26.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 109/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/646,

20. aprill 2016,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EÜ) nr 715/2007 on üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2007/46/EÜ (2) ette nähtud tüübikinnitusmenetlust käsitlevatest eraldiseisvatest õigusaktidest.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 715/2007 on nähtud ette, et uued kergeveokid peavad vastama teatavatele heitkoguste piirväärtustele, ning kehtestatud teabele juurdepääsu lisanõuded. Selle määruse täpsed tehnilised rakendussätted võeti vastu komisjoni määrusega (EÜ) nr 692/2008 (3).

(3)

Komisjon on määruses (EÜ) nr 692/2008 kehtestatud tüübikinnitusega seotud menetlusi, katseid ja nõudeid oma uuringutele ja komisjonivälistele allikatele toetudes põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et Euro 5/6 sõidukite tegelikus liikluses teel tekkivad heitkogused ületavad oluliselt heitkoguseid, mida on mõõdetud regulatiivses uues Euroopa sõidutsüklis (New European Driving Cycle, NEDC), eriti diiselsõidukite NOx-heite osas.

(4)

Mootorsõidukite tüübikinnituse heitega seotud nõudeid on Euroopa standardite kasutuselevõtmise ja hilisema läbivaatamisega järk-järgult oluliselt karmistatud. Kuigi üldiselt on sõidukite heitkogused reguleeritud saasteainete osas oluliselt vähenenud, siis diiselmootorite NOx-heite osas ei ole seda toimunud (eriti kergsõidukite puhul). Seetõttu on vaja olukorra parandamiseks võtta meetmeid.

(5)

Määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 10 määratletud katkestusseadmed, mis vähendavad heitekontrolli taset, on keelatud. Hiljutised sündmused on näidanud, et selles aspektis tuleb nõuete täitmise tagamist tugevdada. Seepärast on asjakohane nõuda, et tootja poolt tüübikinnituse andmisel kohaldatava heitekontrollistrateegia üle tehtaks paremat järelevalvet, järgides põhimõtteid, mida juba kohaldatakse raskeveokite suhtes vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI määrus) ja selle rakendusmeetmetele.

(6)	Diiselsõidukite NOx-heite probleemi lahendamine peaks aitama vähendada praegu püsivalt kõrget NO2-kontsentratsiooni ümbritsevas õhus; nimetatud kontsentratsioon kujutab endast suurt ohtu inimeste tervisele.

(7)

Komisjon moodustas 2011. aasta jaanuaris kõiki huvitatud sidusrühmi koondava töörühma, et töötada välja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste (real driving emission, RDE) katsemenetlus, mis peegeldaks paremini teel mõõdetud heitkoguseid. Pärast põhjalikke tehnilisi arutelusid on sel eesmärgil kasutatud määruses (EÜ) nr 715/2007 osutatud võimalust, st kaasaskantavaid heitemõõtesüsteeme (portable emission measurement systems, PEMS) ning piirnormide mitteületamise (not-to-exceed, NTE) põhimõtet.

(8)

Tuginedes sidusrühmadega CARS 2020 protsessis (4) kokkulepitule, tuleks RDE katsemenetlused kehtestada kahes etapis: esimese üleminekuperioodi ajal tuleks katsemenetlusi kasutada ainult järelevalve eesmärgil ning pärast seda tuleks neid kasutada koos siduvate koguseliste RDE nõuetega kõigi uute tüübikinnituste ja uute sõidukite puhul.

(9)

RDE katsemenetlused võeti kasutusele komisjoni määrusega (EL) 2016/427 (5). Nüüd on vaja kehtestada koguselised RDE nõuded, et piirata sõidukite heitgaase kõikides tavapärastes kasutustingimustes kooskõlas määruses (EÜ) nr 715/2007 sätestatud heite piirväärtustega. Selleks tuleks arvesse võtta mõõtmismenetluste statistilisi ja tehnilisi ebatäpsusi.

(10)

Selleks et võimaldada tootjatel tootmist järk-järgult RDE normidele vastavaks kohandada, tuleks lõplikud koguselised RDE nõuded kasutusele võtta kahes järjestikuses etapis. Esimeses etapis, mis peaks algama 4 aastat pärast kuupäevi, mil Euro 6 standardi kohaldamine muutub kohustuslikuks, tuleks kohaldada vastavustegurit 2,1. Teine etapp peaks algama 1 aasta ja 4 kuud pärast esimest etappi ja selle puhul tuleks nõuda määruses (EÜ) nr 715/2007 sätestatud NOx-heite piirväärtuse 80 mg/km täielikku järgimist; sellele lisaks tuleks kohaldada marginaali, mis võtab arvesse kaasaskantavate heitemõõtesüsteemide (PEMS) kasutamisega kaasnevat täiendavat mõõtemääramatust.

(11)

Kuigi on oluline, et RDE katse hõlmaks kõiki võimalikke sõidusituatsioone, tuleks samal ajal vältida olukorda, kus katsetatava sõidukiga sõidetakse ettekavatsetult selliselt, et saavutada katse positiivne või negatiivne tulemus mitte sõiduki tehnilise soorituse, vaid ekstreemse sõiduviisi tulemusena. Seepärast võetakse selliste olukordade lahendamiseks kasutusele RDE katsete täiendavad piirtingimused.

(12)

Iga konkreetse PEMS-teekonna sõidutingimused on juba oma laadilt sellised, et need ei pruugi täielikult vastata sõiduki kasutamise normaaltingimustele. Seepärast võib selliste teekondade heitekontrolli rangus varieeruda. Sellest tulenevalt ja et võtta arvesse mõõtmismenetluste statistilisi ja tehnilisi ebatäpsusi, võidakse tulevikus võtta iga konkreetse PEMS-teekonna suhtes kohaldatavate NTE-heitepiiride puhul arvesse selliste teekondade karakteristikuid, mida kirjeldatakse teatavate mõõdetavate parameetritega, mis on seotud näiteks sõidudünaamika või töökoormusega. Sellise põhimõtte järgimine ei tohiks nõrgendada RDE katsemenetluse keskkonnamõju ega tõhusust, mida tuleks tõendada eelretsenseeritud teadusuuringuga. Lisaks tuleks PEMS-teekonna heitekontrolli ranguse hindamisel arvesse võtta üksnes parameetreid, mida saab õigustada objektiivsete teaduslike põhjustega, mitte üksnes mootori, saastetõrjeseadme või heitekontrollisüsteemi kalibreerimisega.

(13)

Pidades silmas vajadust kontrollida NOx-heidet linnas, tuleb viivitamata kaaluda RDE katse linna-, asulavälise ja kiirteesõidu suhtelise kaalu muutmist, tagamaks, et praktikas saavutatakse väike vastavustegur, mis kujutaks endast kolmandas RDE õigusaktide paketis sõidudünaamikaga seotud täiendavat piirtingimust, mille ületamise korral kohaldatakse laiendatud tingimusi alates esimese etapi alguskuupäevadest.

(14)

Komisjon jälgib RDE katsemenetluse suhtes kohaldatavaid sätteid ja kohandab neid, et võtta arvesse uusi sõidukitehnoloogiaid ja tagada sätete tõhusus. Samuti kontrollib komisjon igal aastal lõpliku vastavusteguri taseme asjakohasust, pidades silmas tehnika arengut. Eelkõige kontrollib ta kaht PEMSi heiteandmete hindamisel kasutatavat meetodit, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 692/2008 IIIA lisa liidetes 5 ja 6, eesmärgiga töötada välja ühtne meetod.

(15)	Seepärast on asjakohane määrust (EÜ) nr 692/2008 vastavalt muuta.

(16)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt.

Artiklile 2 lisatakse punktid 43 ja 44:

„43. „põhiline heitekontrollistrateegia“ (edaspidi „BES“)– heitekontrollistrateegia, mis on aktiivne mootori käituskiiruse ja -koormuse vahemikus, kui heitekontrolli abistrateegia ei ole aktiveeritud;

44. „täiendav heitekontrollistrateegia“ (edaspidi „AES“)– heitekontrollistrateegia, mis aktiveerub ning asendab või muudab BESi teataval konkreetsel eesmärgil ja reageerib konkreetsetele ümbritseva keskkonna ja/või töötingimustele ning on kasutusel üksnes nimetatud tingimuste korral.“

2)	Artikli 3 lõikes 10 asendatakse kolmas lõik järgmisega: „Kolme aasta jooksul pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 4 nimetatud kuupäevi ja nelja aasta jooksul pärast artikli 10 lõikes 5 nimetatud kuupäevi kohaldatakse järgmisi sätteid:“

3)	Artikli 3 lõike 10 punkt a asendatakse järgmise tekstiga: „IIIA lisa punkti 2.1 nõudeid ei kohaldata.“

Artiklile 5 lisatakse lõiked 11 ja 12:

„11.

Tootja esitab ka laiendatud dokumentatsiooni, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	teave kõikide AESide ja BESide töö kohta, sealhulgas mis tahes AESi modifitseeritud parameetrite kirjeldus ja AESi töö piirtingimused ning viited selle kohta, millised AESid ja BESid on tõenäoliselt aktiivsed käesolevas määruses sätestatud katsemenetlustele vastavates tingimustes;

b)	toitesüsteemi kontrolli põhimõtte, jaotusfaaside strateegiate ja lülituspunktide kirjeldus kõikide töötamistingimuste korral.

12.

Lõikes 11 nimetatud laiendatud dokumentatsioon on rangelt konfidentsiaalne. Seda võib säilitada tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse äranägemisel tootja. Kui dokumente säilitab tootja, identifitseerib ja dateerib dokumendipaketi pärast selle läbivaatamist ja kinnitamist tüübikinnitusasutus. See tehakse tüübikinnitusasutusele kontrollimiseks kättesaadavaks kinnituse andmise ajal või igal ajal kinnituse kehtivuse perioodil.“

5)	I lisa 6. liidet muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

6)	IIIA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

(3) Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).

(4) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava“ (COM(2012) 636 lõplik).

(5) Komisjoni 10. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/427, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega (ELT L 82, 31.3.2016, lk 1).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa 6. liite tabelit 1 muudetakse järgmiselt:

(1)

read ZD, ZE, ZF asendatakse järgmisega:

„ZD	Euro 6c	Euro 6–2	M, N1 I klass	otto-, diiselmootor	1.9.2018	31.8.2019
ZE	Euro 6c	Euro 6–2	N1 II klass	otto-, diiselmootor	1.9.2019	31.8.2020
ZF	Euro 6c	Euro 6–2	N1 III klass, N2	otto-, diiselmootor	1.9.2019	31.8.2020“

(2)

rea ZF järele lisatakse järgmised read:

„ZG	Euro 6d-TEMP	Euro 6–2	M, N1 I klass	otto-, diiselmootor	1.9.2017	1.9.2019	31.12.2020
ZH	Euro 6d-TEMP	Euro 6–2	N1 II klass	otto-, diiselmootor	1.9.2018	1.9.2020	31.12.2021
ZI	Euro 6d-TEMP	Euro 6–2	N1 III klass, N2	otto-, diiselmootor	1.9.2018	1.9.2020	31.12.2021
ZJ	Euro 6d	Euro 6–2	M, N1 I klass	otto-, diiselmootor	1.1.2020	1.1.2021
ZK	Euro 6d	Euro 6–2	N1 II klass	otto-, diiselmootor	1.1.2021	1.1.2022
PLN	Euro 6d	Euro 6–2	N1 III klass, N2	otto-, diiselmootor	1.1.2021	1.1.2022“

(3)

Tabeli selgitusse lisatakse „Euro 6b“ heitestandardit käsitleva lõigu järele järgmised lõigud:

„„Euro 6c“ heitestandard= täielikud „Euro 6“ heitenõuded, kuid ilma koguseliste RDE nõueteta, st „Euro 6b“ heitestandard, tahkete osakeste lõplikud arvulised piirmäärad ottomootoriga sõidukite puhul, E10 ja B7 etalonkütuse kasutamine (vajaduse korral), mida hinnatakse kohustusliku laboratoorse katsetsükli käigus, ning RDE katsed ainult järelevalve eesmärgil (NTE piirnorme kohaldamiseta);

„Euro 6d-TEMP“ heitestandard= täielikud „Euro 6“ heitenõuded, st „Euro 6b“ heitestandard, tahkete osakeste lõplikud arvulised piirmäärad ottomootoriga sõidukite puhul, E10 ja B7 etalonkütuse kasutamine (vajaduse korral), mida hinnatakse kohustusliku laboratoorse katsetsükli käigus, ning RDE katsed ajutiste vastavustegurite kontrollimiseks;“

(4)

tabeli selgituses asendatakse „Euro 6c“ heitestandardit käsitlev lõik järgmisega:

„„Euro 6d“ heitestandard= täielikud „Euro 6“ heitenõuded, st „Euro 6b“ heitestandard, tahkete osakeste lõplikud arvulised piirmäärad ottomootoriga sõidukite puhul, E10 ja B7 etalonkütuse kasutamine (vajaduse korral), mida hinnatakse kohustusliku laboratoorse katsetsükli käigus, ning RDE katsed lõplike vastavustegurite kontrollimiseks;“.

II LISA

Määruse (EÜ) nr 692/2008 IIIA lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

Punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1. Heidete mitteületatatvad piirnormid

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 715/2007 tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tavapärase kasutusaja jooksul on heide, mis on määratud kindlaks vastavalt käesolevale lisale ja mis tekib vastavalt käesolevale lisale tehtud mis tahes RDE katse käigus, suurem kui järgmised mitteületatavad (not-to-exceed (NTE)) piirmäärad:

NTEpollutant = CFpollutant × TF(p1,…, pn) × EURO-6,

kus EURO-6 on määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 esitatud kohaldatav Euro 6 heite piirmäär.“

(2)

Lisatakse punktid 2.1.1, 2.1.2 ja 2.1.3:

„2.1.1. Lõplikud vastavustegurid

Saasteaine vastavustegur CFpollutant määratletakse järgmiselt:

Saasteaine	Lämmastikoksiidide mass (NOx)	Tahkete osakeste arv (PN)	Süsinikmonoksiidi (CO) mass (1)	Süsivesinike üldmass (THC)	Kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NOx)
CFpollutant	1 + marginaal, kusjuures marginaal = 0,5	määratakse kindlaks	—	—	—

„Marginaal“ on parameeter, millega võetakse arvesse PEMS-seadmete kasutamisega kaasnevat täiendavat mõõtemääramatust, mida kontrollitakse kord aastas, ja mida PEMS-menetluse kvaliteedi paranedes või tehnika arenedes läbi vaadatakse.

2.1.2. Ajutised vastavustegurid

Erandina punktist 2.1.1 kohaldatakse 5 aasta ja 4 kuu jooksul pärast määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kuupäevi ning tootja nõudmise korral järgmisi ajutisi vastavustegureid:

Saasteaine	Lämmastikoksiidide mass (NOx)	Tahkete osakeste arv (PN)	Süsinikmonoksiidi (CO) mass (2)	Süsivesinike üldmass (THC)	Kõigi süsivesinike ja lämmastikoksiidide mass kokku (THC + NOx)
CFpollutant	2,1	määratakse kindlaks	—	—	—

Ajutiste vastavustegurite kohaldamine märgitakse sõiduki vastavussertifikaadile.

2.1.3. Ülekandefunktsioonid

Punktis 2.1 osutatud ülekandefunktsiooni TF(p1,…, pn) väärtus on 1 parameetrite pi (i = 1,…,n) kogu ulatuses.

Kui ülekandefunktsiooni TF(p1,…, pn) muudetakse, tuleb seda teha viisil, mis ei kahjusta RDE katsemenetluse keskkonnamõju ega tõhusust. Eelkõige kehtivad järgmised tingimused:

∫ TF (p1,…, pn ) * Q (p1,…, pn ) dp = ∫ Q (p1,…, pn ) dp

Kus:

—	dp tähendab integraali parameetrite pi (i = 1,…,n) kogu ulatuses

—	Q(p1,…, pn) on tegelikus liikluses parameetritele pi (i = 1,…,n) vastava olukorra tõenäosuse tihedus.“

(3)

Lisatakse punkt 3.1.0:

„3.1.0.

Punktis 2.1 esitatud nõuded tuleb täita PEMS-teekonna linnasõidu ja tervikteekonna osas. Tootja valikul peab olema täidetud vähemalt ühe punkti tingimused kahest:

3.1.0.1.

Mgas,d,t ≤ NTEpollutant ja Mgas,d,u ≤ NTEpollutant , võttes arvesse käesoleva lisa punkti 2.1, 5. liite punktide 6.1 ja 6.3 määratlusi ning seadel gas = pollutant.

3.1.0.2.

Mw,gas,d ≤ NTEpollutant and Mw,gas,d,U ≤ NTEpollutant , võttes arvesse käesoleva lisa punkti 2.1 ja 6. liite punkti 3.9 määratlusi ning seadel gas = pollutant.“

(4)	Punkt 5.3 jäetakse välja.

(5)

Punkt 5.4 asendatakse järgmisega:

„5.4. Dünaamilised tingimused

Dünaamilised tingimused hõlmavad tee tõusu, vastutuule ja sõidudünaamika (kiirendused, aeglustused) ja lisasüsteemide mõju katsesõiduki energia tarbimisele ja heidetele. Dünaamiliste tingimuste normaalsust kontrollitakse pärast katse sooritamist, kasutades salvestatud PEMS-andmeid. Selline kontrollimine toimub kahes etapis:

5.4.1.

Sõidudünaamika üldist liigsust või puudujääki teekonna jooksul kontrollitakse käesoleva lisa 7a liites kirjeldatud meetodi kohaselt.

5.4.2.

Kui teekonda peetakse punkti 5.4.1 kohaste kontrollimiste tulemusena kehtivaks, tuleb kohaldada käesoleva lisa 5. ja 6. liites sätestatud dünaamiliste tingimuste normaalsuse kontrollimise meetodeid. Iga meetod sisaldab viidet dünaamilistele tingimustele, võrdlusandmete vahemikku ja minimaalse kaetuse nõudeid, et saavutada kehtiv katse.“

(6)

Punkt 6.8 asendatakse järgmisega:

„6.8.

Teekonna linnasõidu osa keskmine kiirus (kaasa arvatud peatused) peaks olema 15–40 km/h. Peatused, mida määratletakse sõiduki kiirusena alla 1 km/h, peavad moodustama 6–30 % linnasõidu ajast. Linnasõit peab sisaldama mitut peatust, mis on 10 sekundit või pikemad. Kui peatus kestab kauem kui 180 sekundit, jäetakse sellisele liiga pikale peatusele järgneva 180 sekundi heide hindamisest välja.“

(7)	Punkti 6.11 lisatakse järgmine lause: „Lisaks sellele peab proportsionaalne kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus olema väiksem kui 1 200 m/100 km ning see tuleb määrata vastavalt 7.b liitele.“

(8)

Punkt 9.5 asendatakse järgmisega:

„9.5.

Kui konkreetses ajavahemikus on keskkonnatingimusi laiendatud vastavalt punktile 5.2, siis jagatakse vastavalt 4. liitele arvutatud selle konkreetse ajavahemiku heide väärtusega 1,6 enne nende selle lisa nõuetele vastavuse hindamist.“

(9)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

a)	punkti 3.4.6 lisatakse järgmine lause: „Sõiduki kabiinist väljapoole jäävate PEMS-komponentide kinnituste ja osade turvavalgustus võib saada toidet sõiduki akult.“;

b)	punkti 4.5 lisatakse järgmine lause: „Analüsaatori triivi minimeerimiseks tuleks analüsaatorite nullväärtuse ja mõõtevahemiku kalibreerimine teha ümbritseval temperatuuril, mis vastab võimalikult täpselt katseseadmete temperatuurile RDE katsesõidu ajal.“

(10)

2. liite tabeli 4 joonealune märkus 2 punktis 1.1 asendatakse järgmisega:

„(2)

See üldnõue kehtib ainult kiirussensorile. Kui sõiduki kiirust kasutatakse selliste parameetrite, nagu kiirendus või kiiruse ja positiivse kiirenduse produkt (RPA), kindlaksmääramiseks, peab kiirussignaali täpsus kiirusel üle 3 km/h ja sagedusel 1Hz olema 0,1 %. Täpsusnõuet saab täita, kasutades ratta pöörlemissageduse andurit.“

(11)

6. liite punktis 2 kustutatakse järgmine määratlus:

„ai	tegelik kiirendus ajaetapil i, kui see pole muu väärtus, mis on määratletud võrrandis: , [m/s2]“.

(12)

6. liite punkti 2 lisatakse järgmised määratlused:

„	Heitgaasi komponendi „gas“ kaalutud heite väärtus kõigi sekundite i alamkogumi kohta, kusjuures vi < 60 km/h, g/s
Mw,gas,d,U	Heitgaasi komponendi „gas“ kaalutud kaugusspetsiifilised heitkogused kõigi sekundite i alamkogumi kohta, kusjuures vi < 60 km/h, g/km
	Sõiduki kaalutud kiirus ratta võimsusklassis j, km/h“.

(13)	6. liite punkti 3.1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Tegelik rattavõimsus Pr,i on kogu võimsus, mis on vajalik õhu- ja veeretakistuse, tee kalde, sõiduki pikiinertsi ja rataste pöördinertsi ületamiseks.“

(14)

6. liite punkt 3.2. asendatakse järgmisega:

„3.2. Liikuvate keskmiste liigitamine linna-, asulavälise ja kiirteesõidu alusel

Standardsed võimsuse sagedused on määratletud linnasõidu ja kogu teekonna kohta (vt punkt 3.4) ning linnasõidu ja teekonna kogupikkuse osas hinnatakse heitkoguseid eraldi. Vastavalt punktile 3.3 arvutatud 3 sekundilised liikuvad keskmised jaotatakse seejärel linna- ja linnavälise sõidu tingimustele vastavalt konkreetse sekundi i kiirussignaalile (vi), mis on toodud tabelis 1–1.

Tabel 1–1

Kiirusvahemikud katseandmete jaotamiseks linna-, asulavälise ja kiirteesõidu tingimustele vastavalt võimsuse liigitamise meetodile

	Linn	Maapiirkond	Kiirtee
vi [km/h]	0 kuni ≤ 60	> 60 kuni ≤ 90	> 90“

(15)

6. liite punkt 3.9. asendatakse järgmisega:

„3.9. Konkreetse kauguse kaalutud heidete taseme arvutamine

Heidete ajapõhised kaalutud keskmised teisendatakse kauguspõhisteks heitkogusteks, kui linnasõidu andmekogum ja kogu andmekogum on järgmine:

Kogu teekonna kohta: Formula

Teekonna linnasõidu osa kohta: Formula

Järgmiste valemite abil arvutatakse linnasõidu ja teekonna kogupikkuse kohta järgmiste saasteainete kaalutud keskmised:

Mw,NOx,d	kaalutud NOx katse tulemus [mg/km]
Mw,NOx,d,U	kaalutud NOx katse tulemus [mg/km]
Mw,CO,d	kaalutud CO katse tulemus [mg/km]
Mw,CO,d,U	kaalutud CO katse tulemus [mg/km]“

(16)

Lisatakse 7.a ja 7.b liide:

„

7.a liide

Üldise teekonna dünaamika kontrollimine

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse üldise teekonna dünaamika kontrollimiseks, dünaamika üldise ülejäägi või puudumise määramiseks linna-, asulavälisel ja kiirteesõidul mõeldud arvutusmenetlusi.

2. SÜMBOLID

SPK Suhteline positiivne kiirendus

„kiirenduse resolutsioon ares “ minimaalne kiirendus > 0 mõõdetuna m/s2

Koondandmete T4253H siluja

„positiivne kiirendus apos “ kiirendus [m/s2] suurem kui 0,1 m/s2

Indeks (i) viitab ajaetapile

Indeks (j) viitab positiivse kiirenduse andmekogumi ajaetapile

Indeks (k) viitab kategooriale (t = kokku, u = linn, r = asulaväline, m = kiirtee)

Δ	–	erinevus
>	–	suurem kui
≥	–	suurem või võrdne
%	–	protsent
<	–	väiksem kui
≤	–	väiksem või võrdne
a	–	kiirendus [m/s2]
ai	–	kiirendus ajaetapil i [m/s2]
apos	–	positiivne kiirendus üle 0,1 m/s2 [m/s2]
apos,i,k	–	positiivne kiirendus üle 0,1 m/s2 ajaetapil i, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosi [m/s2]
ares	–	kiirenduse resolutsioon [m/s2]
di	–	ajaetapil i läbitud vahemaa [m]
di,k	–	ajaetapil i läbitud vahemaa linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel [m]
Mk	–	proovide arv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel positiivse kiirendusega üle 0,1 m/s2
Nk	–	proovide koguarv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel ning kogu teekonnal
RPAk	–	linna-, asulaväliste ja kiirteeosade suhteline positiivne kiirendus [m/s2 või kWs/(kg × km)]
tk	–	linna-, asulaväliste ja kiirteeosade ning kogu teekonna kestus [s]
v	–	sõiduki kiirus [km/h]
vi	–	sõiduki tegelik kiirus ajaetapil i [km/h]
vi,k	–	sõiduki tegelik kiirus ajaetapil i, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosadel [km/h]
(v · a)i	–	sõiduki tegelik kiirus kiirenduse kohta ajaetapil i [m2/s3 või W/kg]
(v · apos)j,k	–	sõiduki tegelik kiirus positiivne kiirenduse kohta üle 0,1 m/s2 ajaetapil i, arvestades linna-, asulaväliseid ja kiirteeosi [m2/s3 või W/kg]
(v · apos)k _[95]	–	sõiduki kiiruse ja positiivse kiirenduse korrutise 95. protsentiil linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel üle 0,1 m/s2 [m2/s3 või W/kg]
	–	sõiduki keskmine kiirus linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel [km/h]

3. TEEKONNA NÄITAJAD

3.1. Arvutused

3.1.1. Andmete eeltöötlus

Dünaamilised parameetrid nagu kiirendus, v · apos või SPK määratakse kiirusel üle 3 km/h ja diskreetimissagedusega 1 Hz kiirusesignaali abil, mille täpsus on 0,1 %. Nimetatud täpsusnõue täidetakse üldjuhul ratta (pöörlemis)kiiruse signaalide abil.

Kiirusekõverat kontrollitakse vigaste või ebatõenäoliste lõikude avastamiseks. Sõiduki kiiruskõvera selliseid lõike iseloomustavad astmed, hüpped, astangulised kiiruskõverad või puuduvad väärtused. Lühikesed vigased lõigud korrigeeritakse, näiteks andmete interpoleerimise või sekundaarse kiirusesignaaliga võrdlemise teel. Alternatiivina võiks vigaseid lõike sisaldavad lühikesed teekonnad järgnevast andmete analüüsist välja jätta. Teisel etapil järjestatakse kiirenduse väärtused kasvavalt, et määrata kiirenduse resolutsioon ares = (kiirenduse minimaalne väärtus > 0).

Kui ares ≤ 0,01 m/s 2, siis on sõiduki kiiruse mõõtmine piisavalt täpne.

Kui 0,01 < ares ≤ rmax m/s2, siis silutakse T4253 Hanni filtriga.

Kui ares > rmax m/s2, siis on teekond kehtetu.

T4253 Hanni filter sooritab järgmised arvutused: Siluja arvutab esiteks jooksva mediaani neljast, mis keskendatakse arvutades mediaani kahest. Seejärel silub ta need väärtused taas, kohaldades jooksvat mediaani viiest, jooksvat mediaani kolmest ja siludes Hanni meetodil (kasutades kaalutud keskmisi). Jäägid arvutatakse lahutades silutud read algsetest. Seejärel korratakse kogu kirjeldatud protsessi arvutatud jääkide peal. Lõpuks arvutatakse silutud jäägid, lahutades protsessi esimeses faasis saadud silutud väärtused.

Õige kiirusekõver on punktis 3.1.2 kirjeldatud edasiste arvutuste ja lahterdamise alus.

3.1.2. Vahemaa, kiirenduse ja v · a

Järgmine arvutus sooritatakse üle kogu ajapõhise kiirusekõvera (1 Hz resolutsiooniga) alates sekundist 1 kuni sekundini tt (viimase sekundini).

Vahemaa muut andmeproovi kohta arvutatakse järgmiselt:

di = vi /3,6, i = 1 to Nt

Kus:

di on ajaetapil i läbitud vahemaa [m]

v i sõiduki tegelik kiirus ajaetapil i [km/h]

N t on proovide koguarv

Kiirendus arvutatakse järgmiselt:

ai = (v i + 1 – v i – 1)/(2 · 3,6), i = 1 to Nt

Kus:

ai on kiirendus ajaetapil i [m/s2]. Kui i = 1: vi – 1 = 0, kui i = Nt : vi + 1 = 0.

Sõiduki kiiruse ja kiirenduse korrutis arvutatakse järgmiselt:

(v · a)i = vi · ai /3,6, i = 1 to Nt

Kus:

(v · a)i on sõiduki tegeliku kiiruse ja kiirenduse korrutis ajaetapil i [m2/s3 või W/kg]

3.1.3. Tulemuste lahterdamine

Pärast ai ja (v · a)i väljaarvutamist, järjestatakse väärtused vi , di , ai ja (v · a)i sõiduki kiiruse kasvamise järjekorras.

Kõik andmekogumid, mille vi ≤ 60 km/h, kuuluvad „linnakiiruse“ lahtrisse, kõik andmekogumid, mille 60 km/h < vi ≤ 90 km/h, kuuluvad „asulavälise“ kiiruse lahtrisse ning kõik andmekogumid, mille vi > 90 km/h, kuuluvad „kiirtee“ kiiruse lahtrisse.

Nende andmekogumite arv, mille kiirendusväärtused ai > 0,1 m/s2, peab olema igas lahtris vähemalt 150.

Sõiduki keskmine kiirus Formula iga kiiruselahtri kohta arvutatakse järgmiselt:

Formula , i = 1 to Nk,k = u,r,m

Kus:

Nk on proovide koguarv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel.

3.1.4. v · apos_[95] arvutamine kiiruselahtri kohta

v · apos väärtuste 95. protsentiil arvutatakse järgmiselt:

(v · a) i,k väärtused järjestatakse igas kiiruselahtris kasvavas järjekorras kõigi andmekogumite puhul, mille ai,k ≥ 0,1 m/s2 ja määratakse kindlaks nende proovide koguarv Mk .

Seejärel omistatakse neile (v · apos ) j,k väärtustele, mille ai,k ≥ 0,1 m/s2 , protsentiilväärtused järgmiselt:

Madalaim v · apos väärtus saab protsentiili 1/Mk , sellest järgmine 2/Mk , kolmas 3/Mk ning kõrgeim väärtus saab protsentiili Mk /Mk = 100 %.

(v · apos ) k _[95] on (v · apos ) j,k väärtus, mille j/Mk = 95 %. Kui tingimust j/Mk = 95 % ei saa täita, arvutatakse (v · apos ) k _[95] järjestikuliste proovide j ja j + 1, mille j/Mk < 95 % ja (j + 1)/Mk > 95 %, lineaarse interpoleerimise teel.

Suhteline positiivne kiirendus kiiruselahtri kohta arvutatakse järgmiselt:

RPAk = Σ j (Δt · (v · apos ) j,k )/Σ idi,k , j = 1 to Mk,i = 1 to Nk,k = u,r,m

Kus:

RPAk on linna-, asulaväliste ja kiirteeosade suhteline positiivne kiirendus [m/s2 või kWs/(kg*km)]

Δt	1-sekundine ajavahe
Mk	positiivse kiirendusega proovide arv linna-, asulavälistel ja kiirteeosadel
Nk	linna-, asulaväliste ja kiirtee osade proovide koguarv

4. TEEKONNA KEHTIVUSE KONTROLLIMINE

4.1.1. v*apos_[95] kontrollimine kiiruselahtri kohta (v on väljendatud [km/h])

Kui tingimused Formula

Formula

on täidetud, on teekond kehtetu.

Kui Formula ja tingimus Formula on täidetud, on teekond kehtetu.

4.1.2. SPK kontrollimine kiiruselahtri kohta

Kui Formula ja tingimus Formula on täidetud, on teekond kehtetu.

Kui Formula ja tingimus RPAk < 0,025 on täidetud, on teekond kehtetu.

7.b liide

Menetlus teekonna kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse määramiseks

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse RDE-teekonna kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse määramise menetlust.

2. SÜMBOLID

d(0)	–	vahemaa teekonna alguses [m]
d	–	kumulatiivne läbitud vahemaa asjaomases diskreetses teekonna punktis [m]
d0	–	kuni mõõtmiseni läbitud kumulatiivne vahemaa vahetult enne asjaomast teekonna punkti d [m]
d1	–	kuni mõõtmiseni läbitud kumulatiivne vahemaa vahetult pärast asjaomast teekonna punkti d [m]
da	–	teekonna võrdluspunkt asukohas d(0) [m]
de	–	kumulatiivne läbitud vahemaa kuni viimase diskreetse teekonna punktini [m]
di	–	hetkevahemaa [m]
dtot	–	kogu katsevahemaa [m]
h(0)	–	sõiduki kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli teekonna alguses [m merepinnast]
h(t)	–	sõiduki kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli punktis t [m merepinnast]
h(d)	–	sõiduki kõrgus teekonna punktis d [m merepinnast]
h(t – 1)	–	sõiduki kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli punktis t – 1 [m merepinnast]
hcorr(0)	–	korrigeeritud kõrgus vahetult enne vastavat teekonna punkti d [m merepinnast]
hcorr(1)	–	korrigeeritud kõrgus vahetult pärast vastavat teekonna punkti d [m merepinnast]
hcorr(t)	–	sõiduki korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t [m merepinnast]
hcorr(t – 1)	–	sõiduki korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t – 1 [m merepinnast]
hGPS, i	–	sõiduki GPSiga mõõdetud hetkekõrgus [m merepinnast]
hGPS(t)	–	sõiduki andmepunktis t GPSiga mõõdetud kõrgus [m merepinnast]
hint(d)	–	interpoleeritud kõrgus asjaomases diskreetses teekonna punktis d [m merepinnast]
hint,sm,1(d)	–	silutud interpoleeritud kõrgus pärast esimest silumisfaasi asjaomases diskreetses teekonna punktis d [m merepinnast]
hmap(t)	–	sõiduki kõrgus topograafilise kaardi alusel andmepunktis t [m merepinnast]
Hz	–	herts
km/h	–	kilomeetrit tunnis
m	–	meeter
roadgrade,1(d)	–	tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonna punktis d pärast silumise esimest faasi [m/m]
roadgrade,2(d)	–	tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonna punktis d pärast silumise teist faasi [m/m]
sin	–	trigonomeetriline siinusfunktsioon
t	–	katse algusest kulunud aeg [s]
t0	–	kulunud aeg mõõtmisel vahetult enne asjaomast teekonna punkti d [s]
vi	–	sõiduki hetkekiirus [km/h]
v(t)	–	sõiduki kiirus andmepunktis t [km/h]

3. ÜLDNÕUDED

RDE teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus määratakse kolme parameetri alusel: sõiduki GPSiga mõõdetud hetkekõrgus hGPS,i [m merepinnast], sõiduki hetkekiirus v i [km/h], mis on registreeritud sagedusega 1 Hz, ja vastav katse algusest kulunud aeg t [s].

4. KUMULATIIVSE POSITIIVSE KÕRGUSEMUUTUSE ARVUTAMINE

4.1. Üldist

RDE teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse kolmeastmelise protseduurina, mis koosneb i) seirest ja andmete kvaliteedi põhikontrollist, ii) sõiduki hetkekiiruse korrigeerimisest ja iii) kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse arvutamisest.

4.2. Andmete kvaliteedi sõeluuring ja põhikontroll

Kontrollitakse sõiduki hetkekiiruse andmete täielikkust. Korrigeerimine andmete puudumise puhul on lubatud, kui 4. liite punktis 7 täpsustatud nõuetesse jääb lünki; vastasel korral katse tühistatakse. Kontrollitakse sõiduki kõrguse andmete täielikkust. Andmelüngad täidetakse andmete interpoleerimise teel. Interpoleeritud andmete õigsust kontrollitakse topograafilise kaardi abil. Interpoleeritud andmeid on soovitav parandada, kui kehtivad järgmised tingimused:

|hGPS(t) – hmap(t)| > 40 m

Kõrguse korrektsiooni kohaldatakse nii, et:

h(t) = hmap(t)

kus:

h(t)	–	sõiduki kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t [m merepinnast]
hGPS(t)	–	sõiduki andmepunktis t GPSiga mõõdetud kõrgus [m merepinnast]
hmap(t)	–	sõiduki kõrgus topograafilise kaardi alusel andmepunktis t [m merepinnast]

4.3. Sõiduki hetkekõrguse andmete korrigeerimine

Kõrgus h(0)teekonna alguses d(0) saadakse GPSi abil ja selle õigsust kontrollitakse võrreldes topograafilise kaardi andmetega. Hälve ei tohi olla suurem kui 40 m. Iga hetkekõrguse näitu h(t) korrigeeritakse, kui kehtib järgmine tingimus:

|h(t) – h(t – 1)| > (v(t)/3,6 * sin45°)

Kõrguse korrektsiooni kohaldatakse nii, et:

hcorr(t) = hcorr (t-1)

kus:

h(t)	–	sõiduki kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t [m merepinnast]
h(t – 1)	–	sõiduki kõrgus pärast andmete kvaliteedi sõeluuringut ja põhikontrolli andmepunktis t – 1 [m merepinnast]
v(t)	–	sõiduki kiirus andmepunktis t [km/h]
hcorr(t)	–	sõiduki korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t [m merepinnast]
hcorr(t – 1)	–	sõiduki korrigeeritud hetkekõrgus andmepunktis t – 1 [m merepinnast]

Korrigeerimisprotseduuri lõpuks saadakse kehtiv kõrguseandmete kogum. Seda andmekogumit kasutatakse kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse arvutamiseks, nagu kirjeldatakse punktis 4.4.

4.4. Kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse lõplik arvutus

4.4.1. Ühtse ruumiresolutsiooni kindlaksmääramine

Teekonna jooksul läbitud koguvahemaa dtot [m] määratakse hetkevahemaade d i summana. Hetkevahemaa d i määratakse järgmiselt:

Formula

Kus:

di	–	hetkevahemaa [m]
vi	–	sõiduki hetkekiirus [km/h]

Kumulatiivne kõrgusemuutus arvutatakse konstantse 1 m ruumiresolutsiooniga andmetest, alates esimesest mõõtmisest teekonna alguses d(0). Diskreetseid andmepunkte resolutsioonil 1 m nimetatakse teekonna punktideks, mida iseloomustab konkreetne vahemaa väärtus d (näiteks 0, 1, 2, 3 m, …) ja vastav kõrgus h(d) [m merepinnast].

Iga diskreetse teekonna punkti d kõrgus arvutatakse hetkekõrguse hcorr(t) interpoleerimise teel:

Formula

Kus:

hint(d)	–	interpoleeritud kõrgus asjaomases diskreetses teekonna punktis d [m merepinnast]
hcorr(0)	–	korrigeeritud kõrgus vahetult enne vastavat teekonna punkti d [m merepinnast]
hcorr(1)	–	korrigeeritud kõrgus vahetult pärast vastavat teekonna punkti d [m merepinnast]
d	–	kumulatiivne läbitud vahemaa asjaomases kuni asjaomase diskreetse teekonna punktini d [m]
d0	–	kuni mõõtmiseni läbitud kumulatiivne vahemaa vahetult enne asjaomast teekonna punkti d [m]
d1	–	kuni mõõtmiseni läbitud kumulatiivne vahemaa vahetult pärast asjaomast teekonna punkti d [m]

4.4.2. Andmete täiendav silumine

Iga diskreetse teekonna punkti kohta hangitud kõrguseandmed silutakse, kohaldades kaheastmelist menetlust; d a ja d e tähistavad vastavalt esimest ja viimast andmepunkti (joonis 1). Esimest silumisfaasi kohaldatakse järgmiselt:

Formula for d ≤ 200 m

Formula for 200 m < d < (de – 200 m)

Formula for d ≥ (de – 200 m)

h int,sm,1(d) = h int,sm,1(d – 1 m) + road grade,1(d), d = da + 1 to de

h int,sm,1(da ) = hint (da ) + road grade,1(da )

Kus:

roadgrade,1(d)	–	tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonna punktis pärast silumise esimest faasi [m/m]
hint(d)	–	interpoleeritud kõrgus asjaomases diskreetses teekonna punktis d [m merepinnast]
hint,sm,1(d)	–	silutud interpoleeritud kõrgus pärast esimest silumisfaasi asjaomases diskreetses teekonna punktis d [m merepinnast]
d	–	kumulatiivne läbitud vahemaa asjaomases diskreetses teekonna punktis [m]
da	–	viite-teekonnapunkt null meetri kaugusel [m]
de	–	kumulatiivne läbitud vahemaa kuni viimase diskreetse teekonna punktini [m]

Teist silumisfaasi kohaldatakse järgmiselt:

Formula for d ≤ 200 m

Formula for 200 m < d < (de – 200 m)

Formula for d ≥ (de – 200 m)

Kus:

roadgrade,2(d)	–	tee silutud tõus asjaomases diskreetses teekonna punktis pärast silumise teist faasi [m/m]
hint,sm,1(d)	–	silutud interpoleeritud kõrgus pärast esimest silumisfaasi asjaomases diskreetses teekonna punktis d [m merepinnast]
d	–	kumulatiivne läbitud vahemaa asjaomases diskreetses teekonna punktis [m]
da	–	viite-teekonnapunkt null meetri kaugusel [m]
de	–	kumulatiivne läbitud vahemaa kuni viimase diskreetse teekonna punktini [m]

Joonis 1

Interpoleeritud kõrgusesignaalide silumismenetluse illustratsioon

4.4.3. Lõpptulemuse arvutamine

Teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse integreerides kõik positiivsed interpoleeritud ja silutud tõusud, s.o roadgrade,2(d). Tulemus tuleks normaliseerida kogu katsevahemaa d tot võrra ja väljendada kumulatiivse kõrgusemuutuse meetrites saja läbitud vahemaa kilomeetri kohta.

5. ARVULINE NÄIDE

Tabelites 1 ja 2 on esitatud etapid, mis tehakse selleks, et arvutada positiivne kõrgusemuutus kaasaskantavate süsteemidega läbi viidud maanteekatse käigus registreeritud andmete alusel. Lühiduse mõttes esitame siin 800 m ja 160 s väljavõtte.

5.1. Seire ja andmete kvaliteedi põhikontroll

Seire ja andmete kvaliteedi põhikontroll koosneb kahest etapist. Esiteks kontrollitakse sõiduki kiiruseandmete täielikkust. Esitatud andmekogumis (vt tabel 1) ei ole tuvastatud seoses sõiduki kiirusega mingeid andmelünki. Teiseks kontrollitakse kõrguseandmete täielikkust; meie kogumis puuduvad kõrgusandmed 2. ja 3. sekundi kohta. Lüngad täidetakse GPS-signaali interpoleerimise teel. Peale selle võrreldakse GPS-kõrgust topograafilise kaardiga; seejuures kontrollitakse ka teekonna alguse kõrgust h(0). Sekundite 112–114 kõrgusandmeid korrigeeritakse topograafilise kaardi alusel, et rahuldada järgmist tingimust:

hGPS(t) – hmap(t) < – 40 m

Andmete kontrollimise tulemusena saadakse viienda veeru andmed h(t).

5.2. Sõiduki hetkekõrguse andmete korrigeerimine

Järgmise sammuna korrigeeritakse sekundite 1–4, 111–112 ja 159–160 kõrguseandmed h(t), võttes aluseks vastavalt sekundite 0, 110 ja 158 kõrgusväärtused, sest täidetud on järgmine tingimus:

|h(t) – h(t – 1)| > (v(t)/3,6 * sin45°)

Andmete korrigeerimise tulemusena saadakse kuuenda veeru andmed hcorr(t). Kohaldatud kõrgusandmete kontrolli- ja korrigeerimisetappide tulemus on esitatud joonisel 2.

5.3. Kumulatiivse positiivse kõrgusemuutuse arvutamine

5.3.1. Ühtse ruumiresolutsiooni kindlaksmääramine

Hetkevahemaa di arvutatakse jagades sõiduki km/h mõõdetud kiiruse 3,6-ga (tabel 1, veerg 7). Kõrgusandmete ümberarvutamine ühtlase 1 m ruumilise resolutsiooni saamiseks annab diskreetsed teekonna punktid d (tabel 2, veerg 1) ja nende vastavad kõrgusväärtused hint(d) (tabel 2, veerg 7). Iga diskreetse teekonna punkti d kõrgus arvutatakse mõõdetud hetkekõrguse hcorr interpoleerimise teel:

Formula

5.3.2. Andmete täiendav silumine

Esimene ja viimane diskreetne teekonna punkt tabelis 2 on vastavalt d a = 0 m ja d e = 799 m. Kõrguseandmed iga diskreetse teekonna punkti kohta silutakse, kohaldades kaheastmelist menetlust. Esimene silumisfaas koosneb:

Formula

chosen to demonstrate the smoothing for d ≤ 200 m

Formula

chosen to demonstrate the smoothing for 200 m < d < (599 m)

Formula

chosen to demonstrate the smoothing for d ≥ (599 m)

Silutud ja interpoleeritud kõrgus arvutatakse järgmiselt:

h int,sm,1(0) = hint (0) + road grade,1(0) = 120,3 + 0,0033 ≈ 120,3033 m

h int,sm,1(799) = h int,sm,1(798) + road grade,1(799) = 121,2550 – 0,0220 = 121,2330 m

Teine silumisfaas:

Formula

chosen to demonstrate the smoothing for d ≤ 200m

Formula

chosen to demonstrate the smoothing for 200m < d < (599)

Formula

chosen to demonstrate the smoothing for d ≥ (599m)

5.3.3. Lõpptulemuse arvutamine

Teekonna kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus arvutatakse integreerides kõik positiivsed interpoleeritud ja silutud tõusud, s.o roadgrade,2(d). Esitatud näites oli kogu läbitud vahemaa dtot = 139,7 km ning kõik positiivsed interpoleeritud ja silutud tõusud 516 m. Seega saavutati kumulatiivne positiivne kõrgusemuutus 516 × 100/139,7 = 370 m/100 km.

Tabel 1

Sõiduki hetkekõrguse andmete korrigeerimine

Aeg t [s]	v(t) [km/h]	hGPS(t) [m]	hmap(t) [m]	h(t) [m]	hcorr(t) [m]	di [m]	Cum. d [m]
0	0,00	122,7	129,0	122,7	122,7	0,0	0,0
1	0,00	122,8	129,0	122,8	122,7	0,0	0,0
2	0,00	-	129,1	123,6	122,7	0,0	0,0
3	0,00	-	129,2	124,3	122,7	0,0	0,0
4	0,00	125,1	129,0	125,1	122,7	0,0	0,0
…	…	…	…	…	…	…	…
18	0,00	120,2	129,4	120,2	120,2	0,0	0,0
19	0,32	120,2	129,4	120,2	120,2	0,1	0,1
…	…	…	…	…	…	…	…
37	24,31	120,9	132,7	120,9	120,9	6,8	117,9
38	28,18	121,2	133,0	121,2	121,2	7,8	125,7
…	…	…	…	…	…	…	…
46	13,52	121,4	131,9	121,4	121,4	3,8	193,4
47	38,48	120,7	131,5	120,7	120,7	10,7	204,1
…	…	…	…	…	…	…	…
56	42,67	119,8	125,2	119,8	119,8	11,9	308,4
57	41,70	119,7	124,8	119,7	119,7	11,6	320,0
…	…	…	…	…	…	…	…
110	10,95	125,2	132,2	125,2	125,2	3,0	509,0
111	11,75	100,8	132,3	100,8	125,2	3,3	512,2
112	13,52	0,0	132,4	132,4	125,2	3,8	516,0
113	14,01	0,0	132,5	132,5	132,5	3,9	519,9
114	13,36	24,30	132,6	132,6	132,6	3,7	523,6
…	…	…	…	…	…	…
149	39,93	123,6	129,6	123,6	123,6	11,1	719,2
150	39,61	123,4	129,5	123,4	123,4	11,0	730,2
…	…	…	…	…	…	…
157	14,81	121,3	126,1	121,3	121,3	4,1	792,1
158	14,19	121,2	126,2	121,2	121,2	3,9	796,1
159	10,00	128,5	126,1	128,5	121,2	2,8	798,8
160	4,10	130,6	126,0	130,6	121,2	1,2	800,0
- tähistab lünki andmetes

Tabel 2

Tõusu arvutamine

d [m]	t0 [s]	d0 [m]	d1 [m]	h0 [m]	h1 [m]	hint(d) [m]	roadgrade,1(d) [m/m]	hint,sm,1(d) [m]	roadgrade,2(d) [m/m]
0	18	0,0	0,1	120,3	120,4	120,3	0,0035	120,3	– 0,0015
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
120	37	117,9	125,7	120,9	121,2	121,0	– 0,0019	120,2	0,0035
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
200	46	193,4	204,1	121,4	120,7	121,0	– 0,0040	120,0	0,0051
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
320	56	308,4	320,0	119,8	119,7	119,7	0,0288	121,4	0,0088
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
520	113	519,9	523,6	132,5	132,6	132,5	0,0097	123,7	0,0037
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
720	149	719,2	730,2	123,6	123,4	123,6	– 0,0405	122,9	– 0,0086
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
798	158	796,1	798,8	121,2	121,2	121,2	– 0,0219	121,3	– 0,0151
799	159	798,8	800,0	121,2	121,2	121,2	– 0,0220	121,3	– 0,0152

Joonis 2

Andmete kontrollimise ja korrigeerimise mõju – GPSiga mõõdetud kõrgusprofiil hGPS(t), topograafiliselt kaardilt saadud kõrgusprofiil hmap(t), seire ja andmete kvaliteedi põhikontrolli järel saadud kõrgusprofiil h(t) ning tabelis 1 esitatud andmete korrektsiooni järel saadud kõrgusprofiil hcorr(t)

Joonis 3

Korrigeeritud kõrgusprofiili hcorr(t) ning silutud ja interpoleeritud kõrguse hint,sm,1 võrdlus

Tabel 2

Positiivse kõrgusemuutuse arvutamine

d [m]	t0 [s]	d0 [m]	d1 [m]	h0 [m]	h1 [m]	hint(d) [m]	roadgrade,1(d) [m/m]	hint,sm,1(d) [m]	roadgrade,2(d) [m/m]
0	18	0,0	0,1	120,3	120,4	120,3	0,0035	120,3	– 0,0015
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
120	37	117,9	125,7	120,9	121,2	121,0	– 0,0019	120,2	0,0035
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
200	46	193,4	204,1	121,4	120,7	121,0	– 0,0040	120,0	0,0051
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
320	56	308,4	320,0	119,8	119,7	119,7	0,0288	121,4	0,0088
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
520	113	519,9	523,6	132,5	132,6	132,5	0,0097	123,7	0,0037
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
720	149	719,2	730,2	123,6	123,4	123,6	– 0,0405	122,9	– 0,0086
…	…	…	…	…	…	…	…	…	…
798	158	796,1	798,8	121,2	121,2	121,2	– 0,0219	121,3	– 0,0151
799	159	798,8	800,0	121,2	121,2	121,2	– 0,0220	121,3	– 0,0152

“

(1) CO-heide mõõdetakse ja registreeritakse RDE katsega.

(2) CO-heide mõõdetakse ja registreeritakse RDE katsega.

26.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 109/27

KOMISJONI OTSUS (EL) 2016/649,

15. jaanuar 2016,

riigiabi SA.24123 (12/C) (ex 11/NN) kohta, mida andsid Madalmaad – Leidschendam-Voorburgi omavalitsuse väidetav maa müük turuhinnast madalama hinnaga

(teatavaks tehtud numbri C(2016) 85 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

10. septembri 2007. aasta kirjaga esitas Stichting Behoud Damplein Leidschendam (edaspidi „Stichting“) – Leidschendam-Voorburgi omavalitsuses (Madalmaad) Dampleini läheduses paiknevate elanike huvide kaitseks 2006. aastal loodud sihtasutus – komisjonile kaebuse väidetava riigiabi andmise kohta seoses kinnisvaraprojektiga, mille algatas Leidschendam-Voorburgi omavalitsus koostöös mitme eraõigusliku isikuga.

(2)

Komisjon edastas 12. oktoobri 2007. aasta kirjaga Madalmaade ametiasutustele läbivaatamiseks kaebuse koos palvega vastata mitmele küsimusele. Madalmaade ametiasutused vastasid 7. detsembri 2007. aasta kirjaga. Komisjon saatis 25. aprilli 2008. aasta, 12. septembri 2008. aasta, 14. augusti 2009. aasta, 12. veebruari 2010. aasta ja 2. augusti 2011. aasta kirjaga Madalmaade ametiasutustele edasised teabenõuded. Madalmaade ametiasutused vastasid nendele teabenõuetele vastavalt 30. mai 2008. aasta, 7. novembri 2008. aasta, 30. oktoobri 2009. aasta, 12. aprilli 2010. aasta, 29. septembri 2011. aasta ja 3. oktoobri 2011. aasta kirjaga. 12. märtsil 2010 toimus komisjoni talituste ja Madalmaade ametiasutuste esindajate kohtumine ning selle tulemusel esitati komisjonile 30. augusti 2010. aasta kirjaga lisateavet.

(3)

Komisjon teatas 26. jaanuari 2012. aasta kirjaga Madalmaadele, et on otsustanud algatada seoses kinnisvaraprojekti raames võetud konkreetse meetmega Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Selle otsusega kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama märkusi meetmele antud esialgse hinnangu kohta.

(4)	Madalmaade ametiasutused esitasid 18. aprilli 2012. aasta kirjaga oma tähelepanekud menetluse algatamise otsuse kohta, olles enne seda saanud märkuste esitamiseks kaks korda ajapikendust ja kohtunud 12. märtsil 2012 komisjoni talitustega meetmest abi saanud isiku juuresolekul.

(5)

Sihtasutus Stichting esitas 16. aprilli 2012. aasta kirjaga komisjonile oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta. Nende mittekonfidentsiaalne versioon edastati Madalmaade ametiasutustele 16. mai 2012. aasta kirjaga. Madalmaade ametiasutused esitasid 14. juuni 2012. aasta kirjaga oma vastuse sihtasutuse Stichting märkustele.

(6)	23. jaanuaril 2013 võttis komisjon vastu lõpliku otsuse, milles jõuti järeldusele, et vaidlustatud kinnisvaraprojekt hõlmab riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(7)

Madalmaad, Leidschendam-Voorburgi omavalitsus ja abisaaja Schouten & de Jong Projectontwikkeling BV kaebasid 23. jaanuari 2013. aasta otsuse edasi. Üldkohus tühistas kõnealuse otsuse oma 30. juuni 2015. aasta otsusega (3). Selle tulemusena tuli komisjonil meede uuesti läbi vaadata ja võtta vaidlustatud kinnisvaraprojekti kohta vastu uus otsus.

2. MEETME KIRJELDUS

2.1. HÕLMATUD ISIKUD

(8)	Leidschendam-Voorburgi omavalitsus (edaspidi „omavalitsus“) asub Madalmaades Lõuna-Hollandi provintsis Haagi lähedal.

(9)

Schouten-de Jong Bouwfonds (edaspidi „SJB“) on ühisettevõte, mille moodustasid vaidlustatud kinnisvaraprojekti jaoks ettevõtja Schouten & De Jong Projectontwikkeling BV (edaspidi „Schouten de Jong“) ja ettevõtja Bouwfonds Ontwikkeling BV (edaspidi „Bouwfonds“) ning millel puudub Madalmaade õiguse alusel juriidilise isiku staatus (4).

(10)	Madalmaades Voorburgis asutatud ettevõtja Schouten de Jong arendab kinnisvaraprojekte Madalmaades, eelkõige Leidschendami piirkonnas. 2011. aastal oli ettevõtja käive 60 miljonit eurot.

(11)

Madalmaades Delftis asutatud Bouwfonds, kes on ettevõtja Rabo Vastgoed tütarettevõtja, on Madalmaade suurim kinnisvaraarendaja ja üks kolmest suurimast Euroopa kinnisvaraturul osalejast. Bouwfonds tegutseb eelkõige Madalmaades, Saksamaal ja Prantsusmaal. Tema käive oli 2011. aastal 1,6 miljardit eurot.

(12)

Omavalitsus ja SJB moodustasid avaliku ja erasektori partnerlusele tugineva ettevõtte (vennootschap onder firma, edaspidi „partnerlusettevõte“) eesmärgiga viia ellu vaidlustatud kinnisvaraprojekti maa kasutuselevõtu etapp. Partnerlusettevõtte kumbki pool pidi kandma 50 % projekti maa kasutuselevõtu etapiga seotud kuludest ja riskidest. Partnerlusettevõtte otsused tuli teha ühehäälselt. Madalmaade ametiasutuste esitatud teabe kohaselt vastutavad ettevõtjad Schouten de Jong ja Bouwfonds solidaarselt (hoofdelijk aansprakelijk) selle eest, et SJB täidaks oma omavalitsusega sõlmitud partnerluslepingust tulenevaid kohustusi (5).

2.2. KINNISVARAPROJEKT

(13)

Omavalitsuse volikogu võttis 6. aprillil 2004 vastu Damcentrumi maa kasutamise üldplaani ja Damcentrumi üldplaani, millega kehtestatakse raamleping eesmärgiga taaselustada Leidschendami kesklinn (edaspidi „Leidschendami keskuse projekt“) (6). Leidschendami keskuse projekt hõlmab umbes 20,7 hektari suurust maa-ala. Projekti käigus lammutatakse umbes 280 eluaset (millest lõviosa on sotsiaalkorterid), uuendatakse üldkasutatavaid alasid ja kommunaalvõrgustikke (kanalisatsioon, teekate, valgustus jne) ning rajatakse umbes 600 uut eluaset – nii sotsiaalkortereid kui ka vabaturul müüdavaid eluasemeid –, umbes 3 000 m2 äripinda (kaubanduspinda) ja kahetasandiline maa-alune parkla ning viiakse uude kohta ja ehitatakse uuesti üles koolimaja. Leidschendami keskuse projekt jagati erinevateks alamprojektideks, millest üks on Dampleini hõlmav kinnisvaraprojekt (edaspidi „Dampleini projekt“).

2.2.1. Ehitusetapp

(14)

Leidschendami keskuse projekti alusel sõlmis omavalitsus 9. septembril 2004 koostöölepingu (edaspidi „2004. aasta koostööleping“) mitme eraõigusliku projektiarendajaga, sealhulgas ühisettevõttega SJB. 2004. aasta koostöölepingus nähakse ette, et eraõiguslikud projektiarendajad ehitavad ja müüvad iga neile Leidschendami keskuse projektiga määratud konkreetse alamprojekti puhul asjaomase kinnisvara oma kuludega ja omal vastutusel.

(15)

2004. aasta koostöölepingu kohaselt alustatakse ehitustöödega siis, kui maa on ehituseks ette valmistatud (vt allpool põhjendus 23) ja hangitud on vajalikud ehitusload. Samal ajal lubati vabaturul müüdavate eluasemete ehitamisel eraõiguslikel arendajatel ehitamist edasi lükata, kuni asjaomase alamprojekti piirkonnas on eelmüügi teel koos sotsiaalkorteritega või ilma nendeta müüdud 70 % kõnealustest eluasemetest (2004. aasta koostöölepingu artikkel 7.5; edaspidi „70 % klausel“). Nimetatud 70 % klausli kasutamine ehituslepingutes on Madalmaades tavapärane. Selle eesmärk on piirata projektiarendajate riske, mis kaasnevad sellise kinnisvara ehitamisega, mida ei pruugita maha müüa. Lepingus ei olnud siiski ette nähtud võimalust lükata edasi äripindade ja maa-aluse parkla ehitamist.

(16)

Nii 2004. aasta koostöölepingu kui ka 22. novembril 2004 sõlmitud uue projektilepingu (edaspidi „SJB projektileping“) kohaselt pidi SJB ehitama kokku 242 eluaset, millest 74 olid algul kavandatud Dampleini (7). Samuti pidi SJB rajama Dampleini umbes 2 400 m2 äripinda ja ehitama maa-aluse parkla, milles pidi lisaks eratsoonile (75 parkimiskohta) olema ka üldkasutatav tsoon (225 parkimiskohta). Äripinnad ja eluasemed pidi ehitatama maa-aluse parkla kohale.

(17)

Nagu ka Madalmaade ametiasutused teavet edastades sõnaselgelt rõhutasid, ei olnud omavalitsus projekti ehitusetappi kaasatud ja ta ei võtnud mingeid riske seoses eluasemete ja äripindade müügiga. Sellest müügist saadav võimalik tulu pidi minema otse eraõiguslikele arendajatele. Projekti ehitusetappi tuleks eristada nn projekti maa kasutuselevõtu etapist, millesse omavalitsus oli kaasatud partnerlusettevõtte kaudu koos SJBga ja kus omavalitsus kandis 50 % riskidest (vt allpool põhjendus 19).

2.2.2. Maa kasutuselevõtu etapp

(18)

Enne, kui kinnisvaraprojekti mis tahes osa ehitustöid alustati, tuli soetada maa, ümber korraldada üldkasutatav taristu ja maa ehitamiseks ette valmistada. Kuna eeldati, et projekti maa kasutuselevõtu etapiga kaasnevad suured kulud (mille suuruseks hinnati tollal ligikaudu 30 miljonit eurot) ja märkimisväärsed riskid, otsustas omavalitsus nende tööde teostamiseks luua SJBga avaliku ja erasektori partnerlusele tugineva ettevõtte (8). Selleks allkirjastasid omavalitsus ja SJB 22. novembril 2004 maa kasutuselevõttu käsitleva partnerluslepingu (edaspidi „maa kasutuselevõtu leping“).

(19)

Projekti maa kasutuselevõtmise etapis osalemise eest pidi SJB saama osa partnerlusettevõtte tulust ja varem omavalitsusele eraldatud kruntide arendusõiguse (9). Maa kasutuselevõtu lepingu kohaselt pidid nii omavalitsus kui ka SJB andma kõnealusele partnerlusettevõttele rahalise otsetoetuse, et viia ellu maa kasutuselevõtuga seotud tööd (10). Lisaks on kõnealuses lepingus ette nähtud, et maa kasutuselevõtu etapis kannavad omavalitsus ja SJB kumbki 50 % kuludest ja riskidest (maa kasutuselevõtu lepingu artikkel 4.1) ning et maa kasutuselevõtust tulenev lõpptulu/-kahjum jaotatakse vastavalt 2004. aasta koostöölepingus sätestatud korrale (artikkel 14.3). Selle korra kohaselt tuli maa kasutuselevõtu etapi lõpus jaotada kuni 1 miljoni euro suurune kasum või kahjum omavalitsuse ja SJB vahel võrdselt, samal ajal kui 1 miljonit eurot ületav kasumiosa tuli jaotada omavalitsuse, SJB ja teiste kinnisvaraprojekti ehitusetapis osalenud eraõiguslike isikute vahel (2004. aasta koostöölepingu artikkel 10.9).

(20)

Maa ehituseks ettevalmistamise kõrval hõlmas maa kasutuselevõtu etapp ka maa-aluse parkla üldkasutatava osa ehitamist, ajutist kasutamist ja edasimüüki ja koolimaja ehitamist (maa kasutuselevõtu lepingu artikkel 4). Selleks oli partnerlusettevõte SJBga kokku leppinud, et SJB rajab maa-aluse parkla üldkasutatava osa, mis on ühendatud kõnealuse parkla eratsooniga (maa kasutuselevõtu lepingu artikkel 9), ning saab selleks partnerlusettevõttelt kuni 4,6 miljonit eurot (väärtus 1. jaanuaril 2003, SJB projektilepingu artikkel 6). Parkla eratsooni ehitamist pidi SJB ise rahastama. Partnerlusettevõte kavatses müüa kogu parkla kolmandale isikule ja sellest müügist saadav tulu pidi jaotatama omavalitsuse ja SJB vahel.

(21)	Peale selle oleks partnerlusettevõte kandnud ka 50 % koolimaja ehitamise kuludest teises Leidschendami keskuse projekti piirkonnas. Ülejäänud 50 % oleks pidanud rahastama otse omavalitsus (maa kasutuselevõtu lepingu artikkel 8).

(22)	Nagu järeldub põhjendustest 18–21, hõlmasid projekti maa kasutuselevõtu etapi kulud peamiselt selle maaosa soetamise kulusid, mis ei kuulunud veel omavalitsusele, maa ehituseks ettevalmistamise kulusid, maa-aluse parkla üldkasutatava tsooniga seotud kulusid ning 50 % koolimaja ehitamise kuludest.

(23)

Partnerlusettevõte oleks teeninud maa kasutuselevõtu etapis tulu – ennekõike müües maa eraõiguslikele projektiarendajatele, sealhulgas SJB-le – pärast maa ettevalmistamist ehituseks. Iga projektiarendaja pidi soetama talle määratud maatüki, et ehitada sinna eluasemed ja äripinnad. Maa hinnad olid kindlaks määratud 2004. aasta koostöölepingu artiklis 10 ja lisas 3a. 2004. aasta koostöölepingus oli sõnaselgelt ette nähtud, et tegemist oli miinimumhindadega, mida võidi tõsta, kui ehitatakse kavandatust rohkem põrandapinda. Need hinnad põhinesid sõltumatu eksperdi 11. märtsi 2003. aasta hindamisaruandel, milles leiti, et hinnad vastavad turutingimustele. Maatüki eest tuli tasuda siis, kui asjaomane eraõiguslik arendaja sai vajalikud ehitusload, ning makse tuli teha hiljemalt maa õigusliku omandi ülemineku hetkel (2004. aasta koostöölepingu artikkel 10.5).

(24)

Selle maa hinnaks, mille partnerlusettevõte müüs SJB-le Leidschendami keskuse projekti raames, määrati vähemalt 18,5 miljonit eurot (väärtus 1. jaanuaril 2003). Dampleini piirkonnas partnerlusettevõtte poolt SJB-le müüdud maa hinnaks määrati vähemalt 7,2 miljonit eurot (väärtus 1. jaanuaril 2003), kusjuures aastane indeks oli kuni makse sooritamiseni 2,5 %.

(25)

Lisaks pidi partnerlusettevõte saama lisatulu igalt eraõiguslikult projektiarendajalt küsitavast maakasutusmaksust ja kvaliteedimaksust vastavalt 2004. aasta koostöölepingu artiklile 10.3 (11). Need maksud arvutati eraõigusliku projektiarendaja ehitatavate eluasemete arvu alusel ja neid võis tegelikult ehitatud eluasemete arvust sõltuvalt tõsta või langetada. Nimetatud maksud tuli tasuda hiljemalt 1. juuliks 2004 ühe maksena kõigi Leidschendami keskuse projekti raames asjaomase eraarendaja ehitatud eluasemete eest.

(26)

SJB pidi kõigi Leidschendami keskuse piirkonda kavandatud eluasemete eest tasuma maakasutusmaksu kogusummas umbes 1,1 miljonit eurot ja kvaliteedimaksu umbes 0,9 miljonit eurot (väärtus 1. jaanuaril 2003), kusjuures aastane indeks oli kuni makse sooritamiseni 2,5 %. Tasutava maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu lõplik summa sõltus tegelikult ehitatavate eluasemete arvust.

(27)

2004. aasta koostöölepingu artiklis 6.6 (12) on sätestatud, et kui ehituslube ei väljastata õigel ajal, vaatavad lepinguosalised lepingu, sealhulgas maa hindade arvutuse ja andmed, mille alusel neid hindu tuleb maksta, läbi, säilitades võimalikult palju kõnealuse lepingu tingimustest ja kahepoolsetest kokkulepetest.

(28)

Peale selle on 2004. aasta koostöölepingu artiklis 16 öeldud, et koostöölepingut või kahepoolseid lepingud saab täielikult või osaliselt tühistada vaid eraldi üles loetud olukordades. Üks sellistest olukordadest tekib tsiviilseadustiku artiklis 6:258 nimetatud ettenägematute asjaolude esinemise korral: kui üks lepinguosalistest on sellises olukorras seisukohal, et teised lepinguosalised ei saa nõuda temalt lepingu täitmist muutmata kujul, peavad lepinguosalised alustama läbirääkimisi, et leppida vastastikku kokku muudetud tingimustes.

(29)

2004. aasta koostöölepingu artiklis 18 on kirjas, et kui koostöölepingu või kahepoolsete lepingute üle peaksid tekkima vaidlused, lahendatakse need nii hästi kui võimalik lepinguosaliste heas ja lojaalses koostöös. Kui see ei ole võimalik, tuleb vaidlusalune küsimus esitada vahekohtule kooskõlas Rotterdamis asuva Madalmaade Arbitraažiinstituudi eeskirjadega. Vahekohtumenetlus toimub Haagis.

2.3. HINNA TAGASIULATUV VÄHENDAMINE JA MAKSUDE SISSENÕUDMISEST LOOBUMINE

(30)	2004. aasta märtsis kehtestatud ajakava kohaselt kavatseti ehitustöödega Dampleinis algust teha 2005. aasta novembris. Mitme riigisisese kohtumenetluse tõttu viibis aga ehitustööde alustamiseks vajalike ehituslubade väljastamine ja lõpuks sai SJB need alles 2008. aasta novembris.

(31)

SJB alustas eluasemete eelmüüki 2007. aasta veebruaris, kuid müümisega oli raskusi ja lõpuks õnnestus tal eelmüügi käigus müüa kavandatud 67 eluasemest kõigest 20. Vajalike ehituslubade hankimisel tekkinud viivituste tõttu tühistati need eelmüügilepingud 2008. aasta septembris, nii et ajaks, mil SJB sai lõpuks sama aasta novembris ehituse alustamiseks vajalikud load, ei olnud eelmüügi teel müüdud ühtegi eluaset, mille SJB pidi Dampleini ehitama. Vahepeal oli alanud finantskriis, mis mõjutas eeskätt Madalmaade kinnisvaraturgu.

(32)	Selles olukorras teavitas SJB omavalitsust, et ta ei alusta ehitustöödega, tuginedes 2004. aasta koostöölepingu klauslile, mis võimaldas SJB-l eluasemete ehitamise edasi lükata, kui neist eluasemetest oli müüdud alla 70 %.

(33)

Sellega viitas SJB 2004. aasta koostöölepingu sätetele, eriti kõnealuse lepingu artiklile 6.6, milles oli ette nähtud võimalus arutada hind ja tarnetähtajad uuesti läbi, kui ehituslube ei väljastata õigel ajal. SJB väitis, et kuna need load väljastati kavandatust kolm aastat hiljem, ei saa SJBd kohustada täitma koostöölepingut muutmata kujul. Selle tulemusel otsustasid lepinguosalised algsed kokkulepped läbi vaadata.

(34)

2008. aasta sügisel tegi SJB partnerlusettevõttele ettepaneku maksta Dampleini maa eest algul kokku lepitud 7,2 miljoni euro asemel 4 miljonit eurot (väärtus 1. jaanuaril 2003), misjärel SJB alustaks ehitustöödega 2009. aasta aprillis olenemata sellest, kas eluasemeid on eelmüügi käigus müüdud või mitte. Vastutasuks selle hinnavähenduse eest oli SJB valmis loobuma oma õigusest kasutada 2004. aasta koostöölepingus sisalduvat 70 % klauslit ja kandma kahju, mis oli talle ehituslubade väljastamise kolmeaastase viibimisega tekkinud. Lisaks tegi SJB ettepaneku võtta ühendust investoriga, kes oleks nõus ostma müümata eluasemed. Madalmaade ametiasutuste sõnul oli selle tulemuseks madalam hind võrreldes hinnaga, mis oleks eeldatavasti saadud, kui eluasemed oleks müüdud otse eraisikutele.

(35)

18. detsembril 2008 leppisid partnerlusettevõte ja SJB põhimõtteliselt kokku hinna vähendamises, kuid enne volikogult heakskiidu küsimist võttis omavalitsus ühendust sõltumatu eksperdiga, et teha kindlaks, kas SJB arvutatud hind vastab turutingimustele. Ekspert jõudis oma 11. veebruari 2009. aasta aruandes järeldusele, et 4 miljonit eurot (väärtus 1. jaanuaril 2010) võib 2010. aastal pidada Dampleinis asuva maa eest jääkväärtuse meetodi alusel turutingimustele vastavaks hinnaks, kui võtta arvesse asjaolu, et SJB võttis kohustuse müüa müümata eluasemed investorile ning nõustus alandama oma algul ette nähtud kasumi- ja riskimarginaali 5 %-lt 2 %-le. Aruandes ei võetud arvesse maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu vähendamist.

(36)

Kuna Madalmaade ametiasutuste sõnul kartis omavalitsus lisaviivitusi ja arvas, et ehitusetapi alustamine esimesel võimalusel on üldsuse huvides, otsustas omavalitsuse volikogu kõnealuse aruande põhjal oma 10. märtsi 2009. aasta istungil, et partnerlusettevõte nõustub 2004. aastal SJB-ga algul kokkulepitud hinnast ja maksudest madalama hinna ja madalamate maksudega Dampleinis paikneva maa eest. Omavalitsuse 18. veebruari 2009. aasta ettepanekus, mis edastati omavalitsuse volikogu liikmetele, on viidatud maa hinna ning maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu vähendamisele. Lisaks on ettepanekus märgitud, et selline vähendamine muudaks maa kasutuselevõtu etapi – millega esialgsete eelarvestuste kohaselt pidi jõutama kasumiläveni – kahjumit teenivaks projektiks. Samuti palutakse ettepanekus omavalitsusel ette näha vajalikud vahendid kahjumist 50 % katmiseks. Peale selle on ettepanekus täheldatud, et finantskriisi tõttu ei saanud SJB Dampleini arendamiseks vajalikku rahastamist.

(37)

Hinna vähendamine vormistati 1. märtsil 2010 omavalitsuse, partnerlusettevõtte ning SJB vahel sõlmitud lepinguga (edaspidi „lisaleping“). Selle lepinguga muudeti 2004. aasta koostöölepingut, SJB projektilepingut ja maa kasutuselevõtu lepingut. Lisalepingu artikli 2.1.2 esimese lõigu punktis i on ette nähtud, et vastupidiselt 2004. aasta koostöölepingus sätestatule on SJB-le müüdava Dampleinis asuva maa hind 4 miljonit eurot. Lisalepingu artikli 2.1.2 esimese lõigu punktis ii on ette nähtud, et varem kokku lepitud maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu ei ole enam tarvis tasuda. Selles punktis ei ole viidatud konkreetselt Dampleinis asuvale maale (13).

(38)

Samuti on lisalepingus öeldud, et SJB alustab ehitustöödega Dampleinis 7. juulil 2009 ja teostab need tööd katkestusteta. Ehitustööd pidid olema lõpetatud 2011. aasta detsembriks. Hilinemise korral pidi SJB hüvitama osa hinnavähendusest. Maatükk pidi üle antama hiljemalt 2010. aasta märtsi keskel ja makse tuli teha hiljemalt maatüki üleandmise päeval.

(39)

Lisaks sõlmisid partnerlusettevõte ja SJB 13. juulil 2009 uue lepingu maa-aluse üldkasutatava parkla kohta (14). Lepingu kohaselt pidi SJB alustama üldkasutatava parkla ehitustöödega 2009. aasta teise kvartali jooksul ja lõpetama need kindlaksmääratud ajaga. Partnerlusettevõte pidi maksma SJB-le üldkasutatava parkla ehitamise eest 5,4 miljonit eurot (väärtus 1. aprillil 2009) (15). See summa kehtis kuni tööde lõpetamiseni ja seda ei indekseeritud.

(40)

15. jaanuaril 2010 allkirjastasid SJB ja Wooninvest Projecten BV – ühe 2004. aastal koostöölepingule alla kirjutanud projektiarendajaga seotud ettevõtja – ostu-/ehituslepingu (koop/aannemingsovereenkomst) 43 eluaseme ostuks, mille Wooninvest annaks eraisikutele rendile. Lepinguosalised leppisid kokku, et kui SJB leiab mõnele neist eluasemetest enne 29. jaanuari 2010 eraõigusliku ostja, siis neid eluasemeid Wooninvestile ei müüda. Samuti nähti lepingus ette ajavahemik – alates 29. jaanuarist 2010 kuni eluasemete üleandmiseni Wooninvestile –, mille kestel võis SJB Wooninvestile müüdud eluasemed tagasi osta samadel tingimustel kui need, mille alusel eluasemed Wooninvestile müüdi, makstes Wooninvestile tolle kantud kulude eest hüvitist ja intressi, milleks oli 6 % aastas ajavahemiku eest, mis algas Wooninvesti maksega SJB-le ja lõppes Wooninvesti poolse eluasemete tagastamisega SJB-le (artikkel 24).

3. MENETLUSE ALGATAMISE OTSUS

(41)

Menetluse algatamise otsusega algatas komisjon ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse seoses sellega, et partnerlusettevõte otsustas SJB kasuks vähendada tagasiulatuvalt maa hinda ning loobuda maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu sissenõudmisest (edaspidi „vaidlustatud meetmed“), tuginedes asjaolule, et need meetmed võisid hõlmata riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ning kuna komisjonil oli kahtlusi nende kokkusobivuses siseturuga.

(42)

Eelkõige pidas komisjon ebatõenäoliseks, et hüpoteetiline eraõiguslik müüja oleks turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumi arvesse võttes nõustunud olukorras, milles omavalitsus oli, samasuguse hinnavähendusega ja maksude sissenõudmisest loobumisega. Vähendades tagasiulatuvalt SJB-le müüdud maa hinda, otsustas partnerlusettevõte – ja seega ka omavalitsus – võtta enda kanda languses oleva eluasemeturuga seotud riski. Selline käitumine on vastuolus Madalmaade ametiasutuste kinnitusega, et projekti ehitusetapi riskid ja kulud pidid kandma täielikult eraõiguslikud projektiarendajad, sealhulgas SJB. Kuna partnerlusettevõte kui maa müüja ei olnud projekti sellesse etappi rahaliselt kaasatud, ei olnud mingit alust arvata, et hüpoteetiline eraõiguslik müüja oleks omavalitsusega sarnases olukorras nõustunud tagasiulatuvalt vähendama kokkulepitud müügihinda krundi kohta, sest valitud ostjal oli probleeme nende eluasemete müügiga, mida ta kavatses sellele maale ehitada. Samuti ei tundunud maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu sissenõudmisest loobumine olevat kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumiga, sest ei olnud tõenäoline, et erainvestor oleks tagasiulatuvalt nõustunud loobuma teise poole panusest tema kulude hüvitamisse, saamata selle eest midagi vastu.

(43)	Lõpuks avaldas komisjon kahtlust, kas vaidlustatud meetmed võivad kuuluda ELi toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud erandite kohaldamisalasse.

4. MADALMAADE MÄRKUSED

(44)	Madalmaade ametiasutused esitasid 18. aprilli 2012. aasta kirjaga oma märkused komisjonipoolse menetluse algatamise otsuse kohta.

4.1. Märkused asjaolude kohta

(45)

Madalmaade ametiasutused täpsustasid, et vastupidiselt sellele, mida võib eeldada lisalepingu artikli 2.1.2 sõnastuse alusel, ei olnud omavalitsus loobunud kõikide 2004. aasta koostöölepingu kohaselt algul kokku lepitud maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu summade sissenõudmisest, vaid pigem nende maksude sissenõudmisest, mida SJB pidi tasuma Dampleinis ehitatavate eluasemete eest. Madalmaade ametiasutuste sõnul oli nende maksude kogusumma 511 544 eurot (väärtus 1. jaanuaril 2003; koguväärtus 1. jaanuaril 2010 oleks olnud 719 400 eurot). Oma seisukoha põhjendamiseks viitasid Madalmaade ametiasutused hinna vähendamist käsitlevale ettepanekule, mille omavalitsus oli saatnud oma volikogule 18. veebruaril 2009, ning 2004. aasta koostöölepingule lisatud ehituskavale, mille kohaselt on Dampleiniga seotud maakasutusmaks ja kvaliteedimaks 511 554 eurot.

(46)

Peale selle andsid Madalmaade ametiasutused komisjonile teada, et SJB-ga seotud hinnavähendusi oli arutatud partnerlusettevõttes juba 2006. ja 2008. aastal. Partnerlusettevõte otsustas 2006. aastal langetada äripindade jaoks ette nähtud maa müügihinda ilmselt sellepärast, et äripindu oli võimalik ehitada algul kavandatust vähem, samal ajal kui 2008. aastal otsustas partnerlusettevõte pakkuda SJB-le hüvitist ilmselt ehitusloa väljastamisel esinenud viivituse tõttu. Neid hinnavähendusi kavatseti võimaldada tingimusel, et SJB saab 1. oktoobriks 2008 kehtiva ehitusloa. Kuna nii ei juhtunud, otsustasid lepinguosalised hinna vähendamise uuesti läbi vaadata. Madalmaade ametiasutuste sõnul tuleks Dampleinis asuva maa hinnavähendus ja ka sissenõudmata maksud arvutada vastavalt allpool tabelis 1 näidatule.

Tabel 1

Hinnavähenduse ja sissenõudmata maksude arvutus Madalmaade ametiasutuste kavandatud kujul

Dampleinis asuva maa hinnavähendus	Väärtus 1. jaanuaril 2010
Maa väärtus	8 622 480
Maakasutusmaks ja kvaliteedimaks	719 400
Maa hind ja maksud kokku	9 341 880
2006. ja 2008. aastal kokku lepitud hinnavähendus	– 1 734 245
Väärtus pärast hinnavähendust	7 607 635
2010. aasta märtsi lisalepingu kohane väärtus	– 4 000 000
Hinnavähendus kokku	3 607 635

4.2. MÄRKUSED RIIGIABI OLEMASOLU KOHTA

(47)	Madalmaade ametiasutused ei ole nõus, et vaidlustatud meetmed kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Madalmaade ametiasutused on sisuliselt seisukohal, et vaidlustatud meetmetega ei antud SJB-le eelist, mida ta ei oleks tavapärastes turutingimustes saanud.

(48)	Madalmaade ametiasutused leiavad hoopis, et omavalitsus toimis kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori kriteeriumiga, sest kui Dampleini projekti ei oleks ellu viidud, oleks see mõjutanud kogu Leidschendami keskuse projekti ning tekitanud omavalitsusele otsest ja kaudset kahju.

(49)

Esiteks, otsese kahju arvutamisel eeldas omavalitsus, et SJB-l oleks kulunud 70 % eluasemete müümiseks kriisiperioodil ja ehitustööde alustamiseks lisalepinguta vähemalt kaks aastat. Omavalitsuse arvestuste kohaselt oleks veel kaheaastase viivitusega kaasnev otsene kahju partnerlusettevõtte jaoks olnud 2,85 miljonit eurot, millest 50 % oleks pidanud kandma omavalitsus. Peale selle hindas omavalitsus, et ainuüksi kehva seisu jäänud piirkonna hooldamine oleks omavalitsusele tekitanud otsese lisakulu summas 50 000 eurot (vt tabel 2).

Tabel 2

Madalmaade ametiasutuste arvutatud otsene kahju

Otsene kahju kahe aasta jooksul	Partnerlusettevõte	Omavalitsus (50 %)
Laenult tasutavad intressid (5 % kahe aasta jooksul; tagasimaksmata summa 1. jaanuari 2009. aasta seisuga: 17 miljonit eurot)	1 800 000	900 000
Ajutised tarad ja teetähised ning hooldus	60 000	30 000
Teenustega kaasnevate kulude kasv (indeks 2,5 %)	385 000	192 500
Lisaplaneerimiskulud, s.t projekti haldamise kulud, näiteks finantshalduskulud, kindlustus jms	600 000	300 000
Kehvas seisus ala hooldus		50 000
Kokku	2 845 000	1 472 500

(50)

Lisaks väidavad Madalmaade ametiasutused, et omavalitsus oleks kandnud sellise viivituse tõttu kaudset kahju, mis oleks väljendunud üldkasutatavate alade seisundi edasises halvenemises, piirkonna usaldusväärsuse vähenemises selle elanike ja tulevaste kinnisvarasoetajate silmis, kaupluste mujale kolimise kuludes, ettevõtjate esitatud kahjunõuetes, hoolduskuludes ning teiste alamprojektidega seotud plaanide muutumises. Selline viivitus võis tähendada, et arenduspiirkonnas lõpetavad tegevuse ka kauplused, mille olemasolu aitab muuta kogu piirkonna elamiskõlblikuks. Juba enne projekti algust oli vaba umbes 23 % kauplusepindadest ja 2010. aastaks oli tegevuse lõpetanud 27 % kauplustest. Vajalike uuendusteta oleks kogu piirkond veelgi kehvemasse olukorda sattunud.

(51)

Sellepärast leiavad Madalmaade ametiasutused, et omavalitsus tegutses nii, nagu oleks tegutsenud turumajanduse tingimustes tegutsev erainvestor, võttes arvesse finantsprognoose ning püüdes enda huvides piirata otsest ja kaudset kahju, mida oleks kantud, kui projekti elluviimist oleks veelgi edasi lükatud. Samal ajal sai omavalitsus garantii, et ehitustööd Dampleinis teostatakse.

(52)

Teiseks väitsid Madalmaade ametiasutused, et omavalitsus oli toiminud sarnaselt erainvestoriga, pakkudes vaidlustatud meetmeid vastutasuks SJB lubaduse eest loobuda õigusest kasutada 70 % klauslit. Asjaolu, et SJB ei saanud enam 70 % klauslit kasutada, mõjutas 2003. aastal maa algse hindamise käigus tehtud oletusi ja 2004. aasta koostöölepingus kokku lepitud hinda. Madalmaade ametiasutuste sõnul oli maa hinna vähendamine ja loobumine maksude sissenõudmisest vastutasu, mida omavalitsus pidi maksma, et SJB nõustuks loobuma 70 % klausli kasutamise õigusest. Lisalepinguta ei oleks SJB Dampleini ehitustöödega alustanud.

4.3. MÄRKUSED RIIGIABI KOKKUSOBIVUSE KOHTA SISETURUGA

(53)	Kui komisjon peaks järeldama, et vaidlustatud meetmed kujutavad endast riigiabi, siis Madalmaade ametiasutused väidavad, et see abi on kokkusobiv siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c.

4.3.1. Üldine huvi

(54)

Madalmaade ametiasutused kinnitavad, et omavalitsusel oli avalik huvi kõnealuse projekti elluviimise vastu. Kuna suur osa Dampleinis asuvast maast seisis kasutamata ja olukord piirkonnas muutus üha kehvemaks, ei pidanud omavalitsus ehitustööde alustamist Dampleinis ülimalt oluliseks mitte ainult Dampleini arendamise seisukohast, vaid ka kogu Leidschendami linnakeskuse jaoks. Eelkõige võis muude alamprojektide elluviimist ohustada maa-aluse parkla ehitamise viibimine.

4.3.2. Ühist huvi pakkuv eesmärk

(55)

Madalmaade ametiasutuste sõnul aitab Leidschendami linnakeskuse taaselustamine saavutada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 3 ja 174. Linnakeskuse taaselustamise käigus kasutatakse tõhusalt ära see vähene pind, mis on kättesaadav uute eluasemete, äripindade ja maa-aluse parkla rajamiseks Leidschendamis, samal ajal kui avaliku taristu parandamine suurendab kogu linnakeskuse sidusust.

4.3.3. Lisalepingu asjakohasus

(56)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et SJB-d ei oleks saanud sundida alustama ehitustöid Dampleinis 2004. aasta koostöölepingus sisalduva 70 % klausli tõttu. Ajaks, mil SJB sai kehtiva ehitusloa, oli laenukriis juba Madalmaade kinnisvaraturule mõju avaldanud ja seetõttu oli veelgi ebatõenäolisem, et SJB-l õnnestub eelmüügi käigus müüa kiiresti 70 % vabaturul müüdavatest eluasemetest. Sellepärast toimusid 2004. aasta koostöölepingu üle uued läbirääkimised, sest omavalitsuse arvates oli Dampleini ehitustööde alustamine ülimalt oluline. Seega oli lisaleping asjakohane ja vajalik, et omavalitsus suudaks saavutada oma eesmärgi taaselustada Damplein.

4.3.4. Proportsionaalsus

(57)

Et omavalitsuse soovil alustataks ehitustöödega viivitamata, pidi SJB loobuma oma õigusest kasutada 70 % klauslit ja alustama ehitustöid, riskides sellega, et eluasemeid ei õnnestu maha müüa. Sellepärast arvutas SJB varem kokku lepitud hinna ümber. Seejärel kontrollis seda arvutust sõltumatu ekspert, kes teatas, et kokkulepitud hind vastab turutingimustele.

(58)

See, et sõltumatu ekspert tunnistas hinna turutingimustele vastavaks, näitab Madalmaade ametiasutuste sõnul, et hinnavähendus oli proportsionaalne. See tähendab ka seda, et SJB ei saanud ülemäärast hüvitist. Maa hinna vähendamine oli vastutasu, mida omavalitsus pidi maksma, et SJB nõustuks loobuma 70 % klausli kasutamise õigusest. Lisalepinguta ei oleks SJB Dampleini ehitustöödega alustanud.

(59)

Peale selle kannab SJB partnerlusettevõttes osalemise kaudu 50 % maa kasutuselevõtuga kaasnevatest riskidest ja kuludest ise, olles sel viisil samuti mõjutatud müügihinna vähendamisest. Et jõuda maa kasutuselevõtmisel kasumiläveni, otsustati, et SJB peaks panustama partnerlusettevõttesse 2,6 miljonit eurot (Damcentrumi maa kasutamise üldplaani punkt 5.2.1), ja kuna partnerlusettevõte pidi kandma 50 % koolimaja ehitamise kuludest, tuli 25 % neist kuludest (0,7 miljonit eurot) kanda SJB-l.

4.3.5. Konkurentsi kahjustamine

(60)

Lõpetuseks väidavad Madalmaade ametiasutused, et hinna tagasiulatuv vähendamine hõlmab 67 eluaseme ja 14 äripinna ehitamist, mis kavatseti müüa turutingimustele vastava ja sõltumatu eksperdi heaks kiidetud hinnaga. Sellepärast oleks konkurentsi kahjustamine väga kohalikku laadi ega kaaluks üles projekti lõpetamise positiivset mõju.

5. KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

(61)

Vastusena menetluse algatamise otsusele esitas märkused vaid sihtasutus Stichting. Sihtasutus väljendas heameelt menetluse algatamise otsuse üle, kuid leidis, et kõnealuses otsuses kirjeldatud vaidlustatud meetmed on osa palju laiemast abi andmise protsessist, ning viitas oma kaebusele ja esitatud lisamaterjalidele. Eelkõige viitab sihtasutus Stichting sellele, et omavalitsus andis maa partnerlusettevõttele väidetavalt tasuta.

(62)

Sihtasutus Stichting on arvamusel, et projektis esinenud viivitus ei tulenenud nende algatatud riigisisestest kohtumenetlustest ja finantskriis ei põhjustanud Dampleini eluasemete müügi edasilükkumist. Sihtasutuse sõnul ei ole seda liiki eluasemete järele, mida Dampleinis ehitada kavatseti, turul nõudlust olnud ajast, mil projektiga 2004. aastal alustati.

(63)	Sihtasutuse Stichting väitel ei hinnanud sõltumatu ekspert maad ei 2003. ega ka 2009. aastal.

6. MADALMAADE AMETIASUTUSTE MÄRKUSED KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSTE KOHTA

(64)	Madalmaade ametiasutused sedastasid, et omavalitsus on korraldanud projekti läbipaistvalt ja seda korraldust on kirjeldatud 6. aprillil 2004. aastal heaks kiidetud Damcentrumi üldplaanis. Konfidentsiaalsena on hoitud vaid rahaliselt tundlikke kokkuleppeid või nende osi.

(65)

Mis puudutab maa tasuta andmist partnerlusettevõttele, siis selgitas omavalitsus, et menetluse algatamise otsus seda ei hõlma, ning viitas 2009. aastal komisjonile esitatud teabele, milles ta oli täpsustanud, et omavalitsus ei andnud maad tasuta, sest partnerlusettevõte osutas selle eest vastutasuks teenuseid. Varem esitatud teabes oli omavalitsus rõhutanud, et partnerlusettevõtte teostatud tööd oleks tavapäraselt pidanud ära tegema omavalitsus.

(66)

Madalmaade ametiasutuste sõnul avaldasid Dampleini eluasemete müügile ebasoodsat mõju nii sihtasutuse Stichting algatatud mitmesugused kohtumenetlused, millega kaasnes projektile palju negatiivset avalikku tähelepanu, kui ka laenukriis. Kui esialgne müük 2007. aastal algas, müüdi siiski peaaegu kolmandik eluasemetest. Vajalike ehituslubade liiga hilise väljastamise tõttu need müügilepingud hiljem tühistati. Seega võib järeldada, et projekti alguses oli nende eluasemete järele nõudlus.

(67)	Lisaks märgivad Madalmaade ametiasutused, et sõltumatud eksperdid valis välja omavalitsus, kellel puudus huvi saada maa eest väikest tulu.

7. VAIDLUSTATUD MEETMETE HINDAMINE

7.1. RIIGIABI OLEMASOLU ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 107 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

(68)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(69)	Esiteks ei ole vaidlustatud seda, et SJB ning ka Schouten de Jong ja Bouwfonds – ühisettevõtte SJB liikmed – liigituvad nimetatud sätte kohaldamisel ettevõtjateks, sest nende majandustegevus hõlmab kaupade pakkumist ja teenuste osutamist turul, nagu on osutatud menetluse algatamise otsuses.

(70)

Teiseks võimaldas vaidlustatud meetmete kasutamist partnerlusettevõte, mis tähendab, et selleks oli kindlasti vajalik kokkulepe omavalitsusega, kellele kuulub partnerlusettevõttes 50 %. Kuna partnerlusettevõte teeb otsuseid ühehäälselt ja nendes meetmetes ei oleks olnud võimalik kokku leppida ilma omavalitsuse volikogu sõnaselge heakskiiduta, on partnerlusettevõtte otsus võimaldada kasutada vaidlustatud meetmeid seostatav riigiga. Kui omavalitsus ei oleks nõustunud vaidlustatud meetmete lubamisega, oleks tema partnerlusettevõttest tulenev finantsrisk olnud proportsionaalselt väiksem. Sellepärast tähendavad partnerlusettevõttes kokku lepitud hinnavähendus ja maksude sissenõudmisest loobumine riigi vahendite vähenemist (16).

(71)	Kolmandaks, kuna meetmetest sai kasu ainult SJB ning lõppkokkuvõttes selle ühisettevõtte liikmed Schouten de Jong ja Bouwfonds, tuleb meetmeid käsitada laadilt valikulistena.

(72)	Siiski on Madalmaade ametiasutused vaidlustanud väite, et kui omavalitsus nõustus vähendama SJB-le müüdud maa puhul algul kokku lepitud hinda ja loobuma maksude sissenõudmisest, andis ta SJB-le majandusliku eelise, mida ta ei oleks tavapärastes turutingimustes saanud.

(73)

Allpool põhjendustes 74–83 kirjeldatud põhjustel on komisjon selles küsimuses Madalmaade ametiasutustega nõus, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ja vaidlustatud meetmete spetsiifilist tausta, sealhulgas eeskätt omavalitsuse õiguslikku seisundit 2004. aasta koostöölepingu ja mitme SJBga sõlmitud kahepoolse lepingu alusel.

7.1.1. Eelise olemasolu

(74)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei anna majanduslikud tehingud, mida teeb avaliku sektori asutus või riigi osalusega äriühing, teisele osapoolele eelist ning seetõttu ei kujuta endast abi, kui neid tehakse tavalistes turutingimustes (17). Et kindlaks teha, kas majandustehing on tehtud tavalistes turutingimustes, tuleks avaliku sektori asutuse või riigi osalusega äriühingu käitumist võrrelda sarnase eraettevõtja käitumisega tavalistes turutingimustes hindamaks, kas sellise asutuse või äriühingu majandustehinguga antakse teisele poolele eelis. Seda nimetatakse turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamiseks.

(75)

Et kindlaks teha, kas omavalitsus, nõustudes SJB-le müüdud maa puhul algul kokku lepitud hinna vähendamisega ja maksude sissenõudmisest loobumisega, andis SJB-le majandusliku eelise, tuleb uurida, kas omavalitsus järgis turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtet. Seega tuleb selleks, et välistada vaidlustatud meetmetest tuleneva eelise olemasolu, hinnata, kas hüpoteetiline eraõiguslik müüja oleks omavalitsusega samas olukorras nõustunud samasuguse hinnavähenduse ja maksude sissenõudmisest loobumisega.

(76)	Sellega seoses tuleks arvesse võtta kõiki vaidlustatud meetmete asjakohaseid aspekte ja nende tausta, (18) eriti omavalitsuse ja SJB õiguslikku seisundit 2004. aasta koostöölepingu ja erinevate kahepoolsete lepingute alusel, aga ka laiema kinnisvaraprojekti osaks oleva projekti keerukust.

(77)

Madalmaade ametiasutused väidavad, et omavalitsus toimis kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttega, sest kui Dampleini projekti ei oleks ellu viidud, oleks see mõjutanud kogu Leidschendami keskuse projekti ja põhjustanud omavalitsusele kahju. Seepärast väitsid Madalmaade ametiasutused sisuliselt järgmist. Esiteks oli omavalitsusel Madalmaade ametiasutuste sõnul oluline finants- ja sotsiaalhuvi ehitustööde võimalikult kiire alustamise vastu Dampleinis, sest lisaviivitusega oleks kaasnenud omavalitsusele otsene ja kaudne kahju, mis oleks olnud suurem kui kulud, mis tekkisid omavalitsusel nõustumisel vaidlustatud meetmetega. Selle finantshuvi tõttu otsustas omavalitsus SJBga sõlmitud lepingud läbi vaadata. Teiseks väidavad Madalmaade ametiasutused, et omavalitsus käitus erainvestorina, kui nõustus SJB kohustusega loobuda vastutasuks vaidlustatud meetmete eest oma õigusest kasutada 2004. aasta koostöölepingus sisalduvat 70 % klauslit.

(78)

Komisjon märgib sellega seoses järgmist. Käesoleva juhtumi puhul ei vaielda vastu, et Dampleini ehitustööd, mis pidid – nagu on öeldud ülalpool põhjenduses 30 – algsete kavade kohaselt algama 2005. aasta novembris, lükkusid edasi, sest vajalikud ehitusload saadi mitme riigisisese kohtumenetluse tõttu alles 2008. aasta novembris. Nendes oludes ei olnud SJB enam valmis täitma 2004. aasta koostöölepingut algul kokkulepitud kujul ja ta nõudis lepingusätetele tuginedes omavalitsuselt algsete kokkulepete läbivaatamist.

(79)

2004. aasta koostöölepingust tuleneb tõepoolest, et ehituslubade viibimise korral tuleb lepinguosalistel 2004. aastal sõlmitud kokkulepped läbi vaadata. Eelkõige koostöölepingu artiklis 6.6 on sätestatud, et ehitusloa viibimise korral peaksid lepingosalised läbi vaatama algul kokku lepitud maa hinna ja maksetähtajad. Peale selle on sama lepingu artiklis 16 öeldud, et lepingut saab täielikult või osaliselt tühistada vaid eraldi üles loetud olukordades. Üks sellistest olukordadest tekib tsiviilseadustiku artiklis 6:258 nimetatud ettenägematute asjaolude esinemise korral: kui üks lepinguosalistest on sellises olukorras seisukohal, et teised lepinguosalised ei saa nõuda temalt lepingu muutmata kujul täitmist, peavad lepinguosalised alustama läbirääkimisi, et leppida vastastikku kokku muudetud tingimustes. Lõpetuseks on koostöölepingu artiklis 18 sätestatud, et vaidlused tuleb lahendada vastastikusel kokkuleppel või vahekohtus.

(80)

Nendest lepingusätetest järeldub, et lepinguosalistel oli tahe oma koostöö säilitada ja takistada koostöö võimalikku tühistamist seoses olukordadega, kus mingit kokkulepet ei ole võimalik saavutada või kus lepinguosalised jätavad oma kohustused täitmata viisil, mis ei võimalda enam pidada uusi läbirääkimisi. Selles valguses tuleks arvesse võtta ka seda, et projekt oli keeruline, koosnedes mitmest omavahel seotud alamprojektist, ning et laiem kinnisvaraprojekt hõlmas mitut lepinguosalist, kes olid seotud 2004. aasta koostöölepinguga.

(81)

Veelgi enam, ehkki omavalitsus oli seotud üksnes kinnisvaraprojekti maa kasutuselevõtu etapiga – projekti ehitusetapi riskid ja kulud pidid kandma asjaomased eraõiguslikud arendajad, sealhulgas SJB, – on kindlaks tehtud, et 2008. aastal, mil SJB teatas omavalitsusele, et ta ei ole valmis ehitustöödega alustama, oli projekt alles maa kasutuselevõtu etapis. Selles etapis oli omavalitsus projektiga rahaliselt seotud, sest ta kandis 50 % kuludest ja riskidest. Projekti maa kasutuselevõtu etapi kulud hõlmasid maa ehituseks ettevalmistamise kulusid, maa-aluse parkla üldkasutatava tsooniga seotud kulusid ja 50 % koolimaja ehitamise kuludest. Seepärast oli omavalitsuse finantshuvides, et maa kasutuselevõtuga seotud tööd saaksid tehtud viivitamata, nii et maa saaks välja pakkuda ja maa müügihind saaks makstud vastavalt 2004. aasta koostöölepingu artiklile 10.5. Neil konkreetseil asjaoludel on komisjon nõus, et ehkki omavalitsuse kui avaliku sektori asutuse kaalutlused projekti elluviimisel ei ole turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõtte kohaldamise seisukohast tähtsad, oleks sarnases lepingulises ja finantsolukorras olev hüpoteetiline erainvestor püüdnud pigem hinna üle uuesti läbi rääkida kui lepingu viivitamata tühistada ja korraldada hankemenetluse, eriti kuna leping maa-aluse parkla rajamiseks oli SJBga juba sõlmitud. Samuti märgib komisjon sellega seoses, et uute läbirääkimiste ajaks oli puhkenud finantskriis, mis mõjutas eeskätt Madalmaade kinnisvaraturgu.

(82)

Lepinguosaliste uute läbirääkimiste tulemusel tegi SJB 2008. aasta sügisel partnerlusettevõttele ettepaneku maksta maa eest 4 miljonit eurot, misjärel SJB alustaks ehitustöödega 2009. aasta aprillis olenemata sellest, kas eluasemeid on eelmüügi käigus müüdud või mitte. Lisaks oli SJB valmis loobuma oma õigusest kasutada 2004. aasta koostöölepingus sisalduvat 70 % klauslit. Peale selle oleks poole müügihinna vähendamise kuludest kandnud oma osaluse kaudu partnerlusettevõttes SJB ise.

(83)	Sõltumatu ekspert Fakton järeldas omavalitsuse tellitud aruandes 11. veebruaril 2009, et maa uue hinnana kokku lepitud 4 miljonit eurot (väärtus 1. jaanuaril 2010) võib pidada asjaomase maa puhul turutingimustele vastavaks hinnaks, võttes arvesse ka SJB lisakohustusi.

(84)	Neil asjaoludel ei ole komisjonil põhjust arvata, et omavalitsuse käitumine 4 miljoni euro suuruse hinna kokku leppimisel konkreetses olukorras ei olnud kooskõlas tavapäraste turutingimustega.

(85)

Eespool öeldut arvesse võttes leiab komisjon, et omavalitsuse, partnerlusettevõtte ja SJB vahel sõlmitud lisalepingus kokku lepitud maa müügihinna vähendamine ning loobumine maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu sissenõudmisest ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maa müügihinna vähendamine ning loobumine maakasutusmaksu ja kvaliteedimaksu sissenõudmisest, millega Leidschendam-Voorburgi omavalitsus nõustus 1. märtsil 2010 ettevõtjatest Schouten & De Jong Projectontwikkeling BV ja Bouwfonds Ontwikkeling BV koosneva ühisettevõtte Schouten-de Jong Bouwfondsi kasuks, ei kujuta endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 15. jaanuar 2016

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Margrethe VESTAGER

(1) ELT C 86, 23.3.2012, lk 12.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Kohtuotsus, Üldkohus, 30. juuni 2015, Madalmaade Kuningriik (T-186/13), Gemeente Leidschendam-Voorburg (T-190/13) ning Bouwfonds Ontwikkeling BV ja Schouten & De Jong Projectontwikkeling BV (T-193/13) vs. Euroopa Komisjon, T-186/13, T-190/13 ja T-193/13, ECLI:EU:T:2015:447.

(4) Kogu ülejäänud otsuses tuleks viidet SJB-le käsitleda seega viitena nii Schouten de Jongile kui ka Bouwfondsile.

(5) 22. novembri 2004. aasta maakasutust käsitleva partnerluslepingu artiklis 4.1 on sätestatud: „Gemeente en SJB vormen met ingang van de datum van ondertekening van deze overeenkomst een VOF. Als zodanig dragen zij met ingang van die datum gezamenlijk op basis van separaat te sluiten project-gronduitgifteovereenkomsten, in goed overleg, zorg voor de uitvoering van de grondexploitatie. De daaraan verbonden kosten en risico's komen voor 50 % voor rekening van SJB en voor 50 % van de Gemeente. Schouten en Bouwfonds zijn ieder hoofdelijk aansprakelijk voor de nakoming door SJB van haar verplichtingen ingevolge deze Overeenkomst (de Sok en de projectovereenkomst)“.

(6) Esialgu kandis projekt nime „Damcentrumi projekt“, kuid 2005. aastal nimetati see ümber Leidschendami keskuse projektiks. Käesolevas otsuses kasutatakse kinnisvaraprojekti kirjeldades nimetust „Leidschendami keskuse projekt“.

(7) Dampleiniga seotud lõplike plaanide kohaselt pidi SJB ehitama kõigest 67 eluaset.

(8) Sellega seoses avalikku hankemenetlust ei korraldatud. Käesolev otsus ei mõjuta analüüse, mida komisjon võib teha projektiga seotud avaliku hanke aspektide kohta.

(9) 10. veebruari 2004. aasta Damcentrumi maa kasutamise üldplaani punkt 5.1.2.

(10) 10. veebruari 2004. aasta Damcentrumi maa kasutamise üldplaani kohaselt annaks omavalitsus 7,3 miljonit eurot ja SJB 2,6 miljonit eurot.

(11) Dokumendi „Exploitatieverordening Gemeente Leidschendam-Voorburg 2009“ kohaselt võib omavalitsus nõuda, et eraõiguslikud isikud annaksid oma panuse taristutööde kulude katmisse. Selleks on 2004. aasta koostöölepingus ette nähtud, et eraõiguslikud isikud tasuvad partnerlusettevõttele lisaks maa hinnale ka maakasutusmaksu ja – kuna omavalitsus otsustas üldkasutatava ala arendamiseks kasutada kvaliteetseid tooteid – kvaliteedimaksu.

(12) 2004. aasta koostöölepingu artiklis 6.6 on sätestatud: „Indien de vereiste bouwvergunningen als gevolg van niet aan de aanvragende partij toe te rekenen planologische belemmeringen niet binnen de terzake in het ATS voorziene termijn verkregen worden, zullen Partijen dienaangaande – daaronder begrepen aangaande grondprijsberekening en grondprijsbetaaldata – nadere afspraken met elkaar maken die zo dicht mogelijk blijven bij de inhoud van deze SOK, respectievelijk de Bilaterale overeenkomsten“.

(13) Lisalepingu artikli 2.1.2 punktis 1 on sätestatud: „In afwijking van het bepaalde in een of meer van de in de considerans genoemde overeenkomsten (i) wordt de koopsom van het Verkochte, welke koper bij levering verschuldigd is aan Verkoper, onder de in deze overeenkomst opgenomen voorwaarden nader bepaald op eurot 4 000 000,- (zegge: vier miljoen euro) exclusief btw kosten Koper Vermeerderd met 5 % rente vanaf 1 januari 2010. (ii) zijn de oorspronkelijk overeengekomen grex en kwaliteitsbijdragen niet verschuldigd, (iii) wordt de grond bouwrijp geleverd. De koopsom is gebaseerd op prijspeil 1 januari 2010 en is niet verrekenbaar“.

(14) Selles uues lepingus on kirjas 208 parkimiskohta, mida on vähem kui algul ette nähtud 225 parkimiskohta.

(15) See vastab varem kokku lepitud 4,6 miljonile eurole (väärtus 1. jaanuaril 2003), kusjuures aastane indeks kuni 1. jaanuarini 2010 oli 2,5 %.

(16) Nagu on kinnitanud Üldkohus 30. juuni 2015. aasta otsuse punktides 62–72 (vt joonealune märkus 3).

(17) Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1996, SFEI jt, C-39/94, ECLI:EU:C:1996:285, punktid 60–61.

(18) Kohtuotsus, Üldkohus, 13. detsember 2011, Konsum Nord vs. Euroopa Komisjon, T-244/08, ECLI:EU:T:2011:732, punkt 57; ja tsiteeritud kohtupraktika.

26.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 109/43

Komisjoni 26. jaanuari 2016. aasta määruse (EL) 2016/71 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa seoses 1-metüültsüklopropeeni, flonikamiidi, flutriafooli, indolüüläädikhappe, indolüülvõihappe, petoksamiidi, pirimikarbi, protiokonasooli ja teflubensurooni jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 20, 27. jaanuar 2016 )

Leheküljel 17 lisa punkti 1b tabeli tekst asendatakse järgmisega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (a)

Flonikamiid: flonikamiidi, TFNA ja TFNG summa, väljendatud flonikamiidina (R)

Flutriafool

Pirimikarb (R)

Protiokonasool: protiokonasool-destio (isomeeride summa) (F)

Teflubensuroon (F)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0110000

Tsitrusviljad

0,15 (+)

0,01 (*)

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0120000

Pähklid

0,06 (*)

0,02 (*)

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

0,3

0,4 (+)

0,01 (*)

0130010

Õunad

0,5 (+)

(+)

0130020

Pirnid

0,5 (+)

0130030

Küdooniad

1,5 (+)

0130040

Astelpihlaka viljad

0130050

Nisperod/jaapani villpöörise viljad

0130990

Muud

0,01 (*)

0140000

Luuviljad

0,01 (*)

0140010

Aprikoosid

0,03 (*)

0,01 (*)

0140020

Maguskirsid

0,4 (+)

5 (+)

0,01 (*)

0140030

Virsikud

0,4

0,6

1,5 (+)

0,01 (*)

0140040

Ploomid

0,3 (+)

0,4

0,1 (*)

0140990

Muud

0,03 (*)

0,01 (*)

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0,03 (*)

0,01 (*)

0151000

a)	viinamarjad

0,01 (*)

0151010

Lauaviinamarjad

0,8

0151020

Veiniviinamarjad

1,5 (+)

0152000

maasikad

0,5 (+)

1,5

0,01 (*)

0153000

c)	koguviljad

0,01 (*)

4 (+)

0,01 (*)

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud

0154000

d)	muud väikesed puuviljad ja marjad

0,01 (*)

0154010

Mustikad

0,01 (*)

0154020

Jõhvikad

0,15

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0,01 (*)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0,01 (*)

0154050

Kibuvitsamarjad

0,01 (*)

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0,01 (*)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0,01 (*)

0154080

Musta leedri marjad

0,01 (*)

0154990

Muud

0,01 (*)

0160000

Mitmesugused puuviljad

0,03 (*)

0,01 (*)

0161000

a)	söödava koorega

0,01 (*)

0161010

Datlid

0161020

Viigimarjad

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid

0161050

Tähtviljad

0161060

Hurmaad

0161070

Jambolanid

0161990

Muud

0162000

b)	mittesöödava koorega, väikesed

0,01 (*)

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud

0163000

c)	mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0,01 (*)

0163020

Banaanid

0,3

0163030

Mangod

0,01 (*)

0163040

Papaiad

0,01 (*)

0163050

Granaatõunad

0,01 (*)

0163060

Suhkurannoonad

0,01 (*)

0163070

Guajaavid

0,01 (*)

0163080

Ananassid

0,01 (*)

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0,01 (*)

0163100

Durianid

0,01 (*)

0163110

Oga-annoonad

0,01 (*)

0163990

Muud

0,01 (*)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,05

0211000

kartulid

0,09

0,01 (*)

0,02 (*)

0,05

0212000

b)	troopiline juur- ja mugulköögivili

0,03 (*)

0,01 (*)

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud

0213000

c)	muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0,03 (*)

0,01 (*)

0213010

Söögipeet

0,06 (+)

0,1 (+)

0213020

Porgand

0,01 (*)

0,1 (+)

0213030

Juurseller

0,01 (*)

0213040

Mädarõigas

0,01 (*)

0,1 (+)

0213050

Maapirn

0,01 (*)

0213060

Pastinaak

0,01 (*)

0,1 (+)

0213070

Juurpetersell

0,01 (*)

0,1 (+)

0213080

Redis

0,01 (*)

0213090

Aed-piimjuur

0,01 (*)

0,1 (+)

0213100

Kaalikas

0,01 (*)

0,1 (+)

0213110

Naeris

0,01 (*)

0,1 (+)

0213990

Muud

0,01 (*)

0220000

Sibulköögivili

0,03 (*)

0,01 (*)

0220010

Küüslauk

0,1

0,01 (*)

0220020

Sibul

0,1

0,05 (+)

0220030

Pesasibul

0,01 (*)

0,05 (+)

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0,01 (*)

0220990

Muud

0,01 (*)

0230000

Viliköögivili

0231000

a)	maavitsalised

0,5

0,01 (*)

1,5

0231010

Tomat

0,5 (+)

0,6 (+)

(+)

0231020

Paprika

0,3

0231030

Baklažaan

0,5 (+)

0,01 (*)

0231040

Söödav muskushibisk

0,03 (*)

0,01 (*)

0231990

Muud

0,03 (*)

0,01 (*)

0232000

b)	kõrvitsalised – söödava koorega

0,5

0,01 (*)

0232010

Kurk

0,5

0232020

Kornišon

1,5

0232030

Kabatšokk

(+)

0,5

0232990

Muud

0,5

0233000

c)	kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,4 (+)

0,01 (*)

0233010

Melon

0,2 (+)

0,4 (+)

0233020

Suureviljaline kõrvits

0,01 (*)

0233030

Arbuus

0,2 (+)

0,5 (+)

0233990

Muud

0,01 (*)

0234000

d)	suhkrumais

0,03 (*)

0,01 (*)

0,05

0,02

0,01 (*)

0239000

e)	muu viliköögivili

0,03 (*)

0,01 (*)

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,01 (*)

0241000

a)	õisikkapsad

0,03 (*)

0,5

0,05 (+)

0,01 (*)

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

peakapsad

0242010

Rooskapsas

0,6

0,6 (+)

0,1 (+)

0,5 (+)

0242020

Peakapsas

0,03 (*)

0,5

0,09 (+)

0,2 (+)

0242990

Muud

0,03 (*)

0,01 (*)

0243000

c)	lehtkapsad

0,03 (*)

0,01 (*)

0243010

Pekingi lehtnaeris/petsai

0,5

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0,3 (+)

0243990

Muud

0,01 (*)

0244000

nuikapsad

0,03 (*)

0,5

0,01 (*)

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad lilled

0251000

a)	aedsalat ja muud salatitaimed

0,03 (*)

0,01 (*)

0251010

Põldkännak

0251020

Aedsalat

1,5

0251030

Sile endiiviasigur/eskariool

1 (+)

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0251050

Ameerika kollakas

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0251070

Kapsas-lehtsinep

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0251990

Muud

0,01 (*)

0252000

b)	spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,03 (*)

0,01 (*)

0,06

0,01 (*)

0252010

Spinat

0252020

Portulak

(+)

0252030

Lehtpeet

(+)

0252990

Muud

0253000

c)	viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,03 (*)

0,01 (*)

0254000

d)	ürt-allikkerss

0,03 (*)

0,01 (*)

0255000

e)	salatsigur

0,03 (*)

0,01 (*)

0,05 (+)

0,01 (*)

0256000

f)	maitsetaimed ja söödavad lilled

0,06 (*)

0,02 (*)

0256010

Aed-harakputk

0,8

0256020

Murulauk

0,8

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0,8

0256060

Rosmariin

0,8

0256070

Aed-liivatee

0,8

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad lilled

0,8

0256090

Loorberilehed

0,8

0256100

Estragon

0,8

0256990

Muud

0,02 (*)

0260000

Kaunköögivili

0,01 (*)

0260010

Oad (kaunadega)

0,03 (*)

1,5 (+)

0260020

Oad (kaunadeta)

0,03 (*)

0,7

0260030

Herned (kaunadega)

0,03 (*)

1,5 (+)

0260040

Herned (kaunadeta)

0,7

0260050

Läätsed

0,03 (*)

0,7

0260990

Muud

0,03 (*)

0,01 (*)

0270000

Varsköögivili

0,03 (*)

0,01 (*)

0270010

Spargel

0,01 (*)

0270020

Kardi

0,2 (+)

0,01 (*)

0270030

Varsseller

0,15 (+)

0,01 (*)

0270040

Salat-apteegitill

0,01 (*)

0270050

Artišokk

0,01 (*)

0270060

Porrulauk

0,01 (*)

0,06 (+)

0270070

Rabarber

0,01 (*)

0270080

Bambusevõrsed

0,01 (*)

0270090

Palmipungad

0,01 (*)

0270990

Muud

0,01 (*)

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,03 (*)

0,01 (*)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,03 (*)

0,01 (*)

0300000

KAUNVILI

0,03 (*)

0,01 (*)

0,2

0,01 (*)

0300010

Oad

0,05 (+)

0300020

Läätsed

1 (+)

0300030

Herned

1 (+)

0300040

Lupiinid/lupiinioad

1 (+)

0300990

Muud

0,01 (*)

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,02 (*)

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0,05 (+)

0,09 (+)

0401020

Maapähklid

0,06 (*)

0,15

0,02 (*)

0,02 (*) (+)

0401030

Unimagunaseemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0,05

0,09 (+)

0401040

Seesamiseemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0401050

Päevalilleseemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0,1

0,02 (*)

0401060

Rapsiseemned

0,06 (*)

0,5

0,05 (+)

0,15 (+)

0401070

Sojaoad

0,06 (*)

0,4

0,02 (*)

0,2

0401080

Sinepiseemned

0,06 (*)

0,5

0,05 (+)

0,09 (+)

0401090

Puuvillaseemned

0,2

0,02 (*)

0401100

Kõrvitsaseemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0401110

Värvisafloori seemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0401120

Kurgirohu seemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0,1 (+)

0,02 (*)

0401130

Põldtudra seemned

0,06 (*)

0,5

0,05

0,04 (+)

0401140

Kanepiseemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0401150

Riitsinuseseemned

0,06 (*)

0,02 (*)

0401990

Muud

0,06 (*)

0,02 (*)

0402000

Õlivili

0,06 (*)

0,02 (*)

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

0402030

Õlipalmi viljad

0402040

Kapokipuu viljad

0402990

Muud

0500000

TERAVILI

0,05

0,01 (*)

0500010

Oder

0,4

0,15

0,2 (+)

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0,03 (*)

0,01 (*)

0500030

Mais

0,03 (*)

0,01 (*)

0,1

0500040

Hirss

0,03 (*)

0,01 (*)

0500050

Kaer

0,4

0,01 (*)

0,05 (+)

0500060

Riis

0,03 (*)

1,5 (+)

0,01 (*)

0500070

Rukis

2 (+)

0,15

0,05 (+)

0500080

Sorgo

0,03 (*)

0,01 (*)

0500090

Nisu

2 (+)

0,15

0,1 (+)

0500990

Muud

0,03 (*)

0,01 (*)

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,1 (*)

0,05 (*)

0610000

Teed

0,05 (*)

0620000

Kohvioad

0,15

0,05 (*)

0630000

Taimeteed

0,05 (*)

0631000

õitest

10 (+)

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud

0632000

b)	lehtedest ja maitsetaimedest

10 (+)

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

juurtest

0,05 (*)

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d)	muudest taimeosadest

0,05 (*)

0640000

Kakaooad

0,05 (*)

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0,05 (*)

0700000

HUMAL

3 (+)

0,05 (*)

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0,1 (*)

0,05 (*)

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0,1 (*)

0,05 (*)

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud

0830000

Puukoor

0,1 (*)

0,05 (*)

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,1 (*)

0,05 (*)

0840020

Ingver

0,1 (*)

0,05 (*)

0840030

Kollajuur/kurkum

0,1 (*)

0,05 (*)

0840040

Mädarõigas

(+)

0840990

Muud

0,1 (*)

0,05 (*)

0850000

Pungad

0,1 (*)

0,05 (*)

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0,1 (*)

0,05 (*)

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0,1 (*)

0,05 (*)

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

0,03 (*)

0,01 (*)

0900010

Suhkrupeedi juured

0,06

0900020

Suhkruroog

0,01 (*)

0900030

Juursigur

0,01 (*)

0900990

Muud

0,01 (*)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

(+)

1010000

Koed

0,05

1011000

sead

0,05 (+)

1011010

Lihaskude

0,02 (*)

0,01 (*)

1011020

Rasvkude

0,02 (*)

0,01 (*)

1011030

Maks

0,03

0,1 (+)

0,5 (+)

1011040

Neerud

0,03

0,01 (*)

0,5 (+)

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,03

0,01 (*)

0,5 (+)

1011990

Muud

0,03

0,01 (*)

0,5 (+)

1012000

veised

0,05 (+)

1012010

Lihaskude

0,03

0,01 (*)

1012020

Rasvkude

0,02 (*)

0,01 (*)

1012030

Maks

0,04

0,3 (+)

0,5 (+)

1012040

Neerud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1012990

Muud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1013000

lambad

0,05 (+)

1013010

Lihaskude

0,03

0,01 (*)

1013020

Rasvkude

0,02 (*)

0,01 (*)

1013030

Maks

0,04

0,3 (+)

0,5 (+)

1013040

Neerud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1013990

Muud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1014000

kitsed

0,05 (+)

1014010

Lihaskude

0,03

0,01 (*)

1014020

Rasvkude

0,02 (*)

0,01 (*)

1014030

Maks

0,04

0,3 (+)

0,5 (+)

1014040

Neerud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1014990

Muud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1015000

e)	hobuslased

0,05 (+)

1015010

Lihaskude

0,03

0,01 (*)

1015020

Rasvkude

0,02 (*)

0,01 (*)

1015030

Maks

0,04

0,3 (+)

0,5 (+)

1015040

Neerud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1015990

Muud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1016000

f)	kodulinnud

0,01 (*)

1016010

Lihaskude

0,03

1016020

Rasvkude

0,03

1016030

Maks

0,03

1016040

Neerud

0,02 (*)

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,03

1016990

Muud

0,03

1017000

g)	muud põllumajanduslikud maismaaloomad

0,05 (+)

1017010

Lihaskude

0,03

0,01 (*)

1017020

Rasvkude

0,02 (*)

0,01 (*)

1017030

Maks

0,04

0,3 (+)

0,5 (+)

1017040

Neerud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1017990

Muud

0,04

0,01 (*)

0,5 (+)

1020000

Piim

0,02 (*)

0,01 (*)

0,05 (+)

0,01 (*) (+)

0,05

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

0,04

0,01 (*)

0,05

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05 (*)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,02 (*)

0,01 (*)

0,05

0,01 (*)

0,05

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,02 (*)

0,01 (*)

0,05

0,01 (*)

0,05

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,02 (*)

0,01 (*)

0,05

0,01 (*)

0,05“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 109

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 26. aprill 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2016/646, 20. aprill 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heitega ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/647, 25. aprill 2016, millega muudetakse 245. korda nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavad eripiirangud organisatsioonidega ISIL (Daesh) ja Al-Qaida seotud teatavate isikute ja üksuste vastu	23
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/648, 25. aprill 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	25
		OTSUSED
	*	Komisjoni otsus (EL) 2016/649, 15. jaanuar 2016, riigiabi SA.24123 (12/C) (ex 11/NN) kohta, mida andsid Madalmaad – Leidschendam-Voorburgi omavalitsuse väidetav maa müük turuhinnast madalama hinnaga (teatavaks tehtud numbri C(2016) 85 all) ( 1 )	27
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/650, 25. aprill 2016, millega kehtestatakse kvalifitseeritud allkirja andmise ja templi loomise vahendi turvalisuse hindamise standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 30 lõikele 3 ja artikli 39 lõikele 2 ( 1 )	40

	Parandused
*	Komisjoni 26. jaanuari 2016. aasta määruse (EL) 2016/71 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa seoses 1-metüültsüklopropeeni, flonikamiidi, flutriafooli, indolüüläädikhappe, indolüülvõihappe, petoksamiidi, pirimikarbi, protiokonasooli ja teflubensurooni jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal) parandus ( ELT L 20, 27.1.2016 )	43
*	Komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määruse (EL) nr 56/2013 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) I ja IV lisa) parandused ( ELT L 21, 24.1.2013 )	56

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	267,4
	MA	81,7
	ZZ	174,6
0707 00 05	MA	81,5
	TR	118,9
	ZZ	100,2
0709 93 10	MA	99,6
	TR	132,6
	ZZ	116,1
0805 10 20	AR	115,8
	EG	46,4
	IL	79,9
	MA	51,7
	TR	40,9
	ZZ	66,9
0805 50 10	MA	132,7
0805 50 10	ZZ	132,7
0808 10 80	AR	88,6
	BR	100,6
	CL	101,7
	CN	90,8
	NZ	151,9
	US	177,1
	ZA	102,3
	ZZ	116,1
0808 30 90	AR	104,9
	CL	132,0
	CN	76,7
	ZA	112,2
	ZZ	106,5