15.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 99/6

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/578,

11. aprill 2016,

millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 281,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (edaspidi „tolliseadustik“)) artikliga 280 nähakse ette, et komisjon peab koostama elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogrammi (edaspidi „tööprogramm“). Esimene tööprogramm võeti vastu komisjoni rakendusotsusega 2014/255/EL (2). Kõnealust tööprogrammi on vaja ajakohastada. Arvestades nende muudatuste hulka, mis rakendusotsusesse 2014/255/EL on vaja teha, ja selguse huvides on asjakohane kõnealune otsus kehtetuks tunnistada ja asendada uuega.

(2)

Tööprogramm on eriti tähtis elektrooniliste süsteemidega seotud üleminekumeetmete kehtestamiseks ja selliste süsteemide kasutuselevõtu tähtaja kehtestamiseks, mis tolliseadustiku kohaldamisaja alguseks, st 1. maiks 2016, veel ei tööta. Seepärast on vaja kehtestada üleminekuperioodid nende süsteemide jaoks, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/2446, (3) komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/341 (4) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (5).

(3)

Tolliseadustikus on sätestatud, et kogu tolliasutuste omavaheline ning ettevõtjate ja tolliasutuste vaheline teabevahetus ja sellise teabe säilitamine peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades ning et info- ja kommunikatsioonisüsteemid peavad pakkuma kõigi liikmesriikide ettevõtjatele ühesuguseid võimalusi. Tolliseadustiku nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleks seepärast tööprogrammiga ette näha ulatuslik elektrooniliste süsteemide rakendamise kava.

(4)

Seega peaks tööprogramm sisaldama nende elektrooniliste süsteemide loetelu, mille peaksid välja arendama liikmesriigid (edaspidi „riiklikud süsteemid“) või liikmesriigid koos komisjoniga (edaspidi „üleeuroopalised süsteemid“), et tolliseadustikku oleks võimalik ka tegelikkuses kohaldada. See loetelu peaks põhinema olemasoleval kõigi IT-alaste tolliprojektidega seotud kavandamisdokumendil, mida nimetatakse mitmeaastaseks strateegiliseks kavaks ja mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 70/2008/EÜ, (6) eriti selle artikliga 4 ja artikli 8 lõikega 2. Tööprogrammis nimetatud elektrooniliste süsteemide suhtes tuleks kohaldada sama projektijuhtimisel põhinevat lähenemisviisi ning need süsteemid tuleks ette valmistada ja välja arendada vastavalt mitmeaastases strateegilises kavas kehtestatule.

(5)

Tööprogrammis tuleks täpsustada elektroonilised süsteemid, nendega seotud õiguslikud alused, olulised etapid ja tegevuse alustamiseks kavandatud kuupäevad. Kasutuselevõtu alguskuupäevadena osutatud kuupäevad peaksid olema kõige varasemad kuupäevad, millal liikmesriigid on võimelised uut elektroonilist süsteemi kasutama hakkama. Samuti tuleks tööprogrammis kasutuselevõtu lõppkuupäevadeks määrata kuupäevad, mis ajaks hakkavad kõik liikmesriigid ja ettevõtjad kasutama tolliseadustiku kohast uut või uuendatud elektroonilist süsteemi. Sellised ajavahemikud on vajalikud süsteemi kasutuselevõtuks liidu tasandil. Kõnealuste ajavahemike pikkuse puhul tuleks arvesse võtta iga süsteemi kasutuselevõtuga seotud vajadusi.

(6)

Üleeuroopaliste süsteemide kasutuselevõtu tähtajad tuleks kehtestada kas konkreetse kuupäevana või vajaduse korral ajavahemikuna. Kõnealused ajavahemikud peaksid olema üksnes nii pikad, kui palju on vaja praegu liikmesriikides ja ettevõtjate poolt kasutatavalt süsteemilt uuele süsteemile üleminekuks. Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada kõnealuste ajavahemike jooksul, millal alustada oma süsteemidele üleminekut ja millal see lõpetada ning millal peavad ettevõtjad liituma uute süsteemidega ja neid kasutama hakkama. Iga liikmesriik peaks kehtestama lõppkuupäevaks delegeeritud määruses (EL) 2015/2446, delegeeritud määruses (EL) 2016/341 ja rakendusmääruses (EL) 2015/2447 sätestatud asjakohaseid elektroonilisi süsteeme käsitlevate üleminekueeskirjadega seotud perioodi kehtivuse lõppkuupäeva.

(7)

Riiklike süsteemide kasutuselevõtu ja nendele ülemineku tähtaegade kehtestamisel tuleks lähtuda liikmesriikide projektidest ja üleminekukavadest, arvestades, et kõnealused süsteemid on osa konkreetsest riigi IT-keskkonnast ja olukorrast. Iga liikmesriik peaks kehtestama lõppkuupäevaks delegeeritud määruses (EL) 2015/2446, delegeeritud määruses (EL) 2016/341 ja rakendusmääruses (EL) 2015/2447 sätestatud asjakohaseid elektroonilisi süsteeme käsitlevate üleminekueeskirjade lõppkuupäeva. Läbipaistvuse huvides ja delegeeritud määruse (EL) 2016/341 artikli 56 lõikest 2 lähtuvalt peaksid liikmesriigid esitama oma riikliku kava komisjonile ja komisjon peaks selle avaldama Europa-veebisaidil. Peale selle peaksid liikmesriigid õigel ajal tagama sellise tehnilise teabe edastamise ettevõtjatele, mis on neile vajalik selleks, et vajaduse korral ajakohastada oma süsteeme ja liituda uute või uuendatud süsteemidega ning kohaldada uusi norme ja andmenõudeid, kohaldades samal ajal ka liikmesriikide poolt riiklikes juhistes heade IT-tavade kohta antud soovitusi.

(8)

Tööprogrammis nimetatud elektrooniliste süsteemide väljavalimisel tuleks silmas pidada nende eeldatavat mõju tolliseadustikus kindlaks määratud prioriteetidele. Üks selline põhiprioriteet on võime pakkuda ettevõtjatele mitmesuguseid elektroonilisi tolliteenuseid kogu liidu tolliterritooriumil. Lisaks peaks elektrooniliste süsteemide eesmärk olema suurendada tolliprotseduuride tõhusust ja tulemuslikkust ning neid kogu liidus veelgi ühtlustada. Tööprogrammis esitatud elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtu järjekord ja ajagraafik peaksid põhinema praktilistel ja projektijuhtimisalastel kaalutlustel, nt jõupingutuste ja ressursside jaotamine, projektide omavaheline seotus, iga süsteemi konkreetsed tingimused ja projekti valmidusaste. Tööprogrammi abil tuleks korraldada elektrooniliste süsteemide väljaarendamist eri etappides. Pidades silmas väljaarendatavate, kasutusele võetavate ja hooldatavate süsteemide ja liideste märkimisväärset hulka ning suuri kulusid, mis on seotud tööprogrammi täieliku rakendamisega 2020. aastaks, tuleks tagada hoolikas järelkontroll ja järelevalve.

(9)

Kuna tolliseadustiku artikli 16 lõikes 1 osutatud elektroonilisi süsteeme peavad välja arendama, käitama ja hooldama liikmesriigid koostöös komisjoniga, peaksid komisjon ja liikmesriigid töötama koos selle tagamiseks, et elektrooniliste süsteemide ettevalmistamine ja rakendamine toimub kooskõlas tööprogrammiga ning et kindlaksmääratud süsteemide kooskõlastatud ja õigeaegseks kavandamiseks, loomiseks, arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks võetakse asjakohaseid meetmeid.

(10)

Selleks et tagada tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise kava sünkroonsus, tuleks tööprogrammi ajakohastada samal ajal kui mitmeaastast strateegilist kava ja need omavahel ühtlustada. Tööprogrammi edasise ajakohastamise kindlaksmääramisel tuleb erilist tähelepanu pöörata seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele, pidades silmas aastatel 2019 ja 2020 lõplikult väljaarendatavate elektrooniliste süsteemide mahukust ja keerukust ning praeguste kavade kohaselt aastateks 2019 ja 2020 kavandatud töö hulka.

(11)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tööprogramm

Võetakse vastu liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (edaspidi „tööprogramm“).

Artikkel 2

Rakendamine

1. Komisjon ja liikmesriigid teevad tööprogrammi rakendamisel koostööd.

2. Liikmesriigid arendavad välja asjakohased elektroonilised süsteemid ja võtavad need kasutusele tööprogrammis kehtestatud vastavate ajavahemike lõppkuupäevaks.

3. Tööprogrammis sätestatud projektide ja nendega seotud elektrooniliste süsteemide ettevalmistamist ja rakendamist korraldatakse kooskõlas tööprogrammiga ja mitmeaastase strateegilise kavaga.

4. Komisjon püüab tööprogrammi projektide algatamiseks jõuda liikmesriikidega ühisele seisukohale ja kokkuleppele projektide ulatuse ning elektrooniliste süsteemide kavandamise, nõuete ja arhitektuuri osas. Asjakohasel juhul konsulteerib komisjon ka ettevõtjatega ja võtab nende seisukohti arvesse.

Artikkel 3

Ajakohastamine

1. Tööprogrammi ajakohastatakse korrapäraselt, et see oleks kooskõlas ja kohandatud määruse (EL) nr 952/2013 rakendamisega seotud viimaste arengutendentsidega ning et selles võetaks arvesse elektrooniliste süsteemide ettevalmistamisel ja väljaarendamisel, eelkõige ühiselt kokkulepitud tehniliste kirjelduste kättesaadavuse ja elektrooniliste süsteemide töölerakendamise osas saavutatud tegelikku edu.

2. Selleks et tagada tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise kava sünkroonsus, ajakohastatakse tööprogrammi vähemalt kord aastas.

Artikkel 4

Teabevahetus ja juhtimine

1. Komisjon ja liikmesriigid jagavad omavahel teavet iga süsteemi kavandamisel ja rakendamisel tehtud edusammude kohta.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt kuus kuud enne konkreetse IT-süsteemi kasutuselevõtu kavandatud kuupäeva riikliku kava ja üleminekukava. Kõnealused kavad peavad sisaldama järgmist teavet:

—	elektroonilises süsteemis toimuva välissuhtluse tehniliste kirjelduste avaldamise kuupäev;

—	koos ettevõtjatega tehtavate vastavuskatsete aeg;

—	elektroonilise süsteemi kasutuselevõtu kuupäevad, sh kasutamise algus ja asjakohasel juhul ka aeg, mille jooksul ettevõtjatel lubatakse üle minna süsteemi kasutamisele.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest oma projektide ja üleminekukavade ajakohastamistest.

4. Komisjon avaldab liikmesriikide projektid ja üleminekukavad oma veebisaidil.

5. Liikmesriigid teevad ettevõtjatele õigel ajal kättesaadavaks tehnilise kirjelduse, mis on seotud riigi elektroonilises süsteemis toimuva välissuhtlusega.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

1. Rakendusotsus 2014/255/EL tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. aprill 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2) Komisjoni 29. aprilli 2014. aasta rakendusotsus 2014/255/EL, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikku käsitlev tööprogramm (ELT L 134, 7.5.2014, lk 46).

(3) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(4) Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1).

(5) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

LISA

Liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm

I. TÖÖPROGRAMMI SISSEJUHATUS

Tööprogrammiga nähakse ette vahend, millega toetada tolliseadustiku kohaldamist seoses kavandatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtuga.

Tööprogrammi eesmärk on ka kindlaks määrata perioodid, mille jooksul kohaldatakse üleminekumeetmeid kuni delegeeritud määruses (EL) 2015/2446, delegeeritud määruses (EL) 2016/341 ja rakendusmääruses (EL) 2015/2447 osutatud uute või uuendatud elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtuni.

Tehniliste kirjeldustega seotud sihtkuupäeva kontekstis on oluline kuupäev, mis ajaks tehakse kättesaadavaks tehniliste kirjelduste püsiversioon. Riiklike süsteemide või komponentide puhul tehakse see kuupäev teatavaks siis, kui avaldatakse teade riiklike projektide kavandamise kohta.

Tööprogrammiga kehtestatakse järgmised üleeuroopaliste ja riiklike süsteemide kasutuselevõtu kuupäevad:

a)	elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtu aja alguskuupäev on kõige esimene kuupäev, millal elektroonilist süsteemi kasutama hakatakse;

elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtu aja lõppkuupäev on

—	kõige viimane kuupäev, mis ajaks peavad kõik liikmesriigid ja ettevõtjad süsteeme kasutama, ja

—	üleminekuperioodi kehtivuse lõppkuupäev.

Punkti b kohaldamisel kattub kõnealune kuupäev alguskuupäevaga, kui (kasutuselevõtuks ega üleminekuks) mingit ajakava ette ei nähta.

Puhtalt riiklike süsteemide või liidu ulatuslikuma projekti alla kuuluvate konkreetsete riiklike komponentide puhul võivad liikmesriigid kehtestada kasutuselevõtu kuupäeva ning kasutuselevõtu aja algus- ja lõppkuupäeva kooskõlas riikliku projekti kavandamisega.

Esimene lõik hõlmab järgmisi riiklikke süsteeme või konkreetseid riiklikke komponente:

a)	liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi 2. komponent (riiklike ekspordisüsteemide uuendamine) (II osa punkt 10);

b)	liidu tolliseadustiku kohased eriprotseduurid (SP IMP/SP EXP) (II osa punkt 12);

c)	liidu tolliseadustiku kohane saabumisteade, esitamisteade ja ajutine ladustamine (II osa punkt 13);

d)	liidu tolliseadustiku kohaste riiklike impordisüsteemide uuendamine (II osa punkt 14);

e)	liidu tolliseadustiku kohane tagatiste haldamise süsteem (GUM) – 2. komponent (II osa punkt 16).

Üleeuroopaliste süsteemide puhul, millele on kehtestatud tegelik kasutuselevõtu aeg ilma ühe konkreetse rakenduskuupäevata, võivad liikmesriigid võtta süsteemi kasutusele asjakohasel kuupäeval kõnealuse ajakava raames ja võivad lubada ettevõtjatel minna süsteemile üle kasutuselevõtu aja jooksul teataval ajavahemikul (kui seda peetakse asjakohaseks). Algus- ja lõppkuupäev teatatakse komisjonile. Hoolikalt on vaja uurida ühistasandi küsimusi.

Esimene lõik hõlmab järgmisi üleeuroopalisi süsteeme:

a)	liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav dokument (PoUS) (II osa punkt 8);

b)	liidu tolliseadustiku kohase uue arvutipõhise transiidisüsteemi (NCTS) uuendamine (II osa punkt 9);

c)	liidu tolliseadustiku kohane automaatne ekspordisüsteem (1. komponent) (II osa punkt 10).

Tööprogrammi rakendamiseks peavad komisjon ja liikmesriigid toime tulema keeruka olukorraga, mis tuleneb omavahelisest sõltuvusest, muutujatest ja prognoosidest. Kavandamisel juhindutakse mitmeaastases strateegilises kavas esitatud põhimõtetest.

Projektid viiakse ellu eri etappidena, alates väljatöötamisest kuni ülesehitamise, testimise, migreerumise ja lõpliku kasutuselevõtmiseni. Komisjoni ja liikmesriikide roll neis eri etappides sõltub süsteemide laadist ja arhitektuurist ning nende komponentidest ja teenustest, nagu on kirjeldatud mitmeaastase strateegilise kava üksikasjalikes projektidokumentides. Vajaduse korral määratleb komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega ja ühiselt tehtud läbivaatamise alusel üldised tehnilised kirjeldused, mis peavad olema esitatud 24 kuud enne elektroonilise süsteemi kasutuselevõtu sihtkuupäeva. Riiklike süsteemide või komponentide jaoks riigi tasandil koostatavad tehnilised kirjeldused tuleb teha õigel ajal kättesaadavaks vähemalt niivõrd, kuivõrd on tegemist ettevõtjatega peetava välissuhtlusega seotud osadega, et ettevõtjad saaksid kavandada ja kohandada oma süsteeme ja liideseid neile vastavalt.

Liikmesriigid ja vajaduse korral ka komisjon osalevad süsteemide väljaarendamises ja kasutuselevõtus kooskõlas süsteemi jaoks kindlaks määratud arhitektuuri ja tehniliste kirjeldustega. Tegevus toimub tööprogrammis kinnitatud olulisi etappe ja kuupäevi järgides. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd ka ettevõtjatega ja teiste huvirühmadega.

Ettevõtjad peavad astuma vajalikke samme, et olla suutelised kasutama süsteeme pärast nende kasutuselevõttu ja hiljemalt lõppkuupäevadeks, mis on kehtestatud käesolevas tööprogrammis või mille on vajaduse korral kehtestanud liikmesriigid oma riikliku kava osana.

II. ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE VÄLJATÖÖTAMISE JA KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD PROJEKTIDE LOETELU

A. Tervikloetelu

Liidu tolliseadustiku kohased projektid ja nendega seotud elektroonilised süsteemid

Tolliseadustiku kohaldamiseks vajalike elektrooniliste süsteemide väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud projektide loetelu

Õiguslik alus

Oluline etapp

Elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtu kuupäevad

Elektroonilise süsteemi kasutuselevõtu aja alguskuupäev (1)

Elektroonilise süsteemi kasutuselevõtu aja lõppkuupäev (2)

üleminekuperioodi lõppkuupäev

1. Liidu tolliseadustiku kohane registreeritud eksportijate süsteem (REX)

Projekti eesmärk on teha kättesaadavaks ajakohastatud teave üldise soodustuste süsteemi (GSP) riikides registreeritud eksportijate kohta, kes ekspordivad kaupu liitu. Süsteem on üleeuroopaline ja hõlmab ka andmeid ELi ettevõtjate kohta, et toetada eksporti GSP-riikidesse. Nõutavad andmed sisestatakse süsteemi järk-järgult kuni 31. detsembrini 2017.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16 ja 64

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2015

1.1.2017

2. Liidu tolliseadustiku kohane siduva tariifiinformatsiooni süsteem (STI)

Projekti eesmärk on uuendada olemasolevat üleeuroopalist süsteemi EBTI-3 ja süsteemi „Järelevalve 2“, et tagada järgmine:

a)	süsteemi EBTI-3 kooskõlla viimine liidu tolliseadustiku nõuetega;

b)	kohustus esitada rohkem järelevalve raames nõutavaid deklareerimisandmeid;

c)	STI kohustusliku kasutamise kontrollimine;

d)	STI ulatuslikuma kasutamise kontrollimine ja juhtimine.

Projekti rakendatakse kahes etapis.

Esimesel etapil võetakse kõigepealt järk-järgult kasutusele funktsioonid liidu tolliseadustiku kohase deklaratsiooni andmestu vastuvõtmiseks (s.o 1. järk) alates 1. märtsist 2017 kuni punktides 10 ja 14 loetletud projektide rakendamiseni (hiljemalt 31. detsembriks 2020) ning seejärel täidetakse kohustus kontrollida STI kasutamist uue nõutava andmestu alusel ja viia tegevus kooskõlla tolli otsuste tegemisega (s.o 2. järk).

Teisel etapil võetakse kasutusele STI taotluste ja otsuste elektroonilised vormid ning tehakse ettevõtjatele kättesaadavaks ELi kauplejate ühtlustatud liides, mille kaudu on võimalik STI taotlusi elektrooniliselt esitada ja STI otsuseid elektrooniliselt saada.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16, 22, 23, 26, 27, 28, 33 ja 34

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q2 2016

(1. etapp)

1.3.2017

(1. etapi 1. järk)

1.3.2017

(1. etapi 1. järk)

1.10.2017

(1. etapi 2. järk)

1.10.2017

(1. etapi 2. järk)

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2016

(2. etapp)

1.10.2018

(2. etapp)

1.10.2018

(2. etapp)

3. Liidu tolliseadustiku kohased tolli otsused

Projekti eesmärk on ühtlustada kogu liidus tolli otsuse taotlemise, tegemise ja haldamisega seotud protseduurid taotluste ja otsuse/loa andmete standardimise ja elektroonilise haldamise kaudu. Projekt on seotud tolliseadustikus määratletud riiklike ja mitut liikmesriiki hõlmavate otsustega ning selle alla kuuluvad liidu tasandil keskselt väljaarendatud süsteemikomponendid, samuti hõlmab see integreerimist riiklike komponentidega, kui liikmesriigid otsustavad neid kasutada. Üleeuroopaline süsteem hõlbustab konsulteerimist otsuse tegemise ajal ja loa andmise protseduuri haldamist.

Üleeuroopaline süsteem koosneb ELi kauplejate portaalist, tolliotsuste haldamise süsteemist ja tarbijatele mõeldud võrdlussüsteemist.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16, 22, 23, 26, 27 ja 28

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q4 2015

2.10.2017

4. Kauplejate otsene juurdepääs Euroopa teabesüsteemidele (ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri)

Projekti eesmärk on pakkuda kauplejate otseseks ja kogu ELi tasandil ühtlustatud juurdepääsuks toimivaid lahendusi, milleks on kasutaja ja süsteemi vahelise liidesena elektroonilistesse tollisüsteemidesse integreeritud teenus, mis on määratletud konkreetsetes liidu tolliseadustiku kohastes projektides. Ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri integreeritakse asjaomaste süsteemide portaalidesse ning see hõlmab vajalikule julgeolekupoliitikale vastavat isikusamasuse tuvastamise, juurdepääsu ja kasutajahalduse toetamist.

Esimest korda kavatsetakse see kasutusele võtta koos liidu tolliseadustiku kohase tolli otsuste süsteemiga.

Hiljem tehakse see tehniline autentimis- ja kasutajahaldusvahend kättesaadavaks ka muude selliste liidu tolliseadustiku kohaste projektide raames nagu liidu tolliseadustiku kohane siduv tariifiinformatsioon, liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) süsteemi uuendamine, liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav dokument ja tõenäoliselt ka liidu tolliseadustiku kohased teabelehed (INF) eriprotseduuride jaoks. Vt eri projekte seoses kasutuselevõtu kuupäevadega.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ja artikkel 16

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q4 2015

2.10.2017

5. Liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) staatuse uuendamine

Projektiga püütakse parandada AEO taotlustega ja AEO staatuse andmisega seotud äritegevust, võttes arvesse muudatusi tolliseadustiku sätetes.

Esimesel etapil on projekti eesmärk täiustada volitatud ettevõtja süsteemi ja viia see vastavusse tolli otsuste tegemise protseduuriga.

Teisel etapil võetakse projekti raames kasutusele AEO taotluste ja otsuste elektroonilised vormid ning tehakse ettevõtjatele kättesaadavaks ELi kauplejate ühtlustatud liides, mille kaudu on võimalik AEO taotlusi elektrooniliselt esitada ja AEO otsuseid elektrooniliselt saada.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16, 22, 23, 26, 27, 28, 38 ja 39

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2016

1.3.2018

(1. etapp)

1.3.2018

(1. etapp)

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2017

1.10.2019

(2. etapp)

1.10.2019

(2. etapp)

6. Liidu tolliseadustiku kohase ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimissüsteemi uuendamine (EORI 2)

Projekti eesmärk on pisut uuendada olemasolevat üleeuroopalist EORI süsteemi, mis võimaldab registreerida ja identifitseerida liidus tolliküsimustega aktiivselt seotud liidu ja kolmandate riikide ettevõtjaid ning isikuid, kes ei ole ettevõtjad.

Määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 6 lõige 1 ja artikkel 9

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q2 2016

1.3.2018

7. Liidu tolliseadustiku kohane süsteem „Järelevalve 3“

Projekti eesmärk on uuendada süsteemi „Järelevalve 2+“, et tagada selle kooskõla tolliseadustiku selliste nõuetega nagu standardne teabevahetus elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil ning liikmesriikidelt järelevalve kohta saadud täieliku andmekogumi töötlemiseks ja analüüsimiseks vajalike asjakohaste funktsioonide loomine.

Seepärast hõlmab see täiendavaid andmete hankimise võimalusi ja aruandlusfunktsioone, mis tuleb komisjonile ja liikmesriikidele kättesaadavaks teha.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1, artikkel 16 ja artikli 56 lõige 5

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2016

1.10.2018

8. Liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav dokument (PoUS)

Projekti eesmärk on luua uus üleeuroopaline süsteem järgmiste liidu staatust tõendavate elektrooniliste dokumentide talletamiseks, haldamiseks ja väljaotsimiseks: T2L/F ja tolli kaubamanifest (välja andnud volitamata väljastaja).

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16 ja 153

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2017

1.3.2019

1.10.2019

9. Liidu tolliseadustiku kohase uue arvutipõhise transiidisüsteemi (NCTS) uuendamine

Projekti eesmärk on viia kehtiv NCTSi süsteem kooskõlla liidu tolliseadustiku selliste uute nõuetega nagu teabevahetuse kooskõlla viimine liidu tolliseadustiku andmenõuetega ning seda süsteemi teiste süsteemidega ühendavate liideste uuendamine ja arendamine.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16 ja 226–236

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2017

1.10.2019

2.3.2020

10. Liidu tolliseadustiku kohane automaatne ekspordisüsteem (AES)

Projekti eesmärk on rakendada liidu tolliseadustiku ekspordi- ja väljaveonõudeid.

1. komponent – üleeuroopaline AES: projekti eesmärk on edasi arendada kehtivat üleeuroopalist ekspordikontrollisüsteemi, et rakendada täielikult AESi, mis hõlmaks ärinõudeid liidu tolliseadustikust lähtuvate protseduuride ja andmete kohta, sh lihtsustatud protseduuride kajastamine, väljuvate kaubasaadetiste osadeks jagamine ja ekspordi keskne tollivormistus. Samuti on ette nähtud, et see hõlmab AESi ning aktsiisikaupade liikumise ja kontrollisüsteemi (EMCS) ja NCTSi vaheliste ühtlustatud liideste arendamist. Sellisel kujul võimaldab AES ekspordiprotseduuride ja väljaveoformaalsuste täielikku automatiseerimist. AES hõlmab keskselt ja riigi tasandil väljaarendatavaid osi.

2. komponent – riiklike ekspordisüsteemide uuendamine: eraldiseisvad riiklikud süsteemid ei ole küll AESi osa, kuid sellega tihedalt seotud, mistõttu on neid vaja uuendada ekspordi- ja/või väljaveoformaalsustega seotud konkreetsete riiklike elementide osas. Kui kõnealused elemendid ei mõjuta AESi ühistasandit, võib neid käsitleda selle komponendi all.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16, 179 ja 263–276

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q3 2017

(1. komponent)

1.10.2019

(1. komponent)

2.3.2020

(1. komponent)

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= täpsustab liikmesriik

(2. komponent)

1.3.2017

(2. komponent)

2.3.2020

(2. komponent)

11. Liidu tolliseadustiku kohased teabelehed (INF) eriprotseduuride jaoks

Projekti eesmärk on arendada välja uus üleeuroopaline süsteem INF-andmete haldamise protsesside ja eriprotseduuride valdkonna INF-andmete elektroonilise käitlemise toetamiseks ja ühtlustamiseks.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16, 215, 237–242 ja 250–262

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q1 2018

2.3.2020

12. Liidu tolliseadustiku kohased eriprotseduurid

Projekti eesmärk on kiirendada, hõlbustada ja ühtlustada eriprotseduure kogu liidus, luues üldised äriprotsesside mudelid. Riiklike süsteemidega rakendatakse kõiki liidu tolliseadustiku muudatusi, mida nõutakse tolliladustamise, lõppkasutuse, ajutise impordi ning sees- ja välistöötlemise korral.

Projekti rakendatakse kahes osas.

1. komponent – riiklik SP EXP: tagatakse vajalikud elektroonilised lahendused ekspordiga seotud eriprotseduuride jaoks.

2. komponent – riiklik SP IMP: tagatakse vajalikud elektroonilised lahendused impordiga seotud eriprotseduuride jaoks.

Neid projekte rakendatakse punktides 10 ja 14 loetletud projektide kaudu.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16, 215, 237–242 ja 250–262

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= täpsustab liikmesriik (1. ja 2. komponendi kohta)

1.3.2017

(1. komponent)

2.3.2020

(1. komponent)

Täpsustab liikmesriik riikliku kava raames

(2. komponent)

Täpsustab liikmesriik riikliku kava raames

(2. komponent)

13. Liidu tolliseadustiku kohane saabumisteade, esitamisteade ja ajutine ladustamine

Projekti eesmärk on määratleda transpordivahendi saabumise teate, kauba tollile esitamise teate (esitamisteate) ja ajutise ladustamise deklaratsiooni jaoks vajalikud protseduurid ning toetada sellega seoses liikmesriikidevahelist ühtlustamist kauplejate ja tolli vahelise andmevahetuse osas.

Projekt hõlmab protseduuride automatiseerimist riigi tasandil.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16 ja 133–152

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= täpsustab liikmesriik

Täpsustab liikmesriik riikliku kava raames

14. Liidu tolliseadustiku kohaste riiklike impordisüsteemide uuendamine

Projekti eesmärk on rakendada kõiki liidu tolliseadustikust tulenevaid impordiga seotud protseduure ja andmenõudeid (mida ükski teine tööprogrammis kindlaks määratud projekt ei hõlma). Peamiselt on tegemist vabasse ringlusse lubamise protseduuri muudatustega (standardprotseduur + lihtsustused), kuid ka muude süsteemide migratsioonist tulenevate mõjudega. Projekt on seotud riigi tasandi impordivaldkonnaga ning hõlmab riiklike tollideklaratsioonide töötlemise süsteeme ja muid süsteeme, nt riiklikud raamatupidamis- ja maksesüsteemid.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1, artikli 16 lõige 1 ning artiklid 53, 56, 77–80, 83–87, 101–105, 108–109, 158–187 ja 194–195

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäe

= täpsustab liikmesriik

Täpsustab liikmesriik riikliku kava raames

15. Liidu tolliseadustiku kohane keskne imporditollivormistus (CCI)

Projekti eesmärk on võimaldada kauba suunamist tolliprotseduuridele, kasutades keskset tollivormistust, mis võimaldab ettevõtjatel oma äritegevust tolli osas tsentraliseerida. Tollideklaratsiooni töötlemist ja kauba füüsilist ringlusselubamist peaksid kooskõlastama asjaomased tolliasutused. See puudutab üleeuroopalist süsteemi, mis koosneb keskselt ja riigi tasandil välja arendatud komponentidest.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16 ja 179

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q2 2018

1.10.2020

Kasutuselevõtu kava, mis koostatakse keskse CCI projekti dokumentatsiooni osana

16. Liidu tolliseadustiku kohane tagatiste haldamine (GUM)

Projekti eesmärk on tagada eri liiki tagatiste tulemuslik ja tõhus haldamine.

1. komponent – GUM: üleeuroopalise süsteemiga tagatakse selliste kehtivate üldtagatiste tõhus ja tulemuslik haldamine, mida võidakse kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis, ning iga tollideklaratsiooni ja täiendava deklaratsiooni võrdlussumma kontrollimine või asjakohane teave üksikasjade kohta, mida on liidu tolliseadustiku kohaselt vaja olemasolevate tollivõlgade kohta arvestuskannete tegemiseks iga tolliprotseduuri korral, v.a transiit, mida käsitletakse NCTSi projekti osana.

2. komponent – riigi tagatiste haldamine: lisaks tuleb uuendada riiklikke elektroonilisi süsteeme, mida kasutatakse liikmesriigis kehtivate tagatiste haldamiseks.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16 ja 89–100

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q2 2018

(1. komponent)

1.10.2020

(1. komponent)

1.10.2020

(1. komponent)

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= täpsustab liikmesriik

(2. komponent)

Täpsustab liikmesriik riikliku kava raames

(2. komponent)

Täpsustab liikmesriik riikliku kava raames

(2. komponent)

17. Liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemi uuendamine (ICS 2)

Projekti eesmärk on suurendada tarneahela ohutust ja julgeolekut kõikide transpordiliikide puhul, eelkõige seoses lennulastiga, parandades sisenemise ülddeklaratsioonis sisalduvate andmete ning seonduvate riski- ja kontrolliandmete (ENS+ lifecycle) kvaliteeti, kataloogimist, kättesaadavust ja jagamist.

Projektiga lihtsustatakse ka riskianalüüsialast koostööd liikmesriikide vahel. Üleeuroopaline ICS-süsteem saab täiesti uue arhitektuuri.

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõige 1 ning artiklid 16, 46 ja 127–132

Tehniliste kirjelduste sihtkuupäev

= Q2 2018

1.10.2020

Kasutuselevõtu kava, mis koostatakse ICS2 projekti dokumentatsiooni osana

B. Loetelu ülevaade

Liidu tolliseadustiku elektrooniliste süsteemidega seotud projektid

Kasutuselevõtu kuupäevad/ajavahemik

S1 2016

S2 2016

S1 2017

S2 2017

S1 2018

S2 2018

S1 2019

S2 2019

S1 2020

S2 2020

1.	Liidu tolliseadustiku kohane registreeritud eksportijate süsteem (REX)

1.1.2017

2.	Liidu tolliseadustiku kohane siduva tariifiinformatsiooni süsteem (STI)

1.3.2017 (1. etapp – 1. järk)

1.10.2017 (1. etapp – 2. järk)

1.10.2018 (2. etapp)

1. etapp (1. järk)

1. etapp (2. järk)

2. etapp

3.	Liidu tolliseadustiku kohased tolli otsused

2.10.2017

4.	Kauplejate otsene juurdepääs Euroopa teabesüsteemidele (ühtne kasutajahaldus ja digiallkiri)

2.10.2017

5.	Liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) süsteemi uuendamine

1.3.2018 (1. etapp)

1.10.2019 (2. etapp)

1. etapp

2. etapp

6.	Liidu tolliseadustiku kohase ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimissüsteemi uuendamine (EORI 2)

1.3.2018

7.	Liidu tolliseadustiku kohane süsteem „Järelevalve 3“

1.10.2018

8.	Liidu tolliseadustiku kohane liidu staatust tõendav dokument (PoUS)

1.3.2019–1.10.2019

9.	Liidu tolliseadustiku kohase uue arvutipõhise transiidisüsteemi (NCTS) uuendamine

1.10.2019–2.3.2020

10.	Liidu tolliseadustiku kohane automaatne ekspordisüsteem (AES) – 1. komponent: üleeuroopaline AES

1.10.2019–2.3.2020

10.	Liidu tolliseadustiku kohane automaatne ekspordisüsteem (AES) – 2. komponent: riiklike ekspordisüsteemide uuendamine

1.3.2017–2.3.2020

11.	Liidu tolliseadustiku kohased teabelehed (INF) eriprotseduuride jaoks

2.3.2020

12.	Liidu tolliseadustiku kohased eriprotseduurid – 1. komponent: SP EXP

riiklik kavandamine

1.3.2017–2.3.2020 – vt ka 10. projekt

SP EXP

12.	Liidu tolliseadustiku kohased eriprotseduurid – 2. komponent: riiklik SP IMP

SP IMP riiklik kavandamine – vt ka 14. projekt

SP IMP

13.	Liidu tolliseadustiku kohane saabumisteade, esitamisteade ja ajutine ladustamine

riiklik kavandamine

14.	Liidu tolliseadustiku kohaste riiklike impordisüsteemide uuendamine

riiklik kavandamine

15.	Liidu tolliseadustiku kohane keskne imporditollivormistus (CCI)

1.10.2020 – kasutuselevõtu kava

16.	Liidu tolliseadustiku kohane tagatiste haldamine (GUM) – 1. komponent: üleeuroopaline GUM

1.10.2020–1.10.2020

16.	Liidu tolliseadustiku kohane tagatiste haldamise süsteem (GUM) – 2. komponent: siseriiklik tagatiste haldamine

riiklik kavandamine

17.	Liidu tolliseadustiku kohase impordikontrollisüsteemi uuendamine (ICS 2)

1.10.2020 – kasutuselevõtu kava

(1) Elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtu aja alguskuupäev on kõige varasem kuupäev, millal liikmesriigid võivad süsteemi kasutama hakata.

(2) Elektrooniliste süsteemide kasutuselevõtu aja lõppkuupäev on kõige hilisem kuupäev, mis ajaks peab süsteem olema täielikult kasutusele võetud ja mis ajaks peavad ettevõtjad olema selle kasutamisele üle läinud; vajaduse korral kehtestavad liikmesriigid selleks kuupäevaks üleminekuperioodi kehtivuse lõppkuupäeva. See kuupäev ei tohi olla hilisem kui 31. detsember 2020.

15.4.2016

Euroopa Liidu Teataja

L 99/21

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/579,

16. märts 2016,

millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2016/6)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)	2. aprillil 2015 võttis Euroopa Keskpanga nõukogu vastu Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/930 (EKP/2015/15), (1) millega muudeti suunist EKP/2012/27, (2) et sätestada automaatse tagatise seadmise teenused ja keskpangarahas arveldamine süsteemis TARGET2-Securities (T2S) euroala keskpankade poolt.

(2)	Kogemused suunise EKP/2012/27 rakendamisel on osutanud mitmetele probleemidele, mille puhul oleks soovitavad selgitused, eelkõige automaatse tagatise seadmise teenuste ja keskpangarahas arveldamise osas RKPde poolt.

(3)	EKP nõukogu on TARGET2 omanik oma 1. tasandi pädevuse kaudu ja võib asutada nõuandvaid organeid EKP nõukogu abistamiseks TARGET2 juhtimise ja käitamisega seotud ülesannete teostamisel.

(4)	TARGET2 tehnilise ja käitamise juhtimisega seotud ülesanded tuleks panna EKP nõukogu poolt asutatud organile.

(5)	Seetõttu tuleb suunist EKP/2012/27 vastavalt muuta,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatused

Suunist EKP/2012/27 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel 1a:

„Artikkel 1a

TARGET2 tehingud

Riikide keskpangad (RKPd) kasutavad alati TARGET2 kontosid järgmiste tehingute puhul:

a)	rahapoliitika avaturuoperatsioonid Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (*) tähenduses,

b)	kõrvalsüsteemidega tehtavate tehingute arveldamine;

c)	krediidiasutuste vahelised maksed.

(*) Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510,19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3) (ülddokumentatsiooni suunis).“"

Artikli 2 punkt 25 asendatakse järgmisega:

„25) „Vaba likviidsus“ (available liquidity)– osaleja konto positiivne jääk ja kohastel juhtudel asjaomase eurosüsteemi keskpanga poolt sellele maksemooduli kontole antud päevasisese laenu võimalus, mis on konto osas kehtiv, kuid seda pole kasutatud, või mida on vähendatud maksemooduli konto reserveeritud likviidsuse töödeldud summa võrra või eriotstarbelise rahakonto blokeerimiste summa võrra;“.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Juhtimistasandid

1. Ilma et see piiraks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi EKPSi põhikiri) artikli 8 kohaldamist, põhineb TARGET2 juhtimine kolmetasandilisel juhtimisskeemil. EKP nõukogu (1. tasand), tehnilise ja käitamise juhtimise organi (2. tasand) ja ühisplatvormi käitavate keskpankade (3. tasand) ülesanded on sätestatud I lisas.

2. Nõukogu vastutab TARGET2 suunamise, juhtimise ja kontrolli eest. 1. tasandile määratud ülesanded on EKP nõukogu ainupädevuses. EKPSi makse ja arveldussüsteemide komitee (Payment and Settlement Systems Committee, PSSC) abistab 1. tasandil TARGET2 küsimustes.

3. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 12.1 kolmanda lõiguga vastutavad eurosüsteemi keskpangad 2. tasandile pandud ülesannete eest, võttes arvesse EKP nõukogu poolt määratletud üldraamistikku. EKP nõukogu asutab 2. tasandi organi, millele eurosüsteemi keskpangad panevad teatavad TARGET2 seotud tehnilise ja käitamise juhtimise ülesanded.

4. Eurosüsteemi keskpangad korraldavad oma suhted kohaseid lepinguid sõlmides.

5. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 12.1 kolmanda lõiguga vastutavad ühisplatvormi käitavad keskpangad 3. tasandile pandud ülesannete eest, võttes arvesse nõukogu poolt määratletud üldraamistikku.

6. Ühisplatvormi käitavad keskpangad peavad eurosüsteemi keskpankadega sõlmima lepingu teenuste kohta, mida ühisplatvormi käitavad keskpangad eurosüsteemi keskpankadele osutavad. Kohastel juhtudel peab see leping hõlmama ka TARGET2 ühendusega keskpangad.

7. Eurosüsteem (T2S teenuste osutaja) ja eurosüsteemi keskpangad (oma vastava riigisisese T2 osasüsteemi käitajad) sõlmivad lepingu, milles määratletakse teenused, mida eurosüsteem neile osutab seoses eriotstarbelise rahakontoga. Kohastel juhtudel peab see leping hõlmama ka TARGET2 ühendusega keskpangad.“

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „Maksemooduli konto või eriotstarbelise rahakonto TARGET2s avamise ja haldamise ühtsed tingimused“;

b)	lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „Iga euroala RKP kehtestab ühtsete tingimuste rakendamise meetmed maksemooduli konto avamiseks ja haldamiseks TARGET2s II lisa kohaselt.“

5)	Artikli 9 lõike 1 punktid b ja c jäetakse välja.

6)	I, II, IIIa, III, IIIa, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva suunise lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja rakendamine

1. Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest teatatakse keskpankadele liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

2. Keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro, võtavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva suunise järgimiseks ja kohaldavad neid alates 15. aprillist 2016]. Nad teatavad Euroopa Keskpangale (EKP) nende meetmetega seotud dokumentidest ja vahenditest hiljemalt 1. aprilliks 2016.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

Frankfurt Maini ääres, 16. märts 2016

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) Europa Keskpanga 2. aprilli 2015. aasta suunis (EL) 2015/930, millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2015/15) (ELT L 155, 19.6.2015, lk 38).

(2) 5. detsembri 2012. aasta suunis EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

LISA

Otsuse EKP/2012/27 I, II, IIa, III, IIIa, IV ja V lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

TARGET2 JUHTIMISE KORD

1. tasand – EKP nõukogu

2. tasand – tehnilise ja käitamise juhtimise organ

3. tasand – ühisplatvormi käitavad keskpangad

0. Üldsätted

1. tasandil on lõplik pädevus TARGET2 riigisiseste ja piiriüleste küsimuste osas ja vastutus TARGET2 avaliku funktsiooni tagamise eest

2. tasandil on ülesanded, mis on seotud TARGET2 tehnilise ja käitamise juhtimise teostamisega.

3. tasandil tehakse otsuseid ühisplatvormi igapäevase käitamise kohta, arvestades käesoleva suunise artikli 7 lõikes 6 sätestatud teenuste mahtu.

1. Kuluarvestuse ja hinnakujunduse põhimõtted

—	Otsused ühise kuluarvestuse metoodika kohta

—	Otsused ühtse hinnastruktuuri kohta

—	Otsused lisateenuste hindade ja/või moodulite kohta

(Ei kohaldata)

2. Teenuste maht

—	Otsused põhiteenuste kohta

—	Otsused lisateenuste hindade ja/või moodulite kohta

—	Kaasabi vastavalt 1. tasandi / 2. tasandi vajadustele

3. Riskijuhtimine

—	Otsused üldise riskijuhtimise ja muude riskide aktseptimise kohta

—	Riskijuhtimine

—	Riskianalüüside läbiviimine ja järelmeetmed

—	Riskianalüüsiks vajaliku teabe andmine vastavalt 1. tasandi / 2. tasandi taotlustele

4. Juhtimine ja rahastamine

—	Ühisplatvormi otsustusmenetluse ja rahastamise eeskirjade määratlemine

—	Euroopa Keskpankade Süsteemi TARGET2 õigusraamistiku loomine ja piisava rakendamise tagamine

—	1. tasandi poolt otsustatud juhtimise ja rahastamise eeskirjade koostamine

—	Eelarve koostamine, heakskiitmine ja rakendamine

—	Rakenduse kontroll

—	Vahendite kogumine ja teenuste rahastamine

—	2. tasandile teenuste osutamiseks hinnateabe andmine

5. Arendamine

—	Ühisplatvormi asukoha kohta esitatud 2. tasandi konsulteerimiste käsitlemine

—	Üldise arenduskava heakskiitmine

—	Otsused ühisplatvormi esialgse kujunduse ja arendamise kohta

—	Otsused nullist alustamise või olemasoleva platvormi alusel alustamise kohta

—	Otsused ühisplatvormi operaatori valiku kohta

—	Kokkuleppel 3. tasandiga ühisplatvormi teenuste mahu määramine

—	Otsused ühisplatvormi asukoha kohta pärast 1. tasandiga konsulteerimist

—	Spetsifikatsiooniprotsessi metoodika ja 3. tasandi toodete heakskiitmine, mis on vajalik, et toode määratleda ning seejärel testida ja vastu võtta (eelkõige üldised ja üksikasjalikud kasutajaspetsifikatsioonid)

—	Etapiviisilise arengukava koostamine

—	Toodete hindamine ja aktseptimine

—	Testimisstsenaariumide rakendamine

—	Keskpankade ja kasutajate testide koordineerimine tihedas koostöös 3. tasandiga

—	Ettepanek ühisplatvormi esialgse kujunduse kohta

—	Ettepanek nullist alustamise või olemasoleva platvormi alusel alustamise kohta

—	Ettepanek ühisplatvormi asukoha kohta

—	Üldiste ja üksikasjalike funktsionaalsete spetsifikatsioonide koostamine (üksikasjalikud funktsionaalsed spetsifikatsioonid sisekasutuses ja üksikasjalikud funktsionaalsed spetsifikatsioonid kasutajate jaoks)

—	Üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide koostamine

—	(Esialgne ja jooksev) kaasabi etapiviisilise kava ja kontrolliabinõude väljatöötamisel

—	Testide tehniline ja tegevustoetus (ühisplatvormi testide läbiviimine, kaasabi ühisplatvormiga seotud testimisstsenaariumide koostamisel, eurosüsteemi keskpankade toetamine ühisplatvormi testimisega seotud tegevustes)

6. Rakendamine ja üleminek

—	Ülemineku strateegia otsustamine

—	Ühisplatvormile ülemineku ettevalmistamine ja koordineerimine tihedas koostöös 3. tasandiga

—	Kaasabi osutamine seoses üleminekuga vastavalt 2. tasandi taotlustele

—	Ühisplatvormiga seotud üleminekutöö teostamine; lisatoetus ühinevatele keskpankadele

7. Korraldus

—	Tõsiste kriisiolukordade juhtimine

—	TARGET2 simulaatori loomine ja käitamine

—	Sertifitseerimisasutuste määramine internetipõhiseks juurdepääsuks

—	Ühisplatvormi turvapoliitika ja -nõuete ning kontrollimeetmete määratlemine

—	Internetipõhiseks juurdepääsuks kasutatavatele sertifikaatidele kohaldatavate turvapõhimõtete määratlemine

—	Suhtehaldus kasutajatega Euroopa tasandil (arvestades, et eurosüsteemi keskpangad on ainuvastutavad suhete eest oma klientidega) ja igapäevase kasutajate tegevuse jälgimine ärilisest vaatenurgast (eurosüsteemi keskpankade ülesanne)

—	Valdkonna arengu jälgimine

—	Eelarvestamine, rahastamine, arvete koostamine ja esitamine eurosüsteemi keskpankade ülesanne) ja muud haldusülesanded

—	Süsteemi haldamine käesoleva suunise artikli 7 lõikes 6 osutatud lepingu alusel“

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)	artiklis 1 asendatakse „otsedebiteerimise volituse“ mõiste järgmisega: „— „otsedebiteerimise volitus“ (direct debit authorisation)– maksja üldvolitus oma keskpangale, mis lubab ja kohustab keskpanka debiteerima maksja kontot kehtiva otsedebiteerimise korralduse saamisel makse saajalt;“;

artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Maksemooduli konto omanik, kes on andnud nõusoleku oma maksemooduli konto määramiseks IIa lisas määratletud peamiseks maksemooduli kontoks, on kohustatud tasuma asjaomase maksemooduli kontoga seotud eriotstarbelise rahakonto avamise ja haldamisega seotud arved vastavalt käesoleva lisa VI liitele, sõltumata maksemooduli konto omaniku ja eriotstarbelise rahakonto omaniku vaheliste lepingute või muude kokkulepete sisust või võimalikust rikkumisest.“;

ii)	lisatakse järgmine lõige 5: „5. Maksemooduli konto omanik, kellel on ka eriotstarbeline rahakonto, mida kasutatakse automaatseks tagatise seadmiseks, vastutab trahvide maksmise eest, mis määratakse kooskõlas IIIa lisa punkti 9 alapunktiga d.“;

artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 lõpus lisatakse järgmine lause:

„Käesolevas lõikes ei tähenda maksemooduli konto omaniku suhtes võetavad kriisilahenduse meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (*) tähenduses automaatselt maksejõuetusmenetluse alustamist.

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)“;"

ii)

lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui [keskpank] peatab või lõpetab maksemooduli konto omaniku osalemise TARGET2-[keskpangas/riigis] lõigete 1 või 2 alusel, teatab [keskpank] osalemise peatamisest või lõpetamisest ICMi või TARGET2 levisõnumiga viivitamata sellele maksemooduli konto omanikule, teistele keskpankadele ja teistele maksemooduli konto omanikele ja eriotstarbelise rahakonto kasutajatele kõikides TARGET2 osasüsteemides. Selle sõnumi saatjaks loetakse maksemooduli konto ja eriotstarbelise rahakonto omaniku asukoha keskpank, kus sõnum saadakse“;

iii)	lõike 4 punkt b jäetakse välja;

artikli 38 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. [Keskpank] hoiab saladuses kogu tundliku või salajase teabe muu hulgas maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta, mis kuulub osalejale, ühest rühmast pärit osalejate või osaleja klientidele, välja arvatud juhul, kui osaleja või tema klient on andnud kirjaliku nõusoleku teabe avaldamiseks [lisada järgmine fraas, kui see on riigi õigusaktidega kooskõlas: või teabe avaldamine on lubatud või nõutav [lisada asjakohane riigi seaduse nimi] seaduse kohaselt.“;

II liite punkti 3 alapunkti a alajaotis ii asendatakse järgmisega:

„ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär, olenevalt sellest, kumb on madalam. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti b alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema lõplikult arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha kogu intress või lisatakse tasu, mis saadakse arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis, ja“;

IV liite punkti 4 muudetakse järgmiselt:

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kui ühisplatvormi või T2S platvormi käitamine viiakse ühest piirkonnast (piirkond 1) üle teise piirkonda (piirkond 2), kohustuvad osalejad tegema kõik endast oleneva, et taastada oma positsioonid seisuga, mis neil oli rikke või ebatavalise välissündmuse toimumishetkel, ning anda [keskpangale] selle kohta kogu asjakohane teave.“;

ii)

lisatakse järgmine alapunkt c:

„c)

likviidsuse ülekandmise korralduse (maksemooduli kontolt eriotstarbelisele rahakontole) debiteerimisel osaleja piirkonna 1 ühisplatvormi maksemooduli kontol, kuid pärast kontode vastavusse viimist ei nähtu see debiteerimine piirkonna 2 ühisplatvormi maksemooduli kontol, debiteerib osaleja eest vastutav keskpank osaleja maksemooduli kontot piirkonnas 2, et taastada osaleja maksemooduli konto jääk ülekandmisele eelneval tasemel.“;

IV liite punkti 6 alapunkti d alajaotus iii asendatakse järgmisega:

„iii)

eriotstarbeliselt rahakontolt maksemooduli kontole likviidsuse ülekandmise korraldused.“;

IV liite punkti 8 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)	[Keskpank] võib nõuda, et osalejad osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralises või ad hoc testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida [keskpank] peab vajalikuks. Osalejad katavad ise kõik oma kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.“

IIa lisa muudetakse järgmiselt:

artiklis 1 asendatakse automaatse tagatise seadmise mõiste järgmisega:

„— „automaatne tagatise seadmine“ (auto-collateralisation)– euroala riigi keskpanga (RKP) pakutav päevasisene laen keskpangarahas, mida antakse juhul, kui eriotstarbelise rahakonto omanikul puuduvad piisavad rahalised vahendid väärtpaberitehingute arveldamiseks, kusjuures päevasisese laenu tagatiseks kasutatakse kas ostetavaid väärtpabereid (collateral on flow) või eriotstarbelise rahakonto omaniku poolt hoitavaid väärtpabereid (collateral on stock). Automaatne tagatise seadmine koosneb kahest tehingust, ühega antakse automaatne tagatis, teisega toimub makse. Toimuda võib ka kolmas tehing võimalikuks tagatise ümberpaigutamiseks. Artikli 16 eesmärgil loetakse kõik kolm tehingut süsteemi sisestatuks ja tagasivõtmatuks samaaegselt automaatse tagatise seadmise tehinguga“;

b)	artiklis 1 asendatakse peamise maksemooduli konto mõiste järgmisega: „— „peamine maksemooduli konto“ (main PM account)– maksemooduli konto, millega on seotud eriotstarbeline rahakonto ning mille jääk päevalõpu seisuga automaatselt repatrieeritakse;“

artikli 16 lõike 3 sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

„Lepingu teabe vahetamise kohta seoses osaleja maksejõuetusega ja kõikide lepingu poolt vastutuse kohta peavad sõlmima eurosüsteemi keskpangad ja TARGET2 ühendusega keskpangad ühelt poolt ja kõik T2Sis osalevad CSDd teiselt poolt. Kaks nädalat pärast EKP poolset kinnitust lepingu pooltele, et eespool osutatud teabe vahetamise menetlus on sätestatud ja kõikide lepingupoolte poolt heaks kiidetud, asendatakse lõikes 2 sätestatud reeglid järgmisega:“;

d)	artikli 24 lõike 1 lõpus lisatakse järgmine lause: „Käesolevas lõikes ei tähenda eriotstarbelise rahakonto omaniku suhtes võetavad kriisilahenduse meetmed tähenduses automaatselt maksejõuetusmenetluse alustamist.“;

artikli 24 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kui [keskpank] peatab või lõpetab eriotstarbelise rahakonto omaniku osalemise TARGET2-[keskpangas/riigis] lõigete 1 või 2 alusel, teatab [keskpank] osalemise peatamisest või lõpetamisest ICMi või TARGET2 levisõnumiga viivitamata sellele eriotstarbelise rahakonto omanikule, teistele keskpankadele ja teistele eriotstarbelise rahakonto omanikele ja maksemooduli konto omanikele kõikides TARGET2 osasüsteemides. Selle sõnumi saatjaks loetakse eriotstarbelise rahakonto ja maksemooduli konto omaniku asukoha keskpank, kes sõnumi saab“;

ii)	punkt b jäetakse välja;

II liite punkti 3 alapunkti a alajaotis ii asendatakse järgmisega:

„ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on järgmistest madalam: EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti b alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema lõplikult arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha kogu intress või tasu, mis saadakse arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis, ja“;

IV liite punkti 7 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

[Keskpank] võib nõuda, et eriotstarbelise rahakonto omanikud osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralises või ad hoc testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida [keskpank] peab vajalikuks. Eriotstarbelise rahakonto omanikud katavad ise kõik nende poolt kantud kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.“;

VI liide asendatakse järgmisega:

„VI liide

TASUD

Taseud T2S teenuste eest

Peamise maksemooduli konto omanikelt võetakse eriotstarbeliste rahakontodega seotud T2Si teenuste eest tasu järgmiselt:

Tariifiartikkel	Tasu	Selgitus
Arveldusteenused
Eriotstarbeliselt rahakontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused	9 eurosenti	tehingu kohta
Bilansisisene liikumine (nt blokeerimine, blokeeringu vabastamine, likviidsuse reserveerimine jms)	6 eurosenti	tehingu kohta
Infoteenused
A2 A aruanded	0,4 eurosenti	iga A2 A aruandes esitatud kirje eest
A2 A päringud	0,7 eurosenti	iga A2 A päringu kirje eest
U2 A päringud	10 eurosenti	iga teostatud otsingutoimingu eest
U2 A päringute allalaadimine	0,7 eurosenti	iga U2 A päringu kirje allalaadimise eest
Failina esitatud sõnumid	0,4 eurosenti	iga failis sisalduva sõnumi eest
Ülekanded	1,2 eurosenti	ülekande kohta“

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)	mõistete punkt 7 asendatakse järgmisega: „7) „märkimisväärne seos“ (close links)– määratlus on toodud suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklis 138;“;

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Iga euroala RKP peab andma päevasisest laenu EMPs asutatud krediidiasutustele, kes vastavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tingimustele, kellel on juurdepääs laenamise püsivõimalusele ja kellel on asjakohases euroala RKPs konto, sealhulgas ka juhul, kui krediidiasutused tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu, k.a väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asutatud filiaalid, kui need filiaalid on asutatud samas riigis kui asjaomane euroala RKP. Päevasisest laenu ei anta üksusele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriikide poolt vastavalt aluslepingu artikli 65 lõike 1 punktile b, artiklile 75 või artiklile 215 kehtestatud piiranguid, mille rakendamine [keskpanga/riigi] poolt pärast EKP teavitamist on tema hinnangul vastuolus TARGET2 sujuva toimimisega.“;

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Päevasisest laenu võib anda ainult järgmistele üksustele:

a)	jäetakse välja;

b)	EMPs asutatud krediidiasutused, kes ei vasta eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tingimustele ja/või kellel ei ole juurdepääsu laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui nad tegutsevad EMPs asuva filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asuvad filiaalid;

c)	liikmesriikide keskvalitsuse või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusministeeriumid ja liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

d)	EMPs asuvad investeerimisühingud, kui nad on sõlminud eurosüsteemi rahapoliitika osapoolega lepingu vastava päeva lõpu võimaliku deebetpositsiooni katmiseks, ja

e)	punktis b nimetamata asutused, kes haldavad kõrvalsüsteeme ja tegutsevad selles pädevuses, kui neile päevasiseste laenude andmise kava on esitatud eelnevalt EKP nõukogule, kes on selle heaks kiitnud,

kui punktides b kuni e määratletud juhtudel on päevasisest laenu saav üksus asutatud samas jurisdiktsioonis asuva päevasisest laenu andva RKPga.

Nõuetele vastavatele kesksetele tehingupooltele andtava üleöö laenu suhtes kohaldatakse käesoleva lisa sätteid (sh nõuetekohase tagatise sätted).

Sanktsioone punktides 10 ja 11 kohaldatakse juhtudel, kui nõuetele vastav keskne tehingupool ei tagasta talle tema RKP poolt antud üleöölaenu.“;

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Punkti 2 alapunktides b kuni e nimetatud üksustele suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) artikli 19 alusel antav päevasisene laen on piiratud vastava päevaga ning seda ei ole võimalik pikendada üleöö laenuks.

Erandina võib EKP nõukogu otsustada, olles eelnevalt teinud põhjendatud otsuse, võimaldada teatavatele kesksetele tehingupooltele juurdepääsu laenamise püsivõimalusele aluslepingu artikli 139 lõike 2 punkti c raamides koosmõjus EKPSI põhikirja artiklitega 18 ja 42 ning suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) artikli 1 lõikega 1. Sellised kesksed tehingupooled vastavad mis tahes ajal järgmistele nõuetele:

a)	on nõuetele vastavad üksused punkti 2 alapunkti e mõttes, tingimusel, et need nõuetele vastavad üksused võivad tegutseda kesksete tehingupooltena kooskõlas liidu või riikide asjaomaste õigusaktidega.

b)	on asutatud euroalal;

c)	nende üle teostavad järelevalvet ja/või järelevaatamist pädevad asutused;

d)	nad järgivad eurodes teenuseid osutavate infrastruktuuride asukohas kehtivaid järelevaatamisnõudeid, k. a nende muudatusi, mis avaldatakse EKP veebiehel (**);

e)	neil on kontod TARGET2 maksemoodulis;

f)	neil on juurdepääs päevasisesele laenule.

(**) Kehtivad eurosüsteemi põhimõtted infrastruktuuride asukoha kohta on esitatud järgmistes EKP kodulehel www.ecb.europa.eu avaldatud väljaannetes: a) „Policy statement on euro payment and settlements located outside the euro area“, 3. november 1998; b) „The Eurosystem's policy line with regard to consolidation in central counterparty clearing“, 27. september 2001; c) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling in euro-denominated payment transactions“, 19. juuli 2007; d) „The Eurosystem policy principles on the location and operation of infrastructures settling euro-denominated payment transactions: specification of 'legally and operationally located in the euro area“, 20. november 2008; e) „The Eurosystem oversight policy framework“, juuli 2011, võttes arvesse 4. märtsi 2015. aasta kohtuotsust Ühendkuningriik vs Euroopa Keskpank, T-496/11, ECLI:EU:T:2015:496“;"

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

Päevasisene laen peab olema tagatud nõuetekohase tagatisega ning päevasisese arvelduskrediidi vormis ja/või päevasisese tagasiostutehingu vormis antud tagatisega, mis vastab EKP nõukogu poolt kehtestatud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide täiendavatele vähimatele ühisomadustele (k.a probleemsündmused ja nende vastavad tagajärjed). Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara, mis on nõuetekohane eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, ning nende suhtes kohaldatakse samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) neljandas osas.

Päevasisest laenu antakse ainult pärast tagatiseks antud kõlbliku vara lõplikku ülekandmist ja tagatise seadmist. Selleks eelhoiustavad tehingupooled kõlbliku vara asjaomase RKP juures või seavad sellele tagatise või arveldavad kõlbliku vara asjaomase RKPga „Ülekanne makse vastu“ meetodil.“;

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.	Üksuse või üksusega märkimisväärses seoses oleva kolmanda isiku poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumente võib lugeda nõuetekohaseks tagatiseks ainult suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) neljandas osas nimetatud juhtudel.“;

punkti 12 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Kui eurosüsteem otsustab usaldatavusnõuetele viidates või muul suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) artiklist 158 tuleneval alusel peatada, piirata või lõpetada osapoolte juurdepääsu rahapoliitika instrumentidele, rakendavad euroala RKPd nimetatud otsust juurdepääsu suhtes päevasisele laenule kooskõlas asjaomase riigi RKP poolt kohaldatavate lepingute või eeskirjade sätetega.“;

IIIa lisa muudetakse järgmiselt.

Mõistete punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1) „automaatne tagatise seadmine“ (auto-collateralisation)– euroala riigi keskpanga (RKP) pakutav päevasisene laen keskpangarahas, mida antakse juhul, kui eriotstarbelise rahakonto omanikul puuduvad piisavad rahalised vahendid väärtpaberitehingute arveldamiseks, kusjuures päevasisese laenu tagatiseks kasutatakse kas ostetavaid väärtpabereid (collateral on flow) või eriotstarbelise rahakonto omaniku poolt hoitavaid väärtpabereid (collateral on stock). Automaatne tagatise seadmise tehing koosneb kahest tehingust – ühega antakse automaatne tagatis ja teisega toimub makse. Toimuda võib ka kolmas tehing võimalikuks tagatise ümberpaigutamiseks. IIa lisa artikli 16 eesmärgil loetakse kõik kolm tehingut süsteemi sisestatuks ja tagasivõtmatuks samaaegselt automaatse tagatise seadmise tehinguga;“;

b)	mõistete punkt 6 asendatakse järgmisega: „6) „märkimisväärne seos“ (close links)– määratlus on toodud suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklis 138;“;

punkti 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.

Automaatne tagatise seadmine peab olema tagatud kõlbliku tagatisega. Kõlblik tagatis hõlmab sama vara, mis on kõlblik eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, ning nende suhtes kohaldatakse samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) neljandas osas.“;

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Üksuse või üksusega märkimisväärses seoses oleva muu kolmanda isiku poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumente võib aktsepteerida nõuetekohase tagatisena ainult suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) neljandas osas nimetatud juhtudel.“;

punkti 9 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)	iga tööpäeva eest, mil toimub punktis c kirjeldatud tagatise ülekandmine üks või enam korda, kohaldab [keskpank] 1 000-eurost trahvi. Trahv debiteeritakse eriotstarbelise rahakonto omaniku maksemooduli kontol kooskõlas alapunktiga c.“;

f)	punkti 10 alapunkti c esimene lause asendatakse järgmisega: „Eurosüsteem võib otsustada usaldatavusnõuetele viidates või muul suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklist 158 tuleneval alusel peatada, piirata või lõpetada osapoolte juurdepääsu rahapoliitika instrumentidele.“;

g)	punktides 1 ja 13 asendatakse „6. veebruarist“ ja „6. veebruarini“ sõnadega „18. septembrist“ ja „18. septembrini“.

IV lisa punkti 18 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„18. Tasud ja arved

Kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi pool makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust kõrvalsüsteemi keskpanga ja/või arveldava keskpanga juures, koosneb järgmistest komponentidest:

a)	igakuine püsitasu 1 000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I);

teine igakuine püsitasu vahemikus 417 eurot ja 8 334 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute brutoväärtusel eurodes (püsitasu II):

Järk	Alates (miljon eurot/päev)	Kuni (miljon eurot/päev)	Aastatasu	Kuutasu
1	0	vähem kui 1 000	5 000 eurot	417 eurot
2	1 000	vähem kui 2 500	10 000 eurot	833 eurot
3	2 500	vähem kui 5 000	20 000 eurot	1 667 eurot
4	5 000	vähem kui 10 000	30 000 eurot	2 500 eurot
5	10 000	vähem kui 50 000	40 000 eurot	3 333 eurot
6	50 000	vähem kui 500 000	50 000 eurot	4 167 eurot
7	üle 500 000	—	100 000 eurot	8 334 eurot

Kõrvalsüsteemi keskpank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud sularaha arveldustehingute brutoväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava brutoväärtuse alusel ning väljaarvutatud brutoväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist. Brutoväärtus ei hõlma eriotstarbelistel rahakontodel tehtud arveldusi;

tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu II lisa VI liites maksemooduli konto omanikele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteemid võivad valida ühe kahest valikuvõimalusest: kas maksta püsivalt 0,80 eurot maksekorralduse eest (võimalus A) või maksta kahanevat tasu (võimalus B), järgmiste erisustega:

i)	võimaluse B puhul jagatakse maksekorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega, ja

ii)	lisaks püsitasudele I ja II tuleb tasuda igakuine püsitasu 150 eurot võimaluse A puhul ja 1 875 eurot võimaluse B puhul;

lisaks tasudele alapunktides a kuni c peab kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutav kõrvalsüsteem maksma järgmisi tasusid:

i)	kui kõrvalsüsteem kasutab TARGET2 lisateenuseid T2S jaoks, on kuutasu nende lisateenuste kasutamise eest 50 eurot süsteemidele, kes on valinud võimaluse A, ja 625 eurot süsteemidele, kes on valinud võimaluse B. Tasu võetakse teenuseid kasutava kõrvalsüsteemi iga konto kohta;

ii)	kui kõrvalsüsteem kasutab maksemooduli kontot, mis on seotud ühe või enama eriotstarbelise rahakontoga, on kuutasu 250 eurot iga seotud eriotstarbelise rahakonto kohta;

iii)

kõrvalsüsteem, olles peamise maksemooduli konto omanik, maksab järgmist tasu T2S teenuste eest, mis on seotud ühendatud eriotstarbeliste rahakontodega. Kõikide artiklite kohta esitatakse eraldi arve:

Tariifiartikkel	Tasu	Selgitus
Arveldusteenused
Eriotstarbeliselt rahakontolt eriotstarbelisele rahakontole likviidsuse ülekandmise korraldused	9 eurosenti	tehingu kohta
Bilansisisene liikumine (nt blokeerimine, blokeeringu vabastamine, likviidsuse reserveerimine jms)	6 eurosenti	tehingu kohta
Infoteenused
A2 A aruanded	0,4 eurosenti	iga A2 A aruandes esitatud kirje eest
A2 A päringud	0,7 eurosenti	iga A2 A päringu kirje eest
U2 A päringud	10 eurosenti	iga teostatud otsingutoimingu eest
U2 A päringute allalaadimine	0,7 eurosenti	iga U2 A päringu kirje allalaadimise eest
Failina esitatud sõnumid	0,4 eurosenti	iga failis sisalduva sõnumi eest
Ülekanded	1,2 eurosenti	ülekande kohta“

V lisa IIA liite punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

[Keskpank] annab välja ja haldab kuni viit kehtivat sertifikaati osaleja kohta iga tasuta maksemooduli konto kohta. [Keskpank] kohaldab tasu 120 EUR kuuenda ja sellele järgneva kehtiva sertifikaadi välja andmisel. [Keskpank] kohaldab halduse aastatasu 30 EUR kuuenda ja sellele järgneva kehtiva sertifikaadi kohta. Sertifikaat kehtib viis aastat.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 99

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	59. köide 15. aprill 2016

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/576, 14. aprill 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 37/2010 seoses toimeainega rafoksaniid ( 1 )	1
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/577, 14. aprill 2016, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/578, 11. aprill 2016, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm	6
		SUUNISED
	*	Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2016/579, 16. märts 2016, millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2016/6)	21

Farmakoloogiline toimeaine	Markerjääk	Loomaliik	Jääkide piirnormid	Sihtkoed	Muud sätted (vastavalt määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 14 lõikele 7)	Terapeutiline liigitus
„Rafoksaniid	Rafoksaniid	Veised	30 μg/kg 30 μg/kg 10 μg/kg 40 μg/kg	Lihaskude Rasvkude Maks Neerud	KIRJE PUUDUB	Antiparasiitikumid/endoparasiitide vastased ained“
		Lambad	100 μg/kg 250 μg/kg 150 μg/kg 150 μg/kg	Lihaskude Rasvkude Maks Neerud	KIRJE PUUDUB
		Veised, lambad	10 μg/kg	Piim	Ajutised jääkide piirnormid kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2017.

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	180,1
	MA	94,9
	SN	58,8
	TR	96,3
	ZZ	107,5
0707 00 05	MA	80,6
	TR	114,2
	ZZ	97,4
0709 93 10	MA	94,0
	TR	138,8
	ZZ	116,4
0805 10 20	EG	49,1
	IL	76,7
	MA	57,8
	TR	40,8
	ZZ	56,1
0808 10 80	AR	93,6
	BR	99,0
	CL	116,4
	CN	102,3
	US	148,8
	ZA	84,6
	ZZ	107,5
0808 30 90	AR	104,6
	CL	108,5
	CN	110,0
	ZA	103,7
	ZZ	106,7

		Parandused
	*	Nõukogu 14. detsembri 2015. aasta määruse (EL) 2015/2448 (millega muudetakse määrust (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine) parandus ( ELT L 345, 30.12.2015 )	34


	(1) EMPs kohaldatav tekst