ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 206

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
30. juuli 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1237, 18. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise eeskirjade osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 selliste litsentside puhul esitatud tagatiste vabastamist ja kaotamist käsitlevate eeskirjade osas, muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 1342/2003, (EÜ) nr 2336/2003, (EÜ) nr 951/2006, (EÜ) nr 341/2007 ja (EÜ) nr 382/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2390/98, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 507/2008 ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1238, 18. mai 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas ( 1 )

15

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1239, 18. mai 2016, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses impordi- ja ekspordilitsentside süsteemiga ( 1 )

44

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1240, 18. mai 2016, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas ( 1 )

71

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

30.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1237,

18. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise eeskirjade osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 selliste litsentside puhul esitatud tagatiste vabastamist ja kaotamist käsitlevate eeskirjade osas, muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 1342/2003, (EÜ) nr 2336/2003, (EÜ) nr 951/2006, (EÜ) nr 341/2007 ja (EÜ) nr 382/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2390/98, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 507/2008

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1), eriti selle artiklit 177,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (2), eriti selle artikli 66 lõike 3 punkte c ja e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3) ning selles on sätestatud põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevad eeskirjad. Samuti antakse selle määrusega komisjonile õigus võtta kõnealuses küsimuses vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb teatavad eeskirjad osutatud õigusaktidega vastu võtta.

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 176 on ette nähtud, et vabasse ringlusse lubamiseks importimisel või ühe või mitme alljärgneva sektori toote eksportimisel võidakse nõuda litsentsi esitamist. Tuleks kehtestada selliste sektorite toodete loetelu, mille puhul tuleb esitada impordi- või ekspordilitsents.

(3)

Kaubavoogude järelevalve litsentside abil peaks toimuma paindlikult. Selliste juhtude kindlaksmääramisel, mil litsentsi ei nõuta, tuleks arvesse võtta ka muid võimalikke teabeallikaid, nagu näiteks tollijärelevalvesüsteem, ja litsentside vajalikkust või aega, mis kulub teabe kogumiseks litsentside abil. Tuleks kindlaks määrata konkreetsed juhud, mil litsentsi ei nõuta.

(4)

On vaja ette näha, et litsentsid väljastatakse tagatise vastu, et tagada toodete import või eksport litsentsi kehtivusaja jooksul. Samuti on vaja sätestada juhud, mil importimise või eksportimise kohustust ei ole täidetud.

(5)

Impordi- või ekspordilitsentsiga antakse õigus importida või eksportida ning selle õiguse kehtestamiseks tuleks litsents esitada ajal, mil esitatakse impordi- või ekspordideklaratsioon.

(6)

Kuna litsentsi kasutaja ei või olla selle omanik ega õiguste ülevõtja, tuleks õiguskindluse ja haldamise tõhususe huvides täpsustada, kellel on õigus litsentsi kasutada, sealhulgas litsentsiomaniku või õiguste ülevõtja nimel tegutsev tolliesindaja.

(7)

Arvestades kõnealuste põllumajandustoodete rahvusvahelisi kaubandustavasid, tuleks lubada teatavaid imporditud või eksporditud koguste kõikumisi, võrreldes kogustega, mis on näidatud litsentsil.

(8)

Kui impordilitsentsi kasutatakse ka selliste tariifikvootide haldamiseks, mille suhtes kohaldatakse sooduskorda, kohaldatakse kõnealust sooduskorda importijate suhtes vastavalt litsentsile, millele peab teatavatel juhtudel olema lisatud kolmanda riigi dokument. Kvootide ületamise vältimiseks tuleb sooduskorda kohaldada sellise koguse suhtes, mille kohta on litsents väljastatud. Sellisel juhul peaks olema lubatud hälve, tingimusel et litsentsil märgitud kogust ületava, kuid lubatud hälbe piiridesse jääva osa puhul ei saada sooduskorrast kasu, vaid selle eest tuleb maksta tavapärast tollimaksu.

(9)

On asjakohane sätestada erieeskirjad seoses litsentsi üleandmisega.

(10)

Tuleks kehtestada impordi- ja ekspordilitsentside puhul esitatud tagatiste vabastamist ja kaotamist käsitlevad sätted.

(11)

Sektori eripära tõttu on vaja kehtestada mõned lisatingimused seoses kanepi ja küüslaugu impordilitsentsidega.

(12)

Selguse huvides on asjakohane sätestada eeskirjad, milles käsitletakse sellistele toodetele väljastatud impordi- ja ekspordilitsentse, mille puhul impordi- või ekspordilitsentsi esitamise kohustus on käesoleva määrusega tühistatud või mida määrus mõjutab ja mis kehtivad veel käesoleva määruse kohaldamise kuupäeval.

(13)

Kuna käesoleva määruse ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1239 (4) eesmärk on lihtsustada impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi suhtes kohaldatavaid sätteid ning kohandada neid määrusega (EL) nr 1308/2013 kehtestatud uue õigusraamistikuga, tuleks praegu kohaldatavad sätted asendada. Selguse huvides tuleks teatavad sätted komisjoni määrustest (EÜ) nr 2535/2001 (5), (EÜ) nr 1342/2003 (6), (EÜ) nr 2336/2003 (7), (EÜ) nr 951/2006 (8), (EÜ) nr 341/2007 (9) ja (EÜ) nr 382/2008 (10) välja jätta ning komisjoni määrused (EÜ) nr 2390/98 (11), (EÜ) nr 1345/2005 (12), (EÜ) nr 376/2008 (13) ja (EÜ) nr 507/2008 (14) kehtetuks tunnistada.

(14)

Väljajäetud sätetega kehtestatud ja kehtetuks tunnistatud määrustes sätestatud korraldustelt käesolevas määruses sätestatud korraldustele üleminekul võivad olla mõned praktilised tagajärjed. Seepärast on asjakohane käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „litsents“– konkreetse kehtivusajaga elektrooniline või paberkandjal dokument, mille kohaselt on selle omanikul õigus ja kohustus tooteid importida või eksportida;

b)   „teade põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentside kohta“– üksikasjalik teave impordi- või ekspordilitsentsi kohta ja andmed, mis märgitakse litsentsitaotlusele ja litsentsile, nagu on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias (15).

Artikkel 2

Juhud, mil litsents on nõutav

1.   Impordilitsents tuleb esitada järgmiste toodete kohta:

a)

lisa I osas loetletud tooted, kui need on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks kõigil muudel tingimustel peale tariifikvootide, kui kõnealuses osas ei ole sätestatud teisiti;

b)

tooted, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks selliste tariifikvootide alusel, mille haldamisel kohaldatakse kas üheaegse läbivaatamise meetodit või tavapärast/uute taotlejate meetodit, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 184 lõike 2 punktides b ja c, või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit;

c)

tooted, mille puhul lisa I osas viidatakse sellele sättele, kui tooted deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks selliste tariifikvootide alusel, mille haldamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 184 lõike 2 punktis a osutatud saabumise järjekorras teenindamise põhimõtet;

d)

lisa I osas loetletud tooted, kui need on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks litsentsidega hallatava sooduskorra alusel;

e)

tooted, mis on hõlmatud ekspordilitsentsi kasutatava välistöötlemisprotseduuriga ja mis on lisa I osa punktis A või B loetletud tootena vabasse ringlusse lubamiseks tagasi toodud;

f)

tooted, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 185 alusel imporditollimaksu vähendamise korral.

2.   Ekspordilitsents tuleb esitada järgmiste toodete kohta:

a)

lisa II osas loetletud tooted;

b)

liidu tooted, mille kohta tuleb esitada ekspordilitsents, et tooted saaks vastu võtta liidu või kolmanda riigi hallatava, selliste toodete jaoks kõnealuses riigis avatud kvoodi alla;

c)

järgmised lisa II osas osutatud eksporditavad liidu tooted:

i)

tooted, mis on hõlmatud seestöötlemise tolliprotseduuriga;

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2014 (16) III lisas põhitoodetena loetletud tooted, mis on hõlmatud välistöötlemise tolliprotseduuriga;

iii)

tooted, mille puhul nõutakse impordi- või eksporditollimaksu summa sisse või seda vähendatakse, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (17) III jaotise 3. peatükis, ja mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud.

Artikkel 3

Juhud, mil litsentsi ei nõuta

1.   Litsentsi ei nõuta ja seda ei väljastada ega esitata järgmistel juhtudel:

a)

vabasse ringlusse lubamine või mittekaubanduslikku laadi toodete eksport, nagu on sätestatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (18) I lisa esimese osa II jao punkti D alapunktis 2;

b)

juhud, mil vabastus imporditollimaksudest, eksporditollimaksudest ja aluslepingu artikli 207 alusel vastuvõetud meetmetest antakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 (19);

c)

vabasse ringlusse lubatavate toodete kogused või eksporditavad kogused, mis ei ületa lisas sätestatud koguseid;

d)

määruse (EL) nr 952/2013 VI jaotise 2. peatüki 1. jao kohaselt tagasitoodud kaubana vabasse ringlusse lubatavad tooted;

e)

tooted, mille puhul reekspordideklaratsiooni heakskiitmise ajal esitab deklarant tõendi, et imporditollimaksu tagasimaksmist või vähendamist käsitlev soodne otsus selliste toodete suhtes on tehtud määruse (EL) nr 952/2013 III jaotise 3. peatüki 3. jao kohaselt.

Erandina esimese lõigu punktidest b ja c nõutakse litsentsi, kui vabasse ringlusse lubatakse või eksporditakse sooduskorra alusel, mille rakendamine sõltub litsentsi olemasolust.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel arvutatakse ühe litsentsiga hõlmatud kogus selliselt, et see sisaldaks kõiki vabasse ringlusse lubatavaid või eksporditavaid koguseid, mis on seotud sama logistikatoiminguga.

2.   Eraisikutelt või nende ühendustelt ei nõuta ekspordilitsentsi ja seda ei väljastata ega esitata, kui on tegemist kaubasaadetistega, mis on ette nähtud tasuta humanitaarabina jaotamiseks kolmandates riikides, kui niisugused saadetised on juhuslikku laadi, koosnevad erinevatest toodetest ega ületa 30 000 kg veovahendi kohta. Nendele tingimustele mittevastavate toiduabi operatsioonide puhul tuleb litsents esitada vastavalt käesolevale määrusele ja rakendusmäärusele (EL) 2016/1239.

Artikkel 4

Tagatis

1.   Litsentsi saamiseks tuleb esitada tagatis, välja arvatud lisas kindlaks määratud juhtudel.

2.   Litsentsitaotluse esitamisel peab taotleja esitama tagatise, mis peab litsentsi väljastavale asutusele olema kättesaadav hiljemalt kl 13.00 Brüsseli aja järgi taotluse esitamise päeval.

3.   Tagatist ei nõuta juhul, kui tagatise künnis on 100 eurot või vähem.

Selleks arvutatakse tagatise summa nii, et see hõlmaks kõiki koguseid, mis tulenevad sama logistikatoiminguga seotud kohustustest.

4.   Tagatist ei nõuta, kui taotleja on kas:

a)

avalik-õiguslik asutus, mis täidab riigiasutuse ülesandeid, või

b)

eraõiguslik asutus, mis täidab punktis a nimetatud ülesandeid liikmesriigi kontrolli all.

5.   Tagatis, mis esitati koguse kohta, millele ei väljastatud litsentsi, vabastatakse viivitamata.

Artikkel 5

Õigused ja kohustused, lubatud hälve

1.   Impordi- või ekspordilitsents annab õiguse ning sellest tuleneb vastav kohustus lubada vabasse ringlusse või eksportida litsentsiga hõlmatud tootekogused litsentsi kehtivusaja jooksul vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artikli 7 lõikele 1.

2.   Vabasse ringlusse lubamise või ekspordi tollideklaratsiooni esitab:

a)

litsentsi omanik, kellele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2016/1239 I lisas sätestatud näidise kohaselt koostatud litsentsi lahtris 4 (edaspidi „litsentsiomanik“);

b)

punktis a osutatud litsentsinäidise 6. jaos nimetatud õiguste ülevõtja või

c)

määratud tolliesindaja, kes tegutseb litsentsiomaniku või õiguste ülevõtja nimel, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 18, ja kes täpsustab tollideklaratsioonis, et litsentsiomanik või õiguste ülevõtja on isik, kelle nimel lõikes 1 osutatud kohustus võetakse.

3.   Kui see on vastavate liidu õigusaktidega ette nähtud, võib vabasse ringlusse lubamise või eksportimise kohustus sisaldada kohustust lubada vabasse ringlusse tooted litsentsil märgitud riigist või riikide rühmast või eksportida tooted litsentsil märgitud riiki või riikide rühma.

4.   Kohustus lubada vabasse ringlusse või eksportida loetakse täidetuks, kui litsentsil märgitud üldkogusele on tehtud tollivormistus asjakohase menetluse kohaselt. Selleks kohaldatakse litsentsil märgitud koguse suhtes positiivset või negatiivset hälvet vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artiklile 8.

5.   Positiivset hälvet ei kohaldata, kui impordilitsentsil märgitud kogus on samaväärne ekspordidokumendil märgitud kogusega, kuna sellega tõendatakse, et toode vastab oma kvaliteedi, sordi või omaduste poolest sooduskohtlemise tingimustele, nagu on ette nähtud asjaomase rahvusvahelise lepinguga.

Kui impordilitsents on nõutav tariifikvoodi alusel, lubatakse impordilitsentsil märgitud kogust positiivse hälbe ulatuses ületav kogus vabasse ringlusse sama litsentsi alusel, mille suhtes kohaldatakse kokkuleppelist tollimaksumäära.

Artikkel 6

Üleandmine

1.   Litsentsidest tulenevad kohustused ei ole üleantavad. Kui ei ole sätestatud teisiti, võib litsentsiomanik litsentsidest tulenevaid õigusi litsentsi kehtivusaja jooksul üle anda.

2.   Litsentsist või selle väljavõttest tulenevad õigused võib üle anda vaid ühele õiguste ülevõtjale ja selliste koguste ulatuses, mida ei ole veel litsentsile või selle väljavõttele kantud.

3.   Õiguste üleandmist taotleb litsentsiomanik originaallitsentsi väljastanud asutuselt.

4.   Õiguste ülevõtjad ei või õigusi omakorda edasi anda, ent võivad need tagastada litsentsiomanikule. Õiguste tagastamine litsentsiomanikule on seotud kogustega, mis ei ole veel litsentsile või selle väljavõttele kantud. Litsentsi väljastav asutus märgib õiguste tagastamise vastavalt põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevale teatele.

5.   Õiguste üleandmine või litsentsiomanikule tagastamine jõustub alates litsentsi väljastava asutuse kinnitatud kuupäevast.

Artikkel 7

Tagatiste vabastamine ja tagatisest ilmajäämine

1.   Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (20) artikli 24 lõike 2 kohane tagatise vabastamine võib toimuda osaliselt ja proportsionaalselt toodete kogustega, mille puhul on esitatud tõend importimise või eksportimise kohustuse täitmise kohta. See kogus ei või olla väiksem kui 5 % litsentsil märgitud üldkogusest.

Kui imporditud või eksporditud kogus on väiksem kui 5 % litsentsil märgitud kogusest, jäädakse tagatisest täielikult ilma.

2.   Kaotatud tagatise osa arvutamiseks arvab litsentsi väljastav asutus vajaduse korral maha artikli 5 lõikes 4 osutatud lubatud hälbele vastava summa.

3.   Juhul kui litsentsi väljastav asutus loobub tagatise esitamise nõudest, kui tagatissumma on väiksem kui 500 eurot, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 18 lõikes 2, makstakse tagatisest kaotatud summaga võrdne summa asjaomasele poolele 60 päeva möödumisel pärast litsentsi kehtivusaja lõppemist.

4.   Litsentsi väljastav asutus vabastab kogu tagatise, kui tagatise summa, mida ei tuleks tagastada, on kuni 100 eurot antud litsentsi kohta.

Artikkel 8

Teated

Kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 223 lõike 3 kohaselt vastuvõetud rakendusaktis kehtestatud üksikasjalike tingimustega teatavad liikmesriigid komisjonile järgmist:

a)

väljaantud asenduslitsentsid vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artikli 15 lõikele 5;

b)

vääramatu jõu juhud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artikli 16 lõikele 3;

c)

seoses kanepiga vastuvõetud sätted, määratud karistused ja kontrollimise eest vastutavad pädevad asutused vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artikli 17 lõikele 2;

d)

seoses küüslauguga B-litsentsidega hõlmatud kogused vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artiklile 18;

e)

seoses etüülalkoholiga väljaantud impordilitsentsid vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artiklile 19;

f)

rikkumised vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artikli 20 lõikele 2;

g)

ametiasutused, kellele saadetakse litsentsitaotlused ja kes vastutavad litsentside või asenduslitsentside väljaandmise eest vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artikli 20 lõikele 3;

h)

ametlike pitserite näidised ja vajaduse korral ka reljeefpitserite näidised vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 artikli 20 lõikele 4.

II PEATÜKK

VALDKONDLIKUD ERISÄTTED

Artikkel 9

Harilik kanep

1.   Käesoleva määruse lisa I osa jagudes C, D ja G loetletud kanepitoodete vabasse ringlusse lubamiseks tuleb esitada impordilitsents vastavalt komisjoni poolt rakendusmääruse (EL) 2016/1239 I lisas sätestatud näidisele („impordilitsents AGRIM“).

Litsents väljastatakse üksnes juhul, kui selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus kanepitooted vabasse ringlusse lubatakse, on piisavalt tõendatud, et kõik määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 189 lõikes 1 ja käesolevas määruses sätestatud tingimused ning asjaomase liikmesriigi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 189 lõike 2 kohaselt kehtestatud nõuded on täidetud.

2.   Litsentsitaotlus peab sisaldama teavet, mis on kooskõlas põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevas teates antud juhistega kanepitoodete kohta.

Liikmesriigid võivad kehtestada litsentsi taotlemise, väljastamise ja kasutamisega seotud täiendavad nõuded, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 189 lõikes 2.

3.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 189 lõike 1 punkti c kohaldamisel kehtestab asjaomane liikmesriik muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemnete importijate heakskiitmise korra. Nimetatud kord hõlmab heakskiitmise tingimuste määratlemist, kontrolle ja eeskirjade eiramise korral kohaldatavaid karistusi.

4.   Lisa I osa G jaos osutatud muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete vabasse ringlusse lubamisel väljastatakse impordilitsents üksnes juhul, kui heakskiidetud importija kohustub liikmesriikide poolt määratletud ajavahemiku jooksul ja tingimustel esitama liikmesriigis asjaomaste toimingute kontrollimise eest vastutavatele pädevatele asutustele dokumendid, millega tõendatakse, et vähem kui 12 kuu jooksul alates litsentsi väljastamise kuupäevast on litsentsiga hõlmatud kanepiseemned läbinud ühe järgmistest toimingutest:

a)

sellisesse seisukorda viimine, mis välistab külvamiseks kasutamise;

b)

segamine muude seemnetega kui kanepiseemnetega loomatoidu saamiseks, kusjuures kanepiseemnete kogus moodustab teraviljasegust kas kuni 15 % või heakskiidetud importija põhjendatud taotluse korral erandjuhtudel kuni 25 %;

c)

eksport kolmandasse riiki.

Kui osa litsentsiga hõlmatud kanepiseemnetest ei ole 12 kuu jooksul läbinud ühte esimeses lõigus osutatud toimingut, võib liikmesriik heakskiidetud importija põhjendatud taotluse korral seda tähtaega ühe või kahe kuuekuulise ajavahemiku võrra pikendada.

Toimingud läbi viinud ettevõtjad koostavad esimeses lõigus osutatud dokumendid, mis sisaldavad vähemalt järgmisi andmeid:

a)

ettevõtja nimi, täielik aadress, liikmesriik ja allkiri;

b)

esimeses lõigus sätestatud tingimustele vastava läbiviidud toimingu kirjeldus ja toimingu läbiviimise kuupäev;

c)

toimingu läbinud kanepiseemnete kogus kilogrammides.

Iga asjaomane liikmesriik kontrollib oma territooriumil teostatud, esimeses lõigus osutatud toimingutega seotud dokumentide õigsust riskianalüüsi alusel.

5.   Erandina artikli 6 lõikest 1 ei või kanepi impordilitsentsidest tulenevaid õigusi teisele isikule üle anda.

Artikkel 10

Küüslauk

1.   Lisa I osa E ja F jaos loetletud küüslaugu impordilitsentse nimetatakse B-litsentsideks.

2.   Taotlejad võivad esitada B-litsentside taotlused üksnes litsentsi väljastavale asutusele oma asukohaliikmesriigis, kus nad on käibemaksukohustuslastena registreeritud.

3.   Erandina artikli 6 lõikest 1 ei või B-litsentsidest tulenevaid õigusi teisele isikule üle anda.

III PEATÜKK

MUUDATUSED, KEHTETUKS TUNNISTAMINE, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Määruste (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 1342/2003, (EÜ) nr 2336/2003, (EÜ) nr 951/2006, (EÜ) nr 341/2007 ja (EÜ) nr 382/2008 muudatused

1.   Jäetakse välja järgmised sätted:

a)

määruse (EÜ) nr 2535/2001 artiklid 20, 21 ja 22;

b)

määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 6 lõike 1 punkt a, artikli 8 lõige 2, artikli 9 lõiked 1 ja 2, artikli 12 punkt a ja artikkel 16;

c)

määruse (EÜ) nr 2336/2003 artiklid 5 ja 7;

d)

määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklid 4c, 4d ja 4e, artikli 5 lõige 1, artiklid 7 kuni 7f, artikkel 8a, artiklid 9 ja 10, artikli 11 lõike 1 punkt a ja lõige 2, artikkel 12a, artikli 17 lõige 1 ja artikli 18 lõige 1;

e)

määruse (EÜ) nr 341/2007 artikli 5 lõige 1, artikli 5 lõike 2 teine lõik ning artiklid 13 ja 14;

f)

määruse (EÜ) nr 382/2008 artikkel 2, artikli 5 lõiked 1 ja 2, artikli 6 lõiked 1 ja 2, artikkel 7 ning artikli 8 lõiked 1 ja 2.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse jätkuvalt asjaomaste määruste alusel välja antud litsentside suhtes.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 2390/98, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 507/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Kuid

kõnealuseid määrusi kohaldatakse jätkuvalt asjaomaste määruste alusel välja antud litsentside suhtes ning

määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 34 lõiget 10 kohaldatakse jätkuvalt kuni määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 186 ja 187 alusel vastu võetud asjaomased õigusaktid seoses tariifikvootidega muutuvad kohaldatavaks.

Artikkel 13

Üleminekusätted

1.   Käesolev määrus ei mõjuta kehtivusaja kohaldatavust ja tagatisena esitatud summat seoses litsentsidega, mis ei ole aegunud 6. novembriks 2016.

2.   Litsentsiomaniku taotlusel vabastatakse litsentsiga seotud tagatis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

litsentsi kehtivusaeg ei ole lõikes 1 osutatud kuupäeval lõppenud;

b)

litsentsi ei nõuta enam asjaomaste toodete eest alates lõikes 1 osutatud kuupäevast;

c)

litsentsi on lõikes 1 osutatud kuupäeval kasutatud vaid osaliselt või üldse mitte.

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 6. novembrist 2016.

Artikli 11 lõike 1 punkti d kohaldatakse siiski alates 1. oktoobrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1239, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses impordi- ja ekspordilitsentside süsteemiga (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 44).

(5)  Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29).

(6)  Komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad (ELT L 189, 29.7.2003, lk 12).

(7)  Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2336/2003, millega kehtestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 670/2003 kohaldamiseks, milles sätestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlevad erimeetmed (ELT L 346, 31.12.2003, lk 19).

(8)  Komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (ELT L 178, 1.7.2006, lk 24).

(9)  Komisjoni 29. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 341/2007, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem (ELT L 90, 30.3.2007, lk 12).

(10)  Komisjoni 21. aprilli 2008. aprilli määrus (EÜ) nr 382/2008 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta (ELT L 115, 29.4.2008, lk 10).

(11)  Komisjoni 5. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2390/98, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1706/98 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest või ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit teatavate teravilja asendustoodete ning töödeldud teravilja- ja riisitoodete impordikorra kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 2245/90 (EÜT L 297, 6.11.1998, lk 7).

(12)  Komisjoni 16. augusti 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1345/2005, millega kehtestatakse impordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad oliiviõlisektoris (ELT L 212, 17.8.2005, lk 13).

(13)  Komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 114, 26.4.2008, lk 3).

(14)  Komisjoni 6. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 507/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1673/2000 (kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 149, 7.6.2008, lk 38).

(15)  Teade impordi- ja ekspordilitsentside kohta (ELT C 278, 30.7.2016).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009 (ELT L 150, 20.5.2014, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(18)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(19)  Nõukogu 16. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (ELT L 324, 10.12.2009, lk 23).

(20)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).


LISA

I OSA

LITSENTSIKOHUSTUS – IMPORDI PUHUL

Artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud toodete nimekiri

A.   Riis (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt b ja I lisa II osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Netokogused (1)

1006 20

Kooritud (pruun) riis, sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

1 000  kg

1006 30

Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata, sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

1 000  kg

1006 40 00

Purustatud riis, sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

1 000  kg


B.   Suhkur (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt c ja I lisa III osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Netokogused (2)

1701

Kõik tooted, mida imporditakse muudel soodustingimustel kui tariifikvootide alusel (3), (4)

(—)


C.   Seemned (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt e ja I lisa V osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tagatis

Netokogused (5)

1207 99 20

Külvamiseks ettenähtud kanepisortide seemned

 (6)

(—)


D.   Lina ja kanep (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt h ja I lisa VIII osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tagatis

Netokogused (7)

5302 10 00

Harilik kanep, toores või leotatud

 (8)

(—)


E.   Puu- ja köögivili (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt i ja I lisa IX osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Netokogused (9)

0703 20 00

Küüslauk, värske või jahutatud, sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted (10)

(—)

ex 0703 90 00

Muud laugud, värsked või jahutatud, sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted (10)

(—)


F.   Töödeldud puu- ja köögiviljatooted (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt j ja I lisa X osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Netokogused (11)

ex 0710 80 95

Küüslauk (12) ja suvi-porrulauk (Allium ampeloprasum) (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud, sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted (13)

(—)

ex 0710 90 00

Köögiviljasegud, mis sisaldavad küüslauku (12) ja/või suvi-porrulauku (Allium ampeloprasum) (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud, sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted (13)

(—)

ex 0711 90 80

Küüslauk (12) ja suvi-porrulauk (Allium ampeloprasum), lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud; sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted (13)

(—)

ex 0711 90 90

Köögiviljasegud, mis sisaldavad küüslauku (12) ja/või suvi-porrulauku (Allium ampeloprasum), lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud; sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted (13)

(—)

ex 0712 90 90

Kuivatatud küüslauk (12) ja suvi-porrulauk (Allium ampeloprasum) ning kuivatatud köögiviljasegud, mis sisaldavad küüslauku (12) ja/või suvi-porrulauku (Allium ampeloprasum) tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, kuid on muul viisil töötlemata, sh artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted (13)

(—)


G.   Other products (Article 1(2)(x) and Section 1 of Part XXIV of Annex I to Regulation (EU) No 1308/2013)

CN-koodi

Kuvaus

Vakuus

Net quantities (14)

1207 99 91

Hampunsiemenet, kylvämiseen tarkoitetut

 (15)

(—)


H.   Põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt u ja I lisa XXI osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Netokogused (16)

ex 2207 10 00

Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

100 hl

ex 2207 20 00

Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

100 hl

ex 2208 90 91

Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust

100 hl

ex 2208 90 99

Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandustoodetest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust

100 hl

II OSA

LITSENTSIKOHUSTUS – EKSPORDI PUHUL

Artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud toodete nimekiri

A.   Riis (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt b ja I lisa II osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Netokogused (17)

1006 20

kooritud (pruun) riis

500 kg

1006 30

poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata

500 kg


B.   Suhkur (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt c ja I lisa III osa)

CN-kood

Kauba kirjeldus

Netokogused (18)

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul (19)

2 000  kg

1702 60 95

1702 90 95

Muud suhkrud kui laktoos, glükoos, maltodekstriin ja isoglükoos, tahkel kujul ja suhkrusiirupid, maitse- ja värvainelisanditeta (19)

2 000  kg

2106 90 59

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi- ja glükoosisiirupid ning siirupid maltodekstriinist (19)

2 000  kg


(1)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel imporditavate toodete suhtes.

(2)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel imporditavate toodete suhtes.

(3)  Impordilitsentsi esitamise kohustus kehtib kuni 30. septembrini 2017.

(4)  Välja arvatud nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsuses 2014/492/EL (ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta) (ELT L 260, 30.8.2014, lk 1) osutatud CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluva, Moldova Vabariigist pärit soodussuhkru impordi ja nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsuses 2014/494/EL (ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta) (ELT L 261, 30.8.2014, lk 1) osutatud CN-koodi 1701 alla kuuluva, Gruusiast pärit soodussuhkru impordi puhul.

(—)

Litsents on nõutav mis tahes koguste puhul.

(5)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel imporditavate toodete suhtes.

(6)  Tagatist ei nõuta.

(—)

Litsents on nõutav mis tahes koguste puhul.

(7)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel imporditavate toodete suhtes.

(8)  Tagatist ei nõuta.

(—)

Litsents on nõutav mis tahes koguste puhul.

(9)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel imporditavate toodete suhtes.

(10)  Impordilitsentsi esitamise kohustus kehtib kuni 30. septembrini 2017.

(—)

Litsents on nõutav mis tahes koguste puhul.

(11)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel imporditavate toodete suhtes.

(12)  See hõlmab ka tooteid, kus sõna „küüslauk“ on vaid kirjelduse üks osa. Niisugused tingimused võivad hõlmata, kuid ei piirdu üheküünelise küüslaugu või hobulauguga.

(13)  Impordilitsentsi esitamise kohustus kehtib kuni 30. septembrini 2017.

(—)

Litsents on nõutav mis tahes koguste puhul.

(14)  Enimmäismäärät, joiden osalta todistusta ei 3 artiklan 1 kohdan c alakohdan mukaisesti tarvitse esittää. Ei sovelleta etuusjärjestelyjen osana tai todistuksin hallinnoiduissa tariffikiintiöissä tapahtuvaan tuontiin.

(15)  Vakuutta ei vaadita.

(—)

Todistus vaaditaan kaikista määristä.

(16)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel imporditavate toodete suhtes.

(17)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel eksporditavate toodete suhtes.

(18)  Maksimumkogused, mille puhul vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile c ei ole vaja litsentse esitada. Ei kohaldata soodustingimustel või litsentsidega hallatavate tariifikvootide alusel eksporditavate toodete suhtes.

(19)  Ekspordilitsentsi esitamise kohustus kehtib kuni 30. septembrini 2017.


30.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/15


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1238,

18. mai 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1), eriti selle artikli 19 lõiget 1, lõiget 2, lõiget 3, lõike 4 punkti a, lõiget 5 ning artikli 223 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (2), eriti selle artikli 64 lõiget 6 ja artikli 66 lõike 3 punkte c ja e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 on asendatud nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3) ning selles on sätestatud uued eeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kohta. Samuti on selle määrusega antud komisjonile õigus võtta kõnealuses küsimuses vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavade sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb teatavad eeskirjad osutatud õigusaktidega vastu võtta.

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 on sätestatud, et riiklikku sekkumist kohaldatakse pehme nisu, kõva nisu, odra, maisi, koorimata riisi, veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, või ja lõssipulbri puhul vastavalt kõnealuses määruses sätestatud tingimustele ja komisjoni kindlaks määratud lisanõuetele.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 on sätestatud, et kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud tingimustega ja komisjoni kindlaksmääratud lisanõuetega võib eraladustamistoetust anda järgmiste toodete puhul: valge suhkur, oliiviõli, linakiud, kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste värske või jahutatud liha, või, juust, sealiha, lamba- ja kitseliha.

(4)

Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavadega seotud juhtimis- ja kontrollimehhanismide lihtsustamiseks ning tõhustamiseks tuleks kõikide kokkuostu- ja rahastamiskõlblike toodete jaoks sätestada ühiseeskirjad.

(5)

Üldjuhul tuleks juhtimise ja kontrolli hõlbustamiseks lubada riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavades osaleda üksnes liikmesriigis asutatud ning käibemaksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtjatel.

(6)

Selleks et ette näha oliiviõli ja suhkru tootmise tõhus kontroll, peaksid ettevõtjad, kellel on õigus saada eraladustamistoetust, vastama täiendavatele tingimustele.

(7)

Kuna riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavaga hõlmatud toodete laad on seoses tootmis- ja koristusaja ning ladustamisnõuetega erinev, tuleks sätestada iga toote rahastamiskõlblikkuse eritingimused. Selleks et anda ettevõtjatele aega uue süsteemiga kohaneda, tuleks teatavaid tingimusi teravilja puhul kohaldada alles alates 2017/2018. turustusaastast.

(8)

Tagamaks et kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus oleks tõsiseltvõetav ning et meede avaldaks turul soovitud mõju, tuleks nii sekkumistoodete kokkuostu ja müügi kui ka liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi raames toodete võõrandamise ja eraladustamistoetuse puhul kehtestada tagatise esitamise nõuded.

(9)

Samuti tuleks sätestada tagatise vabastamine ja selle kaotamine sekkumistoodete kokkuostu, müügi ja liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi raames toodete võõrandamise ning eraladustamistoetuse korral.

(10)

Sekkumistoodete müügil saab pakkumusmenetlus nõuetekohaselt toimuda üksnes juhul, kui on esitatud asjakohased pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused. Selle saavutamiseks tuleks nõuda, et tagatis vabastatakse, kui müügihind makstakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

(11)

Selleks et riikliku sekkumise kava saaks ühelt poolt kokkuostukõlblike toodete kokkuostu ja teiselt poolt makseasutuste poolt ülevõetud rahastamiskõlblike toodete müügi puhul rakendada võimalikult lihtsalt ja tõhusalt kogu liidus, peaksid ladustamiskohad vastama teatavatele tingimustele.

(12)

On vaja ette näha, et liikmesriikides riikliku sekkumise eest vastutavad makseasutused tagavad kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 907/2014 (4) ladustamiskohtadele esitatavate tingimuste täitmise.

(13)

Juhul kui veiseliha kokkuostuks jaotatud kogused ületavad külmhoone ladustamismahtu mõnes liikmesriigis, on vaja ette näha võimalus, et liikmesriigid saavad kasutada teises liikmesriigis asuvat külmhoonet.

(14)

Selleks et tagada eraladustamistoetuse tõhus haldamine, tuleks kehtestada konkreetsed eeskirjad eraladustamistoetuse andmiseks.

(15)

Kuna käesoleva määruse ja vastu võetava rakendusakti eesmärk seoses riikliku sekkumise ja eraladustamistoetusega on lihtsustada riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse alla kuuluvate toodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning kohandada neid määrusega (EL) nr 1308/2013 ja nõukogu määrusega (EL) nr 1370/2013 (5) kehtestatud uue õigusraamistikuga, tuleks komisjoni määrustes (EMÜ) nr 3427/87 (6), (EMÜ) nr 2351/91 (7), (EÜ) nr 720/2008 (8), (EÜ) nr 826/2008 (9), (EÜ) nr 1130/2009 (10), (EL) nr 1272/2009 (11) ja (EL) nr 807/2010 (12) sisalduvad sätted asendada. Selguse huvides tuleks kõnealused viimati nimetatud määrused kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAV SÄTE

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse määrust (EL) nr 1308/2013 täiendavad eeskirjad:

a)

kõnealuse määruse artiklis 11 loetletud toodete riikliku sekkumise korras kokkuostu ja müügi puhul ning

b)

kõnealuse määruse artiklis 17 loetletud toodetele eraladustamistoetuse andmise puhul.

II PEATÜKK

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 2

Ettevõtjate vastavus tingimustele

1.   Ettevõtjad peavad olema liidus asutatud ja seal käibemaksukohustuslasena registreeritud, kui nad esitavad:

a)

kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse riikliku sekkumise alla kuuluvate toodete kokkuostuks või pakkumuse selliste toodete müügiks või

b)

pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse eraladustamistoetuse saamiseks või toetusetaotluse eelnevalt kindlaksmääratud eraladustamistoetuse saamiseks.

2.   Veiseliha kokkuostuks võivad pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi esitada üksnes lõikes 1 osutatud järgmised ettevõtjad:

a)

veisetapamajad, mis on heaks kiidetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (13) artikliga 4;

b)

elusloomade või lihaga kauplejad, kes oma kulul korraldavad loomade tapmise osutatud tapamajades.

3.   Eraladustamistoetuse korral võivad toetusetaotluse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitada üksnes lõikes 1 osutatud järgmised ettevõtjad:

a)

oliiviõlisektoris – ettevõtjad, kes vastavad VII lisas sätestatud nõuetele;

b)

suhkrusektoris – suhkrutootjana tegutsevad ettevõtjad.

Artikkel 3

Toodete kokkuostu- või rahastamiskõlblikkus

1.   Tooted peavad olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga ning vastama määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud nõuetele.

2.   Kokkuostukõlblikud tooted peavad vastama järgmistes lisades sätestatud nõuetele:

a)

teravili: käesoleva määruse I lisa;

b)

riis: käesoleva määruse II lisa;

c)

veiseliha: käesoleva määruse III lisa;

d)

või: käesoleva määruse IV lisa I ja II osa ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 (14) artikkel 21;

e)

lõssipulber: käesoleva määruse V lisa I ja II osa ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikkel 21.

Lisaks sellele peavad või ja lõssipulber olema toodetud vastavalt kas käesoleva määruse IV lisa III osa või V lisa III osa kohaselt heakskiidetud ettevõttes.

3.   Eraladustamistoetuse saamiseks peavad tooted vastama käesoleva määruse VI lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Tagatis

Ettevõtjad seavad asjaomasele makseasutusele tagatise vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 IV peatüki 2. jaole, kui:

a)

nad esitavad kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse sekkumistoodete kokkuostuks või müügiks või selliste toodete võõrandamiseks enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi raames kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 16 lõikega 2;

b)

nad esitavad pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või taotluse eraladustamistoetuse saamiseks, juhul kui rakendusmääruses, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks toetussumma, nagu on osutatud rakendusmääruses (EL) 2016/1240, ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Tagatise vabastamine ja selle kaotamine

1.   Artikliga 4 ettenähtud tagatis vabastatakse, kui kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumuse või toetusetaotlus ei ole vastuvõetav ega heaks kiidetud.

2.   Sekkumiskokkuostu korral vabastatakse tagatis, kui:

a)

ettevõtja on koguse tarninud rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 17 osutatud tarnekorraldusel märgitud tarnelõppkuupäevaks ning

b)

toode vastab käesoleva määruse artiklis 3 osutatud kokkuostukõlblikkuse nõuetele või

c)

kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud jaotuskoefitsienti. Sellisel juhul vastab vabastatud tagatise summa vastuvõtmata jäänud kogusele; või

d)

kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse on tagasi võtnud ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud jaotuskoefitsienti.

3.   Sekkumistoodete müügi korral vabastatakse tagatis:

a)

mittevastavaks tunnistatud pakkumuste esitajatele pärast seda, kui on tehtud rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 32 lõikes 1 või artikli 36 lõikes 2 osutatud otsus;

b)

edukatele ettevõtjatele nende koguste osas, mille kohta on tehtud makse kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikliga 35;

c)

kui kohustused seoses toodete võõrandamisega enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi raames on täidetud.

4.   Sekkumiskokkuostu korral vabastatakse tagatis, kui:

a)

kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 43 lõike 2 esimeses lõigus osutatud jaotuskoefitsienti. Sellisel juhul vastab vabastatud tagatise summa vastuvõtmata jäänud kogusele;

b)

pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse tagasivõtmise põhjuseks on rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 43 lõike 2 teises lõigus osutatud jaotuskoefitsiendi kindlaksmääramine;

c)

lepingulised kohustused lepingulise koguse osas on täidetud.

5.   Nimetatud tagatist ei vabastata juhul, kui:

a)

kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus on tagasi võetud muudel põhjustel kui rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 11 lõike 1 punktis b või artikli 43 lõike 2 esimeses lõigus osutatud jaotuskoefitsiendi kindlaksmääramine; või

b)

kindlaksmääratud hinnaga pakkumust, pakkumusmenetluse raames tehtavat pakkumust või toetusetaotlust on pärast esitamist muudetud.

6.   Sekkumiskokkuostu korral ei vabastata tagatist, kui:

a)

tooted ei vasta artiklis 3 osutatud nõuetele vastuvõtmata jäänud koguste kohta;

b)

ettevõtja ei ole tarnekorralduses märgitud lõpptähtaja jooksul tooteid kohale toimetanud ja põhjuseks ei ole vääramatu jõud; kokkuost tühistatakse tarnimata kogusele vastava tagatise osa ulatuses.

Teravilja, riisi ja veiseliha puhul vabastatakse tagatis siiski täielikult, kui tegelikult tarnitud ja vastuvõetud kogus on tarnekorraldusel märgitud kogusest väiksem ja erinevus ei ületa 5 %.

7.   Sekkumistoodete müügi korral, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral, ei vabastata tagatist:

a)

selliste koguste puhul, mille eest ei ole tasutud kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikliga 35 ning koguste müük tühistatakse;

b)

kui kohustused seoses toodete võõrandamisega enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi raames ei ole täidetud.

8.   Sekkumiskokkuostu korral ei vabastata tagatist, kui:

a)

vähem kui 95 % pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses või toetusetaotluses märgitud kogustest ladustatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 52 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele;

b)

pakkumusmenetluse avamise või toetussumma eelnevalt kindlaks määramise rakendusmääruses sätestatud ajavahemikul on ladustatav kogus, sealhulgas lahtiselt ladustatud suhkur ettevõtja määratud silos, väiksem kui artikli 8 lõikes 1 osutatud lepingulise koguse protsendimäär;

c)

ületatakse rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 47 lõikes 1 osutatud lattu paigutamise tähtaega;

d)

rakendusmääruse (EL) 2016/1240 IV jaotise I peatükiga ettenähtud kontrollidest ilmneb, et ladustatud tooted ei vasta käesoleva määruse artiklis 3 osutatud kvaliteedinõuetele;

e)

rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 53 lõikes 3 sätestatud nõue ei ole täidetud.

III PEATÜKK

RIIKLIKU SEKKUMISE ERIEESKIRJAD

Artikkel 6

Sekkumisladustamise kohad

1.   Makseasutused tagavad, et sekkumisladustamiseks kasutatavad kohad (edaspidi „ladustamiskohad“) on kokkuostetud toodete ladustamiseks ja heas seisundis hoidmiseks, sealhulgas ladustamistemperatuur, sobivad ning et need vastavad artiklis 7 sätestatud nõuetele.

2.   Sekkumiskokkuostu toimumise ajal avaldavad makseasutused teavet seoses oma territooriumil asuvate ladustamiskohtadega ja ajakohastavad seda.

Artikkel 7

Ladustamiskohtadele esitatavad nõuded

1.   Ladustamiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:

a)

selles on toodete vastuvõtmiseks vajalik tehniline varustus;

b)

see võimaldab eemaldada koguseid vastavalt laost väljaviimise ajale, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 37 lõikes 2;

c)

sellel on teravilja, riisi, või ja lõssipulbri ladustamiseks minimaalne laomaht, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 3 lõikes 1.

2.   Makseasutused võivad kehtestada ladustamiskohtade tehnilised standardid ja võtta muid vajalikke meetmeid, tagamaks ladustatud toodete nõuetekohase hoiulevõtu.

3.   Veiselihasektoris peab ladustamiskoht võimaldama:

a)

vastuvõetud ja konditustatud rümpade, poolrümpade ja veerandiks lõigatud poolrümpade ladustamist;

b)

kogu kondita liha külmutamist ja säilitamist ilma täiendava töötlemiseta.

Ladustamiskoht võib vastu võtta ka kondiga liha, kui konditustamine ei ole pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse nõue.

Kui lihalõikusettevõte ja ladustamiskoha külmutusseadmed on seotud tapamajaga või käitajaga, peab makseasutus teostama vajalikud kontrollid, et tagada sekkumise alla kuuluva veiseliha käitlemine ja ladustamine kooskõlas käesoleva määrusega.

Külmhoonetes, mis asuvad selle liikmesriigi territooriumil, kellele makseasutus allub, on võimalik hoida makseasutuse poolt antud veiseliha tehniliselt rahuldavates tingimustes vähemalt kolm kuud.

Kui liikmesriigis ei ole piisavalt külmhooneid makseasutuse poolt antud veiseliha ladustamiseks, võib asjaomane makseasutus korraldada sellise veiseliha ladustamise mõnes teises liikmesriigis ja teatada sellest komisjonile.

IV PEATÜKK

ERALADUSTAMISTOETUSE ERIEESKIRJAD

Artikkel 8

Eraladustamistoetuse maksmine

1.   Eraladustamistoetust makstakse lepingulise koguse eest, kui lepingulise ladustamise perioodi jooksul ladustatav kogus moodustab vähemalt 99 % lepingulisest kogusest.

Siiski makstakse järgmiste toodete puhul eraladustamistoetust lepingulise koguse eest, kui lepingulise ladustamise perioodi jooksul ladustatav kogus moodustab vähemalt 97 % lepingulisest kogusest:

a)

suhkur, mis on ladustatud ettevõtja määratud silos eraldi muust suhkrust;

b)

oliiviõli;

c)

linakiud;

d)

veiseliha, sealiha, lamba- ja kitseliha, kui lattu toodav värske liha kuulub lepingulise koguse alla;

e)

juust;

f)

lõssipulber „suurtes kottides“, millele on osutatud VI lisa VI osa punktis c.

2.   Kui lepingulise ladustamise perioodil ladustatav kogus, sealhulgas lahtiselt ladustatud suhkur ettevõtja määratud silos, on väiksem kui lõikes 1 osutatud lepingulise koguse protsendimäär, toetust ei maksta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral. Seoses juustuga, kui makseasutus on seisukohal, et asjaomase juustu kaal vähenes ladustamisperioodi jooksul loomulikul teel, ei tohiks kaalukaotus tähendada siiski toetuse vähendamist ega tagatisest ilmajäämist.

3.   Toetust võib anda ainult juhul, kui seoses lepingulise ladustamise perioodiga on järgitud pakkumusmenetluse avamise või toetussumma eelnevalt kindlaks määramise rakendusmääruses sätestatud ladustusaega.

4.   Kui ladustamise või väljaviimise ajal toimunud kontrollimisel ilmneb, et tooted on ebakvaliteetsed, siis nende koguste eest toetust ei maksta. Rahastamiskõlbliku laopartii allesjääv osa peab vastama vähemalt pakkumusmenetluse avamise või toetussumma eelnevalt kindlaks määramise rakendusmääruses sätestatud miinimumkogusele.

Sama reegel kehtib, kui osa laopartiist kõrvaldatakse laost toodete puuduste tõttu enne minimaalse ladustamisperioodi lõppu või enne esimest laost väljaviimiseks lubatud kuupäeva, kui selline kuupäev on sätestatud pakkumusmenetluse avamise või toetussumma eelnevalt kindlaks määramise rakendusmääruses.

Ebakvaliteetseid tooteid ei võeta arvesse lõikes 1 osutatud ladustatud koguse arvutamisel.

5.   Kui ettevõtja ei suuda kogu ladustatud koguse osas järgida rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 48 lõikega 2 kindlaksmääratud lepingulise ladustamise perioodi lõppu, vähendatakse kõnealuse lepinguga seotud toetust 10 % iga ületatud kalendripäeva kohta, välja arvatud vääramatu jõu esinemise korral.

Vähendamine ei tohi siiski ületada 100 % toetussummast.

6.   Asjaomase lepingu kohast eraladustamistoetust ei maksta, kui rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 53 lõikes 3 sätestatud nõue ei ole täidetud.

V PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Teated

Liikmesriigid teatavad komisjonile heakskiidetud makseasutused ja kogused vastavalt rakendusmääruse (EL) 2016/1240 V jaotise I peatükis sätestatud üksikasjalikele tingimustele.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Määrused (EMÜ) nr 3427/87, (EMÜ) nr 2351/91, (EÜ) nr 720/2008, (EÜ) nr 826/2008, (EÜ) nr 1130/2009, (EL) nr 1272/2009 ja (EL) nr 807/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 56 lõikeid 3 ja 4 ning määruse (EÜ) nr 826/2008 III lisa A osa kohaldatakse jätkuvalt kuni õigusaktid, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 792/2009 (15), muutuvad kohaldatavaks

Määruse (EL) nr 1272/2009 I lisa II osa, IX osa IV tabelit ja XI osa punkti h kohaldatakse jätkuvalt kuni 30. juunini 2017.

Määruse (EL) nr 1272/2009 kohaldamist jätkatakse siiski selliste kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste või pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste suhtes, mis saadi selle määruse alusel enne käesoleva määruse jõustumist.

Määruse (EÜ) nr 826/2008 kohaldamist jätkatakse siiski selliste pakkumuste ja taotluste suhtes, mis saadi selle määruse alusel enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2016. Kuid seoses riikliku sekkumise korras toimuva kokkuostuga kohaldatakse I lisa II osa alates 1. juulist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(5)  Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (ELT L 346, 20.12.2013, lk 12).

(6)  Komisjoni 16. novembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3427/87, milles sätestatakse riisiturul sekkumise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 326, 17.11.1987, lk 25).

(7)  Komisjoni 30. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2351/91, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mida kohaldatakse sekkumisasutuse valduses oleva riisi ostmisel toiduabi andmiseks (EÜT L 214, 2.8.1991, lk 51).

(8)  Komisjoni 25. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 720/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad makseasutuse või sekkumisameti kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 198, 26.7.2008, lk 17).

(9)  Komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks (ELT L 223, 21.8.2008, lk 3).

(10)  Komisjoni 24. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1130/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2009, lk 5).

(11)  Komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1272/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

(12)  Komisjoni 14. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 807/2010, millega kehtestatakse Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 242, 15.9.2010, lk 9).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(14)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1240, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 71).

(15)  Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).


I LISA

TERAVILJA KOKKUOST

I OSA

Teravilja kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

1.

Artiklis 3 osutatud nõuded teraviljale on eelkõige järgmised:

a)

teravili on kõnealusele teraviljale omase värvusega,

b)

teravili on ilma ebameeldiva lõhna ja igas arenguastmes elus kahjuriteta (sealhulgas lestad),

c)

teravili vastab kvaliteedi miinimumnõuetele, mis on sätestatud II osas, ning

d)

teravilja saasteainete, sealhulgas radioaktiivsuse tase ei ületa liidu õigusaktidega lubatud piirnormi.

2.

Teravilja saasteainete piirnormid, millele on osutatud punkti 1 alapunktis d, on järgmised:

a)

pehme ja kõva nisu puhul nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93 (1) kohaselt kindlaksmääratud piirnormid, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006 (2) lisa punktidega 2.4–2.7 kindlaksmääratud nõuded fusariotoksiinide määra suhtes pehme ja kõva nisu puhul;

b)

odra ja maisi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/32/EÜ (3) kehtestatud piirnormid.

3.

Liikmesriigid teostavad saasteainete taseme, sealhulgas radioaktiivse saastumise taseme kontrollimist riskianalüüsi alusel, võttes arvesse ettevõtja edastatud teavet ja kohustusi nõuete järgimisel, eelkõige tema tehtud analüüside tulemuste osas.

Kui analüüsidest selgub, et pehme nisu partii Zeleny indeks on 22 ja 30 vahel, võib seda nisu käsitada veatule ja standardsele turustuskvaliteedile vastavana, kui sellest saadud tainas on mittekleepuv ja mehaaniliselt töödeldav.

II OSA

I osas ettenähtud kvaliteedi miinimumnõuded

 

Kõva nisu

Harilik nisu

Oder

Mais

A.

Maksimaalne niiskusesisaldus

14,5 %

14,5 %

14,5 %

13,5 %

B.

Laitmatu kvaliteediga põhiteravilja hulka mittekuuluvate koostisosade maksimumprotsent:

12 %

12 %

12 %

12 %

1.

Katkised terad

6 %

5 %

5 %

5 %

2.

Teralisandid

8,5 %

7 %

12 %

5 %

2.1.

Muud lisandid kui plekilised terad

5 %

7 %

12 %

5 %

a)

Kidurad terad

X

X

X

ei kohaldata

b)

Muu teravili

3 %

X

5 %

X

c)

Kahjurite kahjustatud terad

X

X

X

X

d)

Terad, mille idu värvus on muutunud

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

e)

Kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

0,50 %

0,50 %

3 %

0,50 %

2.2.

Plekilised terad

3,5 %

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

3.

Kasvama läinud terad

4 %

4 %

6 %

6 %

4.

Prügilisandid

4,5 % (*)

3 %

3 %

3 %

mille hulgast:

 

 

 

 

a)

võõrseemned:

 

 

 

 

haigustunnustega

0,10 %

0,10 %

0,10 %

0,10 %

muud

X

X

X

X

b)

riknenud terad:

 

 

 

 

isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temperatuuri tõttu kahjustunud terad

0,05 %

0,05 %

X

X

fusarioossed terad

1,5 %

X

X

X

muud

X

X

X

X

c)

võõrkehad

X

X

X

X

d)

seemnekestad (maisitõlviku osad)

X

X

X

X

e)

tungalterad

0,05 %

0,05 %

ei kohaldata

ei kohaldata

f)

mädanenud terad

X

X

ei kohaldata

ei kohaldata

g)

loomset päritolu lisandid

X

X

X

X

C.

Täielikult või osaliselt oma klaasja välimuse kaotanud terade maksimumprotsent

27 %

ei kohaldata

ei kohaldata

ei kohaldata

D.

Minimaalne mahukaal (kg/hl)

78

73

62

ei kohaldata

E.

Minimaalne proteiinisisaldus (**)

11,5 %

11,0 %

ei kohaldata

ei kohaldata

F.

Langemisarv (sekundites)

220

220

ei kohaldata

ei kohaldata

G.

Zeleny indeksi alammäär (ml)

ei kohaldata

22

ei kohaldata

ei kohaldata

„X“

Vajalik analüüs, mille puhul konkreetseid piire ei seata, kuid mille tulemusi tuleb arvestada tabeli 2. ja 4. punktis sätestatud ülemmäärade puhul.

„ei kohaldata“

Ei kohaldata, analüüsi vaja ei ole.

Muu kui laitmatu kvaliteediga põhiteravili on määratletud rakendusmääruse (EL) 2016/1240 I lisa I osas.

Põhiteravilja ja muu teravilja terasid, mis on riknenud või mädanenud, tuleks käsitada „prügilisandina“, isegi kui nende kahjustused kuuluvad muudesse kategooriatesse.


(1)  Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).

(2)  Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomasöötades sisalduvate ebasoovitavate ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).

(*)  Millest kõige rohkem 3 % langeb muude lisandite kui fusarioossete terade arvele.

(**)  Protsendina kuivainest.


II LISA

RIISI KOKKUOST

I OSA

Koorimata riisi kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

1.

Artiklis 3 osutatud nõuded riisile on eelkõige järgmised:

a)

koorimata riis on lõhnatu ning selles puuduvad elus putukad;

b)

selle niiskusesisaldus ei ületa 14,5 %;

c)

töötlemisjärgne saagis ei ole II osas loetletud põhisaagisest rohkem kui viie punkti võrra väiksem;

d)

prügilisandite, sordile mittevastavate riisiterade ning määruse (EL) nr 1308/2013 III lisa A osas määratletud standardkvaliteedile mittevastavate terade osakaal ei ületa vastava riisisordi kohta käesoleva lisa III osas kehtestatud maksimaalseid protsendimäärasid;

e)

riisi radioaktiivsuse taset näitavate ainete sisaldus ei ületa liidu õigusaktides kehtestatud ülemmäärasid.

2.

Käesolevas lisas tähendab mõiste „prügilisandid“ võõrkehi, mis ei ole riis.

II OSA

Töötlemisjärgse saagise kriteeriumid

Töötlemisjärgne saagis

Sordi nimetus

Täisterade saagis (%)

Põhisaagis (%)

Argo, Selenio, Couachi

66

73

Alpe, Arco, Balilla, Balilla Sollana, Bomba, Elio, Flipper, Lido, Sara, Thainato, Thaiperla, Veta, Guadiamar

65

73

Ispaniki A, Makedonia

64

73

Bravo, Europa, Loto, Riva, Rosa Marchetti, Savio, Veneria

63

72

Ariete, Bahia, Carola, Cigalon, Cripto, Drago, Eolo, Gladio, Graldo, Koral, Mercurio, Niva, Onda, Padano, Panda, Ribe, S. Andrea, Saturno, Senia, Smeraldo, Dion, Zeus

62

72

Strymonas

62

71

Baldo, Redi, Roma, Tebre, Volano

61

72

Thaibonnet, Puntal

60

72

Evropi

60

70

Arborio, Rea

58

72

Carnaroli, Elba, Vialone Nano

57

72

Axios

57

67

Roxani

57

66

Nimetuseta sordid

64

72

III OSA

Maksimaalsed protsendimäärad

Terade defektid

Ümarateraline riis

CN-kood 1006 10 92

Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis

CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96

Pikateraline B-kvoodi riis

CN-kood 1006 10 98

Kriitjad terad

6

4

4

Punasetriibulised terad

10

5

5

Värvunud ja täpilised terad

4

2,75

2,75

Klaasjad terad

1

0,50

0,50

Kollased terad

0,175

0,175

0,175

Prügilisandid

1

1

1

Muu sordivastavusega riis

5

5

5


III LISA

VEISELIHA KOKKUOST

I OSA

Veiseliha kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

1.

Kokku võib osta värskeid või jahutatud rümpi, poolrümpi ja veeranditeks lõigatud rümpi (CN-kood 0201), mis on loetletud käesoleva lisa II osas ja mis kuuluvad määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa A osas määratletud järgmistesse kategooriatesse:

a)

üle 12 kuu, kuid alla 24 kuu vanuste kastreerimata isasloomade liha (A-kategooria);

b)

üle 12 kuu vanuste kastreeritud isasloomade liha (C-kategooria);

c)

üle kaheksa kuu, kuid alla 12 kuu vanuste isasloomade liha (Z-kategooria).

2.

Punktis 1 osutatud tooteid võib kokku osta ainult järgmistel tingimustel:

a)

loomad on tapetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 854/2004 (1);

b)

loomad on liigitatud, esitatud ja identifitseeritud kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1249/2008 (2);

c)

loomad on märgistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (3);

d)

tooted on valmistatud maksimaalselt kuue, aga vähemalt kahe päeva eest tapetud loomadest.

II OSA

Toodete klassifitseerimine

Käesolevas osas hõlmab Z-kategooria üksnes isasloomi, nagu on kirjeldatud I osa punkti 1 alapunktis c.

BELGIQUE/BELGIË

Carcasses, demi-carcasses:

Hele dieren, halve dieren:

 

Catégorie A, classe S2/Categorie A, klasse S2

 

Catégorie A, classe S3/Categorie A, klasse S3

 

Catégorie A, classe E2/Categorie A, klasse E2

 

Catégorie A, classe E3/Categorie A, klasse E3

 

Catégorie A, classe U2/Categorie A, klasse U2

 

Catégorie A, classe U3/Categorie A, klasse U3

 

Catégorie A, classe R2/Categorie A, klasse R2

 

Catégorie A, classe R3/Categorie A, klasse R3

 

Catégorie Z, classe S2/Categorie Z, klasse S2

 

Catégorie Z, classe S3/Categorie Z, klasse S3

 

Catégorie Z, classe E2/Categorie Z, klasse E2

 

Catégorie Z, classe U2/Categorie Z, klasse U2

 

Catégorie Z, classe U3/Categorie Z, klasse U3

 

Catégorie Z, classe R2/Categorie Z, klasse R2

 

Catégorie Z, classe R3/Categorie Z, klasse R3

БЪЛГАРИЯ

Tрупове, половинки трупове:

 

категория А, клас R2

 

категория А, клас R3

 

категория Z, клас R2

 

категория Z, клас R3

ČESKÁ REPUBLIKA

Jatečně upravená těla, půlky jatečně upravených těl:

 

Kategorie A, třída R2

 

Kategorie A, třída R3

 

Kategorie A, třídaO2

 

Kategorie A, třída U2

 

Kategorie Z, třída R2

 

Kategorie Z, třída R3

 

Kategorie Z, třída O2

DANMARK

Hele og halve kroppe:

 

Kategori A, klasse R2

 

Kategori A, klasse R3

 

Kategori A, klasse O2

 

Kategori A, klasse O3

 

Kategori Z, klasse R2

 

Kategori Z, klasse R3

 

Kategori Z, klasse O2

 

Kategori Z, klasse O3

DEUTSCHLAND

Ganze oder halbe Tierkörper:

 

Kategorie A, Klasse U2

 

Kategorie A, Klasse U3

 

Kategorie A, Klasse R2

 

Kategorie A, Klasse R3

 

Kategorie Z, Klasse U2

 

Kategorie Z, Klasse U3

 

Kategorie Z, Klasse R2

 

Kategorie Z, Klasse R3

EESTI

Rümbad, poolrümbad:

 

Kategooria A, klass R2

 

Kategooria A, klass R3

 

Kategooria Z, klass R2

 

Kategooria Z, klass R3

EIRE/IRELAND

Carcases, half-carcases:

 

Category C, class U3

 

Category C, class U4

 

Category C, class R3

 

Category C, class R4

 

Category C, class O3

 

Category C, class O4

ΕΛΛΑΔΑ

Ολόκληρα ή μισά σφάγια:

 

Κατηγορία A, κλάση R2

 

Κατηγορία A, κλάση R3

 

Κατηγορία A, κλάση O2

 

Κατηγορία A, κλάση O3

 

Κατηγορία Z, κλάση R2

 

Κατηγορία Z, κλάση R3

 

Κατηγορία Z, κλάση O2

 

Κατηγορία Z, κλάση O3

ESPAÑA

Canales o medias canales:

 

Categoría A, clase U2

 

Categoría A, clase U3

 

Categoría A, clase R2

 

Categoría A, clase R3

 

Categoría Z, clase U2

 

Categoría Z, clase U3

 

Categoría Z, clase R2

 

Categoría Z, clase R3

FRANCE

Carcasses, demi-carcasses:

 

Catégorie A, classe U2

 

Catégorie A, classe U3

 

Catégorie A, classe R2

 

Catégorie A, classe R3

 

Catégorie A, classe O2

 

Catégorie A, classe O3

 

Catégorie Z, classe U2

 

Catégorie Z, classe U3

 

Catégorie Z, classe R2

 

Catégorie Z, classe R3

 

Catégorie C, classe U2

 

Catégorie C, classe U3

 

Catégorie C, classe U4

 

Catégorie C, classe R3

 

Catégorie C, classe R4

 

Catégorie C, classe O3

HRVATSKA

Trupovi, polovice trupova:

 

Kategorija A, klasa U2

 

Kategorija A, klasa U3

 

Kategorija A, klasa R2

 

Kategorija A, klasa R3

 

Kategorija Z, klasa U2

 

Kategorija Z, klasa U3

 

Kategorija Z, klasa R2

 

Kategorija Z, klasa R3

 

Kategorija Z, klasa O2

ITALIA

Carcasse e mezzene:

 

Categoria A, classe U2

 

Categoria A, classe U3

 

Categoria A, classe R2

 

Categoria A, classe R3

 

Categoria A, classe O2

 

Categoria A, classe O3

 

Categoria Z, classe U2

 

Categoria Z, classe U3

 

Categoria Z, classe R2

 

Categoria Z, classe R3

 

Categoria Z, classe O2

 

Categoria Z, classe O3

ΚΥΠΡΟΣ

Ολόκληρα ή μισά σφάγια:

 

Κατηγορία A, κλάση R2

 

Κατηγορία Z, κλάση R2

LATVIJA

Liemeņi, pusliemeņi:

 

A kategorija, R2 klase

 

A kategorija, R3 klase

 

Z kategorija, R2 klase

 

Z kategorija, R3 klase

LIETUVA

Skerdenos ir skerdenų pusės:

 

A kategorija, R2 klasė

 

A kategorija, R3 klasė

 

A kategorija, O2 klasė

 

A kategorija, O3 klasė

 

Z kategorija, R2 klasė

 

Z kategorija, R3 klasė

LUXEMBOURG

Carcasses, demi-carcasses:

 

Catégorie A, classe U2

 

Catégorie A, classe U3

 

Catégorie A, classe R2

 

Catégorie A, classe R3

MAGYARORSZÁG

Hasított test vagy hasított féltest:

 

A kategória, R2 osztály

 

A kategória, R3 osztály

 

Z kategória, R2 osztály

 

Z kategória, R3 osztály

MALTA

Karkassi, nofs karkassi:

 

Kategorija A, klassi R3

 

Kategorija Z, klassi R3

NEDERLAND

Hele dieren, halve dieren:

 

Categorie A, klasse R2

 

Categorie A, klasse R3

 

Categorie A, klasse O2

 

Categorie A, klasse O3

 

Categorie Z, klasse R2

 

Categorie Z, klasse R3

 

Categorie Z, klasse O2

 

Categorie Z, klasse O3

ÖSTERREICH

Ganze oder halbe Tierkörper:

 

Kategorie A, Klasse U2

 

Kategorie A, Klasse U3

 

Kategorie A, Klasse R2

 

Kategorie A, Klasse R3

 

Kategorie Z, Klasse U2

 

Kategorie Z, Klasse U3

 

Kategorie Z, Klasse R2

 

Kategorie Z, Klasse R3

POLSKA

Tusze, półtusze:

 

Kategoria A, klasa R2

 

Kategoria A, klasa R3

 

Kategoria A, klasa O2

 

Kategoria A, klasa O3

 

Kategoria Z, klasa R2

 

Kategoria Z, klasa R3

 

Kategoria Z, klasa O2

 

Kategoria Z, klasa O3

PORTUGAL

Carcaças ou meias-carcaças:

 

Categoria A, classe U2

 

Categoria A, classe U3

 

Categoria A, classe R2

 

Categoria A, classe R3

 

Categoria Z, classe U2

 

Categoria Z, classe U3

 

Categoria Z, classe R2

 

Categoria Z, classe R3

ROMÂNIA

Carcase, jumătăți de carcase

 

Categoria A, clasa U2

 

Categoria A, clasa U3

 

Categoria A, clasa R2

 

Categoria A, clasa R3

 

Categoria A, clasa O2

 

Categoria A, clasa O3

 

Categoria Z, clasa U2

 

Categoria Z, clasa U3

 

Categoria Z, clasa R2

 

Categoria Z, clasa R3

 

Categoria Z, clasa O2

 

Categoria Z, clasa O3

SLOVENIJA

Trupi, polovice trupov:

 

Kategorija A, razred U2

 

Kategorija A, razred U3

 

Kategorija A, razred R2

 

Kategorija A, razred R3

 

Kategorija A, razred O2

 

Kategorija Z, razred U2

 

Kategorija Z, razred R2

 

Kategorija Z, razred R3

 

Kategorija Z, razred O2

SLOVENSKO

Jatočné telá, jatočné polovice:

 

kategória A, trieda kvality R2

 

kategória A, trieda kvality R3

 

kategória A, trieda kvality O2

 

kategória A, trieda kvality O3

 

kategória Z, trieda kvality R2

 

kategória Z, trieda kvality R3

 

kategória Z, trieda kvality O2

 

kategória Z, trieda kvality O3

SUOMI/FINLAND

Ruhot, puoliruhot/Slaktkroppar, halva slaktkroppar:

 

Kategoria A, luokka R2/Kategori A, klass R2

 

Kategoria A, luokka R3/Kategori A, klass R3

 

Kategoria A, luokka O2/Kategori A, klass O2

 

Kategoria A, luokka O3/Kategori A, klass O3

 

Kategoria Z, luokka R2/Kategori Z, klass R2

 

Kategoria Z, luokka R3/Kategori Z, klass R3

SVERIGE

Slaktkroppar, halva slaktkroppar:

 

Kategori A, klass R2

 

Kategori A, klass R3

 

Kategori A, klass O2

 

Kategori A, klass O3

 

Kategori Z, klass R2

 

Kategori Z, klass R3

UNITED KINGDOM

I.   Great Britain

Carcases, half-carcases:

 

Category C, class U3

 

Category C, class U4

 

Category C, class R3

 

Category C, class R4

 

Category C, class O3

 

Category C, class O4

 

Category A, class U2

 

Category A, class U3

 

Category A, class R2

 

Category A, class R3

 

Category A, class O2

 

Category A, class O3

 

Category Z, class U2

 

Category Z, class U3

 

Category Z, class R2

 

Category Z, class R3

 

Category Z, class O2

 

Category Z, class O3

II.   Northern Ireland

Carcases, half-carcases:

 

Category C, class U3

 

Category C, class U4

 

Category C, class R3

 

Category C, class R4

 

Category C, class O3

 

Category C, class O4

 

Category A, class U2

 

Category A, class U3

 

Category A, class R2

 

Category A, class R3

 

Category A, class O2

 

Category A, class O3

 

Category Z, class U2

 

Category Z, class U3

 

Category Z, class R2

 

Category Z, class R3

 

Category Z, class O2

 

Category Z, class O3


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.4.2004, lk 206).

(2)  Komisjoni 10. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1249/2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 337, 16.12.2008, lk 3).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).


IV LISA

VÕI KOKKUOST

I OSA

Või kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

1.

Makseasutus ostab kokku üksnes sellist võid, mis vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 punktile d, käesoleva lisa käesoleva osa punktidele 2–6 ning rakendusmääruse (EL) 2016/1240 IV lisa II osale.

2.

Makseasutus kontrollib või kvaliteeti rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 4 osutatud meetodeid kasutades ning kõnealuse rakendusmääruse IV lisa I osas sätestatud eeskirjade kohaselt võetud proovide alusel. Makseasutused võivad komisjoni kirjalikul nõusolekul ja oma järelevalve all siiski luua enesekontrolli süsteemi teatavate kvaliteedinõuete ja teatavate heakskiidetud ettevõtete suhtes.

3.

Või radioaktiivsuse tase ei tohi ületada liidu õigusaktidega lubatud piirmäärasid, seda kontrollitakse üksnes juhul, kui olukord seda nõuab.

4.

Või peab olema valmistatud 31 päeva jooksul enne päeva, mil makseasutus sai kindlaksmääratud hinnaga pakkumise või pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul 31 päeva jooksul enne pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäeva.

5.

Kui võid pakutakse kindlaksmääratud hinnaga või pakkumusmenetluse raames sekkumiseks mõnes teises liikmesriigis kui tootjaliikmesriigis, tuleb kokkuostuks esitada tootjariigi pädeva asutuse poolt väljastatud sertifikaat.

Sertifikaat esitatakse ostu sooritava liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt 35 päeva pärast kindlaksmääratud hinnaga pakkumise kättesaamise kuupäeva või pärast pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise tähtpäeva ning see peab sisaldama rakendusmääruse (EL) 2016/1240 IV lisa II osa punkti 2 alapunktides a, b ja c osutatud teavet ning kinnitust selle kohta, et asjaomane või on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes otse ja üksnes pastöriseeritud koorest määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 punkti d tähenduses.

6.

Kui tootjaliikmesriik on sooritanud punktis 2 osutatud kontrollimised, sisaldab punktis 5 osutatud sertifikaat ka nende tulemusi ja kinnituse, et asjaomane toode on või, mis vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 punktis d sätestatud nõuetele. Sel juhul peab pakend olema pitseeritud nummerdatud etiketiga, mille on väljastanud tootjaliikmesriigi pädev asutus. Etiketi number märgitakse sertifikaadile.

II OSA

Nõuded koostisele ja kvaliteedinäitajad

Või on vesi-õlis-tüüpi tahke emulsioon, mille koostis ja kvaliteedinäitajad on järgmised.

Parameetrid

Sisaldus ja kvaliteediomadused

Rasv

vähemalt 82 %

Vesi

kuni 16 %

Rasvata kuivained

kuni 2 %

Vabad rasvhapped

kuni 1,2 mmol 100 g rasva kohta

Peroksiidarv

kuni 0,3 meq hapnikku 1 000  g rasva kohta

Kolibakterid

ei ole kindlakstehtavad 1 g proovis

Mittepiimarasv

ei ole triglütsetriidide analüüsiga kindlakstehtav

Organoleptilised omadused

välimuse, maitse ja lõhna ning konsistentsi eest vähemalt 4 punkti 5st

Vee dispersioon

vähemalt 4 punkti

III OSA

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 punktis d osutatud ettevõtete heakskiitmise kriteeriumid

1.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 punktis d nimetatud ettevõtteid kiidetakse heaks üksnes siis, kui:

a)

nad on määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt heaks kiidetud ja neil on nõuetekohane tehniline sisseseade;

b)

nad kohustuvad pidama iga liikmesriigi pädeva asutuse määratud vormis püsiregistrit, kuhu kantakse teave tarnija, tooraine päritolu, toodetud või koguse ja pakendi, toote märgistuse ja iga riiklikesse sekkumisvarudesse määratud partii väljalaskekuupäeva kohta;

c)

nõustuvad sekkumiseks pakutava võitoodangu ametliku erikontrolliga;

d)

nad kohustuvad teavitama pädevat asutust vähemalt kaks tööpäeva varem oma kavatsusest toota võid riiklikuks sekkumiseks. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka lühema tähtaja.

2.

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks teevad pädevad asutused asjaomaste ettevõtete sekkumisvõi tootmiskava alusel etteteatamata kontrollimisi kohapeal.

Tehakse vähemalt:

a)

üks kontroll 28 tootmispäeva kohta, mil võid on valmistatud sekkumise jaoks, ja vähemalt üks kontrollimine aastas punkti 1 alapunktis b osutatud kannete kontrollimiseks;

b)

kui või on toodetud sekkumiseks, siis üks kontroll aastas, et teha kindlaks, kuidas on järgitud punktis 1 osutatud muid loa saamise tingimusi.

3.

Heakskiit tühistatakse, kui punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimusi enam ei täideta. Heakskiidu võib asjaomase ettevõtte taotluse korral taastada vähemalt kuue kuu järel pärast täielikku kontrolli.

Kui leitakse, et ettevõte ei ole järginud ühte punkti 1 alapunktides b, c ja d osutatud kohustustest, peatatakse heakskiit olenevalt rikkumise tõsidusest 1–12 kuuks, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Liikmesriik ei kohalda peatamist, kui leitakse, et kõrvalekalle ei olnud tahtlik ega leidnud aset tõsise hooletuse tulemusena ja selle mõju punktis 2 ettenähtud inspekteerimiste tõhususele on olnud tähtsusetu.

4.

Punktide 2 ja 3 kohaselt korraldatud kontrollimiste kohta koostatakse aruanne, milles esitatakse:

a)

kontrollimise kuupäev;

b)

kontrollimise kestus;

c)

sooritatud toimingud.

Aruandele kirjutab alla vastutav inspektor.


V LISA

LÕSSIPULBRI KOKKUOST

I OSA

Lõssipulbri kokkuostukõlblikkuse kriteeriumid

1.

Makseasutus ostab kokku üksnes sellist lõssipulbrit, mis vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 punktile e, käesoleva lisa käesoleva osa punktidele 2–6 ning rakendusmääruse (EL) 2016/1240 V lisa II osale.

2.

Makseasutus kontrollib lõssipulbri kvaliteeti rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artiklis 4 osutatud meetodeid kasutades ning kõnealuse määruse V lisa I osas sätestatud eeskirjade kohaselt võetud proovide alusel. Kontrollimised peavad kinnitama, et lõssipulber ei sisalda peale nõukogu direktiivi 2001/114/EÜ (1) I lisa punkti 4 alapunktis b osutatud valgusisalduse reguleerimiseks kasutatavate toorainete muid tooteid, eelkõige petipiima ega vadakut, mis on määratletud käesoleva lisa II osas.

Valgusisaldust reguleeritakse vajaduse korral vedelfaasis. Valgusisalduse reguleerimiseks kasutatav tooraine peab olema liidu päritolu.

Makseasutused võivad komisjoni kirjalikul nõusolekul ja oma järelevalve all siiski luua enesekontrolli süsteemi teatavate kvaliteedinõuete ja teatavate heakskiidetud ettevõtete suhtes.

3.

Lõssipulbri radioaktiivsuse tase ei tohi ületada liidu õigusaktidega lubatud piirmäärasid, seda kontrollitakse ainult siis, kui olukord seda nõuab.

4.

Lõssipulber peab olema toodetud 31 päeva jooksul enne päeva, mil makseasutus sai kindlaksmääratud hinnaga pakkumise või pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul 31 päeva jooksul enne pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäeva. Kui lõssipulbrit hoitakse silos, mis sisaldavad rohkem kui ühe päeva toodangut, peab see olema toodetud kolme nädala jooksul enne nädalat, mil saadi kindlaksmääratud hinnaga pakkumine või pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul nelja nädala jooksul enne pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäeva.

5.

Kui lõssipulbrit pakutakse kindlaksmääratud hinnaga või pakkumismenetluse raames sekkumiseks mõnes teises liikmesriigis kui tootjaliikmesriigis, tuleb kokkuostuks esitada tootjariigi pädeva asutuse poolt väljastatud sertifikaat.

Sertifikaat esitatakse ostu sooritava liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt 35 päeva pärast kindlaksmääratud hinnaga pakkumise kättesaamise kuupäeva või pärast pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise tähtpäeva ning see peab sisaldama rakendusmääruse (EL) 2016/1240 V lisa II osas punkti 2 alapunktides a, b ja c osutatud teavet ning kinnitust selle kohta, et asjaomane lõssipulber on valmistatud piimast liidus heakskiidetud ettevõttes kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 punktiga e ning et valgusisaldust reguleeriti vajaduse korral vedelfaasis.

6.

Kui tootjaliikmesriik on sooritanud punktis 2 osutatud kontrollimised, sisaldab punktis 5 osutatud sertifikaat ka nende tulemusi ja kinnituse, et asjaomane toode on lõssipulber, mis vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 punktis e sätestatud nõuetele. Sel juhul peavad rakendusmääruse (EL) 2016/1240 artikli 21 lõikes 2 osutatud kotid olema kinni pitseeritud nummerdatud etiketiga, mille on väljastanud tootjaliikmesriigi pädev asutus. Etiketi number märgitakse sertifikaadile.

II OSA

Nõuded koostisele ja kvaliteedinäitajad

Parameetrid

Sisaldus ja kvaliteediomadused

Valgusisaldus

vähemalt 34,0 % rasvata kuivainest

Rasvasisaldus

kuni 1,00 %

Veesisaldus

kuni 3,5 %

Tiitritav happesus ml detsinormaalse naatrium-hüdroksiidilahuse kohta

kuni 19,5 ml

Laktaadisisaldus

kuni 150 mg/100 g

Lisaained

puuduvad

Fosfataastest

negatiivne, st fosfataasi aktiivsus alla 350 mU liitri taastatud piima kohta

Lahustuvusindeks

kuni 0,5 ml (24 °C)

Kõrbenud osakeste indeks

kuni 15,0 mg, s.o vähemalt ketas B

Mikroorganismide sisaldus

kuni 40 000  grammi kohta

Avastatud kolibakterid

negatiivne 0,1 grammis

Avastatud petipiim (2)

negatiivne (3)

Avastatud laabivadak (4)

ei kohaldata

Avastatud happevadak (5)

ei kohaldata

Maitse ja lõhn

puhas

Välimus

valge või veidi kollakas värvus, lisanditeta ja värviliste osakesteta

Antimikroobikumid

negatiivne (6)

III OSA

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 lõikes e osutatud ettevõtete heakskiitmise kriteeriumid

1.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 11 lõikes e osutatud ettevõtted kiidetakse heaks üksnes siis, kui:

a)

nad on määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 4 kohaselt heaks kiidetud ja neil on nõuetekohane tehniline sisseseade;

b)

nad kohustuvad pidama iga liikmesriigi pädeva asutuse määratud vormis püsiregistrit, kuhu kantakse teave tarnija, tooraine päritolu, toodetud lõssipulbri, petipiima ja vadaku koguse ja pakendi, toote märgistuse ja iga riiklikesse sekkumisvarudesse määratud partii väljalaskekuupäeva kohta;

c)

nad nõustuvad sekkumiseks pakutava lõssipulbri toodangu ametliku erikontrolliga;

d)

nad kohustuvad teavitama pädevat asutust vähemalt kaks tööpäeva varem oma kavatsusest toota lõssipulbrit riiklikuks sekkumiseks. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka lühema tähtaja.

2.

Käesoleva määruse järgimise tagamiseks teevad pädevad asutused asjaomaste ettevõtete sekkumislõssipulbri tootmiskava alusel kohapeal etteteatamata kontrollimisi.

Tehakse vähemalt:

a)

üks kontroll 28 tootmispäeva kohta, mil lõssipulbrit on valmistatud sekkumise jaoks, ja vähemalt üks kontrollimine aastas punkti 1 alapunktis b osutatud kannete kontrollimiseks;

b)

Kui lõssipulber on toodetud sekkumiseks, siis üks kontroll aastas, et teha kindlaks, kuidas on järgitud punktis 1 osutatud muid heakskiidu saamise tingimusi.

3.

Heakskiit tühistatakse, kui punkti 1 alapunktis a sätestatud tingimusi enam ei täideta. Heakskiidu võib asjaomase ettevõtte taotluse korral taastada vähemalt kuue kuu järel pärast täielikku kontrolli.

Kui leitakse, et ettevõte ei ole järginud ühte punkti 1 alapunktides b, c ja d osutatud kohustustest, peatatakse heakskiit olenevalt rikkumise tõsidusest 1–12 kuuks, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Liikmesriik ei kohalda peatamist, kui leitakse, et kõrvalekalle ei olnud tahtlik ega leidnud aset tõsise hooletuse tulemusena ja selle mõju punktis 2 ettenähtud inspekteerimiste tõhususele on olnud tähtsusetu.

4.

Punktide 2 ja 3 kohaselt korraldatud kontrollimiste kohta koostatakse aruanne, milles esitatakse:

a)

kontrollimise kuupäev;

b)

kontrollimise kestus;

c)

sooritatud toimingud.

Aruandele kirjutab alla vastutav inspektor.


(1)  Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud piimakonservide kohta (EÜT L 15, 17.1.2002, lk 19).

(2)  Petipiim – või tootmise kõrvalsaadus, mis tekib pärast koore kloppimist ja tahke rasva eraldamist.

(3)  Petipiima puudumist saab kindlaks teha vähemalt kord nädalas ettevõttes teostatava tootmisplaani kohapealse etteteatamiseta kontrolli või lõpptoote laboratoorse analüüsi abil, mille tulemus on kuni 69,31 mg dipalmitoüülfosfatidüületanoolamiini (PEDP) 100 g pulbri kohta.

(4)  Vadak – juustu või kaseiini tootmise kõrvalsaadus, mis tekib laabi või hapete toimel ja/või keemilis-füüsikaliste protsesside tulemusena.

(5)  Vadak – juustu või kaseiini tootmise kõrvalsaadus, mis tekib laabi või hapete toimel ja/või keemilis-füüsikaliste protsesside tulemusena. Kasutatava meetodi kiidab heaks makseasutus.

(6)  Lõssipulbri valmistamiseks kasutatav toorpiim peab vastama määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa IX jaos sätestatud nõuetele.


VI LISA

ERALADUSTAMISTOETUSE KVALITEEDINÕUDED

Eraladustamistoetuse saamiseks kõlblike toodete radioaktiivsuse tase ei tohi ületada liidu õigusaktidega lubatud piirmäära. Toodete radioaktiivse saastumise taset kontrollitakse ainult siis, kui olukord seda nõuab, ning üksnes vajaliku ajavahemiku jooksul.

I.   Suhkur

Suhkur, mille suhtes esitatakse pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või taotlus, peab olema:

a)

valge kristallsuhkur lahtiselt või suurtes kottides märgitud tootemassiga 800 kg ja rohkem;

b)

niiskusesisaldus ei ületa 0,06 %.

Kuni 2016/2017. turustusaasta lõpuni peab suhkur olema toodetud sama turustusaasta kvoodi alusel, mil pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või taotlus esitatakse, v.a kõrvaldatud või ülekantud valge suhkur.

II.   Linakiud

Eraladustamistoetust antakse pika linakiu puhul, mis on saadud kiu ja varre puitunud osade täieliku eraldamise tulemusel ja on pärast ropsimist keskmiselt vähemalt 50 cm pikk ning on seatud paralleelsete ribadena kimpudesse, kihtidesse või lintidesse ja mille puhul taotluse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamiseks vajalik miinimumkogus on 2 000 kg.

Pikka linakiudu ladustatakse rullidena, millele võib vajaduse korral olla kodeerituna märgitud

a)

number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)

lattu saabumise kuupäev;

c)

netomass.

III.   Liha

Toetust antakse ainult:

a)

veiseliha puhul, mis on liigitatud vastavalt liidus kehtivale rümpade liigitamisskaalale, mis on sätestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1249/2008 (1) ning kindlaks tehtud vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõikele 3;

b)

alla 12 kuu vanuste lammaste rümpade ja nende jaotustükkide puhul;

c)

liha puhul, mis on saadud loomadelt, keda on kasvatatud liidus vähemalt viimased kolm kuud, kui tegemist on veistega ja kaks kuud, kui tegemist on sigade, lammaste ja kitsedega, ning kes on tapetud mitte rohkem kui kümme päeva enne ladustamist. Alla kahe kuu vanuselt tapetud sigade liha puhul peavad sead olema kasvatatud liidus sünnist saati;

d)

selliste loomade liha puhul, kes on tapetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 854/2004;

e)

selliste loomade liha puhul, kellel ei ole omadusi, mis muudaksid need ladustamiseks või järgnevaks kasutamiseks kõlbmatuks;

f)

liha puhul, mis ei pärine hädatapu korras tapetud loomadelt;

g)

värske liha puhul, mis on ladustatud külmutatuna.

IV.   Või

Toetust antakse ainult või puhul:

a)

mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80 % massist, rasvata piimakuivaine sisaldus kõige enam 2 % massist ja veesisaldus kõige enam 16 % massist;

b)

mis on valmistatud taotluse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamisele eelnenud 60 päeva jooksul.

Või pakendil peab olema märgitud netomass. Lisaks tuleb või puhul kohaldada rakendusmääruse (EL) 2016/1240 IV lisa II osaga kehtestatud pakendamiseeskirju, välja arvatud kohustus esitada märge „rõõsast koorest“, kui või pH on 6,2 või rohkem.

Vastavust päritolu tõendamise nõudele võib kinnitada tõend selle kohta, et asjaomane või on toodetud heakskiidetud ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse IV lisa III osa punkti 1 alapunktidega a, b ja c, või muu asjakohane tõend, mille on välja andnud päritoluliikmesriigi pädev asutus ja mis tõendab tootmise vastavust sellele nõudele.

Kui või on toodetud muus liikmesriigis kui selles, kus ladustusleping sõlmitakse, annab tootjaliikmesriik toote päritolu kindlakstegemiseks sellist abi, mida saab taotleda selles liikmesriigis, kus leping on sõlmitud.

V.   Juust

Toetust antakse ainult sellise kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) juustu puhul, mille miinimumvanus ladustuslepingu alguspäeval vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (2) artiklis 7 osutatud ja seda juustu hõlmavas tootespetsifikaadis sätestatud laagerdumisajale, kuna kõnealust juustu turustatakse pärast lepingujärgset ladustamist, nii et selle miinimumvanus suureneb tootespetsifikaadis ette nähtud laagerdumisaega ületava laagerdumisaja võrra, mis omakorda aitab juustu väärtust suurendada.

Kui laagerdumisaega ei ole määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 osutatud tootespetsifikaadis sätestatud, peab juustul ladustuslepingu alguspäeval olema miinimumvanus, mis vastab juustu väärtust suurendavale laagerdumisajale.

Lisaks peab juust vastama järgmistele nõuetele:

a)

juustud kannavad tootjaettevõtte kustumatut märgist (mis võib olla kodeeritud) ja valmistamiskuupäeva;

b)

juuste ladustatakse tervetena liikmesriigis, kus need on toodetud ja kus need vastavad määruse (EL) nr 1151/2012 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega; ning

c)

juustude suhtes ei kehti varasemad ladustuslepingud.

Laopidaja peab pidama registrit, kuhu kantakse lattu saabumise kuupäeval kolmanda lõigu punktis a osutatud andmed.

VI.   Lõssipulber

Toetust antakse ainult lõssipulbri puhul:

a)

mis sisaldab kuni 1,5 % rasva ja 5 % vett ning mille rasvata kuivaine proteiinisisaldus on vähemalt 34 %;

b)

mis on valmistatud taotluse või pakkumuse esitamisele eelnenud 60 päeva jooksul;

c)

mida ladustatakse kottides, mille netomass on 25 kg, või nn suurtes kottides, mille kaal ei ületa 1 500 kg.

Kotil peab olema märgitud netomass. Lisaks tuleb lõssipulbri puhul kohaldada rakendusmääruse (EL) 2016/1240 V lisa II osa punktidega 2 ja 3 kehtestatud pakendamis- ja turustamiseeskirju, välja arvatud kohustus esitada kotil märge „pihustuskuivatuse teel saadud lõssipulber“.

Vastavust päritolu tõendamise nõudele võib kinnitada tõend selle kohta, et asjaomane lõssipulber on toodetud heakskiidetud ettevõttes kooskõlas käesoleva määruse V lisa III osa punkti 1 alapunktidele a, b ja c, või muu asjakohane tõend, mille on välja andnud päritoluliikmesriigi pädev asutus ja mis tõendab tootmise vastavust sellele nõudele.

Kui lõssipulber on toodetud muus liikmesriigis kui selles, kus ladustusleping sõlmitakse, annab tootjaliikmesriik toote päritolu kindlakstegemiseks sellist abi, mida saab taotleda selles liikmesriigis, kus leping on sõlmitud.


(1)  Komisjoni 10. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1249/2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 337, 16.12.2008, lk 3).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).


VII LISA

NENDE ETTEVÕTJATE SUHTES KOHALDATAVAD TINGIMUSED, KES ESITAVAD OLIIVIÕLI SEKTORIS PAKKUMUSMENETLUSE RAAMES TEHTAVA PAKKUMUSE VÕI TAOTLUSE ERALADUSTAMISTOETUSE SAAMISEKS

Oliiviõliettevõtjad peavad kuuluma ühte järgmistest kategooriatest:

a)

tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit, mis on asjaomases liikmesriigis kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt tunnustatud;

b)

oliiviõli ekstraheerimisveski, mis vastab asjaomase liikmesriigi kehtestatud nõuetele;

c)

oliiviõli pakendamisettevõte, mis vastab asjaomase liikmesriigi kehtestatud nõuetele.

Juhul kui oliiviõliettevõtja ei täida käesoleva määrusega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1305/2013 (1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1307/2013 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ette nähtud kohustusi, ei ole ta nõuetele vastav, et esitada pakkumusmenetluse raames tehtavat pakkumust või taotlust eraladustamistoetuse saamiseks kaheteistkümne kuu jooksul alates kuupäevast, mil mittevastavuse põhjused kõrvaldati.

Selliseid meetmeid ei võeta juhtudel, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõike 2 punktides a–d või kui mittevastavus oli vähese tähtsusega.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).


30.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/44


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1239,

18. mai 2016,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses impordi- ja ekspordilitsentside süsteemiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1), eriti selle artiklit 178 ning artikli 223 lõike 3 punkte a, b ja c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (2) ning selles on sätestatud põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevad eeskirjad. Samuti anti selle määrusega komisjonile õigus võtta kõnealuses küsimuses vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb teatavad eeskirjad osutatud õigusaktidega vastu võtta. Kuna kõnealuste rakendusaktide eesmärk on lihtsustada impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi suhtes kohaldatavaid sätteid ning kohandada neid määrusega (EL) nr 1308/2013 kehtestatud uue õigusraamistikuga, muudetakse komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1237 (3) komisjoni määrusi (EÜ) nr 2535/2001 (4), (EÜ) nr 1342/2003 (5), (EÜ) nr 2336/2003 (6), (EÜ) nr 951/2006 (7), (EÜ) nr 341/2007 (8) ja (EÜ) nr 382/2008 (9) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2390/98 (10), (EÜ) nr 1345/2005 (11), (EÜ) nr 376/2008 (12) ja (EÜ) nr 507/2008 (13).

(2)

Litsentsisüsteemi hea ja ühetaolise haldamise huvides on asjakohane kehtestada ühissätted litsentside taotlemise ja väljaandmise kohta.

(3)

Litsentsi taotleja ja litsentsi omaniku ühemõtteliseks kindlaksmääramiseks tuleks kasutada ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumbrit (EORI-number).

(4)

On vaja kehtestada väljaantavate litsentside tagatise asjakohane tase, et tagada toodete import või eksport litsentsi kehtivusaja jooksul.

(5)

Selleks et ühe litsentsi alusel saaks ühel ja samal ajal teostada mitut toimingut, peaks olema võimalik välja anda litsentside väljavõtteid, millel on samasugune õigusjõud nagu litsentsidel, millest väljavõtted on tehtud.

(6)

Vaja on sätestada impordi- ja ekspordilitsentside kehtivusajad. Kuna kõnealune kehtivusaeg võib teatavate toodete puhul varieeruda, tuleb see kindlaks määrata, et sätestada, millal kohustus eksportida või importida loetakse täidetuks.

(7)

Arvestades asjaomaste põllumajandustoodete rahvusvahelisi kaubandustavasid, tuleks kindlaks määrata imporditud või eksporditud koguste kõikumiste määr, võrreldes kogustega, mis on märgitud litsentsil.

(8)

Impordi- või ekspordilitsents annab õiguse ning sellest tuleneb kohustus lubada vabasse ringlusse või eksportida litsentsiga hõlmatud tootekogused. On vaja kindlaks määrata, millal kohustus eksportida või importida loetakse täidetuks ja kuidas seda tõendada.

(9)

On asjakohane kehtestada litsentsi hävinemise või kadumise korral järgitava menetluse sätted.

(10)

Halduskoormuse vähendamiseks juhtudel, kui litsentsi väljaandmiseks nõutava tagatise summa on suhteliselt väike, tuleks kindlaks määrata künnis, millest allpool tagatist ei nõuta.

(11)

Selleks et vähendada halduskoormust, on asjakohane kehtestada selliste toodete maksimumkogused, mille puhul litsentsi ei nõuta.

(12)

Tuleks võtta meetmeid juhul, kui impordi- või ekspordikohustust ei ole täidetud, eelkõige kindlaks tehtud vääramatu jõu juhtudel. Nendel juhtudel võib kõnealust kohustust käsitada tühistatuna või litsentsi kehtivusaega pikendada.

(13)

On vaja kehtestada täiendavad teavitamisnõuded seoses kanepi, küüslaugu ja põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi impordilitsentsidega, et võtta arvesse nende sektorite eripära.

(14)

Võttes arvesse vajadust tagada sujuv üleminek praegustelt õigusaktidelt käesoleva määrusega kehtestatud õigusaktidele, tuleks vastu võtta mõned üleminekusätted.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõisteid „deklarant“ ja „riskijuhtimine“, nagu on vastavalt sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (14) artikli 5 punktis 15 ja punktis 25, ning mõistet „eksportija“, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 (15) artikli 1 punktis 19. Lisaks kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artiklis 1 sätestatud mõisteid.

Artikkel 2

Litsentside taotlemine ja väljaandmine

1.   Litsentse taotletakse ja antakse välja infotehnoloogiarakenduse (edaspidi „IT-rakendused“) kaudu ning seejuures järgitakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (16) I lisa punktis 3B sätestatud kvaliteedi- ja usaldusväärsuse nõudeid.

Kui IT-rakendused ei ole kättesaadavad või ei toimi ja samuti varumeetodina IT-rakenduste tõrgete korral, võib litsentse taotleda ja välja anda ka käesoleva määruse I lisas sätestatud näidisvormi väljatrükki kasutades ja kõnealuses lisas sätestatud juhiseid arvesse võttes.

2.   Selliste ametiasutuste, kellele saadetakse litsentsitaotlused ja kes vastutavad litsentside väljaandmise eest, nimed ja aadressid avaldatakse nende asutuste ametlikul veebisaidil või iga liikmesriigi põllumajandustoodetega kauplemist käsitleval ametlikul veebilehel.

3.   Taotlused ja litsentsid täidetakse ja antakse välja trükitud kujul ühes liidu ametlikus keeles, mille on määranud väljastava liikmesriigi pädevad asutused.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad vajaduse korral nõuda litsentsitaotluste või lisadokumentide ühtlustamata tekstide tõlkimist taotleja kulul asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

5.   Litsentsitaotlus täidetakse kooskõlas litsentsi eesmärgiga ja vastavalt põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevale teatele (17).

6.   Litsentse väljaandev asutus ei võta vastu taotlusi, mis ei ole kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega. Kõnealune asutus annab litsentsi välja viivitamata, kasutades selleks taotleja esitatud usaldusväärset teavet ning vormistades selle vastavalt põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevale teatele. Litsentse väljaandev asutus valideerib paberkoopiad oma allkirjaga ning templi või survereljeefpitseriga. Elektrooniline koopia peab olema valideeritud lõikes 1 osutatud standardite kohaselt.

Artikkel 3

Tähtajad

1.   Erandina nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (18) artiklist 5 käsitatakse litsentsitaotluse esitamise päevana tööpäeva, mil litsentse väljaandev asutus sai taotluse kätte, tingimusel et see toimus hiljemalt kl 13.00 Brüsseli aja järgi.

Pärast kl 13.00 Brüsseli aja järgi kättesaadud taotlust käsitatakse esitatuna esimesel tööpäeval, mis järgneb päevale, mil taotlus tegelikult kätte saadi.

2.   Litsentsitaotluse tühistamise taotluse võib esitada üksnes elektrooniliselt või kirjalikult ja litsentse väljaandev asutus peab olema selle kätte saanud hiljemalt kl 13.00 Brüsseli aja järgi taotluse kättesaamise päeval.

3.   Kui käesolevas määruses on kehtestatud menetluse ajavahemik ning selle algus- või lõppkuupäev satub laupäevale, pühapäevale või riigipühale, nagu on määratletud määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71,

a)

kohaldatakse alguskuupäevana järgmist tööpäeva algusega kl 00.00, võttes arvesse ametiasutuse ametlikku tööpäeva algusaega;

b)

erandina kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 punktist b ja artiklist 4 kohaldatakse lõppkuupäevana järgmist tööpäeva, mis lõpeb kl 13.00 Brüsseli aja järgi.

Esimest lõiku kohaldatakse vajaduse korral liikmesriikide poolt nõuetekohaselt avaldatud riiklike ja piirkondlike pühade suhtes.

Artikkel 4

Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteem

1.   Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 9 kohaselt registreerunud taotlejale, litsentsi omanikule või õiguste ülevõtjale antud ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (edaspidi „EORI-number“) märgitakse taotluse ja litsentsi lahtrisse 4 või vajaduse korral lahtrisse 6.

Taotlejad või litsentse väljaandvad asutused võivad riigisiseste juhiste alusel märkida taotleja, litsentsi omaniku või õiguste ülevõtja EORI-numbri lahtrisse 20, tingimusel et lahtris 4 või 6 märgitud nimi või tunnusnumber vastab EORI-numbrile lahtris 20.

2.   Kui määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 18 osutatud tolliesindaja on deklareerinud tooted vabasse ringlusse lubamiseks või ekspordiks, märgitakse litsentsi omaniku või õiguste ülevõtja EORI-number elektroonilise tollideklaratsiooni asjakohasesse andmeelementi.

Artikkel 5

Tagatise suurus

1.   Delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 4 lõike 1 kohaselt on nõutava tagatise suurus kindlaks määratud käesoleva määruse II lisas.

2.   Kui litsentsidele kantavad summad, mis saadakse eurodes märgitud summade konverteerimisel omavääringusse, sisaldavad kümnendkohti, ümardatakse tagatise summa esimese väiksema täissummani eurodes või liikmesriigi omavääringus.

Artikkel 6

Väljavõtted

1.   Kui menetluslikel või logistilistel põhjustel on vaja litsentsil märgitud kogust jagada või kui litsentsi omanikul või õiguste ülevõtjal on vaja kasutada elektroonilisi litsentse liikmesriigis, mis ei ole ühendatud litsentse väljaandva liikmesriigi IT-rakendustega, võib litsentse väljaandev asutus litsentsi omaniku või õiguste ülevõtja taotluse korral teha litsentsidest väljavõtteid (edaspidi „väljavõtted“).

2.   Väljavõtetel on nende koguste piires, mille kohta kõnealused väljavõtted on välja antud, samasugune õigusjõud nagu litsentsidel, millest väljavõtted on tehtud.

3.   Litsentside taotlemise, nende väljaandmise ja tagastamise kord kehtib ka väljavõtete suhtes. Litsentse väljaandev asutus võib ette näha lihtsustatud taotluskorra.

4.   Litsentse väljaandev asutus arvab väljavõttes märgitud koguse maha originaallitsentsil märgitud kogusest, mida on vajaduse korral lubatud hälbe võrra suurendatud, ning originaallitsentsil kirjutatakse sõna „väljavõte“ mahaarvatud koguse kõrvale.

5.   Väljavõtted antakse välja viivitamata ja tasuta kas elektrooniliselt või trükitud kujul, kasutades selleks I lisas sätestatud näidisvormi.

6.   Väljavõtte tegemine väljavõttest ei ole lubatud.

7.   Kasutatud või aegunud väljavõtte puhul tagastab litsentsi omanik oma eksemplari koos originaallitsentsi omaniku eksemplariga litsentse väljaandvale asutusele.

Artikkel 7

Kehtivusaeg

1.   II lisas loetletud toodete kohta esitatud litsentside kehtivusaeg on sätestatud kõnealuses lisas.

2.   Litsents kehtib alates selle väljaandmise tegelikust päevast, mis on märgitud impordilitsentsi lahtrisse 25 või ekspordilitsentsi lahtrisse 23 ja mis on valideeritud litsentse väljaandva asutuse koodi või templiga. Kõnealune päev kaasatakse litsentsi kehtivusaja arvutamisse.

Kui konkreetsete õigusaktide kohaselt kohaldatakse mõnda muud kehtivusaja alguskuupäeva, märgib litsentse väljaandev asutus esimeses lõigus osutatud lahtritesse kõnealuse kuupäeva ette sõnad „kehtib alates“.

Artikkel 8

Lubatud hälve ja ümardamine

1.   Delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 5 lõikes 4 osutatud positiivne või negatiivne hälve on kuni 5 %.

2.   Koguste arvutamisel kohaldatakse ümardamiseeskirju:

a)

kui esimene kümnendkoht on viis või rohkem, ümardatakse summa litsentsi lahtris 17 osutatud esimese suurema mõõtühikuni. Kui esimene kümnendkoht on väiksem kui viis, siis kümnendkoht koguses kustutatakse;

b)

isendite arvul põhinevate koguste puhul ümardatakse kogused järgmise suurema ühiku täisnumbrini.

Artikkel 9

Tollideklaratsioon

1.   Tollideklaratsioonis viidatakse litsentsile või litsentsi väljavõttele ekspordilitsentsi lahtris 23 või impordilitsentsi lahtris 25 märgitud vastava koodiga ja litsentsi väljastamisnumbriga, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2015/2447 (19) B lisa II jaotises või vajaduse korral vastavalt I lisa 2. jao punktile 4.

2.   Litsentse väljaandva asutuse IT-rakenduste kaudu võib tolliasutusele anda otsese juurdepääsu elektroonilisele litsentsile või väljavõttele. Kui otsene juurdepääs ei ole kättesaadav, võib deklarant või litsentse väljaandev asutus saata litsentsi või väljavõtte tolliasutusele elektrooniliselt.

Kui litsentse väljaandva asutuse või tolliasutuse IT-rakendused ei sobi esimese lõigu kohaldamiseks, võib litsentsid või väljavõtted saata paberkandjal.

3.   Deklarant esitab tolliasutusele omaniku eksemplari paberkandjal litsentsist või väljavõttest või hoiab selle tolliasutustele kättesaadavana kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 163.

Artikkel 10

Arvestuskanded ja kinnitused

1.   Elektrooniliste litsentside väljaandmise korra määrab kindlaks asutus, kes peab märkima vabasse ringlusse lubatud või eksporditud koguse litsentsile, ning täpsustab, kuidas deklarant ja litsentse väljaandev asutus saavad juurdepääsu sellele teabele.

2.   Paberkandjal litsentsil märgib tolliasutus litsentsi omaniku eksemplari lahtrites 29 ja 30 vabasse ringlusse lubatud või eksporditud koguse ja valideerib selle või, kui selliselt on riigisisese halduskorra kohaselt ette nähtud, valideerib deklarandi poolt märgitud koguse, kinnitab selle ning tagastab kõnealuse eksemplari deklarandile või litsentse väljaandvale asutusele, kui nii on vastavate õigusaktidega ette nähtud.

3.   Kui vabasse ringlusse lubatud või eksporditud kogus ei vasta litsentsil märgitud kogusele, parandab tolliasutus litsentsil kande, märkides tegeliku koguse litsentsil saadaoleva koguse ulatuses.

4.   Kui paberkandjal litsentsil või väljavõttel ei ole piisavalt ruumi arvestatud koguste märkimiseks, võivad ametiasutused lisada lisalehti, mis valideeritakse samuti templiga.

5.   Arvestuskuupäev on vabasse ringlusse lubamise või ekspordi deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev.

6.   Liikmesriik otsustab, missugune asutus täidab käesolevas artiklis osutatud ülesandeid seoses elektrooniliste litsentsidega ja avaldab kõnealuse teabe oma veebisaidil.

Artikkel 11

Õiguste ülekandmine

Kui litsentsi omanik taotleb õiguste ülekandmist, kantakse õiguste ülevõtja andmed ja vastava kande kuupäev litsentsile kooskõlas põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitleva teatega. Ülekandmise valideerib litsentse väljaandev asutus.

Kui litsentsi omanik taotleb õiguste tagastamist, valideerib litsentse väljaandev asutus litsentsil õiguste tagastamise ja selle kuupäeva vastavalt põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevale teatele.

Õiguste ülekandmine või nende tagastamine jõustub alates litsentse väljaandva asutuse kinnitatud kuupäevast.

Artikkel 12

Hoiuleandmine

1.   Liikmesriigid võivad lubada anda litsentsi hoiule litsentse väljaandvale asutusele, makse- või tolliasutusele või hoitakse kättesaadavana IT-rakenduste kaudu.

2.   Litsentse väljaandev asutus määrab kindlaks juhud, mil litsents antakse hoiule vabasse ringlusse lubamise või ekspordi menetlusega tegeleva ametiasutuse kätte, ning tingimused, mida litsentsi omanik või õiguste ülevõtja peavad järgima.

3.   Liikmesriigid määravad hoiulevõtmise eest vastutava asutuse, kes täidab artiklis 10 osutatud ülesandeid, ja avaldab kõnealuse teabe oma veebisaidil.

4.   Deklarant lisab paberkandjal tollideklaratsiooni lahtrisse 44 või elektroonilise tollideklaratsiooni asjakohasesse andmeelementi litsentsi väljaandmisnumbri juurde sõnad „hoiule antud“. Elektrooniliste litsentside puhul võivad liikmesriigid sellest nõudest loobuda või kasutada selleks spetsiaalset koodi.

Artikkel 13

Litsentside usaldusväärsus ja kontroll; vastastikune abi

1.   Litsentside või väljavõtete andmeid ei või pärast nende väljaandmist muuta.

2.   Kui pädeval tolliasutusel tekib kahtlus litsentsil või väljavõttel esitatud kannete õigsuses, tagastab ta litsentsi või väljavõtte litsentse väljaandvale asutusele. Kui litsentse väljaandval asutusel tekib kahtlus litsentsil või väljavõttel esitatud kannete õigsuses, tagastab ta litsentsi või väljavõtte pädevale tolliasutusele.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui tegemist on väikese või ilmse veaga, mille litsentse väljaandev asutus või pädev tolliasutus saab õigusakte järgides nõuetekohaselt parandada.

3.   Kui litsentse väljaandev asutus peab parandust vajalikuks, tühistab ta litsentsi või väljavõtte ning annab viivitamata välja nõuetekohaselt parandatud litsentsi või väljavõtte.

4.   Elektrooniliste litsentside või väljavõtete puhul valideerib litsentse väljaandev asutus parandatud versiooni, mis asendab esialgset versiooni. Paberkandjal litsentsidele ja väljavõtetele lisab litsentse väljaandev asutus kande „litsents parandatud … (kuupäev)“ või „väljavõte parandatud … (kuupäev)“. Kõik endised kanded märgitakse uuesti igale eksemplarile.

5.   Kui litsentse väljaandev asutus ei pea parandust vajalikuks, kinnitab ta seda IT-rakenduste kaudu. Paberkandjal litsentside ja väljavõtete puhul kinnitab litsentse väljaandev asutus paranduse õigsust litsentsil või väljavõttel selliselt, et lisab kinnituse „kontrollitud … (kuupäev)“ ning templi, initsiaalid ja kuupäeva, või kohaldab sarnast meetodit.

6.   Litsentse väljaandva asutuse taotluse korral tagastab litsentsi omanik või õiguste ülevõtja litsentsi või väljavõtte.

Kui riskijuhtimise põhjal on vaja kontrollida või tekib kahtlus paberkandjal litsentsi või väljavõtte või nendesse tehtud kannete või kinnituste ehtsuses, tagastab asjaomane ametiasutus litsentsi või väljavõtte või selle valguskoopia kontrollimise eest vastutavale pädevale ametiasutusele.

Kontrollimise taotlus ja vastavad tulemused edastatakse elektrooniliselt vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97 (20), kasutades standardvormi, nagu on sätestatud põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevas teates. Ametiasutused võivad kokku leppida täiendava lihtsustamise osas, sealhulgas otsestes konsultatsioonides, kasutades tolliasutuste loetelu (COL), mis on avaldatud komisjoni ametlikul veebisaidil (21).

Taotluse saanud asutus tagab, et vastus taotluse esitanud asutusele saadetakse 20 kalendripäeva jooksul, kui asutused asuvad samas liikmesriigis. Kui on kaasatud eri liikmesriigid, saadetakse vastus 60 kalendripäeva jooksul.

7.   Kui litsents või väljavõte tagastatakse, peab pädev asutus andma taotluse korral asjaomasele osalisele väljastusteate või märgukirja ning panema asjaomase osalise esitatud valguskoopiale templi kättesaamise kuupäevaga.

Artikkel 14

Kohustuse täitmine ja selle tõendamine

1.   Litsentsiga hõlmatud tagatis vabastatakse, kui delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artiklis 24 ja käesolevas artiklis osutatud kohustused on täidetud.

2.   Toodete vabasse ringlusse lubamise või eksportimise õigust käsitatakse teostatuna ja vastavat kohustust käsitatakse täidetuna päeval, mil asjaomane tollideklaratsioon on litsentsi kehtivusaja jooksul aktsepteeritud ja tingimusel, et:

a)

vabasse ringlusse lubamise korral on kaup tegelikult vabasse ringlusse lubatud;

b)

ekspordi korral on tooted liidu tolliterritooriumilt välja viidud 150 päeva jooksul alates tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast.

3.   Toodete vabasse ringlusse lubamise kohustuse täitmise kinnituseks on litsentsi omaniku või õiguste ülevõtja litsentsi või väljavõtte eksemplar, mille tolliasutus on kinnitanud nõuetekohaselt või selle elektroonilise ekvivalendi kaudu.

4.   Ekspordikohustuse täitmise kinnitus on:

a)

litsentsi omaniku või õiguste ülevõtja eksemplar litsentsist või väljavõttest, mille tolliasutus on kinnitanud nõuetekohaselt, või selle elektrooniline ekvivalent, ning

b)

eksporditolliasutus kinnitab deklarandile või eksportijale kauba väljaviimist, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 2015/2447 artiklis 334.

5.   Lõike 4 punktis b osutatud kinnitus tuleb esitada ja seda kontrollitakse järgmiselt:

a)

lõike 4 punktis b osutatud eksportija või deklarant annab kinnituse kauba väljaviimise kohta üle litsentsi omanikule ning viimane esitab kinnituse elektrooniliselt litsentse väljaandvale asutusele. Kui väljaviimise kinnitus tühistatakse väljumistolliasutuse tehtud paranduste tõttu, teavitab väljumistolliasutus eksportijat või tema tolliesindajat ning eksportija või tema esindaja teavitab litsentsi omanikku, kes omakorda teavitab litsentse väljaandvat asutust;

b)

punktis a sätestatud korra kohaselt tuleb esitada asjaomane tolliviitenumber (MRN), nagu on määratletud delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 artikli 1 lõikes 22, litsentse väljaandvale asutusele

kui ekspordiprotseduuriga on seotud rohkem kui üks liikmesriik või

kui eksporditolliasutus asub muus liikmesriigis kui litsentsi välja andnud asutus või

kui tolli viitenumbrit on kasutatud ekspordiprotseduuris, mis on lõpetatud liikmesriigis, kus ekspordideklaratsioon esitati;

c)

litsentse väljaandev asutus kontrollib riskijuhtimisest lähtuvalt saadud teabe õigsust, sealhulgas liidu tolliterritooriumilt väljaviimise kuupäeva. Kui tolli viitenumber ja selle andmepank (22) ei võimalda nõuetekohaseid kontrolle, taotleb tolliasutus litsentse väljaandva asutuse nõudmisel ja asjaomase tolliviitenumbri alusel kas väljaviimise kinnitamist või selle parandamist.

Kui eksporditolliasutus asub muus liikmesriigis kui litsentse väljaandev asutus, kohaldatakse artikli 13 lõike 6 teises lõigus sätestatud korda mutatis mutandis.

Ametiasutused võivad kokku leppida, et esimeses lõigus sätestatud protseduurid toimuvad otse asjaomaste asutuste vahel. Litsentse väljaandvad asutused võivad punkti a kohaldamiseks näha ette lihtsustatud protseduurid.

6.   Kinnituse toodete vabasse ringlusse lubamise kohta peab litsentse väljaandev asutus saama 60 kalendripäeva jooksul pärast litsentsi kehtivusaja lõppu.

Kinnituse kauba ekspordi ja liidu tolliterritooriumilt väljaviimise kohta peab litsentse väljaandev asutus saama 180 kalendripäeva jooksul pärast litsentsi kehtivusaja lõppemist.

Kui tehniliste probleemide tõttu ei ole võimalik esimese ja teise lõiguga ettenähtud tähtaegadest kinni pidada, võib litsentse väljaandev asutus litsentsi omaniku taotlusel ja kinnitusel kõnealuseid tähtaegu pikendada kuni 730 kalendripäevani ja teha vajaduse korral järelkontrolli, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 23 lõiget 4.

7.   Litsentse väljaandvad asutused võivad loobuda lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud kinnituse esitamise nõudest, kui vajalik teave on juba nende käsutuses.

Artikkel 15

Asendus- ja duplikaatlitsentsid või asendus- ja duplikaatväljavõtted

1.   Kui delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 2 lõike 1 punktis a või artikli 2 punktis a osutatud toodetele väljaantud paberkandjal litsents või selle väljavõte on osaliselt või täielikult hävinud või kadunud, võib litsentse väljaandev asutus anda välja asenduslitsentsi või -väljavõtte. Asenduslitsents või -väljavõte asendab originaallitsentsi või selle väljavõtet, sealhulgas kõigi õiguste ja kohustuste suhtes.

Käesoleva lõike kohaste asenduslitsentside kohta tuleb seada artiklis 5 sätestatud tagatis.

Kui kaotatud või osaliselt hävinenud originaallitsents leitakse, tagastab litsentsi omanik selle litsentse väljaandvale asutusele, kes vabastab originaallitsentsi eest antud ülejäänud tagatise viivitamata.

2.   Asenduslitsents või -väljavõte antakse välja ainult üks kord; sellise kehtivusajaga ja sellistele ülejäänud kogustele, mis olid saada originaallitsentsi või selle väljavõtte alusel.

Asenduslitsentsi või -väljavõtet välja ei anta, kui asjaomasele tootele on litsentside või väljavõtete väljaandmine peatatud või kui on tegemist impordi- või eksporditariifikvoodiga.

3.   Asenduslitsentsi tagatis koos originaallitsentsi (kui seda ei leita) tagatisega vabastatakse artikli 14 kohaselt.

4.   Kui taotlus esitatakse osaliselt või täielikult hävinud või kadunud litsentsi või selle väljavõtte kohta, mis on antud välja delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 2 lõike 1 punktis a või artikli 2 punktis a osutatud toodetele, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a)

litsentsi omanik või õiguste ülevõtja tõendab litsentsi täielikku või osalist hävimist litsentse väljaandvat asutust rahuldaval viisil;

b)

asenduslitsentsi või -väljavõtet välja ei anta, kui litsentsi omanik või õiguste ülevõtja ei ole suutnud tõendada, et ta võttis kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud litsentsi või väljavõtte kadumise vältimiseks või kui litsentsi omaniku esitatud tõendid on ebarahuldavad;

c)

asenduslitsentsi või -väljavõtte eest seatav tagatis on 150 % originaallitsentsi tagatisest ning minimaalselt 3 eurot 100 kilogrammi või hektoliitri või peade arvu kohta, võttes arvesse hävimise hetkel ülejäänud saadaoleva koguse jääksummat ja vajaduse korral positiivsest hälvet. Originaallitsentsi tagatise jääksummat võib kasutada asenduslitsentsi tagatise seadmiseks. Summa, mille võrra originaallitsentsi tagatis ületab asenduslitsentsi tagatist, vabastatakse ülejäänud saadaolevat kogust arvesse võttes viivitamata.

5.   Kui asenduslitsents või -väljavõte antakse välja, teatab litsentse väljaandev asutus komisjonile viivitamata järgmised andmed:

a)

asenduslitsentsi või -väljavõtte väljaandmisnumber ning asendatud litsentsi või väljavõtte väljaandmisnumber;

b)

asjaomaste toodete kombineeritud nomenklatuuri kood (CN-kood) ja nende kogused.

Komisjon teavitab sellest liikmesriike.

6.   Kui paberkandjal litsents või selle väljavõte on kadunud või hävinud ning kui kadunud või hävinud dokumenti on täielikult või osaliselt kasutatud, kohaldatakse üksnes originaallitsentsil registreeritud ja seoses vabasse ringlusse lubamise või ekspordiga seatud ülejäänud tagatise vabastamise eesmärgil järgmisi tingimusi:

a)

litsentsi omanik või õiguste ülevõtja võib taotleda, et litsentse väljaandev asutus annaks välja duplikaadi, mis koostatakse ja kinnitatakse samal viisil nagu originaaldokumendid. Duplikaatlitsents või -väljavõte antakse välja ainult üks kord;

b)

litsentse väljaandev asutus võib anda litsentsi omanikule või õiguste ülevõtjale duplikaatlitsentsi või -väljavõtte, mille iga eksemplar tähistatakse selgelt sõnaga „duplikaat“.

c)

duplikaatlitsents või -väljavõte esitatakse tolliasutusele, kes vastutab vabasse ringlusse lubamise või ekspordi deklaratsiooni eest ja kus kõnealune deklaratsioon kadunud litsentsi või väljavõtte alusel vastu võeti. Kõnealune tolliasutus teeb kanded ja kinnitab duplikaadi seoses vabasse ringlusse lubamise või ekspordiga, mis teostati originaallitsentsi või -väljavõtte alusel.

Artikkel 16

Vääramatu jõud

1.   Litsentse või väljavõtteid väljaandva liikmesriigi pädev asutus võib aktsepteerida vääramatu jõu juhtumit, võttes arvesse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (23) artiklit 50, ja otsustada:

a)

kas tühistada kohustus lubada vabasse ringlusse või eksportida litsentsil märgitud kogus litsentsi kehtivusaja jooksul, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 14 lõikes 1, ja vabastada tagatis, või pikendada litsentsi kehtivusaega kuni 180 päeva võrra pärast litsentsi esialgse tähtaja möödumist, võttes arvesse juhtumi asjaolusid; või

b)

pikendada vabasse ringlusse lubamise või ekspordi kinnituse esitamise tähtaega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 14 lõikes 6 ja selles ettenähtud piirides, ilma tagatist osaliselt tagastamata.

Punkti a kohane otsus kehtib üksnes sellise tootekoguse suhtes, mida ei olnud võimalik vääramatu jõu tõttu vabasse ringlusesse lubada või eksportida.

2.   Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 50 lõike 4 kohaselt teatavad pädevad asutused komisjonile asjaomased tooted koos nende CN-koodide ja kogustega ning märgivad, kas tegemist on vabasse ringlusse lubamise või ekspordiga või on tegemist litsentsi tühistamise või litsentsi kehtivusaja pikendamisega või vabasse ringlusse lubamise või ekspordi kinnituse esitamise tähtajaga, täpsustades uue tähtaja. Komisjon teavitab sellest teisi pädevaid asutusi vastava veebisaidi kaudu, mis on kättesaadav litsentse väljaandvatele asutustele ja tolliasutustele.

3.   Kui otsust vääramatu jõu kohta ei ole veel tehtud ja kui litsentsi omanik või õiguste ülevõtja osutab vajadusele litsentsi veel kasutada seoses kogusega, mida vääramatu jõu otsus ei hõlma, annab litsentse väljaandev asutus väljavõtte sellise ülejäänud koguse kohta koos vastava teabega, nagu on nõutud põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse käsitlevas teates.

Kõnealune väljavõte ei ole edasiantav.

Artikkel 17

Kanepiga seotud teave ja teated

1.   Delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 9 lõikes 4 osutatud toimingute kontrolli eesmärgil, kui toimingud tehakse muus liikmesriigis, kui selles, kus on lubatud importida muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemneid, saadab vastava loa andnud asutus teise liikmesriigi pädevale ametiasutusele volitatud importijate esitatud dokumentide koopiad oma territooriumil teostatud toimingute kohta.

Kui delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 9 lõike 4 neljandas lõigus osutatud kontrolli käigus avastatakse rikkumised, teavitavad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused loa andnud pädevat asutust liikmesriigis, kus asjaomane importija on loa saanud.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 9 lõigete 1, 2 ja 3 ning kõnealuse artikli lõike 4 esimese, teise ja kolmanda lõigu kohaldamiseks vastu võetud sätted.

Hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril teatavad pädevad ametiasutused komisjonile eelneva turustusaasta jooksul eeskirjade eiramise avastamise tulemusena võetud meetmed või määratud karistused.

Pädevad asutused saadavad komisjonile delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 9 lõike 4 neljandas lõigus osutatud kontrollide eest vastutavate asutuste nimed ja aadressid. Komisjon edastab kõnealused nimed ja aadressid teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele.

Artikkel 18

Küüslauku käsitlevad teated

Liikmesriigid teatavad komisjonile iga nädala kolmapäevaks eelmisel nädalal esitatud B-litsentsi taotlustega hõlmatud üldkogused.

Asjaomased kogused esitatakse impordilitsentside taotluste kuupäevade, päritoluriigi ja CN-koodi kaupa. Muude toodete kui küüslaugu puhul, nagu on sätestatud II lisa punktides E ja F, tuleb edastada ka toote nimi, mis on märgitud impordilitsentsi taotluse lahtrisse 14.

Artikkel 19

Teated seoses etüülalkoholi impordilitsentsidega

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile igal neljapäeval või, kui neljapäev on riigipüha, siis esimesel sellele järgneval tööpäeval II lisa I osa punktis H osutatud toodete kogused, mille kohta on eelmisel nädalal impordilitsentsid välja antud, liigitatuna CN-koodi ja päritoluriigi kaupa.

2.   Kui liikmesriik leiab, et impordilitsentse on kõnealuses riigis taotletud sellises koguses, et see võib põhjustada turu häireid, peab ta viivitamata teavitama komisjoni, täpsustades andmed koguste kohta asjaomaste tooteliikide lõikes. Komisjon uurib olukorda ja teavitab sellest liikmesriike.

Artikkel 20

Teabevahetus ja komisjonile esitatavad teated

1.   Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad käesoleva määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikul määral teavet litsentside ja nende väljavõtete ning nendega seotud eiramiste ja rikkumiste kohta.

2.   Pädevad asutused teavitavad komisjoni käesoleva määrusega seotud eiramistest ja rikkumistest viivitamata pärast nendest teadasaamist.

3.   Liikmesriigid saadavad komisjonile teabe selliste ametiasutuste internetiaadressi (URL) kaudu, kellele saadetakse litsentsitaotlused ja kes vastutavad litsentside või asenduslitsentside väljaandmise eest, nagu on osutatud artikli 2 lõikes 2, ning ajakohastavad kõnealust teavet ja vajaduse korral saadavad selle uuesti. Komisjon avaldab asjaomase internetiaadressi oma veebisaidil.

4.   Liikmesriigid edastavad komisjonile ametlike templite näidised ja vajaduse korral ka ametiasutuste reljeefpitserite näidised. Komisjon teatab nendest viivitamata teistele liikmesriikidele turvatud veebisaidil, mis on kättesaadav üksnes liikmesriikide ametiasutustele.

5.   Käesoleva määruse kohaselt komisjonile esitatavad teatised on kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (24).

Artikkel 21

Üleminekusätted

1.   Pädevad asutused võivad jätkuvalt kasutada paberkandjal taotlusi ja litsentse, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 376/2008 artiklis 17 sätestatud näidisvormide kohaselt, nagu on esitatud kõnealuse määruse I lisas, kuni olemasolevad varud on ammendatud. Igal juhul kehtivad taotlused ja litsentsid, mis on koostatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt teises liikmesriigis vastavalt näidisele, mis on esitatud käesoleva määruse I lisas, menetluse mis tahes etapis.

2.   Artikli 14 lõike 4 punktis b ja lõikes 5 sätestatud kinnitust liidu tolliterritooriumilt väljaviimise kohta aktsepteeritakse kõikidel juhtudel, kui sellise kinnituse oleks pidanud koostama komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (25) artiklites 912a–912g osutatud kontrolleksemplari T5 kasutades.

Artikkel 22

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 6. novembrist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(3)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1237., millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise eeskirjade osas ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 selliste litsentside puhul esitatud tagatiste vabastamist ja kaotamist käsitlevate eeskirjade osas, muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 2535/2001, (EÜ) nr 1342/2003, (EÜ) nr 2336/2003, (EÜ) nr 951/2006, (EÜ) nr 341/2007 ja (EÜ) nr 382/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 2390/98, (EÜ) nr 1345/2005, (EÜ) nr 376/2008 ja (EÜ) nr 507/2008 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(4)  Komisjoni 14. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2535/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses piima ja piimatoodete impordi korra kohaldamise ning tariifikvootide avamisega (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 29).

(5)  Komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad (ELT L 189, 29.7.2003, lk 12).

(6)  Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2336/2003, millega kehtestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 670/2003 kohaldamiseks, milles sätestatakse põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi turgu käsitlevad erimeetmed (ELT L 346, 31.12.2003, lk 19).

(7)  Komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (ELT L 178, 1.7.2006, lk 24).

(8)  Komisjoni 29. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 341/2007, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava küüslaugu ja teatavate muude põllumajandustoodete tariifikvoodid ja tagatakse nende haldamine ning kehtestatakse impordilitsentside ja päritolusertifikaatide süsteem (ELT L 90, 30.3.2007, lk 12).

(9)  Komisjoni 21. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 382/2008 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta (ELT L 115, 29.4.2008, lk 10).

(10)  Komisjoni 5. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2390/98, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) 1706/98 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest või ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit teatavate teravilja asendustoodete ning töödeldud teravilja- ja riisitoodete impordikorra kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 2245/90 (EÜT L 297, 6.11.1998, lk 7).

(11)  Komisjoni 16. augusti 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1345/2005, millega kehtestatakse impordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad oliiviõlisektoris (ELT L 212, 17.8.2005, lk 13).

(12)  Komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 376/2008, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 114, 26.4.2008, lk 3).

(13)  Komisjoni 6. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 507/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1673/2000 (kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 149, 7.6.2008, lk 38).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(15)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(16)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(17)  Teade impordi- ja ekspordilitsentside kohta (ELT C 278, 30.7.2016).

(18)  Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(19)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(20)  Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(21)  http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/col/col_home.jsp?Lang=en&Screen=0

(22)  http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/ecs/ecs_home.jsp?Lang=en

(23)  Komisjoni 6. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(24)  Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(25)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).


I LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD NÄIDISVORM

KASUTUSJUHEND

1.

Litsentside vormid koostatakse komplektidena, mis koosnevad esimesest eksemplarist, teisest eksemplarist ja taotlusest koos litsentsi lisaeksemplaridega sellises järjekorras.

Litsentse väljaandev asutus võib siiski nõuda, et esimeses lõigus ette nähtud komplektide asemel täidaksid taotlejad ainult taotluse vormi.

2.

Kui liidu meetme kohaldamise tulemusena võib kogus, mille kohta litsents on välja antud, olla väiksem kui kogus, mille kohta litsentsitaotlus esialgu esitati, tuleb taotluse vormile kanda ainult taotletud kogus ja sellega seotud tagatise suurus.

3.

Litsentside väljavõtete vormid esitatakse komplektidena, mis koosnevad esimesest eksemplarist ja teisest eksemplarist selles järjekorras.

4.

Lahtrisse 2 märgitakse dokumendi väljaandnud liikmesriigi vastav riigikood. Litsentse väljaandev asutus võib lisada dokumendi tuvastamiseks vajalikud numbrid.

Liikmesriik

Riigikood

Belgia

BE

Bulgaaria

BG

Tšehhi Vabariik

CZ

Taani

DK

Saksamaa

DE

Eesti

EE

Iirimaa

IE

Kreeka

EL

Hispaania

ES

Prantsusmaa

FR

Horvaatia

HR

Itaalia

IT

Küpros

CY

Läti

LV

Leedu

LT

Luksemburg

LU

Ungari

HU

Malta

MT

Madalmaad

NL

Austria

AT

Poola

PL

Portugal

PT

Rumeenia

RO

Sloveenia

SI

Slovakkia

SK

Soome

FI

Rootsi

SE

Ühendkuningriik

UK

5.

Litsentsidele ja nende väljavõtetele märgitakse väljaandmisel lahtrisse 23 (ekspordilitsents) või lahtrisse 25 (impordilitsents) väljaandmisnumber, mille määrab litsentse väljaandev asutus.

6.

Taotlused, litsentsid ja väljavõtted täidetakse masinkirjas või arvutis.

7.

Litsentse väljaandev asutus võib siiski otsustada, et taotlused täidetakse ainult käsitsi tindi ja trükitähtedega.

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

Image

Tekst pildi

II LISA

I OSA

LITSENTSIKOHUSTUS – IMPORDI PUHUL

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud toodete nimekiri

A.   Riis (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt b ja I lisa II osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

1006 20

Kooritud (pruun) riis, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

30 eurot/tonn

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva teise kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2

1006 30

Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

30 eurot/tonn

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva teise kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2

1006 40 00

Purustatud riis, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

1 euro/tonn

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva teise kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2


B.   Suhkur (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt c ja I lisa III osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

1701

Kõik tooted, mida imporditakse muudel soodustingimustel kui tariifikvootide alusel (1), (2)

20 eurot/tonn

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2


C.   Seemned (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt e ja I lisa V osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

ex 1207 99 20

Külvamiseks ettenähtud kanepisortide seemned

 (3)

Alates litsentsi väljaandmise tegelikust päevast kuni väljaandmise kuule järgneva kuuenda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2, kui asjaomased liikmesriigid ei ole sätestanud teisiti


D.   Lina ja kanep (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt h ja I lisa VIII osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

5302 10 00

Harilik kanep, toores või leotatud

 (4)

Alates litsentsi väljaandmise tegelikust päevast kuni väljaandmise kuule järgneva kuuenda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2, kui asjaomased liikmesriigid ei ole sätestanud teisiti


E.   Puu- ja köögivili (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt i ja I lisa IX osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

0703 20 00

Küüslauk, värske või jahutatud, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 (5) artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

50 eurot/tonn

Kolm kuud alates litsentsi väljaandmisest vastavalt artikli 7 lõikele 2

ex 0703 90 00

Muud laugud, värsked või jahutatud, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 (5) artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

50 eurot/tonn

Kolm kuud alates litsentsi väljaandmisest vastavalt artikli 7 lõikele 2


F.   Töödeldud puu- ja köögiviljatooted (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt j ja I lisa X osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

ex 0710 80 95

Küüslauk (6) ja suvi-porrulauk (Allium ampeloprasum) (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 (7) artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

50 eurot/tonn

Kolm kuud alates litsentsi väljaandmisest vastavalt artikli 7 lõikele 2

ex 0710 90 00

Köögiviljasegud, mis sisaldavad küüslauku (6) ja/või suvi-porrulauku (Allium ampeloprasum) (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 (7) artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

50 eurot/tonn

Kolm kuud alates litsentsi väljaandmisest vastavalt artikli 7 lõikele 2

ex 0711 90 80

Küüslauk (6) ja suvi-porrulauk (Allium ampeloprasum), lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 (7) artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

50 eurot/tonn

Kolm kuud alates litsentsi väljaandmisest vastavalt artikli 7 lõikele 2

ex 0711 90 90

Köögiviljasegud, mis sisaldavad küüslauku (6) ja/või suvi-porrulauku (Allium ampeloprasum), lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 (7) artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

50 eurot/tonn

Kolm kuud alates litsentsi väljaandmisest vastavalt artikli 7 lõikele 2

ex 0712 90 90

Kuivatatud küüslauk (6) ja suvi-porrulauk (Allium ampeloprasum) ning kuivatatud köögiviljasegud, mis sisaldavad küüslauku (6) ja/või suvi-porrulauku (Allium ampeloprasum) tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina, kuid on muul viisil töötlemata, sh delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 (7) artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tariifikvootide alusel imporditud tooted

50 eurot/tonn

Kolm kuud alates litsentsi väljaandmisest vastavalt artikli 7 lõikele 2


G.   Muud tooted (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt x ja I lisa XXIV osa 1. jagu)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

1207 99 91

Kanepiseemned, v.a seemneks

 (8)

Alates litsentsi väljaandmise tegelikust päevast kuni väljaandmise kuule järgneva kuuenda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2, kui asjaomased liikmesriigid ei ole sätestanud teisiti


H.   Põllumajanduslikku päritolu etüülalkohol (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt u ja I lisa XXI osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

ex 2207 10 00

Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

1 euro hektoliitri kohta

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva neljanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2

ex 2207 20 00

Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

1 euro hektoliitri kohta

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva neljanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2

ex 2208 90 91

Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust

1 euro hektoliitri kohta

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva neljanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2

ex 2208 90 99

Aluslepingu I lisas loetletud põllumajandussaadustest saadud denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust

1 euro hektoliitri kohta

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva neljanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2

II OSA

LITSENTSIKOHUSTUS – EKSPORDI PUHUL

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1237 artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud toodete nimekiri

A.   Riis (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt b ja I lisa II osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

1006 20

Kooritud (pruun) riis

3 eurot/tonn

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva neljanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2

1006 30

Poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata

3 eurot/tonn

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva neljanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2


B.   Suhkur (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt c ja I lisa III osa)

CN-kood

Kirjeldus

Tagatise suurus

Kehtivusaeg

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul (9)

11 eurot/100 kg

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2 (10)

1702 60 95

1702 90 95

Muud suhkrud kui laktoos, glükoos, maltodekstriin ja isoglükoos, tahkel kujul ja suhkrusiirupid, maitse- ja värvainelisanditeta (9)

4,2 eurot/100 kg

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2 (10)

2106 90 59

Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid, v.a isoglükoosi-, laktoosi- ja glükoosisiirupid ning siirupid maltodekstriinist (9)

4,2 eurot/100 kg

Alates litsentsi väljaandmise päevast kuni väljaandmise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuni vastavalt artikli 7 lõikele 2 (10)


(1)  Impordilitsentsikohustus kehtib kuni 30. septembrini 2017.

(2)  Välja arvatud nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsuses 2014/492/EL (ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta) (ELT L 260, 30.8.2014, lk 1) osutatud CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluva, Moldova Vabariigist pärit soodussuhkru impordi ja nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsuses 2014/494/EL (ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta) (ELT L 261, 30.8.2014, lk 1) osutatud CN-koodi 1701 alla kuuluva, Gruusiast pärit soodussuhkru impordi puhul.

(3)  Tagatist ei nõuta.

(4)  Tagatist ei nõuta.

(5)  Impordilitsentsi esitamise kohustus kehtib kuni 30. septembrini 2017.

(6)  See hõlmab ka tooteid, kus sõna „küüslauk“ on vaid kirjelduse üks osa. Niisugused tingimused võivad hõlmata, kuid ei piirdu üheküünelise küüslaugu või hobulauguga.

(7)  Impordilitsentsi esitamise kohustus kehtib kuni 30. septembrini 2017.

(8)  Tagatist ei nõuta.

(9)  Ekspordilitsentsikohustus kehtib kuni 30. septembrini 2017.

(10)  Koguste puhul, mis ei ületa 10 tonni, ei või asjaomane isik kasutada sama ekspordi puhul rohkem kui ühte sellist litsentsi.


30.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/71


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1240,

18. mai 2016,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1), eriti selle artikli 20 punkte a, b, d, e, i, j, k, l, m, n ja o ning artikli 223 lõike 3 punkte a, b ja c,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (2), eriti selle artikli 62 lõike 2 punkte a, b, c ja i ning artikli 64 lõike 7 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (3), eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 asendati nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (4) ning sätestati uued eeskirjad riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kohta. Samuti anti selle määrusega komisjonile õigus võtta kõnealuses küsimuses vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavade sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb teatavad eeskirjad osutatud õigusaktidega vastu võtta. Kõnealuste aktidega tuleks asendada komisjoni määrused (EMÜ) nr 3427/87 (5), (EMÜ) nr 2351/91 (6), (EÜ) nr 720/2008 (7), (EÜ) nr 826/2008 (8), (EÜ) nr 1130/2009 (9) ja (EL) nr 1272/2009 (10). Osutatud määrused on tunnistatud kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1238 (11).

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 on sätestatud, et riiklikku sekkumist kohaldatakse pehme nisu, kõva nisu, odra, maisi, koorimata riisi, veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, või ja lõssipulbri suhtes vastavalt kõnealuses määruses sätestatud tingimustele.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 on sätestatud, et kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud tingimustega võib eraladustamistoetust anda järgmiste toodete puhul: valge suhkur, oliiviõli, linakiud, kaheksa kuu vanuste või vanemate veiste värske või jahutatud liha, või, juust, lõssipulber, sealiha, lamba- ja kitseliha.

(4)

Määrusega (EL) nr 1370/2013 on kehtestatud eeskirjad riikliku sekkumise hindade kohta, kokkuostu koguseliste piirangute kohta riiklikul sekkumisel ja eraladustamistoetuse summa suuruse kehtestamise kohta.

(5)

Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavadega seotud juhtimis- ja kontrollimehhanismide lihtsustamiseks ning tõhustamiseks tuleks kõikide määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 11 ja 17 loetletud toodete jaoks sätestada ühiseeskirjad.

(6)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 13 lõikega 1 võib komisjon otsustada korraldada kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi kokkuostu, kui turuolukord seda nõuab. Riikliku sekkumise võib avada ka veiseliha puhul, kui võrdlusperioodi keskmine turuhind langeb alla 85 % määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud võrdluskünnisest. Sel juhul toimub kokkuost pakkumusmenetluse teel.

(7)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 4 lõikega 1 võib komisjon määrata kindlaks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 loetletud toodete eraladustamistoetuse summa kas pakkumusmenetluse teel või määrates toetuse suuruse eelnevalt kindlaks.

(8)

Et riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavad toimiksid tõhusalt, peaksid ettevõtjad kasutama meetodit, mis makseasutus on teinud neile kättesaadavaks kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste, pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste esitamise korra raames.

(9)

Kavade nõuetekohaseks haldamiseks tuleks kehtestada eeskirjad kindlaksmääratud hinnaga sekkumise, ladustamiseks mõeldud kokkuostmise pakkumusmenetluse ja sekkumisvarude müügi puhul või määrata kindlaks eraladustamistoetuse ülemmäär ja eelnevalt kindlaksmääratud eraladustamistoetus, samuti pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste, kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja toetusetaotluste esitamise ja vastuvõtu kord.

(10)

Selleks et suurendada riikliku sekkumise rakendamise tõhusust piirkonna eri paigus asuda võivate väikeste ladustamiskohtade kasutuse lõpetamise kaudu, tuleks kindlaks määrata sekkumise ladustamiskohtade väikseim laomaht, mida ei tuleks aga kohaldada selliste ladustamiskohtade puhul, millel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

(11)

Kuna riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavaga hõlmatud toodete laad on tootmis- ja koristusaja ning ladustamisnõuete tõttu erinev, tuleks sätestada nende rahastamis- ja toetuskõlblikkuse eritingimused.

(12)

Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavade mõistlikuks haldamiseks on vaja kindlaks määrata miinimumkogus, millest väiksemate kogustega seotud kindlaksmääratud hinnaga pakkumusi või pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi, mis on tehtud kokkuostu või müügi raames, ei tohi makseasutus vastu võtta, või peab otsustama kas määrata kindlaks eraladustamistoetuse ülemmäär või mitte. Kui aga mõnes liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustingimuste ja -tavade või keskkonnaeeskirjadega on õigustatud käesolevas määruses sätestatust suuremate miinimumkoguste kohaldamine, peaks makseasutusel olema õigus nõuda selliste suuremate miinimumkoguste kohaldamist kindlaksmääratud hinnaga kokkuostmiseks.

(13)

Tagamaks, et kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on tõsiseltvõetav ning et meede avaldab turul soovitud mõju, tuleks nii kindlaksmääratud hinnaga sekkumise kui ka pakkumusmenetluse puhul kehtestada tagatise määr.

(14)

Et tagada riikliku sekkumise kava tõhus haldamine, tuleks ette näha, et liikmesriigid ja komisjon teavitaksid üksteist esitatud kindlaksmääratud hinnaga pakkumustest või pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest. Vaja oleks kehtestada meetmed seoses määruse (EL) nr 1370/2013 artiklis 3 kehtestatud koguseliste piirangutega.

(15)

Saadud kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste põhjal võib määrata kindlaks kokkuostuhinna ülemmäära või eraladustamistoetuse ülemmäära. Siiski võib turul tekkida olukordi, kus majanduslikud või muud tingimused on sellised, et kõnealust hinda või toetust ei ole vaja määrata ja kõik saadud pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused tuleb tagasi lükata.

(16)

Riikliku sekkumise kava selge ja tõhusa toimimise tagamiseks on vaja kehtestada üldeeskirjad, milles käsitletakse tarnekorralduse väljaandmist ja toodete tarnimist makseasutuse määratud ladustamiskohta. Võttes arvesse teravilja-, riisi-, veiseliha-, või ja lõssipulbrisektori eripära, on vaja ühtlasi kehtestada osutatud sektorite jaoks erieeskirjad.

(17)

Ladustatud sekkumisvarude nõuetekohaseks haldamiseks ning teravilja- ja riisisektori eripära arvestades tuleks täpsustada liikmesriikide kohustused seoses ladustamiskoha maksimumkaugusega ja kuludega, mis tuleb katta sellest pikema vahemaa korral.

(18)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 907/2014 (12) kehtestatud üldeeskirjade kohaldamiseks on asjakohane sätestada, et ladustamise ajal tuleb tooteid kontrollida vastavalt käesoleva määruse artiklile 3. Kõnealuste kontrollide ja analüüside põhjal tuleks välja anda ülevõtmisprotokoll.

(19)

Et tagada riikliku sekkumise raames ladustatud toodete hea kvaliteet juhul, kui tooted ei vasta kohaldatavatele rahastamiskõlblikkuse tingimustele, tuleks sätestada kohustus, et ettevõtja peab tooted tagasi võtma ja hüvitama kõik sel perioodil kantud kulud, kui tooteid hoiti ladustamiskohas.

(20)

Kui veiseliha puhul on nõutav konditustamine, on vaja kehtestada asjaomases sektoris üldeeskirju täiendavad erieeskirjad.

(21)

Toote kvaliteedist või ladustamiskoha asukohast tuleneva hinnakorrektsiooni puhul tuleks kehtestada makseid käsitlevad eeskirjad. Selleks et anda ettevõtjatele aega uue riikliku sekkumise kavaga kohaneda, tuleks hinnakorrektsiooni teatavaid tingimusi kohaldada teravilja ja riisi puhul alles alates 2017/2018. turustusaastast.

(22)

Makseasutus, kellel on müügiks saadaolevad sekkumisvarud, peaks koostama ja avaldama pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuskutse teate, et anda vajalikku teavet toodete omaduste ja nende ladustamiskoha kohta. Selleks tuleks kõnealuse avaldamise kuupäeva ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise esimese lõppkuupäeva vahel ette näha mõistlik ajavahemik.

(23)

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja liidu turul valitseva olukorra põhjal peaks komisjon otsustama, kas määrata sekkumislaos olevate toodete müügihinna alammäär või mitte. Kõnealuse otsuse alusel võtavad makseasutused müügiks saadaolevate toodetega seotud pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused vastu või lükkavad need tagasi. Vastu tuleks võtta erieeskirjad veiseliha, või ja lõssipulbri jaotamise kohta.

(24)

Selleks et hõlbustada liikmesriigi ladustamiskohtadesse jäänud väikeste koguste müümist ja tagada süsteemi tõhus haldamine, on asjakohane sätestada, et makseasutusel on õigus oma vastutusel avada sekkumistoodete väikeste koguste edasimüügi pakkumusmenetlus, kohaldades liidu poolt avatud pakkumusmenetlusi käsitlevaid eeskirju mutatis mutandis, et kindlustada võrdväärne juurdepääs kõikidele asjaomastele isikutele. Samadel põhjustel tuleks makseasutusel lubada pakkuda otseturustamiseks koguseid, mida pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtava iga-aastase inventuuri teostamiseks või kontrollimiseks tehtud visuaalset vaatlust ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud.

(25)

Tagamaks, et eraladustamistoetuse kava saaks nõuetekohaselt kontrollida, tuleks määrata kindlaks, millist teavet on vaja ladustamislepingu sõlmimiseks, samuti tuleks täpsustada lepinguosaliste kohustused ja lattu paigutamise tingimused, eriti need, mis võimaldavad ladustamistoimingute kontrolli eest vastutaval asutusel ladustamistingimusi tõhusalt kontrollida. Kehtestada tuleks eeskirjad seoses lepingulise ladustamise perioodiga.

(26)

Eraladustamistoetuse kava tõhusaks toimimiseks on vaja kehtestada üldeeskirjad, milles käsitletakse toodete väljaviimist ladustamiskohast ning eraladustamistoetuse maksmist. Või ja lõssipulbri puhul on vaja nende toodete eripära arvesse võttes üldeeskirju täiendavaid erieeskirju.

(27)

Kui eraladustamistoetuse summa määratakse kindlaks eelnevalt, tuleks näha ette järelemõtlemisaeg, mille jooksul oleks võimalik hinnata turuolukorda, enne kui tehakse teatavaks otsused toetusetaotluste kohta. Lisaks tuleks vajaduse korral ette näha erimeetmed, mida kohaldatakse eelkõige menetluses olevate taotluste puhul, et hoida ära eraladustamistoetuse kava ülemäärast või spekulatiivset kasutamist. Sellised meetmed nõuavad kiiret tegutsemist ja komisjonil peaksid olema volitused tegutseda ilma määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata ning võtta viivitamata kõik vajalikud meetmed.

(28)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks tuleks võtta asjakohased kontrollimeetmed, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuste vastu. Kõnealused kontrollimeetmed peaksid hõlmama täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad kohapealsed kontrollid. Selleks et tagada võrdne ja ühtne lähenemisviis liikmesriikide vahel, oleks vaja määrata kindlaks kontrollimeetmete ulatus, sisu, ajakava ja aruandlus.

(29)

Alusetult makstud summad tuleks tagasi nõuda vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 908/2014 (13).

(30)

Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kavade tõhusaks haldamiseks on vaja sätestada, et liikmesriigid teavitavad komisjoni korrapäraselt varude olukorrast ning ladustamiskohtadesse paigutatud ja sealt väljaviidud toodetest, samuti määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 11 ja 17 loetletud toodete hindade ja tootmise olukorrast.

(31)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK

Sissejuhatavad sätted

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse rakenduseeskirjad määruse (EL) nr 1308/2013 ja määruse (EL) nr 1370/2013 kohaldamiseks

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 loetletud toodete riikliku sekkumise korras kokkuostu ja müügi puhul;

b)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 loetletud toodetele eraladustamistoetuse andmise puhul.

2.   Käesoleva määruse kohaldamine ei takista kohaldamast rakendusmäärustes kehtestatud erisätteid

a)

pakkumusmenetluse avamisel toodete kokkuostuks ega sekkumisvarust pärit toodete müügi avamisel või

b)

pakkumusmenetluse avamisel või eraladustamistoetuse summa eelneval kindlaksmääramisel.

II PEATÜKK

Üldeeskirjad

Artikkel 2

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste, pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste esitamine ning nende vastuvõetavus

1.   Ettevõtjad esitavad riikliku sekkumise puhul kindlaksmääratud hinnaga pakkumused ja pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused ning eraladustamistoetuse puhul pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused ja toetusetaotlused, kasutades selleks asjaomase liikmesriigi makseasutuse poolt kättesaadavaks tehtud meetodit.

2.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus on vastuvõetav, kui see esitatakse päritoluliikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus esitatakse, ja see sisaldab makseasutuse poolt kättesaadavaks tehtud vormil vähemalt järgmist teavet:

a)

ettevõtja nimi, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number liikmesriigis, kus ettevõtja teostab oma põhitegevust;

b)

toode või toote liik ning vajaduse korral selle asjakohane CN-kood;

c)

kindlaksmääratud hinnaga pakkumuses, pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses või toetusetaotluses esitatud kogus, järgides artiklis 5 kehtestatud miinimumkoguseid, kui need kohalduvad.

3.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus ei sisalda täiendavaid tingimusi peale nende, mis on sätestatud käesolevas määruses või asjakohases rakendusmääruses, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa.

4.   Kui kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse, pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse esitamise tähtpäev langeb riigipühale, esitatakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus hiljemalt viimasel tööpäeval, mis eelneb riigipühale.

5.   Laupäeval, pühapäeval või riigipühal esitatud kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus loetakse makseasutusele laekunuks esimesel tööpäeval, mis järgneb nende esitamise päevale.

6.   Pärast kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse, pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse esitamist ei saa neid tagasi võtta ega muuta.

7.   Makseasutus registreerib vastuvõetavad kindlaksmääratud hinnaga pakkumused, pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused või toetusetaotlused ja asjaomased kogused samal päeval, mil need saadeti.

8.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste, pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste või toetusetaotluste vastuvõtmisest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa üle anda.

II JAOTIS

RIIKLIK SEKKUMINE

I PEATÜKK

Riikliku sekkumise erieeskirjad

Artikkel 3

Sekkumisladustamise kohad

1.   Sekkumisladustamise koha (edaspidi „ladustamiskoht“) minimaalne laomaht peab olema:

a)

teravilja puhul 5 000 tonni, 7 500 tonni alates riikliku sekkumise perioodist 2017/18, 10 000 tonni alates perioodist 2018/19, 15 000 tonni alates perioodist 2019/20;

b)

riisi puhul 5 000 tonni, 7 500 tonni alates riikliku sekkumise perioodist 2017/18, 10 000 tonni alates perioodist 2018/19;

c)

või ja lõssipulbri puhul: 400 tonni, 600 tonni alates riikliku sekkumise perioodist 2017, 800 tonni alates perioodist 2018.

Liikmesriigid, kelle teravilja aastatoodang on alla 20 miljoni tonni, võivad jätkata alates perioodist 2019/20 10 000 tonni suuruse minimaalse laomahu kohaldamist.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab minimaalne laomaht ladustamise minimaalset mahtu, mis ei pruugi olla pidevalt kättesaadav, kuid on olemas kokkuostmise ajal.

3.   Makseasutus võib lõikest 1 kõrvale kalduda üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et kõnealuses lõikes osutatud minimaalne laomaht ei ole kättesaadav ja kui asendusladustamiskohtadel on kerge juurdepääs jõele, merele või raudteeühendusele.

Artikkel 4

Toodete kokkuostukõlblikkuse kindlaksmääramine

1.   Toodete kokkuostukõlblikkus määratakse riikliku sekkumise puhul kindlaks vastavalt meetoditele, mis on ette nähtud käesoleva määruse järgmiste sätetega:

a)

teravilja puhul I lisa I, II, III ja IV osa;

b)

riisi puhul II lisa I osa;

c)

veiseliha puhul III lisa I osa;

d)

või puhul: IV lisa I osa ja komisjoni määruse (EL) 273/2008 (14) sätted;

e)

lõssipulbri puhul käesoleva määruse V lisa I osa ning määruse (EL) nr 273/2008 sätted.

2.   Meetodid, mida riikliku sekkumise puhul kasutatakse I lisas osutatud teravilja kvaliteedi määramiseks, peavad vastama Euroopa või rahvusvaheliste asjaomaste standardite viimastele versioonidele, mis hakkavad kehtima iga turustusaasta esimesest päevast.

II PEATÜKK

Sekkumistoodete kokkuostmine

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 5

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumusega hõlmatud toodete miinimumkogused

1.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse kaudu kokkuostuks pakutavad miinimumkogused on järgmised:

a)

pehme nisu, odra ja maisi puhul 160 tonni,

b)

kõva nisu puhul 20 tonni,

c)

riisi puhul 40 tonni,

d)

veiseliha puhul 20 tonni,

e)

või puhul: 30 tonni,

f)

lõssipulbri puhul 30 tonni.

Liikmesriigid, kelle teravilja keskmine aastatoodang on alla 20 miljoni tonni, võivad otsustada kohaldada pehme nisu, odra ja maisi puhul 120 tonni suurust miinimumkogust.

2.   Makseasutus võib kehtestada lõikes 1 sätestatud kogustest suuremad miinimumkogused, kui see on õigustatud asjaomases liikmesriigis kehtivate hulgikaubandustingimuste ja -tavade või keskkonnaeeskirjadega.

Artikkel 6

Tagatise suurus toodete kokkuostul

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 4 punkti a kohase nõutava tagatise suurus kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamisel toodete kokkuostul riiklikuks sekkumiseks on:

a)

teravilja puhul 20 eurot/tonn;

b)

riisi puhul 30 eurot/tonn;

c)

veiseliha puhul 300 eurot/tonn;

d)

või puhul 50 eurot/tonn;

e)

lõssipulbri puhul 50 eurot/tonn.

Artikkel 7

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamine ja nende vastuvõetavus

1.   Kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on vastuvõetav, kui see vastab artiklis 2 sätestatud nõuetele, ning pakkumusmenetlus on vastuvõetav, kui see vastab pakkumusmenetluse avamise rakendusmäärusele, millele on osutatud artiklis 12. Ühtlasi peab see vastama järgmistele tingimustele:

a)

sisaldab vähemalt järgmist teavet:

i)

riisi puhul on esitatud tüüp ja sort;

ii)

koht, kus toodet hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal (v.a veiseliha puhul);

iii)

selle teravilja ja riisi ladustamiskoht, mille kohta kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus esitatakse;

iv)

teravilja ja riisi puhul saagikoristusaasta ning kasvatuskoht või -kohad liidus;

v)

või ja lõssipulbri puhul tootmiskuupäev;

vi)

või ja lõssipulbri puhul toote valmistanud heakskiidetud ettevõtte nimi ja heakskiitmise number;

b)

ettevõtja on seadnud tagatise kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 4 punktiga a;

c)

teravilja ja riisi puhul on ettevõtja deklareerinud:

i)

et tooted on pärit liidust;

ii)

et kindlaksmääratud hinnaga pakkumuses või pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses on käsitletud homogeenset partiid, kusjuures riisi puhul peab olema tegemist ühe ja sama sordi koorimata riisiga;

iii)

kas on tehtud koristusjärgset töötlust või mitte ning kui jah, siis millist toodet on kasutatud, samuti see, kas asjaomast toodet on kasutatud vastavalt kasutustingimustele, ning et toode on heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (15) alusel.

2.   Muude toodete kui veiseliha puhul võib ettevõtja esitada artikli 2 lõikes 2 osutatud vormi kasutades taotluse, et toode võetaks üle ladustamiskohas, kus seda hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tingimusel et asjaomane ladustamiskoht vastab nõuetele, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva määruse artiklis 3.

Artikkel 8

Kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste kontrollimine makseasutuse poolt

1.   Makseasutus otsustab kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste vastuvõetavuse artiklites 2 ja 7 sätestatud nõuete alusel.

Kui makseasutus otsustab, et kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus ei ole vastuvõetav, teavitab ta sellest asjaomast ettevõtjat kolme tööpäeva jooksul alates kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse saamisest. Kui ettevõtja kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse kohta kõnealust teavet ei saa, loetakse pakkumus vastuvõetavaks.

2.   Pärast seda, kui makseasutus on kontrollinud, et kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on vastuvõetav, võib ta teravilja ja riisi puhul artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud deklaratsioone kontrollida, et selgitada välja dokumentide vastavus nõuetele, kasutades vajaduse korral ettevõtja ladustamiskoha puhul pädeva makseasutuse abi vastavalt artikli 57 lõikele 2.

Artikkel 9

Komisjoni teavitamine kindlaksmääratud hinnaga pakkumustest ja pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest vastuvõetavatest kindlaksmääratud hinnaga pakkumustest ja pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest järgmiste tähtaegade jooksul:

a)

kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste puhul esitatakse teated igal teisipäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) ning neis peavad olema esitatud selliste toodete kogused, mille kohta on eelmisel nädalal esitatud vastuvõetav kindlaksmääratud hinnaga pakkumus, ja muu asjakohane teave.

Kui pakutavad kogused lähenevad määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõikes 1 sätestatud piirangutele, teatab komisjon liikmesriikidele, mis kuupäevast alates peavad nad teavitama komisjoni igal tööpäeval.

Alates nimetatud kuupäevast teatavad liikmesriigid komisjonile iga päev hiljemalt kell 14.00 (Brüsseli aja järgi) kõik eelmisel tööpäeval sekkumiseks pakutud kogused.

b)

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul tuleb kohaldada pakkumusmenetluse avamise rakendusmäärusega kehtestatud tähtaegu.

2.   Lõike 1 punktidega a ja b ette nähtud teated ei tohi sisaldada ettevõtja nime, aadressi ega käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit ning või ja lõssipulbri puhul heakskiidetud ettevõtte nime ega heakskiitmise numbrit.

3.   Kui liikmesriik ei teata komisjonile vastuvõetavatest kindlaksmääratud hinnaga pakkumustest või pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest ettenähtud tähtaja jooksul, millele on osutatud lõike 1 punktides a ja b, käsitatakse seda kui tühiteate esitamist komisjonile.

2. jagu

Kindlaksmääratud hinnaga kokkuost

Artikkel 10

Pakkumuste esitamine pehme nisu, või ja lõssipulbri kindlaksmääratud hinnaga kokkuostuks

Makseasutusele võib esitada kindlaksmääratud hinnaga pakkumusi alates määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 12 kehtestatud riikliku sekkumise perioodide algusest.

Artikkel 11

Koguseliste piirangute järgimise meetmed

1.   Selleks et järgida määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõikes 1 kehtestatud koguselisi piiranguid, otsustab komisjon kõnealuse määruse artikli 3 lõike 6 punkti a kohaselt:

a)

lõpetada kindlaksmääratud hinnaga sekkumiskokkuost;

b)

määrata jaotuskoefitsient, mida kohaldatakse otsuse päeval igalt ettevõtjalt saadud ja komisjonile teatatud kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste üldkoguse suhtes, kui pakutud täieliku koguse vastuvõtmine tooks kaasa maksimumkoguse ületamise;

c)

vajaduse korral lükata tagasi kaalumisel olevad kindlaksmääratud hinnaga pakkumused, mis on tehtud liikmesriikide makseasutustele.

Komisjon teeb otsuse kahe tööpäeva jooksul pärast artikli 9 lõike 1 punkti a esimeses lõigus osutatud teate saamist ja viie tööpäeva jooksul pärast artikli 9 lõike 1 punkti a kolmandas lõigus osutatud teate saamist.

Kui teatamise kuupäev on riigipüha, alustab komisjon käesoleva artikli kohaldamisel tähtaja arvestamist esimesest tööpäevast, mis järgneb riigipühale. Kui kõnealused pühad kuuluvad komisjoni otsusega hõlmatud ajavahemikku, arvestatakse ainult tööpäevi.

2.   Erandina artikli 2 lõikest 6 võib ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse lõike 1 punktis b osutatud jaotuskoefitsienti, oma kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse tagasi võtta viie tööpäeva jooksul pärast selle otsuse jõustumise kuupäeva, millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient.

3. jagu

Kokkuostmine pakkumusmenetluse teel

Artikkel 12

Pakkumusmenetlus

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 osutatud toodete kokkuostmine pakkumusmenetluse teel avatakse pakkumusmenetluse avamise rakendusmäärusega, mis sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a)

pakkumusmenetlusega hõlmatud tooted, ja:

i)

riisi puhul selle tüüp ja sort;

ii)

veiseliha puhul kas pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus hõlmab konditustatud rümpade kokkuostu või ladustamist ilma konditustamiseta;

b)

pakkumusmenetlusega hõlmatud ajavahemik (edaspidi „pakkumusperiood“) ja vajaduse korral alaperioodid, mille jooksul pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi saab esitada.

2.   Komisjon võib avada pakkumusmenetluse, et osta kokku veiseliha vastavalt kategooriale ja liikmesriigile või selle piirkonnale, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 13 lõike 1 punktis c, võttes aluseks viimase kahe nädala registreeritud turuhinnad. Kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohaselt võib komisjon pakkumusmenetluse lõpetada, võttes aluseks viimase kahe nädala registreeritud turuhinnad.

3.   Kui komisjon algatab piiratud pakkumusmenetluse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõikes 3, peab kõnealuse menetluse avamise rakendusmääruses olema osutatud pakkumusmenetlusega hõlmatud konkreetsele liikmesriigile või liikmesriigi piirkonnale/piirkondadele.

4.   Riisi puhul võib pakkumusmenetlus olla piiratud teatavate sortide või üht või mitut liiki koorimata riisiga, milleks on „ümarateraline riis“, „keskmiseteraline riis“, „pikateraline riis A“ või „pikateraline riis B“, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa I osa punkti I.2 alapunktis a, b või c.

5.   Veiseliha puhul kehtivad järgmised eeskirjad:

a)

liikmesriigi või selle piirkonna keskmise turuhinna puhul võetakse iga sekkumiskõlbliku kategooria puhul arvesse III lisa II osas sätestatud koefitsientide abil kvaliteediklassina R3 väljendatud kvaliteediklasside U, R ja O hindu liikmesriigis või asjaomases sekkumispiirkonnas;

b)

keskmised turuhinnad registreeritakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1249/2008 (16);

c)

liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna iga sekkumiskõlbliku kategooria keskmise turuhinnana käsitatakse kõigi punktis b osutatud kvaliteediklasside turuhinna keskmist, mida on kaalutud vastavalt kvaliteediklassi osakaalule kõnealuse liikmesriigi või piirkonna loomade kogutapaarvus.

Ühendkuningriik koosneb kahest sekkumispiirkonnast:

i)

I piirkond: Suurbritannia;

ii)

II piirkond: Põhja-Iirimaa.

Artikkel 13

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamine ja nende vastuvõetavus

1.   Lisaks artiklites 2 ja 7 sätestatud üldtingimustele on pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus vastuvõetav üksnes juhul, kui selles on näidatud pakutav hind eurodes toote mõõtühiku kohta ilma käibemaksuta ja ümardatuna mitte rohkem kui kahe kümnendkohani.

Teravilja ja riisi puhul on toote tonni kohta pakutav hind selline hind, mis vastab teravilja miinimumkvaliteedile, mis on määratletud delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 I lisa II osas, või riisi standardkvaliteedile, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 III lisa A jaos, kui toode on tarnitud ladustamiskohta, kuid maha laadimata.

Või ja lõssipulbri puhul on pakutav hind ladustamiskoha laadimisplatvormile tarnitud toodete 100 kg hind.

Veiseliha puhul teatatakse pakkumuse hind vastavalt artikli 12 lõike 5 punktile a kvaliteediklassi R3 kuuluva toote tonni kohta, lisades, kas see hõlmab konditustamiseks mõeldud kondiga liha või ladustamist ilma konditustamiseta.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 15 lõike 2 kohaldamist, ei tohi pakutav hind ületada määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 2 lõikes 1 kehtestatud riikliku sekkumise hinnataset.

Artikkel 14

Kokkuostuhinda käsitlevad otsused

1.   Artikli 9 kohaselt teatatud pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste põhjal otsustab komisjon, kas:

a)

määrata kindlaks kokkuostuhinna ülemmäär või

b)

jätta see määramata.

2.   Lõikes 1 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui kokkuostuhinna ülemmäära ei ole kindlaks määratud, lükatakse kõik pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused tagasi.

2.   Kui kokkuostuhinna ülemmäär on kindlaks määratud, võtab makseasutus vastu pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi, mille hind on ülemmääraga võrdne või sellest madalam. Kõik muud pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused lükatakse tagasi.

Makseasutus võtab vastu üksnes sellised pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused, millest komisjoni on artikli 9 kohaselt teavitatud.

3.   Makseasutus teeb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse pärast seda, kui on avaldatud komisjoni otsus, millele on osutatud artikli 14 lõikes 1.

Makseasutus teatab ettevõtjatele pakkumusmenetluses osalemise tulemused kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse jõustumist.

Pakkumuse heakskiitmise puhul ei ole kõnealune teatamine vajalik juhul, kui makseasutus annab viie tööpäeva jooksul pärast komisjoni kõnealuse otsuse jõustumist välja artiklis 17 osutatud tarnekorralduse. Sellise heakskiitmise puhul ei ole võimalik artikli 17 lõike 1 teises lõigu kohast tarnekorralduse väljaandmise tähtaega pikendada.

Artikkel 16

Veiseliha kokkuostu piiramine

Kui makseasutustele pakutakse veiseliha suuremas koguses kui neil on võimalik kohe üle võtta, võivad nad kokkuostmisel piirduda kogusega, mida neil on võimalik üle võtta oma territooriumil või mõnes oma sekkumispiirkonnas, nagu on määratletud artikli 12 lõikes 5.

Sellise piirangu puhul tagavad makseasutused kõigi asjaomaste isikute võrdse juurdepääsu.

4. jagu

Tarned ja transpordikulud

Artikkel 17

Tarnekorraldus

1.   Pärast seda, kui makseasutus on kontrollinud kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste või pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste vastavust artiklites 8 ja 13 esitatud nõuetele, annab ta tarnekorralduse viie tööpäeva jooksul alates artikli 11 lõike 1 teises lõigus osutatud tähtajast või artikli 14 lõikes 1 osutatud otsuse jõustumisest.

Makseasutus võib otsustada tarnekorralduse väljaandmise tähtaega pikendada, kui see osutub vajalikuks suurte teravilja või riisi vastuvõetavate koguste tõttu. Toodete tarne lõppkuupäev ei tohi olla siiski hilisem kui 65 päeva pärast esimeses lõigus osutatud tähtaega või jõustumist. Sellisel juhul teavitab makseasutus asjaomast ettevõtjat.

2.   Tarnekorraldusel on kuupäev ja number ning selles esitatakse järgmine teave:

a)

tarnitav kogus;

b)

toodete tarnimise lõppkuupäev;

c)

ladustamiskoht, kuhu tooted tuleb tarnida;

d)

hind, millega kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on vastu võetud.

3.   Tarnekorraldus antakse ainult selliste koguste kohta, millest on komisjonile artikli 9 kohaselt teatatud.

Artikkel 18

Teravilja ja riisi tarneid käsitlevad erisätted

1.   Makseasutus määrab ladustamiskoha, kuhu teravilja või riisi kõige väiksemate kuludega tarnida.

2.   Tarnimine ladustamiskohta peab toimuma hiljemalt 60 päeva jooksul pärast tarnekorralduse andmise kuupäeva. Olenevalt heakskiidetud kogustest võib makseasutus kõnealust perioodi kahe nädala võrra pikendada. Sellistel juhtudel võib artikli 17 lõike 1 teises lõigus osutatud tarneperioodi vastavalt pikendada. Makseasutus teavitab asjaomaseid ettevõtjaid viivitamata.

3.   Ettevõtja kannab kulud, mis on seotud I lisa IV osas osutatud meetodil teraviljaga tehtud järgmiste katsetega:

i)

amülaasi aktiivsuse määramine (Hagberg);

ii)

kõva nisu ja pehme nisu proteiinisisalduse määramine;

iii)

Zeleny sadestuskatse;

iv)

mehaanilise töödeldavuse katse;

v)

saasteainete analüüs.

Artikkel 19

Teravilja ja riisi transpordi kulud

1.   Teravilja või riisi transpordi kulud kohast, kus toode asus kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tarnekorralduses osutatud ladustamiskohta kannab ettevõtja, kui vahemaa on 50 km või väiksem.

Nimetatud maksimaalse vahemaa ületamise korral kannab täiendavad transpordikulud makseasutus ja komisjon hüvitab need tariifimääraga 0,05 eurot ühe tonni toote transpordil ühe kilomeetri kohta.

2.   Kui teravilja või riisi kokkuostev makseasutus ei asu liikmesriigis, mille territooriumil pakutavat toodet ladustatakse, ei võeta lõikes 1 osutatud maksimaalse vahemaa arvestamisel arvesse vahemaad ettevõtja laost selle liikmesriigi piirini, kus asub ostu sooritav makseasutus.

Artikkel 20

Veiseliha tarneid käsitlevad erisätted

1.   Veiseliha kokkuostuhind on veiseliha hind ladustamiskoha kaalupunkti sisenemisel või lihalõikusettevõttesse sisenemisel, kui tegemist on konditustamist vajava lihaga.

2.   Mahalaadimise kulud kannab ettevõtja.

3.   Ettevõtja peab tooted tarnima hiljemalt 15 päeva jooksul pärast tarnekorralduse andmise kuupäeva. Olenevalt määratud kogustest võib makseasutus kõnealust perioodi siiski kuni seitsme päeva võrra pikendada. Sellisel juhul teavitab makseasutus asjaomast ettevõtjat.

Artikkel 21

Või ja lõssipulbri pakendamise, tarne ja ladustamise erisätted

1.   Või pakitakse vähemalt 25-kilogrammise netomassiga plokkidesse ja tarnitakse sellisena vastavalt IV lisa II osas sätestatud nõuetele.

2.   Lõssipulber pakitakse vähemalt 25-kilogrammise netomassiga kottidesse ja tarnitakse sellisena vastavalt V lisa II osas sätestatud nõuetele.

3.   Ettevõtja tarnib või või lõssipulbri ladustamiskoha laadimisplatvormile 21 päeva jooksul tarnekorralduse väljaandmise kuupäevast. Olenevalt heakskiidetud kogustest võib makseasutus kõnealust perioodi siiski kuni seitsme päeva võrra pikendada. Sellisel juhul teavitab makseasutus asjaomast ettevõtjat.

Või ja lõssipulber tarnitakse pikaajaliseks ladustamiseks sobiva kvaliteediga kaubaalustel, mis vahetatakse samaväärsete kaubaaluste vastu. Makseasutus võib alternatiivina heaks kiita teise samaväärse süsteemi.

Või või lõssipulbri ladustamiskoha laadimisplatvormile mahalaadimise kulud kannab makseasutus.

4.   Makseasutus nõuab, et lõssipulber oleks lattu paigutatud ja seal hoitud kaubaalustel kergesti eristatavate ja ligipääsetavate partiidena.

Artikkel 22

Tarne

1.   Tarnekuupäevaks loetakse

a)

teravilja, riisi, või ja lõssipulbri puhul: kuupäeva, millal on kinnitatud, et tarnekorralduses osutatud kogus on määratud ladustamiskohta tervikuna sisenenud. Kõnealune kuupäev ei saa olla varasem, kui tarnekorralduse väljaandmise kuupäevale järgnev päev;

b)

iga veiselihasaadetise puhul: ladustamiskoha kaalupunkti sisenemise või lihalõikusettevõttesse sisenemise (kui tegemist on konditustamist vajava lihaga) kuupäev.

2.   Makseasutus võib otsustada, et teravili, riis, või või lõssipulber võetakse üle ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tingimusel et asjaomane ladustamiskoht vastab delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud nõuetele. Sellisel juhul loetakse tarnekuupäevaks päev pärast tarnekorralduse väljaandmise kuupäeva ning seda käsitatakse rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud kuupäevana.

3.   Tooted võtab üle makseasutus või selle esindaja, kes peab olema ettevõtjast sõltumatu isik.

5. jagu

Kontroll ja ülevõtmine

Artikkel 23

Ülevõtmisprotokoll

1.   Makseasutus annab ülevõtmisprotokolli välja pärast seda, kui on teostatud nõutav kontroll ja analüüsidega on kindlaks tehtud, et delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 3 sätestatud nõuetekohasuse tingimused on täidetud. Ülevõtmisprotokoll peab kajastama vähemalt järgmist:

a)

tarnitud kogused ja riisi puhul sort;

b)

toodete omadused, mis on selgitatud välja analüüside tulemusel niivõrd, kuivõrd see on vajalik hindade arvutamiseks;

c)

vajaduse korral veel ülevõtmata kogused. Sel juhul teavitatakse ettevõtjat nõuetekohaselt.

2.   Ülevõtmisprotokoll kuupäevastatakse ning saadetakse ettevõtjale ja laopidajale.

Artikkel 24

Ettevõtja kohustused

Tooted peavad vastama delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 3 kehtestatud kokkuostu- või rahastamiskõlblikkuse nõuetele. Kui kontrollimisel selgub, et tooted ei vasta kokkuostu- või rahastamiskõlblikkuse nõuetele, peab ettevõtja:

a)

võtma asjaomased tooted oma kulul tagasi;

b)

maksma kinni kulud, mis on kantud alates toote ladustamiskohta saabumise kuupäevast väljaviimise kuupäevani.

Ettevõtja tasutavad kulud arvutatakse lattu sisenemise, laost väljaviimise ja laos hoidmise kulude standardsumma alusel vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (17) artiklile 3.

Artikkel 25

Veiseliha konditustamise nõue

Kui konditustamine on nõutud pakkumusmenetluse tingimustes, peab kogu makseasutuse kokkuostetud veiseliha olema konditustatud vastavalt III lisa III osale.

6. jagu

Hinnakorrektsioonid ja maksed

Artikkel 26

Hinnakorrektsioonid teravilja ja riisi puhul

1.   Määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 2 lõike 2 ja artikli 3 lõike 4 kohased hinnakorrektsioonid tehakse

a)

teravilja puhul kooskõlas käesoleva määruse I lisa V ja VI osaga;

b)

riisi puhul kooskõlas käesoleva määruse II lisa II osaga.

2.   Kui makseasutus võtab üle ning ladustab teravilja ja riisi ladustamiskohas vastavalt artikli 22 lõikele 2, vähendatakse kokkuostuhinda viis eurot tonni kohta.

Artikkel 27

Maksed

1.   Ülevõtmisprotokollis osutatud koguste eest tehakse maksed hiljemalt 65. päeval pärast tarnekuupäeva, millele on osutatud artiklis 22, välja arvatud juhul, kui haldusuurimine on pooleli.

2.   Tasutakse ainult tegelikult tarnitud ja vastuvõetud koguste eest. Kui kogus on tarnekorralduses osutatud kogusest suurem, tasutakse siiski ainult tarnekorralduses osutatud koguse eest.

III PEATÜKK

Sekkumisvarust pärit toodete müük

Artikkel 28

Pakkumusmenetluse avamine

1.   Riiklikul sekkumisel ülevõetud ja müügiks saadaolevaid tooteid müüakse pakkumusmenetluse kaudu.

2.   Pakkumusmenetlus avatakse müügi avamise rakendusmäärusega.

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise esimene tähtaeg määratakse kindlaks kõige varem kuus päeva pärast asjaomase rakendusmääruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Pakkumusmenetlused võivad olla avatud selliste toodete müügiks, mida ladustatakse liidu või liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas.

4.   Müügi avamise rakendusmäärus sisaldab eelkõige järgmist teavet:

a)

pakkumusega hõlmatud tooted, ja eelkõige:

i)

riisi puhul selle tüüp ja sort;

ii)

veiseliha puhul vastavad jaotustükid;

b)

pakkumusmenetlusega hõlmatud ajavahemik (edaspidi „pakkumusperiood“) ja eri alaperioodid, mil jooksul pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi saab esitada;

c)

veiseliha, või ja lõssipulbri puhul miinimumkogus, mille kohta võib pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitada;

d)

tagatise summa, mis esitatakse pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse korral.

Lisaks sellele võib kõnealune rakendusmäärus sisaldada

a)

pakkumusmenetlusega hõlmatud üldkoguseid;

b)

vajaduse korral teravilja ja riisi transpordikulusid käsitlevaid sätteid.

5.   Pakkumusmenetlused võivad piirduda kindlaksmääratud kasutusotstarvete või sihtkohtadega ja sisaldada sätteid kasutuse või sihtkoha kontrollimise kohta.

Artikkel 29

Pakkumuskutse teade ja sellega seotud kord

1.   Iga makseasutus, kellel on müügiks saadaolevad sekkumisvarud, koostab pakkumuskutse teate ja avaldab selle vähemalt neli päeva enne esimest pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise kuupäeva.

2.   Pakkumuskutse teates märgitakse eelkõige:

a)

pakkumuskutse teate väljaandnud makseasutuse nimi ja aadress;

b)

viide müügi avamise rakendusmäärusele;

c)

pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste lõppkuupäevad iga osalise pakkumuskutse korral;

d)

iga ladustamiskoha puhul ladustaja nimi ja aadress ning vajaduse korral:

i)

teravilja ja riisi puhul saadaolevad kogused jaotatuna müügipartiidesse, mis on kõigile ettevõtjatele võrdselt juurdepääsetavad, ning iga müügipartii kvaliteedi kirjeldus;

ii)

veiseliha puhul saadaolevad kogused jaotustükkide kaupa vastavalt III lisa IV osale ja tarnekuupäev;

iii)

või ja lõssipulbri puhul saadaolevad kogused ja tarnekuupäev;

e)

artikli 30 lõike 1 punktis d osutatud tarnimisetapp ja vajaduse korral pakendi liik;

f)

ladustamiskohas olevad transpordivahendile laadimise seadmed;

g)

või puhul vajaduse korral rõõsa koore olemasolev kogus ladustamiskohas, nagu on osutatud IV lisa II osa punkti 2 alapunktis d.

3.   Makseasutus tagab pakkumuskutse teate asjakohase avalikustamise.

4.   Makseasutus teeb vajalikud korraldused, et võimaldada huvitatud isikutel:

a)

kontrollida müüki pandud teravilja ja riisi ning võtta neilt proovid ja nendega tutvuda oma kulul enne pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamist;

b)

vastavalt vajadusele tutvuda I lisa IV osas, II lisa I osas, IV lisa I osas ja V lisa IV osas osutatud analüüside tulemustega.

Artikkel 30

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamine ja nende vastuvõetavus

1.   Pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on vastuvõetav, kui see vastab artikliga 2 ja müügi avamise rakendusmäärusega kehtestatud nõuetele. Ühtlasi peab pakkumus vastama järgmistele tingimustele:

a)

pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses on viide müügi avamise rakendusmäärusele ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäevale;

b)

veiseliha puhul on märgitud vastavad jaotustükid;

c)

teravilja ja riisi puhul on märgitud müügipartii üldkogus;

d)

pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses on märgitud toote mõõtühiku kohta pakutav hind eurodes, ümardatuna kuni kahe kümnendkohani, ilma käibemaksuta:

i)

teravilja ja riisi puhul veovahendile laadituna;

ii)

või või lõssipulbri puhul ladustamiskoha laadimisplatvormile kaubaalustel tarnituna või vajaduse korral kaubaalustel transpordivahendile laadituna, kui tegemist on veoauto või raudteevaguniga;

iii)

veiseliha puhul ladustamiskoha laadimisplatvormile tarnituna;

e)

veiseliha, või ja lõssipulbri puhul, et pakkumus on seotud vähemalt selle miinimumkogusega, mis on sätestatud müügi avamise rakendusmääruses;

f)

pakkumuses on märgitud ladustamiskoht, kus toodet hoitakse; või ja lõssipulbri puhul võib kindlaks määrata alternatiivse ladustamiskoha;

g)

ettevõtja on esitanud müügi avamise rakendusmäärusega ette nähtud tagatissumma.

2.   Teravilja puhul tuleb pakutud hinna korral osutada delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 I lisa II osas kindlaks määratud miinimumkvaliteedile, riisi puhul määruse (EL) nr 1308/2013 III lisa A jaos kindlaks määratud standardkvaliteedile.

3.   Veiseliha, või ja lõssipulbri puhul kohaldatakse pakutavat hinda netomassi suhtes.

Või puhul võib vajaduse korral täpsustada, et pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus on esitatud üksnes rõõsakoorevõi kohta, nagu on osutatud artikli 29 lõike 2 punktis g.

Artikkel 31

Komisjoni teavitamine pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest vastuvõetavatest pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest müügi avamise rakendusmääruses sätestatud ajavahemiku jooksul.

2.   Lõikes 1 sätestatud teated ei tohi sisaldada ettevõtja nime, aadressi ega käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

3.   Kui liikmesriik ei teata komisjonile pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest ettenähtud tähtaja jooksul, millele on osutatud lõikes 1, käsitatakse seda kui tühiteate esitamist komisjonile.

Artikkel 32

Müügihinda käsitlevad otsused

1.   Artikli 31 kohaselt teavitatud pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste põhjal otsustab komisjon määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 osutatud korras:

a)

jätta müügihinna alammäär kindlaks määramata või

b)

müügihinna alammäär kindlaks määrata.

Või ja lõssipulbri müügihinna alammäär võib sõltuda müügiks pakutavate toodete asukohast.

2.   Lõikes 1 osutatud otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 33

Pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui müügihinna alammäär ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused.

2.   Kui müügihinna alammäär on kindlaks määratud, lükkavad makseasutused tagasi kõik müügihinna alammäärast madalama hinnaga pakkumused.

Makseasutused võtavad vastu üksnes sellised pakkumused, millest komisjoni on teavitatud vastavalt artiklile 31.

3.   Makseasutused võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse vastu pärast seda, kui komisjon on avaldanud artiklis 32 osutatud otsuse.

Makseasutus teatab ettevõtjatele pakkumusmenetluses osalemise tulemused kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse jõustumist.

Artikkel 34

Veiseliha, või ja lõssipulbri jaotamist käsitlevad erisätted

1.   Või ja lõssipulbri puhul on edukas ettevõtja see, kes pakub kõrgeima hinna. Kui saadaolevat kogust ei kasutata täielikult ära, jaotatakse allesjäänud kogus teiste ettevõtjate vahel vastavalt pakutud hindadele, alustades kõrgeimast hinnast.

2.   Kui pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse vastuvõtmine tooks kaasa lepingu sõlmimise suurema koguse veiseliha, või või lõssipulbri kohta kui konkreetses ladustamiskohas saadaval, sõlmitakse kõnealuse ettevõtjaga leping ainult saadaoleva koguse kohta. Ettevõtja nõusolekul võib makseasutus siiski lubada saada toodet muust ladustamiskohast, et täita pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse kogus.

3.   Kui kahe või enama pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse vastuvõtmine, milles pakutakse sama hinda konkreetses ladustamiskohas oleva toote eest, tooks kaasa lepingute sõlmimise veiseliha, või või lõssipulbri kogusele, mis ületavad saadaolevat kogust, jaotatakse olemasolevad kogused võrdeliselt pakkumustes soovitud kogustega. Kui selline jaotamine tooks kaasa artikli 28 lõike 4 punktis c osutatud kogusest väiksemate koguste müügi, otsustatakse ostuõigus liisu heitmise teel.

4.   Kui pärast kõigi edukate pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste vastuvõtmist jääb ladustamiskohta artikli 28 lõike 4 punktis c osutatud kogusest väiksem kogus veiseliha, võid või lõssipulbrit, pakub makseasutus kõnealust ülejäänud kogust edukatele ettevõtjatele, alustades sellest ettevõtjast, kes pakkus kõrgeima hinna. Edukale ettevõtjale antakse võimalus osta ülejäänud kogus minimaalse müügihinnaga.

5.   Makseasutus jaotab tooteid lattu sisenemise kuupäeva alusel, alustades ettevõtja määratud ladustamiskohas saadaoleva üldkoguse kõige vanemast tootest või vastavalt vajadusele ettevõtja määratud külmhoones saadaolevast kõige vanemast või või rõõsakoorevõi või veiseliha jaotustükkide kogusest.

Artikkel 35

Maksed

Enne toote väljaviimist ning artikli 37 lõikes 2 osutatud perioodi jooksul maksavad ettevõtjad makseasutusele iga koguse eest, mille nad ladustamiskohast ära viivad, pakkumusmenetluse raames tehtavale pakkumusele vastava summa, mille makseasutus on kindlaks määranud ja millest ta on teatanud vastavalt artikli 33 lõikele 3.

Artikkel 36

Müük liikmesriikides

1.   Liikmesriigis, kus ei ole artikli 28 kohaselt pakkumusmenetlust avatud, võib makseasutus ise avada sekkumistoodete müügiks pakkumusmenetluse, kui selle riigi ladustamiskohas olev üldkogus on väiksem kui:

a)

iga teravilja puhul: 10 000 tonni;

b)

riisi puhul 2 000 tonni;

c)

veiseliha, või või lõssipulbri puhul: 200 tonni.

2.   Delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 II peatükki ja käesolevat peatükki kohaldatakse pakkumusmenetluse suhtes, mille makseasutus on avanud vastavalt käesoleva määruse lõikele 1, välja arvatud artikli 28 lõige 2, artikli 29 lõike 2 punkt b, artikli 30 lõike 1 punktid a ja e, artikkel 31 ja artikli 32 lõige 2. Artikli 32 lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis asjaomase liikmesriigi otsusega.

3.   Lõikes 1 kindlaksmääratud koguste piires võivad makseasutused pakkuda otseturustamiseks tooteid, mida pärast iga-aastase inventuuri raames teostatud visuaalset vaatlust vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktile g ja artikli 3 lõikele 4 või pärast nende sekkumisvahendina arvelevõtmist tehtud kontrolli ei ole enam võimalik uuesti originaalpakendisse tagasi panna või mille tarbimisväärtus on langenud.

4.   Makseasutused tagavad võrdväärse juurdepääsu kõikidele asjaomastele isikutele.

Artikkel 37

Väljaviimiskorraldus

1.   Artiklis 35 osutatud summa maksmisel annab makseasutus välja väljaviimiskorralduse, millele on märgitud:

a)

kogus, mille eest on vastav summa makstud;

b)

toote ladustamise koht;

c)

toote väljaviimise lõppkuupäev.

2.   Ettevõtja viib talle määratud toote välja 30 päeva jooksul pärast artikli 33 lõikes 3 osutatud teate saamist. Pärast kõnealust perioodi kannab kulud ja riskid ettevõtja.

Artikkel 38

Või ja lõssipulbri väljaviimine

1.   Ladustamiskohast väljaviimisel ja juhul kui tarnitakse väljaspool ladustamiskohta, paigutab makseasutus või või lõssipulbri kaubaalustel ladustamiskoha laadimisplatvormile ja laadituna transpordivahendile, kui selleks on veoauto või raudteevagun. Sellega seotud kulud kannab makseasutus.

2.   Ettevõtja tagastab ladustamiskohast väljaviimisel makseasutusele samaväärsed kaubaalused. Makseasutus võib alternatiivina heaks kiita muu samaväärse korra.

3.   Kõik lastina paigutamise ja kaubaaluselt mahatõstmise kulud kannab või või lõssipulbriga seotud ettevõtja.

III JAOTIS

Eraladustamistoetus

I PEATÜKK

Eraladustamistoetuse erieeskirjad

I jagu

Üldsätted

Artikkel 39

Pakkumusmenetluse avamine ja toetuse eelnev kindlaksmääramine

1.   Rakendusmäärus, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks toetussumma, võib sisaldada järgmist teavet:

a)

tooted või tooteliigid ning vajaduse korral asjakohane CN-kood;

b)

juhul, kui toetus on eelnevalt kindlaks määratud, siis ladustamistoetuse summa toetusega hõlmatud toodete toote mõõtühiku kohta;

c)

koguste mõõtühik;

d)

kui pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga toetus hõlmab juba lattu paigutatud tooteid;

e)

pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul asjaomane ajavahemik („pakkumusperiood“) ja vajaduse korral eri alaperioodid, mille jooksul pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi saab esitada ning eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga toetuse puhul toetusetaotluse esitamise periood;

f)

ladustamisperiood;

g)

üldkogus, kui see on asjakohane;

h)

miinimumkogus pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse kohta;

i)

tagatise suurus mõõtühiku kohta pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul, ja vajaduse korral toetusetaotluse puhul;

j)

lattu paigutamise ja laost väljaviimise perioodid;

k)

teave, mis peab olema kantud pakendile (vajaduse korral).

2.   Kui eraladustamistoetuse andmine on piiratud teatavate liikmesriikidega või liikmesriikide piirkondadega, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 18 lõike 2 punktis b, võib pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi ja toetusetaotlusi esitada üksnes asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid).

3.   Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul peab pakkumusmenetluse avamise rakendusmääruse ja pakkumuste esitamise esimese kuupäeva vahele jääma vähemalt kuus päeva.

Artikkel 40

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste esitamine eraladustamistoetuse puhul ning nende vastuvõetavus

Pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus eraladustamistoetuse saamiseks on vastuvõetav, kui see vastab artiklis 2 sätestatud nõuetele ja on täidetud järgmised tingimused:

a)

pakkumus või taotlus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

i)

viide rakendusmäärusele, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa;

ii)

ladustamisperiood, kui see on ette nähtud rakendusmäärusega, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa;

iii)

pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotlusega hõlmatud toodete kogus;

iv)

kui tooted on juba ladustatud, siis iga eraladustamiskoha nimi ja aadress, laopartiide/tootepartiide/vaatide/silode asukoht ja vastavad kogused ning vajaduse korral heakskiidetud ettevõtte identifitseerimist võimaldav number;

v)

pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse korral pakkumuste esitamise alaperioodi lõppkuupäev;

vi)

pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse korral toetuse summa eurodes arvestatuna toote mõõtühiku kohta ja ümardatuna kuni kahe kümnendkohani, ilma käibemaksuta;

b)

ettevõtja on esitanud tagatissumma, millele on osutatud rakendusmääruses, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa.

Artikkel 41

Pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste kontrollimine makseasutuse poolt

1.   Makseasutus otsustab pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste vastuvõetavuse artiklites 2 ja 40 sätestatud nõuete alusel.

2.   Kui makseasutus otsustab, et pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta sellest asjaomast ettevõtjat kolme tööpäeva jooksul alates pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse saamisest.

Artikkel 42

Komisjoni teavitamine pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest ja toetusetaotlustest

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest vastuvõetavatest pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest ja toetusetaotlustest järgmiste tähtaegade jooksul:

a)

pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul tuleb kohaldada pakkumusmenetluse avamise rakendusmääruses kehtestatud tähtaegu;

b)

toetusetaotluste puhul esitatakse teated igal teisipäeval hiljemalt kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) ning neis peavad olema esitatud selliste toodete kogused, mille kohta on eelmisel nädalal esitatud vastuvõetav taotlus, ja muu sellega seotud teave. Komisjon võib nõuda, et teavitamine toimub sagedamini, juhul kui selline teave on vajalik kava haldamise eesmärgil.

2.   Lõike 1 punktides a ja b sätestatud teated ei tohi sisaldada ettevõtja nime, aadressi ega käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

3.   Kui liikmesriik ei teata komisjonile pakkumusmenetluse raames tehtavatest pakkumustest või toetusetaotlustest ettenähtud tähtaja jooksul, millele on osutatud lõike 1 punktides a ja b, käsitatakse seda kui tühiteate esitamist komisjonile.

II jagu

Eraladustamistoetuse summa kindlaksmääramine pakkumusmenetluse teel

Artikkel 43

Otsused, mis käsitlevad eraladustamistoetuse summa ülemmäära

1.   Artikli 42 kohaselt teavitatud pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste alusel otsustab komisjon määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud korras:

a)

jätta toetuse ülemmäär kindlaks määramata või

b)

toetuse ülemmäär kindlaks määrata.

2.   Kui pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus hõlmab artikli 39 lõike 1 punktis g osutatud üldkogust ja kui toetuse andmine kõikide koguste eest, mille eest on õigus toetust saada, viiks üldkoguse ületamiseni, võtab komisjon määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu otsuse, millega kinnitatakse jaotuskoefitsient. Koefitsienti kohaldatakse sellistele pakkumusmenetluse raames tehtavatele pakkumustele, mis on tehtud toetussumma ülemmäära arvestades.

Erandina artikli 2 lõikest 6 võib ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse jaotuskoefitsienti, oma pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse tagasi võtta kümne tööpäeva jooksul pärast selle otsuse jõustumise kuupäeva, millega määratakse kindlaks jaotuskoefitsient.

3.   Otsused lõigetes 1 ja 2 osutatud toetuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 44

Pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi käsitlevad üksikotsused

1.   Kui eraladustamistoetuste ülemmäära ei ole kindlaks määratud, lükatakse tagasi kõik pakkumused.

2.   Kui toetuste ülemmäär on kindlaks määratud, võtab makseasutus vastu pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused, mis on ülemmääraga võrdsed või sellest madalamad, ilma et see mõjutaks artikli 43 lõike 2 kohaldamist. Kõik muud pakkumusmenetluse raames tehtavad pakkumused lükatakse tagasi.

Makseasutused ei võta vastu pakkumusmenetluse raames tehtavaid pakkumusi, millest ei ole teatatud artikliga 42 ettenähtud korras.

3.   Makseasutus teeb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud otsuse pärast seda, kui on avaldatud komisjoni otsus, millele on osutatud artikli 43 lõikes 1.

Makseasutus teatab ettevõtjatele pakkumusmenetluses osalemise tulemused kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse jõustumist.

III jagu

Eraladustamistoetuse summa eelnev kindlaksmääramine

Artikkel 45

Otsused seoses taotlustega eelnevalt kindlaksmääratud summas eraladustamistoetuse saamiseks

1.   Juba ladustatud toodete puhul loetakse taotlus vastuvõetuks kaheksandal tööpäeval pärast kõnealuse taotluse saamist, tingimusel et komisjon ei võta vahepeal vastu lõike 3 kohast otsust.

2.   Juba ladustatud toodete puhul teatab makseasutus taotluste vastuvõtmise otsused ettevõtjale kaheksandal tööpäeval pärast nõuetekohase taotluse saamist, tingimusel et komisjon ei võta vahepeal vastu lõike 3 kohast otsust.

3.   Kui olukorra uurimisel ilmneb, et eraladustamistoetuse kava on kasutatud ülemäära või et on olemas ülemäärase kasutamise või spekulatsiooni oht, võib komisjon ilma määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata otsustada:

a)

peatada kava kohaldamine kuni viieks tööpäevaks; kõnealusel perioodil esitatud taotlusi ei aktsepteerita;

b)

kehtestada ühtne protsendimäär, mille võrra taotlustes märgitud koguseid vähendatakse, vajaduse korral arvestades lepingujärgset miinimumkogust;

c)

lükata tagasi taotlused, mis esitati enne vastuvõtmise peatamise ajavahemikku ja mille vastuvõtmine oleks tulnud otsustada peatamisajal.

Erandina artikli 2 lõikest 6 võib ettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse esimese lõigu punkti b, oma taotluse tagasi võtta kümne tööpäeva jooksul pärast selle vähendamisprotsendi kindlaksmääramise otsuse jõustumise kuupäeva.

IV jagu

Toodete paigutamine eraladustamiseks

Artikkel 46

Teave, mis on seotud veel ladustamata toodete paigutamisega eraladustamiseks

Pärast artikli 44 lõike 3 teises lõigus osutatud teate või artikli 45 lõikes 2 osutatud otsust käsitleva teate saamist teatab ettevõtja makseasutusele toodete lattu sisenemise ajavahemiku, iga eraladustamiskoha nime ja aadressi ja vastavad kogused. Teade esitatakse makseasutusele vähemalt viis tööpäeva enne partiide lattu paigutamist. Makseasutus võib nõustuda lühema perioodiga kui viis tööpäeva.

Artikkel 47

Veel ladustamata toodete lattu paigutamine

1.   Tooted paigutatakse lattu 28 päeva pärast teatamist, mis toimub pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste puhul vastavalt artikli 44 lõike 3 teisele lõigule, või toetusetaotluste puhul pärast artikli 45 lõikes 2 osutatud otsusest teatamist.

2.   Liha puhul algab pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotlusega hõlmatud koguse iga üksikpartii lattu paigutamine päeval, mil asjaomane partii läheb pädeva asutuse kontrolli alla. Selle päeva all mõistetakse päeva, mil värske või jahutatud toote netokaal määratakse:

a)

eraladustamiskohas, kui toode külmutatakse ladustamiskoha territooriumil;

b)

külmutamiskohas, kui toode külmutatakse nõuetekohaselt väljaspool eraladustamiskohta;

3.   Lattu paigutamine loetakse lõpetatuks päeval, mil viimane pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotlusega hõlmatud koguse viimane üksikpartii on lattu paigutatud.

II PEATÜKK

Ladustamislepingud

I jagu

Lepingute sõlmimine

Artikkel 48

Lepingulise ladustamise periood

1.   Lepingulise ladustamise periood algab päeval, mis järgneb:

a)

artikli 44 lõikes 3 osutatud teatamise kuupäevale või vastuvõetava taotluse kättesaamise kuupäevale, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 1 kohaldamist juba ladustatud toodete puhul;

b)

kuupäevale, mil veel ladustamata toodete lattu paigutamine loetakse lõpetatuks vastavalt artikli 47 lõikele 3.

2.   Lepingulise ladustamise perioodi viimase päeva võib määrata kindlaks rakendusmäärusega, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa, nagu on osutatud artikli 39 lõike 1 punktis f.

Erandina nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (18) artikli 3 lõikest 4, kui lepingulise ladustamise perioodi viimane päev langeb laupäevale, pühapäevale või riigipühale, lõpeb lepingulise ladustamise periood selle päeva viimasel tunnil.

Artikkel 49

Lepingute sõlmimine

Lepingut sõlmivateks osapoolteks on selle liikmesriigi makseasutus, kelle territooriumil tooted on ladustatud või tooteid ladustatakse, ja ettevõtjad, kes vastavad delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 2 sätestatud tingimustele ja kelle pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus või toetusetaotlus on vastu võetud.

Lepingud sõlmitakse tegelikult ladustatud koguse (edaspidi „lepingujärgne kogus“) kohta, mis ei ületa pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse puhul artikli 44 lõike 3 teises lõigus osutatud kogust; juba ladustatud toodete puhul toetusetaotluses esitatud kogust või veel ladustamata toodete kohta esitatud toetusetaotluse puhul artikli 45 lõikes 2 osutatud teates esitatud kogust.

Lepingut ei sõlmita, kui tegelikult ladustatud kogus on alla 95 % pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse või toetusetaotluse kogusest või kogusest, mis tuleneb artikli 45 lõike 3 punkti b kohaldamisest.

Lepingut ei sõlmita, kui toodete eraladustamiskõlblikkus ei ole leidnud kinnitust.

Artikkel 50

Lepingu sõlmimise teade

Makseasutus teatab edukale ettevõtjale lepingu sõlmimisest viie tööpäeva jooksul pärast artikli 61 lõikes 1 osutatud kontrolliaruande väljaandmise kuupäeva, kui kõik lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid on saadud.

Lepingu sõlmimise kuupäev on päev, mil makseasutus teavitab ettevõtjat.

II jagu

Lepingu üksikasjad ja ettevõtja kohustused

Artikkel 51

Lepingu üksikasjad

Lepingut tõlgendatakse nii, et see hõlmab vajaduse korral üksikasju, mis on ette nähtud artikliga 52 ja järgmiste õigusaktidega:

a)

pakkumusmenetluse avamise rakendusmääruse ja pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse asjakohased sätted või

b)

rakendusmääruse, millega määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa, ja toetusetaotluse asjakohased sätted.

Artikkel 52

Ettevõtja kohustused

1.   Lepingud peavad hõlmama vähemalt järgmisi ettevõtja kohustusi:

a)

ladustada lepinguline tootekogus ja hoida seda laos lepingulise ladustamise perioodi jooksul omal vastutusel ja kulul sellistel tingimustel, mis tagavad delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artiklis 3 osutatud toodete omaduste säilimise, ilma

i)

ladustatud tooteid asendamata, välja arvatud suhkru puhul vastavalt lõikele 3;

ii)

või neid teise eraladustamiskohta üle viimata või suhkru puhul teise silosse üle viimata;

b)

säilitada eraladustamiskohta ladustamisel koostatud kaalumise dokumendid;

c)

edastada dokumendid, mis on seotud lattu paigutamisega, sealhulgas laopartiide/tootepartiide/vaatide/silode asukoht ja vastavad kogused, makseasutusele hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast artikli 47 lõikes 3 osutatud lattu paigutamist;

d)

võimaldada makseasutusel igal ajal kontrollida, kas kõiki lepingus sätestatud kohustusi järgitakse;

e)

ladustada tooted selliselt, et nad oleksid kergesti ligipääsetavad ja laopartii/tootepartii/vaadi/silo kaupa eristatavad.

2.   Erandina lõike 1 punkti a alapunktist ii võib makseasutus lubada ladustatud toodete ümberpaigutamist järgmistel tingimustel:

i)

kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) juustude puhul, kui ettevõtja esitab põhjendatud taotluse;

ii)

muude toodete puhul erandjuhtudel, kui ettevõtja esitab põhjendatud taotluse.

3.   Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist e võib lepinguga hõlmatud suhkrut ladustada ettevõtja määratud silos koos muu suhkruga, tingimusel et lepingulist kogust hoitakse määratud silos lepinguperioodi vältel kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 artikli 8 lõikega 1.

4.   Ettevõtja annab makseasutuse taotlusel viimase käsutusse iga lepingu kohta kogu dokumentatsiooni, mis võimaldab kontrollida ladustatud toodete kohta eelkõige järgmist teavet:

a)

heakskiidetud ettevõtte identifitseerimist võimaldav number ja vajaduse korral tootjaliikmesriik;

b)

toodete päritolu ja valmistamiskuupäev või suhkru korral toote turustusaasta ning liha puhul tapakuupäev;

c)

lattu paigutamise kuupäev;

d)

kaal ja liha korral pakendatud jaotustükkide arv;

e)

eraladustamiskoha aadress ja vahendid, mis võimaldavad tuvastada toodet eraladustamiskohas või lahtise suhkru korral identifitseerida ettevõtja määratud silo;

f)

lepingulise ladustamise perioodi lõppkuupäev ja laost väljaviimise tegelik kuupäev lepingulisel ladustamisel.

5.   Ettevõtja või vajaduse korral laopidaja peab registrit, mis sisaldab lepingunumbrite kaupa järgmist teavet:

a)

eraladustatud toodete märgistus laopartii/tootepartii/vaadi/silo kaupa;

b)

lattu saabumise ja laost väljaviimise kuupäev;

c)

ladustatud toodete kogus laopartii/tootepartii/vaadi/silo kaupa;

d)

toodete asukoht laos laopartii/tootepartii/vaadi/silo kaupa.

III PEATÜKK

Toodete laost väljaviimine ja eraladustamistoetuse maksmine

I jagu

Toodete laost väljaviimine

Artikkel 53

Laost väljaviimine

1.   Laost väljaviimine võib alata järgmisel päeval pärast lepingulise ladustamise perioodi viimast päeva või vajaduse korral alates kuupäevast, mis kehtestatakse rakendusmäärusega, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa.

2.   Laost väljaviimine toimub laopartiide kaupa või makseasutuse loal väiksemate kogustena.

Siiski artiklis 60 osutatud pitseeritud toodete puhul võib laost välja viia üksnes pitseeritud koguse.

3.   Kui rakendusmääruses, millega avatakse pakkumusmenetlus või määratakse eelnevalt kindlaks eraladustamistoetuse summa, on lepingulise ladustamise perioodiks kehtestatud päevade vaheline ajavahemik, teatab ettevõtja makseasutusele kavatsust hakata tooteid laost välja tooma, osutades asjaomased laopartiid/tootepartiid/vaadid/silod vähemalt viis tööpäeva enne väljaviimistoimingute algust.

Makseasutus võib nõustuda lühema perioodiga kui viis tööpäeva.

II jagu

Maksmine

Artikkel 54

Taotlus eraladustamistoetuse maksmiseks

Ettevõtja esitab maksetaotluse kolme kuu jooksul pärast lepingulise ladustamise perioodi lõppu.

Artikkel 55

Eraladustamistoetuse maksmine

Toetus makstakse hiljemalt 120 päeva jooksul pärast maksetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et lepingulised kohustused on täidetud.

Kui aga toetuse saamise õiguse ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne õiguse tunnustamist.

IV JAOTIS

KONTROLLID JA KARISTUSED

I PEATÜKK

Kontrollid

Artikkel 56

Riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse kontrollide üldsätted

1.   Makseasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vastavus riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse andmise nõuetele, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2016/1238, käesolevas määruses ning käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud rakendusmäärustes.

Meetmed hõlmavad riikliku sekkumise puhul kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ning eraladustamistoetuse puhul pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste ja toetusetaotluste täielikku halduskontrolli, millele lisanduvad dokumentide kohapealne kontroll ja füüsiline kontroll, nagu on sätestatud käesolevas jaotises.

2.   Kaalu kontrollimine riiklikuks sekkumiseks tarnitud toodete puhul ja eraladustamistoetuse andmisel lepinguliste koguste puhul toimub makseasutuse ametnike juuresolekul.

3.   Füüsiline proovide võtmine toodete kvaliteedi ja koostise kontrollimiseks riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse puhul toimub makseasutuse ametnike poolt või nende juuresolekul.

4.   Kontrolljälje jätmiseks tuleb kõik makseasutuse kontrollitud lao- ja finantsdokumendid ning muud dokumendid kontrolli käigus tembeldada või initsiaalidega kinnitada. Elektrooniliste dokumentide tõendamisel lisatakse kontrollkäigu kausta teostatud kontrolli dokumendid paberkandjal või elektrooniliselt. Kõnealused dokumendid tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

Artikkel 57

Riikliku sekkumise kontrolli erieeskirjad

1.   Ilma et see piiraks toodete ülevõtmisel käesoleva määrusega nõutavaid kontrolle, kontrollitakse sekkumisvarusid kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikliga 3.

2.   Kui artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud ladustamiskoht asub mõnes teises liikmesriigis kui see, kus kindlaksmääratud hinnaga pakkumus või pakkumusmenetluse raames tehtav pakkumus esitatakse, võib kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse saanud makseasutus taotleda ladustamiskoha eest vastutava makseasutuse abi, kaasa arvatud kohapealsed kontrollid. Abi antakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse saanud makseasutuse taotletud perioodi jooksul.

3.   Veiseliha puhul teostatakse kontrolle kooskõlas III lisa I ja III osaga.

Artikkel 58

Riikliku sekkumise kontrolli erieeskirjad teravilja ja riisi puhul

1.   Olenemata artikli 56 lõikest 2 viibivad tarnitud koguse kaalumise juures ettevõtja ja makseasutuse esindaja, kes on ettevõtjast sõltumatu.

Kui makseasutuse esindaja on ka laopidaja, teostab makseasutus 30 päeva jooksul pärast tarnekuupäeva vähemalt mahukontrolli hõlmava kontrollimise. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 5 %.

Kui lubatud 5 % ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud toodete ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega.

Kui lubatud 5 % ületatakse, kaalutakse teravili või riis viivitamata. Kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust väiksem, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja. Muul juhul kannab kaalumisega seotud kulud makseasutus.

2.   Kui delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 I lisa I osa punktis 3 osutatud riskianalüüsi alusel tuleb kontrollida teravilja saasteainete taset, jäävad saasteainete lubatud maksimumtaseme järgimata jätmisest tulenevad rahalised kohustused makseasutuse kanda, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 907/2014 artiklis 3 lõikes 6.

Kui asjaomane makseasutus suudab ohratoksiin A ja aflatoksiini puhul komisjonile tõendada standarditest kinnipidamist vastuvõtmisel, normaalsete ladustamistingimuste täitmist ning laopidaja muudest kohustustest kinnipidamist, kantakse rahalised kohustused liidu eelarvesse.

Artikkel 59

Erisätted, milles käsitletakse teravilja ja riisi ülevõtmist ladustamiskohas laopidaja poolt

1.   Kui teravili või riis võetakse üle ladustamiskohas, kus kõnealuseid tooteid hoitakse kindlaksmääratud hinnaga pakkumuse või pakkumusmenetluse raames tehtava pakkumuse esitamise ajal, tehakse ülevõetav kogus kindlaks sellise laoarvestuse alusel, mis vastab ametialastele normidele ja võimaldab kooskõla liidu õigusaktidega, eelkõige määruse (EL) nr 907/2014 III lisaga, ning eeldusel et:

a)

laoarvestuses märgitakse:

i)

mass, mis on kindlaks tehtud kaalumisel hiljemalt kümne kuu jooksul enne ülevõtmist;

ii)

füüsikalised kvaliteediomadused kaalumise hetkel ning eelkõige niiskusesisaldus;

iii)

punkrivahetused ja töötlemine;

b)

laopidaja tõendab, et pakutud partii vastab igati laoarvestuses esitatud andmetele;

c)

kaalumise ajal kindlakstehtud kvaliteediomadused on samad, mis makseasutuse või selle esindaja iga 60 tonni kohta võetud proovist koostatud representatiivse proovi kvaliteediomadused.

2.   Kui kohaldatakse lõiget 1, tuleb laoarvestusse ja delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 3 lõike 3 esimese lõigu punktiga a ette nähtud rahalisse arvestusse registreerida laoarvestusse kantud mass, mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse erinevust kaalumise käigus kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendimäära ning representatiivse proovi põhjal kindlakstehtud niiskusesisalduse ja/või prügilisandite protsendimäära vahel. Erinevust prügilisandite protsendimäära vahel võib võtta arvesse ainult juhul, kui sellega väheneb laoarvestusse kantud mass.

Makseasutus korraldab täiendava mahukontrolli 30 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 5 %.

Kui lubatud 5 % ei ole ületatud, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud toodete ülevõtmisel raamatupidamisarvestusse kantud ja hilisemal kaalumisel täheldatud massi võimaliku erinevusega.

Kui lubatud 5 % ületatakse, kaalutakse teravili või riis viivitamata. Kui kaalumisel saadud kogus on registreeritust väiksem, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 IV lisa punktis 1 sätestatud lubatud hälvet, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja. Vastupidisel juhul kannab kaalumisega seotud kulud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond.

Artikkel 60

Eraladustamistoetuse kontrollide erisätted

1.   Kõikide ladustatud partiide puhul teostab makseasutus dokumentide kohapealse kontrolli 30 päeva jooksul pärast artikli 48 lõikes 1 osutatud lepingulise ladustamise perioodi algust artiklis 49 osutatud lepinguliste koguste kontrollimiseks. Kontrolli käigus uuritakse artikli 52 lõikes 5 osutatud laoarvestust ja tõendavaid dokumente, nagu kaalumis- ja üleandmisdokumendid, samuti tehakse füüsiliselt kindlaks partiide olemasolu ning identifitseeritakse tooted eraladustamiskohas.

Liha puhul teostatakse kontroll toodete eraladustamisse paigutamisel ning oliiviõli puhul enne vaatide ametlikku pitseerimist.

Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib makseasutus pikendada esimeses lõigus osutatud perioodi kuni 15 päeva võrra. Makseasutus teavitab sellest asjaomaseid ettevõtjaid.

2.   Lisaks lõikega 1 ettenähtud kontrollidele kontrollitakse füüsiliselt representatiivset statistilist valimit, mis moodustab vähemalt 5 % partiist, mis hõlmab vähemalt 5 % lattu paigutatud üldkogusest, et teha kindlaks, kas toodete ja laopartiide kogus, laad ja koostis, pakendamine ja märgistamine vastab eraladustamise nõuetele ja ettevõtja poolt pakkumusmenetluse raames tehtavas pakkumuses või toetusetaotluses täpsustatud üksikasjadele.

Juustu puhul tehakse füüsilisi kontrolle kõikide partiide puhul, et kontrollida lepingulisi koguseid.

3.   Ladustamisperioodi jooksul teostab makseasutus ka etteteatamata kohapealseid kontrolle, et teha kindlaks ja tagada lepingulise koguse olemasolu eraladustamiskohas ning et lahtiselt ladustatud suhkur on ettevõtja määratud silos. Kontroll tuleb teha statistilise juhuvalimi põhjal vähemalt 5 %-le partiist, mis hõlmab vähemalt 5 % üldkogustest, mille kohta on lepingud sõlmitud. Kõnealune valim ei tohi sisaldada rohkem kui 25 % lõike 2 kohaselt juba kontrollitud partiist, välja arvatud juhul, kui ei ole võimalik teostada kohapealset kontrolli vähemalt 5 %-le partiist, mis hõlmab vähemalt 5 % üldkogustest, mille kohta on lepingud sõlmitud.

Esimeses lõigus osutatud etteteatamata kontroll ei ole vajalik, kui makseasutus on ettevõtja nõusolekul pitseeritud tooted selliselt, et lepingulisi koguseid ei saa ladustamiskohast eemaldada plommi lõhkumata.

4.   Lepingulise ladustamise perioodi lõpus või enne toodete väljaviimise algust artikli 53 lõike 3 kohaldamisel, teostab makseasutus kohapealsed kontrollid, et teha kindlaks, kas lepingulised kohustused on täidetud, kontrollides laoarvestuse dokumente ja tõendavaid dokumente ning tehes kindlaks partiide olemasolu ja identifitseerides tooted eraladustamiskohas.

Lisaks esimeses lõigus osutatud kontrollidele tuleb representatiivset statistilist valimit, mis on moodustatud vähemalt 5 % partiist, mis hõlmab vähemalt 5 % üldkogustest, mille kohta on lepingud sõlmitud, kontrollida füüsiliselt, et teha kindlaks eraladustamiskohas olevate toodete kogus, liik, pakendamine ja märgistamine ning tooted identifitseerida.

5.   Kui makseasutus on ettevõtja nõusolekul pitseerinud tooted selliselt, et ladustatud koguseid ei saa üksikpartiist eemaldada plommi lõhkumata, võib lõigetes 3 ja 4 osutatud kontrollide puhul piirduda pitserite olemasolu ja rikkumatuse kindlakstegemisega.

Artikkel 61

Kontrolliaruandlus

1.   Makseasutus koostab kontrolliaruande viie tööpäeva jooksul pärast kohapealse kontrolli ja vajaduse korral artikli 56 lõikes 3 osutatud kontrollide lõpetamist. Aruandes kirjeldatakse täpselt iga kontrollitud küsimust ja sätestatakse järgmine:

a)

kontrolli alguse kuupäev ja kellaaeg;

b)

iga etteteatamise üksikasjad;

c)

kontrolli kestus;

d)

kohalviibivad vastutavad isikud;

e)

teostatud kontrolli laad ja ulatus, esitades eelkõige uuritud dokumentide ja toodete üksikasjad;

f)

tulemused ja järeldused;

g)

järelkontrolli vajadus.

Aruandele kirjutavad alla makseasutuse vastutav ametnik ja kas ettevõtja või vajaduse korral laopidaja, või saadetakse see ettevõtjale nii, et saadetis on registreeritud. Aruanne lisatakse maksete toimikusse.

2.   Kui kontrollitav toode ei ole nõuetega vastavuses, laiendatakse kontrolli suuremale statistilisele valimile, mille määrab kindlaks makseasutus.

3.   Makseasutus registreerib kõik mittevastavused selliste tõsiduse, ulatuse, kestvuse ja korduvuse kriteeriumide alusel, mis vastavalt artikli 62 lõikele 1 võivad põhjustada toetuse välistamise või vastavalt kõnealuse artikli 62 lõikele 4 alusetult makstud toetuse tagasimaksmise, vajaduse korral koos intressidega.

II PEATÜKK

Karistused ja haldusmeetmed

Artikkel 62

Karistused ja haldusmeetmed eraladustamistoetuse puhul

1.   Kui makseasutus leiab, et ettevõtja esitatud dokument, mis on ette nähtud delegeeritud määrusega (EL) 2016/1238, käesoleva määrusega või rakendusmäärusega, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b, sisaldab ebaõiget teavet ning kui asjaomane ebaõige teave on otsustava tähtsusega eraladustamistoetuse andmisel, välistab makseasutus ettevõtja sellele tootele toetuse andmise menetlusest, mille kohta ebaõige teave esitati, üheks aastaks alates rikkumist kinnitava lõpliku haldusotsuse vastuvõtmise kuupäevast.

2.   Lõike 1 kohast välistamist ei kohaldata juhul, kui ettevõtja esitab makseasutust rahuldavad tõendid, et kõnealuses lõikes osutatud olukord tekkis vääramatu jõu või ilmse vea tagajärjel.

3.   Alusetult makstud toetus nõutakse asjaomaselt ettevõtjalt tagasi koos intressidega. Komisjoni määruse (EL) nr 908/2014 artiklit 27 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasimaksmine, nagu käesolevas artiklis ette nähtud, ei piira komisjonile eeskirjade eiramisest teatamist vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (19).

V JAOTIS

TEAVITAMINE JA LÕPPSÄTTED

I PEATÜKK

Teavitamine

I jagu

Teavitamist reguleerivad üldsätted

Artikkel 63

Teavitamise viis

Käesolevas määruses ja artiklis 1 osutatud rakendusmäärustes osutatud teated peavad olema vastavuses komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (20).

Artikkel 64

Teated makseasutuste kohta

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile heakskiidetud makseasutused, kes vastutavad sekkumiskokkuostu ja müügi ning eraladustamistoetuse eest.

2.   Komisjon teeb liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks heakskiidetud makseasutuste loetelu, sealhulgas avaldab selle internetis.

II jagu

Riikliku sekkumisega seotud teated

Artikkel 65

Teabe edastamine sekkumisvarude kohta

1.   Liikmesriigid, kelle makseasutused omavad sekkumisvarusid, teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu kohta:

a)

teravilja ja riisi puhul:

i)

turustusaasta algusest alates ladustatud kogused;

ii)

turustusaasta algusest alates ülevõetud kumulatiivsed kogused;

iii)

turustusaasta algusest alates ladustamiskohtadest väljaviidud kumulatiivsed kogused (vajaduse korral märgitud kasutusliik või sihtkoht) ning kaotatud kumulatiivsed kogused;

iv)

lepinguga hõlmatud kumulatiivsed kogused, vajaduse korral märgitud kasutusliik või sihtkoht;

v)

kogused, mille suhtes on tehtud igakuise aruandlusperioodi lõpuks pakkumused.

b)

või ja lõssipulbri puhul:

i)

kõikide laos olnud toodete kogused eelmise kuu lõpus ning kõnealuse kuu jooksul ladustamiskohtadesse toodud ja sealt väljaviidud kogused;

ii)

iga ladustamiskohast väljaviidava toote koguste jaotus eelmise kuu jooksul kooskõlas pakkumusmenetluse avamise määrusega asjaomaste toodete müügiks;

iii)

ladustatud koguste jaotus valmistamisaja järgi eelmise kuu lõpus;

c)

veiseliha puhul:

i)

kõikide laos olnud toodete kogused eelmise kuu lõpus ning kõnealuse kuu jooksul ladustamiskohtadesse toodud ja sealt väljaviidud kogused;

ii)

iga ladustamiskohast väljaviidava toote koguste jaotus eelmise kuu jooksul kooskõlas pakkumusmenetluse avamise määrusega asjaomaste toodete müügiks;

iii)

eelmisel kuul sõlmitud müügilepingutega hõlmatud iga jaotustüki kogused;

iv)

eelmisel kuul väljaantud väljaviimiskorraldustega hõlmatud iga jaotustüki kogused;

v)

eelmise kuu jooksul ostetud iga jaotustüki kogused;

vi)

iga jaotustüki lepinguga hõlmamata ja tegelikud kogused eelmise kuu lõpul ning üksikasjad lepinguga hõlmamata toodete ladustamisaja kohta;

d)

kõigi toodete puhul:

i)

pakkumusmenetluste avamine, eraldatud kogused ja müügihindade kindlaksmääratud alammäärad artikli 36 kohaldamisel;

ii)

teave enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi raames toodete võõrandamise kohta.

2.   Komisjon võib nõuda, et lõikes 1 ettenähtud teadete esitamise sagedust tuleb suurendada, kui see on vajalik sekkumiskorra tõhususe haldamiseks.

3.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel:

a)   „laekunud kogused“– kogused, mis füüsiliselt ladustatakse, olenemata sellest, kas makseasutus võtab need üle või mitte;

b)   „väljaviidud kogused“– kõrvaldatud kogused või ülevõetud kogused, kui need on ostja poolt enne kõrvaldamist üle võetud.

4.   Lõike 1 punkti c kohaldamisel:

a)   „lepinguga hõlmamata kogused“– kogused, mis ei ole veel müügilepinguga hõlmatud;

b)   „tegelikud kogused“– lepinguga hõlmamata koguste ja müügilepinguga hõlmatud, aga veel ülevõtmata koguste koguhulk.

III jagu

Eraladustamistoetusega seotud teated

Artikkel 66

Teabe edastamine eraladustamise kohta

Liikmesriigid, kus eraladustamistoetust kasutatakse, teatavad komisjonile:

a)

vähemalt kord nädalas ladustamisperioodi kaupa tooted ja kogused, mille kohta on eelmise nädala jooksul lepingud sõlmitud;

b)

eelneva kuu kohta mitte hiljem kui iga kuu 15. kuupäevaks:

i)

asjaomase kuu jooksul eraladustamisele antud ja eraladustamisest väljaviidud toodete kogused, vajaduse korral kategooriatesse jaotatuna;

ii)

asjaomase kuu lõpus eraladustamisel olevate toodete kogus, vajaduse korral kategooriatesse jaotatuna;

iii)

toodete kogused, mille lepingulise ladustamise periood on lõppenud;

iv)

kui ladustamisperioodi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 20 punkti m kohaselt lühendatud või pikendatud, siis teave muudetud ladustamisperioodiga toodete ja koguste ning laost väljaviimise esialgsete ja muudetud kuupäevade kohta.

c)

Iga aasta 31. märtsiks eelmise kalendriaasta kohta tehtud kohapealsete kontrollide tulemused vastavalt IV jaotisele.

II PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 67

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2016. Riikliku sekkumise kokkuostu puhul kohaldatakse I lisa V osa III ja IV tabelit ning VI osa punkti b alates 1. juulist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  ELT L 346, 20.12.2013, lk 12.

(4)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(5)  Komisjoni 16. novembri 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 3427/87, milles sätestatakse riisiturul sekkumise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 326, 17.11.1987, lk 25).

(6)  Komisjoni 30. juuli 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2351/91, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mida kohaldatakse sekkumisasutuse valduses oleva riisi ostmisel toiduabi andmiseks (EÜT L 214, 2.8.1991, lk 51).

(7)  Komisjoni 25. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 720/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad makseasutuse või sekkumisameti kokkuostetud toodete ladustamise ja liikumise kohta (ELT L 198, 26.7.2008, lk 17).

(8)  Komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks (ELT L 223, 21.8.2008, lk 3).

(9)  Komisjoni 24. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1130/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja/või sihtkoha kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2009, lk 5).

(10)  Komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1272/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

(11)  Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1238, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 riikliku sekkumise ja eraladustamistoetuse osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 15).

(12)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(13)  Komisjoni 6. augusti 2014 aasta rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(14)  Komisjoni 5. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 273/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad piima ja piimatoodete analüüsimise ning kvaliteedi hindamise meetodite kohta (ELT L 88, 29.3.2008, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(16)  Komisjoni 10. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1249/2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 337, 16.12.2008, lk 3).

(17)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 1).

(18)  Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(19)  Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1848/2006, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56).

(20)  Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).


I LISA

TERAVILI

I OSA

1.   NENDE KOOSTISOSADE MÄÄRATLEMINE, MIDA EI TOHI SISALDADA LAITMATU KVALITEEDIGA PÕHITERAVILJAD

1.1.   Katkised terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „katkised terad“ standardile EN 15587.

Maisi puhul vastab määratlus „katkised terad“ standardile EN 16378.

1.2.   Teralisandid

a)   Kidurad terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „kidurad terad“ standardile EN 15587. Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist pärit odra puhul tähendab „kidurad terad“ siiski terasid, mille mahukaal on vähemalt 64 kilogrammi hektoliitri kohta ja mida pakutakse pakkumusmenetluse raames või kindlaksmääratud hinnaga või antakse sekkumiseks asjaomastes liikmesriikides, ning terasid, mis pärast käesolevas lisas märgitud kõikide teiste koostisosade kõrvaldamist lähevad läbi 2,0 mm läbimõõduga avadega sõelast.

Määratlust „kidurad terad“ ei kohaldata maisi puhul.

b)   Muud teraviljad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „muud teraviljad“ standardile EN 15587.

Maisi puhul vastab määratlus „muud teraviljad“ standardile EN 16378.

c)   Kahjurite kahjustatud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „kahjurite kahjustatud terad“ standardile EN 15587.

Maisi puhul vastab määratlus „kahjurite kahjustatud terad“ standardile EN 16378.

d)   Terad, mille idu värvus on muutunud

Kõva nisu ja pehme nisu puhul vastab määratlus „terad, mille idu värvus on muutunud“ standardile EN 15587.

Määratlust „terad, mille idu värvus on muutunud“ ei kohaldata odra või maisi puhul.

e)   Kuivatamise käigus ülekuumenenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „kuivatamise käigus ülekuumenenud terad“ standardile EN 15587.

Maisi puhul vastab määratlus „kuivatamise käigus ülekuumenenud terad“ standardile EN 16378.

f)   Plekilised terad

Kõva nisu puhul vastab määratlus „plekilised terad“ standardile EN 15587.

Määratlust „plekilised terad“ ei kohaldata pehme nisu, odra või maisi puhul.

1.3.   Kasvama läinud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „kasvama läinud terad“ standardile EN 15587.

Maisi puhul vastab määratlus „kasvama läinud terad“ standardile EN 16378.

1.4.   Prügilisandid

a)   Võõrseemned

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „võõrseemned“ standardile EN 15587.

Maisi puhul vastab määratlus „võõrseemned“ standardile EN 16378.

„Väliste haigustunnustega seemned“ on inimestele ja loomadele mürgised seemned; seemned, mis takistavad või raskendavad teraviljade puhastamist ja jahvatamist, ning seemned, mis mõjutavad teraviljatoodete kvaliteeti.

b)   Riknenud terad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „riknenud terad“ standardile EN 15587.

Maisi puhul vastab määratlus „riknenud terad“ standardile EN 16378.

Standardis EN 15587 kuulub kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul määratlus „fusarioossed terad“ määratluse „riknenud terad“ alla.

c)   Võõrkehad

Kõva nisu, pehme nisu ja odra puhul vastab määratlus „võõrkehad“ standardile EN 15587.

Maisi puhul vastab määratlus „võõrkehad“ standardile EN 16378.

d)   Seemnekestad (maisitõlviku osad)

e)   Tungalterad

f)   Mädanenud terad

Kõva nisu ja pehme nisu puhul vastab määratlus „mädanenud terad“ standardile EN 15587.

Määratlust „mädanenud terad“ ei kohaldata odra või maisi puhul.

g)   Loomset päritolu lisandid

1.5.   Elus kahjurid

1.6.   Oma klaasja välimuse kaotanud terad

Oma klaasja välimuse kaotanud kõva nisu terad on terad, mille tuuma ei saa käsitada täiesti klaasjana. Need on määratletud standardis EN 15585.

2.   LISANDITE MÄÄRATLEMISEL ARVESSEVÕETAVAD ASJAOLUD IGA LIIKI TERAVILJA PUHUL

2.1.   Kõva nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad, plekilised terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sealhulgas fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad, ja loomset päritolu lisandid.

2.2.   Pehme nisu

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad, värvi muutnud iduga terad (üksnes kui nende osakaal on üle 8 %) ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sealhulgas fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad, tungalterad, mädanenud terad, ja loomset päritolu lisandid.

2.3.   Oder

Teralisandid on kidurad terad, muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad (sealhulgas fusarioossed terad), võõrkehad, seemnekestad ja loomset päritolu lisandid.

2.4.   Mais

Teralisandid on muude teraviljade terad, kahjurite kahjustatud terad ja kuivatamise käigus ülekuumenenud terad.

Prügilisandid on võõrseemned, riknenud terad, võõrkehad, maisitõlviku osad ja loomset päritolu lisandid.

II OSA

Pakkumusmenetluse raames või kindlaksmääratud hinnaga pakutavate või sekkumiseks antavate teraviljade kvaliteedi määramiseks kasutatavad meetodid

Artikli 4 kohaselt tuleb pakkumusmenetluse raames või kindlaksmääratud hinnaga pakutavate või sekkumiseks antavate teraviljade kvaliteedi määramiseks kasutada järgmisi meetodeid:

a)

standardmeetod nende koostisosade määramiseks, mis ei kuulu laitmatu kvaliteediga põhiteraviljade hulka

i)

pehme nisu, kõva nisu ja odra puhul standard EN 15587,

ii)

maisi puhul: standard EN 16378;

b)

standardmeetod niiskusesisalduse määramiseks

i)

maisi puhul: standard EN 6540,

ii)

muu teravilja kui maisi puhul: standard EN ISO 712 või infrapunatehnoloogial põhinev meetod, mis vastab standardile EN 15948.

Vaidluse korral tuleb lugeda kehtivaks üksnes neid tulemusi, mis on saadud maisi puhul standardi EN ISO 6540 ja muu teravilja kui maisi puhul standardi EN ISO 712 kohaldamisest;

c)

standardmeetod pehmest nisust saadud taina mittekleepuvuse ja mehaanilise töödeldavuse määramiseks: kehtestatud käesoleva lisa III osas;

d)

standardmeetod kõva nisu ja jahvatatud pehme nisu proteiinisisalduse määramiseks: kehtestatud:

i)

standardis EN ISO 20483 või

ii)

standardis CEN ISO/TS 16634-2.

Vaidluse korral tuleb lugeda kehtivaks üksnes neid tulemusi, mis on saadud standardi EN ISO 20483 kohaldamisel;

e)

standardmeetod jahvatatud pehme nisu Zeleny indeksi määramiseks: kehtestatud standardiga EN ISO 5529;

f)

standardmeetod Hagbergi langemisarvu määramiseks (amülaasi aktiivsuse test): kehtestatud standardiga EN ISO 3093;

g)

standardmeetod kõva nisu klaasja välimuse kaotamise määra määramiseks: kehtestatud standardiga EN 15585;

h)

standardmeetod mahukaalu määramiseks: kehtestatud standardiga EN ISO 7971/3;

i)

proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse kindlaksmääramiseks, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1881/2006 (1) lisas ja mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 401/2006 (2) I ja II lisas.

III OSA

Pehmest nisust saadud taina mittekleepuvuse ja mehaanilise töödeldavuse määramise meetod

1.   Jaotis

Nisujahu prooviküpsetuse meetod.

2.   Kohaldamisala

Meetodit kasutatakse nisust katseliselt jahvatatud jahust pärmi abil kergitatud leiva tootmiseks.

3.   Põhimõte

Tainas valmistakse spetsiaalses segistis jahust, veest, pärmist, soolast ja sahharoosist. Pärast jaotamist ja rullimist jäetakse pätsid 30 minutiks seisma; pätsid vormitakse, pannakse küpsetusplaatidele ja pärast lõppkergitust küpsetatakse kindlaksmääratud aja jooksul. Taina käitlemisomadused märgitakse üles. Pätse hinnatakse mahu ja kõrguse järgi.

4.   Tooraine

4.1.   Pärm

Saccharomyces cerevisiae (DHW-Hamburg-Wansbeck) tüüpi aktiivne kuivpärm või samade omadustega toode.

4.2.   Kraanivesi

4.3.   Suhkru, soola ja askorbiinhappe lahus

30 ± 0,5 g kaubandusliku kvaliteediga naatriumkloriidi, 30 ± 0,5 g kaubandusliku kvaliteediga sahharoosi ja 0,040 ± 0 001 g askorbiinhapet lahustatakse 800 ± 5 g vees. Iga päev valmistatakse värske lahus.

4.4.   Suhkrulahus

5 ± 0,1 g kaubandusliku kvaliteediga sahharoosi lahustatakse 95 ± 1 g vees. Iga päev valmistatakse värske lahus.

4.5.   Ensüümaktiivne linnasejahu

Kaubanduslik kvaliteet.

5.   Seadmed ja aparatuur

5.1.   Küpsetusruum

Küpsetusruumis saab hoida temperatuuri 22–25 °C.

5.2.   Külmik

Külmikus saab hoida temperatuuri 4 ± 2 °C.

5.3.   Kaal

Suurim lubatud koormus 2 kg, täpsus 2 g.

5.4.   Kaal

Suurim lubatud koormus 0,5 kg, täpsus 0,1 g.

5.5.   Analüütiline kaal

Täpsus 0,1 × 10– 3 g.

5.6.   Segisti

Stephan UMTA 10, mille segaja on Detmold (Stephan Söhne GmbH) või samade omadustega seade.

5.7.   Kerkekapp

Kerkekapis saab hoida temperatuuri 30 ± 1 °C.

5.8.   Lahtised plastmasskarbid

Valmistatud polümetüülmetakrülaadist (Plexiglas, Perspex). Sisemõõtmed: 25 × 25 cm, kõrgus 15 cm, seina paksus 0,5 ± 0,05 cm.

5.9.   Neljakandilised plastmassplaadid

Valmistatud polümetüülmetakrülaadist (Plexiglas, Perspex). Mõõtmed on vähemalt 30 × 30 cm, paksus 0,5 ± 0,05 cm.

5.10.   Tainavormimismasin

Brabender kuulhomogenisaator (Brabender OHG) või samade omadustega samalaadne seade.

6.   Proovi võtmine

Vastavalt standardile EN ISO 24333.

7.   Menetlus

7.1.   Hüdratatsiooni määramine

Veeimendumine määratakse vastavalt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standardile nr 115/1.

7.2.   Linnasejahu lisamise määramine

Jahu langemisarv määratakse kindlaks EN ISO 3093 meetodil. Kui langemisarv on üle 250, määratakse kasvava hulga linnasejahu sisaldusega jahusegude abil kindlaks lisatav linnasejahu (punkt 4.5) hulk, et langemisarv oleks vahemikus 200–250. Kui langemisarv on alla 250, ei ole linnasejahu vaja lisada.

7.3.   Aktiivse kuivpärmi reaktiveerimine

Kohandatakse suhkrulahuse temperatuuri (punkt 4.4) temperatuurini 35 ± 1 °C. Üks massiosa aktiivset kuivpärmi lisatakse neljale massiosale leigele suhkrulahusele. Mitte segada. Vajaduse korral loksutada.

Lastakse seista 10 ± 1 minutit, seejärel segatakse, kuni saadakse ühtlane suspensioon. Suspensioon kasutatakse ära kümne minuti jooksul.

7.4.   Jahu ja vedelate lisaainete temperatuuri kohandamine

Jahu ja vee temperatuuri tuleb kohandada nii, et taina temperatuur oleks pärast segamist 27 ± 1 °C.

7.5.   Taina koostis

2 g täpsusega kaalutakse 10 y/3 g olemasoleva niiskusesisaldusega jahu (vastab 1 kg 14 % niiskusesisaldusega jahule), kus „y“ on farinograafilise analüüsi jaoks kasutatava jahu kogus (vt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standard nr 115/1).

Linnasejahu kogus, mis on vajalik langemisarvu viimiseks vahemikku 200–250 (punkt 7.2), kaalutakse 0,2 g täpsusega.

Kaalutakse 430 ± 5 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust (punkt 4.3), millele lisatakse vett, kuni üldmass on (x – 9) 10 y/3 g (vt punkt 10.2), kus „x“ on farinograafilise analüüsi jaoks kasutatav vee kogus (vt Rahvusvahelise Teraviljakeemia Assotsiatsiooni standard nr 115/1). Kõnealune üldmass (tavaliselt vahemikus 450–650 g) tuleb saavutada 1,5 g täpsusega.

Kaalutakse 90 ± 1 g pärmi suspensiooni (punkt 7.3).

Märgitakse üles taina üldmass (P), mis on jahu, suhkru, soola ja askorbiinhappe lahuse ning vee, pärmisuspensiooni ja linnasejahu masside summa.

7.6.   Segamine

Enne segamist tuleb sobiva koguse leige vee abil viia segisti temperatuurile 27 ± 1 °C.

Segistisse valatakse taina vedelad koostisained ning selle peale puistatakse jahu ja linnasejahu.

Segisti käivitatakse (kiirusel 1, s.o 1 400 pööret minutis) ja lastakse töötada 60 sekundit. 20 sekundit pärast segisti käivitamist pööratakse tainasegamisnõu kaane küljes olevat kaabitsat kaks pööret.

Taina temperatuur mõõdetakse. Kui see ei ole vahemikus 26–28 °C, visatakse tainas ära ning pärast koostisainete temperatuuri kohandamist segatakse uus.

Taina omadusi hinnatakse järgmiste määratluste järgi:

mittekleepuv ja mehaaniliselt töödeldav või

kleepuv ja mehaaniliselt mittetöödeldav.

Taina käsitamiseks segamise lõpul mittekleepuva ja mehaaniliselt töödeldavana peaks tainas moodustama ühtse massi, mis ei jää nõu külgede ega segisti võlli külge. Tainast peaks olema võimalik eemaldada tainasegamisnõust käsitsi ühe liigutusega ilma olulise kaota.

7.7.   Jaotamine ja rullimine

2 g täpsusega kaalutakse kolm tainapätsi vastavalt järgmisele valemile:

p

=

0,25 P, kus:

p

=

jaotatud tainapätsi mass,

P

=

taina üldmass.

Pätse rullitakse viivitamatult 15 sekundi jooksul tainavormimismasinas (punkt 5.10) ning paigutatakse 30 ± 2 minutiks ümberpööratud plastmasskarpidega (punkt 5.8) kaetud neljakandilistel plastmassplaatidel (punkt 5.9) kerkekappi (punkt 5.7).

Pätsidele jahu ei raputata.

7.8.   Vormimine

Tainapätsid paigutatakse plastmassplaatidel ja plastmasskarpidega kaetuna tainavormimismasinasse (punkt 5.10) ning iga pätsi rullitakse uuesti 15 sekundit. Tainapätsilt eemaldatakse kate alles vahetult enne rullimist. Taina omadusi hinnatakse uuesti järgmiste määratluste järgi:

a)

mittekleepuv ja mehaaniliselt töödeldav või

b)

kleepuv ja mehaaniliselt mittetöödeldav.

Taina käsitamiseks segamise lõpul mittekleepuva ja mehaaniliselt töödeldavana ei jää tainas üldse või jääb vähe tainavormimismasina kambri külgede külge, nii et kamber käib masina töötades vabalt ringi ja moodustab tainast korrapärase kuuli. Segamise lõpul ei tohiks tainas kambri kaane avamisel kleepuda tainavormimismasina kambri külgedele.

8.   Katsearuanne

Katsearuandes peab olema märgitud:

a)

taina käitlemisomadused segamise lõpul ja vormimise ajal,

b)

jahu langemisarv linnasejahu lisamata,

c)

täheldatud kõrvalekalded,

d)

kasutatud meetod,

e)

kõik andmed, mis on vajalikud proovi identifitseerimiseks.

9.   Üldised märkused

9.1.

Vedelate lisaainete koguse arvutamise valem põhineb järgmisel:

Soovitud konsistentsi annab x ml vee lisamine 300 g 14 % niiskusesisaldusega jahu kogusele vastavale jahu kogusele. Kuna prooviküpsetusel kasutatakse 1 kg 14 % niiskusesisaldusega jahu, aga x on arvutatud 300 g jahu kohta, siis on prooviküpsetamiseks vaja x jagatud kolmega korda 10 g vett, st 10 x/3 g.

430 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust sisaldab 15 g soola ja 15 g suhkrut. See 430 g lahus sisaldub vedelates koostisainetes. Tainale 10 x/3 g vee lisamisel tuleb lisada (10 x/3 + 30) g vedelaid koostisaineid, mis sisaldavad 430 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust ja täiendava koguse vett.

Kuigi osa pärmisuspensiooniga lisatud vett imendub pärmi, sisaldab suspensioon ka „vaba“ vett. Hinnatakse, et 90 g pärmisuspensiooni sisaldab 60 g „vaba“ vett. Taina vedelate koostisainete kogust korrigeeritakse vastavalt kõnealusele pärmisuspensioonis sisalduvale 60 g „vabale“ veele, st et tuleb lisada vett 10 x/3 pluss 30 miinus 60 g. Seda võib esitada järgmiselt: (10 x/3 + 30) – 60 = 10 x/3 – 30 = (x/3 – 3) 10 = (x – 9) 10/3, punktis 7.5 esitatud valem. Kui näiteks farinograafilises analüüsis kasutatud vee kogus x on 165 ml, asendatakse see väärtus käesolevas valemis nii, et veele lisatakse 430 g suhkru, soola ja askorbiinhappe lahust ja saadav üldkogus on:

(165 – 9) 10/3 = 156 × 10/3 = 520 g.

9.2.

Meetodit ei kohaldata vahetult nisu suhtes. Nisu küpsetamisomaduste iseloomustamiseks kasutatakse järgmist meetodit.

Nisu puhastatakse ja määratakse selle niiskusesisaldus. Nisu niiskusesisaldust ei ole vaja muuta, kui see on vahemikus 15,0–16,0 %. Kui niiskusesisaldus on väljaspool nimetatud vahemikku, tuleb see vähemalt kolm tundi enne jahvatamist kohandada 15,5 ± 0,5 %ni.

Nisu jahvatatakse jahuks Bühler MLU 202 laboriveski või Brabender Quadrumat Seniori veski või samade omadustega samalaadse seadme abil.

Valitakse selline jahvatusmeetod, et saagis (saadava jahu hulk jahvatatud terade massist) oleks vähemalt 72 % ning tuhasus 0,50–0,60 % kuivaine põhjal arvutatuna.

Jahu tuhasus määratakse vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 234/2010 (3) II lisale ja niiskusesisaldus vastavalt käesolevale määrusele. Saagis arvutatakse järgmise võrrandi abil:

E = (((100 – f) F)/(100 – w) W) × 100 %,

kus:

E

=

saagis,

f

=

jahu niiskus,

w

=

nisu niiskusesisaldus,

F

=

valmistatud jahu mass niiskusesisaldusega f,

W

=

jahvatatud nisu mass niiskusesisaldusega w.

Märkus. Teave kasutatavate koostisainete ja seadmete kohta on avaldatud 31. märtsi 1977. aasta dokumendis T/77,300, mille on avaldanud Instituut voor Graan, Meel en Brood, TNO – Postbus 15, Wageningen, Netherlands.

IV OSA

Teraviljade proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

1.

Iga teraviljapartii puhul määratakse kvaliteediomadused kindlaks pakutud partii representatiivse proovi alusel, mis koosneb iga tarne puhul vähemalt iga 60 tonni kohta võetavatest proovidest.

2.

Pakkumusmenetluse raames või kindlaksmääratud hinnaga pakutava või sekkumiseks antava teravilja kvaliteedi määramiseks kasutatavad standardmeetodid on kehtestatud käesoleva lisa I, II ja III osas.

3.

Vaidluse korral korraldab makseasutus uuesti asjaomase teravilja suhtes vajalikud katsed, mille kulud kannab kaotaja osapool.

V OSA

Hinnatõstmised ja -alandamised

I tabel

Muu teravilja kui maisi hinna tõstmine vastavalt niiskusesisaldusele

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna tõstmine

(eurot/t)

Alla 12,5 ja kuni 12

0,5

Alla 12 ja kuni 11,5

1

Alla 11,5

1.5


Maisi hinna tõstmine vastavalt niiskusesisaldusele

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna tõstmine

(eurot/t)

Alla 12 ja kuni 11,5

0,5

Alla 11,5

1

II tabel

Muu teravilja kui maisi hinna alandamine vastavalt niiskusesisaldusele

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna alandamine

(eurot/t)

Üle 13,0 ja kuni 13,5

0,5

Üle 13,5 ja kuni 14,0

1,0

Üle 14,0 ja kuni 14,5

1,5


Maisi hinna alandamine vastavalt niiskusesisaldusele

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna alandamine

(eurot/t)

Üle 12,5 ja kuni 13,0

0,5

Üle 13,0 ja kuni 13,5

1,0

III tabel

Pehme nisu hinna tõstmine vastavalt proteiinisisaldusele

Proteiinisisaldus (4)

(N × 5,7)

Hinna tõstmine

(eurot/t)

Üle 12,0

2,5


IV tabel

Pehme nisu hinna alandamine vastavalt proteiinisisaldusele

Proteiinisisaldus (5)

(N × 5,7)

Hinna alandamine

(eurot/t)

Alla 11,5 ja kuni 11,0

2,5

VI OSA

Hinnatõstmiste ja -alandamiste arvutamine

Artiklis 26 lõikes 1 sätestatud hinnakorrektsioonid väljendatakse eurodes tonni kohta ning neid kohaldatakse sekkumiseks ette nähtud kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste suhtes, korrutades kõnealuses artiklis osutatud hinna kindla protsendimääraga tõstmiste või alandamiste summaga järgmiselt:

a)

kui kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste alusel sekkumiseks pakutava teravilja niiskusesisaldus on maisi puhul alla 12,0 % ja muu teravilja puhul alla 12,5 %, kohaldatakse käesoleva lisa V osa I tabelis osutatud hinnatõstmisi. Kui kindlaksmääratud hinnaga pakkumuste ja pakkumusmenetluse raames tehtavate pakkumuste alusel sekkumiseks pakutava teravilja niiskusesisaldus on maisi puhul üle 12,5 % ja muu teravilja puhul alla 13,0 %, kohaldatakse käesoleva lisa V osa II tabelis osutatud hinnaalandamisi;

b)

kui pehme nisu proteiinisisaldus on alla 12,0 %, kohaldatakse käesoleva lisa V osa III tabelis osutatud hinnaalandamisi. Kui pehme nisu proteiinisisaldus on alla 11,5 %, kohaldatakse käesoleva lisa V osa IV tabelis osutatud hinnaalandamisi.


(1)  Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(2)  Komisjoni 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 401/2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes (ELT L 70, 9.3.2006, lk 12).

(3)  Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 234/2010, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 72, 20.3.2010, lk 3).

(4)  Protsendina kuivainest.

(5)  Protsendina kuivainest.


II LISA

RIIS

I OSA

Koorimata riisi proovide võtmise ja analüüsimise meetodid

1.

Delegeeritud määruse (EL) 2016/1238 II lisa I osas sätestatud kvaliteedinõuete kontrollimiseks võtab makseasutus proovid ettevõtja või selle volitatud esindaja juuresolekul.

Võetakse kolm vähemalt ühe kilogrammi suuruse massiga representatiivset proovi. Proovid jaotatakse järgmiselt:

a)

ettevõtjale,

b)

ladustamiskohale, kus ülevõtmine aset leidis,

c)

makseasutusele.

Representatiivsete proovide saamiseks võetavate üksikproovide arv saadakse partii koguse jagamisel 10 tonnisteks osadeks. Kõik üksikproovid on ühesuguse kaaluga. Representatiivsed proovid saadakse üksikproovideks võetud koguse jagamisel kolmeks.

Kvaliteedinõudeid kontrollitakse selle representatiivse proovi alusel, mis saadetakse lattu, kus ülevõtmine toimub.

2.

Representatiivsed proovid võetakse igast osatarnest (veoautokoorem, praamjõelaevakoorem, raudteevagun) punktis 1 sätestatud tingimustel.

Tarne korral kontrollitakse enne partii jõudmist sekkumislattu iga osatarne puhul ainult niiskusesisaldust, prügilisandite hulka ja seda, et partiis ei ole elus putukaid. Kui hiljem kontrolli lõpuks siiski ilmneb, et osatarne ei vasta kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldutakse asjaomase koguse ülevõtmisest. Kui makseasutus suudab enne tarne lattu jõudmist kontrollida iga osatarne vastavust kõikidele kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldub ta kõigi selliste osatarnete ülevõtmisest, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele.

3.

Radioaktiivsuse taset kontrollitakse üksnes juhul, kui olukord seda nõuab ja piiratud aja jooksul.

4.

Vaidluse korral korraldab makseasutus uuesti asjaomase koorimata riisi suhtes vajalikud katsed, mille kulud kannab kaotaja osapool.

Uue analüüsi teeb makseasutuse tunnustatud labor uue representatiivse proovi põhjal, mis koosneb võrdsest arvust ettevõtja ja makseasutuse valduses olevatest proovidest. Pakkumismenetluse raames pakutava partii osatarnete puhul saadakse tulemus iga osatarne uute representatiivsete proovide analüüside kaalutud keskmiste näitajate hindamise alusel.

II OSA

Hinnatõstmised ja -alandamised

1.

Artiklis 26 lõikes 1 sätestatud hinnakorrektsioonid väljendatakse eurodes tonni kohta ning neid kohaldatakse sekkumiseks ette nähtud pakkumismenetluse raames tehtavate pakkumuste suhtes, korrutades kõnealuses artiklis osutatud hinna käesoleva lisa I, II ja III tabelis kehtestatud kindla protsendimääraga tõstmiste või alandamiste summaga.

2.

Hinnatõstmised või -alandamised määratakse käesoleva lisa I osas määratletud representatiivse proovi kontrolli tulemuste kaalutud keskmise põhjal.

I tabel

Hinna tõstmine vastavalt niiskusesisaldusele

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna tõstmine

(eurot/t)

Alla 12,5 ja kuni 12

0,75

Alla 12 ja kuni 11,5

1,5


II tabel

Hinna alandamine vastavalt niiskusesisaldusele

Niiskusesisaldus

(%)

Hinna alandamine

(eurot/t)

Üle 13,5 ja kuni 14,0

0,75