29.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/1

(1)

Paljude finantsinstrumentide ja -lepingute hinnakujundus sõltub võrdlusaluste täpsusest ja terviklusest. Tõsised selliste intressimäära võrdlusaluste nagu LIBOR ja EURIBOR manipuleerimise juhtumid ning energia, nafta ja välisvaluuta võrdlusaluste manipuleerimise kohta esitatud väited näitavad, et võrdlusaluste puhul võib esineda huvide konflikt. Kaalutlusruumi kasutamine ja nõrgad juhtimissüsteemid suurendavad võrdlusaluste manipuleeritavuse riski. Puudused võrdlusalustena kasutatavate indeksite täpsuses ja tervikluses või täpsuse ja tervikluse kahtluse alla seadmine võivad õõnestada turu usaldust, põhjustada tarbijatele ja investoritele kahju ja moonutada reaalmajandust. Seepärast on vaja tagada võrdlusaluste ja nende koostamise täpsus, töökindlus ja terviklus.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL (4) sisaldab teatavaid nõudeid noteeritud finantsinstrumentide hinnakujunduses kasutatavate võrdlusaluste usaldusväärsusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ (5) sisaldab teatavaid nõudeid emitentide kasutatavatele võrdlusalustele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ (6) sisaldab teatavaid nõudeid, mida kohaldatakse võrdlusaluste kasutamisele vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate (eurofondid) poolt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1227/2011 (7) sisaldab teatavaid sätteid, mis keelavad energia hulgimüügitoodete puhul kasutatavate võrdlusalustega manipuleerimise. Nende seadusandlike aktidega reguleeritakse paraku üksnes konkreetsete võrdlusaluste teatavaid tahke ning neis ei käsitleta kõiki võrdlusaluste väljaandmise nõrku külgi ja need ei hõlma finantssektori võrdlusaluste kõiki kasutusviise finantssektoris.

(3)

Võrdlusalused on piiriüleste tehingute hinnakujunduses äärmiselt olulised ning toetavad seega siseturu tõhusat toimimist väga erinevate finantsinstrumentide ja -teenuste vallas. Paljusid finantslepingutes, eelkõige hüpoteegi seadmise lepingutes viitemäärana kasutatavaid võrdlusaluseid antakse välja ühes liikmesriigis, kuid neid kasutavad teiste liikmesriikide krediidiasutused ja tarbijad. Lisaks maandavad need krediidiasutused sageli oma riske või rahastavad neid finantslepinguid piiriülesel pankadevahelisel turul. Võrdlusaluseid käsitlevad riiklikud õigusnormid on vastu võtnud vaid vähesed liikmesriigid, kuid juba võib märgata, et nende võrdlusaluseid reguleerivad asjaomased õigusraamistikud lahknevad sellistes küsimustes nagu kohaldamisala. Lisaks leppis Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) 17. juulil 2013 kokku finantssektori võrdlusaluste põhimõtted („IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtted“) ja 5. oktoobril 2012 naftahinna teabeagentuuride põhimõtted („IOSCO teabeagentuuride põhimõtted“) (koos „IOSCO põhimõtted“) ning kuna kõnealuste põhimõtete rakendamise täpne ulatus ja viisid on paindlikud, võivad liikmesriigid võtta riigi tasandil vastu õigusnorme, mis rakendavad neid põhimõtteid erinevalt.

(4)

Sellised erinevad lähenemisviisid killustaksid siseturgu, sest eri liikmesriikides kehtiksid võrdlusaluste haldurite ja kasutajate suhtes erinevad normid. Seega saaks takistada ühes liikmesriigis välja antavate võrdlusaluste kasutamist teistes liikmesriikides. Liidus finantsinstrumentide ja -lepingute puhul ning investeerimisfondide tootluse mõõtmisel järgitavate võrdlusaluste täpsust ja terviklust tagava ühtlustatud raamistiku puudumisel on seetõttu tõenäoline, et erinevused liikmesriikide õiguses loovad takistusi siseturu sujuvale toimimisele võrdlusaluste väljaandmise valdkonnas.

(5)

Liidu tarbijakaitse õigusnormides ei reguleerita finantslepingutes kasutatavaid võrdlusaluseid käsitleva asjakohase teabe küsimust. Kuna mitmes liikmesriigis on võrdlusaluste kasutamisega seoses esitatud kaebusi ja algatatud kohtuvaidlusi, võidakse tarbijakaitsega seotud õigustatud murest ajendatuna võtta riikide tasandil vastu lahknevaid meetmeid, mis võiks omakorda killustada siseturgu, sest tarbijakaitse eri tasemetega seonduvad erinevad konkurentsitingimused.

(6)

Selleks et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja parandada siseturu toimimise tingimusi eelkõige finantsturgudel ning tagada tarbijate ja investorite kaitse kõrge tase, on asjakohane kehtestada võrdlusaluste õigusraamistik liidu tasandil.

(7)

On asjakohane ja vajalik võtta kõnealune õigusraamistik vastu määrusena, et tagada kogu liidus selliste sätete ühetaoline kohaldamine, millega kehtestatakse vahetult kohustused isikutele, kes annavad välja ja kasutavad võrdlusaluseid ning kes esitavad võrdlusaluste jaoks sisendandmeid. Kuna võrdlusaluste väljaandmise õigusraamistik tähendab paratamatult selle täpsustamist, millised on konkreetsed nõuded võrdlusaluste väljaandmise eri aspektidele, võivad isegi väikesed lahknevused mõnes sellises valdkonnas kasutatud lähenemisviisis põhjustada märkimisväärseid takistusi võrdlusaluste piiriülesel väljaandmisel. Seepärast peaks vahetult kohaldatava määruse kasutamine vähendama liikmesriigiti lahknevate meetmete võtmise võimalust, tagama järjepideva lähenemisviisi ja suurema õiguskindluse ning ära hoidma märkimisväärsete takistuste esilekerkimise võrdlusaluste piiriülesel väljaandmisel.

(8)

Käesoleva määruse kohaldamisala peaks olema piisavalt lai, et luua ennetav õigusraamistik. Võrdlusaluste väljaandmisega kaasneb võrdlusaluste koostamise tõttu kaalutlusruum ja sellele on olemuslikult iseloomulik teatavat liiki huvide konflikti esinemine – mis omakorda tähendab, et võrdlusalustega manipuleerimiseks on olemas võimalused ja ajendid. Nimetatud riskitegurid on iseloomulikud kõigile võrdlusalustele ja kõigi nende suhtes tuleks kohaldada nõuetekohaseid juhtimis- ja kontrollinõudeid. Kuid riskimäär erineb ja kasutatav lähenemisviis peaks seetõttu vastama konkreetsetele asjaoludele. Kuna võrdlusaluste manipuleeritavus ja tähtsus muutuvad aja jooksul, siis võidakse juhul, kui määruse kohaldamisalasse kaasataks üksnes hetkel tähtsad või manipuleeritavad indeksid, jätta tähelepanuta riskid, mis võivad võrdlusalustega edaspidi kaasneda. Eelkõige võidakse tulevikus laialdasemalt kasutada võrdlusaluseid, mida praegu eriti laialdaselt ei kasutata, mille tulemusel võib isegi „väike“ manipulatsioon avaldada olulist mõju.

(9)

Käesoleva määruse kohaldamisala kindlaksmääramisel peaks olema otsustava tähtsusega see, kuidas võrdlusaluse väljundväärtus määrab kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu väärtuse või mõõdab investeerimisfondi tootlust. Seepärast ei tohiks kohaldamisala sõltuda sisendandmete laadist. Kohaldamisalasse tuleks seega kaasata võrdlusalused, mis arvutatakse majanduslike sisendandmete (nt aktsiahinnad) ja mittemajanduslike arvude või väärtuste (nt ilma iseloomustavad parameetrid) põhjal. Käesoleva määrusega loodav raamistik peaks samuti võtma arvesse võrdlusaluste suurt arvu ning erinevat mõju, mida need avaldavad finantsstabiilsusele ja reaalmajandusele. Käesolevas määruses tuleks näha ette ka proportsionaalne reaktsioon eri võrdlusaluste puhul esinevatele riskidele. Käesolev määrus peaks seega hõlmama võrdlusaluseid, mida kasutatakse reguleeritud kauplemiskohtades noteeritud või kaubeldavate finantsinstrumentide hinna määramiseks.

(10)

Suur hulk tarbijaid on sõlminud mõne finantslepingu, eelkõige hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingu, milles järgitakse samade riskidega seotud võrdlusaluseid. Käesolev määrus peaks seepärast hõlmama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2008/48/EÜ (8) ja 2014/17/EL (9) määratletud krediidilepinguid.

(11)

Paljude investeerimisindeksitega kaasneb märkimisväärne huvide konflikt ja seda kasutatakse selliste fondide nagu eurofondid tootluse mõõtmiseks. Osa neid võrdlusaluseid avaldatakse ja teised tehakse üldsusele või selle osale kättesaadavaks, seda tasuta või tasu eest, ning nendega manipuleerimine võib investoreid kahjustada. Seepärast peaks käesolev määrus hõlmama investeerimisfondi tootluse mõõtmiseks kasutatavaid indekseid või viitemäärasid.

(12)

Kõik võrdlusaluste jaoks sisendandmete esitajad saavad toimida oma parima äranägemise järgi ja neil võib esineda huvide konflikt ning seega on nende puhul tegemist riskiga olla manipulatsioonide allikas. Võrdlusaluste jaoks sisendandmete esitamine on vabatahtlik tegevus. Sisendandmete esitajad võivad lõpetada sisendandmete esitamise, kui mõne õigusakti ettepanekuga nõutaks neilt oma ärimudeli märkimisväärset muutmist. Kui aga korralikku juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõutakse isikutelt, mida juba reguleeritakse ja mis juba on järelevalve subjektid, ei põhjusta see eeldatavasti märkimisväärseid kulusid või ebaproportsionaalset halduskoormust. Seepärast kehtestatakse järelevalvealustele sisendandmete esitajatele käesoleva määrusega teatavad kohustused. Kui võrdlusalus koostatakse kergesti kättesaadavate andmete alusel, ei tohiks selliste andmete allikat käsitada sisendandmete esitajana.

(13)

Finantssektori võrdlusaluste kasutamine ei piirdu üksnes finantsinstrumentide emiteerimise ja koostamisega ning finantslepingute sõlmimisega. Finantssektor sõltub võrdlusalustest ka investeerimisfondide tootluse mõõtmisel, et teha kindlaks tulem, määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasusid. Konkreetset võrdlusalust saab kasutada otseselt, sidudes finantsinstrumente ja -lepinguid sellega või mõõtes sellega investeerimisfondide tootlikkust või kaudselt võrdlusaluste kombinatsioonis. Viimasel juhul tähendab indeksite kombinatsioonis eri indeksitele kaalu andmine ja nende läbivaatamine, mille eesmärk on määrata kindlaks finantsinstrumendi või -lepingu väljamakse või väärtus või mõõta investeerimisfondi tootlust, samuti võrdlusaluse kasutamist, sest erinevalt võrdlusaluse väljaandmisest ei hõlma selline tegevus oma parima äranägemise järgi tegutsemist. Sellise finantsinstrumendi hoidmist, milles järgitakse kindlat võrdlusalust, ei käsitata võrdlusaluse kasutamisena.

(14)

Keskpangad juba järgivad põhimõtteid, nõudeid ja protseduure, mis tagavad, et nende tegevuses järgitakse terviklust ja et nad toimivad sõltumatult. Seepärast ei ole vaja, et keskpangad kuuluksid käesoleva määruse kohaldamisalasse. Kui võrdlusaluseid annavad välja keskpangad, eelkõige juhul, kui asjaomased võrdlusalused on mõeldud tehingute tegemiseks, on nende ülesanne kehtestada asjakohane sisekord, et tagada võrdlusaluste täpsus, terviklus, usaldusväärsus ja sõltumatus, eriti juhtimise ja arvutusmeetodite läbipaistvuse seisukohast.

(15)

Lisaks ei peaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma avaliku sektori asutused, sealhulgas riiklikud statistikaametid, kui nad esitavad andmeid avaliku poliitika eesmärgil kasutatavate võrdlusaluste jaoks, annavad välja selliseid võrdlusaluseid või omavad kontrolli nende väljaandmise üle, sealhulgas tööhõive-, majandustegevuse ja inflatsioonimeetmete raames.

(16)

Haldur on füüsiline või juriidiline isik, kellel on kontroll võrdlusaluse väljaandmise üle ning kes eelkõige haldab võrdlusaluse koostamise lepinguid ja korda, kogub ja analüüsib sisendandmeid, koostab võrdlusaluse ja avaldab selle. Halduril peaks olema võimalik võrdlusaluse väljaandmise käigus edasi anda üks või mitu kirjeldatud ülesannetest, sh võrdlusaluse arvutamine või avaldamine, või muud asjakohased teenused või tegevused kolmandale isikule. Kui isik avaldab võrdlusaluse või viitab sellele üksnes oma ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase võrdlusaluse väljaandmise üle, ei tuleks selle isiku suhtes käesoleva määrusega halduritele kehtestatud nõudeid siiski kohaldada.

(17)

Indeks arvutatakse alusvara väärtuse alusel teatava valemi või muu meetodi abil. Valemi koostamise, arvutuse tegemise ja sisendandmete kindlaksmääramisega kaasneb teatav kaalutlusruum, mis loob manipulatsiooni riski. Seepärast peaksid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma kõik kaalutlust hõlmavad võrdlusalused.

(18)

Ent kui finantsinstrumendi puhul järgitakse ühtainust hinda või väärtust, näiteks kui optsioon või futuur järgib ühe väärtpaberi hinda, siis arvutust ei tehta ning sisendandmed ja kaalutlusruum puuduvad. Seepärast ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada ühelainsal hinnal või väärtusel põhinevat võrdlushinda võrdlusalusena.

(19)

Kesksete vastaspoolte esitatud võrdlus- või arveldushindu ei tohiks käsitada võrdlusalustena, sest neid kasutatakse arvelduste, võimenduse ja riskijuhtimise kindlaksmääramiseks ja need ei määra seega kindlaks finantsinstrumendi alusel makstavat summat või finantsinstrumendi väärtust.

(20)

Laenuintressimäärade määramist krediidiandjate poolt ei tohiks käsitada võrdlusaluse väljaandmisena käesoleva määruse tähenduses. Krediidiandja määratav laenuintressimäär kehtestatakse kas asutusesisese otsusega või arvutatakse indeksile (nt EURIBOR) marginaali lisamisega. Esimesel juhul jääb krediidiandja tegevus, mis puudutab tema oma klientidega sõlmitud finantslepinguid, käesoleva määruse kohaldamisalast välja ning teisel juhul käsitatakse krediidiandjat üksnes võrdlusaluse kasutajana.

(21)

Võrdlusaluste tervikluse tagamiseks tuleks võrdlusaluste halduritelt nõuda nõuetekohase juhtimiskorra rakendamist, et piirata kõnealust huvide konflikti ja tagada kindlustunne võrdlusaluste tervikluse suhtes. Isegi tõhusa juhtimise korral esineb enamikul halduritel huvide konflikt ning võib juhtuda, et nad peavad andma hinnanguid ja tegema otsuseid, mis mõjutavad eri sidusrühmi. Seepärast on tähtis, et halduritel oleks usaldusväärselt toimiv funktsioon, millega tagada juhtimiskorra rakendamise ja tõhususe üle efektiivne järelevaatamine;

(22)

Võrdlusalustega manipuleerimine ja nende ebausaldusväärsus võivad kahjustada investoreid ja tarbijaid. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada raamistik, millega reguleeritakse andmete säilitamist haldurite ja sisendandmete esitajate poolt ning tagatakse võrdlusaluse eesmärgi ja metoodika läbipaistvus – see hõlbustab potentsiaalsete nõuete tõhusamat ja õiglasemat lahendamist kooskõlas liikmesriigi või liidu õigusega.

(23)

Auditeerimiseks ja käesoleva määruse tõhusaks rakendamiseks on vaja teha järelanalüüs ja -uuringud. Käesolevas määruses tuleks seetõttu sätestada nõuded, mille kohaselt võrdlusaluste haldurid dokumenteerivad adekvaatselt võrdlusaluse arvutamise piisavalt pika aja jooksul. Olukord, mida võrdlusalusega tahetakse mõõta, ja mõõtmise keskkond muutuvad tõenäoliselt aja jooksul. Seetõttu tuleb võrdlusaluste väljaandmise protsess ja metoodika korrapäraselt läbi vaadata, et teha kindlaks puudused ja täiustamisvõimalused. Võrdlusaluste väljaandmisel esinevad puudused võivad mõjutada paljusid sidusrühmi ja need sidusrühmad saavad aidata puudusi tuvastada. Seepärast tuleks määrusega kehtestada raamistik, millega luuakse võrdlusaluste halduritele esitatud kaebuste lahendamise kord, mis võimaldab sidusrühmadel võrdlusaluste haldurile kaebustest teatada ning tagab, et võrdlusaluste haldur hindab objektiivselt iga kaebuse põhjendatust.

(24)

Võrdlusaluste väljaandmisel antakse sageli olulised tööülesanded – näiteks võrdlusaluse arvutamine, sisendandmete kogumine ja võrdlusaluse levitamine – edasi. Juhtimiskorra tõhususe huvides tuleb tagada, et selline tööülesannete edasiandmine ei vabasta võrdlusaluse haldurit tema kohustustest ega vastutusest ega puuduta halduri võimet täita oma kohustusi või kanda vastutust või asjaomase pädeva asutuse võimalusi haldurite üle järelevalvet teostada.

(25)

Võrdlusaluste haldur on sisendandmete keskne vastuvõtja ning ta on võimeline järjekindlalt hindama sisendandmete terviklust ja täpsust. Seepärast on vaja, et käesoleva määrusega nõutaks olukorras, kui haldur leiab, et sisendandmed ei kajasta võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majanduslikku olukorda, haldurilt teatavate abinõude tarvitusele võtmist, milleks on sisendandmete, sisendandmete esitajate või metoodika muutmine või võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine. Peale selle peaks haldur oma kontrolliraamistiku osana võtma tarvitusele abinõud, et teostada võimaluse korral sisendandmete seiret enne võrdlusaluse avaldamist ning valideerida sisendandmeid pärast avaldamist, sealhulgas võrreldes kõnealuseid sisendandmeid varasemate suundumustega, kui see on asjakohane.

(26)

Sisendandmete esitamisel kasutatav kaalutlusruum annab võimaluse võrdlusalusega manipuleerida. Kui sisendandmeteks on tehingupõhised andmed, on kaalutlusruum väiksem ja andmetega manipuleerimise võimalus seega väheneb. Seepärast peaksid võrdlusaluste haldurid kasutama sisendandmetena üldiselt võimaluse korral tegelikke tehinguandmeid, kuid nad võivad kasutada ka muid andmeid, kui tehinguandmed ei ole võrdlusaluse tervikluse ja täpsuse tagamiseks piisavad või sobivad.

(27)

Võrdlusaluse usaldusväärsus ja täpsus majandusolukorra soovitud viisil mõõtmisel sõltuvad kasutatavast metoodikast ja sisendandmetest. Seepärast on vaja kehtestada läbipaistev metoodika, mis tagab võrdlusaluse tervikluse ja täpsuse. Metoodika läbipaistvus ei tähenda teatava võrdlusaluse koostamiseks kasutatava valemi avaldamist, vaid selliste elementide avalikustamist, mille põhjal on sidusrühmadel võimalik mõista, kuidas asjaomane võrdlusalus on tuletatud, ning hinnata selle representatiivsust, olulisust ja asjakohasust ettenähtud kasutuse seisukohalt.

(28)

Võrdlusaluse jätkuva täpsuse tagamiseks võib osutuda vajalikuks metoodikat muuta, kuid iga muudatus avaldab mõju võrdlusaluse kasutajatele ja sidusrühmadele. Seepärast on vaja sätestada võrdlusalusega seoses kasutatava metoodika muutmisel järgitav kord, sealhulgas konsulteerimise vajadus, nii et kasutajad ja sidusrühmad saaksid neid muudatusi arvesse võttes astuda vajalikke samme või teavitada haldurit, kui nad on nende muudatuste tõttu mures.

(29)

On võimalik, et halduri töötajad märkavad käesoleva määruse võimaliku rikkumise juhtumeid või potentsiaalselt nõrku külgi, mis võivad põhjustada manipuleerimist või manipuleerimise katset. Käesoleva määrusega tuleks seega kehtestada raamistik, mis võimaldab töötajatel anda halduritele konfidentsiaalselt märku käesoleva määruse võimalikust rikkumisest.

(30)

Võrdlusaluste terviklus ja täpsus sõltuvad sisendandmete esitajate esitatud andmete terviklusest ja täpsusest. On oluline, et sisendandmete esitajate kohustused seoses sisendandmetega oleksid sõnaselgelt täpsustatud, kohustuste järgimisele saaks tugineda ja kohustused oleksid kooskõlas võrdlusaluse halduri kontrollimehhanismide ja metoodikaga. Seepärast on vaja, et võrdlusaluse haldur koostab käitumisjuhendi, milles täpsustatakse kõnealuseid nõudeid ja sisendandmete esitajate kohustusi sisendandmete esitamisel. Haldur peaks veenduma, et sisendandmete esitajad järgivad käitumisjuhendit. Kui sisendandmete esitajad asuvad kolmandates riikides, peaks haldur veenduma käitumisjuhendi järgimises niivõrd kui võimalik.

(31)

Sisendandmete esitajatel võib esineda huvide konflikt ja nad saavad sisendandmete kindlaksmääramisel toimida oma parima äranägemise järgi. Seepärast on vaja, et sisendandmete esitajate tegevust reguleeriks juhtimiskord, mis tagab huvide konflikti ohjamise ja selle, et sisendandmed on täpsed, halduri nõuetega kooskõlas ja neid saab valideerida.

(32)

Paljud võrdlusalused koostatakse, kasutades valemit, milles kasutatakse sisendandmetena kauplemiskohtade, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate, kauplemiskoondteabe pakkujate või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate, energiabörside või lubatud heitkoguse väärtpaberite enampakkumisplatvormide esitatavaid andmeid. Vahel antakse andmete kogumine edasi teenuseosutajale, kes saab andmed täielikult ja otse eespool osutatud isikutelt. Sellisel juhul on olemasoleva reguleerimise ja järelevalvega sisendandmete terviklus ja läbipaistvus tagatud ning juhtimisnõuded ja -menetlused rikkumistest teatamiseks kehtestatud. Seepärast esineb selliste võrdlusaluste puhul väiksem manipuleerimise oht, nende suhtes kohaldatakse sõltumatut kontrolli ning seetõttu vabastatakse asjaomased haldurid teatavate käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisest.

(33)

Eri tüüpi võrdlusalustel ja eri sektoritel on erinevad omadused ja nõrgad küljed ning nendega on seotud erinevad riskid. Seepärast tuleks konkreetsete sektorite tarvis ja konkreetsete võrdlusaluste tüüpide tarvis sõnastada spetsiifilisemad sätted. Intressimäära võrdlusalused on rahapoliitika mõju edasikandumises tähtsat rolli omavad võrdlusalused ja seepärast on vaja käesolevas määruses sätestada erinormid sellistele võrdlusalustele.

(34)

Füüsilise kauba turgudel on eripära, millega tuleks arvestada. Kauba võrdlusaluseid kasutatakse laialdaselt ja neil võivad olla sektorile omased erijooned, mistõttu on käesolevas määruses vaja sätestada erinormid kõnealustele võrdlusalustele. Teatavad kauba võrdlusalused ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, kuid nende puhul tuleks siiski järgida asjaomaseid IOSCO põhimõtteid. Kauba võrdlusalused võivad kvalifitseeruda kriitilise tähtsusega võrdlusalusteks, kuivõrd asjaomane kord ei piirdu võrdlusalustega, mille aluseks on selliste sisendandmete esitajate esitatud andmed, kellest enamik oleksid järelevalvealused isikud. Kauba võrdlusalustele, mis on kriitilise tähtsusega võrdlusalused ning millele kohaldub II lisa, ei kohaldata käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kohustuslikku sisendandmete esitamist ja kolleegiume.

(35)

Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste ebaõnnestumine võib avaldada mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele ning reaalmajandusele, nagu ka liikmesriikide kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele. Kriitilise tähtsusega võrdlusaluse ebaõnnestumise võimalikku destabiliseerivat mõju võib olla tunda ühes või mitmes liikmesriigis. Seepärast on vaja käesoleva määrusega näha ette selliste võrdlusaluste kindlaksmääramise menetlus, mida tuleks käsitada kriitilise tähtsusega võrdlusalustena, ja kohaldada selliste võrdlusaluste tervikluse ja kindluse tagamiseks täiendavaid nõudeid.

(36)

Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste kindlaksmääramiseks võib kasutada kvantitatiivset kriteeriumi või kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide kombinatsiooni. Lisaks võib juhul, kui võrdlusalus ei ületa kvantitatiivset künnist, seda siiski pidada kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks, kui võrdlusalusel ei ole turupõhiseid alternatiive või neid on väga vähe, selle olemasolu ja täpsus on turu tervikluse, finantsstabiilsuse või tarbijakaitse seisukohast oluline ühes või mitmes liikmesriigis ning kui kõik asjassepuutuvad pädevad asutused lepivad kokku, et seda võrdlusalust tuleks pidada kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks. Pädevate asutuste erimeelsuse korral peaks ülimuslik olema halduri pädeva asutuse otsus selle kohta, kas võrdlusalust tuleks pidada kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks. Sellisel juhul peaks Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Väärtpaberiturujärelevalve“), mis asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010, (10) olema võimalik avaldada arvamust halduri pädeva asutuse antud hinnangu kohta. Lisaks võib riigi pädev asutus teatavate kvalitatiivsete kriteeriumide alusel otsustada, et võrdlusalus on kriitilise tähtsusega, kui võrdlusaluse haldur ja enamik sisendandmete esitajaid asuvad tema liikmesriigis. Kõik kriitilise tähtsusega võrdlusalused tuleks lisada loetellu, mis luuakse komisjoni rakendusaktiga ning mida tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja ajakohastada.

(37)

Kriitilise tähtsusega võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine halduri poolt võib muuta finantslepingud või -instrumendid kehtetuks, põhjustada kahju tarbijatele ja investoritele ning avaldada mõju finantsstabiilsusele. Seetõttu on vaja asjaomasele pädevale asutusele anda volitus nõuda kriitilise tähtsusega võrdlusaluse kohustuslikku haldamist, et võrdlusalust säilitada. Võrdlusaluse halduri maksejõuetusmenetluse korral peaks pädev asutus esitama asjaomasele kohtule kaalumiseks hinnangu selle kohta, kas ja kuidas saaks kriitilise tähtsusega võrdlusaluse anda üle uuele haldurile või lõpetada selle väljaandmise.

(38)

Ilma et see piiraks liidu konkurentsiõiguse kohaldamist ja liikmesriikide õigust võtta meetmeid selle järgimise hõlbustamiseks, tuleb kriitilise tähtsusega võrdlusaluste, sealhulgas selliste kauba võrdlusaluste halduritelt, mis on kriitilise tähtsusega võrdlusalused, nõuda asjakohaste meetmete võtmist selle tagamiseks, et võrdlusaluste litsentsid ja võrdlusaluseid käsitlev teave antakse kõigile kasutajatele õiglasel, mõistlikul ja läbipaistval viisil ning ilma diskrimineerimiseta.

(39)

Sisendandmete esitajad, kes lõpetavad sisendandmete esitamise kriitilise tähtsusega võrdlusaluste tarvis, võivad õõnestada selliste võrdlusaluste usaldusväärsust, sest selle tulemusena kahjustataks kõnealuste võrdlusaluste suutlikkust mõõta nende aluseks olevat turgu või majandusolukorda. Seega tuleb asjaomasele pädevale asutusele anda volitus nõuda järelevalvealustelt isikutelt kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jaoks kohustuslikku sisendandmete esitamist, et säilitada kõnealuse võrdlusaluse usaldusväärsus. Kohustuslik sisendandmete esitamine ei pane järelevalvealustele isikutele kohustust teha tehinguid või võtta kohustust tehingute tegemiseks.

(40)

Kuna eksisteerib suur hulk eri tüüpi ja erineva suurusega võrdlusaluseid, on oluline järgida käesolevas määruses proportsionaalsuse põhimõtet ning hoiduda liigse halduskoormuse tekitamisest selliste võrdlusaluste halduritele, mille väljaandmise lõpetamine tähendab finantssüsteemi jaoks laiemalt väiksemat ohtu. Seega tuleks lisaks kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid reguleerivale korrale kehtestada kaks eraldiseisvat korda oluliste võrdlusaluste ja ebaoluliste võrdlusaluste jaoks.

(41)

Oluliste võrdlusaluste halduritel peaks olema võimalus otsustada mitte kohaldada piiratud arvu käesoleva määruse üksikasjalikke nõudeid. Pädevatele asutustele peaks siiski jääma õigus nõuda nende nõuete kohaldamist käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele tuginedes. Oluliste võrdlusaluste halduritele kohaldatavates delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ja võimaluse korral püüda hoiduda halduskoormuse tekitamisest.

(42)

Ebaoluliste võrdlusaluste halduritele kohaldatakse vähem üksikasjalikku korda, mille puhul halduril peaks olema võimalik otsustada teatavaid käesoleva määruse nõudeid mitte kohaldada. Sellisel juhul peaks asjaomane haldur selgitama vastavuskinnituses, miks nõuete kohaldamata jätmine on kohane; vastavuskinnitus tuleks avaldada ja esitada halduri pädevale asutusele. Sama pädev asutus peaks vastavuskinnituse üle vaatama ning tal peaks olema võimalik küsida lisateavet või nõuda selles muudatuste tegemist, et tagada vastavus käesolevale määrusele. Kuigi ka ebaolulised võrdlusalused võivad olla manipuleeritavad, on need kergemini asendatavad ning seetõttu peaks läbipaistvus kasutajate jaoks olema peamine vahend, mida kasutatakse selleks, et turuosalised teeksid teadlikke valikuid selle kohta, millise võrdlusaluse kasutamine on nende jaoks sobiv. Seetõttu ei tuleks II jaotises osutatud delegeeritud õigusakte kohaldada ebaoluliste võrdlusaluste halduritele.

(43)

Selleks et võrdlusaluste kasutajad saaksid valida sobivad võrdlusalused ja mõistaksid nendega seotud riske, on neil vaja teada, mida soovitakse võrdlusalusega mõõta ja millised on võrdlusaluse manipuleerimisele altid tahud. Seetõttu peaks võrdlusaluse haldur avaldama võrdlusaluse kirjelduse, milles täpsustab neid tahke. Selleks et tagada ühetaoline kohaldamine ja see, et võrdlusaluse kirjeldus oleks mõistliku pikkusega, kuid et selles keskendutaks samal ajal kasutajate jaoks vajaliku põhiteabe esitamisele hõlpsasti juurdepääsetaval viisil, peaks Väärtpaberiturujärelevalve veelgi täpsustama võrdlusaluse kirjelduse sisu, eristades eri tüüpi võrdlusaluseid ja nende omadusi ning nende haldureid.

(44)

Käesolevas määruses tuleks arvesse võtta IOSCO põhimõtteid, mis on võrdlusalustele esitatavate regulatiivsete nõuete üleilmne standard. Üldpõhimõttena peaks investorite kaitse tagamiseks olema võrdlusaluse järelevalve ja reguleerimine kolmandas riigis samaväärne järelevalve ja reguleerimisega liidus. Seetõttu võivad järelevalvealused isikud liidus kasutada kolmandas riigis välja antavaid võrdlusaluseid, kui komisjon on teinud asjaomase kolmanda riigi korra samaväärsust tunnistava otsuse. Sellistel asjaoludel peaksid pädevad asutused sõlmima kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöölepingud. Väärtpaberiturujärelevalve peaks koordineerima koostöölepingute väljatöötamist ja kolmandatest riikidest saadava teabe vahetamist pädevate asutuste vahel. Selleks aga, et vältida kolmandas riigis välja antavate võrdlusaluste liidus kasutamise võimaliku järsu lõpetamise kahjulikku mõju, nähakse käesoleva määrusega ette ka teatavad muud võimalused (nimelt tunnustamine ja kinnitamine), mille raames saavad liidus asuvad järelevalvealused isikud kasutada kolmandas riigis välja antavaid võrdlusaluseid.

(45)

Käesolevas määruses sätestatakse ka menetlus kolmandas riigis asuvate haldurite tunnustamiseks viiteliikmesriigi pädeva asutuse poolt. Tunnustada tuleks haldureid, kes täidavad käesoleva määruse nõudeid. Nentides, et IOSCO põhimõtted on võrdlusaluste väljaandmise üleilmne standard, peaks viiteliikmesriigi pädev asutus saama haldureid tunnustada selle alusel, et nad kohaldavad IOSCO põhimõtteid. Selleks peaks pädev asutus hindama IOSCO põhimõtete kohaldamist konkreetse halduri poolt ja tegema kindlaks, kas selline kohaldamine on halduri puhul samaväärne mitmesuguste käesolevas määruses sätestatud nõuete järgimisega, võttes arvesse tunnustamise korra eripära võrreldes samaväärsuse korraga.

(46)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ka võrdlusaluse kinnitamise kord, mille kohaselt võivad liidus asuvad haldurid või järelevalvealused isikud teatavatel tingimustel liidus kasutamiseks kinnitada kolmandas riigis välja antavaid võrdlusaluseid. Selleks peaks pädev asutus võtma arvesse seda, kas kinnitatava võrdlusaluse väljaandmisel oleks IOSCO põhimõtete järgimine käesoleva määruse sätete järgimisega samaväärne, võttes arvesse võrdlusaluse kinnitamise korra eripära võrreldes samaväärsuse korraga. Haldur või järelevalvealune isik, kes on kinnitanud kolmandas riigis välja antava võrdlusaluse, peaks täielikult vastutama kinnitatud võrdlusaluse eest ja käesolevas määruses osutatud asjakohaste tingimuste täitmise eest.

(47)

Kõigil võrdlusaluste halduritel on võimalus toimida oma äranägemise järgi, neil võib esineda huvide konflikt ja nende juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei pruugi olla nõuetekohased. Kuna haldurid kontrollivad võrdlusaluste koostamise protsessi, siis on halduritele tegevusloa- või registreerimis- ja järelevalvenõude kehtestamine tõhusaim viis võrdlusaluste tervikluse tagamiseks.

(48)

Haldurile peaks andma tegevusloa ja tema üle järelevalvet teostama selle liikmesriigi pädev asutus, kus haldur asub. Käesoleva määruse kohaldamiseks peaks pädev asutus registreerima need isikud, kes juba on järelevalvealused isikud ning mis annavad välja finantssektori muid kui kriitilise tähtsusega võrdlusaluseid, ja teostama nende üle järelevalvet. Isikud, mis annavad välja üksnes indekseid, mis kvalifitseeruvad ebaoluliste võrdlusalustena, peaks pädev asutus samuti registreerima. Tegevusloa andmine ja registreerimine peaksid olema eraldiseisvad menetlused, kuivõrd tegevusloa andmise puhul on vaja halduri taotlust põhjalikumalt hinnata. See, kas haldur on saanud tegevusloa või on registreeritud, ei tohiks mõjutada asjaomase pädeva asutuse poolt halduri üle teostatavat järelevalvet. Lisaks tuleks kehtestada üleminekukord, mille kohaselt saaks registreerida isikuid, kes annavad välja võrdlusaluseid, mis ei ole kriitilise tähtsusega ja mida ei kasutata laialdaselt ühes või mitmes liikmesriigis, et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist selle algetapis. Liidu tasandil peaks Väärtpaberiturujärelevalve pidama registrit, mis sisaldab teavet tegevusluba omavate või registreeritud haldurite kohta, samaväärsuse korra või tunnustamise korra raames tehtud positiivsele otsusele tuginedes välja antavate võrdlusaluste ja nende haldurite kohta ja liidus asuvate haldurite või järelevalvealuste isikute kohta, kes on kinnitanud kolmandas riigis välja antava võrdlusaluse, ning selliselt kinnitatud võrdlusaluse ning selle kolmandas riigis asuva halduri kohta.

(49)

Mõnikord võib teatav isik anda välja indeksi, kuid ei pruugi teada, et seda indeksit järgitakse finantsinstrumendi, finantslepingu või investeerimisfondi puhul. Selline olukord võib esineda eelkõige siis, kui kasutajad ja võrdlusaluse haldur asuvad eri liikmesriikides. Seepärast on vaja suurendada läbipaistvust seoses sellega, millist konkreetset võrdlusalust kasutatakse. Läbipaistvust saab suurendada liidu õiguses nõutud prospektide või põhiteabe dokumentide sisu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 596/2014 (11) sätestatud teadete sisu täiustamisega.

(50)

Liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses olevad tõhusad vahendid, volitused ja ressursid tagavad tõhusa järelevalve. Seepärast tuleks käesolevas määruses konkreetselt sätestada minimaalne järelevalve- ja uurimispädevus, mis tuleks anda liikmesriikide pädevatele asutustele kooskõlas liikmesriigi õigusega. Pädevad asutused ja Väärtpaberiturujärelevalve peaksid oma käesoleva määruse kohast pädevust kasutades tegutsema objektiivselt ja erapooletult ning olema oma otsustustes sõltumatud.

(51)

Pädevatele asutustele on käesoleva määruse rikkumise juhtude avastamiseks vaja võimaldada kooskõlas liikmesriigi õigusega siseneda dokumentide kaasavõtmiseks juriidiliste isikute äriruumidesse. Juurdepääs ruumidele on vajalik, kui on mõistlik alus kahtlustada, et seal leidub kontrolli või uurimise esemega seotud dokumente ja muid andmeid, mis võiksid olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Lisaks on juurdepääs ruumidele vajalik siis, kui teabenõude juba saanud isik on jätnud selle täitmata või on mõistlik alus arvata, et nõude esitamisel seda ei täideta või teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse, neid võltsitakse või need hävitatakse. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb asjaomase liikmesriigi kohtult saada eelnev luba, tuleks ruumidele juurdepääsu õigust kasutada pärast sellise loa saamist.

(52)

Järelevalvealuste isikute valduses olevad telefonikõnede ja andmeliiklusandmete salvestised võivad olla esmatähtsad ja vahel ainsad tõendid käesoleva määruse, eriti juhtimis- ja kontrollinõuete rikkumise avastamiseks ja tõendamiseks. Selliste andmete ja salvestiste põhjal saab kontrollida sisendandmete esitamise ja heakskiitmise eest vastutavate isikute isikusamasust ning seda, kas on tagatud töötajate organisatsiooniline eraldamine. Seepärast peaks pädevatel asutustel olema võimalik nõuda järelvalvealuste isikute valduses olevaid telefonikõnede, elektrooniliste sõnumite ja andmeliiklusandmete salvestisi, kui on mõistlik alus kahtlustada, et sellised kontrolli või uurimise esemega seotud salvestised või andmed võiksid olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased.

(53)

Käesolevas määruses järgitakse Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele, isikuandmete kaitset, sõna- ja teabevabaduse õigust, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust tarbijakaitsele, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja kaitseõigust. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(54)

Asjaomaste isikute kaitseõigust tuleks täielikult austada. Eelkõige tuleks menetlusosalistele anda võimalus tutvuda pädeva asutuse otsuse aluseks olevate asjaoludega ja austada nende õigust olla ära kuulatud.

(55)

Finantsturu stabiilsuse ja investorite kaitse huvides on vaja, et võrdlusalused oleksid läbipaistvad. Pädevate asutuste teabevahetus ja teabe edastamine nende vahel peaks toimuma kooskõlas isikuandmete edastamise normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (12). Väärtpaberiturujärelevalve korraldatud teabevahetus ja teabe edastamine peaksid olema kooskõlas isikuandmete edastamise normidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (13).

(56)

Liikmesriigid peaksid finantsteenuste sektoris karistuste tõhustamist käsitlevas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatises ja selle teatise järelmeetmena vastu võetud liidu õigusaktides sätestatud põhimõtteid arvesse võttes selleks, et tagada ühine lähenemisviis ja hoiatav mõju, kehtestama õigusnormid käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate halduskaristuste ja muude haldusmeetmete, sealhulgas rahaliste karistuste kohta ning tagama nende rakendamise. Sellised halduskaristused ja muud haldusmeetmed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(57)

Konkreetsetel juhtudel halduskaristuste määramisel ja muude haldusmeetmete võtmisel tuleks sobival juhul arvesse võtta asjakohaseid tegureid, nagu tuvastatud rahalise kasu tagasimaksmine, rikkumise raskus ja kestus, raskendavad või kergendavad asjaolud ja rahaliste halduskaristuste hoiatava mõju vajadus, ning asjakohasel juhul pädeva asutusega tehtud koostöö eest rahalise halduskaristuse alandamine. Konkreetsel juhul määratavate rahaliste halduskaristuste tegelik summa võiks ulatuda käesolevas määruses sätestatud ülempiirini või liikmesriigi õiguses sätestatud kõrgema määrani eelkõige väga raskete rikkumiste korral, samal ajal kui ülempiirist oluliselt madalamaid rahalisi halduskaristusi võiks kohaldada väiksemate rikkumiste korral või kokkuleppe saavutamisel. Pädeval asutusel peaks olema võimalik keelata isikul ajutiselt täitmast võrdlusaluste halduri või sisendandmete esitaja juures juhtimisülesandeid.

(58)

Käesoleva määrusega ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust sätestada rangemaid halduskaristusi ja sellega ei tohiks piirata liikmesriikide õiguses kriminaalkaristusi käsitlevate sätete kohaldamist.

(59)

Kuigi miski ei takista liikmesriike kehtestamast samade rikkumiste eest halduskaristusi ja kriminaalkaristusi, ei tohiks liikmesriikidelt nõuda halduskaristuste kehtestamist selliste käesoleva määruse rikkumiste eest, mille puhul kohaldatakse liikmesriigi kriminaalõigust. Liikmesriikidel ei ole riigisiseste õigusnormide kohaselt kohustust kehtestada sama rikkumise eest nii haldus- kui ka kriminaalkaristust, kuid neil peaks olema võimalik seda teha, kui riigisisene õigus seda lubab. Kriminaalkaristuste kohaldamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumiste puhul ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimet teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigel ajal teavet ja omada sellisele teabele õigel ajal juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest rikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalmenetluse algatamiseks.

(60)

On vaja tugevdada pädevate asutuste vahelist teabevahetust reguleerivaid sätteid ja tugevdada nende vastastikuse abi osutamise ja koostöö kohustust. Kasvava piiriülese tegevuse tõttu peaksid pädevad asutused andma üksteisele nende ülesannete täitmiseks asjakohast teavet, et tõhusalt tagada käesoleva määruse täitmine, sealhulgas olukordades, kus rikkumised või väidetavad rikkumised puudutavad kahe või enama liikmesriigi asutusi. Teabe vahetamisel on vajalik range ametisaladuse nõue, et tagada kõnealuse teabe sujuv edastamine ja konkreetsete õiguste kaitse.

(61)

Selleks et tagada, et pädeva asutuse otsustel määrata halduskaristus või võtta muu haldusmeede oleks hoiatav mõju üldsusele, tuleks need avaldada. Halduskaristuse määramise või muu haldusmeetme võtmise otsuse avaldamine on pädeva asutuse jaoks ka oluline vahend teavitada turuosalisi sellest, mis laadi käitumist käsitatakse käesoleva määruse rikkumisena, ja edendada turuosaliste üldist head käitumist. Kui otsuse avaldamine võiks põhjustada asjaomastele isikutele ebaproportsionaalselt suurt kahju või ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat uurimist, peaks pädev asutus avaldama anonüümselt teavet halduskaristuse ja muu haldusmeetme kohta või lükkama otsuse avaldamise edasi. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik jätta teave halduskaristuse või muu haldusmeetme kohta avaldamata, kui anonüümset või edasilükatud avaldamist peetakse ebapiisavaks selle tagamiseks, et avaldamine ei ohusta finantsturgude stabiilsust. Pädevatelt asutustelt ei nõuta ka selliste halduskaristuste või muude haldusmeetmete avaldamist, mida peetakse vähetähtsaks ja mille puhul avaldamine oleks ebaproportsionaalne.

(62)

Kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul võivad sisendandmete esitajad, haldurid ja kasutajad olla rohkem kui ühes liikmesriigis. Sellise võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle terviklust märkimisväärselt kahjustada võivate sündmuste toimumine võib seega avaldada mõju mitmes liikmesriigis – see tähendab, et liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve sellise võrdlusaluse üle üksnes liikmesriigis, kus asub selle haldur, ei ole sellega kaasnevate riskide kõrvaldamisel tõhus ja tulemuslik. Sellisel juhul tuleks moodustada kolleegiumid, mille liikmeks on pädevad asutused ja Väärtpaberiturujärelevalve, et tagada järelevalvealase teabe tõhus vahetamine pädevate asutuste vahel, nende tegevuse koordineerimine ja järelevalvemeetmete võtmine. Kolleegiumide tegevus peaks aitama ühtlustada käesoleva määruse ja selle alusel võetavate normide kohaldamist ja lähendada järelevalvetavasid. Halduri pädev asutus peaks kehtestama kirjaliku korra teabevahetuse, otsustusprotsessi (mis võib hõlmata hääletamise korda), kohustusliku sisendandmete esitamise meetmete alase koostöö ja olukordade jaoks, kus pädevad asutused peaksid üksteisega konsulteerima. Väärtpaberiturujärelevalve tegevus õiguslikult siduvas lepitusmenetluses on järelevalvetavade koordineerimise, järjepidevuse ja ühtlustamise saavutamisel esmatähtis.

(63)

Võrdlusaluseid võidakse järgida pikaajalistes finantsinstrumentides ja -lepingutes. Teatavatel juhtudel ei pruugi võrdlusaluse väljaandmine olla pärast käesoleva määruse jõustumist enam lubatud, sest võrdlusaluse mõnda omadust ei pruugi olla võimalik kohandada selliselt, et see vastaks käesoleva määruse nõuetele. Paraku võidakse sellise võrdlusaluse edaspidise väljaandmise keelustamise tõttu finantsinstrumendid või -lepingud lõpetada või jääb loodetud tulemus saavutamata – see kahjustab omakorda investoreid. Seepärast tuleb ette näha selliste võrdlusaluste edasine väljaandmine üleminekuperioodil.

(64)

Kui käesolevat määrust kohaldatakse või võidakse kohaldada järelevalvealuste isikute ja turgude suhtes, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1227/2011 kohaldamisalasse, oleks Väärtpaberiturujärelevalvel vaja konsulteerida Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), et kasutada ära ACERi eksperditeadmisi energiaturgude kohta ning leevendada võimalikku topeltreguleerimist.

(65)

Et täpsustada käesoleva määruse tehnilisi üksikasju, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis käsitlevad järgmist: mõistete tehniliste üksikasjade täpsustamine; võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide nimiväärtuse, tuletisinstrumentide tingliku väärtuse ja investeerimisfondide vara puhasväärtuse arvutamine eesmärgiga määrata kindlaks, kas asjaomane võrdlusalus on kriitilise tähtsusega; kriitilise tähtsusega ja oluliste võrdlusaluste künnise määramiseks kasutatava arvutusmeetodi ülevaatamine; kolmandas riigis väljaantava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi kinnitamise objektiivsete põhjuste kindlaksmääramine; selliste elementide kindlaksmääramine, mille alusel hinnata, kas olemasoleva võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või muutmine võiks mõistlikkusest lähtudes põhjustada vääramatu jõu olukorra, takistada kõnealust võrdlusalust järgivate finantslepingute või -instrumentide või investeerimisfondide loodetud tulemuse saavutamist või muul moel rikkuda osutatud finantslepingute või -instrumentide tingimusi või investeerimisfondide tingimusi; ning teatavatel juhtudel haldurile tegevusloa andmise asemel halduri registreerimisele ette nähtud 24-kuulise tähtaja pikendamine. Nende õigusaktide vastuvõtmisel peaks komisjon võtma arvesse turu ja tehnoloogia arengut ja võrdlusalustega seotud järelevalvetavade rahvusvahelist ühtlustamist, eelkõige IOSCO tööd. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(66)

Tehnilised standardid peaksid tagama võrdlusalustena kasutatavate indeksite koostamise ja nende jaoks sisendandmete esitamise nõuete järjepideva ühtlustamise ning investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14 delegeeritud õigusaktidega vastu Väärtpaberiturujärelevalve koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis käsitlevad järgmist: järelevaatamise funktsiooni protseduurid ja selle täitja omadused; sisendandmete sobivuse ja kontrollitavuse ning sisendandmete esitaja ettevõtjasisese järelevaatamise- ja kontrollikorra tagamise viis; halduri poolt võrdlusaluse ja selle metoodika kohta esitatav teave; käitumisjuhendi elemendid; süsteemidele ja kontrollile esitatavad nõuded; kriteeriumid, mida pädev asutus peaks teatavate lisanõuete kohaldamise üle otsustamisel arvesse võtma; võrdlusaluse kirjelduse sisu ja juhtumid, mille puhul nõutakse kirjelduse ajakohastamist; pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalve vahelise koostöökorra miinimumsisu; kolmandas riigis asuva halduri tunnustamiseks esitatava taotluse vorm ja sisu ning ülevaade sellise taotlusega koos esitatavast teabest; tegevusloa taotluses või registreerimistaotluses esitatav teave.

(67)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et koostada ja vaadata läbi avaliku sektori asutuste loetelu liidus, koostada ja vaadata läbi kriitilise tähtsusega võrdlusaluste loetelu ning teha kindlaks kolmandates riikides välja antavate võrdlusaluste haldurite suhtes kohaldatava õigusraamistiku täielik või osaline samaväärsus. Nimetatud volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (15).

(68)

Komisjonil peaks samuti olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15 vastu Väärtpaberiturujärelevalve koostatud rakenduslikud tehnilised standardid, millega kehtestatakse vastavuskinnituse näidised ning pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalve teabevahetuse kord ja vormid.

(69)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada järjekindel ja tõhus kord võrdlusaluste nõrkade külgedega tegelemiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest võrdlusalustega seotud probleemide kogumõju saab igast küljest käsitleda ainult liidu tasandil, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(70)

Kuna vajadus taastada usaldus võrdlusalustesse ning edendada ausalt ja läbipaistvalt toimivaid finantsturge on pakiline, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamisele järgneval päeval.

(71)

Tarbijad saavad sõlmida finantslepinguid, eelkõige hüpoteegi seadmise lepinguid ja tarbijakrediidilepinguid, milles järgitakse võrdlusalust, kuid ebavõrdne läbirääkimispositsioon ja tüüptingimuste kasutamine tähendavad paraku seda, et tarbijate võimalus valida kasutatavaid võrdlusaluseid võib olla piiratud. Seepärast tuleb tagada vähemalt see, et krediidiandjad või krediidivahendajad annavad tarbijatele asjakohast teavet. Seetõttu tuleks direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL vastavalt muuta.

(72)

Määruses (EL) nr 596/2014 nõutakse, et juhtimiskohustust täitvad isikud ja nendega lähedalt seotud isikud teavitaksid emitenti ja pädevat asutust kõikidest tehingutest, mis nad on oma arvel teinud finantsinstrumentidega, mis on seotud nende emitendi aktsiate ja võlainstrumentidega. Ent selliseid finantsinstrumente, mis on seotud asjaomase emitendi aktsiate ja võlainstrumentidega, on väga mitut laadi. Selliste finantsinstrumentide hulka kuuluvad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakud, struktureeritud tooted ja finantsinstrumendid, mis sisaldavad emitendi aktsiate või võlainstrumentide tootlusega seotud tuletisinstrumente. Igast miinimumkünnist ületavast tehingust selliste finantsinstrumentidega tuleks teavitada emitenti ja pädevat asutust. Ent erand tuleks teha juhul, kui emitendi aktsiad või võlainstrumendid moodustavad seotud finantsinstrumendi riskist 20 % või vähem või kui juhtimiskohustust täitev isik või temaga lähedalt seotud isik ei teadnud ega saanud teada seotud finantsinstrumendi investeeringu koosseisu. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 596/2014 muuta,

a)

keskpank;

b)

avaliku sektori asutus, kui see esitab andmeid avaliku poliitika eesmärgil kasutatavate võrdlusaluste tarvis, annab neid välja või omab kontrolli nende väljaandmise üle, sealhulgas tööhõive-, majandustegevuse ja inflatsioonimeetmete raames;

c)

keskne vastaspool, kui see annab välja võrdlus- või arveldushindu, mida kasutatakse kesksete vastaspoolte riskijuhtimise ja arvelduste eesmärgil;

d)

direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud finantsinstrumendi tarvis üheainsa võrdlushinna väljaandmine;

e)

ajakirjandus, muu meedia ja ajakirjanikud, kui nad üksnes avaldavad võrdlusaluse või viitavad sellele ajakirjandusliku tegevuse osana, kuid ei oma kontrolli asjaomase võrdlusaluse väljaandmise üle;

f)

füüsiline või juriidiline isik, kes annab või lubab anda krediiti oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse raames, kui see isik avaldab või teeb üldsusele kättesaadavaks oma muutuvad või fikseeritud laenuintressimäärad, mis on kehtestatud tema enda otsusega ja mida kasutatakse ainult selle isiku või samasse kontserni kuuluva äriühingu ja tema klientide vahel sõlmitud finantslepingutes;

g)

kauba võrdlusalus, mis põhineb sellistelt sisendandmete esitajatelt saadud teabel, kes ei ole suuremas osas järelevalvealused isikud ja kes vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:

h)

indeksi koostaja üksnes sellise enda koostatud indeksi puhul, mille kohta ta ei tea ega saanud mõistlikult teada, et seda kasutatakse artikli 3 lõike 1 punktis 3 osutatud eesmärkidel.

a)

mis avaldatakse või tehakse üldsusele kättesaadavaks;

b)

mis määratakse korrapäraselt:

a)

võrdlusaluse koostamise lepingute ja korra haldamine;

b)

sisendandmete kogumine, analüüsimine või töötlemine võrdlusaluse koostamise eesmärgil ning

c)

võrdlusaluse koostamine valemi või muu arvutusmeetodi või sel eesmärgil esitatud sisendandmete hindamise abil;

a)

sellise finantsinstrumendi emiteerimine, mis järgib indeksit või indeksite kombinatsiooni;

b)

finantsinstrumendi või -lepingu kohaselt tasutava summa kindlaksmääramine viitega indeksile või indeksite kombinatsioonile;

c)

sellise finantslepingu osaliseks olemine, milles viidatakse indeksile või indeksite kombinatsioonile;

d)

direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punktis j määratletud laenuintressi pakkumine, mis arvutatakse indeksi või indeksite kombinatsiooni vahe või marginaalina ning mida järgitakse ainult sellise finantslepingu puhul, milles krediidiandja osaleb;

e)

investeerimisfondi tootluse mõõtmine indeksi või indeksite kombinatsiooni abil, et teha kindlaks sellise indeksi või indeksite kombinatsiooni tulem, määrata kindlaks varade jaotus portfellis või arvutada tulemustasud;

a)

krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (16) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

b)

investeerimisühing direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

c)

kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (17) artikli 13 punkti 1 tähenduses;

d)

edasikindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punkti 4 tähenduses;

e)

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond) direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõike 2 tähenduses või asjakohasel juhul fondivalitseja kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses;

f)

alternatiivse investeerimisfondi valitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses (18);

g)

tööandjapensioni kogumisasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ (19) artikli 6 punkti a tähenduses;

h)

krediidiandja direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti b tähenduses nimetatud direktiivi artikli 3 punktis c määratletud krediidilepingute puhul;

i)

mittekrediidiasutus direktiivi 2014/17/EL artikli 4 punkti 10 tähenduses nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 3 määratletud krediidilepingute puhul;

j)

turukorraldaja direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 18 tähenduses;

k)

keskne vastaspool Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (20) artikli 2 punkti 1 tähenduses;

l)

kauplemisteabehoidla määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 2 tähenduses;

m)

haldur;

a)

krediidileping direktiivi 2008/48/EÜ artikli 3 punkti c tähenduses;

b)

krediidileping direktiivi 2014/17/EL artikli 4 punkti 3 tähenduses;

a)

sisendandmeid, mis saadakse täielikult ja otse:

b)

investeerimisfondide vara puhasväärtus;

a)

valitsusasutus või muu ametiasutus, sh üksused, kellele on tehtud ülesandeks valitsemissektori võla haldamine või kes on kaasatud valitsemissektori võla haldamisse;

b)

üksus või isik, kes täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid või kellel on avalik-õiguslikud kohustused või ülesanded või kes osutavad avalikke teenuseid, sh võtavad tööhõive-, majandustegevuse ja inflatsioonimeetmeid punkti a kohase üksuse kontrolli all.

a)

tagada haldurile esitatud või halduri koostatud teabe konfidentsiaalsus, võttes arvesse käesoleva määruse alusel kehtivaid avalikustamise ja läbipaistvuse kohustusi, ning

b)

leevendada eelkõige huvide konflikti, mis tulenevad halduri omandisuhetest või kontrollist või halduri kontsernis omatavatest muudest huvidest või muudest isikutest, kes võivad mõjutada või kontrollida haldurit võrdlusaluse koostamisel.

a)

neil on oma ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, teadmised ja kogemused ning neid juhitakse tõhusalt ja nende üle teostatakse tõhusat järelevalvet;

b)

neile ei avaldata lubamatut mõju ja neil ei esine huvide konflikti ning nende tasustamine ja töötulemuste hindamine ei põhjusta huvide konflikti ega mõjuta muul viisil võrdlusaluse koostamise protsessi usaldusväärsust;

c)

neil puuduvad huvid ning ärisuhted, mis ohustaksid halduri tegevust;

d)

neil on keelatud mõjutada võrdlusaluse koostamist ostu- või müügipakkumistes ja tehingutes osalemisega enda või turuosaliste nimel, v.a juhul, kui selline osalemine on võrdlusaluse metoodika osana sõnaselgelt nõutav ning selle suhtes kohaldatakse erinorme, ning

e)

nende puhul rakendatakse tõhusaid protseduure, mille eesmärk on kontrollida teabevahetust teiste töötajatega, kes on seotud huvide konflikti põhjustada võiva tegevusega, või kolmandate isikutega, kui kõnealune teave võib võrdlusalust mõjutada.

a)

võrdlusaluse määratluse ja metoodika läbivaatamine vähemalt kord aastas;

b)

ülevaate omamine võrdlusaluse metoodika muutmise üle ja võimalus nõuda haldurilt konsulteerimist selliste muudatuste puhul;

c)

ülevaate omamine halduri kontrolliraamistiku, võrdlusaluse juhtimise ja toimimise ning juhul, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendi üle;

d)

võrdlusaluse koostamise lõpetamise protseduuride, sealhulgas võrdlusaluse koostamise lõpetamisel toimuvate konsultatsioonide läbivaatamine ja heakskiitmine;

e)

võrdlusaluse väljaandmise, sealhulgas arvutamise ja levitamisega seotud kolmandatest isikutest käsundisaajate üle ülevaate omamine;

f)

sise- ja välisauditite või läbivaatamiste hindamine ja võetavate parandusmeetmete rakendamise seire;

g)

sisendandmete ja sisendandmete esitajate ning sisendandmete vaidlustamiseks või valideerimiseks haldurite poolt võetud meetmete seire, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel;

h)

tulemuslike meetmete võtmine artiklis 15 osutatud käitumisjuhendi rikkumise korral, kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, ning

i)

asjaomaste pädevate asutuste teavitamine sisendandmete esitajate (kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel) või haldurite üleastumistest, millest järelevaatamise funktsiooni täitja teada saab, ja anomaaliatest sisendandmetes või kahtlastest sisendandmetest.

a)

tegevusriski juhtimine;

b)

piisavad ja tõhusad talitluspidevuse ja avariitaastekavad;

c)

võrdlusaluse väljaandmise protsessi häire korral ette nähtud ettenägematu olukorra kava.

a)

millega tagatakse, et sisendandmete esitajad järgivad artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit ja sisendandmetele rakendatavaid standardeid;

b)

et seirata sisendandmeid, sealhulgas võimaluse korral nende seireks enne võrdlusaluse avaldamist ning sisendandmete avaldamisjärgseks valideerimiseks, et selgitada välja vead ja anomaaliad.

a)

kõik sisendandmed, sealhulgas nende kasutamise;

b)

võrdlusaluse koostamise metoodika;

c)

halduri- või asjakohasel juhul hindajatepoolse hinnangu või oma parima äranägemise kasutamise võrdlusaluse koostamisel, sealhulgas hinnangu või oma parima äranägemise põhjendused;

d)

sisendandmete kõrvalejätmise, eelkõige juhul, kui kõrvalejäetud sisendandmed vastasid võrdlusaluse metoodika nõuetele, ja kõrvalejätmise põhjendused;

e)

muud muudatused tavaprotseduurides ja -metoodikates või kõrvalekalded neist, sealhulgas turupinge või turuhäire korral tehtud muudatused või toimunud kõrvalekalded;

f)

sisendandmete esitajate töötajate ja selliste füüsiliste isikute andmed, kelle haldur on tööle võtnud võrdlusaluse koostamiseks;

g)

kõik kaebustega seotud dokumendid, sealhulgas kaebaja esitatud dokumendid, ning

h)

halduri poolt tööle võetud isikute ja sisendandmete esitajate või sisendandmete esitajate töötajate vahel seoses võrdlusalusega toimunud telefonivestlused või elektroonilise kommunikatsiooni.

a)

haldur teeb kättesaadavaks kaebuste lahendamise põhimõtted, mille kohaselt võib esitada kaebusi, mille esemeks on turuväärtuse kajastamine teataval viisil koostatud võrdlusaluse poolt, võrdlusaluse koostamise protsessis kavandatud muudatused, teatava võrdlusaluse koostamise metoodika kasutamine või muud võrdlusaluste koostamise protsessiga seotud otsused;

b)

kaebusi uuritakse kiiresti ja õiglaselt ning kaebuse esitajat teavitatakse uurimise tulemustest mõistliku aja jooksul, v.a juhul, kui selline teavitamine oleks vastuolus avaliku poliitika eesmärkide või määrusega (EL) nr 596/2014, ning

c)

uurimine toimub sõltumatult töötajatest, kes võivad või võisid olla kaebuse esemega seotud.

a)

teenuse osutajal on vajalikud oskused ja suutlikkus, et usaldusväärselt ja professionaalselt täita edasiantud tööülesandeid, osutada teenuseid või teha toiminguid ning selleks seadusega nõutav tegevusluba;

b)

haldur teeb asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks võrdlusaluse koostamises osaleva teenuse osutaja andmed ja tööülesanded;

c)

kui ilmneb, et teenuse osutaja ei pruugi edasiantavate tööülesannetega tulemuslikult toime tulla ega täita neid kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega, võtab haldur asjakohaseid meetmeid;

d)

halduril on vajalikud eriteadmised, et teha edasiantavate tööülesannete tulemuslikku järelevalvet ja juhtida teenuse osutajaga seotud riske;

e)

teenuse osutaja teavitab haldurit kõikidest muutustest, mis võivad oluliselt mõjutada tema võimet täita edasiantud tööülesandeid tulemuslikult ja kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega;

f)

teenuse osutaja teeb seoses edasiantud toimingutega koostööd asjaomase pädeva asutusega ning halduril ja asjaomasel pädeval asutusel on tegelik juurdepääs edasiantud toimingutega seotud andmetele ja teenuse osutaja äriruumidele ning asjaomane pädev asutus saab nimetatud juurdepääsuõigust kasutada;

g)

haldur saab edasiandmislepingu vajaduse korral lõpetada;

h)

haldur võtab tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas ettenägematu olukorra kavad, et hoida ära teenuse osutaja võrdlusaluse koostamises osalemisega seotud põhjendamatut tegevusriski.

a)

sisendandmed peavad olema piisavad, et täpselt ja usaldusväärselt kajastada võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda.

Sisendandmetena kasutatakse tehinguandmeid, kui need on olemas ja asjakohased. Kui tehinguandmed ei ole piisavad või asjakohased, et täpselt ja usaldusväärselt kajastada võrdlusalusega mõõdetavat turgu või majandusolukorda, võib kasutada sisendandmeid, mis ei ole tehinguandmed, sh arvestuslikud hinnad, noteeringud ja kokkulepitud noteeringuid või muud väärtused;

b)

punktis a osutatud sisendandmed peavad olema kontrollitavad;

c)

haldur koostab ja avaldab selged suunised sisendandmete liikide, eri liiki sisendandmete kasutamise prioriteetsuse ning eksperdihinnangu kasutamise kohta, et tagada punkti a ja metoodika järgimine;

d)

kui võrdlusalus põhineb sisendandmete esitajate esitatud sisendandmetel, hangib haldur asjakohasel juhul sisendandmed usaldusväärselt ja representatiivselt sisendandmete esitajate rühmalt või valimilt, et tagada neil sisendandmetel põhineva võrdlusaluse usaldusväärsus ja see, et võrdlusalus kajastab mõõdetavat turgu või majandusolukorda;

e)

haldur ei kasuta sisendandmete esitaja sisendandmeid, kui esineb märke selle kohta, et sisendandmete esitaja ei järgi artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit, ning sellisel juhul hangib ta representatiivsed avalikult kättesaadavad andmed.

a)

kriteeriumid selliste isikute kindlaksmääramiseks, kes võivad haldurile sisendandmeid esitada, ja sisendandmete esitajate valimise kord;

b)

kord, mis käsitleb sisendandmete esitaja esitatud sisendandmete hindamist ja vajaduse korral sisendandmete esitajale andmete edasise esitamise keelu kehtestamist või nõuetele mittevastavuse korral sisendandmete esitaja suhtes muude lepingu rikkumisel rakendatavate meetmete kohaldamist, ning

c)

sisendandmete valideerimist, sealhulgas muude näitajate või andmetega võrdlemist käsitlev kord, et tagada sisendandmete terviklus ja täpsus.

a)

hangib sisendandmeid kinnitavat teavet muudest allikatest ning

b)

tagab, et sisendandmete esitajatel on piisavad ettevõtjasisesed järelevaatamise ja kontrolli protseduurid.

a)

töökindel ja usaldusväärne;

b)

selgete reeglitega selle kohta, kuidas ja millal võib asjaomase võrdlusaluse koostamisel toimida parima äranägemise järgi;

c)

täpne ja järjepidev ning valideeritav, sealhulgas asjakohasel juhul olemasolevate tehinguandmete suhtes järeltestitav;

d)

vastupidav ja tagab selle, et võrdlusalust saab arvutada väga paljudes eri olukordades selle terviklust ohtu seadmata;

e)

jälgitav ja kontrollitav.

a)

võtab arvesse selliseid tegureid nagu turu suurus ja tavapärane likviidsus, kauplemise ja turuosaliste positsioonide läbipaistvus, turu kontsentratsioon, turu dünaamika ja valimi piisavus võrdlusalusega mõõdetava turu või majandusolukorra kajastamiseks;

b)

määrab kindlaks, mis on kõnealuse võrdlusalusega seoses aktiivne turg, ning

c)

määrab kindlaks eri liiki sisendandmete prioriteetsuse.

a)

iga välja antud ja avaldatud võrdlusaluse või asjakohasel juhul võrdlusaluste kogumi tarvis kasutatava metoodika põhielemendid;

b)

konkreetse metoodika ettevõtjasisese ülevaatamise ja heakskiitmise üksikasjad ning metoodika ülevaatamise sagedus;

c)

halduri metoodikas kavandatud iga olulise muudatuse puhul konsultatsioonide toimumise kord ja sellise muudatuse põhjendus, sealhulgas olulise muudatuse määratlus ja millistel asjaoludel peab haldur võrdlusaluse kasutajaid muudatusest teavitama.

a)

muudatustest teatatakse ette koos selge ajakavaga, mis annab võimaluse analüüsida kavandatud oluliste muudatuste mõju ja esitada selle kohta märkusi, ning

b)

käesoleva lõike punktis a osutatud märkused ja halduri vastus märkustele tehakse pärast konsulteerimist kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui märkuse tegija on taotlenud selle konfidentsiaalsust.

a)

esitatavate sisendandmete selge kirjeldus ning nõuded, millega tagatakse sisendandmete esitamine kooskõlas artiklitega 11 ja 14;

b)

nende isikute andmed, kes võivad haldurile sisendandmeid esitada, ning sisendandmete esitaja ja sisendandmete esitaja töötajate isikusamasuse ning sisendandmete esitaja nimel sisendandmeid esitavate töötajate volituste kontrollimise kord;

c)

tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on tagada, et sisendandmete esitaja esitab kõik asjaomased sisendandmed;

d)

süsteemid ja kontrollid, mille sisendandmete esitaja peab võtma kasutusele, sealhulgas:

a)

järelevalvealune sisendandmete esitaja peab tagama, et sisendandmete esitamist ei kahjusta olemasolev või võimalik huvide konflikt ja et olukorras, kus tuleb tegutseda oma parima äranägemise järgi, tehakse seda sõltumatult ja ausalt asjaomase teabe alusel kooskõlas artiklis 15 osutatud käitumisjuhendiga;

b)

järelevalvealune sisendandmete esitaja peab kehtestama kontrolliraamistiku, mis tagab sisendandmete tervikluse, täpsuse ja usaldusväärsuse ning sisendandmete esitamise kooskõlas käesoleva määruse ja artiklis 15 osutatud käitumisjuhendiga.

a)

kontroll selle üle, kes võib haldurile sisendandmeid esitada, ja asjakohasel juhul kord, mis reguleerib heakskiidu saamist füüsiliselt isikult, kellele sisendandmete esitaja töötaja allub;

b)

nõuetekohane koolitus sisendandmete esitaja töötajatele, mis hõlmab vähemalt käesolevat määrust ja määrust (EL) nr 596/2014;

c)

huvide konflikti ohjamise meetmed, sealhulgas asjakohasel juhul töötajate organisatsiooniline eraldamine ja selle kaalumine, kuidas kõrvaldada tasustamispoliitikast tulenevad ajendid võrdlusalust manipuleerida;

d)

sisendandmete esitamisega seotud teabevahetuse, sisendandmete esitaja poolt andmete esitamist võimaldava kogu teabe, kogu olemasoleva ja võimaliku huvide konflikti puudutava teabe, sh, kuid mitte ainult, sisendandmete esitaja riskid võrdlusalust järgivates finantsinstrumentides, dokumenteerimine ja säilitamine asjakohase ajavahemiku jooksul;

e)

sise- ja välisauditite dokumenteerimine.

a)

võrdlusalust järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide koguväärtus on vähemalt 500 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane;

b)

võrdlusalus põhineb peamiselt ühes liikmesriigis asuvate sisendandmete esitajate andmetel ning seda peetakse kõnealuses liikmesriigis kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks vastavalt käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud menetlusele;

c)

võrdlusalus vastab kõigile järgmistele tingimustele:

Kui võrdlusalus vastab punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustele, kuid ei vasta punkti c alapunktis i sätestatud tingimusele, võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused koos selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus haldur asub, kokku leppida, et sellist võrdlusalust tuleks pidada käesoleva lõigu alusel kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks. Iga juhul peab halduri pädev asutus konsulteerima asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega. Kui pädevad asutused on eriarvamusel, otsustab halduri pädev asutus, kas võrdlusalust tuleks pidada käesoleva lõigu alusel kriitilise tähtsusega võrdlusaluseks, võttes arvesse eriarvamuste põhjendust. Pädevad asutused või eriarvamuste korral halduri pädev asutus edastab hinnangu komisjonile. Pärast hinnangu kättesaamist võtab komisjon kooskõlas käesoleva lõikega vastu rakendusakti. Lisaks sellele edastab halduri pädev asutus eriarvamuste korral oma hinnangu Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib avaldada arvamuse.

a)

selliste finantsinstrumentide ja -lepingute väärtus, mis järgivad liikmesriigi piires võrdlusalust, ja selliste investeerimisfondide väärtus, mille tootluse mõõtmisel järgitakse liikmesriigi piires võrdlusalust, ning nende väärtuste osakaal liikmesriigis täitmata finantsinstrumentide ja -lepingute koguväärtuses ning investeerimisfondide koguväärtuses;

b)

selliste finantsinstrumentide ja -lepingute väärtus, mis järgivad liikmesriigi piires võrdlusalust, ja selliste investeerimisfondide väärtus, mille tootluse mõõtmisel järgitakse liikmesriigi piires võrdlusalust, ning nende väärtuste osakaal liikmesriigi rahvamajanduse kogutoodangus;

c)

muud arvnäitajad, et objektiivselt hinnata võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turu terviklusele, tarbijatele, reaalmajandusele, finantsstabiilsusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele liikmesriigis.

a)

täpsustada, kuidas hinnata muude finantsinstrumentide kui tuletisinstrumentide nimiväärtust, tuletisinstrumentide tinglikku väärtust ning investeerimisfondide vara puhasväärtust, muu hulgas võrdlusaluste kombinatsiooni kuuluva võrdlusaluse kaudse järgimise korral, et võrrelda neid käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud künnistega;

b)

vaadata turu, hindade ja õigusliku reguleerimise arengu valguses läbi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud künniste arvutamise meetod, samuti nende võrdlusaluste klassifitseerimise asjakohasus, mida järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide koguväärtus on künnistele lähedal; läbivaatamine toimub vähemalt iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 2018;

c)

täpsustada, kuidas kohaldada käesoleva artikli lõike 1 punkti c alapunktis iii osutatud tingimusi, võttes arvesse kõiki andmeid, mis aitavad hinnata objektiivselt võrdlusaluse väljaandmise lõpetamise või ebausaldusväärsuse võimalikku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis.

a)

teavitab viivitamata oma pädevat asutust ning

b)

esitab nelja nädala jooksul pärast nimetatud teavitamist hinnangu selle kohta, kuidas

a)

teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet ja asjakohasel juhul artikli 46 alusel moodustatud kolleegiumi ning

b)

koostab nelja nädala jooksul ise hinnangu selle kohta, kuidas anda võrdlusalus uuele haldurile üle või kuidas selle väljaandmine lõpetada, võttes arvesse kooskõlas artikli 28 lõikega 1 kehtestatud korda.

a)

võrdlusaluse väljaandmine on üle antud uuele haldurile;

b)

võrdlusaluse väljaandmine on võimalik lõpetada korrapäraselt või

c)

võrdlusalus ei ole enam kriitilise tähtsusega.

a)

nõuda järelevalvealustelt isikutelt, kes valitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7, sealhulgas isikutelt, kes ei ole veel asjaomase kriitilise tähtsusega võrdlusaluse jaoks sisendandmete esitajad, haldurile sisendandmete esitamist vastavalt halduri metoodikale, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendile või muudele reeglitele. See nõue kehtestatakse asjakohaseks perioodiks, mis ei ole pikem kui 12 kuud alates kuupäevast, mil tehti algne otsus kohustusliku sisendandmete esitamise nõudmise kohta vastavalt lõikele 5 või nende isikute puhul, kes ei ole veel sisendandmete esitajad, alates kuupäevast, mil tehti otsus kohustusliku sisendandmete esitamise nõudmise kohta vastavalt käesolevale punktile;

b)

pikendada kohustusliku sisendandmete esitamise ajavahemikku sobiva ajavahemiku võrra, mis ei ole pikem kui 12 kuud, pärast käesoleva lõigu punkti a kohaselt võetud meetme läbivaatamist vastavalt lõikele 9;

c)

määrata kindlaks sisendandmete esitamise vorm ja tähtpäev, kohustamata järelevalvealuseid isikuid kauplema või andma lubadust kaubelda;

d)

nõuda, et haldur muudaks oma metoodikat, artiklis 15 osutatud käitumisjuhendit, või muid kriitilise tähtsusega võrdlusalust käsitlevaid reegleid.

a)

sisendandmete esitajad tõenäoliselt jätkavad meetme kehtetuks tunnistamise korral vähemalt ühe aasta jooksul sisendandmete esitamist ja seda tõendab vähemalt:

b)

võrdlusaluse väljaandmist saab jätkata ka pärast seda, kui sisendandmete esitajad, kellelt on sisendandmete esitamist nõutud, lõpetavad sisendandmete esitamise;

c)

on olemas vastuvõetav alternatiivne võrdlusalus ja kriitilise tähtsusega võrdlusaluse kasutajad saavad minimaalsete kuludega üle minna alternatiivse võrdlusaluse kasutamisele, kusjuures seda tõendab vähemalt halduri kirjalik aruanne, milles täpsustatakse alternatiivsele võrdlusalusele üleminekut ning kasutajate suutlikkust sellele võrdlusalusele üle minna ja asjaomaseid kulusid, või

d)

sobivaid alternatiivseid sisendandmete esitajaid ei ole võimalik kindlaks teha ning kui asjaomased järelevalvealused isikud lõpetaksid sisendandmete esitamise, nõrgestaks see võrdlusalust sedavõrd, et võrdlusaluse väljaandmine tuleb lõpetada.

a)

seda järgitakse otseselt või võrdlusaluste kombinatsioonis kaudselt finantsinstrumentides või -lepingutes või kasutatakse investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks ning osutatud finantsinstrumentide, -lepingute ja investeerimisfondide keskmine koguväärtus kuuekuulisel perioodil on vähemalt 50 miljardit eurot, arvestatuna kõigi võrdlusalusega hõlmatud lõpptähtaegade või tähtaegade põhjal, kui viimane on asjakohane, või

b)

võrdlusalusel ei ole turupõhiseid asendajaid või neid on väga vähe ning võrdlusaluse väljaandmise lõpetamine või selle väljaandmine sisendandmete alusel, mis ei peegelda enam täielikult aluseks olevat turgu või majandusolukorda, või ebausaldusväärsete sisendandmete alusel tooks kaasa märkimisväärse ja kahjuliku mõju turu terviklusele, finantsstabiilsusele, tarbijatele, reaalmajandusele või kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahastamisele ühes või enamas liikmesriigis.

a)

võrdlusaluse manipuleeritavus;

b)

sisendandmete laad;

c)

huvide konflikti ulatus;

d)

halduri kaalutlusruumi ulatus;

e)

võrdlusaluse mõju turgudele;

f)

võrdlusaluse laad, ulatus ja selle väljaandmise keerukus;

g)

võrdlusaluse olulisus finantsstabiilsusele;

h)

võrdlusalusele viitavate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus;

i)

halduri suurus, organisatsiooniline vorm või struktuur.

a)

määratakse selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks võrdlusalusega mõõdetav turg või majanduslik olukord ja asjaolud, mil selline mõõtmine võib osutuda ebausaldusväärseks;

b)

esitatakse tehnilised spetsifikatsioonid, millest nähtuvad selgelt ja ühemõtteliselt võrdlusaluse arvutuse sellised üksikasjad, mille puhul võidakse toimida oma parima äranägemise järgi, selgitatakse sellise toimimise kriteeriumid ja selliselt toimivate isikute ametipositsioon ning viis, kuidas parimat äranägemist võib hiljem hinnata;

c)

teavitatakse võimalusest, et võrdlusalust võidakse teatavate asjaolude, sealhulgas haldurist sõltumatute väliste asjaolude tõttu muuta või selle väljaandmine võidakse lõpetada, ja

d)

teavitatakse kasutajaid, et võrdlusaluse muutmine või selle väljaandmise lõpetamine võib mõjutada võrdlusalust järgivaid finantslepinguid ja finantsinstrumente või investeerimisfondi tootluse mõõtmist.

a)

kõikide võrdlusalusega seotud põhimõistete määratlused;

b)

võrdlusaluse metoodika vastuvõtmise ning metoodika läbivaatamise ja heakskiitmise korra põhistus;

c)

võrdlusaluse koostamise kriteeriumid ja kord, sealhulgas sisendandmete kirjeldus, eri liiki sisendandmete prioriteetsus, võrdlusaluse koostamiseks vajalikud miinimumandmed, ekstrapoleerimismudelite või -meetodite kasutamine ja võrdlusalusest indeksi koostisosade tasakaalustamise kord;

d)

kontrollid ja reeglid, mis käsitlevad halduri või sisendandmete esitaja hinnangut või oma parima äranägemise järgi toimimist, et tagada sellise hinnangu või toimimise järjepidevust;

e)

kord, mis käsitleb võrdlusaluse koostamist turupingete perioodil või ajal, mil tehinguandmete allikad võivad olla ebapiisavad, ebatäpsed või ebausaldusväärsed, ja võrdlusaluse võimalikud piirid sellistel perioodidel;

f)

sisendandmetes või võrdlusaluse koostamisel esinevate vigade parandamise kord, mis hõlmab muu hulgas olukorda, kui võrdlusalus tuleb uuesti koostada, ja

g)

võrdlusaluse võimalike piiride kindlakstegemine, sealhulgas selle toimimine mittelikviidsetel või killustatud turgudel, ja sisendite võimalik kontsentratsioon.

a)

komisjon on võtnud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3 vastu samaväärsuse otsuse;

b)

haldur on saanud tegevusloa või on registreeritud ja tema üle teostatakse järelevalvet asjaomases kolmandas riigis;

c)

haldur on teatanud Väärtpaberiturujärelevalvele oma nõusolekust, et järelevalvealused isikud võivad liidus kasutada tema tegelikke või tulevasi võrdlusaluseid, esitanud nende võrdlusaluste loetelu, mille kasutamiseks liidus ta on nõusoleku andnud, ja teatanud kolmandas riigis tema järelevalve eest vastutava pädeva asutuse, ning

d)

käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud koostööleping on kehtiv.

a)

asjaomases kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud haldurid täidavad siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või kui see on kohalduv, IOSCO teabeagentuuride põhimõtetega, ja

b)

siduvate nõuetega kaasneb selles kolmandas riigis nende pidev tõhus järelevalve ja riiklik sund.

a)

kolmanda riigi siduvad nõuded seoses konkreetsete haldurite või konkreetsete võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega on samaväärsed käesolevast määrusest tulenevate nõuetega, eelkõige võttes arvesse seda, kas kolmanda riigi õigusraamistik ja järelevalvetavad tagavad kooskõla IOSCO finantssektori võrdlusaluste põhimõtetega või kui see on kohalduv, IOSCO teabeagentuuride põhimõtetega, ning

b)

selliste konkreetsete haldurite või konkreetsete võrdlusaluste või võrdlusaluste kogumitega kaasneb kõnealuses kolmandas riigis nende pidev tõhus järelevalve ja nad on allutatud riiklikule sunnile.

a)

Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheline teabevahetuse kord, sealhulgas juurdepääs kogu asjakohasele teabele kolmandas riigis tegevusloa saanud halduri kohta, mida Väärtpaberiturujärelevalve nõuab;

b)

Väärtpaberiturujärelevalve kiire teavitamise kord juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et selles kolmandas riigis tegevusloa saanud haldur, kes on tema järelevalve subjekt, rikub kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa aluseks olevaid tingimusi või muid riigisiseseid õigusakte;

c)

järelevalvetegevuse, sealhulgas kohapealsete kontrollide koordineerimise kord.

a)

tegutseb viisil, mis selgelt kahjustab tema võrdlusaluste kasutajate huve või turgude korrapärast toimimist, või

b)

on raskelt rikkunud kolmanda riigi õigusakte või muid tema suhtes kolmandas riigis kohaldatavaid norme, millele tuginedes võttis komisjon vastu rakendusotsuse kooskõlas artikli 30 lõikega 2 või 3.

a)

Väärtpaberiturujärelevalve on pöördunud selles küsimuses kolmanda riigi pädeva asutuse poole, kuid see pädev asutus ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, mida on vaja investorite ja turgude korrapärase toimimise kaitsmiseks liidus, või ei ole suutnud tõendada, et asjaomane haldur täidab temale kolmandas riigis kohaldatavaid nõudeid;

b)

Väärtpaberiturujärelevalve on teavitanud kolmanda riigi pädevat asutust oma kavatsusest halduri registreering kehtetuks tunnistada vähemalt 30 päeva enne tema kohta tehtud kande registrist kustutamist.

a)

kui haldur kuulub kontserni, mille üks liige on liidus asuv järelevalvealune isik, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub kõnealune järelevalvealune isik. Selline järelevalvealune isik nimetatakse esindajaks lõike 3 tähenduses;

b)

kui punkt a ei kohaldu ja kui haldur kuulub kontserni, milles on rohkem kui üks liidus asuvat järelevalvealust isikut, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub suurim arv järelevalvealuseid isikuid või, kui järelevalvealuste isikute arv on võrdne, siis see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim. Üks käesoleva punkti kohaselt kindlaks määratavas viiteliikmesriigis asuvatest järelevalvealustest isikutest nimetatakse esindajaks lõike 3 tähenduses;

c)

kui käesoleva lõike punkt a ega b ei kohaldu ja kui ühte või mitut halduri välja antavat võrdlusalust järgitakse finantsinstrumentide puhul, millega on lubatud kaubelda ühe või mitme liikmesriigi kauplemiskohas, mis on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 24, on viiteliikmesriik liikmesriik, kus finantsinstrumendiga, mis järgib mõnda neist võrdlusalustest, lubati kaubelda või kaubeldi kauplemiskohas esimest korda ja endiselt kaubeldakse. Kui asjaomase finantsinstrumendiga lubati kaubelda või kaubeldi esimest korda ühel ajal eri liikmesriikide kauplemiskohtades ja endiselt kaubeldakse, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim;

d)

kui punktid a, b ja c ei kohaldu ja kui ühte või mitut halduri välja antavat võrdlusalust kasutavad järelevalvealused isikud rohkem kui ühes liikmesriigis, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub suurim arv selliseid järelevalvealuseid isikuid või, kui järelevalvealuste isikute arv on võrdne, see liikmesriik, kus võrdlusalust järgivate finantsinstrumentide, -lepingute või investeerimisfondide väärtus on suurim;

e)

kui punktid a, b, c ja d ei kohaldu ning kui haldur on sõlminud järelevalvealuse isikuga lepingu, milles ta nõustub tema välja antava võrdlusaluse kasutamisega, on viiteliikmesriik see liikmesriik, kus asub see järelevalvealune isik.

a)

kui kolmandas riigis asuv haldur on järelevalve subjekt, reguleerib viiteliikmesriigi pädeva asutuse ja selle kolmanda riigi pädeva asutuse, kus haldur asub, suhteid asjakohane koostööleping, mis vastab artikli 30 lõike 5 kohaselt vastu võetud regulatiivsetele tehnilistele standarditele, et tagada tõhus teabevahetus, mis võimaldaks pädeval asutusel täita oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele;

b)

käesoleva direktiivi kohaste järelevalveülesannete tõhusat täitmist pädeva asutuse poolt ei takista selle kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid, kus haldur asub, ega, kui see on kohalduv, kõnealuse kolmanda riigi järelevalveasutuse järelevalve- ja uurimisvolituste piirid.

a)

võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitav haldur või muu järelevalvealune isik on kontrollinud ja suudab oma pädevale asutusele jätkuvalt tõendada, et kinnitatava võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi väljaandmine vastab kohustuslikele või vabatahtlikult täidetavatele nõuetele, mis on vähemalt niisama ranged kui käesoleva määruse nõuded;

b)

võrdlusalust või võrdlusaluste kogumit kinnitaval halduril või muul järelevalvealusel isikul on vajalikud eriteadmised, et teha tõhusat seiret kolmandas riigis võrdlusaluse väljaandmise üle ning juhtida seonduvaid riske;

c)

võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi välja andmiseks kolmandas riigis ja võrdlusaluse või võrdlusaluste kogumi liidus kasutamise tarvis kinnitamiseks on objektiivne põhjus.

a)

tegevusluba, kui haldur koostab või kavatseb koostada indekseid, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada võrdlusalustena käesoleva määruse tähenduses;

b)

registreering, kui tegemist on järelevalvealuse isikuga, välja arvatud haldur, kes koostab või kavatseb koostada indekseid, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada võrdlusalustena käesoleva määruse tähenduses, tingimusel et võrdlusaluse väljaandmist ei takista järelevalvealusele isikule kohaldatavad sektoripõhised normid ning mitte ükski koostatav indeks ei kvalifitseeruks kriitilise tähtsusega võrdlusalusena, või

c)

registreering, kui ta koostab või kavatseb koostada üksnes selliseid indekseid, mis kvalifitseeruksid ebaolulise võrdlusalusena.

a)

vaatab tegevusloa taotluse läbi ja teeb nelja kuu jooksul täieliku taotluse saamisest otsuse taotlejale tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta;

b)

vaatab registreerimise taotluse läbi ja teeb 45 tööpäeva jooksul täieliku registreerimistaotluse saamisest otsuse taotleja registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta.

a)

loobub sõnaselgelt tegevusloast või registreeringust või ei ole eelmise 12 kuu jooksul võrdlusaluseid välja andnud;

b)

on saanud tegevusloa või on registreeritud või on kinnitanud võrdlusaluse valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)

ei vasta enam tegevusloa andmise või registreerimise aluseks olnud tingimustele või

d)

on raskelt või korduvalt rikkunud käesoleva määruse sätteid.

a)

artikli 34 kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud haldurite andmed ja nende järelevalve eest vastutavate pädevate asutuste andmed;

b)

artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate haldurite andmed, artikli 30 lõike 1 punktis c osutatud võrdlusaluste loetelu ja nende järelevalve eest vastutavate kolmanda riigi pädevate asutuste andmed;

c)

artikli 32 kohaselt tunnustatud haldurite andmed, artikli 32 lõikes 7 osutatud võrdlusaluste loetelu ja asjakohasel juhul nende järelevalve eest vastutavate kolmanda riigi pädevate asutuste andmed;

d)

sellised võrdlusalused, mis on kinnitatud artiklis 33 sätestatud menetluse kohaselt, nende haldurite andmed ning need kinnitanud haldurite või järelevalvealuste isikute andmed.

a)

ta on saanud kõnealuselt pädevalt asutuselt selleks kirjaliku nõusoleku ja teave avaldatakse ainult sellel eesmärgil, milleks see pädev asutus nõusoleku andis, või

b)

avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

a)

kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia;

b)

lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)

määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist toetama või läbi viima.

a)

juurdepääs kõikidele dokumentidele ja andmetele, olenemata nende vormist, ja õigus nendest koopiaid saada või teha;

b)

õigus küsida või nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud võrdlusaluse väljaandmise ja selle jaoks sisendandmete esitamisega, sealhulgas teenuseosutajad, kellele tööülesanded, teenused või toimingud antakse võrdlusaluste väljaandmisel edasi artikli 10 kohaselt, ja tema käsundiandjalt ning õigus vajaduse korral niisugune isik teabe saamiseks kohale kutsuda ja teda küsitleda;

c)

õigus kauba võrdlusaluste puhul küsida sisendandmete esitajatelt teavet asjaomaste hetketurgude kohta tüüpvormide ja tehinguaruannete alusel, kui need on olemas, ning õigus pääseda vahetult juurde kauplejate süsteemidele;

d)

õigus viia läbi kohapealseid kontrolle või uurimisi, välja arvatud füüsilise isiku eluruumides;

e)

ilma et see piiraks määruse (EL) nr 596/2014 kohaldamist, õigus siseneda juriidiliste isikute ruumidesse, et võtta kaasa dokumente ja muid andmeid, olenemata nende vormist, kui on mõistlik alus kahtlustada, et kontrolli või uurimise esemega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt on nõutav asjaomase liikmesriigi õigusasutuse eelnev luba, siis kasutatakse seda õigust ainult pärast kõnealuse loa saamist;

f)

õigus nõuda järelevalvealuse isiku valduses olevaid telefonikõnede, elektroonilise kommunikatsiooni ja muude andmeliiklusandmete salvestisi;

g)

õigus taotleda vahendite külmutamist või vara arestimist või mõlemat;

h)

õigus nõuda ajutiselt tegevuse lõpetamist, kui see on pädeva asutuse arvates vastuolus käesoleva määrusega;

i)

õigus kehtestada kutsetegevuse ajutine keeld;

j)

õigus võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada üldsuse nõuetekohane teavitamine võrdlusaluse väljaandmisest, sealhulgas nõudes asjaomaselt haldurilt või võrdlusaluse avaldanud või seda levitanud isikult või mõlemalt õiendi avaldamist varem esitatud võrdlusaluse sisendandmete või arvandmete kohta.

a)

otse;

b)

koostöös teiste ametiasutuste või turul tegutsevate ettevõtjatega;

c)

omal vastutusel, delegeerides need sellistele ametiasutustele või turul tegutsevatele ettevõtjatele;

d)

suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

a)

artiklite 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 21, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 ja 34 rikkumine, kui need kohalduvad, ja

b)

artikli 41 alla kuuluva uurimise või kontrolli ajal koostöö mittetegemine või taotluse täitmata jätmine.

a)

ettekirjutus, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav haldur või järelevalvealune isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;

b)

õigusrikkumise tulemusel teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

c)

avalik hoiatus, milles tuuakse välja vastutav haldur või järelevalvealune isik ja õigusrikkumise laad;

d)

halduri tegevusloa või registreeringu kehtetuks tunnistamine või peatamine;

e)

halduri või järelevalvealuse sisendandmete esitaja juhtimiskohustuse täitmise ajutise keelu kehtestamine õigusrikkumise eest vastutavale füüsilisele isikule;

f)

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis on vähemalt kolm korda suurem kui õigusrikkumisega saadud kasum või ärahoitud kahjum, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

g)

füüsilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

h)

juriidilise isiku puhul vähemalt järgmine maksimaalne rahaline halduskaristus:

a)

õigusrikkumise raskus ja kestus;

b)

võrdlusaluse kriitiline tähtsus finantsstabiilsuse ja reaalmajanduse seisukohast;

c)

vastutava isiku vastutuse ulatus;

d)

vastutava isiku finantsseisund, mida näitab eelkõige vastutava juriidilise isiku kogukäive aastas või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

e)

vastutava isiku teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi suurus, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

f)

vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi sissenõudmine;

g)

asjaomase isiku varasemad õigusrikkumised;

h)

meetmed, mida vastutav isik on pärast õigusrikkumist võtnud õigusrikkumise kordumise ärahoidmiseks.

a)

lükkab otsuse avaldamise edasi seni, kuni edasilükkamise põhjused langevad ära;

b)

avaldab otsuse koos anonüümseks muudetud andmetega kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui selline avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse;

c)

ei avalda otsust üldse, kui pädev asutus leiab, et selle avaldamine kooskõlas punktidega a ja b ei taga piisavalt, et

a)

teave, mida pädevad asutused peavad vahetama;

b)

otsustusprotsess pädevates asutustes ja eri otsuste tegemise tähtajad;

c)

juhud, mil pädevad asutused peavad üksteisega konsulteerima;

d)

koostöö, mida tuleb artikli 23 lõigete 7 ja 8 kohaselt teha.

a)

teha artiklis 15 osutatud käitumisjuhendisse, metoodikasse või muudesse võrdlusaluse tingimustesse muudatusi;

b)

kehtestada üleminekuperiood, mille jooksul kohaldatakse artikli 28 lõikes 2 ette nähtud korda.

a)

kui pädev asutus ei ole edastanud olulist teavet;

b)

kui halduri pädev asutus on pärast lõike 3 kohaselt esitatud taotlust teatanud taotluse esitanud pädevale asutusele, et kõnealuses lõikes nimetatud tingimused ei ole täidetud, või kui ta ei ole sellele taotlusele mõistliku aja jooksul vastanud;

c)

kui pädevad asutused ei ole suutnud lõikes 6 osutatud küsimustes kokkuleppele jõuda;

d)

artiklite 34, 35 ja 42 kohaselt võetavate meetmete osas valitsevad erimeelsused;

e)

artikli 23 lõike 6 kohaselt võetavate meetmete osas valitsevad erimeelsused;

f)

käesoleva artikli lõike 8 kolmanda lõigu kohaselt võetavate meetmete osas valitsevad erimeelsused.

a)

indeksi koostaja ei anna välja kriitilise tähtsusega võrdlusalust;

b)

pädevale asutusele mõistlikul viisil teadaolevalt ei kasutata käesoleva määruse tähenduses indeksi koostaja välja antavat indeksit või indekseid selles liikmesriigis, kus indeksi koostaja asub, ega teistes liikmesriikides laialdaselt.

a)

artiklites 20, 21 ja 23 sätestatud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste, kohustusliku haldamise korra ja kohustusliku sisendandmete esitamise korra toimimine ja tõhusus ning artikli 3 lõike 1 punktis 25 sätestatud olulise võrdlusaluse määratlus;

b)

VI jaotises alusel halduritele tegevusloa andmise, nende registreerimise ja järelevalve korraldamise ning artikli 46 alusel toimivate kolleegiumide tõhusus ning kuivõrd on teatavate võrdlusaluste järelevalve korraldamine liidu ameti poolt asjakohane;

c)

artikli 19 lõike 2 toimimine ja mõjusus, eelkõige selle kohaldamisala.

1)

Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklisse 38 lisatakse järgmised lõigud:

„Komisjon esitab 3. juuliks 2019 pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 19 lõike 1a punktides a ja b sätestatud piirmäärade suuruse kohta seoses juhtide tehingutega, milles emitendi aktsiad või võlainstrumendid on osa ühisinvesteerimisettevõtjast või nendega tekib riskipositsioon varaportfelli suhtes, et hinnata, kas nende suurus on sobiv või tuleks seda kohandada.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 35 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada artikli 19 lõike 1a punktides a ja b nimetatud piirmäärasid, kui ta oma aruandes leiab, et nimetatud piirmäärasid on vaja kohandada.“

1)

Artikli 5 lõikesse 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Kui leping viitab võrdlusalusele, nii nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (*) artikli 3 lõike 1 punktis 3, esitab krediidiandja või vajaduse korral krediidivahendaja võrdlusaluse ja selle halduri nime ning võimaliku mõju tarbijale eraldi dokumendis, mille võib lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).“"

2)

Artikli 27 lõikesse 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 1. juulil 2018 õigusnormid, mis on vajalikud artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu järgimiseks ning esitavad need komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2018.“

1)

Artikli 13 lõike 1 teise lõiku lisatakse järgmine punkt:

(**)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).“"

2)

Artikli 42 lõikesse 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõige:

„Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 1. juulil 2018 õigusnormid, mis on vajalikud artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkti ea järgimiseks ning esitavad need komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. juulist 2018.“

3)

Artikli 43 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkti ea ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis olid olemas enne 1. juulit 2018.“

29.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 171/66

(1)

Veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste aretus on liidu põllumajanduses majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast strateegiliselt tähtsal kohal ja annab panuse liidu kultuuripärandisse. Selline põllumajandustegevus, mis aitab kaasa liidu toiduga kindlustatusele, on põllumajanduses tegutsevatele inimestele sissetulekuallikas. Kõnealuste loomaliikide aretusele tuleb enim kasuks, kui selles kasutada registreeritud geneetilise väärtusega tõupuhtaid aretusloomi või ristandaretussigu.

(2)

Liikmesriigid on seetõttu osana oma põllumajanduspoliitikast ning vahel ka avaliku sektori investeeringute kaudu teinud järjepidevalt tööd selle nimel, et edendada teatavate geneetiliste omadustega eluskarja tootmist, kehtestades kindlaksmääratud standardid. Erinevused kõnealuste standardite vahel võivad luua tehnilisi tõkkeid aretusloomade ja aretusmaterjaliga liidus turustamisele ja nende liitu sissetoomisele.

(3)

Tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste, -kitsede ja -hobuslaste ja ristandaretussigade aretust käsitleva liidu õigusraamistiku moodustavad järgmised direktiivid: nõukogu direktiivid 88/661/EMÜ, (3) 89/361/EMÜ, (4) 90/427/EMÜ, (5) 91/174/EMÜ, (6) 94/28/EÜ (7) ja 2009/157/EÜ (8). Nende direktiivide eesmärk oli arendada liidus eluskarja aretust ja reguleerida samal ajal liidus aretusloomade ja aretusmaterjali turustamist ja nende liitu sissetoomist ning säilitada seega liidu tõuaretussektori konkurentsivõime.

(4)

Nõukogu direktiivid 87/328/EMÜ, (9) 90/118/EMÜ (10) ja direktiiv 90/119/EMÜ (11) võeti vastu vältimaks seda, et liikmesriigid võtaksid vastu või säilitaksid aretusveiste ja -sigade aretuseks heakskiitmise suhtes ja nende sperma, munarakkude ja embrüote tootmise ja kasutamise suhtes riigisiseseid norme, mis sisaldaksid keelde või piiranguid turustamisele või takistusi sellele seoses paarituse või kunstliku seemenduse või sperma, munarakkude ja embrüote varumisega.

(5)

Olles konsulteerinud liikmesriikidega alalise zootehnikakomitee raames, mis on loodud kooskõlas nõukogu otsusega 77/505/EMÜ, (12) võttis komisjon direktiivide 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 91/174/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ põhjal vastu mitu otsust, mis käsitlevad aretajate organisatsioonide ja ühenduste heakskiitmise või tunnustamise suhtes kehtivaid liigipõhiseid kriteeriume, aretusloomade kandmist tõuraamatutesse, tõupuhaste aretuslammaste ja -kitsede aretuseks ja kunstlikuks seemenduseks sobivaks tunnistamise, aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsede jõudluskontrolli läbiviimist ja geneetilise väärtuse hindamist jaoks ning aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisel kasutatava põlvnemise või kasutatavate põlvnemistunnistuste kehtestamist.

(6)

Komisjon koostas samuti kolmandate riikide aretusasutuste loetelu ja liitu sissetoodavate aretusloomade, nende sperma, munaraku ja embrüo põlvnemistunnistuste näidisvormid.

(7)

Nõukogu direktiivide 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 91/174/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ ülesehitus ja sisu on üldjoontes sarnane. Mitut neist direktiividest on aja jooksul muudetud. Liidu õiguse lihtsuse ja sidususe huvides on asjakohane ühtlustada neis direktiivides sätestatud liidu norme.

(8)

Viimase kahekümne aasta jooksul on komisjon pidanud tihti vastama aretusprogramme ellu viivate aretajate ja ettevõtjate kaebustele, mis on seotud loomade aretust käsitlevate liidu õigusaktide ülevõtmise ja tõlgendamisega liikmesriikides. Selleks et tagada loomade aretust käsitlevate liidu normide ühetaoline kohaldamine ja et hoiduda sellistest tõketest aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisele, mis tulenevad erinevustest nende direktiivide ülevõtmises, tuleks aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisele ja nende liitu sissetoomise suhtes kehtivad zootehnilised ja genealoogilised tingimused sätestada määruses.

(9)

Lisaks on kogemused näidanud, et nimetatud direktiivides sätestatud normide kohaldamise hõlbustamiseks on mitmes sättes vaja kasutada täpsemat sõnastust ning ühtlustatud mõisteid, mis oleksid standardsed kõikides liikmesriikides. Liidu õiguse selguse ja järjepidevuse huvides on asjakohane kehtestada rohkem määratlusi, sealhulgas defineerida mõiste „tõug“.

(10)

Tõuaretussektori konkurentsivõime saavutamiseks tehtavate jõupingutustega ei tohiks kaasneda selliste tõugude kadumine, mille omadused on kohandunud konkreetsete biofüüsiliste tingimustega. Kui kohalike tõugude populatsioon on väike, võib see põhjustada nende geneetilise mitmekesisuse kadu. Põllumajandusliku bioloogilise mitmekesisuse olulise osana peaksid loomade geneetilised ressursid olema loomakasvatussektori kestliku arengu peamiseks aluseks ning pakkuma võimalusi kohandada loomi muutuvale keskkonnale, tootmistingimustele ning turu ja tarbijate nõudlusele. Loomade aretust käsitlevad liidu õigusaktid peaksid seega kaasa aitama loomade geneetiliste ressursside säilitamisele, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ja selliste kvaliteetsete piirkondlike toodete tootmisele, mida iseloomustavad koduloomade kohalike tõugude pärilikud tunnused. Liidu õigusaktidega tuleks samuti edendada elujõulisi aretusprogramme tõugude parandamiseks ning eelkõige juhul, kui need tõud on ohustatud või kohalikud põlistõud, mida liidus tavaliselt ei leidu, tõugude säilitamiseks ning geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks tõusiseselt ja tõugude vahel.

(11)

Valiku ja aretusega on tehtud suuri edusamme põllumajandusloomade tootlikkuse näitajate osas, mistõttu tootmiskulud on põllumajandusettevõtete tasandil vähenenud. Mõnel juhul on see aga põhjustanud ebasoovitavaid kõrvalmõjusid, mis on tekitanud ühiskonnas muret loomade heaolu ja keskkonnaga seotud küsimuste pärast. Genoomika ja arenenud infotehnoloogiate, näiteks nn täppisloomakasvatuse kasutamisel, mis võimaldab salvestada suuri andmekogumeid alternatiivsete tunnuste kohta, mis on otseselt või kaudselt seotud loomade heaolu ja jätkusuutlikkuse küsimustega, on märkimisväärne potentsiaal ühiskonna murede lahendamiseks ja jätkusuutliku tõuaretuse eesmärkide saavutamiseks tänu paremale ressursitõhususele ning loomade tugevamale vastupanuvõimele ja tervisele. Andmete kogumine selliste alternatiivsete tunnuste kohta peaks muutuma tähtsamaks aretusprogrammide raames ning seda tuleks enam tähtsustada valikueesmärkide kindlaks määramisel. Sellega seoses tuleks ohustatud tõugude geneetilisi ressursse käsitada geenivaramuna, mis võib aidata kaasa loomade heaolu ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele.

(12)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada aretusveistele, -sigadele, -lammastele, -kitsedele ja -hobuslastele ja nende aretusmaterjalile, kui need loomad või nende aretusmaterjalist saadud järglased kantakse tõupuhaste aretusloomadena tõuraamatusse või ristandaretussigadena aretusregistrisse, eelkõige selleks, et nende aretusloomade ja nende aretusmaterjaliga liidus (sh mõnes liikmesriigis) kaubelda või neid liitu sisse tuua.

(13)

Terminit „aretusloom“ või „tõupuhas aretusloom“ ei tuleks käsitada terminina, mis hõlmab ainult loomi, kes on paljunemisvõimelised. Kastreeritud loomad võivad tõepoolest oma genealoogiliste ja zootehniliste andmetega aidata kaasa aretuspopulatsiooni geneetilise väärtuse hindamisele ning seeläbi niisugustel tulemustel põhineva aretusloomade järjestuse terviklusele. Sõltuvalt aretusprogrammi eesmärkidest võib andmete puudulikkus või kadu, mis tuleneb kastreeritud loomade tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmata jätmisest, mõjutada kõnealuste kastreeritud loomadega geneetilises suguluses olevate aretusloomade geneetilise väärtuse hindamise tulemusi.

(14)

Käesolevas määruses tõupuhtaid aretusloomi käsitlevate normide eesmärk peaks olema anda turustamiseks luba kokkulepitud tingimustel, mida kohaldatakse aretusega tegelevate aretusühingute tunnustamiseks ja nende aretusprogrammide heakskiitmiseks. Käesolevas määruses tuleks ka sätestada kriteeriumid tõupuhaste aretusloomade kandmiseks tõuraamatu põhiosasse ning nende olemasolu korral põhiosa eri väärtusklassidesse. Selles tuleks samuti sätestada jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise reeglid ning aretusloomade aretuseks sobivaks tunnistamise reeglid ning põlvnemistunnistuste sisu.

(15)

Käesolevas määruses ristandaretussigu käsitlevate normide eesmärk peaks olema anda turustamiseks luba kokkulepitud tingimustel, mida kohaldatakse sigade eri tõugusid, liine või ristandeid haldavate aretusettevõtete tunnustamisele ja nende aretusprogrammide heakskiitmisele. Käesolevas määruses tuleks sätestada ristandaretussigade aretusregistrisse kandmise reeglid. Samuti tuleks selles sätestada jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise reeglid, ristandaretussigade aretuseks sobivaks tunnistamise kriteeriumid ning põlvnemistunnistuste sisu.

(16)

Kloonimisega seotud küsimuste käsitlemine käesolevas määruses ei ole kohane.

(17)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on ühtlustatud lähenemise tagamine aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisele ja nende liitu sissetoomisele ning aretusühingute ja aretusettevõtete täidetavate aretusprogrammide ametlikule kontrollimisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle mõju, keerukuse ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

Aretusühingute ja aretusettevõtete osutatavate teenuste kvaliteet ja see, kuidas nad aretusloomi hindavad ja klassifitseerivad, mõjutab nende loomade kohta kogutud või nende puhul kindlaks määratud zootehnilise ja genealoogilise teabe kvaliteeti ja täpsust ning nende turuväärtust. Seega tuleks sätestada reeglid aretusühingute ja -ettevõtete tunnustamiseks ning nende aretusprogrammide heakskiitmiseks ühtlustatud liidu kriteeriumide alusel. Sellised reeglid peaksid samuti käsitlema nende järelevalvet liikmesriigi pädevate asutuste poolt, selleks et aretusühingute ja aretusettevõtete poolt kehtestatud reeglid ei tekitaks erinevusi aretusprogrammide vahel, mis omakorda tekitaks tehnilisi takistusi kaubandusele liidus.

(19)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha menetlused, mis on sarnased direktiivides 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 91/174/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ tunnustatud aretusühingute ja aretusettevõtete loeteludesse lisamisele, sealhulgas loetelude ajakohastamise, edastamise ja avaldamise menetlused.

(20)

Tõupuhaste aretusloomade aretusprogrammide üldeesmärk on parandada jätkusuutlikult aretusloomade jõudlust ja muu kui jõudlusega seotud näitajaid või säilitada tõugu. Aretusprogrammid peaksid hõlmama piisaval arvul tõupuhtaid aretusloomi, keda aretajad peavad selleks, et aretuse ja valiku abil edendada ja arendada neis loomades soovitavaid tunnuseid või tagada tõu säilimist kooskõlas osalevate aretajate poolt ühiselt kokku lepitud eesmärkidega. Samuti on ristandaretussigade aretusprogrammide eesmärk arendada soovitavaid tunnuseid, ristates sihipäraselt sigade eri tõuge, liine või ristandeid. Aretusprogrammis osalevad aretusloomad (tõupuhtad või ristandid) kantakse tõuraamatusse või aretusregistrisse koos teabega nende eellaste kohta ning nad läbivad sõltuvalt aretusprogrammis seatud aretuseesmärkidest kas jõudluskontrolli või mis tahes muu hindamise, mille puhul registreeritakse andmed näitajate kohta seoses aretusprogrammi eesmärkidega. Kui see on aretusprogrammis ette nähtud, viiakse läbi geneetiline väärtuse hindamine, et hinnata loomade aretusväärtust ja nad vastavalt järjestada. Nimetatud aretusväärtus ja jõudluskontrolli tulemused ning genealoogiline teave on aretuse ja valiku aluseks.

(21)

Kindlaksmääratud kriteeriumidele vastava aretusühingu või aretusettevõtte õigus tunnustusele peaks olema loomade aretust ja siseturgu käsitleva liidu õiguse aluspõhimõte. Pädev asutus ei tohiks põhjendada juba tunnustatud aretusühingu majandustegevuse kaitsmisega mõne teise sama tõuga tegeleva aretusühingu tunnustamisest keeldumist ega siseturu põhimõtete rikkumist. Sama põhimõte kehtib ka mõne teise aretusprogrammi või sellise aretusprogrammi geograafilise ulatuse laiendamise heakskiitmise puhul, mida täidetakse sama tõu või sama tõugu aretusloomade puhul, keda saab aretusprogrammi kaasata sama tõu aretusprogrammi juba täitva aretusühingu aretuspopulatsioonist. Kui ühes liikmesriigis üks või mitu tunnustatud aretusühingut juba täidavad teatava tõu jaoks heakskiidetud aretusprogrammi, peaks selle liikmesriigi pädeval asutusel siiski olema teatavatel konkreetsetel juhtudel õigus jätta sama tõu teine aretusprogramm heakskiitmata, isegi kui see aretusprogramm vastab kõigile heakskiitmise tingimustele. Üheks heakskiitmata jätmise põhjuseks võiks olla see, et mõne teise sama tõu aretusprogrammi heakskiitmine kahjustaks asjaomases liikmesriigis selle tõu või selle tõu geneetilise mitmekesisuse säilitamist. Tõu säilitamist võib eelkõige kahjustada aretuspopulatsiooni killustatus, mis võib põhjustada suuremat sugulusaretust, täheldatud geneetiliste defektide sagedasemat esinemist, valikupotentsiaali kadu või aretajate piiratumat juurdepääsu tõupuhastele aretusloomadele või nende aretusmaterjalile. Lisaks võiks keeldumist põhjendada ebakõladega kindlaksmääratud tõutunnustes või aretusprogrammide peamistes eesmärkides. Pädeval asutusel peaks olema õigus aretusprogrammi eesmärgist, nimelt tõu säilitamine või tõu parandamine, sõltumatult teine sama tõu aretusprogramm keelata, kui kahe aretusprogrammi eesmärkide või neis aretusprogrammides kindlaksmääratud tõutunnuste põhinäitajate erinevuste tõttu kahaneks tõhusus nende eesmärkidega või nimetatud näitajate või muude seonduvate näitajatega taotletavate geneetiliste edusammude seisukohast või kui loomade vahetamise tõttu kahe aretuspopulatsiooni vahel tekiks oht, et olemuslikud näitajad valitakse või aretatakse esialgsest aretuspopulatsioonist välja. Pädeval asutusel peaks samuti olema õigus juhul, kui tegemist on ohustatud tõu või kohaliku põlistõuga, mida liidu piires tavapäraselt ei leidu, teise sama tõu aretusprogrammi heakskiitmisest keelduda põhjusel, et selline aretusprogramm takistaks olemasoleva aretusprogrammi tõhusat täitmist, eelkõige genealoogilise ja zootehnilise teabe puuduliku koordineerimise või vahetuse tõttu, mille tagajärjel selle tõu kohta kogutud andmete ühise hindamise positiivsed aspektid langeksid ära. Kui pädev asutus keeldub aretusprogrammi kinnitamisest, peaks ta taotluse esitajale alati keeldumist põhjendama ning andma neile õiguse kinnitamisest keeldumine vaidlustada.

(22)

Aretajatel peaks olema õigus enda tarbeks kavandada ja täita aretusprogramme, ilma et pädev asutus peaks seda heaks kiitma. Sellegipoolest peaks igal liikmesriigil või selle pädeval asutusel olema võimalus sellist tegevust reguleerida, eelkõige juhul, kui niisugune aretusprogramm viib aretusloomade või aretusmaterjaliga sõlmitavate äritehinguteni või ohustab olemasolevat, heakskiidu saanud sama tõu aretusprogrammi.

(23)

Kui aretusprogrammi eesmärk on tõug säilitada, tuleks aretusprogrammi nõudeid täiendada ex situ ja in situ kaitsemeetmetega või muude vahenditega, et tõu seisundit jälgida ning tagada selle tõu pikaajaline jätkusuutlik kaitse. Tuleks võimaldada selliste meetmete kehtestamine aretusprogrammis.

(24)

Aretusega tegelevate isikute ühinguid, tõuaretusega tegelevaid organisatsioone, mille hulka kuluvad ka eraettevõtjad, või avalik-õiguslikke asutusi peaks saama tunnustada aretusühinguna, kui nende aretajad osalevad aretusprogrammides ning kui nendes on aretajatele tagatud vaba valik tõupuhaste aretusloomade valikul ja aretusel, õiguse kanda selliste loomade järeltulijad tõuraamatusse ning võimaluse niisuguseid loomi omada.

(25)

Enne heakskiidetud aretusprogrammi muutmist peaks aretusühing või aretusettevõtte esitama muudatused pädevale asutusele, kes on seda aretusühingut või aretusettevõtet tunnustanud. Vältimaks tarbetut halduskoormust pädeva asutuse ja aretusühingu või aretusettevõtte jaoks, peaks aretusühing või aretusettevõtte pädevale asutusele teatama ainult sellised muudatused, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutavad aretusprogrammi. Niisugused muudatused peaksid eelkõige hõlmama geograafilise piirkonna laiendamist, aretusprogrammi eesmärgi või selle valiku ja aretuseesmärkide muutmist, tõu omaduste kirjelduse muutmist või ülesannete delegeerimist kolmandatele isikutele, olulisi muudatusi põlvnemise registreerimissüsteemis või jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise metoodikas ning muid muudatusi, mida pädev asutus käsitab aretusprogrammi olulise muutmisena. Mõjutamata kohustust teatada pädevale asutusele olulisematest muudatustest, peaks aretusühing või aretusettevõte esitama pädeva asutuse taotluse korral ajakohastatud aretusprogrammi.

(26)

Kui on tunnistatud vajadust teatavas piirkonnas tõugu säilitada või edendada või kui tegemist on ohustatud tõuga, peaks pädeval asutusel olema võimalik ise ajutiselt täita aretusprogrammi, kui tõul puudub veel selline programm. Niisugust aretusprogrammi täitval pädeval asutusel ei tohiks aga sellist võimalust enam olla, kui aretusprogrammi saab üle anda aretusprogrammi nõuetekohase täitmise tingimustele vastavale ettevõtjale.

(27)

Kuna ohustatud tõugude säilitamine nõuab aretusühingute loomist ning selliste aretusühingute tunnustamist, kelle tõuraamatus on piiratud arv aretusprogrammis osalevaid aretusloomi, ei tohiks aretuspopulatsiooni suurust üldiselt käsitada ohustatud tõuga tegeleva aretusühingu tunnustamise ja selle aretusprogrammi heakskiitmise põhitingimusena, eelkõige seetõttu, et tunnustamine võib toimuda riigisiseselt.

(28)

Käesolevas määruses tuleks kehtestada ohustatud tõugude erilist seisundit arvestavad erinormid, eelkõige lisast põhiosasse kandmise kohta ning jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise puhul tehtavate erandite kohta.

(29)

Liit on osaline bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 93/626/EMÜ (13) ja mille eesmärk on eelkõige säilitada bioloogiline mitmekesisus, kasutada säästlikult selle elemente ning jagada võrdselt ja õiglaselt geneetiliste ressursside kasutamisest saadavaid hüvesid. Kõnealuses konventsioonis sätestatakse, et selle osalistel on suveräänsed õigused oma bioloogiliste ressursside üle ning nad vastutavad bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja oma bioloogiliste ressursside säästva kasutamise eest. Liit on samuti osaline bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollis, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2014/283/EL (14). Käesolevas määruses tuleks seepärast arvestada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja Nagoya protokolli, kui see on kohalduv, ning seda tuleks kohaldada, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 (15) kohaldamist.

(30)

Ühes liikmesriigis tunnustatud aretusühingutel ja aretusettevõtetel peaks olema võimalik täita oma heakskiidetud aretusprogrammi ühes või enamas muus liikmesriigis, et tagada geneetiliselt väärtuslike aretusloomade kasutamine liidus parimal võimalikul viisil. Sel eesmärgil peaks lihtsustatud teavitamismenetlus tagama, et muu riigi pädev asutus on kavandatavast piiriülesest tegevusest teadlik. Sellegipoolest ei peaks ühe või mitme liikmesriigi piires toimuvad aretusloomade hooajalised liikumised ilmtingimata tähendama geograafilise piirkonna laiendamist.

(31)

Tuleks hõlbustada piiriülest koostööd seda soovivate aretusühingute ja aretusettevõtete vahel, kindlustades samas ettevõtlusvabaduse ning eemaldades tõkked aretusloomade ja aretusmaterjali vabalt liikumiselt.

(32)

Kuna pädeval asutusel tuleb võib-olla heaks kiita mitu aretusprogrammi, mida täidab tema poolt tunnustatud aretusühing või aretusettevõte, ja kuna pädeval asutusel tuleb võib-olla heaks kiita sellise aretusprogrammi laiendamine oma territooriumile, mida täidab teises liikmesriigis tunnustatud aretusühing või aretusettevõte, tuleks kehtestada eraldi menetlus aretusühingu või aretusettevõtte tunnustamiseks ja selle aretusprogrammide heakskiitmiseks. Pädevale asutusele tuleks aga aretusühingu või aretusettevõttena tunnustamise taotluse hindamise tarvis ühtlasi esitada taotlus vähemalt ühe aretusprogrammi heakskiitmiseks.

(33)

Varasemate aastate jooksul komisjonile esitatud mitmesuguste kaebuste põhjal nähtub, et käesoleva määrusega tuleks ette näha selged normid, et reguleerida suhteid selliste aretusühingute, kes soovivad luua teatavasse tõugu kuuluvate tõupuhaste aretushobuslaste paralleeltõuraamatut, ja aretusühingute vahel, kes väidavad, et nad peavad asjaomase tõu originaaltõuraamatut.

(34)

On vaja selgitada aretajate ning aretusühingute vahelisi suhteid, eelkõige selleks, et tagada nende õigus osaleda aretusprogrammis selles geograafilises piirkonnas, milleks see on heaks kiidetud, ning liikmesuse ettenägemise korral tagada aretajate õigus saada liikmeks. Aretusühingud peaksid sätestama reeglid, et lahendada aretusprogrammides osalevate aretajate vahelisi vaidlusi ning tagada aretajate võrdne kohtlemine. Nad peaksid samuti sätestama enda ning oma aretusprogrammides osalevate aretajate õigused ja kohustused.

(35)

Aretajatel, kelle aretusloomad liiguvad hooajaliselt ühe liikmesriigi piires või riigipiiridega külgnevatel aladel, peaks olema õigus jätkata aretusprogrammis osalemist, kuni nende ettevõtte peakontor asub asjaomase aretusprogrammi geograafilises piirkonnas.

(36)

Käesolevas määruses tuleks võtta arvesse ristandaretussigade sektoris valitsevat eriolukorda. Enamikul ristandaretussigade sektoris tegutsevatel eraettevõtetel on suletud tootmissüsteemid ning nad majandavad ise oma sugukarja. Seetõttu tuleks niisugustele ettevõtetele näha ette mitu erandit, eelkõige aretajate osalemise kohta aretusprogrammis ning ristandaretussigade aretusregistrisse kandmise õiguse kohta.

(37)

Mõiste „ristandaretussiga“ hõlmab loomi aretus- ja selektsioonipüramiidi kõigilt tasanditelt, keda kasutatakse ristamise optimeerimiseks, ühendades eri genotüüpide konkreetseid eeliseid ning kasutades heteroosi mõju. Sõltuvalt aretus- ja selektsioonipüramiidi tasandist hõlmab mõiste „ristandaretussiga“ tõuge, liine või ristandeid. Seega ei ole kõik loomad tingimata tavamõttes ristandid.

(38)

Eelkõige direktiivi 90/427/EMÜ ja vähemal määral direktiivide 89/361/EMÜ ja 2009/157/EÜ kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et vaidluste lahendamiseks aretajate ja aretusühingute vahel on vaja kehtestada täpsemad reeglid, mille aluseks on selged menetlusnormid ning aretajate sõnaselged õigused ja kohustused. Seda on kõige parem saavutada nii, et vaidlus lahendatakse selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt, kus vaidlus on tekkinud.

(39)

Aretusühingud, kes loovad ja peavad tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste, -kitsede ja -hobuslaste tõuraamatuid, ja aretusettevõtted, välja arvatud suletud tootmissüsteemidega eraettevõtted, kes loovad ja peavad ristandaretussigade aretusregistreid, peaksid aretusloomi tõuraamatusse või aretusregistrisse kandma sõltumata sellest, millisest liikmesriigist loomad või nende omanikud pärit on, ja kui see on aretusprogrammiga ette nähtud, peaksid neid loomi klassifitseerima vastavalt nende omadustele.

(40)

Samuti peaks aretusühingutel olema lubatud luua tõuraamatu lisasid, et registreerida loomi, kes ei vasta põlvnemiskriteeriumidele, kuid kes aretusühingute hinnangul vastavad asjaomase tõu aretusprogrammis kehtestatud tõutunnustele, eesmärgiga kasutada neid loomi aretuses koos aretusprogrammiga kaetud tõugudesse kuuluvate tõupuhaste aretusloomadega, et kanda nende järglased tõuraamatu lisast põhiosasse. Erinormid selliste loomade järglaste tõuraamatu lisast põhiossa kandmise kohta tuleks kehtestada liidu tasandil.

(41)

Järglaste kandmist tõuraamatu lisast põhiosasse tuleks lubada ainult emasliini pidi, välja arvatud hobuslaste puhul. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik anda aretusühingutele luba kohaldada vähem rangeid nõudeid veiste, sigade, lammaste ja kitsede ohustatud tõugude ja teatud vastupidavate lambatõugude („hardy“ sheep) suhtes, mille puhul ei ole piisaval arvul tõupuhtaid isassuguloomi, et kanda selliste loomade järglased, kes on kantud tõuraamatu lisasse, tõuraamatu põhiosasse, et vältida nende tõugude geneetilise mitmekesisuse edasist vähenemist. Samuti tuleks ette näha erinormid, et võimaldada kadunud või tõsises kadumisohus tõugude taastamist. Liikmesriigid, kes neid erandeid kasutavad, peaksid hoolikalt hindama selliste aretuspopulatsioonide ohustatuse seisu ning tagama geneetiliste ressursside turvalise majandamise.

(42)

Kui on vaja luua uus tõug, ühendades eri tõugu tõupuhaste aretusloomade omadusi või kogudes kokku piisava sarnase välimikuga loomad, kes juba annavad järglasi sellise geneetilise stabiilsusega, mis on piisav, et neid võib pidada uueks tõuks, tuleks aretusühingutele anda võimalus luua niisuguste uute tõugude jaoks tõuraamat ja koostada aretusprogramm.

(43)

Käesolev määrus ei tohiks takistada seda, et teatava tõuraamatu lisasse kantud loomi käsitatakse kuuluvana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (16) artiklis 28 osutatud keskkonna- ja kliimameetme kohaldamisalasse ning seega kõlblikena saama riigi või piirkondlikelt asutustelt maaelu arengu programmidest antavat toetust.

(44)

Tõupuhaste aretushobuslaste puhul peaks aretusühingutel olema võimalik sätestada oma aretusprogrammis, et teatavad paljundusmeetodid ning teatav tõupuhaste aretusloomade ja sealhulgas nende aretusmaterjali kasutamine on keelatud või piiratud. Aretusühingutel peaks näiteks olema võimalik nõuda, et järglasi saadaks ainult paarituse teel. Sellist keeldu või piirangut kasutavad aretusühingud peaksid kehtestama vastavad reeglid oma aretusprogrammis kooskõlas selle aretusühingu kehtestatud reeglitega, kes peab originaaltõuraamatut.

(45)

Tõuraamatusse kantud tõupuhtad aretusloomad tuleks identifitseerida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (17).

(46)

Tõupuhaste aretushobuslaste puhul nähakse määrusega (EL) 2016/429 ette, et loomatervise valdkonna pädev asutus annab hobuslaste jaoks välja kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi, mida komisjon täpsustab delegeeritud õigusaktidega. Selleks et põlvnemistunnistus vastaks sisu ja haldusmenetluse osas võimalikult suurel määral kogu eluea jooksul kehtivale identifitseerimisdokumendile, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte seoses hobuslaste kogu eluea jooksul kehtiva identifitseerimisdokumendi vormi ja sisuga.

(47)

Tõupuhaste aretushobuslaste sobivust rahvusvahelisteks võistlusteks reguleeritakse rahvusvaheliste eraõiguslike lepingutega. Hobusektori rahvusvahelist mõõdet arvestades peaks komisjon võtma asjakohaste delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel neid lepinguid arvesse, et säilitada tõupuhaste aretushobuslaste sobivus rahvusvahelisel tasandil võistlemiseks.

(48)

Aretusloomade aretuseks ning eelkõige paarituse või kunstliku seemenduse jaoks sobivaks tunnistamist tuleks liidu tasandil reguleerida, et vältida kaubandustõkete tekkimist, eelkõige juhul, kui aretusloomad on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas käesolevas määruses sätestatud normidega, eelkõige III lisas esitatud normidega.

(49)

Liikmesriigid või nende pädevad asutused ei tohiks kasutada käesolevat määrust selleks, et keelata, piirata või takistada tõupuhaste aretusloomade või nende aretusmaterjali kasutamist selliste loomade saamiseks, keda ei kavatseta kanda tõuraamatusse või aretusregistrisse.

(50)

Kuigi liidu tasandil on kehtestatud aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsede jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise normid teatud arvu näitajate põhjal, siis arvukad tõupuhaste aretushobuslaste puhul kehtivad tõugude, kasutusviiside ja valikuga seotud nõuded on seni nende ühtlustamist takistanud. Selle asemel on praegu originaaltõuraamatus kehtestatud jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise tõuspetsiifilised reeglid.

(51)

Et võtta arvesse tehnika arengut, teaduse arengut või vajadust säilitada väärtuslikke geneetilisi ressursse, peaks komisjonil olema kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta käesoleva määruse III lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldaks tal kehtestada tõupuhaste aretusveiste, -lammaste ja -kitsede jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise ühtsed ja üksikasjalikumad normid.

(52)

Jõudluskontrolli läbiviimist või geneetilise väärtuse hindamist peaks saama teha aretusühingute või aretusettevõtete poolt määratud kolmas isik või avaliku sektori asutus, sealhulgas asutus, kes täidab seda iseseisva ülesandena. Pädev asutus võiks kõnealusele kolmandale isikule aretusprogrammi heakskiitmise raames loa anda ja teda hinnata. Aretusühing või aretusettevõtte, kes ostab jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise teenuse sisse, vastutab sellisele tegevusele kohaldatavatele nõuetele vastavuse eest, kui asjaomane liikmesriik või selle pädevad asutused ei otsusta teisiti, ja peaks täpsustama määratud kolmanda isiku oma aretusprogrammis.

(53)

Olenevalt muu hulgas loomaliigist või tõust võib tekkida vajadus ühtlustada või täiustada selliste tõupuhaste aretusloomade jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise meetodeid, mida kasutavad aretusühingud või nende määratud kolmandad isikud. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldaks tal määrata Euroopa Liidu koostöö eest vastutavad asutused (Euroopa Liidu referentkeskused). Selleks et vajaduse korral muuta nimetatud referentkeskuste ülesandeid, peaks komisjonil olema kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Kõnealustel Euroopa Liidu referentkeskustel peaks olema õigus saada liidu rahalist toetust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 652/2014 (18). Tõupuhaste aretusveiste puhul täidab niisuguseid ülesandeid rahvusvahelise loomajõudluskontrolli komitee (International Committee for Animal Recording – ICAR) alaline allkomisjon Interbull Centre, mis on nõukogu otsusega 96/463/EÜ (19) määratud Euroopa Liidu koostöö eest vastutav asutus.

(54)

Lisaks tuleks selleks, et tunnistatud vajaduse korral toetada ohustatud tõuge majandavaid aretusühinguid, komisjonile anda rakendamisvolitused, mis võimaldaksid tal määrata Euroopa Liidu referentkeskused, mille eriülesanne on edendada nimetatud aretusühingute tarvis meetodite loomist või ühtlustamist. Selleks et vajaduse korral muuta nimetatud referentkeskuste ülesandeid, peaks komisjonil olema kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Referentkeskuste määramisel ja nende ülesannete sõnastamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse loomade geneetiliste ressursside haldamise riiklike koordinaatorite Euroopa piirkondliku kontaktasutuse (ERFP) tegevust, mis on loodud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) loomade geneetiliste ressursside üldise tegevuskava raames Euroopas. Referentkeskuste kehtestatavad meetodid ei peaks olema siduvad.

(55)

Aretusprogrammis osalevatel aretajatel peaks olema õigus saada kõnealuse aretusprogrammiga hõlmatud aretusloomade ja nende aretusmaterjali põlvnemistunnistusi. Põlvnemistunnistused peavad olema kaasas aretusloomadel või nende aretusmaterjalil, kui neid turustatakse või need tuuakse liitu sisse, et kanda sellised loomad või nende aretusmaterjalist saadud järglased tõuraamatusse või aretusregistrisse. Põlvnemistunnistusest peaks aretaja saama andmeid omandatud looma geneetilise väärtuse ja põlvnemise kohta. Vajaduse korral tuleks põlvnemistunnistus näiteks väljastada aretusloomadele, kes viiakse näitusele või keda hoitakse katsejaamades või kunstliku seemenduse keskustes.

(56)

Peaks olema selge, et käesolev määrus ei takista liikmesriikidel või pädevatel asutustel nõudmast, et turustamise puhul oleks tõupuhta aretusveise, -sea, -lamba, -kitse ja -hobuslase spermaga, mida soovitakse kasutada kunstlikuks seemenduseks eesmärgiga saada loomi, kellest ei oodata tõupuhtaid aretusloomi, kaasas teave kõnealuse tõupuhta looma geneetilise väärtuse ja põlvnemise kohta. Üldjoontes loodetakse, et see võiks parandada liidu tõuaretussektori konkurentsivõimet, kui aretusmaterjal, eelkõige nende sperma, ja seonduv teave põlvnemistunnistustel tehtaks kättesaadavaks ka sellistele ettevõtjatele, kes paaritavad või seemendavad loomi, kavatsemata nende järglasi tõuraamatusse kanda.

(57)

Aretusloomade ja aretusmaterjali sissetoomine liitu ja eksport kolmandatesse riikidesse on liidu põllumajanduse jaoks oluline. Aretusloomade ja aretusmaterjali liitu sissetoomisele tuleks seega kohaldada tingimusi, mis on üsna võrreldavad liidusisese kaubanduse puhul kohaldatavate normidega. Aretusloomad ja aretusmaterjal tuleks liidus tõuraamatu või aretusregistri põhiosasse kanda siiski ainult juhul, kui eksportivas kolmandas riigis läbiviidav kontroll tagab võrreldes liidus läbiviidava kontrolliga sama usaldusväärsed põlvnemisandmed, jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamise tulemused ning kui neid andmeid ja tulemusi esitavad aretusasutused on kantud komisjoni peetavasse loetellu. Lisaks peaksid kolmanda riigi aretusasutused tunnistama vastastikkuse põhimõttel aretuseks sobivaks liidus tunnustatud aretusühingu või aretusettevõtte aretusloomi ja aretusmaterjali.

(58)

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (20) on ette nähtud, et komisjon kehtestab kaupade nomenklatuuri, nimelt koondnomenklatuuri (CN), mis vastab samal ajal nii ühise tollitariifistiku kui ka ühenduse väliskaubanduse statistika ja kaupade impordi või ekspordiga seotud liidu poliitika nõuetele. Kõnealuse määruse I lisas on loetletud tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste, -kitsede ja -hobuslaste CN-koodid ning veiste sperma CN-koodid ja on märgitud, et need kaubad on vabastatud tavapärasest tollimaksumäärast. Selleks peaks kõnealuste loomade ja nende aretusmaterjaliga kaasas olema asjakohased põlvnemistunnistused, et tagada nende klassifitseerimine tõupuhaste aretusloomade või nende aretusmaterjalina. Tõupuhaste aretusloomadega peaks lisaks kaasas olema ka dokument, mis näitab, et nad on kantud aretusühingu peetavasse tõuraamatusse või aretusettevõtte peetavasse aretusregistrisse.

(59)

Liitu sisenemisel läbivad aretusloomad ja nende aretusmaterjal veterinaarkontrolli kooskõlas nõukogu direktiividega 91/496/EMÜ (21) ja 97/78/EÜ (22). Tõupuhtad aretusloomad peaksid läbima ka tõupuhaste aretusloomade puhul tavapärasest tollimaksumäärast tehtava erandi kohaldamiseks vajaliku kontrolli.

(60)

On vaja sätestada ametliku kontrolli normid, et teha kindlaks vastavus käesoleva määrusega ette nähtud normidele ja muudele pädevate asutuste tehtavatele, käesoleva määrusega kooskõlas olevatele ametlikke toiminguid käsitlevatele normidele, mis on kohandatud tõuaretussektorile. Pädevatel asutustel peaks olema võimalik viia ametlikke kontrolle läbi kõigi ettevõtjate juures, kellele käesolevat määrust kohaldatakse, eelkõige aretusühingutes, aretusettevõtetes, kolmandate isikute puhul, kes viivad läbi jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamist, ning aretajate juures, ning kui nad väljastavad põlvnemistunnistusi, siis sperma kogumis- ja säilitamiskeskustes, embrüote säilitamise keskustes, embrüote varumis- või tootmisrühmades.

(61)

Pädevad asutused peaksid läbi viima ametlikke kontrolle, et kontrollida käesolevas määruses ning heaks kiidetud aretusprogrammis sätestatud nõuetele vastavust. Kontrollid peaksid hõlmama jõudluskontrolliks kasutatavate seadmete kontrolli või zootehniliste ja genealoogiliste andmete registreerimise menetluse kontrolli või selliste aretusloomade kohta kogutud andmete säilitamiseks ja töötlemiseks kasutatavate dokumentide või süsteemide uurimist. Niisugusel uurimisel võiks võtta arvesse kvaliteedikontrolli või kontrollisüsteeme, mis tagavad, et registreeritud andmed – näiteks looma põlvnemise kontrollimiseks tehtud põlvnemisandmete kontroll – on täpsed. Pädevad asutused võiksid ametlikke kontrolle läbi viia aretajate, aretusühingute või aretusettevõtete valdustes ja kontorites ning kontrollida aretajate, aretusühingute või aretusettevõtete seadmeid ning aretusprogrammiga hõlmatud aretusloomi või neilt kogutud aretusmaterjali.

(62)

Kui käesolevas määruses viidatakse „muudele ametlikele toimingutele“, tuleks seda tõlgendada kui aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamist, aretusprogrammide heakskiitmist või abi andmist teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele.

(63)

Selleks et tõhusalt kohaldada käesolevas määruses sätestatud aretusloomi ja aretusmaterjali käsitlevaid liidu norme, on vaja, et liikmesriikide pädevad asutused teeksid koostööd ja annaksid vajaduse korral haldusabi. Seega tuleks käesolevas määruses sätestada haldusabi ja koostööd reguleerivad üldnormid, mis on sarnased praegu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (23) IV jaotises sätestatud normidele, tehes neisse vajalikke kohandusi.

(64)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused erimeetmete võtmiseks, kui on tõendeid selle kohta, et kolmandas riigis rikutakse ulatuslikult ja tõsiselt tõuaretust käsitlevat liidu õigust, selleks et piirata sellise rikkumise tagajärgi.

(65)

Ka liikmesriigi pädevatel asutustel peaksid olema vajalikud õigused, et tagada käesolevas määruses aretusloomade kohta sätestatud zootehniliste ja genealoogiliste normide täitmine, sealhulgas õigus peatada aretusprogrammi heakskiitmine või võtta tagasi aretusühingu või aretusettevõtte tunnustamine juhul, kui on rikutud käesolevas määruses sätestatud norme.

(66)

Komisjon peaks liikmesriikides läbi viima asjakohaseid kontrolle, muu hulgas sõltuvalt liikmesriigi tehtud ametlike kontrollide tulemustest, et tagada käesolevas määruses sätestatud normide täitmine kõikides liikmesriikides.

(67)

Komisjon peaks läbi viima kontrolle kolmandates riikides, nagu asjakohane, eesmärgiga koostada selliste kolmandate riikide aretusasutuste loetelu, kust tuleks lubada liitu sisse tuua aretusloomi ja nende spermat, munarakke ja embrüoid, et kehtestada nende liitu sissetoomise tingimused ja et saada zootehnilist ja genealoogilist teavet samaväärsust käsitlevate lepingute toimimise kohta. Komisjon peaks samuti viima kontrolle läbi kolmandates riikides kui aretusloomade või aretusmaterjaliga seotud korduv või esilekerkiv probleem seda õigustab.

(68)

Käesolevas määruses sätestatud normidele vastavuse ametlik kontrollimine on äärmiselt oluline, et tagada kogu liidus käesoleva määruse eesmärkide tulemuslik saavutamine. Liikmesriikide kontrollisüsteemi puudujäägid võiksid teatavatel juhtudel olulisel määral takistada nende eesmärkide saavutamist ning viia olukordadeni, kus normide ulatuslik järgimata jätmine on levinud. Komisjon peaks seepärast saama reageerida liikmesriikide kontrollisüsteemi ulatuslikele puudujääkidele, võttes meetmed, mida kohaldatakse kuni asjaomane liikmesriik teeb kõik vajaliku häire kõrvaldamiseks. Sellised meetmed hõlmavad aretusloomade või aretusmaterjali turustamise keelamist või selleks eritingimuste jõustamist või mis tahes muid meetmeid, mida komisjon peab niisuguse levinud rikkumise kõrvaldamiseks asjakohaseks.

(69)

Kuna käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiivid 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ, on vaja tunnistada kehtetuks ka nende direktiivide alusel vastu võetud komisjoni õigusaktid ja asendada need vajaduse korral delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega, mis võetakse vastu käesolevas määruses antud volituste kohaselt. Seepärast tuleks nimetatud komisjoni õigusaktid tunnistada kehtetuks ning kui vaja, need asendada.

(70)

Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine, määruse täiendamiseks ja selle lisade muutmiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise nõudeid, Euroopa Liidu referentkeskuste ülesandeid ja neile esitatavaid nõudeid ning põlvnemistunnistuste sisu ja vormi.

(71)

Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (24) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(72)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse selliste sätete kohaldamiseks, mis käsitlevad liikmesriikide poolt tunnustatud aretusühingute ja aretusettevõtete loetelude kohta üldsusele antava teabe näidisvorme, tõupuhaste aretusloomade identsuskontrolli meetodeid, aretusloomade jõudluskontrolli läbiviimist ja geneetilise väärtuse hindamist, Euroopa Liidu referentkeskuste määramist, hobuslaste ühe eluaegse identifitseerimisdokumendi näidisvorme, põlvnemistunnistuste vorme, mis peavad kaasas olema aretusloomade ja aretusmaterjaliga, kolmandates riikides kohaldatavate meetmete samaväärsuse tunnustamist, tõsiseid häireid liikmesriigi kontrollisüsteemis ning erimeetmete kehtestamist seoses aretusloomade ja aretusmaterjali liitu sissetoomisega, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (25). Kui alaline zootehnikakomitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon rakendusakti vastu võtta.

(73)

Direktiivides 87/328/EMÜ, 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/118/EMÜ, 90/119/EMÜ, 90/427/EMÜ, 91/174/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ ning otsuses 96/463/EÜ sätestatud normid tuleb asendada käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud normidega. Seetõttu tuleks nimetatud õigusaktid kehtetuks tunnistada.

(74)

Järgmised komisjoni otsused, mis käsitlevad muu hulgas liigipõhiseid kriteeriume aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamiseks, aretusloomade tõuraamatutesse kandmiseks, tõuloomade aretuseks ja kunstlikuks seemenduseks sobivaks tunnistamiseks ning jõudluskontrolli läbiviimiseks ja geneetilise väärtuse hindamiseks, on vastu võetud direktiivide 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ kohaselt: komisjoni otsused 84/247/EMÜ, (26) 84/419/EMÜ, (27) 89/501/EMÜ, (28) 89/502/EMÜ (29), 89/504/EMÜ, (30) 89/505/EMÜ, (31) 89/507/EMÜ, (32) 90/254/EMÜ, (33) 90/255/EMÜ, (34) 90/256/EMÜ, (35) 90/257/EMÜ, (36) 92/353/EMÜ, (37) 96/78/EÜ (38) ja 2006/427/EÜ (39). Käesoleva määrusega tuleks näha ette normid, mis asendavad nimetatud komisjoni õigusaktides sätestatud norme.

(75)

Käesolevas määruses tuleks sätestada normid, mis oleksid sarnased neile, mis on ette nähtud komisjoni otsusega 92/354/EMÜ (40).

(76)

Direktiivide 88/661/EMÜ, 89/361/EMÜ, 90/427/EMÜ, 94/28/EÜ ja 2009/157/EÜ kohaselt on vastu võetud järgmised komisjoni aktid: komisjoni otsused 89/503/EMÜ, (41) 89/506/EMÜ, (42) 90/258/EMÜ, (43) 96/79/EÜ, (44) 96/509/EÜ, (45) 96/510/EÜ (46) ja 2005/379/EÜ (47) ning komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/262 (48) kohaselt. Käesoleva määrusega tuleks näha ette normid, mis asendavad nimetatud komisjoni õigusaktides sätestatud normid.

(77)

Õiguskindluse tagamiseks ja dubleerimise ärahoidmiseks tuleks põhjendustes 74, 75 ja 76 osutatud komisjoni õigusaktid tunnistada kehtetuks käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Peale selle peaks komisjon vähemalt 18 kuud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva võtma vastu rakendusaktid, mis käsitlevad tunnustatud aretusühingute ja aretusettevõtete loeteludesse lisatava sellise teabe esitamise näidisvormi, mille liikmesriigid avalikustavad, ning aretusloomade ja aretusmaterjali põlvnemistunnistuste näidisvorme. Nimetatud rakendusakte tuleks hakata kohaldama käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.

(78)

Selleks et tagada sujuv üleminek aretajate organisatsioonide, aretusorganisatsioonide, aretajate ühingute, eraettevõtjate või muude organisatsioonide või ühingute (koos „ettevõtjad“) jaoks, keda on tunnustatud või kelle aretusprogrammid on heaks kiidetud tähtajaliselt või tähtajatult käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatud õigusaktide alusel, tuleks neid ettevõtjaid pidada tunnustatuks ja nende aretusprogramme heaks kiidetukskooskõlas käesoleva määrusega. Seepärast ei tuleks neile ettevõtjatele kohaldada käesolevas määruses ette nähtud tunnustamise, heakskiitmise ja geograafilise piirkonna laiendamisest teistele liikmesriikidele teatamise menetlusi, kuigi käesoleva määruse ülejäänud sätted peaksid kohalduma ka neile. Liikmesriigid peaksid tagama, et osutatud ettevõtjad järgivad kõiki käesolevas määruses sätestatud norme, viies eelkõige läbi riskipõhiseid ametlikke kontrolle. Normide rikkumise korral peaksid pädevad asutused tagama, et ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed rikkumise heastamiseks, ja vajaduse korral peatama nende ettevõtjate tunnustamise või nende aretusprogrammide heakskiitmise või tunnistama tunnustamise või heakskiitmise kehtetuks.

(79)

Komisjon võttis hiljuti vastu ettepaneku võtta vastu uus määrus, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid. Selle uue määruse eesmärk on tunnistada kehtetuks määrus (EÜ) nr 882/2004 ning nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ, (49) nõukogu direktiiv 90/425/EMÜ (50) ning nõukogu direktiivid 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ. Selle eesmärk on samuti hõlmata vajalike kohandustega teatavad normid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 882/2004 ja nimetatud direktiivides. Samas ei ole kavandatud, et loomade aretus jääks nimetatud uue määruse kohaldamisalasse. Õiguskindluse ja selguse huvides ning kuni kõnealuse uue määrusega tunnistatakse direktiivid 89/608/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ kehtetuks, tuleb direktiividest 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ välja jätta mõiste „zootehniline“, samas kui direktiive 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ ei ole vaja muuta. Seepärast tuleb direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ vastavalt muuta.

(80)

Kuni määruse (EL) 2016/429 artikli 110 kohaldamise alguskuupäevani peaksid tõupuhaste aretushobuslaste heakskiidetud aretusprogramme täitvad aretusühingud saama jätkata nende tõupuhaste aretushobuslaste identifitseerimisdokumentide väljaandmist kooskõlas direktiivi 90/427/EMÜ artikli 8 lõikega 1.

(81)

Käesolevat määrust tuleks hakata kohaldama alates esimesest päevast pärast 28 kuu möödumist selle jõustumises,

a)

aretusloomade ja aretusmaterjali turustamisel ja nende liitu sissetoomisel järgitavad zootehnilised ja genealoogilised normid;

b)

aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamist ja nende aretusprogrammide heakskiitmist käsitlevad normid;

c)

aretajate, aretusühingute ja aretusettevõtete õigused ja kohustused;

d)

aretusloomade tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmist käsitlevad normid ning aretusloomade ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamist käsitlevad normid;

e)

aretusloomade jõudluskontrolli läbiviimist ja geneetilise väärtuse hindamist käsitlevad normid;

f)

aretusloomadele ja aretusmaterjalile põlvnemistunnistuste väljaandmist käsitlevad normid;

g)

eelkõige aretusühingutes ja aretusettevõtetes ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute läbiviimist käsitlevad normid;

h)

haldusabi ja koostööd ning liikmesriikide poolt normide järgimise tagamist käsitlevad normid;

i)

komisjoni poolt liikmesriikides ja kolmandates riikides kontrollide läbiviimist käsitlevad normid.

a)

veised (Bos taurus, Bos indicus ja Bubalus bubalis),

b)

sead (Sus scrofa),

c)

lambad (Ovis aries),

d)

kitsed (Capra hircus) või

e)

hobuslased (Equus caballus ja Equus asinus);

a)

aretusühingute ja aretusettevõtete tunnustamine ja nende aretusprogrammide heakskiitmine;

b)

ametlik kontroll ettevõtjate üle;

c)

teistele liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele nõuete rikkumise avastamise korral abi andmine;

d)

muud kui punktides a ja c osutatud ametlikud toimingud;

a)

ristates erinevasse tõugu või liini kuuluvaid tõupuhtaid aretussigu,

b)

ristates aretussigu, kes ise on saadud erinevate tõugude või liinide ristamise teel, või

c)

ristates punktides a või b osutatud kategooriatesse kuuluvaid sigu omavahel.

a)

andmik või andmekogu, mida peab aretusühing ning mis sisaldab põhiosa ja aretusühingu otsusel üht või mitut lisa sama liigi loomade jaoks, kes ei vasta põhiosasse kandmise tingimustele;

b)

kui see on asjakohane, mis tahes vastav andmekogu, mida peab aretusasutus;

a)

andmik või andmekogu, mida peab aretusettevõte ja millesse kantakse ristandaretussead koos andmetega nende eellaste kohta;

b)

kui see on asjakohane, mis tahes vastav register, mida peab aretusasutus;

a)

tema peakontor asub sama liikmesriigi territooriumil, kus asub pädev asutus;

b)

ta tõendab taotluses, et vastab I lisa 1. osas esitatud nõuetele seoses oma aretusprogrammiga, mille heakskiitmist ta kavatseb taotleda artikli 8 lõike 3 või, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt;

c)

tema taotlus sisaldab iga kavandatud aretusprogrammi puhul aretusprogrammi kavandit, mis sisaldab I lisa 2. osas ette nähtud teavet ning lisaks tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas ette nähtud teavet;

d)

esitades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotluse, esitab ta ka taotluse vähemalt ühe kavandatud aretusprogrammi heakskiitmiseks vastavalt artikli 8 lõikele 2.

a)

aretusühingu või aretusettevõtte nimi, kontaktandmed ja veebisait, kui see on olemas;

b)

iga loetelus oleva aretusühingu või aretusettevõtte kohta:

a)

aretusprogrammil on üks või mitu järgmist eesmärki:

b)

aretusprogrammis kirjeldatakse üksikasjalikult valiku- ja aretuseesmärke;

c)

aretusprogramm vastab I lisa 2. osas sätestatud nõuetele ning tõupuhaste aretushobuslaste puhul ka I lisa 3. osas sätestatud nõuetele.

a)

aretusühing või aretusettevõte jääb vastutavaks pädeva asutuse ees, et tagada I lisa 2. ja 3. osas ette nähtud nõuete järgimine;

b)

kolmanda isiku ja aretusprogrammis osalevate aretajate majandustegevuse vahel puudub huvide konflikt;

c)

kolmas isik vastab kõigile vajalikele sisseostetavale tegevusele esitatavatele nõuetele;

d)

asjaomased aretusühingud ja aretusettevõtted täpsustavad lõikes 2 osutatud taotluses tegevust, mida nad kavatsevad sisse osta, ning märgivad kolmandate isikute nime ja kontaktandmed.

a)

tõutunnuste põhinäitajad või aretusprogrammi peaeesmärgid;

b)

tõu või tõusisese geneetilise mitmekesisuse säilitamine või

c)

aretusprogrammi tõhus rakendamine, kui aretusprogrammi eesmärk on tõu säilitamine

a)

asjaomases liikmesriigis kõnealuse tõu jaoks juba heaks kiidetud aretusprogrammide arv;

b)

nende aretusprogrammidega hõlmatud aretuspopulatsioonide suurus;

c)

võimalik geneetiline panus sama tõu aretusprogrammidest, mida täidavad muud aretusühingud muudes liikmesriikides või aretusasutused kolmandates riikides.

a)

teatab sellest muu liikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 90 päeva enne aretusprogrammi kavandatud täitmise alguskuupäeva muus liikmesriigis ning teavitatud asutuse nõudmisel esitab teate tõlke kõnealuse muu liikmesriigi ühes ametlikus keeles;

b)

esitab teavitatud asutuse nõudmisel vähemalt 60 päeva enne aretusprogrammi kavandatud täitmise alguskuupäeva muus liikmesriigis artikli 8 lõike 3 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammi koopia, millele lisatakse kõnealuse asutuse nõudmisel selle tõlge ühte muu liikmesriigi ametlikku keelde; tõlke esitab taotlev aretusühing või aretusettevõte.

a)

selles liikmesriigis juba täidetakse heaks kiidetud aretusprogrammi, mis hõlmab samasse tõugu kuuluvaid tõupuhtaid aretusloomi, ja

b)

täiendava aretusprogrammi heakskiitmine kahjustaks sama tõu aretusprogrammi, mida täidab muu aretusühing ja mis on selles liikmesriigis juba heaks kiidetud vähemalt ühes järgmistest punktidest:

a)

tema aretusloomi peetakse majapidamises, mis asub kõnealuse aretusprogrammi geograafilises piirkonnas;

b)

tema aretusloomad kuuluvad tõupuhaste aretusloomade puhul tõugu või ristandaretussigade puhul tõugu, liini või ristandisse, mis on hõlmatud kõnealuse aretusprogrammiga.

a)

tema tõupuhtad aretusloomad kantakse sellise tõuraamatu põhiosasse, mille aretusühing on asjaomase tõu jaoks loonud kooskõlas artiklitega 18 ja 20;

b)

tema loomad kantakse sellise tõuraamatu lisasse, mille aretusühing on asjaomase tõu jaoks loonud kooskõlas artikliga 20;

c)

tema ristandaretussead kantakse aretusregistrisse, mille aretusettevõte on asjaomase tõu, liini või ristandi jaoks loonud kooskõlas artikliga 23;

d)

ta saab osaleda artikli 25 kohases jõudluskontrolli läbiviimises ja geneetilise väärtuse hindamises;

e)

talle antakse välja põlvnemistunnistus kooskõlas artikli 30 lõigetega 1 ja 4;

f)

talle antakse nõudmisel tema aretusloomade jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamise ajakohastatud tulemused, kui need on kättesaadavad;

g)

tal on juurdepääs kõigile muudele teenustele, mida asjaomase aretusprogrammiga seoses osutab osalevatele aretajatele aretusprogrammi täitev aretusühing või aretusettevõte.

a)

saada selle aretusühingu või aretusettevõtte liikmeks;

b)

osaleda aretusprogrammi määratlemisel ja väljatöötamisel kooskõlas I lisa 1. osa punkti B alapunkti 1 alapunktis b osutatud põhikirjaga.

a)

loomade geneetilise väärtuse alusel ning jagada klassid vanuse või soo järgi alamklassideks või

b)

loomade vanuse või soo järgi tingimusel, et klassid jagatakse ka nende geneetilise väärtuse alusel.

a)

veiste, sigade, lammaste ja kitsede emasloomade puhul II lisa 1. osa III peatüki punkti 1 alapunktis a;

b)

veiste, sigade, lammaste ja kitsede ohustatud tõugude ning vastupidavate lambatõugude („hardy“ sheep) puhul II lisa 1. osa III peatüki punktis 2 või

c)

hobuslaste emas- ja isasloomade puhul II lisa 1. osa III peatüki punkti 1 alapunktis b.

a)

määravad oma aretusprogrammis kindlaks uue tõuraamatu loomisele kuluva aja, mis on sobiv asjaomase liigi või tõu põlvkondade vahetumisele kuluvat aega silmas pidades;

b)

osutavad olemasolevale tõuraamatule, millesse tõupuhas aretusloom või tema vanemad kanti pärast sündi esimest korda, ja esitavad kõnealuse tõuraamatu esmakande numbri;

c)

märgivad oma põlvnemise registreerimissüsteemis ära loomad, keda nad peavad tõu algpopulatsiooniks.

a)

aretusprogrammis määratakse kindlaks tõuraamatu loomisele või uuesti loomisele kuluv aeg, mis on sobiv asjaomast tõugu silmas pidades;

b)

vajaduse korral osutatakse tõuraamatule, millesse tõupuhtad aretusloomad või nende vanemad kanti, ja esitatakse kõnealuses tõuraamatus tehtud esmakande number;

c)

loomad, keda aretusühing loeb tõu taastamismaterjaliks, märgitakse põlvnemise registreerimissüsteemis ära.

a)

paaritamise jaoks sobivaks kõik selle tõu tõupuhtad aretusloomad;

b)

kunstliku seemenduse jaoks sobivaks sellistelt tõupuhastelt aretusveistelt kogutud sperma, kes on läbinud geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25;

c)

kunstliku seemenduse jaoks sellistelt tõupuhastelt aretussigadelt, -lammastelt või -kitsedelt kogutud sperma, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25;

d)

kunstliku seemenduse jaoks sobivaks sellistelt tõupuhastelt aretushobuslastelt kogutud sperma, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25, kui seda nõutakse artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis;

e)

embrüote siirdamise jaoks embrüote in vitro tootmiseks kogutud ja kasutatavad munarakud ning sellised in vivo saadud embrüod, mis on viljastatud käesoleva lõike punktides b või c osutatud spermaga, tingimusel et need munarakud ja embrüod on kogutud tõupuhastelt aretusveistelt, -sigadelt, -lammastelt või -kitsedelt, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25;

f)

embrüote siirdamise jaoks embrüote in vitro tootmiseks kogutud ja kasutatavad munarakud ning sellised in vivo saadud embrüod, mis on viljastatud käesoleva lõike punktis d osutatud spermaga, tingimusel et need munarakud ja embrüod on kogutud tõupuhastelt aretushobuslastelt, kes on läbinud jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamise kooskõlas artikliga 25, kui seda nõutakse artikli 8 lõike 3 ja, kui see on kohalduv, artikli 12 kohaselt heaks kiidetud aretusprogrammis;

g)

isaste tõupuhaste aretusveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsede puhul, kes ei ole läbinud jõudluskontrolli ega geneetilise väärtuse hindamist, sellistelt tõupuhastelt aretusloomadelt varutud sperma testimiseks sobivaks, tingimusel et seda spermat kasutatakse ainult nende isaste tõupuhaste aretusloomade testide tarvis koguses, mis võimaldab asjaomasel aretusühingul viia läbi jõudluskontrolli või geneetilise väärtuse hindamist kooskõlas artikliga 25.

a)

paarituse jaoks sobivaks samasse tõugu, liini või ristandisse kuuluvad ristandaretussead, nagu on kindlaks määratud aretusprogrammis;

b)