ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 141 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
59. köide |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/1 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/837,
21. aprill 2016,
Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelist EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist Norra finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas on vaja jätkuvalt leevendada. Sellest lähtuvalt tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalisi osamakseid käsitlev mehhanism ja uus Norra finantsmehhanism. |
(2) |
7. oktoobril 2013. aastal volitas nõukogu komisjoni algatama läbirääkimised Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimiseks EMP EFTA riikide tulevaste osamaksete kohta Euroopa Majanduspiirkonna majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Komisjon on pidanud liidu nimel läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021. Leping sõlmitakse EMP lepingu protokolli vormis, mis saab numbriks 38c. Samuti on komisjon pidanud liidu nimel läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021. |
(3) |
Erisätted, mida kohaldatakse teatavate Norrast pärinevate kalade ja kalandustoodete importimisel liitu, olid sätestatud nimetatud riikide ja Euroopa Majandusühenduse vaheliste vabakaubanduslepingute 30. aprillil 2014 aegunud lisaprotokollides, ja need tuleks läbi vaadata kooskõlas nimetatud protokollide artikliga 1. Seepärast pidas komisjon läbirääkimisi Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu uute lisaprotokollide sõlmimiseks. |
(4) |
Kõigi olemasolevate finantsmehhanismide asendamine, mis on seotud erinevate ajavahemikega, erinevate rahaliste vahendite summadega, erinevate rakendussätetega ning samuti teatud kala ja kalatoodete lubade erinevate uuendamiste ja pikendamistega, kujutab endast EMP EFTA riikide assotsiatsiooni olulist edasiarendamist, mis seega õigustab viitamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217. |
(5) |
Igas nimetatud lepingus ja lisaprotokollis nähakse ette nende ajutine kohaldamine enne nende jõustumist. |
(6) |
Lepingud ja lisaprotokollid tuleks alla kirjutada ja neid tuleks kuni sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni ajutiselt kohaldada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lepingu Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021, lepingu Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli allakirjutamiseks antakse liidu nimel luba, eeldusel et nimetatud lepingud ja lisaprotokollid sõlmitakse.
Lepingute ja lisaprotokollide tekstid on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingutele ja lisaprotokollidele liidu nimel alla kirjutama.
Artikkel 3
Lepingut Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021 ning lepingut Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021 kohaldatakse ajutiselt kuni nende jõustumiseni vastavalt lepingute artiklile 3 ja artikli 11 lõikele 3 alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kuu esimesest päevast kuni lepingute sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.
Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli kohaldatakse ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast vastavalt protokolli artikli 5 lõikele 3.
Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli kohaldatakse ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast vastavalt protokolli artikli 4 lõikele 3.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 21. aprill 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
G. A. VAN DER STEUR
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/3 |
Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline
LEPING
EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021
EUROOPA LIIT,
ISLAND,
LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,
NORRA KUNINGRIIK,
ARVESTADES et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu („EMP leping“) lepinguosalised leppisid kokku vajaduses vähendada piirkondade vahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, eesmärgiga edendada omavaheliste kaubandus- ja majandussuhete järjepidevat ja tasakaalustatud tugevdamist,
ARVESTADES et EFTA riigid on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks loonud Euroopa Majanduspiirkonna kontekstis finantsmehhanismi,
ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2004–2009 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38a ja protokolli 38a lisandis,
ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2009–2014 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38b ja protokolli 38b lisandis,
ARVESTADES et vajadus leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ei ole kadunud ja et seetõttu tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalisi osamakseid käsitlev mehhanism aastateks 2014–2021,
ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:
Artikkel 1
EMP lepingu artikli 117 tekst asendatakse järgmisega:
„Finantsmehhanisme reguleerivad sätted on esitatud protokollis nr 38, protokollis nr 38a, protokolli nr 38a lisandis, protokollis 38b, protokolli nr 38b lisandis ja protokollis 38c“.
Artikkel 2
EMP lepingusse lisatakse protokolli nr 38b järele uus protokoll nr 38c. Protokolli nr 38c tekst on esitatud käesoleva lepingu lisas.
Artikkel 3
Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.
Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine, kuni selle sõlmimiseks vajalike lõikes 1 ja 2 osutatud menetluste lõpuleviimiseni.
Artikkel 4
Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning islandi ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.
Съставено в Брюксел на трети май две хиляди и шестнадесета година.
Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.
V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.
Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.
Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.
Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.
Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.
Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.
Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.
Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta' Mejju fis-sena elfejn u sittax.
Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.
Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.
Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.
V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.
V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.
Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.
Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.
Gjört í Brussel þriðja dag maímánaðar árið tvö þúsund og sextán.
Utferdiget i Brussel den tredje mai to tusen og seksten.
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Fyrir Ísland
Für das Fürstentum Liechtenstein
For Kongeriket Norge
LISA
PROTOKOLL nr 38 C
EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kohta
Artikkel 1
1. Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid“) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud esmatähtsaid valdkondi.
2. Kõik EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kaudu rahastatavate programmide ja meetmete aluseks on ühised väärtused – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, k.a vähemuste õiguste austamine.
Artikkel 2
1. Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 1 548,1 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 221,16 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1.mai 2014 – 30. aprill 2021, viimane kaasa arvatud.
2. Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, ja üldisest piirkondliku koostöö fondist, nagu on kirjeldatud artiklis 7.
Artikkel 3
1. Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele esmatähtsatele valdkondadele:
a) |
innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime; |
b) |
sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine; |
c) |
keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus; |
d) |
kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused; |
e) |
justiits- ja siseküsimused. |
Esmatähtsatesse valdkondadesse kuuluvad programmitöö suunad, koos eesmärkide ja toetatavate valdkondade kirjeldusega on esitatud käesoleva protokolli lisas.
2. |
|
Artikkel 4
1. Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020“, sh keskendudes tööhõivele, riiklikele prioriteetidele, riigipõhistele soovitustele ja ELi ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerluslepingutele, sõlmivad EFTA riigid iga abisaava riigiga artikli 10 lõike 3 kohaselt vastastikkuse mõistmise memorandumi.
2. Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse läbirääkimiste käigus artikli 10 lõikes 3 määratletud vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimiseks, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga ning uurida võimalusi kasutada rahastamisvahendeid rahaliste osamaksete mõju suurendamiseks.
Artikkel 5
1. EFTA panus ei ületa riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, 85 % programmi maksumusest, kui EFTA riigid ei ole otsustanud teisiti.
2. Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.
3. EFTA riikide vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate isikute suhtes ei kohaldata.
Artikkel 6
Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:
Abisaav riik |
Vahendid (miljonit eurot) |
Bulgaaria |
115,0 |
Horvaatia |
56,8 |
Küpros |
6,4 |
Tšehhi Vabariik |
95,5 |
Eesti |
32,3 |
Kreeka |
116,7 |
Ungari |
108,9 |
Läti |
50,2 |
Leedu |
56,2 |
Malta |
4,4 |
Poola |
397,8 |
Portugal |
102,7 |
Rumeenia |
275,2 |
Slovakkia |
54,9 |
Sloveenia |
19,9 |
Artikkel 7
1. Üldine piirkondliku koostöö fond tehakse kättesaadavaks summas 55,25 miljonit eurot. See aitab saavutada EMP finantsmehhanismi eesmärke, mis on määratletud artiklis 1.
2. 70 % fondist tehakse kättesaadavaks noorte jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:
a) |
noorte töö ja väljaõppe liikuvusprogrammid, mis keskenduvad eelkõige neile, kes ei tööta ega õpi; |
b) |
duaalse õppe programmid, õpipoisiõpe, noorte kaasamine; |
c) |
teadmiste jagamine, parimate poliitiliste tavade vahetamine ning noortele tööturuteenuseid osutavate organisatsioonide/institutsioonide vastastikune õpe. |
Fondi see osa eraldatakse projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja muud ELi liikmesriigid, kus noorte töötuse tase on üle 25 % (Eurostati viiteaasta 2013), ning hõlmavad vähemalt kaht riiki, sh üht abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.
3. 30 % fondist tehakse kättesaadavaks piirkondliku koostöö jaoks artiklis 3 loetletud esmatähtsates valdkondades, eelkõige teadmiste jagamise, parimate poliitiliste tavade vahetamise ja institutsioonide ülesehitamise valdkonnas.
See osa fondist tehakse kättesaadavaks projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja naabruses asuvad kolmandad riigid. Projektides osaleb vähemalt kolm riiki, sealhulgas vähemalt kaks abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.
Artikkel 8
EFTA riigid viivad 2020. aastaks läbi vahehindamise, et jagada võimalikud kasutamata jäänud rahalised vahendid ümber üksikutele asjaomastele abisaavatele riikidele.
Artikkel 9
1. Käesolevas protokollis sätestatud rahaline toetus kooskõlastatakse Norra finantsmehhanismiga ettenähtud Norra kahepoolse toetusega.
2. Eelkõige tagavad EFTA riigid, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.
3. Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.
Artikkel 10
EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.
1. |
Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, säästva arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja EFTA riikide vahelises tihedas koostöös. |
2. |
|
3. |
EFTA riigid sõlmivad iga abisaava riigiga vastastikkuse mõistmise memorandumi vastava riigi konkreetse eraldise kohta, v.a lõike 2 punktis a osutatud fond, mis sätestatakse mitmeaastases programmraamistikus ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuurides.
|
4. |
EFTA riikide halduskulud kaetakse artikli 2 lõikes 1 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendussätetes. |
5. |
EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavad sätted EMP finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist abisaavate riikidega, keda võib abistada komisjon. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist. |
6. |
EFTA riigid esitavad aruandeid oma panuse kohta EMP finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse, ja kui see on asjakohane, siis 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üheteistkümnesse temaatilisse eesmärki (1). |
Artikkel 11
Ilma et see piiraks lepingujärgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised artiklis 2 kindlaks määratud perioodi lõpul lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.
PROTOKOLLI 38C LISA
Innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime
1. |
Ettevõtluse arendamine, innovatsioon ja VKEd |
2. |
Teadusuuringud |
3. |
Haridus, stipendiumid, õpipoisiõpe ja noorte ettevõtlus |
4. |
Töö- ja eraelu tasakaalustatus |
Sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine
5. |
Euroopa rahvatervise probleemid |
6. |
Romade kaasamine ja nende võimaluste parandamine |
7. |
Riskigruppi kuuluvad lapsed ja noored |
8. |
Noorte osalemine tööturul |
9. |
Kohalik areng ja vaesuse vähendamine |
Keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus
10. |
Keskkond ja ökosüsteemid |
11. |
Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek |
12. |
Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine |
Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused
13. |
Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö |
14. |
Kodanikuühiskond |
15. |
Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus |
16. |
Inimõigused – rakendamine kohapeal |
Justiits- ja siseküsimused
17. |
Varjupaik ja ränne |
18. |
Korrektsiooniteenused ja eelvangistus |
19. |
Rahvusvaheline politseikoostöö ja võitlus kuritegevuse vastu |
20. |
Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine |
21. |
Koduvägivald ja sooline vägivald |
22. |
Suurõnnetuste ennetamine ja nendeks valmisolek |
(1) 1) teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine; 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine; 3) põllumajandus- ning kalandus- ja vesiviljelussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKE“) konkurentsivõime suurendamine; 4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites; 5) kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine; 6) keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 7) säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine; 8) püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; 9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine; 10) investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse; 11) riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine.
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/11 |
Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline
LEPING
Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021
Artikkel 1
1. Norra Kuningriik panustab sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse eraldi Norra finantsmehhanismi kaudu artiklis 3 nimetatud esmatähtsates valdkondades.
2. Kõik Norra finantsmehhanismi (2014–2021) kaudu rahastatavate programmide ja meetmete aluseks on ühised väärtused – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, k.a vähemuste õiguste austamine.
Artikkel 2
1. Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 1 253,7 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 179,1 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1.mai 2014 – 30. aprill 2021, viimane kaasa arvatud.
2. Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, ja üldisest piirkondliku koostöö fondist, nagu on kirjeldatud artiklis 7.
Artikkel 3
1. Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele esmatähtsatele valdkondadele:
a) |
innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime; |
b) |
sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine; |
c) |
keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus; |
d) |
kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused; |
e) |
justiits- ja siseküsimused. |
Esmatähtsatesse valdkondadesse kuuluvad programmitöö suunad, koos eesmärkide ja toetatavate valdkondade kirjeldusega on esitatud käesoleva lepingu lisas.
2. |
|
Artikkel 4
1. Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020“, sh keskendudes tööhõivele, riiklikele prioriteetidele, riigipõhistele soovitustele ja ELi ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerluslepingutele, sõlmib Norra Kuningriik iga abisaava riigiga artikli 10 lõike 3 kohaselt vastastikuse mõistmise memorandumi.
2. Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse läbirääkimiste käigus artikli 10 lõikes 3 määratletud vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimiseks, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga ning uurida võimalusi kasutada rahastamisvahendeid rahaliste osamaksete mõju suurendamiseks.
Artikkel 5
1. Norra Kuningriigi panus ei ületa riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, 85 % programmi maksumusest, kui Norra Kuningriik ei ole otsustanud teisiti.
2. Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.
3. Norra Kuningriigi vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate isikute suhtes ei kohaldata.
Artikkel 6
Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:
Abisaav riik |
Vahendid (miljonit eurot) |
Bulgaaria |
95,1 |
Horvaatia |
46,6 |
Küpros |
5,1 |
Tšehhi Vabariik |
89,0 |
Eesti |
35,7 |
Ungari |
105,7 |
Läti |
51,9 |
Leedu |
61,4 |
Malta |
3,6 |
Poola |
411,5 |
Rumeenia |
227,3 |
Slovakkia |
58,2 |
Sloveenia |
17,8 |
Artikkel 7
1. Üldine piirkondliku koostöö fond tehakse kättesaadavaks summas 44,75 miljonit eurot. See aitab saavutada Norra finantsmehhanismi eesmärke, mis on määratud kindlaks artiklis 1.
2. 60 % fondist tehakse kättesaadavaks noorte jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:
a) |
noorte töö ja väljaõppe liikuvusprogrammid, mis keskenduvad eelkõige neile, kes ei tööta ega õpi; |
b) |
duaalse õppe programmid, õpipoisiõpe, noorte kaasamine; |
c) |
teadmiste jagamine, parimate poliitiliste tavade vahetamine ning noortele tööturuteenuseid osutavate organisatsioonide/institutsioonide vastastikune õpe. |
Fondi see osa eraldatakse projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja muud ELi liikmesriigid, kus noorte töötuse tase on üle 25 % (Eurostati viiteaasta 2013), ning hõlmavad vähemalt kaht riiki, sh üht abisaavat riiki. Norra üksused võivad osaleda partneritena.
3. 40 % fondist tehakse kättesaadavaks piirkondliku koostöö jaoks artiklis 3 loetletud esmatähtsates valdkondades, eelkõige teadmiste jagamise, parimate poliitiliste tavade vahetamise ja institutsioonide ülesehitamise valdkonnas.
See osa fondist tehakse kättesaadavaks projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja naabruses asuvad kolmandad riigid. Projektides osaleb vähemalt kolm riiki, sealhulgas vähemalt kaks abisaavat riiki. Norra üksused võivad osaleda partneritena.
Artikkel 8
Norra Kuningriik viib 2020. aastaks läbi vahehindamise, et jagada võimalikud kasutamata jäänud rahalised vahendid ümber üksikutele asjaomastele abisaavatele riikidele.
Artikkel 9
1. Artiklis 1 ettenähtud rahaline toetus kooskõlastatakse EMP finantsmehhanismiga ettenähtud EFTA riikide toetusega.
2. Eelkõige tagab Norra Kuningriik, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.
3. Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.
Artikkel 10
Norra finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist:
1. |
Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, säästva arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Norra finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja Norra Kuningriigi vahelises tihedas koostöös. |
2. |
Norra Kuningriik vastutab järgmiste fondide rakendamise, sh halduse ja kontrolli eest:
|
3. |
Norra Kuningriik sõlmib iga abisaava riigiga vastastikkuse mõistmise memorandumi vastava riigi konkreetse eraldise kohta, v.a lõikes 2 osutatud fondid, mis sätestatakse mitmeaastases programmraamistikus ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuurides.
|
4. |
Norra Kuningriigi halduskulud kaetakse artikli 2 lõikes 1 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendussätetes. |
5. |
Norra finantsmehhanismi üldise haldamise eest vastutab Norra Kuningriik või tema määratud üksus. Täiendavad sätted Norra finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestab Norra Kuningriik pärast konsulteerimist abisaavate riikidega, keda võib abistada komisjon. Norra Kuningriik püüab esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist. |
6. |
Norra Kuningriik esitab aruandeid oma panuse kohta Norra finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse, ja kui see on asjakohane, siis 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üheteistkümnesse temaatilisse eesmärki (1). |
Artikkel 11
1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
2. Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.
3. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine, kuni selle sõlmimiseks vajalike lõikes 1 ja 2 osutatud menetluste lõpuleviimiseni.
Artikkel 12
Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.
Съставено в Брюксел на трети май две хиляди и шестнадесета година.
Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.
V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.
Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.
Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.
Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.
Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.
Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.
Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.
Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta' Mejju fis-sena elfejn u sittax.
Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.
Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.
Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.
V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.
V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.
Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.
Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.
Utferdiget i Brussel den tredje mai to tusen og seksten.
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
For Kongeriket Norge
(1) 1) Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine; 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine; 3) põllumajandus- ning kalandus- ja vesiviljelussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete („VKE“) konkurentsivõime suurendamine; 4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites; 5) kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine; 6) keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 7) säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine; 8) püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; 9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine; 10) investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse; 11) riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine.
LISA
NORRA KUNINGRIIGI JA EUROOPA LIIDU VAHELISE LEPINGU JUURDE NORRA FINANTSMEHHANISMI KOHTA AASTATEKS 2014–2021
Innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime
1. |
Ettevõtluse arendamine, innovatsioon ja VKEd |
2. |
Teadusuuringud |
3. |
Haridus, stipendiumid, õpipoisiõpe ja noorte ettevõtlus |
4. |
Töö- ja eraelu tasakaalustatus |
5. |
Sotsiaalne dialoog – inimväärne töö |
Sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine
6. |
Euroopa rahvatervise probleemid |
7. |
Romade kaasamine ja mõjuvõimaluste parandamine |
8. |
Riskigruppi kuuluvad lapsed ja noored |
9. |
Noorte osalemine tööturul |
10. |
Kohalik areng ja vaesuse vähendamine |
Keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus
11. |
Keskkond ja ökosüsteemid |
12. |
Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek |
13. |
Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine |
Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused
14. |
Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö |
15. |
Kodanikuühiskond |
16. |
Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus |
17. |
Inimõigused – rakendamine kohapeal |
Justiits- ja siseküsimused
18. |
Varjupaik ja ränne |
19. |
Korrektsiooniteenused ja eelvangistus |
20. |
Rahvusvaheline politseikoostöö ja võitlus kuritegevuse vastu |
21. |
Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine |
22. |
Koduvägivald ja sooline vägivald |
23. |
Suurõnnetuste ennetamine ja nendeks valmisolek |
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/18 |
Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu
LISAPROTOKOLL
EUROOPA LIIT
ning
ISLAND,
VÕTTES ARVESSE 22. juulil 1972. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahel alla kirjutatud lepingut ning Islandi ja ühenduse vahel kehtivat kala ja kalatoodetega kauplemise korda,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli, milles käsitletakse ajavahemikul 2009–2014 teatavate kalade ja kalandustoodete liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid, eriti selle artiklit 1,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokolli, mis tuleneb Horvaatia Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga ja eelkõige selle artiklit 2,
ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA PROTOKOLLI:
Artikkel 1
1. Käesolevas protokollis ja selle lisas on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse teatavate Islandilt pärinevate kalade ja kalatoodete importimisel Euroopa Liitu. Iga-aastased tollimaksuvabad tariifikvoodid on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Neid tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 4 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt, kuni 30. aprillini 2021.
2. Nimetatud perioodi lõpus hindavad lepinguosalised lõikes 1 osutatud erisätete säilitamise vajadust, ning vaatavad vajaduse korral kvoodid läbi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid huve.
Artikkel 2
1. Tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 4 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.
2. Tariifikvootide mahud on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Esimene tariifikvoot on kasutatav kuupäevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, kuni 30. aprillini 2017. Alates 1. maist 2017 määratakse igal aastal alates 1. maist 30. aprillini järgmised tariifikvoodid, kuni käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodi lõpuni.
3. Tariifikvootide mahud alates 1. maist 2014 kuni kuupäevani, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, eraldatakse proportsionaalselt ja tehakse kasutatavaks ülejäänud käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodiks.
Artikkel 3
Käesoleva protokolli lisas loetletud tariifikvootide suhtes kohaldatavad päritolureeglid on samad, mis sätestati Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise 22. juuli 1972. aasta lepingu protokollis nr 3.
Artikkel 4
1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
2. Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.
3. Kuni lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast.
Artikkel 5
Käesolev protokoll, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja islandi keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.
Съставено в Брюксел на трети май през две хиляди и шестнадесета година.
Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.
V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.
Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.
Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.
Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.
Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.
Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.
Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.
Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta' Mejju fis-sena elfejn u sittax.
Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.
Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.
Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.
V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.
V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.
Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.
Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.
Gjört í Brussel þriðja dag maímánaðar árið tvö þúsund og sextán.
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Fyrir Ísland
LISA
PROTOKOLLI ARTIKLIS 1 OSUTATUD ERISÄTTED
Lisaks olemaolevatele püsivatele tollimaksuvabadele kvootidele avab Euroopa Liit järgmised tollimaksuvabad aastakvoodid Islandilt pärinevatele toodetele:
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Aastane (1.5–30.4) tariifkvoodi maht (netokaal), kui ei ole teisiti määratletud (*) |
0303 51 00 |
Heeringad liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasii, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk (1) |
950 tonni |
0306 15 90 |
Külmutatud norra salehomaarid (Nephorops norvegicus) |
1 000 tonni |
0304 49 50 |
Meriahvena filee (Sebastes spp.), värske või jahutatud |
2 000 tonni |
1604 20 90 |
Muud kalatooted |
2 500 tonni |
(1) Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.
(*) Kogused lisatakse vastavalt lisaprotokolli artikli 2 lõikele 3.
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/22 |
Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu
LISAPROTOKOLL
EUROOPA LIIT
ning
NORRA KUNINGRIIK,
VÕTTES ARVESSE 14. mail 1973. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel alla kirjutatud lepingut, edaspidi „leping“, ning Norra ja ühenduse vahel kehtivat kala ja kalandustoodetega kauplemise korda,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli, milles käsitletakse ajavahemikul 2009–2014 teatavate kalade ja kalandustoodete liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid, eriti selle artiklit 1,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli, mis tuleneb Horvaatia Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga, ja eelkõige selle artikleid 2 ja 3,
ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA PROTOKOLLI:
Artikkel 1
1. Käesolevas protokollis ja selle lisas on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse teatavate Norrast pärinevate kalade ja kalatoodete importimisel Euroopa Liitu.
2. Iga-aastased tollimaksuvabad tariifikvoodid on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Kõnealused tariifikvoodid hõlmavad ajavahemikku 1. mai 2014 kuni 30. aprill 2021. Kõnealuse ajavahemiku möödudes vaadatakse kvoodid läbi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid huve.
Artikkel 2
1. Tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 5 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.
2. Esimene tariifikvoot on kasutatav kuupäevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, kuni 30. aprillini 2017. Alates 1. maist 2017 määratakse igal aastal alates 1. maist 30. aprillini järgmised tariifikvoodid, kuni käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodi lõpuni.
3. Tariifikvootide mahud alates 1. maist 2014 kuni kuupäevani, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, eraldatakse proportsionaalselt ja antakse kasutusse ülejäänud käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodiks.
Artikkel 3
Norra teeb vajalikke samme, et tagada korra kehtivuse jätkumine, mille kohaselt võimaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatelt laevadelt Norras mahalaaditud kalade ja kalatoodete vaba transiiti.
Võttes arvesse, et ajavahemikul 1. maist 2014 kuni päevani, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, transiidikord ei kehtinud, jääb kõnealune kord kehtima seitsmeks aastaks alates päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama.
Artikkel 4
Käesoleva protokolli lisas loetletud tariifikvootide suhtes kohaldatavad päritolureeglid on samad, mis sätestati Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise 14. mai 1973. aasta lepingu protokollis nr 3.
Artikkel 5
1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
2. Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.
3. Kuni lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast.
Artikkel 6
Käesolev protokoll, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.
Съставено в Брюксел на трети май през две хиляди и шестнадесета година.
Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.
V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.
Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.
Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.
Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.
Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.
Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.
Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.
Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta’ Mejju fis-sena elfejn u sittax.
Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.
Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.
Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.
Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.
V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.
V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.
Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.
Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.
Gjört í Brussel þriðja dag maímánaðar árið tvö þúsund og sextán.
За Европейския съюз
Рог la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
For Kongeriket Norge
LISA
PROTOKOLLI ARTIKLIS 1 OSUTATUD ERISÄTTED
Lisaks olemaolevatele püsivatele tollimaksuvabadele kvootidele avab Euroopa Liit järgmised tollimaksuvabad aastakvoodid Norrast pärinevatele toodetele:
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Aastane (01.05-30.04) tariifkvoodi maht (netokaal), kui ei ole teisiti sätestatud (*) |
0303 19 00 |
Muud külmutatud lõhelased |
2 000 tonni |
0303 51 00 |
Heeringad liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasii, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, (1) |
26 500 tonni |
0303 54 10 |
Makrell liikidest Scomber scombrus ja Scomber japonicus, külmutatud, terve kala, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, (1) |
25 000 tonni |
ex 0304 89 49 ex 0304 99 99 |
Külmutatud makrelli fileed ja liblikfileed |
11 300 tonni |
0303 55 30 |
Tšiili stauriid (Trachurus murphyi), külmutatud |
2 200 tonni |
ex 0303 55 90 |
Muu kala, külmutatud, v.a hobumakrell (stauriid) (Caranx trachurus) |
|
0303 56 00 |
Seersantkala (Rachycentron canadum) |
|
0303 69 90 |
Muu kala, külmutatud |
|
0303 82 00 |
Railased (Rajidae) |
|
0303 89 55 |
Kuld-merikoger (Sparus aurata) |
|
0303 89 90 |
Muu kala, külmutatud kõik tooted, v.a kalamaks, -mari ja -niisk |
|
0304 86 00 |
Külmutatud heeringafileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi |
55 600 tonni |
ex 0304 99 23 |
Külmutatud heeringa liblikfileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi (1) |
|
ex 0304 49 90 |
Värsked heeringafileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi |
9 000 tonni |
ex 0304 59 50 |
Värsked heeringa liblikfileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi |
|
ex 1605 21 10 ex 1605 21 90 ex 1605 29 00 |
Garneelid ja krevetid, kooritud ja külmutatud, töödeldud või konserveeritud |
7 000 tonni |
ex 1604 12 91 ex 1604 12 99 |
Heeringas, vürtsitatud ja/või äädikas ning soolvees säilitatud |
11 400 tonni (vedelikuta netomass) |
0305 10 00 |
Inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
1 000 tonni |
(1) Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.
(*) Kogused lisatakse vastavalt lisaprotokolli artikli 2 lõikele 3.
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/26 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/838,
23. mai 2016,
ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõike 8 teise lõiguga ning samuti artikli 218 lõiget 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu andis 10. mail 2010 komisjonile loa alustada Gruusiaga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks liidu ja Gruusia vahel, et asendada partnerlus- ja koostööleping (2). |
(2) |
Kõnealused läbirääkimised viidi edukalt lõpule ning ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) parafeeriti 29. novembril 2013. |
(3) |
Kooskõlas nõukogu otsusega 2014/494/EL (3) kirjutati lepingule alla 27. juunil 2014, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval. |
(4) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu volitada komisjoni kiitma heaks lepingu muudatusi, mille võtab vastu lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubandusküsimuste koosseisus kokku tulnud assotsieerimiskomitee vastavalt lepingu artikli 179 kohase geograafiliste tähiste allkomitee ettepanekule. |
(5) |
On asjakohane kehtestada lepinguga ettenähtud geograafiliste tähiste kaitse menetlused. |
(6) |
Lepingut ei tuleks tõlgendada viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes. |
(7) |
Leping tuleks heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) kiidetakse liidu nimel heaks (4).
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 431 lõikes 1 sätestatud teate (5).
Artikkel 3
Lepingu artikli 179 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste allkomitee otsustega lepingusse tehtavad muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele teatava geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (6) artikli 57 lõikes 2 kehtestatud korras.
Artikkel 4
1. Lepingu IV jaotise 9. peatüki 3. alajao „Geograafilised tähised“ kohaselt kaitstud nime võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.
2. Lepingu artikli 175 kohaselt tagavad liikmesriigid ja liidu institutsioonid lepingu artiklitega 170–174 ettenähtud kaitse, sealhulgas huvitatud isiku taotluse korral.
Artikkel 5
Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.
Artikkel 6
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 23. mai 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
F. MOGHERINI
(1) Nõusolek antud 18. detsembril 2014 (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).
(2) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Gruusia vaheline partnerlus- ja koostööleping (EÜT L 205, 4.8.1999, lk 3).
(3) Nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsus 2014/494/EL ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 261, 30.8.2014, lk 1).
(4) Leping on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 261, 30.8.2014, lk 4) koos allkirjastamise otsusega.
(5) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/28 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/839,
23. mai 2016,
ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõike 8 teise lõiguga ning samuti artikli 218 lõiget 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu andis 15. juunil 2009 komisjonile loa alustada Moldova Vabariigiga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks liidu ja Moldova Vabariigi vahel, et asendada partnerlus- ja koostööleping (2). |
(2) |
Kõnealused läbirääkimised viidi edukalt lõpule ning ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping („leping“) parafeeriti 29. novembril 2013. |
(3) |
Kooskõlas nõukogu otsusega 2014/492/EL (3) kirjutati lepingule alla 27. juunil 2014. aastal, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval. |
(4) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu volitada komisjoni kiitma heaks lepingu muudatusi, mille võtab vastu lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubandusküsimuste koosseisus kokku tulnud assotsieerimiskomitee vastavalt lepingu artikli 306 kohase geograafiliste tähiste allkomitee ettepanekule. |
(5) |
On asjakohane kehtestada lepinguga ettenähtud geograafiliste tähiste kaitse menetlused. |
(6) |
Lepingut ei tohiks tõlgendada viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes. |
(7) |
Leping tuleks heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping („leping“) kiidetakse liidu nimel heaks (4).
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 464 lõikes 1 sätestatud teate (5).
Artikkel 3
Lepingu artikli 306 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste allkomitee otsustega lepingusse tehtavad muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele teatava geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (6) artikli 57 lõikes 2 kehtestatud korras.
Artikkel 4
1. Lepingu V jaotise 9. peatüki 3. alajao „Geograafilised tähised“ kohaselt kaitstud nime võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.
2. Lepingu artikli 301 kohaselt tagavad liikmesriigid ja liidu institutsioonid lepingu artiklitega 297–300 ettenähtud kaitse, sealhulgas huvitatud isiku taotluse korral.
Artikkel 5
Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.
Artikkel 6
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 23. mai 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
F. MOGHERINI
(1) Nõusolek antud 13. novembril 2014 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata …).
(2) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping (EÜT L 181, 24.6.1998, lk 3).
(3) Nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsus 2014/492/EL ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 260, 30.8.2014, lk 1).
(4) Leping on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 260, 30.8.2014, lk 3) koos allkirjastamise otsusega.
(5) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
MÄÄRUSED
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/30 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/840,
27. mai 2016,
millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (1) ning eelkõige selle artikli 32 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012. |
(2) |
Kaks isikut tuleks jätta välja määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud loetelust füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. |
(3) |
Määruse (EL) nr 36/2012 II lisas loetletud teatavate isikutega seotud teavet tuleks ajakohastada. |
(4) |
Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. mai 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
A. G. KOENDERS
(1) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.
LISA
I. |
Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa A osas esitatud isikute loetelust jäetakse välja järgmiseid isikuid puudutavad kanded:
|
II. |
Allpool nimetatud isikuid käsitlevad kanded, nii nagu see on esitatud määruse (EL) 36/2012 II lisa A osas, asendatakse järgmiste kannetega:
|
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/36 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/841,
27. mai 2016,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,
võttes arvesse 27. mai 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmed ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (1),
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849. |
(2) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 329/2007 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2016/849. |
(3) |
Otsusega (ÜVJP) 2016/849 keelatakse tarnida, müüa või üle anda kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaga seotud täiendavaid esemeid, materjale ja seadmeid Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile (edaspidi „Põhja-Korea“). Lisaks keelatakse rahaliste vahendite ülekanded Põhja-Koreasse ja Põhja-Koreast, v.a kui eelnevalt on saadud eriluba, samuti Põhja-Korea ja selle kodanike investeeringud liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluval territooriumil ning liidu kodanike või üksuste investeeringud Põhja-Koreasse. Peale selle keelatakse nimetatud otsusega liikmesriikide territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või sellest üle lennata õhusõidukitel, mida käitavad Põhja-Korea vedajad või mis on Põhja-Koreast pärit, samuti Põhja-Koreale kuuluva või Põhja-Korea käitatava või mehitatava laeva sisenemine liikmesriigi sadamasse. Nimetatud otsusega kehtestatakse luksuskaupade Põhja-Koreast importimise keeld, samuti kaubavahetuseks Põhja-Koreaga rahalise toetuse andmise keeld. Samuti kehtestatakse teatavate Põhja-Korea isikute ja üksuste rahaliste ja majandusressursside külmutamise kohustusest vabastamine varasema lepingu korral. |
(4) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 329/2007 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 329/2007 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid: „10) „investeerimisteenused“– järgmised teenused ja tegevused:
11) „rahaliste vahendite ülekandmine“–
12) „makse saaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes on ülekantud rahaliste vahendite ettenähtud saaja; 13) „maksja“– isik, kes on maksekonto omanik ja kes annab maksekäsundi asjaomaselt maksekontolt makse tegemiseks, või kui maksekontot ei ole, kes annab maksekäsundi; 14) „makseteenuse pakkuja“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ (*) artikli 1 lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujate kategooria, füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab direktiivi 2007/64/EÜ artikli 26 kohast erandit, ning juriidiline isik, kes kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (**) artikli 9 kohast erandit, ning kes pakub rahaülekande tegemise teenuseid. (*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1)." (**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).“" |
2) |
Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Keelatud on:
Ic lisa hõlmab lõike 4 punktis a osutatud kulda, titaanimaaki, vanaadiumimaaki ja haruldasi muldmetalle. Id lisa hõlmab lõike 4 punktis a osutatud sütt, rauda ja rauamaaki. If lisa hõlmab lõike 4 punktis b osutatud naftasaadusi.“ |
3) |
Artikkel 3a asendatakse järgmisega: „Artikkel 3a 1. Erandina artikli 2 lõikest 1 ja artikli 3 lõikest 1 võib asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda tema poolt asjakohaseks peetud tingimustel loa artikli 2 lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogia, kaasa arvatud tarkvara, otseseks või kaudseks tarnimiseks, müügiks, üleandmiseks või ekspordiks või artikli 3 lõikes 1 osutatud abi või vahendusteenuste osutamiseks, tingimusel et kaubad ja tehnoloogia, abi või vahendusteenused on seotud toidu, põllumajanduse, meditsiiniliste või muude humanitaareesmärkidega. 2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli kohaselt antud lubadest nelja nädala jooksul. 3. Erandina artikli 2 lõike 1 punktist a ning artikli 3 lõike 1 punktidest a ja b võib asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda tema poolt asjakohaseks peetud tingimustel loa nimetatud punktides osutatud tehinguteks, tingimusel et ÜRO Julgeolekunõukogu on taotluse heaks kiitnud. 4. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni igast taotlusest, mille ta on lõike 3 kohaselt esitanud ÜRO Julgeolekunõukogule heakskiitmiseks.“ |
4) |
Artikkel 3b asendatakse järgmisega: „Artikkel 3b 1. Lisaks kohustusele anda pädevatele tolliasutustele saabumis- ja väljumiseelset teavet, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (***), komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (****) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (*****) asjaomaste sätetega, milles käsitletakse sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone ning tollideklaratsioone, deklareerib käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavet esitav isik, kas kaup kuulub sõjaliste kaupade ühisesse ELi nimekirja või käesoleva määruse kohaldamisalasse ning, kui kauba ekspordiks on vajalik luba, märgib väljastatud ekspordiloa üksikasjad. 2. Käesolevas artiklis nõutavad lisaandmed esitatakse tollideklaratsioonis või sellise deklaratsiooni puudumisel mis tahes sobivas kirjalikus vormis. (***) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1)." (****) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1)." (*****) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“" |
5) |
Artikkel 3c jäetakse välja. |
6) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 1. Keelatud on:
2. Erandina lõike 1 punktist b ei kohaldata selles osutatud keeldu reisija pagasis tema isiklikuks tarbeks olevatele mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavatele kaupadele. 3. Lõike 1 punktides a ja b osutatud keelde ei kohaldata kaupadele, mis on vajalikud liikmesriikide Põhja-Koreas asuvate dipomaatiliste või konsulaaresinduste või rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu rahvusvahelise organisatsiooni ametlikeks eesmärkideks, või eespoolnimetatute personali isiklikele asjadele. 4. Asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus võib anda tema poolt asjakohaseks peetud tingimustel loa III lisa punktis 17 osutatud kaupadega seotud tehinguks, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks humanitaareesmärkidel.“ |
7) |
Artikkel 5 asendatakse järgmisega: „Artikkel 5 1. Liidus asuv või liitu läbiv veos, mis võib asuda muu hulgas lennujaamades, sadamates ja määruse (EL) nr 952/2013 artiklites 243–249 osutatud vabatsoonides, peab läbima kontrolli, tagamaks, et see ei sisalda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva määrusega keelatud tooteid, kui:
2. Kui veos ei kuulu lõike 1 kohaldamisalasse, peab liidus asuv või liitu läbiv veos, mis võib asuda muu hulgas lennujaamades, sadamates ja vabatsoonides, läbima kontrolli, kui on alust arvata, et see võib sisaldada tooteid, mille müük, tarnimine, üleandmine või eksport on käesoleva määruse kohaselt keelatud, järgmistel juhtudel:
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei mõjuta diplomaatilise ja konsulaarposti puutumatust ja kaitset, mis on ette nähtud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga ja 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooniga. 4. Keelatud on osutada Põhja-Korea laevadele punkerdamis-, varustamis- või muid teenuseid juhul, kui teenuse osutajad on saanud teavet, sealhulgas pädevatelt tolliasutustelt artikli 3a lõikes 1 osutatud saabumis- ja väljumiseelsel teabel põhinevat teavet, mis annab aluse arvata, et kõnealused laevad veavad tooteid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva määruse kohaselt keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel.“ |
8) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 5b 1. Liidu territooriumil on keelatud vastu võtta või heaks kiita investeeringuid äritegevusse, kui investor on:
2. Keelatud on:
Artikkel 5c 1. Keelatud on rahaliste vahendite ülekanded Põhja-Koreasse, välja arvatud juhul, kui need on seotud lõikes 3 osutatud tehinguga. 2. Artikli 16 kohaldamisalasse kuuluval krediidi- ja finantseerimisasutusel on keelatud osaleda ja jätkata osalemist üheski tehingus:
välja arvatud juhul, kui sellised tehingud kuuluvad lõike 3 kohaldamisalasse ja nende tegemiseks on antud lõike 4 punkti a kohaselt luba või kui nende tegemiseks ei ole lõike 4 punkti b kohaselt luba vaja. 3. Kooskõlas lõike 4 punktiga a võib anda loa järgmisteks tehinguteks:
4. Lõikes 3 osutatud tehingute puhul, mis on seotud rahaliste vahendite ülekannetega Põhja-Koreast ja Põhja-Koreasse, kui tehingu väärtus:
5. Eelnev luba ei ole nõutav tehinguks või rahaliste vahendite ülekandeks, mis on vajalik liikmesriikide Põhja-Koreas asuvate dipomaatiliste või konsulaaresinduste või Põhja-Koreas asuva rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu rahvusvahelise organisatsiooni ametlikeks eesmärkideks. 6. Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõike 4 punkti a kohaselt antud lubadest. 7. Kui tegu on lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvate tehingutega, mida tehakse lõike 2 punktides a–d osutatud krediidi- ja finantseerimisasutustega, siis artiklis 16 osutatud krediidi- ja finantseerimisasutused:
Käesoleva lõike kohaldamisel saab rahapesu andmebüroo või muu pädev asutus, kes tegutseb riikliku keskusena, kahtlasi tehinguid käsitlevaid teateid seoses võimaliku massihävitusrelvade leviku rahastamisega ning tal on otsene või kaudne ning õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele, mis on vajalik tema ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlaseid tehinguid käsitlevate teadete analüüsimiseks. 8. Lõikes 3 osutatud eelneva loa nõuet kohaldatakse nii ühekordse ülekande kui ka mitme omavahel seotud ülekande puhul. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse omavahel seotud ülekannetena järgmist:
9. Keelatud on teadlik ja tahtlik osalemine tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on käesolevas artiklis osutatud keeldudest kõrvalehoidmine. (******) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15)." (*******) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (ELT L 345, 8.12.2006, lk 1).“" |
9) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 1. Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:
2. Erandina artiklist 6 ja tingimusel, et V lisas loetletud isik, üksus või asutus teeb makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis talle on tekkinud enne kuupäeva, mil kõnealune isik, üksus või asutus loetellu kanti, võivad II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriikide pädevad asutused anda nende poolt asjakohaseks peetud tingimustel loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et:
3. Asjaomane liikmesriik teavitab vähemalt 10 päeva enne lõike 2 kohase loa andmist teisi liikmesriike ja komisjoni kõnealusest otsusest ja kavatsusest anda luba.“ |
10) |
Artikkel 9b asendatakse järgmisega: „Artikkel 9b 1. Keelatud on rahastada kaubavahetust Põhja-Koreaga või anda selleks rahalist abi, sealhulgas anda sellises kaubavahetuses osalevatele isikutele või üksustele ekspordikrediiti, tagatisi või kindlustust, kui selline rahaline toetus võib kaasa aidata:
2. Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata rahalise toetuse andmise lepingute või kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud enne 29. maid 2016. 3. Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata rahalise toetuse andmisele, kui kauplemine on seotud toidu, põllumajanduse, meditsiiniliste või muude humanitaareesmärkidega.“ |
11) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 9c 1. Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet või muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes vormis tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:
2. Lepingu täitmist või tehingu sooritamist loetakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest mõjutatuks, kui nõue või selle sisu tuleneb otse või kaudselt kõnealustest meetmetest. 3. Nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva isiku kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud. 4. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.“ |
12) |
Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest ja nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, kui see on tingitud heast usust, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene käesolevat määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele ega asutusele, selle juhtidele ega töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus. 2. Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ega asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust kahtlustada, et nende tegevusega rikutakse käesolevas määruses sätestatud meetmeid.“ |
13) |
Artikkel 11a asendatakse järgmisega: „Artikkel 11a 1. Keelatud on võimaldada juurdepääsu liidu territooriumil asuvatele sadamatele laeval,
2. Lõiget 1 ei kohaldata:
3. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust võib asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda merelaevale loa sadamasse sisenemiseks, kui
4. Põhja-Korea vedajate käitataval või Põhja-Koreast pärit õhusõidukil on keelatud liidu territooriumilt õhku tõusta, seal maanduda või sellest üle lennata. 5. Lõiget 4 ei kohaldata,
6. Erandina lõikest 4 võib asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda õhusõidukile loa liidu territooriumilt õhku tõusta, seal maanduda või sellest üle lennata, kui ta on eelnevalt kindlaks teinud, et see on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva määrusega kooskõlas oleval eesmärgil.“ |
14) |
Artikkel 11c jäetakse välja. |
15) |
Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse If lisana. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. mai 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
A. G. KOENDERS
(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 79.
(2) Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 88, 29.3.2007, lk 1).
LISA
„IF LISA
ARTIKLI 2 LÕIKES 4 OSUTATUD NAFTASAADUSED
|
2707 |
Õlid jm tooted kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast; samalaadsed tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi |
||
|
2709 |
Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid |
||
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed |
||
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
||
|
2712 10 |
|
||
|
2712 20 |
|
||
Ex |
2712 90 |
|
||
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
||
Ex |
2714 |
Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid |
||
Ex |
2715 |
Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen) |
||
|
|
|
||
|
3403 11 |
|
||
|
3403 19 |
|
||
|
|
|
||
Ex |
3403 91 |
|
||
Ex |
3403 99 |
|
||
|
|
|
||
Ex |
3824 90 92 |
|
||
Ex |
3824 90 93 |
|
||
Ex |
3824 90 96 |
|
||
|
3826 00 10 |
|
||
|
3826 00 90 |
|
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/47 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/842,
27. mai 2016,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 167/2008 seoses koktsidiostaatikumi loa hoidja nime ja koktsidiostaatikumi kaubanimega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ettevõtja KRKA d.d. on esitanud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõike 3 kohase taotluse, millega tehakse ettepanek muuta loa hoidja nime komisjoni määruses (EÜ) nr 167/2008, (2) milles käsitletakse luba koktsidiostaatikumi (Kokcisan 120G) kasutamiseks. |
(2) |
Taotleja väidab, et alates 5. veebruarist 2016 on ta andnud söödalisandi Kokcisan 120G turustamisõigused ettevõtjale Huvepharma EOOD. Lisaks taotleb söödalisandi turustamisõiguste uus omaja Huvepharma EOOD söödalisandi kaubanime muutmist. Taotleja on esitanud taotlust toetavad asjakohased andmed. |
(3) |
Kavandatav loa tingimuste muutmine on oma olemuselt puhtalt administratiivne ega too kaasa asjaomase söödalisandi uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametit on kõnealusest taotlusest teavitatud. |
(4) |
Et nimetatud söödalisandit oleks võimalik turustada ettevõtja Huvepharma EOOD nime ja uue kaubanime all, on vaja muuta loa tingimusi. |
(5) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 167/2008 vastavalt muuta. |
(6) |
Kuna ohutusnõuded ei eelda käesoleva määrusega määrusesse (EÜ) nr 167/2008 tehtud muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, mille jooksul võib ära kasutada nimetatud söödalisandit sisaldavate lisaainete, eelsegude ja segasööda olemasolevad varud. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Komisjoni määruse (EÜ) nr 167/2008 lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Teises veerus asendatakse sõnad „KRKA, d.d. Novo mesto, Sloveenia“ sõnadega „Huvepharma EOOD, Bulgaaria“. |
2) |
Kolmandas veerus asendatakse sõnad „Kokcisan 120G“ sõnadega „Huvesal 120 G“. |
Artikkel 2
Kõnealust söödalisandit sisaldavate lisaainete, eelsegude ja segasööda olemasolevaid varusid, mis vastavad enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud õigusnormidele, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni nende ammendumiseni.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. mai 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) Komisjoni 22. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 167/2008, milles käsitletakse kümneaastase tähtajaga uut luba koktsidiostaatikumi kasutamiseks söödalisandina (ELT L 50, 23.2.2008, lk 14).
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/49 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/843,
27. mai 2016,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. mai 2016
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
IL |
428,2 |
MA |
117,9 |
|
TR |
60,8 |
|
ZZ |
202,3 |
|
0707 00 05 |
TR |
99,6 |
ZZ |
99,6 |
|
0709 93 10 |
TR |
99,6 |
ZZ |
99,6 |
|
0805 10 20 |
EG |
47,2 |
IL |
42,6 |
|
MA |
59,4 |
|
TR |
68,5 |
|
ZA |
77,6 |
|
ZZ |
59,1 |
|
0805 50 10 |
AR |
171,6 |
TR |
143,1 |
|
ZA |
177,5 |
|
ZZ |
164,1 |
|
0808 10 80 |
AR |
109,4 |
BR |
107,5 |
|
CL |
126,5 |
|
CN |
102,3 |
|
NZ |
149,7 |
|
US |
192,9 |
|
ZA |
112,3 |
|
ZZ |
128,7 |
|
0809 29 00 |
TR |
531,7 |
US |
855,4 |
|
ZZ |
693,6 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.
DIREKTIIVID
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/51 |
KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2016/844,
27. mai 2016,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Mõnda direktiivi 2009/45/EÜ artikli 2 punktis a määratletud rahvusvahelist konventsiooni on muudetud. |
(2) |
Vastavalt direktiivi 2009/45/EÜ artikli 10 lõikele 2 võib kõnealuse direktiivi lisasid muuta, et kohaldada rahvusvahelistes konventsioonides tehtud muudatusi. |
(3) |
Seega tuleks direktiivi 2009/45/EÜ vastavalt muuta. |
(4) |
Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas arvamusega, mille esitas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (2), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2009/45/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuliks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 27. mai 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 163, 25.6.2009, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2099/2002, 5. november 2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1).
LISA
Direktiivi 2009/45/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:
1) |
II-1 peatükis:
|
2) |
II-2 peatükis:
|
3) |
III peatükis:
|
(1) Üksnes päästepaadid ja -parved või nende kombinatsioon vastavalt reegli III/2.2 sätetele. Kui sõitude kaitstud iseloom ja/või tegevuspiirkonna soodsad kliimatingimused seda õigustavad, võib lipuriigi ametiasutus, võttes arvesse IMO ringkirja MSC/1046 soovitusi, vastuvõtjaliikmesriigi nõusolekul lubada:
a) |
lahtisi ümberpööratavaid päästeparvi, mis ei vasta rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jaotise 4.2 või 4.3 nõuetele, tingimusel et sellised päästeparved vastavad täielikult 1994. aasta rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi lisa 10 nõuetele, ning 1. jaanuaril 2012 või hiljem ehitatud laevade puhul 2000. aasta rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi lisa 11 nõuetele; |
b) |
päästeparvi, mis ei vasta rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punktide 4.2.2.2.1 ja 4.2.2.2.2 nõuetele päästeparve põranda külmavastase isolatsiooni osas. |
Olemasolevate B-, C- ja D-klassi laevade päästepaadid ja -parved peavad vastama olemasolevaid laevu käsitlevatele 1974. aasta SOLASi konventsiooni asjakohastele 17. märtsil 1998. aastal muudetud reeglitele. Ro-ro-reisilaevad peavad vajaduse korral vastama reegli III/5-1 nõuetele.
Rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jaotisele 6.2 vastava laeva evakuatsioonisüsteemi või vastavad süsteemid võib asendada tabelis nõutavate samaväärse mahutavusega päästepaatide või -parvedega, sealhulgas vajaduse korral paatide veeskamisseadmega.
(2) Päästepaadid ja -parved peavad võimaluse korral olema jaotatud võrdselt mõlemale laeva küljele.
(3) Päästepaatide ja -parvede, sealhulgas täiendavate päästeparvede kogu-/koondmahutavus peab vastama eespool tabelis esitatud nõuetele, st 1,10 N = 110 % ja 1,25 N = 125 % inimeste koguarvust (N), mida laeval on lubatud vedada. Pardal peab olema piisav arv päästeparvi, tagamaks et ühe päästeparve kaotamise või kasutuskõlbmatuks muutumise korral võivad allesjäänud päästepaadid ja -parved mahutada laeval lubatavate inimeste koguarvu. Kui päästeparvede puhul ei täideta reegliga III/7.5 ette nähtud paigutusnõuet, võib nõuda täiendavaid päästeparvi.
(4) Päästepaatide ja/või valvepaatide arv peab olema piisav tagamaks, et kui laevalt lahkuvad kõik inimesed, keda laeval on lubatud vedada, ei ületa ühe päästepaadi või valvepaadi juhitav päästeparvede arv üheksat päästeparve.
(5) Veeskamisseadmed peavad vastama reegli III/10 nõuetele.
Kui valvepaat vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jaotise 4.5 või 4.6 nõuetele, võib selle arvata tabelis täpsustatud päästepaatide mahutavuse hulka.
Päästepaati võib käsitada valvepaadina, kui paat ning selle veeskamise ja pardaletõstmise seadmed vastavad valvepaadile esitatavatele nõuetele.
Vähemalt üks ro-ro-reisilaeva valvepaatidest, kui see on nõutav, peab olema kiirvalvepaat, mis vastab reegli III/5-1.3 nõuetele.
Kui lipuriigi ametiasutus leiab, et valvepaadi või kiirvalvepaadi paigaldamine laeva pardale on füüsiliselt võimatu, võib sellise laeva vabastada valvepaadi vedamise nõudest juhul, kui laev vastab kõigile järgmistele nõuetele:
a) |
laeva korraldus võimaldab päästa veest abivajajat, |
b) |
abivajaja pardalevõtmist saab jälgida komandosillalt ning |
c) |
laev on piisavalt manööverdamisvõimeline inimestele lähenemiseks ja nende pardalevõtmiseks halvimates kavandatud tingimustes. |
(6) Vähemalt ühel päästerõngal mõlemal laeva küljel peab olema ujuv päästeliin, mille pikkus on vähemalt kahekordne päästerõnga hoidmise kõrgus veeliinist kergeimates sõidutingimustes või 30 meetrit, olenevalt sellest, kumb on suurem.
Kaks päästerõngast peavad olema varustatud isesüttivate suitsupoisignaalidega ja isesüttivate märgutuledega; neid peab saama komandosillalt kiiresti vabastada. Ülejäänud päästerõngastel peavad olema rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.1.2 sätetele vastavad isesüttivad märgutuled.
(7) Rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jaotise 3.1 nõuetele vastavaid signaalrakette hoitakse komandosillal või roolimiskohas.
(8) Täispuhutav päästevest tuleb tagada igale isikule, kes peab töötama laeva kaitsmata piirkondades. Need täispuhutavad päästevestid võib arvata käesoleva direktiiviga nõutavate päästevestide koguarvu hulka.
(9) Lastele sobivaid päästeveste peab olema vähemalt 10 protsendile kõikidest pardal viibivatest reisijatest või vajaduse korral rohkem, et varustada iga laps päästevestiga.
(10) Imikutele sobivaid päästeveste peab olema vähemalt 2,5 protsendile kõikidest pardal viibivatest reisijatest või vajaduse korral rohkem, et varustada iga imik päästevestiga.
(11) |
Kõikidel laevadel on piisav arv päästeveste vahis olevate isikute jaoks ja kasutamiseks kaugemal asuvates päästepaadi või -parve hoiukohtades. Vahis olevate isikute päästeveste hoitakse sillal, peajuhtimispuldiga masinaruumis ja kõikides muudes mehitatud vahikohtades. Hiljemalt esimeseks korrapäraseks ülevaatuseks pärast 1. jaanuari 2012 peavad kõik reisilaevad vastama joonealuste märkuste 12 ja 13 sätetele. |
(12) Kui olemasolevad täiskasvanute päästevestid ei ole ette nähtud kuni 140 kg kaaluvatele inimestele rinnaümbermõõduga kuni 1 750 mm, peab pardal olema piisaval arvul sobivaid lisavahendeid, mis võimaldavad kõnealustel inimestel neid veste kasutada.
(13) Kõigil reisilaevadel tuleb iga päästevest varustada valgustiga, mis vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.2.3 nõuetele. Kõik ro-ro-reisilaevad peavad vastama reegli III/5.5.2 sätetele.
(14) Alla 24 m pikkuste laevade pardal ei pea olema liiniheiteseadmeid.“;
OTSUSED
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/66 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/845,
23. mai 2016,
millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmise ning töörühmade moodustamise ja nende pädevuse kindlaksmääramisega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 212 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Raamleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (1) („leping“) jõustus 1. juunil 2014. |
(2) |
Aitamaks kaasa lepingu tulemuslikule rakendamisele, tuleks selle institutsioonilise raamistiku moodustamine võimalikult pea lõpule viia, võttes vastu ühiskomitee töökorra. |
(3) |
Lepingu artikli 44 kohaselt moodustati ühiskomitee, et tagada mh lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine („ühiskomitee“). |
(4) |
Aitamaks kaasa lepingu tulemuslikule rakendamisele, tuleks võtta vastu ühiskomitee töökord. |
(5) |
Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu kohaldamisalasse kuuluvates põhivaldkondades, võidakse moodustada töörühmasid. |
(6) |
Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees seoses kõnealuse ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega ja töörühmade moodustamisega põhinema käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel lepingu artikli 44 kohaselt moodustatud ühiskomitees seoses
a) |
ühiskomitee töökorra vastuvõtmise ning |
b) |
töörühmade moodustamise ja nende pädevuse kindlaksmääramisega, |
põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel.
2. Otsuste eelnõude väiksemates muudatustes võivad liidu esindajad ühiskomitees kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 23. mai 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
F. MOGHERINI
(1) Nõukogu 12. mai 2014. aasta otsus 2014/278/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta kõikides küsimustes peale tagasivõtmise (ELT L 145, 16.5.2014, lk 1).
EELNÕU
ELi JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2016,
…,
millega võetakse vastu ühiskomitee töökord
ELi JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse raamlepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel („leping“), eriti selle artiklit 44,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Leping jõustus 1. juunil 2014. |
(2) |
Selleks et aidata kaasa lepingu tulemuslikule rakendamisele, tuleks võtta vastu ühiskomitee töökord, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.
…,
ELi ja Korea Vabariigi ühiskomitee
eesistuja
LISA
ÜHISKOMITEE TÖÖKORD
Artikkel 1
Koosseis ja eesistuja
1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu (edaspidi „leping“) artikli 44 kohaselt moodustatud ühiskomitee täidab lepingu artiklis 44 sätestatud ülesandeid.
2. Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise sobival tasemel esindajad.
3. Ühiskomitee eesistujaks on kalendriaasta kaupa lepinguosalised vaheldumisi. Ühiskomitee eesistujaks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või Korea Vabariigi välisminister. Eesistuja võib oma ülesandeid delegeerida.
4. Esimene ajavahemik algab ühiskomitee esimese koosoleku kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.
Artikkel 2
Koosolekud
1. Ühiskomitee kohtub tavaliselt kord aastas. Ühiskomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja ja need toimuvad vaheldumisi Brüsselis ja Soulis ühiselt kokku lepitud kuupäeval. Ühiskomitee erakorralisi koosolekuid võidakse lepinguosaliste kokkuleppel korraldada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel.
2. Ühiskomitee koguneb tavapäraselt kõrgemate ametnike tasemel, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.
Artikkel 3
Avalikustamine
Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.
Artikkel 4
Osalejad
1. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale sekretariaadi vahendusel iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.
2. Asjakohasel juhul ja lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võib ühiskomitee koosolekutele kutsuda eksperte või muude asutuste esindajaid kas vaatlejana või teabe esitamiseks konkreetse teema kohta.
Artikkel 5
Sekretariaat
Euroopa välisteenistuse esindaja ja Korea Vabariigi välisministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretäridena. Kogu ühiskomitee eesistuja kirjavahetus edastatakse sekretäridele. Ühiskomitee eesistuja kirjavahetust võib pidada kirjalikult, sh elektronposti teel.
Artikkel 6
Koosoleku päevakord
1. Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Esialgne päevakord saadetakse koos asjaomaste dokumentidega teisele lepinguosalisele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku algust.
2. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mis on esitatud vähemalt 21 päeva enne koosoleku algust.
3. Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse päevakorda võtta ka küsimusi, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.
4. Erijuhtudel ilmnevaid vajadusi arvestades võib eesistuja mõlema lepinguosalise nõusolekul lõikes 1 osutatud tähtaegu lühendada.
Artikkel 7
Protokoll
1. Kaks sekretäri koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli tavaliselt 30 kalendripäeva jooksul pärast koosolekut. Esialgne protokoll tugineb eesistuja kokkuvõttele ühiskomitee tehtud järeldustest.
2. Mõlemad lepinguosalised kiidavad koosoleku protokolli 45 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumise kuupäeva või lepinguosaliste poolt kokkulepitud tähtajal heaks. Kui esialgse protokolli osas on jõutud kokkuleppele, kirjutavad eesistuja ja sekretärid alla kaks originaaleksemplari. Kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari.
Artikkel 8
Arutelud
1. Kui ühiskomitee võtab vastu otsuseid või soovitusi, on nende pealkiri vastavalt „otsus“ või „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja otsuse teema kirjeldus. Igas otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev. Lepinguosalised võtavad ühiskomitee otsused ja soovitused vastu vastastikusel kokkuleppel.
2. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui mõlemad lepinguosalised selles kokku lepivad. Lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võidakse näha ette kirjaliku menetluse lõpuleviimise tähtaeg, mille järel ühiskomitee eesistuja võib deklareerida juhul, kui ükski lepinguosaline ei ole vastu, et on saavutatud lepinguosaliste vastastikune kokkulepe.
3. Ühiskomitees vastuvõetud otsused ja soovitused kinnitatakse kahes originaaleksemplaris ühiskomitee eesistuja allkirjaga.
4. Kumbki lepinguosaline võib otsustada avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.
Artikkel 9
Kirjavahetus
1. Ühiskomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2. Sekretariaat tagab, et ühiskomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi, nagu käesoleva töökorra artiklis 10 osutatud dokumendid.
3. Eesistuja saadetud kirjad edastab sekretariaat lepinguosalistele ja asjakohasel juhul saadetakse need edasi, nagu käesoleva töökorra artiklis 10 osutatud dokumendid.
Artikkel 10
Dokumendid
1. Kui ühiskomitee arutelud põhinevad kirjalikel dokumentidel, nummerdab sekretariaat kõnealused dokumendid ning saadab need edasi liikmetele.
2. Kumbki sekretär vastutab dokumentide edasisaatmise eest oma lepinguosalise asjaomastele liikmetele ühiskomitees ning saadetavate dokumentide koopiate süstemaatilise saatmise eest teisele sekretärile.
Artikkel 11
Kulud
1. Lepinguosalised kannavad kõik ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud ise, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.
2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.
Artikkel 12
Töökorra muutmine
Käesolevat töökorda võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel vastavalt artiklile 8.
Artikkel 13
Töörühmad
1. Ühiskomitee võib otsustada moodustada töörühmi, kes aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita.
2. Ühiskomitee võib otsustada saata olemasolevad töörühmad laiali, kindlaks määrata või muuta nende pädevust või moodustada täiendavaid töörühmi.
3. Töörühmad esitavad pärast iga oma koosolekut aruande ühiskomiteele.
4. Töörühmadel ei ole otsustusõigust, aga nad võivad esitada ühiskomiteele ettepanekuid.
EELNÕU
ELi JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2016,
…,
töörühmade moodustamise ja nende pädevuse kindlaksmääramise kohta
ELi JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud raamlepingut (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 44, ning ühiskomitee töökorra artiklit 13,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu kohaldamisalasse kuuluvates põhivaldkondades, tuleks moodustada töörühmad. Lepinguosaliste nõusolekul võib nii töörühmade loetelu kui ka iga töörühma pädevust muuta. |
(2) |
Vastavalt ühiskomitee töökorra artiklile 13 võib ühiskomitee moodustada töörühmi, kes aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Moodustatakse käesoleva otsuse I lisas loetletud töörühmad. Töörühmade pädevus on sätestatud käesoleva otsuse II lisas.
…,
ELi ja Korea Vabariigi ühiskomitee nimel
eesistuja
I LISA
ELI JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE TÖÖRÜHMAD
1) |
Energeetika, keskkonna ja kliimamuutuse töörühm. |
2) |
Terrorismivastase võitluse töörühm. |
II LISA
EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT KOREA VABARIIGI VAHELISE RAAMLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD TÖÖRÜHMADE PÄDEVUS
Artikkel 1
1. Iga töörühm võib käsitleda oma koosolekutel lepingu rakendamisega seotud küsimusi tema pädevusse kuuluvates valdkondades.
2. Töörühmad võivad arutada ka kahepoolse koostöö asjaomase valdkonnaga seonduvaid teemasid või konkreetseid projekte.
3. Kui üks lepinguosaline seda taotleb, võib tõstatada ka üksikküsimusi.
Artikkel 2
Töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses. Nad annavad aru ja edastavad oma koosolekute protokollid ja järeldused ühiskomitee eesistujale 30 kalendripäeva jooksul pärast iga koosolekut.
Artikkel 3
Töörühmad koosnevad lepinguosaliste esindajatest.
Lepinguosaliste kokkuleppel võivad töörühmad kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vajaduse korral kuulata ära nende arvamused päevakorra konkreetsete punktide kohta.
Artikkel 4
Töörühmi juhivad vaheldumisi mõlemad lepinguosalised vastavalt ühiskomitee töökorrale.
Artikkel 5
Euroopa välisteenistuse esindaja ja Korea Vabariigi välisministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt töörühmade alaliste sekretäridena. Kõik konkreetset töörühma käsitlevad teated edastatakse mõlemale sekretärile.
Artikkel 6
1. Töörühmad tulevad kokku vajaduse korral lepinguosaliste kokkuleppel ükskõik kumma lepinguosalise kirjaliku taotluse alusel. Iga koosolek peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud kohas ja kuupäeval.
2. Töörühma koosoleku kokkukutsumise taotluse saamisel ühelt lepinguosaliselt vastab teise lepinguosalise sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul.
3. Eriti kiireloomulistel juhtudel võidakse töörühma koosolek lepinguosaliste kokkuleppel kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga.
4. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale mõlema lepinguosalise delegatsiooni kavandatud koosseis.
5. Töörühmade koosolekuid kutsuvad kokku kaks sekretäri ühiselt.
Artikkel 7
Punktid päevakorda lisamiseks esitatakse sekretäridele vähemalt 15 tööpäeva enne töörühma asjaomase koosoleku kuupäeva. Seotud dokumendid esitatakse sekretäridele vähemalt 10 tööpäeva enne koosolekut. Sekretärid edastavad esialgse päevakorra hiljemalt 5 tööpäeva enne koosolekut. Lõplik päevakord kinnitatakse mõlema lepinguosalise kokkuleppel. Erandlikel juhtudel võib lepinguosaliste kokkuleppel punkte päevakorda lisada lühema tähtaja jooksul.
Artikkel 8
Iga koosoleku kohta koostatakse protokoll.
Töörühmade koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/76 |
LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, Euratom) 2016/846,
24. mai 2016,
millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunikud
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli nr 3, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/2422, (1) artikli 48 kohaselt koosneb Üldkohus alates 2015. aasta 25. detsembrist 40 kohtunikust. Nimetatud määruse artikli 2 punktis a on 12 täiendava kohtuniku ametiaja kestus määratud kindlaks nii, et ametiaja lõpp langeks kokku Üldkohtus 1. septembril 2016 ja 1. septembril 2019 toimuvate osaliste väljavahetamistega. |
(2) |
Üldkohtu täiendavate kohtunike ametikohtadele esitati järgmised kandidaadid: Inga REINE, Fredrik SCHALIN ja Peter George XUEREB. |
(3) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee on esitanud arvamuse Inga REINE, Fredrik SCHALINI ja Peter George XUEREBI sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldkohtu kohtunikeks nimetatakse käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 31. augustini 2019 järgmised isikud:
— |
Inga REINE, |
— |
Fredrik SCHALIN, |
— |
Peter George XUEREB. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 24. mai 2016
eesistuja
P. DE GOOIJER
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/77 |
LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, Euratom) 2016/847,
24. mai 2016,
millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunik
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Üldkohtu 14 kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2016. Uued kohtunikud tuleks nimetada ametisse ajavahemikuks 1. septembrist 2016 kuni 31. augustini 2022. |
(2) |
On tehtud ettepanek pikendada Lauri MADISE ametiaega. |
(3) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee on esitanud arvamuse Lauri MADISE sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Lauri MADISE nimetatakse Üldkohtu kohtunikuks ajavahemikuks 1. septembrist 2016 kuni 31. augustini 2022.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 24. mai 2016
eesistuja
P. DE GOOIJER
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/78 |
NÕUKOGU OTSUS (EL, Euratom) 2016/848,
25. mai 2016,
millega nimetatakse ametisse Taani Kuningriigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 302,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,
võttes arvesse Taani valitsuse ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 18. septembril 2015 ja 1. oktoobril 2015 vastu otsused (EL, Euratom) 2015/1600 (1) ja (EL, Euratom) 2015/1790, (2) millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020. |
(2) |
Seoses Mikkel DALSGAARDI ametiaja lõppemisega on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees vabanenud liikmekoht, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Klaus MATTHIESEN, Head of Negotiations, Confederation of Professionals in Denmark (FTF), nimetatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2020.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 25. mai 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
J. R. V. A. DIJSSELBLOEM
(1) Nõukogu 18. septembri 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/1600, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020 (ELT L 248, 24.9.2015, lk 53).
(2) Nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/1790, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020 (ELT L 260, 7.10.2015, lk 23).
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/79 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/849,
27. mai 2016,
mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 22. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/800/ÜVJP (1), mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi („KRDV“) vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega muu hulgas rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006) ja 1874 (2009). |
(2) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 7. märtsil 2013 vastu resolutsiooni 2094 (2013), millega mõistetakse kõige karmimalt hukka KRDV poolt 12. veebruaril 2013 läbi viidud tuumakatsetus, millega rikuti ja eirati avalikult asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone. |
(3) |
Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP (2), millega asendati otsus 2010/800/ÜVJP ja millega muu hulgas rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) ja 2094 (2013). |
(4) |
ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2. märtsil 2016 vastu resolutsiooni 2270 (2016), milles väljendatakse sügavaimat muret KRDV poolt 6. jaanuaril 2016 läbi viidud tuumakatsetuse pärast, millega rikuti asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, mõistetakse hukka KRDV poolt ballistiliste rakettide tehnoloogiat kasutades korraldatud raketistart 7. veebruaril 2016, millega rikuti oluliselt asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, ning leitakse, et rahvusvaheline rahu ja julgeolek nii piirkonnas kui ka kaugemal on jätkuvalt selgelt ohus. |
(5) |
Nõukogu võttis 31. märtsil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/476 (3), millega muudeti otsust 2013/183/ÜVJP ja rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016). |
(6) |
Võttes arvesse KRDV selleaastast varasemat tegevust, mida käsitatakse suure ohuna rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule nii piirkonnas kui ka kaugemal, on nõukogu otsustanud kehtestada täiendavad piiravad meetmed. |
(7) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016), milles väljendatakse suurt muret selle pärast, et KRDV relvamüügist saadud tulu kasutatakse tuumarelvade ja ballistiliste rakettide väljatöötamiseks, nähakse ette, et relvi käsitlevad piirangud peaksid hõlmama kõiki relvi ja nendega seotud materjali, sealhulgas väike- ja kergrelvi ning nendega seotud materjali. Nimetatud resolutsiooniga laiendatakse ka üleandmise ja hankimise keeldu igasugustele esemetele, mis võivad kaasa aidata KRDV relvajõudude operatsioonivõime arendamisele, või ekspordile, mis toetab või suurendab mõne muu ÜRO liikmesriigi relvajõudude operatsioonivõimet väljaspool KRDVd. |
(8) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) täpsustatakse, et relvadega seotud tehnilise abi hankimise keeld keelab ÜRO liikmesriikidel võtta vastu koolitajaid, nõustajaid ja muid ametiisikuid sõjalise, poolsõjalise või politseialase koolituse eesmärgil. |
(9) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) kinnitatakse, et teatavate kaupadega seotud tehnilise abi üleandmise, hankimise ja osutamise keeld kehtib samuti esemete saatmisele KRDVsse või selliste esemete vastuvõtmisele KRDVlt nende parandamise, hoolduse, lisaseadmetega varustamise, testimise, pöördprojekteerimise ja turustamise eesmärgil, olenemata sellest, kas omandiõigus või kontroll antakse üle või mitte, ning rõhutatakse, et viisakeelumeetmeid kohaldatakse ka nimetatud eesmärkidel reisivatele üksikisikutele. |
(10) |
Nõukogu leiab, et on asjakohane keelata kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaga seotud täiendavate esemete, materjalide ning seadmete KRDVle tarnimine, müük või üleandmine. |
(11) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) täiendatakse nende üksikisikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist ja viisakeelumeetmeid, ning nähakse ette, et varade külmutamist kohaldatakse KRDV valitsuse või Korea Töölispartei üksuste suhtes, kui ÜRO liikmesriik teeb kindlaks, et nad on seotud KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega keelatud muu tegevusega. |
(12) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016), milles väljendatakse muret selle pärast, et KRDV kuritarvitab diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel antud privileege ja immuniteete, nähakse ette täiendavad meetmed, mille eesmärk on takistada KRDV diplomaatidel või valitsuse esindajatel või kolmandate riikide üksikisikutel tegutseda loetellu kantud üksikisikute või üksuste nimel või nende juhtimisel või osaleda keelatud tegevuses. |
(13) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) täpsustatakse lisaks, millises ulatuses on ÜRO liikmesriikidel kohustus takistada KRDV kodanikele teatavates tundlikes valdkondades erikoolituse võimaldamist. |
(14) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) laiendatakse ka transpordi- ja finantssektori suhtes kohaldatavate meetmete kohaldamisala. |
(15) |
Finantssektori suhtes kohaldatavate meetmetega seoses leiab nõukogu, et on asjakohane keelata rahaliste vahendite ülekandmine KRDVsse ja KRDVst, kui selleks puudub eelnev eriluba, samuti KRDV investeeringud liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvatel territooriumidel ning liikmesriikide kodanike või üksuste investeeringud KRDVs. |
(16) |
Lisaks asjakohastes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides ettenähtud meetmetele ei tohiks liikmesriigid lubada oma territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või sellest üle lennata ühelgi KRDV lennuettevõtjate käitataval või KRDVst pärineval õhusõidukil. Liikmesriigid peaksid samuti keelama oma sadamatesse sisenemise kõigil laevadel, mis kuuluvad KRDVle või mida KRDV käitab või mehitab. |
(17) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) keelatakse teatavate mineraalide hankimine ja lennukikütuse eksport. |
(18) |
Nõukogu on seisukohal, et luksuskaupade ekspordi keeldu tuleks laiendada ka selliste kaupade impordile KRDVst. |
(19) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) pikendatakse ka keeldu anda rahalist toetust KRDVga toimuvaks kaubavahetuseks. |
(20) |
Peale selle on nõukogu arvates asjakohane pikendada keeldu anda riiklikku rahalist toetust KRDVga toimuva kaubavahetuse soodustamiseks, eelkõige eesmärgiga vältida igasuguse sellise rahalise toetuse andmist, mis aitab kaasa tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele. |
(21) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) tuletatakse meelde, et rahapesuvastane töökond on kutsunud riike üles kohaldama tugevdatud hoolsuskohustust ja tõhusaid vastumeetmeid, et kaitsta oma jurisdiktsioone KRDV ebaseadusliku finantstegevuse eest, ning kutsutakse ÜRO liikmesriike üles kohaldama rahapesuvastase töökonna soovitust nr 7, selle selgitavat märkust ja seotud suuniseid, et tõhusalt rakendada massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud suunatud finantssanktsioone. |
(22) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) toonitatakse samuti, et resolutsiooniga kehtestatavate meetmete eesmärk ei ole tekitada ebasoodsaid humanitaartagajärgi KRDV tsiviilelanikele ega mõjutada negatiivselt tegevusi, mis ei ole asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega keelatud, ega mõjutada negatiivselt KRDVs tsiviilelanikele humanitaar- ja hädaabi osutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide tööd. |
(23) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) väljendatakse pühendumust olukorra rahumeelsele, diplomaatilisele ja poliitilisele lahendamisele. Nimetatud resolutsioonis kinnitatakse toetust kuuepoolsetele kõnelustele ja kutsutakse üles neid kõnelusi jätkama. |
(24) |
ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) kinnitatakse, et KRDV tegevuse üle tuleb teha pidevat järelevalvet ning et ÜRO Julgeolekunõukogu on valmis meetmeid karmistama, muutma, peatama või need kaotama, kui see on vajalik KRDV kohustuste täitmist silmas pidades, ning et ollakse kindlalt otsustanud võtta täiendavaid märkimisväärseid meetmeid, kui KRDV peaks kordama tuumakatsetust või raketistarti. |
(25) |
2016. aasta veebruaris teostas nõukogu läbivaatamise vastavalt otsuse 2013/183/ÜVJP artikli 22 lõikele 2 ja määruse (EÜ) nr 329/2007 (4) artikli 6 lõigetele 2 ja 2a ning kinnitas, et isikud või üksused, kes on nimetatud kõnealuse otsuse II lisas ning kõnealuse määruse V lisas, peaksid jääma jätkuvalt loetellu. |
(26) |
Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigust omandile ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat otsust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. |
(27) |
Käesolev otsus järgib ka täies ulatuses ÜRO põhikirjast tulenevaid liikmesriikide kohustusi ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide õiguslikult siduvat iseloomu. |
(28) |
Selguse huvides tuleks otsus 2013/183/ÜVJP tunnistada kehtetuks ja asendada uue otsusega. |
(29) |
Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
I PEATÜKK
EKSPORDI- JA IMPORDIPIIRANGUD
Artikkel 1
1. Keelatud on järgmiste esemete ja tehnoloogia, sealhulgas tarkvara otsene või kaudne KRDVsse tarnimine, müümine, üleandmine või eksport liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või territooriumi kaudu või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte:
a) |
relvad ja igasugused nendega seotud materjalid, sealhulgas tulirelvad ja laskemoon, sõjaväeveokid ja -seadmed, poolsõjaline varustus ja eespool nimetatuile ettenähtud varuosad, välja arvatud sõidukid, mis ei ole lahingusõidukid ja mis on valmistatud ballistilist kaitset pakkuvast materjalist või on sellega kaetud ning mis on ette nähtud üksnes liidu ja selle liikmesriikide personali kaitseks KRDVs; |
b) |
kõik vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) punkti 8 alapunkti a alapunktile ii, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2087 (2013) punkti 5 alapunktile b ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2094 (2013) punktile 20 ÜRO Julgeolekunõukogu või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) punkti 12 kohaselt moodustatud komitee (edaspidi „sanktsioonide komitee“) määratud esemed, materjalid, seadmed, kaubad ja tehnoloogia, mis võivad aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele; |
c) |
teatavad muud esemed, materjalid, seadmed, kaubad ja tehnoloogia, mis võivad aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või sõjalisele tegevusele, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 (5) I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad ja tehnoloogia; |
d) |
muud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaga seotud esemed, materjalid ja seadmed; liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva punktiga hõlmatavad esemed; |
e) |
teatavad ballistiliste rakettide sektoris olulised komponendid, nagu teatavat tüüpi alumiinium, mida kasutatakse ballistiliste rakettidega seotud süsteemides; liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva punktiga hõlmatavad esemed; |
f) |
muu ese, mis võib kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele või nimetatud resolutsioonide või käesoleva otsusega kehtestatud meetmete täitmisest kõrvalehoidumisele; liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva punktiga hõlmatavad esemed; |
g) |
muu ese, välja arvatud toit või ravimid, kui liikmesriik teeb kindlaks, et selline ese võib otseselt kaasa aidata KRDV relvajõudude operatsioonivõime arendamisele või ekspordile, mis toetab või suurendab mõne muu riigi relvajõudude operatsioonivõimet väljaspool KRDVd. |
2. Samuti on keelatud
a) |
pakkuda tehnilist koolitust, nõustamist, teenuseid, abi või vahendusteenuseid või muid vahendusteenuseid, mis on seotud lõikes 1 osutatud esemete või tehnoloogiaga või kõnealuste esemete otse või kaudse tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega, mis tahes isikule, üksusele või asutusele KRDVs või kasutamiseks KRDVs; |
b) |
otse või kaudselt rahastada või anda rahalist abi, mis on seotud lõikes 1 osutatud esemete või tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustus ning kindlustus- ja edasikindlustus kõnealuste esemete või kõnealuse tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise koolituse, nõustamise, teenuste, abi või vahendusteenuste otse või kaudseks pakkumiseks mis tahes isikule, üksusele või asutusele KRDVs või kasutamiseks KRDVs; |
c) |
osaleda teadlikult või tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvale hoida punktides a ja b osutatud keeldudest. |
3. Samuti on liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades keelatud lõikes 1 osutatud esemete või tehnoloogia hankimine KRDVst ning samuti KRDV poolt liikmesriikide kodanikele lõikes 2 osutatud tehnilise koolituse, nõustamise, teenuste, abi, rahastamise ja rahalise abi pakkumine, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte.
Artikkel 2
Artikli 1 lõike 1 punktis g kehtestatud meetmeid ei kohaldata eseme tarnimise, müügi või üleandmise või selle hankimise suhtes, kui
a) |
liikmesriik otsustab, et selline tegevus toimub eranditult humanitaareesmärkidel või eranditult elatise teenimiseks ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu saamiseks ning see ei ole seotud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusega, tingimusel et liikmesriigid teavitavad sanktsioonide komiteed eelnevalt sellisest otsusest ja meetmetest, mis on võetud selleks, et takistada eseme ümbersuunamist muul otstarbel kasutamiseks, või |
b) |
sanktsioonide komitee on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et konkreetne tarnimine, müük või üleandmine ei ole vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) eesmärkidega. |
Artikkel 3
1. Keelatud on kulla, väärismetallide ja teemantide otsene või kaudne müük KRDV valitsusele, selle ametiasutustele, ettevõtetele ja ametkonnale või KRDV keskpangale ning nende nimel või juhtimisel tegutsevatele isikutele või üksustele või nende omandis või kontrolli all olevatele üksustele, samuti kulla, väärismetallide ja teemantide otsene või kaudne ostmine nendelt ning transportimine või vahendamine nende jaoks.
2. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva artikliga hõlmatavad esemed.
Artikkel 4
1. Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud kulla, titaanimaagi, vanaadiumimaagi ja haruldaste muldmetallide hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte.
2. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva artikliga hõlmatavad esemed.
Artikkel 5
Keelatud on trükitud või vermitud või emiteerimata uute KRDV vääringus pangatähtede ja müntide tarnimine KRDV keskpanka või KRDV keskpanga jaoks.
Artikkel 6
1. Keelatud on luksuskaupade otsene või kaudne KRDVsse tarnimine, müümine või üleandmine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või territooriumi kaudu või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need kaubad pärinevad liikmesriikide territooriumilt või mitte.
2. Keelatud on luksuskaupade import, ostmine või üleandmine KRDVst.
3. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased lõigetega 1 ja 2 hõlmatavad esemed.
Artikkel 7
1. Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud kivisöe, raua ja rauamaagi hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva lõikega hõlmatavad esemed.
2. Lõiget 1 ei kohaldata kivisöe suhtes, mille puhul seda hankiv liikmesriik kinnitab usaldusväärsele teabele tuginedes, et see ei pärine KRDVst ja seda veeti läbi KRDV üksnes Nasoni sadamast eksportimise eesmärgil, tingimusel et liikmesriik teavitab sellest eelnevalt sanktsioonide komiteed ja selline tehing ei ole seotud tulu saamisega KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevuse jaoks.
3. Lõiget 1 ei kohaldata tehingute suhtes, mis on ette nähtud eranditult elatise teenimiseks ega ole seotud tulu teenimisega KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevuse jaoks.
Artikkel 8
1. Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide territooriumilt või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud lennukikütuse, sealhulgas lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ja petrooleumi tüüpi raketikütuse müümine või tarnimine KRDVsse, olenemata sellest, kas need tooted pärinevad liikmesriikide territooriumilt või mitte.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee on eelnevalt igal erandjuhul eraldi kiitnud heaks selliste toodete üleandmise KRDVle kontrollitud oluliste humanitaarvajaduste eesmärgil ning selle suhtes kohaldatakse tarnimise ja kasutamise üle tehtavat tõhusat järelevalvet käsitlevat täpsustatud korda.
3. Lõiget 1 ei kohaldata lennukikütuse müügi või tarnimise suhtes tsiviilreisilennukitele väljaspool KRDVd, kui selline müük või tarne hõlmab vaid KRDVsse ja sealt tagasi lendamiseks vajalikku kütusekulu.
Artikkel 9
Keelatud on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) hõlmamata naftasaaduste KRDVst importimine, ostmine või üleandmine. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva artikliga hõlmatavad esemed.
II PEATÜKK
KAUBAVAHETUSELE ANTAVA RAHALISE TOETUSE PIIRANGUD
Artikkel 10
1. Liikmesriigid ei anna riiklikku rahalist toetust kaubavahetuseks KRDVga, sealhulgas ei anta ekspordikrediiti, -tagatisi või -kindlustust sellise kaubavahetusega tegelevatele liikmesriikide kodanikele või üksustele. See ei mõjuta kohustusi, mis on võetud enne käesoleva otsuse jõustumist, tingimusel et selline rahaline toetus ei aita kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või seotud tegevusele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele.
2. Keelatud on anda erasektori rahalist toetust kaubavahetuseks KRDVga, sealhulgas ekspordikrediiti, -tagatisi või -kindlustust sellise kaubavahetusega tegelevatele liikmesriikide kodanikele või üksustele, kui selline rahaline toetus võib aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või seotud tegevusele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele või nende resolutsioonide või käesoleva otsusega kehtestatud meetmete täitmisest kõrvalehoidumisele.
3. Lõiked 1 ja 2 ei hõlma kaubavahetust, mille esemeks on toiduained, põllumajandussaadused, ravimid või mis toimub muudel humanitaareesmärkidel.
III PEATÜKK
INVESTEERIMISPIIRANGUD
Artikkel 11
1. KRDVl, selle kodanikel või KRDVs asutatud või KRDV jurisdiktsiooni kuuluvatel üksustel või nende nimel või juhtimisel tegutsevatel isikutel või üksustel või nende omandis või kontrolli all olevatel üksustel on keelatud teha investeeringud liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvatel territooriumidel.
2. Keelatud on:
a) |
osaluse omandamine või laiendamine KRDVs asuvates üksustes, väljaspool KRDVd asuvates KRDV üksustes või KRDV omandis olevates üksustes, mille tegevus on seotud KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimise või seotud tegevusega, või mis tegutsevad kaevandamis-, rafineerimis- ja keemiatööstussektoris, sealhulgas selliste üksuste täielik omandamine ning aktsiate või muude kasumijaotusega väärtpaberite omandamine; |
b) |
rahastamise või rahalise abi andmine KRDVs asuvatele üksustele, väljaspool KRDVd asuvatele KRDV üksustele või KRDV omandis olevatele üksustele, mis tegelevad punktis a osutatud tegevusega, või selliste KRDVs asuvate üksuste rahastamise dokumenteeritud eesmärgil; |
c) |
selliste ühisettevõtete loomine KRDV üksustega, mis tegelevad punktis a osutatud tegevusega, või nende kontrollitavate tütarettevõtete või sidusettevõtjatega; |
d) |
selliste investeerimisteenuste osutamine, mis on otseselt seotud punktides a–c osutatud tegevusega. |
IV PEATÜKK
FINANTSSEKTOR
Artikkel 12
Liikmesriigid ei võta uusi kohustusi anda KRDVle toetusi, rahalist abi või sooduslaene, sealhulgas rahvusvahelistes finantseerimisasutustes osalemise kaudu, välja arvatud humanitaar- ja arengueesmärkidel, mis on otseselt seotud tsiviilelanike vajaduste rahuldamise või piirkonna tuumarelvavabaks muutmise edendamisega. Ühtlasi teevad liikmesriigid tõhusamaid kontrolle selleks, et kehtivaid kohustusi vähendada ja võimaluse korral need lõpetada.
Artikkel 13
Selleks et takistada finantsteenuste osutamist või mis tahes finants- või muu vara või vahendite, sealhulgas suure koguse sularaha ülekandmist liikmesriikide territooriumile, läbi liikmesriigi territooriumi või liikmesriigi territooriumilt, või liikmesriikide kodanikele, liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud üksustele või liikmesriigi jurisdiktsiooni kuuluvatele isikutele või finantseerimisasutustele või asjaomaste kodanike, üksuste, isikute või finantseerimisasutuste poolt, mis võib aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või seotud tegevusele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele või nimetatud resolutsioonide või käesoleva otsusega kehtestatud meetmetest kõrvalehoidumisele, kohaldatakse järgmisi sätteid:
1) |
ei tehta ühtegi rahaliste vahendite ülekannet KRDVsse või KRDVst, välja arvatud punktis 3 osutatud tehingud, mille tegemiseks on punkti 4 kohaselt antud luba; |
2) |
liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvad finantseerimisasutused ei sõlmi ega jätka tehinguid
välja arvatud juhul, kui sellised tehingud kuuluvad punkti 3 kohaldamisalasse ning nende tegemiseks on punkti 4 kohaselt antud luba; |
3) |
teha võib järgmisi tehinguid, kui nende tegemiseks on punktis 4 osutatud eelnev luba:
|
4) |
punktis 3 osutatud tehingute puhul nõutakse rahaliste vahendite ülekandmiseks KRDVsse või KRDVst asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba juhul, kui selle summa ületab 15 000 eurot. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike kõigist antud lubadest; |
5) |
punktis 4 osutatud eelnev luba ei ole nõutav rahaliste vahendite ülekandmiseks või tehinguks, mis on vajalik liikmesriigi KRDVs asuva diplomaatilise või konsulaaresinduse ametlikel eesmärkidel; |
6) |
finantseerimisasutustelt nõutakse, et nad oma tegevuses punktis 2 sätestatud pankade ja finantseerimisasutustega
|
Artikkel 14
1. KRDV pankadel, sealhulgas KRDV keskpangal, selle filiaalidel ja tütarettevõtetel ning teistel artikli 13 punktis 2 osutatud finantsüksustel on keelatud avada liikmesriikide territooriumil filiaale, tütarettevõtteid või esindusi.
2. Olemasolevad filiaalid, tütarettevõtted ja esindused suletakse 90 päeva jooksul alates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) vastuvõtmisest.
3. Välja arvatud juhul, kui sanktsioonide komitee on tehingud eelnevalt heaks kiitnud, on KRDV pankadel, sealhulgas KRDV keskpangal, selle filiaalidel ja tütarettevõtetel ning teistel artikli 13 punktis 2 osutatud finantsüksustel keelatud
a) |
asutada uusi ühisettevõtteid liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvate pankadega; |
b) |
omandada osalust liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvates pankades; |
c) |
luua või jätkata korrespondentpangasuhteid liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvate pankadega. |
4. Olemasolevad ühisettevõtted, osalused ja korrespondentpangasuhted KRDV pankadega lõpetatakse 90 päeva jooksul alates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) vastuvõtmisest.
5. Liikmesriikide territooriumil asuvatel või nende jurisdiktsiooni kuuluvatel finantseerimisasutustel on keelatud avada KRDVs esindusi, tütarettevõtteid, filiaale või pangakontosid.
6. Olemasolevad esindused, tütarettevõtted või pangakontod KRDVs suletakse 90 päeva jooksul alates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) vastuvõtmisest, kui asjaomasel liikmesriigil on usaldusväärset teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et sellised finantsteenused võivad kaasa aidata KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide elluviimisele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) keelatud tegevusele.
7. Lõiget 6 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee otsustab igal üksikjuhul eraldi, et sellised esindused, tütarettevõtted või pangakontod on vajalikud humanitaarabi kohaletoimetamiseks, diplomaatiliste esinduste tegevuse jaoks KRDVs vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, ÜRO või selle spetsialiseeritud asutuste või seotud organisatsioonide tegevuse jaoks või mis tahes muul ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) kooskõlas oleval eesmärgil.
8. Olemasolevad esindused, tütarettevõtted või pangakontod KRDVs suletakse, kui asjaomasel liikmesriigil on usaldusväärset teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et sellised finantsteenused võivad kaasa aidata KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide elluviimisele või muule käesoleva otsusega keelatud tegevusele.
9. Liikmesriik võib teha erandi artiklist 8, kui ta otsustab igal üksikjuhul eraldi, et sellised esindused, tütarettevõtted või pangakontod on vajalikud humanitaarabi kohaletoimetamiseks, diplomaatiliste esinduste tegevuse jaoks KRDVs vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, ÜRO või selle spetsialiseeritud asutuste või seotud organisatsioonide tegevuse jaoks või mis tahes muul käesoleva otsusega kooskõlas oleval eesmärgil. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike eelnevalt erandi tegemise kavatsusest.
Artikkel 15
Keelatud on KRDV poolt pärast 18. veebruari 2013 emiteeritud või garanteeritud võlakirjade otsene või kaudne müümine, vahendamine ja nende emiteerimiseks abi osutamine KRDV valitsusele, ametiasutustele, äriühingutele ja ametkonnale, KRDV keskpangale ning KRDVs asuvatele pankadele või KRDVs asuvate pankade filiaalidele ja tütarettevõtetele, mis kuuluvad või ei kuulu liikmesriikide jurisdiktsiooni, või finantsüksustele, mille asukoht ei ole KRDVs ja mis ei kuulu liikmesriikide jurisdiktsiooni, kuid mida kontrollivad KRDVs asuvad isikud või üksused ning nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või üksused või nende omandis või kontrolli all olevad üksused, ning KRDV poolt pärast 18. veebruari 2013 emiteeritud või garanteeritud võlakirjade otsene või kaudne ostmine kõigilt eelnimetatud KRDV subjektidelt.
V PEATÜKK
TRANSPORDISEKTOR
Artikkel 16
1. Liikmesriigid kontrollivad kooskõlas oma ametiasutuste ja õigusaktidega ning vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, kõiki KRDVsse suunduvaid või KRDVst saabuvaid veoseid, mis asuvad liikmesriigi territooriumil või läbivad seda, sealhulgas lennujaamades, sadamates ja vabakaubandustsoonides, või KRDV või selle kodanike poolt või nende nimel või juhtimisel tegutsevate isikute või üksuste või nende omandis või kontrolli all olevate üksuste või I lisas loetletud isikute või üksuste poolt vahendatud või soodustatud veoseid või veoseid, mida veetakse KRDVs registreeritud õhusõidukil või KRDV lipu all sõitval laeval, eesmärgiga tagada, et ühegi eseme üleandmisega ei rikuta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016).
2. Liikmesriigid kontrollivad kooskõlas oma ametiasutuste ja õigusaktidega ning vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, kõiki KRDVsse suunduvaid või KRDVst saabuvaid veoseid, mis asuvad liikmesriigi territooriumil või läbivad seda või KRDV või selle kodanike poolt või nende nimel tegutsevate isikute või üksuste poolt vahendatud või soodustatud veoseid, sealhulgas lennujaamades ja sadamates, kui neil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et veos sisaldab esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva otsusega keelatud.
3. Liikmesriigid kontrollivad avamerel asuvaid laevu lipuriigi nõusolekul, kui neil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et asjaomaste laevade veos sisaldab esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva otsusega keelatud.
4. Lõigete 1–3 alusel läbiviidavate kontrollide puhul teevad liikmesriigid koostööd kooskõlas oma siseriikliku õigusega.
5. Õhusõidukid ja laevad, mis veavad veoseid KRDVsse ja KRDVst, peavad esitama täiendavat saabumis- ja lahkumiseelset teavet kõikide liikmesriiki sisse veetavate ja sealt välja viidavate kaupade kohta.
6. Lõigetes 1–3 osutatud kontrolli ajal konfiskeerivad ja likvideerivad liikmesriigid esemed, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva otsuse alusel keelatud kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1874 (2009) punktiga 14 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2087 (2013) punktiga 8.
7. Liikmesriigid ei anna luba oma sadamatesse sisenemiseks ühelegi laevale, mis ei ole lubanud kontrolli läbi viia pärast seda, kui laeva lipuriik on selliseks kontrolliks loa andnud, või kui KRDV lipu all sõitev laev on keeldunud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1874 (2009) punkti 12 alusel tehtavast kontrollist.
8. Lõiget 7 ei kohaldata, kui sadamasse sisenemine on vajalik kontrolli eesmärgil või kui tegemist on hädaolukorraga või kui naastakse laeva lähtesadamasse.
Artikkel 17
1. Liikmesriigid ei anna luba oma territooriumil maandumiseks, sealt õhku tõusmiseks või sellest üle lendamiseks ühelegi KRDV lennuettevõtjate käitatavale või KRDVst pärinevale õhusõidukile kooskõlas oma ametiasutuste ja õigusaktidega ning vastavalt rahvusvahelisele õigusele, eelkõige asjakohastele rahvusvahelistele tsiviillennunduskokkulepetele.
2. Lõiget 1 ei kohaldata hädamaandumise või kontrolli eesmärgil maandumise puhul.
3. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva otsusega kooskõlas oleval eesmärgil.
Artikkel 18
1. Liikmesriigid keelavad oma sadamatesse sisenemise kõigil laevadel, mis kuuluvad KRDVle või mida KRDV käitab või mehitab.
2. Liikmesriigid keelavad oma sadamatesse siseneda igal laeval, mille kohta neil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et laev on otse või kaudselt I, II või III lisas loetletud isiku või üksuse omandis või kontrolli all või et selle last sisaldab esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on keelatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega.
3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui tegemist on hädaolukorraga või laeva lähtesadamasse naasmisega või kui sisenemine on vajalik kontrolli eesmärgil või kui asjaomane liikmesriik otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva otsusega kooskõlas oleval eesmärgil.
4. Lõiget 2 ei kohaldata, kui tegemist on hädaolukorraga või laeva lähtesadamasse naasmisega või kui sisenemine on vajalik kontrolli eesmärgil või kui sanktsioonide komitee otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) kooskõlas oleval eesmärgil, või kui asjaomane liikmesriik otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva otsusega kooskõlas oleval eesmärgil. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike igast tema poolt lubatud sadamasse sisenemisest.
Artikkel 19
Punkerdamisteenuste või laevavarustuse tarnimise või muude teenuste osutamine KRDV laevadele liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt on keelatud, kui liikmesriikidel on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et laevad veavad esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva otsuse alusel keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel või kuni veos on artikli 16 lõigete 1, 2, 3 ja 6 kohaselt kontrollitud ning vajaduse korral konfiskeeritud ja likvideeritud.
Artikkel 20
1. Keelatud on liisida või rentida liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid või osutada mehitamisteenuseid KRDVle, I, II või III lisas loetletud isikutele või üksustele, muudele KRDV üksustele, muudele isikutele või üksustele, kellega seoses teeb liikmesriik kindlaks, et nad on aidanud hoida kõrvale sanktsioonide täitmisest või rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid, või isikutele või üksustele, kes tegutsevad eespool osutatud isikute või üksuste nimel või juhtimisel, ning üksustele, mis on eespool osutatud isikute või üksuste omandis või kontrolli all.
2. Lõiget 1 ei kohaldata liisimise, rentimise või mehitamisteenuste osutamise puhul tingimusel, et asjaomane liikmesriik on teavitanud sellest eelnevalt sanktsioonide komiteed igal üksikjuhul eraldi ning on esitanud sanktsioonide komiteele teabe, milles tõendatakse, et selline tegevus toimub eranditult elatise teenimise eesmärgil ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu teenimiseks, ning teabe meetmete kohta, mis on võetud eesmärgiga takistada, et selline tegevus aitab kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) sätete rikkumisele.
3. Liikmesriik võib teha erandi lõikest 1, kui ta teeb igal üksikjuhul eraldi kindlaks, et selline tegevus toimub eranditult elatise teenimise eesmärgil ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu teenimiseks, ning tingimusel, et tal on teavet meetmete kohta, mis on võetud eesmärgiga takistada, et selline tegevus aitab kaasa käesoleva otsuse sätete rikkumisele. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike eelnevalt erandi tegemise kavatsusest.
Artikkel 21
Liikmesriigid kustutavad registrist laevad, mille omanikuks, käitajaks või mehitajaks on KRDV, ega kanna registrisse selliseid laevu, mille mõni teine riik on oma registrist kustutanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) punkti 19 kohaselt.
Artikkel 22
1. Keelatud on registreerida laevu KRDVs, hankida laevale luba sõita KRDV lipu all või omada, liisida, käitada või kindlustada KRDV lipu all sõitvaid laevu või osutada neile klassifitseerimis-, sertifitseerimis- või seonduvaid teenuseid.
2. Lõiget 1 ei kohaldata tegevuse suhtes, millest sanktsioonide komiteed on eelnevalt igal üksikjuhul eraldi teavitatud, tingimusel et asjaomane liikmesriik on esitanud sanktsioonide komiteele üksikasjaliku teabe tegevuse kohta, sealhulgas sellise tegevusega seotud isikute ja üksuste nimed ning teabe, milles tõendatakse, et selline tegevus toimub eranditult elatise teenimise eesmärgil ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu saamiseks, ning teabe meetmete kohta, mis on võetud eesmärgiga takistada, et selline tegevus aitab kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) ja 2270 (2016) sätete rikkumisele.
VI PEATÜKK
RIIKI LUBAMISE JA RIIGIS VIIBIMISE PIIRANGUD
Artikkel 23
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid eesmärgiga takistada järgmistel isikutel nende territooriumile siseneda või seda läbida:
a) |
sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu kindlaks määratud isikud, kes vastutavad – muu hulgas toetuse andmise või edendamise kaudu – KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmidega seotud KRDV poliitika kujundamise eest, ning nende perekonnaliikmed või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud, kes on loetletud I lisas; |
b) |
I lisas loetlemata isikud, kes on loetletud II lisas ning kes
|
c) |
I või II lisas loetlemata isikud, kes töötavad I või II lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel, või isikud, kes aitavad sanktsioonidest kõrvale hoiduda või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid rikkuda ja kes on loetletud käesoleva otsuse III lisas. |
2. Lõike 1 punkti a ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee otsustab igal üksikjuhul eraldi, et reisimine on õigustatud seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega, või kui sanktsioonide komitee jõuab järeldusele, et erandi tegemine aitaks muul viisil kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009) 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) eesmärkide saavutamisele.
3. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist tema territooriumile.
4. Lõige 1 ei mõjuta neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, nimelt
a) |
rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina; |
b) |
ÜRO kokku kutsutud või selle egiidi all toimuvat rahvusvahelist konverentsi läbi viiva võõrustajariigina; |
c) |
privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel; |
d) |
Püha Tooli (Vatikani Linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingu (Lateraani pakt) alusel. |
5. Lõiget 4 kohaldatakse ka juhtudel, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) võõrustajariik.
6. Nõukogu teavitatakse nõuetekohaselt kõigist liikmesriigi poolt lõigete 4 või 5 kohaselt tehtud eranditest.
7. Liikmesriigid võivad teha erandeid lõike 1 punktiga b kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel ning liidu organiseeritud või võõrustatud või OSCE eesistujaks olevas liikmesriigis toimuvatel kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, millega otseselt edendatakse piiravate meetmete poliitilisi eesmärke, sh demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid KRDVs.
8. Lõikes 7 osutatud erandeid teha sooviv liikmesriik teavitab nõukogu sellest kirjalikult. Erand loetakse antuks, kui nõukogu liige või liikmed ei esita kirjalikku vastuväidet kahe tööpäeva jooksul alates teate saamisest kavandatava erandi kohta. Kui vähemalt üks nõukogu liige esitab vastuväite, võib nõukogu otsustada anda kavandatava erandi kvalifitseeritud häälteenamusega.
9. Lõike 1 punkti c ei kohaldata juhtudel, kui KRDV valitsuse esindaja suundub ÜRO peakorterisse ÜRO tegevusega seotud ülesandeid täitma.
10. Kui liikmesriik lubab lõigete 4, 5, 7 ja 9 alusel I, II või III lisas loetletud isikutel oma territooriumile siseneda või seda läbida, kehtib luba ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja ainult asjaomaste isikute kohta.
11. Liikmesriigid kontrollivad ja piiravad nende isikute sisenemist oma territooriumile või selle läbimist, kes töötavad I lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel.
Artikkel 24
1. Liikmesriigid saadavad oma territooriumilt välja KRDV kodanikud, kellega seoses nad on kindlaks teinud, et asjaomased isikud töötavad I või II lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel, või aitavad sanktsioonide täitmisest kõrvale hoiduda või rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid, et saata nad tagasi KRDVsse kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui isiku kohalolu on nõutav kohtumenetluse läbiviimiseks või üksnes meditsiinilistel, turvalisusega seotud või muudel humanitaareesmärkidel.
Artikkel 25
1. Liikmesriigid saadavad oma territooriumilt välja KRDV diplomaadid, valitsuse esindajad või teised valitsuse nimel tegutsevad KRDV kodanikud, kellega seoses nad teevad kindlaks, et asjaomased isikud töötavad I, II või III lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel või sellise isiku või üksuse nimel või juhtimisel, kes aitab sanktsioonide täitmisest kõrvale hoiduda või rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid, et repatrieerida nad KRDVsse kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega.
2. Lõiget 1 ei kohaldata juhtudel, kui KRDV valitsuse esindaja suundub ÜRO peakorterisse või muudesse ÜRO rajatistesse ÜRO tegevusega seotud ülesandeid täitma.
3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui isiku kohalolu on nõutav kohtumenetluse läbiviimiseks või üksnes meditsiinilistel, turvalisusega seotud või muudel humanitaareesmärkidel või kui sanktsioonide komitee on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) ja 2270 (2016) eesmärkidega, või kui asjaomane liikmesriik on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus käesoleva otsuse eesmärkidega. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike otsusest mitte saata oma territooriumilt välja lõikes 1 osutatud isikut.
Artikkel 26
1. Liikmesriigid saadavad oma territooriumilt välja kolmandate riikide kodanikud, kellega seoses on liikmesriigid kindlaks teinud, et nad töötavad I lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel või aitavad sanktsioonide täitmisest kõrvale hoiduda või rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid, et repatrieerida nad kõnealuse isiku kodakondsusjärgsesse riiki, kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui isiku kohalolu on nõutav kohtumenetluse läbiviimiseks või üksnes meditsiinilistel, turvalisusega seotud või muudel humanitaareesmärkidel või kui sanktsioonide komitee on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) ja 2270 (2016) eesmärkidega, või kui asjaomane liikmesriik on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus käesoleva otsuse eesmärkidega. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike otsusest mitte saata oma territooriumilt välja lõikes 1 osutatud isikut.
3. Lõiget 1 ei kohaldata juhtudel, kui KRDV valitsuse esindaja suundub ÜRO peakorterisse või teistesse ÜRO rajatistesse ÜRO tegevusega seotud ülesandeid täitma.
VII PEATÜKK
RAHALISTE VAHENDITE JA MAJANDUSRESSURSSIDE KÜLMUTAMINE
Artikkel 27
1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on otse või kaudselt järgmiste isikute ja üksuste omandis, valduses või kontrolli all:
a) |
sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu poolt loetellu kantud ning I lisas loetletud isikud ja üksused, kes on kaasatud KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alastesse programmidesse või toetavad neid, sh ebaseaduslike vahendite abil, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või üksused või nende omandis või kontrolli all olevad, sealhulgas ebaseaduslike vahendite abil kontrolli all olevad üksused; |
b) |
I lisas loetlemata isikud ja üksused, kes on loetletud II lisas ning kes
|
c) |
I või II lisas loetlemata isikud ja üksused, kes töötavad I või II lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel, või isikud, kes aitavad sanktsioonidest kõrvale hoiduda või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid rikkuda ja kes on loetletud käesoleva otsuse III lisas. |
d) |
KRDV valitsuse või Korea Töölispartei üksused või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või üksused või nende omandis või kontrolli all olevad üksused, kellega seoses teeb liikmesriik kindlaks, et nad on seotud KRDV tuumarelva- või ballistiliste rakettide alaste programmidega või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) keelatud tegevusega. |
2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lõikes 1 osutatud isikute või üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.
3. Erandeid võib teha rahaliste vahendite ja majandusressursside puhul, mis on
a) |
vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste katteks, nagu toiduainete eest tasumine, üüri või hüpoteegi tasumine, ravimite eest tasumine, ravikulude, maksude ja kindlustusmaksete tasumine ning kommunaalteenuste eest tasumine; |
b) |
ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud mõistlike tasude maksmiseks või nende teenuste osutamisest tulenevate kulude hüvitamiseks või |
c) |
ette nähtud üksnes siseriiklike õigusaktidega kooskõlas olevate tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest, |
pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on asjakohasel juhul teatanud sanktsioonide komiteele kavatsusest lubada juurdepääsu sellistele rahalistele vahenditele ja majandusressurssidele ning kui sanktsioonide komitee ei ole viie tööpäeva jooksul pärast sellist teatamist teinud negatiivset otsust.
4. Erandeid võib samuti teha rahaliste vahendite ja majandusressursside puhul, mis on
a) |
vajalikud erakorraliste kulutuste katteks. Kui see on asjakohane, peab asjaomane liikmesriik kõigepealt teavitama sanktsioonide komiteed ja saama selle heakskiidu, või |
b) |
kohtu, haldusorgani või vahekohtu kinnipidamisõiguse või nende tehtud otsuse esemeks, millisel juhul võib rahalisi vahendeid ja majandusressursse kasutada sellise kinnipidamisõiguse või otsuse täitmiseks tingimusel, et kinnipidamisõigus tekkis või otsus tehti enne seda kuupäeva, mil sanktsioonide komitee, ÜRO Julgeolekunõukogu või nõukogu kandis lõikes 1 osutatud isiku või üksuse loetellu, ja lõikes 1 osutatud isik või üksus ei saa sellest kasu. Kui see on asjakohane, peab asjaomane liikmesriik kõigepealt teavitama sanktsioonide komiteed. |
5. Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele kantud järgmiste summade suhtes:
a) |
nendelt kontodelt arvestatud intressid või teenitud muud tulud või |
b) |
maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või mis tekkisid enne kuupäeva, mil kõnealustele kontodele hakati kohaldama piiravaid meetmeid, |
tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõiget 1.
6. Lõike 1 kohaldamine ei takista II lisas loetletud isikut või üksust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne kõnealuse isiku või üksuse loetelusse kandmist, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kindlaks teinud, et
a) |
leping ei ole seotud artiklis 1 osutatud keelatud esemete, materjalide, seadmete, kaupade, tehnoloogia, abi, koolituse, rahalise abi, investeeringute, vahenduse või teenustega; |
b) |
lõikes 1 osutatud isik või üksus ei ole otsene või kaudne makse saaja, |
ning pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on 10 tööpäeva jooksul enne sellise loa andmist teavitanud kavatsusest teha või saada selliseid makseid või kavatsusest lubada vajaduse korral vabastada rahalised vahendid või majandusressursid sellel eesmärgil.
7. Seoses ettevõttega Korea National Insurance Corporation (KNIC)
a) |
võivad asjaomased liikmesriigid anda liidu isikutele ja üksustele loa võtta vastu makseid KNICilt, tingimusel et
|
b) |
võivad asjaomased liikmesriigid anda liidu isikutele ja üksustele loa teha KNICile makseid eranditult selliste kindlustusteenuste kasutamiseks, mis on vajalikud selliste isikute või üksuste tegevuseks KRDVs, tingimusel et kõnealune tegevus ei ole käesoleva otsuse alusel keelatud; |
c) |
ei ole luba vaja selliste KNICilt saadavate või KNICile tehtavate maksete puhul, mis on vajalikud liikmesriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse ametlikuks tegevuseks KRDVs; |
d) |
ei takista lõike 1 kohaldamine KNICil tegemast makseid, mis tulenevad lepingust, mis sõlmiti enne KNICi loetellu kandmist, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kindlaks teinud, et:
|
Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike kõikidest käesoleva lõike kohaselt antud lubadest.
Artikkel 28
Artikli 27 lõike 1 punkti d ei kohaldata rahaliste vahendite, muude finantsvarade või majandusressursside suhtes, mis on vajalikud ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste ja seotud organisatsioonide KRDV esinduste või muude KRDV diplomaatiliste ja konsulaaresinduste tegevuseks, või rahaliste vahendite, muude finantsvarade või majandusressursside suhtes, millega seoses teeb sanktsioonide komitee eelnevalt igal üksikjuhul eraldi kindlaks, et need on vajalikud humanitaarabi kohaletoimetamiseks, piirkonna tuumarelvavabaks muutmiseks või muul otstarbel kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) eesmärkidega.
Artikkel 29
1. I lisas loetletud üksuste esindused suletakse.
2. Keelatud on otsene või kaudne osalemine ühisettevõtetes või muud ärisuhted I lisas loetletud üksustega ning nende poolt või nende nimel tegutsevate isikute või üksustega.
VIII PEATÜKK
MUUD PIIRAVAD MEETMED
Artikkel 30
Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kontrollida ning vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt KRDV kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikule tuumaenergiaalasele KRDV tegevusele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele KRDVs, sealhulgas hariduse või koolituse andmist kõrgema füüsika, täiustatud arvutisimulatsioonide ning seotud informaatikateaduste, georuumilise navigeerimise, tuumatehnika, kosmosetehnika, lennundustehnika ja nendega seotud teadusvaldkondades.
Artikkel 31
Kooskõlas rahvusvahelise õigusega kontrollivad liikmesriigid veelgi tõhusamalt KRDV diplomaatilist personali, et takistada sellistel isikutel aitamast kaasa KRDV tuumarelva- või ballistiliste rakettide alaste programmide elluviimisele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide või käesoleva otsusega kehtestatud meetmetest kõrvale hoidumisele.
IX PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 32
Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud meetmed, mida kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) alusel, sealhulgas liidu või liikmesriigi meetmed, mille võtmine on olnud nõutav või seotud ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste otsuste rakendamisega, või käesoleva otsusega hõlmatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet või muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes vormis tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:
a) |
I, II või III lisas loetletud isikud või üksused; |
b) |
muu isik või üksus KRDVs, sealhulgas KRDV valitsus, ametiasutused, ettevõtted ja ametkonnad, või |
c) |
isik või üksus, kes tegutseb mõne punktis a või b osutatud isiku või üksuse kaudu või nimel. |
Artikkel 33
1. Nõukogu muudab I lisa ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel.
2. Nõukogu kehtestab II või III lisas esitatud loetelud ning võtab vastu nende muudatused ühehäälselt liikmesriikide või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal.
Artikkel 34
1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab loetellu mõne isiku või üksuse, lisab nõukogu kõnealuse isiku või üksuse I lisasse.
2. Kui nõukogu otsustab kohaldada isiku või üksuse suhtes artikli 23 lõike 1 punktis b või c või artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt II või III lisa.
3. Nõukogu edastab oma otsuse ja loetellu kandmise põhjused lõigetes 1 ja 2 osutatud isikule või üksusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab kõnealusele isikule või üksusele võimaluse esitada oma märkused.
4. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ja teavitab vastavalt asjaomast isikut või üksust.
Artikkel 35
1. I, II ja III lisa sisaldavad loetellu kantud isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjuseid, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee on esitanud seoses I lisaga.
2. I, II ja III lisa sisaldavad võimaluse korral ka asjaomaste isikute või üksuste kindlakstegemiseks vajalikku teavet, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee on esitanud seoses I lisaga. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nimesid, sealhulgas kasutatavaid teisi nimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja ID-kaardi numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Üksuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, registreerimisnumbrit ja tegevuskohta. I lisas on esitatud ka ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäev.
Artikkel 36
1. Käesolev otsus vaadatakse läbi ning vajaduse korral seda muudetakse, eelkõige isikute, üksuste või esemete kategooriate osas, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või täiendavate isikute, üksuste või esemete osas, kelle suhtes tuleb kohaldada piiravaid meetmeid, või kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega.
2. Artikli 23 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 27 lõike 1 punktides b ja c osutatud meetmed vaadatakse korrapäraste ajavahemike järel ning vähemalt iga 12 kuu möödumisel läbi. Meetmed kaotavad asjaomaste isikute ja üksuste suhtes kehtivuse, kui nõukogu teeb artikli 33 lõikes 2 osutatud korra kohaselt kindlaks, et kõnealuste meetmete kohaldamise tingimusi enam ei esine.
Artikkel 37
Otsus 2013/183/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 38
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 27. mai 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
A. G. KOENDERS
(1) Nõukogu 22. detsembri 2010. aasta otsus 2010/800/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2006/795/ÜVJP (ELT L 341, 23.12.2010, lk 32).
(2) Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsus 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/800/ÜVJP (ELT L 111, 23.4.2013, lk 52).
(3) Nõukogu 31. märtsi 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/476, millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 85, 1.4.2016, lk 38).
(4) Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 88, 29.3.2007, lk 1).
(5) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).
I LISA
Artikli 23 lõike 1 punktis a osutatud isikute ja artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud isikute ja üksuste loetelu
A. Isikud
|
Nimi |
Teised nimed |
Sünniaeg |
ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev |
Põhjendused |
1. |
Yun Ho-jin |
Teise nimega: Yun Ho-chin |
13.10.1944 |
16.7.2009 |
Namchongang Trading Corporationi direktor; vastutab uraani rikastamise programmi jaoks vajalike toodete impordi eest. |
2. |
Re Je-Son |
Koreakeelne nimi:
Hiinakeelne nimi:
Teise nimega: Ri Che Son |
1938 |
16.7.2009 |
Alates aprillist 2014 aatomienergiatööstuse minister. KRDV tuumaprogrammi peamise juhtivasutuse General Bureau of Atomic Energy (GBAE) endine direktor. Korraldas mitmeid tuumaprojekte, sh Yongbyon Nuclear Research Centre'i (Yongbyoni tuumauuringute keskus) ja Namchongang Trading Corporationi juhtimist GBAE poolt. |
3. |
Hwang Sok-hwa |
|
|
16.7.2009 |
Direktor asutuses General Bureau of Atomic Energy (GBAE); osaleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammis; osales GBAE sisese teaduslike suuniste büroo juhina teaduskomitees tuumauuringute ühisinstituudis. |
4. |
Ri Hong-sop |
|
1940 |
16.7.2009 |
Yongbyon Nuclear Research Centre'i (Yongbyoni tuumauuringute keskus) endine direktor, juhtis kolme tähtsamat rajatist, mis aitavad toota tuumarelvades kasutatavat plutooniumi: tuumakütuse tootmistehas, tuumareaktor ja ümbertöötlemiskäitis. |
5. |
Han Yu-ro |
|
|
16.7.2009 |
Korea Ryongaksan General Trading Corporationi direktor; tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ballistiliste rakettide programmiga. |
6. |
Paek Chang-Ho |
Pak Chang-Ho; Paek Ch'ang-Ho |
Passi nr: 381420754 passi väljaandmise kuupäev: 7.12.2011 passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 7.12.2016 sünniaeg: 18.6.1964; sünnikoht: Kaesong, KRDV. |
22.1.2013 |
Korean Committee for Space Technology (Korea Kosmosetehnoloogia Komitee) vanemametnik ning satelliidijuhtimiskeskuse juhataja. |
7. |
Chang Myong- Chin |
Jang Myong-Jin |
19.2.1968; alternatiivne sünniaasta: 1965 või 1966 |
22.1.2013 |
Sohae satelliitide orbiidile saatmise jaama peadirektor ning selle rakettide stardikeskuse juhataja, kust 13. aprillil ja 12. detsembril 2012 raketid välja lasti. |
8. |
Ra Ky'ong-Su |
Ra Kyung-Su; Chang, Myong Ho |
4.6.1954; passi nr: 645120196 |
22.1.2013 |
Ra Ky'ong-Su on Tanchon Commercial Banki (TCB) ametnik. Sellel ametikohal olles aitas ta TCB-l tehinguid teha. Sanktsioonide komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine KRDV finantsüksus, mis vastutab tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi eest. |
9. |
Kim Kwang-il |
|
1.9.1969; passi nr: PS381420397 |
22.1.2013 |
Kim Kwang-il on Tanchon Commercial Banki (TCB) ametnik. Sellel ametikohal olles on ta aidanud TCB-l ja Korea Mining Development Trading Corporationil (KOMID) tehinguid teha. Sanktsioonide komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine KRDV finantsüksus, mis vastutab tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi eest. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. |
10. |
Yo'n Cho'ng Nam |
|
|
7.3.2013 |
Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) peaesindaja. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. |
11. |
Ko Ch'o'l-Chae |
|
|
7.3.2013 |
Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) peaesindaja asetäitja. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. |
12. |
Mun Cho'ng- Ch'o'l |
|
|
7.3.2013 |
Mun Cho'ng-Ch'o'l on TCB ametnik. Sellel ametikohal olles aitas ta TCB-l tehinguid teha. Sanktsioonide komitee kandis Tanchoni loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine finantsüksus, mis tegeleb KRDV tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügiga. |
13. |
Choe Chun-Sik |
Choe Chun Sik; Ch'oe Ch'un Sik |
Sünniaeg: 12.10.1954; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Choe Chun-sik oli Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia, SANS) direktor ning juhtis KRDV suure lennuulatusega rakettide programmi. |
14. |
Choe Song Il |
|
Passi nr: 472320665 passi kehtivuse lõppemise kuupäev: 26.9. 2017; passi nr: 563120356 kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Tanchon Commercial Banki esindaja Vietnamis. |
15. |
Hyon Kwang II |
Hyon Gwang Il |
Sünniaeg: 27.5. 1961; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Hyon Kwang II on National Aerospace Development Administrationi teadusarengu osakonna direktor. |
16. |
Jang Bom Su |
Jang Pom Su |
Sünniaeg: 15.4.1957; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Tanchon Commercial Banki esindaja Süürias. |
17. |
Jang Yong Son |
|
Sünniaeg: 20.2.1957; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) esindaja Iraanis. |
18. |
Jon Myong Guk |
Cho 'n Myo 'ng-kuk |
Passi nr: 4721202031; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 21.2.2017; kodakondsus: KRDV; sünniaeg: 18.10.1976 |
2.3.2016 |
Tanchon Commercial Banki esindaja Süürias. |
19. |
Kang Mun Kil |
Jiang Wen-ji |
Passi nr: PS472330208; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 4.7.2017; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Kang Mun Kil on korraldanud tuumaenergia valdkonna hankeid Namchongangi (teise nimega Namhung) esindajana. |
20. |
Kang Ryong |
|
Sünniaeg: 21.8.1969; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) esindaja Süürias. |
21. |
Kim Jung Jong |
Kim Chung Chong |
Passi nr: 199421147; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 29.12.2014; passi nr: 381110042; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 25.1.2016; passi nr: 563210184; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 18.6.2018; sünniaeg: 7.11.1966; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Tanchon Commercial Banki esindaja Vietnamis. |
22. |
Kim Kyu |
|
Sünniaeg: 30.7.1968, kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) välissuhete ametnik. |
23. |
Kim Tong My'ong |
Kim Chin-So'k; Kim Tong-Myong; Kim Jin-Sok; Kim, Hyok-Chol |
Sünniaeg: 1964; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Kim Tong My'ong on Tanchon Commercial Banki president ning on kõnealuses pangas töötanud erinevatel ametikohtadel vähemalt alates 2002. aastast. Samuti on ta osalenud Amroggangi tegevuse juhtimises. |
24. |
Kim Yong Chol |
|
DOB. 18.2.1962; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
KOMIDi esindaja Iraanis. |
25. |
Ko Tae Hun |
Kim Myong Gi |
Passi nr: 563120630; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 20.3.2018; sünniaeg: 25.5.1972; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Tanchon Commercial Banki esindaja. |
26. |
Ri Man Gon |
|
Sünniaeg: 29.10.1945; passi number: P0381230469; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 6.4.2016; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
Ri Man Gon on laskemoonatööstuse osakonna minister. |
27. |
Ryu Jin |
|
Sünniaeg: 7.8.1965; passi number: 563410081; kodakondsus: KRDV |
2.3.2016 |
KOMIDi esindaja Süürias. |
28. |
Yu Chol U |
|
Kodakondsus: KRDV |
|
Yu Chol U on National Aerospace Development Administrationi direktor. |
B. Üksused
|
Nimi |
Teised nimed |
Asukoht |
ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev |
Muu teave |
||||
1. |
Korea Mining Development Trading Corporation |
Teiste nimedega: CHANGGWANG SINYONG CORPORATION; EXTERNAL TECHNOLOGY GENERAL CORPORATION; DPRKN MINING DEVELOPMENT TRADING COOPERATION; KOMID |
Central District, P'yongyang, KRDV |
24.4.2009 |
Peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. |
||||
2. |
Korea Ryonbong General Corporation |
Teise nimega KOREA YONBONG GENERAL CORPORATION; Varem: LYON-GAKSAN GENERAL TRADING CORPORATION |
Pot'onggang District, P'yongyang, KRDV; Rakwon- dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV |
24.4.2009 |
Kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki. |
||||
3. |
Tanchon Commercial Bank |
Varem: CHANGGWANG CREDIT BANK; varem: KOREA CHANGGWANG CREDIT BANK |
Saemul 1- Dong Pyongchon District, P'yongyang, KRDV |
24.4.2009 |
KRDV tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi rahastaja. |
||||
4. |
Namchongang Trading Corporation |
NCG; NAMCHONGANG TRADING;NAM CHON GANG CORPORATION; NOMCHONGANG TRADING CO.; NAM CHONG GAN TRADING CORPORATION; Namhung Trading Corporation |
P'yongyang, KRDV |
16.7.2009 |
Namchongang on KRDV äriühing, mis allub GBAE-le. Namchongang osales KRDV tuumarajatises tuvastatud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimisel ning tuumavaldkonnaga seotud hanketegevuses, mida on seostatud ühe Saksa isikuga. Ettevõte on 1990. aastate lõpust osalenud ka spetsiaalselt uraani rikastamise programmi jaoks sobilike alumiiniumtorude ja muude seadmete ostmisel. Ettevõtte esindaja on endine diplomaat, kes oli KRDV esindaja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri poolt läbiviidud Yongbyoni tuumarajatiste kontrollimises 2007. aastal. Namchongangi tegevus massihävitusrelvade levikul on äärmiselt murettekitav, võttes arvesse KRDV samalaadset tegevust minevikus. |
||||
5. |
Hong Kong Electronics |
Teise nimega: HONG KONG ELECTRONICS KISH CO |
Sanaee St., Kish Island, Iraan |
16.7.2009 |
Tanchon Commercial Banki ja KOMIDi omandis või kontrolli all või tegutseb või näib tegutsevat nende heaks või nende nimel. Hong Kong Electronics on Tanchon Commercial Banki ja KOMIDi (sanktsioonide komitee kandis mõlemad loetellu 2009. aasta aprillis) nimel 2007. aastast alates üle kandnud miljoneid dollareid massihävitusrelvade levikuga seotud raha. Hong Kong Electronics on korraldanud KOMIDi nimel raha liikumist Iraanist KRDVsse. |
||||
6. |
Korea Hyoksin Trading Corporation |
Teise nimega: KOREA HYOKSIN EXPORT AND IMPORT CORPORATION |
Rakwon-dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV. |
16.7.2009 |
P'yongyangis asuv KRDV ettevõte, mis allub Korea Ryonbong General Corporationile (sanktsioonide komitee kandis loetellu 2009. aasta aprillis) ning osaleb massihävitusrelvade väljatöötamisel. |
||||
7. |
General Bureau of Atomic Energy (GBAE) |
Teise nimega: General Department of Atomic Energy (GDAE) |
Haeudong, Pyongchon District, P'yongyang, KRDV. |
16.7.2009 |
GBAE vastutab KRDV tuumaprogrammi eest, mis hõlmab Yongbyoni tuumauuringute keskust (Yongbyon Nuclear Research Centre) ja selle plutooniumi tootmise uurimisreaktorit (5 MWe, 25 MWt) ning selle kütuse tootmise ja ümbertöötlemise rajatisi. GBAE on korraldanud tuumavaldkonnaga seotud kohtumisi ja arutelusid Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. GBAE on KRDV peamine valitsusasutus, mis juhib tuumaprogramme, juhtides muu hulgas Yongbyoni tuumauuringute keskuse (Yongbyon Nuclear Research Centre) tööd. |
||||
8. |
Korean Tangun Trading Corporation |
|
P'yongyang, KRDV. |
16.7.2009 |
Korea Tangun Trading Corporation allub KRDV Teisele Loodusteaduste Akadeemiale (Second Academy of Natural Sciences) ning vastutab peamiselt kaupade ja tehnoloogia hankimise eest KRDV kaitsealaste teadusuuringute ja arenguprogrammide toetamiseks, mis hõlmavad muu hulgas massihävitusrelvi ning kandesüsteemide programme ja hanget, sealhulgas materjale, mis on teatavate mitmepoolsete kontrollirežiimide alusel kontrollitavad või keelatud. |
||||
9. |
Korean Committee for Space Technology |
DPRK Committee for Space Technology; Department of Space Technology of the DPRK; Committee for Space Technology; KCST |
P'yongyang, KRDV |
22.1.2013 |
Korean Committee for Space Technology (KCST) koordineeris satelliidijuhtimiskeskuse ja Sohae satelliitide orbiidile saatmise jaama kaudu KRDV rakettide väljalaskmise 13. aprillil ja 12. detsembril 2012. |
||||
10. |
Bank of East Land |
Dongbang Bank; Tongbang U'Nhaeng; Tongbang Bank |
P.O.32, BEL Building, Jonseung-Dung, Moranbong District, P'yongyang, KRDV. |
22.1.2013 |
KRDV finantseerimisasutus Bank of East Land vahendab relvadega seotud tehinguid kindlaksmääratud relvade tootja ja eksportija Green Pine Associated Corporationi (Green Pine) puhul ja toetab teda muul moel. Bank of East Land on teinud Green Pine'iga aktiivselt koostööd eesmärgiga teha rahaliste vahendite ülekandeid sanktsioonidest mööda hiilimist võimaldaval viisil. 2007. ja 2008. aastal tehti Bank of East Landi kaudu ülekandeid, mis hõlmasid Green Pine'i ja Iraani finantseerimisasutusi, sealhulgas Bank Melli ja Bank Sepah. Julgeolekunõukogu kandis Bank Sepah'i loetellu resolutsiooniga 1747 (2007) Iraani ballistiliste rakettide programmi toetamise eest. Green Pine'i kandis sanktsioonide komitee loetellu 2012. aasta aprillis. |
||||
11. |
Korea Kumryong Trading Corporation |
|
|
22.1.2013 |
Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) kasutab seda nime varjunimena hangete korraldamiseks. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. |
||||
12. |
Tosong Technology Trading Corporation |
|
P'yongyang, KRDV |
22.1.2013 |
Tosong Technology Trading Corporationi emaettevõte on Korea Mining Development Corporation (KOMID). Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. |
||||
13. |
Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporation |
Chosun Yunha Machinery Joint Operation Company; Korea Ryenha Machinery J/V Corporation; Ryonha Machinery Joint Venture Corporation; Ryonha Machinery Corporation; Ryonha Machinery; Ryonha Machine Tool; Ryonha Machine Tool Corporation; Ryonha Machinery Corp; Ryonhwa Machinery Joint Venture Corporation; Ryonhwa Machinery JV; Huichon Ryonha Machinery General Plant; Unsan; Unsan Solid Tools; ja Millim Technology Company |
|
22.1.2013 |
Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporationi emaettevõte on Korea Ryonbong General Corporation. Korea Ryonbong General Corporationi kandis sanktsioonide komitee loetellu 2009. aasta aprillis ning see on kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki. |
||||
14. |
Leader (Hong Kong) International |
Leader International Trading Limited; Leader (Hong Kong) International Trading Limited |
LM-873, RM B, 14/F, Wah Hen Commercial Centre, 383 Hennessy Road, Wanchai, Hong Kong, Hiina. |
22.1.2013 |
Leader International (Hongkongi äriühingu registreerimisnumber 1177053) aitab Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) nimel kaupu vedada. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. |
||||
15. |
Green Pine Associated Corporation |
Cho'ngsong United Trading Company; Chongsong Yonhap; Ch'o'ngsong Yo'nhap; Chosun Chawo'n Kaebal T'uja Hoesa; Jindallae; Ku'm- haeryong Company LTD; Natural Resources Development and Investment Corporation; Saeingp'il Company |
c/o Reconnaissance General Bureau Headquarters, Hyongjesan-Guyok, P'yongyang, KRDV; Nungrado, P'yongyang, KRDV |
2.5.2015 |
Green Pine Associated Corporation (Green Pine) on üle võtnud paljud Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Green Pine on vastutav ligikaudu poole relvade ja seotud materjali ekspordi eest Põhja-Koreast. Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja seotud materjali ekspordi eest Põhja-Koreast. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse tootmisele, näiteks allveelaevad, sõjalaevad ja raketisüsteemid, ning on eksportinud torpeedosid ja tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. |
||||
16. |
Amroggang Development Banking Corporation |
Amroggang Development Bank; Amnokkang Development Bank |
Tongan-dong, P'yongyang, KRDV |
2.5.2012 |
2006. aastal asutatud Amroggang on Tanchon Commercial Bankiga seotud ettevõte, mida juhivad Tanchoni ametnikud. Tanchon osaleb KOMIDi ballistiliste rakettide müügi rahastamises ja on olnud kaasatud ka ballistiliste rakettide viimisse KOMIDist Iraani kontsernile Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG). Sanktsioonide komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine finantsüksus, mis tegeleb KRDV tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügiga. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Julgeolekunõukogu määras oma resolutsioonis 1737 (2006) SHIGi kui Iraani ballistiliste rakettide tuumaprogrammi kaasatud üksuse. |
||||
17. |
Korea Heungjin Trading Company |
Hunjin Trading Co.; Korea Henjin Trading Co.; Korea Hengjin Trading Company |
P'yongyang, KRDV. |
2.5.2012 |
Korea Heungjin Trading Company on ettevõte, mida KOMID kasutab kaubanduslikel eesmärkidel. Ettevõtet kahtlustatakse ka rakettidega seotud kaupade tarnimises Iraani kontsernile Shahid Hemmat Industrial Group. Heungjin on olnud seotud KOMIDiga, täpsemalt KOMIDi hankeüksusega. Heungjini kasutati raketikomponendina kasutatava kõrgetasemelise digitaalkontrolleri hankeks. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Julgeolekunõukogu määras oma resolutsioonis 1737 (2006) SHIGi kui Iraani ballistiliste rakettide tuumaprogrammi kaasatud üksuse. |
||||
18. |
Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia) |
2nd Academy of Natural Sciences; Che 2 Chayon Kwahakwon; Academy of Natural Sciences; Chayon Kwahak-Won; National Defense Academy; Kukpang Kwahak-Won; Second Academy of Natural Sciences Research Institute; Sansri |
P'yongyang, KRDV |
7.3.2013 |
Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia) on üleriigiline organisatsioon, mis vastutab KRDV moodsate relvasüsteemide, sealhulgas rakettide ja tõenäoliselt tuumarelvade arendamise ja vastava uurimistöö eest. Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia) kasutab mitmeid allorganisatsioone, sealhulgas Tangun Trading Corporationit, et hankida välismaalt tehnoloogiat, varustust ja teavet, mida kasutada KRDV raketi- ja tõenäoliselt ka tuumarelvaprogrammides. Sanktsioonide komitee kandis Tangun Trading Corporationi loetellu 2009. aasta juulis ning see vastutab peamiselt kaupade ja tehnoloogia hankimise eest KRDV kaitsealaste teadusuuringute ja arenguprogrammide toetamiseks, mis hõlmavad muu hulgas massihävitusrelvi ning kandesüsteemide programme ja hanget, sealhulgas materjale, mis on teatavate mitmepoolsete kontrollirežiimide alusel kontrollitavad või keelatud. |
||||
19. |
Korea Complex Equipment Import Corporation |
|
Rakwon-dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV. |
7.3.2013 |
Korea Complex Equipment Import Corporationi emaettevõte on Korea Ryonbong General Corporation. Korea Ryonbong General Corporationi kandis sanktsioonide komitee loetellu 2009. aasta aprillis ning see on kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki. |
||||
20. |
Ocean Maritime Management Company, Limited (OMM) |
|
Donghung Dong, Central District. PO BOX 120. P'yongyang, KRDV. Dongheung-dong Changwang Street, Chung-Ku, PO Box 125, P'yongyang |
28.7.2014 |
Ocean Maritime Management Company, Limited (IMO number: 1790183) on laeva Chong Chon Gang käitaja/haldaja. Ettevõttel oli tähtis osa peidetud relvalasti ja seotud materjali veo korraldamises Kuubalt KRDVsse 2013. aasta juulis. Nii toetas Ocean Maritime Management Company, Limited toiminguid, mis on resolutsioonidega keelatud, nimelt on resolutsiooniga 1718 (2006), mida on muudetud resolutsiooniga 1874 (2009), kehtestatud relvaembargo, ning toetas kõnealuste resolutsioonidega kehtestatud meetmete eiramist. |
||||
Laevad IMO numbriga: |
|
|
|
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
|
|
|
2.3.2016 |
|
|||||
21. |
Academy of National Defense Science |
|
P'yongyang, KRDV |
2.3.2016 |
Academy of National Defense Science osaleb KDRV jõupingutustes, mille eesmärk on arendada riigi ballistiliste rakettide ja tuumarelvaprogramme. |
||||
22. |
Chongchongang Shipping Company |
Chong Chon Gang Shipping Co. Ltd. |
Aadress: 817 Haeun, Donghung-dong, Central District, P'yongyang, KRDV; teine aadress: 817, Haeum, Tonghun-dong, Chung-gu, P'yongyang, KRDV; IMO numberr: 5342883 |
2.3.2016 |
Chongchongang Shipping Company püüdis 2013. aasta juulis oma laevaga Chong Chon Gang ebaseaduslikult importida otse KRDVsse tavarelvastust ja relvi. |
||||
23. |
Daedong Credit Bank (DCB) |
DCB; Taedong Credit Bank |
Aadress: Suite 401, Potonggang Hotel, Ansan-Dong, Pyongchon District, P'yongyang, KRDV; teine aadress: Ansan-dong, Botonggang Hotel, Pongchon, P'yongyang, KRDV; SWIFT: DCBK KKPY |
2.3.2016 |
Daedong Credit Bank on osutanud finantsteenuseid Korea Mining Development Trading Corporationile (KOMID) ja pangale Tanchon Commercial Bank. DCB kaudu on vähemalt alates 2007. aastast tehtud sadu finantstehinguid, mille väärtus on olnud miljoneid dollareid ning mis on tehtud KOMIDi ja Tanchon Commercial Banki nimel. Mõnel juhul on DCB teadlikult aidanud kaasa tehingutele, kasutades eksitavaid finantstavasid. |
||||
24. |
Hesong Trading Company |
|
P'yongyang, KRDV |
2.3.2016 |
Hesong Trading Corporationi emaettevõte on Korea Mining Development Corporation (KOMID). |
||||
25. |
Korea Kwangson Banking Corporation (KKBC) |
KKBC |
Jungson-dong, Sungri Street, Central District, P'yongyang, KRDV |
2.3.2016 |
KKBC osutab finantsteenuseid, millega toetatakse panka Tanchon Commercial Bank ja Korea Hyoksin Trading Corporationi, mis allub Korea Ryonbong General Corporationile. Tanchon Commercial Bank on kasutanud KKBCd, et soodustada tõenäoliselt miljonitesse dollaritesse ulatuvaid rahaliste vahendite ülekandeid, sealhulgas ülekandeid, mis on hõlmanud Korea Mining Development Trading Corporationiga seonduvaid rahalisi vahendeid. |
||||
26. |
Korea Kwangsong Trading Corporation |
|
Rakwon-dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV |
2.3.2016 |
Korea Ryongbong General Corporation on Korea Kwangsong Trading Corporationi emaettevõte. |
||||
27. |
Ministry of Atomic Energy Industry (Aatomienergiatööstuse ministeerium) |
MAEI |
Haeun-2-dong, Pyongchon District, P'yongyang, KRDV |
2.3.2016 |
Aatomienergiatööstuse ministeerium (Ministry of Atomic Energy Industry) loodi 2013. aastal, et ajakohastada KRDV aatomienergia tööstust, suurendada tuumamaterjalide tootmist, parandada nende kvaliteeti ja täiendavalt arendada KRDV iseseisvat tuumatööstust. MAEI on keskse tähtsusega osaleja KRDV tuumarelvade väljatöötamises, juhib riigi tuumarelvaprogrammi igapäevast tegevust ning tema alluvuses tegutsevad teised tuumaenergiaga seonduvad organisatsioonid. Kõnealuse ministeeriumi alluvuses tegutsevad mitmed tuumaenergiaga seonduvad organisatsioonid ja uurimiskeskused ning kaks komiteed: isotoopide kasutamise komitee ja tuumaenergia komitee. MAEI juhib ka Yongbyoni tuumauuringute keskust, mis on KRDV teadaolev plutooniumirajatis. Lisaks sellele märgiti 2015. aasta ekspertide rühma aruandes, et GBAE endine direktor Ri Je-son, kelle 2009. aastal kandis loetellu resolutsiooni 1718 (2006) kohaselt moodustatud komitee tuumaenergiaga seotud programmides osalemise või nende toetamise eest, nimetati 9. aprillil 2014 MAEI juhiks. |
||||
28. |
Munitions Industry Department (Laskemoonatööstuse osakond) |
Sõjaliste tarnete tööstuse osakond |
P'yongyang, KRDV |
2.3.2016 |
Laskemoonatööstuse osakond tegeleb KRDV raketiprogrammi peamiste aspektidega. Laskemoonatööstuse osakond vastutab järelevalve üle, mida teostatakse KRDV ballistiliste rakettide, sealhulgas Taepo Dong-2 arendamise üle. Laskemoonatööstuse osakond teostab järelevalvet KRDV relvatootmise ning teadus- ja arendusprogrammide üle, sealhulgas KRDV ballistiliste rakettide programmi üle. Second Economic Committee (teine majanduskomitee) ja Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia), mis kanti samuti loetellu 2010. aasta augustis, alluvad laskemoonatööstuse osakonnale (MID). Laskemoonatööstuse osakond on viimastel aastatel teinud tööd, et arendada mobiilset kontinentidevahelist ballistilist raketti KN08. |
||||
29. |
National Aerospace Development Administration |
NADA |
KRDV |
2.3.2016 |
NADA osaleb KRDV kosmoseteaduse ja -tehnoloogia väljatöötamises, mis hõlmab ka satelliitide orbiidile saatmist ja kanderakette. |
||||
30. |
Office 39 (39. büroo) |
Office #39; Office No. 39; Bureau 39; Central Committee Bureau 39; Third Floor; Division 39 |
KRDV |
2.3.2016 |
KRDV valitsusüksus |
||||
31. |
Reconnaissance General Bureau (luure üldbüroo) |
Chongch'al Ch'ongguk; KPA Unit 586; RGB |
Hyongjesan- Guyok, P'yongyang, KRDV; teine aadress: Nungrado, P'yongyang, KRDV |
2.3.2016 |
Reconnaissance General Bureau (luure üldbüroo) on Põhja-Korea kõige olulisem luureorganisatsioon, mis loodi 2009. aasta alguses Korea Töölispartei, operatsioonide osakonna ja 35. büroo olemasolevate luureorganisatsioonide ning Korea rahvaarmee luurebüroo ühinemise kaudu. Luure üldbüroo kaupleb tavarelvadega ja kontrollib KRDV tavarelvastusettevõtet Green Pine Associated Corporation. |
||||
32. |
Second Economic Committee (teine majanduskomitee) |
|
Kangdong, KRDV |
2.3.2016 |
Second Economic Committee (teine majanduskomitee) tegeleb KRDV raketiprogrammi peamiste aspektidega. Second Economic Committee (teine majanduskomitee) vastutab KRDV ballistiliste rakettide tootmise järelevalve eest ning juhib KOMIDi tegevust. |
II LISA
Artikli 23 lõike 1 punktis b osutatud isikute loetelu ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud isikute ja üksuste loetelu
I. |
Isikud ja üksused, kes vastutavad KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad või nende omandis või kontrolli all olevad isikud ja üksused. A. Isikud
B. Üksused
|
II. |
Isikud ja üksused, kes osutavad finantsteenuseid, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele. A. Isikud
B. Üksused
|
III. |
Isikud ja üksused, kes on seotud selliste relvade ja nendega seotud igat tüüpi materjalide tarnimisega KRDVsse või KRDVst või esemete, materjalide, seadmete, kaupade või tehnoloogia tarnimisega, mis võivad aidata kaasa KRDV tuumarelva, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seotud programmide elluviimisele. A. Isikud B. Üksused |
III LISA
Artikli 23 lõike 1 punktis c ja artikli 27 lõike 1 punktis c osutatud isikute loetelu
…
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/125 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/850,
27. mai 2016,
millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP (1). |
(2) |
Nõukogu võttis 28. mail 2015 vastu otsuse 2015/837/ÜVJP, (2) millega pikendatakse otsuses 2013/255/ÜVJP sätestatud piiravate meetmete kehtivust 1. juunini 2016. |
(3) |
Otsuse 2013/255/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks täiendavalt pikendada 1. juunini 2017. |
(4) |
Kaks isikut tuleks jätta välja otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitatud loetelust füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. |
(5) |
Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas loetletud teatavate isikutega seotud teavet tuleks ajakohastada. |
(6) |
Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2013/255/ÜVJP artikkel 34 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 34
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 1. juunini 2017. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi. Asjakohasel juhul võib selle kehtivust pikendada või seda muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.“
Artikkel 2
Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 27. mai 2016
Nõukogu nimel
eesistuja
A. G. KOENDERS
(1) Nõukogu 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 147, 1.6.2013, lk 14).
(2) Nõukogu 28. mai 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/837, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 132, 29.5.2015, lk 82).
LISA
I. |
Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa A osas esitatud isikute loetelust jäetakse välja järgmiseid isikuid puudutavad kanded:
|
II. |
Allpool nimetatud isikuid käsitlevad kanded, nii nagu see on esitatud otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa A osas, asendatakse järgmiste kannetega:
|
28.5.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/131 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/851,
26. mai 2016,
millega muudetakse otsuse 2009/719/EÜ lisa seoses loa andmisega Horvaatiale iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamiseks
(teatavaks tehtud numbri C(2016) 3097 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vältimise, kontrolli ja likvideerimise üksikasjalikud eeskirjad, (1) eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomadel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Määruses on nõutud, et iga liikmesriik peab vastavalt määruse III lisale igal aastal ellu viima TSEde seireprogrammi, mis põhineb aktiivsel ja passiivsel seirel. Lisaks on määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikes 1b sätestatud, et liikmesriik, kes suudab tõendada riigi epidemoloogilise olukorra paranemist vastavalt kõnealuse määruse III lisa A peatüki I osa punktis 7 sätestatud teatavatele kriteeriumidele, võib oma iga-aastase seireprogrammi uuesti läbi vaadata. |
(2) |
Komisjoni otsusega 2009/719/EÜ (2) lubatakse kõnealuse otsuse lisas loetletud liikmesriikidel läbi vaadata oma iga-aastased BSE seireprogrammid kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikega 1b. Lisas esitatud loetellu on kantud 25 liikmesriiki, ehk kõik liikmesriigid peale Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia. |
(3) |
Horvaatia esitas 22. jaanuaril 2015 komisjonile taotluse iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamiseks. |
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas 8. veebruaril 2016 teadusliku aruande, milles hinnatakse Horvaatia iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamist (3) (edaspidi „EFSA aruanne“). EFSA aruandest ilmneb, et kui Horvaatia lisatakse epidemoloogilisse üksusse, mis praegu hõlmab otsuse 2009/719/EÜ lisas loetletud 25 liikmesriiki, ja eeldusel, et kõnealuses 25 liikmesriigis rakendatakse praegust seireprogrammi kooskõlas otsusega 2009/719/EÜ, oleks eespool nimetatud 25 liikmesriigist ja Horvaatiast koosneva epidemoloogilise üksuse puhul võimalik tagada BSE tuvastamine usaldusväärsuse tasemel 95 %, kui kontroll-levimuse näitaja on vähemalt üks juhtum 3 789 838 täiskasvanud veise kohta. See kontroll-levimuse näitaja on tundlikum kui määruse (EÜ) nr 999/2001 II lisa D peatüki punkti 1 alapunktis a kindlaksmääratud A-tüüpi järelevalve kohaldamise korral nõutav näitaja, mille kohaselt minimaalne kontroll-levimus usaldusväärsuse tasemel 95 % on vähemalt üks juhtum 100 000 täiskasvanud veise kohta asjaomases riigis või piirkonnas. |
(5) |
Komisjon viis Horvaatias 14.–23. juunini 2010 ja 26. novembrist – 6. detsembrini 2012 läbi BSE-ga seotud meetmete hindamiseks läbi auditid (edaspidi „komisjoni auditid“). Komisjoni auditid hõlmasid veiste identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi ning söödakeelu rakendamist Horvaatias. Seepärast kasutati komisjoni auditite tulemusi ka selle hindamiseks, kas Horvaatia esitatud taotlus vastab määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punkti 7.1 alapunktides b ja c sätestatud kriteeriumidele, või mitte. |
(6) |
Lähtudes Horvaatia poolt iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamiseks esitatud taotluses sisalduvast teabest, EFSA aruandes esitatud teabest ning komisjoni auditi tulemustest, anti Horvaatia esitatud taotlusele positiivne hinnang. Seepärast on asjakohane lubada Horvaatial iga-aastane BSE seireprogramm läbi vaadata samadel tingimustel, kui seda teevad otsuse 2009/719/EÜ lisas praegu loetletud 25 liikmesriiki. |
(7) |
Otsuse 2009/719/EÜ lisa tuleks seega vastavalt muuta. |
(8) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 2009/719/EÜ lisas lisatakse kannete „— Prantsusmaa“ ja „— Itaalia“ vahele kanne „— Horvaatia“.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 26. mai 2016
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vytenis ANDRIUKAITIS
(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.
(2) Komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsus 2009/719/EÜ, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel läbi vaadata iga-aastased BSE seireprogrammid (ELT L 256, 29.9.2009, lk 35).
(3) EFSA Journal (2016); 14(2):4399.