pärast registreerimist toimuv import kahjustab tollimaksu parandavat mõju.

(84)

Teatavad huvitatud isikud vaidlustaid laovarude kogumise argumendi, väites et laovarude leidmine ei olnud tõendusmaterjaliga toetatud. Siiski on selge, et pärast uurimisperioodi lõppu impordimaht suurenes märgatavalt, võrreldes impordimahuga enne uurimise algatamist, ning et koostööd teinud importijad ja/või kasutajad teatasid laovarude suurenemisest. Lisaks impordivad külmvaltsitud toodete turule nii kauplejad kui ka lõpp-kasutajad. Hoolimata asjaolust, et hinnad käesoleva uurimise algatamisele järgnenud kuudel langesid, olid kauplejad ja kasutajad motiveeritud suurendama kuu keskmist impordimahtu ja laovarusid, mida nad ka tegid. Seega on selge, et laovarude kogumine toimus.

(85)

Üks importijate rühm väitis, et oli esitanud tõendid selle kohta, et tema varude tase näitas vähenemise trendi ning et tema ostud uurimise algatamise järgsel perioodil ei olnud tehtud eesmärgiga koguda varusid. Sama huvitatud isik väitis, et laovarude võrdlemiseks valitud perioodid ei olnud asjakohased, kuna 2014. aasta lõpus oli laovarude seis ebanormaalselt väike, arvestades asjaolu, et pangad ei soovinud finantseerida laovarude soetamist. Viimaks väitis ta, et komisjon ei olnud tõendanud, et asjaomased kaubad on ikka veel laos, ja märkis, et tema eelduste kohaselt oleks registreerimisperioodil ostetud materjal müüdud enne ajutiste meetmete kehtestamist. Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et laovarude hindamises võib näha erinevusi vaatlusalust toodet importivate äriühingute vahel. Komisjoni hinnang ei piirdu siiski üksikute äriühingutega ning toimikus olev teave, mis hõlmab ka kõnealust importijate rühma, osutab laovarude suurenemisele 22 % võrra. Teiseks märgitakse, et see väide ei ole tõenditega toetatud selles osas, mis puudutab pankasid ja laovarusid. Kui väide finantsvahendit kättesaadavuse kohta vastaks tõele, sooviks komisjon teada, kuidas said importijad ilma rahaliste vahendite olemasoluta finantseerida märkimisväärset impordimahu suurenemist pärast uurimise algatamist. Eelpool öeldu alusel lükatakse need väited tagasi.

2.2.2.4.   Kokkuvõte

(86)

Tuginedes ülaltoodule, järeldab komisjon, et impordi märgatav suurenemine pärast uurimisperioodi lõppu on oluliselt kahjustanud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

2.3.   Muud kommentaarid

(87)

Mitu Venemaa eksportivat tootjat väitsid seoses alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimustega, et alusmääruse artikli 10 lõikes 4 ei ole viidet kumulatiivse hindamise toetamise kohta. Veel väitsid nad, et mis puutub Venemaalt imporditud külmvaltsitud lehtterastoodetesse, siis nende seisukohast ei ole tingimused dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks kehtestamiseks täidetud. Kuna alusmääruse artikli 10 lõikes 4 pole viidet kumulatiivse hindamise kohta, pole komisjonil õiguslikku alust rakendada Venemaalt pärit impordi suhtes lõplikku dumpinguvastast tollimaksu tagasiulatuvalt. Sellega seoses viidati ka diskrimineerimise keelu aluspõhimõttele.

(88)

Tuleb veel kord korrata, et komisjon ei ole nõus väitega, et artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Kõnealusel juhul tuleb rõhutada, et nii asjaomaste riikide kumulatiivsel hindamisel kui ka asjaomaste riikide individuaalsel hindamisel olid mõlema riigi puhul artikli 10 lõike 4 tingimused täidetud. Seega lükatakse väide tagasi.

(89)

Mitu huvitatud isikut väitis, et registreerimisnõude tõttu on importijad ja/või kasutajad sattunud õiguslikult ebakindlasse olukorda ning sellel on olnud kahjulik mõju importijate ja/või kasutajate äritegevusele. Peale selle väitsid nad, et dumpinguvastaste tollimaksude tagasiulatuv kehtestamine registreeritud impordilt teravdab veelgi kahjulikku mõju liidu importijatele ja/või kasutajatele, kes mõistlikult usaldasid oma tarnijaid, eeldades, et nad ei ole kaasatud dumpingusse. Samuti väitsid nad, et tagasiulatuvad meetmed kahjustavad importijaid ja/või kasutajaid, kuna import on seotud lepingutega, mis sõlmiti enne menetluse algatamist.

(90)

Sellega seoses märgib komisjon esmalt, et uuriva ametiasutuse õigus registreerida import, kui teatavad tingimused on täidetud, on sätestatud alusmääruses, mille alusel ka kõnealune uurimine algatati, ning uuriv ametiasutus alustab registreerimist vaid erandjuhtudel, tõlgendades rangelt õiguslikke tingimusi, mis on sätestatud alusmääruse artikli 14 lõikes 5. Nagu juba selgitatud, olid komisjoni arvates kõnealusel juhul registreerimise tingimused selgelt täidetud. Teiseks, tegelik registreerimine toimus alles seitse kuud pärast kõnealuse uurimise algatamist. Seega puutub see importi, mis on tehtud, olles täielikult teadlik käimasolevast dumpinguvastasest uurimisest ja sellest tulenevast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise võimalusest. Komisjon rõhutab veel, et nii alusmäärus kui ka WTO ADA võimaldavad rakendada dumpinguvastaseid meetmeid tagasiulatuvalt, kui teatavad tingimused on täidetud.

(91)

Ülaltoodule tuginedes ei vaidle komisjon vastu, et impordi registreerimine võib iseenesest tuua asjaomaste importijate ja/või kasutajate jaoks kaasa teatava õiguskindlusetuse, kuna selle tulemuseks ei ole automaatselt lõplike tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine, kui seda üldse tehakse. Samuti ei vaidle komisjon vastu väitele, et kui tollimaksud registreeritud impordilt lõpuks tagasiulatuvalt sisse nõutakse, võib see ebasoodsalt mõjutada neid osapooli, kes on importinud kõnealust kaupa kahekuulise registreerimisperioodi jooksul, mis lõppes ajutise tollimaksu kehtestamisega. Komisjon tuletab aga meelde, et registreerimise eesmärk on ära hoida tollimaksude parandava mõju kahjustamist, mis võib esineda näiteks juhul, kui import on märkimisväärne registreerimisperioodi jooksul pärast seda kui import ja laovarude kogumine suurenes oluliselt juba enne registreerimisnõude kehtestamist. Kui registreerimine ei osutu tõhusaks, sest majandustegevuses osalejad eiravad registreerimisnõude kujul edastatud hoiatust, on vaja tollimaksud tagasiulatuvalt sisse nõuda, tagamaks et pärast registreerimisperioodi toimuva impordi tõttu ei lükkuks tollimaksude parandav mõju veelgi edasi. On tõenäoline, et mitmed importijad ja/või kasutajad, kes olid teadlikud selgest hoiatusest, et võidakse kehtestada tagasiulatuv tollimaks, peatasid impordi, kuid mõned teised otsustasid riskida. Komisjon on seepärast rahul, et ta ei ole rikkunud õiguskindluse põhimõtet.

(92)

Lisaks, kui dumping lõpeb pärast registreerimisperioodi, võivad importijad taotleda makstud tollimaksu tagastamist.

2.4.   Järeldus tagasiulatuva sissenõudmise kohta

(93)

Alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohaselt võib dumpinguvastased tollimaksud sisse nõuda tagasiulatuvalt, tingimusel et import on registreeritud kooskõlas artikli 14 lõikega 5 ja komisjon on andnud asjaomastele importijatele võimaluse kommenteerida, kas alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(94)

Pärast saadud kommentaaride analüüsimist järeldab komisjon, et importijad ja/või kasutajad olid või oleksid pidanud olema teadlikud väidetavast dumpingust ja selle tekitatud kahjust alates algatamisteate avaldamisest 14. mail 2015. Peale uurimisperioodil kahju tekitanud impordi on teatatud vaatlusaluse toote veelgi märgatavalt suuremast impordimahust pärast uurimise algatamist veel madalamate hindadega kui uurimisperioodi ajal. Need vaatlusaluse toote suured kogused ja madal hind on juba praegu negatiivselt mõjutanud hindu ja liidu tootmisharu turuosa liidus. Pärast registreerimisperioodi lõppu imporditud tooted võivad oluliselt kahjustada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju, kuna impordimahud koos eespool kirjeldatud hinnakäitumisega ja turuosa muutumisega on olulised ja neile lisanduvad märkimisväärselt suurenenud laovarud.

(95)

Komisjon järeldab selle põhjal, et alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimused lõpliku dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvaks kohaldamiseks on täidetud. Seega tuleks lõplik dumpinguvastane tollimaks sisse nõuda vaatlusalustelt toodetelt, mille suhtes kehtestati registreerimisnõue rakendusmäärusega (EL) 2015/2325.

(96)

Kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 3 tuleb tagasiulatuvalt sissenõutava tollimaksu määr kehtestada samal tasemel ajutise tollimaksu määraga, mis kehtestati rakendusmäärusega (EL) 2016/181, sellises ulatuses, et see on väiksem kui lõpliku tollimaksu määr, mis kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1328.

(97)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee ei avaldanud arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Nõutakse sisse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit ja rakendusmääruse (EL) 2015/2325 alusel registreeritud järgmiste toodete impordilt: rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest lehtvaltstooted igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7209 15 00 (TARICi kood 7209150090), 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99 (TARICi kood 7209189990), ex 7209 25 00 (TARICi kood 7209250090), 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80 (TARICi koodid 7211238019, 7211238095 ja 7211238099), ex 7211 29 00 (TARICi koodid 7211290019 ja 7211290099), 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla.

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteid:

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised;

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn „must raudplekk“);

muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega elektrotehnilisest räniterasest, ja

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Riik

Äriühing

Lõplik tollimaksumäär (%)

TARICi lisakood

Hiina RV

Angang Steel Company Limited, Anshan

13,7

C097

Tianjin Angang Tiantie Cold Rolled Sheets Co. Ltd., Tianjin

13,7

C098

Muud lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud

14,5

 

Kõik muud äriühingud

16

C999

Venemaa

Magnitogorsk Iron & Steel Works OJSC, Magnitogorsk

18,7

C099

PAO Severstal, Tšerepovets

25,4

C100

Kõik muud äriühingud

26,2

C999

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Komisjoni 11. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2325, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 328, 12.12.2015, lk 104).

(3)  Komisjoni 10. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/181, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes (ELT L 37, 12.2.2016, lk 1).

(4)  Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1328, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1)

(5)  COM(2016) 155 (final), 16. märts 2016

(6)  Panel Report, US — Hot-Rolled Steel, punkt 7.166.

(7)  Impordi registreerimine kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5 on lõpliku tollimaksu tagasiulatuva sissenõudmise teine tingimus.

(8)  Selleks et määrata kindlaks liidu tarbimise esialgne tase (vt rakendusmääruse (EL) 2016/181 põhjendus 99), on ex CN-koodide alla kuuluvad impordimahud impordimahu kindlaksmääramisel täielikult arvesse võetud, sest vaatlusalune toode kuulub peamiselt täielike CN-koodide alla.

(9)  Komisjoni 26. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1429, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (ELT L 224, 27.8.2015, lk 10).

(10)  Täpsemate statistiliste andmete puudumisel ning selleks et tagada õiglane võrdlus muude statistiliste allikatega, hinnati registreerimisperioodi impordistatistikat 2015. aasta detsembri ja 2016. aasta jaanuari impordi alusel.

(11)  Täpsemate statistiliste andmete puudumisel ning selleks et tagada õiglane võrdlus muude statistiliste allikatega, hinnati perioodil uurimise algatamisest kuni registreerimisnõude kehtestamiseni impordistatistikat 2015. aasta juunist kuni novembrini toimunud impordi alusel.


LISA

Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse

Riik

Nimetus

TARICi lisakood

Hiina RV

Hebei Iron and Steel Co., Ltd., Shijiazhuang

C103

Hiina RV

Handan Iron & Steel Group Han-Bao Co., Ltd., Handan

C104

Hiina RV

Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Shanghai

C105

Hiina RV

Shanghai Meishan Iron & Steel Co., Ltd., Nanjing

C106

Hiina RV

BX Steel POSCO Cold Rolled Sheet Co., Ltd., Benxi

C107

Hiina RV

Bengang Steel Plates Co., Ltd, Benxi

C108

Hiina RV

WISCO International Economic & Trading Co. Ltd., Wuhan

C109

Hiina RV

Maanshan Iron & Steel Co., Ltd., Maanshan

C110

Hiina RV

Tianjin Rolling-one Steel Co., Ltd., Tianjin

C111

Hiina RV

Zhangjiagang Yangtze River Cold Rolled Sheet Co., Ltd., Zhangjiagang

C112

Hiina RV

Inner Mongolia Baotou Steel Union Co., Ltd., Baotou City

C113


4.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/43


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1330,

2. august 2016,

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 38 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 (2) III lisas on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle tootmissüsteemid ja mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimeetmed on tunnistatud samaväärseks määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud meetmetega.

(2)

Austraalia esitatud teabe kohaselt on kontrollorgani „Australian Certified Organic Pty. Ltd“ internetiaadress muutunud.

(3)

Kanada esitatud teabe kohaselt on ühe kontrollorgani tunnustus kehtetuks tunnistatud.

(4)

Kontrollorgan „SGS India Pvt. Ltd“ eemaldati määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa Indiat käsitlevast kandest 2014. aastal, kuna ta ei järginud teatavate imporditavate toodete puhul India tunnustamise ulatust. India tehtud järelevalve tulemuste põhjal võib kõnealuse kontrollorgani taas kõnealuse määruse Indiat käsitlevasse kandesse lisada.

(5)

Komisjon sai teabe India kontrollorgani „IMO Control Private Limited“ muudetud internetiaadressi kohta.

(6)

Ameerika Ühendriikide esitatud teabe kohaselt on ühe kontrollorgani tunnustus kehtetuks tunnistatud ja üks kontrollorgan on lisatud Ameerika Ühendriikide tunnustatud kontrollorganite loetellu.

(7)

Komisjon sai teabe Uus-Meremaa kontrollorgani „AsureQuality Limited“ muudetud internetiaadressi kohta.

(8)

Haldusvea tõttu kustutati kontrollorgan „Doalnara Organic Certificated Korea“ komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2345 (3) III lisast. Kuna seda ei kavatsetud teha, tuleks see uuesti kanda Korea Vabariigi tunnustatud kontrollorganite loetellu.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas on sätestatud kolmandates riikides samaväärsuse kontrollijatena ja sertifikaatide väljaandjatena tunnustatud kontrollorganite ja kontrolliasutuste loetelu.

(10)

Oma aadressi muutumisest on komisjonile teatanud „Egyptian Center of Organic Agriculture (ECOA)“, „Istituto Certificazione Etica e Ambientale“, „Letis SA“, „Oregon Tilth“ ja „Organic Standard“.

(11)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikega 3 on ette nähtud, et toodete puhul, mida ei ole imporditud artikli 32 kohaselt ja mida ei ole imporditud kõnealuse määruse artikli 33 lõike 2 kohaselt tunnustatud kolmandast riigist, võib komisjon tunnustada kontrollorganeid ja kontrolliasutusi, kes on pädevad teostama ülesandeid samaväärseid garantiisid pakkuvate toodete impordi jaoks. Seepärast on määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 10 lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud, et kontrolliasutust või kontrollorganit ei saa tunnustada sellise toote suhtes, mis on pärit kõnealuse määruse III lisa loetellu kuuluvast kolmandast riigist ja mis kuulub tooterühma, mille suhtes kõnealust kolmandat riiki on tunnustatud.

(12)

Arvestades, et Austraalia on määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 kohaselt tunnustatud kolmas riik ja ta on loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas seoses F-tootekategooriaga, ilmneb, et minevikus ei ole kõnealuseid sätteid nõuetekohaselt järgitud seoses kontrollorgani „Australian Certified Organic“ tunnustamisega: kontrollorganit on tunnustatud seoses määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas Austraaliast pärit ning F-tootekategooriasse kuuluvate toodetega. Seega tuleks kõnealune tunnustus kehtetuks tunnistada.

(13)

Kontrollorgan „AsureQuality Limited“ teavitas komisjoni, et ta on lõpetanud oma tegevuse kõikides kolmandates riikides, mille suhtes teda on tunnustatud, ning seega ei peaks ta enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(14)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „Bio.inspecta AG“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooriate osas Côte d'Ivoire'i puhul.

(15)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „CCPB Srl“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe läbivaatamise põhjal järeldati, et tunnustamise kohaldamisala laiendamine on D-tootekategooria osas õigustatud veini puhul.

(16)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „Certisys“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooriate osas Burundi, Kameruni, Rwanda, Tansaania ja Uganda puhul.

(17)

Lisaks on komisjon saanud teabe selle kohta, et „Certisys“ on lõpetanud oma sertifitseerimistegevuse Vietnamis ja seega ei peaks ta enam nimetatud riigi puhul olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(18)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „Control Union Certifications“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on B-, C-, D-, E- ja F-tootekategooria osas õigustatud Bangladeshi puhul, A- ja D-tootekategooria osas Cabo Verde puhul ning A-, C- ja D-tootekategooria osas Maldiivide puhul.

(19)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „Ecocert SA“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on A-tootekategooria osas õigustatud Liechtensteini puhul, A- ja D-tootekategooria osas Albaania, Bahama, Gambia, Jordaania, Lesotho, Montenegro, okupeeritud Palestiina alade, Omaani, Prantsuse Polüneesia ja Valgevene puhul, A-, D- ja E-tootekategooria osas Bangladeshi puhul, A-, B- ja F-tootekategooria osas Tšiili puhul, B-tootekategooria osas Etioopia puhul, B- ja E-tootekategooria osas Namiibia puhul, D-tootekategooria osas Botswana puhul ning E-tootekategooria osas Araabia Ühendemiraatide ja Sambia puhul.

(20)

„Ecocert SA“ teavitas komisjoni ka sellest, et on omandanud mitu IMO kontserni kuuluvat üksust, sealhulgas „IMO-Control Sertifikasyon Tic. Ltd Ști“. Samuti teatas ta, et kõnealune üksus ja „Ecocert SA“ Türgis asuv tütarettevõtja „Ecocert Denetim ve Belgelendirme Ltd. Ști.“ on ühinenud. Selle tulemusena moodustatud üksus „ECOCERT IMO Denetim ve Belgelendirme Ltd. Ști“ võtab üle „IMO-Control Sertifikasyon Tic. Ltd Ști“ tegevuse. Seepärast on asjakohane jätta kontrollorgan „IMO-Control Sertifikasyon Tic. Ltd Ști“ välja määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisast ja lisada „ECOCERT IMO Denetim ve Belgelendirme Ltd. Ști“ selle asemele, tehes vajalikud muudatused seoses aadressi ja internetiaadressiga.

(21)

Kontrollorgan „IBD Certifications Ltd.“ teavitas komisjoni, et ta on ametlikult registreeritud nime all „IBD Certificações Ltda.“

(22)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „IMO Control Latinoamérica Ltda.“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooriate osas Brasiilia, Kuuba, Trinidad ja Tobago, Tšiili ja Uruguay puhul. Lisaks teavitas kontrollorgan „IMO Control Latinoamérica Ltda.“ oma ärinime muutmisest nimeks „IMOcert Latinoamérica Ltda.“ ja oma internetiaadressi muutmisest.

(23)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „IMO Control Private Limited“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooriate osas Laose, Maldiivide ja Paapua Uus-Guinea puhul.

(24)

Kontrollorgan „IMOswiss AG“ teavitas komisjoni, et ta on lõpetanud oma sertifitseerimistegevuse Ukrainas ja seega ei peaks ta enam nimetatud riigi puhul olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(25)

Kontrollorgan „International Certification Services, Inc.“ teavitas komisjoni, et ta on lõpetanud oma tegevuse kõikides kolmandates riikides, mille suhtes teda on tunnustatud, ning seega ei peaks ta enam olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(26)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „OneCert International PVT Ltd“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on õigustatud A- ja D-tootekategooriate osas Etioopia, Mosambiigi, Sri Lanka ja Tansaania puhul ning D-tootekategooria osas Singapuri puhul.

(27)

Komisjon on kätte saanud ja läbi vaadanud kontrollorgani „Organización Internacional Agropecuaria“ taotluse oma erisuste muutmiseks. Saadud teabe põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et tunnustamise geograafilise kohaldamisala laiendamine on C-tootekategooria osas õigustatud Tšiili puhul.

(28)

Kontrollorgan „Quality Assurance International“ teavitas komisjoni, et ta on lõpetanud oma sertifitseerimistegevuse Paraguays ja seega ei peaks ta enam nimetatud riigi puhul olema loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas.

(29)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 12 lõike 1 punkti c kohaselt võib komisjon esitatud teabe alusel või siis, kui kontrollorgan ei ole esitanud nõutavat teavet, igal ajal muuta kontrollorgani seotud erisusi või peatada asjaomase kontrollorgani kuulumise kõnealuse määruse IV lisasse. Sellest tulenevalt tuleks muuta sellise kontrolliorgani erisust, mille puhul nähtus kogu saadud teabe uurimisest, et asjaomased nõuded ei ole enam täidetud.

(30)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas loetletud „Uganda Organic Certification, Ltd“ esitas oma aastaaruande 18. märtsil 2016 kooskõlas kõnealuse määruse artikli 12 lõike 1 punktiga b. Akrediteerimisasutus IOAS teatas aastaaruandes, et kontrollorgani „Uganda Organic Certification, Ltd“ akrediteering on peatatud. Komisjon kutsus kontrollorganit üles esitama kehtivat akrediteerimistunnistust, millele on lisatud positiivne hindamisaruanne kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 nõuetega, aga kontrollorgan ei vastanud määratud tähtaja jooksul. Seega tuleks peatada „Uganda Organic Certification, Ltd“ kuulumine määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisasse, kuni on esitatud rahuldavad andmed.

(31)

Selguse huvides ja eelkõige tagamaks, et kolmandad riigid, mille jaoks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas loetletud kontrollorganid ja kontrolliasutused oleksid esitatud samas järjestuses kõikides keeleversioonides, on asjakohane paigutada riikide nimed koodide alusel ümber ja kõnealune lisa täielikult asendada.

(32)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III ja IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(33)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1235/2008 muudetakse järgmiselt.

(1)

III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

(2)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. august 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2)  Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT L 334, 12.12.2008, lk 25).

(3)  Komisjoni 15. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2345, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT L 330, 16.12.2015, lk 29).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Austraaliat käsitleva kande punktis 5 asendatakse kontrollorgani „Australian Certified Organic Pty. Ltd“ internetiaadress järgmisega „www.aco.net.au“.

2)

Kanadat käsitleva kande punktis 5 jäetakse välja koodnumbrit CA-ORG-001 käsitlev rida.

3)

Indiat käsitlevas kandes muudetakse punkti 5 järgmiselt:

a)

koodnumbrit IN-ORG-007 käsitlev rida asendatakse järgmisega:

„IN-ORG-007

IMO Control Private Limited

www.imocontrol.in“

b)

rea IN-ORG-012 järele lisatakse järgmine rida:

„IN-ORG-013

SGS India Pvt. Ltd

www.sgsgroup.in“

4)

Ameerika Ühendriike käsitlevas kandes muudetakse punkti 5 järgmiselt:

a)

koodnumbrit US-ORG-032 käsitlev rida jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine rida:

„US-ORG-061

Basin and Range Organics (BARO)

www.basinandrangeorganics.org“

5)

Uus-Meremaad käsitleva kande punktis 5 asendatakse kontrollorgani „AsureQuality Limited“ internetiaadress järgmisega „http://www.asurequality.com“.

6)

Korea Vabariiki käsitlevas kandes muudetakse punkti 5 järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine rida:

„KR-ORG-002

Doalnara Organic Certificated Korea

www.doalnara.or.kr“


II LISA

„IV LISA

SAMAVÄÄRSUSE KONTROLLIJATENA TUNNUSTATUD KONTROLLORGANITE JA KONTROLLIASUTUSTE LOETELU NING ASJAKOHASED ERISUSED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 10

Käesolevas lisas on tootekategooriad tähistatud järgmiste koodidega:

A: töötlemata taimsed saadused

B: elusloomad või töötlemata loomsed saadused

C: vesiviljelustooted ja merevetikad

D: töödeldud põllumajandussaadused, mis on ette nähtud toiduna kasutamiseks (*)

E: töödeldud põllumajandussaadused, mis on ette nähtud söödana kasutamiseks (*)

F: vegetatiivne paljundusmaterjal ja külviseemned

Artikli 10 lõike 2 punkti e kohase veebilehe, kus on kättesaadav selliste ettevõtjate loetelu, kelle suhtes rakendatakse kontrollisüsteemi, ning kontaktpunkti, kus on kergesti kättesaadav teave nende sertifitseerimisstaatuse, asjaomaste tootekategooriate ning peatatud ja tühistatud sertifikaadiga ettevõtjate ja toodete kohta, võib leida iga kontrollorgani või kontrolliasutuse kohta punktis 2 osutatud internetiaadressilt, juhul kui ei ole määratletud teisiti.

„Abcert AG“

1.

Aadress: Martinstraße 42–44, 73728 Esslingen am Neckar, Saksamaa

2.

Internetiaadress: http://www.abcert.de

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

AL-BIO-137

Albaania

x

x

AM-BIO-137

Armeenia

x

x

AZ-BIO-137

Aserbaidžaan

x

x

BA-BIO-137

Bosnia ja Hertsegoviina

x

x

BY-BIO-137

Valgevene

x

x

GE-BIO-137

Gruusia

x

x

IR-BIO-137

Iraan

x

x

KG-BIO-137

Kõrgõzstan

x

x

KZ-BIO-137

Kasahstan

x

MD-BIO-137

Moldova

x

x

ME-BIO-137

Montenegro

x

x

MK-BIO-137

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

x

x

RS-BIO-137

Serbia

x

x

RU-BIO-137

Venemaa

x

x

x

TJ-BIO-137

Tadžikistan

x

x

TM-BIO-137

Türkmenistan

x

x

UA-BIO-137

Ukraina

x

x

UZ-BIO-137

Usbekistan

x

x

XK-BIO-137

Kosovo (**)

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Agreco R.F. Göderz GmbH“

1.

Aadress: Mündener Straße 19, 37218 Witzenhausen, Saksamaa

2.

Internetiaadress: http://agrecogmbh.de

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

AZ-BIO-151

Aserbaidžaan

x

x

BA-BIO-151

Bosnia ja Hertsegoviina

x

x

BF-BIO-151

Burkina Faso

x

x

BO-BIO-151

Boliivia

x

x

CM-BIO-151

Kamerun

x

x

CO-BIO-151

Colombia

x

x

CU-BIO-151

Kuuba

x

x

CV-BIO-151

Cabo Verde

x

DO-BIO-151

Dominikaani Vabariik

x

x

EC-BIO-151

Ecuador

x

x

EG-BIO-151

Egiptus

x

x

ET-BIO-151

Etioopia

x

x

FJ-BIO-151

Fidži

x

GE-BIO-151

Gruusia

x

x

GH-BIO-151

Ghana

x

x

GT-BIO-151

Guatemala

x

x

HN-BIO-151

Honduras

x

x

ID-BIO-151

Indoneesia

x

x

IR-BIO-151

Iraan

x

KE-BIO-151

Keenia

x

x

KG-BIO-151

Kõrgõzstan

x

x

KH-BIO-151

Kambodža

x

KZ-BIO-151

Kasahstan

x

x

LK-BIO-151

Sri Lanka

x

x

MA-BIO-151

Maroko

x

x

MD-BIO-151

Moldova

x

x

ME-BIO-151

Montenegro

x

x

MG-BIO-151

Madagaskar

x

x

MK-BIO-151

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

x

ML-BIO-151

Mali

x

x

MX-BIO-151

Mehhiko

x

NG-BIO-151

Nigeeria

x

x

NI-BIO-151

Nicaragua

x

x

NP-BIO-151

Nepal

x

x

PE-BIO-151

Peruu

x

x

PG-BIO-151

Paapua Uus-Guinea

x

x

PH-BIO-151

Filipiinid

x

x

PY-BIO-151

Paraguay

x

x

RS-BIO-151

Serbia

x

x

RU-BIO-151

Venemaa

x

x

SB-BIO-151

Saalomoni Saared

x

SN-BIO-151

Senegal

x

x

SR-BIO-151

Suriname

x

x

SV-BIO-151

El Salvador

x

TG-BIO-151

Togo

x

x

TH-BIO-151

Tai

x

x

TM-BIO-151

Türkmenistan

x

x

TO-BIO-151

Tonga

x

TV-BIO-151

Tuvalu

x

x

TZ-BIO-151

Tansaania

x

x

UA-BIO-151

Ukraina

x

x

UG-BIO-151

Uganda

x

x

UY-BIO-151

Uruguay

x

UZ-BIO-151

Usbekistan

x

x

VE-BIO-151

Venetsueela

x

x

VN-BIO-151

Vietnam

x

x

WS-BIO-151

Samoa

x

ZA-BIO-151

Lõuna-Aafrika

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Albinspekt“

1.

Aadress: Sheshi Hari Trumen, Nd. 1, Hy. 25, Ap. 10, 1016 Tirana, Albaania

2.

Internetiaadress: http://www.albinspekt.com

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

AL-BIO-139

Albaania

x

x

x

XK-BIO-139

Kosovo (***)

x

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„ARGENCERT SA“

1.

Aadress: Bernardo de Irigoyen 972 4 piso „B“, C1072AAT Buenos Aires, Argentina

2.

Internetiaadress: www.argencert.com.ar

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

AR-BIO-138

Argentina

x

CL-BIO-138

Tšiili

x

x

PY-BIO-138

Paraguay

x

x

UY-BIO-138

Uruguay

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja III lisaga hõlmatud tooted.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Australian Certified Organic“

1.

Aadress: PO Box 810 — 18 Eton St, Nundah, QLD 4012, Austraalia

2.

Internetiaadress: http://www.aco.net.au

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

AU-BIO-107

Austraalia

x

x

CK-BIO-107

Cooki saared

x

x

CN-BIO-107

Hiina

x

x

x

FJ-BIO-107

Fidži

x

x

FK-BIO-107

Falklandi saared

x

HK-BIO-107

Hongkong

x

x

ID-BIO-107

Indoneesia

x

x

MG-BIO-107

Madagaskar

x

x

MM-BIO-107

Myanmar/Birma

x

x

MY-BIO-107

Malaisia

x

x

PG-BIO-107

Paapua Uus-Guinea

x

x

SG-BIO-107

Singapur

x

x

TH-BIO-107

Tai

x

x

TO-BIO-107

Tonga

x

x

TW-BIO-107

Taiwan

x

x

VU-BIO-107

Vanuatu

x

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja III lisaga hõlmatud tooted.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Balkan Biocert Skopje“

1.

Aadress: 2/9, Frederik Sopen Str., 1000 Skopje, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

2.

Internetiaadress: http://www.balkanbiocert.mk

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

MK-BIO-157

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

x

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Bioagricert S.r.l.“

1.

Aadress: Via dei Macabraccia 8, Casalecchio di Reno, 40033 Bologna, Itaalia

2.

Internetiaadress: http://www.bioagricert.org

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

BR-BIO-132

Brasiilia

x

x

CN-BIO-132

Hiina

x

x

EC-BIO-132

Ecuador

x

x

IN-BIO-132

India

x

IR-BIO-132

Iraan

x

x

KH-BIO-132

Kambodža

x

x

KR-BIO-132

Korea Vabariik

x

LA-BIO-132

Laos

x

x

MA-BIO-132

Maroko

x

x

MM-BIO-132

Myanmar/Birma

x

x

MX-BIO-132

Mehhiko

x

x

x

NP-BIO-132

Nepal

x

x

PF-BIO-132

Prantsuse Polüneesia

x

x

RS-BIO-132

Serbia

x

x

SM-BIO-132

San Marino

x

TG-BIO-132

Togo

x

x

TH-BIO-132

Tai

x

x

x

TR-BIO-132

Türgi

x

x

UA-BIO-132

Ukraina

x

x

VN-BIO-132

Vietnam

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„BioGro New Zealand Limited“

1.

Aadress: PO Box 9693 Marion Square, Wellington 6141, Uus-Meremaa

2.

Internetiaadress: http://www.biogro.co.nz

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

FJ-BIO-130

Fidži

x

x

MY-BIO-130

Malaisia

x

NU-BIO-130

Niue

x

x

VU-BIO-130

Vanuatu

x

x

WS-BIO-130

Samoa

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Bio.inspecta AG“

1.

Aadress: Ackerstrasse, 5070 Frick, Šveits

2.

Internetiaadress: http://www.bio-inspecta.ch

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

AE-BIO-161

Araabia Ühendemiraadid

x

x

AL-BIO-161

Albaania

x

x

AM-BIO-161

Armeenia

x

x

AZ-BIO-161

Aserbaidžaan

x

x

BA-BIO-161

Bosnia ja Hertsegoviina

x

x

BF-BIO-161

Burkina Faso

x

BJ-BIO-161

Benin

x

BR-BIO-161

Brasiilia

x

x

CI-BIO-161

Côte d'Ivoire

x

x

CU-BIO-161

Kuuba

x

x

DO-BIO-161

Dominikaani Vabariik

x

x

ET-BIO-161

Etioopia

x

x

GE-BIO-161

Gruusia

x

x

GH-BIO-161

Ghana

x

x

ID-BIO-161

Indoneesia

x

x

IR-BIO-161

Iraan

x

x

KE-BIO-161

Keenia

x

x

KG-BIO-161

Kõrgõzstan

x

x

KR-BIO-161

Korea Vabariik

x

KZ-BIO-161

Kasahstan

x

x

LB-BIO-161

Liibanon

x

x

MA-BIO-161

Maroko

x

x

MD-BIO-161

Moldova

x

x

PH-BIO-161

Filipiinid

x

x

RU-BIO-161

Venemaa

x

x

SN-BIO-161

Senegal

x

x

TJ-BIO-161

Tadžikistan

x

x

TR-BIO-161

Türgi

x

x

TZ-BIO-161

Tansaania

x

x

UA-BIO-161

Ukraina

x

x

UZ-BIO-161

Usbekistan

x

x

VN-BIO-161

Vietnam

x

x

XK-BIO-161

Kosovo (****)

x

x

ZA-BIO-161

Lõuna-Aafrika

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Bio Latina Certificadora“

1.

Aadress: Jr. Domingo Millán 852, Jesús Maria, Lima 11, Lima, Peruu

2.

Internetiaadress: http://www.biolatina.com

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

BO-BIO-118

Boliivia

x

x

x

CO-BIO-118

Colombia

x

x

GT-BIO-118

Guatemala

x

x

HN-BIO-118

Honduras

x

x

MX-BIO-118

Mehhiko

x

x

NI-BIO-118

Nicaragua

x

x

x

PA-BIO-118

Panama

x

x

PE-BIO-118

Peruu

x

x

x

SV-BIO-118

El Salvador

x

x

VE-BIO-118

Venetsueela

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Bolicert Ltd.“

1.

Aadress: Street Colon 756, floor 2, office 2 A, Edif. Valdivia Casilla 13030, La Paz, Boliivia

2.

Internetiaadress: http://www.bolicert.org

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

BO-BIO-126

Boliivia

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Bureau Veritas Certification France SAS“

1.

Aadress: Immeuble Le Guillaumet, 60 avenue du Général de Gaulle 92046 Paris La Défense Cedex, Prantsusmaa

2.

Internetiaadress: http://www.qualite-france.com

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

MA-BIO-165

Maroko

x

x

MC-BIO-165

Monaco

x

x

MG-BIO-165

Madagaskar

x

x

x

MU-BIO-165

Mauritius

x

x

x

NI-BIO-165

Nicaragua

x

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Caucacert Ltd“

1.

Aadress: 2, Marshal Gelovani Street, 5th flour, Suite 410, Tbilisi 0159, Gruusia

2.

Internetiaadress: http://www.caucascert.ge

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

GE-BIO-117

Gruusia

x

x

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„CCOF Certification Services“

1.

Aadress: 2155 Delaware Avenue, Suite 150, Santa Cruz, CA 95060, Ameerika Ühendriigid

2.

Internetiaadress: http://www.ccof.org

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

MX-BIO-105

Mehhiko

x

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„CCPB Srl“

1.

Aadress: Viale Masini 36, 40126 Bologna, Itaalia

2.

Internetiaadress: http://www.ccpb.it

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

CN-BIO-102

Hiina

x

x

EG-BIO-102

Egiptus

x

x

x

IQ-BIO-102

Iraak

x

x

LB-BIO-102

Liibanon

x

x

x

MA-BIO-102

Maroko

x

x

x

ML-BIO-102

Mali

x

x

PH-BIO-102

Filipiinid

x

x

SM-BIO-102

San Marino

x

x

x

SY-BIO-102

Süüria

x

x

TN-BIO-102

Tuneesia

x

TR-BIO-102

Türgi

x

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„CERES Certification of Environmental Standards GmbH“

1.

Aadress: Vorderhaslach 1, 91230 Happurg, Saksamaa

2.

Internetiaadress: http://www.ceres-cert.com

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

AE-BIO-140

Araabia Ühendemiraadid

x

AL-BIO-140

Albaania

x

x

x

AZ-BIO-140

Aserbaidžaan

x

x

BF-BIO-140

Burkina Faso

x

x

BJ-BIO-140

Benin

x

x

BO-BIO-140

Boliivia

x

x

x

BR-BIO-140

Brasiilia

x

x

x

BT-BIO-140

Bhutan

x

x

CD-BIO-140

Kongo Demokraatlik Vabariik

x

x

CL-BIO-140

Tšiili

x

x

x

CM-BIO-140

Kamerun

x

x

x

CN-BIO-140

Hiina

x

x

x

x

x

CO-BIO-140

Colombia

x

x

x

DO-BIO-140

Dominikaani Vabariik

x

x

x

EC-BIO-140

Ecuador

x

x

x

EG-BIO-140

Egiptus

x

x

x

ET-BIO-140

Etioopia

x

x

x

GD-BIO-140

Grenada

x

x

x

GH-BIO-140

Ghana

x

GT-BIO-140

Guatemala

x

x

HN-BIO-140

Honduras

x

x

ID-BIO-140

Indoneesia

x

x

x

IR-BIO-140

Iraan

x

x

JM-BIO-140

Jamaica

x

x

x

KE-BIO-140

Keenia

x

x

x

KG-BIO-140

Kõrgõzstan

x

x

KH-BIO-140

Kambodža

x

x

KZ-BIO-140

Kasahstan

x

x

LA-BIO-140

Laos

x

x

LC-BIO-140

Saint Lucia

x

x

x

MA-BIO-140

Maroko

x

x

x

MD-BIO-140

Moldova

x

x

x

ME-BIO-140

Montenegro

x

x

MG-BIO-140

Madagaskar

x

x

MK-BIO-140

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik

x

x

x

x

ML-BIO-140

Mali

x

x

MM-BIO-140

Myanmar/Birma

x

x

x

MX-BIO-140

Mehhiko

x

x

x

MY-BIO-140

Malaisia

x

x

MZ-BIO-140

Mosambiik

x

x

NA-BIO-140

Namiibia

x

x

NG-BIO-140

Nigeeria

x

x

x

NI-BIO-140

Nicaragua

x

x

NP-BIO-140

Nepal

x

x

PA-BIO-140

Panama

x

x

PE-BIO-140

Peruu

x

x

x

PG-BIO-140

Paapua Uus-Guinea

x

x

x

PH-BIO-140

Filipiinid

x

x

x

PK-BIO-140

Pakistan

x

x

PS-BIO-140

Okupeeritud Palestiina alad

x

x

PY-BIO-140

Paraguay

x

x

x

RS-BIO-140

Serbia

x

x

x

x

RU-BIO-140

Venemaa

x

x

x

RW-BIO-140

Rwanda

x

x

x

SA-BIO-140

Saudi Araabia

x

x

x

SG-BIO-140

Singapur

x

x

x

SN-BIO-140

Senegal

x

x

SV-BIO-140

El Salvador

x

x

TG-BIO-140

Togo

x

x

TH-BIO-140

Tai

x

x

x

TL-BIO-140

Ida-Timor

x

x

TR-BIO-140

Türgi

x

x

x

TW-BIO-140

Taiwan

x

x

x

x

TZ-BIO-140

Tansaania

x

x

x

UA-BIO-140

Ukraina

x

x

x

UG-BIO-140

Uganda

x

x

x

UY-BIO-140

Uruguay

x

x

x

UZ-BIO-140

Usbekistan

x

x

x

VE-BIO-140

Venetsueela

x

x

VN-BIO-140

Vietnam

x

x

x

WS- BIO-140

Samoa

x

x

ZA-BIO-140

Lõuna-Aafrika

x

x

x

ZW-BIO-140

Zimbabwe

x

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Certificadora Mexicana de productos y procesos ecológicos S.C.“

1.

Aadress: Calle 16 de septiembre No 204, Ejido Guadalupe Victoria, Oaxaca, Mehhiko, C.P. 68026

2.

Internetiaadress: http://www.certimexsc.com

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

CO-BIO-104

Colombia

x

x

DO-BIO-104

Dominikaani Vabariik

x

GT-BIO-104

Guatemala

x

MX-BIO-104

Mehhiko

x

x

x

SV-BIO-104

El Salvador

x

4.

Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja veinid.

5.

Loetelus oleku tähtaeg: kuni 30. juunini 2018.

„Certisys“

1.

Aadress: Rue Joseph Bouché 57/3, 5310 Bolinne, Belgia

2.

Internetiaadress: http://www.certisys.eu

3.

Asjaomased koodid, kolmandad riigid ja tootekategooriad:

Kood

Kolmas riik

Tootekategooria

A

B

C

D

E

F

BF-BIO-128

Burkina Faso

x

x

BI-BIO-128

Burundi

x

x

BJ-BIO-128

Benin

x

x

CI-BIO-128

Côte d'Ivoire

x

x

CM-BIO-128

Kamerun

x

x

GH-BIO-128

Ghana

x

x

ML-BIO-128

Mali

x

x

RW-BIO-128

Rwanda

x

x

SN-BIO-128

Senegal

x

x

TG-BIO-128

Togo

x

x

TZ-BIO-128

Tansaania

x

x

UG-BIO-128

Uganda

x

x