12.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/1

(1)

14. mail 2015 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „alusmäärus”) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) ja Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa”) (edaspidi üheskoos „asjaomased riigid”) pärit rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstoodetega, mis on igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata ning muu töötluseta peale külmvaltsimise (edaspidi „külmvaltsitud lehtterastooted”). Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade”) Euroopa Liidu Teatajas  (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 1. aprillil 2015 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer” või „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Lähtudes kaebuse esitaja taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, avaldas komisjon 12. detsembril 2015 rakendusmääruse (EL) 2015/2325, (3) millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes registreerimisnõue (edaspidi „registreerimismäärus”) alates 13. detsembrist 2015.

(4)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et impordi registreerimise taotlus ei olnud põhjendatud, sest alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohased tingimused ei olnud täidetud. Nende väitel ei olnud täidetud tollimaksu tagasiulatuva sissenõudmise tingimused, sest taotlus põhineks meelevaldselt valitud ajavahemikel, selles ei oleks arvesse võetud impordi tsüklilisust ning see ei oleks ei seoses impordi registreerimise ega meetmete tagasiulatava kohaldamisega liidu huvides. Otsuse tegemise ajal oli komisjonil aga piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, mis põhjendasid impordi registreerimise vajadust: asjaomastest riikidest pärit import ja selle turuosa olid järsult suurenenud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid endast teada andma, et uurimises osaleda. Peale selle teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina RV ja Venemaa ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, kauplejatele ning asjaga teadaolevalt seotud ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid üles osalema.

(6)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(7)

Komisjon teavitas uurimise algatamisest ka Brasiilia, Kanada, India, Jaapani, Lõuna-Korea, Taiwani, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriikide tootjaid ning kutsus neid üles uurimises osalema. Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et on esialgu valinud Kanada kolmandaks turumajanduslikuks riigiks (edaspidi „võrdlusriik”) alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses.

(8)

Komisjon teatas algatamisteates, et võib kasutada huvitatud isikute väljavõttelist uuringut kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(9)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi suurima tüüpilise tootmis- ja müügimahu alusel, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust. See esialgne valim koosnes viiest liidu tootjast viies eri liikmesriigis, kelle toodang moodustas üle 35 % liidu külmvaltsitud lehtterastoodete toodangust. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(10)

Eurofer esitas märkusi ja tegi mitmel põhjusel ettepaneku kavandatud valimit muuta. Pärast nende märkuste analüüsimist jõudis komisjon aga järeldusele, et valimi muutmine Euroferi kavandatud viisil ei parandaks selle üldist representatiivsust. Seepärast kinnitas komisjon valimi ning selle kohta ei esitatud täiendavaid märkusi.

(11)

Komisjon palus sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim.

(12)

Kolmteist importijat esitasid nõutud teabe ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Neist neli kaasati valimisse, kuid vaid üks nende hulgast vastas importijate küsimustikule. Selleks et järelduste aluseks oleks suurem arv sõltumatuid importijaid, võttis komisjon ühendust ülejäänud sõltumatute importijatega, kes olid endast valimi moodustamisel teada andnud, kuid ükski neist ei kinnitanud oma soovi täita importijate küsimustik.

(13)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada sellise vajaduse korral vastavalt Hiina RV ja Venemaa puhul valim, palus komisjon kõikidel Hiina RV ja Venemaa eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures ja Venemaa Föderatsiooni alalisel esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(14)

Kümme Hiina RV ja kolm Venemaa eksportivate tootjate kontserni esitasid küsitud teabe ja nõustusid enda kaasamisega vastavalt Hiina RV ja Venemaa valimisse. Hiina RV puhul moodustas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 valimi kahest äriühingute kontsernist, lähtudes suurimast tüüpilisest ekspordimahust liitu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõikide teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina RV ametiasutustega. Pärast ühelt eksportivalt tootjalt saadud märkustega tutvumist kinnitas komisjon kavandatud valimi.

(15)

Arvestades Venemaa eksportivate tootjate piiratud arvu, otsustas komisjon Venemaa puhul valimit mitte moodustada, vaid uurida kõiki kolme asjaomast äriühingute kontserni. Sellest teavitati kõnealuseid äriühinguid ja Venemaa ametiasutusi.

(16)

Kuus Hiina RV eksportivate tootjate kontserni teatasid, et nad soovivad taotleda individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel. Ükski neist ei vastanud aga küsimustikule ja seega ei olnud võimalik individuaalset kontrollimist kaaluda.

(17)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile asjaga teadaolevalt seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes endast algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid. Küsimustikule esitasid vastuse viis liidu tootjat, kolm kasutajat, seotud terasetöötlemiskeskuste kontsern, üks asjaomaste riikide eksportivate tootjatega mitteseotud terasetöötlemiskeskus, kolm Venemaa eksportivat tootjat, kaks Hiina RV eksportivate tootjate kontserni ja üks võrdlusriigi tootja.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute/ühenduste valdustesse:

(19)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „uurimisperiood”).

(20)

Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(21)

Vaatlusalune toode on Hiina RVst ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7209 15 00, 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99, ex 7209 25 00, 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80, ex 7211 29 00, 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla.

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

(22)

Külmvaltsitud lehtterastooteid toodetakse kuumvaltsitud lehtterase rullidest. Külmvaltsimise protsessi määratletakse eelnevalt kuumvaltsitud ja peitsitud lehtede või ribade läbilaskmisena külmvaltspingist, st allpool metalli pehmenemistemperatuuri. Külmvaltsitud lehtterastooteid toodetakse konkreetsete tootespetsifikatsioonide või lõppkasutaja patenditud spetsifikatsioonide täitmiseks. Selliseid tooteid võidakse tarnida mitmes vormis: rullidena (õlitatud või mitte), mõõtulõigatult (lehtedena) või kitsaste ribadena. Külmvaltsitud lehtterastooted on tööstuslik sisend, mida lõpptarbijad ostavad mitmesugustel kasutusotstarvetel, peamiselt töötlevas tööstuses (üldtööstus, pakendamine, autotööstus jne), aga ka ehituses.

(23)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

(24)

Seepärast tegi komisjon esialgse otsuse, et kõnealused tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määrab komisjon normaalväärtuse kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõigetega 1–6 nende Hiina RV eksportivate tootjate puhul, kes vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumidele ja kellele saab seega võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(26)

Et teha kindlaks, kas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid on täidetud, kogus komisjon vajalikku teavet, paludes eksportivatel tootjatel täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm. Ükski neist ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist.

(27)

Eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. Selleks oli vaja valida võrdlusriik.

(28)

Komisjon teatas algatamisteates, et oli sobivaks võrdlusriigiks esialgu valinud Kanada, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Üks eksportiv tootja ning Hiina raua- ja teraseliit (China Iron and Steel Association – CISA) ei olnud Kanada valimisega nõus ja väitsid, et asjakohane valik oleks Venemaa.

(29)

Venemaa olukorda uuriti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, kus on sätestatud, et: „vajaduse korral kasutatakse sama uurimise aluseks olevat kolmandat turumajanduslikku riiki”. Komisjon leiab aga, et Venemaa ei ole asjakohane võrdlusriik kahel põhjusel.

(30)

Järgnevalt uuris komisjon, kas asjakohase võrdlusriigina saaks kasutada mõnda muud kolmandat turumajanduslikku riiki, kus toodetakse samasugust toodet. Lisaks algatamisteates nimetatud Indiale, Lõuna-Koreale ja Ukrainale võttis komisjon ühendust Brasiilia, Jaapani, Taiwani, Türgi ja Ameerika Ühendriikide tootjatega. Saadud teabe ja oma uurimistegevuse põhjal palus komisjon esitada teavet 35-l samasuguse toote teadaoleval ja potentsiaalsel tootjal nendes riikides. Ükski neist ei vastanud võrdlusriigi tootjate küsimustikule. Peale selle võttis komisjon ühendust kolme Kanada tootjaga. Võrdlusriigi tootjate küsimustikule vastas neist vaid üks.

(31)

Kogutud ja kontrollitud teabe põhjal tundub Kanada olevat asjakohane võrdlusriik järgmistel põhjustel.

(32)

Üks eksportiv tootja ning Hiina raua- ja teraseliit (CISA) väitsid, et Kanada ei ole sobilik valik järgmistel põhjustel.

(33)

Seoses nende väidetega märgib komisjon järgmist.

(34)

Seega järeldas komisjon selles etapis, et Kanada on alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt asjakohane võrdlusriik.

(35)

Võrdlusriigis koostööd tegevalt tootjalt saadud teavet kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtuse määramiseks nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(36)

Kõigepealt uuris komisjon, kas võrdlusriigis koostööd tegeva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % iga valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja vaatlusaluse toote ekspordimüügist liitu. Selle põhjal oli koostööd tegeva tootja samasuguse toote kogumüük võrdlusriigi siseturul tüüpiline.

(37)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(38)

Järgnevalt uuris komisjon, kas iga tooteliigi puhul, mis oli identne või võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, oli võrdlusriigi tootja müük oma siseturul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust. Komisjon tegi mõlema Hiina eksportivate tootjate kontserni puhul kindlaks, et enamiku tooteliikide müük siseturul oli tüüpiline.

(39)

Järgmiseks määras komisjon kindlaks, kui suur osa iga tooteliigi müügist sõltumatutele klientidele siseturul oli uurimisperioodil kasumlik, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(40)

Normaalväärtuse alus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(41)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(42)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(43)

Komisjoni analüüs omamaise müügi kohta näitas, et enamiku eksporditavate tooteliikide puhul oli üle 80 % kogu omamaisest müügist kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati nende tooteliikide puhul normaalväärtus uurimisperioodil toimunud omamaise kogumüügi kaalutud keskmise hinnana.

(44)

Kui võrdlusriigi tootja ei müünud teatavat tooteliiki siseturul tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(45)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, liideti normaalväärtuse arvutamiseks nende tooteliikide puhul siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus kantud keskmistele müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile koostööd tegeva võrdlusriigi tootja samasuguse toote keskmised tootmiskulud uurimisperioodil.

(46)

Üks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsern eksportis liitu nii otse sõltumatutele klientidele kui ka seotud importijate kaudu.

(47)

Kui eksportivate tootjate kontsernid eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, siis oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(48)

Kui eksportivate tootjate kontsern eksportis vaatlusalust toodet liitu importijana tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks selle hinna alusel, millega imporditud toode liidus esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(49)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(50)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandused tehti transpordiga seotud kulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, kaudsete maksude, komisjonitasude ning krediidi- ja pangakulude põhjal.

(51)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(52)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised.

Tabel 1

Hiina RV dumpingumarginaalid

(53)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide marginaalide põhjal.

(54)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 56,9 %.

(55)

Kõikide teiste Hiina RV eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht suhtarvuna Eurostati impordistatistika kohaselt asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust.

(56)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 87 % liitu suunatud koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata dumpingu jääkmarginaali valimisse kaasatud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaali tasemel.

(57)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 2

Hiina RV dumpingumarginaalid

(58)

Komisjon uuris kolme Venemaa eksportivat tootjat, kelle eksport moodustas uurimisperioodil peaaegu kogu Venemaalt liitu suunatud ekspordi. Nagu allpool täpsustatud, kerkis mitu probleemi, millest tulenevalt komisjon kaalus esialgu neist kahe puhul alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

(59)

Ühe eksportiva tootja puhul kohandas komisjon küsimustikule esitatud vastuses märgitud tootmiskulusid, nagu on täpsustatud põhjenduses 76.

(60)

Teise eksportiva tootja puhul ilmnes kohapealse kontrolli käigus, et kõnealune äriühing ei olnud teatanud komisjonile kogu oma vaatlusaluse toote tootmismahtu ja tootmisvõimsust. Samuti avastas komisjon kohapeal, et äriühing ei olnud esitanud kogu teavet oma vaatlusaluse toote tootmisel ja müümisel kasutatava toodete kodeerimise süsteemi kohta, mistõttu komisjonil ei olnud võimalik siduda iga tooteliigi müüki käsitlevat teavet iga tooteliigi tootmist käsitleva teabega. Peale selle leidis komisjon, et kohapealse kontrolli ajal puudus äriühingul hõlpsalt kättesaadav teave selle kohta, millised olid tooteliigiti müüdud kogused või tootmisharusiseselt edasises tootmises kasutatud kogused. See teave oleks võimaldanud komisjonil kohapeal kontrollida tootmisharusisese kasutamise mahaarvamist teatatud tootmise kogukuludest, mis oli äriühingu sõnade kohaselt vajalik selleks, et teha kindlaks vaatlusaluse toote teatatud müüdud koguse tootmiskulud. Äriühing esitas alles pärast komisjoni kontrollkäiku tootmise, müügi ja tootmisharusisese kasutamise kooskõlastavaks võrdlemiseks vajaliku teabe, mida kontrolli ajal küsiti. Komisjon analüüsis seda uut teavet, võrreldes pärast kontrollkäiku teatatud vaatlusaluse toote toodetud koguste varusid müüdud või muudeks toodeteks töötlemiseks ümber suunatud koguste varudega. Selline varude võrdlemine näitas, et äriühing oli teatanud üldiselt suuremast müüdud kogusest kui tootmine füüsiliselt võimaldas, võttes arvesse äriühingu teatatud varude erinevusi, kasutuselt kõrvaldatud kaupu ja jäätmeid.

(61)

Komisjon leidis, et eespool põhjenduses 60 täpsustatud põhjustel ei võimaldanud teave, mille äriühing oli nii enne kui ka pärast kohapealset kontrollkäiku esitanud, kinnitada kõnealuse eksportiva tootja esitatud vaatlusaluse toote müügimahte ja kulusid käsitleva teabe täpsust ja usaldusväärsust. Komisjon järeldas, et eksportiv tootja ei teinud koostööd, jättes esitamata teabe, mida komisjon oli vaatlusaluse toote müügimahu ja tootmiskulude hindamiseks ja kontrollimiseks palunud. Sellest tulenevalt ei suutnud komisjon ekspordihinda ja normaalväärtust usaldusväärselt kindlaks teha. Veelgi enam, kuna ebausaldusväärne oli kogu andmekogum, mille asjaomane eksportiv tootja oli eri etappidel esitanud, ei olnud komisjonil võimalik tugineda konkreetsetele andmete alamrühmadele, mis olid esitatud dumpingumarginaali erinevate elementide kohta. Seepärast pidi komisjon määrama kõnealuse eksportiva tootja dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal ning jätma tähelepanuta eksportiva tootja esitatud teabe, sest tal ei olnud võimalik teha täpseid ja põhjendatud järeldusi ning kuna teave ei olnud kontrollitav.

(62)

Komisjon teavitas asjaomast eksportivat tootjat 30. oktoobril 2015 põhjendustes 60 ja 61 täpsustatud põhjustest, millest tulenevalt ta leidis, et äriühing ei olnud esitanud alusmääruses sätestatud tähtaegade jooksul vajalikku teavet vaatlusaluse toote ekspordihindade ja tootmiskulude kohta, ning sellest, et kõnealuse äriühingu puhul kavatses ta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kasutada võimaliku dumpingu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte.

(63)

13. novembril 2015 esitas äriühing märkused komisjoni kavatsuse kohta kasutada kättesaadavaid fakte ja märkis, et andis oma parima uurimises koostöö tegemiseks. Äriühing väitis, et oli esitanud kogu teabe, mis võimaldaks komisjonil teha täpseid ja põhjendatud järeldusi, kuid temalt ei saa paluda sellise teabe esitamist, mis tekitaks talle seoses uurimisega põhjendamatu ja liigse koormuse. Lisaks taotles äriühing enne mis tahes ajutise tollimaksu kehtestamist erakorralist teist kontrollkäiku.

(64)

Komisjon uuris äriühingu märkusi ja järeldas, et nendes märkustes ei esitatud mingeid uusi, ent kontrollitavaid elemente, mis võiksid muuta tema kavatsust kasutada uurimise selles etapis asjaomase äriühingu võimaliku dumpingu kindlaksmääramiseks kättesaadavaid fakte. Ühtlasi leiab komisjon, et ei ole tekitanud äriühingule mingit põhjendamatut koormust, nõudes tema tootmis- ja müügiandmete kooskõlastavat võrdlemist, mis on vajalik selliste vaatlusalust toodet käsitlevate andmete kontrollimiseks. Peale selle leiab komisjon, et võttes arvesse äriühingu enda poolt esitatud teabes juba kindlakstehtud puudujääke, ei oleks teine kohapealne kontrollkäik mõistlik. Seega tegi komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 asjaomase äriühingu dumpingumarginaali esialgselt kindlaks kättesaadavate faktide põhjal.

(65)

Kõigepealt uuris komisjon, kas mõlema eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote ekspordimüügist liitu. Selle põhjal oli mõlema eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(66)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(67)

Järgnevalt uuris komisjon, kas iga tooteliigi puhul, mis oli identne või võrreldav liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga, oli mõlema eksportiva tootja müük siseturul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(68)

Järgmiseks määras komisjon kindlaks, kui suur osa iga tooteliigi müügist sõltumatutele klientidele siseturul oli uurimisperioodil kasumlik, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(69)

Normaalväärtuse alus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(70)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(71)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliikide kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(72)

Omamaise müügi analüüs näitas, et mõne tooteliigi puhul oli osa omamaist müüki kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Seega arvutati normaalväärtus uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmise hinnana, kui eespool põhjenduses 69 esitatud tingimused olid täidetud, või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena, kui need tingimused ei olnud täidetud. Kui samasuguse toote teatud liikide müüki ei toimunud või see oli ebapiisav või kui samasuguse toote müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(73)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti kahe eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil:

(74)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(75)

Kõik eksportivad tootjad näitasid oma raamatupidamisaruannetes olulisi kahjusid, mis tulenesid muus vääringus kui Vene rublas toimunud tehingute teisendamisest tingitud välisvaluuta vahetuskursi erinevustest. Komisjon leidis, et need on osa äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest, ning võttis neid arvesse normaalväärtuse arvutamisel.

(76)

Kohapealsete kontrollide järeldusi arvesse võttes kohandas komisjon ühe eksportiva tootja tootmiskulusid. Komisjon leidis, et kõnealune eksportiv tootja ei olnud oma teatatud kuludes nõuetekohaselt ja täpselt kajastanud tegelikke materjalikulusid ning seotud ostukulusid. Komisjon ei suutnud võrrelda teatava ostetud tooraine koguseid, väärtusi ja seotud kulusid äriühingu raamatupidamisaruannetega, sest äriühing ei olnud teatanud nendest kuludest tooraine ostude loetelus, mille ta esitas komisjonile oma vastustes küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale. Ühtlasi avastas komisjon, et kõnealune äriühing ei teatanud tooraine ostudest (puudustele viitavale kirjale esitatud vastustes muudetud kujul) küsimustikus nõutud vormis, millest tulenevalt ei olnud komisjonil võimalik kontrollida varude muutusi ja materjali tarbimist uurimisperioodil. Peale selle on komisjonil kohapealse kontrolli käigus kogutud tõendeid, mis näitavad, et äriühingu raamatupidamisaruannetes kajastatud tootmiskulud erinevad tootmiskuludest, mis esitati samade raamatupidamisaruannete kohta automaatses kulude jaotamise moodulis, mida kasutati kulude jaotamiseks eri toodete vahel.

(77)

Komisjon teavitas asjaomast eksportivat tootjat 30. oktoobril 2015 põhjenduses 76 täpsustatud põhjustest, millest tulenevalt ta leidis, et äriühing ei olnud esitanud alusmääruses sätestatud tähtaegade jooksul vajalikku teavet vaatlusaluse toote tootmiskulude kohta, ning sellest, et kõnealuse äriühingu puhul kavatses ta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kasutada normaalväärtuse määramiseks kättesaadavaid fakte.

(78)

13. novembril 2015 esitas eksportiv tootja märkused komisjoni kavatsuse kohta kasutada kättesaadavaid fakte ja esitas täiendavad selgitused oma pearaamatus kajastatud kulutuste ja kulude arvutamise aruandes kindlakstehtud kulude vaheliste erinevuste kohta. Peale selle tunnistas äriühing 13. novembril 2015 komisjoni kohapealse kontrolli käigus avastatud vastuolude esinemist seoses tooraine ostukuludega, kuid väitis, et suudab viivitamata kindlaks teha nende vastuolude põhjused, mille puhul ta leidis olevat tegemist tehnilise veaga.

(79)

Komisjon uuris äriühingu märkusi ja selgitusi ning leidis, et esitatud lisateabe täpsust ei saa enam kontrollida ega võrrelda äriühingu raamatupidamisaruannetega. Lisaks leidis komisjon, et kohapeal seoses tooraine ostukuludega avastatud vastuolude puhul ei ole tegemist tehnilise veaga, ning märkis, et äriühing ei ole vaidlustanud komisjoni järeldust, mille kohaselt äriühingu vastused küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale ei sisaldanud teavet tooraine ostmisega seotud kulude, toorainevarude ja tooraine tarbimise kohta. Komisjon järeldas, et äriühingu märkustes ja täiendavates selgitustes ei esitatud mingeid uusi, ent kontrollitavaid elemente, mis võiksid muuta tema kavatsust kasutada uurimise selles etapis normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kättesaadavaid fakte.

(80)

Ühtlasi avastas komisjon kohapealse kontrolli käigus, et äriühingu kontrolliosakonnalt kontrolli käigus saadud materjali tarbimise suhtarvud erinesid oluliselt nendest materjali tarbimise suhtarvudest, mille äriühing oli täpsustanud 24. septembril 2015 oma vastuses puudustele viitavale komisjoni kirjale. Komisjon palus kohapeal äriühingult selle vastuolu kohta teavet. Äriühing selgitas, et oma materjalidega seotud kulutuste esitamiseks ei kasutatud kontrolliosakonna koostatud materjali tarbimise suhtarve, vaid nende suhtarvude arvutamiseks jagati komisjonile esitatud materjalidega seotud kulutused müüdud kauba kuludega. Sel põhjusel leidis komisjon, et äriühingu esitatud materjali tarbimise suhtarvud ei võimaldanud komisjonil äriühingu materjalidega seotud kulutusi täpselt hinnata. Nagu eespool selgitatud, otsustas komisjon sellest tulenevalt kohandada äriühingu esitatud tootmiskulusid, et viia need kooskõlla kohapealse kontrolli käigus kogutud faktiliste tõenditega toorainekulude kohta.

(81)

Eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse, liidus importijana tegutsevate seotud äriühingute kaudu või Šveitsis asuvate seotud või sõltumatute kauplejate/importijate kaudu. Kõnealused Šveitsi seotud äriühingud, kes on Venemaa eksportivate tootjate omanduses, ostsid vaatlusalust toodet eksportivatelt tootjatelt ning müüsid seda edasi liitu ja teistesse riikidesse.

(82)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus, tehti ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikele 8 kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(83)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu seotud äriühingu kaudu, kes tegutseb importijana, tehti impordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Kooskõlas sama artikliga arvutati ekspordihind ka juhul, kui vaatlusaluseid tooteid ei müüdud edasi samal kujul nagu neid imporditi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(84)

Ühe eksportiva tootja kontrollimine näitas, et 20 % ekspordimüügist liitu toimus Šveitsis asuva sõltumatu kaupleja kaudu. Eksportiv tootja teatas sellisest müügist kui müügist sõltumatule isikule liidus, väites, et ta ei ole kõnealuse kauplejaga seotud. Kauba sihtkoha tõendamiseks kasutati ekspordi tollideklaratsioone. Kuigi eksportiva tootja ja kaupleja vahelistes lepingutes on kokku lepitud, et müük toimub eurodes või USA dollarites, teatas eksportiv tootja sellest müügist Vene rublades ja vastavad arved olid Vene rublades. Komisjon jätkab selle küsimuse uurimist, pöörates tähelepanu eelkõige sellele, kas müük toimus tegelikult sõltumatule ostjale liidus tarbimiseks ja kas andmed esitati asjakohases vääringus. Komisjon võttis seda müüki ekspordihinna arvutamisel esialgselt arvesse.

(85)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(86)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(87)

Ekspordihindade puhul tehti kohandused transpordiga seotud kulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, impordimaksude, komisjonitasude ning krediidi- ja pangakulude põhjal. Omamaiste hindade puhul tehti kohandused omamaise transpordi, pakkimise, krediidi ja käitluse ning komisjonitasude kulude põhjal.

(88)

Välisvaluutat hõlmavate hindade võrdlemiseks kasutas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohaselt vahetuskurssi, mis kehtis ostutellimuse või müügilepingu kuupäeval, mis kajastab olulisi müügitingimusi asjakohasemalt kui arve kuupäev, sest hinnaläbirääkimised, mille tulemusel hind kindlaks määrati, toimusid enne ostutellimuse või müügilepingu kuupäeva. Vastav arve väljastati pärast toote väljasaatmist, mis üldiselt toimus üks või kaks kuud hiljem.

(89)

Komisjon võrdles samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(90)

Põhjendustes 60–64 osutatud eksportiva tootja esialgse dumpingumarginaali määramiseks kasutas komisjon kättesaadava faktina kõige rohkem eksporditud tooteliigi dumpingumarginaali taset, mis leiti olevat veidi suurem ühe teise eksportiva tootja üldisest dumpingumarginaalist. Komisjon tugines sobiliku eksportiva tootja valimisel siseturul toimuva müügi ja liitu eksporditavate mahtude paremale võrreldavusele, geograafilisele lähedusele, põhiliste toorainesisendite struktuurile ja teatatud tootmisvõimsuse rakendamisele. Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised.

Tabel 3

Venemaa dumpingumarginaalid

(91)

Kõikide teiste Venemaa eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(92)

Nagu on täpsustatud põhjenduses 58, moodustas uuritavate äriühingute eksport peaaegu kogu Venemaalt liitu suunatud ekspordi. Selle põhjal otsustas komisjon teha kõikide teiste äriühingute dumpingumarginaali kindlaks suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaali alusel.

(93)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 4

Venemaa dumpingumarginaalid

(94)

Representatiivsuse hindamisel esitasid liidus tootmis- ja müügiandmeid 13 äriühingut, kes teatasid, et nad tootsid uurimisperioodi jooksul samasugust toodet. Kaebuse esitajalt saadud teabe põhjal on liidus veel 15 samasuguse toote tootjat.

(95)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 37 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, nagu kaebuse esitajalt ja kõikidelt teadaolevatelt liidu tootjatelt saadud teave.

(96)

Alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses käsitatakse liidu tootmisharuna liidu tootjaid, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu ning keda edaspidi nimetatakse „liidu tootmisharuks” alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(97)

Koostööd tegevate liidu tootjate toodang moodustab 89 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(98)

Liidu tootjate ärimudelid ja nende vertikaalse integratsiooni tase on erinevad. Nn ümbervaltsijad, kes peavad hankima oma lähtematerjali teistelt tootjatelt, moodustavad neist vaid väikese osa.

(99)

Nagu on märgitud põhjenduses 21, kuuluvad külmvaltsitud lehtterastooted mitme CN-koodi, sealhulgas teatavate ex-koodide alla. Selleks et liidu tarbimist mitte alahinnata ning võttes arvesse selliste koodide ilmselt tähtsusetut mõju kogutarbimisele, on ex CN-koodide alla kuuluvad impordimahud liidu tarbimise arvutamisel täielikult arvesse võetud.

(100)

Kuna liidu tootmisharu on enamjaolt vertikaalselt integreeritud ja külmvaltsitud lehtterastooteid käsitatakse esmase materjalina mitmesuguste lisaväärtusega järgmise etapi toodete tootmisel, analüüsiti eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabal turul.

(101)

Tootmisharusisese ja vabal turul toimuva tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele ja seepärast ei ole need usaldusväärsed. Vabale turule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad on vabaturuhinnad.

(102)

Et anda liidu tootmisharust võimalikult terviklik ülevaade, hankis komisjon andmeid kogu külmvaltsitud lehtterastoodetega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang on suunatud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabale turule. Komisjon leidis, et ligikaudu 82 % liidu tootjate kogutoodangust on ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks.

(103)

Tootmisharusisese tarbimise kindlakstegemisel liidus võttis komisjon aluseks kõigi teadaolevate liidu tootjate tootmisharusisese kasutamise ja tootmisharusisese müügi liidu turul. Selle põhjal muutus tootmisharusisene tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 5

Tootmisharusisene tarbimine (tonnides)

(104)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisharusisene tarbimine liidus ligikaudu 4 %. Kõnealune suurenemine on peamiselt tingitud tootmisharusiseste turgude, nagu autotööstuse kasvust.

(105)

Liidu vabal turul toimuva tarbimise kindlakstegemisel võttis komisjon aluseks a) kõikide teadaolevate liidu tootjate müügi liidu turul ja b) impordi liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele, võttes seega arvesse ka asjaomastes riikides koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid. Selle põhjal muutus vabal turul tarbimine liidus järgmiselt.

Tabel 6

Tarbimine vabal turul (tonnides)

(106)

Vaatlusalusel perioodil vähenes vabal turul tarbimine liidus ligikaudu 9 %. See langus on peamiselt tingitud järgtööstuse aeglasest majanduslikust taastumisest või selle puudumisest.

(107)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote importi tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(108)

Hiina RVst ja Venemaalt pärit impordi kindlakstehtud dumpingumarginaalid on kokkuvõtlikult esitatud eespool põhjendustes 57 ja 93. Kõik kõnealused marginaalid ületavad kaugelt alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumkünnist.

(109)

Kummastki asjaomasest riigist pärit import ei olnud tähtsusetu alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. Uurimisperioodil oli Hiina RV ja Venemaa turuosa Euroopa Liidus vastavalt 10,3 % ja 9,8 %.

(110)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja samasuguse toote konkurentsitingimused olid samuti sarnased. Tegelikult konkureerisid imporditud tooted omavahel ja liidus toodetud vaatlusaluse tootega, sest neid müüdi sarnastele lõpptarbijate rühmadele.

(111)

Vastupidiselt ühe huvitatud isiku väidetele olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused seega täidetud ning asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(112)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabal turul, nagu on esitatud eespool tabelis 6.

(113)

Asjaomaste riikide import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 7

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(114)

Eespool toodud tabelist selgub, et absoluutarvudes on asjaomastest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud. Sellega paralleelselt kasvas liitu suunatud dumpinguhinnaga impordi kogu turuosa vaatlusalusel perioodil kokku 5,8 protsendipunkti.

(115)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 8

Impordihinnad (eurot/tonn)

(116)

Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad langesid uurimisperioodil 624 eurolt tonni eest 2011. aastal 497 euroni tonni eest. Vaatlusalusel perioodil oli dumpinguhinnaga impordi keskmise ühikuhinna langus ligikaudu 20 %.

(117)

Komisjon hindas hinna allalöömist uurimisperioodil, võrreldes:

(118)

Samal kaubandustasandil toimunud tehingute hindu võrreldi tooteliigiti, tehes vajaduse korral nõuetekohaseid kohandusi, ning pärast hinnavähendite ja allahindluste mahaarvamist. Võrdluse tulemust väljendati protsendina liidu tootjate käibest uurimisperioodil.

(119)

Eespool kirjeldatu põhjal leiti, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hindu Hiina RV ja Venemaa puhul alla vastavalt 8,1 % ja 14,4 %.

(120)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

(121)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, varud, kasv, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaalide suurusjärk) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines kaebuse esitaja esitatud teabel, mida võrreldi liidu tootjate esitatud andmete ja kättesaadava ametliku statistikaga (Eurostat).

(122)

Mikromajanduslikke näitajaid (müügihind, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, töötasud ja tootmiskulud) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil. Hinnang põhines nende esitatud teabel, mida nõuetekohaselt kontrolliti.

(123)

Teatavate liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajate puhul uuris komisjon vaba ja tootmisharusisest turgu käsitlevaid andmeid eraldi ning tegi nende võrdleva analüüsi. Kõnealused näitajad on müük ja turuosa, ühikuhind, ühikukulu ja kasumlikkus. Teiste majandusnäitajate uurimisel on aga mõttekas tugineda kogu tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharu poolsele tarbimisele tootmisharusisesel turul, sest need sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on suunatud tootmisharusisesele turule või seda müüakse vabal turul. Need näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, tööhõive, tootlikkus, varud ja tööjõukulud. Nende näitajate puhul on kogu liidu tootmisharu analüüs põhjendatud, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharule tekitatud kahjust, sest kõnealuseid andmeid ei saa tootmisharusisesel ja vabal turul toimuva müügi vahel eristada.

(124)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(125)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu tootmismaht 1 %. Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta näitavad tehnilist võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tööstusharu poolt standardiks loetavad kohandamised seadistamisele kulunud aja, hoolduse ja teiste tavapäraste tööseisakute suhtes. Selle põhjal vähenes tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil 3 %, sest liidu tootmisharu püüdis anda oma panuse üleilmsesse liigse tootmisvõimsuse vähendamisse.

(126)

Suurem tootmisvõimsuse rakendamine tulenes tootmismahu teatavast kasvust, mis oli tingitud peamiselt tootmisharusisese tarbimise suurenemisest ja tootmisvõimsuse vähendamisest.

(127)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabal turul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Müügimaht ja turuosa (vaba turg)

(128)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul kahanes vaatlusalusel perioodil 14 %: ligikaudu 5,9 miljonilt tonnilt 2011. aastal 5 miljonile tonnile uurimisperioodil.

(129)

Liidu tootmisharu turuosa kahanes vaatlusalusel perioodil 74,8 %-lt 70,8 %-le. Liidu tootmisharu müügimahu kahanemine ületas oluliselt tarbimise kahanemist liidu vabal turul. Lisaks oli liidu tootmisharu sunnitud vaatlusaluse impordi pideva hinnasurve tõttu müügihindu alandama, et hoida ära oma turuosa veelgi suurem kahanemine.

(130)

Tootmisharusisesel turul muutusid maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Tootmisharusisene maht ja turuosa

(131)

Liidu tootmisharu sisene maht (mis hõlmab tootmisharusisest kasutamist ja müüki) liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %: ligikaudu 29,1 miljonilt tonnilt 2011. aastal 30,2 miljonile tonnile uurimisperioodil.

(132)

Liidu tootmisharu sisene turuosa väljendatuna protsendina kogutarbimisest (nii tootmisharusisesel kui ka vabal turul) suurenes seetõttu vaatlusalusel perioodil 79 %-lt 81 %-le.

(133)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Tööhõive ja tootlikkus

(134)

Liidu tootmisharu töötajate arvu vähendati vaatlusalusel perioodil oluliselt, et kahandada tootmiskulusid ja suurendada tõhusust, arvestades dumpinguhinnaga impordi pakutava konkurentsi tihenemist turul. Selle tulemusena vähenes tööjõud vaatlusalusel perioodil 10 % võrra. Võttes arvesse tootmismahu mõningat suurenemist vaatlusalusel perioodil (+ 1 %), suurenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus (mõõdetuna toodangus töötaja kohta aastas) seega palju rohkem, kui tegelik tootmine kahanes. See näitab liidu tootmisharu valmidust konkurentsivõime säilitamise nimel muutuvate turutingimustega kohaneda.

(135)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Varud

(136)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 15 %. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu tarbijate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka lõppvarude muutumise analüüsimine protsendina toodangust. Nagu eespool tabelist näha, püsis see näitaja suhteliselt muutumatult ligikaudu 3 % juures tootmismahust.

(137)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike kõrgete dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(138)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 9 %, samal ajal vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul 14 %. Liidu tootmisharu kaotas seega turuosa, erinevalt asjaomastest riikidest pärit impordist, mille turuosa vaatlusalusel perioodil suurenes.

(139)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Müügihinnad liidus

(140)

Eespool toodud tabel näitab ühiku müügihinna muutumist liidu vabal turul võrrelduna ühiku toomiskuluga. Keskmiselt on müügihinnad langenud vaatlusalusel perioodil rohkem (– 19 %) kui vastav tootmiskulu (– 16 %). Lisaks sellele on müügihinnad olnud vaatlusalusel perioodil keskmiselt madalamad kui ühiku tootmiskulu, välja arvatud 2011. aastal.

(141)

Turuosa kahanemise pidurdamiseks olid liidu tootjad sunnitud hindade langusspiraaliga kaasa minema ja müügihinda oluliselt langetama. Tootmiskulu kahanemist seletab samal ajal toorainehindade alanemine ja tööjõu vähendamisega saavutatud tootlikkuse suurenemine, mida on kirjeldatud eespool tabelis 12.

(142)

Tootmisharusiseseks tarbimiseks toodetud külmvaltsitud lehtterastoodete siirdehindadega tarnimisel edasiseks töötlemiseks kasutasid valimisse kuuluvad tootjad erinevaid hinnakujunduspõhimõtteid (kulu, „kulud pluss”, turuhind). Seetõttu ei saa tootmisharusisese kasutamise hinna muutumise kohta asjakohaseid järeldusi teha. Samuti ei analüüsitud tootmisharusisese mahu tootmiskulu.

(143)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Keskmine tööjõukulu täistööaja ekvivalendi kohta

(144)

Keskmine töötasu töötaja kohta tõusis vaatlusalusel perioodil 11 %, mis ületab veidi inflatsioonist tingitud üldist hinnatõusu ELis. Siinjuures tuleb aga arvesse võtta töötajate arvu märkimisväärset kärpimist, mida on kirjeldatud põhjenduses 134.

(145)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 16

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(146)

Liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks võttis komisjon liidu sõltumatutele tarbijatele toimunud samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokahjumi protsendina sellise müügi käibest.

(147)

Kasumlikkus vähenes vaatlusalusel perioodil väikeselt kasumilt 2011. aastal pideva kahjumini alates aastast 2012 (– 5,7 %) kuni uurimisperioodini (– 2,7 %). 2012. aasta suur kahjum on küll osaliselt seotud Euroopa võlakriisi ja sellele järgnenud majanduskriisiga, ent asjaomaste riikide suureneva impordi märkimisväärne hinna- ja mahusurve liidu tootmisharule ajavahemikus 2013. aastast uurimisperioodini ei lasknud liidu tootmisharul Euroopa majanduse aeglasest taastumisest osa saada.

(148)

Nagu eespool juba öeldud, ei saa teha asjakohaseid järeldusi tootmisharusisese kasutamise hinna muutumise kohta ega ka mitte tootmisharusisese kasutamise kasumlikkuse muutumise kohta, sest valimisse kaasatud ELi tootjad kasutavad tootmisharusiseste mahtude puhul väga erinevaid hinnakujunduspõhimõtteid (nt kulu, „kulud pluss”, turuhind).

(149)

Ühe huvitatud isiku teatel on oht, et täistsükliga terasetehased, mis on ELi tootmisharus tavalised, võimaldavad moonutada uurimise tarbeks üksiku tootmisüksuse kasumlikkuse andmeid. Komisjon kontrollis tootjate esitatud andmeid ja jäi lõpptulemusena saadud arvudega siiski rahule.

(150)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog järgis tõusvat suundumust (+ 37 %), mille peamine põhjus oli varude vähenemine.

(151)

Kuna investeeringutasuvus jäi läbivalt negatiivseks (ligikaudu – 3 %), vähendas liidu tootmisharu ajavahemikus 2011. aastast uurimisperioodini investeerimist 14 % võrra. Nagu võib näha investeeringute vähenemisest, mõjutas vaatlusalusel perioodil saadud kahjum kapitali kaasamise võimet.

(152)

Liidu tootmisharu tervikuna suutis tänu tootmisharusisese tarbimise tugevale kasvule vähesel määral tootmismahtu suurendada ja tootmisvõimsuse rakendamise taset parandada. Samuti võeti konkreetseid meetmeid tõhususe parandamiseks, vähendades tööjõudu ja tootmisvõimsust ning hoides tootmiskulusid kindlalt kontrolli all.

(153)

Hoolimata sellest, et liidu tootmisharu võttis vaatlusalusel perioodil kõnealuseid konkreetseid meetmeid oma üldise tulemuslikkuse parandamiseks, halvenes liidu tootmisharu olukord vabal turul vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt, kuna alates 2012. aastast hakkas kogunema kahjum. Müügimaht liidu vabal turul vähenes 14 % ning ühiku müügihind langes 19 %, samal ajal kui tootmiskulu vähenes ainult 16 %. Samuti kaotas liidu tootmisharu turuosa asjaomaste riikide impordile ning oli pidevalt negatiivse investeeringutasuvuse tõttu sunnitud investeerimist vähendama.

(154)

Venemaa ametiasutuste sõnul räägib väidetavale kahjule vastu see, et mõni kaebuse esitajatest kavandab investeeringuid kolmandatesse riikidesse. Miski toimikus ei viita aga sellele, et selliseid investeeringuid oleks kavas teha külmvaltsitud lehtterastoodete valdkonnas. Peale selle näivad investeeringud olevat seotud äriühingutega, mis võivad küll kuuluda liidu tootjatega samasse kontserni, ent tegutsevad mujal maailmas.

(155)

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et liidu tootmisharu nii oma kummaski segmendis eraldi kui ka tervikuna kandis peamiste kahjunäitajate põhjal, nagu negatiivne kasumlikkus ning müügimahu ja turuosa vähenemine, olulist kahju.

(156)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 7 uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Kõnealused tegurid on majanduskriisid, liidu tootjate ebapiisav konkurentsivõime/tõhusus, liidu tootjate import, kolmandatest riikidest pärit import, liidu tootjate ekspordimüügi tulemused, teatavad kvoodid, kaebust mitteesitanud tootjate tulemused ja teatavad tootmisvõimsusega seotud probleemid.

(157)

Eksportivate tootjate müügihinnad langesid keskmiselt 624 eurolt tonni kohta 2011. aastal 497 eurole tonni kohta uurimisperioodil (– 20 %). Asjaomaste riikide tootjad alandasid vaatlusalusel perioodil pidevalt ühiku müügihinda, mis võimaldas neil oluliselt suurendada oma turuosa ajavahemikus 2011. aastast (14,3 %) uurimisperioodini (20,1 %).

(158)

Ehkki 2012. aastal mõjutas liidu tootmisharu tulemusi negatiivselt finantskriisist tingitud langus nõudluses, avaldas sellele järgnenud peaaegu pidev asjaomastest riikidest pärit hindu alla lööva impordi suurenemine liidu tootmisharu tulemustele selgelt kahjulikku toimet. Samal ajal kui liidu tootmisharu kärpis kulusid, vähendades töötajate arvu ja kasutades ära toorainehindade alanemist, suurenes dumpinguhindadega import pidevalt, mis sundis liidu tootmisharu müügihindu liidus veelgi langetama, et pidurdada turuosa kaotust. 2014. aastal näitas liidu tootmisharu kasumlikkus küll kerget paranemist kahjumi vähenemise näol, ent uurimisperioodil impordimahu suurenemine ja hindade alanemine jätkus, langetades liidu tootmisharu hindu ja kasumlikkust veelgi enam.

(159)

Võttes arvesse selgelt tõendatud ajalist kokkulangevust ühelt poolt pidevalt suureneva mahu ja alanevate hindadega dumpinguhinnaga impordi ning teiselt poolt liidu tootmisharu kahaneva müügimahu ja hinnalanguse ning sellest tingitud kahjumlikkuse vahel, võib järeldada, et liidu tootmisharu kahjustas just dumpinguhinnaga import.

(160)

Peale selle on Hiina majanduskasvu süvenev aeglustumine ning Hiina terasetööstuse tootmisvõimsuse ülejääk, mis on toimiku andmetel väga märkimisväärne, sundinud Hiina terasetootjaid suunama toodangu ülejäägi eksporditurgudele ning liidu turg on ekspordiks atraktiivne sihtkoht. Nimelt on paljudel muudel traditsiooniliselt olulistel eksporditurgudel Hiina ja ka Venemaa terasetoodete, kaasa arvatud külmvaltsitud lehtterastoodete vastu meetmeid kehtestatud või kaalutakse nende kehtestamist, sest ebatervet konkurentsi põhjustav ebaõiglane import surub hindu kunstlikult alla. Sedamööda, kuidas üle maailma üha enam kaubanduse kaitsemeetmeid kehtestatakse, on liidu turust saanud Hiina ja Venemaa dumpinguhinnaga impordile atraktiivseim sihtkoht, mille all kannatab liidu tootmisharu. Seda järeldust toetab värskeim Eurostati impordistatistika, mille kohaselt Hiina ja Venemaa import on pärast uurimisperioodi lõppu veelgi suurenenud. 2015. aasta septembris oli impordimaht 48 % suurem kui 2015. aasta aprillis ning kõnealuse impordi keskmised hinnad langesid jätkuvalt.

(161)

Ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa nõudluse vähenemise liidus ja müügihindade languse.

(162)

Üks isik esitas mitu argumenti, milles rõhutati 2012. aasta (euroala kriisi) erilisust külmvaltsitud lehtterastoodete turu jaoks liidus ning seati kahtluse alla, et liidu tootmisharu mõjutas sel perioodil Hiina import. Ka Venemaa tootjad avaldasid arvamust, et liidu tootmisharu kahjustas 2012. aasta turulangus.

(163)

Uurimine neid väiteid ei kinnitanud. Ühelt poolt olid kriisid 2008.–2009. ja 2012. aastal liidu külmvaltsitud lehtterastoodete turgu küll mõjutanud, ent turg taastus tasapisi nende mõjust ning turunõudlus oli suhteliselt ühtlane, kuigi seiskunud. Venemaa ametiasutused möönsid, et terasetoodete suurim tarbija liidus – ehitustööstus – oli tasapisi taastumas. Teiselt poolt oleks liidu tootmisharu võinud 2012.–2013. aastal turu taastumisest kasu saada, ent seda takistas veelgi suurenenud import Hiina RVst ja Venemaalt. Odav import suurenes järk-järgult ja laiendas turuosa liidu tootmisharu arvelt. Peale selle ei tohiks 2012. aasta eriolukord avaldada otsustavat mõju pikema analüüsiperioodi suundumustele ning igal juhul on selge, et impordi pidev surve hakkas täiel määral tunda andma 2012. aastal.

(164)

Leiti, et kõnealuse isiku taotlus 2012. aasta mahumõju analüüsist välja jätta ei ole põhjendatud. Sellega jääks suundumustes kajastamata üks võtmetähtsusega element ning need oleksid seetõttu moonutatud.

(165)

Esialgselt võib järeldada, et majanduskriisid ei ole liidu tootmisharu kantud kahju algpõhjus ega kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel.

(166)

Mõni huvitatud isik väitis, et liidu tootjad ei olnud suuremate kulude tõttu piisavalt konkurentsivõimelised ning väidetava kahju põhjustas kaebuse esitajate ebatõhusus.

(167)

Venemaa ametiasutused viitasid Euroopa terasetootjate suurtele tootmiskuludele, mis tulenevad eelkõige liidu metallurgiatööstuse ökoloogilisest moderniseerimisest. Nad tõid põhjusena esile eelkõige kasvuhoonegaaside heite valdkondlike piirmäärade kehtestamise ja süsinikdioksiidi heitmetasude suurenemise ning Euroopa äriühingute kulud keskkonna- ja kliimapoliitika alaste regulatiivsete nõuete täitmiseks.

(168)

Eurofer aga rõhutas vastuseks kõnealusele väitele, et kaebuse esitaja andmetel vähenes kaebuse esitajate müüdud kauba kulu aastal, mil regulatiivsete nõuete täitmise kulu oleks väidetavalt pidanud tekkima. Peale selle on oluline märkida, et liidus kehtestatud arvukad keskkonnaalased eeskirjad ei pärine üldiselt viimasest ajast ning uurimine näitas, et keskkonnaeeskirjade järgimise kulu osakaal on mõõdukas ja järelikult see ei mõjutanud oluliselt liidu terasetehaste tegevust vaatlusalusel perioodil.

(169)

Venemaa tootjad seadsid kahtluse alla kaebuse esitajate 2011.–2012. aastal tehtud investeeringute ja 2011. aastal toimunud tootmisvõimsuse suurendamise otstarbekuse. Nad seletasid kasumlikkuse vähenemist liidu tootmisharu enda äriotsustega ja kahju tekkimist kaebuse esitajate suutmatusega ülemaailmse konkurentsi olukorras end ümber positsioneerida. Uurimine näitas aga, et vaatlusalusel perioodil tehtud äriotsuseid hinnati hoolikalt. Investeeringud nii eelnevatesse kui ka järgnevatesse tootmisetappidesse tehti tõhususe suurendamiseks, tootekvaliteedi parandamiseks, kõrgtehnoloogiliste toodete arendamiseks ja klientide suurenevate nõudmiste rahuldamiseks. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus kahanes vaatlusalusel perioodil 3 % (vt tabel 5). Peale selle ei ole kogu külmvaltsitud lehtterastoodete tootmise võimsus suunatud külmvaltsitud lehtterastoodete turule, vaid külmvaltsitud lehtterastooteid toodetakse ka järgnevate tootmisetappide tarbeks, nagu on rõhutatud jaotises 4.2. Liidu tootmisharu eksporditulemuste mõju käsitletakse allpool.

(170)

Mitme isiku arvates järgivad liidu tootjate ja asjaomaste riikide külmvaltsitud lehtterastoodete hinnad sama ülemaailmset hinnasuundumust, peegeldades põhimõtteliselt toorainehindade langemist. Üks isik väitis ka, et kaebuse esitajad ei suutnud vähenevat toorainekulu ära kasutada, et oma keskmist müüdud kauba kulu kahandada.

(171)

Üldine suundumus külmvaltsitud lehtterastoodete hindade alanemisele võis küll rolli mängida, ent hindade langemist liidu turul ei saa seletada üksnes ülemaailmse olukorraga.

(172)

Esiteks on külmvaltsitud lehtterastoodete hinnamuutustes rahvusvaheliselt piirkondlikke erinevusi. Piiratud ülesseatud võimsusega riikidel nagu Brasiilia või Argentina on ülemaailmsele hinnakujundusele suhteliselt vähene mõju ja hinnad kõiguvad vähem. Seevastu väljakujunenud teraseturgudel konkureerivad omamaised tootjad paljude impordiallikatega, mis toob kaasa hinnasurve kasvu ja sellest tulenevalt hindade alanemise. Sellist olukorda teravdavad dumpinguhinnad.

(173)

Teiseks kuuluvad Hiina RV ja Venemaa küll maailma suurimate terasetarbijate hulka, ent mõlemas riigis on oluline tootmisvõimsuse ülejääk. Hiina RV ja Venemaa tootjatel on seetõttu stiimul eksportida oma toodangu ülejääk madalate hindadega, mis mõjutab ja moonutab ülemaailmseid hindu.

(174)

Kolmandaks on asjaomastest riikidest pärineva impordi hinnad vähenenud rohkem, kui on samal ajavahemikul langenud tooraine/varustavast tööstusest pärineva materjali hinnad, nagu märkis Eurofer. Seda tähelepanekut kinnitab võrdlus, mille kohaselt liidu tootmisharu tootmiskulu vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 16 %, samal ajal kui keskmised impordihinnad alanesid 20 %. Ent kuigi tootmiskulu vähenemine ei olnud tingitud mitte ainult kasutatud tooraine väiksemast kulust, vaid ka liidu tootjate saavutatud suuremast tõhususest (vt põhjendus 134), jäi see siiski alla Hiina RVst ja Venemaalt pärit impordi hindade langemisele.

(175)

Õiglases turuolukorras oleks liidu tootmisharu võinud säilitada oma müügihinna taseme, lõigates sel moel kasu kulude vähenemisest ja saavutades taas kasumlikkuse. Selle asemel pidid liidu tootjad jätkama müügihinna alandamist ning pärast uurimisperioodi langesid hinnad veelgi, jõudes ajalooliselt madalatele tasemetele.

(176)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 17

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht (tonnides) ja turuosa

(177)

Import asjaomastest riikidest moodustab liitu suunatud koguimpordist valdava enamuse. Muu import vähenes vaatlusalusel perioodil 24 %, st rohkem kui tarbimine liidu vabal turul. Kõnealuse impordi turuosa vähenes seega 10,9 %-lt 2011. aastal 9,1 %-le uurimisperioodil.

(178)

Paljude huvitatud isikute väitel on kolmandatest riikidest pärit impordi mõju alahinnatud, täpsemalt seoses selle tulemuslikkuse ja kasvumääraga. Eelkõige Venemaa ametiasutused ja tootjad leidsid, et kaebuse esitaja alahindas tegurina muudest riikidest, eelkõige Ukrainast ja Indiast pärit impordi kasvu. Üks huvitatud isik tõi esile, et Iraanist ja Ukrainast imporditi külmvaltsitud lehtterastooteid veelgi madalama hinnaga kui Hiina RVst ja Venemaalt ning kokku moodustab sealt pärit import 12,3 % liitu suunatud koguimpordist.

(179)

Esiteks ei ole praegu mingeid tõendeid selle kohta, nagu müüdaks Indiast, Iraanist või Ukrainast pärit importi liidu turul dumpinguhinnaga.

(180)

Peale selle on kõnealuse impordi turuosa Eurostati andmete ja liidu turu arvestusliku tarbimise põhjal väike. Ehkki Indiast, Iraanist ja Ukrainast pärit impordi turuosa kokku kasvas 4,1 %-lt 2011. aastal 5,4 %-le uurimisperioodil, moodustas igaühe turuosa eraldivõetuna üksnes 1–2,4 %. Seega on ebatõenäoline, et sellistel impordiallikatel oleks olnud huvitatud isikute väidetud mõju, ning need ei kõrvalda põhjuslikku seost.

(181)

Komisjon jälgib edaspidi siiski tähelepanelikult turuolukorra muutumist ja võib võtta vajaduse korral asjakohaseid meetmeid eespool nimetatud riikide kasutatud dumpingu vastu.

(182)

Liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 18

Eksporditulemused

(183)

Ekspordimaht sõltumatutele klientidele püsis aastatel 2011–2014 ühtlasel tasemel, kasvades seejärel uurimisperioodil 4 %. Hinnad langesid vaatlusalusel perioodil oluliselt (– 13 %), ehkki vähem kui liidu turul (– 19 %).

(184)

Üks isik väitis, et ekspordimüügi suurenemine näitab EList pärit külmvaltsitud lehtterastoodete konkurentsivõimelisust maailmaturul ja tõendab, et kaebuse esitajate tulemused on head.

(185)

Tegelikult tuleb ekspordimüügi suurenemist tõlgendada liidu tootjate enesekaitsemeetmena, kasumlike niššide otsimisena eksporditurgudelt, et säilitada piisav tootmisvõimsuse rakendamise tase ja hoida töökohti liidus. Suurenemine on seotud ka asjaoluga, et liidu tootjate hulgas on maailma mastaabis ettevõtjaid, kes peavad järgnema uutele turgudele investeerivatele klientidele, kuni kohalikud tütarettevõtjad viimaste varustamise üle võtavad.

(186)

Juhitakse tähelepanu, et aastatel 2011–2014 püsis eksport sõltumatutele klientidele samal tasemel, hakates suurenema alles uurimisperioodil (+ 4 %). Suurenenud eksport oli peaasjalikult suunatud kindlatele turgudele, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina RV ja Alžeeria, ning hõlmas peamiselt suure lisaväärtusega ja eriotstarbelisi tooteid, mille puhul liidu tootmisharul on tänu kvaliteedile ja tarnekindlusele konkurentsieelis. Eksport rohkem põhitoodetele suunatud riikidesse seevastu Euroferi andmetel vähenes.

(187)

Üks huvitatud isik väitis kaebuses esitatud andmete põhjal ka seda, et suurenenud ekspordikoguseid müüdi kahjumiga, mistõttu need mõjutasid negatiivselt liidu tootmisharu kasumlikkust tervikuna. See väide on alusetu. Nagu eespool märgitud, suurenes ekspordimüük sõltumatutele klientidele peamiselt uurimisperioodil. Samuti tuleb märkida, et ekspordimüük moodustas kõige rohkem 12–14 % kogumüügist sõltumatutele klientidele ning ekspordihinnad alanesid vähem kui hinnad liidus ja olid vaatlusaluse perioodi lõpus viimastest oluliselt kõrgemad.

(188)

Mõni huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjustasid liidu terasetööstuse struktuursed probleemid, nagu tootmisvõimsuse ülejääk. Samamoodi märkisid Venemaa ametiasutused, et OECD väljaande „Excess Capacity in the Global Steel Industry and the Implications of New Investment Projects” („Tootmisvõimsuse ülejääk maailma terasetööstuses ja uute investeerimiskavade mõju”, 2014) kohaselt kahjustab tootmisvõimsuse ülejääk kogu maailma terasetööstust, tuues muu hulgas kaasa madalad hinnad.

(189)

Liidu tootmisharu võttis siiski meetmeid terasetootmise koguvõimsuse ja terase kogutoodangu võimaliku ülejäägiga seotud probleemide lahendamiseks, et kohanduda hiljutiste muutustega turul. OECD andmetel (4) on oodata terasetootmise võimsuse suurenemist kogu maailmas, välja arvatud ELis. Eespool esitatud tabelist 9 on näha, et liidu tootmisharu tootmisvõimsus kahanes vaatlusalusel perioodil 3 %. Suurema osa asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmisvõimsus seevastu suurenes samal perioodil.

(190)

Venemaa tootjad väitsid, et kaebuse esitajate import Hiina RVst ja Venemaalt viitab tugevalt sellele, et kahju on nende endi põhjustatud, ning et kaebuse esitajatel ei tohi lasta ära kasutada olukorda, mille nad on ise esile kutsunud.

(191)

Kaebuse esitajad väidavad selle kohta, et nad on integreeritud terasekontsernid, mille kaubanduslikud tütarettevõtjad tegutsevad tootmistehastest sõltumatult. Kaubanduslikud tütarettevõtjad on vabad ostma vajalikke külmvaltsitud lehtterastooteid eri allikatest ning kuna kliendid avaldasid neile kohati teravat survet võimalikult odava materjali saamiseks, olid nad väidetavalt sunnitud väga väikese osa oma vajadusest importima – sealhulgas ka Hiina RVst ja Venemaalt –, et kindlustada ja säilitada oma kaubandussidemeid. Seda probleemi märgiti mõne liidu tootja puhul juba kaebuses.

(192)

Ei ole siiski põhjendatud väita, et liidu tootmisharu põhjustas kõnealuse impordi tõttu ise talle tekkinud kahju. Importimisega tegeles üksnes mõni liidu tootja, see toimus väikestes kogustes (0–5 % kaebuse esitajate müügist, mis toimus läbi liidu tootjate kaubanduslike tütarettevõtjate) ning seda kasutati ajutise enesekaitsemeetmena Hiina RVst ja Venemaalt pärit odava dumpinguhinnaga impordi vastu.

(193)

Venemaa ametiasutused väitsid viitega varem kehtinud liidu ja Venemaa vahelistele kaubanduslepingutele terasesektoris, et kõnealuse lepinguga kehtestatud impordimahtu Venemaalt ei peetud kahjustavaks ning (praegune) maht on kooskõlas lepinguga ette nähtud mahuga. Ka väidavad Venemaa tootjad, et kõnealustes hilisemates lepingutes sisalduvaid kvoote ei peetud kahjustavaks ning lepingutega ette nähtud kaitsemehhanismile ei apelleeritud kordagi, rääkimata selle rakendamisest.

(194)

Kõnealused väited on siiski alusetud. Toimikus sisalduv teave näitab, et kvoodid olid majanduskriisi tõttu liiga kõrged, sest neid ei olnud läbi vaadatud. Kõnealuste lepingute üle, mis pärinevad 1997. aasta oktoobrist, peeti sageli läbirääkimisi (nt liidu laienemiste korral), ent asjaomaseid kvoote ei korrigeeritud kunagi oluliselt allapoole, et võtta arvesse turul toimunud muutusi. Peale selle hõlmasid asjaomased kvoodid tunduvalt laiemat tooteskaalat kui külmvaltsitud lehtterastooted, sealhulgas tootmisahela järgmise etapi tooteid. Kogu kvoot ei olnud kunagi ette nähtud üksnes külmvaltsitud lehtterastoodetele.

(195)

Põhjus, miks Venemaalt pärit import on praegu liidu turul suurem probleem kui minevikus, seisneb lihtsalt selles, et Venemaalt pärit impordi oluline suurenemine koos madalate dumpinguhindadega häirib praegu liidu turgu määral, mis ei ole varasemate perioodidega võrreldav.

(196)

Mõni huvitatud isik väitis, et kaebust mitteesitanud tootjad ei kanna mingit kahju ja võivad hoopis liidu tootmisharu kahjustada. Nende sõnul jaguneb liidu tootmisharu edukateks tulevikku vaatavateks tootjateks (st kaebuse esitamises mitteosalenuteks) ja ülejäänuteks (st kaebuse esitajateks). Nad väidavad, et kaebuse esitajate raskusi ei saa omistada Venemaalt pärit impordile, sest kaebust mitteesitanud tootjatel, kes annavad 24 % liidu külmvaltsitud lehtterastoodete toodangust, on mitme kahjunäitaja osas palju paremad tulemused kui kaebuse esitajatel.

(197)

Need väited on alusetud. Esiteks, kaubanduse kaitsemenetluste keskne põhimõte on, et nendes osalemine on vabatahtlik. Teiseks, osa kahjuandmeid põhineb valimisse kaasatud liidu tootjatel, kes jaotises 1.5.1 märgitut arvestades esindavad kogu liidu tootmisharu.

(198)

Kolmandaks on küll tõsi, et kaebust mitteesitanud tootjad näivad olevat tootmist suurendanud, kuid siinjuures tuleb arvestada asjaolu, et nende tootmistehaste hulgas on ka järgtööstuses tegutsevaid tootjaid, kes toodavad näiteks kuumtsingitud külmvaltsitud lehtterast. Suurem tootmismaht ei tähenda tingimata suuremat kasumlikkust ega paremat positsiooni liidu turul. Vastupidi, see võib viidata asjaolule, et kõnealused tootmistehased on eelistanud keskenduda väiksemale suure lisaväärtusega toodete nišile, selle asemel et konkureerida külmvaltsitud lehtterastoodete turul Hiinast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga ekspordiga.

(199)

Neljandaks andsid kaebuse esitanud tootjad uurimisperioodil 89 % liidu terasetehaste kogutoodangust liidus, jättes välja edasise valtsimise. Seetõttu esindavad kaebuse esitanud tehased olulisel määral liidu tootmisharu tervikuna ning asjaolu, et teatavatel liidu tootjatel õnnestub saada liidu turul paremaid tulemusi, olgu see siis tõendatud või mitte, võib olla tingitud paljudest eri teguritest ega sea kahtluse alla, et üldiselt võttes kannatab liidu tootmisharu dumpinguhinnaga impordi tõttu. Viiendaks võisid kaebust mitteesitanud tootjatel olla küll veidi paremad – kuigi seiskunud – müügitulemused kui kaebuse esitanud tootjatel, ent alates 2014. aastast see suundumus pöördus.

(200)

Peale selle viitab toimikus sisalduv teave sellele, et ka edasise valtsimisega tegelevad tootjad on liidu turul samasuguse hinnalanguse surve all ning sarnases olukorras liidu täistsükliga terasetehastega.

(201)

Lõpetuseks tundub, et kaebust mitteesitanud tootjate tulemused ei olnud kaebuse esitanud tootjate omadest paremad ning nende olukord ei kõrvalda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tervikuna osaks saanud kahju vahel, eriti kui arvestada nende osakaalu liidu tootmises.

(202)

Esialgselt tehti kindlaks põhjuslik seos liidu tootjate kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(203)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Esialgselt leiti, et teised kindlakstehtud tegurid, nagu majanduskriis, liidu tootmisharu väidetavalt ebapiisav konkurentsivõime ja/või tõhusus, kolmandatest riikidest pärit import, kaebust mitteesitanud tootjate roll, liidu tootjate ekspordimüügi tulemused ja liidu tootmisharu tootmisvõimsuse ülejääk, ei kõrvalda põhjuslikku seost, isegi kui võtta arvesse nende võimalikku koosmõju. Kriis ja tarbimise vähenemine, samuti liidu tootmisharu ratsionaliseerimine võisid mingil määral kahju tekkimisele kaasa aidata, ent ilma dumpinguhinnaga impordi pidevalt langevate hindadeta ei oleks mõju liidu tootmisharu olukorrale olnud kindlasti nii ulatuslik. Eelkõige ei oleks müügihinnad nii madalale langenud ja kasumlikkus oleks olnud suurem.

(204)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon käesolevas etapis järelduse, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjus oli asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei kõrvaldanud seda põhjuslikku seost ei eraldi ega koos vaadelduna.

(205)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(206)

Liidu tootjad asuvad 17 liikmesriigis (Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Itaalia, Sloveenia, Luksemburg, Kreeka, Belgia, Poola, Madalmaad, Austria, Soome, Rootsi, Portugal, Ungari ja Hispaania) ja annavad seoses külmvaltsitud lehtterastoodetega otseselt tööd ligikaudu 20 000 töötajale.

(207)

Kolmteist tootjat tegi uurimise ajal koostööd. Ükski teadaolevatest tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool kahjunäitajate analüüsist näha, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja negatiivset mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(208)

Eeldatakse, et ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega taastatakse liidu turul õiglased kauplemistingimused, lõpetades nii hinnalanguse ning võimaldades liidu tootmisharul kahjust taastuda. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Tuletatakse meelde, et enamik kahjunäitajaid oli vaatlusaluse perioodi vältel negatiivse suundumusega. Eriti tõsine oli mõju valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemustega seotud kahjunäitajatele, nagu kasumlikkus ja investeeringutasuvus. Seepärast on oluline, et hinnad taastataks dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemele, et võimaldada kõigil eri tootjatel tegutseda liidu turul õiglase kauplemise tingimustes. Kui meetmeid ei võeta, tundub väga tõenäoline, et liidu tootmisharu majanduslik olukord halveneb veelgi. Külmvaltsitud lehtterastoodete segmendi halvad tulemused mõjutaksid paljude liidu tootjate eelneva ja järgneva etapi tootmist, sest tootmisvõimsuse kasutamine nendes etappides on tihedalt seotud uurimisaluse toote tootmisega.

(209)

Seetõttu võib teha esialgse järelduse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab liidu tootmisharul kahjustava dumpingu mõjudest toibuda.

(210)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, vastas küsimustikule ainult üks neljast valimisse kaasatud äriühingust. Lisaks selgus uurimise käigus, et nendest 13 äriühingust, kes endast valimi moodustamise ajal teada andsid, ei kvalifitseeru ükski täielikult sõltumatuks importijaks. Nimelt oli enamik isikuid, kellega algselt ühendust võeti, tegelikult terasetöötlemiskeskused või nende kontsernid, mis olid enamasti seotud kas liidu tootmisharuga või asjaomaste riikide äriühingutega. Komisjon püüdis hilisemas uurimisjärgus teha täiendavalt koostööd sõltumatumate importijatega, ent valimi moodustamise ajal endast teada andnud sõltumatutest importijatest ei soovinud lõpuks ükski komisjoni küsimustikule vastata.

(211)

Uurimine näitas, et võimalikest meetmetest tingitud hindade tõus ei avaldaks sõltumatutele importijatele otsest mõju. Põhimõtteliselt ei ole tõendeid selle kohta, nagu ei saaks importijad või terasetöötlemiskeskused hinna suurenemist klientidele edasi kanda. Peale selle võivad nad importida ka muudest riikidest, mida käesolev uurimine ei hõlma.

(212)

Üks Itaalia ühendus, mis esindab 32 Itaalia töötlemiskeskust, väitis, et turustamisega tegelevad ettevõtjad vajavad importi, sest tarneallikate mitmekesistamine tagab klientide kindla ja usaldusväärse varustamise. Sellega on väidetavalt probleeme, sest Itaalia külmvaltsitud lehtterase tootjad investeerisid tsinkimisliinidesse (st vähendasid külmvaltsitud lehtterastoodete müüki liidu vabal turul) ning neil oli seoses külmvaltsitud lehtterastoodetega mõningaid tootmis- ja tarneprobleeme, mis tekitasid Itaalia siseturul ebakindlust.

(213)

Selles küsimuses tuleb märkida, et tollimaksud peaksid aitama tagada turustajate klientidele püsiva tarnekindluse. Kui tollimakse ei kehtestata, võib osa liidu külmvaltsitud lehtterase tootjaid olla sunnitud külmvaltsitud lehtterase tootmise lõpetama või seda vähendama, mis piiraks paljude liidu kasutajate tarneallikaid. Peale selle toob meetmete ulatus kaasa võrdsed tingimused, ent võimaldab endiselt importi asjaomastest riikidest (õiglaste hindadega) ja muudest allikatest.

(214)

Viimaks märkis rühm koostööd tegevaid terasetöötlemiskeskusi, et nad pooldavad meetmete võtmist lühikese kuni keskpika ajavahemiku jooksul, et aidata liidu terasetehaseid.

(215)

Eespool öeldu põhjal tehti esialgne järeldus, et meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju ELi importijate huvidele.

(216)

Külmvaltsitud lehtterastoodete peamised lõppkasutajad on auto-, kodumasina-, ehitus- ja paljude eri tööstuskaupade tööstused. Suured kasutajad (näiteks auto- või kodumasinasektoris) ei teinud menetluse käigus koostööd.

(217)

Uurimisega tegi koostööd üksnes kolm Läti kasutajat, kes kasutavad Venemaalt pärit importi. Venemaa külmvaltsitud lehtterastoodetele tollimaksude kehtestamine võib vähemalt ühte neist mingil määral mõjutada. Ent oma suuruse ja tegevusala tõttu ei ole need kasutajad tollimaksude mõju suhtes liidu külmvaltsitud lehtterastoodete kasutajatele tervikuna tüüpilised.

(218)

Üks Itaalia ühendus, mis esindab 32 Itaalia töötlemiskeskust, teatas viitega Electroluxile ja Whirlpoolile, et meetmed ajendaksid tööstuskontsernidesse kuuluvaid suuri kasutajaid tootmist Itaaliast mujale viima. Tootmise mujale viimine algas väidetavalt mõni aeg tagasi, kahjustab kogu Itaalia majandust ja on töökohtade kadumise tõttu negatiivsete sotsiaalsete tagajärgedega.

(219)

Ehkki ei saa vaidlustada, et tollimaksud võivad kõrgemate ostuhindade näol kasutajaid teoreetiliselt kahjulikult mõjutada, ei kinnita toimikus miski, et Itaalia kasutajate jaoks on külmvaltsitud lehtterastoodete kulu nii oluline (võrreldes kogukuluga), et mõjutaks kasumlikkust ja tooks kaasa suurte tööstuskontsernide tootmise mujale viimise. Tollimaksu kavandatud määra ei saa pidada ka pärssivaks. Peale selle ei kinnita miski, et väljaspool Itaalia turgu asuvad kasutajad võivad kogeda või kogevad sama, mida väidetakse Itaalia kasutajate kohta: eespool nimetatud Itaalia organisatsiooni teatel on Itaalia turul palju mitmesuguseid eripärasid.

(220)

Üksikud isikud teatasid, et meetmete tõttu kaotavad liidu järgtööstused juurdepääsu mõistliku hinnaga toodetele. Kaks Läti kasutajat, üks väike Portugali importija ja väike Poola importija lisasid, et teatavat liiki tooteid müüb ainult mõni Venemaa tootja, kellega neil on ajaloolised sidemed, ning et üldisemalt ei arvestata liidus väiksemate ettevõtjate huvidega (võrreldes liidu terasetootjate omadega).

(221)

Need väited lükatakse tagasi. Teise küsimuse kohta võib märkida, et liidu väiksemate ettevõtjate huve on arvestatud vastavalt olemasolevale teabele. Ehkki ei saa vaidlustada, et tollimaksud võivad kõrgemate ostuhindade näol kasutajaid teoreetiliselt kahjulikult mõjutada, ei kinnita toimikus miski, et külmvaltsitud lehtterastoodete kulu on nende jaoks nii oluline (võrreldes kogukuluga). Peale selle võib suurenevad kulud (osaliselt) edasi kanda. Tollimaksude kavandatud määra ei saa pidada ka ebamõistlikult kõrgeks.

(222)

Lisaks on külmvaltsitud lehtterastooted kaup, mida ei toodeta mitte ainult mitmes liikmesriigis, vaid ka paljudes muudes riikides, mis juba ekspordivad liitu mõistliku hinnaga. Hirm, et juurdepääs mõistliku hinnaga toodetele väheneb ning väga erilised tooteklassid muutuvad kättesaamatuks, tundub seega alusetu.

(223)

Eespool öeldu põhjal tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamisel ei oleks kasutajatele ebaproportsionaalselt negatiivset mõju.

(224)

Üks huvitatud isik teatas, et meetmed aeglustavad mitme võtmetähtsusega tootmisharu taastumist, mõjutavad negatiivselt innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohti ning toovad kaasa nõudluse ja tarbijate heaolu vähenemise.

(225)

See väide, mida ei olnud täpsemalt põhjendatud, lükatakse tagasi. Terasetööstusel on majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive kontekstis liidus strateegiline tähtsus. Seega võib eeldada, et seda liidu tootmisharu abistavad meetmed hoogustavad innovatsiooni, kasvu ja töökohtade teket liidus tervikuna.

(226)

Arvestades kaebuse esitajate osakaalu võrreldes kogu külmvaltsitud lehtterase tootmisega liidus ja liidu tootmisharu olulist turuosa, avaldas mõni huvitatud isik kartust, et konkurents liidu turul väheneb ning tekivad turgu valitsevad ettevõtjad ja liidu tootjate oligopoli oht.

(227)

Ükski isik ei esitanud neid väiteid toetavaid tõendeid. Väide lükatakse seetõttu tagasi. Ei ole kahtlust, et konkurents liidu turul jätkub, kuna seal on palju ELi ja kolmandate riikide turuosalisi ja hindu, mis on konkurentsi oluline eeldus. Kavandatud ulatusega meetmed ei tohiks kaotada importi asjaomastest riikidest. Import saab liidu turul õiglaste hindadega vabalt konkureerida, kaasa arvatud import riikidest, mida praegu seostatakse dumpingu kasutamisega.

(228)

Ühe huvitatud isiku arvates võivad meetmed mõjutada kahjulikult kaebuse esitajate omadest palju laiemate ja ulatuslikumate huvide esindajaid. Järgtööstustes on väidetavalt mitu korda rohkem töökohti kui need „ebamäärased arvud, millele on näiliselt meelevaldselt osutanud kaebuse esitajad”. Kuna aga kõnealuse mõju või töökohtade arvu kohta ei esitatud mingeid arvandmeid, ei olnud neid väiteid võimalik kontrollida. Sama kehtib väite kohta seoses mõjuga tarbijatele, mille esitasid väga otsekoheselt koostööd tegevad Venemaa tootjad. Komisjon analüüsis liidu huve sellise toimikus sisalduva teabe põhjal, mida oli võimalik mõistlikul viisil uurida ja arvuliselt väljendada.

(229)

Eespool öeldu põhjal tehakse esialgne järeldus, et meetmete kehtestamine aitaks kaasa liidu tootmisharu taastumisele ning teeks võimalikuks kindlad investeeringud ja teadus- ja arendustegevuse, et valmistada liidu külmvaltsitud lehtterastoodete tootjad tulevikuks paremini ette ja suurendada nende konkurentsivõimet.

(230)

Liidu tootmisharu on (hiljuti) juba oluliselt ümber korraldatud. Kui tollimakse ei kehtestata, võib osa liidu külmvaltsitud lehtterase tootjaid olla sunnitud külmvaltsitud lehtterastoodete tootmise lõpetama või seda vähendama, sadu töötajaid töölt vabastama ja jätma paljud liidu kasutajad olukorda, kus nende tarneallikad on piiratud.

(231)

Meetmete mõju nendele üksikutele muudele isikutele liidus, kes endast teada andsid, ei saa pidada oluliseks. Miski toimikus ei viita sellele, et võimalik mõju muudele turuosalistele (kes ei andnud endast teada) oleks suurem kui meetmete soodne mõju liidu tootmisharule. Meetmeid võib pidada kasulikuks sellistele varustavatele tööstusharudele nagu toorainetarnijad ja masinatootjad, mis ei varusta (või varustavad piiratud määral) asjaomaste riikide tootjaid. Kavandatud ulatusega meetmete kehtestamine avaldab tarneahela hindadele ja kasutajate tulemustele üksnes piiratud mõju. Meetmete ulatus toob kaasa võrdsed tingimused, võimaldades endiselt õiglaste hindadega importi asjaomastest riikidest. Lõppkasutajad ja tarbijad saavad eeldatavasti kasu õiglasest konkurentsiturust, sealhulgas kohalikust tarneallikast, mis suudab rahuldada täiel määral nende vajadusi ja nõudmisi tänu paremast teadus- ja arendustegevusest ning tehnoloogiast sündivatele kvaliteetsematele toodetele. Hind jääb endiselt üheks määravaks teguriks, ent õiglastel alustel.

(232)

Kokkuvõttes teeb komisjon järelduse, et uurimise praeguses etapis puuduvad mõjuvad põhjused, mille tõttu ei oleks liidu huvides kehtestada asjaomastest riikidest pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes ajutisi meetmeid.

(233)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleb kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(234)

Tulemusi ei mõjuta Hiina huvitatud isikute väited, et Hiina RV vastu esitati kaebus just praegu seetõttu, et kui Hiina RVd peaks hakatama käsitlema alates 2016. aasta lõpust turumajandusliku riigina, oleksid dumpingumarginaalid edaspidi põhimõtteliselt madalamad. See väide lükatakse tagasi. Uurimine on neist argumentidest sõltumatult tõendanud, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import Hiinast põhjustab praegu liidu tootmisharule olulist kahju.

(235)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(236)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Liidu tootmisharu kasumlikkus oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel negatiivne, välja arvatud 2011. aastal. Lisaks oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel liidu turul olulises koguses asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga importi.

(237)

Kaebuse esitaja taotles kaebuses, et komisjon kasutaks mõistliku mittekahjustava kasumimarginaalina määra 10–15 % käibest (vahemik on antud konfidentsiaalsuse huvides), mis oli tema väitel kahe kaebuse esitamises osalenud tüüpilise liidu tootja keskmine maksueelne müügikasum 2010. aastal. Selle väite kinnituseks ei esitatud aga piisavalt tõendeid.

(238)

Sarnaseid tooteid – teatavaid roostevabast terasest õmblusteta torusid, (5) teatavaid rauast või legeerimata terasest keevistorusid (6) või elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid (7) – käsitlenud varasemate uurimiste käigus leiti, et sobivaks kasumimarginaaliks, mida liidu tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel teenida, võib pidada 5 %. Külmvaltsitud lehtterastooted on eespool nimetatud toodetega mitmes mõttes sarnased: nende tootmiskulust moodustavad suurema osa rauamaak, koksisüsi ja teatavad sulamid ning nende puhul kasutatakse samu protsesse (ahi, valtsimine). 5 % tundus mõistliku kasumimarginaalina ka Venemaa tootjatele. Seetõttu leiti esialgselt, et 5 % on mõistlik kasumimarginaal ka külmvaltsitud lehtterase tootmise sektoris.

(239)

Sellest lähtudes arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna, liites eespool nimetatud 5 % suuruse kasumimarginaali valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulule uurimisperioodil.

(240)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks ja mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(241)

Asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõike 2 väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(242)

Eespool öeldu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

(243)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõikide teiste äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohi kohaldada ühtegi individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(244)

Äriühing võib taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist juhul, kui ta muudab oma juriidilise isiku nime või asutab uue tootmis- või müügiüksuse. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (8). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, sealhulgas järgmist: äriühingu tootmisega seotud tegevuste muutmine; omamaine ja ekspordimüük, mis on seotud näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksuste muutmisega. Kui see on põhjendatud, uuendab komisjon individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingute nimekirja.

(245)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tollile kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse kõigile teistele äriühingutele rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(246)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(247)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 3, kehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2015/2325 registreerimisnõude Hiina RVst ja Venemaalt pärit ja sealt saadetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Seda tehti alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohast dumpinguvastaste meetmete võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist silmas pidades. Impordi registreerimine tuleb lõpetada. Menetluse praeguses etapis ei saa vastu võtta otsust dumpinguvastaste meetmete võimaliku tagasiulatuva rakendamise kohta.

(248)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(249)

Ajutiste tollimaksude kehtestamisega seotud järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

—

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised,

—

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn must raudplekk),

—

muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, elektrotehnilisest räniterasest, ja

—

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest.

a)

taotleda nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille alusel käesolev määrus on vastu võetud;

b)

esitada komisjonile oma kirjalikke märkusi ja

c)

taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

12.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/40

(1)

Toimeaine püraflufeenetüüli heakskiit, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas, aegub 30. juunil 2016.

(2)

Taotlus pikendada püraflufeenetüüli kuulumist nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse on esitatud komisjoni määruse (EL) nr 1141/2010 (4) artikli 4 kohaselt kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul.

(3)

Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt määruse (EL) nr 1141/2010 artiklile 9. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(4)

Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamisaruande ning esitas selle 10. jaanuaril 2014 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile.

(5)

Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamisaruande taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas saadud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi ka täiendava koondtoimiku avalikkusele kättesaadavaks.

(6)

22. jaanuaril 2015 (5) esitas toiduohutusamet komisjonile oma järeldused selle kohta, kas püraflufeenetüül võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise nõuetele. Komisjon esitas esialgse läbivaatamisaruande püraflufeenetüüli kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 13. juulil 2015.

(7)

Vähemalt ühe kõnealust toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmisnõuded on täidetud. Seega loetakse need heakskiitmisnõuded täidetuks.

(8)

Püraflufeenetüüli heakskiidu kehtivusaja pikendamisega seotud riskide hindamisel käsitletakse piiratud arvu iseloomulikke kasutusalasid, mis siiski ei sea piiranguid nendele kasutusaladele, mida püraflufeenetüüli sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada. Seega on asjakohane herbitsiidina kasutamise piirang kaotada.

(9)

Seetõttu on asjakohane pikendada püraflufeenetüüli heakskiitu.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõike 3 kohaselt, koostoimes sama määruse artikli 13 lõikega 4, tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(11)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1885 (6) pikendati püraflufeenetüüli heakskiidu kehtivusaja lõppkuupäeva 30. juunini 2016, et uuendamise saaks lõpule viia enne kõnealuse aine heakskiidu aegumist. Arvestades, et heakskiidu uuendamist käsitlev otsus on vastu võetud enne pikendatud kehtivusaja lõppkuupäeva, kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. aprillist 2016.

(12)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

12.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/44

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 686/2012 (2) jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained, mille heakskiitmine aegub hiljemalt 31. detsembril 2018, ning nimetatakse iga toimeaine puhul referentliikmesriik ja kaasreferentliikmesriik. Toimeainete hindamine on asjakohane jaotada toimeainete puhul, mille heakskiit aegub hiljemalt 31. detsembril 2021.

(2)

Jaotamine peaks toimuma selliselt, et vastutus ja tööülesanded jaotuksid liikmesriikide vahel võrdselt.

(3)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 686/2012, 26. juuli 2012, millega jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained”.

2)

Rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

12.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 37/56

(1)

Rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2013 (2) („esialgne määrus”) kehtestas nõukogu 11,5 % suuruse lõpliku tasakaalustava tollimaksu Hiina Rahvavabariigist („HRV” või „Hiina”) pärit kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide ja kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides kasutatavate elementide impordile, mida kohaldatakse kõikidele teistele äriühingutele, v.a nimetatud määruse artikli 1 lõikes 2 ja lisas 1 loetletud äriühingud. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks” ning esialgses määruses sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

(2)

15. aprillil 2015. aastal esitas üks liidu kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide ja kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides kasutatavate elementide tootja taotluse, milles märkis, et HRVst pärinevate kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide ja kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides kasutatavate elementide impordi suhtes rakendatavatest dumpinguvastastest ja tasakaalustavatest meetmetest hoitakse kõrvale Malaisia ja Taiwani kaudu importides.

(3)

Taotluses esitatud esmapilgul usutavad tõendid näitasid, et pärast kehtivate meetmete kehtestamist leidis aset oluline muutus Hiinast, Malaisiast ja Taiwanist liitu saabuva ekspordi kaubandusstruktuuris, mis tundus olevat põhjustatud kehtivate meetmete kehtestamisest. Sellisele muutusele ei olnud väidetavalt muud piisavat põhjendust kui kehtivate meetmete kehtestamine.

(4)

Lisaks ilmnes tõendusmaterjalist, et kehtivate meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Tõendusmaterjal näitas, et suurenenud import Malaisiast ja Taiwanist toimus hindadega, mis olid madalamad kui esialgses uurimises kindlaks määratud mittekahjustav hind.

(5)

Olid olemas ka esmapilgul usutavad tõendid, et ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid ja kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides kasutatavad elemendid, mis pärinesid HRVst, ent olid lähetatud Malaisiast ja Taiwanist, olid jätkuvalt subsideeritud.

(6)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks alusmääruse artikli 23 kohaselt, algatas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2015/832 (3) (edaspidi „algatamismäärus”) uurimise. Alusmääruse artikli 23 lõike 4 ja artikli 24 lõike 5 alusel andis komisjon algatamismäärusega tolliasutustele korralduse registreerida Malaisiast ja Taiwanist lähetatud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide ja kristalsest ränist fotoelektrilistes moodulites või paneelides kasutatavate elementide import. Taotluse esitaja 13. juulil 2015 esitatud taotlust lõpetada Taiwanist pärit päikeseelementide registreerimine arutati kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures 1. oktoobril 2015 toimunud ärakuulamisel; taotlust ei rahuldatud.

(7)

Komisjon teatas Hiina, Malaisia ja Taiwani ametiasutustele ning nende riikide eksportivatele tootjatele ja kauplejatele, teadaolevalt asjast huvitatud liidu importijatele ja liidu tootmisharule uurimismenetluse algatamisest. HRV, Malaisia ja Taiwani tootjatele/eksportijatele, keda komisjon teadis või kes andsid endast teada algatamismääruse põhjenduses 15 osutatud tähtaja jooksul, saadeti küsimustikud. Küsimustikud saadeti ka liidu importijatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Endast andsid teada neliteist Malaisia äriühingut, 28 Taiwani kontserni või äriühingut, üheksa äriühingut HRVst, 25 liidu äriühingut, sealhulgas liidu tootmisharust, sõltumatute importijate ja paigaldajate hulgast, ning viis tootmisharu ja kasutajate ühendust.

(9)

Endast andsid teada neliteist Malaisia äriühingut, nendest üheksa vastasid küsimustikule ning taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas alusmääruse artikli 23 lõikega 6. Malaysian Solar Resources saatis vastuse, mis oli niivõrd mittetäielik, et ei võimaldanud komisjonil seda nõuetekohaselt uurida. Seetõttu lükkas komisjon kõnealuse taotluse tagasi. Viis Malaisia äriühingut – W&K Solar (M) Sdn. Bhd., Solexel (M) Sdn. Bhd., Solartif Sdn Bhd, Jinko Solar Technology Sdn. Bhd. and PV Hi Tech Solar Sdn. Bhd. – teatasid komisjonile, et nad ei müü uurimisalust toodet liitu ja ei kavatse küsimustikku täita. Mõni nimetatud äriühingutest oli käivitusjärgus.

(10)

Endast andsid teada kakskümmend kaheksa Taiwani äriühingut. SunEdge Technology teatas komisjonile, et ta ei müü uurimisalust toodet liitu. Seetõttu puudus tema taotlusel eesmärk ja see lükati tagasi. Mosel Vitelic Inc. teatas komisjonile, et lõpetas tootmise 2015. aasta juunis ja seetõttu ei soovi enam meetmetest vabastust taotleda. Ülejäänud 26 äriühingut vastasid küsimustikule ning esitasid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamiseks taotluse kooskõlas alusmääruse artikli 23 lõikega 6. Kolm äriühingut – iSolar Energy Technology Co. Ltd, IST Energy Co. Ltd ja DS Technology Co. Ltd – teatasid vastuses küsimustikule, et neil ei ole oma tootmist. Seetõttu komisjon leidis, et kõnealused äriühingud ei vasta meetmetest vabastamise tingimustele, ning lükkas nende taotlused tagasi. Äriühingutesse, mille suhtes leiti, et nad ei vasta meetmetest vabastamise tingimustele, või mille taotlus tagasi lükati, kontrollkäike ei tehtud. Seetõttu tegi komisjon kontrollkäigud 23 kontserni või äriühingu valdustesse.

(11)

Liidu sõltumatutelt importijatelt küsimustikule vastuseid ei laekunud. Kolm Taiwani või Malaisia tootjatest sõltumatut Hiina eksportivat tootjat esitasid küsimustikule vastused ja kolm seotud Hiina eksportivat tootjat esitasid samuti küsimustikule vastused. Lisaks laekus komisjonile läbivaatamiseks dokumente 14 huvitatud isikult.

(12)

Järgmised Malaisia ja Taiwani kontsernid saatsid küsimustikule täielikud vastused, misjärel nende valdustesse tehti kontrollkäigud.