28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/837,

21. aprill 2016,

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelist EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist Norra finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas on vaja jätkuvalt leevendada. Sellest lähtuvalt tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalisi osamakseid käsitlev mehhanism ja uus Norra finantsmehhanism.

(2)

7. oktoobril 2013. aastal volitas nõukogu komisjoni algatama läbirääkimised Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimiseks EMP EFTA riikide tulevaste osamaksete kohta Euroopa Majanduspiirkonna majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Komisjon on pidanud liidu nimel läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021. Leping sõlmitakse EMP lepingu protokolli vormis, mis saab numbriks 38c. Samuti on komisjon pidanud liidu nimel läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021.

(3)

Erisätted, mida kohaldatakse teatavate Norrast pärinevate kalade ja kalandustoodete importimisel liitu, olid sätestatud nimetatud riikide ja Euroopa Majandusühenduse vaheliste vabakaubanduslepingute 30. aprillil 2014 aegunud lisaprotokollides, ja need tuleks läbi vaadata kooskõlas nimetatud protokollide artikliga 1. Seepärast pidas komisjon läbirääkimisi Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu uute lisaprotokollide sõlmimiseks.

(4)

Kõigi olemasolevate finantsmehhanismide asendamine, mis on seotud erinevate ajavahemikega, erinevate rahaliste vahendite summadega, erinevate rakendussätetega ning samuti teatud kala ja kalatoodete lubade erinevate uuendamiste ja pikendamistega, kujutab endast EMP EFTA riikide assotsiatsiooni olulist edasiarendamist, mis seega õigustab viitamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217.

(5)	Igas nimetatud lepingus ja lisaprotokollis nähakse ette nende ajutine kohaldamine enne nende jõustumist.

(6)	Lepingud ja lisaprotokollid tuleks alla kirjutada ja neid tuleks kuni sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni ajutiselt kohaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021, lepingu Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli allakirjutamiseks antakse liidu nimel luba, eeldusel et nimetatud lepingud ja lisaprotokollid sõlmitakse.

Lepingute ja lisaprotokollide tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingutele ja lisaprotokollidele liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Lepingut Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021 ning lepingut Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahel Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021 kohaldatakse ajutiselt kuni nende jõustumiseni vastavalt lepingute artiklile 3 ja artikli 11 lõikele 3 alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kuu esimesest päevast kuni lepingute sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli kohaldatakse ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast vastavalt protokolli artikli 5 lõikele 3.

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli kohaldatakse ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast vastavalt protokolli artikli 4 lõikele 3.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 21. aprill 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

G. A. VAN DER STEUR

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/3

Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline

LEPING

EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021

EUROOPA LIIT,

ISLAND,

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK,

NORRA KUNINGRIIK,

ARVESTADES et Euroopa Majanduspiirkonna lepingu („EMP leping“) lepinguosalised leppisid kokku vajaduses vähendada piirkondade vahelist majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, eesmärgiga edendada omavaheliste kaubandus- ja majandussuhete järjepidevat ja tasakaalustatud tugevdamist,

ARVESTADES et EFTA riigid on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks loonud Euroopa Majanduspiirkonna kontekstis finantsmehhanismi,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2004–2009 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38a ja protokolli 38a lisandis,

ARVESTADES et EMP finantsmehhanismi aastateks 2009–2014 reguleerivad sätted on esitatud EMP lepingu protokollis 38b ja protokolli 38b lisandis,

ARVESTADES et vajadus leevendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ei ole kadunud ja et seetõttu tuleks kehtestada uus EMP EFTA riikide rahalisi osamakseid käsitlev mehhanism aastateks 2014–2021,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA JÄRGMISE LEPINGU:

Artikkel 1

EMP lepingu artikli 117 tekst asendatakse järgmisega:

„Finantsmehhanisme reguleerivad sätted on esitatud protokollis nr 38, protokollis nr 38a, protokolli nr 38a lisandis, protokollis 38b, protokolli nr 38b lisandis ja protokollis 38c“.

Artikkel 2

EMP lepingusse lisatakse protokolli nr 38b järele uus protokoll nr 38c. Protokolli nr 38c tekst on esitatud käesoleva lepingu lisas.

Artikkel 3

Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine, kuni selle sõlmimiseks vajalike lõikes 1 ja 2 osutatud menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning islandi ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.

Съставено в Брюксел на трети май две хиляди и шестнадесета година.

Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.

V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.

Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.

Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.

Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.

Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.

Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.

Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.

Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta' Mejju fis-sena elfejn u sittax.

Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.

Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.

Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.

Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.

V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.

V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.

Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.

Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.

Gjört í Brussel þriðja dag maímánaðar árið tvö þúsund og sextán.

Utferdiget i Brussel den tredje mai to tusen og seksten.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Fyrir Ísland

Für das Fürstentum Liechtenstein

For Kongeriket Norge

LISA

PROTOKOLL nr 38 C

EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kohta

Artikkel 1

1. Island, Liechtenstein ja Norra („EFTA riigid“) panustavad sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse, toetades sel eesmärgil rahaliselt artiklis 3 nimetatud esmatähtsaid valdkondi.

2. Kõik EMP finantsmehhanismi (2014–2021) kaudu rahastatavate programmide ja meetmete aluseks on ühised väärtused – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, k.a vähemuste õiguste austamine.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 1 548,1 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 221,16 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1.mai 2014 – 30. aprill 2021, viimane kaasa arvatud.

2. Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, ja üldisest piirkondliku koostöö fondist, nagu on kirjeldatud artiklis 7.

Artikkel 3

1. Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele esmatähtsatele valdkondadele:

a)	innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime;

b)	sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine;

c)	keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus;

d)	kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused;

e)	justiits- ja siseküsimused.

Esmatähtsatesse valdkondadesse kuuluvad programmitöö suunad, koos eesmärkide ja toetatavate valdkondade kirjeldusega on esitatud käesoleva protokolli lisas.

a)	Vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud menetlusele valitakse, suunatakse ja kohandatakse esmatähtsad valdkonnad iga abisaava riigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust.
b)	10 % kogu riigipõhistest eraldistest antakse kodanikuühiskonna fondi, mis tehakse kättesaadavaks kooskõlas artiklis 6 esitatud jaotusele.

Artikkel 4

1. Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020“, sh keskendudes tööhõivele, riiklikele prioriteetidele, riigipõhistele soovitustele ja ELi ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerluslepingutele, sõlmivad EFTA riigid iga abisaava riigiga artikli 10 lõike 3 kohaselt vastastikkuse mõistmise memorandumi.

2. Konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga toimuvad strateegilisel tasandil ja neid peetakse läbirääkimiste käigus artikli 10 lõikes 3 määratletud vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimiseks, et edendada täiendavust ja koostoimet ELi ühtekuuluvuspoliitikaga ning uurida võimalusi kasutada rahastamisvahendeid rahaliste osamaksete mõju suurendamiseks.

Artikkel 5

1. EFTA panus ei ületa riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, 85 % programmi maksumusest, kui EFTA riigid ei ole otsustanud teisiti.

2. Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

3. EFTA riikide vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate isikute suhtes ei kohaldata.

Artikkel 6

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:

Abisaav riik	Vahendid (miljonit eurot)
Bulgaaria	115,0
Horvaatia	56,8
Küpros	6,4
Tšehhi Vabariik	95,5
Eesti	32,3
Kreeka	116,7
Ungari	108,9
Läti	50,2
Leedu	56,2
Malta	4,4
Poola	397,8
Portugal	102,7
Rumeenia	275,2
Slovakkia	54,9
Sloveenia	19,9

Artikkel 7

1. Üldine piirkondliku koostöö fond tehakse kättesaadavaks summas 55,25 miljonit eurot. See aitab saavutada EMP finantsmehhanismi eesmärke, mis on määratletud artiklis 1.

2. 70 % fondist tehakse kättesaadavaks noorte jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:

a)	noorte töö ja väljaõppe liikuvusprogrammid, mis keskenduvad eelkõige neile, kes ei tööta ega õpi;

b)	duaalse õppe programmid, õpipoisiõpe, noorte kaasamine;

c)	teadmiste jagamine, parimate poliitiliste tavade vahetamine ning noortele tööturuteenuseid osutavate organisatsioonide/institutsioonide vastastikune õpe.

Fondi see osa eraldatakse projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja muud ELi liikmesriigid, kus noorte töötuse tase on üle 25 % (Eurostati viiteaasta 2013), ning hõlmavad vähemalt kaht riiki, sh üht abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.

3. 30 % fondist tehakse kättesaadavaks piirkondliku koostöö jaoks artiklis 3 loetletud esmatähtsates valdkondades, eelkõige teadmiste jagamise, parimate poliitiliste tavade vahetamise ja institutsioonide ülesehitamise valdkonnas.

See osa fondist tehakse kättesaadavaks projektidele, milles osalevad abisaavad riigid ja naabruses asuvad kolmandad riigid. Projektides osaleb vähemalt kolm riiki, sealhulgas vähemalt kaks abisaavat riiki. EFTA riigid võivad osaleda partneritena.

Artikkel 8

EFTA riigid viivad 2020. aastaks läbi vahehindamise, et jagada võimalikud kasutamata jäänud rahalised vahendid ümber üksikutele asjaomastele abisaavatele riikidele.

Artikkel 9

1. Käesolevas protokollis sätestatud rahaline toetus kooskõlastatakse Norra finantsmehhanismiga ettenähtud Norra kahepoolse toetusega.

2. Eelkõige tagavad EFTA riigid, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

3. Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 10

EMP finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist.

Kõigis rakendusetappides kohaldatakse maksimaalselt läbipaistvuse, vastutuse ja kulutasuvuse, samuti hea valitsemistava, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise, säästva arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

EMP finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja EFTA riikide vahelises tihedas koostöös.

a)	Nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 1, juhivad üldist piirkondliku koostöö fondi EFTA riigid, kes vastutavad rakendamise, sh halduse ja kontrolli eest.

b)	Nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis b, juhivad kodanikuühiskonna fondi EFTA riigid, kes vastutavad rakendamise, sh halduse ja kontrolli eest, v.a juhul kui vastastikkuse mõistmise memorandumis on teisiti kokku lepitud, nagu on sätestatud artikli 10 lõikes 3.

EFTA riigid sõlmivad iga abisaava riigiga vastastikkuse mõistmise memorandumi vastava riigi konkreetse eraldise kohta, v.a lõike 2 punktis a osutatud fond, mis sätestatakse mitmeaastases programmraamistikus ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuurides.

Vastastikuse mõistmise memorandumi alusel esitavad abisaavad riigid konkreetsete programmide ettepanekud EFTA riikidele, kes hindavad ja kiidavad ettepanekud heaks ning sõlmivad abisaavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu. Euroopa Komisjon vaatab asjaomase EFTA riigi või abisaava riigi sõnaselgel nõudmisel konkreetse programmi ettepaneku enne selle vastuvõtmist läbi, tagamaks selle kokkusobivuse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga.

b)	Kokkulepitud programmide rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, kes loovad sujuva rakendamise ja haldamise tagamiseks asjakohase haldus- ja kontrollisüsteemi.

c)	EFTA riigid võivad korraldada kontrolle vastavalt riiklikele eeskirjadele. Abisaavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajaduse korral teavet ning andmeid.

d)	EFTA riigid võivad eeskirjade rikkumise tuvastamise korral rahastamise peatada ning nõuda vahendite tagastamist.

Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas abisaavate riikide ja EFTA riikide kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.

f)	Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib mitmeaastasesse programmiraamistikku kuuluvaid abisaavate riikide projekte rakendada muu hulgas abisaavates riikides ja EFTA riikides asuvate üksuste vahelises koostöös.

4.	EFTA riikide halduskulud kaetakse artikli 2 lõikes 1 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendussätetes.

EFTA riigid moodustavad EMP finantsmehhanismi üldiseks juhtimiseks komitee. Täiendavad sätted EMP finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestavad EFTA riigid pärast konsulteerimist abisaavate riikidega, keda võib abistada komisjon. EFTA riigid püüavad esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamist.

6.	EFTA riigid esitavad aruandeid oma panuse kohta EMP finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse, ja kui see on asjakohane, siis 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üheteistkümnesse temaatilisse eesmärki (1).

Artikkel 11

Ilma et see piiraks lepingujärgseid õigusi ja kohustusi, vaatavad lepinguosalised artiklis 2 kindlaks määratud perioodi lõpul lepingu artikli 115 kohaselt läbi vajaduse võidelda Euroopa Majanduspiirkonna piires majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega.

PROTOKOLLI 38C LISA

Innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime

1.	Ettevõtluse arendamine, innovatsioon ja VKEd

2.	Teadusuuringud

3.	Haridus, stipendiumid, õpipoisiõpe ja noorte ettevõtlus

4.	Töö- ja eraelu tasakaalustatus

Sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine

5.	Euroopa rahvatervise probleemid

6.	Romade kaasamine ja nende võimaluste parandamine

7.	Riskigruppi kuuluvad lapsed ja noored

8.	Noorte osalemine tööturul

9.	Kohalik areng ja vaesuse vähendamine

Keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus

10.	Keskkond ja ökosüsteemid

11.	Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek

12.	Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused

13.	Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö

14.	Kodanikuühiskond

15.	Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus

16.	Inimõigused – rakendamine kohapeal

Justiits- ja siseküsimused

17.	Varjupaik ja ränne

18.	Korrektsiooniteenused ja eelvangistus

19.	Rahvusvaheline politseikoostöö ja võitlus kuritegevuse vastu

20.	Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine

21.	Koduvägivald ja sooline vägivald

22.	Suurõnnetuste ennetamine ja nendeks valmisolek

(1) 1) teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine; 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine; 3) põllumajandus- ning kalandus- ja vesiviljelussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKE“) konkurentsivõime suurendamine; 4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites; 5) kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine; 6) keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 7) säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine; 8) püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; 9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine; 10) investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse; 11) riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine.

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/11

Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline

LEPING

Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021

Artikkel 1

1. Norra Kuningriik panustab sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamisse Euroopa Majanduspiirkonnas ja abisaavate riikidega suhete tugevdamisse eraldi Norra finantsmehhanismi kaudu artiklis 3 nimetatud esmatähtsates valdkondades.

2. Kõik Norra finantsmehhanismi (2014–2021) kaudu rahastatavate programmide ja meetmete aluseks on ühised väärtused – inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, k.a vähemuste õiguste austamine.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 ettenähtud rahalise toetuse kogusumma on 1 253,7 miljonit eurot, mis tehakse kättesaadavaks iga-aastaste 179,1 miljoni euro suuruste osamaksetena ajavahemikus 1.mai 2014 – 30. aprill 2021, viimane kaasa arvatud.

2. Kogusumma koosneb riigipõhistest eraldistest, nagu on kirjeldatud artiklis 6, ja üldisest piirkondliku koostöö fondist, nagu on kirjeldatud artiklis 7.

Artikkel 3

1. Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele esmatähtsatele valdkondadele:

a)	innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime;

b)	sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine;

c)	keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus;

d)	kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused;

e)	justiits- ja siseküsimused.

Esmatähtsatesse valdkondadesse kuuluvad programmitöö suunad, koos eesmärkide ja toetatavate valdkondade kirjeldusega on esitatud käesoleva lepingu lisas.

a)	Vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud menetlusele valitakse, suunatakse ja kohandatakse esmatähtsad valdkonnad iga abisaava riigi vajadustele, võttes arvesse riigi ja toetuse suurust.
b)	1 % kogu riigipõhistest eraldistest antakse inimväärse töö edendamise ja kolmepoolse dialoogi fondi, mis tehakse kättesaadavaks kooskõlas artiklis 6 esitatud jaotuskvoodile.
c)	Kutsutakse üles tegema koostööd kodanikuühiskonnaga, piiriülest koostööd ja koostööd naabruses asuvate kolmandate riikidega.

Artikkel 4

1. Et tagada keskendumine esmatähtsatele valdkondadele ja tõhus rakendamine kooskõlas artiklis 1 osutatud üldeesmärkidega ja võttes arvesse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat „Euroopa 2020“, sh keskendudes tööhõivele, riiklikele prioriteetidele, riigipõhistele soovitustele ja ELi ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa Komisjoniga sõlmitud partnerluslepingutele, sõlmib Norra Kuningriik iga abisaava riigiga artikli 10 lõike 3 kohaselt vastastikuse mõistmise memorandumi.

Artikkel 5

1. Norra Kuningriigi panus ei ületa riigipõhiste eraldiste raames rakendatavate programmide puhul, mille rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, 85 % programmi maksumusest, kui Norra Kuningriik ei ole otsustanud teisiti.

2. Järgitakse riigiabi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

3. Norra Kuningriigi vastutus seoses projektiga piirdub rahaliste vahendite andmisega vastavalt kooskõlastatud kavale. Vastutust kolmandate isikute suhtes ei kohaldata.

Artikkel 6

Riigipõhised eraldised tehakse kättesaadavaks järgmistele abisaavatele riikidele: Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari, järgmiselt:

Abisaav riik	Vahendid (miljonit eurot)
Bulgaaria	95,1
Horvaatia	46,6
Küpros	5,1
Tšehhi Vabariik	89,0
Eesti	35,7
Ungari	105,7
Läti	51,9
Leedu	61,4
Malta	3,6
Poola	411,5
Rumeenia	227,3
Slovakkia	58,2
Sloveenia	17,8

Artikkel 7

1. Üldine piirkondliku koostöö fond tehakse kättesaadavaks summas 44,75 miljonit eurot. See aitab saavutada Norra finantsmehhanismi eesmärke, mis on määratud kindlaks artiklis 1.

2. 60 % fondist tehakse kättesaadavaks noorte jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:

a)	noorte töö ja väljaõppe liikuvusprogrammid, mis keskenduvad eelkõige neile, kes ei tööta ega õpi;

b)	duaalse õppe programmid, õpipoisiõpe, noorte kaasamine;

c)	teadmiste jagamine, parimate poliitiliste tavade vahetamine ning noortele tööturuteenuseid osutavate organisatsioonide/institutsioonide vastastikune õpe.

3. 40 % fondist tehakse kättesaadavaks piirkondliku koostöö jaoks artiklis 3 loetletud esmatähtsates valdkondades, eelkõige teadmiste jagamise, parimate poliitiliste tavade vahetamise ja institutsioonide ülesehitamise valdkonnas.

Artikkel 8

Norra Kuningriik viib 2020. aastaks läbi vahehindamise, et jagada võimalikud kasutamata jäänud rahalised vahendid ümber üksikutele asjaomastele abisaavatele riikidele.

Artikkel 9

1. Artiklis 1 ettenähtud rahaline toetus kooskõlastatakse EMP finantsmehhanismiga ettenähtud EFTA riikide toetusega.

2. Eelkõige tagab Norra Kuningriik, et mõlema eelmises lõikes osutatud finantsmehhanismi taotlemisprotseduurid ja rakendustingimused on põhimõtteliselt samasugused.

3. Mis tahes asjakohaseid muudatusi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikas arvestatakse vastavalt vajadusele.

Artikkel 10

Norra finantsmehhanismi rakendamise suhtes kohaldatakse järgmist:

Norra finantsmehhanismi eesmärke püütakse saavutada abisaavate riikide ja Norra Kuningriigi vahelises tihedas koostöös.

Norra Kuningriik vastutab järgmiste fondide rakendamise, sh halduse ja kontrolli eest:

a)	üldine piirkondliku koostöö fond, nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 1;

b)	inimväärse töö edendamise ja kolmepoolse dialoogi fond, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktis b;

Norra Kuningriik sõlmib iga abisaava riigiga vastastikkuse mõistmise memorandumi vastava riigi konkreetse eraldise kohta, v.a lõikes 2 osutatud fondid, mis sätestatakse mitmeaastases programmraamistikus ning programmide juhtimise ja kontrollimise struktuurides.

Vastastikuse mõistmise memorandumi alusel esitavad abisaavad riigid konkreetsete programmide ettepanekud Norra Kuningriigile, kes hindab ja kiidab ettepanekud heaks ning sõlmib abisaavate riikidega iga programmi kohta eraldi toetuslepingu. Euroopa Komisjon vaatab Norra Kuningriigi või asjaomase abisaava riigi sõnaselgel nõudmisel konkreetse programmi ettepaneku enne selle vastuvõtmist läbi, tagamaks selle kokkusobivuse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga.

b)	Kokkulepitud programmide rakendamise eest vastutavad abisaavad riigid, kes loovad sujuva rakendamise ja haldamise tagamiseks asjakohase haldus- ja kontrollisüsteemi.

c)	Norra Kuningriik võib korraldada kontrolle vastavalt oma riiklikele eeskirjadele. Abisaavad riigid peavad selleks osutama igakülgset abi ning esitama vajaduse korral teavet ning andmeid.

d)	Norra Kuningriik võib eeskirjade rikkumise tuvastamise korral rahastamise peatada ning nõuda vahendite tagastamist.

Laiaulatusliku osaluse tagamiseks sõlmitakse võimaluse korral partnerlusi rahalise toetuse ettevalmistamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks. Partnerite hulka võivad kuuluda muu hulgas abisaavate riikide ja Norra Kuningriigi kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi osalejad, samuti erasektori ja kodanikuühiskonna esindajad ning sotsiaalpartnerid.

f)	Vastavalt riigihangete suhtes kohaldatavatele eeskirjadele võib mitmeaastasesse programmiraamistikku kuuluvaid abisaavate riikide projekte rakendada muu hulgas abisaavates riikides ja Norra Kuningriigis asuvate üksuste vahelises koostöös.

4.	Norra Kuningriigi halduskulud kaetakse artikli 2 lõikes 1 osutatud kogusummast ning neid täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendussätetes.

Norra finantsmehhanismi üldise haldamise eest vastutab Norra Kuningriik või tema määratud üksus. Täiendavad sätted Norra finantsmehhanismi rakendamiseks kehtestab Norra Kuningriik pärast konsulteerimist abisaavate riikidega, keda võib abistada komisjon. Norra Kuningriik püüab esitada nimetatud sätted enne vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist.

6.	Norra Kuningriik esitab aruandeid oma panuse kohta Norra finantsmehhanismi eesmärkide saavutamisse, ja kui see on asjakohane, siis 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide üheteistkümnesse temaatilisse eesmärki (1).

Artikkel 11

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2. Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates järgmise kuu esimesest päevast pärast seda, kui toimus vastav teatamine, kuni selle sõlmimiseks vajalike lõikes 1 ja 2 osutatud menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 12

Käesolev leping, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.

Съставено в Брюксел на трети май две хиляди и шестнадесета година.

Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.

V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.

Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.

Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.

Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.

Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.

Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.

Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.

Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta' Mejju fis-sena elfejn u sittax.

Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.

Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.

Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.

Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.

V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.

V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.

Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.

Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.

Utferdiget i Brussel den tredje mai to tusen og seksten.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

For Kongeriket Norge

(1) 1) Teadusuuringute, tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni edendamine; 2) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine; 3) põllumajandus- ning kalandus- ja vesiviljelussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete („VKE“) konkurentsivõime suurendamine; 4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites; 5) kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine; 6) keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 7) säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine; 8) püsiva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; 9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine; 10) investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse; 11) riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine.

LISA

NORRA KUNINGRIIGI JA EUROOPA LIIDU VAHELISE LEPINGU JUURDE NORRA FINANTSMEHHANISMI KOHTA AASTATEKS 2014–2021

Innovatsioon, teadusuuringud, haridus ja konkurentsivõime

1.	Ettevõtluse arendamine, innovatsioon ja VKEd

2.	Teadusuuringud

3.	Haridus, stipendiumid, õpipoisiõpe ja noorte ettevõtlus

4.	Töö- ja eraelu tasakaalustatus

5.	Sotsiaalne dialoog – inimväärne töö

Sotsiaalne kaasatus, noorte tööhõive ja vaesuse vähendamine

6.	Euroopa rahvatervise probleemid

7.	Romade kaasamine ja mõjuvõimaluste parandamine

8.	Riskigruppi kuuluvad lapsed ja noored

9.	Noorte osalemine tööturul

10.	Kohalik areng ja vaesuse vähendamine

Keskkond, energia, kliimamuutus ja vähese CO2-heitega majandus

11.	Keskkond ja ökosüsteemid

12.	Taastuvenergia, energiatõhusus, energiajulgeolek

13.	Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine

Kultuur, kodanikuühiskond, hea valitsemistava, põhiõigused ja -vabadused

14.	Kultuuriettevõtlus, kultuuripärand ja kultuurikoostöö

15.	Kodanikuühiskond

16.	Hea valitsemistava, vastutustundlikud institutsioonid, läbipaistvus

17.	Inimõigused – rakendamine kohapeal

Justiits- ja siseküsimused

18.	Varjupaik ja ränne

19.	Korrektsiooniteenused ja eelvangistus

20.	Rahvusvaheline politseikoostöö ja võitlus kuritegevuse vastu

21.	Kohtusüsteemi mõjusus ja tõhusus, õigusriigi põhimõtete tugevdamine

22.	Koduvägivald ja sooline vägivald

23.	Suurõnnetuste ennetamine ja nendeks valmisolek

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/18

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu

LISAPROTOKOLL

EUROOPA LIIT

ning

ISLAND,

VÕTTES ARVESSE 22. juulil 1972. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahel alla kirjutatud lepingut ning Islandi ja ühenduse vahel kehtivat kala ja kalatoodetega kauplemise korda,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli, milles käsitletakse ajavahemikul 2009–2014 teatavate kalade ja kalandustoodete liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid, eriti selle artiklit 1,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokolli, mis tuleneb Horvaatia Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga ja eelkõige selle artiklit 2,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA PROTOKOLLI:

Artikkel 1

1. Käesolevas protokollis ja selle lisas on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse teatavate Islandilt pärinevate kalade ja kalatoodete importimisel Euroopa Liitu. Iga-aastased tollimaksuvabad tariifikvoodid on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Neid tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 4 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt, kuni 30. aprillini 2021.

2. Nimetatud perioodi lõpus hindavad lepinguosalised lõikes 1 osutatud erisätete säilitamise vajadust, ning vaatavad vajaduse korral kvoodid läbi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid huve.

Artikkel 2

1. Tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 4 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.

2. Tariifikvootide mahud on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Esimene tariifikvoot on kasutatav kuupäevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, kuni 30. aprillini 2017. Alates 1. maist 2017 määratakse igal aastal alates 1. maist 30. aprillini järgmised tariifikvoodid, kuni käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodi lõpuni.

3. Tariifikvootide mahud alates 1. maist 2014 kuni kuupäevani, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, eraldatakse proportsionaalselt ja tehakse kasutatavaks ülejäänud käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodiks.

Artikkel 3

Käesoleva protokolli lisas loetletud tariifikvootide suhtes kohaldatavad päritolureeglid on samad, mis sätestati Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise 22. juuli 1972. aasta lepingu protokollis nr 3.

Artikkel 4

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2. Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

3. Kuni lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste lõpuleviimiseni kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates viimase vastavasisulise teate saabumisele järgneva kolmanda kuu esimesest päevast.

Artikkel 5

Käesolev protokoll, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja islandi keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.

Съставено в Брюксел на трети май през две хиляди и шестнадесета година.

Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.

V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.

Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.

Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.

Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.

Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.

Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.

Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.

Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta' Mejju fis-sena elfejn u sittax.

Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.

Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.

Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.

Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.

V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.

V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.

Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.

Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.

Gjört í Brussel þriðja dag maímánaðar árið tvö þúsund og sextán.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Fyrir Ísland

LISA

PROTOKOLLI ARTIKLIS 1 OSUTATUD ERISÄTTED

Lisaks olemaolevatele püsivatele tollimaksuvabadele kvootidele avab Euroopa Liit järgmised tollimaksuvabad aastakvoodid Islandilt pärinevatele toodetele:

CN-kood	Toote kirjeldus	Aastane (1.5–30.4) tariifkvoodi maht (netokaal), kui ei ole teisiti määratletud (*)
0303 51 00	Heeringad liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasii, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk (1)	950 tonni
0306 15 90	Külmutatud norra salehomaarid (Nephorops norvegicus)	1 000 tonni
0304 49 50	Meriahvena filee (Sebastes spp.), värske või jahutatud	2 000 tonni
1604 20 90	Muud kalatooted	2 500 tonni

(1) Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.

(*) Kogused lisatakse vastavalt lisaprotokolli artikli 2 lõikele 3.

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/22

Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu

LISAPROTOKOLL

EUROOPA LIIT

ning

NORRA KUNINGRIIK,

VÕTTES ARVESSE 14. mail 1973. aastal Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahel alla kirjutatud lepingut, edaspidi „leping“, ning Norra ja ühenduse vahel kehtivat kala ja kalandustoodetega kauplemise korda,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli, milles käsitletakse ajavahemikul 2009–2014 teatavate kalade ja kalandustoodete liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid, eriti selle artiklit 1,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli, mis tuleneb Horvaatia Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga, ja eelkõige selle artikleid 2 ja 3,

ON OTSUSTANUD SÕLMIDA KÄESOLEVA PROTOKOLLI:

Artikkel 1

1. Käesolevas protokollis ja selle lisas on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse teatavate Norrast pärinevate kalade ja kalatoodete importimisel Euroopa Liitu.

2. Iga-aastased tollimaksuvabad tariifikvoodid on sätestatud käesoleva protokolli lisas. Kõnealused tariifikvoodid hõlmavad ajavahemikku 1. mai 2014 kuni 30. aprill 2021. Kõnealuse ajavahemiku möödudes vaadatakse kvoodid läbi, võttes arvesse kõiki asjakohaseid huve.

Artikkel 2

1. Tariifikvoote hakatakse kohaldama päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama artikli 5 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt.

2. Esimene tariifikvoot on kasutatav kuupäevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, kuni 30. aprillini 2017. Alates 1. maist 2017 määratakse igal aastal alates 1. maist 30. aprillini järgmised tariifikvoodid, kuni käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodi lõpuni.

3. Tariifikvootide mahud alates 1. maist 2014 kuni kuupäevani, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, eraldatakse proportsionaalselt ja antakse kasutusse ülejäänud käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud perioodiks.

Artikkel 3

Norra teeb vajalikke samme, et tagada korra kehtivuse jätkumine, mille kohaselt võimaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatelt laevadelt Norras mahalaaditud kalade ja kalatoodete vaba transiiti.

Võttes arvesse, et ajavahemikul 1. maist 2014 kuni päevani, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama, transiidikord ei kehtinud, jääb kõnealune kord kehtima seitsmeks aastaks alates päevast, mil käesolevat protokolli hakatakse ajutiselt kohaldama.

Artikkel 4

Käesoleva protokolli lisas loetletud tariifikvootide suhtes kohaldatavad päritolureeglid on samad, mis sätestati Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise 14. mai 1973. aasta lepingu protokollis nr 3.

Artikkel 5

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kinnitavad käesoleva protokolli oma menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

2. Protokoll jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil viimased ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad on hoiule antud.

Artikkel 6

Käesolev protokoll, mille originaal on koostatud ühes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja norra keeles, kusjuures tekstid kõigis nendes keeltes on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati, kes edastab tõestatud koopia igale allakirjutanud riigile.

Съставено в Брюксел на трети май през две хиляди и шестнадесета година.

Hecho en Bruselas, el tres de mayo de dos mil dieciséis.

V Bruselu dne třetího května dva tisíce šestnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den tredje maj to tusind og seksten.

Geschehen zu Brüssel am dritten Mai zweitausendsechzehn.

Kahe tuhande kuueteistkümnenda aasta maikuu kolmandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκαέξι.

Done at Brussels on the third day of May in the year two thousand and sixteen.

Fait à Bruxelles, le trois mai deux mille seize.

Sastavljeno u Bruxellesu trećeg svibnja godine dvije tisuće šesnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì tre maggio duemilasedici.

Briselē, divi tūkstoši sešpadsmitā gada trešajā maijā.

Priimta du tūkstančiai šešioliktų metų gegužės trečią dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenhatodik év május havának harmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tielet jum ta’ Mejju fis-sena elfejn u sittax.

Gedaan te Brussel, drie mei tweeduizend zestien.

Sporządzono w Brukseli dnia trzeciego maja roku dwa tysiące szesnastego.

Feito em Bruxelas, em três de maio de dois mil e dezasseis.

Întocmit la Bruxelles la trei mai două mii șaisprezece.

V Bruseli tretieho mája dvetisícšestnásť.

V Bruslju, dne tretjega maja leta dva tisoč šestnajst.

Tehty Brysselissä kolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakuusitoista.

Som skedde i Bryssel den tredje maj år tjugohundrasexton.

Gjört í Brussel þriðja dag maímánaðar árið tvö þúsund og sextán.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

For Kongeriket Norge

LISA

PROTOKOLLI ARTIKLIS 1 OSUTATUD ERISÄTTED

Lisaks olemaolevatele püsivatele tollimaksuvabadele kvootidele avab Euroopa Liit järgmised tollimaksuvabad aastakvoodid Norrast pärinevatele toodetele:

CN-kood	Toote kirjeldus	Aastane (01.05-30.04) tariifkvoodi maht (netokaal), kui ei ole teisiti sätestatud (*)
0303 19 00	Muud külmutatud lõhelased	2 000 tonni
0303 51 00	Heeringad liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasii, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, (1)	26 500 tonni
0303 54 10	Makrell liikidest Scomber scombrus ja Scomber japonicus, külmutatud, terve kala, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, (1)	25 000 tonni
ex 0304 89 49 ex 0304 99 99	Külmutatud makrelli fileed ja liblikfileed	11 300 tonni
0303 55 30	Tšiili stauriid (Trachurus murphyi), külmutatud	2 200 tonni
ex 0303 55 90	Muu kala, külmutatud, v.a hobumakrell (stauriid) (Caranx trachurus)
0303 56 00	Seersantkala (Rachycentron canadum)
0303 69 90	Muu kala, külmutatud
0303 82 00	Railased (Rajidae)
0303 89 55	Kuld-merikoger (Sparus aurata)
0303 89 90	Muu kala, külmutatud kõik tooted, v.a kalamaks, -mari ja -niisk
0304 86 00	Külmutatud heeringafileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi	55 600 tonni
ex 0304 99 23	Külmutatud heeringa liblikfileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi (1)	55 600 tonni
ex 0304 49 90	Värsked heeringafileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi	9 000 tonni
ex 0304 59 50	Värsked heeringa liblikfileed liikidest Clupea harengus ja Clupea pallasi	9 000 tonni
ex 1605 21 10 ex 1605 21 90 ex 1605 29 00	Garneelid ja krevetid, kooritud ja külmutatud, töödeldud või konserveeritud	7 000 tonni
ex 1604 12 91 ex 1604 12 99	Heeringas, vürtsitatud ja/või äädikas ning soolvees säilitatud	11 400 tonni (vedelikuta netomass)
0305 10 00	Inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	1 000 tonni

(1) Tariifikvoote ei võimaldata kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks perioodil 15. veebruarist 15. juunini.

(*) Kogused lisatakse vastavalt lisaprotokolli artikli 2 lõikele 3.

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/26

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/838,

23. mai 2016,

ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõike 8 teise lõiguga ning samuti artikli 218 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 10. mail 2010 komisjonile loa alustada Gruusiaga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks liidu ja Gruusia vahel, et asendada partnerlus- ja koostööleping (2).

(2)	Kõnealused läbirääkimised viidi edukalt lõpule ning ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) parafeeriti 29. novembril 2013.

(3)	Kooskõlas nõukogu otsusega 2014/494/EL (3) kirjutati lepingule alla 27. juunil 2014, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu volitada komisjoni kiitma heaks lepingu muudatusi, mille võtab vastu lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubandusküsimuste koosseisus kokku tulnud assotsieerimiskomitee vastavalt lepingu artikli 179 kohase geograafiliste tähiste allkomitee ettepanekule.

(5)	On asjakohane kehtestada lepinguga ettenähtud geograafiliste tähiste kaitse menetlused.

(6)	Lepingut ei tuleks tõlgendada viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

(7)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) kiidetakse liidu nimel heaks (4).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 431 lõikes 1 sätestatud teate (5).

Artikkel 3

Lepingu artikli 179 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste allkomitee otsustega lepingusse tehtavad muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele teatava geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (6) artikli 57 lõikes 2 kehtestatud korras.

Artikkel 4

1. Lepingu IV jaotise 9. peatüki 3. alajao „Geograafilised tähised“ kohaselt kaitstud nime võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.

2. Lepingu artikli 175 kohaselt tagavad liikmesriigid ja liidu institutsioonid lepingu artiklitega 170–174 ettenähtud kaitse, sealhulgas huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 5

Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 23. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõusolek antud 18. detsembril 2014 (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(2) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Gruusia vaheline partnerlus- ja koostööleping (EÜT L 205, 4.8.1999, lk 3).

(3) Nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsus 2014/494/EL ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 261, 30.8.2014, lk 1).

(4) Leping on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 261, 30.8.2014, lk 4) koos allkirjastamise otsusega.

(5) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/28

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/839,

23. mai 2016,

ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja lõike 8 teise lõiguga ning samuti artikli 218 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 15. juunil 2009 komisjonile loa alustada Moldova Vabariigiga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks liidu ja Moldova Vabariigi vahel, et asendada partnerlus- ja koostööleping (2).

(2)	Kõnealused läbirääkimised viidi edukalt lõpule ning ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping („leping“) parafeeriti 29. novembril 2013.

(3)	Kooskõlas nõukogu otsusega 2014/492/EL (3) kirjutati lepingule alla 27. juunil 2014. aastal, eeldusel et leping sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu volitada komisjoni kiitma heaks lepingu muudatusi, mille võtab vastu lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubandusküsimuste koosseisus kokku tulnud assotsieerimiskomitee vastavalt lepingu artikli 306 kohase geograafiliste tähiste allkomitee ettepanekule.

(5)	On asjakohane kehtestada lepinguga ettenähtud geograafiliste tähiste kaitse menetlused.

(6)	Lepingut ei tohiks tõlgendada viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

(7)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline assotsieerimisleping („leping“) kiidetakse liidu nimel heaks (4).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 464 lõikes 1 sätestatud teate (5).

Artikkel 3

Lepingu artikli 306 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste allkomitee otsustega lepingusse tehtavad muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele teatava geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (6) artikli 57 lõikes 2 kehtestatud korras.

Artikkel 4

1. Lepingu V jaotise 9. peatüki 3. alajao „Geograafilised tähised“ kohaselt kaitstud nime võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.

2. Lepingu artikli 301 kohaselt tagavad liikmesriigid ja liidu institutsioonid lepingu artiklitega 297–300 ettenähtud kaitse, sealhulgas huvitatud isiku taotluse korral.

Artikkel 5

Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 23. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõusolek antud 13. novembril 2014 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata …).

(2) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping (EÜT L 181, 24.6.1998, lk 3).

(3) Nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsus 2014/492/EL ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 260, 30.8.2014, lk 1).

(4) Leping on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 260, 30.8.2014, lk 3) koos allkirjastamise otsusega.

(5) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/30

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/840,

27. mai 2016,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (1) ning eelkõige selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012.

(2)	Kaks isikut tuleks jätta välja määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud loetelust füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)	Määruse (EL) nr 36/2012 II lisas loetletud teatavate isikutega seotud teavet tuleks ajakohastada.

(4)	Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A. G. KOENDERS

(1) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa A osas esitatud isikute loetelust jäetakse välja järgmiseid isikuid puudutavad kanded:

15.	Mohamed Farahat (teise nimega Muhammad Farahat)

17.	Muhammad ( ) Nasif ( ) (teise nimega Naseef, Nassif, Nasseef) Khayrbik ( )

II.

Allpool nimetatud isikuid käsitlevad kanded, nii nagu see on esitatud määruse (EL) 36/2012 II lisa A osas, asendatakse järgmiste kannetega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetelusse kandmise kuupäev
8.	Rami ( ) Makhlouf ( )	Sünniaeg: 10. juuli 1969. Sünnikoht: Damaskus. Pass nr 454224	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid telekommunikatsiooni-, finantsteenuste-, transpordi- ja kinnisvarasektorites; tal on finantshuvid ja/või tal on kõrge ametikoht Syriatelis, mis on Süüria juhtiv mobiilsideoperaator, ning investeerimisfondides Al Mashreq, Bena Properties ja Cham Holding. Annab oma ärihuvide kaudu Süüria režiimile rahalist toetust ja abi. Ta on Makhloufi perekonna mõjukas liige ning tihedalt seotud Assadi perekonnaga; president Bashar Al-Assadi nõbu.	9.5.2011
18.	Mohammed ( ) Hamcho ( )	Sünniaeg: 20. mai 1966. Pass nr 002954347	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid inseneriteaduste ja ehitus-, meedia-, majutus- ja tervishoiusektorites. Tal on finantshuvid ja/või tal on kõrge ametikoht mitmes Süüria äriühingus, eelkõige on nendeks Hamsho international, Hamsho Communication, Mhg International, Jupiter for Investment and Tourism project ning Syria Metal industries. Ta etendab Süüria äriringkondades olulist rolli, sest on Damaskuse kaubanduskoja peasekretär (nimetati 2014. aasta detsembris ametisse toonase majandusministri Khodr Orfali poolt), Hiina–Süüria kahepoolse ärinõukogu esimees (alates 2014. aasta märtsist) ning Süüria metalli- ja terasenõukogu esimees (alates 2015. aasta detsembrist). Tal on ka tihedad ärisidemed Süüria režiimi juhtivate isikutega, sealhulgas Maher Al-Assadiga. Mohammed Hamcho saab oma ärihuvide kaudu kasu Süüria režiimist ja toetab seda ning on seotud sellest režiimist kasu saavate ja seda toetavate isikutega.	27.1.2015
22.	Ihab ( ) (teise nimega Ehab, Iehab) Makhlouf ( )	Sünniaeg: 21. jaanuar 1973. Sünnikoht: Damaskus. Pass nr N002848852	Süürias tegutsev suurärimees. Ihab Makhlouf on Syriateli asepresident ja aktsionär; Syriatel on Süüria juhtiv mobiilsideoperaator. Tal on ärihuvid mitmes teises Süüria äriühingus ja üksuses, sealhulgas on nendeks Ramak Construction Co ning Syrian International Private University for Science and Technology (SIUST). Kuna Ihab Makhlouf on Syriateli asepresident ning nimetatud äriühing kannab oma litsentsilepingu kaudu märkimisväärse osa kasumist Süüria valitsusele, toetab Ihab Makhlouf otseselt Süüria režiimi. Ta on Makhloufi perekonna mõjukas liige ning tihedalt seotud Assadi perekonnaga; president Bashar Al-Assadi nõbu.	23.5.2011
28.	Khalid ( ) (teise nimega Khaled) Qaddur ( ) (teise nimega Qadour, Qaddour, Kaddour)		Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid telekommunikatsiooni-, nafta- ja plastitööstuse sektorites ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites, ning kellel on tihedad ärisidemed Maher Al-Assadiga. Ta saab oma äritegevuse kaudu kasu Süüria režiimist ja toetab seda. Maher Al-Assadi partner, sealhulgas oma äritegevuse kaudu.	27.1.2015
29.	Ra'if ( ) Al-Quwatly ( ) (teise nimega Ri'af Al-Quwatli, teise nimega Raeef Al-Kouatly)	Sünniaeg: 3.2.1967. Sünnikoht: Damaskus	Maher Al-Assadi äripartner, vastutab mõnede talle huvi pakkuvate äriprojektide eest, annab režiimile rahalist toetust.	23.6.2011
32.	Mohammed ( ) Makhlouf ( ) (teise nimega Abu Rami)	Sünniaeg: 19.10.1932. Sünnikoht: Latakia, Süüria	Makhloufi perekonna mõjukas liige ning Rami, Ihab ja Iyad Makhloufi äripartner ja isa. Lähedalt seotud Assadi perekonnaga ning Bashari ja Mahir al Assadi emapoolne onu. Tuntakse ka Abu Rami nime all. Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid Süüria majanduse mitmes sektoris ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites, sealhulgas on tal ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju äriühingus General Organisation of Tobacco ning nafta-, gaasi-, relva- ja pangandussektorites. Osaleb Assadi režiimi äritehingutes, mis hõlmavad relvade hankimist ja pangandustegevust. Võttes arvesse tema ulatuslikke äri- ja poliitilisi sidemeid režiimiga, toetab ta Süüria režiimi ja saab sellest kasu.	1.8.2011
33.	Ayman ( ) Jabir ( ) (teise nimega Aiman Jaber)	Sünnikoht: Latakia	Süürias tegutsev suurärimees, kes tegutseb terase-, meedia-, tarbekaupade- ja naftasektorites ning muu hulgas kaupleb kõnealuste kaupadega. Tal on finantshuvid ja/või tal on kõrge ametikoht mitmes Süüria äriühingus ja üksuses, eelkõige on nendeks Al Jazira (aka Al Jazerra; El Jazireh), Dunia TV ning Sama Satellite Channel. Ayman Jaber on oma äriühingu Al Jazira kaudu aidanud kaasa nafta importimisele äriühingust Overseas Petroleum Trading Süüriasse. Ayman Jaber saab oma ärihuvide kaudu kasu Süüria režiimist ja toetab seda. Osutab otsest toetust režiimiga seotud relvastatud üksuste (tuntud Shabiha ja/või Suqur as-Sahraa nime all) tegevustele ja etendab neis juhtivat rolli. Ayman Jaber on oma äritegevuse kaudu Rami Makhloufi äripartner ja režiimiga seotud relvastatud üksustes etendatava rolli kaudu Maher Al-Assadi partner.	27.1.2015
41.	Ali ( ) Douba ( )	Sünniaeg: 1933. Sünnikoht: Karfis, Süüria	Vastutab tapmiste eest Hamas 1980. aastal, kutsutud tagasi Damaskusesse president Bashar Al-Assadi erinõunikuks.	23.8.2011
48.	Samir ( ) Hassan ( )		Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid Süüria majanduse mitmes sektoris ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju äriühingutes Amir Group ja Cham Holdings, mis on konglomeraadid, millel on ärihuvid kinnisvara-, turismi-, transpordi- ja finantssektorites. Ta on alates 2014. aasta märtsist olnud kahepoolsete ärinõukogude Venemaa suhete esimees, sellele ametikohale nimetas teda majandusminister Khodr Orfali. Samir Hassan toetab sularahaannetuste abil režiimi sõjategevust. Samir Hassan on seotud režiimist kasu saavate või seda toetavate isikutega. Eelkõige on ta seotud Rami Makhloufi ja Issam Anboubaga, kes on nõukogu poolt loetellu kantud ja kes saavad Süüria režiimist kasu.	27.9.2014
108.	Mohammad ( ) (teise nimega Mohamed, Muhammad, Mohammed) Al-Jleilati ( )	Sünniaeg: 1945. Sünnikoht: Damaskus	Endine rahandusminister, oli ametis 9. veebruarini 2013. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	1.12.2011
111.	Joseph ( ) Suwaid ( )	Sünniaeg: 1958. Sünnikoht: Damaskus	Endine riigiminister, oli ametis vähemalt 21. jaanuarini 2014. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	23.3.2012
112.	Hussein ( ) (teise nimega Hussain) Mahmoud ( ) Farzat ( ) (teise nimega Hussein Mahmud Farzat)	Sünniaeg: 1957. Sünnikoht: Hama	Endine riigiminister, oli ametis vähemalt 2014. aastani. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	23.3.2012
114.	Emad ( ) Abdul-Ghani ( ) Sabouni ( ) (teise nimega Imad Abdul Ghani Al Sabuni)	Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: Damaskus	Endine telekommunikatsiooni- ja tehnoloogiaminister, oli ametis vähemalt 2014. aasta aprillini. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	27.2.2012
117.	Adnan ( ) Hassan ( ) Mahmoud ( )	Sünniaeg: 1966. Sünnikoht: Tartous	Endine informatsiooniminister. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	23.9.2011
192.	Hashim Anwar al-Aqqad teise nimega Hashem Aqqad, Hashem Akkad, Hashim Akkad	Sünniaeg: 1961. Sünnikoht: Mohagirine, Süüria	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid Süüria majanduse mitmes sektoris ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju äriühingus Anwar Akkad Sons Group (AASG) ja selle filiaalis United Oil. AASG on konglomeraat, millel on ärihuvid nafta-, gaasi-, keemiatööstuse-, kindlustus-, tööstusmasinate-, kinnisvara-, turismi-, messi-, allhanke-, kindlustus- ja meditsiiniseadmete sektorites. Hashim Anwar al-Aqqad oli veel 2012. aastal Süüria parlamendi liige. Al-Aqqad ei oleks saanud olla edukas režiimi toetuseta. Võttes arvesse tema äri- ja poliitilisi sidemeid režiimiga, toetab ta Süüria režiimi ja saab sellest kasu.	23.7.2014
201.	Wael Abdulkarim (teise nimega Wael Al Karim)	Al Karim for Trade and Industry, PO Box 111, 5797 Damascus, Syria	Süürias tegutsev suurärimees, kes tegutseb nafta-, keemiatööstuse- ja tööstussektorites. Eelkõige esindab ta äriühingut Abdulkarim Group, teise nimega Al Karim Group / Alkarim for Trade and Industry / Al Karim Trading and Industry / Al Karim for Trade and Industry. Abdulkarim Group on Süüria üks suuremaid määrdeainete, määrete ja tööstuskemikaalide tootjaid.	7.3.2015
203.	George Haswani (teise nimega Heswani; Hasawani; Al Hasawani)	Aadress: Damascus Province, Yabroud, Al Jalaa St, Syria	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid tehnoloogia-, ehitus- ning nafta- ja gaasisektorites ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju mitmes Süüria äriühingus ja üksuses, eelkõige on selleks HESCO Engineering and Construction Company, mis on suur tehnoloogia- ja ehitusettevõte. George Haswanil on tihedaid sidemeid Süüria režiimiga. Ta toetab režiimi ja saab sellest kasu, kuna tal on vahendajaroll Süüria režiimi poolt ISILilt nafta ostmise tehingutes. Ta saab režiimist kasu ka tänu soodsale kohtlemisele, sealhulgas lepingu sõlmimisele (alltöövõtjana) Venemaa suure naftaettevõtja Stroytransgaziga.	7.3.2015

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/36

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/841,

27. mai 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse 27. mai 2016. aasta otsust (ÜVJP) 2016/849, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmed ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. mail 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/849.

(2)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 329/2007 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2016/849.

(3)

Otsusega (ÜVJP) 2016/849 keelatakse tarnida, müüa või üle anda kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaga seotud täiendavaid esemeid, materjale ja seadmeid Korea Rahvademokraatlikule Vabariigile (edaspidi „Põhja-Korea“). Lisaks keelatakse rahaliste vahendite ülekanded Põhja-Koreasse ja Põhja-Koreast, v.a kui eelnevalt on saadud eriluba, samuti Põhja-Korea ja selle kodanike investeeringud liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluval territooriumil ning liidu kodanike või üksuste investeeringud Põhja-Koreasse. Peale selle keelatakse nimetatud otsusega liikmesriikide territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või sellest üle lennata õhusõidukitel, mida käitavad Põhja-Korea vedajad või mis on Põhja-Koreast pärit, samuti Põhja-Koreale kuuluva või Põhja-Korea käitatava või mehitatava laeva sisenemine liikmesriigi sadamasse. Nimetatud otsusega kehtestatakse luksuskaupade Põhja-Koreast importimise keeld, samuti kaubavahetuseks Põhja-Koreaga rahalise toetuse andmise keeld. Samuti kehtestatakse teatavate Põhja-Korea isikute ja üksuste rahaliste ja majandusressursside külmutamise kohustusest vabastamine varasema lepingu korral.

(4)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 329/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 329/2007 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid:

„10) „investeerimisteenused“– järgmised teenused ja tegevused:

a)	ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine;

b)	korralduse täitmine klientide nimel;

c)	kauplemine oma arvel;

d)	portfellihaldus;

e)	investeerimisnõustamine;

f)	finantsinstrumentide ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamine kindla kohustuse alusel;

g)	finantsinstrumentide emissiooni tagamine ja/või pakkumise korraldamine kindla kohustuse alusel;

h)	kõik reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele lubamisega seotud teenused;

11) „rahaliste vahendite ülekandmine“–

a)	tehing, mille maksja teostab makseteenuse pakkuja kaasabil elektrooniliselt, et makse saaja saaks makseteenuse pakkuja kaudu juurdepääsu rahalistele vahenditele, sõltumata sellest, kas maksja ja makse saaja on üks ja sama isik;

b)	tehing, mis on tehtud mitteelektrooniliste vahenditega, nagu sularahas, tšekkide või maksekorralduse abil, et makse saaja saaks juurdepääsu rahalistele vahenditele, sõltumata sellest, kas maksja ja makse saaja on üks ja sama isik;

12) „makse saaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes on ülekantud rahaliste vahendite ettenähtud saaja;

13) „maksja“– isik, kes on maksekonto omanik ja kes annab maksekäsundi asjaomaselt maksekontolt makse tegemiseks, või kui maksekontot ei ole, kes annab maksekäsundi;

14) „makseteenuse pakkuja“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ (*) artikli 1 lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujate kategooria, füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab direktiivi 2007/64/EÜ artikli 26 kohast erandit, ning juriidiline isik, kes kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (**) artikli 9 kohast erandit, ning kes pakub rahaülekande tegemise teenuseid.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1)."

(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).“"

Artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Keelatud on:

a)	importida, osta või üle anda Põhja-Koreast hangitud, Ic lisas loetletud kulda, titaanimaaki, vanaadiumimaaki ja haruldasi muldmetalle või Id lisas loetletud sütt, rauda ja rauamaaki, olenemata sellest, kas need pärinevad Põhja-Koreast või mitte;

b)	importida, osta või üle anda Põhja-Koreast hangitud, If lisas loetletud naftasaadusi, olenemata sellest, kas need pärinevad Põhja-Koreast või mitte;

c)	osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a ja b osutatud keeldudest.

Ic lisa hõlmab lõike 4 punktis a osutatud kulda, titaanimaaki, vanaadiumimaaki ja haruldasi muldmetalle.

Id lisa hõlmab lõike 4 punktis a osutatud sütt, rauda ja rauamaaki.

If lisa hõlmab lõike 4 punktis b osutatud naftasaadusi.“

Artikkel 3a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3a

1. Erandina artikli 2 lõikest 1 ja artikli 3 lõikest 1 võib asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda tema poolt asjakohaseks peetud tingimustel loa artikli 2 lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogia, kaasa arvatud tarkvara, otseseks või kaudseks tarnimiseks, müügiks, üleandmiseks või ekspordiks või artikli 3 lõikes 1 osutatud abi või vahendusteenuste osutamiseks, tingimusel et kaubad ja tehnoloogia, abi või vahendusteenused on seotud toidu, põllumajanduse, meditsiiniliste või muude humanitaareesmärkidega.

2. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli kohaselt antud lubadest nelja nädala jooksul.

3. Erandina artikli 2 lõike 1 punktist a ning artikli 3 lõike 1 punktidest a ja b võib asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda tema poolt asjakohaseks peetud tingimustel loa nimetatud punktides osutatud tehinguteks, tingimusel et ÜRO Julgeolekunõukogu on taotluse heaks kiitnud.

4. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni igast taotlusest, mille ta on lõike 3 kohaselt esitanud ÜRO Julgeolekunõukogule heakskiitmiseks.“

Artikkel 3b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3b

1. Lisaks kohustusele anda pädevatele tolliasutustele saabumis- ja väljumiseelset teavet, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (***), komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (****) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (*****) asjaomaste sätetega, milles käsitletakse sisenemise ja väljumise ülddeklaratsioone ning tollideklaratsioone, deklareerib käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavet esitav isik, kas kaup kuulub sõjaliste kaupade ühisesse ELi nimekirja või käesoleva määruse kohaldamisalasse ning, kui kauba ekspordiks on vajalik luba, märgib väljastatud ekspordiloa üksikasjad.

2. Käesolevas artiklis nõutavad lisaandmed esitatakse tollideklaratsioonis või sellise deklaratsiooni puudumisel mis tahes sobivas kirjalikus vormis.

(***) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1)."

(****) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1)."

(*****) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“"

5)	Artikkel 3c jäetakse välja.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

1. Keelatud on:

a)	otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida III lisas loetletud luksuskaupu Põhja-Koreasse;

b)	otse või kaudselt osta, importida või üle anda Põhja-Koreast hangitud, III lisas loetletud luksuskaupu, olenemata sellest, kas need pärinevad Põhja-Koreast või mitte;

c)	osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a ja b osutatud keeldudest.

2. Erandina lõike 1 punktist b ei kohaldata selles osutatud keeldu reisija pagasis tema isiklikuks tarbeks olevatele mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavatele kaupadele.

3. Lõike 1 punktides a ja b osutatud keelde ei kohaldata kaupadele, mis on vajalikud liikmesriikide Põhja-Koreas asuvate dipomaatiliste või konsulaaresinduste või rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu rahvusvahelise organisatsiooni ametlikeks eesmärkideks, või eespoolnimetatute personali isiklikele asjadele.

4. Asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus võib anda tema poolt asjakohaseks peetud tingimustel loa III lisa punktis 17 osutatud kaupadega seotud tehinguks, kui kõnealused kaubad on ette nähtud kasutamiseks humanitaareesmärkidel.“

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1. Liidus asuv või liitu läbiv veos, mis võib asuda muu hulgas lennujaamades, sadamates ja määruse (EL) nr 952/2013 artiklites 243–249 osutatud vabatsoonides, peab läbima kontrolli, tagamaks, et see ei sisalda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva määrusega keelatud tooteid, kui:

a)	veos pärineb Põhja-Koreast;

b)	veos suundub Põhja-Koreasse;

c)	veos on lähetatud Põhja-Koreast või selle kodanike või nende nimel või juhtimisel tegutsevate isikute või üksuste või nendele kuuluvate või nende poolt kontrollitavate üksuste vahendusel või nende abiga;

d)	veos on lähetatud IV lisas loetletud isikute, üksuste või asutuste vahendusel või nende abiga;

e)	veost transporditakse Põhja-Korea lipu all sõitvate laevadega või Põhja-Koreas registreeritud õhusõidukiga või riikkondsuseta laeva või õhusõidukiga.

2. Kui veos ei kuulu lõike 1 kohaldamisalasse, peab liidus asuv või liitu läbiv veos, mis võib asuda muu hulgas lennujaamades, sadamates ja vabatsoonides, läbima kontrolli, kui on alust arvata, et see võib sisaldada tooteid, mille müük, tarnimine, üleandmine või eksport on käesoleva määruse kohaselt keelatud, järgmistel juhtudel:

a)	veos pärineb Põhja-Koreast,

b)	veos suundub Põhja-Koreasse või

c)	veos on lähetatud Põhja-Korea või selle kodanike või nende nimel tegutsevate isikute vahendusel või nende abiga.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei mõjuta diplomaatilise ja konsulaarposti puutumatust ja kaitset, mis on ette nähtud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga ja 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooniga.

4. Keelatud on osutada Põhja-Korea laevadele punkerdamis-, varustamis- või muid teenuseid juhul, kui teenuse osutajad on saanud teavet, sealhulgas pädevatelt tolliasutustelt artikli 3a lõikes 1 osutatud saabumis- ja väljumiseelsel teabel põhinevat teavet, mis annab aluse arvata, et kõnealused laevad veavad tooteid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva määruse kohaselt keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel.“

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 5b

1. Liidu territooriumil on keelatud vastu võtta või heaks kiita investeeringuid äritegevusse, kui investor on:

a)	Põhja-Korea valitsusega seotud isikud, selle üksused või asutused;

b)	Korea Töölispartei;

c)	Põhja-Korea kodanikud;

d)	Põhja-Korea õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidilised isikud, üksused või asutused;

e)	nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud, üksused või asutused;

f)	nende omandis või kontrolli all olevad juriidilised isikud, üksused või asutused.

2. Keelatud on:

asutada ühisettevõtteid või omandiõigust omandada või osalust suurendada, kaasa arvatud ettevõtte täielik omandamine ning osakute ja muude kasumijaotusega väärtpaberite omandamine lõike 1 punktides a–f osutatud juriidiliste isikute, üksuste või asutustega, mille tegevus on seotud Põhja-Korea tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimise või seotud tegevusega, või mis tegutsevad kaevandamis-, rafineerimis- ja keemiatööstussektoris;

b)	rahastada või anda rahalist abi lõike 1 punktides d–f osutatud juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või anda neid tõendatult selliste isikute, üksuste või asutuste rahastamise otstarbel;

c)	pakkuda käesoleva lõike punktides a ja b osutatud tegevusega otseselt seotud investeerimisteenuseid.

Artikkel 5c

1. Keelatud on rahaliste vahendite ülekanded Põhja-Koreasse, välja arvatud juhul, kui need on seotud lõikes 3 osutatud tehinguga.

2. Artikli 16 kohaldamisalasse kuuluval krediidi- ja finantseerimisasutusel on keelatud osaleda ja jätkata osalemist üheski tehingus:

a)	Põhja-Koreas asuvate krediidi- ja finantseerimisasutustega;

b)	VI lisas loetletud, Põhja-Koreas asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalide või tütarettevõtjatega, mis kuuluvad artikli 16 kohaldamisalasse;

c)	VI lisas loetletud, Põhja-Koreas asuvate krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalide või tütarettevõtjatega, mis ei kuulu artikli 16 kohaldamisalasse;

d)	VI lisas loetletud krediidi- ja finantseerimisasutustega, mille asukoht ei ole Põhja-Koreas ja mis ei kuulu artikli 16 kohaldamisalasse, kuid mis on Põhja-Koreas asuvate isikute, üksuste või asutuste kontrolli all,

välja arvatud juhul, kui sellised tehingud kuuluvad lõike 3 kohaldamisalasse ja nende tegemiseks on antud lõike 4 punkti a kohaselt luba või kui nende tegemiseks ei ole lõike 4 punkti b kohaselt luba vaja.

3. Kooskõlas lõike 4 punktiga a võib anda loa järgmisteks tehinguteks:

a)	toiduainete, tervishoiu või meditsiinitehnikaga seotud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavad tehingud;

b)	isiklike rahaülekannetega seotud tehingud;

c)	käesolevas määruses ette nähtud erandite kohaldamisega seotud tehingud;

d)	konkreetse kaubanduslepingu kohased tehingud, mis ei ole käesoleva määrusega keelatud;

e)	diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu rahvusvahelise organisatsiooniga seotud tehingud, kui sellised tehingud on ette nähtud kasutamiseks diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel;

f)	tehingud, mis on eranditult vajalikud selliste projektide rakendamiseks, mida liit või selle liikmesriigid rahastavad arengueesmärkidel, mis on otseselt seotud tsiviilelanike vajaduste rahuldamise või piirkonna tuumarelvavabaks muutmise edendamisega;

tehingud, mis käsitlevad makseid, et rahuldada nõudeid Põhja-Korea, selle kodanike, või Põhja-Korea õiguse alusel asutatud või moodustatud juriidiliste isikute, üksuste või asutuste vastu, ning samalaadsed tehingud, mis ei aita kaasa käesoleva määrusega keelatud tegevusele, otsustades selle üle igal üksikjuhul eraldi ja kui asjaomane liikmesriik on teisi liikmesriike ja komisjoni vähemalt 10 päeva enne loa andmist sellest teavitanud.

4. Lõikes 3 osutatud tehingute puhul, mis on seotud rahaliste vahendite ülekannetega Põhja-Koreast ja Põhja-Koreasse, kui tehingu väärtus:

a)	ületab 15 000 eurot või on sellega samaväärne, on nõutav käesoleva määruse II lisas loetletud veebilehtedel osutatud asjakohase pädeva asutuse eelev luba;

b)	on kuni 15 000 eurot või on sellega samaväärne, ei nõuta eelnevat luba.

5. Eelnev luba ei ole nõutav tehinguks või rahaliste vahendite ülekandeks, mis on vajalik liikmesriikide Põhja-Koreas asuvate dipomaatiliste või konsulaaresinduste või Põhja-Koreas asuva rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu rahvusvahelise organisatsiooni ametlikeks eesmärkideks.

6. Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõigist lõike 4 punkti a kohaselt antud lubadest.

7. Kui tegu on lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvate tehingutega, mida tehakse lõike 2 punktides a–d osutatud krediidi- ja finantseerimisasutustega, siis artiklis 16 osutatud krediidi- ja finantseerimisasutused:

a)	kohaldavad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (******) artiklites 8 ja 9;

b)	tagavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse menetluste järgimise, mis on sätestatud direktiivis 2005/60/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1781/2006 (*******);

nõuavad raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe ja makse saajaga seotud teabe (nagu makse saaja nimi, maksekonto number ning kui see on kohaldatav, kordumatu tehingutunnus) esitamist vastavalt määrusele (EÜ) nr 1781/2006 ning keelduvad tehingut töötlemast, kui nimetatud teave puudub või ei ole täielik;

d)	peavad tehingute kohta arvestust vastavalt direktiivi 2005/60/EÜ artikli 30 punktile b;

kui on alust kahtlustada, et rahalised vahendid võivad aidata kaasa Põhja-Korea tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alastele programmide elluviimisele või seotud tegevusele (edaspidi „massihävitusrelvade leviku rahastamine“), teatavad viivitamata direktiiviga 2005/60/EÜ kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi rahapesu andmebüroole või muule asjaomase liikmesriigi kindlaksmääratud pädevale asutusele, kes on nimetatud II lisas loetletud veebilehtedel, ilma et see piiraks artikli 3 lõikes 1 või artiklis 6 sätestatut;

f)	teatavad viivitamata kahtlastest tehingutest, sealhulgas tehingukatsetest;

g)	jätavad sooritamata tehingu, mille puhul on alust kahtlustada, et see võib olla seotud massihävitusrelvade leviku rahastamisega, kuni nad on viinud lõpule vajalikud meetmed kooskõlas punktiga e ning täitnud kõik asjaomaselt rahapesu andmebüroolt või pädevalt asutuselt saadud korraldused.

Käesoleva lõike kohaldamisel saab rahapesu andmebüroo või muu pädev asutus, kes tegutseb riikliku keskusena, kahtlasi tehinguid käsitlevaid teateid seoses võimaliku massihävitusrelvade leviku rahastamisega ning tal on otsene või kaudne ning õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele, mis on vajalik tema ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlaseid tehinguid käsitlevate teadete analüüsimiseks.

8. Lõikes 3 osutatud eelneva loa nõuet kohaldatakse nii ühekordse ülekande kui ka mitme omavahel seotud ülekande puhul. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse omavahel seotud ülekannetena järgmist:

ühelt ja samalt krediidi- või finantseerimisasutuselt või ühele ja samale krediidi- või finantseerimisasutusele vastavalt lõikele 2 või ühelt ja samalt Põhja-Korea isikult, üksuselt või asutuselt või ühele ja samale Põhja-Korea isikule, üksusele või asutusele tehtud mitmed järjestikused ülekanded, mille aluseks on konkreetne kohustus rahalisi vahendeid üle kanda, kui ülekanded jäävad eraldi võttes alla 15 000 euro, kuid koos nõuavad loa taotlemist;

b)	ülekanded, millega on seotud erinevad makseteenuse pakkujad või füüsilised või juriidilised isikud ja mis on seotud konkreetse kohustusega rahalisi vahendeid üle kanda.

9. Keelatud on teadlik ja tahtlik osalemine tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on käesolevas artiklis osutatud keeldudest kõrvalehoidmine.

(******) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15)."

(*******) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta (ELT L 345, 8.12.2006, lk 1).“"

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1. Erandina artiklist 6 võivad II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud enne artiklis 6 osutatud isiku, üksuse või asutuse loetellu kandmise kuupäeva kinnipidamisõigust või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või sellise kohtuotsusega tunnustatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	kõnealusest otsusest või kohtuotsusest ei saa kasu IV, V või Va lisas loetletud isikud, üksused ega asutused;

d)	otsuse või kohtuotsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga ning

e)	asjaomane liikmesriik on otsuse või kohtuotsuse IV lisas loetletud isikute, üksuste või asutuste kohta sanktsioonide komiteele teatavaks teinud.

2. Erandina artiklist 6 ja tingimusel, et V lisas loetletud isik, üksus või asutus teeb makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis talle on tekkinud enne kuupäeva, mil kõnealune isik, üksus või asutus loetellu kanti, võivad II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriikide pädevad asutused anda nende poolt asjakohaseks peetud tingimustel loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et:

a)	leping ei ole seotud ühegi artikli 2 lõike 1 punktis a, artikli 2 lõikes 3 või artiklis 3 osutatud toote, tegevuse, teenuse või tehinguga, ning

b)	V lisas loetletud isik, üksus või asutus ei ole otsene ega kaudne makse saaja.

3. Asjaomane liikmesriik teavitab vähemalt 10 päeva enne lõike 2 kohase loa andmist teisi liikmesriike ja komisjoni kõnealusest otsusest ja kavatsusest anda luba.“

10)

Artikkel 9b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9b

1. Keelatud on rahastada kaubavahetust Põhja-Koreaga või anda selleks rahalist abi, sealhulgas anda sellises kaubavahetuses osalevatele isikutele või üksustele ekspordikrediiti, tagatisi või kindlustust, kui selline rahaline toetus võib kaasa aidata:

a)	Põhja-Korea tuumarelva- või ballistiliste rakettide alaste programmide elluviimisele või käesoleva määrusega keelatud muule tegevusele;

b)	punktis a sätestatud keelust kõrvalehoidmisele.

2. Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata rahalise toetuse andmise lepingute või kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud enne 29. maid 2016.

3. Lõikes 1 sätestatud keelde ei kohaldata rahalise toetuse andmisele, kui kauplemine on seotud toidu, põllumajanduse, meditsiiniliste või muude humanitaareesmärkidega.“

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9c

1. Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet või muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes vormis tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:

a)	IV või V lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

b)	muu Põhja-Korea isik, üksus või asutus, sealhulgas Põhja-Korea valitsus, ametiasutused, ettevõtted ja ametkonnad, või

c)	isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a või b osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või nimel.

2. Lepingu täitmist või tehingu sooritamist loetakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmetest mõjutatuks, kui nõue või selle sisu tuleneb otse või kaudselt kõnealustest meetmetest.

3. Nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva isiku kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

4. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.“

12)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest ja nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, kui see on tingitud heast usust, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene käesolevat määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele ega asutusele, selle juhtidele ega töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2. Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, üksustele ega asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust kahtlustada, et nende tegevusega rikutakse käesolevas määruses sätestatud meetmeid.“

13)

Artikkel 11a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11a

1. Keelatud on võimaldada juurdepääsu liidu territooriumil asuvatele sadamatele laeval,

a)	mis kuulub Põhja-Koreale või mida Põhja-Kore käitab ja mehitab;

b)	kui on alust arvata, et see on otse või kaudselt IV lisas loetletud isikute või üksuste omandis või kontrolli all;

c)	kui on alust arvata, et see võib sisaldada tooteid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva määruse kohaselt keelatud;

d)	mis on keeldunud kontrollist pärast seda, kui laeva lipuriik või laeva registreerimisriik on andnud loa sellise kontrolli läbiviimiseks, või

e)	mis on riikkondsuseta ja on keeldunud artikli 5 lõike 1 kohasest kontrollist.

2. Lõiget 1 ei kohaldata:

a)	hädaolukorras;

b)	kui meresõiduk saabub sadamasse kontrolliks või

c)	kui laev naaseb oma lähtesadamasse.

3. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust võib asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda merelaevale loa sadamasse sisenemiseks, kui

a)	sanktsioonide komitee on eelnevalt kindlaks teinud, et see on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) kooskõlas oleval eesmärgil, või

b)	liikmesriik on eelnevalt kindlaks teinud, et see on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva määrusega kooskõlas oleval eesmärgil.

4. Põhja-Korea vedajate käitataval või Põhja-Koreast pärit õhusõidukil on keelatud liidu territooriumilt õhku tõusta, seal maanduda või sellest üle lennata.

5. Lõiget 4 ei kohaldata,

a)	kui õhusõiduk maandub kontrolliks;

b)	hädamaandumise korral.

6. Erandina lõikest 4 võib asjakohane II lisas loetletud veebilehtedel osutatud liikmesriigi pädev asutus anda õhusõidukile loa liidu territooriumilt õhku tõusta, seal maanduda või sellest üle lennata, kui ta on eelnevalt kindlaks teinud, et see on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva määrusega kooskõlas oleval eesmärgil.“

14)	Artikkel 11c jäetakse välja.

15)	Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse If lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A. G. KOENDERS

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 79.

(2) Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 88, 29.3.2007, lk 1).

LISA

„IF LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 4 OSUTATUD NAFTASAADUSED

2707

Õlid jm tooted kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast; samalaadsed tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi

2709

Naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

2712 10

–

vaseliin

2712 20

–	parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist

2712 90

–

muud

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

–	naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid sisaldavad määrdeõlilisandid

3403 11

– –	vahendid tekstiilmaterjalide, naha, karusnaha ja muude materjalide töötlemiseks

3403 19

– –

muud

–

muud

3403 91

– –	vahendid tekstiilmaterjalide, naha, karusnaha ja muude materjalide töötlemiseks

3403 99

– –

muud

– – – –

mujal nimetamata keemiatooted ja valmistised, mis koosnevad peamiselt orgaanilistest ühenditest

3824 90 92

– – – – –

vedelal kujul 20 °C juures

3824 90 93

– – – – –

muud

3824 90 96

– – – –

muud

3826 00 10

–	rasvhappe monoalküülestrid, mille estrite sisaldus on vähemalt 96,5 % mahust (FAMAE)

3826 00 90

–

muud“

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/47

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/842,

27. mai 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 167/2008 seoses koktsidiostaatikumi loa hoidja nime ja koktsidiostaatikumi kaubanimega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ettevõtja KRKA d.d. on esitanud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõike 3 kohase taotluse, millega tehakse ettepanek muuta loa hoidja nime komisjoni määruses (EÜ) nr 167/2008, (2) milles käsitletakse luba koktsidiostaatikumi (Kokcisan 120G) kasutamiseks.

(2)	Taotleja väidab, et alates 5. veebruarist 2016 on ta andnud söödalisandi Kokcisan 120G turustamisõigused ettevõtjale Huvepharma EOOD. Lisaks taotleb söödalisandi turustamisõiguste uus omaja Huvepharma EOOD söödalisandi kaubanime muutmist. Taotleja on esitanud taotlust toetavad asjakohased andmed.

(3)	Kavandatav loa tingimuste muutmine on oma olemuselt puhtalt administratiivne ega too kaasa asjaomase söödalisandi uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametit on kõnealusest taotlusest teavitatud.

(4)	Et nimetatud söödalisandit oleks võimalik turustada ettevõtja Huvepharma EOOD nime ja uue kaubanime all, on vaja muuta loa tingimusi.

(5)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 167/2008 vastavalt muuta.

(6)	Kuna ohutusnõuded ei eelda käesoleva määrusega määrusesse (EÜ) nr 167/2008 tehtud muudatuste viivitamatut kohaldamist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, mille jooksul võib ära kasutada nimetatud söödalisandit sisaldavate lisaainete, eelsegude ja segasööda olemasolevad varud.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määruse (EÜ) nr 167/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Teises veerus asendatakse sõnad „KRKA, d.d. Novo mesto, Sloveenia“ sõnadega „Huvepharma EOOD, Bulgaaria“.

2)	Kolmandas veerus asendatakse sõnad „Kokcisan 120G“ sõnadega „Huvesal 120 G“.

Artikkel 2

Kõnealust söödalisandit sisaldavate lisaainete, eelsegude ja segasööda olemasolevaid varusid, mis vastavad enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud õigusnormidele, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni nende ammendumiseni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Komisjoni 22. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 167/2008, milles käsitletakse kümneaastase tähtajaga uut luba koktsidiostaatikumi kasutamiseks söödalisandina (ELT L 50, 23.2.2008, lk 14).

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/49

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/843,

27. mai 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	428,2
	MA	117,9
	TR	60,8
	ZZ	202,3
0707 00 05	TR	99,6
0707 00 05	ZZ	99,6
0709 93 10	TR	99,6
0709 93 10	ZZ	99,6
0805 10 20	EG	47,2
	IL	42,6
	MA	59,4
	TR	68,5
	ZA	77,6
	ZZ	59,1
0805 50 10	AR	171,6
	TR	143,1
	ZA	177,5
	ZZ	164,1
0808 10 80	AR	109,4
	BR	107,5
	CL	126,5
	CN	102,3
	NZ	149,7
	US	192,9
	ZA	112,3
	ZZ	128,7
0809 29 00	TR	531,7
	US	855,4
	ZZ	693,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/51

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2016/844,

27. mai 2016,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Mõnda direktiivi 2009/45/EÜ artikli 2 punktis a määratletud rahvusvahelist konventsiooni on muudetud.

(2)	Vastavalt direktiivi 2009/45/EÜ artikli 10 lõikele 2 võib kõnealuse direktiivi lisasid muuta, et kohaldada rahvusvahelistes konventsioonides tehtud muudatusi.

(3)	Seega tuleks direktiivi 2009/45/EÜ vastavalt muuta.

(4)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas arvamusega, mille esitas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/45/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juuliks 2017. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. mai 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 163, 25.6.2009, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2099/2002, 5. november 2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1).

LISA

Direktiivi 2009/45/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:

II-1 peatükis:

lisatakse reegel II-1/A-1/4:

„4 Kaitse müra eest

1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD

Selleks et vähendada müra laevas ja kaitsta töötajaid müra eest vastavalt IMO koodeksile mürataseme kohta laevas, mille on vastu võtnud meresõiduohutuse komitee resolutsiooniga MSC.337(91), IMO võimalike muudatustega, ehitatakse 1 600 või suurema brutotonnaažiga laevad.“;

reegel II-1/C/6.2.2.2 asendatakse järgmisega:

„.2.2

võimelised liigutama rooli asendist 35° ühel küljel asendisse 35° teisel küljel laeva suurima käigusüvise juures, kui laev liigub ekspluatatsioonilise kiirusega edasikäigul, ja samades tingimustes asendist 35° ühel küljel asendisse 30° teisel küljel mitte rohkem kui 28 sekundiga. Kui vastavust sellele nõudele ei ole võimalik tõendada käigukatsetuste ajal laeva suurima käigusüvise juures, kui laev sõidab kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispööretele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, võib laevade puhul nende ehitamise kuupäevast olenemata tõendada nende vastavust kõnealusele nõudele, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

.1	käigukatsetuste ajal on laev tasakiilul ja roolileht täielikult vee all, kui laev sõidab kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispööretele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule; või

kui rool ei ole käigukatsetuste ajal täielikult vee all, tuleb katsetusteks sobiv laeva kiirus välja arvutada, lähtudes roolilehe süvistatud osa pindalast katsetustel kavandatavatel koormustingimustel. Arvutatud kiiruse tulemuseks on pearooliseadmele avaldatav koormus ja pöördemoment, mis on vähemalt sama suur kui olukorras, kus seda katsetataks laeva suurima käigusüvise juures, kui laev sõidab kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispööretele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule; või

.3	rooli koormus ja pöördemoment käigukatsetustel kavandatavatel koormustingimustel on usaldusväärselt prognoositud ja ekstrapoleeritud täislastile. Laeva kiirus vastab peamasina pidevatele täispööretele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule;“;

reegel II-1/C/6.3.2 asendatakse järgmisega:

„.2

võimeline liigutama rooli asendist 15° ühel küljel asendisse 15° teisel küljel kõige rohkem 60 sekundiga laeva suurima käigusüvise juures, kui laev liigub poole maksimaalse ekspluatatsioonilise kiirusega edasikäigul või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui vastavust sellele nõudele ei ole võimalik tõendada käigukatsetuste ajal laeva suurima käigusüvise juures, kui laev sõidab poole kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispööretele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem, võib laevade puhul nende ehitamise kuupäevast olenemata tõendada nende vastavust kõnealusele nõudele, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

.1	käigukatsetuste ajal on laev tasakiilul ja roolileht täielikult vee all, kui laev sõidab poole kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispööretele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem; või

kui rool ei ole käigukatsetuste ajal täielikult vee all, tuleb katsetusteks sobiv laeva kiirus välja arvutada, lähtudes roolilehe süvistatud osa pindalast katsetustel kavandatavatel koormustingimustel. Arvutatud kiiruse tulemuseks on abirooliseadmele avaldatav koormus ja pöördemoment, mis on vähemalt sama suur kui olukorras, kus seda katsetataks laeva suurima käigusüvise juures, kui laev sõidab poole kiirusega, mis vastab peamasina pidevatele täispööretele ja sõukruvi projekteeritud maksimaalsele sammule, või kiirusega 7 sõlme, olenevalt sellest, kumb on suurem; või

.3	rooli koormus ja pöördemoment käigukatsetuste kavandatavatel koormustingimustel on usaldusväärselt prognoositud ja ekstrapoleeritud täislastile;“;

d)	reegli II-1/C/15 alapealkiri asendatakse järgmisega: „UUED B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD, MIS EI OLE HÕLMATUD REEGLIGA II-1/A-1/4“;

II-2 peatükis:

lisatakse reeglid II-2/A/2.28 ja II-2/A/2.29:

„.28

„Tulesiiber“ – reegli II-2/B/9a kohaldamisel ventilatsioonikanalisse paigaldatud seade, mis tavatingimustes jäetakse õhuvoolu jaoks lahti ja suletakse tulekahju korral, et takistada õhuvoolu kanalis ja tõkestada tule levimist. Eespool esitatud määratlusega on seotud järgmised terminid:

.1	automaatne tulesiiber on tulesiiber, mis sulgub ise kokkupuutel põlemissaadustega;

.2	manuaalne tulesiiber on tulesiiber, mille avab või sulgeb laevameeskond käsitsi; ning

.3	kaugjuhitav tulesiiber on tulesiiber, mille sulgeb laevameeskond kaugjuhitavast siibrist eemal asuva juhtimisseadme abil.

.29

„Suitsusiiber“ – reegli II-2/B/9a kohaldamisel ventilatsioonikanalisse paigaldatud seade, mis tavatingimustes jäetakse õhuvoolu jaoks lahti ja suletakse tulekahju korral, et takistada õhuvoolu kanalis ning tõkestada suitsu ja kuumade gaaside levimist. Suitsusiiber ei ole ette nähtud selleks, et suurendada sellise tulekindla vaheseina tulekindlust, mida läbib ventilatsioonikanal. Eespool esitatud määratlusega on seotud järgmised terminid:

.1	automaatne suitsusiiber on suitsusiiber, mis sulgub ise kokkupuutel suitsu või kuumade gaasidega;

.2	manuaalne suitsusiiber on suitsusiiber, mille avab või sulgeb laevameeskond käsitsi; ning

.3	kaugjuhitav suitsusiiber on suitsusiiber, mille sulgeb laevameeskond kaugjuhitavast siibrist eemal asuva juhtimisseadme abil.“;

reegel II-2/A/6.8.2.1 asendatakse järgmisega:

„.1	laeva peajõuseadmena ja elektrienergia tootmiseks kasutatavate sisepõlemismasinate tuleohtlikud osad ning 1. jaanuaril 2018 või hiljem ehitatud laevade puhul kõik sisepõlemismasinate tuleohtlikud osad;“;

reegli II-2/A/11.1 sissejuhatus asendatakse järgmisega:

„.1	Laevade puhul, mis on ehitatud enne 1. juulit 2019, kuulub tuletõrjuja varustusse järgmine:“;

lisatakse reeglid II-2/A/11.1.1.3 ja II-2/A/11.1a:

„.1.3

Tuletõrjuja varustusse kuuluv kompaktne suruõhuhingamisaparaat peab 1. juuliks 2019 vastama tuleohutussüsteemide koodeksi 3. peatüki punktile 2.1.2.2.

.1a	1. juulil 2019 või hiljem ehitatud laevade puhul vastab tuletõrjuja varustus tuleohutussüsteemide koodeksile;“;

lisatakse reegel II-2/A/11.4a:

„.4a

Tuletõrjuja sidevahendid:

Laevade puhul, mille pardal peab olema vähemalt üks tuletõrjuja varustuse komplekt ning mis on ehitatud 1. jaanuaril 2018 või hiljem, peab pardal olema iga tuletõrjerühma jaoks omavahel side pidamiseks vähemalt kaks kahesuunalist kantavat raadiotelefoni. Veeldatud maagaasil töötavate laevade või suletud ro-ro-ruumide või eriruumidega ro-ro-reisilaevade puhul peavad need kahesuunalised kantavad raadiotelefonid olema plahvatuskindlad või sädemeohutud. Enne 1. jaanuari 2018 ehitatud laevad peavad vastama käesoleva reegli nõuetele hiljemalt esimese ülevaatuse kuupäeval pärast 1. juulit 2019.“;

lisatakse reegel II-2/A/15.2.6:

„.6	Laevades, mille suhtes kohaldatakse reeglit II-2/A/11, täidetakse või asendatakse õppuste ajal kasutatud hingamisaparaadi balloonid enne laeva väljumist.“;

reegel II-2/B/5.1 asendatakse järgmisega:

„.1

Kõikide vaheseinte ja tekkide minimaalne tulekindlus peab vastama tabelites 5.1 või 5.1(a) ja 5.2 või 5.2(a) sätestatule ning lisaks mujal käesolevas osas nimetatud vaheseinte ja tekkide tulekindluse erisätetele.

Uute laevade ehituslike tulekaitseabinõude heakskiitmisel tuleb võtta arvesse soojuse edastamise ohtu kuumasildade vahel lõikumispunktides ja termotõkete otstes.“;

reegli II-2/B/5.4 tabeli 5.1 järele lisatakse tabel 5.1(a):

„Käesolev tabel kehtib KÕIKIDE 1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVADE PUHUL:

Tabel 5.1(a)

Kõrvuti asetsevaid ruume eraldavate vaheseinte tulekindlus

Ruumid

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

Juhtimispunktid

(1)

A-0e

A-0

A-15

A-60

A-15

A-60

Koridorid

(2)

B-0e

A-0e

B-0e

A-60

A-15

A-60

A-15

A-0d

A-30

Eluruumid

(3)

A-0e

B-0e

A-60

A-0

A-15

A-0d

A-30

A-0d

Trepid

(4)

A-0e

B-0e

A-0e

B-0e

A-60

A-0

A-15

A-0d

A-30

Teenindusruumid (madal tuleoht)

(5)

A-60

A-0

A-kategooria masinaruumid

(6)

A-0

A-60

Muud masinaruumid

(7)

A-0b

A-0

Lastiruumid

(8)

A-0

Teenindusruumid (kõrge tuleoht)

(9)

A-0b

A-30

Avatud tekid

(10)

A-0

Eriruumid ja ro-ro-ruumid

(11)

A-30“

reegli II-2/B/5.4 tabeli 5.2 järele lisatakse tabel 5.2(a):

„Käesolev tabel kehtib KÕIKIDE 1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVADE PUHUL:

Tabel 5.2(a)

Kõrvuti asetsevaid ruume eraldavate tekkide tulekindlus

Alumised ruumid ↓

Ülemised → ruumid

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

Juhtimispunktid

(1)

A-0

A-60

A-0

A-60

Koridorid

(2)

A-0

A-60

A-0

A-30

Eluruumid

(3)

A-60

A-0

A-60

A-0

A-30

A-0d

Trepid

(4)

A-0

A-60

A-0

A-30

Teenindusruumid (madal tuleoht)

(5)

A-15

A-0

A-60

A-0

A-kategooria masinaruumid

(6)

A-60

A-60f

A-30

A-60

Muud masinaruumid

(7)

A-15

A-0

Lastiruumid

(8)

A-60

A-0

Teenindusruumid (kõrge tuleoht)

(9)

A-60

A-30

A-0d

A-30

A-0d

A-30

A-0d

A-0

A-60

A-0

A-30

Avatud tekid

(10)

—

A-0

Eriruumid ja ro-ro-ruumid

(11)

A-60

A-30

A-0d

A-30

A-0

A-60

A-0

A-30

A-0

A-30

Märkused tabelite 5.1, 5.1(a), 5.2 ja 5.2(a) kohta (vastavalt vajadusele).

(a)	Selgituseks, kumba kohaldatakse, vt reeglid II-2/B/3 ja 8.

(b)

Kui ruumid on sama numbriga kategooriast ja ülaindeksiga b, on tabelites esitatud tulekindlusega vahesein või tekk nõutav ainult juhul, kui kõrvuti asetsevad ruumid on erineva otstarbega, nt kategoorias 9. Kambüüsi kõrval asuva kambüüsi puhul ei ole vahesein vajalik, kuid värvikambri kõrval asuva kambüüsi puhul on nõutav klassi A-0 vahesein.

(c)	Roolikambrit ja kaardikambrit teineteisest eraldavad vaheseinad võivad olla B-0 tulekindlusega.

(d)	Vt käesoleva reegli punktid 2.3 ja 2.4.

(e)	Reegli 2.1.2 kohaldamisel tuleb tabelites 5.1 ja 5.1(a) klasside B-0 ja C asemel kasutada väärtust A-0.

(e)	Tuleisolatsiooni ei pea paigaldama, kui kategooria 7 masinaruum on vähese tuleohuga või tuleoht puudub.

(*)

Kui tabelis esineb tärn, peab vahesein olema terasest või samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama klassi standardile. Kui 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud laevadel läbivad tekki (välja arvatud kategooria 10 ruumis) elektrijuhtmed, torud ja ventilatsioonikanalid, tuleb selline läbiviik tihendada, et vältida leegi ja suitsu läbipääsu. Juhtimispunktide (avariigeneraatorite) ja avatud tekkide vahelistes vaheseintes võivad olla ilma sulgemisvahenditeta õhu sisselaskeavad, välja arvatud juhul, kui on paigaldatud paikne gaaskustutussüsteem. Reegli II-2/B/2.1.2 kohaldamisel tähendab tärn tabelites 5.2 ja 5.2(a), välja arvatud kategooriate 8 ja 10 puhul, väärtust A-0.“;

lisatakse reegel II-2/B/6.3.4:

„1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD

.3.4

Masinaruumis asuvast töökojast peab olema kaks evakuatsiooniteed. Vähemalt üks nendest evakuatsiooniteedest pakub pidevat kaitset tule eest ohutu punktini väljaspool masinaruumi.“;

k)	reegli II-2/B/9 pealkiri asendatakse järgmisega: „9 Ventilatsioonisüsteemid enne 1. jaanuari 2018 ehitatud laevadele (R 32)“;

lisatakse reegel II-2/B/9a:

„9a Ventilatsioonisüsteemid laevadele

1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD

.1 Üldine

Ventilatsioonikanalid, sealhulgas ühe- ja kahekordse seinaga kanalid, peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, välja arvatud lühikesed (kuni 600 mm) painduvad lõõtstorud, mida kasutatakse ventilaatorite ühendamiseks torustikuga ventileeritavates ruumides. Kui punktis .1.6 ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, peavad kõik muud kanalite ehitamiseks kasutatavad materjalid, sealhulgas isolatsioonimaterjalid, olema mittesüttivad. Lühikesed kanalid, mille pikkus ei ületa 2 m ja mille läbiviiguava ristlõike pindala (termin „läbiviiguava ristlõike pindala“ tähendab ka eelisoleeritud kanali puhul pindala, mis arvutatakse kanali, mitte isolatsiooni sisemõõtmete alusel) ei ületa 0,02 m2, ei pea olema terasest või muust samaväärsest materjalist sõltuvalt järgmistest tingimustest:

kanalid peavad olema mittesüttivast materjalist, mis võivad olla seest- ja väljastpoolt kaetud kilega, millel on halb leegilevik, ja kõigil juhtudel ei tohi tekkiv soojushulk ületada 45 MJ/m2 pindalast kasutatava paksuse kohta. Tekkivat soojushulka arvutatakse vastavalt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni avaldatud soovitustele, eelkõige vastavalt standardile ISO 1716:2002 „Reaction to the fire tests for building products – Determination of the heat of combustion“ (Ehitustoodete tuletundlikkuse katsed – Põlemissoojuse kindlaksmääramine);

.2	kanaleid kasutatakse üksnes ventilatsiooniseadmete otstes; ja

.3	kanalid ei asu mööda kanalit mõõdetuna A- või B-klassi vaheseinas, kaasa arvatud katkematu B-klassi lagi, asuvale avausele lähemal kui 600 mm.

Järgmisi seadmeid tuleb kontrollida vastavalt tulekatsekoodeksile:

.1	tulesiibrid, kaasa arvatud asjakohased juhtimisvahendid, kuid katse tegemine ei ole nõutav kambüüsi toiduvalmistamisseadmete väljatõmbekanalite alumises otsas asuvate siibrite puhul, mis peavad olema terasest ja suutma peatada tõmmet kanalis; ning

.2	A-klassi vaheseinte läbiviigud, kuid katse tegemine ei ole nõutav, kui terasmuhvid on ventilatsioonikanalitega otseselt ühendatud neetide või kruvidega ühenduste või keevituse abil.

Tulesiibrid peavad olema kergesti ligipääsetavad. Kui need on paigutatud lagede või vooderdiste taha, tuleb need laed või vooderdised varustada kontroll-luugiga, millele peab olema märgitud tulesiibri identifitseerimisnumber. Samuti peab tulesiibri identifitseerimisnumber olema kõigil vajalikel kaugjuhtimisseadistel.

Ventilatsioonikanalid tuleb varustada luukidega nende kontrollimiseks ja puhastamiseks. Luugid peavad asuma tulesiibrite lähedal.

Ventilatsioonisüsteemide peamisi sisse- ja väljalaskeavasid peab saama sulgeda väljastpoolt ventileeritavaid ruume. Sulgurid peavad olema kergesti ligipääsetavad, samuti peavad need olema nähtavalt ja püsivalt märgistatud ning näitama ära sulguri tööasendi.

Ventilatsioonikanalite äärikuga ühenduste süttivad tihendid ei tohi olla A- või B-klassi vaheseinas ning A-klassi ehitusega kanalites asuvatele avaustele lähemal kui 600 mm.

Ventilatsiooniavasid või õhutuse tasakaalukanaleid kahe kinnise ruumi vahel ei ole, välja arvatud juhul, kui see on lubatud reegliga II-2/B/7.7.

.2 Kanalite korraldus

A-kategooria masinaruumide, sõidukiruumide, ro-ro-ruumide, kambüüside, eriruumide ja lastiruumide ventilatsioonisüsteemid peavad olema üksteisest ja muid ruume teenindavatest ventilatsioonisüsteemidest eraldatud. Kuni 36 reisijat vedavatel reisilaevadel ei pea kambüüsi ventilatsioonisüsteemid siiski olema täielikult eraldatud teistest ventilatsioonisüsteemidest, vaid neid võib eraldi kanalite kaudu teenindada teisi ruume teenindav ventilatsiooniseade. Sellisel juhul tuleb kambüüsi ventilatsioonikanali ventilatsiooniseadme lähedusse paigaldada automaatne tulesiiber.

A-kategooria masinaruumide, kambüüside, sõidukiruumide, ro-ro-ruumide või eriruumide ventileerimiseks paigaldatud kanalid ei tohi läbida eluruume, teenindusruume ega juhtimispunkte, välja arvatud juhul, kui nad vastavad alapunktis .2.4 täpsustatud tingimustele.

Eluruumide, teenindusruumide või juhtimispunktide ventileerimiseks paigaldatud kanalid ei tohi läbida A-kategooria masinaruume, kambüüse, sõidukiruume, ro-ro-ruume ega eriruume, välja arvatud juhul, kui nad vastavad alapunktis .2.4 täpsustatud tingimustele.

Vastavalt punktidele .2.2 ja .2.3 on kanalid kas:

.1.1

ehitatud terasest paksusega vähemalt 3 mm kanalite puhul, mille läbiviiguava ristlõike pindala on vähem kui 0,075 m2, vähemalt 4 mm kanalite puhul, mille läbiviiguava ristlõike pindala on 0,075 m2 ja 0,45 m2 vahel, ning vähemalt 5 mm kanalite puhul, mille läbiviiguava ristlõike pindala on üle 0,45 m2;

.1.2	nõuetekohaselt toestatud ja jäigastatud;

.1.3	läbitavate piirete lähedal varustatud automaatsete tulesiibritega; ja

.1.4	isoleeritud vastavalt A-60-klassi standardile alates nende ruumide piiretest, mida nad teenindavad, punktini, mis on vähemalt 5 m kaugusel igast tulesiibrist;

või

.2.1	ehitatud terasest vastavalt punktidele .2.4.1.1 ja .2.4.1.2; ning

.2.2	isoleeritud vastavalt A-60-klassi standardile kõikides ruumides, mida nad läbivad, välja arvatud kanalid, mis läbivad kategooria 9 või 10 ruume, mis on määratletud reeglis II-2/B/4.2.2.

Punktide .2.4.1.4 ja .2.4.2.2 kohaselt peavad kanalid olema isoleeritud kogu nende pinna ulatuses. Kanalid, mis asuvad konkreetsest ruumist väljaspool, kuid selle kõrval, ja millel on selle ruumiga üks või mitu ühist pinda, loetakse seda ruumi läbivaks ja need isoleeritakse kogu ühise pinna ulatuses nii, et isolatsioon ulatub 450 mm kaugusele kanalist (sellekohased joonised on esitatud SOLASi konventsiooni II-2 peatüki ühtsetes tõlgendustes (ringkiri MSC.1/1276)).

Kui ventilatsioonikanal peab läbima vertikaalse põhitsooni vaheseina, tuleb vaheseina kõrvale paigaldada automaatne tulesiiber. Siibrit peab samuti saama käsitsi sulgeda vaheseina mõlemalt poolelt. Juhtimispunkt peab olema kergesti ligipääsetav ning selgelt ja nähtavalt märgistatud. Vaheseina ja siibri vaheline kanal peab olema ehitatud terasest vastavalt punktidele .2.4.1.1 ja .2.4.1.2 ning selle isolatsiooni tulekindlus peab olema vähemalt samasugune kui läbitaval vaheseinal. Siiber tuleb paigaldada vähemalt vaheseina ühele poolele koos nähtava näidikuga, mis näitab ära siibri tööasendi.

.3 Tulesiibrite ja läbiviikude üksikasjad

A-klassi vaheseinu läbivad kanalid peavad vastama järgmistele nõuetele:

kui õhukese plaadiga kaetud kanal, mille läbiviiguava ristlõike pindala on kuni 0,02 m2, läbib A-klassi vaheseinu, tuleb ava varustada terasplekist muhviga, mille paksus on vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 200 mm, mis on soovitavalt jagatud 100 mm vaheseina mõlemal poolel või teki puhul üleni paigaldatud läbitavate tekkide alumisele poolele;

kui ventilatsioonikanal, mille läbiviiguava ristlõike pindala on üle 0,02 m2, kuid vähem kui 0,075 m2, läbib A-klassi vaheseinu, tuleb avad vooderdada terasplekist muhvidega. Kanalite ja muhvide paksus peab olema vähemalt 3 mm ja pikkus vähemalt 900 mm. Vaheseinte läbistamise korral jagatakse see pikkus soovitavalt võrdselt 450 mm vaheseina mõlemal poolel. Need kanalid või selliseid kanaleid vooderdavad muhvid tuleb varustada tuleisolatsiooniga. Isolatsiooni tulekindlus peab olema vähemalt samasugune kui vaheseinal, mida kanal läbib; ja

kõik kanalid, mille läbiviiguava ristlõike pindala on üle 0,075 m2 ja mis läbivad A-klassi vaheseinu, varustatakse automaatsete tulesiibritega. Iga tulesiiber paigaldatakse läbitava vaheseina lähedale ning siibri ja läbitava vaheseina vaheline kanal ehitatakse terasest vastavalt punktidele .2.4.2.1 ja .2.4.2.2. Tulesiiber peab töötama automaatselt, kuid seda peab samuti saama käsitsi sulgeda vaheseina mõlemalt poolelt. Siiber tuleb varustada nähtava näidikuga, mis näitab ära siibri tööasendi. Tulesiibrid ei ole nõutavad, kui kanalid läbivad A-klassi vaheseintega ümbritsetud ruume ja ei teeninda neid, tingimusel et kanalitel on sama tulekindlus kui vaheseintel, mida nad läbivad. Kanalit, mille ristlõike pindala on üle 0,075 m2, ei tohi A-klassi vaheseina läbimise kohal jagada väiksemateks kanaliteks ja seejärel pärast vaheseina läbimist ühendada neid uuesti põhikanaliga, et vältida käesoleva sättega nõutava siibri paigaldamist.

B-klassi vaheseinu läbivad ventilatsioonikanalid, mille läbiviiguava ristlõike pindala on üle 0,02 m2, tuleb vooderdada 900 mm pikkuste terasplekist muhvidega, mis soovitavalt on jaotatud 450 mm vaheseina mõlemal poolel, välja arvatud juhul, kui kanal on selles pikkuses terasest.

Kõiki suitsusiibreid peab olema võimalik käsitsi juhtida. Siibritel on otsene mehaaniline vabastusmehhanism või alternatiivina suletakse need elektriliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt. Kõiki siibreid peab saama käsitsi sulgeda vaheseina mõlemalt poolelt. Automaatsed tulesiibrid, sealhulgas kaugjuhitavad tulesiibrid, peavad olema varustatud tõrkekindla mehhanismiga, mis sulgeb siibri tulekahju korral ka elektrikatkestuse või hüdraulilise või pneumaatilise rõhu kadumise korral. Kaugjuhitavaid tulesiibreid peab olema võimalik käsitsi uuesti avada.

.4 Ventilatsioonisüsteemid reisilaevadele, mis veavad rohkem kui 36 reisijat

Lisaks jaotistes .1, .2 ja .3 sätestatud nõuetele peab reisilaev, mis veab rohkem kui 36 reisijat, vastama ka järgmistele nõuetele:

.1	Üldiselt tuleb ventilaatorid paigutada nii, et mitmesugustesse ruumidesse ulatuvad kanalid jääksid samasse vertikaalsesse põhitsooni.

.2	Kinniseid treppe teenindab sõltumatu ventilaatori- ja kanalisüsteem (väljatõmbe- ja sissepuhkesüsteem), mis ei teeninda ventilatsioonisüsteemis ühtki muud ruumi.

Mis tahes ristlõikega kanal, mis teenindab rohkem kui üht vaheteki eluruumi, teenindusruumi või juhtimispunkti, varustatakse sellistes ruumides iga teki läbimiskoha lähedal automaatse suitsusiibriga, mida peab samuti saama käsitsi sulgeda siibri kohal asuvalt kaitstud tekilt. Kui ventilaator teenindab rohkem kui üht vaheteki ruumi eraldi kanalite kaudu, mis kulgevad läbi vertikaalsete põhitsoonide, nii et kumbki kanal teenindab üht vaheteki ruumi, tuleb mõlemad kanalid varustada ventilaatori lähedal manuaalse suitsusiibriga.

.4	Vertikaalsed kanalid tuleb vajaduse korral isoleerida vastavalt tabelitele 4.1 ja 4.2. Kanalid tuleb isoleerida vastavalt nõuetele, mis kehtivad tekkide puhul, mis jäävad teenindatava ruumi ja käsitletava ruumi vahele.

.5 Väljatõmbekanalid kambüüsi toiduvalmistamisseadmetest

.1 Nõuded reisilaevadele, mis veavad rohkem kui 36 reisijat

Lisaks jaotistes .1,.2 ja .3 sätestatud nõuetele tuleb väljatõmbekanalid kambüüsi toiduvalmistamisseadmetest ehitada vastavalt punktidele .2.4.2.1 ja .2.4.2.2 ning isoleerida vastavalt A-60-klassi standardile eluruumides, teenindusruumides või juhtimispunktides, mida nad läbivad. Samuti tuleb need varustada järgmisega:

.1	rasvafilter, mida saab puhastamiseks kergesti eemaldada, kui ei ole paigaldatud alternatiivselt tunnustatud rasvaeemaldussüsteemi;

.2	kanali alumises otsas kanali ja toiduvalmistamisseadmete vahelises ühenduskohas asuv tulesiiber, millel on automaatne ja kaugjuhtimine, ning lisaks kanali ülemises otsas, kanali väljalaskeava lähedal asuv kaugjuhtimisega tulesiiber;

paikne tulekustutusvahend tulekahju kustutamiseks kanalis. Tulekustutussüsteemid peavad vastama Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni avaldatud soovitustele, eelkõige standardile ISO 15371:2009 „Ships and marine technology – Fire-extinguishing systems for protection of galley cooking equipment“ („Laevad ja meretehnoloogia – Tulekustutussüsteemid kambüüsi toiduvalmistamisseadmete kaitsmiseks“);

kaugjuhitavad seadmed väljatõmbeventilaatorite ja õhu sissevõtu ventilaatorite seiskamiseks, punktis .5.1.1.2 nimetatud tulesiibrite juhtimiseks ning tulekustutussüsteemi juhtimiseks, mis tuleb paigutada kambüüsist väljapoole kambüüsi sissepääsu lähedale. Kui süsteem on mitmeharuline, tuleb eespool nimetatud seadmete juurde paigaldada kaugjuhtimisvahend, millega saab sulgeda kõik sama peakanali kaudu õhku välja tõmbavad harud enne kustutusvahendi laskmist süsteemi; ning

.5	sobivalt paigutatud luugid nende kontrollimiseks ja puhastamiseks, sealhulgas üks väljatõmbeventilaatori lähedal ja üks kanalite alumises osas, kuhu koguneb rasva.

Väljatõmbekanalid kambüüsi toiduvalmistamisseadmetest, mis on paigaldatud avatud tekkidele, peavad asjakohasel juhul vastama punktile .5.1.1, kui need läbivad eluruume või põlevaid materjale sisaldavaid ruume.

.2 Nõuded reisilaevadele, mis veavad kuni 36 reisijat

Kui kambüüsi toiduvalmistamisseadmete väljatõmbekanalid läbivad eluruume või põlevaid materjale sisaldavaid ruume, peavad need olema ehitatud vastavalt punktidele .2.4.1.1 ja .2.4.1.2. Igal väljatõmbekanalil peab olema:

.1	rasvafilter, mida saab puhastamiseks kergesti eemaldada;

.2	kanali alumises otsas kanali ja toiduvalmistamisseadmete vahelises ühenduskohas asuv tulesiiber, millel on automaatne ja kaugjuhtimine, ning lisaks kanali ülemises otsas, kanali väljalaskeava lähedal asuv kaugjuhtimisega tulesiiber;

.3	kambüüsist juhitavad seadmed väljatõmbeventilaatorite ja õhu sissevõtu ventilaatorite seiskamiseks; ning

.4	paikne tulekustutusvahend tulekahju kustutamiseks kanalis.

.6 Ventilaatorikambrid, mis teenindavad A-kategooria masinaruume, kus asuvad sisepõlemismasinad

Kui ventilaatorikamber teenindab ainult üht sellist masinaruumi ning ventilaatorikambri ja masinaruumi vahel ei ole tulekindlat vaheseina, peavad ventilatsioonikanali või masinaruumi teenindavate kanalite sulgemise vahendid asuma väljaspool ventilaatorikambrit ja masinaruumi.

Kui ventilaatorikamber teenindab sellist masinaruumi ja lisaks ka teisi ruume ning see on masinaruumist eraldatud A-0-klassi vaheseinaga, kaasa arvatud läbiviigud, tohivad ventilatsioonikanali või masinaruumi teenindavate kanalite sulgemise vahendid asuda ventilaatorikambris.

.7 Pesulate ventilatsioonisüsteemid reisilaevadele, mis veavad rohkem kui 36 reisijat

Väljatõmbekanalid pesulatest ja kategooria 13 kuivatusruumidest, mis on määratletud reeglis II-2/B/.2.2., peavad olema varustatud järgmisega:

.1	filtrid, mida saab puhastamiseks kergesti eemaldada;

.2	kanali alumises otsas asuv tulesiiber, millel on automaatne ja kaugjuhtimine;

.3	kaugjuhitavad seadmed väljatõmbeventilaatorite ja õhu sissevõtu ventilaatorite seiskamiseks ning punktis .7.2 nimetatud tulesiibri juhtimiseks; ning

.4	sobivalt paigutatud luugid kontrollimise ja puhastamise jaoks.“;

lisatakse reeglid II-2/B/13.4, II-2/B/13.5 ja II-2/B/13.6:

„1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD

Vastavalt reegli II-2/A/9 asjakohastele sätetele tuleb masinaruumidesse paigaldada tunnustatud tüüpi paikne tulekahju avastamis- ja häiresüsteem, kui:

.4.1	ruumi pideva mehitamise asemel on heaks kiidetud automaat- ja kaugjuhtimissüsteemide ning -seadmete paigaldamine; ja

.4.2	kui peajõuseade ja sellega seotud mehhanismid, sealhulgas põhitoiteallikas, on varustatud mitmesuguste automaat- ja kaugjuhtimise võimalustega ning juhtimisruumist toimub nende pidev mehitatud järelevalve.

Kinnistesse ruumidesse, kus asuvad põletusahjud, tuleb vastavalt reegli II-2/A/9 asjakohastele sätetele paigaldada tunnustatud tüüpi paikne tulekahju avastamis- ja häiresüsteem.

Reeglitega II-2/B/13.4 ja 13.5 nõutava paikse avastamis- ja häiresüsteemi puhul kehtivad järgmised nõuded.

Tulekahju avastamissüsteem peab olema projekteeritud ja andurid paigutatud nii, et need avastaks kiiresti tulekahju puhkemise asjaomaste ruumide igas osas ning kõigis masinate tavalistes töötingimustes ja ventilatsiooni muutumise puhul, mis on tingitud ümbritseva temperatuuri võimalikust varieerumisest. Välja arvatud piiratud kõrgusega ruumides ja seal, kus nende kasutamine on eriti asjakohane, on üksnes temperatuuriandureid sisaldavad tulekahju avastamissüsteemid keelatud. Avastamissüsteem peab käivitama heli- ja visuaalsignaali, mis mõlemad eristuvad kõigi muude kui tulekahju näitavate süsteemide signaalidest, piisavates kohtades, et tagada signaalide kuulmine ja nägemine komandosillal ning valvemehhaaniku poolt.

Kui komandosild on mehitamata, peab häire kõlama kohas, kus valves on vastutav meeskonnaliige.

Pärast paigaldamist tuleb süsteemi katsetada mitmesugustes mootorite töö ja ventilatsiooni tingimustes.“;

reegel II-2/B/14.1.1.2 asendatakse järgmisega:

„.2	Reeglite II-2/A/12, II-2/B/7, II-2/B/9 ja II-2/B/9a nõudeid vertikaaltsoonide tulekindluse säilitamise kohta kohaldatakse samaväärselt tekkide ja vaheseinte suhtes, mis moodustavad horisontaaltsoone üksteisest ning ülejäänud laevast eraldavad piirded.“;

reegel II-2/B/14.1.2.2 asendatakse järgmisega:

„.2

Uutel laevadel, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis veavad kuni 36 reisijat, ja olemasolevatel B-klassi laevadel, mis veavad rohkem kui 36 reisijat, tuleb eriruume piiravad vaheseinad isoleerida vastavalt reegli II-2/B/5 tabeli 5.1 nõuetele kategooria 11 ruumide suhtes ning horisontaalsed piirded vastavalt reegli II-2/B/5 tabeli 5.2 nõuetele kategooria 11 ruumide suhtes. Laevadel, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis veavad kuni 36 reisijat, tuleb eriruume piiravad vaheseinad isoleerida vastavalt reegli II-2/B/5 tabeli 5.1a nõuetele kategooria 11 ruumide suhtes ning horisontaalsed piirded vastavalt reegli II-2/B/5 tabeli 5.2a nõuetele kategooria 11 ruumide suhtes.“;

III peatükis:

reegli III/2.6 tabel asendatakse järgmisega:

„Ruumid

Inimeste arv (N)

Reisijate arv (P)

> 250

≤ 250

> 250

≤ 250

> 250

≤ 250

Päästepaatide või -parvede mahutavus (1) (2) (3) (4):

—	olemasolevad laevad

1,10 N

—	uued laevad

1,25 N

Valvepaadid (4) (5)

Päästerõngad (6)

Päästevestid (8) (9) (12) (13)

1,05 N

Laste päästevestid (9) (13)

0,10 P

Imikute päästevesti (10) (13)

0,025 P

Signaalraketid (7)

Liiniheiteseadmed (14)

—

Radartranspondrid

Kahesuunalised VHF raadiotelefonid

lisatakse reegel III/9/2a:

„.2a	Hiljemalt esimesel plaanipärasel laeva kuivdokki viimisel pärast 1. jaanuari 2018, kuid hiljemalt 1. juulil 2019 asendatakse päästepaatide koormuse all toimivad vabastusmehhanismid, mis ei vasta päästevahendite koodeksi punktidele 4.4.7.6.4–4.4.7.6.6, koodeksile vastavate seadmetega (*).

(*) Vt päästepaatide vabastamise ja pardaletõstmise süsteemide hindamise ja asendamise juhend (ringkiri MSC.1/1392).“;"

lisatakse reegel III/10a:

„10a Inimeste päästmine veest

1. JAANUARIL 2018 VÕI HILJEM EHITATUD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD

Kõikidel laevadel on konkreetse laeva jaoks ettenähtud kavad ja menetlused inimeste veest päästmiseks, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid (**). Nendes kavades ja menetlustes määratakse kindlaks päästmisel kasutatavad seadmed ja meetmed, mida võetakse selleks, et minimeerida ohtu päästeoperatsioonides osalevale pardapersonalile. Enne 1. jaanuari 2018 ehitatud laevad peavad vastama käesoleva reegli nõuetele hiljemalt ohutusvahendite esimese korrapärase ülevaatuse või korduva ülevaatuse kuupäeval.

Ro-ro-reisilaevad, mis vastavalt reeglile III/5–1.4, loetakse käesolevale reeglile vastavaks.

(**) Inimeste veest päästmisega seotud kavade ja menetluste väljatöötamise suunised (ringkiri MSC.1/1447).“;"

lisatakse reegel III/13.9:

„.9

Meeskonnaliikmed, kelle ülesannete hulka kuulub kinnistesse ruumidesse sisenemine või päästetegevus, peavad osalema ametiasutuse poolt kehtestatavate ajavahemike järel, kuid mitte vähem kui üks kord aastas laeva pardal korraldatavatel kinnistesse ruumidesse sisenemise ja päästetegevuse õppustel.

.1 Kinnistesse ruumidesse sisenemise ja päästeõppused

Kinnistesse ruumidesse sisenemise ja päästeõppused tuleks kavandada ja korraldada ohutul viisil, võttes vajaduse korral arvesse IMO soovitustes (***) sätestatud juhiseid.

Kinnistesse ruumidesse sisenemise ja päästeõppus hõlmab järgmist:

.1	sisenemiseks nõutavate isikukaitsevahendite kontrollimine ja kasutamine;

.2	sidevahendite ja -toimingute kontrollimine ja kasutamine;

.3	kinniste ruumide õhu sisalduse mõõtmise vahendite kontrollimine ja kasutamine;

.4	päästevarustuse ja -toimingute kontrollimine ja kasutamine; ning

.5	esmaabijuhised ja elustamisvõtted.

(***) Vt läbivaadatud soovitused laeval olevatesse kinnistesse ruumidesse sisenemiseks, vastu võetud IMO resolutsiooniga A.1050(27).“;"

lisatakse reegel III/14:

„14 Kanded (R 19.5)

UUED JA OLEMASOLEVAD B-, C- JA D-KLASSI LAEVAD:

Kogunemise korraldamise kuupäeval kantakse ametiasutuse poolt ettenähtud logiraamatusse üksikasjad laeva mahajätmise ja tuletõrjeõppuse, kinnisesse ruumi sisenemise ja päästeõppuse, muude päästevahenditega seotud õppuste ja pardal toimunud koolituse kohta. Kui määratud ajal ei toimu täiemahulist kogunemist, õppust või koolitust, tehakse logiraamatusse kanne, kuhu märgitakse kogunemise, õppuse või koolituse asjaolud ja maht.“

(1) Üksnes päästepaadid ja -parved või nende kombinatsioon vastavalt reegli III/2.2 sätetele. Kui sõitude kaitstud iseloom ja/või tegevuspiirkonna soodsad kliimatingimused seda õigustavad, võib lipuriigi ametiasutus, võttes arvesse IMO ringkirja MSC/1046 soovitusi, vastuvõtjaliikmesriigi nõusolekul lubada:

lahtisi ümberpööratavaid päästeparvi, mis ei vasta rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jaotise 4.2 või 4.3 nõuetele, tingimusel et sellised päästeparved vastavad täielikult 1994. aasta rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi lisa 10 nõuetele, ning 1. jaanuaril 2012 või hiljem ehitatud laevade puhul 2000. aasta rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi lisa 11 nõuetele;

b)	päästeparvi, mis ei vasta rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punktide 4.2.2.2.1 ja 4.2.2.2.2 nõuetele päästeparve põranda külmavastase isolatsiooni osas.

Olemasolevate B-, C- ja D-klassi laevade päästepaadid ja -parved peavad vastama olemasolevaid laevu käsitlevatele 1974. aasta SOLASi konventsiooni asjakohastele 17. märtsil 1998. aastal muudetud reeglitele. Ro-ro-reisilaevad peavad vajaduse korral vastama reegli III/5-1 nõuetele.

Rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jaotisele 6.2 vastava laeva evakuatsioonisüsteemi või vastavad süsteemid võib asendada tabelis nõutavate samaväärse mahutavusega päästepaatide või -parvedega, sealhulgas vajaduse korral paatide veeskamisseadmega.

(2) Päästepaadid ja -parved peavad võimaluse korral olema jaotatud võrdselt mõlemale laeva küljele.

(3) Päästepaatide ja -parvede, sealhulgas täiendavate päästeparvede kogu-/koondmahutavus peab vastama eespool tabelis esitatud nõuetele, st 1,10 N = 110 % ja 1,25 N = 125 % inimeste koguarvust (N), mida laeval on lubatud vedada. Pardal peab olema piisav arv päästeparvi, tagamaks et ühe päästeparve kaotamise või kasutuskõlbmatuks muutumise korral võivad allesjäänud päästepaadid ja -parved mahutada laeval lubatavate inimeste koguarvu. Kui päästeparvede puhul ei täideta reegliga III/7.5 ette nähtud paigutusnõuet, võib nõuda täiendavaid päästeparvi.

(4) Päästepaatide ja/või valvepaatide arv peab olema piisav tagamaks, et kui laevalt lahkuvad kõik inimesed, keda laeval on lubatud vedada, ei ületa ühe päästepaadi või valvepaadi juhitav päästeparvede arv üheksat päästeparve.

(5) Veeskamisseadmed peavad vastama reegli III/10 nõuetele.

Kui valvepaat vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jaotise 4.5 või 4.6 nõuetele, võib selle arvata tabelis täpsustatud päästepaatide mahutavuse hulka.

Päästepaati võib käsitada valvepaadina, kui paat ning selle veeskamise ja pardaletõstmise seadmed vastavad valvepaadile esitatavatele nõuetele.

Vähemalt üks ro-ro-reisilaeva valvepaatidest, kui see on nõutav, peab olema kiirvalvepaat, mis vastab reegli III/5-1.3 nõuetele.

Kui lipuriigi ametiasutus leiab, et valvepaadi või kiirvalvepaadi paigaldamine laeva pardale on füüsiliselt võimatu, võib sellise laeva vabastada valvepaadi vedamise nõudest juhul, kui laev vastab kõigile järgmistele nõuetele:

a)	laeva korraldus võimaldab päästa veest abivajajat,

b)	abivajaja pardalevõtmist saab jälgida komandosillalt ning

c)	laev on piisavalt manööverdamisvõimeline inimestele lähenemiseks ja nende pardalevõtmiseks halvimates kavandatud tingimustes.

(6) Vähemalt ühel päästerõngal mõlemal laeva küljel peab olema ujuv päästeliin, mille pikkus on vähemalt kahekordne päästerõnga hoidmise kõrgus veeliinist kergeimates sõidutingimustes või 30 meetrit, olenevalt sellest, kumb on suurem.

Kaks päästerõngast peavad olema varustatud isesüttivate suitsupoisignaalidega ja isesüttivate märgutuledega; neid peab saama komandosillalt kiiresti vabastada. Ülejäänud päästerõngastel peavad olema rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.1.2 sätetele vastavad isesüttivad märgutuled.

(7) Rahvusvahelise päästevahendite koodeksi jaotise 3.1 nõuetele vastavaid signaalrakette hoitakse komandosillal või roolimiskohas.

(8) Täispuhutav päästevest tuleb tagada igale isikule, kes peab töötama laeva kaitsmata piirkondades. Need täispuhutavad päästevestid võib arvata käesoleva direktiiviga nõutavate päästevestide koguarvu hulka.

(9) Lastele sobivaid päästeveste peab olema vähemalt 10 protsendile kõikidest pardal viibivatest reisijatest või vajaduse korral rohkem, et varustada iga laps päästevestiga.

(10) Imikutele sobivaid päästeveste peab olema vähemalt 2,5 protsendile kõikidest pardal viibivatest reisijatest või vajaduse korral rohkem, et varustada iga imik päästevestiga.

(11)

Kõikidel laevadel on piisav arv päästeveste vahis olevate isikute jaoks ja kasutamiseks kaugemal asuvates päästepaadi või -parve hoiukohtades. Vahis olevate isikute päästeveste hoitakse sillal, peajuhtimispuldiga masinaruumis ja kõikides muudes mehitatud vahikohtades.

Hiljemalt esimeseks korrapäraseks ülevaatuseks pärast 1. jaanuari 2012 peavad kõik reisilaevad vastama joonealuste märkuste 12 ja 13 sätetele.

(12) Kui olemasolevad täiskasvanute päästevestid ei ole ette nähtud kuni 140 kg kaaluvatele inimestele rinnaümbermõõduga kuni 1 750 mm, peab pardal olema piisaval arvul sobivaid lisavahendeid, mis võimaldavad kõnealustel inimestel neid veste kasutada.

(13) Kõigil reisilaevadel tuleb iga päästevest varustada valgustiga, mis vastab rahvusvahelise päästevahendite koodeksi punkti 2.2.3 nõuetele. Kõik ro-ro-reisilaevad peavad vastama reegli III/5.5.2 sätetele.

(14) Alla 24 m pikkuste laevade pardal ei pea olema liiniheiteseadmeid.“;

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/66

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/845,

23. mai 2016,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmise ning töörühmade moodustamise ja nende pädevuse kindlaksmääramisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 212 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Raamleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (1) („leping“) jõustus 1. juunil 2014.

(2)	Aitamaks kaasa lepingu tulemuslikule rakendamisele, tuleks selle institutsioonilise raamistiku moodustamine võimalikult pea lõpule viia, võttes vastu ühiskomitee töökorra.

(3)	Lepingu artikli 44 kohaselt moodustati ühiskomitee, et tagada mh lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine („ühiskomitee“).

(4)	Aitamaks kaasa lepingu tulemuslikule rakendamisele, tuleks võtta vastu ühiskomitee töökord.

(5)	Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu kohaldamisalasse kuuluvates põhivaldkondades, võidakse moodustada töörühmasid.

(6)	Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees seoses kõnealuse ühiskomitee töökorra vastuvõtmisega ja töörühmade moodustamisega põhinema käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel lepingu artikli 44 kohaselt moodustatud ühiskomitees seoses

a)	ühiskomitee töökorra vastuvõtmise ning

b)	töörühmade moodustamise ja nende pädevuse kindlaksmääramisega,

põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel.

2. Otsuste eelnõude väiksemates muudatustes võivad liidu esindajad ühiskomitees kokku leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 23. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI

(1) Nõukogu 12. mai 2014. aasta otsus 2014/278/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta kõikides küsimustes peale tagasivõtmise (ELT L 145, 16.5.2014, lk 1).

EELNÕU

ELi JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2016,

…,

millega võetakse vastu ühiskomitee töökord

ELi JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse raamlepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel („leping“), eriti selle artiklit 44,

ning arvestades järgmist:

(1)	Leping jõustus 1. juunil 2014.

(2)	Selleks et aidata kaasa lepingu tulemuslikule rakendamisele, tuleks võtta vastu ühiskomitee töökord,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu ühiskomitee töökord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

…,

ELi ja Korea Vabariigi ühiskomitee

eesistuja

LISA

ÜHISKOMITEE TÖÖKORD

Artikkel 1

Koosseis ja eesistuja

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu (edaspidi „leping“) artikli 44 kohaselt moodustatud ühiskomitee täidab lepingu artiklis 44 sätestatud ülesandeid.

2. Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise sobival tasemel esindajad.

3. Ühiskomitee eesistujaks on kalendriaasta kaupa lepinguosalised vaheldumisi. Ühiskomitee eesistujaks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või Korea Vabariigi välisminister. Eesistuja võib oma ülesandeid delegeerida.

4. Esimene ajavahemik algab ühiskomitee esimese koosoleku kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 2

Koosolekud

1. Ühiskomitee kohtub tavaliselt kord aastas. Ühiskomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja ja need toimuvad vaheldumisi Brüsselis ja Soulis ühiselt kokku lepitud kuupäeval. Ühiskomitee erakorralisi koosolekuid võidakse lepinguosaliste kokkuleppel korraldada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel.

2. Ühiskomitee koguneb tavapäraselt kõrgemate ametnike tasemel, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 3

Avalikustamine

Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 4

Osalejad

1. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale sekretariaadi vahendusel iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

2. Asjakohasel juhul ja lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võib ühiskomitee koosolekutele kutsuda eksperte või muude asutuste esindajaid kas vaatlejana või teabe esitamiseks konkreetse teema kohta.

Artikkel 5

Sekretariaat

Euroopa välisteenistuse esindaja ja Korea Vabariigi välisministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretäridena. Kogu ühiskomitee eesistuja kirjavahetus edastatakse sekretäridele. Ühiskomitee eesistuja kirjavahetust võib pidada kirjalikult, sh elektronposti teel.

Artikkel 6

Koosoleku päevakord

1. Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Esialgne päevakord saadetakse koos asjaomaste dokumentidega teisele lepinguosalisele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku algust.

2. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mis on esitatud vähemalt 21 päeva enne koosoleku algust.

3. Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse päevakorda võtta ka küsimusi, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.

4. Erijuhtudel ilmnevaid vajadusi arvestades võib eesistuja mõlema lepinguosalise nõusolekul lõikes 1 osutatud tähtaegu lühendada.

Artikkel 7

Protokoll

1. Kaks sekretäri koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli tavaliselt 30 kalendripäeva jooksul pärast koosolekut. Esialgne protokoll tugineb eesistuja kokkuvõttele ühiskomitee tehtud järeldustest.

2. Mõlemad lepinguosalised kiidavad koosoleku protokolli 45 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumise kuupäeva või lepinguosaliste poolt kokkulepitud tähtajal heaks. Kui esialgse protokolli osas on jõutud kokkuleppele, kirjutavad eesistuja ja sekretärid alla kaks originaaleksemplari. Kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari.

Artikkel 8

Arutelud

1. Kui ühiskomitee võtab vastu otsuseid või soovitusi, on nende pealkiri vastavalt „otsus“ või „soovitus“, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja otsuse teema kirjeldus. Igas otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev. Lepinguosalised võtavad ühiskomitee otsused ja soovitused vastu vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui mõlemad lepinguosalised selles kokku lepivad. Lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võidakse näha ette kirjaliku menetluse lõpuleviimise tähtaeg, mille järel ühiskomitee eesistuja võib deklareerida juhul, kui ükski lepinguosaline ei ole vastu, et on saavutatud lepinguosaliste vastastikune kokkulepe.

3. Ühiskomitees vastuvõetud otsused ja soovitused kinnitatakse kahes originaaleksemplaris ühiskomitee eesistuja allkirjaga.

4. Kumbki lepinguosaline võib otsustada avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 9

Kirjavahetus

1. Ühiskomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2. Sekretariaat tagab, et ühiskomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi, nagu käesoleva töökorra artiklis 10 osutatud dokumendid.

3. Eesistuja saadetud kirjad edastab sekretariaat lepinguosalistele ja asjakohasel juhul saadetakse need edasi, nagu käesoleva töökorra artiklis 10 osutatud dokumendid.

Artikkel 10

Dokumendid

1. Kui ühiskomitee arutelud põhinevad kirjalikel dokumentidel, nummerdab sekretariaat kõnealused dokumendid ning saadab need edasi liikmetele.

2. Kumbki sekretär vastutab dokumentide edasisaatmise eest oma lepinguosalise asjaomastele liikmetele ühiskomitees ning saadetavate dokumentide koopiate süstemaatilise saatmise eest teisele sekretärile.

Artikkel 11

Kulud

1. Lepinguosalised kannavad kõik ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud ise, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2. Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 12

Töökorra muutmine

Käesolevat töökorda võib muuta lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel vastavalt artiklile 8.

Artikkel 13

Töörühmad

1. Ühiskomitee võib otsustada moodustada töörühmi, kes aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita.

2. Ühiskomitee võib otsustada saata olemasolevad töörühmad laiali, kindlaks määrata või muuta nende pädevust või moodustada täiendavaid töörühmi.

3. Töörühmad esitavad pärast iga oma koosolekut aruande ühiskomiteele.

4. Töörühmadel ei ole otsustusõigust, aga nad võivad esitada ühiskomiteele ettepanekuid.

EELNÕU

ELi JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2016,

…,

töörühmade moodustamise ja nende pädevuse kindlaksmääramise kohta

ELi JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel sõlmitud raamlepingut (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 44, ning ühiskomitee töökorra artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu kohaldamisalasse kuuluvates põhivaldkondades, tuleks moodustada töörühmad. Lepinguosaliste nõusolekul võib nii töörühmade loetelu kui ka iga töörühma pädevust muuta.

(2)	Vastavalt ühiskomitee töökorra artiklile 13 võib ühiskomitee moodustada töörühmi, kes aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Moodustatakse käesoleva otsuse I lisas loetletud töörühmad. Töörühmade pädevus on sätestatud käesoleva otsuse II lisas.

…,

ELi ja Korea Vabariigi ühiskomitee nimel

eesistuja

I LISA

ELI JA KOREA VABARIIGI ÜHISKOMITEE TÖÖRÜHMAD

1)	Energeetika, keskkonna ja kliimamuutuse töörühm.

2)	Terrorismivastase võitluse töörühm.

II LISA

EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT KOREA VABARIIGI VAHELISE RAAMLEPINGU ALUSEL MOODUSTATUD TÖÖRÜHMADE PÄDEVUS

Artikkel 1

1. Iga töörühm võib käsitleda oma koosolekutel lepingu rakendamisega seotud küsimusi tema pädevusse kuuluvates valdkondades.

2. Töörühmad võivad arutada ka kahepoolse koostöö asjaomase valdkonnaga seonduvaid teemasid või konkreetseid projekte.

3. Kui üks lepinguosaline seda taotleb, võib tõstatada ka üksikküsimusi.

Artikkel 2

Töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses. Nad annavad aru ja edastavad oma koosolekute protokollid ja järeldused ühiskomitee eesistujale 30 kalendripäeva jooksul pärast iga koosolekut.

Artikkel 3

Töörühmad koosnevad lepinguosaliste esindajatest.

Lepinguosaliste kokkuleppel võivad töörühmad kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vajaduse korral kuulata ära nende arvamused päevakorra konkreetsete punktide kohta.

Artikkel 4

Töörühmi juhivad vaheldumisi mõlemad lepinguosalised vastavalt ühiskomitee töökorrale.

Artikkel 5

Euroopa välisteenistuse esindaja ja Korea Vabariigi välisministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt töörühmade alaliste sekretäridena. Kõik konkreetset töörühma käsitlevad teated edastatakse mõlemale sekretärile.

Artikkel 6

1. Töörühmad tulevad kokku vajaduse korral lepinguosaliste kokkuleppel ükskõik kumma lepinguosalise kirjaliku taotluse alusel. Iga koosolek peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud kohas ja kuupäeval.

2. Töörühma koosoleku kokkukutsumise taotluse saamisel ühelt lepinguosaliselt vastab teise lepinguosalise sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul.

3. Eriti kiireloomulistel juhtudel võidakse töörühma koosolek lepinguosaliste kokkuleppel kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga.

4. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale mõlema lepinguosalise delegatsiooni kavandatud koosseis.

5. Töörühmade koosolekuid kutsuvad kokku kaks sekretäri ühiselt.

Artikkel 7

Punktid päevakorda lisamiseks esitatakse sekretäridele vähemalt 15 tööpäeva enne töörühma asjaomase koosoleku kuupäeva. Seotud dokumendid esitatakse sekretäridele vähemalt 10 tööpäeva enne koosolekut. Sekretärid edastavad esialgse päevakorra hiljemalt 5 tööpäeva enne koosolekut. Lõplik päevakord kinnitatakse mõlema lepinguosalise kokkuleppel. Erandlikel juhtudel võib lepinguosaliste kokkuleppel punkte päevakorda lisada lühema tähtaja jooksul.

Artikkel 8

Iga koosoleku kohta koostatakse protokoll.

Töörühmade koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/76

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, Euratom) 2016/846,

24. mai 2016,

millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunikud

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitleva protokolli nr 3, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/2422, (1) artikli 48 kohaselt koosneb Üldkohus alates 2015. aasta 25. detsembrist 40 kohtunikust. Nimetatud määruse artikli 2 punktis a on 12 täiendava kohtuniku ametiaja kestus määratud kindlaks nii, et ametiaja lõpp langeks kokku Üldkohtus 1. septembril 2016 ja 1. septembril 2019 toimuvate osaliste väljavahetamistega.

(2)	Üldkohtu täiendavate kohtunike ametikohtadele esitati järgmised kandidaadid: Inga REINE, Fredrik SCHALIN ja Peter George XUEREB.

(3)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee on esitanud arvamuse Inga REINE, Fredrik SCHALINI ja Peter George XUEREBI sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldkohtu kohtunikeks nimetatakse käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kuni 31. augustini 2019 järgmised isikud:

—	Inga REINE,

—	Fredrik SCHALIN,

—	Peter George XUEREB.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. mai 2016

eesistuja

P. DE GOOIJER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (ELT L 341, 24.12.2015, lk 14).

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/77

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS (EL, Euratom) 2016/847,

24. mai 2016,

millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunik

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 19,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 254 ja 255,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Üldkohtu 14 kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2016. Uued kohtunikud tuleks nimetada ametisse ajavahemikuks 1. septembrist 2016 kuni 31. augustini 2022.

(2)	On tehtud ettepanek pikendada Lauri MADISE ametiaega.

(3)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 255 loodud komitee on esitanud arvamuse Lauri MADISE sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lauri MADISE nimetatakse Üldkohtu kohtunikuks ajavahemikuks 1. septembrist 2016 kuni 31. augustini 2022.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. mai 2016

eesistuja

P. DE GOOIJER

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/78

NÕUKOGU OTSUS (EL, Euratom) 2016/848,

25. mai 2016,

millega nimetatakse ametisse Taani Kuningriigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 302,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Taani valitsuse ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. septembril 2015 ja 1. oktoobril 2015 vastu otsused (EL, Euratom) 2015/1600 (1) ja (EL, Euratom) 2015/1790, (2) millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020.

(2)	Seoses Mikkel DALSGAARDI ametiaja lõppemisega on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees vabanenud liikmekoht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Klaus MATTHIESEN, Head of Negotiations, Confederation of Professionals in Denmark (FTF), nimetatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2020.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

J. R. V. A. DIJSSELBLOEM

(1) Nõukogu 18. septembri 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/1600, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020 (ELT L 248, 24.9.2015, lk 53).

(2) Nõukogu 1. oktoobri 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/1790, millega nimetatakse ametisse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ajavahemikuks 21. septembrist 2015 kuni 20. septembrini 2020 (ELT L 260, 7.10.2015, lk 23).

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/79

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/849,

27. mai 2016,

mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. detsembril 2010 vastu otsuse 2010/800/ÜVJP (1), mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi („KRDV“) vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega muu hulgas rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006) ja 1874 (2009).

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 7. märtsil 2013 vastu resolutsiooni 2094 (2013), millega mõistetakse kõige karmimalt hukka KRDV poolt 12. veebruaril 2013 läbi viidud tuumakatsetus, millega rikuti ja eirati avalikult asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone.

(3)	Nõukogu võttis 22. aprillil 2013 vastu otsuse 2013/183/ÜVJP (2), millega asendati otsus 2010/800/ÜVJP ja millega muu hulgas rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) ja 2094 (2013).

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2. märtsil 2016 vastu resolutsiooni 2270 (2016), milles väljendatakse sügavaimat muret KRDV poolt 6. jaanuaril 2016 läbi viidud tuumakatsetuse pärast, millega rikuti asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, mõistetakse hukka KRDV poolt ballistiliste rakettide tehnoloogiat kasutades korraldatud raketistart 7. veebruaril 2016, millega rikuti oluliselt asjakohaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, ning leitakse, et rahvusvaheline rahu ja julgeolek nii piirkonnas kui ka kaugemal on jätkuvalt selgelt ohus.

(5)	Nõukogu võttis 31. märtsil 2016 vastu otsuse (ÜVJP) 2016/476 (3), millega muudeti otsust 2013/183/ÜVJP ja rakendati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016).

(6)	Võttes arvesse KRDV selleaastast varasemat tegevust, mida käsitatakse suure ohuna rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule nii piirkonnas kui ka kaugemal, on nõukogu otsustanud kehtestada täiendavad piiravad meetmed.

(7)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016), milles väljendatakse suurt muret selle pärast, et KRDV relvamüügist saadud tulu kasutatakse tuumarelvade ja ballistiliste rakettide väljatöötamiseks, nähakse ette, et relvi käsitlevad piirangud peaksid hõlmama kõiki relvi ja nendega seotud materjali, sealhulgas väike- ja kergrelvi ning nendega seotud materjali. Nimetatud resolutsiooniga laiendatakse ka üleandmise ja hankimise keeldu igasugustele esemetele, mis võivad kaasa aidata KRDV relvajõudude operatsioonivõime arendamisele, või ekspordile, mis toetab või suurendab mõne muu ÜRO liikmesriigi relvajõudude operatsioonivõimet väljaspool KRDVd.

(8)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) täpsustatakse, et relvadega seotud tehnilise abi hankimise keeld keelab ÜRO liikmesriikidel võtta vastu koolitajaid, nõustajaid ja muid ametiisikuid sõjalise, poolsõjalise või politseialase koolituse eesmärgil.

(9)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) kinnitatakse, et teatavate kaupadega seotud tehnilise abi üleandmise, hankimise ja osutamise keeld kehtib samuti esemete saatmisele KRDVsse või selliste esemete vastuvõtmisele KRDVlt nende parandamise, hoolduse, lisaseadmetega varustamise, testimise, pöördprojekteerimise ja turustamise eesmärgil, olenemata sellest, kas omandiõigus või kontroll antakse üle või mitte, ning rõhutatakse, et viisakeelumeetmeid kohaldatakse ka nimetatud eesmärkidel reisivatele üksikisikutele.

(10)	Nõukogu leiab, et on asjakohane keelata kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaga seotud täiendavate esemete, materjalide ning seadmete KRDVle tarnimine, müük või üleandmine.

(11)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) täiendatakse nende üksikisikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse varade külmutamist ja viisakeelumeetmeid, ning nähakse ette, et varade külmutamist kohaldatakse KRDV valitsuse või Korea Töölispartei üksuste suhtes, kui ÜRO liikmesriik teeb kindlaks, et nad on seotud KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega keelatud muu tegevusega.

(12)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016), milles väljendatakse muret selle pärast, et KRDV kuritarvitab diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel antud privileege ja immuniteete, nähakse ette täiendavad meetmed, mille eesmärk on takistada KRDV diplomaatidel või valitsuse esindajatel või kolmandate riikide üksikisikutel tegutseda loetellu kantud üksikisikute või üksuste nimel või nende juhtimisel või osaleda keelatud tegevuses.

(13)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) täpsustatakse lisaks, millises ulatuses on ÜRO liikmesriikidel kohustus takistada KRDV kodanikele teatavates tundlikes valdkondades erikoolituse võimaldamist.

(14)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) laiendatakse ka transpordi- ja finantssektori suhtes kohaldatavate meetmete kohaldamisala.

(15)

Finantssektori suhtes kohaldatavate meetmetega seoses leiab nõukogu, et on asjakohane keelata rahaliste vahendite ülekandmine KRDVsse ja KRDVst, kui selleks puudub eelnev eriluba, samuti KRDV investeeringud liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvatel territooriumidel ning liikmesriikide kodanike või üksuste investeeringud KRDVs.

(16)

Lisaks asjakohastes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides ettenähtud meetmetele ei tohiks liikmesriigid lubada oma territooriumil maanduda, sealt õhku tõusta või sellest üle lennata ühelgi KRDV lennuettevõtjate käitataval või KRDVst pärineval õhusõidukil. Liikmesriigid peaksid samuti keelama oma sadamatesse sisenemise kõigil laevadel, mis kuuluvad KRDVle või mida KRDV käitab või mehitab.

(17)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) keelatakse teatavate mineraalide hankimine ja lennukikütuse eksport.

(18)	Nõukogu on seisukohal, et luksuskaupade ekspordi keeldu tuleks laiendada ka selliste kaupade impordile KRDVst.

(19)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) pikendatakse ka keeldu anda rahalist toetust KRDVga toimuvaks kaubavahetuseks.

(20)

Peale selle on nõukogu arvates asjakohane pikendada keeldu anda riiklikku rahalist toetust KRDVga toimuva kaubavahetuse soodustamiseks, eelkõige eesmärgiga vältida igasuguse sellise rahalise toetuse andmist, mis aitab kaasa tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikele tuumaenergiaalastele tegevustele või tuumarelva kandevahendite väljatöötamisele.

(21)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) tuletatakse meelde, et rahapesuvastane töökond on kutsunud riike üles kohaldama tugevdatud hoolsuskohustust ja tõhusaid vastumeetmeid, et kaitsta oma jurisdiktsioone KRDV ebaseadusliku finantstegevuse eest, ning kutsutakse ÜRO liikmesriike üles kohaldama rahapesuvastase töökonna soovitust nr 7, selle selgitavat märkust ja seotud suuniseid, et tõhusalt rakendada massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud suunatud finantssanktsioone.

(22)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) toonitatakse samuti, et resolutsiooniga kehtestatavate meetmete eesmärk ei ole tekitada ebasoodsaid humanitaartagajärgi KRDV tsiviilelanikele ega mõjutada negatiivselt tegevusi, mis ei ole asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega keelatud, ega mõjutada negatiivselt KRDVs tsiviilelanikele humanitaar- ja hädaabi osutavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide tööd.

(23)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) väljendatakse pühendumust olukorra rahumeelsele, diplomaatilisele ja poliitilisele lahendamisele. Nimetatud resolutsioonis kinnitatakse toetust kuuepoolsetele kõnelustele ja kutsutakse üles neid kõnelusi jätkama.

(24)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2270 (2016) kinnitatakse, et KRDV tegevuse üle tuleb teha pidevat järelevalvet ning et ÜRO Julgeolekunõukogu on valmis meetmeid karmistama, muutma, peatama või need kaotama, kui see on vajalik KRDV kohustuste täitmist silmas pidades, ning et ollakse kindlalt otsustanud võtta täiendavaid märkimisväärseid meetmeid, kui KRDV peaks kordama tuumakatsetust või raketistarti.

(25)

2016. aasta veebruaris teostas nõukogu läbivaatamise vastavalt otsuse 2013/183/ÜVJP artikli 22 lõikele 2 ja määruse (EÜ) nr 329/2007 (4) artikli 6 lõigetele 2 ja 2a ning kinnitas, et isikud või üksused, kes on nimetatud kõnealuse otsuse II lisas ning kõnealuse määruse V lisas, peaksid jääma jätkuvalt loetellu.

(26)

Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigust omandile ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat otsust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(27)	Käesolev otsus järgib ka täies ulatuses ÜRO põhikirjast tulenevaid liikmesriikide kohustusi ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide õiguslikult siduvat iseloomu.

(28)	Selguse huvides tuleks otsus 2013/183/ÜVJP tunnistada kehtetuks ja asendada uue otsusega.

(29)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

EKSPORDI- JA IMPORDIPIIRANGUD

Artikkel 1

1. Keelatud on järgmiste esemete ja tehnoloogia, sealhulgas tarkvara otsene või kaudne KRDVsse tarnimine, müümine, üleandmine või eksport liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või territooriumi kaudu või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte:

relvad ja igasugused nendega seotud materjalid, sealhulgas tulirelvad ja laskemoon, sõjaväeveokid ja -seadmed, poolsõjaline varustus ja eespool nimetatuile ettenähtud varuosad, välja arvatud sõidukid, mis ei ole lahingusõidukid ja mis on valmistatud ballistilist kaitset pakkuvast materjalist või on sellega kaetud ning mis on ette nähtud üksnes liidu ja selle liikmesriikide personali kaitseks KRDVs;

kõik vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) punkti 8 alapunkti a alapunktile ii, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2087 (2013) punkti 5 alapunktile b ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2094 (2013) punktile 20 ÜRO Julgeolekunõukogu või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006) punkti 12 kohaselt moodustatud komitee (edaspidi „sanktsioonide komitee“) määratud esemed, materjalid, seadmed, kaubad ja tehnoloogia, mis võivad aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele;

teatavad muud esemed, materjalid, seadmed, kaubad ja tehnoloogia, mis võivad aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või sõjalisele tegevusele, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 (5) I lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaubad ja tehnoloogia;

d)	muud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiaga seotud esemed, materjalid ja seadmed; liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva punktiga hõlmatavad esemed;

e)	teatavad ballistiliste rakettide sektoris olulised komponendid, nagu teatavat tüüpi alumiinium, mida kasutatakse ballistiliste rakettidega seotud süsteemides; liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva punktiga hõlmatavad esemed;

muu ese, mis võib kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele või nimetatud resolutsioonide või käesoleva otsusega kehtestatud meetmete täitmisest kõrvalehoidumisele; liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva punktiga hõlmatavad esemed;

g)	muu ese, välja arvatud toit või ravimid, kui liikmesriik teeb kindlaks, et selline ese võib otseselt kaasa aidata KRDV relvajõudude operatsioonivõime arendamisele või ekspordile, mis toetab või suurendab mõne muu riigi relvajõudude operatsioonivõimet väljaspool KRDVd.

2. Samuti on keelatud

pakkuda tehnilist koolitust, nõustamist, teenuseid, abi või vahendusteenuseid või muid vahendusteenuseid, mis on seotud lõikes 1 osutatud esemete või tehnoloogiaga või kõnealuste esemete otse või kaudse tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega, mis tahes isikule, üksusele või asutusele KRDVs või kasutamiseks KRDVs;

otse või kaudselt rahastada või anda rahalist abi, mis on seotud lõikes 1 osutatud esemete või tehnoloogiaga, sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustus ning kindlustus- ja edasikindlustus kõnealuste esemete või kõnealuse tehnoloogia müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise koolituse, nõustamise, teenuste, abi või vahendusteenuste otse või kaudseks pakkumiseks mis tahes isikule, üksusele või asutusele KRDVs või kasutamiseks KRDVs;

c)	osaleda teadlikult või tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvale hoida punktides a ja b osutatud keeldudest.

3. Samuti on liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades keelatud lõikes 1 osutatud esemete või tehnoloogia hankimine KRDVst ning samuti KRDV poolt liikmesriikide kodanikele lõikes 2 osutatud tehnilise koolituse, nõustamise, teenuste, abi, rahastamise ja rahalise abi pakkumine, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte.

Artikkel 2

Artikli 1 lõike 1 punktis g kehtestatud meetmeid ei kohaldata eseme tarnimise, müügi või üleandmise või selle hankimise suhtes, kui

liikmesriik otsustab, et selline tegevus toimub eranditult humanitaareesmärkidel või eranditult elatise teenimiseks ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu saamiseks ning see ei ole seotud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusega, tingimusel et liikmesriigid teavitavad sanktsioonide komiteed eelnevalt sellisest otsusest ja meetmetest, mis on võetud selleks, et takistada eseme ümbersuunamist muul otstarbel kasutamiseks, või

b)	sanktsioonide komitee on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et konkreetne tarnimine, müük või üleandmine ei ole vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) eesmärkidega.

Artikkel 3

1. Keelatud on kulla, väärismetallide ja teemantide otsene või kaudne müük KRDV valitsusele, selle ametiasutustele, ettevõtetele ja ametkonnale või KRDV keskpangale ning nende nimel või juhtimisel tegutsevatele isikutele või üksustele või nende omandis või kontrolli all olevatele üksustele, samuti kulla, väärismetallide ja teemantide otsene või kaudne ostmine nendelt ning transportimine või vahendamine nende jaoks.

2. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva artikliga hõlmatavad esemed.

Artikkel 4

1. Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud kulla, titaanimaagi, vanaadiumimaagi ja haruldaste muldmetallide hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte.

2. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva artikliga hõlmatavad esemed.

Artikkel 5

Keelatud on trükitud või vermitud või emiteerimata uute KRDV vääringus pangatähtede ja müntide tarnimine KRDV keskpanka või KRDV keskpanga jaoks.

Artikkel 6

1. Keelatud on luksuskaupade otsene või kaudne KRDVsse tarnimine, müümine või üleandmine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või territooriumi kaudu või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need kaubad pärinevad liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2. Keelatud on luksuskaupade import, ostmine või üleandmine KRDVst.

3. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased lõigetega 1 ja 2 hõlmatavad esemed.

Artikkel 7

1. Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud kivisöe, raua ja rauamaagi hankimine KRDVst, olenemata sellest, kas need pärinevad KRDV territooriumilt või mitte. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva lõikega hõlmatavad esemed.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kivisöe suhtes, mille puhul seda hankiv liikmesriik kinnitab usaldusväärsele teabele tuginedes, et see ei pärine KRDVst ja seda veeti läbi KRDV üksnes Nasoni sadamast eksportimise eesmärgil, tingimusel et liikmesriik teavitab sellest eelnevalt sanktsioonide komiteed ja selline tehing ei ole seotud tulu saamisega KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevuse jaoks.

3. Lõiget 1 ei kohaldata tehingute suhtes, mis on ette nähtud eranditult elatise teenimiseks ega ole seotud tulu teenimisega KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevuse jaoks.

Artikkel 8

1. Liikmesriikide kodanikel või liikmesriikide territooriumilt või liikmesriikide lipu all sõitvaid laevu või liikmesriikides registreeritud õhusõidukeid kasutades on keelatud lennukikütuse, sealhulgas lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ja petrooleumi tüüpi raketikütuse müümine või tarnimine KRDVsse, olenemata sellest, kas need tooted pärinevad liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee on eelnevalt igal erandjuhul eraldi kiitnud heaks selliste toodete üleandmise KRDVle kontrollitud oluliste humanitaarvajaduste eesmärgil ning selle suhtes kohaldatakse tarnimise ja kasutamise üle tehtavat tõhusat järelevalvet käsitlevat täpsustatud korda.

3. Lõiget 1 ei kohaldata lennukikütuse müügi või tarnimise suhtes tsiviilreisilennukitele väljaspool KRDVd, kui selline müük või tarne hõlmab vaid KRDVsse ja sealt tagasi lendamiseks vajalikku kütusekulu.

Artikkel 9

Keelatud on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) hõlmamata naftasaaduste KRDVst importimine, ostmine või üleandmine. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks asjakohased käesoleva artikliga hõlmatavad esemed.

II PEATÜKK

KAUBAVAHETUSELE ANTAVA RAHALISE TOETUSE PIIRANGUD

Artikkel 10

1. Liikmesriigid ei anna riiklikku rahalist toetust kaubavahetuseks KRDVga, sealhulgas ei anta ekspordikrediiti, -tagatisi või -kindlustust sellise kaubavahetusega tegelevatele liikmesriikide kodanikele või üksustele. See ei mõjuta kohustusi, mis on võetud enne käesoleva otsuse jõustumist, tingimusel et selline rahaline toetus ei aita kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või seotud tegevusele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele.

2. Keelatud on anda erasektori rahalist toetust kaubavahetuseks KRDVga, sealhulgas ekspordikrediiti, -tagatisi või -kindlustust sellise kaubavahetusega tegelevatele liikmesriikide kodanikele või üksustele, kui selline rahaline toetus võib aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või seotud tegevusele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele või nende resolutsioonide või käesoleva otsusega kehtestatud meetmete täitmisest kõrvalehoidumisele.

3. Lõiked 1 ja 2 ei hõlma kaubavahetust, mille esemeks on toiduained, põllumajandussaadused, ravimid või mis toimub muudel humanitaareesmärkidel.

III PEATÜKK

INVESTEERIMISPIIRANGUD

Artikkel 11

1. KRDVl, selle kodanikel või KRDVs asutatud või KRDV jurisdiktsiooni kuuluvatel üksustel või nende nimel või juhtimisel tegutsevatel isikutel või üksustel või nende omandis või kontrolli all olevatel üksustel on keelatud teha investeeringud liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvatel territooriumidel.

2. Keelatud on:

osaluse omandamine või laiendamine KRDVs asuvates üksustes, väljaspool KRDVd asuvates KRDV üksustes või KRDV omandis olevates üksustes, mille tegevus on seotud KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimise või seotud tegevusega, või mis tegutsevad kaevandamis-, rafineerimis- ja keemiatööstussektoris, sealhulgas selliste üksuste täielik omandamine ning aktsiate või muude kasumijaotusega väärtpaberite omandamine;

b)	rahastamise või rahalise abi andmine KRDVs asuvatele üksustele, väljaspool KRDVd asuvatele KRDV üksustele või KRDV omandis olevatele üksustele, mis tegelevad punktis a osutatud tegevusega, või selliste KRDVs asuvate üksuste rahastamise dokumenteeritud eesmärgil;

c)	selliste ühisettevõtete loomine KRDV üksustega, mis tegelevad punktis a osutatud tegevusega, või nende kontrollitavate tütarettevõtete või sidusettevõtjatega;

d)	selliste investeerimisteenuste osutamine, mis on otseselt seotud punktides a–c osutatud tegevusega.

IV PEATÜKK

FINANTSSEKTOR

Artikkel 12

Liikmesriigid ei võta uusi kohustusi anda KRDVle toetusi, rahalist abi või sooduslaene, sealhulgas rahvusvahelistes finantseerimisasutustes osalemise kaudu, välja arvatud humanitaar- ja arengueesmärkidel, mis on otseselt seotud tsiviilelanike vajaduste rahuldamise või piirkonna tuumarelvavabaks muutmise edendamisega. Ühtlasi teevad liikmesriigid tõhusamaid kontrolle selleks, et kehtivaid kohustusi vähendada ja võimaluse korral need lõpetada.

Artikkel 13

Selleks et takistada finantsteenuste osutamist või mis tahes finants- või muu vara või vahendite, sealhulgas suure koguse sularaha ülekandmist liikmesriikide territooriumile, läbi liikmesriigi territooriumi või liikmesriigi territooriumilt, või liikmesriikide kodanikele, liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud üksustele või liikmesriigi jurisdiktsiooni kuuluvatele isikutele või finantseerimisasutustele või asjaomaste kodanike, üksuste, isikute või finantseerimisasutuste poolt, mis võib aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või seotud tegevusele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele või nimetatud resolutsioonide või käesoleva otsusega kehtestatud meetmetest kõrvalehoidumisele, kohaldatakse järgmisi sätteid:

1)	ei tehta ühtegi rahaliste vahendite ülekannet KRDVsse või KRDVst, välja arvatud punktis 3 osutatud tehingud, mille tegemiseks on punkti 4 kohaselt antud luba;

liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvad finantseerimisasutused ei sõlmi ega jätka tehinguid

a)	pankadega, mille asukoht on KRDVs, sh KRDV keskpangaga;

b)	KRDVs asuvate pankade filiaalide või tütarettevõtetega, mis kuuluvad liikmesriikide jurisdiktsiooni;

c)	KRDVs asuvate pankade filiaalide või tütarettevõtetega, mis ei kuuulu liikmesriikide jurisdiktsiooni, või

d)	finantsüksustega, mille asukoht ei ole KRDVs ning mis ei kuulu liikmesriikide jurisdiktsiooni, kuid mida kontrollivad KRDVs asuvad isikud või üksused,

välja arvatud juhul, kui sellised tehingud kuuluvad punkti 3 kohaldamisalasse ning nende tegemiseks on punkti 4 kohaselt antud luba;

teha võib järgmisi tehinguid, kui nende tegemiseks on punktis 4 osutatud eelnev luba:

a)	toiduainete, tervishoiu või meditsiinitehnikaga seotud tehingud või põllumajanduslikel või humanitaareesmärkidel tehtavad tehingud;

b)	isiklike rahaülekannetega seotud tehingud;

c)	käesolevas otsuses sätestatud erandite kohaldamisega seotud tehingud;

d)	konkreetse kaubanduslepinguga seotud tehingud, mis ei ole käesoleva otsusega keelatud;

e)	diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu rahvusvahelise organisatsiooniga seotud tehingud, kui sellised tehingud on ette nähtud kasutamiseks diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel;

f)	tehingud, mis on eranditult vajalikud selliste projektide rakendamiseks, mida liit või selle liikmesriigid rahastavad arengueesmärkidel, mis on otseselt seotud tsiviilelanike vajaduste rahuldamise või piirkonna tuumarelvavabaks muutmise edendamisega;

tehingud, mis käsitlevad KRDV või KRDV isikute või üksuste vastu esitatud nõuete rahuldamiseks tehtavaid makseid ja mida hinnatakse igal üksikjuhul eraldi ning tingimusel, et enne loa andmist on sellest 10 päeva ette teatatud; ning samalaadsed tehingud, mis ei aita kaasa käesoleva otsusega keelatud tegevustele;

4)	punktis 3 osutatud tehingute puhul nõutakse rahaliste vahendite ülekandmiseks KRDVsse või KRDVst asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelnevat luba juhul, kui selle summa ületab 15 000 eurot. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike kõigist antud lubadest;

5)	punktis 4 osutatud eelnev luba ei ole nõutav rahaliste vahendite ülekandmiseks või tehinguks, mis on vajalik liikmesriigi KRDVs asuva diplomaatilise või konsulaaresinduse ametlikel eesmärkidel;

finantseerimisasutustelt nõutakse, et nad oma tegevuses punktis 2 sätestatud pankade ja finantseerimisasutustega

a)	jälgiksid pidevalt kontodel toimuvaid tehinguid, sealhulgas oma klientide suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete programmide kaudu ning kooskõlas oma kohustustega, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega;

b)	nõuaksid, et maksekorraldustel täidetakse kõik teabeväljad, mis on seotud asjaomase tehingu algataja ja saajaga, ning keelduksid tehingust, kui nimetatud teavet ei ole esitatud;

c)	säilitaksid kõik andmed viimase viia aasta jooksul tehtud tehingute kohta ja teeksid need taotluse korral ametiasutustele kättesaadavaks;

kui nad kahtlustavad või neil on põhjendatud alust kahtlustada, et rahaliste vahenditega aidatakse kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele või seotud tegevusele, teataksid viivitamata oma kahtlustest rahapesu andmebüroole või muule asjaomase liikmesriigi määratud pädevale asutusele; rahapesu andmebürool või muul pädeval asutusel on otsene või kaudne ning õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitseteabele, mis on vajalik tema ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks, sealhulgas kahtlaseid tehinguid käsitlevate teadete analüüsimiseks.

Artikkel 14

1. KRDV pankadel, sealhulgas KRDV keskpangal, selle filiaalidel ja tütarettevõtetel ning teistel artikli 13 punktis 2 osutatud finantsüksustel on keelatud avada liikmesriikide territooriumil filiaale, tütarettevõtteid või esindusi.

2. Olemasolevad filiaalid, tütarettevõtted ja esindused suletakse 90 päeva jooksul alates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) vastuvõtmisest.

3. Välja arvatud juhul, kui sanktsioonide komitee on tehingud eelnevalt heaks kiitnud, on KRDV pankadel, sealhulgas KRDV keskpangal, selle filiaalidel ja tütarettevõtetel ning teistel artikli 13 punktis 2 osutatud finantsüksustel keelatud

a)	asutada uusi ühisettevõtteid liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvate pankadega;

b)	omandada osalust liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvates pankades;

c)	luua või jätkata korrespondentpangasuhteid liikmesriikide jurisdiktsiooni kuuluvate pankadega.

4. Olemasolevad ühisettevõtted, osalused ja korrespondentpangasuhted KRDV pankadega lõpetatakse 90 päeva jooksul alates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) vastuvõtmisest.

5. Liikmesriikide territooriumil asuvatel või nende jurisdiktsiooni kuuluvatel finantseerimisasutustel on keelatud avada KRDVs esindusi, tütarettevõtteid, filiaale või pangakontosid.

6. Olemasolevad esindused, tütarettevõtted või pangakontod KRDVs suletakse 90 päeva jooksul alates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) vastuvõtmisest, kui asjaomasel liikmesriigil on usaldusväärset teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et sellised finantsteenused võivad kaasa aidata KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide elluviimisele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) keelatud tegevusele.

7. Lõiget 6 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee otsustab igal üksikjuhul eraldi, et sellised esindused, tütarettevõtted või pangakontod on vajalikud humanitaarabi kohaletoimetamiseks, diplomaatiliste esinduste tegevuse jaoks KRDVs vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, ÜRO või selle spetsialiseeritud asutuste või seotud organisatsioonide tegevuse jaoks või mis tahes muul ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) kooskõlas oleval eesmärgil.

8. Olemasolevad esindused, tütarettevõtted või pangakontod KRDVs suletakse, kui asjaomasel liikmesriigil on usaldusväärset teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et sellised finantsteenused võivad kaasa aidata KRDV tuuma- või ballistiliste rakettide alaste programmide elluviimisele või muule käesoleva otsusega keelatud tegevusele.

9. Liikmesriik võib teha erandi artiklist 8, kui ta otsustab igal üksikjuhul eraldi, et sellised esindused, tütarettevõtted või pangakontod on vajalikud humanitaarabi kohaletoimetamiseks, diplomaatiliste esinduste tegevuse jaoks KRDVs vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, ÜRO või selle spetsialiseeritud asutuste või seotud organisatsioonide tegevuse jaoks või mis tahes muul käesoleva otsusega kooskõlas oleval eesmärgil. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike eelnevalt erandi tegemise kavatsusest.

Artikkel 15

Keelatud on KRDV poolt pärast 18. veebruari 2013 emiteeritud või garanteeritud võlakirjade otsene või kaudne müümine, vahendamine ja nende emiteerimiseks abi osutamine KRDV valitsusele, ametiasutustele, äriühingutele ja ametkonnale, KRDV keskpangale ning KRDVs asuvatele pankadele või KRDVs asuvate pankade filiaalidele ja tütarettevõtetele, mis kuuluvad või ei kuulu liikmesriikide jurisdiktsiooni, või finantsüksustele, mille asukoht ei ole KRDVs ja mis ei kuulu liikmesriikide jurisdiktsiooni, kuid mida kontrollivad KRDVs asuvad isikud või üksused ning nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või üksused või nende omandis või kontrolli all olevad üksused, ning KRDV poolt pärast 18. veebruari 2013 emiteeritud või garanteeritud võlakirjade otsene või kaudne ostmine kõigilt eelnimetatud KRDV subjektidelt.

V PEATÜKK

TRANSPORDISEKTOR

Artikkel 16

1. Liikmesriigid kontrollivad kooskõlas oma ametiasutuste ja õigusaktidega ning vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, kõiki KRDVsse suunduvaid või KRDVst saabuvaid veoseid, mis asuvad liikmesriigi territooriumil või läbivad seda, sealhulgas lennujaamades, sadamates ja vabakaubandustsoonides, või KRDV või selle kodanike poolt või nende nimel või juhtimisel tegutsevate isikute või üksuste või nende omandis või kontrolli all olevate üksuste või I lisas loetletud isikute või üksuste poolt vahendatud või soodustatud veoseid või veoseid, mida veetakse KRDVs registreeritud õhusõidukil või KRDV lipu all sõitval laeval, eesmärgiga tagada, et ühegi eseme üleandmisega ei rikuta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016).

2. Liikmesriigid kontrollivad kooskõlas oma ametiasutuste ja õigusaktidega ning vastavalt rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile ja konsulaarsuhete Viini konventsioonile, kõiki KRDVsse suunduvaid või KRDVst saabuvaid veoseid, mis asuvad liikmesriigi territooriumil või läbivad seda või KRDV või selle kodanike poolt või nende nimel tegutsevate isikute või üksuste poolt vahendatud või soodustatud veoseid, sealhulgas lennujaamades ja sadamates, kui neil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et veos sisaldab esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva otsusega keelatud.

3. Liikmesriigid kontrollivad avamerel asuvaid laevu lipuriigi nõusolekul, kui neil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et asjaomaste laevade veos sisaldab esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva otsusega keelatud.

4. Lõigete 1–3 alusel läbiviidavate kontrollide puhul teevad liikmesriigid koostööd kooskõlas oma siseriikliku õigusega.

5. Õhusõidukid ja laevad, mis veavad veoseid KRDVsse ja KRDVst, peavad esitama täiendavat saabumis- ja lahkumiseelset teavet kõikide liikmesriiki sisse veetavate ja sealt välja viidavate kaupade kohta.

6. Lõigetes 1–3 osutatud kontrolli ajal konfiskeerivad ja likvideerivad liikmesriigid esemed, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva otsuse alusel keelatud kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1874 (2009) punktiga 14 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2087 (2013) punktiga 8.

7. Liikmesriigid ei anna luba oma sadamatesse sisenemiseks ühelegi laevale, mis ei ole lubanud kontrolli läbi viia pärast seda, kui laeva lipuriik on selliseks kontrolliks loa andnud, või kui KRDV lipu all sõitev laev on keeldunud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1874 (2009) punkti 12 alusel tehtavast kontrollist.

8. Lõiget 7 ei kohaldata, kui sadamasse sisenemine on vajalik kontrolli eesmärgil või kui tegemist on hädaolukorraga või kui naastakse laeva lähtesadamasse.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid ei anna luba oma territooriumil maandumiseks, sealt õhku tõusmiseks või sellest üle lendamiseks ühelegi KRDV lennuettevõtjate käitatavale või KRDVst pärinevale õhusõidukile kooskõlas oma ametiasutuste ja õigusaktidega ning vastavalt rahvusvahelisele õigusele, eelkõige asjakohastele rahvusvahelistele tsiviillennunduskokkulepetele.

2. Lõiget 1 ei kohaldata hädamaandumise või kontrolli eesmärgil maandumise puhul.

3. Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui asjaomane liikmesriik otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva otsusega kooskõlas oleval eesmärgil.

Artikkel 18

1. Liikmesriigid keelavad oma sadamatesse sisenemise kõigil laevadel, mis kuuluvad KRDVle või mida KRDV käitab või mehitab.

2. Liikmesriigid keelavad oma sadamatesse siseneda igal laeval, mille kohta neil on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et laev on otse või kaudselt I, II või III lisas loetletud isiku või üksuse omandis või kontrolli all või et selle last sisaldab esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on keelatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui tegemist on hädaolukorraga või laeva lähtesadamasse naasmisega või kui sisenemine on vajalik kontrolli eesmärgil või kui asjaomane liikmesriik otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva otsusega kooskõlas oleval eesmärgil.

4. Lõiget 2 ei kohaldata, kui tegemist on hädaolukorraga või laeva lähtesadamasse naasmisega või kui sisenemine on vajalik kontrolli eesmärgil või kui sanktsioonide komitee otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2270 (2016) kooskõlas oleval eesmärgil, või kui asjaomane liikmesriik otsustab eelnevalt, et selline sisenemine on vajalik humanitaareesmärkidel või mis tahes muul käesoleva otsusega kooskõlas oleval eesmärgil. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike igast tema poolt lubatud sadamasse sisenemisest.

Artikkel 19

Punkerdamisteenuste või laevavarustuse tarnimise või muude teenuste osutamine KRDV laevadele liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt on keelatud, kui liikmesriikidel on teavet, mis annab põhjendatud aluse arvata, et laevad veavad esemeid, mille tarnimine, müük, üleandmine või eksport on käesoleva otsuse alusel keelatud, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel või kuni veos on artikli 16 lõigete 1, 2, 3 ja 6 kohaselt kontrollitud ning vajaduse korral konfiskeeritud ja likvideeritud.

Artikkel 20

1. Keelatud on liisida või rentida liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid või osutada mehitamisteenuseid KRDVle, I, II või III lisas loetletud isikutele või üksustele, muudele KRDV üksustele, muudele isikutele või üksustele, kellega seoses teeb liikmesriik kindlaks, et nad on aidanud hoida kõrvale sanktsioonide täitmisest või rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid, või isikutele või üksustele, kes tegutsevad eespool osutatud isikute või üksuste nimel või juhtimisel, ning üksustele, mis on eespool osutatud isikute või üksuste omandis või kontrolli all.

2. Lõiget 1 ei kohaldata liisimise, rentimise või mehitamisteenuste osutamise puhul tingimusel, et asjaomane liikmesriik on teavitanud sellest eelnevalt sanktsioonide komiteed igal üksikjuhul eraldi ning on esitanud sanktsioonide komiteele teabe, milles tõendatakse, et selline tegevus toimub eranditult elatise teenimise eesmärgil ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu teenimiseks, ning teabe meetmete kohta, mis on võetud eesmärgiga takistada, et selline tegevus aitab kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) sätete rikkumisele.

3. Liikmesriik võib teha erandi lõikest 1, kui ta teeb igal üksikjuhul eraldi kindlaks, et selline tegevus toimub eranditult elatise teenimise eesmärgil ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu teenimiseks, ning tingimusel, et tal on teavet meetmete kohta, mis on võetud eesmärgiga takistada, et selline tegevus aitab kaasa käesoleva otsuse sätete rikkumisele. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike eelnevalt erandi tegemise kavatsusest.

Artikkel 21

Liikmesriigid kustutavad registrist laevad, mille omanikuks, käitajaks või mehitajaks on KRDV, ega kanna registrisse selliseid laevu, mille mõni teine riik on oma registrist kustutanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) punkti 19 kohaselt.

Artikkel 22

1. Keelatud on registreerida laevu KRDVs, hankida laevale luba sõita KRDV lipu all või omada, liisida, käitada või kindlustada KRDV lipu all sõitvaid laevu või osutada neile klassifitseerimis-, sertifitseerimis- või seonduvaid teenuseid.

2. Lõiget 1 ei kohaldata tegevuse suhtes, millest sanktsioonide komiteed on eelnevalt igal üksikjuhul eraldi teavitatud, tingimusel et asjaomane liikmesriik on esitanud sanktsioonide komiteele üksikasjaliku teabe tegevuse kohta, sealhulgas sellise tegevusega seotud isikute ja üksuste nimed ning teabe, milles tõendatakse, et selline tegevus toimub eranditult elatise teenimise eesmärgil ja KRDV isikud või üksused ei kasuta seda tulu saamiseks, ning teabe meetmete kohta, mis on võetud eesmärgiga takistada, et selline tegevus aitab kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) ja 2270 (2016) sätete rikkumisele.

VI PEATÜKK

RIIKI LUBAMISE JA RIIGIS VIIBIMISE PIIRANGUD

Artikkel 23

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid eesmärgiga takistada järgmistel isikutel nende territooriumile siseneda või seda läbida:

sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu kindlaks määratud isikud, kes vastutavad – muu hulgas toetuse andmise või edendamise kaudu – KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmidega seotud KRDV poliitika kujundamise eest, ning nende perekonnaliikmed või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud, kes on loetletud I lisas;

I lisas loetlemata isikud, kes on loetletud II lisas ning kes

i)	vastutavad – muu hulgas toetuse andmise või edendamise kaudu – KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud;

ii)

osutavad finantsteenuseid või kes teevad liikmesriigi territooriumile, läbi liikmesriigi territooriumi või liikmesriigi territooriumilt või liikmesriikide kodanike või liikmesriikide õiguse alusel asutatud üksuste või nende territooriumil asuvate isikute või finantseerimisasutuste osalusel sellise finants- või muu vara või selliste vahendite ülekandeid, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele;

iii)

on seotud – muu hulgas finantsteenuste osutamise kaudu – selliste relvade ja nendega seotud igat tüüpi materjalide tarnimisega KRDVsse või KRDVst või selliste esemete, materjalide, seadmete, kaupade ja tehnoloogia tarnimisega KRDVsse, mis võivad aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele;

I või II lisas loetlemata isikud, kes töötavad I või II lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel, või isikud, kes aitavad sanktsioonidest kõrvale hoiduda või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid rikkuda ja kes on loetletud käesoleva otsuse III lisas.

2. Lõike 1 punkti a ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee otsustab igal üksikjuhul eraldi, et reisimine on õigustatud seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega, või kui sanktsioonide komitee jõuab järeldusele, et erandi tegemine aitaks muul viisil kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009) 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) eesmärkide saavutamisele.

3. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist tema territooriumile.

4. Lõige 1 ei mõjuta neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, nimelt

a)	rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;

b)	ÜRO kokku kutsutud või selle egiidi all toimuvat rahvusvahelist konverentsi läbi viiva võõrustajariigina;

c)	privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel;

d)	Püha Tooli (Vatikani Linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingu (Lateraani pakt) alusel.

5. Lõiget 4 kohaldatakse ka juhtudel, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) võõrustajariik.

6. Nõukogu teavitatakse nõuetekohaselt kõigist liikmesriigi poolt lõigete 4 või 5 kohaselt tehtud eranditest.

7. Liikmesriigid võivad teha erandeid lõike 1 punktiga b kehtestatud meetmetest, kui reisimine on õigustatud kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel ning liidu organiseeritud või võõrustatud või OSCE eesistujaks olevas liikmesriigis toimuvatel kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, millega otseselt edendatakse piiravate meetmete poliitilisi eesmärke, sh demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid KRDVs.

8. Lõikes 7 osutatud erandeid teha sooviv liikmesriik teavitab nõukogu sellest kirjalikult. Erand loetakse antuks, kui nõukogu liige või liikmed ei esita kirjalikku vastuväidet kahe tööpäeva jooksul alates teate saamisest kavandatava erandi kohta. Kui vähemalt üks nõukogu liige esitab vastuväite, võib nõukogu otsustada anda kavandatava erandi kvalifitseeritud häälteenamusega.

9. Lõike 1 punkti c ei kohaldata juhtudel, kui KRDV valitsuse esindaja suundub ÜRO peakorterisse ÜRO tegevusega seotud ülesandeid täitma.

10. Kui liikmesriik lubab lõigete 4, 5, 7 ja 9 alusel I, II või III lisas loetletud isikutel oma territooriumile siseneda või seda läbida, kehtib luba ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja ainult asjaomaste isikute kohta.

11. Liikmesriigid kontrollivad ja piiravad nende isikute sisenemist oma territooriumile või selle läbimist, kes töötavad I lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel.

Artikkel 24

1. Liikmesriigid saadavad oma territooriumilt välja KRDV kodanikud, kellega seoses nad on kindlaks teinud, et asjaomased isikud töötavad I või II lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel, või aitavad sanktsioonide täitmisest kõrvale hoiduda või rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid, et saata nad tagasi KRDVsse kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui isiku kohalolu on nõutav kohtumenetluse läbiviimiseks või üksnes meditsiinilistel, turvalisusega seotud või muudel humanitaareesmärkidel.

Artikkel 25

1. Liikmesriigid saadavad oma territooriumilt välja KRDV diplomaadid, valitsuse esindajad või teised valitsuse nimel tegutsevad KRDV kodanikud, kellega seoses nad teevad kindlaks, et asjaomased isikud töötavad I, II või III lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel või sellise isiku või üksuse nimel või juhtimisel, kes aitab sanktsioonide täitmisest kõrvale hoiduda või rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid, et repatrieerida nad KRDVsse kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega.

2. Lõiget 1 ei kohaldata juhtudel, kui KRDV valitsuse esindaja suundub ÜRO peakorterisse või muudesse ÜRO rajatistesse ÜRO tegevusega seotud ülesandeid täitma.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui isiku kohalolu on nõutav kohtumenetluse läbiviimiseks või üksnes meditsiinilistel, turvalisusega seotud või muudel humanitaareesmärkidel või kui sanktsioonide komitee on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) ja 2270 (2016) eesmärkidega, või kui asjaomane liikmesriik on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus käesoleva otsuse eesmärkidega. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike otsusest mitte saata oma territooriumilt välja lõikes 1 osutatud isikut.

Artikkel 26

1. Liikmesriigid saadavad oma territooriumilt välja kolmandate riikide kodanikud, kellega seoses on liikmesriigid kindlaks teinud, et nad töötavad I lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel või aitavad sanktsioonide täitmisest kõrvale hoiduda või rikkuda ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid, et repatrieerida nad kõnealuse isiku kodakondsusjärgsesse riiki, kooskõlas kohaldatava siseriikliku ja rahvusvahelise õigusega.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui isiku kohalolu on nõutav kohtumenetluse läbiviimiseks või üksnes meditsiinilistel, turvalisusega seotud või muudel humanitaareesmärkidel või kui sanktsioonide komitee on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) ja 2270 (2016) eesmärkidega, või kui asjaomane liikmesriik on otsustanud igal üksikjuhul eraldi, et isiku väljasaatmine oleks vastuolus käesoleva otsuse eesmärkidega. Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike otsusest mitte saata oma territooriumilt välja lõikes 1 osutatud isikut.

3. Lõiget 1 ei kohaldata juhtudel, kui KRDV valitsuse esindaja suundub ÜRO peakorterisse või teistesse ÜRO rajatistesse ÜRO tegevusega seotud ülesandeid täitma.

VII PEATÜKK

RAHALISTE VAHENDITE JA MAJANDUSRESSURSSIDE KÜLMUTAMINE

Artikkel 27

1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on otse või kaudselt järgmiste isikute ja üksuste omandis, valduses või kontrolli all:

sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu poolt loetellu kantud ning I lisas loetletud isikud ja üksused, kes on kaasatud KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alastesse programmidesse või toetavad neid, sh ebaseaduslike vahendite abil, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või üksused või nende omandis või kontrolli all olevad, sealhulgas ebaseaduslike vahendite abil kontrolli all olevad üksused;

I lisas loetlemata isikud ja üksused, kes on loetletud II lisas ning kes

vastutavad – muu hulgas toetuse andmise või edendamise kaudu – KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või üksused või nende omandis või kontrolli all olevad üksused, sealhulgas ebaseaduslike vahendite abil kontrolli all olevad üksused;

ii)

iii)

I või II lisas loetlemata isikud ja üksused, kes töötavad I või II lisas loetletud isiku või üksuse nimel või juhtimisel, või isikud, kes aitavad sanktsioonidest kõrvale hoiduda või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsuse sätteid rikkuda ja kes on loetletud käesoleva otsuse III lisas.

KRDV valitsuse või Korea Töölispartei üksused või nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud või üksused või nende omandis või kontrolli all olevad üksused, kellega seoses teeb liikmesriik kindlaks, et nad on seotud KRDV tuumarelva- või ballistiliste rakettide alaste programmidega või muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) keelatud tegevusega.

2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt lõikes 1 osutatud isikute või üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.

3. Erandeid võib teha rahaliste vahendite ja majandusressursside puhul, mis on

a)	vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste katteks, nagu toiduainete eest tasumine, üüri või hüpoteegi tasumine, ravimite eest tasumine, ravikulude, maksude ja kindlustusmaksete tasumine ning kommunaalteenuste eest tasumine;

b)	ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud mõistlike tasude maksmiseks või nende teenuste osutamisest tulenevate kulude hüvitamiseks või

c)	ette nähtud üksnes siseriiklike õigusaktidega kooskõlas olevate tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite ja majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest,

pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on asjakohasel juhul teatanud sanktsioonide komiteele kavatsusest lubada juurdepääsu sellistele rahalistele vahenditele ja majandusressurssidele ning kui sanktsioonide komitee ei ole viie tööpäeva jooksul pärast sellist teatamist teinud negatiivset otsust.

4. Erandeid võib samuti teha rahaliste vahendite ja majandusressursside puhul, mis on

a)	vajalikud erakorraliste kulutuste katteks. Kui see on asjakohane, peab asjaomane liikmesriik kõigepealt teavitama sanktsioonide komiteed ja saama selle heakskiidu, või

kohtu, haldusorgani või vahekohtu kinnipidamisõiguse või nende tehtud otsuse esemeks, millisel juhul võib rahalisi vahendeid ja majandusressursse kasutada sellise kinnipidamisõiguse või otsuse täitmiseks tingimusel, et kinnipidamisõigus tekkis või otsus tehti enne seda kuupäeva, mil sanktsioonide komitee, ÜRO Julgeolekunõukogu või nõukogu kandis lõikes 1 osutatud isiku või üksuse loetellu, ja lõikes 1 osutatud isik või üksus ei saa sellest kasu. Kui see on asjakohane, peab asjaomane liikmesriik kõigepealt teavitama sanktsioonide komiteed.

5. Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele kantud järgmiste summade suhtes:

a)	nendelt kontodelt arvestatud intressid või teenitud muud tulud või

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või mis tekkisid enne kuupäeva, mil kõnealustele kontodele hakati kohaldama piiravaid meetmeid,

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõiget 1.

6. Lõike 1 kohaldamine ei takista II lisas loetletud isikut või üksust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, mis on sõlmitud enne kõnealuse isiku või üksuse loetelusse kandmist, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kindlaks teinud, et

a)	leping ei ole seotud artiklis 1 osutatud keelatud esemete, materjalide, seadmete, kaupade, tehnoloogia, abi, koolituse, rahalise abi, investeeringute, vahenduse või teenustega;

b)	lõikes 1 osutatud isik või üksus ei ole otsene või kaudne makse saaja,

ning pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on 10 tööpäeva jooksul enne sellise loa andmist teavitanud kavatsusest teha või saada selliseid makseid või kavatsusest lubada vajaduse korral vabastada rahalised vahendid või majandusressursid sellel eesmärgil.

7. Seoses ettevõttega Korea National Insurance Corporation (KNIC)

võivad asjaomased liikmesriigid anda liidu isikutele ja üksustele loa võtta vastu makseid KNICilt, tingimusel et

makse tehakse

a)	kooskõlas lepinguga, mis käsitleb KNICi osutatavaid kindlustusteenuseid, mis on vajalikud liidu isiku või üksuse tegevuseks KRDVs, või

b)	kooskõlas lepinguga, mis käsitleb kindlustusteenuseid, mida KNIC osutab seoses liidu territooriumil tekitatud kahjuga, mille põhjustajaks oli sellise lepingu osaline;

ii)	lõikes 1 osutatud isik või üksus ei ole otsene või kaudne makse saaja ning

iii)	makse ei ole otse ega kaudselt seotud käesoleva otsuse alusel keelatud tegevusega;

b)	võivad asjaomased liikmesriigid anda liidu isikutele ja üksustele loa teha KNICile makseid eranditult selliste kindlustusteenuste kasutamiseks, mis on vajalikud selliste isikute või üksuste tegevuseks KRDVs, tingimusel et kõnealune tegevus ei ole käesoleva otsuse alusel keelatud;

c)	ei ole luba vaja selliste KNICilt saadavate või KNICile tehtavate maksete puhul, mis on vajalikud liikmesriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse ametlikuks tegevuseks KRDVs;

ei takista lõike 1 kohaldamine KNICil tegemast makseid, mis tulenevad lepingust, mis sõlmiti enne KNICi loetellu kandmist, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kindlaks teinud, et:

i)	leping ei ole seotud käesolevas otsuses osutatud keelatud esemete, materjalide, seadmete, kaupade, tehnoloogia, abi, koolituse, rahalise abi, investeeringute, vahenduse või teenustega;

ii)	lõikes 1 osutatud isik või üksus ei ole otsene või kaudne makse saaja.

Liikmesriik teavitab teisi liikmesriike kõikidest käesoleva lõike kohaselt antud lubadest.

Artikkel 28

Artikli 27 lõike 1 punkti d ei kohaldata rahaliste vahendite, muude finantsvarade või majandusressursside suhtes, mis on vajalikud ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste ja seotud organisatsioonide KRDV esinduste või muude KRDV diplomaatiliste ja konsulaaresinduste tegevuseks, või rahaliste vahendite, muude finantsvarade või majandusressursside suhtes, millega seoses teeb sanktsioonide komitee eelnevalt igal üksikjuhul eraldi kindlaks, et need on vajalikud humanitaarabi kohaletoimetamiseks, piirkonna tuumarelvavabaks muutmiseks või muul otstarbel kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) eesmärkidega.

Artikkel 29

1. I lisas loetletud üksuste esindused suletakse.

2. Keelatud on otsene või kaudne osalemine ühisettevõtetes või muud ärisuhted I lisas loetletud üksustega ning nende poolt või nende nimel tegutsevate isikute või üksustega.

VIII PEATÜKK

MUUD PIIRAVAD MEETMED

Artikkel 30

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kontrollida ning vältida oma territooriumil või oma kodanike poolt KRDV kodanikele erihariduse või -koolituse andmist valdkondades, mis võivad kaasa aidata tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikule tuumaenergiaalasele KRDV tegevusele või tuumarelva kandesüsteemide väljatöötamisele KRDVs, sealhulgas hariduse või koolituse andmist kõrgema füüsika, täiustatud arvutisimulatsioonide ning seotud informaatikateaduste, georuumilise navigeerimise, tuumatehnika, kosmosetehnika, lennundustehnika ja nendega seotud teadusvaldkondades.

Artikkel 31

Kooskõlas rahvusvahelise õigusega kontrollivad liikmesriigid veelgi tõhusamalt KRDV diplomaatilist personali, et takistada sellistel isikutel aitamast kaasa KRDV tuumarelva- või ballistiliste rakettide alaste programmide elluviimisele või muule ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) või käesoleva otsusega keelatud tegevusele või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide või käesoleva otsusega kehtestatud meetmetest kõrvale hoidumisele.

IX PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud meetmed, mida kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013), 2094 (2013) või 2270 (2016) alusel, sealhulgas liidu või liikmesriigi meetmed, mille võtmine on olnud nõutav või seotud ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste otsuste rakendamisega, või käesoleva otsusega hõlmatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet või muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärgiks on saada pikendust või mis tahes vormis tagatist või vastutagatist, eelkõige finantstagatist, kui selle esitajaks on:

a)	I, II või III lisas loetletud isikud või üksused;

b)	muu isik või üksus KRDVs, sealhulgas KRDV valitsus, ametiasutused, ettevõtted ja ametkonnad, või

c)	isik või üksus, kes tegutseb mõne punktis a või b osutatud isiku või üksuse kaudu või nimel.

Artikkel 33

1. Nõukogu muudab I lisa ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsuste alusel.

2. Nõukogu kehtestab II või III lisas esitatud loetelud ning võtab vastu nende muudatused ühehäälselt liikmesriikide või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal.

Artikkel 34

1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab loetellu mõne isiku või üksuse, lisab nõukogu kõnealuse isiku või üksuse I lisasse.

2. Kui nõukogu otsustab kohaldada isiku või üksuse suhtes artikli 23 lõike 1 punktis b või c või artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt II või III lisa.

3. Nõukogu edastab oma otsuse ja loetellu kandmise põhjused lõigetes 1 ja 2 osutatud isikule või üksusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab kõnealusele isikule või üksusele võimaluse esitada oma märkused.

4. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ja teavitab vastavalt asjaomast isikut või üksust.

Artikkel 35

1. I, II ja III lisa sisaldavad loetellu kantud isikute ja üksuste loetellu kandmise põhjuseid, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee on esitanud seoses I lisaga.

2. I, II ja III lisa sisaldavad võimaluse korral ka asjaomaste isikute või üksuste kindlakstegemiseks vajalikku teavet, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee on esitanud seoses I lisaga. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nimesid, sealhulgas kasutatavaid teisi nimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja ID-kaardi numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Üksuste puhul võib selline teave sisaldada nimesid, registreerimise kohta ja kuupäeva, registreerimisnumbrit ja tegevuskohta. I lisas on esitatud ka ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäev.

Artikkel 36

1. Käesolev otsus vaadatakse läbi ning vajaduse korral seda muudetakse, eelkõige isikute, üksuste või esemete kategooriate osas, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või täiendavate isikute, üksuste või esemete osas, kelle suhtes tuleb kohaldada piiravaid meetmeid, või kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste resolutsioonidega.

2. Artikli 23 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 27 lõike 1 punktides b ja c osutatud meetmed vaadatakse korrapäraste ajavahemike järel ning vähemalt iga 12 kuu möödumisel läbi. Meetmed kaotavad asjaomaste isikute ja üksuste suhtes kehtivuse, kui nõukogu teeb artikli 33 lõikes 2 osutatud korra kohaselt kindlaks, et kõnealuste meetmete kohaldamise tingimusi enam ei esine.

Artikkel 37

Otsus 2013/183/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 38

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A. G. KOENDERS

(1) Nõukogu 22. detsembri 2010. aasta otsus 2010/800/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2006/795/ÜVJP (ELT L 341, 23.12.2010, lk 32).

(2) Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsus 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/800/ÜVJP (ELT L 111, 23.4.2013, lk 52).

(3) Nõukogu 31. märtsi 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/476, millega muudetakse otsust 2013/183/ÜVJP, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 85, 1.4.2016, lk 38).

(4) Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 88, 29.3.2007, lk 1).

(5) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

I LISA

Artikli 23 lõike 1 punktis a osutatud isikute ja artikli 27 lõike 1 punktis a osutatud isikute ja üksuste loetelu

A. Isikud

	Nimi	Teised nimed	Sünniaeg	ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev	Põhjendused
1.	Yun Ho-jin	Teise nimega: Yun Ho-chin	13.10.1944	16.7.2009	Namchongang Trading Corporationi direktor; vastutab uraani rikastamise programmi jaoks vajalike toodete impordi eest.
2.	Re Je-Son	Koreakeelne nimi: Hiinakeelne nimi: Teise nimega: Ri Che Son	1938	16.7.2009	Alates aprillist 2014 aatomienergiatööstuse minister. KRDV tuumaprogrammi peamise juhtivasutuse General Bureau of Atomic Energy (GBAE) endine direktor. Korraldas mitmeid tuumaprojekte, sh Yongbyon Nuclear Research Centre'i (Yongbyoni tuumauuringute keskus) ja Namchongang Trading Corporationi juhtimist GBAE poolt.
3.	Hwang Sok-hwa			16.7.2009	Direktor asutuses General Bureau of Atomic Energy (GBAE); osaleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi tuumaprogrammis; osales GBAE sisese teaduslike suuniste büroo juhina teaduskomitees tuumauuringute ühisinstituudis.
4.	Ri Hong-sop		1940	16.7.2009	Yongbyon Nuclear Research Centre'i (Yongbyoni tuumauuringute keskus) endine direktor, juhtis kolme tähtsamat rajatist, mis aitavad toota tuumarelvades kasutatavat plutooniumi: tuumakütuse tootmistehas, tuumareaktor ja ümbertöötlemiskäitis.
5.	Han Yu-ro			16.7.2009	Korea Ryongaksan General Trading Corporationi direktor; tegeleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ballistiliste rakettide programmiga.
6.	Paek Chang-Ho	Pak Chang-Ho; Paek Ch'ang-Ho	Passi nr: 381420754 passi väljaandmise kuupäev: 7.12.2011 passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 7.12.2016 sünniaeg: 18.6.1964; sünnikoht: Kaesong, KRDV.	22.1.2013	Korean Committee for Space Technology (Korea Kosmosetehnoloogia Komitee) vanemametnik ning satelliidijuhtimiskeskuse juhataja.
7.	Chang Myong- Chin	Jang Myong-Jin	19.2.1968; alternatiivne sünniaasta: 1965 või 1966	22.1.2013	Sohae satelliitide orbiidile saatmise jaama peadirektor ning selle rakettide stardikeskuse juhataja, kust 13. aprillil ja 12. detsembril 2012 raketid välja lasti.
8.	Ra Ky'ong-Su	Ra Kyung-Su; Chang, Myong Ho	4.6.1954; passi nr: 645120196	22.1.2013	Ra Ky'ong-Su on Tanchon Commercial Banki (TCB) ametnik. Sellel ametikohal olles aitas ta TCB-l tehinguid teha. Sanktsioonide komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine KRDV finantsüksus, mis vastutab tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi eest.
9.	Kim Kwang-il		1.9.1969; passi nr: PS381420397	22.1.2013	Kim Kwang-il on Tanchon Commercial Banki (TCB) ametnik. Sellel ametikohal olles on ta aidanud TCB-l ja Korea Mining Development Trading Corporationil (KOMID) tehinguid teha. Sanktsioonide komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine KRDV finantsüksus, mis vastutab tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi eest. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.
10.	Yo'n Cho'ng Nam			7.3.2013	Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) peaesindaja. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.
11.	Ko Ch'o'l-Chae			7.3.2013	Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) peaesindaja asetäitja. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.
12.	Mun Cho'ng- Ch'o'l			7.3.2013	Mun Cho'ng-Ch'o'l on TCB ametnik. Sellel ametikohal olles aitas ta TCB-l tehinguid teha. Sanktsioonide komitee kandis Tanchoni loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine finantsüksus, mis tegeleb KRDV tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügiga.
13.	Choe Chun-Sik	Choe Chun Sik; Ch'oe Ch'un Sik	Sünniaeg: 12.10.1954; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Choe Chun-sik oli Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia, SANS) direktor ning juhtis KRDV suure lennuulatusega rakettide programmi.
14.	Choe Song Il		Passi nr: 472320665 passi kehtivuse lõppemise kuupäev: 26.9. 2017; passi nr: 563120356 kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Tanchon Commercial Banki esindaja Vietnamis.
15.	Hyon Kwang II	Hyon Gwang Il	Sünniaeg: 27.5. 1961; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Hyon Kwang II on National Aerospace Development Administrationi teadusarengu osakonna direktor.
16.	Jang Bom Su	Jang Pom Su	Sünniaeg: 15.4.1957; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Tanchon Commercial Banki esindaja Süürias.
17.	Jang Yong Son		Sünniaeg: 20.2.1957; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) esindaja Iraanis.
18.	Jon Myong Guk	Cho 'n Myo 'ng-kuk	Passi nr: 4721202031; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 21.2.2017; kodakondsus: KRDV; sünniaeg: 18.10.1976	2.3.2016	Tanchon Commercial Banki esindaja Süürias.
19.	Kang Mun Kil	Jiang Wen-ji	Passi nr: PS472330208; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 4.7.2017; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Kang Mun Kil on korraldanud tuumaenergia valdkonna hankeid Namchongangi (teise nimega Namhung) esindajana.
20.	Kang Ryong		Sünniaeg: 21.8.1969; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) esindaja Süürias.
21.	Kim Jung Jong	Kim Chung Chong	Passi nr: 199421147; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 29.12.2014; passi nr: 381110042; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 25.1.2016; passi nr: 563210184; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 18.6.2018; sünniaeg: 7.11.1966; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Tanchon Commercial Banki esindaja Vietnamis.
22.	Kim Kyu		Sünniaeg: 30.7.1968, kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) välissuhete ametnik.
23.	Kim Tong My'ong	Kim Chin-So'k; Kim Tong-Myong; Kim Jin-Sok; Kim, Hyok-Chol	Sünniaeg: 1964; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Kim Tong My'ong on Tanchon Commercial Banki president ning on kõnealuses pangas töötanud erinevatel ametikohtadel vähemalt alates 2002. aastast. Samuti on ta osalenud Amroggangi tegevuse juhtimises.
24.	Kim Yong Chol		DOB. 18.2.1962; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	KOMIDi esindaja Iraanis.
25.	Ko Tae Hun	Kim Myong Gi	Passi nr: 563120630; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 20.3.2018; sünniaeg: 25.5.1972; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Tanchon Commercial Banki esindaja.
26.	Ri Man Gon		Sünniaeg: 29.10.1945; passi number: P0381230469; passi kehtivusaja lõppemise kuupäev: 6.4.2016; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	Ri Man Gon on laskemoonatööstuse osakonna minister.
27.	Ryu Jin		Sünniaeg: 7.8.1965; passi number: 563410081; kodakondsus: KRDV	2.3.2016	KOMIDi esindaja Süürias.
28.	Yu Chol U		Kodakondsus: KRDV		Yu Chol U on National Aerospace Development Administrationi direktor.

B. Üksused

Nimi

Teised nimed

Asukoht

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev

Muu teave

Korea Mining Development Trading Corporation

Teiste nimedega: CHANGGWANG SINYONG CORPORATION; EXTERNAL TECHNOLOGY GENERAL CORPORATION; DPRKN MINING DEVELOPMENT TRADING COOPERATION; KOMID

Central District, P'yongyang, KRDV

24.4.2009

Peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.

Korea Ryonbong General Corporation

Teise nimega KOREA YONBONG GENERAL CORPORATION;

Varem: LYON-GAKSAN GENERAL TRADING CORPORATION

Pot'onggang District, P'yongyang, KRDV; Rakwon- dong,

Pothonggang District, P'yongyang, KRDV

24.4.2009

Kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.

Tanchon Commercial Bank

Varem: CHANGGWANG CREDIT BANK; varem: KOREA CHANGGWANG CREDIT BANK

Saemul 1- Dong

Pyongchon District, P'yongyang, KRDV

24.4.2009

KRDV tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügi rahastaja.

Namchongang Trading Corporation

NCG; NAMCHONGANG TRADING;NAM CHON GANG CORPORATION; NOMCHONGANG TRADING CO.; NAM CHONG GAN TRADING CORPORATION; Namhung Trading Corporation

P'yongyang, KRDV

16.7.2009

Namchongang on KRDV äriühing, mis allub GBAE-le. Namchongang osales KRDV tuumarajatises tuvastatud Jaapani päritolu vaakumpumpade hankimisel ning tuumavaldkonnaga seotud hanketegevuses, mida on seostatud ühe Saksa isikuga. Ettevõte on 1990. aastate lõpust osalenud ka spetsiaalselt uraani rikastamise programmi jaoks sobilike alumiiniumtorude ja muude seadmete ostmisel. Ettevõtte esindaja on endine diplomaat, kes oli KRDV esindaja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri poolt läbiviidud Yongbyoni tuumarajatiste kontrollimises 2007. aastal. Namchongangi tegevus massihävitusrelvade levikul on äärmiselt murettekitav, võttes arvesse KRDV samalaadset tegevust minevikus.

Hong Kong Electronics

Teise nimega: HONG KONG ELECTRONICS KISH CO

Sanaee St., Kish Island, Iraan

16.7.2009

Tanchon Commercial Banki ja KOMIDi omandis või kontrolli all või tegutseb või näib tegutsevat nende heaks või nende nimel. Hong Kong Electronics on Tanchon Commercial Banki ja KOMIDi (sanktsioonide komitee kandis mõlemad loetellu 2009. aasta aprillis) nimel 2007. aastast alates üle kandnud miljoneid dollareid massihävitusrelvade levikuga seotud raha. Hong Kong Electronics on korraldanud KOMIDi nimel raha liikumist Iraanist KRDVsse.

Korea Hyoksin Trading Corporation

Teise nimega: KOREA HYOKSIN EXPORT AND IMPORT CORPORATION

Rakwon-dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV.

16.7.2009

P'yongyangis asuv KRDV ettevõte, mis allub Korea Ryonbong General Corporationile (sanktsioonide komitee kandis loetellu 2009. aasta aprillis) ning osaleb massihävitusrelvade väljatöötamisel.

General Bureau of Atomic Energy (GBAE)

Teise nimega: General Department of Atomic Energy (GDAE)

Haeudong, Pyongchon District, P'yongyang, KRDV.

16.7.2009

GBAE vastutab KRDV tuumaprogrammi eest, mis hõlmab Yongbyoni tuumauuringute keskust (Yongbyon Nuclear Research Centre) ja selle plutooniumi tootmise uurimisreaktorit (5 MWe, 25 MWt) ning selle kütuse tootmise ja ümbertöötlemise rajatisi.

GBAE on korraldanud tuumavaldkonnaga seotud kohtumisi ja arutelusid Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. GBAE on KRDV peamine valitsusasutus, mis juhib tuumaprogramme, juhtides muu hulgas Yongbyoni tuumauuringute keskuse (Yongbyon Nuclear Research Centre) tööd.

Korean Tangun Trading Corporation

P'yongyang, KRDV.

16.7.2009

Korea Tangun Trading Corporation allub KRDV Teisele Loodusteaduste Akadeemiale (Second Academy of Natural Sciences) ning vastutab peamiselt kaupade ja tehnoloogia hankimise eest KRDV kaitsealaste teadusuuringute ja arenguprogrammide toetamiseks, mis hõlmavad muu hulgas massihävitusrelvi ning kandesüsteemide programme ja hanget, sealhulgas materjale, mis on teatavate mitmepoolsete kontrollirežiimide alusel kontrollitavad või keelatud.

Korean Committee for Space Technology

DPRK Committee for Space Technology;

Department of Space Technology of the DPRK; Committee for Space Technology; KCST

P'yongyang, KRDV

22.1.2013

Korean Committee for Space Technology (KCST) koordineeris satelliidijuhtimiskeskuse ja Sohae satelliitide orbiidile saatmise jaama kaudu KRDV rakettide väljalaskmise 13. aprillil ja 12. detsembril 2012.

10.

Bank of East Land

Dongbang Bank;

Tongbang U'Nhaeng;

Tongbang Bank

P.O.32, BEL Building, Jonseung-Dung, Moranbong District, P'yongyang, KRDV.

22.1.2013

KRDV finantseerimisasutus Bank of East Land vahendab relvadega seotud tehinguid kindlaksmääratud relvade tootja ja eksportija Green Pine Associated Corporationi (Green Pine) puhul ja toetab teda muul moel. Bank of East Land on teinud Green Pine'iga aktiivselt koostööd eesmärgiga teha rahaliste vahendite ülekandeid sanktsioonidest mööda hiilimist võimaldaval viisil. 2007. ja 2008. aastal tehti Bank of East Landi kaudu ülekandeid, mis hõlmasid Green Pine'i ja Iraani finantseerimisasutusi, sealhulgas Bank Melli ja Bank Sepah. Julgeolekunõukogu kandis Bank Sepah'i loetellu resolutsiooniga 1747 (2007) Iraani ballistiliste rakettide programmi toetamise eest. Green Pine'i kandis sanktsioonide komitee loetellu 2012. aasta aprillis.

11.

Korea Kumryong Trading Corporation

22.1.2013

Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) kasutab seda nime varjunimena hangete korraldamiseks. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.

12.

Tosong Technology Trading Corporation

P'yongyang, KRDV

22.1.2013

Tosong Technology Trading Corporationi emaettevõte on Korea Mining Development Corporation (KOMID). Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.

13.

Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporation

Chosun Yunha Machinery Joint Operation Company; Korea Ryenha Machinery J/V Corporation; Ryonha Machinery Joint Venture Corporation; Ryonha Machinery Corporation; Ryonha Machinery;

Ryonha Machine Tool; Ryonha Machine Tool Corporation; Ryonha Machinery Corp; Ryonhwa Machinery Joint Venture Corporation; Ryonhwa Machinery JV; Huichon Ryonha Machinery General Plant; Unsan; Unsan Solid Tools; ja Millim Technology Company

Tongan-dong, Central District, P'yongyang, KRDV Mangungdae- gu, P'yongyang, KRDV; Pyongchon District, P'yongyang, KRDV.

E-posti aadressid: ryonha@silibank.com; sjc117@hotmail.com; ja millim@silibank.com

Telefoninumbrid: 850-2-18111; 850-2-18111-8642; ja 850 2 181113818642

Faksinumber: 850-2-381-4410

22.1.2013

Korea Ryonha Machinery Joint Venture Corporationi emaettevõte on Korea Ryonbong General Corporation. Korea Ryonbong General Corporationi kandis sanktsioonide komitee loetellu 2009. aasta aprillis ning see on kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.

14.

Leader (Hong Kong) International

Leader International Trading Limited; Leader (Hong Kong) International Trading Limited

LM-873, RM B, 14/F, Wah Hen Commercial Centre, 383 Hennessy Road, Wanchai, Hong Kong, Hiina.

22.1.2013

Leader International (Hongkongi äriühingu registreerimisnumber 1177053) aitab Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) nimel kaupu vedada. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.

15.

Green Pine Associated Corporation

Cho'ngsong United Trading Company; Chongsong Yonhap; Ch'o'ngsong Yo'nhap; Chosun Chawo'n Kaebal T'uja Hoesa; Jindallae; Ku'm- haeryong Company LTD; Natural Resources Development and Investment Corporation; Saeingp'il Company

c/o Reconnaissance General Bureau Headquarters, Hyongjesan-Guyok, P'yongyang, KRDV;

Nungrado, P'yongyang, KRDV

2.5.2015

Green Pine Associated Corporation (Green Pine) on üle võtnud paljud Korea Mining Development Trading

Corporationi (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija.

Green Pine on vastutav ligikaudu poole relvade ja seotud materjali ekspordi eest Põhja-Koreast.

Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja seotud materjali ekspordi eest Põhja-Koreast. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse tootmisele, näiteks allveelaevad, sõjalaevad ja raketisüsteemid, ning on eksportinud torpeedosid ja tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele.

16.

Amroggang Development Banking Corporation

Amroggang Development Bank;

Amnokkang Development Bank

Tongan-dong, P'yongyang, KRDV

2.5.2012

2006. aastal asutatud Amroggang on Tanchon Commercial Bankiga seotud ettevõte, mida juhivad Tanchoni ametnikud. Tanchon osaleb KOMIDi ballistiliste rakettide müügi rahastamises ja on olnud kaasatud ka ballistiliste rakettide viimisse KOMIDist Iraani kontsernile Shahid Hemmat Industrial Group (SHIG). Sanktsioonide komitee kandis Tanchon Commercial Banki loetellu 2009. aasta aprillis ja see on peamine finantsüksus, mis tegeleb KRDV tavarelvastuse, ballistiliste rakettide ning sellelaadsete relvade kooste ja tootmisega seotud kaupade müügiga. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Julgeolekunõukogu määras oma resolutsioonis 1737 (2006) SHIGi kui Iraani ballistiliste rakettide tuumaprogrammi kaasatud üksuse.

17.

Korea Heungjin Trading Company

Hunjin Trading Co.; Korea Henjin Trading Co.; Korea Hengjin Trading Company

P'yongyang, KRDV.

2.5.2012

Korea Heungjin Trading Company on ettevõte, mida KOMID kasutab kaubanduslikel eesmärkidel. Ettevõtet kahtlustatakse ka rakettidega seotud kaupade tarnimises Iraani kontsernile Shahid Hemmat Industrial Group. Heungjin on olnud seotud KOMIDiga, täpsemalt KOMIDi hankeüksusega. Heungjini kasutati raketikomponendina kasutatava kõrgetasemelise digitaalkontrolleri hankeks. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis ja see on KRDV peamine relvadega kaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Julgeolekunõukogu määras oma resolutsioonis 1737 (2006) SHIGi kui Iraani ballistiliste rakettide tuumaprogrammi kaasatud üksuse.

18.

Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia)

2nd Academy of Natural Sciences; Che 2 Chayon Kwahakwon; Academy of Natural Sciences; Chayon Kwahak-Won; National Defense Academy;

Kukpang Kwahak-Won; Second Academy of Natural Sciences Research Institute; Sansri

P'yongyang, KRDV

7.3.2013

Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia) on üleriigiline organisatsioon, mis vastutab KRDV moodsate relvasüsteemide, sealhulgas rakettide ja tõenäoliselt tuumarelvade arendamise ja vastava uurimistöö eest. Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia) kasutab mitmeid allorganisatsioone, sealhulgas Tangun Trading Corporationit, et hankida välismaalt tehnoloogiat, varustust ja teavet, mida kasutada KRDV raketi- ja tõenäoliselt ka tuumarelvaprogrammides. Sanktsioonide komitee kandis Tangun Trading Corporationi loetellu 2009. aasta juulis ning see vastutab peamiselt kaupade ja tehnoloogia hankimise eest KRDV kaitsealaste teadusuuringute ja arenguprogrammide toetamiseks, mis hõlmavad muu hulgas massihävitusrelvi ning kandesüsteemide programme ja hanget, sealhulgas materjale, mis on teatavate mitmepoolsete kontrollirežiimide alusel kontrollitavad või keelatud.

19.

Korea Complex Equipment Import Corporation

Rakwon-dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV.

7.3.2013

Korea Complex Equipment Import Corporationi emaettevõte on Korea Ryonbong General Corporation. Korea Ryonbong General Corporationi kandis sanktsioonide komitee loetellu 2009. aasta aprillis ning see on kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.

20.

Ocean Maritime Management Company, Limited (OMM)

Donghung Dong, Central District. PO BOX 120. P'yongyang, KRDV.

Dongheung-dong Changwang Street, Chung-Ku, PO Box 125, P'yongyang

28.7.2014

Ocean Maritime Management Company, Limited (IMO number: 1790183) on laeva Chong Chon Gang käitaja/haldaja. Ettevõttel oli tähtis osa peidetud relvalasti ja seotud materjali veo korraldamises Kuubalt KRDVsse 2013. aasta juulis. Nii toetas Ocean Maritime Management Company, Limited toiminguid, mis on resolutsioonidega keelatud, nimelt on resolutsiooniga 1718 (2006), mida on muudetud resolutsiooniga 1874 (2009), kehtestatud relvaembargo, ning toetas kõnealuste resolutsioonidega kehtestatud meetmete eiramist.

Laevad IMO numbriga:

a)	Chol Ryong (Ryong Gun Bong) 8606173

2.3.2016

b)	Chong Bong (Greenlight) (Blue Nouvelle) 8909575

2.3.2016

c)	Chong Rim 2 8916293

2.3.2016

d)	Dawnlight 9110236

2.3.2016

e)	Ever Bright 88 (J Star) 8914934

2.3.2016

f)	Gold Star 3 (benevolence) 8405402

2.3.2016

g)	Hoe Ryong 9041552

2.3.2016

h)	Hu Chang (O Un Chong Nyon) 8330815

2.3.2016

i)	Hui Chon (Hwang Gum San 2) 8405270

2.3.2016

j)	Ji Hye San (Hyok Sin 2) 8018900

2.3.2016

k)	Kang Gye (Pi Ryu Gang) 8829593

2.3.2016

l)	Mi Rim 8713471

2.3.2016

m)	Mi Rim 2 9361407

2.3.2016

n)	O Rang (Po Thong Gang) 8829555

2.3.2016

o)	Orion Star (Richocean) 9333589

2.3.2016

p)	Ra Nam 2 8625545

2.3.2016

q)	RaNam 3 9314650

2.3.2016

r)	Ryo Myong 8987333

2.3.2016

s)	Ryong Rim (Jon Jin 2) 8018912

2.3.2016

t)	Se Pho (Rak Won 2) 8819017

2.3.2016

u)	Songjin (Jang Ja San Chong Nyon Ho) 8133530

2.3.2016

v)	South Hill 2 8412467

2.3.2016

w)	South Hill 5 9138680

2.3.2016

x)	Tan Chon (Ryon Gang 2) 7640378

2.3.2016

y)	Thae Pyong San (Petrel 1) 9009085

2.3.2016

z)	Tong Hung San (Chong Chon Gang) 7937317

2.3.2016

aa)	Tong Hung 1 8661575

2.3.2016

21.

Academy of National Defense Science

P'yongyang, KRDV

2.3.2016

Academy of National Defense Science osaleb KDRV jõupingutustes, mille eesmärk on arendada riigi ballistiliste rakettide ja tuumarelvaprogramme.

22.

Chongchongang Shipping Company

Chong Chon Gang Shipping Co. Ltd.

Aadress: 817 Haeun, Donghung-dong, Central District, P'yongyang, KRDV; teine aadress: 817, Haeum, Tonghun-dong, Chung-gu, P'yongyang, KRDV; IMO numberr: 5342883

2.3.2016

Chongchongang Shipping Company püüdis 2013. aasta juulis oma laevaga Chong Chon Gang ebaseaduslikult importida otse KRDVsse tavarelvastust ja relvi.

23.

Daedong Credit Bank (DCB)

DCB; Taedong Credit Bank

Aadress: Suite 401, Potonggang Hotel, Ansan-Dong, Pyongchon District, P'yongyang, KRDV; teine aadress: Ansan-dong, Botonggang Hotel, Pongchon, P'yongyang, KRDV; SWIFT: DCBK KKPY

2.3.2016

Daedong Credit Bank on osutanud finantsteenuseid Korea Mining Development Trading Corporationile (KOMID) ja pangale Tanchon Commercial Bank. DCB kaudu on vähemalt alates 2007. aastast tehtud sadu finantstehinguid, mille väärtus on olnud miljoneid dollareid ning mis on tehtud KOMIDi ja Tanchon Commercial Banki nimel. Mõnel juhul on DCB teadlikult aidanud kaasa tehingutele, kasutades eksitavaid finantstavasid.

24.

Hesong Trading Company

P'yongyang, KRDV

2.3.2016

Hesong Trading Corporationi emaettevõte on Korea Mining Development Corporation (KOMID).

25.

Korea Kwangson Banking Corporation (KKBC)

KKBC

Jungson-dong, Sungri Street, Central District, P'yongyang, KRDV

2.3.2016

KKBC osutab finantsteenuseid, millega toetatakse panka Tanchon Commercial Bank ja Korea Hyoksin Trading Corporationi, mis allub Korea Ryonbong General Corporationile. Tanchon Commercial Bank on kasutanud KKBCd, et soodustada tõenäoliselt miljonitesse dollaritesse ulatuvaid rahaliste vahendite ülekandeid, sealhulgas ülekandeid, mis on hõlmanud Korea Mining Development Trading Corporationiga seonduvaid rahalisi vahendeid.

26.

Korea Kwangsong Trading Corporation

Rakwon-dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV

2.3.2016

Korea Ryongbong General Corporation on Korea Kwangsong Trading Corporationi emaettevõte.

27.

Ministry of Atomic Energy Industry (Aatomienergiatööstuse ministeerium)

MAEI

Haeun-2-dong, Pyongchon District, P'yongyang, KRDV

2.3.2016

Aatomienergiatööstuse ministeerium (Ministry of Atomic Energy Industry) loodi 2013. aastal, et ajakohastada KRDV aatomienergia tööstust, suurendada tuumamaterjalide tootmist, parandada nende kvaliteeti ja täiendavalt arendada KRDV iseseisvat tuumatööstust. MAEI on keskse tähtsusega osaleja KRDV tuumarelvade väljatöötamises, juhib riigi tuumarelvaprogrammi igapäevast tegevust ning tema alluvuses tegutsevad teised tuumaenergiaga seonduvad organisatsioonid. Kõnealuse ministeeriumi alluvuses tegutsevad mitmed tuumaenergiaga seonduvad organisatsioonid ja uurimiskeskused ning kaks komiteed: isotoopide kasutamise komitee ja tuumaenergia komitee. MAEI juhib ka Yongbyoni tuumauuringute keskust, mis on KRDV teadaolev plutooniumirajatis. Lisaks sellele märgiti 2015. aasta ekspertide rühma aruandes, et GBAE endine direktor Ri Je-son, kelle 2009. aastal kandis loetellu resolutsiooni 1718 (2006) kohaselt moodustatud komitee tuumaenergiaga seotud programmides osalemise või nende toetamise eest, nimetati 9. aprillil 2014 MAEI juhiks.

28.

Munitions Industry Department (Laskemoonatööstuse osakond)

Sõjaliste tarnete tööstuse osakond

P'yongyang, KRDV

2.3.2016

Laskemoonatööstuse osakond tegeleb KRDV raketiprogrammi peamiste aspektidega. Laskemoonatööstuse osakond vastutab järelevalve üle, mida teostatakse KRDV ballistiliste rakettide, sealhulgas Taepo Dong-2 arendamise üle. Laskemoonatööstuse osakond teostab järelevalvet KRDV relvatootmise ning teadus- ja arendusprogrammide üle, sealhulgas KRDV ballistiliste rakettide programmi üle. Second Economic Committee (teine majanduskomitee) ja Second Academy of Natural Sciences (Teine Loodusteaduste Akadeemia), mis kanti samuti loetellu 2010. aasta augustis, alluvad laskemoonatööstuse osakonnale (MID). Laskemoonatööstuse osakond on viimastel aastatel teinud tööd, et arendada mobiilset kontinentidevahelist ballistilist raketti KN08.

29.

National Aerospace Development Administration

NADA

KRDV

2.3.2016

NADA osaleb KRDV kosmoseteaduse ja -tehnoloogia väljatöötamises, mis hõlmab ka satelliitide orbiidile saatmist ja kanderakette.

30.

Office 39 (39. büroo)

Office #39; Office No. 39; Bureau 39; Central Committee Bureau 39; Third Floor; Division 39

KRDV

2.3.2016

KRDV valitsusüksus

31.

Reconnaissance General Bureau (luure üldbüroo)

Chongch'al Ch'ongguk; KPA Unit 586; RGB

Hyongjesan- Guyok, P'yongyang, KRDV; teine aadress: Nungrado, P'yongyang, KRDV

2.3.2016

Reconnaissance General Bureau (luure üldbüroo) on Põhja-Korea kõige olulisem luureorganisatsioon, mis loodi 2009. aasta alguses Korea Töölispartei, operatsioonide osakonna ja 35. büroo olemasolevate luureorganisatsioonide ning Korea rahvaarmee luurebüroo ühinemise kaudu. Luure üldbüroo kaupleb tavarelvadega ja kontrollib KRDV tavarelvastusettevõtet Green Pine Associated Corporation.

32.

Second Economic Committee (teine majanduskomitee)

Kangdong, KRDV

2.3.2016

Second Economic Committee (teine majanduskomitee) tegeleb KRDV raketiprogrammi peamiste aspektidega. Second Economic Committee (teine majanduskomitee) vastutab KRDV ballistiliste rakettide tootmise järelevalve eest ning juhib KOMIDi tegevust.

II LISA

Artikli 23 lõike 1 punktis b osutatud isikute loetelu ja artikli 27 lõike 1 punktis b osutatud isikute ja üksuste loetelu

Isikud ja üksused, kes vastutavad KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide eest, või nende nimel või juhtimisel tegutsevad või nende omandis või kontrolli all olevad isikud ja üksused.

A. Isikud

	Nimi	Teised nimed	Sünniaeg	Loetellu kandmise kuupäev	Põhjendused
1.	CHON Chi Bu			22.12.2009	General Bureau of Atomic Energy liige, endine Yongbyoni tehnikadirektor.
2.	CHU Kyu-Chang	JU Kyu-Chang	Sünnikuupäev: 25.11.1928 sünnikoht: Lõuna-Hamgyongi provints	22.12.2009	KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva riikliku kaitsekomisjoni liige. Korea Töölispartei keskkomitee laskemoona osakonna endine direktor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
3.	HYON Chol-hae		1934 (Mandžuuria, Hiina)	22.12.2009	Rahvaarmee üldpoliitika osakonna asedirektor (surnud Kim Jong-Ili sõjaväenõunik).
4.	KIM Yong-chun	Young-chun	4.3.1935 passi number: 554410660	22.12.2009	Riikliku kaitsekomisjoni aseesimees, rahvaarmee minister, surnud Kim Jong-Ili tuumastrateegia erinõunik.
5.	O Kuk-Ryol		1931 (Jilini provints, Hiina)	22.12.2009	Riikliku kaitsekomisjoni asepresident, teostab järelevalvet tuuma- ja ballistikaprogrammide jaoks tipptehnoloogia hankimise üle välismaalt.
6.	PAEK Se-bong		Sünniaasta: 1946	22.12.2009	Korea Töölispartei keskkomitee (ballistika programmi eest vastutava) teise majanduskomitee endine esimees. Riikliku kaitsekomisjoni liige.
7.	PAK Jae-gyong	Chae-Kyong	1933 passi number: 554410661	22.12.2009	Rahvaarmee üldpoliitika osakonna asedirektor ja rahvaarmee logistikabüroo asedirektor (surnud Kim Jong-Ili sõjaväenõunik).
8.	PYON Yong Rip	Yong-Nip	20.9.1929 passi number: 645310121 (välja antud 13.9.2005)	22.12.2009	Massihävitusrelvadega seotud bioloogiliste uuringutega tegeleva Teaduste Akadeemia president.
9.	RYOM Yong			22.12.2009	General Bureau of Atomic Energy (ÜRO poolt loetellu kantud üksus) direktor, vastutab rahvusvaheliste suhete eest.
10.	SO Sang-kuk		1932. ja 1938. aasta vahel	22.12.2009	Tuumafüüsika osakonna juhataja, Kim Il Sungi Ülikool.
11.	Kindralleitnant KIM Yong Chol	KIM Yong-Chol; KIM Young-Chol; KIM Young-Cheol; KIM Young-Chul	1946 (Pyongan-Pukto, KRDV)	19.12.2011	Kim Yong Chol on luure üldbüroo (Reconnaissance General Bureau) juhataja.
12.	PAK To-Chun		9.3.1944 (Jagang, Rangrim)	19.12.2011	Riikliku julgeolekunõukogu liige. Ta on vastutav relvatööstuse eest. On teatatud, et ta juhib tuumaenergia bürood. See institutsioon otsustab KRDV tuuma- ja raketiheitjate programmi üle.
13.	CHOE Kyong-song			20.5.2016	KRDV armee kindralkolonel. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
14.	CHOE Yong-ho			20.5.2016	KRDV armee kindralkolonel. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Õhujõudude komandör. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
15.	HONG Sung-Mu	HUNG Sung Mu	Sünniaeg: 1.1.1942	20.5.2016	Laskemoonatööstuse osakonna asedirektor. Juhib tavarelvastuse ja rakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettidega seotud programmide väljatöötamist. Üks põhiisikutest, kes vastutab tuumarelvade tööstusliku arendamise programmide eest. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seotud programmide eest.
16.	JO Chun Ryong	CHO Chun Ryo'ng, JO Chun-Ryong, JO Cho Ryong	Sünniaeg: 4.4.1960	20.5.2016	Alates 2014. aastast teise majanduskomitee esimees, vastutav KRDV laskemoona tehaste ja tootmiskohtade haldamise eest. Teine majanduskomitee kanti loetellu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) alusel selle seotuse tõttu KRDV raketiprogrammi põhiaspektidega, KRDV ballistiliste rakettide tootmise eest vastutamise või järelevalve ning KOMIDi (KRDV peamine relvakauplemisüksus) tegevuse juhtimise tõttu. Riikliku kaitsekomisjoni liige. On osalenud mitmes ballistiliste rakettide alases programmis. Üks KRDV relvatööstuse põhijuhtidest. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
17.	JO Kyongchol			20.5.2016	KRDV armee kindral. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Sõjalise julgeoleku juhtimiskeskuse direktor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
18.	KIM Chun-sam			20.5.2016	Kindralleitnant, KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. KRDV armee sõjalise peakorteri operatsioonide osakonna direktor ning sõjalise peakorteri esimene asejuht. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
19.	KIM Chun-sop			20.5.2016	KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva riikliku kaitsekomisjoni liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
20.	KIM Jong-gak		Sünniaeg: 20.7.1941 sünnikoht: P'yongyang	20.5.2016	KRDV armee asemarssal, KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
21.	KIM Rak Kyom	KIM Rak-gyom		20.5.2016	Neljatärnikindral; strateegilise väe (ehk strateegilise raketiväe), mis käsutab väidetavalt nelja strateegilist ja taktikalist raketiüksust, sh kontinentidevahelise ballistilise raketi KN08 brigaadi, ülem. Ameerika Ühendriigid on kandnud strateegilise väe loetellu tegevuste tõttu, mis on oluliselt kaasa aidanud massihävitusrelvade või nende kandevahendite levikule. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Meedia teadetel osales KIM 2016. aasta aprillis KIM Jong-uniga kontinentidevahelise ballistilise raketi heitekatsel. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest
22.	KIM Won-hong		Sünniaeg: 7.1.1945 sünnikoht: P'yongyang passi number: 745310010	20.5.2016	Kindral, riikliku julgeolekubüroo direktor. Riigi julgeoleku minister. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseteks organiteks olevate Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni ja riikliku kaitsekomisjoni liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
23.	PAK Jong-chon			20.5.2016	KRDV armee kindralkolonel, Korea rahva relvajõudude ülem, staabiülema asetäitja ning tulejõudude juhtüksuse (Firepower Command Department) kindral. Sõjalise peakorteri ülem ja suurtükiväe juhtüksuse direktor. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
24.	RI Jong-su			20.5.2016	Viitseadmiral. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseks organiks oleva Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige. Korea mereväe ülemjuhataja, kes osaleb ballistiliste rakettide programmide väljatöötamises ja KRDV mereväe tuumavõime arendamises. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
25.	SON Chol-ju			20.5.2016	Korea rahva relvajõudude kindralkolonel ning õhujõudude ja õhutõrjeväe (mis valvab uudsete õhutõrjerakettide väljatöötamise järele) poliitiline direktor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
26.	YUN Jong-rin			20.5.2016	Kindral, Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni endine liige ja riikliku kaitsekomisjoni liige –nimetatud komisjonid on KRDV riiklike kaitseküsimuste kesksed organid. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
27.	PAK Yong-sik			20.5.2016	Neljatärnikindral, riikliku julgeolekubüroo liige, kaitseminister. KRDV riiklike kaitseküsimuste keskseteks organiteks olevate Korea Töölispartei sõjalise keskkomisjoni ja riikliku kaitsekomisjoni liige. Võttis osa 2016. aasta märtsis toimunud ballistiliste rakettide katsetusest. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
28.	HONG Yong Chil			20.5.2016	Laskemoonatööstuse osakonna asedirektor. Laskemoonatööstuse osakond, mille ÜRO Julgeolekunõukogu kandis loetellu 2. märtsil 2016, on seotud KRDV raketiprogrammi põhiaspektidega. Laskemoonatööstuse osakond vastutab KRDV ballistiliste rakettide (sh Taepo Dong-2) väljatöötamise, relvatootmise ning teadus- ja arendustegevuse programmide järelevalve eest. Teine majanduskomitee ja teine loodusteaduste akadeemia (mis kanti loetellu 2010. aasta augustis) alluvad laskemoonatööstuse osakonnale. Laskemoonatööstuse osakond on viimastel aastatel teinud tööd, et arendada mobiilset kontinentidevahelist ballistilist raketti KN08. HONG on mitmel korral saatnud KIM Jong-uni tuumarelva- ja ballistiliste rakettide alaste programmide väljatöötamisega seotud üritustel ning arvatakse, et tal oli oluline roll KRDV tuumakatsetuses 6. jaanuaril 2016. Korea töölispartei keskkomitee asedirektor. Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.
29.	RI Hak Chol	RI Hak Chul, RI Hak Cheol	Sünniaeg: 19.1.1963 või 8.5.1966 passi numbrid: 381320634, PS- 563410163	20.5.2016	Green Pine Associated Corporationi („Green Pine“) president. ÜRO sanktsioonide komitee andmetel on Green Pine võtnud üle mitmed Korea Mining Development Trading Corporationi (KOMID) tegevused. Sanktsioonide komitee kandis KOMIDi loetellu 2009. aasta aprillis, see on KRDV peamine relvakaupleja ning põhiline ballistiliste rakettide ja tavarelvastusega seotud kaupade ja varustuse eksportija. Green Pine vastutab ka umbes poole relvade ja seotud materjalide ekspordi eest KRDVst. Green Pine'ile on määratud sanktsioonid relvade ja nendega seotud materjalide ekspordi eest KRDVst. Green Pine on spetsialiseerunud sõjaliste meresõiduvahendite ja relvastuse, näiteks allveelaevade, sõjalaevade ja raketisüsteemide tootmisele ning on eksportinud torpeedosid ja andnud tehnilist abi Iraani kaitsetööstuse ettevõtetele. ÜRO Julgeolekunõukogu on Green Pine'i loetellu kandnud.
30.	YUN Chang Hyok		Sünniaeg: 9.8.1965	20.5.2016	Satelliitide juhtimiskeskuse NADA (National Aerospace Development Administration) asedirektor. NADAle kohaldatakse sanktsioone ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2270 (2016) alusel seotuse tõttu KRDV kosmoseteaduse ja -tehnoloogia (sh satelliitide lähetamine ja kanderaketid) arendamisega. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2270 (2016) mõistis hukka satelliidi lähetamise 7. veebruaril 2016 ballistiliste rakettide tehnoloogia kasutamise tõttu ning kuna see rikkus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1718 (2006), 1874 (2009), 2087 (2013) ja 2094 (2013). Vastutav KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide toetamise või edendamise eest.

B. Üksused

	Nimi	Teised nimed	Asukoht	Loetellu kandmise kuupäev	Muu teave
1.	Korea Pugang mining and Machinery Corporation ltd			22.12.2009	Korea Ryongbong General Corporationi tütarettevõte (ÜRO kandis üksuse loetellu 24.4.2009); haldab rakettides kasutatavat alumiiniumpulbrit tootvaid tehaseid.
2.	Korea Taesong Trading Company		P'yongyang	22.12.2010	P'yongyangis asuv üksus, mida Korea Mining Development Trading Corporation (KOMID) kasutab kauplemise eesmärgil (ÜRO kandis KOMIDi loetellu 24. aprillil 2009). Korea Taesong Trading Company on teinud KOMIDi nimel äritehinguid Süüriaga.
3.	Korean Ryengwang Trading Corporation		Rakwon-dong, Pothonggang District, P'yongyang, KRDV	22.12.2009	Korea Ryongbong General Corporationi tütarettevõte (ÜRO kandis üksuse loetellu 24.4.2009).
4.	Sobaeku United Corp	Sobaeksu United Corp.		22.12.2009	Riigiettevõte, osaleb tundlike toodete või seadmete uuringutes või hankimises. Ettevõte omab mitut loodusliku grafiidi maardlat, mis varustavad toorainega kahte töötlemistehast, mis eelkõige toodavad ballistika valdkonnas kasutatavaid grafiidiplokke.
5.	Yongbyon Nuclear Research Centre (Yongbyoni tuumauuringute keskus)			22.12.2009	Uurimiskeskus, mis osales sõjaväelise kvaliteediga plutooniumi tootmises. Keskust juhib General Bureau of Atomic Energy (ÜRO kandis üksuse loetellu 16.7.2009).
6.	Korea International Chemical Joint Venture Company	Choson International Chemicals Joint Operation Company; Chosun International Chemicals Joint Operation Company; International Chemical Joint Venture Corporation	Hamhung, Lõuna- Hamgyongi provints, KRDV; Man gyongdae-kuyok, P'yongyang, KRDV; Mangungdae- gu, P'yongyang, KRDV	19.12.2011	Seda kontrollib Korea Ryonbong General Corporation (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1718 moodustatud sanktsioonide komitee kandis selle loetellu 2009. aasta aprillis), see on kaitsetööstuse konglomeraat, mis tegeleb KRDV kaitsetööstuse hangetega ja toetab riigi sõjalise otstarbega kaupade müüki.
7.	Strateegiline raketivägi			20.5.2016	See üksus tegeleb KRDV riiklikes relvajõududes ballistiliste rakettidega või muude massihävitusrelvadega seotud programmide väljatöötamise ja operatiivse rakendamisega.

II.

Isikud ja üksused, kes osutavad finantsteenuseid, mis võivad kaasa aidata KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele.

A. Isikud

	Nimi	Teised nimed	Sünniaeg	Loetellu kandmise kuupäev	Põhjendused
1.	Jon Il-chun		24.8.1941	22.12.2010	2010. aasta veebruaris vabastati KIM Tong-un 39. büroo direktori ametikohalt. 39. büroo vastutab muu hulgas kaupade sisseostmise eest KRDV diplomaatiliste esinduste kaudu, hiilides sanktsioonidest kõrvale. Ta asendati JON Il-chuniga. JON Il-chuni peetakse ka üheks riigi arengupanga juhtivaks tegelaseks.
2.	Kim Tong-un			22.12.2009	Relvade leviku rahastamisega seotud töölispartei keskkomitee 39. büroo endine direktor.
3.	KIM Il-Su		2.9.1965 (P'yongyang, KRDV)	3.7.2015	Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna juhataja P'yongyangi peakorteris ning endine volitatud peaesindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.
4.	KANG Song-Sam		5.7.1972 (P'yongyang, KRDV)	3.7.2015	Korea National Insurance Corporationi (KNIC) endine volitatud esindaja Hamburgis, kes jätkab KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemist.
5.	CHOE Chun-Sik		23.12.1963 (P'yongyang, KRDV) passi number: 745132109 kehtiv kuni 12.2.2020	3.7.2015	Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor P'yongyangi peakorteris, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.
6	SIN Kyu-Nam		12.9.1972 (P'yongyang, KRDV) passi number: PO472132950	3.7.2015	Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor P'yongyangi peakorteris ning endine volitatud esindaja Hamburgis, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.
7.	PAK Chun-San		18.12.1953 (P'yongyang, KRDV) passi number: PS472220097	3.7.2015	Korea National Insurance Corporationi (KNIC) edasikindlustusosakonna direktor P'yongyangi peakorteris vähemalt 2015. aasta detsembrini ning endine volitatud peaesindaja Hamburgis, kes jätkab KNICi nimel või juhiste kohaselt tegutsemist.
8.	SO Tong Myong		10.9.1956	3.7.2015	Korea National Insurance Corporationi (KNIC) president, kes tegutseb KNICi nimel või juhiste kohaselt.

B. Üksused

Nimi

Teised nimed

Asukoht

Loetellu kandmise kuupäev

Muu teave

Korea Daesong Bank

Choson Taesong Unhaeng; Taesong Bank

Segori-dong, Gyongheung St., Potonggang District, P'yongyang

Tel: 850 2 381 8221

Tel: 850 2 18111, sisenumber: 8221

Faks: 850 2 381 4576

22.12.2010

Põhja-Korea finantseerimisasutus, mis allub vahetult 39. büroole ja tegeleb Põhja-Korea relvade leviku rahastamise projektide toetamisega.

Korea Daesong General Trading Corporation

Daesong Trading; Daesong Trading Company; Korea Daesong Trading Company; Korea Daesong Trading Corporation

Pulgan Gori Dong 1, Potonggang District, P'yongyang

Tel: 850 2 18111, sisenumbrid: 8204/8208

Tel: 850 2 381 8208/ 4188

Faks: 850 2 381 4431/4432

22.12.2010

Ettevõte, mis allub 39. büroole ja mida kasutatakse välistehingute soodustamiseks 39. büroo nimel.

39. büroo endine direktor Kim Tong-un on kantud nõukogu määruse (EÜ) nr 329/2007 V lisasse.

Korea National Insurance Corporation (KNIC) ja selle harukontorid

Korea Foreign Insurance Company

Haebangsan-dong, Central District, P'yongyang, KRDV

Rahlstedter Strasse 83 a, 22149 Hamburg.

Korea National Insurance Corporation of Alloway, Kidbrooke Park Road, Blackheath,

London SE30LW

3.7.2015

Valitsuse omandis ja kontrolli all olev ettevõte Korea National Insurance Corporation (KNIC) loob märkimisväärset valuutatulu, mis võib aidata kaasa KRDV tuumarelva-, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvade alaste programmide elluviimisele.

Lisaks sellele on KNICi peakorter P'yongyangis seotud loetellu kantud üksuse, Korea Töölispartei 39. bürooga.

III.

Isikud ja üksused, kes on seotud selliste relvade ja nendega seotud igat tüüpi materjalide tarnimisega KRDVsse või KRDVst või esemete, materjalide, seadmete, kaupade või tehnoloogia tarnimisega, mis võivad aidata kaasa KRDV tuumarelva, ballistiliste rakettide või muude massihävitusrelvadega seotud programmide elluviimisele.

A. Isikud

B. Üksused

III LISA

Artikli 23 lõike 1 punktis c ja artikli 27 lõike 1 punktis c osutatud isikute loetelu

…

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/125

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2016/850,

27. mai 2016,

millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP (1).

(2)	Nõukogu võttis 28. mail 2015 vastu otsuse 2015/837/ÜVJP, (2) millega pikendatakse otsuses 2013/255/ÜVJP sätestatud piiravate meetmete kehtivust 1. juunini 2016.

(3)	Otsuse 2013/255/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks täiendavalt pikendada 1. juunini 2017.

(4)	Kaks isikut tuleks jätta välja otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitatud loetelust füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)	Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas loetletud teatavate isikutega seotud teavet tuleks ajakohastada.

(6)	Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/255/ÜVJP artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 1. juunini 2017. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi. Asjakohasel juhul võib selle kehtivust pikendada või seda muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.“

Artikkel 2

Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. mai 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

A. G. KOENDERS

(1) Nõukogu 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 147, 1.6.2013, lk 14).

(2) Nõukogu 28. mai 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/837, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 132, 29.5.2015, lk 82).

LISA

Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa A osas esitatud isikute loetelust jäetakse välja järgmiseid isikuid puudutavad kanded:

15. Mohamed Farahat (teise nimega Muhammad Farahat)

17. Muhammad () Nasif () (teise nimega Naseef, Nassif, Nasseef) Khayrbik ()

II.

Allpool nimetatud isikuid käsitlevad kanded, nii nagu see on esitatud otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa A osas, asendatakse järgmiste kannetega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
8.	Rami ( ) Makhlouf ( )	Sünniaeg: 10. juuli 1969. Sünnikoht: Damaskus. Pass nr 454224	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid telekommunikatsiooni-, finantsteenuste-, transpordi- ja kinnisvarasektorites; tal on finantshuvid ja/või tal on kõrge ametikoht Syriatelis, mis on Süüria juhtiv mobiilsideoperaator, ning investeerimisfondides Al Mashreq, Bena Properties ja Cham Holding. Annab oma ärihuvide kaudu Süüria režiimile rahalist toetust ja abi. Ta on Makhloufi perekonna mõjukas liige ning tihedalt seotud Assadi perekonnaga; president Bashar Al-Assadi nõbu.	9.5.2011
18.	Mohammed ( ) Hamcho ( )	Sünniaeg: 20. mai 1966. Pass nr 002954347	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid inseneriteaduste ja ehitus-, meedia-, majutus- ja tervishoiusektorites. Tal on finantshuvid ja/või tal on kõrge ametikoht mitmes Süüria äriühingus, eelkõige on nendeks Hamsho international, Hamsho Communication, Mhg International, Jupiter for Investment and Tourism project ning Syria Metal industries. Ta etendab Süüria äriringkondades olulist rolli, sest on Damaskuse kaubanduskoja peasekretär (nimetati 2014. aasta detsembris ametisse toonase majandusministri Khodr Orfali poolt), Hiina-Süüria kahepoolse ärinõukogu esimees (alates 2014. aasta märtsist) ning Süüria metalli- ja terasenõukogu esimees (alates 2015. aasta detsembrist). Tal on ka tihedad ärisidemed Süüria režiimi juhtivate isikutega, sealhulgas Maher Al-Assadiga. Mohammed Hamcho saab oma ärihuvide kaudu kasu Süüria režiimist ja toetab seda ning on seotud sellest režiimist kasu saavate ja seda toetavate isikutega.	27.1.2015
22.	Ihab ( ) (teise nimega Ehab, Iehab) Makhlouf ( )	Sünniaeg: 21. jaanuar 1973. Sünnikoht: Damaskus. Pass nr N002848852	Süürias tegutsev suurärimees. Ihab Makhlouf on Syriateli asepresident ja aktsionär; Syriatel on Süüria juhtiv mobiilsideoperaator. Tal on ärihuvid mitmes teises Süüria äriühingus ja üksuses, sealhulgas on nendeks Ramak Construction Co ning Syrian International Private University for Science and Technology (SIUST). Kuna Ihab Makhlouf on Syriateli asepresident ning nimetatud äriühing kannab oma litsentsilepingu kaudu märkimisväärse osa kasumist Süüria valitsusele, toetab Ihab Makhlouf otseselt Süüria režiimi. Ta on Makhloufi perekonna mõjukas liige ning tihedalt seotud Assadi perekonnaga; president Bashar Al-Assadi nõbu.	23.5.2011
28.	Khalid ( ) (teise nimega Khaled) Qaddur ( ) (teise nimega Qadour, Qaddour, Kaddour)		Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid telekommunikatsiooni-, nafta- ja plastitööstuse sektorites ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites, ning kellel on tihedad ärisidemed Maher Al-Assadiga. Ta saab oma äritegevuse kaudu kasu Süüria režiimist ja toetab seda. Maher Al-Assadi partner, sealhulgas oma äritegevuse kaudu.	27.1.2015
29.	Ra'if ( ) Al-Quwatly ( ) (teise nimega Ri'af Al-Quwatli, teise nimega Raeef Al-Kouatly)	Sünniaeg: 3.2.1967. Sünnikoht: Damaskus	Maher Al-Assadi äripartner, vastutab mõnede talle huvi pakkuvate äriprojektide eest, annab režiimile rahalist toetust.	23.6.2011
32.	Mohammed ( ) Makhlouf ( ) (teise nimega Abu Rami)	Sünniaeg: 19.10.1932. Sünnikoht: Latakia, Süüria	Makhloufi perekonna mõjukas liige ning Rami, Ihab ja Iyad Makhloufi äripartner ja isa. Lähedalt seotud Assadi perekonnaga ning Bashari ja Mahir al Assadi emapoolne onu. Tuntakse ka Abu Rami nime all. Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid Süüria majanduse mitmes sektoris ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites, sealhulgas on tal ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju äriühingus General Organisation of Tobacco ning nafta-, gaasi-, relva- ja pangandussektorites. Osaleb Assadi režiimi äritehingutes, mis hõlmavad relvade hankimist ja pangandustegevust. Võttes arvesse tema ulatuslikke äri- ja poliitilisi sidemeid režiimiga, toetab ta Süüria režiimi ja saab sellest kasu.	1.8.2011
33.	Ayman ( ) Jabir ( ) (teise nimega Aiman Jaber)	Sünnikoht: Latakia	Süürias tegutsev suurärimees, kes tegutseb terase-, meedia-, tarbekaupade- ja naftasektorites ning muu hulgas kaupleb kõnealuste kaupadega. Tal on finantshuvid ja/või tal on kõrge ametikoht mitmes Süüria äriühingus ja üksuses, eelkõige on nendeks Al Jazira (aka Al Jazerra; El Jazireh), Dunia TV ning Sama Satellite Channel. Ayman Jaber on oma äriühingu Al Jazira kaudu aidanud kaasa nafta importimisele äriühingust Overseas Petroleum Trading Süüriasse. Ayman Jaber saab oma ärihuvide kaudu kasu Süüria režiimist ja toetab seda. Osutab otsest toetust režiimiga seotud relvastatud üksuste (tuntud Shabiha ja/või Suqur as-Sahraa nime all) tegevustele ja etendab neis juhtivat rolli. Ayman Jaber on oma äritegevuse kaudu Rami Makhloufi äripartner ja režiimiga seotud relvastatud üksustes etendatava rolli kaudu Maher Al-Assadi partner.	27.1.2015
41.	Ali ( ) Douba ( )	Sünniaeg: 1933. Sünnikoht: Karfis, Süüria	Vastutab tapmiste eest Hamas 1980. aastal, kutsutud tagasi Damaskusesse president Bashar Al-Assadi erinõunikuks.	23.8.2011
48.	Samir ( ) Hassan ( )		Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid Süüria majanduse mitmes sektoris ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju äriühingutes Amir Group ja Cham Holdings, mis on konglomeraadid, millel on ärihuvid kinnisvara-, turismi-, transpordi- ja finantssektorites. Ta on alates 2014. aasta märtsist olnud kahepoolsete ärinõukogude Venemaa suhete esimees, sellele ametikohale nimetas teda majandusminister Khodr Orfali. Samir Hassan toetab sularahaannetuste abil režiimi sõjategevust. Samir Hassan on seotud režiimist kasu saavate või seda toetavate isikutega. Eelkõige on ta seotud Rami Makhloufi ja Issam Anboubaga, kes on nõukogu poolt loetellu kantud ja kes saavad Süüria režiimist kasu.	27.9.2014
108.	Mohammad ( ) (teise nimega Mohamed, Muhammad, Mohammed) Al-Jleilati ( )	Sünniaeg: 1945. Sünnikoht: Damaskus	Endine rahandusminister, oli ametis 9. veebruarini 2013. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	1.12.2011
111.	Joseph( ) Suwaid ( )	Sünniaeg: 1958. Sünnikoht: Damaskus	Endine riigiminister, oli ametis vähemalt 21. jaanuarini 2014. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	23.3.2012
112.	Hussein ( ) (teise nimega Hussain) Mahmoud ( ) Farzat ( ) (teise nimega Hussein Mahmud Farzat)	Sünniaeg: 1957. Sünnikoht: Hama	Endine riigiminister, oli ametis vähemalt 2014. aastani. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	23.3.2012
114.	Emad ( ) Abdul-Ghani ( ) Sabouni ( ) (teise nimega Imad Abdul Ghani Al Sabuni)	Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: Damaskus	Endine telekommunikatsiooni- ja tehnoloogiaminister, oli ametis vähemalt 2014. aasta aprillini. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	27.2.2012
117.	Adnan ( ) Hassan ( ) Mahmoud ( )	Sünniaeg: 1966. Sünnikoht: Tartous	Endine informatsiooniminister. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	23.9.2011
192.	Hashim Anwar al-Aqqad (teise nimega Hashem Aqqad, Hashem Akkad, Hashim Akkad)	Sünniaeg: 1961. Sünnikoht: Mohagirine, Süüria	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid Süüria majanduse mitmes sektoris ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju äriühingus Anwar Akkad Sons Group (AASG) ja selle filiaalis United Oil. AASG on konglomeraat, millel on ärihuvid nafta-, gaasi-, keemiatööstuse-, kindlustus-, tööstusmasinate-, kinnisvara-, turismi-, messi-, allhanke-, kindlustus- ja meditsiiniseadmete sektorites. Hashim Anwar al-Aqqad oli veel 2012. aastal Süüria parlamendi liige. Al-Aqqad ei oleks saanud olla edukas režiimi toetuseta. Võttes arvesse tema ulatuslikke äri- ja poliitilisi sidemeid režiimiga, toetab ta Süüria režiimi ja saab sellest kasu.	23.7.2014
201.	Wael Abdulkarim (teise nimega Wael Al Karim)	Al Karim for Trade and Industry, PO Box 111, 5797 Damascus, Syria	Süürias tegutsev suurärimees, kes tegutseb nafta-, keemiatööstuse- ja tööstussektorites. Eelkõige esindab ta äriühingut Abdulkarim Group, teise nimega Al Karim Group / Alkarim for Trade and Industry / Al Karim Trading and Industry / Al Karim for Trade and Industry. Abdulkarim Group on Süüria üks suuremaid määrdeainete, määrete ja tööstuskemikaalide tootjaid.	7.3.2015
203.	George Haswani (teise nimega Heswani; Hasawani; Al Hasawani)	Aadress: Damascus Province, Yabroud, Al Jalaa St, Syria	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid tehnoloogia-, ehitus- ning nafta- ja gaasisektorites ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju mitmes Süüria äriühingus ja üksuses, eelkõige on selleks HESCO Engineering and Construction Company, mis on suur tehnoloogia- ja ehitusettevõte. George Haswanil on tihedaid sidemeid Süüria režiimiga. Ta toetab režiimi ja saab sellest kasu, kuna tal on vahendajaroll Süüria režiimi poolt ISILilt nafta ostmise tehingutes. Ta saab režiimist kasu ka tänu soodsale kohtlemisele, sealhulgas lepingu sõlmimisele (alltöövõtjana) Venemaa suure naftaettevõtja Stroytransgaziga.	7.3.2015

28.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 141/131

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/851,

26. mai 2016,

millega muudetakse otsuse 2009/719/EÜ lisa seoses loa andmisega Horvaatiale iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 3097 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega kehtestatakse teatavate transmissiivse spongioosse entsefalopaatia vältimise, kontrolli ja likvideerimise üksikasjalikud eeskirjad, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomadel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Määruses on nõutud, et iga liikmesriik peab vastavalt määruse III lisale igal aastal ellu viima TSEde seireprogrammi, mis põhineb aktiivsel ja passiivsel seirel. Lisaks on määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikes 1b sätestatud, et liikmesriik, kes suudab tõendada riigi epidemoloogilise olukorra paranemist vastavalt kõnealuse määruse III lisa A peatüki I osa punktis 7 sätestatud teatavatele kriteeriumidele, võib oma iga-aastase seireprogrammi uuesti läbi vaadata.

(2)

Komisjoni otsusega 2009/719/EÜ (2) lubatakse kõnealuse otsuse lisas loetletud liikmesriikidel läbi vaadata oma iga-aastased BSE seireprogrammid kooskõlas määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõikega 1b. Lisas esitatud loetellu on kantud 25 liikmesriiki, ehk kõik liikmesriigid peale Bulgaaria, Horvaatia ja Rumeenia.

(3)	Horvaatia esitas 22. jaanuaril 2015 komisjonile taotluse iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamiseks.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas 8. veebruaril 2016 teadusliku aruande, milles hinnatakse Horvaatia iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamist (3) (edaspidi „EFSA aruanne“). EFSA aruandest ilmneb, et kui Horvaatia lisatakse epidemoloogilisse üksusse, mis praegu hõlmab otsuse 2009/719/EÜ lisas loetletud 25 liikmesriiki, ja eeldusel, et kõnealuses 25 liikmesriigis rakendatakse praegust seireprogrammi kooskõlas otsusega 2009/719/EÜ, oleks eespool nimetatud 25 liikmesriigist ja Horvaatiast koosneva epidemoloogilise üksuse puhul võimalik tagada BSE tuvastamine usaldusväärsuse tasemel 95 %, kui kontroll-levimuse näitaja on vähemalt üks juhtum 3 789 838 täiskasvanud veise kohta. See kontroll-levimuse näitaja on tundlikum kui määruse (EÜ) nr 999/2001 II lisa D peatüki punkti 1 alapunktis a kindlaksmääratud A-tüüpi järelevalve kohaldamise korral nõutav näitaja, mille kohaselt minimaalne kontroll-levimus usaldusväärsuse tasemel 95 % on vähemalt üks juhtum 100 000 täiskasvanud veise kohta asjaomases riigis või piirkonnas.

(5)

Komisjon viis Horvaatias 14.–23. juunini 2010 ja 26. novembrist – 6. detsembrini 2012 läbi BSE-ga seotud meetmete hindamiseks läbi auditid (edaspidi „komisjoni auditid“). Komisjoni auditid hõlmasid veiste identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi ning söödakeelu rakendamist Horvaatias. Seepärast kasutati komisjoni auditite tulemusi ka selle hindamiseks, kas Horvaatia esitatud taotlus vastab määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punkti 7.1 alapunktides b ja c sätestatud kriteeriumidele, või mitte.

(6)

Lähtudes Horvaatia poolt iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamiseks esitatud taotluses sisalduvast teabest, EFSA aruandes esitatud teabest ning komisjoni auditi tulemustest, anti Horvaatia esitatud taotlusele positiivne hinnang. Seepärast on asjakohane lubada Horvaatial iga-aastane BSE seireprogramm läbi vaadata samadel tingimustel, kui seda teevad otsuse 2009/719/EÜ lisas praegu loetletud 25 liikmesriiki.

(7)	Otsuse 2009/719/EÜ lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/719/EÜ lisas lisatakse kannete „— Prantsusmaa“ ja „— Itaalia“ vahele kanne „— Horvaatia“.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. mai 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2) Komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsus 2009/719/EÜ, millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel läbi vaadata iga-aastased BSE seireprogrammid (ELT L 256, 29.9.2009, lk 35).

(3) EFSA Journal (2016); 14(2):4399.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 141

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 28. mai 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/837, 21. aprill 2016, Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelist EMP finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vahelist Norra finantsmehhanismi aastateks 2014–2021 käsitleva lepingu, Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise lepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021	3
		Norra Kuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline leping Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2014–2021	11
		Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokoll	18
		Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokoll	22
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/838, 23. mai 2016, ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta	26
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/839, 23. mai 2016, ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta	28
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2016/840, 27. mai 2016, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	30
	*	Nõukogu määrus (EL) 2016/841, 27. mai 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 329/2007, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid	36
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/842, 27. mai 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 167/2008 seoses koktsidiostaatikumi loa hoidja nime ja koktsidiostaatikumi kaubanimega ( 1 )	47
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/843, 27. mai 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	49
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv (EL) 2016/844, 27. mai 2016, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta ( 1 )	51
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/845, 23. mai 2016, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee töökorra vastuvõtmise ning töörühmade moodustamise ja nende pädevuse kindlaksmääramisega	66
	*	Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus (EL, Euratom) 2016/846, 24. mai 2016, millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunikud	76
	*	Liikmesriikide valitsuste esindajate otsus (EL, Euratom) 2016/847, 24. mai 2016, millega nimetatakse ametisse Üldkohtu kohtunik	77
	*	Nõukogu otsus (EL, Euratom) 2016/848, 25. mai 2016, millega nimetatakse ametisse Taani Kuningriigi esitatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige	78
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/849, 27. mai 2016, mis käsitleb Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/183/ÜVJP	79
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2016/850, 27. mai 2016, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid	125
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/851, 26. mai 2016, millega muudetakse otsuse 2009/719/EÜ lisa seoses loa andmisega Horvaatiale iga-aastase BSE seireprogrammi läbivaatamiseks (teatavaks tehtud numbri C(2016) 3097 all) ( 1 )	131