21.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/1

(1)

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada menetluslikud tagatised selleks, et lapsed, st alla 18-aastased isikud, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad, oleksid võimelised asjaomasest menetlusest aru saama ja seda jälgima ning kasutama oma õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ning et ära hoida uute õigusrikkumiste toimepanemist laste poolt ja edendada nende lõimumist ühiskonda.

(2)

Käesoleva direktiivi eesmärk on kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetlusõiguste kaitse ühiste miinimumnormide kehtestamisega suurendada liikmesriikide usaldust üksteise kriminaalõiguse süsteemide vastu, aidates sellega kaasa kriminaalasjades tehtavate otsuste vastastikuse tunnustamise hõlbustamisele. Sellised ühised miinimumnormid peaksid kõrvaldama ka takistused kodanike vabalt liikumiselt liikmesriikide territooriumil.

(3)

Kuigi liikmesriigid on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „konventsioon“), kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni osalised, näitavad kogemused, et ainuüksi see asjaolu ei tekita alati piisavat usaldust teiste liikmesriikide kriminaalõiguse süsteemide vastu.

(4)

Nõukogu võttis 30. novembril 2009 vastu resolutsiooni teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetluses (3) (edaspidi „teekaart“). Järkjärgulise lähenemisviisi kohaselt nõutakse teekaardis meetmete võtmist, mis käsitlevad õigust kirjalikule ja suulisele tõlkele (meede A), õigust teabele õiguste ja süüdistuse kohta (meede B), õigust õigusabile ja õigusnõustamisele (meede C), õigust suhelda sugulaste, tööandjate ja konsulaarasutustega (meede D) ning eriomaseid kaitsemeetmeid selliste kahtlustatavate või süüdistatavate jaoks, kes kuuluvad kaitsetute isikute kategooriasse (meede E). Teekaardis rõhutatakse, et esitatud õiguste järjekord on soovituslik, mis tähendab, et seda võib vastavalt prioriteetidele muuta. Teekaart on koostatud selliselt, et see toimiks tervikuna, selle kasu avaldub täielikult vaid kõigi osade rakendamisel.

(5)

Euroopa Ülemkogu avaldas 11. detsembril 2009 heameelt teekaardi vastuvõtmise üle ja lisas selle Stockholmi programmi „Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel (4)“ (punkt 2.4). Euroopa Ülemkogu rõhutas, et teekaart ei ole täielik, ning kutsus komisjoni üles analüüsima kahtlustatavate ja süüdistatavate minimaalsete menetlusõiguste muid aspekte ning hindama, kas parema koostöö edendamiseks selles valdkonnas on vaja käsitleda muid küsimusi, näiteks süütuse presumptsiooni.

(6)

Neli õigusakti on teekaardi alusel tänaseks juba vastu võetud, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2010/64/EL, (5) 2012/13/EL, (6) 2013/48/EL (7) ning (EL) 2016/343 (8).

(7)

Käesoleva direktiiviga edendatakse lapse õigusi, võttes arvesse Euroopa Nõukogu suuniseid lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta.

(8)

Kui laps on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav või tema suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlust kooskõlas nõukogu raamotsusega 2002/584/JSK (9) (edaspidi „isik, kelle üleandmist taotletakse“), peaksid liikmesriigid tagama, et esmalt võetakse alati arvesse lapse parimaid huvisid kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 24 punktiga 2.

(9)

Lapsele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et säilitada lapse arengupotentsiaal ja ühiskonda taaslõimumise väljavaated.

(10)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada lastele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad, ja lastele, kelle üleandmist taotletakse. Laste puhul, kelle üleandmist taotletakse, tuleks käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid kohaldada alates hetkest, mil nad võetakse vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vahi alla.

(11)

Käesolevat direktiivi või selle teatavaid sätteid tuleks kohaldada ka sellistele kriminaalmenetluses kahtlustatavatele või süüdistatavatele, kes olid menetluse algatamise ajal lapsed, kuid kes on pärast seda saanud 18-aastaseks, ning kui käesoleva direktiivi kohaldamine on asjakohane, võttes arvesse kõiki kriminaalasjaga seotud asjaolusid, sealhulgas asjaomase isiku küpsust ja kaitsetust.

(12)

Kui isik on ajal, mil temast saab kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, saanud 18-aastaseks, kuid kuritegu pandi toime ajal, mil isik oli laps, julgustatakse liikmesriike kohaldama käesoleva direktiiviga ette nähtud menetluslikke tagatisi, kuni kõnealune isik saab 21-aastaseks, vähemalt seoses kuritegudega, mille on toime pannud sama kahtlustatav või süüdistatav ning mida uuritakse ja menetletakse koos, sest need on lahutamatult seotud kriminaalmenetlusega, mis algatati asjaomase isiku suhtes enne tema 18-aastaseks saamist.

(13)

Liikmesriigid peaksid võtma lapse vanuse kindlakstegemisel aluseks lapse enda väited, kontrollima lapse perekonnaseisu, uurima dokumente ja muid tõendeid ning kui sellised tõendid puuduvad või ei ole veenvad, tuginema arstlikule kontrollile. Arstlik kontroll tuleks läbi viia viimase abinõuna ning ranges kooskõlas lapse õiguste, füüsilise puutumatuse ja inimväärikusega. Kui säilib kahtlus, et isik võib olla alaealine, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel eeldada, et ta on laps.

(14)

Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada mõningate vähem tähtsate süütegude korral. Direktiivi tuleks sellegipoolest kohaldada juhul, kui lapselt, kes on kahtlustatav või süüdistatav, võetakse vabadus.

(15)

Mõnes liikmesriigis on suhteliselt vähem tähtsate süütegude korral muu kui vabadusekaotusliku karistuse mõistmise pädevus muul asutusel kui kriminaalasjades pädeval kohtul. See võib nii olla näiteks liikluseeskirja ulatusliku rikkumise korral, mis võidakse avastada maanteeliikluse kontrolli käigus. Sellistel juhtudel ei oleks mõistlik nõuda, et pädevad asutused peaksid tagama kõik käesoleva direktiivi kohased õigused. Kui liikmesriigi õiguses on sätestatud vähem tähtsate süütegude eest karistuste mõistmine sellise asutuse või ametiisiku poolt ja õigus edasi kaevata või võimalus asjaomasel juhul muul viisil kriminaalasjades pädevasse kohtusse pöörduda, tuleks käesolevat direktiivi seega kohaldada üksnes kõnealuses kohtus pärast sellist edasikaebamist või kohtusse pöördumist toimuvate menetluste suhtes.

(16)

Mõnes liikmesriigis loetakse kuriteoks teatavad vähem tähtsad süüteod, eeskätt liikluseeskirja, kohalike omavalitsusüksuste määruste ning avaliku korra pisirikkumised. Sellistel juhtudel ei ole mõistlik nõuda, et pädevad asutused peaksid tagama kõik käesoleva direktiivi kohased õigused. Kui liikmesriigi õiguses on vähem tähtsate süütegude puhul sätestatud, et vabadusekaotuslikku karistust ei saa mõista, tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes kriminaalasjades pädeva kohtu menetluste suhtes.

(17)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ainult kriminaalmenetlusele. Seda ei tohiks kohaldada muud liiki menetlustele, eelkõige sellistele menetlustele, mis on mõeldud spetsiaalselt laste jaoks ja mille tulemuseks võivad olla kaitse-, paranduslikud või kasvatuslikud meetmed.

(18)

Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks arvesse võtta direktiive 2012/13/EL ja 2013/48/EL. Käesolevas direktiivis sätestatakse täiendavad tagatised seoses lastele ja vanemliku vastutuse kandjale esitatava teabega, et võtta arvesse laste erivajadusi ja haavatavust.

(19)

Lapsed peaksid saama teavet menetluse käigu üldiste aspektide kohta. Selleks tuleks neile eelkõige lühidalt selgitada menetluse järgmisi etappe, niivõrd kui see on kriminaalmenetluse huvisid arvesse võttes võimalik, ning menetlusega seotud ametiasutuste rolli. Antav teave peaks sõltuma kriminaalasja asjaoludest.

(20)

Lastele tuleks menetluse võimalikult varases sobivas staadiumis teatada õigusest arstlikule kontrollile ja seda hiljemalt vabaduse võtmisel, kui selline meede lapse suhtes võetakse.

(21)

Kui lapselt võetakse vabadus, peaks lapsele vastavalt direktiivile 2012/13/EL antav õiguste deklaratsioon sisaldama selget teavet lapse käesoleva direktiivi kohaste õiguste kohta.

(22)

Liikmesriigid peaksid vanemliku vastutuse kandjat suuliselt või kirjalikult või mõlemal viisil teavitama kohaldatavatest menetlusõigustest. See teave tuleks esitada niipea kui võimalik ja nii üksikasjalikult kui vaja, et tagada õiglane menetlus ja lapse õiguste tõhus rakendamine.

(23)

Teatavatel tingimustel, mis võivad olla seotud ka ainult ühega vanemliku vastutuse kandjast, tuleks teavitada muud sobivat täiskasvanut, kelle laps on nimetanud ja kelle pädev asutus on sellisena heaks kiitnud. Üheks selliseks juhuks võib olla olukord, kus objektiivsed ja faktilised asjaolud viitavad või annavad alust kahtlusele, et teabe andmine vanemliku vastutuse kandjale võib kriminaalmenetlust oluliselt kahjustada, eelkõige, kui tõendeid võidakse hävitada või muuta või tunnistajaid mõjutada või kui vanemliku vastutuse kandja võib olla koos lapsega väidetava kriminaalse tegevusega seotud.

(24)

Kui asjaolud, mille tõttu pädev asutus edastas teavet vanemliku vastutuse kandja asemel muule sobivale täiskasvanule, ära langevad, tuleks igasugune teave, mille laps käesoleva direktiivi kohaselt saab ja mis on menetluse käigus endiselt asjakohane, edastada vanemliku vastutuse kandjale. See nõue ei tohiks kriminaalmenetlust tarbetult pikendada.

(25)

Lapsel, kes on kahtlustatav või süüdistatav, on õigus kaitsjale kooskõlas direktiiviga 2013/48/EL. Kuna lapsed on kaitsetud ega ole alati võimelised kriminaalmenetlusest täielikult aru saama ja seda jälgima, peaks neid käesolevas direktiivis osutatud olukordades abistama kaitsja. Niisugustes olukordades peaksid liikmesriigid korraldama, et asjaomast last abistaks kaitsja, kui laps ise või vanemliku vastutuse kandja ei ole kaitsja abi korraldanud. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral andma õigusabi tagamaks, et last abistab tulemuslikult kaitsja.

(26)

Käesoleva direktiivi kohase kaitsja abi kasutamise eeldus on, et lapsel on õigus kaitsjale kooskõlas direktiiviga 2013/48/EL. Seetõttu, kui direktiivi 2013/48/EL sätte kohaldamine ei võimaldaks lapsel käesoleva direktiivi kohaselt kaitsja abi kasutada, ei tuleks seda sätet kohaldada lapse õiguse suhtes direktiivi 2013/48/EL kohaselt kaitsja abile. Teisest küljest ei tohiks käesolevas direktiivis kaitsja abi kohta sätestatud erandid mõjutada direktiivi 2013/48/EL kohast õigust kaitsja abile ega harta ja konventsiooni ning liikmesriikide ja muu liidu õiguse kohast õigust õigusabile.

(27)

Käesoleva direktiivi sätteid kaitsja abi kohta tuleks asjatu viivituseta kohaldada niipea, kui lapsele on teatatud, et ta on kahtlustatav või süüdistatav. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab kaitsja abi seda, et kaitsja annab õigusabi ja esindab last kriminaalmenetluses. Kui käesolevas direktiivis nähakse ette, et kaitsja abistab last küsitlemise ajal, peaks kaitsja olema kohal. Ilma et see piiraks lapse õigust kaitsjale vastavalt direktiivile 2013/48/EL, ei tähenda kaitsja abi seda, et kaitsja peaks viibima iga uurimis- või tõendite kogumise toimingu juures.

(28)

Tingimusel, et see on kooskõlas õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, ei hõlma liikmesriigi kohustus tagada lapsele, kes on kahtlustatav või süüdistatav, käesoleva direktiivi kohaselt kaitsja abi järgmisi olukordi: lapse isiku kindlakstegemine; otsus uurimise alustamise üle; relvade olemasolu või muude selliste turvalisusaspektide kontrollimine; uurimis- või tõendite kogumise toimingud, välja arvatud need, millele on käesolevas direktiivis konkreetselt osutatud, nagu kehaline kontroll, füüsiline läbivaatus, vere-, alkoholi- või muu selline test, fotode tegemine või sõrmejälgede võtmine või lapse toomine pädeva asutuse või ametiisiku ette või üleandmine vanemliku vastutuse kandjale või muule sobivale täiskasvanule kooskõlas liikmesriigi õigusega.

(29)

Kui lapsest, kes algselt ei olnud kahtlustatav ega süüdistatav, vaid näiteks tunnistaja, saab kahtlustatav või süüdistatav, peaks sellel lapsel olema õigus ennast mitte süüstada ja keelduda ütluste andmisest kooskõlas liidu õiguse ja konventsiooniga, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus (Euroopa Kohus) ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Seetõttu osutatakse käesolevas direktiivis otsesõnu tegelikule olukorrale, kus politseis või muus õiguskaitseasutuses kriminaalmenetluse käigus toimuva küsitlemise ajal saab lapsest kahtlustatav või süüdistatav. Kui lapsest, kes ei olnud kahtlustatav või süüdistatav, saab niisuguse küsitlemise ajal kahtlustatav või süüdistatav, tuleks küsitlemine katkestada, kuni lapsele selgitatakse, et ta on kahtlustatav või süüdistatav, ja kuni ta saab käesoleva direktiivi kohaselt kaitsja abi.

(30)

Tingimusel, et see on kooskõlas õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, peaks liikmesriikidel olema võimalik teha erand kaitsja abi tagamise kohustusest, kui kaitsja abi ei ole kriminaalasja asjaolusid arvestades proportsionaalne, mida tuleks mõista nii, et alati tuleks esikohale seada lapse parimad huvid. Igal juhul peaks last abistama kaitsja, kui laps tuuakse pädeva kohtu või kohtuniku ette, et otsustada vahi all pidamise üle käesoleva direktiivi kohaldamisalas oleva menetluse mis tahes staadiumis, samuti vahi all pidamise ajal. Peale selle ei tohiks kriminaalkaristusena mõista vabadusekaotuslikku karistust, välja arvatud juhul, kui last on abistanud kaitsja, nii et ta on saanud tõhusalt kasutada oma kaitseõigust, ja igal juhul ülekuulamise ajal kohtuistungil. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada sellega seotud praktiline kord.

(31)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha kaalukal põhjusel kaitsja abi tagamise kohustusest ajutine erand kohtueelses staadiumis, nimelt, kui ilmneb tungiv vajadus hoida ära oluline kahju isiku elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele või kui uurimisasutustel tuleb kiiresti tegutseda, et ennetada raske kuriteoga seotud kriminaalmenetluse olulist kahjustamist, muu hulgas selleks, et saada teavet raske kuriteo väidetavate kaasosaliste kohta või hoida ära raske kuriteoga seotud tähtsa tõendi kaotsiminek. Ühel sellisel kaalukal põhjusel tehtud ajutise erandi kohaldamise ajal peaks pädevatel asutustel olema võimalik last küsitleda ilma kaitsja kohalolekuta, tingimusel et teda on teavitatud, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest, ja tal on võimalik seda õigust kasutada, ning kui küsitlemine ei kahjusta kaitseõigust, sealhulgas õigust ennast mitte süüstada. Küsitlemist peaks olema võimalik läbi viia vajalikus ulatuses üksnes teabe saamiseks, mis on hädavajalik, et hoida ära oluline kahju isiku elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele või hoida ära kriminaalmenetluse oluline kahjustamine. Selle ajutise erandi kuritarvitamine kahjustaks põhimõtteliselt pöördumatult kaitseõigust.

(32)

Liikmesriigid peaksid oma õiguses selgelt sätestama sellise ajutise erandi alused ja kriteeriumid ning neid piiratud määral kasutama. Iga ajutine erand peaks olema proportsionaalne, ajaliselt rangelt piiratud, see ei tohiks põhineda üksnes väidetava kuriteo liigil või raskusastmel ega tohiks kahjustada õiglast menetlust üldiselt. Liikmesriigid peaksid tagama, et kui loa käesoleva direktiivi kohase erandi tegemiseks on andnud pädev asutus, kes ei ole kohtunik ega kohus, võib kohus asjaomast otsust hinnata vähemalt kohtumenetluse staadiumis.

(33)

Lapse ja tema kaitsja vahelise suhtluse konfidentsiaalsus on kaitseõiguste tõhusa teostamise seisukohast määrava tähtsusega ning oluline osa õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele. Seetõttu peaksid liikmesriigid seoses käesoleva direktiivi kohaselt sätestatud õigusega kaitsja abile austama kaitsja ja lapse kohtumiste ja muude suhtlusvormide konfidentsiaalsust ilma erandeid tegemata. Käesolev direktiiv ei piira menetlusi sellises olukorras, kus objektiivsed ja faktilised asjaolud annavad alust kahtlustada, et kaitsja on kuriteo toimepanemisega seotud koos lapsega. Kaitsja mis tahes kuritegelikku tegevust ei tohiks pidada lapsele õiguspärase abi andmiseks käesoleva direktiivi raames. Kohustus austada konfidentsiaalsust ei eelda üksnes seda, et liikmesriigid hoiduvad sellisesse suhtlusse sekkumast või seda takistamast, vaid ka seda, et kui lapselt võetakse vabadus või ta asub muul viisil riigi kontrolli all olevas kohas, tagavad liikmesriigid, et suhtluse kord tagab sellise konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda. See ei tohiks piirata kinnipidamisasutustes kehtivat korda (näiteks kirjavahetuse jälgimine), mille eesmärk on ära hoida kinnipeetavatele keelatud esemete saatmine, tingimusel et selline kord ei võimalda pädevatel asutustel lugeda lapse ja tema kaitsja vahelist kirjavahetust. Käesoleva direktiiviga ei piirata ka liikmesriigi õiguses ette nähtud menetlusi, mille kohaselt võidakse kirjade edasisaatmisest keelduda, kui saatja ei nõustu sellega, et kirjad esitatakse kõigepealt pädevale kohtule.

(34)

Käesoleva direktiiviga ei piirata konfidentsiaalsusnõude rikkumist, mis tuleneb pädevate asutuste teostatavast seaduslikust järelevalvest. Samuti ei piirata käesoleva direktiiviga tööd, mida teevad näiteks liikmesriikide luureteenistused liikmesriikide julgeoleku kaitsmisel kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikega 2, või tööd, mis kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 72 reguleerimisalasse, mille kohaselt ei tohi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva ELi toimimise lepingu V jaotise III osa mõjutada liikmesriikide selliste kohustuste täitmist, mis on seotud avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku kaitsmisega.

(35)

Lapsel, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, peaks olema õigus individuaalsele hindamisele, et tuvastada tema erivajadused seoses kaitse, hariduse, koolituse ja ühiskonda lõimumisega, et teha kindlaks, kas ja kui suures ulatuses ta vajaks kriminaalmenetluses erimeetmeid, ning et määrata kindlaks tema kriminaalvastutuse ulatus ja tema suhtes kohaldatava konkreetse karistuse või kasvatusliku meetme sobivus.

(36)

Individuaalse hindamise käigus tuleks eelkõige arvesse võtta lapse isiksust ja küpsust, lapse majanduslikku, sotsiaalset ja perekondlikku tausta, sealhulgas tema elukeskkonda, ning lapse erilist kaitsetust põhjustavaid asjaolusid, nagu õpi- ja suhtlemisraskused.

(37)

Individuaalse hindamise ulatust ja üksikasju peaks olema võimalik kohandada vastavalt kriminaalasja asjaoludele, võttes arvesse väidetava kuriteo raskust ja meetmeid, mis võidakse võtta, kui laps sellises kuriteos süüdi mõistetakse. Sama lapse kohta hiljuti koostatud individuaalset hinnangut saab kasutada, kui see ajakohastatakse.

(38)

Pädevad asutused peaksid individuaalsel hindamisel saadud teavet arvesse võtma, kui nad otsustavad, kas lapse suhtes võetakse konkreetseid meetmeid, nagu praktilise abi osutamine, lapse suhtes võetud ennetavate meetmete, näiteks ajutise vahi all pidamise või alternatiivsete meetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamine, ning lapse iseloomuomadusi ja olukorda tuleks arvesse võtta mis tahes otsuse või toimingu puhul kriminaalmenetluse käigus, sealhulgas kohtuotsuse tegemisel. Kui individuaalne hindamine ei ole veel valmis, ei tohiks see takistada pädevaid asutusi niisuguseid meetmeid võtmast või otsuseid tegemast, kui täidetakse käesolevas direktiivis sätestatud tingimusi, sealhulgas seda, et individuaalne hindamine peaks toimuma menetluse varaseimas asjakohases staadiumis. Kui individuaalne hindamine on valmis, võidakse enne individuaalset hindamist võetud meetmete või tehtud otsuste asjakohasust ja tõhusust uuesti kaaluda.

(39)

Individuaalne hindamine peaks toimuma menetluse varaseimas asjakohases staadiumis ja õigel ajal, et prokurör, kohtunik või muu pädev ametiisik võiks selle käigus saadud teavet arvesse võtta, enne kui esitatakse süüdistus kohtulikuks aruteluks. Kui individuaalset hindamist ei ole läbi viidud, peaks olema siiski võimalik süüdistus esitada, kui see on lapse parimates huvides. Nii võidakse toimida näiteks juhul, kui laps viibib eelvangistuses ja individuaalse hindamise ootamine võiks eelvangistust tarbetult pikendada.

(40)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha individuaalse hindamise kohustusest erand, kui niisugune erand on kriminaalasja asjaoludega põhjendatud, võttes muu hulgas arvesse väidetava süüteo raskust ja meetmeid, mida võidakse võtta, kui laps sellises süüteos süüdi tunnistatakse, ning tingimusel, et selline erand on kooskõlas lapse parimate huvidega. Seejuures tuleks arvesse võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas asjaolu, kas lapse kohta on hiljuti kriminaalmenetluse käigus läbi viidud individuaalne hindamine või võib asjaomasel juhul menetleda ilma süüdistuseta.

(41)

Hoolsuskohustus lapse suhtes, kes on kahtlustatav või süüdistatav, toetab õiglast kohtumõistmist, eelkõige kui lapselt võetakse vabadus ja ta on seetõttu eriti kaitsetus olukorras. Et tagada lapse, kellelt võetakse vabadus, isikupuutumatus, peaks lapsel olema õigus arstlikule kontrollile. Sellise arstliku kontrolli peaks tegema arst või muu kvalifitseeritud spetsialist kas pädevate asutuste algatusel, eelkõige juhul, kui lapse konkreetsed tervisenäitajad selliseks kontrolliks põhjust annavad, või lapse, vanemliku vastutuse kandja või lapse kaitsja taotlusel. Liikmesriigid peaksid kehtestama praktilise korra käesoleva direktiivi kohaselt tehtava arstliku kontrolli ja lapse juurdepääsu kohta sellisele arstlikule kontrollile. Niisugune kord võiks muu hulgas hõlmata ka olukordi, kus sama lapse kohta esitatakse lühikese aja jooksul kaks või rohkem arstliku kontrolli taotlust.

(42)

Lapsed, kes on kriminaalmenetluses süüdistatavad või kahtlustatavad, ei ole alati võimelised mõistma küsitlemise sisu. Sellistele lastele piisava kaitse tagamiseks tuleks seetõttu laste küsitlemine politsei või muu õiguskaitseasutuse poolt audiovisuaalselt salvestada, kui see on proportsionaalne, võttes muu hulgas arvesse seda, kas kaitsja viibib kohal ja kas lapselt võetakse vabadus, mida tuleks mõista nii, et esikohale tuleks alati seada lapse parimad huvid. Käesoleva direktiiviga ei nõuta liikmesriikidelt audiovisuaalsete salvestiste tegemist laste küsitlemisest kohtuniku poolt või kohtus.

(43)

Kui käesoleva direktiivi kohaselt tuleks teha audiovisuaalne salvestis, kuid ettenägematu tehniline probleem muudab sellise salvestise tegemise võimatuks, peaks politseil või muul õiguskaitseasutusel olema võimalik küsitleda last ilma audiovisuaalse salvestamiseta, tingimusel et on tehtud mõistlikke pingutusi tehnilise probleemi lahendamiseks, küsitlemist ei ole asjakohane edasi lükata ning see on kooskõlas lapse parimate huvidega.

(44)

Vaatamata sellele, kas lapse küsitlemist audiovisuaalselt salvestatakse, tuleks küsitlemine igal juhul läbi viia viisil, mis arvestab asjaomase lapse vanust ja küpsust.

(45)

Lapsed on iseäranis kaitsetud, kui neilt võetakse vabadus. Seetõttu tuleks teha erilisi jõupingutusi vältimaks vabaduse võtmist ja eelkõige laste vahi all pidamist menetluse mis tahes staadiumis enne seda, kui kohus on teinud lõpliku otsuse küsimuses, kas asjaomane laps on kuriteo toime pannud, võttes arvesse võimalikke riske laste füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele arengule ja kuna vabaduse võtmine võib raskendada nende taaslõimumist ühiskonda. Liikmesriigid võivad kehtestada praktilise korra, nagu suunised või juhised politseiametnikele, käesoleva nõude kohaldamiseks politsei kinnipidamise juhtudele. Mingil juhul ei välista see nõue politsei või muu õiguskaitseasutuse võimalust laps kinni pidada, kui see näib esmapilgul vajalik, nagu teolt tabamisel või vahetult pärast kuriteo toimepanemist.

(46)

Pädevad asutused peaksid alati kaaluma vahi all pidamisele alternatiivseid meetmeid (alternatiivsed meetmed) ja võimaluse korral selliseid meetmeid rakendama. Sellised alternatiivsed meetmed võivad hõlmata keeldu lapsel teatavates kohtades viibida, kohustust elada teatavas kohas, piiranguid suhtlemisel teatavate isikutega, kohustust teavitada pädevaid asutusi, osalemist haridusprogrammides või tingimusel, et laps sellega nõus on, osalemist teraapia või sõltuvusravi programmides.

(47)

Kohus peaks lapse vahi all pidamise korrapäraselt läbi vaatama ning seda võib teha ka kohtunik ainuisikuliselt. Kohus peaks saama sellise korrapärase läbivaatamise teha ex officio või lapse, lapse kaitsja või muu õigusasutuse kui kohtu, eelkõige prokuröri taotlusel. Liikmesriigid peaksid kehtestama selle kohta praktilise korra, muu hulgas olukorra puhuks, kus kohus on juba ex officio korrapärase läbivaatamise teinud ning laps või lapse kaitsja taotleb uut läbivaatamist.

(48)

Laste vahi all pidamise korral tuleks neile tagada spetsiaalsed kaitsemeetmed. Eelkõige tuleks neid hoida täiskasvanutest lahus, välja arvatud juhul, kui vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 37 punktile c leitakse, et lapse eraldamata jätmine on lapse parimates huvides. Kui kinnipeetav laps saab 18-aastaseks, peaks säilima võimalus teda kinni pidada täiskasvanutest eraldi, kui see on asjaomase isiku asjaolusid arvestades põhjendatud. Arvestades nende loomuomast kaitsetust, tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, kuidas kinnipeetavaid lapsi koheldakse. Lastel peaks olema juurdepääs oma vajadustele vastavatele võimalustele haridust omandada.

(49)

Liikmesriigid peaksid ühtlasi tagama, et politsei poolt kinni peetud lapsed, kes on kahtlustatavad või süüdistatavad, hoitaks täiskasvanutest lahus, välja arvatud juhul, kui leitakse, et lapse eraldamata jätmine on lapse parimates huvides, või kui erakorralistel asjaoludel ei ole võimalik seda teha, tingimusel et lapsi hoitakse täiskasvanutega koos viisil, mis on kooskõlas lapse parimate huvidega. Näiteks hõredalt asustatud aladel peaks politseil olema võimalik lapsi erandkorras kinni pidada koos täiskasvanutega, välja arvatud juhul, kui see on lapse parimate huvidega vastuolus. Sellisel juhul tuleks pädevatelt asutustelt nõuda erilist valvsust, et kaitsta lapse füüsilist puutumatust ja heaolu.

(50)

Lapsi peaks olema võimalik kinni pidada koos noorte täiskasvanutega, välja arvatud juhul, kui see on lapse parimate huvidega vastuolus. Liikmesriigid peaksid kindlaks määrama, millised isikud loetakse vastavalt nende riigisisesele õigusele ja menetlustele noorteks täiskasvanuteks. Liikmesriikidel soovitatakse kindlaks määrata, et vanemaid kui 24-aastaseid isikuid ei saa liigitada noorteks täiskasvanuteks.

(51)

Laste vahi all pidamise korral peaksid liikmesriigid võtma käesolevas direktiivis sätestatud asjakohased meetmed. Nende meetmetega tuleks muu hulgas tagada perekonnaelu õiguse tõhus ja järjepidev rakendamine. Lastel peaks eelkõige olema õigus säilitada külastuste ja kirjavahetuse kaudu regulaarne kontakt oma vanemate, muude pereliikmete ja sõpradega, välja arvatud juhul, kui erakorralised piirangud on vajalikud lapse parimates huvides või õigusemõistmise huvides.

(52)

Samuti peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada lapse usu- ja veendumusvabaduse austamine. Selleks peaksid liikmesriigid eelkõige hoiduma lapse usutunnistusse ja veendumustesse sekkumast. Liikmesriikidel ei ole aga kohustust võtta aktiivseid meetmeid, et lapsi usukommete täitmisel aidata.

(53)

Kohasel juhul peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid ka muudes vabaduse võtmise olukordades. Meetmed peaksid olema proportsionaalsed ja sobivad vabaduse võtmise laadiga, nagu politsei kinnipidamine või vahi all pidamine, ning selle kestusega.

(54)

Ametiisikud, kes puutuvad lastega vahetult kokku, peaksid arvesse võtma eri vanuserühmadesse kuuluvate laste konkreetseid vajadusi ja tagama, et menetlust kohandatakse vastavalt nende vajadustele. Seepärast peaksid need spetsialistid olema saanud eriväljaõppe lastega töötamiseks.

(55)

Lapsi tuleks kohelda vastavalt nende vanusele, erivajadustele, küpsusele ja arusaamisvõimele ja võtta arvesse kõiki erivajadusi, sealhulgas suhtlemisraskusi, mis neil võivad olla.

(56)

Võttes arvesse liikmesriikide õigustraditsioonide ja -süsteemide erinevusi, tuleks tagada laste eraelu puutumatus kriminaalmenetluses parimal võimalikul viisil, eesmärgiga muu hulgas hõlbustada laste taaslõimumist ühiskonda. Liikmesriigid peaksid sätestama, et lapsi puudutavad kohtuistungid on üldjuhul kinnised, või peaksid lubama kohtutel või kohtunikel kuulutada sellised kohtuistungid kinnisteks. See ei piira kohtuotsuste avalikku kuulutamist kooskõlas konventsiooni artikliga 6.

(57)

Lapsel peaks olema õigus sellele, et teda saadab kohtuistungil, mis teda puudutab, vanemliku vastutuse kandja. Kui vanemlik vastutus sama lapse eest on rohkem kui ühel isikul, peaks lapsel olema õigus sellele, et teda saadavad kohtuistungil kõik vanemliku vastutuse kandjad, välja arvatud juhul, kui see ei ole pädevate asutuste mõistlikele jõupingutustele vaatamata võimalik. Liikmesriigid peaksid sätestama praktilise korra seoses laste õigusega viibida neid puudutaval kohtuistungil koos vanemliku vastutuse kandjaga, ning tingimused, mille korral vanemliku vastutuse kandja võib ajutiselt kohtuistungilt eemaldada. Selline kord võiks muu hulgas hõlmata olukorda, kus vanemliku vastutuse kandja ei saa ajutiselt last saata või ei taha lapse saatmise võimalust kasutada, tingimusel et võetakse arvesse lapse parimaid huvisid.

(58)

Teatavas olukorras, mis võib olla seotud ka ainult ühe vanemliku vastutuse kandjaga, peaks lapsel olema õigus sellele, et teda saadab kohtuistungil muu sobiv täiskasvanu kui vanemliku vastutuse kandja. Üks niisugune olukord on siis, kui last saatev vanemliku vastutuse kandja võib kriminaalmenetlust oluliselt kahjustada, eelkõige siis, kui objektiivsed ja faktilised asjaolud viitavad või annavad alust kahtlustada, et võidakse hävitada või muuta tõendeid, võidakse mõjutada tunnistajaid või kui vanemliku vastutuse kandja võis olla väidetava kriminaalse tegevusega seotud koos lapsega.

(59)

Käesoleva direktiivi kohaselt peaks lapsel olema õigus sellele, et teda saadab vanemliku vastutuse kandja, ka menetluse muudes staadiumides, kus ta kohal viibib, nagu politseiküsitlusel.

(60)

Süüdistatava õigus osaleda isiklikult kohtulikul arutelul põhineb harta artiklis 47 ja konventsiooni artiklis 6 sätestatud õigusel õiglasele kohtulikule arutamisele, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et ergutada lapsi neid puudutaval kohtulikul arutelul kohal viibima, muu hulgas kutsudes neid sinna isiklikult ja saates kutse koopia vanemliku vastutuse kandjale või, kui see oleks vastuolus lapse parimate huvidega, muule sobivale täiskasvanule. Liikmesriigid peaksid sätestama praktilise korra seoses lapse viibimisega teda puudutaval kohtulikul arutelul. See kord võiks sisaldada sätteid, milles käsitletakse tingimusi, mille kohaselt võib lapse kohtulikult arutelult ajutiselt eemaldada.

(61)

Teatavaid käesolevas direktiivis sätestatud õigusi tuleks lastele, kelle üleandmist taotletakse, kohaldada alates hetkest, mil nad võetakse vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vahi alla.

(62)

Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlused on liikmesriikide kriminaalasju puudutavas koostöös otsustava tähtsusega. Raamotsuses 2002/584/JSK esitatud tähtaegadest kinnipidamine on sellise koostöö puhul väga oluline. Seetõttu tuleks nendest tähtaegadest kinni pidada, kuigi lapsel, kelle üleandmist taotletakse, peaks samal ajal olema võimalik Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes oma käesoleva direktiivi kohaseid õigusi täiel määral kasutada.

(63)

Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kohtunikel ja prokuröridel, kes tegelevad lapsi puudutavate kriminaalmenetlustega, oleks selles valdkonnas eripädevus või tõhus juurdepääs erikoolitusele, eelkõige seoses laste õiguste, sobivate küsitlemisvõtete, lastepsühholoogia ning lapse jaoks kohandatud keelekasutusega. Liikmesriigid peaksid ühtlasi võtma sobivaid meetmeid, et edendada niisuguse erikoolituse korraldamist kaitsjatele, kes tegelevad lapsi puudutavate kriminaalmenetlustega.

(64)

Selleks et jälgida ja hinnata käesoleva direktiivi tõhusust, tuleb kättesaadavate andmete hulgast koguda direktiivis sätestatud õiguste rakendamise kohta asjakohaseid andmeid. Sellised andmed hõlmavad õigus- ja õiguskaitseasutuste registreeritud andmeid ning vastavalt võimalusele tervishoiu- ja sotsiaalteenistuste kogutud haldusandmeid, mis puudutavad direktiivis sätestatud õigusi, eelkõige laste arv, kellele anti võimalus kasutada kaitsja abi, läbi viidud individuaalsete hindamiste arv, audiovisuaalselt salvestatud küsitlemiste arv ning laste arv, kellelt võeti vabadus.

(65)

Liikmesriigid peaksid austama käesolevas direktiivis sätestatud õigusi ja tagama nende järgimise ilma igasuguse diskrimineerimiseta mis tahes alusel, nagu rass, nahavärv, sugu, seksuaalne sättumus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud seisukohad, kodakondsus, etniline või sotsiaalne päritolu, varaline seis, puue või sünnipära.

(66)

Käesolev direktiiv on kooskõlas hartas ning konventsioonis tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega, nagu piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise keeld, õigus vabadusele ja turvalisusele, õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu, õigus isikupuutumatusele, lapse õigused, puudega inimeste lõimumine ühiskonda, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning süütuse presumptsioon ja kaitseõigus. Käesolevat direktiivi tuleks rakendada vastavalt nendele õigustele ja põhimõtetele.

(67)

Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumnormid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik käesolevas direktiivis sätestatud õigusi laiendada, et tagada kaitse kõrgem tase. Selline kaitse kõrgem tase ei tohiks takistada kohtuotsuste vastastikust tunnustamist, mida kõnealused miinimumnormid peaksid hõlbustama. Liikmesriikide pakutav kaitse tase ei tohiks kunagi langeda allapoole nõuetest, mis on sätestatud hartas või konventsioonis, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus ja Euroopa Inimõiguste Kohus.

(68)

Arvestades et liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva direktiivi eesmärke kehtestada ühised miinimumnormid selliste laste menetluslike tagatiste kohta, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad, ning et meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(69)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(70)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(71)

Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta (10) on liikmesriigid kohustunud põhjendatud juhtudel lisama oma ülevõtmismeetmeid käsitlevatele teadetele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja liikmesriigi ülevõtvate õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

a)

kes on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad või

b)

kelle suhtes vastavalt raamotsusele 2002/584/JSK rakendatakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlust (edaspidi „isik, kelle üleandmist taotletakse“).

a)

kui liikmesriigi õiguses on sätestatud, et karistust võib mõista muu asutus kui kriminaalasjades pädev kohus ja niisuguse karistuse mõistmise võib sellisele kohtule edasi kaevata või sellega võib pöörduda sellisesse kohtusse, või

b)

kui karistusena ei saa mõista vabadusekaotust,

a)

kohe, kui lapsele on teatatud, et ta on kahtlustatav või süüdistatav, ning talle teatatakse, et tal on

b)

menetluse võimalikult varases sobivas staadiumis ja talle teatatakse, et tal on

c)

vabaduse võtmise korral ja talle teatatakse, et tal on õigus erikohtlemisele vastavalt artiklile 12.

a)

oleks vastuolus lapse parimate huvidega;

b)

ei ole võimalik, sest pärast mõistlike pingutuste tegemist ei ole vanemliku vastutuse kandjat leitud või tema isik ei ole teada;

c)

võib objektiivsete ja faktiliste asjaolude alusel kriminaalmenetlust oluliselt kahjustada.

a)

enne, kui teda küsitleb politsei või muu õiguskaitseasutus;

b)

siis, kui uurimis- või muud pädevad asutused teevad uurimis- või muid tõendite kogumise toiminguid kooskõlas lõike 4 punktiga c;

c)

põhjendamatu viivituseta pärast vabaduse võtmist;

d)

aegsasti enne seda, kui ta ilmub kriminaalasjades pädeva kohtu ette, kui ta on saanud kutse nimetatud kohtu ette ilmuda.

a)

liikmesriigid tagavad, et lapsel on õigus suhelda ja kohtuda privaatselt teda esindava kaitsjaga, sealhulgas enne seda, kui teda küsitleb politsei või muu õiguskaitseasutus;

b)

liikmesriigid tagavad, et kaitsja abistab last küsitlemise ajal ja et kaitsja saab küsitlemises tõhusalt osaleda. Selline osalemine toimub kooskõlas liikmesriigi õiguses sätestatud menetlustega, tingimusel et need menetlused ei piira asjaomase õiguse tõhusat või sisulist kasutamist. Kui kaitsja osaleb küsitlemisel, dokumenteeritakse asjaolu, et selline osalemine toimus, kasutades liikmesriigi õigusega kooskõlas olevat dokumenteerimiskorda;

c)

liikmesriigid tagavad, et kaitsja abistab last vähemalt järgmiste uurimis- või tõendite kogumise toimingute juures, kui need toimingud on sätestatud liikmesriigi õiguses ja kui kahtlustatav või süüdistatav peab asjaomase toimingu juures olema või võib seal olla:

a)

kui ta tuuakse pädeva kohtu või kohtuniku ette, et otsustada vahi all pidamise üle menetluse mis tahes staadiumis käesoleva direktiivi kohaldamisala raames, ja

b)

vahistamise ajal.

a)

kui on kiireloomuline vajadus hoida ära tõsiseid negatiivseid tagajärgi isiku elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele;

b)

kui uurimisasutuste viivitamatu tegutsemine on hädavajalik selleks, et hoida ära olulist kahju kriminaalmenetlusele raskes kuriteos.

a)

määrab kindlaks, kas lapse suhtes tuleb võtta erilisi kaitseabinõusid;

b)

hindab lapsele kohaldatavate võimalike ennetusmeetmete asjakohasust ja tõhusust;

c)

teeb mis tahes otsuseid või toiminguid kriminaalmenetluses, sealhulgas karistuse mõistmisel.

a)

laps;

b)

artiklites 5 ja 15 osutatud vanemliku vastutuse kandja või muu asjakohane täiskasvanu;

c)

lapse kaitsja.

a)

kui leitakse, et lapse eraldamata jätmine on lapse parimates huvides, või

b)

kui erakorralistel asjaoludel ei ole võimalik seda teha, tingimusel et lapsi hoitakse koos täiskasvanutega viisil, mis on kooskõlas lapse parimate huvidega.

a)

hoida tema tervist ning tagada tema füüsiline ja vaimne areng;

b)

tagada tema õigus haridusele ja koolitusele, sealhulgas kui lapsel on füüsiline või sensoorne puue või õpiraskused;

c)

tagada, et ta saab tõhusalt ja korrapäraselt kasutada oma õigust pereelule;

d)

tagada juurdepääs programmidele, mis edendavad tema arengut ja tema tulevast taaslõimumist ühiskonda, ja

e)

tagada tema usu- ja veendumusvabaduse austamine.

a)

oleks vastuolus lapse parimate huvidega,

b)

ei ole võimalik, sest pärast mõistlike pingutuste tegemist ei ole vanemliku vastutuse kandjat leitud või tema isik ei ole teada, või

c)

kui see võib objektiivsete ja faktiliste asjaolude alusel kriminaalmenetlust oluliselt kahjustada.

a)

asjaolu, et kõnealune isik teda saadab, on lapse parimates huvides ja

b)

kõnealuse isiku juuresolek ei takista kriminaalmenetlust.

21.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/21

(1)

Nõukogu direktiivides 2004/114/EÜ (4) ja 2005/71/EÜ (5) tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealused direktiivid uuesti sõnastada.

(2)

Käesolev direktiiv peaks vastama direktiivide 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ kohaldamise aruannetes kindlaks tehtud vajadusele kõrvaldada leitud puudujäägid, tagada suurem läbipaistvus ja õiguskindlus ning pakkuda ühtset õiguslikku raamistikku liitu saabuvate kolmandate riikide kodanike eri kategooriate jaoks. Seega peaks direktiiv kõnealuste kodanike kategooriate suhtes kehtivaid sätteid lihtsustama ning koondama need ühte õigusakti. Käesoleva direktiiviga hõlmatud kodanike kategooriate mitmekesisusest olenemata on neil siiski teatavad ühisomadused, tänu millele on neid võimalik käsitleda liidu tasandil ühtses õiguslikus raamistikus.

(3)

Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa Stockholmi programmi eesmärgile lähendada liikmesriikide õigusakte kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise kohta. Sisseränne väljastpoolt liitu on üks võimalus suurendada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste hulka ning järjest enam vajatakse just üliõpilasi ja teadlasi. Neil on kaalukas roll liidu ühe põhivara, nimelt inimkapitali kujunemises ja aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamises, aidates seeläbi kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele.

(4)

Direktiivide 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ kohaldamise aruannetes tõsteti esile teatavaid puudusi, peamiselt seoses riiki lubamise tingimuste, õiguste, menetluslike tagatiste, üliõpilaste juurdepääsuga tööturule nende õpingute ajal ning ELi-sisest liikuvust käsitlevate sätetega. Samuti peeti vajalikuks paranduste tegemist seoses kolmandate riikide kodanike valikuliste kategooriatega. Hilisem laiem konsulteerimine on toonud ka ilmsiks vajaduse pakkuda paremaid tööleidmisvõimalusi teadlastele ja üliõpilastele ning paremat kaitset au pair'idele, keda direktiivid 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ ei hõlmanud.

(5)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks sätestab Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(6)

Ka peaks käesoleva direktiivi eesmärk olema inimestevaheliste kontaktide ja liikuvuse toetamine liidu välispoliitika olulise osana, eelkõige suhetes Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide ja liidu strateegiliste partneritega. Ühtlasi peaks direktiiv võimaldama anda suurema panuse rännet ja liikuvust käsitlevasse üldisesse lähenemisviisi ja liikuvuspartnerlusse, mis moodustavad konkreetse raamistiku dialoogiks ja koostööks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, sealhulgas hõlbustades ja korraldades seaduslikku rännet.

(7)

„Ränne“ käesoleva direktiivi mõistes peaks edendama teadmiste ja oskuste tekkimist ja omandamist. See moodustab asjaomaste rändajate, nende päritoluriigi ja asjaomase liikmesriigi jaoks vastastikuse rikastumise keskkonna, tugevdades kultuurilisi sidemeid ja edendades kultuurilist mitmekesisust.

(8)

Käesolev direktiiv peaks edendama liidu atraktiivsust teaduse ja innovatsiooni keskusena, tugevdama tema positsiooni üleilmses konkurentsis talentide pärast ning tagama seeläbi liidu üldise konkurentsivõime suurenemise ja majanduskasvu hoogustumise, luues töökohad, mis annavad SKP kasvuks suurema panuse. Liidu avamine kolmandate riikide kodanikele, kellel võidakse lubada riiki siseneda teadustegevuse eesmärgil, moodustab ka osa juhtalgatusest „Innovaatiline liit“. Avatud tööturu loomine nii liidu kui ka kolmandatest riikidest tulnud teadlaste jaoks on sätestatud ka Euroopa teadusruumi – teadlaste, teadmiste ja tehnoloogia ühtse vaba liikumise ruumi – peaeesmärgina.

(9)

Asjakohane on hõlbustada teadustegevuse eesmärgil taotluse esitanud kolmandate riikide kodanike riiki lubamist riiki lubamise menetluse kaudu, mis ei sõltu teadlase õigussuhtest vastuvõtva teadusasutusega, ning loobudes tööloa nõudmisest lisaks riiki lubamisele. Nimetatud menetlus peaks põhinema liikmesriikide teadusasutuste ja sisserändeasutuste koostööl. Teadustegevuse eesmärgil taotluse esitanud kolmandate riikide kodanike liitu sisenemise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks peaks see andma teadusasutustele tähtsa rolli riiki lubamise menetluses, kuid säilitama liikmesriikidele eesõigused sisserändepoliitika vallas. Teadusasutustel, kelle liikmesriigid peaksid saama eelnevalt heaks kiita, peaks olema õigus allkirjastada kolmanda riigi kodanikuga teadustegevuse eesmärgil võõrustamisleping või muu leping. Liikmesriigid peaksid väljastama võõrustamislepingu või muu lepingu alusel loa, kui sisenemis- ja elamistingimused on täidetud.

(10)

Kuna püüe saavutada eesmärki investeerida 3 % SKPst teadusesse on suures osas seotud erasektoriga, tuleks kõnealust sektorit vajaduse korral julgustada võtma järgnevatel aastatel tööle rohkem teadlasi.

(11)

Liidu atraktiivsemaks muutmiseks liidus teadustegevusega tegeleda soovivate kolmandate riikide kodanike jaoks tuleks nõukogu direktiivis 2003/86/EÜ (6) määratletud pereliikmed lubada nendega koos riiki ning võimaldada neil kasutada ELi-sisese liikuvuse võimalusi. Kõnealustel pereliikmetel peaks olema juurdepääs esimese liikmesriigi ning pikaajalise liikuvuse puhul teise liikmesriigi tööturule, välja arvatud erandjuhtudel, näiteks väga kõrge tööpuuduse korral – sel juhul peaks liikmesriikidel olema võimalik kontrollida, et töökohta ei olnud võimalik täita isikuga riigisiseselt tööturult kindla perioodi jooksul, mis ei ületa 12 kuud. Kohaldatavad peaksid olema kõik direktiivi 2003/86/EÜ sätted, sealhulgas loa tagasilükkamise või kehtetuks tunnistamise või pikendamisest keeldumise tingimused, välja arvatud käesolevas direktiivis ette nähtud erandid. Seetõttu võidakse teadlase loa lõppedes teadlasega koos riiki lubatud pereliikmete elamisload tunnistada kehtetuks või nende pikendamisest keelduda juhul, kui pereliikmetel ei ole iseseisvat elamisluba.

(12)

Asjakohasel juhul tuleks liikmesriike julgustada käesoleva direktiivi rakendamisel kohtlema doktorante võrdselt teadlastega.

(13)

Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohiks soodustada ajude äravoolu tärkava turumajandusega maadest või arengumaadest. Meetmed teadlaste taasintegreerimiseks nende päritoluriikidesse tuleks võtta koostöös päritoluriikidega, et kehtestada laiaulatuslik rändepoliitika.

(14)

Selleks et kogu Euroopast saaks ülemaailmne õpingute ja praktika tippkeskus, tuleks täiustada ja lihtsustada neil eesmärkidel liitu tulla soovivate isikute suhtes kohaldatavaid riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi. See on kooskõlas Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava eesmärkidega, eelkõige Euroopa kõrghariduse rahvusvaheliseks muutmise kontekstis. Asjakohaste liikmesriikide õigusaktide lähendamine on osa sellest püüdlusest. Seoses sellega ja kooskõlas nõukogu järeldustega kõrghariduse ajakohastamise kohta (7) hõlmab mõiste „kõrgharidus“ kõiki kolmanda taseme haridusasutusi, mis võivad muu hulgas hõlmata ülikoole, rakenduskõrgkoole, tehnikainstituute, grandes écoles'e, ärikoole, tehnikakoole, tehnikaülikoole, kolledžeid, kutsekoole, polütehnikume ja akadeemiaid.

(15)

Euroopa haridusministrite 19. juuni 1999. aasta Bologna ühisdeklaratsiooniga algatatud Bologna protsessi laiendamine ja süvendamine on andnud tulemuseks võrreldavamad, ühtsemad ja sidusamad kõrgharidussüsteemid nii osalevates riikides kui ka mujal. Seda tänu asjaolule, et liikmesriigid on toetanud üliõpilaste liikuvust ning kõrgkoolid on integreerinud liikuvuse oma õppekavasse. See peab kajastuma ka täiustatud sätetes üliõpilaste ELi-sisese liikuvuse kohta. Euroopa kõrghariduse atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks muutmine on üks Bologna deklaratsiooni eesmärke. Bologna protsess on viinud Euroopa kõrgharidusruumi loomiseni. Selle kergesti loetavate programmide ja kraadidega kolmeastmeline struktuur ning kvalifikatsiooniraamistiku kasutuselevõtmine on muutnud Euroopas õppimise kolmandate riikide kodanike jaoks atraktiivsemaks.

(16)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud üliõpilaste ettevalmistuskursuste kestus ja muud tingimused tuleks kindlaks määrata liikmesriikidel kooskõlas nende õigusega.

(17)

Kolmanda riigi kodaniku vastuvõttu kõrgkooli võiks muude võimaluste hulgas tõendada ka kirja või tõendiga üliõpilaste nimekirja kandmise kohta.

(18)

Kolmandate riikide kodanikud, kes taotlevad riiki lubamist praktikantidena, peaksid esitama tõendi selle kohta, et nad on omandanud kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist kolmandas riigis kõrghariduskraadi või omandavad seal kõrgharidust. Samuti peaksid nad esitama praktikalepingu, mis sisaldab järgmist teavet: praktikaprogrammi kirjeldus, hariduslik eesmärk või õppeelemendid, praktika kestus ning praktikantide juhendamise tingimused, millest nähtub, et neid tõepoolest õpetatakse välja, mitte ei kasutata tavatöötajatena. Lisaks võidakse vastuvõtvatelt üksuselt nõuda kinnitust selle kohta, et praktikaga ei asendata töökohta. Kui liikmesriigi õigus, kollektiivlepingud või praktikajuhendid juba sisaldavad eritingimusi, peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda praktikakohta taotlevatelt kolmandate riikide kodanikelt nimetatud eritingimuste täitmist.

(19)

Liitu tööle saabuvad ettevõtjasiseselt üleviidavad praktikandid ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kuna nende suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/66/EL (8).

(20)

Käesolev direktiiv peaks toetama Euroopa vabatahtliku teenistuse eesmärki arendada noorte seas ja neid ümbritsevas ühiskonnas solidaarsust, vastastikust mõistmist ja sallivust, aidates samal ajal suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning edendades noorte kodanikuaktiivsust. Et tagada kogu liidus püsiv juurdepääs Euroopa vabatahtlikule teenistusele, peaksid liikmesriigid kohaldama käesoleva direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalemist.

(21)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada käesolevat direktiivi kooliõpilaste, muude kui Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalevate vabatahtlike ning au pair'ide suhtes, et hõlbustada nende riiki sisenemist ja seal elamist ning tagada nende õigused.

(22)

Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada käesolevat direktiivi kooliõpilaste suhtes, julgustatakse neid tagama, et riiki lubamise menetlus, mida kohaldatakse õpilasvahetusprogrammi või haridusprojekti raames õpilastega kaasas olevate õpetajate suhtes, on sidus käesolevas direktiivis kooliõpilaste suhtes ette nähtud menetlusega.

(23)

Au pair'i süsteem aitab edendada inimestevahelisi kontakte, andes kolmandate riikide kodanikele võimaluse parandada oma keeleoskust ja arendada teadmisi ning kultuurisidemeid liikmesriikidega. Samas on oht, et kolmandate riikide kodanikest au pair'e võidakse ära kasutada. Et tagada au pair'ide õiglane kohtlemine ja arvestada nende konkreetsetele vajadustega, peaks liikmesriikidel olema võimalik kohaldada käesoleva direktiivi sätteid au pair'ide riiki sisenemisele ja seal elamisele.

(24)

Kui kolmanda riigi kodanik on võimeline tõendama, et tal on kogu oma asjaomases liikmesriigis viibimise ajal olemas vahendid, mis tagatakse kas toetuse või stipendiumi, kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise või tema suhtes võetud finantsvastutusega õpilasvahetusprogrammi organisatsiooni, praktikante vastuvõtva üksuse, vabatahtliku teenistuse programmi organisatsiooni, vastuvõtva perekonna või au pair'ide vahendusorganisatsiooni poolt, peaksid liikmesriigid vahendite piisavuse hindamisel selliseid vahendeid arvesse võtma. Liikmesriigid peaksid saama kehtestada hinnangulise lähtesumma, mida nad peavad „piisavateks vahenditeks“ ja mis võib olla iga kolmandate riikide kodanike taotlejakategooria puhul erinev.

(25)

Liikmesriike julgustatakse lubama taotlejal esitada dokumente ja teavet liidu ametlikus keeles, mis ei ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel või üks ametlikest keeltest, kusjuures lubatavad muud keeled määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

(26)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette menetlus selliste avalik- ja eraõiguslike teadusasutuste või kõrgkoolide heakskiitmiseks, kes soovivad võõrustada vastavalt kas kolmanda riigi kodanikest teadlasi või üliõpilasi. Heakskiit tuleks anda vastavalt asjaomase liikmesriigi õiguses või haldustavades sätestatud menetlustele. Taotluse esitamine heakskiidetud teadusasutustesse või kõrgkoolidesse peaks olema lihtsam ning kiirendama kolmandate riikide kodanike teadustegevuse või õpingute eesmärgil liitu sisenemist.

(27)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik näha ette menetlus kolmanda riigi kodanikest kooliõpilasi, praktikante või vabatahtlikke vastu võtta soovivate üksuste heakskiitmiseks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada nimetatud menetlust kas vastuvõtva üksuse mõne või iga kategooria suhtes. Heakskiit tuleks anda vastavalt asjaomase liikmesriigi õiguses või haldustavades sätestatud menetlustele. Taotluse esitamine heakskiidetud vastuvõtvale üksusele peaks kiirendama kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise eesmärgil.

(28)

Vastuvõtvate üksuste heakskiitmise menetluse kehtestamise korral peaksid liikmesriigid saama otsustada lubada taotlejaid riiki kas üksnes heakskiidetud vastuvõtvate üksuste vahendusel või kehtestada heakskiitmise menetluse, kuid lubades taotlejaid riiki ka muude kui heakskiidetud vastuvõtvate üksuste vahendusel.

(29)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide õigust anda välja muid, käesoleva direktiiviga reguleerimata lubasid õppe-, teadustegevuse- või praktika eesmärgil kolmandate riikide kodanikele, kes ei kuulu selle kohaldamisalasse.

(30)

Kui kõik riiki lubamise üld- ja eritingimused on täidetud, peaksid liikmesriigid kindlaksmääratud tähtaja jooksul andma välja loa. Kui liikmesriik annab elamisloa välja üksnes oma territooriumil ja kõik käesoleva direktiivi tingimused riiki lubamiseks on täidetud, peaks liikmesriik asjaomasele kolmanda riigi kodanikule andma vajaliku viisa ning tagama pädevate asutuste sellealase tõhusa koostöö. Kui liikmesriik viisasid ei väljasta, tuleks asjaomasele kolmanda riigi kodanikule anda riiki sisenemist võimaldav samaväärne luba.

(31)

Loal tuleks märkida asjaomase kolmanda riigi kodaniku staatus. Liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada lisateave paberkandjal või säilitada seda elektroonilisel kujul, kui see ei loo lisatingimusi.

(32)

Käesoleva direktiivi kohaste lubade erinev ajaline kestus peaks kajastama iga käesoleva direktiiviga hõlmatud kolmanda riigi kodaniku kategooria riigis viibimise laadi.

(33)

Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata, et õpingute tõttu riigis viibimise kestus kokku ei tohi olla pikem kui õpingute maksimaalne pikkus, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses. Seoses sellega võib õpingute maksimaalne pikkus sisaldada ka ühe või mitme õppeaasta kordamise eesmärgil pikendatud õppeaega, kui asjaomase liikmesriigi õiguses on selline võimalus ette nähtud.

(34)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta taotlejatelt loataotluste ja teavituste läbivaatamise eest tasu. Tasu ei tohiks olla ebaproportsionaalne ega ülemäärane, et mitte takistada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.

(35)

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele kolmandate riikide kodanikele antud õigused ei tohiks sõltuda sellest, millisel kujul on liikmesriik loa välja andnud.

(36)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaks olema võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel riiki lubamisest keelduda. Eelkõige peaks olema võimalik riiki lubamisest keelduda, kui liikmesriik leiab üksikjuhtumipõhiselt asjaolusid hinnates ning proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt, et asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab võimalikku ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahvatervisele.

(37)

Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole reguleerida kolmandate riikide kodanike töötamise eesmärgil riiki lubamist ja seal elamist ega ühtlustada liikmesriikide õigust ja tavasid töötajate staatuse kohta. Siiski on võimalik, et mõnes liikmesriigis käsitatakse teatavaid käesoleva direktiiviga hõlmatud kolmandate riikide kodanike erikategooriatesse kuuluvaid isikuid liikmesriigi õiguse, kollektiivlepingute või tavade kohaselt töösuhtes olevana. Kui liikmesriik käsitab kolmanda riigi kodanikust teadlast, vabatahtlikku, praktikanti või au pair'i töösuhtes olevana, peaks kõnealusele liikmesriigile jääma õigus otsustada, kui palju lubatakse riigi territooriumile asjaomas(t)e kategooria(te) taotlejaid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 79 lõikega 5.

(38)

Kui kolmanda riigi kodanikust teadlane, vabatahtlik, praktikant või au pair taotleb töösuhte alustamist liikmesriigis, peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalik kontrollida, et töökohta ei olnud võimalik täita isikuga riigisiseselt tööturult.

(39)

Üliõpilaste riiki lubamise arvu ei tuleks reguleerida, sest isegi kui neil on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud tingimustega lubatud õpingute ajal töötada, on nende eesmärk liikmesriigi territooriumile sisenemise taotlemisel osaleda täiskoormusega õppes, mis võib sisaldada kohustuslikku praktikat.

(40)

Kui teadlane (välja arvatud teadlane, kes jätkab töösuhet samas vastuvõtvas üksuses), vabatahtlik, praktikant või au pair taotleb pärast seda, kui tal on lubatud siseneda asjaomase liikmesriigi territooriumile, sisenemisloa pikendamist või töösuhte jätkamist samas liikmesriigis, peaks kõnealusel liikmesriigil olema võimalik kontrollida, et töökohta ei olnud võimalik täita isikuga riigisiseselt tööturult.

(41)

Riiki lubamise taotluse põhjuseid käsitlevate kahtluste korral peaks liikmesriik saama teha kohaseid kontrolle või nõudma tõendeid, et hinnata iga üksikjuhtumi puhul taotleja kavandatava teadustegevuse, õpingu, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammis või haridusprojektis osalemise või au pair'ina töötamise eesmärki ning võidelda käesolevas direktiivis sätestatud menetluse kuri- ja väärtarvitamise vastu.

(42)

Kui esitatud teave on puudulik, peaksid liikmesriigid teatama taotlejale mõistliku aja jooksul, millist täiendavat teavet on vaja esitada, ning määravad selle esitamiseks mõistliku tähtaja. Kui täiendavat teavet ei ole nimetatud tähtaja jooksul esitatud, võib taotluse tagasi lükata.

(43)

Riigi ametiasutused peaksid teavitama taotlejat taotluse kohta tehtud otsusest. Nad peaksid seda tegema kirjalikult niipea kui võimalik ja hiljemalt käesolevas direktiivis sätestatud tähtaja jooksul.

(44)

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada teadlaste ja üliõpilaste ELi-sisest liikuvust, muu hulgas tänu liikuvusega seotud halduskoormuse vähendamisele mitmes liikmesriigis. Sel eesmärgil nähakse käesolevas direktiivis ette spetsiaalne ELi-sisese liikuvuse süsteem, mille kohaselt isik, kellel on esimese liikmesriigi poolt väljastatud teadustegevuse või õpingute luba, tohib siseneda ühte või mitmesse teise liikmesriiki, seal elada ning tegeleda seal teadustegevusega või õppida vastavalt käesoleva direktiivi liikuvust reguleerivatele sätetele.

(45)

Et teadlased saaksid teadustegevuse eesmärgil liikuda hõlpsasti ühest teadusasutusest teise, peaks neil olema lühiajalise liikuvuse puhul õigus viibida teises liikmesriigis kuni 180 päeva iga 360 päevase ajavahemiku jooksul liikmesriigi kohta. Teadlaste pikaajalise liikuvuse puhul peaks neil olema õigus viibida ühes või mitmes teises liikmesriigis rohkem kui 180 päeva liikmesriigi kohta. Teadlaste pereliikmetel tuleks lubada liikuvusvõimaluse kasutamist koos teadlasega. Nende suhtes kohaldatav liikuvust käsitlev menetlus tuleks ühtlustada menetlusega, mida kohaldatakse teadlase suhtes, kellega nad kaasas on.

(46)

Liidu või mitmepoolsete programmide või kahe või enama kõrgkooli vahel sõlmitud lepinguga hõlmatud üliõpilaste õpingute järjepidevuse tagamiseks tuleks käesoleva direktiiviga näha ette liikumisvõimalus ühte või mitmesse teise liikmesriiki, kusjuures selles viibimise aeg on kuni 360 päeva liikmesriigi kohta.

(47)

Kui teadlane või üliõpilane liigub teise liikmesriiki teavitamismenetluse alusel ning tal on vaja dokumenti, mis lihtsustab juurdepääsu teenustele ja õiguste kasutamisele, peaks teisel liikmesriigil olema võimalik väljastada dokument, milles kinnitatakse teadlase või üliõpilase õigust nimetatud liikmesriigi territooriumil viibida. Nimetatud dokument ei peaks kujutama endast lisatingimust käesolevas direktiivis ette nähtud õiguste kasutamiseks ning see peaks olema üksnes deklaratiivset laadi.

(48)

Kuigi käesolevas direktiivis ette nähtud spetsiaalse liikuvussüsteemi raames tuleks kehtestada sõltumatud eeskirjad, millega reguleeritakse teadustegevuse või õpingute eesmärgil muusse kui algse loa väljastanud liikmesriiki sisenemist ja seal elamist, peaks samal ajal jääma kehtima ka kõik muud asjaomastes Schengeni acquis' sätetes ette nähtud isikute piiriülest liikumist reguleerivad eeskirjad.

(49)

Kui loa on väljastanud liikmesriik, kes ei kohalda Schengeni acquis'd täielikult, ning teadlane, tema pereliikmed või üliõpilane ületab/ületavad ELi-sisese liikuvuse raames teise liikmesriiki sisenemiseks välispiiri Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (9) tähenduses, peaks liikmesriigil olema õigus nõuda tõendite esitamist selle kohta, et teadlane või üliõpilane siseneb tema territooriumile teadustegevuse või õpingute eesmärgil või et pereliikmed sisenevad tema territooriumile teadlasega liikuvuse raames kaasa tulemise eesmärgil. Lisaks peaksid välispiiri ületamisel määruse (EL) 2016/399 tähenduses Schengeni acquis'd täielikult kohaldavad liikmesriigid tegema päringu Schengeni infosüsteemis ning keelduma riiki lubamast isikuid või esitama vastuväiteid selliste isikute liikuvusele, kelle kohta on nimetatud süsteemi sisestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006 (10) kohane hoiatusteade riiki sisenemise või riigis viibimise keelamiseks.

(50)

Käesoleva direktiiviga tuleks lubada teisel liikmesriigil nõuda teadlase või üliõpilase lahkumist oma territooriumilt, kui esimese liikmesriigi välja antud loa alusel tema territooriumile sisenenud teadlane või üliõpilane ei täida enam liikuvuse suhtes kehtestatud tingimusi. Kui teadlasel või üliõpilasel on esimese liikmesriigi välja antud kehtiv luba, peaks teisel liikmesriigil olema õigus nõuda teadlaselt või üliõpilaselt esimesse liikmesriiki naasmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (11). Kui teine liikmesriik lubab liikuvust esimese liikmesriigi välja antud loa alusel ning see luba tunnistatakse kehtetuks või selle kehtivusaeg lõppeb liikuvuse ajal, peaks teine liikmesriik saama otsustada vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ, kas teadlane või üliõpilane kolmandasse riiki tagasi saata või nõuda esimeselt liikmesriigilt viivitamatult, et see lubaks teadlasel või üliõpilasel tema territooriumile tagasi pöörduda. Viimasel juhul peaks esimene liikmesriik väljastama teadlasele või üliõpilasele tema territooriumile tagasi pöördumist lubava dokumendi.

(51)

Liidu sisserändepoliitika ja -eeskirjad ühelt poolt ning teadlaste ja üliõpilaste liikuvust liidus soodustav poliitika ja programmid teiselt poolt peaksid üksteist rohkem täiendama. Teadlastele ja üliõpilastele väljastatavate lubade kehtivusaja määramisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse teistesse liikmesriikidesse sisenemise kavatsust kooskõlas liikuvussätetega. Liikuvuse meetmeid sisaldavate liidu või mitmepoolsete programmidega või kahe või enama kõrgkooli vahel sõlmitud lepingutega hõlmatud teadlastel ja üliõpilastel peaks olema õigus saada vähemalt kaheaastane luba, tingimusel et nad täidavad asjaomase ajavahemiku puhul kehtivaid riiki lubamise tingimusi.

(52)

Selleks et võimaldada üliõpilastel katta osa oma õppekuludest ning saada võimaluse korral praktilisi kogemusi, tuleks neile anda juurdepääs tööturule liikmesriigis, kus õpingud toimuvad, lähtudes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustest. Selleks tuleks üliõpilastel võimaldada töötada käesolevas direktiivis sätestatud minimaalne arv töötunde. Põhimõte, et üliõpilastele võimaldatakse juurdepääs tööturule, peaks olema üldine reegel. Siiski peaks liikmesriikidel olema erandolukordades võimalik võtta arvesse olukorda nende tööturul.

(53)

Osana püüdest tagada tulevikus kvalifitseeritud tööjõud, peaks liidus kõrgkooli lõpetanud üliõpilastel olema võimalik jääda käesolevas direktiivis sätestatud ajavahemikuks asjaomase liikmesriigi territooriumile, eesmärgiga leida töövõimalusi või asutada ettevõte. Ka teadlastele tuleks pärast võõrustamislepingus osutatud teadustegevuse lõpuleviimist anda sama võimalus. Sel eesmärgil elamisloa väljastamiseks võidakse üliõpilastelt ja teadlastelt nõuda tõendeid vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele. Pärast seda, kui liikmesriigid on väljastanud neile elamisloa, ei käsitata neid enam teadlase ega üliõpilasena käesoleva direktiivi tähenduses. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kontrollida käesolevas direktiivis kehtestatud minimaalse ajavahemiku vältel, kas neil on reaalseid töö- või ettevõtte asutamise võimalusi. Nimetatud võimalus ei mõjuta liikmesriigi õiguses muudel eesmärkidel kehtestatud aruandluskohustusi. Töövõimaluste leidmise või ettevõtte asutamise eesmärgil välja antud luba ei kujuta automaatset õigust pääseda tööturule või asutada ettevõte. Liikmesriikidele peaks jääma õigus võtta arvesse oma tööturu olukorda, kui kolmanda riigi kodanik, kellele väljastati luba jääda nende territooriumile töö leidmise või ettevõtte asutamise eesmärgil, taotleb tööluba töökohale asumiseks.

(54)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 79 tuleks tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine. Teadlastel peaks olema õigus asjaomase liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/98/EL (12) artikli 12 lõigetes 1 ja 4, tingimusel et kõnealune liikmesriik võib võrdset kohtlemist piirata käesolevas direktiivis sätestatud erijuhtudel. Üliõpilaste suhtes tuleks jätkata direktiivi 2011/98/EL, sealhulgas selles ette nähtud piirangute kohaldamist. Direktiivi 2011/98/EL tuleks kohaldada praktikantide, vabatahtlike ja au pair'ide suhtes, keda käsitatakse asjaomases liikmesriigis töösuhtes olevana. Praktikantidel, vabatahtlikel ja au pair'idel, keda ei käsitata asjaomases liikmesriigis töösuhtes olevana, aga ka kooliõpilastel, peaks olema õigus asjaomase liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele käesolevas direktiivis ette nähtud minimaalsete õiguste osas. See hõlmab juurdepääsu kaupadele ja teenustele, mis ei hõlma õppe- või kutseõppestipendiume või -laenusid.

(55)

Teadlaste ja üliõpilaste, aga ka praktikantide, vabatahtlike ja au pair'ide, keda käsitatakse asjaomases liikmesriigis töösuhtes olevana, võrdne kohtlemine hõlmab võrdset kohtlemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 (13) artiklis 3 loetletud sotsiaalkindlustusliikide mõistes. Käesoleva direktiiviga ei ühtlusta liikmesriikide sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte. Käesolevas direktiivis piirdutakse sotsiaalkindlustusvaldkonnas võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamisega selle kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike suhtes. Lisaks sellele ei loo käesolev direktiiv õigusi olukordades, mis jäävad liidu õiguse kohaldamisalast välja, näiteks seoses kolmandas riigis elavate pereliikmetega. See ei tohiks siiski mõjutada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmanda riigi kodanike kaudu õigusi omavate ülalpeetavate isikute õigust saada kolmandas riigis elades toitjakaotuspensioni, kui see on kohaldatav.

(56)

Paljudes liikmesriikides on perehüvitiste saamise õiguse eeltingimuseks teatav seos asjaomase liikmesriigiga, sest hüvitiste eesmärk on toetada positiivset demograafilist arengut, et tagada liikmesriigis tulevikus tööjõu olemasolu. Kuna teadlane ja temaga kaasasolevad pereliikmed viibivad liikmesriigis ajutiselt, ei tohiks käesolev direktiiv mõjutada kõnealuse liikmesriigi õigust piirata teatavatel tingimustel võrdset kohtlemist perehüvitiste valdkonnas.

(57)

Liikmesriikide vahelise liikuvuse puhul kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1231/2010 (14). Käesoleva direktiiviga ei tohiks kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelisi piiriüleseid huvisid, anda sotsiaalkindlustuse valdkonnas ulatuslikumaid õigusi kui need, mis on ette nähtud kehtiva liidu õigusega.

(58)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada liidu õiguse ja kohaldatavate rahvusvaheliste aktide soodsamate sätete kohaldamist piiramata.

(59)

Liikmesriikide pädevad asutused peaksid andma käesolevas direktiivis ette nähtud elamisload välja ühtsel elamisloavormil, mis on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1030/2002 (15).

(60)

Iga liikmesriik peaks tagama, et avalikkusele on eelkõige interneti kaudu kättesaadav asjakohane ja korrapäraselt ajakohastatud teave käesoleva direktiivi kohaldamiseks heaks kiidetud vastuvõtvate üksuste kohta ning käesoleva direktiivi kohaldamiseks sätestatud kolmanda riigi kodanike sisenemist liikmesriigi territooriumile ja seal elamist käsitlevate tingimuste ja korra kohta.

(61)

Käesolevas direktiivis peetakse kinni põhiõigustest ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 6.

(62)

Liikmesriigid peaksid kohaldama käesoleva direktiivi sätteid kedagi soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimata.

(63)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (16) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja liikmesriigi ülevõtvate õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide edastamine on põhjendatud.

(64)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt sätestada tingimused kolmandate riikide kodanike riiki sisenemiseks ja seal elamiseks teadustegevuse, õpingute, praktika ja Euroopa vabatahtliku teenistuse eesmärgil (kohustuslikud sätted), ning õpilasvahetuse, muu vabatahtliku teenistuse kui Euroopa vabatahtlik teenistus või au pair'ina töötamise eesmärgil (valikulised sätted), ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(65)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(66)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(67)

Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle peaks piirduma sätetega, mida on võrreldes direktiividega 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb nimetatud direktiividest.

(68)

Käesolev direktiiv ei peaks mõjutama liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevade ja kohaldamise alguskuupäevadega,

a)

tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike, ja kui see on kohaldatav, nende pereliikmete liikmesriigi territooriumile sisenemist ja seal elamist kauem kui 90 päeva teadustegevuse, õpingute, praktika või Euroopa vabatahtlikus teenistuses vabatahtliku teenistuse, ning kui liikmesriigid nii otsustavad, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise, muu vabatahtliku teenistuse kui Euroopa vabatahtlik teenistus või au pair'ina töötamise eesmärgil, ning nende õigused;

b)

tingimused, mis käsitlevad punktis a osutatud teadlaste (ja kui see on kohaldatav, nende pereliikmete) ning üliõpilaste riiki sisenemist ja elamist muus liikmesriigis kui see liikmesriik, kes annab esimesena kolmanda riigi kodanikule loa käesoleva direktiivi alusel, ning nende õigused.

a)

kes taotlevad liikmesriigis rahvusvahelist kaitset või on selle saanud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/95/EL (17) või kes on saanud ajutise kaitse vastavalt nõukogu direktiivile 2001/55/EÜ (18);

b)

kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või õigusele tuginedes;

c)

kes on liidu piires vaba liikumise õigust kasutanud liidu kodanike pereliikmed;

d)

kellel on liikmesriigis pikaajalise elaniku staatus vastavalt nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ (19);

e)

kellel endal ja kelle pereliikmetel on kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide ning kolmandate riikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune õigus vabale liikumisele nagu liidu kodanikel;

f)

kes saabuvad liitu praktikandina ettevõtjasisese üleviimise raames vastavalt direktiivile 2014/66/EL;

g)

kes lubatakse riiki kõrge kvalifikatsiooniga töötajatena vastavalt nõukogu direktiivile 2009/50/EÜ (20).

a)

kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel, või

b)

kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

a)

artiklis 7 sätestatud üldtingimustele ja

b)

artiklites 8, 11, 12, 13, 14 või 16 sätestatud asjakohastele eritingimustele.

a)

liikmesriigi õiguses ettenähtud kehtiva reisidokumendi ning, kui see on nõutav, viisataotluse või kehtiva viisa või, kui see on kohaldatav, kehtiva elamisloa või kehtiva pikaajalise viisa; liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt kavandatud riigis viibimise aja jooksul;

b)

vanemate antud loa või samaväärse dokumendi kavandatud riigis viibimise kohta, kui kolmanda riigi kodanik on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt alaealine;

c)

tõendi, mille kohaselt kolmanda riigi kodanik omab või, kui nii on ette nähtud liikmesriigi õiguses, mille kohaselt ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõiki selliseid riske, mille vastu asjaomase liikmesriigi kodanikud on tavaliselt kindlustatud; kindlustus peab kehtima kavandatud riigis viibimise aja jooksul;

d)

liikmesriigi nõudmisel tõendi, mille kohaselt artiklis 36 sätestatud taotluse läbivaatamise tasu on makstud;

e)

asjaomase liikmesriigi nõutavad tõendid, mille kohaselt kolmanda riigi kodanikul on kavandatud riigis viibimise ajal piisavad vahendid elamiskulude katmiseks ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata, ja tagasisõidukulude katmiseks. Vahendite piisavust hinnatakse igal üksikjuhul eraldi ja võetakse arvesse vahendeid, mis tagatakse muu hulgas toetuse või stipendiumi, kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise või tema suhtes võetud finantsvastutusega õpilasvahetusprogrammi organisatsiooni, praktikante vastuvõtva üksuse, vabatahtliku teenistuse programmi organisatsiooni, vastuvõtva perekonna või au pair'ide vahendusorganisatsiooni poolt.

a)

teadusasutus ei vasta enam käesoleva artikli lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 või artikli 10 lõikes 7 sätestatule;

b)

heakskiitmine saavutati pettusega või

c)

teadusasutus on kolmanda riigi kodanikuga sõlminud võõrustamislepingu pettuse või hooletuse tõttu.

a)

teadustegevuse pealkiri või eesmärk või teadustegevuse valdkond;

b)

kolmanda riigi teadlase kohustus püüda teadustegevus lõpule viia;

c)

teadusasutuse kinnitus, et ta kohustub võtma vastu kolmanda riigi kodaniku teadustegevuse lõpule viimiseks;

d)

teadustegevuse algus- ja lõppkuupäev või hinnanguline kestus;

e)

teave kavandatud liikuvuse kohta ühes või mitmes teises liikmesriigis, kui liikuvus on esimeses liikmesriigis taotluse tegemise ajal teada.

a)

teave teadusasutuse ja teadlase vahelise õigussuhte kohta;

b)

teave teadlase töötingimuste kohta.

a)

teadustegevuse eesmärk ja hinnanguline kestus ning selleks vajalike rahaliste vahendite olemasolu;

b)

teadustegevuse eesmärkidest lähtudes kolmanda riigi kodanikust teadlase kvalifikatsioon, mida tõendab kvalifikatsioonitunnistuse tõestatud koopia.

a)

tõendi, mille kohaselt kolmanda riigi kodanik on vastu võetud kõrgkooli õpingutes osalemiseks;

b)

liikmesriigi nõudmisel tõendi, mille kohaselt kõrgkooli nõutavad tasud on makstud;

c)

liikmesriigi nõudmisel tõendi õppekeele piisava oskuse kohta;

d)

esitab liikmesriigi nõudmisel tõendi, mille kohaselt kolmanda riigi kodanikul on piisavalt vahendeid õppekulude katmiseks.

a)

tõendi, mille kohaselt kolmanda riigi kodanik ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud vanuse ega klassi alam- ega ülempiiri;

b)

tõendi haridusasutusse vastuvõtmise kohta;

c)

tõendi tunnustatud riiklikus või piirkondlikus haridusprogrammis osalemise kohta õpilasvahetusprogrammi või haridusprojekti raames, mida juhib haridusasutus vastavalt liikmesriigi õigusele või haldustavadele;

d)

tõendi, mille kohaselt haridusasutus või kui see on ettenähtud liikmesriigi õiguses, kolmas isik võtab vastutuse kolmanda riigi kodaniku eest asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise ajal, eelkõige seoses õppekuludega;

e)

tõendi, mille kohaselt kolmanda riigi kodanik majutatakse kogu liikmesriigis viibimise aja jooksul kas perekonna juures, eriotstarbelises majutusasutuses haridusasutuse juures või kui see on ettenähtud liikmesriigi õiguses, mõnes muus asjaomase liikmesriigi sätestatud tingimustele vastavas majutusasutuses, mis valitakse vastavalt selle õpilasvahetuseprogrammi või haridusprojekti reeglitele, milles kolmanda riigi kodanik osaleb.

a)

vastuvõtva üksusega sõlmitud praktikalepingu, mille eesmärk on teoreetiline ja praktiline koolitus. Liikmesriigid võivad nõuda, et sellise praktikalepingu oleks heaks kiitnud pädev asutus ja et lepingu tingimused vastaksid asjaomase liikmesriigi õiguses, kollektiivlepingutes või haldustavades sisalduvatele tingimustele. Praktikaleping sisaldab järgmist:

b)

tõendi, mille kohaselt kolmanda riigi kodanik on omandanud kõrghariduse kahe aasta jooksul enne taotlemist või et ta omandab kõrgharidust;

c)

liikmesriigi nõudmisel tõendi, mille kohaselt riigis viibimise ajal on kolmanda riigi kodanikul piisavad vahendid praktikakulude katmiseks;

d)

liikmesriigi nõudmisel tõendi, mille kohaselt kolmanda riigi kodanik on osalenud või osaleb keelekoolitusel, et omandada praktika sooritamiseks vajalikud teadmised;

e)

liikmesriigi nõudmisel tõendi, mille kohaselt vastuvõttev üksus võtab vastutuse kolmanda riigi kodaniku eest kogu tema asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise ajal, eelkõige seoses tema elamis- ja majutuskuludega;

f)

liikmesriigi nõudmisel tõendi selle kohta, et kui kolmanda riigi kodanik majutatakse riigis viibimise ajal vastuvõtva üksuse poolt, vastab majutus asjaomase liikmesriigi kehtestatud tingimustele.

a)

lepingu vastuvõtva asutusega või kui see on ettenähtud liikmesriigi õiguses, muu asutusega, kes on asjaomases liikmesriigis vastutav vabatahtliku teenistuse programmi eest, milles kolmanda riigi kodanik osaleb. Leping sisaldab järgmist:

b)

liikmesriigi nõudmisel tõendi selle kohta, et kui kolmanda riigi kodanik majutatakse kogu riigis viibimise ajal vastuvõtva üksuse poolt, vastab majutus asjaomase liikmesriigi kehtestatud tingimustele;

c)

tõendi, mille kohaselt vastuvõttev üksus, või kui see on ettenähtud asjaomase liikmesriigi õiguses, muu asutus, kes vastutab vabatahtliku teenistuse programmi eest, on sõlminud vastutuskindlustuse;

d)

liikmesriigi nõudmisel tõendi, mille kohaselt kolmanda riigi kodanikule on algtasemel tutvustatud või tutvustatakse asjaomase liikmesriigi keelt, ajalugu, poliitilisi ja sotsiaalseid struktuure.

a)

esitab kolmanda riigi kodaniku ja vastuvõtva perekonna vahelise lepingu, milles on kirjas kolmanda riigi kodaniku õigused ja kohustused au pair'ina, sealhulgas talle makstav taskuraha ja asjakohane korraldus, mis võimaldab tal käia kursustel, ning perekonnas töökohustuste täitmisele kuluv maksimaalne tundide arv;

b)

on 18–30-aastane. Erandjuhtudel võib liikmesriik au pair'ina riiki lubada ka vanema kui 30-aastase kolmanda riigi kodaniku;

c)

esitab tõendi, mille kohaselt vastuvõttev perekond või au pair'ide vahendusorganisatsioon võtab, kui see on ettenähtud liikmesriigi õiguses, vastutuse kolmanda riigi kodaniku eest kogu tema asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise ajal, eelkõige seoses elamiskulude ja majutusega ning õnnetusjuhtumite riskidega.

a)

ta oskab algtasemel asjaomase liikmesriigi keelt või

b)

tal on keskharidus, kutsekvalifikatsioon, või kui see on kohaldatav, ta täidab reguleeritud kutsealal töötamiseks vajalikke tingimusi, nagu on sätestatud liikmesriigi õiguses.

a)

artiklis 7 sätestatud üldtingimused või artiklites 8, 11, 12, 13, 14 või 16 sätestatud asjakohased eritingimused ei ole täidetud;

b)

esitatud dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;

c)

asjaomane liikmesriik lubab isikuid riiki üksnes heakskiidetud vastuvõtva üksuse kaudu ja vastuvõtval üksusel heakskiit puudub.

a)

vastuvõttev üksus, artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud muu asutus, artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud kolmas isik, vastuvõttev perekond või au pair'ide vahendusorganisatsioon ei täida oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksustamise, töötaja õiguste või töötingimustega;

b)

(kui see on kohaldatav) vastuvõttev üksus või vastuvõttev perekond, kes kolmanda riigi kodaniku tööle võtab, ei täida asjaomase liikmesriigi õiguses, kollektiivlepingutes või tavades sisalduvaid tingimusi;

c)

vastuvõtvat üksust, artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud muud asutust, artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud kolmandat isikut, vastuvõtvat perekonda või au pair'ide vahendusorganisatsiooni on kooskõlas liikmesriigi õigusega karistatud deklareerimata töö või ebaseadusliku töölevõtmise eest;

d)

vastuvõttev üksus on loodud peamiselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise hõlbustamiseks või tegutseb peamiselt sellega;

e)

(kui see on kohaldatav) tööandja või vastuvõtva üksuse äritegevus lõpetatakse või on lõpetatud riiklike maksejõuetusalaste õigusaktide alusel või kui majandustegevust ei toimu;

f)

liikmesriigil on tõendeid või tõsised ja objektiivsed alused arvata, et kolmanda riigi kodanik kavatseb elada riigis muul eesmärgil kui see, milleks ta riiki sisenemiseks luba taotleb.

a)

kolmanda riigi kodanik ei täida enam artiklis 7 sätestatud üldtingimusi (v.a. artikli 7 lõige 6) või artiklites 8, 11, 12, 13, 14, 16 sätestatud asjakohaseid eritingimusi või artiklis 18 sätestatud tingimusi;

b)

luba või esitatud dokumendid on omandatud pettusega, on võltsitud või luba või esitatud dokumente on omavoliliselt muudetud;

c)

asjaomane liikmesriik lubab riiki üksnes heakskiidetud vastuvõtva üksuse kaudu ja vastuvõtval üksusel heakskiit puudub;

d)

kolmanda riigi kodanik elab riigis muul eesmärgil kui see, milleks talle elamisluba anti.

a)

vastuvõttev üksus, artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud muu asutus, artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud kolmas isik, vastuvõttev perekond või au pair'ide vahendusorganisatsioon ei täida oma juriidilisi kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse, maksustamise, töötaja õiguste või töötingimustega;

b)

(kui see on kohaldatav) vastuvõttev üksus või vastuvõttev perekond, kes kolmanda riigi kodanikule tööd annab, ei täida asjaomase liikmesriigi õiguses, kollektiivlepingutes või tavades sisalduvaid tingimusi;

c)

vastuvõtvat üksust, artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud muud asutust, artikli 12 lõike 1 punktis d osutatud kolmandat isikut, vastuvõtvat perekonda või au pair'ide vahendusorganisatsiooni on kooskõlas liikmesriigi õigusega karistatud deklareerimata töö või ebaseadusliku töölevõtmise eest;

d)

vastuvõttev üksus on loodud peamiselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise hõlbustamiseks või tegutseb peamiselt sellega;

e)

(kui see on kohaldatav) tööandja või vastuvõtva üksuse äritegevus lõpetatakse või on lõpetatud riiklike maksejõuetusalaste õigusaktide alusel või kui majandustegevust ei toimu;

f)

üliõpilaste puhul ei järgita artikli 24 alusel majandustegevusele kehtestatud ajalisi piiranguid või kui üliõpilane ei saavuta vastavalt liikmesriigi õigusele või haldustavadele oma õpingutes küllaldast edu.

a)

direktiivi 2011/98/EL artikli 12 lõike 1 punkti c alusel, jättes välja õppe- ja toimetulekustipendiumid ning -laenud või muud toetused ja laenud;

b)

direktiivi 2011/98/EL artikli 12 lõike 1 punkti e alusel, mitte andes perehüvitisi teadlastele, kellel on luba elada asjaomase liikmesriigi territooriumil ajavahemikul, mis ei ületa kuut kuud;

c)

direktiivi 2011/98/EL artikli 12 lõike 1 punkti f alusel, piirates selle kohaldamist juhtudega, kus teadlase pereliikmete, kellele ta soodustusi taotleb, registreeritud või alaline elukoht on asjaomase liikmesriigi territooriumil;

d)

direktiivi 2011/98/EL artikli 12 lõike 1 punkti g alusel, piirates juurdepääsu eluasemele.

a)

lõikes 3 sätestatud tingimused, ning kui need on kohaldatavad, lõigetes 2 ja 5 sätestatud tingimused, ei ole täidetud;

b)

esitatud dokumendid on omandatud pettusega, on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud.

a)

esimeses liikmesriigis taotluse esitamise ajal, kui liikuvus teise liikmesriiki on selles etapis juba kavandatud, või

b)

pärast teadlase lubamist esimesse liikmesriiki, niipea kui on teada kavandatav liikuvus teise liikmesriiki.

a)

võõrustamisleping esimeses liikmesriigis, nagu on osutatud artiklis 10, või kui teine liikmesriik seda nõuab, teise liikmesriigi teadusasutusega sõlmitud võõrustamisleping;

b)

liikuvuse kavandatav kestus ja kuupäevad, kui neid ei ole võõrustamislepingus täpsustatud;

c)

tõend, mille kohaselt teadlasel on tervisekindlustus, mis katab kõiki riske, mis on tavaliselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, nagu on sätestatud artikli 7 lõike 1 punktis c;

d)

tõend, mille kohaselt tema riigis viibimise ajal on teadlasel piisavad vahendid elamiskulude katmiseks ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata, nagu on sätestatud artikli 7 lõike 1 punktis e, ning piisavad vahendid, et katta oma esimesse liikmesriiki tagasisõidukulud artikli 32 lõike 4 punktis b osutatud juhtudel.

a)

lõikes 5, või kui see on kohaldatav, lõikes 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud;

b)

kohaldatakse ühte artikli 20 lõike 1 punktis b või c või nimetatud artikli lõikes 2 sätestatud taotluse tagasilükkamise alustest;

c)

lõikes 1 osutatud maksimaalne riigis viibimise kestus on saavutatud.

a)

kohaldab artiklit 28 ning lubab teadlasel viibida oma territooriumil esimese liikmesriigi väljastatud loa alusel ja selle kehtivusaja jooksul või

b)

kohaldab lõigetes 2–7 sätestatud menetlust.

a)

võib teine liikmesriik nõuda teadlaselt või esimese liikmesriigi või teise liikmesriigi teadusasutuselt, et ta edastaks järgmised dokumendid:

Teine liikmesriik võib nõuda, et taotleja esitaks asjaomase teadlase aadressi tema territooriumil. Kui teise liikmesriigi õigus näeb ette, et taotluse esitamise ajal tuleb märkida aadress, aga asjaomane teadlane veel ei tea oma tulevast aadressi, peab kõnealune liikmesriik piisavaks ajutist aadressi. Sellisel juhul esitab teadlane oma alalise aadressi hiljemalt pikaajalise liikuvuse loa väljastamise ajal.

Teine liikmesriik võib nõuda, et taotleja esitaks dokumendid kõnealuse liikmesriigi ametlikus keeles või kõnealuse liikmesriigi poolt määratud mõnes muus liidu ametlikus keeles;

b)

teine liikmesriik võtab vastu pikaajalise liikuvuse taotlust käsitleva otsuse ja teavitab taotlejat sellest otsusest kirjalikult nii kiiresti kui võimalik, aga mitte hiljem kui 90 päeva pärast täieliku taotluse esitamist teise liikmesriigi pädevatele asutustele;

c)

taotluse esitamiseks ei pea teadlane liikmesriikide territooriumilt lahkuma ja temalt ei nõuta viisat;

d)

teadlasel lubatakse sooritada osa oma teadustegevusest teise liikmesriigi teadusasutuses, kuni pädevad asutused on võtnud vastu pikaajalist liikuvust käsitleva otsuse, tingimusel et

e)

pikaajalise liikuvuse loa taotlust ei või esitada samal ajal lühiajalise liikuvuse teavitusega. Kui vajadus pikaajalise liikuvuse järele tekib pärast seda, kui teadlase lühiajaline liikuvus on alanud, võib teine liikmesriik nõuda, et pikaajalise liikuvuse taotlus esitataks vähemalt 30 päeva enne lühiajalise liikuvuse lõppemist.

a)

lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ei ole täidetud;

b)

kohaldatakse ühte artiklis 20 sätestatud taotluse tagasilükkamise alustest, välja arvatud kõnealuse artikli lõike 1 punkt a;

c)

teadlasele esimese liikmesriigi väljastatud loa kehtivusaeg lõppeb menetluse ajal või

d)

kui see on kohaldatav, on saavutatud lõike 1 teises lõigus kindlaks määratud maksimaalne riigis viibimise kestus.

a)

käesoleva artikli lõike 2 punktis a või lõikes 4 sätestatud tingimused ei ole või ei ole enam täidetud või

b)

kohaldatakse ühte artiklis 21 sätestatud loa kehtetuks tunnistamise alustest, välja arvatud kõnealuse artikli lõike 1 punkt a, lõike 2 punkt f ning lõiked 3, 5 ja 6.

a)

artikli 28 lõike 5 ja lõike 6 punktides b, c ja d nõutud dokumendid ja teave seoses teadlasega kaasas olevate pereliikmetega;

b)

tõend, mille kohaselt pereliige on elanud teadlase pereliikmena esimeses liikmesriigis vastavalt artiklile 26.

a)

artikli 29 lõike 2 punkti a alapunktides i, ii, iii ja v nõutud dokumendid ja teave seoses teadlasega kaasas olevate pereliikmetega;

b)

tõend, mille kohaselt pereliige on elanud teadlase pereliikmena esimeses liikmesriigis vastavalt artiklile 26.

a)

esimeses liikmesriigis taotluse esitamise ajal, kui liikuvus teise liikmesriiki on selles etapis juba kavandatud, või

b)

pärast üliõpilase lubamist esimesse liikmesriiki, niipea kui on teada kavandatav liikuvus teise liikmesriiki.

a)

tõend selle kohta, et üliõpilane sooritab osa õpingutest teises liikmesriigis liikuvuse meetmeid sisaldava liidu või mitmepoolse programmi või kahe või enama kõrgkooli vahelise lepingu raames, ning tõend selle kohta, et teise liikmesriigi kõrgkool on üliõpilase vastu võtnud;

b)

liikuvuse kavandatav kestus ja kuupäevad, kui neid ei ole vastavalt punktile a täpsustatud;

c)

tõend selle kohta, et üliõpilasel on tervisekindlustus, mis katab kõiki riske, mis on tavaliselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, nagu on sätestatud artikli 7 lõike 1 punktis c;

d)

tõend selle kohta, et riigis viibimise ajal on üliõpilasel piisavad vahendid elamiskulude katmiseks ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata, nagu on sätestatud artikli 7 lõike 1 punktis e, ning piisavad vahendid, et katta õppekulud ning esimesse liikmesriiki tagasisõidukulud artikli 32 lõike 4 punktis b osutatud juhtudel;

e)

tõend selle kohta, et juhul kui need on kohaldatavad, on kõrgkooli nõutavad tasud makstud.

a)

lõikes 5 või 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud;

b)

kohaldatakse ühte artikli 20 lõike 1 punktis b või c või nimetatud artikli lõikes 2 sätestatud taotluse tagasilükkamise alustest;

c)

lõikes 1 osutatud maksimaalne riigis viibimise kestus on saavutatud.

a)

teavituse koopiat kooskõlas artikli 28 lõikega 2 või artikli 31 lõikega 2 või

b)

kui teine liikmesriik lubab liikuvust ilma teavituseta, tõendit selle kohta, et üliõpilane sooritab osa õpingutest teises liikmesriigis liikuvuse meetmeid sisaldava liidu või mitmepoolse programmi või kahe või enama kõrgkooli vahelise lepingu raames, või teadlaste puhul koopiat võõrustamislepingust, kus täpsustatakse teadlase liikuvuse üksikasjad, või kui liikuvuse üksikasjad ei ole võõrustamislepingus täpsustatud, kirja teise liikmesriigi teadusasutuselt, kus täpsustatakse vähemalt ELi-sisese liikuvuse kestus ja teise liikmesriigi teadusasutuse asukoht.

a)

võib teine liikmesriik nõuda, et teadlane (ja kui see on kohaldatav, tema pereliikmed) või üliõpilane lõpetaks viivitamata igasuguse tegevuse ja lahkuks tema territooriumilt;

b)

esimene liikmesriik lubab teise liikmesriigi taotluse korral teadlasel (ja kui see on kohaldatav, tema pereliikmetel) või üliõpilasel ilma formaalsusteta ja viivitamata riiki naasta. Seda kohaldatakse ka juhul, kui esimese liikmesriigi väljastatud loa kehtivusaeg on lõppenud või luba on tunnistatud kehtetuks teises liikmesriigis aset leidnud liikuvuse ajal.

a)

artiklites 28–31 osutatud liikuvusele kohaldatavad menetlused;

b)

kas kõnealune liikmesriik lubab üliõpilasi ja teadlasi riiki ainult heakskiidetud teadusasutuste või kõrgkoolide kaudu;

c)

liikuvuse meetmeid sisaldavad mitmepoolsed programmid ja lepingud kahe või enama kõrgkooli vahel.

21.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/58

(1)

Nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Keskkonnaalastes tegevusprogrammides ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ (5) vastu võetud kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1386/2013/EL (6) vastu võetud seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud liidu keskkonnapoliitika üks eesmärk on saavutada selline õhukvaliteedi tase, mis ei kahjustaks ega ohustaks märkimisväärselt inimeste tervist ega keskkonda.

(3)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 191 lõikes 2 sätestatakse, et liidu keskkonnapoliitika seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme, võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust.

(4)

Käesolevas direktiivis sätestatakse liidus kasutatava raske kütteõli, gaasiõli, laeva kerge kütteõli ja laeva diislikütuse maksimaalne lubatud väävlisisaldus.

(5)

Suure väävlisisaldusega laevakütuse põletamise tõttu laevanduses tekkiv heide saastab õhku vääveldioksiidi ja tahkete osakestega, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda ning tekitavad happevihma. Käesolevas direktiivis sätestatud meetmete puudumisel oleks laevanduses tekkiv heide peagi suurem kui kõikidest maapealsetest allikatest tekkiv heide.

(6)

Hapestumine ja atmosfääris leiduv vääveldioksiid kahjustavad tundlikke ökosüsteeme, vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja puhkamiseks sobivate kohtade väärtust ning kahjustavad taimekasvatust ja metsade kasvu. Linnades sadavad happevihmad võivad oluliselt kahjustada ehitisi ning arhitektuuripärandit. Vääveldioksiidi saaste võib märkimisväärselt mõjutada ka inimeste tervist, eriti nende inimrühmade tervist, kes põevad hingamisteede haigusi.

(7)

Hapestumine on piiriülene nähtus, mis nõuab nii liidu, riigi kui ka kohaliku tasandi lahendusi.

(8)

Vääveldioksiidiheitmed aitavad kaasa tahkete osakeste moodustumisele atmosfääris.

(9)

Kai ääres seisvate laevade tekitatud õhusaaste on suur probleem paljude sadamalinnade jaoks, kes teevad pingutusi, et vastata liidu õhukvaliteedi piirnormidele.

(10)

Liikmesriigid peaksid edendama kaldal toodetava elektrienergia kasutamist, sest tavaliselt toodetakse tänapäeva laevadel elektrienergiat lisamootoritega.

(11)

Liit ja üksikud liikmesriigid on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 13. novembri 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni lepinguosalised. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni teises protokollis piiriülese vääveldioksiidisaaste kohta sätestatakse, et lepinguosalised peaksid vääveldioksiidi heitmeid vähendama vastavalt 30 % või enam, nagu see oli määratletud esimeses protokollis, ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni teine protokoll põhineb eeldusel, et mõnel tundlikul alal jätkatakse kriitilise saastekoormuse ja -taseme ületamist. Vääveldioksiidiheitmete vähendamiseks tuleb võtta täiendavaid meetmeid. Seetõttu peaksid osalisriigid edaspidi märkimisväärselt vähendama vääveldioksiidiheitmeid.

(12)

Õlis ja söes vähesel hulgal looduslikult esinevat väävlit on aastakümnete jooksul peetud vääveldioksiidiheitmete valdavaks allikaks, need heitmed on happevihmade peamised tekitajad ning paljudes linna- ja tööstuspiirkondades esineva õhusaaste suurimad põhjustajad.

(13)

Uuringud on näidanud, et see kasu, mida saadakse väävliheitmete vähendamisel kütuste väävlisisalduse vähendamise teel, on tihti märkimisväärselt suurem kui käesolevast direktiivist tööstusele tulenevad hinnangulised kulud. Vedelkütuste väävlisisalduse vähendamise tehnoloogia on olemas ning see on ennast hästi tõestanud.

(14)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 193 ei tohiks käesolev direktiiv takistada liikmesriikidel säilitamast või kasutusele võtmast karmimaid kaitsemeetmeid, et ergutada laevakütuse maksimaalset väävlisisaldust käsitlevate normide kiiret rakendamist, kasutades näiteks heitevähendusmeetodeid väljapool SOx-heitkoguste kontrolli piirkondi. Selliste meetmete puhul on nõutav kooskõla aluslepingutega ja neist tuleb teatada komisjonile.

(15)

Enne uute ja karmimate kaitsemeetmete võtmist peaks liikmesriik teatama komisjonile uute meetmete eelnõud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/1535 (7).

(16)

Vastavalt ELi toimimise lepingule tuleb arvesse võtta liidu territooriumi äärepoolseimate piirkondade, nimelt Prantsuse ülemeredepartemangude, Assooride, Madeira ja Kanaari saarte eripära.

(17)

Raske kütteõli väävlisisalduse piirmäära kehtestamisel on kohane sätestada erandid nendele liikmesriikidele ja piirkondadele, mille keskkonnatingimused seda võimaldavad.

(18)

Raske kütteõli väävlisisalduse piirmäära kehtestamisel on kohane sätestada erandid ka nende kasutamisele põletusseadmetes, mis vastavad heitmete piirväärtustele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/80/EÜ (8) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (9) V lisas.

(19)

Käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti d või artikli 3 lõike 3 punkti c kohaldamisalast välja jäetud rafineerimistehaste põletusseadmete puhul ei tohiks selliste seadmete vääveldioksiidiheitmete keskmine ületada direktiivis 2001/80/EÜ või direktiivi 2010/75/EL V lisas või kõnealuste direktiivide mis tahes tulevases muudatuses kehtestatud piirmäärasid. Käesoleva direktiivi kohaldamisel peaksid liikmesriigid pidama silmas, et muude kui artiklis 2 osutatud kütustega asendamine ei tohiks tuua kaasa hapestavate saasteainete heitmete suurenemist.

(20)

2008. aastal võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) vastu resolutsiooni muuta 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni („MARPOL“) muutmise 1997. aasta protokolli VI lisa, milles on esitatud laevade õhusaaste vältimise eeskirjad. MARPOLi muudetud VI lisa jõustus 1. juulil 2010.

(21)

MARPOLi muudetud VI lisaga kehtestatakse muu hulgas laevakütustele rangemad väävlisisalduse piirnormid nii SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades (1,00 % alates 1. juulist 2010 ja 0,10 % alates 1. jaanuarist 2015) kui ka väljaspool nimetatud piirkondi asuvatel merealadel (3,50 % alates 1. jaanuarist 2012 ja põhimõtteliselt 0,50 % alates 1. jaanuarist 2020). Oma rahvusvahelistest kohustustest tulenevalt peab enamik liikmesriike nõudma laevadelt alates 1. juulist 2010 SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades maksimaalselt 1,00 % väävlisisaldusega kütuse kasutamist. Selleks, et tagada järjepidevus rahvusvahelise õigusega ja uute üleilmselt kehtestatud väävlisisalduse normide nõuetekohane täitmise tagamine liidus, peaks käesolev direktiiv olema kooskõlas MARPOLi muudetud VI lisaga. Laevades kasutatava kütuse minimaalse kvaliteedi tagamiseks kooskõlas kütuse- või tehnoloogiapõhise nõude täitmisega ei tohiks lubada liidus kasutada laevakütust, mille väävlisisaldus ületab üldist normi 3,50 massiprotsenti, välja arvatud kütused, mida tarnitakse suletud süsteemides heitevähendusmeetodeid kasutavate laevade tankimiseks.

(22)

MARPOLi VI lisa on võimalik muuta SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade osas IMO menetluste kohaselt. Juhul kui MARPOLi VI lisas tehakse SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade piirnormide osas muudatusi, sh erandeid, peaks komisjon selliseid muudatusi arvesse võtma ja asjakohasel juhul esitama viivitamata vajaliku ettepaneku vastavalt ELi toimimise lepingule, et viia käesolev direktiiv täielikult kooskõlla IMO eeskirjadega SOx-heitkoguste kontrolli piirkondade osas.

(23)

Uute heitekontrolli piirkondade määramine peaks toimuma vastavalt MARPOLi VI lisa kohasele IMO menetlusele ja tuginema põhjendatud argumentidele, mis lähtuvad keskkonna- ja majanduslikest põhjendustest ja mida toetavad teadusandmed.

(24)

Vastavalt MARPOLi muudetud VI lisa reeglile 18 peaksid liikmesriigid püüdma tagada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate laevakütuste kättesaadavuse.

(25)

Arvestades keskkonnapoliitika ning laevanduses tekkiva saaste ülemaailmset ulatust, tuleks ülemaailmsel tasandil sätestada ambitsioonikad heitenormid.

(26)

Liit jätkab IMOs SOx-heitmete suhtes tundlike piirkondade tõhusama kaitse ja laevamasuudi normaalse piirväärtuse vähendamise toetamist.

(27)

Reisilaevad tegutsevad enamjaolt sadamates või ranniku lähedal ning neil on märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Selleks et parandada sadama- ja rannikualade õhu kvaliteeti, peavad kõnealused laevad kasutama maksimaalselt 1,50 % väävlisisaldusega laevakütust, kuni hakkavad kehtima rangemad väävlisisalduse normid kõigi laevade suhtes liikmesriikide territoriaalvetes, majandusvööndis ja heitekontrolli piirkonnas.

(28)

Märkimisväärse heite vähendamise potentsiaaliga uutele mootoritehnoloogiatele ülemineku hõlbustamiseks merendussektoris peaks komisjon täiendavalt uurima viise, kuidas võimaldada ja ergutada laevades gaasimootorite kasutamist.

(29)

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks peab laevakütuste väävlisisaldusega seotud kohustuste täitmine olema nõuetekohaselt tagatud. Direktiivi 1999/32/EÜ rakendamisel saadud kogemused on näidanud vajadust jõulisema kontrolli- ja täitesüsteemi järele, et tagada käesoleva direktiivi nõuetekohane rakendamine. Selleks peab liikmesriik tagama nii turule lastavast kui ka laevades kasutatavast laevakütusest piisavalt sagedase ja nõuetekohase proovivõtmise kui ka laevade logiraamatute ja kütusemahuti saatelehtede kontrollimise. Samuti peab liikmesriik kehtestama tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste süsteemi käesoleva direktiivi sätete täitmata jätmise puhuks. Teabe suurema läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane näha ette, et laevakütuse kohalike tarnijate register tehakse avalikult kättesaadavaks.

(30)

Eriti SOx-heitkoguste kontrolli piirkondades võib laevakütuse väävlisisalduse madalate piirnormide järgimine tuua vähemalt lühiajaliselt kaasa kõnealuse kütuse hinna märkimisväärse tõusu ning kahjustada nii lähimereveo konkurentsivõimet võrreldes muude transpordiliikidega kui ka SOx-heitkoguste kontrolli piirkondadega piirnevate riikide tööstuse konkurentsivõimet. Mõjutatud tööstusel tekkivate nõuetele vastavuse kulude vähendamiseks tuleb leida sobilikud lahendused, näiteks lubada kasutada alternatiivseid kulutõhusamaid nõuetele vastavuse tagamise meetodeid kui nõuetele vastavuse tagamine kütuse valimisega, ning seda vajaduse korral toetada. Komisjon peaks hoolikalt, sealhulgas liikmesriikide aruannete kaudu, jälgima, kuidas laevandussektor täidab kütuse uusi kvaliteedinorme, eelkõige seoses sellega, kas meretransport võib asenduda maanteeveoga, ning peaks tegema asjakohasel juhul ettepaneku sobivate meetmete kohta sellise suundumuse peatamiseks.

(31)

Oluline on piirata meretranspordilt maanteeveole üleminekut, sest kui suureneb maanteedel transporditavate kaupade osakaal, läheks see paljudel juhtudel vastuollu liidu kliimamuutuse valdkonna eesmärkidega ning sageneksid liiklusummikud.

(32)

Uute vääveldioksiidi heite vähendamise nõuetega kaasnevad kulud võivad viia meretranspordilt maanteeveole üleminekuni ja sellel võib olla negatiivne mõju tööstuse konkurentsivõimele. Komisjon peaks selliste vahendite nagu Marco Polo programmi või üleeuroopalise transpordivõrgu pakutavad võimalused täielikult ära kasutama, et teistele transpordivahenditele ümbersuunamise riski vähendamiseks sihipärast abi pakkuda. Liikmesriigid võivad pidada vajalikuks toetada käesolevast direktiivist mõjutatud ettevõtjaid kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega.

(33)

Vastavalt kehtivatele suunistele keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta ja piiramata tulevikus neis muudatuste tegemist, võivad liikmesriigid anda riigiabi käesolevast direktiivist mõjutatud ettevõtjatele, sealhulgas anda abi olemasolevate laevade moderniseerimiseks, kui sellised abimeetmed sobivad kokku siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108, eelkõige arvestades kehtivaid suuniseid keskkonnakaitseks antava riigiabi kohta. Sellega seoses võib komisjon võtta arvesse, et teatavate heitevähendusmeetodite kasutamine on ulatuslikum kui käesoleva direktiivi nõuded, kuna lisaks vääveldioksiidi heitele vähendatakse ka muid heiteid.

(34)

Hõlbustada tuleks heitevähendusmeetodite kasutamist. Selliste meetoditega on võimalik saavutada vähemalt samaväärne või isegi suurem heite vähenemine kui väikese väävlisisaldusega kütuse kasutamise korral, tingimusel et need meetodid ei avalda keskkonnale, näiteks mere ökosüsteemile, märkimisväärset kahjulikku mõju ning et nende väljatöötamisel on rakendatud asjakohaseid heakskiitmis- ja kontrollimehhanisme. Liit peaks tunnustama juba väljatöötatud alternatiivseid meetodeid, näiteks pardal paiknevaid heitgaaside puhastussüsteeme või kütuse ja veeldatud maagaasi segu või biokütuste kasutamist. Tähtis on edendada uute heitevähendusmeetodite katsetamist ja arendamist, et muu hulgas piirata meretranspordilt maanteeveole üleminekut.

(35)

Heitevähendusmeetodite abil on võimalik heiteid vähendada olulisel määral. Komisjon peaks seega edendama selliste tehnoloogiate katsetamist ja arendamist ning kaaluma muu hulgas tööstussektoriga kaasrahastatava ühisprogrammi loomist, mis põhineb samalaadsete programmide (näiteks Clean Sky Programme) põhimõtetel.

(36)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega arendama edasi meetmeid, mis on kindlaks määratud komisjoni 16. septembri 2011. aasta töödokumendis meretranspordist tulenevate heitkoguste vähendamise ja säästva veetranspordi vahendite paketi kohta.

(37)

Häirete tekkimisel toorõli, petrooleumitoodete või muude süsivesinike tarnimisel võib komisjon lubada liikmesriigi territooriumil kõrgema piirmäära kohaldamist.

(38)

Liikmesriigid peaksid looma käesoleva direktiivi sätete täitmise järelevalveks asjakohased mehhanismid. Aruanded vedelkütuste väävlisisalduse kohta tuleks esitada komisjonile.

(39)

Käesolev direktiiv peaks ühtlustatud aruandluse tagamiseks üksikasjalikult täpsustama aruannete sisu ja vormi.

(40)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada käesoleva direktiivi I ja II lisaga kehtestatud heitevähendusmeetodites kasutatavate samaväärsete heite piirnormide ja heitevähendusmeetodite kasutamise kriteeriume teaduse ja tehnika arenguga viisil, mis tagab täieliku kooskõla IMO asjakohaste instrumentidega, ja käesoleva direktiivi artikli 2 punktide a–e ja p, artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti i ja artikli 13 lõike 3 muutmise kohta, et kohandada neid sätteid teaduse ja tehnika arenguga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(41)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(42)

On asjakohane, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (11) loodud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee abistaks komisjoni nende heitevähendusmeetodite heakskiitmisel, mida ei ole käsitletud nõukogu direktiivis 96/98/EÜ (12).

(43)

Käesoleva direktiivi rakendamise seisukohalt on olulised tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Liikmesriigid peaksid lisama karistuste hulka trahvid, mille arvutamise viisi abil tagatakse, et rikkumisest majanduslikku tulu saanud isik jääb tulust ilma ja et trahvid suurenevad järk-järgult korduvate rikkumiste puhul. Liikmesriigid teatavad komisjonile karistusi käsitlevad sätted.

(44)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

a)

kütuste suhtes, mida kasutatakse teadusuuringute või katsetamise eesmärgil;

b)

enne lõplikku põletamist töötlemiseks mõeldud kütuste suhtes;

c)

rafineerimistehastes töödeldavate kütuste suhtes;

d)

kütuste suhtes, mida kasutatakse ja lastakse turule liidu äärepoolseimates piirkondades, kui asjaomased liikmesriigid tagavad, et kõnealustes piirkondades:

e)

kütuste suhtes, mida kasutatakse sõjalaevadel või muudeks sõjaväelisteks eesmärkideks kasutatavatel laevadel. Iga liikmesriik püüab siiski tagada, et kõnealuste laevade käitamine, niivõrd kui see on mõttekas ja teostatav, oleks kooskõlas käesoleva direktiiviga, võttes asjakohaseid meetmeid, mis ei mõjuta selliste laevade käitamist ega opereerimisvõimet;

f)

kütuse igasuguse kasutamise suhtes laeval, kui see on spetsiaalselt vajalik laeva ohutuseks või elupäästmiseks merel;

g)

kütuse igasuguse kasutamise suhtes laeval, mis on tingitud laeva või selle seadmete kahjustusest, kui kahjustuse tekkimisel on võetud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud, et vältida liigseid heitkoguseid või neid nii palju kui võimalik vähendada, ja kui abinõud kahjustuse kõrvaldamiseks on võetud nii kiiresti kui võimalik. Käesolevat sätet ei kohaldata, kui reeder või kapten tegutses kahju tekitamise tahtlusega või kergemeelselt;

h)

kütuste suhtes, mida kasutatakse laevadel, kus rakendatakse heitevähendusmeetodeid vastavalt artiklitele 8 ja 10, ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist.

i)

toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud laevakütus, mis vastab CN-koodidele 2710 19 51 – 2710 19 68, 2710 20 31, 2710 20 35 või 2710 20 39, või

ii)

toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud punktis b määratletud gaasiõli ning punktides c, d ja e määratlemata laevakütus, mis oma destillatsiooniulatuse tõttu kuulub kütusena kasutatavate raskeõlide kategooriasse, mille mahust üle 65 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) destilleerub temperatuuril 250 °C ASTM D86 meetodi järgi. Kui destillatsiooni ei saa ASTM D86 meetodi järgi kindlaks määrata, klassifitseeritakse naftasaadus samuti raske kütteõlina;

i)

toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud laevakütus, mis vastab CN-koodile 2710 19 25, 2710 19 29, 2710 19 47, 2710 19 48, 2710 20 17 või 2710 20 19, või

ii)

toornaftast saadud vedelkütus, välja arvatud laevakütus, mille mahust destilleerub ASTM D86 meetodi järgi temperatuuril 250 °C vähem kui 65 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) ja temperatuuril 350 °C vähemalt 85 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod).

i)

kapten ja laevapere liikmed või muud isikud, kes on laeva huvides tööle võetud või laeva pardal tegevad, ja

ii)

alla 1-aastased lapsed;

i)

avaldatud sõiduplaani alusel või

ii)

nii regulaarselt või sageli, et ülesõite võib pidada süstemaatilisteks;

a)

mida kasutatakse põletusseadmetes, mis kuuluvad direktiivi 2001/80/EÜ kohaldamisalasse, mille suhtes kehtib kõnealuse direktiivi artikli 4 lõige 1 või 2 või artikli 4 lõike 3 punkt a ning mis vastavad kõnealuses direktiivis selliste seadmete kohta kehtestatud vääveldioksiidi lubatud heitele;

b)

mida kasutatakse direktiivi 2001/80/EÜ kohaldamisalasse kuuluvates põletusseadmetes, mille suhtes kehtivad kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 3 punkt b ja artikli 4 lõige 6 ning mille kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa 1 700 mg/Nm (3), kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

c)

mida kasutatakse muudes põletusseadmetes, mis ei kuulu punkti a ega b kohaldamisalasse ning mille kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa 1 700 mg/Nm (3), kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

d)

mis on ette nähtud põletamiseks rafineerimistehastes, kui tehase kõikide seadmete, välja arvatud punktide a ja b kohaldamisalasse kuuluvad põletusseadmed, gaasiturbiinid ja gaasimootorid, kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa, olenemata kasutatavast kütuseliigist või kütusekombinatsioonist, 1 700 mg/Nm (3), kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust.

a)

mida kasutatakse põletusseadmetes, mis kuuluvad direktiivi 2010/75/EL III peatüki kohaldamisalasse ning mis vastavad kõnealuse direktiivi V lisas selliste seadmete kohta sätestatud vääveldioksiidi heite piirnormidele või, kui kõnealused heite piirnormid ei ole vastavalt nimetatud direktiivile kohaldatavad, mille kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa 1 700 mg/Nm (3), kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

b)

mida kasutatakse põletusseadmetes, mis ei kuulu punkti a kohaldamisalasse ning mille kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa 1 700 mg/Nm (3), kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust;

c)

mis on ette nähtud põletamiseks rafineerimistehastes, kui tehase kõikide seadmete, välja arvatud punkti a kohaldamisalasse kuuluvad põletusseadmed, gaasiturbiinid ja gaasimootorid, kuu keskmine vääveldioksiidi heide ei ületa, olenemata kasutatavast kütuseliigist või kütuste kombinatsioonist, 1 700 mg/Nm (3), kusjuures suitsugaasi hapnikusisaldus on 3 % kuivaine mahust.

a)

3,50 massiprotsenti alates 18. juunist 2014;

b)

0,50 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2020.

a)

1,00 massiprotsenti kuni 31. detsembrini 2014;

b)

0,10 massiprotsenti alates 1. jaanuarist 2015.

—

laevade suhtes, kes sõidavad nende lipu all, ja

—

SOx-heitkoguste kontrolli piirkondadega piirnevad liikmesriigid kõikide lippude all sõitvate laevade suhtes ajal, mil laevad viibivad nende sadamates.

a)

esitaks dokumendi meetmete kohta, mida on võetud nõuetele vastavuse saavutamiseks, ning

b)

esitaks tõendid selle kohta, et vastavalt reisikavale on püütud osta käesoleva direktiivi nõuetele vastavat laevakütust ning kui see ei olnud kavandatud kohas kättesaadav, püüti leida alternatiivseid allikaid sellise laevakütuse saamiseks ning vaatamata kõigile käesoleva direktiivi nõuetele vastava laevakütuse saamiseks tehtud jõupingutustele polnud sellist laevakütust võimalik osta.

a)

peab avalikult kättesaadavat kohalike laevakütuse tarnijate registrit;

b)

tagab, et tarnija märgib kõikide tema territooriumil müüdavate laevakütuste väävlisisalduse kütusemahuti saatelehele, millega on kaasas vastuvõtva laeva esindaja allkirjastatud pitseeritud proov;

c)

rakendab meetmeid laevakütuse tarnija suhtes, kes on tabatud kütusemahuti saatelehele märgitud spetsifikatsioonile mittevastava kütuse tarnimiselt;

d)

tagab nõuetele mittevastava laevakütuse avastamisel meetmete võtmise laevakütuse nõuetega kooskõlla viimiseks.

a)

laevade suhtes, mis seisavad avaldatud sõiduplaani kohaselt sadamakai ääres vähem kui kaks tundi;

b)

laevade suhtes, mis lülitavad välja kõik mootorid ja kasutavad sadamakai ääres seistes maa pealt saadavat elektrienergiat.

a)

on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks;

b)

võtab komisjon vastu rakendusakte, millega kehtestatakse üksikasjalikud heiteseire nõuded, kui see on asjakohane. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

a)

IMO koostatud suuniseid;

b)

artikli 10 kohaselt läbi viidud katsete tulemusi;

c)

mõju keskkonnale, sealhulgas saavutatavat heite vähenemist, ning mõju ökosüsteemidele suletud sadamates ja jõesuudmetes, ja

d)

järelevalve ja kontrolli teostatavust.

a)

komisjoni ja asjaomast sadamariiki teavitatakse kirjalikult vähemalt kuus kuud enne katsetuste algust;

b)

katsetuste korraldamise load ei kehti kauem kui 18 kuud;

c)

igale asjaomasele laevale paigaldatakse manipuleerimist välistavad seadmed pidevaks järelevalveks korstnast eralduva heite üle ja neid kasutatakse kogu katsetusperioodi vältel;

d)

igal asjaomasel laeval saavutatakse heite vähenemine, mis on vähemalt võrdne käesolevas direktiivis täpsustatud kütuse väävlisisalduse piirnormide järgimisel saavutatava vähenemisega;

e)

kogu katsetusperioodi vältel on olemas sobiv jäätmekäitlussüsteem jäätmete jaoks, mis tekivad heitevähendusmeetodi kasutamise tõttu;

f)

kogu katsetusperioodi vältel kontrollitakse mõju merekeskkonnale, eriti suletud sadamate ja jõesuudmete ökosüsteemidele, ja

g)

kuue kuu jooksul pärast katsetuste lõpetamist esitatakse täielikud tulemused komisjonile ning tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

a)

logiraamatute ja kütusemahuti saatelehtede kontroll ning

b)

asjakohasel juhul järgmised proovide võtmise ja analüüside tegemise moodused:

a)

proovivõtmise sageduse kohta;

b)

proovivõtmise meetodite kohta;

c)

uuritava kütuse representatiivse proovi määratlemise kohta.

21.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/79

(1)

Nõukogu andis 14. septembril 2012 komisjonile loa alustada liidu ja selle liikmesriikide ning Horvaatia Vabariigi nimel läbirääkimisi, et sõlmida protokoll, millega muudetakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelist Euroopa – Vahemere piirkonna lennunduslepingut, (1) et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „protokoll“).

(2)

Kõnealused läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 24. aprillil 2014.

(3)

Protokoll tuleks liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastada, tingimusel et see hiljem sõlmitakse.

(4)

Protokolli tuleks kohaldada ajutiselt,

21.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/81

21.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/85

(1)

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (3) sõnastati uuesti nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 609/2014 (4). Määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 jõustub nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom (5) jõustumise päeval. Nimetatud otsus ei ole veel jõustunud.

(2)

Selleks et jätta komisjonile (Eurostat) piisavalt aega asjakohaste kogurahvatulu andmete hindamiseks ja jätta kogurahvatulu komiteele piisavalt aega kogurahvatulu andmeid käsitleva arvamuse koostamiseks, peaksid kõik eelarveaasta kogurahvatulus tehtavad muudatused olema võimalikud kuni asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. novembrini. Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahenditega seotud tõendavate dokumentide säilitamise perioodi tuleks sellest tulenevalt pikendada sellele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. septembrist 30. novembrini, mille kohta andmed on esitatud.

(3)

Käesolevas määruses tuleks kajastada kehtivat tava, mille kohaselt määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklis 9 osutatud, omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontosid („omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontod“) hallatakse liikmesriikide riigikassades või nende keskpankades. Riigikassa mõiste peaks hõlmama ka samalaadseid funktsioone täitvaid muid riigiasutusi.

(4)

Omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontode haldamine peaks olema tasuta ja intressita. Tasude või negatiivse intressi kohaldamine vähendaks liidu eelarve vahendeid ja põhjustaks liikmesriikide ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu peaksid liikmesriigid juhul, kui omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontode suhtes kohaldatakse negatiivset intressi, kandma konto kreeditisse negatiivse intressiga võrduva summa. Kuivõrd mõnel liikmesriigil ei ole võimalik vältida selliste negatiivse intressi summade omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontode krediteerimise kohustuse rahalist mõju, siis on asjakohane, et komisjon püüaks oma sularahavajaduste katmisel seda mõju vähendada, kasutades eelisjärjekorras asjaomaste kontode kreeditisse kantud summasid.

(5)

Omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontosid tuleks debiteerida ainult komisjoni korraldusel. See ei tohiks piirata negatiivse intressi kohaldamist.

(6)

Selguse ja loetavuse huvides tuleks määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikkel 10 jagada mitmeks artikliks.

(7)

Komisjonile peaks igal ajal olema kättesaadav piisav sularahavaru, et täita eelarve täitmisest tulenevad maksenõuded, mis on koondunud eriti aasta esimestele kuudele. Komisjonil on juba võimalus paluda liikmesriikidel kanda varem üle kuni kaks täiendavat kaheteistkümnendikosa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) erivajadustega seotud kulude katmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (6) kohaselt. Selleks et veelgi vähendada ajutisest sularahapuudusest tingitud makseviivituste ohtu, peaks komisjonil olema võimalik paluda liikmesriikidel kanda varem üle veel kuni pool ühest kaheteistkümnendikosast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide erivajadustega seotud kulude katmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (7) kohaselt, niivõrd kui see on põhjendatud sularahavajadustega. Kuid vältimaks liigset survet liikmesriikide riigikassadele, ei tohiks samaks kuuks varem ülekantav summa kokku ületada kaht täiendavat kaheteistkümnendikosa. EAGFi maksete suhtes kehtivate erivajaduste tõttu ei kohaldata seda EAGFi kahjustaval viisil.

(8)

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohaselt peab komisjon arvutama käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimised ja teatama need liikmesriikidele õigel ajal, et nad saaksid kanda need korrigeerimiste summad detsembri esimesel tööpäeval omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontole. Korrigeerimiste summad, mis tuli teha kättesaadavaks 2014. aasta detsembri esimesel tööpäeval, olid enneolematult suured. Selleks et vältida vahetult enne aasta lõppu põhjendamatult suuri eelarvelisi piiranguid liikmesriikidele, muudeti nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1377/2014 (8) määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, et võimaldada liikmesriikidel lükata teatavatel erandlikel asjaoludel edasi nende summade kandmise omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontole.

(9)

Selliselt muudetud määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kaotab kehtivuse pärast määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 jõustumist. See ei tohiks aga mõjutada nende korrigeerimiste summade kontole kandmise edasilükkamist, mida on juba ametlikult taotletud määruse (EL, Euratom) nr 1377/2014 kohaselt nimetatud määruse kehtimise ajal.

(10)

Lihtsustamise huvides ning selleks, et piirata liikmesriikide ja komisjoni eelarvekoormust, eelkõige aasta lõpus, tuleks ühtlustada käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimise menetlust. Liikmesriikidele nõutavate korrigeerimiste ametliku teatamise ja nende korrigeerimiste summade omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontole kandmise kuupäeva vahele peaks jääma rohkem aega. Teatamine ja kontole kandmine peaksid toimuma samal aastal, kuna see aasta on oluline ka valitsemissektori raamatupidamisarvestusele avalduva mõju registreerimisel ning stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel. Korrigeerimiste kogusumma tuleks liikmesriikide vahel kohe ümber jagada vastavalt nende osakaalule kogurahvatulul põhinevates omavahendites. See kõrvaldaks vajaduse määrusega (EL, Euratom) nr 1377/2014 ette nähtud erandi järele.

(11)

Selleks et saavutada liidu eesmärke, peaks viivise arvutamise kord tagama eelkõige selle, et omavahendid tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja täies mahus.

(12)

Selleks et parandada õiguskindlust ja selgust, tuleks käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite puhul kindlaks määrata juhtumid, mille korral nõutakse hilinenud makse eest viivist. Võttes arvesse selliste omavahendite eripära, mille suhtes rakendatakse kontrollitsüklit, mis võimaldab parandamist ja korrigeerimist nelja aasta jooksul, ei tohiks selliste paranduste ja korrigeerimiste tulemusel käibemaksupõhistes ja kogurahvatulul põhinevates omavahendites tehtavad muudatused anda alust viivise arvutamiseks tagasiulatuvalt. Seega tuleks nende omavahendite puhul maksta viivist vaid igakuiste kaheteistkümnendikosade ja eelmiste eelarveaastate korrigeerimiste iga-aastasest arvutamisest tulenevate summade kontodele kandmise hilinemise eest. Selleks et säilitada asjakohane stiimul parandusmeetmete võtmiseks, tuleks viivist maksta ka juhul, kui hilinetakse selliste summade kontodele kandmisega, mis tulenevad käibemaksu aruande eriparandustest kuupäeval, mis on kindlaks määratud vastavalt meetmetele, mida komisjon on võtnud nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (9) artikli 9 lõike 1 teise lõigu kohaselt. Kui liikmesriik jätab komisjoni määratud kindlaks tähtajaks esitamata kogurahvatulu andmete parandused, mis on vajalikud komisjoni või liikmesriigi teatatud punktide käsitlemiseks, tuleks viivist kohaldada ka igasuguse omavahendite suurenemise puhul, mis tuleneb teatatud punkti käsitlemise tagajärjel tehtud korrigeerimisest. Sellist viivist tuleks kohaldada alates ajast, mil korrigeerimise summa oleks tulnud kontole kanda, st konkreetse tähtaja möödumise aastale järgneva aasta juuni esimesest tööpäevast, ning ajani, mil kõnealune korrigeerimise summa kontole kantakse. Vastavalt kehtivatele reeglitele ja tavale tuleks viivist arvutada traditsiooniliste omavahendite summade kontole kandmise mis tahes hilinemise korral.

(13)

Määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklis 12 sätestatud viivisemäära süsteem sisaldab baasmäära fikseeritud suurendamist 2 protsendipunkti võrra ja progressiivset suurendamist 0,25 protsendipunkti võrra iga viivitatud kuu kohta; suurendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes. Nimetatud viivisemäära süsteem on aidanud tagada, et omavahendid tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja täies mahus, ning seetõttu tuleks selle põhielemendid säilitada.

(14)

Olemasolevad reeglid, mis näevad ette üha suureneva määra, on toonud aga erandjuhtudel kaasa väga kõrge intressimäära maksmise, hõlmates mõnikord mitmeaastasi hilinemisi. Selleks et tagada süsteemi proportsionaalsus, säilitades samas hoiatava mõju, peaks baasmäära kogukasv piirduma maksimaalselt 16 protsendipunktiga aastas.

(15)

Teisest küljest võib kehtiv baasmäära fikseeritud suurendamine kahe protsendipunkti võrra põhjustada eeskätt lühiaegsete hilinemiste korral huvipuuduse teha omavahendid kättesaadavaks õigel ajal juhtudel, kui refinantseerimiskulud rahaturgudel on suuremad kui makstav viivis. Selleks, et kindlustada veelgi süsteemi tõrgeteta toimimist, tuleks baasmäära fikseeritud suurendamine tõsta 2,5 protsendipunktini ning tulemuseks olev kohaldatav intressimäär ei tohiks olla sellest määrast madalam, isegi kui kohaldatav baasmäär on negatiivne. See peaks eelkõige ära hoidma hilinemisi selliste käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite igakuiste kaheteistkümnendikosade kättesaadavaks tegemisel, mis praegu moodustavad rohkem kui 80 % liidu eelarve tuludest.

(16)

Selleks et edendada liidu finantshuvide tõhusat kaitset ja võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (10) hiljuti kasutusele võetud sätteid, peaks olema võimalik vabastada liikmesriigid kohustusest teha liidu eelarve jaoks kättesaadavaks traditsiooniliste omavahendite need summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda liidu finantshuve mõjutavate kriminaaluurimiste kahjustamise vältimise eesmärgil edasi lükatud raamatupidamisarvestusse kandmise või tollivõlgadest teatamise edasilükkamise tõttu. Komisjon peaks võimalikult väikese viivitusega teatama liikmesriikidele seda võimalust sisaldavate juhtumite hindamise kriteeriumid ning neid vajaduse korral ajakohastama.

(17)

Selleks et vähendada liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust, tuleks suurendada künnist, mille korral liikmesriikidel on kohustus teatada komisjonile sissenõudmisele mittekuuluvateks loetud või kuulutatud traditsiooniliste omavahendite juhtudest.

(18)

Tuleks täpsustada, et komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 14 lõike 3 kohaselt antav võimalus võtta välja varade kogusummast suurem summa, et tagada liidu kohustuste täitmine ainult juhul, kui nõukogu määruste ja otsuste kohaselt sõlmitud lepingu järgse või kohaselt garanteeritud laenu maksmisel tekib makseviivitus, hõlmab ka määrusi ja otsuseid, mille pärast Lissaboni lepingu jõustumist peavad vastu võtma nii nõukogu kui ka kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga Euroopa Parlament ja nõukogu.

(19)

Komisjon peaks teavitama liikmesriike või liikmesriikide keskpanku oma sularahatehinguid puudutavatest maksekorraldustest, mis mõjutavad omavahendite hoidmiseks avatud kontosid, vähemalt üks päev enne maksekorralduste täitmist, välja arvatud erandjuhtudel.

(20)

Määrust (EL, Euratom) nr 609/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(21)

Järjepidevuse tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 jõustumisega samal päeval. Käesolevas määruses sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 18 muudatust tuleks kohaldada 1. jaanuarist 2014, et tagada määrusega (EL, Euratom) nr 1377/2014 sätestatud erandi jätkuv kohaldamine kuni käesoleva määruse jõustumise kuupäevani. Käesolevas määruses sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 12 muudatust tuleks kohaldada juhul, kui omavahendi maksetähtpäev on hilisem kui käesoleva määruse jõustumise kuupäev. Kuid proportsionaalsusest tulenevatel põhjustel peaks liikmesriikidele olema kasulik ka viivisemäära summaarse kasvu piiramine, ning käibemaksupõhiste omavahendite puhul viivise maksmise piiramine vaid määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklis 12 (nagu seda on muudetud käesoleva määrusega) nimetatud hilinemistega, omavahendite puhul, mille maksetähtaeg oli enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, kui kõnealused omavahendid said teatavaks pärast seda kuupäeva,

1)

Artikli 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid säilitavad määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artiklis 3 osutatud statistiliste menetluste ja alustega seotud tõendavaid dokumente asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. novembrini. Käibemaksupõhiste omavahendite baasiga seotud tõendavaid dokumente säilitatakse sama kaua.“

2)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Traditsiooniliste omavahendite kättesaadavaks tegemine

1.   Pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist vastavalt otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõikele 3 ja artikli 10 lõikele 3 tehakse kanne kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniliste omavahendite kohta hiljemalt sellele kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendale kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval, mil nõue käesoleva määruse artiklis 2 ette nähtud korras kindlaks määrati.

Artikli 6 lõike 3 teise lõigu alusel eraldi raamatupidamisarvestusse kantavate nõuete puhul tuleb kanne teha hiljemalt nõude sissenõudmise kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendale kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval.

2.   Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriikidel teha omavahendite, välja arvatud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite kanne ettemaksena ühe kuu võrra varem teabe alusel, mis on nende käsutuses sama kuu viieteistkümnendal kuupäeval.

Iga ettemaksena tehtavat kannet korrigeeritakse järgmisel kuul lõikes 1 nimetatud kande tegemise ajal. Korrigeerimises sisaldub ettemaksena tehtava kande summaga võrduva negatiivse kande summa.

Artikkel 10a

Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite kättesaadavaks tegemine

1.   Võttes arvesse mõju, mida käibemaksupõhistele ja kogurahvatulul põhinevatele omavahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid kontole iga kuu esimesel tööpäeval kaheteistkümnendikosadena asjaomastest eelarve kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

2.   Erivajadusteks, mis on seotud EAGFi kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013, (*) ning olenevalt liidu sularahapositsioonist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis ettemaksena kuni kahe kuu võrra varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest ühe kaheteistkümnendiku või osa sellest, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võib komisjon erivajadusteks, mis on seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013, (**) ning olenevalt liidu sularahapositsioonist, paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimese kuue kuu jooksul ettemaksena varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest kuni täiendava poole ühest kaheteistkümnendikust, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Kogusumma, mille komisjon võib paluda liikmesriikidel kanda sama kuu jooksul esimese ja teise lõigu alusel ettemaksena kontole, ei ole ühelgi juhul suurem kui kahele täiendavale kaheteistkümnendikosale vastav summa.

Pärast esimest kuut kuud ei tohi ühe kuu taotletav kanne olla suurem kui üks kaheteistkümnendik käibemaksupõhistest ja kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest ning peab jääma eelarvesse selleks otstarbeks kavandatud summade piiresse.

Komisjon teatab sellest liikmesriikidele ette hiljemalt kaks nädalat enne esimese ja teise lõigu alusel taotletava kande tegemist.

Komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest taotleda sellise kande tegemist ette piisavalt aegsasti ja hiljemalt kuus nädalat enne teise lõigu alusel taotletava kande tegemist.

Lõiget 4, mis käsitleb iga aasta jaanuaris kontole kandmiseks ette nähtud summat, ning lõiget 5, mida kohaldatakse juhul, kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, kohaldatakse kõnealuste ettemaksena tehtavate kannete suhtes.

3.   Muudatuste tegemine käibemaksupõhiste omavahendite ühtses määras, kogurahvatulul põhinevate omavahendite määras, otsuse 2014/335/EL, Euratom artiklites 4 ja 5 osutatud Ühendkuningriigile võimaldatava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimises ja selle rahastamises ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises eeldab paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist ning kõnealuste muudatuste alusel taaskorrigeeritakse pärast eelarveaasta algust kontole kantud kaheteistkümnendikosad.

Kõnealused taaskorrigeerimised tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu kuueteistkümnendat päeva. Vastasel juhul tehakse taaskorrigeerimised teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina finantsmääruse artiklist 11 kantakse need taaskorrigeerimised asjaomase paranduseelarve eelarveaasta raamatupidamisarvestusse.

4.   Iga eelarveaasta jaanuari kaheteistkümnendikosad arvutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 314 lõikes 2 nimetatud eelarveprojektis ette nähtud summade põhjal, konverteerituna omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval; korrigeerimise kohta tehakse kanne järgmisesse kuusse.

5.   Kui eelarvet ei ole vähemalt kaks nädalat enne järgmise eelarveaasta jaanuari kannet lõplikult vastu võetud, teevad liikmesriigid iga kuu, sealhulgas jaanuari esimesel tööpäeval, kande ühe kaheteistkümnendikosa kohta viimati lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud käibemaksupõhistest ja kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine; tehtud kanded korrigeeritakse eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne asjaomase kuu kuueteistkümnendat päeva. Vastasel juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele.

6.   Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises ei tehta hilisemaid muudatusi, kui määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohased kogurahvatulu andmed muutuvad.

Artikkel 10b

Eelmiste eelarveaastate käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimised

1.   Võttes aluseks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud käibemaksupõhiste omavahendite baasi aastaaruande, kantakse iga liikmesriigi puhul kõnealuse aruande edastamise aastale järgneval aastal deebetisse kõnealuses aruandes sisalduva info alusel summa, mille arvutamiseks kohaldatakse eelarveaastal, mida aruanne käsitleb, vastu võetud ühtset määra, ning kantakse kreeditisse kõnealuseks eelarveaastaks tehtud 12 makset. Liikmesriigi käibemaksupõhiste omavahendite baas, mille suhtes kohaldatakse kõnealust määra, ei või ületada otsuse 2014/335/EL, Euratom, artikli 2 lõike 1 punktis b kindlaks määratud protsendimäära kogurahvatulust, millele on osutatud kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 7 esimeses lõigus.

2.   Pärast iga käibemaksupõhiste omavahendite baasi parandust vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõikele 1 korrigeeritakse iga asjaomase liikmesriigi puhul, kelle kõnealuseid parandusi võimaldav baas ei ületa otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid, käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kindlaks määratud saldot järgmiselt:

Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud muudatused kogurahvatulus põhjustavad nende liikmesriikide saldo korrigeerimise, kelle käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud parandusi võimaldava käibemaksupõhiste omavahendite baasi muutuva määra ülempiir on selline, nagu on sätestatud otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2.

3.   Liikmesriikide poolt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud eelmise aasta kogurahvatulu kogusummat turuhindades ja selle komponente väljendavate arvandmete põhjal kantakse iga liikmesriigi puhul arvandmete esitamise aastale järgneval aastal deebetisse summa, mille arvutamiseks kohaldatakse tema kogurahvatulu suhtes arvandmete esitamisele eelneva aasta puhul vastuvõetud määra, ning kreeditisse kantakse kõnealuse aasta jooksul tehtud maksed.

4.   Kõik muudatused, mis tehakse eelmiste eelarveaastate kogurahvatulus vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõikele 2, kui nimetatud määruse artiklist 5 ei tulene teisiti, põhjustavad iga asjaomase liikmesriigi vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 kindlaks määratud saldo korrigeerimise. Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. novembrit ei võeta arvesse ühtegi kogurahvatulus tehtavat muudatust, välja arvatud muudatused seoses punktidega, millest komisjon või liikmesriik on teatanud enne kõnealust kuupäeva.

5.   Komisjon arvutab iga liikmesriigi jaoks välja lõigetes 1–4 nimetatud korrigeerimistest, välja arvatud lõike 2 punktide b ja c kohased erikorrigeerimised, tuleneva summa ja selle tulemuse vahe, mis saadakse, korrutades korrigeerimiste kogusummad protsendiga, mis väljendab selle liikmesriigi kogurahvatulu osa kõigi liikmesriikide kogurahvatulust, nagu on kohaldatav korrigeerimiste tegemiseks esitatud andmete aastale järgneva aasta eelarve suhtes 15. jaanuaril („netosumma“).

Selleks arvutuseks konverteeritakse summad omavääringust eurodesse või vastupidi asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Komisjon teatab selle arvutuse tulemusel saadud summad liikmesriikidele enne korrigeerimiste tegemiseks andmete esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruari. Iga liikmesriik kannab netosumma artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole sama aasta juunikuu esimesel tööpäeval.

6.   Käesoleva artikli lõigetes 1–5 nimetatud toimingud kujutavad endast tulutoiminguid selle eelarveaasta puhul, mille jooksul tuleb need kanda artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608)."

(**)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).“"

5)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon arvutab korrigeerimise välja asjaomasele eelarveaastale järgneval aastal.

Arvutus tehakse järgmiste asjaomase eelarveaasta arvandmete põhjal:

Korrigeerimine arvutatakse, korrutades kõnealuste kulude kogusumma, välja arvatud kõnealuses meetmes või poliitikas osalevate kolmandate riikide rahastatud kulud, protsendiga, mis väljendab korrigeerimisele õigust omava liikmesriigi kogurahvatulu osa kõikide liikmesriikide kogurahvatulust. Korrigeerimist rahastavad meetmes või poliitikas osalevad liikmesriigid vastavalt skaalale, mis määratakse kindlaks, jagades nende kogurahvatulu kõikide osalevate liikmesriikide kogurahvatuluga. Korrigeerimise arvutamiseks konverteeritakse summad omavääringust eurodesse või vastupidi asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Iga asjaomast aastat käsitlev korrigeerimine on ühekordne ja see on lõplik isegi juhul, kui kogurahvatulu suurust hiljem muudetakse.“

6)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Viivis hilinenult kättesaadavaks tehtud summadelt

1.   Iga hilinemise eest summade kandmisel artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole peab asjaomane liikmesriik maksma viivist.

2.   Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite puhul makstakse viivist üksnes hilinemiste eest järgmiste summade kontole kandmisel: