18.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 127/8

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/768,

21. aprill 2016,

millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta raskmetallide protokolli muudatused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Liidust sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni („konventsioon“) osaline pärast kõnealuse konventsiooni heakskiitmist 1981. aastal (1).

(2)	Liidust sai 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta raskmetallide protokolli („protokoll“) osaline pärast kõnealuse protokolli heakskiitmist 4. aprillil 2001 (2).

(3)	Protokolli osalised alustasid 2009. aastal läbirääkimisi, mille ulatust laiendati 2010. aastal, et parandada veelgi inimeste tervise ja keskkonna kaitset, ajakohastades muu hulgas heite piirnorme, mida kohaldatakse õhu saasteainete heitele nende tekkekohas.

(4)	Konventsiooni täitevorgani 31. istungjärgul kohalolnud osalised võtsid 2012. aastal konsensusega vastu otsused 2012/5 ja 2012/6, millega muudetakse protokolli.

(5)	Otsuses 2012/6 sätestatud muudatused on jõustunud; need jõustati protokolli artikli 13 lõikes 4 sätestatud kiirendatud menetlusega.

(6)	Otsuses 2012/5 sätestatud muudatuste jõustamiseks peavad protokolli osalised vastavalt protokolli artikli 13 lõikele 3 need heaks kiitma.

(7)	Liit on juba vastu võtnud õigusakte küsimustes, mis on hõlmatud protokolli muudatustega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (3).

(8)	Seepärast tuleks otsuses 2012/5 sätestatud protokolli muudatused liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta raskmetallide protokolli („protokoll“) muudatused kiidetakse liidu nimel heaks.

Konventsiooni täitevorgani otsuse 2012/5 lisas esitatud protokolli muudatuste tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on küsimustes, mis kuuluvad liidu pädevusse, volitatud andma liidu nimel, hoiule protokolli (4) artikli 13 lõike 3 kohase heakskiitmiskirja.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 21. aprill 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

G. A. VAN DER STEUR

(1) EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11.

(2) EÜT L 134, 17.5.2001, lk 40.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) EMPs kohaldatav tekst (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli muudatuste jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

PROTOKOLLI MUUDATUSED,

mis on sätestatud konventsiooni täitevorgani otsuses 2012/5

a) Artikkel 1

Lõikes 10 asendatakse sõnad: „i) pärast selle protokolli jõustumist või ii) pärast I, II lisas selliste muudatuste tegemist, mis sätestavad selle protokolli kehtivuse kõnesoleva paikse saasteallika suhtes“ sõnadega „pärast käesoleva protokolli jõustumist protokolliosalise suhtes. Protokolliosaline võib otsustada, et ei käsitle uue paikse saasteallikana ühtegi paikset saasteallikat, mille pädev siseriiklik asutus on asjaomase osalise suhtes protokolli jõustumisekuupäevaks juba heaks kiitnud, tingimusel, et ehitamist või olulist muutmist alustatakse viie aasta jooksul alates kõnealusest kuupäevast.“

2.	Lõike 11 järele lisatakse järgmine lõige 12: „12. Protokoll, käesolev protokoll – 1998. aasta raskmetallide protokoll, nii nagu seda on muudetud.“

b) Artikkel 3

3.	Lõikes 2 asendatakse sõnad „Kõik protokolliosalised võtavad“ sõnadega „Lõigete 2a ja 2b kohaldamisel võtavad kõik protokolliosalised“.

4.	Lõike 2 punktis a asendatakse sõnad „mille jaoks III lisas on nimetatud parim võimalik tehnika“ sõnadega „mille jaoks täitevorgani istungjärgul protokolliosaliste vastuvõetud juhendis on määratletud parim võimalik tehnika“.

5.	Lõike 2 punktis c asendatakse sõnad „mille jaoks III lisas on nimetatud parim võimalik tehnika“ sõnadega „mille jaoks täitevorgani istungjärgul protokolliosaliste vastuvõetud juhendis on määratletud parim võimalik tehnika“.

Lõike 2 järele lisatakse uued lõiked 2a ja 2b:

„2a. Protokolliosaline, kes oli käesoleva protokolli osaline juba enne selle muudatuse jõustumist, millega võeti kasutusele uued allikate kategooriad, võib kohaldada olemasolevale paiksele allikale kehtivaid piirväärtusi [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnorm“.] igale sellisesse uude kategooriasse kuuluvale allikale, mille ehitamist või olulist muutmist alustatakse enne kahe aasta möödumist selle muudatuse jõustumisest kõnealuse protokolliosalise jaoks, välja arvatud juhul, kui, ja senikaua, kuni seda allikat hiljem oluliselt muudetakse.

2b. Protokolliosaline, kes oli käesoleva protokolli osaline juba enne selle muudatuse jõustumist, millega võetakse kasutusele uute paiksete allikate kategooriatele kohaldatavad uued piirnormid, võib jätkuvalt kohaldada eelnevalt kohaldatud piirnorme igale allikale, mille ehitamist või muutmist alustatakse enne kahe aasta möödumist selle muudatuse jõustumisest kõnealuse protokolliosalise jaoks, välja arvatud juhul, kui, ja senikaua, kuni seda allikat hiljem oluliselt muudetakse.“

Lõikes 5 tehakse järgmised muudatused:

lause „Need protokolliosalised, kes jäävad geograafiliselt EMEPi tegevuspiirkonda, peaksid miinimumnõudena rakendama EMEPi juhtivorgani väljatöötatud metoodikaid, ning need protokolliosalised, kes jäävad sellest piirkonnast väljapoole, peaksid kasutama juhistena täitevorgani tööplaani alusel väljatöötatud metoodikaid.“ jäetakse välja;

esimese lause järele lisatakse järgmine tekst:

„EMEPi geograafilisse rakendusalasse jäävad protokolliosalised kasutavad meetodeid, mis on esitatud EMEPi juhtorgani koostatud suunistes, mille protokolliosalised on täitevorgani istungjärgul vastu võtnud. EMEPi geograafilisest rakendusalast väljapoole jäävad protokolliosalised juhinduvad täitevorgani tööprogrammi alusel väljatöötatud meetoditest.“

8.	Artikli 3 lõppu lisatakse uus lõige 8: „8. Iga protokolliosaline peaks aktiivselt osalema konventsiooni raames elluviidavates programmides, milles käsitletakse õhusaaste mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning atmosfääri seiret ja mudelite väljatöötamist.“

c) Artikkel 3a

Lisatakse uus artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Paindlik üleminekukord

1. Olenemata artiklist 3, lõike 2 punktidest c ja d, võib konventsiooniosaline, kellest saab käesoleva protokolli osaline ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2019, kohaldada käesolevas artiklis sätestatud tingimustel paindlikku üleminekukorda parima võimaliku tehnika ja piirnormide kohaldamiseks teatavatesse paiksete saasteallikate kategooriatesse kuuluvate olemasolevate paiksete saasteallikate suhtes.

2. Iga protokolliosaline, kes otsustab kohaldada käesoleva artikli kohaselt paindlikku üleminekukorda, peab ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjas või käesoleva protokolliga ühinemise kirjas nimetama järgmist:

a)	II lisas loetletud paiksete saasteallikate kategooriad, mille suhtes protokolliosaline otsustab kohaldada paindlikku üleminekukorda; selliseid kategooriaid võib olla kuni neli;

paiksed saasteallikad, mille ehitamist või olulist muutmist alustati enne 1990. aastat või mõnel muul aastal ajavahemikus 1985–1995 (k.a viimane aasta), mille protokolliosaline on nimetanud ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas, ning mis vastavad lõikes 5 sätestatud paindliku üleminekukorra kohaldamise tingimustele; ning

c)	lõigetele 3 ja 4 vastav rakenduskava, milles määratakse kindlaks ajakava konkreetsete sätete täielikuks rakendamiseks.

3. Protokolliosaline kohaldab parimat võimalikku tehnikat vähemalt II lisas esitatud kategooriatesse 1, 2, 5 ja 7 kuuluvate olemasolevate paiksete saasteallikate suhtes hiljemalt kaheksa aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist protokolliosalise suhtes või 31. detsembril 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, v.a lõikes 5 sätestatud juhul.

4. Protokolliosaline ei või parima võimaliku tehnika või piirnormide kohaldamist ühegi olemasoleva paikse saasteallika suhtes mingil juhul edasi lükata hiljemaks kui 31. detsember 2030.

5. Kõigi lõike 2 punkti b kohaselt nimetatud saasteallikate puhul võib protokolliosaline otsustada hiljemalt kaheksa aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist protokolliosalise suhtes, või 31. detsembril 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, et saasteallikas või saasteallikad suletakse. Protokolliosaline esitab selliste saasteallikate loetelu koos järgmise lõike 6 kohase aruandega. Parima võimaliku tehnika ja piirnormide kohaldamise nõuet ei kohaldata ühegi sellise allika või selliste allikate suhtes, tingimusel, et allikas või allikad suletakse hiljemalt 31. detsembril 2030. Igale saasteallikale, mida kõnealuseks kuupäevaks ei suleta, peab protokolliosaline hakkama kohaldama parimat võimalikku tehnikat ja piirnorme, mida kohaldatakse asjaomasesse allikakategooriasse kuuluvate uute allikate suhtes.

6. Protokolliosaline, kes otsustab kohaldada käesoleva artikli kohast paindlikku üleminekukorda, esitab komisjoni täitevsekretärile kolme aastat hõlmava aruande oma edusammudest parima võimaliku tehnika ja piirnormide rakendamisel käesolevas artiklis kindlaksmääratud paiksete saasteallikate kategooriatesse kuuluvatele paiksetele saasteallikatele. Komisjoni täitevsekretär teeb need kolme aastat hõlmavad aruanded kättesaadavaks täitevorganile.“

d) Artikkel 7

10.

Lõike 1 punktis a tehakse järgmised muudatused:

a)	koma lõigu lõpus asendatakse sõnadega „Lisaks sellele:“; ning

lisatakse alapunktid i ja ii:

„i)	kui protokolliosaline kohaldab muid kui artikli 3 lõike 2 punktidega b, c või d ette nähtud heite vähendamise strateegiaid, dokumenteerib ta kohaldatud strateegiad ja nende vastavuse kõnealustes punktides sätestatud nõuetele;

ii)	kui protokolliosaline on seisukohal, et teatavate artikli 3 lõike 3 punktis d kohaselt määratud piirnormide kohaldamine ei ole tehniliselt või majanduslikult teostatav, teatab ta sellest ja põhjendab seda.“

11.

Lõike 1 punkt b asendatakse järgmiselt:

„b)

iga EMEPi geograafilisel rakendusalal asuv protokolliosaline edastab komisjoni täitevsekretäri kaudu EMEPile andmed I lisasse kantud raskmetallide heite tasemete kohta, kasutades EMEPi juhtivorgani koostatud suunistes esitatud meetodeid, mille protokolliosalised on täitevorgani istungjärgul vastu võtnud. Protokolliosalised, kes jäävad väljapoole EMEPi geograafilist rakendusala, esitavad olemasoleva teabe I lisas loetletud raskmetallide heite tasemete kohta. Iga protokolliosaline esitab lisaks teabe I lisas loetletud ainete heite tasemete kohta kõnealuses lisas nimetatud võrdlusaastal;“

12.

Lõike 1 punkti b järele lisatakse järgmised punktid:

„c)

iga EMEPi geograafilises rakendusalas olev protokolliosaline peaks komisjoni täitevsekretäri kaudu esitama täitevorganile olemasoleva teabe oma kavade kohta, milles käsitletakse õhusaaste mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning atmosfääri seiret ja mudelite väljatöötamist konventsiooni kohaselt, kasutades täitevorgani vastuvõetud suuniseid;

d)	EMEPi geograafilisest rakendusalast väljapoole jäävad konventsiooniosalised peaksid täitevorgani taotlusel tegema kättesaadavaks punktis b nimetatud teabele vastava teabe.“

13.

Lõikes 3 tehakse järgmised muudatused:

a)	sõnad „aegsasti enne täitevorgani iga-aastast istungjärku“ asendatakse sõnadega „vastavalt täitevorgani taotlusele ja kehtestatud ajakavale.“;

b)	lühendi „EMEP“ järele lisatakse sõnad „ja muud allorganid“;

c)	sõna „edastab“ asendatakse sõnaga „edastavad“ ja selle järele lisatakse sõna „asjakohase“.

e) Artikkel 8

14.

Lause „EMEP esitab aegsasti enne täitevorgani iga-aastast istungjärku täitevorganile EMEPi geograafilisel rakendusalal raskmetallide heitkoguste riigipiire ületavate voogude ja sadestumise arvutused, mis on tehtud asjakohaseid mudeleid ja mõõtmisi kasutades.“ asendatakse lausega „EMEP ja selle tehnilised üksused esitavad täitevorganile tema taotluse korral ja vastavalt tema kehtestatud ajakavale EMEPi geograafilisel rakendusalal raskmetallide heite riigipiire ületavate voogude ja sadestumise arvutused, mis on tehtud asjakohaseid mudeleid ja mõõtmisi kasutades.“

f) Artikkel 10

15.

Lõikes 4 tehakse järgmised muudatused:

a)	sõna „töötavad“ asendatakse sõnaga „kaaluvad“;

b)	sõnad „välja edasise tegevuskava“ asendatakse sõnadega „edasise tegevuskava väljatöötamist“;

c)	sõnad „I lisasse kantud raskmetallide heitkoguste õhku paiskamise vähendamiseks“ jäetakse välja.

g) Artikkel 13

16.

Lõikes 3 tehakse järgmised muudatused:

a)	sõnad „ja protokolli I, II, IV, V ja VI lisa“ asendatakse sõnadega „,välja arvatud selle III ja VII lisa,“;

b)	sõnad „kaks kolmandikku nimetatud protokolliosalistest“ asendatakse sõnadega „kaks kolmandikku protokolliosalistest, kes olid protokolliosalised muudatuste vastuvõtmise ajal,“.

17.	Lõikes 4 asendatakse sõna „Üheksakümne“ numbriga „180“.

18.	Lõikes 5 asendatakse sõna „Üheksakümne“ numbriga „180“.

19.

Lõike 5 järele lisatakse uued lõiked 5a ja 5b:

„5a. Muudatuse heakskiitnud protokolliosaliste jaoks asendab lõikes 5b sätestatud menetlus lõikes 3 sätestatud menetlust seoses II, IV, V ja VI lisa muudatustega.

5b. II, IV, V ja VI lisa muudatused võetakse vastu täitevorgani istungjärgul kohal olevate protokolliosaliste konsensuse alusel. Ühe aasta möödumisel alates ajast, millal komisjoni täitevsekretär teavitab sellise lisa muudatusest kõiki protokolliosalisi, jõustub see muudatus nende protokolliosaliste suhtes, kes ei ole esitanud hoiulevõtjale alapunkti a kohast teadet:

iga protokolliosaline, kes ei saa II, IV, V ja VI lisa muudatusi heaks kiita, teavitab hoiulevõtjat sellest kirjalikult ühe aasta jooksul pärast muudatuse vastuvõtmisest teatamist. Hoiulevõtja teavitab viivitamatult kõiki protokolliosalisi sellise teate saamisest. Protokolliosaline võib igal ajal asendada oma eelneva teate heakskiitmisega ja sellise lisa muudatus kõnealuse protokolliosalise suhtes jõustub pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale;

ükski muudatus II, IV, V ja VI lisas ei jõustu, kui kokku vähemalt 16 protokolliosalist:

i)	on esitanud kirjaliku teate vastavalt alapunktile a või

ii)	ei ole käesolevas lõikes sätestatud menetlust vastu võtnud ega vastavalt lõike 3 sätetele heakskiitmiskirja hoiule andnud.“

h) Artikkel 15

20.

Lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Riikliku või piirkondliku majanduskoostöö organisatsioon teatab oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas, kui ta ei kavatse võtta kohustust järgida artikli 13 lõikes 5b sätestatud menetlusi seoses II, IV, V ja VI lisa muutmisega.“

i) II lisa

21.

II lisa tabelis asendatakse kategooria 5 all esimeses reas sõnad „plii ja tsingi“ sõnadega „plii, tsingi ning räni- ja ferromangaani sulamite“.

j) IV lisa

22.	Esimese lõigu ette lisatakse number „1.“

23.	Alapunktis a lisatakse sõnade „protokolli jõustumist“ järele sõnad „protokolliosalise suhtes“.

24.

Alapunktis b tehakse järgmised muudatused:

a)	esimeses lauses asendatakse sõna „kaheksa“ sõnaga „kaks“;

b)	esimese lause lõppu lisatakse sõnade „protokolli jõustumist“ järele sõnad „protokolliosalise suhtes või 31. detsembril 2020, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.“;

c)	viimane lause jäetakse välja.

25.

Lisa lõppu lisatakse punktid 2 ja 3 järgmiselt:

„2.

Olenemata punktist 1, kuid ilma et see piiraks punkti 3 kohaldamist, võib konventsiooniosaline, kellest saab käesoleva protokolli osaline ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2019, käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, heaks kiites või sellega ühinedes teatada, et pikendab artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud piirväärtuste [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnormid“] kohaldamise ajakava kuni 15 aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes.

3.	Protokolliosaline, kes on otsustanud teatatavate paiksete saasteallikate kategooriate suhtes kohaldada käesoleva protokolli artiklit 3a, ei tohi esitada punkti 2 kohast teadet sama allikakategooria kohta.“

k) V lisa

26.

V lisa tekst asendatakse järgmiselt:

„V LISA

Piirnormid suurte paiksete saasteallikate kategooriatest eralduva heite piiramiseks

Raskmetallide heite piiramiseks on olulised kahte liiki piirnormid:

a)	konkreetse raskmetalli või raskmetalli rühma piirnorm ning

b)	tahkete osakeste heite üldine piirnorm.

Tahkete osakeste piirnormiga ei saa põhimõtteliselt asendada kaadmiumi, plii ja elavhõbeda piirnorme, sest tahkete osakeste heites leiduvate metallide kogus on protsessides erinev. Kõnealuste piirnormide järgimine aitab aga märkimisväärselt vähendada raskmetallide heidet üldiselt. Lisaks sellele on tahkete osakeste heite seire üldjuhul vähem kulukas kui üksikute ainete seire ning üksikute raskmetallide pidev seire ei ole üldiselt teostatav. Seetõttu on tahkete osakeste piirnormi praktiline tähtsus suur. Enamikel juhtudel on piirnormid käesolevas lisas ka kehtestatud, et täiendada konkreetseid kaadmiumi, plii või elavhõbeda piirnorme.

Punkti A kohaldatakse protokolliosaliste suhtes, välja arvatud Ameerika Ühendriigid. Punkti B kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes.

A. Protokolliosalised, välja arvatud Ameerika Ühendriigid

Ainult käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „tolm“ proovivõtutingimustes gaasifaasis hajutatud mis tahes kuju, struktuuri või tihedusega osakeste massi, mida saab teatavates tingimustel koguda filtrimismeetodil pärast analüüsitavast gaasist esindusliku proovi võtmist ning mis jääb pärast teatavates tingimustes kuivatamist filtrist ülesvoolu ja filtrile.

Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „heite piirnorm“ või „piirnorm“ käitise heitgaasides sisalduva tolmu ja konkreetsete käesoleva protokolliga hõlmatud raskmetallide sisaldust, mida ei tohi ületada. Kui ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse piirnorm saasteaine massina jääkgaaside mahu kohta (väljendatuna mg/m3), eeldades kuiva gaasi temperatuuri ja rõhku standardtingimustel (maht 273,15 K ja 101,3 kPa juures). Heitgaasi hapnikusisalduse suhtes kohaldatakse norme, mis on esitatud teatavate suurte paiksete saasteallikate kategooriate kohta. Lahjendamine heitgaasides sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide vähendamiseks ei ole lubatud. Seadmete käivitamis-, seiskamis- ja hooldusetappi ei võeta arvesse.

Heitkoguseid kontrollitakse kõigil juhtudel mõõtmise või arvutustega, millega tagatakse vähemalt sama täpsus. Piirnormidest kinnipidamist kontrollitakse pidevate või perioodiliste mõõtmiste või muu tehniliselt töökindla meetodiga, sealhulgas kontrollitud arvutusmeetoditega. Asjaomaste raskmetallide mõõtmised tuleb teha iga tööstusliku allika puhul vähemalt kord kolme aasta jooksul. Arvesse võetakse täitevorgani istungjärgul protokolliosaliste vastuvõetud juhenddokumente mõõtmis- ja arvutusmeetodite kohta. Pidevate mõõtmiste puhul saavutatakse piirnormidele vastavus, kui kinnitatud keskmine igakuine heide ei ületa heite piirnormi. Perioodiliste mõõtmiste või muude sobivate määramis- või arvutusmenetluste korral saavutatakse heite piirnormidele vastavus, kui keskväärtus, mis põhineb asjaomasel hulgal esindavates tingimustes tehtud mõõtmistel, ei ületa heitkoguste normi väärtust. Kontrollimisel võidakse arvesse võtta mõõtmismeetodite ebatäpsust. Samuti on võimalik ainete kaudne seire summaarsete parameetrite/kumulatiivsete parameetrite kaudu (nt tolm kui raksmetallide summaarne parameeter). Mõnel juhul on heite töötlemisega teatava tehnika abil võimalik tagada, et teatav norm/piirnorm saavutatakse või suudetakse sellest kinni pidada.

Asjaomaste saasteainete kontroll ja protsessi parameetrite mõõtmised, samuti automatiseeritud mõõtmissüsteemide kvaliteedikontroll ja võrdlusmõõtmised nende süsteemide kaliibrimiseks tehakse vastavalt Euroopa Standardikomitee standarditele. Kui Euroopa Standardikomitee standardid ei ole kättesaadavad, kohaldatakse ISO standardeid, siseriiklikke või rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete esitamise.

Põletusseadmed (katlad ja protsessi kütteseadmed), mille nimisoojusvõimsus ületab 50 MWth (1) (II lisa, kategooria 1)

Tolmuheite piirnormid, mida kohaldatakse tahkete ja vedelate kütuste põletamisel, v. a biomass ja turvas (2):

Tabel 1

Kütuse liik

Soojusvõimsus (MWth)

Tolmuheite piirnorm (mg/m3) (1)

Tahkekütused

50–100

Uued seadmed:

20 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

Olemasolevad seadmed:

30 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

100–300

Uued seadmed:

20 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

Olemasolevad seadmed:

25 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

> 300

Uued seadmed:

10 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

Olemasolevad seadmed:

20 (süsi, ligniit ja muud tahkekütused)

Vedelkütused

50–100

Uued seadmed:

Olemasolevad seadmed:

30 (üldiselt)

50 toornafta rafineerimisel tekkinud destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääkide põletamine põletusseadmetes oma tarbeks

Vedelkütused

100–300

Uued seadmed:

Olemasolevad seadmed:

25 (üldiselt)

50 toornafta rafineerimisel tekkinud destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääkide põletamine põletusseadmetes oma tarbeks

> 300

Uued seadmed:

Olemasolevad seadmed:

20 (üldiselt)

50 toornafta rafineerimisel tekkinud destilleerimis- ja ümbertöötlemisjääkide põletamine põletusseadmetes oma tarbeks

Erisätted seoses punktis 8 nimetatud põletusseadmetega:

protokolliosalisele võib teha erandi punktis 8 ettenähtud heite piirnormidest kinnipidamise kohustusest järgmistel juhtudel:

i)	tavaliselt gaaskütust kasutavate põletusseadmete puhul, mis peavad gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ja mis seetõttu tuleks varustada heitgaasi puhastamise seadmega;

ii)	olemasoleva põletusseadme puhul, mida ei käitata rohkem kui 17 500 töötundi alates 1. jaanuarist 2016 kuni hiljemalt 31. detsembrini 2023;

b)	kui põletusseadet on laiendatud vähemalt 50 MWth nimisoojusvõimsuse võrra, kohaldatakse laiendatud osale punktis 8 ettenähtud uute seadmete heite piirnormi. Heite piirnorm arvutatakse seadme olemasoleva ja uue osa tegeliku nimisoojusvõimsuse kaalutud keskmisena;

c)	protokolliosalised tagavad, et sätestatakse menetlused seoses heitevähendusseadmete puuduliku toimimise või rikkega;

d)	üheaegselt kaht või enamat kütuseliiki kasutava põletusseadme puhul määratakse heite piirnorm üksikute kütuste heite piirnormide kaalutud keskmisena, võttes aluseks iga kütuse nimisoojusvõimsuse.

Raua ja terase tootmine maagist ja vanametallist (II lisa, kategooria 2 ja 3)

10.

Tolmuheite piirnormid:

Tabel 2

Tegevus	Tolmuheite piirnorm (mg/m3)
Paagutusseade	50
Granuleerimisseade	20 purustamisel, jahvatamisel ja kuivatamisel 15 kõigi muude etappide puhul
Kõrgahi: eelsoojendusahjud	10
Harilik hapnikkonvertermenetlusega terase tootmine ja valamine	30
Elektrikaarahjus terase tootmine ja valu	15 (olemasoleva seadmed) 5 (uued seadmed)

Malmvalutsehhid (II lisa, kategooria 4)

11.

Malmivalutsehhidest eralduva tolmuheite piirnormid:

Tabel 3

Tegevus

Tolmuheite piirnorm (mg/m3)

Malmvalutsehhid:

kõik ahjud (šahtahjud, induktsioonahjud, pöördahjud); kõik valuvormid (ainukasutusega või püsivormid)

Kuumvaltsimine

50, kui kottfiltrit ei saa niiske suitsu tõttu kasutada

Vase, tsingi ning räni- ja ferromangaani sulamite tootmine ja töötlemine, sh kõrgahjudes (II lisa, kategooriad 5 ja 6)

12.

Tolmuheite piirnormid vase, tsingi ning räni- ja ferromangaani sulamite tootmisel ja töötlemisel:

Tabel 4

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3)
Värviliste metallide tootmine ja töötlemine	20

Plii tootmine ja töötlemine (II lisa, kategooriad 5 ja 6)

13.

Plii tootmisel ja töötlemisel eralduva tolmuheite piirnormid:

Tabel 5

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3)
Plii tootmine ja töötlemine	5

Tsemenditööstus (II lisa, kategooria 7)

14.

Tsemenditootmisel eralduva tolmuheite piirnormid:

Tabel 6

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3) (2)
Tsemendikäitised, põletusahjud, veskid ja klinkrijahutid	20
Tsemendikäitised, põletusahjud, veskid ja klinkrijahutid, milles toimub jäätmete koospõletamine	20

Klaasitööstus (II lisa, kategooria 8)

15.

Klaasitootmisel eralduva tolmuheite piirnormid:

Tabel 7

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3) (3)
Uued käitised	20
Olemasolevad käitised	30

16.

Klaasitootmisel eralduva pliiheite piirnorm: 5 mg/m3.

Kloorleeliste tööstus (II lisa, kategooria 9)

17.

Olemasolevad kloorleeliste tehased, kus kasutatakse elavhõbe-elektrolüüsi, peavad minema üle elavhõbedat mittekasutavale tehnoloogiale või tehase sulgema 31. detsembriks 2020; kuni uue tehnoloogia kasutuselevõtuni ei tohi tehasest õhku eralduva elavhõbeda heide ületada ühte grammi 1 mg (3) klooritootmise võimsuse kohta.

18.

Uutes kloorleeliste tehastes ei tohi kasutada elavhõbedat.

Jäätmete põletamine (II lisa, kategooriad 10 ja 11)

19.

Jäätmete põletamisel eralduva tolmuheite piirnorm:

Tabel 8

	Tolmuheite piirnorm (mg/m3) (4)
Olme-, tava-, ohtlike ja meditsiinijäätmete põletamine	10

20.

Jäätmete põletamisel eralduva elavhõbedaheite piirnorm: 0,05 mg/m3.

21.

Jäätmete koospõletamisel saasteallika kategooriates 1 ja 7 eralduva elavhõbedaheite piirnorm: 0,05 mg/m3.

B. Ameerika Ühendriigid

22.

Piirnormid järgmistesse paiksete saasteallikate kategooriatesse kuuluvatest paiksetest allikatest eralduva tahkete osakeste ja/või konkreetsete raskmetallide heite piiramiseks ning saasteallikad, millele neid kohaldatakse, on määratletud järgmistes dokumentides:

a)	terasetehased: elektrikaarahjud – 40 C.F.R. osa 60, allosa AA ja AAa;

b)	väikesed olmejäätmete põletid – 40 C.F.R. osa 60, allosa AAAA;

c)	klaasitootmine – 40 C.F.R. osa 60, allosa CC;

d)	elektriettevõtete aurugeneraatorid – 40 C.F.R. osa 60, allosa D, ja allosa Da;

e)	tööstus- ja kaubandusettevõtete ning asutuste aurugeneraatorid – 40 C.F.R. osa 60, allosa Db, ja allosa Dc;

f)	olmejäätmete põletusjaamad – 40 C.F.R. osa 60, allosa E, Ea ja Eb;

g)	haigla-, meditsiini-, nakkusohtlike jäätmete põletusjaamad – 40 C.F.R. osa 60, allosa Ec;

h)	portlandtsement – 40 C.F.R. osa 60, alaosa F;

i)	vanaplii sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 60, alaosa L;

j)	hapnikkonverterid – 40 C.F.R. osa 60, alaosa N;

k)	aluselise protsessiga terasetootmise käitised (alates 20. jaanuar 1983) – 40 C.F.R. osa 60, alaosa Na;

l)	esmase vase sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 60, alaosa P;

m)	esmase tsingi sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 60, alaosa Q;

n)	esmase plii sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 60, alaosa R;

o)	rauamangaani tootmise tehased – 40 C.F.R. osa 60, alaosa Z;

p)	muud tahkete jäätmete põletamise üksused (pärast 9. detsembrit 2004) – 40 C.F.R. osa 60, alaosa EEEE;

q)	vanaplii sulatuskojad – 40 C.F.R. osa 63, alaosa X;

r)	ohtlike jäätmete põletid – 40 C.F.R. osa 63, allosa EEE;

s)	portlandtsemendi tootmine – 40 C.F.R. osa 63, alaosa LLL;

t)	esmase vase tootmine – 40 C.F.R. osa 63, alaosa QQQ;

u)	esmase plii sulatamine – 40 C.F.R. osa 63, alaosa TTT;

v)	malm- ja terasevalutsehhid – 40 C.F.R. osa 63, alaosa EEEEE;

w)	raua ja terase integreeritud tootmine – 40 C.F.R. osa 63, alaosa FFFFF;

x)	elektrikaarahjuga terasetootmistehased – 40 C.F.R. osa 63, alaosa YYYYY;

y)	malm- ja terasevalutsehhid – 40 C.F.R. osa 63, alaosa ZZZZZ;

z)	esmase vase sulatamine, pindallikad – 40 C.F.R. osa 63, alaosa EEEEEE;

aa)	vanavase sulatamine, pindallikad – 40 C.F.R. osa 63, alaosa FFFFFF;

bb)	esmased värvilised metallid, pindallikad: tsink, kaadmium ja berüllium – 40 C.F.R. osa 63, alaosa GGGGGG;

cc)	klaasitootmine (pindallikad) – 40 C.F.R. osa 63, alaosa SSSSSS;

dd)	värviliste vanametallide sulatamine (pindallikad) – 40 C.F.R. osa 63, alaosa TTTTTT;

ee)	rauamangaani tootmine (pindallikad) – 40 C.F.R. osa 63, alaosa YYYYYY;

ff)	alumiiniumi-, vase- ja värviliste metallide valu tsehhid (pindallikad) – 40 C.F.R. osa 63, alaosa ZZZZZZ;

gg)	söe rikastamise ja töötlemise tehaste tulemuslikkuse standardid – 40 C.F.R. osa 60, alaosa Y;

hh)	tööstus- ja kaubandusettevõtete ja asutuste ning protsessi kütteseadmed – 40 C.F.R. osa 63, alaosa DDDDD;

ii)	tööstus- ja kaubandusettevõtete ning asutuste katlad – 40 C.F.R. osa 63, alaosa JJJJJJ;

(jj)	elavhõbe-elektrolüüsi kasutavad kloorleeliste tehased – 40 C.F.R. osa 63, alaosa IIIII; ning

kk)	tahkete jäätmete selliste kaubanduslike ja tööstuslike põletusseadmete tulemuslikkuse standardid, mille ehitamist alustati pärast 30. novembrit 1999 või mille muutmist või rekonstrueerimist alustai 1. juunil 2001 või pärast seda – 40 C.F.R. osa 60, alaosa CCCC.“

l) VI lisa

27.

Punktis 1 tehakse järgmised muudatused:

a)	Sõnad „kui käesolevas lisas ei sätestata teisiti“ jäetakse välja;

b)	Sõnad „kuue kuu möödumisel“ jäetakse välja;

c)	Sõnad „protokolli jõustumisest arvates“ asendatakse sõnadega „käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast protokolliosalise suhtes“.

28.	Punkt 3 jäetakse välja.

29.	Punktis 4 asendatakse sõnad „Protokolliosalistel on“ sõnadega „Olenemata lõikest 1, on protokolliosalistel“.

30.	Punkti 5 sissejuhatav lõik enne alapunkti a asendatakse järgmisega: „Iga protokolliosaline peab hiljemalt kuupäevaks, mil käesolev protokoll tema suhtes jõustub, saavutama kontsentratsioonitasemed, mis ei ületa:“.

(1) Põletusseadme nimisoojusvõimsus on kõigi ühise korstnaga ühendatud üksuste võimsuste summa. Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksusi nimisoojusvõimsusega alla 15 MWth.

(2) Eelkõige ei kohaldata heite piirnorme järgmiste seadmete suhtes:

—	seadmed, milles ainsa kütuseallikana kasutatakse biomassi ja turvast;

—	seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse objektide või materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või muuks töötlemiseks;

—	järelpõletusseadmed, mis on kavandatud heitgaaside puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena;

—	katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise seadmed;

—	vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed;

—	keemiatööstuses kasutatavad reaktorid;

—	koksiahjud;

—

kauperid;

—	käitiste utilisaatorkatlad tselluloosi tootmiseks;

—	jäätmepõletusseadmed ning

—	diisel-, bensiini- või gaasimootoriga või gaasiturbiiniga töötavad seadmed, olenemata kasutatavast kütusest.

(1) Piirnormid vastavad hapnikusisaldusele 6 % tahkekütuste puhul ja 3 % vedelkütuste puhul.

(2) Piirnormid vastavad hapnikusisaldusele 10 %.

(3) Piirnormid vastavad hapnikusisaldusele 8 % pideva sulatamise puhul ja 13 % tsüklilise sulatamise puhul.

(3) 1 mg = 1 tonn.

(4) Piirnorm vastab hapnikusisaldusele 11 %.

18.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 127/21

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/769,

21. aprill 2016,

millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli muudatused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	EL osaleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonis („konventsioon“), mille ta kiitis heaks 1981. aastal (1).

(2)	EL osaleb 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokollis („protokoll“), mille ta kiitis heaks 19. veebruaril 2004 (2).

(3)

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli osalised alustasid 2007. aastal läbirääkimisi, et veelgi tõhustada inimeste tervise ja keskkonna kaitset, sealhulgas asjaomaste ainete loetelu ja teatavate jäätmepõletusjaamade suhtes kohaldatavate heite piirnormide ajakohastamise teel.

(4)	2009. aastal võtsid konventsiooni täitevorgani 27. istungjärgul kohal olnud osalised konsensuse alusel vastu otsused 2009/1, 2009/2 ja 2009/3, millega muudeti protokolli.

(5)	Otsuses 2009/3 esitatud muudatused on jõustunud; need jõustati protokolli artikli 14 lõikes 4 sätestatud kiirendatud menetlusega.

(6)	Otsustes 2009/1 ja 2009/2 esitatud muudatused peavad protokolli osalised vastavalt protokolli artikli 14 lõikele 3 heaks kiitma.

(7)	Liit on juba vastu võtnud õigusaktid, mis käsitlevad protokolli muudatustega reguleeritud küsimusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004 (3).

(8)	Otsustes 2009/1 ja 2009/2 esitatud protokolli muudatused tuleks seetõttu liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli („protokoll“) muudatused kiidetakse liidu nimel heaks.

Protokolli muudatuste tekst on esitatud konventsiooni täitevorgani otsuse 2009/1 artiklis 1 ja otsuse 2009/2 artiklis 1, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku(d), kes on volitatud andma liidu nimel ja liidu pädevusse kuuluvates küsimustes hoiule protokolli (4) artikli 14 lõike 3 kohase heakskiitmiskirja.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 21. aprill 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

G. A. VAN DER STEUR

(1) EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11.

(2) ELT L 81, 19.3.2004, lk 35.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(4) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli muudatuste jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

PROTOKOLLI MUUDATUSED,

mis on sätestatud konventsiooni täitevorgani otsuse 2009/1 artiklis 1

A. Artikkel 1

Lõige 12 asendatakse järgmiselt:

„Uus paikne allikas– paikne saasteallikas, mille ehitamist või põhjalikku ümberehitamist alustatakse pärast kahe aasta möödumist kuupäevast, mil protokolliosalise suhtes jõustus:

a)	käesolev protokoll või

b)	käesoleva protokolli muudatus, millega paikse allika suhtes kehtestatakse IV lisa II osas uued piirnormid või VIII lisas kategooria, millesse kõnealune allikas kuulub.

Asjaomase riigi pädevad asutused otsustavad, kas ümberehitamine on põhjalik või mitte, võttes arvesse selliseid tegureid nagu ümberehitamisest tekkiv keskkonnatulu.“

B. Artikkel 3

Püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli artikli 3 lõike 5 punkti b alapunktides i ja iii asendatakse sõnad

„V lisa kohase parima võimaliku tehnika“

sõnadega

„täitevorgani istungjärgul osaliste vastuvõetud juhendite kohase parima võimaliku tehnika“.

Lõike 5 punkti b alapunkti iv lõpus asendatakse semikoolon punktiga.

Lõike 5 punkti b alapunkt v jäetakse välja.

C. Artikkel 13

Sõnad „V ja VII lisa“ asendatakse sõnadega „V lisa“.

D. Artikkel 14

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva protokolli ja selle I–IV, VI ja VIII lisa muudatused võetakse vastu täitevorgani istungil kohalolevate protokolliosaliste konsensuse alusel ja need jõustuvad nende protokolliosaliste suhtes, kes on need heaks kiitnud, üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku neist, kes olid muudatuste vastuvõtmise ajal protokolliosalised, on andnud oma heakskiitmiskirjad hoiule hoiulevõtjale. Muudatused jõustuvad iga muu protokolliosalise suhtes üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, mil see protokolliosaline annab heakskiitmiskirja hoiule. Käesoleva lõike suhtes kohaldatakse lõikeid 5a ja 5b.“

Lõikes 4 asendatakse sõnad „V ja VII lisa“ sõnadega „V lisa“ ning sõna „lisade“ sõnadega „V lisa“.

Lõikes 5 jäetakse välja sõnad „või VII“ ning viimases lauses lisatakse sõna „lisa“ ette rooma number „V“.

Lõike 5 järele lisatakse järgmised lõiked:

„5a. Muudatuse heakskiitnud protokolliosaliste jaoks asendab lõikes 5b sätestatud menetlus lõikes 3 sätestatud menetlust seoses I–IV, VI ja VIII lisa muudatustega.

5b.

I–IV, VI ja VIII lisa muudatused võetakse vastu täitevorgani istungjärgul kohalolevate protokolliosaliste konsensuse alusel. Ühe aasta möödumisel alates ajast, millal komisjoni täitevsekretär teavitab sellise lisa muudatusest kõiki protokolliosalisi, jõustub see muudatus nende protokolliosaliste suhtes, kes ei ole esitanud hoiulevõtjale alapunkti b kohast teadet;

iga protokolliosaline, kes ei saa I–IV, VI ja VIII lisa muudatusi heaks kiita, teavitab hoiulevõtjat sellest kirjalikult ühe aasta jooksul pärast muudatuse vastuvõtmisest teatamist. Hoiulevõtja teavitab viivitamatult kõiki protokolliosalisi sellise teate saamisest. Protokolliosaline võib igal ajal asendada oma eelneva teate heakskiitmisega ja sellise lisa muudatus kõnealuse protokolliosalise suhtes jõustub pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale;

ükski muudatus I–IV, VI ja VIII lisas ei jõustu, kui kokku vähemalt 16 protokolliosalist:

i)	on esitanud kirjaliku teate vastavalt alapunktile b või

ii)	ei ole käesolevas lõikes sätestatud menetlust vastu võtnud ega vastavalt lõike 3 sätetele heakskiitmiskirja hoiule andnud.“

E. Artikkel 16

Lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

„3. Riikliku või piirkondliku majanduskoostöö organisatsioon teatab oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas, kui ta ei kavatse võtta kohustust järgida artikli 14 lõikes 5b sätestatud menetlusi seoses I–IV, VI ja VIII lisa muutmisega.“

F. I lisa

DDTd käsitlevas kandes jäetakse tootmise lõpetamise tingimused (nr 1 ja 2) välja ja asendatakse sidekriipsuga „–“ ning kasutamise tingimuse juures asendatakse sõnad „Määratud II lisas“ sidekriipsuga „–“.

Heptakloori käsitlevas kandes jäetakse kasutamise tingimused välja ja asendatakse sidekriipsuga „–“.

Heksaklorobenseeni käsitlevas kandes jäetakse tootmise ja kasutamise tingimused välja ja asendatakse mõlemal juhul kriipsuga „–“.

Tabelisse lisatakse tähestiku järjekorras kanded järgmiste ainete kohta:

„Heksaklorobutadieen

CAS: 87-68-3

Tootmine

—

Kasutamine

—

Heksaklorotsükloheksaanid (HCH) (CAS: 608-731), sh lindaan (CAS: 58-89-9)

Tootmine

—

Kasutamine

—; v. a HCH γ-isomeer (lindaan), mida kasutatakse kohaliku insektitsiidina rahvatervishoius. Sellist kasutusviisi hinnatakse uuesti käesoleva protokolli alusel 2012. aastal või üks aasta pärast muudatuse jõustumist, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Heksabromodifenüüleeter (a) ja heptabromodifenüüleeter (a)

Tootmine

—

Kasutamine

Protokolliosaline võib lubada kõnealuseid aineid sisaldavate või sisaldada võivate toodete ringlussevõttu ning selliste toodete kasutamist ja lõplikku kõrvaldamist, mis on toodetud ringlussevõetud materjalidest, mis sisaldavad või võivad sisaldada kõnealuseid aineid tingimusel, et ringlussevõtt ja lõplik kõrvaldamine toimub keskkonnahoidlikul viisil ja ei too kaasa ühegi kõnealuse aine taaskasutamist nende korduskasutuse eesmärgil.

Alates aastast 2013 ja seejärel iga nelja aasta tagant, kuni eespool nimetatud tingimus jäetakse välja või see kaotab muul viisil kehtivuse, hindab täitevorgan protokolliosaliste edusamme, mis on tehtud selleks, et saavutada nende lõppeesmärk, milleks on kõnealuste ainete kõrvaldamine toodetest, ja vaatab läbi, kas kõnealust tingimust, mis kaotab igal juhul kehtivuse hiljemalt 2030. aastal, on veel vaja.

Tetrabromodifenüüleeter (b) ja pentabromodifenüüleeter (b)

Tootmine

—

Kasutamine

Pentaklorobenseen

CAS: 608-93-5

Tootmine

—

Kasutamine

—

Perfluorooktaansulfonaat (PFOS) (c)

Tootmine

—; v.a tootmine punktidega a–c allpool ja II lisa punktidega a–e ettenähtud otstarbeks.

Kasutamine

—; v.a järgmised kasutusviisid ja II lisa punktides a–e esitatud kasutusviisid:

a)	kroomi galvaanimine, anodeerimine ja pöördsöövitamine kuni 2014. aastani;

b)	nikkel-polütetrafluoroetüleeni vooluta pindamine kuni 2014. aastani;

c)	plastsubstraatide söövitamine enne nende metalliseerimist kuni 2014. aastani;

d)	tuletõrjevahud, kuid ainult juhul, kui need on toodetud või olid kasutusel enne 18. detsembrit 2009.

Seoses tuletõrjevahtudega:

i)	peaksid protokolliosalised püüdma 2014. aastaks kõrvaldada PFOSe sisaldavad tuletõrjevahud, mida toodeti või mis olid kasutusel enne 18. detsembrit 2009 ja esitama täitevorganile 2014. aastal aruande sellekohaste edusammude kohta;

ii)	täitevorgan hindab 2015. aastal protokolliosaliste aruannete ja punkti i põhjal, kas enne 18. detsembrit 2009 toodetud või kasutusel olnud ning PFOSe sisaldavate tuletõrjevahtude suhtes kehtestada täiendavad piirangud.“

PCBd käsitlev kanne jäetakse välja ja asendatakse järgmisega:

„Polüklorobifenüülid (PCBd) (d)

Tootmine

—

Kasutamine

—. Seoses enne rakendamise kuupäeva kasutusele võetud PCBdega teevad protokolliosalised järgmist:

Astuvad konkreetseid samme, et:

kõrvaldada nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2010, või üleminekumajandusega riikides 31. detsembriks 2015 kasutuselt PCBd, mis leitakse seadmetes (nt transformaatorites, kondensaatorites või muudes jääkvedelikke sisaldavates mahutites), mis sisaldavad PCBsid mahus rohkem kui 5 dm3 ja PCBde kontsentratsioon on 0,05 % või rohkem;

hävitada või saastest puhastada keskkonnaohutul viisil:

—	kõiki alapunktis a osutatud vedelad PCBd ja muud vedelad PCBd, mis sisaldavad rohkem kui 0,005 % PCBsid, mida seadmetes ei leidu, niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2015 või üleminekumajandusega riikides 31. detsembriks 2020;

—	kõik punkti 2 alapunktis a osutatud vedelad PCBd hiljemalt 31. detsembriks 2029;

c)	punkti 1 alapunktis a ja punkti 2 alapunktis a osutatud seadmed saastest puhastada või kõrvaldada keskkonnaohutul viisil.

Püüavad:

a)	teha kindlaks ja kõrvaldada kasutuselt niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid või muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3;

b)	teha kindlaks muud tooted, mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % (nt kaablikestad, kõvastunud tihendusmaterjal ja värvitud esemed) ja käidelda neid vastavalt artikli 3 lõikele 3.

3.	Tagavad, et punkti 1 alapunktis a ja punkti 2 alapunktis a kirjeldatud seadmeid eksporditakse ja imporditakse üksnes keskkonnaohutuks jäätmekäitluseks.

PCBdega kokkupuute ja riskide vähendamiseks edendavad järgmist:

a)	PCBde kasutamist üksnes vigastamata ja hermeetilistes seadmetes ning üksnes piirkondades, kus heite keskkonda sattumise riski saab viia miinimumini ja kahju kiiresti heastada;

b)	PCBde mittekasutamist seadmetes, mis asuvad piirkondades, mis on seotud toiduainete või sööda tootmise või töötlemisega.

Kui PCBsid kasutatakse rahvarohketes piirkondades, sealhulgas koolides ja haiglates, võetakse kõik vajalikud meetmed, et avastada tulekahju põhjustada võivaid elektririkkeid, ja seadmete hermeetilisust kontrollitakse korrapäraselt.“

Joonealune märkus (a) I lisa lõpus jäetakse välja.

I lisa lõppu lisatakse järgmised joonealused märkused:

„(a) heksabromodifenüüleeter ja heptabromodifenüüleeter – 2,2′,4,4′,5,5′-heksabromodifenüüleeter (BDE-153, CASi nr: 68631-49–2), 2,2′,4,4′,5,6′- heksabromodifenüüleeter (BDE-154, CASi nr: 207122-15–4), 2,2′,3,3′,4,5′,6 heptabromodifenüüleeter (BDE-175, CASi nr: 446255-22–7), 2,2′,3,4,4′,5′,6- heptabromodifenüüleeter (BDE-183, CASi nr: 207122-16–5) ja muud heksa- ja heptabromodifenüüleetrid, mida leidub kaubanduslikus oktabromodifenüüleetris.

(b) tetrabromodifenüüleeter ja pentabromodifenüüleeter – 2,2′,4,4′-tetrabromodifenüüleeter (BDE-47, CASi nr: 40088-47–9) ja 2,2′,4,4′,5-pentabromodifenüüleeter (BDE-99, CASi nr: 32534-81–9) ja muud tetra- ja pentabromodifenüüleetrid, mida leidub kaubanduslikus pentabromodifenüüleetris.

(c) perfluorooktaansulfonaat (PFOS) – ained, mille molekulivalem on C8F17SO2X, kus X = OH, metallisool, halogeniid, amiid ja muud derivaadid, sealhulgas polümeerid.

(d) polüklooritud bifenüülid – aromaatsed ühendid, mis on moodustatud nii, et bifenüülmolekuli (kaks benseenituuma, mis on omavahel ühendatud ühe süsinik-süsinik sidemega) vesinikuaatomid võivad olla asendatud kuni kümne kloori aatomiga.“

G. II lisa

DDTd, HCHd ja PCBd käsitlevad kanded II lisa esimese lõigu järel esitatud tabelis jäetakse välja.

Tabelisse lisatakse tähestiku järjekorda silmas pidades sobivasse kohta kanne järgmise aine kohta:

„Aine

Rakendusnõuded

Lubatud kasutusalad

Tingimused

Perfluorooktaansulfonaat (PFOS) (1)

a)	valguskindlates või peegelduvates kattekihtides fotolitograafia protsessides;

b)	filmide, paberi või trükiplaatide puhul kasutatavates fotograafilistes kattekihtides;

c)	pihustusudu vähendajates mittedekoratiivsel kõvakroomimisel (VI) katvates ja märgavates toimeainetes, mida kasutatakse ohjatavates galvaanilise katmise süsteemides;

d)	hüdraulilised vedelikud lennunduses;

e)	teatud meditsiiniseadmed (näiteks etüleeni, tetrafluoroetüleeni kopolümeeri (ETFE) kihtide ja röntgenkontrastse ETFE tootmine, in vitro diagnostika meditsiiniseadmed ning laengsidestusseadise värvifiltrid).

Protokolliosalised peaksid võtma meetmeid nende kasutusviiside kõrvaldamiseks kohe, kui sobivad alternatiivid on kättesaadavad.

Iga protokolliosaline, kes kasutab kõnealuseid aineid, esitab hiljemalt 2015. aastal ja edaspidi iga nelja aasta tagant aruande nende ainete kõrvaldamiseks tehtud edusammude kohta ning edastab sellekohase teabe täitevorganile. Nende aruannete põhjal hinnatakse kasutuspiiranguid uuesti.

H. III lisa

III lisa tabelis jäetakse iga loetletud aine puhul välja tekst veeru pealkirja „Baasaasta“ all ja asendatakse järgmisega:

„1990; või muu aasta vahemikus 1985–1995 (1995. aasta kaasa arvatud), või üleminekumajandusega riikide puhul, muu aasta alates 1985. aastast kuni käesoleva protokolli jõustumiseni protokolliosalise suhtes; kõnealune protokolliosaline täpsustab aastat protokolli ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal.“

Heksaklorobenseeni käsitlevasse kandesse lisatakse aine nimetuse järele järgmine tekst: „CAS: 118–74-1“.

Tabeli lõppu lisatakse rida järgmise PCBsid käsitleva kande jaoks:

„PCB (c)

2005; või muu aasta vahemikus 1995–2010 (2010. aasta kaasa arvatud), või üleminekumajandusega riikide puhul, muu aasta alates 1995. aastast kuni käesoleva protokolli jõustumiseni protokolliosalise suhtes; kõnealune protokolliosaline täpsustab aastat protokolli ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise või sellega ühinemise ajal.“

Joonealuse märkuse (b) järele lisatakse järgmine joonealune märkus:

„(c)	polüklooritud bifenüülid, nagu on määratletud I lisas, kui need tekivad juhuslikult ja need lastakse tahtmatult keskkonda inimtekkelistest allikatest.“

I. IV lisa

Punktis 2 sulgudes jäetakse välja sõna „ja“ ning lõppu lisatakse sõnad „ja teatava hapnikusisalduse korral“.

Punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Piirväärtused [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnormid“] kehtivad normaalses käitamisolukorras. Perioodilise töörežiimi puhul on piirnormid seotud keskmiste tasemetega, mis on salvestatud kogu perioodilise tööprotsessi jooksul, sealhulgas nt eelsoojendamine, kuumutamine ja jahutamine.“

Punktis 4 lisatakse sõna „standardite“ ette sõna „kohaldatavate“ ja sõnade „Euroopa Standardikomitee“ ette lisatakse sõna „näiteks“.

Punkt 6 asendatakse järgmise teksti ja joonealuse märkusega:

„6.

PCDD/F heide on esitatud summaarse toksilisuseekvivalendina (TEQ) (1). Käesoleva protokolli kohaldamisel kasutatavad toksilisusekvivalendikordaja väärtused peavad olema kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta PCDD/F toksilisuse ekvivalentkordaja väärtustega, mida kohaldatakse imetajate suhtes.

(1) Summaarne toksilisuse ekvivalent (TEQ) arvutatakse kui selliste korrutiste summa, milles iga koostisaine kontsentratsioon korrutatakse vastava aine toksilisuse ekvivalentkordajaga (TEF); nii saadakse hinnang segu 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiini-sarnasele aktiivsusele. Varem oli toksilisusekvivalendi lühendina kasutusel TE.“"

Punkt 7 asendatakse järgmise teksti ja joonealuse märkusega:

„7.

Järgmiste põletusjaamade liikide kohta kehtivad järgmised piirväärtused [Termin on muutunud. Uus termin „piirnormid“] suitsugaasi 11 % hapnikusisalduse juures:

Tahked olmejäätmed (mida olemasolevas paikses allikas põletatakse rohkem kui 3 tonni tunnis, ja iga uue paikse allika puhul)

0,1 ngTEQ/m3

Tahked meditsiinijäätmed (mida olemasolevas paikses allikas põletatakse rohkem kui 1 tonn tunnis, ja iga uue paikse allika puhul)

Uus paikne allikas:	0,1 ng TEQ/m3
Olemasolev paikne allikas:	0,5 ng TEQ/m3

Ohtlikud jäätmed (mida olemasolevas paikses allikas põletatakse rohkem kui 1 tonn tunnis, ja iga uue paikse allika puhul)

Uus paikne allikas:	0,1 ng TEQ/m3
Olemasolev paikne allikas:	0,2 ng TEQ/m3

Tööstuslikud tavajäätmed (2) (3)

Uus paikne allikas:	0,1 ng TEQ/m3
Olemasolev paikne allikas:	0,5 ng TEQ/m3

(2) Sealhulgas põletusjaamad, milles põletatakse biomassi jäätmeid, mis võivad puiduimmutusvahendite või katteainetega töötlemise tõttu sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, ning mis hõlmavad eelkõige ehitus- ja lammutusjäätmetest pärit biomassi jäätmeid, välja arvatud põletusjaamad, kus põletatakse ainult muid biomassi jäätmeid."

(3) Üleminekumajandusega riigid võivad välja jätta tööstuslike tavajäätmete koospõletamise tööstuslikes protsessides, kus selliseid jäätmeid kasutatakse täiendava kütusena, mis annab kuni 10 % energiast.“"

Punkti 7 järele lisatakse järgmised uued punktid:

„8.	Paagutusseadmetele kohaldatakse järgmist piirnormi suitsugaasi 16 % hapnikusisalduse juures: 0,5 ng TEQ/m3

9.	Järgmise allika suhtes kohaldatakse järgmist piirnormi suitsugaasi tegeliku hapnikusisalduse korral: Terase tootmine vanametallist – elektrikaarahjud, mille tootmisvõimsus on tunnis üle 2,5 tonni sulaterase, mis läheb edasisele töötlemisele. 0,5 ng TEQ/m3“

J. VI lisa

Lisas olemasoleva teksti ette märgitakse number 1.

Alapunktis a lisatakse sõnade „protokolli jõustumist“ järele sõnad „protokolliosalise suhtes“.

Alapunkt b asendatakse järgmiselt:

„olemasolevad paiksed allikad –

i)	kaheksa aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist protokolliosalise suhtes. Vajaduse korral võib seda ajavahemikku teatavate olemasolevate paiksete allikate puhul pikendada vastavalt siseriiklike õigusaktidega ettenähtud amortisatsiooniperioodile; või

ii)	kui protokolliosaline on üleminekumajandusega riik, siis kuni viisteist aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes.“

Lisa lõppu lisatakse uus punkt:

„2.

Käesoleva protokolli muutmise tulemusena ajakohastatud või kehtestatud piirväärtuste [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnormid“] ja parima võimaliku tehnika kohaldamise ajakava on järgmine:

a)	uute paiksete allikate puhul: kaks aastat pärast asjakohase muudatuse jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes;

olemasolevate paiksete allikate puhul:

i)	kaheksa aastat pärast asjakohase muudatuse jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes; või

ii)	kui protokolliosaline on üleminekumajandusega riik, siis kuni viisteist aastat pärast asjakohase muudatuse jõustumist asjaomase protokolliosalise suhtes.“

K. VIII lisa

I osa teises lauses asendatakse sõnad „lisast V“ sõnadega „V lisas osutatud juhenddokumendist“.

Kategooria 1 kirjeldus II osa tabelis asendatakse järgmisega: „Jäätmete põletamine, sealhulgas olme-, ohtlike-, tava- ja meditsiinijäätmete ning reoveesette koospõletamine.“

II osa tabelisse lisatakse järgmised uued kategooriad:

„13	Kemikaalide tootmise eriprotsessid, mille käigus satuvad keskkonda juhuslikult moodustunud püsivad orgaanilised saasteained, eriti klorofenoolide ja kloraniili tootmine
14	Metallurgiatööstuse termoprotsessid, klooripõhised meetodid“

(1)

perfluorooktaansulfonaat (PFOS) – ained, mille molekulvalem on C8F17SO2X, kus X = OH, metallisool, halogeniid, amiid ja muud derivaadid, sealhulgas polümeerid.“

PROTOKOLLI MUUDATUSED,

mis on sätestatud konventsiooni täitevorgani otsuse 2009/2 artiklis 1

A. I lisa

Tabelisse lisatakse tähestiku järjekorras kanded järgmiste ainete kohta:

„Polüklooritud naftaleenid (PCN)	Tootmine	—
„Polüklooritud naftaleenid (PCN)	Kasutamine	—
Lühikese ahelaga klooritud parafiinid (d)	Tootmine	—; v.a tootmiseks II lisas märgitud kasutusviisideks
Lühikese ahelaga klooritud parafiinid (d)	Kasutamine	—; v.a II lisas märgitud kasutusviisideks“

I lisa lõppu lisatakse järgmine joonealune märkus:

„(d) Lühikese ahelaga klooritud parafiinid– klooritud alkaanid, mille süsinikuahelas on 10–13 süsinikuaatomit ja mis sisaldavad kloori vähemalt 48 % massist.“

B. II lisa

Tabelisse lisatakse tähestiku järjekorda silmas pidades sobivasse kohta kanne järgmise aine kohta:

„Lühikese ahelaga klooritud parafiinid (b)

a)	leegiaeglustajana kummis, mida kasutatakse kaevandustööstuse konveierilintides;

Protokolliosalised peaksid võtma meetmeid nende kasutusviiside kõrvaldamiseks kohe, kui sobivad alternatiivid on kättesaadavad.

b)	leegiaeglustajana tammide tihendusmaterjalides.

II lisa lõppu lisatakse järgmine joonealune märkus:

„(b) Lühikese ahelaga klooritud parafiinid– klooritud alkaanid, mille süsinikuahelas on 10–13 süsinikuaatomit ja mis sisaldavad kloori vähemalt 48 % massist.“

18.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 127/32

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/770,

14. aprill 2016,

millega kehtestatakse ühtne vorm teabe esitamiseks menetluste toimimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 2068 all)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 1,

olles konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (2) artikli 133 kohaselt asutatud komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et tagada liikmesriikide esitatava teabe vastavus ühtsele standardile, on asjakohane luua ühtne vorm, mida liikmesriigid saavad kasutada määruse (EL) nr 649/2012 kohaste aruandluskohustuste täitmisel.

(2)	Kuna määruse (EL) nr 649/2012 kohaselt peavad liikmesriigid iga kolme aasta tagant edastama teavet menetluste toimimise kohta, on selguse ja ühtsuse huvides asjakohane määrata kindlaks täpsed aruandeperioodid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud ühtne vorm määruse (EL) nr 649/2012 artikli 22 lõikes 1 nõutud teabe esitamiseks liikmesriikide poolt.

Artikkel 2

Esimene aruanne liikmesriikide poolt määruse (EL) nr 649/2012 artikli 22 lõike 1 kohaselt esitatava teabe kohta hõlmab kalendriaastaid 2014, 2015 ja 2016. Edasised aruanded hõlmavad järgmisi kolmeaastaseid perioode.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. aprill 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karmenu VELLA

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 60.

(2) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

LISA

KÜSIMUSTIK

1. osa. Üldine teave

1. Millise liikmesriigi kohta Te andmeid esitate?

2. Peamise kontaktisiku nimi:

3. Peamise kontaktisiku e-posti aadress:

4. Aruandlusperiood:

2. osa. Teave määratud riigiasutuse kohta (määruse (EL) nr 649/2012 artikkel 4)

5. Mitu määratud riigiasutust Teie liikmesriigis on?

6. Kui neid on rohkem kui üks, palun täpsustage, kuidas on pädevused nende vahel jagatud.

7. Mis on määratud riigiasutus(t)e nimi?

8. Palun täpsustage, kui palju töötajaid tegeleb määratud riigiasutus(t)es eelnevalt teatatud nõusoleku (PIC) määruse rakendamisega (täistööajale taandatud töötajate arv).

Kui määratud riigiasutusi on mitu, märkige töötajate arv iga asutuse kohta.

9. Kas määratud riigiasutus(ed) on seotud ka muude ELi/rahvusvaheliste keemiaalaste õigusaktide/konventsioonide/programmide rakendamisega?

☐

Jah

☐

Kui jah, palun täpsustage, millised need õigusaktid/konventsioonid/programmid on ja kuidas on korraldatud koordineerimine riigi muude pädevate asutustega.

10. Kui palju eksporditeatisi ja spetsiaalse viitenumbri taotlusi määratud riigiasutus aastas vastu on võtnud (ja Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) edasiseks menetlemiseks edastanud)?

	Eksporditeatised	Spetsiaalse viitenumbri taotlused
Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

3. osa. Eksportijate ja importijate toetamine

11. Kas määratud riigiasutus(ed) on kehtestanud teadlikkuse suurendamise ja teavitamise meetmeid, et aidata eksportijatel ja importijatel täita PIC-määrust?

☐

Jah

☐

Kui jah, palun täpsustage, millised need meetmed on (võimalik valida mitu vastust).

☐	Veebipõhised tehnilised ja teaduslikud juhendid (muud kui ECHA juhendid)

☐	Viide ECHA PIC- ja ePIC-süsteemi tutvustavale veebilehele

☐	Eraldi veebileht, kust saab teavet PIC-määruse kohta

☐	Teadlikkuse suurendamise kampaania

☐	Sotsiaalmeedia

☐	Käitlevate ettevõtete külastamine

☐	Spetsiaalne e-posti aadress teabenõuete jaoks

☐	Riiklik kasutajatugi

☐	Seminarid ja muud koolitusüritused

☐

Muu

Muude meetmete korral palun täpsustage.

Eitava vastuse korral täpsustage, miks selline abi ei ole olnud vajalik.

12. Kas Teie arvates on need teadlikkuse suurendamise ja teavitamise meetmed aidanud eksportijatel ja importijatel määrust (EL) nr 649/2012 paremini järgida?

☐

Jah

☐

Palun täpsustage.

13. Millised on kaks kõige sagedasemat teemat, milles eksportijad ja importijad määratud riigiasutus(t)elt abi taotlevad? Valige kaks teemat.

☐	Eksporditeatis

☐	Selgesõnaline nõusolek

☐	Vabastamistaotlus

☐	Spetsiaalne viitenumber

☐	Artikli 10 kohane teatamine

☐

Muu

Muude küsimuste korral palun täpsustage.

14. Kas oskate hinnanguliselt öelda, kui palju aega määratud riigiasutus(t)el sellise abi andmisele kulub?

☐	Kuni 10 % tööajast

☐	Kuni 20 % tööajast

☐	Kuni 30 % tööajast

☐	Kuni 40 % tööajast

☐	Üle 40 % tööajast

☐	Ei ole mõõdetav

4. osa. Määratud riigiasutuste/ECHA ja komisjoni vaheline koordineerimine

15. Kas olete rahul koordineerimisega määratud riigiasutus(t)e ja komisjoni vahel?

☐

Jah

☐

Palun täpsustage.

16. Palun täpsustage, kas on koordineerimisvaldkondi, mis vajavad täiustamist (võimalik valida mitu vastust)

☐	Artikli 8 lõige 5 – eksport hädaolukorras

☐	Artikli 8 lõige 7 – taotluse korral lisateave eksporditava kemikaali kohta

☐	Artikli 11 lõige 6 – liikmesriikide kohustus abistada komisjoni teabe kogumises

☐	Artikli 11 lõige 7 – liidu tasandi meetmete võtmise vajaduse hindamine

☐	Artikli 11 lõige 8 – menetlus juhul, kui liikmesriik võtab lõpliku regulatiivmeetme

☐	Artikli 13 lõige 6 – liidu tasandi meetmete võtmise vajaduse hindamine

☐	Artikli 14 lõige 1 – kohustus edastada sekretariaadilt saadud teavet

☐	Artikli 14 lõige 5 – importivate konventsiooniosaliste nõustamine ja abistamine taotluse korral

☐	Artikli 14 lõige 6 – liikmesriigi otsus, et selgesõnaline nõusolek ei ole nõutav

☐	Artikli 14 lõige 7 – liikmesriigi otsus, et eksport on lubatav

☐	Artikli 14 lõige 7 – liikmesriigi kaalutlused võimaliku mõju kohta inimeste tervisele või keskkonnale

☐	Artikli 14 lõige 8 – selgesõnalise nõusoleku kehtivuse korrapärane läbivaatamine

☐	Artikli 18 lõige 1 – komisjoni, liikmesriigi ja ECHA kohustus kontrollida määruse järgimist eksportijate poolt

☐	Artikkel 20 – teabevahetus

☐	Artikkel 21 – tehniline abi

☐	Artikkel 23 – lisade ajakohastamine

☐

Muu

Muude valdkondade korral palun täpsustage.

17. Kas olete rahul koordineerimisega määratud riigiasutus(t)e ja ECHA vahel?

☐

Jah

☐

Palun täpsustage.

18. Palun täpsustage, kas on koordineerimisvaldkondi, mis vajavad täiustamist (võimalik valida mitu vastust)

☐	Artikli 6 lõike 1 punkt c – ettevõtjate abistamine ning tehniline ja teaduslik juhendamine

☐	Artikli 8 lõige 7 – taotluse korral lisateave eksporditava kemikaali kohta

☐	Artikli 11 lõige 6 – liikmesriikide kohustus abistada komisjoni teabe kogumises

☐	Artikli 11 lõige 7 – liidu tasandi meetmete võtmise vajaduse hindamine

☐	Artikli 13 lõige 6 – liidu tasandi meetmete võtmise vajaduse hindamine

☐	Artikkel 20 – teabevahetus

☐	Artikkel 21 – tehniline abi

☐	Artikkel 23 – lisade ajakohastamine

☐

Muu

Muude valdkondade korral palun täpsustage.

5. osa. Konventsiooniosalistele ja muudele riikidele edastatavad eksporditeatised

(asjakohane üksnes nende liikmesriikide puhul, kes menetlesid eksporditeatisi aruandeperioodil)

19. Millise eksporditeatise vormis nõutava teabe esitamisega on eksportijatel raskusi? (võimalik valida mitu vastust)

☐	Eksportimiseks ette nähtud aine identifitseerimisandmed

☐	Eksportimiseks ette nähtud segu identifitseerimisandmed

☐	Eksportimiseks ette nähtud toote identifitseerimisandmed

☐	Teave ekspordi kohta (nt importijate kontaktandmed)

☐	Teave kemikaaliga seotud ohtude ja riskide kohta ja ettevaatusabinõud

☐	Füüsikalis-keemiliste, toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste omaduste kokkuvõte

☐	Teave Euroopa Liidu võetava lõpliku regulatiivmeetme kohta

☐	Eksportiva osalise esitatav lisateave

☐	CN-koodide või CUSi koodide olemasolu

☐	Kemikaali kavandatud kasutusala importivas riigis

☐	Lõpliku regulatiivmeetme kokkuvõte ja põhjendused selle meetme võtmiseks ning jõustumise kuupäev

☐	Ei ole raskusi

Vajaduse korral esitage täiendavaid märkusi.

20. Kui palju eksporditeatisi on saadetud eksportijatele tagasi järgmises tabelis esitatud põhjustel?

Põhjus / arv aastas	Aasta 1	Aasta 2	Aasta 3
Tuleb uuesti esitada
Tagasi lükatud

Vajaduse korral täpsustage, millised on eksporditeatiste uuesti esitamise nõude ja nende tagasilükkamise kõige sagedasemad põhjused.

Eksporditeatiste uuesti esitamise nõude põhjused:

Eksporditeatiste tagasilükkamise põhjused:

21. Kas Teil on olnud raskusi ECHA-le teatiste edastamise tähtajast kinnipidamisega?

☐

Jah

☐

Kui jah, siis palun täpsustage ja esitage vajaduse korral täiendavaid märkusi.

Artikli 8 lõige 5 – kemikaali eksport hädaolukorras

22. Kas Teil on tulnud lahendada artikli 8 lõike 5 kohast hädaolukorda?

☐

Jah

☐

Kui jah, siis kirjeldage kõige olulisemaid juhtumeid (nt kasutatud kemikaal, importiv riik, kavandatud kasutamine, hädaolukorra olemus)

23. Kas Teil on olnud raskusi hädaolukorra menetluse rakendamisega?

☐

Jah

☐

☐	Sellist olukorda ei ole ette tulnud

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

Artikli 8 lõige 7 – kättesaadava lisateabe andmine eksporditavate kemikaalide kohta

24. Kas Teil on palutud esitada eksporditavate kemikaalide kohta lisateavet importivatele konventsiooniosalistele või muudele riikidele?

☐

Jah

☐

Kui jah, siis palun täpsustage, millistel juhtudel (nt kemikaali nimi, importija kontaktandmed, importiv riik, esitatud lisateabe liik).

25. Kas Teil on sellise taotluse saamise korral olnud raskusi kõnealuse lisateabe esitamisel?

☐

Jah

☐

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

Artikli 8 lõige 8 – eksporditeatiste eest tasutav halduslõiv

26. Kas Teie riigi määratud riigiasutus(ed) nõuab/nõuavad eksporditeatiste eest halduslõivu?

☐

Jah

☐

☐	Sõltub määratud riigiasutusest

Kui vastus on „sõltub määratud riigiasutusest“, palun täpsustage.

Jaatava vastuse korral vastake küsimustele nr 27–30. Eitava vastuse korral jätkake küsimusega nr 31.

27. Kui suur on halduslõiv (märkige vääring, kui see ei ole euro)?

28. Mis kuupäeval halduslõiv kehtima hakkas?

29. Kas olete saanud eksportijatelt halduslõivude suuruse kohta kaebusi?

☐

Jah

☐

Kui jah, palun täpsustage kaebuste liik ja nende arv aastas.

30. Kas Teie arvates on halduslõiv mõjutanud teatiste arvu? (valikuline)

☐

Jah

☐

Ei tea

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

31. Kas Teie riigi määratud riigiasutus(ed) nõuab/nõuavad selgesõnalise nõusoleku taotluse eest halduslõivu?

☐

Jah

☐

☐	Sõltub määratud riigiasutusest

Kui vastus on „sõltub määratud riigiasutusest“, palun täpsustage.

Halduslõivu nõudmise korral palun täpsustage summa (ja vääring, kui lõiv ei ole eurodes)

6. osa. Teave kemikaalide eksportimise ja importimise kohta

Eksportijad (artikkel 10)

32. Kas Teie kogemuse kohaselt on eksportijad viivitanud sellise teabe esitamisega, mis on seotud igasse konventsiooniosalisse või muusse riiki aruandeperioodil lähetatud kemikaali kogusega, nii iseseisva ainena kui ka segude või toodete koostisosana?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane

Kui jah, siis esitage täiendavaid märkusi.

Importijad (artikkel 10)

33. Kas Teie kogemuse kohaselt on importijad viivitanud sellise teabe esitamisega, mis on seotud aruandeperioodil saadud kemikaali kogusega, nii iseseisva ainena kui ka segude või toodete koostisosana?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane

Kui jah, siis esitage täiendavaid märkusi.

34. Kas määratud asutus(ed) ning tolli- või muud järelevalveasutused Teie riigis kasutavad andmeid või teavet impordi kohta?

☐

Jah

☐

Ei tea

Jaatava vastuse korral palun täpsustage, kuidas.

Liikmesriigi aruandlus ECHA-le

35. Kas Teil on olnud raskusi kokkuvõtlike andmete esitamisega ePICi kaudu vastavalt artiklile 10 koostoimes III lisaga?

☐

Jah

☐

Jaatava vastuse korral kirjeldage neid raskusi.

36. Kas Teil on esinenud viivitusi kokkuvõtlike andmete esitamisel ePICi kaudu vastavalt III lisale?

☐

Jah

☐

Jaatava vastuse korral täpsustage nende viivituste põhjusi.

7. osa. Kemikaalide ekspordiga seotud muud kohustused lisaks ekspordist teatamisele

Teabe ja otsuste edastamine liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevatele asjaosalistele (artikli 14 lõige 3)

37. Kuidas Te olete oma liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevatele asjaosalistele importivate riikide otsuseid ja/või tingimusi käsitlevat teavet edastanud? (võimalik valida mitu vastust)

☐

E-post

☐

Veebileht

☐

Infolehed

☐	Muud viisid

Muude viiside korral palun täpsustage.

Impordiotsuste täitmine eksportijate poolt (artikli 14 lõige 4)

38. Kas Teil on esinenud probleeme seoses konventsiooniosaliste tehtud impordiotsuste täitmisega eksportijate poolt?

☐

Jah

☐

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

Importivate konventsiooniosaliste abistamine (artikli 14 lõige 5)

39. Kas olete taotluse korral nõustanud ja/või abistanud importivaid konventsiooniosalisi, kes soovivad hankida lisateavet konkreetse kemikaali importi käsitleva vastuse koostamiseks sekretariaadile?

☐

Jah

☐

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

Ained, mida tohib eksportida vaid juhul, kui teatavad tingimused on täidetud (artikli 14 lõige 6)

40. Kas Te olete aruandeperioodil rakendanud artikli 14 lõike 6 punkti a kohast selgesõnalise nõusoleku menetlust?

☐

Jah

☐

Kui jah, palun täpsustage selgesõnalise nõusoleku taotluste ja saadud vastuste arv aastas.

	Taotluste arv	Vastuste arv
Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

41. Kas Te olete rakendanud artikli 14 lõike 6 punkti b kohast selgesõnalise nõusoleku menetlust?

☐

Jah

☐

Kui jah, palun täpsustage selliste spetsiaalse viitenumbri taotluste arv aastas, mille puhul importiv konventsiooniosaline on andnud importimiseks nõusoleku PIC-ringkirjas avaldatud impordiotsuses.

Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

42. Kas Teil on olnud raskusi selgesõnalise nõusoleku menetluse rakendamisel?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

43. Kas Teil on tulnud otsustada, et I lisa 2. osas loetletud kemikaalide eksportimiseks OECD riikidesse ei ole selgesõnaline nõusolek nõutav?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane, sest määratud asutus ei ole ühtki sellist eksporditeatist saanud

Jaatava vastuse korral esitage juhtumite arv aastas.

Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

44. Kas Teil on olnud raskusi selle otsustamisega, et I lisa 2. osas loetletud kemikaalide eksportimiseks OECD riikidesse ei ole selgesõnaline nõusolek nõutav?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane, sest selliseid juhtumeid ei ole esinenud.

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

Määratud riigiasutuse otsus, mille kohaselt võib eksport jätkuda 60 päeva pärast selgesõnalise nõusoleku taotluse esitamist (artikli 14 lõige 7)

45. Kas olete saanud artikli 14 lõike 7 kohaseid vabastamistaotlusi?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane, sest määratud asutus ei ole pidanud selgesõnalist nõusolekut taotlema.

Jaatava vastuse korral esitage juhtumite arv aastas.

Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

46. Kas Teil on olnud raskusi artikli 14 lõike 7 kohase menetluse rakendamisega?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane, sest selliseid juhtumeid ei ole esinenud.

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

Selgesõnalise nõusoleku kehtivus (artikli 14 lõige 8)

47. Kas olete kokku puutunud artikli 14 lõike 8 teise lõigu kohaste juhtumitega, kus eksporti lubati jätkata pärast seda, kui oli esitatud taotlus uue selgesõnalise nõusoleku saamiseks?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane, sest määratud asutus ei ole saanud ühtki eksporditeatist, mille puhul on vaja selgesõnalist nõusolekut.

Jaatava vastuse korral esitage juhtumite arv.

Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

8. osa. Kemikaalide impordiga seotud kohustused

Impordiotsuste asjaosalistele kättesaadavaks tegemine (artikli 13 lõige 5)

48. Kuidas tehakse Euroopa Liidu impordiotsused Teie pädevusalasse kuuluvatele asjaosalistele kättesaadavaks? (võimalik valida mitu vastust)

☐

E-post

☐	Määratud riigiasutuste veebilehed

☐

Infolehed

☐	Muud viisid

Muude viiside korral palun täpsustage.

9. osa. Teave transiitvedude kohta

Teave esmakordse transiitveo kohta ja tähtajaga seotud nõuded (artikkel 16)

49. Kas Teil on tulnud aruandeperioodi jooksul rakendada artiklit 16?

☐

Jah

☐

Jaatava vastuse korral täpsustage juhtumite arv, asjaomased Rotterdami konventsiooni osalised ja nõutud teave.

50. Kas olete teadlik mingitest probleemidest, mis eksportijatel on tekkinud artikli 16 rakendamisega?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane, sest selliseid juhtumeid ei ole esinenud.

Jaatava vastuse korral palun täpsustage.

10. osa. Eksporditavate kemikaalide ja neile lisatava teabega seotud nõuded

51. Kas Teie liikmesriigi järelevalveasutused on kokku puutunud probleemidega eksporditavatele kemikaalidele lisatava teabe alaste nõuete täitmisel?

☐

Jah

☐

Ei tea

Kui jah, siis vastake küsimustele nr 52–54 ja täpsustage, kas need probleemid olid seotud järgmisega:

52. Pakendamis- ja märgistusnõuete kohaldamine vastavalt järgmistele õigusaktidele:

☐	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (1) (taimekaitsevahendite määrus)

☐	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012 (2) (biotsiidimäärus)

☐	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 (3) (CLP-määrus)

☐

Muu

Muu õigusakti korral palun täpsustage.

53. Ohutuskaardi kohaldamisega seotud nõuded vastavalt järgmistele õigusaktidele:

☐	Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH)

☐

Muu

Muu õigusakti korral palun täpsustage.

54. Kohustus esitada teavet:

☐	Märgistusel sihtriigi ühes või mitmes ametlikus või peamises keeles

☐	Ohutuskaartidel sihtriigi ühes või mitmes ametlikus või peamises keeles

55. Kas olete puutunud kokku probleemidega, mis on seotud eksporditavate toodete suhtes kehtivate teabe- ja pakendamisnõuete täitmisega?

☐

Jah

☐

☐	Ei ole asjakohane

Jaatava vastuse korral palun täpsustage, kas kõnealused nõuete täitmisega seotud probleemid olid seotud järgmisega:

☐	Puhtusenõuete kohaldamine liidu õigusaktide alusel (nt taimekaitsevahendite määrus ja biotsiidide määrus)

☐	Mahutite optimeerimine, et vältida aegunud varude teket

☐	Aegumiskuupäev

☐	Ladustustingimused märgistusel

☐

Muu

Muude probleemide korral palun täpsustage.

11. osa. Tehniline abi (valikuline)

Koostöö

56. Kas olete teinud koostööd arenguriikidega, üleminekumajandusega riikidega või valitsusväliste organisatsioonidega, et tagada kemikaalide õige käitlemine ja eelkõige rakendada Rotterdami konventsiooni?

☐

Jah

☐

Kui jah, siis millist koostööd? (võimalik valida mitu vastust)

☐	Tehniline teave

☐	Ekspertide vahetuse edendamine

☐	Toetus määratud riigiasutuste loomiseks või ülalpidamiseks

☐	Ekspertide tehniline abi ohtlike pestitsiidide koostise kindlakstegemisel

☐	Ekspertide tehniline abi sekretariaadile saadetavate teatiste ettevalmistamisel

☐

Muu

Muude koostööliikide korral palun täpsustage.

Palun nimetage riigid, kellega koostööd tehakse.

Suutlikkuse suurendamine

57. Kas olete osalenud projektides / rahvusvahelises tegevuses, mis on seotud kemikaalihalduse alase suutlikkuse suurendamisega või sellises tegevuses osalevate valitsusväliste organisatsioonide toetamisega?

☐

Jah

☐

Jaatava vastuse korral kirjeldage seda tegevust.

12. osa. Määruse (EL) nr 649/2012 jõustamine

Üldine teave

58. Millised järelevalveasutused Teie liikmesriigis on seotud määruse (EL) nr 649/2012 jõustamisega?

☐

Toll

☐	Muud järelevalveasutused

Muude järelevalveasutuste korral palun täpsustage.

59. Kui järelevalveasutused (muud kui tolliamet) tegelevad veel muude ELi õigusaktide jõustamisega, siis palun täpsustage, millised need õigusaktid on:

☐	Määrus (EÜ) nr 1907/2006

☐	Määrus (EÜ) nr 1272/2008

☐	Määrus (EL) nr 528/2012

☐	Määrus (EÜ) nr 1107/2009

☐

Muu

Muude õigusaktide korral palun täpsustage.

60. Kas järelevalveasutustel on asjakohased vahendid? (valikuline)

☐

Jah

☐

Palun täpsustage.

61. Kas inspektoreid või muid jõustamise eest vastutavaid isikuid koolitatakse määruse (EL) nr 649/2012 osas korrapäraselt?

☐

Jah

☐

Jaatava vastuse korral palun täpsustage (nt koolituse liik, käsitletavad teemad, koolituste sagedus).

Eitava vastuse korral selgitage, miks neid isikuid korrapäraselt ei koolitata.

Jõustamisstrateegia

62. Kas Teie asutusel (või muul asjaomasel asutusel) on määruse (EL) nr 649/2012 jõustamise strateegia?

☐

Jah

☐

Palun täpsustage järgmist:

62(a) Kui jah, siis kas seda strateegiat on juba rakendatud?

☐

Jah

☐

Palun täpsustage.

62(b) Kui ei, siis kas jõustamisstrateegia on kavas välja töötada?

☐

Jah

☐

Palun täpsustage.

Jõustamismeetmetest aruandmine

63. Palun kirjeldage, milliseid jõustamismeetmeid Teie liikmesriigis rakendatakse (võimalik valida mitu vastust).

☐	Vastavuskontrollid

☐	Kohapealsed kontrollkäigud

☐	Pistelised proovid

☐

Muu

Muude meetmete korral palun täpsustage.

64. Palun märkige ametlike ekspordikontrollide (nt inspekteerimised, uurimised) koguarv või järelevalveasutuste poolt rakendatud muude selliste jõustamismeetmete koguarv, mis hõlmasid määrust (EL) nr 649/2012 või selle jõustamist aruandeperioodi jooksul.

	Tolliamet	Inspektorid	Muud
Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

Vajaduse korral esitage täiendavaid märkusi.

65. Palun märkige ametlike impordikontrollide (nt inspekteerimised, uurimised) koguarv või järelevalveasutuste poolt rakendatud muude selliste jõustamismeetmete koguarv, mis hõlmasid määrust (EL) nr 649/2012 või selle jõustamist aruandeperioodi jooksul.

	Toll	Inspektorid	Muud
Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

Vajaduse korral esitage täiendavaid märkusi.

Järelevalveasutuste volitused

66. Palun kirjeldage, milliseid meetmeid võivad järelevalveasutused võtta, et tagada määruse (EL) nr 649/2012 järgimine (nt konfiskeerimine, märgukiri, tegevuse peatamine)

Rikkumiste üksikasjad

67. Määruse (EL) nr 649/2012 selliste rikkumiste arv, mille on avastanud:

	Toll	Inspektorid	Muud
Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

68. Tolli avastatud rikkumiste liik ja nende arv aastas:

Tuvastatud rikkumine	Aasta 1	Aasta 2	Aasta 3
Märgistamisnõuded
Ohutuskaardid
Kemikaali aegumiskuupäev
Kemikaal ei vasta eksporditeatisele
Muud rikkumised lisada tühjadele ridadele

69. Inspektorite avastatud rikkumiste liik ja nende arv aastas:

Tuvastatud rikkumine	Aasta 1	Aasta 2	Aasta 3
Märgistamisnõuded
Ohutuskaardid
Kemikaali aegumiskuupäev
Kemikaal ei vasta eksporditeatisele
Muud rikkumised lisada tühjadele ridadele

Karistused

70. Kirjeldage määruse (EL) nr 649/2012 rikkumise korral kohaldatavaid karistusi (nt kriminaal- või halduskaristused, üldiselt kohaldatav karistussäte või konkreetsed karistused konkreetsete rikkumiste eest)

71. Kui palju oli aruandeperioodi jooksul määruse (EL) nr 649/2012 rikkumisi, mis tõid kaasa karistuse?

	Karistuste arv
Aasta 1
Aasta 2
Aasta 3
Kokku

Koostöö

72. Kas määratud riigiasutus(t)e ja järelevalveasutuste vahel toimub korrapärane teabevahetus?

☐

Jah

☐

Palun täpsustage.

73. Kas Teil on ettepanekuid määratud asutus(t)e ja järelevalveasutuste vahelise koostöö parandamiseks?

74. Kas Teie riigi määratud riigiasutus(t)e ja jõustamisalase teabe vahetamise foorumi (edaspidi „foorum“) liikme(te) vahel toimub korrapärane teabevahetus?

☐

Jah

☐

Palun täpsustage.

75. Kas määratud riigiasutus on foorumi liikmetega toimuva koostööga rahul?

☐

Jah

☐

Eitava vastuse korral palun täpsustage.

76. Kas Teil on ettepanekuid määratud asutus(t)e ja foorumi liikmete vahelise koostöö parandamiseks?

Jõustamisalase teabe vahetamiseks loodud foorumi (edaspidi „foorum“) roll (vt artikli 18 lõige 2)

77. Kas määratud riigiasutus on foorumi tegevusega rahul? (valikuline)

☐

Jah

☐

☐	Kogemused foorumi tegevuse alal puuduvad

Eitava vastuse korral palun täpsustage.

78. Kas Teil on ettepanekuid, kuidas parandada foorumi tegevust seoses määruse (EL) nr 649/2012 jõustamisega? (valikuline)

13. osa. Infotehnoloogiaga seotud aspektid

Määratud riigiasutused ja ePIC-süsteem

79. Kas määratud riigiasutustel on ePIC-süsteemi eelkõige järgmistes valdkondades lihtne kasutada?

eksporditeatised (artikkel 8)

☐

Jah

☐

☐	Kogemus puudub

Eitava vastuse korral täpsustage, milliseid probleeme esineb.

selgesõnalise nõusoleku taotlused (artikkel 14)

☐

Jah

☐

☐	Kogemus puudub

Eitava vastuse korral täpsustage, milliseid probleeme esineb.

spetsiaalse viitenumbri taotlused (artikli 19 lõige 2)

☐

Jah

☐

☐	Kogemus puudub

Eitava vastuse korral täpsustage, milliseid probleeme esineb.

vabastamistaotlused (artikli 14 lõiked 6 ja 7)

☐

Jah

☐

☐	Kogemus puudub

Eitava vastuse korral täpsustage, milliseid probleeme esineb.

artikli 10 kohane teatamine

☐

Jah

☐

Eitava vastuse korral täpsustage, milliseid probleeme esineb.

muud PIC-menetlused

☐

Jah

☐

☐	Kogemus puudub

Täpsustage menetluse olemust ja ette tulnud probleeme (kui neid on).

Eksportijad ja ePIC-süsteem

80. Palun esitage võimaluse korral eksportijatelt saadud tagasisidet ePIC-süsteemi kasutajasõbralikkuse kohta järgmistes valdkondades: (valikuline)

eksporditeatised

☐	Lihtne kasutada

☐	Ei ole lihtne kasutada

Kui ei ole lihtne kasutada, siis täpsustage, milliseid probleeme esineb.

spetsiaalse viitenumbri taotlused

☐	Lihtne kasutada

☐	Ei ole lihtne kasutada

Kui ei ole lihtne kasutada, siis täpsustage, milliseid probleeme esineb.

vabastamistaotlused (artikli 14 lõiked 6 ja 7)

☐	Lihtne kasutada

☐	Ei ole lihtne kasutada

Kui ei ole lihtne kasutada, siis täpsustage, milliseid probleeme esineb.

artikli 10 kohane aruandlus

☐	Lihtne kasutada

☐	Ei ole lihtne kasutada

Kui ei ole lihtne kasutada, siis täpsustage, milliseid probleeme esineb.

segude/toodete haldamine ePIC-süsteemi kaudu

☐	Lihtne kasutada

☐	Ei ole lihtne kasutada

Kui ei ole lihtne kasutada, siis täpsustage, milliseid probleeme esineb.

ePIC-süsteem üldiselt

☐	Lihtne kasutada

☐	Ei ole lihtne kasutada

Kui ei ole lihtne kasutada, siis täpsustage, milliseid probleeme esineb.

Tolli- ja muud järelevalveasutused ning ePIC-süsteem (valikuline)

81. Kas Teie riigi tolliasutused kasutavad ePIC-süsteemi?

☐

Jah

☐

Kui ei, siis palun selgitage, kuidas tolliasutused PIC-kemikaalide eksporti kontrollivad.

82. Kas Teie kogemuse põhjal peavad tolliasutused ePIC-süsteemi kasutamist lihtsaks?

☐

Jah

☐

☐	Teave puudub

83. Kas Teile teadaolevalt peavad tolliasutused ePIC-süsteemi sobivaks vahendiks, et aidata neil kontrollida määruse (EL) nr 649/2012 kohaldamist?

☐

Jah

☐

☐	Teave puudub

84. Kas Teile teadaolevalt kasutavad muud järelevalveasutused ePIC-süsteemi?

☐

Jah

☐

☐	Teave puudub

85. Kas Teile teadaolevalt peavad muud järelevalveasutused ePIC-süsteemi kasutamist lihtsaks?

☐

Jah

☐

☐	Teave puudub

86. Kas Teile teadaolevalt peavad muud järelevalveasutused ePIC-süsteemi sobivaks vahendiks, et kontrollida määruse (EL) nr 649/2012 kohaldamist?

☐

Jah

☐

☐	Teave puudub

14. osa. Täiendavad märkused

87. Palun esitage muud teavet või muid märkusi, mis on seotud määruse (EL) nr 649/2012 kohaste menetluste toimimisega ja on Teie arvates artikli 22 kohase aruandluse raames asjakohane.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008 mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

18.5.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 127/55

JUHATAJATE NÕUKOGU OTSUS,

20. jaanuar 2016,

Euroopa Investeerimispanga kodukorra muutmise kohta, et kajastada EIP juhtimise tugevdamist [2016/772]

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA JUHATAJATE NÕUKOGU,

VÕTTES ARVESSE

(1)	põhikirja artikli 7 lõike 3 punkti h, mille alusel juhatajate nõukogu kinnitab panga kodukorra;

(2)	põhikirja artikli 11 lõiget 1, mille alusel juhatajate nõukogu nimetab direktorite nõukogu ettepanekul ametisse halduskomitee liikmed, ning

(3)	põhikirja artikli 11 lõiget 2, mille alusel juhatajate nõukogu võib otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega halduskomitee liikme tagandada.

ARVESTADES, ET pank soovib tugevdada oma eetika- ja vastavuskomisjoni rolli ning oma sise-eeskirju seoses panga halduskomitee liikmete ametisse nimetamise ja võimaliku ametiaja peatamisega;

ARVESTADES, ET eetika- ja vastavuskomisjoni rolli tuleks tugevdada, kehtestades sellele komisjonile võimaluse esitada arvamusi mis tahes eetikaküsimuste kohta, mis puudutavad halduskomitee või direktorite nõukogu liiget;

ARVESTADES, ET juhatajate nõukogu, mis on põhikirja alusel pädev otsustama panga halduskomitee liikmete ametist tagandamise üle, võib otsustada ka halduskomitee liikme ametiaja ajutiselt peatada;

ARVESTADES, ET see volitus peatada halduskomitee liikmete ametiaeg teatavatel kindlaks määratud asjaoludel ja piiratud kestusega on soovitav, et pank saaks kiiresti reageerida erakorralistele olukordadele; kavandatav mehhanism näeb ette selle volituse andmise panga presidendile kokkuleppel juhatajate nõukogu esimehega või panga presidenti puudutavatel juhtudel juhatajate nõukogu esimehele;

ARVESTADES, ET igale ametiaja peatamise otsusele eelneb konsulteerimine eetika- ja vastavuskomisjoniga;

ARVESTADES, ET asjaomane kohaldatav kord on sätestatud panga kodukorra uues artiklis 23b;

ARVESTADES, ET eespool nimetatud eeskirjadega kehtestatud raamistikus delegeeritakse nii ametiaja peatamise kui ka ametist tagandamise korda käsitlevate täiendavate rakenduseeskirjade vastuvõtmine direktorite nõukogule;

ARVESTADES, ET eespool nimetatud eeskirjade üle tuleks hääletada juhatajate nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, pidades silmas põhikirja artikli 11 lõiget 2;

ARVESTADES, ET panga juhatajate nõukogu toetuseks nende otsuses halduskomitee liikmete ametisse nimetamise kohta luuakse ajutine ametisse nimetamise nõuandekomitee, mille ülesanne on avaldada mittesiduvaid arvamusi;

ARVESTADES, ET selleks, et hõlbustada otsuste tegemist selliste ametisse nimetamiste kohta ning reageerida hea pangandustava hiljutisele arengule, tuleks panga kodukorras kehtestada mõned ametisse nimetamise otsuse suhtes kohaldatavad kriteeriumid;

ARVESTADES, ET kodukorra artikli 11 lõikes 3 tuleb teha mitmed tehnilised muudatused, mille eesmärk on tagada direktorite nõukogus loodud eri komisjonide, nt riskipoliitikakomisjoni sujuv toimimine,

OTSUSTAS kvalifitseeritud häälteenamusega, et:

1.	Käesolevaga muudetakse panga kodukorra artikli 11 lõikeid 3 ja 4 ning lisatakse panga kodukorrale uued artiklid 23a ja 23b, nagu on märgitud dokumendis 16/01.

2.	Muudetud kodukord jõustub 120. päeval pärast selle otsuse vastuvõtmist või 1. septembril 2016, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

3.	Muudetud kodukord avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Juhatajate nõukogu nimel

esimees

H.-J. SCHELLING

sekretär

K. TRÖMEL

LISA

Euroopa Investeerimispanga kodukord, vastu võetud 4. detsembril 1958 ja muudetud 15. jaanuaril 1973, 9. jaanuaril 1981, 15. veebruaril 1986, 6. aprillil 1995, 19. juunil 1995, 9. juunil 1997, 5. juunil 2000, 7. märtsil 2002, 1. mail 2004, 12. mail 2010, 25. aprillil 2012, 26. aprillil 2013 ja 20. jaanuaril 2016 juhatajate nõukogu poolt

I PEATÜKK

MAJANDUSAASTA

Artikkel 1

Panga majandusaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

II PEATÜKK

JUHATAJATE NÕUKOGU

Artikkel 2

1. Juhatajate nõukogu kutsub kokku esimees omal algatusel või nõukogu liikme taotlusel. Panga president võib omal algatusel või direktorite nõukogu taotlusel taotleda juhatajate nõukogu esimehelt nõukogu kokkukutsumist.

2. Juhatajate nõukogu peab aastakoosolekut eesmärgiga vaadata läbi aastaaruanne ja määrata panga jaoks kindlaks üldjuhised.

3. Juhatajate nõukogu võib otsustada kinnitada aastaaruande, mis hõlmab finantsaruandeid (bilanssi, kasumiaruannet, erijaotise aruannet, raamatupidamise aastaaruande lisasid, sh nende koondversioone, ja teisi aruandeid, mida võib pidada vajalikuks panga finantsseisundi või tulemuste hindamiseks), väljaspool aastakoosolekut, sealhulgas kirjaliku menetluse teel.

4. Juhatajate nõukogu koosolekutele võib kutsuda osalema halduskomitee liikmeid. Direktorite nõukogu, halduskomitee ja auditikomisjoni liikmed osalevad juhatajate nõukogu aastakoosolekul.

Artikkel 3

1. Juhatajate nõukogu koosolekust tuleb teatada vähemalt kolmkümmend päeva enne iga koosoleku toimumise kuupäeva.

2. Juhatajate nõukogu liikmetele tuleb edastada päevakord ja koosoleku dokumendid vähemalt kakskümmend päeva enne koosolekut.

3. Iga juhataja võib nõuda päevakorrapunktide lisamist nõukogu koosoleku päevakorda, tingimusel et ta esitab oma nõude juhatajate nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt viisteist päeva enne koosolekut.

4. Juhatajate nõukogu esimees võib eelnevates lõigetes sätestatud tähtaegadest loobuda, kui kõik nõukogu liikmed sellega nõustuvad, või kiireloomulistel asjaoludel panga presidendi taotlusel.

Artikkel 4

Juhatajate nõukogu võtab otsused vastu vastavalt Euroopa Investeerimispanga põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artiklile 8.

Artikkel 5

1. Juhatajate nõukogu esimees ja direktorite nõukogu esimees võivad panna otsuseid hääletamisele kirjalikult või elektroonilise kirjavahetuse teel.

2. Otsused loetakse vastuvõetuks, kui juhatajate nõukogu sekretariaat on saanud piisavalt poolthääli.

3. Kirjalikku või elektroonilist hääletamist, vajaduse korral vaikimisi heakskiitmise menetlusega, kasutatakse tavaliselt direktorite nõukogu, halduskomitee ja auditikomisjoni liikmete nimetamiseks.

4. Välja arvatud valdkondades, kus on nõutav ühehäälsus või kvalifitseeritud häälteenamus, võib juhatajate nõukogu direktorite nõukogu sellekohase ettepaneku põhjal otsuseid vastu võtta vaikimisi heakskiitmise menetluse teel. Vaikimisi heakskiitmise menetluse teel tehtud otsus loetakse vastuvõetuks kuue nädala pärast alates selle kohta teate saatmisest, välja arvatud juhul, kui pooled nõukogu liikmed või liikmed, kes esindavad rohkem kui poolt märgitud kapitalist, on teatanud, et nad ei ole nõus.

Iga juhataja võib nõuda vaikimisi heakskiitmise menetluse katkestamist.

Artikkel 6

Iga juhataja võib saada kirjaliku volituse mitte rohkem kui ühelt oma kolleegilt tema esindamiseks juhatajate nõukogu koosolekul volitatud isikuna ja tema asemel hääletamiseks.

Artikkel 7

1. Esimehe ametikohal on nõukogu liikmed kordamööda vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud liikmesriikide protokollijärjestusele.

2. Nõukogu liikme ametiaeg esimehena lõpeb kas aastakoosoleku päeva lõpus või eelneva majandusaasta finantsaruannete kinnitamise päeva lõpus, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Uue esimehe ametiaeg algab järgmisel päeval.

Artikkel 8

Juhatajate nõukogu menetlusi protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokollija.

Artikkel 9

Igal juhatajate nõukogu liikmel on õigus kasutada ühte liidu ametlikest keeltest. Ta võib nõuda, et iga nõukogus käsitletav dokument koostatakse tema valitud keeles.

Artikkel 10

Juhatajate nõukogule adresseeritud kirjad tuleb saata juhatajate nõukogu sekretariaati panga alalises asukohas.

III PEATÜKK

DIREKTORITE NÕUKOGU

Artikkel 11

1. Direktorite nõukogu koguneb vähemalt kuus korda aastas ja otsustab iga kord oma järgmise koosoleku kuupäeva.

2. Kui kolmandik hääleõiguslikest liikmetest nõuab või esimees peab vajalikuks, kutsub esimees direktorite nõukogu kokku enne kavandatud kuupäeva.

3. Direktorite nõukogus asutatakse tema vastutusala piires ja vastavalt käesoleva kodukorra artiklile 18 personali palga- ja eelarvekomisjon, kes vastutab eelnevalt kindlaks määratud küsimuste eest, et esitada direktorite nõukogule otsustusprotsessi hõlbustamiseks mittesiduvaid arvamusi.

Direktorite nõukogu võib oma vastutusala piires ja vastavalt käesoleva kodukorra artiklile 18 otsustada asutada riskipoliitikakomisjoni ja aktsiakapitalis osalemise põhimõtete komisjoni, mille liikmed nimetatakse ja mille kodukord võetakse vastu komisjonide asutamise ajal. Need komisjonid võivad pidada ühiseid koosolekuid, kui see on asjakohane, ning kutsuda koosolekule auditikomisjoni. Nad annavad direktorite nõukogule soovitusi ja esitavad otsustusprotsessi hõlbustamiseks mittesiduvaid arvamusi.

Käesolevas lõikes nimetatud komisjonide koosseisu kuuluvad mõned direktoritest või nende asendusliikmed.

Eespool nimetatud komisjone juhib president ning tal on õigus delegeerida nende komisjonide esimehe ülesanded direktorite nõukogu liikmele või asepresidendile. Peasekretär tagab ülalnimetatud komisjonidele sekretariaaditeenused.

4. Asutatakse eetika- ja vastavuskomisjon, kuhu kuuluvad neli kõige kauem ametis olnud direktorit, kes on soovinud vabatahtlikult selles osaleda, lisaks auditikomisjoni esimees. Komisjoni juhib kõige kauem ametis olnud direktor ning komisjoni esimehe ametiaeg on kolm aastat, mida pikendatakse vastavalt komisjoni töökorras sätestatud tingimustele. Eetika- ja vastavuskomisjon:

—	otsustab direktorite nõukogu või halduskomitee liikme või endise liikme või, vabatahtlikkuse alusel, auditikomisjoni liikme võimalike huvide konfliktide üle;

—	esitab arvamusi mis tahes eetikaküsimustes, mis puudutavad direktorite nõukogu või halduskomitee liiget;

—	kasutab kõiki muid selles kodukorras sätestatud volitusi.

Ta kohaldab juhatajate nõukogus vastu võetud õiguslikke sätteid ametikohustega sobimatuse kohta. Komisjon teavitab vastu võetud otsustest direktorite nõukogu ja juhatajate nõukogu.

Vastavusbüroo vanemametnik osaleb komisjoni koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Peainspektor osaleb komisjoni koosolekutel ilma hääleõiguseta, kui arutatakse pettusega seotud küsimusi, näiteks EIP pettusevastaste põhimõtete kehtiva redaktsiooniga seotud küsimusi.

Juhatajate nõukogu võtab vastu eetika- ja vastavuskomisjoni töökorra.

Artikkel 12

1. Direktorite nõukogu koosolekust tuleb teatada ja selle päevakorra andmed edastada tavaliselt vähemalt viisteist päeva enne iga koosoleku toimumise kuupäeva.

2. Direktorite nõukogu liikmed saavad dokumentidega tutvuda vähemalt kümme tööpäeva enne koosolekut. Pank võib kasutada elektroonilisi sidevahendeid.

3. Direktorite nõukogu iga liige võib nõuda teemade lisamist nõukogu koosoleku päevakorda, tingimusel et ta esitab oma nõude direktorite nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt viis päeva enne koosolekut.

4. Kiireloomulistel juhtudel võib esimees nõukogu kokku kutsuda viivitamatult. Otsuseid võib hääletamisele panna ka kirjalikult või elektroonilise kirjavahetuse teel. Esimees võib kasutada ka vaikimisi heakskiitmise menetlust direktorite nõukogu kehtestatud tingimustel.

Artikkel 13

Igal direktorite nõukogu liikmel on õigus kasutada ühte liidu ametlikest keeltest. Ta võib nõuda, et iga nõukogus käsitletav dokument koostatakse tema valitud keeles.

Artikkel 14

1. Asendusliikmed võivad osaleda direktorite nõukogu koosolekutel. Ühe riigi poolt või mitme riigi ühisel kokkuleppel või komisjoni nimetatud asendusliikmed võivad asendada liiget, kelle on nimetanud vastavalt see riik, üks nendest riikidest või komisjon. Asendusliikmetel ei ole hääleõigust, välja arvatud juhul, kui nad asendavad ühte või mitut direktorit või kui neid on volitatud hääletama vastavalt käesoleva artikli lõike 5 sätetele.

2. Juhtudel, kus põhikirja artikli 9 lõige 2 sätestab, et riik nimetab ühe direktori ja kaks asendusliiget, peab direktor nimetama tähtsuse järjekorras, milline asendusliige teda esindab, kui tal ei ole võimalik koosolekul osaleda, ja kui see ei ole võimalik, kehtivad järgmises lõikes sätestatud eeskirjad.

3. Juhtudel, kus põhikirja artikli 9 lõige 2 sätestab, et iga liikmesriik nimetab ühe direktori ja mitu liikmesriiki nimetavad ühiselt mitu asendusliiget, nimetatakse asendusliige direktori ülesandeid täitma, kui direktor ei saa koosolekul osaleda ja kui otsest volitust ei ole, järgmises järjekorras:

a)	asendusliikmete nimetamise või määramise ajal kindlaks määratud asendusliige;

b)	kõige kauem ametis olnud asendusliige;

c)	ea poolest kõige vanem asendusliige.

4. Kui direktor oma ülesannete täitmise lõpetab või sureb, asendab teda vastavalt eelmise lõike punktides a, b ja c sätestatud eeskirjadele kindlaks määratud asendusliige, kuni juhatajate nõukogu nimetab uue direktori.

5. Kui direktor, kes ei saa koosolekul osaleda, ei saa määrata asendusliiget ennast esindama, võib ta oma hääleõiguse kirjalikult delegeerida teisele direktorite nõukogu liikmele.

6. Ühelgi direktorite nõukogu liikmel ei tohi olla ühe kahe hääle.

Artikkel 15

1. Põhikirja artikli 10 lõikes 2 sätestatud kvoorum on kaheksateist kohal viibivat hääleõiguslikku liiget.

2. Direktorite nõukogu võtab otsused vastu vastavalt põhikirja artikli 10 lõikele 2.

3. Põhikirja artikli 19 lõigetes 5 ja 6 sätestatud ühehäälsus tähendab kohal viibivate või esindatud hääleõiguslike liikmete antud poolthäälte koguarvu.

Artikkel 16

1. Vastavalt põhikirja artikli 9 lõike 2 neljandale lõigule koopteerib direktorite nõukogu kuus hääleõiguseta eksperti: kolm täisliiget ja kolm asendusliiget.

2. President esitab direktorite nõukogule täisliikme kandidaadid ja asendusliikme kandidaadid perioodiks, mis lõpeb direktorite ametiaja lõpus.

3. Need kandidaadid valitakse panga tegevusaladega seotud valdkonnas kvalifitseeritud ja tõendatud kogemusega isikute hulgast.

4. Direktorite nõukogu kiidab presidendi ettepaneku heaks põhikirja artikli 10 lõike 2 esimeses lauses sätestatud korras.

5. Koopteeritud ekspertidel on direktorite nõukogu hääleõiguseta liikmete õigused ja samad kohustused.

Artikkel 17

Direktorite nõukogu koosolekuid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku esimees ja selle koosoleku esimees, millel protokoll kinnitatakse, ning koosoleku protokollija.

Artikkel 18

1. Direktorite nõukogul on vastavalt põhikirja artikli 9 lõikele 1 järgmised volitused:

—	ta kehtestab halduskomitee ettepaneku põhjal tingimused, mis moodustavad panga rahastamis-, tagatis- ja vahendite kogumise üldraamistiku, kiites eelkõige heaks intressimäärade, komisjonitasude ja muude tasude kehtestamise kriteeriumid;

—	ta võtab halduskomitee ettepaneku põhjal vastu panga juhtimist puudutavad põhimõtted;

—	ta tagab EIP Grupi poliitika ja tegevuse järjepidevuse;

—	ta kiidab heaks halduskomitee ettepanekud rahastamis- ja tagatistehingute kohta;

—	ta lubab halduskomiteel teostada vahendite kogumise tehinguid ja nendega seotud rahaliste vahendite haldamise ja tuletisinstrumentide tehinguid tema koostatud üldiste kavade raames;

—	ta jälgib panga finantstasakaalu ja riskijuhtimist;

—	ta otsustab halduskomitee esitatud panga põhiliste juhtimisdokumentide üle, eelkõige strateegilise tegevuskava, aastaeelarve ja finantsaruannete üle, kaasa arvatud nende koondversioonide üle, ning vajaduse korral nende rakendamise üle;

—	ta vaatab läbi kõik halduskomitee ettepanekud, mis esitatakse juhatajate nõukogule;

—	ta võtab vastu panga erisätted dokumentidele juurdepääsu kohta;

—	ta määrab kindlaks koopteeritud ekspertide suhtes kohaldatavad sätted;

—	ta võtab pärast auditikomisjoniga konsulteerimist vastu panga finantsaruannetes kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted.

2. Ta tagab üldiselt, et panka juhitakse talle asutamislepinguga pandud ülesannete täitmisel nõuetekohaselt vastavalt asutamislepingule, põhikirjale, juhatajate nõukogu antud üldjuhistele ja teistele panga tegevust reguleerivatele õigusaktidele. Direktorite nõukogu võib oma volituste täitmisel nõuda, et halduskomitee teeks algatusi ja esitaks ettepanekuid.

3. Ta võib kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võetud otsuse põhjal delegeerida mõned oma ülesannetest halduskomiteele. Ta määrab kindlaks sellise delegeerimise tingimused ning jälgib delegeeritud ülesannete täitmist.

4. Ta kasutab kõiki teisi põhikirjas sätestatud volitusi ja annab vastu võetud eeskirjades ja otsustes halduskomiteele vastavad rakendusvolitused, kusjuures halduskomitee vastutab vastavalt põhikirja artikli 11 lõikele 3 presidendi alluvuses ja direktorite nõukogu kontrolli all panga jooksva äritegevuse eest.

Artikkel 19

1. Direktorite nõukogu liikmetel on õigus direktorite nõukogu koosolekutel osalemisega seotud sõidu- ja elamiskulude hüvitamisele.

2. Juhatajate nõukogu määrab kindlaks direktoritele ja asendusliikmetele makstava osalemistoetuse summa.

IV PEATÜKK

HALDUSKOMITEE

Artikkel 20

1. Halduskomitee on panga alaline esindus- ja otsustusorgan, ilma et see piiraks põhikirjas sätestatut.

2. Ta koguneb juhul, kui panga tegevus seda nõuab.

Artikkel 21

1. Selleks et otsused ja arvamused oleksid kehtivad, peab otsuste tegemisel ja arvamuste esitamisel kohal viibima vähemalt viis halduskomitee liiget.

2. President juhib direktorite nõukogu koosolekuid, vastavalt käesoleva kodukorra artikli 11 lõikele 3 asutatud komisjone ja halduskomiteed. Kui president ei saa koosolekul osaleda, on haige või tal on huvide konflikt, asendab presidenti kõige kauem ametis olnud asepresident. Kui kaks või mitu asepresidenti on ametis olnud sama kaua, asendab presidenti ea poolest vanem asepresident.

3. Otsused võetakse vastu kohal viibivate liikmete antud häälte lihthäälteenamusega. Igal halduskomitee liikmel on üks hääl. Halduskomitee liikmete häälte võrdse jagunemise korral on presidendil otsustav hääl.

4. Halduskomitee võib delegeerida juhtimis- või haldusmeetmete vastuvõtmise presidendile või ühele või mitmele asepresidendile vastavalt delegeerimisotsuses sätestatud piirangutele ja tingimustele. Sel meetodil vastu võetud otsustest teatatakse viivitamatult komiteele.

Halduskomitee võib delegeerida teiste meetmete vastuvõtmise ühiselt presidendile ja ühele või mitmele asepresidendile vastavalt delegeerimisotsuses sätestatud piirangutele ja tingimustele; kui see ei ole asjaoludest tingitult võimalik, võib ta otsuse vastu võtta koosolekul. Sel meetodil vastu võetud otsustest teatatakse viivitamatult komiteele.

5. Halduskomitee võib otsuseid hääletada ja vastu võtta kirjalikult või elektroonilise kirjavahetuse teel. Halduskomitee võib kasutada ka vaikimisi heakskiitmise menetlust ja erandlikel asjaoludel kasutusele võtta telekonverentsi tingimustel, mille ta sätestab.

Artikkel 22

Halduskomitee menetlustest teeb kokkuvõtte protokollija protokollis, millele kirjutavad alla koosolekul osalevad halduskomitee liikmed.

Artikkel 23

1. Halduskomitee on vastavalt põhikirja artikli 11 lõigetele 3 ja 7 pädev vastu võtma ja rakendama panga osakondade korralduse ja tööga seotud halduseeskirju, sealhulgas personalijuhtimist käsitlevaid sätteid, ametieeskirju ning vastavaid õiguseid ja kohustusi, ilma et see piiraks personalieeskirju. Ta teavitab nendest direktorite nõukogu.

2. Halduskomitee on samadel tingimustel ühtlasi pädev sõlmima kõiki lepinguid panga töötajatega.

3. Seoses eespool sätestatuga on president volitatud otsustama mis tahes personaliküsimusi, täitma kokkuleppeid, lepitama erimeelsusi, sõlmima lepinguid ja üldiselt tegema kõike, mis on panga huvides kasulik ja vajalik, vastavalt põhikirja artikli 11 lõikele 7.

Artikkel 23a

1. Halduskomitee liikmed on sõltumatud ja pädevad isikud, kes on kogenud finants-, pangandus- ja/või Euroopa Liidu küsimustes. Nad peavad alati

—	olema ausad ja hea mainega;

—	omama piisavaid teadmisi, oskusi ja pädevusi oma ülesannete täitmiseks.

Halduskomitee kogu koosseis peab kajastama piisavalt ulatuslikku asjatundlikkust ja soolist mitmekesisust.

2. Luuakse ametisse nimetamise nõuandekomisjon eesmärgiga esitada mittesiduvaid arvamusi selle kohta, kas kandidaadid sobivad täitma halduskomitee liikme ülesandeid, arvestades kriteeriume, mis on sätestatud eelmises lõikes ja mida kirjeldatakse täpsemalt selle komisjoni töökorras, enne kui juhatajate nõukogu nimetab isikud ametisse, nagu on osutatud põhikirja artikli 11 lõikes 1.

Komisjoni kuulub viis pangavälist liiget, kelle nimetab ametisse juhatajate nõukogu presidendi ettepanekul, ning need liikmed peavad olema sõltumatud, pädevad, ausad ja hea mainega. Komisjoni liikmetel peavad olema asjakohased tööalased kogemused, eelkõige panganduses, sealhulgas pangajärelevalves ja/või finantsvaldkonnas, era- ja avalikus sektoris ja/või põhjalikud teadmised Euroopa Liidu küsimustest. Komisjoni kogu koosseis peab kajastama piisavalt ulatuslikku asjatundlikkust ja soolist mitmekesisust. Komisjoni liikmed nimetatakse ametisse kuni kuueks aastaks ning nad võidakse üks kord tagasi nimetada.

Pank korraldab komisjonile sekretariaaditeenused. Juhatajate nõukogu võtab vastu komisjoni töökorra.

Artikkel 23b

1. Halduskomitee liikme raske või väidetava raske rikkumise korral kas seeläbi, et ta jätab ulatuslikul määral täitmata oma ametikohustused või rikub seadust, või muul juhul, mis võib raskelt kahjustada panga mainet ja/või mille tagajärjeks võib olla see, et asjaomane liige ei saa enam oma kohustusi nõuetekohaselt täita, võib president juhatajate nõukogu esimehega kokkuleppel peatada halduskomitee asjaomase liikme ametiaja vastavalt käesoleva artikli 23b sätetele.

Presidenti puudutavatel juhtudel võib presidendi ametiaja peatada juhatajate nõukogu esimees.

2. Ametiaja peatamise otsus:

—	võetakse vastu pärast eetika- ja vastavuskomisjoniga konsulteerimist ning pärast halduskomitee asjaomase liikme seonduvate tähelepanekute saamist;

—	otsusest teatatakse viivitamata direktorite nõukogule ja juhatajate nõukogule;

—

kehtib kuni kolm kuud, mille jooksul juhatajate nõukogu hääletab kvalifitseeritud häälteenamusega selle otsuse kinnitamise täiendavaks ajavahemikuks kuni üheksa kuud. Selleks tuleb juhatajate nõukogule esitada eetika- ja vastavuskomisjoni arvamus ning halduskomitee asjaomase liikme seonduvad tähelepanekud. Juhatajate nõukogul võidakse lasta hääletada enne kolmekuulist ametiaja peatamise perioodi, mille järel hääletamine suletakse.

3. Kui juhatajate nõukogu otsustab kolme kuu jooksul kinnitada ametiaja peatamise täiendavaks ajavahemikuks, siis peatatakse halduskomitee asjaomase liikme ametiaeg kuni selle peatamisperioodi lõpuni, välja arvatud juhul, kui

—	juhatajate nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega liikme ametisse ennistada;

—	juhatajate nõukogu võtab põhikirja artikli 11 lõike 2 alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu ametist tagandamise otsuse.

4. Kui juhatajate nõukogu ei tee kolme kuu jooksul otsust kinnitada peatamist täiendavaks ajavahemikuks, siis ennistatakse halduskomitee asjaomane liige ametisse automaatselt.

5. Ametiaja peatamise perioodi lõpus ennistatakse halduskomitee asjaomane liige ametisse automaatselt, välja arvatud juhul, kui tema suhtes kehtib ametist tagandamise otsus vastavalt põhikirja artikli 11 lõikele 2.

6. Tagandamise menetluse korral vastavalt põhikirja artikli 11 lõikele 2 tuleb konsulteerida eetika- ja vastavuskomisjoniga. Eetika- ja vastavuskomisjoni arvamus edastatakse juhatajate nõukogule koos asjaomase halduskomitee asjaomase liikme seonduvate tähelepanekutega.

7. Juhatajate nõukogu sätestab ametiaja peatamise ning ametist tagandamise korra üksikasjad.

V PEATÜKK

AUDITIKOMISJON

Artikkel 24

1. Auditikomisjon (edaspidi „komisjon“) kontrollib vastavalt põhikirja artiklile 12 iga aasta pangaoperatsioonide teostamise ja panga raamatupidamise nõuetekohasust.

2. Ta vastutab panga raamatupidamisarvestuse auditeerimise eest.

3. Ta kontrollib panga tegevuse vastavust parimatele pangandustavadele.

Artikkel 25

1. Komisjon peab vähemalt kord aastas koosolekut halduskomiteega, et arutada oma töö tulemusi eelneval majandusaastal ning jooksva majandusaasta töökava.

2. Komisjon peab iga majandusaasta lõpus ja hiljemalt kaks nädalat enne juhatajate nõukogule esitamist saama direktorite nõukogu aastaaruande eelnõu, mis sisaldab finantsaruannete eelnõusid.

3. Komisjon peab kolme nädala jooksul alates nende dokumentide saamisest, olles täitnud ülesanded, mida peetakse vajalikuks, saanud halduskomiteelt kinnituse sisekontrolli-, riskijuhtimis- ja sisehaldussüsteemide tõhususe kohta ning vaadanud läbi välisaudiitorite aruande, edastama panga presidendile aruande, mis kinnitab, et tema teada ja tema hinnangul

—	juhitakse panga tegevust nõuetekohaselt, eelkõige seoses riskijuhtimise ja järelevalvega;

—	komisjon on kontrollinud, et panga operatsioonid on teostatud ja raamatupidamisarvestust on peetud nõuetekohaselt, ning et ta on sel eesmärgil kontrollinud, et panga operatsioone on teostatud vastavalt põhikirjas ja kodukorras sätestatud vorminõuetele ja korrale;

—

komisjon kinnitab, et finantsaruanded ja direktorite nõukogu koostatud raamatupidamise aastaaruandes sisalduv ülejäänud finantsteave annavad tõese ja erapooletu ülevaate panga finantsseisundist selle aktivate ja passivate suhtes ja selle tehingute tulemuste ja rahavoogude suhtes vaatlusalusel majandusaastal. Ta annab sama kinnituse finantsaruannete koondversioonide kohta.

4. Kui komisjon leiab, et ta ei saa eespool öeldut kinnitada, peab ta esitama panga presidendile sama tähtaja sees aruande, mis sisaldab põhjendatud selgitust.

5. Komisjoni aruanne edastatakse juhatajate nõukogule direktorite nõukogu aastaaruande lisana.

6. Komisjon esitab juhatajate nõukogule üksikasjaliku aruande oma töö tulemuste kohta eelneval majandusaastal koos kinnitusega, et panga tegevus vastab parimatele pangandustavadele, ning selle koopia saadetakse direktorite nõukogu ja halduskomitee liikmetele. Komisjoni aruanne saadetakse juhatajate nõukogule koos direktorite nõukogu aastaaruandega.

Artikkel 26

1. Komisjonil on juurdepääs kõikidele panga raamatupidamisdokumentidele ja maksedokumentidele ning ta võib küsida näha kõiki teisi dokumente, mida ta peab oma ülesannete täitmisel vajalikuks kontrollida. Panga osakonnad on valmis teda igati abistama.

2. Komisjon kasutab ka välisaudiitoreid, kelle ta määrab pärast konsulteerimist halduskomiteega ja kellele ta on volitatud delegeerima panga finantsaruannete auditeerimisega seotud igapäevast tööd. Selleks vaatab ta igal aastal läbi kavandatud välisauditi laadi ja ulatuse ning kasutatavad auditimenetlused. Ta vaatab läbi ka sellise auditi tulemused ja järeldused, sealhulgas märkused või soovitused. Pank koostab kohe välisaudiitorite töölevõtukirja vastavalt komisjoni kehtestatud tingimustele.

3. Komisjon vaatab igal aastal läbi ka panga siseauditi töökava, ulatuse ja tulemused.

4. Ta tagab, et sise- ja välisaudiitorite töö on nõuetekohaselt kooskõlastatud. Vajaduse korral võib komisjon kasutada teisi eksperte.

5. Komisjoni menetlused on kehtivad ainult tingimusel, et enamik selle liikmeid on kohal. Välja arvatud käesoleva kodukorra artiklis 25 nimetatud aruanded, mida saab vastu võtta ainult ühehäälselt, nõuavad kõik komisjoni otsused selle liikmete enamuse nõusolekut. Komisjoni liikmete häälte võrdse jagunemise korral on esimehel otsustav hääl.

6. Komisjoni esimees võib panna otsuseid hääletamisele kirjaliku või elektroonilise hääletamise teel.

7. Komisjon määrab kõik teised tööeeskirjad kindlaks ise.

8. Komisjoni liikmed ei avalda mis tahes teavet ega andmeid, mida nad saavad teada oma ülesannete täitmise käigus, pangavälistele isikutele ega asutustele. See kohustus kehtib ka komisjoni määratud välisaudiitoritele vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

Artikkel 27

1. Komisjoni liikmed nimetab juhatajate nõukogu. Nad nimetatakse ametisse kuueks järjestikuseks majandusaastaks ilma ametiaja pikendamiseta. Igal aastal asendatakse üks komisjoni liige.

2. Liikmed valitakse sõltumatute, pädevate ja ausate isikute hulgast. Liikmetel on finants-, auditi- või pangandusjärelevalvealased eksperditeadmised avalikus või erasektoris ning nad peaksid ühiselt tagama terve ala eksperditeadmised.

3. Komisjoni liikmete ametiaeg lõpeb kas käesoleva kodukorra artikli 2 lõikes 2 osutatud juhatajate nõukogu aastakoosoleku päeva lõpus või finantsaruannete kinnitamise päeva lõpus, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Uute liikmete ametiaeg algab järgmisel päeval.

4. Juhatajate nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamuse põhjal komisjoni liikme tagandada, kui ta leiab, et liige ei ole enam suuteline oma ülesandeid täitma.

5. Komisjoni esimehe ametit täidab ühe aasta kaupa rotatsiooni põhimõttel liige, kelle ametiaeg lõpeb kas artikli 2 lõikes 2 osutatud juhatajate nõukogu aastakoosoleku päeva lõpus või finantsaruannete kinnitamise päeva lõpus, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

6. Juhatajate nõukogu võib panga presidendi ja auditikomisjoni esimehe ühise ettepaneku põhjal nimetada kuni kolm vaatlejat kuueks aastaks ilma ametiaja pikendamiseta. Nad nimetatakse nende erikvalifikatsiooni põhjal, eriti pangandusjärelevalve alal. Nad abistavad komisjoni selle ülesannete ja kohustuste täitmisel, osaledes selle töös. Komisjoni täisliikmed võivad usaldada vaatlejatele teatavaid konkreetseid ülesandeid, eelkõige komisjoni koosolekuid ettevalmistavaid uuringuid.

Artikkel 28

Surma, vabatahtliku tagasiastumise, tagandamise tagajärjel või muul põhjusel vaba ametikoha tekkimise korral nimetab juhatajate nõukogu kolme kuu jooksul asendaja kogu ülejäänud ametiajaks.

Artikkel 29

Juhatajate nõukogu määrab kindlaks komisjoni liikmete ja vaatlejate ametitulu. Nende ülesannete täitmisega seotud sõidu- ja elamiskulud hüvitatakse samadel tingimustel, mis kehtivad direktorite nõukogu liikmetele.

VI PEATÜKK

SEKRETARIAAT

Artikkel 30

Panga peasekretär tagab sekretariaaditeenused juhatajate nõukogule, direktorite nõukogule, halduskomiteele ja auditikomisjonile. Ta tagab sekretariaaditeenused ka juhatajate nõukogu asutatud komisjonidele ja Euroopa Liidu või teiste organite mandaadi alusel asutatud üksustele, kui pank on selliste teenuste osutamise ette näinud.

VII PEATÜKK

PANGA TÖÖTAJAD

Artikkel 31

Direktorite nõukogu kehtestab eeskirjad panga töötajate kohta. Haldusnõukogu võtab vastu nende eeskirjade rakendamise korra vastavalt käesoleva kodukorra artiklile 23.

Artikkel 32

1. Juhatajate nõukogu tagab, et panga likvideerimise korral on panga personali õigused tagatud.

2. Kiireloomulises olukorras võtab halduskomitee viivitamatult meetmed, mida ta peab vajalikuks, tingimusel et ta kannab nendest kohe ette direktorite nõukogule.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTE

Artikkel 33

1. Käesolev kodukord ja selle muudatused jõustuvad nende vastuvõtmise päeval.

2. Käesoleva kodukorra sätted ei moodusta mingeid erandeid Euroopa Liidu toimimise lepingu või panga põhikirja sätetest.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 127

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 18. mai 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/765, 11. märts 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 606/2009 seoses teatavate veinivalmistustavadega	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/766, 13. mai 2016, millega Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse ajutiselt meriahvenapüük NAFO 3M püügipiirkonnas	4
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/767, 17. mai 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	6
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/768, 21. aprill 2016, millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta raskmetallide protokolli muudatused	8
	*	Nõukogu otsus (EL) 2016/769, 21. aprill 2016, millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli muudatused	21
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/770, 14. aprill 2016, millega kehtestatakse ühtne vorm teabe esitamiseks menetluste toimimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 649/2012 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta (teatavaks tehtud numbri C(2016) 2068 all)	32
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/771, 13. mai 2016, millega ajutiselt lubatakse Hispaanial turustamiseks heaks kiita Uus-Meremaalt imporditud liigi Pinus radiata D. Don seeme, mille identifitseerimine ja märgistamine ei ole kooskõlas nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ nõuetega, ja sellest seemnest kasvatatud istutusmaterjal (teatavaks tehtud numbri C(2016) 2784 all)	52
	*	Juhatajate nõukogu otsus, 20. jaanuar 2016, Euroopa Investeerimispanga kodukorra muutmise kohta, et kajastada EIP juhtimise tugevdamist [2016/772]	55

Nr	01/TQ72
Liikmesriik	Euroopa Liit (kõik liikmesriigid)
Kalavaru	RED/N3M
Liik	Meriahvenad (Sebastes spp.)
Piirkond	NAFO 3M
Kuupäev	23.2.2016 kuni 30.6.2016

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	107,7
	TR	71,0
	ZZ	89,4
0707 00 05	TR	116,3
0707 00 05	ZZ	116,3
0709 93 10	TR	138,6
0709 93 10	ZZ	138,6
0805 10 20	EG	47,3
	IL	89,1
	MA	55,2
	TR	31,5
	ZA	81,4
	ZZ	60,9
0805 50 10	ZA	161,1
0805 50 10	ZZ	161,1
0808 10 80	AR	109,2
	BR	100,8
	CL	117,3
	CN	95,4
	NZ	153,4
	US	163,7
	ZA	95,5
	ZZ	119,3