I LISA

7. juuli 2016

Lugupeetud volinik Jourová

Ameerika Ühendriikide nimel on mul hea meel käesolevaga edastada ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield materjalide pakett, mis on valminud kahe aasta jooksul meie meeskondade viljakate arutelude tulemusena. Kõnealune pakett koos muude, komisjonile avalikest allikatest kättesaadavate materjalidega, on väga tugev alus komisjoni uue piisavustagatise jaoks (1).

Peame mõlemad olema uhked raamistiku täiustumise üle. Andmekaitseraamistik Privacy Shield lähtub mõlemal pool Atlandi ookeani tugeva üksmeelse toetuse saanud põhimõtetest, mille rakendamist oleme nüüd tõhustanud. Oma ühise töö läbi on meil reaalne võimalus parandada eraelu puutumatust kogu maailmas.

Andmekaitseraamistiku Privacy Shield pakett sisaldab Privacy Shield põhimõtteid ja 1. lisana ka kirja kõnealust programmi administreerivalt kaubandusministeeriumi väliskaubandusametilt (ITA), milles kirjeldatakse kohustusi, mille meie ministeerium on võtnud tagamaks, et andmekaitseraamistik Privacy Shield toimiks tõhusalt. Pakett sisaldab ka 2. lisa, milles on esitatud muud kaubandusministeeriumi kohustused seoses uue vahekohtumudeliga, mis on kasutatav andmekaitseraamistiku Privacy Shield raames.

Olen teinud oma töötajatele ülesandeks rakendada kõik vajalikud ressursid andmekaitseraamistiku Privacy Shield viivitamatult ja täielikuks elluviimiseks ning 1. ja 2. lisas esitatud kohustuste õigeaegse täitmise tagamiseks.

Andmekaitseraamistiku Privacy Shield pakett sisaldab ka muid USA asutuste koostatud dokumente, nimelt:

Võite olla kindel, et Ameerika Ühendriigid suhtuvad nimetatud kohustustesse tõsiselt.

30 päeva jooksul pärast lõpliku heakskiidu saamist piisavuse kohta saadetakse kogu andmekaitseraamistiku Privacy Shield pakett ametlikule teatajale Federal Register avaldamiseks.

Soovime jätkata teiega koostööd andmekaitseraamistiku Privacy Shield rakendamisel ja selle protsessi järgmise etapi ühisel käivitamisel.

(1)  Juhul kui komisjoni piisavusotsus ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield poolt osutatava kaitse kohta rakendub ka Islandi, Norra ja Liechtensteini suhtes, katab andmekaitseraamistiku Privacy Shield pakett nii Euroopa Liitu kui ka kolme kõnealust riiki.

II LISA

ELI-USA ANDMEKAITSERAAMISTIKU PRIVACY SHIELD PÕHIMÕTTED VÄLJA ANTUD AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KAUBANDUSMINISTEERIUMI POOLT

I.   ÜLEVAADE

II.   PÕHIMÕTTED

1.   Teade

2.   Valikuvõimalus

3.   Vastutus kolmandale osapoolele andmete edastamise eest

4.   Turvalisus

5.   Andmete terviklikkus ja eesmärgi piiramine

6.   Juurdepääs

7.   Kaebuste menetlemine, täitmise tagamine ja vastutus

III.   TÄIENDAVAD PÕHIMÕTTED

1.   Tundlikud andmed

2.   Erandid ajakirjandusele

3.   Sekundaarvastutus

4.   Nõuetekohane hoolsus ja auditite läbiviimine

5.   Andmekaitseasutuste roll

6.   Põhimõtete järgimise kinnitamine

7.   Kontrollimine

8.   Juurdepääs

a)   Juurdepääsu põhimõtte rakendamine

b)   Juurdepääsu võimaldamise tülikus või kulud

c)   Konfidentsiaalne äriinfo

d)   Andmebaaside korraldus

e)   Mis juhul võib juurdepääsu piirata

f)   Õigus saada kinnitus ning tasu nõudmine juurdepääsu võimaldamise kulude katteks

g)   Korduvad või kiuslikud juurdepääsutaotlused i.

Organisatsioon võib seada mõistlikud piirangud selle kohta, mitmele ühe üksikisiku juurdepääsutaotlusele nad teatava ajavahemiku vältel vastavad. Selliseid piiranguid seades tuleks organisatsioonil kaaluda niisuguseid tegureid nagu andmete uuendamise sagedus, andmete kasutamise eesmärk ja andmete laad.

h)   Petturlikud juurdepääsutaotlused

Organisatsioon ei pea juurdepääsu võimaldama, kui talle ei esitata piisavalt andmeid taotluse esitanud isiku tuvastamiseks.

i)   Ajaraamistik vastuste andmiseks

Organisatsioonid peaksid vastama juurdepääsutaotlustele mõistliku aja jooksul, mõistlikul viisil ning vormis, mis on üksikisikule kergesti arusaadav. Andmesubjektidele regulaarsete ajavahemike järel teavet andev organisatsioon võib rahuldada individuaalse juurdepääsutaotluse tema poolt regulaarse teabe avaldamise käigus, kui see ei põhjusta ülemäärast viivitust.

9.   Personaliandmed

a)   Hõlmatus andmekaitseraamistikuga Privacy Shield

b)   Teate ja valikuvõimaluse põhimõtete rakendamine

c)   Juurdepääsu põhimõtte rakendamine

Juurdepääsu käsitlevad täiendavad juurdepääsu põhimõtted annavad juhiseid põhjuste kohta, mis võivad õigustada juurdepääsu võimaldamisest keeldumist või selle piiramist töötajatega seoses. Muidugi peavad tööandjad Euroopa Liidus järgima kohalikke õigusnorme ning tagama Euroopa Liidu töötajatele juurdepääsu sellistele andmetele, mida nõuab seadus nende koduriigis, olenemata andmete töötlemise ja salvestamise asukohast. Programmi Privacy Shield kohaselt teeb selliseid andmeid Ameerika Ühendriikides töötlev organisatsioon sellise juurdepääsu võimaldamisel koostööd kas otse või läbi EL tööandja.

d)   Jõustamine

e)   Kolmandale isikule andmete edastamise eest vastutuse põhimõtte rakendamine

Programmis Privacy Shield osaleva organisatsiooni juhuslikeks töösuhtega seotud operatiivvajadusteks võib raamistikuga hõlmatud isikuandmed, nagu näiteks väikese arvu töötajate isikuandmed lennupiletite broneerimiseks, hotellitoa või kindlustuse tellimiseks, edastada vastutavale töötlejale ilma juurdepääsu põhimõtte rakendamiseta või vastutava töötlejaga, kes on kolmas isik, lepingut sõlmimata, mis tavaliselt on nõutav andmete kolmandale isikule edastamise põhimõtte kohaselt, eeldusel, et programmis Privacy Shield osalev organisatsioon on järginud teate ja valikuvõimaluse põhimõtteid.

10.   Kohustuslikud lepingud andmete edastamiseks kolmandale isikule

a)   Lepingud andmete töötlemise kohta

b)   Andmete edastamine kontrollitavate äriühingute või üksuste grupis

Kui isikuandmeid edastatakse kahe vastutava töötleja vahel kontrollitavate äriühingute või üksuste grupis, ei ole kolmandale isikule andmete edastamise eest vastutuse põhimõtte kohaselt alati tarvis lepingut sõlmida. Vastutavad töötlejad kontrollitavate äriühingute või üksuste grupis võivad edastada andmeid, tuginedes muudele dokumentidele, nagu näiteks ELi kohustuslikud eeskirjad äriühingutele või muudele grupisisestele vahenditele (nt vastavuse ja kontrolli programmid), tagades jätkuvalt põhimõtete kohase isikuandmete kaitse. Kõnealuste edastamiste puhul jääb andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ühinenud organisatsioon vastutavaks põhimõtete järgimise eest.

c)   Andmete edastamine vastutavate töötlejate vahel

Vastutavate töötlejate vaheliste edastamiste puhul ei pea vastutav töötleja, kes on saaja, olema andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ühinenud organisatsioon või omama sõltumatut kaebuste menetlemise mehhanismi. Andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ühinenud organisatsioon peab sõlmima saajaga, kes on kolmandast isikust vastutav töötleja, lepingu, millega tagatakse andmekaitseraamistiku Privacy Shield tingimustega samal tasemel kaitse, välja arvatud nõue, et kolmandast isikust vastutav töötleja peab olema andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ühinenud organisatsioon või omama sõltumatut kaebuste menetlemise mehhanismi, juhul kui ta teeb kättesaadavaks võrdväärse mehhanismi.

11.   Vaidluste lahendamine ja täitmise tagamine

a)   Kaebuste menetlemise, täitmise tagamise ja vastutuse põhimõttes sätestatakse nõuded andmekaitseraamistiku Privacy Shield täitmise tagamiseks. Põhimõtte punkti a alapunkti ii nõuete täitmine on sätestatud täiendavas põhimõttes kontrolli kohta. Täiendav põhimõte käsitleb punkti a alapunkte i ja iii, mis mõlemad nõuavad sõltumatut kaebuste menetlemise mehhanismi. Need mehhanismid võivad võtta erineva vormi, kuid peavad vastama kaebuste menetlemise, täitmise tagamise ja vastutuse põhimõtte nõuetele. Organisatsioonid saavutavad nõuetega vastavuse järgmiselt: i) nad järgivad erasektori poolt välja töötatud eraelu puutumatuse programme, mis toovad oma reeglitesse sisse andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtted ja hõlmavad kaebuste menetlemise, täitmise tagamise ja vastutuse põhimõttes kirjeldatud liiki tõhusaid täitmise tagamise mehhanisme; ii) nad järgivad üksikisikute kaebuste menetlemise ja vaidluste lahendamisega tegelevate järelevalveasutuste juhiseid või iii) nad kohustuvad tegema koostööd Euroopa Liidus asuvate andmekaitseasutustega või nende volitatud esindajatega.

b)   See loend on näitlik ja mittetäielik. Erasektor võib välja töötada täiendavaid täitmise tagamise mehhanisme, kui need vastavad kaebuste menetlemise, täitmise tagamise ja vastutuse põhimõtte ja täiendavate põhimõtete nõuetele. Tuleb tähele panna, et kaebuste menetlemise, täitmise tagamise ja vastutuse põhimõtte nõuded lisanduvad nõuetele selle kohta, et iseregulatsioonipüüdlused peavad olema jõustatavad föderaalse kaubanduskomisjoni seaduse (Federal Trade Commission Act) artikli 5 alusel, mis keelustab kõlvatud tavad ja pettuse, või selliseid tegusid reguleeriva muu seaduse või määruse alusel.

c)   Aitamaks tagada vastavust nende poolt andmekaitseraamistiku Privacy Shield suhtes võetud kohustustega ja toetamaks programmi haldamist, peavad organisatsioonid ja nende sõltumatud kaebuste menetlemise mehhanismid andma nõudmisel ministeeriumile andmekaitseraamistikuga Privacy Shield seotud teavet. Lisaks peavad organisatsioonid viivitamata reageerima kaebustele, mis käsitlevad nende poolt põhimõtete järgimist ja mille on esitanud andmekaitseasutused ministeeriumi kaudu. Vastuses tuleb ära märkida, kas kaebus oli põhjendatud, ja kui oli, siis kuidas organisatsioon probleemi lahendab. Ministeerium kaitseb tema poolt vastu võetud teabe konfidentsiaalsust kooskõlas Ameerika Ühendriikide õigusega.

d)   Kaebuste menetlemise mehhanismid

e)   Õiguskaitsevahendid ja sanktsioonid

Vaidlusi lahendava organi pakutud mis tahes õiguskaitsevahendite tulemuseks peaks olema mittevastavuse mõju heastamine organisatsiooni poolt, kuivõrd see on teostatav, ning see, et organisatsioon edasisel töötlemisel järgib põhimõtteid, ja kui see on asjakohane, et kaebuse esitanud üksikisiku isikuandmete töötlemine lakkab. Sanktsioonid peavad olema piisavalt ranged, et kindlustada põhimõtete järgimine organisatsiooni poolt. Mitmed erineva rangusastmega sanktsioonid võimaldavad vaidlusi lahendavatel asutustel asjakohaselt reageerida erineval tasemel põhimõtete järgimata jätmisele. Sanktsioonid peaksid hõlmama nii põhimõtete järgimata jätmise tuvastamise avalikustamist kui ka teatavatel asjaoludel nõuet andmed kustutada (6). Muud sanktsioonid võiksid hõlmata programmis osaleja tunnuse kasutusõiguse peatamist ja eemaldamist, põhimõtete järgimata jätmise tagajärjel üksikisikutele tekitatud kahju hüvitamist ning keelavaid otsuseid. Kui programmiga Privacy Shield ühinenud organisatsioonid ei järgi vaidlusi lahendavate erasektori asutuste ja iseregulatsiooniasutuste korraldusi, peavad need teavitama asjaomase pädevusega valitsusasutust või vastavalt asjakohasusele kohust, samuti ministeeriumi.

f)   FTC tegevus

FTC on kohustatud eelisjärjekorras läbi vaatama kaebused väidetavate programmi Privacy Shield põhimõtete järgimata jätmiste kohta, mis on laekunud: i) eraelu puutumatuse iseregulatsiooniorganitelt ja teistelt sõltumatutelt vaidluste lahendamise organitelt; ii) ELi liikmesriikidelt, ja iii) ministeeriumilt, et otsustada, kas on rikutud föderaalse kaubanduskomisjoni seaduse (FTC Act) paragrahvi 5, mis keelustab kõlvatud tavad ja pettuse äritegevuses. Kui FTC järeldab, et tal on alust kahtlustada paragrahvi 5 rikkumist, võib ta asja lahendada nii, et hangib administratiivse keelustamiskorralduse (cease and desist order), millega keelustatakse rikkuv tegevus, või esitab kaebuse föderaalsele ringkonnakohtule, mille tulemuseks õnnestumise korral võib olla samasisuline föderaalkohtu otsus. See hõlmab ka valeväiteid andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtete järgimise kohta või osalemist programmis Privacy Shield organisatsioonide poolt, kes kas ei ole enam andmekaitseraamistikuga Privacy Shield ühinenute nimekirjas või ei ole kunagi ministeeriumile kinnitust esitanud. FTC võib keelustamiskorralduse rikkumise eest määrata tsiviiltrahve ja föderaalkohtu otsuse mittetäitmise eest taotleda vastutuselevõtmist tsiviil- või kriminaalkorras. FTC teavitab ministeeriumi sellistest meetmetest. Ministeerium julgustab teisi valitsusasutusi teda teavitama mis tahes taoliste kaebuste lahendamisest või muudest andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtete järgimist puudutavatest lahenditest.

g)   Püsiv põhimõtete järgimata jätmine

12.   Valikuvõimalus – keeldumise (opt out) ajastamine

13.   Reisiteave

14.   Farmaatsia- ja meditsiinitooted

a)   ELi liikmesriikide seaduste või andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtete rakendamine

ELi liikmesriigi seadust kohaldatakse isikuandmete kogumisele ja mis tahes töötlemisele, mis leiab aset enne edastamist Ameerika Ühendriikidesse. Andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtteid kohaldatakse andmete suhtes siis, kui need on edastatud Ameerika Ühendriikidesse. Farmaatsiauuringuteks ja muudel eesmärkidel kasutatavatest andmetest tuleks võimalusel nimed kustutada.

b)   Tulevased teadusuuringud

c)   Kliinilistest katsetest loobumine

Osalejad võivad igal ajal otsustada või neid võidakse paluda kliinilistest katsetest loobuda. Loobumise eel kogutud isikuandmeid võib siiski töödelda koos teiste kogutud andmetega kliinilise katse osana, kui seda osalejale teates selgitati siis, kui ta osalema nõustus.

d)   Edastamine reguleerimis- ja järelevalve eesmärkidel

Farmaatsia- ja meditsiiniseadmete firmadel on lubatud ELis läbi viidud kliiniliste katsete isikuandmeid esitada Ameerika Ühendriikide seadusandjatele reguleerimis- ja järelevalve eesmärkidel. Sarnaselt, kooskõlas teate ja valikuvõimaluse põhimõttega on lubatud edastada isikuandmeid muudele osapooltele peale seadusandjate, näiteks äriühingu teistesse asukohtadesse ja teistele uurijatele.

e)   Pimeuuringud

f)   Toote ohutuse ja tõhususe jälgimine

Farmaatsia- või meditsiiniseadmete firma ei pea rakendama andmekaitseraamistiku Privacy Shield teate, valikuvõimaluse, edasise edastamise ja juurdepääsu põhimõtteid toote ohutuse ja tõhususe jälgimise toimingutes, sealhulgas vastunäidustusjuhtumite aruandlus ja patsientide/katsealuste poolt teatavate ravimite või meditsiiniseadmete kasutamise jälgimine, selles ulatuses, milles nende põhimõtete järgimine segaks reguleerivate nõuete järgimist. See kehtib näiteks meditsiiniteenuste pakkujate, farmaatsia- ja meditsiiniseadmete firmadele kui ka farmaatsia- ja meditsiiniseadmete firmade aruannete osas sellisele valitsusasutusele nagu Food and Drug Administration.

g)   Kodeeritud andmed

Uurimisandmed kodeeritakse alati päritolukohas põhiuurija poolt ainulaadse koodiga, et üksikute andmesubjektide identiteeti mitte paljastada. Selliste uuringute sponsoriteks olevad farmaatsiafirmad selle koodi võtit ei saa. Ainulaadne koodi võti on ainult uurijal, et temal oleks võimalik uuritavaid eriolukordades tuvastada (nt kui on vajalik edaspidine meditsiiniline tähelepanu). Sellisel moel kodeeritud andmete edastamine EList Ameerika Ühendriikidesse ei kujuta endast andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtete kohast isikuandmete edastamist.

15.   Avalikud registrid ja avalikult kättesaadav teave

16.   Juurdepääsutaotlused riigiasutuste poolt

(1)  Juhul kui komisjoni piisavusotsus ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield poolt osutatava kaitse kohta rakendub ka Islandi, Norra ja Liechtensteini suhtes, katab andmekaitseraamistiku Privacy Shield pakett nii Euroopa Liitu kui ka kolme kõnealust riiki. Seega loetakse seal, kus on viidatud ELile ja liikmesriikidele, nende hulka ka Island, Liechtenstein ja Norra.

(2)  Olenevalt olukorrast võivad nõuetele vastavad töötlemiseesmärgid näiteks hõlmata mõistlikul määral kliendisuhteid teenivaid, nõuetele vastavuse ja juriidilistel kaalutlustel põhinevaid, auditeerimise, julgeoleku ja pettuste ennetamise, organisatsiooni õigushüvede säilitamise või kaitsmise või muid eesmärke, mis vastavad mõistliku inimese ootustele andmete kogumise kontekstis.

(3)  Kõnealuses kontekstis on üksikisik „identifitseeritav“ juhul, kui üksikisiku identifitseerimine oleks organisatsiooni või kolmanda isiku poolt mõistlikult teostatav juhul, kui neil oleks juurdepääs andmetele, võttes arvesse tõenäoliselt kasutamiseks sobivaid identifitseerimisvahendeid (muu hulgas võttes arvesse identifitseerimise raha- ja ajakulu ning töötlemise ajal kättesaadavat tehnoloogiat) ning seda, millisel kujul andmeid säilitatakse.

(4)  Organisatsioon peaks vastama üksikisikute päringutele, mis puudutavad isikuandmete töötlemise eesmärki, töödeldavate isikuandmete kategooriaid ning seda, kellele või millise kategooria saajatele isikuandmed avalikustatakse.

(5)  Põhimõtete jagu I.5.

(6)  Vaidlusi lahendavad asutused võivad omal äranägemisel otsustada, millistes olukordades nad neid sanktsioone rakendavad. Asjaomaste andmete tundlikkus on üheks teguriks otsuse võtmisel selle kohta, kas tuleks nõuda andmete kustutamist, samuti kas organisatsioon on andmeid kogunud, kasutanud või avalikustanud andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtteid jõhkralt eirates.

III LISA

7. juuli 2016

Lugupeetud volinik Jourová

Mul on hea meel, et oleme jõudnud vastastikusele mõistmisele Euroopa Liidu – Ameerika Ühendriikide andmekaitseraamistiku Privacy Shield osas, mis hakkab hõlmama ka ombudsmani mehhanismi, mille kaudu on ELi ametiasutustel võimalik esitada ELi üksikisikute nimel päringuid USA signaaliluure tavade kohta.

17. jaanuaril 2014. aastal kuulutas president Barack Obama välja olulised luurereformid, mis on lisatud dokumenti Presidential Policy Directive 28 (PPD-28). PPD-28 alusel määrasin ma aseriigisekretäri Catherine A. Novelli, kes täidab ka rahvusvahelise infotehnoloogiaalase diplomaatia vanemkoordinaatori (Senior Coordinator for International Information Technology Diplomacy) ülesandeid, kontaktisikuks välisriikide valitsuste jaoks, kes soovivad väljendada muret USA signaaliluurealase tegevuse kohta. Lisaks sellele olen ma asutanud ka andmekaitseraamistiku Privacy Shield ombudsmani mehhanismi, mis on kooskõlas A lisas sätestatud tingimustega, mida on pärast mu 22. veebruari 2016. aasta kirja ajakohastatud. Olen andnud korralduse aseriigisekretär Novellile selle ülesande täitmiseks. Aseriigisekretär Novelli on USA luureühendusest sõltumatu ning allub otse mulle.

Olen andnud oma töötajatele korralduse eraldada vajalikud ressursid uue ombudsmani mehhanismi rakendamiseks ja ma olen kindel, et sellest saab tõhus abinõu ELi üksikisikute muredega tegelemiseks.

IV LISA

7. juuli 2016

E-POSTI TEEL

Lugupeetud volinik Jourová

USA föderaalne kaubanduskomisjon (Federal Trade Commission – FTC) hindab võimalust kirjeldada uue ELi–USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield („andmekaitseraamistik Privacy Shield“ või „raamistik“) rakendamist. Usume, et see raamistik hakkab mängima olulist rolli selles, et hõlbustada eraelu puutumatust kaitsvaid kaubanduslikke tehinguid üha enam seotud maailmas. See võimaldab äriühingutel teha maailmamajanduses olulisi toimingud, tagades samal ajal, et ELi tarbijatele jääksid alles olulised privaatsuse kaitsemeetmed. Föderaalne kaubanduskomisjon on juba ammu võtnud endale kohustuse kaitsta eraelu puutumatust piiriüleselt ning seab uue raamistiku rakendamise esmatähtsale kohale. Allpool selgitame föderaalse kaubanduskomisjoni tugeva eraelu puutumatuse kaitse põhimõtete rakendamise ajalugu üldiselt, sealhulgas meie algse programmi Safe Harbor täitmist ning samuti föderaalse kaubanduskomisjoni lähenemisviisi uue raamistiku rakendamise kohta.

Föderaalne kaubanduskomisjon avalikustas programmi Safe Harbor rakendamise kohustuse esmakordselt 2000. aastal. Sel ajal saatis toonane föderaalse kaubanduskomisjoni esimees Robert Pitofsky Euroopa Komisjonile kirja, milles kirjeldati föderaalse kaubanduskomisjoni lubadust otsusekindlalt rakendada programmi Safe Harbor eraelu puutumatuse kaitse põhimõtted. Föderaalne kaubanduskomisjon (FTC) on täitnud seda kohustust ligi 40 täitemeetme, arvukate täiendavate uurimiste ja üksikute Euroopa andmekaitseasutustega koostöö kaudu vastastikuse huvi küsimuste kohta.

Pärast seda, kui Euroopa Komisjon väljendas 2013. aasta novembris muret programmi Safe Harbor haldamise ja rakendamise kohta, alustasime meie ja USA kaubandusministeerium konsulteerimist Euroopa Komisjoni ametnikega, et leida võimalusi programmi rakendamist tõhustada. Samal ajal, kui neid konsultatsioone peeti, tegi Euroopa Kohus 6. oktoobril 2015 otsuse kohtuasjas Schrems, mille kohaselt tunnistati muu hulgas kehtetuks Euroopa Komisjoni otsus programmi Safe Harbor asjakohaseuse kohta. Pärast selle otsuse tegemist jätkasime tihedat koostööd kaubandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoniga, püüdes tugevdada ELi üksikisikute eraelu puutumatuse kaitset. Andmekaitseraamistik Privacy Shield on nende käimasolevate konsultatsioonide tulemus. Sarnaselt programmiga Safe Harbour, kohustub föderaalne kaubanduskomisjon käesolevaga otsusekindlalt rakendama uut raamistikku. Käesolev kiri tuletab seda kohustust meelde.

Nimelt kinnitame kohustuse võtmist neljas põhivaldkonnas: 1) taotluse prioriseerimine ja uurimised; 2) andmekaitseraamistiku Privacy Shield liikmelisusega seotud valede või pettusel põhinevate andmetega tegelemine; 3) pidev järelevalve korralduste üle; ning 4) suurenenud seotus ja rakendamisalane koostöö ELi andmekaitseasutustega. Allpool on üksikasjalikumalt kirjeldatud kõiki neid kohustusi ja asjaomast tausta seoses föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) rolliga kaitsta tarbijate eraelu puutumatust ja rakendada programmi Safe Harbor, samuti eraelu puutumatuse üldist olukorda Ameerika Ühendriikides (1).

I.   TAUSTTEAVE

A.   Föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) eraelu puutumatuse kaitse rakendamine ja poliitikaalane tegevus

Föderaalsel kaubanduskomisjonil (FTC) on laiaulatuslik tsiviilõigusliku kaitse volitus selleks, et edendada tarbijakaitset ja konkurentsi kaubandussektoris. Oma tarbijakaitse volituste raames rakendab föderaalne kaubanduskomisjon mitmesuguseid seadusi, et kaitsta tarbijaandmete privaatsust ja turvalisust. Föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) jõustatud esmane seadus, föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) seadus, keelustab ebaõiglased ja pettusel põhinevad tegevused või tavad kaubandussektori siseselt või seda mõjutades (2). Esitlemist, väljajätmist või tava peetakse pettusel põhinevaks, kui see on oluline ja viib asjaolusid arvestades mõistlikult käituvad tarbijad tõenäoliselt eksiteele (3).Tegu või tava on ebaõiglane, kui see põhjustab või võib põhjustada olulist kahju, mida tarbijad ei saa mõistlikult vältida või mida ei ole võimalik korvata tarbijatele või konkurentsile suunatud tasakaalustava hüvitisega (4). Samuti jõustab föderaalne kaubanduskomisjon (FTC) suunatud põhimäärusi, mis kaitsevad andmeid, mis on seotud tervishoiu, laenude ja muude finantsküsimustega, samuti laste internetipõhise teabega, ning on väljastanud määruseid, mis rakendavad kõiki neid põhimäärusi.

Föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) pädevust föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) seaduse raames kohaldatakse küsimustes, mis on seotud kaubandusega või seda mõjutavad. Föderaalsel kaubanduskomisjonil ei ole pädevust kriminaalõigust käsitlevate õigusaktide rakendamise ega julgeolekuküsimuste üle. Samuti ei ulatu föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) pädevus enamiku muude valitsuse tegevuseni. Lisaks sellele on föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) kaubandustegevuse kohase pädevuse suhtes kehtestatud erandid, sealhulgas seoses pankade, lennuettevõtjate, kindlustusäri ja telekommunikatsiooniteenuste pakkujate ühiste vedajate tegevusega. Samuti ei ole föderaalsel kaubanduskomisjonil pädevust enamike mittetulundusorganisatsioonide üle, kuid tal on pädevus pettuslike heategevusorganisatsioonide ja muude mittetulundusorganisatsioonide üle, mis tegelikkuses tegutsevad kasumi saamise nimel. Samuti on föderaalsel kaubanduskomisjonil (FTC) pädevus mittetulundusühingute üle, mis tegutsevad oma tulu teenivate liikmete kasumi nimel, pakkudes liikmetele sealhulgas olulisi majanduslikke hüvesid (5). Mõnel juhul kattub föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) pädevus muude õiguskaitseorganite pädevusega.

Oleme välja töötanud tugevad töösuhted föderaalsete ja riiklike asutustega ning teeme nendega tihedat koostööd, et koordineerida uurimisi ja esitada taotlusi, kui see on asjakohane.

Täitmise tagamine on föderaalse kaubanduskomisjoni eraelu puutumatuse kaitsmisega seotud lähenemisviisi oluline osa. Praeguseks on föderaalne kaubanduskomisjon tegelenud üle 500 juhtumiga, kaitstes tarbijaandmete privaatsust ja turvalisust. See juhtumite kogum sisaldab nii võrguühenduseta kui ka võrguühendusega saadud andmeid ning hõlmab suurte ja väikeste ettevõtjate vastu suunatud kaebusi, mille kohaselt ei ole nad nõuetekohaselt hoidnud tundlikke tarbijaandmeid, ei ole suutnud kaitsta tarbijate isikuandmeid, petturlikul teel jälitanud tarbijaid veebis, saatnud tarbijatele rämpsposti, paigaldanud tarbijate arvutisse nuhkvara või muud õelvara, rikkunud helistamise põhimõtet ja muid teleturunduse eeskirju ning valesti kogunud ja jaganud tarbijate andmeid mobiiliseadmetes. Föderaalse kaubanduskomisjoni täitmise tagamisega seotud tegevus – nii füüsilises kui ka digitaalses maailmas – saadab olulise sõnumi ettevõtjatele tarbija privaatsuse kaitsmise vajaduse kohta.

Samuti on föderaalne kaubanduskomisjon alustanud mitmete poliitiliste algatustega, mille eesmärk on tõhustada tarbijate eraelu puutumatuse kaitset ja millest ta täitmise tagamisel juhindub. Föderaalne kaubanduskomisjon on korraldanud töötube ja väljastanud aruandeid, milles soovitatakse parimaid tavasid eraelu puutumatuse kaitse parandamiseks mobiilses ökosüsteemis; andmevahetustööstuse läbipaistvuse suurendamist; mahukatest andmetest saadava kasu maksimeerimist, leevendades sealjuures sellega seotud riske, eelkõige madala sissetulekuga ja haavatavate tarbijate jaoks; ning tõstnud esile muu hulgas näo tuvastamise ja asjade interneti mõju eraelu puutumatuse kaitsele ja turvalisusele.

Föderaalne kaubanduskomisjon tegeleb ka tarbijate ja ettevõtjate koolitamisega, et tõhustada täitmise tagamise mõju ja poliitilisi arengualgatusi. Föderaalne kaubanduskomisjon on kasutanud mitmesuguseid vahendeid – väljaanded, veebipõhised ressursid, töötoad ja sotsiaalmeedia –, et tagada õppematerjalide olemasolu mitmesuguste teemade kohta, sealhulgas mobiilirakendused, laste turvalisus ja andmete turvalisus. Viimati käivitas komisjon oma algatuse Start With Security, mis hõlmab nendele ettevõtjatele suunatud uusi juhiseid, mis tuginevad andmete turvalisusega seotud juhtumitest tulenevatele õppetundidele, ning rea töötubasid üle kogu riigi. Lisaks sellele on föderaalne kaubanduskomisjon olnud pikka aega tarbijatele suunatud peamise arvutiturbe eestvedaja. Eelmisel aastal külastati meie veebisaiti OnGuard Online ja selle hispaaniakeelset versiooni Alerta en Línea rohkem kui 5 miljonit korda.

B.   USA õiguskaitse, millest saavad kasu ELi tarbijad

Raamistikku kohaldatakse USA eraelu puutumatuse üldisema olukorra kontekstis, millega kaitstakse ELi tarbijaid mitmel viisil.

Föderaalse kaubanduskomisjoni seadusest tulenev ebaõiglaste ja pettusel põhinevate teguviiside ja tavade keelustamine ei piirdu üksnes USA tarbijate kaitsmisega USA ettevõtjate eest, kuna see hõlmab ka neid tavasid, mis 1) põhjustavad või võivad põhjustada mõistlikult ettearvatavat kahju Ameerika Ühendriikides või 2) osutavad konkreetsele käitumisviisile Ameerika Ühendriikides. Lisaks sellele saab föderaalne kaubanduskomisjon kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, sealhulgas tagastamine, mis on olemas selleks, et kaitsta valisriigi tarbijate kaitsmisel kodumaiseid tarbijaid.

Föderaalse kaubanduskoja täitmise tagamisega seotud tegevus toob tõepoolest märkimisväärset kasu nii USA-le kui ka välisriigi tarbijatele. Näiteks on föderaalse kaubanduskoja seaduse 5. jaotise täitmisega seotud juhtumid kaitsnud sarnaselt nii USA kui ka välisriigi tarbijate eraelu puutumatust. Juhtumis teabevahendaja Accusearchi vastu väitis föderaalne kaubanduskomisjon, et ettevõtja konfidentsiaalsete telefonikõnede salvestuste müük kolmandatele isikutele ilma tarbijate teadmiseta või nõusolekuta oli kõlvatu tava, millega rikuti föderaalse kaubanduskomisjoni seaduse paragrahvi 5. Accusearch müüs nii USA kui ka välisriikide tarbijatega seotud andmeid (6). Accusearchile esitati kohtulik keeld, mille kohaselt keelustatakse muu hulgas tarbijate isikuandmete turundamine või müük ilma kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui need on seaduslikult saadud avalikkusele kättesaadava teabe hulgast, ning kohus kehtestas ligikaudu 200 000 USA dollari suuruse trahvi (7).

Teine näide on föderaalse kaubanduskoja kokkulepe TRUSTe-ga. Sellega tagatakse, et tarbijad, sealhulgas Euroopa Liidus asuvad tarbijad, saavad tugineda esitlustele, mida ülemaailmne isereguleeruv organisatsioon teeb kodumaiste ja välisriigi veebipõhiste teenuste läbivaatamise ja sertifitseerimise kohta (8). Tähtis on see, et meie tegevus TRUSTe vastu tugevdab ka eraelu puutumatuse kaitse isereguleeruvat süsteemi laiaulatuslikumalt, tagades nende üksuste usaldusväärsuse, mis mängivad olulist rolli isereguleeruvates kavades, sealhulgas piiriülesed eraelu puutumatuse kaitse raamistikud.

Samuti tagab föderaalne kaubanduskomisjon muude suunatud seaduste täitmist, mille kaitse laieneb mitte-ameeriklastest tarbijatele, näiteks internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seadus (Children's Online Privacy Protection Act – COPPA). Muu hulgas nõutakse internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seaduses, et lastele suunatud veebisaitide ja internetipõhiste teenuste või teadlikult alla 13-aastastelt lastelt isikuandmeid koguvad üldkasutatavate kommertsveebisaitide haldajad teatavad sellest vanematele ning saavad tõestatava vanemate nõusoleku. Internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seaduse kohaldamisalasse kuuluvad ja välisriikides elavate laste isikuandmeid koguvad USA veebisaidid ja teenused peavad olema kooskõlas internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seadusega. Välisriikide veebisaidid ja internetipõhised teenused peavad olema samuti kooskõlas internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seadusega, kui need on suunatud Ameerika Ühendriikides elavatele lastele või kui need koguvad teadlikult Ameerika Ühendriikides elavate laste isikuandmeid. Lisaks föderaalse kaubanduskomisjoni poolt jõustatud USA föderaalsetele seadustele on olemas teatavad muud föderaalsed ja riiklikud tarbijakaitse ja privaatsuse seadused, mis võivad tuua täiendavat kasu ELi tarbijatele.

C.   Programmi Safe Harbor jõustamine

Osana oma eraelu puutumatuse kaitse ja turvalisuse tagamise programmist on föderaalne kaubanduskomisjon otsinud ka viise, et kaitsta ELi tarbijaid, esitades täitmise tagamisega seotud kaebusi, mis hõlmavad programmi Safe Harbor rikkumisi. Föderaalne kaubanduskoda on esitanud 39 programmi Safe Harbor jõustamisega seotud kaebust: 36 väidetavalt valet sertifitseerimisega seotud väidet ning kolm juhtumit Google'i, Facebooki ja Myspace'i vastu, mis hõlmavad väidetavat programmi Safe Harbor eraelu puutumatuse kaitse põhimõtete rikkumist (9). Need juhtumid tõestavad sertifikaatide rakendatavust ja nõuete täitmata jätmise tagajärgi. Vastaspoole nõusolekul 20 aastaks kehtestatud korraldusega nõutakse, et Google, Facebook ja Myspace rakendaksid laiaulatuslikke eraelu puutumatuse kaitse programme, mis tuleb mõistlikult koostada nii, et need käsitleksid uute ja olemasolevate toodete ja teenuste väljatöötamise ja haldamisega seotud eraelu puutumatuse riske ja kaitseksid isikuandmete privaatsust ja konfidentsiaalsust. Nende korralduste alusel tuleb põhjalikes eraelu puutumatuse kaitse programmides määratleda prognoositavad olulised riskid ning meetmed nende riskidega tegelemiseks. Samuti peavad ettevõtjad esitama järjepidevaid sõltumatuid hinnanguid oma eraelu puutumatuse kaitse programmide kohta, mis tuleb edastada föderaalsele kaubanduskomisjonile. Samuti keelatakse korraldustega nendel ettevõtjatel valeandmete esitamine seoses nende eraelu puutumatuse kaitse tavadega ja osalemisega mis tahes eraelu puutumatuse kaitse või turvalisusega seotud programmis. Seda keelustamist kohaldatakse uue andmekaitseraamistiku Privacy Shield alusel ka ettevõtjate toimingute ja tavade suhtes. Föderaalne kaubanduskomisjon saab need korraldused täitmisele pöörata, kohaldades tsiviilõiguses ette nähtud karistusi. Tegelikult maksis Google 2012. aastal trahvi rekordiliselt 22,5 miljonit dollarit, et lahendada juhtum, milles väideti, et ta oli ta rikkunud FTC korraldust. Järelikult aitavad need föderaalse kaubanduskomisjoni korraldused kaitsta rohkem kui miljardit tarbijat üle kogu maailma, kellest sajad miljonid elavad Euroopas.

Föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) juhtumites on pööratud tähelepanu ka programmis Safe Harbor osalemisega seotud valedele, pettusel põhinevatele või eksitavatele andmetele. Föderaalne kaubanduskomisjon võtab neid väiteid tõsiselt. Näiteks kohtuasjas föderaalne kaubanduskomisjon (FTC) vs. Karnani algatas föderaalne kaubanduskomisjon 2011. aastal menetluse Ameerika Ühendriikide veebipõhise turustaja vastu, väites, et tema ja tema ettevõte olid pannud Briti tarbijad ekslikult uskuma, et ettevõte asub Ühendkuningriigis, sealhulgas kasutades.uk veebilaiendeid ja viidates Briti valuutale ja Ühendkuningriigi postisüsteemile (10). Kui aga tarbijad said tooted kätte, avastasid nad, et peavad ootamatult maksma imporditollimakse, et toodete garantii ei kehtinud Ühendkuningriigis ning et toodete eest raha tagasisaamisega on seotud kulud. Samuti väitis föderaalne kaubanduskomisjon (FTC), et kostjad petsid tarbijaid seoses osalemisega programmis Safe Harbor. Nimelt asusid kõik tarbijatest ohvrid Ühendkuningriigis.

Paljud meie teistest programmi Safe Harbor täitmise tagamisega juhtumitest hõlmasid programmiga Safe Harbor liitnud organisatsioone, mis ei uuendanud oma iga-aastast sertifikaati, kuid väitsid samas jätkuvalt, et osalevad programmis. Nagu allpool täpsemalt käsitletud, on föderaalne kaubanduskomisjon pühendunud andmekaitseraamistikus Privacy Shield osalemisega seotud väärate väidete menetlemisele. See strateegiline täitmise tagamise alane tegevus täiendab kaubandusministeeriumi tõhustatud meetmeid, et tõendada vastavust programminõuetele sertifitseerimise ja uuesti sertifitseerimise eesmärgil, selle tõhusa järgimise jälgimist, sealhulgas raamistikus osalejatele suunatud küsimustike kasutamise kaudu, ning selle suurenenud jõupingutusi, et määratleda valed väited raamistikus osalemise kohta ning raamistiku sertifitseerimistähise kuritarvitamine (11).

II.   TAOTLUSTE PRIORISEERIMINE JA UURIMINE

Sarnaselt programmile Safe Harbor kohustub föderaalne kaubanduskomisjon seadma esikohale ELi liikmesriikidest pärit andmekaitseraamistikuga Privacy Shield seotud kaebusi. Samuti seame esikohale andmekaitseraamistikuga Privacy Shield seotud iseregulatsioonijuhiste järgimata jätmise kohta esitatud kaebused ja pärit eraelu puutumatuse kaitse iseregulatsiooniorganitelt ja muudelt sõltumatutelt vaidluste lahendamise organitelt.

Selleks et hõlbustada ELi liikmesriikide raamistiku alusel taotluste esitamist, loob föderaalne kaubanduskomisjon standardse kaebemenetluse ning annab ELi liikmesriikidele juhiseid selle teabe liigi kohta, mis võiks parimal viisil abistada föderaalset kaubanduskomisjoni taotlusega seotud päringu tegemisel. Osana sellest jõupingutusest määrab föderaalne kaubanduskomisjon ELi liikmesriigist pärit kaebuste jaoks asutuse kontaktpunkti. Väga kasulik on see, kui taotlev asutus on teinud eelneva päringu väidetava rikkumise kohta ja saab föderaalse kaubanduskomisjoniga teha uurimise käigus koostööd.

ELi liikmesriigilt või isereguleeruvalt organilt saadud kaebuse laekumise korral saab föderaalne kaubanduskoda võtta mitmeid meetmeid, et tõstatatud teemadega tegeleda. Näiteks võime läbi vaadata ettevõtja eralu puutumatuse kaiste põhimõtted, saada täiendavat teavet otse ettevõtjalt või kolmandatelt isikutelt, teha koostööd kaebuse esitanud üksusega, hinnata, kas esineb rikkumisi või on mõjutatud märkimisväärne hulk tarbijaid, määrata, kas kaebus hõlmab kaubandusministeeriumi haldusalasse jäävaid küsimusi, hinnata, kas tarbijate ja ettevõtjate koolitamine oleks kasulik ning vajadusel algatada täitemenetlus.

Samuti on föderaalne kaubanduskomisjon kohustatud vahetama kaebusega seotud teavet kaebuse esitanud täitevasutustega, sealhulgas selle kohta, millises menetlusetapis kaebus on, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusega seotud norme ja piiranguid. Võimaluste piires laekunud kaebuste arvu ja liiki arvestades, hõlmavad esitatud andmed osutatud teemade hindamist, sealhulgas oluliste tõstatatud küsimuste kirjeldust ning kõikide meetmeid, mis võetakse föderaalse kaubanduskomisjoni pädevuses, et käsitleda õigusrikkumist. Samuti annab föderaalne kaubanduskomisjon kaebuse esitanud asutusele tagasisidet laekunud kaebuste liikide kohta, et suurendada õigusvastase käitumise ärahoidmisega seotud jõupingutuste tõhusust. Juhul kui taotlev täitevasutus otsib teavet teatava kaebuse menetlusetapi kohta oma täitemenetluse teostamise eesmärgil, vastab föderaalne kaubanduskoda selliselt, et võtab arvesse vaatlusaluste kaebuste arvu, mille suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsus- ja muid õiguslikke nõudeid.

Samuti teeb föderaalne kaubanduskomisjon tihedat koostööd ELi andmekaitseasutustega, et pakkuda täitmise tagamisel abi. Asjaomastel juhtudel võib see hõlmata andmete jagamist ja uurimisalast abi vastavalt USA turvalise võrgu seadusele (SAFE WEB Act), millega volitatakse föderaalset kaubanduskomisjoni abistama välisriigi õiguskaitseasutusi juhul, kui välisriigi asutus tagab selliste õigusnormide täitmise, millega keelustatakse tavad, mis on sisuliselt sarnased nendele, mis on keelatud seadustega, mille täitmist föderaalse kaubanduskomisjon tagab (12). Osana sellest abist saab föderaalne kaubanduskomisjon jagada andmeid, mis on saadud seoses föderaalse kaubanduskomisjoni poolse uurimisega, viia läbi kohustuslikke menetlusi ELi andmekaitseasutuste nimel, kes teostavad oma uurimist, ning kuulata tunnistajate või vastustajate ütlusi seoses andmekaitseasutuste täitemenetlustega, mille suhtes kohaldatakse USA turvalise võrgu seadust (SAFE WEB Act). Föderaalne kaubanduskomisjon kasutab regulaarselt seda volitust, et abistada muid asutusi üle kogu maailma eraelu puutumatuse ja tarbijakaitsega seotud juhtumites (13).

Lisaks ELi liikmesriikidest ja eraelu puutumatusega seotud isereguleeruvatest organitest pärit andmekaitseraamistiku Privacy Shield kaebuste esikohale seadmisele (14) kohustub föderaalne kaubanduskomisjon uurima võimalikke raamistiku rikkumisi omal algatusel, kui see on asjakohane, kasutades selleks vajalikke vahendeid.

Juba tublisti üle kümne aasta on föderaalne kaubanduskomisjon säilitanud jõulise programmi kaubandusorganisatsioone hõlmavate eraelu puutumatuse kaitse ja turvalisusega seotud küsimuste uurimisega. Osana nendest uurimistest kontrollis föderaalne kaubanduskomisjon regulaarselt, kas asjaomane üksus esitas programmi Safe Harbor kinnitusi. Juhul kui üksus esitas selliseid kinnitusi ja uurimise käigus selgus, et programmi Safe Harbor eraelu puutumatuse kaitse põhimõtteid on ilmselgelt rikutud, lisas föderaalne kaubanduskomisjon väited programmi Safe Harbori rikkumise kohta oma täitemeetmete kohaldamise hulka. Meil on uue raamistiku alusel kavas seda ennetavat lähenemisviisi jätkata. Oluline on see, et föderaalne kaubanduskomisjon teostab palju rohkem uurimisi võrreldes nendega, mille kohta esitatakse lõpptulemusena kaebus. Paljud föderaalse kaubanduskomisjoni uurimised on lõpetatud, sest töötajad ei tuvasta ilmset õigusrikkumist. Kuna föderaalse kaubanduskomisjoni uurimised on mitteavalikud ja konfidentsiaalsed, siis uurimise lõpetamist sageli ei avalikustata.

Föderaalse kaubanduskoja algatatud ligi 40 täitmisemeedet, mis hõlmavad programmi Safe Harbor, tõendavad asutuse võetud kohustust ennetavalt jõustada piiriülesed eraelu puutumatuse kaitse programmid. Föderaalne kaubanduskomisjon otsib võimalikke raamistikuga seotud rikkumisi osana eraelu puutumatuse kaitse ja turvalisuse uurimistest, mida viime läbi regulaarselt.

III.   ANDMEKAITSERAAMISTIKUS PRIVACY SHIELD OSALEMISEGA SEOTUD VALEDE VÕI PETTUSEL PÕHINEVATE ANDMETEGA TEGELEMINE

Nagu eespool viidatud, võtab föderaalne kaubanduskomisjon meetmed nende üksuste vastu, kes on vääralt väitnud, et osalevad raamistikus. Esmajärjekorras võtab föderaalne kaubanduskomisjon arvesse kaubandusministeeriumilt laekunud kaebusi, mis on seotud organisatsioonidega, kelle puhul on ministeerium avastanud, et nad väidavad ebaseaduslikult end olevat raamistiku praeg used liikmed või kasutavad mis tahes raamistiku sertifitseerimistähist ilma loata.

Lisaks sellele märgime, et juhul kui organisatsiooni eraelu puutumatuse kaitse põhimõtetes on ette nähtud, et ta tegutseb kooskõlas andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtetega, siis organisatsiooni suutmatus ennast kaubandusministeeriumis registreeruda või registreeringut säilitada tõenäoliselt ei välista iseenesest seda, et föderaalse kaubanduskomisjoni nõuab organisatsioonilt raamistikuga seotud kohustuste täitmist.

IV.   KORRALDUSTE JÄLGIMINE

Samuti kinnitab föderaalne kaubanduskomisjon oma kohustust jälgida täitekorraldusi, et tagada vastavus andmekaitseraamistikule Privacy Shield.

Raamistikule vastavust nõuame tulevastes föderaalse kaubanduskomisjoni raamistikuga seotud korraldustes mitmesuguste asjaomaste keelavate sätete kaudu. See hõlmab raamistiku ja muude eraelu puutumatuse kaitse programmidega seotud valeandmete esitamise keelustamist juhul, kui need moodustavad föderaalse kaubanduskomisjoni alusmeetme aluse.

Föderaalse kaubanduskomisjoni juhtumid, millega tagatakse esialgse programmi Safe Harbor täitmist, on kasulikud. Programmi Safe Harbor sertifitseerimisega seotud valesid või pettusel põhinevaid andmeid hõlmava 36 juhtumi korral keelatakse iga korraldusega vastustajal moonutada teavet oma osalemise kohta programmis Safe Harbor või muus eraelu puutumatuse kaitse või turvalisusega seotud programmis ning ettevõtjatelt nõutakse vastavusaruannete esitamist föderaalsele kaubanduskomisjonile. Programmi Safe Harbor eraelu puutumatuse kaitse põhimõtete rikkumist hõlmanud juhtumite korral on ettevõtjad olnud kohustatud rakendama põhjalikke eraelu puutumatuse programme ning saama kolmandatelt isikutelt sõltumatuid hinnanguid nende programmide kohta igal teisel aastal kahekümne aasta jooksul, ning need tuleb neil esitada föderaalsele kaubanduskomisjonile.

Föderaalse kaubanduskomisjoni halduskorralduste rikkumine võib viia tsiviilõiguslike trahvideni summas kuni 16 000 USA dollarit rikkumise kohta või 16 000 USA dollarit päevas jätkuva rikkumise korral, (15) mis paljusid tarbijaid mõjutavate tavade korral võivad ulatuda miljonite dollariteni. Kõikidel korraldustel on ka aruandluse ja vastavussätted. Korraldusele alluvad üksused peavad säilitama dokumendid, millega tõendatakse, et nad on kindlal arvul aastatel põhimõtteid järginud. Korraldusi tuleb jagada ka töötajatega, kes vastutavad korralduse järgimise tagamise eest.

Föderaalne kaubanduskomisjon jälgib vastavust programmi Safe Harbor korraldustele, nagu ta teeb kõikide oma korraldustega. Föderaalne kaubanduskomisjon võtab eraelu puutumatuse kaitse ja andmete turvalisusega seotud korralduste täitmise tagamist tõsiselt ning võtab meetmed, et need vajadusel täitmisele pöörata. Nagu eespool nimetatud, maksis näiteks Google 22,5 miljoni dollari suuruse tsiviilõigusliku trahvi, et lahendada juhtum, milles väideti, et ta oli ta rikkunud föderaalse kaubanduskomisjoni korraldust. Oluline on see, et föderaalse kaubanduskomisjoni korraldustega jätkatakse ülemaailmselt kõikide tarbijate kaitsmist, kes ettevõtjatega suhtlevad, mitte ainult nende tarbijate kaitsmist, kes on esitanud kaebusi.

Viimasena jätkab föderaalne kaubanduskomisjon nende ettevõtjate veebipõhise loetelu haldamist, kes peavad täitma nii programmiga Safe Harbor kui ka uue andmekaitseraamistiku Privacy Shield alusel saadud korraldusi (16). Lisaks sellele nõutakse andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtete alusel nendelt ettevõtjatelt, kes peavad täitma põhimõtete mittevastavuse alusel tehtud föderaalse kaubanduskomisjoni või kohtu korraldust kõikide föderaalsele kaubanduskomisjonile esitatud asjaomaste raamistikuga seotud vastavuse või hindamisega seotud aruannete avalikustamist sellises ulatuses, mis on kooskõlas konfidentsiaalsust käsitlevate normide ja eeskirjadega.

V.   SEOTUS ELI ANDMEKAITSEASUTUSTEGA JA TÄITMISE TAGAMISE ALANE KOOSTÖÖ

Föderaalne kaubanduskomisjon tunnistab seda olulist rolli, mida ELi andmekaitseasutused mängivad seoses raamistikule vastavusega ning julgustab pidama rohkem konsultatsioone ja tegema rohkem täitmisalast koostööd. Lisaks kõikidele konsultatsioonidele osutavate andmekaitseasutustega juhtumipõhiste küsimuste kohta kohustub föderaalne kaubanduskomisjon osalema perioodilistel kohtumistel, millest võtavad osa artikli 29 töörühma määratud esindajad, eesmärgiga arutada üldiselt, kuidas parendada täitmise tagamise alast koostööd seoses raamistikuga. Lisaks osaleb föderaalne kaubanduskomisjon koos kaubandusministeeriumi, Euroopa Komisjoni ja artikli 29 kohase töörühma esindajatega raamistiku iga-aastasel läbivaatamisel, et arutada selle rakendamist.

Samuti julgustab föderaalne kaubanduskomisjon selliste vahendite väljatöötamist, mis suurendavad täitmise tagamise alast koostööd ELi andmekaitseasutuste ja muude ülemaailmsete eraelu puutumatuse kaitsega seotud jõustamisasutustega. Nimelt käivitas föderaalne kaubanduskomisjon koos Euroopa Liidu ja ülemaailmsete partneritega eelmisel aastal ülemaailmse eraelu puutumatuse kaitse tagamise võrgustiku (Global Privacy Enforcement Network – GPEN) siseselt hoiatussüsteemi, et jagada teavet uurimiste kohta ja edendada täitmise tagamise alast koordineerimist. See GPEN-i hoiatusvahend võiks olla eriti kasulik andmekaitseraamistiku Privacy Shield kontekstis. Föderaalne kaubanduskomisjon ja ELi andmekaitseasutused võiksid seda kasutada raamistiku ja muude privaatsuse uurimistega seotud koordineerimiseks, sealhulgas teabe jagamise alguspunktina, et tagada tarbijate jaoks koordineeritud ja tõhusam privaatsuse kaitse. Loodame jätkata koostööd osalevate ELi asutustega, et juurutada GPEN-i häiresüsteemi ulatuslikumalt ja välja töötada muid vahendeid, et parendada täitmise tagamise alast koostööd eraelu puutumatusega seotud juhtumite korral, sealhulgas need, mis hõlmavad raamistikku.

Föderaalsel kaubanduskojal on hea meel kinnitada oma tahet jõustada uut andmekaitseraamistikku Privacy Shield. Samuti loodame teha jätkuvat koostööd oma ELi kolleegidega, sest tegeleme koos tarbijaprivaatsuse kaitsmisega mõlemal pool Atlandi ookeani.

(1)  Anname täiendavat teavet USA föderaalsete ja riiklike eraelu puutumatusega seotud seaduste kohta A liites. Lisaks on kokkuvõte meie hiljutistest eraelu puutumatuse ja turvalisusega seotud täitemeetmetest kättesaadav föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) veebisaidil https://www.ftc.gov/reports/privacy-data-security-update-2015.

(2)  15 U.S.C. § 45(a).

(3)  Vt FTC Policy Statement on Deception, appended to Cliffdale Assocs., Inc., 103 F.T.C. 110, 174 (1984), kättesaadav aadressil: https://www.ftc.gov/public-statements/1983/10/ftc-policy-statement-deception.

(4)  Vt 15 U.S.C § 45(n); FTC Policy Statement on Unfairness, appended to Int'l Harvester Co., 104 F.T.C. 949, 1070 (1984), kättesaadav aadressil: https://www.ftc.gov/public-statements/1980/12/ftc-policy-statement-unfairness.

(5)  Vt California Dental Ass'n vs. FTC, 526 U.S. 756 (1999).

(6)  Vt Office of the Privacy Commissioner of Canada, Complaint under PIPEDA against Accusearch, Inc., doing business as Abika.com, https://www.priv.gc.ca/cf-dc/2009/2009_009_0731 e.asp. Kanada eraelu puutumatuse voliniku amet esitas lühidalt amicus curiae föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) meetme apelleerimiseks ning teostas oma uurimise, järeldades, et Accusearchi tavad rikkusid ka Kanada õigust.

(7)  Vt FTC vs. Accusearch, Inc., No. 06CV015D (D. Wyo. Dec. 20, 2007), aff'd 570 F.3d 1187 (10th Cir. 2009).

(8)  Vt In the Matter of True Ultimate Standards Everywhere, Inc., No. C-4512 (F.T.C. Mar. 12, 2015) (decision and order), https://www ftc.gov/system/files/documents/cases/150318trust-edo.pdf.

(9)  Vt In the Matter of Google, Inc., No. C-4336 (F.T.C. Oct. 13 2011) (decision and order), https://www.ftc.gov/news-events/press-releases/2011/03/ftc-charges-deceptive-privacy-practices-googles-rollout-its-buzz; In the Matter of Facebook, Inc., No. C-4365 (F.T.C. July 27, 2012) (decision and order), https://www.ftc.gov/news-events/press-releases/2012/08/ftc-approves-final-settlement-facebook; In the Matter of Myspace LLC, No. C-4369 (F.T.C. Aug. 30, 2012) (decision and order), https://www.ftc.gov/news-events/press-releases/2012/09/ftc-finalizes-privacy-settlement-myspace.

(10)  Vt FTC vs. Karnani, No. 2:09-cv-05276 (C.D. Cal. May 20, 2011) (stipulated final order), https://www.ftc.gov/sites/default/files/documents/cases/2011/06/110609karnanistip.pdf; vt ka Lesley Fair, FTC Business Center Blog, Around the World in Shady Ways, https://www.ftc.gov/blog/2011/06/around-world-shady-ways (9 juuni 2011).

(11)  Kiri väliskaubandusameti aseriigisekretäri kohusetäitjalt rahvusvahelise kaubanduse alal Ken Hyattilt õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinikule Věra Jourovále.

(12)  Selle otsustamisel, kas kasutada oma USA turvalise võrgu seaduse (U.S. SAFE WEB Act) kohaseid volitusi, kaalub föderaalne kaubanduskomisjon muu hulgas: „A) kas taotlev asutus on nõustunud andma või annab tulevikus komisjonile vastastikust abi; B) kas taotlusele vastavus kahjustaks Ameerika Ühendriikide avalikku huvi; ning C) kas taotleva asutuse uurimis- või jõustamismenetlus on seotud seaduste või tavadega, mis kahjustavad või tõenäoliselt toovad kahju märkimisväärsel hulgal inimestele.“ 15 U.S.C. § 46(j)(3). Asjaomase volituse suhtes ei kohaldata konkurentsiõiguse rakendamise seadusi.

(13)  Näiteks majandusaastatel 2012–2015 kasutas föderaalne kaubanduskomisjon oma USA turvalise võrgu seaduse kohaseid volitusi, et jagada teavet vastusena peaaegu 60 päringule, mis olid pärit välisriigi asutustest, ning ta väljastas ligi 60 tsiviiluurimise nõudmist (samaväärne halduskorraldustega), et abistada 25 välisriigis toimuvat uurimist.

(14)  Kuigi föderaalne kaubanduskomisjon ei lahenda ega vahenda üksikuid tarbijakaebusi, kinnitab föderaalne kaubanduskomisjon, et seab ELi andmekaitseasutustest pärit andmekaitseraamistikuga Privacy Shield seotud kaebused esikohale. Lisaks kasutab föderaalne kaubanduskomisjon kaebusi oma andmebaasis Consumer Sentinel, mis on kättesaadav paljudele muudele õiguskaitseorganitele, eesmärgiga tuvastada arengusuunad, määratleda jõustamisalased prioriteedid ning teha kindlaks võimalikud uurimisalased eesmärgid. ELi üksikisikud saavad föderaalsele kaubanduskomisjonile kaebuste esitamiseks kasutada USA kodanikega sama süsteemi: www.ftc.gov/complaint. Siiski võib üksikute andmekaitseraamistiku Privacy Shield kaebuste korral olla ELi üksikisikutel kõige kasulikum esitada kaebused asjaomase liikmesriigi andmekaitseasutusele või vaidluste kohtuvälise lahendamise teenuse osutajale.

(15)  15 U.S.C. § 45(m); 16 C.F.R. § 1.98.

(16)  Vt FTC, Business Center, Legal Resources, https://www.ftc.gov/tips-advice/business-center/legal-resources?type=case&field-consumer-protection-topics-tid=251.

V LISA

19. veebruar 2016

Vastus: ELi–USA andmekaitseraamistik Privacy Shield

Lugupeetud volinik Jourová

Ameerika Ühendriikide transpordiministeerium („transpordiministeerium“ või „DOT“) hindab võimalust kirjeldada oma rolli ELi–USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield täitmise tagamisel. Käesolev raamistik mängib olulist rolli nende isikuandmete kaitsmisel, mis esitatakse kaubanduslike tehingute käigus maailmas, kus kõik on omavahel üha enam seotud. See võimaldab äriühingutel teha maailmamajanduses olulisi toimingud, tagades samal ajal, et ELi tarbijatele jääksid alles olulised privaatsuse kaitsemeetmed.

Transpordiministeerium väljendas oma jõustamiskohustust seoses raamistikuga Safe Harbor Euroopa Komisjonile saadetud kirjas üle 15 aasta tagasi. Transpordiministeerium lubas selles kirjas otsusekindlalt jõustada raamistiku Safe Harbor eraelu puutumatuse kaitse põhimõtteid. Transpordiministeerium jätkab selle kohustuse täitmist ning käesolev kiri tuletab seda kohustust meelde.

Eelkõige uuendab transpordiministeerium oma kohustust järgmistes põhivaldkondades: 1) andmekaitseraamistiku Privacy Shield väidetavate rikkumiste uurimiste prioriseerimine; 2) asjaomane täitemeetmete võtmine üksuste vastu, mis esitavad andmekaitseraamistiku Privacy Shield sertifitseerimisega seotud valesid või pettusel põhinevaid andmeid; ning 3) andmekaitseraamistiku Privacy Shield rikkumistega seotud avalike täitekorralduste järelevalve ja teostamine. Anname teavet nende kõikide kohustuste kohta ning vajalikus kontekstis asjakohase tausta kohta seoses transpordiministeeriumi rolliga kaitsta tarbijate eraelu puutumatust ja jõustada andmekaitseraamistik Privacy Shield.

I.   TAUSTTEAVE

A.   Transpordiministeeriumi eraelu puutumatuse amet

Transpordiministeerium võtab kindlalt oma kohustuseks tagada tarbijate poolt lennuettevõtjatele ja piletimüügiagentidele esitatud teabe puutumatus. Transpordiministeeriumi volitused võtta selles valdkonnas meetmeid on kehtestatud õigusaktis 49 U.S.C. 41712, millega keelatakse vedajal või piletimüügiagendil rakendada ebaõiglaseid või pettusel põhinevaid tavasid või ebaõiglast konkurentsimeetodit lennutranspordi müügis, mille tulemusena on tõenäoline, et tarbijaid kahjustatakse. Paragrahv 41712 on üles ehitatud föderaalse kaubanduskomisjoni seadust (Federal Trade Commission Act) järgides (15 U.S.C. 45). Meie tõlgendusel keelab meie ebaõiglast või pettusel põhinevat tava käsitlev õigusakt lennuettevõtjal või piletimüügiagendil: 1) selle puutumatusnormide rikkumise; või 2) eraviisiliste andmete kogumise või avalikustamise viisil, millega rikutakse avalikku poliitikat, on moraalivaba või põhjustab tarbijatele olulist kahju, mida ei ole võimalik korvata tasakaalustava hüvitisega. Samuti tõlgendame paragrahvi 41712 viisil, mis keelab vedajatel ja piletimüügiagentidel teha järgmist: 1) selliste ministeeriumi väljastatud eeskirjade rikkumine, mille kohaselt peetakse konkreetseid eraelu puutumatusega seotud tavasid ebaõiglaseks või pettusel põhinevaks; või 2) internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seaduse (Children's Online Privacy Protection Act – COPPA) või internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seadust (COPPA) rakendavad föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) eeskirjad. Föderaalõiguse kohaselt on transpordiministeeriumil ainuõigus reguleerida lennuettevõtjate eraelu puutumatuse tavasid, samuti jagab transpordiministeerium pädevust föderaalse kaubanduskomisjoniga seoses piletimüügiagentide eraelu puutumatuse tavadega lennutranspordi müügis.

Seega juhul kui lennutranspordi vedaja või müüja kohustub avalikult täitma andmekaitseraamistiku Privacy Shield eraelu puutumatusega seotud põhimõtteid, on ministeeriumil võime kasutada paragrahvis 41712 kehtestatud seadusest tulenevad volitusi, et tagada vastavus nendele põhimõtetele. Seetõttu kui reisija annab andmeid vedajale või piletimüügiagendile, kes on kohustatud järgima andmekaitseraamistiku Privacy Shield eraelu puutumatusega seotud põhimõtteid, põhjustab vedaja või piletimüügiagendi poolne mittejärgimine tõenäoliselt kahju tarbijale ning kujutab endast paragrahvi 41712 kohast rikkumist.

B.   Täitmise tagamise tavad

Ministeeriumi lennundusjõustamise ja menetluste amet (Office of Aviation Enforcement and Proceedings) uurib juhtumeid ja määrab karistusi 49 U.S.C. 4171 2.U.S.C. alusel. Sellega jõustatakse paragrahvi 41712 kohane seadusest tulenev keeld ebaõiglaste ja pettusel põhinevate tavade vastu peamiselt läbirääkimiste, keelustamiskorralduste ettevalmistamise ning tsiviiltrahvide hindamise korralduste eelnõude kaudu. Amet saab suures osas teavet võimalike rikkumiste kohta kaebuste kaudu, mis laekuvad üksikisikutelt, reisibüroodelt, lennuettevõtjatelt ning USA ja välisriikide valitusasutustelt. Tarbijad võivad kasutada transpordiministeeriumi veebisaiti lennuettevõtjate ja piletimüügiagentide vastu suunatud eraelu puutumatusega seotud kaebuste esitamiseks (1).

Juhul kui juhtumi korral ei jõuta mõistliku ja asjaomase lahenduseni, on lennundusjõustamisametil (Aviation Enforcement Office) volitused algatada täitemenetlus, mis hõlmab tõenduslikku ärakuulamist transpordiministeeriumi halduskohtus. Halduskohtul on volitus väljastada keelustamiskorraldusi ja tsiviiltrahve. Paragrahvi 41712 kohaste rikkumiste tulemuseks võivad olla keelustamiskorraldused ja tsiviiltrahvide määramine summas kuni 27 500 USA dollarit paragrahvi 41712 iga korralduse rikkumise kohta.

Transpordiministeeriumil puudub volitused määrata kahjutasu või rahalist hüvitist üksikutele kaebuse esitajatele. Samas on transpordiministeeriumil volitused kiita heaks lennundusjõustamisameti (Aviation Enforcement Office) uurimiste tulemusel saadud lahendid, mis toob tarbijatele otsest kasu (nt raha, vautšerid), korvamaks rahalisi trahve, mida muidu tuleks maksta USA valitsusele. See on juhtunud varem ning võib juhtuda ka andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtete kontekstis, kui olukord seda nõuab. Paragrahvi 41712 korduv rikkumine lennuettevõtja poolt tõstataks ka küsimuse lennufirma suhtumisest vastavusse, mis äärmisel juhul võib lõppeda sellega, et lennufirmat ei peeta tegutsemiseks sobivaks ja ta kaotab seetõttu loa majandustegevuseks.

Praeguseks on transpordiministeeriumile laekunud suhteliselt vähe kaebusi, mis on seotud väidetava eraelu puutumatuse rikkumisega piletimüügiagentide või lennuettevõtjate poolt. Kui need tekivad, uuritakse neid vastavalt eespool kehtestatud põhimõtetele.

C.   Transpordiministeeriumi õiguskaitse, millest saavad kasu ELi tarbijad

Paragrahvis 41712 kehtestatakse, et ebaõiglaste või pettusel põhinevate tavade keelustamist seoses lennutranspordi või lennutranspordi müügiga kohaldatakse nii USA kui ka välisriikide lennuettevõtjate ja piletimüügiagentide suhtes. Transpordiministeerium võtab sageli meetmeid USA ja välisriikide lennuettevõtjate vastu tavade tõttu, mis kahjustavad nii välismaa kui ka USA tarbijaid vastavalt sellele, et lennuettevõtjate tegevus toimus lennutranspordi teostamise käigus Ameerika Ühendriikidesse saabuvatel või sealt väljuvatel lendudel. Transpordiministeerium kasutab kõiki õiguskaitsevahendeid ja jätkab nende kasutamist, mis on saadaval, et kaitsta nii välismaa kui ka USA tarbijaid reguleeritud üksuste ebaõiglaste või pettusel põhineva tegevuse eest lennutranspordis.

Samuti tagab transpordiministeerium seoses lennuettevõtjatega mude suunatud õigusnormide täitmisr, mille kaitse laieneb mitte-ameeriklastest tarbijatele, näiteks internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seadus (COPPA). Muu hulgas nõutakse internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seaduse alusel, et lastele suunatud veebisaitide ja internetipõhiste teenuste või teadlikult alla 13-aastastelt lastelt isikuandmeid koguvad üldkasutatavate kommertsveebisaitide haldajad teatavad sellest vanematele ning saavad tõestatava vanemate nõusoleku. Internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seaduse kohaldamisalasse kuuluvad ja välisriikides elavate laste isikuandmeid koguvad USA veebisaidid ja teenused peavad olema kooskõlas internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seadusega. Välisriikide veebisaidid ja internetipõhised teenused peavad olema samuti kooskõlas internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seadusega, kui need on suunatud Ameerika Ühendriikides elavatele lastele või kui need koguvad teadlikult Ameerika Ühendriikides elavate laste isikuandmeid. Sel määral, mil USA või välismaiste lennuettevõtjate äritegevus Ameerika Ühendriikides läheb vastuollu internetis laste eraelu puutumatuse kaitse seadusega (COPPA), on transpordiministeeriumil pädevus võtta täitemeetmed.

II.   ANDMEKAITSERAAMISTIKU PRIVACY SHIELD TÄITMISE TAGAMISE

Juhul kui lennuettevõtja või piletimüügiagent otsustab osaleda andmekaitseraamistikus Privacy Shield ja transpordiministeeriumile laekub kaebus, et see lennuettevõtja või piletimüügiagent on väidetavalt raamistikku rikkunud, võtab transpordiministeerium järgmised sammud, et raamistiku täitmist tõhusalt tagada.

A.   Väidetavate rikkumiste uurimise prioriseerimine

Transpordiameti lennundusamet (Aviation Enforcement Office) uurib kõiki kaebusi, milles väidetakse, et andmekaitseraamistikku Privacy Shield on rikutud (sealhulgas ELi andmekaitseasutustelt laekunud kaebused), ning võtab täitemeetmed juhul, kui rikkumine on tõendatud. Lisaks sellele teeb lennundusamet (Aviation Enforcement Office) koostööd föderaalse kaubanduskomisjoni (FTC) ja kaubandusministeeriumiga ning seab esikohale nende väidete uurimise, mille kohaselt ei täida reguleerivad üksused andmekaitseraamistiku Privacy Shield osana eraelu puutumatusega seotud kohustusi.

Andmekaitseraamistiku Privacy Shield rikkumisega seotud väite laekumisel võib transpordiministeeriumi lennundusamet lennundusamet (Aviation Enforcement Office) võtta uurimise käigus erinevaid meetmeid. Näiteks võib ta läbi vaadata piletimüügiagendi või lennuettevõtja privaatsuspoliitika, saada täiendavat teavet otse piletimüügiagendilt või lennuettevõtjalt või kolmandatelt isikutelt, teha koostööd taotleva üksusega ning hinnata, kas esineb rikkumisi või on mõjutatud märkimisväärne hulk tarbijaid. Lisaks määrab ta, kas väljastamine hõlmab kaubandusministeeriumi või föderaalse kaubanduskomisjoni haldusalasse jäävaid küsimusi, hindab, kas tarbijate ja ettevõtjate koolitamine oleks kasulik ning vajaduse korrall algatab täitemenetluse.

Juhul kui transpordiministeerium saab teada andmekaitseraamistiku Privacy Shield võimalikust rikkumisest piletimüügiagentide poolt, kooskõlastab see juhtumi föderaalse kaubanduskomisjoniga. Samuti nõustame föderaalset kaubanduskomisjoni ja kaubandusministeeriumi seoses kõikide andmekaitseraamistiku Privacy Shield täitemeetmete tulemustega.

B.   Liikmelisusega seotud valede või pettusel põhinevate andmetega tegelemine

Transpordiministeerium kohustub jätkuvalt uurima andmekaitseraamistiku Privacy Shield rikkumisi, sealhulgas programmi Privacy Shield liikmelisusega seotud valed või pettusel põhinevad andmed. Esmajärjekorras võtame arvesse kaubandusministeeriumilt laekunud taotlusi, mis on seotud organisatsioonidega, mille puhul on ministeerium avastanud, et need väidavad end ebaseaduslikult olevat andmekaitseraamistiku Privacy Shield praegused liikmed või kasutavad andmekaitseraamistiku Privacy Shield sertifitseerimistähist ilma loata.

Lisaks sellele märgime, et juhul kui organisatsiooni privaatsuspoliitikaga lubatakse, et see on kooskõlas andmekaitseraamistiku Privacy Shield oluliste põhimõtetega, siis selle suutmatus registreeruda või seda säilitada kaubandusministeeriumis tõenäoliselt iseenesest ei vabasta organisatsiooni nende raamistikuga seotud kohustuste jõustamisest transpordiministeeriumi poolt.

C.   Andmekaitseraamistikuga Privacy Shield rikkumistega seotud avalike täitekorralduste järelevalve ja teostamine

Samuti kinnitab transpordiministeeriumi lennundusamet (Aviation Enforcement Office) oma kohustust jälgida täitekorraldusi vastavalt vajadusele, et tagada vastavus andmekaitseraamistikule Privacy Shield. Täpsemalt, kui amet väljastab korralduse, mille kohaselt tuleb lennuettevõtjal või piletimüügiagendil lõpetada andmekaitseraamistiku Privacy Shield ja paragrahvi 41712 kohased rikkumised ning hoiduda nendest tulevikus, jälgib amet üksuse vastavust korralduses esitatud keelustamissättele. Lisaks tagab amet, et andmekaitseraamistikuga Privacy Shield seotud juhtumitest tulenevad korraldused on kättesaadavad ameti veebisaidilt.

Loodame, et jätkame andmekaitseraamistikuga Privacy Shield seotud koostööd oma föderaalsete partnerite ja ELi sidusrühmadega.

Loodan, et sellest informatsioonist on abi. Kui Teil on küsimusi või vajate lisainfot, võtke julgesti minuga ühendust.

(1)  http://www.transportation.gov/airconsumer/privacy-complaints

VI LISA

22. veebruar 2016

Lugupeetud hr Antonipillai ja hr Dean:

ELi–USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield läbirääkimiste kontekstis viimase kahe ja poole aasta jooksul on Ameerika Ühendriigid andnud olulist teavet USA luureühenduse signaaliluure andmete kogumise toimimise kohta. See on hõlmanud teavet reguleeriva õigusraamistiku, nende tegevuste mitmetasandilise järelevalve, nende tegevuste ulatusliku läbipaistvuse ning eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste üleüldise kaitse kohta, eesmärgiga aidata Euroopa Komisjonil määratleda sellise kaitse adekvaatsus, kuna see on seotud riikliku julgeoleku erandi tegemisega andmekaitseraamistiku Privacy Shield põhimõtete raames. Käesolevas dokumendis on esitatud teave põhjal tehtud kokkuvõte.

I.   PRESIDENDI POLIITIKASUUNIS NR 28 (PPD-28) JA USA SIGNAALILUURE TEGEVUSE TEOSTAMINE

USA luurerühendus kogub välisluure andmeid hoolikalt kontrollitud viisil, mis on ranges vastavuses USA seadustega ning mille suhtes rakendatakse mitmetasandilist järelevalvet, pöörates enim tähelepanu olulistele välisluure ja riikliku julgeoleku prioriteetidele. USA signaaliluure andmete kogumist reguleerib seaduste ja põhimõtete mosaiik, sealhulgas USA põhiseadus, välisluure ja jälitustegevuse seadus (Foreign Intelligence Surveillance Act – FISA) (50 U.S.C. § 1801 et seq.), korraldus 12333 ja selle rakendusmenetlused, presidendi juhised ning arvukalt menetlusi ja suuniseid, mille on heaks kiitnud välisluure ja jälitustegevuse seaduse (FISA) kohus ja justiitsminister (Attorney General), millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad, piiramaks välisluure andmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja levitamist (1).

a.   PPD 28 Ülevaade

2014. aasta jaanuaris pidas president Obama kõne, milles kirjeldatakse USA signaaliluure tegevusega seotud erinevaid reforme, ning väljastas asjaomase tegevusega seotud presidendi poliitikasuunise nr 28 (PPD-28) (2). President rõhutas, et USA signaaliluure tegevus aitab kaitsta mitte üksnes meie riiki ja meie vabadusi, vaid ka nende muude riikide, sealhulgas ELi liikmesriigid, turvalisust ja vabadusi, mis tuginevad sellele teabele, mida USA luureagentuurid koguvad selleks, et kaitsta oma kodanikke.

Presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28) kehtestatakse rida põhimõtteid ja nõudeid, mida kohaldatakse kogu USA signaaliluure tegevuse ja kõikide inimeste suhtes, sõltumata nende rahvusest või asukohast. Eelkõige kehtestatakse sellega teatavad menetlusnõuded, et käsitleda USA signaaliluure abil saadud mitte-ameeriklastest inimeste isikuandmete kogumist, säilitamist ja levitamist. Need nõuded on üksikasjalikumalt kehtestatud allpool, aga kokkuvõttes.

Siinkohal kehtestatud menetluste ja kaitse kohaldatavus andmekaitseraamistiku Privacy Shield suhtes on selge. Kui andmed on üle kantud Ameerika Ühendriikide korporatsioonidele vastavalt andmekaitseraamistikule Privacy Shield või tõepoolest mis tahes viisil, saavad USA luureagentuurid otsida neid andmeid asjaomastest korporatsioonidest üksnes siis, kui taotlus on kooskõlas välisluure ja jälitustegevuse seadusega (FISA) või see esitatakse vastavalt ühele riikliku julgeoleku teabenõude (National Security Letter) seadusest tulenevale sättele, mida on käsitletud allpool (3). Lisaks sellele, ilma et kinnitatakse või lükatakse ümber meediakajastusi, mille kohaselt kogub USA luureühendus andmeid Atlandi-üleste kaablite kaudu samal ajal kui neid kantakse üle Ameerika Ühendriikidesse; juhul kui USA luureühendus kogub andmeid Atlandi-üleste kaablite kaudu, tuleb seda teha siinkohal kehtestatud piirangute ja kaitsemeetmete raames, sealhulgas presidendi poliitikasuunise nr 28 (PPD-28) nõuded.

b.   Andmete kogumise piirangud

Presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28) kehtestatakse mitmed olulised üldpõhimõtted, mis reguleerivad signaaliluure andmete kogumist:

Nõuet, mille järgi tuleb signaaliluuret teostada nii kohandatud kujul kui võimalik, kohaldatakse nii signaaliluure andmete kogumisviisi kui ka selle suhtes, mida tegelikkuses kogutakse. Näiteks signaaliluure andmete kogumise üle otsustamisel peab luureühendus kaaluma muu teabe kättesaadavust, sealhulgas diplomaatilised või avalikud allikad, ning seadma esikohale andmete kogumise nende vahendite kaudu, kui see on asjakohane ja kohandatav. Lisaks sellele tuleb luureühenduse üksuste eeskirjadega kehtestada, et kui võimalik, siis peab kogumine olema suunatud konkreetsetele välisluure eesmärkidele või teemadele kategooriate kasutamise teel (nt erivahendite, valiku ja tunnuste alusel).

Oluline on vaadata komisjoni esitatud teavet tervikuna. Otsuseid selle kohta, mis on kohandatav või rakendatav, ei jäeta üksikisikute hoolde, vaid nende suhtes kohaldatakse eeskirju, mille asutused on väljastanud presidendi poliitikasuunise nr 28 (PPD-28) alusel ja mis on tehtud avalikkusele kättesaadavaks, ning selles kirjeldatud muid protsesse (4). Presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28) öeldakse, et signaaliluure andmete laiaulatuslik kogumine viitab sellisele andmete kogumisele, mis tehnilistel või operatiivsetel kaalutlustel toimub ilma kategooriate kasutamiseta (nt eritunnuste, valiku jms alusel). Sellega seoses tunnistatakse presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28), et luureühenduse üksused peavad signaaliluure andmeid teatavates oludes koguma laiaulatuslikult, avastamaks uusi või tekkivaid ohte ja muid olulisi riiklikku julgeoleku andmeid, mis on sageli peidetud kaasaegse ülemaailmse side suurde ja keerulisse süsteemi. Samuti tunnistatakse sellega eraelu puutumatuse ja kodanikuvabadustega seotud tekkivaid probleeme, kui signaaliluure andmeid kogutakse laiaulatuslikult. Seega suunatakse luureühendust presidendi poliitikasuunisega nr 28 (PPD-28) seadma esikohale alternatiive, mis võimaldaksid teostada suunatud signaaliluure andmete kogumist, mitte laiaulatuslikku signaaliluure andmete kogumist. Järelikult tuleb luureühenduse üksustel teostada signaaliluure suunatud andmete kogumist, mitte signaaliluure laiaulatuslikku kogumist, kui vähegi võimalik (5). Nende põhimõtetega tagatakse, et laiaulatusliku andmete kogumise erandiga ei kaotata üldreeglit.

Mis puutub mõistlikkuse kontseptsiooni, siis moodustab see USA õiguse aluspõhimõtte. See tähendab seda, et luurerühenduse üksused ei ole kohustatud vastu võtma ühtegi teoreetiliselt võimalikku meedet, vaid pigem tuleb neil oma jõupingutusi tasakaalustada, et kaitsta eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste õigustatud huve koos signaaliluure tegevuse praktiliste vajadustega. Siinkohal on taaskord tehtud kättesaadavaks asutuste poliitika ning saab kinnitada, et tingimus „mõistlikult kavandatud, et vähendada isikuandmete levitamist ja säilitamist“ ei õõnesta üldist eeskirja.

Samuti kehtestatakse presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28), et laiaulatuslikult kogutud signaaliluure andmeid saab kasutada üksnes kuuel erieesmärgil: välisriikide teatava tegevuse avastamine ja sellega võitlemine; terrorismivastane võitlus; leviku tõkestamine; küberturvalisus; USA-le või liitlasvägedele suunatud ohtude avastamine ja nendega võitlemine; ning võitlemine rahvusvahelise ohustava kuritegevusega, sealhulgas sanktsioonidest kõrvalehoidmine. Presidendi riikliku julgeoleku nõunik, konsulteerides riikliku luuredirektoriga (Director for National Intelligence – DNI), vaatab igal aastal läbi need laiaulatuslikult kogutud signaaliluure andmete lubatud kasutusviisid, et näha, kas neid tuleb muuta. Riigi luuredirektor (DNI) teeb selle loetelu avalikkusele võimalikult kättesaadavaks, mis on kooskõlas riigi julgeolekuga. Sellega tagatakse oluline ja läbipaistev piirang laiaulatuslikult kogutud signaaliluure andmete kasutamise kohta.

Lisaks on presidendi poliitikasuunist nr 28 (PPD-28) rakendavad luureühenduse üksused tõhustanud olemasolevaid analüütilisi tavasid ja standardeid, et taotleda hindamata signaaliluure andmeid (6). Analüütikud peavad struktureerima oma päringud või muud otsingusõnad ja -meetmed, tagamaks, et need sobivad luureandmete tuvastamiseks, mida on vaja kehtiva välisluure või õiguskaitsega seotud ülesande täitmiseks. Selleks peavad luurerühenduse liikmed suunama tähelepanu päringutele isikute kohta seoses signaaliluure andmete kategooriatega, mis vastavad välisluure või õiguskaitsealasele nõudele, eesmärgiga ennetada nende isikuandmete kasutamist, mis ei ole asjaomased välisluure või õiguskaitsealaste nõuete suhtes.

Oluline on rõhutada, et kõik laiaulatusliku kogumisega seotud tegevused seoses internetisidega, mida USA luureühendus teostab signaaliluure kaudu, hõlmavad väikest osa internetist. Lisaks sellele tagab suunatud päringute kasutamine, nagu on eespool kirjeldatud, et analüütikutele antakse uurida üksnes selliseid andmeid, millel eeldatakse olevat potentsiaalne luurealane väärtus. Need piirangud on ette nähtud kaitsma kõikide isikute eraelu puutumatust ja kodanikuvabadusi, sõltumata nende rahvusest ja elukohast.

Ameerika Ühendriikides on välja töötatud läbimõeldud menetlused, tagamaks, et signaaliluure tegevust teostatakse üksnes asjaomaste riiklike julgeoleku eesmärkide edendamiseks. Igal aastal kehtestab president riigi kõrgeimad prioriteedid seoses välisluure andmete kogumisega pärast ulatuslikku ametlikku asutustevahelist protsessi. Riigi luuredirektor vastutab nende luureprioriteetide põhise riikliku luureprioriteetide raamistiku (NIPF) koostamise eest. Presidendi poliitikasuunisega nr 28 (PPD-28) tugevdati ja tõhustati ametivahelist menetlust tagamaks, et luureühenduse kõik luureprioriteedid vaadatakse läbi ja kiidetakse heaks kõrgetasemeliste poliitikakujundajate poolt. Luureteenistuse direktiivis (ICD) 204 on esitatud täiendavad juhised riikliku luureprioriteetide raamistiku (NIPF) kohta ning seda uuendati 2015. aasta jaanuaris, et hõlmata presidendi poliitikasuunise nr 28 (PPD-28) nõuded (7). Kuigi riiklik luureprioriteetide raamistik (NIPF) on klassifitseeritud, kajastatakse teatavat USA välisluure prioriteetidega seotud teavet igal aastal riigi luuredirektori (DNI) klassifitseerimata ülemaailmse ohu hinnangus, mis on kergesti kättesaadav riikliku luurejuhi ameti (ODNI) veebisaidilt.

Riikliku luureprioriteetide raamistiku (NIPF) prioriteedid on küllaltki kõrge üldise tasemega. Need hõlmavad selliseid teemasid, nagu teatavate välisriigi vastaste võime suurendamine kasutada tuuma- ja ballistilisi rakette, uimastikartelli korruptsiooni mõju ning inimõiguste kuritarvitamine teatavates riikides. Ning neid ei kohaldata mitte üksnes signaaliluure, vaid kogu luuretegevuse suhtes. Organisatsiooni, mis vastutab riiklikus luureprioriteetide raamistikus (NIPF) olevate prioriteetide konverteerimise eest tegelikuks signaaliluure andmete kogumiseks, nimetatakse riiklikuks signaaliluure komiteeks (National Signals Intelligence Committee – SIGCOM). See tegutseb riikliku julgeolekuasutuse (NSA) direktori juhtimisel, kes on ametisse määratud korralduse 12333 alusel „signaaliluure funktsionaalse juhina“, vastutades signaaliluure jälgimise ja koordineerimise eest luureühenduses ning seda nii kaitseministri kui ka riigi luuredirektori (DNI) järelevalve all. Riiklikus signaaliluure komitees (SIGCOM) on luureühenduse kõigi liikmete esindajad ning juhul kui Ameerika Ühendriigid rakendavad täielikult PPD-28, on täielikult esindatud ka muud osakonnad ja asutused, mis tunnevad poliitilist huvi signaaliluure vastu.

Kõik välisluure tarbijatest USA osakonnad ja asutused esitavad oma kogumistaotlused riiklikule signaaliluurele komiteele (SIGCOM). Riiklik signaaliluure komitee (SIGCOM) vaatab need taotlused läbi, tagab, et need on kooskõlas riikliku luureprioriteetide raamistikuga (NIPF) ning määrab neile prioriteedid, kasutades selliseid kriteeriume, nagu:

Samuti tuleb USA signaaliluure nõuete protsessi käigus võtta arvesse muid tegureid, mis on järgmised:

Viimasena, pärast protsessi lõppu, võtavad koolitatud riikliku julgeolekuasutuse (NSA) töötajad riikliku signaaliluure komitee (SIGCOM) kinnitatud prioriteedid ning uurivad ja selgitavad välja konkreetsed valiku tingimused, nagu telefoninumbrid või e-posti aadressid, mida eeldavalt kogutakse nendele prioriteetidele vastava signaaliluure käigus. Kõik selektorid tuleb läbi vaadata ja heaks kiita enne, kui need sisestatakse riikliku julgeolekuasutuse (NSA) kogumissüsteemidesse. Isegi siis sõltuvad asjaolud, kas ja millal tegelik kogumine aset leiab siiski osaliselt täiendavatest kaalutlustest, nagu asjaomaste kogumisressursside kättesaadavus. Selle protsessiga tagatakse, et USA signaaliluure andmete kogumise eesmärgid kajastavad olemasolevaid ja olulisi välisluure vajadusi. Ning loomulikult juhul, kui kogumist teostatakse vastavalt välisluure ja jälitustegevuse seadusele (FISA), peavad riiklik julgeolekuasutus (NSA) ja muud asutused järgima täiendavaid piiranguid, mille on heaks kiitnud vastuluurekohus (Foreign Intelligence Surveillance Court). Lühidalt ei otsusta riiklik julgeolekuasutus (NSA) ega ükski teine USA luureasutus ise, mida koguda.

Üldjuhul tagatakse sellega, et kõik USA luurega seotud prioriteedid on kehtestatud kõrgema astme poliitikakujundajate poolt, kes on parimal positsioonil, et määratleda USA välisluure nõuded, ning et need poliitikakujundajad ei arvesta mitte üksnes luureandmete kogumise potentsiaalse väärtuse, vaid ka sellise andmete kogumisega seotud riskidega, sealhulgas eraelu puutumatuse, riiklike majandushuvide ja välissuhetega seotud riskid.

Seoses vastavalt andmekaitseraamistikule Privacy Shield Ameerika Ühendriikidesse ülekantavate andmetega ja vaatamata sellele, et Ameerika Ühendriigid ei saa kinnitada või keelata teatavaid luuremeetodeid või -operatsioone, kohaldatakse PPD-28 nõudeid kõikide signaaliluure operatsioonide suhtes, mida Ameerika Ühendriigid teostavad, sõltumata kogutavate andmete liigist või allikast. Lisaks sellele kohaldatakse signaaliluure andmete kogumisele kohaldatavaid piiranguid ja kaitsemeetmeid signaaliluure suhtes, mida kogutakse mis tahes lubatud eesmärgil, sealhulgas nii välissuhete kui ka riikliku julgeoleku eesmärkidel.

Eespool käsitletud menetlused osutavad selgele kohustusele, mille eesmärk on vältida signaaliluure andmete meelevaldset ja valimatut kogumist ning rakendada meie valitsuse kõige kõrgemast tasandist alates mõistlikkuse põhimõtet. Presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28) ja asutuse rakendusmenetlustes on selgitatud uusi ja olemasolevaid piiranguid ning lähemalt kirjeldatud eesmärki, mille nimel Ameerika Ühendriigid signaaliluure andmeid koguvad ja kasutavad. Sellega peaks olema tagatud kindlus, et signaaliluurega seotud tegevust juurutatakse üksnes selleks, et täiendavalt õigustada välisluure eesmärke.

c.   Säilitamise ja levitamise piirangud

Presidendi poliitikasuunise nr 28 (PPD-28) paragrahvis 4 on kehtestatud, et luureühenduse kõikidel üksuste suhtes kehtivad selged piirangud nende isikuandmete säilitamise ja levitamise kohta, mida kogutakse signaaliluure kaudu mitte-ameeriklaste kohta ning mis võrreldav USA isikute kohta kehtestatud piirangutega. Need eeskirjad kuuluvad kõikide luureühenduse üksuste suhtes kehtestatud menetluste hulka, mis avaldati 2015. aasta veebruaris ja on avalikult kättesaadavad. Selleks et välisluuret oleks võimalik säilitada või levitada, peavad isikuandmed olema seotud volitatud luurenõudega, nagu on määratletud eespool kirjeldatud riiklikus luureprioriteetide raamistiku (NIPF) protsessis; arvatakse mõistlikult olevat kuriteo tõendusmaterjal; või olema kooskõlas ühega muudest standarditest USA isiku andmete säilitamise kohta, mis on määratletud korralduses 12333, paragrahvis 2.3.

Teavet, mille suhtes sellist määratlemist ei ole tehtud, ei või säilitada üle viie aasta, välja arvatud juhul kui riigi luuredirektor määratleb selgesõnaliselt, et andmete jätkuv säilitamine on Ameerika Ühendriikide riikliku julgeoleku huvides. Seega peavad luureühenduse liikmed signaaliluure kaudu kogutud mitte-ameeriklastest isikute andmed kustutama viis aastat pärast nende kogumist, välja arvatud juhul, kui näiteks on määratletud, et andmed on vajalikud volitatud välisluure nõude suhtes, või riigi luuredirektor (DNI) määratleb pärast riikliku luurejuhi ameti (ODNI) kodanikuvabaduste kaitse ametniku ja asutuse eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste ametnike seisukohtade läbivaatamist, et andmete jätkuv säilitamine on riikliku julgeoleku huvides.

Lisaks on kõikides presidendi poliitikasuunist nr 28 (PPD-28) rakendatavates asutuse meetmetes selgesõnaliselt nõutud, et isikuandmeid ei või levitada üksnes seetõttu, et üksikisik on mitte-ameeriklane, ning riiklik luurejuhi amet (ODNI) on välja andnud suunised kõikidele luureühenduse liikmetele, (8) et seda nõuet kajastada. Luureühenduse töötajad on kohustatud spetsiaalselt arvestama mitte-ameeriklaste eraelu puutumatuse huvidega, kui nad koostavad ja levitavad luurearuandeid. Eelkõige ei peeta signaaliluuret välismaalase tavapärase tegevuse kohta välisluureks, mida võiks levitada või püsivalt säilitada tulenevalt ainuüksi sellest asjaolust, välja arvatud juhul, kui see reageerib muul viisil volitatud välisluure nõudele. Sellega tunnistatakse olulist piirangut ning see vastab Euroopa Komisjoni muredele seoses välisluure määratluse ulatusega, nagu on kehtestatud korralduses 12333.

d.   Vastavus ja järelevalve

USA välisluure järelevalve süsteemiga on tagatud range ja mitmetasandiline järelevalve, et tagada vastavus kohaldatavatele õigunormidele ja menetlustele, sealhulgas presidendi poliitikasuunise nr 28 (PPD-28) alusel kehtestatud signaaliluure andmete kogumise teel saadud mitte-ameeriklase isikuandmete kogumise, säilitamise ja levitamisega seotud seadused ja menetlused. Need hõlmavad:

Lisaks nendele ametlikele järelevalvemehhanismidele on luureühenduses kehtestatud mitmed mehhanismid tagamaks, et luureühendus järgib kogumisele kehtestatud piiranguid, mida on käsitletud eespool. Näiteks:

Nagu tõendab käesolev põhjalik ülevaade, ei otsusta luureühendus omakäeliselt, milliseid kõnesid kuulata, samuti ei püüa ta kõike koguda ega tegutse õigusnormide väliselt. Selle tegevus on suunatud poliitikakujundajate kehtestatud prioriteetidele sellise protsessi kaudu, mis hõlmab valitsussektori sisendit ning mille üle teostavad järelevalvet riiklik julgeolekuasutus (NSA) ja riiklik luurejuhi amet (ODNI), justiitsministeerium ja kaitseministeerium.

Samuti hõlmab PPD-28 mitmeid teisi sätteid, tagamaks, et vastavalt signaaliluurele kogutud isikuandmed on sõltumata rahvusest kaitstud. Näiteks on presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28) kehtestatud andmete kaitse, juurdepääsu ja kvaliteediga seotud menetlused, et kaitsta signaaliluure kaudu kogutud isikuandmeid, ning kohustuslik koolitus tagamaks, et töötajad mõistavad vastutust kaitsta isikuandmeid, sõltumata rahvusest. Samuti on presidendi poliitikasuunises (PPD) kehtestatud täiendavad järelevalve ja vastavuse mehhanismid. Need hõlmavad perioodilisi auditeid ja läbivaatamisi asjaomaste järelevalve ja vastavuse ametnike poolt seoses tavadega signaaliluure andmetes sisalduvate isikuandmete kaitsmiseks. Samuti tuleb läbivaatamiste käigus hinnata asutuste vastavust menetlustele, mille eesmärk on kaitsta selliseid andmeid.

Lisaks sellele kehtestatakse presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28), et mitte-ameeriklastega seotud oluliste vastavusprobleemidega tegeldakse valitsuse kõrgematel tasanditel. Juhul kui esineb oluline probleem vastavusega, hõlmates signaaliluure tegevuse käigus kogutud mis tahes inimese isikuandmeid, tuleb sellest probleemist lisaks kõikidele olemasolevatele aruandlusnõuetele viivitamatult teatada riigi luuredirektorile (DNI). Juhul kui probleem hõlmab mitte-ameeriklase isikuandmed, selgitab riigi luuredirektor (DNI) välja riigisekretäri ja luurerühenduse asjaomase üksusega konsulteerides, kas on vaja võtta meetmed, et teavitada asjaomast välisriigi valitsust kooskõlas allikate ja meetodite ning USA töötajate kaitsega. Lisaks sellele, nagu kehtestatakse presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28), on riigisekretär määranud vanemametniku, asesekretär (Under Secretary) Catherine Novelli, ametisse kontaktisikuna, kes suhtleb välisriigi valitsustega, mis soovivad väljendada oma muret seoses Ameerika Ühendriikide signaaliluure tegevusega. See kõrgetasemeline tegevusega seotud kohustus illustreerib USA valitsuse jõupingutusi viimastel aastatel, eesmärgiga sisendada usaldust paljudesse ja kattuvatesse eraelu puutumatusega seotud kaitsemeetmetesse, mis on kehtestatud ameeriklaste ja mitte-ameeriklaste isikuandmete suhtes

e.   Kokkuvõte

Ameerika Ühendriikides kehtestatud menetlused välisluure andmete kogumise, säilitamise ja levitamise kohta tagavad olulise eraelu puutumatuse kaitse seoses kõikide inimeste isikuandmetega, sõltumata nende rahvusest. Eelkõige tagatakse nende menetlustega, et meie luurerühendus suunab tähelepanu oma riiklikule julgeoleku missioonile, nagu on lubatud kohaldatavate seaduste, korralduste ja presidendi direktiivide alusel; kaitseb andmeid volitamata juurdepääsu, kasutamise ja avalikustamise eest; ning teostab tegevusi mitmetasandilise läbivaatamise ja järelevalve alusel, sealhulgas Kongressi järelevalvekomiteed. Presidendi poliitikasuunis nr 28 (PPD-28) ja seda rakendavad menetlused näitavad meie jõupingutusi seoses sellega, et laiendada teatavat vähendamist ning muid olulisi andmekaitse põhimõtteid seoses kõikide inimeste isikuandmetega, sõltumata rahvusest. USA signaaliluure andmete kogumise teel saadud isikuandmete suhtes kohaldatakse USA õiguse ja presidendi suunise põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas presidendi poliitikasuunises nr 28 kehtestatud kaitsemeetmeid. Nende põhimõtete ja tingimustega tagatakse, et kõiki isikuid koheldakse väärikalt ja austusväärselt, sõltumata nende rahvusest või elukohast, ning tunnistatakse, et kõikidel isikutel on õigustatud erahuvid nende isikuandmete menetlemisel.

II.   VÄLISLUURE JA JÄLITUSTEGEVUSE SEADUS – PARAGRAHV 702

Välisluure ja jälitustegevuse seaduse (Foreign Intelligence Surveillance Act – FISA) (11) paragrahvi 702 kohane andmete kogumine ei ole „massiline ja valimatu“, vaid kitsalt suunatud välisluure andmete kogumisele individuaalselt määratletud õiguspäraste eesmärkide alusel; on selgelt lubatud seadusest tulenevate volituste alusel; ning selle suhtes kohaldatakse nii sõltumatut kohtulikku järelevalvet ja sisulist läbivaatamist kui ka täitevvõimu ja Kongressi järelevalvet. Paragrahvi 702 alusel andmete kogumist peetakse signaaliluure andmete kogumiseks, mille suhtes kohaldatakse presidendi poliitikasuunise nr 28 (PPD-28) nõudeid (12).

Paragrahvi 702 kohane andmete kogumine on üks kõige väärtuslikumaid luureandmete allikaid, millega kaitstakse nii Ameerika Ühendriike kui ka meie Euroopa partnereid. Laiaulatuslik teave paragrahvi 702 toimimise ja järelevalve kohta on avalikult kättesaadav. Paljud programmiga seotud kohtuasjad, kohtulahendid ja järelevalve aruanded on avalikustatud ja väljastatud riikliku luurejuhi ameti (ODNI) veebisaidil aadressil www.icontherecord.tumblr.com. Lisaks sellele analüüsis eraelu puutumatuse kaitse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisjon (PCLOB) põhjalikult paragrahvi 702 aruandes, mis on saadaval aadressil https://www.pclob.gov/library/702-Report.pdf (13).

Paragrahv 702 võeti vastu pärast ulatuslikku avalikku arutelu Kongressis osana FISA 2008. aasta muutmise seadusest (14). Sellega on lubatud välisluure andmete kogumine väljaspool Ameerika Ühendriike elavatele mitte-ameeriklaste kaudu koos USA elektroonilise side teenusepakkujate hädavajaliku abiga. Paragrahviga 702 on lubatud justiitsministril ja riigi luuredirektoril (DNI) – kaks kabineti tasandi ametnikku, kelle nimetab ametisse president ja kiidab heaks senat – esitada FISA kohtule iga-aastaseid sertifikaate (15). Nendes sertifikaatides määratletakse konkreetsed kategooriad kogutavate välisluure andmete kohta, nagu terrorismivastane võitluse või massihävitusrelvadega seotud luure, mis peavad vastama FISA põhimääruses kehtestatud välisluure kategooriatele (16). Nagu märkis eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisjon: „Nende piirangutega ei lubata koguda piiramatult teavet välismaalaste kohta“ (17).

Samuti peavad sertifikaadid hõlmama eesmärgistatud kasutamise ja vähendamisega seotud menetlusi, mille peab läbi vaatama ja heaks kiitma välisluure ja jälitustegevuse seaduse (Foreign Intelligence Surveillance Act – FISA) kohus (18). Eesmärgistatud kasutamise menetlused on ette nähtud tagamaks, et andmete kogumine toimub üksnes statuudi alusel ning sertifikaatide reguleerimisalas; vähendamisega seotud menetlused on ette nähtud selleks, et piirata USA isikute andmete omandamist, levitamist ja säilitamist, ent need hõlmavad ka sätteid, millega on tagatud ka mitte-ameeriklaste isikuandmete oluline kaitse, nagu on allpool kirjeldatud. Lisaks sellele, nagu on eespool kirjeldatud, kehtestas president oma poliitikasuunises nr 28 (PPD-28), et luureühendus tagab täiendava kaitse mitte-ameeriklaste isikuandmetele ning seda kaitset kohaldatakse paragrahvi 702 alusel kogutud andmete suhtes.

Juhul kui kohus kiidab suunamis- ja minimeerimismenetlused heaks, ei peeta paragrahvi 702 kohast andmete kogumist suurehulgaliseks või valimatuks, vaid see „hõlmab täielikult teatavate isikute jälgimist, kelle kohta on tehtud individuaalne määratlemine“, nagu teatas eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisjon (PCLOB) (19). Kogumist suunatakse selliste üksikute selektorite kasutamise kaudu, nagu e-posti aadressid või telefoninumbrid, mille korral on USA luurepersonal välja selgitanud, et neid kasutatakse tõenäoliselt selleks, et edastada välisluure andmete edastamiseks, mille liik on hõlmatud kohtule esitatud sertifikatsiooniga (20). Eesmärgi valimise alus peab olema dokumenteeritud ning seejärel vaatab justiitsministeerium läbi dokumendid kõikide selektorite kohta (21). USA valitsus on avalikustanud teabe, mille kohaselt jälgiti 2014. aastal paragrahvi 702 alusel ligikaudu 90 000 isikut, mis on imeväike arv võrreldes üle 3 miljardi internetikasutajaga üle kogu maailma (22).

Paragrahvi 702 kohaselt kogutud teabe suhtes kohaldatakse kohtu heakskiidetud vähendamise menetlusi, mille alusel tagatakse kaitse nii mitte-ameeriklastele kui ka ameeriklastele ning mis on avalikustatud (23). Näiteks paragrahvi 702 alusel saadud teabevahetust, sõltumata sellest, kas tegemist on ameeriklaste või mitte-ameeriklastega, säilitatakse range juurdepääsukontrolliga andmebaasides. Neid andmeid võivad läbi vaadata üksnes luureühenduse töötajad, keda on koolitatud eraelu puutumatuse kaitsega seotud vähendamise menetluste suhtes ja kelle juurdepääs nendele andmetele on heaks kiidetud seoses volitatud tegevuse sooritamisega (24). Andmete kasutamine on piiratud välisluure andmete või kuriteo tõendite määratlemisega (25). Vastavalt presidendi poliitikasuunisele nr 28 (PPD-28) võib seda teavet levitada üksnes välisluure või õiguskaitse eesmärgil; ainuüksi asjaolu, et üks teabevahetuse pool on mitte-ameeriklane, ei ole piisav (26). Samuti seatakse vähendamise menetluste ja presidendi poliitikasuunisega nr 28 (PPD-28) piirangud sellele, kui kaua võib säilitada vastavalt paragrahvile 702 omandatud andmeid (27).

Paragrahvi 702 järelevalve on ulatuslik ning seda teostatakse meie valitsuse kõikides kolmes harus. Statuuti rakendavates asutustes on mitmetasandiline sisekontroll, sealhulgas sõltumatud peainspektorid, ning tehnoloogiline kontroll andmetele juurdepääsu üle. Justiitsministeerium ja riiklik luurejuhi amet vaatavad hoolikalt läbi ja kontrollivad paragrahvi 702 rakendamist, et tõendada õigusnormidele vastavust; samuti kohaldatakse asutuste suhtes sõltumatut kohustust teavitada võimalikest mittevastavuse juhtumitest. Neid juhtumeid uuritakse ning kõik vastavusega seotud juhtumid edastatakse vastuluurekohtule (Foreign Intelligence Surveillance Court), presidendi luurejärelevalvenõukogule (President's Intelligence Oversight Board) ja Kongressile ning õiguskaitsevahendid võetakse vastavalt vajaduselev (28). Seni ei ole esinenud ühtegi tahtlikku katset rikkuda seadust ega hoida kõrvale õigusnõuetest (29).

FISA kohus mängib paragrahvi 702 rakendamisel olulist rolli. Kohus koosneb sõltumatutest föderaalkohtunikest, kelle ametiaeg FISA kohtus on küll seitse aastat, ent kes tegutsevad kohtunikena kogu oma eluaja jooksul, nagu kõik föderaalkohtunikud. Nagu eespool märgitud, peab kohus läbi vaatama, et iga-aastased sertifikaadid ning eesmärgistatud kasutamise ja vähendamise menetlused oleksid seadusega kooskõlas. Lisaks sellele, nagu on ka eespool märgitud, tuleb valitsusel kohust viivitamatult teavitada vastavusega seotud probleemidest, (30) ning mitmed kohtu arvamused avalikustatud ja avaldatud, demonstreerides kohtuliku kontrolli ja sõltumatuse erakordset taset nende juhtumite läbivaatamisel.

Kohtu rangeid protsesse on kirjeldanud selle endine eesistuja kohtunik Kongressile saadetud kirjas, mis on avaldatud (31). Ning USA vabaduse seaduse (USA FREEDOM Act) tulemusena, kirjeldatud allpool, on kohust nüüd selgesõnaliselt volitatud ametisse määrama väljaspool seisva juristi sõltumatu advokaadina eraelu puutumatuse nimel nendes juhtumites, milles käsitletakse uudseid või olulisi õigusküsimusi (32). Selline kaasamise tase riigi sõltumatu kohtuvõimu poolt luuretegevusse, mis on suunatud isikutele, kes ei ole selle riigi kodanikud ega asu selles riigis, on ebatavaline, kui mitte enneolematu, ning aitab tagada, et paragrahvi 702 kohane kogumine toimub asjakohastes õiguslikes piirides.

Kongress teostab järelevalvet luurealastele ja kohtunike komiteedele esitatavate kohustuslike aruannete ning sagedaste infotundide ja arutelude kaudu. Need hõlmavad justiitsministeeriumi (Attorney General) esitatavat poolaastaaruannet, milles on dokumenteeritud paragrahvi 702 rakendamine ja kõik vastavusega seotud juhtumid; (33) justiitsministri (Attorney General) ja riigi luuredirektori (DNI) esitatud eraldi poolaastahinnang, milles on dokumenteeritud vastavus eesmärgistatud kasutamise ja vähendamise menetlustele, sealhulgas vastavus menetlustele, mis on ette nähtud tagama, et andmeid kogutakse põhjendatud välisluure eesmärgil; (34) luureüksuste juhtide esitatud aastaaruanne, mis hõlmab sertifikaati selle kohta, et paragrahvi 702 kohane andmete kogumisega saadakse jätkuvalt välisluure andmeid (35).

Lühidalt on paragrahvi 702 alusel kogumine seadusega lubatud; selle suhtes kohaldatakse mitmetasandilist läbivaatamist, kohtulikku kontrolli ja järelevalvet; ning, nagu FISA kohus väitis hiljuti avalikustatud arvamuses, ei tehta seda „laiaulatuslikult ega valimatult“, vaid. „diskreetsete eesmärgistatud kasutamise otsuste kaudu üksikute [teabevahetuse] rajatiste kohta“ (36).

III.   USA VABADUSE SEADUS (USA FREEDOM ACT)

2015. aasta juunis jõustunud USA vabaduse seadus (USA FREEDOM Act) muutis oluliselt USA järelevalve ja muid riikliku julgeoleku asutusi ning suurendas läbipaistvust nende volituste kasutamise kohta ning FISA kohtu otsuste kohta, nagu on kehtestatud allpool (37). Seadusega tagatakse, et meie luure- ja õiguskaitsespetsialistidel on vajalikud volitused riigi kaitsmiseks, samal ajal tagades, et üksikisikute eraelu puutumatus on nõuetekohaselt kaitstud, kui neid volitusi rakendatakse. See tõhustab eraelu puutumatust ja kodanikuvabadusi ning suurendab läbipaistvust.

Seadusega on keelatud andmete laiaulatuslik kogumine, sealhulgas nii ameeriklaste kui ka mitte-ameeriklaste andmed, vastavalt erinevatele FISA sätetele või riikliku julgeoleku teabenõuete (National Security Letters) kasutamise kaudu, mis kujutavad endast seadusega lubatud halduskorralduste vormi (38). See keeld hõlmab eelkõige telefoni metaandmeid, mis on seotud USA-s ja väljaspool USA-d viibivate isikute vaheliste kõnedega, ning samuti hõlmab see andmekaitseraamistiku Privacy Shield andmete kogumist vastavalt nendele volitustele. Seadusega kehtestatakse, et valitsus tugineb nende volituste raames toimuval andmepäringul konkreetsele valikutingimusele ehk tingimusele, mille kohaselt määratletakse konkreetselt isik, konto, aadress või isiklik seade sellisel viisil, millega piiratakse otsitavate andmete reguleerimisala nii suures ulatuses kui on mõistlikult teostatav (39). Sellega tagatakse täiendavalt, et teabe kogumine luure eesmärgil on täpselt suunatud.

Samuti tehti seadusega olulisi muudatusi FISA kohtu menetlustes, mis nii suurendavad läbipaistvust kui ka annavad täiendavaid kinnitusi, et eraelu puutumatus on kaitstud. Nagu on märgitud eespool, lubatakse sellega julgeolekukontrolli advokaatide ekspertrühma loomine, kes on spetsialiseerunud eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste, luureandmete kogumise, sidetehnoloogia või muudele asjaomastele teemadele ning keda võidakse kutsuda kohtusse amicus curiae juhtumites, mis hõlmavad olulisi või uudseid seaduse tõlgendamisi. Nendel advokaatidel on lubatud esitada õiguslikke argumente, mis suurendavad üksikisiku eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste kaitset ning neil on juurdepääs kõikidele andmetele, sealhulgas salastatud teabele, mille korral kohus leiab, et see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks (40).

Seadus põhineb ka USA valitsuse enneolematul läbipaistvusel luuretegevuse kohta, nõudes riigi luuredirektorilt (DNI), konsulteerides justiitsministriga (Attorney General), kas avalikustada või avaldada avalik kokkuvõte FISA kohtu või vastuluurekohtu (Foreign Intelligence Surveillance Court) iga otsuse, korralduse või arvamuse kohta, mis hõlmab mis tahes õigusnormide olulist konstrueerimist või tõlgendamist.

Lisaks sellele on seaduses kehtestatud laiaulatuslik avalikustamine FISA andmete kogumise ja riikliku julgeoleku teabenõude (National Security Letter) taotluste kohta. Ameerika Ühendriigid peavad igal aastal avalikustama Kongressile ja avalikkusele taotletud ja saadud FISA korralduste ja sertifikaatide arvu; nende ameeriklaste ja mitte-ameeriklaste hinnanguline arv, kelle suhtes on teostatud ja keda on mõjutatud jälitustegevuse kaudu; ning amici curiae kohtumiste arv muude andmekirjete hulgas (41). Samuti on seadusega kehtestatud täiendav avalik aruandlus valitsuse poolt riikliku julgeoleku teabenõude taotluste arvu kohta seoses nii ameeriklaste kui ka mitteameeriklastega (42).

Seoses ettevõtete läbipaistvusega annab seadus ettevõtetele rida valikuid selle kohta, kuidas avalikult edastada valitsuselt saadud FISA korralduste ja direktiivide või riikliku julgeoleku teabenõuete (National Security Letters) koguarv, samuti tarbijate kontode arv, mille suhtes need korraldused kehtivad (43). Mitmed ettevõtjad on juba selle teabe avalikustanud, mille alusel on avaldatud nende tarbijate piiratud arv, kelle andmeid on otsitud.

Need ettevõtjate tegevuse läbipaistvuse aruanded näitavad, et USA luuretaotlused mõjutavad andmetest üksnes imeväikest osa. Näiteks on ühe suure ettevõtte hiljutisest läbipaistvuse aruandest näha, et ettevõttele laekusid riikliku julgeoleku taotlused (vastavalt FISA-le või riikliku julgeoleku teabenõuetele (National Security Letters)), mis mõjutasid vähem kui 20 000 selle kontodest sel ajal, kui ettevõttel oli vähemalt 400 miljonit abonenti. Teisisõnu mõjutasid kõik selle ettevõtte teatatud USA riikliku julgeoleku taotlused vähem kui.005 % selle tarbijatest. Isegi kui üks nendest taotlustest oleks olnud seotud programmi Safe Harbor andmetega, mis ei ole loomulikult nii, on ilmne, et taotlused on eesmärgipärased ja sobivas ulatuses, samuti ei ole need laiaulatuslikud ega valimatud.

Viimasena, samal ajal kui riikliku julgeoleku teabenõudeid (National Security Letters) volitavad põhimäärused on juba piiranud tingimused, mille raames võidakse sellise kirja saajat keelata seda avalikustamast, kehtestatakse seaduses täiendavalt, et sellised mitteavalikustamise nõudeid tuleb perioodiliselt läbi vaadata; selle kohaselt teavitatakse riikliku julgeoleku teabenõuete (National Security Letters) saajaid asjaoludest, mis enam ei toeta mitteavalikustamise nõuet; ning saajatele suunatud kodifitseeritud menetlused, et vaidlustada mitteavalikustamise nõuded (44).

Kokkuvõttes on USA vabaduse seaduses (USA FREEDOM Act) tehtud olulised muudatused seoses USA luureasutustega selge tõend Ameerika Ühendriikide ulatusliku jõupingutuse kohta, et seada isikuandmete kaitse, eraelu puutumatus, kodanikuvabadused ja läbipaistvus USA luuretegevuses esikohale.

IV.   LÄBIPAISTVUS

Lisaks USA vabaduse seaduse (USA FREEDOM Act) kohasele läbipaistvusele annab USA luureühendus avalikkusele palju täiendavat teavet, olles väga heaks näiteks seoses oma luuretegevuse läbipaistvusega. Luureühendus on avaldanud paljud oma eeskirjad, menetlused, vastuluurekohtu (Foreign Intelligence Surveillance Court) otsused ja muud salastamata materjalid, tagades erakordselt suure läbipaistvuse. Lisaks sellele on luureühendus oluliselt suurendanud statistika avalikustamist riikliku julgeoleku andmete kogumisega seotud asutuste valitsusepoolse rakendamise kohta. 22. aprillil 2015 andis luureühendus välja oma teise aastaaruande, milles esitati statistika selle kohta, kui sageli kasutab valitsus neid olulisi ametiasutusi. Samuti on riiklik luurejuhi amet (ODNI) oma veebisaidil ja veebisaidil IC On the Record avaldanud konkreetsete läbipaistvuspõhimõtete (45) kogumi ning rakenduskava, mille alusel konverteeritakse need põhimõtted konkreetseteks mõõdetavateks algatusteks (46). 2015. aasta oktoobris andis riiklik luurejuht (Director of National Intelligence) suunise määrata igas luureasutuse juhtkonnas ametisse luuretegevuse läbipaistvuse ametnik (Intelligence Transparency Officer), eesmärgiga edendada läbipaistvust ja juhtida läbipaistvusega seotud algatusi (47). Läbipaistvuse ametnik teeb tihedat koostööd kõikide luureasutuse eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste ametnikega tagamaks, et läbipaistvus, eraelu puutumatus ja kodanikuvabadused oleksid jätkuvalt prioriteet.

Nende jõupingutuste näitena võib tuua selle, et riikliku julgeolekuasutuse (NSA) eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste eest vastutav vanemametnik (Chief Privacy and Civil Liberties Officer) on viimaste aastate jooksul väljastanud mitmeid klassifitseerimata aruandeid, sealhulgas aruanded paragrahvi 702 põhise tegevuse, korralduse 12333 ning USA vabaduse seaduse (USA Freedom Act) kohta (48). Lisaks sellele teeb luureühendus tihedat koostööd eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisjoni (PCLOB), Kongressi ja USA eraelu puutumatuse propageerimise kogukonnaga, eesmärgiga tagada suurem läbipaistvus seoses USA luuretegevusega niipalju kui see on võimalik ja kooskõlas tundlike luureallikate ja -meetodite kaitsmisega. Tervikuna vaadates on USA luuretegevus sama läbipaistev või läbipaistvam kui muu riigi oma terves maailmas ning sama läbipaistev kui on võimalik olla kooskõlas vajadusega kaitsta tundlikke allikaid ja meetodeid.

Selleks et teha kokkuvõte selle laiaulatusliku läbipaistvuse kohta, mis eksisteerib USA luuretegevuse suhtes:

Sellist läbipaistvuse suurendamist jätkatakse. Kogu avalikustatav teave on loomulikult kättesaadav nii kaubandusministeeriumile kui ka Euroopa Komisjonile. Iga-aastane läbivaatamine kaubandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel andmekaitseraamistiku Privacy Shield rakendamise kohta annab Euroopa Komisjonile võimaluse arutada kõiki küsimusi, mis tekivad väljastatud uue teabe tõttu, samuti muid andmekaitseraamistiku Privacy Shield ja selle toimimisega seotud teemasid ning mõistame, et ministeerium võib oma äranägemise järgi kutsuda muude asutuste esindajaid, sealhulgas luureühendus, sellel läbivaatamisel osalema. Seda loomulikult presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28) esitatud ELi liikmesriikidele suunatud mehhanismile, et tegeleda rohkem järelevalvega seotud probleemidega selleks ametisse nimetatud välisministeeriumi ametnikuga.

V.   HÜVITAMINE

USA õigusega on kehtestatud mitmeid hüvitamise liike üksikisikutele, kelle suhtes on teostatud ebaseaduslikku elektroonilist jälitustegevust riikliku julgeoleku eesmärgil. Välisluure ja jälitustegevuse seaduse (Foreign Intelligence Surveillance Act – FISA) raames ei ole abi taotlemine USA kohtust piiratud üksnes USA kodanikega. Üksikisikul, kellel on õigus esitada hagi, oleks abivahendid vaidlustada ebaseaduslik elektrooniline jälitustegevus välisluure ja jälitustegevuse seaduse (FISA) raames. Näiteks võimaldab välisluure ja jälitustegevuse seadus (FISA) isikutel, kelle suhtes on teostatud õigusvastast elektroonilist jälitustegevust, kaevata omavoliliselt tegutsevad USA valitsusametnikud kohtusse rahalise kahju eest, sealhulgas karistuslik kahjuhüvitis ja advokaaditasud. Vt 50 U.S.C. § 1810. Samuti on üksikisikutel, kellel on õigus esitada hagi, võimalus esitada tsiviilõigusliku alusega hagi rahalise kahju eest, sealhulgas kohtukulud, Ameerika Ühendriikide vastu juhul, kui FISA raames elektroonilise jälitustegevuse alusel kogutud andmed nende kohta on saadud ebaseaduslikul teel ning neid on tahtlikult kasutatud või avalikustatud. Vt 18 U.S.C. § 2712. Juhul kui valitsus kavatseb kasutada või avalikustada neid andmeid, mis on saadud või pärinevad rahulolematu isiku elektroonilisest jälitustegevusest FISA raames selle isiku vastu kohtu- või haldusmenetluses Ameerika Ühendriikides, tuleb teatada selle kavatsuse kohta ette kohtule ja isikule, kes võib seejärel vaidlustada jälitustegevuse seaduslikkuse ning otsida võimalusi andmeid mitte avalikustada. Vt 50 U.S.C. § 1806. Viimasena on välisluure ja jälitustegevuse seadusega (FISA) kehtestatud kriminaalkaristused nendele isikutele, kes teostavad tahtlikult õigusvastast elektroonilist jälitustegevust seaduse raames või kes tahtlikult kasutavad või avalikustavad andmed, mis on saadud ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusena. Vt 50 U.S.C. § 1809.

ELi kodanikel on muid viise, et võtta õiguskaitsevahendid USA valitsusametnike vastu andmete ebaseadusliku kasutamise ja nendele juurdepääsu eest valitsuse poolt, sealhulgas valitsusametnikud, kes rikuvad seadust andmete ebaseadusliku juurdepääsu või kasutamise käigus väidetavalt riikliku julgeoleku eesmärgil. Arvutipettusi ja sellealast kuritarvitamist käsitleva seadusega (Computer Fraud and Abuse Act) on keelatud tahtlik volitamata juurdepääs (või laiendatud volitusega juurdepääs), et saada teavet finantsasutusest, USA valitsuse arvutisüsteemist või interneti kaudu sisenetud arvutist, samuti ohud, millega kahjustatakse kaitstud arvuteid väljapressimise või pettuse eesmärgil. Vt 18 U.S.C. § 1030. Kõik isikud, sõltumata nende rahvusest, kes kannatavad kahju või kaotust käesoleva seaduse rikkumise tulemusena võivad rikkuja (sealhulgas valitsusametnik) kohtusse kaevata kahjuhüvitise ja keelu või muu õiglase abi saamiseks paragrahvi 1030(g) alusel, olenemata sellest, kas kriminaalmenetlus on algatatud eeldusel, et menetluse teostamine hõlmab vähemalt ühte mitmest asjaoludest, mis on kehtestatud põhimääruses. Elektroonilist sidet käsitlev seadus (Electronic Communications Privacy Act – ECPA) reguleerib valitsuse juurdepääsu säilitatud elektroonilisele sidele ja toiminguandmetele, mis on kolmandatest isikutest sideteenuse pakkujate valduses. Vt 18 U.S.C. §§ 2701–2712. Elektroonilist sidet käsitleva seadusega (Electronic Communications Privacy Act – ECPA) on lubatud kahju kannatanud isikul salvestatud andmetele tahtliku õigusvastase juurdepääsu alusel valitsuse ametnikke kohtusse kaevata. Elektroonilist sidet käsitlevat seadust (ECPA) kohaldatakse kõikide isikute suhtes, sõltumata nende kodakondsusest, ning kahju kannatanud isikud võivad saada kahjutasu ja advokaaditasude hüvitamist. Finantspuutumatuse õiguse seadus (Right to Financial Privacy Act – RFPA) piirab USA valitsuse juurdepääsu üksikisikutest tarbijate panga- ja vahendaja-kaupleja andmetele. Vt 12 U.S.C. §§ 3401–3422. Finantspuutumatuse õiguse seaduse (RFPA) raames saab pank või vahendaja-kaupleja tarbija USA valitsuse kohtusse kaevata seadusest tuleneva, tegeliku ja karistusliku iseloomuga kahju eest, sest USA valitsus on ebaseaduslikult omandanud tarbija andmed, ning asjaolu, et selline ebaseaduslik juurdepääs oli tahtlik, toob automaatselt kaasa võimaliku distsiplinaarmeetmete võtmise asjaomaste valitsuse töötajate suhtes. Vt 12 U.S.C. § 3417.

Viimasena tagatakse teabevabaduse seadusega (FOIA) kõikidele isikutele võimalus otsida juurdepääsu olemasolevatele föderaalameti andmetele igal teemal, mille suhtes kohaldatakse teatavaid erandite kategooriaid. Vt 5 U.S.C. § 552(b). Need hõlmavad piiranguid salastatud riikliku julgeoleku teabele, muude isikute isikuandmetele ja uurimistoimingutega seotud teabele juurdepääsu kohta ning on võrreldavad riikide seatud piirangutega, mis põhinevad nende enda teabele juurdepääsu seadustel. Neid piiranguid kohaldatakse võrdselt nii ameeriklaste kui ka mitte-ameeriklaste suhtes. Vastavalt teabevabaduse seadusele taotletud andmete väljastamise kohta tekkinud vaidlused saab esitada halduskohtusse ning seejärel föderaalkohtusse. Kohus peab uuesti määratlema, kas andmeid hoitakse nõuetekohaselt, 5 U.S.C. § 552(a)(4)(B), ning saab sundida valitsust võimaldama andmetele juurdepääsu. Mõnel juhul on kohtud ümber lükanud valitsuse väited selle kohta, et teavet tuleb hoida salajasena (49). Kuigi rahalist kahju ei esine, võivad kohtud ette näha advokaaditasud.

VI.   JÄRELDUS

Ameerika Ühendriigid tunnistavad, et meie signaaliluure ja muu luurega seotud tegevuses tuleb arvestada, et kõiki isikuid tuleb kohelda väärikalt, sõltumata nende kodakondsusest või elukohast ning kõikidel isikutel on õigustatud erahuvid nende isikuandmete menetlemisel. Ameerika Ühendriigid kasutavad signaaliluuret üksnes selleks, et suurendada oma riiklikku julgeolekut ja välispoliitilisi huve ning kaitsta oma kodanikke ja oma liitlaste ja partnerite kodanikke ohu eest. Lühidalt ei tegele luureühendus mitte kellegi, sealhulgas tavaliste Euroopa kodanike, valimatu jälitamisega. Signaaliluure andmeid kogutakse üksnes siis, kui see on nõuetekohaselt lubatud ja viisil, mis vastab rangelt nendele piirangutele; üksnes pärast alternatiivsete allikate kättesaadavuse üle kaalumist, sealhulgas diplomaatilised ja avalikud allikad; ning viisil, millega seatakse esikohale nõuetekohased ja lubatavad alternatiivid. Ning kui võimalik, toimub signaaliluure andmete kogumine üksnes konkreetsetele välisluure eesmärkidele või teemadele suunatud kategooriate kasutamise teel.

Sellega seoses kinnitati USA poliitikat presidendi poliitikasuunises nr 28 (PPD-28). Selles raamistikus ei ole USA luureasutustel õigusalaseid volitusi, ressursse, tehnilist suutlikkust ega soovi peatada kogu maailma teabevahetust. Need asutused ei loe kõikide inimeste e-kirju ei Ameerika Ühendriikides ega maailma mastaabis. Vastavalt presidendi poliitikasuunisele nr 28 (PPD-28) tagavad Ameerika Ühendriigid mitte-ameeriklaste isikuandmete tugeva kaitse, mida kogutakse signaaliluure andmete kogumise käigus. Võimalikult suures ulatuses, mis on kooskõlas riikliku julgeolekuga, hõlmab see meetmeid ja menetlusi, et vähendada nende isikuandmete säilitamist ja levitamist, mis on seotud mitte-ameeriklastega, võrreldes ameeriklaste suhtes kehtestatud isikuandmete kaitsega. Lisaks sellele, nagu eelnevalt käsitletud, on suunatud paragrahvi 702 kohase põhjaliku järelevalverežiimi kontekstis FISA volitused hindamatud. Lisaks on USA vabaduse seaduses (USA FREEDOM Act) kehtestatud USA luureseaduse olulised muudatused ja riikliku luurejuhi ameti (ODNI) algatused läbipaistvuse edendamiseks luureühenduses suuresti tõhustanud kõikide üksikisikute eraelu puutumatust ja kodanikuvabadusi sõltumata nende rahvusest.

21 juuni 2016

Lugupeetud hr Antonipillai ja hr Dean:

Kirjutan, et anda täiendavat teavet selle kohta, mil viisil toimub laiaulatuslik signaaliluure andmete kogumine Ameerika Ühendriikide poolt. Nagu on selgitatud presidendi poliitikasuunise nr 28 (PPD-28) joonealuses märkuses 5, tähendab „laiaulatuslik“ kogumine suhteliselt suure koguse signaaliluure teel kogutava teabe või andmete omandamist tingimustel, kus luureühendusel ei ole võimalik otsingu täpsustamiseks kasutada midagi, mille abil identifitseerida konkreetseid objekte (näiteks objekti e-posti aadress või telefoninumber). Siiski ei tähenda see, et selline kogumine oleks „massiline“ või „valimatu“. Suunises PPP-28 nõutakse, et „[s]ignaaliluure tegevused peavad olema läbi viidud nii kohandatud kujul kui võimalik.“ Kõnealust volitust kasutades võtab luureühendus meetmeid selle tagamiseks, et isegi kui meil ei ole võimalik kasutada midagi, mis võimaldaks konkreetset identifitseerimist kogumise täpsemaks muutmiseks, sisaldavad kogutavad andmed tõenäoliselt välismaist luureinfot, mis vastab USA poliitikakujundajate väljendatud nõudmistele, järgides minu eelnevas kirjas kirjeldatud protsessi ning vähendab kogutava mitte-asjakohase teabe hulka.

Näiteks võidakse paluda luureühendusel hankida signaaliluure andmeid ühe terroristide grupi tegevuse kohta, kes tegutseb ühe Lähis-Ida riigi piirkonnas, mille kohta arvatakse, et ta kavandab rünnakuid Lääne-Euroopa riikide vastu, ent ei ole teada kõnealuse terroristide grupiga seotud üksikisikute nimed, telefoninumbrid, e-posti aadressid või muud konkreetset identifitseerimist võimaldavad üksikasjad. Me võiksime püüda kõnealuse grupi sihikule võtta, kogudes asjaomasesse piirkonda suunduva ja sealt lähtuva teabevahetuse, et seda hiljem läbi vaadata ja analüüsida eesmärgiga välja selgitada kõnealuse grupiga seotud teabevahetus. Nii toimides püüaks luureühendus kitsendada kogumist niipalju kui võimalik. Seda peetakse laiaulatuslikuks kogumiseks, sest kategooriate kasutamine ei ole võimalik, ent see ei ole „massiline“ ega „valimatu“, pigem nii täpselt fokusseeritud kui võimalik.

Seega, isegi kui eesmärgi seadmine konkreetsete selektorite abil ei ole võimalik, ei kogu Ameerika Ühendriigid kogu teabevahetust kõikidest kommunikatsioonivahenditest kogu maailmas, vaid rakendavad filtreid ja muid tehnilisi vahendeid, et keskenduda kogumisel nendele seadmetele, mis tõenäoliselt sisaldavad välisluure andmete väärtusega teabevahetust. Nii toimides puudutab Ameerika Ühendriikide signaaliluuretegevus vaid murdosa kogu internetti läbivast teabevahetusest.

Lisaks, nagu on märgitud minu eelmises kirjas, toob „laiaulatuslik“ kogumine kaasa suurema riski koguda mitte-asjakohast teabevahetust, seetõttu sätestab PPD-28 piirangu, et luureühendus tohib laiaulatuslikult kogutud signaaliluure andmeid kasutada ainult kuuel konkreetsel eesmärgil. PPD-28 ja asutuse tavad PPD-28 rakendamisel, samuti kohapiirangud signaaliluure teel saadud isikuandmete säilitamiseks ja levitamiseks, vaatamata asjaolule, kas teave koguti laiaulatuslikult või suunatult, ning sõltumata üksikisiku rahvusest.

Seega ei ole luurerühenduse „laiaulatuslik“ andmete kogumine „massiline“ või „valimatu“, vaid hõlmab meetodite ja tööriistade rakendamist kogutava filtreerimiseks, et keskenduda materjalile, mis vastab USA poliitikakujundajate väljendatud nõudmistele välismaiste luureandmete kohta, samal ajal mitte-asjakohase teabe kogumist minimeerides, ja näeb ette ranged reeglid mitte-asjakohase teabe, mis võidakse omandada, kaitsmiseks. Selles kirjas kirjeldatud tavad ja menetlused kehtivad kõikidel juhtudel laiaulatuslikult signaaliluure andmete kogumise kohta, sealhulgas laiaulatuslik Euroopasse suunduva või Euroopast lähtuva teabevahetuse kogumine, ilma et kinnitataks või eitataks sellise kogumise toimumist.

Te küsisite minult rohkem teavet eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisjoni (Privacy and Civil Liberties Oversight Board – PCLOB) ning peainspektorite ning nende pädevuse kohta. PCLOB on sõltumatu täitevvõimuasutus. Kahepoolselt toetatava viieliikmelise juhatuse liikmed määratakse presidendi poolt ja need kinnitab senat (50). Juhatuse liikmed on teenistusse määratud kuueks aastaks. Juhatuse liikmed ja töötajad varustatakse asjakohaste juurdepääsulubadega, et võimaldada neil täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi (51).

PCLOBi missioon on tagada, et föderaalvalitsuse jõupingutused terrorismi tõkestamiseks on tasakaalus vajadusega kaitsta isikuandmeid ja kodanikuvabadusi. Juhatuse kaks peamist ülesannet on järelevalve ja nõustamine. PCLOB määrab ise oma töökava ja otsustab, milliseid järelevalvelisi või nõustamistegevusi ta soovib ette võtta.

Oma järelevalve rolli täitmiseks vaatab PCLOB läbi ja analüüsib täitevvõimu tegevusi riigi kaitsmisel terrorismi eest, et vajadus selliste tegevuste järele oleks tasakaalus vajadusega kaitsta isikuandmeid ja kodanikuvabadusi (52). PCLOBi viimane valminud järelevalve-ülevaade keskendus FISA paragrahvi 702 alusel teostatud jälitusprogrammidele (53). Käesoleval hetkel vaatavad nad läbi korralduse 12333 alusel läbiviidavaid luuretegevusi (54).

Oma nõuandvas rollis tagab PCLOB, et seaduste, määruste ja tavade väljatöötamisel ja rakendamisel, mis on seotud riigi kaitsmisega terrorismi eest, võetaks asjakohaselt arvesse ka vabadusi (55).

Oma missiooni täitmiseks omab juhatus statuudi alusel õigust juurdepääsuks kõikidele asjakohastele asutuse andmetele, aruannetele, audititele, dokumentidele, paberitele, soovitustele ja muudele asjakohastele materjalidele, sealhulgas kooskõlas seadustega salastatud teabele (56). Lisaks võib juhatus küsitleda, võtta selgitusi või avalikke tunnistusi kõikidelt täitevvõimuasutuste ametnikelt või töötajatelt (57). Lisaks võib juhatus teha kirjaliku taotluse peaprokurörile juhatuse nimel korralduse andmiseks väljaspool täitevvõimu tegutsevatele isikutele asjakohase teabe andmiseks (58).

Viimasena, PCLOB tegevus peab seadusest tulenevalt olema avalikkuse jaoks läbipaistev. See tähendab, et avalikkusele tuleb oma tegevusest võimalikult suures ulatuses teada anda, korraldades avalikke arutelusid ning tehes oma aruanded avalikkusele kättesaadavaks, kaitstes seejuures salastatud teavet (59). Peale selle on PCLOB kohustatud sellest ette kandma, kui mõni täitevvõimuasutus ei järgi tema nõuandeid.

Luureühenduse peainspektorid viivad luureühenduses läbi programmide ja tegevuste auditeid, inspekteerimisi ja ülevaatusi, et kindlaks teha süsteemseid riske, haavatavusi ja puudusi ning nende suhtes meetmeid võtta. Lisaks uurivad peainspektorid luureühenduse programme ja tegevusi puudutavaid kaebusi või teavet nendes esineva väidetava seaduste, reeglite või määruste rikkumise või oskamatu juhtimise kohta; suure raharaiskamise kohta; võimu kuritarvituse või olulise ja konkreetse ohu kohta rahva tervisele ja turvalisusele. Peainspektori sõltumatus on iga tema poolt väljastatava aruande, järelduse ja soovituse objektiivsuse ja aususe kriitilise tähtsusega komponent. Ülikriitilise tähtsusega komponentideks peainspektori sõltumatuse säilitamisel on ka peainspektori ametisse määramise ja ametist vabastamise protsess; eraldiseisvad pädevused operatiivtöö, eelarve ja personali osas ning aruandluse esitamise nõue nii täitevvõimuasutuste juhtidele kui ka Kongressile.

Kongress asutas sõltumatu peainspektori ametikoha igasse täitevvõimuasutusse, sealhulgas igasse luureühenduse üksusesse (60). 2015. eelarveaastaks vastu võetud luure volitamise seaduse (Intelligence Authorization Act) alusel määratakse peaaegu kõik peainspektorid, kes teostavad järelevalvet luureühenduse üksuste üle, presidendi ja kinnitatakse senati poolt, sealhulgas justiitsministeerium (Department of Justice), luure keskagentuur (Central Intelligence Agency), riiklik julgeolekuasutus (National Security Agency) ja luureühendus (61). Lisaks on kõnealused peainspektorid alaliselt kohale määratud, parteidest sõltumatud ametnikud, keda võib ametist vabastada ainult president. Kuigi USA konstitutsioonis sätestatakse, et presidendil on õigus peainspektori ametist vabastamiseks, on seda sätet harva kasutatud ja selle kohaselt peab president esitama Kongressile 30 päeva enne peainspektori ametist vabastamist kirjaliku põhjenduse (62). Kõnealune peainspektori määramise protsess tagab, et peainspektori valikul, ametisse määramisel ja ametist vabastamisel ei esine lubamatut mõjutamist täitevvõimu ametnike poolt.

Teiseks on peainspektoritel olulised seadusest tulenevad volitused täitevvõimuasutuste programmide ja tegevuse kohta auditite, uurimiste ja ülevaatuste läbiviimiseks. Lisaks järelevalve teostamise eesmärgil läbiviidavatele uurimistele ja ülevaatustele, mis on nõutavad seaduste alusel, on peainspektoritel laiad volitused oma äranägemisel ja valikul teostada järelevalvet programmide ja tegevuste üle (63). Asjaomaste volituste teostamiseks on seadusega tagatud, et peainspektoritel on kasutada sõltumatud ressursid oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas pädevus võtta tööle oma personal ning eraldi dokumenteerida oma Kongressile esitatavad eelarvetaotlused (64). Seadusega on tagatud, et peainspektoritel on juurdepääs teabele, mis on vajalik nende kohustuste täitmiseks. Kõnealune õigus hõlmab otsest juurdepääsu kõikidele asutuse andmetele ja programmide ning tegevuste kohta käivale üksikasjalikule teabele, vaatamata selle klassifikatsioonile; pädevust anda korraldus informatsiooni ja dokumentide esitamiseks ja vande võtmise pädevust (65). Piiratud juhtudel võib täitevvõimuasutuse juht keelata peainspektori tegevuse, juhul kui peainspektori audit või uurimine rikuks olulisel määral Ameerika Ühendriikide riikliku julgeoleku huve. Ka nimetatud õiguse kasutamist on äärmiselt harva ette tulnud ja selleks on vaja, et asjaomase asutuse juht teavitaks Kongressi 30 päeva ette kõnealuse õiguse kasutamise põhjustest (66). Riiklik luurejuht (Director of National Intelligence) ei ole kunagi kasutanud oma volitusi ühegi peainspektori tegevuse piiramiseks.

Kolmandaks, peainspektoritel on kohustus hoida nii täitevvõimuasutuste juhte kui ka Kongressi aruannete abil täielikult ja jooksvalt informeerituna täitevvõimuasutuste programmide ja tegevusega seoses esinevate pettuste ja muude tõsiste probleemide, kuritarvituste ja puudujääkide suhtes (67). Kahte kohta aruandluse esitamine tugevdab peainspektori sõltumatust, tuues peainspektori järelevalvelisse tegevusse läbipaistvust ning võimaldades asutuste juhtidel rakendada peainspektori soovitused enne, kui Kongress jõuab seadusandlikku tegevust algatada. Näiteks kohustab seadus peainspektoreid igal poolaastal koostama kõnealuseid probleeme ning seni võetud heastamismeetmeid kirjeldavaid aruandeid (68). Täitevvõimuasutused võtavad peainspektorite järeldusi tõsiselt ning lisavad tihti asjaomaste aruannete või muude Kongressile ja mõnel juhul avalikkusele esitatavate aruannete juurde asutusepoolse kinnituse peainspektori soovitustega nõustumise ja nende rakendamise kohta (69). Lisaks sellisele kahte kohta aruannete esitamise kohustusele on peainspektorite ülesandeks ka täitevvõimuasutuste siseinformaatorite suunamine asjakohase Kongressi järelevalvekomitee juurde, et avalikustada täitevvõimuasutuses väidetavalt esinevat pettust, raiskamist või kuritarvitusi. Siseinformaatorite identiteeti kaitstakse täitevvõimuasutusele teatavaks saamise eest, mis kaitseb siseinformaatoreid võimalike lubamatute personali või juurdepääsulubasid puudutavate tegevuste eest, mida võidakse ette võtta kättemaksuks peainspektorile ettekandmise eest (70). Kuna siseinformaatorid on tihti peainspektorile uurimiste läbiviimisel teabeallikateks, suurendab suutlikkus neile murettekitavatest asjaoludest Kongressile ette kanda, ilma täitevvõimuasutusepoolse mõjutamiseta, peainspektori poolt teostatava järelevalve tõhusust. Tänu sellisele sõltumatusele suudavad peainspektorid objektiivselt ja ausalt kaasa aidata kokkuhoiule, tõhususele ja vastutuse kasvule täitevvõimuasutustes.

Kongress on asutanud peainspektorite nõukogu aususe ja tõhususe küsimustes. Kõnealune nõukogu töötab muude asjade kõrval välja peainspektori standardeid auditite, uurimiste ja ülevaatuste läbiviimiseks; edendab koolitust ja omab pädevust kontrollida väidetavaid peainspektorite vääritu käitumise juhtumeid, olles nii kriitiliseks järelevaatajaks peainspektorite üle, kellele on kõikide teiste jälgimine usaldatud (71).

Loodan, et käesolev teave on Teile abiks.

(1)  Täiendav teave USA välisluure tegevuse kohta on avaldatud veebis ning see on avalikult kättesaadav veebisaidi IC on the Record (www.icontherecord.tumblr.com) kaudu, mis kujutab endast riikliku luurejuhi amet (ODNI) avalikku veebisaiti, mis on suunatud valitsuse luuretegevuse suurema avaliku nähtavuse edendamiseks.

(2)  https://www.whitehouse.gov/the-press-office/2014/01/17/presidential-policy-directive-signals-intelligence-activities.

(3)  Õiguskaitseasutused või reguleerivad asutused võivad Ameerika Ühendriikides küsida korporatsioonidelt neid andmeid uurimiseks vastavalt käesoleva dokumendi reguleerimisalast väljaspoole jäävatele muudele kriminaal-, tsiviil- ja reguleerivatele asutustele, mis on piiratud riiklike julgeolekuasutustega.

(4)  www.icontherecord.tumblr.com/ppd-28/2015/privacy-civil-liberties#ppd-28. Nende menetluste abil rakendatakse suunavaid ja kohandavaid kontseptsioone, mida on käsitletud käesolevas kirjas sellisel viisil, mis on omane luureühenduse igale üksusele.

(5)  Selleks et tuua vaid üks näide, väidetakse presidendi poliitikasuunist nr 28 (PPD-28) rakendatavates riikliku julgeolekuasutuse (NSA) menetlustes, et „kui vähegi võimalik, toimub kogumine ühe või mitme valikukriteeriumi kasutamise kaudu, eesmärgiga suunata tähelepanu teatavate välisluure objektide andmete (nt konkreetne teadaolev rahvusvaheline terrorist või terroristide rühm) või teatavate välisluure teemade kogumisele (nt massihävitusrelvade leviku tõkestamine välisriigi või selle agentide poolt).“

(6)  http://www.dni.gov/files/documents/1017/PPD-28_Status_Report_Oct_2014.pdf.

(7)  http://www.dni.gov/files/documents/ICD/ICD%20204%20National%20Intelligence%20Priorities%20Framework.pdf.

(8)  Intelligence Community Directive (ICD) 203, http://www.dni.gov/files/documents/ICD/ICD%20203%20Analytic%20Standards.pdf.

(9)  Vt nt U.S. Department of Justice Inspector General Report „A Review of the Federal Bureau of Investigation's Activities Under Section 702 of the Foreign Intelligence Surveillance Act of 2008“ (September 2012), https://oig.justice.gov/reports/2016/o1601a.pdf.

(10)  Vt www.dni.gov/clpo.

(11)  50 U.S.C. § 1881a.

(12)  Ameerika Ühendriigid võivad saada ka kohtukorraldusi vastavalt FISA muudele sätetele andmete esitamise kohta, seahulgas andmeid, mis on üle kantud vastavalt andmekaitseraamistikule Privacy Shield. Vt 50 U.S.C. § 1801 et seq. Välisluure ja jälitustegevuse seaduse (Foreign Intelligence Surveillance Act – FISA) I ja III peatükk, mis vastavalt lubavad teostada elektroonilise järelevalvet ja füüsilist otsingut, nõuavad kohtu korraldust (välja arvatud hädaolukorras) ning nõuavad alati tõenäolist põhjust uskuda, et sihtmärk on võõrvõim või võõrvõimu agent. Välisluure ja jälitustegevuse seaduse (FISA) IV peatükis lubatakse kasutada pealtkuulamise seadmeid, vastavalt kohtumäärusele (välja arvatud hädaolukord) lubatud välisluure, vastuluure või terrorismivastane võitlusega seotud uurimistes. Välisluure ja jälitustegevuse seaduse (FISA) V peatükis lubatakse FBI-l, vastavalt kohtumäärusele (välja arvatud hädaolukord), saada enda valdusesse äridokumente, mis on asjaomased lubatud välisluure, vastuluure või terrorismivastase võitlusega seotud uurimistes. Nagu on käsitletud allpool, keelatakse USA vabaduse seadusega (USA FREEDOM Act) konkreetselt FISA pealtkuulamiskorralduste kasutamine laiaulatusliku kogumise eesmärgil ning kehtestatakse konkreetse valikutingimuse nõue tagamaks, et neid volitusi kasutatakse sihipäraselt.

(13)  Eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisjon (PCLOB), „Aruanne järelevalveprogrammi kohta, mida rakendatakse vastavalt välisluure ja jälitustegevuse seaduse (FISA) paragrahvile 702“ (2. juuli 2014) („Eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisjoni aruanne“).

(14)  Vt Pub. L. No. 110–261, 122 Stat. 2436 (2008).

(15)  Vt 50 U.S.C. § 1881a(a) ja (b).

(16)  Vt id. § 1801(e).

(17)  Vt eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisoni (PCLOB) aruanne, 99.

(18)  Vt 50 U.S.C. § 1881a(d) ja (e).

(19)  Vt eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisoni (PCLOB) aruanne, 111.

(20)  Id.

(21)  Id., 8; 50 U.S.C. § 1881a(l); vt ka NSA Director of Civil Liberties and Privacy Report, „NSA's Implementation of Foreign Intelligence Surveillance Act Section 702“ (hereinafter „NSA Report“) 4, http://icontherecord.tumblr.com/ppd-28/2015/privacy-civil-liberties.

(22)  Director of National Intelligence 2014 Transparency Report, http://icontherecord.tumblr.com/transparency/odni_transparencyreport_cy2014.

(23)  Vähendamise menetlused on saadaval: http://www.dni.gov/files/documents/ppd-28/2014%20NSA%20702%20Minimization%20Procedures.pdf („Riikliku julgeolekuasutuse (NSA) minimeerimismenetlused“); http://www.dni.gov/files/documents/ppd-28/2014%20FBI%20702%20Minimization%20Procedures.pdf; ja http://www.dni.gov/files/documents/ppd-28/2014%20CIA%20702%20Minimization%20Procedures.pdf.

(24)  Vt Riikliku julgeolekuasutuse (NSA) aruanne, 4.

(25)  Vt nt Riikliku julgeolekuasutuse (NSA) minimeerimismenetlused, 6.

(26)  Luureagentuuri PPD-28 menetlused on saadaval http://icontherecord.tumblr.com/ppd-28/2015/privacy-civil-liberties.

(27)  Vt Riikliku julgeolekuasutuse (NSA) minimeerimismenetlused; PPD-28 paragrahv 4.

(28)  Vt 50 U.S.C § 1881(l); vt ka eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste järelevalve komisjoni (PCLOB) aruanne, 66–76.

(29)  Vt Semiannual Assessment of Compliance with Procedures and Guidelines Issues Pursuant to Section 702 of the Foreign Intelligence Surveillance Act, Submitted by the Attorney General and the Director of National Intelligence at 2–3, http://www.dni.gov/files/documents/Semiannual%20Assessment%20of%20Compliance%20with%20procedures%20and%20guidelines%20issued%20pursuant%20to%20Sect%20702%20of%20FISA.pdf.

(30)  Rule 13 of the Foreign Intelligence Surveillance Court Rules of Procedures, http://www.fisc.uscourts.gov/sites/default/files/FISC%20Rules%20of%20Procedure.pdf.

(31)  July 29, 2013 Letter from The Honorable Reggie B. Walton to The Honorable Patrick J. Leahy, http://fas.org/irp/news/2013/07/fisc-leahy.pdf.

(32)  Vt vabaduse seaduse § 401, p. 114–23.

(33)  Vt 50 U.S.C § 1881f.

(34)  Vt id. § 1881a(l)(1).

(35)  Vt id. § 1881a(l)(3). Mõned nendest aruannetest on salajased.

(36)  Mem. Opinion and Order at 26 (FISC 2014), http://www.dni.gov/files/documents/0928/FISC%20Memorandum%20Opinion%20and%20Order%2026%20August%202014.pdf.

(37)  Vt USA FREEDOM Act of 2015, Pub. L. No. 114–23, § 401, 129 Stat. 268.

(38)  Vt id. §§ 103, 201, 501. Riikliku julgeoleku teabenõuded (National Security Letters) on lubatud mitmete põhimääruste alusel ning võimaldavad FBI-l saada enda valdusesse andmeid, mis on hõlmatud krediidiaruannete, finantsandmete ning elektroonilise abonendi ja tehinguga seotud andmed teatavat liiki ettevõtetest, üksnes selleks, et kaitsta rahvusvahelise terrorismi või varjatud luuretegevuse eest. Vt 12 U.S.C § 3414; 15 U.S.C. §§ 1681u–1681v; 18 U.S.C. § 2709. Riikliku julgeoleku teabenõudeid (National Security Letters) kasutab FBI tavaliselt selleks, et koguda kriitilist sisuta andmeid terrorismivastane võitluse ja vastuluurega seotud uurimiste varajastes etappides – näiteks sellise abonendi identiteedi vastavusse viimine kontoga, kes võib olla suhelnud sellise terrorirühmituse agentidega, nagu ISIL. Riikliku julgeoleku teabenõude (National Security Letter) saanud isikutel on õigus see kohtus vaidlustada. Vt 18 U.S.C. § 3511.

(39)  Vt id.

(40)  Vt id. § 401.

(41)  Vt id. § 602.

(42)  Vt id.

(43)  Vt id. § 603.

(44)  Vt id. §§ 502(f)–503.

(45)  http://www.dni.gov/index.php/intelligence-community/intelligence-transparency-principles.

(46)  http://www.dni.gov/files/documents/Newsroom/Reports%20and%20Pubs/Principles%20of%20Intelligence%20Transparency%20Implementation%20Plan.pdf.

(47)  Vt id.

(48)  Kättesaadav aadressilt https://www.nsa.gov/civil_liberties/_files/nsa_report_on_section_702_program.pdf; https://www.nsa.gov/civil_liberties/_files/UFA_Civil_Liberties_and_Privacy_Report.pdf; https://www.nsa.gov/civil_liberties/_files/UFA_Civil_Liberties_and_Privacy_Report.pdf.

(49)  Vt nt New York Times vs. Department of Justice, 756 F.3d 100 (2d Cir. 2014); American Civil Liberties Union vs. CIA, 710 F.3d 422 (D.C. Cir. 2014).

(50)  42 U.S.C. 2000ee(a), (h).

(51)  42 U.S.C. 2000ee(k).

(52)  42 U.S.C. 2000ee(d)(2).

(53)  Vt üldiselt https://www.pclob.gov/library.html#oversightreports.

(54)  Vt üldiselt https://www.pclob.gov/events/2015/may13.html.

(55)  42 U.S.C. 2000ee(d)(1); vt ka PCLOB Advisory Function Policy and Procedure, Policy 2015-004, kättesaadav aadressil https://www.pclob.gov/library/Policy-Advisory_Function_Policy_Procedure.pdf.

(56)  42 U.S.C. 2000ee(g)(1)(A).

(57)  42 U.S.C. 2000ee(g)(1)(B).

(58)  42 U.S.C. 2000ee(g)(1)(D).

(59)  42 U.S.C. 2000eee(f).

(60)  Muudetud 1978. aasta peainspektori seaduse (Inspector General Act of 1978) paragrahvid 2 ja 4; muudetud 1947. aasta riikliku julgeoleku seaduse (National Security Act of 1947) paragrahvid 103H(b) ja (e); keskse luuretegevuse seaduse (Central Intelligence Act) paragrahv 17(a).

(61)  Vt Pub. L. No. 113–293, 128 Stat. 3990, (19. detsember 2014). President ei määra ametisse ainult riigikaitselise luure agentuuri (Defense Intelligence Agency) ja riikliku georuumilise luure agentuuri (National Geospatial-Intelligence Agency) peainspektoreid; kaitseministeeriumi (DOD) peainspektoril ja luureühenduse peainspektoril on kattuv pädevus.

(62)  Muudetud 1978. aasta peainspektori seaduse (IG Act of 1978) paragrahv 3; riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahv 103H(c); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahv 17(b).

(63)  Vt peainspektori seaduse (IG Act o 1947) paragrahvid 4(a) ja 6(a)(2); riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahvid 103H(e) ja (g)(2)(A); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahvid 17(a) ja (c).

(64)  Peainspektori seaduse (IG Act) paragrahvid 3(d), 6(a)(7) ja 6(f); riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahvid 103H(d), (i), (j) ja (m); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahvid 17(e)(7) ja (f).

(65)  Peainspektori seaduse (IG Act) paragrahvid 6(a)(1), (3), (4), (5) ja (6); riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahvid 103H(g)(2); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahvid 17(e)(1), (2), (4) ja (5).

(66)  Vt nt peainspektori seaduse (IG Act) paragrahvid 8(b) ja 8E(a); riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahvid 103H(f); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahv 17(b).

(67)  Peainspektori seaduse (IG Act) paragrahv 4(a)(5); riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahvid 103H(a)(b)(3) ja (4); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahvid 17(a)(2) ja (4).

(68)  peainspektori seaduse (IG Act) paragrahvid 2(3), 4(a) ja 5; riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahv 103H(k); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahv 17(d). Justiitsministeeriumi peainspektor teeb oma avalikkusele avaldatavad aruanded kättesaadavaks internetis aadressil http://oig.justice.gov/reports/all.htm. Samamoodi teeb luureühenduse peainspektor oma poolaastaaruanded avalikkusele kättesaadavaks aadressil https://www.dni.gov/index.php/intelligence-community/ic-policies-reports/records-requested-under-foia#icig.

(69)  Peainspektori seaduse (IG Act) paragrahvid 2(3), 4(a) ja 5; riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahv 103H(k); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahv 17(d). Justiitsministeeriumi peainspektor teeb oma avalikkusele avaldatavad aruanded kättesaadavaks internetis aadressil http://oig.justice.gov/reports/all.htm. Samamoodi teeb luureühenduse peainspektor oma poolaastaaruanded avalikkusele kättesaadavaks aadressil https://www.dni.gov/index.php/intelligence-community/ic-policies-reports/records-requested-under-foia#icig.

(70)  Peainspektori seaduse (IG Act) paragrahv 7; riikliku julgeoleku seaduse (Nat'l Sec. Act) paragrahv 103H(g)(3); keskse luuretegevuse seaduse (CIA Act) paragrahv 17(e)(3).

(71)  Peainspektori seaduse paragrahv 11.

VII LISA

19. veebruar 2016

Lugupeetud hr Antonipillai ja hr Dean:

Käesoleva kirjaga antakse lühike ülevaade peamistest uurimisvahenditest, mida kasutatakse selleks, et saada kaubanduslikke andmeid ja muid registrite andmeid Ameerika Ühendriikide ettevõtetelt kriminaalõiguse täitmise või avaliku huvi (tsiviil ja regulatiivne) eesmärgil, sealhulgas nende asutuste kehtestatud juurdepääsupiirangutest (1). Need õiguslikud menetlused on mittediskrimineerivad selles suhtes, et neid kasutatakse Ameerika Ühendriikide ettevõtetest teabe saamiseks, sealhulgas ettevõtetelt, mis sertifitseerivad end ise ELi-USA andmekaitseraamistiku Privacy Shield kaudu, sõltumata andmesubjekti rahvusest. Lisaks sellele võivad need ettevõtted, mille suhtes on algatatud kohtuasi Ameerika Ühendriikides, vaidlustada selle kohtus, nagu on allpool käsitletud (2).

Seoses andmete saamisega riigiasutuste poolt väärib eriti märkimist Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljas muudatus (Fourth Amendment), milles on sätestatud, et „inimeste õigus turvalisusele oma isiku, maja, dokumentide ja mõju suhtes ebamõistlike läbiotsimiste ja haarangute vastu ei tohi rikkuda ning läbiotsimisordereid ei väljastata, välja arvatud tõenäolise põhjuse korral, mis tugineb vandele või kinnitusele ning milles kirjeldatakse konkreetselt läbiotsitavat asukohta ja läbiotsitavaid isikuid või esemeid“. U.S. Const. amend. IV. USA ülemkohus (United States Supreme Court) väitis kohtuasjas Berger vs. State of New York„käesoleva muudatuse peamine eesmärk, nagu on tunnistatud asjaomase kohtu loendamatutes otsustes, on kaitsta üksikisikute eraelu puutumatust ja julgeolekut valitsusametnike suvalise sekkumise eest.“ 388 U.S. 41, 53 (1967) (viide Camara vs. Mun. San Francisco kohus, 387 U.S. 523, 528 (1967)). Riiklikes kriminaaluurimistes nõutakse neljanda muudatusega (Fourth Amendment) üldjuhul õiguskaitseametnikelt seda, et nad saaksid enne läbiotsimist kohtu poolt väljastatud orderi. Vt Katz vs. Ameerika Ühendriigid, 389 U.S. 347, 357 (1967). Juhul kui volitamise nõue ei kehti, kohaldatakse valitsuse tegevuse suhtes neljanda muudatuse kohast mõistlikkuse testi. Põhiseaduses on seega tagatud, et USA valitsusel ei ole piiramatut ega omavolilist võimu koguda isikuandmeid.

Kriminaalõigust rakendavate õiguskaitseorganite volitused:

Riigiprokurörid, kes on justiitsministeeriumi (DOJ) ametnikud, ning föderaalse uurimisasutused agendid, sealhulgas föderaalse juurdlusbüroo (Federal Bureau of Investigation – FBI) ehk justiitsministeeriumi alla kuuluva õiguskaitseasutuse agendid, on võimelised sundima Ameerika Ühendriikide ettevõtteid dokumente ja muid registriandmeid loovutama kriminaalse uurimise eesmärgil mitut liiki kohustuslike õigusprotsesside kaudu, sealhulgas vandemeeste kogu (grand jury) kohtukorraldused, halduskorraldused ja läbiotsimisorderid, ning nad võivad enda valdusesse saada muud teabevahetust vastavalt föderaalsele kriminaalmenetluse raames pealtkuulamise volitustele.

Vandemeeste kogu või kohtukorraldused: Kriminaalkohtu korraldusi kasutatakse selleks, et toetada suunatud õiguskaitsega seotud uurimisi. Vandemeeste kogu kohtukorraldus on vandemeeste kogu välja antud ametlik taotlus (tavaliselt riigiprokuröri taotlusel), et toetada vandemeeste kogu uurimist seoses kriminaalõiguse teatava rikkumise kahtlusega. Vandemeeste kogud on uurimisega tegelevad üksused kohtus ning need määratakse kas kohtuniku või magistraadi poolt. Kohtukorraldusega võidakse nõuda, et keegi menetluses ütlusi annab või koostab või avaldab äridokumendid, elektrooniliselt säilitatud teabe või muud materiaalsed objektid. Teave peab olema uurimise suhtes asjaomane ning kohtukorraldus ei saa olla ebamõistlik selle laia ulatuse või rõhuva või koormava laadi tõttu. Taotleja saab esitada ettepaneku, et vaidlustada kohtukorralduse nendel alustel. Vt Fed. R. Crim. P. 17. Piiratud tingimustel võib dokumentide suhtes kehtestatud kohtukorraldusi kasutada pärast seda, kui vandemeeste kogu (grand jury) on esitanud süüdistuse.

Halduskorralduse volitus: Halduskorralduse volitusi võib kasutada kriminaal- või tsiviiluurimise käigus. Kriminaalõiguse täitmise kontekstis lubatakse mitmete föderaalsete põhimäärustega halduskorralduste kasutamine, eesmärgiga koostada või teha kättesaadavaks äridokumendid, elektrooniliselt säilitatud andmed või muud materiaalsed objektid uurimiste käigus, mis hõlmavad tervishoiupettust, lapse väärkohtlemist, Secret Service kaitset, kontrollitava aine juhtumeid ning peainspektori uurimisi, millesse kaasatakse valitsusasutusi. Juhul kui valitsus kavatseb jõustada halduskorralduse kohtus, saab halduskorralduse saaja, nagu vandemeeste kogu (grand jury) korralduse saaja, väita, et korraldus on ebamõistlik selle laia ulatuse või rõhuva või koormava laadi tõttu.

Kohtukorraldused pealtkuulamise kohta: Kriminaalkorras pealtkuulamisega seotud sätete raames võivad õiguskaitseorganid saada kohtukorralduse omandada reaalaja sisuta andmeid helistamise, marsruutimise, suunamise ja signaliseerimise kohta seoses telefoninumbri või e-postiga, sertifitseerides, et esitatud teave on asjaomane käimasoleva kriminaaluurimise suhtes. Vt 18 U.S.C. §§ 3121–3127. Sellise seadme kasutamine või paigaldamine väljaspool seadust on föderaalne kuritegu.

Elektroonilise side eraelu puutumatuse seadus (Electronic Communications Privacy Act – ECPA): Täiendavad eeskirjad reguleerivad valitsuse juurdepääsu abonendi andmetele, liiklusandmetele ja salvestatud andmesisule, mida valdavad internetiteenuse pakkujad, mobiilsideettevõtted ja muud kolmandatest isikutest teenusepakkujad, vastavalt ECPA II peatükile, mida nimetatakse ka salvestatud teabevahetuse seaduseks (Stored Communications Act – SCA), 18 U.S.C. §§ 2701–2712. SCA-s kehtestatakse seadusega ette nähtud eraelu puutumatuse õiguste süsteem, mis piirab õiguskaitse juurdepääsu internetiteenuse pakkujate tarbijate aja abonentide andmetele, mis läheb kaugemale riigiõigusega nõutud sätetest. SCA-s sätestatakse eraelu puutumatuse kaitse suurendamine, sõltuvalt kogumise pealetükkivusest. Abonendi registreerimise andmete, IP aadresside ja seotud ajatemplite ning arveldusandmete kohta tuleb kriminaalasjadega tegelevatel õiguskaitseorganitel saada kohtukorraldus. Enamike muude salvestatud ilma sisuta andmete korral, nagu e-posti päised ilma teemareata, tuleb õiguskaitseorganil esitada kohtunikule konkreetsed asjaolud, mis näitavad, et taotletud teave on vajalik ja oluline käimasoleva kriminaaluurimise suhtes. Selleks et saada oma valdusse elektroonilise side salvestatud sisu, saavad kriminaalasjadega tegelevad õiguskaitseorganid kohtunikult orderi, mis põhineb tõenäolisel põhjusel uskuda, et asjaomasel kontol on tõendusmaterjal kuriteo kohta. Samuti on SCA-s kehtestatud tsiviilvastutus ja kriminaalkaristused.

Kohtuotsused järelevalve kohta vastavalt telefoni pealtkuulamise föderaalseadusele (Federal Wiretap Law): Lisaks sellele võivad õiguskaitseorganid kuulata reaalajas pealt telefonikõnesid, vestlusi või elektroonilist teabevahetust kriminaalmenetluse eesmärgil vastavalt föderaalsele pealtkuulamise seadusele. Vt 18 U.S.C. §§ 2510–2522. See volitus on saadaval üksnes vastavalt kohtukorraldusele, millega kohtunik leiab muu hulgas, et on olemas tõenäoline põhjus uskuda, et telefoni pealtkuulamine või elektrooniline katkestamine annab tõendusmaterjali föderaalse kuriteo kohta või süüdistuse eest põgeneva tagaotsitava isiku asukoha kohta. Põhimääruses on kehtestatud tsiviilvastutus ja kriminaalkaristused telefoni pealtkuulamise sätete rikkumise eest.

Läbiotsimisluba – Artikkel 41: Ameerika Ühendriikides saavad õiguskaitseorganid ruumid füüsiliselt läbi otsida juhul, kui kohtunik on andnud selleks loa. Õiguskaitseorganid peavad kohtunikule näitama tõenäolise põhjuse alusel, et kuritegu pandi toime või pannakse toime ning et kuriteoga seotud objektid leitakse tõenäoliselt üles kohast, mis on läbiotsimisorderis määratletud. Seda volitust kasutatakse sageli siis, kui politseil tekib vajadus valdus füüsiliselt läbi otsida selle ohu tõttu, et tõendusmaterjalid võidakse hävitada juhul, kui ettevõtte suhtes kohaldatakse kohtumäärust või muud tootmiskorraldust. Vt U.S. Const. amend. IV (üksikasjalikumalt käsitletud eespool), Fed. R. Crim. P. 41. Läbiotsimisorderi kontekstis võib juhtuda nii, et order loetakse tühistatuks, sest see on laiaulatuslik, pahatahtlik või muul ebaseaduslikul viisil saadud, ning hagi esitanud kahjustatud pooled võivad võtta samme, et ebaseadusliku otsimise teel saadud tõendusmaterjali avalikkuse eest kaitsta. Vt Mapp vs. Ohio, 367 U.S. 643 (1961).

Justiitsministeeriumi suunised ja meetmed: Lisaks nendele põhiseadusega kooskõlas olevatele, kohustuslikele ja eeskirjadel põhinevatele piirangutele valitsuse andmetele juurdepääsu kohta, on justiitsminister (Attorney General) väljastanud suunised, mis asetavad täiendavad piirangud õiguskaitseasutuste andmetele juurdepääsu kohta ning mis hõlmavad eraelu puutumatuse ja kodanikuvabaduste kaitset. Näiteks kehtestatakse justiitsmisnisteeriumi suunistes riigisisese föderaalse juurdlusbüroo operatsioonide kohta (Attorney General's Guidelines for Domestic Federal Bureau of Investigation (FBI) Operations) (September 2008) (edaspidi „AG FBI suunised“), http://www.justice.gov/archive/opa/docs/guidelines.pdf, piirangud uurimisvahendite suhtes, mida kasutatakse nende uurimiste käigus teabe otsimiseks, mis hõlmavad föderaalkuritegusid. Nende suunistega nõutakse, et FBI kasutaks võimalikke vähim sekkuvaid uurimismeetodeid, võttes arvesse eraelu puutumatusele ja kodanikuvabadustele avalduvat mõju ning potentsiaalset maine kahjustamist. Lisaks märgivad nad seda, et see on enesestmõistetav, et FBI peab teostama oma uurimisi ja muid tegevusi seaduslikul ja põhjendatud viisil, millega austatakse vabadust ja eraelu puutumatust ning välditakse tarbetut sissetungi seaduskuulekate inimeste ellu. Vt AG FBI suunised, 5. FBI on neid suuniseid rakendanud FBI riigisisese uurimise ja operatsioonide juhendi (FBI Domestic Investigations and Operations Guide – DIOG) kaudu, https://vault.fbi.gov/FBI%20Domestic%20Investigations%20and%20Operations%20Guide%20(DIOG), mis kujutab endast põhjalikku käsiraamatut, hõlmates üksikasjalikke piiranguid uurimisvahendite ja juhiste kasutamise kohta tagamaks, et kodanikuvabadused ja eraelu puutumatus oleksid kaitstud iga uurimise käigus. Täiendavad eeskirjad ja meetmed, millega on ette nähtud piirangud föderaalsete prokuröride uurimisalase tegevuse suhtes, on kehtestatud Ameerika Ühendriikide prokuröride juhendis (United States Attorneys' Manual – USAM), kättesaadav ka aadressil http://www.justice.gov/usam/united-states-attorneys-manual.

Tsiviilametkonnad ja reguleerivad asutused (avalik huvi):

Tsiviilametkondade ja reguleerivate asutuste (st avalik huvi) juurdepääsu suhtes Ameerika Ühendriikide ettevõtetes säilitatavatele andmetele on samuti kehtestatud märkimisväärsed piirangud. Tsiviilametkonnad ja regulatiivad asutused võivad ametiasutustele väljastada kohtumääruseid äridokumentide, elektrooniliselt säilitatud teabe või muude materiaalsete objektide kohta. Nende asutuste suhtes kohaldatakse piiranguid seoses haldus- või tsiviilkorralduste esitamisega mitte üksnes nende enda põhimääruste alusel, vaid ka korralduste sõltumatu juriidilise läbivaatamise põhjal, mis toimub enne võimalikku juriidilist jõustamist. Vt nt Fed. R. Civ. P. 45. Asutused võivad taotleda juurdepääsu üksnes nendele andmetele, mis on asjakohased nende reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste puhul. Lisaks sellele võib halduskorralduste saaja vaidlustada selle korralduse jõustamise kohtus, esitades tõendusmaterjali selle kohta, et asutus ei ole tegutsenud vastavalt mõistlikkuse põhinormidele, nagu on käsitletud eespool.

Ettevõtjatel on muid õiguslikke aluseid, et vaidlustada haldusasutustest pärit andmetaotlusi, mis põhinevad nende konkreetsel sektoril ja olemasolevate andmete liigil. Näiteks saavad finantsasutused vaidlustada halduskorraldused, millega taotletakse teatavat liiki andmeid, nagu pangasaladuse seaduse (Bank Secrecy Act) ja selle rakendusmääruste rikkumised. Vt 31 U.S.C. § 5318, 31 C.F.R. Part X. Muud ettevõtjad saavad tugineda õiglase krediidiinfo seadusele (Fair Credit Reporting Act), vt 15 U.S.C. § 1681b, või muudele asjaomast majandussektorit reguleerivatele õigusaktidele. Asutuse korralduse tegemise õiguse kuritarvitamine võib viia asutuse vastutusele võtmiseni või asutuse ametnike vastutusele võtmiseni. Vt nt, Right to Financial Privacy Act, 12 U.S.C. §§ 3401–3422. Niisiis seisavad Ameerika Ühendriikide kohtud selle eest, et vältida mittenõuetekohaseid reguleerivaid taotlusi ning annavad sõltumatu ülevaate föderaalasutuse tegevusest.

Viimasena, kogu seadusjärgne pädevus, mis haldusasutustel on selleks, et võtta Ameerika Ühendriikides asuva ettevõtja andmed füüsiliselt oma valdusesse vastavalt haldusotsingule, peab olema kooskõlas neljanda muudatuse (Fourth Amendment) nõuetega. Vt See vs. City of Seattle, 387 U.S. 541 (1967).

Järeldus

Kõik õiguskaitsealased ja reguleerivad meetmed Ameerika Ühendriikides peavad olema kooskõlas kohaldatava seadusega, sealhulgas USA põhiseaduse, statuutide, eeskirjade ja määrustega. Selline tegevus peab vastama ka kohaldatavatele meetmetele, sealhulgas kõigile justiitsministeeriumi suunistele (Attorney General Guidelines), millega reguleeritakse föderaalsete õiguskaitseasutuste tegevust. Eespool kirjeldatud õigusraamistikuga piiratakse USA õiguskaitsealaste ja reguleerivate asutuste võimalust saada andmeid Ameerika Ühendriikide ettevõtjatelt, sõltumata sellest, kas andmed on seotud USA või välisriikide kodanikega, ning lisaks lubatakse sellega kohtulikult kontrollida kõiki valitsuse esitatud andmetaotlusi vastavalt nendele volitustele.

(1)  Käesolevas ülevaates ei kirjeldata riikliku julgeoleku uurimisvahendeid, mida kasutatakse õiguskaitsena võitluses terrorismi vastu ja muudes riikliku julgeoleku uurimistes, sealhulgas riikliku julgeoleku teabenõudeid (National Security Letters – NSL) teatavate registriandmete kohta krediidiaruannetes, finantsaruannetes, elektroonilistes tarbija- ja tehinguaruannetes, vt 12 U.S.C.§ 3414; 15 U.S.C. § 1681u; 15 U.S.C. § 1681v; 18 U.S.C. § 2709, ning elektroonilise jälitustegevuse, läbiotsimiskorralduste, äridokumentide ja muude teabekogumite kohta vastavalt välisluure ja jälitustegevuse seadusele (Foreign Intelligence Surveillance Act – FISA), vt 50 U.S.C. § 1801 et seq.

(2)  Käesolevas dokumendis käsitletakse föderaalse õiguse täitmist ja reguleerivaid asutusi; osariigi seaduse rikkumist uuritakse osariigisiseselt ning hagi esitatakse osariigi kohtusse. Riigi õiguskaitseorganid kasutavad kohtumäärusi ja -korraldusi, mis on välja antud riigiõiguse raames sisuliselt samal viisil, nagu on siin kirjeldatud, kuid võimalusega, et riigi kohtumenetluse suhtes võidakse kohaldada riigi põhiseaduses kehtestatud kaitset, mis on ülimuslik USA põhiseaduses kehtestatud kaitse suhtes. Osariigi õiguskaitse peab olema vähemalt võrdne USA põhiseaduse järgse kaitsega, sealhulgas, aga mitte ainult, neljas muudatus.

LISA

I PEATÜKK

Mõisted

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, (1) komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) mõisteid. Lisaks kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1)    Aktiivsed laevad : laevad, mis on kalendriaastal (üks päev või rohkem) osalenud mis tahes püügioperatsioonis. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügioperatsioonis osalenud, käsitatakse laeva passiivsena.

2)    Anadroomsed liigid : vee-elusressursid, kelle elutsükkel algab koorumisest magevees ja kes seejärel rändavad merevette ning hiljem pöörduvad tagasi magevette kudema.

3)    Katadroomsed liigid : vee-elusressursid, kelle elutsükkel algab koorumisest merevees ja kes seejärel rändavad magevette ning hiljem pöörduvad tagasi merevette kudema.

4)    Püügi osakaal : osa kogusaagist, nt selline osa lossitud saagist, mis ületab kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, selline osa lossitud või vette tagasi lastud saagist, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, de minimis tagasiheide ja tagasiheide.

5)    Merel viibitud päevad : mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas ega ole sadamas.

6)    Püügipäevad : mis tahes kalendripäev, mil püügioperatsioon toimub, ilma et see piiraks liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi. Üks püügireis võib mõjutada püügipäevade summat kõnealusel reisil nii passiivsete püügivahendite kui ka aktiivsete püügivahendite puhul.

7)    Püügipiirkond : geograafilised üksused (või nende rühm), kus püük toimub. Need üksused lepitakse kokku merepiirkonna tasandil, tuginedes piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja teadusasutuste määratletud olemasolevatele aladele.

8)    Kalalaevastiku osa : samasse pikkusklassi (LOA, kogupikkus) kuuluvate ja aasta jooksul valdavalt samu püügivahendeid kasutavate laevade rühm.

(9)    Kalastusviis : hulk püügioperatsioone, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, (4) ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.

(10)    Teadusuuringud merel : reisid, mis tehakse uurimislaeval või kalavarude ja ökosüsteemi seirega seotud teadusuuringutega tegeleval laeval ning määruse (EL) nr 508/2014 artikli 21 kohaselt kehtestatud riikliku programmi rakendamise eest vastutava ametiasutuse poolt.

II PEATÜKK

Andmekogumismeetodid

Andmekogumismeetodid ja andmete kvaliteet peavad sobima määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 25 ettenähtud otstarbel kasutamiseks ning nende puhul järgitakse asjaomaste teaduasutuste soovitatud parimaid tavasid ja asjakohaseid meetodeid. Selleks kontrollivad sõltumatud teadusasutused meetodeid ja nende kohaldamist korrapäraste ajavahemike järel, et teha kindlaks nende sobivus ühise kalanduspoliitika rakendamise seisukohalt.

III PEATÜKK

Andmenõuded

1.   Andmestu

2.   Bioloogilised andmed kõigi kalavarude kohta, mis on püütud liidu töönduspüügi käigus liidu vetes ja liidu vetest väljaspool ning harrastuskalapüügi käigus liidu vetes.

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

3.   Andmed, et hinnata liidu püügitegevuse mõju mere ökosüsteemile liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

Need andmed peavad sisaldama järgmist.

4.   Üksikasjalikud andmed liidu kalalaevade  (7) tegevuse kohta liidu vetes ja liidu vetest väljaspool; registreeritud määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt