19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/1

(1)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP 21), mis toimus 30. novembrist 2015 kuni 12. detsembrini 2015 Pariisis, võeti vastu kliimamuutustest tulenevale ohule ülemaailmse reageerimise tugevdamist käsitleva kokkuleppe tekst. Pariisi kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, millal vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab hinnanguliselt vähemalt 55 % kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja. Ka liit ja selle liikmesriigid on kõnealuse konventsiooni osalised.

(2)

Kõnealuses kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kokkuleppe osalised koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need säilitama.

(3)

Liit ja selle liikmesriigid edastasid 6. märtsil 2015 oma kavatsetava riiklikult kindlaks määratud panuse, mis näeb ette pühendumise siduvale eesmärgile vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40 %, nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldustes kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta.

(4)

Kokkulepe on ÜRO peakorteris New Yorgis allakirjutamiseks avatud 22. aprillist 2016 kuni 21. aprillini 2017.

(5)

Kokkulepe on kooskõlas järgmiste liidu keskkonnaeesmärkidega, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine ning meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

(6)

Liidus on olemas õigusaktid, millega rakendatakse mõnda nimetatud eesmärki. Osa nendest olemasolevatest liidu õigusaktidest tuleb kokkuleppe teatavate sätete rakendamiseks läbi vaadata.

(7)

Seetõttu tuleks kokkulepe liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval,

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/3

(1)

Piima- ja piimatoodete sektoris on turg olnud pikka aega tõsiselt tasakaalust väljas. Kuigi maailmas on impordinõudlus piima ja piimatoodete järele jäänud 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga üldiselt stabiilseks, on tootmine liidus ja muudes peamistes eksportivates piirkondades märkimisväärselt suurenenud.

(2)

Selleks et valmistuda piimakvootide kehtivuse lõppemiseks ja pidades silmas maailmaturu positiivseid väljavaateid, on liidus tehtud piimatootmisesse investeeringuid, mille tulemusel on liidus piimatootmine pidevalt suurenenud. Ülemäära toodetud piimakogused töödeldakse sellisteks pikaajaliselt ladustatavateks toodeteks nagu või ja lõssipulber.

(3)

Või ja lõssipulbri hinnad langesid liidus 2014. ja 2015. aastal pidevalt ning 2015. aastal langes lõssipulbri hind sekkumishinna tasemele. Võihind on jätkuvalt kõrgem kui sekkumishind, kuid on näha langustendentsi.

(4)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1370/2013 (1) kehtestatakse koguselised piirangud või ja lõssipulbri kokkuostuks kindlaksmääratud hinnaga vastavalt kõnealusele määrusele. Kui kõnealused piirangud on saavutatud, toimub kokkuost pakkumusmenetluse teel, et määrata kindlaks kokkuostuhinna ülemmäär.

(5)

Selleks et tagada riikliku sekkumise mehhanismi katkestuseta kättesaadavus olukorras, kus piima- ja piimatoodete sektoris valitsevad turuhäired, toodi erakorralise meetmena 2016. aastal komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1549 (2) või ja lõssipulbri suhtes kehtiva riikliku sekkumise ajavahemik varasemaks, st 1. jaanuarile.

(6)

Delegeeritud määrusega (EL) 2015/1549 aastaks 2016 avatud täiendava riikliku sekkumise ajavahemikul jõuti pooleni sellise koguselise piirangu mahust, mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 1370/2013 kindlaks määratud hinnaga lõssipulbri kokkuostu suhtes.

(7)

Selleks et piima- ja piimatoodete sektor leiaks jätkuvalt raskes turuolukorras uuesti tasakaalu ning säiliks usaldus riikliku sekkumise mehhanismi vastu, on asjakohane suurendada või ja lõssipulbri kindlaksmääratud hinnaga kokkuostu koguselisi piiranguid 2016. aastal.

(8)

Kui pakkumusmenetlus on käivitatud enne käesoleva määruse jõustumist, ei tohiks kõnealuse menetluse raames kokku ostetud tooteid võtta 2016. aastal või ja lõssipulbri kindlaksmääratud hinnaga kokkuostu puhul saadaolevate koguste kindlaksmääramisel arvesse.

(9)

Selle tagamiseks, et käesoleva määrusega ette nähtud ajutistel meetmetel oleks vahetu mõju turule ja et aidata stabiliseerida hindu, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/5

(1)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA) on teatatud, millist liiki börsiväliseid krediidituletisinstrumente on kesksel vastaspoolel luba kliirida. ESMA on iga liigi puhul hinnanud kriteeriumeid, mis on olulised nende suhtes kliiringukohustuse kohaldamiseks, sealhulgas standardimise määr, maht ja likviidsus ning hinnateabe kättesaadavus. Pidades silmas peamist eesmärki, milleks on süsteemse riski vähendamine, on ESMA määranud vastavalt määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korrale kindlaks börsiväliste krediidituletisinstrumentide liigid, mille suhtes tuleks kliiringukohustust kohaldada.

(2)

Tähtaeg on üks börsiväliste krediidituletisinstrumentide ühiseid ja peamisi tunnuseid. See vastab kindlaksmääratud kuupäevale, mil krediidituletisleping lõppeb. Seda omadust tuleks kliirimisele kuuluvate börsiväliste krediidituletisinstrumentide liikide määratlemisel arvesse võtta.

(3)

Eri vastaspooltel on vaja erineva pikkusega tähtaegu, et võtta vajalikud meetmed selliste börsiväliste krediidituletisinstrumentide kliirimiseks, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust. Selle kohustuse nõuetekohase ja õigeaegse täitmise tagamiseks tuleks vastaspooled jagada kategooriatesse, mille alusel hakatakse piisavalt sarnaste vastaspoolte suhtes kliiringukohustust kohaldama samast kuupäevast.

(4)

1. kategooria peaks hõlmama nii finantssektori vastaspooli kui ka finantssektoriväliseid vastaspooli, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on kliirivad liikmed vähemalt ühe asjaomase keskse vastaspoole jaoks vähemalt ühe sellise börsiväliste krediidituletisinstrumentide liigi puhul, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, kuna sellistel vastaspooltel on juba kogemusi vabatahtliku kliirimisega ja neil on juba olemas ühendused kõnealuste kesksete vastaspooltega vähemalt ühe liigi kliirmiseks. Finantssektorivälised vastaspooled, kes on kliirivad liikmed, peaksid samuti kuuluma 1. kategooriasse, kuna nende kogemused ja ettevalmistused keskseks kliirimiseks on võrreldavad 1. kategooriasse kuuluvate finantssektori vastaspoolte omadega.

(5)

2. ja 3. kategooria peaks hõlmama 1. kategooriasse mittekuuluvaid finantssektori vastaspooli, kes on rühmitatud vastavalt õigus- ja tegevusvõime tasemele börsiväliste tuletisinstrumentide osas. Finantssektori vastaspoolte õigus- ja tegevusvõime astmete eristamisel tuleks võtta aluseks aktiivsuse tase börsiväliste tuletisinstrumentide osas; 2. ja 3. kategooria eristamiseks tuleks seetõttu määrata kindlaks kvantitatiivne künnis, lähtudes mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide tinglike väärtuste summeeritud kuulõpu keskmisest. Määrata tuleks selline sobiv künnisväärtuse tase, mis võimaldaks eristada väiksemaid turuosalisi, kajastades samal ajal 2. kategooria riskide märkimisväärset taset. Lisaks peaks see künnis olema kookõlas künnisega, milles on kokku lepitud rahvusvahelisel tasandil seoses mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide võimendustagatise nõuetega, et toetada õigusnormide lähendamist ja piirata vastaspoolte kantavaid nõuetele vastavuse tagamise kulusid. Nagu ka kõnealustes rahvusvahelistes standardites kohaldatakse künnist tavaliselt grupi tasandil, arvestades, et grupi sees võib olla ühiseid riske, kuid investeerimisfondide künnist tuleks kohaldada eraldi iga fondi suhtes, sest fondi kohustusi ei mõjuta tavaliselt ei muude fondide ega nende investeerimisjuhtide kohustused. Järelikult tuleks künnist kohaldada iga fondi suhtes eraldi, eeldusel et iga investeerimisfond moodustab maksejõuetuse või pankroti korral täiesti eraldiseisva ja eraldatud varakogumi, mida muud investeerimisfondid või investeerimisjuht ei kollateraliseeri, taga või toeta.

(6)

Määruse (EL) nr 648/2012 kohane finantssektori vastaspoolte määratlus ei hõlma teatavaid alternatiivseid investeerimisfonde, kuigi nende tegevusvõime börsiväliste tuletislepingute osas sarnaneb määratlusega hõlmatud alternatiivsete investeerimisfondide tegevusvõimega. Finantssektorivälisteks vastaspoolteks liigitatud alternatiivsed investeerimisfondid peaksid seega kuuluma samadesse vastaspoolte kategooriatesse nagu finantssektori vastaspoolteks liigitatud alternatiivseid investeerimisfondid.

(7)

4. kategooria peaks hõlmama finantssektoriväliseid vastaspooli, kes ei kuulu muudesse kategooriatesse, kuna nende kogemused ja tegevusvõime börsiväliste tuletisinstrumentide ja keskse kliirimise osas on piiratumad kui vastaspoolte muudel kategooriatel.

(8)

1. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse asjaolu, et neil ei pruugi olla olemas vajalikke ühendusi kesksete vastaspooltega kõigi selliste tuletisinstrumentide liikide jaoks, mille suhtes kliiringukohustust kohaldatakse. Lisaks tagavad selle kategooria vastaspooled juurdepääsu kliiringule nendele vastaspooltele, kes ei ole kliirivad liikmed, pidades silmas, et klientide kliirimine ja kaudsete klientide kliirimine peaksid kliiringukohustuse jõustumise tõttu märkimisväärselt suurenema. Vastaspoolte 1. kategooria arvele langeb märkimisväärne osa juba kliiritud börsiväliste krediidituletisinstrumentide mahust ja kliiritavate tehingute maht suureneb pärast käesolevas määruses sätestatud kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva märkimisväärselt. Seetõttu tuleks sätestada mõistlik kuuekuuline tähtaeg, et 1. kategooria vastaspooled saaksid täiendavate liikide kliirimist ette valmistada, tegeleda klientide kliirimise ja kaudsete klientide kliirimise suurenemisega ning kohaneda kliiritavate tehingute kasvava mahuga. Lisaks tuleb 1. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul arvesse võtta ka seda, kui mitu keskset vastaspoolt käesoleva määruse jõustumise ajal sama börsiväliste tuletisinstrumentide liiki kliirib. Eriti juhul, kui suur hulk vastaspooli korraga soovib luua kliirimiskorra ühe ja sama keskse vastaspoolega, on vaja rohkem aega kui siis, kui vastaspooled saavad kliirimiskorra loomiseks valida mitme erineva keskse vastaspoole vahel. Seega tuleks võimaldada täiendav kolmekuuline periood, et tagada kliirimiskohustuse nõuetekohane täitmine.

(9)

2. ja 3. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse asjaolu, et enamik neist saavad juurdepääsu kesksele vastaspoolele, kui neist saab kliiriva liikme klient või kaudne klient. See protsess võib kesta 12–18 kuud, sõltuvalt vastaspoolte õigus- ja tegevusvõimest ning nende valmisolekutasemest seoses kliirivate liikmetega lepingute kliirimiseks vajalike meetmete võtmisega. Lisaks tuleb 2. ja 3. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul arvesse võtta ka seda, kui mitu keskset vastaspoolt käesoleva määruse jõustumise ajal sama börsiväliste tuletisinstrumentide liiki kliirib. Eriti juhul, kui suur hulk vastaspooli korraga soovib luua kliirimiskorra ühe ja sama keskse vastaspoolega, on vaja rohkem aega kui siis, kui vastaspooled saavad kliirimiskorra loomiseks valida mitme erineva keskse vastaspoole vahel. Seega tuleks võimaldada täiendav kolmekuuline periood, et tagada kliirimiskohustuse nõuetekohane täitmine.

(10)

4. kategooria vastaspoolte kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva puhul tuleb võtta arvesse nende õigus- ja tegevusvõimet ning nende piiratumat kogemust börsiväliste tuletisinstrumentide ja keskse kliirimise osas võrreldes vastaspoolte muude kategooriatega.

(11)

Niisuguste börsiväliste vahetuslepingute jaoks, mille on sõlminud kolmandas riigis asutatud vastaspool ja liidus asutatud vastaspool, kes kuuluvad samasse gruppi ja on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ning kelle suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure, tuleks näha ette hilisem kliiringukohustuse kohaldamise kuupäev. Hilisem kohaldamine peaks tagama, et olukorras, kus puuduvad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohased rakendusaktid, mis hõlmaksid käesoleva määruse lisas sätestatud börsiväliseid tuletislepinguid ja milles käsitletaks kolmandat riiki, kus liiduväline vastaspool on asutatud, ei kohaldata selliste lepingute suhtes piiratud aja jooksul kliiringukohustust. Pädevad asutused peaksid saama eelnevalt kontrollida, kas kõnealuseid lepinguid sõlmivad vastaspooled kuuluvad samasse gruppi ja kas nad on täitnud muud määruse (EL) nr 648/2012 kohased grupisiseste tehingute tingimused.

(12)

Erinevalt börsivälistest tuletisinstrumentidest, mille puhul vastaspooled on finantssektorivälised, tuleb finantssektori vastaspooltega börsiväliste tuletislepingute korral määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt kohaldada kliiringukohustust selliste lepingute suhtes, mis sõlmiti pärast seda, kui ESMA-le oli esitatud teade kesksele vastaspoolele börsiväliste tuletislepingute teatava liigi kliirimiseks tegevusloa andmise kohta, kuid enne kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva, eeldusel et lepingute järelejäänud tähtaeg kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga õigustab seda. Kliiringukohustuse kohaldamisel kõnealuste lepingute suhtes peaks lähtuma määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolise ja ühtse kohaldamise eesmärgist. Eesmärk peaks olema finantsstabiilsuse tagamine ja süsteemse riski vähendamine, samuti turuosalistele võrdsete võimaluste tagamine, kui börsiväliste tuletislepingute liigi suhtes tuleb kohaldada kliiringukohustust. Seega tuleb kehtestada minimaalne järelejäänud tähtaeg, mis tagab nende eesmärkide saavutamise.

(13)

Vastaspooled ei saa enne määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 kohaselt vastu võetud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumist teada, kas nende sõlmitavate börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatakse kliiringukohustuse jõustumise kuupäeval kliiringukohustust. See ebakindlus mõjutab märkimisväärselt turuosaliste võimet täpselt hinnastada sõlmitavaid börsiväliseid tuletislepinguid, sest keskselt kliiritavate lepingute suhtes kehtib teistsugune tagatiste režiim kui mittekeskselt kliiritavate lepingute suhtes. Kui enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes hakataks kohaldama tagantjärele kliirimist (forward-clearing), olenemata nende järelejäänud tähtajast kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva seisuga, võib see piirata vastaspoolte võimet maandada piisavalt oma tururiske ning kas mõjutada turu toimimist ja finantsstabiilsust või takistada neil tegelemast oma tavapäraste tegevustega, sest riske maandataks muul sobival viisi.

(14)

Pärast käesoleva määruse jõustumist ja enne kliiringukohustuse jõustumist sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes ei tuleks kohaldada kliiringukohustust enne, kui nende lepingute vastaspooled saavad teha kindlaks, millisesse kategooriasse nad kuuluvad, millisel kesksel vastaspoolel on võimalik neid lepinguid kliirida ja kas nende suhtes kohaldatakse teatava lepingu, sh grupisisese tehingu puhul kliiringukohustust, ning enne, kui nad saavad võtta vajalikud meetmed kõnealuste lepingute sõlmimiseks kliiringukohustust arvesse võttes. Seetõttu võib turu nõuetekohase toimimise ja stabiilsuse ning vastaspoolte võrdsete võimaluste tagamiseks pidada asjakohaseks seda, et kõnealuste lepingute suhtes ei tuleks kliiringukohustust kohaldada, olenemata nende järelejäänud tähtaegadest.

(15)

Selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis sõlmiti pärast seda, kui ESMA-le oli esitatud teade kesksele vastaspoolele börsiväliste tuletislepingute teatava liigi kliirimiseks tegevusloa andmise kohta, kuid enne kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva, ei tuleks kliiringukohustust kohaldada, kui nad ei ole süsteemse riski seisukohast märkimisväärselt olulised või kui nende suhtes kliiringukohustuse kohaldamine võib takistada määruse (EL) nr 648/2012 ühetaolist ja ühtset kohaldamist. Pikema järelejäänud tähtajaga börsiväliste krediidituletislepingutega seotud vastaspoole krediidirisk püsib turul kauem kui see, mis on seotud lühikese järelejäänud tähtajaga börsiväliste krediidituletislepingutega. Kliiringukohustuse kohaldamisega lühikese järelejäänud tähtajaga lepingute suhtes kaasneks vastaspooltele koormus, mis oleks maandatava riski tasemega võrreldes ebaproportsionaalne. Lühikese järelejäänud tähtajaga börsivälised krediidituletisinstrumendid moodustavad koguturust ja seega ka selle turuga seotud kogu süsteemsest riskist suhteliselt väikse osa. Seega tuleks kehtestada minimaalsed järelejäänud tähtajad, mis tagavad, et maksimaalselt mõne kuu pikkuse järelejäänud tähtajaga lepingute suhtes kliiringukohustust ei kohaldata.

(16)

3. kategooria vastaspooled kannavad kogu süsteemsest riskist suhteliselt piiratud osa ja nende õigus- ja tegevusvõime tase börsiväliste tuletisinstrumentide osas on madalam kui 1. ja 2. kategooria vastaspoolte oma. Börsiväliste tuletislepingute olulisi elemente, sh selliste börsiväliste krediidituletislepingute hinnastamist, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust ja mis sõlmiti enne kliiringukohustuse jõustumist, tuleb lühikese aja jooksul kohandada, et võtta arvesse kliirimist, mis toimub alles mitu kuud pärast lepingu sõlmimist. See tagantjärele kliirimise protsess hõlmab oluliste kohanduste tegemist hinnastamismudelis ja asjaomaste börsiväliste tuletislepingute dokumentide muutmist. 3. kategooria vastaspooltel on väga piiratud võime lisada tagantjärele kliirimine oma börsivälistesse tuletislepingutesse. Kui börsiväliste tuletislepingute kliirimine oleks nendele vastaspooltele kohustuslik enne kliiringukohustuse jõustumist, võiks see järelikult piirata nende võimet maandada piisavalt oma riske ning kas mõjutada turu toimimist ja stabiilsust või takistada neil tegelemast oma tavapäraste tegevustega, kui nad ei saa riske edasi maandada. Kliiringukohustust ei peaks seega kohaldama selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille 3. kategooria vastaspooled on sõlminud enne kliiringukohustuse jõustumist.

(17)

Lisaks võib teatavate tingimuste täitmise korral vabastada kliiringukohustusest samasse gruppi kuuluvate vastaspoolte vahel sõlmitud börsivälised tuletislepingud, et vältida grupisisese riski juhtimise protsesside tõhususe piiramist ning seega määruse (EL) nr 648/2012 peamise eesmärgi saavutamise takistamist. Kliiringukohustust ei peaks seega kohaldama teatavatele tingimustele vastavate ja enne kliiringukohustuse jõustumist sõlmitud grupisiseste tehingute suhtes.

(18)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõudel, mille ESMA on komisjonile esitanud.

(19)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt moodustatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult ning konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga,

a)

1. kategooria hõlmab vastaspooli, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on kliirivad liikmed määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 14 tähenduses vähemalt ühe käesoleva määruse lisas sätestatud börsiväliste tuletisinstrumentide liigi puhul vähemalt ühe sellise vastaspoole jaoks, kellele on antud tegevusluba või keda on tunnustatud enne seda kuupäeva, andes talle õiguse kliirida vähemalt üht kõnealust liiki;

b)

2. kategooria hõlmab järgmiseid 1. kategooriasse mittekuuluvaid vastaspooli, kes kuuluvad gruppi, mille mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide tinglike väärtuste tagasi maksmata brutosummade summeeritud kuulõpu keskmine perioodil jaanuar, veebruar ja märts 2016 on suurem kui 8 miljardit eurot:

c)

3. kategooria hõlmab järgmisi 1. ja 2. kategooriasse mittekuuluvaid vastaspooli:

d)

4. kategooria hõlmab 1., 2. ja 3. kategooriasse mittekuuluvaid finantssektoriväliseid vastaspooli.

a)

9. veebruaril 2017, kui vastaspool kuulub 1. kategooriasse;

b)

9. augustil 2017, kui vastaspool kuulub 2. kategooriasse;

c)

9. veebruaril 2018, kui vastaspool kuulub 3. kategooriasse;

d)

9. mail 2019, kui vastaspool kuulub 4. kategooriasse.

a)

9. mail 2019, kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 kohaldamise eesmärgil ei ole asjaomase kolmanda riigiga seoses võetud vastu nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 kohast samaväärsust kinnitavat otsust, mis hõlmab käesoleva määruse lisas sätestatud börsiväliseid tuletislepinguid, või

b)

järgmistest kuupäevadest hilisem, kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 kohaldamise eesmärgil on võetud asjaomase kolmanda riigiga seoses vastu nimetatud määruse artikli 13 lõike 2 kohane samaväärsust kinnitav otsus, mis hõlmab käesoleva määruse lisas sätestatud börsiväliseid tuletislepinguid:

a)

kolmandas riigis asutatud vastaspool on kas finantssektori vastaspool või finantssektoriväline vastaspool;

b)

liidus asutatud vastaspool on

c)

mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 3 lõikele 3;

d)

mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure;

e)

liidus asutatud vastaspool on teatanud asjaomasele pädevale asutusele kirjalikult, et punktides a, b, c ja d sätestatud tingimused on täidetud, ning pädev asutus on kinnitanud 30 päeva jooksul pärast teate saamist, et kõnealused tingimused on täidetud.

a)

5 aastat ja 3 kuud lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 9. oktoobrit 2016 ja mis on lisa tabelis esitatud liiki;

b)

kuus kuud lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud pärast 9. oktoobrit 2016 ja mis on lisa tabelis esitatud liiki;

a)

5 aastat ja 3 kuud lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud enne 9. oktoobrit 2016 ja mis on lisa tabelis esitatud liiki;

b)

kuus kuud lepingute puhul, mis on sõlmitud või uuendatud pärast 9. oktoobrit 2016 ja mis on lisa tabelis esitatud liiki.

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/12

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EL) nr 991/2010 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Olive de Nîmes“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/13

(1)

Määruse (EL) nr 223/2014 kohaselt peab toidu- ja/või esmase materiaalse abi rakenduskava (edaspidi „I rakenduskava“) korraldusasutus teostama 2017. ja 2022. aastal struktureeritud uuringu abi lõppsaajate kohta.

(2)

See struktureeritud uuring abi lõppsaajate kohta on üks vahenditest, mille abil hinnatakse enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi (edaspidi „abifond“). Selleks et tagada enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi hindamise tulemuste kõrge kvaliteet ja uuringu tulemuslikkus, on vaja kehtestada vorm, mis võimaldab andmete koondamist Euroopa Liidu tasandil,

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/22

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/24

(1)

Nõukogu võttis 15. aprillil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/598, (1) millega nimetati Peter BURIAN Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Kesk-Aasias. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. aprillil 2016.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 10 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

a)

edendada häid ja tihedaid suhteid liidu ja Kesk-Aasia riikide vahel vastavates kokkulepetes määratud ühiste väärtuste ja huvide alusel;

b)

toetada piirkonnas asuvate riikide stabiilsuse ja omavahelise koostöö tugevdamist;

c)

toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamist Kesk-Aasias;

d)

käsitleda peamisi ohte, eelkõige spetsiifilisi probleeme, millel on otsene mõju liidule;

e)

edendada liidu tõhusust ja nähtavust piirkonnas, sealhulgas tegevuse tihedama kooskõlastamise kaudu teiste asjaomaste partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO).

a)

edendada üldist liidu poliitilist kooskõlastamist Kesk-Aasias ja aidata tagada liidu välistegevuse järjepidevus piirkonnas;

b)

kõrge esindaja nimel ning koostöös Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga jälgida Kesk-Aasiaga loodud uut partnerlust käsitleva liidu strateegia rakendamisprotsessi, mida täiendavad asjakohased nõukogu järeldused ja hilisemad eduaruanded Kesk-Aasiat käsitleva liidu strateegia rakendamise kohta, esitada korrapäraselt soovitusi ja anda aru asjaomastele nõukogu organitele;

c)

abistada nõukogu Kesk-Aasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

d)

jälgida tähelepanelikult poliitilist arengut Kesk-Aasias, arendades ja säilitades tihedaid suhteid valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna ja massimeediaga;

e)

julgustada Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes;

f)

arendada asjakohaseid kontakte ja koostööd peamiste huvitatud osalejatega piirkonnas ning kõikide asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

g)

koostöös liidu inimõiguste eriesindajaga aidata kaasa liidu inimõigustepoliitika (sh inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisele piirkonnas, sealhulgas jälgides arenguid ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi;

h)

toetada tihedas koostöös ÜRO ja OSCEga konfliktide ärahoidmist ja lahendamist, luues suhted ametiasutuste ja muude kohalike osalejatega (valitsusväliste organisatsioonide, erakondade, vähemuste, religioossete rühmituste ja nende juhtidega);

i)

aidata kaasa Kesk-Aasiaga seonduva energiavarustuse kindluse, piirijulgeoleku, raske kuritegevuse vastase võitluse (mis hõlmab narkootikume ja inimkaubandust), samuti veeressursside majandamise ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika keskkonna- ja kliimamuutusi käsitlevate aspektide sõnastamisele;

j)

edendada piirkondlikku julgeolekut Kesk-Aasia piires seoses rahvusvahelise kohaloleku vähenemisega Afganistanis.

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/29

(1)

Nõukogu võttis 15. aprillil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/599, (1) millega nimetati Fernando GENTILINI Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. aprillil 2016.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel kümne kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

a)

anda aktiivne ja tõhus liidu panus tegevustesse ja algatustesse, mis on suunatud Iisraeli-Palestiina konflikti lõplikule, kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendamisele, ning on kooskõlas liidu parameetritega;

b)

hõlbustada ja säilitada tihedaid suhteid kõigi rahuprotsessis osalejate, asjaomaste poliitiliste poolte, teiste piirkonna riikide, neliku liikmete ja teiste asjaomaste riikidega, samuti ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Araabia Riikide Liiga, et teha nendega koostööd rahuprotsessi tugevdamisel;

c)

teha asjakohast tööd, et edendada ja toetada võimalikku uut läbirääkimiste raamistikku, konsulteerides kõikide peamiste sidusrühmade ja liidu liikmesriikidega;

d)

aktiivselt toetada ja edendada rahuläbirääkimisi poolte vahel, muu hulgas esitades nende läbirääkimiste kontekstis liidu nimel ettepanekuid;

e)

tagada liidu pidev kohalolek asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel;

f)

osaleda kriisiohjamises ja -ennetamises, sealhulgas seoses Gaza sektoriga;

g)

toetada taotluse korral poolte vahel saavutatud rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ning võtta diplomaatilisi meetmeid, kui nimetatud kokkulepete tingimusi ei täideta;

h)

toetada poliitilisi jõupingutusi, et saavutada põhjalik muutus, mis viiks jätkusuutliku lahenduse leidmiseni Gaza sektori jaoks, mis on tulevase Palestiina riigi lahutamatu osa ja millega peaks läbirääkimiste käigus tegelema;

i)

pöörata erilist tähelepanu rahuprotsessi piirkondlikku mõõdet mõjutavatele teguritele, Araabia partnerite kaasamisele ja Araabia rahualgatuse rakendamisele;

j)

võtta rahuprotsessi raames koos kokkulepetele alla kirjutanud pooltega konstruktiivseid meetmeid, et edendada demokraatia, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarabiõiguse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamise põhinormidest kinnipidamist;

k)

teha ettepanekuid liidu sekkumise kohta rahuprotsessi ning selle kohta, milline on parim viis viia ellu liidu algatusi ja käimasoleva rahuprotsessiga seotud liidu jõupingutusi (nt liidu panus Palestiinas läbiviidavatesse reformidesse), sealhulgas seoses liidu asjaomaste arendusprojektide poliitiliste aspektidega;

l)

mõjutada osapooli hoiduma ühepoolsetest meetmetest, mis võiksid kahjustada kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisust;

m)

anda neliku esindajana aru läbirääkimiste edenemisest ja kulgemisest ning liidu seisukohtade alusel ja koostöös neliku ülejäänud liikmetega aidata kaasa neliku esindajate kohtumiste ettevalmistamisele;

n)

koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga aidata kaasa liidu inimõigustepoliitika (sh inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisele, sealhulgas jälgides sündmusi ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi;

o)

aidata piirkonna arvamusliidritel paremini mõista liidu rolli.

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/34

(1)

Komisjoni otsusega 2009/752/EÜ (2) anti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel luba tavalise hiilgevähi (Euphausia superba) lipiididest saadud ekstrakti turuleviimiseks teatavate toitude ja toiduainete uuendkoostisosana.

(2)

11. detsembril 2009 teatas äriühing Aker Biomarine Antarctic AS komisjonile kavatsusest viia turule tavalisest hiilgevähist (Euphausia superba) saadud lipiidiekstrakt toetudes Soome pädeva toiduhindamisasutuse arvamusele ja selle sisulisele samaväärsusele tavalisest hiigelvähist (Euphausia superba) saadud lipiidiekstraktiga, mille kasutamine on lubatud otsusega 2009/752/EÜ.

(3)

Äriühing Aker BioMarine Antarctic AS esitas 15. septembril 2014 Iirimaa pädevatele asutustele taotluse laiendada toidu uuendkoostisosa, tavalisest hiilgevähist (Euphausia superba) saadud lipiidiekstrakti kasutusala.

(4)

Iirimaa pädev toiduhindamisasutus esitas 23. detsembril 2014 esmase hindamisaruande. Kõnealuses aruandes tegi toiduhindamisasutus järelduse, et tavalisest hiilgevähist (Euphausia superba) saadud lipiidiekstrakti kasutusala laiendamine vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud uuendtoidu kriteeriumidele.

(5)

Komisjon edastas esmase hindamisaruande teistele liikmesriikidele 22. jaanuaril 2015.

(6)

Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus ettenähtud 60 päeva jooksul esitati põhjendatud vastuväiteid. Taotleja muutis hiljem taotlust seoses taotletud toidugruppidega. Liikmesriigid ja komisjon jäid selle muudatuse ja taotleja esitatud lisaselgitustega rahule.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (3) on sätestatud nõuded, mis kehtivad toidulisandite kohta. Tavalisest hiilgevähist (Euphausia superba) saadud lipiidiekstrakti kasutamine tuleks lubada viisil, mis ei piira kõnealuse õigusakti sätete kohaldamist.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/37

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 549/2004 peavad liikmesriigid vastu võtma riiklikud või funktsionaalse õhuruumiosa kavad, mis sisaldavad siduvaid riiklikke eesmärke või eesmärke funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, et tagada kooskõla kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega. Lisaks on kõnealuses määruses sätestatud, et komisjon peab hindama eespool nimetatud eesmärkide kooskõla määruse artikli 11 lõike 6 punktis d osutatud hindamiskriteeriumide alusel. Sellekohased üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 390/2013.

(2)

Komisjoni rakendusotsusega 2014/132/EL (3) võeti teiseks võrdlusperioodiks (2015–2019) vastu kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid põhilistes tulemusvaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus.

(3)

Komisjon võttis 2. märtsil 2015 vastu rakendusotsuse (EL) 2015/347, (4) milles käsitletakse esialgsetes tulemuslikkuse kavades sisalduvaid teatavaid eesmärke, mis ei ole kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega, ja esitatakse soovitused eespool nimetatud eesmärkide läbivaatamiseks. Otsus oli adresseeritud Belgiale, Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Saksamaale, Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Horvaatiale, Itaaliale, Küprosele, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale ja Slovaki Vabariigile ning selles nõuti tulemuseesmärkide läbivaatamist läbilaskevõime ja/või kulutõhususega seotud põhilistes tulemusvaldkondades.

(4)

Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovaki Vabariik esitasid 2. juuliks 2015 läbivaadatud riiklikud või funktsionaalse õhuruumiosa kavad koos läbivaadatud tulemuseesmärkidega. Hispaania ja Portugal esitasid funktsionaalse õhuruumiosa kava muudatuse koos täiendavalt läbivaadatud tulemuseesmärkidega 4. veebruaril 2016.

(5)

Tulemuslikkuse hindamise asutus, kes vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artiklile 3 abistab komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel, esitas komisjonile hindamisaruande 15. oktoobril 2015.

(6)

Läbivaadatud tulemuseesmärkide ja kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide kooskõla hindamisel kasutati samu kriteeriume ja metoodikat, mida kasutati algselt esitatud tulemuseesmärkide hindamisel.

(7)

Läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna puhul on hinnatud liikmesriikide poolt lennuliiklusvoo juhtimisest (ATFM) tulenevate marsruutlennu hilinemiste kohta seatud eesmärkide kooskõla rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 IV lisa punktis 4 sätestatud põhimõtte alusel, kasutades funktsionaalse õhuruumiosa (FAB) läbilaskevõime asjakohaseid kontrollväärtusi, mille kohaldamise korral on tagatud, et liidu tasandil täidetakse kogu Euroopa Liitu hõlmav tulemuseesmärk, mille on välja arvutanud võrgu haldusasutus ja mis on sätestatud võrgu operatiivkava (2014–2018/2019) kõige viimases, 2014. aasta juunis avaldatud versioonis (võrgu operatiivkava). Hindamine on näidanud, et Austria, Horvaatia, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Slovaki Vabariigi ja Sloveenia poolt nende ühise funktsionaalse õhuruumiosa (FABCE) kohta, Hispaania ja Portugali poolt nende ühise funktsionaalse õhuruumiosa (SW FAB) kohta ning Bulgaaria ja Rumeenia poolt nende ühise funktsionaalse õhuruumiosa (Danube FAB) kohta esitatud läbivaadatud eesmärgid on kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmava asjakohase tulemuseesmärgiga.

(8)

Kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna puhul on hinnatud liikmesriikide poolt marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade kohta esitatud eesmärke rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 IV lisa punktis 5 koostoimes punktiga 1 sätestatud põhimõtete alusel, võttes arvesse marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindade arengusuundumusi teisel võrdlusperioodil ning nii esimest kui ka teist võrdlusperioodi hõlmaval kombineeritud võrdlusperioodil (2012–2019), teenuseühikute arvu (lennuliiklusprognoos) ja marsruudi kindlaksmääratud ühikuhindu võrrelduna selliste liikmesriikide ühikuhindadega, millel on samasugune kasutus- ja majanduskeskkond. See hindamine on näidanud, et Austria ja Slovaki Vabariigi poolt nende ühise funktsionaalse õhuruumiosa (FABCE) kohta esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kavas sisalduvad läbivaadatud eesmärgid ning Itaalia poolt funktsionaalse õhuruumiosa (BLUE MED FAB) kohta esitatud läbivaadatud tulemuslikkuse kavas sisalduvad tulemuseesmärgid on kooskõlas kogu Euroopa Liitu hõlmava asjakohase tulemuseesmärgiga.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/41

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on ette nähtud, et liikmesriigid, kolmandad riigid või nende piirkonnad (edaspidi „riigid või piirkonnad“) klassifitseeritakse vastavalt nende staatusele veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) osas ühte järgmisest kolmest kategooriast: väheolulise BSE ohuga riigid, kontrollitud BSE ohuga riigid ja määratlemata BSE ohuga riigid.

(2)

Komisjoni otsuse 2007/453/EÜ (2) lisas on riigid või piirkonnad loetletud vastavalt nende BSE staatusele.

(3)

Riikide ja piirkondade liigitamisel BSE ohu alusel on määrav roll Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonil (OIE).

(4)

2014. aasta maikuus otsustas OIE peaassamblee anda oma resolutsiooniga nr 18, mis käsitleb OIE liikmesriikide staatuse tunnustamist seoses veiste spongioosse entsefalopaatia ohuga, (3) Rumeeniale väheolulise BSE ohuga riigi staatuse. 27. juunil 2014 peatas OIE loomataudide teaduskomitee kõnealuse väheolulise BSE ohuga riigi staatuse, kuna Rumeenia teatas 20. juunil 2014 ühest ebatüüpilise BSE juhtumist.

(5)

2015. aasta maikuus muutis OIE peaassamblee OIE maismaaloomade tervishoiu eeskirja („eeskiri“) BSEd käsitlevat peatükki, lisades eeskirja artikli 11.4.1 järgmise lause: „BSE ohuga staatuse ametlikul tunnistamisel ei võeta BSE-na arvesse ebatüüpilist BSE-d, mida arvatakse esinevat spontaanselt väga vähesel määral kõigis veisepopulatsioonides (4).“

(6)

Kuna Rumeenia staatus väheolulise BSE ohuga riigina peatati ebatüüpilise BSE juhtumi tuvastamise tõttu ja kuna eeskirja uues versioonis ei võeta ebatüüpilist BSE-d BSE ohuga staatuse ametlikul tunnistamisel arvesse, otsustas OIE loomataudide teaduskomitee Rumeenia staatuse väheolulise BSE ohuga riigina alates 8. detsembrist 2015 ennistada.

(7)

Kõnealuse otsuse kajastamiseks tuleks otsuse 2007/453/EÜ riikide loetelu muuta.

(8)

Seega tuleks otsust 2007/453/EÜ vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

osasse „A. Väheolulise BSE ohuga riigid ja piirkonnad“ lisatakse kande „— Portugal“ järele ja kande „— Sloveenia“ ette kanne „— Rumeenia“;

2)

osast „B. Kontrollitud BSE ohuga riigid ja piirkonnad“ jäetakse välja kanne „— Rumeenia“.

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/43

(1)

Direktiiviga 96/23/EÜ on kehtestatud meetmed kõnealuse direktiivi I lisas loetletud ainete ja jääkide rühmade kontrollimiseks. Kõnealuse direktiivi kohaselt peavad kolmandad riigid, kellelt liikmesriigid võivad importida kõnealuse direktiiviga hõlmatud loomi ja loomseid tooteid, esitama jääkide seire kava, millega nähakse ette nõutavad tagatised. See kava peaks hõlmama vähemalt I lisas loetletud jääkide ja ainete rühmi.

(2)

Komisjoni otsusega 2011/163/EL (2) kiideti heaks direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohased kavad (edaspidi „kavad“), mille on esitanud teatavad kõnealuse otsuse lisas loetletud kolmandad riigid ning mis hõlmavad kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud loetelus osutatud loomi ja loomseid tooteid.

(3)

Teatavate kolmandate riikide esitatud hiljutisi kavasid ja komisjonile laekunud täiendavat teavet silmas pidades on vaja ajakohastada nende kolmandate riikide loetelu, kust liikmesriikidel on direktiivi 96/23/EÜ kohaselt lubatud importida teatavaid loomi ja loomseid tooteid, mis praegu on loetletud otsuse 2011/163/EL lisas (edaspidi „loetelu“).

(4)

Dominikaani Vabariik on komisjonile esitanud mett käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks loetelusse lisada kanne Dominikaani Vabariigist pärit mee kohta.

(5)

Falklandi saared on komisjonile esitanud vesiviljelustooteid käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks loetelusse lisada kanne Falklandi saartelt pärit vesiviljelustoodete kohta.

(6)

Komisjon taotles Prantsuse Polüneesialt teavet mett käsitleva kava rakendamise kohta. Oma vastuses märkisid Prantsuse Polüneesia pädevad asutused, et jääkide seire kava mee kohta ei ole koostatud, sest Prantsuse Polüneesia ei kavatse mett ELi eksportida. Seepärast tuleks kõnealuse kolmanda riigi puhul mett käsitlev kanne loetelust välja jätta. Prantsuse Polüneesiat on sellest teavitatud.

(7)

Komisjon taotles Namiibialt teavet looduslikke ulukeid käsitleva kava rakendamise kohta. Oma vastuses märkisid Namiibia pädevad asutused, et jääkide seire kava looduslike ulukite kohta ei ole koostatud, sest Namiibia ei kavatse looduslikke ulukeid ELi eksportida. Seepärast tuleks kõnealuse kolmanda riigi puhul looduslikest ulukitest saadud tooteid käsitlev kanne loetelust välja jätta. Namiibiat on sellest teavitatud.

(8)

Korea Vabariik esitas komisjonile kodulinde käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks loetelusse lisada kanne Korea Vabariigist pärit kodulinnutoodete kohta.

(9)

Saint-Pierre ja Miquelon esitas komisjonile kodulinde käsitleva kava. Kava annab piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks loetelusse lisada kanne Saint-Pierre'ist ja Miquelonist pärit kodulinnutoodete kohta.

(10)

Komisjoni määrusega (EL) nr 206/2010 (3) on antud Singapurile luba tuua liitu Uus-Meremaalt pärit värske liha saadetisi, mis vastavad asjaomaste saadetiste liitu toomise nõuetele ja on suunatud liitu. Kõnealuse tegevuse lubamiseks tuleks loetelu Singapuri käsitlevasse kandesse lisada hobuslased, looduslikud ulukid ja tehistingimustes peetavad ulukid, kuid lisada piirang, et see kanne kehtib vaid Uus-Meremaalt pärit värske liha suhtes, mis on suunatud liitu ning mis laaditakse Singapuris maha või ümber või mida veetakse läbi Singapuri seda seal ladustades või ilma seda seal ladustamata. Singapuri ja Uus-Meremaad on sellest teavitatud. Loetelu kandesse tuleks teha joonealune märkus, milles sätestatakse Singapuri puhul kõnealune piirang.

(11)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

19.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 103/50