26.5.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/1

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/822,

21. aprill 2016,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 153/2013 seoses likvideerimisperioodi kestusega, mida tuleks arvesse võtta finantsinstrumentide eri liikide puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 41 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 153/2013 (2) on sätestatud regulatiivsed tehnilised standardid, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid seoses likvideerimisperioodi kestusega, mida tuleks arvesse võtta finantsinstrumentide eri liikide puhul. Nimetatud regulatiivseid tehnilisi standardeid tuleb vastavalt asjakohastele õigusalastele arengutele jooksvalt ajakohastada.

(2)

Keskse vastaspoole tururiski katmiseks vajalike tagatisnõuete arvutamise seisukohalt annavad teatud kontostruktuurid, mis põhinevad vähemalt ühepäevasel brutopõhiselt arvutatud likvideerimisperioodil, kesksetele vastaspooltele küllaldasel tasemel katte ja klientidele parema kaitse ning leevendavad süsteemset riski. Seega peaks mainitud minimaalne likvideerimisperiood olema kliendi positsioonide kliirimisel lubatud, kui need positsioonid on seotud muude finantsinstrumentidega kui börsivälised tuletislepingud ja kui täidetud on teatud tingimused.

(3)	Arvestades, et üksikklientide eraldi kontod tagavad veelgi kõrgemal tasemel kaitse kui brutoarvestuses omnibus-kontod, tuleks üksikklientide eraldi kontode korral võimaldada tagatise arvutamisel samasugune minimaalne likvideerimisperiood nagu brutoarvestuses omnibus-kontodele.

(4)

Neile kesksetele vastaspooltele, kes ei jaota päeva jooksul tehinguid eraldi klientidele, võib minimaalse likvideerimisperioodi vähendamine kahelt päevalt ühele päevale tähendada, et päeva jooksul kliiritud ja eraldi klientidele jaotamata tehingute puhul arvestab keskne vastaspool tagatise ühe päeva netoarvestuses. See võib keskse vastaspoole jaoks tähendada märkimisväärset kahjumit, kui päevasisesed muutused on sellised, mis ei käivita päevasisese lisatagatise nõuet. Seega tuleb kehtestada konkreetne künnis, tagamaks, et kesksed vastaspooled nõuavad päevasisest lisatagatist ja säilitavad küllaldase kaitse, hoolimata likvideerimisperioodi lühendamisest.

(5)	Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) nr 153/2013 vastavalt muuta.

(6)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) pärast Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga konsulteerimist komisjonile esitas.

(7)

ESMA on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artiklile 10 korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) nr 153/2013 artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

1)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega: „1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 41 kohaldamisel võtab keskne vastaspool asjakohase likvideerimisperioodi kestuse kindlaksmääramisel arvesse kliiritava finantsinstrumendi omadusi, seda, millist liiki kontol finantsinstrumenti hoitakse ja millisel turul finantsinstrumendiga kaubeldakse, ning järgmisi minimaalseid likvideerimisperioodi kestusi: a) börsiväliste tuletislepingute puhul vähemalt viis tööpäeva; b) muude finantsinstrumentide kui börsivälised tuletislepingud puhul vähemalt kaks tööpäeva juhul, kui nende hoidmiseks kasutatavad kontod ei vasta punktis c sätestatud nõuetele; c) omnibus-kliendikontol või eraldi kliendikontol hoitavate muude finantsinstrumentide kui börsivälised tuletislepingud puhul vähemalt üks tööpäev juhul, kui täidetud on järgmised tingimused: i) keskne vastaspool säilitab eraldi andmed iga kliendi positsioonide kohta vähemalt iga päeva lõpus, arvutab tagatise iga kliendi kohta eraldi ja nõuab sisse igale kliendile kohaldatavate tagatisnõuete summa brutopõhiselt; ii) kesksele vastaspoolele on teada kõigi klientide tunnusandmed; iii) kontol hoitavad positsioonid ei ole kliiriva liikmega samasse gruppi kuuluvate ettevõtjate omandipositsioonid; iv) keskne vastaspool mõõdab erinevaid riske ja arvutab iga konto jaoks alustamise tagatise ja variatsioonitagatise peaaegu reaalajas ning vähemalt kord tunnis päeva jooksul, kasutades ajakohastatud positsioone ja hindu; v) kui keskne vastaspool ei jaota uusi tehinguid klientidele päeva jooksul, nõuab keskne vastaspool tagatised sisse ühe tunni jooksul, kui vastavalt punktile iv arvutatud tagatisnõuded ületavad 110 % X peatüki kohasest ajakohastatud olemasolevast tagatisest, välja arvatud juhul, kui kesksele vastaspoolele makstavate päevasiseste lisatagatiste mahtu ei loeta märkimisväärseks võrreldes eelnevalt fikseeritud mahuga, mille on kindlaks määranud keskne vastaspool ja heaks kiitnud pädev asutus, ning sel määral, et tagatised arvestatakse eraldi eelnevalt klientidele jaotatud tehingutelt ja tehingutelt, mida päeva jooksul ei jaotata. 2.   Igal juhul hindab ja võtab keskne vastaspool asjakohase likvideerimisperioodi kestuse kindlaksmääramisel arvesse vähemalt järgmist: a) pikim võimalik ajavahemik, mis võib mööduda tagatise viimasest sissenõudmisest kuni keskse vastaspoole kohustuste täitmatajätmiseni või rikkumismenetluse algatamiseni keskse vastaspoole poolt; b) kliiriva liikme kohustuste täitmata jätmise korral kohaldatava strateegia väljatöötamiseks ja rakendamiseks vajalik ajavahemik, mille puhul võetakse arvesse iga finantsinstrumentide liigi eripära, sealhulgas likviidsuse taset ning positsioonide suurust ja kontsentratsiooni, samuti turgusid, mida keskne vastaspool kliiriva liikme positsiooni sulgemiseks või täielikuks maandamiseks kasutab; c) vajaduse korral ajavahemik, mida on vaja, et katta vastaspoole riski, millele keskne vastaspool on avatud.“;

2)	lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega: „b) selline kestus on vähemalt kaks tööpäeva või üks tööpäev juhul, kui lõike 1 punktis c sätestatud tingimused on täidetud.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 153/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid (ELT L 52, 23.2.2013, lk 41).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

---

26.5.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/4

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/823,

25. mai 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 771/2008, millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 93 lõiget 4 ja artiklit 132,

ning arvestades järgmist:

(1)	Pärast komisjoni määruse (EÜ) nr 771/2008 (2) läbivaatamist leiti, et määrust (EÜ) nr 771/2008 tuleks mitmes punktis muuta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012 (3) antakse ametile volitused teha teatavaid üksikotsuseid; samuti antakse määrusega (EÜ) nr 1907/2006 moodustatud apellatsiooninõukogule pädevus võtta vastu otsuseid määruse (EL) nr 528/2012 artikli 77 lõikes 1 osutatud otsuste suhtes esitatud kaebuste kohta. Seepärast on vaja ette näha eeskirjad määruse (EL) nr 528/2012 artikli 77 lõikes 1 osutatud otsuste suhtes esitatud kaebuste menetlemiseks.

(3)

Ameti poolt vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 77 tehtud otsuste suhtes esitatud edasikaebustega seonduvad tasud määratakse kindlaks komisjoni rakendusotsusega (EL) nr 564/2013 (4). Seepärast on vaja ette näha eeskirjad, et määrata kindlaks tasud, mida kohaldatakse ameti poolt vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 77 tehtud otsuste edasikaebamise korral.

(4)	Kuna apellatsiooninõukogu on praegu ameti alalise struktuuri osa, tuleb tagada edasikaebuste menetlemise rahuldav kiirus. Seepärast tuleks ette näha võimalus, et edasikaebuste menetlemise saaks määrata täiendavatele või asendusliikmetele.

(5)	Senisele praktikale tuginedes on samuti asjakohane, et pooled saaksid kasutada kokkuleppemenetlust. Läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kokkuleppemenetluse hõlbustamiseks nimetada apellatsiooninõukogu liige. Kokkuleppemenetluse kokkuvõte peaks olema üldsusele kättesaadav ameti veebisaidi kaudu.

(6)	Apellatsiooninõukogu sõltumatuse tagamiseks peab apellatsiooninõukogu esimees otse määrama kantselei sekretäri.

(7)	Õiguskindluse huvides on samuti asjakohane täpsustada konfidentsiaalsustaotlusi käsitlevaid kehtivaid sätteid, arvestades eelkõige seda, et teates taotletud elemente ei saa käsitleda konfidentsiaalsena.

(8)

Menetlusse astujate tõhusa osalemise tagamiseks tuleb menetlusse astumise korda täiendava selguse tagamiseks täpsustada; samuti tuleb pikendada menetlusse astumise taotluse esitamise tähtaega. Juhtumite puhul, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1907/2006 VI jaotise 2. peatükiga, peaks liikmesriikidel olema võimalik menetlusse astumise avaldust esitada ilma, et neil tuleks põhjendada oma huvi sellise juhtumi tulemuste vastu.

(9)	Õiguskindluse huvides tuleb samuti täpsustada kulusid käsitlevaid sätteid, nähes ette, et kumbki pool kannab enda kulud.

(10)	Õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamiseks ja kulude vähendamiseks on samuti asjakohane täpsustada, et poole esindaja võib olla mis tahes isik, kellel on õigus tegutseda, ning mitte tingimata volikirja alusel tegutsev esindaja.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 771/2008 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2)  Komisjoni 1. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 771/2008, millega kehtestatakse Euroopa Kemikaaliameti apellatsiooninõukogu töökorraldus ja menetluskord (ELT L 206, 2.8.2008, lk 5).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(4)  Komisjoni 18. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 564/2013 Euroopa Kemikaaliametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) kohaselt makstavate tasude kohta (ELT L 167, 19.6.2013, lk 17).

---

---

26.5.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/10

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/824,

25. mai 2016,

millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide toimimise kirjelduse sisu ja vormiga ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitamisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 18 lõike 11 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Oluline on teadvustada, et kuna finantsturgude tõhusa ja nõuetekohase toimimise tagamiseks peavad pädevad asutused teostama mitmepoolsete ja organiseeritud kauplemissüsteemide järelevalvet, on pädevatel asutustel vaja täielikku teavet nende eesmärgi, struktuuri ja korralduse kohta.

(2)

Selle teabe esitamisel tuleks lähtuda teabest, mida investeerimisühingud või turukorraldajad peavad direktiivi 2014/65/EL kohase tegevusloa üldnõuete raames esitama. Teave peaks keskenduma kauplemissüsteemi erifunktsioonidele, et pädevatel asutustel oleks võimalik hinnata, kas süsteem vastab mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi määratlusele, ning hinnata selle vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL ja määruses (EL) nr 600/2014 (2) sätestatud kohapõhistele erinõuetele. Üksikasjaliku kirjelduse esitamise kohustus ei tohiks mõjutada investeerimisühingu või turukorraldaja kohustust esitada oma pädevale asutusele direktiivis 2014/65/EL ja määruses (EL) nr 600/2014 nõutud muud teavet ega pädevate asutuste õigust nõuda kauplemiskohtadelt pideva järelevalve käigus muud teavet.

(3)

Pädevatele asutustele laekuv teave peaks tagama mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi toimimise kohta direktiivi 2014/65/EL kohaste üksikasjalike kirjelduste kogumise ühetaolisel viisil ning tagama selliste olemasolevate mitmepoolsete kauplemissüsteemide teabe tõhusa töötlemise, kes üksikasjaliku kirjelduse esitamise nõude jõustumise ajal juba siseriikliku tegevusloa alusel tegutsevad.

(4)	Kuna VKEde kasvuturge eristab muudest mitmepoolsetest kauplemissüsteemidest asjaolu, et nende suhtes kohaldatakse direktiivis 2014/65/EL sätestatud lisanõudeid, tuleb VKEde kasvuturgudel esitada lisateavet.

(5)

Kuna organiseeritud kauplemissüsteeme eristab mitmepoolsetest kauplemissüsteemidest asjaolu, et korraldaja võib kauplemisprotsessis kasutada kaalutlusõigust sisaldavaid eeskirju, ja kuna organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja vastutab süsteemi kasutajate ees, peaksid organiseeritud kauplemissüsteemid esitama lisateavet.

(6)	Tõhusa töötlemise tagamiseks tuleks nõutav teave esitada elektrooniliselt.

(7)

Et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (edaspidi „ESMA“) oleks lihtsam avaldada kõikide liidus tegutsevate mitmepoolsete ja organiseeritud kauplemissüsteemide loetelu ühes teabega nende osutatavate teenuste kohta ja neile määratud kordumatu tunnuskoodiga, tuleks selle teabe esitamiseks kasutada standardvormi.

(8)	Järjepidevuse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid ja vastavaid direktiivi 2014/65/EL üle võtvaid siseriiklikke sätteid hakata kohaldama samast kuupäevast.

(9)

Kõiki käesoleva määruse kohaselt esitatavaid isikuandmeid tuleks kasutada täpselt ja üheselt määratletud õiguspärastel eesmärkidel ning mitte töödelda edasi nende eesmärkidega kokkusobimatul viisil. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3) artikliga 6 tuleks isikuandmeid säilitada ainult nii kaua, kui see on järelevalvefunktsiooni täitmiseks vajalik, ning teatavaks tuleks teha nende säilitamise maksimaalne aeg.

(10)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA esitas komisjonile.

(11)

ESMA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust (4).

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „asjaomane korraldaja“–

a)	mitmepoolset kauplemissüsteemi korraldav investeerimisühing;

b)	organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav investeerimisühing;

c)	mitmepoolset kauplemissüsteemi korraldav turukorraldaja;

d)	organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav turukorraldaja;

2)   „varaklass“– direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos sätestatud finantsinstrumentide kategooriad.

Artikkel 2

Mitmepoolsete kauplemissüsteemide ja organiseeritud kauplemissüsteemide kohta esitatav teave

1.   Asjaomane korraldaja esitab oma pädevale asutusele järgmise teabe:

a)	mitmepoolses või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldavad finantsinstrumentide varaklassid;

b)	finantsinstrumentide kauplemiseks kättesaadavaks tegemise eeskirjad ja protseduurid ühes selle teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks kasutatava avaldamiskorra andmetega;

c)	kauplemissüsteemidele objektiivse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks kehtestatud eeskirjad ja protseduurid ühes vastava teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks kasutatava avaldamiskorra andmetega;

d)	mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi kasutajatele investeerimisotsuse kujundamiseks piisava teabe kättesaadavuse tagamise meetmed ja protseduurid, võttes arvesse nii kasutajate laadi kui ka kaubeldavate finantsinstrumentide klasse;

e)	direktiivi 2014/65/EL artiklites 48 ja 49 sätestatud tingimustele vastavuse tagamise süsteemid, protseduurid ja kord;

f)	süsteemides (näiteks turutegemise skeemides) likviidsuse pakkumise hõlbustamise korra üksikasjalik kirjeldus;

g)	tehingute järelevalve korra ja protseduuride kirjeldus, nagu nõutud direktiivi 2014/65/EL artiklis 31;

h)	finantsinstrumentidega kauplemise peatamise ja lõpetamise kord ja protseduurid, nagu nõutud direktiivi 2014/65/EL artiklis 32;

i)

kaubeldavate finantsinstrumentide ning mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi kauplemisfunktsiooni suhtes kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse kohustuste täitmise kord; koos selle teabega tuleb esitada teave mis tahes kavatsuse kohta kasutada määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 4 ja 9 kohaseid vabastusi ning sama määruse artiklite 7 ja 11 kohast avalikustamisega viivitamist;

j)	tema süsteemides täidetavate tehingute tõhusa arveldamise kord ning kord, millega tagatakse, et kasutajad on teadlikud oma vastavatest kohustustest;

k)	tema korraldatava mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi liikmete või osaliste nimekiri.

2.   Asjaomane korraldaja esitab oma pädevale asutusele oma kauplemissüsteemi toimimise üksikasjaliku kirjelduse, milles täpsustab järgmist:

a)	kas süsteem on funktsionaalsuselt hääl-, elektrooniline või hübriidsüsteem;

b)	elektroonilise või hübriidkauplemissüsteemi korral kauplemishuvide sobitamise ja täitmise kindlaksmääramiseks kasutatava algoritmi või programmi laad;

c)	häälkauplemissüsteemi korral kauplemishuvide sobitamise ja täitmise kindlaksmääramiseks kasutatavad eeskirjad ja protokollid;

d)	kirjeldus, milles põhjendatakse kauplemissüsteemi vastavust mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi määratluse igale elemendile.

3.   Asjaomane korraldaja esitab oma pädevale asutusele teabe selle kohta, kuidas ja millises olukorras mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine võiks põhjustada huvide konflikti ühelt poolt mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi, selle korraldaja või omanike ning teiselt poolt mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi kindla toimimise vahel. Asjaomane korraldaja täpsustab direktiivi 2014/65/EL artikli 18 lõikes 4 sätestatud nõuete täitmise protseduurid ja korra.

4.   Asjaomane korraldaja esitab oma pädevale asutusele mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi haldamise, korraldamise või järelevalve kolmandale isikule edasiandmise kohta järgmise teabe:

a)	selliste edasiantud tegevustega seotud riskide kindlaksmääramise ja edasiantud tegevuste jälgimise korralduslikud meetmed;

b)	asjaomase korraldaja ja edasiantud tegevuse teenust osutava üksuse vaheline kokkulepe, milles on kirjas laad, ulatus, eesmärgid ja teenustaseme kokkulepped.

5.   Asjaomane korraldaja esitab oma pädevale asutusele teabe seostest reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi, organiseeritud kauplemissüsteemi või samale asjaomasele korraldajale kuuluva kliendi korralduste süsteemse täitjaga või nende osaluse kohta.

Artikkel 3

Mitmepoolsete kauplemissüsteemide kohta esitatav lisateave

Lisaks artiklis 2 sätestatud teabele esitab asjaomane korraldaja oma pädevale asutusele direktiivi 2014/65/EL artikli 19 lõikes 3 sätestatud nõuete kohta järgmise teabe:

a)	sellise korra ja selliste süsteemide kirjeldus, mis on kehtestatud, et juhtida korraldaja riske, määrata kindlaks kõik tegevuse seisukohast olulised riskid ja võtta nende riskide maandamiseks tulemuslikud meetmed;

b)	korraldaja süsteemides täidetavate tehingute tõhusa ja õigeaegse lõpuleviimise hõlbustamiseks rakendatud korra kirjeldus;

c)	turul sõlmitud tehingute laadi ja ulatust ning korraldaja riskide ulatust ja taset arvestades turu nõuetekohase toimimise soodustamiseks piisavaks peetud finantsvahendite kirjeldus.

Artikkel 4

Juba tegutsevate mitmepoolsete kauplemissüsteemide kohta esitatav teave

Investeerimisühing või turukorraldaja, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (5) artikli 5 kohane tegevusluba ja kes käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval tegutseb, peab vajaduse korral esitama käesoleva määruse artiklites 2 ja 3 osutatud teabe, et:

a)	parandada, ajakohastada või täpsustada varem asjaomase korraldaja poolt oma pädevale asutusele esitatud teavet;

b)	tõendada direktiivist 2014/65/EL ja määrusest (EL) nr 600/2014 tulenevate selliste kohustuste täitmist, mis enne käesoleva määruse kohaldamist mitmepoolse kauplemissüsteemi suhtes ei kehtinud.

Artikkel 5

Mitmepoolsete kauplemissüsteemide kohta VKEde kasvuturuna registreerimiseks esitatav lisateave

Mitmepoolse kauplemissüsteemi VKEde kasvuturuna registreerimist taotlev asjaomane korraldaja tagab, et artiklite 2 ja 3 kohase teabe esitamisel on selgelt märgitud VKEde kasvuturu jaoks valitud funktsioonid või kord.

Artikkel 6

Organiseeritud kauplemissüsteemide kohta esitatav lisateave

Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldav asjaomane korraldaja peab lisaks artiklis 2 nõutule esitama oma pädevale asutusele järgmise teabe:

a)	teave selle kohta, kas kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 20 lõikega 5 tehakse organiseeritud kauplemissüsteemis sõltumatul viisil turutegemiseks koostööd teise investeerimisühinguga;

b)	üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas ja millises olukorras ta kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 20 lõikega 6 organiseeritud kauplemissüsteemis korraldusi kaalutlusõiguse alusel täidab;

c)	eeskirjad, protseduurid ja protokollid, mis võimaldavad korraldajal suunata liikme või osalise kaubandushuvi organiseeritud kauplemissüsteemist välja:

d)	direktiivi 2014/65/EL artikli 20 lõike 7 kohase kliendikorralduste sobitamistehingute kasutamise kirjeldus;

e)	eeskirjad ja protseduurid, millega tagatakse organiseeritud kauplemissüsteemis sõlmitud tehingute vastavus direktiivi 2014/65/EL artiklitele 24, 25, 27 ja 28, kui neid eeskirju organiseeritud kauplemissüsteemi kasutaja puhul korraldaja suhtes kohaldatakse.

Artikkel 7

Varaklassipõhine teave

Kui mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi asjaomane korraldaja kohaldab erinevate varaklasside suhtes erinevaid eeskirju, siis esitab ta käesolevas määruses nõutud teabe iga sellise varaklassi kohta eraldi.

Artikkel 8

Olulised muutused

1.   Asjaomane korraldaja esitab (juhul kui see on asjakohane, et hinnata korraldaja vastavust direktiivile 2014/65/EL ja määrusele (EL) nr 600/2014) oma pädevale asutusele kirjelduse kõikide oluliste muutuste kohta võrreldes käesoleva määruse kohaselt varem esitatud teabega.

2.   Kui asjaomane korraldaja saadab oma pädevale asutusele uue teabe, et varem käesoleva määruse kohaselt esitatud teavet parandada, ajakohastada või täpsustada, ei pea ta ühes sellega esitama väheolust või tehnilist laadi teavet, mis ei ole direktiivile 2014/65/EL või määrusele (EL) nr 600/2014 vastavuse hindamisel asjakohane.

3.   Käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval tegutsev investeerimisühing või turukorraldaja, kellel on direktiivi 2004/39/EÜ kohane tegevusluba mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamiseks, peab lisaks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatule esitama oma pädevale asutusele kirjelduse kõikidest olulistest muutustest võrreldes nimetatud direktiivi kohaselt varem mitmepoolse kauplemissüsteemi kohta pädevale asutusele esitatud teabega.

Artikkel 9

Kirjelduse esitamise vorm

1.   Kui asjaomane korraldaja esitab pädevale asutusele käesoleva määruse kohaselt tema korraldatava mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi toimimise kirjelduse, lisab asjaomane korraldaja ka lisa tabelis 1 sätestatud vormi nõuetele vastavad selged viited.

2.   Käesoleva määrusega nõutud teabe esitamisel lisab asjaomane korraldaja viited asjakohastele sätetele mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi eeskirjades, osaliste või asjaomaste kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepetes või lepingutes ning siseprotseduurides ja -strateegiates.

3.   Asjaomane korraldaja esitab käesoleva määrusega nõutud teabe oma pädevale asutusele elektrooniliselt.

4.   Käesoleva määrusega nõutud teabe esitamisel peab asjaomane korraldaja tegema järgmist:

a)	määrama igale esitatavale dokumendile kordumatu viitenumbri;

b)	tagama, et esitatavas teabes on selgelt kirjas, millise käesoleva määruse konkreetse nõude kohta see esitatakse ning millisest dokumendist selle teabe leiab, kasutades seejuures dokumendi tuvastamiseks kordumatut viitenumbrit;

c)	tagama, et kui mõni käesoleva määruse nõue tema suhtes ei kehti, siis teeb ta selle kohta märkuse ja lisab põhjenduse;

d)	esitab selle teabe lisa tabelis 1 sätestatud vormis.

5.   Kui kirjeldus esitatakse tegevusloa taotlemiseks, esitab samal ajal enam kui ühe teenuse pakkumist taotlev üksus üheainsa taotluse, milles on selgelt nimetatud, milliste teenuste kohta esitatud teave käib. Kui sama dokumendi arvessevõtmist soovitakse mitme tegevusloa taotluse puhul, tuleb lisa tabelis 1 sätestatud vormis teabe esitamiseks kasutada mitme taotluse raames sama dokumendi esitamisel sama viitenumbrit.

Artikkel 10

ESMA teavitamine

Pädev asutus annab ESMA-le elektrooniliselt ja lisa tabelis 2 sätestatud vormis teada, et asjaomasele korraldajale on antud mitmepoolse või organiseeritud kauplemissüsteemi luba.

Artikkel 11

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates direktiivi 2014/65/EL artikli 93 lõike 1 teises lõigus nimetatud kuupäevast.

---

(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

---

---

26.5.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/17

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/825,

25. mai 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

26.5.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/19

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/826,

25. mai 2016,

millega peatatakse lõssipulbri kindlaksmääratud hinnaga sekkumiskokkuost kuni 30. septembril 2016 lõppeva sekkumisperioodi lõpuni ja avatakse kokkuostu pakkumismenetlus

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed (2), eriti selle artikli 3 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määrust (EL) nr 1272/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (3), eriti selle artiklit 14 ja artikli 16 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/1549 (4) kohaselt kestab lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemik kuni 30. septembrini 2016.

(2)

Liikmesriikide poolt 25. mail 2016 vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 13 lõigetele 1 ja 3 esitatud teadete põhjal tundub, et kindlaksmääratud hinnaga sekkumiseks alates 1. jaanuarist 2016 pakutud lõssipulbri kogus ületab määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud 218 000 tonni suuruse piirkoguse. Seega tuleks kindlaksmääratud hinnaga lõssipulbri sekkumiskokkuost peatada kuni 30. septembril 2016 lõppeva sekkumisperioodi lõpuni, määrata kindlaks jaotuskoefitsient liikmesriikide sekkumisasutustelt 24. mail 2016 saadud kogustele ning lükata liikmesriikide sekkumisasutustelt 25. mail 2016 ja pärast seda saadud pakkumused tagasi.

(3)	Kooskõlas määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 28 lõikega 2 tuleb sekkumiseks pakutud lõssipulber pakkida 25-kilogrammise netomassiga kottidesse. Seepärast tuleks pakutav lõssipulbri kogus, mille suhtes rakendatakse jaotuskoefitsienti, ümardada lähima 25 kg kordseni.

(4)	Määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõike 2 kohaselt tuleks maksimaalse kokkuostuhinna kindlaksmääramiseks avada lõssipulbri pakkumismenetlus.

(5)	Määruse (EL) nr 1272/2009 II jaotise I peatüki III jaos on kehtestatud eeskirjad, mida komisjon peab järgima, kui avab pakkumismenetlusega määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 11 osutatud toodete sekkumiskokkuostu.

(6)	Määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 16 lõike 3 punkti b kohaselt tuleks pakkumuste esitamise tähtajad kindlaks määrata.

(7)	Vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 18 lõikele 1 tuleks kehtestada ajavahemik, mille jooksul peavad sekkumisametid komisjonile teatama kõigist vastuvõetavatest pakkumustest.

(8)	Haldustõhususe huvides peaksid liikmesriigid komisjoni teavitamiseks kasutama komisjoni määruse (EÜ) nr 792/2009 (5) kohaseid teabesüsteeme.

(9)	Kuna sekkumisasutused peavad kiiresti pärast käesoleva määruse avaldamist pakkujaid kindlaksmääratud hinnaga kokkuostu peatamisest ja jaotuskoefitsiendist teavitama, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kindlaksmääratud hinnaga kokkuostu peatamine

1.   Kindlaksmääratud hinnaga lõssipulbri sekkumiskokkuost on peatatud kuni 30. septembril 2016 lõppeva sekkumisperioodi lõpuni.

Võetakse vastu sekkumiseks pakutava lõssipulbri lõplik kogus, mis saadi erinevatelt pakkujatelt liikmesriigi sekkumisasutuste kaudu 24. mail 2016 ning mida on eelnevalt korrutatud jaotuskoefitsiendiga 10,4707 % ja ümardatud lähima 25 kg kordseni.

2.   Liikmesriikide sekkumisasutustelt 25. mail 2016 ja pärast seda kuni 30. septembrini 2016 saadud kindlaksmääratud hinnaga pakkumused lükatakse tagasi.

Artikkel 2

Pakkumismenetluse avamine

Pakkumismenetluse teel toimuv lõssipulbri sekkumiskokkuost, mis ületab määruse (EL) nr 1370/2013 artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud piiri, on määruse (EL) nr 1272/2009 II jaotise I peatüki III jao ja käesoleva määruse tingimuste kohaselt avatud kuni 30. septembrini 2016.

Artikkel 3

Pakkumuste esitamine

1.   Esimesse pakkumisvooru pakkumuste esitamise tähtaeg on 7. juuni 2016 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgnevates pakkumisvoorudes on pakkumuste esitamise lõpptähtaeg kuu esimesel ja kolmandal teisipäeval kell 12.00 (Brüsseli aja järgi).

Kui teisipäev on riigipüha, on tähtaeg eelmisel tööpäeval kell 12.00 (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumused esitatakse liikmesriikide poolt heaks kiidetud sekkumisametitele (6).

Artikkel 4

Komisjonile esitatavad teated

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 792/2009 esitatakse määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 18 lõike 1 kohane teade hiljemalt kell 16.00 (Brüsseli aja järgi) pakkumuse esitamise lõpptähtajaks, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 3.

Erandina määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 18 lõikest 3, kui liikmesriik ei teata komisjonile vastuvõetavatest pakkumusest esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul, käsitatakse seda komisjonile tühiteate esitamisena.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 346, 20.12.2013, lk 12.

(3)  ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.

(4)  Komisjoni 17. septembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1549, millega kehtestatakse piima ja piimatoodete sektori ajutised erakorralised meetmed või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemiku pikendamisega 2015. aastal ning või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemiku ettepoole tõstmisega 2016. aastal (ELT L 242, 18.9.2015, lk 28).

(5)  Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(6)  Sekkumisametite aadressid on kättesaadavad Euroopa Komisjoni veebilehel (http://ec.europa.eu/agriculture/milk/policy-instruments/index_en.htm).

---

26.5.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/22

---

KOMISJONI OTSUS (EL) 2016/827,

20. mai 2016,

teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma volituste pikendamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 käsitletakse liidu aluseks olevaid väärtusi ning artikliga 6 antakse põhiõiguste hartale aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud ja sätestatakse, et põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted.

(2)	20. novembril 1991 otsustas Euroopa Komisjon lülitada ühenduse teadusuuringute ja tehnika arendamise poliitika otsustamisprotsessi eetika, luues biotehnoloogia eetika nõustajate töörühma (GAEIB).

(3)

16. detsembril 1997 otsustas komisjon biotehnoloogia eetika nõustajate töörühma (GAEIB) asendada teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga (edaspidi „EGE töörühm“), laiendades selle volitusi teaduse ja tehnoloogia kõikidele valdkondadele. Seejärel EGE töörühma volitusi pikendati, viimati komisjoni otsusega 2010/1/EL (1). Nüüd on asjakohane pikendada EGE töörühma volitusi veel viieks aastaks ja nimetada selle uued liikmed.

(4)	EGE töörühma ülesanne on kas Euroopa Komisjoni taotlusel või omal algatusel ja kokkuleppel komisjoniga anda komisjonile nõu eetikaküsimustes. Komisjon võib juhtida EGE töörühma tähelepanu küsimustele, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu hinnangul on suure eetilise tähtsusega.

(5)	EGE töörühma liikmete jaoks tuleks kehtestada teabe avaldamise eeskirjad.

(6)	Isikuandmeid tuleks töödelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (2).

(7)	Otsus 2010/1/EL tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Volitused

Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma („EGE töörühm“) volitusi pikendatakse viieks aastaks.

Artikkel 2

Ülesanne

EGE töörühma ülesanne on kas komisjoni taotlusel või töörühma esimehe taotlusel (kokkuleppel komisjoni talitustega) anda komisjonile nõu teaduse ja uute tehnoloogialahendustega seotud eetikaküsimustes ning kõnealuste valdkondade edusammude laiemas ühiskondlikus mõjus. Selleks teeb EGE töörühm järgmist:

a)	selgitab välja ja sõnastab teaduse ja tehnoloogialahenduste arengust tulenevad eetilised küsimused ning analüüsib neid;

b)	annab analüüside ja soovituste näol suuniseid, mis on suunatud ELi poliitikakujunduse eetilisuse edendamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

Artikkel 3

Konsulteerimine

Komisjon võib konsulteerida EGE töörühmaga igas küsimuses, mis on seotud artiklis 2 osutatud valdkondadega. Selles kontekstis võib komisjon juhtida EGE töörühma tähelepanu küsimustele, mis parlamendi ja nõukogu hinnangul on suure eetilise tähtsusega.

Artikkel 4

Koosseis ja liikmete nimetamine

1.   EGE töörühmas on kuni 15 liiget. Liikmed on pädevad artiklis 2 osutatud valdkondades.

2.   Liikmed töötavad eraisikutena. Nad annavad komisjonile avalikes huvides ja sõltumatut nõu. Liikmed teavitavad komisjoni aegsasti mis tahes huvide konfliktist, mis võib mõjutada nende sõltumatust.

3.   Liikmed määrab ametisse komisjoni president teaduse ja innovatsiooni voliniku ettepanekul, lähtudes EGE töörühma liikmete valimise avalikule konkursile esitatud kandidaatidest ning valikumenetlusest, mille üle teostab järelevalvet valimiskomitee, tuginedes käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 sätestatud kriteeriumidele.

4.   EGE töörühma koosseisu ettepaneku esitamisel on valimiskomitee eesmärk tagada võimalikult kõrgetasemeline asjatundlikkus ja pluralism, geograafiline tasakaal ning asjakohase oskusteabe ja huvi pakkuvate valdkondade tasakaalustatud esindatus, võttes arvesse EGE töörühma konkreetseid ülesandeid, nõutavate erialateadmiste laadi ja avaliku konkursi raames väljendatud huvi. EGE töörühm on sõltumatu, pluralistlik ja valdkondadeülene.

5.   EGE töörühma liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Liikme ametiaja lõpus võib ta uuesti ametisse nimetada. EGE töörühma on võimalik kuuluda kuni kolm ametiaega.

6.   EGE töörühma liikmekandidaatide valimisel võetakse arvesse järgmisi tegureid ja kriteeriume:

a)

töörühma koosseisuga tagatakse, et oleks võimalik anda parima kvaliteediga sõltumatut nõu, mis ühendaks tarkuse ja ettenägelikkuse. Töörühma usaldusväärsus tugineb sinna kuuluvate naiste ja meeste omaduste tasakaalule ning üheskoos peegeldavad nad kogu Euroopat esindavat perspektiivi. Rangelt võetakse arvesse soolist tasakaalu ning piisavalt pööratakse tähelepanu vanuselisele tasakaalule ja geograafilisele jaotusele;

b)	töörühma kuuluvad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, kellel on Euroopas ja maailmas tunnustatud tippteadmised ja kogemused;

c)

liikmed esindavad rühma valdkonnaüleseid volitusi, hõlmates filosoofiat ja eetikat, loodus- ja sotsiaalteadusi ning õigust. Sellest hoolimata ei tohi nad end käsitada konkreetse teadusharu, maailmavaate või uurimisvaldkonna esindajana – nende seisukohad peavad olema laiapõhjalised ning peegeldama ühist arusaama olulistest hetke- ja tulevikutrendidest, sealhulgas teadusharudevahelisest ja -ülesest ning paljususe vaatenurgast, ning vajadusest anda eetikaalast nõu Euroopa tasandil;

d)	lisaks tunnustatud mainele toovad liikmed üheskoos poliitikakujundajateni eetikaalase nõu andmise kogemuse, mis on omandatud eri liikmesriikides, kogu Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

e)

töörühma kuuluvad liikmed, kellel on kogemusi sellistest organitest nagu nõuandekomisjonid ja -komiteed, valitsuse nõustajad, riiklikud eetikanõukogud, ülikoolid ja teadusasutused. Töörühma võib olla kasulik kaasata liikmeid, kellel on kogemusi mitmest riigist või kes pärinevad väljastpoolt Euroopa Liitu.

7.   EGE töörühma liikmed valitakse avaliku konkursi teel, mille puhul täpsustatakse täieliku avalduse esitamise kord. Komisjon avaldab konkursikutse Europa veebisaidil. Tagatakse ka link Europa veebisaidilt komisjoni eksperdirühmade ja muude samalaadsete üksuste registrile („eksperdirühmade register“).

8.   Kandidaate võib üles seada tingimusel, et kandidaat järgib täieliku taotluse esitamise korda.

9.   Komisjon avaldab EGE töörühma liikmete nimekirja eksperdirühmade registris.

10.   Liikmeks nimetamata, kuid käesoleva artikli lõikele 2 vastavad kandidaadid kantakse reservnimekirja. Komisjoni president võib nimetada liikmeid reservnimekirjast.

11.   Kui liige ei saa enam tõhusalt osaleda EGE töörühma töös või astub ametist tagasi või ei vasta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud tingimustele, võib komisjoni president tema ülejäänud ametiajaks nimetada asendaja reservnimekirjast.

Artikkel 5

Toimimine

1.   EGE töörühma töö kooskõlastamise ja korraldamise eest vastutab ning selle sekretariaadi ülesandeid täidab teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat tihedas koostöös EGE töörühma esimehega.

2.   EGE töörühm valib ametiajaks lihthäälteenamusega oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

3.   EGE töörühma liikmed ja kutsutud eksperdid järgivad ametisaladuse hoidmise kohustust, mis on sätestatud aluslepingutes ja nende rakenduseeskirjades, samuti komisjoni julgeolekunorme seoses ELi salastatud teabe kaitsmisega, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (3) ja (EL, Euratom) 2015/444 (4). Kui kõnealused isikud neid nõudeid ei järgi, võib komisjon võtta kõik asjakohased meetmed.

4.   EGE töörühma tööprogrammi, sealhulgas töörühma omal algatusel tehtud eetikaanalüüsid, kiidab heaks komisjon. Iga eetikaanalüüsi taotlus sisaldab taotletava analüüsi parameetreid. EGE töörühmalt arvamuse taotlemise korral võib komisjon määrata arvamuse esitamise tähtaja.

5.   EGE töörühma arvamused hõlmavad soovitusi. Need põhinevad teadusvaldkondade ja tehnoloogialahenduste tipptaseme ülevaatel ning käsitletavate eetikaküsimuste põhjalikul analüüsil. EGE töörühma soovitused edastatakse komisjoni asjaomastele talitustele.

6.   EGE töörühm töötab kollegiaalselt ja püüab saavutada liikmete vahel konsensust. EGE töörühm võtab eksperdirühmade standardtöökorra alusel ja komisjoni esindaja nõusolekul vastu oma töökorra. Töökorraldusega püütakse tagada kõikide liikmete aktiivne osalemine rühma töös.

7.   Üldjuhul toimuvad EGE töörühma kohtumised komisjoni ruumides vastavalt komisjoni kehtestatud korrale ja ajakavale. EGE töörühm peab 12 kuu jooksul vähemalt kuus koosolekut, mis hõlmavad umbes 12 tööpäeva aastas. Vajaduse korral võib kokkuleppel komisjoni esindajaga korraldada täiendavaid koosolekuid.

EGE analüüside ettevalmistamiseks ja olemasolevate vahendite piires võib komisjoni esindaja:

—

kutsuda vajaduse korral asjaomaste vabaühenduste ja esindusorganite eksperte ja esindajaid erakorraliseks arvamuste vahetuseks. Kui seda peetakse vajalikuks teaduse ja uute tehnoloogialahenduste edusammudega seotud eetikaküsimuste laia spektri käsitlemiseks, võib komisjon EGE töörühma töösse erakorraliselt ja ajutiselt kaasata ka väliseksperte;

—	algatada uuringuid vajaliku teadus- ja tehnikateabe kogumiseks;

—	lubada luua konkreetsete teemadega tegelemiseks töörühmi;

—	luua tihedad sidemed liikmesriikides ja kolmandates riikides eetikaküsimustega tegelevate asutuste esindajatega.

Lisaks korraldab komisjon avaliku ümarlaua, et soodustada dialoogi ja suurendada töörühma arvamuste läbipaistvust. EGE töörühm loob tihedad sidemed rühma tööga seotud komisjoni talitustega.

8.   EGE töörühm püüab saavutada konsensust. Kui arvamust ei võeta aga vastu ühehäälselt, lisatakse sellesse ka eriarvamused („vähemuse arvamus“) ja vastu oleva(te) liikme(te) nimi/nimed. Arvamus edastatakse komisjoni presidendile või presidendi määratud esindajale. Iga arvamus avaldatakse ja edastatakse pärast vastuvõtmist viivitamata Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

9.   Kui operatiivsed asjaolud nõuavad konkreetse teema kohta nõu andmist kiiremini kui arvamuse vastuvõtmine võimaldaks, võib teha lühiavaldusi või muid analüüse, millele vajaduse korral järgneb põhjalikum analüüs arvamuse vormis, tagades samas läbipaistvuse, nagu ka kõigi teiste arvamuste puhul. Avaldused avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks EGE töörühma veebisaidil. Oma tööprogrammi osana ja kokkuleppel komisjoni esindajaga võib EGE töörühm arvamust ajakohastada, kui ta peab seda vajalikuks.

10.   EGE töörühma arutelud on konfidentsiaalsed. Komisjoni esindajaga kooskõlastatult võib EGE töörühm liikmete lihthäälteenamusega otsustada oma arutelud üldsusele avalikustada.

11.   Kõik EGE töörühma tegevusega seotud asjaomased dokumendid (nt päevakorrad, protokollid, arvamused ja liikmete kaastööd) avaldatakse kas eksperdirühmade registris või lingiga registrist asjakohasele veebisaidile. Avaldamise suhtes võib teha erandeid juhul, kui dokumendi avalikustamist peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (5) artiklis 4 määratletud avalikku või erahuvi kahjustavaks.

12.   Enne volituste lõppu koostab EGE töörühm esimehe juhtimisel oma tegevusaruande. Aruanne avaldatakse ja edastatakse vastavalt lõikes 11 sätestatud korrale.

Artikkel 6

Koosolekutega seotud kulud

1.   EGE töörühma töös osalejatele ei maksta nende osutatud teenuste eest tasu.

2.   Komisjon hüvitab EGE töörühma liikmete koosolekutel osalemisega seotud reisi- ja elamiskulud kehtivate sätetega ette nähtud korras.

3.   Nimetatud kulud hüvitatakse nende summade piires, mis on iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

Artikkel 7

Lõppsätted

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub avaldamisele järgneval päeval. Otsus 2010/1/EL tunnistatakse kehtetuks.

---

(1)  Komisjoni 23. detsembri 2009. aasta otsus 2010/1/EL teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma volituste pikendamise kohta (ELT L 1, 5.1.2010, lk 8).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8. 12.1.2001, lk 1).

(3)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(4)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

---

26.5.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 137/27

---

Nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) parandus

( Euroopa Ühenduste Teataja L 377, 31. detsember 1991 )

(Eestikeelne eriväljaanne, peatükk 05, köide 10)

Leheküljel 18 VI lisa punktis a

asendatakse

järgmisega:

---