8.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/1

(1)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud kriisilahendusraamistikku alates krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi taastamisest ja kriisilahendusest varajase sekkumise etapi ja kriisilahendusmeetmete võtmiseni. Selleks et tagada kooskõla kõnealuste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja hõlbustada kriisilahendusprotsessi, tuleb krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, ametiasutustele ja turuosalistele, sealhulgas kolmandate riikide residentidest investoritele anda nende kohustustest ja õigustest põhjalik ülevaade ja terviklik juurdepääs neile. Seepärast on soovitav koondada direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud asjakohased regulatiivsed tehnilised standardid ühte määrusesse.

(2)

Lisaks direktiivi 2014/59/EL mõistetele tuleb määratleda teatavad kasutatud tehnilised mõisted.

(3)

Finantsseisundi taastamise kavades esitatava miinimumteabe ühtsetes eeskirjades tuleks võtta arvesse, kuid mitte piirata pädevate asutuste õigust kehtestada vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4 teatavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lihtsustatud kohustused seoses finantsseisundi taastamise kavade sisu ja üksikasjadega.

(4)

Ilma et see piiraks direktiivi 2014/59/EL artikli 4 kohaselt kehtestatud lihtsustatud kohustuste kohaldamist, tuleks kõnealuste ühtsete eeskirjadega täpsustada teave, mis tuleb esitada individuaalses finantsseisundi taastamise kavas ning vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 7 lõigetele 5 ja 6 konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas.

(5)

Esmatähtis on, et finantsseisundi taastamise kavas esitatav teave on asjakohane ja konkreetne, sõltuvalt sellest, kas finantsseisundi taastamise kava on koostanud krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artiklitele 111 ja 112, või kas tegemist on direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõike 2 kohase individuaalse finantsseisundi taastamise kavaga või direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõigete 5 ja 6 kohase konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavaga.

(6)

Finantsseisundi taastamise kavade struktureerimise lihtsustamiseks tuleks teabenõuded rühmitada jagudesse, millest mõned tuleks jaotada alajagudeks vastavalt käesolevale määrusele.

(7)

Selleks et tagada finantsseisundi taastamise kavade tulemuslik rakendamine (vajaduse korral õigel ajal), on oluline, et kõnealused kavad toetuvad kindlale juhtimisstruktuurile. Seepärast peaksid finantsseisundi taastamise kavad sisaldama asjaomase konkreetse juhtimiskorra kirjeldust. Eelkõige tuleks kavas märkida, kuidas kava koostati, kes selle heaks kiitis ja kuidas see on integreeritud krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi üldjuhtimisse. Vajaduse korral tuleks kirjeldada meetmeid, mida on võetud, et tagada tütarettevõtja individuaalse finantsseisundi taastamise kava ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava kooskõla.

(8)

Finantsseisundi taastamise kavad on esmatähtsad finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste teostatavuse hindamisel. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama üksikasjalikku teavet otsustusprotsessi kohta seoses selle käivitamisega juhtimisstruktuuri olulise elemendina, tuginedes eskalatsiooniprotsessile ja kasutades näitajaid direktiivi 2014/59/EL artikli 9 tähenduses. Kuna iga kriis on erinev, ei käivita näitaja realiseerumine automaatselt konkreetset finantsseisundi taastamise valikuvõimalust ega ajenda üldisemalt automaatset raamistikku, mille kohaselt tuleb vastavalt eelnevalt kindlaks määratud menetlusnõuetele rakendada konkreetne finantsseisundi taastamise valikuvõimalus. Pigem tuleks kasutada näitajaid, mille alusel tuleks käivitada eskalatsiooniprotsess, ja see hõlmab analüüsi selle kohta, kuidas kriisiolukorda parimal viisil lahendada. Enne kõnealuste näitajate realiseerumist tuleks kohaldada ka tavapärase riskijuhtimise käigus kasutatavaid andmeid ja võrdlusaluseid, et teavitada krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi finantsseisundi halvenemise ja näitajate käivitumise ohust. Kuigi sellised varajase hoiatamise signaalid ei ole näitajad direktiivi 2014/59/EL tähenduses ega tähista seega finantsseisundi taastamise etapi algust ega nõua eskalatsiooni väljaspool tavapärast äritegevust, aitavad nad tagada kooskõla krediidiasutuse või investeerimisühingu tavapärase riskijuhtimise ja näitajate jälgimise vahel. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise sobivad elemendid on seotud näitajatega.

(9)

Strateegilise analüüsi puhul tuleks võtta arvesse finantsseisundi taastamise kavade selliseid rahvusvahelisi standardeid nagu finantsstabiilsuse nõukogu koostatud finantseerimisasutuste tulemusliku kriisilahenduskorra põhinõuded. Põhinõuete kohaselt tuleks strateegilise analüüsi käigus määrata kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu esmatähtsad ja süsteemselt olulised funktsioonid ning peamised sammud nende säilitamiseks finantsseisundi taastamise stsenaariumide puhul. Seega peaks strateegiline analüüs koosnema kahest osast. Strateegilise analüüsi esimeses osas tuleks kirjeldada krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi ning selle põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone. Krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kirjeldus peaks andma ülevaate krediidiasutusest või investeerimisühingust või konsolideerimisgrupist ja selle tegevusest ning üksikasjalikult kirjeldama selle põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone. Finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste (nt äriliinide võõrandamine ja müük) hindamise hõlbustamiseks on oluline määrata kindlaks juriidilised isikud, kus asuvad põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid, ja analüüsida grupisisest seotust. Direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõigetega 1 ja 2 on ette nähtud, et krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendama, et on mõistlikult tõenäoline, et finantsseisundi taastamise kava rakendamisega ei kaasne märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile. Lisaks on direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikega 2 ette nähtud, et pädevad asutused hindavad, mil määral saab finantsseisundi taastamise kava või selle konkreetset valikuvõimalust rakendada nii, et sellega ei kaasneks märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile. Seepärast peaksid finantsseisundi taastamise kavad sisaldama välise seotuse kirjeldust.

(10)

Strateegilise analüüsi teises osas tuleks kindlaks määrata võimalikud finantsseisundi taastamise valikuvõimalused ja hinnata neid. Krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jaoks kättesaadavaid finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi tuleks algselt kirjeldada ilma viideteta konkreetsetele stressistsenaariumidele. Need on vahendid, millega suurendatakse üldist valmisolekut kriisiks ning aidatakse krediidiasutustel ja investeerimisühingutel või konsolideerimisgruppidel kriisile paindlikult reageerida. Seejärel tuleks strateegilises analüüsis kirjeldada, kuidas on finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi testitud erinevate stressistsenaariumidega, et hinnata, millised finantsseisundi taastamise valikuvõimalused oleksid erinevate stsenaariumide puhul tõhusad; see võimaldaks praktiliselt testida finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste tõhusust ja näitajate sobivust. Finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama meetmeid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib võtta, kui direktiivi 2014/59/EL artikli 27 kohased varase sekkumise tingimused on täidetud.

(11)

Finantsseisundi taastamise kava kohta teabe vahetamine on esmatähtis, et tagada kava tulemuslik rakendamine ja hoida ära kahjulik mõju finantssüsteemile. Seepärast peaks finantsseisundi taastamise kava sisaldama teavitamise ja avalikustamise jagu, mis käsitleb sisemist teabe vahetamist asjaomaste organisatsioonisiseste organite ja krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi töötajate vahel ning välissuhtlust.

(12)

Finantsseisundi taastamise kavaga võidakse ette näha krediidiasutuse või investeerimisühingu äristruktuuri muutmine, et hõlbustada kava ajakohastamist ja selle rakendamist tulevikus ning jälgida näitajaid või kuna protsessi käigus tuvastati mõned takistused, mis piiravad finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste rakendamist. Kõnealuseid krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi võetavaid organisatsioonilisi ettevalmistavaid ja järelmeetmeid tuleks kirjeldada finantsseisundi taastamise kavas, et tulemuslikult hinnata, kas kava rakendamine on mõistlikult tõenäoline, ja hõlpsamini jälgida kava rakendamist krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi ja pädevate asutuste poolt.

(13)

Esmatähtis on määrata kindlaks miinimumkriteeriumid, mille alusel peavad pädevad asutused vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 1 hindama krediidiasutuse või investeerimisühingu koostatud finantsseisundi taastamise kavu.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikliga 16 on antud Euroopa Järelevalveasutusele (EBA) õigus töötada välja suunised, et tagada liidu õigusaktide ühtne ja järjepidev kohaldamine, ja ette nähtud, et pädevad asutused ja finantseerimisasutused, kellele selliseid suuniseid on suunatud, teevad selliste suuniste järgimiseks kõik endast oleneva. Kuna direktiiviga 2014/59/EL on EBA-le antud volitused esitada vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 suunised direktiivi teatavate aspektide täpsustamiseks, peaksid pädevad asutused võtma vastavalt kõnealusele artiklile arvesse EBA esitatud suuniseid, mis käsitlevad finantsseisundi taastamise kavandamise stsenaariume ja näitajaid, mida finantsseisundi taastamise kavad peavad sisaldama, võttes vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõikele 3 selliste suuniste järgimiseks mis tahes meetmeid.

(15)

Direktiivi 2014/59/EL kohase finantsseisundi taastamise kavandamise eesmärk on määrata kindlaks valikuvõimalused krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks stressiolukorras. Finantsseisundi taastamise kava hindamise kriteeriumid peaksid seega tagama, et kava on asjaomaste üksuste jaoks sobiv ning et kava ja selles kindlaks määratud valikuvõimalused on jätkusuutlikud ja et neid saab õigel ajal rakendada. Konkreetsed küsimused, mida pädev asutus peab hindama, sõltuvad finantsseisundi taastamise kava sisust ja ulatusest. Tuleks sätestada ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad hindamise aluseks olevaid miinimumkriteeriume, et võtta arvesse pädevate asutuste õigust kehtestada vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4 teatavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lihtsustatud kohustused seoses finantsseisundi taastamise kavade sisu ja üksikasjadega.

(16)

Vajaduse korral tuleks ette näha täiendavad kriteeriumid, mida kasutatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava hindamiseks, et kajastada täiendavaid nõudeid, mida direktiivi 2014/59/EL kohaselt selliste kavade suhtes kohaldatakse.

(17)

Finantsseisundi taastamise kavad peaksid olema täielikud ja sisaldama direktiiviga 2014/59/EL ette nähtud kogu teavet, sealhulgas käesolevas määruses täpsustatud elemente. Samuti peaksid kavad olema kõikehõlmavad ja piisavalt üksikasjalikud ning sisaldama piisavalt erinevaid valikuvõimalusi seoses asjaomase üksuse või üksuste asjaoludega.

(18)

Kriisilahenduse kavade sisu nõuetes tuleks võtta arvesse käimasolevat tööd, mille eesmärk on koordineerida finantsstabiilsuse nõukogu kaudu kõnealuseid suundumusi üleilmsel tasandil.

(19)

Kriisilahenduse kavade sisu ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise nõuded peaksid olema piisavalt paindlikud, et võtta arvesse asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi asjaolusid, tagamaks, et kavad on kriisilahendusstrateegiate rakendamiseks sihipärased ja kasulikud.

(20)

Kriisilahendusasutused peaksid hindama, kas likvideerimisel tavalise maksejõuetusmenetluse käigus on kriisilahenduseesmärkide saavutamine usutav ja teostatav. Selleks võib neil olla vaja tugineda hoiuste tagamise skeemide asjakohastele teadmistele. Likvideerimise teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamine ei välista vajadust hinnata seda, kas likvideerimine riigisisese maksejõuetusmenetluse käigus aitaks kriisilahenduseesmärke saavutada samal määral, sealhulgas samal määral minimeerida tuginemist erakorralisele finantstoetusele.

(21)

Kriisilahenduskõlblikkuse hindamine on järkjärguline protsess ja seda saab teostada üksnes kindlaks määratud eelistatud kriisilahendusstrateegia alusel. Kriisilahendusasutused võivad protsessi lõpus jõuda järeldusele, et sobivam on kohandatud või täiesti erinev strateegia.

(22)

Tuleks kaaluda ka eelistatud kriisilahendusstrateegia variante, et võtta arvesse asjaolusid, mis takistavad eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamist, nt kui ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia, mille puhul kasutatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, ei ole enam teostatav, kuna kahjumi suurus ületab emaettevõtja emiteeritud kõlblike kohustuste mahtu.

(23)

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise nõuded peaksid võimaldama kasutada kriisilahendusstrateegiaid, mis põhinevad finantsstabiilsuse nõukogu välja töötatud ja direktiivi 2014/59/EL põhjenduses 80 osutatud spetsiaalsetel lähenemisviisidel. Kriisilahendusstrateegiad võivad hõlmata ühte kriisilahendusasutust, kes kohaldab kriisilahendusvahendeid konsolideerimisgrupi valdusettevõtja või emaettevõtja tasandil (ühe isiku suhtes kriisilahenduse algatamine), või mitut kriisilahendusasutust, kes kohaldavad kriisilahendusvahendeid piiriülese konsolideerimisgrupi mitme piirkondliku või funktsionaalse allkonsolideerimisgrupi või üksuse suhtes (mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine), või mõlema süsteemi aspektide kombineeritud varianti.

(24)

Igal juhul tuleks kriisilahenduse kavandamisel ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtta arvesse mis tahes toetusmeetmeid, mida on vaja muudelt kui kriisilahendusmeetmeid võtvatelt kriisilahendusasutustelt, nt teabe esitamine, kriitiliste jagatud teenuste jätkuv osutamine ja otsused kriisilahendusmeetmete võtmisest hoidumise kohta, võttes arvesse teiste kriisilahendusasutuste õigust tegutseda omal algatusel, kui seda on vaja riigisisese finantsstabiilsuse saavutamiseks juhul, kui juhtivad kriisilahendusasutused ei ole võtnud tulemuslikke meetmeid.

(25)

Direktiivi 2014/59/EL lisa C jaos on sätestatud küsimused, mida tuleb arvesse võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel, kuid need ei ole ammendavad ja vajavad täpsustamist.

(26)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 32 tuleks kriisilahendusmeetmeid võtta üksnes juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse käigus ei oleks avalikes huvides, ja seepärast tuleks kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel kaaluda sellist likvideerimist kriisilahendusmeetmete alternatiivina.

(27)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 23 lõikes 1 on sätestatud eri tingimused, mis peavad olema täidetud, et emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing ja teatavad muud teises liikmesriigis või kolmandates riikides tegutsevad konsolideerimisgrupi üksused ja nende tütarettevõtjad, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, võivad kõnealuse direktiivi III peatüki kohase konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu alusel anda finantstoetust laenuna, tagatisena või tagatiseks kasutatavate varadena teisele konsolideerimisgrupi üksusele, kes täidab varase sekkumise tingimusi. Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 25 lõikele 2 võib toetust andva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi pädev asutus keelata finantstoetuse andmise või piirata seda.

(28)

Võttes arvesse toetust saava üksuse finantsraskusi ja tingimust, et peab olema põhjendatud väljavaade, et finantstoetus neid finantsraskusi leevendab, tuleks teha toetust saava üksuse kapitali- ja likviidsusvajaduste põhjalik analüüs ning finantsraskuste sisemiste ja väliste põhjuste ning varasemate, olemasolevate ja prognoositavate turutingimuste analüüs. Kõnealune analüüs peaks hõlmama meetmeid, mida on kavandatud toetust saava üksuse finantsraskuste põhjuste kõrvaldamiseks ja mis võivad tõhusalt taastada üksuse finantsseisundi.

(29)

Erinevate tingimuste hindamine on toetust andva üksuse ja tema eest vastutava pädeva asutuse ülesanne. Hindamisel tuleks võtta arvesse võimaliku ebasoodsa suundumuse riski. Toetust andva üksusega seotud tingimuste põhjalikul hindamisel peaks tema eest vastutav pädev asutus võtma arvesse ka finantstoetust saava konsolideerimisgrupi üksuse eest vastutava pädeva asutuse esitatud teavet ja hinnangut.

(30)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 19 lõike 7 kohaste toetuse andmise tingimuste puhul tuleks arvesse võtta toetust saava üksuse makseviivituse riski ja toetust andva üksuse kahjumit toetust saava üksuse makseviivituse korral, kusjuures see peab põhinema toetuse andmise või mitteandmise olukordade võrdlusel ning asjaomase teabe täielikul avalikustamisel. Need tingimused peaksid kajastama toetust andva üksuse parimaid huvisid vastavalt artikli 19 lõike 7 punktile b, milles on sätestatud, et arvesse võib võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel. Selle kontrollimiseks tuleb põhjalikult analüüsida toetust andva üksuse ja konsolideerimisgrupi kui terviku kulusid ja kasu kõnealuse kahe stsenaariumi puhul.

(31)

Finantstoetuse lepingud ja konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmine võivad parandada konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust, näiteks juhul, kui need on kooskõlas kriisilahendusstrateegiaga ette nähtud kahjumi katmise mehhanismiga. Samas võivad need ka piirata valitud kriisilahendusstrateegia rakendamise teostatavust, näiteks juhul, kui kõnealuse strateegiaga on ette nähtud konsolideerimisgrupi eri osade eraldamine. Seepärast peaks kriisilahenduskõlblikkusele avalduva mõju hindamine põhinema kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel, individuaalsel kriisilahenduse kaval ja vajaduse korral konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kaval, nagu on kindlaks määratud kriisilahenduse kolleegiumi ühisotsusega.

(32)

Hindamise teostamisel direktiivi 2014/59/EL artikli 36, artikli 49 lõike 3 ja artikli 74 kohaldamisel tuleb tagada, et avalik-õiguslikud asutused, sealhulgas kriisilahendusasutused, krediidiasutused ja investeerimisühingud ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksused sõltumatuid hindajaid ei mõjuta ning et sõltumatuid hindajaid ei peeta nende poolt mõjutatavaks.

(33)

Seepärast tuleks kohaldada ühtseid eeskirju, et määrata kindlaks asjaolud, mille puhul isikut peetakse sõltumatuks asjaomastest avalik-õiguslikest asutustest, sealhulgas kriisilahendusasutusest, krediidiasutusest või investeerimisühingust ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusest. Kõnealused eeskirjad peaksid sisaldama nõudeid, mis käsitlevad asjaomase isiku teadmisi ja vahendeid ning nende seotust asjaomaste avalik-õiguslike asutustega, sealhulgas kriisilahendusasutusega, krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusega.

(34)

Sõltumatust saab suurendada tingimustega, millega tagatakse sõltumatu hindaja teadmiste ja vahendite piisavus. Konkreetsemalt tuleks tagada, et sõltumatul hindajal on nõutav kvalifikatsioon, oskused ja teadmised kõigis asjakohastes valdkondades, eelkõige pangandusalase hindamise ja raamatupidamise valdkonnas. Samuti tuleks tagada, et sõltumatul hindajal on hindamiseks piisavad inim- ja tehnilised ressursid või juurdepääs nendele. Selleks võib olla asjakohane kaasata seoses hindamisega täiendavaid inim- ja tehnilisi ressursse, kasutades muude hindamisasutuste või õigusbüroode või muude allikate töötajaid või töövõtjaid. Hindamise toetamiseks töötajate või töövõtjate kaasamise korral tuleks tagada, et ei oleks sõltumatust ohustavat huvide konflikti. Igal juhul peab sõltumatu hindaja jääma vastutavaks hindamise tulemuste eest.

(35)

Lisaks tuleks tagada, et sõltumatu hindaja suudab hindamise tulemuslikult teostada ka mis tahes asjaomasele avalik-õiguslikule asutusele, sealhulgas kriisilahendusasutusele, krediidiasutusele või investeerimisühingule ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksusele liigselt tuginemata. Hindamise toetamiseks vajalike juhiste või suuniste andmist (nt seoses metoodikaga, mis on liidu õigusaktidega ette nähtud kriisilahendusega seotud hindamise valdkonnas) ei tuleks käsitada liigse tuginemisena, kui selliseid juhiseid või suuniseid peetakse hindamise toetamiseks vajalikuks. Toetuse pakkumist (nt kui krediidiasutus või investeerimisühing või asjaomane üksus annab sõltumatu hindaja käsutusse süsteeme, finantsaruandeid, regulatiivseid aruandeid, turuandmeid, muid andmeid või muud abi) ei tohiks takistada, kui ametisse nimetava asutuse või muu sellise asutuse hinnangul, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, on see hindamise toetamiseks vajalik. Vastavalt mis tahes korrale, mis võidakse kehtestada, tuleks juhiste, suuniste ja muud laadi toetuse andmine kokku leppida igal juhtumi puhul eraldi või üldiselt.

(36)

Takistada ei tuleks mõistliku tasu maksmist ega kulude mõistlikul määral hüvitamist seoses hindamisega.

(37)

Sõltumatust võib ohustada asjaolu, et hindamist teostab isik, kes töötab mis tahes asjaomases avalik-õiguslikus asutuses, sealhulgas kriisilahendusasutuses, krediidiasutuses või investeerimisühingus ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksuses, või on nendega seotud; seda isegi juhul, kui kehtestatud on täielik struktuuriline eraldatus, et hoida ära selliseid ohtusid nagu eneseülevaatus, omahuvi, eestkoste, familiaarsus, usalduslikud suhted või hirmutamine. Seepärast tuleb tagada asjakohane õiguslik eraldatus, nii et sõltumatu hindaja ei oleks asjaomase avalik-õigusliku asutuse, sealhulgas kriisilahendusasutuse või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse töötaja või töövõtja.

(38)

Samuti on oluline tagada, et sõltumatul hindajal ei ole asjaomase avalik-õigusliku asutuse, sealhulgas kriisilahendusasutusega, krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksusega, sealhulgas selle kõrgema juhtkonnaga, kontrollivate aktsionäridega, konsolideerimisgrupi üksustega ja oluliste võlausaldajatega oluline ühine huvi või huvide konflikt, nagu võib olla juhul, kui sõltumatu hindaja on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse oluline võlausaldaja. Ka isiklikud suhted võivad kujutada endast olulist huvi.

(39)

Seega peaks ametisse nimetav asutus või muu selline asutus, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, hindama, kas on olulisi ühiseid huvisid või huvide konflikte. Selliseks hindamiseks peaks sõltumatu hindaja teavitama ametisse nimetavat asutust või muud sellist asutust, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, mis tahes tegelikust või võimalikust huvist, mida isiku arvates võib kõnealuse asutuse hinnangul pidada oluliseks huviks, ja esitama mis tahes teabe, mida asutus võib sellise hinnangu andmiseks vajada. Juriidiliste isikute puhul tuleks sõltumatust hinnata äriühingu või partnerluse kui terviku seisukohast, kuid võttes arvesse struktuurilist eraldatust või muud korda, mis võidakse kehtestada, et teha vahet hindamisse kaasatud olla võivate ja muude töötajate vahel, et piirata selliseid võimalikke ohtusid nagu eneseülevaatus, omahuvi, eestkoste, familiaarsus, usalduslikud suhted või hirmutamine. Kui kõnealused ohud on võrreldes võetud kaitsemeetmetega nii suured, et see seab kahtluse alla hindaja sõltumatuse, ei tohiks äriühing või partnerlus olla sõltumatu hindaja.

(40)

Vannutatud audiitorit, kes tegi krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksuse auditi aastal, mis eelnes kuupäevale, mil hinnatakse isiku sõltumatu hindajana tegutsemise kõlblikkust, ei tohiks pidada sõltumatuks mingil juhul. Ka muid auditi- või hindamisteenuseid, mida osutati asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule või üksusele aastatel, mis vahetult eelnesid kuupäevale, mil hinnatakse sõltumatust, tuleks käsitada olulise ühise huvina või huvide konfliktina, välja arvatud juhul, kui ametisse nimetavale asutusele või muule sellisele asutusele, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, on rahuldaval viisil tõendatud, et see ei ole nii, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas struktuurilist eraldatust või muud kehtestatud korda.

(41)

Pärast ametisse nimetamist on oluline, et sõltumatu hindaja järgib vastavalt kehtivale eetikakoodeksile ja kutsestandarditele põhimõtteid ja protseduure, et teha kindlaks mis tahes tegelikud või võimalikud huvid, mida hindaja arvates võib pidada oluliseks ühiseks huviks või huvide konfliktiks. Ametisse nimetavat asutust või muud sellist asutust, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, tuleks viivitamata teavitada mis tahes tuvastatud tegelikust või võimalikust huvist, ja kõnealused asutused peaksid kaaluma, kas neid huvisid tuleks pidada oluliseks huviks, mille puhul tuleks sõltumatu hindaja ametist tagandada ja uus hindaja ametisse nimetada.

(42)

Direktiiviga 2014/59/EL on ette nähtud, et liikmesriigid annavad oma kriisilahendusasutustele õigused, sealhulgas kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 66 määratletud allahindamise ja konverteerimise õiguse, mida võib kohaldada sõltumatult või koos kriisilahendusmeetmetega.

(43)

Oluline on tagada, et allahindamise ja konverteerimise õigust saab kohaldada kõigi kohustuste suhtes, mida ei ole välja jäetud direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõikega 2. Kolmanda riigi õigusega reguleeritud kohustuste puhul (välja arvatud kohustused, mis on välja jäetud direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikega 1) tuleks lisada lepinguline säte, et toetada allahindamise ja konverteerimise õiguse kohaldamist selliste kohustuste suhtes.

(44)

Direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte tuleks lisada lepingutesse, millega luukase kohustus, mille suhtes kõnealust artiklit kohaldatakse, ja mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid.

(45)

Eelkõige tuleks direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte lisada asjaomastesse lepingutesse, mis käsitlevad kohustust, mis ei ole selle loomisel täielikult tagatud või on täielikult tagatud, kuid kohustust reguleerivad lepinguliste sätetega ei kohustata võlgnikku hoidma kohustust pidevalt tagatuna kooskõlas liidu õiguse või samaväärse kolmanda riigi õiguse regulatiivsete nõuetega.

(46)

Asjaomaste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid, tuleks lepinguline säte lisada juhul, kui kõnealuse lepingu alusel luuakse kohustused pärast ülevõtmise kuupäeva.

(47)

Lisaks sellele peaks asjaomaste lepingute puhul, mis on sõlmitud enne kuupäeva, mil hakati kohaldama direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jao ülevõtmiseks vastu võetud sätteid, oluliste muudatuste puhul, mis mõjutavad lepingu poole sisulisi õigusi ja kohustusi, kaasnema kohustus lisada direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepinguline säte. Ebaoluliste muudatustega, mis ei mõjuta asjaomase lepingu poole sisulisi õigusi ja kohustusi, ei peaks kaasnema lepingulise sätte lisamise nõue; kõigil muudel juhtudel tuleks lepinguline säte lisada.

(48)

Selleks et saavutada asjakohane ühtsus, tagades samas, et kriisilahendusasutused, krediidiasutused ja investeerimisühingud ning direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c ja d osutatud üksused saavad võtta arvesse õigussüsteemide või kohustuse laadist või vormist tulenevaid erinevusi, tuleb sätestada lepingulise sätte kohustuslik sisu.

(49)

Selleks et saavutada kogu liidus ühtne lähenemisviis, mis tagab tõhusa koordineerimise asjaomaste asutuste vahel, ja et kriisilahendusasutus saaks kiiresti teha informeeritud kriisilahendusotsuseid, nähakse käesoleva määrusega ette direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavitamise menetlus ja teadete sisu.

(50)

Teavitada tuleks turvaliste elektrooniliste sidevahendite abil, mis on kooskõlas teate kiireloomulisuse ja olulisusega. Selleks et edendada koordineerimist poolte vahel, tuleks protsessis ette näha eelnev suuline teade ja sellele järgnev teate saamise kinnitus.

(51)

Kuna teade peaks sisaldama asjakohast teavet, mis võimaldab saajal täita oma ülesandeid, sätestatakse sellise teate konkreetne sisu, mille krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse juhtorgan esitab pädevale asutusele selle kohta, et krediidiasutus või investeerimisühing või kõnealune üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks. Samuti peaks pädeva asutuse teade kriisilahendusasutusele sisaldama teavet, mis võimaldab viimasel täita oma ülesandeid. Konkreetsed sisunõuded tuleks ette näha ka seoses teatega hinnangu kohta, et krediidiasutus või investeerimisühing või artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, kui sellise hindamise on algatanud vastavalt pädev asutus või kriisilahendusasutus. Sel juhul tuleks teates märkida ka direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktides a ja b osutatud asjakohased tingimused.

(52)

Selleks et tagada kogu liidus ühtne lähenemisviis kriisilahendusmeetmete sidusrühmade asjakohaseks teavitamiseks, nähakse käesoleva määrusega ette sellise teate sisu ja saatmise menetlus, millega esitatakse kriisilahendusmeetmete mõju kokkuvõte, sealhulgas otsus teatavate õiguste peatamise või piiramise kohta vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 69, 70 ja 71.

(53)

Käesolevas määruses sätestatakse sellise teate sisu, võttes arvesse teatavat olulist teavet, mis esitatakse jae- ja kutselistele klientidele ja võlausaldajatele; elementide osas, mis ei ole käesolevas määruses kindlaks määratud, peaks teade olema kooskõlas kriisilahenduse kava raames välja töötatud üldise teabevahetusstrateegiaga, mida on käsitletud käesoleva määruse II peatüki 1. ja 2. jaos. Tuleb vastu võtta regulatiivsed tehnilised standardid, et kehtestada ühtsed ja üksikasjalikud eeskirjad seoses kriisilahenduse kolleegiumide loomisega ja menetlustega, mida kriisilahenduse kolleegiumid peavad direktiivi 2014/59/EL artiklis 88 osutatud funktsioonide ja ülesannete täitmisel järgima, pidades silmas, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamisel ja kriisilahendusel võib olla oluline mõju mitmele liikmesriigile.

(54)

Kriisilahenduse kolleegiumi loomisel tuleb vältida konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja järelvalvekolleegiumi tehtud töö dubleerimist. Samuti on oluline tagada, et seda tööd kohandatakse vastavalt kolleegiumi toimimise vajadustele. Eelkõige on oluline tagada, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtab vastavalt arvesse, ajakohastab ja kohandab kogu asjakohast tööd, mida konsolideeritud järelevalvet tegev asutus on järelvalvekolleegiumi raames teinud, eelkõige seoses asjaomaste konsolideerimisgrupi üksuste ja seejärel selliste ametiasutuste kindlakstegemisega, keda tuleks kutsuda kolleegiumi liikmeteks või vaatlejateks (nn kaardistamisprotsess).

(55)

Viidet muudele töörühmadele või kolleegiumidele, kes täidavad samu ülesandeid ja funktsioone vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikele 6, tuleks mõista nii, et need hõlmavad (kuid ei piirdu nendega) kriisiohjerühmasid, mis on loodud vastavalt finantsstabiilsuse nõukogu ja G20 välja töötatud ühistele põhimõtetele ja lähenemisviisidele. Seepärast on oluline ette näha, et konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused hindavad kriisilahenduse kolleegiumi loomise kohustuse hindamisel ka seda, kas kõnealused teised töörühmad või kolleegiumid tegutsevad vastavalt käesoleva määruse sätetele.

(56)

Kolmandate riikide kriisilahendusasutuste osalemine kriisilahenduse kolleegiumides on juba ette nähtud direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikega 3. Seepärast tuleb ette näha nende kriisilahenduse kolleegiumides ja erinevate kolleegiumi ülesannete täitmises osalemise kord.

(57)

Kriisilahenduse tulemuslikuks kavandamiseks on vaja tõhusat suhtlust ja koostööd kriisilahenduse kolleegiumi ja pangandusgrupi vahel, eelkõige konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja liidu emaettevõtja vahel. Selleks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus teavitama liidu emaettevõtjat kriisilahenduse kolleegiumi loomisest, koosseisust ja selle mis tahes muutustest. Tõhusas ja õigeaegses suhtluses ja koostöös konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja liidu emaettevõtja vahel ei tohiks siiski jätta arvestamata finantsstabiilsuse säilitamiseks vajalike meetmete kiireloomulisuse ega kriisilahenduse kavandamise ettevalmistava või ärahoidva laadi ja sellega seotud keerulise majandusliku hindamisega.

(58)

Kriisilahenduse kolleegiumi kirjalik kord ja menetlused peaksid hõlmama organisatsioonilisi sätteid, mida on vaja tõhusa ja tulemusliku otsustusprotsessi tagamiseks. Eelkõige peaks kriisilahenduse kolleegium tunnistama vajadust luua kriisilahenduse kolleegiumi raames paindlikud allstruktuurid, et täita kolleegiumi funktsioone ja tagada, et liikmed saavad kõigisse kolleegiumi funktsioonide täitmisse asjakohasel viisil panustada. Kui peetakse vajalikuks, et muud kui kolleegiumide liikmetest ametiasutused osaleksid kolleegiumis vaatlejatena, peab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagama, et vaatlejana osalemise tingimused on sätestatud kirjalikus lepingus ja et need ei ole soodsamad kui kolleegiumi liikmete suhtes käesoleva määrusega kehtestatud tingimused.

(59)

Kriisilahenduse kolleegiumi kirjalik kord ja menetlused peaksid hõlmama ka tegevusalaseid sätteid, tagamaks, et kolleegium võimaldab kriisilahendusasutustel koordineerida oma sisendit järelevalvekolleegiumisse ning analüüsida, võtta arvesse ja hinnata sisendit, mida kriisilahendusasutused saavad järelevalvekolleegiumilt. Seepärast peaks kirjalik kord hõlmama järelevalve- ja kriisilahenduse kolleegiumi ja veel olulisemalt konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse teabevahetuse protsessi. Samuti tuleks kirjalikus korras sätestada protsess, mida järgitakse kriisilahenduse kolleegiumis ühise seisukoha kujundamiseks juhtudel, mida tegelikult on vaja koordineerida, kuid ühisotsust ei ole direktiivi 2014/59/EL kohaselt nõutud.

(60)

Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel peaks olema juurdepääs kogu teabele, mida on vaja tema kohustuste ja ülesannete täitmiseks, ja ta peaks tegutsema mis tahes kolleegiumi liikmelt või konsolideerimisgrupi üksuselt saadava sellise teabe kogumise ja levitamisega, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 2014/59/EL sisalduvaid konfidentsiaalsussätteid ja sätteid, millega reguleeritakse konfidentsiaalse teabe vahetamist.

(61)

Selleks et töökord hädaolukorras toimiks, peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus testima kriisilahenduse kolleegiumi toimimist ja vajaduse korral kaasama testimisse liidu emaettevõtja.

(62)

Esmatähtis on ühisotsuse tegemise protsessi õigeaegne ja realistlik kavandamine. Kõik kõnealuse protsessiga seotud kriisilahendusasutused peaksid andma konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma panuse vastavasse ühisotsusesse õigel ajal ja tõhusalt ning vastavalt ajaomase ühisotsuse ajakavale.

(63)

Tuleb tagada, et ühisotsused tehakse kiiresti ja õigel ajal. See on eriti oluline kriisilahendust käsitlevate otsuste puhul, kuid asjakohane ka kriisilahenduse kavandamise puhul. Samal ajal tuleks tagada, et kõigile ühisotsuse tegemise protsessis osalevatele ametiasutustele antakse oma seisukohtade esitamiseks piisavalt aega. Selleks et leida nende kahe eesmärgi vahel sobiv tasakaal, tuleks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele anda õigus esitada teistele protsessis osalevatele ametiasutustele ettepaneku projekt, määrates samas asjakohase tähtaja, pärast mida eeldatakse, et vastuväiteid mitteesitanud ametiasutused on ettepanekuga nõus. Asjakohase tähtaja määramisel peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus võtma nõuetekohaselt arvesse otsustusprotsessi tegelikku ajakava, mis on kindlaks määratud õigussätetega või kolleegiumi enda poolt.

(64)

Tulemusliku protsessi kehtestamise tagamiseks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel olema lõplik õigus määrata kindlaks järgitavad etapid. Tuleks sätestada mis tahes ühisotsuse tegemise etapid, pidades silmas, et mõned neist võivad olla paralleelsed ja mõned järjestikused.

(65)

Vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikele 3 tuleks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad läbi vaadata ja ajakohastada vähemalt kord aastas. Samas tuleks tagada, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavad vaadatakse läbi ja ajakohastatakse ka juhtumipõhiselt kriisilahenduse kolleegiumide algatusel või kui selleks tekib vajadus tulenevalt järelvalvekolleegiumi saadud teabest.

(66)

Kriisilahenduse kolleegiumide toimimise läbipaistvuse suurendamiseks tuleks käesolevas määruses selgelt sätestada liidu emaettevõtjale ja asjaomase konsolideerimisgrupi muudele üksustele ühisotsuste teatamise ühtsed tingimused. Protsesside ja tulemuste võrreldavuse ja ühtsuse tagamiseks tuleb selgelt sätestada ühtsed eeskirjad kriisilahenduse kolleegiumides ühisotsuste tegemise protsessi ja dokumentide kohta.

(67)

Samuti tuleks tagada selliste individuaalsete otsuste koordineerimine, mida konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutused ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused teevad ühisotsuse puudumise korral, et kriisilahenduse kolleegium saaks täita direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Seega tuleb ette näha kolleegiumide toimimise protsess, mille raames konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja muud ametiasutused püüdlevad tõhusa ja toimiva konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavandamise suunas isegi ühisotsuste puudumise korral.

(68)

Selleks et teha kindlaks, kas on vaja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi, peaksid kriisilahenduse kolleegiumis osalevad asjaomased kriisilahendusasutused vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 91 ja 92 kaaluma, kas kriisilahendus mõjutab kogu konsolideerimisgruppi. Selleks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus püüdma teha kindlaks konsolideerimisgrupi üksused, mis on või võivad saada mõjutatud juhul, kui konsolideerimisgrupi üksus või liidu emaettevõtja täidab direktiivi 2014/59/EL artiklite 32 või 33 tingimusi.

(69)

Kriisilahenduseks optimaalsete tingimuste tagamiseks tuleb tegutseda tõhusalt ja tulemuslikult lühikese aja jooksul. Seepärast on oluline ette näha, et kriisilahenduse kolleegium võtaks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajaduse kaalumisel arvesse ka riiklike rahastute vastastikuse toetamise vajadust. Eelkõige seoses rahastamiskavadega ja direktiivi 2014/59/EL kohaldamisega peaks kriisilahenduse kolleegium võtma arvesse seda, kas riiklikud rahastud peaksid vastastikku üksteist toetama. Vastastikuse toetamise puudumisel tuleks rahastamiskava sisu ja protsessi vastavalt kohandada. Tõhususe tagamiseks peaks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusel olema lubatud asendada tema lõplik positiivne hinnang konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajaduse kohta kõnealuse skeemi ettepanekuga.

(70)

Konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemis tuleks võimalikul ja asjakohasel määral võtta arvesse ja järgida konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutused leiavad juhtumi asjaolusid arvestades, et kriisilahenduse eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt meetmetega, mis ei ole kriisilahenduse kavas ette nähtud.

(71)

On oluline, et kõik, keda krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus mõjutab, saaksid täielikult aru sellise kriisilahendusasutuse seisukohtadest ja tegevusest, kes ei ole nõus ühisotsusega koordineerimise eesmärgil koostatava konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi kohta. Seepärast peaks mittenõustuv asutus mittenõustumist konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele selgelt põhjendama.

(72)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) esitas komisjonile.

(73)

EBA on konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse kavade sisu, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavade sisu vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 10 ja 13 ning kriteeriume, mille alusel hinnatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide kriisilahenduskõlblikkust vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 15 lõikele 4 ja artikli 16 lõikele 2.

(74)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

1)

individuaalses finantsseisundi taastamise kavas ja vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõigetele 5 ja 6 konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas esitatav teave;

2)

miinimumkriteeriumid, mida pädev asutus peab nii individuaalsete kui ka konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavade puhul hindama vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõikele 8;

3)

selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisilahenduse kavade sisu, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112, ja konsolideerimisgruppide kriisilahenduse kavade sisu vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklitele 10 ja 13;

4)

küsimused ja kriteeriumid, mida tuleb krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel arvestada vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 15 lõikele 4 ja artikli 16 lõikele 2;

5)

direktiivi 2014/59/EL artikli 23 lõike 1 punktides a, c, e ja i sätestatud tingimused seoses konsolideerimisgrupi üksuse finantstoetusega vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 19;

6)

asjaolud, mille korral on isik sõltumatu kriisilahendusasutusest ja krediidiasutusest või investeerimisühingust või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktides b, c või d osutatud üksusest kõnealuse direktiivi artikli 36 lõike 1 ja artikli 74 kohaldamisel;

7)

selliste kohustuste loetelu, mille puhul kehtib direktiivi 2014/59/EL artikli 55 lõikes 1 osutatud lepingulise sätte lisamise kohustusest väljajätmine, ja kõnealuse lõikega ette nähtud lepingulise sätte sisu;

8)

menetlused ja sisu seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 81 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teadetega ja kõnealuse direktiivi artiklis 83 osutatud peatamisteatega;

9)

üksikasjalikud eeskirjad kriisilahenduse kolleegiumide moodustamise ja toimimise kohta direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks.

a)

sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 1 koostatud finantsseisundi taastamise kava, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille suhtes kohaldatakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklitele 111 ja 112;

b)

ELis tegutseva emaettevõtja tütarettevõtja poolt vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõikele 2 koostatud finantsseisundi taastamise kava;

1)

finantsseisundi taastamise kava põhielementide kokkuvõte vastavalt artiklile 4;

2)

teave juhtimise kohta vastavalt artiklile 5;

3)

strateegiline analüüs vastavalt artiklitele 6–12;

4)

teabevahetus- ja avalikustamiskava vastavalt artiklile 14;

5)

ettevalmistavate meetmete analüüs vastavalt artiklile 15.

a)

finantsseisundi taastamise kava teave juhtimise kohta;

b)

finantsseisundi taastamise kava strateegiline analüüs, sealhulgas artikli 12 lõikes 3 osutatud üldise taastumissuutlikkuse kokkuvõte;

c)

pärast kõige viimase finantsseisundi taastamise kava pädevatele asutustele esitamist krediidiasutuses või investeerimisühingus toimunud mis tahes olulised muutused;

d)

finantsseisundi taastamise kava teabevahetus- ja avalikustamiskava;

e)

finantsseisundi taastamise kavas kindlaks määratud ettevalmistavad meetmed.

1)

kuidas finantsseisundi taastamise kava välja töötati, sealhulgas vähemalt järgmine:

2)

finantsseisundi taastamise kava heakskiitmise põhimõtted ja protseduurid, sealhulgas vähemalt järgmine:

3)

finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste õigeaegse rakendamise tagamiseks vajalikud tingimused ja kord, sealhulgas vähemalt järgmine:

4)

kava kooskõla krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi üldise riskijuhtimise raamistikuga, sealhulgas selliste asjakohaste võrdlusaluste (varajase hoiatamise signaalid) kirjeldus, mida kasutatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi tavapärase sisemise riskijuhtimisprotsessi osana, kui kõnealused võrdlusalused annavad juhtkonnale teavet selle kohta, et näitajad on võimalik täita;

5)

juhtimisinfosüsteemid, sealhulgas sellise korra kirjeldus, millega tagatakse, et finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste rakendamiseks vajalik teave on stressiolukorras otsuste tegemiseks usaldusväärselt ja õigeaegselt kättesaadav.

a)

finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kirjeldus vastavalt artiklile 7;

b)

finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste kirjeldus vastavalt artiklitele 8–12.

a)

finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste üldine kirjeldus, sealhulgas järgmine:

b)

põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide jaotus juriidiliste isikute ja filiaalide vahel, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele;

c)

kavaga hõlmatud üksuse või üksuste õiguslike ja finantsstruktuuride üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas selgitus selliste juriidiliste isikute ja filiaalide grupisisese seotuse kohta, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele, ja eelkõige järgmise kirjeldus:

d)

välise seotuse kirjeldus, sealhulgas vähemalt järgmine:

a)

kes oluliselt panustavad finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kasumisse või rahastamisse või hoiavad olulist osa nende varadest, kohustustest või kapitalist;

b)

kes tegelevad peamise äritegevusega;

c)

kes keskselt täidavad peamisi operatsioonilisi, riskijuhtimise või haldusfunktsioone;

d)

kes on avatud märkimisväärsetele riskidele, mis halvimal juhul võivad ohustada krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkust;

e)

keda ei ole võimalik võõrandada ega likvideerida ilma, et sellega tõenäoliselt kaasneks suur oht krediidiasutusele või investeerimisühingule või konsolideerimisgrupile tervikuna;

f)

kes on olulised vähemalt ühe sellise liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast, kus on nende registrijärgne asukoht või kus nad tegutsevad.

a)

finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste jätkusuutlikkuse ja finantsseisundi säilitamiseks või taastamiseks vajalikud kapitali- ja likviidsusmeetmed, mille peamine eesmärk on tagada kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide jätkusuutlikkus;

b)

kord ja meetmed, mille peamine eesmärk on säilitada või taastada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid või konsolideerimisgrupi konsolideeritud omavahendid välise rekapitaliseerimise ja sisemiste meetmete abil, et parandada finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kapitalipositsiooni;

c)

kord ja meetmed, millega tagatakse, et finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksusel või üksustel on piisav juurdepääs hädaolukorra rahastamisallikatele, tagamaks, et nad saavad jätkata oma tegevust ja täita oma kohustusi õigel ajal;

d)

kord ja meetmed, et vähendada riski ja finantsvõimendust või restruktureerida äriliinid, sealhulgas vajaduse korral varade, juriidiliste isikute või äriliinide võimaliku olulise võõrandamise analüüs;

e)

kord ja meetmed, mille peamine eesmärk on saavutada kohustuste vabatahtlik restruktureerimine, ilma et sellega kaasneks makseviivitus, lõpetamine, reitingu alandamine vms.

1)

finants- ja operatsioonilise mõju hindamine, millega määratakse kindlaks oodatav mõju finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste maksevõimele, likviidsusele, rahastamispositsioonile, kasumlikkusele ja tegevusele; vajaduse korral tehakse hindamisel selgelt kindlaks grupi üksused, keda valikuvõimalus võib mõjutada või kes võivad olla seotud selle rakendamisega;

2)

sellise välismõju ja selliste süsteemsete tagajärgede hindamine, millel on oodatav mõju finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste kriitilistele funktsioonidele ja mõju aktsionäridele, klientidele, eelkõige hoiustajatele ja jaeinvestoritele, vastaspooltele ja asjakohasel juhul ülejäänud konsolideerimisgrupile;

3)

hindamise eeldused ja kõik muud eeldused, mis on tehtud punktide 1 ja 2 kohaseks hindamiseks, sealhulgas eeldused varade turustatavuse või teiste finantseerimisasutuste tegevuse kohta.

a)

finantsseisundi taastamise valikuvõimalusega seotud riski hindamine, tuginedes finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse või samaväärse meetme rakendamisel saadud kogemustele;

b)

kava tulemuslikku ja õigeaegset rakendamist piiravate võimalike oluliste takistuste üksikasjalik analüüs ja kirjeldus ning kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas selliseid takistusi saaks ületada;

c)

vajaduse korral finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse tulemuslikku rakendamist piiravate selliste võimalike oluliste takistuste analüüs, mis tulenevad konsolideerimisgrupi struktuurist või grupisisestest lepingutest, sealhulgas kas grupisisesel omavahendite kiirel ülekandmisel või kohustuste tagasimaksmisel või vara tagastamisel võib esineda olulisi praktilisi või õiguslikke takistusi;

d)

punktide b ja c kohaselt kindlaks tehtud võimalike takistuste kõrvaldamise võimalused.

a)

mis tahes kord ja meetmed, mis on vajalikud pideva juurdepääsu säilitamiseks asjaomasele finantsturutaristule;

b)

mis tahes kord ja meetmed, mis on vajalikud finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksuse või üksuste tegevusprotsesside, sealhulgas taristu ja IT-teenuste järjepidevaks toimimiseks;

c)

finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse rakendamise ja tulemuslikkuse prognoositav ajakava;

d)

finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse tulemuslikkus ja stressiolukorra stsenaariumide näitajate asjakohasus, millega hinnatakse iga sellise stsenaariumi mõju finantsseisundi taastamise kavaga hõlmatud üksusele või üksustele, eelkõige nende kapitalile, likviidsusele, kasumlikkusele, riskiprofiilile ja tegevusele.

a)

siseteave, eelkõige töötajatele, töönõukogudele ja teistele töötajate esindajatele;

b)

välisteave, eelkõige aktsionäridele ja muudele investoritele, pädevatele asutustele, vastaspooltele, finantsturgudele, finantsturutaristule, hoiustajatele ja avalikkusele, nagu see on asjakohane;

c)

tõhusad ettepanekud mis tahes võimalike negatiivsete turureaktsioonide juhtimiseks.

1)

kas kava sisaldab kogu teavet, mis on loetletud direktiivi 2014/59/EL lisa A jaos ja mida on täpsustatud käesoleva määruse I peatüki 1. jaos;

2)

kas kavas esitatakse vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 2 ajakohastatud teave, sealhulgas üksust või üksusi mõjutavate mis tahes oluliste muutuste kohta, eelkõige seoses õigusliku või organisatsioonilise struktuuri või äritegevuse või finantsseisundi oluliste muutustega alates kava eelmisest esitamisest;

3)

kas kava sisaldab vajaduse korral analüüsi selle kohta, kuidas ja millal võivad kavaga hõlmatud üksus või üksused taotleda kavas käsitletavate tingimuste korral võimalust kasutada keskpanga vahendeid, ning kas kavas on kindlaks määratud eeldatavalt tagatiseks kvalifitseeruv vara;

4)

kas kava kajastab asjakohaselt tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumeid, mis on asjakohased kavaga hõlmatud üksuse või üksuste eritingimuste seisukohast, võttes arvesse vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 7 esitatud EBA suuniseid, millega täpsustatakse stsenaariumeid, mida tuleb kasutada finantsseisundi taastamise kavades, võttes vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõikele 3 selliste suuniste järgimiseks mis tahes meetmeid;

5)

kas kava sisaldab näitajate raamistikku, milles on kindlaks määratud, millal võib võtta kavas osutatud asjakohaseid meetmeid;

6)

kas punktides 1–5 osutatud teave on esitatud konsolideerimisgrupi kui terviku kohta;

7)

kas kava sisaldab vajaduse korral grupisisese finantstoetuse andmise korda, mis on kehtestatud vastavalt direktiivi 2014/59/EL III peatüki kohaselt sõlmitud grupisisese finantstoetuse lepingule;

8)

kas kavas vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 7 lõikele 6 kajastatud iga tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumi puhul on kindlaks määratud järgmine:

1)

kava peetakse selgeks, kui:

2)

kavas esitatud teavet peetakse asjakohaseks, kui selline teave keskendub krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja jätkusuutlikkuse säilitamise või taastamise valikuvõimaluste kindlakstegemisele;

3)

finantsseisundi taastamise kava peetakse terviklikuks, kui võttes arvesse eelkõige kavaga hõlmatud üksuse või üksuste äritegevuse laadi ning nende suurust ja seotust teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja konsolideerimisgruppidega ning finantssüsteemiga üldiselt:

4)

kava peetakse sisemiselt ühtseks, kui:

a)

kava integreeritus ja kooskõla kavaga hõlmatud üksuse või üksuste üldjuhtimise ja siseprotsessidega ning riskijuhtimise raamistikuga;

b)

kas kava sisaldab piisaval hulgal usutavaid ja jätkusuutlikke finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi, mis muudavad mõistlikult tõenäoliseks, et krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp suudab kiiresti ja tulemuslikult reageerida erinevatele finantsraskuste stsenaariumidele;

c)

kas kavas esitatud finantsseisundi taastamise valikuvõimalustega on ette nähtud meetmed tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumidele reageerimiseks vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõikele 6;

d)

kas valikuvõimaluste rakendamise ajakava on realistlik ja kas seda on võetud arvesse finantsseisundi taastamise meetmete rakendamise tagamise menetlustes;

e)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi valmisolek stressiolukorra lahendamiseks, hinnates eelkõige seda, kas vajalikud ettevalmistavad meetmed on asjakohaselt kindlaks määratud ja vajaduse korral rakendatud või on koostatud nende rakendamise kava;

f)

selliste tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste stsenaariumide asjakohasus, millega on kava testitud;

g)

punktis f osutatud stsenaariumide alusel kava testimise protsessi asjakohasus ja mil määral on finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste ja näitajate analüüsi iga stsenaariumi puhul sellise testimise abil kontrollitud;

h)

kas kavas ja finantsseisundi taastamise iga valikuvõimaluse puhul tehtud eeldused ja hinnangud on realistlikud ja usutavad.

a)

mil määral on selle rakendamine krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kontrolli all ja mil määral see sõltuks kolmandate isikute tegevusest;

b)

kas kava sisaldab piisavalt erinevaid finantsseisundi taastamise valikuvõimalusi ning asjakohaseid näitajaid, tingimusi ja korda, millega tagatakse valikuvõimaluste rakendamine õigel ajal;

c)

mil määral võetakse kavas arvesse kavandatud finantsseisundi taastamise valikuvõimaluse mõistlikult prognoositavat mõju krediidiasutusele või investeerimisühingule või konsolideerimisgrupile;

d)

kas kava ja eelkõige finantsseisundi taastamise valikuvõimalused tõenäoliselt säilitavad krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi jätkusuutlikkuse ja taastavad tema rahandusliku usaldusväärsuse;

e)

kui see on asjakohane, mil määral krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp või samalaadsed konkurendid on lahendanud eelmise stressiolukorra, mis on sarnane stsenaariumiga, mida on võetud arvesse asjaomaste finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste kasutamisel, eelkõige seoses finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste õigeaegse rakendamisega ning konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava puhul seoses finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste grupisisese koordineerimisega.

1)

kas on mõistlikult tõenäoline, et kava ja üksikud finantsseisundi taastamise valikuvõimalused saab õigel ajal ja tulemuslikult rakendada isegi tõsiste makromajanduslike ja finantsraskuste korral;

2)

kas on mõistlikult tõenäoline, et kava ja eelkõige finantsseisundi taastamise valikuvõimalused saab rakendada määral, millega piisavalt saavutatakse nende eesmärgid ilma märkimisväärse negatiivse mõjuta finantssüsteemile;

3)

kas erinevad finantsseisundi taastamise valikuvõimalused piisavalt vähendavad ohtu, et seoses sellega, et samal ajal võetakse teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide finantsseisundi taastamise meetmeid, võivad tekkida kõnealuste valikuvõimaluste rakendamist piiravad takistused või negatiivne süsteemne mõju;

4)

mil määral võivad finantsseisundi taastamise valikuvõimalused olla vastuolus selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute või konsolideerimisgruppide finantsseisundi taastamise valikuvõimalustega, kellel on sarnased nõrgad kohad, nt tulenevalt samalaadsest ärimudelist, strateegiast või tegevusvaldkonnast, kui kõnealuseid valikuvõimalusi rakendataks samal ajal;

5)

mil määral piirab mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise valikuvõimaluste samaaegne rakendamine kõnealuste valikuvõimaluste mõju ja teostatavust.

1)

mil määral võib kava stabiliseerida konsolideerimisgruppi tervikuna ja sellesse kuuluvat mis tahes krediidiasutust või investeerimisühingut, võttes eelkõige arvesse järgmist:

2)

mil määral pakutakse kavas lahendusi grupisiseste finantsseisundi taastamise meetmete rakendamist piiravate takistuste kõrvaldamiseks, mis on kindlaks tehtud seoses direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõike 6 kohase stsenaariumiga; kui takistusi ei ole võimalik kõrvaldada, mil määral saab alternatiivsete finantsseisundi taastamise meetmetega saavutada samad tulemused;

3)

mil määral nähakse kavaga ette lahendused grupisisest omavahendite kiiret ülekandmist või kohustuste tagasimaksmist või vara tagastamist piiravate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste kõrvaldamiseks; kui takistusi ei ole võimalik kõrvaldada, mil määral saab alternatiivsete finantsseisundi taastamise valikuvõimalustega saavutada samad tulemused.

1)

kava kokkuvõte, sealhulgas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kirjeldus ja punktides 2–8 osutatud teabe kokkuvõte;

2)

kavas esitatud kriisilahendusstrateegia kirjeldus, sealhulgas:

3)

kriisilahendusstrateegia tulemuslikuks rakendamiseks vajaliku teabe kirjeldus ja esitamise kord, sealhulgas vähemalt järgmine:

4)

sellise korra üksikasjalik kirjeldus, millega tagatakse kriisilahenduse käigus järjepidev juurdepääs kriitilistele funktsioonidele, sealhulgas vähemalt järgmiste kirjeldus:

5)

selliste rahastamisvajaduste ja -allikate kirjeldus, mida on vaja kavaga ette nähtud kriisilahendusstrateegia rakendamiseks, sealhulgas vähemalt:

6)

kava teabe vahetamiseks oluliste sidusrühmadega, sealhulgas vähemalt järgmistega:

7)

kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kokkuvõte, sealhulgas vähemalt järgmine:

8)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi mis tahes arvamus kriisilahenduse kava kohta.

a)

tavalise maksejõuetusmenetluse käigus krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi likvideerimise teostatavuse ja usaldusväärsuse hindamine vastavalt artiklile 24;

b)

eelistatud kriisilahendusstrateegia valimine hindamiseks vastavalt artiklile 25;

c)

valitud kriisilahendusstrateegia teostatavuse hindamine vastavalt artiklitele 26–31;

d)

valitud kriisilahendusstrateegia usaldusväärsuse hindamine vastavalt artiklile 32.

a)

finantsturgude toimimine ja turu usaldus;

b)

finantsturutaristu, eelkõige:

c)

muud finantseerimisasutused, eelkõige:

d)

reaalmajandus ja eelkõige kriitiliste finantsteenuste kättesaadavus.

a)

milliseid kriisilahendusvahendeid eelistatud kriisilahendusstrateegia puhul kasutataks ja kas need kriisilahendusvahendid on kättesaadavad juriidiliste isikute puhul, kelle jaoks on need kriisilahendusstrateegiaga ette nähtud;

b)

kavandatud kriisilahendusstrateegia puhul kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste summa, oht, et need ei aita katta kahjumit ega rekapitaliseerida, ja need emiteerinud juriidilised isikud, võttes arvesse, et:

c)

kehtiv lepinguline või muu kord kahjumi ülekandmiseks konsolideerimisgrupi juriidiliste isikute vahel;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi tegevusstruktuur ja ärimudel ning eelkõige, kas ta on tugevasti integreeritud või tal on detsentraliseeritud struktuur, mille puhul on krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi eri osad tugevasti eraldatud, võttes arvesse, et:

e)

kohaldatavate kriisilahendusvahendite rakendatavus, eelkõige kolmandates riikides;

f)

kas kriisilahendusstrateegiaga on ette nähtud, et muud ametiasutused (eelkõige kolmandate riikide ametiasutused) võtavad toetusmeetmeid või peavad hoiduma sõltumatute kriisilahendusmeetmete võtmisest, ja kas sellised meetmed on kõnealuste ametiasutuste puhul teostatavad ja usaldusväärsed.

a)

struktuur ja tegevus;

b)

rahalised vahendid;

c)

teave;

d)

piiriülesed küsimused;

e)

õigusküsimused.

1)

direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktides 1–7, 16, 18 ja 19 käsitletud küsimused;

2)

oluliste üksuste ja põhiäriliinide sõltuvus taristust, infotehnoloogiast, varahaldus- või finantsfunktsioonist, töötajatest või muudest kriitilistest jagatud teenustest;

3)

kas juhtimis-, kontrolli- ja riskijuhtimiskord on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi struktuuri mis tahes kavandatud muutusega;

4)

kas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi õigus- ja frantsiisistruktuur on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi äristruktuuri mis tahes kavandatud muutusega;

5)

kas iga juriidilise isiku puhul on olemas kriisilahendusstrateegia elluviimiseks sobivad kriisilahendusvahendid.

1)

direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktides 13, 14, 15 ja 17 käsitletud küsimused;

2)

vajadus määrata kindlaks selliste mis tahes kohustuste summa, mis eelistatud kriisilahendusstrateegia rakendamisel tõenäoliselt ei aita katta kahjumit ega rekapitaliseerida, võttes arvesse vähemalt järgmisi tegureid:

3)

rahastamisvajaduse maht enne kriisilahendust ja selle käigus, rahastamisallikate kättesaadavus ja rahaliste vahendite krediidiasutuse- või investeerimisühingu- või konsolideerimisgrupisisest ülekandmist piiravad takistused;

4)

kas on kindlaks määratud asjakohane kord kahjumi ülekandmiseks muudelt konsolideerimisgrupi äriühingutelt juriidilistele isikutele, kelle suhtes kohaldataks kriisilahendusvahendeid, sealhulgas vajaduse korral grupisisese rahastamise summa ja kahjumi katmise võime.

1)

direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktides 8–12 käsitletud küsimused;

2)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suutlikkus esitada teavet selliste varade summa ja asukoha kohta konsolideerimisgrupis, mis eeldatavalt peaksid kvalifitseeruma keskpanga vahendite tagatiseks;

3)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi suutlikkus esitada teavet, mille alusel teostatakse hindamine, et määrata kindlaks nõutava allahindamise või rekapitaliseerimise summa.

1)

direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punktis 20 käsitletud küsimused;

2)

sellise asjakohase korra olemasolu, millega reguleeritakse võetavate meetmete koordineerimist, nendest teavitamist ja nende kinnitamist päritoluriikide ja vastuvõtvate riikide ametiasutuste (sealhulgas kolmandate riikide ametiasutused) vahel, et tagada kriisilahendusstrateegia elluviimine;

3)

kas asjaomases päritolu- ja vastuvõtvas jurisdiktsioonis kehtivad seadused on ülimuslikud finantslepingute lõpetamise õiguse suhtes, mis tekib üksnes sidusettevõtja maksejõuetuse ja kriisilahenduse korral.

1)

kas kriisilahendusstrateegia elluviimiseks vajaliku regulatiivse heakskiitmise või tegevusloa andmise nõudeid suudetakse täita õigel ajal;

2)

kas oluliste lepinguliste dokumentidega on lubatud lõpetada lepingud kriisilahendusmenetluse algatamise korral;

3)

kas lepingulised kohustused, mille kohaldamist ei saa kriisilahendusasutus lõpetada, takistavad kriisilahendusstrateegiaga ette nähtud varade ja/või kohustuste ülekandmist.

a)

finantsturgude toimimine ja eelkõige turu usaldus;

b)

finantsturutaristu ja eelkõige:

c)

muud finantseerimisasutused, eelkõige:

d)

reaalmajandus ja eelkõige kriitiliste finantsteenuste kättesaadavus.

a)

toetust saava üksuse kapitali- ja likviidsusvajadused, mis on määratud kindlaks toetust saava üksuse kapitali- ja likviidsuspositsiooni kirjelduse ning selle kapitali- ja likviidsusvajaduste prognoosiga, on piisavalt pika ajavahemiku jooksul kaetud, võttes arvesse kõiki muid asjakohaseid rahaliste vahendite allikaid, mida saaks kasutada nende vajaduste rahuldamiseks, finantsraskuste leevendamiseks vajalikku aega ja toetuse tingimusi;

b)

finantsseisundi ning finantsraskuste sisemiste ja väliste põhjuste, eelkõige toetust saava üksuse ärimudeli ja riskijuhtimise ning varasemate, praeguste ja oodatavate turutingimuste analüüs ei ole leevendamise väljavaadetega vastuolus;

c)

tegevuskava, milles kirjeldatakse toetust saava üksuse finantsseisundi parandamise meetmeid, sh vajaduse korral selle ärimudeli ja riskijuhtimise läbivaatamine;

d)

punktides a, b ja c osutatud kirjelduste ja prognooside aluseks olevad eeldused on sidusad ja usutavad ning neis võetakse arvesse toetust saava üksuse rasket olukorda, kehtivaid turutingimusi ja võimalikku ebasoodsat arengut.

a)

tingimused kajastavad piisavalt

b)

tingimused kajastavad kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 19 lõikega 7 toetust andva üksuse parimaid huve ning parimate huvide kindlaksmääramisel arvesse võetud kasu, riskide ja kulude seoseid, sh otsene või kaudne kasu, mida toetust andev üksus võib saada finantstoetuse andmisest ja konsolideerimisgrupi saadud kasust seoses toetuse andmisega.

a)

võib mõistlikult eeldada, et toetust andva üksuse varad on alati suuremad kui kohustused;

b)

võib mõistlikult eeldada, et toetust andev üksus vastab järgmistele tingimustele:

a)

võimalik kahjumi katmine konsolideerimisgrupi sees pärast kriisilahendustingimuste täitmist;

b)

toetust andva üksuse ja toetust saava üksuse seotus;

c)

konsolideerimisgrupi sees finantsraskuste levimise risk;

d)

konsolideerimisgrupi keerukuse suurenemine finantstoetuse andmise tulemusel;

e)

toetust andva üksuse kapitali- ja likviidsuspositsioon.

1)

hindajal on kooskõlas artikliga 39 nõutav kvalifikatsioon, kogemused, suutlikkus, teadmised ja vahendid ning ta saab hindamise tulemuslikult ellu viia ühelegi asjaomasele avalik-õiguslikule asutusele või asjaomasele üksusele liigselt tuginemata;

2)

hindaja on kooskõlas artikliga 40 asjaomastest avalik-õiguslikest asutustest või asjaomasest üksusest õiguslikult eraldatud;

3)

hindajal ei ole ühiseid huve või huvide konflikte artikli 41 tähenduses.

a)

ei küsi ega võta vastu juhiseid või suuniseid üheltki asjaomaselt avalik-õiguslikult asutuselt või asjaomaselt üksuselt;

b)

ei küsi ega aktsepteeri rahalisi või muid soodustusi üheltki asjaomaselt avalik-õiguslikult asutuselt või asjaomaselt üksuselt.

a)

juhiste, suuniste, ruumide, tehniliste seadmete või muul kujul toetuse pakkumist, kui ametisse nimetav asutus või muu selline asutus, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, leiab hindamise käigus, et see on hindamise eesmärkide saavutamiseks vajalik;

b)

sõltumatule hindajale sellise tasu ja selliste kulutuste tasumist, mis on hindamise tegemise puhul mõistlikud.

a)

füüsilise isiku korral ei ole sõltumatu hindaja ühegi asjaomase avalik-õigusliku asutuse ega asjaomase üksuse töötaja või töövõtja;

b)

juriidilise isiku korral ei kuulu sõltumatu hindaja samasse äriühingute gruppi ühegi asjaomase avalik-õigusliku asutuse või asjaomase üksusega.

a)

asjaomase üksuse kõrgem juhtkond ja juhtorgani liikmed;

b)

juriidilised või füüsilises isikud, kellel on asjaomase üksuse üle kontroll või kellel on seal oluline osalus;

c)

võlausaldajad, keda ametisse nimetav asutus või muu selline asutus, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus kõnealuse ülesande täitmiseks, peab talle kättesaadava teabe põhjal olulisteks;

d)

iga konsolideerimisgruppi kuuluv üksus.

a)

teenused, mida sõltumatu hindaja on asjaomasele üksusele ja lõikes 3 osutatud isikutele osutanud, k.a minevikus osutatud teenused, ning eelkõige nende teenuste ja hindamise puhul oluliste elementide vaheline seos;

b)

sõltumatu hindaja ning asjaomase üksuse ja lõikes 3 osutatud isikute isiklikud ja finantssuhted;

c)

sõltumatu hindaja investeeringud või muud olulised finantshuvid;

d)

juriidilise isiku korral struktuuriline eraldatus või muu kehtestatav kord, mille eesmärk on tegeleda selliste võimalike ohtudega sõltumatusele nagu eneseülevaatus, omahuvi, eestkoste, familiaarsus, usalduslikud suhted või hirmutamine, sh kord vahe tegemiseks hindamisse kaasatud olla võivate ja muude töötajate vahel.

a)

omama kooskõlas kohaldatavate eetikakoodeksite ja erialaste standarditega tegevuspõhimõtteid ja protseduure tegemaks kindlaks mis tahes tegelikud või võimalikud huvid, mida võib käsitada oluliste huvidena vastavalt lõikele 2;

b)

teatama viivitamata ametisse nimetavale asutusele või muule sellisele lõikes 2 osutatud asutusele, kellele võib asjaomases liikmesriigis olla antud volitus selle ülesande täitmiseks, mis tahes tegelikust või võimalikust huvist, mida ametisse nimetav asutus võib sõltumatu hindaja arvates pidada hindamisel oluliseks huviks vastavalt lõikele 2;

c)

astuma sobivad sammud, et tagada, et ühelgi töötajal või muul hindamisse kaasatud isikul ei oleks ühtki sarnast lõike 2 kohast olulist huvi.

a)

ei ole see täielikult tagatud;

b)

on see täielikult tagatud, kuid selle suhtes kehtivad lepingulised sätted, mis ei kohusta võlgnikku hoidma kohustust pidevalt täielikult tagatuna kooskõlas liidu õiguse või sellise kolmanda riigi õiguse regulatiivsete nõuetega, mille mõju võib käsitada liidu õiguse mõjuga samaväärsena.

a)

pärast kõnealust kuupäeva tekkinud kohustused, olenemata sellest, kas need tekkisid enne seda kuupäeva sõlmitud asjaomaste lepingute, sh lepingupoolte vahel sõlmitud ja mitut kohustust reguleerivate raamlepingute alusel või mitte;

b)

kohustused, mis tekkisid enne või pärast kõnealust kuupäeva selliste asjaomaste lepingute alusel, mis sõlmiti enne seda kuupäeva ja mille suhtes võib rakendada olulisi muudatusi;

c)

pärast kõnealust kuupäeva emiteeritud võlainstrumentide kohased kohustused;

d)

enne või pärast kõnealust kuupäeva emiteeritud võlainstrumentide kohased kohustused enne kõnealust kuupäeva sõlmitud selliste lepingute alusel, mille suhtes võib rakendada olulisi muudatusi.

a)

võimaldab kriisilahendusasutuse taotlusel või selle kolmanda riigi haldusasutuse või kohtuorgani algatusel, kelle õigus kohustust või instrumenti reguleerib, sellisel kolmanda riigi nõuetekohaselt volitatud haldusasutusel või kohtuorganil ajavahemikul, mis kriisilahendusasutuse arvates ei kahjusta allahindamise ja konverteerimise õiguse tulemuslikku kohaldamist kõnealuse asutuse poolt, teha ühte järgmist:

b)

näeb ette, et põhjused, mille alusel kolmanda riigi haldusasutus või kohtuorgan võib keelduda allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamise tunnustamisest või toetamisest punkti a kohaselt, on selgelt väljendatud ja piirduvad ühe või mitmega järgmistest erandjuhtudest:

1)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vastaspool tunnustab ja aktsepteerib, et kriisilahendusasutus võib kohustuse puhul kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust;

2)

iga kriisilahendusasutuse allahindamise ja konverteerimise õiguse kirjeldus kooskõlas riigisisese õigusega, millega võetakse üle direktiivi 2014/59/EL IV jaotise IV peatüki 5. jagu, või kui see on asjakohane, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014, (7) eelkõige direktiivi 2014/59/EL artikli 63 lõike 1 punktides e, f, g ja j sätestatud õiguste kirjeldus;

3)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vastaspool tunnistab ja aktsepteerib, et:

4)

krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vastaspool tunnistab ja aktsepteerib, et lepingulised sätted on lepingus kirjeldatud asjus ammendavad seoses asjaomase lepingu reguleerimiseset käsitlevate muude vastaspooltevaheliste lepingute, korralduste või kokkulepete välistamisega.

a)

teadet saatva krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse nimi, registrijärgne asukoht ja võimaluse korral juriidilise isiku tunnus;

b)

asjakohasel juhul krediidiasutuse või investeerimisühingu või üksuse vahetu ja põhiemaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht;

c)

asjakohane teave ja analüüsid, mida juhtorgan võttis arvesse, kui hindas, kas direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 tingimused on täidetud;

d)

juhtorgani kirjaliku avalduse koopia, milles kinnitatakse hinnangut, et krediidiasutus või investeerimisühing või üksus on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks;

e)

mis tahes lisateave, mida juhtorgan peab hindamise jaoks oluliseks.

1)

saadud teate koopia ja kõik artikli 46 lõikes 1 osutatud andmed;

2)

üksikasjad kriisiennetusmeetmete või direktiivi 2013/36/EL artiklis 104 osutatud meetmete kohta, mida pädev asutus on rakendanud või mille rakendamist ta krediidiasutuselt või investeerimisühingult või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuselt nõuab, kui see on asjakohane;

3)

mis tahes muud täiendavad toetavad dokumendid, mis pädeva asutuse arvates on vajalikud, et kriisilahendusasutus saaks teha teadliku otsuse.

a)

selle krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse nimi, keda teade puudutab;

b)

artikli 46 lõike 1 punktides a ja b sätestatud teave;

c)

direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktides a ja b nõutud hindamise kokkuvõte.

a)

kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse nimi, registrijärgne asukoht ja võimaluse korral juriidilise isiku tunnus;

b)

asjakohasel juhul kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse vahetu ja põhiemaettevõtja nimi ja registrijärgne asukoht;

c)

konsolideerimisgrupi selliste muude üksuste ja seotud filiaalide nimekiri, millele kriisilahendusmeetmed mõju avaldavad, sh võimaluste piires teave kolmandates riikides asuvate filiaalide kohta;

d)

rakendatavate asjaomaste kriisilahendusmeetme kokkuvõte, nende jõustumise kuupäevad ja eelkõige nende mõju jaeklientidele, sh järgmine:

e)

kinnitus muude lepinguliste kohustuste kohta, sh tagasimaksegraafikud, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/59/EL artiklite 69, 70 ja 71 kohast peatamist;

f)

kontaktpunkt krediidiasutuses või investeerimisühingus, kust kliendid ja võlausaldajad saavad küsida krediidiasutuse või investeerimisühingu või direktiivi 2014/59/EL artikli 1 lõike 1 punktis b, c või d osutatud üksuse ja selle tegevuse kohta täiendavat ja värskeimat teavet.

a)

pidades silmas ka punkti b, konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse arvamus vaatlejakandidaadi suhtes kohaldatava konfidentsiaalsus- ja ametisaladuse hoidmise korra samaväärsuse kohta;

b)

kriisilahenduse kolleegiumis vaatlejana osalemise tingimused, mida peab hõlmama kirjalik kord ja menetlused, mille kohta teeb ettepaneku konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus;

c)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse seisukoht asjaomase filiaali olulisuse kohta, kui kandidaat on filiaali puhul kolmanda riigi kriisilahendusasutus;

d)

sellise ajavahemiku kehtestamine, mille möödumisel eeldatakse nõusolekut; selle ajavahemiku jooksul võib iga direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõike 2 punktis b, c või d osutatud kriisilahenduse kolleegiumi eriarvamusel olev liige esitada täielikult põhjendatud vastuväite käesoleva lõike punktis a osutatud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse arvamusele.

a)

konsolideerimisgrupi, liidus tegutseva emaettevõtja, tütarettevõtjate ja oluliste filiaalide kirjeldus;

b)

kolleegiumi liikmete ja vaatlejate andmed;

c)

kriisilahenduse kolleegiumis asutuste koostööd ning tegevuse ja ülesannete koordineerimist käsitleva üldise raamistiku kirjeldus.

a)

kriisilahenduse kolleegiumi eri ülesannete täitmiseks loodud allstruktuuride kirjeldus, kui see on asjakohane. Selleks kaalub konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus vajadust jagada kriisilahenduse kolleegium mitmesugusteks allstruktuurideks, seda eelkõige seoses kolleegiumi liikmete ühisotsustega.

b)

kolleegiumi konkreetsetes tegevustes osalevate liikmete ja vaatlejate andmed. Selleks tagab konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, et kolleegiumi mitmesugused allstruktuurid, sh vaatlejaid hõlmavad allstruktuurid, ei piira ega takista ühisotsuste tegemist eelkõige kolleegiumi selliste liikmete puhul, kes on vastavalt direktiivi 2014/59/EL asjakohastele sätetele kohustatud võtma vastu ühisotsuseid;

c)

kriisilahenduse kolleegiumis vaatlejana osalemise raamistiku ja tingimuste kirjeldus, sh kolleegiumi mitmesugustes dialoogides ja protsessides osalemise tingimused, vaatlejate õigused ja kohustused seoses teabe vahetamisega, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikleid 90 ja 98. Konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus tagab, et vaatlejana osalemise üldraamistik ja tingimused ei ole soodsamad kui kolleegiumi liikmete suhtes kooskõlas käesoleva määruse ja konkreetse kolleegiumi asjakohase kirjaliku korraga kehtestatud raamistik ja tingimused;

d)

eelkõige sellistes süsteemset laadi hädaolukordades koostöö tegemise ja koordineerimise korra kirjeldus, mis võivad ohustada ükskõik milliste konsolideerimisgrupi üksuste elujõulisust;

e)

selliste protsesside kirjeldus, millest tuleb lähtuda juhul, kui ühisotsus ei ole vajalik, kuid vajalik tundub olevat ühine seisukoht kriisilahenduse kolleegiumi või selle allstruktuuri sees;

f)

teabe vahetamise korra kirjeldus, sh ulatus, sagedus ja suhtluskanalid, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikleid 90 ja 98 ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse rolli teabe kogumise ja kolleegiumi liikmete ja vaatlejate hulgas levitamise koordinaatorina;

g)

sellise asjakohase teabe kirjeldus, mida tuleb kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejatega jagada, eelkõige seoses kriisilahenduse kavandamise, kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõikes 1 osutatud muude ülesannetega, võttes arvesse ka direktiivi 2014/59/EL artikleid 90 ja 98 ning konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse rolli;

h)

konfidentsiaalse teabe käsitlemise korra kirjeldus, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikleid 90 ja 98;

i)

füüsilist osavõttu eeldavate korrapäraste ja erakorraliste koosolekute korraldamise protseduuride kirjeldus;

j)

sellise meetodi kirjeldus, mille abil koordineeritakse kriisilahendusasutuste poolt järelevalvekolleegiumi või konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse töösse iseseisvalt panuse andmist, kui see on nähtud ette õigusaktidega või kui seda tehakse omal algatusel;

k)

punktis j osutatud panuse andmise meetodi kirjeldus, eelkõige roll, mida konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus mängib saadud teabe edastamisel konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele;

l)

konsolideeritud järelevalvet tegeva asutusega, liikmesriikide pädevate asutustega, liidus tegutseva emaettevõtjaga ja artiklis 58 osutatud konsolideerimisgrupi üksustega suhtlemise põhimõtete kirjeldus;

m)

mis tahes muu kokkulepe, mis puudutab kriisilahenduse kolleegiumi toimimist, ning

n)

mis tahes sätted lõpetamise korra kohta.

a)

välissuhtluse koordineerimise ülesannete jaotus tegevuse jätkuvuse korral, olukordades, mil krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi peetakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, ja kriisilahenduse korral;

b)

selle kindlaksmääramine, millise tasandi teavet avaldatakse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiate kohta;

c)

avalike avalduste koordineerimine olukorras, mil krediidiasutust või investeerimisühingut või konsolideerimisgruppi peetakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks;

d)

selliste avalike avalduste koordineerimine, mis on seotud võetud kriisilahendusmeetmetega, sh selliste korralduste või instrumentide avaldamine, mida kasutati kriisilahendusmeetmete rakendamiseks, või teated kriisilahendusmeetmete mõju kohta.

a)

kasutatavad turvalised suhtlusvahendid;

b)

vahetatav teave;

c)

isikud, kellega tuleb võtta ühendust;

d)

suhtluskord, mida asjaomased kolleegiumi liikmed peavad järgima.

a)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevat ühisotsust ette valmistav kriisilahendusstrateegiateemaline sissejuhatav dialoog konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste vahel;

b)

taotletakse teavet, mida liidus tegutsev emaettevõtja vajab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamiseks ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 11;

c)

liidus tegutsev emaettevõtja esitab käesoleva lõike punkti b kohase teabe otse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikega 1;

d)

teave, mille konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus saab liidus tegutsevalt emaettevõtjalt, edastatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikes 1 osutatud asutustele ja seatakse tähtaeg täiendava teabe taotlemiseks;

e)

tütarettevõtjate kriisilahendusasutused edastavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma panuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu väljatöötamisse;

f)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab kriisilahendusasutuse kolleegiumi liikmetele konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti;

g)

kriisilahendusasutuse kolleegiumi liikmed esitavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele võimalikud märkused konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti kohta;

h)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlev arutelu liidus tegutseva emaettevõtjaga, kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus peab seda asjakohaseks;

i)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlev dialoog konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste vahel;

j)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus jagab tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevat ühisotsust puudutavat dokumenti;

k)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevat ühisotsust käsitlevat dokumenti puudutav dialoog konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste vahel;

l)

tehakse ühisotsus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta;

m)

ühisotsuse järeldus esitatakse liidus tegutsevale emaettevõtjale koos konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava põhielementide kokkuvõttega.

a)

kajastatakse ühisotsuse tegemise protsessi iga etapi ulatust ja keerukust;

b)

võetakse arvesse kriisilahenduse kolleegiumi muude ühisotsuste ajakava;

c)

võetakse võimaluste piires arvesse asjaomase järelvalvekolleegiumi muude ühisotsuste ajakava, eelkõige selliste direktiivi 2014/59/EL artikli 8 lõike 2 kohaste ühisotsuste ajakava, mis puudutavad konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava läbivaatamist ja hindamist.

a)

hinnanguline kuupäev, mil eeldatavasti esitatakse taotlus konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamiseks ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks kooskõlas artikli 61 lõike 2 punktiga b, ning artikli 61 lõike 2 punkti c kohase teabe esitamise tähtaeg;

b)

artikli 61 lõike 2 punktis h osutatud arutelu hinnanguline kuupäev, kui see on asjakohane;

c)

artikli 61 lõike 2 punkti m kohase teate esitamise hinnanguline kuupäev.

1)

arutada konsolideerimisgrupi kriisilahenduse strateegiat käsitlevat esialgset ettepanekut;

2)

kontrollida, kas kriisilahendusasutustele on juba kättesaadav konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu väljatöötamiseks vajalik teave, ning jagada seda teavet kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 11 lõikega 2;

3)

teha kindlaks, millist lisateavet tuleb liidus tegutsevalt emaettevõtjalt taotleda;

4)

leppida kokku, milline on tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste panus, mida on vaja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu väljatöötamiseks konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt.

1)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitlevale ühisotsusele jõudnud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste nimed;

2)

nende kriisilahendusasutuste ja pädevate asutuste nimed, kellega konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava koostamisel ja ajakohastamisel ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel konsulteeriti, eelkõige:

3)

selle liidus tegutseva emaettevõtja ja nende konsolideerimisgrupi üksuste nimed, mida konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamine hõlmab ja mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

4)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

5)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse vastuvõtmise ja selle võimalike oluliste ajakohastuste kuupäev;

6)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnang, mille kohta ühisotsus tehti, sh kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigetega 4, 5 ja 6 ning artikliga 18. Kui liidus tegutsev emaettevõtja või mõni selle üksustest on kõnealuseid meetmeid rakendamas, tuleb esitada ka nende meetmete rakendamise ajakava;

7)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi käigus konsulteeritud asutuste seisukohtade kokkuvõte;

8)

kui ühisotsuse tegemise protsessi käigus konsulteeriti EBAga, EBA antud nõuandest võimaliku kõrvalekaldumise põhjused.

a)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi;

b)

liidus tegutseva emaettevõtja nimi;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

otsuse kuupäev;

e)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnang, mille kohta otsus tehti, sh kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigetega 4, 5 ja 6; kui liidus tegutsev emaettevõtja on kõnealuseid meetmeid rakendamas, tuleb esitada ka nende meetmete rakendamise ajakava;

f)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangut käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi kaasatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejana osalemise tingimustele vastavate vaatlejate nimed, samuti asjaomaste asutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte ja teave probleemide kohta, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

g)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse märkused kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate väljendatud seisukohtade kohta, eelkõige seoses probleemidega, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise.

a)

otsuse teinud kriisilahendusasutuse nimi;

b)

nende üksuste nimed, mis kuuluvad kriisilahendusasutuse jurisdiktsiooni ja mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

otsuse kuupäev;

e)

tema jurisdiktsiooni kuuluvate üksuste kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnang, mille kohta otsus tehti, sh kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigetega 4, 5 ja 6; kui emaettevõtjad on kõnealuseid meetmeid rakendamas, tuleb esitada ka nende meetmete rakendamise ajakava;

f)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi ning välja pakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu osas eriarvamusele jäämise põhjuste selgitus.

a)

üks kuu pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõikes 14 osutatud ajavahemiku lõppemist;

b)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõike 4 kolmanda lõigu kohase konsulteerimistaotluse alusel nõu andnud;

c)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 13 lõike 5 või artikli 13 lõike 6 teise lõigu kohaselt otsuse teinud, või EBA poolt sellises otsuses sätestatud muu kuupäev.

a)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 2 ning konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja EBAga konsulteerides tuvastatud oluliste takistuste aruande ja jagab seda;

b)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus esitab aruande kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 2 liidus tegutsevale emaettevõtjale, tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustele;

c)

kuupäev, mil liidus tegutsev emaettevõtja esitab kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 3 konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele oma tähelepanekud ja alternatiivsed meetmed oluliste takistuste kõrvaldamiseks, kui need on olemas;

d)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ning tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste ja kriisilahenduse kolleegiumi muudele liikmete vaheline dialoog, milles käsitletakse võimalikke tähelepanekuid või selliseid alternatiivsed meetmeid oluliste takistuste kõrvaldamiseks, mille kohta liidus tegutsev emaettevõtja on teinud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikega 3 ettepaneku, nagu on asjakohane;

e)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid käsitleva ühisotsuse projekti väljatöötamine;

f)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid käsitleva ühisotsuse lõplik vormistamine ning

g)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmeid käsitleva ühisotsuse esitamine.

a)

selle liidus tegutseva emaettevõtja ja nende konsolideerimisgrupi üksuste nimed, mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

b)

otsusele jõudnud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste nimed;

c)

asjaomaste pädevate asutuste nimed ja nende oluliste filiaalide kriisilahendusasutuste nimed, kellega konsulteeriti konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse, oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmete ning liidus tegutseva emaettevõtja võimalike tähelepanekute ja alternatiivsete meetmete osas;

d)

nende vaatlejate nimed, kes osalesid ühisotsuse tegemise protsessis kooskõlas vaatlejana osalemise tingimustega, mis on sätestatud kirjalikus korras;

e)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

f)

ühisotsuse kuupäev;

g)

direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigete 5 ja 6 kohased meetmed, mille kohta on teinud otsuse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ning ajavahemik, mil gruppi kuuluvad asjaomased üksused nende meetmetega tegelevad;

h)

kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ei nõustu liidus tegutseva emaettevõtja pakutud meetmetega või nõustuvad nendega osaliselt, selgitus selle kohta, miks arvatakse, et liidus tegutseva emaettevõtja pakutud meetmed ei sobi kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, ning kuidas punktis g osutatud meetmed vähendaksid või kõrvaldaksid tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust piiravad olulised takistused;

i)

ühisotsuse tegemise protsessi käigus konsulteeritud asutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte;

j)

kui ühisotsuse tegemise protsessi käigus konsulteeriti EBAga, EBA antud nõuandest võimaliku kõrvalekaldumise põhjused.

a)

otsuse teinud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi;

b)

selle liidus tegutseva emaettevõtja nimi, mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

otsuse kuupäev;

e)

direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigete 5 ja 6 kohased meetmed, mille kohta on teinud otsuse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ning ajavahemik nende meetmetega tegelemiseks;

f)

kui konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus ei nõustu liidus tegutseva emaettevõtja pakutud meetmetega või nõustub nendega osaliselt, selgitus selle kohta, miks arvatakse, et liidus tegutseva emaettevõtja pakutud meetmed ei sobi kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, ning kuidas käesoleva lõike punktis e osutatud meetmetega vähendataks või kõrvaldataks tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust piiravaid olulisi takistusi;

g)

kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi kaasatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejana osalemise tingimustele vastavate vaatlejate nimed, samuti asjaomaste asutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte ja teave probleemide kohta, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

h)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse märkused kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate väljendatud seisukohtade kohta, eelkõige seoses probleemidega, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise.

a)

otsuse teinud kriisilahendusasutuse nimi;

b)

nende üksuste nimed, mis kuuluvad kriisilahendusasutuse jurisdiktsiooni ja mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

otsuse kuupäev;

e)

direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigete 5 ja 6 kohased meetmed, mille kohta on teinud otsuse kriisilahendusasutus, ning ajavahemik, mille jooksul asjaomased üksused peavad nende meetmetega tegelema;

f)

kui tütarettevõtjate kriisilahendusasutused ei nõustu tütarettevõtjate direktiivi 2014/59/EL artikli 17 lõigete 3 ja 4 kohaselt pakutud meetmetega või nõustuvad nendega osaliselt, selgitus selle kohta, miks arvatakse, et tütarettevõtjate pakutud meetmed ei sobi kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, ning kuidas käesoleva lõike punktis e osutatud meetmetega vähendataks või kõrvaldataks tulemuslikult kriisilahenduskõlblikkust piiravaid olulisi takistusi;

g)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi ning selgitus nende põhjuste kohta, miks jäädi eriarvamusele selliste kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmete osas, mille kohta tegi ettepaneku konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus.

a)

üks kuu pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõikes 5 osutatud ajavahemiku lõppemist, nagu on asjakohane;

b)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõike 5 teise lõigu kohase konsulteerimistaotluse alusel nõu andnud;

c)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõike 6 kolmanda lõigu või artikli 18 lõike 7 teise lõigu kohaselt otsuse teinud, või EBA poolt sellises otsuses sätestatud muu kuupäev.

a)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ettepanek omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohta konsolideeritud ja emaettevõtja tasandil esitatakse tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele ja konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele;

b)

tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste ettepanekud nende jurisdiktsiooni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatavate omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kohta individuaalsel tasandil esitatakse konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele ja asjaomastele pädevatele asutustele;

c)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ning tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste vaheline dialoog, milles käsitletakse välja pakutud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil, samuti dialoog oluliste filiaalide asukohariikide kriisilahendusasutustega;

d)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab ja esitab omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse projekti tütarettevõtjate kriisilahendusasutustele;

e)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitleva ühisotsuse projekti puudutav dialoog liidus tegutseva emaettevõtjaga ja konsolideerimisgrupi tütarettevõtjatega, kui see on ette nähtud liikmesriigi õigusaktidega;

f)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitlevale ühisotsusele jõudmine;

g)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitlevast ühisotsuse liidus tegutsevale emaettevõtjale esitamine.

a)

kajastatakse ühisotsuse tegemise protsessi iga etapi ulatust ja keerukust;

b)

võetakse arvesse kriisilahenduse kolleegiumi muude ühisotsuste ajakava;

c)

võetakse võimaluste piires arvesse asjaomase järelvalvekolleegiumi muude ühisotsuste ajakava, eelkõige selliste direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohaste ühisotsuste ajakava, mis puudutavad krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiseid usaldatavusnõudeid.

a)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mida liidus tegutsev emaettevõtja peab igal ajal täitma, kui kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 11 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda;

b)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mida kohaldatakse konsolideeritud tasandil.

a)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid konsolideeritud, emaettevõtja ja iga tütarettevõtja tasandil käsitlevale ühisotsusele jõudnud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate kriisilahendusasutuste nimed;

b)

konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse nimi ja nende pädevate asutuste nimed, kellega konsulteeriti;

c)

nende vaatlejate nimed, kes osalesid ühisotsuse tegemise protsessis kooskõlas vaatlejana osalemise tingimustega, mis on sätestatud kirjalikus korras;

d)

selle liidus tegutseva emaettevõtja ja nende konsolideerimisgrupi üksuste nimed, mille kohta ühisotsus käib ja kehtib;

e)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisalaga; viited liikmesriikide täpsustatud täiendavatele kriteeriumidele, mille põhjal määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue;

f)

ühisotsuse projekti ja selle võimalike oluliste ajakohastuste kuupäev;

g)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue konsolideeritud tasandil, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

h)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue liidus tegutseva emaettevõtja tasandil, kui kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 11 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

i)

individuaalne omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue iga üksiku tütarettevõtja tasandil, kui kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikega 12 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume.

a)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi;

b)

selle liidus tegutseva emaettevõtja ja selliste asjaomasesse jurisdiktsiooni kuuluvate muude üksuste nimed, mille kohta ühisotsus kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega; eelkõige viited selliste liikmesriikide, kus liidus tegutseval emaettevõtjal on tegevusluba, esitatud täiendavatele kriteeriumidele, mille põhjal määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue;

d)

otsuse kuupäev;

e)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue konsolideeritud tasandil, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

f)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue liidus tegutseva emaettevõtja tasandil, kui kooskõlas artikli 45 lõikega 11 ei ole antud luba selle kohaldamisest loobuda, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

g)

ühisotsuse tegemise protsessi kaasatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejana osalemise tingimustele vastavate vaatlejate nimed, samuti asjaomaste asutuste väljendatud seisukohtade kokkuvõte ja teave probleemide kohta, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

h)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse märkused kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate väljendatud seisukohtade kohta, eelkõige seoses probleemidega, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

i)

kui omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet käsitleva otsusega on nähtud ette, et kõnealune nõue on liidus tegutseva emaettevõtja puhul konsolideeritud või individuaalsel tasandil osaliselt täidetud lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendite kaudu, sisaldab otsus ka tõendeid selle kohta, et need vahendid vastavad konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse arvates lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahenditeks kvalifitseerumise tingimustele vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 14 sätestatud kriteeriumidele.

a)

otsuse teinud tütarettevõtja kriisilahendusasutuse nimi;

b)

selle gruppi kuuluva tütarettevõtja nimi, mis kuulub tema jurisdiktsiooni ja mille kohta otsus käib ja kehtib;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega; eelkõige viited selliste liikmesriikide, kus konsolideerimisgruppi kuuluvatel asjaomastel tütarettevõtjatel on tegevusluba, esitatud täiendavatele kriteeriumidele, mille põhjal määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue;

d)

otsuse kuupäev;

e)

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, mida kohaldatakse tütarettevõtja suhtes individuaalsel tasandil, tähtaeg selle nõude täitmiseks, kui see on asjakohane, ja põhjendused selle kohta, miks määrati sellise suurusega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 6 punktides a–f osutatud hindamiskriteeriume;

f)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi ning tema väljendatud seisukohtade kokkuvõte ja teave probleemide kohta, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

g)

tütarettevõtja kriisilahendusasutuse märkused konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse seisukohtade kohta, eelkõige seoses probleemidega, mis põhjustasid eriarvamusele jäämise;

h)

kui omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet käsitleva otsusega on nähtud ette, et kõnealune nõue on tütarettevõtja tasandil osaliselt täidetud lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendite kaudu, sisaldab otsus ka tõendeid selle kohta, et need vahendid vastavad asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvates lepinguliste kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahenditeks kvalifitseerumise tingimustele vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 14 sätestatud kriteeriumidele.

a)

üks kuu pärast direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõikes 9 või 10 osutatud ajavahemiku lõppemist, nagu on asjakohane;

b)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 18 lõike 5 teise lõigu kohase konsulteerimistaotluse alusel nõu andnud;

c)

üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2014/59/EL artikli 45 lõike 9 kolmanda lõigu või artikli 45 lõike 10 viienda lõigu kohaselt otsuse teinud, või EBA poolt sellises otsuses sätestatud muu kuupäev.

1.

võimaluse korral konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi ja rahastute vastastikuse toetamise vajalikkust käsitlev dialoog;

2.

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu projekti või otsuse projekti koostamine konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse poolt ja selle esitamine kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele;

3.

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu projekti või otsuse projekti puudutavad konsultatsioonid kriisilahenduse kolleegiumi liikmete seas;

4.

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi vajalikkust käsitleva hinnangu või otsuse lõplik vormistamine ja kriisilahenduse kolleegiumile esitamine.

a)

kätte saadud teade;

b)

ettepanek lõikes 3 osutatud teemade kohta;

c)

dialoogi lõpetamise tähtaeg.

a)

kas tütarettevõtja või liidus tegutseva emaettevõtja kriisilahendusel oleks kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 91 või 92 konsolideerimisgrupi dimensioon ja kas see eeldaks konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi koostamist;

b)

kas rahastamiskava põhineb riiklike rahastute vastastikusel toetamisel kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 107.

a)

direktiivi 2014/59/EL artikli 91 kohaldamise eesmärgil tema arvamus, milles käsitletakse teatatud kriisilahendusmeetmete või maksejõuetusmenetluse meetmete tõenäolist mõju konsolideerimisgrupile ja konsolideerimisgrupi üksustele muudes liikmesriikides, ning eelkõige seda, kas kriisilahendusmeetmed või muud meetmed muudaksid tõenäoliseks selle, et kriisilahenduse tingimused täidetaks seoses muus liikmesriigis asuva konsolideerimisgrupi üksusega;

b)

direktiivi 2014/59/EL artikli 92 kohaldamise eesmärgil arvamus nimetatud direktiivi artikli 92 lõikes 1 osutatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi tingimuste mittekohaldatavuse kohta, võttes arvesse kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud tingimusi;

c)

arvamus selle kohta, kas rahastuid on vaja kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 107 rahastamiskava eesmärgil vastastikku toetada.

1.

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi projekti ja see esitatakse kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele;

2.

vähemalt nende üksuste kriisilahendusasutused, kes on konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud, konsulteerivad üksteisega selle skeemi projekti asjus;

3.

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus koostab konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse ja esitab selle konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud tütarettevõtjate kriisilahendusasutusele;

4.

direktiivi 2014/59/EL artikli 91 lõike 7 või artikli 92 lõike 3 kohane konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitlev ühisotsus vormistatakse lõplikult;

5.

ühisotsuse tulemused teatatakse kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

a)

selliste võimalike meetmete kirjeldus, mis tuleb võtta tagamaks, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem on rakendatav;

b)

selliste võimalike õiguslike või regulatiivsete eeltingimuste kirjeldus, mis peavad konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi rakendamiseks täidetud olema;

c)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi rakendamise tähtaeg ning kõigi võetavate kriisilahendusmeetmete aeg ja järjestus;

d)

kriisilahendusmeetmete koordineerimisega seotud ülesannete ja kohustuste jaotus, välissuhtlus ja sisesuhtlus kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega ning kriisilahenduse kolleegiumi liikmete kontaktandmed;

e)

rahastamiskava direktiivi 2014/59/EL artikli 107 põhjal, nagu on asjakohane, ja võttes arvesse rahastute vastastikuse toetamise vajadust.

a)

selgitus selle kohta, miks tuleb järgida kriisilahenduse kava alternatiivi kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 13, sh põhjendus selle kohta, miks leitakse, et selle direktiivi artiklites 31 ja 34 osutatud kriisilahenduse eesmärke ja põhimõtteid on võimalik pakutud meetmetega järgida kriisilahenduse kavas sätestatud strateegiast ja kriisilahendusmeetmetest tõhusamalt;

b)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi selliste elementide täpsustamine ja kirjeldamine, mis on direktiivi 2014/59/EL artikli 13 kohase kriisilahenduse kava omadest erinevad.

a)

konsulteerida kooskõlas artikliga 104;

b)

vormistada kooskõlas artikliga 106 lõplikult konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitlev ühisotsus.

a)

liikmesriikide õigusaktidest tulenevad muud võimalikud takistused konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi rakendamisel kooskõlas strateegia ja kriisilahendusmeetmetega;

b)

rahastute vastastikuse toetamise eesmärgil esitatud teabe võimalikud asjakohased ajakohastused, mis võivad mõjutada rahastamiskava elluviimist;

c)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi või rahastamiskava mõju tütarettevõtjatele, mis on asjaomases liikmesriigis konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud.

a)

kuidas ta on ühisotsuse projekti puhul toiminud oluliste lahknevate seisukohtade ja murega, mida väljendasid konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud tütarettevõtjate kriisilahendusasutused;

b)

juhul kui EBAga konsulteeriti, miks ja millises ulatuses ei järgitud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi puhul EBA nõuannet.

a)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga hõlmatud konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse ja tütarettevõtjate eest vastutavate kriisilahendusasutuste nimed;

b)

liidus tegutseva emaettevõtja nimi ja kõigi nende konsolideerimisgrupi üksuste loetelu, mida konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem puudutab ja mille suhtes seda kohaldatakse;

c)

viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)

konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi käsitleva ühisotsuse projekti kuupäev;

e)

lõplik konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeem, sh vajalikud põhjendused kooskõlas lõikega 3.

a)

kriisilahendusasutuse nimi;

b)

kriisilahendusasutuse jurisdiktsiooni kuuluva üksuse nimi;

c)

teate saatmise kuupäev;

d)

konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutuse nimi;

e)

kriisilahendusasutuse avaldus selle kohta, et konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemiga ei olda nõus või et seda eiratakse või et tema jurisdiktsiooni kuuluva üksuse või kuuluvate üksuste puhul on asjakohased iseseisvalt võetavad kriisilahendusmeetmed või muud meetmed;

f)

üksikasjalik põhjendus seoses konsolideerimisgrupi kriisilahenduse skeemi selliste elementidega, mille osas kriisilahendusasutus on eriarvamusel või mida ta eirab, või selgitus selle kohta, miks ta leiab, et iseseisvalt võetav kriisilahendusmeede või muu meede on asjakohane;

g)

kriisilahendusasutuse võetavate kriisilahendusmeetmete või muud meetmete üksikasjalik kirjeldus, sh meetmete aeg ja järjestus.