ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 201

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
27. juuli 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2016/1218, 18. juuli 2016, Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel) protokolli, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1219, 26. juuli 2016, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 499/96 seoses liidu uute tariifikvootidega teatavatele Islandilt pärit kaladele ja kalandustoodetele

2

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1220, 26. juuli 2016, milles käsitletakse loa andmist Escherichia coli abil toodetud L-treoniini kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )

11

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1221, 26. juuli 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

16

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2016/1222, 12. juuli 2016, millega tehakse kindlaks, et Hispaania ei ole võtnud vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid

19

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/1223, 25. juuli 2016, millega muudetakse otsust 2011/30/EL, mis käsitleb teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide samaväärsust ning teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste auditeerimistegevuse üleminekuaega Euroopa Liidus (teatavaks tehtud numbri C(2016) 4637 all)  ( 1 )

23

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/1


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/1218,

18. juuli 2016,

Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel) protokolli, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja artikli 218 lõikega 8,

võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel) protokoll (edaspidi „protokoll“) allkirjastati liidu ja selle liikmesriikide nimel 18. juunil 2015.

(2)

Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa – Vahemere piirkonna leping (assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel) protokoll, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist liiduga, kiidetakse liidu ja selle liikmesriikide nimel heaks (1).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 18. juuli 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  Protokoll on lisatud selle allkirjastamise otsusele.


MÄÄRUSED

27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/2


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1219,

26. juuli 2016,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 499/96 seoses liidu uute tariifikvootidega teatavatele Islandilt pärit kaladele ja kalandustoodetele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. märtsi 1996. aasta määrust (EÜ) nr 499/96, millega avatakse teatavate Islandilt pärit kalade ja kalandustoodete Euroopa Liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkte a ja d,

ning arvestades järgmist:

(1)

21. aprilli 2016. aasta otsusega (EL) 2016/837 (2) andis nõukogu loa kirjutada Euroopa Liidu nimel alla Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelisele EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitlevale lepingule, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelisele Norra finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitlevale lepingule, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokollile ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokollile ja neid ajutiselt kohaldada.

(2)

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokolli (edaspidi „lisaprotokoll“) tekstis, mis on lisatud otsusele (EL) 2016/837, on sätestatud 30. aprillil 2014 aegunud kolme tollimaksuvaba tariifikvoodi uuendamine ning üks uus tollimaksuvaba tariifikvoot teatavate Islandilt pärit kalade ja kalatoodete vabasse ringlusse lubamiseks Euroopa Liidus.

(3)

Vastavalt lisaprotokollile tuleb selliseid tariifikvootide mahte, mis hõlmavad ajavahemikku 1. maist 2014 kuni kuupäevani, mil lisaprotokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, jaotada võrdeliselt ja need teha kättesaadavaks ajavahemikuks alates lisaprotokolli ajutisest kohaldamisest kuni 30. aprillini 2021. Lisaprotokolliga ei sätestata tariifikvootide järelejäänud mahtude ülekandmist hilisemasse kohaldamise ajavahemikku.

(4)

Lisaprotokollis sätestatud tariifikvootide rakendamiseks on vaja muuta määrust (EÜ) nr 499/96.

(5)

Tariifikvoote tuleks kohaldada alates lisaprotokolli ajutise kohaldamise jõustumisest kuni 30. aprillini 2021. Seega tuleks käesolevat määrust kohaldada alates otsuse (EL) 2016/837 artiklis 3 sätestatud lisaprotokolli ajutise kohaldamise kuupäevast.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 (3) on tunnistatud kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (4) ning sellega on lõpetatud kalatoodete võrdlushindade süsteem. Seetõttu on vaja välja jätta määruse (EÜ) nr 499/96 artikli 1 lõikes 2 sätestatud võrdlushindade järgimise kohustus.

(7)

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 3 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta muudeti ELi-Islandi ühiskomitee 17. veebruari 2016. aasta otsusega (5) nr 1/2016. Seepärast on vaja sätestada, et kohaldataks muudetud protokolli nr 3.

(8)

Tariifikvootide haldamise eeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447, (6) millega asendatakse komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93 (7) alates 1. maist 2016. Määruse (EÜ) nr 499/96 artiklit 2 tuleks muuta, et võtta arvesse uusi eeskirju.

(9)

Määruse (EÜ) nr 499/96 lisa tuleks muuta, et võtta arvesse muudatusi kombineeritud nomenklatuuri koodides („CN-koodid“), mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87, (8) ning TARICi alamrubriikides. Selguse huvides on asjakohane määruse (EÜ) nr 499/96 lisa täielikult asendada.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 499/96 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 jäetakse välja,

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 3 (milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid), mida on viimati muudetud ELi-Islandi ühiskomitee otsusega nr 1/2016 (*).

(*)  ELi ja Islandi ühiskomitee 17. veebruari 2016. aasta otsus nr 1/2016, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 3 mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta (ELT L 72, 17.3.2016, lk 66).“"

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Käesolevas määruses sätestatud tariifikvoote hallatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (**) artiklitele 49–54.

(**)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“"

3)

Artikkel 3 jäetakse välja.

4)

Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. augustist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 75, 23.3.1996, lk 8.

(2)  Nõukogu 21. aprilli 2016. aasta otsus (EL) 2016/837 Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelist EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist Norra finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 141, 28.5.2016, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(4)  Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

(5)  ELT L 72, 17.3.2016, lk 66.

(6)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(7)  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(8)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).


LISA

„LISA

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide „ex“, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega.

Jrk-nr

CN-kood

TARICi alam-rubriik

Kauba kirjeldus

Kvoodi kehtivusaeg

Kvoodi maht (netokaal tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)

Kvoodi tollimaksumäär (%)

09.0792

ex 0303 51 00

10

20

Külmutatud heeringas (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a kalamaks, -mari ja -niisk tööstuslikuks tootmiseks (1)  (2)

1.1–31.12

950

0

09.0812

0303 51 00

 

Külmutatud heeringas (Clupea harengus, Clupea pallasii), v.a kalamaks, -mari ja -niisk (2)

1.8.2016–30.4.2017

1 050

0

1.5.2017–30.4.2018

1 400

1.5.2018–30.4.2019

1 400

1.5.2019–30.4.2020

1 400

1.5.2020–30.4.2021

1 400

09.0793

0302 13 00

0302 14 00

0304 41 00

0304 81 00

 

Värske või jahutatud kala (v.a kalamaks, -mari ja -niisk) ja järgmiste kalade värske või jahutatud või külmutatud filee:

idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka, gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha, keta – Oncorhynchus keta, tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha, kisutš – Oncorhynchus kisutch, sima ehk masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe ehk lõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)

1.1–31.12

50

0

09.0794

 

 

Värske või jahutatud:

1.1–31.12

250

0

0302 23 00

 

merikeeled (Solea spp.)

0302 24 00

0302 29

 

harilik kammeljas (Psetta maxima), kammellased (Lepidorhombus spp.) ja muud lestalised

ex 0302 56 00

10

putassuu (Micromesistius poutassou)

 

 

Külmutatud:

0303 32 00

 

atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

0303 55 30

 

tšiili stauriid (Trachurus murphyi)

ex 0303 55 90

90

muud kalad, v.a hobumakrell (stauriid) (Caranx trachurus)

0303 56 00

 

seersantkala (Rachycentron canadum)

0303 69 90

0303 89 90

 

muud kalad

0303 82 00

 

railased (Rajidae)

0303 83 00

 

kihvkalad (Dissostichus spp.)

0303 84 90

 

kiviahvenlased, v.a harilik huntahven (Dicentrarchus labrax)

0303 89 55

 

kuld-merikoger (Sparus aurata)

 

 

Värske või jahutatud filee:

0304 31 00

 

tilaapiad (Oreochromis spp.)

0304 32 00

 

sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.)

0304 33 00

 

niiluse ahven (Lates niloticus)

0304 39 00

 

karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.) ja madupead (Channa spp.)

0304 42 50

 

lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster

0304 49 10

 

muud mageveekalad

0304 43 00

 

lestalised (Pleuronectidae, Bothidae, Cynoglossidae, Soleidae, Scophthalmide ja Citharidae)

0304 44 30

 

põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)

0304 44 90

 

muud kalad sugukondadest Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae, v.a tursad (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja kala liigist Boreogadus saida

0304 45 00

 

mõõkkala (Xiphias gladius)

0304 46 00

 

kihvkalad (Dissostichus spp.)

0304 49 50

 

meriahvenad (Sebastes spp.)

ex 0304 49 90

30

40

50

60

70

90

muud kalad, v.a heeringas ja makrell

 

 

Järgmiste kalade värske või jahutatud kalaliha (k.a kalahakkliha):

0304 53 00

 

kalad sugukondadest Bregmacerotidae, Euclichthyidae, Gadidae, Macrouridae, Melanonidae, Merlucciidae, Moridae ja Muraenolepididae

0304 54 00

 

mõõkkala (Xiphias gladius)

0304 55 00

 

kihvkalad (Dissostichus spp.)

0304 59 90

 

muud kalad, v.a mageveekalad ja nn liblikfilee heeringast või räimest

 

 

Külmutatud filee:

0304 61 00

 

tilaapiad (Oreochromis spp.)

0304 62 00

 

sägalised (Pangasius spp., Silurus spp., Clarias spp., Ictalurus spp.)

0304 63 00

 

niiluse ahven (Lates niloticus)

0304 69 00

 

karpkalalised (Cyprinus carpio, Carassius carassius, Ctenopharyngodon idellus, Hypophthalmichthys spp., Cirrhinus spp., Mylopharyngodon piceus), angerjad (Anguilla spp.) ja madupead (Channa spp.)

0304 82 50

 

lõhed liikidest Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster

0304 89 10

 

muud mageveekalad

 

 

Järgmiste kalade külmutatud kalaliha:

0304 95 21

 

vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)

0304 95 25

 

tursk (Gadus morhua)

0304 95 29

 

tursk (Gadus ogac) ning polaartursk (Boreogadus saida)

0304 95 40

 

põhjaatlandi süsikas e saida (Pollachius virens)

0304 95 50

 

merluusid (Merluccius spp.)

0304 95 60

 

putassuud (Micromesistius poutassou ja Gadus poutassou)

ex 0304 95 90

11

13

17

19

90

muud kalad, v.a ameerikalutsud perekonnast Urophycis spp.

ex 0304 99 99

20

25

30

40

50

65

69

70

90

muud kalad, v.a makrellid (Scomber scombrus, Scomber australasicus, Scomber japonicus)

09.0811

0304 49 50

 

Meriahvena (Sebastes spp.) filee, värske või jahutatud

1.8.2016–30.4.2017

2 211

0

1.5.2017–30.4.2018

2 948

1.5.2018–30.4.2019

2 948

1.5.2019–30.4.2020

2 948

1.5.2020–30.4.2021

2 948

09.0795

0305 61 00

 

Heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), soolatud, kuid kuivatamata ja suitsutamata, ning heeringas soolvees

1.1.–31.12

1 750

0

09.0796

0306 15 90

 

Külmutatud norra salehomaar (Nephrops norvegicus), v.a suitsutatud norra salehomaar

1.1.–31.12

50

0

09.0810

0306 15 90

 

Külmutatud norra salehomaar (Nephrops norvegicus), v.a suitsutatud norra salehomaar

1.8.2016–30.4.2017

1 106

0

1.5.2017– 30.4.2018

1 474

1.5.2018–30.4.2019

1 474

1.5.2019–30.4.2020

1 474

1.5.2020–30.4.2021

1 474

09.0797

1604 12 91

1604 12 99

 

Töödeldud või konserveeritud heeringad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana, v.a sügavkülmutatud, taigna või riivsaiaga paneeritud värsked heeringafileed, eelküpsetatud või eelküpsetamata

1.1.–31.12

2 400

0

09.0798

1604 17 00

1604 19 97

 

Töödeldud või konserveeritud angerjad ja muud töödeldud või konserveeritud kalad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana

1.1.–31.12

50

0

ex 1604 20 90

20

30

35

50

60

90

Muud töödeldud või konserveeritud kalad, v.a heeringas ja makrell

09.0700

1604 20 90

 

Muud kalatooted ja -konservid

1.8.2016–30.4.2017

2 764

0

1.5.2017–30.4.2018

3 685

1.5.2018–30.4.2019

3 685

1.5.2019–30.4.2020

3 685

1.5.2020–30.4.2021

3 685


(1)  Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjakohastes Euroopa Liidu sätetes [vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1)) artiklit 254].

(2)  Kuna enamsoodustusrežiimi tollimaksu ei kohaldata 15. veebruarist 15. juunini, ei kasutata seda tariifikvooti kaupade suhtes, mis on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks kõnealusel ajavahemikul.“


27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/11


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1220,

26. juuli 2016,

milles käsitletakse loa andmist Escherichia coli abil toodetud L-treoniini kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Komisjoni direktiiviga 88/485/EMÜ (3) on direktiivi 82/471/EMÜ alusel antud tähtajatu luba L-treoniini kasutamiseks ning vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti see aine olemasoleva tootena hiljem söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikliga 7 on esitatud taotlused L-treoniini uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina. Samuti on esitatud loataotlused L-treoniini kasutamiseks kõikide loomaliikide puhul vastavalt nimetatud määruse artiklile 7. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Taotlustes käsitletakse Escherichia coli DSM 25086, Escherichia coli FERM BP-11383, Escherichia coli FERM BP-10942, Escherichia coli NRRL B-30843, Escherichia coli KCCM11133P, Escherichia coli DSM 25085, Escherichia coli CGMCC 3703 või Escherichia coli CGMCC 7.58 abil toodetud L-treoniini kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) jõudis oma 9. juuli 2013. aasta, (4)29. jaanuari 2014. aasta, (5)9. septembri 2014. aasta, (6)9. septembri 2015. aasta, (7)1. detsembri 2015. aasta (8) ja 19. aprilli 2016. aasta (9) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Escherichia coli DSM 25086, Escherichia coli FERM BP-11383, Escherichia coli FERM BP-10942, Escherichia coli NRRL B-30843, Escherichia coli KCCM11133P, Escherichia coli DSM 25085, Escherichia coli CGMCC 3703 ja Escherichia coli CGMCC 7.58 abil toodetud L-treoniin kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et seda võib pidada loomasöödas tõhusaks aminohappe treoniini allikaks. Et tagada söödalisandina kasutatava L-treoniini täielik tõhusus mäletsejate puhul, tuleks seda kaitsta lagunemise eest vatsas. Ameti hinnangul ei ole vaja kehtestada turustamisjärgse järelevalve erinõudeid. Amet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(6)

Amet väljendas oma arvamustes muret L-treoniini ohutuse üle olukorras, kus seda manustatakse sihtliikidele joogiveega. Amet ei ole siiski teinud ettepanekut L-treoniini maksimumsisalduse kohta. Seepärast on L-treoniini joogiveega manustamise puhul asjakohane juhtida kasutaja tähelepanu sellele, et tuleb võtta arvesse kõikide asendamatute aminohapete olemasolu söödas.

(7)

L-treoniini hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse aine kasutamiseks vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tingimustele.

(8)

Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust L-treoniini loa tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa andmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa andmine

Lisas nimetatud ainet, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöödas vastavalt lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1.   Direktiiviga 88/485/EMÜ lubatud L-treoniini ja seda sisaldavaid eelsegusid võib turule lasta kuni 16. maini 2017 kooskõlas enne 16. augustit 2016 kohaldatavate eeskirjadega ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2.   Lõikes 1 nimetatud ainet sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta võib turule lasta kuni 16. augustini 2017 kooskõlas enne 16. augustit 2016 kohaldatavate eeskirjadega ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

3.   Lõikes 1 nimetatud ainet sisaldavaid söödamaterjale ja segasööta võib turule lasta kuni 16. augustini 2018 kooskõlas enne 16. augustit 2016 kohaldatavate eeskirjadega ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud muudele loomadele kui toiduloomad.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8).

(3)  Komisjoni 26. juuli 1988. aasta direktiiv 88/485/EMÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 82/471/EMÜ (teatavate loomasöötades kasutatavate toodete kohta) lisa (EÜT L 239, 30.8.1988, lk 36).

(4)  EFSA Journal 2013; 11(7): 3319.

(5)  EFSA Journal 2014; 12(2): 3564.

(6)  EFSA Journal 2014; 12(10): 3825.

(7)  EFSA Journal 2015; 13(9): 4236.

(8)  EFSA Journal 2016; 14(1): 4344.

(9)  EFSA Journal 2016; 14(5): 4470.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Sisaldus milligrammides 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Kategooria: toitainelised lisandid. Funktsionaalrühm: aminohapped, nende soolad ja analoogid.

3c410

L-treoniin

Söödalisandi koostis

Pulber, mis sisaldab kuivaine põhjal vähemalt 98 % L-treoniini

Toimeaine kirjeldus

L-treoniin, mis on saadud Escherichia coli DSM 25086,

Escherichia coli FERM BP-11383,

Escherichia coli FERM BP-10942,

Escherichia coli NRRL B-30843,

Escherichia coli KCCM 11133P,

Escherichia coli DSM 25085,

Escherichia coli CGMCC 3703 või

Escherichia coli CGMCC 7.58 abil kääritamise teel

Keemiline valem: C4H9NO3

CASi number: 72-19-5

Analüüsimeetodid  (1)

L-treoniini sisalduse määramine söödalisandis:

Food Chemical Codex'i „L-threonine monograph“ ja

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-UV/FD) – EN ISO 17180

Treoniinisisalduse määramine eelsegus:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-UV/FD) – EN ISO 17180 – ja

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-UV) – komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009 (2) (III lisa F osa)

Treoniinisisalduse määramine eelsegus, segasöödas, söödamaterjalis ja vees:

ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-UV) – määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Kõik loomaliigid

1.

L-treoniini võib turule lasta ja kasutada söödalisandina valmistise kujul.

2.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid, sealhulgas respiraatorit.

3.

L-treoniini võib manustada ka joogiveega.

4.

Söödalisandi etiketil esitatakse niiskusesisaldus.

5.

Söödalisandi ja eelsegu etiketil märgitakse:

„Kui söödalisandit manustatakse joogiveega, tuleks ära hoida valgu liiga.“

16.8.2026


(1)  Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressil https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.

(2)  Komisjoni 27. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 152/2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1).


27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/16


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1221,

26. juuli 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. juuli 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

177,7

ZZ

177,7

0707 00 05

TR

116,3

ZZ

116,3

0709 93 10

TR

142,8

ZZ

142,8

0805 50 10

AR

171,4

AU

158,0

CL

158,6

MA

157,0

TR

164,0

UY

131,7

ZA

176,2

ZZ

159,6

0806 10 10

BR

269,1

EG

241,5

MA

243,6

ZZ

251,4

0808 10 80

AR

142,4

BR

103,7

CL

127,8

CN

74,5

NZ

141,7

US

157,1

ZA

102,8

ZZ

121,4

0808 30 90

AR

106,7

CL

121,5

NZ

171,3

TR

177,8

ZA

106,7

ZZ

136,8

0809 10 00

TR

198,2

ZZ

198,2

0809 29 00

TR

258,6

US

535,2

ZA

271,2

ZZ

355,0

0809 30 10 , 0809 30 90

TR

120,5

ZZ

120,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.


OTSUSED

27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/19


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/1222,

12. juuli 2016,

millega tehakse kindlaks, et Hispaania ei ole võtnud vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 8,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt aluslepingu artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97, (1) mis võeti vastu selleks, et soodustada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kiiret korrigeerimist.

(3)

Nõukogu, tegutsedes komisjoni soovituse alusel, otsustas 27. aprillil 2009 kooskõlas aluslepingu artikli 104 lõikega 6, et Hispaanial on ülemäärane eelarvepuudujääk, ning esitas vastavalt aluslepingu artikli 104 lõikele 7 soovituse korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Seejärel esitas nõukogu 2. detsembril 2009, 10. juulil 2012 ja 21. juunil 2013 Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 126 lõike 7 alusel Hispaaniale kolm soovitust, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaega vastavalt kuni 2013., 2014. ja 2016. aastani. Kõigis kolmes soovituses leidis nõukogu, et Hispaania oli rakendanud tõhusaid meetmeid, kuid on toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju (2).

(4)

Oma ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohases 21. juuni 2013. aasta soovituses soovitas nõukogu Hispaanial viia valitsemissektori eelarve puudujääk 2013. aastal 6,5 %-le SKPst, 2014. aastal 5,8 %-le SKPst, 2015. aastal 4,2 %-le SKPst, 2016. aastal 2,8 %-le SKPst, mis on 2016. aastani pikendatud komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi alusel kooskõlas struktuurse eelarvepositsiooni paranemisega vastavalt 1,1 %, 0,8 %, 0,8 % ja 1,2 % SKPst aastatel 2013–2016. Selle eesmärgi saavutamiseks paluti Hispaanial rakendada täiendavaid meetmeid, mis moodustavad 2 %, 1 % ja 1,5 % SKPst vastavalt 2014., 2015. ja 2016. aastal. Lisaks sellele nõuti, et Hispaania peab i) tugevdama institutsioonilist raamistikku, suurendades veelgi eelarve tasakaalu seaduse rakendamise läbipaistvust ning luues sõltumatu eelarvenõukogu, mis tegeleks analüüside koostamise ja nõustamisega ning jälgiks eelarvepoliitika vastavust riiklikele ja liidu eelarvereeglitele, ii) võtma konkreetseid meetmeid, et ohjeldada kasvavat struktuurset puudujääki sotsiaalkindlustussüsteemis ning iii) pöörama konsolideerimisel rohkem tähelepanu majanduskasvu soodustamisele, vaadates sealhulgas korrapäraselt läbi kulutused ja maksusüsteemi. Soovituses rõhutati ka seda, et eelarve konsolideerimise strateegia edu tagamiseks on oluline toetada eelarve konsolideerimist ulatuslike struktuurireformidega, mis on kooskõlas nõukogu poolt Euroopa poolaasta ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames Hispaaniale adresseeritud soovitustega.

(5)

Vastavalt 2016. aastani pikendatud komisjoni 2013. aasta kevadprognoosile, millel põhines nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitus, pidanuks Hispaania SKP vähenema 2013. aastal 1,5 %, ning järgmise kolme aasta jooksul suurenema vastavalt 0,9 %, 1,4 % ja 1,9 %. SKP nominaalkasvu prognoos oli 2013. aastaks 0,1 %, 2014. aastaks 2,0 % ning kaheks järgnevaks aastaks 2,6 % ja 3,2 %.

(6)

Oma 21. juuni 2013. aasta soovituses kehtestas nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4 tõhusate meetmete võtmise tähtpäevaks 1. oktoobri 2013. 15. novembril 2013 jõudis komisjon järeldusele, et komisjoni 2013. aasta sügisprognoosi kohaselt on Hispaania võtnud nimetatud soovituse täitmiseks tõhusaid meetmeid, kuigi viitas nõuete täitmata jätmise riskile 2014. aastal. Seega leidis komisjon, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ei olnud sel hetkel täiendavaid meetmeid vaja võtta. Sellest ajast alates on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatud.

(7)

Nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituse täitmata jätmise riski rõhutati ka hilisematel hindamistel. 2014. aasta juulis jõudis nõukogu järeldusele, et 2014. aasta stabiilsusprogrammis sätestatud eelarvestrateegiat toetavaid meetmeid on vaja veelgi täpsustada ning et teha tuleb täiendavaid jõupingutusi nimetatud soovituse täielikuks täitmiseks. Lähtudes 2015. aasta stabiilsusprogrammile antud hinnangust, tegi nõukogu 2015. aasta juulis järelduse, et on olemas risk, et Hispaania ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti sätteid. Samuti järeldati komisjoni arvamustes Hispaania 2014., 2015. ja 2016. aasta eelarveprojekti kavade kohta, et Hispaanial on oht jätta täitmata stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjad. Eelkõige tõstis komisjon esile riske, mis tulenesid asjaolust, et kavades ette nähtud struktuurne kohandamine ei vastanud nõukogu soovitatud tasemele. Samuti juhtis komisjon tähelepanu nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamisega seotud riskidele.

(8)

Tuginedes komisjoni 2016. aasta talveprognoosile, leidis komisjon 9. märtsil 2016, et esines ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks ette nähtud tähtaja järgimata jätmise risk, võttes arvesse, et endiselt on oodata 2015. aastaks seatud valitsemissektori eelarvetasakaalu vahe-eesmärgi (üle 4,2 % SKPst) märkimisväärset ületamist ning asjaolu, et eelarve seni saavutatud konsolideerimine jäi soovitatule märkimisväärselt alla. Selle alusel andis komisjon Hispaaniale soovituse suurendada jõupingutusi, et tagada nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituse täitmine. Selleks soovitati Hispaanial i) võtta meetmeid, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegne ja püsiv korrigeerimine, kasutades vajaduse korral täielikult ära ennetavaid ja korrigeerivaid vahendeid, mis on sätestatud Hispaania stabiilsusseaduses, et viia piirkondlike valitsusasutuste tasandil kontrolli alla kõrvalekalded asjaomastest eelarvepuudujäägi, riigivõla ja kulueeskirjadega seotud eesmärkidest; ning ii) esitada komisjonile aruanne meetmete kohta, mis kuuluvad komisjoni soovitusest tulenevalt Hispaania 2016. aasta ajakohastatud eelarveprojekti kavasse või hiljemalt riigi eelseisva 2016. aasta stabiilsusprogrammi vastavasse osasse.

(9)

Hinnates uuesti Hispaania võetud meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2016. aastaks vastavalt nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele, jõuti järgmistele järeldustele.

Tuginedes 2016. aasta kevadel Hispaania esitatud ja komisjoni (Eurostat) 21. aprillil 2016 kinnitatud andmetele, oli valitsemissektori üldeelarve puudujääk 2014. aastal 5,9 % SKPst ja 2015. aastal 5,1 % SKPst, mis ületab nõukogu seatud vahe-eesmärgid – vastavalt 5,8 % ja 4,2 % SKPst. 2014. aasta eelarvepuudujääki mõjutas negatiivselt nii allapoole korrigeerimine nominaalsest SKP-st, mis tehti 2015. aasta oktoobris samal ajal teise ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teatise laekumisega, kui ka eelarvepuudujääki suurendavad finantssektori meetmed, mis moodustavad 0,1 % SKPst. Ekspansiivne eelarvepoliitika 2015. aastal avaldas suurt mõju eelarvetulemustele.

Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi põhjal on struktuurse eelarvepositsiooni muutus 2015. aastal hinnanguliselt – 1,0 % SKPst, mis on oluliselt väiksem kui nõukogu soovitatud 0,8 % SKPst. Kumulatiivne muutus struktuurses eelarvepositsioonis ajavahemikul 2013–2015 oli 0,6 % SKPst, mis on oluliselt väiksem kui nõukogu soovitatud 2,7 % SKPst. Läbivaadatud potentsiaalse majanduskasvu mõju ning planeerimata lisatulu või tulude alalaekumisega korrigeeritud kohandamine oli – 0,7 % SKPst 2015. aastal ja – 0,2 % SKPst ajavahemikul 2013–2015 ning jäi võrreldes soovituse aluseks oleva lähtestsenaariumiga märkimisväärselt allapoole soovitatud struktuurse kohandamise taset. Alt-üles meetodi kohasel mõõtmisel on eelarve konsolideerimine – 0,5 % SKPst 2015. aastal ning ajavahemikul 2013–2015 kohandamine puudus, kuigi soovituse kohaselt pidanuks kohandamine olema vastavalt 1 % ja 3 % SKPst. Konsolideerimismeetmed (nt avaliku halduse ja pensionikava reformi raames) ei olnud piisavad, et korvata 2015. aastal rakendatud selliste teatavate ekspansiivsete meetmete mõju nagu üksikisiku ja äriühingu tulumaksu määra vähendamine ja varem saamata jäänud jõulupreemiate osaline tagasimaksmine.

Ajavahemikul 2013–2015 oli Hispaania inflatsioon (mõõdetuna SKP deflaatoriga) tunduvalt väiksem kui soovituse aluseks olevas makromajanduslikus lähtestsenaariumis (2014. aastal oli see isegi negatiivne, – 0,4 %), mistõttu on raskem eelarve-eesmärke saavutada. Inflatsiooni vähest või isegi negatiivset mõju Hispaania fiskaaltulemustele tasakaalustasid suures osas oodatust suurem SKP tegelik kasv, samuti kriisi tõttu ellu viidud reformid ning finantsabiprogrammi edukas lõpetamine. Vaatamata SKP deflaatori vähem dünaamilisele arengule oli nominaalse SKP tase 2015. aastal vaid 1 % väiksem kui lähtestsenaariumis ette nähtud, kuna reaalne SKP kasvas samal perioodil palju kiiremini. Lisaks soodustasid eelarvepuudujäägi vähendamist ka kiire töökohtade loomine ja maksupõhine majanduskasv.

Hispaania valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamisele aitasid 2014. ja 2015. aastal kaasa madala intressimääraga keskkond ja oodatust jõulisem majanduse elavnemine, samuti kriisile reageerimisena elluviidud reformid, edukalt lõpule viidud finantsabiprogramm ja tööturu positiivne areng. Võrreldes nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovituse aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga pärssis samal ajal üllatav negatiivne inflatsioon eelarve konsolideerimisprotsessi. Eriti aga 2015. aastal ei kasutatud juhuslikku kasu eelarvepuudujäägi vähendamise kiirendamiseks. Selle asemel leevendati eelarvepoliitikat eelkõige maksureformi ja kulude dünaamilise kasvu kaudu.

(10)

Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarvepuudujääk 2016. aastal 3,9 % SKPst ja 2017. aastal 3,1 % SKPst. 2016. aasta stabiilsusprogrammis on kavandatud 2016. aasta eelarvepuudujäägiks 3,6 % SKPst ja 2017. aastal 2,9 % SKPst. Seetõttu on ebatõenäoline, et Hispaania suudab 2016. aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi õigeaegselt ja kestvalt korrigeerida. Valitsemissektori võla suhe SKP-sse langes veidi (99,3 %-lt 2014. aastal 99,2 %-le 2015. aastal) tänu finantsvarade netomüügile, enam kui tasakaalustades eelarvepuudujäägi mõju, mis suurenes kiiremini kui SKP nominaalkasv. Komisjoni 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb võla suhe 2016. aastal 100,3 %-ni ning hakkab seejärel vähenema.

(11)

Alates 2012. aastast on Hispaania eelarveraamistikku tugevdatud, et muu hulgas vältida kõrvalekaldeid ja tagada kõigil valitsustasanditel eelarvepuudujäägi, riigivõla ja kulueeskirjade vastavate eesmärkide täitmine. Pärast nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitust on Hispaania võtnud meetmeid oma riigi eelarveraamistiku edasiseks tugevdamiseks: 2012. aastal muudeti stabiilsusseadust, millega pakutakse stiimuleid, et vähendada avaliku halduse tasumata summasid tarnijatele, ning 2013. aasta novembris loodi sõltumatu eelarveasutus (AIReF). Kuigi Hispaania stabiilsusseadus hõlmab vahendeid, et ennetada ja korrigeerida kõrvalekalded siseriiklikest eelarvega seotud eesmärkidest, näitavad 2014. ja 2015. aastal saadud kogemused, et kõnealuseid vahendeid oleks võinud kasutada suuremal määral. Pärast komisjoni 9. märtsi 2016. aasta soovitust on Hispaania valitsus alustanud kohalike omavalitsuste suhtes stabiilsusseaduse selliste korrigeerivate sätete jõustamist, mida varem ei ole rakendatud. Veelgi enam, keskvalitsus võttis vastu 2 miljardi euro mahus eelarvekärpeid.

(12)

Hispaania võttis 2013. aasta detsembris vastu pensionide indekseerimise reformi ja hakkab alates 2019. aastast kehtestama tulevaste pensionäride uute pensionide automaatset kohandamist, et võtta arvesse oodatava eluea muutusi. Alates 2013. aasta juunist on tõhususe suurendamiseks rakendatud avaliku halduse reformi. Samas võttis Hispaania 2014. aastal vastu äriühingu ja üksikisiku tulumaksu reformi, millel on mõned positiivsed elemendid, näiteks maksukiilu vähendamine, mida aga täielikult ei rahastatud.

(13)

Seega saab järeldada, et Hispaania ei ole piisavalt tõhusalt reageerinud nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele. Hispaania ei saavutanud valitsemissektori eelarvepuudujäägi vahe-eesmärki 2015. aastal ja ei ole ette näha ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimist 2016. aastaks. Eelarve konsolideerimine jääb märkimisväärselt alla nõukogu soovitusele ning 2015. aastal muutus eelarvepoliitika ekspansiivseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hispaania ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastusena nõukogu 21. juuni 2013. aasta soovitusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 12. juuli 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

P. KAŽIMÍR


(1)  Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).

(2)  Kõik Hispaania ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/spain_en.htm


27.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 201/23


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/1223,

25. juuli 2016,

millega muudetakse otsust 2011/30/EL, mis käsitleb teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide samaväärsust ning teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste auditeerimistegevuse üleminekuaega Euroopa Liidus

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 4637 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ, (1) eriti selle artikli 46 lõike 2 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2011/30/EL (2) on audiitorid ja auditeerivad üksused, kes esitavad auditiaruandeid selliste äriühingute raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohta, mis on registreeritud kõnealuse otsuse II lisas loetletud kolmandates riikides ja mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda liikmesriigi reguleeritud turul, vabastatud direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 45 sätestatud nõuetest teatud majandusaastate jooksul, tingimusel et nad esitavad selle liikmesriigi pädevatele asutustele teatud andmekomplekti.

(2)

Komisjon on korraldanud otsuse 2011/30/EL II lisas loetletud kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide hindamised. Hindamised korraldati audiitorite järelevalveasutuste Euroopa ekspertrühma abil ning arvestades liikmesriikide audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide suhtes kohaldatavaid kriteeriume, mis on sätestatud direktiivi 2006/43/EÜ artiklites 29, 30 ja 32. Kõnealuste hindamiste põhjal näib, et Mauritiuse, Uus-Meremaa ja Türgi audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemid vastavad direktiivi 2006/43/EÜ artiklites 29, 30 ja 32 sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele. Seepärast on asjakohane lugeda nimetatud süsteemid samaväärseteks liikmesriikide audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemidega.

(3)

Liikmesriikide ja kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide vallas tehtava koostöö lõppeesmärk peaks olema üksteise järelevalvesüsteemide suhtes vastastikuse usalduse saavutamine nende samaväärsuse alusel.

(4)

Bermuda, Kaimanisaared, Egiptus ja Venemaa on kehtestanud audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemid või on neid kehtestamas. Ent need süsteemid asutati alles hiljuti ning seetõttu on teave endiselt teatud osas puudulik, eeskirju ei ole täielikult rakendatud, inspektsioone ei ole ellu viidud või on jäetud sanktsioonid kehtestamata. Nende süsteemide paremaks mõistmiseks on vaja nendelt kolmandatelt riikidelt saada lisateavet, et nende süsteemide samaväärsuse kohta lõpliku otsuse tegemiseks süsteeme täiendavalt hinnata. Seepärast on asjakohane pikendada otsusega 2011/30/EL antud üleminekuperioodi audiitorite ja auditeerivate üksuste suhtes, kes esitavad auditiaruandeid selliste äriühingute raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kohta, mis on registreeritud nimetatud kolmandates riikides ja mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda liikmesriigi reguleeritud turul.

(5)

Investorite kaitseks peaksid audiitorid ja auditeerivad üksused, kes esitavad auditiaruandeid selliste äriühingute raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kohta, mis on registreeritud otsuse 2011/30/EL II lisas loetletud kolmandates riikides ja mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda liikmesriigi reguleeritud turul, saama 1. augustist 2016 kuni 31. juulini 2018 kestval lisaperioodil jätkata oma auditeerimistegevust ELis ilma, et nad oleksid registreeritud direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 alusel, vaid tingimusel, et nad esitavad nõutava teabe. Sellisel juhul peaksid need audiitorid ja auditeerivad üksused saama jätkata oma tegevust kooskõlas asjaomase liikmesriigi nõuetega seoses ajavahemikul 1. augustist 2016 kuni 31. juulini 2018 algavate majandusaastate raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud aruandeid käsitlevate auditiaruannetega. See otsus ei mõjuta liikmesriikide õigust kohaldada selliste audiitorite ja auditeerivate üksuste suhtes oma uurimiste ja sanktsioonide süsteeme.

(6)

Komisjon jälgib toimuvat ning teeb kolmandate riikidega regulaarselt järelevalvealast ja regulatiivset koostööd. Samaväärseks tunnistamise või üleminekuperioodi pikendamise otsus ei piira komisjoni õigust otsus mis tahes ajal läbi vaadata. See läbivaatamine võib viia samaväärseks tunnistamise tagasivõtmiseni või üleminekuperioodi enneaegse lõpetamiseni. Seega tuleks otsust 2011/30/EL vastavalt muuta.

(7)

Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2006/43/EÜ artikli 48 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/30/EL muudetakse järgmiselt:

(1)

Artiklile 1 lisatakse järgmine kolmas lõik:

„Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 46 lõike 1 kohaldamisel loetakse alates 1. augustist 2016 algavaid majandusaastaid käsitlevate raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete puhul järgmiste kolmandate riikide poolt audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide suhtes kohaldatavad nõuded samaväärseks kõnealuse direktiivi artiklites 29, 30 ja 32 sätestatud nõuetega:

(1)

Mauritius

(2)

Uus-Meremaa

(3)

Türgi.“;

(2)

Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid ei kohalda direktiivi 2006/43/EÜ artiklit 45 audiitorite ja auditeerivate üksuste suhtes, kes esitavad ajavahemikul 2. juulist 2010 kuni 31. juulini 2018 algavate majandusaastate auditiaruandeid selliste äriühingute raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud aruannete kohta, mis on registreeritud käesoleva otsuse II lisas loetletud kolmandates riikides ja mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda selle liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (*) artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, kui asjaomane audiitor või auditeeriv üksus esitab selle liikmesriigi pädevatele asutustele kõik järgmised andmed:

a)

asjaomase audiitori või auditeeriva üksuse nimi ja aadress ning andmed tema õigusliku struktuuri kohta;

b)

kui audiitor või auditeeriv üksus kuulub võrgustikku, siis selle võrgustiku kirjeldus;

c)

asjaomase auditi suhtes kohaldatud auditeerimisstandardid ja sõltumatuse nõuded;

d)

auditeeriva üksuse kvaliteedi sisekontrollisüsteemi kirjeldus;

e)

märge kas ja millal toimus audiitori või auditeeriva üksuse viimane kvaliteeditagamise ülevaatus ja vajalik teave ülevaatuse tulemuste kohta, välja arvatud juhul, kui kõnealuse teavet esitab kolmanda riigi pädev asutus. Kui teave viimase kvaliteeditagamise ülevaatuse tulemuste kohta ei ole avalik, peab liikmesriigi pädev ametiasutus käsitlema kõnealust teavet konfidentsiaalsena.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).“;"

(3)

II lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 2016

Komisjoni nimel

asepresident

Valdis DOMBROVSKIS


(1)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 87.

(2)  Komisjoni 19. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/30/EL, mis käsitleb teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste avaliku järelevalve-, kvaliteeditagamise ning uurimiste ja sanktsioonide süsteemide samaväärsust ning teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste auditeerimistegevuse üleminekuaega Euroopa Liidus (ELT L 15, 20.1.2011, lk 12).


LISA

„II LISA

KOLMANDATE RIIKIDE NIMEKIRI

Bermuda

Kaimanisaared

Egiptus

Venemaa.“