ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 184

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
8. juuli 2016


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, 23. märts 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus ( 1 )

1

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

8.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1075,

23. märts 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 10, artikli 6 lõiget 8, artikli 10 lõiget 9, artikli 12 lõiget 6, artikli 15 lõiget 4, artikli 23 lõiget 2, artikli 36 lõiget 14, artikli 55 lõiget 3, artikli 82 lõiget 3 ja artikli 88 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud kriisilahendusraamistikku alates krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi taastamisest ja kriisilahendusest varajase sekkumise etapi ja kriisilahendusmeetmete võtmiseni. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja hõlbustada kriisilahendusprotsessi, tuleb krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, ametiasutustele ja turuosalistele, sealhulgas kolmandate riikide residentidest investoritele anda nende kohustustest ja õigustest põhjalik ülevaade ja terviklik juurdepääs neile. Seepärast on soovitav koondada direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud asjakohased regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(2)

Lisaks direktiivi 2014/59/EL mõistetele tuleb määratleda teatavad kasutatud tehnilised mõisted.

(3)

Finantsseisundi taastamise kavades esitatava miinimumteabe ühtsetes eeskirjades tuleks võtta arvesse, kuid mitte piirata pädevate asutuste õigust kehtestada vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4 teatavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lihtsustatud kohustused seoses finantsseisundi taastamise kavade sisu ja üksikasjadega.

(4)

Ilma et see piiraks direktiivi 2014/59/EL artikli 4 kohaselt kehtestatud lihtsustatud kohustuste kohaldamist, tuleks kõnealuste ühtsete eeskirjadega täpsustada teave, mis tuleb esitada individuaalses finantsseisundi taastamise kavas ning vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõigetele 5 ja 6 konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas.

(5)

Esmatähtis on, et finantsseisundi taastamise kavas esitatav teave on asjakohane ja konkreetne, sõltuvalt sellest, kas finantsseisundi taastamise kava on koostanud krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artiklitele 111 ja 112, või kas tegemist on direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõike 2 kohase individuaalse finantsseisundi taastamise kavaga või direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõigete 5 ja 6 kohase konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavaga.

(6)

Finantsseisundi taastamise kavade struktureerimise lihtsustamiseks tuleks teabenõuded rühmitada jagudesse, millest mõned tuleks jaotada alajagudeks vastavalt käesolevale määrusele.

(7)

Selleks et tagada finantsseisundi taastamise kavade tulemuslik rakendamine (vajaduse korral õigel ajal), on oluline, et kõnealused kavad toetuvad kindlale juhtimisstruktuurile. Seepärast peaksid finantsseisundi taastamise kavad sisaldama asjaomase konkreetse juhtimiskorra kirjeldust. Eelkõige tuleks kavas märkida, kuidas kava koostati, kes selle heaks kiitis ja kuidas see on integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi üldjuhtimisse. Vajaduse korral tuleks kirjeldada meetmeid, mida on võetud, et tagada tütarettevõtja individuaalse finantsseisundi taastamise kava ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kooskõla.

(8)

Finantsseisundi taastamise kavad on esmatähtsad finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste teostatavuse hindamisel. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama üksikasjalikku teavet otsustusprotsessi kohta seoses selle käivitamisega juhtimisstruktuuri olulise elemendina, tuginedes eskalatsiooniprotsessile ja kasutades näitajaid direktiivi 2014/59/EL artikli 9 tähenduses. Kuna iga kriis on erinev, ei käivita näitaja realiseerumine automaatselt konkreetset finantsseisundi taastamise valikuvõimalust ega ajenda üldisemalt automaatset raamistikku, mille kohaselt tuleb vastavalt eelnevalt kindlaks määratud menetlusnõuetele rakendada konkreetne finantsseisundi taastamise valikuvõimalus. Pigem tuleks kasutada näitajaid, mille alusel tuleks käivitada eskalatsiooniprotsess, ja see hõlmab analüüsi selle kohta, kuidas kriisiolukorda parimal viisil lahendada. Enne kõnealuste näitajate realiseerumist tuleks kohaldada ka tavapärase riskijuhtimise käigus kasutatavaid andmeid ja võrdlusaluseid, et teavitada krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi finantsseisundi halvenemise ja näitajate käivitumise ohust. Kuigi sellised varajase hoiatamise signaalid ei ole näitajad direktiivi 2014/59/EL tähenduses ega tähista seega finantsseisundi taastamise etapi algust ega nõua eskalatsiooni väljaspool tavapärast äritegevust, aitavad nad tagada kooskõla krediidiasutuse või investeerimisühingu tavapärase riskijuhtimise ja näitajate jälgimise vahel. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise sobivad elemendid on seotud näitajatega.

(9)

Strateegilise analüüsi puhul tuleks võtta arvesse finantsseisundi taastamise kavade selliseid rahvusvahelisi standardeid nagu finantsstabiilsuse nõukogu koostatud finantseerimisasutuste tulemusliku kriisilahenduskorra põhinõuded. Põhinõuete kohaselt tuleks strateegilise analüüsi käigus määrata kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu esmatähtsad ja süsteemselt olulised funktsioonid ning peamised sammud nende säilitamiseks finantsseisundi taastamise stsenaariumide puhul. Seega peaks strateegiline analüüs koosnema kahest osast. Strateegilise analüüsi esimeses osas tuleks kirjeldada krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi ning selle põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone. Krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kirjeldus peaks andma ülevaate krediidiasutusest või investeerimisühingust või konsolideerimisgrupist ja selle tegevusest ning üksikasjalikult kirjeldama selle põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone. Finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste (nt äriliinide võõrandamine ja müük) hindamise hõlbustamiseks on oluline määrata kindlaks juriidilised isikud, kus asuvad põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid, ja analüüsida grupisisest seotust. Direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõigetega 1 ja 2 on ette nähtud, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendama, et on mõistlikult tõenäoline, et finantsseisundi taastamise kava rakendamisega ei kaasne märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile. Lisaks on direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikega 2 ette nähtud, et pädevad asutused hindavad, mil määral saab finantsseisundi taastamise kava või selle konkreetset valikuvõimalust rakendada nii, et sellega ei kaasneks märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile. Seepärast peaksid finantsseisundi taastamise kavad sisaldama välise seotuse kirjeldust.

(10)

Strateegilise analüüsi teises osas tuleks kindlaks määrata võimalikud finantsseisundi taastamise valikuvõimalused ja hinnata neid. Krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jaoks kättesaadavaid finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi tuleks algselt kirjeldada ilma viideteta konkreetsetele stressistsenaariumidele. Need on vahendid, millega suurendatakse üldist valmisolekut kriisiks ning aidatakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel või konsolideerimisgruppidel kriisile paindlikult reageerida. Seejärel tuleks strateegilises analüüsis kirjeldada, kuidas on finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi testitud erinevate stressistsenaariumidega, et hinnata, millised finantsseisundi taastamise valikuvõimalused oleksid erinevate stsenaariumide puhul tõhusad; see võimaldaks praktiliselt testida finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste tõhusust ja näitajate sobivust. Finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama meetmeid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib võtta, kui direktiivi 2014/59/EL artikli 27 kohased varase sekkumise tingimused on täidetud.

(11)

Finantsseisundi taastamise kava kohta teabe vahetamine on esmatähtis, et tagada kava tulemuslik rakendamine ja hoida ära kahjulik mõju finantssüsteemile. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama teavitamise ja avalikustamise jagu, mis käsitleb sisemist teabe vahetamist asjaomaste organisatsioonisiseste organite ja krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi töötajate vahel ning välissuhtlust.

(12)

Finantsseisundi taastamise kavaga võidakse ette näha krediidiasutuse või investeerimisühingu äristruktuuri muutmine, et hõlbustada kava ajakohastamist ja selle rakendamist tulevikus ning jälgida näitajaid või kuna protsessi käigus tuvastati mõned takistused, mis piiravad finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste rakendamist. Kõnealuseid krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi võetavaid organisatsioonilisi ettevalmistavaid ja järelmeetmeid tuleks kirjeldada finantsseisundi taastamise kavas, et tulemuslikult hinnata, kas kava rakendamine on mõistlikult tõenäoline, ja hõlpsamini jälgida kava rakendamist krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi ja pädevate asutuste poolt.

(13)

Esmatähtis on määrata kindlaks miinimumkriteeriumid, mille alusel peavad pädevad asutused vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1 hindama krediidiasutuse või investeerimisühingu koostatud finantsseisundi taastamise kavu.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikliga 16 on antud Euroopa Järelevalveasutusele (EBA) õigus töötada välja suunised, et tagada liidu õigusaktide ühtne ja järjepidev kohaldamine, ja ette nähtud, et pädevad asutused ja finantseerimisasutused, kellele selliseid suuniseid on suunatud, teevad selliste suuniste järgimiseks kõik endast oleneva. Kuna direktiiviga 2014/59/EL on EBA-le antud volitused esitada vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 suunised direktiivi teatavate aspektide täpsustamiseks, peaksid pädevad asutused võtma vastavalt kõnealusele artiklile arvesse EBA esitatud suuniseid, mis käsitlevad finantsseisundi taastamise kavandamise stsenaariume ja näitajaid, mida finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama, võttes vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõikele 3 selliste suuniste järgimiseks mis tahes meetmeid.

(15)

Direktiivi 2014/59/EL kohase finantsseisundi taastamise kavandamise eesmärk on määrata kindlaks valikuvõimalused krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks stressiolukorras. Finantsseisundi taastamise kava hindamise kriteeriumid peaksid seega tagama, et kava on asjaomaste üksuste jaoks sobiv ning et kava ja selles kindlaks määratud valikuvõimalused on jätkusuutlikud ja et neid saab õigel ajal rakendada. Konkreetsed küsimused, mida pädev asutus peab hindama, sõltuvad finantsseisundi taastamise kava sisust ja ulatusest. Tuleks sätestada ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad hindamise aluseks olevaid miinimumkriteeriume, et võtta arvesse pädevate asutuste õigust kehtestada vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4 teatavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lihtsustatud kohustused seoses finantsseisundi taastamise kavade sisu ja üksikasjadega.

(16)

Vajaduse korral tuleks ette näha täiendavad kriteeriumid, mida kasutatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava hindamiseks, et kajastada täiendavaid nõudeid, mida direktiivi 2014/59/EL kohaselt selliste kavade suhtes kohaldatakse.

(17)

Finantsseisundi taastamise kavad peaksid olema täielikud ja sisaldama direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud kogu teavet, sealhulgas käesolevas määruses täpsustatud elemente. Samuti peaksid kavad olema kõikehõlmavad ja piisavalt üksikasjalikud ning sisaldama piisavalt erinevaid valikuvõimalusi seoses asjaomase üksuse või üksuste asjaoludega.

(18)

Kriisilahenduse kavade sisu nõuetes tuleks võtta arvesse käimasolevat tööd, mille eesmärk on koordineerida finantsstabiilsuse nõukogu kaudu kõnealuseid suundumusi üleilmsel tasandil.

(19)

Kriisilahenduse kavade sisu ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise nõuded peaksid olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi asjaolusid, tagamaks, et kavad on kriisilahendusstrateegiate rakendamiseks sihipärased ja kasulikud.

(20)

Kriisilahendusasutused peaksid hindama, kas likvideerimisel tavalise maksejõuetusmenetluse käigus on kriisilahenduseesmärkide saavutamine usutav ja teostatav. Selleks võib neil olla vaja tugineda hoiuste tagamise skeemide asjakohastele teadmistele. Likvideerimise teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamine ei välista vajadust hinnata seda, kas likvideerimine riigisisese maksejõuetusmenetluse käigus aitaks kriisilahenduseesmärke saavutada samal määral, sealhulgas samal määral minimeerida tuginemist erakorralisele finantstoetusele.

(21)

Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine on järkjärguline protsess ja seda saab teostada üksnes kindlaks määratud eelistatud kriisilahendusstrateegia alusel. Kriisilahendusasutused võivad protsessi lõpus jõuda järeldusele, et sobivam on kohandatud või täiesti erinev strateegia.

(22)

Tuleks kaaluda ka eelistatud kriisilahendusstrateegia variante, et võtta arvesse asjaolusid, mis takistavad eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist, nt kui ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia, mille puhul kasutatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, ei ole enam teostatav, kuna kahjumi suurus ületab emaettevõtja emiteeritud kõlblike kohustuste mahtu.

(23)

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise nõuded peaksid võimaldama kasutada kriisilahendusstrateegiaid, mis põhinevad finantsstabiilsuse nõukogu välja töötatud ja direktiivi 2014/59/EL põhjenduses 80 osutatud spetsiaalsetel lähenemisviisidel. Kriisilahendusstrateegiad võivad hõlmata ühte kriisilahendusasutust, kes kohaldab kriisilahendusvahendeid konsolideerimisgrupi valdusettevõtja või emaettevõtja tasandil (ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamine), või mitut kriisilahendusasutust, kes kohaldavad kriisilahendusvahendeid piiriülese konsolideerimisgrupi mitme piirkondliku või funktsionaalse allkonsolideerimisgrupi või üksuse suhtes (mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine), või mõlema süsteemi aspektide kombineeritud varianti.

(24)

Igal juhul tuleks kriisilahenduse kavandamisel ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtta arvesse mis tahes toetusmeetmeid, mida on vaja muudelt kui kriisilahendusmeetmeid võtvatelt kriisilahendusasutustelt, nt teabe esitamine, kriitiliste jagatud teenuste jätkuv osutamine ja otsused kriisilahendusmeetmete võtmisest hoidumise kohta, võttes arvesse teiste kriisilahendusasutuste õigust tegutseda omal algatusel, kui seda on vaja riigisisese finantsstabiilsuse saavutamiseks juhul, kui juhtivad kriisilahendusasutused ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid.

(25)

Direktiivi 2014/59/EL lisa C jaos on sätestatud küsimused, mida tuleb arvesse võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel, kuid need ei ole ammendavad ja vajavad täpsustamist.

(26)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 32 tuleks kriisilahendusmeetmeid võtta üksnes juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse käigus ei oleks avalikes huvides, ja seepärast tuleks kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel kaaluda sellist likvideerimist kriisilahendusmeetmete alternatiivina.

(27)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 23 lõikes 1 on sätestatud eri tingimused, mis peavad olema täidetud, et emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja teatavad muud teises liikmesriigis või kolmandates riikides tegutsevad konsolideerimisgrupi üksused ja nende tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, võivad kõnealuse direktiivi III peatüki kohase konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu alusel anda finantstoetust laenuna, tagatisena või tagatiseks kasutatavate varadena teisele konsolideerimisgrupi üksusele, kes täidab varase sekkumise tingimusi. Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 25 lõikele 2 võib toetust andva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi pädev asutus keelata finantstoetuse andmise või piirata seda.

(28)

Võttes arvesse toetust saava üksuse finantsraskusi ja tingimust, et peab olema põhjendatud väljavaade, et finantstoetus neid finantsraskusi leevendab, tuleks teha toetust saava üksuse kapitali- ja likviidsusvajaduste põhjalik analüüs ning finantsraskuste sisemiste ja väliste põhjuste ning varasemate, olemasolevate ja prognoositavate turutingimuste analüüs. Kõnealune analüüs peaks hõlmama meetmeid, mida on kavandatud toetust saava üksuse finantsraskuste põhjuste kõrvaldamiseks ja mis võivad tõhusalt taastada üksuse finantsseisundi.

(29)

Erinevate tingimuste hindamine on toetust andva üksuse ja tema eest vastutava pädeva asutuse ülesanne. Hindamisel tuleks võtta arvesse võimaliku ebasoodsa suundumuse riski. Toetust andva üksusega seotud tingimuste põhjalikul hindamisel peaks tema eest vastutav pädev asutus võtma arvesse ka finantstoetust saava konsolideerimisgrupi üksuse eest vastutava pädeva asutuse esitatud teavet ja hinnangut.

(30)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 19 lõike 7 kohaste toetuse andmise tingimuste puhul tuleks arvesse võtta toetust saava üksuse makseviivituse riski ja toetust andva üksuse kahjumit toetust saava üksuse makseviivituse korral, kusjuures see peab põhinema toetuse andmise või mitteandmise olukordade võrdlusel ning asjaomase teabe täielikul avalikustamisel. Need tingimused peaksid kajastama toetust andva üksuse parimaid huvisid vastavalt artikli 19 lõike 7 punktile b, milles on sätestatud, et arvesse võib võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel. Selle kontrollimiseks tuleb põhjalikult analüüsida toetust andva üksuse ja konsolideerimisgrupi kui terviku kulusid ja kasu kõnealuse kahe stsenaariumi puhul.

(31)

Finantstoetuse lepingud ja konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmine võivad parandada konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust, näiteks juhul, kui need on kooskõlas kriisilahendusstrateegiaga ette nähtud kahjumi katmise mehhanismiga. Samas võivad need ka piirata valitud kriisilahendusstrateegia rakendamise teostatavust, näiteks juhul, kui kõnealuse strateegiaga on ette nähtud konsolideerimisgrupi eri osade eraldamine. Seepärast peaks kriisilahenduskõlblikkusele avalduva mõju hindamine põhinema kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel, individuaalsel kriisilahenduse kaval ja vajaduse korral konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kaval, nagu on kindlaks määratud kriisilahenduse kolleegiumi ühisotsusega.

(32)

Hindamise teostamisel direktiivi 2014/59/EL artikli 36, artikli 49 lõike 3 ja artikli 74 kohaldamisel tuleb tagada, et avalik-õiguslikud asutused, sealhulgas kriisilahendusasutused, krediidiasutused ja investeerimisühingud ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksused sõltumatuid hindajaid ei mõjuta ning et sõltumatuid hindajaid ei peeta nende poolt mõjutatavaks.

(33)

Seepärast tuleks kohaldada ühtseid eeskirju, et määrata kindlaks asjaolud, mille puhul isikut peetakse sõltumatuks asjaomastest avalik-õiguslikest asutustest, sealhulgas kriisilahendusasutusest, krediidiasutusest või investeerimisühingust ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusest. Kõnealused eeskirjad peaksid sisaldama nõudeid, mis käsitlevad asjaomase isiku teadmisi ja vahendeid ning nende seotust asjaomaste avalik-õiguslike asutustega, sealhulgas kriisilahendusasutusega, krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusega.

(34)

Sõltumatust saab suurendada tingimustega, millega tagatakse sõltumatu hindaja teadmiste ja vahendite piisavus. Konkreetsemalt tuleks tagada, et sõltumatul hindajal on nõutav kvalifikatsioon, oskused ja teadmised kõigis asjakohastes valdkondades, eelkõige pangandusalase hindamise ja raamatupidamise valdkonnas. Samuti tuleks tagada, et sõltumatul hindajal on hindamiseks piisavad inim- ja tehnilised ressursid või juurdepääs nendele. Selleks võib olla asjakohane kaasata seoses hindamisega täiendavaid inim- ja tehnilisi ressursse, kasutades muude hindamisasutuste või õigusbüroode või muude allikate töötajaid või töövõtjaid. Hindamise toetamiseks töötajate või töövõtjate kaasamise korral tuleks tagada, et ei oleks sõltumatust ohustavat huvide konflikti. Igal juhul peab sõltumatu hindaja jääma vastutavaks hindamise tulemuste eest.

(35)

Lisaks tuleks tagada, et sõltumatu hindaja suudab hindamise tulemuslikult teostada ka mis tahes asjaomasele avalik-õiguslikule asutusele, sealhulgas kriisilahendusasutusele, krediidiasutusele või investeerimisühingule ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusele liigselt tuginemata. Hindamise toetamiseks vajalike juhiste või suuniste andmist (nt seoses metoodikaga, mis on liidu õigusaktidega ette nähtud kriisilahendusega seotud hindamise valdkonnas) ei tuleks käsitada liigse tuginemisena, kui selliseid juhiseid või suuniseid peetakse hindamise toetamiseks vajalikuks. Toetuse pakkumist (nt kui krediidiasutus või investeerimisühing või asjaomane üksus annab sõltumatu hindaja käsutusse süsteeme, finantsaruandeid, regulatiivseid aruandeid, turuandmeid, muid andmeid või muud abi) ei tohiks takistada, kui ametisse nimetava asutuse või muu sellise asutuse hinnangul, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, on see hindamise toetamiseks vajalik. Vastavalt mis tahes korrale, mis võidakse kehtestada, tuleks juhiste, suuniste ja muud laadi toetuse andmine kokku leppida igal juhtumi puhul eraldi või üldiselt.

(36)

Takistada ei tuleks mõistliku tasu maksmist ega kulude mõistlikul määral hüvitamist seoses hindamisega.

(37)

Sõltumatust võib ohustada asjaolu, et hindamist teostab isik, kes töötab mis tahes asjaomases avalik-õiguslikus asutuses, sealhulgas kriisilahendusasutuses, krediidiasutuses või investeerimisühingus ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksuses, või on nendega seotud; seda isegi juhul, kui kehtestatud on täielik struktuuriline eraldatus, et hoida ära selliseid ohtusid nagu eneseülevaatus, omahuvi, eestkoste, familiaarsus, usalduslikud suhted või hirmutamine. Seepärast tuleb tagada asjakohane õiguslik eraldatus, nii et sõltumatu hindaja ei oleks asjaomase avalik-õigusliku asutuse, sealhulgas kriisilahendusasutuse või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse töötaja või töövõtja.

(38)

Samuti on oluline tagada, et sõltumatul hindajal ei ole asjaomase avalik-õigusliku asutuse, sealhulgas kriisilahendusasutusega, krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksusega, sealhulgas selle kõrgema juhtkonnaga, kontrollivate aktsionäridega, konsolideerimisgrupi üksustega ja oluliste võlausaldajatega oluline ühine huvi või huvide konflikt, nagu võib olla juhul, kui sõltumatu hindaja on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse oluline võlausaldaja. Ka isiklikud suhted võivad kujutada endast olulist huvi.

(39)

Seega peaks ametisse nimetav asutus või muu selline asutus, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, hindama, kas on olulisi ühiseid huvisid või huvide konflikte. Selliseks hindamiseks peaks sõltumatu hindaja teavitama ametisse nimetavat asutust või muud sellist asutust, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, mis tahes tegelikust või võimalikust huvist, mida isiku arvates võib kõnealuse asutuse hinnangul pidada oluliseks huviks, ja esitama mis tahes teabe, mida asutus võib sellise hinnangu andmiseks vajada. Juriidiliste isikute puhul tuleks sõltumatust hinnata äriühingu või partnerluse kui terviku seisukohast, kuid võttes arvesse struktuurilist eraldatust või muud korda, mis võidakse kehtestada, et teha vahet hindamisse kaasatud olla võivate ja muude töötajate vahel, et piirata selliseid võimalikke ohtusid nagu eneseülevaatus, omahuvi, eestkoste, familiaarsus, usalduslikud suhted või hirmutamine. Kui kõnealused ohud on võrreldes võetud kaitsemeetmetega nii suured, et see seab kahtluse alla hindaja sõltumatuse, ei tohiks äriühing või partnerlus olla sõltumatu hindaja.

(40)

Vannutatud audiitorit, kes tegi krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksuse auditi aastal, mis eelnes kuupäevale, mil hinnatakse isiku sõltumatu hindajana tegutsemise kõlblikkust, ei tohiks pidada sõltumatuks mingil juhul. Ka muid auditi- või hindamisteenuseid, mida osutati asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule või üksusele aastatel, mis vahetult eelnesid kuupäevale, mil hinnatakse sõltumatust, tuleks käsitada olulise ühise huvina või huvide konfliktina, välja arvatud juhul, kui ametisse nimetavale asutusele või muule sellisele asutusele, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, on rahuldaval viisil tõendatud, et see ei ole nii, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas struktuurilist eraldatust või muud kehtestatud korda.

(41)

Pärast ametisse nimetamist on oluline, et sõltumatu hindaja järgib vastavalt kehtivale eetikakoodeksile ja kutsestandarditele põhimõtteid ja protseduure, et teha kindlaks mis tahes tegelikud või võimalikud huvid, mida hindaja arvates võib pidada oluliseks ühiseks huviks või huvide konfliktiks. Ametisse nimetavat asutust või muud sellist asutust, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, tuleks viivitamata teavitada mis tahes tuvastatud tegelikust või võimalikust huvist, ja kõnealused asutused peaksid kaaluma, kas neid huvisid tuleks pidada oluliseks huviks, mille puhul tuleks sõltumatu hindaja ametist tagandada ja uus hindaja ametisse nimetada.

(42)

Direktiiviga 2014/59/EL on ette nähtud, et liikmesriigid annavad oma kriisilahendusasutustele õigused, sealhulgas kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 66 määratletud allahindamise ja konverteerimise õiguse, mida võib kohaldada sõltumatult või koos kriisilahendusmeetmetega.

(43)

Oluline on tagada, et allahindamise ja konverteerimise õigust saab kohaldada kõigi kohustuste suhtes, mida ei ole välja jäetud direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikega 2. Kolmanda riigi õigusega reguleeritud kohustuste puhul (välja arvatud kohustused, mis on välja jäetud direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikega 1) tuleks lisada lepinguline säte, et toetada allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamist selliste kohustuste suhtes.

(44)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte tuleks lisada lepingutesse, millega luukase kohustus, mille suhtes kõnealust artiklit kohaldatakse, ja mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid.

(45)

Eelkõige tuleks direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte lisada asjaomastesse lepingutesse, mis käsitlevad kohustust, mis ei ole selle loomisel täielikult tagatud või on täielikult tagatud, kuid kohustust reguleerivad lepinguliste sätetega ei kohustata võlgnikku hoidma kohustust pidevalt tagatuna kooskõlas liidu õiguse või samaväärse kolmanda riigi õiguse regulatiivsete nõuetega.

(46)

Asjaomaste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid, tuleks lepinguline säte lisada juhul, kui kõnealuse lepingu alusel luuakse kohustused pärast ülevõtmise kuupäeva.

(47)

Lisaks sellele peaks asjaomaste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid, oluliste muudatuste puhul, mis mõjutavad lepingu poole sisulisi õigusi ja kohustusi, kaasnema kohustus lisada direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte. Ebaoluliste muudatustega, mis ei mõjuta asjaomase lepingu poole sisulisi õigusi ja kohustusi, ei peaks kaasnema lepingulise sätte lisamise nõue; kõigil muudel juhtudel tuleks lepinguline säte lisada.

(48)

Selleks et saavutada asjakohane ühtsus, tagades samas, et kriisilahendusasutused, krediidiasutused ja investeerimisühingud ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksused saavad võtta arvesse õigussüsteemide või kohustuse laadist või vormist tulenevaid erinevusi, tuleb sätestada lepingulise sätte kohustuslik sisu.

(49)

Selleks et saavutada kogu liidus ühtne lähenemisviis, mis tagab tõhusa koordineerimise asjaomaste asutuste vahel, ja et kriisilahendusasutus saaks kiiresti teha informeeritud kriisilahendusotsuseid, nähakse käesoleva määrusega ette direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavitamise menetlus ja teadete sisu.

(50)

Teavitada tuleks turvaliste elektrooniliste sidevahendite abil, mis on kooskõlas teate kiireloomulisuse ja olulisusega. Selleks et edendada koordineerimist poolte vahel, tuleks protsessis ette näha eelnev suuline teade ja sellele järgnev teate saamise kinnitus.

(51)

Kuna teade peaks sisaldama asjakohast teavet, mis võimaldab saajal täita oma ülesandeid, sätestatakse sellise teate konkreetne sisu, mille krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse juhtorgan esitab pädevale asutusele selle kohta, et krediidiasutus või investeerimisühing või kõnealune üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks. Samuti peaks pädeva asutuse teade kriisilahendusasutusele sisaldama teavet, mis võimaldab viimasel täita oma ülesandeid. Konkreetsed sisunõuded tuleks ette näha ka seoses teatega hinnangu kohta, et krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, kui sellise hindamise on algatanud vastavalt pädev asutus või kriisilahendusasutus. Sel juhul tuleks teates märkida ka direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktides a ja b osutatud asjakohased tingimused.

(52)

Selleks et tagada kogu liidus ühtne lähenemisviis kriisilahendusmeetmete sidusrühmade asjakohaseks teavitamiseks, nähakse käesoleva määrusega ette sellise teate sisu ja saatmise menetlus, millega esitatakse kriisilahendusmeetmete mõju kokkuvõte, sealhulgas otsus teatavate õiguste peatamise või piiramise kohta vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 69, 70 ja 71.

(53)

Käesolevas määruses sätestatakse sellise teate sisu, võttes arvesse teatavat olulist teavet, mis esitatakse jae- ja kutselistele klientidele ja võlausaldajatele; elementide osas, mis ei ole käesolevas määruses kindlaks määratud, peaks teade olema kooskõlas kriisilahenduse kava raames välja töötatud üldise teabevahetusstrateegiaga, mida on käsitletud käesoleva määruse II peatüki 1. ja 2. jaos. Tuleb vastu võtta regulatiivsed tehnilised standardid, et kehtestada ühtsed ja üksikasjalikud eeskirjad seoses kriisilahenduse kolleegiumide loomisega ja menetlustega, mida kriisilahenduse kolleegiumid peavad direktiivi 2014/59/EL artiklis 88 osutatud funktsioonide ja ülesannete täitmisel järgima, pidades silmas, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamisel ja kriisilahendusel võib olla oluline mõju mitmele liikmesriigile.

(54)

Kriisilahenduse kolleegiumi loomisel tuleb vältida konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja järelvalvekolleegiumi tehtud töö dubleerimist. Samuti on oluline tagada, et seda tööd kohandatakse vastavalt kolleegiumi toimimise vajadustele. Eelkõige on oluline tagada, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtab vastavalt arvesse, ajakohastab ja kohandab kogu asjakohast tööd, mida konsolideeritud järelevalvet tegev asutus on järelvalvekolleegiumi raames teinud, eelkõige seoses asjaomaste konsolideerimisgrupi üksuste ja seejärel selliste ametiasutuste kindlakstegemisega, keda tuleks kutsuda kolleegiumi liikmeteks või vaatlejateks (nn kaardistamisprotsess).

(55)

Viidet muudele töörühmadele või kolleegiumidele, kes täidavad samu ülesandeid ja funktsioone vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikele 6, tuleks mõista nii, et need hõlmavad (kuid ei piirdu nendega) kriisiohjerühmasid, mis on loodud vastavalt finantsstabiilsuse nõukogu ja G20 välja töötatud ühistele põhimõtetele ja lähenemisviisidele. Seepärast on oluline ette näha, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused hindavad kriisilahenduse kolleegiumi loomise kohustuse hindamisel ka seda, kas kõnealused teised töörühmad või kolleegiumid tegutsevad vastavalt käesoleva määruse sätetele.

(56)

Kolmandate riikide kriisilahendusasutuste osalemine kriisilahenduse kolleegiumides on juba ette nähtud direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikega 3. Seepärast tuleb ette näha nende kriisilahenduse kolleegiumides ja erinevate kolleegiumi ülesannete täitmises osalemise kord.

(57)

Kriisilahenduse tulemuslikuks kavandamiseks on vaja tõhusat suhtlust ja koostööd kriisilahenduse kolleegiumi ja pangandusgrupi vahel, eelkõige konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja liidu emaettevõtja vahel. Selleks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitama liidu emaettevõtjat kriisilahenduse kolleegiumi loomisest, koosseisust ja selle mis tahes muutustest. Tõhusas ja õigeaegses suhtluses ja koostöös konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja liidu emaettevõtja vahel ei tohiks siiski jätta arvestamata finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalike meetmete kiireloomulisuse ega kriisilahenduse kavandamise ettevalmistava või ärahoidva laadi ja sellega seotud keerulise majandusliku hindamisega.

(58)

Kriisilahenduse kolleegiumi kirjalik kord ja menetlused peaksid hõlmama organisatsioonilisi sätteid, mida on vaja tõhusa ja tulemusliku otsustusprotsessi tagamiseks. Eelkõige peaks kriisilahenduse kolleegium tunnistama vajadust luua kriisilahenduse kolleegiumi raames paindlikud allstruktuurid, et täita kolleegiumi funktsioone ja tagada, et liikmed saavad kõigisse kolleegiumi funktsioonide täitmisse asjakohasel viisil panustada. Kui peetakse vajalikuks, et muud kui kolleegiumide liikmetest ametiasutused osaleksid kolleegiumis vaatlejatena, peab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagama, et vaatlejana osalemise tingimused on sätestatud kirjalikus lepingus ja et need ei ole soodsamad kui kolleegiumi liikmete suhtes käesoleva määrusega kehtestatud tingimused.

(59)

Kriisilahenduse kolleegiumi kirjalik kord ja menetlused peaksid hõlmama ka tegevusalaseid sätteid, tagamaks, et kolleegium võimaldab kriisilahendusasutustel koordineerida oma sisendit järelevalvekolleegiumisse ning analüüsida, võtta arvesse ja hinnata sisendit, mida kriisilahendusasutused saavad järelevalvekolleegiumilt. Seepärast peaks kirjalik kord hõlmama järelevalve- ja kriisilahenduse kolleegiumi ja veel olulisemalt konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse teabevahetuse protsessi. Samuti tuleks kirjalikus korras sätestada protsess, mida järgitakse kriisilahenduse kolleegiumis ühise seisukoha kujundamiseks juhtudel, mida tegelikult on vaja koordineerida, kuid ühisotsust ei ole direktiivi 2014/59/EL kohaselt nõutud.

(60)

Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mida on vaja tema kohustuste ja ülesannete täitmiseks, ja ta peaks tegutsema mis tahes kolleegiumi liikmelt või konsolideerimisgrupi üksuselt saadava sellise teabe kogumise ja levitamisega, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 2014/59/EL sisalduvaid konfidentsiaalsussätteid ja sätteid, millega reguleeritakse konfidentsiaalse teabe vahetamist.

(61)

Selleks et töökord hädaolukorras toimiks, peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus testima kriisilahenduse kolleegiumi toimimist ja vajaduse korral kaasama testimisse liidu emaettevõtja.

(62)

Esmatähtis on ühisotsuse tegemise protsessi õigeaegne ja realistlik kavandamine. Kõik kõnealuse protsessiga seotud kriisilahendusasutused peaksid andma konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma panuse vastavasse ühisotsusesse õigel ajal ja tõhusalt ning vastavalt ajaomase ühisotsuse ajakavale.

(63)

Tuleb tagada, et ühisotsused tehakse kiiresti ja õigel ajal. See on eriti oluline kriisilahendust käsitlevate otsuste puhul, kuid asjakohane ka kriisilahenduse kavandamise puhul. Samal ajal tuleks tagada, et kõigile ühisotsuse tegemise protsessis osalevatele ametiasutustele antakse oma seisukohtade esitamiseks piisavalt aega. Selleks et leida nende kahe eesmärgi vahel sobiv tasakaal, tuleks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele anda õigus esitada teistele protsessis osalevatele ametiasutustele ettepaneku projekt, määrates samas asjakohase tähtaja, pärast mida eeldatakse, et vastuväiteid mitteesitanud ametiasutused on ettepanekuga nõus. Asjakohase tähtaja määramisel peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtma nõuetekohaselt arvesse otsustusprotsessi tegelikku ajakava, mis on kindlaks määratud õigussätetega või kolleegiumi enda poolt.

(64)

Tulemusliku protsessi kehtestamise tagamiseks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel olema lõplik õigus määrata kindlaks järgitavad etapid. Tuleks sätestada mis tahes ühisotsuse tegemise etapid, pidades silmas, et mõned neist võivad olla paralleelsed ja mõned järjestikused.

(65)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikele 3 tuleks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad läbi vaadata ja ajakohastada vähemalt kord aastas. Samas tuleks tagada, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad vaadatakse läbi ja ajakohastatakse ka juhtumipõhiselt kriisilahenduse kolleegiumide algatusel või kui selleks tekib vajadus tulenevalt järelvalvekolleegiumi saadud teabest.

(66)

Kriisilahenduse kolleegiumide toimimise läbipaistvuse suurendamiseks tuleks käesolevas määruses selgelt sätestada liidu emaettevõtjale ja asjaomase konsolideerimisgrupi muudele üksustele ühisotsuste teatamise ühtsed tingimused. Protsesside ja tulemuste võrreldavuse ja ühtsuse tagamiseks tuleb selgelt sätestada ühtsed eeskirjad kriisilahenduse kolleegiumides ühisotsuste tegemise protsessi ja dokumentide kohta.

(67)

Samuti tuleks tagada selliste individuaalsete otsuste koordineerimine, mida konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teevad ühisotsuse puudumise korral, et kriisilahenduse kolleegium saaks täita direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Seega tuleb ette näha kolleegiumide toimimise protsess, mille raames konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja muud ametiasutused püüdlevad tõhusa ja toimiva konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamise suunas isegi ühisotsuste puudumise korral.

(68)

Selleks et teha kindlaks, kas on vaja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi, peaksid kriisilahenduse kolleegiumis osalevad asjaomased kriisilahendusasutused vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 91 ja 92 kaaluma, kas kriisilahendus mõjutab kogu konsolideerimisgruppi. Selleks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus püüdma teha kindlaks konsolideerimisgrupi üksused, mis on või võivad saada mõjutatud juhul, kui konsolideerimisgrupi üksus või liidu emaettevõtja täidab direktiivi 2014/59/EL artiklite 32 või 33 tingimusi.

(69)

Kriisilahenduseks optimaalsete tingimuste tagamiseks tuleb tegutseda tõhusalt ja tulemuslikult lühikese aja jooksul. Seepärast on oluline ette näha, et kriisilahenduse kolleegium võtaks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajaduse kaalumisel arvesse ka riiklike rahastute vastastikuse toetamise vajadust. Eelkõige seoses rahastamiskavadega ja direktiivi 2014/59/EL kohaldamisega peaks kriisilahenduse kolleegium võtma arvesse seda, kas riiklikud rahastud peaksid vastastikku üksteist toetama. Vastastikuse toetamise puudumisel tuleks rahastamiskava sisu ja protsessi vastavalt kohandada. Tõhususe tagamiseks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel olema lubatud asendada tema lõplik positiivne hinnang konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajaduse kohta kõnealuse skeemi ettepanekuga.

(70)

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemis tuleks võimalikul ja asjakohasel määral võtta arvesse ja järgida konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused leiavad juhtumi asjaolusid arvestades, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt meetmetega, mis ei ole kriisilahenduse kavas ette nähtud.

(71)

On oluline, et kõik, keda krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus mõjutab, saaksid täielikult aru sellise kriisilahendusasutuse seisukohtadest ja tegevusest, kes ei ole nõus ühisotsusega koordineerimise eesmärgil koostatava konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi kohta. Seepärast peaks mittenõustuv asutus mittenõustumist konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele selgelt põhjendama.

(72)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(73)

EBA on konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse kavade sisu, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavade sisu vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 10 ja 13 ning kriteeriume, mille alusel hinnatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 15 lõikele 4 ja artikli 16 lõikele 2.

(74)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED JA FINANTSSEISUNDI TAASTAMISE KAVAD

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses täpsustatakse järgmist:

1)

individuaalses finantsseisundi taastamise kavas ja vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõigetele 5 ja 6 konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas esitatav teave;

2)

miinimumkriteeriumid, mida pädev asutus peab nii individuaalsete kui ka konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavade puhul hindama vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikele 8;

3)

selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse kavade sisu, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, ja konsolideerimisgruppide kriisilahenduse kavade sisu vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 10 ja 13;

4)

küsimused ja kriteeriumid, mida tuleb krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel arvestada vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 15 lõikele 4 ja artikli 16 lõikele 2;

5)

direktiivi 2014/59/EL artikli 23 lõike 1 punktides a, c, e ja i sätestatud tingimused seoses konsolideerimisgrupi üksuse finantstoetusega vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 19;

6)

asjaolud, mille korral on isik sõltumatu kriisilahendusasutusest ja krediidiasutusest või investeerimisühingust või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksusest kõnealuse direktiivi artikli 36 lõike 1 ja artikli 74 kohaldamisel;

7)

selliste kohustuste loetelu, mille puhul kehtib direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepingulise sätte lisamise kohustusest väljajätmine, ja kõnealuse lõikega ette nähtud lepingulise sätte sisu;

8)

menetlused ja sisu seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teadetega ja kõnealuse direktiivi artiklis 83 osutatud peatamisteatega;

9)

üksikasjalikud eeskirjad kriisilahenduse kolleegiumide moodustamise ja toimimise kohta direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.

Punktide 1, 2, 3 ja 4 suhtes kohaldatakse mis tahes lihtsustatud kohustusi, mis on kindlaks määratud vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „individuaalne finantsseisundi taastamise kava“– mis tahes järgmistest:

a)

sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 1 koostatud finantsseisundi taastamise kava, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112;

b)

ELis tegutseva emaettevõtja tütarettevõtja poolt vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõikele 2 koostatud finantsseisundi taastamise kava;

2)   „kriisilahendusstrateegia“– kriisilahenduse kava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavaga ette nähtud kriisilahendusmeetmed;

3)   „eelistatud kriisilahendusstrateegia“– kriisilahendusstrateegia, mis sobib kõige paremini direktiivi 2014/59/EL artiklis 31 sätestatud kriisilahenduseesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi struktuuri ja ärimudelit ning konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute suhtes kohaldatavat kriisilahenduskorda;

4)   „kvalifitseeruvad kõlblikud kohustused“– kõlblikud kohustused, mis vastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 4 sätestatud tingimustele, et neid saaks arvata kõnealuse direktiivi artikli 45 lõikes 1 osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka;

5)   „ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamine“– kriisilahenduse strateegia, mille raames üksainus kriisilahendusasutus kohaldab kriisilahendusõigusi üheainsa emaettevõtja või üheainsa krediidiasutuse või investeerimisühingu tasandil, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet;

6)   „mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine“– kriisilahenduse strateegia, mille raames kaks või enam kriisilahendusasutust kohaldavad kriisilahendusõigusi konsolideerimisgrupi mitme piirkondliku või funktsionaalse allkonsolideerimisgrupi või üksuse suhtes;

7)   „kontroll“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) artikli 4 lõike 1 punktis 37 määratletud kontroll;

8)   „oluline osalus“– määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud oluline osalus.

2. JAGU

Finantsseisundi taastamise kavade sisu

Artikkel 3

Finantsseisundi taastamise kavas esitatav teave

Finantsseisundi taastamise kavas esitatakse vähemalt järgmine teave:

1)

finantsseisundi taastamise kava põhielementide kokkuvõte vastavalt artiklile 4;

2)

teave juhtimise kohta vastavalt artiklile 5;

3)

strateegiline analüüs vastavalt artiklitele 6–12;

4)

teabevahetus- ja avalikustamiskava vastavalt artiklile 14;

5)

ettevalmistavate meetmete analüüs vastavalt artiklile 15.

Artikkel 4

Finantsseisundi taastamise kava põhielementide kokkuvõte

1.   Finantsseisundi taastamise kava põhielementide kokkuvõte hõlmab kõigi järgmiste kokkuvõtteid:

a)

finantsseisundi taastamise kava teave juhtimise kohta;

b)

finantsseisundi taastamise kava strateegiline analüüs, sealhulgas artikli 12 lõikes 3 osutatud üldise taastumissuutlikkuse kokkuvõte;

c)

pärast kõige viimase finantsseisundi taastamise kava pädevatele asutustele esitamist krediidiasutuses või investeerimisühingus toimunud mis tahes olulised muutused;

d)

finantsseisundi taastamise kava teabevahetus- ja avalikustamiskava;

e)

finantsseisundi taastamise kavas kindlaks määratud ettevalmistavad meetmed.

2.   Käesoleva määruse I peatüki 2. ja 3. jao kohaldamisel tähendab oluline muutus mis tahes muutust, mis võib mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis tegutseva emaettevõtja või ühe või mitme selle tütarettevõtja suutlikkust rakendada finantsseisundi taastamise kava või kõnealuse kavaga ette nähtud ühte või mitut finantsseisundi taastamise valikuvõimalust.

Artikkel 5

Juhtimine

Teave juhtimise kohta sisaldab vähemalt järgmiste punktide üksikasjalikku kirjeldust:

1)

kuidas finantsseisundi taastamise kava välja töötati, sealhulgas vähemalt järgmine:

a)

kava iga osa koostamise, rakendamise ja ajakohastamise eest vastutavate isikute roll ja ülesanded;

b)

sellise isiku andmed, kes üldiselt vastutab finantsseisundi taastamise kava ajakohastamise eest, ja sellise protsessi kirjeldus, mida kasutatakse finantsseisundi taastamise kava ajakohastamiseks, et võtta arvesse mis tahes olulisi muudatusi, mis mõjutavad krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi või nende tegutsemise keskkonda;

c)

kirjeldus selle kohta, kuidas kava on integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi juhtimisstruktuuri ja üldise riskijuhtimise raamistikku;

d)

kui asjaomane üksus kuulub konsolideerimisgruppi, selliste meetmete ja korra kirjeldus, mis on võetud ja kehtestatud grupi tasandil, et tagada finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste koordineerimine ja ühtsus grupi ja üksikute tütarettevõtjate tasandil;

2)

finantsseisundi taastamise kava heakskiitmise põhimõtted ja protseduurid, sealhulgas vähemalt järgmine:

a)

avaldus selle kohta, kas finantsseisundi taastamise kava on läbi vaadanud siseauditi funktsiooni täitev üksus, välisaudiitor või riskikomitee;

b)

kinnitus selle kohta, et finantsseisundi taastamise kava on hinnanud ja heaks kiitnud krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis tegutseva emaettevõtja juhtorgan, kes vastutab kava esitamise eest;

3)

finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste õigeaegse rakendamise tagamiseks vajalikud tingimused ja kord, sealhulgas vähemalt järgmine:

a)

sellise sisemise eskalatsiooni- ja otsustusprotsessi kirjeldus, mida kohaldatakse juhul, kui näitajad on täidetud, et kaaluda ja määrata kindlaks, millist finantsseisundi taastamise valikuvõimalust tuleks tekkinud stressiolukorras kasutada, sealhulgas vähemalt järgmine:

i)

kõnealuse protsessiga seotud isikute roll ja ülesanded, sealhulgas nende kohustuste kirjeldus, või komitee puhul komitee liikmete roll, ülesanded ja kohustused;

ii)

protseduurid, mida tuleb järgida;

iii)

finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi käsitleva otsuse tegemise tähtaeg ning millal ja kuidas teavitatakse asjaomaseid pädevaid asutusi sellest, et näitajad on täidetud;

b)

selliste näitajate üksikasjalik kirjeldus, mis kajastavad finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kapitalipositsiooni, likviidsuspositsiooni, kasumlikkuse ja riskiprofiili võimalikku haavatavust, nõrku kohti või neid ähvardavaid ohtusid;

4)

kava kooskõla krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi üldise riskijuhtimise raamistikuga, sealhulgas selliste asjakohaste võrdlusaluste (varajase hoiatamise signaalid) kirjeldus, mida kasutatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi tavapärase sisemise riskijuhtimisprotsessi osana, kui kõnealused võrdlusalused annavad juhtkonnale teavet selle kohta, et näitajad on võimalik täita;

5)

juhtimisinfosüsteemid, sealhulgas sellise korra kirjeldus, millega tagatakse, et finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste rakendamiseks vajalik teave on stressiolukorras otsuste tegemiseks usaldusväärselt ja õigeaegselt kättesaadav.

Artikkel 6

Strateegiline analüüs

1.   Strateegilise analüüsi tulemusel määratakse kindlaks põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid ning peamised sammud selliste põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide säilitamiseks stressiolukordades.

2.   Strateegiline analüüs sisaldab vähemalt järgmisi alajagusid:

a)

finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kirjeldus vastavalt artiklile 7;

b)

finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste kirjeldus vastavalt artiklitele 8–12.

Artikkel 7

Finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuste kirjeldus

1.   Strateegilise analüüsi alajaotuses, milles kirjeldatakse finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksust või üksusi, esitatakse järgmine teave:

a)

finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste üldine kirjeldus, sealhulgas järgmine:

i)

nende üldise äritegevuse ja riskistrateegia kirjeldus;

ii)

nende ärimudel ja äriplaan, sealhulgas selliste peamiste jurisdiktsioonide loetelu, kus nad tegutsevad, sealhulgas juriidilise isiku või filiaali kaudu, mis vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele;

iii)

nende põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid;

iv)

nende põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide kindlaksmääramise protsess ja parameetrid;

b)

põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide jaotus juriidiliste isikute ja filiaalide vahel, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele;

c)

kavaga hõlmatud üksuse või üksuste õiguslike ja finantsstruktuuride üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas selgitus selliste juriidiliste isikute ja filiaalide grupisisese seotuse kohta, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele, ja eelkõige järgmise kirjeldus:

i)

kõik olemasolevad olulised grupisisesed riskipositsioonid ja rahastamissuhted, finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuste vahelised kapitalivood, antud grupisisesed garantiid ja garantiid, mis peaksid olema antud finantsseisundi taastamise meetmete võtmise korral;

ii)

õiguslik seotus, mis hõlmab gruppi kuuluvate üksuste vahel sõlmitud olulisi õiguslikult siduvaid lepinguid, sealhulgas näiteks domineerimislepingud ning kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingud;

iii)

operatsiooniline seotus, mis hõlmab funktsioone, mis on tsentraliseeritud ühte juriidilisse isikusse või filiaali ja mis on olulised teiste juriidiliste isikute, filiaalide või grupi toimimiseks, eelkõige kesksed IT-funktsioonid, varahaldusfunktsioonid, riskijuhtimisfunktsioonid ja haldusfunktsioonid;

iv)

mis tahes kehtivad konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingud, mis on sõlmitud vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 19, sealhulgas lepingupooled, finantstoetuse laad ja finantstoetuse andmise tingimused;

d)

välise seotuse kirjeldus, sealhulgas vähemalt järgmine:

i)

märkimisväärsed riskipositsioonid ja kohustused peamiste vastaspoolte suhtes;

ii)

märkimisväärsed finantstooted ja -teenused, mida finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksus või üksused pakuvad teistele finantsturu osalistele;

iii)

märkimisväärsed teenused, mida kolmandad isikud osutavad finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksusele või üksustele;

2.   Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel tuleks viidet juriidilistele isikutele või filiaalidele käsitada viitena juriidilistele isikutele või filiaalidele:

a)

kes oluliselt panustavad finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kasumisse või rahastamisse või hoiavad olulist osa nende varadest, kohustustest või kapitalist;

b)

kes tegelevad peamise äritegevusega;

c)

kes keskselt täidavad peamisi operatsioonilisi, riskijuhtimise või haldusfunktsioone;

d)

kes on avatud märkimisväärsetele riskidele, mis halvimal juhul võivad ohustada krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkust;

e)

keda ei ole võimalik võõrandada ega likvideerida ilma, et sellega tõenäoliselt kaasneks suur oht krediidiasutusele või investeerimisühingule või konsolideerimisgrupile tervikuna;

f)

kes on olulised vähemalt ühe sellise liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast, kus on nende registrijärgne asukoht või kus nad tegutsevad.

Artikkel 8

Finantsseisundi taastamise valikuvõimalused

1.   Finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste alajaotus hõlmab kõigi finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste loetelu ja iga valikuvõimaluse kirjeldust vastavalt artiklitele 9–12.

2.   Finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste alajaotuses määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise valikuvõimalused, mis on ette nähtud reageerimiseks stressiolukordadele ja mis mõistlike eelduste kohaselt võivad aidata säilitada või taastada finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi.

3.   Finantsseisundi taastamise iga valikuvõimalust kirjeldatakse nii, et pädeval asutusel oleks võimalik hinnata selle mõju ja teostatavust.

4.   Finantsseisundi taastamise valikuvõimalused hõlmavad erakorralisi meetmeid ja meetmeid, mida võib võtta ka finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste tavapärase äritegevuse käigus.

5.   Finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi ei jäeta välja ainuüksi põhjusel, et nende kasutamise korral tuleks muuta asjaomase üksuse või üksuste äritegevuse laadi.

Artikkel 9

Finantsseisundi taastamise valikuvõimalustega ette nähtud tegevused, kord ja meetmed

1.   Finantsseisundi taastamiseiga valikuvõimaluse puhul märgitakse vähemalt järgmine:

a)

finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks vajalikud kapitali- ja likviidsusmeetmed, mille peamine eesmärk on tagada kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide jätkusuutlikkus;

b)

kord ja meetmed, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid või konsolideerimisgrupi konsolideeritud omavahendid välise rekapitaliseerimise ja sisemiste meetmete abil, et parandada finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kapitalipositsiooni;

c)

kord ja meetmed, millega tagatakse, et finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksusel või üksustel on piisav juurdepääs hädaolukorra rahastamisallikatele, tagamaks, et nad saavad jätkata oma tegevust ja täita oma kohustusi õigel ajal;

d)

kord ja meetmed, et vähendada riski ja finantsvõimendust või restruktureerida äriliinid, sealhulgas vajaduse korral varade, juriidiliste isikute või äriliinide võimaliku olulise võõrandamise analüüs;

e)

kord ja meetmed, mille peamine eesmärk on saavutada kohustuste vabatahtlik restruktureerimine, ilma et sellega kaasneks makseviivitus, lõpetamine, reitingu alandamine vms.

Punkti c kohaldamisel hõlmavad meetmed välismeetmeid ja vajaduse korral meetmeid, mille eesmärk on ümber korraldada olemasolev grupisisene likviidsus. Hädaolukorra rahastamisallikad hõlmavad võimalikke likviidsusallikaid, olemasoleva tagatise hindamist ja selle hindamist, kuivõrd on võimalik kanda likviidsust üle grupi üksuste ja äriliinide vahel.

2.   Kui finantsseisundi taastamise valikuvõimalus ei hõlma lõike 1 punktides a–e sätestatud tegevusi, korda ega meetmeid, tõendatakse finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste alajaotuses, et kõnealuseid tegevusi, korda ja meetmeid on nõuetekohaselt kaalunud krediidiasutus või investeerimisühing, liidus tegutsev emaettevõtja või tütarettevõtja, kes kava koostas ja esitas.

Artikkel 10

Mõju hindamine

Finantsseisundi taastamise iga valikuvõimalus sisaldab mõjuhinnangut, mis hõlmab eelkõige sellise üksuse või selliste üksuste põhiäriliinide, tegevuste ja vara väärtuse ja turustatavuse määramise protsessi üksikasjalikku kirjeldust, millega finantsseisundi taastamise valikuvõimalus on seotud, ja vähemalt järgmisi elemente:

1)

finants- ja operatsioonilise mõju hindamine, millega määratakse kindlaks oodatav mõju finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste maksevõimele, likviidsusele, rahastamispositsioonile, kasumlikkusele ja tegevusele; vajaduse korral tehakse hindamisel selgelt kindlaks grupi üksused, keda valikuvõimalus võib mõjutada või kes võivad olla seotud selle rakendamisega;

2)

sellise välismõju ja selliste süsteemsete tagajärgede hindamine, millel on oodatav mõju finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kriitilistele funktsioonidele ja mõju aktsionäridele, klientidele, eelkõige hoiustajatele ja jaeinvestoritele, vastaspooltele ja asjakohasel juhul ülejäänud konsolideerimisgrupile;

3)

hindamise eeldused ja kõik muud eeldused, mis on tehtud punktide 1 ja 2 kohaseks hindamiseks, sealhulgas eeldused varade turustatavuse või teiste finantseerimisasutuste tegevuse kohta.

Artikkel 11

Teostatavuse hindamine

1.   Finantsseisundi taastamise iga valikuvõimalus sisaldab teostatavuse hinnangut, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)

finantsseisundi taastamise valikuvõimalusega seotud riski hindamine, tuginedes finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse või samaväärse meetme rakendamisel saadud kogemustele;

b)

kava tulemuslikku ja õigeaegset rakendamist piiravate võimalike oluliste takistuste üksikasjalik analüüs ja kirjeldus ning kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas selliseid takistusi saaks ületada;

c)

vajaduse korral finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse tulemuslikku rakendamist piiravate selliste võimalike oluliste takistuste analüüs, mis tulenevad konsolideerimisgrupi struktuurist või grupisisestest lepingutest, sealhulgas kas grupisisesel omavahendite kiirel ülekandmisel või kohustuste tagasimaksmisel või vara tagastamisel võib esineda olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi;

d)

punktide b ja c kohaselt kindlaks tehtud võimalike takistuste kõrvaldamise võimalused.

2.   Lõike 1 kohaldamisel hõlmab oluline takistus mis tahes tegurit, mis võib negatiivselt mõjutada finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse õigeaegset rakendamist, sealhulgas õiguslikku, operatsiooni-, äri-, finants- ja maineriski, nt krediidireitingu alandamise riski.

Artikkel 12

Tegevuse järjepidevus

1.   Finantsseisundi taastamise iga valikuvõimalus sisaldab hinnangut selle kohta, kuidas asjaomase valikuvõimaluse rakendamisel tagatakse tegevuse järjepidevus.

2.   Kõnealune hindamine hõlmab sisetegevuse (nt IT-süsteemid, tarnijate ja personaliga seotud tegevus) analüüsi ja analüüsi selle kohta, milline on finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste juurdepääs turutaristule (nt kliiring- ja arveldussüsteemid ning maksesüsteemid). Eelkõige võetakse tegevuse järjepidevuse hindamisel arvesse järgmist:

a)

mis tahes kord ja meetmed, mis on vajalikud pideva juurdepääsu säilitamiseks asjaomasele finantsturutaristule;

b)

mis tahes kord ja meetmed, mis on vajalikud finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste tegevusprotsesside, sealhulgas taristu ja IT-teenuste järjepidevaks toimimiseks;

c)

finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse rakendamise ja tulemuslikkuse prognoositav ajakava;

d)

finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse tulemuslikkus ja stressiolukorra stsenaariumide näitajate asjakohasus, millega hinnatakse iga sellise stsenaariumi mõju finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksusele või üksustele, eelkõige nende kapitalile, likviidsusele, kasumlikkusele, riskiprofiilile ja tegevusele.

3.   Kõnealuse hindamise käigus tehakse kindlaks finantsseisundi taastamise valikuvõimalus, mis võib olla asjakohane teatava stsenaariumi puhul, finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse võimalik mõju, selle teostatavus, sealhulgas selle rakendamise võimalikud takistused ja rakendamise tähtaeg.

Selle teabe põhjal kirjeldatakse hindamisel finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste üldist taastumissuutlikkust, st seda, mil määral aitavad finantsseisundi taastamise valikuvõimalused taastada kõnealuse üksuse või kõnealuste üksuste finantsseisundi tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumide puhul.

Artikkel 13

Ristviited

Kui artiklis 7 sätestatud teave on direktiivi 2014/59/EL artikli 11 kohaselt esitatud kriisilahendusasutustele, võivad pädevad asutused aktsepteerida ristviiteid sellele teabele artikli 7 nõude täitmise seisukohast piisavana, kui need ei ohusta finantsseisundi taastamise kava täielikkust ja kvaliteeti, nagu on ette nähtud käesoleva määruse I peatüki 3 jaoga.

Artikkel 14

Teabevahetus- ja avalikustamiskava

1.   Teabevahetus- ja avalikustamiskavas käsitletakse üksikasjalikult järgmisi küsimusi:

a)

siseteave, eelkõige töötajatele, töönõukogudele ja teistele töötajate esindajatele;

b)

välisteave, eelkõige aktsionäridele ja muudele investoritele, pädevatele asutustele, vastaspooltele, finantsturgudele, finantsturutaristule, hoiustajatele ja avalikkusele, nagu see on asjakohane;

c)

tõhusad ettepanekud mis tahes võimalike negatiivsete turureaktsioonide juhtimiseks.

2.   Finantsseisundi taastamise kava sisaldab vähemalt analüüsi selle kohta, kuidas finantsseisundi taastamise kavaga ette nähtud ühe või mitme tegevuse või meetme rakendamise korral teabevahetus- ja avalikustamiskava rakendataks.

3.   Teabevahetus- ja avalikustamiskavas võetakse asjakohaselt arvesse üksikute finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste spetsiifilisi teavitamisvajadusi.

Artikkel 15

Ettevalmistavad meetmed

1.   Finantsseisundi taastamise kavas esitatakse selliste ettevalmistavate meetmete analüüs, mida kavaga hõlmatud üksus või üksused on võtnud või mida tuleb võtta, et hõlbustada finantsseisundi taastamise kava rakendamist või parandada selle tulemuslikkust, koos kõnealuste meetmete rakendamise ajakavaga.

2.   Sellised ettevalmistavad meetmed hõlmavad mis tahes meetmeid, mida on vaja finantsseisundi taastamise kavas kindlaks määratud finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste tulemuslikku rakendamist piiravate takistuste kõrvaldamiseks.

3. JAGU

Finantsseisundi taastamise kavade hindamine

Artikkel 16

Finantsseisundi taastamise kavade täielikkus

Pädev asutus hindab, mil määral vastab finantsseisundi taastamise kava vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklis 5 või 7 sätestatud nõuetele, ja hindab kava täielikkust järgmise alusel:

1)

kas kava sisaldab kogu teavet, mis on loetletud direktiivi 2014/59/EL lisa A jaos ja mida on täpsustatud käesoleva määruse I peatüki 1. jaos;

2)

kas kavas esitatakse vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 2 ajakohastatud teave, sealhulgas üksust või üksusi mõjutavate mis tahes oluliste muutuste kohta, eelkõige seoses õigusliku või organisatsioonilise struktuuri või äritegevuse või finantsseisundi oluliste muutustega alates kava eelmisest esitamisest;

3)

kas kava sisaldab vajaduse korral analüüsi selle kohta, kuidas ja millal võivad kavaga hõlmatud üksus või üksused taotleda kavas käsitletavate tingimuste korral võimalust kasutada keskpanga vahendeid, ning kas kavas on kindlaks määratud eeldatavalt tagatiseks kvalifitseeruv vara;

4)

kas kava kajastab asjakohaselt tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumeid, mis on asjakohased kavaga hõlmatud üksuse või üksuste eritingimuste seisukohast, võttes arvesse vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 7 esitatud EBA suuniseid, millega täpsustatakse stsenaariumeid, mida tuleb kasutada finantsseisundi taastamise kavades, võttes vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõikele 3 selliste suuniste järgimiseks mis tahes meetmeid;

5)

kas kava sisaldab näitajate raamistikku, milles on kindlaks määratud, millal võib võtta kavas osutatud asjakohaseid meetmeid;

6)

kas punktides 1–5 osutatud teave on esitatud konsolideerimisgrupi kui terviku kohta;

7)

kas kava sisaldab vajaduse korral grupisisese finantstoetuse andmise korda, mis on kehtestatud vastavalt direktiivi 2014/59/EL III peatüki kohaselt sõlmitud grupisisese finantstoetuse lepingule;

8)

kas kavas vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõikele 6 kajastatud iga tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumi puhul on kindlaks määratud järgmine:

a)

kas on takistusi grupisiseste finantsseisundi taastamise meetmete rakendamisel, sealhulgas kavaga hõlmatud üksikute üksuste tasandil;

b)

kas on olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi grupisisesel omavahendite kiirel ülekandmisel või kohustuste tagasimaksmisel või vara tagastamisel.

Artikkel 17

Finantsseisundi taastamise kavade kvaliteet

Direktiivi 2014/59/EL artiklis 5 ja artiklis 7 sätestatud nõuete ja kriteeriumide hindamisel vaatavad pädevad asutused läbi finantsseisundi taastamise kava kvaliteedi järgmise alusel:

1)

kava peetakse selgeks, kui:

a)

kava ei vaja selgitusi ning on koostatud selgelt ja mõistetavalt;

b)

määratlused ja kirjeldused on kogu kavas selged ja ühtsed;

c)

kavas esitatud eeldusi ja hinnanguid on põhjendatud;

d)

viited kavas puuduvatele dokumentidele ja mis tahes lisad täiendavad kava nii, et on märkimisväärselt hõlpsam teha kindlaks kavaga hõlmatud üksuse või üksuste finantsseisundi ja jätkusuutlikkuse säilitamise või taastamise valikuvõimalused;

2)

kavas esitatud teavet peetakse asjakohaseks, kui selline teave keskendub krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja jätkusuutlikkuse säilitamise või taastamise valikuvõimaluste kindlakstegemisele;

3)

finantsseisundi taastamise kava peetakse terviklikuks, kui võttes arvesse eelkõige kavaga hõlmatud üksuse või üksuste äritegevuse laadi ning nende suurust ja seotust teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja konsolideerimisgruppidega ning finantssüsteemiga üldiselt:

a)

esitatakse kavas piisavalt üksikasjalikult teave, mida finantsseisundi taastamise kava peab direktiivi 2014/59/EL artiklite 5 ja 7 kohaselt sisaldama;

b)

kava sisaldab piisavalt erinevaid finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi ja näitajaid, võttes arvesse vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 9 lõikele 2 esitatud EBA suuniseid, millega täpsustatakse näitajaid, mis tuleb kaasata finantsseisundi taastamise kavadesse, võttes vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõikele 3 selliste suuniste järgimiseks mis tahes meetmeid;

4)

kava peetakse sisemiselt ühtseks, kui:

a)

individuaalse finantsseisundi taastamise kava puhul on kava ise sisemiselt ühtne;

b)

konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava puhul on konsolideerimisgrupi kava ise sisemiselt ühtne;

c)

direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõike 2 kohaselt tütarettevõtjate jaoks individuaalselt ette nähtud kavade puhul on kõnealused kavad ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava sisemiselt ühtsed.

Artikkel 18

Finantsseisundi taastamise kavades esitatud meetmete rakendamine

1.   Hinnates seda, mil määral finantsseisundi taastamise kava vastab direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumidele, võtab pädev asutus arvesse järgmist:

a)

kava integreeritus ja kooskõla kavaga hõlmatud üksuse või üksuste üldjuhtimise ja siseprotsessidega ning riskijuhtimise raamistikuga;

b)

kas kava sisaldab piisaval hulgal usutavaid ja jätkusuutlikke finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi, mis muudavad mõistlikult tõenäoliseks, et krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp suudab kiiresti ja tulemuslikult reageerida erinevatele finantsraskuste stsenaariumidele;

c)

kas kavas esitatud finantsseisundi taastamise valikuvõimalustega on ette nähtud meetmed tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumidele reageerimiseks vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 6;

d)

kas valikuvõimaluste rakendamise ajakava on realistlik ja kas seda on võetud arvesse finantsseisundi taastamise meetmete rakendamise tagamise menetlustes;

e)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi valmisolek stressiolukorra lahendamiseks, hinnates eelkõige seda, kas vajalikud ettevalmistavad meetmed on asjakohaselt kindlaks määratud ja vajaduse korral rakendatud või on koostatud nende rakendamise kava;

f)

selliste tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumide asjakohasus, millega on kava testitud;

g)

punktis f osutatud stsenaariumide alusel kava testimise protsessi asjakohasus ja mil määral on finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste ja näitajate analüüsi iga stsenaariumi puhul sellise testimise abil kontrollitud;

h)

kas kavas ja finantsseisundi taastamise iga valikuvõimaluse puhul tehtud eeldused ja hinnangud on realistlikud ja usutavad.

2.   Lõike 1 punktis b osutatud kavas esitatud finantsseisundi taastamise iga valikuvõimaluse usutavuse hindamisel võetakse arvesse kõiki järgmisi elemente:

a)

mil määral on selle rakendamine krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kontrolli all ja mil määral see sõltuks kolmandate isikute tegevusest;

b)

kas kava sisaldab piisavalt erinevaid finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi ning asjakohaseid näitajaid, tingimusi ja korda, millega tagatakse valikuvõimaluste rakendamine õigel ajal;

c)

mil määral võetakse kavas arvesse kavandatud finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse mõistlikult prognoositavat mõju krediidiasutusele või investeerimisühingule või konsolideerimisgrupile;

d)

kas kava ja eelkõige finantsseisundi taastamise valikuvõimalused tõenäoliselt säilitavad krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkuse ja taastavad tema rahandusliku usaldusväärsuse;

e)

kui see on asjakohane, mil määral krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp või samalaadsed konkurendid on lahendanud eelmise stressiolukorra, mis on sarnane stsenaariumiga, mida on võetud arvesse asjaomaste finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste kasutamisel, eelkõige seoses finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste õigeaegse rakendamisega ning konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava puhul seoses finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste grupisisese koordineerimisega.

Artikkel 19

Finantsseisundi taastamise valikuvõimalused

Hinnates seda, mil määral finantsseisundi taastamise kava vastab direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumidele, võtab pädev asutus arvesse järgmist:

1)

kas on mõistlikult tõenäoline, et kava ja üksikud finantsseisundi taastamise valikuvõimalused saab õigel ajal ja tulemuslikult rakendada isegi tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste korral;

2)

kas on mõistlikult tõenäoline, et kava ja eelkõige finantsseisundi taastamise valikuvõimalused saab rakendada määral, millega piisavalt saavutatakse nende eesmärgid ilma märkimisväärse negatiivse mõjuta finantssüsteemile;

3)

kas erinevad finantsseisundi taastamise valikuvõimalused piisavalt vähendavad ohtu, et seoses sellega, et samal ajal võetakse teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide finantsseisundi taastamise meetmeid, võivad tekkida kõnealuste valikuvõimaluste rakendamist piiravad takistused või negatiivne süsteemne mõju;

4)

mil määral võivad finantsseisundi taastamise valikuvõimalused olla vastuolus selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide finantsseisundi taastamise valikuvõimalustega, kellel on sarnased nõrgad kohad, nt tulenevalt samalaadsest ärimudelist, strateegiast või tegevusvaldkonnast, kui kõnealuseid valikuvõimalusi rakendataks samal ajal;

5)

mil määral piirab mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste samaaegne rakendamine kõnealuste valikuvõimaluste mõju ja teostatavust.

Artikkel 20

Konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavade suhtes kohaldatavad erinõuded

Hinnates seda, mil määral konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava vastab direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõigetes 4 ja 6 sätestatud kriteeriumidele, võtab pädev asutus arvesse järgmist:

1)

mil määral võib kava stabiliseerida konsolideerimisgruppi tervikuna ja sellesse kuuluvat mis tahes krediidiasutust või investeerimisühingut, võttes eelkõige arvesse järgmist:

a)

konsolideerimisgrupi tasandil finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste kättesaadavus, et vajaduse korral taastada tütarettevõtja finantsseisund, ilma konsolideerimisgrupi rahandusliku usaldusväärsust kahjustamata;

b)

kas pärast konkreetse finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse rakendamist on konsolideerimisgrupil tervikuna ja sellesse kuuluval mis tahes krediidiasutusel või investeerimisühingul, kes peaks kõnealuse finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse kohaselt äritegevust jätkama, jätkuvalt jätkusuutlik ärimudel;

c)

mil määral tagab kavaga ette nähtud kord selliste meetmete koordineerimise ja kooskõla, mida vastavalt võetakse emaettevõtja tasandil või sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu tasandil, kelle suhtes teostatakse direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. peatüki kohaselt konsolideeritud järelevalvet, või üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute tasandil. Eelkõige vaadatakse läbi, mil määral võetakse kavas esitatud juhtimiskorras arvesse üksikute tütarettevõtjate juhtimisstruktuuri ja mis tahes asjaomaseid õiguslikke piiranguid;

2)

mil määral pakutakse kavas lahendusi grupisiseste finantsseisundi taastamise meetmete rakendamist piiravate takistuste kõrvaldamiseks, mis on kindlaks tehtud seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõike 6 kohase stsenaariumiga; kui takistusi ei ole võimalik kõrvaldada, mil määral saab alternatiivsete finantsseisundi taastamise meetmetega saavutada samad tulemused;

3)

mil määral nähakse kavaga ette lahendused grupisisest omavahendite kiiret ülekandmist või kohustuste tagasimaksmist või vara tagastamist piiravate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste kõrvaldamiseks; kui takistusi ei ole võimalik kõrvaldada, mil määral saab alternatiivsete finantsseisundi taastamise valikuvõimalustega saavutada samad tulemused.

Artikkel 21

Hinnatava üksuse või hinnatavate üksuste laad

Finantsseisundi taastamise kava üldise usaldusväärsuse hindamisel vastavalt artiklitele 18, 19 ja 20, võtavad pädevad asutused arvesse kavaga hõlmatud üksuse või üksuste äritegevuse laadi ning nende suurust ja seotust teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja konsolideerimisgruppidega ning finantssüsteemiga üldiselt.

II PEATÜKK

KRIISILAHENDUSE KAVAD

1. JAGU

Kriisilahenduse kavade sisu

Artikkel 22

Kriisilahenduse kavas esitatava teabe liigid

Kriisilahenduse kava sisaldab vähemalt käesoleva artikli punktides 1–8 sätestatud elemente, sealhulgas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 10 ja 12 ette nähtud kogu teavet ja kriisilahendusstrateegia elluviimiseks vajalikku mis tahes täiendavat teavet:

1)

kava kokkuvõte, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kirjeldus ja punktides 2–8 osutatud teabe kokkuvõte;

2)

kavas esitatud kriisilahendusstrateegia kirjeldus, sealhulgas:

a)

teave kavaga ette nähtud erinevate kriisilahendusmeetmete kohta;

b)

teave juriidilise isiku või juriidiliste isikute kohta, kelle suhtes kriisilahendusmeetmeid kohaldataks;

c)

teave mis tahes kriitiliste funktsioonide või põhiäriliinide kohta, mis säilitatakse, ja kriitiliste funktsioonide või põhiäriliinide kohta, mis prognooside kohaselt teistest funktsioonidest eraldatakse;

d)

kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava, nagu on ette nähtud direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõike 7 punktiga d;

e)

eelistatud kriisilahendusstrateegia mis tahes selliste variantide üksikasjalik kirjeldus, mida saaks kasutada juhul, kui eelistatud strateegiat ei saa rakendada;

f)

kriisilahendusstrateegia rakendamisel kasutatava otsustusprotsessi kirjeldus, sealhulgas otsuste tegemise tähtaeg;

g)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade puhul koostöö- ja koordineerimiskord, mis on kehtestatud selliste liikmesriikide kriisilahendusasutuste või muude asjaomaste asutuste, kus konsolideerimisgrupi üksused asuvad või kus neil on olulisi filiaale, ja selliste kolmandate riikide asjaomaste asutuste vahel, kus konsolideerimisgrupi üksused asuvad, kooskõlas VI peatüki 1. jaos sätestatud kirjaliku korra ja menetlustega;

3)

kriisilahendusstrateegia tulemuslikuks rakendamiseks vajaliku teabe kirjeldus ja esitamise kord, sealhulgas vähemalt järgmine:

a)

teabe ja selliste protsesside kirjeldus, millega tagatakse teabe õigeaegne kättesaadavus hindamiseks eelkõige vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 36 ja 49 ning turusuutlikkus eelkõige vastavalt ettevõtte võõrandamise ja sildpanga vahendi turustamisnõuetele;

b)

kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kaardistamine juriidiliste isikute lõikes, millega eelkõige määratakse kindlaks kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid, mida täidavad üksused, kelle suhtes kohaldatakse kriisilahendusmeetmeid, ja mitme juriidilise isiku vahel jaotatud kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid, mis tuleks kriisilahendusstrateegia rakendamise korral eraldada;

c)

sellise korra kirjeldus, mille kohaselt kriisilahendusasutused ja muude asjaomased asutused, sealhulgas teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide asjaomased asutused, vahetavad vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 90 teavet;

d)

sellise korra üksikasjalik kirjeldus, millega tagatakse, et direktiivi 2014/59/EL artikli 11 kohane teave on alati ajakohastatud ning kriisilahendusasutustele vajaduse korral kättesaadav;

4)

sellise korra üksikasjalik kirjeldus, millega tagatakse kriisilahenduse käigus järjepidev juurdepääs kriitilistele funktsioonidele, sealhulgas vähemalt järgmiste kirjeldus:

a)

kriitilised jagatud süsteemid ja tegevused, mida tuleb jätkata, et tagada kriitiliste funktsioonide ja korra järjepidevus, et tagada kriisilahenduse käigus nende lepingujärgne ja tegelik toimimine;

b)

sisemine ja väline vastastikune sõltuvus, mis on tegevuse järjepidevuse säilitamiseks esmatähtis;

c)

kord, millega tagatakse juurdepääs maksesüsteemidele või muule finantstaristule, mida on vaja kriitiliste funktsioonide säilitamiseks, sealhulgas hinnang klientide positsioonide ülekantavuse kohta;

5)

selliste rahastamisvajaduste ja -allikate kirjeldus, mida on vaja kavaga ette nähtud kriisilahendusstrateegia rakendamiseks, sealhulgas vähemalt:

a)

kriisilahendusstrateegiaga ette nähtud rahastamis- ja likviidsusvajaduste kirjeldus;

b)

võimalike kriisilahenduse rahastamise allikate kirjeldus, sealhulgas rahastamistingimused, nende kasutamise eeltingimused, nende kättesaadavuse tähtaeg, üksused, keda võidakse rahastada, ja mis tahes tagatisnõuded;

c)

vajaduse korral kirjeldus ja analüüs selle kohta, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp võib kriisilahenduse kavas ette nähtud tingimustel taotleda keskpanga vahendite (v.a erakorraline likviidsusabi või muu eritingimustel antav abi) kasutamist kriisilahenduses, sealhulgas teave olemasoleva tagatise kohta;

d)

konsolideerimisgruppide puhul mis tahes selliste põhimõtete kirjeldus, mis käsitlevad rahastamisalase vastutuse jagamist eri jurisdiktsioonidesse kuuluvate rahastamisallikate vahel, sealhulgas eri liikmesriikide rahastamisallikate vahel vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 12 lõike 3 punktile f;

6)

kava teabe vahetamiseks oluliste sidusrühmadega, sealhulgas vähemalt järgmistega:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi juhtkond, omanikud ja töötajad, sealhulgas kriisilahendusprotsessi käigus töötajatega konsulteerimise ja vajaduse korral sotsiaaldialoogi pidamise kord ning hinnang selle kohta, kuidas kava mõjutab töötajaid;

b)

kliendid, meedia ja üldsus;

c)

hoiustajad, aktsionärid, võlakirjaomanikud, vastaspooled, finantsturutaristu ja muud mõjutatud turuosalised;

d)

mis tahes haldus- või kohtuasutused, kellelt saadav heakskiit või luba on kriisilahendusstrateegia rakendamiseks esmatähtis;

e)

kriisilahendusstrateegia rakendamiseks vajalikud mis tahes nõustajad;

7)

kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kokkuvõte, sealhulgas vähemalt järgmine:

a)

kas krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp on praegu kriisilahenduskõlblik või mitte;

b)

artikli 23 lõike 1 punktiga a ette nähtud likvideerimise hindamise järelduste kokkuvõte;

c)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate mis tahes tuvastatud takistuste üksikasjalik kirjeldus ning krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kavandatud või kriisilahendusasutuse nõutud mis tahes selliste meetmete kirjeldus, millega soovitakse kõnealuseid takistusi vähendada või kõrvaldada;

d)

kõlblike kohustuste miinimumnõuete või asjakohase asukoha mis tahes sellise muutuse kvantitatiivne hindamine, mida on vaja kriisilahenduskõlblikkust piiravate takistuste kõrvaldamiseks või vähendamiseks, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 6 sätestatud ja direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides täpsustatud kriteeriume;

8)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi mis tahes arvamus kriisilahenduse kava kohta.

2. JAGU

Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine

Artikkel 23

Hindamisetapid

1.   Kriisilahendusasutused hindavad kriisilahenduskõlblikkust järgmistes järjestikustes etappides:

a)

tavalise maksejõuetusmenetluse käigus krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi likvideerimise teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamine vastavalt artiklile 24;

b)

eelistatud kriisilahendusstrateegia valimine hindamiseks vastavalt artiklile 25;

c)

valitud kriisilahendusstrateegia teostatavuse hindamine vastavalt artiklitele 26–31;

d)

valitud kriisilahendusstrateegia usaldusväärsuse hindamine vastavalt artiklile 32.

2.   Kui kriisilahendusasutuse hinnangul on selge, et krediidiasutused ja investeerimisühingud või konsolideerimisgrupid kujutavad finantssüsteemile sarnast riski või et asjaolud, mille puhul nende likvideerimine ei ole tõenäoliselt teostatav, on sarnased, võib kõnealune kriisilahendusasutus hinnata asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide likvideerimise teostatavust ja usaldusväärsust sarnasel või samal viisil.

Esimeses lõigus osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute liigid võib määrata kindlaks eelkõige vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 1 punktis j osutatud kriteeriumidele.

3.   Kui kriisilahendusasutus on seisukohal, et krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse käigus ei pruugi olla teostatav või usaldusväärne või et tulenevalt avalikust huvist võib olla vaja võtta muul viisil kriisilahendusmeetmeid, kuna likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse käigus ei täidaks kriisilahenduseesmärke samal määral, määrab ta krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi poolt direktiivi 2014/59/EL artikli 11 kohaselt esitatud teabe ja käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide alusel kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jaoks asjakohase eelistatud kriisilahendusstrateegia. Samuti määrab ta vajaduse korral kindlaks asjaomase strateegia variandid, mis käsitlevad asjaolusid, mille puhul strateegia ei ole teostatav või usaldusväärne.

4.   Eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamise käigus hinnatakse ka kõnealuse strateegia puhul ette pandud variante.

5.   Kriisilahendusasutused nõuavad krediidiasutuselt või investeerimisühingult või konsolideerimisgrupilt vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 11 täiendavat teavet, mida on vaja eelistatud strateegia ja selle variantide hindamiseks.

6.   Vajaduse korral vaatab kriisilahendusasutus pärast lõikes 4 osutatud eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamist eelistatud kriisilahendusstrateegia läbi või kaalub alternatiivseid strateegiaid.

7.   Kui kriisilahendusasutus vaatab eelistatud kriisilahendusstrateegia läbi, hindab ta läbivaadatud eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavust ja usaldusväärsust vastavalt artiklitele 26 ja 27.

Artikkel 24

Tavalise maksejõuetusmenetluse käigus likvideerimise teostatavus ja usaldusväärsus

1.   Kriisilahendusasutused hindavad krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi tavalise maksejõuetusmenetluse käigus likvideerimise teostatavust ja usaldusväärsust, samuti mõju, mis sellisel likvideerimisel võrreldes kriisilahendusega oleks tuginemise korral erakorralisele avaliku sektori finantstoetusele.

2.   Likvideerimise usaldusväärsuse hindamisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi likvideerimise tõenäolist mõju mis tahes liikmesriigi või liidu finantssüsteemile, et tagada jätkuv juurdepääs krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriitilistele funktsioonidele ja saavutada direktiivi 2014/59/EL artikli 31 kohased kriisilahenduse eesmärgid. Selleks võtavad kriisilahendusasutused arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi funktsioone ja seda, kas likvideerimisel võib tõenäoliselt olla oluline negatiivne mõju mis tahes järgmisele:

a)

finantsturgude toimimine ja turu usaldus;

b)

finantsturutaristu, eelkõige:

i)

kas tegevuse ootamatu lõpetamine pärsiks finantsturutaristu tavapärast toimimist nii, et see mõjutaks negatiivselt finantssüsteemi tervikuna;

ii)

kas ja mil määral võib finantsturutaristu toimida likvideerimise korral negatiivse mõju ülekandumise kanalina;

c)

muud finantseerimisasutused, eelkõige:

i)

kas likvideerimise korral suureneksid muude finantseerimisasutuste rahastamiskulud või väheneksid nende rahastamisvõimalused nii, et see kujutaks ohtu finantsstabiilsusele;

ii)

negatiivse mõju otsese ja kaudse ülekandumise ning makromajandusliku tagasimõju risk;

d)

reaalmajandus ja eelkõige kriitiliste finantsteenuste kättesaadavus.

3.   Kui kriisilahendusasutus jõuab järeldusele, et likvideerimine on usaldusväärne, hindab ta likvideerimise teostatavust.

4.   Selleks hindavad kriisilahendusasutused, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi süsteemid suudavad esitada teavet, mida asjaomased hoiuste tagamise skeemid vajavad, et maksta välja tagatud hoiused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/49/EL (5) ette nähtud summas ja tähtajaks, või vajaduse korral vastavalt samaväärsetele kolmanda riigi hoiuste tagamise skeemidele, sealhulgas teavet tagatud hoiuste saldo kohta.

Samuti hindavad kriisilahendusasutused, kas krediidiasutusel või investeerimisühingul või konsolideerimisgrupil on hoiuste tagamise skeemi tegevuse toetamise suutlikkus, eelkõige suutlikkus kajastada hoiuste arvestuses tagatud ja tagamata hoiuste saldot eraldi.

Artikkel 25

Kriisilahendusstrateegia kindlaksmääramine

1.   Kriisilahendusasutused hindavad, kas kavandatud kriisilahendusstrateegia sobib kriisilahenduseesmärkide saavutamiseks, võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi struktuuri ja ärimudelit ning konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute suhtes kohaldatavat kriisilahenduskorda. Kriisilahendusmeetmeid võidakse võtta tulenevalt avalikust huvist, kui need on ühe või mitme kriisilahenduseesmärgi saavutamiseks vajalikud ja nende eesmärkidega proportsionaalsed ning krediidiasutuse või investeerimisühingu likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse käigus ei aitaks kriisilahenduseesmärke saavutada samal määral.

2.   Eelkõige konsolideerimisgruppide puhul hindavad kriisilahendusasutused, kas sobivam oleks kasutada ühe või mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegiat.

3.   Selleks kaaluvad kriisilahendusasutused vähemalt järgmist:

a)

milliseid kriisilahendusvahendeid eelistatud kriisilahendusstrateegia puhul kasutataks ja kas need kriisilahendusvahendid on kättesaadavad juriidiliste isikute puhul, kelle jaoks on need kriisilahendusstrateegiaga ette nähtud;

b)

kavandatud kriisilahendusstrateegia puhul kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste summa, oht, et need ei aita katta kahjumit ega rekapitaliseerida, ja need emiteerinud juriidilised isikud, võttes arvesse, et:

i)

ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamine on tõenäoliselt sobivam juhul, kui väliselt emiteeritud kõlblikud kohustused või kohustused, mis kavandatud kriisilahendusstrateegia puhul peaksid aitama katta kahjumit ja rekapitaliseerida, on emiteerinud konsolideerimisgrupi emaettevõtja või valdusettevõtja;

ii)

mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine on tõenäoliselt sobivam juhul, kui konsolideerimisgrupi kõlblikud kohustused või kohustused, mis kavandatud kriisilahendusstrateegia puhul peaksid aitama katta kahjumit ja rekapitaliseerida, on emiteerinud sellise konsolideerimisgrupi mitu üksust või piirkondlikku või funktsionaalset allkonsolideerimisgruppi, kelle suhtes kriisilahendusmenetlust kohaldataks;

c)

kehtiv lepinguline või muu kord kahjumi ülekandmiseks konsolideerimisgrupi juriidiliste isikute vahel;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi tegevusstruktuur ja ärimudel ning eelkõige, kas ta on tugevasti integreeritud või tal on detsentraliseeritud struktuur, mille puhul on krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi eri osad tugevasti eraldatud, võttes arvesse, et:

i)

ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamine on tõenäoliselt sobivam juhul, kui konsolideerimisgrupp tegutseb väga integreeritult, sealhulgas kui tal on tsentraliseeritud likviidsuse juhtimise, riskijuhtimise ja varahalduse funktsioonid või IT- ja muud kriitilised jagatud süsteemid;

ii)

mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine on tõenäoliselt sobivam juhul, kui konsolideerimisgrupi tegevus on jagatud kahe või enama selgelt eristatava allkonsolideerimisgrupi vahel, kes on rahaliselt, õiguslikult või tegevuse osas sõltumatud konsolideerimisgrupi muudest osadest, ja tegevuse mis tahes kriitiline sõltuvus konsolideerimisgrupi muudest osadest põhineb kindlal korral, millega tagatakse tegevuse jätkumine kriisilahenduse korral;

e)

kohaldatavate kriisilahendusvahendite rakendatavus, eelkõige kolmandates riikides;

f)

kas kriisilahendusstrateegiaga on ette nähtud, et muud ametiasutused (eelkõige kolmandate riikide ametiasutused) võtavad toetusmeetmeid või peavad hoiduma sõltumatute kriisilahendusmeetmete võtmisest, ja kas sellised meetmed on kõnealuste ametiasutuste puhul teostatavad ja usaldusväärsed.

4.   Kriisilahendusasutused hindavad, kas tuleb ette näha kriisilahendusstrateegia variandid, mis käsitlevad stsenaariume või asjaolusid, mille puhul kriisilahendusstrateegia rakendamine ei ole teostatav ega usaldusväärne.

5.   Kriisilahendusasutused kaaluvad, mil määral võib strateegia mis tahes variant aidata saavutada kriisilahenduseesmärke ja eelkõige tagada kriitiliste funktsioonide toimimise järjepidevuse.

Kriisilahendusstrateegia variantide piiravate takistuste kõrvaldamise meetmeid rakendatakse üksnes juhul, kui need ei piira eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavat ja usaldusväärset rakendamist.

Artikkel 26

Kriisilahendusstrateegia teostatavuse hindamine

1.   Kriisilahendusasutused hindavad, kas valitud kriisilahendusstrateegia tulemuslik elluviimine asjakohaseks tähtajaks on teostatav, ja teevad kindlaks valitud kriisilahendusstrateegia rakendamist piiravad võimalikud takistused.

2.   Kriisilahendusasutused võtavad arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi lühiajalist stabiliseerimist pärssivaid takistusi. Samuti võtavad kriisilahendusasutused arvesse prognoositavaid takistusi, mis pärsivad ettevõtte reorganiseerimist, mis on ette nähtud direktiivi 2014/59/EL artikliga 52 või mis võidakse muul juhul tõenäoliselt ette näha, kui kriisilahendusstrateegiaga on ette nähtud kogu krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi või nende osa pikaajalise jätkusuutlikkuse taastamine.

3.   Takistused liigitatakse vähemalt järgmistesse kategooriatesse:

a)

struktuur ja tegevus;

b)

rahalised vahendid;

c)

teave;

d)

piiriülesed küsimused;

e)

õigusküsimused.

Artikkel 27

Teostatavuse hindamine: struktuur ja tegevus

Hinnates seda, kas kriisilahendust võivad piirata takistused, mis on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi struktuuri ja tegevusega, võtavad kriisilahendusasutused arvesse vähemalt järgmist:

1)

direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktides 1–7, 16, 18 ja 19 käsitletud küsimused;

2)

oluliste üksuste ja põhiäriliinide sõltuvus taristust, infotehnoloogiast, varahaldus- või finantsfunktsioonist, töötajatest või muudest kriitilistest jagatud teenustest;

3)

kas juhtimis-, kontrolli- ja riskijuhtimiskord on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi struktuuri mis tahes kavandatud muutusega;

4)

kas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi õigus- ja frantsiisistruktuur on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi äristruktuuri mis tahes kavandatud muutusega;

5)

kas iga juriidilise isiku puhul on olemas kriisilahendusstrateegia elluviimiseks sobivad kriisilahendusvahendid.

Artikkel 28

Teostatavuse hindamine: rahalised vahendid

Hinnates seda, kas kriisilahendust võivad piirata rahaliste vahenditega seotud takistused, võtavad kriisilahendusasutused arvesse vähemalt järgmist:

1)

direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktides 13, 14, 15 ja 17 käsitletud küsimused;

2)

vajadus määrata kindlaks selliste mis tahes kohustuste summa, mis eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamisel tõenäoliselt ei aita katta kahjumit ega rekapitaliseerida, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid:

i)

tähtaeg;

ii)

allutatuse järk;

iii)

instrumendi hoidjate liigid või instrumendi ülekantavus;

iv)

kahjumi katmise õiguslikud takistused, nt kriisilahendusvahendite mitteaktsepteerimine välisriikide õiguses või tasaarvestusõiguse kohaldamine;

v)

muud tegurid, millega kaasneb risk, et kohustused jäetakse kriisilahenduse käigus kahjumi katmisest välja;

vi)

kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste ja muude kahjumit katvate kohustuste summa ja need emiteerinud juriidilised isikud;

3)

rahastamisvajaduse maht enne kriisilahendust ja selle käigus, rahastamisallikate kättesaadavus ja rahaliste vahendite krediidiasutuse- või investeerimisühingu- või konsolideerimisgrupisisest ülekandmist piiravad takistused;

4)

kas on kindlaks määratud asjakohane kord kahjumi ülekandmiseks muudelt konsolideerimisgrupi äriühingutelt juriidilistele isikutele, kelle suhtes kohaldataks kriisilahendusvahendeid, sealhulgas vajaduse korral grupisisese rahastamise summa ja kahjumi katmise võime.

Artikkel 29

Teostatavuse hindamine: teave

Hinnates seda, kas kriisilahendust võivad piirata teabega seotud takistused, võtavad kriisilahendusasutused arvesse vähemalt järgmist:

1)

direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktides 8–12 käsitletud küsimused;

2)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suutlikkus esitada teavet selliste varade summa ja asukoha kohta konsolideerimisgrupis, mis eeldatavalt peaksid kvalifitseeruma keskpanga vahendite tagatiseks;

3)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suutlikkus esitada teavet, mille alusel teostatakse hindamine, et määrata kindlaks nõutava allahindamise või rekapitaliseerimise summa.

Artikkel 30

Teostatavuse hindamine: piiriülesed küsimused

Hinnates seda, kas kriisilahendust võivad piirata piiriüleste küsimustega seotud takistused, võtavad kriisilahendusasutused arvesse vähemalt järgmist:

1)

direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktis 20 käsitletud küsimused;

2)

sellise asjakohase korra olemasolu, millega reguleeritakse võetavate meetmete koordineerimist, nendest teavitamist ja nende kinnitamist päritoluriikide ja vastuvõtvate riikide ametiasutuste (sealhulgas kolmandate riikide ametiasutused) vahel, et tagada kriisilahendusstrateegia elluviimine;

3)

kas asjaomases päritolu- ja vastuvõtvas jurisdiktsioonis kehtivad seadused on ülimuslikud finantslepingute lõpetamise õiguse suhtes, mis tekib üksnes sidusettevõtja maksejõuetuse ja kriisilahenduse korral.

Artikkel 31

Teostatavuse hindamine: muud võimalikud takistused

Kriisilahendust piirata võivate takistuste hindamisel võetakse arvesse järgmisi õigusküsimusi:

1)

kas kriisilahendusstrateegia elluviimiseks vajaliku regulatiivse heakskiitmise või tegevusloa andmise nõudeid suudetakse täita õigel ajal;

2)

kas oluliste lepinguliste dokumentidega on lubatud lõpetada lepingud kriisilahendusmenetluse algatamise korral;

3)

kas lepingulised kohustused, mille kohaldamist ei saa kriisilahendusasutus lõpetada, takistavad kriisilahendusstrateegiaga ette nähtud varade ja/või kohustuste ülekandmist.

Artikkel 32

Kriisilahendusstrateegia usaldusväärsuse hindamine

1.   Pärast valitud kriisilahendusstrateegia teostatavuse hindamist hindavad kriisilahendusasutused selle usaldusväärsust, võttes arvesse kriisilahenduse tõenäolist mõju mis tahes liikmesriigi või liidu finantssüsteemile ja reaalmajandusele, et tagada krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriitiliste funktsioonide toimimise järjepidevus. Hindamine hõlmab direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktides 21–28 käsitletud küsimuste hindamist.

2.   Hindamisel võtavad kriisilahendusasutused arvesse kriisilahendusstrateegia rakendamise tõenäolist mõju mis tahes liikmesriigi või liidu finantssüsteemile. Selleks võtavad kriisilahendusasutused arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi funktsioone ja seda, kas kriisilahendusstrateegia rakendamisel võib tõenäoliselt olla oluline negatiivne mõju mis tahes järgmisele:

a)

finantsturgude toimimine ja eelkõige turu usaldus;

b)

finantsturutaristu ja eelkõige:

i)

kas tegevuse ootamatu lõpetamine pärsiks finantsturutaristu tavapärast toimimist nii, et see mõjutaks negatiivselt finantssüsteemi tervikuna;

ii)

kas ja mil määral võib finantsturutaristu toimida likvideerimise korral negatiivse mõju ülekandumise kanalina;

c)

muud finantseerimisasutused, eelkõige:

i)

kas likvideerimise korral suureneksid muude finantseerimisasutuste rahastamiskulud või väheneksid nende rahastamisvõimalused nii, et see kujutaks ohtu finantsstabiilsusele;

ii)

negatiivse mõju otsese ja kaudse ülekandumise ning makromajandusliku tagasimõju risk;

d)

reaalmajandus ja eelkõige kriitiliste finantsteenuste kättesaadavus.

III PEATÜKK

GRUPISISENE FINANTSTOETUS

Artikkel 33

Finantsraskuste leevendamise väljavaated

1.   Tingimus, mis käsitleb põhjendatud väljavaateid, et pakutud toetus leevendab märkimisväärselt konsolideerimisgruppi kuuluva finantstoetust saava üksuse (edaspidi „toetust saav üksus“) finantsraskusi, loetakse täidetuks, kui leevendamise väljavaateid toetavad järgmised elemendid:

a)

toetust saava üksuse kapitali- ja likviidsusvajadused, mis on määratud kindlaks toetust saava üksuse kapitali- ja likviidsuspositsiooni kirjelduse ning selle kapitali- ja likviidsusvajaduste prognoosiga, on piisavalt pika ajavahemiku jooksul kaetud, võttes arvesse kõiki muid asjakohaseid rahaliste vahendite allikaid, mida saaks kasutada nende vajaduste rahuldamiseks, finantsraskuste leevendamiseks vajalikku aega ja toetuse tingimusi;

b)

finantsseisundi ning finantsraskuste sisemiste ja väliste põhjuste, eelkõige toetust saava üksuse ärimudeli ja riskijuhtimise ning varasemate, praeguste ja oodatavate turutingimuste analüüs ei ole leevendamise väljavaadetega vastuolus;

c)

tegevuskava, milles kirjeldatakse toetust saava üksuse finantsseisundi parandamise meetmeid, sh vajaduse korral selle ärimudeli ja riskijuhtimise läbivaatamine;

d)

punktides a, b ja c osutatud kirjelduste ja prognooside aluseks olevad eeldused on sidusad ja usutavad ning neis võetakse arvesse toetust saava üksuse rasket olukorda, kehtivaid turutingimusi ja võimalikku ebasoodsat arengut.

2.   Lõikes 1 osutatud tingimuse hindamisel võtab direktiivi 2014/59/EL artikli 25 lõikes 2 osutatud pädev asutus arvesse toetust saava üksuse eest vastutava pädeva asutuse esitatud teavet ja hinnanguid.

Artikkel 34

Toetuse tingimused

1.   Finantstoetuse andmise tingimused, sh lepingutasu, loetakse direktiivi 2014/59/EL artikli 19 lõikele 7 vastavaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

tingimused kajastavad piisavalt

i)

toetust saava üksuse makseviivituse riski;

ii)

nõude nõudeõiguse järku;

iii)

konsolideerimisgrupi toetust andva üksuse (edaspidi „toetust andev üksus“) oodatavat kahju toetust saava üksuse makseviivituse korral;

iv)

laenu või lubatud krediidiliini korral tähtaegu, lähtudes kogu asjakohase ja ajakohase teabe täielikust avaldamisest toetust saava üksuse poolt ning toetust andvale üksusele kättesaadavast täiendavast teabest;

b)

tingimused kajastavad kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 19 lõikega 7 toetust andva üksuse parimaid huve ning parimate huvide kindlaksmääramisel arvesse võetud kasu, riskide ja kulude seoseid, sh otsene või kaudne kasu, mida toetust andev üksus võib saada finantstoetuse andmisest ja konsolideerimisgrupi saadud kasust seoses toetuse andmisega.

Punkti a alapunkti iv kohaldamisel ei ole vaja võtta arvesse eeldatavat ajutist mõju turuhindadele, mis tuleneb grupivälistest sündmustest, juhul kui usutav turuolukorra prognoos toetab eeldust, et kõnealuse mõju ulatus ja kestus ei ohusta toetust saava üksuse võimet täita tähtaja saabumisel kõik oma kohustused.

2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud tingimuste hindamine põhineb iga juhtumi puhul toetuse andmise või mitteandmise korral toetust saava üksuse makseviivituse riski võrdleval analüüsil.

Makseviivituse riski analüüs põhineb artiklis 33 sätestatud elementidel. Kasu, riskide ja kulude seose hindamisel iga juhtumi puhul eraldi ja toetust andva üksuse eest vastutava pädeva asutuse äranägemise järgi ei piira kõnealune analüüs selliste täiendavate elementide kaalumist, mida toetust andev üksus kaaluks krediidikvaliteedi hindamisel, kui ta teeks laenuandmisotsuse kogu talle kättesaadava teabe põhjal.

3.   Hindamine hõlmab võimalikku kahju frantsiisile, refinantseerimisele ja mainele ning kasu konsolideerimisgrupi kapitalivahendite tõhusast kasutamisest ja asendatavusest ning selle refinantseerimistingimusi.

Parimate huvide kindlaksmääramisel arvesse võetud kasu ja kulud väljendatakse võimaluste piires rahaliselt. Lisaks väljendatakse arvudes toetust saavale üksusele antud soodustused võrreldes turutingimustega, sealhulgas seoses tagatiste väärtuskärbetega või intressimääradega.

4.   Parimate huvide hindamisel võetakse arvesse finantstoetuse lepingus sisalduvaid siduvaid kohustusi, mis toetavad oletusi toetust saava üksuse tulevase ärimudeli ja riskijuhtimise kohta.

5.   Pädev asutus võtab arvesse toetust saava üksuse eest vastutava pädeva asutuse esitatud teavet ja hinnanguid.

Artikkel 35

Toetust andva üksuse likviidsus ja maksevõime

1.   Eeldusel et direktiivi 2014/59/EL artikli 23 lõike 1 punktis g täpsustatud tingimus on täidetud, peetakse finantstoetuse andmist toetust andva üksuse likviidsust või maksevõimet mitteohustavaks, kui pärast finantstoetuse andmist

a)

võib mõistlikult eeldada, et toetust andva üksuse varad on alati suuremad kui kohustused;

b)

võib mõistlikult eeldada, et toetust andev üksus vastab järgmistele tingimustele:

i)

on võimeline tasuma kõik oma kohustused nende tähtaja saabumisel;

ii)

ei riku direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid maksevõime ja likviidsuse nõudeid viisil, mis õigustaks tegevusloa äravõtmist pädeva asutuse poolt.

2.   Hindamisel võetakse arvesse toetust saava üksuse makseviivituse riski ja toetust andva üksuse kahju, mis on tingitud toetust saava üksuse makseviivitusest, pidades silmas ka võimalikku ebasoodsat arengut. Hindamine vastab toetust andva üksuse suhtes kehtivatele asjakohastele usaldatavusnõuetele, mis on seotud nõuetekohase riskijuhtimisega.

Artikkel 36

Toetust andva üksuse kriisilahenduskõlblikkus

1.   Finantstoetuse andmist peetakse toetust andva üksuse kriisilahenduskõlblikkust mittekahjustavaks, kui finantstoetuse andmine ei muuda toetust andva üksuse kriisilahenduse kavas sätestatud kriisilahendusstrateegia rakendamist kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklite 15 ja 16 kohase hindamisega oluliselt vähem teostatavaks või vähem usutavaks.

Kõnealuses hindamises võetakse arvesse eelkõige finantstoetuse andmise mõju järgmisele:

a)

võimalik kahjumi katmine konsolideerimisgrupi sees pärast kriisilahendustingimuste täitmist;

b)

toetust andva üksuse ja toetust saava üksuse seotus;

c)

konsolideerimisgrupi sees finantsraskuste levimise risk;

d)

konsolideerimisgrupi keerukuse suurenemine finantstoetuse andmise tulemusel;

e)

toetust andva üksuse kapitali- ja likviidsuspositsioon.

2.   Kui toetust andvad üksused ei ole eelistatud kriisilahendusstrateegiast täielikult teadlikud, teevad nad lõikes 1 osutatud hindamise neile kriisilahenduse kava kohta kättesaadava teabe põhjal.

3.   Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused, kes vastutavad toetust andva üksuse eest, teevad tihedalt koostööd, et määrata kindlaks konsolideerimisgrupi finantstoetuse mõju toetust andva üksuse kriisilahenduskõlblikkusele.

IV PEATÜKK

HINDAJATE SÕLTUMATUS

Artikkel 37

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „ametisse nimetav asutus“– juriidiline või füüsiline isik, kes vastutab direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 1 või artikli 74 lõikes 1 osutatud hindamiseks sõltumatu hindaja valimise ja ametisse nimetamise eest;

2)   „asjaomane üksus“– krediidiasutus või investeerimisühing või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksus, mille varasid ja kohustusi tuleb hinnata direktiivi 2014/59/EL artikli 36 või 74 kohaselt;

3)   „asjaomane avalik-õiguslik asutus“– ametisse nimetav asutus, kriisilahendusasutus või direktiivi 2014/59/EL artikli 83 lõike 2 punktides a–h osutatud asutused ja esimene direktiivi 2014/59/EL artikli 83 lõike 2 punktis i osutatud asutus.

Artikkel 38

Sõltumatuse elemendid

Hindajaks võib nimetada juriidilise või füüsilise isiku. Hindajat käsitatakse mis tahes asjaomasest avalik-õiguslikust asutusest ja asjaomasest üksusest sõltumatuna, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1)

hindajal on kooskõlas artikliga 39 nõutav kvalifikatsioon, kogemused, suutlikkus, teadmised ja vahendid ning ta saab hindamise tulemuslikult ellu viia ühelegi asjaomasele avalik-õiguslikule asutusele või asjaomasele üksusele liigselt tuginemata;

2)

hindaja on kooskõlas artikliga 40 asjaomastest avalik-õiguslikest asutustest või asjaomasest üksusest õiguslikult eraldatud;

3)

hindajal ei ole ühiseid huve või huvide konflikte artikli 41 tähenduses.

Artikkel 39

Kvalifikatsioon, kogemused, suutlikkus, teadmised ja vahendid

1.   Sõltumatul hindajal on vajalik kvalifikatsioon, kogemused, suutlikkus ja teadmised kõigis valdkondades, mida ametisse nimetav asutus peab oluliseks.

2.   Sõltumatul hindajal on sellised inim- ja tehnilised ressursid, mida ametisse nimetav asutus peab hindamise tegemiseks asjakohaseks, või juurdepääs nendele. Ressursside piisavuse hindamisel võetakse arvesse tehtava hindamise laadi, ulatust ja keerukust.

3.   Hindamise tegemisel sõltumatu hindaja

a)

ei küsi ega võta vastu juhiseid või suuniseid üheltki asjaomaselt avalik-õiguslikult asutuselt või asjaomaselt üksuselt;

b)

ei küsi ega aktsepteeri rahalisi või muid soodustusi üheltki asjaomaselt avalik-õiguslikult asutuselt või asjaomaselt üksuselt.

4.   Lõige 3 ei takista

a)

juhiste, suuniste, ruumide, tehniliste seadmete või muul kujul toetuse pakkumist, kui ametisse nimetav asutus või muu selline asutus, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, leiab hindamise käigus, et see on hindamise eesmärkide saavutamiseks vajalik;

b)

sõltumatule hindajale sellise tasu ja selliste kulutuste tasumist, mis on hindamise tegemise puhul mõistlikud.

Artikkel 40

Struktuuriline eraldatus

1.   Sõltumatu hindaja on mis tahes asjaomasest avalik-õiguslikust asutusest, sh kriisilahendusasutusest, ja asjaomasest üksusest eraldi seisev isik.

2.   Lõike 1 kohaldamisel kehtivad järgmised nõuded:

a)

füüsilise isiku korral ei ole sõltumatu hindaja ühegi asjaomase avalik-õigusliku asutuse ega asjaomase üksuse töötaja või töövõtja;

b)

juriidilise isiku korral ei kuulu sõltumatu hindaja samasse äriühingute gruppi ühegi asjaomase avalik-õigusliku asutuse või asjaomase üksusega.

Artikkel 41

Olulised ühised huvid või huvide konfliktid

1.   Sõltumatul hindajal ei ole olulisi tegelikke või võimalikke ühiseid huvisid või huvide konflikte ühegi asjaomase avalik-õigusliku asutuse või asjaomase üksusega.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse tegelikku või võimalikku ühist huvi olulisena, kui ametisse nimetav asutus või muu selline asutus, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, leiab hindamise käigus, et see võib mõjutada sõltumatu hindaja arvamust hindamise tegemisel või et seda võib põhjendatult pidada tema arvamust mõjutavaks.

3.   Lõike 1 kohaldamisel on olulised vähemalt järgmiste isikutega esinevad ühised huvid või huvide konfliktid:

a)

asjaomase üksuse kõrgem juhtkond ja juhtorgani liikmed;

b)

juriidilised või füüsilises isikud, kellel on asjaomase üksuse üle kontroll või kellel on seal oluline osalus;

c)

võlausaldajad, keda ametisse nimetav asutus või muu selline asutus, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, peab talle kättesaadava teabe põhjal olulisteks;

d)

iga konsolideerimisgruppi kuuluv üksus.

4.   Lõike 1 kohaldamisel on asjakohased vähemalt järgmised aspektid:

a)

teenused, mida sõltumatu hindaja on asjaomasele üksusele ja lõikes 3 osutatud isikutele osutanud, k.a minevikus osutatud teenused, ning eelkõige nende teenuste ja hindamise puhul oluliste elementide vaheline seos;

b)

sõltumatu hindaja ning asjaomase üksuse ja lõikes 3 osutatud isikute isiklikud ja finantssuhted;

c)

sõltumatu hindaja investeeringud või muud olulised finantshuvid;

d)

juriidilise isiku korral struktuuriline eraldatus või muu kehtestatav kord, mille eesmärk on tegeleda selliste võimalike ohtudega sõltumatusele nagu eneseülevaatus, omahuvi, eestkoste, familiaarsus, usalduslikud suhted või hirmutamine, sh kord vahe tegemiseks hindamisse kaasatud olla võivate ja muude töötajate vahel.

5.   Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, leitakse, et isikul on asjaomase üksusega oluline tegelik ühine huvi või huvide konflikt, kui sõltumatu hindaja on aastal, mis eelneb kuupäevale, millal hinnatakse isiku sõltumatu hindajana tegutsemise kõlblikkust, viinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/46/EÜ (6) kohaselt lõpule asjaomase üksuse kohustusliku auditi.

6.   Iga isik, kelle puhul kaalutakse sõltumatuks hindajaks nimetamist või kes nimetatakse sõltumatuks hindajaks, peab

a)

omama kooskõlas kohaldatavate eetikakoodeksite ja erialaste standarditega tegevuspõhimõtteid ja protseduure tegemaks kindlaks mis tahes tegelikud või võimalikud huvid, mida võib käsitada oluliste huvidena vastavalt lõikele 2;

b)

teatama viivitamata ametisse nimetavale asutusele või muule sellisele lõikes 2 osutatud asutusele, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus selle ülesande täitmiseks, mis tahes tegelikust või võimalikust huvist, mida ametisse nimetav asutus võib sõltumatu hindaja arvates pidada hindamisel oluliseks huviks vastavalt lõikele 2;

c)

astuma sobivad sammud, et tagada, et ühelgi töötajal või muul hindamisse kaasatud isikul ei oleks ühtki sarnast lõike 2 kohast olulist huvi.

V PEATÜKK

KRIISILAHENDUS

1. JAGU

Lepinguline tunnustamine ja konverteerimise õigus

Artikkel 42

Mõisted

V peatüki 1. jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „oluline muudatus“– käesoleva artikli punktis 2 määratletud sellise asjaomase lepingu muudatus, mis sõlmiti enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks ette nähtud riigisiseseid sätteid, k.a pärast kõnealust kuupäeva tehtud automaatne muudatus, mis mõjutab asjaomase lepingu poole sisulisi õigusi ja kohustusi; muudatused, mis ei mõjuta asjaomase lepingu poole sisulisi õigusi ja kohustusi, hõlmavad lepingule allakirjutanu või dokumentide adressaadi kontaktandmete muudatusi, trükivigade parandusi ja intressimäärade automaatseid korrigeerimisi;

2)   „asjaomane leping“– mis tahes leping, sh kapitaliinstrumendi tingimused, millest tulenevalt tekib kohustus, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõiget 1.

Artikkel 43

Kohustused, mille puhul kehtib direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepingulise sätte lisamise kohustusest väljajätmine

1.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei käsitata tagatud kohustust väljajäetud kohustusena, kui selle tekkimise ajal

a)

ei ole see täielikult tagatud;

b)

on see täielikult tagatud, kuid selle suhtes kehtivad lepingulised sätted, mis ei kohusta võlgnikku hoidma kohustust pidevalt täielikult tagatuna kooskõlas liidu õiguse või sellise kolmanda riigi õiguse regulatiivsete nõuetega, mille mõju võib käsitada liidu õiguse mõjuga samaväärsena.

2.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõike 1 esimese lõigu punkti d kohaldamisel hõlmavad kohustused, mis emiteeriti või võeti vastu pärast kuupäeva, mil hakati kohaldama liikmesriikide poolt direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid, järgmist:

a)

pärast kõnealust kuupäeva tekkinud kohustused, olenemata sellest, kas need tekkisid enne seda kuupäeva sõlmitud asjaomaste lepingute, sh lepingupoolte vahel sõlmitud ja mitut kohustust reguleerivate raamlepingute alusel või mitte;

b)

kohustused, mis tekkisid enne või pärast kõnealust kuupäeva selliste asjaomaste lepingute alusel, mis sõlmiti enne seda kuupäeva ja mille suhtes võib rakendada olulisi muudatusi;

c)

pärast kõnealust kuupäeva emiteeritud võlainstrumentide kohased kohustused;

d)

enne või pärast kõnealust kuupäeva emiteeritud võlainstrumentide kohased kohustused enne kõnealust kuupäeva sõlmitud selliste lepingute alusel, mille suhtes võib rakendada olulisi muudatusi.

3.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel otsustab kriisilahendusasutus, et nõuet lisada asjaomasesse lepingusse lepinguline säte ei kohaldata, kui ta on veendunud, et asjaomase kolmanda riigi õiguses või selle kolmanda riigiga sõlmitud siduvas lepingus on nähtud ette haldus- või kohtumenetlus, mis

a)

võimaldab kriisilahendusasutuse taotlusel või selle kolmanda riigi haldusasutuse või kohtuorgani algatusel, kelle õigus kohustust või instrumenti reguleerib, sellisel kolmanda riigi nõuetekohaselt volitatud haldusasutusel või kohtuorganil ajavahemikul, mis kriisilahendusasutuse arvates ei kahjusta allahindamise ja konverteerimise õiguse tulemuslikku kohaldamist kõnealuse asutuse poolt, teha ühte järgmist:

i)

tunnustada allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamist ja jõustada see kriisilahendusasutuse poolt,

ii)

toetada asjaomaste õiguste kasutamise kaudu allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamist kriisilahendusasutuse poolt;

b)

näeb ette, et põhjused, mille alusel kolmanda riigi haldusasutus või kohtuorgan võib keelduda allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamise tunnustamisest või toetamisest punkti a kohaselt, on selgelt väljendatud ja piirduvad ühe või mitmega järgmistest erandjuhtudest:

i)

kriisilahendusasutuse allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamise tunnustamine või toetamine avaldaks ebasoodsat mõju asjaomase kolmanda riigi finantsstabiilsusele;

ii)

kriisilahendusasutuse allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamise tunnustamine või toetamine tooks kaasa selle, et kolmanda riigi võlausaldajaid, eelkõige hoiustajaid, kes asuvad või kellele tehakse makseid selles kolmandas riigis, koheldakse ebasoodsamalt kui võlausaldajaid ja hoiustajaid, kes asuvad või kellele tehakse makseid liidus ja kellel on kohaldatava liidu õiguse alusel sarnased õigused;

iii)

tunnustamisel või toetamisel oleks asjaomasele kolmandale riigile oluline finantsmõju;

iv)

kriisilahendusasutuse allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamise tunnustamine või toetamine avaldaks mõju, mis on vastuolus asjaomase kolmanda riigi avaliku korraga.

4.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel peab kriisilahendusasutus hindama, et lõike 3 punktis b osutatud põhjused ei takistaks allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamise tunnustamist või toetamist ühelgi sellisel juhul, kui neid kasutatakse.

Artikkel 44

Direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 nõutud lepinguliste sätete sisu

Asjaomase lepingu sätted sisaldavad järgmist:

1)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vastaspool tunnustab ja aktsepteerib, et kriisilahendusasutus võib kohustuse puhul kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust;

2)

iga kriisilahendusasutuse allahindamise ja konverteerimise õiguse kirjeldus kooskõlas riigisisese õigusega, millega võetakse üle direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jagu, või kui see on asjakohane, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014, (7) eelkõige direktiivi 2014/59/EL artikli 63 lõike 1 punktides e, f, g ja j sätestatud õiguste kirjeldus;

3)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vastaspool tunnistab ja aktsepteerib, et:

a)

tema suhtes on siduv punktis b osutatud õiguste kasutamise mõju, sh

i)

põhisumma või tasumata jäägi, sh kogunenud, kuid tasumata intresside vähenemine seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse kohustusega asjaomase lepingu alusel;

ii)

selle kohustuse konverteerimine lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks;

b)

asjaomase lepingu sätteid võib vajadust mööda muuta, et jõustada allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kriisilahendusasutuse poolt, ja et sellised muudatused on krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vastaspoole suhtes siduvad;

c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vastaspoolele võib allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamise tulemusel emiteerida või anda lihtaktsiaid või muid omandiõiguse instrumente;

4)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vastaspool tunnistab ja aktsepteerib, et lepingulised sätted on lepingus kirjeldatud asjus ammendavad seoses asjaomase lepingu reguleerimiseset käsitlevate muude vastaspooltevaheliste lepingute, korralduste või kokkulepete välistamisega.

2. JAGU

Teated ja peatamisteade

Artikkel 45

Teateid käsitlevad üldnõuded

1.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 83 lõike 2 kohased teated tuleb esitada kirjalikult ja kasutades sobivaid ja turvalisi elektroonilisi vahendeid.

2.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 ning artikli 83 lõikes 2 osutatud asjaomased asutused täpsustavad teate esitamiseks vajalikud kontaktandmed ja teevad need avalikuks.

3.   Enne teate saatmist võib saatja võtta direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud asjaomaste asutustega suuliselt ühendust, et teavitada neid teate edastamisest.

4.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõike 3 punktides a, b, c, d, h ja j ning artikli 83 lõike 2 punktides a, b, f ja h osutatud teadete korral kasutavad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused keelt, mida tavaliselt kasutatakse konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusega ja konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega koostöö tegemisel.

5.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 ja artikli 83 lõikes 2 osutatud asjaomased asutused teavitavad saatjat teate kättesaamisest, täpsustades kättesaamise kuupäeva ja aja, nagu adressaat on need registreerinud, ning teatega tegelevate töötajate kontaktandmed.

Artikkel 46

Juhtorgani teade pädevale asutusele

1.   Krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse juhtorgani teade pädevale asutusele sisaldab järgmist:

a)

teadet saatva krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse nimi, registrijärgne asukoht ja võimaluse korral juriidilise isiku tunnus;

b)

asjakohasel juhul krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse vahetu ja põhiemaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht;

c)

asjakohane teave ja analüüsid, mida juhtorgan võttis arvesse, kui hindas, kas direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 tingimused on täidetud;

d)

juhtorgani kirjaliku avalduse koopia, milles kinnitatakse hinnangut, et krediidiasutus või investeerimisühing või üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks;

e)

mis tahes lisateave, mida juhtorgan peab hindamise jaoks oluliseks.

2.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõike 1 kohane teade edastatakse pädevale asutusele viivitamata pärast seda, kui juhtorgan on võtnud vastu otsuse, et krediidiasutus või investeerimisühing või nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks.

Artikkel 47

Kättesaadud teatest kriisilahendusasutuse teavitamine pädeva asutuse poolt

Kui pädev asutus saab kätte artiklis 46 osutatud teate, saadab ta kriisilahendusasutusele kohe järgmise:

1)

saadud teate koopia ja kõik artikli 46 lõikes 1 osutatud andmed;

2)

üksikasjad kriisiennetusmeetmete või direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud meetmete kohta, mida pädev asutus on rakendanud või mille rakendamist ta krediidiasutuselt või investeerimisühingult või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuselt nõuab, kui see on asjakohane;

3)

mis tahes muud täiendavad toetavad dokumendid, mis pädeva asutuse arvates on vajalikud, et kriisilahendusasutus saaks teha teadliku otsuse.

Artikkel 48

Teade, mis käsitleb hinnangut, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing vastab direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktides a ja b osutatud kriisilahenduse tingimustele

1.   Pädeva asutuse või kriisilahendusasutuse direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõike 3 kohane teade sisaldab järgmist:

a)

selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse nimi, keda teade puudutab;

b)

artikli 46 lõike 1 punktides a ja b sätestatud teave;

c)

direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktides a ja b nõutud hindamise kokkuvõte.

2.   Teade esitatakse viivitamata pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktides a ja b osutatud tingimused on täidetud.

3.   Pädev asutus edastab kriisilahendusasutusele viivitamata kogu lisateabe, mida kriisilahendusasutus võib hindamise lõpuleviimiseks küsida.

Artikkel 49

Teade

1.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 83 lõikes 4 osutatud teade, mille kriisilahendusasutus peab avaldama, sisaldab järgmist:

a)

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse nimi, registrijärgne asukoht ja võimaluse korral juriidilise isiku tunnus;

b)

asjakohasel juhul kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vahetu ja põhiemaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht;

c)

konsolideerimisgrupi selliste muude üksuste ja seotud filiaalide nimekiri, millele kriisilahendusmeetmed mõju avaldavad, sh võimaluste piires teave kolmandates riikides asuvate filiaalide kohta;

d)

rakendatavate asjaomaste kriisilahendusmeetme kokkuvõte, nende jõustumise kuupäevad ja eelkõige nende mõju jaeklientidele, sh järgmine:

i)

teave, mis käsitleb hoiustele juurdepääsu vastavalt direktiivile 2014/49/EL, milles käsitletakse hoiuste tagamise skeeme kriisilahendusmeetme mõjutatud krediidiasutuses või investeerimisühingus;

ii)

teave, mis käsitleb juurdepääsu muude klientide varale või rahalistele vahenditele direktiivi 2014/59/EL artikli 31 lõike 2 punkti e tähenduses, mida hoitakse kriisilahendusmeetme mõjutatud krediidiasutuses või investeerimisühingus;

iii)

teave, mis käsitleb lepingulisi makse- või ülekandekohustusi, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 69 kohast peatamist, sh peatamisaja algus ja lõpp, kui see on asjakohane;

iv)

teave, mis käsitleb kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse tagatud võlakohustuste omanikke, kelle suhtes kohaldatakse piiranguid seoses tagatistest tulenevate õiguste maksmapanekuga, sh piirangu kehtivuse algus ja lõpp kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 70, kui see on asjakohane;

v)

teave, mis käsitleb lepingupooli, keda mõjutab lepingu ülesütlemise õiguse ajutine peatamine, sh peatamise kehtivuse algus ja lõpp kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 71, kui see on asjakohane;

e)

kinnitus muude lepinguliste kohustuste kohta, sh tagasimaksegraafikud, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/59/EL artiklite 69, 70 ja 71 kohast peatamist;

f)

kontaktpunkt krediidiasutuses või investeerimisühingus, kust kliendid ja võlausaldajad saavad küsida krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse ja selle tegevuse kohta täiendavat ja värskeimat teavet.

2.   Teade avaldatakse võimalikult kiiresti pärast kriisilahendusmeetme rakendamist.

VI PEATÜKK

KRIISILAHENDUSE KOLLEEGIUMID

1. JAGU

Kriisilahenduse kolleegiumide töökorraldus

Artikkel 50

Kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kaardistamine ja kindlaksmääramine

1.   Kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramiseks kaardistab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus gruppi kuuluvad direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõikes 1 osutatud üksused, võttes arvesse selle grupi kaardistamist, mille korraldas konsolideeritud järelevalvet tegev asutus vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98 (8) artiklile 2 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/99 (9) artiklile 2.

2.   Kui lõikes 1 osutatud kaardistamine on lõpetatud, edastab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kriisilahenduse kolleegiumile liikmete ja võimalike vaatlejate loetelu.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus vaatab grupi üksuste kaardistuse ning liikmete ja võimalike vaatlejate loetelu läbi ja ajakohastab neid vähemalt kord aastas. Ta vaatab grupi üksuste kaardistuse ning liikmete ja võimalike vaatlejate loetelu läbi ja ajakohastab neid ka grupi õigusliku või organisatsioonilise struktuuri või selle tegevuse oluliste muudatuste korral.

4.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus hindab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikega 6, kas moodustada kriisilahenduse kolleegium, võtab ta arvesse ka seda, kas muud grupid või kolleegiumid tegutsevad kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 51

Kolmanda riigi kriisilahendusasutused vaatlejatena kriisilahenduse kolleegiumis

1.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus saab direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikes 3 osutatud kolmanda riigi kriisilahendusasutuselt asjakohase taotluse, teatab ta sellest kriisilahenduse kolleegiumile.

2.   Teade edastatakse koos kõige järgmisega:

a)

pidades silmas ka punkti b, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse arvamus vaatlejakandidaadi suhtes kohaldatava konfidentsiaalsus- ja ametisaladuse hoidmise korra samaväärsuse kohta;

b)

kriisilahenduse kolleegiumis vaatlejana osalemise tingimused, mida peab hõlmama kirjalik kord ja menetlused, mille kohta teeb ettepaneku konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;

c)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse seisukoht asjaomase filiaali olulisuse kohta, kui kandidaat on filiaali puhul kolmanda riigi kriisilahendusasutus;

d)

sellise ajavahemiku kehtestamine, mille möödumisel eeldatakse nõusolekut; selle ajavahemiku jooksul võib iga direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõike 2 punktis b, c või d osutatud kriisilahenduse kolleegiumi eriarvamusel olev liige esitada täielikult põhjendatud vastuväite käesoleva lõike punktis a osutatud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse arvamusele.

3.   Kui esitatakse vastuväide, võtab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus seda enne lõpliku otsuse tegemist arvesse. Seepärast võib ta küsida ka direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõike 2 punktides b, c või d osutatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete täpset seisukohta ja võtta arvesse valdavat seisukohta.

4.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus otsustab kolmanda riigi kriisilahendusasutuse vaatlejaks kutsuda, saadab ta sellele vaatlejakandidaadile kutse. Kutse saadetakse koos vaatlejana osalemise tingimustega, mis on sätestatud kirjalikus korras. Kandidaati, kes kutse saab, käsitatakse vaatlejana, kui ta on kutse vastu võtnud; seda käsitatakse ka osalemise tingimuste aktsepteerimisena.

5.   Pärast kutse vastuvõtmist edastab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kriisilahenduse kolleegiumile artiklis 50 osutatud kaardistamise ajakohastatud tulemused.

Artikkel 52

Suhtlemine liidus tegutseva emaettevõtjaga

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagab korrapärase suhtlemise ja koostöö liidus tegutseva emaettevõtjaga, et parandada kriisilahenduse kolleegiumi tõhusat ja tulemuslikku toimimist.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitab liidus tegutsevat emaettevõtjat kriisilahenduse kolleegiumi moodustamisest ja edastab talle selle liikmete ja vaatlejate loetelu, samuti teatab ta kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate muutumisest.

Artikkel 53

Kontaktisikute loetelu koostamine ja ajakohastamine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel on iga liikme ja vaatleja nimetatud isikute kontaktandmed ja ta jagab neid kriisilahenduse kolleegiumi ülesannete täitmise eesmärgil kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejatega.

Kontaktandmed peaksid hõlmama ka selliseid kontaktandmeid, mida saab kasutada väljaspool tööaega hädaolukorras, eelkõige otsustamaks, kas on vaja luua konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem ja selles kokku leppida.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagab, et ta saab kolleegiumi kõigilt liikmetelt ja vaatlejatelt asjaomaste kontaktisikute kontaktandmed ja et teda teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist olulistest muudatustest.

Artikkel 54

Kriisilahenduse kolleegiumi toimimisega seotud kirjaliku korra ja menetluste elemendid

1.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõike 5 punkti a kohane kirjalik kord ja menetlused sisaldavad vähemalt järgmist:

a)

konsolideerimisgrupi, liidus tegutseva emaettevõtja, tütarettevõtjate ja oluliste filiaalide kirjeldus;

b)

kolleegiumi liikmete ja vaatlejate andmed;

c)

kriisilahenduse kolleegiumis asutuste koostööd ning tegevuse ja ülesannete koordineerimist käsitleva üldise raamistiku kirjeldus.

2.   Koostöö ja koordineerimise üldine raamistik hõlmab kõike järgmist:

a)

kriisilahenduse kolleegiumi eri ülesannete täitmiseks loodud allstruktuuride kirjeldus, kui see on asjakohane. Selleks kaalub konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus vajadust jagada kriisilahenduse kolleegium mitmesugusteks allstruktuurideks, seda eelkõige seoses kolleegiumi liikmete ühisotsustega.

b)

kolleegiumi konkreetsetes tegevustes osalevate liikmete ja vaatlejate andmed. Selleks tagab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, et kolleegiumi mitmesugused allstruktuurid, sh vaatlejaid hõlmavad allstruktuurid, ei piira ega takista ühisotsuste tegemist eelkõige kolleegiumi selliste liikmete puhul, kes on vastavalt direktiivi 2014/59/EL asjakohastele sätetele kohustatud võtma vastu ühisotsuseid;

c)

kriisilahenduse kolleegiumis vaatlejana osalemise raamistiku ja tingimuste kirjeldus, sh kolleegiumi mitmesugustes dialoogides ja protsessides osalemise tingimused, vaatlejate õigused ja kohustused seoses teabe vahetamisega, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikleid 90 ja 98. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagab, et vaatlejana osalemise üldraamistik ja tingimused ei ole soodsamad kui kolleegiumi liikmete suhtes kooskõlas käesoleva määruse ja konkreetse kolleegiumi asjakohase kirjaliku korraga kehtestatud raamistik ja tingimused;

d)

eelkõige sellistes süsteemset laadi hädaolukordades koostöö tegemise ja koordineerimise korra kirjeldus, mis võivad ohustada ükskõik milliste konsolideerimisgrupi üksuste elujõulisust;

e)

selliste protsesside kirjeldus, millest tuleb lähtuda juhul, kui ühisotsus ei ole vajalik, kuid vajalik tundub olevat ühine seisukoht kriisilahenduse kolleegiumi või selle allstruktuuri sees;

f)

teabe vahetamise korra kirjeldus, sh ulatus, sagedus ja suhtluskanalid, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikleid 90 ja 98 ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse rolli teabe kogumise ja kolleegiumi liikmete ja vaatlejate hulgas levitamise koordinaatorina;

g)

sellise asjakohase teabe kirjeldus, mida tuleb kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejatega jagada, eelkõige seoses kriisilahenduse kavandamise, kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikes 1 osutatud muude ülesannetega, võttes arvesse ka direktiivi 2014/59/EL artikleid 90 ja 98 ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse rolli;

h)

konfidentsiaalse teabe käsitlemise korra kirjeldus, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikleid 90 ja 98;

i)

füüsilist osavõttu eeldavate korrapäraste ja erakorraliste koosolekute korraldamise protseduuride kirjeldus;

j)

sellise meetodi kirjeldus, mille abil koordineeritakse kriisilahendusasutuste poolt järelevalvekolleegiumi või konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse töösse iseseisvalt panuse andmist, kui see on nähtud ette õigusaktidega või kui seda tehakse omal algatusel;

k)

punktis j osutatud panuse andmise meetodi kirjeldus, eelkõige roll, mida konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus mängib saadud teabe edastamisel konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele;

l)

konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusega, liikmesriikide pädevate asutustega, liidus tegutseva emaettevõtjaga ja artiklis 58 osutatud konsolideerimisgrupi üksustega suhtlemise põhimõtete kirjeldus;

m)

mis tahes muu kokkulepe, mis puudutab kriisilahenduse kolleegiumi toimimist, ning

n)

mis tahes sätted lõpetamise korra kohta.

Artikkel 55

Kriisilahenduse kolleegiumi toimimisega seotud kirjaliku korra ja menetluste kehtestamine ja ajakohastamine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab kooskõlas artikliga 54 ettepaneku kriisilahenduse kolleegiumi toimimise kirjaliku korra ja menetluste kohta.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab konsulteerimise eesmärgil oma ettepaneku kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ning kutsub neid üles esitama oma arvamust ja seab arvamuste esitamiseks tähtaja.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtab kriisilahenduse kolleegiumi liikmete arvamusi arvesse ja esitab põhjenduse, kui otsustab seda mida teha.

4.   Kui kriisilahenduse kolleegiumi toimimisega seotud kirjalik kord ja menetlused on viimistletud, edastab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus need kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

5.   Kriisilahenduse kolleegiumi toimimisega seotud kirjalik kord ja menetlused vaadatakse läbi ja neid ajakohastatakse eelkõige pärast kriisilahenduse kolleegiumi koosseisu olulist muutumist.

6.   Kriisilahenduse kolleegiumi toimimisega seotud üldise kirjaliku korra ja menetluste ajakohastamisel lähtuvad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja kolleegiumi muud liikmed lõigetes 1–5 sätestatud menetlusest.

Artikkel 56

Kolleegiumi koosolekute ja muude tegevuste korralduslikud aspektid

1.   Aastas toimub vähemalt üks kriisilahenduse kolleegiumi koosolek, kus osalejad on füüsiliselt kohal. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võib kolleegiumi kõigi liikmete nõusolekul otsustada füüsilist kohalolekut nõudvaid koosolekuid korraldada muu sagedusega, võttes arvesse grupi eripära.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus korraldab regulaarselt kolleegiumi muid tegevusi, eelkõige siis, kui on vaja kolleegiumi liikmete vahelist dialoogi.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab kavandatud koosolekute ja muude tegevuste päevakorra ja eesmärgid ning edastab need kolleegiumi liikmetele.

4.   Kõik kriisilahenduse kolleegiumi koosolekutel või muudes tegevustes osalevad kolleegiumi liikmed tagavad, et koosolekutest ja muudest tegevustest võtavad kooskõlas koosolekute ja muude tegevuste eesmärkidega osa sobivad esindajad ja et neil esindajatel on maksimaalne volitus esindada oma asutust, juhul kui koosolekutel või muu tegevuse korral eeldatakse otsuste tegemist.

5.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagab, et asjakohaseid dokumente jagatakse aegsasti enne kriisilahenduse kolleegiumi konkreetset koosolekut või tegevust.

6.   Kolleegiumi koosolekute või muude tegevuste tulemused ja nende käigus tehtud otsused dokumenteeritakse kirjalikult ja esitatakse õigel ajal kolleegiumi liikmetele.

Artikkel 57

Teabevahetus

1.   Kooskolas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 90 ja 98 tagavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja kolleegiumi liikmed, et nad edastavad üksteisele kogu olulise ja asjakohase teabe, mis on saadud grupi üksuselt, pädevalt asutuselt, kriisilahendusasutuselt või muult määratud asutuselt või muust allikast.

2.   See teave on piisav ja täpne ning seda jagatakse õigel ajal, et võimaldada ja lihtsustada kriisilahenduse kolleegiumi liikmetel oma ülesannete tõhusat, tulemuslikku ja täielikku täitmist nii tegevuse jätkuvuse korral kui ka hädaolukorras.

3.   Järelevalve- ja kriisilahenduse kolleegiumi vahelise tulemusliku ja tõhusa koordineerimise eesmärgil edastavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja konsolideeritud järelevalvet tegev asutus üksteisele kogu teabe, mida on vaja tagamaks, et kolleegiumid täidavad direktiivi 2013/36/EL artiklis 116 ja direktiivi 2014/59/EL artiklis 88 sätestatud rolli.

4.   Lõigete 1 ja 2 kohase teabe saanud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab selle kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

5.   Kui kolleegiumil on mitmesugused allstruktuurid, teavitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kolleegiumi kõiki liikmeid õigel ajal kõigist kolleegiumi allstruktuurides ellu viidud tegevustest või võetud meetmetest.

6.   Kui ei ole sätestatud teisiti, võib kasutada kõiki tavapäraseid suhtlusvahendeid, eelistades turvalisi suhtlusvahendeid, seda eelkõige juhul, kui edastatakse tundlikku teavet. Avalikult kättesaadava teabe korral piisab sellest, kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab selle viited.

7.   Kui kriisilahenduse kolleegiumil on olemas turvaline veebisait, kasutatakse seda peamise suhtlusvahendina.

8.   Käesoleva määruse artiklid 50–76 ei mõjuta pädeva või kriisilahenduse asutuse õigust koguda teavet.

Artikkel 58

Suhtluse põhimõtted

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus vastutab liidus tegutseva emaettevõtja ja konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusega (kui viimane ei ole konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus) suhtlemise eest.

2.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud kriisilahendusasutused vastutavad suhtlemise eest üksuste ja liikmesriikide pädevate asutustega.

Artikkel 59

Välissuhtluse koordineerimine

1.   Kriisilahenduse kolleegiumi liikmed koordineerivad oma välissuhtlust, mis on seotud konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiate ja -skeemidega.

2.   Välissuhtluse koordineerimiseks lepivad kriisilahenduse kolleegiumi liikmed kokku vähemalt järgmises:

a)

välissuhtluse koordineerimise ülesannete jaotus tegevuse jätkuvuse korral, olukordades, mil krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi peetakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, ja kriisilahenduse korral;

b)

selle kindlaksmääramine, millise tasandi teavet avaldatakse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiate kohta;

c)

avalike avalduste koordineerimine olukorras, mil krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi peetakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks;

d)

selliste avalike avalduste koordineerimine, mis on seotud võetud kriisilahendusmeetmetega, sh selliste korralduste või instrumentide avaldamine, mida kasutati kriisilahendusmeetmete rakendamiseks, või teated kriisilahendusmeetmete mõju kohta.

Artikkel 60

Hädaolukorrad

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kehtestab töökorra, mis käsitleb kriisilahenduse kolleegiumi toimimist hädaolukorras, eelkõige süsteemses hädaolukorras, mis võib ohustada ükskõik millise gruppi kuuluva üksuse elujõulisust, ning testib seda korrapäraselt.

2.   Lõikes 1 osutatud töökord hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a)

kasutatavad turvalised suhtlusvahendid;

b)

vahetatav teave;

c)

isikud, kellega tuleb võtta ühendust;

d)

suhtluskord, mida asjaomased kolleegiumi liikmed peavad järgima.

2. JAGU

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamist käsitlevad ühisotsused

1. alajagu

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuste tegemise protsess

Artikkel 61

Ühisotsuse tegemise protsessi etappide kavandamine

1.   Enne ühisotsuse tegemise protsessi algust lepivad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused kokku selle protsessi etappide ajakavas (edaspidi „ühisotsuse ajakava“).

Kui ajakavas ei suudeta kokkuleppele jõuda, kehtestab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ühisotsuse ajakava pärast tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste väljendatud seisukohtade ja reservatsioonide kaalumist.

2.   Ühisotsuse ajakava ajakohastatakse vähemalt kord aastas ja see hõlmab kõiki järgmisi etappe, mis tuleb läbida järjekorras, milles on leppinud kokku konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused:

a)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevat ühisotsust ette valmistav kriisilahendusstrateegiateemaline sissejuhatav dialoog konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste vahel;

b)

taotletakse teavet, mida liidus tegutsev emaettevõtja vajab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamiseks ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 11;

c)

liidus tegutsev emaettevõtja esitab käesoleva lõike punkti b kohase teabe otse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikega 1;

d)

teave, mille konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus saab liidus tegutsevalt emaettevõtjalt, edastatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikes 1 osutatud asutustele ja seatakse tähtaeg täiendava teabe taotlemiseks;

e)

tütarettevõtjate kriisilahendusasutused edastavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma panuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu väljatöötamisse;

f)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab kriisilahendusasutuse kolleegiumi liikmetele konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti;

g)

kriisilahendusasutuse kolleegiumi liikmed esitavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele võimalikud märkused konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti kohta;

h)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlev arutelu liidus tegutseva emaettevõtjaga, kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus peab seda asjakohaseks;

i)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlev dialoog konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste vahel;

j)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus jagab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevat ühisotsust puudutavat dokumenti;

k)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevat ühisotsust käsitlevat dokumenti puudutav dialoog konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste vahel;

l)

tehakse ühisotsus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta;

m)

ühisotsuse järeldus esitatakse liidus tegutsevale emaettevõtjale koos konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava põhielementide kokkuvõttega.

3.   Ajakavas

a)

kajastatakse ühisotsuse tegemise protsessi iga etapi ulatust ja keerukust;

b)

võetakse arvesse kriisilahenduse kolleegiumi muude ühisotsuste ajakava;

c)

võetakse võimaluste piires arvesse asjaomase järelvalvekolleegiumi muude ühisotsuste ajakava, eelkõige selliste direktiivi 2014/59/EL artikli 8 lõike 2 kohaste ühisotsuste ajakava, mis puudutavad konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbivaatamist ja hindamist.

Artikkel 62

Ühisotsuse ajakava elemendid

1.   Ühisotsuse ajakava koostamisel võtavad asjaomased asutused (või konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, kui ta tegutseb üksinda) arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 16 lõiget 3 ja artikli 17 lõiget 2, milles käsitletakse kriisilahenduskõlblikkuse samaaegse hindamise vajadust ja protsessi peatamist oluliste takistuste vähendamiseks, ning tagavad, et ühisotsuse ajakavaga ette nähtud asjaomaseid tähtaegu kohandatakse vastavalt.

2.   Ühisotsuse ajakava koostamisel võtab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus arvesse vaatlejana osalemise tingimusi, mis on nähtud ette kriisilahenduse kolleegiumi kirjaliku korra ja direktiivi 2014/59/EL asjakohaste sätetega.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab liidus tegutsevale emaettevõtjale järgmised ajakavaga seotud aspektid:

a)

hinnanguline kuupäev, mil eeldatavasti esitatakse taotlus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamiseks ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks kooskõlas artikli 61 lõike 2 punktiga b, ning artikli 61 lõike 2 punkti c kohase teabe esitamise tähtaeg;

b)

artikli 61 lõike 2 punktis h osutatud arutelu hinnanguline kuupäev, kui see on asjakohane;

c)

artikli 61 lõike 2 punkti m kohase teate esitamise hinnanguline kuupäev.

Artikkel 63

Kriisilahendusstrateegiat käsitlev sissejuhatav dialoog

Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus korraldab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega sissejuhatava dialoogi, et teha kõike järgmist:

1)

arutada konsolideerimisgrupi kriisilahenduse strateegiat käsitlevat esialgset ettepanekut;

2)

kontrollida, kas kriisilahendusasutustele on juba kättesaadav konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu väljatöötamiseks vajalik teave, ning jagada seda teavet kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 11 lõikega 2;

3)

teha kindlaks, millist lisateavet tuleb liidus tegutsevalt emaettevõtjalt taotleda;

4)

leppida kokku, milline on tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste panus, mida on vaja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu väljatöötamiseks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt.

Artikkel 64

Liidus tegutsevalt emaettevõtjalt pärinev teave

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus taotleb liidus tegutsevalt emaettevõtjalt kogu vajalikku teavet kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 11, võttes arvesse artikliga 63 ette nähtud dialoogi tulemusi.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab liidus tegutsevale emaettevõtjale selgelt, milliste grupi üksuste kohta see teave käib ja kehtib, samuti sellise teabe esitamise tähtaja.

3.   Liidus tegutsev emaettevõtja esitab taotletud teabe konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele õigel ajal ja hiljemalt lõike 2 kohaseks tähtajaks.

4.   Käesoleva määruse artikli 66 lõike 2 kohaldamise korral võib konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus küsida liidus tegutsevalt emaettevõtjalt lisateavet nii enne direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikes 1 osutatud asutustele teabe edastamist kui ka pärast seda.

Artikkel 65

Teabe edastamine konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab kooskõlas artikliga 64 saadud teabe põhjendamatu viivituseta direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikes 1 osutatud asutustele ja kutsub neid üles esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi lisateabe vajalikkuse kohta.

2.   Iga teavet saav asutus võib lõike 1 kohase kindlaksmääratud aja jooksul taotleda konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuselt lisateavet, kui ta peab tema jurisdiktsiooni kuuluva üksuse või filiaali seisukohast lisateavet asjakohaseks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava väljatöötamiseks ja ajakohastamiseks ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 64 asjakohaseid sätteid.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt lõikes 2 osutatud asutustele teabe edastamist ei käsitata lõpetatuna seni, kuni nii algne kui ka hilisem teave on tegelikult edastatud.

4.   Lõiget 3 arvesse võttes teatab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikega 4 kriisilahenduse kolleegiumile sellise neljakuulise ajavahemiku alguskuupäeva, mille jooksul tuleb teha ühisotsus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta.

5.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikes 1 osutatud asutused vahetavad lisateavet, mida on vaja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamise ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise toetamiseks, eeldusel et järgitakse direktiivi 2014/59/EL artiklites 90 ja 98 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

Artikkel 66

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti väljatöötamine ja jagamine

1.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused annavad kooskõlas artikli 61 lõike 2 punktiga e konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma panuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavasse ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisse õigel ajal ja igal juhul tähtajaks, mis on täpsustatud ühisotsuse ajakavas.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus töötab välja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12, võttes arvesse tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste antud panust.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus jagab kooskõlas artikli 61 lõike 2 punktiga f konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti kolleegiumi liikmetega õigel ajal ja hiljemalt tähtajaks.

Artikkel 67

Konsulteerimine kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega

1.   Kolleegiumi liikmed, kellega konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus konsulteerib, esitavad kooskõlas artikli 61 lõike 2 punktiga g oma märkused konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti kohta kindlaks määratud tähtajaks.

2.   Direktiivi 2013/36/EL artiklites 115 ja 116 osutatud pädevad asutused esitavad oma arvamuse nende jurisdiktsiooni kuuluvate üksuste kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta.

3.   Kui keegi asutustest leiab, et konsolideerimisgrupi või selle üksuste kriisilahenduskõlblikkust piiravad olulised takistused, annab ta oma hinnangust konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele teada õigel ajal ja igal juhul artikli 61 lõike 2 punkti g kohaseks tähtajaks.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele kriisilahenduse kolleegiumi muudelt liikmetelt laekunud märkused, sh märkused nende jurisdiktsiooni kuuluvate üksuste kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta.

Artikkel 68

Arutelu liidus tegutseva emaettevõtjaga

Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus korraldab kooskõlas artikli 61 lõike 2 punktiga h liidus tegutseva emaettevõtjaga arutelu konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti kohta, teeb ta seda õigel ajal ja igal juhul selliseks tähtajaks, mis on kindlaks määratud ühisotsuse ajakava asjaomases etapis. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele mis tahes tähelepanekud, mille liidus tegutsev emaettevõtja on kõnealuse konsultatsiooni käigus esitanud.

Artikkel 69

Kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti käsitlev dialoog

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus korraldab kooskõlas artikli 61 lõike 2 punktiga i tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega dialoogi konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti kohta õigel ajal ja hiljemalt tähtajaks, mis on kindlaks määratud ühisotsuse ajakava asjaomases etapis.

2.   Dialoog hõlmab konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamise küsimusi ja soodustab kriisilahenduskõlblikkust piiravate võimalike oluliste takistuste kindlakstegemist, võttes arvesse liidus tegutseva emaettevõtja esitatud tähelepanekuid. Sellel eesmärgil teavitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tütarettevõtjate kriisilahendusasutusi konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust käsitlevast hindamisest ja võtab arvesse kolleegiumi muude liikmete arvamust.

3.   Lõikes 1 osutatud dialoogi põhjal viimistleb konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja viib lõpule kriisilahenduskõlblikkuse hindamise. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti muudatused kajastavad dialoogi tulemusi.

4.   Kui tuvastatakse kriisilahenduskõlblikkust piiravad olulised takistused, kohaldatakse artikli 76 lõiget 1.

Artikkel 70

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse koostamine

Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse projekti. Ühisotsuse projektis esitatakse kõik järgmine:

1)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevale ühisotsusele jõudnud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste nimed;

2)

nende kriisilahendusasutuste ja pädevate asutuste nimed, kellega konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamisel ja ajakohastamisel ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel konsulteeriti, eelkõige:

a)

oluliste filiaalide kriisilahendusasutuste ja nende liikmesriikide kriisilahendusasutuste nimed, kus direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides c ja d osutatud üksused asuvad;

b)

direktiivi 2013/36/EL artiklites 115 ja 116 osutatud asjaomaste pädevate asutuste nimed;

c)

nende vaatlejate nimed, kes osalesid ühisotsuse tegemise protsessis kooskõlas vaatlejana osalemise tingimustega, mis on sätestatud kirjalikus korras;

3)

selle liidus tegutseva emaettevõtja ja nende konsolideerimisgrupi üksuste nimed, mida konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamine hõlmab ja mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

4)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

5)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse vastuvõtmise ja selle võimalike oluliste ajakohastuste kuupäev;

6)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnang, mille kohta ühisotsus tehti, sh kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigetega 4, 5 ja 6 ning artikliga 18. Kui liidus tegutsev emaettevõtja või mõni selle üksustest on kõnealuseid meetmeid rakendamas, tuleb esitada ka nende meetmete rakendamise ajakava;

7)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi käigus konsulteeritud asutuste seisukohtade kokkuvõte;

8)

kui ühisotsuse tegemise protsessi käigus konsulteeriti EBAga, EBA antud nõuandest võimaliku kõrvalekaldumise põhjused.

Artikkel 71

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevale ühisotsusele jõudmine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus saadab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse projekti põhjendamatu viivituseta tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja seab neile tähtaja kõnealuse ühisotsuse kohta kirjaliku nõusoleku edastamiseks; nõusoleku võib saata elektrooniliste sidevahendite kaudu.

2.   Kui tütarettevõtjate kriisilahendusasutused on ühisotsuse projekti kätte saanud ja kui nad ei ole selle suhtes eriarvamusel, edastavad nad kirjaliku nõusoleku konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele lõike 1 kohaseks tähtajaks.

3.   Lõplik ühisotsus koosneb kooskõlas artikliga 70 koostatud ühisotsust käsitlevast dokumendist ja sellele lisatud käesoleva artikli lõike 2 kohastest kirjalikest nõusolekutest ja konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikust nõusolekust ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab selle nendele tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, kes olid ühisotsusega nõus.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse kriisilahenduse kolleegiumile.

Artikkel 72

Ühisotsuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava kokkuvõtte esitamine liidus tegutsevale emaettevõtjale

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab kooskõlas artikli 61 lõike 2 punktiga m ühisotsuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava põhielementide (sh kriisilahenduskõlblikkuse hinnang) kokkuvõtte liidus tegutseva emaettevõtja juhtorganile õigel ajal ja igal juhul tähtajaks, mis on kindlaks määratud ühisotsuse ajakavas.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, et on kõnealuse teate edastanud.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võib konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevat ühisotsust liidus tegutseva emaettevõtjaga arutada, et selgitada otsuse üksikasju.

2. alajagu

Protsess konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse puudumise korral

Artikkel 73

Osaline eriarvamusele jäämine

1.   Kui vähemalt üks tütarettevõtjate kriisilahendusasutus on konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu suhtes eriarvamusel, järgivad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja need tütarettevõtjate kriisilahendusasutused, kes ei ole eriarvamusel kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikega 7, kõiki artiklites 70, 71 ja 72 sätestatud etappe, mis puudutavad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse koostamist, tegemist ja esitamist.

2.   Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlev ühisotsus esitatakse dokumendis, mis sisaldab kõiki artiklis 70 osutatud elemente.

3.   Sellele lisatakse nende tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte, kes olid algselt konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi kaasatud, kuid jäid eriarvamusele. Kokkuvõte sisaldab eelkõige viiteid kõigile probleemidele, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise.

Artikkel 74

Individuaalsete otsuste esitamise elemendid

1.   Kui kriisilahendusasutused ei ole vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikele 5 teinud ühisotsust nelja kuu jooksul, edastatakse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlev ühisotsus, mille on teinud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele kirjalikult dokumendis, mis sisaldab kõike järgmist:

a)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi;

b)

liidus tegutseva emaettevõtja nimi;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

otsuse kuupäev;

e)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnang, mille kohta otsus tehti, sh kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigetega 4, 5 ja 6; kui liidus tegutsev emaettevõtja on kõnealuseid meetmeid rakendamas, tuleb esitada ka nende meetmete rakendamise ajakava;

f)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi kaasatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejana osalemise tingimustele vastavate vaatlejate nimed, samuti asjaomaste asutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte ja teave probleemide kohta, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

g)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse märkused kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate väljendatud seisukohtade kohta, eelkõige seoses probleemidega, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise.

2.   Kui kriisilahendusasutused ei ole vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikele 6 teinud ühisotsust nelja kuu jooksul, edastavad individuaalseid otsuseid koostavad kriisilahendusasutused konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele dokumendi, mis sisaldab kõike järgmist:

a)

otsuse teinud kriisilahendusasutuse nimi;

b)

nende üksuste nimed, mis kuuluvad kriisilahendusasutuse jurisdiktsiooni ja mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

otsuse kuupäev;

e)

tema jurisdiktsiooni kuuluvate üksuste kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnang, mille kohta otsus tehti, sh kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigetega 4, 5 ja 6; kui emaettevõtjad on kõnealuseid meetmeid rakendamas, tuleb esitada ka nende meetmete rakendamise ajakava;

f)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi ning välja pakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu osas eriarvamusele jäämise põhjuste selgitus.

3.   Kui EBAga on konsulteeritud, sisaldavad ühisotsuse puudumise korral kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõigetega 5 ja 6 tehtud otsused selgitust selle kohta, miks EBA nõuannet ei järgitud.

Artikkel 75

Individuaalsete otsuste esitamine ühisotsuse puudumise korral

1.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriislahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikes 4 osutatud ajavahemiku jooksul ühisotsust teinud, edastatavad asjaomased tütarettevõtjate kriisilahendusasutused kõik direktiivi artikli 13 lõigetes 5 ja 6 osutatud otsused kirjalikult konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele hiljemalt järgmistel kuupäevadel:

a)

üks kuu pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikes 14 osutatud ajavahemiku lõppemist;

b)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõike 4 kolmanda lõigu kohase konsulteerimistaotluse alusel nõu andnud;

c)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõike 5 või artikli 13 lõike 6 teise lõigu kohaselt otsuse teinud, või EBA poolt sellises otsuses sätestatud muu kuupäev.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab põhjendamatu viivituseta oma otsuse ja lõikes 1 osutatud otsused kriisilahenduse kolleegiumi muudele liikmetele.

3. alajagu

Ühisotsus kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmete kohta

Artikkel 76

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuste tegemise protsessi peatamine

1.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tuvastab kriisilahenduskõlblikkust piiravad olulised takistused või nõustub mõne sellise asutuse arvamusega tuvastatud takistuste kohta, kellega konsulteeriti seoses konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisega, peatab ta ühisotsuse tegemise protsessi kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõikega 2 ja teatab oma otsuse kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus käivitab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi, sh kriisilahenduskõlblikkuse hindamine, uuesti kohe, kui direktiivi 2014/59/EL artikli 18 osutatud kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid käsitleva ühisotsuse tegemise protsess on lõpetatud.

Artikkel 77

Kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi etappide kavandamine

1.   Enne kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid puudutava ühisotsuse tegemise protsessi algust lepivad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused kokku ühisotsuse etappide ajakavas.

Kui ajakavas ei suudeta kokkuleppele jõuda, kehtestab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ühisotsuse ajakava pärast tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste väljendatud seisukohtade ja võimalike reservatsioonide kaalumist.

2.   Ühisotsuse ajakava hõlmab järgmisi etappe:

a)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 2 ning konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja EBAga konsulteerides tuvastatud oluliste takistuste aruande ja jagab seda;

b)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab aruande kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 2 liidus tegutsevale emaettevõtjale, tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustele;

c)

kuupäev, mil liidus tegutsev emaettevõtja esitab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 3 konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma tähelepanekud ja alternatiivsed meetmed oluliste takistuste kõrvaldamiseks, kui need on olemas;

d)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ning tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste ja kriisilahenduse kolleegiumi muudele liikmete vaheline dialoog, milles käsitletakse võimalikke tähelepanekuid või selliseid alternatiivsed meetmeid oluliste takistuste kõrvaldamiseks, mille kohta liidus tegutsev emaettevõtja on teinud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 3 ettepaneku, nagu on asjakohane;

e)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid käsitleva ühisotsuse projekti väljatöötamine;

f)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid käsitleva ühisotsuse lõplik vormistamine ning

g)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid käsitleva ühisotsuse esitamine.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus vaatab ühisotsuse ajakava läbi ja ajakohastab seda, et kajastada ühisotsuse tegemise protsessi pikendamist juhul, kui liidus tegutsev emaettevõtja esitab tähelepanekuid ja teeb kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 3 ettepaneku kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise alternatiivsete meetmete kohta.

4.   Ühisotsuse ajakava koostamisel võtab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus arvesse vaatlejana osalemise tingimusi, mis on nähtud ette kriisilahenduse kolleegiumi kirjaliku korra ja direktiivi 2014/59/EL asjakohaste sätetega.

5.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitab liidus tegutsevat emaettevõtjat ühisotsuse ajakava aspektidest, mis eeldavad liidus tegutseva emaettevõtja kaasamist.

Artikkel 78

Konsulteerimine ja aruande esitamine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 2 kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva aruande projekti ja esitab selle konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele, EBA-le, pädevatele asutustele ning tütarettevõtjate ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustele.

Ta võib esitada aruande projekti ka kriisilahenduse kolleegiumi muudele liikmete ja vaatlejatele, nagu on asjakohane, kriisilahenduse kolleegiumi kirjalikus korras ja menetlustes kokku lepitud ja täpsustatud viisil.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtab laekunud märkusi ja seisukohti aruande viimistlemisel arvesse. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus põhjendab täielikult EBA või konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse seisukoha või märkuse võimalikku mittearvestamist.

3.   Kui aruanne on viimistletud, esitatakse see liidus tegutsevale emaettevõtjale.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab kriisilahenduse kolleegiumile sellise neljakuulise ajavahemiku alguskuupäeva, mille jooksul tuleb teha ühisotsus kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmete kohta.

Artikkel 79

Liidus tegutseva emaettevõtja tähelepanekute esitamine ja asutustega konsulteerimine

1.   Kui liidus tegutsev emaettevõtja esitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele tähelepanekud ja teeb kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 3 nelja kuu jooksul pärast aruande saamist ettepaneku kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamise alternatiivsete meetmete kohta, teatab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus need märkused ja meetmed kolleegiumi muudele liikmetele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kümne päeva jooksul.

2.   Lõiget 1 arvesse võttes teatab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõigetega 3 ja 5 kriisilahenduse kolleegiumile selle ajavahemiku pikendamisest, mille jooksul tuleb teha ühisotsus kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmete kohta.

3.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus jagab liidus tegutseva emaettevõtja esitatud tähelepanekuid ja alternatiivseid meetmeid käsitlevat teavet, seab ta märkuste esitamiseks tähtaja.

4.   Kui asutused ei esita oma märkusi lõike 3 kohaseks tähtajaks, eeldab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, et neil ei ole liidus tegutseva emaettevõtja esitatud tähelepanekute ja alternatiivsete meetmete kohta märkusi ning astub edasised sammud.

5.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab võimalikult kiiresti ja põhjendamatu viivituseta tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele kriisilahenduse kolleegiumi muude liikmete esitatud märkused ja arutab nendega välja pakutud kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid.

6.   Lisaks arutavad ja kaaluvad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused pakutud meetmete võimalikku mõju kõigile grupi üksustele, kõigile liikmesriikidele, kus grupp tegutseb, ja liidule tervikuna.

Artikkel 80

Kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse koostamine

1.   Võttes asjakohaselt arvesse artikli 79 lõigete 5 ja 6 kohase dialoogi tulemusi, koostab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid käsitleva ühisotsuse projekti.

2.   Ühisotsuse projektis esitatakse kõik järgmine:

a)

selle liidus tegutseva emaettevõtja ja nende konsolideerimisgrupi üksuste nimed, mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

b)

otsusele jõudnud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste nimed;

c)

asjaomaste pädevate asutuste nimed ja nende oluliste filiaalide kriisilahendusasutuste nimed, kellega konsulteeriti konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse, oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmete ning liidus tegutseva emaettevõtja võimalike tähelepanekute ja alternatiivsete meetmete osas;

d)

nende vaatlejate nimed, kes osalesid ühisotsuse tegemise protsessis kooskõlas vaatlejana osalemise tingimustega, mis on sätestatud kirjalikus korras;

e)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

f)

ühisotsuse kuupäev;

g)

direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigete 5 ja 6 kohased meetmed, mille kohta on teinud otsuse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ning ajavahemik, mil gruppi kuuluvad asjaomased üksused nende meetmetega tegelevad;

h)

kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ei nõustu liidus tegutseva emaettevõtja pakutud meetmetega või nõustuvad nendega osaliselt, selgitus selle kohta, miks arvatakse, et liidus tegutseva emaettevõtja pakutud meetmed ei sobi kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, ning kuidas punktis g osutatud meetmed vähendaksid või kõrvaldaksid tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust piiravad olulised takistused;

i)

ühisotsuse tegemise protsessi käigus konsulteeritud asutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte;

j)

kui ühisotsuse tegemise protsessi käigus konsulteeriti EBAga, EBA antud nõuandest võimaliku kõrvalekaldumise põhjused.

Artikkel 81

Ühisotsusele jõudmine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus saadab kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse projekti põhjendamatu viivituseta tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja seab neile tähtaja kõnealuse ühisotsuse kohta kirjaliku nõusoleku edastamiseks; nõusoleku võib saata elektrooniliste sidevahendite kaudu.

2.   Kui tütarettevõtjate kriisilahendusasutused on ühisotsuse projekti kätte saanud ja kui nad ei ole selle suhtes eriarvamusel, edastavad nad kirjaliku nõusoleku konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele lõike 1 kohase tähtaja jooksul.

3.   Lõplik ühisotsus koosneb kooskõlas artikliga 80 koostatud ühisotsust käsitlevast dokumendist ja sellele lisatud käesoleva artikli lõike 2 kohastest kirjalikest nõusolekutest ja konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikust nõusolekust ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab selle nendele tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, kes olid ühisotsusega nõus.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse kriisilahenduse kolleegiumile.

Artikkel 82

Ühisotsuse esitamine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga g ühisotsuse liidus tegutseva emaettevõtja juhtorganile õigel ajal ja igal juhul tähtajaks, mis on kindlaks määratud ühisotsuse ajakavas. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, et on ühisotsuse edastanud.

2.   Kui mõni kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigetega 5 ja 6 rakendatud meetmetest on suunatud konsolideerimisgruppi kuuluvatele konkreetsetele üksustele (v.a liidus tegutsev emaettevõtja), esitavad tütarettevõtjate kriisilahendusasutused kooskõlas artikli 77 lõike 2 punktiga g nende jurisdiktsiooni kuuluvate üksuste juhtorganitele kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse asjakohased osad õigel ajal ja igal juhul ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võib arutada kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse sisu ja kohaldamise üksikasju liidus tegutseva emaettevõtjaga.

4.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused võivad arutada kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse sisu ja kohaldamise üksikasju nende jurisdiktsiooni kuuluvate üksustega.

Artikkel 83

Ühisotsuse kohaldamise jälgimine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab artikli 82 lõikes 3 osutatud võimaliku arutelu tulemused tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele.

2.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teatavad artikli 82 lõikes 4 osutatud võimaliku arutelu tulemused konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused jälgivad, kuidas kohaldatakse ühisotsust, milles käsitletakse kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid, mis puudutavad iga gruppi kuuluvat asjaomast üksust, kelle eest nad vastutavad.

4. alajagu

Protsess kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse puudumise korral

Artikkel 84

Individuaalsete otsuste esitamise elemendid

1.   Kui kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmete kohta ei ole tehtud ühisotsust, millele on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikes 6, esitatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse tehtud ühisotsus põhjendamatu viivituseta kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele kirjalikult dokumendis, mis sisaldab kõike järgmist:

a)

otsuse teinud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi;

b)

selle liidus tegutseva emaettevõtja nimi, mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

otsuse kuupäev;

e)

direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigete 5 ja 6 kohased meetmed, mille kohta on teinud otsuse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ning ajavahemik nende meetmetega tegelemiseks;

f)

kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ei nõustu liidus tegutseva emaettevõtja pakutud meetmetega või nõustub nendega osaliselt, selgitus selle kohta, miks arvatakse, et liidus tegutseva emaettevõtja pakutud meetmed ei sobi kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, ning kuidas käesoleva lõike punktis e osutatud meetmetega vähendataks või kõrvaldataks tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust piiravaid olulisi takistusi;

g)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi kaasatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejana osalemise tingimustele vastavate vaatlejate nimed, samuti asjaomaste asutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte ja teave probleemide kohta, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

h)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse märkused kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate väljendatud seisukohtade kohta, eelkõige seoses probleemidega, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise.

2.   Kriisilahendusasutused, kes teevad ühisotsuse puudumise korral otsuse tütarettevõtjate poolt individuaalsel tasandil võetavate meetmete kohta, esitavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele dokumendi, mis sisaldab kõike järgmist:

a)

otsuse teinud kriisilahendusasutuse nimi;

b)

nende üksuste nimed, mis kuuluvad kriisilahendusasutuse jurisdiktsiooni ja mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

otsuse kuupäev;

e)

direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigete 5 ja 6 kohased meetmed, mille kohta on teinud otsuse kriisilahendusasutus, ning ajavahemik, mille jooksul asjaomased üksused peavad nende meetmetega tegelema;

f)

kui tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ei nõustu tütarettevõtjate direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigete 3 ja 4 kohaselt pakutud meetmetega või nõustuvad nendega osaliselt, selgitus selle kohta, miks arvatakse, et tütarettevõtjate pakutud meetmed ei sobi kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, ning kuidas käesoleva lõike punktis e osutatud meetmetega vähendataks või kõrvaldataks tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust piiravaid olulisi takistusi;

g)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi ning selgitus nende põhjuste kohta, miks jäädi eriarvamusele selliste kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmete osas, mille kohta tegi ettepaneku konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus.

3.   Kui EBAga on konsulteeritud, sisaldavad ühisotsuse puudumise korral tehtud otsused selgitust selle kohta, miks EBA nõuannet ei järgitud.

Artikkel 85

Individuaalsete otsuste esitamine ühisotsuse puudumise korral

1.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriislahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikes 5 osutatud ajavahemiku jooksul ühisotsust teinud, esitavad asjaomased tütarettevõtjate kriisilahendusasutused kõik direktiivi artikli 18 lõigetes 6 ja 7 osutatud otsused kirjalikult konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele hiljemalt järgmistel kuupäevadel:

a)

üks kuu pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikes 5 osutatud ajavahemiku lõppemist, nagu on asjakohane;

b)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõike 5 teise lõigu kohase konsulteerimistaotluse alusel nõu andnud;

c)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõike 6 kolmanda lõigu või artikli 18 lõike 7 teise lõigu kohaselt otsuse teinud, või EBA poolt sellises otsuses sätestatud muu kuupäev.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab põhjendamatu viivituseta oma otsuse ja lõikes 1 osutatud otsused kriisilahenduse kolleegiumi muudele liikmetele.

3. JAGU

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse tegemise protsess

1. alajagu

Ühisotsuse tegemise protsess

Artikkel 86

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse kavandamine

1.   Enne omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse protsessi algatamist lepivad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused kokku protsessi etappide ajakavas (edaspidi „omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse ajakava“).

Eriarvamuse korral kehtestab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse ajakava pärast tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste väljendatud seisukohtade ja reservatsioonide kaalumist.

Selleks et miinimumnõudeid käsitleva otsuse vastuvõtmine ning konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava väljatöötamine ja ajakohastamine toimuksid samal ajal, nagu on nõutud direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 15, võetakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse ajakava koostamisel arvesse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse ajakava.

Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused peavad eelkõige silmas seda, et omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitlevale ühisotsusele jõudmiseks ette nähtud neljakuuline ajavahemik algaks samal ajal kui konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse puhul ette nähtud ajavahemik.

2.   Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse ajakava ajakohastatakse korrapäraselt ja see hõlmab vähemalt järgmisi etappe:

a)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ettepanek omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohta konsolideeritud ja emaettevõtja tasandil esitatakse tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele;

b)

tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste ettepanekud nende jurisdiktsiooni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatavate omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohta individuaalsel tasandil esitatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele ja asjaomastele pädevatele asutustele;

c)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ning tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste vaheline dialoog, milles käsitletakse välja pakutud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil, samuti dialoog oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega;

d)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab ja esitab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse projekti tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele;

e)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse projekti puudutav dialoog liidus tegutseva emaettevõtjaga ja konsolideerimisgrupi tütarettevõtjatega, kui see on ette nähtud liikmesriigi õigusaktidega;

f)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitlevale ühisotsusele jõudmine;

g)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitlevast ühisotsuse liidus tegutsevale emaettevõtjale esitamine.

3.   Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse ajakavas

a)

kajastatakse ühisotsuse tegemise protsessi iga etapi ulatust ja keerukust;

b)

võetakse arvesse kriisilahenduse kolleegiumi muude ühisotsuste ajakava;

c)

võetakse võimaluste piires arvesse asjaomase järelvalvekolleegiumi muude ühisotsuste ajakava, eelkõige selliste direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohaste ühisotsuste ajakava, mis puudutavad krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiseid usaldatavusnõudeid.

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse ajakava vaadatakse läbi, arvestades ja kajastades kriisilahenduskõlblikkuse hindamise tulemust, eelkõige juhul, kui selle hindamise tulemuseks on kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed, millel võib olla kohene mõju omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuetele konsolideeritud või emaettevõtja tasandil.

4.   Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse ajakava koostamisel võtab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus arvesse vaatlejana osalemise tingimusi, mis on nähtud ette kriisilahenduse kolleegiumi kirjaliku korra ja direktiivi 2014/59/EL asjakohaste sätetega.

5.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriislahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teatavad liidus tegutsevale emaettevõtjale ja gruppi kuuluvatele asjaomastele üksustele, kelle eest nad vastutavad, lõike 2 punktis e osutatud dialoogi esialgse kuupäeva, kui see on asjakohane.

6.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriislahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teatavad liidus tegutsevale emaettevõtjale ja gruppi kuuluvatele asjaomastele üksustele, kelle eest nad vastutavad, lõike 2 punkti g kohase teate esitamise hinnangulise kuupäeva.

Artikkel 87

Konsolideeritud ja liidus tegutseva emaettevõtja tasandit käsitlev ettepanek

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriislahendusasutus esitab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele oma ettepaneku järgmise kohta:

a)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mida liidus tegutsev emaettevõtja peab igal ajal täitma, kui kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 11 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda;

b)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mida kohaldatakse konsolideeritud tasandil.

2.   Lõikes 1 osutatud ettepanek peab olema põhjendatud eelkõige seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriumidega.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus seab tähtaja, milleks peavad olema laekunud konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse põhjendatud kirjalikud märkused eelkõige seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriumidega. Kui konsolideeritud järelevalvet tegev asutus seatud tähtajaks märkusi ei esita, eeldab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, et konsolideeritud järelevalvet tegeval asutusel ei ole lõike 1 kohase ettepaneku kohta märkusi.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse esitatud märkused võimalikult kiiresti tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele.

Artikkel 88

Tütarettevõtja tasandit käsitlev ettepanek

1.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused esitavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele ja asjaomastele pädevatele asutustele ettepaneku omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohta, mida konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad peavad individuaalsel tasandil igal ajal täitma, kui kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 12 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda.

2.   Lõikes 1 osutatud ettepanek peab olema põhjendatud eelkõige seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriumidega.

3.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused lepivad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusega kokku ja seavad tähtaja, milleks peavad olema laekunud nende jurisdiktsiooni kuuluvate pädevate asutuste täielikult põhjendatud kirjalikud märkused eelkõige seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriumidega. Kui pädevad asutused seatud tähtajaks märkusi ei esita, eeldavad tütarettevõtjate kriisilahendusasutused, et pädevatel asutustel ei ole lõike 1 kohaste ettepanekute kohta märkusi.

4.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused esitavad pädevate asutuste esitatud märkused võimalikult kiiresti konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele.

Artikkel 89

Välja pakutud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitlev dialoog

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus korraldab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega dialoogi, et arutada pakutud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid, mida kohaldataks konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused arutavad konsolideeritud tasandil kohaldatavate välja pakutud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete ning emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil kohaldatavate nõuete kooskõlastamist.

Artikkel 90

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse koostamine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse projekti, võttes arvesse võimalikku kohaldamisest loobumist vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikele 11 või 12. Ühisotsuse projektis esitatakse kõik järgmine:

a)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitlevale ühisotsusele jõudnud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste nimed;

b)

konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse nimi ja nende pädevate asutuste nimed, kellega konsulteeriti;

c)

nende vaatlejate nimed, kes osalesid ühisotsuse tegemise protsessis kooskõlas vaatlejana osalemise tingimustega, mis on sätestatud kirjalikus korras;

d)

selle liidus tegutseva emaettevõtja ja nende konsolideerimisgrupi üksuste nimed, mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

e)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisalaga; viited liikmesriikide täpsustatud täiendavatele kriteeriumidele, mille põhjal määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue;

f)

ühisotsuse projekti ja selle võimalike oluliste ajakohastuste kuupäev;

g)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue konsolideeritud tasandil, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

h)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue liidus tegutseva emaettevõtja tasandil, kui kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 11 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

i)

individuaalne omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue iga üksiku tütarettevõtja tasandil, kui kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 12 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume.

2.   Kui omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet käsitleva otsusega on nähtud ette, et liidus tegutseva emaettevõtja või konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja puhul on nõue konsolideeritud või individuaalsel tasandil osaliselt täidetud lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendite kaudu, sisaldab otsus ka tõendeid selle kohta, et need vahendid vastavad kriisilahendusasutuste arvates lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahenditeks kvalifitseerumise tingimustele vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 14 sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 91

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitlevale ühisotsusele jõudmine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus saadab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse projekti põhjendamatu viivituseta tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja seab neile tähtaja kõnealuse ühisotsuse kohta kirjaliku nõusoleku edastamiseks; nõusoleku võib saata elektrooniliste sidevahendite kaudu.

2.   Kui tütarettevõtjate kriisilahendusasutused on ühisotsuse projekti kätte saanud ja kui nad ei ole selle suhtes eriarvamusel, edastavad nad kirjaliku nõusoleku konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele lõike 1 kohase ajavahemiku jooksul.

3.   Lõplik ühisotsus koosneb kooskõlas artikliga 90 koostatud ühisotsust käsitlevast dokumendist ja sellele lisatud käesoleva artikli lõike 2 kohastest kirjalikest nõusolekutest ja konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse kirjalikust nõusolekust ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab selle nendele tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, kes olid ühisotsusega nõus.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse kriisilahenduse kolleegiumile.

Artikkel 92

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse esitamine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab kooskõlas artikli 86 lõike 3 punktiga g ühisotsuse liidus tegutseva emaettevõtja juhtorganile õigel ajal ja igal juhul tähtajaks, mis on kindlaks määratud ühisotsuse ajakavas. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, et on otsuse esitanud.

2.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused edastavad kooskõlas artikli 86 lõike 3 punktiga g nende jurisdiktsiooni kuuluvate üksuste juhtorganitele ühisotsuse asjakohased osad õigel ajal ja igal juhul tähtajaks, mis on kindlaks määratud ühisotsuse ajakavas.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võib arutada ühisotsuse sisu ja kohaldamise üksikasju liidus tegutseva emaettevõtjaga.

4.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused võivad arutada ühisotsuse asjakohaste osade sisu ja kohaldamise üksikasju nende jurisdiktsiooni kuuluvate üksustega.

Artikkel 93

Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid käsitleva ühisotsuse kohaldamise jälgimine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teatab artikli 92 lõikes 3 osutatud arutelu tulemused tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele, kui liidus tegutsev emaettevõtja peab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks konsolideeritud või individuaalsel tasandil võtma konkreetseid meetmeid.

2.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teatavad artikli 92 lõikes 4 osutatud arutelu tulemused konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele, kui nende jurisdiktsiooni kuuluvad grupi tütarettevõtjad peavad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks konsolideeritud või individuaalsel tasandil võtma konkreetseid meetmeid.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus edastab lõikes 2 osutatud protsessi tulemused muudele tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused jälgivad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse kohaldamist kõigi grupi üksuste puhul, kelle suhtes ühisotsust kohaldatakse, ja konsolideeritud tasandil.

2. alajagu

Protsess konsolideeritud tasandit käsitleva ühisotsuse puudumise korral

Artikkel 94

Ühisotsused tütarettevõtja tasandi kohta konsolideeritud tasandit käsitleva ühisotsuse puudumise korral

Kui kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 9 puudub ühisotsus konsolideeritud või emaettevõtja tasandi kohta, püüavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused jõuda ühisotsusele sellise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude suuruses, mida tuleb kohaldada iga asjaomase tütarettevõtja suhtes individuaalsel tasandil.

Ühisotsuses võetakse arvesse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mille konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on kehtestanud konsolideeritud ja emaettevõtja tasandil, ning selle puhul järgitakse kõiki artiklite 90–93 kohaseid etappe, mis on ette nähtud sellise omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete suurust käsitleva ühisotsuse koostamiseks, vastuvõtmiseks, esitamiseks ja kohaldamise jälgimiseks, mida kohaldatakse individuaalsel tasandil iga asjaomase tütarettevõtja suhtes.

Artikkel 95

Individuaalsete otsuste esitamise elemendid

1.   Ühisotsuse puudumise korral esitatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse tehtud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud ja emaettevõtja tasandil käsitlev ühisotsus kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele kirjalikult dokumendis, mis sisaldab kõike järgmist:

a)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi;

b)

selle liidus tegutseva emaettevõtja ja selliste asjaomasesse jurisdiktsiooni kuuluvate muude üksuste nimed, mille kohta ühisotsus kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega; eelkõige viited selliste liikmesriikide, kus liidus tegutseval emaettevõtjal on tegevusluba, esitatud täiendavatele kriteeriumidele, mille põhjal määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue;

d)

otsuse kuupäev;

e)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue konsolideeritud tasandil, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

f)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue liidus tegutseva emaettevõtja tasandil, kui kooskõlas artikli 45 lõikega 11 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

g)

ühisotsuse tegemise protsessi kaasatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejana osalemise tingimustele vastavate vaatlejate nimed, samuti asjaomaste asutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte ja teave probleemide kohta, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

h)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse märkused kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate väljendatud seisukohtade kohta, eelkõige seoses probleemidega, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

i)

kui omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet käsitleva otsusega on nähtud ette, et kõnealune nõue on liidus tegutseva emaettevõtja puhul konsolideeritud või individuaalsel tasandil osaliselt täidetud lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendite kaudu, sisaldab otsus ka tõendeid selle kohta, et need vahendid vastavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse arvates lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahenditeks kvalifitseerumise tingimustele vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 14 sätestatud kriteeriumidele.

2.   Tütarettevõtjate kriisilahendusasutused, kes teevad ühisotsuse puudumise korral otsused individuaalsel tasandil kohaldatava omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kohta ise, esitavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele dokumendi, mis sisaldab kõike järgmist:

a)

otsuse teinud tütarettevõtja kriisilahendusasutuse nimi;

b)

selle gruppi kuuluva tütarettevõtja nimi, mis kuulub tema jurisdiktsiooni ja mille kohta otsus käib ja kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega; eelkõige viited selliste liikmesriikide, kus konsolideerimisgruppi kuuluvatel asjaomastel tütarettevõtjatel on tegevusluba, esitatud täiendavatele kriteeriumidele, mille põhjal määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue;

d)

otsuse kuupäev;

e)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja suhtes individuaalsel tasandil, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

f)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi ning tema väljendatud seisukohtade kokkuvõte ja teave probleemide kohta, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

g)

tütarettevõtja kriisilahendusasutuse märkused konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse seisukohtade kohta, eelkõige seoses probleemidega, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

h)

kui omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet käsitleva otsusega on nähtud ette, et kõnealune nõue on tütarettevõtja tasandil osaliselt täidetud lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendite kaudu, sisaldab otsus ka tõendeid selle kohta, et need vahendid vastavad asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvates lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahenditeks kvalifitseerumise tingimustele vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 14 sätestatud kriteeriumidele.

3.   Kui EBAga on konsulteeritud, sisaldavad ühisotsuse puudumise korral tehtud otsused selgitust selle kohta, miks EBA nõuannet ei järgitud.

Artikkel 96

Individuaalsete otsuste esitamine ühisotsuse puudumise korral

1.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 9 või 10 osutatud ajavahemiku jooksul teinud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitlevat ühisotsust, esitavad asjaomased tütarettevõtjate kriisilahendusasutused kõik tehtud otsused kirjalikult konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele hiljemalt järgmistel kuupäevadel:

a)

üks kuu pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 9 või 10 osutatud ajavahemiku lõppemist, nagu on asjakohane;

b)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõike 5 teise lõigu kohase konsulteerimistaotluse alusel nõu andnud;

c)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 9 kolmanda lõigu või artikli 45 lõike 10 viienda lõigu kohaselt otsuse teinud, või EBA poolt sellises otsuses sätestatud muu kuupäev.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab põhjendamatu viivituseta oma otsuse ja lõikes 1 osutatud otsused kriisilahenduse kolleegiumi muudele liikmetele.

4. JAGU

Piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahendus

1. alajagu

Otsus direktiivi 2014/59/EL artiklite 91 ja 92 kohase konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkuse kohta

Artikkel 97

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkuse kohta otsuse tegemise protsess

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkuse hindamise protsess hõlmab järgmisi etappe:

1.

võimaluse korral konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi ja rahastute vastastikuse toetamise vajalikkust käsitlev dialoog;

2.

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu projekti või otsuse projekti koostamine konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt ja selle esitamine kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele;

3.

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu projekti või otsuse projekti puudutavad konsultatsioonid kriisilahenduse kolleegiumi liikmete seas;

4.

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu või otsuse lõplik vormistamine ja kriisilahenduse kolleegiumile esitamine.

Artikkel 98

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitlev dialoog

1.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus on direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõike 3 punkti a või h kohase teate kätte saanud, püüab ta kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 korraldada dialoogi, kuhu on kaasatud vähemalt need kolleegiumi liikmed, kes on tütarettevõtjate kriisilahendusasutused.

2.   Lõike 1 kohaldamisel edastab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus liikmetele järgmise:

a)

kätte saadud teade;

b)

ettepanek lõikes 3 osutatud teemade kohta;

c)

dialoogi lõpetamise tähtaeg.

3.   Dialoog käsitleb järgmist:

a)

kas tütarettevõtja või liidus tegutseva emaettevõtja kriisilahendusel oleks kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 91 või 92 konsolideerimisgrupi dimensioon ja kas see eeldaks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi koostamist;

b)

kas rahastamiskava põhineb riiklike rahastute vastastikusel toetamisel kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 107.

Artikkel 99

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu või otsuse projekti koostamine ja esitamine

1.   Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkuse hindamiseks direktiivi 2014/59/EL artikli 91 lõigete 1–4 kontekstis koostab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus hinnangu projekti pärast nimetatud direktiivi artikli 91 lõike 1 kohase teate kättesaamist.

2.   Otsustamaks, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem ei ole vajalik, nagu osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 92 lõikes 2, koostab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus oma otsuse projekti pärast seda, kui on jõudnud hinnangule, et liidus tegutsev emaettevõtja vastab nimetatud direktiivi artiklites 32 ja 33 osutatud tingimustele ning et ükski direktiivi 2014/59/EL artikli 92 lõike 1 punktides a–d osutatud tingimus ei kehti.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtab hinnangu või otsuse projekti koostamisel arvesse dialoogi tulemusi, kui see on asjakohane.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab kriisilahenduse kolleegiumile oma hinnangu või otsuse projekti, mis sisaldab järgmist:

a)

direktiivi 2014/59/EL artikli 91 kohaldamise eesmärgil tema arvamus, milles käsitletakse teatatud kriisilahendusmeetmete või maksejõuetusmenetluse meetmete tõenäolist mõju konsolideerimisgrupile ja konsolideerimisgrupi üksustele muudes liikmesriikides, ning eelkõige seda, kas kriisilahendusmeetmed või muud meetmed muudaksid tõenäoliseks selle, et kriisilahenduse tingimused täidetaks seoses muus liikmesriigis asuva konsolideerimisgrupi üksusega;

b)

direktiivi 2014/59/EL artikli 92 kohaldamise eesmärgil arvamus nimetatud direktiivi artikli 92 lõikes 1 osutatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi tingimuste mittekohaldatavuse kohta, võttes arvesse kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud tingimusi;

c)

arvamus selle kohta, kas rahastuid on vaja kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 107 rahastamiskava eesmärgil vastastikku toetada.

5.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus lisab oma hinnangu või otsuse projektile kogu asjakohase teabe, mille ta on saanud direktiivi 2014/59/EL artikli 81, 82, 91 või 92 alusel, ning seab selge tähtaja, milleks kriisilahenduse kolleegiumi liikmed peavad väljendama oma muret või esitama oma seisukohad, mis ei ole kooskõlas hinnangu või otsuse projektiga.

6.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab hinnangu või otsuse projekti ja esitab selle kriisilahenduse kolleegiumile põhjendamatu viivituseta, ja kui see on asjakohane, pidades kinni direktiivi 2014/59/EL artiklis 91 sätestatud tähtajast.

Artikkel 100

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu või otsuse projekti puudutavad konsultatsioonid

1.   Hinnangu või otsuse projekti kätte saanud kriisilahenduse kolleegiumi liikmed annavad teada oma võimalikest olulistest lahknevatest seisukohtadest või murest.

2.   Olulised lahknevad seisukohad ja mure väljendatakse selgelt kirjalikult ja täielikult põhjendatult; teabe võib esitada elektroonilises vormingus.

3.   Olulisi lahknevaid seisukohti ja muret väljendatakse olukorra kiireloomulisust arvesse võttes põhjendamatu viivituseta ja seatud tähtajaks.

4.   Tähtaja möödumisel eeldab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, et need liikmed, kes olulisi lahknevaid seisukohti ega muret ei väljendanud, on andnud oma nõusoleku.

Artikkel 101

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu või otsuse lõplik vormistamine

1.   Konsulteerimise tähtaja möödumisel vormistab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus põhjendamatu viivituseta ja direktiivi 2014/59/EL artiklis 91 seatud tähtaega arvesse võttes, kui see on asjakohane, lõplikult oma hinnangu või otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkuse kohta.

Lõplik hinnang või otsus sisaldab ka arvamust selle kohta, kas riiklikke rahastuid on vaja kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 107 rahastamiskava eesmärgil vastastikku toetada, ning selles võetakse arvesse konsultatsioonide käigus väljendatud muret ja lahknevaid seisukohti koos muudatustega, kui see on asjakohane.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab põhjendused, miks hinnangu või otsuse kohaselt ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vaja, ainult siis, kui konsultatsioonide käigus väljendati olulisi lahknevaid seisukohti ja muret.

3.   Kui EBAga konsulteeriti, esitab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus selgituse selle kohta, miks lõpliku hinnangu puhul ei võetud EBA nõuannet arvesse.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab põhjendamatu viivituseta oma lõpliku hinnangu või otsuse protsessi kaasatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

5.   Kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus leiab, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi on vaja, võib ta otsustada oma lõplikku hinnangut või otsust mitte esitada, nagu on ette nähtud lõikes 4, ning hakata kohaldama konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi koostamise menetlust, mis on sätestatud artiklis 102.

2. alajagu

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse tegemise protsess

Artikkel 102

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse tegemise protsess

Direktiivi 2014/59/EL artikli 91 lõikes 4 või artikli 92 lõikes 1 osutatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitlevale ühisotsusele jõudmise protsess hõlmab järgmisi etappe:

1.

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi projekti ja see esitatakse kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele;

2.

vähemalt nende üksuste kriisilahendusasutused, kes on konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud, konsulteerivad üksteisega selle skeemi projekti asjus;

3.

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse ja esitab selle konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud tütarettevõtjate kriisilahendusasutusele;

4.

direktiivi 2014/59/EL artikli 91 lõike 7 või artikli 92 lõike 3 kohane konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitlev ühisotsus vormistatakse lõplikult;

5.

ühisotsuse tulemused teatatakse kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

Artikkel 103

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi projekti koostamine ja esitamine

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 91 lõikega 6 konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi projekti, mis hõlmab järgmisi elemente:

a)

selliste võimalike meetmete kirjeldus, mis tuleb võtta tagamaks, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem on rakendatav;

b)

selliste võimalike õiguslike või regulatiivsete eeltingimuste kirjeldus, mis peavad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi rakendamiseks täidetud olema;

c)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi rakendamise tähtaeg ning kõigi võetavate kriisilahendusmeetmete aeg ja järjestus;

d)

kriisilahendusmeetmete koordineerimisega seotud ülesannete ja kohustuste jaotus, välissuhtlus ja sisesuhtlus kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega ning kriisilahenduse kolleegiumi liikmete kontaktandmed;

e)

rahastamiskava direktiivi 2014/59/EL artikli 107 põhjal, nagu on asjakohane, ja võttes arvesse rahastute vastastikuse toetamise vajadust.

2.   Direktiivi 2014/59/EL artikli 91 lõike 6 punkti a kohaldamisel tagab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi projekt sisaldab järgmist:

a)

selgitus selle kohta, miks tuleb järgida kriisilahenduse kava alternatiivi kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 13, sh põhjendus selle kohta, miks leitakse, et selle direktiivi artiklites 31 ja 34 osutatud kriisilahenduse eesmärke ja põhimõtteid on võimalik pakutud meetmetega järgida kriisilahenduse kavas sätestatud strateegiast ja kriisilahendusmeetmetest tõhusamalt;

b)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi selliste elementide täpsustamine ja kirjeldamine, mis on direktiivi 2014/59/EL artikli 13 kohase kriisilahenduse kava omadest erinevad.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi projekti kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele põhjendamatu viivituseta ja tähtajaks, selleks et

a)

konsulteerida kooskõlas artikliga 104;

b)

vormistada kooskõlas artikliga 106 lõplikult konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitlev ühisotsus.

4.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus töötab välja ja esitab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi projekti põhjendamatu viivituseta ja võttes asjakohasel juhul arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 91 kohaseid tähtaegu.

5.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagab, et lõike 3 kohased tähtajad on sobivad, et asutused saaksid väljendada oma seisukohti, võttes asjakohasel juhul arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 91 kohast tähtaega.

Artikkel 104

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi asjus konsulteerimine

1.   Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi projekti kooskõlas artikli 103 lõikega 3 kätte saanud kriisilahenduse kolleegiumi liikmed annavad teada oma võimalikest olulistest lahknevatest seisukohtadest või murest.

2.   Olulised lahknevad seisukohad ja mure võivad olla seotud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi kõigi aspektidega, sealhulgas:

a)

liikmesriikide õigusaktidest tulenevad muud võimalikud takistused konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi rakendamisel kooskõlas strateegia ja kriisilahendusmeetmetega;

b)

rahastute vastastikuse toetamise eesmärgil esitatud teabe võimalikud asjakohased ajakohastused, mis võivad mõjutada rahastamiskava elluviimist;

c)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi või rahastamiskava mõju tütarettevõtjatele, mis on asjaomases liikmesriigis konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud.

3.   Olulised lahknevad seisukohad ja mure väljendatakse selgelt kirjalikult ja täielikult põhjendatult; teabe võib esitada elektroonilises vormingus.

Olulisi lahknevaid seisukohti ja muret väljendatakse olukorra kiireloomulisust arvesse võttes põhjendamatu viivituseta ja artikli 103 lõike 3 kohaseks tähtajaks.

4.   Tähtaja möödumisel eeldab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, et kõik need liikmed, kes lahknevaid seisukohti ega muret ei väljendanud, on konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga nõus.

Artikkel 105

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse koostamine ja esitamine

1.   Konsolideerimise tähtaja möödumisel koostab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse projekti kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 91 ja 92 ja artikliga 107, nagu on asjakohane.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus kaalub ja võtab ühisotsuse projekti puhul arvesse kõiki konsultatsiooni käigus väljendatud mureküsimusi ja lahknevaid seisukohti ning teeb konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi asjakohased muudatused.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus põhjendab järgmist:

a)

kuidas ta on ühisotsuse projekti puhul toiminud oluliste lahknevate seisukohtade ja murega, mida väljendasid konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud tütarettevõtjate kriisilahendusasutused;

b)

juhul kui EBAga konsulteeriti, miks ja millises ulatuses ei järgitud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi puhul EBA nõuannet.

4.   Ühisotsuse projekt sisaldab järgmist:

a)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate eest vastutavate kriisilahendusasutuste nimed;

b)

liidus tegutseva emaettevõtja nimi ja kõigi nende konsolideerimisgrupi üksuste loetelu, mida konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem puudutab ja mille suhtes seda kohaldatakse;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse projekti kuupäev;

e)

lõplik konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem, sh vajalikud põhjendused kooskõlas lõikega 3.

5.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus saadab konsolideerimisgrupi finantskava käsitleva ühisotsuse põhjendamatu viivituseta konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud üksuste kriisilahendusasutustele ning seab neile tähtaja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitlevale ühisotsusele nõusoleku andmiseks.

Artikkel 106

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse lõplik vormistamine

1.   Kui kriisilahendusasutused on kooskõlas artikli 105 lõikega 5 ühisotsuse kätte saanud ja kui nad ei ole selle suhtes eriarvamusel, edastavad nad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele seatud tähtajaks kirjalikud tõendid oma nõusoleku kohta; need võib saata elektrooniliste sidevahendite kaudu.

2.   Lõplik ühisotsus kriisilahenduse skeemi kohta koosneb lõplikust ühisotsusest ja sellele lisatud kirjalikest tõenditest nõusoleku kohta.

Artikkel 107

Ühisotsuse esitamine kolleegiumile

1.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab lõpliku ühisotsuse põhjendamatu viivituseta konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud tütarettevõtjate kriisilahendusasutusele.

2.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse kokkuvõtte kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

3. alajagu

Eriarvamused ja ühisotsuse puudumise korral tehtavad otsused

Artikkel 108

Teavitamine eriarvamuste korral

1.   Kui kriisilahendusasutus on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse pakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi suhtes eriarvamusel või eirab seda või leiab, et peab iseseisvalt võtma kriisilahendusmeetmeid või finantsstabiilsusest tulenevalt muid meetmeid kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 91 lõikega 8 ja artikli 92 lõikega 4, teavitab see kriisilahendusasutus konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutust eriarvamusest põhjendamatu viivituseta.

2.   Lõike 1 kohane teade hõlmab järgmist:

a)

kriisilahendusasutuse nimi;

b)

kriisilahendusasutuse jurisdiktsiooni kuuluva üksuse nimi;

c)

teate saatmise kuupäev;

d)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi;

e)

kriisilahendusasutuse avaldus selle kohta, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga ei olda nõus või et seda eiratakse või et tema jurisdiktsiooni kuuluva üksuse või kuuluvate üksuste puhul on asjakohased iseseisvalt võetavad kriisilahendusmeetmed või muud meetmed;

f)

üksikasjalik põhjendus seoses konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi selliste elementidega, mille osas kriisilahendusasutus on eriarvamusel või mida ta eirab, või selgitus selle kohta, miks ta leiab, et iseseisvalt võetav kriisilahendusmeede või muu meede on asjakohane;

g)

kriisilahendusasutuse võetavate kriisilahendusmeetmete või muud meetmete üksikasjalik kirjeldus, sh meetmete aeg ja järjestus.

3.   Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitab kriisilahenduse kolleegiumi muid liikmeid lõike 2 kohasest teatest.

Artikkel 109

Otsustusprotsess eriarvamusel mitteolevate kriisilahendusasutuste puhul

1.   Kriisilahendusasutused, kes ei ole eriarvamusel kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 91 lõikega 9 ja artikli 92 lõikega 5, jätkavad nii, nagu sätestatud käesoleva määruse artiklites 106 ja 107, ning võtavad vastu oma ühisotsuse.

2.   Ühisotsus sisaldab koosõlas artikli 108 lõikega 2 saadud teavet eriarvamuse kohta ja peale selle kõiki artiklites 106 ja 107 osutatud elemente.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 110

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. märts 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/46/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (ELT L 224, 16.8.2006, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(8)  Komisjoni 16. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/98, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimused (ELT L 21, 28.1.2016, lk 2).

(9)  Komisjoni 16. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/99, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses järelevalvekolleegiumide tegevuse üldtingimuste kindlaksmääramisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (ELT L 21, 28.1.2016, lk 21).