21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/1

(1)

25. mail 2016 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2288 (2016) lõpetada Libeeria olukorda silmas pidades viivitamata riigi suhtes kehtestatud relvaembargo.

(2)

Nõukogu võttis 20. juunil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/994, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/109/ÜVJP, mis käsitleb Libeeria vastu suunatud piiravaid meetmeid.

(3)

Vaja on liidu tasandi õigusakti,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/3

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Poola taotlus registreerida nimetus „Krupnioki śląskie“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Krupnioki śląskie“ registreerida,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/4

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 2400/96 (2) (muudetud määrusega (EÜ) nr 637/2004) (3) kohaselt registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Agneau de Pauillac“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/5

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Küprose taotlus registreerida nimetus „Γλυκο Τριανταφυλλο Αγρου“ (Glyko Triantafyllo Agrou) (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Γλυκο Τριανταφυλλο Αγρου“ (Glyko Triantafyllo Agrou) registreerida,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/6

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/8

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 442/2009 (2) on avatud aastased tariifikvoodid sealihasektori toodete importimiseks. Kõnealuse määruse I lisa B osas sätestatud kvootide haldamisel kohaldatakse üheaegse läbivaatamise meetodit.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. juunini 2016 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2016 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/10

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)

Prantsusmaa esitas 19. novembril 2015 taotluse EGF/2015/010 FR/MoryGlobal, et saada EGFist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Prantsusmaa ettevõtja MoryGlobal SAS juures. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)

Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Prantsusmaa ametiasutuste taotluse alusel rahalist toetust summas 5 146 800 eurot.

(5)

Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/12

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (3) artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)

26. novembril 2015 esitasid Kreeka ametiasutused taotluse EGF/2015/011 GR/Supermarket Larissa, et saada EGFist rahalist toetust seoses Kreeka ettevõtja Supermarket Larissa ABEE poolt läbi viidud koondamistega. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 6 lõikega 2 on Kreeka teinud otsuse osutada EGFist kaasrahastavaid individuaalseid teenuseid ka 543 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele.

(5)

Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Kreeka taotluse alusel rahalist toetust summas 6 468 000 eurot.

(6)

Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/14

(1)

Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2015, 5. veebruaril 2015 ja 23. juunil 2015 vastu otsused (EL) 2015/116, (1) (EL) 2015/190 (2) ja (EL) 2015/994, (3) millega nimetatakse ametisse Regioonide Komitee liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020. Nõukogu otsusega (EL) 2015/1915 (4) nimetati 9. oktoobril 2015 Esteban MAS PORTELLI asemel asendusliikmeks Marc PONS i PONS.

(2)

Seoses Marc PONS i PONSI ametiaja lõppemisega on Regioonide Komitees vabanenud asendusliikme koht,

—

Pilar COSTA i SERRA, Consejera de Presidencia del Gobierno de las Islas Baleares.

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/15

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük“) vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1005/2008 VI peatükis sätestatakse koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise ja sellise riigina kindlaksmääratud kolmandatele riikidele suunatud demaršidega seotud menetlus ning koostatakse selliste kolmandate riikide nimekiri, kehtestatakse selliste kolmandate riikide nimekirjast kustutamise kord, nähakse ette koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja avaldamine ning mis tahes erakorraliste meetmete menetlus.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 32 teatas komisjon 15. novembri 2012. aasta otsusega (2) („15. novembri 2012. aasta otsus“) kaheksale kolmandale riigile, et peab võimalikuks nende liigitamist riikideks, kes on komisjoni hinnangul koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Nende riikide hulgas oli ka Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik.

(4)

Komisjon esitas 15. novembri 2012. aasta otsuses sellise võimaliku liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(5)

Samuti teatas komisjon 15. novembril 2012 neile kaheksale riigile eraldi kirjades, et peab võimalikuks nende riikide liigitamist koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks. Sri Lanka oli nende riikide hulgas.

(6)

Rakendusotsusega 2014/715/EL (3) liigitas komisjon Sri Lanka ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks. Komisjon esitas kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1005/2008 põhjused, mille tõttu ta leidis, et Sri Lanka ei täida lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina talle rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(7)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikliga 33 muutis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2015/200 (4) ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja, lisadesse sellesse Sri Lanka.

(8)

Pärast seda muudatust pakkus komisjon Sri Lankale võimalust jätkata dialoogi kooskõlas määruses (EÜ) nr 1005/2008 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. Komisjon kogus ja kontrollis jätkuvalt kogu vajalikku teavet, sh suulisi ja kirjalikke märkusi, et Sri Lankal oleks võimalus lahendada tema nimekirja kandmise tinginud olukord ja võtta konkreetseid meetmeid, millega suudetakse väljaselgitatud puudused kõrvaldada. Selle protsessi tulemusel jõudis komisjon järeldusele, et Sri Lanka on olukorra lahendanud ja võtnud parandusmeetmeid.

(9)

Seepärast peaks nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1 muutma rakendusotsust 2014/170/EL (5) ja kustutama Sri Lanka koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast.

(10)

Kui võetakse vastu käesolev otsus Sri Lanka kustutamise kohta koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1, ei oleks rakendusotsus 2014/715/EL, millega määrati Sri Lanka kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina, enam asjakohane.

(11)

Pärast rakendusotsuse 2014/715/EL ja rakendusotsuse (EL) 2015/200 vastuvõtmist jätkas komisjon Sri Lankaga dialoogi. Eelkõige paistab Sri Lanka olevat rakendanud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi ja võtnud vastu piisava õigusraamistiku ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks. Ta on võtnud kasutusele piisava ja tõhusa seire- ja kontrollisüsteemi ning püügipäeviku püügiandmete registreerimiseks, lisaks kehtestanud kalalaevade raadiokutsungid ning paigaldanud kogu avamerelaevastikule laevaseiresüsteemi (VMS). Ta on loonud hoiatava karistussüsteemi, vaadanud läbi kalandusõiguse raamistiku ja taganud kalapüügi sertifitseerimise süsteemi nõuetekohase rakendamise. Lisaks täidab Sri Lanka paremini rahvusvahelisi kohustusi, sh neid, mis tulenevad piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitustest ja resolutsioonidest, nagu sadamariigi kontrollimeetmed ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide eeskirjade ülevõtmine Sri Lanka õigusesse, ning on vastu võtnud ETR-kalapüügi vastu võitlemise riikliku tegevuskava kooskõlas ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskavaga.

(12)

Võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses, rakendusotsuses 2014/715/EL ja rakendusotsuses (EL) 2015/200 esitatud järeldusi ning Sri Lankalt saadud asjakohast teavet, hindas komisjon, kuidas Sri Lanka täidab praegu oma rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi. Ta hindas ka olukorra heastamiseks võetud meetmeid ja Sri Lanka pädevate asutuste antud tagatisi.

(13)

Eespool nimetatu põhjal järeldas komisjon, et tänu rakendatud meetmetele on Sri Lanka lipuriigina täitnud talle rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni artikleid 94, 117 ja 118 ning ÜRO kalavarude kaitse rakenduskokkuleppe artikleid 18, 19, 20 ja 23. Komisjon jõudis järeldusele, et Sri Lanka esitatud tõenditest nähtub, et kõnealuse riigi nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud ning et riik on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine.

(14)

Neid asjaolusid arvestades ja kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 34 lõikega 1 peaks nõukogu tegema järelduse, et Sri Lanka tuleb koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kustutada. Rakendusotsust 2014/170/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(15)

Käesolev otsus ei välista võimalust, et nõukogu või komisjon võtab määruse (EÜ) nr 1005/2008 VI peatüki kohaselt mis tahes edasisi meetmeid, kui faktidest ilmneb, et Sri Lanka ei täida lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina talle rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(16)

Arvestades koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja kandmise tagajärgi, on asjakohane, et Sri Lanka sellest nimekirjast kustutamine jõustub viivitamata,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/18

(1)

Nõukogu võttis 18. mail 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/778 (1).

(2)

Nõukogu tervitas 23. mail 2016 oma järeldustes EUNAVFOR MED SOPHIA kohta Liibüa rahvusliku kokkuleppe valitsuse presidendi nõukogu juhi väljendatud valmisolekut teha liiduga nimetatud järelduste alusel koostööd ning leppis kokku, et operatsiooni EUNAVFOR MED SOPHIA mandaati pikendatakse ühe aasta võrra ning, keskendudes selle põhimandaadile, lisatakse kaks täiendavat tugiülesannet:

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas Liibüa suhtes relvaembargo, muutis seda ja kinnitas seda taas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1970 (2011), 1973 (2011), 2009 (2011), 2040 (2012), 2095 (2013), 2144 (2014), 2174 (2014), 2213 (2015), 2214 (2015) ja 2278 (2016).

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 14. juunil 2016 vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2292 (2016) Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargo rakendamise kohta, väljendades eelkõige muret selle pärast, et Liibüas valitsevat olukorda halvendab ebaseaduslike relvade ja nendega seotud materjali salakaubavedu.

(5)

Nõukogu rõhutab, et enne EUNAVFOR MED SOPHIA algse mandaadi lõppemist on vaja kiiresti alustada kahe tugiülesande operatiivset rakendamist.

(6)

Otsust (ÜVJP) 2015/778 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liit viib läbi sõjalise kriisiohjeoperatsiooni (EUNAVFOR MED SOPHIA), mis aitab kaasa Vahemere lõunapiirkonna keskosas inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega tegelevate võrgustike ärimudeli lõhkumisele, mis saavutatakse süstemaatiliste jõupingutuste tegemisega, et teha kindlaks, pidada kinni ning kõrvaldada laevad ja vara, mida inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajad ja inimkaubitsejad kasutavad või mille puhul on kahtlusi, et nad neid kasutavad, kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega, sealhulgas UNCLOSiga, ja kõikide ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega. Selleks pakub EUNAVFOR MED SOPHIA ka koolitust Liibüa rannikuvalvele ja mereväele. Lisaks aitab operatsioon kaasa ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamisele kokkulepitud operatsioonipiirkonnas vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1970 (2011) ja sellele järgnevatele resolutsioonidele, mis käsitlevad Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargot, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2292 (2016).“

2)

Artikli 2 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Seoses oma põhiülesannetega, mis on seotud inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega, viiakse EUNAVFOR MED SOPHIA läbi järjestikustes etappides ja kooskõlas rahvusvahelise õiguse nõuetega“.

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2a

Liibüa rannikuvalve ja mereväe suutlikkuse suurendamine ja koolitamine

1.   Tugiülesandena annab EUNAVFOR MED SOPHIA abi Liibüa rannikuvalve ja mereväe suutlikkuse arendamisel ja koolitamisel seoses õiguskaitsealase tegevusega merel, eelkõige inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse tõkestamiseks.

2.   Kui poliitika- ja julgeolekukomitee otsustab, et vajalikud ettevalmistused, eelkõige vägede moodustamise ja praktikantide julgeolekukontrolli osas, on tehtud, täidab EUNAVFOR MED SOPHIA lõikes 1 osutatud tugiülesande asjakohastes planeerimisdokumentides määratletud kokkulepitud operatsioonipiirkonnas avamerel.

3.   Lõikes 1 osutatud tugiülesannet võib täita Liibüa või vastuvõtvast kolmandast riigist Liibüa naaberriigi territooriumil, sealhulgas tema territoriaalvetes, kui poliitika- ja julgeolekukomitee teeb sellise otsuse Liibüa või asjaomase vastuvõtva riigi kutse alusel pärast nõukogult hinnangu saamist, ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

4.   Tulenevalt erakorralistest tegevusnõuetest võib osa lõikes 1 osutatud tugiülesandest viia läbi vastava kutse alusel liikmesriigis, sealhulgas asjakohastes koolituskeskustes.

5.   Lõikes 1 osutatud tugiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses võib EUNAVFOR MED SOPHIA koguda, säilitada ja jagada liikmesriikide, UNSMILi, Europoli ja Frontexiga teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on kogutud võimalike praktikantide osas kontrollimenetluste läbiviimise eesmärgil, tingimusel et nad on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Lisaks võib EUNAVFOR MED SOPHIA koguda ja säilitada praktikantide kirjalikul nõusolekul neid puudutavaid vajalikke tervise- ja biomeetrilisi andmeid.

Artikkel 2b

Kaasaaitamine teabe jagamisele ja ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüa ranniku lähedal avamerel

1.   Osana oma tugiülesandest aidata kaasa ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüa ranniku lähedal avamerel kogub EUNAVFOR MED SOPHIA teavet ning jagab seda asjaomaste partnerite ja asutustega planeerimisdokumentides esitatud mehhanismide kaudu, et aidata kaasa kokkulepitud operatsioonipiirkonnas, nagu see on määratletud asjakohastes planeerimisdokumentides, ulatusliku teadlikkuse saavutamisele olukorrast merel. Kui selline teave on salastatud kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“, võidakse seda jagada asjaomaste partnerite ja asutustega kooskõlas otsusega 2013/488/EL ning kõrge esindaja ja kõnealuste partnerite vahel sõlmitud kokkulepete alusel, austades seejuures täielikult vastastikkuse ja kaasamise põhimõtteid. EUNAVFOR MED SOPHIA käitleb saadud salastatud teavet igasuguse vahetegemiseta oma töötajate vahel ning üksnes tegevusnõuete alusel.

2.   Kui poliitika- ja julgeolekukomitee otsustab, et vajalikud tingimused on täidetud, hakkab EUNAVFOR MED SOPHIA kokkulepitud operatsioonipiirkonnas, nagu see on määratletud asjakohastes planeerimisdokumentides, Liibüa ranniku lähedal avamerel kontrollima Liibüasse suunduvaid või sealt lahkuvaid laevu, mille puhul on põhjendatud alus arvata, et nendega veetakse otseselt või kaudselt relvi või nendega seotud materjali Liibüasse või Liibüast, rikkudes nii Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargot, ning võtab asjakohaseid meetmeid selliste esemete kinnipidamiseks ja kõrvaldamiseks, sealhulgas suunates sellised laevad ja nende meeskonnad ümber selliseks kõrvaldamiseks sobivasse sadamasse sadamariigi nõusolekul, kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2292 (2016).

3.   Kooskõlas asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2292 (2016), võib EUNAVFOR MED SOPHIA lõike 2 kohaselt läbiviidava kontrolli käigus koguda tõendeid, mis on otseselt seotud Liibüa suhtes kehtestatud relvaembargo alusel keelatud esemete veoga. Ta võib edastada sellised tõendid liikmesriikide asjaomastele õiguskaitseasutustele ja/või pädevatele liidu asutustele.“

4)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ajavahemikuks 18. maist 2015 kuni 27. juulini 2016 on EUNAVFOR MED SOPHIA ühiste kulude lähtesumma 11,82 miljonit eurot. Otsuse (ÜVJP) 2015/528 artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma jaguneb protsentuaalselt järgmiselt: 70 % kulukohustuste ja 40 % maksekohustuste jaoks.“

5)

Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Ajavahemikuks 28. juulist 2016 kuni 27. juulini 2017 on EUNAVFOR MED SOPHIA ühiste kulude lähtesumma 6 700 000 eurot. Otsuse (ÜVJP) 2015/528 artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma jaguneb protsentuaalselt järgmiselt: 0 % kulukohustuste ja 0 % maksekohustuste jaoks.“

6)

Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Spetsiifilise operatiivse vajaduse korral on kõrgel esindajal volitus avaldada seadusjärgsetele Liibüa ametiasutustele EUNAVFOR MED SOPHIA läbiviimisel loodud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“, tehes seda kooskõlas otsusega 2013/488/EL. Selleks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ja Liibüa pädevate asutuste vahel.“

7)

Artikli 13 teine lõik asendatakse järgmisega:

„EUNAVFOR MED SOPHIA lõpeb 27. juulil 2017.“

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/21

(1)

Nõukogu võttis 12. veebruaril 2008 vastu ühise seisukoha 2008/109/ÜVJP, (1) mis käsitleb Libeeria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega nähti ette relvaembargo.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 25. mail 2016 Libeeria kohta vastu resolutsiooni 2288 (2016), millega lõpetatakse viivitamatult relvi käsitlevad piiravad meetmed, mis olid eelnevalt kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1521 (2003) punktis 2 ning mida on muudetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1683 (2006) punktidega 1 ja 2, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1731 (2006) punkti 1 alapunktiga b, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1903 (2009) punktidega 3, 4, 5 ja 6, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1961 (2010) punktiga 3 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2128 (2013) punkti 2 alapunktiga b.

(3)

Ühine seisukoht 2008/109/ÜVJP tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

21.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 162/22

(1)

Ungaris on kaevandamist reguleerivad üldeeskirjad sätestatud 1993. aasta kaevandamisseaduses (2) (edaspidi „kaevandamisseadus“). Seaduses eristatakse kaevandamistegevusi, mida tehakse kahe eri juriidilise dokumendi alusel: i) kontsessioon (3) ja ii) kaevandamisluba (4). Mõlemal juhul tuleb maavarade kaevandamise eest riigile maksta kaevandamistasu, mis moodustab teatud protsendi kaevandatavate maavarade väärtusest.

(2)

Kaevandamisseaduses on sätestatud, et kui kaevandamisloa saanud kaevandusettevõtja ei alusta kaevandamist viie aasta jooksul pärast loa saamist, siis tühistatakse tema kaevandamisõigus. Kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõike 5 kohaselt võib seda tähtaega aga kaevandusameti ja kaevandusettevõtja kokkuleppel pikendada. Sellisel juhul tasub kaevandusettevõtja tasu, mis on kõrgem kui esialgse taotluse ajal kohandatud tasu, kuid kõige rohkem 1,2 korda suurem.

(3)

Ettevõtja Hungarian Oil & Gas Plc (Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt.; edaspidi „MOL“) sai süsivesinike kaevandamiseks mitu luba. Kuna MOL ei alustanud süsivesinike kaevandamist viie aasta jooksul alates lubade kuupäevast, sõlmis pädev minister 22. detsembril 2005 ettevõtjaga MOL tähtaja pikendamise lepingu (edaspidi „2005. aasta leping“). 2005. aasta lepingus nähti tähtaja pikendamise eest ette tasu, mis arvutati välja iga aasta kohta kuni 2020. aastani, kasutades esialgset kaevandamistasu (12 %) ja kordajat vahemikus 1,020–1,050.

(4)

8. jaanuaril 2008 jõustunud kaevandamisseaduse muudatuse alusel suurendati süsivesinike kaevandamise loa tasu 12 %-lt 30 %-le kaevandatud maavarade väärtusest (5) (edaspidi „kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus“). Suurendatud tasu ei kohaldatud kaevandusettevõtjate puhul, kelle kaevandamisluba oli eelnevalt pikendatud.

(5)

13. jaanuaril 2009 otsustas komisjon algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse (6) Ungari meetmete kohta, mis väidetavalt kujutasid ettevõtjale MOL antud riigiabi. Komisjoni 13. jaanuari 2009. aasta otsus juhtumi SA.24571 (ex C 1/09; ex NN 69/08) kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati 28. märtsi 2009. aasta Euroopa Liidu Teatajas  (7).

(6)

Komisjon väljendas menetluse algatamise otsuses kahtlust, kas Ungari järjestikused meetmed andsid ettevõtjale MOL valikulise eelise. Järjestikused meetmed koosnesid kahest osast: 2005. aasta leping ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus. Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt kohtlesid Ungari ametiasutused ettevõtjat MOL soodsamalt kui tema konkurente, kes tegutsevad sama loasüsteemi alusel.

(7)

Oma otsuses 2011/88/EL (8) riigiabi SA.24571 (ex C 1/09; ex NN 69/08) (mida Ungari andis äriühingule MOL) kohta (edaspidi „vaidlustatud otsus“) leidis komisjon, et ettevõtjat MOL soodustav meede, st 2005. aasta leping ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus üheskoos, kujutasid endast riigiabi, mis on siseturuga kokkusobimatu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjon nõudis, et Ungari nõuaks abi ettevõtjalt MOL tagasi, et taastada olukord, mis valitses turul enne abi andmist (9).

(8)

Seoses äriühingu MOL esitatud hagiga tühistas Üldkohus oma 12. novembri 2013. aasta otsuses kohtuasjas T-499/10 (10) vaidlustatud otsuse põhjendusega, et meetme valikulisus ei olnud tõestust leidnud.

(9)

Üldkohus järeldas, et 2005. aasta leping ei olnud valikuline. Üldkohus sedastas, et Ungari ametiasutuste kaalutlusõiguse ulatus lubas neil kohelda võrreldavas olukorras olevaid kaevandusettevõtjaid endiselt võrdselt. Seetõttu asus Üldkohus seisukohale, et kui riigiabi mittesisaldava lepingu välised tingimused muutuvad hiljem selliselt, et lepinguosaline satub samalaadse lepingu mittesõlminud ettevõtjatega võrreldes eelisolukorda, ei ole see piisav, et pidada lepingut ja selle väliste tingimuste hilisemaid muudatusi riigiabiks.

(10)

Oma 4. juuni 2015. aasta otsuses kohtuasjas C-15/14 P (11) jäi Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse juurde, millega tunnistati vaidlustatud otsus kehtetuks.

(11)

Euroopa Kohus kinnitas oma otsuses Üldkohtu hinnangut, et 2005. aasta lepingu valikuline iseloom ei olnud tõestust leidnud ning et 2005. aasta lepingut ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatust ei ole võimalik määratleda ühe riigiabimeetmena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(12)

Euroopa Kohus rõhutas, et on oluline erinevus esiteks määratluse poolest eelise andvate üldiste vabastus- ja soodustuskordade valikulisuse analüüsimisel ja niisuguste siseriiklike fakultatiivsete õigusnormide valikulisuse analüüsimisel, milles on nähtud ette lisatasude kehtestamine. Kui siseriiklikud ametiasutused kehtestavad niisuguseid tasusid eesmärgiga säilitada ettevõtjate võrdne kohtlemine, ei tõenda vastava korra valikulisust ainuüksi see, et siseriiklikel ametiasutustel on seadusega kindlaks määratud teatav – ja mitte piiramatu – kaalutlusõigus.

(13)

Sel põhjusel erineb käesolev juhtum Euroopa Kohtu hinnangul juhtumitest, kus sellise kaalutlusruumi teostamine on seotud konkreetsele ettevõtjale eelise andmisega (12).

(14)

Lisaks märkis Euroopa Kohus, et õigusraamistikku, mille alusel liikmesriikide ametiasutused kehtestavad ettevõtjate jätkuvalt võrdseks kohtlemiseks täiendavaid tasusid, võiks pidada valikuliseks üksnes siis, kui liikmesriikide ametiasutused, kasutades oma kaalutlusruumi, kohtleks teatavaid ettevõtjaid põhjendamatult soodsamalt.

(15)

Euroopa Kohus juhtis tähelepanu, et antud juhul puuduvad tõendid, et Ungari ametiasutused oleksid kohelnud ettevõtjat MOL (kasutades oma õigust kaevandamisloa pikendamisel tasu suurendada) põhjendamatult soodsamalt (13).

(16)

Seetõttu järeldas Euroopa Kohus, et tähtaja pikendamise lepingute sõlmimist käsitlevat õigusraamistikku ei saa lugeda antud juhtumi puhul valikuliseks.

(17)

Viidates ühe riigiabimeetme moodustavatele järjestikustele meetmetele, osutas Euroopa Kohus kohtupraktikale, mille kohaselt võib üks abimeede koosneda kombineeritud osadest, tingimusel et need on – võttes eelkõige arvesse nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda nende toimumise hetkel – niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu üksteisest eraldada (14).

(18)

Sellest hoolimata rõhutas Euroopa Kohus antud asjas, et kaevandamistasude suurenemine, mis jõustus 2008. aastal, leidis aset toornafta maailmahindade tõusu kontekstis, st riik kasutas turu arengust lähtudes objektiivselt põhjendatud viisil oma reguleerimispädevust. Lisaks puudusid tõendid, et 2005. aasta leping oleks sõlmitud kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuste ootuses (15).

(19)

Seetõttu järeldas Euroopa Kohus, et 2005. aasta lepingu ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuse vahel puudus ajaline ja/või funktsionaalne seos, mistõttu ei saanud neid tõlgendada ühe ja sama riigiabimeetmena.

(20)

Võttes arvesse vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist kohtu poolt, jätkub ametlik uurimismenetlus. Üldkohus ega Euroopa Kohus ei leidnud, et käesoleva menetluse algatamise otsus oleks olnud vigane. Seetõttu peab komisjon vastu võtma lõppotsuse, millega parandatakse Euroopa Liidu Kohtute poolt tuvastatud puudujäägid.

(21)

EL toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ja mis kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, siseturuga kokkusobimatu. Need tingimused on kumulatiivsed. Kui mõni neist ei ole täidetud, ei kvalifitseeru kõnealune meede riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(22)

Antud juhtumi puhul on asjakohane piirduda hindamisel valikulisuse tingimusega.

(23)

Et meede oleks riigiabi, peab see olema konkreetne või valikuline, soodustades ainult teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist.

(24)

Vastavalt eespool põhjendustes 12 ja 13 kirjeldatule ei kujuta kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõige 5 endast teatavatele ettevõtetele tehtavat erandit või nende kohustustest vabastamist käsitlevat üldkava. Vastupidi, see lubab Ungari ametiasutustel kehtestada kaevandamislubade pikendamise eest tähtaja pikendamise puhul kõrgema tasu. Kõigi võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras olevate ettevõtjate puhul kohaldatakse samu tingimusi.

(25)

Vastavalt eespool põhjendustes 14 ja 15 kirjeldatule puuduvad tõendid ettevõtja MOL põhjendamatult soodsama kohtlemise kohta Ungari ametiasutuste poolt seoses ühegi teise ettevõtjaga, kes oleks võinud olla võrreldavas olukorras. Asjaolust, et Ungari ametiasutustel on teatav kaalutlusõigus, mis tuleneb seadusest, aga ei ole tähtaja pikendamise tasu kindlaksmääramisel piiramatu, ei saa piisata selle kinnitamiseks, nagu oleks kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõikes 5 sätestatud õigusraamistik valikuline.

(26)

Viidates 2005. aasta lepingu ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuse koosmõjule, märgib komisjon, et kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga võib üks abimeede koosneda kombineeritud osadest, tingimusel et need on – võttes eelkõige arvesse nende ajalist järjekorda, eesmärki ja ettevõtja olukorda nende toimumise hetkel – niivõrd tihedalt omavahel seotud, et neid on võimatu üksteisest eraldada (16).

(27)

Nagu on eespool kirjeldatud põhjenduses 18, puuduvad aga antud juhul tõendid, et Ungaril oleks olnud juba 2005. aasta lepingut allkirjastades kavatsus järgnevalt suurendada kaevandamistasu, kahjustades nii teisi, kõnealuse lepingu allkirjastamise kuupäeval turul juba olevaid ettevõtjaid või uusi ettevõtjaid. Kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuse alusel kehtestatud kaevandamistasude suurendamine leidis aset rahvusvaheliste hindade tõusu kontekstis.

(28)

Seetõttu, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 19, kuna 2005. aasta lepingu ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatuse vahel puudub ajaline ja/või funktsionaalne seos, ei saa neid tõlgendada ühe abimeetmena.

(29)

Eelneva põhjal järeldab komisjon, et Ungari võetud järjestikused meetmed, st 2005. aasta tähtaja pikendamise leping ja sellele järgnenud kaevandamisseaduse muutmine, ei olnud ettevõtja MOL suhtes valikulised.

(30)

Võttes arvesse, et järjestikused meetmed, mis koosnevad 2005. aasta tähtaja pikendamise lepingust ja sellele järgnenud kaevandamisseaduse muutmisest, ei olnud valikulised, ei ole vajalik hinnata, kas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohased muud riigiabi tingimused on täidetud.

(31)

Eeltoodut arvesse võttes võib menetluse algatamise otsuse objektiks olnud väidetava abi taashindamise põhjal järeldada, et analüüsitud, ettevõtjale MOL suunatud meede, st 2005. aasta leping ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus, ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,