27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/1

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel) protokoll (edaspidi „protokoll“) allkirjastati liidu ja selle liikmesriikide nimel 18. juunil 2015.

(2)

Protokoll tuleks heaks kiita,

27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/2

(1)

21. aprilli 2016. aasta otsusega (EL) 2016/837 (2) andis nõukogu loa kirjutada Euroopa Liidu nimel alla Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelisele EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitlevale lepingule, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelisele Norra finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitlevale lepingule, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokollile ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokollile ja neid ajutiselt kohaldada.

(2)

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokolli (edaspidi „lisaprotokoll“) tekstis, mis on lisatud otsusele (EL) 2016/837, on sätestatud 30. aprillil 2014 aegunud kolme tollimaksuvaba tariifikvoodi uuendamine ning üks uus tollimaksuvaba tariifikvoot teatavate Islandilt pärit kalade ja kalatoodete vabasse ringlusse lubamiseks Euroopa Liidus.

(3)

Vastavalt lisaprotokollile tuleb selliseid tariifikvootide mahte, mis hõlmavad ajavahemikku 1. maist 2014 kuni kuupäevani, mil lisaprotokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, jaotada võrdeliselt ja need teha kättesaadavaks ajavahemikuks alates lisaprotokolli ajutisest kohaldamisest kuni 30. aprillini 2021. Lisaprotokolliga ei sätestata tariifikvootide järelejäänud mahtude ülekandmist hilisemasse kohaldamise ajavahemikku.

(4)

Lisaprotokollis sätestatud tariifikvootide rakendamiseks on vaja muuta määrust (EÜ) nr 499/96.

(5)

Tariifikvoote tuleks kohaldada alates lisaprotokolli ajutise kohaldamise jõustumisest kuni 30. aprillini 2021. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada alates otsuse (EL) 2016/837 artiklis 3 sätestatud lisaprotokolli ajutise kohaldamise kuupäevast.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 (3) on tunnistatud kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (4) ning sellega on lõpetatud kalatoodete võrdlushindade süsteem. Seetõttu on vaja välja jätta määruse (EÜ) nr 499/96 artikli 1 lõikes 2 sätestatud võrdlushindade järgimise kohustus.

(7)

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 3 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta muudeti ELi-Islandi ühiskomitee 17. veebruari 2016. aasta otsusega (5) nr 1/2016. Seepärast on vaja sätestada, et kohaldataks muudetud protokolli nr 3.

(8)

Tariifikvootide haldamise eeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447, (6) millega asendatakse komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93 (7) alates 1. maist 2016. Määruse (EÜ) nr 499/96 artiklit 2 tuleks muuta, et võtta arvesse uusi eeskirju.

(9)

Määruse (EÜ) nr 499/96 lisa tuleks muuta, et võtta arvesse muudatusi kombineeritud nomenklatuuri koodides („CN-koodid“), mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87, (8) ning TARICi alamrubriikides. Selguse huvides on asjakohane määruse (EÜ) nr 499/96 lisa täielikult asendada.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevas määruses sätestatud tariifikvoote hallatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (**) artiklitele 49–54.

(**)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“"

3)

Artikkel 3 jäetakse välja.

4)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/11

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Komisjoni direktiiviga 88/485/EMÜ (3) on direktiivi 82/471/EMÜ alusel antud tähtajatu luba L-treoniini kasutamiseks ning vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see aine olemasoleva tootena hiljem söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlused L-treoniini uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Samuti on esitatud loataotlused L-treoniini kasutamiseks kõikide loomaliikide puhul vastavalt nimetatud määruse artiklile 7. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Taotlustes käsitletakse Escherichia coli DSM 25086, Escherichia coli FERM BP-11383, Escherichia coli FERM BP-10942, Escherichia coli NRRL B-30843, Escherichia coli KCCM11133P, Escherichia coli DSM 25085, Escherichia coli CGMCC 3703 või Escherichia coli CGMCC 7.58 abil toodetud L-treoniini kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 9. juuli 2013. aasta, (4)29. jaanuari 2014. aasta, (5)9. septembri 2014. aasta, (6)9. septembri 2015. aasta, (7)1. detsembri 2015. aasta (8) ja 19. aprilli 2016. aasta (9) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Escherichia coli DSM 25086, Escherichia coli FERM BP-11383, Escherichia coli FERM BP-10942, Escherichia coli NRRL B-30843, Escherichia coli KCCM11133P, Escherichia coli DSM 25085, Escherichia coli CGMCC 3703 ja Escherichia coli CGMCC 7.58 abil toodetud L-treoniin kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et seda võib pidada loomasöödas tõhusaks aminohappe treoniini allikaks. Et tagada söödalisandina kasutatava L-treoniini täielik tõhusus mäletsejate puhul, tuleks seda kaitsta lagunemise eest vatsas. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Amet väljendas oma arvamustes muret L-treoniini ohutuse üle olukorras, kus seda manustatakse sihtliikidele joogiveega. Amet ei ole siiski teinud ettepanekut L-treoniini maksimumsisalduse kohta. Seepärast on L-treoniini joogiveega manustamise puhul asjakohane juhtida kasutaja tähelepanu sellele, et tuleb võtta arvesse kõikide asendamatute aminohapete olemasolu söödas.

(7)

L-treoniini hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse aine kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(8)

Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust L-treoniini loa tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/16

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/19

(1)

Vastavalt aluslepingu artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97, (1) mis võeti vastu selleks, et soodustada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kiiret korrigeerimist.

(3)

Nõukogu, tegutsedes komisjoni soovituse alusel, otsustas 27. aprillil 2009 kooskõlas aluslepingu artikli 104 lõikega 6, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas vastavalt aluslepingu artikli 104 lõikele 7 soovituse korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Seejärel esitas nõukogu 2. detsembril 2009, 10. juulil 2012 ja 21. juunil 2013 Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 126 lõike 7 alusel Hispaaniale kolm soovitust, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega vastavalt kuni 2013., 2014. ja 2016. aastani. Kõigis kolmes soovituses leidis nõukogu, et Hispaania oli rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid on toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju (2).

(4)

Oma ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohases 21. juuni 2013. aasta soovituses soovitas nõukogu Hispaanial viia valitsemissektori eelarve puudujääk 2013. aastal 6,5 %-le SKPst, 2014. aastal 5,8 %-le SKPst, 2015. aastal 4,2 %-le SKPst, 2016. aastal 2,8 %-le SKPst, mis on 2016. aastani pikendatud komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi alusel kooskõlas struktuurse eelarvepositsiooni paranemisega vastavalt 1,1 %, 0,8 %, 0,8 % ja 1,2 % SKPst aastatel 2013–2016. Selle eesmärgi saavutamiseks paluti Hispaanial rakendada täiendavaid meetmeid, mis moodustavad 2 %, 1 % ja 1,5 % SKPst vastavalt 2014., 2015. ja 2016. aastal. Lisaks sellele nõuti, et Hispaania peab i) tugevdama institutsioonilist raamistikku, suurendades veelgi eelarve tasakaalu seaduse rakendamise läbipaistvust ning luues sõltumatu eelarvenõukogu, mis tegeleks analüüside koostamise ja nõustamisega ning jälgiks eelarvepoliitika vastavust riiklikele ja liidu eelarvereeglitele, ii) võtma konkreetseid meetmeid, et ohjeldada kasvavat struktuurset puudujääki sotsiaalkindlustussüsteemis ning iii) pöörama konsolideerimisel rohkem tähelepanu majanduskasvu soodustamisele, vaadates sealhulgas korrapäraselt läbi kulutused ja maksusüsteemi. Soovituses rõhutati ka seda, et eelarve konsolideerimise strateegia edu tagamiseks on oluline toetada eelarve konsolideerimist ulatuslike struktuurireformidega, mis on kooskõlas nõukogu poolt Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames Hispaaniale adresseeritud soovitustega.

(5)

Vastavalt 2016. aastani pikendatud komisjoni 2013. aasta kevadprognoosile, millel põhines nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitus, pidanuks Hispaania SKP vähenema 2013. aastal 1,5 %, ning järgmise kolme aasta jooksul suurenema vastavalt 0,9 %, 1,4 % ja 1,9 %. SKP nominaalkasvu prognoos oli 2013. aastaks 0,1 %, 2014. aastaks 2,0 % ning kaheks järgnevaks aastaks 2,6 % ja 3,2 %.

(6)

Oma 21. juuni 2013. aasta soovituses kehtestas nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4 tõhusate meetmete võtmise tähtpäevaks 1. oktoobri 2013. 15. novembril 2013 jõudis komisjon järeldusele, et komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt on Hispaania võtnud nimetatud soovituse täitmiseks tõhusaid meetmeid, kuigi viitas nõuete täitmata jätmise riskile 2014. aastal. Seega leidis komisjon, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ei olnud sel hetkel täiendavaid meetmeid vaja võtta. Sellest ajast alates on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatud.

(7)

Nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituse täitmata jätmise riski rõhutati ka hilisematel hindamistel. 2014. aasta juulis jõudis nõukogu järeldusele, et 2014. aasta stabiilsusprogrammis sätestatud eelarvestrateegiat toetavaid meetmeid on vaja veelgi täpsustada ning et teha tuleb täiendavaid jõupingutusi nimetatud soovituse täielikuks täitmiseks. Lähtudes 2015. aasta stabiilsusprogrammile antud hinnangust, tegi nõukogu 2015. aasta juulis järelduse, et on olemas risk, et Hispaania ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid. Samuti järeldati komisjoni arvamustes Hispaania 2014., 2015. ja 2016. aasta eelarveprojekti kavade kohta, et Hispaanial on oht jätta täitmata stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjad. Eelkõige tõstis komisjon esile riske, mis tulenesid asjaolust, et kavades ette nähtud struktuurne kohandamine ei vastanud nõukogu soovitatud tasemele. Samuti juhtis komisjon tähelepanu nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamisega seotud riskidele.

(8)

Tuginedes komisjoni 2016. aasta talveprognoosile, leidis komisjon 9. märtsil 2016, et esines ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ette nähtud tähtaja järgimata jätmise risk, võttes arvesse, et endiselt on oodata 2015. aastaks seatud valitsemissektori eelarvetasakaalu vahe-eesmärgi (üle 4,2 % SKPst) märkimisväärset ületamist ning asjaolu, et eelarve seni saavutatud konsolideerimine jäi soovitatule märkimisväärselt alla. Selle alusel andis komisjon Hispaaniale soovituse suurendada jõupingutusi, et tagada nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituse täitmine. Selleks soovitati Hispaanial i) võtta meetmeid, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegne ja püsiv korrigeerimine, kasutades vajaduse korral täielikult ära ennetavaid ja korrigeerivaid vahendeid, mis on sätestatud Hispaania stabiilsusseaduses, et viia piirkondlike valitsusasutuste tasandil kontrolli alla kõrvalekalded asjaomastest eelarvepuudujäägi, riigivõla ja kulueeskirjadega seotud eesmärkidest; ning ii) esitada komisjonile aruanne meetmete kohta, mis kuuluvad komisjoni soovitusest tulenevalt Hispaania 2016. aasta ajakohastatud eelarveprojekti kavasse või hiljemalt riigi eelseisva 2016. aasta stabiilsusprogrammi vastavasse osasse.

(9)

Hinnates uuesti Hispaania võetud meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2016. aastaks vastavalt nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele, jõuti järgmistele järeldustele.

(10)

Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2016. aastal 3,9 % SKPst ja 2017. aastal 3,1 % SKPst. 2016. aasta stabiilsusprogrammis on kavandatud 2016. aasta eelarvepuudujäägiks 3,6 % SKPst ja 2017. aastal 2,9 % SKPst. Seetõttu on ebatõenäoline, et Hispaania suudab 2016. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegselt ja kestvalt korrigeerida. Valitsemissektori võla suhe SKP-sse langes veidi (99,3 %-lt 2014. aastal 99,2 %-le 2015. aastal) tänu finantsvarade netomüügile, enam kui tasakaalustades eelarvepuudujäägi mõju, mis suurenes kiiremini kui SKP nominaalkasv. Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb võla suhe 2016. aastal 100,3 %-ni ning hakkab seejärel vähenema.

(11)

Alates 2012. aastast on Hispaania eelarveraamistikku tugevdatud, et muu hulgas vältida kõrvalekaldeid ja tagada kõigil valitsustasanditel eelarvepuudujäägi, riigivõla ja kulueeskirjade vastavate eesmärkide täitmine. Pärast nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitust on Hispaania võtnud meetmeid oma riigi eelarveraamistiku edasiseks tugevdamiseks: 2012. aastal muudeti stabiilsusseadust, millega pakutakse stiimuleid, et vähendada avaliku halduse tasumata summasid tarnijatele, ning 2013. aasta novembris loodi sõltumatu eelarveasutus (AIReF). Kuigi Hispaania stabiilsusseadus hõlmab vahendeid, et ennetada ja korrigeerida kõrvalekalded siseriiklikest eelarvega seotud eesmärkidest, näitavad 2014. ja 2015. aastal saadud kogemused, et kõnealuseid vahendeid oleks võinud kasutada suuremal määral. Pärast komisjoni 9. märtsi 2016. aasta soovitust on Hispaania valitsus alustanud kohalike omavalitsuste suhtes stabiilsusseaduse selliste korrigeerivate sätete jõustamist, mida varem ei ole rakendatud. Veelgi enam, keskvalitsus võttis vastu 2 miljardi euro mahus eelarvekärpeid.

(12)

Hispaania võttis 2013. aasta detsembris vastu pensionide indekseerimise reformi ja hakkab alates 2019. aastast kehtestama tulevaste pensionäride uute pensionide automaatset kohandamist, et võtta arvesse oodatava eluea muutusi. Alates 2013. aasta juunist on tõhususe suurendamiseks rakendatud avaliku halduse reformi. Samas võttis Hispaania 2014. aastal vastu äriühingu ja üksikisiku tulumaksu reformi, millel on mõned positiivsed elemendid, näiteks maksukiilu vähendamine, mida aga täielikult ei rahastatud.

(13)

Seega saab järeldada, et Hispaania ei ole piisavalt tõhusalt reageerinud nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele. Hispaania ei saavutanud valitsemissektori eelarvepuudujäägi vahe-eesmärki 2015. aastal ja ei ole ette näha ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimist 2016. aastaks. Eelarve konsolideerimine jääb märkimisväärselt alla nõukogu soovitusele ning 2015. aastal muutus eelarvepoliitika ekspansiivseks,

27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/23

(1)

Komisjoni otsusega 2011/30/EL (2) on audiitorid ja auditeerivad üksused, kes esitavad auditiaruandeid selliste äriühingute raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohta, mis on registreeritud kõnealuse otsuse II lisas loetletud kolmandates riikides ja mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda liikmesriigi reguleeritud turul, vabastatud direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 45 sätestatud nõuetest teatud majandusaastate jooksul, tingimusel et nad esitavad selle liikmesriigi pädevatele asutustele teatud andmekomplekti.

(2)

Komisjon on korraldanud otsuse 2011/30/EL II lisas loetletud kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide hindamised. Hindamised korraldati audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma abil ning arvestades liikmesriikide audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide suhtes kohaldatavaid kriteeriume, mis on sätestatud direktiivi 2006/43/EÜ artiklites 29, 30 ja 32. Kõnealuste hindamiste põhjal näib, et Mauritiuse, Uus-Meremaa ja Türgi audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemid vastavad direktiivi 2006/43/EÜ artiklites 29, 30 ja 32 sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele. Seepärast on asjakohane lugeda nimetatud süsteemid samaväärseteks liikmesriikide audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemidega.

(3)

Liikmesriikide ja kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide vallas tehtava koostöö lõppeesmärk peaks olema üksteise järelevalvesüsteemide suhtes vastastikuse usalduse saavutamine nende samaväärsuse alusel.

(4)

Bermuda, Kaimanisaared, Egiptus ja Venemaa on kehtestanud audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemid või on neid kehtestamas. Ent need süsteemid asutati alles hiljuti ning seetõttu on teave endiselt teatud osas puudulik, eeskirju ei ole täielikult rakendatud, inspektsioone ei ole ellu viidud või on jäetud sanktsioonid kehtestamata. Nende süsteemide paremaks mõistmiseks on vaja nendelt kolmandatelt riikidelt saada lisateavet, et nende süsteemide samaväärsuse kohta lõpliku otsuse tegemiseks süsteeme täiendavalt hinnata. Seepärast on asjakohane pikendada otsusega 2011/30/EL antud üleminekuperioodi audiitorite ja auditeerivate üksuste suhtes, kes esitavad auditiaruandeid selliste äriühingute raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kohta, mis on registreeritud nimetatud kolmandates riikides ja mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda liikmesriigi reguleeritud turul.

(5)

Investorite kaitseks peaksid audiitorid ja auditeerivad üksused, kes esitavad auditiaruandeid selliste äriühingute raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kohta, mis on registreeritud otsuse 2011/30/EL II lisas loetletud kolmandates riikides ja mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda liikmesriigi reguleeritud turul, saama 1. augustist 2016 kuni 31. juulini 2018 kestval lisaperioodil jätkata oma auditeerimistegevust ELis ilma, et nad oleksid registreeritud direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 alusel, vaid tingimusel, et nad esitavad nõutava teabe. Sellisel juhul peaksid need audiitorid ja auditeerivad üksused saama jätkata oma tegevust kooskõlas asjaomase liikmesriigi nõuetega seoses ajavahemikul 1. augustist 2016 kuni 31. juulini 2018 algavate majandusaastate raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid käsitlevate auditiaruannetega. See otsus ei mõjuta liikmesriikide õigust kohaldada selliste audiitorite ja auditeerivate üksuste suhtes oma uurimiste ja sanktsioonide süsteeme.

(6)

Komisjon jälgib toimuvat ning teeb kolmandate riikidega regulaarselt järelevalvealast ja regulatiivset koostööd. Samaväärseks tunnistamise või üleminekuperioodi pikendamise otsus ei piira komisjoni õigust otsus mis tahes ajal läbi vaadata. See läbivaatamine võib viia samaväärseks tunnistamise tagasivõtmiseni või üleminekuperioodi enneaegse lõpetamiseni. Seega tuleks otsust 2011/30/EL vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikli 48 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Artiklile 1 lisatakse järgmine kolmas lõik:

„Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 46 lõike 1 kohaldamisel loetakse alates 1. augustist 2016 algavaid majandusaastaid käsitlevate raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete puhul järgmiste kolmandate riikide poolt audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide suhtes kohaldatavad nõuded samaväärseks kõnealuse direktiivi artiklites 29, 30 ja 32 sätestatud nõuetega:

(2)

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid ei kohalda direktiivi 2006/43/EÜ artiklit 45 audiitorite ja auditeerivate üksuste suhtes, kes esitavad ajavahemikul 2. juulist 2010 kuni 31. juulini 2018 algavate majandusaastate auditiaruandeid selliste äriühingute raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kohta, mis on registreeritud käesoleva otsuse II lisas loetletud kolmandates riikides ja mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda selle liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (*) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, kui asjaomane audiitor või auditeeriv üksus esitab selle liikmesriigi pädevatele asutustele kõik järgmised andmed:

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).“;"

(3)

II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.