29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/1

Teave Euroopa Liidu ning Trinidadi ja Tobago Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu jõustumise kohta

Euroopa Liidu ning Trinidadi ja Tobago Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping jõustub 1. mail 2016 kooskõlas lepingu artikli 8 lõikega 1, kuna 8. märtsil 2016 esitati viimane teade selle kohta, et Trinidad ja Tobago oli asjakohased sisemenetlused lõpule viinud.

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/662,

1. aprill 2016,

ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2017, 2018 ja 2019, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 29 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1213/2008 (2) kehtestati esimene kooskõlastatud mitmeaastane ühenduse kontrolliprogramm aastateks 2009, 2010 ja 2011. Kõnealust programmi jätkati vastavalt järjestikustele komisjoni määrustele. Kõige viimane neist oli komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/595 (3).

(2)

ELi toidulaua koostises on kolmkümmend kuni nelikümmend põhitoiduainet. Kuna kolme aasta jooksul toimub pestitsiidide kasutamises olulisi muutusi, tuleks neis toiduainetes esinevaid pestitsiide uurida kolmeaastaste tsüklitena, et hinnata nende toimet tarbijatele ning seda, kuidas kohaldatakse ELi õigusakte.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) esitas teadusliku aruande pestitsiidide kontrolliprogrammi väljatöötamise hindamise kohta. Jõuti järeldusele, et valides vähemalt 32 eri toidukaubast 683 proovi, võiks jääkide piirnormi rohkem kui 1 % ületamise puhul olla määramisviga hinnanguliselt 0,75 % (4). Selliste proovide võtmine tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt elanike arvule, nii et igal aastal võetaks vähemalt 12 proovi toote kohta.

(4)	Arvesse võeti liidu eelmise ametliku kontrolliprogrammi analüüsitulemused, et tagada, et kontrolliprogrammiga hõlmatud pestitsiidide valik oleks kasutatavate pestitsiidide suhtes tüüpiline.

(5)	Komisjoni veebisaidil (5) on avaldatud juhised kvaliteedikontrollianalüüside tegemiseks ja valideerimiseks toidus ja söödas olevate pestitsiidijääkide analüüsimisel.

(6)	Kui pestitsiidijäägi määratluses on muid toimeaineid, metaboliite, lagunemisprodukte või reaktsioonisaadusi, tuleks selliste ühendite kohta eraldi aru anda, kui need on eraldi mõõdetud.

(7)	Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Toiduohutusamet on pestitsiidijääkide analüüsi tulemuste esitamiseks kokku leppinud rakendusmeetmed, näiteks standardproovi kirjelduse (Standard Sample Description, SSD), (6) (7) mida liikmesriigid kasutavad teabe edastamiseks.

(8)	Proovivõtumenetluse puhul tuleks kohaldada komisjoni direktiivi 2002/63/EÜ, (8) mis sisaldab codex alimentarius'e komisjoni soovitusi proovivõtumeetodite ja -korra kohta.

(9)

Vaja on hinnata ka seda, kas järgitakse imikute ja väikelaste toidu pestitsiidijääkide piirnorme, mis on sätestatud komisjoni direktiivi 2006/141/EÜ (9) artiklis 10 ning komisjoni direktiivi 2006/125/EÜ (10) artiklis 7, kusjuures arvesse võetakse üksnes määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud pestitsiidijääkide määratlusi.

(10)	Kui kasutatakse üksiku jäägi meetodit, peaksid liikmesriigid suutma teha kohustuslikke analüüse ametlikes laborites, kus juba kasutatakse nõutavaid valideeritud meetodeid.

(11)	Liikmesriigid peaksid esitama eelmise kalendriaasta andmed iga aasta 31. augustiks.

(12)	Et vältida segadust, mis võib tuleneda järjestikuste mitmeaastaste programmide kattumisest, tuleks rakendusmäärus (EL) 2015/595 õiguskindluse huvides kehtetuks tunnistada. Seda tuleks siiski veel kohaldada 2016. aastal analüüsitud proovide suhtes.

(13)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad 2017., 2018. ja 2019. aastal proove ja teevad analüüse pestitsiidijääkide määramiseks toodetes vastavalt pestitsiidide ja toodete kombinatsioonidele, mis on esitatud I lisas.

Igast tootest, sealhulgas imikutele ja väikelastele ette nähtud toitudest ja mahepõllumajandusest pärit toodetest, võetavate proovide arv on sätestatud II lisas.

Artikkel 2

1. Partii, millest proovid võetakse, valitakse juhuslikult.

Proovivõtumenetlus, sealhulgas ühikute arv, peab olema kooskõlas direktiiviga 2002/63/EÜ.

2. Kõiki proove, sealhulgas imikutele ja väikelastele ette nähtud toitude proove analüüsitakse vastavalt määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud pestitsiidijääkide määratlustele I lisas sätestatud pestitsiidide suhtes.

3. Imikutele ja väikelastele ettenähtud toitude puhul hinnatakse proove toodetest, mis on kasutusvalmis või mis muudetakse kasutusvalmiks tootja juhendi kohaselt, võttes arvesse direktiivides 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ sätestatud jääkide piirnorme. Kui sellist toitu võib tarbida nii otse purgist kui ka manustamiskõlblikuks muudetuna, esitatakse tulemused muutmata kujul toidu kohta.

Artikkel 3

Liikmesriigid esitavad proovidest 2017., 2018. ja 2019. aastal tehtud analüüside tulemused vastavalt 2018., 2019. ja 2020. aasta 31. augustiks. Need tulemused esitatakse kooskõlas standardproovi kirjeldusega (SSD).

Juhul kui pestitsiidi jäägi määratlus hõlmab rohkem kui üht ühendit (toimeainet, metaboliiti ja/või lagunemisprodukti või reaktsioonisaadust), esitavad liikmesriigid aruande analüüsitulemuste kohta vastavalt jäägi ametlikule määratlusele. Lisaks esitatakse tulemused, mis saadakse iga jääkide määratluse alla kuuluva ja analüüsitud aine määramisel, eraldi iga aine kohta, mis on eraldi mõõdetud.

Artikkel 4

Rakendusmäärus (EL) 2015/595 tunnistatakse kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski veel 2016. aastal analüüsitud proovide suhtes.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) Komisjoni 5. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1213/2008 kooskõlastatud mitmeaastase ühenduse kontrolliprogrammi kohta aastateks 2009, 2010 ja 2011, et tagada vastavus piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimsetes ja loomsetes toiduainetes või nende pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 328, 6.12.2008, lk 9).

(3) Komisjoni 15. aprilli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/595 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2016, 2017 ja 2018, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 99, 16.4.2015, lk 7).

(4) Euroopa Toiduohutusamet; Pesticide Monitoring Program: Design Assessment. EFSA Journal 2015;13(2):4005.

(5) Dokument nr SANCO/11945/2015 http://ec.europa.eu/food/plant/docs/plant_pesticides_mrl_guidelines_wrkdoc_11945_en.pdf kõige viimane versioon.

(6) Standard sample description for food and feed (EFSA Journal 2010; 8(1): 1457).

(7) Use of the EFSA Standard Sample Description for the reporting of data on the control of pesticide residues in food and feed according to Regulation (EC) No 396/2005 (EFSA Journal 2014; 12(1):3545).

(8) Komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/63/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30).

(9) Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/141/EÜ imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1).

(10) Komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/125/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16).

I LISA

A osa. Taimset päritolu saadused (1) , millest tuleb proovid võtta 2017., 2018. ja 2019. aastal

2017	2018	2019
(a)	(b)	(c)
Apelsinid (2)	Lauaviinamarjad (2)	Õunad (2)
Pirnid (2)	Banaanid (2)	Maasikad (2)
Kiivid (2)	Greibid (2)	Virsikud (sh nektariinid ja samalaadsed hübriidid) (2)
Lillkapsad (2)	Baklažaanid (2)	Vein (punane või valge) viinamarjadest. Kui veini konkreetne töötlemistegur ei ole teada, kohaldatakse vaiketegurit 1. Liikmesriikidel palutakse esitada veini puhul kasutatud töötlemistegurid liikmesriigi koondaruandes).
Sibulad (2)	Spargelkapsas (2)	Aedsalat (2)
Porgandid (2)	Melonid (2)	Peakapsad (2)
Kartulid (2)	Kultuurseened (2)	Tomatid (2)
Oad (kuivatatud) (2)	Harilik paprika (2)	Spinat (2)
Rukkiterad (3)	Nisuterad (3)	Kaeraterad (3) (4)
Kooritud riisiterad (5)	Neitsioliiviõli (kui õli konkreetne töötlemistegur ei ole teada, kohaldatakse rasvlahustuvate ainete puhul vaiketegurit 5, võttes arvesse oliiviõli standardset saagist 20 % oliivide massist; muude kui rasvlahustuvate ainete puhul kohaldatakse õli standardtöötlemistegurit 1. Liikmesriikidel palutakse esitada kasutatud töötlemistegurid liikmesriigi koondaruandes).	Odraterad (3) (6)

B osa. Loomset päritolu saadused (7) , millest tuleb proovid võtta 2017., 2018. ja 2019. aastal

2017	2018	2019
(f)	(d)	(e)
Kodulinnurasv (8)	Veiserasv (8)	Lehmapiim (9)
Lambarasv (8)	Kanamunad (8) (10)	Searasv (8)

C osa. Taimset päritolu toodetes või nende pinnal kontrollitavad pestitsiidi või toote kombinatsioonid

	2017	2018	2019	Märkused
2,4-D	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes apelsinides, lillkapsas, riisiterades ja kuivatatud ubades ning nende pinnal 2017. aastal; greipides, lauaviinamarjades, baklažaanides ja spargelkapsas ning nende pinnal 2018. aastal; aedsalatis, spinatis ja tomatites ning nende pinnal 2019. aastal.
2- fenüülfenool	(a)	(b)	(c)
Abamektiin	(a)	(b)	(c)
Atsefaat	(a)	(b)	(c)
Atseetamipriid	(a)	(b)	(c)
Akrinatriin	(a)	(b)	(c)
Aldikarb	(a)	(b)	(c)
Aldriin ja dieldriin	(a)	(b)	(c)
Metüülasiinfoss	(a)	(b)	(c)
Asoksüstrobiin	(a)	(b)	(c)
Bifentriin	(a)	(b)	(c)
Bifenüül	(a)	(b)	(c)
Bitertanool	(a)	(b)	(c)
Boskaliid	(a)	(b)	(c)
Bromiidioon	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes riisiterades ja nende pinnal 2017. aastal; paprikates ja nende pinnal 2018. aastal; aedsalatis ja tomatites ning nende pinnal 2019. aastal.
Bromopropülaat	(a)	(b)	(c)
Bupirimaat	(a)	(b)	(c)
Buprofesiin	(a)	(b)	(c)
Kaptaan	(a)	(b)	(c)
Karbarüül	(a)	(b)	(c)
Karbendasiim ja benomüül	(a)	(b)	(c)
Karbofuraan	(a)	(b)	(c)
Kloorantraniliprool	(a)	(b)	(c)
Kloorfenapüür	(a)	(b)	(c)
Kloromekvaat	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes porgandites, pirnides, rukkiterades ja riisiterades ning nende pinnal 2017. aastal; baklažaanides, lauaviinamarjades, kultuurseentes ja nisuterades ja nende pinnal 2018. aastal; tomatites ja kaeraterades ning nende pinnal 2019. aastal.
Klorotaloniil	(a)	(b)	(c)
Kloroprofaam	(a)	(b)	(c)
Kloropürifoss	(a)	(b)	(c)
Metüülkloropürifoss	(a)	(b)	(c)
Klofentesiin	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigi loetletud kaupade puhul, välja arvatud teraviljas.
Klotianidiin	(a)	(b)	(c)	Vt ka tiametoksaam.
Tsüflutriin	(a)	(b)	(c)
Tsümoksaniil	(a)	(b)	(c)
Tsüpermetriin	(a)	(b)	(c)
Tsüprokonasool	(a)	(b)	(c)
Tsüprodiniil	(a)	(b)	(c)
Tsüromasiin	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes kartulites, sibulates ja porgandites ning nende pinnal 2017. aastal; baklažaanides, paprikates, melonites ja kultuurseentes ning nende pinnal 2018. aastal; aedsalatis ja tomatites ning nende pinnal 2019. aastal.
Deltametriin	(a)	(b)	(c)
Diasinoon	(a)	(b)	(c)
Diklorofoss	(a)	(b)	(c)
Dikloraan	(a)	(b)	(c)
Dikofool	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigi loetletud toidukaupade puhul, välja arvatud teraviljas.
Dietofenkarb	(a)	(b)	(c)
Difenokonasool	(a)	(b)	(c)
Diflubensuroon	(a)	(b)	(c)
Dimetoaat	(a)	(b)	(c)
Dimetomorf	(a)	(b)	(c)
Dinikonasool	(a)	(b)	(c)
Difenüülamiin	(a)	(b)	(c)
Ditianoon	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes pirnides ja riisiterades ning nende pinnal 2017. aastal; lauaviinamarjades ja nende pinnal 2018. aastal; õuntes ja virsikutes ning nende pinnal 2019. aastal.
Ditiokarbamaadid	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõikides loetletud toidukaupades ja nende pinnal, välja arvatud spargelkapsastes, lillkapsastes, peakapsastes, oliiviõlis, veinis ja sibulates.
Dodiin	(a)	(b)	(c)
Endosulfaan	(a)	(b)	(c)
EPN	(a)	(b)	(c)
Epoksikonasool	(a)	(b)	(c)
Etefoon	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes apelsinides ja pirnides ning nende pinnal 2017. aastal; paprikates, nisuterades ja lauaviinamarjades ning nende pinnal 2018. aastal; õuntes, virsikutes, tomatites ja nende pinnal ning veinis 2019. aastal.
Etioon	(a)	(b)	(c)
Etirimool	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades ja nende pinnal, välja arvatud teraviljas.
Etofeenproks	(a)	(b)	(c)
Famoksadoon	(a)	(b)	(c)
Fenamidoon	(a)	(b)	(c)
Fenamifoss	(a)	(b)	(c)
Fenarimool	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades ja nende pinnal, välja arvatud teraviljas.
Fenasakviin	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades ja nende pinnal, välja arvatud teraviljas.
Fenbukonasool	(a)	(b)	(c)
Fenbutatinaoksiid	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes apelsinides ja pirnides ning nende pinnal 2017. aastal; baklažaanides, greipides, paprikates ja lauaviinamarjades ning nende pinnal 2018. aastal; õuntes, maasikates, virsikutes, tomatites ja nende pinnal ning veinis 2019. aastal.
Fenheksamiid	(a)	(b)	(c)
Fenitrotioon	(a)	(b)	(c)
Fenoksükarb	(a)	(b)	(c)
Fenpropatriin	(a)	(b)	(c)
Fenpropidiin	(a)	(b)	(c)
Fenpropimorf	(a)	(b)	(c)
Fenpüroksimaat	(a)	(b)	(c)
Fentioon	(a)	(b)	(c)
Fenvaleraat	(a)	(b)	(c)
Fiproniil	(a)	(b)	(c)
Flonikamiid	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes kartulites, pirnides, riisiterades ja rukkiterades ning nende pinnal 2017. aastal; baklažaanides, lauaviinamarjades, greipides, melonites, paprikates ja nisuterades ja nende pinnal 2018. aastal; õuntes, virsikutes, spinatis, aedsalatis, tomatites, kaeraterades ja odraterades ning nende pinnal 2019. aastal.
Fludioksoniil	(a)	(b)	(c)
Flufenoksuroon	(a)	(b)	(c)
Fluasifop-P-butüül	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes lillkapsastes, kuivatatud ubades, kartulites ja porgandites ning nende pinnal 2017. aastal; baklažaanides, spargelkapsastes, paprikates ja nisuterades ning nende pinnal 2018. aastal; maasikates, peakapsastes, aedsalatis, spinatis ja tomatites ning nende pinnal 2019. aastal.
Flubeendiamiid	(a)	(b)	(c)
Fluopüraam	(a)	(b)	(c)
Flukviinkonasool	(a)	(b)	(c)
Flusilasool	(a)	(b)	(c)
Flutriafool	(a)	(b)	(c)
Folpeet	(a)	(b)	(c)
Formetanaat	(a)	(b)	(c)
Fostiasaat	(a)	(b)	(c)
Glüfosaat	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes pirnides, apelsinides ja riisiterades ning nende pinnal 2017. aastal; lauaviinamarjades ja nisuterades ning nende pinnal 2018. aastal; õuntes, virsikutes, kaeraterades, odraterades ja nende pinnal ning veinis 2019. aastal.
Haloksüfop, sealhulgas haloksüfop-P		(b)	(c)	Analüüsida üksnes spargelkapsastes, greipides, paprikates ja nisuterades ning nende pinnal 2018. aastal; maasikates ja peakapsastes ning nende pinnal 2019. aastal. Ainet ei analüüsita üheski tootes või selle pinnal 2017. aastal.
Heksakonasool	(a)	(b)	(c)
Heksütiasoks	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigi loetletud kaupade puhul, välja arvatud teraviljas.
Imasaliil	(a)	(b)	(c)
Imidaklopriid	(a)	(b)	(c)
Indoksakarb	(a)	(b)	(c)
Iprodioon	(a)	(b)	(c)
Iprovalikarb	(a)	(b)	(c)
Isokarbofoss	(a)	(b)	(c)
Isoprotiolaan	(a)			Analüüsida üksnes riisiterades ja nende pinnal 2017. aastal. Ainet ei analüüsita üheski tootes või selle pinnal 2018. ja 2019. aastal.
Metüülkresoksiim	(a)	(b)	(c)
Lambda-tsühalotriin	(a)	(b)	(c)
Linuroon	(a)	(b)	(c)
Lufenuroon	(a)	(b)	(c)
Malatioon	(a)	(b)	(c)
Mandipropamiid	(a)	(b)	(c)
Mepanipüriim	(a)	(b)	(c)
Mepikvaat	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes pirnides, rukkiterades ja riisiterades ning nende pinnal 2017. aastal; kultuurseentes ja nisuterades ning nende pinnal 2018. aastal; odraterades ja kaeraterades ning nende pinnal 2019. aastal.
Metalaksüül ja metalaksüül-M	(a)	(b)	(c)
Metamidofoss	(a)	(b)	(c)
Metidatioon	(a)	(b)	(c)
Metiokarb	(a)	(b)	(c)
Metomüül ja tiodikarb	(a)	(b)	(c)
Metoksüfenosiid	(a)	(b)	(c)
Monokrotofoss	(a)	(b)	(c)
Müklobutaniil	(a)	(b)	(c)
Oksadiksüül	(a)	(b)	(c)
Oksamüül	(a)	(b)	(c)
Metüüloksüdemetoon	(a)	(b)	(c)
Paklobutrasool	(a)	(b)	(c)
Paratioon	(a)	(b)	(c)
Metüülparatioon	(a)	(b)	(c)
Penkonasool	(a)	(b)	(c)
Pentsükuroon	(a)	(b)	(c)
Pendimetaliin	(a)	(b)	(c)
Permetriin	(a)	(b)	(c)
Fosmeet	(a)	(b)	(c)
Pirimikarb	(a)	(b)	(c)
Metüülpirimifoss	(a)	(b)	(c)
Protsümidoon	(a)	(b)	(c)
Profenofoss	(a)	(b)	(c)
Propamokarb	(a)	(b)	(c)	Analüüsida üksnes porgandites, lillkapsastes, sibulates ja kartulites ning nende pinnal 2017. aastal; lauaviinamarjades, melonites, baklažaanides, spargelkapsastes, paprikates ja nisuterades ning nende pinnal 2018. aastal; maasikates, peakapsastes, spinatis, aedsalatis, tomatites ja odraterades ning nende pinnal 2019. aastal.
Propargiit	(a)	(b)	(c)
Propikonasool	(a)	(b)	(c)
Propüsamiid	(a)	(b)	(c)
Pümetrosiin		(b)	(c)	Analüüsida üksnes baklažaanides, melonites ja paprikates ning nende pinnal 2018. aastal; peakapsastes, aedsalatis, maasikates, spinatis ja tomatites ning nende pinnal 2019. aastal. Ainet ei analüüsita üheski tootes või selle pinnal 2017. aastal.
Püraklostrobiin	(a)	(b)	(c)
Püridabeen	(a)	(b)	(c)
Pürimetaniil	(a)	(b)	(c)
Püriproksüfeen	(a)	(b)	(c)
Kinoksüfeen	(a)	(b)	(c)
Spinosaad	(a)	(b)	(c)
Spirodiklofeen	(a)	(b)	(c)
Spiromesifeen	(a)	(b)	(c)
Spiroksamiin	(a)	(b)	(c)
Tau-fluvalinaat	(a)	(b)	(c)
Tebukonasool	(a)	(b)	(c)
Tebufenosiid	(a)	(b)	(c)
Tebufenpüraad	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades ja nende pinnal, välja arvatud teraviljas.
Teflubensuroon	(a)	(b)	(c)
Teflutriin	(a)	(b)	(c)
Terbutüülasiin	(a)	(b)	(c)
Tetrakonasool	(a)	(b)	(c)
Tetradifoon	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades ja nende pinnal, välja arvatud teraviljas.
Tiabendasool	(a)	(b)	(c)
Tiaklopriid	(a)	(b)	(c)
Tiametoksaam	(a)	(b)	(c)
Metüültiofanaat	(a)	(b)	(c)
Metüültolklofoss	(a)	(b)	(c)
Tolüülfluaniid	(a)	(b)	(c)	Analüüsida kõigis loetletud toidukaupades ja nende pinnal, välja arvatud teraviljas.
Triadimefoon ja triadimenool	(a)	(b)	(c)
Triasofoss	(a)	(b)	(c)
Trifloksüstrobiin	(a)	(b)	(c)
Triflumuroon	(a)	(b)	(c)
Vinklosoliin	(a)	(b)	(c)

D osa. Loomset päritolu toodetes või nende pinnal kontrollitavad pestitsiidi või toote kombinatsioonid

	2017	2018	2019	Märkused
Aldriin ja dieldriin	(f)	(d)	(e)
Bifentriin	(f)	(d)	(e)
Klordaan	(f)	(d)	(e)
Kloropürifoss	(f)	(d)	(e)
Metüülkloropürifoss	(f)	(d)	(e)
Tsüpermetriin	(f)	(d)	(e)
DDT	(f)	(d)	(e)
Deltametriin	(f)	(d)	(e)
Diasinoon	(f)	(d)	(e)
Endosulfaan	(f)	(d)	(e)
Famoksadoon	(f)	(d)	(e)
Fenvaleraat	(f)	(d)	(e)
Heptakloor	(f)	(d)	(e)
Heksaklorobenseen	(f)	(d)	(e)
Heksaklorotsükloheksaan (HCH,α-isomeer)	(f)	(d)	(e)
Heksaklorotsükloheksaan (HCH,β-isomeer)	(f)	(d)	(e)
Indoksakarb			(e)	Analüüsida üksnes piimas 2019. aastal.
Lindaan	(f)	(d)	(e)
Metoksükloor	(f)	(d)	(e)
Paratioon	(f)	(d)	(e)
Permetriin	(f)	(d)	(e)
Metüülpirimifoss	(f)	(d)	(e)

(1) Seoses analüüsitavate toorainetega tuleb toodete selliste osade puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, analüüsida määruse (EL) nr 752/2014 I lisa A osas loetletud rühma või alarühma põhitoodet, kui ei ole sätestatud teisiti.

(2) Analüüsida töötlemata tooteid (sealhulgas külmutatud tooteid).

(3) Kui rukki-, nisu-, kaera- ja odrateradest ei ole piisavalt kättesaadavaid proove, võib analüüsida ka rukki, nisu, kaera ja odra täisterajahu ning teatada töötlemistegur. Kui konkreetsed töötlemistegurid ei ole teada, kohaldatakse vaiketegurit 1.

(4) Kui kaerateradest ei ole piisavalt kättesaadavaid proove, võib kaerateradest võtmata jäänud proovide nõutud arvu moodustava osa lisada odraterade proovidele, mille tulemusena kaerateradest võetud proovide arv väheneb ja odraterade proovide arv proportsionaalselt suureneb.

(5) Vajaduse korral saab analüüsida ka poleeritud riisiteri. EFSA-le tuleb teatada, kas analüüsiti poleeritud või kooritud riisi. Kui analüüsiti poleeritud riisi, siis teatatakse töötlemistegur. Kui konkreetsed töötlemistegurid ei ole teada, kohaldatakse standardtegurit 0,5.

(6) Kui odrateradest ei ole piisavalt kättesaadavaid proove, võib odrateradest võtmata jäänud proovide nõutud arvu moodustava osa lisada kaerateradest võetud proovidele, mille tulemusena odrateradest võetud proovide arv väheneb ja kaerateradest võetud proovide arv proportsionaalselt suureneb.

(7) Seoses analüüsitavate toorainetega tuleb toodete selliste osade puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, analüüsida määruse (EL) nr 752/2014 I lisa A osas loetletud rühma või alarühma põhitoodet, kui ei ole sätestatud teisiti.

(8) Analüüsida töötlemata tooteid (sealhulgas külmutatud tooteid).

(9) Analüüsida tuleb värsket piima (töötlemata), sealhulgas külmutatud, kuumutatud ja steriliseeritud, pastöriseeritud või filtreeritud piima.

(10) Analüüsida tuleb terveid, kooreta mune.

II LISA

Artiklis 1 viidatud proovide arv

Proovide arv iga toidukauba kohta, mida iga liikmesriik võtab ja analüüsib I lisas loetletud pestitsiidide suhtes, on sätestatud punktis 5 esitatud tabelis.

Lisaks punktis 5 esitatud tabeli kohaselt nõutavatele proovidele peavad kõik liikmesriigid 2017. aastal võtma viis proovi imikute piimasegudest ja viis proovi jätkupiimasegudest ning neid analüüsima.

Lisaks kõnealuse tabeli kohaselt nõutavatele proovidele peavad kõik liikmesriigid 2018. aastal võtma kümme proovi teraviljapõhisest töödeldud imikutoidust ja neid analüüsima.

Lisaks kõnealuse tabeli kohaselt nõutavatele proovidele peavad kõik liikmesriigid 2019. aastal võtma kümme proovi muust imiku- ja väikelastetoidust kui imikute piimasegud, jätkupiimasegud ja teraviljapõhine töödeldud imikutoit ja neid analüüsima.

Vastavalt punktis 5 esitatud tabelile tuleb mahepõllumajandusest pärit toiduainete proovid võimaluse korral võtta proportsionaalselt kõnealuste kaupade turuosale igas liikmesriigis, kusjuures vähim proovide arv on üks.

Liikmesriigid, kes kasutavad mitme jäägi samaaegse määramise meetodeid, võivad kasutada kvalitatiivse sõeluuringu meetodeid kuni 15 % ulatuses punktis 5 esitatud tabeli kohaselt võetavatel ja analüüsitavatel proovidel. Kui liikmesriik kasutab kvalitatiivse sõeluuringu meetodeid, peab ta ülejäänud arvu proovide puhul kasutama analüüsimisel kvantitatiivseid mitme jäägi samaaegse määramise meetodeid.

Kui kvalitatiivse sõeluuringu tulemused on positiivsed, peavad liikmesriigid leidude hulga kindlaksmääramiseks kasutama tavapäraseid jääkide määramise meetodeid.

Proovide miinimumarv liikmesriigi ja kauba kohta:

Liikmesriik	Proovid	Liikmesriik	Proovid
BE	12	LU	12
BG	12	HU	12
CZ	12	MT	12
DK	12	NL	18
DE	97	AT	12
EE	12	PL	47
EL	12	PT	12
ES	50	RO	20
FR	71	SI	12
IE	12	SK	12
IT	69	FI	12
CY	12	SE	12
LV	12	UK	71
LT	12	HR	12
PROOVIDE KOGUARV: 683

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/663,

26. aprill 2016,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolm kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. aprill 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Stephen QUEST

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Elektroonikaseade, mis toimib audioliidese või helimikserina (nn eelvõimendiga mikser-analoog-digitaalkonverter), mõõtmetega umbes 48 × 18 × 9 cm. Seadme heli- ja efektiprotsessorid, analoog-digitaalmuundur ja digitaal-analoogmuundur ning mikrofonivõimendi on korpuses, milles on ka juhtimis- ja kuvaelemendid, mitmesugused analoog-, optilised ja digitaalsisendid ja -väljundid ning samuti FireWire-pordid.

Seadmel on järgmised peamised tehnilised iseärasused:

—	FireWire/USB2 hübriidne ühenduvus (võimalus ühendada automaatse andmetöötlusseadmega),

—	28-sisendiga mikser digitaalsignaali töötlusefektidega,

—	spetsiaalne miksimistarkvara,

—	esipaneelil eraldi pesad kõrvaklappide jaoks, millel igaühel iseseisev helitugevuse regulaator ning

—	esipaneelil asuv LED-kell oleku näitamiseks.

Seade on kavandatud kasutamiseks digitaalse muusika tootmisel helistuudios või elava esituse puhul laval. See võib toimida kahel viisil: koos automaatse andmetöötlusseadmega või autonoomsel režiimil.

Kui seadet kasutatakse koos automaatse andmetöötlusseadmega, siis saab sellega muundada ja töödelda välistest heliallikatest tulevaid helisignaale ning eelvõimendada mikrofonisignaale. Autonoomsel režiimil saab seadet kasutada mikserina, millesse on integreeritud efektid.

8543 70 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 84 märkusega 5 E ning CN-koodide 8543 , 8543 70 ja8543 70 90 sõnastusega.

Kuna seade täidab muud spetsiifilist funktsiooni kui andmetöötlus (heli eelvõimendamine ja miksimine), tuleb see klassifitseerida funktsioonile vastavasse rubriiki või selle puudumisel vastavasse jääkrubriiki.

Seadme funktsioon ei kuulu täpsemalt ühtegi 85. grupi rubriiki. Seadet tuleb käsitleda rubriigi 8543 mikserina (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 8543 , neljas lõik, (4)).

Seepärast tuleb seade klassifitseerida CN-koodi 8543 70 90 alla kui mujal selles grupis nimetamata elektriseade, mis täidab iseseisvaid tööoperatsioone.

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/664,

26. aprill 2016,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. aprill 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Stephen QUEST

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Kaasaskantav akutoitel aparaat videopiltide tegemiseks ja salvestamiseks, mõõtmetega umbes 10 × 5 × 2 cm ja massiga umbes 120 g, millel on:

—	kaameraobjektiiv,

—	vedelkristallkuvar diagonaaliga umbes 5 cm (2 tolli),

—

mikrofon,

—

kõlar,

—	protsessor,

—	liitium-ioonaku,

—	sisemälu mahuga kuni 8 GB,

—	sisseehitatud USB-pistmik (kergesti äravõetav),

—	HDMI-väljund,

—	sisseehitatud CMOS-pildiandur.

Aparaadil on kahe kiirusega digitaalne suumifunktsioon. Videopildid salvestatakse lahutusvõimega 1 280 × 720 pikslit, 30 kaadrit sekundis, maksimaalse vältusega 2 tundi. Sellega ei ole võimalik üles võtta liikumatuid pilte.

Aparaadiga salvestatud videopilte saab üle kanda kas sisseehitatud USB-liidese kaudu automaatsesse andmetöötlusseadmesse või mikro-HDMI-kaabli kaudu televiisorisse.

Aparaadi tollile esitamise ajal saab sellesse automaatsest andmetöötlusseadmest sisseehitatud USB-liidese kaudu videofaile üle kanda. Aparaati saab kasutada ka teisaldatava mäluseadmena.

8525 80 99

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8525 , 8525 80 ja 8525 80 99 sõnastusega.

Kuna aparaadiga on võimalik salvestada üksnes videopilte, ei või seda klassifitseerida digitaalkaamerana CN-koodi 8525 80 30 alla. Asjaolu, et aparaadil puudub optilise suumi funktsioon, ei takista selle klassifitseerimist salvestava videokaamerana (vt kohtuotsus Vario Tek, C-178/14, ECLI:EU:C:2015:152, punktid 17–29). Võttes arvesse aparaadi objektiivseid omadusi, on see salvestav videokaamera.

Videofaile saab automaatsest andmetöötlusseadmest aparaati üle kanda ja salvestada ning aparaat täidab seda funktsiooni iseseisvalt ilma muutusi tegemata. Seetõttu arvestatakse, et aparaat on võimeline salvestama videofaile muust allikast peale sisseehitatud telekaamera (vt kohtuotsus Vario Tek, C-178/14, ECLI:EU:C:2015:152, punktid 30–39).

Järelikult ei või toodet klassifitseerida CN-koodi 8525 80 91 alla kui salvestavat videokaamerat, mis on võimeline salvestama üksnes telekaamerast tulevat heli ja pilti.

Seega tuleb toode klassifitseerida muu salvestava videokaamerana CN-koodi 8525 80 99 alla.

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/665,

26. aprill 2016,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. aprill 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Stephen QUEST

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Käsielektriseade (nn liimipüstol) on kavandatud selleks, et kanda kuuma sulaliimi puidule ja muudele materjalidele. Seadme korpus on plastist ning selle vahetatav otsak on põhimetallist. Otsaku reguleerimine võimaldab liimivoolu muuta.

Seadme sisselülitamisel kuumeneb termostaatiliselt juhitav juurdevoolutoru, mis omakorda soojendab vahetatavat liimipulka (maksimaalne temperatuur 207 °C). Liim pehmeneb ja seda saab kanda liimitavatele materjalidele.

Seade on kavandatud kasutamiseks spetsialistidele, nt pakendi- ja mööblitööstuses või stendide montaažiks.

Vt pilti (*)

8419 89 98

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, XVI jaotise märkusega 3 ning CN-koodide 8419 , 8419 89 ja 8419 89 98 sõnastusega.

Kuna seadme funktsiooni on kirjeldatud grupi 84 all, ei või seda klassifitseerida rubriigi 8205 mitteväärismetallist käsi-tööriistaks.

Ka ei või seda klassifitseerida rubriigi 8424 mehaaniliseks seadmeks vedelike või pulbrite pritsimiseks ja pihustamiseks ega pihustuspüstoliks, sest liimi ei pritsita ega pihustata.

Ka ei või seda klassifitseerida rubriigi 8516 elektrotermiliseks kodumajapidamisseadmeks, sest seade on kavandatud kasutamiseks spetsialistidele ega ole selline, mida tavaliselt kodumajapidamises kasutatakse (vt HSi selgitavad märkused, rubriik 8516 , punkt E).

Ka ei või seda klassifitseerida rubriigi 8465 tööpingiks puidu töötlemiseks, sest seade ei ole ette nähtud puidu töötlemiseks. Peale selle hoitakse seda käes, mitte ei paigaldata mujale (vt HSi selgitavad märkused, rubriik 8465 ).

Seade on kavandatud materjalide töötluseks temperatuuri muutmisel põhineva menetluse läbi, nimelt kuumutamisel (rubriigi 8419 alla kuuluv funktsioon), mis on selle peamine funktsioon, ning liimivoolu reguleerimiseks ja pinnale kandmiseks (mujal nimetamata iseseisev funktsioon).

Seega tuleb seade klassifitseerida CN-koodi 8419 89 98 alla kui muu elektriliselt kuumutatav seade materjalide töötluseks.

(*) Pilt on üksnes illustreeriv.

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/25

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/666,

26. aprill 2016,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. aprill 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Stephen QUEST

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Plastkorpuses staatiline muundur (nn AC/DC-adapter), projekteeritud vahelduvvoolu (100–240 V) muundamiseks alalisvooluks (12 V, 1,5 A).

Korpuse küljes on pistik vahelduvvooluvõrku ühendamiseks ja 1,5 m pikkune elektrijuhe alalisvooluvõrku ühendamise pistikuga, mis võimaldab AC/DC-adapterit eri seadmetega ühendada.

AC/DC-adapter esitatakse tollile kui digiboksi toiteseade. Seda saab kasutada ka rea muude seadmete toiteallikana, nt telekommunikatsiooniseadmed, automaatsed andmetöötlusseadmed, heli-/videosalvestus- või taasesitusseadmed, kodumasinad, raadionavigatsiooni abiseadmed.

Vt pilti (*).

8504 40 82

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8504 , 8504 40 ja 8504 40 82 sõnastusega.

Toodet ei või klassifitseerida CN-koodi 8504 40 30 alla kui staatilist muundurit, mis on kasutatav telekommunikatsiooniseadmetega, automaatsete andmetöötlusseadmetega ja nende plokkidega, kuna AC/DC-adapteri otstarve on varustada vooluga mitmesuguseid elektriseadmeid.

Seega tuleb AC/DC-adapter klassifitseerida CN-koodi 8504 40 82 alla kui alaldi.

(*) Pilt on üksnes illustratsiooniks.

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/667,

27. aprill 2016,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses (1), eriti selle artiklit 19,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2368/2002 artiklis 19 on sätestatud, et komisjon peab III lisas esitatud liikmesriikide pädevate asutuste nimekirja.

(2)	Kimberley protsessi raames pädevate asutuste kontaktandmeid tuleb Belgia, Saksamaa ja Ühendkuningriigi puhul parandada.

(3)	Määruse (EÜ) nr 2368/2002 III lisa tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2368/2002 III lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. aprill 2016

Komisjoni nimel

asepresident

Federica MOGHERINI

(1) ELT L 358, 31.12.2002, lk 28

LISA

„III LISA

Liikmesriikide pädevate asutuste ja nende ülesannete nimekiri, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2368/2002 artiklites 2 ja 19

BELGIA

Federale Overheidsdienst Economie, KMO, Middenstand en Energie, Algemene Directie Economische Analyses en Internationale Economie, Dienst Vergunningen.

Service Public Fédéral Economie, PME, Classes moyennes et Energie, Direction générale des Analyses économiques et de l'Economie internationale, Service Licence.

Italiëlei 124, bus 71

2000 Antwerpen

Tel +32 22775459

Faks +32 22775461

E-post: kpcs-belgiumdiamonds@economie.fgov.be

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Belgias ainult:

The Diamond Office

Hovenierstraat 22

2018 Antwerpen

TŠEHHI VABARIIK

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Tšehhi Vabariigis ainult järgmine asutus:

Generální ředitelství cel

Budějovická 7

140 96 Praha 4

Česká republika

Tel +420 261333841 / +420 261333859; mobiil +420 737213793

Faks +420 261333870

E-post: diamond@cs.mfcr.cz

Alaline teenus määratud tolliasutuses – Praha Ruzyně

Tel +420 220113788 (esmaspäevast reedeni 7.30–15.30)

Tel +420 220119678 (laupäeval ja pühapäeval kogu päev ning muudel päevadel 15.30–7.30)

SAKSAMAA

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli (sh liidu sertifikaatide väljastamine) teostab Saksamaal ainult järgmine asutus:

Hauptzollamt Koblenz

Zollamt Idar-Oberstein

Zertifizierungsstelle für Rohdiamanten

Hauptstraße 197

55743 Idar-Oberstein

Tel +49 678156270

Faks +496781562719

E-post: poststelle.za-idar-oberstein@zoll.bund.de

Käesoleva määruse artikli 5 lõike 3, artiklite 6, 9, 10, artikli 14 lõike 3 ning artiklite 15 ja 17 kohaldamisel, eelkõige seoses komisjonile aruandmise kohustusega, tegutseb pädeva Saksamaa asutusena järgmine asutus:

Generalzolldirektion

– Direktion VI –

Recht des grenzüberschreitenden Warenverkehrs/Besonderes Zollrecht

Krelingstraβe 50

90408 Nürnberg

Tel +49 9113763754

Faks +49 9113762273

E-post: DVIA3.gzd@zoll.bund.de

PORTUGAL

Autoridade Tributária e Aduaneira

Direção de Serviços de Regulação Aduaneira

R. da Alfândega, 5

1149-006 Lissabon

Tel +351 218813888/9

Faks +351 218813941

E-post: dsra@at.gov.pt

Määrusega (EÜ) nr 2368/2002 nõutavat töötlemata teemantide impordi- ja ekspordikontrolli ja tollikäitlust teostab Portugalis ainult järgmine asutus:

Alfândega do Aeroporto de Lisboa

Aeroporto de Lisboa,

Terminal de Carga, Edifício 134

1750-364 Lissabon

Tel +351 210030080

Faks +351 210037777

E-post: aalisboa-kimberley@at.gov.pt

RUMEENIA

Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor

(Riiklik Tarbijakaitse Amet)

1 Bd. Aviatorilor Nr. 72, sectorul 1 București, România

(72 Aviatorilor Bvd., sector 1, Bukarest, Rumeenia)

Cod postal (sihtnumber) 011865

Tel +40 213184635 / +40 213129890 / +40 213121275

Faks: +40 213184635 / +40 213143462

www.anpc.ro

ÜHENDKUNINGRIIK

Government Diamond Office

Conflict Department

Room WH.1.163

Foreign and Commonwealth Office

King Charles Street

London

SW1 A 2AH

Tel +40 21442070086903 / +40 21442070085797

Faks +40 21442070083905

E-post: KPUK@fco.gov.uk“

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/668,

27. aprill 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1), eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009 (2), eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)	Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks vastavalt muuta.

(4)	Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. aprill 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3) Komisjoni 28. juuni 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1484/95, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).

LISA

„I LISA

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	128,0	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	131,1	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	129,3	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	251,8	15	AR
		183,6	38	BR
		281,2	6	CL
		220,4	24	TH
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	370,6	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	211,8	26	CL
0408 91 80	Kooreta linnumunad, kuivatatud	507,6	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	190,3	29	BR

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.“

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/33

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/669,

28. aprill 2016,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 808/2014 seoses maaelu arengu programmide muudatuste ja sisuga, kõnealuste programmide avalikustamisega ning loomühikutesse ümberarvutamise määradega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 3, artikleid 12 ja 41 ning artikli 66 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 (2) artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, kui palju maaelu arengu programmide muudatusi võivad liikmesriigid komisjonile esitada. Kui toetust antakse rahastamisvahendi vormis, tuleks kohaldada erieeskirju, et liikmesriigid saaksid rahastamisvahendi rakendamise suhtes olla paindlikud. Seetõttu ei peaks programmimuudatuste maksimaalne arv kehtima rahastamisvahendite kavandamisega seotud muudatuste suhtes.

(2)

Rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 artiklis 9 on kehtestatud ühikute teisendamise eeskirjad, sealhulgas sätted eri loomaliikide loomühikutesse ümberarvutamise määrade kohta. Tuleks selgitada, et selliseid ümberarvutamise määrasid kohaldatakse mitte ainult seoses kohustusega kasvatada põllumajanduse jaoks kadumisohus olevaid kohalikke tõuge, vaid kõigi määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 28, 29 ja 34 kohaste kariloomadega seotud kohustuste suhtes.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 I lisa 1. osa punkti 8 alapunktis 2 ja 2. osa punkti 5 alapunktis 2 on sätestatud teatavad eeskirjad meetmete kirjeldamiseks maaelu arengu programmides ja riiklikes raamistikes. Kui toetust antakse rahastamisvahendi vormis, tuleks kohaldada erieeskirju, et liikmesriigid saaksid rahastamisvahendi rakendamise suhtes olla paindlikud.

(4)

Rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 II lisas on kindlaks määratud artiklis 9 osutatud loomühikutesse ümberarvutamise määrad ja sätestatud, et ümberarvutusmäärasid võib suurendada kõigi tabelis esitatud loomaliikide puhul ja vähendada muude kodulindude puhul, võttes arvesse teaduslikke tõendeid, mida tuleb maaelu arengu programmides selgitada ja nõuetekohaselt põhjendada. Liikmesriikidel peaks olema võimalus vähendada loomühikutesse ümberarvutamise määrasid mitte üksnes muude kodulindude puhul, vaid ka kõigi tabelis esitatud loomaliikide puhul, kui see on teaduslike tõenditega põhjendatud.

(5)

Rakendusmääruse (EL) nr 808/2014 III lisa 1. osa punktis 2.2 on kehtestatud teavitamis- ja avalikustamismeetmete miinimumnõuded, mida toetusesaajad peavad meetmete rakendamisel järgima. Punkti 2.2 alapunktis b on sätestatud erinõuded sõltuvalt avaliku sektori kogutoetusest. Selleks et tagada proportsionaalsed ja ühtlustatud nõuded, tuleks kehtestada ühine künnis 50 000 eurot. Lisaks võttes arvesse pindalapõhiste ja loomadega seotud meetmete ning muude, investeeringutega mitteseotud meetmete eripära, peaks liikmesriikidel olema lubatud otsustada, kas teavitamiskohustus hõlmab ka kõnealuseid meetmeid.

(6)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 808/2014 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 808/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikli 4 lõike 2 kolmandale lõigule lisatakse punkt e:

„e)	määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 37 osutatud rahastamisvahendiga seotud muudatuste korral.“

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1. Kui määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 28, 29 ja 34 kohased kohustused on seotud loomühikutega, kohaldatakse loomühikutesse ümberarvutamiseks II lisas eri loomaliikide kaupa sätestatud määrasid.

2. Kui määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 28, 29 ja 34 kohaseid kohustusi väljendatakse muudes ühikutes kui need, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, võivad liikmesriigid arvutada toetusmakseid kõnealuste muude ühikute alusel. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et järgitakse EAFRD toetuse saamise tingimustele vastavaid aastaseid maksimumsummasid, mis on sätestatud kõnealuses lisas.

3. Määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 28, 29 ja 34 kohaseid toetusi ei anta loomühiku kohta, välja arvatud toetused, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 28 lõike 10 punktis b osutatud kohustusega kasvatada põllumajanduse jaoks kadumisohus olevaid kohalikke tõuge.“

3)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

4)	II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.

5)	III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(2) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 808/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 227, 31.7.2014, lk 18).

I LISA

Määruse (EL) nr 808/2014 I lisa muudetakse järgmiselt.

1. osa punkti 8 alapunkti 2 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

ulatus, toetusmäär, rahastamiskõlblikud toetusesaajad, ja kui see on asjakohane, siis summa või toetuse arvutamise metoodika allmeetme kaupa ja/või vajaduse korral tegevuse liigi kaupa. Iga tegevusliigi kohta täpsustatud rahastamiskõlblikud kulud, rahastamiskõlblikkuse tingimused, kohaldatavad summad ja toetusmäärad ning valikukriteeriumide määramise põhimõtted. Kui toetust antakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 esimese lõigu punktide a ja b kohaselt rakendatud rahastamisvahendile, esitada rahastamisvahendi liigi kirjeldus, lõplike toetusesaajate üldkategooriad, rahastamiskõlblike kulude üldkategooriad, toetuse ülemmäär ja valikukriteeriumide määramise põhimõtted.“

2. osa punkti 5 alapunkti 2 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

II LISA

„II LISA

Loomade loomühikutesse (LÜ) ümberarvutamise määrad (artikli 9 lõiked 1 ja 2)

(1)	Pullid, lehmad ja muud üle kahe aasta vanused veised ning üle kuue kuu vanused hobuslased

1,0 LÜ

(2)	Kuus kuud kuni kaks aastat vanad veised

0,6 LÜ

(3)	Alla kuue kuu vanused veised

0,4 LÜ

(4)	Lambad ja kitsed

0,15 LÜ

(5)	Aretusemised > 50 kg

0,5 LÜ

(6)

Muud sead

0,3 LÜ

(7)

Munakanad

0,014 LÜ

(8)	Muud kodulinnud

0,03 LÜ

Käesolevas tabelis esitatud loomade liikide või alamliikide puhul võib loomühikutesse arvutamise määrasid erandkorras suurendada või vähendada, võttes arvesse teaduslikke tõendeid, mida tuleb maaelu arengu programmides selgitada ja nõuetekohaselt põhjendada.

Erandkorras võib lisada muid loomaliike. Kõigi selliste liikide loomühikutesse ümberarvutamise määrade kehtestamisel võetakse arvesse konkreetseid asjaolusid ja teaduslikke tõendeid, mida tuleb maaelu arengu programmides selgitada ja nõuetekohaselt põhjendada.“

III LISA

Määruse (EL) nr 808/2014 III lisa 1. osa punkti 2.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

punkti c alla mittekuuluvate tegevuste puhul, millele antav avaliku sektori toetus kokku ületab 50 000 eurot, paigutatakse üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta vähemalt üks plakat (vähemalt suuruses A3) või selgitav tahvel, millel on teave projekti kohta, tõstes esile liidu rahalist toetust. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et seda nõuet ei kohaldata või et künnist suurendatakse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 21 lõike 1 punktide a ja b kohaste tegevuste (seoses saamata jäänud tulu ja hoolduskuludega) ning artiklite 28–31, 33, 34 ja 40 kohaste tegevuste puhul. Liikmesriigid võivad ka otsustada, et seda nõuet ei kohaldata või et künnist suurendatakse tegevuste puhul, mis ei ole seotud investeeringuga, kuna rahastatud tegevuse laad ei võimalda leida plakati või tahvli jaoks sobivat asukohta. Selgitav tahvel paigaldatakse ka LEADERi raames rahastatavate kohalike tegevusrühmade asukohta;“.

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/37

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/670,

28. aprill 2016,

millega kehtestatakse liidu eelnev järelevalve teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi üle

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta, (2) eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud ekspordi kaitsemeetmete ja ühiste eeskirjade komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikliga 10 võib kohaldada liidu eelnevat järelevalvet, kui impordisuundumused ähvardavad kahjustada liidu tootjate huve ja kui liidu huvid seda nõuavad. Määruse (EL) 2015/755 artikli 7 kohaselt on samuti võimalik eelnevat järelevelvet korraldada, kui liidu huvid seda nõuavad.

(2)	Euroopa Komisjon avaldas 16. märtsil 2016. aastal teatise, milles käsitletakse võimalusi, kuidas lahendada Euroopa terasetootjate viimase aja probleeme (3).

(3)

Ajavahemikul 2012–2015 suurenes raua- ja terasetoodete import liitu 32 %, kasvades 41,8 miljonilt tonnilt 55,0 miljoni tonnini. Samal ajavahemikul vähenesid teraseimpordi hinnad 17 % võrra. Teisalt vähenes liidust lähtuv terasetoodete eksport keskmiselt ligikaudu 20 %, st 62,3 tonnilt 2012. aastal 50,7 miljoni tonnini 2015. aastal (4).

(4)

Need suundumused on veelgi märgatavamad nende terasetoodete puhul, mille suhtes kohaldati kuni 2012. aastani liidu eelnevat järelevalvet (5). Selliste toodete import kasvas samal ajavahemikul 53 %, suurenedes 13,3 miljonilt tonnilt 2012. aastal 20,2 miljoni tonnini 2015. aastal, kusjuures vastavad impordihinnad vähenesid keskmiselt 22 % (6).

(5)

Alates 2000. aastate algusest on terase tootmisvõimsus kogu maailmas kiiresti suurenenud, kusjuures kõige rohkem uut võimsust on loodud Hiina Rahvavabariigis (edaspidi „Hiina“). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangute kohaselt saavutas terasetootmise nimivõimsus 2014. aastal 2 243 miljoni tonni taseme, mis on üle kahe korra rohkem kui 2000. aasta vastav näitaja 1 060 miljonit tonni.

(6)

Samal ajal suurenes märkimisväärselt kogueksport peamiselt Hiinast üldise majanduslanguse ja kahaneva sisenõudluse tõttu. See on langetanud terasehindasid kogu maailmas. Praegu on Hiina maailma suurim terasetootja, kes tootis 2014. aastal (7) 822,7 miljonit tonni toorterast, mis on ligikaudu pool maailma terasetoodangust. Hiina tootmisvõimsuse ülejääk on hinnanguliselt 350 miljonit tonni (8). See on ligikaudu 40 % Hiina terasetoodangust ja ületab peaaegu kaks korda liidu aastast terasetoodangut.

(7)

Juba 2015. aastal oli Hiina ekspordi maht liitu 10 %, moodustades üle 30 % liidu koguimpordist. Seega kattis import täielikult tagasihoidliku sisenõudluse kasvu liidus. Euroopa Liit on tähtis teraseturg nii suuruse kui ka hinna poolest, mistõttu on tõenäoline, et mis tahes terasetoodangu tootmisvõimsuse ülejääk suunatakse ka edaspidi Euroopa Liitu.

(8)

Samal ajal on hiljuti märkimisväärselt vähenenud pääs kolmandate riikide turgudele. Valitsused kasutavad üha enam kaubanduspoliitika meetmeid, et reageerida maailma terasetööstuse kriisile. Pajudes majandustes, kus selliseid meetmeid varem ei kasutatud, käib praegu töö nende kasutuselevõtmiseks. Sellised meetmed esinevad kaubandustõkete vormis, hõlmates tollitariifide tõstmist, dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid meetmeid, ning on suunatud turgudele, millel on üleilmses tarbimises märkimisväärne osa (9). Selline olukord suurendab veelgi terase ümbersuunamise võimalusi liidu turule.

(9)

Liidu terasetööstus on maailmas jätkuvalt juhtival kohal kõrgtehnoloogiliste spetsialiseeritud toodete segmendis. Liidu terasetootjate konkurentsipositsioon on üleilmsel teraseturul aga viimastel aastatel halvenenud. Liidu terasetööstuse finantstulemused on viimastel aastatel kiiresti halvenenud. Keskmine tegevuskasum jääb jätkusuutlikust tasemest allapoole, investeeringud on aeglustunud, tööhõive on vähenenud ja võimalused tegevuse laiendamiseks puuduvad. Liidu terasetööstust iseloomustavad kõrged energiakulud ja sõltuvus imporditud toorainest.

(10)	Kuigi toorterase tootmine püsis ajavahemikul 2013–2015 suhteliselt stabiilsena vahemikus 166–169 tonni aastas, vähenes see aga 2015. aasta teisel poolaastal võrreldes esimese poolaastaga märkimisväärselt (ligikaudu 10 %).

(11)

Arvestades terasetoodete impordi hiljutisi arengusuundumusi, liidu tööstusharu praegust haavatavaust, jätkuvalt vähest nõudlust liidu turul ning asjaolu, et tootmisvõimsuse ülejääki võidakse nõudluse taastumisel praegu ja edaspidi suunata uuesti Euroopa Liitu, leitakse, et on olemas oht kahjustada liidu tootjate huve.

(12)

Seetõttu on liidu huvides, et teatavate terasetoodete impordi suhtes kohaldataks ka edaspidi liidu eelnevat järelvalvet, et saada ELi mittekuuluvate riikide impordi suundumuste kohta kiire analüüsi tegemist võimaldavaid põhjalikke statistilisi andmeid. Andmete kiire ja varajane hankimine on vajalik, et maailmaturul toimuvate kiirete muutuste korral kaitsta haavatavat ELi teraseturgu. See on eriti tähtis praeguse kriisi olukorras, kus ei ole kindlust ei selles, et nõudluse struktuur taastuks, ega ka selles, et Euroopa Liidu tööstus sellest tegelikult kasu saaks.

(13)	Arvestades arengusuundumusi teatavate terasetoodete turgudel, on asjakohane, et eelnev järelevalve hõlmaks ka käesoleva määruse I lisas loetletud tooteid.

(14)	Siseturu väljakujundamiseks on vaja, et liitu importijate täidetavad formaalsused oleksid ühesugused ega sõltuks kohast, kus kaubad vormistatakse.

(15)

Andmete kogumise lihtsustamiseks tuleks käesoleva määrusega hõlmatud toodete vabasse ringlusse lubamise suhtes kehtestada ühtsetele kriteeriumidele vastava järelevalvedokumendi esitamise nõue. Seda nõuet kohaldatakse 21 tööpäeva pärast käesoleva määruse jõustumist, et mitte takistada lubamast vabasse ringlusse niisuguseid tooteid, mis on juba teel liitu, ja tagada importijatele piisav aeg vajalike dokumentide taotlemiseks.

(16)	Liikmesriikide ametiasutused peaksid selle dokumendi importija taotlusel kinnitama kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kuid ilma, et see annaks importijale importimisõigust. Seetõttu peaks kõnealune dokument kehtima ainult ajavahemikul, mil impordieeskirju ei muudeta.

(17)	Liidu eelnevaks järelevalveks välja antav järelevalvedokument peaks olema kehtiv kõikjal liidus, olenemata väljaandvast liikmesriigist.

(18)	Liikmesriigid ja komisjon peaksid võimalikult palju vahetama liidu eelneva järelevalve tulemusena saadud teavet.

(19)	Kuigi järelevalvedokumentide väljaandmise suhtes tuleks liidu tasandil kohaldada standardtingimusi, peavad neid välja andma riigi ametiasutused.

(20)	Tarbetute piirangute vähendamiseks ja selleks, et mitte liigselt häirida piiri lähedal asuvate äriühingute tööd, jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja impordisaadetised netokaaluga kuni 2 500 kilogrammi.

(21)

Liidul on Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tihe majandusintegratsioon Norra, Islandi ja Liechtensteiniga. Lisaks sellele ei kohalda EMP liikmed kooskõlas EMP lepinguga põhimõtteliselt omavahelistes suhetes kaubanduse kaitsemeetmeid. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit tooted,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määruse I lisas loetletud teatavaid raua- ja terasetooteid lubatakse liidus vabasse ringlusesse liidu eelneva järelevalve alusel kooskõlas määrustega (EL) 2015/478 ja (EL) 2015/755. Seda nõuet kohaldatakse impordisaadetiste puhul, mille netokaal on kuni 2 500 kilogrammi.

2. Käesoleva määrusega hõlmatud toodete klassifikatsiooni aluseks on liidu tariifi- ja statistikanomenklatuur (TARIC). Käesoleva määrusega hõlmatud toodete päritolu määratakse kindlaks liidu tolliseadustiku artikli 60 kohaselt (10).

3. Määrus ei hõlma Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit tooteid.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 osutatud tooted lubatakse liidus vabasse ringlusse liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud järelevalvedokumendi esitamisel.

2. Lõiget 1hakatakse kohaldama 21 tööpäeva pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. Liikmesriigi pädev asutus väljastab artiklis 1 nimetatud järelevalvedokumendi mis tahes taotletud koguse kohta automaatselt ja tasuta viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest liitu importija poolt ning olenemata tema registreeritud asukohast liidus. Kõnesolev taotlus loetakse riigi pädeva ametiasutuse poolt vastuvõetuks hiljemalt kolme tööpäeva möödumisel selle esitamisest, kui ei tõendata vastupidist.

4. II lisas loetletud ametiasutuste väljastatud järelevalvedokumendid kehtivad kogu liidus.

5. Järelevalvedokumendi vorm peab vastama määruse (EL) 2015/478 I lisas esitatud näidisele või määruse (EL) 2015/755 II lisas esitatud näidisele impordi puhul teatavatest kolmandatest riikidest, mis on loetletud kõnealuse määruse I lisas.

6. Importija taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	taotleja täielik nimi ja aadress (sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress või faksinumber ja muud numbrid, mille järgi pädeval riiklikul ametiasutusel on võimalik taotlejat tuvastada), lisaks sellele taotleja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber, kui ta on käibemaksukohustuslane;

b)	asjakohasel juhul deklarandi täielik nimi ja aadress või taotleja määratud mis tahes esindaja täielik nimi ja aadress (sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress ja faksinumber);

kauba kirjeldus, kus esitatakse:

1)	kaubanimi,

2)	TARICi kood;

3)	päritolu- ja lähtekoht;

d)	deklareeritud kogus kilogrammides ja vajaduse korral muu täiendav ühik (paar, tükk, jne);

e)	kauba CIF-väärtus liidu piiril, väljendatuna eurodes;

f)	järgmine kinnitus, mille taotleja on dateerinud ja allkirjastanud ning kus taotleja nimi on kirjutatud trükitähtedega: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas vormisesitatud info on tõene ja antud heauskselt ning et ma olen ettevõtjana liidus asutatud.“

Importija peab esitama ka dokumendi, mis tõendab tema kavatsust importida, näiteks ostu- või müügilepingu või pro forma arve koopiad. Vastava nõudmise korral, näiteks juhul kui kaupu ei osteta otse tootjariigilt, esitab importija tooted valmistanud terasetehase väljastatud tootmissertifikaadi.

7. Ilma et see piiraks kehtivate impordieeskirjade võimalike muudatuste või lepingu raames või kvootide haldamisel tehtud otsuste kohaldamist:

a)	määratakse järelevalvedokumendi kehtivusajaks neli kuud,

b)	võib kasutamata või osaliselt kasutatud järelevalvedokumente sama pikaks ajaks uuendada.

8. Pädevad asutused võivad nende poolt kehtestatud tingimustel lubada deklaratsioonide või taotluste esitamist või trükkimist elektroonilisel teel. Kõik dokumendid ja tõendid peavad siiski olema pädevatele asutustele nende taotluse korral kättesaadavad.

9. Järelevalvedokumendi võib väljastada elektrooniliselt, kui asjaomastel tolliasutustel on sellele dokumendile ligipääs arvutivõrgu kaudu.

Artikkel 3

1. Kui avastatakse, et tehingu sooritamise ühikuhind erineb järelevalvedokumendis märgitust kummaski suunas vähem kui 5 % või et importimiseks esitatud toodete koguväärtus või üldkogus ületab impordilitsentsis märgitud väärtuse või koguse vähem kui 5 %, ei takista see kõnealuste toodete vabasse ringlusse lubamist.

2. Järelevalvedokumentide taotlused ja järelevalvedokumendid on konfidentsiaalsed. Need on ette nähtud ainult pädevatele asutustele ja taotlejale.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile nii korrapäraselt ja ajakohaselt kui võimalik ning vähemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks täpsed kogused ja väärtused (arvestatud eurodes), mille kohta järelevalvedokumendid on välja antud.

Liikmesriikide esitatud andmed liigitatakse toodete, TARICi koodide ja riikide kaupa.

2. Liikmesriigid teatavad kõigist nende poolt avastatud kõrvalekalletest ja pettustest ning vajaduse korral järelevalvedokumendi väljastamisest keeldumise põhjustest.

Artikkel 5

Käesoleva määruse kohased teated saadetakse komisjonile ning edastatakse elektroonilisel teel selleks loodud ühtse võrgu kaudu, kui mõjuvatel tehnilistel põhjustel ei ole vaja ajutiselt kasutada teisi sidevahendeid.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates järgmisest päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas kuni 15. maini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.

(2) ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.

(3) „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“ (lk 2). http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/15947

(4) Allikas: Eurostat.

(5) Komisjoni 16. detsembri 2009. aasta määrus (EL) nr 1241/2009, millega pikendatakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi eelnevat järelevalvet ja ajakohastatakse järelevalve kohaldamisala (ELT L 332, 17.12.2009, lk 54).

(6) Allikas: Eurostat.

(7) Allikas: Maailma Teraseühendus https://www.worldsteel.org/media-centre/press-releases/2015/World-crude-steel-output-increases-by-1.2--in-2014.html

(8) Allikas: „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“ (lk 2). http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/15947

(9) Allikas: WTO: Rahvusvahelise kaubanduskeskkonna arengu ülevaade https://www.wto.org/english/news_e/news15_e/trdev_09dec15_e.htm

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

I LISA

Tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu eelnevat järelevalvet

7207 11 14	7304
7208	7305
7209	7306
7210	7307 19 10
7211	7307 23
7212	7307 91 00
7213	7307 93 11
7214	7307 93 19
7215	7307 99 80
7216	7318 12 90
7217	7318 14 91
7219	7318 14 99
7220	7318 15 41
7221	7318 15 59
7222	7318 15 69
7223	7318 15 81
7225	7318 15 89
7226	7318 15 90
7227	7318 16 91
7228	7318 16 99
7301	7318 19 00
7302	7318 21 00
7303	7318 22 00

II LISA

СПИСЪК НА КОМПЕТЕНТНИТЕ НАЦИОНАЛНИ ОРГАНИ

LISTA DE LAS AUTORIDADES NACIONALES COMPETENTES

SEZNAM PŘÍSLUŠNÝCH VNITROSTÁTNÍCH ORGÁNŮ

LISTE OVER KOMPETENTE NATIONALE MYNDIGHEDER

LISTE DER ZUSTÄNDIGEN BEHÖRDEN DER MITGLIEDSTAATEN

PÄDEVATE RIIKLIKE ASUTUSTE NIMEKIRI

ΔΙΕΥΘΥΝΣΕΙΣ ΤΩΝ ΑΡΧΩΝ ΕΚΔΟΣΗΣ ΑΔΕΙΩΝ ΤΩΝ ΚΡΑΤΩΝ ΜΕΛΩΝ

LIST OF THE COMPETENT NATIONAL AUTHORITIES

LISTE DES AUTORITÉS NATIONALES COMPÉTENTES

POPIS NADLEŽNIH NACIONALNIH TIJELA

ELENCO DELLE COMPETENTI AUTORITÀ NAZIONALI

VALSTU KOMPETENTO IESTĀŽU SARAKSTS

ATSAKINGŲ NACIONALINIŲ INSTITUCIJŲ SĄRAŠAS

AZ ILLETÉKES NEMZETI HATÓSÁGOK LISTÁJA

LISTA TAL-AWTORITAJIET NAZZJONALI KOMPETENTI

LIJST VAN BEVOEGDE NATIONALE INSTANTIES

WYKAZ WŁAŚCIWYCH ORGANÓW KRAJOWYCH

LISTA DAS AUTORIDADES NACIONAIS COMPETENTES

LISTA AUTORITĂȚILOR NAȚIONALE COMPETENTE

ZOZNAM PRÍSLUŠNÝCH ŠTÁTNYCH ORGÁNOV

SEZNAM PRISTOJNIH NACIONALNIH ORGANOV

LUETTELO TOIMIVALTAISISTA KANSALLISISTA VIRANOMAISISTA

FÖRTECKNING ÖVER BEHÖRIGA NATIONELLA MYNDIGHETER

BELGIQUE/BELGIË

Service public fédéral de l'économie, des PME, des classes moyennes et de l'énergie

Direction générale du potentiel économique

Service des licences

rue du Progrès 50

B-1210 Bruxelles

Faks (32–2) 277 50 63

Federale Overheidsdienst Economie, KMO,

Middenstand & Energie

Algemene Directie Economisch Potentieel

Dienst Vergunningen

Vooruitgangstraat 50

B-1210 Brussel

Faks (32–2) 277 50 63

БЪЛГАРИЯ

Министерство на икономиката и енергетиката

дирекция „Регистриране, лицензиране и контрол“

ул. „Славянска“ № 8

1052 София

Факс: (359–2) 981 50 41

Faks (359–2) 980 47 10

ČESKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

CZ-110 15 Praha 1

Faks (420) 224 21 21 33

DANMARK

Erhvervs- og Byggestyrelsen

Økonomi- og Erhvervsministeriet

Langelinie Allé 17

DK-2100 København Ø

Faks (45) 35 46 60 01

DEUTSCHLAND

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle,

(BAFA)

Frankfurter Straße 29–35

D-65760 Eschborn 1

Faks (49) 6196 90 88 00

EESTI

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Faks: +372 631 3660

IRELAND

Department of Enterprise, Trade and Employment

Import/Export Licensing, Block C

Earlsfort Centre

Hatch Street

IE-Dublin 2

Faks +353–1-631 25 62

ΕΛΛΑΔΑ

Υπουργείο Οικονομίας, Ανάπτυξης και Τουρισμού

Γενική Διεύθυνση Διεθνούς Οικονομικής και Εμπορικής Πολιτικής

Δ/νση Συντονισμού Εμπορίου και Εμπορικών Καθεστώτων

Τμήμα Β': Ειδικών Καθεστώτων Εισαγωγών

Οδός Κορνάρου 1

GR 105 63 Αθήνα

Τηλ..: +30 210 3286041-43

Φαξ: +30 210 3286094

Email: e3a@mnec.gr

ESPAÑA

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Secretaría General de Comercio Exterior

Subdirección General de Comercio Exterior de Productos Industriales

Paseo de la Castellana 162,

28046 Madrid

Faks (+34) 91 349 36 70

FRANCE

Ministère de l'économie, des finances et de l'industrie

Direction générale des entreprises

Sous-direction des biens de consommation

Bureau textile-importations

Le Bervil

12, rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Faks (33) 153 44 91 81

REPUBLIKA HRVATSKA

Ministarstvo vanjskih i europskih poslova

Trg N. Š. Zrinskog 7–8,

10000 Zagreb

Tel (385) 1 6444626

Faks (385) 1 6444601

ITALIA

Ministero dello Sviluppo Economico

Direzione Generale per la Politica Commerciale

DIV. III

Viale America, 341

I-00144 Roma

Faks (39) 06 59 93 26 36

E-post: dgpci.div3@mise.gov.it

ΚΥΠΡΟΣ

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Υπηρεσία Εμπορίου

Μονάδα Έκδοσης Αδειών Εισαγωγής/Εξαγωγής

Οδός Ανδρέα Αραούζου Αρ. 6

CY-1421 Λευκωσία

Φαξ (357) 22 37 51 20

LATVIJA

Latvijas Republikas Ārlietu ministrija

K. Valdemāra iela 3

LV-1395 Rīga

Fakss: +371–67 828 121

LIETUVA

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija

Investicijų ir eksporto departamentas

Gedimino pr. 38/2

LT-01104 Vilnius

Faks. +370 706 64 762

LUXEMBOURG

Ministère de l'économie et du commerce extérieur

Office des licences

BP 113

L-2011 Luxembourg

Faks (352) 46 61 38

MAGYARORSZÁG

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

Margit krt. 85.

HU-1024 Budapest

Faks (36–1) 336 73 02

MALTA

Diviżjoni għall-Kummerċ

Servizzi Kummerċjali

Lascaris

MT-Valletta CMR02

Faks (356) 25 69 02 99

NEDERLAND

Belastingdienst/Douane centrale dienst voor in- en uitvoer

Postbus 30003, Engelse Kamp 2

NL-9700 RD Groningen

Faks (31–50) 523 23 41

ÖSTERREICH

Bundesministerium für Wissenschaft, Forschung und Wirtschaft

Abteilung C2/9 – Außenwirtschaftskontrolle

A- 1011 Wien, Stubenring 1

POST.C29@bmwfw.gv.at

Faks 01/71100/8366

POLSKA

Ministerstwo Gospodarki

Plac Trzech Krzyży 3/5

00–507 Warszawa

Polska

Faks (48–22) 693 40 21/693 40 22

PORTUGAL

Ministério das Finanças

Autoridade Tributária e Aduaneira

Rua da Alfândega, n.o 5, r/c

P-1149-006 Lisboa

Faks (+ 351) 218 81 39 90

ROMÂNIA

Ministerul Economiei, Comerțului și Relațiilor cu Mediul de Afaceri

Departamentul de Comerț Exterior și Relații Internaționale

Direcția Politici Comerciale

Calea Victoriei, nr. 152, sector 1,

București 010096

Tel: +40 40 10 504

Faks +40 40 10 594

e-post: dgre@dce.gov.ro

SLOVENIJA

Ministrstvo za finance

Carinska uprava Republike Slovenije

Carinski urad Jesenice

Spodnji plavž 6C

SI-4270 Jesenice

Faks (386–4) 297 44 72

SLOVENSKO

Ministerstvo hospodárstva

Mierová 19

827 15 Bratislava 212

Slovenská republika

Faks (421–2) 43 42 39 15

SUOMI/FINLAND

Tulli

PL 512

FI-00101 Helsinki

Sähkoposti: kirjaamo@tulli.fi<mailto:kirjaamo@tulli.fi

Tullen

PB 512

FI-00101 Helsingfors

E-mail: kirjaamo@tulli.fi<mailto:kirjaamo@tulli.fi

SVERIGE

Kommerskollegium

Box 6803

S-113 86 Stockholm

Faks (46–8) 30 67 59

UNITED KINGDOM

Department of Trade and Industry

Import Licensing Branch

Queensway House — West Precinct

Billingham

UK-TS23 2NF

Faks (44-1642) 36 42 69

29.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 115/48

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/671,

28. aprill 2016,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. aprill 2016

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	268,0
	MA	87,9
	ZZ	178,0
0707 00 05	MA	83,2
	TR	118,9
	ZZ	101,1
0709 93 10	MA	95,4
	TR	128,0
	ZZ	111,7
0805 10 20	AR	115,8
	EG	46,6
	IL	85,7
	MA	58,2
	TR	34,3
	ZZ	68,1
0805 50 10	TR	130,3
	ZA	143,4
	ZZ	136,9
0808 10 80	AR	111,1
	BR	101,9
	CL	125,4
	CN	73,3
	NZ	140,7
	US	195,0
	ZA	97,7
	ZZ	120,7
0808 30 90	AR	140,2
	CL	101,3
	CN	93,1
	ZA	124,3
	ZZ	114,7

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 115

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 29. aprill 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa Liidu ning Trinidadi ja Tobago Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu jõustumise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/662, 1. aprill 2016, ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2017, 2018 ja 2019, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega ( 1 )	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/663, 26. aprill 2016, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/664, 26. aprill 2016, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	19
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/665, 26. aprill 2016, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	22
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/666, 26. aprill 2016, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	25
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/667, 27. aprill 2016, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2368/2002 Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta töötlemata teemantide rahvusvahelises kaubanduses	28
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/668, 27. aprill 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	31
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/669, 28. aprill 2016, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 808/2014 seoses maaelu arengu programmide muudatuste ja sisuga, kõnealuste programmide avalikustamisega ning loomühikutesse ümberarvutamise määradega	33
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/670, 28. aprill 2016, millega kehtestatakse liidu eelnev järelevalve teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi üle	37
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/671, 28. aprill 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	48


	(1) EMPs kohaldatav tekst