ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 77

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

59. köide
23. märts 2016


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/400, 9. märts 2016, millega rakendatakse kaitseklausel ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism, mis on ette nähtud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepinguga

53

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/401, 9. märts 2016, millega rakendatakse dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi, mis on ette nähtud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepinguga

62

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määruse (EL) nr 168/2013 (kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta) parandus ( ELT L 60, 2.3.2013 )

65

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/399,

9. märts 2016,

mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte b ja e,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006 (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 77 lõike 2 punkti e alusel on meetmete vastuvõtmine, et tagada igasugune kontrolli puudumine isikute suhtes sisepiiride ületamisel, osa liidu eesmärgist luua sisepiirideta ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2.

(3)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 67 lõikele 2 peavad sellise ala loomisega, kus isikud võivad vabalt liikuda, kaasnema kõrvalmeetmed. Sellist meedet kujutab endast ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 1 punktis b sätestatud ühtne välispiiride ületamise poliitika.

(4)

Ühismeetmed seoses isikutepoolse sisepiiride ületamisega ja välispiirikontrolliga peaksid kajastama liidu raamistikku inkorporeeritud Schengeni acquis’d, eelkõige 14. juuni 1985. aasta konventsiooni, millega rakendatakse Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel, (4) ja ühise käsiraamatu (5) asjakohaseid sätteid.

(5)

Ühised eeskirjad isikute üle piiri liikumise kohta ei sea kahtluse alla ega mõjuta vaba liikumise õigust, mis on liidu kodanikel ja nende pereliikmetel ning sellistel kolmandate riikide kodanikel ja nende pereliikmetel, kes omavad ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vaheliste kokkulepete alusel liidu kodanikega samaväärseid vaba liikumise õigusi.

(6)

Piirikontroll ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel. Piirikontroll peaks aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele.

(7)

Kontrolle piiril tuleks teostada inimväärikust täielikult austades. Piirikontrolli tuleks teostada professionaalselt ja lugupidaval viisil ning see peaks olema proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.

(8)

Piirikontroll hõlmab lisaks piiripunktis toimuvale isikute kontrollimisele ja piiripunktide vahelisele patrull- ja vaatlustegevusele ka sisejulgeolekuriskide ning välispiiride julgeolekut mõjutada võivate ohtude analüüsimist. Seepärast on vaja kehtestada piiripunktides toimuvaid kontrolle ning patrull- ja vaatlustegevust reguleerivad tingimused, kriteeriumid ja üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas Schengeni infosüsteemist (SIS) päringute tegemise kord.

(9)

On vaja ette näha eeskirjad, mis käsitlevad lühiajalise liidus viibimise lubatud pikkuse arvutamist. Selged, lihtsad ja ühtlustatud eeskirjad kõigis kõnealust küsimust käsitlevates õigusaktides oleksid kasuks nii reisijatele kui ka viisasid väljastavatele ja piirivalveasutustele.

(10)

Ainult sõrmejälgede kontrolli põhjal saab olla kindel, et Schengeni alale siseneda sooviv isik on see isik, kellele viisa on välja antud, seetõttu tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2008 (6) ette nähtud viisainfosüsteemi (VIS) kasutamine välispiiridel.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud kolmandate riikide kodanike sisenemise tingimuste täitmise kontrollimiseks ja oma ülesannete edukaks täitmiseks peaks piirivalve kasutama kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas VISi andmeid.

(12)

Et ei välditaks selliseid piiripunkte, kus VIS on kasutusel, ning VISi tõhususe tagamiseks on VISi ühtne kasutamine välispiiril asuvates piiripunktides eriti oluline, kui kontrollitakse isikuid territooriumile sisenemisel.

(13)

Korduvate viisataotluste puhul on asjakohane VISis salvestatud esimese viisataotluse biomeetrilisi andmeid taaskasutada ja kopeerida, seetõttu peaks VISi kasutamine välispiiril territooriumile sisenevaid isikuid kontrollides olema kohustuslik.

(14)

VISi kasutamine peaks hõlmama süstemaatilist otsingute tegemist VISist viisakleebise numbri alusel koos sõrmejälgede kontrolliga. Arvestades aga selliste otsingute võimalikku mõju ooteajale piiripunktides, peaks üleminekuajal olema võimalik erandkorras ja rangelt määratletud juhtudel teha VISis päringuid sõrmejälgede süstemaatilise kontrollita. Liikmesriigid peaksid tagama, et seda erandit kasutatakse üksnes juhul, kui sellekohased tingimused on täielikult täidetud ning et selle erandi kohaldamise kestus ja sagedus üksikutes piiripunktides on rangelt minimaalne.

(15)

Selleks et vältida liigset ooteaega piiripunktis, tuleks välispiiril teostatavat kontrolli leevendada erandlike ning ettenägematute asjaolude korral. Korrapäraselt templite löömine kolmandate riikide kodanike dokumentidesse jääb piiril kontrollide leevendamise korral kohustuslikuks. Dokumendi tembeldamine võimaldab kindlalt tuvastada piiri ületamise kuupäeva ja koha, ilma et iga juhtumi korral oleks kindlaks tehtud, kas kõik nõutavad reisidokumendi kontrollmeetmed on rakendatud.

(16)

Selleks et vähendada liidu vaba liikumise õigust omavate isikute ooteaega, tuleks võimaluse korral seada piiripunktides sisse eraldi read, mis oleksid kõikides liikmesriikides märgistatud ühtse tähistusega. Eraldi read tuleks sisse seada ka rahvusvahelistes lennujaamades. Asjakohasel juhul ja kui kohalikud olud seda võimaldavad, võiksid liikmesriigid kaaluda eraldi ridade sisseseadmist mere- ja maismaapiiripunktides.

(17)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kontrollimise kord ei tõkestaks välispiiridel oluliselt kaubandust ega sotsiaalset ja kultuurialast lävimist. Selleks peaksid nad kasutama piisavalt töötajaid ja ressursse.

(18)

Liikmesriigid peaksid määrama vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriikliku teenistuse või teenistused, kes vastutavad piirikontrollikohustuste täitmise eest. Kui ühes liikmesriigis vastutab selle eest mitu teenistust, peaks nende vahel toimuma tihe ja pidev koostöö.

(19)

Liikmesriikide vahelist piirikontrolliga seotud operatiivkoostööd ja -abi peaks juhtima ning kooskõlastama Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur („agentuur“), mis on asutatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (7).

(20)

Käesolev määrus ei piira üldiste politseikohustuste täitmisel teostatavaid kontrolle ega julgeoleku eesmärgil läbiviidavaid isikukontrolle, mis on samaväärsed siseriiklikel lendudel toimuva kontrolliga, liikmesriikide võimalust viia kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3925/91 (8) läbi erakorralisi pagasikontrolle ega siseriiklikku õigust reisidokumentide või isikut tõendavate dokumentide kaasaskandmise kohta ega nõuet, mille kohaselt peavad isikud teavitama pädevaid asutusi oma viibimisest asjaomase liikmesriigi territooriumil.

(21)

Alal, kus isikud võivad vabalt liikuda, peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel kujutama endast erandit. Piirikontrolli ei peaks teostama ega formaalsusi kehtestama üksnes sel põhjusel, et toimub sellise piiri ületamine.

(22)

Liidu suurimate saavutuste hulka kuulub sellise ala loomine, kus isikud saavad vabalt liikuda üle sisepiiride. Sisepiiridel piirikontrollita ala puhul tuleb olukorras, kus selle ala või selle osade või ühe või mitme liikmesriigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, reageerida ühiselt, võimaldades erandjuhtudel ajutiselt taaskehtestada sisepiirikontrolli, ilma et see kahjustaks isikute vaba liikumise põhimõtet. Arvestades mõju, mida sellised viimase abinõuna võetavad meetmed võivad avaldada isikutele, kellel on õigus liikuda kõnealusel sisepiirikontrollita alal, tuleks ette näha selliste meetmete taaskehtestamise tingimused ja menetlused, mis tagavad meetmete erakorralisuse ja proportsionaalsuse põhimõtte austamise. Selliste meetmete ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus peaksid olema üksnes sellised, mis on minimaalselt vajalikud avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale tõsisele ohule reageerimiseks.

(23)

Kuna sisepiirikontrolli ajutine taaskehtestamine mõjutab isikute vaba liikumist, tuleks kõik sisepiirikontrolli taaskehtestamisega seotud otsused teha ühiselt kokku lepitud kriteeriumite kohaselt ning neist tuleks nõuetekohaselt teavitada komisjoni või neid peaks soovitama liidu institutsioon. Igal juhul peaks sisepiirikontrolli taaskehtestamine olema erand ning see peaks toimuma vaid viimase abinõuna, rangelt piiratud ulatuses ja ajavahemikuks, lähtudes konkreetsetest objektiivsetest kriteeriumitest ja kõnealuse meetme vajalikkuse hindamisest, mille üle tuleks teostada järelevalvet liidu tasandil. Kui avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardav tõsine oht nõuab kiireloomuliste meetmete võtmist, peaks liikmesriigil olema õigus taaskehtestada oma sisepiiridel piirikontroll kuni kümneks päevaks. Kõnealuse ajavahemiku pikendamise üle tuleb teostada järelevalvet liidu tasandil.

(24)

Sisepiirikontrolli taaskehtestamisel tuleks kaaluda selle vajalikkust ja proportsionaalsust sellise avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu suhtes, mis tekitab vajaduse kontrolli taaskehtestamiseks, ning samuti tuleks kaaluda alternatiivseid meetmeid, mida oleks võimalik võtta liikmesriigi või liidu või mõlema tasandil, ning sellise kontrolli mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal.

(25)

Sisepiirikontrolli taaskehtestamine võib olla erandjuhtudel vajalik, kui sisepiirikontrollita ala või riigi avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardab tõsine oht, mis tuleneb eelkõige terroriaktidest või -ähvardustest, või oht, mis on seotud organiseeritud kuritegevusega.

(26)

Rännet ja olukorda, kus välispiiri ületab korraga palju kolmandate riikide kodanikke, ei tuleks iseenesest pidada ohuks avalikule korrale või sisejulgeolekule.

(27)

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleb isikute vaba liikumise aluspõhimõttest tehtavat erandit tõlgendada kitsalt ning avaliku korra kontseptsioon eeldab, et olemas on tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi.

(28)

Tuginedes senisele kogemusele sisepiirikontrollita ala toimimise vallas, võib komisjon Schengeni acquis’ järjepideva rakendamise tagamisele kaasa aitamiseks koostada suunised sisepiirikontrolli taaskehtestamise kohta juhtudel, mis nõuavad sellise meetme rakendamist ajutiselt, ning juhtudel, kui on vaja viivitamata tegutseda. Kõnealused suunised peaksid sisaldama selgeid näitajaid, mis aitavad hinnata, millised asjaolud võivad kujutada endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule.

(29)

Kui hindamisaruandes, mis koostatakse nõukogu määruse (EL) nr 1053/2013 (9) kohaselt, on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, ning selleks et tagada kõnealuse määruse kohaselt vastu võetud soovituste täitmine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et soovitada hinnataval liikmesriigil võtta teatavaid erimeetmeid, näiteks kasutada Euroopa piirivalverühmi, esitada strateegilisi kavasid või sulgeda viimase abinõuna ja arvestades olukorra tõsidust, konkreetne piiripunkt. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10). Kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punkti b alapunkti iii kohaselt kohaldatakse kontrollimenetlust.

(30)

Teatavatel sisepiiridel võib piirikontrolli ajutine taaskehtestamine liidu tasandi erimenetlusega olla erandjuhtudel ja viimase abinõuna põhjendatud ka juhul, kui määruse (EL) nr 1053/2013 artiklite 14 ja 15 kohase range hindamisprotsessi raames on tuvastatud välispiirikontrolliga seotud tõsised ja järjepidevad puudused, mis seavad ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise ning kui need asjaolud kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või selle osades. Sellist teatavatel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise erimenetlust võib samadel tingimustel kohaldada ka juhul, kui hinnatav liikmesriik on tõsiselt eiranud oma kohustusi. Kuna teatavatel sisepiiridel kontrolli taaskehtestamine, mis puudutab riikide täitev- ja rakendamisvolitusi sisepiirikontrolli valdkonnas, on poliitiliselt tundlik, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused komisjoni ettepanekul soovituste vastuvõtmiseks kõnealuse liidu tasandi erimenetluse alusel.

(31)

Enne kui võetakse vastu mis tahes soovitus teatavatel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kohta, tuleks aegsasti ja põhjalikult kaaluda võimalust kasutada tekkinud olukorra lahendamiseks muid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad selliste liidu organite, asutuste ja ametite nagu agentuur või nõukogu otsusega 2009/371/JSK (11) asutatud Euroopa Politseiameti (Europol) kaasamist ning tehnilise või rahalise abi meetmeid liikmesriigi, liidu või mõlema tasandil. Tõsise puuduse avastamise korral võib komisjon kasutada rahalisi abimeetmeid asjaomase liikmesriigi abistamiseks. Komisjoni ja nõukogu soovitused peaksid lisaks põhinema tõendatud teabel.

(32)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud vajadusega pikendada sisepiiridel piirikontrolli, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjonil olema võimalus võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(33)

Konkreetsed meetmed, mis võetakse välispiirikontrolliga seotud tõsiste puuduste korral, ning erimenetlus, mida kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandjuhtudel, kui sisepiirikontrollita ala üldine toimimine on ohustatud, peaksid põhinema määruse (EL) nr 1053/2013 artiklites 14 ja 15 osutatud hindamisaruannetel ja soovitustel. Liikmesriigid ja komisjon viivad ühiselt läbi regulaarseid, objektiivseid ja erapooletuid hindamisi käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks ning komisjon koordineerib neid hindamisi tihedas koostöös liikmesriikidega. Hindamismehhanism hõlmab järgmisi elemente: mitmeaastased ja iga-aastased hindamisprogrammid, komisjoni esindajatest ja liikmesriikide määratud ekspertidest koosneva väikese rühma etteteatatud ja etteteatamata kohapealsed kontrollkäigud, komisjoni poolt vastu võetud hindamistulemuste aruanded ning nõukogu poolt komisjoni ettepanekul vastu võetud soovitused puuduste kõrvaldamiseks võetavate parandusmeetmete kohta, asjakohased järelmeetmed, järelevalve ja aruandlus.

(34)

Kuna määruse (EÜ) nr 562/2006 ja selle hilisemate muudatuste eesmärki, nimelt isikute üle piiri liikumise suhtes kohaldatavate eeskirjade kehtestamine, ei suutnud liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga sai seda paremini saavutada liidu tasandil, võis liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei läinud kõnealune määrus ja selle hilisemad muudatused nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad patrull- ja vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid ning käesoleva määruse lisadesse tehtavaid muudatusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(36)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Seda peaks kohaldama kooskõlas liikmesriikide kohustustega seoses rahvusvahelise kaitsega ja välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega.

(37)

Erandina ELi toimimise lepingu artiklist 355 kohaldatakse käesolevat määrust Prantsusmaa ja Madalmaade puhul üksnes nende riikide Euroopas asuvate territooriumite suhtes. See ei mõjuta Ceuta ja Melilla suhtes kohaldatavat erikorda, mis on määratletud lepingus Hispaania Kuningriigi ühinemise kohta konventsiooniga, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut (12).

(38)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(39)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses (13), mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (14) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(40)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel allkirjastatud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (15) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (16) artikliga 3.

(41)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (17) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (18) artikliga 3.

(42)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist. milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ (19). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(43)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (20). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(44)

Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia puhul on käesoleva määruse artikli 1 esimene lõik, artikli 6 lõike 5 punkt a, III jaotis ning II jaotise ja selle lisade need sätted, mis osutavad SISile ja VISile, sätted, mis põhinevad Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja põhimõtted

Käesoleva määrusega sätestatakse piirikontrolli puudumine isikute suhtes, kes ületavad liidu liikmesriikide vahelisi sisepiire.

Sellega kehtestatakse liidu liikmesriikide välispiire ületavate isikute piirikontrolli reguleerivad eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „sisepiirid“

a)

liikmesriikide ühised maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid;

b)

liikmesriikide vaheliste siselendude lennujaamad;

c)

liikmesriikide mere-, jõe- ja järvesadamad, mille kaudu toimub regulaarne liidusisene parvlaevaühendus;

2)   „välispiirid“– liikmesriikide maismaapiirid, sealhulgas jõe- ja järvepiirid, merepiirid ning liikmesriikide lennujaamad, jõe-, mere- ja järvesadamad, kui need ei ole sisepiirid;

3)   „siselend“– ainult liikmesriikide territooriumilt alanud ja seal lõppev lend, mille vältel ei ole vahemaandumisi kolmanda riigi territooriumil;

4)   „regulaarne liidusisene parvlaevaühendus“– kahe või enama liikmesriigi territooriumil asuva sadama vaheline parvlaevaühendus, mille vältel ei randuta üheski väljapoole liikmesriikide territooriumi jäävas sadamas ning mille puhul toimub reisijate ja sõidukite vedu avaldatud graafiku kohaselt;

5)   „liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud“

a)

liidu kodanikud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ja kolmandate riikide kodanikud, kes on vaba liikumise õigust kasutavate liidu kodanike pereliikmed, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ (21);

b)

mis tahes kodakondsusega kolmandate riikide kodanikud ja nende pereliikmed, kes omavad ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt selliste kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete alusel liidu kodanikega võrdseid vaba liikumise õigusi;

6)   „kolmanda riigi kodanik“– isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ning kes ei ole hõlmatud käesoleva artikli punktiga 5;

7)   „isik, kelle kohta on antud hoiatus sisenemise keelamise eesmärgil“– kolmanda riigi kodanik, kelle kohta on Schengeni infosüsteemis (SIS) antud hoiatus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006 (22) artiklitele 24 ja 26 ning nimetatud artiklites sätestatud eesmärkidel;

8)   „piiripunkt“– koht, mille kaudu pädevad asutused lubavad ületada välispiiri;

9)   „ühine piiripunkt“– liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil asuv piiripunkt, kus liikmesriigi ja kolmanda riigi piirivalveametnikud teostavad üksteise järel väljumis- ja sisenemiskontrolli vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja kahepoolse kokkuleppe kohaselt;

10)   „piirikontroll“– vastavalt käesolevale määrusele ja selles sätestatud eesmärkidel piiril teostatav tegevus, mis igast muust põhjusest sõltumata leiab aset ainult piiriületamise kavatsuse või piiriületamise korral ning koosneb kontrollidest ning patrull- ja vaatlustegevusest;

11)   „kontrollid piiril“– piiripunktis teostatavad kontrollid tagamaks, et isikutel, sealhulgas nende transpordivahenditel ja nende valduses olevatel esemetel võib lubada siseneda liikmesriigi territooriumile või sealt lahkuda;

12)   „patrull- ja vaatlustegevus“– piiride valvamine piiripunktide vahel ja piiripunktide valvamine väljaspool nende ametlikku lahtiolekuaega selleks, et takistada isikutel kontrolli vältimist piiril;

13)   „teise astme kontroll“– lisakontroll, mida võib teostada spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas eemal kohast, kus kontrollitakse kõiki isikuid (esimese astme kontroll);

14)   „piirivalveametnik“– vastavalt siseriiklikule õigusele piiripunkti või piirile või selle vahetusse lähedusse määratud ametiisik, kes kooskõlas käesoleva määruse ja siseriikliku õigusega täidab piirikontrolliga seotud ülesandeid;

15)   „vedaja“– füüsiline või juriidiline isik, kelle ametiks on reisijate vedamine;

16)   „elamisluba“

a)

kõik elamisload, mis on liikmesriikide poolt väljastatud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002, (23) ja direktiivi 2004/38/EÜ alusel väljastatud elamisload;

b)

kõik muud liikmesriigi poolt kolmandate riikide kodanikele väljastatavad dokumendid, millega lubatakse viibida liikmesriigi territooriumil, tingimusel et teave kõnealuste dokumentide kohta on edastatud ja seejärel üldsusele kättesaadavaks tehtud kooskõlas artikliga 39, välja arvatud:

i)

ajutised load, mis on väljastatud alapunktis a osutatud elamisloa või varjupaiga esmataotluse läbivaatamiseni, ning

ii)

viisad, mille liikmesriigid on väljastanud vastavalt ühtsele vormile, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1683/95 (24);

17)   „merematkelaev“– vastavalt eelnevalt kavandatud programmile konkreetset reisiplaani järgiv laev, millel on erinevates sadamates läbiviidav turismiürituste programm ning mis tavaliselt ei võta reisi jooksul reisijaid peale ega võimalda neil lahkuda;

18)   „laevalõbusõit“– lõbusõidulaevade kasutamine sportimise või turismi eesmärkidel;

19)   „rannapüük“– kalastamine laevadel, mis pöörduvad iga päev või 36 tunni jooksul tagasi liikmesriigi territooriumil asuvasse sadamasse, ilma et nad vahepeal kolmandas riigis asuvates sadamates randuksid;

20)   „avamerel töötaja“– territoriaalvetes või rahvusvahelise mereõiguse kohaselt liikmesriikide mere majandusliku ainukasutusõiguse piirkonnas asuval avamererajatisel töötav isik, kes pöördub regulaarselt meritsi või õhuteed pidi tagasi liikmesriikide territooriumile;

21)   „oht rahvatervisele“– Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelistes tervise-eeskirjades määratletud epideemiaohuga haigused ja muud nakkushaigused või nakkuslikud parasitaarhaigused, kui nende kohta kehtivad liikmesriigi kodanike suhtes kohaldatavad kaitsesätted.

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi liikmesriikide sise- või välispiire ületavate isikute suhtes, ilma et see mõjutaks:

a)

liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute õigusi;

b)

pagulaste ja rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute õigusi, eriti seoses välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttega.

Artikkel 4

Põhiõigused

Käesoleva määruse kohaldamisel toimivad liikmesriigid täielikus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta“), asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide, sealhulgas 28. juulil 1951. aastal Genfis vastu võetud pagulasseisundi konventsiooniga („Genfi konventsioon“), rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud kohustuste, eriti tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega, ning põhiõigustega. Kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega võetakse käesoleva määruse alusel tehtavad otsused vastu üksikjuhtumipõhiselt.

II JAOTIS

VÄLISPIIRID

I PEATÜKK

Välispiiride ületamine ja sisenemise nõuded

Artikkel 5

Välispiiride ületamine

1.   Välispiire võib ületada ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal. Piiripunktides, mis ei ole avatud 24 tundi ööpäevas, tuleks lahtiolekuajad selgelt ära märkida.

Liikmesriigid edastavad oma piiripunktide loetelu komisjonile vastavalt artiklile 39.

2.   Erandina lõikest 1 võib lubada kõrvalekaldumist kohustusest ületada välispiire ainult piiripunktide kaudu nende kindlaksmääratud lahtiolekuajal:

a)

üksikisikute või rühmade puhul, kui on tegemist erivajadusega välispiiride erakorraliseks ületamiseks väljaspool piiripunkte või kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal, tingimusel et neil on siseriikliku õigusega nõutavad load ja et toimuv ei ole vastuolus liikmesriikide avaliku korra ja sisejulgeoleku huvidega. Liikmesriigid võivad näha kahepoolsete kokkulepetega ette asjaomase erikorra. Siseriiklikes õigusaktides ja kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud üldisi erandeid käsitlev teave edastatakse vastavalt artiklile 39 komisjonile;

b)

üksikisikute või rühmade puhul ettenägematu hädaolukorra puhul;

c)

vastavalt artiklites 19 ja 20 sätestatud erieeskirjadele koostoimes VI ja VII lisaga.

3.   Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud erandeid või liikmesriikide rahvusvahelise kaitsega seotud kohustusi, kehtestavad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikule õigusele karistused välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool piiripunkte ja väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 6

Sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele

1.   Kuni 90-päevaseks kavandatud viibimiseks liikmesriikide territooriumil mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, mis tähendab igale viibimispäevale eelneva 180-päevase ajavahemiku arvestamist, kehtivad kolmandate riikide kodanikele järgmised territooriumile sisenemise tingimused:

a)

neil on kehtiv reisidokument, mis annab kasutajale õiguse piiri ületada ning vastab järgmistele kriteeriumidele:

i)

see kehtib vähemalt kolm kuud pärast liikmesriikide territooriumilt lahkumise kavandatavat kuupäeva. Põhjendatud erakorralisel juhul võib sellest nõudest siiski loobuda;

ii)

see on väljastatud viimase kümne aasta jooksul;

b)

neil on kehtiv viisa, kui see on nõutav vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001, (25) välja arvatud juhul, kui neil on kehtiv elamisluba või kehtiv pikaajaline viisa;

c)

nad tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning neil on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki, kuhu lubamises nad on kindlad, või nad on võimelised omandama need vahendid seaduslikul teel;

d)

nende kohta ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil;

e)

nad ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid, eelkõige juhul, kui nende kohta pole liikmesriikide siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatust sisenemise keelamise eesmärgil samadel põhjustel.

2.   Lõike 1 rakendamisel loetakse sisenemiskuupäev esimeseks liikmesriikide territooriumil viibimise päevaks ja väljumiskuupäev viimaseks liikmesriikide territooriumil viibimise päevaks. Liikmesriikide territooriumil viibimise kestuse arvestamisel ei võeta arvesse elamisloa või pikaajalise viisa alusel lubatud viibimisi.

3.   Mittetäielik nimekiri nendest täiendavatest dokumentidest, mida piirivalveametnik võib nõuda kolmandate riikide kodanikelt lõike 1 punktis c sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, on esitatud I lisas.

4.   Elatusvahendeid hinnatakse vastavalt viibimise kestusele ja eesmärgile ning arvestades asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toitlustuse ja majutuse keskmisi hindu, mis määratakse kindlaks säästumajutuse kulumäära korrutamisel viibitavate päevade arvuga.

Liikmesriikide poolt sätestatud lähtesummad esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 39.

Elatusvahendite piisavuse hindamine võib põhineda kolmanda riigi kodaniku valduses oleval sularahal, reisitšekkidel ja krediitkaartidel. Piisavate elatusvahendite tõenduseks võivad samuti olla ülalpidamiskohustuse deklaratsioonid, kui sellised deklaratsioonid on sätestatud liikmesriikide siseriiklikus õiguses, ning siseriiklikus õiguses määratletud vastuvõtja garantiikirjad, kui kolmanda riigi kodanik peatub vastuvõtja juures.

5.   Erandina lõikest 1:

a)

kolmanda riigi kodanikul, kes ei täida kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kuid kellel on elamisluba või pikaajaline viisa, on lubatud elamisloa või pikaajalise viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeeluregistrisse ning keeluga kaasnevad juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks;

b)

kolmandate riikide kodanikele, kes täidavad lõikes 1 (välja arvatud punktis b) sätestatud tingimusi ja kes ilmuvad piirile, võidakse anda luba liikmesriikide territooriumile sisenemiseks, kui viisa väljastatakse piiril vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 (26) artiklitele 35 ja 36.

Liikmesriigid koostavad statistika piiril väljastatud viisade kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 810/2009 artikliga 46 ja nimetatud määruse XII lisaga.

Kui viisat ei ole võimalik kinnitada dokumenti, kinnitatakse see erandkorras eraldi lehele, mis lisatakse dokumenti. Sellisel juhul kasutatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 333/2002 (27) sätestatud ühtse vorminguga vormi viisade kinnitamiseks;

c)

kolmanda riigi kodanikel, kes ei täida ühte või mitut lõikes 1 sätestatud tingimust, võib liikmesriik lubada siseneda oma territooriumile humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Kui asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes on antud lõike 1 punktis d osutatud hoiatus, teavitab talle oma territooriumile sisenemist lubav liikmesriik sellest teisi liikmesriike.

II PEATÜKK

Välispiirikontroll ja sisenemiskeeld

Artikkel 7

Piiril kontrollide teostamine

1.   Piirivalveametnikud täidavad oma kohustusi, austades täielikult inimväärikust, eelkõige haavatavate isikute inimväärikust.

Piirivalveametnike poolt oma kohustuste täitmisel võetavad meetmed on proportsionaalsed nimetatud meetmete eesmärkidega.

2.   Piiril kontrollide teostamisel ei tohi piirivalveametnikud isikuid diskrimineerida soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

Artikkel 8

Isikute kontrollimine piiril

1.   Välispiiri ületamist kontrollivad piirivalveametnikud. Kontrollimine toimub käesoleva peatüki kohaselt.

Kontroll võib hõlmata ka piiri ületavate isikute transpordivahendeid ja nende valduses olevat pagasit. Kõigi läbivaatuste puhul kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigust.

2.   Kõik isikud läbivad minimaalse kontrolli, mille eesmärgiks on teha esitatud reisidokumentide põhjal kindlaks nende isik. Kõnealune minimaalne kontroll koosneb dokumendi seaduslikul valdajal piiriületust lubava dokumendi kehtivuse ning võltsimis- ja järeletegemise tunnuste kiirest ja otsesest kontrollimisest, kasutades vajadusel tehnilisi vahendeid ning teostades asjaomastes andmebaasides päringuid üksnes varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud dokumentide kohta.

Esimeses lõigus osutatud minimaalset kontrolli kohaldatakse isikute suhtes, kes omavad liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust.

Siiski võivad piirivalveametnikud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute minimaalsel kontrollimisel teha pisteliselt päringuid siseriiklikes või Euroopa andmebaasides, et teha kindlaks, et isik ei kujuta tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvusvahelistele suhetele ega rahvatervisele.

Selliste päringute tulemus ei takista liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavatel isikutel asjaomase liikmesriigi territooriumile sisenemist vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.

3.   Kolmandate riikide kodanikel tuleb riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel läbida järgnev põhjalik kontroll:

a)

riiki sisenemisel hõlmab põhjalik kontroll järgmist: artikli 6 lõikes 1 riiki sisenemise kohta sätestatud tingimuste kontrollimist ning kohaldatavuse korral riigis elamist ja kutsealaga tegelemist lubavate dokumentide kontrollimist. See hõlmab järgmiste aspektide üksikasjalikku kontrollimist:

i)

kolmanda riigi kodanikul piiriületuseks vajaliku kehtiva ning kohaldatavuse korral asjakohast viisat või elamisluba sisaldava dokumendi olemasolu kontrollimist;

ii)

reisidokumendi põhjalikku uurimist võltsimis- ja järeletegemise tunnuste avastamiseks;

iii)

asjaomase kolmanda riigi kodaniku reisidokumendil olevate sisenemis- ja väljumistemplite kontrollimist, et sisenemis- ja väljumiskuupäevi võrreldes teha kindlaks, kas isik on juba ületanud liikmesriikide territooriumil maksimaalse lubatud viibimise aja;

iv)

asjaomase kolmanda riigi kodaniku lähte- ja sihtkoha ja kavandatava riigis viibimise eesmärgi kindlakstegemist ning vajaduse korral vastavate tõendavate dokumentide kontrollimist;

v)

kontrollimist, et asjaomasel kolmanda riigi kodanikul on piisavalt elatusvahendeid kavandatava riigis viibimise aja ning eesmärgi, päritoluriiki tagasipöördumise või transiidi jaoks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või et ta saab sellised vahendid seaduslikult viisil omandada;

vi)

kontrollimist, et asjaomane kolmanda riigi kodanik, tema transpordivahend ja tema poolt transporditavad esemed ei ohusta tõenäoliselt ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist ega rahvusvahelisi suhteid. See hõlmab otsest isikute ja vajaduse korral ka esemete kohta kantud andmete ja hoiatuste kontrolli SISist ja siseriiklikest andmebaasidest ning meetmete võtmist selliste hoiatuste esinemise korral;

b)

kui kolmanda riigi kodanikul on artikli 6 lõike 1 punkti b kohane viisa, hõlmab põhjalik kontroll riiki sisenemisel ka viisaomaniku isikusamasuse ja viisa autentsuse kontrollimist, kasutades selleks viisainfosüsteemi (VIS) kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18;

c)

erandina võib VISis päringuid teha, kasutades vaid viisakleebise numbrit või kasutades juhuslikkuse alusel viisakleebise numbrit koos sõrmejälgede kontrolliga, kui:

i)

liiklus muutub nii tihedaks, et ooteaeg piiripunktis pikeneb liigselt,

ii)

kõik ressursid (st töötajad, vahendid ja organisatsioon) on võetud juba kasutusele ning

iii)

hinnangu põhjal puudub sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud oht.

Ent igal juhul, kui kaheldakse viisaomaniku isikusamasuses ja/või viisa autentsuses, tehakse VISis päring süstemaatiliselt viisakleebise numbri alusel koos sõrmejälgede kontrolliga.

Käesolevat erandit võib asjaomases piiripunktis kohaldada üksnes juhul, kui punktides i, ii ja iii nimetatud tingimused on täidetud;

d)

otsuse teha päringuid VISis vastavalt punktile c võtab vastu piiripunktis vastutav piirivalveametnik või see võetakse vastu kõrgemal tasandil.

Asjaomane liikmesriik teavitab viivitamatult sellisest otsusest teisi liikmesriike ja komisjoni;

e)

iga liikmesriik edastab Euroopa Parlamendile ja komisjonile üks kord aastas aruande punkti c kohaldamise kohta, milles esitatakse VISis üksnes viisakleebise numbri alusel kontrollitud kolmandate riikide kodanike arv ja punkti c alapunktis i osutatud ooteaja kestus;

f)

punkte c ja d kohaldatakse maksimaalselt kolm aastat pärast kolme aasta möödumist VISi töölerakendamisest. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne punktide c ja d kohaldamise teise aasta lõppu hinnangu nende rakendamise kohta. Nimetatud hinnangu põhjal võib Euroopa Parlament või nõukogu paluda komisjonil esitada asjakohased ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks;

g)

riigist lahkumisel hõlmavad põhjalikud kontrollid järgmist:

i)

kolmanda riigi kodanikul piiriületuseks vajaliku kehtiva dokumendi olemasolu kontrollimist;

ii)

dokumendi kontrollimist võltsimis- ja järeletegemise tunnuste avastamiseks;

iii)

võimalusel selle kontrollimist, et kolmanda riigi kodanik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut ega rahvusvahelisi suhteid;

h)

lisaks punktis g nimetatud kontrollidele võivad põhjalikud kontrollid riigist lahkumisel hõlmata ka järgmist:

i)

isikul kehtiva viisa olemasolu kontrollimist, kui viisa on nõutav vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001, välja arvatud juhul, kui isikul on kehtiv elamisluba; selline kontroll võib hõlmata ka VISis päringu tegemist kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 18;

ii)

liikmesriikide territooriumil lubatud viibimise maksimumkestuse mitteületamise kontrollimist;

iii)

isikute ja esemete kohta SISi ja siseriiklikesse andmebaasidesse kantud hoiatuste kontrollimist;

i)

selliste isikute tuvastamiseks, kes ei täida või enam ei täida liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise tingimusi, võib VISis päringuid teha kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 20.

4.   Kui selleks on võimalused olemas ja kui kolmanda riigi kodanik seda nõuab, teostatakse põhjalik kontrollimine mitteavalikus kohas.

5.   Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, teavitatakse teise astme kontrolli korras põhjalikult kontrollitavaid kolmanda riigi kodanikke sellise kontrolli eesmärgist ja läbiviimise korrast kirjalikult neile arusaadavas keeles või keeles, mille puhul on põhjust eeldada, et isik seda mõistab, või muul tõhusal viisil.

Kõnealune teave on kättesaadav liidu kõikides ametlikes keeltes ja asjaomase liikmesriigiga piirneva riigi või piirnevate riikide keel(t)es ning selles märgitakse ära, et kolmanda riigi kodanik võib nõuda teise astme kontrolli korras põhjalikku kontrolli teostavate piirivalveametnike nime või ametimärgi numbrit, ning samuti piiripunkti nimi ja piiri ületamise kuupäev.

6.   Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid kontrollitakse vastavalt direktiivile 2004/38/EÜ.

7.   Registreeritavat teavet käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud II lisas.

8.   Juhul kui kohaldatakse artikli 5 lõike 2 punkti a või b, võivad liikmesriigid näha ette erandeid ka käesoleva artikli sätetest.

Artikkel 9

Kontrollide leevendamine piiril

1.   Välispiiridel võib kontrolle erakorralistel ja ettenägematutel asjaoludel leevendada. Sellised erakorralised ja ettenägematud asjaolud esinevad siis, kui ettenägematute sündmuste tõttu on piiriliiklus niivõrd intensiivne, et ooteaeg piiripunktis võtab liigselt aega ning kõik töötajate, vahendite ja organisatsiooniga seotud ressursid on ammendatud.

2.   Kui kontrolle piiril leevendatakse lõike 1 kohaselt, on riiki sisenevate isikute suhtes teostataval kontrollil põhimõtteliselt eelis riigist lahkuvate isikute kontrollimise ees.

Kontrollide leevendamise otsuse võtab vastu piiripunktis vastutav piirivalveametnik.

Kontrollide leevendamine on ajutine, seda tuleb kohandada selle põhjustanud asjaoludega ning see tuleb kehtestada järkjärguliselt.

3.   Isegi kontrollide leevendamise korral löövad piirivalveametnikud templeid kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse nii sisse- kui ka väljasõidul vastavalt artiklile 11.

4.   Iga liikmesriik edastab kord aastas Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta.

Artikkel 10

Eraldi read ja viitadel esitatav teave

1.   Liikmesriigid seavad eelkõige lennujaamades asuvates piiripunktides sisse eraldi read, et kontrollida isikuid vastavalt artiklile 8. Nimetatud read eristatakse üksteisest viitadega, mis kannavad III lisas sätestatud juhiseid.

Liikmesriigid võivad sisse seada eraldi read mere- ja maismaapiiride piiripunktidesse ja piiridele nende liikmesriikide vahel, kes ei kohalda artiklit 22 oma ühistel piiridel. III lisas sätestatud juhiseid kandvaid viitasid kasutatakse, kui liikmesriigid seavad sisse eraldi read nimetatud piiridel.

Liikmesriigid kindlustavad selliste ridade selge märgistamise, kaasa arvatud siis, kui eiratakse lõikes 4 sätestatud eraldi ridade kasutamise eeskirju, et tagada optimaalne piiri ületavate isikute voog.

2.   Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavatel isikutel on õigus kasutada III lisa A-osas esitatud viidaga („EL, EMP, CH“) tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud“) ja B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid“) tähistatud ridasid.

Need kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriikide välispiiride ületamise korral viisanõuet vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 539/2001, ning need kolmandate riikide kodanikud, kellel on kehtiv elamisluba või pikaajaline viisa, võivad kasutada käesoleva määruse III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud“) tähistatud ridasid. Samuti võivad nad kasutada käesoleva määruse III lisa B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid“) tähistatud ridasid.

Kõik teised isikud kasutavad III lisa B2-osas esitatud viidaga („kõik reisidokumendid“) tähistatud ridasid.

Iga liikmesriik esitab esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud viitade tähistuse sellises keeles või keeltes, mida ta peab asjakohaseks.

III lisa B1-osas esitatud viidaga („viisa ei ole nõutud“) tähistatud eraldi ridade kasutamine ei ole kohustuslik. Liikmesriigid otsustavad vastavalt vajadusele, kas ja millises piiripunktis nad seda võimalust kasutavad.

3.   Mere- ja maismaapiiripunktides võivad liikmesriigid jagada sõiduvahendite liikluse eraldi ridadeks väikestele ja rasketele sõidukitele ja bussidele, kasutades selleks III lisa C-osas esitatud viitasid.

Liikmesriigid võivad muuta tähistusi nimetatud viitadel, kui see on asjakohane kohalike olusid silmas pidades.

4.   Kui teatavas piiripunktis on liiklusvood ajutiselt ebavõrdsed, võivad pädevad asutused eraldi ridade kasutamise eeskirju kuni sellise ebavõrdsuse kõrvaldamiseni eirata.

Artikkel 11

Reisidokumentide tembeldamine

1.   Kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse lüüakse sisenemisel ja väljumisel korrapäraselt templeid. Eelkõige lüüakse sisenemis- ja väljumistempel:

a)

kehtivat viisat sisaldavatesse dokumentidesse, mis võimaldavad kolmandate riikide kodanikel piiri ületada;

b)

dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kellele liikmesriik väljastab viisa piiril;

c)

dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada kolmandate riikide kodanikel, kelle suhtes viisanõue ei kehti.

2.   Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on liidu kodanike pereliikmed ja kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/38/EÜ, ei esita kõnealuse direktiiviga ette nähtud elamisluba, tembeldatakse nende reisidokumente riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel.

Kui kolmandate riikide kodanikud, kes on liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate kolmandate riikide kodanike pereliikmed, ei esita direktiiviga 2004/38/EÜ ette nähtud elamisluba, tembeldatakse nende reisidokumente riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel.

3.   Sisenemis- ega väljumistemplit ei lööda:

a)

nende riigipeade ja kõrgete aukandjate reisidokumentidesse, kelle saabumisest on ametlikult diplomaatiliste kanalite kaudu ette teatatud;

b)

pilooditunnistusse ega lennuki meeskonnaliikmete tõendisse;

c)

nende meremeeste reisidokumentidesse, kes viibivad liikmesriigi territooriumil ainult siis, kui nende laev teeb seal lühiajalise peatuse, ja kui nad viibivad selle sadama piirkonnas, kus nende laev peatub;

d)

nende merematkelaevade meeskonna ja reisijate reisidokumentidesse, mille suhtes ei kohaldata kontrolle piiril vastavalt VI lisa punktile 3.2.3;

e)

dokumentidesse, mis võimaldavad piiri ületada Andorra, Monaco ja San Marino kodanikel;

f)

rahvusvaheliste reisi- ja kaubarongide personali reisidokumentidesse;

g)

nende kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse, kes esitavad direktiiviga 2004/38/EÜ ette nähtud elamisloa.

Erandkorras võib kolmanda riigi kodaniku palvel sisenemis- või väljumistempli jäljendi kandmisest loobuda, kui see võib asjaomasele isikule tõsiseid ebameeldivusi tekitada. Sel juhul tuleb sisenemine või väljumine registreerida eraldi lehel, millele märgitakse nimetatud isiku nimi ja passinumber. Nimetatud leht antakse kolmanda riigi kodanikule. Liikmesriikide pädevad asutused võivad koguda selliste erandjuhtude kohta statistilisi andmeid ja esitada need komisjonile.

4.   Templite löömise praktiline kord on sätestatud IV lisas.

5.   Võimalusel teavitatakse kolmanda riigi kodanikke piirivalveametnike kohustusest lüüa nende reisidokumenti riiki sisenemisel ja sealt lahkumisel tempel, isegi kui piirikontroll on leevendatud vastavalt artiklile 9.

Artikkel 12

Eeldamine viibimise kestust käsitlevate nõuete osas

1.   Kui kolmanda riigi kodaniku reisidokumendis puudub sissesõidutempel, võivad pädevad asutused eeldada, et reisidokumendi omanik ei täida või ei täida enam asjasse puutuvas liikmesriigis kohaldatavaid viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.

2.   Lõikes 1 esitatud eelduse võib ümber lükata, kui kolmanda riigi kodanik tõendab usaldusväärsete vahenditega, nagu reisipiletite või tõendiga, tema väljaspool liikmesriikide territooriumit viibimise kohta, et ta on täitnud lühiajalise liikmesriikide territooriumil viibimise kestust käsitlevaid nõudeid.

Sellisel juhul:

a)

kui kolmanda riigi kodanik leitakse Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi territooriumilt, märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud ühe sellise liikmesriigi välispiiri, kes kohaldab Schengeni acquis’d täielikult;

b)

kui kolmanda riigi kodanik leitakse sellise liikmesriigi territooriumilt, mille suhtes ei ole vastu võetud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõikes 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 vaadeldud otsust, märgivad pädevad asutused kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga kolmanda riigi kodaniku reisidokumenti kuupäeva ja koha, millal ja kus on isik ületanud sellise liikmesriigi välispiiri.

Lisaks punktides a ja b nimetatud märkimistele võidakse kolmanda riigi kodanikule anda VIII lisas esitatud vorm.

Liikmesriigid teatavad üksteisele ning komisjonile ja nõukogu sekretariaadile oma siseriiklikest tavadest käesolevas artiklis nimetatud märkimise osas.

3.   Juhul kui lõikes 1 osutatud eeldust ei lükata ümber, võidakse kolmanda riigi kodanik tagasi saata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/115/EÜ (28) ja nimetatud direktiivi järgivate siseriiklike õigusaktidega.

4.   Väljasõidutempli puudumise korral kohaldatakse mutatis mutandis lõigete 1 ja 2 asjaomaseid sätteid.

Artikkel 13

Patrull- ja vaatlustegevus

1.   Patrull- ja vaatlustegevuse põhieesmärgiks on tõkestada ebaseaduslikku piiriületamist, võidelda piiriülese kuritegevuse vastu ja võtta meetmeid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. Isik, kes on ületanud ebaseaduslikult piiri ning kellel ei ole õigust viibida asjaomase liikmesriigi territooriumil, peetakse kinni ning tema suhtes rakendatakse menetlusi, järgides direktiivi 2008/115/EÜ.

2.   Piirivalveametnikud kasutavad patrull- ja vaatlustegevuseks paikseid üksuseid või patrulle.

Selline patrull- ja vaatlustegevus toimub selliselt, et ära hoida ja takistada isikutel piiripunktides toimuvate kontrollide vältimist.

3.   Väljaspool piiripunkte toimuvat patrull- ja vaatlustegevust teostavad piirivalveametnikud, kelle arvu ja kelle kasutatavaid meetodeid kohandatakse olemasolevate või ette nähtavate riskide ja ohtudega. See hõlmab patrull- ja vaatlustegevuse perioodide sagedasi ja ootamatuid muudatusi, nii et ebaseaduslikul piiriületamisel lasuks alati avastamise risk.

4.   Patrull- ja vaatlustegevust teostavad paiksed üksused või patrullid, kes täidavad oma kohustusi ringkäike tehes või seades end sisse paikades, mida teatakse või arvatakse olevat tundlikud, ning sellise patrull- ja vaatlustegevuse eesmärk on pidada kinni piiri ebaseaduslikult ületavad isikud. Patrull- ja vaatlustegevust võib teostada ka tehniliste, sealhulgas elektrooniliste vahenditega.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte, mis sisaldavad patrull- ja vaatlustegevust reguleerivaid lisameetmeid.

Artikkel 14

Sisenemiskeeld

1.   Kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lõikes 5 osutatud isikute kategooriatesse, on keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. See ei piira varjupaigaõiguse, rahvusvahelise kaitse ega pikaajaliste viisade väljastamisega seotud erisätete kohaldamist.

2.   Sisenemisest võib keelduda üksnes põhjendatud otsusega, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused. Otsuse teeb selleks siseriikliku õiguse alusel volitatud asutus. See jõustub koheselt.

Põhjendatud otsus, milles märgitakse keeldumise täpsed põhjused, antakse V lisa B osas esitatud standardvormi kujul, mis täidetakse asutuse või ametiisiku poolt, kes on siseriikliku õiguse alusel volitatud sisenemisest keelduma. Täidetud standardvorm antakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule, kes kinnitab selle vormiga sisenemiskeelu otsuse kättesaamist.

3.   Sisenemiskeelu saanud isikutel on õigus otsus edasi kaevata. Edasikaebamine toimub siseriikliku õiguse kohaselt. Samuti antakse kolmanda riigi kodanikule kirjalikult nimekiri kontaktpunktidest, kust on võimalik saada teavet esindajate kohta, kes on pädevad tegutsema kolmanda riigi kodaniku nimel vastavalt siseriiklikule õigusele.

Sellise edasikaebuse esitamine ei peata sisenemiskeelu otsuse kohaldamist.

Ilma et see piiraks siseriikliku õigusega ettenähtud kompensatsiooni kohaldamist, on kolmanda riigi kodanikul õigus sisenemisest keeldunud liikmesriigi poolt kehtetuks tunnistatud sisenemistempli ja mis tahes kehtetuks tunnistamise või lisamise korrigeerimisele, kui edasikaebuse suhtes otsustatakse, et sisenemiskeelu otsus on põhjendamatu.

4.   Piirivalveametnikud tagavad, et kolmanda riigi kodanik, keda on keeldutud riiki lubamast, ei sisene asjaomase liikmesriigi territooriumile.

5.   Liikmesriigid koguvad statistilisi andmeid sisenemiskeelu saanud isikute arvu, sisenemiskeelu põhjuste, sisenemiskeelu saanud isikute kodakondsuse ja selle kohta, mis liiki piiril (maismaa-, õhu- või merepiir) isikutel ei lubatud siseneda, ning esitavad kõnealused andmed igal aastal komisjonile (Eurostat) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 862/2007 (29).

6.   Sisenemiskeeldu reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud V lisa A osas.

III PEATÜKK

Töötajad ja vahendid piirikontrolli teostamiseks ja liikmesriikide vaheline koostöö

Artikkel 15

Töötajad ja vahendid piirikontrolli teostamiseks

Liikmesriigid rakendavad piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajaid ja vahendeid artiklite 7–14 kohaseks piirikontrolli teostamiseks välispiiridel, et tagada tõhus, kõrge ja ühtlase tasemega piirikontroll oma välispiiril.

Artikkel 16

Piirikontrolli teostamine

1.   Käesoleva määruse artiklites 7–14 osutatud piirikontrolli teostavad piirivalveametnikud kooskõlas käesoleva määruse sätete ja siseriikliku õigusega.

Nimetatud piirikontrolli teostades jäävad endiseks need piirivalveametnikele siseriikliku õigusega antud volitused kriminaalmenetluse algatamiseks, mis ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Liikmesriigid tagavad, et piirivalveametnikeks on spetsiaalse ettevalmistuse ja nõuetekohase väljaõppe saanud professionaalid, ning võtavad seejuures arvesse piirivalveametnike ühiseid põhiõppekavasid, mille on välja töötanud ja kasutusele võtnud määrusega (EÜ) nr 2007/2004 asutatud Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur („agentuur“). Õppekavad sisaldavad eriväljaõpet haavatavate isikute, näiteks saatjata alaealiste ja inimkaubanduse ohvritega seotud olukordade tuvastamiseks ja nende lahendamiseks. Liikmesriigid innustavad agentuuri toetusel piirivalveametnikke õppima keeli, mis on vajalikud nende tööülesannete täitmiseks.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriikliku õiguse alusel piirikontrolli teostamise eest vastutavate siseriiklike teenistuste loetelu vastavalt artiklile 39.

3.   Tõhusaks piirikontrolliks tagab iga liikmesriik tiheda ja püsiva koostöö kõigi piirikontrolli teostamise eest vastutavate siseriiklike teenistuste vahel.

Artikkel 17

Liikmesriikide vaheline koostöö

1.   Liikmesriigid abistavad üksteist ning teevad tihedat ja püsivat koostööd piirikontrolli tõhusaks teostamiseks vastavalt artiklitele 7–16. Nad vahetavad kogu asjakohast teavet.

2.   Liikmesriikide vahelist koostööd välispiiride haldamise vallas koordineerib agentuur.

3.   Ilma et see piiraks agentuuri volitusi, võivad liikmesriigid jätkata välispiiril operatiivkoostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, sealhulgas kontaktametnike vahetamist, kui selline koostöö täiendab agentuuri tegevust.

Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada agentuuri toimimist või tema eesmärkide saavutamist.

Liikmesriigid teatavad agentuurile esimeses lõigus nimetatud operatiivkoostööst.

4.   Liikmesriigid näevad ette piirikontrolli eeskirjade ja põhiõiguste alase koolituse. Sellega seoses võetakse arvesse ühiseid õppestandardeid, nagu need on kehtestatud ja edasi arendatud agentuuri poolt.

Artikkel 18

Ühine kontroll

1.   Ilma et see piiraks artiklitest 7–14 tulenevat iga liikmesriigi vastutust, võivad liikmesriigid, kes ei kohalda oma ühistel maismaapiiridel artiklit 22, kuni nimetatud artikli kohaldamise kuupäevani kõnealuseid omavahelisi piire ühiselt valvata, millisel juhul tohib isikut kinni pidada ainult üks kord sisenemis- ja väljumiskontrollide teostamiseks.

Selleks võivad liikmesriigid sõlmida omavahel kahepoolseid kokkuleppeid.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt lõikele 1 sõlmitud kokkulepetest.

IV PEATÜKK

Piiril teostatavate kontrollide erieeskirjad

Artikkel 19

Erinevat liiki piiride ja liikmesriikide välispiiride ületamisel kasutatavate erinevat liiki transpordivahenditega seotud erieeskirjad

VI lisas sätestatud erieeskirju kohaldatakse seoses erinevatel piiriliikidel tehtud kontrollide ja erinevate transpordivahenditega, mida kasutatakse piiripunktide läbimiseks.

Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 5 ja 6 ning artiklitest 8–14.

Artikkel 20

Teatavate isikute kategooriate kontrollimise erieeskirjad

1.   VII lisas sätestatud erieeskirju kohaldatakse järgmiste isikute kategooriate kontrollimise suhtes:

a)

riigipead ja nende delegatsioonide liikmed;

b)

lennukite piloodid ja muud meeskonnaliikmed;

c)

meremehed;

d)

diplomaatilise passi, ameti- või teenistuspassi omanikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed;

e)

piirialade töötajad;

f)

alaealised;

g)

päästeteenistuse töötajad, politseiametnikud, tuletõrjemeeskonna liikmed ja piirivalveametnikud;

h)

avamerel töötajad.

Nimetatud erieeskirjad võivad sisaldada erandeid artiklitest 5 ja 6 ning 8–14.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile vastavalt artiklile 39 oma välisministeeriumide poolt diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmetele ning nende pereliikmetele väljastatud kaartide näidised.

V PEATÜKK

Erimeetmed välispiiride kontrolliga seotud tõsiste puuduste korral

Artikkel 21

Välispiiridel kohaldatavad meetmed ja agentuuri toetus

1.   Kui määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 14 kohaselt koostatud hindamisaruandes on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, võib komisjon nimetatud määruse artiklis 15 osutatud soovituste täitmise tagamiseks soovitada rakendusaktiga hinnataval liikmesriigil võtta teatavaid erimeetmeid, mis võivad olla järgmised:

a)

võtta kasutusele Euroopa piirivalverühmad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2007/2004;

b)

esitada agentuurile arvamuse saamiseks riskianalüüsil põhinevad strateegilised kavad, sealhulgas teave töötajate lähetamise ja seadmete kohta.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 38 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjon teavitab artikli 38 lõike 1 kohaselt moodustatud komiteed korrapäraselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete rakendamise edenemisest ja nende mõjust tuvastatud puudustele.

Komisjon teavitab sellest ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

3.   Kui lõikes 1 osutatud hindamisaruandes jõutakse järeldusele, et hinnatav liikmesriik eirab tõsiselt oma kohustusi ja peab seega esitama kolme kuu jooksul asjakohase tegevuskava kooskõlas määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 16 lõikega 4, ning kui pärast nimetatud kolme kuu möödumist leiab komisjon, et senine olukord jätkub, võib see tuua kaasa käesoleva määruse artiklis 29 sätestatud menetluse kohaldamise, kui kõik kohaldamise tingimused on täidetud.

III JAOTIS

SISEPIIRID

I PEATÜKK

Piirikontrolli puudumine sisepiiridel

Artikkel 22

Sisepiiride ületamine

Sisepiire võib ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse.

Artikkel 23

Territooriumil toimuvad kontrollid

Piirikontrolli puudumine sisepiiridel ei mõjuta:

a)

siseriikliku õiguse kohaselt politseikohustuste täitmist liikmesriikide pädevate asutuste poolt, niivõrd kui nimetatud kohustuste täitmine ei oma samaväärset toimet kontrollidega piiril; see kehtib ka piirialadel. Politseikohustuste täitmist esimese lause tähenduses ei või käsitada samaväärsena kontrollide teostamisega piiril, kui:

i)

politseimeetmete eesmärk ei ole piirikontroll;

ii)

politseimeetmed põhinevad üldistel politsei andmetel ja kogemusel, mis käsitlevad võimalikke ohte avalikule julgeolekule, ning nende eesmärk on eelkõige võidelda piiriülese kuritegevusega;

iii)

politseimeetmed kavandatakse ja teostatakse viisil, mis erineb selgelt välispiiridel teostatavatest korrapärastest isikukontrollidest;

iv)

politseimeetmed võetakse kohapealsete kontrollide alusel;

b)

iga liikmesriigi õiguse kohaselt julgeolekukontrollide teostamist pädevate asutuste, sadama- või lennujaamaametnike või vedajate poolt sadamates ja lennujaamades, kui selliseid kontrolle teostatakse ka liikmesriigi piires reisivate isikute suhtes;

c)

liikmesriigi võimalust sätestada õigusakte, mis kohustavad omama või kaasas kandma dokumente;

d)

liikmesriigi võimalust sätestada õigusaktiga kolmandate riikide kodanike jaoks konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (Schengeni konventsioon), artikli 22 sätete järgne kohustus teatada oma viibimisest tema territooriumil.

Artikkel 24

Liikluse tõkete kõrvaldamine maanteepiiripunktides sisepiiridel

Liikmesriigid kõrvaldavad kõik sujuvat liiklust takistavad tõkked maanteepiiripunktides sisepiiridel, eelkõige kiiruspiirangud, mis ei ole seatud eranditult liiklusohutuse kaalutlustel.

Samas on liikmesriigid valmis võimaldama kontrollide teostamist, juhul kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll.

II PEATÜKK

Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel

Artikkel 25

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise üldraamistik

1.   Kui sisepiirikontrollita alal tekib tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib kõnealune liikmesriik erandlikult taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel piiratud ajavahemikul kuni 30 päevaks, või tõsise ohu eeldatava kestuse ajaks, kui kõnealune oht püsib kauem kui 30 päeva. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus sisepiiridel ei või olla suurem ega pikem, kui on rangelt vajalik tõsisele ohule reageerimiseks.

2.   Piirikontroll taaskehtestatakse sisepiiridel ainult viimase abinõuna ja kooskõlas artiklitega 27, 28 ja 29. Kui vastavalt artiklitele 27, 28 või 29 kaalutakse seda, kas teha otsus sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kohta, võetakse igal juhul arvesse vastavalt artiklites 26 ja 30 osutatud kriteeriumeid.

3.   Kui tõsine oht asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikust kauem, võib kõnealune liikmesriik artiklis 26 osutatud kriteeriumeid arvesse võttes ning kooskõlas artikliga 27 jätkata oma sisepiiride kontrollimist samadel alustel, kui on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, ning, võttes arvesse võimalikke uusi tegureid, pikendada seda kuni 30-päevaste ajavahemike kaupa.

4.   Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise koguperiood, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud pikendamised, ei kesta kauem kui kuus kuud. Artiklis 29 osutatud erandjuhtudel võib kõnealust ajavahemikku kokku pikendada vastavalt kõnealuse artikli lõikele 1 kuni maksimaalselt kahe aastani.

Artikkel 26

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid

Kui liikmesriik otsustab taaskehtestada ajutiselt viimase abinõuna piirikontrolli ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul või otsustab taaskehtestamist pikendada vastavalt artiklile 25 või artikli 28 lõikele 1, hindab liikmesriik seda, mil määral on kõnealuse meetmega võimalik vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne. Hinnangu koostamisel võtab liikmesriik eelkõige arvesse järgmist:

a)

oma avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava ohu, sealhulgas terroriaktidest või -ähvardustest tuleneva ohu ning organiseeritud kuritegevusega seotud ohu tõenäoline mõju;

b)

sellise meetme tõenäoline mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal.

Artikkel 27

Artikli 25 alusel sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise menetlus

1.   Kui liikmesriik kavatseb artikli 25 alusel taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel, teavitab ta sellest teisi liikmesriike ja komisjoni hiljemalt neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist, või lühema aja jooksul, kui asjaolud, mis on tekitanud vajaduse piirikontrolli taaskehtestamiseks sisepiiridel, saavad teatavaks vähem kui neli nädalat enne piirikontrolli kavandatavat taaskehtestamist. Sellisel juhul esitab liikmesriik järgmise teabe:

a)

piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise põhjus, kaasa arvatud kogu üksikasjalik teave selliste sündmuste kohta, mis ohustavad tõsiselt tema avalikku korda või sisejulgeolekut;

b)

piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise ulatus koos täpsustusega, missugusel sisepiirilõigul või -lõikudel piirikontroll taaskehtestatakse;

c)

ametlike piiripunktide nimed;

d)

piirikontrolli kavandatava taaskehtestamise kuupäev ja kestus;

e)

asjakohasel juhul meetmed, mida teised liikmesriigid peaksid võtma.

Esimese lõigu kohase teate võivad ühiselt esitada ka kaks või enam liikmesriiki.

Vajaduse korral võib komisjon nõuda asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) täiendavat teavet.

2.   Lõikes 1 osutatud teave edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule samal ajal, kui kõnealuse lõike kohaselt teavitatakse sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

3.   Lõike 1 kohase teate esitamisel võib liikmesriik vajaduse korral ja siseriiklike õigusaktide kohaselt teha otsuse salastada osa teabest.

Selline salastatus ei takista teabe avaldamist komisjoni poolt Euroopa Parlamendile. Käesoleva artikli alusel Euroopa Parlamendile edastatud teabe ja dokumentide edasisaatmise ja käitlemise puhul tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel kohaldatavaid salastatud teabe edastamise ja käitlemise eeskirju.

4.   Pärast liikmesriigi teadet lõike 1 kohaselt ja pidades silmas lõikes 5 sätestatud konsultatsioone, võib komisjon või iga muu liikmesriik esitada oma arvamuse, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 72 kohaldamist.

Kui komisjon teates sisalduva teabe või mis tahes muu talle laekunud täiendava teabe alusel kahtleb, kas kavandatud piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel on vajalik või proportsionaalne, või kui ta peab asjakohaseks pidada konsultatsioone teate mõne aspekti suhtes, esitab ta sellekohase arvamuse.

5.   Eesmärgiga korraldada asjakohasel juhul liikmesriikidevahelist vastastikust koostööd ning kontrollida piirikontrolli taaskehtestamise ning avalikule korrale või sisejulgeolekule ohtu põhjustanud sündmustega seotud meetmete proportsionaalsust, korraldavad sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestada kavatsev liikmesriik, muud liikmesriigid, eelkõige need, keda selline meede otseselt puudutab, ja komisjon konsultatsioone, sealhulgas asjakohasel juhul ühiseid kohtumisi, et arutleda lõikes 1 osutatud teabe ning komisjoni või liikmesriigi lõike 4 kohase arvamuse üle.

6.   Lõikes 5 osutatud konsultatsioonid toimuvad vähemalt kümme päeva enne piirikontrolli taaskehtestamise kavandatavat kuupäeva.

Artikkel 28

Erimenetlus kiireloomulisi meetmeid nõudvate juhtumite puhul

1.   Kui liikmesriigi avaliku korra või sisejulgeolekuga seotud kaalutlused nõuavad kiireloomuliste meetmete võtmist, võib asjaomane liikmesriik piirikontrolli sisepiiridel erakorraliselt ja viivitamata taaskehtestada piiratud ajavahemikul kuni kümneks päevaks.

2.   Kui liikmesriik taaskehtestab sisepiiridel piirikontrolli, teavitab ta sellest samaaegselt teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitab artikli 27 lõikes 1 osutatud teabe ja käesolevas artiklis sätestatud menetluse kasutamist õigustavad põhjused. Komisjon võib kohe pärast teate saamist konsulteerida teiste liikmesriikidega.

3.   Kui tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule püsib käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikust kauem, võib liikmesriik teha otsuse pikendada piirikontrolli kestust sisepiiridel 20-päevaste ajavahemike kaupa. Seejuures võtab asjaomane liikmesriik arvesse artiklis 26 osutatud kriteeriume, sealhulgas ajakohastatud hinnangut meetme vajaduse ja proportsionaalsuse kohta, ning arvestab uute võimalike üksikasjadega.

Sellise pikendamise korral kohaldatakse artikli 27 lõikeid 4 ja 5 mutatis mutandis ning konsultatsioonid toimuvad viivitamata pärast seda, kui komisjoni ja liikmesriike on pikendamise otsusest teavitatud.

4.   Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 4 kohaldamist, ei või sisepiiridel taaskehtestatud piirikontroll, arvestades selle esialgset kestust vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ning pikendamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, kesta kokku rohkem kui kaks kuud.

5.   Komisjon teavitab viivitamata Euroopa Parlamenti käesoleva artikli alusel esitatud teadetest.

Artikkel 29

Erimenetlus erandjuhtudel, mis ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist

1.   Erandjuhtudel, kui sisepiirikontrollita ala üldise toimimise seavad ohtu artiklis 21 osutatud välispiiriga seotud tõsised ja järjepidevad puudused ning kui need asjaolud kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal või selle osadel, võivad liikmesriigid taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel käesoleva artikli lõike 2 kohaselt mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kui kõnealused erandjuhud püsivad, võib seda ajavahemikku pikendada veel kuni kuue kuu võrra kõige rohkem kolmel korral.

2.   Nõukogu võib viimase abinõuna ja sisepiirikontrollita ala ühiste huvide kaitsmise meetmena, kui kõik muud meetmed, eriti need, millele osutatakse artikli 21 lõikes 1, ei ole tuvastatud tõsist ohtu tõhusalt leevendanud, soovitada ühel või mitmel liikmesriigil teha otsus taaskehtestada piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel. Nõukogu soovitus põhineb komisjoni ettepanekul. Liikmesriigid võivad paluda komisjonil esitada nõukogule sellise soovituse ettepaneku.

Nõukogu viitab oma soovituses vähemalt artikli 27 lõike 1 punktides a–e osutatud teabele.

Nõukogu võib soovitada piirikontrolli kestuse pikendamist vastavalt käesolevas artiklis sätestatud tingimustele ja menetlusele.

Enne kui liikmesriik taaskehtestab käesoleva lõike kohaselt piirikontrolli kõikidel või konkreetsetel sisepiirilõikudel, teavitab ta sellest teisi liikmesriike, Euroopa Parlamenti ja komisjoni.

3.   Kui liikmesriik ei täida lõikes 2 osutatud soovitust, esitab kõnealune liikmesriik viivitamata komisjonile kirjalikult selle põhjused.

Sellisel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles ta hindab asjaomase liikmesriigi esitatud põhjuseid ja tagajärgi sisepiirikontrollita ala ühiste huvide kaitsmisele.

4.   Komisjon võib viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega vastavalt artikli 38 lõikes 3 osutatud menetlusele võtta vastu vajalikud soovitused nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, kui asjaolud, mis nõuavad sisepiiridel piirikontrolli kestuse pikendamist kooskõlas lõikega 2, saavad teatavaks vähem kui kümme päeva enne eelneva taaskehtestatud sisepiirikontrolli kohaldamise ajavahemiku lõppu. Komisjon esitab nõukogule käesoleva artikli lõike 2 kohaselt soovituse ettepaneku 14 päeva jooksul pärast sellise soovituse vastuvõtmist.

5.   Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel võtmast artiklite 25, 27 ja 28 kohaselt meetmeid, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule.

Artikkel 30

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumid erandjuhtudel, mis ohustavad sisepiirikontrollita ala üldist toimimist

1.   Kui nõukogu soovitab artikli 29 lõike 2 kohaselt viimase abinõuna taaskehtestada ajutiselt piirikontrolli ühel või mitmel sisepiiril või mõnel selle lõigul, hindab ta seda, mil määral on kõnealuse meetmega võimalik vähendada sisepiirikontrollita alal ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule, ning seda, kas kõnealuse meetme kohaldamine on asjaomase ohuga proportsionaalne. Hinnangu aluseks on asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) ja komisjoni esitatud üksikasjalik teave ning mis tahes muu asjakohane teave, kaasa arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kogutud teave. Hinnangu koostamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

a)

tehnilise või rahalise abi meetmed, mida saaks kasutada või mida on kasutatud liikmesriigi või liidu või mõlema tasandil, kaasa arvatud selliste liidu asutuste, ametite ja agentuuride nagu agentuuri, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (30) asutatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti või otsusega 2009/371/JSK asutatud Euroopa Politseiameti (Europol) pakutav abi, ning see, mil määral on kõnealuste meetmetega võimalik vähendada ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal;

b)

määruse (EL) nr 1053/2013 kohaselt läbi viidud hindamiste kontekstis tuvastatud välispiiridega seotud tõsiste puuduste praegune mõju ning nende tõenäoline mõju tulevikus ning mil määral sellised tõsised puudused kujutavad endast tõsist ohtu avalikule korrale või sisejulgeolekule sisepiirikontrollita alal;

c)

sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise tõenäoline mõju isikute vabale liikumisele sisepiirikontrollita alal.

2.   Enne nõukogu soovituse ettepaneku vastuvõtmist kooskõlas artikli 29 lõikega 2 võib komisjon teha järgmist:

a)

nõuda liikmesriikidelt, agentuurilt, Europolilt või teistelt liidu asutustelt või ametitelt täiendavat teavet;

b)

teha kohapealseid kontrollkäike, milles osalevad liikmesriikide, agentuuri, Europoli või mis tahes muu asjaomase liidu asutuse või ameti eksperdid, et koguda või kontrollida kõnealuse soovituse tegemiseks vajalikku teavet.

Artikkel 31

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon ja asjaomane liikmesriik (asjaomased liikmesriigid) teavitavad Euroopa Parlamenti ja nõukogu viivitamata mis tahes põhjustest, mis võivad kaasa tuua artiklite 21 ja 25–30 kohaldamise.

Artikkel 32

Sätted, mida kohaldatakse, kui sisepiiridel taaskehtestatakse piirikontroll

Kui piirikontroll sisepiiridel taaskehtestatakse, kohaldatakse II jaotise asjakohaseid sätteid mutatis mutandis.

Artikkel 33

Aruanne piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel

Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestanud liikmesriik esitab hiljemalt neli nädalat pärast sisepiiridel piirikontrolli kaotamist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande piirikontrolli taaskehtestamise kohta sisepiiridel, milles pööratakse eelkõige tähelepanu järgmisele: esialgne hindamine ning artiklites 26, 28 ja 30 osutatud kriteeriumite järgimine, kontrollide teostamine, naaberliikmesriikidega tehtav praktiline koostöö, kaasnev mõju isikute vabale liikumisele, sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise tõhusus, sealhulgas piirikontrolli taaskehtestamise proportsionaalsuse järelhindamine.

Komisjon võib esitada arvamuse ühel või mitmel sisepiiril või selle lõikudel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise järelhindamise kohta.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas aruande sisepiirikontrollita ala toimimise kohta. Aruanne sisaldab loetelu kõigist vaadeldaval aastal tehtud sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsustest.

Artikkel 34

Üldsuse teavitamine

Komisjon ja asjaomane liikmesriik teavitavad kooskõlastatult üldsust sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsusest, märkides eelkõige kõnealuse meetme algus- ja lõppkuupäeva, välja arvatud juhul, kui vastava teabe esitamata jätmiseks on kaalukad julgeolekupõhjused.

Artikkel 35

Konfidentsiaalsus

Asjaomase liikmesriigi taotlusel käsitlevad teised liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon piirikontrolli taaskehtestamise või selle pikendamise kohta esitatud teavet ning artikli 33 alusel koostatud aruannet konfidentsiaalsena.

IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Lisade muutmine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 37 vastu delegeeritud õigusakte III, IV ja VIII lisa muutmiseks.

Artikkel 37

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 13 lõikes 5 ja artiklis 36 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 5 ja artiklis 36 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 13 lõikega 5 ja artikli 36 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 38

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

Artikkel 39

Edastamine

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile:

a)

elamislubade loetelu, kusjuures tehakse vahet artikli 2 punkti 16 alapunktides a ja b kirjeldatud elamislubade vahel, ning loetelule lisatav artikli 2 punkti 16 alapunktis b kirjeldatud elamisloa näidis. Direktiivi 2004/38/EÜ alusel väljastatud elamislubade puhul osutatakse konkreetselt, et tegemist on seda liiki elamisloaga, ja selliste elamislubade puhul, mis ei ole väljastatud vastavalt määruses (EÜ) nr 1030/2002 sätestatud ühtsele vormile, tuleb esitada nende näidised;

b)

oma piiripunktide loetelu;

c)

siseriiklike asutuste poolt igal aastal kinnitatavad välispiiri ületamisel nõutavad summad;

d)

piirikontrolli eest vastutavate siseriiklike teenistuste loetelu;

e)

välisministeeriumide poolt väljastatud kaartide näidised;

f)

artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud erandid välispiiri ületamisel;

g)

artikli 11 lõikes 3 osutatud statistika.

2.   Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldamise teel ning muude asjakohaste vahenditega.

Artikkel 40

Kohalik piiriliiklus

Käesolev määrus ei piira kohalikku piiriliiklust käsitlevate liidu eeskirjade ja kehtivate kahepoolsete kokkulepete kohaldamist.

Artikkel 41

Ceuta ja Melilla

Käesoleva määruse sätted ei avalda mõju Ceuta ja Melilla linnade suhtes kohaldatavatele erieeskirjadele, mis on määratletud Hispaania Kuningriigi 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooniga ühinemise lepingu lõppaktis esitatud Hispaania Kuningriigi deklaratsioonis Ceuta ja Melilla linnade kohta (31).

Artikkel 42

Teabe edastamine liikmesriikide poolt

Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe siseriiklikest sätetest, mis on seotud artikli 23 punktidega c ja d, karistustest, millele on osutatud artikli 5 lõikes 3, ja kahepoolsetest kokkulepetest, mille sõlmimine on käesoleva määrusega lubatud. Nende sätete järgnevatest muudatustest teatatakse viie tööpäeva jooksul.

Liikmesriikide poolt esitatud teave avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 43

Hindamismehhanism

1.   Aluslepingute kohaselt ja ilma et see piiraks nendes sisalduvate rikkumismenetlust käsitlevate sätete kohaldamist, hinnatakse hindamismehhanismi abil seda, kuidas iga liikmesriik käesolevat määrust rakendab.

2.   Hindamismehhanismi käsitlevad eeskirjad on täpsustatud määruses (EL) nr 1053/2013. Vastavalt kõnealusele hindamismehhanismile viivad liikmesriigid ja komisjon ühiselt läbi regulaarseid, objektiivseid ja erapooletuid hindamisi käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise kontrollimiseks ning komisjon koordineerib neid hindamisi tihedas koostöös liikmesriikidega. Kõnealuse mehhanismi kohaselt hindab komisjoni esindajatest ja liikmesriikide määratud ekspertidest koosnev väike rühm iga liikmesriiki vähemalt iga viie aasta järel.

Hindamine võib toimuda välis- või sisepiiridel läbiviidava etteteatatud või etteteatamata kohapealse kontrollkäigu teel.

Kõnealuse hindamismehhanismi kohaselt vastutab komisjon mitmeaastaste ja iga-aastaste hindamisprogrammide ning hindamisaruannete vastuvõtmise eest.

3.   Võimalike puuduste korral võidakse asjaomasele liikmesriigile esitada soovitused parandusmeetmete võtmiseks.

Kui hindamisaruandes, mille komisjon on vastu võtnud määruse (EL) nr 1053/2013 artikli 14 kohaselt, on esile toodud tõsised puudused välispiiride kontrollimisel, kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 21 ja 29.

4.   Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse hindamise kõikides etappides ja neile edastatakse kõik asjakohased dokumendid vastavalt salastatud dokumente käsitlevatele eeskirjadele.

5.   Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult igast ettepanekust muuta määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud eeskirju või need asendada.

Artikkel 44

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 562/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 45

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 9. märts 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT


(1)  Euroopa Parlamendi 2. veebruari 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 29. veebruari 2016. aasta otsus.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 105, 13.4.2006, lk 1).

(3)  Vt IX lisa.

(4)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(5)  EÜT C 313, 16.12.2002, lk 97.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(7)  Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

(8)  Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3925/91 ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta (EÜT L 374, 31.12.1991, lk 4).

(9)  Nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 06.11.2013, lk 27).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11)  Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

(12)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 69.

(13)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(14)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(15)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(16)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(17)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(18)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(19)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).

(20)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

(23)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).

(24)  Nõukogu 29. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1683/95 ühtse viisavormi kohta (EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1).

(25)  Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

(27)  Nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 333/2002 ühtse vorminguga vormide kohta liikmesriigi väljastatud viisa kinnitamiseks isikutele, kelle reisidokumenti vormi koostav liikmesriik ei tunnusta (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

(31)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 73.


I LISA

Sisenemistingimuste täitmist tõendavad dokumendid

Artikli 6 lõikes 3 osutatud dokumentaalsed tõendid võivad olla järgmised:

a)

ärireisi puhul:

i)

ettevõtte või asutuse kutse osalemiseks kaubandus-, tööstus- või tööalastel nõupidamistel, konverentsidel või üritustel;

ii)

muud dokumendid, mis tõestavad äri- või tööalaste suhete olemasolu;

iii)

messidel ja kongressidel osalemisel nende piletid;

b)

õppimise või muu väljaõppega seotud reisi puhul:

i)

tõend õppeasutuse nimekirja kandmise kohta kutseõppe- või teoreetilistel kursustel osalemiseks põhi- või täienduskoolituse raames;

ii)

üliõpilaspiletid või tunnistused kursuste kohta, millel osaletakse;

c)

turismireisi või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul:

i)

tõendavad dokumendid majutuse kohta:

vastuvõtja juures peatudes vastuvõtja küllakutse;

tõendav dokument majutust pakkuvalt ettevõttelt või kavandatavat majutust käsitlev muu asjakohane dokument;

ii)

tõendavad dokumendid reisiplaani kohta:

organiseeritud reisi broneeringu kinnitus või kavandatavaid reisiplaane käsitlev muu asjakohane dokument;

iii)

tõendavad dokumendid tagasipöördumise kohta:

tagasisõidupilet või edasi-tagasi pilet;

d)

poliitika-, teadus-, kultuuri- ja spordialaste või religioossete üritustega seoses või muudel põhjustel tehtava reisi puhul:

küllakutsed, ürituste piletid, tõendid nimekirja kandmise kohta või programmid, milles on märgitud võimalusel vastuvõtjaorganisatsiooni nimi ja viibimise kestus, või muu külastuse eesmärki käsitlev asjakohane dokument.


II LISA

Teabe registreerimine

Kõigis piiripunktides registreeritakse kogu teave teenuse kohta ja mis tahes muu eriti oluline teave käsitsi või elektrooniliselt. Registreeritava teabe hulka kuulub eelkõige järgmine:

a)

kohalikul tasandil piiril kontrollide eest vastutavate piirivalveametnike ja teiste igasse meeskonda kuuluvate ametnike nimed;

b)

vastavalt artiklile 9 kohaldatav isikukontrolli leevendamine;

c)

passe ja viisasid asendavate dokumentide väljastamine piiril;

d)

kinnipeetud isikud ja kaebused (kuriteod ja haldusrikkumised);

e)

isikud, kellel on keelatud siseneda vastavalt artiklile 14 (sisenemiskeelu põhjused ja kodakondsus);

f)

sisenemis- ja väljumistemplite turvakoodid, piirivalveametniku isik, kelle nimele antud tempel on mis tahes ajal või vahetuses kinnitatud, samuti kaotatud ja varastatud templitega seotud teave;

g)

kontrollitavate isikute kaebused;

h)

muud eriti tähtsad politsei- või kohtulikud meetmed;

i)

erijuhtumid.


III LISA

Piiripunktides ridasid tähistavate viitade näidised

A-OSA

Image

 (1)

B1-OSA: „viisa ei ole nõutud“;

Image

B2-OSA: „kõik reisidokumendid“.

Image

C-OSA

Image

 (1)

Image

 (1)

Image

 (1)

Image Image Image Image Image Image

(1)  Norra ja Islandi puhul logo ei nõuta.


IV LISA

Templite löömine

1.

Kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse lüüakse sisenemisel ja väljumisel korrapäraselt templeid vastavalt artiklile 11. Nende templite tehnilised nõuded on sätestatud Schengeni täitevkomitee otsuses SCH/COM-EX (94) 16 rev ja SCH/Gem-Handb (93) 15 (KONFIDENTSIAALNE).

2.

Templite turvakoode vahetatakse korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui üks kuu.

3.

Nende kolmandate riikide kodanike sisenemisel ja väljumisel, kelle suhtes on kehtestatud viisanõue, kantakse templijäljend üldjuhul viisaga lehekülje vastasleheküljele.

Kui seda lehekülge pole võimalik kasutada, lüüakse tempel järgmisele leheküljele. Templit ei lööda masinloetavale alale.

4.

Liikmesriigid määravad siseriiklikud kontaktisikud, kes vastutavad teabevahetuse eest seoses piiripunktides kasutatavate sisenemisel ja väljumisel löödavate templite turvakoodidega, ja teatavad sellest teistele liikmesriikidele, nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile. Nendel kontaktisikutel on viivitamatu juurdepääs asjaomase liikmesriigi välispiiridel kasutatava sisenemisel ja väljumisel löödava ühise templiga seotud teabele ning eelkõige järgmisele teabele:

a)

asjaomast templit kasutav piiripunkt;

b)

vastavat templit mis tahes ajahetkel kasutava piirivalveametniku isik;

c)

asjaomase templi turvakood mis tahes ajahetkel.

Kõik sisenemisel ja väljumisel löödavate ühiste templitega seotud järelepärimised tuleb teha eespool nimetatud siseriiklike kontaktisikute kaudu.

Samuti edastavad siseriiklikud kontaktisikud viivitamatult teistele kontaktisikutele, nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile teabe vahetunud kontaktisikute ning kadunud ja varastatud templite kohta.


V LISA

A-OSA

Sisenemisest keeldumise kord

1.

Sisenemisest keeldudes pädev piirivalveametnik:

a)

täidab B-osas esitatud sisenemiskeelu standardvormi. Asjaomane kolmanda riigi kodanik allkirjastab vormi ja talle antakse allkirjastatud vormi koopia. Juhul kui kolmanda riigi kodanik keeldub allkirja andmast, teeb piirivalveametnik märke sellise keeldumise kohta vormi jaos „kommentaarid“;

b)

lööb passi sisenemistempli, mis on kehtetuks tunnistatud sellele kustumatu musta tindiga peale tõmmatud ristiga, ning kirjutab selle kõrvale lehe paremale servale samuti kustumatu tindiga tähe(d), mis vastab/vastavad sisenemisest keeldumise põhjustele, mille loetelu on esitatud eespool nimetatud sisenemiskeelu standardvormil;

c)

vastavalt vajadusele kas tühistab viisa või tunnistab selle kehtetuks vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis 34 sätestatud tingimustele;

d)

registreerib iga kehtestatud sisenemiskeelu registrisse või nimekirja, märkides ära asjaomase kolmanda riigi kodaniku isikuandmed ja kodakondsuse, viited dokumendile, mis lubas kolmanda riigi kodanikul piiri ületada, ning sisenemisest keeldumise põhjuse ja kuupäeva.

2.

Kui kolmanda riigi kodaniku, kelle riiki sisenemisest keeldutakse, on toonud piirile vedaja, peab kohalik vastutav asutus:

a)

andma vedajale korralduse võtta kolmanda riigi kodanik oma hoole alla ja transportida ta viivitamata kolmandasse riiki, kust ta saabus, või kolmandasse riiki, mis väljastas talle piiriületamist lubava dokumendi, või mis tahes kolmandasse riiki, kus on tagatud tema riiki lubamine, kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 26 ja nõukogu direktiiviga 2001/51/EÜ (1);

b)

võtma kuni edasitoimetamiseni siseriikliku õiguse alusel ja kohalikke olusid arvesse võttes asjakohased meetmed, et takistada kolmanda riigi kodanikul, kelle sisenemisest keelduti, ebaseaduslikult riiki siseneda.

3.

Kui on alust nii kolmanda riigi kodaniku sisenemisest keeldumiseks kui ka ta vahistamiseks, peab piirivalveametnik ühendust võtma vastutava asutusega, et otsustada, milliseid meetmeid siseriikliku õiguse alusel võtta.

B-OSA

Standardvorm sisenemisest keeldumise korral piiril

Image

Tekst pildi

(1)  Nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45).


VI LISA

Erinevat liiki piiride ja liikmesriikide välispiiride ületamisel kasutatavate erinevat liiki transpordivahenditega seotud erieeskirjad

1.   Maismaapiir

1.1.   Maanteeliikluse kontroll

1.1.1.   Selleks et tagada isikute tõhus kontroll ning samaaegselt kindlustada maanteeliikluse turvalisus ja sujuv kulgemine, tuleb liikumist piiripunktides sobival viisil reguleerida. Vajaduse korral võivad liikmesriigid sõlmida liikluse ümbersuunamiseks või tõkestamiseks kahepoolseid kokkuleppeid. Nad teavitavad sellest artikli 42 kohaselt komisjoni.

1.1.2.   Maismaapiiril võivad liikmesriigid kooskõlas artikliga 10 seada teatavates piiripunktides sisse kanalid või eraldi read, kui nad seda asjakohaseks peavad ja kui asjaolud seda võimaldavad.

Liikmesriikide pädevad asutused võivad erakorralistel asjaoludel eraldi kanalitest või ridadest igal ajal loobuda, kui liiklus- ja infrastruktuuritingimused seda nõuavad.

Liikmesriigid võivad välispiiri ületamise kohas eraldi kanalite ja ridade sisseseadmisel naaberriikidega koostööd teha.

1.1.3.   Üldjuhul võivad sõidukites reisivad isikud kontrollimise ajaks oma sõidukisse jääda. Isikutelt võib siiski nõuda sõidukitest väljumist, kui asjaolud seda nõuavad. Kui kohalikud olud seda võimaldavad, viiakse põhjalik kontroll läbi selleks ettenähtud alal. Töötajate turvalisuse huvides teostavad kontrolli võimaluse korral kaks piirivalveametnikku.

1.1.4.   Ühised piiripunktid

1.1.4.1.

Liikmesriigid võivad kolmandate naaberriikidega sõlmida või jõus hoida kahepoolseid kokkuleppeid, mille alusel seatakse sisse ühised piiripunktid, kus liikmesriigi piirivalveametnikud ja kolmanda riigi piirivalveametnikud teostavad sisenemis- ja väljumiskontrolli üksteise järel kooskõlas oma siseriikliku õigusega kokkuleppe teise poole territooriumil. Ühine piiripunkt võidakse sisse seada kas liikmesriigi territooriumil või kolmanda riigi territooriumil.

1.1.4.2.

Liikmesriigi territooriumil asuvad ühised piiripunktid: kahepoolsed kokkulepped, millega asutatakse liikmesriigi territooriumil asuvad ühised piiripunktid, sisaldavad kolmanda riigi piirivalveametnikele antavat luba täita oma ülesandeid liikmesriigi territooriumil, järgides järgmiseid põhimõtteid:

a)

rahvusvaheline kaitse: liikmesriigi territooriumil rahvusvahelist kaitset taotlevale kolmanda riigi kodanikule võimaldatakse juurdepääs asjaomase liikmesriigi menetlustele vastavalt liidu varjupaigaalastele õigusaktidele;

b)

isiku vahistamine või vara konfiskeerimine: kui kolmanda riigi piirivalveametnikud saavad isiku kinnipidamist või kaitse alla võtmist või vara arestimist õigustavat teavet, edastavad nad selle liikmesriigi ametiasutustele, kes tagavad asjaomase isiku kodakondsusest sõltumata asjakohaste meetmete võtmise kooskõlas siseriikliku, liidu ja rahvusvahelise õigusega;

c)

liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavad isikud, kes sisenevad liidu territooriumile: kolmanda riigi piirivalveametnikud ei takista liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavaid isikuid liidu territooriumile sisenemast. Kui kolmandal riigil on põhjust keelata konkreetsel isikul kõnealuse kolmanda riigi territooriumilt väljuda, teatavad riigi piirivalveametnikud sellest liikmesriigi ametiasutustele, kes tagavad asjakohaste meetmete võtmise kooskõlas siseriikliku, liidu ja rahvusvahelise õigusega.

1.1.4.3.

Kolmanda riigi territooriumil asuvad ühised piiripunktid: kahepoolsed kokkulepped, millega asutatakse kolmanda riigi territooriumil asuvad ühised piiripunktid, sisaldavad liikmesriigi piirivalveametnikele antavat luba täita oma ülesandeid kolmanda riigi territooriumil. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse kõiki liikmesriikide piirivalveametnike poolt kolmanda riigi territooriumil asuvas ühises piiripunktis teostatud kontrolle asjaomase liikmesriigi territooriumil läbiviidud kontrollidena. Liikmesriikide piirivalveametnikud täidavad oma ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega ja järgides järgmiseid põhimõtteid:

a)

rahvusvaheline kaitse: kui kolmanda riigi kodanik, kes on läbinud kolmanda riigi piirivalveametnike teostatud väljumiskontrolli, taotleb kolmanda riigi territooriumil viibivatelt liikmesriigi piirivalveametnikelt rahvusvahelist kaitset, võimaldatakse talle juurdepääs asjaomase liikmesriigi menetlustele vastavalt liidu varjupaigaalastele õigusaktidele. Kolmanda riigi ametiasutused lepivad asjaomase isiku üleviimisega liikmesriigi territooriumile;

b)

isiku vahistamine või vara konfiskeerimine: kui liikmesriigi piirivalveametnikud saavad isiku kinnipidamist või kaitse alla võtmist või vara arestimist õigustavat teavet, tegutsevad nad kooskõlas siseriikliku, liidu ja rahvusvahelise õigusega. Kolmanda riigi ametiasutused nõustuvad asjaomase isiku või eseme üleviimisega liikmesriigi territooriumile;

c)

juurdepääs IT-süsteemidele: liikmesriikide piirivalveametnikel on võimalus isikuandmeid töötlevate infosüsteemide kasutamiseks kooskõlas artikliga 8. Liikmesriikidel võimaldatakse liidu õigusaktidega nõutavate tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete kehtestamist, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või juhusliku kaotsimineku, muutmise, volitamata avalikustamise või juurdepääsu, sealhulgas kolmandate riikide ametiasutuste juurdepääsu eest.

1.1.4.4.

Enne kolmanda naaberriigiga ühiseid piiripunkte käsitleva kahepoolse kokkuleppe sõlmimist või sõlmitud kokkuleppe muutmist konsulteerivad asjaomased liikmesriigid komisjoniga, et kontrollida kokkuleppe kooskõla liidu õigusega. Juba olemas olevatest kahepoolsetest kokkulepetest tuleb komisjonile teada anda hiljemalt 20. jaanuariks 2014.

Kui komisjon leiab, et kokkulepe ei ole liidu õigusega kooskõlas, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki. Liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed, et muuta kokkulepet mõistliku aja jooksul selliselt, et tuvastatud vastuolud saaksid kõrvaldatud.

1.2.   Raudteeliikluse kontroll

1.2.1.   Kontrollitakse nii reisijaid rongides kui ka välispiire ületavate rongide personali, kaasa arvatud personali kaubarongidel või tühjadel rongidel. Liikmesriigid võivad sõlmida kahe- või mitmepoolsed kokkulepped, millega määratakse kindlaks selliste kontrollimiste teostamine kooskõlas punktis 1.1.4 sätestatud põhimõtetega. Kontrollimisi teostatakse ühel järgmistest viisidest:

esimeses peatuses pärast liikmesriigi territooriumile saabumist või viimases peatuses enne liikmesriigi territooriumilt lahkumist;

rongis kolmanda riigi territooriumilt lahkumise viimase peatuse ja liikmesriiki sisenemise esimese peatuse vahelisel või vastupidisel transiidil;

viimases peatuses enne kolmanda riigi territooriumilt lahkumist või esimeses peatuses pärast kolmanda riigi territooriumile saabumist.

1.2.2.   Lisaks võivad liikmesriigid, kelle territooriumi selliste kolmandatest riikidest pärit rongide marsruut läbib, otsustada reisikiirrongide liikluse hõlbustamise eesmärgil ja ühisel kokkuleppel asjaomaste kolmandate riikidega, et nad teostavad punktis 1.1.4 sätestatud põhimõtteid järgides isikute riiki sisenemise kontrolli kolmandatest riikidest pärit rongidel ühel järgmistest viisidest:

kolmandas riigis asuvates jaamades, kus reisijad rongile lähevad;

jaamades liikmesriikide territooriumil, kus reisijad lahkuvad rongilt;

rongis kolmanda riigi territooriumil asuvate jaamade ja liikmesriikide territooriumil asuvate jaamade vahelisel transiidil, eeldusel et reisijad viibivad rongis.

1.2.3.   Kolmandatest riikidest saabuvate kiirrongide puhul, mis teevad liikmesriikide territooriumil mitmeid peatusi, ning kui raudteevedusid teostav vedaja võtab edasise reisi jooksul reisijaid peale ainult liikmesriikide territooriumil järelejäänud teekonnal reisimiseks, toimub selliste reisijate sisenemise kontroll rongis või sihtjaamas, välja arvatud juhul, kui kontroll teostatakse vastavalt punktile 1.2.1 või punkti 1.2.2 esimesele taandele.

Reisijaid, kes soovivad rongile minna ainult liikmesriikide territooriumil järelejäänud teekonnal reisimiseks, tuleb enne rongi väljumist selgelt teavitada, et reisi jooksul või sihtjaama jõudmisel teostatakse nende suhtes riiki sisenemise kontroll.

1.2.4.   Vastassuunas reisides teostatakse rongil viibivate reisijate suhtes riigist lahkumise kontroll samasuguse korra alusel.

1.2.5.   Piirivalveametnik võib anda käsu vagunite õõnsuste läbivaatamiseks, vajaduse korral rongikontrolöri abil, et tagada, et sinna ei ole peidetud piiril kontrollitavaid isikuid ega esemeid.

1.2.6.   Kui on põhjust arvata, et isikud, kelle kohta on teatatud, et nad on toime pannud õigusrikkumise või keda selles kahtlustatakse, või riiki ebaseaduslikult siseneda kavatsevad kolmandate riikide kodanikud peidavad end rongis, teatab piirivalveametnik, juhul kui ta ei saa tegutseda vastavalt oma riigi õigusaktidele, sellest liikmesriikidele, kelle territooriumil või territooriumi suunas rong liigub.

2.   Õhupiir

2.1.   Kontrollimise kord rahvusvahelistes lennujaamades

2.1.1.

Liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et lennujaama käitaja võtab vajalikke meetmeid, et füüsiliselt eraldada siselendude reisijate liikumisvoog muude lendude reisijate liikumisvoost. Selleks tuleb kõigis rahvusvahelistes lennujaamades rajada sobilik infrastruktuur.

2.1.2.

Piiril kontrolli teostamise koht määratakse kindlaks vastavalt järgmisele protseduurile:

a)

kolmandast riigist saabuva lennu reisijaid, kes suunduvad siselennule, kontrollitakse sisenemisel lennujaamas, kuhu kolmandast riigist tulev lennuk saabub. Siselendude reisijate suhtes, kes lähevad kolmandasse riiki suunduva lennuki pardale (transiitreisijad), teostatakse väljumiskontroll lennujaamas, kust viimati nimetatud lend väljub;

b)

kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate lendude korral, millel ei ole transiitreisijaid ning mis teevad liikmesriikide lennujaamades rohkem kui ühe vahemaandumise, ilma et toimuks ümberistumist teisele lennukile:

i)

kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate lendude reisijate suhtes teostatakse juhul, kui liikmesriikide territooriumil ei toimu eelnevalt ega hiljem ümberistumisi, sisenemiskontroll lennujaamas, mille kaudu nad saabuvad, ja väljumiskontrolli lennujaamas, mille kaudu nad lahkuvad;

ii)

teostatakse kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate lendude reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll lennujaamas, mille kaudu nad saabuvad, ning riigist lahkumise kontroll lennujaamas, mille kaudu nad lahkuvad, juhul kui liikmesriikide territooriumil tehakse rohkem kui üks vahemaandumine, mille käigus lennukil ei toimu ümberistumisi (transiitreisijad), ja tingimusel, et reisijad ei saa liikmesriikide territooriumil toimuva reisietapi jooksul lennuki pardale minna;

iii)

kui reisijad võivad kolmandatest riikidest tulevate lendude puhul, mis teevad liikmesriikide territooriumil rohkem kui ühe vahemaandumise, lennuki pardale minna ainult ülejäänud sellel territooriumil toimuvaks reisietapiks, teostatakse nende suhtes väljumiskontroll lennujaamas, mille kaudu nad lahkuvad, ja sisenemiskontroll lennujaamas, mille kaudu nad saabuvad.

Selliste reisijate kontroll, kes nende vahemaandumiste ajal juba viibivad lennuki pardal ega ole lennuki pardale läinud liikmesriikide territooriumil, teostatakse vastavalt punktile ii. Selle kategooria lendude suhtes, mille sihtkohaks on mõni kolmas riik, kohaldatakse vastupidist menetlust.

2.1.3.

Kontrolli piiril ei teostata tavapäraselt lennuki pardal või väljapääsu juures, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel. Selleks, et tagada artiklites 7–14 kehtestatud eeskirjadele vastav isikute kontrollimine piiripunktidena määratletud lennujaamades, peavad liikmesriigid tagama, et lennujaama administratsioon võtab vajalikud meetmed, et suunata reisijatevoog kontrollimiseks eraldatud alale.

Liikmesriigid peavad tagama, et lennujaama käitaja võtab vajalikud meetmed, et vastavate volitusteta isikud ei saaks siseneda eraldatud aladele, nagu näiteks transiitalale, ega sealt lahkuda. Kontrolli ei teostata tavapäraselt transiitalal, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel; eelkõige võib kontrolle sellel alal teostada isikute suhtes, kellele on väljastatud lennujaama transiidiviisa, et kontrollida, kas neil on nimetatud viisa olemas.

2.1.4.

Kui kolmandast riigist tulev lennuk on vääramatu jõu või vahetu ohu tõttu või ametivõimude juhiseid järgides sunnitud maanduma kohas, mis ei ole piiripunkt, tohib ta lendu jätkata üksnes pärast vastava loa saamist piirivalveametnikelt ning tollilt. Sama nõue kehtib ka juhul, kui kolmandast riigist lähtuv lennuk maandub ilma loata. Igal juhul kohaldatakse selliste lennukite reisijate kontrollimise suhtes artikleid 7–14.

2.2.   Kontrollimise kord lennuväljadel

2.2.1.

Tuleb tagada, et isikuid kontrollitakse artiklite 7–14 kohaselt ka lennujaamades, mis ei oma asjakohase siseriikliku õiguse alusel rahvusvahelise lennujaama staatust (lennuväljad), ent mille kaudu on lubatud teostada lende kolmandatesse riikidesse ja nendest saabuvaid lende vastu võtta.

2.2.2.

Erandina punktist 2.1.1 ei ole lennuväljadel vaja võtta asjakohaseid meetmeid siselendude ja rahvusvaheliste lendude reisijate füüsiliseks eraldamiseks, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 (1) kohaldamist. Lisaks, kui liiklus ei ole intensiivne, ei pea piirivalveametnikud pidevalt kohapeal viibima, eeldusel et on tagatud, et vajalikud töötajad saab õigel ajal tööpostile paigutada.

2.2.3.

Kui piirivalveametnikud ei viibi pidevalt lennuväljal, teatab lennuvälja juhataja õigeaegselt piirivalveametnikele kolmandatest riikidest saabuvate ja sinna suunduvate lennukite saabumisest ja väljumisest.

2.3.   Isikute kontrollimine eralendude korral

2.3.1.

Kolmandatest riikidest saabuvate või sinna suunduvate eralendude korral peab lennuki kapten enne õhku tõusmist edastama sihtliikmesriigi piirivalveametnikele ja, kui see on asjakohane, selle liikmesriigi piiriasutustele, kuhu esimesena sisenetakse, ülddeklaratsiooni, mis muu hulgas sisaldab rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2. lisale vastavat lennuplaani ja reisijate isikuandmeid.

2.3.2.

Kui kolmandast riigist lähtuva ja mõnesse liikmesriiki suunduva eralennu käigus tehakse peatus teiste liikmesriikide territooriumil, peavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kuhu lennuk sisenes, teostama kontrolli piiril ja lööma punktis 2.3.1 nimetatud ülddeklaratsiooni sisenemistempli.

2.3.3.

Kui ei ole selge, kas lend lähtub ainult liikmesriikide territooriumilt või suundub sinna ilma kolmanda riigi territooriumil maandumata, peavad pädevad asutused kontrollima lennukis viibivaid isikuid lennujaamades ja lennuväljadel vastavalt punktidele 2.1 ja 2.2.

2.3.4.

Purilennukite, ülikergete lennukite, helikopterite, üksnes lühilendudeks mõeldud väikelennukite ja õhulaevade sisenemise ja väljumise kord on sätestatud siseriikliku õigusega ja võimalike kahepoolsete kokkulepetega.

3.   Merepiir

3.1.   Mereliikluse kontrollimise üldine kord

3.1.1.

Laevade kontroll toimub saabumise või lahkumise sadamas, laeva vahetus läheduses selleks spetsiaalselt ettenähtud alal või laeva pardal territoriaalvetes, nagu see on määratletud ÜRO mereõiguse konventsioonis. Liikmesriigid võivad sõlmida kokkuleppeid, mille kohaselt võib kontrolli siiski teostada ka piiri ületamisel või laeva saabumisel või lahkumisel kolmanda riigi territooriumil, järgides punktis 1.1.4 sätestatud põhimõtteid.

3.1.2.

Kapten, laevaagent või mõni muu kapteni poolt nõuetekohaselt volitatud või asjaomasele avaliku sektori asutusele vastuvõetaval viisil autenditud isik (mõlemal juhul „kapten“) koostab meeskonna ja reisijate nimekirja, mis sisaldab rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni vormides nr 5 (meeskonna nimekiri) ja nr 6 (reisijate nimekiri) nõutavat teavet ning võimaluse korral isikute viisa või elamisloa numbrit. Nimekiri tuleb esitada:

hiljemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist või

hiljemalt laeva eelmisest sadamast lahkumise ajal, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või

kui külastatav sadam ei ole teada või kui seda sõidu ajal muudetakse, siis niipea, kui vastav teave on kättesaadav.

Kapten edastab nimekirja(d) piirivalveametnikele või kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, siis muudele asjaomastele asutustele, kes edastavad nimekirja(d) viivitamata piirivalveametnikele.

3.1.3.

Piirivalveametnikud või punktis 3.1.2 osutatud asutused saadavad kaptenile kinnituse nimekirja(de) kättesaamise kohta (nimekirjade allkirjastatud koopia või elektrooniline kättesaamise kinnitus), mille kapten peab laeva sadamas viibimise ajal ette näitama, kui seda nõutakse.

3.1.4.

Kapten teatab pädevale asutusele viivitamata mis tahes muudatustest meeskonna koosseisus või reisijate arvus.

Lisaks sellele teavitab kapten viivitamata ja punktis 3.1.2 sätestatud ajavahemiku jooksul pädevaid asutusi pardalolevatest piletita reisijatest. Piletita reisijate eest vastutab siiski kapten.

Erandina artiklitest 5 ja 8 ei kontrollita piiril süstemaatiliselt laeva pardal olevaid isikuid. Laeva läbiotsimist ja pardal viibivate isikute kontrolli teostavad piirivalveametnikud üksnes õigustatud juhtudel sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.

3.1.5.

Kapten teavitab pädevat asutust laeva lahkumisest õigeaegselt ja vastavalt asjaomases sadamas kehtivatele eeskirjadele.

3.2.   Teatud liiki laevaliikluse kontrollimise erikord

Merematkelaevad

3.2.1.

Merematkelaeva kapten edastab pädevale asutusele reisi marsruudi ja programmi niipea, kui need on koostatud, ning hiljemalt punktis 3.1.2 sätestatud tähtpäevaks.

3.2.2.

Kui merematkelaeva marsruut läbib ainult liikmesriigi territooriumil asuvaid sadamaid, ei teostata erandina artiklitest 5 ja 8 kontrolli piiril ning merematkelaev võib randuda sadamates, mis ei ole piiripunktid.

Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.

3.2.3.

Kui merematkelaeva marsruut läbib nii liikmesriikide territooriumil kui ka kolmandates riikides asuvaid sadamaid, teostatakse kontroll piiril erandina artiklist 8 järgmiselt:

a)

kui merematkelaev tuleb kolmandas riigis asuvast sadamast ja randub esimest korda liikmesriigi territooriumil asuvas sadamas, teostatakse meeskonna ja reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll meeskonna ja reisijate nimekirja alusel, nagu on osutatud punktis 3.1.2.

Laevalt lahkuvate reisijate suhtes teostatakse riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 8, välja arvatud juhul, kui sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnang näitab, et sellist kontrolli ei ole vaja teostada;

b)

kui merematkelaev tuleb kolmandas riigis asuvast sadamast ja randub uuesti liikmesriigi territooriumil asuvas sadamas, teostatakse meeskonna ja reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll meeskonna ja reisijate nimekirja alusel, nagu on osutatud punktis 3.1.2, selles ulatuses nagu need nimekirjad on muutunud võrreldes eelmise korraga, kui merematkelaev randus eelmises sadamas liikmesriigi territooriumil.

Laevalt lahkuvate reisijate suhtes teostatakse riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 8, välja arvatud juhul, kui sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnang näitab, et sellist kontrolli ei ole vaja teostada;

c)

kui merematkelaev saabub liikmesriigis asuvast sadamast ja randub sellises sadamas, teostatakse laevalt lahkuvate reisijate suhtes riiki sisenemise kontroll vastavalt artiklile 8, kui see on vajalik sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel;

d)

kui merematkelaev lahkub liikmesriigis asuvast sadamast kolmanda riigi sadamasse, teostatakse meeskonna ja reisijate suhtes riigist lahkumise kontroll meeskonna ja reisijate nimekirjade alusel.

Pardaleminevate reisijate suhtes teostatakse riigist lahkumise kontroll vastavalt artiklile 8, kui see on vajalik sisejulgeolekuga ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel;

e)

kontrollimist ei teostata, kui merematkelaev lahkub liikmesriigis asuvast sadamast liikmesriigis asuvasse sadamasse.

Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.

Laevalõbusõidud

3.2.4.

Erandina artiklitest 5 ja 8 ei teostata kontrolli piiril liikmesriigis asuvast sadamast saabuva või liikmesriigis asuvasse sadamasse väljuvatel lõbusõidulaevadel viibivate isikute suhtes ning nad võivad siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt.

Ebaseadusliku sisserände riskide hinnangu alusel siiski teostatakse isikute kontroll ja/või lõbusõidulaevade füüsiline läbivaatus, eelkõige juhul, kui kolmanda riigi rannajoon on asjaomase liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses.

3.2.5.

Erandina artiklist 5 võib kolmandast riigist saabuv lõbusõidulaev erandkorras siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt. Sellistel juhtudel teavitavad pardalolevad isikud sadama ametiasutusi, et saada luba sellesse sadamasse sisenemiseks. Nimetatud sadama ametiasutused võtavad ühendust lähima piiripunktina määratletud sadama ametiasutustega, et teatada laeva saabumisest. Reisijate kohta tehakse avaldus, esitades sadama valdajatele pardal olevate reisijate nimekirja. See nimekiri tehakse hiljemalt saabumisel piirivalveametnikele kättesaadavaks.

Kui kolmandast riigist saabuv lõbusõidulaev on vääramatu jõu tõttu sunnitud silduma sadamas, mis ei ole piiripunkt, peavad sadama ametiasutused samuti võtma ühendust lähima piiripunktina määratletud sadama ametiasutustega, et teatada laeva kohalviibimisest.

3.2.6.

Nende kontrollide käigus tuleb esitada dokument laeva tehniliste andmete ja pardal olevate isikute nimedega. Selle dokumendi koopia antakse nende sadamate ametivõimudele, millesse sisenetakse ja millest lahkutakse. Niikaua, kuni laev viibib mõne liikmesriigi territoriaalvetes, peab laevadokumentide hulgas olema selle dokumendi koopia.

Rannapüük

3.2.7.

Erandina artiklitest 5 ja 8 ei tule korrapäraselt kontrollida selliste rannapüügilaevade meeskondi, mis pöörduvad iga päev või 36 tunni jooksul sadamasse, kus nad on registreeritud, või mõnda teise liikmesriikide territooriumil asuvasse sadamasse ilma randumiseta kolmanda riigi territooriumil asuvas sadamas. Sellest olenemata tuleb teostatavate kontrollide sageduse kindlaksmääramisel arvestada ebaseadusliku sisserände riskide hinnanguga, eriti juhul, kui kolmanda riigi rannajoon asub asjaomase liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses. Vastavalt kõnealustele riskidele teostatakse isikute kontrolli ja/või laeva füüsilist läbivaatust.

3.2.8.

Liikmesriikide sadamates registreerimata rannapüügilaevade meeskondi kontrollitakse meremehi käsitlevate sätete kohaselt.

Parvlaevaühendus

3.2.9.

Kontroll teostatakse parvlaevadel viibivate isikute suhtes, kui parvlaevaliin läbib kolmandates riikides asuvaid sadamaid. Kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

võimaluse korral seavad liikmesriigid sisse eraldi read vastavalt artiklile 10;

b)

transpordivahendita reisijaid (jalakäijaid) kontrollitakse individuaalselt;

c)

sõidukites viibijaid kontrollitakse ilma, et nad sõidukist väljuksid;

d)

bussiga reisivaid isikuid käsitletakse jalakäijatena. Need reisijad peavad kontrolli ajaks bussist väljuma;

e)

raskeveokite juhte ja nendega kaasas olevaid isikuid kontrollitakse ilma, et nad sõidukist väljuksid. Põhimõtteliselt korraldatakse selline kontroll teistest reisijate kontrollist eraldi;

f)

kontrolli kiire teostamise tagamiseks peab olema piisav arv väravaid;

g)

eelkõige ebaseaduslike sisserändajate avastamiseks teostatakse reisijate kasutatavate transpordivahendite ning vajaduse korral transpordivahendite koormate ja muude kaupade pistelisi läbivaatusi;

h)

parvlaevade meeskonnaliikmeid koheldakse samamoodi kui kaubalaevade meeskonnaliikmeid;

i)

punkti 3.1.2 (kohustus esitada meeskonna ja reisijate nimekirjad) ei kohaldata. Juhul kui esitada tuleb pardal viibivate isikute nimekiri vastavalt nõukogu direktiivile 98/41/EÜ (2), edastab kapten nimekirja koopia hiljemalt 30 minutit pärast kolmanda riigi sadamast lahkumist selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil asuvasse sadamasse laev järgmisena saabub.

3.2.10.

Kui kolmandast riigist saabuv parvlaev, mis teeb liikmesriikide territooriumil rohkem kui ühe peatuse, võtab reisijaid pardale ainult ülejäänud sellel territooriumil toimuvaks reisietapiks, tuleb kõnealuste reisijate suhtes kohaldada väljasõidukontrolli selles sadamas, mille kaudu nad lahkuvad, ja sissesõidukontrolli selles sadamas, mille kaudu nad saabuvad.

Selliste isikute kontroll, kes nende vahepeatuste ajal juba viibivad parvlaeval ega ole pardale läinud liikmesriikide territooriumil, teostatakse selles sadamas, kuhu nad saabuvad. Kui sihtkohaks on mõni kolmas riik, kohaldatakse vastupidist menetlust.

Liikmesriikidevaheline kaubavedu

3.2.11.

Erandina artiklist 8 ei kontrollita piiril liikmesriikide territooriumil asuva kahe või enama sadama vahel toimuvat kaubavedu, mille raames ei külastata liikmesriikide territooriumist väljapoole jäävaid sadamaid ning mis seisneb kaupade transpordis.

Vaatamata sellele teostatakse nendel laevadel üksnes õigustatud juhtudel meeskonna ning reisijate kontrolli sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel.

4.   Laevaliiklus siseveekogudel

4.1.

„Siseveekogudel toimuv laevaliiklus, millega kaasneb välispiiride ületamine“, hõlmab igat liiki laevade ja ujuvsõidukite kasutamist ärilistel eesmärkidel või lõbusõiduks jõgedel, kanalitel ja järvedel.

4.2.

Ärilistel eesmärkidel kasutatavate laevade puhul käsitletakse meeskonnaliikmetena või nendega samaväärsetena kaptenit ja laeval töötavaid isikuid, kes on kantud meeskonna nimekirja, ning nende isikute laeva pardal elavaid pereliikmeid.

4.3.

Siseveekogudel toimuva laevaliikluse kontrollimise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis punktide 3.1 kuni 3.2 asjakohaseid sätteid.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).

(2)  Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiiv 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35).


VII LISA

Teatavate isikute kategooriate kontrollimise erieeskirjad

1.   Riigipead

Erandina artiklitest 6 ja artiklitest 8–14 ei pea teostama kontrolli piiril riigipeade ja nende delegatsiooni liikmete suhtes, kelle saabumisest ja lahkumisest on piirivalveametnikele ametlikult diplomaatiliste kanalite kaudu ette teatatud.

2.   Lennukite piloodid ja muud meeskonnaliikmed

2.1.

Erandina artiklist 6 võivad 1944. aasta 7. detsembri tsiviillennunduse konventsiooni 9. lisas sätestatud pilooditunnistuse või meeskonnaliikme tõendi omanikud töökohustuste täitmisel ning kõnealuste dokumentide alusel:

a)

minna lennuki pardale ja sealt lahkuda liikmesriikide territooriumil asuvas lennujaamas, milles tehakse vahemaandumine või mis on sihtkohaks;

b)

siseneda selle omavalitsusüksuse territooriumile, kus asub liikmesriikide territooriumil paiknev lennujaam, milles tehakse vahemaandumine või mis on sihtkohaks;

c)

minna mis tahes transpordivahendit kasutades igasse liikmesriikide territooriumil asuvasse lennujaama, et minna samast lennujaamast väljuvale lennukile.

Muudel juhtudel peavad artikli 6 lõikes 1 sätestatud nõuded olema täidetud.

2.2.

Lennukite meeskonnaliikmete kontrollimisel kohaldatakse artikleid 7–14. Võimaluse korral kontrollitakse lennuki meeskondi eelisjärjekorras. Nimelt tuleb neid kontrollida enne reisijaid või spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas. Erandina artiklist 8 võib meeskondi, keda piirikontrolli teostamise eest vastutavad töötajad oma töökohustuste täitmise tulemusena tunnevad, kontrollida üksnes pisteliselt.

3.   Meremehed

Erandina artiklitest 5 ja 8 võivad liikmesriigid lubada meremeestel, kellele on vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 108 (1958) või nr 185 (2003) (meremeeste isikut tõendavate dokumentide kohta), rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioonile (FAL konventsioon) ja asjakohastele siseriiklikele õigusaktidele välja antud meremehe isikut tõendav dokument, siseneda piiripunkti läbimata liikmesriikide territooriumile või liikmesriikide territooriumilt oma laevale naastes väljuda, minnes maale viibimiseks selle sadama territooriumil, kus nende laev randub, või sellega piirnevates haldusüksustes viibimiseks, tingimusel et nad on kantud oma laeva meeskonna nimekirja, mis on eelnevalt esitatud pädevatele asutustele kontrollimiseks.

Sisejulgeoleku ja ebaseadusliku sisserändega seotud riskide hinnangu alusel teostavad piirivalveametnikud meremeeste suhtes siiski enne nende maaleminekut piirikontrolli vastavalt artiklile 8.

4.   Diplomaatiliste, ameti- või teenistuspasside omanikud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed

4.1.

Sellesse kategooriasse kuuluvate isikute eriprivileege ja -immuniteete arvestades võib isikutele, kellele liikmesriikide poolt tunnustatud kolmandad riigid või nende valitsused on väljastanud diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi, samuti punktis 4.4 loetletud rahvusvaheliste organisatsioonide väljastatud dokumente omavatele isikutele, kes reisivad tööülesandeid täites, anda teiste reisijate ees eesõiguse piiripunkti läbimisel, isegi juhul, kui nende suhtes kehtib viisanõue.

Erandina artikli 6 lõike 1 punktist c ei nõuta nimetatud dokumente omavatelt isikutelt piisavate elatusvahendite olemasolu tõendamist.

4.2.

Kui välispiirile saabuv isik tugineb privileegidele, immuniteetidele ja eranditele, võib kontrolli eest vastutav piirivalveametnik nõuda, et ta esitaks oma staatuse tõendamiseks asjakohased dokumendid, eelkõige akrediteeriva riigi väljastatud tõendid või diplomaatilise passi või muud tõendusmaterjalid. Kahtluse korral võib piirivalveametnik kiireloomulise küsimuse puhul pöörduda otse välisministeeriumi poole.

4.3.

Diplomaatiliste lähetuste ja konsulaaresinduste akrediteeritud liikmed ning nende pereliikmed võivad siseneda liikmesriikide territooriumile, esitades artikli 20 lõikes 2 osutatud kaardi ja piiriületamist võimaldava dokumendi. Lisaks sellele, erandina artiklist 14, ei tohi piirivalveametnikud ühelgi juhul keelata diplomaatiliste, ameti- või teenistuspasside omanikke liikmesriikide territooriumile sisenemast ilma asjakohaste siseriiklike asutustega esmalt nõu pidamata. See kehtib isegi juhul, kui asjaomase isiku suhtes on SISis kehtestatud sisenemiskeeld.

4.4.

Punktis 4.1 täpsustatud eesmärgil rahvusvaheliste organisatsioonide poolt väljastatud dokumendid on eelkõige järgmised:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reisiluba laissez-passer, mis on väljastatud ÜRO ja selle allorganisatsioonide töötajatele ÜRO Peaassamblee poolt 21. novembril 1947. aastal New Yorgis vastu võetud spetsialiseeritud asutuste privileegide ja immuniteetide konventsiooni alusel;

Euroopa Liidu (EL) reisiluba (laissez-passer);

Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) reisiluba (laissez-passer);

Euroopa Nõukogu peasekretäri väljastatud legitiimsustõend;

Põhja-Atlandi Lepingu osalisriikide vahel sõlmitud lepingu III artikli lõike 2 alusel väljastatud dokumendid nende staatuse kohta relvajõududes (sõjaväelase ID-kaart koos lähetuskorraldusega, komandeerimistunnistuse või individuaalse või grupiviisilise teenistuskorraldusega) ning samuti rahupartnerlusprogrammi raames väljastatud dokumendid.

5.   Piirialade töötajad

5.1.

Piirialade töötajate kontrollimise menetlused on reguleeritud piirikontrolli üldeeskirjadega, eriti artiklitega 8 ja 14.

5.2.

Erandina artiklist 8 teostatakse piirialade töötajate suhtes, kes on piirivalveametnikele nende sagedase piiriületuse tõttu hästi tuttavad, ja kelle kohta ei ole esialgse kontrolli alusel kantud hoiatust SISi või siseriiklikusse andmebaasi, üksnes pistelisi kontrolle, et tagada, et nad omavad kehtivat dokumenti, mis lubab neil piiri ületada, ning täidavad vajalikke riiki sisenemise tingimusi. Aeg-ajalt kontrollitakse selliseid isikuid põhjalikult, tehes seda ette hoiatamata ja ebaregulaarsete ajavahemike järel.

5.3.

Punkti 5.2 sätteid võib laiendada teist liiki regulaarselt piiri ületavate isikute suhtes.

6.   Alaealised

6.1.

Piirivalveametnikud pööravad erilist tähelepanu alaealistele, kes reisivad kas saatjaga või saatjata. Välispiiri ületavaid alaealisi tuleb sisenemisel ja väljumisel kontrollida samamoodi kui täiskasvanuidki, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

6.2.

Saatjaga liikuvate alaealiste puhul kontrollib piirivalveametnik ka seda, et alaealisi saatev isik on nende vanemlik hooldaja, eriti juhul, kui alaealistega on kaasas vaid üks täiskasvanu ning kui on tõsine alus arvata, et alaealised on lahutatud nende seadusjärgsest vanemlikust hooldajast / seadusjärgsetest vanemlikest hooldajatest ebaseaduslikult. Viimasel juhul teostab piirivalveametnik edasist uurimist, et tuvastada võimalikud lahknevused või vasturääkivused esitatud andmetes.

6.3.

Juhul kui alaealised reisivad saatjata, peavad piirivalveametnikud reisidokumentide ja täiendavate dokumentide põhjaliku kontrollimisega tagama, et alaealised ei lahku territooriumilt oma vanemliku hooldaja / vanemlike hooldajate tahte vastaselt.

6.4.

Liikmesriigid määravad kindlaks siseriiklikud kontaktpunktid, mille kaudu on võimalik alaealiste küsimuses konsulteerida, ja teavitavad kontaktpunktidest komisjoni. Komisjon teeb kõnealuseid kontaktpunkte sisaldava loetelu liikmesriikidele kättesaadavaks.

6.5.

Juhul kui piirivalveametnikel tekib kahtlusi seoses punktides 6.1, 6.2 ja 6.3 kirjeldatud mis tahes asjaoludega, kasutavad nad alaealiste küsimuses konsulteerimiseks mõeldud siseriiklike kontaktpunktide loetelu.

7.   Päästeteenistuse töötajad, politseiametnikud, tuletõrjemeeskonna liikmed ja piirivalveametnikud

Hädaolukorras tegutsevate päästeteenistuse töötajate, politseiametnike ja tuletõrjemeeskonna liikmete ning samuti oma ametiülesannete täitmisel piiri ületavate piirivalveametnike riiki sisenemise ja sealt väljumise kord sätestatakse siseriiklikus õiguses. Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikidega kahepoolsed kokkulepped nende kategooriate isikute riiki sisenemise ja sealt väljumise kohta. Nimetatud kordade ja kahepoolsete kokkulepete puhul võidakse teha erandeid artiklitest 5, 6 ja 8.

8.   Avamerel töötajad

Erandina artiklitest 5 ja 8 ei kontrollita süstemaatiliselt avamerel töötajaid, kes pöörduvad meritsi või õhutsi regulaarselt tagasi liikmesriikide territooriumile, ilma et nad teeksid peatuse kolmanda riigi territooriumil.

Sellest olenemata tuleb teostatavate kontrollide sageduse kindlaksmääramisel arvestada ebaseadusliku sisserände riski, eriti juhul, kui avamere rajatise vahetus läheduses asub kolmanda riigi rannajoon.


VIII LISA

Image

Tekst pildi

IX LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatustega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006

(ELT L 105, 13.4.2006, lk 1)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 296/2008

(ELT L 97, 9.4.2008, lk 60)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 81/2009

(ELT L 35, 4.2.2009, lk 56)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009

(ELT L 243, 15.9.2009, lk 1)

Ainult artikkel 55

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 265/2010

(ELT L 85, 31.3.2010, lk 1)

Ainult artikkel 2

2011. aasta ühinemisakti V lisa punkt 9

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 610/2013

(ELT L 182, 29.6.2013, lk 1)

Ainult artikkel 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1051/2013

(ELT L 295, 6.11.2013, lk 1)

 


X LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 562/2006

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 sissejuhatav lause

Artikli 2 sissejuhatav lause

Artikli 2 punktid 1 kuni 8

Artikli 2 punktid 1 kuni 8

Artikli 2 punkt 8a

Artikli 2 punkt 9

Artikli 2 punkt 9

Artikli 2 punkt 10

Artikli 2 punkt 10

Artikli 2 punkt 11

Artikli 2 punkt 11

Artikli 2 punkt 12

Artikli 2 punkt 12

Artikli 2 punkt 13

Artikli 2 punkt 13

Artikli 2 punkt 14

Artikli 2 punkt 14

Artikli 2 punkt 15

Artikli 2 punkt 15

Artikli 2 punkt 16

Artikli 2 punkt 16

Artikli 2 punkt 17

Artikli 2 punkt 17

Artikli 2 punkt 18

Artikli 2 punkt 18

Artikli 2 punkt 19

Artikli 2 punkt 18a

Artikli 2 punkt 20

Artikli 2 punkt 19

Artikli 2 punkt 21

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 3a

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 5 lõige 1a

Artikli 6 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõige 4

Artikli 5 lõige 4

Artikli 6 lõige 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikli 7 lõiked 1 ja 2

Artikli 8 lõiked 1 ja 2

Artikli 7 lõike 3 punkt a

Artikli 8 lõike 3 punkt a

Artikli 7 lõike 3 punkt aa

Artikli 8 lõike 3 punkt b

Artikli 7 lõike 3 punkt ab

Artikli 8 lõike 3 punkt c

Artikli 7 lõike 3 punkt ac

Artikli 8 lõike 3 punkt d

Artikli 7 lõike 3 punkt ad

Artikli 8 lõike 3 punkt e

Artikli 7 lõike 3 punkt ae

Artikli 8 lõike 3 punkt f

Artikli 7 lõike 3 punkt b

Artikli 8 lõike 3 punkt g

Artikli 7 lõike 3 punkt c

Artikli 8 lõike 3 punkt h

Artikli 7 lõike 3 punkt d

Artikli 8 lõike 3 punkt i

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikli 9 lõige 1

Artikli 10 lõige 1

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt a

Artikli 10 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 9 lõike 2 esimese lõigu punkt b

Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 9 lõike 2 teine lõik

Artikli 10 lõike 2 neljas lõik

Artikli 9 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 10 lõike 2 viies lõik

Artikli 9 lõiked 3 ja 4

Artikli 10 lõiked 3 ja 4

Artikli 10 lõiked 1 kuni 5

Artikli 11 lõiked 1 kuni 5

Artikli 10 lõige 6

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 19a (IV peatükk)

Artikkel 19a (IVa peatükk)

Artikkel 21

Artikkel 20

Artikkel 22

Artikkel 21

Artikkel 23

Artikkel 22

Artikkel 24

Artikkel 23

Artikkel 25

Artikkel 23a

Artikkel 26

Artikkel 24

Artikkel 27

Artikkel 25

Artikkel 28

Artikkel 26

Artikkel 29

Artikkel 26a

Artikkel 30

Artikkel 27

Artikkel 31

Artikkel 28

Artikkel 32

Artikkel 29

Artikkel 33

Artikkel 30

Artikkel 34

Artikkel 31

Artikkel 35

Artikkel 32

Artikkel 36

Artikkel 33

Artikkel 37

Artikkel 33a

Artikkel 38

Artikkel 34

Artikkel 39

Artikkel 35

Artikkel 40

Artikkel 36

Artikkel 41

Artikkel 37

Artikkel 42

Artikkel 37a

Artikkel 43

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 44

Artikkel 40

Artikkel 45

I–VIII lisa

I–VIII lisa

IX lisa

X lisa


23.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/53


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/400,

9. märts 2016,

millega rakendatakse kaitseklausel ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism, mis on ette nähtud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepinguga

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

15. juunil 2009 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Moldova Vabariigiga assotsieerimislepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahel.

(2)

Need läbirääkimised viidi lõpule ning ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule (2) (edaspidi „leping“) kirjutati alla 27. juunil 2014 ja seda on ajutiselt kohaldatud alates 1. septembrist 2014.

(3)

Tuleks kehtestada menetlused, mis tagavad Moldova Vabariigiga kokku lepitud kaitseklausli tõhusa kohaldamise.

(4)

Leping sisaldab ka dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi teatavatele toodetele kohaldatavate soodustollimaksude ajutiseks peatamiseks. Selle mehhanismi tõhusaks kohaldamiseks on samuti vaja sätestada menetlused.

(5)

Kaitsemeetmete võtmist võib kaaluda üksnes juhul, kui kõnealust toodet imporditakse liitu niivõrd palju suurenenud koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju liidu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjatele, nagu on sätestatud lepingu artikli 165 lõikes 1.

(6)

Tuleks määratleda teatavad lepingu artiklis 169 nimetatud mõisted, nagu „tõsine kahju“, „tõsise kahju oht“ ja „üleminekuperiood“.

(7)

Lepingu järelmeetmete võtmine ja läbivaatamine ning kontrollimine ja vajaduse korral kaitsemeetmete võtmine peaks toimuma võimalikult läbipaistvalt.

(8)

Komisjon peaks saama liikmesriikidelt teavet, sealhulgas tõendeid kõigi impordisuundumuste kohta, mille tõttu võib olla vaja kohaldada kaitsemeetmeid.

(9)

Usaldusväärne statistika kõikide Moldova Vabariigist liitu imporditavate toodete kohta on seetõttu äärmiselt oluline, et kindlaks teha, kas kaitsemeetmete kohaldamise tingimused on täidetud.

(10)

Kui menetluse algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, peaks komisjon avaldama Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate.

(11)

Üksikasjalikult tuleks sätestada uurimise algatamine, huvitatud isikute juurdepääs kogutud teabele ja sellise teabega tutvumine, huvitatud isikute ärakuulamine ja nende võimalus esitada oma seisukohti.

(12)

Uurimise algatamisest peaks komisjon Moldova Vabariiki kirjalikult teavitama ning Moldova Vabariigiga konsulteerima, nagu on sätestatud lepingu artikli 166 lõikes 1.

(13)

Samuti on vaja kehtestada uurimise algatamise ja kaitsemeetmete asjakohasust käsitleva otsuse langetamise kohta ajalised piirangud, et niisugused otsused tehtaks kiiresti ja et asjaomaste ettevõtjate õiguskindlus suureneks.

(14)

Iga kaitsemeetme kohaldamisele peaks eelnema uurimine, kuid komisjonil tuleks lubada lepingu artiklis 167 osutatud kriitilistel asjaoludel kehtestada ajutisi kaitsemeetmeid.

(15)

Kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult sellises ulatuses ja selliseks ajavahemikuks, mida on vaja, et hoida ära või heastada tõsine kahju ja hõlbustada kohanemist. Tuleks määrata kaitsemeetmete maksimaalne kestus ja kehtestada nende pikendamist ja läbivaatamist reguleerivad erisätted.

(16)

Lepingu artiklis 148 nähakse teatavatele põllumajandustoodetele ja töödeldud põllumajandustoodetele ette dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism. Käesoleva määrusega tuleks samuti näha ette võimalus peatada soodustollimaksud maksimaalselt kuueks kuuks, kui selliste toodete import jõuab lepingu XV-C lisas kindlaks määratud iga-aastase impordimahuni.

(17)

Läbipaistvuse huvides peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal lepingu rakendamist ning kaitsemeetmete ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi kohaldamist käsitleva aruande.

(18)

Selleks, et tagada ühetaolised tingimused ajutiste ja lõplike kaitsemeetmete võtmiseks, eelneva järelevalve meetmete kehtestamiseks, uurimise lõpetamiseks ilma meetmeid võtmata ning lepingus ettenähtud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3).

(19)

Eelneva järelevalve- ja ajutiste kaitsemeetmete võtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust, arvestades nende meetmete toimet ja nende järgnevuse loogikat seoses lõplike kaitsemeetmete võtmisega. Ajutised kaitsemeetmed tuleks võtta juhul, kui nende rakendamisega viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, või selleks, et vältida impordi suurenemise negatiivset mõju liidu turule. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed.

(20)

Dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi raames soodustollimaksude peatamise otsustamiseks rakendusaktide vastuvõtmisel tuleks samuti kasutada nõuandemenetlust, kuna neid akte on vaja pärast lepingu XV-C lisas loetletud tooteliikide puhul asjaomase künniseni jõudmist kiiresti kohaldada, sest nende kohaldamisaeg on väga piiratud. Selleks, et vältida impordi suurenemise negatiivset mõju liidu turule, peaks komisjon nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(21)

Lõplike kaitsemeetmete võtmise ja nende läbivaatamise suhtes tuleks kohaldada kontrollimenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega rakendatakse lepinguga ettenähtud kaitseklausel ja dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse Moldova Vabariigist pärit toodete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„toode“ – kaup, mis on pärit liidust või Moldova Vabariigist. Uurimisalune toode võib hõlmata ühte või mitut tariifirida või selle allsegmenti, olenevalt konkreetsest turuolukorrast, või liidu tootmisharus üldiselt kohaldatavat tootesegmenti;

2)

„huvitatud isik“ – isik, keda mõjutab asjaomase toote import;

3)

„liidu tootmisharu“ – liidu tootjad, kes tegutsevad liidu territooriumil ja valmistavad samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid, või liidu tootjad, kelle samasuguse või otseselt konkureeriva toote toodang kokku moodustab olulise osa nende toodete kogutoodangust liidus; kui samasugune või otseselt konkureeriv toode on ainult üks mitmest liidu tootjate toodetest, käsitletakse liidu tootmisharu seoses konkreetsete tootmistoimingutega, mida kasutatakse samasuguse või otseselt konkureeriva toote tootmiseks;

4)

„tõsine kahju“ – liidu tootmisharu seisundile osutamisel tähendab selle olulist halvenemist;

5)

„tõsise kahju oht“ – liidu tootmisharu seisundile osutamisel tähendab, et tõsise kahju tekkimine on ilmne;

6)

„üleminekuperiood“ – kümneaastane ajavahemik alates lepingu jõustumisest.

II PEATÜKK

KAITSEKLAUSLID

Artikkel 3

Põhimõtted

1.   Käesoleva määruse alusel võib kehtestada kaitsemeetme, kui Moldova Vabariigist pärit toodet imporditakse liitu selle toote suhtes kehtinud tollimaksude vähendamise või kaotamise tulemusena niivõrd palju suurenenud koguses (absoluutarvudes või võrrelduna liidu toodanguga) ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju liidu tootmisharule.

2.   Kaitsemeede võib olla järgmises vormis:

a)

asjaomasele tootele lepingus ette nähtud tollimaksumäära edasise vähendamise peatamine;

b)

asjaomase toote tollimaksumäära suurendamine tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

meetme võtmise ajal asjaomasele tootele kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või

lepingu XV lisa tabelites artikli 147 kohaselt märgitud tollimaksu baasmäär.

Artikkel 4

Menetluse algatamine

1.   Komisjon algatab menetluse liikmesriigi taotlusel või liidu tootmisharu esindava juriidilise isiku taotlusel või sellise ühingu taotlusel, mis ei ole juriidiline isik, või komisjoni omal algatusel, kui komisjonile on selge, et selle algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 5 lõikes 5 osutatud asjaolude alusel.

2.   Taotlus sisaldab üldjuhul järgmist teavet: asjaomase toote impordi kasvu määr ja maht absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa, muutused liidu tootmisharu müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuse kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes.

3.   Menetluse võib algatada ka juhul, kui impordi hüppeline kasv on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki, eeldusel et menetluse algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis on kindlaks määratud artikli 5 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.

4.   Liikmesriik teatab komisjonile, kui tundub, et Moldova Vabariigist pärit toodete impordi suundumuste tõttu tuleks võtta kaitsemeetmed. See teave hõlmab lõigetes 1 ja 2 ning, kui see on asjakohane, lõikes 3 nimetatud tõendeid.

5.   Komisjon teavitab liikmesriike, kui ta on saanud taotluse menetluse algatamiseks või kui ta leiab, et lõike 1 alusel menetluse algatamine omal algatusel on asjakohane.

6.   Kui selgub, et menetluse algatamiseks on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, algatab komisjon menetluse ja avaldab uurimise algatamise teate Euroopa Liidu Teatajas. Menetlus algatatakse ühe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 1 alusel esitatud taotluse.

7.   Lõikes 6 osutatud teates:

a)

sisaldub saadud teabe kokkuvõte ja selles nõutakse asjaga seonduva teabe edastamist komisjonile;

b)

märgitakse ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teabe komisjonile esitada, et neid seisukohti ja seda teavet menetluse käigus arvesse võetaks;

c)

märgitakse ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda komisjonilt suulist ärakuulamist vastavalt artikli 5 lõikele 9.

Artikkel 5

Uurimine

1.   Pärast artikli 4 lõikes 6 osutatud teate avaldamist viib komisjon läbi uurimise.

2.   Komisjon võib paluda liikmesriikidel esitada teavet ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et seda palvet täita. Kui kõnealune teave pakub üldist huvi ega ole artikli 11 kohaselt konfidentsiaalne, lisatakse see käesoleva artikli lõikega 8 ette nähtud mittekonfidentsiaalsete dokumentide hulka.

3.   Kui võimalik, viiakse uurimine lõpule kuue kuu jooksul alates selle algatamisest. Seda tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra erandlikel asjaoludel, nagu ebatavaliselt suur arv huvitatud isikuid või keerukas turuolukord. Komisjon teavitab kõiki huvitatud isikuid sellisest pikendamisest ning selgitab pikendamise põhjusi.

4.   Komisjon hangib kogu teabe, mida ta peab vajalikuks, et teha otsus artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohta, ja asjakohasel juhul püüab seda teavet kontrollida.

5.   Uurimise käigus, millega tehakse kindlaks kas suurenenud import tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju liidu tootmisharule, hindab komisjon kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis on liidu tootmisharu seisukohast olulised, eelkõige asjaomase toote impordi kasvu määra ja mahtu absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa ning muutusi müügi, toodangu, tootlikkuse, tootmisvõimsuse kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive tasemes. See loetelu ei ole lõplik ja komisjon võib tõsise kahju või tõsise kahju ohu kindlakstegemisel võtta arvesse ka muid asjaomaseid tegureid, nagu varud, hinnad, kasutatud kapitali tasuvus ja rahavood.

6.   Vastavalt artikli 4 lõike 7 punktile b võivad teabe esitanud huvitatud isikud ja Moldova Vabariigi esindajad kirjaliku taotluse alusel tutvuda kogu teabega, mis on seoses uurimisega komisjoni käsutusse antud (välja arvatud liidu või liikmesriikide ametiasutuste koostatud asutusesisesed dokumendid), juhul kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole artikli 11 kohaselt konfidentsiaalne ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Huvitatud isikud võivad edastada komisjonile oma seisukohad kättesaadavaks tehtud teabe kohta. Komisjon arvestab neid, kui need seisukohad on tõendatud piisavate esmapilgul usutavate tõenditega.

7.   Komisjon tagab, et kõik uurimiseks vajalikud andmed ja kogu statistika on representatiivne, kättesaadav, mõistetav, läbipaistev ja kontrollitav.

8.   Niipea, kui on olemas tehnilised võimalused, tagab komisjon salasõnaga kaitstud elektroonilise juurdepääsu enda hallatavale mittekonfidentsiaalsele materjalile (veebiplatvorm), mille kaudu edastatakse kogu asjakohane teave, mis ei ole artikli 11 tähenduses konfidentsiaalne. Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja huvitatud isikutele antakse juurdepääs sellele platvormile.

9.   Komisjon kuulab huvitatud isikud ära eelkõige juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud ja tõendanud, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused. Komisjon kuulab huvitatud isikud täiendavalt ära, kui selleks on erilised põhjused.

10.   Kui teavet ei esitata komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul või kui uurimist oluliselt takistatakse, võib komisjon järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud isik või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta selle teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.

11.   Komisjon teatab Moldova Vabariigile kirjalikult uurimise algatamisest.

Artikkel 6

Eelneva järelevalve meetmed

1.   Komisjon võib võtta rakendusaktidega Moldova Vabariigist pärit impordi suhtes eelneva järelevalve meetmeid, kui toote impordi suundumus on selline, et see võib viia üheni artikli 3 lõikes 1 ning artikli 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud olukordadest. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Eelneva järelevalve meetmed on tähtajalised. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse nende kehtestamise esimesele kuuekuulisele ajavahemikule järgneva kuuekuuse ajavahemiku järel.

Artikkel 7

Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine

1.   Komisjon võtab rakendusaktidega ajutised kaitsemeetmed kriitilises olukorras, kus kaitsemeetmete kehtestmisega viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, tingimusel et enne on artikli 5 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal kindlaks tehtud, et on olemas piisavad esmapilgul usutavad tõendid, et lepingu artikli 147 kohaselt XV lisas sisalduvate tabelite järgse tollitariifide vähendamise või kaotamise tõttu on Moldova Vabariigist pärit toote import suurenenud ning et see import tekitab või ähvardab tekitada liidu tootmisharule tõsist kahju. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, sealhulgas lõikes 3 osutatud juhul, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed kooskõlas artikli 13 lõikes 5 osutatud menetlusega.

3.   Kui liikmesriik taotleb komisjoni viivitamatut sekkumist ja kui on täidetud lõike 1 tingimused, teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

4.   Ajutisi kaitsemeetmeid ei kohaldata kauem kui 200 kalendripäeva.

5.   Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, sest uurimise käigus selgub, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused on täitmata, makstakse kõik nende ajutiste kaitsemeetmete kohaselt sissenõutud tollimaksud automaatselt tagasi.

6.   Ajutisi kaitsemeetmeid kohaldatakse kõikide toodete suhtes, mis on vabasse ringlusse lastud pärast nende meetmete jõustumise kuupäeva.

Artikkel 8

Uurimise ja menetluse lõpetamine ilma meetmeid võtmata

1.   Kui lõpptulemusena väljaselgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse uurimise ja menetluse lõpetamise kohta ning avaldab nimetatud otsuse Euroopa Liidu Teatajas. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kaitstes nõuetekohaselt teavet, mis on artikli 11 kohaselt konfidentsiaalne, avalikustab komisjon aruande, milles ta esitab oma uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused, milleni ta on jõudnud kõigis asjaomastes faktilistes ja õigusalastes küsimustes.

Artikkel 9

Lõplike kaitsemeetmete kehtestamine

1.   Kui lõpptulemusena väljaselgitatud asjaolude alusel tehakse kindlaks, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, kutsub komisjon Moldova Vabariigi ametiasutused vastavalt lepingu artikli 160 lõikele 2 konsultatsioonidele. Kui 30 päeva jooksul rahuldavat lahendust ei leita, võib komisjon rakendusaktidega võtta lõplikud kaitsemeetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 11 kohaselt, avalikustab komisjon aruande, mis sisaldab kokkuvõtet otsustamisega seotud olulistest asjaoludest ja kaalutlustest.

Artikkel 10

Kaitsemeetmete kestus ja läbivaatamine

1.   Kaitsemeede kehtib ainult niikaua, kui vaja, et ära hoida või heastada tõsist kahju liidu tootmisharule ja aidata kaasa kohanemisele. Nimetatud tähtaeg ei tohi ületada kahte aastat, välja arvatud juhul, kui seda lõike 3 kohaselt pikendatakse.

2.   Kaitsemeede jääb kuni lõike 3 alusel korraldatud läbivaatamise tulemuse selgumiseni kehtima.

3.   Kaitsemeetme algset kehtivust võib pikendada kuni kahe aasta võrra, kui komisjon teeb läbivaatamise käigus kindlaks, et kaitsemeede on jätkuvalt vajalik, et ära hoida või heastada tõsist kahju liidu tootmisharule, ning on tõendeid, et liidu tootmisharu kohaneb.

4.   Lõike 3 kohasele pikendamisele peab eelnema uurimine, mis algatatakse liikmesriigi või liidu tootmisharu esindava juriidilise isiku või sellise ühingu taotlusel, mis ei ole juriidiline isik, või komisjoni omal algatusel, kui artikli 5 lõikes 5 osutatud asjaolude põhjal on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, et lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud.

5.   Uurimise algatamise teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas artikli 4 lõigete 6 ja 7 kohaselt mutatis mutandis. Uurimine viiakse läbi ja lõike 3 kohane pikendamist käsitlev otsus tehakse kooskõlas artiklitega 5, 8 ja 9 mutatis mutandis.

6.   Kaitsemeetme kohaldamise aeg kokku, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise aeg, esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei ole pikem kui neli aastat.

7.   Kaitsemeetmeid ei kohaldata pärast üleminekuaja lõppu, välja arvatud juhul, kui Moldova Vabariik sellega nõustub.

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

1.   Käesoleva määruse alusel saadud teavet kasutatakse ainult selleks, milleks seda nõuti.

2.   Käesoleva määruse alusel saadud teavet, mis on oma loomult konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalsena, ei avalikustata ilma selle teabe andja sõnaselge nõusolekuta.

3.   Igas taotluses käsitleda teavet konfidentsiaalsena märgitakse põhjus, miks teave on konfidentsiaalne. Kui teabe andja taotleb, et teavet ei avalikustata ega avaldata täielikult või kokkuvõtlikus vormis, ning kui see taotlus ei ole põhjendatud, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.

4.   Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on sellise teabe andjale või allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.

5.   Lõigete 1–4 kohaldamine ei piira liidu asutusi osutamast üldisele teabele ja eelkõige käesoleva määruse alusel tehtud otsuste põhjustele. Need asutused peavad siiski arvesse võtma asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustatud huve, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

III PEATÜKK

DUMPINGUVASTASTEST MEETMETEST KÕRVALEHOIDMISE VÄLTIMISE MEHHANISM

Artikkel 12

Dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism teatavate põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete puhul

1.   Lepingu XV-C lisas loetletud toodete impordile, millele rakendub selle artiklis 148 sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism, on kehtestatud keskmine aastane impordimaht. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, kui ühe või mitme tooteliigi import jõuab mingil aastal lepingu XV-C lisas osutatud mahuni, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, ning saamata Moldova Vabariigilt selle kohta mõjuvat põhjendust, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikes 5 osutatud menetlusele. Selle aktiga võib komisjon asjaomase toote või asjaomaste toodete suhtes kohaldatava soodustollimaksu ajutiselt peatada või otsustada, et selline peatamine ei ole asjakohane.

2.   Soodustollimaks peatatakse ajutiselt kuni kuueks kuuks alates soodustollimaksu peatamise otsuse avaldamise kuupäevast. Enne nimetatud kuuekuulise ajavahemiku möödumist ja nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu seoses soodustollimaksude peatamisega, võib komisjon võtta vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti vastavalt artikli 13 lõikes 5 osutatud menetlusele, et soodustollimaksu ajutine peatamine lõpetada, kui ta on veendunud, et asjaomase tooteliigi impordi maht ületas lepingu XV-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et muutus Moldova Vabariigi suutlikkus asjaomast toodet või asjaomaseid tooteid toota ja eksportida.

3.   Käesolevas peatükis sätestatud mehhanismi kohaldamine ei piira II peatükis sätestatud meetmete kohaldamist. Nende kahe peatüki sätetel põhinevaid meetmeid ei kohaldata aga samale tootele või samadele toodetele üheaegselt.

IV PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.   Artiklite 6 – 10 kohaldamisel abistab komisjoni kaitsemeetmete komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 (4) artikli 3 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Artikli 12 kohaldamisel aitab komisjoni põllumajandusturgude ühise korralduse komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (5) artikli 229 lõike 1 alusel, ning seoses töödeldud põllumajandustoodetega abistab komisjoni I lisas loetlemata töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise horisontaalküsimusi käsitlev korralduskomitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2014 (6) artikli 44 lõike 1 alusel. Kõnealused komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

5.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 4.

6.   Kui määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõike 5 kohaselt kasutatakse kirjalikku menetlust meetmete vastuvõtmiseks käesoleva artikli lõike 3 alusel, siis lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui eesistuja määratud tähtaja jooksul eesistuja nii otsustab või määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 1 kohaselt määratud komiteeliikmete enamus seda taotleb.

Artikkel 14

Aruanne

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse ja lepingu V jaotise kohaldamise ja rakendamise ning nendes sätestatud kohustuste täitmise kohta.

2.   Aruanne sisaldab muu hulgas teavet ajutiste ja lõplike kaitsemeetmete, eelneva järelevalve meetmete ning piirkondlike järelevalve- ja kaitsemeetmete kohaldamise kohta ning uurimise ja menetluse lõpetamise kohta ilma meetmeid võtmata ning dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi kohaldamise kohta.

3.   Aruandes esitatakse ka kokkuvõtlik statistika ja ülevaade kaubanduse arengu kohta Moldova Vabariigiga.

4.   Euroopa Parlament võib ühe kuu jooksul alates komisjoni aruande esitamisest kutsuda komisjoni oma vastutava parlamendikomisjoni erakorralisele koosolekule tutvustama ja selgitama määruse rakendamisega seotud küsimusi.

5.   Komisjon avalikustab aruande hiljemalt kolm kuud pärast selle esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. märts 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT


(1)  Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 29. veebruari 2016. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsus 2014/492/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 260, 30.8.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009 (ELT L 150, 20.5.2014, lk 1).


23.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/62


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/401,

9. märts 2016,

millega rakendatakse dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi, mis on ette nähtud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepinguga

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

10. mail 2010 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi Gruusiaga assotsieerimislepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Gruusia vahel.

(2)

Need läbirääkimised on viidud lõpule ning assotsieerimislepingule ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahel (2) (edaspidi „leping“) kirjutati alla 27. juunil 2014 ja seda on ajutiselt kohaldatud alates 1. septembrist 2014.

(3)

Tuleks sätestada menetlused lepingus sisalduvate teatavatele toodetele kohaldatavate soodustollimaksude ajutiseks peatamiseks dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi tulemusliku kohaldamise tagamiseks.

(4)

Käesoleva määrusega tuleks samuti ette näha võimalus peatada soodustollimaksud maksimaalselt kuueks kuuks, kui teatavate põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete import jõuab lepingu II-C lisas kindlaks määratud iga-aastase impordimahuni.

(5)

Läbipaistvuse huvides peaks komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal esitama lepingu rakendamist ning dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi kohaldamist käsitleva aruande.

(6)

Selleks et tagada lepingus sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3).

(7)

Dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi raames soodustollimaksude peatamise otsustamiseks rakendusaktide vastuvõtmisel tuleks kasutada nõuandemenetlust, kuna neid akte on vaja pärast lepingu II-C lisas loetletud tooteliikide puhul asjaomase künniseni jõudmist kiiresti kohaldada, sest nende kohaldamisaeg on väga piiratud. Selleks, et vältida impordi suurenemise negatiivset mõju liidu turule, peaks komisjon nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega rakendatakse lepinguga ettenähtud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse Gruusiast pärit toodete suhtes.

Artikkel 2

Dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism teatavate põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete puhul

1.   Lepingu II-C lisas loetletud toodete impordile, millele rakendub lepingu artiklis 27 sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism, on kehtestatud keskmine aastane impordimaht. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, kui ühe või mitme tooteliigi import jõuab mingil aastal lepingu II-C lisas osutatud mahuni, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, ning saamata Gruusialt selle kohta mõjuvat põhjendust, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud menetlusele. Selle aktiga võib komisjon asjaomase toote või asjaomaste toodete suhtes kehtestatud soodustollimaksu ajutiselt peatada või otsustada, et selline peatamine ei ole asjakohane.

2.   Soodustollimaks peatatakse ajutiselt kuni kuueks kuuks alates soodustollimaksu peatamise otsuse avaldamise kuupäevast. Enne nimetatud kuuekuulise ajavahemiku möödumist ja nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu seoses soodustollimaksude peatamisega, võib komisjon võtta vastu viivitamata kohaldatava rakendusakti vastavalt artikli 3 lõikes 2 osutatud menetlusele, et soodustollimaksu ajutine peatamine lõpetada, kui ta on veendunud, et asjaomase tooteliigi impordi maht ületas lepingu II-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et muutus Gruusia suutlikkus asjaomast toodet või asjaomaseid tooteid toota ja eksportida.

Artikkel 3

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (4) artikli 229 lõike 1 alusel, ning seoses töödeldud põllumajandustoodetega abistab komisjoni I lisas loetlemata töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise horisontaalküsimusi käsitlev komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2014 artikli 44 lõike 1 alusel (5). Nimetatud komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 4.

Artikkel 4

Aruanne

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse ja lepingu IV jaotise kohaldamise ja rakendamise ning nendes sätestatud kohustuste täitmise kohta.

2.   Aruanne sisaldab muu hulgas teavet dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi kohaldamise kohta.

3.   Aruandes esitatakse ka kokkuvõtlik statistika ja ülevaade kaubanduse arengu kohta Gruusiaga.

4.   Euroopa Parlament võib ühe kuu jooksul alates komisjoni aruande esitamisest kutsuda komisjoni oma vastutava parlamendikomisjoni erakorralisele koosolekule tutvustama ja selgitama määruse rakendamisega seotud küsimusi.

5.   Komisjon avalikustab aruande hiljemalt kolm kuud pärast selle esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. märts 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

J. A. HENNIS-PLASSCHAERT


(1)  Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 29. veebruari 2016. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsus 2014/494/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 261, 30.8.2014, lk 4).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprill 2014. aasta määrus (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009 (ELT L 150, 20.5.2014, lk 1).


Parandused

23.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/65


Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määruse (EL) nr 168/2013 (kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 60, 2. märts 2013 )

1.

Leheküljel 53 põhjenduses 12

asendatakse:

„keskkonnaalased nõuded“

järgmisega:

„keskkonnamõju nõuded“.

2.

Leheküljel 53 põhjenduses 15

asendatakse:

„ohutuse ja keskkonnakaitse erinõuded“

järgmisega:

„ohutuse ja keskkonnamõju erinõuded“.

3.

Leheküljel 58 artikli 3 punktis 38

asendatakse:

„keskkonnamõju“

järgmisega:

„keskkonnamõju nõuete“.

4.

Leheküljel 63 artikli 4 lõike 3 punktis b

asendatakse:

„keskkonnakaitse ja kasutusohutuse nõuete“

järgmisega:

„keskkonnamõju ja kasutusohutuse nõuete“.

5.

Leheküljel 63 artikli 4 lõikes 5

asendatakse:

„keskkonnakatse menetlused“

järgmisega:

„keskkonnamõju katse menetlused“.

6.

Leheküljel 68 artikli 21 lõikes 5

asendatakse:

„on osutatud II lisa C osa punktis 11“

järgmisega:

„on osutatud II lisa C1 osa punktis 11“.

7.

Leheküljel 69 artikli 22 lõikes 6

asendatakse:

„II lisa B osa punktis 17“

järgmisega:

„II lisa B osa punktis 18“.

8.

Leheküljel 69 artikli 23 lõike 3 punktides a ja b

asendatakse:

„keskkonnaalased piirväärtused;“

järgmisega:

„keskkonnamõju katse piirväärtused;“.

9.

Leheküljel 69 artikli 23 lõike 3 punkt c:

asendatakse:

„c)

vastupidavuse matemaatiline arvutamine:

heidete iga koostisosa puhul peab VII lisa B osas sätestatud halvendusteguri korrutis katsetulemusega, mis saadi keskkonnakatse tegemisel sõidukiga, mis on läbinud pärast esmakordset käivitamist üle 100 km, olema madalam kui VI lisa A osas esitatud keskkonnaalane piirväärtus.“

järgmisega:

„c)

vastupidavuse matemaatiline arvutamine:

heidete iga koostisosa puhul peab VII lisa B osas sätestatud halvendusteguri korrutis katsetulemusega, mis saadi keskkonnamõju katse tegemisel sõidukiga, mis on läbinud pärast esmakordset käivitamist üle 100 km, olema madalam kui VI lisa A osas esitatud keskkonnamõju katse piirväärtus.“

10.

Leheküljel 70 artikli 23 lõike 4 teises lõigus

asendatakse:

„keskkonnanõuded“

järgmisega:

„keskkonnamõju nõuded“.

11.

Leheküljel 70 artikli 23 lõikes 9

asendatakse:

„keskkonnanõuetele“

järgmisega:

„keskkonnamõju nõuetele“.

12.

Leheküljel 70 artikli 23 lõikes 12

asendatakse:

„keskkonnanõudeid“

järgmisega:

„keskkonnamõju nõudeid“.

13.

Leheküljel 70 artikli 24 pealkirjas

asendatakse:

„keskkonnaalased lisanõuded“

järgmisega:

„keskkonnamõju lisanõuded“.

14.

Leheküljel 90 artikli 74 punktis i

asendatakse:

„i)

II lisa B ja C osa“

järgmisega:

„i)

II lisa B ja C1 osa“.

15.

Lehekülgedel 93 ja 113 V lisa A osa pealkiri:

asendatakse:

„Keskkonnakatsed ja -nõuded“

järgmisega:

„Keskkonnamõju katsed ja nõuded“.

16.

Leheküljel 105 II lisa C osa tabelis

asendatakse:

„C

SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI- JA ÜLDISE TÜÜBIKINNITUSE NÕUDED“

järgmisega:

„C1

SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI- JA ÜLDISE TÜÜBIKINNITUSE NÕUDED“.

17.

Leheküljel 111 IV lisa tabeli veeru „Kirjeldus“ ridades, mis vastavad punktidele 3, 3.1 ja 3.2

asendatakse:

„II lisa C osas (3)

järgmisega:

„II lisa C1 osas (3)“.

18.

Leheküljel 113 V lisa A osa sissejuhatuses

asendatakse:

„keskkonnaalastele nõuetele“

järgmisega:

„keskkonnamõju nõuetele“.

19.

Lehekülgedel 114 ja 115 V lisa B osa tabeli

a)

alapealkirja „Ottomootoriga sõidukid, sh hübriidsõidukid“ all

asendatakse: „Ühekütuselised (20)

järgmisega: „Ühekütuselised“;

b)

alapealkirja „Ühekütuselised (20)

asendatakse: „Bensiin (E5) (21)

järgmisega: „Bensiin (E5)“.

20.

Leheküljel 115 V lisa B osa tabeli

a)

alapealkirja „Elektrisõiduk või suruõhumootoriga sõiduk“ all viimases reas

asendatakse: „Ei/jah suruõhumootori puhul“

järgmisega: „Ei (20)/jah suruõhumootori puhul“;

b)

alapealkirja „Vesinikkütuseelemendiga sõiduk“ all viimases reas

asendatakse: „Ei“

järgmisega: „Ei(20)“.

21.

Leheküljel 121 V lisa D osa tabeli

a)

rea, mis vastab sõiduki kategooria L1e-A-le, veerus „Euro 4 müratase (14) (dB(A))“

asendatakse: „63(14)

järgmisega: „63“;

b)

ridade, mis vastavad sõiduki kategooriatele L4e, veeru „Euro 4 katsemenetlus (16)“ alla lisatakse järgnev:

„Delegeeritud õigusakt/ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 9“;

c)

ridade, mis vastavad sõiduki kategooriatele L4e, veeru „Euro 5 katsemenetlus“ alla lisatakse järgnev:

„ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 9“;

d)

ridade, mis vastavad sõiduki kategooriatele L6e-A, veergudes „Euro 4 katsemenetlus (16)“ ja „Euro 5 katsemenetlus“

asendatakse: „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 63“

järgmisega: „ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 9“.

22.

Leheküljel 123 VIII lisa pealkiri:

asendatakse:

„Rangemad kasutusohutust käsitlevad nõuded“

järgmisega:

„Rangemad kasutusohutust käsitlevad nõuded(21)“.